Nr. 2 (96) veebruar 2004

2004. aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Täna lehes:

saajad on Liivi Heamets ja Ain Birk Toetuse saamiseks lk 2

LIIVI HEAMETS Liivi on ühiskondlikult aktiivse Volikogu lk 3 Liivi Heamets on sündinud 1941. loomuga. Pikki aastaid on ta olnud Natura kaitsealadest lk 3 aastal Tõstamaa vallas Tölli külas. tegev Tõstamaa kirikukoguduses, kus Tõstamaa Keskooli 1956. aastal lõpetas Tõstamaa täitnud raamatupidaja, kellalööja, ei suleta lk 4 põhikooli ja asus õppima Türi majahoidja ja muid koguduse Põllumajandustehnikumi. 1960. aastal tegevuseks vajalikke ameteid. Hiidnaine suunati tööle Pärivere sovhoosi, kus Kogudusetöö eestvedajad on Eerika Leenu lk 4 töötas karjabrigadiri ja zootehnikuna. vahetunud, aga Liivi on olnud seal Kaunid rõivad lk 6 Töö kõrvalt omandas Vinni järjepidevuse kandja. Samuti täidab Sovhoostenikumis raamatupidaja Liivi Seliste kiriku laekuri kohuseid, Kino tuleb! lk 6 peab korras spordiklubi raamatu- kutse ja asus 1984. aastal tööle Sport lk 7 Tõstamaa sovhoosis raamatupidajana. pidamist ja korraldab Tõstamaa 1985. aastal Pärnu Kaluri edukaima majaühistu tegemisi. Ta Kuulutused lk 7 lööb kaasa Tõstamaa laulukooris ja põllumajandusosakonna loomisel asus Õnnitlused ja aeroobikaringis, tema üheks hobiks on tööle Selistes zootehnikuna. kuulutused lk 8 1990. aastast, kui algas küla- lugemine. Poeg elab ja töötab samuti nõukogudest valdade moodustamine, Tõstamaal ning Liivi on hoolitsev täitis Liivi valla pearaamatupidaja vanaema. ülesandeid. Keerulisel ajal, kui Liivi Heamets on üks Tõstamaa valla AIN BIRK reegleid oli vähe, tuli Liivi tänu oma taastajaid-ülesehitajaid ja on oma Ain Birk on sündinud 1939. aastal kohusetundlikkusele, täpsusele ja täpsuse, kohusetundlikkuse, Tõstamaa vallas Männikuste külas iseseisvale tööoskusele hästi toime. põhimõttekindluse, ühiskondlikku Tolli talus. Kooliteed alustas Tõhela Tõstamaa vallavalitsuses töötas Liivi aktiivsusega, aga samas ka seitsmeklassilises koolis. Seejärel raamatupidajana kuni pensionile tagasihoidlikkuse ja diskreetsusega õppis Tõstamaa mittetäielikus jäämiseni 2003. aastal, olles vallavolikogu, vallavalitsuse ja väga keskkoolis, kus lõpetas 7. klassi 1953. abivalmis, heatahtlik ja põhimõtte- paljude poolt hinnatud lugupeetud aastal. 1957. aastal lõpetas Pärnu II kindel kolleeg. vallakodanik. keskkooli. (järg lk 2)

