DOCSLIB.ORG

Tõstamaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016-2028

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tõstamaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016-2028 Töö nr: 03-11-15-ÜVK Tõstamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028 Seletuskiri Tellija: Tõstamaa Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ............................................................................................................................ 9 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 10 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 11 1.3.3 Ehitusgeoloogia ..................................................................................................................... 14 1.3.4 Pinnavesi ............................................................................................................................... 15 1.3.5 Muud loodusvarad ................................................................................................................ 16 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ............................................................................................................. 17 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ......................................................................................................................... 18 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ............................... 20 2.1 ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV-PUMPLAD ....................................................................................................... 20 2.2 TÕSTAMAA ALEVIK ............................................................................................................................... 22 2.2.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .......................................................................................... 22 2.2.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus............................................................................ 25 2.2.3 Joogivee kvaliteet .................................................................................................................. 25 2.2.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ....................................................................... 27 2.2.5 Tõstamaa aleviku reovee reostuskoormus ............................................................................ 29 2.2.6 Tõstamaa aleviku reoveepumplad ........................................................................................ 29 2.2.7 Tõstamaa aleviku reoveepuhasti........................................................................................... 30 2.3 TÕHELA KÜLA ...................................................................................................................................... 33 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus .......................................................................................... 33 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus............................................................................ 36 2.3.3 Joogivee kvaliteet .................................................................................................................. 36 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ....................................................................... 37 2.3.5 Tõhela küla reovee vooluhulk ja reostuskoormus ................................................................. 38 2.3.6 Tõhela küla reoveepumplad .................................................................................................. 39 2.3.7 Tõhela küla reoveepuhasti .................................................................................................... 39 2.4 POOTSI KÜLA ...................................................................................................................................... 41 2.4.1 Pootsi küla keskuse veevarustussüsteemi kirjeldus ............................................................... 41 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus............................................................................ 43 2.4.3 Joogivee kvaliteet .................................................................................................................. 43 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ....................................................................... 44 2.4.5 Pootsi küla reovee vooluhulk ja reostuskoormus .................................................................. 45 2.4.6 Pootsi küla reoveepumplad ................................................................................................... 46 2.4.7 Pootsi küla reoveepuhasti ..................................................................................................... 46 3. SEADUSANDLIK TAUST .................................................................................................................. 48 3.1 TÕSTAMAA VALLA ARENGUKAVA KUNI AASTANI 2023 ................................................................................. 49 3.2 LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ........................................................................................... 49 4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ............ 51 4.1 ÜVK ARENDAMISE KAVA EESMÄRGID ....................................................................................................... 51 4.2 ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................................... 51 4.3 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................ 52 4.4 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE- JA ALUSMATERJALID ....................................................................... 53 5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ............................................................................................................. 54 2 6. TÕSTAMAA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ........................... 55 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST .......................................................... 56 6.2 TÕSTAMAA ALEVIK ............................................................................................................................... 56 6.2.1 Veevarustuse peamised probleemid ..................................................................................... 56 6.2.2 Perspektiivne veetarve Tõstamaa alevikus ........................................................................... 56 6.2.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid .................................................................................. 57 6.2.4 Veevarustuse edasine areng ................................................................................................. 58 6.2.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .................................................................... 59 6.2.6 Tõstamaa aleviku perspektiivne reostuskoormus ................................................................. 59 6.2.7 Reovee puhastamise alternatiivid ......................................................................................... 60 6.2.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ................................................................................ 60 6.2.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...................................................................................... 62 6.3 TÕHELA KÜLA ...................................................................................................................................... 63 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ..................................................................................... 63 6.3.2 Perspektiivne veetarve Tõhela külas ..................................................................................... 63 6.3.3 Veevarustuse edasine areng ................................................................................................. 64 6.3.4 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid .................................................................... 65 6.3.5 Tõhela küla keskuse perspektiivne reostuskoormus .............................................................. 65 6.3.6 Reovee puhastamise alternatiivid ......................................................................................... 66 6.3.7 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ................................................................................ 68 6.3.8 Sademeveesüsteemi edasine areng ...................................................................................... 69 6.4 POOTSI KÜLA .....................................................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed.
