DOCSLIB.ORG

Tõstamaa Valla Aastaraamat 1997

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tõstamaa Valla Aastaraamat 1997 Tõstamaa valla aastaraamat 1997 Aastaraamat`97 Vapi heraldiline kirjeldus Põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil kuldmust kaheksakodaraline ratas, mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed. Põhjendus Sinine tähistab merd, tõde ja lootust. Neitsi Maarja tunnusvärvina viitab ta ka Tõstamaa kirikule. Kuld tähistab maad, Tõstamaa liivaluiteid. Märgib õnne ja heaolu. Kuld ja must on Pärnumaa vapi- värvused. Ratas on päikese ja elu, liikumise ning arengu sümbol. Rooliratas osutab rannasõidule ja kalapüügile. Tõstamaa valla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendub vapi kuldne kollasega. 1 Hea aastaraamatu lugeja! Sinu käes on Tõstamaa valla ajaloos uus ja esmakordne üllitis. Teeme iga päev oma tähtsaid toimetusi, tunneme rõõmu kordaminekutest ja südamevalu ebaõnnestumistest. Enamasti on meil kiire, sest juba homme ootavad ees üha uued tegemised. Siiski tunneme vahel, kui kasulik ja huvitav on mõnikord aeg maha võtta ja heita pilk möödunule. Tihti peame tõdema, et kõike enam ei mäleta, Ka oleme ilmselt kõik kogenud, et aja möödudes muutub olnu emotsionaalsemaks ja ilusamaks. Käesolev raamatuke püüab panna aluse traditsioonile, et valla elus toimunud sündmused ja faktid jõuaksid igal aastal paberile ja kaante vahele. Kui seda suudame, on meil materjal, mis ütleb, millal midagi tehti, kes tegid ja miks tegid. Püüame esitada fakte, anda ülevaate valla elus toimunust, hinnangute andmine jäägu lugejatele. Et tegemist on esimese raamatuga, leiab põhjalikumat käsitlust Tõstamaa piirkonna ajalugu. Koostamisel on ka valla üldplaneering. Planeerimine algab hetkeseisundi analüüsist, seega käesolev on sisuliselt planeeringu üks osa. Aastaraamat 1997 on selline, tänusõnad koostajaile. Kindlasti on võimalik järgnevaid veelgi paremini, veelgi huvitavamalt ja suurema faktidehulgaga välja anda. Võtame meelsasti vastu ettepanekuid ja kaastöid. Trükkimine on kulukas ja me ei suuda aastaraamatut välja anda suures tiraažis. Müüki jõuavad üksikud eksemplarid, et tegemist on rariteediga, on hindki vastav. Küll on trükisega võimalik tutvuda valla raamatukogudes, koolides ja vallavalitsuses. Head lugemist ja julget kaasalöömist järgmiste aastaraamatute koostamisel! Toomas Rõhu vallavanem 2 Aastaraamat`97 ÜLDANDMED 5 Vallavolikogu koosseis 5 Vallavalitsuse töötajad 5 Mereäärne maa 6 RAHVASTIK 13 Rahvastiku vanuskoosseis 13 Rahvastiku jaotus külade järgi 13 Rahvastiku dünaamika 14 Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 14 MAJANDUS 15 Ettevõtlus 15 vallaasutused 15 riigiasutused 15 krediidiasutused 15 müük, kaubandus-toitlustus 16 põllumajandussaaduste töötlemine 16 metsa varumine, töötlemine 16 kalapüük, töötlemine 16 turism, puhkemajandus 17 elektritööd, elektroonika 17 ehitus 17 transport 17 masinate remont 17 muud 17 taime-loomakasvatustalud 17 taime-loomakasvatussaaduste tootmine 18 kogudused, seltsid 19 Metsamajandus 19 Metsaraie 1997. aastal 19 Kala- ja jahimajandus 19 Jahipiirkonna maad (ha) 20 1997.a. ulukite loenduse andmed 20 Tõstamaa vallavalitsuse eelarve tulud 21 Tõstamaa vallavalitsuse eelarve kulud 22 Teedevõrk 23 riigiteed 23 munitsipaalteed 23 Tõstamaa tuletõrje- ja päästeamet 25 Kommunaalettevõte “SuFe” 25 MAAREFORM MAAOMANDID MAAKASUTUSED 27 Maamõõdutööde teostajad