Nr. 4 (98) aprill 2004

Täna lehes:

Saame tuttavaks Ralfiga lk 1 Valla eelarvest lk 2 Me võime rääkida “regionaal- Päevaraamat jutustab lk 3 poliitikast” niipalju kui tahame, paraku nendime fakti, et mitte midagi Konkursid lk 3 ei toimu. EL hoolib inimesest lk 4 Miks otsustasite Teie, et on vaja külastada sellist pisikest ja Marta - perenaistele lk 4 maakaardil märkamatut kohta, nagu Noored laulsid lk 5 Tõstamaa?? Mitte ükski koht maakaardil ei ole Lapsed linnulaagris lk 6 mõttetu. Kui see nii oleks ….. siis Mis toimub Seliste külas lk 7 oleks ju lõunapoolus jäänud kaardile tühjaks ja valgeks laiguks. Lastelaager lk 8 Tõstamaaga on aga isiklik suhe. Lasteaia lood lk 9 Hea kolleeg Normann on teinekord öelnud: “See on ikka kuradi hea, et Seliste Hiidnaine Sa teinekord sinna Tõstamaa kanti Eerika Leenu - järg lk 10 metsa ära kaod. Ma täitsa puhkan. Kuulutused lk 11 Aga möödub paar päeva ja ma kurat tunnen sust jälle puudust. Ning Õnnitlused ja leian ennast autost, mis sõidab kuulutused lk 12 poole!” kui see paistab Seliste oja Olgu see minu ema kodukant – kaldalt……Tõstamaa vallast. (See on esimene, aga kauaoodatud lugu Tarvastu, või isatalu Rannakülas…. Kohtumiseni rubriiki “Ise küsin – ise vastan”. Eestimaa on minu jaoks täpselt nii ilus Madis Milling Kummardus ja tänu Madis Milling`ule. Toim. L.R.)

Korrakaitsega tegeleb 1981.aastast Saame tuttavaks Raplamaa SO-s. 1984. aastal lõpetas On vist natuke “patuasi”, et me pole Tallinna Miilitsa Erikeskkooli läbi leheveergude veel tutvunud ühe keskastme juristina. 12 aastat töötas olulise ametimehega Tõstamaa vallas, Raplas piirkonna inspektorina. kelleks on konstaabel. Aga üks aasta Politsei loomise ajast Rapla on ehk üsna paras aeg, mis kulub Politseiprefektuuris politsei- vastastikuseks esmaseks “uudis- inspektorina keskkonna alal. tamiseks”. Niisiis, Ralf Männimägi, (Siinkohal tahaks teha ühe veidi Lääne Politseiprefektuuri Pärnu “vallatu” märkuse. Rahvasuus on Politseiosakonna Korrakaitsetalituse liikunud lause, et ega igast miilitsast konstaabel, kes teenindab Tõstamaa politseid ei saa – Ralf Männimägi`st valda ja Kihnu saart. sai) . Mõnda mehest endast. Sündinud 24. (järg lk 2) mail 1954.a. Raplamaal Käru vallas. Tõstamaa Tuuled lk 2 aprill 2004

(algus lk 1) tahame ju tunda end turvaliselt, äkkvajadus väljakutseks, siis ikka 1997. aastast töötas Eesti kaitstuna, rahulikult “oma asja” ajada. numbril 110 – mis on politsei Lääne Rahuoperatsioonide Kaitsevalve Kuidas peaks meile suutma seda juhtimiskeskus ja nemad saavad kõige Garnisoni korrapidajana kuni tagada ÜKS inimene vallas, kui osa operatiivsemalt saata teile vajalikku maikuuni 2003, mil asus siis tööle meist( kui suur osa?) näeb politseis abi. Kui tahate teatada kuriteo faktist meie piirkonda. ikka ebasoovitavat isikut ja mitte või sündmusest, siis ikka 110 või Natuke eraelu ka: abielus, peres 3 last, sõpra, aitajat. Siinkohal võiks nüüd ju tööajal 8.30 – 17.00 konstaablile pesamuna on 7-aastane, abikaasa hakata filosofeerima (heietama) heast vallamajas. töötab Paldiskis Eesti Rahu- ja kurjast, tarkusest ja juhmusest, Edaspidi lubas konstaabel Ralf operatsioonide Kaitsevalve aga…Väikesed poisid on ikka Männimägi korrapäraselt sõna võtta Garnisonis. unistanud saada politseinikuks, et “Tõstamaa Tuulte” veergudel, nii et Millised on siis esimene aasta pahad ei võidutseks. Millal, miks ja küsigem temalt kas otse või läbi lehe, muljed Tõstamaast ja tõstamaalas- kuidas see juhtub, et teatud hetkel mis meid huvitab. test? Vallast on ettekujutus, oludega ütleb keegi nooruk või ka vanem: Tsiteerin selle loo peategelast: olen end kurssi viinud, natuke ka “pollar, …… ment”?? “Püüan oma tööd teha rahvast tundma õppinud. Loodus on Nüüd tsiteerin Ralf Männimägi: südametunnistuse ja seaduse järgi.” ilus ja rahval pole ka üldkokkuvõttes “Inimene, kes satub seadusega ( Ja seda just sellises järjekorras.) viga. pahuksisse, peab seda tunnistama.” Ei saa kohe lõpetada ilma igihaljaste Konstaabel Ralf Männimägi peab oma Lihtne, õige, aga… tarkuseteradeta. ülesandeks seista rahvale võimalikult Noh, esimeseks korraks ehk aitab ka. Mis kasu on jooksmisest, kui oled lähedal, aidata, seletada ja loomulikult Veel veidi konstaabli töö korraldusest. valel teel? (Inglise vanasõna) ennetada (mis on kindlasti kõige Kui on probleeme, millest tahaks Ole ise kohtumõistja, et sinu üle ei raskem ja määramatum ülesanne) isiklikult rääkida, siis igal teisipäeval mõistetaks kohut. (Piiblist) “pahategusid”. Ühepoolsest soovist kell 9.00 – 11.00 vallamajas, kus asub selle eesmärgi täitmiseks on muidugi konstaabli kabinet, aga ka igal muul Sõbralikult vestlesid vähe. Seepärast on kindlasti üheks ajal, kui auto on vallamaja ees (see Ralf Männimägi ja võtmesõnaks koostöö. Kõik me auto on ju hästi äratuntav). Kui tekib Lea Rannik

Tõstamaa valla 2004. aasta eelarvest Tõstamaa vallavolikogu kinnitas 05. ja loodusliku 1,0% maa haridusasutuste majandus- ja märtsil 2004.a. Tõstamaa valla eelarve maksustamishinnast aastas õpilastranspordikuludest. suuruseks 15 243 980.- krooni. Toetused riigilt ja riigiasutustelt: Kultuuri kulud koosnevad Tõstamaa • tasandusfond rahvamaja ja raamatukogu, Tõhela TULUD • toetus hariduse kuludeks jaguneb raamatukogu, Pootsi raamatukogu, Füüsilise isiku tulumaks 4 152 000 õpetajate personalikuluks, õpetajate kultuuriürituste ja spordiklubi Maamaks 1 420 000 koolituskuluks, õpikute soetamiseks ja kuludest. Kaupade ja teenuste müük 1 227 355 maakodlike õpilasürituste toetuseks Valla sotsiaali kulud koosnevad Toetused 7 655 000 • toimetulekutoetus toimetulekutoetusest, hooldekodu Muud tulud 789 625 • koolitoidu toetus 1.-4. klassi kuludest, tervisekeskuse kommunaal- kuludest ning vallapoolsetest KULUD õpilastele • haridus- ja kultuuritöötajate täiendavatest sotsiaaltoetustest. Üldvalitsemine 2 423 570 Majanduskulud on teede korrashoid, Haridus 7 638 183 palkade ühtlustamise eraldised transpordikulu, tänavavalgustus, Kultuur ja sport 1 255 280 • 2004. a. esmakordselt toetus Sotsiaal 1 606 490 väikesaartele kalmistute kulu, haljastus, Majandus 1 520 457 • Haridusministeeriumi osalemine keskkonnaprojektide kulud, Munalaiu sadama ja Manija liinipaadi kulud. Investeeringud 800 000 õpilaskodu finantseerimisel Investeeringute kulud koosnevad • teede investeeringute vahendid. Hansapanga laenude tagasimaksmi- Füüsilise isiku tulumaksu aluseks on sest ja intressi kulust ning võetud Rahandusministeeriumi prog- Üldvalitsemiskulud koosnevad arvelduskrediidiga seotud kuludest. noos. 2004. aastal muutus tulumaksu volikogu, vallavalitsuse, liitude Investeeringute kuludest kaetakse ka arvestuse alus. Omavalitsustele laekub liikmemaksudest ning reservfondist. vallaasutuste püsikuludest väljas- 11,4 % maksumaksjate brutopalgalt. Reservfondis on aasta alguse jäägi olevad suuremad inventariostud ja Maamaksu aluseks on maamaksu- vabad vahendid ja väikesaarte toetus. ehitus-remonditööd. määrad: Hariduse kulud koosnevad kooli ja