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Tõstamaa Vaatamisväärsused
    TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED 2006 Sisukord Sissejuhatus .............................. 3 Tõstamaa jõgi ............................ 22 Tõhela järv ................................ 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade .............................. 4 Tõhela kirik ................................ 23 Alu kivikülv ............................... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ....................................... 24 väärsused ................................... 4 Nätsi-Võlla raba ........................ 24 Lindi looduskaitseala ................... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...................... 5 Käitumisest looduses ............. 25 Pootsi-Kõpu kirik ........................ 5 Looduses viibimine .................... 26 Pärandkultuurmaastikud ............. 6 Teed ja jalgrajad ......................... 26 Pootsi mõis ................................. 7 Kalastamine ja jaht .................... 27 Lao ja Munalaid ........................... 7 Looduse risustamine ................. 27 Manija saar ehk Manilaid ............. 8 Igaühe vastutus ......................... 28 Manija Kokkõkivi ......................... 9 Lühidalt ...................................... 28 Sorgu saar ................................. 10 Soovitused matkajale ............. 29 Päraküla ohvripuu ..................... 11 Seliste kirik ................................ 11 Ehitamine ................................ 30 Tõrvanõmme mänd ................... 12 Levaroti mägi ............................. 13 Tõstamaa alevik ......................... 14 Tõstamaa vallamaja ..................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • VI Tõstamaa Valla Päevad 16.-18
    Nr. 8 (78) August 2002 VI Tõstamaa Valla päevad 16.-18. august 2002 Reedel, 16. augustil 18.00 Mõisakontsert Romantilist muusikat suveõhtuks Tõstamaa mõisa saalis Kitarriduo Anastasia Bardina ja Tiit Peterson Piletite eelmüük raamatukogus 35.-, kohapeal 50.- (piletite arv piiratud) 20.00 Vallapäevade avamine alevi keskel Saxoni puhkpillimuusika ja Rõõmurullide tantsud, üllatusesinejad 21.00 Tõstamaa Lusti ja Lõbu Seltsilt õhtu “Kui kange oled, Tõstamaa” Võistlused, mängud, ansamblid REM ja Tule Taevas Appi vanas bensiinijaamas Laupäeval, 17. augustil 8.00 Virgutusjalutuskäik valla kaardi juurest Mööda Tõstamaa matkarada Efeliine Liiviga, ca 4 km. 9.00 Turuhommik keskalev Oma kaubaga on oodatud käsitöömeistrid, talunikud jne. Täna lehes: 10.00 Mesindustund Nurme mesilas Tõstamaal, Ringi tn 5 Mesila tutvustus, õieteraapia, mee degusteerimine, müük, jne. Vallavalitsuse määrus lk 2 10.00 Pereüritus Köstri talu õuel Sirli ja Anuga Maade tagasitaotlejad 10.00 - 12.00 Käsitöönäitus hooldekodus, hoolealuste tööd kiirustage lk 3 11.00 Epp -Maria pildid (L 11-19, P 11-13) rahvamajas Kalapüügist lk 3 Näitus Epp-Maria Kokamägi suvel Kastnas valminud töödest. Järg lk 2 Seliste külal oma tuba lk 4 Kuninga riietest lk 4 Puti Leidal külas lk 5 Lasteaia tasust lk 5 Nostalgia ehk muinaslugu muusikas lk 6 Evald Karjel lk 6 Rannamängud 2002 lk 7 Pärnumaa suvemängud lk 8 Õnnitlused ja kuulutused lk 8 Mõista, mõista, kus asub see sild Tõstamaal? Tõstamaa Tuuled lk 2 august 2002 Algus lk 1 12.00 Jalgrattaorienteerumise start rahvamaja eest 12.00 Lasteaiaüritused
    [Show full text]
  • Jalgrattateede Võrgustiku „Pärnumaa VELO“ Väljaarendamise Kava
    Jalgrattateede võrgustiku „Pärnumaa VELO“ väljaarendamise kava Tellija Koostaja 2009 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................... 4 1.1 Asukoht ja ligipääs......................................................................................................... 4 1.2. Maastik ja loodus .......................................................................................................... 4 1.3. Rahvastik, tööjõud ja ettevõtlus ..................................................................................... 5 1.4. Turismi ülevaade .......................................................................................................... 9 1.5. SWOT-analüüs ........................................................................................................... 12 1.6. Arenguvajadused ........................................................................................................ 13 2. Tegevusmudel .............................................................................................................. 14 2.1. Strateegiad ................................................................................................................ 14 2.2. Visioon ja missioon ..................................................................................................... 18 2.3. Eesmärgid.................................................................................................................