Tõstamaa vallas 1997.a. 27 Kinnistusse kantud hektarid 28 Kinnistusse kantud maaüksused 28 Maa kasutus 31 3 SOTSIAALHOOLEKANNE 33 Tõstamaa Hooldekodu 33 Töötud 33 Toimetulekutoetus 34 Tervishoid 35 HARIDUS 37 Tõstamaa Keskkool 37 Pedagoogiline kaader 37 Õpilased klasside kaupa 38 Õppeaasta edukad spordivõistlused 38 Kooli tublimad õpilased 39 Lõpetajad 39 Koolis tegutsevad ringid 39 Pootsi Põhikool 40 Pedagoogiline kaader 40 Lõpetajad 40 Õpilased klasside kaupa 41 Tublimad õpilased 41 Traditsioonilised üritused 41 Koolis tegutsevad ringid 41 Tõstamaa Lastepäevakodu 42 Tõhela lasteaed-algkool 43 TURISM 45 Turismiobjektid 45 Looduskaitsealused alad ja üksikobjektid 45 Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuuriobjektid 45 KULTUUR 47 Raamatukogud 47 Tõstamaa Raamatukogu 47 Tõhela Raamatukogu 47 Pootsi Raamatukogu 47 Tõstamaa Seltsimaja 48 Taidluskollektiivid 48 Huvialaringid 48 Suuremad üritused 48 Näitused 49 Osalemine vabariiklikel- ja maakondlikel üritustel-ettevõtmistel 49 Tõhela Rahvamaja 49 Üritused 49 SPORT 50 Spordikroonika 50 Pootsi Seltsing 52 Tõstamaa Lusti ja Lõbu Selts 52 1997. AASTA KROONIKA 55 4 Aastaraamat`97 ÜÜllddaannddmmeedd Vallavolikogu koosseis Esimees — Heino Tamm Liikmed: Priit Adams Eduard Alumets Leino Blasen Leo Langus Jaak Lumera Hilja Mändla Margus Noppel Silvi Rand Leo Salk Endel Tõnisson Madis Veskimägi Eduard Vilbre Vallavalitsuse töötajad Toomas Rõhu – vallavanem Heino Laanemets – abivallavanem, maanõunik Eve Sahtel – vallasekretär Karin Randmäe – pearaamatupidaja Liivi Heamets – raamatupidaja Enda Väli – sotsiaalnõunik Helle Vahemäe – maakorraldaja Liia Oidjärv – tehniline sekretär Raine Viitas – keskkonna- ja arendusspetsialist 5 Üldandmed 6 Aastaraamat`97 Mereäärne maa mm aa aritima provinciae — sõnasõnalises tõlkes “mereäärsed provintsid”, ehk mereäärne M maa. Rohkemat preester Henrik oma Liivimaa kroonikas nende paikade kohta, r kustkaudu orduvägi XIII sajandi alguses läks Soontaganat ja Saaremaad alistama, ei maini. r 1242 Maade jagamisel jäi ordule 2 tolleaegset kihelkonda: Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla ii aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teineteisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. Need maad peale Kastna (Caskenenne) läksid Saare-Lääne piiskopile tagasi. tt 1320 Ordumeister kinkis Kastna Padise kloostri ehitamiseks. 1364 Kastna vahetatakse Padise kloostrilt ordule tagasi. ii 1534 Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati esmamainimine. 1553 Esmakordselt mainiti Tõstamaa piiskopimõisat, mis allus Koongale. Tõstamaalasi kutsuti seetõttu tuttjunlasteks. mm 1560 Mainiti Manija saart Tõstamaa mõisale kuuluvana. 1558-1583 Liivi sõda. Maa pärast sõdisid Vene, Rootsi, Poola ja Taani. a 1561 Kastna läänistati ordult Pärnu komtuuri kirjutajale. a 1561 Ordu maaala alistus Poolale. 1562 Rootslased vallutasid Pärnu. Moodustati Pärnu lään (maakond). 1575 Venelased vallutasid Pärnu. Rüüstamised ja küüditamised Lääne-Eestis. 1582 Zapolje rahuleping: Pärnu läks Poolale. Liivi sõjas kui ka hiljem Poola-Rootsi sõjas käis Tõstamaa pooltosinat korda käest kätte ja piiri aeti paaril korral läbi Värati küla. pp 1613 Kirikuvisitatsiooniprotokollis mainiti Neitsi Maarja sündimise kirikut “in pago civium Pernavensium” (Pärnu elanike külas) Kastna mõisas. Legend räägib, et kiriku lasksid rr Kastna hiide ehitada skandinaavlastest kaupmehed, kes pääsesid merehädast. oo Vana hea Rootsi aeg 1617 Rootslased vallutasid poolakatelt Pärnu. vv 1624 Kuningas Gustav Adolf kinkis Tõstamaa mõisa Riia linnasekretär Andreas Koyen’ile, kelle tütre abiellumisega läks mõis Helmersenide perekonnale. ii Pootsi mõis läänistati Magnus von der Pahlen’ile. 1629 Altmargi rahu: kogu Eesti läks Rootsile. 