Tõstamaa Tuuled lk 2 veebruar 2004

(algus lk 1) kogemusi ehitustöö organiseerimise hulk väiksemaid objekte. Tänu Aini Seejärel asus õppima Tallinna vallas. Olles iseloomult sünnivalla teadmistele ja kogemustele on paljud Ehitus- ja Mehhaanika Tehni- patrioot, on Ain olnud vallapoolseks neist saanud võimalikuks, samuti on kumis, kus lõpetas 1964. aastal esindajaks ja ehitustehnilise järelvalve tööd teostatud väga ökonoomselt ja ehitustehniku eriala. 1979. aastal teostajaks kõigil taasiseseisvumisaja praktilist aspekti silmas pidades. omandas kõrghariduse, lõpetades ehitusobjektidel ja teinud seda tööd Töötades nõukogudeajal Pärnu südamega. Suuremateks neist on rajooni ehitusspetsialistina on Aini Tallinna Polütehnilise Instituudi Tõstamaa kool, Tõhela rahvamaja, panus ka enamikus valla selleaegsetes insener-ökonomisti kvalifikat- kool, Tõstamaa katlamaja, ehitusobjektides. Samuti on Ain siooniga. Päästeamet, Manija sadam ja nõustanud paljusid eraehitajaid. Seega Töömeheteed alustas matemaatika- külakeskus, Tõstamaa reoveepuhasti, võib Aini nõuandeid, mõtteid ja õpetajana Pootsi ja Kilksamaa koolis, Tõstamaa joogiveeprojekt, Tõstamaa organiseerimist näha väga paljudes kus töötas aastatel 1957-1963. ja Tõhela kalatrepid, Hooldekodu, täna Tõstamaa vallas olevates Seejärel kuni 1966. aastani töötas Seliste kirik, Kastna sadam ja veel ehitistes. Riigipanga Pärnu osakonnas Ainil on kaks last. Poeg on rajanud insenerina, kuni 1979. aastani Pärnu oma kodu Selistesse, tütar elab Põllumajandusliku Tootmise valitsuse Tallinnas ja Ain on kuuekordne kapitaalehituse osakonna insenerina ja vanaisa. osakonna juhatajana. Aastatel 1979– Aini suuremateks hobideks on tema 1989 oli Pärnu Rajooni Agraar- töö, piibu tõmbamine ja kalalkäik. tööstuskoondise esimehe asetäitja- Teda võib tihti kohata Tõstamaa kapitaalehituse osakonna juhataja ja kalavetel suvel paadiga ja talvel seejärel 1991. aastani Pärnu Rajooni puuriga. RSN Täitevkomitee Põllumajandus- Oma tööde, teadmiste, kogemuste, valitsuse Kapitaalehituse Osakonna tasakaalukuse ja mõnusa olekuga on juhataja. 1991- 2002 oli Pärnu Ain teeninud volikogu, vallavalitsuse, Maavalitsuse ehitusnõunik. Alates paljude vallaelanike ja tema 2002. aastast tegutseb füüsilisest ehitustehnilise järelvalve all valminud isikust ettevõtjana. ehitiste kasutajate lugupidamise. Ain Birk on tunnustatud ehitusspetsialist, omades suuri Toetuse saamiseks tuleb põllumajandusmaa PRIAs kirja panna Kõigil põllumajandusmaa kasutajatel, Veebruari alguseks on kogu Eesti sattusid, selgus tihtipeale, et kes soovivad edaspidi saada kohta olemas uus kaardimaterjal. mõõtmistulemused ja katastrikaardil pindalapõhiseid Euroopa Liidu Enne deklareerimist peab tootja või olevad andmed ei lähe kokku. toetusi, tuleb 15. märtsiks maa maaomanik olema ennast arvele Erinevus katastri kaardil kirjas oleva Põllumajanduse Registrite ja võtnud PRIAs põllumajandustoetuste pindala ja kontrollmõõdistamise vahel Informatsiooni Ametis ehk PRIA-s ja põllumassiivide registris. tekib siis, kui põllumees ei kasuta deklareerida. Registrisse arvele võtmise avalduse teravilja kasvatamiseks kogu kaardil Edaspidi makstakse pindalapõhiseid saab täita PRIA piirkondlikus büroos. olevat pinda. põllumajandustoetusi ainult Põllumajandusmaad saab deklareerida Uued PRIA poolt jagatavad kaardid deklareeritud maa kohta. Ka PRIA piirkondlikes büroodes 2004. on põllumeestele abiks põllu- ja loomatoetuste puhul hakatakse aasta 15. märtsini. Soovitame rohumaa pinna määramisel. jälgima piisava rohumaa olemasolu. PRIAsse minnes olemasoleva Ortofotodel põhinevatel kaartidele on Põllumajandusmaad saavad PRIAs kaardimaterjali, näiteks katastriplaani märgitud ka põllumassiivide piirid kirja panna nii maakasutajad kui ka kaasa võtta. Siis on PRIA spetsialistil ning pindala, kusjuures sealt on juba maaomanikud. Deklareerimisega lihtsam arvutist õige põld või maha arvatud objektid, mille pinda ei annab põllumees PRIA-le ülevaade rohumaa üles leida. Registrisse saa kasutada põllukultuuride oma valduses olevate maade kandmise avalduse ja deklareerimise kasvatamiseks, näiteks kraavide kasutusotstarbest. Kirja tuleb panna teatise vorme ning põllumassiivide perved, suuremad kivihunnikud, 2003. aastal kasvatatud kaarte saab nii PRIA büroodest kui ka puude salud jne. põllumajanduskultuuride pind, veebilehelt www.pria.ee. PRIA piirkondlik büroo asub Pärnus, püsirohumaa ja ajutiselt kasutusest Teraviljatoetuse kaartidest Haapsalu mnt 86. väljas olev põllumajandusmaa. Seni tuli põllumeestel teraviljatoetust Seni oli deklareerimine vabatahtlik ja taotledes arvestada põllu suurust Heli Raamets seda sai teha nendes maakondades, katastrikaardil olevate andmete järgi. PRIA pressinõunik mille kohta olid olemas uued, Kui PRIA inspektorid GPS- ortofotode põhjal tehtud kaardid. seadmetega põlde üle mõõtma veebruar 2004 Tõstamaa Tuuled lk 3

