DOCSLIB.ORG

Tõstamaa Vaatamisväärsused

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED 2006 Sisukord Sissejuhatus .............................. 3 Tõstamaa jõgi ............................ 22 Tõhela järv ................................ 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade .............................. 4 Tõhela kirik ................................ 23 Alu kivikülv ............................... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ....................................... 24 väärsused ................................... 4 Nätsi-Võlla raba ........................ 24 Lindi looduskaitseala ................... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...................... 5 Käitumisest looduses ............. 25 Pootsi-Kõpu kirik ........................ 5 Looduses viibimine .................... 26 Pärandkultuurmaastikud ............. 6 Teed ja jalgrajad ......................... 26 Pootsi mõis ................................. 7 Kalastamine ja jaht .................... 27 Lao ja Munalaid ........................... 7 Looduse risustamine ................. 27 Manija saar ehk Manilaid ............. 8 Igaühe vastutus ......................... 28 Manija Kokkõkivi ......................... 9 Lühidalt ...................................... 28 Sorgu saar ................................. 10 Soovitused matkajale ............. 29 Päraküla ohvripuu ..................... 11 Seliste kirik ................................ 11 Ehitamine ................................ 30 Tõrvanõmme mänd ................... 12 Levaroti mägi ............................. 13 Tõstamaa alevik ......................... 14 Tõstamaa vallamaja ................... 15 Tõstamaa kirik ........................... 15 Paisjärv ja laululava ................... 16 Tõstamaa mõis ja park ............... 16 Lagisoo ...................................... 18 Kastna mõis, tammed ja kadastik ..................................... 18 Kastna kirik ............................... 20 Vaiste mõis ja sadam ................. 20 Ermistu ja Tõhela järv ................ 21 Ermistu järv ............................... 22 SISSEJUHATUS Kuna põhiosa külastajatest liigub mööda Audru-Tõstamaa-Nurmsi Tõstamaa vald on looduslikelt vor- maan-teed, mis on osa Eurovelo pro- midelt mitmekesine. Põhjapiiril asub jekti trassist, on ka vaatamisväärsu- liigirikka taimestikuga kaitsealune si tutvustatud järjekorras alatest val- Nätsi-Võlla raba, läänepiiril Lindi da sisenemisest Audru valla piirilt looduskaitseala. On Pärnumaa suu- Lindilt ja liigutud edasi kuni Varbla rimad, kala- ja ravimudarikkad järved valla piirini Vaistes. Ermistu ja Tõhela. On põllumaad, Pootsist on võimalik keerata Muna- põlismetsa, ranna- ja puisniite, mõ- laiu sadamasse, mille kaudu toimub ne kilomeetri kaugusel rannast lii- ühendusepidamine Kihnu ja Manija valuited. Rannajoon on liigendatud saartega. Tõstamaalt on võimalik lahtede, poolsaarte, ninade ja otste- suunduda Tõhela-Lihula suunale. ga. On madalat ja kõrget kallast, ki- vikülvi, veidi ka liivaranda. On asus- Brošüür on koostatud Tõstamaa val- tatud saar Manija, asustamata Sorgu lavalitsusele teadaolevate andmete ja hulgaliselt laide-laiukesi. Paljusid põhjal. Brošüüri väljaandmist toetas neist võib pidada looduslikeks vaa- SA Keskkonnainvesteeringute Kes- tamisväärsusteks. kuse Keskkonnateadlikkuse prog- ramm. Tõstamaa elanikena oleme oma elu- keskkonnaga harjunud. Samas tuleb Brošüüri idee autor ja projekti koos- tunnistada, et täpsemate küsimuste taja on Raine Viitas, raamatu koos- korral jääme tihti vastamisel hätta. tasid Kristiina Lepik ja Kerli Brandt. Brošüüri üks eesmärk ongi teavitada Brošüüri valmimisele aitasid kaasa kohalikke oma loodusväärtustest ja Efeliine Liiv ja Mari Lühiste. Fotod: tutvustada elukeskkonda. Toomas Mitt, Ülle Tamm, Madis Veskimägi, Toomas Rõhu, Eve Käär, Areneb puhkemajandus ja suureneb Kristiina Lepik, Karin Randmäe. valla külastajate arv. Piirkonna ja selle vaatamisväärsuste tutvusta- mine külastajatele on brošüüri teine eesmärk. Kolmas eesmärk on jagada teadmisi nii kohalikele, puhkajatele kui küla- listele, kuidas meie ühist elukesk- konda hoida. Kuidas käituda loodu- ses, milliseid reegleid täita matkates, kuidas toimida ehitades, mida järgi- da jäätmemajanduses. 3 Tõstamaa valla TÕSTAMAA ajalooline lühiülevaade Tõstamaa piirkonda on üldisemalt VALLA mainitud Liivimaa kroonikas nime- tusega mereäärne maa. Kuigi Tõsta- VAATAMIS- maa tähendavat kõrget, põllutööks sobilikku maad, elati siin rahvapäri- VÄÄRSUSED muse järgi “mitte maast, vaid merest.” Esimesed kirjalikud teated siinse ala kohta pärinevad 1242. aastast, mil lahendati maatüli Lääne-Saare piiskopkonna ja Liivi Ordu vahel. Maade jagamisel jäi ordule 2 tolle- aegset kihelkonda: Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teine- teisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. Juba 14. sajandist on andmeid Kastna kohta seoses Padise kloostri ehitamisega. 