DOCSLIB.ORG

Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed. Another aspect revealed from the research among respondents: local people do not believe strongly that they could change anything in the parish, and they do not believe that their community, either, could have an impact to other communities. This could be related to the general political situation in Estonia, or to other aspects in rural areas. Keywords: identity, place, place attachment, home, rural community, local community Sisukord Abstract ...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 I TEOREETILISED JA EMPIIRILISED LÄHTEKOHAD ...................................................... 8 1.1. Maapiirkonna kogukond ja selle elujõulisus Eestis 21. sajandil ................................. 8 1.1.1. Maapiirkonna kogukond ...................................................................................... 8 1.1.2. Maakogukondade võimekus ja elujõulisus Eestis 21. sajandil........................... 12 1.1.2.1. Maaelu arengu hindamise meetodid ................................................................. 12 1.1.2.2. Maaelu arengut iseloomustavad peamised komponendid ................................ 14 1.2. Identiteet ja seotus piirkonnaga ................................................................................. 19 1.2.1. Identiteedi mõiste ............................................................................................... 19 1.2.2. Grupiidentiteet ja seos kogukondadega .............................................................. 23 II ÜLEVAADE TÕSTAMAA VALLAST .............................................................................. 31 2.1. Tõstamaa vald kui haldusterritoriaalne üksus ja selle rahvastik ................................ 31 2.1.1. Tõstamaa valla haldusjaotusest 19. sajandist tänaseni ....................................... 31 2.1.2. Tõstamaa valla rahvastik .................................................................................... 32 2.2. Tõstamaa valla sotsiaalmajanduslik olukord ............................................................. 33 2.3. Teenused ja võimalused Tõstamaa vallas .................................................................. 35 2.3.1. Teenused Tõstamaa vallas .................................................................................. 35 2.3.2. Haridus Tõstamaa vallas .................................................................................... 37 2.3.3. Kultuur, sport, religioon ja seltsid Tõstamaa vallas ........................................... 38 3 2.3.4. Tunnustamine ja rahulolu ................................................................................... 40 III EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................. 42 1.1. Uuringu eesmärk ja uurimisküsimused ..................................................................... 42 1.2. Uurimismeetod ja valim ............................................................................................ 43 IV EMPIIRILISED TULEMUSED ......................................................................................... 46 4.1. Tulemuste analüüs ..................................................................................................... 46 4.1.1. Respondentide kogemused seoses Tõstamaa vallaga ......................................... 46 4.1.2. Elanike seotus kogukonnaga .............................................................................. 51 4.1.3. Kogukond individuaalse enesemääratluse mõjutajana ....................................... 56 4.1.4. Kogukondlik seotus paiga ja inimestega ............................................................ 58 4.1.5. Tõstamaa valla maine ......................................................................................... 63 4.1.6. Tulevik Tõstamaa vallas ..................................................................................... 64 V DISKUSSIOON JA JÄRELDUSED .................................................................................... 68 5.1. Seotus kogukonnaga ...................................................................................................... 68 5.2. Maalisus ja kohaidentiteet ............................................................................................. 70 5.3. Tulevik Tõstamaal ......................................................................................................... 73 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 77 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 79 LISAD ...................................................................................................................................... 88 Lisa 1. Maaelu arengu osaindeksid ....................................................................................... 88 Lisa 2. Tõstamaa valla rahvastikutiheduse ruutkaart, 31.12.2011 ........................................ 89 Lisa 3. Tõstamaa valla rahvastikupüramiid .......................................................................... 90 Lisa 4. Uuringu ankeet .......................................................................................................... 92 Lisa 5. Uurimuse valim ...................................................................................................... 100 Lisa 6. Kogukonnaga seotud väidete protsentuaalsed jaotused ja standardhälve ............... 101 Lisa 7. Faktorid ja nendega seotud algtunnused ................................................................. 