Tõstamaa valla aastaraamat

1997

Aastaraamat`97

Vapi heraldiline kirjeldus

Põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil kuldmust kaheksakodaraline ratas,

mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed.

Põhjendus Sinine tähistab merd, tõde ja lootust. Neitsi Maarja tunnusvärvina viitab ta ka Tõstamaa kirikule. Kuld tähistab maad, Tõstamaa liivaluiteid. Märgib õnne ja heaolu.

Kuld ja must on Pärnumaa vapi- värvused. Ratas on päikese ja elu, liikumise ning arengu sümbol. Rooliratas osutab rannasõidule ja kalapüügile.

Tõstamaa valla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105x135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendub vapi kuldne kollasega.

1

Hea aastaraamatu lugeja!

Sinu käes on Tõstamaa valla ajaloos uus ja esmakordne üllitis. Teeme iga päev oma tähtsaid toimetusi, tunneme rõõmu kordaminekutest ja südamevalu ebaõnnestumistest. Enamasti on meil kiire, sest juba homme ootavad ees üha uued tegemised. Siiski tunneme vahel, kui kasulik ja huvitav on mõnikord aeg maha võtta ja heita pilk möödunule. Tihti peame tõdema, et kõike enam ei mäleta, Ka oleme ilmselt kõik kogenud, et aja möödudes muutub olnu emotsionaalsemaks ja ilusamaks. Käesolev raamatuke püüab panna aluse traditsioonile, et valla elus toimunud sündmused ja faktid jõuaksid igal aastal paberile ja kaante vahele. Kui seda suudame, on meil materjal, mis ütleb, millal midagi tehti, kes tegid ja miks tegid. Püüame esitada fakte, anda ülevaate valla elus toimunust, hinnangute andmine jäägu lugejatele. Et tegemist on esimese raamatuga, leiab põhjalikumat käsitlust Tõstamaa piirkonna ajalugu.

Koostamisel on ka valla üldplaneering. Planeerimine algab hetkeseisundi analüüsist, seega käesolev on sisuliselt planeeringu üks osa.

Aastaraamat 1997 on selline, tänusõnad koostajaile. Kindlasti on võimalik järgnevaid veelgi paremini, veelgi huvitavamalt ja suurema faktidehulgaga välja anda. Võtame meelsasti vastu ettepanekuid ja kaastöid.

Trükkimine on kulukas ja me ei suuda aastaraamatut välja anda suures tiraažis. Müüki jõuavad üksikud eksemplarid, et tegemist on rariteediga, on hindki vastav. Küll on trükisega võimalik tutvuda valla raamatukogudes, koolides ja vallavalitsuses.

Head lugemist ja julget kaasalöömist järgmiste aastaraamatute koostamisel!

Toomas Rõhu vallavanem

2 Aastaraamat`97

ÜLDANDMED 5 Vallavolikogu koosseis 5 Vallavalitsuse töötajad 5 Mereäärne maa 6

RAHVASTIK 13 Rahvastiku vanuskoosseis 13 Rahvastiku jaotus külade järgi 13 Rahvastiku dünaamika 14 Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 14

MAJANDUS 15 Ettevõtlus 15 vallaasutused 15 riigiasutused 15 krediidiasutused 15 müük, kaubandus-toitlustus 16 põllumajandussaaduste töötlemine 16 metsa varumine, töötlemine 16 kalapüük, töötlemine 16 turism, puhkemajandus 17 elektritööd, elektroonika 17 ehitus 17 transport 17 masinate remont 17 muud 17 taime-loomakasvatustalud 17 taime-loomakasvatussaaduste tootmine 18 kogudused, seltsid 19 Metsamajandus 19 Metsaraie 1997. aastal 19 Kala- ja jahimajandus 19 Jahipiirkonna maad (ha) 20 1997.a. ulukite loenduse andmed 20 Tõstamaa vallavalitsuse eelarve tulud 21 Tõstamaa vallavalitsuse eelarve kulud 22 Teedevõrk 23 riigiteed 23 munitsipaalteed 23 Tõstamaa tuletõrje- ja päästeamet 25 Kommunaalettevõte “SuFe” 25

MAAREFORM MAAOMANDID MAAKASUTUSED 27 Maamõõdutööde teostajad Tõstamaa vallas 1997.a. 27 Kinnistusse kantud hektarid 28 Kinnistusse kantud maaüksused 28 Maa kasutus 31

3

SOTSIAALHOOLEKANNE 33 Tõstamaa Hooldekodu 33 Töötud 33 Toimetulekutoetus 34 Tervishoid 35

HARIDUS 37 Tõstamaa Keskkool 37 Pedagoogiline kaader 37 Õpilased klasside kaupa 38 Õppeaasta edukad spordivõistlused 38 Kooli tublimad õpilased 39 Lõpetajad 39 Koolis tegutsevad ringid 39 Pootsi Põhikool 40 Pedagoogiline kaader 40 Lõpetajad 40 Õpilased klasside kaupa 41 Tublimad õpilased 41 Traditsioonilised üritused 41 Koolis tegutsevad ringid 41 Tõstamaa Lastepäevakodu 42 Tõhela lasteaed-algkool 43

TURISM 45 Turismiobjektid 45 Looduskaitsealused alad ja üksikobjektid 45 Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuuriobjektid 45

KULTUUR 47 Raamatukogud 47 Tõstamaa Raamatukogu 47 Tõhela Raamatukogu 47 Pootsi Raamatukogu 47 Tõstamaa Seltsimaja 48 Taidluskollektiivid 48 Huvialaringid 48 Suuremad üritused 48 Näitused 49 Osalemine vabariiklikel- ja maakondlikel üritustel-ettevõtmistel 49 Tõhela Rahvamaja 49 Üritused 49 SPORT 50 Spordikroonika 50 Pootsi Seltsing 52 Tõstamaa Lusti ja Lõbu Selts 52

1997. AASTA KROONIKA 55

4 Aastaraamat`97 ÜÜllddaannddmmeedd

Vallavolikogu koosseis

Esimees — Heino Tamm Liikmed: Priit Adams Eduard Alumets Leino Blasen Leo Langus

Jaak Lumera Hilja Mändla Margus Noppel Silvi Rand Leo Salk Endel Tõnisson Madis Veskimägi Eduard Vilbre

Vallavalitsuse töötajad

Toomas Rõhu – vallavanem Heino Laanemets – abivallavanem, maanõunik Eve Sahtel – vallasekretär Karin Randmäe – pearaamatupidaja Liivi Heamets – raamatupidaja Enda Väli – sotsiaalnõunik Helle Vahemäe – maakorraldaja Liia Oidjärv – tehniline sekretär Raine Viitas – keskkonna- ja arendusspetsialist

5 Üldandmed

6 Aastaraamat`97 Mereäärne maa mm

aa aritima provinciae — sõnasõnalises tõlkes “mereäärsed provintsid”, ehk mereäärne M maa. Rohkemat preester Henrik oma Liivimaa kroonikas nende paikade kohta, r kustkaudu orduvägi XIII sajandi alguses läks Soontaganat ja Saaremaad alistama, ei maini. r 1242 Maade jagamisel jäi ordule 2 tolleaegset kihelkonda: Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla ii aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teineteisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. Need maad peale Kastna (Caskenenne) läksid Saare-Lääne piiskopile tagasi. tt 1320 Ordumeister kinkis Kastna Padise kloostri ehitamiseks. 1364 Kastna vahetatakse Padise kloostrilt ordule tagasi. ii 1534 Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati esmamainimine. 1553 Esmakordselt mainiti Tõstamaa piiskopimõisat, mis allus Koongale. Tõstamaalasi kutsuti seetõttu tuttjunlasteks. mm 1560 Mainiti Manija saart Tõstamaa mõisale kuuluvana. 1558-1583 Liivi sõda. Maa pärast sõdisid Vene, Rootsi, Poola ja Taani. a 1561 Kastna läänistati ordult Pärnu komtuuri kirjutajale. a 1561 Ordu maaala alistus Poolale. 1562 Rootslased vallutasid Pärnu. Moodustati Pärnu lään (maakond). 1575 Venelased vallutasid Pärnu. Rüüstamised ja küüditamised Lääne-Eestis. 1582 Zapolje rahuleping: Pärnu läks Poolale. Liivi sõjas kui ka hiljem Poola-Rootsi sõjas käis Tõstamaa pooltosinat korda käest kätte ja piiri aeti paaril korral läbi Värati küla. pp 1613 Kirikuvisitatsiooniprotokollis mainiti Neitsi Maarja sündimise kirikut “in pago civium Pernavensium” (Pärnu elanike külas) Kastna mõisas. Legend räägib, et kiriku lasksid rr Kastna hiide ehitada skandinaavlastest kaupmehed, kes pääsesid merehädast.

oo Vana hea Rootsi aeg

1617 Rootslased vallutasid poolakatelt Pärnu. vv 1624 Kuningas Gustav Adolf kinkis Tõstamaa mõisa Riia linnasekretär Andreas Koyen’ile, kelle tütre abiellumisega läks mõis Helmersenide perekonnale. ii Pootsi mõis läänistati Magnus von der Pahlen’ile. 1629 Altmargi rahu: kogu Eesti läks Rootsile. 1630 Pärnu lään läks Eestimaa kubermangu alt Liivimaa kubermangu alla. Tõstamaa nn “pealinnaks” sai Riia. 1665 Pärnu linn ostis Meelius’e perekonnalt Kastna mõisa. cc 1674 Anti käsk kiriku ehitamiseks praegusesse alevikku, kuna Kastna kabel oli kaugel ja viletsas seisus. Puust kirik asus praegusest kirikust pisut idas. 1679 Sigismund Segius asus Tõstamaa kiriku esimeseks õpetajaks ja töötas sellel kohal 20 ii aastat. 1680 Asutati Tõstamaa kirikumõis. 1684 Riigistati Pootsi, Seli ja Tõstamaa mõis. Linnamõis Kastna jäi puutumata. aa 1688 Forceliuse koolist tulnud noormees õpetas 2 talve kümmet talurahva last. Alustati esimese koolimaja ehitamist, mille mõisniku pärijad aga ära keelasid: nemad andnud ee maa kirikule, mitte koolile. 1695 – 1697 Suur näljahäda ja katk. Kihnu asustamiseks viidi inimesi Karugalt. 1700 Algas Põhjasõda.

7 Üldandmed 1710 Et Pärnu kohe ei alistunud, rüüstasid vene väed Kastna mõisat.

m 208 aastat Vene impeeriumis m

1720 Helmersenid said Tõstamaa mõisa tagasi. Vene riik taastas aadli õigused, mida Rootsi aa oli kärpinud. Pootsi tagastati 1711. 1721 Uusikaupunki rahu: Eesti ja Liivimaa kubermangud läksid ametlikult Vene riigi alla. 1728 Tõstamaal õpetas köster seitset last. rr 1763 – 1768 Ehitati praegune Tõstamaa kirik. 1767 – 1770 Töötas külakool Tõhelas. ii 1790 Pootsi mõis panditi 70 aastaks Poola kammerhärra Lilienfeldt’ile. 1801 Tõstamaa kihelkonnas töötas ainult kaks kooli. Kümme aastat hiljem polnud enam ühtki vallakooli. tt 1815 Kubermanguvalitsuse käsk: igasse valda tuleb ehitada vähemalt üks koolimaja. Ka Tõstamaale asutati üksikud koolid. i 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. Igas kihelkonnas, kus meeshingi on i 2000, peab olema kihelkonnakool. Mõisate kaupa loodi juriidiliste üksustena talurahvakogukonnad – vallad. mm

Tõstamaa valla kujunemine aa

Igas mõisas oli oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. 1866. aasta Balti vallaseadus kaotas mõisate võimu valdade üle. Seadus sundis valdasid ise majandama, see kutsus esile aga valdade ühinemised. 1891.a. ühines Pootsi Seliga ja 1893.a. Kastna Tõstamaaga. pp 1.aprillil 1939. aasta valdade reformiga liideti Tõstamaaga Saulepi valla Rammuka, Rammukametsa, Suurtüki ja Jäärumetsa külad ning Vaiste asundustalud. Kihnu rr “ülemerevaldus” – postitalu anti Seliste vallale. Kolhooside liitmisega tuli Soomra Tõstamaale, Soomra tagasi andmisel Audrule 1964.a. läks sinna ka Murru küla. 1971.a. likvideeriti Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu, enamus alast liideti Tõstamaaga. oo Liu, Koti, Marksa ja Karuga küla liideti Audruga. Pindalalt on praegune Tõstamaa vald peaaegu sama suur kui sõjaeelsed Seliste ja Tõstamaa kokku, elanikke on aga 2,5 korda vähem. Külanõukogu muutus ametlikult vallaks 17. juunil 1992. vv

ii 1831 Müüdi Tõstamaa mõis enampakkumisel Wilh. Fromhold Stael von Holsteinile, kes rahvalt teenis “lolli paruni” tiitli. Poeg Augusti kutsuti “hulluks paruniks” ja pojapoeg Alexandrit “targaks paruniks”. nn 1840 Õppis Tõstamaa vallakoolis 30, Pootsis 20, Selis 13 ja Kastnas 12 last. 1845 – 1848 siirdus õigeusku 71% Seli ja Tõstamaa elanikest. Poole sajandi jooksul asutati 4 cc õigeusu kogudust:

Kogudus Kirik valminud Kihelkonna- Koguduse ii asutatud kool avatud tegevuse lõpp Seli 1847 1864 1864 1989 a Pootsi-Kõpu 1847 1873 1860 a Tõhela-Murru 1876 1895 1874 1964 Kastna 1896 1896 (puust) 1896 1986 ee 1904 (kivist)

8 Aastaraamat`97

1849 Tõstamaal avati luterlik kihelkonnakool. Järgmisel aastal ehitati sellele koolimaja m (Köstri). m 1850 Avati esimesed õigeusu külakoolid. 1854 Õpilaste vähesuse tõttu lõpetas tegevuse Pootsi luterlik kool. aa 1858 Pootsi mõis sai Maydelli pärisomaks. 1860 Pootsi mõisas töötas keemiamanufaktuur, toodeti tinavalget ja tinasuhkrut. Manufaktuuris oli 20 töölist. rr 1865 Esimene foto Tõstamaa laulukoorist. 1867 Seli kroonumõisat hakati jagama õigeusulistele. ii 1870 Tõhelas algas talude päriseksostmine. 1876 – 1877 Tõstamaa mõisa peahoone ümberehitus. 1885 Mõisavalitseja Jakob Toots hakkas esimesena Eestis soost põldu tegema. Kõigepealt tt kraavitati, siis veeti hektarile 1500 tonni liiva, et maa hobust taluks. 1888 Karl Blumenfeldt avas Tõstamaal apteegi. i 1889 Merepõhja pandi Lao-Kihnu telefonikaabel. i 1890 Kooliõpetaja H.Anniko asutas karskusseltsi “Laine”. 1892 Tõstamaal asutati pasunakoor. mm 1900 Tõstamaa sai telefoniühenduse Pärnuga. 1905 Tõstamaa kihelkonnas mõisaid ei põletatud, kuid karistussalk siiski ilmus. Vitsahoope said Mart Vestmann ja Jaan Klaas Kastnast ning Jaan Jakobson-Teoste Tõhelast. aa 1908 Asutati Seli Kirjanduse Ringkond ja Tõstamaa Haridusselts. 1909 Asutati Tõstamaa Laenu-Hoiu Ühisus ja Tõstamaa Põllumeeste Selts. 1910 “Põllumajanduslised” kursused saja osavõtjaga. 1912 Tõhelas asutati piimaühing. 1914 Algas esimene maailmasõda. pp 1915 Suti külas sõitis hirmust sakslaste ees kaldale Vene suurtükipaat “Korejets”. 1917 Vaiste lahe suus sõitis kaldale sakslaste poolt vigastatud Inglise allveelaev C-32. r Koolides algas õppetöö eesti keeles. r Asutati Tõhela Noorsoo Selts. oo Vabadussõda, omariikluse aastad vv 1918 Eesti iseseisvuse väljakuulutamisele järgnes kohe Saksa okupatsioon. Õigeusu preestrid ja enamlaste pooldajad lasti koolidest lahti. ii Küladesse ilmusid venelaste asemel Saksa sõdurid. 28. november - Algas Vabadussõda. 1920 Vabadussõja lõpp. Vabadusristiga naasid Seli ja Tõstamaa meestest Andrei Erikson, nn Juhan Jansen, Johan Karjel, Lembit Karjel, Anton Kose, Leo Köösel, Karl Laurits (2 Vabadusristi), Valev Mere (Vassili Martson), Eustatius Miido, Aleksander Seimann (3 Vabadusristi), Oskar Uritam, Richard Uritam, Jaan Vidrik, Jakob Vimm (Tõnisson). cc 1921/1922 Tõstamaa kool asus mõisa peahoonesse, Pootsi valitsejamajja. 1921 Algas Tõstamaa, Pootsi ja Tõstamaa kirikumõisa jagamine. ii 1924 Avati bussiliin Tõstamaa – Pärnu. Kastna ja Seliste enamlased, kes 1.detsembril Pärnus mässu tegemas käisid, enam tagasi ei tulnud. aa 1926 – 1945 töötas Tõstamaal kodumajanduskool. 1927 Uus vallamaja ehitati keset valda - Ermistusse, kuhu viidi ka elektriliin tärklisevabrikust ee (endine mõisa juustuvabrik). Elektrijaam hakkas voolu andma 1918. Aleviku teeristile ehitas Pärnu Majanduse Ühisus Tõstamaa kollasest tellisest kauplushoone.