• õuemaa, metsamaa ja muu maa lasteaia ülalpidamiskuludest, õpetajate Karin Randmäe maksustamishinnast aastas 2,2 % riigi toetusest finantseeritavast osast, Valla pea-raamatupidaja • põllumajandussaaduste teistes omavalitsustes õppivate tootmiseks kasutusel olev haritav maa õpilaste kohamaksudest, aprill 2004 Tõstamaa Tuuled lk 3

PÄEVARAAMAT JUTUSTAB… Tallinnas suurel reedel 1947 juba mune, vana Potsep küttis mitte mõnekümneminutilist Mitte kirikusse, vaid jaama viib mu saunaahju. üleküllastatud janti. - See on muidugi tee. Pilet on juba käes, seepoolest võib Ja kohe läks söömiseks. Alates autori märkus, aga repertuaari valijad sõit alata. saabumisest kuni siiani on kõht kogu peavad ka pisut kalkuleerima ja kui ei Pakin praegu. Seekord on minu aeg kõrgpinge all. Ja miks mitte süüa, aita, siis ise sündmustikku juurde kandam üsna kerge, pole suuremat kui oma käega on võtta saia, looma. Mainitud janti oleks täitsa koju viia. pirukaid, sülti ning praetud vasikaliha. kerge vaevaga kahevaatuseliseks Pühad nagu pühad vanasti. saanud muuta ja sisu oleks rängasti Pärnus suurel reedel Oleks võinud ka jumalateenistus olla, võitnud. Olgu suur reede või jõulupüha, rongid vene kirikus rongkäik ümber kiriku ja /---/ on ikka “kotimehi” täis. On neid kellade helistamine, aga preestrit Palju oli puudusi, aga maaoludes on jaamahoonetes, vagunites; tuleb peale polnud. Kolmekümne versta peal on need enamuses vabandatavad. Ja ja läheb maha- igale poole jätkub küll üks vanamees, aga see on liiga üldmulje, peamiselt algatusvõime, on “progressiivse ühiskonna” jonnakas ja venemeelne, ei lepi teine täiesti kiiduväärt. Kastnas pole tükil eesrindlikemaid inimesi. väikese tasuga ja nõuab ajal nii hästi mängitud. Suur reede pole sünnis maise maailma sõidumugavusi. Kes tahtis, see pidas /---/ hädade kirjeldamiseks, neid näeb iga jumalateenistust iseenda hinges ja see Lõpuks võiks lausuda paar päev ja mis päev edasi, seda kujunes palju ilusamaks- igal oli “manitsussõna” Kastna noorsoole. rasvasemad need on. vabadus paluda iseenda Jumalat. Kas on tarvis nii palju sõbrustada Kuidas maale saab, see on küsimus. vene noorsooga, kes kotipoistena ja - Üks auto pidavat sõitma. Eile õhtul oli Kastnas pidu. Algusena tüdrukutena on tulnud meie maalt ilutses kuulutustahvlil 20.00, aga saaki saama. Ja mis tähendab selline Kastnas 08. aprillil 1947 pühadeaegne publik ilmus alles kella asi, et üksikute venelastega Täna on viimane munadepüha, kuigi kümneks ja siis alles avanes eesriie ja kõneldakse vene keelt. Nemad on oma tegelikult on pühad juba möödas. jant läks lahti. Näidendiks oli kellegi kodumaa hüljanud, siis olgu lahked ja Tänavusi pühi võib iseloomustada kui soome autori “Hulkuri valss”, mis õppigu eesti keel selgeks, kui nad suursöömise päevi. Tallinnast reklaamiefekti tekitamiseks oli ristitud tahavad siia elama jääda. Ning miks tšekileivalt kohe pühadelauda- need “Kümne aasta pärast”. Jant jäi saadab noormees venelanna koju, kas olid tõelised lihavõtted- sõna otseses jandiks. Ei saa ütelda, et sisu puudus, eesti neide pole? mõttes. aga sisu oli liiga kokku surutud. Need on valusad nähted. Meie ei tohi Pärnust sain autoga meierei juurde, Psühhiline sündmustik ei saa areneda sattuda räpase massi jumaldajaiks. vedas, võib ütelda, sest see oli ainus ega laheneda üheainsa auto, mis pühadelaupäeval Kastnani laupäevaõhtuga. Antud sisu oleks Andrei Udu (1926-1998) päevikust välja sõitis. Sain koju parajasti vajanud vähemalt kolmevaatuselist pani kirja Mari Lühiste munadevärvimiseks. Memm keetis näidendit, mänguajaga kaks tundi, aga

Kuulutame välja valla traditsioonilised konkursid HEAKORRAKONKURS-il 4. Oja talu, Manija saar, Vallo Paal võimalik kokku leppida parema hinnatakse talude, eramute, Aukiri Tõstamaa valla heakorra teo tulemuse saamiseks ka hoone värvid - mitmekorruseliste majade, asutuste ja eest anti Kõpu küla rahvale ja Enn kuidas sobitada uste ja akende värvid suvilate territooriumite korrashoidu, Rannale Kõpu kiriku ümbruse seinte värvidega (ehitusnõunik on hoonete väljanägemist ja ka haljastust. korrastamise eest. Tõstamaa Vallavalitsuses reedeti Selleks ootame valla rahva arvamust peale lõunat). kuni juuli kuuni nii suuliselt kui VÄRVID VALDA kirjalikult võimalike kandidaatide konkurss võtab alles hoogu, aga juba Püüame sügiseks teha ka kokkuvõtted kohta. Valla kaunimad esitame edasi mitmed inimesed on selle vastu huvi eelmise aasta konkursi tulemustest. ka maakondlikule ja vabariiklikule tundnud. Üle-eelmisel aastal oli ainuke “tegija” heakorrakonkursile. Valla peale kokku võttes need Jakob Sutt Tõstamaa alevikust. Kui Eelmise aasta võitjad võib ära tunda inimesed, kes tahaksid oma eramuid, sügiseks majad värvitud, saab tänada koduõuel lehviva vallaviiru järgi: asutusi või majapidamishooneid rahalise preemiaga parimat ning 1. Tiina Irdt ja Aivar Männamäe, värvida, on võimalik saada pidada plaani edaspidiseks. küla. hinnaalandust. Et värvifirmadega 2. Aima ja Arnold Nurme kokku leppida, ootame taotlusi teie Ootame aktiivset osavõttu. mesindustalu, Tõstamaa alevik värvisoovide ja värvikogustega Tõstamaa Vallavalitsus 3. Jaani äri, Seliste küla, Kaie Leova hiljemalt 21. maiks vallamajja Valvo ja Jaan Pall Volgeradi kätte. Tema abiga on Tõstamaa Tuuled lk 4 aprill 2004

Euroopa Liit hoolib igast inimesest.

