Lisa 2 Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 Määrusele Nr 100

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lisa 2 Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 Määrusele Nr 100 Lisa 2 Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusele nr 100 Kaupade ja teenuste müük eurodes 2018 2019 2020 1. Lapsevanema tasu lasteaias toitlustamisel 64 695 64 470 64 090 1.1 Suure-Jaani lasteaed Sipsik 15 750 15 960 15 960 1.2 Kõidama lasteaed Traksik 8 925 8 925 9 540 1.3 Olustvere lasteaed Piilu 11 550 11 550 11 340 1.4 Kõpu Põhikooli lasteaed 7 100 1.5 Võhma lasteaed Mänguveski 11 370 14 875 16 170 1.6 Kirivere kooli lasteaed Päikesekild 10 000 13 160 11 100 Kõpu Põhikooli lasteaia toitlustamine toimub koos kooliga. Vähenenud on Olustvere lasteaia ja Kirivere kooli lasteaia toitlustamise tulu, sest laste arv on vähenenud. Kiriveres on vähenemine 10 ja Olustveres 1 lapse võrra. 2. Õppevahendite tasu lasteaias 80 065 76 631 88 666 2.1 Vastemõisa lasteaed Päevalill 8 382 8 866 10 008 2.2 Suure-Jaani lasteaed Sipsik 14 610 15 846 18 348 2.3 Suure-Jaani Kooli Sürgavere teg.koha lasteaed 3 353 3 315 4 170 2.4 Kõidama lasteaed Traksik 6 466 6 212 8 340 2.5 Olustvere lasteaed Piilu 10 538 11 575 13 900 2.6 Suure-Jaani Kooli Tääksi teg.koha lasteaed 3 114 3 921 4 170 2.7 Kõpu Põhikooli lasteaed 4 800 3 746 4 448 2.8 Võhma lasteaed Mänguveski 13 800 13 960 14 456 2.9 Kirivere kooli lasteaed Tähekild 15 000 9 190 10 826 Õppevahendite tasu on seotud alampalgaga ja seetõttu on see alates 1.septembrist 2020 lapse kohta 27 eurot kuus, praegu on 25 eurot kuus. Vanemad on vabastatud õppevahendite tasu maksmisest alates teisest lapsest, kui ühest perest käib lasteaias kaks või enam last. 3. Kooli toiduraha 51 415 55 923 59048 3.1 Vastemõisa teg.koht koos lasteaiaga 10 490 10 400 11 100 3.2 Sürgavere teg.koht koos lasteaiaga 4 800 4 738 6 120 3.3 Olustvere Põhikool 500 500 500 3.4 Tääksi tegutsemiskoht koos lasteaiaga 6 425 6 250 6 600 3.5 Suure-Jaani Kool 6 000 6 000 6 000 3.6 Kõpu Põhikool koos lasteaia ja hooldekoduga 17 700 24 935 25 428 1 3.7 Võhma Kool 4 000 2 000 2 000 3.8 Kirivere Kool 1500 1 100 1 300 4. Koolide omatulud 68 820 78 150 144270 4.1 Suure-Jaani Kooli Vastemõisa teg.koht 750 750 270 4.2 Suure-Jaani Kooli Sürgavere teg.koht 8 500 10 000 10 000 4.3 Suure-Jaani Kooli Tääksi teg.koht 4 500 4 000 5 000 4.4 Suure-Jaani Kool 20 000 30 000 30 000 4.5 Suure-Jaani Gümnaasiumi Huvikool 9 400 9 500 9 500 4.6 Suure-Jaani Kooli baar 21 000 21 000 21 000 4.7 Võhma Kool 1 770 400 4.8 Võhma Muusikakool 2 900 2 500 2 500 4.9 Lahmuse Kool 50 000 4.10 Kõpu Põhikool 16 000 Omatulud on kasvanud seoses Lahmuse Kooli ülevõtmisega Haridus- ja Teadusministeeriumilt alates 1. septembrist 2019. a. Kõpu kultuuriürituste tulud laekuvad Kõpu Põhikooli eelarvesse, sest Kõpus ei ole eraldi kultuuriasutust ja kool asub Suure-Kõpu mõisas, kus üritused toimuvad. 