Lääne-Nigula Vald Tunnustab

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lääne-Nigula Vald Tunnustab LK 2 Nõva joogivee LK 2 Kandideeri Teeme talgupäeval kvaliteet paraneb noortevolikogusse! valla ilusamaks Lääne-Nigula NR 3 MÄRTS 2020 Valla Ajaleht Lääne-Nigula vald tunnustab Vallavolikogu ja vallavalitsus tunnustasid VALLA TEENETEMÄRGID vabariigi aastapäeval erinevatest eluvald- Lääne-Nigula vallavalitsus annab valla kondadest silmapaistvaid inimesi. teenetemärgi isikutele, kes on märkimis- Suur tänu neile kes märkavad enda üm- väärselt toetanud valla arengut erinevates ber inimesi ja nende tänuväärseid eluvaldkondades. etevõtmisi. Tunnustamiseks esitati üle 30 erineva etepaneku. Lääne-Nigula vallavalitsus tunnustas 2020. aastal teenetemärgiga VALLA AUKODANIKUD Valla aukodaniku nimetus antakse isikule Margus Kasterpalu, Saueaugu teatritalu erilise auavaldusena Lääne-Nigula vallale arendamise ja valla hea maine kujun- elutööna osutatud väljapaistvate teenete damise eest eest. Aukodaniku nimetusega kaasneb Loit Lepalaan, Kullamaa kihelkonna kul- Lääne-Nigula vapimärk. tuuriloo edendamise ja talletamise eest Lääne-Nigula vallavolikogu nimetas 2020. Lii Kalm, pikaajalise pedagoogilise töö, aastal valla aukodanikeks rannarootsi kultuuriloo tutvustamise ja HEDVIG KOKK, elutöö eest Nõva kandi piirkonna hea maine kujundamise eest haridus-ja kultuurielu kujundamisel. Silvi Koppelmaa, pikaajalise Nõva kandi kultuuripärandi kogumise ja talletamise eest Kaja Avila, pikaajalise muusikahariduse andmise eest Taebla koolis ning koorilaulu traditsiooni hoidmise ja arendamise eest konnatöö edendamise eest Rõude Lääne-Nigula valla 2019. aasta haridustegu Erki Rüsse, Palivere piirkonna etevõtluse piirkonnas – raamatu „Meie maitsete Noarootsi“ väl- arendamise ning valla hea maine kujun- Kenneth Nyholm, kogukonna ühistege- jaandmine, Einbi külaselts ja Peeter Lepik damise eest vuste korraldamise ning Noarootsi Rut Lillepea, kodanikuühiskonna aren- piirkonna hea maine kujundamise eest Lääne-Nigula valla 2019. aasta noor – lau- damise ja kogukonna ühistegevuste korral- lupidude traditsiooni ja koorilaulu aren- damise eest 2019. AASTA TEGU damine, noor koorijuht, Eleri-Kristel Kuimet Devin Patrick Black, Noarootsi koolis inglise keele õppe arendamise ja eduka Lääne-Nigula valla aasta tegu auhinnaga Lääne-Nigula valla 2019. aasta sporditegu läbiviimise eest tunnustab vallavalitsus isikuid, – Linnamäe jalgpalliväljakurajamine, Aino Suurpalu, pikaajalise sotsiaal- mitetulundusühinguid, etevõteid, MTÜ Oru Spordiklubi ja Renek Loorens hoolekande töö eest Palivere piirkonnas kollektiive, kelle eestvedamisel Helju Staal, kogukonna kultuuri- on toimunud etevõtmine või sündmus, Lääne-Nigula valla 2019. aasta etevõtja – pärandi kogumise ning Kuijõe küla mis mõjutanud valla arengut ja tuntust. innovaatilise teenuse, mesilasteraapia toa ajalooraamatute koostamise eest rajamine Andres Tamla, OÜ EMESI Vjatšeslav Rätsepp, Noarootsi piirkonna Lääne-Nigula valla 2019. aasta JUHAN LUKK, pikaajaliselt spordi- ja etevõtluse arendamise ning valla hea kultuuritegu – Soolu Põllugalerii näituste Lääne-Nigula valla 2019. aasta tegu - liikumisharrastuse valdkonnas osutatud maine kujundamise eest korraldamine, MTÜ Lugu Osmussaare tuletorni külastajatele väljapaistvate teenete eest. Milvi Kaen, pikaajalise kultuuri-ja kogu- ja Viivika Orula avamine, Rita Koppel Teeme talgupäeval valla