DOCSLIB.ORG

Põhja-Sakala Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Põhja-Sakala Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2020-2032 Lisa Kehtestatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 122 Töö nr: 23-12-19-ÜVK Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Tellija: Põhja-Sakala Vallavalitsus Töö koostaja: OÜ Alkranel Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 8 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................... 9 1.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................................. 9 1.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...................................................................................................... 9 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus .................................................................................................. 9 1.2.2 Majandus ja tööhõive ....................................................................................................... 11 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE .................................................................................................................... 12 1.3.1 Kaitsealused objektid ....................................................................................................... 12 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia .............................................................................. 13 1.3.3 Ehitusgeoloogia ............................................................................................................... 21 1.3.4 Pinnavesi ......................................................................................................................... 23 1.3.5 Muud loodusvarad ........................................................................................................... 25 1.4 VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 25 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ................................................................................................................... 27 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ....................................... 28 2.1 ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV-PUMPLAD .................................................................................................. 28 2.2 PÕHJA-SAKALA VALLA VEETOODANG JA –TARBIMINE NING REOVEE KOGUSED ................................................ 29 2.3 SUURE-JAANI LINN ......................................................................................................................... 32 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...................................................................................... 32 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................ 34 2.3.3 Joogivee kvaliteet ............................................................................................................. 35 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ................................................................... 36 2.3.5 Suure-Jaani linna reovee reostuskoormus ......................................................................... 37 2.3.6 Suure-Jaani linna reoveepumplad ..................................................................................... 38 2.3.7 Suure-Jaani linna purgla ................................................................................................... 38 2.3.8 Suure-Jaani linna reoveepuhasti ....................................................................................... 38 2.4 VÕHMA LINN ................................................................................................................................ 41 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...................................................................................... 41 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................ 43 2.4.3 Joogivee kvaliteet ............................................................................................................. 44 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ................................................................... 44 2.4.5 Võhma linna reovee reostuskoormus ................................................................................ 45 2.4.6 Võhma linna reoveepumplad ............................................................................................ 45 2.4.7 Võhma purgla .................................................................................................................. 45 2.4.8 Võhma linna reoveepuhasti .............................................................................................. 46 2.5 OLUSTVERE ALEVIK ......................................................................................................................... 48 2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...................................................................................... 48 2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................ 50 2.5.3 Joogivee kvaliteet ............................................................................................................. 50 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ....................................................................... 51 2.5.5 Olustvere aleviku reovee reostuskoormus ......................................................................... 51 2.5.6 Olustvere aleviku reoveepumplad ..................................................................................... 52 2.5.7 Olustvere aleviku reoveepuhasti ....................................................................................... 52 2.6 KÕPU ALEVIK ................................................................................................................................ 54 2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...................................................................................... 54 2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................ 55 2.6.3 Joogivee kvaliteet ............................................................................................................. 55 2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ....................................................................... 56 2.6.5 Kõpu aleviku reovee reostuskoormus ................................................................................ 56 2.6.6 Kõpu aleviku reoveepumplad ............................................................................................ 56 1 2.6.7 Kõpu aleviku reoveepuhasti .............................................................................................. 57 2.7 VASTEMÕISA KÜLA ......................................................................................................................... 58 2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...................................................................................... 59 2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................ 61 2.7.3 Joogivee kvaliteet ............................................................................................................. 61 2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ....................................................................... 