Praeguse Euroopa Liidu eelkäija loodi oli kiire majanduskasv Euroopa Liidu belglaste, luksemburglaste ja rahu tagamiseks Euroopas ning ja NATO liikmelisuse ehk rahvusliku hollandlaste mõtte- ja piirkonna ühtlase majandusliku ja julgeoleku tagamiseks vajalik. tegutsemisajendeid ning mitte sotsiaalse arengu kindlustamiseks. Nüüd on viimane aeg pöörata nägu piirduda ühe suure saareriigi taga Need eesmärgid on ka tänaseks ülejäänud Euroopa kombel inimese triivimisega. saavutatud. poole. Idee ühtsest Euroopast on väga vana. Enam kui 50 aasta eest oli Euroopa Meie sotsiaalsektori mahajäämusele Enamasti on püütud Õhtumaad ikka sõjast kurnatud piirkond. Kaks on pööranud tähelepanu ka Euroopa tule ja mõõgaga liita. Euroopa Liit on maailmasõda olid saanud alguse Komisjon. Selle probleemi ajaloos esimene õnnestunud Saksa-Prantsuse igipõlisest lahendamisel on Euroopa Liit meid rahumeelne kogu Euroopat ühendav vastasseisust.Leiti, et uue sõja ära lahkelt abistamas, sest Brüsselis on koostöövorm. 13. juunil valib Eesti hoidmiseks on vajalik kahe vana seatud sihiks sotsiaalfondi oma esimesed kuus esindajat Euroopa vaenlase majandussüsteemide suurendamine ja Euroopa ühtse Parlamenti. Neil naistel-meestel on liitmine. See idee kandis vilja. sotsiaalsüsteemi loomine. Seda kõike täita väga tähtis ülesanne - viia Rahulikumat perioodi pole piirkonna ikka sel eesmärgil, et uued Euroopasse Eesti ajalooline kogemus ajaloos varem olnud. Saksamaa ja liikmesriigid saavutaksid kiiremini ja tuua Eestisse euroopalik hoolivus. Prantsusmaa järjest tihenevad sama elatustaseme kui senistes liitlassuhted on aga saanud kogu euroriikides. Sotsiaalfondist toetuse euroühenduse veduriks. saamine eeldab aga ka Eestilt endalt Üks Euroopa Liidu peamisi märksõnu sotsiaalkulutuste olulist kasvu. See on solidaarsus. See tähendab, et tähendab pensionite ja kõikide rikkamad liikmesriigid aitavad edasi toetuste tõstmist, aga ka tähelepanu uusi liikmeid. See tähendab, et pööramist töötuse vähendamisele ja linnastuv Euroopa toetab väga suurte regionaalpoliitikale. summadega elu jätkumist Kindel on üks- Euroopa Liit omab maapiirkondades. See tähendab, et tulevikku. Tõsi, mõned riigid näevad ühiskond toetab neid, kes endaga EL-is rohkem mingil põhjusel hakkama ei saa. majandusorganisatsiooni Tugev solidaarsus tähendab seda, et (Suurbritannia, Taani), teised aga Euroopas on viidud sotsiaalsed lõhed poliitilis-majanduslikku ühendust. peaaegu olematuks. Need teised on muide just needsamad, Ka Eesti on kohe osa sellest kes panid Euroopa Liidule aluse ehk heaoluorganisatsioonist. Ja saades Saksamaa ja Prantsusmaa. Eesti peaks Marianne Mikko niivõrd soliidse klubi liikmeks, on olema piisavalt ettenägelik, et olla Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kombeks võtta omaks sealsed reeglid. sõber nii ühtede kui teistega. Ehk juhatuse liige Me oleme siiani pööranud tähelepanu teisisõnu tuleks rohkem tundma oma majanduse edendamisele. Siiani õppida prantslaste-sakslaste, aga ka

Marta - perenaiste kaitsepühak. Esimesest kohtumisest juulis 1992 järjepidevale martanduse tutvus- on lisandunud ka tubli annus vastutust proua Silja Colliniga sai alguse soe tamisele, jõudsime otsusele, et ning nagu iga uue asja puhul sõprus Häädemeeste ja Varsinais mittetulundusühinguna on meil loomulik, oleme tunda saanud ka Suomen Martade vahel. Sõprusest suuremad võimalused oma tegevust ja tagasilööke, vääriti- ja mittemõistmist. kasvas välja tihe koostöö, mis kestab iseendid arendada, edasi liikuda, Soomlaste Marta-liikumne algas ja areneb ning millest õpime nii meie õppida, jätta jälg kodukandi ajalukku. 1899.aastal ja on tänapäeval suurim kui soomlased. Martade põhimõtted meeldisid meile mittepoliitiline naisteühendus Algusest peale on proua Silja meile ning Kemiö Martade juhataja pr Silja Soomes, mis keskendub kodukultuuri rääkinud Soome Martadest, nende Collin´i töö kandis vilja 26. aprillil hoimisele, traditsioonide edasi- ideedest, tegemistest. Tol ajal näis 2000. aastal, kui me registreerisime kandmisele ja heategevusele. martanduse Eestisse toomine võimatu oma käsitööringi Häädemeeste Tähelepanu keskpunktis on naine oma ning oma seltsi loomine tundus naisteühing Martadeks. tööde, huvide, võimaluste ja otstarbetu. Milleks meile lisatööd Sellest ajast alates, kui tulime soovidega. Martade eesmärgiks on paberitega, kui on niigi hea koos käia? "põranda alt" välja, oleme saanud läbi ühiskondliku aktiivsuse inimeste Aga nagu veetilk ajapikku uuristab juurde enesekindlust, uusi tuttavaid, hingelise ja füüsilise heaolu tõstmine. kivisse augu, nii tänu Silja sõpru, laiendanud silmaringi, samas (järg lk 5) aprill 2004 Tõstamaa Tuuled lk 5

(algus lk 4) piiriliiduks. Peakorter asub Hesingis Saime vallalt 10 aastaks 0-rendile Näiteks Turu Martade moto on ja juhatajaks valiti sel aastal Merja endise haigla vana sauna. Oma käte "Armastusega ühistöös", mis Siltanen. Oleme kohtunud temaga jõu, südame ja suure tahtmisega väljendab selgelt rõõmu koos silmast silma Häädemeestel suvisel heegeldame endale nüüd kodu. tegutsemises, üksteise aitamises. ühisseminaril. Tahame kujundada MARTALAST Soome sõsarad ei ole kinni mingis Meie, Häädemeeste Martad. oleme arvestatava käsitöö- ja kindlas asjas, vaid minnakse kaasa rohkem pühendunud käsitööle ja koolituskeskuse; töötoa, kus on alati ühiskonna muutumisega ja õpitakse heategevusele. midagi pooleli, kuhu on hea tulla, juurde kõike uut, mis arenev I ilusaim ja koduseim on SOKI- mõnus koos käia. elukeskkond toob, näiteks pangandus, projekt. Koome kõigile Häädemeeste Seoses uute tuulte puhumisega on kodukeemia, seadusandlus, tervislik keskkooli I klassi õpilastele jõuluks meil hetkel otsimiste-leidmiste aeg. toitumine, sotsiaalhoolekanne jne. villased sokid, kuhu sisse on pistetud Pakkumisi on palju - mida võtta, mida Ühe uue suunana on tulnud mõiste ka väike maiustus. jätta, kus suunas minna, mida me "võrdõiguslikkus" lahtimõtestamine, II suurim ja armsaim on projekt tahame, mida suudame? kuid sedagi keerulist ja õrna teemat TUHAT PAPUT TULEVIKKU, mille Ees ootavad meid suured mõttetalgud vaadeldakse pere seisukohast raames koome 1000 paari ja rasked tööpäevad, kuid ka soe suvi, lähtuvalt (üksteise erivajadusi beebipapusid Pärnu sünnitusmajas tuhandepalgeline meri, päike, mets ja arvestades). Samuti on hakatud sündivatele lastele. Papusid koovad ka heinamaa. Martade ajakirjas "Emantalehti" naised väljaspoolt meie ühendust ning pöörama suuremat tähelepanu Martadest ainult need, kes tahavad ja Kai Marjamägi meestele, sest kui naistele on peatähtis aega leiavad. Aprilli alguseks oli Häädemeeste Martade pere, siis ei saa ju mehi kõrvale jätta. kootud 400 paari. juhatuse esinaine Ülesoomelisse organisatsiooni kuulub Alles 2003.aastal alustasime [email protected] 50 000 naist ja 5000 meest! Soome projektide kirjutamisega ning eelmisel 58 09 18 62 naised on uhked oma organisatsiooni aastal tõime erinevate projektidega MTÜ MARTAD tegemiste ja arengu üle ning selle üle, valda raha sisse üle 70 000 krooni. PÄRNU MNT 5 – 10 et mehed neid toetavad ja abistavad. III pikaajaliseim ja raskeim projekt on HÄÄDEMEESTE 86001 Suomen Martat on tänaseks päevaks "MARTALA - avatud käsitöötuba". riiklik organistsioon, mis jaguneb 16 Otsustasime ehitada omale maja.

