TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED

2006 Sisukord

Sissejuhatus ...... 3 Tõstamaa jõgi ...... 22 Tõhela järv ...... 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade ...... 4 Tõhela kirik ...... 23 Alu kivikülv ...... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ...... 24 väärsused ...... 4 Nätsi-Võlla raba ...... 24 Lindi looduskaitseala ...... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...... 5 Käitumisest looduses ...... 25 -Kõpu kirik ...... 5 Looduses viibimine ...... 26 Pärandkultuurmaastikud ...... 6 Teed ja jalgrajad ...... 26 Pootsi mõis ...... 7 Kalastamine ja jaht ...... 27 Lao ja Munalaid ...... 7 Looduse risustamine ...... 27 Manija saar ehk ...... 8 Igaühe vastutus ...... 28 Manija Kokkõkivi ...... 9 Lühidalt ...... 28 Sorgu saar ...... 10 Soovitused matkajale ...... 29 Päraküla ohvripuu ...... 11 kirik ...... 11 Ehitamine ...... 30 Tõrvanõmme mänd ...... 12 Levaroti mägi ...... 13 Tõstamaa alevik ...... 14 Tõstamaa vallamaja ...... 15 Tõstamaa kirik ...... 15 Paisjärv ja laululava ...... 16 Tõstamaa mõis ja park ...... 16 Lagisoo ...... 18 Kastna mõis, tammed ja kadastik ...... 18 Kastna kirik ...... 20 mõis ja sadam ...... 20 ja Tõhela järv ...... 21 Ermistu järv ...... 22 SISSEJUHATUS Kuna põhiosa külastajatest liigub mööda Audru-Tõstamaa-Nurmsi Tõstamaa vald on looduslikelt vor- maan-teed, mis on osa Eurovelo pro- midelt mitmekesine. Põhjapiiril asub jekti trassist, on ka vaatamisväärsu- liigirikka taimestikuga kaitsealune si tutvustatud järjekorras alatest val- Nätsi-Võlla raba, läänepiiril Lindi da sisenemisest Audru valla piirilt looduskaitseala. On Pärnumaa suu- Lindilt ja liigutud edasi kuni rimad, kala- ja ravimudarikkad järved valla piirini Vaistes. Ermistu ja Tõhela. On põllumaad, Pootsist on võimalik keerata Muna- põlismetsa, ranna- ja puisniite, mõ- laiu sadamasse, mille kaudu toimub ne kilomeetri kaugusel rannast lii- ühendusepidamine Kihnu ja Manija valuited. Rannajoon on liigendatud saartega. Tõstamaalt on võimalik lahtede, poolsaarte, ninade ja otste- suunduda Tõhela- suunale. ga. On madalat ja kõrget kallast, ki- vikülvi, veidi ka liivaranda. On asus- Brošüür on koostatud Tõstamaa val- tatud saar Manija, asustamata Sorgu lavalitsusele teadaolevate andmete ja hulgaliselt laide-laiukesi. Paljusid põhjal. Brošüüri väljaandmist toetas neist võib pidada looduslikeks vaa- SA Keskkonnainvesteeringute Kes- tamisväärsusteks. kuse Keskkonnateadlikkuse prog- ramm. Tõstamaa elanikena oleme oma elu- keskkonnaga harjunud. Samas tuleb Brošüüri idee autor ja projekti koos- tunnistada, et täpsemate küsimuste taja on Raine Viitas, raamatu koos- korral jääme tihti vastamisel hätta. tasid Kristiina Lepik ja Kerli Brandt. Brošüüri üks eesmärk ongi teavitada Brošüüri valmimisele aitasid kaasa kohalikke oma loodusväärtustest ja Efeliine Liiv ja Mari Lühiste. Fotod: tutvustada elukeskkonda. Toomas Mitt, Ülle Tamm, Madis Veskimägi, Toomas Rõhu, Eve Käär, Areneb puhkemajandus ja suureneb Kristiina Lepik, Karin Randmäe. valla külastajate arv. Piirkonna ja selle vaatamisväärsuste tutvusta- mine külastajatele on brošüüri teine eesmärk. Kolmas eesmärk on jagada teadmisi nii kohalikele, puhkajatele kui küla- listele, kuidas meie ühist elukesk- konda hoida. Kuidas käituda loodu- ses, milliseid reegleid täita matkates, kuidas toimida ehitades, mida järgi- da jäätmemajanduses.

3 Tõstamaa valla TÕSTAMAA ajalooline lühiülevaade

Tõstamaa piirkonda on üldisemalt VALLA mainitud Liivimaa kroonikas nime- tusega mereäärne maa. Kuigi Tõsta- VAATAMIS- maa tähendavat kõrget, põllutööks sobilikku maad, elati siin rahvapäri- VÄÄRSUSED muse järgi “mitte maast, vaid merest.” Esimesed kirjalikud teated siinse ala kohta pärinevad 1242. aastast, mil lahendati maatüli Lääne-Saare piiskopkonna ja Liivi Ordu vahel. jagamisel jäi ordule 2 tolle- aegset kihelkonda: Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teine- teisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. Juba 14. sajandist on andmeid Kastna kohta seoses Padise ehitamisega. 1534. aastal mainitakse esmakordselt ka tei- si valla piirkondi: Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati. Rootsi aja al- guse revisjonikirjas leiab mainimist juba 13 tänapäevalgi tuntud küla ja Tõstamaa kroonumõis (Testama- 1553 mõisa vakuses). Praegusesse valda kuulub Tõstamaa alevik ja 19 küla, sh asustatud saar Manilaid (Manija). Suuremad kes- kused on Tõstamaa, Seliste, Pootsi, Tõhela ja Kastna.

4 Lindi looduskaitseala on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni. Soos võib vabalt liikuda, kuid kindlasti õrnale soo- maastikule kahju tekitamata. Sohu ulatuvale maasäärele minek on see- vastu keelatud. Taimeliikidest võime kohata harilik- ku jugapuud, väikest käopõlle, kau- nist kuldkinga, laialehist neiuvaipa, kuradi sõrmkäppa, ungrukolda. 1100 ha suurune Lindi looduskaitse- ala asub Tõstamaa ja Audru valla pii- Siin on väga omapärane linnustik, ril Pärnu-Tõstamaa maantee ääres. sest esineb nii rabadele kui mere- rannikule iseloomulikke linde: meri- Lindi sookaitseala moodustati 1981. kotkas, must toonekurg, väike konna- aastal. 1999 ala laiendati: ühtseks kotkas, sookurg, sarvikpütt, teder, looduskaitsealaks liideti neli kaitse- tilder. aluse liigi elupaika ja Lindi soo, et hoida erinevaid taime- ja linnuliike, Kaitsealal ei paikne ühtegi elumaja sookooslusi ning neid ümbritsevaid ega haritavat maatükki. Rabamaas- metsi. Siin on esindatud üle 20 eri- tikku saab nautida Lindist Kõpuni. neva metsatüübi. Looklev Lindi-Tõstamaa tee on kau- Geoloogiliselt asub looduskaitseala nite teelõikude nimistus ja kulgeb Pärnu madaliku edelaosas loode- Lindi meiereist kuni Tõstamaani kagu suunalises nõos. Lindi soo on merepoolsel vanal rannaluiteselja- tekkinud Litoriinamere (Läänemere kul. Seliste kohal hargneb luitestik arengustaadium 7,5-4 tuhat aastat kaheks: maantee kulgeb edasi mere- tagasi) laguunis kõrge luiteseljandi- poolsel ahelikul, teine ahelik eemal- kuga piiratud nõos. Toiteveed kogub dub ja läheb rööbiti teega Tõsta-maa soo sademetest ja Lindi ning Künni- alevikust mööda otse Kastna poole. maa ojadest, mis suubuvad Liivi Maantee ääres paiknevad ridakülad lahte. Kaitseala südame moodustab Pootsi ja Seliste. Teeäärset maastikku Lindi raba oma väikeste maaliliste väärtustavad ilus männimets, Lindi järvekestega, mis enamikus kesksu- soo, Pootsi tammeallee ja mõisakomp- veks kaovad. Märga mudahälvestega leks ning kirikud Kõpus ja Selistes. ja üksikute laugastega lageraba pii- Kevadise suurveeperioodil pakuvad rab ribana puisraba ja servadel levib silmailu luiteseljakut lõikavad kiire- siirdesoomännik, loodeosas kasvab voolulised Männiku ja Tõrvanõmme männi-kase segamets. Soo lõunaosa ojad.

