DOCSLIB.ORG

AS Suure-Jaani Haldus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
AS Suure-Jaani Haldus AS Suure-Jaani Haldus Põhja-Sakala Vallavalitsus 22.12.2020 Lembitu pst.42 71502 Suure-Jaani AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kooskõlastamine Palume kooskõlastada vee- ja kanalisatsiooniteenuse (joogiveega varustamine ning kanalisatsiooni ära juhtimine) hind AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonnas järgnevalt: Piirkond Hind € (sisaldab käibemaksu) VEETEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 1,72 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Lõhavere küla Navesti küla Kõpu alevik 1,64 Suure-Jaani linn 1,73 KANALISATSIOONITEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 2,25 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Navesti küla Kõpu alevik 1,80 Suure-Jaani linn 2,27 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] AS Suure-Jaani Haldus Põhjendus: Põhja-Sakala vallavalitsus on vastu võtnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 (edaspidi ÜVK). ÜVK-s on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise piirkondade vajalikud investeeringud kehtestatud nõuete täitmiseks ning joogi- ja heitvee kvaliteedi tagamiseks. Hinna kujundamisel oleme arvestanud vee- ja kanalisatsiooniteenuse turuhinda ning ÜVK osaliseks elluviimiseks vajalikku hinnatõusu ulatust. Alus: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus §142 (2); Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Lisad: 1. ÜVK investeeringute maht 2. AS Suure-Jaani Haldus koostatud tabelid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindadest Eestis ja Viljandimaal (11.12.2020 seisuga) Lugupidamisega, Allkirjastatud digitaalselt Lembit Kruuse juhatuse liige Koostas Jane Lohu [email protected] 5620 0120 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] LISA 1 ÜVK investeeringute maht Tabel 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas välja toodud investeeringute maht. Lühiajaline investeering Pikaajaline investeering KOKKU AS Suure-Jaani 2021-2024 2025-2032 Haldus Investeeringu maht Omaosalus Investeeringu maht Omaosalus teeninduspiirkond minimaalselt minimaalselt 1 036 500 € 362 776 € 1 105 885 € 387 061 € 2 142 385€ Suure-Jaani 402 000 € 140 700 € 340 450 € 119 158 € 742 450 € Olustvere 19 300 € 6 755 € 19 300 € Kõpu 330 850 € 115 798 € 76 000 € 26 600 € 406 850 € Vastemõisa 24 400 € 8 540 € 24 400 € Sürgavere 10 900 € 3 815 € 66 550 € 23 293 € 77 450 € Reegoldi 13 500 € 4 725 € 13 500 € Ülde 229 650 € 80 378 € 340 250 € 119 088 € 569 900 € Lõhavere 10 000 € 3 500 € 10 000 € Navesti 17 600 € 6 160 € 141 435 € 49 502 € 159 035 € Munsi 22 000 € 7 700 € 97 500 € 34 125 € 119 500 € LISA 2 AS Suure-Jaani Haldus koostatud tabelid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindadest Eestis ja Viljandimaal (11.12.2020 seisuga) Erinevate piirkondade vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku €/m3 11.12.2020 seisuga ja Suure-Jaani Halduse tegevuspiirkonna kehtiv ja kooskõlastatav hind 5,00 4,50 4,00 3,98 4,00 3,45 3,50 3,46 3,50 3,00 3,00 2,50 Hind eurodes Hind 2,00 1,50 1,00 0,50 0,00 Asukohad Eestis Suure-Jaani Halduse tegevuspiirkonna uued hinnad väikesed linnad või nende tegutsemispiirkond suured linnad või nende tegutsemispiirkond Suure-Jaani Halduse tegevuspiirkonna kehtivad hinnad .