1630 Pärnu lään läks Eestimaa kubermangu alt Liivimaa kubermangu alla. Tõstamaa nn “pealinnaks” sai Riia. 1665 Pärnu linn ostis Meelius’e perekonnalt Kastna mõisa. cc 1674 Anti käsk kiriku ehitamiseks praegusesse alevikku, kuna Kastna kabel oli kaugel ja viletsas seisus. Puust kirik asus praegusest kirikust pisut idas. 1679 Sigismund Segius asus Tõstamaa kiriku esimeseks õpetajaks ja töötas sellel kohal 20 ii aastat. 1680 Asutati Tõstamaa kirikumõis. 1684 Riigistati Pootsi, Seli ja Tõstamaa mõis. Linnamõis Kastna jäi puutumata. aa 1688 Forceliuse koolist tulnud noormees õpetas 2 talve kümmet talurahva last. Alustati esimese koolimaja ehitamist, mille mõisniku pärijad aga ära keelasid: nemad andnud ee maa kirikule, mitte koolile. 1695 – 1697 Suur näljahäda ja katk. Kihnu asustamiseks viidi inimesi Karugalt. 1700 Algas Põhjasõda. 7 Üldandmed 1710 Et Pärnu kohe ei alistunud, rüüstasid vene väed Kastna mõisat. m 208 aastat Vene impeeriumis m 1720 Helmersenid said Tõstamaa mõisa tagasi. Vene riik taastas aadli õigused, mida Rootsi aa oli kärpinud. Pootsi tagastati 1711. 1721 Uusikaupunki rahu: Eesti ja Liivimaa kubermangud läksid ametlikult Vene riigi alla. 1728 Tõstamaal õpetas köster seitset last. rr 1763 – 1768 Ehitati praegune Tõstamaa kirik. 1767 – 1770 Töötas külakool Tõhelas. ii 1790 Pootsi mõis panditi 70 aastaks Poola kammerhärra Lilienfeldt’ile. 1801 Tõstamaa kihelkonnas töötas ainult kaks kooli. Kümme aastat hiljem polnud enam ühtki vallakooli. tt 1815 Kubermanguvalitsuse käsk: igasse valda tuleb ehitada vähemalt üks koolimaja. Ka Tõstamaale asutati üksikud koolid. i 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. Igas kihelkonnas, kus meeshingi on i 2000, peab olema kihelkonnakool. Mõisate kaupa loodi juriidiliste üksustena talurahvakogukonnad – vallad. mm Tõstamaa valla kujunemine aa Igas mõisas oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. 1866. aasta Balti vallaseadus kaotas mõisate võimu valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama, see kutsus esile aga valdade ühinemised. 1891.a. ühines Pootsi Seliga ja 1893.a. Kastna Tõstamaaga. pp 1.aprillil 1939. aasta valdade reformiga liideti Tõstamaaga Saulepi valla Rammuka, Rammukametsa, Suurtüki ja Jäärumetsa külad ning Vaiste asundustalud. Kihnu rr “ülemerevaldus” – postitalu anti Seliste vallale. Kolhooside liitmisega tuli Soomra Tõstamaale, Soomra tagasi andmisel Audrule 1964.a. läks sinna ka Murru küla. 1971.a. likvideeriti Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu, enamus alast liideti Tõstamaaga. oo Liu, Koti, Marksa ja Karuga küla liideti Audruga. Pindalalt on praegune Tõstamaa
Load more

Recommended publications
  • Sights Tõstamaa