SOLISTIDEL OLI ÕITSEAEG 19. märtsil kogunesid Tõstamaa valla solistid, kaunist lauluhäält terveks Vallimäe, Janett Birk, Sigrit lootustandvamad noored solistid eluajaks! Ärge laulu unustage! Meie Soonsein, Marina Ristal ja Viljar Tõstamaa Rahvamajja, et laulda nii vaev ei ole olnud asjatu – õpetajad Soosaar. Publiku lemmikuteks olid hästi, kui võimalik ja südamest. Väga Tiiu Raavik, Heli Kvell, Küllike Sigrit Soonsein ja Viljar Soosaar. meeldiv on, et sellel, vaid kord aastas Stalvel ja Õnnela Pärnaste. Tähelepanu väärib ka see, et Viljar toimuval kontserdil, on alati palju Nagu juba kombeks on, ootame Soosaar esitas Andres Tölp’i kuulajaid-kaasaelajaid. Tõstamaa züriisse muusikaga seotud inimesi omaloodud laulu ja juhendas koolis ja lasteaias viidi läbi eelvoorud, väljastpoolt valda – kelle ülesandeks sealjuures ennast ise koos oma kust paremad viisipidajad pääsesid on ära tunda kõige säravamad lauljad. bändikaaslastega . Tublid poisid! ülevallalisele solistide konkursile. Seekord külastasid meid Eve Krillo Meeldivate konferensjeedena aitasid Selviisil saavad end lauljana proovida (Audru valla kultuurijuht, laulja), kaasa Egle Pärn ja Andres Tölp, kes kõik, kes seda soovivad. Katrin Hildunen (Aruvälja kooli mõlemad on jätkuvalt muusikale truud Üles astusid: Reeno Liiva, Teele muusikaõpetaja, naisansambli ja noorematele eeskujuks. Egle Tõnisson, Marge Maruse, Alice Teki, juhendaja, laulja), Eege Laansoo võrratut häält saime nautida kontserdi Agnes Janson, Laura Jõe, Loret (meie laureaat), Andrus Hakkaja lõppedes. Suurepärast helitehniku Miidu, Gerda Maruse, Simon Kask, (puhkpilli õpetaja, orkestrant) ja Arvi keerulist tööd tegid Urmas Reinfeldt Viktoria Valjaugaite, Keiu Anderson, Sommer (puhkpilli õpetaja, ja Rain Randmaa. Kõik laulud Karl Kalda, Ly-Andra Pärnaste, Kaur orkestrant). Nende sõnul on salvestas plaadile Rando Rand. Lomp, Maret Palusalu, Kaarel Kase, Tõstamaal väga palju häid soliste ja Kõigele ettevõtmisele andis oma Ade-Riin Vene, Mark Martson, Paul otsuste tegemine oli seetõttu õnnistuse vallavanem Toomas Rõhu. Tilk, Heiko Mändla, Isabel Joao, piinarikas. Siinkohal anname teada Suured tänud teile abi eest! Mihkel Jõe, Signe Heindla, Triinu tänavused säravamad tähed : Agnes Ürituse õnnestumist toetas Tõstamaa Palmiste, Karl Väärtmaa, Ann-Amy Janson, Teele Tõnisson, Reeno Vallavalitsus ja Tõstamaa kauplus. Vene, Mailis Palusalu, Marit Liiva, Maret Palusalu, Ly-Andra Karotamm, Janett Birk, Eda Vallimäe, Pärnaste, Karl Kalda, Keiu Korraldajad Maris Ristal, Sigrit Soonsein, Marina Anderson, Marit Karotamm, Mailis Karin ja Õnnela Ristal ja Viljar Soosaar. Teile, tublid Palusalu, Isabel Joao, Eda Tõstamaa Tuuled lk 6 aprill 2004

Lapsed kevadises linnulaagris Lao Linnujaam alustas oma 24. kaasadega ja hooaega kevadise lastelaagriga. kolm kepsu- Aktiivset koolivaheaega veetma tavat pulli- kogunes 10 last Pärnumaalt. Kuigi puksi. Lastelgi kalendri järgi oli kevad juba oli kevad hinge saabunud, olid ilmad ikkagi üsna läinud, heina- talvised ja seega oli meil enamus pallide peal sai toimetusi tubased. korraldatud Mis siis ikka – lapsed said oma tõeline käsutusse saed, haamrid ja naelad, trallivõistlus. kruvikeerajad ja kruvid, ja läkski Piknikukorvist meisterdamiseks lahti. Valmis saeti 4 sai natukene ühepikkust lauajuppi ja kruviti need linnupistet üksteise külge kinni. Veel oli vaja võetud ja matk paraja suurusega lauajuppe põrandaks võis jätkuda. aasta viimase lumesõja ja varvaste ja katuseks. Needki said tehtud. Onu Jõudes Manija majakani, selgus, et külmetamisest hoolimata sai veel Peeter aitas ühele küljele suure seal oli meri juba lahti ja parv kukerpallitades viimast lund nauditud. puuriga veel augu kah puurida – ja kevadisi veelinde saabunud. Binokliga Tagasi toas, jätkasime meisterdamise valmis ta saigi. Mida siis meisterdati? suutsime loetleda 120 kühmnokk- vaimus. Iga laps valmistas omale Eks ikka pesakasti lindudele – kes tegi luike, 15 laululuike ja 10 väike-luike. pisikese istutuskasti, kuhu külvatud kodu rasvatihasele, kes kuldnokale. Peatumas oli veel umbes 100 sinikael- seemned hea hoolitsuse korral juba Nii tore on ju pesakast oma aeda üles parti, 60 sõtkast, 50 tutt-varti, 30 mõne päeva pärast nina mulla seest panna ja siis lindude tegemisi jälgida. jääkosklat, mõned väike-kosklad ja ka välja pistavad. Tulevasi kevadpühi Ja eks ta ka lindude elu vähe hallhaned. Kohale olid jõudnud ka silmas pidades meisterdasime veel kergemaks teeb. hõbekajakad ja merikajakad. pajuvitstest kevadpärgi ja pilliroost Ei ole ju nüüd tarvis pesitsuspaiga Lahvanduse serval oli toitumas 3 pühadekroone. otsimisele palju aega kulutada – hallhaigrut. Ülelennul märkasime veel Ja siis ikka ja jälle lauamängud – valmis pesakastid ootavad. ka sookurge ja meikotkast. Kogu poisid mängisid “Malet”, tüdrukud Kuna laagrisse oli tuldud Linnujaama, matka jooskul saime kirja 28 jälle eelistasid mängida “Reis ümber siis ei jäänud unarusse ka lindude linnuliiki. maailma”. Või siis mängiti kõik koos õppimine. Seekordseks põhiteemaks Tagasi Linnujaama jõudes oldi “Perekonna tola”. oli meil Eestis talvituvad linnud. Kõik tõeliselt väsinud, aga kosutav Tüdrukute silmad läksid särama lapsed olid meie juures laagris ka juba lõunasöök tõi jõu ja tuju tagasi ning küpsetamisest kuuldes. Päris mitmel suvel ja seega olid algteadmised ülejäänud päeva veetsime korral kostitasime meesterahvaid oma kõigil olemas. Ühises vestlusringis lauamängude seltsis. küpsetatud muffinitega. Poisid selgitati välja, millised linnud kellegi Mida siis veel laagri jooksul valmistasid aga ühiselt suure pesakasti söögimajades söömas olid käinud. ette võeti? ühele koslaperele, kes võib nüüd oma Järgmise teemana tutvuti esimeste Mitmel korral käisime vaatamas ja pesitsuspaika sadama kandist kevadekuulutajatega. Neid teadmisi toitmas Linnujaama loomasukaid. otsida. said lapsed järgmisel päeval kohe Laudas talvitunud lammastel ja rakendada. Ette sai võetud matk kitsedel oli palju tallesid, kes olid Nii see aeg meil siis mööduski. kevad-talvisele Manija saarele. Meri laste meelest nii pehmed ja nunnud. Aktiivselt ja huvitavalt, aga otsa sai oli jääs, saare peal lund veel küllaga, Vähe puudus, et lapsed loomi omale väga ruttu. Kokku sai lepitud aga lõokesed juba lõõritasid. Talvituv koju kaasa võtnuksid. järgmised kohtumised suvises händkakk istus traadil omale Jõudsime käia veel ühel matkal – Linnukoolis ja oligi aeg lahkuda. söögipoolist otsides, kevade- Männiku oja ääres. Tahtsime näha Lapsed jätkavad oma õpinguid kuulutajad kuldnokad aga otsisid juba kopratammi, aga kevadine suurvesi tavakoolides ja Linnujaam jätkab oma mängeldes omale paarilisi. Esimesed oli selle ilmselt juba kuhugile igapäevaseid toiminguid – lindude kiivitajad leidsid põllult söögiks kaugustesse uhtunud. Jälgi rände uurimist ja jälgimist, lindude esimesi putukaid ja varesed vedasid koprategevusest nägime siiski. püüdmist ja rõngastamist. oksi pesaehituseks. Manija saarele Jämedad haavad olid läbi näritud ja olid saabunud juba ka musträstad, aga üle jõe kukutatud. Leidsime ka ühe Aga kõik huvilised on Lao urvalinnud jällegi olid teel oma musträhni poolt toiduotsingul Linnujaama alati teretulnud! kodudesse põhja pool. purustatud puu. Kuigi oja oli võtnud Onu Tiidu juures kuulutasid kevadet juba jõe mõõdud ja vulises kevadiselt, Hedi Saks šoti-mägiveised - Volli oma otsustasime meie korraldada selle aprill 2004 Tõstamaa Tuuled lk 7

