DOCSLIB.ORG

Saame Tuttavaks

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saame Tuttavaks Nr. 4 (98) aprill 2004 Täna lehes: Saame tuttavaks Ralfiga lk 1 Valla eelarvest lk 2 Me võime rääkida “regionaal- Päevaraamat jutustab lk 3 poliitikast” niipalju kui tahame, paraku nendime fakti, et mitte midagi Konkursid lk 3 ei toimu. EL hoolib inimesest lk 4 Miks otsustasite Teie, et on vaja külastada sellist pisikest ja Marta - perenaistele lk 4 maakaardil märkamatut kohta, nagu Noored laulsid lk 5 Tõstamaa?? Mitte ükski koht maakaardil ei ole Lapsed linnulaagris lk 6 mõttetu. Kui see nii oleks ….. siis Mis toimub Seliste külas lk 7 oleks ju lõunapoolus jäänud kaardile tühjaks ja valgeks laiguks. Lastelaager lk 8 Tõstamaaga on aga isiklik suhe. Lasteaia lood lk 9 Hea kolleeg Normann on teinekord öelnud: “See on ikka kuradi hea, et Seliste Hiidnaine Sa teinekord sinna Tõstamaa kanti Eerika Leenu - järg lk 10 metsa ära kaod. Ma täitsa puhkan. Kuulutused lk 11 Aga möödub paar päeva ja ma kurat tunnen sust jälle puudust. Ning Õnnitlused ja leian ennast autost, mis sõidab kuulutused lk 12 Pootsi poole!” kui see paistab Seliste oja Olgu see minu ema kodukant – kaldalt……Tõstamaa vallast. (See on esimene, aga kauaoodatud lugu Tarvastu, või isatalu Rannakülas…. Kohtumiseni rubriiki “Ise küsin – ise vastan”. Eestimaa on minu jaoks täpselt nii ilus Madis Milling Kummardus ja tänu Madis Milling`ule. Toim. L.R.) Korrakaitsega tegeleb 1981.aastast Saame tuttavaks Raplamaa SO-s. 1984. aastal lõpetas On vist natuke “patuasi”, et me pole Tallinna Miilitsa Erikeskkooli läbi leheveergude veel tutvunud ühe keskastme juristina. 12 aastat töötas olulise ametimehega Tõstamaa vallas, Raplas piirkonna inspektorina. kelleks on konstaabel. Aga üks aasta Politsei loomise ajast Rapla on ehk üsna paras aeg, mis kulub Politseiprefektuuris politsei- vastastikuseks esmaseks “uudis- inspektorina keskkonna alal. tamiseks”. Niisiis, Ralf Männimägi, (Siinkohal tahaks teha ühe veidi Lääne Politseiprefektuuri Pärnu “vallatu” märkuse. Rahvasuus on Politseiosakonna Korrakaitsetalituse liikunud lause, et ega igast miilitsast konstaabel, kes teenindab Tõstamaa politseid ei saa – Ralf Männimägi`st valda ja Kihnu saart. sai) . Mõnda mehest endast. Sündinud 24. (järg lk 2) mail 1954.a. Raplamaal Käru vallas. Tõstamaa Tuuled lk 2 aprill 2004 (algus lk 1) tahame ju tunda end turvaliselt, äkkvajadus väljakutseks, siis ikka 1997. aastast töötas Eesti kaitstuna, rahulikult “oma asja” ajada. numbril 110 – mis on politsei Lääne Rahuoperatsioonide Kaitsevalve Kuidas peaks meile suutma seda juhtimiskeskus ja nemad saavad kõige Garnisoni korrapidajana kuni tagada ÜKS inimene vallas, kui osa operatiivsemalt saata teile vajalikku maikuuni 2003, mil asus siis tööle meist( kui suur osa?) näeb politseis abi. Kui tahate teatada kuriteo faktist meie piirkonda. ikka ebasoovitavat isikut ja mitte või sündmusest, siis ikka 110 või Natuke eraelu ka: abielus, peres 3 last, sõpra, aitajat. Siinkohal võiks nüüd ju tööajal 8.30 – 17.00 konstaablile pesamuna on 7-aastane, abikaasa hakata filosofeerima (heietama) heast vallamajas. töötab Paldiskis Eesti Rahu- ja kurjast, tarkusest ja juhmusest, Edaspidi lubas konstaabel Ralf operatsioonide Kaitsevalve aga…Väikesed poisid on ikka Männimägi korrapäraselt sõna võtta Garnisonis. unistanud saada politseinikuks, et “Tõstamaa Tuulte” veergudel, nii et Millised on siis esimene