    SIGHTS of the Parish of TÕSTAMAA 2006 Contents Introduction ........................... 3 Lake of Tõhela ...............................22 Church of Tõhela ...........................23 Parish of Tõstamaa — brief Boulders of Alu ..............................23 historical survey ..................... 4 Viruna ...........................................24 Bog of Nätsi–Võlla .........................24 Sights of the Parish of Tõstamaa 4 Nature conservation area of Lindi .....4 How to behave in nature ........25 Lindi–Tõstamaa road ........................5 Staying in nature ............................26 Church of Pootsi–Kõpu ....................5 Roads and footpaths ......................26 Landscapes of cultural heritage .........6 Fishing and hunting .......................27 Manor of Pootsi ...............................7 Littering the nature .........................27 Lao and Munalaid ............................8 Everybody’s responsibility ...............28 Island of Manija aka Manilaid ............8 In brief ...........................................28 Kokkõkivi of Manija .........................9 Island of Sorgu ..............................10 Advice to hikers ....................29 Sacrificial tree of Päraküla ............... 11 Church of Seliste ............................ 11 Building ................................30 Pine tree of Tõrvanõmme ...............12 Hill of Levaroti ............................... 13 Village of Tõstamaa .......................14 Parish house of Tõstamaa .............. 15 Church of Tõstamaa .....................
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud August 2016 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • 2004. Aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Saajad on Liivi Heamets
    Nr. 2 (96) veebruar 2004 2004. aasta Tõstamaa Valla Vapimärgi Täna lehes: saajad on Liivi Heamets ja Ain Birk Toetuse saamiseks lk 2 LIIVI HEAMETS Liivi on ühiskondlikult aktiivse Volikogu lk 3 Liivi Heamets on sündinud 1941. loomuga. Pikki aastaid on ta olnud Natura kaitsealadest lk 3 aastal Tõstamaa vallas Tölli külas. tegev Tõstamaa kirikukoguduses, kus Tõstamaa Keskooli 1956. aastal lõpetas Tõstamaa täitnud raamatupidaja, kellalööja, ei suleta lk 4 põhikooli ja asus õppima Türi majahoidja ja muid koguduse Põllumajandustehnikumi. 1960. aastal tegevuseks vajalikke ameteid. Seliste Hiidnaine suunati tööle Pärivere sovhoosi, kus Kogudusetöö eestvedajad on Eerika Leenu lk 4 töötas karjabrigadiri ja zootehnikuna. vahetunud, aga Liivi on olnud seal Kaunid rõivad lk 6 Töö kõrvalt omandas Vinni järjepidevuse kandja. Samuti täidab Sovhoostenikumis raamatupidaja Liivi Seliste kiriku laekuri kohuseid, Kino tuleb! lk 6 peab korras spordiklubi raamatu- kutse ja asus 1984. aastal tööle Sport lk 7 Tõstamaa sovhoosis raamatupidajana. pidamist ja korraldab Tõstamaa 1985. aastal Pärnu Kaluri edukaima majaühistu tegemisi. Ta Kuulutused lk 7 lööb kaasa Tõstamaa laulukooris ja põllumajandusosakonna loomisel asus Õnnitlused ja aeroobikaringis, tema üheks hobiks on tööle Selistes zootehnikuna. kuulutused lk 8 1990. aastast, kui algas küla- lugemine. Poeg elab ja töötab samuti nõukogudest valdade moodustamine, Tõstamaal ning Liivi on hoolitsev täitis Liivi valla pearaamatupidaja vanaema. ülesandeid. Keerulisel ajal, kui Liivi Heamets on üks Tõstamaa valla AIN BIRK reegleid oli vähe, tuli Liivi tänu oma taastajaid-ülesehitajaid ja on oma Ain Birk on sündinud 1939. aastal kohusetundlikkusele, täpsusele ja täpsuse, kohusetundlikkuse, Tõstamaa vallas Männikuste külas iseseisvale tööoskusele hästi toime. põhimõttekindluse, ühiskondlikku Tolli talus. Kooliteed alustas Tõhela Tõstamaa vallavalitsuses töötas Liivi aktiivsusega, aga samas ka seitsmeklassilises koolis.