102 4 Lisa 8. Faktorite kirjeldavad statistikud ja gruppidevaheline võrdlus vanusegruppide lõikes ............................................................................................................................................ 103 Lisa 9. Faktorite kirjeldavad statistikud ja gruppidevaheline võrdlus hõivatuse lõikes ..... 104 Lisa 10. (kaks tabelit) Kruskal-Wallise test hõivatuse lõikes faktori nr 4 algtunnuse lõikes ............................................................................................................................................ 106 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks .... 107 5 SISSEJUHATUS Tõstamaa vald asub Pärnumaa edelanurgas Liivi lahe kaldal. Lähim linn on 50 km kaugusel asuv Pärnu linn. Tõstamaa on väga pika ajaloolise ja kultuuripärandiga paik, millele lisandub mitmekesine ning kaunis loodus, mida kohalikud elanikud peavad valla uhkuseks. Kui 20. sajandi algusaastail elas tänase Tõstamaa valla aladel üle 5000 inimese, siis praeguseks on rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra. Vähenev ja vananev elanikkond on muutnud küsitavaks ääremaastuva valla jätkusuutlikkuse ja elujõulisuse. Samas ei ole see probleem omane ainult Tõstamaa vallale, vaid pea kõigile maapiirkondade kogukondadele üle Eesti. Hõreasustusega perifeersete maapiirkondade suurimad väljakutsed on seotud rahvastiku vähenemise ja sellest tuleneva võimekusega tagada vajalikke teenuseid ja võimalusi piirkonnas elavatele inimestele. Ühest küljest tuleb leida lahendusi elanike arvu kasvatamiseks, teisalt leida lahendusi sotsiaal-majandusliku võimekuse hoidmiseks. Kolmas oluline aspekt, mis kahte eelnevat mõjutab, on piirkondlik identiteet, mille tugevus mõjutab hoiakuid ja valikuid piirkonnas. Käesolev uurimistöö käsitlebki teemat, mis on väga oluline maapiirkondade elujõulisuse
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • 2004. Aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Saajad on Liivi Heamets
    Nr. 2 (96) veebruar 2004 2004. aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Täna lehes: saajad on Liivi Heamets ja Ain Birk Toetuse saamiseks lk 2 LIIVI HEAMETS Liivi on ühiskondlikult aktiivse Volikogu lk 3 Liivi Heamets on sündinud 1941. loomuga. Pikki aastaid on ta olnud Natura kaitsealadest lk 3 aastal Tõstamaa vallas Tölli külas. tegev Tõstamaa kirikukoguduses, kus Tõstamaa Keskooli 1956. aastal lõpetas Tõstamaa täitnud raamatupidaja, kellalööja, ei suleta lk 4 põhikooli ja asus õppima Türi majahoidja ja muid koguduse Põllumajandustehnikumi. 1960. aastal tegevuseks vajalikke ameteid. Seliste Hiidnaine suunati tööle Pärivere sovhoosi, kus Kogudusetöö eestvedajad on Eerika Leenu lk 4 töötas karjabrigadiri ja zootehnikuna. vahetunud, aga Liivi on olnud seal Kaunid rõivad lk 6 Töö kõrvalt omandas Vinni järjepidevuse kandja. Samuti täidab Sovhoostenikumis raamatupidaja Liivi Seliste kiriku laekuri kohuseid, Kino tuleb! lk 6 peab korras spordiklubi raamatu- kutse ja asus 1984. aastal tööle Sport lk 7 Tõstamaa sovhoosis raamatupidajana. pidamist ja korraldab Tõstamaa 1985. aastal Pärnu Kaluri edukaima majaühistu tegemisi. Ta Kuulutused lk 7 lööb kaasa Tõstamaa laulukooris ja põllumajandusosakonna loomisel asus Õnnitlused ja aeroobikaringis, tema üheks hobiks on tööle Selistes zootehnikuna. kuulutused lk 8 1990. aastast, kui algas küla- lugemine. Poeg elab ja töötab samuti nõukogudest valdade moodustamine, Tõstamaal ning Liivi on hoolitsev täitis Liivi valla pearaamatupidaja vanaema. ülesandeid. Keerulisel ajal, kui Liivi Heamets on üks Tõstamaa valla AIN BIRK reegleid oli vähe, tuli Liivi tänu oma taastajaid-ülesehitajaid ja on oma Ain Birk on sündinud 1939. aastal kohusetundlikkusele, täpsusele ja täpsuse, kohusetundlikkuse, Tõstamaa vallas Männikuste külas iseseisvale tööoskusele hästi toime. põhimõttekindluse, ühiskondlikku Tolli talus. Kooliteed alustas Tõhela Tõstamaa vallavalitsuses töötas Liivi aktiivsusega, aga samas ka seitsmeklassilises koolis.
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Tõstamaa Vaatamisväärsused
    TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED 2006 Sisukord Sissejuhatus .............................. 3 Tõstamaa jõgi ............................ 22 Tõhela järv ................................ 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade .............................. 4 Tõhela kirik ................................ 23 Alu kivikülv ............................... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ....................................... 24 väärsused ................................... 4 Nätsi-Võlla raba ........................ 24 Lindi looduskaitseala ................... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...................... 5 Käitumisest looduses ............. 25 Pootsi-Kõpu kirik ........................ 5 Looduses viibimine .................... 26 Pärandkultuurmaastikud ............. 6 Teed ja jalgrajad ......................... 26 Pootsi mõis ................................. 7 Kalastamine ja jaht .................... 27 Lao ja Munalaid ........................... 7 Looduse risustamine ................. 27 Manija saar ehk Manilaid ............. 8 Igaühe vastutus ......................... 28 Manija Kokkõkivi ......................... 9 Lühidalt ...................................... 28 Sorgu saar ................................. 10 Soovitused matkajale ............. 29 Päraküla ohvripuu ..................... 11 Seliste kirik ................................ 11 Ehitamine ................................ 30 Tõrvanõmme mänd ................... 12 Levaroti mägi ............................. 13 Tõstamaa alevik ......................... 14 Tõstamaa vallamaja ..................