5 Tõstamaa vallas on viis kirikut, neist set hõngu. Samas stiilis on ehitatud üks (Tõstamaa) on luteri usu, üle- ka kiriku võimsad kuplid. Kirikus jäänud neli (Pootsi-Kõpu, Seliste, on mälestustahvel Kõpul sündi- Tõhela, Kastna) on õigeusu kirikud. nud Eesti Apostliku-õigeusu kiriku esimesele piiskopile Platonile (Paul Pootsi-Kõpu kirik Kulbuschile). Kogudus tegutseb tä- nini. Tõstamaa vallas on mitmeid kauneid pärandkultuurmaastikke. Need on põlised inimtekkelised poolloodusli- kud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannanii- dud, aga ka teised heina- ja karja- maad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Meil on nii rannaniite kui puisniite, mis Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse on vähehaaval hakanud roogu ja apostliku-õigeusu kirik on valminud võssa kasvama. 1873. aastal, kuid kogudus loodi juba enne kiriku ehitamist 1847. Rannaniit on mere mõju piirkonda Kiriku ehitamise aluseks oli arhitekt jääv, kõrgveega üleujutatav niidu- G. Schelli 1871. aastal valminud taimkattega ala. Tõstamaa rannikul tüüpprojekt, mille järgi on ehita- on maatõusu ja omaaegse väga in- tud mitmeid teisigi õigeusu kirikuid tensiivse karjatamise tulemusel ku- (Uruste kirik Pärnumaal, Ööriku ja junenud mitmeid rannaniidumassii- Leisi kirik Saaremaal jt.). Kirik on ve. Paremini säilinud kooslusega on suur ristikujulise põhiplaaniga im- Kavaru, Pootsi, Nuki, Lembra-Kilgi, posantne hoone, mis arhitektuu- Värati ja Kastna rannaniidud. riliselt lahenduselt on Pärnumaal küllaltki erandlik, nimelt puudub jumalakoja peasissepääsu kohal kõrguv kellatorn. Pootsi-Kõpu kiri- kusse tulijaid tervitab rist eeskoja madala kaldega viilkatuse harjalt. Kirik on ehitatud maakividest ja osaliselt krohvitud. Krohvikatte on saanud nurgaliseenid, katusealune lai karniis ja akende-uste raamistu- sed. Kõik see annab hoonele barok-

6 Kuna möödunud sajandi viimasel kool. 1998. aastal korrastati mõisa kümnendil loomakasvatus ja seega valitsejamaja ja kool viidi sinna üle. ka karjatamine rannaniitudel tun- Mõisaansamblist on veel säilinud duvalt vähenes, siis on Kihnu väina mitmeid majandushooneid, mis on merepark niitude säilitamiseks alus- arvel ka kultuurimälestistena. Mõi- tanud rannaaladel loomakasvatuse sakompleksi kuuluvad peahoone, taastamise korraldamist. Peamiselt sulaste- ehk valitsejamaja (praegu- karjatatakse lihaveiseid kui kõige ne Kihnu Väina Merepargi- ja küla- väiksemat hooldust nõudvaid, kuid keskus), tall, kasvuhoone varemed, parimaid kulustunud-roostunud kivimüür, tuuleveski, ait-kuivati. alade taastajaid. Loomi karjatatak- Pootsi mõisa ümbritseb 4,9 ha suu- se Kavaru, Värati, Manija ja Kastna rune park, mis võeti looduskaitse rannaniitudel. alla 1959. aastal. Park oli kunagi vä- 2002. aasta sügisel püstitati Kava- ga liigirikas, siit võis leida punalehist russe ja Väratisse linnuvaatlus- pööki, halli pähklipuud, leinajalakat, platvormid, millelt avaneb vaade euroopa lehist, valget mändi, amee- rannikumerele ja suurele osale ran- rika pärna, haruldustest kasvas siin naniidust. Paistavad ka Manija ja ka saarvahtra teisend, mida esineb Sorgu saar. Eestis vaid üksikutel leiukohtadel. Rannikualale jäävad Kavaru, , Enamik huvitavaid puuliike on täna- Munalaiu, Tölli, Värati ja Kastna sa- seks kahjuks hävinud. damad. Munalaiu sadamast toimub regulaarne laevaühendus Kihnu ja Manija saartega. Pärnu-Tõstamaa maanteel Pootsis on ilus tammealle. Samas on Kih- nu väina merepargi keskuse ja Pootsi mõisa peahoone. Pootsi mõis rajati 16. sajandi tei- sel poolel. Klassitsistlikus stiilis Tammeallee. algselt ühekordne härrastemaja on seoses ümberehitustega kooliks 1962. aastal tugevasti muudetud (korruse võrra kõrgemaks ehitatud). Säilinud on häärberi peatrepil man- sardkorruse toetuseks ehitatud neli uhket sammast. Aastatel 1962-97 tegutses peahoones Pootsi põhi- Pootsi mõis.

7 Lao ja Munalaid Tõstamaal on 9 looduskaitsealust saart-laidu: Manilaid, Sorgu, Hein- Munalaiu sadama kaudu peetakse laid, Kiveslaid, Anilaid, ja neli ni- ühendust nii Kihnu kui Manija saa- metut laiudu. Laiud on kaetud ro- rega. Kihnuga peab ühendust parv- humaa ja kividega ning mõned neist laev ja Manijaga liinipaat. ka üksikute väikeste puudega. Tõs- Kihnu väina madalaveelisesse akva- tamaa laidude kaitse eesmärgiks on tooriumi jääb üks suurimatest vee- maastike ja linnustiku kaitse. lindude koondumispaikadest. Kihnu väin on rahvusvahelise tähtsusega Manija saar ehk Manilaid linnuala. Lao piirkonnas toimub sü- gisel arvukas vee- ja maismaalindu- de läbiränne. Siin pesitseb Euroopas ohustatuks loetavaid linde ning on kohatud 43 Eesti Punase raamatu lin- nuliiki. Eriti palju merelinde on vahe- tult pärast jää sulamist. Lisaks mere- lindudele on Kihnu väina rannikualad väikeluige, laululuige, valgepõsklagle, viupardi ja sõtka oluliseks rändeaeg- seks peatuspaigaks. Kihnu väina ma- dalikud on tähtsaks sulgimiskohaks kühmnokk-luigele, sõtkale ja kor- moranile, rannaroosti-kud partidele, hallhanedele ja soo-kurgedele. Lao on eriti soodne paik röövlindu- de, tuviliste ja värvuliste sügisrände uurimiseks. Lao linnuvaatluspunktis Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine on aastatel 1980-1999 rõngastatud saar Manija asub Pärnu lahe suud- üle 200 000 linnu. Huvilistele on mes Lao lähedal ja on ca 1 Torila ninal linnuvaatlustorn. km laiuse väinaga lahutatud Torila neemest. Rannikult paistab saar pika ja kitsa maaribana, mille keskel on väike puudesalu. Manija on 200 ha kivine saareke, tema kõige laiem koht on 0,5 km, pikkus 4,5 km ning kõr- gus merepinnast 5,2 m. Suure tormi- ga võib tõusta vesi sedavõrd, et saar jaguneb kolmeks tükiks.

8 Kirjasõnas on saart mainitud 1560. Manija saar koos Anilaiuga on 1991. aastal: Holm Maunõ / Mannõ - hei- aastast maastikukaitseala. Läbi ae- namaa ja kalurite peatuskoht. 19. gade on siit leitud 338 liiki soontai- sajandil oli saar olnud riigi tagava- mi, millest on kaitstavad 12. Linde ramaa ja Pootsi mõisa heinamaa. on viimasel kümnendil pesitsenud Saarel oli heinamaavahi maja, paar 81 liiki. Linnustiku koosseis on tu- küüni, kibuvitsa- ja pajupõõsad ning gevalt muutunud: vähenenud on ei ühtki puud. 1933. aastal, kui Kih- rannikulindude arvukus ning tõus- nu saar jäi kihnlastele kitsaks, kolis nud võsastikulindude oma. Manijale 22 peret kokku 79 inime- Manilaiu tuletorn ehitatud 1933. sega. Sellest tulenevalt on ka kul- aastal. Valge silindrilise raudbetoon- tuurilised seosed nende kahe saare torni märgi kõrgus on 8 m, merepin- vahel tihedad. Praegu on saarel 48 nast 9 m. 1967. aasta sügistormist elanikku ja 14 majapidamist, lisaks on tuletorn pisut viltu. mitmed suvekodudud. Traditsiooni- liselt on meeste tegevusalaks mere- Manija Kokkõkivi ga- ja naistel koduga seonduv. Saarel võtab külalisi vastu üks turismitalu. Alates 2003. aastast on Manija ja Kihnu kultuur UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirjas. Saare loodusväärtusteks on haruldas- te taimede kasvualad ja rannikulin- dude häältest rõkkavad rannaniidud. Soojadel maikuu- ja juuniöödel võib siin kuulda kõlavat kõrekontserti. Kõrede ehk juttselg-kärnkonnade Piki saart kulgeb rändkivirikas selg- elutingimuste parandamiseks on ra- kõrgendik, mida mööda läheb tee. jatud mitmed madalad mageveelised Saare keskel tee ääres asub Pärnu- konnatiigid. maa suurim rändrahn. Kokkõkivi, mida tuntakse ka Kokakivi, Kotkaki- vi, Suurkivi ja Liukivi nime all. Kivi on looduskaitse all 1938. aastast. Püra- miidja kujuga rahnu maapealse osa ümbermõõt on 15 m, maht on 20 m3 ja kõrgus 3,4 m. Kuna piirkond on põline merikotkaste toitumisala, oli rahn tõenäoliselt kunagi lindudele meeldiv peatuspaik, millest ka nimi.

