TÕSTAMAA VAATAMISVÄÄRSUSED 2006 Sisukord Sissejuhatus .............................. 3 Tõstamaa jõgi ............................ 22 Tõhela järv ................................ 22 Tõstamaa valla ajalooline lühiülevaade .............................. 4 Tõhela kirik ................................ 23 Alu kivikülv ............................... 23 Tõstamaa valla vaatamis- Viruna ....................................... 24 väärsused ................................... 4 Nätsi-Võlla raba ........................ 24 Lindi looduskaitseala ................... 4 Lindi-Tõstamaa tee ...................... 5 Käitumisest looduses ............. 25 Pootsi-Kõpu kirik ........................ 5 Looduses viibimine .................... 26 Pärandkultuurmaastikud ............. 6 Teed ja jalgrajad ......................... 26 Pootsi mõis ................................. 7 Kalastamine ja jaht .................... 27 Lao ja Munalaid ........................... 7 Looduse risustamine ................. 27 Manija saar ehk Manilaid ............. 8 Igaühe vastutus ......................... 28 Manija Kokkõkivi ......................... 9 Lühidalt ...................................... 28 Sorgu saar ................................. 10 Soovitused matkajale ............. 29 Päraküla ohvripuu ..................... 11 Seliste kirik ................................ 11 Ehitamine ................................ 30 Tõrvanõmme mänd ................... 12 Levaroti mägi ............................. 13 Tõstamaa alevik ......................... 14 Tõstamaa vallamaja ................... 15 Tõstamaa kirik ........................... 15 Paisjärv ja laululava ................... 16 Tõstamaa mõis ja park ............... 16 Lagisoo ...................................... 18 Kastna mõis, tammed ja kadastik ..................................... 18 Kastna kirik ............................... 20 Vaiste mõis ja sadam ................. 20 Ermistu ja Tõhela järv ................ 21 Ermistu järv ............................... 22 SISSEJUHATUS Kuna põhiosa külastajatest liigub mööda Audru-Tõstamaa-Nurmsi Tõstamaa vald on looduslikelt vor- maan-teed, mis on osa Eurovelo pro- midelt mitmekesine. Põhjapiiril asub jekti trassist, on ka vaatamisväärsu- liigirikka taimestikuga kaitsealune si tutvustatud järjekorras alatest val- Nätsi-Võlla raba, läänepiiril Lindi da sisenemisest Audru valla piirilt looduskaitseala. On Pärnumaa suu- Lindilt ja liigutud edasi kuni Varbla rimad, kala- ja ravimudarikkad järved valla piirini Vaistes. Ermistu ja Tõhela. On põllumaad, Pootsist on võimalik keerata Muna- põlismetsa, ranna- ja puisniite, mõ- laiu sadamasse, mille kaudu toimub ne kilomeetri kaugusel rannast lii- ühendusepidamine Kihnu ja Manija valuited. Rannajoon on liigendatud saartega. Tõstamaalt on võimalik lahtede, poolsaarte, ninade ja otste- suunduda Tõhela-Lihula suunale. ga. On madalat ja kõrget kallast, ki- vikülvi, veidi ka liivaranda. On asus- Brošüür on koostatud Tõstamaa val- tatud saar Manija, asustamata Sorgu lavalitsusele teadaolevate andmete ja hulgaliselt laide-laiukesi. Paljusid põhjal. Brošüüri väljaandmist toetas neist võib pidada looduslikeks vaa- SA Keskkonnainvesteeringute Kes- tamisväärsusteks. kuse