9 Üldandmed 1929 – 1948 töötas Vaistes (praeguses Tõstamaa vallas) kolme saekaatriga saeveski ja sadam. Metsaraudtee ulatus Mõtsuni. 1930 Tõhela Piimaühing avas bussiliini Tõhela – Pärnu. m 1933 Manija saarele asus mitukümmend Kihnu peret. Manijale ehitati tuletorn. m Ka Kastna mõisasse tekkis kihnlaste “asundus” – 7 peret. 1937 Piima võeti Kastnas vastu 760 t, Selis 1574 t, Tõhelas1461 t ja Tõstamaal 1027 t aastas. aa 1938 Esimese viljasaagi said Viruna asundustalud. 1939 Tõstamaa Kaitseliit käis Lõpel julgestamas Vene vägede minekut Saaremaale. Baltisakslaste ümberasumisega lahkus Pootsist Maydelli pere. rr

ii Vene ja saksa okupatsioon

1940 17. juunil tuli Punavägi üle piiri. Võidutule asemel toimusid miitingud, kus astusid üles tt endised poliitvangid. Kaitseliidult võeti relvad. Vallavalitsustesse pandi “töörahva” esindajad. i 1941 Esimene arreteerimine. 10. jaanuaril viidi ära Theodor Backhoff alevikust. i 14. juuni - Seliste vallast küüditati 15 inimest, Tõstamaa vallast 6. Vene mobilisatsiooniga kaotas Seliste 16 ja Tõstamaa 33 inimest. mm 3. juuli – Stalini käsk jätta sakslastele põletatud maa. Lahkusid enamlased ja nende perekonnad. 4. juuli – Lahkusid Vene piirivalve ja õhuvaatlejad. aa Põletajate vastu sündis Omakaitse. 5. juuli – Pärnust tuli hävituspataljon Villem Kuusiku juhtimisel tanketiga Tõstamaad karistama. Selistes põletati üks, Tõstamaal teine maja. Põletajad lahkusid Varbla poole. 9. juuli - Tõstamaale ilmusid sakslased, kuid tõmbusid peagi Pärnu tagasi. Virunal seisis hävituspataljoni vastas 3 nädalat Tõhela Omakaitse. Alles Vene regulaarvägi sundis pp Omakaitset taanduma. 2. august – Hävituspataljonid ja Punaarmee alustasid Varblast ja Virunalt pealetungi. Teel r Tõhelast Tõstamaale tapeti 11 inimest, enamuses vanurid. r 5. august – Et üldpealetung Pärnule nurjus, tõmbus Punaarmee tagasi. 1943 Oktoobris toimusid esimesed sakslaste mobilisatsioonid. oo 1944 Veebruari alguses üldmobilisatsioon 1904 – 1923 aastakäigule. Augustis mobilisatsioon 1926 – 27 sündinuile. 11. august – Permisküla lahing. Hukkus Seliste ja Tõstamaa mehi (leitnant Karjeli kompanii). vv 12. august - Omakaitse mobilisatsioon. Mobiliseeritud koguti Pootsi mõisa, sealt läksid nad oma riiete ja jalatsitega Peipsi äärde (sellest ka nimetus – “pastlapataljon”). ii 20. september – algas põgenemine Rootsi. Mindi paatidega Seliste randadest, Manijalt ning laevadega Kihnust, Vaistest, Matsist ja Paatsalust. 22. septembril lahkus Vaiste sadamast mootorpurjekas “Leidi” 124 inimesega. Nii Seliste kui Tõstamaa vallast nn lahkus ligi sada inimest (nimikirjad pole täielikud). 24. september – Punaarmee taas Tõstamaal. cc

“Küüditamist ja kolhoosi ei tule,” kuulutas Rammuka küla mees Nikolai Karotamm, kui astus ii augustis 1944 üle Vene – Eesti piiri

1944 oktoober – Algas mobilisatsioon Punaarmeesse. aa 28. oktoober – Esimene arreteerimine alevikus. 21. november – Arreteerimine Kastnas. Üks vahistamine järgnes teisele. 1944.a. – 1953.a. ee arreteeriti Tõstamaa vallast 110 ja Seliste vallast 20 inimest (andmed ei ole lõplikud). 1947 Seliste valla kalurid hakkasid räime püüdma seisenootadega (kakuamid).

10 Aastaraamat`97 1948 Kastnas moodustati “Õige Tee” ja Sööni kolhoos. 1949 25. märts – Maarahva küüditamine. Tõstamaa vallast küüditati 167 inimest, Selistest 22 m inimest. Küüditamisautod kogunesid Tõstamaa koolimajja, küüditatud viidi Tõhela m koolimajja. Küüditamise keskstaabi esimees oli Nikolai Karotamm. aa Aprillis algas massiline kolhooside moodustamine. Tõstamaa vallas tehti 22 kolhoosi, Selistes mõned vähem. Väratis algas kalatööstuse ehitamine. rr 1950 Värati tee lähedusse ehitati loomaravila (ainus hoone plaanist moodustada Tõstamaa rajoon). Kalapunkt kasutas palkmaja mõne aasta ühiselamuna (“Tondilioss”), siis veeti ii see Audru traktorijaama. Pootsi mõisas asutati Tõstamaa traktorijaam. Aasta hiljem viidi see sama nime all Sinti. 1951 1. aprill – Nõndanimetatud usklike küüditamine. Tõstamaa vallast viidi ära 23 inimest, tt Selistest 3 peret. i i Liitmiste ja lahutamiste aeg mm 1950 – 1951 Algas väikeste kolhooside liitmine. Esialgu 2-3 küla kaupa, järjest ikka enam. 1953 3. märts Stalini surm. 1. september – Tõstamaa kool muudeti keskkooliks. Esimene lend lõpetas 1957.a. Aastatel aa 1970 – 1982 oli kool 8-klassiline. 1961 Moodustati Tõstamaa sovhoos. 1962 Kalurikolhooside ühinemine. Tõstamaa sai elektrivoolu. Pootsi kool kolis mõisa härrastemajja. Seal hakkasid käima ka Seliste lapsed. pp 1963 Ermistu liideti Kastna (“Areng”) kolhoosiga. 1965 Ermistu järves alustati kalakasvatuse rajamist. Suured saagid jäid saamata, loodusele r tehti aga suurt kahju. r 1967 18. oktoober – Suur torm ja ülejutus. Lao kalapunkt muutus saareks. Merevesi oli 253 cm üle Kroonlinna nulli. oo 1968 Valmis Tõstamaa lasteaia esimene järk. 1970 Kastna liideti Tõstamaa sovhoosiga. Tegevuse lõpetas Kastna kool. vv 1972 Jaanilaupäeval varises kokku Tõstamaa kiriku esikülg ja kukkus ümber torn. Varingu alla jäi orel. ii 1973 Moodustati mammutkolhoos “Pärnu Kalur”. 1976 Tõhela liideti Tõstamaa sovhoosiga. 1980 Vaike Hang alustas taluehituste ja taluelu kirjapanemist Tõstamaa vallas. nn 1981 Tõstamaa alevik sai tänavavalgustuse. 1983 Nurgakivi kirikutornile. 1984 Toimus esimene Tõhela kodukohapäev. Korraldati esimene Tõstamaa jooks. cc 1985 Tõstamaa sovhoos liideti “Pärnu Kaluriga”. 1986 Tõhelas pandi mälestuskivi Mats Mõtslasele. ii 1987 Tõstamaal pandi mälestuskivi Aleksander Stael von Holsteinile, kes oli viimane Tõstamaa parun, kuulus idakeelte uurija. 1988 “Pärnu Kalurist” eraldusid Tõstamaa ja Tõhela ning tegid iseseisvad kolhoosid. aa 1988 8. märts – Uue kultuurimaja avamispidu. Aprilli lõpp - Tõstamaal moodustati Rahvarinde tugirühm. ee 16. mai – Asutati Tõstamaa Muinsuskaitse Selts, kelle peamine ettevõtmine oli Tõstamaa kiriku taastamine. 1989 23. august –Balti ketti sõitis 2 bussitäit tõstamaalasi.

11 Üldandmed 1990 Tõstamaa valis Eesti Kongressi liikmeks Mihkel Lühiste. Rahvahariduse 300. aastapäeva tähistati hilinemisega. Kooli parki pandi mälestuskivi. 1991 Lõppes Tõstamaa kiriku esialgne taastamine. Torn ootab tegijaid. m Valmis praegune laululava. Tõstamaal peeti Pärnumaa folkloorifestival. m 1992 Seliste eraldus “Pärnu Kalurist” ja moodustas omaette ühismajandi. Riigikogu valimistel sai Tõstamaa vallas enam hääli üksikkandidaat Jüri Reinson – aa 15%, kes aga Riigikokku ei pääsenud. Järgnesid “Isamaa” ja Kindel Kodu”. Presidendikandidaatidest sai Rüütel 55%, järgnesid Taagepera 27%, Meri 13% ja Parek 5%. rr 1993 Kolhoosidest tekkisid osaühingud, aktsiaseltsid, talud. Avati Munalaiu sadam. ii Vallavolikogu valimised - 13-st kohast 10 sai valimisliit “Tõstamaa”. Vallavanemaks valiti Endel Tõnisson. Toimus Tõstamaa kihelkonna päev. Sellest võtsid osa ka kihnlased. tt

i Lähiminevik i

1994 Alevikku loodi ööpäevase valvega päästeamet. Avati Manija sadama esimene kai. mm 1995 Endises kirikumõisas avas uksed hooldekodu. Riigikogu valimised. Valimistel võitis ülekaalukalt Koonderakonna ja Maarahva Ühendus. Järgnes Reformierakond. aa Jõuludeks ilmus Tõstamaa vallalehe esimene number. Toimetajad Lea Rannik ja Ene Lehtsalu. 1996 Valla volikokku valiti 10 esindajat valimisliidust “Tõstamaa” ja 4 esindajat valimisliidust “Sipelgad”. Hakkas tööle mobiiltelefoni mast. pp Käiku läks kooli kanalisatsioonitrass. Aasta lõpul ilmus “Tõstamaa kalender 1997” vallaarst Madis Veskimägi värvifotodega. r r

oo

vv ii nn cc ii aa ee

12 Aastaraamat’97 RRaahhvvaassttiikk

Rahvastiku vanuskoosseis

õstamaa vallas elas 1997. aasta algul 1760 inimest, aasta lõpuks oli rahvaarv suurenenud nelja vallakodaniku võrra. Naisi on vallas 893 ja mehi 871. Vanuse järgi T on liigitatud elanikkond nelja vanuse rühma: koolieelikud (0-6a) M 75 N 82 K157 (kogu rahvastikust 9%) kooliealised (7-18) M 162 N 180 K 342 (19%) tööealised (19-65) M 547 N 470 K 1017 (58%) pensionärid (>65) M 87 N 161 K 248 (14%) Rahvastiku jaotus külade järgi

alla 20a 21-64a üle 65a Küla M N M N M N kokku 1 Alu 4 4 9 6 1 4 28 2 Ermistu 16 10 24 15 4 4 73 3 Kastna 9 13 24 19 4 10 79 4 Kavaru 15 14 29 21 4 11 96 5 Kiraste 4 6 11 7 1 0 29 6 Lao 13 10 26 16 3 7 75 7 Lõuka 3 5 18 10 3 8 47 8 Manija 3 3 17 10 4 2 39 9 Männikuste 16 22 28 27 4 10 107 10 Päraküla 0 2 3 0 3 3 11 11 Pootsi 14 15 29 26 4 14 102 12 Rammuka 5 7 7 4 0 3 26 13 Ranniku 4 2 14 8 2 5 35 14 Seliste 21 27 40 32 5 13 132 15 Tõhela 13 11 28 26 4 8 90 16 Tõlli 5 5 9 14 4 8 45 17 Tõstamaa 106 128 167 173 44 67 685 18 Värati 8 5 22 15 3 6 59 Kokku 255 289 505 429 97 185 1764

13 Rahvastik Tõstamaal elab ligi 40% valla rahvastikust. Suuremad külad on veel Männikuste ja Pootsi. Kõige väiksema rahvaarvuga küla on Päraküla, kus on ülekaalus üle 60-aastased inimesed. Tõstamaa vallas on ka üks asustatud saar – Manilaid.

