Põhja-Sakala Valla Teehoiukava Aastateks 2019-2022+ Tee Nr Töö

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Põhja-Sakala Valla Teehoiukava Aastateks 2019-2022+ Tee Nr Töö Põhja-Sakala valla teehoiukava aastateks 2019-2022+ Maksumus Tee nr Töö, objekt Piirkond Töö kirjeldus Maht kokku € 2019 2020 2021 2022 2022+ toetus oma toetus oma toetus oma toetus oma TEED JA KERGLIIKLUSTEED KOKKU 3 365 000 0 390 000 7 500 827 500 40 000 1 180 000 40 000 880 000 TEED 1 200 000 270 000 270 000 280 000 380 000 1 Mustkatete remont Maht (m2) 837 700 159 000 183 700 236 000 259 000 3600071 Oja Kõpu Kergkatte ehitamine 1200 13 000 13 000 7590109 Pargi Sürgavere külas Suure-Jaani Katte ehitus a/b 1674 40 000 40 000 7590035 Suure-Jaani-Ängi Suure-Jaani Kergkatte ehitamine 3500 39 000 39 000 7600028 Ringpuiestee Suure-Jaani Mustkatte remont 3200 8 000 8 000 7600023 Pärnu Suure-Jaani Säilituspindamine 2500 6 000 6 000 5450014 Talli Suure-Jaani Säilituspindamine 2125 5 000 5 000 3570003 Soomevere-Paaksima Kõo Säilituspindamine 13600 32 000 32 000 9120045 Veski tänav Võhma Säilituspindamine 2200 7 000 7 000 9120015 Lai tänav Võhma Säilituspindamine 1300 4 000 4 000 9120026 Pärna tänav Võhma Säilituspindamine 1400 4 000 4 000 9120013 Koidu tänav Võhma Säilituspindamine 200 1 000 1 000 7590020 Lõhavere-Taevere Suure-Jaani Kergkatte ehitamine 4850 55 000 55 000 8700020 Vastemõisa tee Suure-Jaani Säilituspindamine 4800 15 000 15 000 8700011 Vaalamäe-Vanamõisa Suure-Jaani Säilituspindamine 4080 12 000 12 000 8700015 Pärdi-Liivaku Suure-Jaani Säilituspindamine 4260 13 000 13 000 5450001 Müüri Suure-Jaani Säilituspindamine 2880 9 700 9 700 3570009 Saviaugu tee Kõo Säilituspindamine 2800 9 000 9 000 3570013 Venevere-Ennu Kõo Säilituspindamine 6500 20 000 20 000 9120008 Kastani tänav Võhma Säilituspindamine 1200 4 000 4 000 9120004 Heina tänav Võhma Säilituspindamine 400 2 000 2 000 9120023 Pargi tänav Võhma Säilituspindamine 1040 4 000 4 000 9120018 Loigu tänav Võhma Säilituspindamine 1000 4 000 4 000 3600035 Kile tee Kõpu Kergkatte ehitamine 6800 36 000 36 000 7590036 Taburi-Nuutre Suure-Jaani Kergkatte ehitamine 4900 54 000 54 000 3570004 Koksvere-Maalasti Kõo Säilituspindamine 19100 58 000 58 000 3600033 Tipu mnt Kõpu Säilituspindamine 4080 13 000 13 000 Lisa Põhja-Sakala valla teehoiukava 2019-2022+ Lk 1 Maksumus Tee nr Töö, objekt Piirkond Töö kirjeldus Maht kokku € 2019 2020 2021 2022 2022+ toetus oma toetus oma toetus oma toetus oma 3600072 Kase Kõpu Säilituspindamine 1300 4 000 4 000 3600070 Mäe Kõpu Säilituspindamine 840 3 000 3 000 2600074 Tamme Kõpu Säilituspindamine 720 2 000 2 000 9120002 Aia tänav Võhma Säilituspindamine 1400 5 000 5 000 9120001 Aasa tänav Võhma Säilituspindamine 960 3 000 3 000 9120006 Kalevi tänav Võhma Säilituspindamine 1920 6 000 6 000 9120009 Kauba tänav Võhma Säilituspindamine 1200 4 000 4 000 3600034 Seruküla tee Kõpu Kergkatte ehitamine 19100 100 000 84 000 16 000 3600048 Vaestemaja tee Kõpu Kergkatte ehitamine 6300 60 000 60 000 Tallinna ja Pärnu tn Suure-Jaani Kõnniteede remont 124 000 124 000 8700004 Vastemõisa-Pöörandi Suure-Jaani Kergkatte ehitamine 3850 30 000 30 000 5450058 Kuhjavere-Passaia tee Suure-Jaani Säilituspindamine 2500 10 000 10 000 3570014 Kõo küla tee Kõo Säilituspindamine 1060 4 000 4 000 3570011 Kõo asula tee Kõo Säilituspindamine 1080 4 000 4 000 9120012 