DOCSLIB.ORG

Millest Räägiti Külakoosolekutel 2004 Tõstamaa Vallas on Omanäoliseks Kokkuvõtlikult Kodanikuühiskonna Traditsiooniks Kevadised Küla• Arendamine; Koosolekud

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Millest Räägiti Külakoosolekutel 2004 Tõstamaa Vallas on Omanäoliseks Kokkuvõtlikult Kodanikuühiskonna Traditsiooniks Kevadised Küla• Arendamine; Koosolekud Millest räägiti külakoosolekutel 2004 Tõstamaa vallas on omanäoliseks kokkuvõtlikult kodanikuühiskonna traditsiooniks kevadised küla• arendamine; koosolekud. Aprillikuu jooksul toimus • mis on erasektori, mis riigi, mis eri piirkondades 8 koosolekut kokku vallaja mis iga isiku enda kohus; 163 osavõtjaga. Tavateemadeks • igal tegevusel on maksumus ja omavalitsuse tegemiste tutvustamine, piirid seab olemasolev ressurss; arutelu kohapeal tehtavast, • hea-halb on tasakaalUs ja ka kÜlavanemate valimised, küsimused• kohalikus elus tuleb osata head näha. vastused. Korduvatest küsimustest: Aastatega on koosolekud muutunud Teed - Tõstamaa vallas on 120 sisukamaks. Enamikult koosolekuteIt kilomeetrit munitsipaalteid. Hea tuleb mõni hea mõte, mida rakendada. meelega viiks kõik kohe mustkatte Kui tekib asjalik arutelu, tuleb ideid ja alla aga takistab raha puudumine. ettepanekuid, on kokkusaamisest Teetööd on kallid, selle mõistmiseks kasu. Kui on vastupidi, on kõigil mõned keskmised hinnad: 1 m2 asfalti kahju raisatud ajast. Vajalik on 120 kr, 1t kruusa 45 kr + vedu, arusaam, et: hööveldamise tund olenevalt höövlist • kÜlakoosolek iseenesest el 300 - 480 kr, tolmutõrje 7000 kr km lahendada probleeme; jne. Seepärast peame leppima • eesmärgiks on omavalitsuse olemasolevaga. Teetöid teostatakse tegevuse tutvustamine, piirkonna vastavalt volikogu poolt kinnitatud olulisemate probleemide ja ootuste teehoiukavale: • profileerimine. Teeäärtes tekib väljaselgitamine, koos parimate • hööveldamine kevadel ja edasi hööveldamise ja kasvukihi tõttu lahenduste otsimine ehk vastavaIt vajadusele ja võimalustele kõrgem äär, vesi ei voola ära ja teekate kahjustub. Viimastel aastatel on mitmel pool teeääri maha lükatud ja olukord paranenud. Esialgu ei jää ilus, kuid teeholuks on see vajalik tegevus. • truupide ja kraavide (veeviimarite) korrastamine. Suuremad tööd teostati möödunud aastal, kui korrastati 10 truupi ja 5 km kraave. • teekatete parandused. Tänavu on veetud vallateedele 1260 tonni kruusa. Parandatud on Riida, Kordoni, Sutiranna, Ermistu, Järumetsa ja V ana-Vaiste teekatteid. Tõhelas teostatakse tööd Alu karjääri kasutusevõtmisel. ljärg lk 2) Külakoosolekust osavõtjad Manijal. Tõstamaa Tuuled lk 2 mai 2004 (algus lk 1) odavaimat lahendust, sest üldjuhul on telefonivestluses lubas teemeister • tolmuvabade katete ehitus Ja ühistegevus odavam. Tõstamaal probleemi lahendada. asfalteerimine. käivitus näteks äsja 20 liitujaga • Arutelu Kavaru sadama • teeäärte niitmine. Toimub 2 korda süsteem, mis on oluliselt odavam, kui kujundamist külakeskuseks, mida suve jooksul enamkäidavamatel teedel eraldi teenust ostes. Lahendused on teha, - vaja süvendada, ehitada kai, • võsa niitmine. Kus asi käest lastud, igas piirkonnas erinevad ja eri korrastada paadikuur tuleb teha käsitsi (tänavu Kanamardi). hinnaga, olenevalt sidekaablite kooskäimiskohaks, ehitada külakiik, Kus võimalik, tehakse traktoriga olemasolust, kaugusest mobiili• lõkkeplats, mänguväljak. korralist hooldust. mastidest jne. Praegu uuritakse Vallavalitsus kÜjutab projekti • liikluskorraldus ja märgistamine. võimalikke lahendusi Kavaru, Pootsi, • Ettepanek paigaldada mõned Teede lagunemise ajaks piirangute Seliste ja Tõhela jaoks. Sobivuse teemärgid ja suunaviidad kehtestamine, vajalike teemärkide korral tuleb soovijatel sõlmida leping vallavalitsus tellib paigaldamine. teenusepakkujaga. Paraku said mõned • Lume ja tolmutõlje. Talvine koosolekutel nii aru, et vallavalitsus Manija küla, 