Rahvastiku dünaamika

Rahvaarv erinevatel aastatel: 1970 –2268 1979 – 1971 1989 – 1722

1994 – 1777 1995 – 1775 1996 – 1756 1997 – 1760 1998 – 1764

Suremus ja sündimus viimaste aastate jooksul: 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 Sündimus 31 27 25 24 20 24 18 18 18 Suremus 21 32 29 24 36 29 42 30 18

Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur

-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 10 0 100- 95-99 M N 90-94 85-89 80-84 75-79 70-74

65-69 60-64 55-59

50-54 45-49 40-44 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19

10- -14 5--9 0-4

14 Aastaraamat’97 MMaajjaanndduuss

Ettevõtlus

eisuga 05. 02. 1997.a. kuulus ettevõtteregistrisse Tõstamaa vallast 97 registreeritud S üksust.*

vallaasutused

Tõstamaa Vallavalitsus Endel Tõnisson/Toomas Rõhu * Tõhela Rahvamaja Meeli Sutt * Tõstamaa Seltsimaja Ene Lehtsalu * Tõhela Raamatukogu Silvi Rand * Tõstamaa Raamatukogu Lea Rannik * Pootsi Raamatukogu Asta Kivimaa * Tõhela Algkool Õie Raist liidetud Tõhela lasteaed-algkooliks Tõstamaa Keskkool Ants Pirso Pootsi Põhikool Toomas Mitt * Tõstamaa Lastepäevakodu Aime Midri * Tõhela Lastepäevakodu Leida Rand liidetud Tõhela lasteaed-algkooliks vallaettevõte Vassa Ain Tilk ümber kujundatud OÜ Sufe Tõstamaa Hambaravi Siiri Jõe * Tõstamaa Hooldekodu Ellen Aava * Tõstamaa Tervisekeskus Madis Veskimägi sundlikvideerimine Tõhela lasteaed-algkool Kirsti Talu alates 1997 OÜ Sufe Enn Martson alates 1997

riigiasutused

Tõstamaa Teemeistri piirkond Leino Blasen * Seliste sidejaoskond Marju Adams/Kairi Leerimaa * Tõhela Sidejaoskond Tiiu Pirso * Tõstamaa sidejaoskond Linda Järve *

krediidiasutused

Eesti Hoiupanga Tõstamaa kontor Karin Vääna *

* tegutsemist alustanud enne 1997. aastat

15 Majandus müük, kaubandus-toitlustus

Tõstamaa toidukaubad Liia Lobjakas * Kastna Kõrtsi AS Ülar Reeder sundlikvideerimine AS Toigel Aare Sutt AS Podis Ülo-Hillar Mai Tõstamaa Hoiuühing Ain Rea Tõhela Petrol Tõnu Salu sundlikvideerimine AS Tiinel Ain Randi sundlikvideerimine AS Mönikuste Arvo Mihkels sundlikvideerimine AS Jõgi Valdur Jõgi Ermo Tamm * OÜ Pootsel Tiina Lehtla * Jaan Palli Jaani äri * Tõstamaa Kaubanduse OÜ Ain Rea * Evi Laanemetsa Tõstamaa Apteek Evi Laanemets * Ando Lomp * Ene Vahuvee Sauli äri * OÜ Albastar * Milvi Vapper * Peeter Mäe Peeter Mäe alates 1997 Valdur Jõgi alates 1997 Aare Sutt alates 1997 OÜ Podis alates 1997

põllumajandussaaduste töötlemine

Pärnu Piimatoodete Kombinaadi Elmo Sepp * Tõstamaa tootmistsehh Tõstamaa Piimaühistu Elmo Sepp/Mihkel Lühiste sundlikvideerimine Seliste Piimaühistu Milvi Rand sundlikvideerimine ühistu Tõstamaa Kuivati Mati Matvejev AS Tõstamaa Piimatööstus Elmo Sepp likvideerunud ettevõte

metsa varumine, töötlemine

Forest AS Toomas Kasemets pankrotimenetluses Ilves AS Andres Kurvits pankrotimenetluses Tõstamaa metskond Verner Kuusik Andres Kurvits OÜ Tõstamaa Puit Peeter Sahtel *

kalapüük, töötlemine

AS Kavari Rein Kohtitski sundlikvideerimine AS Lao Kala Artur Mitt AS Emid Grigori Gudenko

16 Aastaraamat’97 OÜ Emidar filiaal Eduard Dudin alates 1997 OÜ Lao Kala Voldemar Ferderer alates 1997

turism, puhkemajandus motell Maria AS Enn Rand Kavaru aiandusühistu Kauri Põldaru *

elektritööd, elektroonika

AS Ilman Ivo Ilmsalu sundlikvideerimine AS Ergon Peeter Mäe sundlikvideerimine AS Aadu Udo Rand sundlikvideerimine

ehitus

AS TEF Ants Jaansoo sundlikvideerimine

transport

AS Rool ja Rattad Lembit Odes sundlikvideerimine AS Saar & co Juhan Saar sundlikvideerimine AS Kalserg Kalle Kask sundlikvideerimine Ville Vulkan *

masinate remont

OÜ Raud Märt Janson sundlikvideerimine AS Rati Raivo Kandelin

muud

AS Ermistu - looduskivist ehitusmaterjalid Anti Peegel sundlikvideerimine AS Sapropeel - ravimuda ammutamine AS Eva-Lotta - leiva- ja saiatootmine Tiina Odes sundlikvideerimine OÜ Munalaid - mitteeluhoonete haldamine alates 1997 Madis Veskimägi - Tõstamaa arst alates1997

taime-loomakasvatustalud

küla peremees

Viruna talu Kiraste Mart Vahtel * Kadaka talu Lao Jüri Käsper * Teoste-Mardi talu Kiraste Rein Toomsalu *

17 Majandus Kiriku talu Kavaru Ende Veera * Toa talu Kavaru August Märksoo * Astra talu Seliste Heigi Ring * Pavli talu Tõlli Aiva Rohi * Oja talu Lõuka Jaak Jürgens * Taa talu Lõuka Juhan Hannus * Ristipõlde talu Tõstamaa Toomas Vallimäe * Lillepere talu Seliste Mati Käär * Murru talu Rammuka Juhan Vestli * Nurme talu Kastna Mare Jõgi * Tõrvanõmme-Jakobi talu Tõlli Ants Jaansoo * Vana-Marguse talu Kavaru Erika Stimmer * Saksametsa talu Pootsi Eduard Anila * Oja talu Ermistu Hillar Pihelgas * Kraavi talu Ermistu Elfriede Jaaniks * Otsa talu Ermistu Enna Lumi * Männa talu Tõstamaa Vallo Pärna * Sillametsa talu Pootsi Milvi Rand * Tohvri-Andrese talu Tõhela Andres Kalbach * Aadu talu Kiraste Tanel Tinast * Tamme talu Seliste Ivar Birk * Karotami talu Lõuka Rein Karotam * Kupu talu SelisteElmar Ansu * Tehvandi talu Kavaru Ants Lahe * Agaste talu Kavaru Sulev Alas * Karukuru talu Ermistu Aivar Männamäe * Kolonie talu Lao Velli Uttov * Putti-Hendriku talu Seliste Juhan Merelo * Lehtmetsa talu Lõuka Jaan Tuulmees * Kärdi talu Seliste Ene Eensalu * Konksi talu Kavaru Heino Poom * Selja talu Rammuka Linda Määrfeldt * Väike Oja talu Seliste * Taltsi talu Kastna Kärneri talu Lõuka Paul Karlep alates 1997 Rätsepa talu Tõlli Milaine Allikas alates 1997 Pedaka talu Lõuka Metsamärt alates 1997 Sööni-Jakobi talu Ranniku Anne Leheste alates 1997 Paavli talu Tõlli alates 1997

taime-loomakasvatussaaduste tootmine

OÜ Seliste Maire Miemis Tõstamaa Põllumajanduslik OÜ Mihkel Lühiste * Kastna Põllumajanduslik OÜ Matti Räbus * OÜ Tõhela * Maris Marus *

18 Aastaraamat’97

kogudused, seltsid

EELK Tõstamaa Maarja kogudus Tarmo Nurm * EAÕK Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu Kogudus Elju Käsper * Tõstamaa Spordiklubi Toomas Rõhu * Tõstamaa Seltsimaja Ene Lehtsalu/Maire Adler *

Metsamajandus

Tõstamaa vallas on metsamaad 12 862 ha, sellest: Ø tagastatud talu maadel 1661 ha, Ø kasutusse andmata metsamaa 5937 ha, Ø metskondade metsamaad 5264 ha.

Metsaraie 1997. aastal

Raieliik Raie Raie riigimetsas erametsamaal või muul maal Pindala Raie- Sellest Sealh. Pindala Raie- Sellest Sealh. (ha) maht likviid- kütte- (ha) maht likviid- kütte- (tm) ne puit puu (tm) ne puit puu (tm) (tm) (tm) (tm) Lõppraie 56 11318 11318 3395 Valikraie 1 67 67 20 20 1110 1110 333 Hooldus- 28 1043 1043 552 101 3516 3516 1758 raie Sellest : 6 182 182 94 63 3181 3181 1591 harv.raie sanitaar- 22 861 861 431 38 335 335 167 raie Muu raie 14 1840 1840 920 4 606 606 303 kokku 44 2950 2950 1462 181 16550 16550 5789 Kala- ja jahimajandus

Tõstamaa on mereäärne vald. Registreerunud on 48 kutselist kalurit ja 8 kalurpensionäri. Harrastuskalastajaid, kes käivad Ermistu ja Tõhela järvel, on veelgi rohkem.

Tõstamaa valla jahimaad koosnevad kahest hoolduspiirkonnast, mida rendivad riigilt kaks jahindusorganisatsiooni. Tõstamaa Jahiselts rendib Tõstamaa hoolduspiirkonda. Jahiseltsi esimees on Villem Jaansoo, liikmeid 38. Hooldatav territoorium kokku on 12 660 ha. Jahipiirkonnad on

19 Majandus järgmised: Tõhela (7060), Ennulaane (1360), Suuremetsa (1510), Keskuse (1460) ja Kastna (1210). Seliste Jahiselts rendib Seliste hoolduspiirkonda. Jahiseltsi esimees on Verner Kuusik, liikmeid 28. Hooldatav territoorium kokku 8240 ha. Piirkonnad on järgmised: Peraküla (800 ha), Siimo (1400), Jüri-Jaani (1900), Vihakse (1900), Lambi (2240). Jahipiirkonna maad (ha)

Tõstamaa Seliste Metsata maa 85 128 Lagendikud 72 42 Põõsastikud 486 320 Põllumaad 2178 912 Kultuur- ja looduslikud 484 1298 rohumaad Võsastunud rohumaad 181 221 Soo, rabad 3072 163 Kraavid, kanalid, ojad 26 8 Sihid, trassid 100 134 Ulukite söödamaad 19 19 Metsaga metsamaad 5491 4733 Veed 18 12 Sobimatud alad 348 250

1997.a. ulukite loenduse andmed

Tõstamaa Seliste arv Opti- lastud Elupaiku arv Opti- lastud elupaiku maalne (ha) maalne Põtru 18 20 5 9455 24 30 4 5905 Metskitsi 58 90 6 6830 80 130 4 6371 Metssigu 21 40 7 6500 36 30 7 5963 Ilveseid 5 6 1 2 1 - Kopraid 10 - 2 - - Rebaseid X 20 14 42 7 4 Kährikuid X 40 5 34 10 6 Hall- X 80 5 40 130 16 jäneseid

Tõstamaa Jahiseltsil on jahikoertest 2 laikat, 3 hagijat, 2 taksikoera, 1 linnukoer. Seliste Jahiseltsil on 1 laika ja 1 jahiterjer.

20 Aastaraamat’97 Tõstamaa vallavalitsuse eelarve tulud

TULUD EELARVE TÄITMINE 1.TULUMAKS 1,570,000 1,466,332 2.MAAMAKS 608,000 727,591 3.RIIGIEELARVE TOETUS 1,935,500 1,935,500 4.RIP 1,186,000 1,186,000 5.PANGA LAEN 1,200,000 950,000 6.TOIMETULEKUTOETUS 515,087 515,087 7.SAARTEPROGRAMM 300,000 300,000 8.SIHTSUUNITLUS TEEDELE 44,282 44,282 9.MUUD TULUD 215,557 672,172 10.MAAKONNA TOETUS 146,830 146,830 7,721,256 7,943,794

Eelarve tulude laekumine 1997.a.

9 10 8 1 7 8% 2% 1% 18% 4% 6 6% 2 9%

5 12%

4 3 15% 25%

21 Majandus Tõstamaa vallavalitsuse eelarve kulud

KULUTAJA EELARVE TÄITMINE 1.ÜLDVALITSEMINE 1168365 1454947 2.HARIDUS 4407065 4364857 3.KULTUUR 526675 494283 4.SPORT 99490 80387 5.MAJANDUS 649120 665706 6.TERVIS 69995 61144 7.SOTSIAALHOOLEKANNE 275459 356938 8.TOIMETULEKUTOETUS 515087 515087 9.MUUD KULUD 0 35426 KOKKU 7711256 8028775

1997.a. tegelikud kulud kulukohtade lõikes.

8 9 7 1 6 6.4% 0.4% 4.4% 18.1% 5 0.8% 8.3% 4 1.0% 3 6.2%

2 54.4%

22 Aastaraamat’97 Teedevõrk

riigiteid 87,2 km Ø asfaltkate 38,3 km Ø kruusakate 48,9 km munitsipaalteid 75 km erateid register 1997.a.-l puudub

riigiteed tee km teekate

Tõstamaa - Lindi 23 asfalt Tõstamaa - Vaiste 8,6 asfalt Tõstamaa - Viruna 2,4+18,5 asfalt / kruus Tõstamaa - Kalatehas 0,3+2,5 asfalt/ kruus Tõhela - Alu 7,5 kruus Lepaspää - Murru 2,6 kruus Tõstamaa - Lõuka - Tõstamaa 5,2 kruus Pootsi - Munalaid 4,0 asfalt Seliste - Potsepa kruus Kastna - Kilgimetsa kruus Kavaru - Liu 1,2 kruus

munitsipaalteed

Kinnitatud Tõstamaa valla volikogu otsusega. tee .nr tee km teekate 1 Järvelaane-Jaanimardi 1,5 kruus 2 Tõhela-Teoste 2,5 kruus 4 Kiraste-Kanamardi 2,0 kruus 5 Kiraste-Kivi 0,2 kruus 6 Männikuste eramute tee 0,5 kruus 7 saeveski-sigala 0,6 kruus 8 Rammukametsa-Poolenõmme 3,2 kruus 9 Vana Vaiste tee 1,4 kruus 10 Kastna-Poolu-Rätsepa 3,1 kruus 11 Rätsepa-Sepamaa 0,8 pinnase 12 Kastna-Mõisa 3,0 kruus 13 Aru-Seimani 2,1 kruus 14 Ranniku laut-Meeluka 1,5 kruus/pinnase 15 Kastna-Riidamaa-Jäärumetsa 3,5 kruus/pinnase 16 Lepaspää-prügimägi 1,5 kruus 17 Ermistu-Aksini-Lepaspää 1,9 kruus 18 Ermistu-Sooselja 2,1 kruus 19 Metsniku-Sooselja 0,7 kruus

23 Majandus 20 Sooselja-Lõuka 1,0 kruus 22 Metsküla-Tõu-Reedli-Kärneri 2,8 kruus 24 Lõuka-Taa-Taganõmme 1,8 kruus 25 Nautsi-Taa 1,3 kruus 26 Mere tn. - Sutiküla kruus/pinnase 27 Kärneri – bensiinijaam 0,9 kruus 28 aleviku tänavad Metsa 1,3 Ringi 0,7 Nooruse 0,5 Mere 0,5 Jõe 0,3 Kalda Lootuse 0,5 Nurmiste 1,7 kruus Ehitajate 0,7 Küti-Perdi 0,4 29 Paju tee 0,4 pinnase 30 Tõrvanõmme tee 0,4 31 Võidu-Sadam 2,1 kruus 32 Lõõba-Murumardi 0,9 pinnase 33 Murru-Oja 2,8 kruus 34 Seliste-Vihakse 2,2 kruus/pinnase 35 Seliste-Puti 1,7 Pootsi-Niksu 0,6 36 Pootsi-Kaapre 1,9+0,5 kruus 37 Pootsi-Peerni 1,8 kruus 38 Pootsi-Mere-Saksametsa 2,0 kruus /edasi pinnase 39 Riida-Lambi-Selja 1,7 pinnase 40 Kõpu-Kavaru 3,6 kruus Kavaru- kruus/pinnase 41 Kõpu-Kiriku -Talsi 3,1 kruus/pinnase

24 Aastaraamat’97 Tõstamaa tuletõrje- ja päästeamet

Tõstamaa tuletõrje- ja päästeamet jaguneb kaheks: Tõstamaa ja Varbla vahtkond. Varbla vahtkonnas töötab 2 inimest põhikohaga ja 1 kohakaasluse alusel, Tõstamaa vahtkonnas töötab 5 meest. Päästeameti juhataja on Jaan Pall. 1997. aasta jooksul oli Tõstamaa tuletõrje- ja päästeamet (TPA) väljakutset, sh tulekahjudele 29 korral, tehnilist abi osutati 2 korral ja liiklusavariidele 11 korral. Mitmesuguseid muid väljakutseid nagu kaevudest ja keldritest vee välja pumpamine, kanalisatsioonide pesu, uste avamine jne oli 22 korral. Aasta suurimaks tulekahjuks võib lugeda Ermistu järve ääres raba põlengut septembri kuus, mis kestis kolm ööpäeva ja kus osales üle maakonna 60 inimest kustutustöödel. Tõstamaa lauluväljakul avastati 1997. aastal valla esimene ja loodetavasti ka viimane lõhkeseadeldis. TPA meeskond on osalenud igal aastal maakonna meistrivõistlustel tuletõrje spordis. 1997. aastal saavutati autopumbaga hargnemises I koht, mis andis ka õiguse esineda vabariigi meistrivõistlustel. TPA võttis osa ka külalisvõistlejana Viljandi maakonna meistrivõistlustest. Kõik meeskonna liikmed läbisid Pärnu Päästeteenistuse poolt korraldatud õppepäevad ja koormustestid kolmel korral. Tõstamaal viidi läbi kahepäevased esmaabi kursused meeskonnale pärnu Punase Risti abiga.