aasta pahad ei võidutseks. Millal, miks ja küsigem temalt kas otse või läbi lehe, muljed Tõstamaast ja tõstamaalas- kuidas see juhtub, et teatud hetkel mis meid huvitab. test? Vallast on ettekujutus, oludega ütleb keegi nooruk või ka vanem: Tsiteerin selle loo peategelast: olen end kurssi viinud, natuke ka “pollar, …… ment”?? “Püüan oma tööd teha rahvast tundma õppinud. Loodus on Nüüd tsiteerin Ralf Männimägi: südametunnistuse ja seaduse järgi.” ilus ja rahval pole ka üldkokkuvõttes “Inimene, kes satub seadusega ( Ja seda just sellises järjekorras.) viga. pahuksisse, peab seda tunnistama.” Ei saa kohe lõpetada ilma igihaljaste Konstaabel Ralf Männimägi peab oma Lihtne, õige, aga… tarkuseteradeta. ülesandeks seista rahvale võimalikult Noh, esimeseks korraks ehk aitab ka. Mis kasu on jooksmisest, kui oled lähedal, aidata, seletada ja loomulikult Veel veidi konstaabli töö korraldusest. valel teel? (Inglise vanasõna) ennetada (mis on kindlasti kõige Kui on probleeme, millest tahaks Ole ise kohtumõistja, et sinu üle ei raskem ja määramatum ülesanne) isiklikult rääkida, siis igal teisipäeval mõistetaks kohut. (Piiblist) “pahategusid”. Ühepoolsest soovist kell 9.00 – 11.00 vallamajas, kus asub selle eesmärgi täitmiseks on muidugi konstaabli kabinet, aga ka igal muul Sõbralikult vestlesid vähe. Seepärast on kindlasti üheks ajal, kui auto on vallamaja ees (see Ralf Männimägi ja võtmesõnaks koostöö. Kõik me auto on ju hästi äratuntav). Kui tekib Lea Rannik Tõstamaa valla 2004. aasta eelarvest Tõstamaa vallavolikogu kinnitas 05. ja loodusliku 1,0% maa haridusasutuste majandus- ja märtsil 2004.a. Tõstamaa valla eelarve maksustamishinnast aastas õpilastranspordikuludest. suuruseks 15 243 980.- krooni. Toetused riigilt ja riigiasutustelt: Kultuuri kulud koosnevad Tõstamaa • tasandusfond rahvamaja ja raamatukogu, Tõhela TULUD • toetus hariduse kuludeks jaguneb raamatukogu, Pootsi raamatukogu, Füüsilise isiku tulumaks 4 152 000 õpetajate personalikuluks, õpetajate kultuuriürituste ja spordiklubi Maamaks 1 420 000 koolituskuluks, õpikute soetamiseks ja kuludest. Kaupade ja teenuste müük 1 227 355 maakodlike õpilasürituste toetuseks Valla sotsiaali kulud koosnevad Toetused 7 655 000 • toimetulekutoetus toimetulekutoetusest, hooldekodu Muud tulud 789 625 • koolitoidu toetus 1.-4. klassi kuludest, tervisekeskuse kommunaal- kuludest ning vallapoolsetest KULUD õpilastele • haridus- ja kultuuritöötajate täiendavatest sotsiaaltoetustest. Üldvalitsemine 2 423 570 Majanduskulud on teede korrashoid, Haridus 7 638 183 palkade ühtlustamise eraldised transpordikulu, tänavavalgustus, Kultuur ja sport 1 255 280 • 2004. a. esmakordselt toetus Sotsiaal 1 606 490 väikesaartele kalmistute kulu, haljastus, Majandus 1 520 457 • Haridusministeeriumi osalemine keskkonnaprojektide kulud, Munalaiu sadama ja Manija liinipaadi kulud. Investeeringud 800 000 õpilaskodu finantseerimisel Investeeringute kulud koosnevad • teede investeeringute vahendid. Hansapanga laenude tagasimaksmi- Füüsilise isiku tulumaksu aluseks on sest ja intressi kulust ning võetud Rahandusministeeriumi prog- Üldvalitsemiskulud koosnevad arvelduskrediidiga seotud kuludest. noos. 2004. aastal muutus tulumaksu volikogu, vallavalitsuse, liitude Investeeringute kuludest kaetakse ka arvestuse alus. Omavalitsustele laekub liikmemaksudest ning reservfondist. vallaasutuste püsikuludest väljas- 11,4 % maksumaksjate brutopalgalt. Reservfondis