Kolm Sammukest Ajas 1957–2007 Three Steps During 1957–2007

Kolm sammukest ajas 1957–2007 Three steps during 1957–2007

Geoloogilise puurimise valu ja võlu. The pain and charm of geological drilling

• Raskused puurimistööde alustamisega Kirde-Eesti kaardistamisel • Uhiuue puurmasinaga Nabalas 2007. 1958. • The brand-new drilling equipment at Nabala, 2007 • Difficulties with starting drill works during the mapping of Northeast Estonia, 1958 Kes arvab, et kaardistamist saab ka tugitoolis teha, on küll eksinud... Those who think that it is possible to do geological mapping while sitting in an armchair are in error

• Elektrokeemilise meetodi kasutamine Võhma lähedal 1973. • Kaardistajad on jõudnud paljandisse, Põhja-Eesti 1997. • Using an electrochemical exploration method at Võhma, 1973 • Mapping geologists have arrived at an outcrop, North Estonia, 1997 Puursüdamik on väärtuslik infokandja. A drill core is a valuable source of information

• Kärni kirjeldamine 1960. aastate lõpus Kirde-Eesti kaardistamisel. • Keila puursüdamikuhoidla 2004. • Describing a drill core during the geological mapping of Northeast • A drill core storage at Keila, 2004 Estonia in the late 1960s

Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel

The issue of the journal is sponsored by the Estonian Environmental Investment TOSAÜHINGurba TPEAeabeTINFOLTD. Centre

Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ EESTI PÕLEVLOODUSVARAD Selles numbris Nr 1-2 2007 JA -JÄÄTMED. Contents ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES Esikaanel: Kuresoo. Tõnis Saadre AND WASTES JUUBEL. JUBILEE Ajakiri vahetas välja varem Kolm sammukest ajas 1957–2007. ilmunud ajakirja EESTI TURVAS Three steps during 1957–2007...... 2 ESTONIAN PEAT Ajakirjade üksiknumbrite saamiseks võtke ühendust GEOLOOGIA. KAEVANDAMINE. GEOLOGY. MINING peatoimetajaga Eesti Geoloogiakeskus läbi viie aastakümne. Peatoimetaja / Editor-in-Chief Geological Survey of Estonia –50. Vello Klein ...... 5 Rein Veski Põlevkivi rakenduslikest geoloogilistest uuringutest Eestis. Sõpruse pst 233-48 About applied geological research of oil shale in Estonia. Vello Kattai ...... 6 13420 Tallinn Diktüoneemakilt. Dictyonema oil shale. Valter Petersell ...... 7 Tel/faks +372 652 9297 Soode uurimise ajalugu ja turbauuringud Eesti Geoloogiakeskuses. E-mail [email protected] The history of bogs research and the peat research at the Geological Keeletoimetaja Survey of Estonia. Mall Orru ...... 8 Urmas Noor tel 5591 6622 15 aastat Eesti Turbaliitu. Pildikesi Turbaliidu ajaloost. Inglise keel Riina Süld 15 years of activities of the Estonian Peat Association. About the history of the Peat Association. Tiit Saarmets...... 9 Kujundus Ville Väär tel 556 17839 PÕLEVKIVI. OIL SHALE Trükikoda Erkotrükk Põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast ja sellest tulenevatest 1500 eks nõuetest. The State development plan of oil shale utilization and its main trends. Anto Raukas...... 11 Vastutus ajakirjas avaldatud P.-M. Sööti loeng kivisöest ja põlevkivist. arvamuste, uurimuste ja muude P.-M. Sööt lectured about coal and oil shale...... 13 kaastööde sisu eest on ainult nende Raamat/Book: Põlevkivimaa loodus. The Nature of the Oil-Shale Region. 13 autoritel. Raamat/Book: Teadusmõte Eestis. The Scientific Thought in Estonia...... 13 The responsibility for the opinions Põlevkivi kasutamise tõhusus sõltub põlevkivi kvaliteedist. expressed in the articles, studies The dependence of the efficiency of utilising oil shale on its quality. and other contributions signed Enno Reinsalu ...... 14 rests solely with their authors. Põlevkivi Jordaanias. Oil shale in Jordan. Väino Puura ...... 17 Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2002–2006 TAHKED TAASTUVKÜTUSED. RENEWABLE SOLID FUELS can be obtained at the Editorial Office. Estonian Peat (1993–2001) Vääristatud pillirookütuse valmistamine ja väikekolletes põletamine. can also be obtained at the Edito- The production and burning of value added reed fuel in small fire-boxes. rial Office. Rein Veski, Sõpruse Livia Kask, Ülo Kask, Henry Uljas, Kristjan Plamus ...... 18 pst 233–48, 13420 Tallinn Estonia, Eesti Biokütuste Ühingu juhatuse liikmed alates 19. jaanuarist 2007. tel/fax 372 652 9297, Members of the Estonian Biofuel Association since January 19, 2007...... 20 e-mail [email protected] Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2004...2007 ilmunud publikatsioonid. List of publications of the members of the Estonian Biofuels Association Varem ilmunud ajakirja numbreid 2004...2007 ...... 21 saate osta (40 kr number), samuti Pilliroo kui kütuse põlemistehnilistest näitajatest. sama ajakirja eelkäija The technical combustion paramaters of reed as fuel. EESTI TURVAS numbreid (üksik- Ülo Kask, Aadu Paist, Maaris Nuutre, Livia Kask, Triin Aavik ...... 22 number 15 kr, ajakirja 1993–1997 numbrid registritega kokkuköide- tult 210 kr) toimetusest. Soovitav KESKKONNAKAITSE. NATURE CONSERVATION on oma soovist eelnevalt teatada Mida teha ammendunud turbarabaga? e-kirjaga [email protected], What one should do with a depleted peat bog? Tiit Saarmets...... 25 võtke ühendust ka siis, kui on Põlevkivi roll CO emissioonis Balti piirkonnas. The role of oil shale küsimusi seoses varem ilmunud 2 in CO emissions in the Baltic region. Alla Šogenova, Saulius Šliaupa, numbritega. 2 Kazbulat Šogenov, Rein Vaher, Rasa Šliaupiene ...... 27

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE. PRESS REVIEW Toimetuskolleegium: Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. Editorial Board: Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2006. aastal. Local energy sources and their use – a review of articles ÜLO KASK, in Estonian press in 2006. Rein Veski ...... 28 soojusenergeetika / thermal engi- Summaries of the main articles...... 46 neering, Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi teadur / Research scientist of Thermal En- VARIA gineering Department of Tallinn EBÜ üldkoosolek 19.01.2007. University of Technology, Eesti The General Meeting of EBA, January 19, 2001...... 48 Biokütuste Ühingu juhatuse liige 15.02.2007 arutas ekspertide grupp Tallinnas PREMIA-projekti / Board member of the Estonian raames biokütuste toetuse küsimusi. The PREMIA project Biofuels Association, Eesti Kütte- ja was discussed on 15 February 2007...... 48 Ventilatsiooniinseneride Ühingu liige / Member of the Estonian Heat Bioenergia seminari 2.04.2007. and Ventilation Engineers Associa- A seminar on bioenergy, April 2, 2007...... 48 tion, Eesti Soojustehnika Inseneride EBÜ mõttetalgud Lüganuse vallamajas 27.04.2007. Seltsi liige / Member of the Estonian EBÜ’s think-tank at Lüganuse commune office, April 24, 2007...... 48 Thermal Engineering Engineers As- sociation, Kulli 20, 11317 Tallinn, GSM 55 32910, tel +372 620 3908 Vastutus ajakirjas avaldatud arvamuste, uurimuste ja muude kaastööde sisu e-mail [email protected] eest on ainult nende autoritel. The responsibility for the opinions expressed in the articles, studies and ot- PRIIDU NÕMM, her contributions signed rests solely with their authors. majandus / economy, AS Tallinna Küte kommertsdirektor / Com- mercial Director of AS Tallinna Muudatustest ajakirja väljaandmisel Küte, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu liige / Member of the Esto- Alates käesolevast numbrist toimetus ajakirja reklaamipinda ja üksiknumbreid ei nian Power and Heat Association, Sihtasutuse Tallinna Tehnika- ja Tea- müü. Erinevalt varasemast ilmub ajakiri 1500 eksemplaris. Ajakirja levitatakse duskeskuse (Energiakeskus) nõuko- Eesti Posti vahendusel või viiakse tasuta kohale vastavalt viimastel aastatel välja gu liige, Supervisory Board Member kujunenud ja KIK-i ning EBÜ-ga kooskõlastatud jaotuskavale. Saajate hulgas on of Tallinn Technical and Scientific KIK, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Centre, Punane 36, 13619 Tallinn, Riigikogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti ülikoolid, Eesti Turbatootjate Liidu, tel 372 610 7160, GSM 372 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning Eesti Biokütuste Ühingu liikmed, 5087141, fax 372 610 7101, valitud Eesti raamatukogud, s.h kõik maakondade ja valla raamatukogud ning e-mail [email protected] valla- ja maakonnavalitsused, ajakirja autorid, mitmed vastavas valdkonnas te- gutsevad äriettevõtted jt. Eesti Biokütuste Ühing säilitab algselt osa tiraažist, MEELIS PEETRIS, mida levitatakse erialaüritustel Eestis ja välislähetustes olles. hüdrotehnika / hydraulic enginee- Ajakirja saajate nimekiri vaadatakse igal aastal üle ja lisatakse vajadusel ring, Maa-ameti juhtkonna nõuniku uued aadressid. Seega ei ole tagatud, et need, kes varem ajakirja leidsid oma kohusetäitja / Deputy of Counselor postkastist, selle ka järgnevatel aastatel saavad. Nendele lohutuseks, et ajakirja of administration, Estonian Land Bo- täisversioon ilmub pärast ajakirja levitamist EBÜ kodulehel www.eby.ee ja on ard, Mustamäe tee 51, 10602 Tallinn, sellisena alati kättesaadav. Need, kes pole varem ajakirja saanud, aga sooviksid tel 372 6750854, seda paberkandjal saada, palume teatada toimetusele oma täpne postiaadress, fax [Meelis Peetris] 372 6650604, saaja nimi ning lühipõhjendus, miks vajate ajakirja paberkandjal. Eriti tänulik e-mail [email protected] on toimetuskolleegium neile ajakirja saajatele, kes annavad toimetusse märku ka siis, kui neil pole ajakirja paberkandjal vaja, et saaksime nende nimed kustutada. REIN VESKI, Kirjutage aadressil [email protected] kütusekeemia ja -tehnoloogia / fuel Kui kavatsete avaldada kaastööd või arvamust ajakirja sisu kohta või olete hu- chemistry and technology, vitatud ajakirjast mingil muul moel, palun võtke ühendust toimetuskolleegiumi Turbateabe OÜ juhataja / Head of Peat Info Ltd., Eesti Biokütuste liikmetega. Ühingu liige / Member of the Estonian Biofuels Association, Eesti Kui soovite, et tutvustame teie välja antud raamatuid, palun saatke need toime- Turbaliidu liige / Member of the tusse juhul, kui nende sisu haakub ajakirja temaatikaga Estonian Peat Association, Eesti Keemiaseltsi liige / Member of the Estonian Chemical Society, Ajakirja EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED Sõpruse pst 233–48, 13420 Tallinn, viimaste aastakäikude täistekstidega saate soovi korral tutvuda tel/fax 372 652 9297, Eesti Biokütuste Ühingu kodulehel e-mail [email protected] www.eby.ee JUUBEL Eesti Geoloogiakeskus läbi viie aastakümne

