Nr 2 (23) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 28. veebruar 2020

RMSAD PÕHJA-PÄRNUMAA INIMESED, soovin teile ja teie lähedastele ilusat Avabariigi sünnipäeva Fred Jüssilt laenatud mõttega, mis kattuvad täielikult ka minu tunnetega: „Eesti on nagu kannel eestlaste käes. Olen aastakümneid sõrmitsenud ta keeli ja püüdnud kuulata ta helisid. Olen oma kodumaad väga usaldanud ja mul pole temas kunagi tulnud pettuda. Ta on mind kandnud selle sõna otseses ja kaudses tähenduses ja väga hoidnud. Jane Mets

Avaldati austust Vabadussõjas langenutele. EESTI RIIGI SÜNNIPÄEV ON MEIE KÕIGI PIDU Meie riigi kõige olulisem „maavara“ on meie inime- sed, nende haridus ja haritus, võimekus ja arukus. Meil ei ole naftat ega teisi rikkusi, seetõttu tuleb saada suureks oma vaimult ja kultuurilt. Eesti riigi loomisest möödus sada kaks aastat. Eesti riigi sünnipäev on meie kõigi pidu ja annab meile võimaluse anda ja saada sünnipäevakingitusi. Juba kolmandat aastat oleme teinud vallarah- vale riigi sünnipäevaks kingituse tasuta kontser- tide näol. Sel korral esinesid täissaalidele Vändras Liisi Koikson ja Joel Remmel, Tootsis perekond Laikrete pereansambel ja Pärnu-Jaagupi kirikus Rolf Roosalu koos Pent Järve ja Rain Rämmoliga. Lisaks suurepärastele kontsertidele tähistati sünni- 1. klassi laulukoor Pärnu-Jaagupi Põhikooli kontsert-aktusel. päeva ka koolides-lasteaedades. Pärnjõe ja Tootsi kooli külastas laulja Uku Suviste, lisaks armastatud laulja kontserdile pidas Pärnjõe kool ka oma sajan- Liisi Koikson Vändra dat sünnipäeva, Pärnu-Jaagupi Põhikoolis toimusid kultuurimaja traditsioonilised Oma Riigi sünnipäevaüritused. laval. Pidulikule vastuvõtule eelnes lipuheiskamine muuseumi õuel ja rongkäik vabadussõja ausamba juurde ning järgnes meeleolukas kontsert-aktus. Vändra raamatukogus esitleti Rein ja Silvi Aasa raamat-albumit Vändra ajaloost. Vabadussõja ausammastele Pärnu-Jaagupis ja Vändras asetasid mälestuskimbud valla ja kaitse- liidu esindajad, peeti kõnesid ja kõlasid aupaugud, Piret Aus. Vallavanem Jane Metsa kirikutes toimusid pidupäeva teenistused. foto Gunnar Teas Tootsi koolis toimuva kontserdi tegi eriliseks tunnustati Pärnu linna kooli vilistlane ja erivajadustega inimeste abistaja ning kultuurikorraldaja Piret Aus, kes vahetult Perekond Laikrete vapimärgiga pereansambel enne Tootsi jõudmist oli presidendilt vastu võtnud Pärnu Linnavolikogu otsustas anda linna vapimärgi nr 106 esines Punase Risti IV klassi teenetemärgi. Lillekimbu Põhja-Pärnumaa vallavanemale Jane Metsale aastatepik- Tootsi rahvale. ulatas Piretile endine klassijuhataja Jüri Mets. kuse aktiivse panuse eest Pärnu linna arengusse ja ühis- Vähemalt kord aastas, vabariigi aastapäeval, kondlikku ellu. 1989. aastal valiti Mets esimest korda Pärnu võiks igaüks endalt küsida: ,,Mis on tehtud ja mida linnavolikogu liikmeks. Pärast seda on ta kas linnavolikogu saaks veel teha Eesti heaks?“ Tegelikult võivad need liikmena või abilinnapeana kogu aeg Pärnu arengut kujun- teod ju olla üsna väikesed – olgu see ligimesest danud. Jane Mets on Lions Club Pärnu Koidula asutajaliige hoolimine, armastus lähedaste vastu või lihtsalt ja aastatel 2002-2003 selle president. Vapimärk anti vallavanemale üle 23. veebruaril Eesti korrektselt täidetud tööülesanded või õpitud Vabariigi 102. aastapäeva tähistamise kontsertaktusel õppetükid. Pärnu Kontserdimajas Pärnu linnavolikogu esimehe ja Tänan kõiki, kes aitasid sellel aastal riigi sün- Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu esimehe Andres nipäeva teha meeldejäävaks. Aitäh Sulle, esineja, Metsoja ja linnapea Romek Kosenkraniuse poolt. korraldaja, pealtvaataja ja lihtsalt hea inimene! Rolf Roosalu Palju õnne väärika tunnustuse puhul! Tarvi Tasane, Pärnu-Jaagupi kirikus. Põhja-Pärnumaa abivallavanem Vallavolikogu ja Vallavalitsus 2 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht VEEBRUAR 2020

Kokkuvõte veebruarikuu Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline volikogu istungist kohandamine“ taotlusvooru avamine Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19. veebruari 2020. a istung Põhja-Pärnumaa valla erivajadusega digitaalselt allkirjastatuna e-posti aad- kohandamine“ toetuse andmise tingi- toimus Pärnu-Jaagupi Rahvamajas. elanikul on võimalik taotleda toetust ressil [email protected] või esitada mused ja kord. oma eluruumi kohandamiseks (liiku- dokumendid oma piirkonna sotsiaal- • Võeti vastu Põhja-Pärnumaa valla 2020. aasta eelarve. Projekti osas saate informatsiooni oma vuse, personaalse hügieeni ja köögitoi- töötajale. • Kehtestati Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus. piirkonna sotsiaaltöötajalt: mingute parandamiseks). Taotluste esi- Toetuse määramisel arvestatakse • Kehtestati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu töökord. tamise tähtaeg on alates 2. märtsist kohanduse põhjendatust ning olulisust. Vändra piirkonnas Kersti Tilk • Kehtestati Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse töökord. kuni 31. märtsini 2020. Sotsiaalkomisjon koostab prioriteetsuse (tel 5340 4411), • Kehtestati Põhja-Pärnumaa finantsjuhtimise kord. Toetust maksab Põhja-Pärnumaa alusel toetuse saajate nimekirja. Tootsi piirkonnas Krista Lindmäe • Muudeti Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 14.12.2017 mää- Vallavalitsus Euroopa Regionaalarengu Toetuse kasutamise aeg on kuni 12 (tel 5376 1671), rust nr 5 „Volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu Fondi meetme raames saadud toetusest kuud taotluse rahuldamise otsusest. liikmetele, komisjonide esimeestele ja liikmetele tasu maksimaalselt 85% abikõlbulike kulude Mõjuval põhjusel võidakse vallavalit- Pärnu-Jaagupi piirkonnas Külli Reisel ja hüvituse maksmise kord". Muudatusega ei maksta tasu maksumusest ja 15% kohaliku omava- suse ja taotleja vahelises lepingus lep- (tel 5328 4626). volikogu komisjoni koosolekul virtuaalse või elektroonilise litsuse vahenditest. pida kokku pikemas tähtajas. Anneli Kaljur osalemise eest. Ühe kohanduse saaja jaoks antakse Toetuse eraldamise aluseks • Delegeeriti Vallavalitsusele kaubandustegevuse seadu- sotsiaalosakonna juhataja meetme tegevusest toetust üks kord. on Põhja-­Pärnumaa Vallavolikogu [email protected] ses sätestatud ülesanded ehk vajadusel tänava- ja turu- Taotlusi koos lisadokumentidega 16. mai 2018. a määrus Projekti kaubanduse korra ning müügipileti hinna; on võimalik esitada elektroonselt „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline • Muudeti Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.12.2018 mää- rust nr 63 „Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri".­ Muudatusega tehti kohustuslikuks vanapaberi kogumiseks vajaliku jäätmemahuti olemasolu ka 8 ja enama elektriküt- tega korteriga kinnistul, mis asub Pärnu-Jaagupis, Tootsis või Vändras. • Anti nõusolek riigihanke läbiviimiseks ja lubada Põh- Sotsiaalteenuste hinnad Põhja-Pärnumaal ja-Pärnumaa Vallavalitsusel korraldada hange 20-kohalise bussi liisimiseks kasutusrendi korras 60 kuuks Vändra kandi Põhja-Pärnumaa valla hallatavatest asutustest pakuvad üld- Sotsiaaltransporditeenuse hind on 0,20 eurot/km, kuid õpilaste veoks. hooldusteenust Vändra Alevi Hoolekandekeskus ja Tootsi mitte vähem kui 5 eurot kord. Vändra, Pärnu-Jaagupi ja • Nõustuti Anelema dolokivikarjääri maavara kaevan- Hooldekodu. Tavapäraselt vaadatakse teenuse hind igal aas- Tootsi alevi piires 2 eurot kord. Transporditeenuse kasuta- damise keskkonnaloa muutmise taotlusega. Muutmise tal üle ning alates 1. aprillist 2020. a on mõlemas asutuses misel mitme inimese poolt maakonnakeskustesse sõiduks tulemusena karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala ei üldhooldusteenuse hinnaks 750 eurot kuus. Isikule, kelle tasutakse teenuse maksumusest 50% teenuse kasutaja kohta. elukoht oli vähemalt kolm aastat enne teenusele asumist rah- suurene. Sotsiaalmajutuse hind on alates 1. märtsist 2020. a valla vastikuregistri andmetel Põhja-Pärnumaa vallas, on teenuse • Anti arvamus Aluste uuringuruumi geoloogilise uuringu elanikule 220 eurot kuus (suurema kõrvalabi ja juhenda- hind 660 eurot kuus. loa taotluse ja tehtava otsuse kohta. Nõustuti geoloogilise mise vajadusel 250 eurot kuus) ja isikule, kelle registrijärgne uuringu loa andmisega Aluste uuringuruumis, mis hõlmab Peale vallavalitsuse hallatavate asutuste pakuvad vallas üld- elukoht ei ole Põhja-Pärnumaa vallas, 320 eurot kuus. Sot- Aluste ja Pärnjõe külas asuvaid Lehistepõllu, Järve ja Peedi hooldusteenust veel MTÜ Halinga Turvakodu, SA Pärnu siaalmajutuse eest võetavat tasu võib erandkorras vähendada kinnistuid. Jaagupi Hoolduskodu (lisaks veel Kaelase Kodu) ja SA valla elanikele, kui teenuse taotleja ja tema ülalpidamisko- • Otsustati võõrandada kirjaliku enampakkumise korras Vändra Tervisekeskus. hustuslaste poolt teenuse rahastamisest ei piisa teenuse eest Jemima kinnistu alghinnaga 7000 eurot. Nimetatud hoo- tasumiseks. nestamata kinnistu kuulub Põhja-Pärnumaa vallale pindalaga Koduteenuse ja sotsiaaltransporditeenuse hinnad on alates 2,37 ha, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa. 2018. a samad: 2019. a lisandus Tootsi piirkonda pesupesemise teenus mak- • Otsustati võõrandada Töökoja kinnistu kirjaliku enam- Koduteenuse pakett nr 1 (hooldustöötaja külastab inimest sumusega 2 eurot masinatäis. Teenust on võimalus kasutada pakkumise korras alghinnaga 6000 eurot. Nimetatud kord nädalas) 23 eurot kuus, Tootsi Hooldekodus teisipäeviti ja neljapäeviti kl 10.00-12.00. 2 kinnistu kuulub Põhja-Pärnumaa vallale pindalaga 8693 m , koduteenuse pakett nr 2 (hooldustöötaja külastab inimest sihtotstarbega 100% tootmismaa. Anneli Kaljur 2 korda nädalas) 30 eurot kuus, sotsiaalosakonna juhataja Ülle Vapper Volikogu esimees koduteenuse pakett nr 3 (hooldustöötaja külastab inimest [email protected] e-mail: [email protected] 3 korda nädalas) 36 eurot kuus ja toiduainete ning ravimitega varustamise ühe korra hind 3 eurot. Videosalvestusi istungitest on võimalik vaadata valla kodulehelt aadressil: www.pparnumaa.ee