    [Show full text]
  • Kogukonnaidentiteedist Tõstamaa Valla Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Liina Käär KOGUKONNAIDENTITEEDIST TÕSTAMAA VALLA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: MA Kandela Õun Juhendaja allkiri:___________________ Tartu 2015 Abstract Liina Käär Community Identity in Tõstamaa Parish This paper explores community identity in Tõstamaa parish which is a rural parish in Pärnu County. The main aim of the master thesis is to explore the meaning of community to local people and to their identity. The author analyses how identity affects the attitudes of the people Tõstamaa parish, and the sustainability of this rural community. Rural areas in Estonia are facing big social and economic issues regarding the decrease of population and limited resources in offering services needed. This topic is crucial for understanding what factors keep people in the countryside. During the research process, 95 structured questionnaires were carried out. All respondents were registered in Tõstamaa parish, but not all lived permanently in the community. In the questionnaire were asked about the respondents’ life in the community, their attachment to, and identity of the place, and about the respondents’ future plans regarding Tõstamaa parish. The results show that people in Tõstamaa parish are strongly attached to the community. The main factors relate to home and family, to friends, local services, as well as to local nature and the sense of community. People are quite satisfied with the services and opportunities in Tõstamaa, but miss some important facilities such as better transport connections to Pärnu, cash withdrawal possibilities, or improved medical aid. The respondents mentioned that living in the countryside has not hindered access to education or culture; however, in order the local parish could develop, better job opportunities and choice of available apartments would be needed.
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • Tõstamaa Vaatamisväärsused
    TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED 2006 Sisukord Sissejuhatus .............................. 3 Tõstamaa jõgi ............................ 22 Tõhela järv ................................ 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade .............................. 4 Tõhela kirik ................................ 23 Alu kivikülv ............................... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ....................................... 24 väärsused ................................... 4 Nätsi-Võlla raba ........................ 24 Lindi looduskaitseala ................... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...................... 5 Käitumisest looduses ............. 25 Pootsi-Kõpu kirik ........................ 5 Looduses viibimine .................... 26 Pärandkultuurmaastikud ............. 6 Teed ja jalgrajad ......................... 26 Pootsi mõis ................................. 7 Kalastamine ja jaht .................... 27 Lao ja Munalaid ........................... 7 Looduse risustamine ................. 27 Manija saar ehk Manilaid ............. 8 Igaühe vastutus ......................... 28 Manija Kokkõkivi ......................... 9 Lühidalt ...................................... 28 Sorgu saar ................................. 10 Soovitused matkajale ............. 29 Päraküla ohvripuu ..................... 11 Seliste kirik ................................ 11 Ehitamine ................................ 30 Tõrvanõmme mänd ................... 12 Levaroti mägi ............................. 13 Tõstamaa alevik ......................... 14 Tõstamaa vallamaja ..................