Seliste külas toimub palju huvitavat... • SELISTE KÜLATUBA “TULE 300 inimest. Luulemüsteeriumi Märtikuus toimus rahvamaja noorte NAGU OLED” kandsid ette Seliste näitetrupi liikmed pidu, kus tantsuks mängisid oma valla 2002.a. suvel avas Selistes uksed Liina, Tiina Kingsepp ja Maris Ristal. ansamblid “Cool päxe” ja “Tule külatuba, kus septembrist maini Üritusest sai osa ca 50 inimest. taevas appi “ toimuvad igal pühapäeval kellaviietee Suurel reedel 9. aprillil peeti Seliste 18. aprillil kell 17.00 toimub Seliste, vestlusringid: loengud stressist kirikus Jeesus Kristuse ristilöömise Päraküla ja Tölli küla inimestele vabanemise kohta, looduse ehk kannatuse jumalateenistust- külade üldkoosolek. tundmaõppimisest ja tunnetamisest kontserti. Preester Afroniga Tartust • KÜLATALGUD. KÜLALISED ning alternatiivmeditsiinist jne. olid veel kaasas abipreestrid kaplan 21. märtsil korrastati Seliste endise Vestlemas on käinud oma ala tõelised Andrei Sõtsov ja Indrek Rand. vallamaja ja praeguse sidemaja spetsialistid nii Eestist kui ka Uus- Kontsertprogrammiga süntesaatoril ja ümbrus. Võeti maha võsa. Ilm oli küll Meremaalt ja Saksamaalt. elektrikitarril esinesid Pärnu Laste väga kehv, aga vaatamata sellele oli Pühapäevased tasuta vestlusringid on Muusikakooli õpetajad Ann-Liis ja kohal ca 25 inimest, kes olid populaarsed kogu vallas. Marek Talts. Osales ca 30 inimest. südameasjaks võtnud küla kaunimaks Kuulajaskond, 15-20 inimest, kasvab • SELISTE PIIRKONNA muuta. Tänan talgulisi. sügisest kindlasti poole suuremaks. ARENGUKAVA 17. aprillil toimuvad Selistes selle Külatoas on avatud ka kohalik MTÜ Seliste Ringkonna Selts asus kevade teised talgud, mille raamatukogu, kus saab raamatuid välja töötama Seliste piirkonna tulemusena muutub küla veel laenutada. Ei puudu ka koduloo ja arengukava aastani 2014. Selleks kaunimaks. Palun kõiki kohalikke, küla(de)ajaloo nurk. vajasime iga Seliste, Tõlli ja Päraküla kellele läheb korda küla heakord ja • SELISTE PUUKIRIK täisealise elaniku arvamust. puhtus, osa võtma talgutest. Kõiki Õigeusu jõuluõhtul 6. jaan. toimus Küsimustiku jaotasid, tutvustasid ja ootab ka talgusupp. Seliste kirikus jõulujumalateenistus ja korjasid kokku juba 21. veebruariks 21. märtsil külastas Seliste küla Jordani vee õnnistamine, mida Seliste liidrigrupi liikmed. Võrumaa Tsolgu külaselts. Tutvuti külastasid peale kohalike elanike ka Arengukava tutvustusest, koos kõigi küla vaatamisväärtustega ja saadi ka Viljandimaa, Järvamaa ja Pärnumaa selle juurde kuuluvaga, saate ülevaate osa küla talgulise tööst. koolide loodushuvilised õpilased. küla(de) üldkoosolekul rahvamajas. Kohal oli ca100 inimest. Tänan kõiki, kes vastasid Tänan kõiki, kes on aidanud kaasa 27. märtsil toimus Tõstamaa valla küsimustikule. Seliste külas ürituste küüditatute ja sõjakeerises kadunute • SELISTE RAHVAMAJA organiseerimisel. Suur tänu inimeste jumalateenistus – 14. veebruaril korraldasime suure Tõstamaa Vallavalitsusele, kes on luulemüsteerium. Selle ürituse raames sõbrapäeva peo, kus esinesid Kilingi- jätkusuutlikult üritusi toetanud. avati kirikus Seliste vallast Nõmme täidlustrupp Tsiken Bänd a´la küüditatute ja sõjakeerises kadunud Las Vegas. Üritus oli rahvarohke ca Lugupidamisega Seliste külavanem inimestele mälestustahvel. Preester 70 inimest. Alex Trope Artalion Keskküla mälestas ligikaudu

KEVAD TULEB Jäätmepunkt on avatud igal laupäeval (kineskoobid), tulekustutid, JA KUUR ON SODI TÄIS kell 10.00-12.00. Kui sulle aeg ei taimekaitsevahendid sobi, lepi kokku Kaleviga tel 52 23  Ehitusjäätmed, suurem 024. plastmass, kile, vana mööbel Vii jäätmed jäätmepunkti!!! Vii sinna:  Papp ja paber Tõstamaa vallas ei ole enam ühtegi  Kõikvõimalik vana raud Jäätmete toomise maks on 25.- (selle prügimäge!  Vana kodutehnika, kodu- eest saab ju nii paljust prahist lahti). Majapidamises tekkinud olme- masinad Naabrid – tehke koostööd! jäätmed? Palun helista Ragn Sells`i  Ohtlikud jäätmed - aegunud Kui paned olmejäätmed oma ja telli 1 kord kuus tühjendatav ravimid, vanad akud, värvid, lakid, prügikasti, ülejäänud jäätmed tood konteiner telefonil 15 155 (naabrid – liimid, elavhõbeda kraadiklaasid, jäätmekohta, siis metsa alla viimiseks, tellige mitme peale, kõige väiksem elavhõbedalambid, patareid, jääkõlid koduaeda matmiseks, aia nurka konteiner maksab ca 70 krooni kuus). ja õlifiltrid, õlilapid, kütusejäägid, panemiseks midagi ei jää. Klaas, plastikpudelid ja lahustid, happed, pesu- ja alumiiniumpurgid pane klaasi- puhastusvahendid, televiisorid HOIA OMA KODUÜMBRUS JA konteineritesse, mis asuvad METSAALUSED PUHTANA! suuremates keskustes. Tõstamaa Tuuled lk 8 aprill 2004