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse majandusosakond korraldab kirjaliku Toetuste taotlemine hajaasustuse programmi abil enampakkumise alljärgnevate Alates 17. veebruarist kuni 17. aprillini 2020 võetakse Toetuse taotlemiseks tuleb vallavalitsusele esitada järgmised kinnistute müügiks vastu taotlusi hajaasustuse programmi abil majapidamiste dokumendid: veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede 1) vormikohane taotlus; Töökoja kinnistu, asukohaga Võidula küla, Põhja-Pärnu- ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevuste maa vald, alghinnaga 6000 eurot; Kinnistu katastritunnus 2) vormikohane projekti tegevuste kirjeldus vastavalt projekti 2 kaasfinantseerimiseks. 63801:001:0157, registriosa nr 15218450, pindala 8693,0 m , valdkonnale; sihtotstarve 100% tootmismaa. Programmi raames saab toetuse taotlejaks olla füüsiline isik 3) vormikohane projekti eelarve; Jemima kinnistu, asukohaga Võidula küla, Põhja-Pärnu- kelle alaline elukoht (ka rahvastikuregistri andmetel) on kat- maa vald, alghinnaga 7000 eurot. Kinnistu katastritunnus kematult alates 01.01.2020 kuni toetuslepingu sõlmimiseni 4) allkirjastatud oma- või kaasfinantseerimist tõendav garan- 93002:003:0285, registriosa nr 574006, pindala 2,37 ha, siht- nimetatud piirkonnas asuv majapidamine, millega seotud tiikiri vabas vormis; otstarve 100% maatulundusmaa. projektile toetust taotletakse. Taotlejal ei tohi olla riiklike või kohalike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, 5) kaks võrreldavat hinnapakkumist vastavat õigust omava Enampakkumisel osalemiseks esitada pakkumine paberkandjal kui see on ajatatud. ettevõtja poolt; kinnises ümbrikus hiljemalt 19. märts 2020 kella 15.00-ks. 6) kui projekti tegevus läbib mitut kinnistut, siis on vajalik Ümbrikule märkida sõnad “ENAMPAKKUMINE, MITTE Toetuse andmise aluseks on põhjendatud ja projekti eesmär- AVADA ENNE 19.03.2020 kell 15.10” kide saavutamist tagav eelarve. Projekti eelarves sisalduvad esitada ka notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks; Pakkumises esitatakse vabas vormis sooviavaldus enampakku- tegevused peavad tagama taotleja majapidamises nõueteko- 7) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee misel osalemiseks, milles märgitakse pakkuja nimi, isikukood ja hase joogivee kättesaadavuse, elamus tekkiva reovee nõue- kvaliteeti tõendav analüüs, mida peab vajalikuks Terviseamet, elukoht, telefoninumber ja e-posti aadress (juriidilise isiku puhul tekohast kanaliseerimist tagava süsteemi, aastaringselt ligi- kui projekti eesmärgiks on joogivee kvaliteedi parandamine; juriidilise isiku nimi, registrikood, kontaktandmed ja asukoht) pääsetava juurdepääsutee või leibkonna vajadustele vastava ning ostetava kinnistu nimi ja avaldaja poolt pakutav ostuhind. autonoomse elektrisüsteemi olemasolu. 8) kanalisatsioonisüsteemide ehitamise/uuendamisega on vallast esmalt vajalik taotleda projekteerimistingimused, Pakkumine esitada Põhja-Pärnumaa vallamajja aadressil Pär- Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peavad nu-Paide mnt 2, 87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, millega kaasneb ka riigilõiv. Pärnumaa. kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest. Oma- ja kaasfinantseeringut tuleb kinnitada garan- Pakkumised avatakse vallamaja saalis 19.03.2020 kell 15.10. tiikirjaga. Toetus moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest Pakutavate kinnistute kohta saab informatsiooni tel 5056343. Rohkem infot ja dokumendivormid on leitavad Põhja- kuludest. Projekti oma- ja kaasfinantseeringu hulka arvatakse Pärnumaa vallavalitsuse kodulehel: Kinnistutega on võimalik soovijatel kohapeal tutvuda ning see vaid toetuse saaja ja kaastaotleja tehtavad tõendatud rahalised ei eelda eelnevat kokkulepet enampakkumise korraldajaga. www.pparnumaa.ee/keskkond/hajaasustusprogramm abikõlblikud kulud. Kinnistu müüakse isikule, kes on pakkunud alghinnast alates Infot saab ka vallamajast ja telefonidelt 4434049; 51995337 kõrgeima hinna, ja müügileping sõlmitakse notaris üksnes Maksimaalne toetus programmist ühele majapidamisele on ning e-posti aadressilt: [email protected] selle isikuga, kes on esitanud pakkumuse (ostja). Notaritasud 6500.00 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse maksab ostja. ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse Keskkonnaspetsialist summa. Kersti Tammiksaar VEEBRUAR 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 3

Teade keskkonnamõju REIN ja SILVI AAS hindamise programmi panid kokku tagasivaate avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Vändrale ja vändralastele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teatab Vaatamata õues möllanud korralikule veebruaritormile kogunes Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna Vändra raamatukogu kaminasaali arvukalt ajaloohuvilisi, et osa piir – Tootsi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise saada järjekordse kohalikku ajalugu talletava trükise esitlusest. (KMH) programmi avalikust väljapanekust ja avaliku aru- Vändralane Rein Aas on oma kodukandi minevikusündmusi, telu toimumisest. fotohetki ja inimesi jäädvustanud kolme raamatusse. Viimase, TTJA algatas 29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-002 120 lk suureformaadilise fotoalbumi „Vändra” („Tagasivaade kaheksale Eesti Rail Baltica raudteelõigule ehitusprojekti Vändrale ja vändralastele”) kaasautoriks on abikaasa Silvi keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamised Aas. viiakse läbi ehitusprojektide koostamise käigus ning kesk- ,,2018. a jõudis minuni suur kastitäis nõukogudeaeg- konnamõju hindamise eesmärk on minimeerida raudtee seid fotosid (1970-1980), mis olid tehtud harrastusfo- rajamise ja kasutamise mõju keskkonnale. tograaf Tiit Pihelgase poolt. Leidsin, et see etapp Vändra Rail Balticu „Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi“ KMH ajaloos tuleb tallele panna. Sama aasta septembris alustasin käsitleb kiire raudtee rajamist ja kasutamist Pärnu maa- albumi ümbriskaante ja vahelehtede tegemisega, sest pilte oli konna põhjaosas 16 km pikkusel lõigul Rapla ja Pärnu maa- kogunenud väga palju. 2019. a jaanuaris hakkasime abikaasaga konna piirist Tootsini. Raudteelõik kulgeb Põhja-Pärnumaa juba fotosid ritta seadma ja nendele tekste trükkima. 1. maiks vallas Rapla ja Pärnu maakonna piirist lõuna suunas Taa- oli album koos ja otsustasime selle pühendada Vändra esma- rikõnnu looduskaitseala ja Kergu looduskaitseala vahelt. mainimise 505. aastapäevale,“ räägib Rein Aas. ,,Meie Hinnatava lõigu lõunapiiriks on koht, kus kavandatav raudteetrass jõuab Tallinn–Lelle–Pärnu raudteekoridorini. kandi suurkujud said raamatusse Johhannes Juhan- soo eksliibristel ja Jaan Jenseni sõbralikel sar- Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna židel. Kajastatud on Vändra rajooni ajal piir – Tootsi“ ehitusprojekti KMH programmiga saab tut- tõusuteel olnud isetegevus, lau- vuda avaliku väljapaneku jooksul 10.02-03.03.2020 elekt- lupeod, karnevalid, laadad, rooniliselt TTJA dokumendiregistris www.ttja.ee, doku- tublid töömehed ja nende mendi viit nr 16-6/19-2972-020. Rail Balticu eelprojektiga seotud dokumendid on kättesaadavad TTJA kodulehel. lood. Fotodel elustuvad unustusehõlma vajunud või juba hävi- Silvi ja Rein Aas raamatu esitlusel. Rein hoiab käes nud koolimajad, milledest enamuses õppis kunagi ligi 100 õpilast: oma varem ilmunud raamatuid, ,,vastsündinu“ on laual KMH OSAPOOLED: Võiera, Aesoo, Võidula, Pumbioja, Kadaka, Viluvere, Andersaru jne. auväärsel kohal ja piiratud kohalike vöökirjadega. Otsustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kon- Leian, et foto jäädvustab ajalugu kõige täpsemalt. Kui saime taktisik Liina Roosimägi, e-post: [email protected], teada aastaarvud ja pildil olevate isikute nimed, võis tulemusega tel: 6672004. juba rahule jääda.“ Esitlusel oli vaatamiseks-sirvimiseks enne trükise Arendaja: RB Rail AS Eesti filiaal, registrikood14168654, koostamist käsitööna kokku pandud album – Reinu metallehis- Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 16, tööna sepistatud pealkirja ja kaantega. 10142; e-post [email protected]; kontaktisik Roland Rein Aasal on 2014. a ilmunud raamat „Kaansoo kultuuri- ja Müür, e-post: [email protected]. koolielu” ja 2018. a „Minu Raja küla”, mis on pühendatud Eesti Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna Vabariigi 100ndale sünnipäevale. piir – Tootsi“ ehitusprojekti KMH programmi kohta oma Esitlusel rääkisid Rein ja Silvi Aas raamatu sünniloost – huvist ettepanekud, vastuväited ja küsimused palume esitada kodukoha ajaloo ja oma juurte vastu. Mõlemad on ühendanud selle kirjalikult TTJA-le hiljemalt 3. märtsiks 2020 elektrooniliselt taieste kujundamisel teise ühise hobiga – kunsti ja käsitööga. Kogu e-post aadressile [email protected] või paberkandjal aadressile trükise sünnilugu ja Rein Aasa tegevused on kirjas ka vastilmunud Endla 10a, Tallinn 10142. raamatus. Vändralastele on seal äratundmis- ja avastamisrõõmu, Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna minevikusündmuste elustumist, aastatetaguse olustiku täpset kajas- piir – Tootsi“ ehitusprojekti KMH programmi avalik aru- tamist läbi fotokaamera objektiivi. Albumit on võimalik osta Vändra telu toimub 16. märtsil 2020 algusega kell 16.00 Vändra raamatukogus hinnaga 50 eurot. Kultuurimajas (Pärnu-Paide mnt. 2, Vändra alev, 87701, Õie Kuusk Pärnumaa).

Valla keskkonnaspetsialistina töötab Kersti Tammiksaar Põhja-Pärnumaa valla keskkonna­ tallu ja elame seal tänaseni. Töötasin oli Leesikate tantsurühmaga viimasel spetsialisti ametikohale välja kuu- Suurejõe kolhoosi pearaamatupidaja tantsupeol ja segakooriga laulupeol. lutatud konkursil kandideeris 14 asetäitjana kuni majandite reorgani- Korra tantsis oma rühmaga ka Kurgja inimest. Nende hulgast osutus vali- seerimiseni. 1993. aastal läksin tööle talupäeval. Õnneks saab tänapäeval tuks Kersti Tammiksaar, kes töötab Kurgja Talumuuseumisse, alusta- ajateenimise ajal ka tantsimas käia. uuel ametikohal alates 3. veebruarist. sin pearaamatupidajana, lõpetasin Nii osales ta äsja oma rühmaga Saare- Keskkonnaspetsialisti töö põhiees- peaspetsialistina – põhitööks kogu maal Anna Raudkatsi võistutantsimi- märk on tagada vallas jäätme- ja kesk- finantsmajandus. Seoses Tori Hobu- sel ja võitsid Grand Prix. Sügisel plaa- konnajärelevalvealaste õigusaktidega sekasvanduse, Ülenurme Põllumajan- nib ta minna Inglismaale kõrgkooli pandud kohustuste täitmine. dusmuuseumi ja Kurgja muuseumi ja õppida seal lennundusinseneriks.“ Tööülesannete hulka kuuluvas ühinemisega sooviti sellest aastast Hobide kohta räägib Kersti, et arvukas teemaderingis on kogu jäät- muuta ka strutuuri ja uues struktuu- teeb talviti natukene käsitööd, kuid mekäitlusalane tegevus, geoloogilise ris enam minu ametikohta ei olnud. kevadest sügiseni kulub aeg aiale uuringuloa ja maavarade kaevandus- Ei jäänud koondamist ootama, kan- ja põllule. ,,Kogu vajaliku köögi- ja loa menetlemine, vee-erikasutuseks dideerisin igaks juhuks varem uuele aiavilja kasvatame ise. Mul on suur ja puurkaevude rajamiseks taotluste tööle ja õnnestuski. Kurgjal tuli kasvuhoone, sealt tulevad toma- kooskõlastamine, ehitustegevusega tegeleda lisaks põhitööle aeg-ajalt ka tid-kurgid ja viinamarjad. Abikaasa seonduvate keskkonnaalaste koos- kõige muuga, nii taime- kui looma- Agu tegeleb mesindusega. Elame kõlastuste andmine, koerte, kasside kasvatusega, ürituste korraldamisega suurte metsade keskel, lähim naaber ja muude loomade pidamise alaste ja riigihangete läbiviimisega.“ on kolme kilomeetri kaugusel. Nii õigusaktide täitmise kontrollimine Õigustatult uhke on Kersti poeg me seal kahekesi toimetame. Hea on (sh koostöö loomapidajatega ja Pärnu Näiteks selleks, et saaksime aidata – Paadremaa algkool ja Vatla 8-kl Aleksi üle, kes lõpetas Vändra Güm- õhtul koju minna, kui tuli aknas, tuba kodutute loomade varjupaigaga), inimestel oma kaotsi läinud lem- Kool – on juba mitmeid aastaid koo- naasiumis 9. klassi ja läks õppima soe ja vahel ka söök laual ootamas.“ hulkuvate loomade peremeeste väl- mikloomi üles leida, on palve, et iga lide nimekirjast kustutatud. Tallinna Prantsuse Lütseumi. ,,Esi- Keskkonnaspetsialisti Kersti jaselgitamine, tiheasustatud aladel koera kaelarihmal oleks omaniku Pärast Jäneda Sovhoostehnikumis mesel koolipäeval koju tulles tsiteeris Tammiksaare põhitöökoht asub val- raielubade väljastamine, hajaasustuse telefoninumber. See oleks lihtsaim agronoomiaeriala lõpetamist suunati toonast koolijuhti Lauri Leesit: ,,Siin lamajas Vändras, kuid neljapäeviti kell programmi koordineerimine jne. viis peremeest välja selgitada ja nii Tammiksaar Pärnjõe sovhoosi trakto- ei anta head haridust, siin antakse 9-12 võtab ta vastu Pärnu-Jaagupi hal- ,,Algus on päris keeruline ja satuks vähem loomi varjupaika, kahju ristide brigadiriks. Samal ajal asus ta võimalus seda omandada.“ Mõistis, duskeskuses. Keskkonna­spetsialisti õppida veel hästi palju. Loodan heade on neid sinna saata.“ õppima EPA-s kaugõppes agronoo- et peab ka vaeva nägema ja eelmisel telefoni number on 443 4049 ja kolleegide abile, et järje peale saada,“ Kersti Tammiksaare lapse- miat. ,,Neli aastat olin Pärnjõel, siis suvel lõpetas Lütseumi neljade-vii- e-post kersti.tammiksaar@pparnu- tõdeb Tammiksaar. ,,Oluline on hea põlvemaa on Läänemaal Mõtsu kolisime koos abikaasaga Kurg­ja met- tega. Praegu teenib kaitseväes sidepa- maa.ee. koostöö kõikide valla elanikega. külas. Tema esimesed kodukoolid sade vahele Tagasaare külla Kiviaru taljonis aega. Ega ta ainult õpi, Aleks Õie Kuusk 4 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht VEEBRUAR 2020