5. Teistelt omavalitsustelt laekuv tulu koolide ja lasteaedade kuludes osalemise eest oli 2018. a 120 820 eurot, 2019. a 190 755 eurot ja 2020. a planeerime 254 700 eurot. 6. Kultuuri- ja rahvamajade omatulud 67 800 78 400 66 400 6.1 Vastemõisa Rahvamaja 2 500 2 500 2 500 6.2 Paala Rahvamaja 500 500 500 6.3 Suure-Jaani Kultuurimaja 7 000 11 000 11 000 6.4 Suure-Jaani Muusikafestival 18 000 22 000 25 000 6.5 Võhma linnapäevad 25 000 25 000 23 000 6.6 Võhma Vaba Aja Keskus 2 000 2 000 2 000 6.7 Suure- Kõpu mõis 12 000 14 000 6.8 Kõpu külastuskeskus 600 900 900 6.9 Pilistvere Rahvamaja 200 500 500 6.10 Sürgavere Kultuurimaja 1 000 7. Raamatukogude omatulud 220 220 175 8. Ajalehe reklaamitulu 1 000 1 500 1 500 9. Spordi- ja puhkeasutuste omatulud 13 700 316 900 399 000 9.1 Suure-Jaani Kooli Tääksi teg.koha võimla 1 500 1 500 2 000 9.2 Suure-Jaani Kooli võimla 3 200 4 000 3 500 9.3 Sürgavere Spordihoone 7 000 8 000 9 000 9.4 Kõpu Spordihoone 2 000 2 000 2 500 9.5 Võhma Kooli võimla 1 400 2 000 9.6 Suure-Jaani Tervisekoda (spa ja kohvik) 300 000 407 357 9.7 Suure-Jaani Tervisekeskus 52 643 2 Võhma Kooli võimla omatulud näidati varasemalt koolide omatulude real, 2019. aastal tõstsime need õigetele ridadele. 01.03.2019. a alustas tööd uus asutus Suure- Jaani Tervisekoda, mille tuludeks on ruumide ja seadmete rendid, kohviku teenused ja piletitulu. Tervisekoja tulude kasv on tingitud sellest, et maja töötab 2020. a täie võimsusega ja kogu eelarveaasta jooksul. Suure-Jaani Tervisekeskuse osa alustas tööd 1. septembril 2019 ja temalt laekuv tulu kanti varasemalt tervisekoja tuludesse. Alates 1. jaanuarist 2020 laekuvad perearstide, kiirabi, apteegi, hambaravi ja massööride poolt kasutatavate ruumide ja seadmete renditulud Tervisekeskuse tuludesse. 10. Noorsoo ja vaba aja omatulud 11 300 10 000 10 000 10.1 Noorsooüritused (s.h laagrite tasud) 10 300 8 800 8 500 10.2 Suure-Jaani Noortekeskuse omatulud 1 000 1 200 1 500 11. Riigilõivud ehitusalaste lubade väljastamise eest ja majandustegevuse registri kaubanduskannete eest olid 2018. a 5 600 eurot, 2019. a 6 500 eurot ja 2020. aastaks plaanime samuti 6 500 eurot. 12. Laekumised elamumajandusest 2018. a oli 7 390 eurot, 2019. a 8 700 eurot ja 2020. a plaan on 12 000 eurot(üüri- ja renditulud). 13. Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 13.1 Kõpu Hooldekodu 104 400 104 000 115 200 13.2 Pilistvere Hooldekodu 180 000 215 760 243 600 13.3 Võhma Päevakeskus 5 000 3 000 1 000 Pilistvere Hooldekodu kohamaksuks alates 01.01.2020. a on 700 eurot, 2018. a oli 590 eurot ja 2019. a 620 eurot. Kõpu Hooldekodu kohamaks alates 01.01.2020. a on 660 eurot, 2018. a oli 570 eurot ja 2019. a 600 eurot. Kohamaksude tõus on tingitud alampalga tõusust, samuti toiduainete ja muude vahendite kallinemisest. 3 .