9 Kivi kohta käivad mitmed rahvapä- Vanadel merekaartidel kannab Sor- rimused. Vanapagan olevat tahtnud gu nime Sorkholm, mainitud 16. sa- kivimüraka viia Sõrve sääre otsa, jandi keskpaiku. Meremehed teavad et laevateed tõkestada ja nii enda- Sorgu riffe Pärnu lahe sissesõidutee le seltsi saada. Kahmanud ühe kivi ääres juba ammustest aegadest, põlle sisse ja hakanud Sõrve poole sest siin on hukkunud palju lae- sammuma. Tee peal rebenenud põlle- vu. Pärnu sadama ehitamise aegu, paelad ja kivi kukkunud maha. Kivi 1864 pandi saarele puidust mere- seisab praegust ühe veikese, Pootsi märk, mis asendati 1904. aastal mõisa päralt Manija saare peal ja punastest telliskividest silindrilise kutsutakse Kokakivi. tuletorniga, mille kõrgus on 16 m, Samas teatakse, et vanasti käidud merepinnast 19 m. laevadelt kivi juures söömas, seepä- Viimasena pidas majakavahi ametit rast on siit leitud ka vaskrahasid ja Haavikute pere. Seal tuli ilmale ka hülgeluid. majakavahi poeg, tõenäoliselt ainus inimene, kelle sünnikohaks Sorgu Sorgu saar saar. Kuuekümnendate aastate kes- kel oli majakavahi hoones veeteede valitsuse suvine puhkekodu. Tule- torni abihooned on Sorgu kividest ehitatud. Saarelt pärit raudkive võib leida ka Pärnu vanades munakivisil- lutistes ja muulides. Maa tuletornist lõunasse on kaetud roosa- ja punaseõieliste koerkibu- vitsa põõsastega. Majakavahi ma- jast vasakule vaadates näeme para- jat džunglit, siit võib leida vere-vat Sorgu on omamoodi Tuhkatriinu kontpuud, üksikuid kadakaid, too- Pärnu-Riia meretee 30 kilomeet- mingaid, pihlakaid ja saarepuid. ril. See on tibatilluke kivine 5 ha Inimtühi Sorgu on rändlinude üheks suurune saareke Manilaiust läänes meelis peatus- ja pesitsuspaigaks, - looduslik kiviktaimla ja merelindu- seetõttu on Sorgul liikumiskeeld de paradiis. Saare põhjatipp kerkib 15. aprillist kuni 1. juulini. Saarele merest üsna järsult ja ulatub kõrge sõidud tuleb kokku leppida Pärnu- lavana tuletornini, seal on ka ainuke maa Keskkonnateenistusega. koht, kust saab paadiga päris kalda ligi sõita.

10 Päraküla ohvripuu rikudetailid talvel üle jää Selistesse ja hoone ehitati siin üles. Kirik püs- Selistes Killumaa talu maadel kas- titati 1861 ja pühitseti 1864. aastal vab vana ohvripuu. Tegemist on 18.- Püha ülempiiskop Vassilius Suure 19. sajandist pärit vana viieharulise auks. Kohalik kogudus asutati 1847 pärnaga, millest on tänaseks välja ja tegutses 1987. aastani. Pühakoda kasvanud kaks uut puud läbimõõ- on lihtne ja oma ajastu õigeusu kiri- duga 1 m ja 0,6 m. Pärn on kaitse kuarhitektuuriga võrreldes askeetlik alla võetud 1973. aastal. Pärna saa- laudadega vooderdatud rõhtpalk- mise loost jutustatakse järgmist. ehitis, põhiplaanilt ladina risti kuju- Vanasti rännanud puud ühest pai- line. Läänesissepääsu kohal paikneb gast teise. Nii rännanud ka 3 pärna. nelinurksel alusel kaheksatahuline Ühel läinud pastlapaelad lahti, ha- vertikaalse liigendusega torn, mida kanud neid siis kinni siduma ja jää- katab väikese sibulkupliga telkkiiver. nudki teistest maha endisele Vihakse Peasissepääsu varikatust toetavad külla tamme talu maale. Praegu seda sambad. Sisekujundus on kaunis- pärna enam ei ole. Teine pärn jäänud tusteta. Võsastunud ja räämas kiri- Killumaa talu põllule, kolmas aga kut hakati korrastama 1998. aastal. umbes 3 kilomeetri kaugusele Eeriku talu põllule. Ka viimane on tänaseks hävinud. Killumaa pärna all olnud Tõrvanõmme mänd enne ka kärnakivi, millel olevat ol- Tölli külas Tõrvanõmme talu juures nud loomade ja lapse jäljed. kasvab pahkliku tüve ja omapärase laiuva võraga 8-haruline mänd. Puu Seliste kirik kõrgus on 14,5 m, võra läbimõõt 24 m ja Seliste ehk Seli Püha Vassili apost- tüve ümbermõõt 90 cm, kõrguselt liku-õigeusu puust kiriku ehitasid üle 4,5 m. Kui männil oleks selline valmis Riia mungad. Riiast toodi ki- ümbermõõt rinna- ehk normaal- kõrguselt, võiks teda pidada Eesti jämedaimaks männiks. Et aga tüvi hakkab harunema juba 140 cm kõr- guselt, arvestatakse tema ümber- mõõtu kõige peenemast kohast ehk 90 cm kõrguselt ning Eesti jämedai- ma männi tiitlile ta võistelda ei saa. Kord päästnud mänd taluelanikud hädast. Pereema olnud lastega väl- jas ja neid rünnanud tige pull. Ema pagenud lastega jändriku männi ot-

11 sa. Sündmuste järel hakanud ta neid romaane. Selle naise isapoolne sugu- päästnud puud tõsisemalt tähele võsa olla pärit Tõrvanõmme talust. panema. Ta leidnud, et puu on nii Tema isa Jakob Tõrv olevat enne Teist suur ja võimas, et väärib looduskait- maailmasõda talust lahkunud ja läi- se alla võtmist. Naine mõõtnud puu nud elama Inglismaale. Seal abiellus üle ja saatnud andmed looduskaitse ta šotlannaga ja 1944. aastal sündis ametnikele. Varsti võetudki puu loo- tütar, kellest sai hiljem Austraalias duskaitse alla. elades Rupert Murdochi abikaasa. Mänd võeti looduskaitse alla 1991. Vanemad inimesed mäletavad veel aastal. neid aegu, kui Anna Maria isa elas Puuga seoses kõneldakse lugu, mis Tõrvanõmme talus. Nende pere liik- seostud tuntud väliseestlasega. Anna meid tunti külas kui väga suure tahte- Maria Murdochi, maailma mõjuvõim- jõuga ja kitsi iseloomuga inimesi. Ar- sa ajakirjandusmagnaadi Rupert Mur- vatakse, see võib kuidagi olla seoses dochi endist abikaasat, on peetud Tõrvanõmme männiga. On ju mändki rikkaimaks praegu elavaks eesti soost kuulus selle poolest, et suudab kehval naiseks. Ta on edukas ajakirjanik ja pinnasel visalt kasvades sageli võim- avaldanud inglise keeles menukaid saks puuks sirguda.

