DOCSLIB.ORG

Eesti Haldus- Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK) Muudatused

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Haldus- Ja Asustusjaotuse Klassifikaatori (EHAK) Muudatused Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (EHAK) muudatused 01.05.2010 muutmise alus: Regionaalministri 19.aprilli 2010.a määrusega nr. 6 (RTL, 28.04.2010, 21, 380) muudetakse alates 01.05.2010 Harju maakonnas: Jõelähtme valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Saviranna koodiga 7498 klassifitseerimistunnustega 37 245 8. Sama valla Kallavere küla saab uue koodi 2601 (vana kood 2600). Klassifitseerimistunnusteks on 37 245 8. 1.02.2010 muutmise alus: Regionaalministri 20.jaanuari 2010.a määrusega nr 1 (RTL, 29.01.2010, 5, 93) muudetakse alates 01.02.2010 Võru maakonnas: Varstu valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Harjuküla koodiga 1772 klassifitseerimistunnustega 86 865 8. Sama valla Liguri küla saab uue koodi 4324 (vana kood 4323). Klassifitseerimistunnusteks on 86 865 8. 30.11.2009 muutmise alus: Regionaalministri 19.novembri 2009.a määrusega nr 17 (RTL, 27.11.2009, 87,1261) muudetakse alates 30.11.2009 Saare maakonnas: Kaarma valla küla Kudjape koodiga 3519 muudetakse alevikuks uue klassifitseerimistunnusega 74 270 7. 27.10.2009 muutmise alus: Vabariigi valitsuse 12.juuni 2009. a määruse nr 97 (RTI, 17.06.2009, 32, 204), Regionaalministri 15.oktoobri 2009. a määruse nr 15 (RTL, 20.10.2009, 79, 1145) alusel ja Vändra valla Valimiskomisjoni 26.oktoobri otsuse nr 6 alusel tehakse klassifikaatoris järgmised muudatused: Pärnu maakonnas : Kaisma valla ühinemisel Vändra vallaga moodustatakse kohaliku omavalitsuse üksus Vändra vald. Kustutada klassifikaatorist Kaisma vald (kood 0276). Vändra valla (vana kood 0930) uueks koodiks on 0929. Kaisma valla külad - Kaisma (kood 2545), Kergu (kood 2969), Kõnnu (kood 3771), Metsaküla ( kood 4891), Metsavere (kood 4913), Rahkama (kood 6725) ja Sohlu (kood 7661) saavad uued klssifitseerimistunnused 67 929 8. Vändra valla külade Allikõnnu (kood 1215), Aluste (kood 1237), Kanasoo (kood 2400), Kadjaste (kood 2486), Kalmaru (kood 2619), Kirikumõisa (kood 3127), Kobra (kood 3219), Kose (kood 3459), Kullimaa (kood 3599), Kurgja (kood 3666), Leetva (kood 4190), Luuri (kood 4586), Lüüste (kood 4696), Massu (kood 4808), Mustaru (kood 5072), Mädara (kood 5185), Oriküla (kood 5720), Pärnjõe (kood 6616), Rae (kood 6714), Rahnoja (kood 6732), Reinumurru (kood 6921), Rõusa (kood 7186), Rätsepa (kood 7229), Samliku (kood 7406), Sikana (kood 7581), Suurejõe (kood 7838), Säästla (kood 7967), Tagassaare (kood 8055), Vaki (kood 8909), Venekuusiku (kood 9199), Veskisoo (kood 9237),Vihtra (kood 9267), Viluvere (kood 9372), Võidula (kood 9524), Võiera (kood 9526), Ünnaste (kood 9842) uued klassifitseerimistunnused on 67 929 8. 09.08.2009 muutmise alus: Regionaalministri 28.juuli 2009.a määrusega nr 11 (RTL, 06.08.2009, 64, 947) muudetakse alates 09.08.2009 Lääne maakonnas : Noarootsi valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Telise/Tällnäs koodiga 8187 klassifitseerimistunnustega 57 520 8. Sama valla Paslepa/Pasklepi küla ( vana kood 6028) saab uue koodi 6029 ja Kudani/Gutanäsi küla (vana kood 3515) saab uue koodi 3514 . Klassifitseerimistunnusteks on mõlemal 57 520 8. 