Keskkonnateadlikkuse prog- ramm. Tõstamaa elanikena oleme oma elu- keskkonnaga harjunud. Samas tuleb Brošüüri idee autor ja projekti koos- tunnistada, et täpsemate küsimuste taja on Raine Viitas, raamatu koos- korral jääme tihti vastamisel hätta. tasid Kristiina Lepik ja Kerli Brandt. Brošüüri üks eesmärk ongi teavitada Brošüüri valmimisele aitasid kaasa kohalikke oma loodusväärtustest ja Efeliine Liiv ja Mari Lühiste. Fotod: tutvustada elukeskkonda. Toomas Mitt, Ülle Tamm, Madis Veskimägi, Toomas Rõhu, Eve Käär, Areneb puhkemajandus ja suureneb Kristiina Lepik, Karin Randmäe. valla külastajate arv. Piirkonna ja selle vaatamisväärsuste tutvusta- mine külastajatele on brošüüri teine eesmärk. Kolmas eesmärk on jagada teadmisi nii kohalikele, puhkajatele kui küla- listele, kuidas meie ühist elukesk- konda hoida. Kuidas käituda loodu- ses, milliseid reegleid täita matkates, kuidas toimida ehitades, mida järgi- da jäätmemajanduses. 3 Tõstamaa valla TÕSTAMAA ajalooline lühiülevaade Tõstamaa piirkonda on üldisemalt VALLA mainitud Liivimaa kroonikas nime- tusega mereäärne maa. Kuigi Tõsta- VAATAMIS- maa tähendavat kõrget, põllutööks sobilikku maad, elati siin rahvapäri- VÄÄRSUSED muse järgi “mitte maast, vaid merest.” Esimesed kirjalikud teated siinse ala kohta pärinevad 1242. aastast, mil lahendati maatüli Lääne-Saare piiskopkonna ja Liivi Ordu vahel. Maade jagamisel jäi ordule 2 tolle- aegset kihelkonda: Cotze (Tõhela, Tõstamaa, Varbla aladel) ja Sorwe (Seliste, Pootsi, Audru aladel). Teine- teisest eraldasid kihelkondi Päraküla põlismetsad. Juba 14. sajandist on andmeid Kastna kohta seoses Padise kloostri ehitamisega. 1534. aastal mainitakse esmakordselt ka tei- si valla piirkondi: Tõhela, Ermistu, Pootsi, Liu ja Värati. Rootsi aja al- guse revisjonikirjas leiab mainimist juba 13 tänapäevalgi tuntud küla ja Tõstamaa kroonumõis (Testama- 1553 Koonga mõisa vakuses). Praegusesse valda kuulub Tõstamaa alevik ja 19 küla, sh asustatud saar Manilaid (Manija). Suuremad kes- kused on Tõstamaa, Seliste, Pootsi, Tõhela ja Kastna. 4 Lindi looduskaitseala on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni. Soos võib vabalt liikuda, kuid kindlasti õrnale soo- maastikule kahju tekitamata. Sohu ulatuvale maasäärele minek on see- vastu keelatud. Taimeliikidest võime kohata harilik- ku jugapuud, väikest käopõlle, kau- nist kuldkinga, laialehist neiuvaipa, kuradi sõrmkäppa, ungrukolda. 1100 ha suurune Lindi looduskaitse- ala asub Tõstamaa ja Audru valla pii- Siin on väga omapärane linnustik, ril Pärnu-Tõstamaa maantee ääres. sest esineb nii rabadele kui mere- rannikule iseloomulikke linde: meri- Lindi sookaitseala moodustati 1981. kotkas, must toonekurg, väike konna- aastal. 1999 ala laiendati: ühtseks kotkas, sookurg, sarvikpütt, teder, looduskaitsealaks liideti neli kaitse- tilder. aluse liigi elupaika ja Lindi soo, et hoida erinevaid taime- ja linnuliike, Kaitsealal ei paikne ühtegi elumaja sookooslusi ning neid ümbritsevaid ega haritavat maatükki. Rabamaas- metsi. Siin on esindatud üle 20 eri- tikku saab nautida Lindist Kõpuni. neva metsatüübi. Looklev Lindi-Tõstamaa tee on kau- Geoloogiliselt asub looduskaitseala nite teelõikude nimistus ja kulgeb Pärnu