DOCSLIB.ORG

Soomaa on Külastamise Vääriline Igal Aastaajal

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Soomaa on Külastamise Vääriline Igal Aastaajal 24. Emajõe algusesse Rannu-Jõesuu puhkealale on ehitatud ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast, savi, põhk) hoone - Võrtsjärve külastuskeskus. Siit saab infot puhke- ja majutusvõimaluste kohta Võrtsjärve ümbruses, tellida kalepurjekasõite Võrtsjärvel ning osta kohalike käsitöömeistrite poolt valmistatud suveniire. Keskuse lähedal on vaatetorn. www.vortsjarv.com | Tel +372 5066 426 36 Soomaa on külastamise vääriline igal aastaajal. Soomaa Rahvuspark moodustati 1993. aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla- ja ühepuulootsikukultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks nii loodushuvilisele rändajale kui lihtsale pühapäevamatkajale. Viljandist 20 kilomeetrit Pärnu poole juhatab teeviit teid enne Kõpu asulat paremale, Soomaa Rahvusparki. Algab teekond, mis viib Sakala kõrgustikult alla Pärnu madalikule. 1. Enne Soomaale põikamist võiks külastada Kõput. Väheldane klassitsistlik tellispõrandaga Kõpu Peetri kirik (ehitatud aastatel 1821-1825) on tugeva historitsistliku torniga. Kirikusaali altariseina ilmestavad antiikvormides poolsambad ja talastik. Süžeelt ainulaadne on tundmatu kunstniku altarimaal “Laske lapsukesed minu juurde tulla”. Säilinud on kirikupatrooni perekond von Stryki epitaafe. Vaatama tasuks minna ka Suure-Kõpu mõisa seinamaalinguid, mis on Eestis ainulaadsed. Täpsemat infot Kõpu ümbruse ja Soomaa kohta on võimalik küsida Kõpu külastuskeskusest. www.facebook.com/kopukylastuskeskus | Tel +372 433 0100, Kanuu- ja rabamatku saab tellida: www.soomaa.com | Tel +372 5061896, +372 514 7572 2. Uia küla juures, umbes kolm kilomeetrit Kõpu teeristist, muutub maastik tasaseks. Olete jõudnud Pärnu madalikule. Nii auto kui jalgrattaga sõites on tajutav kõrguste muutumine. 16 17 Navesti Vihtra Kaansoo 3 Põhjaku raba Reegoldi Tootsi Lõhavere LEHTSAARE Põhjaka LOODUSKAITSEALA Muti SUURE- Murru Kuresoo 11 JAANI Nuutre Selja Epra Muraka i Tohera jõgi jõg esti m m Nav e Võlli 15 L Sürgavere 14 Suitsna raba Kabila Kuiaru Jõesuu Riisa Oore SOOMAA RAHVUSPARK Kildu Tori 8 Kobruvere jõgi 10 13 mm Randivälja Le 9 Allikaraba Vastemõisa Taali Võlli 12 7 Valgeraba 5 Tõramaa Ivaski Tõramaa Raudn 6 a jõg Savikoti jõgi i Halliste ask UUE-VÕIDU MKA V Kikepera raba jõgi Metsküla Ör jõgi di Mustivere pk Ördi raba r Tohvri Kurina LEPPOJA LOODUSKAITSEALA Puiatu jõgi 4 Läti Päri Uia Kauni 3 RAUDNA LKA raba Iia 2 Marna 0 5 10km Kõpu 1 Heimtali Seruküla 3. Mõnisada meetrit enne Iia küla näitab suunaviit Öördi õpperajale. Rada saab alguse laagriplatsist, kus on nii metsaonn kui ka lõkkeplats. Õpperada kulgeb piki metsasihti ja viib Öördi järveni. 17 4. Edasi sõites jõuate Läti torni puhkekohani. See on mõnus paik väikeseks peatuseks ja kauni vaate nautimiseks, eriti päikeseloojangu ajal. Enam kui kuue meetri kõrgusest tornist avanevad maalilised vaated luhale. Suurvee ajal on see Soomaal üks väheseid paiku, kust on võimalik üleujutust jälgida ise kuival maal viibides. 18 5. Soomaa Rahvuspargi keskus asub Kõrtsi-Tõramaal. 1998. aastal valminud hoone on ehitatud vanade taliteede ristumiskohale, endise Tõramaa-Kõrtsi talu maadele. Keskuse püsiekspositsioon aitab igal huvilisel rahvusparki põhjalikumalt tundma õppida. Samas on võimalik osta infomaterjale ja meeneid. Keskuse kõrvalt algab Koprarada, kust saab mitmekülgset infot kobraste elutegevuse kohta ja näha nende tegutsemisjälgi. 