DOCSLIB.ORG

Valla Ajaleht JUUNI 2019

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

LK 2 Vald maksis LK 3 Pürksi postkontori lahtiolekuaeg muutub – neljapäeviti LK 7 Jaanipäevad haridusstipendiumeid saab nüüd postitoimetusi teha ka õhtupoole Lääne-Nigula vallas Lääne-Nigula NR 6 valla ajaleht JUUNI 2019 Jaanituled Lääne-Nigulas Taebla jaaniõhtu 15. juunil algusega kell 19Taebla jalgpalliplatsil Peaesineja on ansambel Põhja Tallinn Kontakt: MTÜ Taebla Spordi-ja kultuuriklubi Kehale ja Vaimule; 56193846; [email protected] Piirsalu jaaniõhtu 21. juunil jaaniõhtu Piirsalu pargis koos ansambliga Lõõtsavägilased Kontakt: Piirsalu Küla Selts, 56917271; [email protected] Pürksi jaaniõhtu 22. juunil algusega kell 19 koolimaja taga staadionil Tantsurühm West ja ansambel Endri&Restart Kontakt: Pürksi kultuurimaja, tel 5200913; [email protected] Uusküla jaaniõhtu 22. juunil algusega kell 20 Uusküla külas Karli lõkkeplatsil (endine Polli talu maa) Lõbusad mängud, laulud ja pillimäng - Kristi Kool ja Ülle Kool Kontakt: Lidya Tee, tel 51980168, e-post: [email protected] Rõude jaaniõhtu 23. juunil 2019 Rõude külaplatsil algusega kell 19.00 Tantsuks mängib ansambel Sax Ekspress. Valitakse kauneim kodu Tammikust Kasarini Korraldaja: Rõude Küla Selts, tel 53490867, e-post: [email protected] Kullamaa võidupüha ja jaaniõhtu 23. juunil kell 21 Võidupüha ja jaaniõhtu Kullamaal Võidutule saabumine ja pidulik tseremoonia Kullamaa Vabadussamba jalamil Kell 21.30 Jaaniõhtu Kullamaa Rohumäel Esinevad Kullamaa Keskkooli võimlejad ja tantsulapsed ning rahvatantsurühm „Kullamaa Kullakesed“. 21.Jaaniõhtutjuuniljuhivadjaaniõhtuja PiirsalutantsumuusikatpargiskoosmängibansambligaansambelLõõtsavägilased„Mesipuu“ Kontakt: Kullamaa kultuurimaja, tel 53496691; [email protected] Palivere jaaniõhtu 23. juunil algusega kell 18Kuliste aasal Jaaniõhtu võistlused ja mängud, tantsuks ansambel Skyline. Päeval lõbus matk „Tunne Paliveret“ Kontakt: Palivere aleviselts, 5026287; [email protected] Kirimäe jaaniõhtu 24. juunil algusega kell 20 Kirimäe Rahvamõisas Pidu koos ansambliga UNTSAKAD Piletid hinnaga 10€ eelmüügis Piletilevis ja tund ennem algust kohapeal. Kontakt: Kirimäe Rahvamõis, tel 5129203, [email protected] Vaata veel lk 7 Kaasav eelarve kõnetas Lääne-Nigula rahvast Mikk Lõhmus hel vägagi tasavägine, näiteks 2. Martna Põhikooli 6. Palivere Lasteaia õuesõppe jooksul. Seda korraldab juba valla- Vallavanem Martnas oli eduka projekti va- mänguväljaku kiiged ja ronila maja (126 häält) valitsus ning eeldan, et hiljemalt he järgnevaga ainult 3 häält, (68 häält) septembriks-oktoobriks on kõik Tänavu esimest korda läbi tihe rebimine oli ka Taeblas, 7. Noortele välitrenažööride tehtud. viidud kaasava eelarve hääletus Paliveres ja Ristil. Samas Nõva 3. Pürksi küla mänguväljak rajamine Risti kooli juurde on lõppenud ja edukad projektid rahva üksmeelne eelistus oli Nõva (61 häält) (41 häält) Kaasavat eelarvet on kavas kind- on selgunud. Rõõm on tõdeda, sadama ujuvkai ja Noarootsi rah- lasti jätkata ka 2020. aastal. et rahvas oli aktiivne. val mänguväljak Pürksis. 