17. aprill, Manija lumetõlje, tehakse iga elamuni. Suvist lubas interneti panna ja miks veel ei külakeskus to]mutõljet tehakse tänavu vallateedel ole pandud? Osalejaid 18, külavanemaks valiti Tiit 3 km ulatuses. Lagunenud hooned, korrastamata Pilt Kui seitse aastat tagasi oli eelarves ümbrused - lahenduseks on, kui me Eelnevalt korraldas vallavalitsus teedehoolduseks 60 tuhat krooni, kõik püüame oma hooned-ümbrused otsepostituse teel küsitluse kõigi saare suutsime hööveldaja kui talvellund ei korda teha. Kaaskodanike silma enim : alaliste elanike hulgas, paludes välja tulnud, ka mõne koorma kruusa riivavaile on vallavalitsus väljastanud tuua põhiprobleemid ja ka selle, mis vedada. Tänavune eelarve on 450 ettekiljutused ja paljud on asunud hästi. Küsitluse tulemustest ja tuhat krooni ja selle eest suudame olukorda likvideerima. külakoosolekust järgmises vallalehes. suuremal-vähemal määral kõiki Vaja panna prügikaste - arenenud eelpoolloetletud töid teha. Teetööde maailmas on jõutud arusaamisele, et Ermistu, Lõuka külad, IS. aprill eripäraks on see, et tihti ilmub välja prahitekitaja peab ise utiliseerimise Tõstamaa mõisa tallitornis mõni väga suur spetsialist (rohkem on kinni maksma. Vastasel korral tekib Osalejaid 6, külavanemaks valiti neid naissoost), kes ütleb, et prahti kordades rohkem. Valla Madis Martson hööviijuht ei oska hööveldada, jäätmekorra kohaselt peab igal • Vaja korrastada ujumiskoht järve kopamees kaevab valesti ja teetöid majapidamiselolema prügikast ja ääres ja juurdepääsutee - praegune tuleb teha hoopis teisiti. Tänavu lubas sõlmitud äraveoleping. Täna see 1/3 ujumiskoht eramaal, omanik on üks koguni teeäärte mahahöövel• majapidamistest ka on. Ülejäänutel ei lubanud kasutada. Uue ujumiskoha damise peale kõrvaltvaataja kohale ole ja nii ummistatakse avalikke rajamine munitsipaalmaale on kutsuda (vist mõtles Pealtnägijat). prügikaste. Näide Selistest, kus perspektiivis, kuid täna puuduvad Kas vald võtab midagi ette sooviti kasti bussijaama, sest seal on vahendid. Tee korrastatakse peale Alu hulkuvate koertega - jah võtab, nii palju prahti, vanad kingad, riided kmjäärist kruusa saamise võimaluse probleemi olemasolu fikseerimiseks ja mis kõik veel. Ei kujuta ette, et tekkimist. on vaja teha konstaabIile avaldus. keegi bussi peale minnes vanad riided • Arutelu Euroopa Liidu mõjust Resoluutsete sammude astumisel seljast heidab. Kavaru elanike soov, et külaelule. osutuvad paljud loomasõpradeks, vald paigaldaks busside lõpp-peatusse probleemi enam pole ja kohaletulnud prügikasti, kuna bussijuhid viskavad Seliste, Päraküla koosolek, lS.aprill halvad onud tahavad süütule kutsule prahti välja, pole samuti kohane, sest Seliste külatuba ja selle omanikule liiga teha. prahi peab bussifirma ikkagi ise Osalejaid 35, külavanema valimist ei Võimalust avaldus kiljutada pakuti ka utiliseerima. Sellistesse kohtadesse toimunud, kuna Seliste külavanem külakoosolekutel, kuid pole kavas prügikaste panna. Küll valiti külaseltsi koosolekul 2003. probleemitõstatanud loobusid sellest paigaldarne vastavalt võimalusele sügisel. nagu tavaliselt. Mõnikord on ka kaste enamkäidavatesse avalikkesse • Seliste piirkonna arengukava märksa lihtsam lahendus kui riigi, kohtadesse. See tegevus on kallis, sest tutvustas Alex Trope. vallavalitsuse, politsei ja kast tuleb osta, neid varastatakse ja • Bussijaama on vaja prügikasti, koerapüüdmisfirma sekkumine. lõhutakse, on vaja süstemaatilist kuna see prahti täis (kingad, riided?) Näiteks Manija 14 peret panevad oma tühjendamist jne. • Töötute rakendamine küla koerad kinni ja probleem selles külas on lahendatud. hüvanguks, soovitakse valla poolt Kavaru ja Kõpu küla, 17. aprill tasustamist - töösoovijaid, kes Internetiühendusest Kavaru sadamas suudavad elementaarset distsipliini Internetiteenust pakuvad firmad, Osalejaid 15, külavanemaks valiti pidada, on periooditi