Recommended publications
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla
    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll
    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual report European Economic Area Financial Mechanism 2004-2009 Estonia November 2008 – January 2010 National Focal Point Tallinn 2010 European Economic Area Financial Mechanism Annual Report 2009 Estonia CONTENTS EXECUTIVE SUMMARY ................................................................................... 3 1. FINANCIAL PROGRESS............................................................................... 3 2. COMMITMENT AND IMPLEMENTATION OF INDIVIDUAL PROJECTS..... 4 2.1 Progress made for achieving the set objectives...................................................................... 5 2.2 Technical Assistance for implementation of the Financial Mechanisms .......................... 6 2.3 Intermediate Bodies, Project Promoters and Target Groups ............................................... 6 2.4 Finished individual projects.......................................................................................................... 7 3. BLOCK GRANT............................................................................................. 8 3.1 Strengthening of Local and Regional Development Block Grant........................................ 8 3.2 Fund for Non-Governmental Organisations (NGO Fund) .................................................... 10 3.3 Transfer of Knowledge Block Grant.......................................................................................... 11 4. PUBLIC AWARENESS................................................................................ 12 5. LEGAL ISSUES..........................................................................................
    [Show full text]
  • Lahmuse Kooli Õppekava
    Lahmuse Kooli õppekava Kinnitatud direktori käskkirjaga nr 13.05.2013 nr 1-2/25 Sisukord ÜLDOSA ................................................................................................................................................... 4 I peatükk Üldsätted ............................................................................................................................. 4 §1. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus ...................................................................... 4 II peatükk Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted. Lahmuse Kooli eripära ................ 5 §2PÕHIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED ............................................................................................... 5 § 3 Põhikooli sihiseade .................................................................................................................... 5 §4 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid lihtsustatud õppes ........................................................ 6 §5. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid toimetulekuõppes....................................................... 6 §6. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted lihtsustatud õppes .................................................... 6 §7 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted toimetulekuõppes ...................................................... 7 §8 Lahmuse Kooli eripära ................................................................................................................ 8 III peatükk LÄBIVAD TEEMAD ja nende käsitlemise põhimõtted .......................................................
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Türi Paide Suure- Jaani Suure- Jaani Võhma
    Vahastu ! Kaerevere ! " Y !MüüsleriY !Rõhu Esna Köisi Y Y Vägeva Palivere Öötla Väike-Kareda Öötla Esna Müüsleri ! Koidu-Ellavere Piibearu Maidla Eivere Palu-Põhjaka Vodja Köisi (k) Abaja ! Kapu ! Lasinurme Röa Anna krkms Vodja Palu-Põhjaka Müüsleri Ellavere Koidu Nahkanuia Juuru Saksasoo Venevere" Y Ervita 23 Viraksaare " 24Emumäe (Uudismaa) Kuivamäe ! Köisi A Y B SuureväljaY C A ! B C Liigvalla Sonni Y ! ! Kapu Piibe ! Y MüüsleriMäo ! ! Aniküla ! ! Norra " ! Puramäe Mäo Suurpalu Tammistu Laupa Väljataguse " Suurpalu Preedi Prääma LuuaY (Palu) Kahala Valila ! Selli (k)Y SaunamäeY Röa Sillaotsa PadulaY Padula Y (Palu) ! Metsanurga Selli Pae ! ! Vao Y Keava Y Ülejõe Röa (as) Merja Y Väätsa (as) ! Y Prääma " Kassisaba Kassisaba Katkuküla Väätsa Y ! Põhjaka Y Y !Keri Väinjärve Väätsa (k) ! Nõmme Risti YPõhjaka (k) !Sargvere ! Y Jõeküla " Y Y Y Väike-Kareda Linnaküla Rumbi Y ! Sargvere Y Selli Piiumetsa (as) Nõmmküla Väike-Kareda (as) YSilmsi (as) Udeva-Norra (*Ilmjõe) Piiumetsa! Y Väike-Kareda (as) Huuksi ! " VÄÄTSA !Mäeküla ! !Kriilevälja Tooma ! ! Väike-Kareda Aruküla Ervita ! YReopalu PAIDE Silmsi Y Valgma Sargvere ! Kädva ! Aasuvälja Siugumetsa Sargvere Väike-Kareda Roovere Pärnuvälja KiilukülaY Oostriku Kärde !Mündi Silmsi Endla järv Y Ervita YKemba YSaare Mäo Nurmsi Piiumetsa YTedre ! ! Silmsisoo Ingliste Kirila Nurmsi Taga-Pala ! Sigapusma Kärde! Y(Turumetsa) Sõrandu! Y Lungu Y Virika ! Vaali ! ! Pala ! " Veskiaru Seinapalu ! (Metsataga) Kesk-Pala Kirna Mõnnaku Väinjärve Ingliste Y Y !Huuksi Päinurme ! Kirna Prandi Koigi YRipuka Iidva
    [Show full text]
  • Jõgeva, Kuusiku Ja Olustvere Katseala Muldadest
    The Composition, Heterogeneity, Humus Status and Environmental Protection Value of Mineral Soils in Estonia KAIRE RANNIK1, RAIMO KÕLLI1, LIIA KUKK1 and MICHAEL A. FULLEN2 1Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 5D, 51014 Tartu (Estonia) 2Faculty of Science and Engineering, The University of Wolverhampton, Wolverhampton WV1 1LY (UK) ABSTRACT The composition and properties of soil cover in three experimental areas in Estonia were analysed in terms of soil forming processes and land management practises. These areas were Jõgeva (JEA), Kuusiku (KEA) and Olustvere (OEA). Pedodiversity, humus forms and agrochemical status were analysed within seven arable land parcels. The soil cover of JEA was relatively homogenous. Dominant soil species were Cutanic Luvisols and Haplic Cambisols and the dominant soil texture of epipedons were slightly stony (pebbley) loams. The soil of KEA was much more heterogeneous, with five contrasting soil species in terms of soil genesis and four soil moisture states. The soil species in KEA were Mollic Gleysols, Haplic Cambisols, Gleyic Luvisols and Rendzic Cambisols (with relatively heterogeneous soils textures; from sands to loams). OEA was predominantly Stagnic Albeluvisol, with the topsoil texture consisting of sandy loam textures. In terms of soil species and properties JEA is representative of Central Estonian, OEA of South Estonian and KEA of North Estonian pedo-ecological conditions. These areas are generally representative of arable soils of the eastern part of the North European Plain. Soil cover is treated as a medium through which it is possible to improve the environmental status of an area. The ‘environment protection value’ (EPV) of soils were evaluated and detailed EPV categories were derived.
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Tähtsamad Tegevused 2019/2020. Õppeaastal
    Tähtsamad tegevused 2019/2020. õppeaastal 1 Sisukord Tähtsamad tegevused 2019/2020. õppeaastal Alusharidus 7 Valmib uus õppekava, iga laps peab saama kvaliteetse alushariduse Venekeelsed lasteaiarühmad saavad rohkem eestikeelseid õpetajaid Lasteaiaõpetaja ameti populaarsus on tõusuteel, tõuseb ka palk Välishindamine 9 Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi Riigikogu arutab põhikooli lõpueksamitest loobumise eelnõud Aasta lõpus avalikustatakse PISA 2018 tulemused Üldharidus, koolivõrk 10 Esiplaanil on koolikiusu ennetamine, kõrgendatud tähelepanu saavad venekeelsed koolid ja kutseõppeasutused Jätkub avalik arutelu kodutööde mahu vähendamise üle Koostamisel on andekate õpilaste arendamise kontseptsioon ja tegevuskava Kohtla-Järve riigigümnaasiumis algab õppetöö Läänemaa täiskasvanute üldharidusõpe jätkub Haapsalu Kutsehariduskeskuses Alustatakse Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitust Riik toetab omavalitsusi koolivõrgu korrastamisel üle 100 miljoni euroga Omavalitsused saavad riigilt tuge HEV-õpilastele suunatud koolide nüüdisajastamiseks Kahe HEV-õpilaste kooli pidamine läheb riigilt üle kohalikule omavalitsusele Käivitub omavalitsuste haridusnõunike arenguprogramm Õpetajad 13 Õpetajaameti populaarsus kasvas aastaga neljandiku võrra Seadusemuudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks Kehtima hakkavad uuendatud kutsestandardid Avaldatakse rahvusvahelise õppimise ja õpetamise uuringu TALIS riiklik raport Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad
    [Show full text]