Lühiülevaade Põhja-Pärnumaa valla 2019. aasta eelarvest

Põhja-Pärnumaa vald moodustus Halinga valla, Tootsi valla, Põhitegevuse kulud majandusliku sisu alusel valdkonniti 2020. aastal Vändra alevi ja Vändra valla ühinemisel 21. oktoobril 2017 võrreldes 2019. aasta eelarve täitmisega (tuhat eurot) ning esimene eelarveaasta algas 1. jaanuaril 2018. Vallas on 8 000 20% kolm halduskeskust, mis asuvad Vändras, Pärnu-Jaagupis ja Tootsis. Haldusterritooriumi suurus on 1010,1 km2, rahva arv 7 000 15,2% 15% 2020. aasta algul oli 8230. 6 000

5 000 18.09.2019 määrusega nr 18 võeti miljonit eurot. Kasv võrreldes lõppe- 8,8% 8,2% 10% vastu Põhja-Pärnumaa valla arengu- nud aastaga on 3%. 4 000 antavad toetused kava aastani 2030 koos eelarvestra- 5,1% 5,0% • Saadud toetused moodustavad personalikulud teegiaga aastateks 2020-2023, mis on 5% eelarvest 33,7% ehk 4,54 miljonit 3 000 aluseks 2020. aasta eelarve koostami- eurot. Sellest olulise osa moodusta- majandamiskulud sel (www.pparnumaa.ee/juhtimine/ vad tasandus- ja toetusfond, kokku 2 000 muutus arengukavad). 2020. aasta eelarve 4,33 miljonit eurot. Saadavate toe- 0% võeti vastu 19.02.2020 (www.pparnu­ tuste summa kokku väheneb võr- 1 000 -3,3% maa.ee/juhtimine/eelarve-ja-majan- reldes 2019. aastaga 0,07%, so 28 dusaasta-aruanded). tuhat eurot (tasandus-ja toetusfondi 0 -5% 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 summa suureneb 0,37 miljonit eurot, 2020. AASTA OLULISEMAD ühinemistoetust 0,3 miljonit eurot Haridus Sotsiaalne Üldised Vaba aeg, Majandus Muud kaitse valitsussektori kultuur, TEGEVUSED ON enam ei maksta). teenused religioon JÄRGMISED: • Muud tulud (maamaks, maavarade •Elukeskkonna säilitamine ja kaevandamise tasu jms) moodusta- majandamiskulud 2019. aasta tase- INVESTEERIMISTEGEVUS • Valla teedele mustkatte paigalda- parendamine. vad eelarve tuludest 3,84% ehk 0,52 miljonit eurot. mele. 2019. aastal oli reservfond Investeerimistegevuse 2020. aasta eel- mine ja hooldamine 0,13 miljonit Elanikele kvaliteetse joogivee taga- planeeritud 125 tuhat eurot, millest arves on 1,90 miljonit eurot ja see on eurot, mine ja heitvee ära juhtimine valla kasutati 42 tuhat eurot. 1,37 miljonit suurem kui 2019. aasta • Pärnu-Jaagupis Kooli tn 2 hoone erinevates piirkondades. Valla PÕHITEGEVUSE KULUD •Vaba aeg, kultuur, religioon eel- täitmine. (halduskeskus, raamatukogu, noor- vee-ettevõte AS Mako on saanud 2020. aasta eelarves on planeeritud arve on 1,25 miljonit eurot ehk 9,7% Investeeringud koosnevad põhi- tekeskus) renoveerimine 0,1 miljonit SA Keskkonnainvesteeringute Kesku- põhitegevuse kulud 12,87 miljonit põhitegevuse kuludest. Suurenemine vara soetusest ja põhivara soetuseks eurot. selt (KIK) rahastamisotsuse Vändra eurot. See on 0,73 miljonit eurot võrreldes 2019. aastaga 5%. Tegevus- antavast sihtfinantseerimisest, kokku alevi vee- ja kanalisatsioonitrasside ehk 6% enam kui 2019. aasta eelarve 2,3 miljonit eurot. Haridustegevuse toetusi spordiklubidele ja kolmandale Põhivara soetuseks saadav sihtfinant- rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks täitmine. Personalikulud suurenevad objektidele on planeeritud 1,42, sektorile on suurendatud 30 tuhande seerimine on 0,42 miljonit eurot, sh (Allikõnnu, Rätsepa, Kalmaru küla) 0,52, majandamiskulud jäävad samale majanduse ja keskkonnakaitsele 0,58 euro võrra. Vändra Lasteaiale 0,21 ja Vändra alevi 1,29 miljoni euro ulatuses (tööde tasemele, toetused, liikmemaksud ja ja kultuuriobjektidele 0,13 miljonit • Majandustegevuse eelarve on 0,44 tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks kogumaksumus 1,59 miljonit eurot). reservfondi kasv on 0,21 miljonit eurot. Ülejäänud valdkondadele miljonit eurot, ehk 3,4% põhitegevuse 0,21 miljonit eurot. Koos vee-ettevõtjaga on ettevalmis- eurot. investeeringuteks (sotsiaalne kaitse, kuludest. Eelarvesse on planeeritud Vändra Lasteaia ja Vändra Güm- tamisel mitmete (Pärnjõe, Suurejõe) Põhitegevuse kulud jaotuvad üldised valitsussektori teenused) on 100 tuhat eurot valla üldplaneeringu naasiumi ning veemajanduse rekonst- heitveetöötlusjaamade kaasajasta- kaheksa valdkonna vahel, mis oma- 0,17 miljonit eurot. koostamiseks ja keskkonnamõju stra- rueerimise projektide kaasfinantsee- mise projektid. korda jagunevad majandusliku sisu Põhivara soetuse eelarve on 2,2 teegiliseks hindamiseks. 24 tuhat rimiseks on eelarvesse planeeritud alusel kaheks: majandamis- ja per- miljonit eurot. Suuremad investee- • Haridus- ja kultuuriasutuste opti- eurot on kasutusest välja langenud laenu võtmine 1,0 miljonit eurot. sonalikulud. Majandamiskulude ringuobjektid on meerimine ja kaasajastamine. hoonete lammutamiseks KredExi koosseisus on ka antavad toetused • Vändra Lasteaed 0,93 miljonit Suuremad investeeringud haridus­ ja muud tegevuskulud. toetuse kaasabil (projekt „Kaisma asutustes on KIK-i kaasabil projekt koleehitiste lammutamine“). eurot, sh projekt „Lasteaia hoones FINANTSSEIS • Hariduse kulud moodustavad energiatõhususe ja taastuvenergia „Vändra Lasteaia hoones energiatõ- • Ülejäänud põhitegevuse kuludest Omafinantseerimise võime ehk põhi- põhitegevuse kuludest 55,9% ehk kasutuse edendamine“ 0,9 miljonit hususe ja taastuvenergia kasutuse läheb 0,47 miljonit eurot, s.o 3,6% tegevuse tulude ja kulude vahe 2020. 7,19 miljonit eurot. Suurenemine eurot; edendamine“, Vändra Gümnaasiumi keskkonnakaitse (0,19 miljonit aasta eelarves on 0,59 miljonit eurot, hoone renoveerimise alustamine, võrreldes lõppenud aastaga on 5%. • Vändra Gümnaasium 0,32 miljonit Majandamiskuludeks on planee- eurot), elamu- ja kommunaal­ s.o 4,38% põhitegevuse tuludest. tagades seal kaasaegsed tingimused majanduse (0,27 miljonit eurot) eurot (sh muusikakooli jaoks ruu- Netovõlakoormus (laenukohus- ka Vändra Muusikakoolile ja Pärnu-­ ritud 1,85 miljonit eurot, samal tase- mide projekteerimiseks õpilaskodu mel eelmise aasta täitmisega. ja tervishoiukuludeks (10 tuhat tused miinus likviidsed varad) on Jaagupi Põhikooli B-korpusesse ruu- eurot). Võrreldes lõppenud aastaga majja, täna kooli õppetööks kasuta- eelarveaasta lõpuks 4,11 miljonit mide kohandamine Pärnu-Jaagupi Personalikulud on 5,34 miljonit tavate ruumide õpilaskodu majast eurot. Kasv võrreldes 2019. aastaga on kulud samas mahus. eurot ehk 30,5% põhitegevuse tulu- Muusikakoolile. ümberpaigutamine ja uue sissekäigu dest. Vaba netovõlakoormus on 3,97 on 7% ehk 0,36 miljonit eurot. Üld- 2020. aasta eelarves on personaliku- ehitamine), miljonit eurot. hariduskoolide õpetajate töötasu lud 7,83 miljonit (60,8%), majan- • Valla hoolekandeasutuste kaas- • Pärnu-Jaagupi Põhikooli B korpu- Likviidsete varade maht on 0,36 alammäär tõuseb 1250 eurolt 1315 damiskulud 4,18 miljonit (32,5%), ajastamine ja arendamine vastavalt sesse muusikakooli jaoks ruumide miljonit eurot, mis on 2,66% põhite- eurole. Lasteaia õpetajate töötasu toetused (sh sotsiaaltoetused, tege- nõudlusele. kohandamine 0,16 miljonit eurot, gevuse tuludest. tõus on 1125 eurolt 1184 eurole vustoetused, liikmemaksud) 0,73 Erinevate sotsiaalteenuste suuren- Kaie Rätsepp, (90% kooliõpetaja töötasust), magist- miljonit (6,6%) ning reservfond 0,1 • Vändra Alevi tänavavalgustuse damine, kliendile sobivaima teenuse finantsjuht. rikraadiga lasteaiaõpetajate töötasu (1%) miljonit eurot eelarve põhite- taristu rekonstrueerimine 0,30 mil- kujundamine ja pakkumine ning on võrdsustatud kooliõpetaja tööta- gevuse kuludest. jonit eurot, personali koolitamine. 2019. aastal suga. Analoogselt lasteaiaõpetajatega alustati koostöös Tallinna Tervishoiu tasustatakse ka valla muusikakoolide Kõrgkooliga töökohapõhist õpet, õpetajaid. liitutud on sotsiaaltranspordi aren- damise pilootprojektiga. Toetatakse • Sotsiaalse kaitse eelarve moodus- 1800 erivajadustega inimeste eluruumide tab 15,9% ehk 2,04 miljonit eurot kohandamist ja kodude tuleohutuks põhitegevuse kuludest. Kasv võrrel- 1600 des 2019. aastaga on 14,4%. Aasta- muutmist. 1400 vahetusel lõppesid Vändra Alevi Sot- 1200 PÕHITEGEVUSE TULUD siaalmaja poolt renditud Uus tn 17 hoone remonttööd, mis võimaldab 1000 2020. aasta eelarves on planeeritud suurendada Sotsiaalkindlustusameti 800 põhitegevuse tulud 13,46 miljonit poolt rahastatavate erihoolekandetee- eurot. See on 0,27 miljonit eurot ehk nuste mahtu. Eelarvesse on planeeri- 600 2,1% enam, kui 2019. aasta täitmine. oma- või võõrvahendid tud vahendid projektidele „Puuetega 400 toetus Põhitegevuse tulud moodustuvad inimeste eluruumide kohandamine“, 200 maksutuludest, kaupade ja teenuste „Imelised aastad“ ja „500 kodu tuleo- 2019 müügitulust, saadavatest toetustest ja hutuks“. Remonditakse valla sotsiaal- 0 muudest tegevuskuludest. kortereid. • Eelarve tuludest 49% ehk 6,59 mil- • Üldised valitsussektori teenu- jonit eurot moodustab tulumaks. Võr- sed moodustavad 11,5% põhitege- reldes 2019. aasta täitmisega on kasv vuse kuludest, eelarve suurus on prognoositud 4%. 1,48 miljonit eurot. Siin hulgas on • Kaupade ja teenuste müügist kogu- reserv­fond 130 tuhat eurot. Reserv- takse eelarvesse 13,5%, mis on 1,81 fondi vahendeid arvestamata jäävad VEEBRUAR 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 5