18.08.2008 muutmise alus: Regionaalministri 07.augusti 2008.a määrusega nr 6 (RTL, 15.08.2008, 69, 990) muudetakse alates 18.08.2008 Harju maakonnas: Kiili valla alevik Kiili (vana kood 3040) muudetakse aleviks. Kuna toimus oluline piiride muutus, muudetakse ka koodi - uus kood 3039 ja klassifitseerimistunnustega 37 304 3. Kiili valla Kangru küla (vana kood 2670) ja Luige küla (vana kood 4552) muudetakse alevikeks. Seoses oluliste piirimuutustega muudetakse ka koode. Kangru aleviku uus kood on 2671 ja Luige aleviku kood on 4550 klassifitseerimistunnustega 37 304 7. Seoses oluliste piirimuutustega muudetakse ka järgmiste Kiili valla külade koode: Kurevere küla (vana kood 3659) uus kood on 3656 Lähtse küla (vana kood 4635) uus kood on 4633 Metsanurga küla (vana kood 4901) uus kood on 4902 Mõisaküla küla (vana kood 5128) uus kood on 5125 Nabala küla (vana kood 5330) uus kood on 5329 Paekna küla (vana kood 5823) uus kood on 5824 Piissoo küla (vana kood 6199) uus kood on 6198 Sausti küla (vana kood 7471) uus kood on 7472 Sõgula küla (vana kood 7879) uus kood on 7880 Sõmeru küla (vana kood 7893) uus kood on 7894 Vaela küla (vana kood 8825) uus kood on 8824 Kõigi nende külade klassifitseerimistunnusteks jääb 37 304 8. 20.07.2008 muutmise alus: Regionaalministri 01.juuli 2008.a määrusega nr 5 (RTL, 17.07.2008, 59,828) muudetakse alates 20.07.2008 Lääne-Viru maakonnas: Viru-Nigula valla küla Viru-Nigula koodiga 9399 muudetakse alevikuks uue klassifitseerimistunnusega 59 902 7. 11.02.2008 muutmise alus: Regionaalministri 29.jaanuari 2008.a määrusega nr 1 (RTL, 08.02.2008, 13,172) muudetakse alates 11.02.2008 Rapla maakonnas: Kohila valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Pukamäe koodiga 6415 klassifitseerimistunnustega 70 317 8. Sama valla Lohu küla (vana kood 4454) saab uue koodi 4453. Klassifitseerimistunnusteks on 70 317 8. 29.07.2007 muutmise alus: Regionaalministri 18.juuli 2007.a määrusega nr 5 (RTL, 26.07.2007,61,1104) muudetakse alates 29.07.2007 Lääne-Viru maakonnas: Sõmeru valla külad Uhtna koodiga 8637 ja Näpi koodiga 5554 muudetakse alevikeks uute klassifitseerimistunnustega 59 770 7 Valga maakonnas : Palupera valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Makita koodiga 4751 klassifitseerimistunnustega 82 582 8. Sama valla Lutike küla ( vana kood 4572) saab uue koodi 4573. Klassifitseerimistunnusteks on mõlemal 82 582 8 04.02.2007 muutmise alus: Regionaalministri 25.jaanuari 2007.a määrusega nr 1 (RTL, 01.02.2007,11,174) muudetakse alates 04.02.2007 Lääne-Viru maakonnas: Kadrina valla asustusüksuste hulka lisatakse uued külad Orutaguse küla koodiga 5741 ja Saukse küla koodiga 7456 ning klassifitseerimistunnustega 59 272 8. Vandu küla saab uue koodi 9043 (vana kood 9044), klassifitseerimistunnusteks jääb 59 272 8. Pärnu maakonnas: Saarde valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Oissaare küla koodiga 5640, klassifitseerimistunnustega 67 710 8. Kanaküla küla saab uue koodi2648 (vana kood 2649), klassifitseerimistunnusteks jääb 67 710 8. 12.03.2006 muutmise alus: Vabariigi Valitsuse 02.märtsi 2006.a määrusega nr 62 (RTI, 09.03.2006,12,87) muudetakse alates 12.03.2006 Jõgeva maakonnas: Saare vallas muudetakse Saare küla 7285 nimi Kääpa külaks koodiga 7285, klassifitseerimistunnustega 49 713 8. Viljandi maakonnas: Paistu valla asustusüksuste hulka lisatakse uus küla Rebase koodiga 6885. Sama valla Pirmastu küla (vana kood 6277) saab uue koodi 6276. Klassifitseerimistunnusteks on mõlemal külal 84 570 8. 