musel mahajäetud turbatootmisalade Geological Committee, Estonia’s first revisjoni. Mõlemad tööd annavad olu- national geological survey. The Com- list informatsiooni maavarade säästliku mittee was set up in 1937, but its acti- kasutamise arengukavade koostami- vities were terminated soon, in 1940. seks. Arvestades intensiivse ehitus- ja The direct predecessor of the present arendustegevuse vajadust, on aga vii- geological survey is the Board of Geo- Vello Klein maste aastate maavaraalases uurimiste- logy and Mineral Wealth Protection Eesti Geoloogia gevuses selgelt esikohal ehitusmaterja- keskuse direktor that was founded in 1957. After seve- lide tooraine otsingud-uuringud. ral renamings and reorganizations the . juunil 1937 asutati Eesti Vabariigi Hüdrogeoloogilistest töödest on läbi Geological Survey of Estonia got its 3presidendi dekreediga Eesti Geo- EGK ajaloo pikka aega esikohal olnud present name in 1990, and since 1993 loogiline Komitee, kellest Soome mu- põhjaveevaru hindamine linnade, asu- has been responsible to the Ministry of deli järgi pidi välja arenema riigi geo- late ja eri piirkondade tarbeks. Täna Environment of Estonia. In 1997, the loogiateenistus, kuid selle areng katkes vajatakse rohkem detailseid uuringuid, Geological Survey of Estonia became juba 1940. aastal seoses Nõukogude dünaamilist modelleerimist ja põhja- a state-owned company. okupatsiooniaja algusega. 1957. aastal vee taseme ning kvaliteedi igakülgset Geological mapping has always moodustati ENSV Ministrite Nõukogu seiret. Põhjaveega seotud probleemid been one of EGK’s key activities. Al- on sageli ka üheks oluliseks kompo- juurde Geoloogia ja Maapõue Kaitse together more than 7,000 maps drawn nendiks mitmesugustes keskkonnamõ- Valitsus, kellest praeguseks on järje- for various purposes are stored at the ju hindamistes. pidevuse alusel saanud riigi osaühing Depository of Manuscript Reports Peaaegu samaaegselt Geoloogia ja Eesti Geoloogiakeskus (EGK). (Geological Fond). As a result of the Maapõue Kaitse Valitsusega moodusta- Läbi viie aastakümne on EGK põhi- geological investigations carried out lised tegevussuunad olnud geoloogiline ti kohe ühe struktuuriüksusena ka praegune Eesti Geoloogiakeskuse geoloo- in the past decades, the bedrock map, kaardistamine, maavarade ja põhjavee a map of Quaternary deposits, a hy- igakülgne uurimine ning geoloogilise giafond, kuhu on talletatud kõik EGK 50-aastase ajaloo jooksul tehtud tööd drogeological map, a crystalline base- info talletamine, hoidmine ja ajakoha- ment map and several maps of min- selt kättesaadavaks tegemine. käsikirjaliste aruannete ja kaartidena, eral resources of Estonia on a scale of Kompleksne geoloogiline kaardista- aga ka suur osa teiste geoloogiaasutuste 1:400 000 and 1:200 000 have been mine on olnud EGK prioriteet number tegevusest. Valdav osa fondis olevatest drawn. In recent years, attention has 1. Rõhutus “kompleksne” siinjuures geoloogilistest kaartidest on koostanud been focused on the compilation of tähendab seda, et sõltumata kaardis- EGK, aga ka näiteks ligi 2/3 ehk 256 more detailed (1:50 000) map sheets. tamise mõõtkavast ei ole tulemuseks nimetust turbauuringute ja umbes pool By the year 2007 altogether 163 the- ainult üks kaart, vaid kaardikomplekt ehk 166 nimetust põlevkiviuuringute matic layers/sheets of 19 Base Map geofüüsikaliste, aluspõhja, pinnakatte aruannetest. Praegune põhieesmärk on sheets have been renewed and updated ja hüdrogeoloogiliste kaartidega. Kaar- mitte ainult selle varanduse säilitami- distamistöödega on liigutud suure- ne, vaid ka tänapäevastele andmekand- according to the orders of the Ministry mõõtkavaliste kaartide suunas, aastatel jatele ümberkandmine ning võimalikult of Environment and the Estonian Land 1958–1975 koostati Eesti geoloogilised paremini kättesaadavaks tegemine. Board. kaardid mõõtkavas 1:200 000, veidi EGK sidemed Euroopa teiste riiki The investigation of mineral re- hiljem alustatud mõõtkavas 1:50 000 de geoloogiateenistustega on oluliselt sources is also an important part of kaartide koostamine ja digitaliseerimi- laienenud tänu sellele, et 1995. aastal EGK’s activities. 256 copies of reports ne jätkub praegugi ning valikuliselt on võeti EGK vastu Euroopa Geoloogia on peat investigations and 166 copies koostatud veelgi suurema mõõtkavaga teenistuste Foorumi (FOREGS) liik of reports on those of oil shale – this is kaardilehti. Uue perspektiivse suunana meks. 1. juulist 2003 kuulub EGK ka the contribution of EGK to the deposi- Euroopa Liidu liikmesriikide geoloo on EGK tegevuses arenemas keskkon- tory. In the last years the society had giateenistuste ühendusse (EuroGeo nageoloogiline kaardistamine. Selle and maybe in the nearest future will Surveys). Arvestades paljude nendesse üheks näiteks on võimalike radooniris- have to investigate more and more re- organisatsioonidesse kuuluvate geoloo- kiga alade uurimine ja piiritlemine. sources for building materials – lime- giateenistuste kogemust, oleme korri- Vajadusele uurida Eesti maapõues stone, gravel, clay and sand. geerinud nii oma tegevusstrateegiat peituvaid maavarasid osutas tähe- In 1995, EGK was affiliated to the kui ka lähitulevikuplaane, püüdes as- lepanu ja astus esimesi samme juba Forum of European Geological Sur- tuda sammu lähemale otsesele tellijale, Eesti Geoloogiline Komitee aastatel veys (FOREGS) and in 2003, it beca- olgu see siis riik, omavalitsus, ettevõte 1938–1939. EGK on intensiivselt jät- me a full member of the EuroGeoSur- või eraisik. kanud uurimistöid maavarade suunal veys. The mission of the latter is to ning praeguseks on suure detailsusega promote various activities of European uuritud nii põlevkivivarud, turvas kui Vello Klein. Geological Survey of geological surveys and to provide the ka fosforiit. 2007. aastal lõpetab EGK Estonia – 50 European Union with technical advice Maa-ameti tellimusel põlevkivimaard- The Geological Survey of Estonia from the members of the EuroGeoSur- la registrikaartide uuendamise ja 2008. (Eesti Geoloogiakeskus, EGK) consi- veys. aastal Keskkonnaministeeriumi telli- ders itself the successor to the Estonian

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Põlevkivi rakenduslikest geoloogilistest uuringutest Eestis

– 1923), Taani (Ubja – 1926), Rootsi Suurte põlevkivielektrijaamade ehi- (Viivikonna – 1936) firmadele. tusega (1965 – Balti SEJ, 1973 – Eesti Huvi põlevkivi vastu kasvas ja SEJ) kasvas järsult vajadus põlevkivi 1933. aastaks oli välja antud ligi 20 järele. Kavandati ka kolmanda SEJ kontsessiooni põlevkivi uurimiseks ja ehitamist ning põlevkivitoodangu kas- kaevandamiseks, kokku ligi 1250 km² vu 50 mln tonnini. Seoses sellega uu- suurusel alal. Kuni 1940. aastani uuriti aastatel 1965–1975 detailselt suuri Vello Kattai* riti põhiliselt kaevandatavaid piirkon- reservvälju nr 11, 12, 13, 14 kogupind- di. Uuringuvõrk oli tihe – enamasti alaga üle 700 km². ole teada, kes avastas ja kuidas 250x250 m. Tootsa kihindi levik lääne 1976–1987 tehti eeluuringulisi töid Pavastati Eestis kukersiitpõlevki- ja lõuna suunas tehti Riikliku Mäe- maardla lõuna- ja loodeosas edela ja vi. Rahva seas liigub selle kohta pal- ameti puuritud viie puurauguga (Ko- Peipsi-äärsel uuringuväljadel. 1968. ju legende. Kui 2006. aastal möödus koloki, Lõppe, Tõkke, Tudu, Kama- aastal avastati Tapa leiukoht ja tehti põlevkivi kaevandamise algusest 90 riku) kindlaks aastail 1923–1925, kus seal otsingulis-hinnangulisi uuringuid aastat, siis uuringu ajalugu ületab juba geoloogidena töötasid Ivan Reinwald (1980–1982). Aastatel 1982–1992 200 aastat. ja Jaan Kark. 1937. aastal asutati Eesti tehti maardlas põhiliselt vaid mäeet- Esimese rakendusliku geoloogilise Geoloogiline Komitee, kelle töö kat- tevõtete tellimusel kaeveväljade järel- uuringu tegi Gregor von Helmersen kes 1940. aastal. uuringuid. Vanamõisa küla juures, kui ta kaevas II maailmasõja ajal tehti uuringuid Maardla väljade paremaks käsitle- 1838. aastal ligi 1 km² alal 16 šurfi. väheses mahus Ubja, Kohtla, Ahtme miseks ja varu korrastamiseks jaotati Huvi põlevkivi vastu hakkas järsult ja Sompa väljadel. Uuringud said hoo Eesti maardla 1995. aastal asutusteva- kasvama alles 1910. aastast, kui rah- sisse kohe pärast sõda. Põlevkivivaja- helise komisjoni protokollilise otsu- vusvahelisel turul tõusis nafta ja ki- duse rahuldamiseks uuriti juba aastatel sega 26 väljaks, nimetades neist osa visöe hind. 1945–1946 maardla keskosas detailselt ringi. I maailmasõja päevil, kui Petrogra- 14 väikest uuringuvälja. dis tekkis küttepuudus, hakati otsima Aastatel 1947–1957 kaeti eel- ja Geoloogiliste uuringute tulemu- sobivaid kohalikke energiaressurs- detailuuringutega leiukoha ida-, sena on tänapäevaks: se. 1916. aastal saadeti Eestisse vene kesk- ja lääneosas peaaegu 50 välja. – Eesti maardla geoloogiliselt kontuu- geoloog Nikolai Pogrebov põlevkivi Uuringutöid tegid Nõukogude Liidu ritud; kasutuselevõtmist hindama. Otsingu- geoloogiaasutused: Lenuglerazvedka – välja selgitatud põlevkivi lasumis- uuringutöid alustati Rakvere ja Jõhvi (1945–1950), Južuraluglerazvedka tingimused, tootsa kihindi ehituse, vahelisel alal piki raudteed. Kasutati (1950–1952), Nõukogude Liidu Loode paksuse ja põlevkivi kvaliteedi muu- uuringukraave, puurseade koos puuri- Geoloogiavalitsus (1952–1957). Uu- tumise seaduspärasused; jatega toodi Uuralist. Järve küla juur- ringutes osalesid geoloogid N. Geor- – Eesti maardlas riiklikus bilansis ar- de rajati katsekarjäär. Sealt saadeti 22 gijevski, N. Vvedenski, N. Miljukova, vel olev suur põlevkivivaru reserv vagunit põlevkivi Petrogradi põleta- V. Turovitš, G. Jegorov, N. Drobinina, – ligi 5 mld t (2007. aasta seis); miskatseteks tehastes, katlamajades ja N. Švetšikova. Kui 1947. aastal hinna- – selgitatud, et osa välju vajab täienda- vedurites. ti Eesti maardla põlevkivivaru 0,9 mld vat põlevkivi kvaliteedi ja hüdrogeo- 1916. aasta uuringu tulemuste alu- t, siis 1960. aastaks saadi varuks juba loogilisi uuringuid, kuna andmed on sel koostati põlevkivitööstuse arengu 3,3 mld t. tänapäevaks vananenud; programm, mille paljud seisukohad 1957. aastal moodustati ENSV MN – puuritud üle 10 000 puuraugu, uu- peavad paika ka tänapäeval. Pogrebovi juurde Geoloogia ja Maapõue Kaitse ringuvõrgu tihedus on enamasti uuringud panid aluse Eestis põlevkivi Valitsus. Samast aastast hakkas põlev 1000x1000 ja 500x500 m; kaevandamisele ja töötlemisele. Kohe kivivaru uurima selle koosseisu kuulu- – ilmnenud Tapa leiukoha uurituse hakati projekteerima ja ehitama põ- nud Kohtla-Järve Geoloogiatöökond. madal tase. Leiukohal ei ole majan- levkivikarjääre Järve ja Pavandu ning Uuringu põhiraskuse kandjad olid M. duslikku tähtsust või siis pole seda kaevandust Kukruse küla juurde. Va- Astafjev, E. Basanets, V. Basanets, G. vähemalt enne Eesti maardla põlev- badussõda katkestas alustatud tööd. Beljajev, V. Dantšenko, N. Domanova, kivivaru ammendamist. Pidev põlevkivi kaevandamine algas A. Filatova, E. Filatov, A. Krapiva, T. 1918. aastal, niipea kui Eesti iseseis- Kattai, V. Kattai, O. Morozov, L. Mo- * Autor töötas põlevkiviuuringutel vus. Asutati Riiklik Põlevkivitööstus. rozova, K. Prükk, E. Radik ja J. Tšere- 1969–1979 Eesti Geoloogia Valitsuse Lasti käiku Pavandu (1918) ja Vana- panova. Kaaluka panuse Eesti põlev- Kohtla-Järve geoloogilises töökonnas, mõisa karjäär (1919), Kukruse (1920) kivimaardla uurimisse andsid ka Tartu 1984–1992 Eesti TA Geoloogia Insti- ja Käva kaevandus (1924). Hakkasid Ülikooli koolkonna geoloogid Enno tuudis ja 1992–2001 Eesti Geoloogia- tekkima ka eraettevõtted, mis kuulu- Erisalu, Tiiu Paap, Mall Orru, Aavo ja keskuses. sid Eesti (Kütte-Jõud – 1925), Saksa Anu Uusmaa, Mati Rammo ning Ago (Kiviõli – 1922), Inglise (Vanamõisa Gaškov.

Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Diktüoneemakilt

dustab mineraalsest osast keskmiselt viljakuse tõstmisel paljudes Eesti piir- 52 %, peliitse (<2 μm) osakaal on ligi kondades, kus nende elementide sisal- 26 % (Utsal jt, 1982). Viimane koosneb dus on mullas oluliselt madalam mulla peamiselt savimineraalidest, aleuriitne keskmisest. fraktsioon ortoklassist, kvartsist ja savi- Valter Petersell mineraalidest (Utsal jt, 1982). Vilkude Kirjandus Eesti (muskoviidi, rohelise ja pruuni biotiidi) Andersson, A., Dahlman, B., Gee, D.G., Geoloogiakeskus, ning kloriidi osatähtsus on tagasihoidlik. Snäll, S. 1985. The Scandinavian Alum [email protected] K-päevakivi on sageli värske, idiomorf Shales. Sveriges Geologiska Undersök- remadokki kuuluv Pakerordi lademe ne ja halvasti orienteeritud ning osali- ning. Uppsala, Sve. Ca. No. 56, 50. Tdiktüoneemakilt (Müürisepp, 1960) selt esindatud sanidiiniga (Petersell jt, Бауков, С. 1968. Общая характеристи- on orgaanilise aine (OA) ja püriidirikas 1987). ка диктионемовых сланцев. В кн.: Гео peeneteraline šokolaadipruun kiltjas ki- Püriidisisaldus varieerub tavaliselt логия месторождений угля и горючих vim (Luha, 1946), mida iseloomustab sa- 1,5–9 % piirides, kohati sisaldab mar- сланцев СССР, т 11. НЕДРА, Моск- muti paljude metallide, esmajärjekorras kasiiti, mis atmosfääritingimustes asen- ва.145–148. uraani, molübdeeni ja vanaadiumi kõrge dub jarosiidi ja anhüdriidiga. Mõnede Kaльо, Д., Кивимяги, Э. 1970. О рас- kontsentratsioon (Petersell, 1997). Dik- konkretsioonide sisemuses esineb gale- пределении граптолитов в диктионе- tüoneemakilda (edasi kilt) avamused on niiti ja sfaleriiti. Ligi 58 % analüüsitud мовом сланце Эстонии и разновозраст jälgitavad Põhja-Eesti klindil Narvast proovide väävli isotoopkoostis (δ34S) on ности его фаций. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол., 19, 4, 334–341. kuni Pakri saarteni. Kilda esmakirjelda- lähedane meteoriitsele standardile ja va- Kaльо, Д., Кивимяги, Э. 1976. Зональ- ja Friedrich Schmidt (1879) ristis kivimi rieerub piirides +2,9 ... –3,8 ‰ . ное распределение тремадока Эсто- temas määratud fauna Dictyonema jär- Kildas esineb fosfaatseid ooide, sa- нии. В кн.: Кальо, Д. Л., Корень, Т. Н. gi. Kilda fauna ja stratigraafia küsimusi muti tsirkooni, turmaliini, granaate, ko- Граптолиты и стратиграфия. Таллин, on detailselt selgitanud Dimitri Kaljo ja rundi, amfiboole ja disteeni (Kleesment, Kurvits, 1987). 56–63. Enn Kivimägi (1970; 1976). 1972. aas- Киррет, О., Кох, Р., Рюндаль, О. 1959. tast kirjeldati kilta tüüpfauna nimetuse Kilt on uraani, molübdeeni, vanaadiumi ja teiste metallide maak ning mada- О химическом составе диктионе- järgi graptoliitargilliidina (Kivimägi, мовых сланцев и его керогена (для Loog, 1972; Loog, Petersell, 1994 jt.) lakvaliteediline põlevkivi, mille ressurss on ligi 60 mld t. Kilta uurisid aastatel месторождения Маарду). – Изв. АН või litoloogilise koostise järgi kerogeen- ЭССР. Сер. технич. и физ.-мат. наук, 1945–1960 kui uraanimaaki NSVL II se aleuriidina (Petersell jt., 1987). 7, 4, 243–254. Masinatööstuse Ministeeriumi geo- Kilt korreleerub Lõuna- ja Kesk-Root- Kleesment, A., Kurvits, T. 1987. Miner- loogid Mihhail Althauseni juhtimisel. si Kambriumi ja Ordoviitsiumi ladestu alogy of tremadoc graptolitic argillites of Tema suusõnalistel andmetel eraldati maarjaskilda (Alum Shale) läbilõike üle- North Estonia. – Oil Shale, 4, 2, 130–139. mise osaga (Andersson jt, 1985). 18 000 t suurune uraani (300 g/t) töös- Loog, A., Petersell, V. 1994. The distri- Kilt lasub vahetult Eesti fosforiidil. tusliku varuga Sillamäe šahtiväli. Raja- bution of microelements in Tremadoc Alates 1958. a, mil vastloodud ENSV tud kaevandusest kaevandati enam kui graptolitic argillites of Estonia. – Acta et MN Geoloogia ja Maapõue Kaitse Va- 500 000 t kilta-uraanimaaki. Uraani ja comm. Univ. Tartuensis, 972, 57–76. litsus alustas plaanipäraseid fosforiidi- mikroelementide tootmise võimalusi on Luha, A. 1946. Eesti NSV maavarad. uuringuid ja geoloogilist kaardistamist, selgitatud Eesti Teaduste Akadeemias Rakendusgeoloogiline kokkuvõtlik üle- hakkas kogunema ka rikkalik puursüda- (Maremäe, 1989; Maremäe jt, 1991) ja vaade. Tartu, 146 lk. mik kildast. Sellele lisandus laialdane Eesti NSV Geoloogia Valitsuses (Peter- Petersell, V. 1997. Dictyonema argillite. juurdepääs kildale Maardu fosforiidi- sell jt., 1979). In: Geology and mineral resources of karjääris. Kuna kilt on purustatud kujul Kilda OA on peendispersne ja selle si- Estonia. Tallinn, 313–326. isesüttiv, oli see peamiseks takistuseks saldus varieerub valdavalt 15–20 % pii- Петерселль, В., Гюссон Ю., Эпштейн, fosforiidi kaevandamise laiendamiseks. rides. OA sisalduse mõningane tõus on С., Минеев, Д. и др. 1979. Геолого- Kujunes otsene majanduslik ja keskkon- jälgitav Lääne-Eestis lasundi läbilõike экономическая оценка и технологи- naohutuslik huvi kilda vastu. Ühelt poolt keskses osas. Selles piirkonnas on ka kil- ческие исследования фосфоритов как selgitati kildas majanduslikult kasulike da kütteväärtus suurim ja ulatub 2 m pak- комплекного минерального сырья. komponentide ja elementide sisaldust, suse kihi keskmisena 6,61 MJ/kg. Piir- ЭГФ, Таллинн. 105 с. teiselt poolt nende otsese kasutamise või konnas on samuti kontuuritud 1607 km2 Петерселль, В. Х., Жуков, Ф. И., Лоог, rikastamise võimalusi. ala kilda kütteväärtusega >5,82 (keskmi- А., Р., Фомин, Ю. А. 1987. Происхож- Uuringute tulemusel selgus, et lõuna ne 6,19) MJ/kg – 10,6 mld t (Rammo jt., дение тремадокских керогенсодержа- suunas kilda lasund sügavneb, keskmi- 1989). Kilda sapropeliitse päritoluga OA щих алевролитов и аргиллитов Север- selt 3 m 1 km kohta. Lasundi alumine on lämmastiku-, väävli- ja hapnikurikas, ной Эстонии. – Горючие сланцы 4, 1, piir on setteline, litoloogiliselt terav, OA kütteväärtus on tagasihoidlik, kesk- 8–13. ülemine piir aga erosiooniline. Kilda miselt ligi 34 MJ/kg (Kirret jt., 1959). Раммо, М. (отв. исполнитель) 1989. suurim paksus on Loode-Eestis, kuni Toorõli saagis moodustab kilda OA-st Отчет о поисках фосфоритов юго-за- 6 m, Osmussaarel isegi 8 m (Baukov, ainult 22–26 %. Kilda mineraalosa on паднее месторождения Маарду. ЭГФ, 1968). Paksus väheneb läänest ida ja kaaliumi- ja väävlirikas ning naatriumi- Таллинн, 254 с. põhjast lõuna suunas. ja kaltsiumivaene. Утсал, К., Кивимяги, Э., Утсал, В. Kilt koosneb ligi 65–75 % kristalsest Diktüoneemakilt ja selle rikastusjäät- 1982. О методике исследования и ми- mineraalsest ainest, 15 % on röntgena- med kui kaaliumi-, fosfori-, molübdee- нералогии граптолитового аргиллита morfne, OA sisaldus on 10–20 %. Peen ni-, uraani-, vase- jt elementide rikas Эстонии. – Уч. зап. Тартуского ГУ aleuriitne fraktsioon (2–10 μm) moo- toore võiks olla kasutatav põllumaade 527. Тр. по геол., 8, 116–136.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE Soode uurimise ajalugu ja turbauuringud Eesti Geoloogiakeskuses

tööstuslike turbavarude hindamiseks ja kogumik “Kahjulikud elemendid Eesti soode klassifitseerimiseks. turbas”. Võeti plaani otsingulised ja otsingu- Viimastel aastatel on Eesti Geoloo- lis-hinnangulised tööd, eel- ja detail- giakeskuses uuritud kaevandajafirma- uuringud. Esimestel aastatel (1966– de tellimisel põhiliselt turba tarbeva- 1970) tegigi turbauuringu salk ainult ru. Neist tähtsamad uuringuobjektid detail- ja eeluuringuid, millest täht- on olnud Sangla, Soosaare, Kaseraba, samad uuringuobjektid olid Ellamaa, Rääma, Illaste, Niibi turbamaardlad. Mall Orru Sooniste, Pakasjärve, Epu-Kakerdi ja Lepinguliste tööde põhitäitjad on Mall ooteadusega tegeldi Eestis juba 19. Koigi turbamaardlad. Turbauurijate- Orru ja Rein Ramst. Ssajandil. Esimesed Eestis ilmunud na töötasid algusaegadel Ilmar Elvre, Käesoleval ajal on turbatöödel põ- trükised soodest ja nende pindalast Hilja Allikvee, Viiu Salo ja Maie Pär- hitähelepanu pühendatud mahajäetud olid tõenäoliselt Adolf Friedrich Bode namäe. turbatootmisalade seisundi väljasel- (1816–1861) kirjutised. 1820. aastatel 1971. aastal alustati turbamaardlate gitamisele, kus projektijuht on Rein ilmusid trükist ka esimesed saksakeel- otsingulis-hinnangulisi ehk revisjoni- Ramst. Need tööd on lõpetatud ka- sed ülevaated soometsakuivenduse töid maakondade (rajoonide) lõikes, heksas maakonnas. Kogu Eestile saab projektidest. Esimene eestikeelne soid kus uurimise alla kuulusid kõik sood ringi peale 2008. aastal. käsitlev metsamajanduslik kirjutis il- pindalaga alates 1 ha. Uuringuid tehti Lõpetamisel on Eesti turba balneo- mus 1896. aastal J. Löggeli sulest. kõigis 15 maakonnas ning tööd lõpe- loogiliste kasutamisvõimaluste uuring, Eesti soode uurimine sai hoogu tati 1987. aastal. Revisjonitööde põhi- mille vastutav täitja on Mall Orru. juurde 1910. aastal, kui Balti Soopa- täitjad olid Mall Orru, Hilja Allikvee, Turbauuringute alusel koostati 279 randuse Seltsi algatusel hakkas Endla Maria Širokova, Mare Veldre, Arvu turbamaardla registrikaardid, mis on soostiku idaosas tööle Tooma Sookat- Viigand. Uuringute tulemusena on kantud keskkonnaregistri maardlate sejaam. Uurimistööd olid põllu- ja kar- Eesti turbavaru kokku 2,37 miljardit nimistusse. Registrikaarte koostasid jamajandusliku kallakuga. Käesoleval tonni ja sood võtavad enda alla 22,3 % Janne Tamm, Mare Veldre, Viiu Salo, ajal on seal looduskaitsekeskus. Eesti territooriumist. Helve Luht, Merike Rass, Virge Jõgi Esimese Eesti soode kaardi koostas Aastatel 1986–1989 tehti turba- ja Mati Rammo. August Velner 1922. aastal. 1946. aas- maardlatel lisakompleksuuringuid. Turbauuringute käigus võetud küm- tal ilmus August Raudsepa käsiraamat Revisjonitööde ja kompleksuuringu- netest tuhandetest proovidest määrasid ”Eesti NSV turbasood”, kus käsitleti te alusel koostati monograafia “Ees- Liina Halliste, Eda Kilina, Maret De- põhiliselt rabapiirkondi, kuna madal- ti turbavarud” (1992) ja Eesti soode mentjeva ja Juta Kohava turbalaboris soode kohta puudusid sageli andmed. kaart 1:400 000 (autorid M. Orru, turba botaanilise koostise, lagunemis- Eesti Maaviljeluse Instituudi mullauu- M. Širokova, M. Veldre). 1995. aastal astme, tuhasuse ja niiskuse. Turbatuha rimise osakonnas koostati 1961. aas- ilmus Mall Orrult teatmik “Eesti tur- keemilist koostist analüüsisid Mare tal turbafondi teatmik ja soode kaart. basood”. Kalkun ja Silvi Hinn. Praegu teevad 1964. aastal ilmus Eesti Maaviljeluse Rööpselt revisjonitöödega jätkusid turbaanalüüse Viiu Salo, Liina Hal- ja Maaparanduse TUI teaduslike tööde detail- ja eeluuringud, millest suure- liste, Natalja Balabina, Svetlana Sa- kogumik “Eesti sood”. mad ja tähtsamad objektid olid Puhatu, fonova, Natalja Stepantšenko, Kiira Kokkuvõtliku ülevaate rabade taim- Lavassaare, Lihula, Sangla, Soosaare, Orlova. konnast leiame Liivia Laasimeri 1965. Ohtu jt turbamaardlad. Turbamaard- EGK turbauurijad on hinnanud aastal ilmunud kogumikust “Eesti late detail- ja eeluuringuid tegid Viiu turbatööstuse keskkonnamõju, tut- NSV taimkate”. Eesti soode taimkatte, Salo, Helvi Orgla, Valentina Klimen- vustanud tehtud uurimistöid rahvus- ökoloogia ja maastikulise liigituse alal ko, Vello Nõmmsalu, Rein Ramst, Aar vahelistel konverentsidel, osalenud on põhjapanevad tööd Viktor Masin- ne Lepp, Mati Ermann, Endel Kase- turbaalaste arengukavade koostami- gul ja Hilja Kurmil (Allikvee). 1988. mets ja Rein Sinisalu. sel, teevad koostööd keskkonnami- aastal ilmus trükist Uno Valgu põhja- Aastatel 1991–1997 inventeerisid nisteeriumi, keskkonnateenistuste ja lik monograafia “Eesti sood”. turbaosakonna töötajad Rein Ramsti turbakaevandajatega ning võtavad osa Kuivõrd Eesti soode uuritus oli eba- juhtimisel 108 turbatootmisala, määra- Rahvusvahelise Turbaühingu (Interna- ühtlane, seda eriti turbavarude osas, ti nende turbavaru ja kvaliteet, varud tional Peat Society – IPS) tööst. moodustati Eesti NSV MN Geoloo- kinnitati Eesti Maavarade Komisjo- Eesti Geoloogiakeskuses tehtud tur- gia Valitsuse (Eesti Geoloogiakeskuse nis. bauuringute andmeid kasutati Säästva eelkäija) juhataja käskkirjaga nr 118 Aastatel 1997–2001 uurisid Mall arengu seaduse (22.02.2005) ja Va- 1966. aastal turbauuringu salk, kel- Orru, Jaan Kivisilla ja Hans Orru kee- bariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. le ülesanne oli korrastada turbafondi miliste elementide sisaldust turbas, aasta määruse nr 293 “Turba kriitilise materjale ning koostada turbalasundi- mille tulemusena valmis 2003. aastal varu ja kasutatava varu suurus ning te kataster. Sellega rööbiti alustati töid Mall ja Hans Orrul CD-ga varustatud kasutusmäärad” koostamisel.

Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE 15 aastat Eesti Turbaliitu Pildikesi Eesti Turbaliidu ajaloost

kus turbaliit sai olla liikmetele abiks ETL tellis 1997. aastal oma liikmete praktiliste küsimuste lahendamisel. tegemistest ja turba kaevandamise ras- Septembris 1993 sai ETL ametliku kest tööst videofilmi, milles käsitleti kutse tollase IPS-i (International Peat ka kaevandamise keskkonnakaitseas- Society) peasekretärilt Raimo Sopolt pekte. ühingu koosolekule Sheffieldis (Suur- 1995. aastal võeti ETL-i tegevdirek- Tiit Saarmets britannia). ETL-i esindas sellel Mati toriks tööle Heino Reedik, kes oli juh- Eesti Turbaliidu Tõnismäe Põllumajandusministeeriu- tinud varem Tootsi Turbatööstust. juhatuse esimees mist, Rein Kallas Keskkonnaministee- Eesti turbatööstusele oli kõigi aega- esti Turbaliidu (ETL) põhikiri re- riumist ja Tiit Saarmets ETL-ist. See de raskeim 1998. aasta, mil ebasoodsa- Egistreeriti Harju Maakonna ette- oli esimene ametlik kontakt IPS-iga. te ilmastikuolude tõttu ei olnud osades võtteregistris 21. detsembril 1992 (nr Olime ka varem kokku puutunud tur- rabades turvast võimalik kaevandada. 71039276, korraldus nr 1301). See baärimeeste ja ka ametnikega. Aastate ETL arutas tekkinud olukorda Põllu- tugines Kose valla 14. detsembril jooksul kontaktid välisfirmadega tihe- majandusministeeriumiga, mille tule- 1992 väljastatud asutamisloale nr 402. nesid, käisime sümpoosionitel ja kong- musena vabastati liidu liikmed riigi- ETL-i aadress oli siis Kose-Uuemõisa. ressidel. Eesti turbaettevõtteid käisid vara renditasust, mis hoidis ära mitme Seega saab ETL detsembris 2007 15- esindamas esmajoones need ettevõt- turbaettevõtte pankrotistumise. aastaseks. Selle tähiseni on jõutud läbi ted, kes suutsid oma sõitu rahastada. Lisaks raskustega tootmisel jäädi raskuste. Soovime turbaliidule pikka Volitused esindamiseks saadi ETL-ilt. hiljaks muudatuste tegemisega Ette- iga, vast sama pikka, kuniks jätkub Käidi IPS-i üritusel Hiinas, Šveitsis võtteregistris, mille tulemusena Eesti Eestis kaevandamiskõlblikku turba- (Basel), Hollandis ja mujal maailmas. Turbaliit kustutati registrist. Olukor- varu. ETL oli enamasti info edastaja ja ei ra- rast väljatulekuks loodi Eesti Turbalii- Eesti Turbaliidu asutamisprotokolli- hastanud ei juhatuse ega liidu liikmete du asemele MTÜ Eesti Turbatootjate le nr 1 kirjutasid alla 34 ettevõtte esin- külastusreise. Liit (lühend jäi samaks ETL). 23. no- dajad 27. novembril 1992. Ühtlasi kin- ETL-i üheks suurürituseks kujunes vembril 1999 saadi Pärnu Maakohtu nitati põhikiri ja valiti Eesti Turbaliidu 12.–15. septembril 1995 IPS-i kon- Registriosakonnast uus registrikood juhatusse Tarmo Thomson, Üllar Püvi, verentsi „Turbatööstus ja keskkond“ (80108912). Paljudele jäigi arusaa- Enn Sakarias ja Tiit Saarmets. Viima- korraldamine Pärnus. Sellest võttis osa matuks, et tegemist on endise Eesti sena nimetatu valiti juhatuse esimesel 151 inimest. Turbaliiduga. Vana nimi taastati 23. koosolekul esimeheks. Veel samal aas- 6. jaanuaril 1995 valiti uus ETL-i ju- detsembril 2005. tal võeti tööle ETL-i sekretäriks Anto hatus, kes valis omakorda esimeheks ETL teeb koostööd energeetika, Juske. Aivar Jõgiste. mäe- ja keemiatööstuse kutsenõuko- Esimesed aastad olid otsimise ja leidmise aastad, sest mingit kindlat programmi ei olnud ja kahjuks ei ole seda ka praegu. ETL-i tegevus on käi- nud intuitsiooni ja parema äranägemi- se järgi, eesmärgiga liita võimalikult palju turbaettevõtteid. Noores Eesti Vabariigis oli suur puudus igasugusest kütusest. Kohalike katlamajade kütteprobleemi leevenda- miseks asuti Energeetikavalitsuse eest- vedamisel arendama tükk-kütteturba tootmist ja suurendati briketi ja frees- kütteturba toodangut. Kütteturba tootmine oli siis suurele osale turbaettevõtetest uudne tegevus ja tükk-kütteturba tootmine täiesti tundmatu, polnud ka vajalikke masi- naid. Eesti Talleks võttis nende tootmise enda peale ja sai sellega edukalt hakkama. Turbaettevõtetel puudus aga nende tellimiseks raha. Euroopa Liidu laenu abil muretses enamik ETL-i Eesti riik andis 1990. aastate algul kütteturba tootmismasinate ostmiseks soodustin- liikmetest tükkturba tootmiseks vaja- gimustel laenu. Eesti Talleksi tükkturba tootmismasinad. liku masinapargi, mis vähesel määral Estonian government granted soft loans for fuel peat production machinery in the töötab veel tänaseni. See oli üks näide, beginning of the 1990s. The sod peat production machinery of the “Eesti Talleks” company

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 GEOLOOGIA, KAEVANDAMINE

Eesti Turbaliidu üldkogust osavõtjad Roosta Puhkekülas 1996. IPS-i ühtne pere Donald Grubichi autol, Duluth, Minnesota, aastal. juuli 1998. Participants in the General Meeting of the Estonian Peat Society at The friendly family of the IPS in Donald Grubich’s car in Roosta Holiday Village,1996. Duluth, Minnesota, July 1998. Donald Grubichi foto

3. Eesti Turbaliidu üldkogust osavõtjad Kullamaa jahilossis 1997. IPS-i Pärnu 2002. aasta sümpoosionist osavõtjad turbaga aastal. tutvumas. Participants in the General Meeting of the Estonian Peat Society at Participants in the IPS Symposium in Pärnu in 2002 acqu- the Hunting Lodge of Kullamaa, 1997. ainting themselves with peat.

guga uute kutsestandartide väljatööta- igati turgutada liidu tegemisi nii sise- ETL-il on olnud nii häid kui halbu misel, millest osa on kasutusel ka liidu riiklikult kui välisorganisatsioonides. tegutsemisaastaid, tema tegevust on liikmesettevõtetes. 4. novembril 2004 valis ETL-i juhatus toetanud mitmed valitsusasutused. Esimene ETL-i ühisüritus keskkon- uueks esimeheks Tiit Saarmetsa. Juubeliaastal tänan juhatuse nimel kõi- nakaitsjatega toimus 2000. aastal soo- Üheks ala tulevikku mõjutavaks ki liidu aktiivseid tegevliikmeid, kelle seminaril Soomaal teemal „Eesti sood: dokumendiks, mis on tekitanud elava tegevuse tulemusena on turbaettevõte- nende kasutamine ja kaitse“. Sama arutelu, sai 20. juulil 2005. aastal Eesti tel ja teistel turba alal tegutsejatel are- aasta märtsis toimus Balti riikide tur- Riigikontrolli audit „Turbavarude ka- nemisvõimeline erialaliit. On meeldiv baliitude juhatuste ühine koosolek Läti sutamine“. Autori arvates oli selles nii tõdeda, et ETL on muutumas pädevaks Vabariigis, Riias. Koosolekul otsustati õigeid tähelepanekuid ja rõhuasetusi partneriks ametkondadele turbatööstu- hakata korraldama regulaarselt Balti kui ka tendentslikkust ja võhiklikkust. se ette kerkivate küsimuste püstitami- turbafoorumeid. Esimene foorum toi- Igal juhul on nimetatud audit mõjuta- sel ja lahendamisel. mus 2001. aastal Leedus, Šiauliais. nud suurel määral turba käitlemist ja Üheks juubeliürituseks on kavanda- Eriti osavõtjaterohkeks (286 osavõt- kaevandajate igapäevaelu. tud sooseminar, kus kohtuksid kaevan- jat) ja edukaks kujunes IPS-i sümpoo- 27. septembril 2005 saatis ETL kirja dajad ja keskkonnakaitsjad. Aastapäe- sion „Turvas aianduses – kvaliteet ja IPS-ile ettepanekuga korraldada 2012. va tähistamiseks on plaanis korraldada keskkonnaalased väljakutsed“ Pärnus aastal IPS-i kongress Eestis, kuid kah- vastav juubelikonverents. 3.–6. septembril 2002. juks langetati valik Rootsi kasuks. Kõigile turbaga tegelejatele edu ja 12. veebruaril 2002 valiti ETL-i esi- Eesti Turbaliit osales aktiivselt MTÜ jõudu soovides kutsun üles turba kui meheks Heino Reedik. Turbamuuseum asutamisel Lavassaar- meie ühise ressursi heaperemeheliku- 10. mail 2004 palgati ETL-i tegevdi- de ja kutsub kõiki liikmeid üles andma le kasutamisele ja mõistlikule kaitsele rektoriks Erki Niitlaan, kellel on suu- muuseumi kogude täiendamiseks teh- nii kaevandajate kui ka loodushoidjate red kogemused seadusloome küsimus- nikat ja muud turbatööstusele iseloo- poolt. tes ja kes on jõudnud lühikese ajaga mulikku vanavara.