on aasta alguse jäägi olevad suuremad inventariostud ja Maamaksu aluseks on maamaksu- vabad vahendid ja väikesaarte toetus. ehitus-remonditööd. määrad: Hariduse kulud koosnevad kooli ja • õuemaa, metsamaa ja muu maa lasteaia ülalpidamiskuludest, õpetajate Karin Randmäe maksustamishinnast aastas 2,2 % riigi toetusest finantseeritavast osast, Valla pea-raamatupidaja • põllumajandussaaduste teistes omavalitsustes õppivate tootmiseks kasutusel olev haritav maa õpilaste kohamaksudest, aprill 2004 Tõstamaa Tuuled lk 3 PÄEVARAAMAT JUTUSTAB… Tallinnas suurel reedel 1947 juba mune, vana Potsep küttis mitte mõnekümneminutilist Mitte kirikusse, vaid jaama viib mu saunaahju. üleküllastatud janti. - See on muidugi tee. Pilet on juba käes, seepoolest võib Ja kohe läks söömiseks. Alates autori märkus, aga repertuaari valijad sõit alata. saabumisest kuni siiani on kõht kogu peavad ka pisut kalkuleerima ja kui ei Pakin praegu. Seekord on minu aeg kõrgpinge all. Ja miks mitte süüa, aita, siis ise sündmustikku juurde kandam üsna kerge, pole suuremat kui oma käega on võtta saia, looma. Mainitud janti oleks täitsa koju viia. pirukaid, sülti ning praetud vasikaliha. kerge vaevaga kahevaatuseliseks Pühad nagu pühad vanasti. saanud muuta ja sisu oleks rängasti Pärnus suurel reedel Oleks võinud ka jumalateenistus olla, võitnud. Olgu suur reede või jõulupüha, rongid vene kirikus rongkäik ümber kiriku ja /---/ on ikka “kotimehi” täis. On neid kellade helistamine, aga preestrit Palju oli puudusi, aga maaoludes on jaamahoonetes, vagunites; tuleb peale polnud. Kolmekümne versta peal on need enamuses vabandatavad. Ja ja läheb maha- igale poole jätkub küll üks vanamees, aga see on liiga üldmulje, peamiselt algatusvõime, on “progressiivse ühiskonna” jonnakas ja venemeelne, ei lepi teine täiesti kiiduväärt. Kastnas pole tükil eesrindlikemaid inimesi. väikese tasuga ja nõuab ajal nii hästi mängitud. Suur reede pole sünnis maise maailma sõidumugavusi. Kes tahtis, see pidas /---/ hädade kirjeldamiseks, neid näeb iga jumalateenistust iseenda hinges ja see Lõpuks võiks lausuda paar päev ja mis päev edasi, seda kujunes palju ilusamaks- igal oli “manitsussõna” Kastna noorsoole. rasvasemad need on. vabadus paluda iseenda Jumalat. Kas on tarvis nii palju sõbrustada Kuidas maale saab, see on küsimus. vene noorsooga, kes kotipoistena ja - Üks auto pidavat sõitma. Eile õhtul oli Kastnas pidu. Algusena tüdrukutena on tulnud meie maalt ilutses kuulutustahvlil 20.00, aga saaki saama. Ja mis tähendab selline Kastnas 08. aprillil 1947 pühadeaegne publik ilmus alles kella asi, et üksikute venelastega Täna on viimane munadepüha, kuigi kümneks ja siis alles avanes eesriie ja kõneldakse vene keelt. Nemad on oma tegelikult on pühad juba möödas. jant läks lahti. Näidendiks oli kellegi kodumaa hüljanud, siis olgu lahked ja Tänavusi pühi võib iseloomustada kui soome autori
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • 2004. Aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Saajad on Liivi Heamets