1,8 km rajast on 0,6 km pikkust 16 17 invarada võimalik läbida ratastooliga. Külastuskeskuses saavad lapsed mängida ja ronida mänguväljakul. Kõrtsi-Tõramaal võib telkida ja lõket teha. www.loodusegakoos.ee | Tel+372 526 1247, +372 435 7164 20 6. Keskuse lähedalt üle suure maantee saab alguse õpperada, mis viib kauni Tõramaa puisniiduni. 19 7. Kui sõidate mööda Kõpu-Tipu-Jõesuu maanteed Pärnu suunas, keerab tee mõnesaja meetri pärast Kildule. Umbes kuue kilomeetri pärast viib tee üle Raudna jõe. Suurvee ajal on sild ümbruskonnas ainuke kuiv koht, kus Kuusekäära talu peremees oma autot hoida saab. Üleujutus muudab paljud Soomaa teed autodele läbipääsmatuks, seepärast on sel ajal Soomaal otstarbekam liikuda kanuu või paadiga. Kohe peale silda vasakule jääb Lemmjõe õpperada. 22 8. Edasi Kildu poole sõites, märkate mõne kilomeetri pärast vasakule suunavat viita – Mulgi heinamaa. Maaliline hõre puisniit pakub silmailu igal aastaajal. Saate näha ka omalaadset raudkonstruktsiooniga ja puidust kattega kaar silda. 23 9. Tagasi sõiduteele minnes ja kilomeetri jagu edasi liikudes jõuate Kuuraniidu õpperajale. Paremal pool teed on laudtee, mis tutvustab kõdumetsa. 21 10. Vaid mõni kilomeeter veel ja teile avaneb vaade Oksa luhtadele. Oksa puhkekohtades on võimalik kasutada kordaseatud lõkkeplatse ja nautida kaunist puisniitu. Matkates mööda Lemmjõe kallast ülesvoolu jõuate vana kõrtsi varemeteni, kus on säilinud mantelkorsten. 24 18 19 11. Sõites edasi Ärma taluni näitab suunaviit vasakule Hüpassaare õpperajale. Ristist 7,4 kilomeetrit edasi jõuate Hüpassaare 4,4 kilomeetri pikkusele õpperajale, mis tutvustab üht Soomaa suurimat, väga maalilist Kuresoo raba. Raja alguse lähedal on helilooja Mart Saare majamuuseum. 4 Kui nüüd Tõramaale tagasi sõita ja sealt suund Jõesuu poole võtta, siis 12. Meiekose õpperada kulgeb mööda vana teed. Raja lõpus sillalt avaneb kaunis vaade Raudna jõele ja selle ümbrusele. Kohe pärast silda keerab tee paremale ja viib teid Meiekose puhkekohtadele. Seal on lõkkeplatsid ja hea võimalus kala püüda. Ööbida saab metsaonnis. Ka selles kandis ei ole suurvee ajal mööda magistraalteed võimalik sõita, sest jõgi laiub mitukümmend meetrit üle oma tavapärase sängi, uputades muidu hästi läbitava tee. 25 13. Edasi viib kitsas tee Ingatsi õpperajani, mis omakorda juhatab Eesti (mõningatel andmetel kogu Euroopa) kõrgeimale – 8 m kõrgusele rabarinnakule. Rabas on vaatetorn ja laudtee laugasteni. 26 14. Peateel edasi sõites jääb paremale parkla, kust saab alguse umbes 5 kilomeetri pikkune laudtee, mis tutvustab üht Soomaa väiksemat, väga kaunist Riisa raba. Riisa õpperaja 1,2 km pikkust lõiku on võimalik läbida ratastooliga. 27 15. Soomaa piirile jääv Jõesuu on oma nime saanud jõgede ühinemise järgi. See on koht, kus Navesti suubub Pärnu jõkke. Jõesuu poekese tagant on võimalik üle kõndida ja pilk vetevoogudesse heita Eestimaa pikimalt rippsillalt. 