10 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 PÕLEVKIVI Põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast ja sellest tulenevatest nõuetest

le ettevõttele kokku kuni 23,75 mln t tehnoloogilised võimalused ja ressursi põlevkivi kaevandamiseks aastas. kasutamise võimalikkus. 9. Kaevan- 2005. aasta jooksul esitati Keskkon- datud alade kasutuselevõtu optimee- naministeeriumile veel 16 põlevkivi rimine. 10. Eesti põlevkivimaardla. kaevandamisloa taotlust kokku kuni Kaevandamisloa taotlused. 11. Eesti Anto Raukas 26,315 mln t põlevkivi kaevandami- põlevkivimaardla kaitsealad ja kaitsta- arengukava seks aastas. Kõigi taotluste rahulda- vad objektid. 12. Põlevkivi kasutamise väljatöötamise misel oleks lubatud põlevkivi kae- riikliku arengukava 2007–2015 kesk- töögrupi juht vandada kuni 50,065 mln t /a, mida konnamõju strateegilise hindamise nergeetika on iga riigi põhialus ja on ilmselgelt liiga palju. See oleks nii aruanne. Etegutsemise suunis on Eestis pi- sotsiaalselt kui ka keskkonnakaitseli- Põlevkivi arengukavas käsitletakse devalt uuendatav riiklik arengukava. selt vastuvõtmatu. Olukorra regulee- põlevkivikompleksi tervikuna, pööra- Maailm on muutunud üha plahvatus- rimiseks otsustati koostada põlevkivi tes tähelepanu riigi vajadusele kasuta- ohtlikumaks, mistõttu riikidevahelised kasutamise riiklik arengukava aastaiks da põlevkivi strateegilise energiares- pinged energiaturul kasvavad. Seepä- 2007–2015, mille ülesanne oli “Põlev- sursina ja arvestada järjest kasvava rast on kõigis maades muutunud järjest kivi kui riiklikult strateegilise energia- nõudlusega põlevkivi kui õli- ja kee- aktuaalsemaks vajadus katta kodumai- ressursi kasutamissuundade määratle- miasaaduste tooraine järele. Ressursi ne tarbimine siseriiklike ressurssidega mine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi jaotuse planeerimisel ja ettepanekutes ning muuta elektritootmine ja -jaotami- kasutamisvõimaluste hindamine haju- on lähtutud eeldusest, et riigi huvi on ne võimalikult efektiivsemaks. Vastav tatud energiatootmise printsiibi raken- esmatähtis. Riigi huviks on Eesti tar- seisukoht on leidnud kajastuse ka 15. damisel”. Kuni arengukava valmimise bijate tõrgeteta varustamine elektri- ja detsembril 2004 Riigikogus kinnitatud ja kinnitamiseni kaevelubade väljas- soojusenergiaga ning väärtustatud põ- “Kütuse- ja energiamajanduse pika- tamine peatati. 2006. aasta 11. juuli levkivitoodetega, rakendades põlevkivi ajalises riiklikus arengukavas aastani korraldusega nr 384 määras Vabariigi kaevandamisel ja ümbertöötlemisel pa- 2015”. Riiklikus arengukavas rõhu- Valitsus arengukava koostamise vastu- rimat võimalikku tehnoloogiat, kasutatakse ka energiakandjate paljusust, tavaks ministeeriumiks Keskkonnami- tades põlevkivi ja sellega kaasnevaid tootmise hajutamist, elektrikadude vä- nisteeriumi ning arengukava väljatöö- loodusvarasid efektiivselt ning võima- hendamist ja elektri ning soojatootmise tamises osalevateks ministeeriumideks likult väikeste negatiivsete keskkonna- maksimaalset ühildamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniminis- ja sotsiaalsete mõjudega nii, et põlev- Eesti energiaressurss põhineb valda- teeriumi ning Rahandusministeeriumi. kivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks valt põlevkivil, mis annab riigi elektri- Keskkonnaminister kinnitas arengu- ja oleks tagatud riigi julgeolek ning varustuses praeguses rahvusvahelises kava väljatöötamise töörühma, selle jätkusuutlik areng. Arengukava püüab olukorras äärmiselt vajaliku stratee- nõustamiseks asjatundjate komisjoni maksimaalselt arvestada piirkondlike gilise sõltumatuse. 2005. aastal oli ja üldsuse paremaks kaasamiseks regu- ja kohalike omavalitsuste arengukava- põlevkivi osakaal primaarenergiaga laarselt koos käiva ümarlaua. Arengu- de ja planeeringutega, kuid seda ulatu- varustamisel 60,7 % ja elektritootmi- kavaga samaaegselt algatati keskkon- ses, kus need ei riiva riigi ja rahva kui sel 93,6 %. Põlevkivi kasutamisel on namõju strateegiline hindamine. terviku põhjendatud huve ja ootusi. kaks tähtsat positiivset momenti: riigi Praeguseks on arengukava keskkon- On üldteada, et põlevkivi kaevanda- energeetiline varustuskindlus ja vähene naministeeriumile üle antud ja igaüks mise ja ümbertöötlemisega laienevad sõltuvus maailmaturu hindadest. Vaa- saab sellega tutvuda ministeeriumi ko- rikutud maastikud, hävitatakse loodus- tamata kavandatud energia kokkuhoiu- duleheküljel. Arengukava on mahukas likku vetevõrku ja kannatab põhjavee meetmetele, kasvab energia tarbimine dokument ja selle juurde kuulub 12 kvaliteet. Suurenevad jäätmeladestute vabariigis jõudsalt. Arvestada elektri- lisa. 1. Põlevkivi kasutamise riikliku all olevad territooriumid. Sõltuvalt energia vajaduse suuremahulist katmist arengukava 2007–2015 rakendusplaan põlevkiviõli tootmise mahust ja kesk- taastuvenergiaallikatega on ebareaalne. 2007–2010 ja maksumuse prognoos. konnanõuete rangusest võivad hakata Seega jääb põlevkivi veel üsna pikaks 2. Seosed teiste valdkondade stratee- suurenema ka ohtlike ainete heitmed ajaks meie energeetika selgrooks. Kuid giate ja arengukavadega ning protsessis õhku ja vette. 2015. aastaks on Eesti põlevkivi tuleb kasutada säästlikult ja osalevad institutsioonid. 3. Põlevkivi- elektrivarustuse tagamiseks vaja toot- maksimaalselt keskkonnasõbralikult. ressurss ja kaevandamise hetkeolukord misvõimsusi 2300–2500 MW ja selle Seda oli aga kuni viimase ajani raske Eestis. 4. Põlevkivimaardla piirkonna katmise ainsaks võimaluseks on prae- teha, sest 1. aprillil 2005 jõustunud keskkonnaseisund. 5. Põlevkivimaard gu nii põlevkivi kasutamine vähemalt maapõueseadusega ei olnud põlevkivi la piirkonna rahvastikuprobleemid senises mahus ja AS Narva Elektrijaa- kasutamist võimalik otstarbekalt suu- sotsiaal-demograafilise jätkusuutlik- made jätkuv rekonstrueerimine kui ka nata. Seaduse alusel oli põlevkivi kae- kuse kontekstis. 6. Intervjuud Eesti teistel kütustel baseeruvate uute elekt- veloa väljaandmisest peaaegu võimatu põlevkivimaardla elanikega (lühikok- ritootmisvõimsuste rajamine. Samal keelduda, sest seda takistav riigi huvi kuvõte). 7. Ida-Virumaa põlevkivi- ajal on oluliselt kasvanud põlevkiviõli oli määratlemata. tööstusse suhtumise uuringu aruanne tootjate huvi, sest õli müük on praegu Aastatel 1999–2005 anti välja 18 (www.saarpoll.ee). 8. Kaeve- ja uu- väga kasumlik. AS Eesti Energia (EE), põlevkivi kaevandamise luba viie- ringuväljade seisund, kaevandamise Viru Keemia Grupp AS-i (VKG), Ki-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 11 PÕLEVKIVI

Tabel. Ettevõtete soovid põlevkivi kasutamiseks aastail 2007–2015. Table. Requests of enterprises for the mining of oil shale for the years 2007–2015

Aasta Põlevkivi mln t /a EE elekter EE soojus EE õli EE kokku VKG Kiviõli Merko Kunda Kokku 2007 16,115 0,375 1,261 17,751 1,8 0,785 0,35 20,686 2008 17,244 0,375 1,429 19,048 2 1,145 0,35 22,543 2009 14,755 0,375 1,597 16,727 2,2 1,145 0,35 20,422 2010 16,273 0,375 3,85 20,498 2,75 1,145 0,35 24,743 2011 18,947 0,375 3,85 23,172 3,3 1,145 2,44 0,35 30,407 2012 14,605 0,375 3,85 18,83 4,05 1,145 2,44 0,35 26,815 2013 14,159 0,375 3,85 18,384 4,8 1,145 4 0,35 28,679 2014 13,925 0,375 3,85 18,15 5,75 1,145 4 0,35 29,395 2015 14,72 0,375 3,85 18,945 6,7 1,145 4,1 0,35 31,24 viõli Keemiatööstuse OÜ (Kiviõli), põlevkiviõli ekspordi ja kutsuks esile evitatud tahke soojuskandjaga seadmed Merko Grupp AS-i (Merko) ja Kunda palju kohtuvaidlusi juba välja antud (Galoter-tehnoloogia), mille erinevus Nordic Tsement AS-i (Kunda) soovid kaevandamislubade tagasinõudmisel. on suurem saavutatud ühikvõimsus ja põlevkivi kaevandamiseks on suured Veelgi suuremad oleksid õlitootjate võimalus ümber töötada madala küt- (tabel). (näit VKG) uutesse tehastesse pai- teväärtusega rikastamata peenpõlevki- Lähtudes keskkonnakaitselistest gutatud investeeringute kompensee- vi. Arengukavas on eelistatud viimast nõuetest ja võimalikust sotsiaalsest rimiskulud. Öeldule tuleb lisada, et tehnoloogiat ja generaatorprotsessi mõjust Kirde-Eesti elanikkonnale, pi- elektritarbimise aastakasv on Eestis peetakse lubatavaks vaid juhul, kui dasid arengukava koostajad vajalikuks viimastel aastatel olnud 4–6 %. 2006. töötlusjääki jääb orgaanikat vähem piirata põlevkivi aastatoodangut 20 aastal kasvas kodumaine energiamüük kui 3 %. Uurida tuleb põlevkiviõli ra- miljoni tonniga, mis pälvis ka asja- fineerimise võimalusi mootorikütuste koguni 8,8 % (2005 – 6074,5 GWh tundjate komisjoni heakskiidu. Kesk- saamiseks. 2005. aastal kasutati Eestis ja 2006 – 6610,0 GWh). 2005. aastal konnamõju hindaja soovitas kaevanda- põlevkiviõli ja -gaasi tootmiseks ning mise piiriks 15 mln t/a, mis kirjutati ka moodustas elektri brutotarbimine 7494 muude keemiatoodete valmistamiseks hiljuti ametisse astunud valitsuse koa- GWh, eksport 1953 GWh ja kaod 1103 2,804 mln t põlevkivi. 2005. aastal litsioonileppesse. See oleks aga Eesti GWh. Need on arvud, millesse kerge- toodeti kokku 345 000 t põlevkiviõli, majandusele hukatuslik ning mingit meelsed koalitsioonipartnerid pole veel millest eksporditi 65 %. Praegu tooda- loogilist põhjendust sellel sammul ei jõudnud süveneda. vad põlevkiviõli ja -gaasi Viru Keemia ole. See on puht populistlik. Põhiline osa Eesti elektrienergiast Grupp, Narva Elektrijaamad ja Kiviõli Arengukavaga määratleti ka põlevki- toodetakse praegu AS Narva Elekt- Keemiatööstus. vikasutuse prioriteedid. Nendeks on: rijaamade energiaplokkides, millele Põlevkivitööstuse edendamisel tuleb – prioriteetsena põlevkivi kasutamine on paigaldatud tolmpõletamiskatlad, silmas pidada majanduslikku, kesk- elektri ja põlevkiviõli tootmiseks Ees- mis aastal 2015 tuleb sulgeda. Et ta- konnakaitselist ja sotsiaalset aspekti. ti siseriikliku tarbimise katmiseks; gada põlevkivielektrijaamade jätkuv Arengukava garanteerib Eesti majan- – prioriteetsena põlevkivi kasutamine uuendamine märksa efektiivsema ja duse jätkusuutliku arengu keskkonda keskkonnasõbralikuma tsirkuleeriva selle täiendavaks väärtustamiseks oluliselt kahjustamata. Põlevkivi aren- keevkihttehnoloogia baasil, tuleb la- (mootorikütused, keemiatooted jms), gukavas ja selle rakendusplaanis too- hendada põlevkivituha ladestamine dud meetmete elluviimisega põlevkivi- kasutades selleks parimat võimalik- EL-i prügiladirektiivi nõuete kohaselt ku tehnoloogiat; piirkonna keskkonnaseisund paraneb, hiljemalt 15. juuliks 2009, milleks tu- elanike heaolu ja toimetulekut häirivad – prioriteetsena kodumaise tsemendi- leb juurutada uus tehnoloogia. Narva tootmise vajadusteks; tegurid leevenduvad ning regionaalsed Elektrijaamad on viinud läbi mahukad erisused võrreldes muude Eesti piir- – põlevkivi kasutamine elektri ja põ- uuringud ja katsetused, sealhulgas ka kondadega vähenevad. Võib väita, et levkiviõli tootmiseks Eestist väl- pilootseadmetel reaalsetes elektrijaama vähemalt praegu pole Ida-Virumaa ela- javeoks on lubatud vaid riiklikust tingimustes. Välja on töötatud kont- nike tervisenäitajad halvemad kui neis huvist lähtudes piiratud mahus, re- septsioon ja tehnilised tingimused, mis piirkondades, kus põlevkivi ei kaevan- guleerides seda kaevandamislubade- on kooskõlastatud Keskkonnaminis- data. Et elanikkonna tervis sõltub oluli- ga ja AS Eesti Põlevkivile ette antud teeriumiga. Alustatud on tööstusliku sel määral keskkonna kvaliteedist, siis kaevandamismahtudega. katseseadme ehitamist. tuleb igati vältida selle halvenemist ja Põlevkivi ümbertöötlemiseks põlev- rakendada kõiki meetmeid põlevkivi 2005. aastal tarbiti Eestis põlevki- kiviõli ja -gaasi ning muude keemia- kaevandamise ja kasutamisega kaasne- vi (mln t): elektrienergia tootmiseks toodete saamiseks kasutati pikka aega vate heitmete vähendamiseks. Kui ette- 10,892; soojuse tootmiseks 0,754; põhiliselt Kiviteri-tüüpi generaatoreid. võtted hakkavad ületama EL-i kehtes- teisteks kütuseliikideks muundamiseks Protsess seisneb põlevkivi utmises ge- tatud (või tulevikus kehtestatavaid) ja 2,808; tooraineks 0,081; muude mitte- neraatoreis (püstretortides), kus põlev- Eestis seadustatud heitmete piiranguid, metalsete toodete tootmiseks 0,269, kivi termilisel lagundamisel saadakse siis selle tõkestamiseks on arengukavas seega sisetarbimiseks kokku 14,804 õli, vesi ja generaatorigaas. Töötlus- esitatud hulk meetmeid seadusandlike mln t. 15 mln t suurune kaevanda- jäägiks on keskkonnaohtlik poolkoks. tõkete kehtestamiseks ja ettevõtetele Narva Elektrijaamades on tööstuslikult mismaht välistaks täielikult elektri ja sanktsioonide rakendamiseks.