Kommunaalettevõte “SuFe”

Varem kandis Tõstamaa kommunaalettevõte nimetust M/E VASSA, 1997. aastal toimusid muudatused ja moodustati osaühing SuFe. OÜ ülesandeks on kommunaalmajandusega seonduvate probleemide lahendamine. OÜ SuFe omanikuks on 100% ulatuses Tõstamaa vallavalitsus, juhatajaks Enn Martson. OÜ-s on tööl veel 6 inimest: 4 katlakütjat, elektrik, raamatupidaja. OÜ kasutab heakorra töödel ka töötuid. Kõige suurem tegevusvaldkond on soojuse tootmine ja müük. 1997.aastal toodeti 2140 MWh soojusenergiat, sellest müüdi ettevõtetele 612 MWh ja elanikele 1230 MWh. Köeti 92 korterit ja kahte asutust. Vee ja kanalisatsiooniga on Tõstamaal varustatud 160 korterit ja 50 eramaja, Tõhelas 26 korterit ja maja ning Kastnas 8 korterit. OÜ vahendas prügivedu 120 korteril ning tegi elamute hoolde ja remonditöid. Aleviku heakorra tarbeks soetati muruniitja, mida aga kahjuks suvise põua tõttu täiel määral ei saanud kasutada. Oma õiguste kaitseks andis OÜ SuFe 1997.aastal kohtusse 6 maksuvõlglast, kõik need protsessid ka võideti.

25 Majandus

26 Aastaraamat’97

MMAAAARREEFFOORRMM MMAAAAOOMMAANNDDIIDD

MMAAAAKKAASSUUTTUUSSEEDD

aareform arenes 1997.a. kiiremini kui eelnevatel aastatel. Kokku tagastati 1997.a. 55 maaüksust pindalaga 2675 ha ja erastati 27 maaüksust pindalaga 114 ha. Kõige M suurema hektarite juurdekasvu andis endise Audru Metskonna Tõstamaa valla osa 1620,0 ha ja 1998. aastal samuti juba nüüd uue, suure Audru Metskonna (endine Tõstamaa Metskond) maa katastrisse kandmine 3776,1 ha ulatuses. Metskond on riigimetsamaa ja kinnistu-raamatusse ei kanta. Juurde on tulemas koheselt ka Varbla Metskonna katastriüksus. Ermistu ja Tõhela järve kohta on olemas munitsipaliseerimisotsus, praegu on dokumendid OÜ Teodoliidis vormistamisel. 1998.a. on volikogu kehtestanud maamaksu määra Tõstamaa vallas * haritav ja looduslik rohumaa 0,7 % maksustamishinnast * metsamaa ja muu maa 1,5 % maksustamishinnast Alaliselt Tõstamaa vallas elavatele pensioäridele on maamaksusoodustus 100 krooni.

Maamõõdutööde teostajad

Tõstamaa vallas 1997.a.

1. OÜ TEODOLIIT PÄRNU ROHELINE 64 telef. 40 557 2. AS GEM GEO PÄRNU JALAKA 8 telef. 30 680 3 .OÜ 4X4 PÄRNU PARGI 6 telef. 71 015

27 Maareform, maaomandus, maakasutus Kinnistusse kantud hektarid

AASTA KINNISTUSSE KANTUD HEKTARID 1994 168 1995 355 1996 825 1997 2789 1998 01.04 4338

4500 4000 3500 3000 2500 KINNISTUSSE KANTUD 2000 HEKTA RID 1500 1000 500 0 1994 1995 1996 1997 1998 01.04

Kinnistusse kantud maaüksused

AASTA KINNISTUSSE KANTUD MAAÜKSUSED 1994 6 1995 21 1996 44 1997 80 1998 01.04. 50

1998 01.04.

1997

1996 KINNISTUSSE KANTUD MA A ÜKSUSED 1995

1994

0 20 40 60 80

28 Aastaraamat’97

Küla Kinnistu Nimi Omaniku Nimi Pind Küla Kinnistu Nimi Omaniku Nimi Pind Alu Saare Tiina Vahur 17.6000 Kavaru Puusepa Merike Sala 7.9000 Alu Ennu Merit Kvats 49.7000 Kavaru Agaste Marina Alas 10.2000 Alu Tooma Hermo Kuura 37.5000 Kavaru Karba Anti Oviir 19.6000 Alu Mäe Aivi Ravik 10.1000 Kavaru Kavaru-Karjamaa Kaido Oksaar 7.1000 Ermistu Asoste Indreku Arne Nurm 19.8000 Kavaru Naerismaa Sinaida Mikk 25.4000 Ermistu Orava Milvi Orav 2.0000 Kavaru Aavanuki Tiiu Palu 19.3000 Ermistu Jaanitaguse Olev Juurik 49.8000 Kavaru Tene Jaan Rubin 3.1000 Ermistu Ermistu Järvemaj. As Pärnu Kalur Holding 4.3603 Kavaru Liu Ardaleon Prees 10.4000 Ermistu Ermistuoja Maie Erikson 27.8000 Kavaru Uue-Manguse Leili Petersoo 20.3000 Ermistu Rinna Ülo Antsu 4.1000 Kavaru Märatse Eedi Lõhe 9.3100 Ermistu Kruusi Tiit Kukk 34.8000 Kavaru Nurme Arvo Kaljurand 1.8320 Ermistu Saare Eerika Heindla 21.3000 Kavaru Selja Eduard Metsamägi 36.0000 Ermistu Sarapuu Oliver Põltsam 22.8000 Kavaru Küünimaa Eeri Einola 8.8000 Ermistu Metsa Reet Ojamets 11.2000 Kiraste Suure-Jakobi Maret Vaher 12.6000 Ermistu Tominga I Ülo Lõõbas 2.3000 Kiraste Suure-Jakobi Virve Lohu Ermistu Tominga Ii Helle Pihlak 11.2000 Kiraste Kannamardi Helgi Kurm 26.8000 Ermistu Puusepa Arvi Seemel 16.7000 Kiraste Kivi-Kaarli Hans Kruusalu 19.0000 Ermistu Maantee Mati Taurus 18.8000 Lao Kolonie Velli Utov 24.4000 Ermistu Ennu Arvo Aksin 22.9000 Lao Laoranna Raivo Mändla 11.9000 Ermistu Kraavi Elfriede Jaanikse 13.2000 Lao Karmi Kalev Rand 20.5000 Ermistu Eha Toomas Kask 9.1000 Lao Pikkoja Liidia Laidla 10.1000 Ermistu Eha Tõnu Kask Lao Taaveti Salme Tamson 8.5000 Ermistu Karjamaa Margus Mätas 17.9000 Lao Kadaka I Helgi Käsper 4.6000 Ermistu Luha Arne Köösel 17.0000 Lao Torilaiu Arvo Raasuke 2.1500 Ermistu Porilaane Mihkli Henn Algpeus 22.1000 Lao Poolaka Janek Mändla 10.0000 Ermistu Karukuru Aivar Männamäe 49.4000 Lao Kadaka Jüri Käsper 22.7000 Ermistu Järve Edgar Juurik 10.0040 Lao Laoranna Milve Jaakson 23.2000 Ermistu Laagitsa Maie Toomsalu 34.8000 Lao Kaapre Sinaida Rees 19.1000 Ermistu Lagritse Vilhelm Laurits 32.8000 Lao Keldrimäe Leida Peenoja 17.3000 Ermistu Rehe Kalev Kokk 7.7000 Lao Pileõue Mati Roossaar 18.0000 Ermistu Tauruse Kalev Kokk 1.9981 Lao Tulimurro I Endel Laine 1.5000 Kastna Müüri Maria Põltsam 21.9147 Lao Tulimurro Endel Laine 16.8000 Kastna Suurenina Tarmo Peterson 3.5052 Lao Kastna Saare Juhan Saar 8.8512 Lõuka Pedaka Mare Metsamärt 42.5000 Kastna Silveti Leida Palumäe 1.8637 Lõuka Metsa Aleksander Sõerd 9.4000 Kastna Küüne Johannes Ago 6.3000 Lõuka Keskpere Ii Avo Matsi 11.7000 Kastna Madise Jüri Järviste 24.7000 Lõuka Keskpere I Eve Andersson 5.3000 Kastna Piiri Mare Aadla 1.0516 Lõuka Sooselja I Herbert Martson 4.9000 Kastna Taltsi Ruth Vene 19.2000 Lõuka Sooselja Ii Leo Martson 23.6000 Kastna Metsakiisa Nikolai Salumets 50.6000 Lõuka Vene Helga Vestmann 22.2000 Kastna Laiendi Leila Niimann 27.7000 Lõuka Lehtmetsa Jaan Tuulmees 27.8000 Kastna Kadaka Mikk Otsmann 14.2400 Lõuka Kaasiku Elviire Tamm 3.7000 Kastna Kirikualuse Poigo Nuuma 14.6600 Männikuste Tiidu Tiit Tomiste 3.7000 Kavaru Luiskama Elme Lille 7.3000 Männikuste Tiidu Peep Tomiste Kavaru Sarapuu Ants Andresson 4.0000 Männikuste Stefani Josif Nimtsuk 3.2000 Kavaru Kotikõrtsi Hilda Smõtskov 4.8000 Männikuste Tõhela Kauplus Oü Tõhela 0.1280 Kavaru Vahemetsa Tiiu Palu 21.7000 Päraküla Aru Jaak Arro 24.2000 Kavaru Kuusiku Helmi Tomingas 27.8000 Päraküla Laane Steve Rea 16.5000 Kavaru Kuusiku Alviine Entson Päraküla Leerimaa Arno Jürgens 31.0000 Kavaru Kuusiku Lea-Laine Koidu Päraküla Hansu Ellen Allik 21.1000 Kavaru Ränga Raul Kaljurand 23.2000 Päraküla Tagapõlde Olev Keskva 42.4000 Kavaru Konksi Heino Poom 16.8000 Päraküla Lepiku Heldur Kuusik 3.0000 Kavaru Jõe Karin Lindmaa 18.4000 Päraküla Põlde Johannes Kree 7.3000 Kavaru Mulgu Enn Rand 19.0000 Päraküla Vanaõue Aili Merila 27.2000 Kavaru Tiido Marve Reinsalu 9.4000 Päraküla Metsa Toivo Rea 16.0000 Kavaru Tiido Sirje Järvet Päraküla Päraküla Jüri Kalle Torma 25.0000 Kavaru Nisuoja Erich Nisuvälja 26.9000 Päraküla Päraküla Jüri Ii Farmimajanduse As 18.7000 Kavaru Kase Leili Kasemets 32.4000 Päraküla Reinu Elli Reinu 85.9000 Kavaru Rebase Jaanus Metsamägi 14.2000 Päraküla Päraküla Joann Ii Enno Treiman 43.9000 Kavaru Pikapõlma Tiina Lehtla 22.6000 Päraküla Päraküla Joann I Enno Treiman 15.1000 Kavaru Lehe Anne Alas 2.8000 Päraküla Vahemetsa Elli Rand 11.4000 Kavaru Otsa Evald Laheäär 2.2000 Päraküla Nõmmukse Aado Ivask 4.1900