Volikogu istung toimus 30.01.2004.a. Istungil osalesid kõik volikogu maa ja muu maa puhul 2,2 % maa Otsustati: valida 2004.a. Tõstamaa liikmed. Päevakorras oli: maksustamishinnast aastas, Valla Vapimärgi saajateks Liivi 1. Vallavanema info põllumajandussaaduste tootmiseks Heamets ja Ain Birk. Ülevaade lähiaja tegevusest kasutusel oleva haritava maa ja 6. Ehitise peremehetuks tunnis- 2. Arvamused volikogu senisest loodusliku rohumaa puhul 1,0 % tamine tööst, ettepanekud edasiseks, mille maa maksustamishinnast aastas. Otsustati: tunnistada peremehetuks ja käsitlemist soovitakse volikogus 4. Valla 2004 aasta eelarve esimene võtta munitsipaalomandisse Tõstamaa eeloleval aastal enam, ettepanekud lugemine vallas, külas asuv Kiraste valla 2004.aasta tegevuskavasse ja Kuulati vallavanema, sotsiaalnõuniku laut. ja pearaamatupidaja ettekannet. 7. Pärnumaa Omavalitsuste Liidu eelarvesse. Iga volikogu liige Eelarvega seonduvat arutab valla üldkogule asendusliikmete esines lühiettekandega. eelarvekomisjon 20 veebruaril. nimetamine. 3. Maamaksumäärade kinnitamine 5. Tõstamaa Valla Vapimärgiga Otsustati: nimetada asendusliikmeteks Otsustati: kehtestada alates autasustamine volikogu aseesimees Urmas Reinfeldt 01.01.2004 Tõstamaa vallas ja pearaamatupidaja Karin Randmäe. maamaksumääraks õuemaa, metsa-

Teade väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel ajutiste piirangute rakendamise ning nende kaitse alla võtmise kohta

Euroopa Liidu (EL) looduskaitse- vastavalt kaitstavate loodusobjektide Natura 2000 alade piiride ja ajutise direktiivide kohaselt on Natura 2000 seaduse § 5 lõikele 14 tagamaks kaitseala piiridega on võimalik võrgustiku eesmärgiks tagada EL nende alade säilimine vahepealsel tutvuda ka interneti vahendusel Maa- linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja perioodil. Ameti kodulehekülje avalike teenuste selles nimetamata rändlinnuliikide Tulenevalt kaitstavate loodusobjektide alt www.maaamet.ee. elupaikade ning EL loodusdirektiivi I seaduse § 5 lõike 8 punktist 4 peab Ettepanekuid ja vastuväiteid ajutise lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide enne kaitse-alla võtmist ära kuulama kaitseala piiride ja kaitse alla võtmise elupaikade säilimine. kinnisasja omaniku arvamuse selle kohta saab esitada vastava maakonna Meie Natura 2000 alad peavad tagama kohta. keskkonnateenistusele või kaitseala 66 linnudirektiivi I lisa linnuliigi Samuti tuleneb Haldusmenetluse administratsioonile kuni 5. märtsini olulisemate elupaikade, rändlinnu- seaduse § 40 lõikest 1 kohustus, et 2004 kirjalikult. liikide tähtsamate rändepeatus- haldusakti kehtestamisel tuleb Kommentaariks: paikade, talvitumis- ja sulgimisalade, isikutele, kelle huve haldusakt võib Teid puudutab eelpool toodud jutt samuti 60 loodusdirektiivi I lisa puudutada, anda võimalus esitada eelkõige erinevate niitude osas. Kes elupaigatüübi ja 51 II lisa liigi selle kohta arvamus ja vastuväited. on saanud Pärnumaa keskkonna- esinduslikumate leiukohtade Eeltoodut arvestades palume kõikidel teenistusest toetust ranna- ja säilimise. isikutel (eelkõige maaomanikel), kelle puisniitude ja teiste alade Eesti riik esitab oma ettepanekud huve ettevalmistatud kaitse-eeskiri hooldamiseks toetust, kaartidel nn Natura 2000 alade kohta Euroopa puudutab, anda omapoolne arvamus hallid alad, siis jutt on just nende Komisjonile selle aasta 1. maiks. ettevalmistatud määruse eelnõu ja ala alade kohta (, Kavaru- Sellest hetkest peame tagama nendel kaitse alla võtmise kohta. rannaniidud, Värati rannaniidud, aladel esinevate loodusväärtuste Ajutise kaitseala piiride avalik Kastna rannaniidud, Tõhela säilimine. Väljaspool olemasolevaid väljapanek toimub 12. veebruarist – puisniidud, ja Tõhela järve kaitsealasid asuvatest aladest saavad 27. veebruarini 2004. Alade ja nende ümbrused, Tõstamaa luide, Lindi soo tulevikus kas kaitsealad (loodus- piiridega saab tutvuda maakondade ja Nätsi-Võlla raba). kaitseala, maastikukaitseala), hoiualad keskkonnateenistustes ja kaitsealade Kaartid ja 2 lk teksti lubatud ja või kaitstavate liikide püsielupaigad. administratsioonides tööpäeviti kella keelatud tegevuste kohta nendel aladel Keskkonnaministeeriumi loodus- 9.00 – 17.00. Samal ajal on kõikides on üleval vallamaja koridori seintel. kaitseosakond esitab keskkonna- vallamajades üleval vastava valla Tulge tutvuma, vaadake maad üle ja ministrile ettepaneku võtta kaitse alla Natura eelvalikualade kaart avaldage arvamust! väljaspool kaitsealasid asuvad Natura (mõõtkavas 1:50 000) ja ajutise 2000 alad. Keskkonnaminister kaitseala kaardid (mõõtkavas 1:10 000 Raine Viitas kehtestab nendel aladel majandus- kuni 1:20 000). Keskkonna- ja arendusnõunik tegevusele ajutised piirangud Tõstamaa Tuuled lk 4 veebruar 2004