12 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 PÕLEVKIVI

Ülevaade piirkonna rahvastikuprob- kasutamise tehnoloogiate, loodusva- kasutamist. Oluline on nüüdisaegsete leemidest ja sotsiaal-demograafilisest ra kasutamise efektiivsuse, heitmete tehnoloogiliste meetmetega vähenda- jätkusuutlikkusest on põlevkivi aren- keskkonda viimise ja jäätmekäitluse da põhjavee kahjustamist põlevkivi gukavas esitatud rahvastiku- ja sotsiaa- viisidele seatakse nii õigusaktide kui kaevandamisel, seades selleks tugev- lstatistika andmeanalüüsi ning kahe ka keskkonnalubadega. Liberaalse tu- datud nõudeid kaevandamislubade ja sotsioloogilise uuringu tulemuse põh- rumajanduse tingimustes on oluline keskkonnalubade väljaandmisel. Vaja- jal. AS Saar Polli poolt oktoobris 2006 roll põlevkivikasutuse efektiivsuse lik on rakendada ennetavaid meetmeid Ida-Virumaal läbi viidud telefoniküsit- saavutamisel fiskaalmehhanismide keskkonna saastamise vältimiseks ja lus näitas, et põlevkivi kaevandamist (keskkonnatasud, kütusteaktsiisid) se- kooskõlastada need kohalike omava- peab regiooni arengule oluliseks 83 % nisest tõhusamal rakendamisel. Samuti litsustega. vastanuist. Oluliseks peeti ka seda, et tuleb igati soodustada innovaatilist te- Põlevkivi arengukava viiakse ellu põlevkivist ei toodetaks ainult elektri- gevust. rakendusplaani alusel, mida perioodi- energiat, vaid valmistataks ka vedelkü- Arengukavas rõhutatakse, et kogu ti uuendatakse. Rakendusplaan koos- tust ja keemiatooteid (78 % vastanuist). informatsioon põlevkivi kaevandami- tatakse esmalt aastateks 2007–2010. 39 % vastanuist pidas otstarbekaks se ja ümbertöötlemise kavandamisel Rakendusplaanis nähakse ette põlev- isegi põlevkivitööstuse laiendamist, tuleb avalikustada. Uute kaevanduste kivi arengukava maksumus ja finant- kuid 41 % siiski selle jätmist samale ja karjääride ning põlevkivitöötlemise seerimise allikad esimese nelja aasta tasemele. Neid inimesi, kes pidasid ettevõtete planeerimisel, laiendamisel lõikes välja toodud meetmete kaupa. otstarbekaks tootmise vähendamist, oli ja käikuandmisel tuleb saavutada koha- Teistele ministeeriumidele seatud ko- päris vähe (5–8 %). Oluline on lisada, like elanike ja omavalitsustega võima- hustused ja ülesanded tuleb nendega et valdav osa vastanuist pidas vajali- likult suur üksmeel. Energiatootmise eelnevalt kooskõlastada, et nad teaksid kuks eeskätt Eesti vajaduste katmist ja ümberstruktureerimise viiside valikul põlevkivi arengukavaga arvestada oma ei pidanud lubatavaks elektrienergia ja tuleb silmas pidada Eesti kütuse- ja valdkonna arengukavades ning eelarve põlevkiviõli ulatuslikku eksporti. energiamajanduse arengukavas toodud taotlustes. Rakendusplaanis näidatak- Põlevkivikasutuse jätkusuutlikku- eesmärki – vähendada põlevkivi osa- se ka lähiaastate põlevkivi kasutamise se tagamiseks rakendatakse põlevkivi kaalu energiabilansis. Tuleb rakendada arengusuunad, arvestades seejuures kaevandamisel rahvusvahelistest nõue- meetmeid põlevkivi kaevandamisel ja maailmas toimuvaid arenguid. test ja Eesti kohalikest tingimustest tu- kasutamisel tekkivate jäätmete vähen- Käesolevas artiklis on kasutatud „Põ- lenevaid majanduslikke, tehnoloogili- damiseks, taaskasutamiseks ja ohtlik- levkivi kasutamise riikliku arengukava si, sotsiaalseid ja keskkonnakaitselisi kuse vähendamiseks ning põlevkivi 2007–2015“ andmeid, mille koostami- piiranguid. Piirangud seatakse sisse kaevandamisel kaasnevate loodusva- sel lisaks autorile osalesid Ene Kadas- seaduste alusel, kusjuures piiranguid rade, eeskätt karjäärides põlevkiviki- tik, Valdur Lahtvee, Mai Luuk, Rein ja nõudeid põlevkivi kaevandamise ja hindi katendist saadava kivimmaterjali Talumaa ja Janne Tamm.

XXIX loodusuurijate päev. Põlevkivi- maa loodus. 1.–2. juuli 2006. Illuka. Toimetanud I. Puura ja S. Pihu. Tar- tu, 2006. 120 lk. Eesti 29. loodusuurijate päeval käsitleti Põlevkivimaa perspektiive (Ivar Puura) ja põlevkivienergeetika perspektiive (Anto Raukas), Ida-Virumaa maavara- P.-M. Sööti loeng kivisöest ja põlevkivist. P.- sid (Väino Puura), kukersiitpõlevkivi M. Sööt lectured about coal and oil shale päritolu (Liina Laumets, I. Puura, Kalle 8. märtsil esines Tallinna Tehnikaülikooli Kirsimäe), Eesti energeetika sõlmküsi- keemiatudengitele ja teistele huvilistele North musi (Mihkel Veiderma), põlevkivituha west Fuel Development, Inc. (Oregon) presi- kasutamist teedeehituses (Volli Kalm, dent PhD Peet-Mati Sööt, kes rääkis kivisöe Allar Kauge, Margit Miller) ja poolkok- ja põlevkivi kaevandamise erinevustest. Tema si koostist (Riho Mõtlep). Ettekandeid tehti okaspuude kasvust eesti keeles tehtud ettekande pealkiri oli “Coal kaevanduse langalal (Alar Läänelaid, Merli Palmik, Vivian Uibo), mine methane production and utilization, and raba sammalkatte taastumisest (Tõnu Ploompuu, Thea Tell), saaste thought regarding the economics of oil pro- mõjust rabalaugaste suurselgrootutele (Elari Riks). Tehti veel üldi- duction from oil shale”. Tal tuli vastata põlevkivi õlitööstuse semaid loodusteemalisi ettekandeid, mis olid vähem või kaudselt tulevikku puudutavatele küsimustele kui kunagi USA vastavas seotud põlevkivitööstuse mõjuga. programmis osalenu. Meie probleemidega on ta tuttav kui aja- Veidi pikemalt on loodusuurijate päevast kirjutatud Eesti Põlev- kirja ”Oil Shale” (vt 2007, nr 1) kauaaegne konsultant. kivi kodulehel http://www.ep.ee/?id=20817. Infot raamatu kohta saab lisaks Eesti Loodusuurijate Seltsist.

Teadusmõte Eestis (IV). Tehnikateadused (II). Vastutav toimetaja R. Küttner. Tallinn, 2007. 146 lk. Kogumik on järjeks 2002. aastal avaldatud samanimelisele kogumikule ja selles on kirjutisi tehnikateaduste kohta Eestis aastatel 2002–2006. Ajakirja lugejatele peaks enam huvi pakkuma kogumikus avaldatud Arvo Otsa artikkel „Keevkiht-põletustehnoloogia“ ja autorite kollektiivi (Aadu Paist, Teet Parve, Ülo Kask, Maaris Nuutre, Jüri Loosaar, Ants Veski ja Indrek Pertmann) artikkel „Biokütuste ja tuuleenergia alastest uuringutest Tallinna Tehnikaülikoolis“. Nende artiklite kui ka kogumiku täistekstid on pdf-failina kättesaadavad Eesti Teaduste Akadeemia kodulehelt http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/publikatsioonid/. Lisaks leiate sealt eelmiste kogumike ja mitme teise väljaande täistekstid.