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • 37 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    37 buss sõiduplaan & liini kaart 37 Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 37 buss liinil (Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:15 - 16:35 (2) Suure-Jaani: 18:55 (3) Viljandi Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 37 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 37 buss saabub. Suund: Põltsamaa 37 buss sõiduplaan 53 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 - 16:35 teisipäev 6:15 - 16:35 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:15 - 16:35 Tallinna neljapäev 6:15 - 16:35 72 Tallinna Tänav, Viljandi reede 6:15 - 16:35 Laboratooriumi laupäev Ei sõida Aindu pühapäev Ei sõida Klaassepa Marjasalu 37 buss info Tedre Suund: Põltsamaa Peatust: 53 Kavaku Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Tallinna, Pärsti Laboratooriumi, Aindu, Klaassepa, Marjasalu, Tedre, Kavaku, Pärsti, Karuse, Hussari, Suure-Kapsta, Vana-Jaama, Leederti, Sürgavere, Munsi, Raguni, Karuse Sürgavere Tee, Epra, Oja, Suure-Jaani, Männiku, Kõidama, Putku, Olustvere Raudteejaam, Olustvere, Hussari Papiorg, Paala Kool, Navesti, Lepiku, Jälevere Tee, Võhmassaare, Võhma, Võhma Jaam, Võhma Rist, Suure-Kapsta Soomevere, Koksvere, Uduallika, Arussaare, Kirivere Kool, Kõo, Kõo Tee, Pilistvere Hooldekodu, Pilistvere, Vana-Jaama Kalmistu, Silla, Vitsjärve, Kaigu, Esku, Sillaotsa, Kuningamäe, Lossi, Põltsamaa Leederti Sürgavere Sürgavere tee, Estonia Munsi 2 Munsi Tee, Estonia Raguni Sürgavere Tee Epra Oja 30 Johann Köleri,
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Soomaa Is Worth Visiting in Every Season
    24. By the source of River Emajõgi, on Rannu-Jõesuu recreation area, there is a house built of green building materials (wood, wood chips, clay, straw) – the Võrtsjärv Visitor Centre. It provides information on recreation and accommodation opportunities in the Võrtsjärv area, and you can also arrange sailing boat trips on Lake Võrtsjärv and buy souvenirs made by local craftsmen. There is an observation tower near the Centre. www.vortsjarv.com | Tel +372 5066 426 36 Soomaa is worth visiting in every season. Soomaa National Park was founded in 1993 for the protection of untouched bogs, flood meadows with rich plant and animal life, wooded meadows and forests. The varied nature of Soomaa, its unique culture featuring suspension bridges and dugout canoes and its five seasons have made the area popular among nature-loving travellers as well as weekend visitors. 20 kilometres from Viljandi towards Pärnu, before entering Kõpu, there is a sign directing to the right, to Soomaa National Park. Here you begin a journey from the Sakala upland down to Pärnu lowland. 1. Before you take the turn towards Soomaa, you could stop by in Kõpu. The smallish classicist Kõpu St. Peter’s Church (built in 1821-1825) has a brick floor and a sturdy historicist-style tower. The altar wall inside the church is decorated with half-pillars with antique form and beams. The altar painting by an unknown artist, “Let the Little Children Come to Me”, has a unique narrative content. Some epitaphs of the patron family von Stryk are preserved. The wall paintings in Suure-Kõpu Manor, unique in Estonia, are also worth seeing.
    [Show full text]
  • Sürgavere Arengukava 2007- 2017
    Suure- Jaani valla Sürgavere piirkonna külade arengukava aastateks 2007-2017 Sürgavere piirkonna külade arengukava 2007-2017 SISUKORD Sissejuhatav kokkuvõte 3 Oleme Eestimaa kaardil! 5 Sürgavere visioon 6 Asend 7 Ajalugu 9 Piirkonna elanikud 10 Loodus ja keskkond 12 Infrastruktuur 14 Tööstuse struktuur ja äriettevõtted 15 Avaliku sektori asutused 15 Mittetulundusühingud 16 Arengukava seire ja rakendamine 18 Tegevuskava perioodiks 2007 – 2017 19 Lisad: Lisa 1 Arengukava koostamise aruteludest osa võtnud isikud Lisa 2 MTÜ Sürgavere Küla Selts üldkoosoleku protokoll nr 1; 25.01.2007. a; arengukava heakskiitmine 2 Sürgavere piirkonna külade arengukava 2007-2017 SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE Sürgavere piirkonna arengukava on koostatud mittetulundusühingu Sürgavere Küla Selts eestvedamisel. Arengudokument koondab Viljandimaa Suure-Jaani valla Epra, Kabila, Kerita, Munsi ja Sürgavere külade arengueesmärke ja tegevuskava, mille elluviimine võimaldab seatud sihtideni jõuda. Piirkondlikku printsiipi on rakendatud, kuna mittetulundusühingu Sürgavere Küla Selts (lühendnimetusena SKS) tegutsemispiirkond hõlmab koostööalas loetletud külasid. Samuti kuulusid need külad kunagise kolhoosi „Kindel Tee” koosseisu. Ollakse harjunud koos tegutsema . Samaaegselt käesoleva dokumendi koostamisega on käesoleval aastal alustatud neljast omavalitsusest üheks suurvallaks koondunud Suure-Jaani valla arengukava koostamisega aastateks 2007-2015. Küla arengukava koostamise idee tekkis vajadusest määratleda strateegilised arenguperspektiivid ja -eesmärgid, siduda külaelanike
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Säästva Arengu Strateegia 2020-2025+
    Soomaa rahvuspargi turismipiirkonna säästva arengu strateegia 2020-2025+ Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................... 3 1. Soomaa rahvuspargi kirjeldus ja turismipiirkonna määratlus ........................... 5 1.1. Soomaa rahvuspargi asukoht ja kirjeldus............................................................................. 5 1.2. Soomaa turismipiirkonna ülevaade ..................................................................................... 6 2. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................... 7 2.1. Ressursside ülevaade ja hinnang .......................................................................................... 8 2.1.1. Loodusväärtused Soomaa turismipiirkonnas ............................................................... 8 2.1.2. Kultuuriväärtused Soomaa turismipiirkonnas .............................................................. 9 2.1.3. Aktiivse puhkuse võimalused Soomaa turismipiirkonnas .......................................... 12 2.1.4. Majutusettevõtted ja muu turismitaristu Soomaa turismipiirkonnas ....................... 15 2.1.5. Soomaa turismipiirkonna turismikorraldajad ja teenuste pakkujate omavaheline koostöö ................................................................................................................................. 17 2.2. Külastajate sihtrühmade ülevaade ....................................................................................
