DOCSLIB.ORG

VI Tõstamaa Valla Päevad 16.-18

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
VI Tõstamaa Valla Päevad 16.-18 Nr. 8 (78) August 2002 VI Tõstamaa Valla päevad 16.-18. august 2002 Reedel, 16. augustil 18.00 Mõisakontsert Romantilist muusikat suveõhtuks Tõstamaa mõisa saalis Kitarriduo Anastasia Bardina ja Tiit Peterson Piletite eelmüük raamatukogus 35.-, kohapeal 50.- (piletite arv piiratud) 20.00 Vallapäevade avamine alevi keskel Saxoni puhkpillimuusika ja Rõõmurullide tantsud, üllatusesinejad 21.00 Tõstamaa Lusti ja Lõbu Seltsilt õhtu “Kui kange oled, Tõstamaa” Võistlused, mängud, ansamblid REM ja Tule Taevas Appi vanas bensiinijaamas Laupäeval, 17. augustil 8.00 Virgutusjalutuskäik valla kaardi juurest Mööda Tõstamaa matkarada Efeliine Liiviga, ca 4 km. 9.00 Turuhommik keskalev Oma kaubaga on oodatud käsitöömeistrid, talunikud jne. Täna lehes: 10.00 Mesindustund Nurme mesilas Tõstamaal, Ringi tn 5 Mesila tutvustus, õieteraapia, mee degusteerimine, müük, jne. Vallavalitsuse määrus lk 2 10.00 Pereüritus Köstri talu õuel Sirli ja Anuga Maade tagasitaotlejad 10.00 - 12.00 Käsitöönäitus hooldekodus, hoolealuste tööd kiirustage lk 3 11.00 Epp -Maria pildid (L 11-19, P 11-13) rahvamajas Kalapüügist lk 3 Näitus Epp-Maria Kokamägi suvel Kastnas valminud töödest. Järg lk 2 Seliste külal oma tuba lk 4 Kuninga riietest lk 4 Puti Leidal külas lk 5 Lasteaia tasust lk 5 Nostalgia ehk muinaslugu muusikas lk 6 Evald Karjel lk 6 Rannamängud 2002 lk 7 Pärnumaa suvemängud lk 8 Õnnitlused ja kuulutused lk 8 Mõista, mõista, kus asub see sild Tõstamaal? Tõstamaa Tuuled lk 2 august 2002 Algus lk 1 12.00 Jalgrattaorienteerumise start rahvamaja eest 12.00 Lasteaiaüritused lasteaias näitus “Loodusest ruumi”, kell 13 jooksuvõistlus las teaiaealistele 14.00 TKOÜ õlle -vorsti katsumine Must roos 15.00 Võistlus ronimisseinal, avatud alates 11-st alevi keskel 16.00 Kirikukontsert, ETV tütarlaste koor Aarne Saluveeri juhtimisel eelmüük raamatukogus 35.-,kohapeal 50.- Tõstamaa kirik 17.00 Seliste külatoa avamine Endises Seliste kontoris 18.00 Kontsert “Nostalgia” solistidelt Nizni-Novgorodist, Seliste kirikus Jaaguranna Lillelaagri lilleseadenäitus 19.00 Kuressaare näitetrupp “Tuled karidel”, pilet 20 kr., lastele 15 kr. Tõstamaa rahvamajas 20.30 - 00.30 Audruranna näitering “Hullud naised” Seliste rahvamajas Tantsuks ansambel “Alfons”, pilet 15 kr. 21.00 Õdus õhtupoolik ansambliga “Justament” Maie Lätti lilleseadekooli etendus Laululaval Piletid eelmüügist Tõstamaa Raamatukogus, odavamad kuni 15. august, kohapeal 70.- Pühapäeval, 18. augustil 10.00Kalmistupüha Kastnas Kastna kalmistu 11.00Kalmistupüha Tõstamaal Tõstamaa kalmistu 13.00Vallapäevade lõpetamine Keskalev Tõstamaa isetegijate kontsert Läki mesindustundi … Tõstamaa Vallavalitsuse määrus 06.08.2002. a. nr. 9 Valimisjaoskondade Tõstamaa rahvamaja. Aadress: Pootsi küla, Tõstamaa moodustamine Aadress: Varbla mnt. 3, Tõstamaa vald, 88103 Pärnumaa. alevik, 88101 Pä rnumaa. Lähtudes kohaliku omavalitsuse 2. Väljaspool oma elukohajärgset volikogu valimise seaduse (RT I Nr. 2. Tõhela valimisjaoskond , jaoskonda saab hääletada 2002, 36, 220) paragrahvist 10: kuhu kuuluvad - Tõhela, Tõstamaa valimisjaoskonnas nr. 1. Männikuste, Alu ja Kiraste küla. 1. Moodustada Tõstamaa vallas Valimisjaoskonna asukoht: 3. Valijad, kelle elukoha andmed seoses kohaliku omavalitsuse Tõhela rahvamaja. on elanikeregistrisse kantud valla volikogu