12 Tõstamaal on kaheksa maa-alust, ne asukohta. Vahetult enne alevikku arvatavasti 15.-18. sajandist pärit on Tõstamaa jõe ääres paremal pool külakalmistut ja kivikalmet: Selistes 1822. aastal rajatud kalmistu (val- Pärnu-Tõstamaa maantee ääres Män- las on 5 kalmistut: Kõpu, Seliste, nikuoja läänekaldal; Lõuka külas Tõstamaa, Tõhela ja Kastna). Võidu bussipeatuse lähedal Nõmme maaüksusel; Kastna külas Maroga Kalmistust 1 km ida poole jääb maaüksusel; Tõstamaa mõisa lähe- osaliselt lahtise liivaga kõrgeim lui- dal oleval Toominga luidetel kivikal- de Levaroti mägi (kõrgus 28 m med. Tõhelasse jääb 3 kivikalmet ja merepinnast). Luited on kaetud 1 kalmistu. Väljakaevamistel on lei- männimetsaga. Siin võib kohata nii tud maa-alustest kalmistutest eri- mustikamännikut kui ka luite- ehk nevaid esemeid, mis asuvad Ajaloo nõmmemännikut. Instituudi arheoloogilistes fondides. 1998. aasta suvel puhkes Levaroti Praeguseks on mitmed kalmed kae- ümbruses tulekahju, milles sai kan- tud metsaga. Kõik nad on riikliku natada ca 2 ha männikut. Huvilistel kaitse all. on siin võimalik taimede taastumi- Tõstamaa-Varbla kõrgustiku lõuna- se “järjekorda”: kõigepealt hakkasid nõlval, paralleelselt Audru-Tõstamaa kasvama kased ja tammed, nüüd on maanteega kulgevad kaks luiteahe- lisandunud kuused. Ka istutatud likku, tähistades kunagise rannajoo- männitaimed koguvad jõudu.

13 On teada kaks lugu, kuidas Levarott omale nime sai. Üks rändurmees, kes paremat elupaika otsinud, jõudnud õhtu eel kõrgema mäe otsa. Sättinud end sinna magama, pannes leivakoti (levakoti) pea alla. Hommikul ärga- tes polnud leivast enam suurt järele jäänud, veidi puru vaid. “Kuradi levarotid!” sest rändur arvas, et rotid leiva ära viinud - söönud. Kui mõisavalitseja Tootsi ajal soo- põldusid tehtud, siis veetud alevi mä- gedest liiva. Teomeestel oln levakotid kaasa. Riputan need kõige kõrgemal mäel puu otsa. Ise läin liiva vedama. Kui kõht tühjas läin, tuln oma kottide järele, aga neid põln kuskil. Üks mees saan vihaseks ja käratan: “Kuradi levarotid!” Ei oln need rotid ühti, kes meeste levakotid ära viin, vaid ale- vi pasatskid. Mäele jäi külge nimi - Levarott.

14 Tõstamaa alevik aed, 2 kauplust, kohvik, rahvamaja, Päästeteenistus (Pärnumaa Pääs- Tõstamaa on ajalooline kihelkonna- teteenistuse Tõstamaa Tugikoman- keskus, mis kujunes kiriku juurde do), Teedevalistus, raamatukogu, viivate teede sõlmpunkti 19. sajan- sidejaoskond, tervisekeskus, taas- di lõpul - 20. sajandi algul. Aleviku tusravikeskus, apteek, hooldekodu. peatänavaks kujunes põhja-lõuna- Tõstamaa vaatamisväärsustega saad suunaline Tõstamaa mõisa - Värati tutvuda matkates alevikku läbival tee. Vanemateks hooneteks on peale matkarajal. Tõstamaa mõisa Rannakõrtsi (asus praeguses Päästeameti hoones, ehi- Seisuga 1. jaanuar 2006 elas Tõsta- tatud 1670-ndatel aastatel), kiriku maa alevikus 619 inimest. (1768) ja mõisakompleksi (1804) veel maakividest apteegimaja (1889) (praegu vallavalitsus), postkontor, endine pritsimaja, meierei, kunagised kaupmeeste ja käsitööliste elamud ning Tõstamaal toodetud tellisest ehitatud Pärnu Majandusühistule kuuluv kauplusehoone koos aidaga (1927). Hetkel tegutseb alevikus 250 õpi- lasega mõisakool, 44 lapsega laste-

15 Tõstamaa vallamaja galdati sindlikatus. Kirikutorn oli tähtis maamärk Kihnu väinas. Kiriku 100. aastapäevaks (1863) kin- giti praegune altarimaal ja puuniker- dustega kantsel - kohaliku meistri töö. Viimane orel pühitseti 1885. Kiriku kell on valatud Riias 1861. aastal. Kirikus on mälestus-tahvlid kirikuõpetajale, õpetajaprouadele ja mõisnikule, samuti mõisahärra pink. Hoone on ehitatud vesiliivpinnasele, Vallamaja on üle 100 aasta vana. mistõttu juba 19. sajandil hakkasid Kivimüüris võime näha aastaarvu külgseinad vajuma. Võimaliku varin- 1889. Algul ühekorruselises hoones gu vältimiseks ehitati seinu toetavad asus apteek, mis töötas vaheaega- tugipiilarid. 1972. aasta jaanilaupäe- dega kuni 1944. aastani. Esimese val varisesid kanalisatsioonitrassi maailmasõja ajal kasutati hoonet kaevamistööde tõttu torn ja esikülg hobusetallina. Seal on olnud ka pii- ning hävis ka orel. rivalvekordon. 1944. aasta sügisel 1983. aastal alustati taastamistöö- oli hoones venelaste sõjaväestaap. dega. Aastaks 2000 sai kirik oma Hiljem ehitati peale teine korrus praeguse näo, puuduvad veel torni- ametnike ja noorte koolmeistrite kiiver, kukk ja korralik vettpidav ka- korteriteks. 1950. aastate algusest tus. Kirikul on aktiivne kogudus. töötasid seal külanõukogu ja raama- tukogu. Kui külanõukogud muudeti valdadeks, sai hoonest vallamaja. Vallamajast vasakule jääb Tõs- tamaa kirik. Praegune Tõstamaa Maarja luteri kirik ehitati maakivi- dest aastatel 1763-1768 Pärnu ehi- tusmeistrite juhtimisel. Kiviseinad krohviti ning välisnurkadesse maaliti mitmevärviline rustika. Laes on säi- linud laud, millel aastaarv 1767 ja kiri “Soli Deo Gloria”- ainult juma- lale au. Kirikusaali katab laudadest peegelvõlvalagi, mida 1888. aastal uuendati ja kivikatuse asemele pai-

16 Tõstamaa mõis ja park Tõstamaalaste uhkuseks on mõis, mida on esmakordselt mainitud 1553. aasta pantimiskirjas. Peahoo- ne ehitusajaks on märgitud 1804. 1860-ndate lõpul oli see kahekorru- seline kiviehitis plekk-katuse ja võl- vitud keldritega. Järelklassitsistliku ilme sai hoone 1876-1877. aastal toimunud ümberehituste käigus. Härrastemaja fassaadi ehivad joonia kapiteelidega pilastrid ning siseruu- mides leidub omapäraseid arhitek- tuuridetaile 18. ja 19. sajandist: uhke paraadtrepp, mantelkorstna- alune ruum, seina- ja laemaalin- gud. Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, huvi- tavam neist esindusliku fassaadiga tallihoonete ansambel 19. sajan- dist. Kaugemal asusid karjamõisad, veskid, kõrtsid - kokku oli mõisal Paisjärv ja laululava üle 60 hoone. Tõstamaa aleviku piires paiknev Alates 1831. aastast läks mõis Stael paisjärv rajati Tõstamaa jõele Laagi- von Holsteinide omandusse. Sel- soos toimunud maaparandustööde le perekonna kolmanda põlvkonna käigus 1972. aastal. Varjuline loo- esindajaks oli kuulus orientalist, duskaunis koht hakkas kohalikule sanskritoloog, Pekingi ülikooli pro- rahvale meeldima ning kohe pärast fessor Alexander Stael von Holstein paisutamist ehitati sinna laululava (1877-1937). Peahoone ette on ase- ja lõkkeplats koos istepinkidega. tatud talle mälestuskivi. 1921. aas- Algul toimusid seal vaid jaanituled, tast tegutseb mõisahoonetes kool. kuid hiljem hakati üha sagedamini Vana mõisamaja on aastate jook- korraldama teisigi kevad-suviseid sul korduvalt remonditud ja ümber üritusi (laadad, vabaõhukontser- ehitatud. 1997. aastal alanud ka- did jne.) Praegune laululava valmis pitaalremondi tulemusena on kooli 1991. aastal, mil Tõstamaal peeti nägu tänaseks sootuks muutunud. Pärnumaa pirandit (folklooripäevi). Tehtud on hulk muinsuskaitselisi

17 töid (väärtuslikumad taastatud lae- maalingud), samas vastab hoone tänapäeva kooli nõuetele. Mõis on muinsuskaitse all. Tõstamaa mõisapark rajati 19.sa- jandi teise poole algul peahoone ümber, hiljem laiendati 1870-1880 ehitatud veetorn-elamuni vabakuju- lise pargina. Mõisa ümber olev park on lagendikuline, seda kroonib ka- Tõstamaa mõis. haravõraline tamm (võra läbimõõt 23 m). Tamme juurde asetati 1990. aastal mälestuskivi rahvahariduse 300. aastapäevaks (1688-1988). Parki poolitab tee. Teisel pool teed olev osa on metsailmeline, pakkudes varjulisi puhkekohti ning jalutus- teid. Parki on hooldanud Tõstamaa kooli õpilased ja viimastel aastatel on juurde istutatud mitmeid erine- vaid puid. Park on nii muinsuskait- se- kui looduskaitse all. Kooliaed asub mõisaaegses aias, mida ümbritseb kõrge maakividest müür. Aegade jooksul on aeda mit- Tõstamaa mõisa laemaaling (Jõurõngas). mel korral ümber kujundatud vas- tavalt kooliprogrammide muutumi- sele. Praeguseks on kooliaed koos lõkkeplatsi- ja vabaõhuklassiga töö- ja puhkekohaks õpilastele kui ka kü- lastajatele.