29 Maareform, maaomandus, maakasutus

Küla Kinnistu Nimi Omaniku Nimi Pind Küla Kinnistu Nimi Omaniku Nimi Pind Päraküla Võhma Katrin Palginõmm 4.6000 Seliste Oti I Oskar Peelmann 5.6000 Päraküla Luiskama Heino Lille 17.2000 Seliste Oti I Aimi Puust Pootsi Tara Henno Miido 22.9000 Tõhela Peetre-Ansu Endel Tuisk 21.7000 Pootsi Kivimäe Michel Jürgens 14.6000 Tõlli Tõrvanõmme Anastasia Matiisen 22.7000 Pootsi Lehise Oskar Nõmmukse 5.1000 Tõlli Nõmme Niina Allikas 2.6500 Pootsi Lembitu Rein Kull 15.5000 Tõlli Aadu I Rudolf Hannus 27.7000 Pootsi Arumäe Erich Niine 20.9000 Tõlli Aadu Ii Endel Hannus 5.0000 Pootsi Saksametsa Jüri Anila 17.7000 Tõlli Muru-Mardi Valev Randmäe 38.6000 Pootsi Künnapa Jaan Klaas 8.6000 Tõlli Raista Arno Koppel 34.2000 Pootsi Põlde Peeter Mäe 3.4800 Tõlli Ronga Maie Lind 0.4850 Pootsi Küla Maimu Rohtla 19.1000 Tõlli Kukepõlma Aivar Jõe 16.1000 Pootsi Kivi-Lauri Eve Varma 13.7000 Tõlli Pavli Aiva Rohi 17.9000 Pootsi Lauri Asta Kivimaa 14.7000 Tõlli Liivamäe Milda Luht 0.6117 Pootsi Põlma Lidia Peenoja 3.2500 Tõstamaa Audru Metskond Audru Metskond 1620.5000 Pootsi Härma Jaan Tamm 0.7700 Tõstamaa Varbla 26 Hunor Kukk 0.3913 Pootsi Männituka Verner Kuusik 1.2720 Tõstamaa Varbla 26 Tiiu Saar Rammuka Keskpõllu Ruth Kross 24.5000 Tõstamaa Varbla 28 Arseeni Vilgats 0.3960 Rammuka Uuetoa Aleksei Taidla 19.2000 Tõstamaa Varbla 18 Eevi Reinup 0.2200 Rammuka Kundali Aivo Kruusalu 16.7000 Tõstamaa Varbla 40 Helmi Udu 0.3128 Rammuka Aasamäe Eve Niine 5.5000 Tõstamaa Metsa 16a Andres Verte 0.4031 Rammuka Kiviselja Asta Tiido 20.1000 Tõstamaa Metsa 23 Heino Vahemäe 0.4775 Rammuka Kõllamaa-Mihkli Karin Elland 33.6000 Tõstamaa Ringi 13 Elga Rabi 0.1637 Rammuka Kõllamaa Jaanus Noppel 27.5000 Tõstamaa Raba Elvi Rivimets 9.4000 Rammuka Tõrvaahju Ii Peeter Kull 2.0600 Tõstamaa Jaanitoa Bernhard Meriluht 25.9000 Rammuka Aksi Leida Viipsi 30.4000 Tõstamaa Ringi 5 Arnold Nurm 0.2284 Rammuka Laane Anneli Jõelaan 13.3000 Tõstamaa Ringi 7 Velli Jürgens 0.2287 Rammuka Tisleri Linda Berggrünfeldt 24.4000 Tõstamaa Ringi 15 Ain Tilk 0.1626 Rammuka Jäärometsa Ellen Aava 16.7000 Tõstamaa Kalli 6 Katrin Tõnisson 0.3115 Rammuka Uue-Vilgatsi Ella Puls 20.6000 Tõstamaa Kivitoa Ain Männikus 6.0000 Rammuka Murru Juhan Vestli 28.8000 Tõstamaa Kiriku-Hansu Hendrik Uustalu 16.8000 Rammuka Männiku Anna Tiik 18.6000 Tõstamaa Ringi 9 A Eduard Kasemets 0.2609 Rammuka Tõrvaahju Ain Lopsik 2.9000 Tõstamaa Audru Metskond Audru Metskond 3776.1000 Rammuka Ristikivi Juhan Ristsalu 20.7000 Tõstamaa Annuste Maris Marus 26.9100 Rammuka Selja Helgi Salumets 31.3000 Värati Valmoja Riho Väli 3.4063 Rammuka Kilgimetsa Maimu Mitt 2.1000 Värati Rannasadama Oü Stivalos 0.5708 Rammuka Niinepõlma Vaike Piirme 33.2000 Värati Tikusepa Paul Karlep 4.9000 Rammuka Kilgimetsa Matti Sepling Värati Tikusepa I Paul Karlep 6.0000 Ranniku Kasepõlde Sirje-Heidi Suur 0.1300 Värati Kiriku-Hansu Hendrik Uustalu 16.8000 Ranniku Sööni-Jakobi Ada Alamaa 46.4000 Värati Kadaka-Kuru Harri Herbert Kiirats 14.6000 Ranniku Sööni-Jakobi Anne Leheste Värati Kuru-Uuetoa Harri Herbert Kiirats 5.4000 Ranniku Lepiku Ii Henri Bärlin 20.0000 Värati Aadamiantsu Aare Kitsing 0.5604 Ranniku Lepiku I Margus Kask 30.0000 Ranniku Ranna 41 Ivars Putrics 0.7627 Ranniku Ranna Liia Soomre 45.3000 Ranniku Sepamaa Epp Kokamägi 7.2000 Ranniku Meeluka Eerik-Kristjan Keerend 1.7410 Seliste Putti-Hendriku Jan Soop 21.9000 Seliste Kärdi Ene Eensalu 28.8000 Seliste Käära Heinar Rannik 7.2000 Seliste Murro-Jüri Neonilla Riidamets 1.0000 Seliste Pitti Saida Ruusmere 17.4000 Seliste Talba Veiko Kullerkupp 19.3000 Seliste Vahenurme Marje Panov 13.8000 Seliste Kupu Elmar Ansu 19.3000 Seliste Sõstra Margus Palusalu 11.5000 Seliste Kärdi Ii Uno Karotamm 4.9000 Seliste Saksa Kalju Laan 25.6000 Seliste Putti-Otti Laine Palusalu 17.1000 Seliste Vanaõue Siiri Kiik 4.6300 Seliste Pärdi Liivia Telgmaa 16.6000 Seliste Oti Ii Oskar Peelmann 11.1000

30 Aastaraamat’97 Maa kasutus

1 AUDRU METSKOND 5,396.1 2 VARBLA METSKOND 2,035.0 3 TÕHELA OÜ 904.5 4 SELISTE OÜ 573.9 5 TÕSTAMAA PMOÜ 557.3 6 KASTNA PMOÜ 419.5 7 ERMISTU JÄRV 482.5 8 TÕHELA JÄRV 424.5 9 TALUSEADUS 595.0 10 ELANIKUD 1,037.0 11 MUUD 2,124.5 12 KASUTUSSE ANDMATA MAA 8,204.6 13 KINNISTUSSE KANTUD 3,352.7 KOKKU MAA 26,107.1

13 1 13% 21%

2 8%

12 3 31% 4 3% 5 6 2% 7 2% 9 8 2% 11 10 2% 2% 2% 8% 4%

31 Sotsiaalhoolekanne

32 Aastaraamat’97

SSoottssiiaaaallhhoooolleekkaannnnee

änases situatsioonis on enam põhjust rääkida sotsiaalhoolekandest kui sotsiaaltöö ühest, kõige enam otsest väljundit omavast osast. Sotsiaalhoolekande vajadusi ja T ulatust mõjutab otsustavalt ühiskonna teiste sektorite arengutase: kuidas areneb tööhõive, palgad, milline on inimeste olme. Ebasoodus areng mistahes neist sektoritest annab endast paratamatult märku sotsiaalhoolekande vajaduste kasvuna. Sotsiaaltööd tehakse nii avalikus (maavalitsus, kohalik omavalitsus) kui ka vabatahtlikus (kirik, ühiskondlikud organisatsioonid, erastruktuurid)sektoris. Omavalitsuses tegeletakse otseselt abivajajatega ehk sotsiaalhoolekande klientidega ning sotsiaalhoolekande korraldusega. Vallal on oma hooldekodu.

Tõstamaa Hooldekodu

Hooldekodu alustas oma tööd kaheksa hoolealusega 1. jaanuaril 1995.a. 1998. aasta alguseks oli Hooldekodus 14 naist ja 2 meest, vanuses 58-93 aastat. Hoolealustest kasutavad 2 ratastooli ja 7 käimisraame. Hooldekodu personalist on 5 sotsiaaltunnistusega (juhataja ja 4 hooldusõde), IV grupi kokk ja 0,5 kohaga töökohaga asendaja.

Vanaduspensionäre on vallas 385.

Invaliidid: • I grupi invaliide 10, • II grupi invaliide 46, • III grupi invaliide 19, • lapsinvaliide 6.

Eestkostel on 10 last Perekonna nime muutusi 1 Alla 18 aastasi lapsi on vallas 472 Paljulapselisi peresid (neli ja enam) 23: • Nelja lapsega peresid 15 • Viie lapsega peresid 4 • Kuue lapsega peresid 3 • Üheksa lapsega peresid 1

Töötud

Üheks olulisemaks sotsiaalseks probleemiks on tööpuudus. Vallas on töötud, tööotsijaid, ajutise tööga hõivatuid umbes 200 inimest.

33 Sotsiaalhoolekanne Kuigi tööpuudus on otseselt majanduslik probleem, on sellel tõsiseid sotsiaalseid tagajärgi. Kauakestev tööta olek võib endaga kaasa tuua protsessi, mille tulemusena inimese elu-olu hakkab kiires tempos halvenema. Tööpuudus või ka sobiva või tasuva töö puudus on sageli aluseks paljude sotsiaalsete probleemide kuhjumisele, mis omakorda tekitab psühholoogilisi probleeme peres ja lastel. Laste sotsiaalsed probleemid võivad aga olla tõukejõuks kogu edaspidises elus tõrjutuks saamisel. See on nõiaring, millest välja tulla aga kõrvalise abita on väga raske. Siiski aidata saab siis, kui inimene ka ise end aidata tahab!

Toimetulekutoetus

Toetuse eesmärgiks on korraldada raha andmist nii, et seda saaksid need, kes seda tõsiselt vajavad. Üksi elava täiskasvanud inimese toimetulekupiir on 500 krooni.

Toimetulekutoetust saanud perekondade jaotus keskmise kuusissetuleku järgi ühe perekonnaliikme kohta.

Sissetuleku 0-50 51- 101- 201- 301- 401- 501- 601- 701- suurus 100 200 300 400 500 600 700 800 Perede arv 120 52 87 130 79 21 11 1 4 Toetust saanud perede kuu keskmine sissetulek on 230 krooni.

Toimetulekutoetust saanud lastega perekonnad laste arvu järgi.

Laste arv peres 1 2 3 4 5 ja enam Perede arv 30 23 3 8 7 Toimetulekutoetust saanud lastega perekondi oli vallas 71.

Toimetulekutoetust saanud perekonnad . Perekondi kokku 105, nendest : töötu(te)ga perekondi 21, lastega perekondi 71, pensionäri perekondi 7, puudega inimeste perekondi 3.

Perekondade liikmeid kokku 287, nendest: eelkooliealisi 74, õpilasi 88, töötajaid 49, töötuid 23, koduseid 29, pensionäre 9

Toetuste saajaid oli vallas 736, arvestatud toetus oli aasta jooksul 497 104 EEK, sellest täiendavad sotsiaaltoetused 201 597 EEK.

34 Aastaraamat’97 Tervishoid

19. juunil 1997.a. avati Tõstamaa Tervisekeskus. Arstiabi saavad lisaks Tõstamaa valla elanikele ka Audru valla Liu piirkonna ja Varbla valla inimesed, ~2000 inimest. Piirkonda teenindas 1997.a. arst Madis Veskimägi, assistent Eve Käär, õde Rita Algpeus, velsker Leia Rannik. Füsioteraapia õena töötab Rita Algpeus. Võrreldes aastate taguse olukorraga on palju muutunud. Harva peab haige inimene linna minema. Kohapeal saab teha ligi 90 % vajaminevatest analüüsidest, röntgeni, põhilised vereanalüüsid. Mõõta saab veresuhkrut, vererõhku, kolesteroolisisaldust. On olemas tilgutiaparaat, pisikirurgilisteks lõikusteks väike operatsioonisaal.

Koos Tervisekeskusega avati Helesinine galerii, kus muusika saatel oli võimalus nautida kauneid seinamaale.

Hambaarsti vallal kahjuks ei ole.

35 Sotsiaalhoolekanne

36 Aastaraamat’97 HHaarriidduuss

Tõstamaa Keskkool

õstamaa Keskkooli direktor on Ants Pirso. Koolis töötab 31 inimest, neist põhikohaga 19, kohakaaslusega 5, teenindav personal koosneb 11 inimesest. Koolil on oma raamatukogu, mille juhataja on Milvi Rea.

Pedagoogiline kaader

Nimi Õppeained Tööstaaž Lõpetatud haridus Õpetajana õppeasutus Elve Abram Inglise keel 33 TRÜ kõrgem Õie Jaansoo Vene keel 33 TRÜ kõrgem Maimu Juhkam Algklasside õpetaja 34 TPed.I kõrgem Viivi Karlep Muusika, bioloogia 31 TPed.I kõrgem Kairi Kuur Kehaline kasvatus 1 TRÜ kõrgem Aivar Luhaorg Matemaatika 4 TRÜ kõrgem Mari Lühiste Eesti keel, kirjandus, 21 TRÜ kõrgem ajalugu Triinu Pert Eesti keel, kirjandus 14 TRÜ kõrgem Ants Pirso Keemia, bioloogia 23 EPA kõrgem Valev Randmäe Autoõpetus 1 EPA kõrgem Urmas Reinfeldt Füüsika, keemia, 17 TPed.I kõrgem poiste tööõpetus, matemaatika, loodusõpetus Kaarin Reinson Algklasside õpetaja 14 Tartu Ped. Kesk-eri kool Eve Rõhu Algklasside õpetaja, 13 TPed.I kõrgem inglise keel Tiia Schär Bioloogia 39 Viljandi Ped. Kesk-eri kool Marika Somelar Matemaatika, 26 Rapla KK kesk geograafia, kunstiõpetus Ingrid Sundvor Inglise keel 3 Pärnu I KK kesk

37 Haridus Elli Teras Tüdrukute tööõpetus 49 TPed.I kõrgem Lya Vesik Õppealajuhataja, 40 TRÜ kõrgem ajalugu, kodaniku õpetus Sirli Vääsa Algklasside õpetaja 20 TPed.I kõrgem

Kohakaasluse alusel töötas 1996/97 õppeaastal 5 õpetajat.

Nimi Õppeaine Feliks Krapp arvutiõpetus Ülo Paap geograafia Toomas Mitt kunstiõpetus Rein Vendla orkestrijuht Toomas Rõhu treener

Õpilased klasside kaupa

Koolis õppis 221 last, neist: I klassis 15 õpilast, II klassis 19 õpilast, III klassis 24 õpilast, IV klassis 17 õpilast, V klassis 18 õpilast, VI klassis 22 õpilast, VII klassis 31 õpilast, VIII klassis 22 õpilast, IX klassis 13 õpilast, X klassis 14 õpilast, XI klassis 11 õpilast, XII klassis 15 õpilast.

Lapsed on olnud väga aktiivsed. Osa on võetud järgmistest olümpiaadidest: keemia, ajalugu, matemaatika, matemaatikaviktoriin “ Nuputa”, emakeel, matemaatikavõistlus “Känguru”. A. H. Tammsaare 120. sünnipäevale pühendatud vabariiklikul esseede konkursil saavutas Marek Lind II koha. L. Koidula maakondlikul loomingu konkursil saavutas Maarja Lühiste nooremas vanuserühmas I koha.

Õppeaasta edukad spordivõistlused

Tähelepanu, start – I koht Vabariigis PSKL võrkpallimeistrivõistlustel A klassi tütarlastel - I koht Pärnu maakoolide võrkpallimeistrivõistlusel C klassi tütarlastel I koht EKSL võistlustel –V koht (8.-9. klass)

38 Aastaraamat’97 Kooli tublimad õpilased

II kl – Siiri Elleste, Karin Kiisler, III kl – Liisa Randmäe, Erge Saare, IV kl – Liisa Pert, Liina Pirsi, Grete Adler, VII kl – Maarja Lühiste, VIII kl – Kätlin Kask, IX kl – Martin Vallimäe, X kl – Evelin Nõmmik, XII kl – Herje Vahemäe, Marek Lind

Lõpetajad

9. klass 12. klass

Triin Altmäe Ilmar Juurik Bronek Bart Liina Käär Tauri Jurjev Evelyn Liländer Heigo Jänes Ene Lobja Argo Kaelep Rando Rand Veinica Leibur Jaan Rea Priidik Maninen Indrek Torilo Karmen Martel Hardo Valumäe Ave Martson Deivid Väära Reimo Mirk Evelin Nõmmik Klassijuhataja Margus Moppel Egle Oidersalu Raina Pavlova Jüri Piirme Marit Raist Raidi Rand Mario Ravik Karmo Saar Jaanika Soosaar Elmo Vahemäe Klassijuhataja Ants Pirso Koolis tegutsevad ringid

Ringid juhendaja I-II kl rahvatants K. Reinson II-III kl rahvatants M. Juhkam Mudilaskoor K. Reinson, M. Juhkam, V. Karlep Folklooriansambel “Mikud-mannid” T. Schär Lastekoor, ansamblid, solistid V. Karlep Puhkpill (6.-12. kl) R. Vendla Kodu-uurimine M. Lühiste Kolme vanuserühma liikumisrühmad E. Lehtsalu

39 Haridus Pootsi Põhikool

ootsi kooli direktor on Toomas Mitt. Õpilasi 53, õpetajaid 9, ametikohti 6,5. Teenindav personal 3 (Ene Eensalu, Tamara Laine, Helmi Tammiksaar).