18 19 Pärsti Savikoti Tusti UUE-VÕIDU MKA Karula Mähma 4 Metsküla Mustivere Vana- SOOMAA RAHVUSPARK Jämejala Võidu Uusna Tänassilma VILJANDI Peetrimõisa Verilaske Valma LEPPOJA LOODUSKAITSEALA Puiatu Pinska Päri 13 Viiratsi 1 RAUDNA LKA 2 3 Vardja Kõpu Matapera Heimtali 4 Sinialliku VÕRTSJÄRV Ramsi 5 Intsu TAMME 6 LOODI LP KIKEPERA LOODUSKAITSEALA Vardi PALJAND Paistu 12 8 KAHVENA 7 Holstre LOODUSKAITSEALA 10 Loodi 9 11 14 KOSEMÄE MAASTIKU- Uue- 15 KAITSEALA Kariste Sultsi Mustla TREPIMÄGI 16 36 KULLAMÄE MAASTIKU- Soe KAITSEALA 32 20 ÕISU MAASTIKU- KAITSEALA Õisu 21 KILINGI- Lapetukme Halliste NÕMME Tuhalaane 18 Suislepa 17 Allikukivi 37 34 33 Kärstna JÄRVEKÜLA ALLIKUKIVI ABJA- 22 LOODUS- Koruste KAITSEALA MAASTIKUKAITSEALA Polli MUTI PALUOJA Põlde MAASTIKU- Tihemetsa 31 23 KAITSEALA RIIDAJA Saarde Kamara 35 29 19 LOODUS- 30 KAITSEALA SANGA LOODUSKAITSEALA Veelikse 20 Karksi 24 Sudiste Riidaja MÕISAKÜLA 38 KARKSI- 25 NUIA AINJA KURIMETSA MAASTIKU- LOODUS- KAITSEALA RUBINA KAITSEALA LOODUS- SOONTAGA KAITSEALA LOODUS- RUTU KAITSEALA KEISRIPALU MAASTIKU- Linna LOODUS- KAITSEALA Ala KAITSEALA Helme Jõgeveste Kirikuküla 1 : 370 000 26 TIKSTE MKA 0 5 10km Lilli TÕRVA Kalme 28 TÜNDRE Patküla 27 LOODUS- HOLDRE KAITSEALA TERINGI MÄNNIKUD MAASTIKU- KAITSEALA 21.
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvastik
    SOOMAA RAHVASTIK Mihkel Servinski (Statistikaamet) Urmas Kase (Pärnu Maavalitsus) 1 Ülevaade kirjeldab Soomaa rahvastiku senist arengut ja mõtiskleb, milline võiks olla Soomaa rahvastiku edaspidine areng. Ülevaade on koostatud Soomaa teemaplaneeringu tarbeks Viljandi Maavalitsuse tellimusel. Ülevaate koostajad on Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja Pärnu Maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase. Ülevaade on kirjutatud septembris 2013. SISUKORD Soomaast üldiselt - Soomaa hüpoteetilise vallana - Soomaa asulate kohast Pärnumaa ja Viljandimaa asustussüsteemis - Ettevõtlus Soomaal - Soomaa väravad Rahvaarv muutus Sünnid, surmad ja loomulik iive Soovanuskoosseis Soomaa rahvastikuarengu stsenaariumid - Kasvamine - Kahanemine - Kohanemine Kokkuvõte Mõisted. Metoodilised märkused Lisad. Soomaa külade rahvastikupassid Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2000 Soomaa külade rahvastiku üheaastane soovanuskoosseis, 2011 Soomaa külade rahvastik vanuskoosseis valitud vanuserühmades, 1989, 2000, 2011. SOOMAAST ÜLDISELT Soomaa hüpoteetilise vallana Soomaad tuntakse Eestis eelkõige rahvuspargina. Käesoleva ülevaate kontekstis vaatleme Soomaad kahekümnest külast koosneva piirkonnana, mis asub viie valla (Kõpu, Pärsti (alates 5. novembrist 2013 on Pärsti vald osa Viljandi vallast, mis tekkis Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla liitumisel), Suure-Jaani, Tori ja Vändra) ning kahe maakonna (Viljandi ja Pärnu) 2 territooriumil. Soomaa külad on Aesoo (Tori), Iia (Kõpu), Ivaski (Suure-Jaani), Kaansoo (Vändra), Karjaküla
    [Show full text]
  • 92-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    92-1 buss sõiduplaan & liini kaart 92-1 Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu Vaata Veebilehe Režiimis 92-1 buss liinil (Vändra - Vihtra - Tori - Pärnu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 6:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 92-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 92-1 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 92-1 buss sõiduplaan 47 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:00 teisipäev 6:00 Vändra 27 Pärnu-Paide Maantee, Vändra kolmapäev 6:00 Vihtra Tee neljapäev 6:00 6a Jaama, Vändra reede 6:00 Keraamika laupäev 6:00 Teeääre pühapäev 6:00 Pendre Püti 92-1 buss