valimis ega kolm valimis - Aadress: Tõhela küla, Tõstamaa täpsusega, saavad hääletada jaoskonda vald, 88102 Pärnumaa. Tõstamaa valimisjaoskonnas nr.1. Nr. 1. Tõstamaa valimisjaos- Nr. 3 Pootsi valimisjaoskond, Toomas Rõhu kond , kuhu kuuluvad - Tõstamaa kuhu kuuluvad Pootsi, Lao, P eerni, vallavanem alevik, Lõuka, Ermistu, Tõlli, Kõpu, Kavaru, Päraküla ja Seliste Eve Sahtel Värati, Kastna, Ranniku ja küla. vallasekretär Rammuka küla. Valimisjaoskonna asukoht: Valimisjaoskonna asukoht: Pootsi koolimaja. august 2002 Tõstam aa Tuuled lk 3 Maade tagasitaotlejad peavad kiirustama 1. juulil 2002.a. jõustus Vabariigi Kui maakonnakomisjoni otsus on Kui põhjused on mõjuvad, võib Valitsuse mä ärus nr. 189, millega tehtud 1. jaanuarist 1999.a. kuni 30. vallavalitsus pikendada toimingute muutus õigusvastaselt võõrandatud juunini 2002.a., tuleb maa tagastamise lõpuleviimise tähtaega. maa tagastamise kord. toimingud lõpetada 1. novembriks Kui aga ei taotleta tähtaja pikendamist Määruse alusel on õigustatud 2003. a. ja põhjused ei ole mõjuvad, loeb subjektiks tunnistatud isik kohustatud Õigustatud subjekti poolsed kohalik omavalitsus isiku maa maa tagastamise toimingud lõpetama toimingud on: maa tagastamise tagastamise nõudest loobunuks ja ettenähtud kuupäevadeks. avaldus mõõdistamise kohta , lõpetab korraldusega Kui maakonnakomisjoni otsus maa kokkulepped maa jagamise kohta, tagastamismenetluse. (Omandireformi tagastamise kohta on tehtud enne 1. lepingu sõlmimine maamõõtjaga, seaduse § 12 lõige 7) jaanuari 1995.a, peab õigustatud isik piirisihtide raiumine. Loodame, et meil asi nii hulluks ei talle tagastatava maaga seotud Kui tähtaegselt ei ole võimalik maa lähe, et peame maa mittetagastamise toimingud lõpetama 1. jaanuariks tagastamise toiminguid lõpule viia, korraldusi tegema hakkama. 2003.a. võib õigustatud subjekt taotleda Kuid maa tagastamisega on juba Kui maakonnakomisjoni otsus on tähtaja pikendamist, näidates ära maa kiireks läinud ja ei maks a oodata tehtud 1. jaanuarist 1995.a. kuni tagastamist takistavad põ hjused ja enam kellegi meeldetuletust. 31.detsembrini 1998.a., peab maa esitades tõendid põhjuste olemasolu tagastamise toimingud lõpeta ma kohta. Heino Laanemets 1.juuliks 2003.a . maanõunik Piiratud vahenditega kalapüük Tõstamaa vallas on mitut sorti ääremõrd, nakkevõrk, Ermistul lisaks Tähelepanu praegused kalamehed! kalamehi: kutselised kalurid, kolme - ka põhjaõngejada 100 konksuga. NB! Probleeme on aruannete võrgumehed (piiratud vahenditega Nakkevõrgu silmasuurus ei tohi esitamisega. püük) ja harrastukalastajad. järvedes olla väiksem kui 70 mm!! Kui teil on luba kehtiv, siis iga kuu Vahelduva eduga on kolme võrgu - 05. kuupäevaks peab vallavalitsusele meestega tegelenud vallavalitsus. Töö Püügivahendite piirarvud Ermistu tooma aruande. Probleemiks oli ka paremaks korraldamiseks anti järves : ääremõrd suu kõrgusega kuni eelnev kord, kus aruannet ei esitatud, asjaajamine keskkonnateenistuselt 1 m - 10, nakkevõrk - 15, 100 kui merel kuu jooksul ei käidud. meile üle, kalapüügiseaduse muutmise õngekonksuga põhjaõngejada - 6 Praeguse kalapüügiseaduse järgi tõttu võeti see õigus jälle ära. tunnistatakse kalapüügiluba Praeguse seisuga on meil aasta lõpuni Püügivahendite piirarvud Tõhela kehtetuks, kui aruanded on esitamata! leping keskkonnaministriga, mis järves : ääremõrd suu kõrguse ga kuni Vallavalitsusel on kohustus esitada lubab me il vastavalt ettenähtud 1 m - 5, nakkevõrk - 5. iga kuu aruande mitteesitaja te andmed kalapüügivahendite piirnormidele ka keskkonnainspektsiooni. Juuni piiratud kalapüügivahendeid jagada. Piirarvud merel kuul oli nn patuseid merel ja järvedel Loodame, et lepingut pikendatakse ka Nakkevõrk pikkusega kuni 35 m - 61 kokku 13, see kuu juba 17. Kui te järgmiseks aastaks ja kalamehi ei Nakkevõrk pikkusega üle 35 m - 30 tahate ka järgmiseks aastaks jooksutata enam Pärnu vahet. Mõrd suu kõrgusega kuni 1m - 7 kalapüügiluba, siis esitage aruanded Põhjaõngejada 100 konksuga - 16 tähtaegselt, merel mitte käimise korral Piiratud kalapüügiõigust saab andke sellest mulle lihtsalt teada vastavalt seadusele taotleda mer e Kuna kõik piirarvud olid taotlustega (inspektsiooniga on kokkulepe, et siis ranna või järve kalda piiresse jääva ületatud, siis pikad võrgud tegime pole vaja tühja lehte esitada). füüsilisest isikust kinnistu omanik või lü hikeseks. Ääremõrda püüdsime Merel/järvel käimise korral peab valla alaline elanik. Kuna soovijaid kuude lõikes jagada kord ühele kord aruande leht olema korralikult palju ja piirnormid väikesed, on merel teisele, põhjaõngejada konksude arvu täidetud, tihti unustatakse ära kas käimine meie mereäärse valla elanike vähendasime suvekuudel. Lubasid isikukood või tähised püügivahendite eelis ja seetõttu alaline elanik peab merele on 54. kohta (nt 8 on nakkevõrk koos omama sissekirjutust mei e vallas. alanumbritega, m is tähistab Avaldusi järgmiseks aastaks saab silmasuurust). On kalamehi, kes ei tea, et piiratud esitada 1. jaanuariks vallavalitsusele. kalapüügivahendid on merel kuni 3 Kalapüügiõigust ei pea taotlema Raine Viitas nakkevõrku, 1 kuni 1 m suu terveks aastaks, kindlasti palume ära keskkonnanõunik kõrgusega ääremõrd ja põhjaõngejada märkida täpselt kuud ja mis kuni 250 konksuga. Järvedel samuti 1 vahenditega mis kuul püüda tahate. Tõstamaa Tuuled lk 4 august 2002 Seliste külal oma tuba - Tule nagu oled ! Nii nagu kodu väärtustad siis enam, vaevama küsimus - kui palju sel Tekkis kange soov midagi taolist kui oled kaugel eemal, nii sünnivad ka näitlejal käsi o li . Ühel venelaste õhtul Selistes ära teha. Kuhu võiks inimene väärt ideed. Võõrsil märkad paremini vaatasime videot Moskva kuulsast tulla nagu ta on - rikas või vaene seda head, mis seal juba toimib ja näidendist. Selle s esinenud peanäitleja ...Kuhu võiks tulla sinagi. mida võiks meilgi proovida. Mina oli peale etendusi läinud kloostrisse Nüüdseks on asjalood nii veerenud, sain väga väärt kogemuse võrra nunnaks, sel teemal toimus et mõtteid oma nurga kese st , kus vahel rikkamaks elades kolm kuud Soomes. mõttevahetus kõigi koosviibijate kokku saada ja kus oleks avatud Suures Helsingi linnas, kus mul vahel. Ühel üritusel tutvustas vene avalik interneti punkt , on keerlenud puudusid absoluutselt tuttavad, leidsin kirjanik Sank-Peterburist oma teistegi külaelanike peades . Küla
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • 2004. Aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Saajad on Liivi Heamets