Pedagoogiline kaader

Nimi Õppeained Tööstaaz Pootsi Lõpetatud Haridus koolis õppeasutus Marje Eesti keel, 14a 6k TPedÜ kõrgem Klaasmäe kirjandus, tööõpetus, ajalugu Heli Kvell Maateadus, 17a 10k Tal.ped.kool Kesk-eri bioloogia, muusika Karin Mitt Matemaatika, 6a 2k Tartu Ülikool kõrgem kehal.kasvatus Galina Mändla Vene keel, eesti 18a 10k Tped IV kesk keel, kursust kodanikuõpetus Hilja Mändla Algklasside 24a 11k TPedÜ kõrgem õpetaja Laine Mändla Algklasside 25a 10k TPedÜ kõrgem õpetaja, kunstiõpetus Helgi Peters Inglise keel 35a 10k keskkool kesk Õilme Vaarmaa Keemia, 46a 10k Tartu Ülikool kõrgem bioloogia, inimeseõpetus Toomas Mitt Kehaline 8a 10k Tartu Ülikool kõrgem kasvatus, füüsika, kunstiõpetus

Lõpetajad

Age Antsu Kairi Pikk Dagmar Kurn Hallar Tõnts Virgo Kvell Raido Ollino Jaan Lahe Olav Leas

Klassijuhataja Karin Mitt

40 Aastaraamat’97 Õpilased klasside kaupa

Koolis õppis 1997/1998 õppeaastal 53 last.

I klassis 4 õpilast II klassis 6 õpilast III klassis 4 õpilast IV klassis 9 õpilast V klassis 4 õpilast VI klassis 5 õpilast VII klassis 6 õpilast VIII klassis 10 õpilast IX klassis 5 õpilast

Tublimad õpilased

Merlin Mitt - II klass Evar Ring – III klass, lõpetas kiituskirjaga Janika Tõnts – IV klass Ave Jansen – VII klass, lõpetas kiituskirjaga Aimar Silivälja – VIII klass

Traditsioonilised üritused

• Liiklusnädal • Õpetajate päev • Mardilaat (naturaalkaubandus) • Kadripäev • Jõulunädal • Metsaüritus “Kännula” • Arvutimängude meistrivõistlused • Jüripäev • Emadepäev • Nõidade päev • Kevadpidu

Koolis tegutsevad ringid mudilaskoor, lastekoor, loodussõprade ring — Heli Kvell Arvutiring —Toomas Mitt

Koolil on oma ajaleht “KRATT” Koolil on interneti-ühendus, e-mail: [email protected]

41 Haridus

Tõstamaa Lastepäevakodu

lusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele omandab inimene võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada ja korrigeerida oma käitumist. Laps kujuneb vanemate inimeste toimel kas rõõmsa- või tusameelseks, teraselt tähelepanelikuks või nürilt ükskõikseks, teisi arvestavaks või araks, valelikuks, õrnaks, hellaks või kalgiks, hoolimatuks. Laps, keda peetakse targaks ja arukaks, tubliks ja töökaks, kujunebki selliseks, kasvõi juba seetõttu, et õigustada ootusi ja valmistada rõõmu vanematele. Seevastu laps, keda aina sajatatakse ja kirutakse küll lolliks ja saamatuks, laisaks ja lohakaks, võib tasapisi selliseks kujunedagi. Kasvataja esmaseks kohustuseks on, et lasteaias oleks palju hellust ja nõudlikkust, naeru, nalja ja tõsidust, pillerkaaritamist ja vaikust, pinget ja puhkust, õhku ja valgust, vabadust ning korda. Siis kujunevad lastest arukad, elavad, teotahtelised ja kenad inimesed. (Ülo Vooglaid)

Tõstamaa Lastepäevakodus on lapsi kasvatatud 40 aastat. 1997.aastal töötas majas 3 lasteaia rühma ja 3 kooliklassi. Lastepäevakodu juhataja on Aime Midri.

Õppekasvatustööd teeb rühmades 7 kasvatajat.

Nimi Tööstaaž Tõstamaa lasteaias Lõpetatud õppeasutus Anna Ojakallas 30 Tartu Ped. kool Linda Anderson 20 Tallinna Ped. kool Mare Tetsmann 21 Tallinna Ped. kool Ester Põltsam 30 Tallinna Ped. kool Õie Org 31 Tallinna Ped. kool Liia Soomre 19 Tallinna Ped. kool Tiiu Raavik 29 Tallinna Ped. kool

Algkoolis on 3 õpetajat ja 1 kasvataja abi. Kasvatustöö täielikuks toimumiseks on tööle võetud veel 8 töötajat.

Alushariduse omandamiseks on järgmised tunnid: kõnearendamine, algõpetused, arvutamine, joonistamine, voolimine, kleepetöö, meisterdamine, kehaline kasvatus ehk liikumine ja muusika tunnid. Lasteaia lapsed osalesid 1997. aastal paljudel üritustel: vastlapäeval, politseipäeval, valla laste lauluvõistlustel, jüriööjooksul, emadepäeva kontserdil, spordipäeval, kevadlõpupeol, jõulupeol.

III rühm on majas kõige pisemate päralt. Rühmas oli 16 last 1-4 eluaastani. Kevadel lõpetati 21 mudilasega, kellest ligi pooled olid nelja aastased. Seetõttu tuli tegemisi teha mitmes jaos, eraldi noorematele ja vanematele. Lapsed võtsid osa ülelasteaialistest üritustest. Rohkem jäid meelde emadepäeva kontsert, kohtumine politseitöötajatega. Eraldi oli rühma jõulupidu.

IV rühmas käisid lapsed 4-5 a. vanuses. Lapsi oli 23. Kord nädalas käis Seltsimaja juhataja aeroobika tunde andmas lõbusa ja rütmika muusika saatel. Jalutuskäikudel toimus looduse vaatlus ja vestlused elu- olustikulistel teemadel.

42 Aastaraamat’97 Käidi tsirkuses ja teatrietendustel, jõulude ajal piduehtes linna vaatamas. Rühmaga käidi Seliste Mummimaal ja kevadnäitusel. Vastlaliugu lasti savimäel. Kevadel toimus spordipäev ja kõigi lastega ühine näitemäng “ Kevadpidu metsas”. Lapsed võtsid osa emadepäeva kontserdist, jõulupeost, esinesid pensionäridele.

V rühm on lasteaias kõige vanem rühm (5.-7a), seega kooliks ettevalmistuv rühm. Lapsi on rühmas 23, neist kooliminevaid 21 last. Tüdrukuid oli rühmas 15, poisse 8. Õppekasvatusöö ülesandeks on alushariduse omandamine. V rühm käis Tallinna loomaaias, lõbustustepargis. Lapsed on aasta jooksul käinud sügisnäitusel, tsirkuses, teatris, Mummimaal.

Tõhela lasteaed-algkool

õhela Lastepäevakodu 1997.a. Juhataja – Leida Rand Kasvatajad – Aidi Lellsar ja Piret Volgerad Abikasvataja – Tiina Orm

Tõhela Algkool 1996/1997 Juhataja – Õie Raist Õpetajad - Õie Raist, Kirsti Talu, kohakaaslusel Tiia Schär

Reorganiseeritud 1. septembrist 1997.a. Varem oli kaks erinevat asutust: Tõhela Lastepäevakodu ja Tõhela Algkool.

Tõhela Lasteaed – Algkool 1997/1998

Nimi Amet Lõpetatud haridus õppeasutus Kirsti Talu Juhataja, eesti keele TRÜ, TPÜ kõrgem ja kirjanduse õpetaja, täiendkoolitus klassiõpetaja Õie Raist Algklassi õpetaja TpedI kõrgem Tiia Schär Muusikaõpetaja ja Viljandi Ped. Kool Kesk-eri ringijuht Aidi Lellsar kasvataja Tal.Ped. Seminar Kesk-eri Räpina Sovhoos- tehnikum Piret Volgerad kasvataja Tal. Ped. Kool Kesk-eri Tiina Orm Kasvataja abi Kesk-eri Maire Seppama Kokk, pesupesija Kesk-eri koristaja, koolitädi

1997/ 1998 õppeaastal õppis algkoolis 13 last. Liitklassid – 1. ja 3. klass ning 2. ja 4. klass. Esimeses klassis õppis peaaegu pool kõigist koolilastest. Lasteaias oli segarühm, milles oli 18 last vanuses 1,5 kuni 7 aastat.

43 Haridus Tõhela Lasteaed – Algkool osales peaaegu kõigis koolilastele ja lasteaialastele mõeldud üritustes, mis lähemas ümbruses, peamiselt Tõstamaal korraldatati (spordivõistlused, lauluvõistlused, teatrietendused jm). Korraldatati tähtpäevade puhuks Tõhela inimestele pidusid, millel said osaleda kõik lapsed. 1997. aasta sügisel korraldati koos Oidremaa Lasteaed – Algkooliga toreda mardipäeva peo. Koolilastega tehti raamatutegelaste karnevali. Jõulude ajal külastati Tallinna lauluväljakul tegutsevat Päkapikumaad. Suvel (peaaegu igasuvine traditsioon) käiakse Tallinna Loomaaias, lõbustustepargis ja Rocc al Mare vabaõhumuuseumis.

44 Aastaraamat’97 TTuurriissmm

õstamaa vald asub Liivi lahe kaldal looduskaunis piirkonnas. Põhjapiiril asub liigirikka taimestikuga Nätsi-Võlla raba, läänepiiril Lindi sookaitseala, on kaks suurt T kala- ja ravimudarikast järve – Ermistu ja Tõhela. Valda läbivad kõrged luiteahelikud kauni männimetsaga, alevikku läbib kalatreppidega Tõstamaa jõgi. Valda kuulub ka 45 elanikuga Manija saar ja asustamata Sorgu saar, hulgaliselt on laide. Rannajoon on liigendatud lahtede (Vaiste, Värati ja Tõstamaa), poolsaarte, ninade ja otstega (Kastna, Meeluka ja Värati), on madalat ja kõrget kallast, rannaniitusid, kivikülvi, veidi liivaranda.

Turismiobjektid Looduskaitsealused alad ja üksikobjektid

Looduskaitsealune objekt Pindala (ha) Asutamise aasta Lindi sookaitseala 601 1981 Tõstamaa laiud (9): 21,4 1976 Heinlaid 1362 Kiveslaid 1370 Nimetud laiud 1363-1369 Manilaid 1377 201,3 1991 Annilaid 1381 Sorgu saar 1382 3,4 1991 Liigikaitseala 30 1958 Kuldkinga kasvuala Alus 4 1976 Jugapuu kasvuala 37 1958 Tõstamaal Pootsi kooli park 4,9 1959 Tõstamaa park 15 1958 Kotkakivi (Manija Ü-15,1 1938 Kokkõkivi) Kastna tammed Ü-5,5; 3,8; 3,35; k-17,18,19 1938 Võhmaküla mustlepp 1991 Tõrvanõmme mänd 1991

Ajaloo-, arheoloogia- ja arhitektuuriobjektid 1. Tõstamaa mõis: • Peahoone • Tall • Aia piirdemüür väravapostidega • Stael v. Holsteini hauakamber

45 Turism 2. Pootsi – Kõpu Kolmainu Apostlik Õigeusu kirik 3. Tõstamaa - Seli Püha Vassiili Apostlik Õigeusu kirik 4. Tõhela – Murru Ristija Johannese Apostlik Õigeusu kirik 5. Kastna Püha Suure Arseeni Apostlik Õigeusu kirik 6. Tõstamaa EELK kirik. 7. Marienthali karjamõis 8. Pootsi tuulik 9. Tõstamaa II Maailmasõja vennashaud 10. Kivikalme “Pernumägi” Kastna külas 11. Külakalmistu Lõukas (end. Lõõba külas) 12. Ohvripuu (pärn) Pärakülas, 18.-19.saj 13. Külakalmistu Selistes (end. Seljandi küla), 15. 18.saj 14. Kivikalmed Tõhelas (2 tk), II at algus 15. Külakalmistu Tõhelas, 15.-17.saj 16. Kivikalme “Kirikualune koht” Tõhelas, I at - II at algus 17. Külakalmistu “Toomingamägi” Tõstamaa alevikus (end Nurmiste külas), 15.-18.saj 18. Ohvrikivi “Kärnakivi” Selistes (end Puti külas), II at. 19. Pootsi mõisakompleks 20. Värati sadam, meremärk 21. Manija sadam, meremärk 22. Manija tuletorn 23. Tuletorn Sorgu saarel 24. Munalaiu sadam 25. Seliste kihelkonna koolihoone 26. Paadisadam Laos 27. Sild üle Männiku oja 28. Sild üle Tõstamaa jõe

Vallas tegutseb 3 suuremat turismiga tegelevat ettevõtet.

Motell “Maria” on vanas Eesti talustiilisis motell, asub Kõpu külas. Motellis on 8 kena tuba, 30-kohaline restoran, härrastetuba, soome- ja suitsusaun. Motelli külastajad saavad tutvuda paljude koduloomadega, võimalus on käia hobusetallis ja ka hobusega ratsutada.

Viruna ökotalu asub Kalli – Tõstamaa teel, Viruna oja kaldal. Majutatakse 30-40 külalist, pakutakse naturaalset talutoitu ja head sauna. Talus korraldatakse kanuu- ja jalgsimatku suures ja kaunis Võlla rabas, retki tammikutesse ja metsloomi jälgima.

Riida turismitalu asub Manija saarel. Külalistele tutvustatkse saart, pakutakse saunamõnusid, kosutavat toitu ja vastavalt külalise soovile erinevaid ööbimisvõimalusi.

46 Aastaraamat’97 KKuullttuuuurr

Raamatukogud

Tõstamaa Raamatukogu

õstamaa raamatukogu juhataja on Lea Rannik. T Registreeritud lugejaid 401, neist lapsi 183 ja koduseid ja pensionäre 93. Külastusi 5569 Laenutusi 14476 1997. aastal telliti juurde: • raamatuid 701 • ajakirju 16 nimetust • ajalehti 12 nimetust Raamatufond on 01.01.1998 seisuga 18902 eksemplari.

Tõhela Raamatukogu

Tõhela raamatukogu juhataja on Silvi Rand. Registreeritud lugejaid 179, neist lapsi 47. Külastusi 1754, sealhulgas laste külastusi 571. Laenutusi 5934, sealhulgas lastele 1481. Raamatufond 01.01.1998 seisuga 6190 eksemplari.

Pootsi Raamatukogu

Pootsi raamatukogu juhataja on Asta Kivimaa. Registreeritud lugejaid on 198, sealhulgas koolilapsi (0-9 kl) 69. Külastusi 2283, sealhulgas laste 1235. Laenutusi 6146, sealhulgas lastele 1979. Raamatufond 01.01.1998.a. seisuga 6657 eksemplari.