    [Show full text]
  • Tõstamaa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2016-2028
    Töö nr: 03-11-15-ÜVK Tõstamaa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2028 Seletuskiri Tellija: Tõstamaa Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 6 1.1 ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ........................................................................................................... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ....................................................................................................... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive .............................................................................................................. 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ............................................................................................................................ 9 1.3.1 Kaitsealused objektid ............................................................................................................ 10 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia.................................................................................. 11 1.3.3 Ehitusgeoloogia ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tostamaa Vald 1992 2002.Pdf
    1992 - 2002 AUSTATUD LUGEJA Sinu käes on Tõstamaa valla 10. aastapäeva puhul välja antud trükis. Ajaloos on see lühike periood, inimelus aga piisavalt pikk, et tehtust üht-teist ununema hakkab. Ilmselt oleme kõik tegemistele tagasi vaadates küsinud, mis aastal see nüüd oligi ... Püüame anda lühiülevaate Tõstamaa vallast ja heita põgusa pilgu möödunule. Kui vahel tundub, et midagi suurt nagu polegi toimunud, oli raamatu koostamisel raskusi esitatud materjali trükise raamidesse surumisega. Eelmise raamatu andsime välja valla viiendaks aastapäevaks, sellest ka mitmed võrdlused just 1997. aastaga. Loodan, et järgmine raamat valmib väiksema ajavahemikuga. Kindlasti on järgnevaid võimalik veelgi paremini ja huvitavamate faktidega välja anda. Võtame meelsasti vastu ettepanekuid ja kaastöid. Head lugemist ! Toomas Rõhu vallavanem Koostajad Toomas Rõhu, Raine Viitas. Täname abistajaid Toomas Mitti, Harvet Tootsi, Mari Lühistet, Madis Veskimägi, Enda Väli, Karin Randmäed. Kujundus ja trükk Kaks & Pool, joonistas Lauri Kaaviste. VALLA KUJUNEMINE Nimetus "Tõstamaa" tähendab kõrget maad, mis on kõlbulik põlluharimiseks. Liivimaa kroonikas on piirkonda üldisemalt nimetatud mereäärseks maaks. Mõisaajal oli igas mõisas oma vald - Pootsis, Selis, Tõstamaal ja Kastnas. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal valda ei olnud. Kui 1866. aastal mõisate võim valdade üle kaotati, siis paremaks majandamiseks ühinesid Pootsi Seliga ja Kastna Tõstamaaga. Muutused toimusid veel 1939. aasta valdade reformi aegu ja 1971, kui kadus Seliste külanõukogu. Tänane Tõstamaa vald taastati ametlikult 17. juunil 1992. Mereäärse põlluharimiseks sobiva maa ja selle algsete elanike kohta räägib vana rahvajutt, kuidas kaks venda, Mart ja Tõnis, tulnud üle liivamäe ja jõudnud mereni. Mart tahtnud põldu harida, Tõnist tõmmanud mere poole. Tüüpilised Tõstamaa nimedki on nende järgi - põlised põllumehed Martsonid ning kanged kalamehed ja kuulsad kaptenid Tõnissonid.
    [Show full text]
  • Orienteerumine Eesti Kaitsealadel Aastatel 2016-2018 Orienteering
    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaupo Rozenkron ORIENTEERUMINE EESTI KAITSEALADEL AASTATEL 2016-2018 ORIENTEERING EVENTS HELD AT PROTECTED AREAS IN ESTONIA IN 2016-2018 Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: professor Tiiu Kull, PhD Tartu 2019 Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kaupo Rozenkron Õppekava: Loodusturism (80520) Pealkiri: Orienteerumisüritused Eesti kaitsealadel aastatel 2016-2018 Lehekülgi: 28 Jooniseid: 3 Tabeleid: 1 Lisasid: 3 Osakond: Loodusturismi ja elurikkuse õppetool Uurimisvaldkond: Taimeökoloogia (B270) Juhendaja: Tiiu Kull, PhD Kaitsmiskoht ja aasta: Eesti Maaülikool 2019 Loodusturismi ja rekreatsiooni olulisuse tõusuga ühiskonnas on suurenenud looduses viibivate inimeste arv ja ühes sellega ka negatiivsete mõjutuste tekke risk. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida 2016-2018 aastal Eestis toimunud orienteerumisüritusi, mille toimumisalas asus vähemalt üks kaitstav ala, ning teha selle põhjal järeldusi potentsiaalsete mõjutuste tekkimise võimalikkuse osas. Töö eesmärgi saavutamiseks koostati Keskkonnaameti poolt väljastatud orienteerumisürituste kooskõlastusavalduste vastustest andmebaas, kuhu kanti ühtekokku 139 ürituse kohta käivad andmed, millest kaitstavate aladega oli seotud 128. Selgus, et kuigi orienteerumisüritusest osavõtjate arv on küllalt suur potentsiaalsete negatiivsete mõjutuste tekkeks ei saa antud töö põhjal väita, et mainitud mõjutused ka reaalselt aset on leidnud. Täpsemate järelduste tegemiseks oleks vajalik
    [Show full text]