ilusamaks Mikk Lõhmus vallavanem Kevad läheneb vääramatu jõuga. Kutsun kodanikuühendusi ja lihtsalt aktiivseid inimesi mõtlema sellele, mida huvitavat oma kodukandis korrastada kevadise heakorrakuu ja Teeme Ära Talgute raames. Tänavune talgupäev on 2. mail 2020, kuid loomulikult võib need korraldada muul ajal või mitmel nädalavahetusel. Registreeruda saab juba täna aadressil htps://www.teemeara.ee/ Asi ei pea piirduma pelgalt tavapärase prügikoristusega (mis on ju ka oluline), vaid mõelda võiks sellele, mida uut, huvitavat ja vajalikku võiks kogukonna ühistööga kerkida. Häid näiteid on pal- ju. Vajadusel saab alati vallavalitsusega konsulteerida ja nõu ning abi küsida. Üheskoos teeme valla ilusamaks! Palivere talgulised 2019 2 volikogu/teated Lääne-Nigula valla ajaleht nr 3 Koostöö Lääneranna vallaga on oluline Esimese päevakorrapunktina nimetati tükike riigile maanteekraavi maaks ja Kasarit paiknevate omavalitsuste oma tööst aru nii komisjonid kui Lääne-Nigula vallaaukodanikud. korrastati vallavalitsusele pädevuste huvid. MTÜ tegevuse raames osavallad. Seekord tegid ettekande Sellel aastal said selle tunnustuse delegeerimise määrust. korrastatakse Matsalu piirkonna sotsiaalkomisjoni nimel Guido osaliseks Hedvig Kokk ja Juhan külastuskeskkonda, paigaldatakse Ulejev ja külaelukomisjoni esimees Lukk. Hedvig Kokk on pikaajaline Viienda päevakorrapunktina silte ja viitasid, rajatakse puhkekohti Arvo Ninn. Nõva haridus- ja kultuuritegija, kinnitati Risti piirkonna esindajana ja sildumispaiku, reklaamitakse Juhan Lukk aga spordientusiast ja vallavalitsuse liikmeks Kuno Tehva. Matsalu piirkonda kodus, internetis Volikogu lõppes vallavanema eestvedaja Paliverest. Palju õnne Uue liikme valimise põhjuseks oli jalaias maailmas ja tehakse palju infoga. Vallavanemandis teada veel kord mõlemale auväärsele endise liikme, Risti esindaja Heli muud. Valla lõunaosa areng, vallavalitsuse toimetustest, näiteks, vallaelanikule! Päevakorrapunkti Randese tagasiastumine. Kuno Kullamaa, Martna, Rõude, Laiküla et on esitatud taotlus Kala- menetlemisel tekkis ka arutelu, Tehva on Kuke küla elanik ja tuntud ja Kasari kandi edenemine on Leaderi programmi Nõva sadama Neeme Suur kuidas siiski seda aukodaniku kui spordimees jaNõmme Kalju valla jaoks väga oluline ja Matsalu rekonstrueerimiseks ja koostamisel volikogu esimees määramist korraldada? Näiteks jalgpalliklubi juht. rahvuspark loob kohalikele elanikele on taotlus MATA meetmesse Österby kas nominendid ka avalikustada võimalusi teenuste pakkumiseks. sadamahoone ehitamiseks. Veebruarikuu volikogu päevakord või mitte? Vallal on kord olemas, Kuuenda punkti raames astus Matsalu piirkonna arengukavasse ei olnud seekord nii pikk kui aga see ei ole piisavalt täpne. volikogu ette MTÜ Terra Maritima on nüüd haaratud ka Marimetsa Kõigi volikogu avalikustamisele tavaliselt, aga küsimused olid Sai tehtud ettepanekkultuuri- ja tegevjuht Nele Sõber. Koostamisel matkarada, Kullamaa jaPalivere. kuuluvate otsustega ja istungite olulised sellegipoolest. Volikogu spordikomisjonile tunnustamise on uus Matsalu turismipiirkonna Soovin sellelekoostööle palju edu, protokollidega saab tutvuda valla kogunes sel korral Martnakaarhallis. korra täpsustamiseks. arengukava. Seda arengukava jaka rohket initsiatiivi Terra Maritimale ja veebilehelasuva dokumendiregistri Sissejuhatuseks tegi Arvo Ninn MTÜ tegevusi laiemalt tutvustama Nele Sõbrale. kaudu. volikogu