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA 2019. AASTA ARVUDES Elanikud Teed 7-19aastaste noorte arv 984. Koo- 31. detsembri 2019 seisuga on vallas Teede korrashoiuks oli 2019. aasta lide huviringides osales 540 last. elanikke 8230, sh mehi 4030 ja naisi vallaeelarves 360 000 eurot (suvi- Noore õpetaja (kuni 28 aastane 4200. hoole, talihoole ja investeeringud), k.a.) igakuist 300 eurost toetust sellest ehitati uusi tolmuvabu katteid maksti kahele õpetajale. 1,9 km, rekonstrueeriti olemasolevaid Vallavanema vastuvõtule kutsuti tolmuvabu katteid 1,8 km (sisuliselt 42 tublit õppurit koos vanematega. uued katted); tehti korduspindamisi olemasolevatele katetele 2,2 km; ehi- Sotsiaal Osutati koduteenust 71 inimesele, tati uus valgustus Soo tn, et tagada Haridus ohutum juurdepääs uuele Pärnu-Jaa- summas orienteeruvalt 40 000 Lasteaedades käib (seisuga jaanuar gupi tee bussipeatusele Tallinn-Pärnu eurot; tugiisikuteenust osutati 19 2020) kokku 367 last. Pärnu-Jaagupi maanteel 250 m; kruusateedele veeti inimesele (eelarve kulu 7385 eurot); Lasteaias Pesamuna töötab seitse kulumiskihi uuendamiseks kruusa sotsiaaltransporditeenust osutati 247 rühma 118 lapsega. Vändra Lasteaia 5120 t; teostati teedele tolmutõrjet inimesele (53 000 eurot); võlanõus- kahe maja üheksas rühmas on kokku 14,6 km; ehitati uus bussiootekoda tamise teenust osutati 23 inimesele, 141 last, Tootsi lasteaia kahes rühmas Viluveresse; remonditi olemasolevaid (ca 6000 eurot); asendus- ja järelhool- 36 last, Pärnjõe lasteaia liitrühmas bussiootekodasid (Suurejõe, Kaansoo, dusteenust osutati 5 inimesele, kulu Vändra Alevi Sotsiaalmaja on 13 last, Libatse lasteaias on avatud Lembitu ja Mõisaküla); korrastati sil- orienteeruvalt 60 000 eurot. teostanud investeeringuid erihoole- liitrühm 14 lapsega. Vahenurme las- dade peale/maha sõite ja piirdeid 2 Lisaks eeltoodule on osutatud kandeteenuse kohtade (intervalltee- teaias töötab samuti liitrühm, kus käib silda (Võidula ja Vanatoa). või korraldatud üldhooldusteenust, nuse) suurendamiseks 55 423 euro 14 last, Vihtra lasteaia ühes liitrühmas eluaseme teenust, psühholoogilist ulatuses, millest Sotsiaalministeeriumi 20 last ja Kergu lasteaia liitrühmas 11 nõustamist jms. poolne toetus oli 20 485 eurot. Kultuur last. Vabaühenduste poolt esitati 48 toe- Sotsiaaltoetusi maksti järgmistes Mitmed projektid jätkuvad ka tuse taotlust ning 46 neist toetati. suurustes: sünnitoetus 31 200 eurot; 2020. a, näiteks ,,Imelised aastad“, Eelmisel aastal sündis Põhja- Soomusrongi Wabadus käis Tootsi matusetoetus 32 000 eurot; I klassi Puuetega inimeste eluruumide Pärnu­maa vallas 84 last, neist poisse jaamas külastamas 638 ja maal ela- astuja toetus 8600 eurot; hoolda- kohandamine jms. 50 ja tüdrukuid 34, suri 128 inimest, mise päeval Pärnu-Jaagupis osales jatoetus täisealisele isikule 45 148 saabus 278 inimest, lahkus 288 ini- 500 inimest. eurot; hooldajatoetus puudega lapse mest, vallasiseselt vahetas elukohta Riigihanked hooldajale 10 804 eurot; sissetulekust Läbi viidi 16 riigihanget ja 12 väike- 214 inimest. sõltuv sotsiaaltoetus erinevate majan- hanget. Välismaalt tuli valda elama 15 duslike raskuste puhul orienteeruvalt inimest ja vallast lahkus välismaale 38 000 eurot. elama 14 inimest. Keskkond Hajaasustuse programmi raames Valitsus ja volikogu eraldasid riik ja Põhja-Pärnumaa vald (valla osa 35 119 eurot) taotlejatele Valitsus pidas 52 istungit ning võttis kokku 70 238 eurot. Rahuldati 20 vastu 435 korraldust ja 20 määrust. projektitaotlust, neist 9 puurkaevu, Sotsiaalvaldkonna ametnikud 6 kanalisatsioonisüsteemi, 3 veesüs- tegid kokku 927 otsust toetuste või Valla kaheksas üldhariduskoolis teemi ja 1 juurdepääsutee rajamiseks teenuste määramiseks, haridus- ja kul- õpib (jaanuar 2020) kokku 701 õpi- ning 1 septiku ja imbväljaku paigal- tuuriosakond võttis vastu 15 otsust, last. Vändra Gümnaasiumis 282 õpi- damiseks. majandusosakond andis välja 32 last, sealhulgas gümnaasiumiosas 39, raieluba ja 10 kaeveluba, 83 korral- 27. laulu- ja 20. tantsupeol „Minu Pärnu-Jaagupi Põhikoolis 217 õpilast, datud jäätmeveoga mitteliitunuks Varia arm“ osales 25 kollektiivi 337 laulja, Juurikaru Põhikoolis 63, Pärnjõe Koo- Vallavalitsuse töötajate keskmine lugemise otsust ja 28 puuraugu tantsija ja pillimängijaga. lis 42, Tootsi Lasteaed-põhikoolis 58, vanus on 48,11, kõige noorem on 23 kooskõlastust. Kantselei andis välja Rahvamajad korraldasid 434 üri- Kergu Lasteaed-algkoolis, kus õpe ja kõige vanem on 67. 14 avaliku ürituse luba. tust, 17 taidlusringi tööst võttis osa toimub I ja II kooliastmes 22 õpilast, Volikogu istungid toimusid kaks 418 täiskasvanut. Libatse Lasteaed-algkoolis, kus õpe korda Pärnu-Jaagupis, üks kord Suu- Kaasava eelarve vahenditest pai- toimub I ja II kooliastme IV klassis 6 rejõel, Pärnjõel, Kaisma külas ja kuus galdati Vändra parki mänguatrakt- ja Vahenurme Lasteaed-algkoolis, korda Vändras vallamajas. sioon, mille maksumus oli 10 000 kus õpe toimub I kooliastmel ja II Vallavolikogu eelarvekomisjon, eurot. kooliastme IV klassis 11 õpilast. arengu- ja majanduskomisjon, kul- Spordiklubide treeningutel osales tuuri- ja spordikomisjon ja haridus- ja 193 noort. noorsootöökomisjon on kõik pidanud Pärnu-Jaagupi alevis avati kul- 6 koosolekut, sotsiaal- ja tervishoiu- Puuetega inimeste eluruumide tuuri- ja spordipark, kuhu rajati 3 km komisjon ja keskkonnakomisjon 5 kohandamise projekti I voor toimus suusa-, käimis- ja jooksurada ning 18 koosolekut ja revisjonikomisjon 9 2018-2019. aastal. Projekti I voorus korviga disc-golfi rada. koosolekut. kohandati erivajadustele vastavaks Vallal on 7 sõprusvalda, neist 4-s 8 inimese eluruumid. Projekti mak- käidi külas ja 4 omavalitsuse delegat- sumus oli 30 946,33 eurot, millest siooni külastas meie valda. projektipoolne finantseering oli 26 304,38 eurot. Raamatukogu Sama projekti II voor algas 2019. a Iga teine vallakodanik on raama- Vallavalitsuses ja hallatavates asu- ja kestab 30. juunini 2020. a. Projekti tukogu kasutaja. Põhja-Pärnumaa tustes (koolid, lasteaiad jne) on kokku raames planeeritakse kohandada raamatukogu teenuste kasutajaid 436 ametikohta. sobivaks Põhja-Pärnumaa vallas 15 on 3638, sh lapsi 811. Aastas toimus Valla lehe tiraaž oli 1600. inimese eluruumid maksumusega raamatute laenutusi 65 203 korral. Statistika kogus kokku 63 699,80, millest projektist saadav Raamatukogude külastusi oli kokku Riini Õige toetus on 54 144,83 eurot. 43 222.

Kalmistute eeskiri uuenes Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu võttis kohustust. Lepingute ega platside eest mingit haldaja praktiseerinud juba varasemast ajast. unustaks nende mälestust, leiaksime aega 21.08.2019 määrusega nr 13 vastu „Kal- tasu küsima ei hakata. Lepingute sõlmimine Järk-järgult alustatakse lepingute sõl- nende viimse puhkepaiga külastamiseks mistu kasutamise eeskirja“, mis tänaseks aitab aga senisest paremini saada haldajatel mimist ka Jaagupi-Uduvere kalmistu ning ning seda tähistava hauaplatsi korrastami- kehtib ühtsena kõikide valla omandis ole- ülevaadet platsi kasutajate ning sellele mae- muude Põhja-Pärnumaa valla väikesemate seks. Nii on kalmistu tervikuna puhtam ja vate kalmistute kohta ning sellest tulenevaid tute kohta. Samuti aitab see kaasa hauaplat- kalmistute haldajate ja kasutajate vahel. kaunim koht, kus vahel enda mõtetega olla. reegleid oodatakse järgima kõiki kalmistu side paremale korrashoidmisele ja võimaldab Seega palume mõistvat suhtumist, kui kal- Ulvi Schär kasutajaid. Paljudele uudsena on eeskirjas mis tahes vajadusel operatiivset infovahetust mistuvahid Teid vahel kalmistul kõnetavad Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus teema hauaplatsi kasutamise lepingute kohta, platsi kasutajate ja haldajate vahel. Lepingute ning pakuvad vastastikkuse lepingu sõlmi- Sekretär-registripidaja mille sõlmimist nähakse uue korra kohaselt sõlmimisega alustatakse järk-järgult. Vändra mise võimalust. +372 447 3702, ette. Olgu etteruttavalt märgitud, et nimeta- vana kalmistu on riigihanke teel leitud eraet- Meie lahkunud lähedased on meile [email protected] tud muudatus ei too kellelegi kaasa rahalist tevõtja halduses ning lepingute sõlmimist on tähtsad. Püüame koos panustada, et me ei 6 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht VEEBRUAR 2020 Pärnjõe Kool sai 100-aastaseks!

Võib küll tunduda pisut uskumatu, aga pealkirjas sisalduv info vastab täielikult tõele! 1920. aasta oli äsja alanud, kui Vana-Vändra Vallavalitsus andis heakskiidu Pärnjõe-Aluste Kooli Toetuse Seltsi taotlusele rajada Pärnjõele oma kool. Kooli juhatajaks määrati August Karu ja 20. veebruar 1920 on see kuupäev, kui Jüri Riemannile kuulunud Vändra Kaubatarvitajate Ühisuse harupoes üüritud ruumides alustas tööd Vana-Vändra Pärnjõe 2-klassiline Kool. Seda väikest numbrimaagiat sisaldavat kuupäeva – 20.02.1920 – ei ole küll kahjuks üheski säilinud dokumendis must-valgel kirjas, aga tuginedes ümbruskonna rahva ja endiste töötajate suulistele mee- nutustele, on just seda kuupäeva kõige rohkem kooli reaalse tegevuse algusena mainitud. Ja kuna rahvasuu teadupärast ei valeta, siis olgu just see kuupäev Pärnjõe hariduselu sümboolseks alguseks! Jüri Riemanni kauplusehoone (foto 1905), kus sai alguse koolihariduse andmine Pärnjõel.