61 2.7.5 Vastemõisa küla reovee reostuskoormus .......................................................................... 62 2.7.6 Vastemõisa küla reoveepumplad ...................................................................................... 62 2.7.7 Vastemõisa küla reoveepuhasti ........................................................................................ 62 2.8 SÜRGAVERE KÜLA........................................................................................................................... 64 2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...................................................................................... 65 2.8.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................ 66 2.8.3 Joogivee kvaliteet ............................................................................................................. 66 2.8.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ....................................................................... 67 2.8.5 Sürgavere küla reovee reostuskoormus ............................................................................. 67 2.8.6 Sürgavere küla reoveepumplad ........................................................................................ 67 2.8.7 Sürgavere küla reoveepuhasti........................................................................................... 68 2.9 KÕO KÜLA .................................................................................................................................... 69 2.9.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...................................................................................... 70 2.9.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus ........................................................................ 71 2.9.3 Joogivee kvaliteet ............................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Jõgeva, Kuusiku Ja Olustvere Katseala Muldadest
    The Composition, Heterogeneity, Humus Status and Environmental Protection Value of Mineral Soils in Estonia KAIRE RANNIK1, RAIMO KÕLLI1, LIIA KUKK1 and MICHAEL A. FULLEN2 1Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 5D, 51014 Tartu (Estonia) 2Faculty of Science and Engineering, The University of Wolverhampton, Wolverhampton WV1 1LY (UK) ABSTRACT The composition and properties of soil cover in three experimental areas in Estonia were analysed in terms of soil forming processes and land management practises. These areas were Jõgeva (JEA), Kuusiku (KEA) and Olustvere (OEA). Pedodiversity, humus forms and agrochemical status were analysed within seven arable land parcels. The soil cover of JEA was relatively homogenous. Dominant soil species were Cutanic Luvisols and Haplic Cambisols and the dominant soil texture of epipedons were slightly stony (pebbley) loams. The soil of KEA was much more heterogeneous, with five contrasting soil species in terms of soil genesis and four soil moisture states. The soil species in KEA were Mollic Gleysols, Haplic Cambisols, Gleyic Luvisols and Rendzic Cambisols (with relatively heterogeneous soils textures; from sands to loams). OEA was predominantly Stagnic Albeluvisol, with the topsoil texture consisting of sandy loam textures. In terms of soil species and properties JEA is representative of Central Estonian, OEA of South Estonian and KEA of North Estonian pedo-ecological conditions. These areas are generally representative of arable soils of the eastern part of the North European Plain. Soil cover is treated as a medium through which it is possible to improve the environmental status of an area. The ‘environment protection value’ (EPV) of soils were evaluated and detailed EPV categories were derived.
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • SELETUSKIRI Põhja-Sakala Valla 2021. Aasta Eelarve Eelnõule
    SELETUSKIRI Põhja-Sakala valla 2021. aasta eelarve eelnõule Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 2 Põhja-Sakala valla 2021. eelarve .................................................................................................... 3 Tulude eelarveosa ........................................................................................................................... 4 Maksutulud .................................................................................................................................. 6 Tulumaks füüsilise isiku tulult ................................................................................................ 6 Maamaks .................................................................................................................................. 6 Kaupade ja teenuste müük........................................................................................................... 7 Riigilõiv ................................................................................................................................... 7 Tulud majandustegevusest ....................................................................................................... 7 Tulud haridusalasest tegevusest ............................................................................................... 7 Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest ...........................................................................
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible
    A Service of Leibniz-Informationszentrum econstor Wirtschaft Leibniz Information Centre Make Your Publications Visible. zbw for Economics Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri Conference Paper Social infrastructure planning in declining rural centres 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal Provided in Cooperation with: European Regional Science Association (ERSA) Suggested Citation: Kliimask, Jaak; Raagmaa, Garri (2004) : Social infrastructure planning in declining rural centres, 44th Congress of the European Regional Science Association: "Regions and Fiscal Federalism", 25th - 29th August 2004, Porto, Portugal, European Regional Science Association (ERSA), Louvain-la-Neuve This Version is available at: http://hdl.handle.net/10419/117219 Standard-Nutzungsbedingungen: Terms of use: Die Dokumente auf EconStor dürfen zu eigenen wissenschaftlichen Documents in EconStor may be saved and copied for your Zwecken und zum Privatgebrauch gespeichert und kopiert werden. personal and scholarly purposes. Sie dürfen die Dokumente nicht für öffentliche oder kommerzielle You are not to copy documents for public or commercial Zwecke vervielfältigen, öffentlich ausstellen, öffentlich zugänglich purposes, to exhibit the documents publicly, to make them machen, vertreiben oder anderweitig nutzen. publicly available on the internet, or to distribute or otherwise use the documents in public. Sofern die Verfasser die Dokumente unter Open-Content-Lizenzen (insbesondere CC-Lizenzen) zur Verfügung gestellt haben sollten, If the documents have been made available under an Open gelten abweichend von diesen Nutzungsbedingungen die in der dort Content Licence (especially Creative Commons Licences), you genannten Lizenz gewährten Nutzungsrechte. may exercise further usage rights as specified in the indicated licence. www.econstor.eu First draft NOT GOOD FOR QUOTATIONS 44th European Congress of the European Regional Science Association University of Porto Porto, Portugal, 25-29.
