Jalgrattateede Võrgustiku „Pärnumaa VELO“ Väljaarendamise Kava

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Jalgrattateede Võrgustiku „Pärnumaa VELO“ Väljaarendamise Kava Jalgrattateede võrgustiku „Pärnumaa VELO“ väljaarendamise kava Tellija Koostaja 2009 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................... 4 1.1 Asukoht ja ligipääs......................................................................................................... 4 1.2. Maastik ja loodus .......................................................................................................... 4 1.3. Rahvastik, tööjõud ja ettevõtlus ..................................................................................... 5 1.4. Turismi ülevaade .......................................................................................................... 9 1.5. SWOT-analüüs ........................................................................................................... 12 1.6. Arenguvajadused ........................................................................................................ 13 2. Tegevusmudel .............................................................................................................. 14 2.1. Strateegiad ................................................................................................................ 14 2.2. Visioon ja missioon ..................................................................................................... 18 2.3. Eesmärgid.................................................................................................................. 19 2.4. Haldus ....................................................................................................................... 20 3. Turundus ..................................................................................................................... 21 3.1. Sihtgrupid .................................................................................................................. 21 3.2. Tootearendus (marsruutide kirjeldus) ........................................................................... 24 3.3. Tooted ...................................................................................................................... 43 3.4. Turunduseesmärgid .................................................................................................... 45 3.5. Turundusprogramm .................................................................................................... 46 4. Tegevuskava ................................................................................................................ 48 LISAD .............................................................................................................................. 54 1. Turismiobjektide kirjeldus .............................................................................................. 54 2. Olemasolevad marsruudid .............................................................................................. 83 3. Soovitused ja ettepanekud ............................................................................................. 86 2.1. Keskkonnaameti soovitused ..................................................................................... 86 2.2. Lääne Teedekeskuse soovitused ja ettepanekud ........................................................ 87 2.3. Pärnumaa kohalike omavalitsuse soovitused ja ettepanekud ....................................... 88 2.4. Jalgrattateede projekteerimisnormid ......................................................................... 92 2.5. Viidasüsteemi kujundamine. ..................................................................................... 93 2.6. Soovitused puhkekoha rajamiseks ............................................................................ 94 2.7. Soovitused jalgratta radade hoolduskava koostamiseks: ............................................. 94 4. Taustinformatsioon. Peamiste sihtriikide klientide kirjeldus ................................................ 