47 Kultuur Tõstamaa Seltsimaja

Seltsimaja juhataja on Ene Lehtsalu

Üritusi 62, osavõtjaid 5125. Taidlus- ja huvialaringe 13, nendes osalejaid 125.

Taidluskollektiivid

Nimi Juhendaja Juhendaja osalejaid staaž Segakoor Viivi Karlep 10 a 23 Big-band “Tõstamaa” Rein Vendla 10 a Segarahvatants Karin Reinson 1 a 10 Näitetrupp Liivi Tõnisson 1 a 5 Aeroobika daamidele Regina Lepik 1 a 7 Aeroobika kõigile Kairi Kuur 1 a 20 Laste liikumisrühm Ene Lehtsalu 4 a 12 Liikumisrühm keskastme Ene Lehtsalu 12 neidudele Vanemaastme Ene Lehtsalu 5 liikumisrühm“viis viimast”

Huvialaringid

Kunstiring Inna Antson 1 a 6 Lilleseade Inna Antson 6 Väikeste perenaiste klubi Merli Mirk 1 a 15

Levimuusika-ansambel “U Urmas 10 a 2 ja U” Reinfeldt

1997. aastal oli ringijuhiks ka Svetlana Zavkova.

Suuremad üritused

• I Tõstamaa valla laste lauluvõistlus “Muusika meid kõiki seob” • Volbriöö show • Jaaniõhtu • Big-bandi aastapäevapidu • Maakonna segakooride päev • Valla päevad • Big-bandi jõulukontsert

48 Aastaraamat’97 Näitused • Epp-Maria Kokamäe maalide näitus • Madis Veskimäe fotonäitus • Vaike Hangu ajaloo näitus (Tõstamaa vallast)

1997. aastal oli Tõstamaa Seltsimajas nautida professionaalseid esinejaid 13 korral.

Osalemine vabariiklikel- ja maakondlikel üritustel- ettevõtmistel

• Pärnumaa rahvatantsijate talvelaager • Pärnumaa vokaalansamblite päev • Vabariiklik Koolinoorte laulu- ja tantsupidu Osalesid: 8.-9. kl segarahvatantsurühm, vanemaastme neidude liikumisrühm Big-band • Rahvusvaheline puuskulptuuride võistlus “Puit`97” motell “Marias” Esinesid: Täiskasvanute segarahvatantsu rühm Liikumisrühmad Big-band • Pärnumaa segakooride päev • Pärnu linna ja maakonna tantsuvõistlused kultuurikeskuses “Mai”. Osales vanemaastme liikumisrühm. • Iga kuised Big-bandi kontserdid Sanatoorium “Tervis” klubis.

Tõhela Rahvamaja

Rahvamaja juhataja oli 1997. aastal Meeli Sutt.

Üritused

• Uue aasta pidu “Tantsuga uude aastasse” • Viktoriini sari “Tunne oma kodukohta” • Laste kevadkontsert • Kalmistupäev • Jaanituli • Heakorratalgud • Lilleseade ja punutised (J. Tomson) • Lõikuspidu • Henri Laksi kontsert • Laste jõulukontsert

Aasta kolmel viimasel kuul oli võimalus mängida ka lauatennist ja koroonat.

49 Kultuur SPORT

Sportlikku tegevust vallas koordineerib ja korraldab Tõstamaa spordiklubi, õpilassporti organiseerivad koolides kehalise kasvatuse õpetajad.

Spordikroonika jaanuar Audrus toimunud Pärnumaa Koolispordi Liidu B- vanuseklassi võrkpallivõistlustel tulid võitjateks Tõstamaa neiud Cätlin Strandberg, Raidi Rand, Gerli Losseva, Õnne Rivimets, Moonika Seppama, Ave Vene, Evelyn Vahemäe ja Cätlin Kask. jaanuar Deivid Väära tuli Pärnumaa meistrika A-vanuseklassi 5-s ja 10-s kilomeetris. jaanuar-veebruar võrkpalliturniir, osales 6 segavõistkonda kokku 45 liikmega. Võitis SC Alev koosseisus Maire Adler, Gerli Losseva, Kärt Somelar, Mari-Liis Pihlak, Kätlin Kask, Ago Adler, Tarmo Blasen, Ando Lomp, Toomas Rõhu, järnesid KK XII, Tõhela, KK XI, Pootsel, Päästeamet. jaanuar-veebruar osaleti Pärnumaa XVII talimängudel. I koht juhtivtöötajate mitmevõistluses (Karin Vääna, Jaak Valgeväli, Kersti Valgeväli, Arvo Miido, Toomas Rõhu), III koht meeste 3x5 km teatesuusatamises (Viljo Lühiste, Deivid Väära, Tarmo Blasen) ja suusatamises kokkuvõttes. Talimängude võitjaks tuli meeste 10 km distantsil Viljo Lühiste 9. veebruar vastlapäeva spordiürite raames osales kelgurajal 8 kolmeliikmelist võistkonda, võitjad Laivi Martson, Demo Kiidjärv ja Margus Noppel. Kombineeritud teatevõistlustest võttis osa 6 võistkonda, osavamad olid Kaido Martson, Jaanus Anderson ja Kaarel Altmäe. Suusarajal olid kiiremad Kaido Martson, Margus Noppel ja Kaarel Altmäe. veebruar Pärnumaa KSL suusatamise MV tulid võitjateks A-vkl Deivid Väära ja A-vkl teatemeeskond Hardo Vahemäe, Argo Kaelep ja Deivid Väära. veebruar Viljo Lühiste võitis Jõulumäe 30 km suusasõidu 15. veebruar Are valla spordipäeval osaleti naiste- ja meeste võrkpallis, koroonas ja lauatennises. 24. veebruar Varbla värskelt remonditud saalis vabariigi aastapäeva turniir võrkpallis. Naistest tuli võitjaks Tõstamaa esindus koosseisus Moonika Adler, Kristiina Lepik, Ivelin Midri, Raidi Rand, Lagle Adler, Evelyn Liländer. Tõstamaa mehed Janek Jaansoo, Alo Adler, Ago Adler, Toomas Rõhu, Moonika Adler ja Kaupo Põltsam tulid kolmandaks. veebruar-mai enesekaitse treeningud Tõstamaa seltsimajas Toomas Mitti juhendamisel märts Vabariiklikul Eesti Koolispordi Liidu II liiga võrkpallivõistlusel pääsesid alagrupivõistlustelt finaali Tõstamaa tüdrukud nii 8.-9. kui 10.- 12. klasside grupis. 8.-9. klassi tüdrukud Cätlin Strandberg, Ave Martson, Raidi Rand, Evelyn Vahemäe, Kätlin Kask ja Õnne Rivimets võitsid finaalturniiril Elvas Tootsit, Viimsit, Võrut, kaotati Elvale Ja Valga vene gümnaasiumile ning pälviti pronksmedalid. 10.-12. klassi tüdrukid Evelyn Liländer, Herje Vahemäe, Mari-Liis Pihlak, Cätlin Strandberg, Ave Martson, Kristi Tammela, Raidi Rand pidid finaalturniiril Kundas leppima 4. kohaga.

50 Aastaraamat’97 märts Tõstamaa Spordiklubi korvpalliturniir. Osales 4 meeskonda, mängiti 2 ringi+finaalid 2 võiduni. 1. Täring Ando Lomp, Tauri Jurjev, Andres Männikus, Tarmo Blasen, Enn Martson, Toomas Rõhu ja Jaanus Anderson. Järgnesid 2. Tõstamaa 3. Tõhela 4. Pootsel 29. märts paariskorvpall seltsimajas. Võitsid Tomek Jaansoo-Andres Männikus, osales 6 paari. 23. aprill traditsiooniline Jüriöö teatejooks, osales 20 kuueliikmelist võistkonda. Võitjaks tuli Kitse talu Hardo Vahemäe, Argo Kaelep, Kaido Martson, Tea Vallimäe, Jaanika Soosaar ja Cätlin Strandberg. 24. aprill lõppes 6. võistlusest koosnev Tõstamaa mälumängusari, osales 11 võistkonda. Üldkokkuvõttes võitis Oma pere Andrei Udu, Mari, Mihkel ja Viljo Lühiste. Järgnesid võistkonnad Vaska, Pootsel, Nurgalöök, TKOÜ, Tõhela, Lõvisüda, BM, Hilinejad, TBT, I ja T . aprill valla koolide krossijooksuvõistlustel tulid erinevates vanuseklassides võitjateks Marta Põltsam, Siim Heinla, Grete Adler, Lauri Sahtel, Margit Pusse, Priit Kaljurand, Mari-Liis Valgeväli, Tarmo Laan, Maris Karotam, Martin Vallimäe, Eleri Pihlak, Deivid Väära. mai läbi alagrupivõistluste pääses Tõstamaa kooli esindus vabariikliku võistlussarja Tähelepanu, Start finaalvõistlusele Kalevi spordihall. Kui eelnevatel aastatel oli saavutatud III ja II koht, siis seekord tuldi väikestekoolide grupis ( 60 osalejat ) I kohale. Võistkonda kuulusid Elo Pulk, Alar Karjel, Angela Vaaks, Priit Kaljurand, Grete Adler, Alvar Maruse, Kristel Jürgens, Ranno Pavlov, Merlin Miido, Demo Kiidjärv, imbi Bart, lauri Sahtel, Martin haljas, Eda Vallimäe, Janari Jaansoo, Karoliine Kask ja õpetaja Sirli Väära. 13. mai Pärnumaa KSL meistrivõistlustel kergejõustikus Pärnu-Jaagupis tulid võitjateks Jaanika Soosaar B-vkl 800 m jooksus ja Deivid Väära A-vkl. 3000 m jooksus. juuni Tõstamaa vald osales Pärnumaa suvemängudel köieveos, meeste ja naiste võrkpallis, kergejõustikus, juhtkonnavõistluses, krossijooksus ja orienteerumises. Üldkokkuvõttes saavutati suurte valdade grupis 5. koht. juuni Pärnumaa valdade V Rannamängudel Varblas saavutas Tõstamaa esindus üldkokkuvõttes III koha. Rannamängude võitjateks tulid perekond Jaansoo perevõistluses, Raido Valgeväli ja Jaak Jaansoo sangpommitõstmises, Argo Kaelep, Jaak Valgeväli, Zeena Kask ja Ants Pirso kergejõustikus ja Tõstamaa taidlejad Helga Rand, Anneli Karlson, Regina Lepik, Svetlana Zaikova, Kaido Martson ja Ene Lehtsalu. 15.-17. august valla päevade raames toimusid võistlused tänavakorvpallis, indiacas, teatevõistlustes 30. august Suur jalgpallishow spordiväljakul. Osales 4 võistkonda. Võitjaks tuli Tõstamaa Lusti ja Lõbu Seltsi võistkond koosseisus Marek Jaansoo, Andres Männikus, Mait Janson, Enn Martson, Rain Randmaa. Naistest tuli võitjaks võistkond Helen Niine, Lagle Adler, Moonika Adler, Kärt Somelar, Kersti Taal ja Evelyn Liländer september Tõstamaa jalgpalliturniir. Osales 5 meeskonda, võitjaks tuli Pootseli võistkond. 27. september osaleti Pärnumaa tervisepäeval Jõulumäe. 1. november XIV Tõstamaa jooks. Võitis Priit Karon (SK Killingi), naistest Margit Pusse (Tõstamaa kk). 7,5 km pikkusel rajal oli osalejaid 82, 700 m pikkusel lastejooksul 22.

51 Kultuur Pootsi Seltsing

Pootsi Seltsing asutati 1993. aastal kultuuri, hariduse ja spordi arendamiseks. Asutajateks on Ivo Ilmsalu, Enn Rand, Ants Põldsam, Johannes Põldsam, Peeter Mäe.

11. oktoobril toimus kultuurisümpoosion “ Mõis — vaimuelu sümbol”. 28. novembril toimus majandussümpoosion “ Kas viis viimast Euroopa Liidus? Ei! Viis esimest Eestis”. Ürituse alapealkiri – “Elu võimalikkusest maa ühiskonnas”. Viie valla all mõeldakse Audru, Kihnu, Tõstamaa, Varbla ja Koonga valda.

Juba teist aastat toimuvad kunstinäitused. 1997. aastal toimus näitus “Kuldne kunstisügis Pootsis” - 11. oktoobril olid Pootsi mõisas väljas Pärnu kunstikooli laste tööd, 28. novembril oli esitatud viie fotograafi tööd. Juba mitmendat aastat toimub puuskulptuuride sümpoosion motell “Maria” juures. Kolm puuskulptuuri kingiti koos Th. Pooli nimelise fondiga Chaplini keskusele, nendeks olid Steve Lesteri töö “Kosmos I”, Mark Groxfordi töö “ Linn” ja Sergei Fatkulani töö “Angara motiivid”. Pootsi koolile kingiti uue koolimaja avamisel Marie Doyle puuskulptuur “Puhkav lind”, vendadele Põldsamitele Tõnu Maaranna töö “Pruut”, Tõstamaa Vallavalitsusele Tiiu Kirsipuu töö Kollane ja punane”. Detsembris toimus motell “Marias” jõulupidu viie valla juhtidele.

Tõstamaa Lusti ja Lõbu Selts

1997.a. läheb ajalukku kui Tõstamaa Lusti ja Lõbu Seltsi (TLJLS) jõulise murdmisega kohalikku kultuuriellu. Aastaid vaikselt tegutsenud sõpruskond jõudis 1997.a. märtsis Eesti avalikusesse registreerumisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Tegelikult alustas TLJLS oma tegevust juba siis, kui paljud praegused lasteaia kasvandikud polnud veel sündinudki. Aastaid käidi oma kodukohas veetmas kauneid nädalalõppe sõprade seltsis. Kuna kõik see toimus nii tihti, et kõrvalvaatajaile jäi mulje organiseeritud tegevusest, siis lõpuks otsustatigi luua ühendus, mis seob toredaid inimesi nende ühistes tegemistes. Nii jõutigi Seltsi ametiliku registreerimiseni.

Kui nüüd veel natukene meenutada TLJLS ajalugu, siis algselt kuulusid sinna ühendusse ainult mehed. Kellelegi see meeldis ja kellelegi mitte - see on siililegi selge. Et aga iga inimene saab aastatega täiskasvanumaks ja hakkab kainelt mõtlema, siis nii juhtus ka Seltsi liikmetega, kes ühel hektel said aru perekonna ja naispere tähtsusest Eesti hoogsalt arenevas ühiskonnas. Pole ju ilmas olnud lusti ja lõbu ilma naisteta. Tänasel päeval on seltsi naispere juba arvulises ülekaalus!