Mõisapargis olev kooliaed.

18 Laagisoo purjekatäis soola ja saavutati suur soolahinna langus Pärnus. Ametilt oli J. Toots maamõõtja, C.R. Jakob- soni võitluskaaslane ja Pärnu Põllu- meeste Seltsi abiesimees, pärast Ja- kobsoni lahkumist Seltsi president. J. Toots suri 1919. aastal ning ta puhkab Tõstamaa kalmistul.

Kastna mõis, tammed ja kadastik Laagisoo ja Ermistu järv. Tõstamaa alevikust 3 km Varbla Viimane Tõstamaa mõisaomanik poole juhatavad viidad Kastna tam- 1898. aastast Alexander Stael von mede juurde. Enne tammesid jäävad Holstein veetis põhilise osa oma teele suurte majapidamishoonete elust välismaal, seepärast juhtis varemed ja pargi võimsad puud, mis mõisat eestlasest mõisavalitseja Ja- märgivad praegu endist Kastna mõi- kob Toots (1948-1919), kes tegeles sasüdant. agaralt maaparanduse ja tõukar- ja arendamisega. Tema initsiatiivil Kastna mõisa kohta on teateid juba rajati siin 1885. aastal Eesti esi- 16. sajandi keskpaigast. Teadaole- mesed soopõllud. Soopind lõigati valt oli Kastnas juba 1665. aastal kraavide abil peenardeks. Vesi val- Pärnu linnale müüdud (400 marga gus kraavidesse. Peenardele veeti eest!) mõis, kus esinduslik häärber talvel 10 sentimeetrine liivakiht, et puudus. Mõisa valitsesid rentnikud, maa hobust kannaks. Vakamaade- kes tavaliselt kauaks pidama ei jää- le veeti 1000 koormat liiva, see on nud. Viimased pikemaajalised rent- 1500 tonni hektarile! Seejärel väe- nikud olid Ballodid. Ainsa hoonena tati kunstväetiste ja lubjaga. Viljad on säilinud kunagine pesuköök, kasvasid vägevad: porgandid kuni hiljem perekond Volmeri suvila. Mu- 70 cm, kaerad 1,5 ja rukkid 2,1 m useumi- ja kirjamees Omar Volmer pikaks, eriti hästi edenesid sibulad. koos abikaasa Marviga korrastas par- Tänu J. Tootsile on aleviku inimestel gi ja täiendas seda huvitavate puude tänini head köögiviljamaad. ning põõsaste istikutega, luues lii- girikka ja huvipakkuva arboreetumi, Jakob Tootsi algatusel toimus Pär- mis täna on kahjuks võsastunud. numaal ka esimene ühiskauban- duslik ettevõtmine: Põllumeeste Ala hõlmab Tõstamaa-Varbla teest Seltsile telliti 1883. aastal Krimmist mere poole jääva Kastna pool-

19 saare koos kauni mererannaga. Läänepoolne rand on kivine, ran- navallile on kasvanud kõrged ka- dakad, moodustades uhke kada- kasalu - Kastna kadastiku ca 50 ha-l. Osaliselt on säilinud rannaniidud. Rannavallist maa poole kasvab ma- dalamates kohtades salumets. Pool- saare idapoolne rand on madalam Kastna tamm enne tormi. ja kipub roogu kasvama, maapind on laugem ja maastik avatum kui lääneosas. Kaunid vaated avanevad nii rannal, Kastna kadastikus kui ka külateedel liikudes. Kastna kadas- tiku floora tüüpilisemad esindajad on vähenõudlikud taimed, mis ran- naäärsel õhukesel klibusel mullal suudavad kasvada: kadakas, harilik kukerpuu, magesõstar, vahulill, an- Kastna tamm peale tormi. gerpist, muulukas, kassikäpp, liiv- Kastna kolm tamme jäävad mõisa- vareskaer, lookkastevars, kärbesõis, pargist läände kolm ja võeti lood- kukehari. uskaitse alla 1938. aastal. Üks neist on Pärnumaa jämedaim ja ilmselt Maastik on Kihnu väina merepargi ka vanim (360 aastat), mille üm- kui ka maakonna üks väärtuslike- bermõõt on 6,25 ja kõrgus 19 m. maid alasid. Loomade karjatamine Äikese, tule ja seenhaiguste toimel aitab hoida rannaääri kinni kasva- on tamme tüvesse tekkinud 5,5 m mast. kõrgune ja kuni 1,2 m läbimõõduga õõnsus. 1995. aastal täideti avaus kergkruusaga ning plombeeriti. 2005. aasta jaanuaritormis mur- dusid tamme kaks oksa. Teised kaks tamme on tagasihoid- likumad, ümbermõõduga 4,4 ja 3,8 m ning kõrgusega 17,5 m. Kastna tammesid hüüti rahvasuus Kapte- ni tammedeks, sest lagedal rannal kõrguvad puud olid vanasti mer- Lambad Sutirannas. emeestele headeks maamärkideks.

20 Kastna kirik ukseavaused on ümarkaarsed ja samuti kollasest tellisest raamistus- es. Kogudus tegutses 1986. aastani. Likvideerimise järel viidi kiriku varad Vasknarva. Praegu on kirik tühi. Aastal 2004 tehti hädapärased tööd kiriku lagunemise peatamiseks. Aeg- ajalt korraldatakse siin kontsert- jumalateenistusi.

Vaiste mõis ja sadam Vaiste küla piirid on aegade jooksul muutunud. Praegu kuulub Vaiste küla Varbla valda, kuid Vaiste mõisa asukoht jääb Tõstamaa valda. Küla Kastna Püha Arseniuse apostliku- on üle 300 aasta vana, varasem õigeusu kirik on ehitatud 1904. nimetus oli Lehenda. Külas on olnud aastal bütsantsi arhitektuuri matki- mõis, kool, veskid, suur lauavabrik, vas stiilis. sadam ja hiljem ka kalatsehh. Kastna kandi rahvas kuulus varem Vaiste mõis kuulus 1661. aastal teisel pool Tõstamaad asuvasse Vana-Varbla mõisa omanikule, siis Seliste kogudusse nii nagu Tõhela oli see väike mereäärne mõis. rahvaski. Iseseisev Kastna kogudus Viimane, algul ühekorruseline pea- loodi 1896. aastal. Samal aastal hoone ehitati 1880. aastail. Sisset- valmis väike puidust kirik. Kivikirik ulekut andsid mets, meri ja sadam, valmis ja õnnistati sisse 25. novem- aga ka karjakasvatus ning kõrtsid. bril 1904. Kahekorruseline puidust härraste- Kastna kirik on lähiümbruse kirikute- maja hävis pärast katuse sisse- ga võrreldes ehitatud kõige hiljem ja langemist 1970. aastail, säilinud sarnaseb Tõhela kirikuga. Hoone sis- on mõned maakividest majandus- sepääsu kohal on telkkiiver ja seda hooned. 19. sajandi lõpus oli mõisal lõpetava väikese sibulkupliga kella- 813 ha maad ja kolm küla: Nõmm- torn. Pühakoja müüristiku põhiosa küla, Rammuka ja Vaiste (62 talu on ehitatud maakivist, nurgalisee- kokku 1654 ha maaga). nid, karniisid ja kahe horisontaalse Eesti Vabariigi algusaastail jagati vööna kulgev jõuline siksakfriis on mõisa maa Vabadussõjast osavõt- kollasest Tõstamaa tellisest. Akna- nuile - nii tekkis Vaiste asundus.