Tõstamaa keskkooli ei suleta Viimasel ajal on mitu lapsevanemat hariduse arengukava, kus tunnistati rahaliselt ei ole vajadust keskkooliosa küsinud, kas Tõstamaa keskkooliosa jätkusuutmatuteks maakonna kõik sulgeda. Samuti näitab tänane suletakse. Vastus on: Tõstamaa kooli keskkoolid peale Vändra ja Kilingi- demograafiline analüüs isegi keskkooliosa ei suleta. Nõmme, mitu põhikooli ja kõik keskkooliosa õpilaste arvu mõningast Küsimust saab otsustada ainult algkoolid, keeldus üle poole suurenemisvõimalust. volikogu ja praegune Tõstamaa valla omavalitsuste kooskõlastamast, kuigi Siiski näen ka mõningaid ohte. Kõige volikogu on kinnitanud arengukava asi ei puudutanud koolide sulgemist, suuremaks neist pean olukorda, kus aastani 2015, kus on selgelt toodud vaid neile riiklike investeeringute koolis ei jätku enam häid õpetajaid. keskkooliosa jätkamine ja selle eraldamist 21. sajandi kooli Neid, keda hindavad nii õpilased kui arendamine eelkutseõppevõimaluste programmist. vanemad, kes suudavad pakkuda loomisega. Kuigi Tõstamaa keskkool sai sellest kaasaegset ja konkurentsivõimelist Millest siis selline küsimus? Ilmselt programmist remondi lõpetamiseks haridust, kes ei anna mitte üksnes on segaduse põhjus 21. sajandi kooli oma osa 2,5 milj. krooni juba tundi ära, vaid on oma alal tõeliseks projekti jaoks koostatud maakonna möödunud aastal, ei kooskõlastanud maa soolaks. Kui koolil on õpetamise hariduse arengukavas, mida ka ka Tõstamaa valla volikogu tase ja oma vaimsus, siis sinna ajakirjanduses tutvustati. Arengukava arengukava. Kõige põhilisem tullakse, kui ei, siis minnakse. käsitles riiklike investeeringute arengment Tõstamaa keskkooliosa Tõstamaa keskkooliosa jätkab seni (põhiliselt remondiraha) jaotamist jätkamiseks on vajadus võimaldada kuni jätkub lapsi ja õpetajaid ja maakonnas ja töörühma juhtis endine piirkonna lastele keskharidus kodust piirkonna inimesed seda vajavad ja Pärnu abilinnapea, kelle hariduse koolis käies, mitte kaugemal elades. hindavad. reformimise kava mõned aastad tagasi Pole ju ajaliselt võimalik ega mõistlik Toomas Rõhu ka linnas suurt vastuseisu tekitas ja Tõstamaalt ja kaugemalt iga päev vallavanem läbi kukkus. Ka seekordset maakonna bussiga linnas koolis käia. Ka

Seliste hiidnaine – Eerika Leenu Endel Andrese meenutus. üliväga töökas, lõbusa iseloomuga, seltskonnas istuda, nendega lorajuttu huumorit ja nalja armastav inimene. ajada ja selleaegset plekiviina maitsta. Leenu oli esimene Seliste inimene, Tolleaegsesse töökultuuri kuulus kes grammofoni ostis. Suveõhtutel igasügisene vilja masindamine. See lükkas oma toa akna lahti ja pani oli ühistööna ettevõtmine. Vilja aknalauale grammofoni üürgama masindamise juurde kuulus ikka oma lõbusaid Artur Rinne laulusid, nii et kümme-viisteist tugevat ja elujõulist Vihakse küla kajas. Küla lapsed töötahtelist inimest, sest suuremalt kogunesid sinna akna juurde kuulama, jaolt oli see tugevate meeste töö. Kui suviti oli seal lastel lõbu laialt. viljapeksu masin ja –mootor õue Külarahvas teadis rääkida päris sõidutati, algas päev või kaks, kuidas anekdootlikke lugusid Leenu ürgsest vilja oli, üks kõva ja pingeline töö. jõust ja tema erilistest eluviisidest. Masin ja mootor veeti sel ajal Kord oli Sepa talus ta hobustega, mõlemal ees kaks hobust. rehepeksumasinaga. Külapoisid Hobused pidid olema väga head, sest Vanasti, endisel Eesti Wabariigi ajal proovisid kangidega rehepeksu masinal ja mootoril olid all väga elas Pärnumaal Seliste valla Vihakse mootorile tagumisi rattaid alla panna. kitsad rattad (kitsa pöidadega). küla Eerika talus üks hiidnaine – See mootor oli ühesilindriline Sügised olid vanasti vahel väga Eerika Leenu. Õige nimi oli Elena kuumpea, firma “Shebulke”. Ikka vihmased ja tolleaegsed külateed Erikson (1.02.1875-11.10.1939), tohutu raske , mitu tonni kaaluv ja auklikud, porised ja kivised. Aga ära vallaline, üksildase eluviisiga, aga poistel libisenud ikka kangid alt ära. need õue toodi ja siis algas nende rikas (endiste oludega võrreldes) Olid noored ja algajad ning ei saanud paikapanek. See oli väga täpne töö, vanatüdruk. Eerika Leenu oli asjaga hakkama. Leenu siis kähvatas: vajas eriti head silma ja taiplikku omapärase elulaadiga, oli selle ajaga “Poisid, hoidke siit vähe eemale!” mõistust. Leenu sai sellega alati võrreldes väga tehnikahuviline. Hüpanud kaksi-ratsi sinna mootori hakkama! Viljapeksu masin tuli panna Elukutselt kalur, rehepeksumasina aksi üle ja võtnud sealt kahe käega kahte pidi loodi, nii pikku kui ka laiu motorist, kaevude puurija ja paadi- aksirauast kinni ja öelnud: “Alleks, pidi, sest muidu puistajad ja sõelad ei meister. Ta valmistas selleaegseid pane ratas otsa!”. Ta oli küll kandnud saanud töötada kvaliteetselt. sõu- ja mootorpaate, ta planeeris neid alati pikka villast seelikut, kuid (järg lk 5) ning valmistas neid puidust. Oli rohkem armastanud ta ikka meeste veebruar 2004 Tõstamaa Tuuled lk 5