52 Aastaraamat’97 See juhtus 1996.a. sügisel, kui kolm meest panid Hiiumaal põlislaantes aluse TLJLS-le. Need olid Andres Männikus, Marek Jaansoo ja Rain Veinjärv. Kõpu tuletorni lähistel määrati vastselt loodud Seltsile president, kelleks hääletuse tulemusena sai Rain Veinjärv. Teised kõik said koha Seltsi juhatuses (sekretär ja minister). Juba paar kuud hiljem laekus seltsile ohtralt avaldusi ja 1996.a. jõuludeks oli TLJLS liikmeskond kasvanud 16-ni. 1997.a. lisandus veel üks liige. Iga sisseastuja pidi kirjutama avalduse, kus näitas ära oma sisseastumise põhjuse. Mõned näited: “Tahan ühineda seltsiga sellepärast ,et...” “...see aitab meil hoida sidet tõeliselt hea kodukoha - Tõstamaaga.” “...soovin olla organiseeritud noor.” “...tunda ennast inimesena.” “...minu panus seltsi liikumisse ja arengusse on -kaine pilguga asjale vaadates - üüratult suur. Püüan takistada seltsis vohavat lodevust ja haiglaslikku mõttelaadi.” JNE

Seltsis on kaks inimgruppi - täieõiguslikud liikmed ja lihtliikmed. Nende vahe on selles, et esimesed peavad ja on lausa kohustatud organiseerima ning ka osa võtma seltsi korralistest üritustest. Samuti on nende maksukoormus seltsi kassa täitmisel suurem ehk siis kuumaks on kõrgem. Tänu oma täisliikme staatusele on aga neil täielik hääleõigus, teisiti öeldes valida ja olla valitud. Lihtliikmel ei ole mingeid erilisi kohustusi ega õigusi. Tal on lihtsalt suur au olla seltsi liige ja tal on õigus võtta osa kõikidest seltsi üritustest. Kodurahu huvides kuulavad täisliikmed olulistes ning vähemolulistes küsimustes ka lihtliikmete seisukohti.

Siinkohal toome ära TLJLS kuuluvate inimeste nimed: Andres Männikus, Anu Randmaa, Rain Randmaa, Age Adler, Dagmar Kiidjärv, Enn Martson, Karin Vääna, Külli Merimaa, Mait Janson, Kersti Kunder, Rain Veinjärv, Margus Noppel, Laivi Martson, Lea Jaansoo, Marek Jaansoo, Janek Jaansoo.

Mida siis tõi TLJLS-le aasta 1997? Eelkõige oli see tradistsioonide alustamise aasta.

28.03.1997.a.organiseeriti temaatiline matk üldnimetusega “Otsime siis selle kuradima kevade üles!” Selle käigus pidi otsitama loodusest kevade märke. Kellel see ei õnnestunud, see pidi oma kaasavõetud kevade märke näitama. Liiguti ühtlase massina (imiteerides jalutamist) mere poole, kus toimus peatus ja tehti lõkke peal puljongit ning aeti üldiselt asjalikku juttu. Matk meeldis nii lastele kui ka vanadele endile.

03.05.1997.a. toimusid TLJL I Särjepäevad. Et tegemist on särjepüügi võistlusega, on vist arusaadav. Osavõtjaid oli ka väljaspoolt seltsi, sest kevadine õngitsemine on juba selline tore ja kaasakiskuv üritus. Kuigi ürituse ajastamisega oli raskusi (kala ju kuupäeva ei küsi), sujus kõik toredalt. Erinevate võistulsklasside võitjad said toreda diplomi ja sooja käepigistuse omanikuks. Kuid oli ka pettur, kes proovis kaalu peale särgede asemel soolasilku sokutada. Pettur saadi kätte ja diskvalifitseeriti. Järgnevatel aastatel hoitakse tal silm peal.

22.06.1997.a.toiumus TLJLS Jaanik Kastna külas.Kuigi ilmataat proovis üritust iga hinna eest saboteerida, ei tulnud tal see välja. On ju ammu teada tõsiasi, et ega õige mees vihma ei karda. TLJLS I Jaanikul astus üles aegade hämaruses tuntuks saanud bänd - REM. Ja seda väga menukalt. Enne tule süütamist tehti asju, mis on tavapärased igale korralikule jaanitule peole - erinevad sportlikud jõukatsumised, tants, õlu jne. Uudsena mõjus karaoke võistlus, mis

53 Kultuur korralikud inimesed pea vangutama pani. Aga päris minema ei jooksnud karaokelesitatud laulude pärast keegi. Lõppkokkuvõtteks tore üritus.

1997.a. augustikuus käisid TLJLS liikmed koos teiste kalastusfännide ja paatidega järvel ahvenat nõutamas. Seda üritust nimetati “TLJLS I Ahvenapäevadeks”. Ei tea mis vägi ajas noori inimesi hommikul kell 5.00 paadiga külma ja kõleda järve peale? Kas oli siin tegemist haigusega? Oli see ohtlik? Ei. See oli lihtne võistlus, kus selgitati parim ahvenapüüdja. Vaprad kalamehed (ja naised) püüdsid Ermistu sillerdavast järveveest välja palju ahvenaid ja jällegi sai parimatest parim toreda auhinna omanikuks. Päeva jätkudes selgitati välja ka TLJLS 1997.a. petangue meistrid. See üritus viidi läbi Matsi rannas. Ja nagu alati - kõik said hea tuju ja toreda mälestuse.

1997.a. tähtsaim sündmus oli loomulikult seltsi Jõulupidu. Meie seltsis loetakse just siis tibusid. Nagu sellistel puhkudel ikka, tuleb see va jõulumees kingikotiga lastele külla. Selleks puhuks oli seltsil üüritud pisike klassiruum Tõstamaa koolimajas. Jõuluõhtu algas üsnagi pidulikult. Kui aga tore jõulutaat oli oma kingikoti tühjaks jaganud ja lastel juba musid šokolaadised olid, siis lasid mehedki oma lipsud lõdvemaks ja korralik jõulutrall võis alata. Muusikat tegi ansambel REM, kes täitis oma kohust 200%-iliselt. Peeti maha ka omamoodi lõbus jõulujutlus. 1997.a. oli TLJLS väga ilusate mälestuste aasta.Loodame seda ka järgnevatest aastatest. Usume, et järgnevates aastaraamatutes tuleb TLJLS tegemistele varuda juba rohkem ruumi. Võib-olla tuleb meil kaaluda koguni eraldi TLJLS Aastaraamatu avaldamist. Aga sellest juba järgmistel aastatel, miks mitte aastakümnetel, sest TLJLS on tulnud, et jääda. Meeldivate kohtumisteni.

54 Aastaraamat’97

11999977.. aaaassttaa kkrroooonniikkaa

15. jaanuar Pärnumaa matemaatika olümpiaadil tulid võitjateks Raido Salk, Moonika Seppama ja Kadri-Ann Valgeväli. 24. jaanuar kaks kuud kestnud Tõstamaa Spordiklubi võrkpalliturniiril osales 6 võistkonda. Esmaspäeva ja kolmapäeva õhtuti toimunud pingelistest pallilahingutest väljus võitjana Alevi võistkond. 31. jaanuar valla volikogu otsusega tunnistati lõppenuks põllumajandusreform Tõstamaa vallas. 9. veebruar valla vastlapäevaüritustel oli küll vesisevõitu ilm, kuid kelgurajal, teatevõistlustes ja suusatamises astus üles kaheksa võistkonda. 28. veebruar Eesti Maarahva Kongressi delegaatideks valiti Tõstamaa vallast Mare Pärna, Leo Langus ja Piret Tamm. Kinnitati valla 1997. aasta eelarve 4,3 miljonit. 19. märts tervislikel põhjustel astus tagasi vallavanem Endel Tõnisson. Uueks vallavanemaks valiti Toomas Rõhu. 19. märts alustati valla üldplaneeringu koostamist. 21. märts Tõstamaa valla laste I lauluvõistlus. Laululapsi astus üles 35 kõigist valla koolidest ja lasteaiast. Võitjaks vanuserühmades tunnistati Marja Kütt, Sigrid Soonsein, Andra Vaaks ja Martin Vallimäe. märts Tõstamaa valla korvpalliturniir nelja võistkonna osavõtul. 1. aprill vee, kanalisatsioomi ja küttemajandusega tegeleva vallaettevõtte Sufe juhataja ametikohale kuulutatud konkursi tulemusena kinnitati ametisse Enn Martson. 4. aprill lapsed Lindilt, Pootsist, Tõhelast, Varblast ja Tõstamaalt kogunesid seltsimajja traditsioonilisele algklasside päevale. Võisteldi arvutamises, eesti keele tundmises, ilukirjas ja etlemises. Järgnesid kontsert ja seltskondlikud mängud. aprill Puti küla alla kuhjusid ühel ööl hirmsa mürinaga kõrged jäämäed. Looduse jõulist tegutsemist käis nädala jooksul vaatamas iga päev sadu inimesi lähedalt ja kaugelt, sellist koormust ei kannatanud välja Putiküla tee. 22. aprill Tõstamaal tähistati Jüriöö ülestõusu aastapäeva Jüriöö jooksuga. Osales 20 kuueliikmelist võistkonda. 24. aprill volikogu istungil liideti Tõhela Algkool ja Tõhela Lastepäevakodu Tõhela lasteaed-algkooliks. 28. aprill avati õpilastööde näitus Tõstamaa koolis. Traditsiooniliselt olid kauneimad õpetaja Elli Terase käe all valminud tütarlaste käsitööd. 24. aprill valla üldplaneeringu koostamist tutvustav päev. 30. aprill traditsiooniline volbriöö-nõidade pidu seltsimajas. 5. mai vabariikliku algklasside võistlussarja “Tähelepanu, start” finaal Tallinnas Kalevi spordihallis, kus väiksemate koolide arvestuses tuli võitjaks Tõstamaa kooli võistkond. 8. mai külakoosolek Kavarus 22. mai külakoosolek Pootsis. Valla üldplaneeringu koostamiseks arutati piirkondlikke probleeme ja püüti leida lahendusi. 13.-14. juuni Pärnumaa 5. Rannamängudel Varblas saavutas Tõstamaa vald III koha.

55 Kroonika 17. juuni valla 5. aastapäev. Pianist Rein Rannap andis ligemale neljasajale kuulajale kontserdi Tõstamaa kirikus, järgnes vallavalitsuse vastuvõtt 150 inimesele seltsimajas. juuni Tõstamaa Keskkooli lõpetas sel aastal 9 noort. 19. juuni Tõstamaa Tervisekeskus alustas tööd uutes ruumides Nooruse tn 1. 19. juuni sõlmiti leping AS-ga Hüdromel Tõstamaa asula reoveepuhasti rekonstrueerimiseks. 20. juuni sõlmiti ehitusfirmaga Koger&Sumberg leping Tõstamaa keskkooli rekonstrueerimiseks. OÜ Tõhela ostis Tõstamaa vallas uudsed, rullsilo tegemiseks vajalikud masinad, saksa rullpressi ja Iirimaa firma mähkur- kiletaja. 20.-22. juuni koolinoorte VIII Tantsu- ja Laulupidu Tallinnas. Tõstamaa keskkoolist osales üle 100 õpilase Tiia Schäri, Svetlana Zaikova, Viivi Karlepi ja Maimu Juhkami juhendamisel. 28. juuni tähistati kontserdiga seltsimajas Tõstamaa pasunakoori 105. aastapäeva. Pasunapuhujaid juhendab Rein Vendla. Jalgpallipäev 8.-9. august Pärnumaa pritsumeeste kokkutulek Sutiranna suvilas, läbiviijaks Tõstamaa päästeamet. 15.-17. august toimusid esmakordselt Tõstamaa valla päevad. Kavasse kuulusid avaetendus Levaroti mäel Tõstamaa ajaloost, oikumeeniline jumalateenistus ja valla vapi ja lipu õnnistamine Tõstamaa kirikus, Kastna kaupluse taasavamise üritused, spordiüritustest tänavakorvpall, teatevõistlused, Pootsi kooli kokkutulek, Epp-Maria Kokamäe maalide näitus, väljapanek valla ajaloost Vaike Hangult ja palju muud. Osalejaid oli oodatust tublisti rohkem. august puuskulptuuride võistlus 18. august Tõhela lasteaed-algkooli juhatajaks kinnitati konkursi tulemusena Kirsti Talu. 1. september sel aastal läks valla kolmes koolis esimesse klassi kokku 25 õpilast, Tõstamaal 15, Pootsis 4 ja Tõhelas 6 . 1. september keskkonna- ja arendusspetsialistina asus tööle Raine Viitas. 5.-7. september metsa ja rabapõleng Ermistu järve ääres. Kustutustöödel osales kokku üle 60 inimese. Tõstamaa Päästeameti juhtimisel suudeti halvim ära hoida, hävis 3 ha rabametsa. 10. september kuulutati välja suvise heakorrakonkursi tulemused: Endla ja August Märksoo Toa talu Kavarus,kauneim talu Toa talu Kavarus, Mirjam ja Villem Jaansoo eramu, mitmekorteline elamu Ringi 19, bensiinijaam ETAM ja Epp-Maria Kokamägi ja Jaak Arro Sepamaa talu Kastnas. 12.-14. september külaskäigul Rootsimaale sõprusvalda Skinnskatebergsi viibisid vallavanem Toomas Rõhu, vallasekretär Eve Sahtel, pearaamatupidaja Karin Randmäe, Pootsi kooli direktor Toomas Mitt ja vallaarst Madis Veskimägi. Tutvuti sõprusvallaga ja lepiti kokku edasise koostöö asjus. 11. oktoober toimus kultuurisümpoosion “ Mõis – vaimuelu sümbol” 31. oktoober valmis Tõstamaa kirikus külmkamber surnute hoidmiseks. 1. november XIV Tõstamaa jooks, osalejaid koos lastejooksuga 160. 3. november algas Pootsis senise internaadimaja kapitaalremont ja ümberehitus kooliks, töövõtjaks Pärnu REV 28. november võeti pidulikult ehitajalt vastu Tõstamaa kooli I ehitusetapil remonditud ruumid, tualettruumid, üks klass ja koridor mõisahoones ning söökla, tütarlaste kodundusklass ja riietusruumid koos väikese saunaga

56 Aastaraamat’97 mõisaaegses tallis. Kokku tehti töid ca 3 milj. krooni eest, töid teostas ehitusfirma Koger ja Sumberg. 28. november toimus majandussümpoosion “ Kas viis viimast Euroopa Liidus? Ei! Viis esimest Eestis”. Ürituse alapealkiri – “Elu võimalikkusest maa ühiskonnas”. 8. detsember alustati sisemise kapitaalremondiga vallamajas, töövõtjaks Pärnu REV . 19. detsember vastuvõtt 1997. aastal sündinutele ja nende vanematele. 13. november Munalaiu sadama kai ääres vajus öösel põhja Manija liinipaat Aul. Vesi tungis paati läbi katkise sõuvõlli tihendi. Kohaliku päästeameti korraldamisel tõsteti paat kaldale ja veeti treileril Pärnu laevatehasesse kapitaalremonti. 13. detsember jõulukontsert valla pensionäridele Tõstamaa seltsimajas. Kõiki pensionäre ootas ka väike jõulutoetus.

Aastaraamatu tegid: Toomas Rõhu, Karin Randmäe, Helle Vahemäe, Liia Oidjärv, Eve Sahtel, Enda Väli, Ene Lehtsalu, Meeli Sutt, Lea Rannik, Silvi Rand, Asta Kivimaa, Ivo Ilmsalu, Rain Veinjärv, Lya Vesik, Toomas Mitt, Aime Midri, Kirsti Talu, Hellen Aavo, Villem Jaansoo, Eduard Vilbre, Jaan Pall, Enn Martson. Pani kokku: Raine Viitas Kujundas: Dmitri Mehhovits

Erilised tänusõnad Tõstamaa piirkonna põhjaliku kroonika koostamise eest Andrei Udule.

© Tõstamaa vallavalitsus, 1998

57