21 Suurim tööandja oli lauavabrik haugid, tavalised on ahven, koger, ehk saeveski (1929-1948), mis särg, roosärg ja nurg. Sissetoodud asutati Vaiste lahe äärde, kus oli kalaliikidest on Ermistu järves ko- hea sadamakoht. Lauavabrikust hanenud angerjas ja karpkala. läks metsa kaheharuline raudtee - Linnustik on liigirikas: hallhani, kokku 20 km. Merre ulatusid kaks sookurg, jõgitiir, sinikael- ja piil- 20-meetrist silda. Praegu on veel part, tuttvart, jää- ja rohukoskel, näha Vaiste endise sadama ja sae- kühmnokk-luik (mõnel aastal kuni 5 veski plats ning raudteease. pesitsevat paari), kõrkja- ja räästas- Viimane laev lahkus sadamast 1944. roolind ning rootsiitsitaja. Kahe aasta septembris - sihiks Rootsimaa järve vaheline raba on aga üks vähe- rand. seid Eestis teadaolevaid merikotka Tänapäeval kasutavad Vaiste randa pesitsuspaiku. puhkepaigana loodust, vaikust ja omaette olemist nautivad turistid.

Ermistu ja Tõhela järv Tõhela ja Ermistu järve nõgu oli Antsülusjärve (arengustaadium 7 tu- hat aastat tagasi) staadiumi alguses lai saartevaheline väin. Hiljem muu- tus see suurjärve taandumise tõttu ulatuslikuks Tõhela-Ermistu laguu- niks. Soostumise tagajärjel jagunes laguun kaheks eraldiolevaks Ermistu ja Tõhela järveks. Järvedel on palju ühist: neid ümbritsevad sood ja rabad, mis on toiteallikaks, ning mõlema järve põhjad on mudased. Ligipääsetavad on idakaldad. Liivane kaldariba on sobiv suplemiseks ja loob head eeldused puhkamiseks. Järved on kalarikkad, seetõttu on nad kujunenud meelisjärvedeks just harrastukalastajatele. Latikad ja li- naskid on siin väidetavalt Eesti ühed parimad, haruldased pole 10 - 12 kg Ermistu järvest püütud kalad.

22 Ermistu järv Tõstamaa jõgi saab alguse Ermis- tu järvest ja suubub Värati lahte (langus 17 m). Teel merre läbib jõgi kaht luiteahelikku. Hoolimata oma lühidusest (4,28 km) on jõe laius ja langus väga vahelduvad. Et kalad pääseksid merest järve kudema, on ehitatud kalatrepid, kuid veerändu- reid jääb järjest vähemaks.

Tõhela järv Rahvasuus on järve kutsutud Tõs- tamaa, Ermistu (Hermes-, Härmesi) Tõhela on Pärnu maakonna ja kogu ja Mõisajärveks. Ermistu järv on Pär- Lääne-Eesti üks ilusamaid madalaid numaa, ühtlasi ka Läänemaa suurim järvi. Suuruselt Eestis kümnes, pind- ja Eestis suuruselt üheksas. Pind- ala 407 ha, keskmiselt 1,3 m sügav, ala 480 ha, suurim sügavus 2,9 m, 3 km pikk ja 2 km lai. Järv on lääne- keskmine sügavus 1,3 m. Järv on kaldalt järsult süvenev ja mudane, eutrofeerunud ja põhja katab viie idakallas madal ja liivase põhjaga, meetri paksune järvemudakiht. Vesi sobiv ujumiseks. Järve loodeosast on keskmise läbipaistvusega. Järve saab alguse piirkonna üks kuulsa- keskel on üks kivine saareke, ede- maid vähijõgesid - Paadremaa jõgi. laosas rohkesti ujuvaid turbasaari. Selle jõe algusesse on järve veetase- Idakaldal on nõrk murrutus, kus me hoidmiseks ja kalade liikumistee pealispind on ära uhutud ning on parendamiseks rajatud 2001. aastal näha liivast aluspinda ja rändkive. kalatrepp. Siin on hea võimalus ujuda. Ermis- Sõjajärgsel ajal oli järv Nõukogude tu järve toidavad idapoolselt nõlvalt lennuväe õppepommitamispolü- väikesed ojakesed, välja voolab Tõs- goon. tamaa jõgi. Ermistu on kuulus oma ravimuda ehk sapropeeli poolest, mida kasutavad mitmed raviasutu- sed. Sapropeeli on võimalik kasu- tada ka koduloomade söödalisandi valmistamiseks ja hüdromassina põl- luväetiseks. Järveäärse loomastiku hulka kuuluvad saarmad ja ameerika naarits, viimastel aastatel on lõuna- kaldal tegutsenud koprad.

23 Tõhela kirik 1962. 2000. aastal tehti kirikule hädapärane katuste ja torniremont, et kaitsta seda edasise lagunemise eest.

Alu kivikülv Tõhelast ida pool Männikuste ja Soomra vahel asub Murru-Alu- Köössa (Häidaste) moreenikuhjatis, mida kutsutakse ka Alu mäeks. Mägi on 4 km pikk ja 50-100 m lai. Ümb- Tõhela Ristija Johannese apost- ritsevatest maadest 5-6 m kõrgem liku-õigeusu kirik asub tegelikult seljak on siinses tasases piirkonnas Männikuste külas. Enne oma kiriku silmapaistvaim kruusast ja liivast ehitust kuulusid selle piirkonna õi- koosnev kõrgendik. Alu mägi on geusklikud Seliste kogudusse, prees- lausa kaetud rändrahnudega. Alu ja ter viis piirkonna rahvale jumalatee- endise Murru küla ümbruses moo- nistusi läbi algul Ansutoa talus ja dustavad need viie hektari suuruse 1873. aastast Tõhela koolimajas. kivikülvi (ühe aari kohta 90 rahnu), Kuna piirkonnas oli peaaegu 1200 mida on nimetatud üheks markant- õigeusklikku (u. 75% elanikest), siis seimaks Eestis. Seljaku harjal kulgeb asutati 1876. aastal oma kogudus. loomade rada. Sügisel, kui puudelt 1894. aastal osteti kiriku ehitami- on lehed langenud ja kivide samb- seks maatükk ning juba samal aas- lased mütsid hästi silma hakkavad, tal alustati ehitustöödega. Projekti muutub kivikülv lausa müstiliseks: autoriks on arhitekt A. Edelson. silma hakkavad roosad, punakad ja hallikaspunakad graniitrahnud. Siin- Kirik on traditsioonilise kolmeosa- sete kiviväljade uhkemaid rahne on lise ehitusega hoone, millel läänes Alu mäe harjal asuv Piirikivi, torn, keskel saaliga põhikorpus ning ulatuvad kokku neli kiviaeda. Kivi- idas altariruum. Kiriku hoolikalt va- külvi põhjaosas Köössa perede juu- litud ja tahutud ning puhtalt laotud res on tõelised kivikeldrid, kus on suhteliselt suurtest maakividest äratuntav inimese kunagine elupaik, müürile sekundeeris Tõstamaa kol- kaevukoht ja kasvavad tammed. lane tellis, millest oli ehitatud ka torn. Siseruumi kaunistas lae all kulgev lihtne karniis ja napid neo- klassitsistlikud maalingud. Tõhela kirik ja kogudus tegutsesid aastani

24 Tõstamaa vallas asuvad kõige pare- Järve soostumisel tekkinud Nätsi- mini säilinud puisniidud just Tõs- Võlla rabalaam on Lääne-Eestile ise- tamaa Kalli ja Paadremaa jõe vahel loomulik tasane lageraba, kus esineb Tõhela külas. Puisniit on looduslik suuri laugastikke ja neid ümbritse- heinamaa, kus kasvavad hajusalt vaid älverabasid. Raba nõlvad on puud ja põõsad. Ta on sajandeid ol- järsud, turbalasundi paksus on üle nud tüüpilisemaid talumaastike osi. 5 m, maksimaalne 7 m. Põhjaossa Puisniidu olemasolu aluseks on iga- jäävas Nätsi rabas on kaks laugas- aastane niitmine. Meil on aastaid tikku, lagedas lõunaosas on väga hooldatud Viruna ja Männikuste ulatuslikud märjad älvestikud. Lau- puisniitu. gastikust saavad alguse Paardemaa jõkke suubuvad Punaoja ja Mustoja, raba kaguosast aga Uruste oja. Raba Viruna asustavad lagerabalinnud ja ka kot- Juba ajalooliselt hõreda asustusega kad. Siin kasvab rohkesti jõhvikaid Virunas oli Tõstamaa mõisa jahi- ja murakaid. loss, kuhu Tõstamaalt viis jahitee. Võlla rabamassiivis asuvad salusaa- Väidetavalt on Virunas sündinud red: kolmest moreenkühmust koos- viimane parun Alexander Stael von nev soosaarte ahelik, millele pääseb Holstein. Eelmise vabariigi ajal kuju- Pärnu-Lihula maanteelt. Rabasse nes Tõstamaa-Kalli maantee äärde viiv kruusatee tehti endisele palk- asundusküla, kus on säilinud vaid teele. mõned talud. Kunagine jahiloss on nüüdseks hävinenud. Soosaartest on kõrgem Tagasaare, kus elati umbes 1780. aastast ja enne viimast sõda oli seal kaks erak- Nätsi-Võlla raba talu: Salu-Jaan Eessaare ja Salu-Jaan Ala paikneb Pärnu madaliku lääne- Tagasaare. osas ning Tõstamaa valla kirdeosas. Raba ümbritsevad kitsa ribana siir- Tõstamaa valla piir kulgeb mööda desoo-, madalsoo- ja rabametsad. Nätsi-Võlla raba lääneserva. Suu- Endised sooheinamaad raba serva- rem osa rabast kuulub Audru valda. des (eriti kirde- ja põhjaservas) on Siia kuulub Nätsi-Võlla raba koos võsastunud. ümbritsevate metsaaladega ning rabast lõunasse ja edalasse jäävate moreenseljakutega. Ligi 11000-ha raba jääb Tõstamaa poolsaare kõr- gustikutagusesse nõkku. Edelast on piiriks Köössa-Alu-Murru moree- nikuhjatis, loodest Viruna puisnii- dud.