info Vihtra Suund: Pärnu Bussijaam 5 Jõesuu Tee, Estonia Peatust: 47 Reisi kestus: 95 min Asinoja Liini kokkuvõte: Vändra, Vihtra Tee, Keraamika, Teeääre, Pendre, Püti, Vihtra, Asinoja, Jenseni, Jenseni Rahnoja, Kavasoo, Jõekase, Tahkuse, Aesoo Tee, Viira Kool, Tohera, Viira Kool, Aesoo Tee, Jõesuu, Rahnoja Riisa Tee, Levi, Aru, Tori, Tori Kool, Randivälja, Henriku, Taali, Urumarja, Kurina, Tammeoja, Viira, Pulli Tee, Pulli, Urge, Urge Tee, Sepa, Otsa, Jõe, Kavasoo Tammiste, Nuka, Telemast, Hooldekodu, Tammiste Tee, Haigla, Männi, Tallinna Maantee, Pärnu Jõekase Bussijaam Tahkuse Aesoo Tee Viira Kool Tohera Viira Kool Aesoo Tee Jõesuu Riisa Tee Levi Aru Tori 10 Pärnu mnt, Estonia Tori Kool Randivälja Henriku Taali Urumarja Kurina Tammeoja 125a Pärnu Maantee, Estonia Viira 66a Pärnu Maantee, Estonia Pulli Tee Pulli Urge 2 Urge Tee, Estonia Urge Tee Sepa Otsa Jõe Tammiste 2 Ristiku tee, Estonia Nuka Telemast Hooldekodu 1a Tammiste Tee, Pärnu Tammiste Tee Haigla Männi 40B Rääma, Pärnu Tallinna Maantee 10a Suur-Jõekalda Tänav, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu 92-1 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Pärnumaa Laule Ja Lugusid
    MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III INGRID RÜÜTEL Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa laule ja lugusid Pärnumaa Kogumik jätkab sarja „Mis on jäänud jälgedesse“ ning sisaldab näiteid aastail 1960–1964 ja 1974 Põhja-Pärnumaalt, endise Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkonna alalt salvestatud rahvalauludest, juttudest ning pillilugudest. Suurim laulik oli Pärnumaa Liisa Kümmel Tori kihelkonnast Ore külast. Oma muistsed regi- Suvine Tõstamaa vaade 1920. Pildistatud Tõstamaa kiriku tornist. PäMu 59 F 477 laulud ja loitsud oli ta õppinud oma vanematelt Suure-Jaanis. laule ja lugusid Mitmesuguseid regilaule, samuti uuemaid riimilisi rahvalaule on jäädvustatud erinevatelt esitajatelt. Tõstamaa tuntumaid pulmalaulikuid oli Liisu Orik. Juttudes kohtame mütoloogilisi olendeid, nagu tõnn, kratt, katk, vanapagan, kurat, libahunt, INGRID RÜÜTEL luupainaja, kõneldakse ka nõidadest ja nõidumisest, targast ehk nõrkejast, ebatavalistest surnutest jm. Leidub ka kandle-, parmupilli-, lõõtsa- ja viiulipalasid, samuti näiteid Tõstamaa kapelli repertuaarist. Kevad 2017 Pulmarong möödumas Endla teatrist. PäMu 2000 F 3595:33 2 KOGUMISE OLUKORDADEST JA EESMÄRKIDEST MIS ON JÄÄNUD JÄLGEDESSE III Pärnumaa laule ja lugusid INGRID RÜÜTEL EKM Teaduskirjastus Tartu 2017 PÄRNUMAA LAULE JA LUGUSID Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkond Raamatu koostaja Ingrid Rüütel Toimetaja Asta Niinemets Viiside noodistajad Ingrid Rüütel (laulud) ja Krista Sildoja (pillilood) Noodigraafika Edna Tuvi Tekstide litereerijad Ingrid Rüütel ja Erna Tampere Muusikatoimetaja Edna Tuvi Murdekeele
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Munitsipaalkooli Määramise Tingimused Ja Kord