OODATUD LASTELAAGER SAI JÄLLE TEOKS Tänu Tõstamaa Vallavalitsuse ja pakkus peotantsu-lühikursus, mida oli mänguasju ja lapsi. Etendust võis Kultuuriministeeriumi lahkele abile Pärnust juhendama tulnud Siiri vaatama tulla igaüks, kes soovis. toimus 25.-26. märtsil Tõstamaa laste Lopsik, millest võtsid hea meelega Kujutasime elavalt ette, kuidas lapsed sportlik-kultuuriline koolivaheaja- osa ka teised juhendajad. Lisaks koju lähevad – täissöönud ja unised, laager. Peamine laagri korraldamisel meisterdasime, tegime sporti, pehmelt öeldes kurnatud ning on leida toredad ja hakkajad koristasime maja ümbrust, uurisime küsimustele: “Noh, tere, kullake, inimesed, kes on nõus vabatahtlikult töid ja inimesi vallamajas, õppisime kuidas läks? Mis te seal tegite? Kas lastega tegelema, neile oma oskusi kantritantsu, esinesime üksteisele. magasid hästi? Ega sul külm ei olnud? edasi andma. Õnneks meil Tõstamaal Ekstra poistele tutvustati puutööd ja Kas süüa anti hästi?” jne., oli nende puudust ei ole. Meeskond, kes tüdrukutele emaks-olemise-kunsti vastuseks arusaamatu mõmin. Sest rohkemal-vähemal määral abiks olid, (beebi viibis kohal oma vajadustega). enne järgmise päeva õhtut alevis lapsi on suurt tänu väärt: Merle Palberg, Unustamatu oli muidugi laagri ainuke mängimas näha ei olnud – ju nad Merli ja Sirje Mirk, Mariann Kolju, öö, mida magamiseks ei raisatud. puhkasid. Maire Adler, Märt Raavik, Lembit Kuigi esimene päev oli pikk ja välja- Hea rahuldustunne on endilgi. Aitäh, Martson, Katrin Tatar, noored elamise võimalusi pungil, jätkus head lapsed! Suvel loodame jälle abilised Ülar Juurik, Grete Adler, energiat veel kauaks. Ööhäire ei laagerdada - siis juba jälle uutmoodi. Marianne Algpeus, Karoliine Kask. jäänud ka toimumata nagu juba Meil on juba plaanid valmimas. Ekskursiooni Varblasse tegid kombeks. Laager lõppes toreda huvitavaks Urmas Reinfeldt, Rene teatrietendusega, kus täiskasvanud Karin ja Õnnela Kask ja Anneli Lobjakas. Põnevust Kilingi-Nõmme näitlejad mängisid

Kinobuss tuleb Tõstamaale Reedel, 1. mail kell 18.00 Tõstamaa Rahvamajas “Veepomm paksule mehelemineku vallas, eesmärgiga Dublaažirežissöör: Peeter Simm panna kosija Unasse nii armuma, et ta Dublaažitoimetaja: Tiina Andreas kõutsile” viiks ta siit kohe minema. Õde Dublaažinäitlejad: Tõnu Kark, Marta Kaheksa aastase Marta ja nelja aastase valmistab nõiduslikku armujooki, Püssa, Eva Püssa, Kirke Aer, Kertu Linda vanemad on läinud kodust mille üheks komponendiks on Aer, Leino Rei, Aleksander Eelmaa, eemale pere jaoks raha teenima. Ema kitsepiim. Paraku on kosilane Markus Andreas, Peeter Rästas, Janne õde Unat on palutud tulla laste eest kitsepiima vastu allergiline ja ta Sevtshenkojt. hoolitsema. Ta on inimene, kes arvab viiakse kiriku asemel hoopis end olevat tugevama, targema ja haiglasse. Aga Una on õnnelik – Kaastootja: Studio F.O.R.M.A. usklikumana kui seda on Rooma juveliir on talle tervenedes lubanud (Läti) paavst. Taevas hoidku, kui keegi helistada. Stsenarist: Alvis Lapin (Läti) otsustab tema egole vastu hakata. Uued taktikad paljastavad Martale Režissöör: Varis Brasla (Läti) Sel suvel soovib Marta endale imetoredaid asju. Tuleb välja, et Produtsendid: ArturTalvik & Gatis isiklikku koerakutsikat. Lapsehoidja terroristist lapsehoidjaga koos Upmalis (Läti) plaanid on palju auahnemad. Ta eksisteerimine on võimalik. See võib Operaator: Uldis Jancis (Läti) loodab sel suvel lõpuks mehele saada. olla isegi vastastikku nauditav. Ta Kunstnik: Ivars Mailitis (Läti) Mõlemad on leidnud endale lihtsalt peab üle saama enda Näitlejad: kandidaadid. Marta – naabri kujutlusest, kui kannatavast ohvrist. Ja Tõnu Kark koerakutsika, aga lapsehoidja - peab üritama aru saada teiste inimeste Baiba Broka (Läti) juveliir Ivo. probleemidest. Ja proovima aidata Gundar Abolin (Läti) Ent Una ei salli koeri , mistõttu ta neid lahendada. Janis Pauk¹tello (Läti) keelab Martal isegi kutsikast unistada. Arturs Skrastin¹ (Läti) Sellest saab alguse Marta võitlus Pikkus: 77min. Unaga oma suurte unistuste täitumise Film on dubleeritud eesti keelde Pilet lastele 20 krooni eest. Martal õnnestub eemale stuudios Film Audio. Täiskasvanutele 25 krooni hirmutada lapsehoidja kosilane, kuid varsti saab selgeks, et selline „ silm vastu silma“ taktika juhib tüdruku väljapääsmatu olukorra poole. Marta haarab viimasest õlekõrrest, mis tema meelest aitaks vastikust sugulasest lahti saada. Väike õde alustab aktiivset tegevust lapsehoidja aprill 2004 Tõstamaa Tuuled lk 9

Lasteaia lood 18. märtsil külastas lasteaeda Kevadpühade eelsel nädalal oli Juhkami matemaatika ja emakeele teatritrupp "Must ja Valge" lasteaia koridoris võimalik vaadata tundi. Lapsed võtsid meid sõbralikult Viljandimaalt. Lapsed nägid näidendit näitust munadepühade kaunistustest. vastu ja kutsusid oma klasse vaatama. "Jänku aabits". Näitlejad mängisid Osalesid paljud lapsed, kes vanemate Koolimaja on tõesti väga omanäoline, väga lastepäraselt ja kostüümid olid abiga toredaid kompositsioone osake seda ilu hoida! lõbusad. Rõõmu valmistas meile see, valmistasid. Välja olid pandud ka Hilisemal vestlusel kohvilauas et noorim näitleja - jänku Ronny - oli meisterdamise tundides tehtud jänkud, leidsime, et kõige suurem probleem kõigest 9 kuune. Vanemate sõnul käib liblikad ja erinevates tehnikates nii lasteaias kui ka koolis on väike pojake nendega kaasas juba 3. värvitud munad. Täname kõiki! logopeedi puudumine. Kõneraviga elukuust alates. Selliste truppide Kooli ja lasteaia vahelise koostöö tuleks alustada juba lasteaias, et küllakutsumine on alati seotud parandamiseks otsustasime hakata hiljem koolis laps toime tuleks. Aprilli väikese riskiga. Tahaksime lastele igal aastal üksteisel tundides käima. lõpus ootame algklasside õpetajaid pakkuda parimat, kuid on juhtunud ka Nii näeme meie oma endiste vastukülaskäigule lasteaeda. seda, et sirmi taga liigutab nukke üks kasvandike edusamme ja õpetajad inimene, kogu jutt ja laulud on aga omakorda tutvuvad tulevaste Aita Lind lindistatud. Seekord jäime suurepärase õpilastega. 8. aprillil külastasime etendusega väga rahule. esimese klassi õpetaja Maimu