(algus lk 4) hanguvarrega lükkas üks mees rihma kallati külma vett kaela, olgu motorist Masinal käisid tagumiste trumli masinaseivi pealt täisveo seivile ja Leenu või peremees Jaan. Nii palju, poolsete rataste alla sellised tellitavad algaski vilja masindamine. kui kaevust vett jõuti vedada ja klotsid, millega sai külgedel olevate Rukkivihud olid põllult enne rehe alla teistele kaela kallata. Kõik kiitsid seda aukude abil rattaid tõsta või alamale varjule veetud. Need olid ennem heaks! Seejärel kammiti juukse seitel lasta. Masina külgedel, raami küljes, rukkipõllul hakkides kuivatatud, siis sirgeks ja istuti söögilauda, kus olid päris vesiloe vaaderpassid, kuhilasse lastud ja nüüd olid kuivad aurasid soojad kooritud kartulid, millega sai kontrollida masina seisu rukkivihud rehe all virnas. Kaks lambaliha ja Smirnovi Volli poest täpsust. Mootori paika panemiseks inimest vedasid neid rehepeksu toodud, hapukoorega üle valatud, läks vaja masinisti teravat silma. masina juurde, sealt üks andis ülesse suured šoti heeringad. Heeringa pea Kõigepealt lamerihma pikkusest, mis masina peale kätte lõikajale (alati oli tagasi otsa pandud ja mirdioks ju pidi jooksma täpselt ja pingsalt naisterahvas), seal lõigati rukkivihu suhu pistetud. Küll see toit lõhnas mootori veorattalt masina trumli side katki ja anti edasi söötjale (alati ime-ahvatlevalt, terve tuba ja õu rattale. Et mootoril tulid kõigepealt alt meesterahvas, harilikult peremees). lõhnas heeringate järele, mis olid head ära võtta rattad, selleks tuli kangide ja Söötja torkas selle lahtise vihu siis kohe isu pärast süüa! Laual oli vastavate saetud pakkude abil üles tiirlevasse latt-trumlisse, hoidis kolmveerand liitrit viina tõsta, tagumised rattad akside otsast moment vihku kinni, et kõik “Riigivanem”, mis seisis Leenu ees. ära võtta ja siis pikkamööda pakkude rukkipead ikka masina lattidelt Õllekruus koduõllega käis ringi. pealt alla lasta. Kergesti võis selle töö korralikult pihta saaks. Siis pööras Selline oli endise eesti-aegne ühistöö! juures kangiga koonu alla saada, seda tüükale pool keerdu peale ja laskis ohutustehnika reeglit töölistele Leenu suurel kiirusel tiirlevasse masina Kaevude puurimine oli tol ajal väga alati kõigile selgitas. Mootori esirattad trumlisse. Umbes neli meest oli alati algeline, aga seda siiski tehti ja see oli tulid eest ära tõmmata koos tiisli ja masina teise otsa all, kes vedasid seda Eerika Leenu leivanumber. Tal oli esimese aksiga. Selleks tuli mootori pikka rukkipõhku hangudega eemale. raha, laskis kohale tuua puurid, torud, esimene ots kangide ja pakkude toel Välja peal olid pikad kuhjaroikad seadmed. Organiseeris endale üles tõsta ja ruttu aksi- või pöörpulk püsti, mille ümber kaks naist kuhja abimehed, oli ise nendeaegsete (pööras esiotsa) välja tõmmata ning ehitasid. Üks tallas varda ümber, teine kaevude puurimise A ja O. mootor taas tasakesti maa peale lasta. laskis laduda hangutäis hangutäie Puurimistöö käis nii: ühe pika toru Mootori esiotsa raskuseks oli ka 200 kõrvale, ikka ülemale kord, korra otsa keerati tugeva erilise vindiga, liitrit jahutusvett, mis sõitis alati peale ülesse kuhja tippu välja. Teise sepapajas laiaks löödud ja hästi mootoriga kaasas. Kes muidu oleks masina otsa all töötasid vilja kotipoiss karastatud teraspeikel. Karastus pidi selle nõu igas talus vett täis vedanud, ja vilja aita vedaja (harilikult noor nii tugev olema, et peikel ette ka ei saanud vett eelmises talus maha peremees või hea abiline). Kotipoiss juhtuvast kivist läbi pidi lööma, kallata, seal sopa sees poleks võimalik seadis viljakotid sinna masina sorteeri tugevast savimaa pinnasest rääkimata. olnud rattaid alla panna. Mootori torude alla ja vahetas kotid ära, kui Hariliku pinnavee kaevu kohta istutati raami ja tagumiste akside peale paras selga võtmise nutsakas sees oli kolmjalg, mis oli pikkadest 6 m veeretati raskuseks kive, sest muidu ei ja aitas koti selga vedajale, kes nad torudest ülevalt kokku seotud. Selle püsinud see ühesilindriline mootor aita salve viis. Masina agana aukus ülesse otsa pandi harilik plokk paigal. Ühe suure jämeda silindriga töötasid ka kaks naisterahvast: üks (ratasplokk), kus pealt käis üle tugev, mootor hüppas maa peal, mis kole, tõmbas alt aganad suure riide peale aga hästi painduv nöör. Üle ploki kui päev läbi ühe koha peal töötas, ning noorem ja elujõulisem upitas tulnud nööri külge seoti umbes 10 raius end maa sisse, mis kole! Sinna tekitäie endale selga, viis agasisse. harunööri, mille otstesse seoti läks ju veel jahutusvett maha, aga ka Agasi oli harilikult rehealuse külge ristpulgad ja iga mees sai selle peosse. läbitöötatud õli. Kui mootor oli paigas ehitatud aganate varjupaik. Aganatest Kõik 10 meest pidid korraga tõmbama ja masin loodis, tõmmati peale lame tehti talvel kariloomadele lisasööta, ja üle ploki maa seest välja tõmbama rihm, maailmatu pikk ja keerd ka veel pandi toobrisse keeva veega ligunema selle toru, mille otsas oli kaevupuu- sees. Siis pani Leenu priimuse tööle, ja segati teise sordi rukkijahu juurde. rimise peikel. Kui see maa seest üles millega ajas kuumpea mootori pea Selline oli selleaegne vilja tõusis, siis kukkus toru raskusse. punaseks. Seepeale lõi Leenu masindamine. Õhtul hilja (ka Leenul oli seal toru küljes kruvitud patentvõtme sabaga paar korda kuuvalgel masindati), kui Leenu ristpulk, millega ta täiest jõust toru mootori nafta pumbale lökat-lökat mootori seisma pani, oli kõrvadel jälle maasse tagasi lõi. Nii kaua kestis (pumpas naftat mootori kuumpea lausa imelik vaikust kuulata. Päev läbi kaevu puurimine, kui Leenu tundis, et sisse) ja läks suure mootori hooratta oli kuulnud ainult masina undamist! löök läks all pehmeks ja vesi välja juurde. Ajas hooratta vabaseisu, võttis Ruttu kaevule pesema, algul sooja purskas, kui puuri torud kaevust üles kodarast jõuliselt kinni ja tõmbas pool veega, kuniks jätkus. Palju seda sooja tõmmati. Seejärel lasti puuritud auku ringi nii, et see mootori kolv pressis vett ikka oli, külm vesi kõlbas küll ja pidi alla manteltoru ja kaev saigi kompessiooni ülesse mootori peasse kuidas veel! Mootori korstnast said ju valmis. Tegelikult võttis see töö naftaseguga kummpeasse kokku ja sõrme tahmaseks teha ja tüdrukutele tohutult aega ja vaeva. laskis lahti. Mootor hakkas jõuliselt vuntsid nina alla tõmmata. Küll siis Järgneb… popsuma ja rihma ringi vedama, algas külma vee sõda! Pangetäite viisi Tõstamaa Tuuled lk 6 veebruar 2004