1534. aastal mainitakse esmakordselt ka tei- si valla piirkondi: Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati. Rootsi aja al- guse revisjonikirjas leiab mainimist juba 13 tänapäevalgi tuntud küla ja Tõstamaa kroonumõis (Testama- 1553 Koonga mõisa vakuses). Praegusesse valda kuulub Tõstamaa alevik ja 19 küla, sh asustatud saar Manilaid (Manija). Suuremad kes- kused on Tõstamaa, Seliste, Pootsi, Tõhela ja Kastna. 4 Lindi looduskaitseala on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni. Soos võib vabalt liikuda, kuid kindlasti õrnale soo- maastikule kahju tekitamata. Sohu ulatuvale maasäärele minek on see- vastu keelatud. Taimeliikidest võime kohata harilik- ku jugapuud, väikest käopõlle, kau- nist kuldkinga, laialehist neiuvaipa, kuradi sõrmkäppa, ungrukolda. 1100 ha suurune Lindi looduskaitse- ala asub Tõstamaa ja Audru valla pii- Siin on väga omapärane linnustik, ril Pärnu-Tõstamaa maantee ääres. sest esineb nii rabadele kui mere- rannikule iseloomulikke linde: meri- Lindi sookaitseala moodustati 1981. kotkas, must toonekurg, väike konna- aastal. 1999 ala laiendati: ühtseks kotkas, sookurg, sarvikpütt, teder, looduskaitsealaks liideti neli kaitse- tilder. aluse liigi elupaika ja Lindi soo, et hoida erinevaid taime- ja linnuliike, Kaitsealal ei paikne ühtegi elumaja sookooslusi ning neid ümbritsevaid ega haritavat maatükki. Rabamaas- metsi. Siin on esindatud üle 20 eri- tikku saab nautida Lindist Kõpuni. neva metsatüübi. Looklev Lindi-Tõstamaa tee on kau- Geoloogiliselt asub looduskaitseala nite teelõikude nimistus ja kulgeb Pärnu madaliku edelaosas loode- Lindi meiereist kuni Tõstamaani kagu suunalises nõos. Lindi soo on merepoolsel vanal rannaluiteselja- tekkinud Litoriinamere (Läänemere kul. Seliste kohal hargneb luitestik arengustaadium 7,5-4 tuhat aastat kaheks: maantee kulgeb edasi mere- tagasi) laguunis kõrge luiteseljandi- poolsel ahelikul, teine ahelik eemal- kuga piiratud nõos. Toiteveed kogub dub ja läheb rööbiti teega Tõsta-maa soo sademetest ja Lindi ning Künni- alevikust mööda otse Kastna poole. maa ojadest, mis suubuvad Liivi Maantee ääres paiknevad ridakülad lahte. Kaitseala südame moodustab Pootsi ja Seliste. Teeäärset maastikku Lindi raba oma väikeste maaliliste väärtustavad ilus männimets, Lindi järvekestega, mis enamikus kesksu- soo, Pootsi tammeallee ja mõisakomp- veks kaovad. Märga mudahälvestega leks ning kirikud Kõpus ja Selistes. ja üksikute laugastega lageraba pii- Kevadise suurveeperioodil pakuvad rab ribana puisraba ja servadel levib silmailu luiteseljakut lõikavad kiire- siirdesoomännik, loodeosas kasvab voolulised Männiku ja Tõrvanõmme männi-kase segamets. Soo lõunaosa ojad. 5 Tõstamaa vallas on viis kirikut, neist set hõngu. Samas stiilis on ehitatud üks (Tõstamaa) on luteri usu, üle- ka kiriku võimsad kuplid. Kirikus jäänud neli (Pootsi-Kõpu, Seliste, on mälestustahvel Kõpul sündi- Tõhela, Kastna) on õigeusu kirikud. nud Eesti Apostliku-õigeusu kiriku esimesele piiskopile Platonile (Paul Pootsi-Kõpu kirik Kulbuschile). Kogudus tegutseb tä- nini. Tõstamaa vallas on mitmeid kauneid pärandkultuurmaastikke. Need on põlised inimtekkelised poolloodusli- kud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannanii- dud, aga ka teised heina- ja karja- maad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Meil on nii rannaniite kui puisniite, mis Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse on vähehaaval hakanud roogu ja apostliku-õigeusu kirik on valminud võssa kasvama. 1873. aastal, kuid kogudus loodi juba enne kiriku ehitamist 1847. Rannaniit on mere mõju piirkonda Kiriku ehitamise aluseks oli arhitekt jääv, kõrgveega üleujutatav niidu- G. Schelli 1871. aastal valminud taimkattega ala. Tõstamaa rannikul tüüpprojekt, mille järgi on ehita- on maatõusu ja omaaegse väga in- tud mitmeid teisigi õigeusu kirikuid tensiivse karjatamise tulemusel ku- (Uruste kirik Pärnumaal, Ööriku ja junenud mitmeid rannaniidumassii- Leisi kirik Saaremaal jt.). Kirik on ve. Paremini säilinud kooslusega on suur ristikujulise põhiplaaniga im- Kavaru, Pootsi, Nuki, Lembra-Kilgi, posantne hoone, mis arhitektuu- Värati ja Kastna rannaniidud. riliselt lahenduselt on Pärnumaal küllaltki erandlik, nimelt puudub jumalakoja peasissepääsu kohal kõrguv kellatorn. Pootsi-Kõpu kiri- kusse tulijaid tervitab rist eeskoja madala kaldega viilkatuse harjalt. Kirik on ehitatud maakividest ja osaliselt krohvitud. Krohvikatte on saanud nurgaliseenid, katusealune lai karniis ja akende-uste raamistu- sed. Kõik see annab hoonele barok- 6 Kuna möödunud sajandi viimasel kool. 1998. aastal korrastati mõisa kümnendil loomakasvatus ja seega valitsejamaja ja kool viidi sinna üle. ka karjatamine rannaniitudel tun- Mõisaansamblist on veel säilinud duvalt vähenes, siis on Kihnu väina mitmeid
Recommended publications
  • Sights Tõstamaa