liikmetele ülevaate Teine, kolmas ja neljas päevakor- Nele Sõber tuligi. MTÜ Terra Määrused on avalikustatud Riigi kaarhalli ehitamisest ja kasutamisest rapunkt diskussioone ei tekitanud. Maritima on Lääne-Nigula valla ja Peale Matsalu piirkonna juttu oli Teataja veebilehel. Järgmiseks ja ka sellest, mida on veel vaja teha, Võeti vastu Tajaali kinnistu Lääneranna vallas koostööorgan, järjekordaruannete ärakuulamise kohaks, kus volikogu kokku saab on et kaarhall paremasse korda saaks. detailplaneering, anti valla maast kus kohtuvad ühel- ja teisel pool käes. Kord aastas annavad volikogus Risti. Umbaia detailplaneeringu vastuvõtmine Kaasav eelarve ootab Nõva joogivee Üksi elava ja avalikustamine etepanekuid kvaliteet paraneb pensionäri toetus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusega nr 2-3/20-78 võeti vastu Kaasava eelarve jaoks on 2020. aastal Sotsiaalkindlustusamet maksab Umbaia detailplaneering asukohaga Österby külas. eraldatud 40 000 eurot ja see raha Nõva küla elanikke varustatakse üks kord aastas üksi elava pen- Planeeringuala hõlmab Umbaia katastriüksuse (katastritunnus 52001:005:0388, jaguneb võrdselt 8 piirkonna vahel. joogiveega puurkaevpumplast, sionäri toetust summas 115 eu- pindala 18,2 ha) ja katastriüksuse 52001:005:2552 (pindala 1,1 ha). Planeeringu Igale piirkonnale jagub seega kuni kuhu muuhulgas on paigaldatud rot. Makse tehakse koos oktoobri projekt näeb ete planeeringualale 15 elamumaa sihtotstarbega krundi (pinda- 5000 eurot. Nendeks piirkondadeks on raua ärastuseks survefiltrid. pensioniga. Tuletame meelde, et lad 9680-16680 m2), 1 transpordimaa krundi (Umbaia tee) ja 1 üldkasutatava Kullamaa osavald, Martna osavald, Noarootsi osavald, Oru piirkond, Puurkaevuvees on aga lahus- toetust makstakse kõigile vana- maa krundi moodustamise; igale elamumaale ühe elamu ja kuni kahe abi- hoone ehitusõiguse ja hoonestustingimused; määratud on kommunikat- Nõva osavald, Palivere piirkond, Risti tunud gaasid, mis varem kinn- duspensionieas olevatele inimes- tele sioonide lahendused, servituutide vajadus ja seatud keskkonnatingimused. piirkond ja Taebla piirkond. isest süsteemist ei eraldunud ja Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 16.-29. märtsini 2020 Noarootsi seetõtu tuli elanikelt kaebusi Millele saab raha taotleda? n kes elavad rahvastikuregistri vallamajas vallavalitsuse tööajal ja valla veebilehel htp://www.laanenigula. - Raha saab taotleda investeeringupro- vee kvaliteedi kohta vesi lõhnas andmetel üksi ee/menetluses. jekti võib olla asja ebameeldivalt või oli suisa joo- n kelle igakuine kätesaadav pen- Väljapaneku ajal on võimalik esitada planeeringulahenduse kohta kirjalikke elluviimiseks- selleks ostmine, remont või ehitus. gikõlbmatu. sion on väiksem kui 1,2 kordne arvamusi. • Kaasava eelarve raames planeeritav Eesti keskmine vanaduspension, asi peab valmima samal eelarveaastal Alates eelmisest aastast
Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused
    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht Nr 1
    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Majutus & Toitlustus / Accommodation & Catering