4. Nõva sadama ujuvkai 8. Füüsilise aktiivsuse Kokku osales kaasava eelarve (64 häält) atribuutika asendamine Taebla Sügisel arutatakse nii vallavalit- hääletusel 741 vallaelanikku. Kokkuvõttes olid edukad projektid Kooli alal (51 häält) suses kui ka volikogus, kas see järgmised: 5. Linnamäe staadionile toimub samasugusel kujul või Päris mitmes piirkonnas oli 1. Kullamaa järve-puhkealale kastmissüsteemi rajamine Kaasava eelarve projektid peavad teeme mõningaid muudatusi. konkurents p-rojektide va- Discgolfi rada (92 häält) (104 häält) olema ellu viidud käesoleva aasta 2 volikogu/teated Lääne-Nigula valla ajaleht nr 6 Volikogu istung toimus 16. mail 2019 Rõude külamajas Kersti Lipu tähtaeg on läbi, taotlusi laekus üle kuuekümne. sioonikasutamise eeskirja esimene 25.09.2012 otsusega nr 94 kinnitatud Lääne-Nigula vallasekretär Hariduse Infotehnoloogia SA projektitaotluste lugemine. kohalike teede nimekirjas. Nimekirjast voorust said toetusi Taebla Kool, Risti Kool, n Otsustati eraldada valla eelarvest toetust arvati omanike soovil välja teelõigud Istungil osales 23 volinikku, puudus 2. Päe- Noarootsi Kool ja Palivere Lasteaed. Toimus üheksa tuhat eurot Sihtasutusele Eesti Põldotsa teel, Enivere teel, Metsavahi teel vakorras oli 11 punkti, kehtestati 1 määrus ja valla MTÜde ümarlaud, kus arutati erinevaid Teatri Festival Saueaugu Teatritalu jaUuskülametsa teel. võeti vastu 6 otsust. suviseid üritusi ning MTÜde rahastamise kor- arendamiseks. n Kuulati volikogu hariduskomisjoni ja da tulevikus, hetkel kehtib veel igas ühinenud n Otsustati omandada Kekkila Eesti OÜ-lt külaelukomisjoni 2018.a tööaruandeid. Alustuseks kuulati vallavanem Mikk Lõhmuse vallas oma kord. Eesti Linnade ja ValdadeLiidu Nõva sadamaga seotud kinnistud 175 informatsiooni. Kaasava eelarve hääletus kõne- volikogus valiti uueks esimeheks Tiit Terik, Tal- tuhande euro eest. Nõva sadama renovee- Järgmine volikogu istung on planeeritud toimu- tas valla inimesi, osalejaid oli üle 700. Varase- linnaLinnavolikogu esimees. rimine on kokku lepitud ühinemislepingus. ma 26. juunil 2019 Ristil. malt andis volikogu AS Matsalu Veevärgile n Otsustati võõrandada avalikul kirjalikul nõusoleku läbirääkimiste pidamiseks ühine- n Võeti vastu Läänemaa arendusstrateegia enampakkumisel Variku külas asuv Käo Kõigi volikogu avalikustamisele kuuluvate ot- miseks AS Pärnu Veega. Tänaseks on olemas tegevuskava. kinnistu alghinnaga 1000 eurot ning Rõude sustega ja istungite protokollidega saab tutvuda vastus, et AS Pärnu Vesi ei soovi ühineda. n Kehtestati Lääne-Nigula Noortevolikogu külas Siimu tee 8 korter 14 alghinnaga 500 valla veebilehel asuva dokumendiregistri kau- põhimäärus. eurot. du. Määrused on avalikustatud Riigi Teataja Hajaasustuse programmile taotluste esitamise n Toimus valla ühisveevärgi ja -kanalisat- n Tehti muudatus Martna Vallavolikogu veebilehel. Vald maksis haridusstipendiumeid Kodanikuühenduste ümarlaud Kaie Talving • Kristiina Kisler, Tartu Ülikooli rootsi keele Enne suurt suveürituste hooaega, kogunes Võntküla külamajja suur hulk Lääne-Nigula vallakoda- haridusnõunik jakirjanduse eriala üliõpilane; nikuühenduste esindajaid, kes tegelevad erineval moel kultuurisündmuste korraldamisega. Lääne- • Kätlin Reinik, Tallinna Ülikooli pedagoogika Nigula vallas on valla allasutusena töötamas ainult kaks kultuurimaja, Pürksis ja Kullamaal. Ka Lääne-Nigula vald maksis haridusstipen- (bioloogia, geoökoloogia) eriala