Kaunid rahvarõivad Kes on viimastel nädalatel astunud värvierksamad, praegused rohkem Tõstamaa rahvamaja näitusetuppa, on pruunikates-lillakates toonides. võinud imetleda kaunist naiste Kõrvutades vanu seelikuid ja näputööd- kodukandi rahvariideid: nii rahvarõivaraamatute pilditahvleid, sajandivanuseid seelikuid kui ka saab selgeks, millest värvimuutused viimastel kümnenditel valminud on tulnud. Süüdi on nõukogudeaegne rõivakomplekte. Nende kõrval on trükikurat, kes erksa punase asemel on vaadata ka vabrikukupongist lasknud trükkida pruunika kanga. õmmeldud ja tellimise peale tehtud Näituseruumis on võimalik võrrelda rahvariideid 1980.- 90. aastatest: originaali ja selle järgi tehtud trükist. Tõstamaa ja Tõhela rahvamaja ning Valmisrõivaste kõrval on väljas ka Tõstamaa kooli rõivakomplektid. mõned kangad: 20. sajandi algusest, Vanu seelikuid on Selistest, Väratist selle teisest poolest ja 21. sajandi ja Tõhelast. Tõhelast pärit seelik on algusestki. Kõige uuemad kuulunud rahvalaulik Liisu Orikule, naisterõivad on 2003. aastast. Vanim kes on tuntuks saanud Baltika festivali ja väärtuslikem eksponaat on tunnusmeloodia “Laula, laula, omakasvatatud ja kedratud linasest suukene” esitajana. valmistatud pitsiline pruudipõll 1850.- Rahvariiete valmistamine sai taas 60. aastatest. hoogu laulva revolutsiooni ja Modell Karin Miidu ja riided tegi Anu Kel rohkem huvi Tõstamaa rahvariiete praeguse vabariigi algaastail. Näitusel Randmaa. Foto: Reimo Mirk kohta teada saada, võib sirvida eri on imetleda “Vokiratta” memmede aegadel väljaantud eesti rahvarõivaste Linda Estami, Aima Nurme, Hilda nende järgi meisterdanud nii naiste- raamatuid ning lugeda Anu Randmaa Ojametsa rõivakomplektid. kui ka meesterõivaste täiskomplektid. koostatud naisterõivaste kirjeldust. Seelikuriideid on peale Linda ja Aima Tubli on ka Pilvi, kes ikka valmis Loe ka 10. veebruari Pärnu kudunud veel Anni Raist ja Senta õpetama, aitama. Tema juhendamisel Postimehest. Tinn. tegutseb rahvamajas käsitööringki. Suur tänu kõigile, kes mahuka Käsitöö järjepidevus kestab tänini. Päris oma riided on mitmel kudumis- ning õmblustöö teha võtnud Selle kinnitusena on näitusel olnud rahvatantsurühma naiselgi. Tore, et ning omavalmistatud rõivad näitusele vaadata Pilvi Kase, Evelin Piirme ja tänapäeva noored esivanemate toonud. Edaspidiseks- nõel näppu! esimestel nädalatel ka Anu Randmaa rahvakunstist lugu peavad. Näitus on avatud veebruarikuu lõpuni. kootud- õmmeldud riided. Eriti suure Võrreldes sajandivanuseid kiute körte töö on ära teinud Anu, kes uurinud (triibulisi seelikuid) tänapäeval Mari Lühiste sajandi-, pooleteisevanuseid rõivaid ja kootutega, on vanad madarapunased