    15 Noarootsi Kõrts / Noarootsi Tavern / 20 Uuga paekallas / Uuga limestone 46 Põõsaspea neeme tipp, spithami 68 Liiva talumuuseum / Liiva Farm 17 Nurga Talu kohvik ja arboreetum / MAJUTUS & TOITLUSTUS / ACCOMMODATION & MAJUTUS / ACCOMMODATION / 23 Pusku Turismitalu / Pusku Farm / Корчма Ноароотси cliff / Глинт в Ууга paekallas, linnuvaatlusjaam / Museum / Хуторской музей Nurga Farm cafe and arboretum / CATERING / РАЗМЕЩЕНИЕ & ПИТАНИЕ РАЗМЕЩЕНИЕ Туристический хутор Пуску Pürksi keskus 8, Pürksi küla, Noarootsi vald, Läänemaa Paldski linn, Harjumaa Põõsaspea cape’s end, Spitham Лийва Кафе и арборетум хутора Нурга Pusku küla, Ridala vald, Läänemaa +372 5805 1185, +372 520 0913 59°22’4’’, 24°2’17’’ limestone bank, birdwatch Piirsalu küla, Risti vald, Läänemaa Ellamaa küla, Nissi vald, Harjumaa +372 5623 8506, www.pusku.ee 59°0’24’’, 23°31’8’’ station / Оконечность мыса +372 5278428, www.piirsalu.ee +372 508 2615, www.nurgapuukool.ee 1 Laulasmaa Puhkekeskus / Laulasmaa Holiday 1 Paldiski Tuule Hotell / Paldiski Tuule B&B / 58°53’37’’, 23°27’26’’ 70 20 21 Väike-Pakri kiriku varemed / Пыызаспеа, глинт у деревни 59°3’18’’, 24°2’29’’ 59°3’36’’, 24°11’26’’ Centre / Центр отдыха Laulasmaa Гостиница “Paldiski Tuule” 16 Ruins of Väike-Pakri church / Спитхам, орнитологическая 10 Laulasmaa küla, Keila vald, Harjumaa Tuule 2, Paldiski, +372 679 8123, +372 514 5116 Развалины церкви Вяйке-Пакри станция 18 Saidafarm / Saidafarm Farm / www.pakrisaared.ee Spithami küla, Noarootsi vald, Ферма по разведению сайды +372 502 8180, www.kutimuti.ee www.tuule.ee
    [Show full text]
  • 317 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    317 buss sõiduplaan & liini kaart 317 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 317 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 8:10 - 18:25 (2) Lemmiku: 6:20 - 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 317 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 317 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 317 buss sõiduplaan 49 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:10 - 18:25 teisipäev 8:10 - 18:25 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 8:10 - 18:25 Märjamaa neljapäev 8:10 - 18:25 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 8:10 - 18:25 Kirikuvärava laupäev 8:10 - 18:25 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 18:25 Metsavahi Maavahe Kükita 317 buss info Suund: Haapsalu Bussijaam Toome Peatust: 49 Reisi kestus: 101 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna, Jüri, Aima, Laukna, Vaikna, Laisilla, Koluvere, Kullamaa, Kullamaa Kool, Silla, Turpla, Loodna Üdruma (Amanda Parkla), Päri, Jõgisoo, Sordi, Liivi, Kiidika, Ohtla, Kokre, Suure-Lähtru, Niinja Tee, Martna, Ehmja, Maalse, Kirimäe, Kabelimäe, Vana- Jüri Taebla, Taebla Tee, Taebla, Taebla Tee, Vana-Taebla, Rummu, Võnnu, Üsse, Ridala Raudteejaam, Juurika, Aima Uuemõisa, Rannarootsi, Niine, Haapsalu Bussijaam Laukna Vaikna Laisilla Koluvere Kullamaa Kullamaa Kool Silla Turpla Üdruma (Amanda Parkla) Päri Jõgisoo Sordi Liivi Kiidika Ohtla Kokre Suure-Lähtru Niinja Tee Martna Ehmja Maalse Kirimäe Kabelimäe Vana-Taebla
    [Show full text]
  • Haapsaluand - O N LÄÄNE COUNTY M O I M T O a C D C a G N I R E T a C S M U E S U M S E I T I V I T C a E D a R T S P a ENGLISH M HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS
    HA LÄÄNE COUNTY APSAL ENGLISH U and ACCOMMO- MAPS TRADE ACTIVITIES MUSEUMS INFO CATERING DATION ENG HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS 155 Lodging WIFI WIFI WC 160 Catering WC for disabled Bar Sports activities WC Water Closet VISA Credit cards accepted SAUNA Sauna Skiing Shower Billiards Telephone 2 Rooms for disabled TV TV Campfire Silence Boat 50 m Bus stop Fireplace 300 m Beach 40 Caravans P Parking Tent places 7 Bicycles Tennis Gym Yacht harbour Golf Hot drink Hunting Luggage room Domestic ENG animals FIN languages RUS Fishing SWE GER G N HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 3 CONTENTS E O DEAR GUEST, CONTENTS F N I Welcome to the most romantic and mythical spot in Signs 2 Estonia - Haapsalu and Läänemaa. Contents 3 Travel Agencies 4 INFO It is easy to fall in love with Haapsalu: once here, 5 Transport 5 the winding streets ending up at the sea, the old Taxi 5 town with houses adorned with wooden lace and Ports 6 the mysterious White Lady appearing in a chapel Petrol-stations 6 window on moonlit nights will keep the visitor Internet 7 spellbound. WIFI 8 ACCOMMODATION The pebble beaches, squealing seabirds, grassy Rehabilitation centres 9 meadows and peaceful groves will appeal to Hotels in Haapsalu 10 Guesthouses & hostels visitors fond of nature and serenity. Matsalu's in Haapsalu 11-12 abundant bird sanctuary draws visitors from all Accommodation in Lääne County: over the world - it is Europe's biggest and most Ridala Parish 13 diverse nesting area for migratory birds. Taebla Parish 14 Nõva Parish 14 History lovers should make time to look into Lihula Parish 14 medieval churches and castle ruins so typical to Oru Parish 14 Läänemaa.
    [Show full text]
  • Valla Ajaleht 2019
    LK 2 Märkame ja tunnustame LK 3 Ranniku matkarada on LK 3 Lumetõrje 2019-2020 ettevõtlikke inimesi! ametlikult avatud talveperioodil Lääne-Nigula NR 10 NOVEMBER valla ajaleht 2019 Kullamaa Rahvuspäev Loit Lepalaan Kullamaa Kultuurimaja juhataja Oktoobrikuu viimasel laupäeval peeti Kulla- maal järjekordset Rahvuspäeva. Kultuurisünd- muse raames avati Kullamaa päritoluga, Ees- ti- jaLäänemaa hariduse, kultuuri ning teaduse väljapaistvatele isiksustele Jaan Veidermannile, Aleksander Veidermale ja Mihkel Veidermale mälestussammas. Sügisilma trotsides oli samba avatseremoonial kapten Aksel Heidemanni juhtimisel ülesse ri- vistatud pidulik liputoimkond. Hümnihelid Kul- TULE VALLA lamaa Muusika Seltsi sõprade orkestri poolt, Priit Aimla juhatusel, kuulutasid ürituse ava- ELANIKUKS! tuks. Kullamaa Rahvuspäeva juhi ja moderaa- tori Heiki Magnuse sõnavõtu järel eemaldasid Kodukandis on palju ära teha. Lääne-Ni- mälestussambalt katte Lääne-Nigula vallava- gula vald soovib omavallakatele pakkuda nem Mikk Lõhmus, akadeemik Mihkel Vei- head elu – aukudeta sirgeid teid, avatud derma tütred ja vend Jüri Veiderma. Mälestise ja inspireerivat lasteaia ja koolikeskkonda, pühitses EELK Piiskop Tiit Salumäe. Kaasa toetada neid, kel elus hetkel nii hästiei lähe, teenis EELK Kullamaa koguduse õpetaja Lem- bit Tammsalu. Pikema ja sisuka kõnega esines teha uuenduskuur valla välisele vaatele... Lääne-Nigula vallavanemMikk Lõhmus. Anna meile võimalus J Rahvuspäev jätkus Kullamaa kultuurimajas konverentsi ja kontserdiga. Kullamaa osavalla- Teha seda on päris lihtne – kirjuta end vanema Katrin Viksi tervitus sõnadele järgnesid ametlikult Lääne-Nigula elanikuks. Kui Sa haridusloolase Mare Tormi ja Eesti Mälu Insti- tood oma maksud valla rahakottija astud ise tuudi teaduri Eli Pilve päevakohased ettekan- mõnikord vallamajast läbi, et meiega aruta- ded. Meeleolukas kontserdiosas esinesid Kul- da, et kus lappida ja mida veel arendada, usu lamaa Muusika Seltsi sõbrad-muusikud.