    Sights Tõstamaa

    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
  • 62-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    62-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    62-2 buss sõiduplaan & liini kaart 62-2 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Vaata Veebilehe Režiimis Pivarootsi - Virtsu 62-2 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Pivarootsi - Virtsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 10:15 (2) Virtsu Sadam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-2 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-2 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 62-2 buss sõiduplaan 62 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia kolmapäev 10:15 Virtsu neljapäev Ei sõida Tallinna mnt, Estonia reede 10:15 Sillukse laupäev Ei sõida Hanila pühapäev Ei sõida Hanilaristi Rame 62-2 buss info Pivarootsi Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 62 Muriste Reisi kestus: 127 min Liini kokkuvõte: Virtsu Sadam, Virtsu, Sillukse, Hõbesalu Hanila, Hanilaristi, Rame, Pivarootsi, Muriste, Hõbesalu, Paatsalu, Vapri, Laine, Tamba, Surina, Nõmme, Varbla Kirik, Helmküla, Varbla, Raheste, Paatsalu Aruküla, Liivamäe, Õhu, Saulepi, Matsi Tee, Saare Sild, Vaiste, Seimani, Kastna, Ranniku, Leetsaare, Vapri Nurmiste, Nooruse, Tõstamaa, Tõstamaa Kool, Metsniku, Ermistu, Lepaspää, Harjase, Alu Tee, Laine Soomra, Roogoja, Kivimäe, Sanga-Tõnise, Kaelepa, Eassalu, Kihlepa, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Uruste, Tamba Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Surina Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Nõmme Varbla Kirik Helmküla Varbla Raheste
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175