rakendatud. Elsa Rand vallavalitsus sellega ei tegele. Küll Teen tööd siis, kui meeldib stiilis ei oleme piirkondades, kus huvi suurem, • Küla silt vales kohas, bussijaamas ole võmalik rakendada. koos külavanematega selgitanud välja suur veeloik - probleem edastatud huvilised ja üritanud koostöös kiljalikult Audru teerneistriIe, ljärg lk 3) firmadega leida sobivaimat ja mai 2004 Tõstamaa Tuuled lk 3 (algus lk 2) Kastna, Ranniku, Rammukakülad, taotlus KIK-ile, on lootus Tõhela, Kiraste, Alu, Männikuste 20. aprill Sarapuu talus realiseerumiseks külad, 19. aprill, Tõhela Rahvamaja Osalejaid 16, külavanemaks valiti Leo • Umbrohi soos, vald ei hoolitse Osalejaid 34, külavanemaks valiti Langus oma maade eest - umbrohusiilud Andres Laur • Olmepraht. Kuhu panna see, mis sellest, et mitmed põllumaa võtnud • Tõhela piirkonna külade on aastatega kogunenud kasvatavad seal umbrohtu, oma maad arengukava tutvustamine ja heaks • Teed tolmavad - munitsipaal• korralikult harinud ei ole nõus kiitmine teedele tehakse tolmutõrjet 3 km umbrohus tükkidele ümber asuma. • Veetrassi avariilise osa asemele ulatuses. Olukord laheneb järk-järgult. tehti uus möödunud aastal, edasi ei ole praegu plaanis Tõstamaa alevikoosolek, 20. aprill Tõlli, Värati külad, 21. aprill • Teede olukord, mõnel pool vaja Tõstamaa Rahvamajas Tõstamaa Rahvamajas parandusi - tehakse peale Alu karjääri Osalejaid 13, alevivanemaks statuudi Külaelanike vähese osalemise tõttu (1 kasutuselevõttu kohaselt vallavanem inimene) jäikoosolek ära. • Järveäärne prügikast, kes seda • Hulkuvad ja kmjad koerad • peaks tühjendama - kuna kast visatud politseile avaldust ei oldud valmis Pootsi, Lao, Peerni külad, 22.aprill järve ja ujunud kaldast kaugemale, on tegema Pootsi koolimajas tühjendamine tõesti komplitseeritud • Aleviku keskel ajab prügikast üle, Osalejaid 25, külavanemaks valiti • Hulkuvad koerad kes koristab ja tühjendab Reet Rand • Melioratsioonikaevud rahvamajaja likvideeritakse, paigaldatakse väikse .• Internet - soovijad on kaardistatud, kaupluse vahel ilma luukideta • auguga kastid kuhu olmeprahti ei saa . otsitakse sobivaimat lahendust korduvalt tõstatatud küsimus, luugid panna • Pa otsi koolimaja tulevik - laieneb peab paigaldama maaomanik või • Alevikus pole kuskile istuda
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • Varbla Valla Arengukava 2012-2022 Muutmine“ Lisa
    Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa VARBLA VALLA ARENGUKAVA 2012-2022 Varbla 2016 Varbla valla arengukava 2012-2022 Varbla Vallavolikogu 09.11.2016.a määruse nr 29 „Varbla valla arengukava 2012-2022 muutmine“ lisa Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Hetkeseisu analüüs .............................................................................................................. 4 2.1. Territoriaalne asend ..................................................................................................... 4 2.1.1. Varbla valla ajaloolis-administratiivne kujunemine ............................................ 5 2.1.2. Varbla valla külade paiknemine ....................................................................................... 6 2.2. Rahvastikuprotsessid ................................................................................................... 7 2.3. Asustus, maakasutus ja ruumiline planeerimine.......................................................... 9 2.4. Teedevõrk ja ühistransport ........................................................................................ 10 2.5. Tehnilised infrastruktuurid ja kommunaalmajandus ................................................. 11 2.6. Heakord, miljööväärtus ja looduskeskkond ............................................................... 12 2.6.1. Kalmistud ..........................................................................................................