Kirsi tänav Võhma Säilituspindamine 560 2 000 2 000 3570006 Koksvere töökoja tee Kõo Säilituspindamine 2950 9 000 9 000 7600008 Karja tänav Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7600039 Uus tänav Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7600003 Heina tänav Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7590062 Saare - Võhma tee Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7590006 Navesti-Taevere Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7590007 Navesti-Tedrenurme Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 5450057 Kibaku-Kuhjavere tee Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 5450032 Tiigi tn Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7600039 Nuutre-Vene kiriku tee Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7600051 Marja tn Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X 7590038 Kõpu järve tee Suure-Jaani Kergkatte ehitamine X Kokku 837 700 159 000 183 700 236 000 259 000 2 Kruusateede remont Maht (m) 362 300 111 000 86 300 44 000 121 000 3570008 Kiirtee Kõo Purustatud kruus 4300 23 000 23 000 7590053 Raguni-Polli Suure-Jaani Purustatud kruus 2700 25 000 25 000 8700006 Saksaoja-Tireoja Suure-Jaani Purustatud kruus 2960 8 000 8 000 Lisa Põhja-Sakala valla teehoiukava 2019-2022+ Lk 2 Maksumus Tee nr Töö, objekt Piirkond Töö kirjeldus Maht kokku € 2019 2020 2021 2022 2022+ toetus oma toetus oma toetus oma toetus oma 3600038 Laane tee Kõpu Purustatud kruus 2400 22 000 22 000 3600027 Viira tee Kõpu Purustatud kruus 1700 17 000 17 000 3600136 Aru tee Kõpu Purustatud kruus 1100 10 300 10 300 3600187 Karbuse tee Kõpu Purustatud kruus 360 4 000 4 000 3600046 Taiksi tee Kõpu Purustatud kruus 200 1 700 1 700 3600141 Tässa tee Kõpu Purustatud kruus 1250 8 600 8 600 3600042 Kihu tee Kõpu Purustatud kruus 900 7 000 7 000 3600156 Saarepealt tee Kõpu Purustatud kruus 1400 11 700 11 700 3570002 Saare tee Kõo Purustatud kruus 1925 15 000 15 000 3570007 Arussaare-Mangeni Kõo Purustatud kruus 3000 28 000 28 000 7590002 Vihiküla-Turu Suure-Jaani Purustatud kruus 2400 14 000 14 000 9120041 Tooma tänav Võhma Purustatud kruus 400 2 000 2 000 3570009 Saviaugu tee Kõo Purustatud kruus 1386 12 000 12 000 3570005 Anni tee Kõo Purustatud kruus 900 7 000 7 000 7590034 Väljaotsa-Vingisaare Suure-Jaani Purustatud kruus 2097 25 000 25 000 3570012 Loopre-Pilistvere Kõo Purustatud kruus 2900 15 000 15 000 7590016 Põhjaka-Undisaare Suure-Jaani Purustatud kruus 4111 41 000 41 000 7590026 Lahmuse-Jaburi Suure-Jaani Purustatud kruus 6507 65 000 65 000 7590007 Navesti-Tedrenurme Suure-Jaani Purustatud kruus X Kokku 362 300 111 000 86 300 44 000 121 000 KERGLIIKLUSTEED Kokku 1 675 000 50 000 7 500 417 500 40 000 760 000 40 000 360 000 Arussaare Võhma Kergliiklustee rajamine 800 000 50 000 350 000 400 000 Võhma-Reegoldi Kergliiklustee rajamine 875 000 7 500 67 500 40 000 360 000 40 000 360 000 KERGLIIKLUSTEED Kokku 490 000 70 000 140 000 140 000 140 000 Tallinna tn kõnniteede kaasfinantseering Kõnniteede ehitamine 70 000 70000 Kõpu Kergliiklustee rajamine 80 000 80 000 Vastemõisa -Vaalamäe Kergliiklustee rajamine 284 000 60 000 110 000 114 000 Suure-Jaani-Lahmuse Kergliiklustee rajamine 56 000 30 000 26 000 Vaalamäe-Kobruvere Kergliiklustee rajamine X Kõpu-Saardevälja Kergliiklustee rajamine X Lisa Põhja-Sakala valla teehoiukava 2019-2022+ Lk 3.
Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Vastemõisa Raamatukogude Ajalugu
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Raamatukogunduse, infoteaduse ja dokumendihalduse osakond Raamatukogunduse ja infoteaduse eriala Tiina Torim VASTEMÕISA RAAMATUKOGUDE AJALUGU Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Viljandi 2008 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. VASTEMÕISA VALLA AJALUGU ........................................................................................ 5 2. VASTEMÕISA VALLA RAAMATUKOGUDE ASUTAMINE, ARENG JA TEGEVUS .... 11 2.1. Vastemõisa raamatukogu 1910-1970 ................................................................................. 11 2.1.1. Vastemõisa Noorsoo Seltsi raamatukogu asutamine ............................................... 11 2.1.2. Vastemõisa raamatukogu Eesti Vabariigi ajal (1918-1940) .................................... 12 2.1.3. Vastemõisa raamatukogu aastatel 1940-1970 .......................................................... 14 2.2. Metsküla ja Kildu raamatukogud ........................................................................................ 18 2.2.1. Metsküla raamatukogu aastatel 1908-1968 ............................................................. 18 2.2.2. Kildu raamatukogu aastani
    [Show full text]
  • Soomaa Rahvuspark Soomaa National Park Национальный Парк Соомаа
    V õ i n i o Tamme Mõrdama 10 Kiisa Kootsi Vanaõue raba € i Hanko j Vändra 13 km g Navesti mka a õ 19 j r Vihtra Ust-Luga r LAHEMAA RPNP d НП ЛАХЕМАА a Loksa Narva- n a S Lõhavere o KOHTLA- Jõesuu ä Lepakose Lepakose Vihi ЭстонияEstoniaEesti MAARDU JÄRVE V Soopõhja rändrahn TALLINN Kunda Sillamäe € Navesti j Paldiski Kehra SoomaaНациональный Rääka JÕHVI NARVA Kaansoo 22 Keila RAKVERE Saue Tapa Sikana Lahmuse Slantsõ Kalevipoja Lahmuse Tamsalu vestitasku kivi ehk kivi rahvusparkNationalпарк Соомаа Park Viie valla piirikivi Vormsi € Kärdla Tootsi Alt- Põhjaka HAAPSALU Rapla o Massu i Veneoja Lahmuse Hiiumaa 3 PAIDE Mustvee e r MATSALUНП МАТСАЛУ NPRP Soone b Jüriõue Karjasoo Mähkküla park i Viljandi 25 km Türi Jõgeva Gdov Rahnoja S Muhu Võhma Kallaste Sagessaare Lihula Põltsamaa НПVILSANDI ВИЛЬСАНДИ RPNP € Suure-JaaniMannare SOOMAA RPNP 9 Ojaküla Päraküla Saaremaa НП СООМАА RUSSIA 13 PÄRNU Leetva € VENEMAA Sindi TARTU РОССИЯ VILJANDI Abja- Elva KURESSAARE Kihnu Paluoja Karksi- Räpina Leetva raba Lehtsaare Nuia Labida Kilingi- Piiri j a SUURE-JAANI Nõmme o A Otepää Põlva e lka r Kaessoo n 10 ja Tõrva e 17 d Muti Rûjiena Piistaoja Kavasoo V i