    Nr. 2 (96) veebruar 2004 2004. aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Täna lehes: saajad on Liivi Heamets ja Ain Birk Toetuse saamiseks lk 2 LIIVI HEAMETS Liivi on ühiskondlikult aktiivse Volikogu lk 3 Liivi Heamets on sündinud 1941. loomuga. Pikki aastaid on ta olnud Natura kaitsealadest lk 3 aastal Tõstamaa vallas Tölli külas. tegev Tõstamaa kirikukoguduses, kus Tõstamaa Keskooli 1956. aastal lõpetas Tõstamaa täitnud raamatupidaja, kellalööja, ei suleta lk 4 põhikooli ja asus õppima Türi majahoidja ja muid koguduse Põllumajandustehnikumi. 1960. aastal tegevuseks vajalikke ameteid. Seliste Hiidnaine suunati tööle Pärivere sovhoosi, kus Kogudusetöö eestvedajad on Eerika Leenu lk 4 töötas karjabrigadiri ja zootehnikuna. vahetunud, aga Liivi on olnud seal Kaunid rõivad lk 6 Töö kõrvalt omandas Vinni järjepidevuse kandja. Samuti täidab Sovhoostenikumis raamatupidaja Liivi Seliste kiriku laekuri kohuseid, Kino tuleb! lk 6 peab korras spordiklubi raamatu- kutse ja asus 1984. aastal tööle Sport lk 7 Tõstamaa sovhoosis raamatupidajana. pidamist ja korraldab Tõstamaa 1985. aastal Pärnu Kaluri edukaima majaühistu tegemisi. Ta Kuulutused lk 7 lööb kaasa Tõstamaa laulukooris ja põllumajandusosakonna loomisel asus Õnnitlused ja aeroobikaringis, tema üheks hobiks on tööle Selistes zootehnikuna. kuulutused lk 8 1990. aastast, kui algas küla- lugemine. Poeg elab ja töötab samuti nõukogudest valdade moodustamine, Tõstamaal ning Liivi on hoolitsev täitis Liivi valla pearaamatupidaja vanaema. ülesandeid. Keerulisel ajal, kui Liivi Heamets on üks Tõstamaa valla AIN BIRK reegleid oli vähe, tuli Liivi tänu oma taastajaid-ülesehitajaid ja on oma Ain Birk on sündinud 1939. aastal kohusetundlikkusele, täpsusele ja täpsuse, kohusetundlikkuse, Tõstamaa vallas Männikuste külas iseseisvale tööoskusele hästi toime. põhimõttekindluse, ühiskondlikku Tolli talus. Kooliteed alustas Tõhela Tõstamaa vallavalitsuses töötas Liivi aktiivsusega, aga samas ka seitsmeklassilises koolis.
    [Show full text]
  • Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed.
    [Show full text]
  • Tõstamaa Vaatamisväärsused
    TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED 2006 Sisukord Sissejuhatus .............................. 3 Tõstamaa jõgi ............................ 22 Tõhela järv ................................ 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade .............................. 4 Tõhela kirik ................................ 23 Alu kivikülv ............................... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ....................................... 24 väärsused ................................... 4 Nätsi-Võlla raba ........................ 24 Lindi looduskaitseala ................... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...................... 5 Käitumisest looduses ............. 25 Pootsi-Kõpu kirik ........................ 5 Looduses viibimine .................... 26 Pärandkultuurmaastikud ............. 6 Teed ja jalgrajad ......................... 26 Pootsi mõis ................................. 7 Kalastamine ja jaht .................... 27 Lao ja Munalaid ........................... 7 Looduse risustamine ................. 27 Manija saar ehk Manilaid ............. 8 Igaühe vastutus ......................... 28 Manija Kokkõkivi ......................... 9 Lühidalt ...................................... 28 Sorgu saar ................................. 10 Soovitused matkajale ............. 29 Päraküla ohvripuu ..................... 11 Seliste kirik ................................ 11 Ehitamine ................................ 30 Tõrvanõmme mänd ................... 12 Levaroti mägi ............................. 13 Tõstamaa alevik ......................... 14 Tõstamaa vallamaja ..................