Teatrifestival Jätkub lihaveisekasvatuse Linnukuulamine Tõstamaa toetamine surnuaial 13. – 14. märtsini toimus AS Tervise Kevad on linnulaulu aeg! Kui palju Kihnu Väina Merepark jätkab juba Kultuurikeskuses Pärnumaa me tunneme enda ümber elavate 2002. aastast Hollandi kooliteatrite festival. Põhikooli lindude laulu? Juhul kui sa arvad, et hasartmängufondi Stichting-DOEN vanuseastmes osales omaloomingulise mitte piisavalt hästi, siis tule 2. mai toetusel toimuvat piimaveiste etteastega “Ei, noh, see elu on ikka hommikul kell 8.00 Tõstamaa lihaveistega seemendamise toetuse imelik küll!” ka Tõstamaa Keskkooli surnuaia väravasse. Seal ootab sind jagamist. Esimese kahe aasta jooksul näitetrupp, kes valiti esindama Pärnumaa üks tuntumaid linnumehi on toetust saadud rohkem kui 100 Pärnumaad 23. ja 24. aprillil Lihulas Eedi Lelov, et teha väike linnulaulu korral ja loodetavasti toob käesolev toimuvale kooliteatrite riigifestivalile. kiirkursus. aasta sellele ohtralt lisa. Žürii tõstis esile laste rõõmsa ja julge Linnuhommiku korraldab Kihnu Toetuse saamiseks tuleb täita esinemisviisi, näidendi eakohasuse ja Väina Merepark. taotlusvorm, mida on võimalik saada mõnusa huumoriga mängitud kas vallamajast või internetist karakterid. Kahe päeva jooksul NB! Üritus toimub igasuguse ilmaga. Merepargi kodulehelt aadressil vaadatakse Lihulas teiste koolide Hea oleks, kui saate kaasa võtta www.merepark.ee . Lisaks muutunud etendusi, näideldakse ise ja lustitakse linnumääraja ja binokli. peol. Teatrifestivalile sõidavad Marti vormile on käesoleval aastal lühenenud ka avalduste vastuvõtmise Mölder 3. klassist, Riina Reinson 5. Pärnumaa Kodukant klassist ja 6-ndatest klassidest Frieda periood 17. septembrini 2004, Kriisa, Evelin Leerima, Leana misajaks peavad taotlused olema kutsub! Langus, Stiina- Riin Saar, Mailis jõudnud Kihnu Väina Mereparki 21. aprillil korraldab Pärnumaa Palusalu, Teele Tinast, Anette (Sadama tee 2 Tõstamaa). Peale seda Ettevõtlus- ja Arenduskeskus Toomsalu, Maila Heindla, Leenu tähtaega toodud taotlusi kahjuks enam raamatupidamise õppepäeva Aava, Isabel Joao, Taive Kivisild, rahuldada ei ole võimalik. alustavatele seltsidele. Lektor Liivi Kadri- Josepha Vahtel, Tambet Pihlasalu Pärnumaa Taluliidust. Kivisild, Mart Randmäe, Robert 16.-17. aprillil on IV külaarengukava Rand, Rain Reinson, Taavi Tõnisson. õppeetapp. 13.-15. mail toimub Pärnumaa Ja veel! külaliidrite õppereis Soome. 16. aprillil kell 12.30 toimub 22. mail toimub Pärnumaa Kodukandi Tõstamaa Seltsimajas meie oma kooli üldkoosolek ja aastaaruande teatripäev, kus esinevad klasside kinnitamine. näitetrupid. Vaatama võivad tulla kõik Heikki Luhamaa Lugupidamisega MTÜ Pärnumaa huvilised. SA Kihnu Väina Merepark juhataja Kodukant juhatuse liige Alex Trope

Tõstamaa Tuuled lk 10 aprill 2004

Järg loole Seliste hiidnaine – Eerika Leenu Endel Andrese meenutus Algus veebruarikuu lehes 2004 ja vahelt välja popsus, Käära Juhaniga ostupunkti tagant otsis üles koha, kus järgnes märtsikuu lehes roolis, hakkas õlu juba sisikonnast keisergi jala käib. Peagi tuli ta väljapääsu otsima. Vanamehed rahulikult paati tagasi, Juhan lõi muidugi tühjendasid oma põied mootori käima ja tüüris samasse paati, tühi paat ju, mis see sõnalausumata paadi Seliste siis ikka ära ei ole. Paar korda rannakäärude poole. Käära Juhan pumbaga ja korra merre tõmmata, ütles mulle, et seda polevat veel keegi ongi puhas. Vanade meeste jalad ju mõrrapüügi kambast näinud, et Leenu värisevad, ei saa merre lasta, kukuvad paati oleks pissinud. Aga Leenu oli sisse ka veel. Kui paat juba Audru suur õllesõber ja ka viina võtnud ta Tubraanist mööda popsutas, muutus mehemoodi! Leenu rahutuks ja närviliseks. Vaatas Kihnu naistel olnud paadis sõitmise ettepoole merd ja uuris ilma. Ju jaoks päris selline pissi-sarv olnud, Leenugi timpis kõvasti õlut! Nii kui millega sai üle paadi ääre lasta. paat Liu nina kohta sai, kähvatas Selle kohta olnud anekdoot: Kihnu Leenu – Liust läbi! Mehed vastu, et naine hüüab eest paadininast mehele: Mis siis muud, kui tühi paat peetud misjaoks, korv õlut alles, milleks veel „Tannil, oled sa kuskil puatis moo suure silla ääres korra kinni ja kõik Liugu? „Ma ütlen, et keera Liugu!“ pissisarve koa näenud või…“. Mees koos läksid Eeriksoni kõrtsist läbi. oli käsk ja Käära Juhan tüüriski paadi hüüab vastu: „Ja-jaa Riet, mia pani Leenu tellis kõvad õlled sees ja kast kai äärde. Leenu astus kiiresti-kiiresti levä kotti..!“ õlut veel paati ka. Kui paat muulide kai pealt, majade vahelt läbi, Lõpp.

Kuluheina mõtlematu põletamine tapab pisiloomad ja seab ohtu hooned Läbimõtlemata kuluheina põletamine riisuda ja puhastada risust vähemalt 5 silma peal. Ebaseaduslikule põhjustab suurt kahju aprillis meetri ulatuses, et kontrolli alt kulupõletamisele järgneb range talveunest ärkavatele pisiloomadele ja väljunud leek nendeni ei ulatuks. Nii karistus - rahatrahv kuni 18 000 putukatele, inimeste tervisele ja on tuld kergem ohjata. krooni. Tuleohtlik aeg algab kevadel varale. Tuld on lihtsam kontrollida pärast lume sulamist ning lõpeb Kulu põletamine on üldiselt taunitav. mitmekesi, seetõttu on arukas võtta sügisel vihmaste ilmade saabudes. Teatud juhtudel on see aga võimalus suurem kulupõletamine ette näiteks Kulupõletamise tuleohutusest loe prahise põllulapi puhastamiseks. talgute korras. Kuluheina on nutikas Keskkonnaministri määrusest nr 46 Keskkonnaministri määruse kohaselt põletada väikeste siilude kaupa. 5x5 (15.06.1998). võib kulu põletada vaid range meetri suuruste ruutude servast tuleb järelvalve all päevasel ajal, hein sissepoole riisuda, et tekkinud Lisainfo: tuulevaikse ilmaga (kuni 3,3 m/s) kuni 30-50 cm vahed takistaks leegi kahe nädala jooksul pärast lume edasikandumist. Esmased Monika Kopti sulamist. Sel perioodil on maapind tulekustutusvahendid nagu labidas, Keskkonnaministeeriumi veel külmunud ning kaitseb kulu ämber või kastekann, raudrehad, pressiesindaja põletamise ajal maa-alustes urgudes kummist porimatid, märjad oksad jms Tel 626 2993 pesitsevaid närilisi ja teisi keltsa all peavad olema käepärast. Põletamise GSM 521 6202 olevaid elusorganisme. paigast võib lahkuda alles pärast leegi E-post: [email protected] Vältimaks tule levimist, peab täielikku kustumist. veenduma, et Kuluheina tohib põletada läbimõeldult Tarvo Roose * maapind on niiske ja põllu servades, ja turvaliselt nii inimesele kui ka Keskkonnainspektsiooni peadirektori metsa ääres on veel lund või loodusele. asetäitja põlluäärsetes kraavides vett Mullu registreeris Päästeamet 2508 Tel 696 2233 * tuul on nõrgem - kuni 3,3 m/s kulupõlengut ja kulu põletamisest E-post [email protected] * tuul ei puhuks nt hoonete suunas. süttinud tulekahju. Hukkus kolm inimest. Hävis või tõsiselt kannatada Ott Laido Puude ja põõsastega alal ei tohi kulu sai 63 hoonet, sealhulgas 12 elumaja. Päästeameti pressiesindaja põletada. Hooneäärse kulu Suuri kulupõlenguid (ulatusega Tel 628 2067 põletamisel tuleb hoone ümbrus rohkem kui 5 ha) registreeriti 126. GSM 525 2112 märjaks kasta. Maanteede-äärne Kokku põles kulu eelmisel aastal E-post: [email protected] kulusuits on teel liiklejatele ohtlik. 5484 hektaril. Keskkonninspektorid Hoonete lähiümbrus on soovitav hoiavad kevadeti kuluheina aladel aprill 2004 Tõstamaa Tuuled lk 11