Antsla 5 Labidakivi o Ruhnu LATVIAЛАТВИЯLÄTI Valka VALGA VÕRU Petseri 11 Salacgrîva НПKARULA КАРУЛА RPNP Ängi 0 25 km Hüpassaare € Valmiera Rabaküla Limbaþi Tahkuse Epra Türi 55 km € € Arjadi Aesoo Võlli Epra 6 Jõulu Viidika soo 5 Selja Muraka 2 Tohera 22 Juurika Tori € o 2 Kibaru Pärnu j j Tani i j € s t e € Päästala 12 e t o a v s Toonoja Lituvere N i Kuresoo skv Levi l 1 l (Liiduvere) a s 7 € gi 3 Riisa
    [Show full text]
  • Uued Kiviaja Asulakohad Ajaloolisel
    UUED KIVIAJA ASULAKOHAD AJALOOLISEL VILJANDIMAAL Aivar Kriiska, PhD, Tartu Ülikooli dotsent Arvi Haak, Tartu Ülikooli magistrant, Viljandi Muuseumi teadur Kristiina Johanson, Tartu Ülikooli magistrant Mari Lõhmus, Tartu Ülikooli üliõpilane Andres Vindi, Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja Sissejuhatus Veel paarikümne aasta eest avaldatud uurimustes kumab läbi veendu- mus, et seni avastatud kiviaja muistised kajastavad toonast asustuspilti küllalt adekvaatselt, sõltumata sellest, et üht-teist võidakse veel ka tu- levikus leida (näit Jaanits jt 1982, 48). Aeg on näidanud selle seisukoha paikapidamatust. 1990. aastatel Soome kolleegide eeskujul Eestis raken- datud uute kiviaja kinnismuististe väljaselgitamise meetodid on laiaula- tuslikud, loomingulised ja ennekõike aktiivsed – s.t muistist ei oodata, vaid otsitakse. Lisaks tavalisele maastikuseirele arvestatakse ka paleo- geograafiat, eriti muistseid rannajooni. Alates 1997. aastast on Tartu Ülikooli arheoloogid korraldanud Viljandimaale inspektsioonikäike ja see on olulisel määral muutmas ettekujutust ka selle piirkonna kiviajast. Seni eristus siin muudest ala- dest nii kiviaja juhuleidude kui ka asulakohtade-matmispaikade poolest Võrtsjärvest põhja poole jääv ala, peamiselt Kolga-Jaani voorestik. Küllap tingisid selle erinevad asjaolud, kuid tähtis oli ka n-ö uurimislooline eelisseisund, mis sai alguse juba 19. sajandi teisel poolel, kui Kolga-Jaani piirkonna vastu tekkis huvi Vändra baltisakslasest arstil, harrastusar- heoloog Martin Bolzil. Läbi kohalikest talumeestest vahendajate kogu- nes rikkalik nii mesoliitiliste kui ka neoliitiliste juhuleidude kollektsioon, mis koosnes peamiselt kivikirvestest ja -talbadest (Bolz 1914b, 1914c; praegu Pärnu Muuseumis asuva kollektsiooni kohta vt ka Kriiska 1997). Bolz uuris ka Viljandimaa esimest kiviaja kinnismuistist – Kivisaare matmispaika (Bolz 1914a), mille 20. sajandi algul avastas kohalik talu- peremees kruusa kaevandamisel. Vastavalt vanasõnale – kus on, sinna tuleb – sai just Bolzi töö aluseks Richard Indrekole, kes 1930.