Nagu kogu noor Eesti riik vaevles kooli nimeks sai Pärnjõe 7-klassiline kool kanda veel ka Aluste 8-kl. Kooli, eestvedamisel lõpuks niikaugele, enam kahjuks mitte kuidagi kindlaks rahapuuduses, nii tekkisid ka valla- Kool. Esmakordselt kuulus õpilaste sealt edasi Pärnjõe 9-klassilise Kooli et 1995. a detsembris sai koolipere teha, kuna pikkade aastate jooksul, valitsusel rahalised raskused kooli nimekirja üle 100 õpilase, täpsemalt nime. Eesti riigi taasiseseisvumine alustada tööd kaasaegses, tänaseni eriti karmidel sõja-aastatel, on nii ruumide eest üüri maksmisel ja 114. Tingituna ümberkorraldustest tõi kaasa järjekordse nimemuutuse meie kasutuses olevas koolimajas. mõnedki nimekirjad jm dokumen- sellest tingituna tähendasid mõned tollase Vändra rajooni hariduselus – 1991. aasta septembrist jätkus Lihtne arvutus ütleb, et oleme siin did jäädavalt kaduma läinud või hävi- järgnevad aastad kooli jaoks mitut laienes Pärnjõe kooli teeninduspiir- tegevus Pärnjõe Põhikooli nime all. õppinud/töötanud/lõbutsenud juba nud. Sellegipoolest on neile, keda kolimist. Odavam ulualune leiti kond, mis tähendas seda, et päris Riigikorra muutusega kaasnenud ligi veerandi Pärnjõe kooli tegusast endised ajad ja mälestused Pärnjõe esmalt Aluste küla Vanaõue talus, mitmete laste igapäevane koolitee sajandist. Meid on arvuliselt küll koolielust tõsisemalt huvitavad, üks edasi liiguti Lepiku tallu. 1924. a muutus nii pikaks, et tekkis vajadus tunduvalt vähemaks jäänud, aga hea uudis – lähiajal on trükivalmis sügiseks võttis vald asja tõsiselt internaadiruumide järele. 1948. aasta seda tublim igaüks meist on! Järje- saamas meie vilistlase ja kauaaegse käsile, ostis Jüri Riemannilt kogu sügisest avatigi kooli ruumides korras kaheksas ja seni viimane eesti keele õpetaja Aime Auksmaa kauplusehoone ära ja kool sai endale internaat 20 õpilasele. 1953 nimemuutus toimus 2016. a 1. koostatud mahukas kirjatöö “Pärn- enam kui 70 aastaks päris oma kodu. osteti internaadi jaoks kooli septembril, kui tööd alustas jõe hariduselu 100 aastat”, kus on See kodu jäi peagi kitsaks, sest uuest kõrval asunud maja. Õpi- Pärnjõe Põhikooli ja las- talletatud tähtsamad teadaolevad seadusest tulenevalt muutus kohus- laste arvu kasv jätkus ja tehoiurühma Naerulind andmed Pärnjõe kooli ajaloost, mis tuslikuks 6-klassiline kooliharidus ruumipuuduse leeven- liitmisel moodustatud ilmestatud rohkete mälestustega ja kooli nimeks sai Vana-Vändra damiseks kerkis 1960 Pärn­jõe Kool. Ega vana- endistelt õpilastelt, õpetajatelt ja Pärnjõe 6-klassiline Algkool. 1931 sügiseks koolimaja rahvas ju ei eksi – heal koolitöötajatelt. Kindlasti jõuab see alustati koolimaja idaküljele 2-kor- vanale osale teine kor- lapsel ikka mitu nime! kaante vahele enne meie suurt juu- ruselise juurdeehituse rajamist, mis rus, lisandus 2 klassi- Kui eelnev lühike belikokkutulekut, mis saab toimuma valmis 1932. a. Kool sai juurde tolle ruumi, õpetajate tuba, tagasivaade ajalukku laupäeval, 6. juunil 2020. aja kohta avara saali koos lavaga, mis õppevahendite laoruum käsitles peamiselt kooli Tänane Pärnjõe Kool on saatuse- argipäevadel vaheseinaga eraldatuna ja koridor jalutamiseks. tegutsemise organisa- kaaslane kümnete omataolistega üle täitis klassiruumi ülesandeid. Teisele Järjekordselt muutus ka toorset ja materiaalset Eestimaa. Maapiirkondades kipub korrusele lisandusid kaks klassiruumi kooli nimi, selleks sai Pär- poolt, siis kindlasti ei tohi ju koos töökohtade kadumisega ja korter õpetaja tarbeks. Kool kasvas njõe 8-klassiline Kool, põhju- tähelepanuta jätta ka neid vähenema elanike arv ja see oma- ja arenes kenasti kuni Eesti esimese seks koolikohustuse tõstmine 8 inimesi, kes koolile selle õige korda kahandab õpilaste arvu laste- iseseisvusperioodi lõpuni. Ka II klassini. Õpilaste arv lähenes juba sisu annavad, eelkõige loomulikult aedades ja koolides. Ning kui kaob maailmasõja keerulistel aegadel ei 140-le! Kogu see seltskond tahtis ju lapsed. Sada aastat tagasi alustati 9 lasteaed ja kool, ei tule maale elama jäänud kooli tegevus kordagi soiku, igapäevaselt ka koolilõunat süüa ja õpilasega. Kogu selle töise sajandi uusi lastega peresid – surnud ring!? loomulikult muutusid mõned õppe- kitsaste olude sunnil lisandus 1967. a jooksul on Pärnjõelt kooli lõpu- Vaatamata kõigele oleme optimist- ained ja noorte vaba aja sisustamise koolihoonele juurdeehitusena eraldi segased ja rahaliselt rasked ajad tunnistuse ja kindlasti ka korraliku likud ja tegutseme rõõmsalt tänases põhimõtted. Ükski õppeaasta sõja köögiosa, pisut avaramaks ehitati ka tõukasid mõneks ajaks tagaplaanile hariduse saanud tublisti üle 1000 päevas, sest, jällegi klassikuid appi tõttu vahele ei jäänud, veidi variee- söögituba. See periood, 1960-ndate uue koolimaja ehitamise plaanid. noore inimese. Kõiki neid arvukaid võttes, pole mõtet muretseda nende rusid vaid kooliaasta alguse ja lõpu lõpp ja 1970-ndate algus, oligi Pär- Aga nagu klassikud on öelnud, et õpilasi on läbi aegade õpetanud, asjade pärast, mida me ise muuta kuupäevad. Sõja lõppedes taastus njõe kooli n-ö hiilgeaeg nii õpilaste loodus tühja kohta ei salli, ja peagi juhendanud, kasvatanud üle 150 eri- ei saa. Hetkeseisuga on 100-aasta- nõukogude kord ja koolielu jätkus arvu kui tolleaegse koolihoone suu- avanes uus võimalus – “tänu” Pär- nevat pedagoogi. Koolimaja korras ses Pärnjõe Koolis 42 õpilast kooli taas uute reeglite järgi. 1944 oktoob- ruse mõttes, edasi algas õpilaste arvu njõe sovhoosi hääbumisele hakati hoidnud ja soojaks kütnud, õpilas- osas ja 14 mudilast lasteaiarühmas. rist 1946 septembrini oli uus ja uhke järk-järguline kahanemine. Vahepeal koolimajaks ümber projekteerima ja tel kõhu täis söötnud, muru niitnud, Neile jagab teadmisi ja elutarkust 14 ka kooli nimi – Pärnjõe Mittetäielik Lillaru talus õpetajate majas tegutse- ehitama rahapuudusel seisma jäänud kooliaeda hooldanud jne teenindava pedagoogi (ligi pooled neist muidugi Keskkool. Õppeaasta 1946/1947 tõi nud internaat suletigi seetõttu 1988. lasteaia ehitust. Mitmete raskuste personali koguarvuks saame roh- osalise koormusega) ja 2 õpetaja abi, kaasa 7-klassilise koolikohustuse ja aastal. Aastatel 1984-1988 jõudis kiuste jõutigi Vändra vallavalitsuse kem kui 50. Päris täpseid arve ei saa vajadusel ulatavad abikäe logopeed

Pärnjõe Kool tähistas Eesti Vaba- riigi 102. ja kooli 100. sünnipäeva koos laulja Uku Suvistega. VEEBRUAR 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 7

Kalli Rõõmusaare Marii-Eliise Lumijõe Pärnjõe Kool sai 100-aastaseks! oma lauluansambliga.

Kauneimad metsalaulud laulsid ja pedagoog-nõustaja. Kooli ruume Kooli puhkenurk. ja territooriumi hoiab korras 3 tublit Vändra noored solistid “töömesilast” ning nii meie kui Juurik­ Kilingi-Nõmmel toimus juba 15. korda maakondlik noorte laul- aru koolipere kõhumuredele pakuvad jate konkurss ,,Kauneim metsalaul“, kus osales ligi 70 noort solisti. lahendust 2 “leemekulbi liigutajat”. Zürii valis välja kaunima metsalaulu ja 2020. a väikese laululinnu Kui veel korraks ajalooga sidet luua, – Grand Prix`i, lisaks tunnustati vanuseklassiti parimaid lauljaid ja siis heameel on tõdeda, et meie 23-st juhendajaid. töötajast on tervelt 7 kunagi ise Pärnjõe Vändra Muusikakooli õpilased võitsid kaks esikohta – 7.-9. klass koolis õppinud, nendest 5 kannavad ka 1. koht – Birgit Tiismaa ning 10.-12. klass 1. koht – Eva-Maria Pavel- auväärset vilistlase tiitlit! son. Ja Grand-Prix auhind "Väike laululind" tuli Vändra Muusikakooli! Tänu toredale kokkusattumusele Selle saavutuse üle võib uhke olla Marii-Eliise Lumijõe. Lisaks juhen- on Pärnjõe Koolil võimalus igal aastal daja eripreemia kooli vahvale ja energilisele lauluõpetajale Maarja Koppelmannile. Igal aastal valitakse ka kauneim metsalaul, mis veebruarikuus väga kokkuhoidlik olla kõige rohkem žüriile hinge läheb. Selleks oli Pärnjõe Kooli õpilase ja tähistada kahte olulist sündmust Rebeka Raigi esitatud Kaari Sillamaa ,,Prügilaul“, juhendaja Kalli ühekorraga – on ju meie kooli ja Eesti jõulunädalal õpilaste korraldatud jõulu- Ojala. Nugise Kaubandus OÜ töötajad Rõõmusaare. Eriauhinna pälvis veel Vändra Gümnaasiumi õpilane Vabariigi sünnipäevad kalendris väga kohviku müügituludest. Ülejäänu tuli olid katnud kauni pidulaua, kus laius Pert Nikolajev. lähestikku. Täpselt kooli sajanda juu- kooli eelarvest ja tulemuseks on üks tohutu suur tort uhke kirjaga “Pärnjõe beli, 20. veebruari hommikul enne tore lõõgastumispaik koolistressi maan- Kool 100”. Kõik kohalolijad alates kõige tundide algust toimus kogu koolipe- damiseks. Kõige pidulikumad sündmu- pisemast lasteaiamudilasest kuni kõige rele väikese üllatusena kogunemine, sed leidsid aset reedel, 21. veebruaril. väärikama pedagoogini nautisid ühiselt kus sai esmakordselt näha fuajeesse Meiega oli kohtuma tulnud paljude imemaitsvat juubelitorti, loodetavasti üleöö tekkinud uut puhke- ja mängu- lemmik Uku Suviste, kes oma suure- said isu täis suurimadki maiasmokad! nurka, mis koosneb suurest vaibast ja pärase esinemisega lõi mõnusa peo- Piduliku päeva tegi koolilaste jaoks 6-st lustliku kujundusega värvikirevast meeleolu. Päeva tipphetkeks sai pidulik eriti mõnusaks see, et tegu oli viimase kott-toolist. See on meie koolipere kogunemine kooli fuajees, kus pärast koolipäevaga enne koolivaheaega. Kui ühine kingitus iseendale suure juubeli ühist Eesti Vabariigi hümni laulmist torditaldrikud said puhtaks limpsitud, puhul! Nimelt saadi esimene ja üsna esinesid laululapsed ja lühikese pidu- mängiti bussi oodates õpetajate juhen- tõhus osa kott-toolidele kulunud rahast päevakõne pidas kooli direktor Valdur damisel nende koolipõlvest pärit vanu ringmänge, sooviti üksteisele toredat NB! Pärnjõe Kooli 100. sünnipäeva tähistamise kõige olulisemaks sündmuseks vaheaega ja mindi koju seda kauaooda- saab olema kunagiste õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate suur kokkutulek lau- tud talve(?)vaheaega nautima. päeval, 6. juunil 2020. Siis toimub pidulik kontsert-aktus ja tantsuõhtu ansambli Valdur Ojala, ROXY muusika saatel, ei puudu ka üllatused! Täpsem info juubelikokkutuleku 100-aastase Pärnjõe Kooli kohta järgmistes Valla Teataja numbrites ja kooli kodulehel. direktor

Juurikaru kool osaleb pandipakendi kampaanias Eesti Pandipakendi poolt korraldatav kampaania #ÄRA- RÄÄMA on üle Eesti toimuv üldhariduskoolidevahe- line pandipakendite sorteerimise võistlus. Eesmärgiks on pöörata tähelepanu pakendite sorteerimise tähtsu- sele ja taaskasutusele. Lisaks on lastel võimalik osaleda erinevates auhin- Hääletame Vändra tantsijad finaali! nalistes vaheülesannetes terve kampaania jooksul, mis Vändra noored osalesid 2. nädala võistluses nimega JJ-Street Vändra kestab 4 kuud. – Head Ööd! Päev enne sõbrapäeva saabunud sorteerimiskast Koolitants 2020 võistlusel Pärnumaa eelvoorus saime TV3 on koolipere poolt juba hoogsalt kasutusel. Pakume hääletustulemusena Rahva Lemmikuks. Noored olid väga tublid kooli kaudu mugavat taara taaskasutamise võimalust ja tantsisid imeliselt. Selleks, et Vändra noored jõuaksid finaali nii õpilastele, õpetajatele kui ka ümberkaudsetele ela- ning TV6 otse eetrisse enda kavaga, saab infot ja võimaluse nende nikele. Kogutud rahaga tahame kujundada kooli ruume poolt hääl anda lingil https://uudised.tv3.ee/koolitants/haaletus/ õpilassõbralikumaks, et vahetundides oleks rohkem . Hääletada saab iga päev ja hääletus läheb lukku juba 7. märtsil! Iga nädala hääletusest saab edasi finaali kaks enim kogunud võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks. häältega gruppi. Rohkem infot www.araraama.ee. Jälgige meie kooli Noored on tantsinud 2-3 aastat ning JJ-Street Vändra tree- tegemisi kodulehel juurikaru.edu.ee ja facebookis ningutega saab liituda igal T ja N kell 15.00 Vändra Gümnaasiumi Juurik­aru Põhikool. aulas alates 7. eluaastast. Siinkohal kutsume kõiki üles pakendeid sorteerima! Lisainfo treeningute kohta [email protected] ( treeningud on Eva Soosaar huvilistele tasuta!). Juurikaru Põhikooli loodusainete õpetaja Juhendaja Kerli Kiiler 8 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht VEEBRUAR 2020