    [Show full text]
  • Martna Arengukava 2012
    Lisa Martna Vallavolikogu 20.12.2011.a määrusele nr 54 Martna valla arengukava 2012 – 2022 2011 Sissejuhatus Käesolev arengukava on koostatud Martna vallale aastateks 2012–2022. Arengukava eesmärgiks on seada sihid, pikaajalised arengueesmärgid ning tegutsemissuunad. Arengukava on üles ehitatud valdkonnapõhiselt, käsitledes süvitsi teemasid, mis Martna valla jaoks on olulised. Iga valdkonna kirjelduse juures on esitatud arenguvajadused, probleemikirjeldus ning strateegilised eesmärgid. Arengukavas kasutatavad lühendid: KOV – kohalik omavalitsus LOVL – Läänemaa Omavalitsuste Liit LAK – Läänemaa Arenduskeskus MTÜ – mittetulundusühing ÜVK – Ühisveevärk ja kanalisatsioon 2 Sisukord I Valla üldandmed .......................................................................................................... 5 II Arengukava ................................................................................................................ 7 1. Keskkond ja maakasutus .......................................................................................... 7 1.1. Ehitus ja planeeringud ................................................................................... 7 1.2. Teed ja ühistransport, sh kergliiklusteed ........................................................ 8 1.3. Energeetika ................................................................................................. 10 1.4. Looduskaitse ............................................................................................... 10 1.5. Maaparandus ..............................................................................................
    [Show full text]
  • Martna Valla Martna Küla Kaugküttepiirkonna Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016–2026
    Töö nr ENE1611 Martna valla Martna küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026 Tallinn 2016 Meie oskused on Teie edu !™ Martna Vallavalitsus ÅF-Consulting AS Martna küla Akadeemia tee 21/3 90601 Vallamaja 12618 Tallinn Tel. 4725041 Tel. 605 3150 martna.kovtp.ee www.estivo.ee Martna valla Martna küla kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016–2026 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Eessõna ...................................................................................................................................... 4 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 5 1. Martna küla üldiseloomustus ja sotsiaalmajanduslik areng ............................................... 7 Geograafiline asend ..................................................................................................... 7 Majandus ja ettevõtlus ................................................................................................. 8 Energiamajandus ......................................................................................................... 9 2. Martna küla katlamaja, kaugküttevõrk ja soojustarbijad ................................................. 10 Martna küla katlamaja ............................................................................................... 10 Martna katlamaja
    [Show full text]
  • Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi Ps TALLINN