üliõpilane; teistes piirkondades toimub vilgas jamitmekesine kultuuri- ja seltsielu, kuid selle korraldamisega diumeid. Stipendiumi taotlejate hulgas oli nii • Mario Konks, Läänemaa Ühisgümnaasiumi tegelevad erinevad mittetulundusühendused. üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolide õpilasi. õpilane; Peamine stipendiumi taotlemise eesmärk oli • Meelis Mattisen, Haapsalu Kutseharidus- Vallavanem Mikk Lõhmus andis ülevaate, kuidas on siiani osavaldades ja endises Lääne-Nigu- õpingute toetamine. Tänavused haridusstipendi- keskuse tisleri eriala õpilane; las toimunud kodanikuühendusterahastamine valla poolt ja selles on päris palju erinevusi. Mõnes umi laureaadid on: • Siim Silk, Eesti Maaülikooli metsamajanduse piirkonnas on toetused MTÜ-le numbriliselt üsna suured, aga selle sees on ka hoonete majandamine, • Siim Luiga, Läänemaa Ühisgümnaasiumi eriala üliõpilane; mõnel pool kannavad külamajad oma majanduskulud ise, kuid taotlevaderinevateprojektide kaudu õpilane; • Tom-Tristan Ots, Tallinna Tehnikaülikooli tegevusteks vahendeid ja siis on vajalik, et vald abistaks projektide omaosaluse katmisel. Edaspidi • Argo Klopman, Tallinna Tehnikakõrgkooli mehhatroonika eriala üliõpilane. on vaja ka selles valdkonnas rakendada kogu vallas ühesuguseid põhimõtteid, et igas piirkonnas elektritehnika eriala üliõpilane; tegutsev MTÜ teaks, mis tingimustel, millal ja millisteks tegevusteks on võimalik vallalt toetust • Carmen Treu, Tartu Ülikooli inglise keele ja Haridusstipendiumi konkursile laekus kok- küsida. kirjanduse eriala üliõpilane; ku 13 taotlust. Stipendiumitaotlused vaatas • Eleri-KristelKuimet, Eesti Muusika- jaTeat- läbi Lääne-Nigula vallavalitsuse moodustatud Meil on piirkonniti erinevad traditsioonid, vajadused ja erinevad välja kujunenud praktikad ja sealt riakadeemia koorijuhtimise eriala üliõpilane; komisjon, kes tegi vallavalitsusele ettepaneku kõiki rahuldavat ühisosa leida on üsna keeruline. Aga erinevused rikastavad, aitavad hoida kogu- • Erki Mitman, Tallinna Ülikooli kehakultuuri stipendiumide määramiseks, stipendium määra- kondlikku identiteeti ja küll oleks kole, kui meie kogukonnad oleks kõik „ühte nägu“! eriala üliõpilane; ti kõikidele taotlejatele, kokku summas 5000 • Helina Meister, Tallinna Ülikooli andragoo- eurot. Lähenevate suveürituste valguses tuletasime meelde, millal on vaja taotleda avaliku ürituse kor- gika eriala üliõpilane; raldamiseks vallast luba, miks on oluline planeerida ja korraldada parkimist, milliste ametiasu- • Anne-Mai Melles, Audentese Spordigümnaa- Palju õnne laureaatidele! tustega võiks eelnevalt konsulteerida, et kõik mööduks nii korraldajale kui külalisele sujuvalt ja siumi õpilane; ohutult. Häid praktikaid ja juhiseid jagasid piirkonna politseinik Kiur Klippberg ning kultuuri- ja spordinõunik Varje Paaliste. Kohalolnute arvamus oli, et sellised ühised ümarlauad on vajalikud, saab omavahel tuttavaks, INFOKS mõtteid ja kogemusi jagada ja aeg ajalt on hea ka vanad tõed uuesti meelde tuletada! Alates 01.06.2019 jõustuvad muudatused Läänemaa avalikel bussiliinidel 2, 3, 22, 26, 28, 29 Kodanikuühendustes tegutsevad inimesed oma vabast
Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Väljatöötamise Kavatsus