KÄBI KUKUB Aiandusselts kutsub osalema Alustuseks teen lühikokkuvõtte Aiakohvikute päev 4.augustil läks Kokkuvõtteks ütlen rahulolutun- Vändra Aiandusseltsi 2019. aasta tege- seitsme avatud kohvikuga kenasti dega, et kõik, mis aasta algul plaani mistest. Aasta lükkasime käima juba korda ja Õie Kuusk andis sellest valla võetud, sai tehtud. traditsiooniks saanud koristustalgu- ajalehe augustinumbris fotodega kena Käesoleva – 2020. aasta – tegevus- tega Lohu tänaval. Osales 13 inimest. ülevaate. plaani arutame läbi ja kinnitame aian- 31. mail toimus meil Raplamaa 11. septembril sõitsime 38 inime- dusseltsi üldkoosolekul, mis toimub ekskursioon, millest võttis osa 20 ini- sega Keilasse ja Laulasmaale. Keilas reedel, 6. märtsil algusega kell 16 mest. Kõigile aiandushuvilistele pak- tegime kohaliku aednik-keskkonna- raamatukogu kaminasaalis. Koos- kus elamusi ringkäik Arnold Hannusti nõuniku Inge Angerja juhtimisel tut- olekule tuleb sellelgi aastal esinema iluaias ja suhtlemine selle kirgliku vust linna roosirohke haljastusega ja Harri Poom, kes räägib uuest tomatite aednikuga. Agaralt osteti sealsest puu- külastasime ka üht muinasjutuliselt sordirühmast – kompakttomatid – ja koolist kaasa ilupõõsaste ja püsilillede kaunist eraaeda. vastab kuulajate aiandusalastele küsi- istikuid. Sel päeval tegime tutvust ka Arvo Pärdi Keskus, imelise arhitek- mustele. Meie üldkoosolekule lubas Aavo Mägi sirelitaluga. tuuriga hoone Laulasmaal männimet- tulla ka Põhja-Pärnumaa valla uus kesk- 15. juunil oli meil koos pensionä- sas, pakkus tõesti elamusi. Liikusime konnaspetsialist Kersti Tammiksaar, ride ühendusega väljasõit Riiga. Osales selles hoones kahe grupina giidide kellega soovime läbi arutada meetmed 48 inimest. Teel naaberriigi pealinna saatel. Külastasime raamatukogu ja kodualevi heakorra parandamiseks. tegime esimese peatuse Balthezersi kontserdisaali. Kinosaalis vaatasime Koosoleku lõpul õpetame osale- puukoolis. Seal oli imekaunis iluaed lühifilmi helilooja elust ja muusikast. jatele seemnepakkide valmistamist ja ja väga rikkalik müügiosakond. Sealtki Hardad hetked veetsime keskuse pal- jagame omavahel mõningaid köögi- osteti kaasa hulgaliselt ilutaimi. Riias velas ja vaatetornis. Lõpuks nautisime vilja- ja lilleseemneid. Koosolekul on sai meile osaks meeldejääv linnaeks- lõunasööki keskuse kohvikus. Eriliselt võimalik maksta seltsi liikmemaksu ja kursioon ja botaanikaaia külastus. tore oli see, et meie ekskursioon sattus registreerida mai algul toimuvale eks- 18. juulil toimus aiandusseltsi ring- täpselt Arvo Pärdi sünnipäeva päevale. kursioonile „Lille­ehtes kevadine Keila“. reis Võrumaal, millel osales 40 inimest. Palusime heliloojale vändralaste nimel Aiakohvikute päev on sellel Võru linnas jalutasime ringi Vändra edasi anda orhideekimbu ja õnnitlus- aastal kavas pühapäeval, 9. augus- Gümnaasiumi vilistlase Marvi Tuisu kaardi. til. Ootame lisaks senistele kohviku­ juhtimisel. Linna moodne keskväljak 2019. aasta üritustele panime pidajatele ka uute kohvikute avamist ja äratas kõigis meis imetlust ja elamusi punkti kolme seltsi ühise jõulupeoga palume aiandusseltsile aegsasti märku pakkus jalutuskäik Tamula järve ääres. 19. detsembril, mille tegid eriti ela- anda telefonil 44 95 407. Võrumaal külastasime kahte kaunist muslikuks Ants Nuut ja Lavassaare Seltsi aiandusekskursiooniga külas- koduaeda. Ühes neis võtsid meid vastu trio laulumehed. Pidu külastas ka üks tame Tõrva linna ja Valgamaa kauneid Linda ja Mihkel Jürs. Reisi põnevamad ilmatu muhe jõulueit kingipakkidega. paiku ning see sõit jääb augusti algu- hetked veetsime Vastseliina linnuse Oli unustamatult kaunis peoõhtu, mille sesse. elamuskeskuses ja Munamäe vaate- eest meie siirad tänusõnad Maimu Edukat aia-aastat kõigile! tornis. Tuile. Reet Eesmäe

PIRET AUS Meeliülendav kontsert Suurejõel Foto Marju Härma-Epäilys „On vähe inimesi, kelle perekonnanimi nende Pühapäeval, 2. veebruaril kell viis oli olemusega niivõrd kokku läheb nagu temal." Suurejõe kultuurimaja rahvast tulvil. Veebruarikuu „Käbi kukub” persoon on imetlusväärne Algas mammutkontsert, millega tähis- naine, kes on nihutanud paigast kõik mäed peale Viljandi tati Tartu rahu 100. aastapäeva ja laulja lossimägede (need on muinsuskaitse all, neid ei tohi ilma Airi Allvee sünnipäeva. loata üldse liigutada) ja ta ei kavatsegi ennast tagasi hoida! Neli ja pool tundi oli rahvas sünni- Tema CV on aukartusäratav ning ei ole see jäänud mär päevalapse ja teiste esinejate lummu- kamatuks presidendile endalegi! Lisaks suurele hulgale- ses: nautides kaunist muusikat, naerdes varasematele äramärkimistele omistati PIRET AUSile eel- rohkete naljalugude peale, mida õhtu- misel aastal Kodanikupäeva aumärk ja tänavu Eesti Punase juht Emil Rutiku jutustas, ja poetades Risti IV klassi teenetemärk. Piret lubas küsimustele vastata liigutusepisaraidki, kui muusika ilu ausalt! Algus on siin ja täispikka intervjuud saate lugeda hinge puges. veebruari lõpus Vändra muusikakooli Facebooki lehelt! Et lugeja pisutki aimu saaks sellel Oodake veebruari lõpuni ja te ei kahetse! õhtul Suurejõe Kultuurimajas toimu- nust, anname ülevaate esinejatest. Kalev Saar Peo lõi särtsuga käima pasunakoor Õnn Tuli Õuele Priit Aimla dirigee- rimisel ja Ado Kirsi öeldud heade Kes Sa oled? Kirjelda ennast! soovide saatel. Varsti saime pasuna- Kuidas muusika Sinu ellu trügis? Täiesti uue meeleolu tõi peoõhtule pakkus tulevase kontserdi pealkirjaks kooriga koos nautida ka Airi Allvee Miks muusikakool ja miks just akordion? Kaisma naiste ansambel Kapriis, kelle „Heade inimeste väljanäitus“. Selle kaunist lauluhäält. Seejärel tulid lavale laule saatis Airi. Need kaunid, pikkades ettepaneku võtsid kuulajad muheda Olen sündinud eelmisel sajandil (10.06.1971) Pärnumaal Tootsis Saku Mandoliinid, kolmekümne kahe siidkleitides naised väljendasid oma naeratusega vastu. pere kuuenda lapsena. Tol ajal viidi tööinimeste lapsed lastesõime liikmeline suurim mandoliiniorkes- esinemisega tänu Airile juhendamise Kuulajaskond avaldas elamusi veel enne, kui nad ise kõndima hakkasid. Lasteaias armusin klaverisse ter Eestis, kelle dirigent Joosep Sang eest. pakkunud kontserdi eest tänu lillede ja sealtmaalt mul see armastus muusika vastu. Muusikakooli katse- pühendas esinemise sünnipäevalapsele. Kui muusikat hakkasid tegema ja kestva aplausiga. Siinkohal peab tele läksin üsna salaja: no vanemad olid tööl ja ju mul tiba igav oli. Peo ühed liigutavamad hetked olid Lõõtsavägilased Margus Põldsepa tõdema, et maakultuurimaja jäi ürituse Tahtsin klaverit õppima minna, kuid kõik ju tahtsid klaverit õppima need, kui asusid esinema Airi enda lau- juhendamisel, siis oli terve Suurejõe jaoks väikeseks. Saal oli puupüsti täis minna ning suuremat kasvu lapsed meelitati akordioniklassi. Nii algas lulapsed Getri Guljajev ja Karola Esula. rahvamuusikat täis. Tore oli jälgida ja osa rahvast pidi muusikat nautima minu tutvus akordioniga. Pärast lastemuusikakooli lõpetamist andsin Tüdrukute tubliduse kohta oli õpetajal lusti ja hoogu, millega need muusikud kõrvalruumist. Korraldajate hinnangul akordionile korvi/kohvri ja mängisin peamiselt klaverit / Tootsi vaid tunnustussõnu öelda. oma lugusid esitasid. Lugupidamisaval- oli esinejaid sadakond ja kuulajaid saja- klubis sündinud naistebändis „Eevi“ ka süntesaatorit jm klahvpille. Vändra Muusikakoolist tõid kuu- dusena Airile pakkus oma muusikat viiekümne ringis või rohkemgi. Pärast Vändra keskkooli lõpetamist tuli edasi minna, aga ma ei lajatele muusikalisi tervitusi Kaja Saar ka Lavassaare Trio. Nemad esinesid Lõpetuseks tahame veel öelda, et teadnud kuhu ja mida ja miks… Kloppisin oma muusikakoolitun- oma viiuliõpilastega ja Luule Põder märksa vaoshoitumalt, kuid ikka tun- selle Tartu Rahu 100 ja Airi sünni- nistuselt tolmu maha ja viisin Viljandi kultuurikolledžisse. Taht- oma flöödiõpilastega. tud headuses. Õhtu ilusamad hetked päevakontserdi õhkkond oli eriliselt sin koorijuhtimisse sisse saada, kuid komisjon ei mõistnud minu Kaunilt kõlanud muusikale pakuti olid need, kui Airi meestega koos laulis. armas ja soe. Suur õnn oli sellest osa interpretatsiooni Valgrest ja muidugi ma olin klaverimängus ka väga ka sõnalisi vahepalu. Toreda etendu- Viimase esinejana tuli lavale saada. Sellise õhkkonna aitab luua vaid saamatu. Toonane direktor leidis mu tunnistuselt, et „akordion – sega esinesid Airi tütar Elise Tekko ja ansambel Robirohi, kes esitas väga kodune ja pika traditsiooniga ning viis“. Ta kutsus mu pargist klassiruumi tagasi ja ütles: „Tule meile Nora Merivee, kelle juhendaja Saku nauditavalt gospelmuusikat ja ikka rahva poolt armastatud kultuuriasu- rahvamuusikasse“. Hmmmm… ma ei teadnud, millega end seon, Huvikeskusest oli ka Airit õnnitlema pühendusega tähtpäevalistele – Airile tus. Tänu kohaliku kultuurijuhi Heldi kuid üks oli kindel – ma ei tahtnud Sindi ketruskooli sattuda. Pigem tulnud. Playbox´i, kus jäljendati Edgar ja meie kallile kodumaale. Raude pühendunud ja targale tegutse- ikka Viljandi, olgu või rahvamuusika! Savisaart, pakkus Markus Pärnsein Õhtu lõpetuseks luges Airi kau- misele on Suurejõe Kultuurimaja just Tänaseks on minust saanud rakenduslik rahvamuusik, sotsiaal- koos kooliõdedega Vändra Gümnaa- nid luuleread, tänas nii kuulajaid kui selline kultuurikeskus. teaduse kraadiga sündmuste korraldaja ning kultuurikorralduse siumist. Oh seda muhedat naeru, mis esinejaid ja andis lubaduse kontserdid Reet Eesmäe, õppejõud. siis järgnes! Suurejõel traditsiooniks muuta ning Maie Kontus VEEBRUAR 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 9