    Nr. 2 (96) veebruar 2004 2004. aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Täna lehes: saajad on Liivi Heamets ja Ain Birk Toetuse saamiseks lk 2 LIIVI HEAMETS Liivi on ühiskondlikult aktiivse Volikogu lk 3 Liivi Heamets on sündinud 1941. loomuga. Pikki aastaid on ta olnud Natura kaitsealadest lk 3 aastal Tõstamaa vallas Tölli külas. tegev Tõstamaa kirikukoguduses, kus Tõstamaa Keskooli 1956. aastal lõpetas Tõstamaa täitnud raamatupidaja, kellalööja, ei suleta lk 4 põhikooli ja asus õppima Türi majahoidja ja muid koguduse Põllumajandustehnikumi. 1960. aastal tegevuseks vajalikke ameteid. Seliste Hiidnaine suunati tööle Pärivere sovhoosi, kus Kogudusetöö eestvedajad on Eerika Leenu lk 4 töötas karjabrigadiri ja zootehnikuna. vahetunud, aga Liivi on olnud seal Kaunid rõivad lk 6 Töö kõrvalt omandas Vinni järjepidevuse kandja. Samuti täidab Sovhoostenikumis raamatupidaja Liivi Seliste kiriku laekuri kohuseid, Kino tuleb! lk 6 peab korras spordiklubi raamatu- kutse ja asus 1984. aastal tööle Sport lk 7 Tõstamaa sovhoosis raamatupidajana. pidamist ja korraldab Tõstamaa 1985. aastal Pärnu Kaluri edukaima majaühistu tegemisi. Ta Kuulutused lk 7 lööb kaasa Tõstamaa laulukooris ja põllumajandusosakonna loomisel asus Õnnitlused ja aeroobikaringis, tema üheks hobiks on tööle Selistes zootehnikuna. kuulutused lk 8 1990. aastast, kui algas küla- lugemine. Poeg elab ja töötab samuti nõukogudest valdade moodustamine, Tõstamaal ning Liivi on hoolitsev täitis Liivi valla pearaamatupidaja vanaema. ülesandeid. Keerulisel ajal, kui Liivi Heamets on üks Tõstamaa valla AIN BIRK reegleid oli vähe, tuli Liivi tänu oma taastajaid-ülesehitajaid ja on oma Ain Birk on sündinud 1939. aastal kohusetundlikkusele, täpsusele ja täpsuse, kohusetundlikkuse, Tõstamaa vallas Männikuste külas iseseisvale tööoskusele hästi toime. põhimõttekindluse, ühiskondlikku Tolli talus. Kooliteed alustas Tõhela Tõstamaa vallavalitsuses töötas Liivi aktiivsusega, aga samas ka seitsmeklassilises koolis.
    [Show full text]
  • Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed.
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Tõstamaa Vaatamisväärsused
    TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED 2006 Sisukord Sissejuhatus .............................. 3 Tõstamaa jõgi ............................ 22 Tõhela järv ................................ 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade .............................. 4 Tõhela kirik ................................ 23 Alu kivikülv ............................... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ....................................... 24 väärsused ................................... 4 Nätsi-Võlla raba ........................ 24 Lindi looduskaitseala ................... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...................... 5 Käitumisest looduses ............. 25 Pootsi-Kõpu kirik ........................ 5 Looduses viibimine .................... 26 Pärandkultuurmaastikud ............. 6 Teed ja jalgrajad ......................... 26 Pootsi mõis ................................. 7 Kalastamine ja jaht .................... 27 Lao ja Munalaid ........................... 7 Looduse risustamine ................. 27 Manija saar ehk Manilaid ............. 8 Igaühe vastutus ......................... 28 Manija Kokkõkivi ......................... 9 Lühidalt ...................................... 28 Sorgu saar ................................. 10 Soovitused matkajale ............. 29 Päraküla ohvripuu ..................... 11 Seliste kirik ................................ 11 Ehitamine ................................ 30 Tõrvanõmme mänd ................... 12 Levaroti mägi ............................. 13 Tõstamaa alevik ......................... 14 Tõstamaa vallamaja ..................