    Väljatöötamise Kavatsus

    Turvalepa looduskaitseala moodustamise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Kaitseala moodustamine Kavandatav Turvalepa looduskaitseala (edaspidi Turvalepa LKA) asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa, Ehmja, Kaasiku, Kirimäe, Turvalepa ja Väike-Lähtru külas ning selle pindalaks on kavandatud 1246 ha. Turvalepa LKA kavandatakse moodustada juba praegu kaitse all oleva Ehmja-Turvalepa hoiuala idaosa põhjal, liites piirnevad ja osaliselt kattuvad Ehmja ja Lähtru must-toonekure ning Turvalepa suur-konnakotka ja väike-konnakotka püsielupaigad. Kaitstava ala paiknemise skeem on toodud joonisel 1. Kavandatava LKA tuumiku moodustav Turvlepa soo ja piirnevad metsaalad on kaitse all 2006. a-st, mil moodustati hoiuala (2126 ha). 2007. aastal võeti kaitse alla Ehmja must- toonekure püsielupaik (18 ha). Turvalepa väike- ja suur-konnakotka ning Lähtru must- toonekure püsielupaigad on moodustatud looduskaitseseadusest tuleneva pesapuu ja seda ümbritseva 250 m raadiuses ümbritseva alana. MTÜ Kotkaklubi tegi 2017. a veebruaris keskkonnaministrile ettepaneku Turvalepa suur-konnakotka ja Turvalepa must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks nende alusel. Turvalepa LKA moodustamise peamine eesmärk on sealsete loodusväärtuste, eelkõige kõrge kaitseväärtusega soo- ja metsakoosluste kaitse ning I ja II kaitsekategooria ning Eesti ohustatud liikide punases nimestikus (2008) ohustatud liikide kategooriasse arvatud suur- ja väike- konnakotka, must-toonekure ja ohualti liigi metsise pesitsuselupaikade pikaajaline säilitamine. Lisaks on rikkumata
  • Valla Ajaleht Nr 1

    Valla Ajaleht Nr 1

    HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised.
  • 153 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    153 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    153 buss sõiduplaan & liini kaart 153 Haapsalu - Risti - Märjamaa - Rapla - Türi - Paide Vaata Veebilehe Režiimis - Tartu 153 buss liinil (Haapsalu - Risti - Märjamaa - Rapla - Türi - Paide - Tartu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 16:15 (2) Tartu Bussijaam: 6:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 153 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 153 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 153 buss sõiduplaan 36 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:15 teisipäev 16:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 16:15 Puhu Rist neljapäev 16:15 Adavere reede 16:15 laupäev 16:15 Käsukonnaristi pühapäev 16:15 Koigi Mäo 3 (Paide Suund) Kesklinn 153 buss info 12 Pärnu, Paide Suund: Haapsalu Bussijaam Peatust: 36 Paide Bussijaam 6 Reisi kestus: 250 min 5 Vaksali Tänav, Paide Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Puhu Rist, Adavere, Käsukonnaristi, Koigi, Mäo 3 (Paide Suund), Kirna Kesklinn, Paide Bussijaam 6, Kirna, Türi-Alliku, Türi Bussijaam, Ujula, Looritsa, Kõltsi, Kolu, Käru Tee, Türi-Alliku Lelle Tee, Kehtna, Valtu, Rapla Jaam, Rapla Bussijaam, Tutimäe, Kuusiku, Orgita, Märjamaa, Türi Bussijaam Sipa, Laukna, Koluvere, Risti, Palivere, Palivere Mõis, Taebla, Herjava, Uuemõisa, Niine, Haapsalu 10a Jaama Tänav, Türi Bussijaam Ujula Tallinna, Türi Looritsa Kõltsi Kolu Käru Tee 25 Viljandi Maantee, Estonia Lelle Tee Kehtna 4 Viljandi mnt, Kehtna Valtu Rapla Jaam 114a Viljandi Maantee, Rapla Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla Tutimäe 50a Tallinna Maantee,
  • Taebla Valla Terviseprofiil