Kinobuss tuleb Tõstamaale Reedel, 5. märtsil kell 19.00 Tõstamaa Rahvamajas KANGELANE / YING XIONG Aastatel 481 – 221. e.m.a. on hiina jaotatud seitsmeks omavahel võitlevaks kuningriigiks. Valitsejaist julmimaks on Põhjaprovintsi Qin kes on juba aastaid olnud atentaadikatsete sihtmärgiks. Tõeliselt kardab Qin oma vaenlastest vaid kolme: palgamõrvareid “Murtud mõõk”, “Lendav lumi” ja “Taevas”, kes teda juba kümme aastat jahtinud oli. Ühel päeval saabub kuninga vastuvõtule nimetu sõdur (Jet Li), kes väidab end olevat tapnud kõik kolm kardetud sõdalast. Ta seletab kuningale, kuidas tal õnnestus palgamõrvarid võita kasutades relvana nende omavahelisi suhteid. Kuid kõik selles loos ei ole nii nagu alguses paistab. "YING XIONG" Hiina, Hong Kong, 2002 // Rezhissöör: // Stsenarist: Li Feng, Zhang Yimou, Wang Bin // Operaator: Christopher Doyle // Tootja: Edko Films Ltd. // Osatäitjad: Jet Li, Tony Leung, Maggie Cheung, Zhang Ziyi, Chen Dao Ming Festivalid ja auhinnad: Palm Springs Berlin (Alfred Bauer Award), Jerusalem Keel - mandarini; subtiitrid - eesti Esilinastus: Pimedate Ööde Festivalil Pikkus 1 h 38 min Zhanr: action-draama Pilet 25kr. veebruar 2004 Tõstamaa Tuuled lk 7

Linda Anderson, Aidi Lellsaar, Ave 16. Andres Kalbach 38,09 Sport! Martson, Raido Salk, Jaak Tork, 17. Kätlin Jürgens 39,41 Andres Laur, Priit Adams. 18. Isabel Joao 40,58 VÕRKPALL VI koht KESKKOOL 19. Kaur-Joosep Lomp 46,11 Lõppes novembrist jaanuari lõpuni Karoliine Kask, Imbi Alpius, Merlin 20. Madis Veeäär 31,47 (ei sõitnud 5 kestnud valla võrkpalliturniir, kus Miido, Elo Pulk, Andres Tölp, Fritjo km, vaid vähem) peeti 36 täispikka võrkpallilahingut. Pukk, Alvar Maruse, Rain Kaljurand, I koht ALEV Viljar Soosaar. Kärt Jürgens, Moonika Adler, Zeena Tõstamaa Kask, Helina Volgerad, Tiina Kapten, SUUSAPÄEV (5 km) MÄLUMÄNGUSARJA Karin Vääna, Aro Kütt, Ando Lomp, 25.01.2004 järgmine etapp toimub 24. Enn Martson, Kaupo Põltsam, veebruaril kell 17.00 rahvamajas Toomas Rõhu. 1. Lauri Sahtel 18,51 II koht POOTSI 2. Priit Kaljurand 21,24 Paremusjärjestus peale 4 etappi: Veronica Leibur, Grete Adler, Merike 3. Toivo Tinast 23,04 I NULLIRING 6 punkti Miemis Valeri Buravkov, Valdur 4. Tiina Kapten 23,53 II LÕVISÜDA 8 Palits, Argo Kasela, Heikki Niine. 5. Jaanus Anderson 25,19 III VASKA 15,5 III koht PÄÄSTEAMET 6. Heidi Sepp 27,07 4. TÕHELA 20 Ivelin Midri, Kristiina Lepik, Evelyn 7. Tanel Tinast 29,36 5. 1. TEIST 25 Liländer, Lagle Adler, Jaan Pall, 8. Mart Randmäe 30,11 6.-7. NURGALÖÖK 26 Kuldar Miidu, Ago Adler. 9. Paul Tilk 30,37 MM 26 IV koht SAULEPI 10. Karl Kalda 30,43 8. POOTSI 27,5 Egle Pärn, Eve Arusalu, Maris 11. Andreas Leerima 34,54 9. LEA 30 Kuustik, Armo Adler, Harli Käärt, 12. Leenu Aava 35,56 Rando Rohtväli, Madis Grünfeld. 13. Taavi Tõnisson 37,37 Valla targad, tulge osalema. Veel pole V koht TÕHELA 14. Keiu Anderson 38,04 hilja ! 15. Ingvar Kalbach 38,09