Märtsikuu tegemised Kurgjal Kuni 6. märtsini saab osaleda C. R. Koolituse maksumus on 25 eurot, tasuda ja metsajutud. Matkal on ka retkejuht, Jakobsoni Talumuuseumi haridusprog- saab sularahas kohapeal. Vajalik on eelre- kellega liituda soovijad peaksid olema rammis „Vastlad talus“. Tutvustame vanu gistreerimine. Registreeruda saab 5. märt- alguspunktis kindlasti kell 10. Kurgjal vastlatraditsioone, hobusesõit vankri või sini telefonidel 44 58 171, 58 6000 25 või ootab kõiki soovijaid tasu eest soe supp. reega, vastlatoidud ja rahvalikud män- e-posti aadressil kurgja@maaelumuuseu- Kõigi osalejate vahel loosime välja ka gud rehetoas. Talulaudas ootavad lam- mid.ee. Kohtade arv on piiratud. meeneid. baemandad koos talledega. Programm Tähelepanu! Viljandist sel aastal buss ei sobib nii lasteaialaste kui ka põhikooli- SAKALA TEE OOTAB MATKAJAID välju, isiklike autodega matkale minejad õpilaste gruppidele. Programmi maksu- 22. märtsil algusega kell 10 toimub Vana- saavad oma autod jätta Kurgjale ning mus on 5 € ja kestab 1,5–2 tundi. Vajalik õuelt Kurgjale C.R. Jakobsoni surma-aas- buss viib nad hommikul Kurgjalt matka on eelregistreerimine. tapäevale pühendatud traditsiooniline alguspunkti Vanaõuele (maksab 1 euro) 7. märtsil toimub talukultuurikoolis voki matk "Sakala teel", mida korraldavad ühi- – vajalik on etteregistreerimine. Bussid restaureerimiskoolitus „Vana voki uus selt RMK Külastuskorraldusosakonna väljuvad muuseumi sillapoolsest parklast võimalus“. Koolitus on mõeldud ketrus- Lõuna-Eesti piirkond ja SA Eesti Maaelu- bussijaama eest kell 9.30. ja restaureerimishuvilistele, kes soovivad muuseumid C. R. Jakobsoni Talumuu- Matkale saab registreerida 19. märt- koos restaureerimisalaste teadmistega seum. Sel aastal möödub C.R. Jakobsoni sini (kuni kella 17.00) e-posti aadressil omandada ka voki tööpõhimõtteid nii, surmast 138 aastat. [email protected] või tele- et enda poolt restaureeritud ja täiesti Matkaraja algus Viljandimaal Põhja-Sa- fonidel 44 58 171, 58 6000 25. Regist- töökorda seatud vokiga tõesti saabki kala vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas reerimisel palume teatada lõunasöögi- ja kohe reaalselt ketrama ja korrutama Sakala tee matkaraja alguses. transpordisoov. hakata. Koolitus sisaldab igakülgset juhendamist, tööriistade kasutamist, 1961. aastast alates korraldatud Sakala Matkal osalemine maksab 3.00 eurot kõiki vajaminevaid puhastus-, parandus- tee matk kulgeb mööda metsateed (koolieelikud tasuta), mis kogutakse ja viimistlusmaterjale, voki töökorda Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda matka alustades Vanaõuel ja selle eest seadmist ja tööpõhimõtete tutvustamist. C. R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte pakume Kurgjal rehetoas tasuta sooja Toimumiskoht: Jaani talu Valistre külas toimetama. Matka pikkus on 12,2 km. jooki, ekspositsiooni ning lauda külas- Põhja-Pärnumaa vallas. Kestvus: kokku Puhkepausi saab teha Maltssaare puh- tuse. 15 tundi (korraga 3-4 tundi jagatuna 4-5 kekohas ja Saeveski metsaonni juures, C.R.Jakobsoni Talumuuseum päeva peale). Juhendaja: Julika Roos. kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted Inge Sipelga

ELF tegi ettepaneku loodusväärtuslik riigimetsa ala Kurgjal taas kaitse alla võtta Kurgjal on kaardistatud haruldaselt suur üliolulise alaga. “Piirkonnas leidub ohus- Rangelt kaitstavat ehk raietest puutu- ja terviklik riigimetsa ala, kus leidub mit- tatud liike, samuti paikneb seal ainuke matuks jäetavat metsaala on 13,2% Eesti meid kaitsealuseid liike, vääriselupaiku säilinud Vahe-Eesti metsavööndi ala, metsadest. Lisaks on võimalik seada raie- ning mis hõlmab olulist rohekoridori. mis ühendab Soomaa metsamassiivid tele teatud piiranguid veel 11,4%-l met-

Foto Marju Härma-Epäilys Suure kaitseväärtuse tõttu planeeriti alale teisel pool Pärnu jõge paiknevate Vändra samaast. Ent kaitsealustest metsadest üle 400 hektari suurust maastikukaitseala, metsadega. Üksnes vääriselupaikade või poole (52,1%) on keskealised, nooremad kuid plaan ei saanud teoks. Eestimaa püsielupaikade loomisest sestap ei piisa või metsata alad ning küpsed (majandus- Looduse Fond (ELF) esitas Keskkon- - otstarbekam on luua Kurgja looduskait- likus mõttes) on vaid pisut enam kui kol- naministeeriumile ettepaneku ja vajali- seala,” ütles Palo. mandik (36,0%). Vanade metsade hulk ja kud dokumendid Kurgja riigimetsaala ELF taotleb kaitseala loomist piir- kaitsealade sidusus on aktiivse metsaraie looduskaitse alla võtmiseks. konda, mis hõlmab vananenud kait- tõttu üha vähenenud. Haruldaste liikide Alal asuvad loodusväärtused on ohus sekorraga Kurgja-Linnutaja maastiku- elualade kaitseks ning hoidmaks ära üha seoses RMK teostatud ja planeeritavate kaitseala, kaitsealuste liikide leiukohti, uute metsaliikide ohustatust tuleb luua raietega, milleks on juba vormistatud ka Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübiks nii kaitsealasid kui võtta laiemalt kasu- metsateatised. Kaitseala loomise eesmärk kvalifitseeruvaid alasid ja vääriselupaiku, tusele püsimetsana majandamise võtted on haruldaste ja ohustatud liikide ning mis koos nendevaheliste taastuvate met- olulistes rohekoridorides. loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide saaladega moodustavad ühe osa Vahe- Kaitse alla võtmise ettepanekuga kaitse ja loodusmetsadele iseloomuliku Eesti metsamaastikke ühendavast kitsast saab tutvuda siin: http://media.voog. elustiku kaitse. Neis metsades on metsise, rohekoridorist. Moodustatava kaitseala com/0000/0037/1265/files/ELF_Ette- laanerähni ja laanepüü elupaigad, samuti koosseisu kuuluks ligikaudu 348 hektarit panek_Kurgja.pdf kõdu-korralljuure ning kuradi-sõrmkäpa metsa, millest suur osa on kõrge puhke- Rohkem infot: kasvukohad. Samuti on piirkond kõrge majandusliku ja maastikulise väärtusega. Anneli Palo puhkemajandusliku, maastikulise ja kul- Kaitse alla võetavast alast 79 hektarit ehk ELFi nõukogu liige tuurilise väärtusega, muuhulgas asub seal 23% on kõrge kaitseväärtusega põlismets. TÜ Ökoloogia- ja Maateaduste Carl Robert Jakobsoni talumuuseum. Arvestades rahvusvaheliselt määratletud Instituudi teadur ELFi nõukogu liige ja Tartu Ülikooli loodusväärtuste esinduslikkust ja ulatust [email protected] Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi piirkonnas, aitab kaitseala tagada rah- teadur Anneli Palo nentis, et tegemist vusvahelise kohustuse täitmist ja väärib on Eesti metsade rohevõrgustiku jaoks Natura ala staatust. Kaks kohviringi ümber Soomaa 04.04 – KUTSE OSALEMA EVALD REIER (EIA) (1916 – 1987) Juba seitsmendat kevadet järjest avavad ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU piirkonna ettevõtjad ja organisatsioonid Saržid pop-up kohvikud ning kutsuvad osa saama erinevatest tege- sportlastest vustest. Sel aastal ootame külastajaid piirkonnaga tutvuma 04.04.2020. Kohvikud on avatud 12.00 – 17.00. Ürituse ees- Näitus märgiks on Rohelise Jõemaa ja Soomaa piirkonnas tegutsevate Põhja-Pärnumaa ettevõtjate ja seltside tegemiste tutvustamine külastajatele Raamatukogus ning omavahelise koostöö aktiivsemaks muutmine, et pak- 04.03.–28.03.2020 kuda külalistele mõnusat ajaveetmist heas seltskonnas. Üritust korraldatakse LEADER-toetuse abil. Kui tegutsed Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonnas ning soovid üritusel kaasa lüüa, siis uuri meie kodulehte www.joe- maa.ee, sest kohvikute registreerimine on juba avatud. Kontakt Annika Parm, [email protected] või telefonil 5306 4810. Kuraator Jaak Valdre Meeldiva kohviringitamiseni kohvikuna või külalisena. 10 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht VEEBRUAR 2020

Maadlejate Helary Mägisalu – Euroopa viies mees maadluses võistlustulemused Helary Mägisalu alustas Itaalia pealinnas Roomas Euroopa meist- 18. jaanuaril võistlesid täiskasvanud Kohtla-Järvel 40. rivõistlusi kuni 60-kiloste maadlejate hulgas kahe võiduga. Kah- Avo Talpase MÄV-il. Mõlemad mehed said võidud juks kaotas kaks viimast, seejuures pronksimatši ja pidi leppima kirja ning kohad on järgnevad: Mario Mägisalu 1. koht viienda kohaga. ja Jürgen Silling 5. koht. Pronksimatšis pidi Helary tunnistama Aserbaidžaani maad- 1.-2. veebruaril toimusid kaks võistlust Soo- leja Murad Bazarovi paremust ja alla vanduma aseri jõulisusele. mes Tamperes. Andreas Välja võitis 3. koha. Kened ,,Õnneks sain EMil neli matši maadelda ja kõvasti tagasisidet Mägisalu läks küll 5-punkti heitest esimest matši juh- mida ja kuidas paremini teha,“ kommenteeris Helary võistlust. tima, kuid vastu tuli võtta kaotus ning talle tasuks Enne mõõduvõttu ei osanud ta arvata, mitmendale kohale 9. koht. võiks EMil jääda, kuna viimases laagris võitles ta viirusega, mida Paides kehaliste katsete võistlustel ja maadluses kohe ei suudetud õigesti diagnoosida. Sellega kannatas ka füü- saavutas 2. koha Hendri Vesper ning Pert Nikolajev siline vorm. ,,Olen rahul, et suutsin need natuke nõrgemad vas- võitles välja 15 poisi konkurentsis 7. koha. tased ära võtta ja tegijatega rammu katsuda. Kahju, et viimased 15. veebruaril võistles Miko Mägisalu U20 vanu- kaks matši nii läksid, aga kokkuvõttes võib rahule jääda. Õnneks seklassi EMV-l kreeka-rooma maadluses ning saa- saan nüüd tänu EMile minna Kuubale laagrisse enesekindlamalt,“ vutas 4. koha. võtab Mägisalu võistluse kokku. MTÜ Suure Karu Pojad 2018. a 55 kg kehakaalus Venemaal EM-il hõbeda võitnud Treener Mario Mägisalu Mägisalut ootab märtsis ees ülioluline olümpiamängude kvali- fikatsiooniturniir. Tänavuselt EMilt, nüüd juba 60 kg kehakaalus, lahkus treener Ivar Kotkase õpilane Euroopa viienda mehena. PÄÄSTEAMET Õie Kuusk Helary Mägisalu võit Poola maadleja üle.

• 4. veebruaril kell 14.38 said päästjad väljakutse Põhja-Pärnumaa valda Pärnjõe külla, kus naabrid avastasid suitsu täis trepikoja. Päästjad tuvastasid ühes korteris toidu kõrbemise ning likvideerisid selle. Lisaks ventileeriti kõik ruumid ning trepikoda. Kiirabi vaatas kodus viibinud elaniku tervisliku sei- sundi üle. T E R V E S K E H A S T E R V E V A I M • 6. veebruaril kell 13.59 sai häirekeskus teate liik- lusõnnetusest Metsavere külas, kus metsaveoauto oli sõitnud libeda tee tõttu kraavi külili. Päästjad likvideerisid veoautol süttimisohu. • 8. veebruaril kell 2.29 teatati häirekeskusele liik- lusõnnetusest Pärnjõe külas. Sõiduauto oli sõitnud teelt välja vastu puud ning põlema süttinud. Pääst- jad kustutasid lahtise leegiga põlenud sõiduauto kell 3.20. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud, NELJAPÄEVITI KELL 14.00 sündmusega tegeleb edasi politsei. -TREENINGUD TOIMUVAD KOOLI AULAS • 11. veebruaril kell 15.07 teatati häirekeskusele -SPORDIKESKUSES RIIETUMIS- liiklusõnnetusest Vändra alevis Pargi tänaval. Kahe JA PESEMIVÕIMALUS sõiduauto kokkupõrke tõttu oli sõidutee klaasikilde täis ning see oli teistele liiklejatele ohtlik. Päästjad puhastasid tee õnnetuse tagajärgedest. Inimesed TASU 2 EUR õnnetuses kannatada ei saanud. • 15. veebruari keskpäeval kell 12.04 teatati häi- TREENER MERILI PASSEL rekeskusele ühekordse talumaja põlengust Põh- INFO TELEFONIL 53005663 ja-Pärnumaa vallas Kergu külas. Leeke majast välja ei ulatunud, kuid aknast ja räästa alt tuli tumedat suitsu. Esialgsetel andmetel võis tulekahju põhjus- tada hooletu suitsetamine.

Kustutustööde käigus leidsid päästjad põlenud magamistoast kaks hukkunut, 63-aastase naise ja 68-aastase mehe. Ühel elanikul oli raskusi liikumi- sega. Eelmisel aastal hukkus Eesti tulekahjudes kokku 43 inimest, kellest 19 olid üle 60-aastased. Üheksa hukkunut olid puudega inimesed. Tule- kahju ajal olid alkoholijoobes teadaolevalt ligi pooled hukkunutest, kellest omakorda pooled hukkusid hooletu suitsetamise tõttu tekkinud tulekahjus. Päästeamet juhib tähelepanu, et toime- tulekuraskuste ja terviseprobleemidega inimestel on keerulisem ohte tajuda ja oma kodu ohutust tagada. Pöörake tähelepanu oma vanemaealiste lähedaste ja naabrite kodude tuleohutusele. Aidake neil kontrollida tulekahjust varakult hoiatava suit- suanduri töökorras olekut ja vahetada õigeaegselt selle patareid. Elamus oli olemas suitsuandur, kuid esialgsel hinnangul puudusid selles patareid ning seetõttu ei olnud kuulda ka häiret, mis oleks võinud nende inimeste elu päästa. Päästetööd lõpetati kell 14.18 • Nädalavahetusel reageerisid päästjad tormi tõttu tekkinud ohtude likvideerimisele üheksal korral. 16. veebruaril eemaldati puu teelt Põhja-Pärnumaal Ertsma külas ja Viluvere külas.