    Taebla Valla Terviseprofiil

    TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL Kinnitatud Taebla Vallavolikogu 18.03.2010 otsusega nr 20 Taebla valla terviseprofiil TAEBLA VALLA TERVISEPROFIIL 1. Üldandmed.............................................................................................3 Ülevaade terviseprofiili koostamisest ja osalenutest .................................................3 Taebla valla asend, pindala, haldusjaotus..................................................................4 Rahvastik....................................................................................................................4 Taebla valla eelarve ...................................................................................................8 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ..........................................9 Tööturu situatsioon ja toimetulek ..............................................................................9 Sotsiaalhoolekanne ..................................................................................................12 Kogukonna tegevused ja kaasamine ........................................................................16 Külaelu.................................................................................................................16 Muud kogukondlikud tegevused..........................................................................17 Kokkuvõtteks .......................................................................................................18 3. Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond...................................................19
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • 321 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    321 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    321 buss sõiduplaan & liini kaart 321 Haapsalu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 321 buss liinil (Haapsalu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Haapsalu Bussijaam: 16:00 (2) Pärnu Bussijaam: 10:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 321 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 321 buss saabub. Suund: Haapsalu Bussijaam 321 buss sõiduplaan 53 peatust Haapsalu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:00 teisipäev 16:00 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev 16:00 Tallinna Maantee neljapäev 16:00 1 Tallinna mnt, Pärnu reede 16:00 Härma laupäev 16:00 87d Tallinna Maantee, Pärnu pühapäev 16:00 Salu 134 Tallinna mnt, Pärnu Jänesselja 321 buss info Nurme Suund: Haapsalu Bussijaam Peatust: 53 Räägu Reisi kestus: 134 min Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tallinna Maantee, Silla Härma, Salu, Jänesselja, Nurme, Räägu, Silla, Are, Kangru, Kõlli, Urke, Loomse, Pärnu-Jaagupi, Are Kodesmaa, Libatse, Langerma, Jädivere, Poti, Kivi- 1 Tori Tee, Estonia Vigala, Raba, Araste, Kesk-Vigala, Oese, Jaama, Vana-Vigala, Looritsa, Teenuse, Silla 1, Kullamaa Kangru Kool, Kullamaa, Koluvere, Vaikna, Ollimäe, Rõuma, Risti, Jaakna, Palivere, Palivere Mõis, Väänla, Kõlli Turvalepa Tee, Võntküla, Priguldi, Taebla, Taebla Tee, Laikmaa Tee, Rannaküla, Herjava, Mõisa, Uuemõisa, Urke Vahtra Rist, Niine, Haapsalu Bussijaam Loomse Pärnu-Jaagupi 38 Pärnu Maantee, Pärnu-Jaagupi Kodesmaa Libatse Langerma Jädivere Poti Silla — Jädivere, Estonia Kivi-Vigala Poti-Silla mnt, Estonia Raba Araste Kesk-Vigala Oese Jaama
  • Estonia Estonia

    Estonia Estonia

    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009

    Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009

    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa
  • Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia

    Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia

    European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.