    [Show full text]
  • Tostamaa Vald 1992 2002.Pdf
    1992 - 2002 AUSTATUD LUGEJA Sinu käes on Tõstamaa valla 10. aastapäeva puhul välja antud trükis. Ajaloos on see lühike periood, inimelus aga piisavalt pikk, et tehtust üht-teist ununema hakkab. Ilmselt oleme kõik tegemistele tagasi vaadates küsinud, mis aastal see nüüd oligi ... Püüame anda lühiülevaate Tõstamaa vallast ja heita põgusa pilgu möödunule. Kui vahel tundub, et midagi suurt nagu polegi toimunud, oli raamatu koostamisel raskusi esitatud materjali trükise raamidesse surumisega. Eelmise raamatu andsime välja valla viiendaks aastapäevaks, sellest ka mitmed võrdlused just 1997. aastaga. Loodan, et järgmine raamat valmib väiksema ajavahemikuga. Kindlasti on järgnevaid võimalik veelgi paremini ja huvitavamate faktidega välja anda. Võtame meelsasti vastu ettepanekuid ja kaastöid. Head lugemist ! Toomas Rõhu vallavanem Koostajad Toomas Rõhu, Raine Viitas. Täname abistajaid Toomas Mitti, Harvet Tootsi, Mari Lühistet, Madis Veskimägi, Enda Väli, Karin Randmäed. Kujundus ja trükk Kaks & Pool, joonistas Lauri Kaaviste. VALLA KUJUNEMINE Nimetus "Tõstamaa" tähendab kõrget maad, mis on kõlbulik põlluharimiseks. Liivimaa kroonikas on piirkonda üldisemalt nimetatud mereäärseks maaks. Mõisaajal oli igas mõisas oma vald - Pootsis, Selis, Tõstamaal ja Kastnas. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal valda ei olnud. Kui 1866. aastal mõisate võim valdade üle kaotati, siis paremaks majandamiseks ühinesid Pootsi Seliga ja Kastna Tõstamaaga. Muutused toimusid veel 1939. aasta valdade reformi aegu ja 1971, kui kadus Seliste külanõukogu. Tänane Tõstamaa vald taastati ametlikult 17. juunil 1992. Mereäärse põlluharimiseks sobiva maa ja selle algsete elanike kohta räägib vana rahvajutt, kuidas kaks venda, Mart ja Tõnis, tulnud üle liivamäe ja jõudnud mereni. Mart tahtnud põldu harida, Tõnist tõmmanud mere poole. Tüüpilised Tõstamaa nimedki on nende järgi - põlised põllumehed Martsonid ning kanged kalamehed ja kuulsad kaptenid Tõnissonid.