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 13 PÕLEVKIVI Põlevkivi kasutamise tõhusus sõltub põlevkivi kvaliteedist

tatav väga kõrge kvaliteediga toorme Analoogiline seos toorme kütte- kasutamisel; väärtuse ja seadme kasuteguri vahel l – kvaliteeditunnuse ühikuga korda- on jälgitav ka mitmel erijuhul. Näiteks ja, mis on seotud toorme minimaalse sõltub ka TSK tsüklonseparaatori ka- kvaliteediga sutegur põlevkivi kvaliteedist (joonis 2, mis on arvutatud [Иорудас, 1999] l = k Q . min andmete alusel). Kõik eespooltoodu demonstreerib Q iseloomustab sellist toorme kva- min ühte paljudest põhjustest, miks tarbijad liteeti, mille juures tõhusus ŋ = 0, st on huvitatud kvaliteetsest toormest. protsess kasutab toorme kogu energia Toorme – kaevanduse seisukohalt oma tarbeks. k ja Q on katsetule- min kauba(põlevkivi) kvaliteeti saab ku- muste ekstrapoleerimisega arvutatavad Enno Reinsalu, jundada kaevandaja. Seda saab teha teoreetilised tunnused, mis iseloomus- [email protected] kaevandamiskoha (kaevevälja, -ploki tavad seadme täiuslikkust. või -langi) valikuga, põlevkivi valiku- rotsessi tõhusus, kui seda model- Mudelit kirjeldavad tõhususjooned lise, osalise või selektiivse väljamise- leerida musta kastina, sõltub agendi on joonisel 1 ja tõhusustunnused ta- P ga ja/või kaevise rikastamisega. Kõigi (< ld agens toimiv) kvaliteedist. Põlev- belis 1. nende võtetega kaasneb maapõues la- kivi utiliseerivate protsesside agent on Selline mudel kirjeldab tõsiasja, et destunud orgaanilise aine kadu, sest: toore või kütus (edasises – toore). Ut- mis tahes muundamisprotsessis osa misseadmetes on see kas separeeritud energiast kaob. Põhjuseid on palju, • valikulise ja selektiivse väljamisega tükikivi (püstgeneraatoris ehk Kiviter- kõigepealt näiteks toorme niiskus, mil- kvaliteeti tõstes jäävad maha järjest protsessis) või kaevisest välja sõelutud le aurustamine neelab soojust. Kõrg- kõrgema kütteväärtusega kihid – peenpõlevkivi (tahke soojuskandjaga temperatuurilisel termilisel töötlemisel mida kõrgema kvaliteediga on kaup, generaatoris, edasises – TSK). Põleta- (üle 700 °C) võtab energiat lubimine- seda parem põlevkivi jääb väljama- misseadmete toore on kas peenpõlev- raalide lagunemine. Energia kadu on ta; kivi või muul moel tarbimiseks töödel- seda suurem, mida vaesem on toore. • rikastamisjääki jääb orgaanilist ainet dud kaevis. Tõhusust kirjeldab valem Kadu sõltub ka muunduri konstrukt- seda rohkem, mida kõrgem on kauba [Reinsalu, 1998, lk 110] sioonist – täiuslikumatel seadmetel kütteväärtus. on see väiksem. Lisaks olgu teada, et ŋ = k – l / Q, tabelis 1 toodud tolmpõletamise para- Kõigil kauba kvaliteeti tõstvatel meet- meetrid ei sisalda kütuse jahvatami- kus: metel on ühine omadus – mida kõrge- seks kulutatud energiat, mis loetakse ŋ – tõhususe tunnus, näiteks protses- mat kvaliteeti taotleda, seda madalam elektrijaama omatarbe sisse. si mingit liiki kasutegur vahemikus on maapõues talletunud potentsiaalse Tabel 1 ja joonis 1 näitavad, et kõr- 0…100 %; energia väljamise kasutegur. Lisaks geima efektiivsusega energiamuun- Q – kvaliteeditunnus, milleks põlevki- sellele tuleb kõrvalpõikena majandusse dur on praegu kõige moodsam seade vi puhul sobib töökütteväärtus MJ/kg; teada, et mida vähem maardla pindala- – tsirkuleeriva keevkihiga katel ja kõi- k – protsessile omane piirtõhusus ühikult või maavara mahuühikust kauge madalam kasutegur on ajaloolisel (teoreetiline tõhusus), näiteks kasute- pa hangitakse, seda suurem on kaevise püstgeneraatoril. gur, mis oleks selles seadmes saavu- ühiku (tonni) kaevandamiskulu.

Tabel 1. Utiliseerimisseadmete tõhusustunnused [Reinsalu, Valgma, 2007]. Table 1. The efficiency parameters of oil-shale utilising devices

Tõhususe valemi kordajad ühikutega Seade Lähteandmed k % l %·MJ/kg Qmin MJ/kg Lõplike katsetulemuste selgumiseni Tsirkuleeriv keevkihtkatel 98,3 34,5 0,35 spekulatiivsed Tolmküttekatel TP17 92,2 81,2 0,88 Эпик и др, 1964 Tahke soojuskandjaga õligeneraator Katsetulemuste selgumiseni speku- 85–90 80–100 0,5–1 (TSK) latiivsed Püstgeneraator 85,3 118 1,38 Ефимов, Пийк, 1972.

14 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 PÕLEVKIVI

100 100

90 90

TSK 80 80

70 70

Seadme netokasutegur % 60 60 Tsüklonseparaatori kasutegur % 0 5 10 15 20 0 2 4 6 8 10 Põlevkivi töökütteväärtus MJ/kg Tsirkulatsiooni kordsus Tsirkuleeriv keevkiht Mudel Toorme töökütteväärtus Tolmpõletamine Mudel 6 MJ/kg 8 MJ/kg Püstgeneraator Mudel 10 MJ/kg 12 MJ/kg Joonis 1. Utiliseerimisseadmete tõhususjooned – energeetilise Joonis 2. TSK tsüklonseparaatori kasuteguri sõltuvus soojus- kasuteguri sõltuvus põlevkivi kütteväärtusest. kanduri tsirkulatsiooni kordsusest toorme erineva kvaliteedi Figure 1. The dependence of the calorific value on the ef- juures. ficiency of units is described by the formula Figure 2. The dependence of the heat carrier recirculation rate on the efficiency of the cyclone separator

Nii vastanduvad toorme/kauba kva- tamata. Arvestamata on jäänud ka see, kasutamise nimel annab paremaid tu- liteedi juures maavara kaevandaja ja et kauba vääristamisel kahaneb pro- lemusi seal, kus kauba ja kihindi küt- kasutaja huvid. dukti mass ja odavneb vedu tarbijale. teväärtuse vahe on väiksem (joonis 4). Energeetika seisukohalt on kaevan- Tarbijal väheneb kulu ladustamisele, Sellistes kaevandamiskohtades on kau- damine ja kasutamine järjestikused purustamisele ning sorteerimisele, ba saagis kõrgem ja madala kütteväär- protsessid. Järjestikuste protsesside alanevad heitmekogused ja sellest tu- tusega kihtide kaotsiminekust tekkiv brutokasutegur on osaprotsesside ka- lenevalt keskkonnakulu. See kõik lisab energia kadu väiksem kui vääristatud sutegurite korrutis. See viitab optimu- väärtust kvaliteetsele kaubale. toorme kasutamisest saadav utiliseeri- mile, mis on selline kauba kvaliteet, Näide iseloomustab peale Estonia mise tõhususe kasv. Seevastu maardla mille puhul põlevkivivaru kasutamise veel Kohtla, Ojamaa, Puhatu, Uus-Ki- halvemates osades on kõik põlevkivi tõhusus (brutokasutegur) on maksi- viõli ja Viru kaevevälja. kihid vaesed ja kvaliteedi tõstmine maalne. Järgnevas (tabel 2, joonis 3) Üle maardla tehtud arvutused näita- kaevandamistehnoloogiliste võtetega on seda demonstreeritud lihtsustatud vad, et väljamismooduste varieerimine vähem tõhus. Siit tuleneb järeldus, et moel, kaevandamis- ja veokulu arves- põlevkivi potentsiaalse energia parema tulevikus tagavad põlevkivi energeeti-

Tabel 2. Põlevkivi potentsiaalse energia kasutamise brutokasutegur maardla keskosas Q. Table 2. The utilization ratio of the potential energy of oil shale in the central part of the deposit Q

Kihindi kütteväärtus Kauba töökütteväärtus Q MJ/kg Niiske Kauba ja kihindi kütteväärtuse suhe* Estonia Kuiv kcal/kg kcal/kg MJ/kg 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Kihind 2160 1800 7,5 0,80 0,93 1,06 1,19 1,33 1,46 1,59 1,73 1,86 Väljamise energeetiline kasutegur 1,00 1,00 0,97 0,91 0,87 0,83 0,79 0,76 0,73 Tolmküttekolde kasutegur (X) 0,79 0,81 0,82 0,83 0,84 0,85 0,85 0,86 0,86 Keevkihtkolde kasutegur (Y) 0,93 0,93 0,94 0,94 0,95 0,95 0,95 0,96 0,96 Kiviter-protsessi kasutegur (Z) 0,68 0,70 0,71 0,73 0,74 0,74 0,75 0,76 0,76 X × väljamine 0,79 0,81 0,80 0,76 0,73 0,70 0,68 0,65 0,63 Y × väljamine 0,93 0,93 0,91 0,86 0,82 0,79 0,76 0,73 0,70 Bruto Z × väljamine 0,68 0,70 0,69 0,66 0,64 0,62 0,60 0,58 0,56

* Aherdunud kaubapõlevkivi kütteväärtuse ja kihindi kütteväärtuse suhe on < 1,0

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 15 PÕLEVKIVI

Kihindi kuiva massi kütteväärtus 2180 1,0 kcal/kg, niiskelt 7,5 MJ/kg 100 0,9 90 0,8 80

70 0,7 Utiliseerimise

brutokasutegur % 60 0,6

50 Kauba saagis kihindi massist 5 10 15 0,5 Kaubapõlevkivi töökütteväärtus MJ/kg 1,0 1,2 1,4 1,6 Kauba ja kihindi kütteväärtuse suhe Tolm Keev Kiviter

Joonis 3. Põlevkivi potentsiaalse energia kasutamise tõhusus Joonis 4. Kaubapõlevkivi saagise sõltuvus põlevkivi vääris- kaubapõlevkivi erineva kütteväärtuse puhul. tamise astmest. Figure 3. The relationship between the commercial oil shale Figure 4. The dependence of the commercial oil shale yield yield and the coefficient of utilization of bed energy on the beneficiation range (ratio: commercial oil shale calorific value / bed calorific value)

lise ressursi parema kasutamise need sutuses varasematel ajajärkudel. Siit http://ar.va.ttu.ee/v/v/p/teadus_1.web. seadmed, mis suudavad töödelda ma- tuleneb järeldus, et põlevkiviressursi pandmed?PROJE=13253. dala kütteväärtusega kaevist. parema kasutamise huvides tuleks üle Kaubapõlevkivi saagis joonisel 4 vaadata põlevkivi hinna kujundamise Kirjandus kujutatud graafikul sõltub põlevkivi kontseptsioon, taastada kvaliteedipõ- 1. Ефимов, В., Пийк, Э. 1972. О вы- vääristamise astmest, kauba ja kihindi hised hinnaskaalad. ходе смолы и зависимости химичес- kütteväärtuse suhtest Kõik siin esitatud arvutused on põhi- кого коэффициента газогенератора mõttelist laadi, kuid pole mitte mingit от качества перерабатываемого го- –1,47 σ = (Qk / Qo) , alust arvata, et detailsete projektide ja рючего сланца. – Горючие сланцы, hinnakalkulatsioonide puhul saavuta- 4, 14–23. kus: takse oluliselt erinevaid tulemusi. 2. Reinsalu, E. 1998. Mäemajandus, σ – kauba saagis kihindist; TTÜ mäeinstituut: TTÜ kirjastus. Qk – kauba kütteväärtus; Kokkuvõtvalt 159 lk. Qo – kihindi kütteväärtus. • Mida kõrgem on õli utmisel ja elekt- 3. Reinsalu, E. Valgma, I. 2007. Oil rienergia tootmisel kasutatava põlev- shale resources for oil production. – Astendaja –1,47 on kauba kvaliteedi kivi kütteväärtus, seda tõhusam on Oil Shale, 24, 1, 9–14. http://www.kirj. tõstmise kaevandamistehnoloogiliste protsess. ee/oilshale/oil-2007-1-3.pdf (2007-03- võtete üldistatud elastsusnäitaja, mis • Mida kõrgemat põlevkivi kütte- 25) tähendab, et kauba kütteväärtuse tõst- väärtust taotleda, seda suurem on 4. Иорудас, К.-А. 1999. Расчет конту misel 1 % võrra väheneb kauba saagis maapõues talletunud põlevkivivaru ра циркуляции золы-теплоносителя 1,47 % ehk umbes 1,5 % võrra. potentsiaalse energia kadu. в установках с твердым теплоноси Tabelis 1 ja joonisel 3 toodud lihtsa- • Põlevkivi kaevandajate ja kasutajate телем. – Oil Shale, 16, 4 Special, te näidete puhul oli jäetud kõrvale as- huvide vastuolu kvaliteedi küsimuses 388–298. (Summary: Calculation of jaolud, et kaevandamiskulu on võrde- viitab optimumile, sellele, et peaks heat carrier ash circuit for the units line kaevise massiga ja et kaevanda- olema määratav kaubapõlevkivi kva- with solid heat carrier.) mishind on seda kõrgem, mida õhem liteet, mille puhul põlevkivivaru ka- 5. Эпик, И., Отс, Арво, Таллермо, on kihind ja mida sügavamal ta lasub. sutamise tõhusus on maksimaalne. Х., Прикк, А., Меелак, Х., Комп, Э., Kauba müügihind peab katma massi • Optimumile võib viia põlevkivi kva- Отс, Агу. 1964. Исследование рабо- kaevandamise kulu. Seega peab kau- liteedist tugevamini sõltuv põlevkivi ты котла ТП-17 на необогащенных bapõlevkivi kvaliteedi üheprotsendi- hind – kütteväärtuse üheprotsendili- сланцах открытой добычи – проме- lisele kasvule kaasnema pooleteise sele kasvule peaks vastama pooletei- жуточный отчет, ТПИ, кафедра теп- protsendiline kaubapõlevkivi hinna seprotsendiline hinna tõus. лоэнергетики, 63 стр. tõus (elastsus = 1,5 %). Kehtiv hin- Töös on kajastatud teema T001 Eesti naskaala seda ei arvesta. Küll aga on maapõue geotehnoloogilised mudelid, progressiivsed hinnaskaalad olnud ka- erijuhus – lavamaardlad, seisukohti.