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Teehoiukava Aastateks 2019-2022+ Tee Nr Töö
    Põhja-Sakala valla teehoiukava aastateks 2019-2022+ Maksumus Tee nr Töö, objekt Piirkond Töö kirjeldus Maht kokku € 2019 2020 2021 2022 2022+ toetus oma toetus oma toetus oma toetus oma TEED JA KERGLIIKLUSTEED KOKKU 3 365 000 0 390 000 7 500 827 500 40 000 1 180 000 40 000 880 000 TEED 1 200 000 270 000 270 000 280 000 380 000 1 Mustkatete remont Maht (m2) 837 700 159 000 183 700 236 000 259 000 3600071 Oja Kõpu Kergkatte ehitamine 1200 13 000 13 000 7590109 Pargi Sürgavere külas Suure-Jaani Katte ehitus a/b 1674 40 000 40 000 7590035 Suure-Jaani-Ängi Suure-Jaani Kergkatte ehitamine 3500 39 000 39 000 7600028 Ringpuiestee Suure-Jaani Mustkatte remont 3200 8 000 8 000 7600023 Pärnu Suure-Jaani Säilituspindamine 2500 6 000 6 000 5450014 Talli Suure-Jaani Säilituspindamine 2125 5 000 5 000 3570003 Soomevere-Paaksima Kõo Säilituspindamine 13600 32 000 32 000 9120045 Veski tänav Võhma Säilituspindamine 2200 7 000 7 000 9120015 Lai tänav Võhma Säilituspindamine 1300 4 000 4 000 9120026 Pärna tänav Võhma Säilituspindamine 1400 4 000 4 000 9120013 Koidu tänav Võhma Säilituspindamine 200 1 000 1 000 7590020 Lõhavere-Taevere Suure-Jaani Kergkatte ehitamine 4850 55 000 55 000 8700020 Vastemõisa tee Suure-Jaani Säilituspindamine 4800 15 000 15 000 8700011 Vaalamäe-Vanamõisa Suure-Jaani Säilituspindamine 4080 12 000 12 000 8700015 Pärdi-Liivaku Suure-Jaani Säilituspindamine 4260 13 000 13 000 5450001 Müüri Suure-Jaani Säilituspindamine 2880 9 700 9 700 3570009 Saviaugu tee Kõo Säilituspindamine 2800 9 000 9 000 3570013 Venevere-Ennu Kõo Säilituspindamine
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032
    Lisa Kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 122 Töö nr: 23-12-19-ÜVK Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Tellija: Põhja-Sakala Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 8 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 9 1.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................................. 9 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...................................................................................................... 9 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus .................................................................................................. 9 1.2.2 Majandus ja tööhõive ....................................................................................................... 11 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE .................................................................................................................... 12 1.3.1 Kaitsealused objektid ....................................................................................................... 12 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia .............................................................................. 13 1.3.3 Ehitusgeoloogia ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Soomaa on Külastamise Vääriline Igal Aastaajal
    24. Emajõe algusesse Rannu-Jõesuu puhkealale on ehitatud ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast, savi, põhk) hoone - Võrtsjärve külastuskeskus. Siit saab infot puhke- ja majutusvõimaluste kohta Võrtsjärve ümbruses, tellida kalepurjekasõite Võrtsjärvel ning osta kohalike käsitöömeistrite poolt valmistatud suveniire. Keskuse lähedal on vaatetorn. www.vortsjarv.com | Tel +372 5066 426 36 Soomaa on külastamise vääriline igal aastaajal. Soomaa Rahvuspark moodustati 1993. aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla- ja ühepuulootsikukultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks nii loodushuvilisele rändajale kui lihtsale pühapäevamatkajale. Viljandist 20 kilomeetrit Pärnu poole juhatab teeviit teid enne Kõpu asulat paremale, Soomaa Rahvusparki. Algab teekond, mis viib Sakala kõrgustikult alla Pärnu madalikule. 1. Enne Soomaale põikamist võiks külastada Kõput. Väheldane klassitsistlik tellispõrandaga Kõpu Peetri kirik (ehitatud aastatel 1821-1825) on tugeva historitsistliku torniga. Kirikusaali altariseina ilmestavad antiikvormides poolsambad ja talastik. Süžeelt ainulaadne on tundmatu kunstniku altarimaal “Laske lapsukesed minu juurde tulla”. Säilinud on kirikupatrooni perekond von Stryki epitaafe. Vaatama tasuks minna ka Suure-Kõpu mõisa seinamaalinguid, mis on Eestis ainulaadsed. Täpsemat infot Kõpu ümbruse ja Soomaa kohta on võimalik küsida Kõpu külastuskeskusest. www.facebook.com/kopukylastuskeskus | Tel +372 433 0100, Kanuu- ja rabamatku
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]