    [Show full text]
  • 62-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    62-2 buss sõiduplaan & liini kaart 62-2 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Vaata Veebilehe Režiimis Pivarootsi - Virtsu 62-2 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Pivarootsi - Virtsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 10:15 (2) Virtsu Sadam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-2 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-2 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 62-2 buss sõiduplaan 62 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia kolmapäev 10:15 Virtsu neljapäev Ei sõida Tallinna mnt, Estonia reede 10:15 Sillukse laupäev Ei sõida Hanila pühapäev Ei sõida Hanilaristi Rame 62-2 buss info Pivarootsi Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 62 Muriste Reisi kestus: 127 min Liini kokkuvõte: Virtsu Sadam, Virtsu, Sillukse, Hõbesalu Hanila, Hanilaristi, Rame, Pivarootsi, Muriste, Hõbesalu, Paatsalu, Vapri, Laine, Tamba, Surina, Nõmme, Varbla Kirik, Helmküla, Varbla, Raheste, Paatsalu Aruküla, Liivamäe, Õhu, Saulepi, Matsi Tee, Saare Sild, Vaiste, Seimani, Kastna, Ranniku, Leetsaare, Vapri Nurmiste, Nooruse, Tõstamaa, Tõstamaa Kool, Metsniku, Ermistu, Lepaspää, Harjase, Alu Tee, Laine Soomra, Roogoja, Kivimäe, Sanga-Tõnise, Kaelepa, Eassalu, Kihlepa, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Uruste, Tamba Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Surina Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Nõmme Varbla Kirik Helmküla Varbla Raheste
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • KUUSE AIAND Tallinna Mnt 117 • E–R 9–18 • L 9–15 • Tel 446 4233
    • Köögimööbel • Liuguksed & garderoobid • Aknakatted (rulood, voldikkardinad, ribakardinad, lamellid jne) Head hinnad ja lai materjalide valik! Nr 886 Kolmapäev, 21. märts 2018 Uued tööstuskinnistud Uulu Tehnopargis (Pärnust 10 minƵƟŬĂƵŐƵƐĞůͿ KUUSE AIAND Tallinna mnt 117 • E–R 9–18 • L 9–15 • tel 446 4233 • Lai valik köögiviljaseemneid • Ettekasvatus- Lõngad ja • Väetised (1–40 kg kotid) tarvikud käsitöötarvikud Tel 443 7400, 518 5201 • Lillemullad, kasvuturbad • Tippsibulad Riia mnt 48, Pärnu • Kasvuhoonekiled, • Lilleseemned Ringi 9, Pärnu kattekangad • Lillesibulad E-R 10.00-17.30 • L 10.00-15.00 [email protected] Matusetalituse KORTER- AUTOKLAASIDAUTOKLAASID )ªOEFM0¦ ELAMUTE MÜÜK JA PAIGALDUS läbiviimine, lugeja, KOMISJONIPOOD-PANDIMAJA RIIA MNT 21 KORRASHOID KASKO KLAASIKAHJUDE KÄSITLUS muusikaline kujundus SOODSALT MÜÜGIL: • haldamine MAURI Info tel 55 29 209 ja 56 76 14 54 t MOBIILTELEFONID • raamatupidamine TEHNOPARK [email protected] t ARVUTID-LISASEADMED 3BFL¿MBT www.matuseteenused.com t AUDIO-VIDEOTEHNIKA • heakord REMIT AUTO t TÖÖRIISTAD Airen Matuseteenused /&45&UBOLMBL»SWBM Helfer Kinnisvarahalduse OÜ RemitRit Auto OÜ t EHTED ja palju muud! Audru vald, Pärnumaa 4BBSF Rüütli 2, Pärnu tel 444 3180, GSM 5648 1742 E–R 10–18 tL 10–15 tel 442 5450, [email protected] www.remitauto.ee, [email protected] Tel 442 5444 twww.laenugrupp.ee &o3o -ot5FM UKSESALONG SISE- JA VÄLISUKSED, GARAAŖIUKSED, TREPIKOJAUKSED, Kogu kaup LIUGUKSED, VARIKATUSED ERIMÕÕDULISED TULETÕKKEUKSED Pakume ka transporti ja paigaldust. Avatud T–R 10–18
    [Show full text]
  • 2004. Aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Saajad on Liivi Heamets