Tule 20. märtsil kell 20.00 Muusika meid kõiki seob… Tõstamaa Rahvamajja VIII Tõstamaa valla Kevadet vastu võtma! laste- ja noorte laulukonkurss Külaliseks Amor Grupp Reedel, 19. märtsil kell 12.00 Tõstamaa Rahvamajas Tantsuks ansamblid “Habe” ja “M&Õ” Jälgi reklaami!

Uudis tantsusõpradele! Maksuameti inspektor võtab 2003.a. tuludeklarat- sioone vastu 19. märtsil kell 10.00-15.00 Tõstamaa Peotantsukursus vallamajas. Tõstamaa Rahvamajas Pühapäeval, 29. veebr. Kell 19.00-21.30 Tõstamaa Vallavalitsus teatab, et vastavalt Maareformi seaduse § 233 alusel vaba põllumaa Juhendab õpetaja Ants Lopsik kasutusvaldusesse taotlejate nimekirjaga saab tutvuda Tõstamaa Vallavalitsuses asukohaga Tõstamaa Osavõtutasu 25kr. alevikus, Sadama tee 2 alates 17.02.2004.a. kuni Otsi endale partner ja tule! 26.02.2004.a. Teata osavõtusoovist rahvamajja Kaebusi võib huvitatud isik esitada 10 päeva jooksul, tel. 4496172 või 5236350 arvates nimekirja avalikustamise kuupäevast. Tõstamaa Tuuled lk 8 veebruar 2004

Õnnitleme veebruarikuu sünnipäevalapsi!

Meid sasib ja sakutab aegade tuul, SALOMIA VARMA 82 HELGI SALUMETS 72 rebides aastaid kui lehti puult. ELFRIDE-ARMILDE UDU 82 EDUARD ALUMETS 70 Kuid nii nagu puud tormis FLORIIDA IRDT 78 LEMBIT LOHU 65 püsima jäävad, ADELE KÜTT 78 MADIS MIISA 60 kestavad sinugi elu ja päevad. EDUARD JÕE 76 AINO RAAVIK 55 VILMA LÕÕBAS 75 VALLI TOOMELA 55 MARET KANDLA 91 LIIVIA TÕNISSON 74 LEINO BLASEN 55 ARSENI VILGATS 88 VILMA PÄRNAPUU 74 MARIA KALEVISTE 83 PEET REILENT 72

Õnnitleme uusi vallakodanikke! Tõstamaa Rahvamajas Siivi Kiirats ja Aivar Timm – Esmaspäeval, 23. veebruaril kell 19.00 tütar ELIISE sünd. 23.01.2004.a. Reena Pavlova ja Mirko Sild – Vabariigi aastapäevale pühendatud tütar REILI sünd. 26.01.2004.a. KONTSERT-AKTUS Gristel Kukk ja Oliver Leas – poeg ARDO - sünd.09.02.2004.a. Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkestriga “Saxon” Tõstamaa valla vapimärkide üleandmine Näituse “Medalid ja ordenid” avamine Tõstamaa Rahvamajas Reedel, 5. märtsil kell 21.00 Kell 20.30 Tansuõhtu Mait Maltise bändiga “Tule Taevas Appi” Pääsmed eelmüügis Tõstamaa Raamatukogus 16.-21. veebruaril 35kr. 3. Sünnipäevapidu Samal õhtul pääse 50kr.

Pilet 5kr. Tõstamaa kirikus 23. veebruaril kell 18.00 JUMALATEENISTUS 6. märtsil kell 20.00 Õp. Tiina Janno Tõhela Rahvamajas Tantsuõhtu Ans. “M&Õ” ja showtrupp Tõstamaalt Avatud baar! Piletid eelmüügis 25kr. Samal õhtul 40kr. Info tel. 4496523

Toimetus: Lea Rannik Tõstamaa Raamatukogu tel. 96 184 [email protected] Alo Adler Tallinna Tehnikaülikool tel. 96 231 [email protected] Trükkinud OÜ Hansaprint