Henn Lahesaare mõtiskleb öö leidmine ei ole just kerge teema – küll saab Ttakistavaks teguriks vanus, küll haridus, küll rahvus, küll tegu või nägu. Sageli kooruvad aga tööandja soovidest välja lausa kummalised nõud- mised, mis kohe kuidagi mõistmist ei leia ega saagi leida. Näiteks ruttas üks maaler kuulutuse peale tööandja juurde. Suur oli aga tööotsija jahmatus, kui tööandja nõudis, et töötajal olgu kaasas kõik isiklikud töövahendid. Tule taevas appi, kas siis treialil peaks ka treipink kaasas olema või kuidas? VEEBRUAR 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 11

MITMESUGUST

Üks tore naisterahvas otsib Pärnu-Jaagupi piir- konnas lisatööd. Valmis abistama näiteks eaka- Aitäh Jane Mets, Ülle Vapper, tel kodu koristamisel, õuetöödel vms. Anneli Kaljur ning kõik kuld- ja Tel 5671 0762 teemantpaaride tunnustamise ürituse korraldajad. Oleme nende Koristan Teie territooriumi risustavast vana- südamlike hetkede eest, mis rauast. Viin ise ära. Hind kokkuleppel. Tulen aitasid ajaratast aastakümneid kohale iga ilmaga. Tel + 372 58517174 tagasi pöörata ja kõike eredalt tänasesse kanda, väga tänulikud. OÜ Adore ostab Vändras haavapakku, raieõi- gust ja kasvavat metsa. Info 514 4185 Kuld- ja teemantpaarid Ado Pert [email protected]

KINNISVARA

Müüa 3-toaline korter Suurejõel, Mustaru tee 1-1. Vajab remonti, aknad vahetatud, puuküt- tega. Hind 1100 €, info tel 5645 8511

Müüa 1-toaline kapitaalremonti vajav korter Pärnu-Jaagupis Uus tn 51. Tel 55 606 090

OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põllu­maad Vändra vallas. [email protected] tel 56 482 492

Oü Vändra ostab ja rendib põllumaad. Info tel 5060938, 5109008, [email protected].

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 50 45 215, 51 45 215, [email protected]

EELK Vändra Martini Kirikus

Jumalateenistused pühapäeviti kell 11 Õpetaja Ants Kivilo tel 5396 0574

EELK Pärnu-Jakobi kogudus

01.03 14.00 Jumalateenistus armulauaga 08.03 14.00 Jumalateenistus armulauaga 15.03 14.00 Jumalateenistus armulauaga 22.02 14.00 Jumalateenistus armulauaga 22.03 14.00 Jumalateenistus armulauaga 29.03 14.00 Jumalateenistus armulauaga Koguduse kantselei avatud T, K, R 10.00–14.00 Kantselei tel 44 64 650, 5451 6999 Sekretär Sigrid Reimets Kalmistuvaht Aira Safronov +372 5396 4729 Hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi +372 5300 7075 Diakon Jane Vain +372 5451 699

VÄNDRA ÕIGEUSU KIRIKUS

8. märtsil kell 11.00 PAASTU JUMALATEENISTUS

Kallis Reilika perega, Südamlik kaastunne Südamlik kaastunne Meie sügav kaastunne avaldame siirast kaastunnet Marthenile Marlonile Liile kalli ema ja vanaema vanaisa HEITI TÕNISSON vanaema ema 31.07.1934 – 26.01.2020 kaotuse puhul. kaotuse puhul. kaotuse puhul. surma puhul. AIN TÄNAV Vändra Gümnaasiumi 3. klass, 01.10.1950 – 11.02.2020 Vändra Gümnaasiumi lapsevanemad, klassijuhataja Vändra Gümnaasiumi 11. klass Maire, Teele, Tea, Maie, Sirje AIVO TALIVERE koolipere ja abiõpetaja. ja klassijuhataja 05.04.1966 -07.02.2020 HELJU VOLŽINA 05.07.1932 – 11.02.2020

Elu on laul, on habras ta viis, Tuul tasa puude ladvus kiigub, SALME HELENE KIRKMANN 19.09.1933 – 09.02.2020 Sügav kaastunne Meie südamlik kaastunne heliseb hetk... ja katkeb siis. me vaikses leinas langetame pea… lähedastele Jürile ja lastele peredega Kallis Mait, südamlik VALLI RÕÕMUSAAR Mälestame 25.11.1936 -03.02.2020 RIHO PÄRNIKU kaastunne armsa ema VALLI RÕÕMUSAARE kauaaegset liiget TIINA KALMUS kaotuse puhul. 07.04.1941 – 03.02.2020 kaotuse puhul. VALLI RÕÕMUSAARE VALLI RÕÕMUSAART kaotuse puhul. MILVI KLEMENTSOV Anneli, Piret, Tea ja 02.04.1958 – 12.02.2020 Tantsurühm Värten Anne laste peredega Vändra Aiandusselts Vändra Keskkooli 62. lend KAIDA LAANEMANN 03.06.1956 – 15.02.2020 UNO STARŽEV 27.06.1951 – 15.02.2020 Kallis Lii, Mälestame Kallid Imre, Leena ja Sven, Avaldame kaastunnet RIHO PÄRNIK avaldame siirast kaastunnet 12.02.1974 – 16.02.2020 avaldame kaastunnet VALLI RÕÕMUSAART Jüri Rõõmussaarele kalli ema ANTONINA TIITUS venna ja poja VALLI RÕÕMUSAARE ja avaldame abikaasa VALLI 20.05.1929 – 19.02.2020 kaastunnet lähedastele. kaotuse puhul. surma puhul. surma puhul. TIIU RUKKI 21.04.1940 – 16.02.2020 Vändra Gümnaasiumi Vändra pensionäride Peep perega ja Rene VILMA LILLEPA koolipere võimlemisrühm. Vändra MEMENTO 24.04.1944 – 17.02.2020 12 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht VEEBRUAR 2020

Kino Vändra kultuurimajas

• Pühapäev, 1. märts Elna Kase kell 14.00 „Südamering“ (dokumentaal) 85 kell 16.00 „Parimad aastad me elus“ Kallis klassijuhataja, (komöödia, draama) Sinu elutöö on olnud väärtuslik. 55.. - 144.. mmärtsärts • Teisipäev, 3. märts Kuni kell 11.00 „Sipsik“ NNaistepäevaaistepäeva Õnnitlevad Sinu esimesed õpilased (animatsioon, perefilm) Vändra Keskooli 37. lennu 11B klassist. nnädalädal • Pühapäev, 8. märts - 60% kell 14.00 „Maskeeritud spioon“ Valley (animatsioon) „Asjad, millest me ei räägi“ Vabrikupood kell 18.00 (komöödia, draama) Õnne, mis päikesest säravam! Vihtra tee 1A lao Vändra • Kolmapäev, 11. märts Tervist, mis tormidest tugevam! SSuuuurr E-R 9-17 L 9-14 kell 18.00 “Hüljatud“ (põnevik, draama) llaoao +372 444 7785 • Pühapäev, 15. märts [email protected] kell 14.00 „Edasi“ (animatsioon) Silva Kivirand tühjendus- kell 16.00 „Ma loodan veel“ (draama, tühjendus- muusika, romantiline) Parimate soovidega kell 18.00 ,,Kalašnikov“ (draama, sõda) Liivi, Elle ja Karl perega • Kolmapäev, 18. märts mmüüküük kell 18.00 „Ma loodan veel“ (draama, muusika, romantiline) • Pühapäev, 22. märts Õnne ja tervist, kell 14.00 „Talve“ (draama) kell 16.00 „Asjad, millest me ei räägi“ sünnipäevalapsed! (komöödia, draama) Arno Sepa 15.03 95 • Pühapäev, 29. märts Aino Neilinn 18.03 94 kell 18.00 „Hüvasti, NSVL“ Ljubomira Põbo 19.03 93 (komöödia, draama) Leida Teeäär 3.03 91 Kino piletihind 5€; õpilane, pensionär 4€ Luise Kukk 22.03 91 Vilma Hansalu 28.03 91 Vändra Kultuurimajas Laine Pärnoja 12.03 90 • 6. märts kell 20.00 Naistepäevapidu. Asbe Tilk 24.03 90 Tantsuks mängib ansambel MisSiis. Endel Kivissaar 30.03 90 Mehised etteasted Vändra meestelt. Amilda-Miralda Mestilainen 1.03 85 Avatud baar. Laudade broneerimine ja Leili Pärnoja 6.03 85 piletid müügil kultuurimajas. Eelmüü- Helgi Saareleht 13.03 85 gist 8 €, samal päeval 10 € Einika Kask 2.03 80 • 17. märts kell 9.30 – 11.00 Doono- Kadi Kuldkepp 4.03 80 ripäev Mare Sillaots 10.03 80 • 25. märts kell 11.00 Rakvere Teatri Maria Kändla 14.03 80 etendus „Põrsas Desmond ja sookolli lõks“ Pilet 8 €. Piletid müügil Piletimaa- Virve Kaljula 15.03 80 ilmas ja Vändra Kultuurimajas. Arvo Lang 22.03 80 • 25. märts kell 19.00 Rakvere Teatri Aima Kosk 26.03 80 etendus „Paunvere poiste igavene Heino Kiive 1.03 75 kevade“ Pilet 16 €, sooduspilet 14 €. Lilia Rozentova 6.03 75 Piletid müügil Piletimaailmas ja Vändra Bernhard Pärast 6.03 75 Kultuurimajas. Asta Lõpp 21.03 75 KUULUTAB: Võtan vastu tellimusi • 26. märts kell 18.00 Seltskonnaklubi Enno Liibert 21.03 75 toidukartulitele. Elurõõm peoõhtu. Esineb segaansam- bel Maarjahein. Tantsuks mängib Joe Laine Sopp 2.03 70 LAUPÄEVAL 14. MÄRTSIL Kojuvedu. Lumi. Osalustasu 3 eurot. Arvo Kurgmann 4.03 70 SAAB TELLIDA KOOS NÄGEMISE KONTROLLIGA Aino Arukask 5.03 70 Tel 52 05 578 Silver PRILLIRAAMID -30% VÕI PRILLIKLAASID -30% Maire-Meeri Alemaa 6.03 70 Suurejõe Rahvamajas VÄNDRA TERVISHOIUKESKUSES VIHTRA TEE 4, Dagmar Juhkam 7.03 70 • Pühapäeval, 1. märtsil kell 13.00 Helmi Riiel 12.03 70 Registreerida tel 64 40 590 NAISTEPÄEVAPIDU EAKATELE Enn Kuusk 13.03 70 • prillitellijale nägemise kontroll TASUTA Eeskava pakuvad M. Lüdigi nimeline Helve Privits 28.03 70 Vändra Muusikakool, meesansambel • prillid saadame postiga koju TASUTA Pange Poisid, tantsumuusikat teeb Olev Esula 31.03 70 10. märtsil kell 14.00 kollektiiv Kress. Sissepääs tasuta. toimub Pärnu-Jaagupi Info tel 5120893 Heldi või Rahvamajas­ VABA LAVA 53323326 Olga Sündis maailma väikene ime, avalik salvestus. • Pühapäeval, 29. märtsil kell 13.00 sai endale päris nime, Et jäädvustada see päev oma päikese, tähe ja tee, tulevatele põlvkondadele, KEVADKONTSERT paikse paiga kahe südame sees... olete kõik oodatud osalema Esinevad Juurikaru Põhikooli ja publikusse. õpilased, Suurejõe Rahvamaja eakate ÜLESKUTSE PÄRNJÕE KÜLAS Sündmus on kõigile tasuta! lauluansambel, eakate tantsurühm ja Lisainfo telefonil lauluansambel Humala. AVATUD Liis Kitsingu perre sündis 16. detsembril 5885 5662, Gerda Kontsert tasuta. Info tel 5120893 Heldi poeg Efe Kitsing. K-R 11.00 – 18.00 L 10.00 – 15.00 Kelli Pärna ja Maarjo Õunapuu perre sündis 22. jaanuaril poeg Keivo Õunapuu. RIIDED MEESTELE JA NAISTELE XS – XXXL Barbara Tjurina ja Alvin Veiksalu perre SUUR VALIK RIIDEID JA JALATSEID LASTELE sündis 31. jaanuaril poeg Aaron Veiksalu. MÄRTSIS SUUR VALIK Karin Sturmi ja Teet Eieri perre sündis TOOTEID 1. veebruaril poeg Tom Eier. -50%

1. aprill alates kell 10 VÄNDRA HOOLEKANDEKESKUSES Etteregistreerimine tel 5323 2454

Järgmine Valla Teataja ilmub 31. märtsil. Artiklid, reklaamid, teated jne palun saata hiljemalt 15. märtsiks [email protected] või võtta ühendust tel 55 986 950. Toimetusel on õigus vajadusel kaastöid lühendada ja redigeerida. VALLA TEATAJA Hind 50 senti Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Marek Lillemaa (Saarakiri OÜ), trükk AS Pajo.