madaliku edelaosas loode- Lindi meiereist kuni Tõstamaani kagu suunalises nõos. Lindi soo on merepoolsel vanal rannaluiteselja- tekkinud Litoriinamere (Läänemere kul. Seliste kohal hargneb luitestik arengustaadium 7,5-4 tuhat aastat kaheks: maantee kulgeb edasi mere- tagasi) laguunis kõrge luiteseljandi- poolsel ahelikul, teine ahelik eemal- kuga piiratud nõos. Toiteveed kogub dub ja läheb rööbiti teega Tõsta-maa soo sademetest ja Lindi ning Künni- alevikust mööda otse Kastna poole. maa ojadest, mis suubuvad Liivi Maantee ääres paiknevad ridakülad lahte. Kaitseala südame moodustab Pootsi ja Seliste. Teeäärset maastikku Lindi raba oma väikeste maaliliste väärtustavad ilus männimets, Lindi järvekestega, mis enamikus kesksu- soo, Pootsi tammeallee ja mõisakomp- veks kaovad. Märga mudahälvestega leks ning kirikud Kõpus ja Selistes. ja üksikute laugastega lageraba pii- Kevadise suurveeperioodil pakuvad rab ribana puisraba ja servadel levib silmailu luiteseljakut lõikavad kiire- siirdesoomännik, loodeosas kasvab voolulised Männiku ja Tõrvanõmme männi-kase segamets. Soo lõunaosa ojad. 5 Tõstamaa vallas on viis kirikut, neist set hõngu. Samas stiilis on ehitatud üks (Tõstamaa) on luteri usu, üle- ka kiriku võimsad kuplid. Kirikus jäänud neli (Pootsi-Kõpu, Seliste, on mälestustahvel Kõpul sündi- Tõhela, Kastna) on õigeusu kirikud. nud Eesti Apostliku-õigeusu kiriku esimesele piiskopile Platonile (Paul Pootsi-Kõpu kirik Kulbuschile). Kogudus tegutseb tä- nini. Tõstamaa vallas on mitmeid kauneid pärandkultuurmaastikke. Need on põlised inimtekkelised poolloodusli- kud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannanii- dud, aga ka teised heina- ja karja- maad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. Meil on nii rannaniite kui puisniite, mis Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse on vähehaaval hakanud roogu ja apostliku-õigeusu kirik on valminud võssa kasvama. 1873. aastal, kuid kogudus loodi juba enne kiriku ehitamist 1847. Rannaniit on mere mõju piirkonda Kiriku ehitamise aluseks oli arhitekt jääv, kõrgveega üleujutatav niidu- G. Schelli 1871. aastal valminud taimkattega ala. Tõstamaa rannikul tüüpprojekt, mille järgi on ehita- on maatõusu ja omaaegse väga in- tud mitmeid teisigi õigeusu kirikuid tensiivse karjatamise tulemusel ku- (Uruste kirik Pärnumaal, Ööriku ja junenud mitmeid rannaniidumassii- Leisi kirik Saaremaal jt.). Kirik on ve. Paremini säilinud kooslusega on suur ristikujulise põhiplaaniga im- Kavaru, Pootsi, Nuki, Lembra-Kilgi, posantne hoone, mis arhitektuu- Värati ja Kastna rannaniidud. riliselt lahenduselt on Pärnumaal küllaltki erandlik, nimelt puudub jumalakoja peasissepääsu kohal kõrguv kellatorn. Pootsi-Kõpu kiri- kusse tulijaid tervitab rist eeskoja madala kaldega viilkatuse harjalt. Kirik on ehitatud maakividest ja osaliselt krohvitud. Krohvikatte on saanud nurgaliseenid, katusealune lai karniis ja akende-uste raamistu- sed. Kõik see annab hoonele barok- 6 Kuna möödunud sajandi viimasel kool. 1998. aastal korrastati mõisa kümnendil loomakasvatus ja seega valitsejamaja ja kool viidi sinna üle. ka karjatamine rannaniitudel tun- Mõisaansamblist on veel säilinud duvalt vähenes, siis on Kihnu väina mitmeid