96 2 Sissejuhatus Käesoleva Jalgrattateede võrgustiku ’Pärnumaa VELO’ väljaarendamise kava koostamise eesmärgiks on koostada jalgratta 1-2 päevaste maakonnasiseste lühimarsruutide väljaarendamise kava, et luua sellega strateegiline lähtealus jalgrattateede võrgustiku ja sellega seotud infrastruktuuri väljaarendamiseks, mis ühendab turismi- ja kultuuriobjekte, vaatamisväärsusi, looduskauneid kohti ja puhkealasid. Antud dokument on arengut suunav dokument, mis on plaanide ellurakendamisel dokument, millest juhinduda. Käesoleva dokumendi koostamise lähteülesanne eeldas, et töö käigus pannakse paika üldisemad suured marsruudid, mille peal on ka kirjeldatud erinevad võimalused vaatamisväärsustega tutvumiseks ja puhkekohtade jms teenuste tarbimiseks. Antud töö tulemusena valmivad marsruudid on nn suunanäitajad, kus turist/külastaja saab ise valida suuna ning läbida teed ja vaatamisväärsused oma soovist, vajadusest ja võimalusest lähtuvalt. Projekti üldeesmärgiks oli turistide tasakaalustatum jaotumine üle maakonna ja piirkonnas viibimise kestvuse pikendamine läbi jalgrattamarsruutide väljaarendamise Pärnumaal. Väljaarendamise kava koostamine jagunes nelja etappi. Esmalt määratleti olemasolevate marsruutide hetkeolukord, uute marsruutide rajamise võimalikkus ning seati paika marsruutide koostamise põhimõtted. Samuti kirjeldati Pärnumaa olemasolevad ressursid (vaatamisväärsused, olemasolev infrastruktuur), kliendisegmendid ning viidi läbi olukorra analüüs (SWOT). Teiseks määratleti marsruutide põhilised arengustrateegiad ja suundumused – planeeritavate marsruutide kirjeldused ja hetkeolukord. Marsruutide paika panemisel lähtuti sellest, et need sobituksid ühtsesse süsteemi rahvusvaheliste ja üleriiklike marsruutidega ning haakuksid Pärnu linna jalgrattateede võrgustikuga. Kolmanda etapina määratleti marsruutide väljatöötamiseks vajalikud tegevused ja ideed ning viimases etapis planeeriti arendustööde elluviimise ressursid ja ajakava ning koostati turunduskontseptsioon. Töö tulemina valmis edasiste tegevuste tegevuskava ning marsruutide kaardid (üks üldkaart ning neli piirkondlikku Pärnumaa Päikeseringidele vastavat kaarti). Antud marsruudid kaardistati Jalgrattaklubi Vänta Aga poolt koostöös SA-ga Pärnumaa turism ning omapoolsed soovitused lisasid Pärnumaa kohalikud omavalitsused. Kaardid koostas Miracon Grupp OÜ. Jalgrattateede võrgustiku ’Pärnumaa VELO’ väljaarendamise kava valmis koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL), Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (PEAK), SA Pärnumaa Turism (SAPT), Pärnu Maavalitsuse, Pärnu Linnavalitsuse ja Jalgrattaklubi Vänta Aga esindajate ja Advisio OÜ konsultantidega. Arengudokumendi valmimist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Töögruppi kuulusid: Pärnumaa Omavalitsuste Liit – Eeri Tammik, Andres Metsoja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus – Kadri Riitsaar, Imre Toodu Pärnu Maavalitsus – Liina Saar SA Pärnumaa Turism – Annely Kesküll, Margo Märtsoo Pärnu Linnavalitsus – Kaido Koppel Jalgrattaklubi Vänta Aga – Rein Lepik Miracon Grupp OÜ – Mihkel Meidla Advisio OÜ – Maiken Loog, Ragne Kasesalu 3 1.Hetkeolukorra analüüs 1.1 Asukoht ja ligipääs Pindalalt Eesti suurim Pärnu maakond kuulub koos Lääne, Hiiu ja Saare maakondadega Lääne- Eesti regiooni. Pärnu maakond asub Eesti edelaosas, poolkaares ümber Liivi lahe kirdenurga, kus sügavasse mandrisse lõikub Pärnu laht. Läänes piirneb maakond Liivi lahe ja selle osa - Pärnu lahega. Loodes on naabriks Lääne maakond, põhjas Rapla maakond, kirdes Järva maakond, idas Viljandi maakond ja lõunas Läti vabariik. Eesti suurima maakonna pindala on 4806,27 km² , sellest jääb saarte alla ligi 20 km². Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu kaugus suurematest keskustest mööda maanteed on (km): Tabel 1 . Kaugused Pärnust Tallinn 129 Sant -Peterburg 459 Tartu 183 Riia 189 Varssavi 895 Vilnius 490 Berliin 1475 Allikas: http://www.parnumaa.ee/ 1.2. Maastik ja loodus Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt asub Saarde vallas: Pati voor, 77 m üle merepinna. Suurim järv on ravimuda poolest tuntud Ermistu (4,8km²) Tõstamaa vallas. Pärnumaal on 177 saart ja laidu, millest kaks on asustatud: Kihnu - 16,37 km², 630 elanikku; Manija - 1,87 km², 44 elanikku. Rannad ja laiud on suhteliselt heas looduslikus seisundis, seda pärandit on oluline säilitada. Madal ja suhteliselt mageveeline Pärnu laht on mitmekesise elustikuga ja kalarikas. Rannajoone pikkus on 242km. Rannajoon on suhteliselt vähe liigendatud. Maakonda läbiv ja Pärnu linnas