01.11.2005 muutmise alus: Vabariigi Valitsuse 21.oktoobri 2005.a määrusega nr 273 (RT I, 27.10.2005,56,448) muudetakse alates 30.10.2005 Harju maakonnas: Kuusalu vallas 3056 Kiiu küla ja 3336 Kolga küla alevikeks uute klassifitseerimistunnustega 37 353 7. Jõgeva maakonnas: Tabivere valla 4709 Maarja küla nimi asendatakse Maarja-Magdaleena külaga. Lääne maakonnas: Martna valla asustusüksuste hulka lisatakse 3605 Kuluse küla klassifitseerimistunnustega 57 452 8. Martna küla saab uue koodi 4796 (vana kood 4797) Suure-Lähtru küla saab uue koodi 7832 (vana kood 7830). Klassifitseerimistunnusteks jäävad 57 452 8. Võru maakonnas: Lasva valla asustusüksuste hulka lisatakse 6255 Pille küla klassifitseerimistunnustega 86 389 8. Tsolgo küla saab uue koodi 8372 (vana kood 8373), klassifitseerimistunnusteks jääb 86 389 8. 01.11.2005 muutmise alus: Kohaliku omavalitsuse volikogude valimistulemuste väljakuulutamisel jõustuvad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrused nr 138, 139, 140, 141, 142 ja 143 (RTI, 18.07.2002, 37, 289; 290; 291; 292; 293; 294) ja 30.juuni 2005. a määrused nr 152, 153 (RTI, 07.07.2005, 38, 305;306) ning 7.oktoobri 2005. a määrus nr 262 (RTI, 13.10.2005, 53, 428). Seetõttu tehakse Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoris järgmised muudatused: Tamsalu vald saab uue koodi 0786 (vana kood 0787). Linnade nimekirjast kustutatakse 0788 Tamsalu. Tamsalu valla asustusüksuste hulka lisatakse vallasisene linn 8130 Tamsalu klassifitseerimistunnustega 59 786 5.Tamsalu valla kõik senised külad saavad uued klassifitseerimistunnused 59 786 8 ja alevik 59 786 7. Moodustatakse uus vald 0790 Tapa Lehtse valla, Saksi valla ja Tapa linna ühinemisel klassifitseerimistunnustega 59 000 1. Valdade nimekirjast kustutatakse 0400 Lehtse, 0716 Saksi ja linnade nimekirjast 0791 Tapa. Tapa valla asustusüksuste hulka arvatakse vallasisene linn 8140 Tapa klassifitseerimistunnustega 59 790 5. Senise Lehtse valla külad ja Saksi valla külad (välja arvatud Kiku, Pariisi ja Salda) saavad uued klassifitseerimistunnused 59 790 8 ja alevik 59 790 7. Kadrina vald saab uue koodi 0272 (vana kood 0273) ja Kadrina valla seniste külade ning Kiku, Pariisi ja Salda külade uued klassifitseerimistunnused on 59 272 8. Kadrina valla alevike uuteks klassifitseerimistunnusteks on 59 272 7. Jõhvi vald saab uue koodi 0251 (vana kood 0252). Linnade nimekirjast kustutatakse 0253 Jõhvi. Jõhvi valla asustusüksuste hulka lisatakse vallasisene linn 2270 Jõhvi klassifitseerimistunnustega 44 251 5. Jõhvi valla kõik senised külad saavad uued klassifitseerimistunnused 44 251 8 ja alevik 44 251 7. Väike-Maarja vald saab uue koodi 0926 (vana kood 0927). Valdade nimekirjast kustutatakse 0161 Avanduse. Senise Väike-Maarja valla külad ja endise Avanduse valla külad saavad uued klassifitseerimistunnused 59 926 8 ning alevikud 59 926 7. Suure-Jaani vald saab uue koodi 0758 (vana kood 0759). Valdade nimekirjast kustutatakse 0545 Olustvere ja 0870 Vastemõisa. Linnade nimekirjast kustutatakse 0760 Suure-Jaani. Suure-Jaani valla asustusüksuste hulka lisatakse vallasisene