25 KÄITUMISEST LOODUSES läbimiseks omaniku luba. Loodus on meie kõigi ühine vara, Maaomanikud või muud maaval- millest on õigus osa saada iga- dajad ei või keelata kaaskodani- ühel. Põhjamaiselt hapra looduse ke liikumist avalikel ja avalikuks koormustaluvus pole suur, seepä- kasutamiseks määratud maadel, rast peab nii matkaja, puhkaja kui teedel ja veekogudel, samuti jääl maaomanik hoidma looduse puhta ning kallasrajal. ja kaunina. Seepärast tuleb kaitsta Kõikidel avalikel või avalikuks ka- tema häirimatust ja elustikku. Nii sutamiseks määratud veekogudel säilib see ka meie järglastele. on igaühele kasutamiseks kallas- Et loodust hoida, tuleb teda kõige- rajad. Kallasraja laius on laeva- pealt tunda: mida paremini, seda tatavatel veekogudel 10 meetrit lähedasemaks ta meile saab. Unus- ja teistel veekogudel 4 meetrit. tada ei tohiks sedagi, et loodus ek- Omanik ei tohi seda sulgeda ise- sisteerib, elab oma elu suurepära- gi siis, kui eramaa on tarastatud selt päris ilma inimeseta, vast isegi või liikumiskeeluga tähistatud. paremini kui meie hoole ja kaitse Kallasradadel paiknevatel karja- all. ja muudel aedadel peavad olema väravad. Millistest tõdedest tuleks lähtuda? Neid võib reastada õigustena ja Mootorpaadiga võib sõita avalikul kohustustena, mida on nimetatud või avalikuks kasutuseks määra- igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tud veekogul, kuid alla 100 ha tõekspidamistega, mis tuginevad nii suurusel järvel loetakse seda ko- seadustele kui tavadele, paragrahvi- hatuks. Tava ei puuduta valve- ja le ja kultuurile. päästeteenistuse mootorpaate. Tõstamaa vallas on loomisel puhke- Paadisõitjad peavad vältima sisse- ja lõkkekohad randades, luidetel ja sõitu kalakoelmusse või veelindu- kauni vaatega maastikel. Selleks, et de hulgalise pesitsemise paikades- hoida meie väärtuslikke maastikke se kudemis- ja pesitsusperioodil. tuleks järgida järgmisi käitumisreeg- Loodusmaastikel liikudes tuleb leid: vältida loomade ning lindude, eriti Eramaal võib liikuda päikesetõu- kaitsealuste liikide häirimist nen- sust kuni loojanguni, kui sellega ei de pesitsusperioodil, elu- ja sigi- tekitata kahju maaomanikule või mispaigas ning rännuteedel. muule maavaldajale. Kui eramaa Kultuurmaastikel liikudes tuleb on tarastatud või liikumist keela- enda järel sulgeda karjaväravad, va tähistusega, siis on vajalik selle seda ka talvel.

26 Looduskaitsealadel ja kaitsejõu- ning lahkumisel tuleb veenduda, dude maadel liikumiseks võib et tuli on summutatud ja söed kehtida erikord. Liikumine võib lõplikult kustunud. olla suletud kaitsejõudude polü- Telkimise ja lõkkekoha puudumisel goonidel õppuste ajal, millest tea- tuleb valida peatumiseks selline vitatakse kaaskodanikke tähistega koht, kus oleks tagatud kohalike looduses. elanike rahu. Igaüheõigus ei puuduta spordi- ja Pea meeles! Kui metsadele on antud muude massiürituste korraldamist tuleohu hoiatus, on lahtise tule te- maastikul. Nende organiseerimi- gemine alati keelatud, ka lõkkealus- seks tuleb taotleda maaomanike tel. või muude maavaldajate, vaja- dusel ka kohaliku omavalitsuse Teed ja jalgrajad nõusolekut. Ära sõida mootorsõidukiga väljas- Looduses viibimine pool avalikult kasutatavaid teid ja erateid. Pargi oma liiklusvahend Lühiajaline viibimine maastikel selleks ettenähtud kohta (park- puhkamiseks, päevitamiseks, sup- lad, jalgrattahoidjad jt.) või tee- lemiseks, loodusandide korjami- peenrale, kus ta ei takista teiste seks, kalastamiseks, paadi an- sõidukite liiklemist ega tee kahju kurdamiseks või randumiseks on loodusele. lubatud samades kohtades ning samadel tingimustel kui maastikel Avalikul või avalikuks kasutami- liikuminegi. seks määratud veekogu veeteed on liikluseks avatud kõigile. Iga- Laagri (telkimis- ja lõkkekoht) üheõigus ei anna luba sildumiseks tegemiseks kasuta selleks ette- ja paadi sidumiseks eraomaniku nähtud märgistatud kohta. Kui paadisillale. Randumine kaldal ja kasutatakse tähistatud ja etteval- pääs kallasrajale on lubatud kõi- mistatud telkimis- ja lõkkekohti, gile. Sadamas randumiseks küsi pole luba vajalik. luba sadama omanikult/haldajalt. Lõket ei tohi teha turbapinnasele, Igaüheõigus ei anna ka luba liikuda kuluheinaga või kuivanud rooga väljaspool avalikke teid mootor- kaetud aladel, kus see võib teki- sõidukitega, välja arvatud talvel tada põlengu, ega ka rannaliivale, lumesaaniga. Kauaaegsete tavade mida kasutatakse supelrannana. kohaselt kujunenud jalgrajad on Lõkkematerjaliks võib korjata met- vabaks kasutamiseks kõigile. sa alt risu. Lõke peab olema ohutu

27 Avaliku või avalikuks kasutami- jahi ajal. seks määratud veekogu omanikul Maastikul liikuja peab vältima või muul valdajal lasub kohustus metsloomade ja lindude häirimist, hooldada veekogu, koristada vet- seda eriti nende sigimis- ja pesit- telangenud puid, tagamaks jõe suspaikades. Ka ei ole lubatud kallaste kindluse ja jõe kasutami- veekogudel sõita kalade kudemis- se veeteena. ja lindude hulgalise pesitsemise Maaomanikud või muud maaval- paikadesse. dajad peavad kõigile võimaldama juurdepääsu jalgsi nende maadel Looduse risustamine asuvatele muinsuskaitse- ja loo- Looduses viibides ja seal liikudes dusobjektidele, samuti suplus- ei tohi seda risustada. Bensiin ja kohtadele, purretele tavakohas- õlid kuuluvad ohtlike jäätmete tel jalgradadel, jalgsi läbitavatele hulka ning need tuleb alati loodu- koolmetele ning joogikõlbliku vee- sest lahkudes kaasa võtta. ga looduslikele joogiveeallikatele. Kujunda endale põhimõte, et laag- Omaniku õueaiamaal paikneva ripaigast ei jää vähimatki jälge. objekti külastamiseke on siiski loa Kõik, mille oled kaitsealale või küsimine vajalik. matkale kaasa toonud, pead sealt Kalastamine ja jaht lahkudes ära viima. Ära loobi üle- jääke veekogudesse ega talvel Igaühel on õigus avalikul või ava- jääle! Ära mata prahti maha! Kui likuks kasutamiseks määratud näed looduses kellegi teise tekita- veekogul, sealhulgas mitme maa- tud prügihunnikut, püüa see lik- omaniku või muu maavaldaja voo- videerida. luveekogul kalastada ühe lihtkäsi- õngega kellelegi tasu maksmata. Prügikasti olemasolul visata prü- Muul eraveekogul võib kalasta- gi sinna, selle puudumisel võta da ainult veekogu omaniku loal. prügi kaasa. Võimaluse korral tu- Teiste kalapüügivahenditega on leb prügi sorteerida ning seejärel kalastamine lubatud vaid kalasta- viia vastavatesse konteineritesse jakaardiga ning seadusega sätes- (pakendid, taara, alumiinium, va- tatud korras. napaber jne.) Ohtlikud jäätmed nagu kemikaalid, patareid, lambid, Jahipidamine on Eestis korralda- ravimid, putukamürgid, õlijäät- tud seadusega, see ei kuulu iga- med jms. tuleb viia ohtlike jäät- üheõiguse alla. mete kogumispunkti. Tõstamaal Koeraga võib looduses liikuda vaid on olemas Jäätmepunkt. Vaata teda rihmas pidades, välja arvatud kontaktnumbrit tagakaanelt!