merre suubuv Pärnu jõgi on Eesti pikkuselt teine. Pärnu lahe rannik on kliima poolest Eesti soojemaid piirkondi. Soode pindala on ligikaudu 116 tuh ha e. ca 25 % maakonna pindalast ja 13% vabariigi soode pindalast. Suur osa soodest on kasutusele võetud turbatootmisaladena või on tugeva kuivenduse mõju all. Rannikul on säilinud väiksemaid madalsoid. Elustiku mitmekesisus on Pärnumaa üks suuremaid loodusväärtusi. Taimkonnast on valdav metsataimkond. Maakonnas on esindatud kõik metsakasvukohatüübid. Haruldasemad on loo- ja sürjametsad. Ranniku mereliivatasandike ja luiteahelike maasikul levivad valdavalt kõrge puhkemajandusliku väärtusega luite ja liivikutaimkond ja kõrvalkasutuspotentsiaaliga metsad. Metsad on veevarude ja soode kõrval Pärnumaa olulisim taastuv loodusvara ning selle mõistlik kasutamine on
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • 97 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    97 buss sõiduplaan & liini kaart 97 Vändra - Kaisma - Kõnnuveski Vaata Veebilehe Režiimis 97 buss liinil (Vändra - Kaisma - Kõnnuveski) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kõnnuveski: 12:00 (2) Linnamaa: 18:30 (3) Vändra: 7:00 - 19:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 97 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 97 buss saabub. Suund: Kõnnuveski 97 buss sõiduplaan 16 peatust Kõnnuveski marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:00 teisipäev 12:00 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 12:00 Allikõnnu neljapäev 12:00 Söörike reede 12:00 laupäev Ei sõida Vaki pühapäev Ei sõida Massu Aluste Viluvere 97 buss info Suund: Kõnnuveski Tootsi Tee Peatust: 16 Reisi kestus: 34 min Sohlu Liini kokkuvõte: Vändra, Allikõnnu, Söörike, Vaki, Massu, Aluste, Viluvere, Tootsi Tee, Sohlu, Kergu, Kergu Kool, Kaisma, Männimäe, Linnamaa, Kergu Kõnnumäe, Kõnnuveski Kergu Kool Kaisma Männimäe Linnamaa Kõnnumäe Kõnnuveski Suund: Linnamaa 97 buss sõiduplaan 16 peatust Linnamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 18:30 teisipäev 18:30 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 18:30 Kooli neljapäev 18:30 9 Kooli Tänav, Vändra reede 18:30 Vihtra Tee laupäev Ei sõida 6a Jaama Tänav, Vändra pühapäev Ei sõida Allikõnnu Söörike Vaki 97 buss info Suund: Linnamaa Massu Peatust: 16 Reisi kestus: 33 min Aluste Liini kokkuvõte: Vändra, Kooli, Vihtra Tee, Allikõnnu, Söörike, Vaki, Massu, Aluste, Viluvere, Tootsi Tee, Viluvere Sohlu, Kergu, Kergu Kool, Kaisma, Männimäe, Linnamaa Tootsi Tee Sohlu Kergu
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed.
    [Show full text]
  • Vändra Valla Vändra Piirkonna Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne (Eelnõu)
    Vändra Vallavalitsus VNDRA VALLA VNDRA PIIRKONNA LDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE (EELNÕU) EELNU Konsultant: Miracon Grupp O Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 55 642 043 [email protected] www.miracongrupp.ee Vändra- artu 2009-2010 VNDRA VALLA LDPLANEERINGU KSH ARUANNE Sisukord 1. SISSEJUHA US...........................................................................................................................4 2. KOKKUV E............................................................................................................................... 3. KESKKONNAMJU S RA EEGILISE HINDAMISE EESMRK JA ULA US .............0 3.1. LDPLANEERINGU ,OOSTAMISE EESM.R, .................................................................................7 3.2. ,ES,,ONNAM/0U STRATEEGILISE 1INDAMISE EESM.R, ...........................................................2 4. MJU A AVA ERRI OORIUMI LHILEVAADE......................................................12 4.1. ASEND 0A PAI,NEMINE..............................................................................................................12 4.2. LOODUSLI,UD OLUD.................................................................................................................12 4.3. SOTSIAAL3MA0ANDUSLI,UD OLUD............................................................................................13 4.4. TE1NILINE IN4RASTRU,TUUR ...................................................................................................14 .. LDPLANEERINGU SEO US ASJAKOHAS E S RA EEGILIS
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]