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • 97 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    97 buss sõiduplaan & liini kaart 97 Vändra - Kaisma - Kõnnuveski Vaata Veebilehe Režiimis 97 buss liinil (Vändra - Kaisma - Kõnnuveski) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kõnnuveski: 12:00 (2) Linnamaa: 18:30 (3) Vändra: 7:00 - 19:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 97 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 97 buss saabub. Suund: Kõnnuveski 97 buss sõiduplaan 16 peatust Kõnnuveski marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:00 teisipäev 12:00 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 12:00 Allikõnnu neljapäev 12:00 Söörike reede 12:00 laupäev Ei sõida Vaki pühapäev Ei sõida Massu Aluste Viluvere 97 buss info Suund: Kõnnuveski Tootsi Tee Peatust: 16 Reisi kestus: 34 min Sohlu Liini kokkuvõte: Vändra, Allikõnnu, Söörike, Vaki, Massu, Aluste, Viluvere, Tootsi Tee, Sohlu, Kergu, Kergu Kool, Kaisma, Männimäe, Linnamaa, Kergu Kõnnumäe, Kõnnuveski Kergu Kool Kaisma Männimäe Linnamaa Kõnnumäe Kõnnuveski Suund: Linnamaa 97 buss sõiduplaan 16 peatust Linnamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 18:30 teisipäev 18:30 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 18:30 Kooli neljapäev 18:30 9 Kooli Tänav, Vändra reede 18:30 Vihtra Tee laupäev Ei sõida 6a Jaama Tänav, Vändra pühapäev Ei sõida Allikõnnu Söörike Vaki 97 buss info Suund: Linnamaa Massu Peatust: 16 Reisi kestus: 33 min Aluste Liini kokkuvõte: Vändra, Kooli, Vihtra Tee, Allikõnnu, Söörike, Vaki, Massu, Aluste, Viluvere, Tootsi Tee, Viluvere Sohlu, Kergu, Kergu Kool, Kaisma, Männimäe, Linnamaa Tootsi Tee Sohlu Kergu
    [Show full text]
  • Valley Valiti Aasta Vastutustundlikuks Ettevõtteks Volikogudes-Valitsustes Kaasa Rääki- Nud
    VALLA TEATAJA Nr 8 (8) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. november 2018 Valley valiti aasta vastutustundlikuks ettevõtteks volikogudes-valitsustes kaasa rääki- nud. ,,Praegu elan küll kolmes kohas – tööpäevadel vabrikus, nädalavahe- tustel maakodus Kajussaare talus ja päriskodu on Tammistes.“ Heameelt tunneb ta oma elutöö järjepidevuse Eesti kaubandus-Tööstuskoja kestvusest ja edasiminekust: ,,Poeg Pärnu esindus valis Pärnumaa Ingemar tuli peale kõrgkooli siia tööle aasta vastutustundlikuks ettevõt- ja arendab kogu robotimajandust. teks Vändras käsitafting meetodil Tütred Lisanna ja Annabel õpivad naturaalsetest materjalidest vaipu Pärnu Sütevaka Humanitaargüm- tootva OÜ Valley. naasiumis 8. ja 10. klassis. Ka nemad Esinduse juhataja Toomas Kuuda on suviti koolivaheajal vabrikus tööl sõnul kujunes määravaks asjaolu, käinud ja mõlemad mitu vaipa valmis et firma asub maakonnakeskusest kudunud. Kool on nii lollisti jaani- eemal: ,,Valley müüb väga palju- päevani välja venitatud, et kahjuks desse riikidesse ja tegutseb Vändras, jääb seda aega väga väheseks. Tore et hoida väiksemas kohas tööhõivet oleks, kui ükski neist kunagi siia vai- ja koos sellega elu, see lisab väärtust. batööstusesse tuleks. Hanna-Liisa Firmasisene töö on hästi korraldatud, elab Soomes Harjavaldas, Vändraga on oldud innovatiivne ja niisama täh- sarnases kohas. Minu ainus lapselaps tis on, et hoolitakse väga oma töö- Robin saab aprillis 4-aastaseks ja käib tajatest.“ seal lasteaias. Abikaasa Ly töötab ette- ,,Sellised autasud liigutavad, tore, Aadu Juhkental vaibanäidiste stendi ees. võtte heaks peamiselt kodukontoris. kui sind tähele pannakse. Eelkõige on Nädalavahetused püüan ikka perega see tunnustus meie tublidele inimes- vajalikud. Julgen arvata, et 3-4 aasta valmib käsitööna, sobitatuna kliendi maailma suurimal vaipade ja põran- veeta ja eemale hoida nii arvutist kui tele, sest üksinda ei tee midagi.