    [Show full text]
  • Millest Räägiti Külakoosolekutel 2004 Tõstamaa Vallas on Omanäoliseks Kokkuvõtlikult Kodanikuühiskonna Traditsiooniks Kevadised Küla• Arendamine; Koosolekud
    Millest räägiti külakoosolekutel 2004 Tõstamaa vallas on omanäoliseks kokkuvõtlikult kodanikuühiskonna traditsiooniks kevadised küla• arendamine; koosolekud. Aprillikuu jooksul toimus • mis on erasektori, mis riigi, mis eri piirkondades 8 koosolekut kokku vallaja mis iga isiku enda kohus; 163 osavõtjaga. Tavateemadeks • igal tegevusel on maksumus ja omavalitsuse tegemiste tutvustamine, piirid seab olemasolev ressurss; arutelu kohapeal tehtavast, • hea-halb on tasakaalUs ja ka kÜlavanemate valimised, küsimused• kohalikus elus tuleb osata head näha. vastused. Korduvatest küsimustest: Aastatega on koosolekud muutunud Teed - Tõstamaa vallas on 120 sisukamaks. Enamikult koosolekuteIt kilomeetrit munitsipaalteid. Hea tuleb mõni hea mõte, mida rakendada. meelega viiks kõik kohe mustkatte Kui tekib asjalik arutelu, tuleb ideid ja alla aga takistab raha puudumine. ettepanekuid, on kokkusaamisest Teetööd on kallid, selle mõistmiseks kasu. Kui on vastupidi, on kõigil mõned keskmised hinnad: 1 m2 asfalti kahju raisatud ajast. Vajalik on 120 kr, 1t kruusa 45 kr + vedu, arusaam, et: hööveldamise tund olenevalt höövlist • kÜlakoosolek iseenesest el 300 - 480 kr, tolmutõrje 7000 kr km lahendada probleeme; jne. Seepärast peame leppima • eesmärgiks on omavalitsuse olemasolevaga. Teetöid teostatakse tegevuse tutvustamine, piirkonna vastavalt volikogu poolt kinnitatud olulisemate probleemide ja ootuste teehoiukavale: • profileerimine. Teeäärtes tekib väljaselgitamine, koos parimate • hööveldamine kevadel ja edasi hööveldamise ja kasvukihi tõttu lahenduste otsimine ehk vastavaIt vajadusele ja võimalustele kõrgem äär, vesi ei voola ära ja teekate kahjustub. Viimastel aastatel on mitmel pool teeääri maha lükatud ja olukord paranenud. Esialgu ei jää ilus, kuid teeholuks on see vajalik tegevus. • truupide ja kraavide (veeviimarite) korrastamine. Suuremad tööd teostati möödunud aastal, kui korrastati 10 truupi ja 5 km kraave. • teekatete parandused. Tänavu on veetud vallateedele 1260 tonni kruusa. Parandatud on Riida, Kordoni, Sutiranna, Ermistu, Järumetsa ja V ana-Vaiste teekatteid.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]
  • Parnu-Teenused-2019.Pdf
    Accommodation Accommodation, dining Dining and leisure activities in Leisure activities Pärnu and Pärnu County in Pärnu and Pärnu County Majutus, toitlustus ja vaba aja tegevused Pärnus ja Pärnu Maakonnas / Majoitus, ruokailu ja vapaa-ajan toiminta Pärnussa ja Pärnumaalla / Размещение, питание и досуг в городе Пярну и в Пярнуском уезде / Majutus, toitlustus ja vaba aja tegevused Unterkunft, gastronomiebetriebe und freizeitaktivitäten Pärnus ja Pärnu Maakonnas in der stadt Pärnu und im landkreis Pärnu Majoitus, ruokailu ja vapaa-ajan toiminta Pärnussa ja Pärnumaalla Размещение, питание и досуг в городе Пярну и в Пярнуском уезде Unterkunft, gastronomiebetriebe und freizeitaktivitäten Accommodation, dining and leisure in der stadt Pärnu und im landkreis Pärnu activities in Pärnu and Pärnu County Majutus, toitlustus ja vaba aja tegevused www.visitparnu.com Pärnus ja Pärnu Maakonnas Unterkunft, gastronomiebetriebe und freizeitaktivitäten in der stadt Pärnu und im landkreis Pärnu Majoitus, ruokailu ja vapaa-ajan toiminta Pärnussa ja Pärnumaalla Размещение, питание и досуг в городе Пярну и в Пярнуском уезде Majutus, toitlustus ja vaba aja tegevused Pärnus ja Pärnu Maakonnas Unterkunft, gastronomiebetriebe und freizeitaktivitäten in der stadt Pärnu und im landkreis Pärnu Majoitus, ruokailu ja vapaa-ajan toiminta Pärnussa ja Pärnumaalla Размещение, питание и досуг в городе Пярну и в Пярнуском уезде 22 Majutus Pärnu linnas Accommodation in Majoitus Pärnussa Размещение в городе Пярну the city of Pärnu Unterkunft in der stadt Pärnu Hotels / Hotellid / Hotellit / Отели / Hotels Alex Maja Carolina Hotell Frost Boutique Hotell Hotell Astra Hotell Emmi 1 2 3 4 5 Kuninga 20 Ringi 54b Kuninga 11 A.H Tammsaare pst 24b Laine 2 +372 446 1866 +372 442 0440 +372 5303 0424 +372 445 5500 +372 447 6444 www.alexmaja.ee www.carolina.ee www.frosthotel.ee www.astra.ee www.emmi.ee Hotell Hansalinn Villa Wesset Hotell Legend Hotell Pärnu Hotell St.