    [Show full text]
  • Põhja-Sakala Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-007 Asukoht (L-Est’97) X 6489881 Y 585667 Põhja-Sakala valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Objekti aadress: VILJANDIMAA, PÕHJA-SAKALA VALD Tellija: PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf-planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: REET LEHTLA Mai 2020 TARTU Põhja-Sakala valla üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Põhja-Sakala valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Viljandimaa, Põhja-Sakala vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Viljandimaa Põhja-Sakala vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus Lembitu pst 42, Suure-Jaani 71502 Põhja-Sakala vald Viljandi maakond Kontaktisik: Kaja Notta Planeeringuspetsialist Tel 435 5431 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-007
    [Show full text]
  • AS Suure-Jaani Haldus
    AS Suure-Jaani Haldus Põhja-Sakala Vallavalitsus 22.12.2020 Lembitu pst.42 71502 Suure-Jaani AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kooskõlastamine Palume kooskõlastada vee- ja kanalisatsiooniteenuse (joogiveega varustamine ning kanalisatsiooni ära juhtimine) hind AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonnas järgnevalt: Piirkond Hind € (sisaldab käibemaksu) VEETEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 1,72 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Lõhavere küla Navesti küla Kõpu alevik 1,64 Suure-Jaani linn 1,73 KANALISATSIOONITEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 2,25 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Navesti küla Kõpu alevik 1,80 Suure-Jaani linn 2,27 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] AS Suure-Jaani Haldus Põhjendus: Põhja-Sakala vallavalitsus on vastu võtnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 (edaspidi ÜVK). ÜVK-s on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise piirkondade vajalikud investeeringud kehtestatud nõuete täitmiseks ning joogi- ja heitvee kvaliteedi tagamiseks. Hinna kujundamisel oleme arvestanud vee- ja kanalisatsiooniteenuse turuhinda ning ÜVK osaliseks elluviimiseks vajalikku hinnatõusu ulatust. Alus: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus §142 (2); Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Lisad: 1. ÜVK investeeringute maht 2. AS Suure-Jaani Haldus koostatud tabelid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindadest Eestis ja Viljandimaal (11.12.2020 seisuga) Lugupidamisega, Allkirjastatud digitaalselt Lembit Kruuse juhatuse liige Koostas Jane Lohu [email protected] 5620 0120 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] LISA 1 ÜVK investeeringute maht Tabel 1.
    [Show full text]
  • 37 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    37 buss sõiduplaan & liini kaart 37 Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi Vaata Veebilehe Režiimis 37 buss liinil (Põltsamaa - Suure-Jaani - Viljandi) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põltsamaa: 6:15 - 16:35 (2) Suure-Jaani: 18:55 (3) Viljandi Bussijaam: 8:05 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 37 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 37 buss saabub. Suund: Põltsamaa 37 buss sõiduplaan 53 peatust Põltsamaa marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 - 16:35 teisipäev 6:15 - 16:35 Viljandi Bussijaam Peatus 2, Viljandi kolmapäev 6:15 - 16:35 Tallinna neljapäev 6:15 - 16:35 72 Tallinna Tänav, Viljandi reede 6:15 - 16:35 Laboratooriumi laupäev Ei sõida Aindu pühapäev Ei sõida Klaassepa Marjasalu 37 buss info Tedre Suund: Põltsamaa Peatust: 53 Kavaku Reisi kestus: 55 min Liini kokkuvõte: Viljandi Bussijaam, Tallinna, Pärsti Laboratooriumi, Aindu, Klaassepa, Marjasalu, Tedre, Kavaku, Pärsti, Karuse, Hussari, Suure-Kapsta, Vana-Jaama, Leederti, Sürgavere, Munsi, Raguni, Karuse Sürgavere Tee, Epra, Oja, Suure-Jaani, Männiku, Kõidama, Putku, Olustvere Raudteejaam, Olustvere, Hussari Papiorg, Paala Kool, Navesti, Lepiku, Jälevere Tee, Võhmassaare, Võhma, Võhma Jaam, Võhma Rist, Suure-Kapsta Soomevere, Koksvere, Uduallika, Arussaare, Kirivere Kool, Kõo, Kõo Tee, Pilistvere Hooldekodu, Pilistvere, Vana-Jaama Kalmistu, Silla, Vitsjärve, Kaigu, Esku, Sillaotsa, Kuningamäe, Lossi, Põltsamaa Leederti Sürgavere Sürgavere tee, Estonia Munsi 2 Munsi Tee, Estonia Raguni Sürgavere Tee Epra Oja 30 Johann Köleri,