    [Show full text]
  • Tõstamaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016-2028
    Töö nr: 03-11-15-ÜVK Tõstamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028 Seletuskiri Tellija: Tõstamaa Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ............................................................................................................................ 9 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 10 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 11 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tostamaa Vald 1992 2002.Pdf
    1992 - 2002 AUSTATUD LUGEJA Sinu käes on Tõstamaa valla 10. aastapäeva puhul välja antud trükis. Ajaloos on see lühike periood, inimelus aga piisavalt pikk, et tehtust üht-teist ununema hakkab. Ilmselt oleme kõik tegemistele tagasi vaadates küsinud, mis aastal see nüüd oligi ... Püüame anda lühiülevaate Tõstamaa vallast ja heita põgusa pilgu möödunule. Kui vahel tundub, et midagi suurt nagu polegi toimunud, oli raamatu koostamisel raskusi esitatud materjali trükise raamidesse surumisega. Eelmise raamatu andsime välja valla viiendaks aastapäevaks, sellest ka mitmed võrdlused just 1997. aastaga. Loodan, et järgmine raamat valmib väiksema ajavahemikuga. Kindlasti on järgnevaid võimalik veelgi paremini ja huvitavamate faktidega välja anda. Võtame meelsasti vastu ettepanekuid ja kaastöid. Head lugemist ! Toomas Rõhu vallavanem Koostajad Toomas Rõhu, Raine Viitas. Täname abistajaid Toomas Mitti, Harvet Tootsi, Mari Lühistet, Madis Veskimägi, Enda Väli, Karin Randmäed. Kujundus ja trükk Kaks & Pool, joonistas Lauri Kaaviste. VALLA KUJUNEMINE Nimetus "Tõstamaa" tähendab kõrget maad, mis on kõlbulik põlluharimiseks. Liivimaa kroonikas on piirkonda üldisemalt nimetatud mereäärseks maaks. Mõisaajal oli igas mõisas oma vald - Pootsis, Selis, Tõstamaal ja Kastnas. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal valda ei olnud. Kui 1866. aastal mõisate võim valdade üle kaotati, siis paremaks majandamiseks ühinesid Pootsi Seliga ja Kastna Tõstamaaga. Muutused toimusid veel 1939. aasta valdade reformi aegu ja 1971, kui kadus Seliste külanõukogu. Tänane Tõstamaa vald taastati ametlikult 17. juunil 1992. Mereäärse põlluharimiseks sobiva maa ja selle algsete elanike kohta räägib vana rahvajutt, kuidas kaks venda, Mart ja Tõnis, tulnud üle liivamäe ja jõudnud mereni. Mart tahtnud põldu harida, Tõnist tõmmanud mere poole. Tüüpilised Tõstamaa nimedki on nende järgi - põlised põllumehed Martsonid ning kanged kalamehed ja kuulsad kaptenid Tõnissonid.
    [Show full text]
  • Orienteerumine Eesti Kaitsealadel Aastatel 2016-2018 Orienteering
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaupo Rozenkron ORIENTEERUMINE EESTI KAITSEALADEL AASTATEL 2016-2018 ORIENTEERING EVENTS HELD AT PROTECTED AREAS IN ESTONIA IN 2016-2018 Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: professor Tiiu Kull, PhD Tartu 2019 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kaupo Rozenkron Õppekava: Loodusturism (80520) Pealkiri: Orienteerumisüritused Eesti kaitsealadel aastatel 2016-2018 Lehekülgi: 28 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Loodusturismi ja elurikkuse õppetool Uurimisvaldkond: Taimeökoloogia (B270) Juhendaja: Tiiu Kull, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Eesti Maaülikool 2019 Loodusturismi ja rekreatsiooni olulisuse tõusuga ühiskonnas on suurenenud looduses viibivate inimeste arv ja ühes sellega ka negatiivsete mõjutuste tekke risk. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida 2016-2018 aastal Eestis toimunud orienteerumisüritusi, mille toimumisalas asus vähemalt üks kaitstav ala, ning teha selle põhjal järeldusi potentsiaalsete mõjutuste tekkimise võimalikkuse osas. Töö eesmärgi saavutamiseks koostati Keskkonnaameti poolt väljastatud orienteerumisürituste kooskõlastusavalduste vastustest andmebaas, kuhu kanti ühtekokku 139 ürituse kohta käivad andmed, millest kaitstavate aladega oli seotud 128. Selgus, et kuigi orienteerumisüritusest osavõtjate arv on küllalt suur potentsiaalsete negatiivsete mõjutuste tekkeks ei saa antud töö põhjal väita, et mainitud mõjutused ka reaalselt aset on leidnud. Täpsemate järelduste tegemiseks oleks vajalik
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]