    [Show full text]
  • Vändra Valla Vändra Piirkonna Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Aruanne (Eelnõu)
    Vändra Vallavalitsus VNDRA VALLA VNDRA PIIRKONNA LDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE (EELNÕU) EELNU Konsultant: Miracon Grupp O Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 55 642 043 [email protected] www.miracongrupp.ee Vändra- artu 2009-2010 VNDRA VALLA LDPLANEERINGU KSH ARUANNE Sisukord 1. SISSEJUHA US...........................................................................................................................4 2. KOKKUV E............................................................................................................................... 3. KESKKONNAMJU S RA EEGILISE HINDAMISE EESMRK JA ULA US .............0 3.1. LDPLANEERINGU ,OOSTAMISE EESM.R, .................................................................................7 3.2. ,ES,,ONNAM/0U STRATEEGILISE 1INDAMISE EESM.R, ...........................................................2 4. MJU A AVA ERRI OORIUMI LHILEVAADE......................................................12 4.1. ASEND 0A PAI,NEMINE..............................................................................................................12 4.2. LOODUSLI,UD OLUD.................................................................................................................12 4.3. SOTSIAAL3MA0ANDUSLI,UD OLUD............................................................................................13 4.4. TE1NILINE IN4RASTRU,TUUR ...................................................................................................14 .. LDPLANEERINGU SEO US ASJAKOHAS E S RA EEGILIS
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Kaitsekorralduskava Aastateks 2000-2010 Täitmise Analüüs
    SOOMAA RAHVUSPARGI ja SOOMAA LOODUSALA KAITSEKORRALDUSKAVA 2012-2021 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................6 2. ALA ISELOOMUSTUS.........................................................................................................7 2.1. Soomaa rahvuspargi moodustamine ................................................................................7 2.2. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid ja kaitsekord .......................................................7 2.2.1. Kaitse-eesmärgid.......................................................................................................7 2.2.2. Kaitsekord.................................................................................................................7 2.3. Soomaa loodusala metsise püsielupaigad ........................................................................9 2.3. Rahvusvaheline staatus ..................................................................................................10 2.4. Riiklik seire....................................................................................................................13 2.5. Biogeograafiline iseloomustus.......................................................................................13 2.5.1. Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................13 2.5.2. Maastik....................................................................................................................15
    [Show full text]
  • EESTI RIIGI SÜNNIPÄEV on MEIE KÕIGI PIDU Meie Riigi Kõige Olulisem „Maavara“ on Meie Inime- Sed, Nende Haridus Ja Haritus, Võimekus Ja Arukus
    Nr 2 (23) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 28. veebruar 2020 RMSAD PÕHJA-PÄRNUMAA INIMESED, soovin teile ja teie lähedastele ilusat Avabariigi sünnipäeva Fred Jüssilt laenatud mõttega, mis kattuvad täielikult ka minu tunnetega: „Eesti on nagu kannel eestlaste käes. Olen aastakümneid sõrmitsenud ta keeli ja püüdnud kuulata ta helisid. Olen oma kodumaad väga usaldanud ja mul pole temas kunagi tulnud pettuda. Ta on mind kandnud selle sõna otseses ja kaudses tähenduses ja väga hoidnud. Jane Mets Avaldati austust Vabadussõjas langenutele. EESTI RIIGI SÜNNIPÄEV ON MEIE KÕIGI PIDU Meie riigi kõige olulisem „maavara“ on meie inime- sed, nende haridus ja haritus, võimekus ja arukus. Meil ei ole naftat ega teisi rikkusi, seetõttu tuleb saada suureks oma vaimult ja kultuurilt. Eesti riigi loomisest möödus sada kaks aastat. Eesti riigi sünnipäev on meie kõigi pidu ja annab meile võimaluse anda ja saada sünnipäevakingitusi. Juba kolmandat aastat oleme teinud vallarah- vale riigi sünnipäevaks kingituse tasuta kontser- tide näol. Sel korral esinesid täissaalidele Vändras Liisi Koikson ja Joel Remmel, Tootsis perekond Laikrete pereansambel ja Pärnu-Jaagupi kirikus Rolf Roosalu koos Pent Järve ja Rain Rämmoliga. Lisaks suurepärastele kontsertidele tähistati sünni- 1. klassi laulukoor Pärnu-Jaagupi Põhikooli kontsert-aktusel. päeva ka koolides-lasteaedades. Pärnjõe ja Tootsi kooli külastas laulja Uku Suviste, lisaks armastatud laulja kontserdile pidas Pärnjõe kool ka oma sajan- Liisi Koikson Vändra dat sünnipäeva, Pärnu-Jaagupi Põhikoolis toimusid kultuurimaja traditsioonilised Oma Riigi sünnipäevaüritused. laval. Pidulikule vastuvõtule eelnes lipuheiskamine muuseumi õuel ja rongkäik vabadussõja ausamba juurde ning järgnes meeleolukas kontsert-aktus. Vändra raamatukogus esitleti Rein ja Silvi Aasa raamat-albumit Vändra ajaloost. Vabadussõja ausammastele Pärnu-Jaagupis ja Vändras asetasid mälestuskimbud valla ja kaitse- liidu esindajad, peeti kõnesid ja kõlasid aupaugud, Piret Aus.