    [Show full text]
  • Tõstamaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016-2028
    Töö nr: 03-11-15-ÜVK Tõstamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028 Seletuskiri Tellija: Tõstamaa Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ............................................................................................................................ 9 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 10 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 11 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tostamaa Vald 1992 2002.Pdf
    1992 - 2002 AUSTATUD LUGEJA Sinu käes on Tõstamaa valla 10. aastapäeva puhul välja antud trükis. Ajaloos on see lühike periood, inimelus aga piisavalt pikk, et tehtust üht-teist ununema hakkab. Ilmselt oleme kõik tegemistele tagasi vaadates küsinud, mis aastal see nüüd oligi ... Püüame anda lühiülevaate Tõstamaa vallast ja heita põgusa pilgu möödunule. Kui vahel tundub, et midagi suurt nagu polegi toimunud, oli raamatu koostamisel raskusi esitatud materjali trükise raamidesse surumisega. Eelmise raamatu andsime välja valla viiendaks aastapäevaks, sellest ka mitmed võrdlused just 1997. aastaga. Loodan, et järgmine raamat valmib väiksema ajavahemikuga. Kindlasti on järgnevaid võimalik veelgi paremini ja huvitavamate faktidega välja anda. Võtame meelsasti vastu ettepanekuid ja kaastöid. Head lugemist ! Toomas Rõhu vallavanem Koostajad Toomas Rõhu, Raine Viitas. Täname abistajaid Toomas Mitti, Harvet Tootsi, Mari Lühistet, Madis Veskimägi, Enda Väli, Karin Randmäed. Kujundus ja trükk Kaks & Pool, joonistas Lauri Kaaviste. VALLA KUJUNEMINE Nimetus "Tõstamaa" tähendab kõrget maad, mis on kõlbulik põlluharimiseks. Liivimaa kroonikas on piirkonda üldisemalt nimetatud mereäärseks maaks. Mõisaajal oli igas mõisas oma vald - Pootsis, Selis, Tõstamaal ja Kastnas. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal valda ei olnud. Kui 1866. aastal mõisate võim valdade üle kaotati, siis paremaks majandamiseks ühinesid Pootsi Seliga ja Kastna Tõstamaaga. Muutused toimusid veel 1939. aasta valdade reformi aegu ja 1971, kui kadus Seliste külanõukogu. Tänane Tõstamaa vald taastati ametlikult 17. juunil 1992. Mereäärse põlluharimiseks sobiva maa ja selle algsete elanike kohta räägib vana rahvajutt, kuidas kaks venda, Mart ja Tõnis, tulnud üle liivamäe ja jõudnud mereni. Mart tahtnud põldu harida, Tõnist tõmmanud mere poole. Tüüpilised Tõstamaa nimedki on nende järgi - põlised põllumehed Martsonid ning kanged kalamehed ja kuulsad kaptenid Tõnissonid.
    [Show full text]
  • Orienteerumine Eesti Kaitsealadel Aastatel 2016-2018 Orienteering
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaupo Rozenkron ORIENTEERUMINE EESTI KAITSEALADEL AASTATEL 2016-2018 ORIENTEERING EVENTS HELD AT PROTECTED AREAS IN ESTONIA IN 2016-2018 Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: professor Tiiu Kull, PhD Tartu 2019 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kaupo Rozenkron Õppekava: Loodusturism (80520) Pealkiri: Orienteerumisüritused Eesti kaitsealadel aastatel 2016-2018 Lehekülgi: 28 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Loodusturismi ja elurikkuse õppetool Uurimisvaldkond: Taimeökoloogia (B270) Juhendaja: Tiiu Kull, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Eesti Maaülikool 2019 Loodusturismi ja rekreatsiooni olulisuse tõusuga ühiskonnas on suurenenud looduses viibivate inimeste arv ja ühes sellega ka negatiivsete mõjutuste tekke risk. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida 2016-2018 aastal Eestis toimunud orienteerumisüritusi, mille toimumisalas asus vähemalt üks kaitstav ala, ning teha selle põhjal järeldusi potentsiaalsete mõjutuste tekkimise võimalikkuse osas. Töö eesmärgi saavutamiseks koostati Keskkonnaameti poolt väljastatud orienteerumisürituste kooskõlastusavalduste vastustest andmebaas, kuhu kanti ühtekokku 139 ürituse kohta käivad andmed, millest kaitstavate aladega oli seotud 128. Selgus, et kuigi orienteerumisüritusest osavõtjate arv on küllalt suur potentsiaalsete negatiivsete mõjutuste tekkeks ei saa antud töö põhjal väita, et mainitud mõjutused ka reaalselt aset on leidnud. Täpsemate järelduste tegemiseks oleks vajalik
    [Show full text]