28 Igaühe vastutus Ei või: Kui inimene tekitab oma tegevusega liikuda kohalike elanike koduõuel, looduses tahtmatult või tahtlikult istandikes, mesilates, külvidel, vil- kahju looduskaitseobjektidele või jas ja mujal põllumajandusmaal, kaitstavatele liikidele, kivististele kus omanikule tekitatakse sellega ja mineraalidele, samuti maaoma- kahju; nikele või muudele maavaldajatele süüdata lõket ja telkida maaoma- või rikub nende seaduslikke õigusi, niku või maavaldaja loata; tuleb tal kahju (põlengud, vilja ja pidada jahti ja kalastada ilma vas- heina tallamine, reostamine jms.) tava loata, välja arvatud lihtkäsi- Hüvitada. Hea on, kui hüvitatakse õngega; vabatahtlikult ja südametunnistuse järgi. Vastasel juhul on kahjukanna- vigastada puid ja põõsaid; tajal õigus hüvitus süüdlaselt sisse häirida kohalike elanike kodura- nõuda seaduses kehtestatud kor- hu; ras. kahjustada metsloomade ja lin- dude elupaiku ning pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul vii- sil; kahjustada looduskaitseobjekte ja LÜHIDALT kaitstavaid liike; Looduses võib: kasutada mootorsõidukeid seal, liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuska- kus see on keelatud; de, paadiga ja ratsa kõikjal, kus saastada loodust. see ei ole seadusega või seaduse Igaüheõigus kehtib ka kõigi Eestis alusel keelatud; seaduslikul alusel viibivate välis- viibida kõikjal, kus on lubatud lii- maalaste ja muude isikute kohta. kuminegi; Igaüheõiguse põhimõtteid saad lu- korjata metsamarju, seeni, lilli, geda järgmistest seadusandlustest: ravimtaimi, sarapuupähkleid ja Asjaõigusseadus muid loodusande, mis ei ole loo- Veeseadus duskaitse all; Looduskaitseseadus kalastada ühe lihtkäsiõngega ava- Metsaseadus likel või avalikuks kasutamiseks Kalapüügiseadus määratud veekogudel. Jäätmeseadus

29 SOOVITUSED MATKAJALE Rabas inimese hääl ei kaja sam- malde summutava toime tõttu. Mine matkale kahe-kolmekesi. Ei Sõpra hõigates ei pruugi ta sind tea ju ette, millal sõbra nõuannet, kuulda. toetavat kätt või lihtsalt juures- olekut vaja võib minna. Järgi ka matkates igaüheõigust! Kaasavõetava matkavarustuse hulgas olgu kaart, kompass, laia EHITAMINE tallaga jalanõud (kummikud), va- Selleks, et väärtuslikud maastikud, rusokid, taskunuga või puss, sää- vanad hooned, kaunid loodusobjek- setõrjevahend, tükk kilet, et ei tid säiliksid ka tulevastele põlvede- peaks märja sambla peale istuma; le, peame erilist tähelepanu pööra- kõlbab ka vihma ajal üle pea ja ma tegevustele, mis neid väärtusi ei seljakoti laotada. kahjustaks. Seda on kindlasti ehi- Rabasse ja soosse minnes leia tustegevus, seepärast enne igasu- endale matkakepp, umbes 1,5 - gust ehitamist tuleb pöörduda val- 2 meetri pikkune ja nii tugev, et lavalitsuse poole. peale astumisel ei murdu; sellega Ranna ja kalda kaitseks on kehtes- on hea sondeerida pinda, kuhu tatud seadustega kindlad reeglid: astuda. Rannal ja kaldal on ehituskeelu- Vali kohta, kuhu astud: et kama- vöönd – meresaartel 200 m, ranni- rast mitte läbi vajuda, vali pui- kul 100 m, Ermistu ja Tõhela järve- tunud vartega (puhmaste-põõ- de ääres 50 m. Ehituskeeluvööndi sastega) mättad, suured villpea vähendamist saab taotleda vaid ja tarnapuhmikud, tumepruunid erandkorras volikogu poolt heaks- (mitte helerohelised) samblapin- kiidetud detailplaneeringu alusel nad, mis kannavad inimest. keskkonnaministrilt. Taotlus peab Soos või veekogu kaldal kasvavate olema väga põhjendatud. See ko- taimede juurikad toiduks ei kõlba, hustus ei kehti juba olemasoleva mõni neist võib olla koguni sur- talu õuele ehitamisel. mavalt mürgine. Rannal ja järve kaldal metsamaal Kui oled matka lõpetanud, veen- ulatub ehituskeeluvöönd piiran- du, et kehal või riietel ei roni mõni guvööndi piirini, st rannikul 20 m, puuk. Rabas neid ei ole, kuid soo- järvede ääres 100 m. Antud bro- serval võsas võivad nad “soojave- šüüris toodud väärtuslikele maas- relist” möödujat varitseda. Pune- tikele ehitamisele on kehtestatud tama hakkava puugipiste puhul erinõuded, osad neist on määra- on vaja pöörduda arsti poole. tud ehituskeelualadeks.

30 Väärtuslike maastike säilimiseks maastikku kogetakse peamiselt vajalikud tegevused: teedelt, seega on oluline korras säilitada looduslikke elemente, hoida teeäärsed (veeturismi puhul atraktiivseid teelõike, avatust ja ka veekogude kaldad) põllu-, hei- vaateid väärtuslikele maastikuele- na- ja karjamaad, samuti metsad; mentidele; säilitada eelmisest ajastust pä- hoida ja korraldada intensiivselt rit “jälgi” maastikus, kus see on kasutatavaid puhkealasid nii, et võimalik. Säilinud jäljed loovad nende väärtus külastajate suure maastikus ajalise sügavuse ja sa- arvu tõttu ei kannataks; mas ka mitmekesistavad elutingi- musi elusloodusel; sobitada uusi elemente ja maa- kasutust vanaga nii, et ei tekiks ajaloolise väärtusega üksikobjek- häirivat ebakõla ning ei rikutaks tid (muinsuskaitseobjektid) anna- pöördumatult nende väärtusi; vad maastikule lisaväärtust; jätta saarekestena põllumassiivi- hoida alles traditsiooniline maa- desse looduslikke elupaiku (väik- kasutus ja maastikud, kus tava- semad või suuremad märgalad, pärasest paremini on säilinud metsatukad, suured üksikpuud); asustusstruktuur, teedevõrk ja kui looduslikke alasid on paiguti arhitektuur; napilt, asendada neid haljastuse hoida muistendite ja ajaloosünd- (nt teedeäärsed puuderead, al- mustega, samuti kangelaste, kul- leed, tuulekaitse puistud) ning tuuritegelaste või teiste rahva metsatukkadega, kasutades koha- seas hästi tuntud inimestega seo- likke puu- ja põõsaliike; tud paiku; metsades säilitada vääriselupai- puhkuseks vajalikke tegevusi ka- gad (elupaigad muudatuste suh- vandada selleks ettenähtud koh- tes tundlikele loomadele, seen- tades asulalähedastel looduslikel tele, samblikele ja taimedele) ja või pool-looduslikel aladel; põlised teed; võimalusel kasutada ehitustöödel jätta looduslähedasse seisundisse loodussõbralikke materjale (savi, veekogude kaldaribad (veekaitse- looduslik kivi, puit, pilliroog) ja vööndi laiuselt) kui suurima öko- ökotehnoloogilisi lahendusi heit- loogilise potentsiaaliga maastiku- vete puhastamisel. osad; säilitada looduslikke ja inimtekke- lisi, kuid looduslikus seisus vee- kogusid; INFO

Kihnu Väina Merepark Sadama tee 2 Tõstamaa 88101 Pärnumaa Tel. 44 96 180 Mob. 527 0190 (Heikki Luhamaa) Faks: 44 96 186 Skype: “merepark” e-post: [email protected] koduleht: www.merepark.ee

Tõstamaa Vallavalitsus Sadama tee 2 Tõstamaa 88101 Pärnumaa Tel. 449 6180 Faks: 449 6186 e-post: [email protected] koduleht: www.tostamaa.ee

Jäätmepunkt Mob. 522 3024 (Kalev Martson)