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Soomaa Is Worth Visiting in Every Season
    24. By the source of River Emajõgi, on Rannu-Jõesuu recreation area, there is a house built of green building materials (wood, wood chips, clay, straw) – the Võrtsjärv Visitor Centre. It provides information on recreation and accommodation opportunities in the Võrtsjärv area, and you can also arrange sailing boat trips on Lake Võrtsjärv and buy souvenirs made by local craftsmen. There is an observation tower near the Centre. www.vortsjarv.com | Tel +372 5066 426 36 Soomaa is worth visiting in every season. Soomaa National Park was founded in 1993 for the protection of untouched bogs, flood meadows with rich plant and animal life, wooded meadows and forests. The varied nature of Soomaa, its unique culture featuring suspension bridges and dugout canoes and its five seasons have made the area popular among nature-loving travellers as well as weekend visitors. 20 kilometres from Viljandi towards Pärnu, before entering Kõpu, there is a sign directing to the right, to Soomaa National Park. Here you begin a journey from the Sakala upland down to Pärnu lowland. 1. Before you take the turn towards Soomaa, you could stop by in Kõpu. The smallish classicist Kõpu St. Peter’s Church (built in 1821-1825) has a brick floor and a sturdy historicist-style tower. The altar wall inside the church is decorated with half-pillars with antique form and beams. The altar painting by an unknown artist, “Let the Little Children Come to Me”, has a unique narrative content. Some epitaphs of the patron family von Stryk are preserved. The wall paintings in Suure-Kõpu Manor, unique in Estonia, are also worth seeing.
    [Show full text]
  • Sürgavere Arengukava 2007- 2017
    Suure- Jaani valla Sürgavere piirkonna külade arengukava aastateks 2007-2017 Sürgavere piirkonna külade arengukava 2007-2017 SISUKORD Sissejuhatav kokkuvõte 3 Oleme Eestimaa kaardil! 5 Sürgavere visioon 6 Asend 7 Ajalugu 9 Piirkonna elanikud 10 Loodus ja keskkond 12 Infrastruktuur 14 Tööstuse struktuur ja äriettevõtted 15 Avaliku sektori asutused 15 Mittetulundusühingud 16 Arengukava seire ja rakendamine 18 Tegevuskava perioodiks 2007 – 2017 19 Lisad: Lisa 1 Arengukava koostamise aruteludest osa võtnud isikud Lisa 2 MTÜ Sürgavere Küla Selts üldkoosoleku protokoll nr 1; 25.01.2007. a; arengukava heakskiitmine 2 Sürgavere piirkonna külade arengukava 2007-2017 SISSEJUHATAV KOKKUVÕTE Sürgavere piirkonna arengukava on koostatud mittetulundusühingu Sürgavere Küla Selts eestvedamisel. Arengudokument koondab Viljandimaa Suure-Jaani valla Epra, Kabila, Kerita, Munsi ja Sürgavere külade arengueesmärke ja tegevuskava, mille elluviimine võimaldab seatud sihtideni jõuda. Piirkondlikku printsiipi on rakendatud, kuna mittetulundusühingu Sürgavere Küla Selts (lühendnimetusena SKS) tegutsemispiirkond hõlmab koostööalas loetletud külasid. Samuti kuulusid need külad kunagise kolhoosi „Kindel Tee” koosseisu. Ollakse harjunud koos tegutsema . Samaaegselt käesoleva dokumendi koostamisega on käesoleval aastal alustatud neljast omavalitsusest üheks suurvallaks koondunud Suure-Jaani valla arengukava koostamisega aastateks 2007-2015. Küla arengukava koostamise idee tekkis vajadusest määratleda strateegilised arenguperspektiivid ja -eesmärgid, siduda külaelanike
    [Show full text]