    [Show full text]
  • Millest Räägiti Külakoosolekutel 2004 Tõstamaa Vallas on Omanäoliseks Kokkuvõtlikult Kodanikuühiskonna Traditsiooniks Kevadised Küla• Arendamine; Koosolekud
    Millest räägiti külakoosolekutel 2004 Tõstamaa vallas on omanäoliseks kokkuvõtlikult kodanikuühiskonna traditsiooniks kevadised küla• arendamine; koosolekud. Aprillikuu jooksul toimus • mis on erasektori, mis riigi, mis eri piirkondades 8 koosolekut kokku vallaja mis iga isiku enda kohus; 163 osavõtjaga. Tavateemadeks • igal tegevusel on maksumus ja omavalitsuse tegemiste tutvustamine, piirid seab olemasolev ressurss; arutelu kohapeal tehtavast, • hea-halb on tasakaalUs ja ka kÜlavanemate valimised, küsimused• kohalikus elus tuleb osata head näha. vastused. Korduvatest küsimustest: Aastatega on koosolekud muutunud Teed - Tõstamaa vallas on 120 sisukamaks. Enamikult koosolekuteIt kilomeetrit munitsipaalteid. Hea tuleb mõni hea mõte, mida rakendada. meelega viiks kõik kohe mustkatte Kui tekib asjalik arutelu, tuleb ideid ja alla aga takistab raha puudumine. ettepanekuid, on kokkusaamisest Teetööd on kallid, selle mõistmiseks kasu. Kui on vastupidi, on kõigil mõned keskmised hinnad: 1 m2 asfalti kahju raisatud ajast. Vajalik on 120 kr, 1t kruusa 45 kr + vedu, arusaam, et: hööveldamise tund olenevalt höövlist • kÜlakoosolek iseenesest el 300 - 480 kr, tolmutõrje 7000 kr km lahendada probleeme; jne. Seepärast peame leppima • eesmärgiks on omavalitsuse olemasolevaga. Teetöid teostatakse tegevuse tutvustamine, piirkonna vastavalt volikogu poolt kinnitatud olulisemate probleemide ja ootuste teehoiukavale: • profileerimine. Teeäärtes tekib väljaselgitamine, koos parimate • hööveldamine kevadel ja edasi hööveldamise ja kasvukihi tõttu lahenduste otsimine ehk vastavaIt vajadusele ja võimalustele kõrgem äär, vesi ei voola ära ja teekate kahjustub. Viimastel aastatel on mitmel pool teeääri maha lükatud ja olukord paranenud. Esialgu ei jää ilus, kuid teeholuks on see vajalik tegevus. • truupide ja kraavide (veeviimarite) korrastamine. Suuremad tööd teostati möödunud aastal, kui korrastati 10 truupi ja 5 km kraave. • teekatete parandused. Tänavu on veetud vallateedele 1260 tonni kruusa. Parandatud on Riida, Kordoni, Sutiranna, Ermistu, Järumetsa ja V ana-Vaiste teekatteid.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]