    [Show full text]
  • Tõstamaa Valla Üldplaneering
    TÕSTAMAA VALLA ÜLDPLANEERING TÕSTAMAA VALLA ÜLDPLANEERING Pärnu-T õstamaa 2007 1 TÕSTAMAA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SISUKORD .....................................................................................................................................3 EESSÕNA ... ...................................................................................................................................5 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED ... ....................................................................................6 1.1 A SENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ................................................................................... ... 7 1.2 R AHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS ... ..................................................................................................... ... 8 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ... ................................................................................... 8 1.2.2 Rahvaarvu prognoos.................................................................................................................. .. 10 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ..................................................................11 2.1 M AA -ALADE RESERVEERIMINE ......................................................................................................... ... 11 2.2 M AAKASUTUSE MÄÄRAMINE ............................................................................................................ ... 11 2.3 E LAMUALAD ...................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Küstenwanderweg Lettland / Estland 1200 Км 8
    BALTISCHER KÜSTEN- WANDERWEG KÜSTENWANDERWEG LETTLAND / ESTLAND 1200 км WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estland 6 5 2 4 Lettland 1 3 DER BALTISCHE KÜSTENWANDERWEG BALTISCHER 1200 км, Teil des Europäischen Fernwanderweges E9 KÜSTEN- 8 Strecken, zum Wandern kann jede beliebige Teilstrecke gewähltWANDERWEG werden 60 Tage, etwa 20km lange Tagesetappen Routenverlauf des Baltischen Küstenwanderwegs (Jūrtaka in LV) in Lettland: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DAS GROSSMEER 270 км Tag 1–15 2 DAS KLEINMEER 115 км Tag 16–20 3 JŪRMALA UND RĪGA 84 км Tag 21–24 4 DIE KÜSTE VON VIDZEME 112 км Tag 25–30 Routenverlauf des Baltischen Küstenwanderwegs (Ranniku Matkarada in EST) in Estland: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn 5 PÄRNU UND DIE FISCHERDÖRFER 228 км Tag 31–41 6 DER NATIONALPARK MATSALU UND DIE WEST-ESTNISCHEN INSELN 100 км Tag 42–46 7 HAAPSALU UND DIE SCHWEDISCHEN KÜSTENDÖRFER 136 км Tag 47–52 8 DIE FELSEN UND WASSERFÄLLE IN NORDWESTESTLAND 158 км Tag 53–60 Information, Reiseführer, Karten: WWW.COASTALHIKING.EU LETTLAND DAS GROßMEER DIE KURLÄNDISCHE KÜSTE DER OSTSEE Nida – Kolka: 270 km, Tage: 1–15 Die kurländische Küste der Ostsee wird das Großmeer genannt. Vom Beginn des Baltischen Küstenwanderwegs – einem Grenzpfahl an der lettisch-litauischen Grenze – bis zum Kap Kolka erstreckt sich vorwiegend ein mit Sand bedecktes Küstengebiet. Das Großmeer ist zwar der am dünnsten besiedelte Teil der lettischen Meeresküste. Mit Liepāja liegt hier aber die drittgrößte lettische Stadt gefunden. Zwischen Pāvilosta und Sārnate ragen Steilküsten empor. Die Dörfer sind ruhig und dünn besiedelt, die meisten Bewohner verbringen hier nur die Sommersaison.
    [Show full text]