Pootsi küla lipu konkurss Seliste küla kutsub! Kavandid esitada 30. aprilliks Tõstamaa valla- valitsusse märgusõnaga “Pootsi lipp” Laupäeval, 17. aprillil kell 10.00 toimuvad Võitjale auhind! Info tel. 51 981 389 Reet Seliste küla korrastustalgud 52 765 62 Rando Kogunemine kell 10.00 rahvamaja ette. Kaasa võtta reha. Lõuna Seliste rahvamajas. Tule, ja võta ka naaber kaasa! Jüriöö ülestõusu 661. aastapäeva tähistamiseks traditsiooniline Pühapäeval, 18. aprillil kell 17.00 toimub Rahvamajas Seliste, Päraküla, Tõlli küla inimestele Tõstamaa külade üldkoosolek.

JÜRIÖÖ JOOKS Pühapäeval, 2. mail kell 15.00 leiab aset Seliste külatoas reedel,23.aprillil vaimulik vestlusring, mille ülesanne on tutvustada # Registreerimise algus seltsimaja ees 20.30, Õigeusu kiriku pärimust, kombestikku ja usutõdesid. avamine 20.45, start kell 21.15 Lektor kaplan Andrei Sõtsov. Tel. 53401473

# 6 liikmelised (3N+3M) võistkonnad Pühapäeval, 16. mail kell 15.00 Seliste külatoas # Võistkonnal peab olema teatepulgana külas Ela Tomson kasutatav tõrvik (vähemalt algul põlev) ! (endine saate “Prillitoos” juht) Res Publica liige, # ühe etapi pikkus ca 400 Riigikogu liige, Europarlamendi kandidaat. # vanusegrupid: võistkonna koguvanus kuni 60 aastat, 61-90 aastat, 91-180 aastat, üle 180 aasta ! Tõstamaa vallavalitsus kutsub traditsioonilistele külakoosolekutele: Auhinnad parimatele, loosiauhinnad ! Laupäeval, 17. aprillil Luba endale sportlik kevadõhtu ! kell 11.00 Kavaru, Kõpu Kavaru sadamas kell 17.00 Manija Manija külakeskuses Pühapäeval, 18. aprill kell 14.00 Ermistu,Lõuka Mõisa tallitornis Tähelepanu, turismiteenuse pakkujad kell 17.00 Seliste, Päraküla Seliste külatoas Tõstamaa vallas! Esmaspäeval, 19. aprillil Kõik, kes on huvitatud, et teie poolt pakutavaid kell 18.00 Tõhela, Männikuste, , Alu võimalusi läheneval hooajal ära kasutataks (ööbimine, Tõhela rahvamajas toitlustamine, giiditeenused, ekskursioonid jne.), palun Teisipäeval, 20. aprillil andke endast teada ka Tõstamaa valla I-punkti, mis kell 14.00 Kastna, , Rammuka asub Tõstamaa Raamatukogus. Tooge ise või saatke Sarapuu talus siia ennast tutvustavaid materjale. kell 18.00 Tõstamaa alevik Tõstamaa rahvamajas Lea Rannik Kolmapäeval, 21. aprillil Tõstamaa Raamatukogu juhataja kell 17.00 Tölli, Värati Tõstamaa rahvamajas Neljapäeval, 22. aprillil kell 18 Pootsi, Peerni, Lao Pootsi koolimajas

Laupäeval, 17. aprillil Kavas: Manija külakeskuses o Valla arengu- ja lähiaastate Kell 17.00 KÜLAKOOSOLEK tegevusakavast o Kohapeal tehtust-kavandatavast Kell 19.00 ESINEMINE o Külavanemate sõnavõtud PILLIMEES JA TANTS o Külavanemate valimised o Küsimused-vastused Tõstamaa Tuuled lk 12 aprill 2004

Õnnitleme aprillikuu sünnipäevalapsi!

Kõik südamlikud soovid JÜRI SALK 82 ELMAR KULD 71 Sa luba üle anda, LINDA ESTAM 82 HELDI KIIRATS 71 et elult saadud ehteid ARTUR LAAN 80 ARNO GUUTMANN 70 Sul oleks aega kanda. SALME KASELA 77 AINO RAAVIK 70 JUTA KASE 77 ELVINE HANNUS 70 SINAIDA ROHUMÄE 93 ENDEL ANDRESE 77 AIN MÄNNIKUS 65 ELLA KOLLO 91 VELLO LAPP 74 IVI-ILVI LAUR 65 ENE VILLO 89 VAIKI KRUUSMA 73 TIIU MERISALU 55 HILDA PINN 88 ÕILME VAARMAA 73 ASTA NUUT 55 ADA REINSON 83 ELVI JAAKSON 73 MAI KARUS 55 JAAN KÜTT 83 EDI TÕNISMAA 72 HELJU TELL 82 ENDEL RAAVIK 71

Õnnitleme uusi vallakodanikke! Neljapäeval, 15. aprillil kell 20.00 Kaidi Pirso ja Arto Kerem – Tõstamaa Rahvamajas tütar ANNY sünd. 05.03.2004.a. Kille Kiinvald ja Janis Soonisoo – ESTRAADIÕHTU tütar GRETTEL sünd. 13.03.2004.a. Naljakuu süst koos Valdur ja Maie ning Robert Gutman-iga Pühapäeval, 2. mail kell 18.00 “KOHUTAV TÖÖPUUDUS” Tõstamaa Rahvamajas Komöödia kahes vaatuses

Eve Käär’i Piletid eelmüügis Raamatukogus 50 kr. LOODUSFOTODE NÄITUSE Samal õhtul 60 kr. AVAMINE Üks õnnesoov Kas teil ikka on vaja… oma aia taga ilutsevat Ain Männikus autoromu – vaevalt küll! KONTSERT EMEX Pärnu kontor romu “SULLE, EMAKE!” järgi ei tule nagu Harjumaal, 65 aga kui me valla peale Mälestus Sutiranna romud kokku loeme ja koos pühapäeval, 9. mail tuultest ja hallidest ära viime, vast ei pea siis ka kell 14.00 kiviaedadest põldude transpordi eest peale vahel on Sind ikka maksma. Palun andke Tõstamaa Rahvamajas 23.aprilliks valda (tel. 44 96 JA saatnud. 180) teada, kui tahate väärtusetust autot kell 17.00 Õnnitleb naabritüdruk meenutavast vanaraua Tõhela Rahvamajas Maria sõbrannaga hunnikust lahti saada.

Toimetus: Lea Rannik Tõstamaa Raamatukogu tel. 96 184 [email protected] Alo Adler Tallinna Tehnikaülikool tel. 96 231 [email protected] Trükkinud OÜ Hansaprint