    1 Keila Joa loss 18 Roosta Puhkeküla 28 Palivere Turismi- ja Ekskursioonid koos muuseumi Supp ja seiklus Tervisespordikeskus külastusega www.roosta.ee MOBO, räätsamatk, discgolf Suurupi Muraste Kakumäe laht www.schlossfall.com 19 Teeristi villa www.paliverekeskus.eu Loode-Eesti Ilmandu PÕHJA- Suurupi ps TALLINN 2 Kase Antsu võrgukuur Kohvik, tasuta energiatee+ 29 Risti Käsitöömaja Viti 1 : 355 000 " Vääna-Jõesuu Rannamõisa KRISTIINE Muuseumi külastus tuuletaskud Maja täis käsitööd inn skl ht Tiskre Ke km la Sõrve 5,5 www.kasemty.eu www.teeristivilla.ee [email protected] salu Türisalu Tabasalu Harku Lohu jv 3 20 & 5635 2591 Harku Harkujärve Lepiku turismitalu Noarootsi puhkemaja Meremõisa Liikva Laabi MUSTAMÄE Naage Vaila Vatsla Tervituskohv ja maja tutvustus Saun & tünnisaun 30 Lohusalu 2 Keila-Joa Liiva Talumuuseum 1 TALLINN www.lepikutalu.ee www.noarootsipuhkemaja.eu Suguvõsa talumuuseum, Vääna Laulasmaa Harku Tõlinõmme " 4 Laitse Graniitvilla 21 Esberg pidu ja puhkus ekstreemautosõit, Adra raba NÕMME Vahi Hüüru am Lahepere laht uja lastetegevused nn m Ekskursioon-külastus koos Tervituskohv+kook Käesalu Humala Le 1k Paldiski Kiia 1 skulptor Tauno Kangroga, & 520 0913 www.piirsalu.ee Püha Kloogaranna Keelva värske Laitse Graniitvilla leib 22 31 Rehe Turismitalu Alliku Männiku Saare mõis Pakri ps Kersalu Tuulna Karjaküla Kütke Laagri www.graniitvilla.ee Illurma Tõmmiku Muuseum, käsitöö müük Matk ja saun Valkse Vanamõisa a o Tänassilma 5 www.reheturismitalu.ee uln Kumna MTü Spordiklubi www.saaremois.ee Tu " Jälgimäe 15 Suur-Pakri Põllküla
    [Show full text]
  • Hiiumaa Kohanimed.Indd
    HIIUMAA KOHANIMED Marja Kallasmaa HIIUMAA KOHANIMED Toimetanud Eevi Ross Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2010 Toetanud Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Keele Instituudi baasfi nantseerimine Raamat on valminud ETF grandi nr. 6743 raames Küljendanud Merle Moorlat © Marja Kallasmaa, Eesti Keele Instituut 2010 Trükitud AS Pakett trükikojas ISBN 978-9985-79-305-3 5 Sissejuhatus SISSEJUHATUS Hiiumaa kohanimeraamatu eesmärk on avaldada Eesti Keele Instituudi kohanime- kartoteegis säilitatav Hiiumaa materjal. Kihelkonniti on see esindatud järgmiselt: Emmaste 2717 sedelit, Käina 2972, Pühalepa 3500, Reigi 5071 sedelit. Esimene kartoteeki jõudnud kohanimekogu pärineb aastast 1926, viimane aas- tast 1995. Eesti Keele Instituudis säilitatava Hiiumaa kohanimematerjali usinaim koguja on olnud Lehte Tammiste (Rannut) rohkem kui 3000 sedeliga. 1000–2000 nimesedelit on loovutanud Elli Küttim ja Jaak Peebo, 500–1000 August Juursalu, Marja Kallasmaa, Elfriede Paas, Leida Püss, Mihkel Tedre ja Gustav Vilbaste. Väikesi kogusid on esitanud veel Ella Aidas, Lembit Kaibald, Paul Kokla, Anne Kriisemann, Jekart Kõmmus, Juta Küttim, Sirli Laius, Joonas Meiusi, Helmi Mih- kelson, Ester Männamaa, Pauline Palmeos, Alide Raudsepp, Jüri Uustalu ning TÜ üliõpilased Ille Pühvel ja Marju Mikkel. Ligi 70 aasta jooksul nii kutseliste murde- kogujate kui ka Emakeele Seltsi korrespondentide jt. kaudu kogunenud materjal on arusaadavalt keeleliselt ebaühtlane. Vasturääkivusi esineb ka sisus, eeskätt talude külakuuluvuses. Selles raamatus on lähtutud eeskätt infost, mis on Eesti Keele Ins- tituudi murdearhiivi Hiiumaa kogudes keelejuhtidelt kuuldeliselt kogutud. Kogumistihedus on saarel ca 11,6 sed/km² (Hiiumaa ja laiud koos), seega on see alla Eesti keskmise, kuid tuleb arvesse võtta, et Hiiumaa asustus on koondunud peamiselt saare rannikule, keskosa valdab enamasti mets. Asustatud rannikualadel on nii nimetihedus kui ka kogumistihedus suurem.
    [Show full text]