    [Show full text]
  • AS Suure-Jaani Haldus
    AS Suure-Jaani Haldus Põhja-Sakala Vallavalitsus 22.12.2020 Lembitu pst.42 71502 Suure-Jaani AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kooskõlastamine Palume kooskõlastada vee- ja kanalisatsiooniteenuse (joogiveega varustamine ning kanalisatsiooni ära juhtimine) hind AS Suure-Jaani Haldus tegevuspiirkonnas järgnevalt: Piirkond Hind € (sisaldab käibemaksu) VEETEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 1,72 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Lõhavere küla Navesti küla Kõpu alevik 1,64 Suure-Jaani linn 1,73 KANALISATSIOONITEENUS Olustvere alevik Vastemõisa küla Sürgavere küla Reegoldi küla 2,25 Kõidama küla Ülde küla Munsi küla Navesti küla Kõpu alevik 1,80 Suure-Jaani linn 2,27 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] AS Suure-Jaani Haldus Põhjendus: Põhja-Sakala vallavalitsus on vastu võtnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032 (edaspidi ÜVK). ÜVK-s on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise piirkondade vajalikud investeeringud kehtestatud nõuete täitmiseks ning joogi- ja heitvee kvaliteedi tagamiseks. Hinna kujundamisel oleme arvestanud vee- ja kanalisatsiooniteenuse turuhinda ning ÜVK osaliseks elluviimiseks vajalikku hinnatõusu ulatust. Alus: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus §142 (2); Põhja-Sakala valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 Lisad: 1. ÜVK investeeringute maht 2. AS Suure-Jaani Haldus koostatud tabelid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindadest Eestis ja Viljandimaal (11.12.2020 seisuga) Lugupidamisega, Allkirjastatud digitaalselt Lembit Kruuse juhatuse liige Koostas Jane Lohu [email protected] 5620 0120 Lai tn 18, Suure-Jaani linn Telefon 437 2054 Registrikood 11351613 Põhja-Sakala vald Mobiil 507 2056 A/a EE312200221035788613 Viljandimaa 71502 e-post: [email protected] LISA 1 ÜVK investeeringute maht Tabel 1.
    [Show full text]
  • Omavalitsuste Ühinemised Eestis Perioodil 1996-2014
    Ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlikest ühinemistest 1996-2014 Aasta Aastatel 1996-2014 ühinenud KOV üksused Uus KOV üksus 2014 Kaarma vald Kärla vald Lümanda vald Lääne-Saare vald Saarepeedi Viljandi vald 2013 Pärsti vald Viiratsi vald Paistu vald vald Kose vald Kõue vald Kose vald Audru vald Lavassaare vald Audru vald Püssi linn Lüganuse vald Maidla vald Lüganuse vald Põlva linn Põlva vald Põlva vald Oru vald Risti vald Taebla vald Lääne-Nigula vald Kõrgessaare Hiiu vald Kärdla linn ja vald 2009 Kaisma vald Vändra vald Vändra vald 2005 Jõhvi linn Jõhvi vald Jõhvi vald Kuusalu vald Loksa vald Kuusalu vald Kilingi-Nõmme linn Saarde vald Tali vald Saarde vald Suure-Jaani Suure-Jaani Vastemõisa Olustvere vald linn vald vald Suure-Jaani vald Tamsalu linn Tamsalu vald Tamsalu vald Tapa linn Saksi vald Lehtse vald Tapa vald Türi linn Türi vald Oisu vald Kabala vald Türi vald Avanduse vald Väike-Maarja vald Väike-Maarja vald 2002 Kehra linn Anija vald Anija vald Rapla linn Rapla vald Rapla vald Räpina linn Räpina vald Räpina vald Kohila vald Kohila alev Kohila vald Märjamaa vald (alev) Märjamaa vald Loodna vald Märjamaa vald 1999 Otepää linn Pühajärve vald Otepää vald Lihula linn Lihula vald Lihula vald Vihula vald Võsu vald Vihula vald Karksi-Nuia linn Karksi vald Karksi vald Kaarma vald Kuressaare vald Kaarma vald Antsla linn Antsla vald Antsla vald 1998 Abja-Paluoja linn Abja vald Abja vald 1996 Halinga vald Pärnu-Jaagupi vald Halinga vald 1996 1. Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla baasil moodustati uus Halinga vald. “Haldusterritoriaalse korralduse muutmine” (VV määrus 16.07.1996).
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]