    [Show full text]
  • Jalgrattateede Võrgustiku „Pärnumaa VELO“ Väljaarendamise Kava
    Jalgrattateede võrgustiku „Pärnumaa VELO“ väljaarendamise kava Tellija Koostaja 2009 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................... 4 1.1 Asukoht ja ligipääs......................................................................................................... 4 1.2. Maastik ja loodus .......................................................................................................... 4 1.3. Rahvastik, tööjõud ja ettevõtlus ..................................................................................... 5 1.4. Turismi ülevaade .......................................................................................................... 9 1.5. SWOT-analüüs ........................................................................................................... 12 1.6. Arenguvajadused ........................................................................................................ 13 2. Tegevusmudel .............................................................................................................. 14 2.1. Strateegiad ................................................................................................................ 14 2.2. Visioon ja missioon ..................................................................................................... 18 2.3. Eesmärgid.................................................................................................................
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÄ- 18 Pärnjõe, JAH1000125 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pärnumaa Jahimeeste Liit 1.2. Registrikood 80073875 1.3. Aadress Suur-Kuke 5, 80018 Pärnu 1.4. Esindaja nimi Jaan Liivson 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4430199 Faksi number 44330198 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Aleksander Siimenson 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4355617,53345706 Faksi number 3857118 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Sulev Vare Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Jaan Liivson Ametinimetus Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kergu looduskaitseala Vabariigi Valitsuse 26.04.2007 a määruse nr 118 § 6 lg 4, § 7 lg 1 p 3, lg 2 p 5 lähtuvad nimetus/ piirangud: a) On keelatud mootorsõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks ette nähtud teid ja parklaid. piirangu kirjeldus b) Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Vändra Valla Vändra Piirkonna Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Programm
    Vändra Vallavalitsus VÄNDRA VALLA VÄNDRA PIIRKONNA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM EELNÕU Konsultant: Miracon Grupp OÜ Leegi 9, 50109 Tartu Tel. +372 53 300 228 [email protected] www.miracongrupp.e e Vändra -Tartu 2009 Sisukord 1. KESKKONNAMÕJU STR ATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK ................................ .......... 3 2. KESKKONNAMÕJU STR ATEEGILISE HINDAMISE KÄIGUS VAADELDAVAD MÕJUVALDKONNAD NING MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED. ................................ ........ 3 3. EELDATAVALT OLULI SEMA MÕJUGA ÜLDPLANE ERINGU ASPEKTID ........................ 5 4. KESKK ONNAMÕJU STRATEEGILI SE HINDAMISE LÄBIVII MISEL TEOSTATAVAD TÖÖETAPID. ................................ ................................ ................................ ................................ ......... 6 5. KESKKONNAMÕJU STR ATEEGILISE HINDAMISE METOODIKA ................................ .... 6 6. I SIKUD JA ASUTUSED, K ELLEL VÕIB OLLA PÕHJ ENDATUD HUVI STRATE EGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI VASTU. ................................ ................................ ............................. 8 7. KESKKONNAMÕJU STRATE EGILISE HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKA VA. ................................ ................................ ................................ ........ 8 8. PROGRAMMI KOOSTAN UD EKSPERDI JA STRAT EEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................................ ................................ ... 9 9. PROJEKTIGA SEOTUD OLEVATE PÄDEVATE AS UTUSTE S EISUKOHAD .................... 10 10. KSH
    [Show full text]
  • Kanalisatsiooni Arendamise Kava Kuni Aastani 2020
    VÄNDRA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KUNI AASTANI 2020 Vändra valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kuni aastani 2020 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 6 2. Üldine ................................................................................................................................................ 7 2.1. Vändra alev................................................................................................................................. 7 2.2. Järvakandi alev ........................................................................................................................... 8 2.3. Tootsi alev ................................................................................................................................ 10 2.4. Vändra maapiirkonnad .............................................................................................................. 10 2.5. Õiguslik alus ............................................................................................................................. 15 3. Ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni olukord ..................................................................................... 18 3.1. Vändra alev..............................................................................................................................
    [Show full text]