    Nr. 2 (96) veebruar 2004 2004. aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Täna lehes: saajad on Liivi Heamets ja Ain Birk Toetuse saamiseks lk 2 LIIVI HEAMETS Liivi on ühiskondlikult aktiivse Volikogu lk 3 Liivi Heamets on sündinud 1941. loomuga. Pikki aastaid on ta olnud Natura kaitsealadest lk 3 aastal Tõstamaa vallas Tölli külas. tegev Tõstamaa kirikukoguduses, kus Tõstamaa Keskooli 1956. aastal lõpetas Tõstamaa täitnud raamatupidaja, kellalööja, ei suleta lk 4 põhikooli ja asus õppima Türi majahoidja ja muid koguduse Põllumajandustehnikumi. 1960. aastal tegevuseks vajalikke ameteid. Seliste Hiidnaine suunati tööle Pärivere sovhoosi, kus Kogudusetöö eestvedajad on Eerika Leenu lk 4 töötas karjabrigadiri ja zootehnikuna. vahetunud, aga Liivi on olnud seal Kaunid rõivad lk 6 Töö kõrvalt omandas Vinni järjepidevuse kandja. Samuti täidab Sovhoostenikumis raamatupidaja Liivi Seliste kiriku laekuri kohuseid, Kino tuleb! lk 6 peab korras spordiklubi raamatu- kutse ja asus 1984. aastal tööle Sport lk 7 Tõstamaa sovhoosis raamatupidajana. pidamist ja korraldab Tõstamaa 1985. aastal Pärnu Kaluri edukaima majaühistu tegemisi. Ta Kuulutused lk 7 lööb kaasa Tõstamaa laulukooris ja põllumajandusosakonna loomisel asus Õnnitlused ja aeroobikaringis, tema üheks hobiks on tööle Selistes zootehnikuna. kuulutused lk 8 1990. aastast, kui algas küla- lugemine. Poeg elab ja töötab samuti nõukogudest valdade moodustamine, Tõstamaal ning Liivi on hoolitsev täitis Liivi valla pearaamatupidaja vanaema. ülesandeid. Keerulisel ajal, kui Liivi Heamets on üks Tõstamaa valla AIN BIRK reegleid oli vähe, tuli Liivi tänu oma taastajaid-ülesehitajaid ja on oma Ain Birk on sündinud 1939. aastal kohusetundlikkusele, täpsusele ja täpsuse, kohusetundlikkuse, Tõstamaa vallas Männikuste külas iseseisvale tööoskusele hästi toime. põhimõttekindluse, ühiskondlikku Tolli talus. Kooliteed alustas Tõhela Tõstamaa vallavalitsuses töötas Liivi aktiivsusega, aga samas ka seitsmeklassilises koolis.
    [Show full text]
  • Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed.
    [Show full text]
  • Varbla Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 14, 196 Varbla Rahvaraamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 28.05.1999 nr 23 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12,200; 19, 340; 72, 1263; 84,1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739;40, 773; 48, 942;89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10,155; 27, 392; 29, 401)paragrahvi 35 lõikest 2 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17,250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180; 1996, 49,953; 1998, 103, 1696) paragrahvi 6 lõikest 1, Varbla Vallavolikogumäärab: 1. Kinnitada Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus(lisatud). Volikogu esimees MarikaSABIIN Lisa Varbla Vallavolikogu 28. mai 1999. amääruse nr 23juurde Varbla Rahvaraamatukogu põhimäärus Üldsätted 1. Varbla Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on VarblaVallavalitsuse haldusalas tegutsev Varbla vallaasutus. 2. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu. 3. Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldadesteeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaiderinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 4. Raamatukogu asub aadressil Helmküla küla, Varbla vald. 5. Raamatukogul on oma nimega pitsat. 6. Raamatukogul on õigus omada arvelduskontot. 7. Varbla Rahvaraamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad: Allika, Aruküla, Haapsi, Helmküla, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi,Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade,Matsi, Mereäärse, Muriste, Mäliküla, Mõtsu, Nõmme,Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla,Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Täpsi, Tõusi,Vaiste, Varbla, Ännikse ja Õhu küla. 8. Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatusedkinnitab Varbla Vallavolikogu. 9. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatestõigusaktidest, sealhulgas rahvaraamatukoguseadusest, vallavolikogu määrustest ja otsustest ning vallavalitsusemäärustest ja korraldustest, samuti käesolevastpõhimäärusest.
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]