    Väljaandja: Tori Vallavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.06.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.02.2021 Avaldamismärge: RT IV, 07.06.2019, 50 Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Vastu võetud 14.05.2019 nr 8 Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Üldsätted (1) Igale koolikohustuslikule isikule ja koolikohustuslikust east nooremale lapsele (edaspidi isik), kelle elukoha aadressiks Eesti rahvastikuregistri (edaspidi rahvastikuregister) andmetel on Tori vald, tagatakse võimalus omandada põhiharidus valla elukohajärgses munitsipaalkoolis. (2) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega lapsed üldjuhul elukohajärgses munitsipaalkoolis. (3) Vabade kohtade olemasolul võetakse kooli vastu lapsed, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub väljaspool Tori valda. § 2. Elukohajärgne kool Elukohajärgsed koolid Tori vallas on Tori Põhikool, Are Kool, Sauga Põhikool, Sindi Gümnaasium. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab Tori Vallavalitsus esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. (2) Isikute elukohajärgsed koolid on: 1) Sauga Põhikool, kui tema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Sauga alevik, Eametsa küla, Kilksama küla, Nurme küla või Räägu küla. 2) Sindi Gümnaasium, kui tema elukoht rahvastikuregistri
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Muusade Templid Ajaloolisel Viljandimaal Hea Lugeja! Sõna Muuseum Tuleneb Kreekakeelsest Sõnast Museion, Mis Tähendab Muusade Asupaika
    muusade templid ajaloolisel viljandimaal Hea lugeja! Sõna muuseum tuleneb kreekakeelsest sõnast museion, mis tähendab muusade asupaika. Muusad olid kunstide, teaduste ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad, Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Muusadele pühendatud templites toi- musid näitused, kunstnike ja rahva kohtumised. Peale asjade hoitaksegi muuseumis vaimseid väärtusi. Käesolev trükis annab põgusa ülevaate ajaloolisel Viljandimaal asuvatest muuseumidest ja paikadest, mis avavad võimalusi inspireerivateks kohtumisteks ajaloo ja loominguga ning loodetavasti ilmub seal teie ette ka kohavaim. Kohtumisteni muusa puudutusega paikades! Viljandi muuseum MMXII Viljandimaa ajaloolised kihelkonnad Ajalooline Viljandimaa koosneb Mulgimaast ning ��������� Põhja-Viljandimaast, mis ���������� paikneb Põhja- ja Lõuna- Eesti üleminekuvööndis. ����������� ������ ����� �������� ���� ������ �������� �������� ������ ����� Piirkonna keskne muuseum on Viljandi muuseum, mis korraldab museoloo- gilist tegevust nii tänapäevases Viljandi maakonnas kui ka muuseumi kogumis- piirkonda jäävas Helme ja Põltsamaa kihelkonnas. 2 Viljandi linn ja kihelkond Viljandi on hansalinn, mille õigusi ja kodanikke on esimest korda mainitud 1283. aastal. Eesti kultuuriloos on see linnake oluline ja omanäoline – üks eesti rahvusliku liikumise keskusi ja ärkamisaja tugipunkte. See on olnud Eesti tiku- tööstuse keskus ja tänapäeval asub siin Tartu ülikooli kultuuriakadeemia. Siin toimub pärimusmuusika festival, mis on Balti- ja Põhjamaade suuremaid. Viljandi muuseumid ja galeriid kaardil Viljandi muuseum, Johan Laidoneri pl 10 Vana veetorn ning kaalude ja mõõtude püsinäitus, Johan Laidoneri pl 5 Kondase keskus, Pikk t 8 Viljandi ordulinnuse kapiteelid Eesti pärimusmuusika keskuse väikeses saalis, Tasuja pst 6. Jaan Lattiku muuseumituba Viljandi Pauluse kirikus, Kiriku t 3 Linnagalerii Viljandi linnaraamatukogus, Tallinna t 11/1 3 Viljandi muuseum Näitusemaja on avatud maist augusti- ni E–P 11–18; septembrist detsembrini ja aprillis T–L 10–17; jaanuarist märtsi- ni on sissepääs eelneval kokkuleppel.
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf-planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007
    [Show full text]