    A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175

    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
  • 2004. Aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Saajad on Liivi Heamets

    2004. Aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Saajad on Liivi Heamets

    Nr. 2 (96) veebruar 2004 2004. aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Täna lehes: saajad on Liivi Heamets ja Ain Birk Toetuse saamiseks lk 2 LIIVI HEAMETS Liivi on ühiskondlikult aktiivse Volikogu lk 3 Liivi Heamets on sündinud 1941. loomuga. Pikki aastaid on ta olnud Natura kaitsealadest lk 3 aastal Tõstamaa vallas Tölli külas. tegev Tõstamaa kirikukoguduses, kus Tõstamaa Keskooli 1956. aastal lõpetas Tõstamaa täitnud raamatupidaja, kellalööja, ei suleta lk 4 põhikooli ja asus õppima Türi majahoidja ja muid koguduse Põllumajandustehnikumi. 1960. aastal tegevuseks vajalikke ameteid. Seliste Hiidnaine suunati tööle Pärivere sovhoosi, kus Kogudusetöö eestvedajad on Eerika Leenu lk 4 töötas karjabrigadiri ja zootehnikuna. vahetunud, aga Liivi on olnud seal Kaunid rõivad lk 6 Töö kõrvalt omandas Vinni järjepidevuse kandja. Samuti täidab Sovhoostenikumis raamatupidaja Liivi Seliste kiriku laekuri kohuseid, Kino tuleb! lk 6 peab korras spordiklubi raamatu- kutse ja asus 1984. aastal tööle Sport lk 7 Tõstamaa sovhoosis raamatupidajana. pidamist ja korraldab Tõstamaa 1985. aastal Pärnu Kaluri edukaima majaühistu tegemisi. Ta Kuulutused lk 7 lööb kaasa Tõstamaa laulukooris ja põllumajandusosakonna loomisel asus Õnnitlused ja aeroobikaringis, tema üheks hobiks on tööle Selistes zootehnikuna. kuulutused lk 8 1990. aastast, kui algas küla- lugemine. Poeg elab ja töötab samuti nõukogudest valdade moodustamine, Tõstamaal ning Liivi on hoolitsev täitis Liivi valla pearaamatupidaja vanaema. ülesandeid. Keerulisel ajal, kui Liivi Heamets on üks Tõstamaa valla AIN BIRK reegleid oli vähe, tuli Liivi tänu oma taastajaid-ülesehitajaid ja on oma Ain Birk on sündinud 1939. aastal kohusetundlikkusele, täpsusele ja täpsuse, kohusetundlikkuse, Tõstamaa vallas Männikuste külas iseseisvale tööoskusele hästi toime. põhimõttekindluse, ühiskondlikku Tolli talus. Kooliteed alustas Tõhela Tõstamaa vallavalitsuses töötas Liivi aktiivsusega, aga samas ka seitsmeklassilises koolis.
  • Saulepi and Matsi Case Study Factors Influencing Satisfaction of Local Residents

    Saulepi and Matsi Case Study Factors Influencing Satisfaction of Local Residents

    SAULEPI AND MATSI CASE STUDY FACTORS INFLUENCING SATISFACTION OF LOCAL RESIDENTS Thomas Lønning Bjørnestad, Ekaterina Bulakh, Karin Kangur and Petr Piekar Pärnu 2014 Table of Contents Introduction ............................................................................................................................................. 3 Study area ................................................................................................................................................ 4 Terra Maritima .................................................................................................................................... 5 Methodology ........................................................................................................................................... 7 Semi-structured interviews ................................................................................................................. 7 Observation ......................................................................................................................................... 7 Secondary data .................................................................................................................................... 8 Theoretical framework ............................................................................................................................ 9 Residential satisfaction ........................................................................................................................ 9 Impacts of second
  • Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel

    Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel

    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed.
  • Varbla Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine

    Varbla Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine

    Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 14, 196 Varbla Rahvaraamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 28.05.1999 nr 23 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12,200; 19, 340; 72, 1263; 84,1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739;40, 773; 48, 942;89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10,155; 27, 392; 29, 401)paragrahvi 35 lõikest 2 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17,250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180; 1996, 49,953; 1998, 103, 1696) paragrahvi 6 lõikest 1, Varbla Vallavolikogumäärab: 1. Kinnitada Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus(lisatud). Volikogu esimees MarikaSABIIN Lisa Varbla Vallavolikogu 28. mai 1999. amääruse nr 23juurde Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus Üldsätted 1. Varbla Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on VarblaVallavalitsuse haldusalas tegutsev Varbla vallaasutus. 2. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu. 3. Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldadesteeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaiderinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 4. Raamatukogu asub aadressil Helmküla küla, Varbla vald. 5. Raamatukogul on oma nimega pitsat. 6. Raamatukogul on õigus omada arvelduskontot. 7. Varbla Rahvaraamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad: Allika, Aruküla, Haapsi, Helmküla, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi,Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade,Matsi, Mereäärse, Muriste, Mäliküla, Mõtsu, Nõmme,Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla,Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Täpsi, Tõusi,Vaiste, Varbla, Ännikse ja Õhu küla. 8. Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatusedkinnitab Varbla Vallavolikogu. 9. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatestõigusaktidest, sealhulgas rahvaraamatukoguseadusest, vallavolikogu määrustest ja otsustest ning vallavalitsusemäärustest ja korraldustest, samuti käesolevastpõhimäärusest.
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8

    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8

    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council

    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012

    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
  • Sündmusturismi Arendamine Maapiirkonnas Varbla Valla Näitel

    Sündmusturismi Arendamine Maapiirkonnas Varbla Valla Näitel

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Taivi Kaljura SÜNDMUSTURISMI ARENDAMINE MAAPIIRKONNAS VARBLA VALLA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: PhD, Heli Tooman Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................. 3 1. Sündmusturismi teoreetilised käsitlused ............................................................ 6 1.1. Sündmusturismi areng ja suundumused ....................................................... 6 1.2. Sündmusturismi arendamine maapiirkonnas ............................................. 14 1.3. Maapiirkonna sündmuste külastajate reisimotiivid, ootused ja vajadused 16 2. Varbla valla sündmusturismi potentsiaali uuring ............................................. 20 2.1. Varbla valla turismi lühiülevaade............................................................... 20 2.2. Uuringu kirjeldus ........................................................................................ 23 2.3. Uuringu tulemused ja järeldused ................................................................ 25 3.Ettepanekud sündmusturismi arendamiseks Varbla vallas ................................ 37 Kokkuvõte ............................................................................................................. 43 Viidatud allikad ..................................................................................................... 46 Lisad .....................................................................................................................
  • Saulepi Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine

    Saulepi Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine

    Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 14, 195 Saulepi Rahvaraamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 28.05.1999 nr 22 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12,200; 19, 340; 72, 1263; 84,1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739;40, 773; 48, 942;89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10,155; 27, 392; 29, 401)paragrahvi 35 lõikest 2 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17,250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180; 1996, 49,953; 1998, 103, 1696) paragrahvi 6 lõikest 1, Varbla Vallavolikogumäärab: 1. Kinnitada Saulepi Rahvaraamatukogu põhimäärus(lisatud). Volikogu esimees MarikaSABIIN Lisa Varbla Vallavolikogu 28. mai 1999. amääruse nr 22juurde Saulepi Rahvaraamatukogu põhimäärus Üldsätted 1. Saulepi Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on VarblaVallavalitsuse haldusalas tegutsev Varbla vallaasutus. 2. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu. 3. Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldadesteeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaiderinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 4. Raamatukogu asub aadressil Kulli küla, Varbla vald. 5. Raamatukogul on oma nimega pitsat. 6. Raamatukogul on õigus omada arvelduskontot. 7. Saulepi rahvaraamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad: Allika, Aruküla, Haapsi, Helmküla, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi,Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade,Matsi, Mereäärse, Muriste, Mäliküla, Mõtsu, Nõmme,Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla,Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Täpsi, Tõusi,Vaiste, Varbla, Ännikse ja Õhu küla. 8. Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatusedkinnitab Varbla Vallavolikogu. 9. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatestõigusaktidest, sealhulgas rahvaraamatukoguseadusest, vallavolikogu määrustest ja otsustest ning vallavalitsusemäärustest ja korraldustest, samuti käesolevastpõhimäärusest.