16 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 PÕLEVKIVI Põlevkivi Jordaanias

saagis Fischeri retor- dis. Sobivaid tehno- loogiaid kõnesolevat tüüpi põlevkivi kasutamiseks pole leitud ja seepärast pole ka üld- tunnustatud nõudeid tootmisväärsetele kih- tidele välja töötatud. Seetõttu on maardlate tegeliku väärtuse hin- nanguteni jõudmiseks tarvis teha veel palju Väino Puura teadus- ja arendus- Autor Surnumerest välja kristallunud Joonis 3. Aastatetagune põlevkivi katsekaevandamine. soolapangasel sügisöös. töid. Jordaania põlev- Figure 3. A pilot oil-shale opencast years ago. The author on an autumn night on a salt kivi kasutamise teel Foto dr Jamal Alali posterilt bank crystallised out from the Dead Sea. on probleemiks selle kõrge väävlisisaldus, liliste lubjakivikihtidega (joonis 2). ordaania kuninglik valitsus püüab mille lahendamiseta on raske jõuda Kaevandamine paistab suhteliselt liht- Jergutada rahvusvahelist põlevki- nii Jordaania kui ka naabermaade sa- sana seal, kus 10–30 m paksune suhte- vi kasutamise pädevust evitama selle malaadsete ressursside kasutamiseni. liselt ühtlase kvaliteediga kihind lasub riigi rikkalikke varusid. Üle 40 mld t Põlevkivi mineraalosa koostis kõigub sama paksu katendi all. Aastaid tagasi varusid on leitud pealinna Ammani va- puhta kriidi ja savika, mergelja kriidi- rajatud katsekaevandi kogemusel on hetus läheduses (joon 1). Seal on tege- sette vahel, mis vähemalt osaliselt on kattekihid suhteliselt hõlpsasti eemal- mist rohkem kui kümne eri suurusega kasutatav ehitusmaterjali tootmiseks. datavad ja samas piisavalt püsivad põlevkivilasundiga. Need paiknevad Jordaania põlevkivi on õhu käes (joonis 3). Puursüdamikus on põlev- mõnekümne meetri sügavusel ja on meie kukersiidiga võrreldes vähem kivikihind suhteliselt ühtlane tumehall seotud kohalike tektooniliste nõgu- püsiv. Ta porsub suhteliselt kiiresti ja kuni mustjas (joonis 4). Selle kvalitee- dega. Paremini on uuritud pealinnast põlevkivi paljand kaotab kiiresti oma di sisemine muutlikkus avaneb alles Ammanist üle 100 km lõunas asuv El- mustjaspruuni või tumehalli värvuse analüüside käigus, mis näitavad, et Lajjuni maardlat, milles kohalik res- ning muutub sarnaseks ümbritsevate kihindi sees esineb vähem või rohkem sursside ametkond on hinnanud varu kreemikas-hallide kriitjate ja merg- kesise koosseisuga vahekihte, mille suuruseks üle ühe miljardi tonni. Jor- kasutamisvõimalused on kahtlustväärt. daania maardlates kõigub peamise põ- Azraqi ja Yarmouki alal kaalutakse sü- levkivikihindi paksus enamasti 10–40 gaval lasuvate kihtide maa-aluse utmi- m piirides. Seda katvates kihtides võib se tehnoloogia kasutamist. esineda õhemaid ja kehvema kvalitee- Jordaania põlevkivimaardlad ja diga lisakihte. Rikkamate kihtide põle- ‑basseinid kuuluvad laialdasse orgaa- missoojus (kalorimeetrilises pommis) Järg lk 18 kõigub enamasti 1000–2000 kcal/kg piirides, millele vastab u 6–15 % õli-

Joonis 4. Värske, porsumata pruunikas- Joonis 2. Mõõdukalt porsunud põlev- tumehall põlevkivi on väliselt massiivne. kivi. Kihindi ülaosa paljand El-Lajjuni Selle peenkihiline siseehitus ja orgaani- maardlal. Porsumine toob välja lasundi lise aine sisalduse muutus kajastub vähe peenkihilise siseehituse. puursüdamiku välispinna ilmes. Figure 2. A temperately weathered oil Figure 4. The fresh, unweathered brow- Joonis 1. Jordaania põlevkivimaardlate shale. The outcrop of the uppermost part nish dark-grey oil shale looks quite mas- levik. of the oil shale seam in the El-Lajjun oil- sive. Its internal fine layering and uns- Figure 1. Major oil-shale deposits in shale deposit. A thin layering of oil-shale table quality are invisible with the naked Jordan beds occurs in the weathered state. eye. Väino Puura foto. Väino Puura foto Väino Puura foto

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 17 TAHKED TAASTUVKÜTUSED Vääristatud pillirookütuse valmistamine ja väikekolletes põletamine

si) pressimisel saadi selles pelleteid Nimelt oli kaasatoodud peenestatud 150–200 kg/h. pilliroo niiskus umbes 12 %, pressi juhendis soovitatud toormaterjali alg- niiskus 12–20 %. Ka paranes pelletite kvaliteet, kui lisasime rapsikooki ja köömnepuru. Toore söödeti portsjoni- te kaupa käsitsi pressi punkrisse. Pres- simise käigus tuli palju materjali ka kokku kleepumata läbi matriitsi ning tolmu osakaal oli ligi 50 %. Valdav enamik pelletitest olid veidi pikemad kui 10 mm (joonis 3). Eestisse toodi roopelletite katsepartii 60 kg, pelletite läbimõõt 8 ja pikkus 8–40 mm. Joonis 1. Pelletipress. Figure 1. An Agri 20 pellet press

Agri 20 standardmatriits võimaldab toota pelleteid läbimõõduga 2,2– 10 mm. Firmast saab ka vajadusel tel- Livia Kask, Ülo Kask, Henry Uljas, lida matriitse suuremate pelletite toot- Kristjan Plamus miseks. Press kaalub 360 kg ja elektri Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika tarbimiskoormus on ligikaudu 10 kW. instituut Tänu automaatjuhtimisele kasutatakse Pilliroopelletite valmistamine pressi kas eraldiseisvana või tootmis- Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) soo- liini osana. Joonis 2. Pelletipressi matriits. justehnika instituudi (STI) töötajad Ülo Soomes oli katsepartii tootmise ajal Figure 2. A matrix of the pellet press Kask, Livia Kask ja Henry Uljas käi- päevane õhutemperatuur –15 °C, press sid veebruaris 2007 Soomes Jämijär- paiknes kütmata hallis, mis raskendas vil firmas Biottori OY pilliroopelletite katsetöid. Press oli varem töötanud katsepartiid valmistamas. Neid abistas vaid 6 tundi, mistõttu puudusid ka ko- ja juhendas Biottori firma juht. Pelle- gemused kuiva pilliroo kui tooraine tite katsepartii toodeti Saaremaa firma kasutamiseks ja pressi seadistamiseks. Roomaja OÜ isolatsiooniplaatide ser- Töö käigus püüti leida sobivamat ver- vasirgestamisjääkidest (pilliroog kesk- tikaalmatriitsi (joonis 2) ja rullide (2 mine kõrrepikkusega 7–14 cm), mis tk) vahet, kuid päris õiget ei õnnestu- olid eelnevalt Desintegraator Tootmise nudki välja reguleerida. Prooviti teist OÜ desintegraatoris peenestatud. korda pressida ka pressi läbinud peen- Pelletipress Agri 20 (joonis 1) on materjali, kuid häid tulemusi ei saa- valmistatud Lõuna-Aafrika Vabariigis. dud. Kleepuvus ja sellest tulenev pelletite kvaliteet paranes toormele lume Joonis 3. Pilliroopelletid. Varem oli teada, et rohtse biomassi Figure 3. Reed pellets segu (80 % lutserni ja 20 % maisivar- lisamisel, mis suurendas segu niiskust.

Algus lk 17 levkivide kõrval esineb ka põlevkive, te. Kõrge väävli- ja mitmete kahjulike mille mineraalses koostises valitsevad mikroelementide sisaldus meenutab nilisest ainest rikastunud settekivimite terrigeensed osised – peen päevakivi- meie diktüoneemakilta ja komplitsee- provintsi, mis praegu laiub meile tutta- kvartsliiv ja savi. Fosfor ja orgaaniline rib paljude Vahemere-äärse põlevki- vast Kesk-Aasiast idas kuni Marokoni aine settes viitavad toiteinete rikku- viprovintsi maardlate kasutamist. Se- läänes. Kriidiajastu lõpu ja Paleogeeni sele merevees, mis pärines naabruses tetesse kuhjunud orgaaniline aine on alguse Vahemeri oli praegusest palju oleva ookeani vee tõusikvoolust ehk olnud lähteaineks ka Vahemere-Araa- laiem ja meretase kõrgem, mistõttu hoovuste tõusust mandrilavale. Sur- bia-Kesk-Aasia provintsi hiiglaslikele laialdased madalmaad Aafrika mandri nud organismide lagunemine tekitas nafta- ja gaasivarudele. Põlevkivi on äärel olid üle ujutatud. Johtuvalt va- hapnikupuuduse – anoksilise kesk- säilinud paikades, kus seda sisaldavad litsevast troopilisest kliimast kuhjus konna – nii alumistes veekihtides kui kihid pole kunagi nafta looduslikuks mandrilava madalmeredes nii fosforii- ka põhjasetetes. Sellistes tingimustes utmiseks vajalikesse suurtesse, paljude tide kui põlevkivi lähtemudasid. Val- haarati orgaanilisse ainesse ja settesse kilomeetrite sügavustesse vajunud. davalt karbonaatse mineraalosaga põ- kaasa väävlit ja paljusid mikroelemen-

18 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 TAHKED TAASTUVKÜTUSED

Pilliroopelletite põletuskatsed Tabel 1. Kütuse koostis %. Märtsis 2007 tehti TTÜ STI katelde Table 1. Fuel composition, % laboris esimene Soomes pressitud pil- Parameeter Kuivaine Tarbimis- liroopelletite põletuskatse. Katel Pelle aine 30 (joonis 4) ühendati 15 m kõrguse Niiskus W - 8,7 korstna ja hoone küttesüsteemiga. Tuhk A 3,3 3,0 Katsetati 30-kW pelletipõletit (stoker põleti) IWABO Fastighet (joonis 5) Süsinik C 47,5 43,4 ühendatuna kütuse etteande kruvitrans- Hapnik O 43,3 39,5 portööri ja kütusemahutiga. Kruvisöö- Lämmastik 0,3 0,3 N Joonis 8. Põleti IWABO Villa S 20. tur tõukab kütuse põleti restile. Tuhk Figure 8. An IWABO Villa S 20 burner valgub sellistes põletites pealelükatava Vesinik H 5,6 5,1 kütuse survel üle resti esiserva kolde Kloor Cl <0,15 <0,14 (20 kW) (joonis 7 ja 8). Selles langeb põhja. Kolm tundi pärast kütuse süütamist põ- kütus põleti restile ülevalt toitetorust. lemine aeglustus (sama juhtus varem Eeldasime, et restile langevad pelletid põhupelletite põletamiskatsel). Katse lõhuvad restile tekkiva struktuurse tu- lõpetati 6 min hiljem ja selgitati um- hamoodustise ning tuhk puhutakse põ- mistuse põhjus – oletatavasti ummis- lemisõhu abil katla tuhapannile. tas kolde restile jäänud tuhk massiga Kütus süttis, ka saavutas katel ilma ~100 g (joonis 6). Tuhka käega mulju- probleemideta statsionaarse võimsuse des jäi tunne, et muljuti mineraalvilla. ~13 kW. Kütuse keskmine kulu oli 2,1 kg/h. Pärast ühe tunni möödumist katel seiskus. Põhjuseks oli põlemisresti ummistumine õhulise struktuurse tuha- moodustisega. Paakumist ei esinenud. Joonis 4. Katel Pelle pelletipõleti ja kü- tusemahutiga. Kokkuvõte pilliroopelletite põle- Figure 4. A Pelle boiler with pellet bur- tamisest ner and a fuel container Pilliroopelleteid oleks tõenäoliselt kõi- ge sobivam põletada stokerpõletis, kus kütus antakse ringikujulise ristlõikega põletuspeasse (nn kuhikrest) suunaga alt üles kruvisööturi abil. Sel juhul peaks tuhk ühtlaselt üle põleti serva Joonis 6. Tuhk põletis. koldesse varisema. Samas aga võib Figure 6. Ash in the burner suureneda põlemata kütuse osakaal. Pilliroo põletamiseks peaks põleti rest Põlemisel tekkis 358,7 g tuhka, millest olema liigutatav ja põleti varustatud 27,9 % jäi stokerpõleti restile, suurem mehaanilise tuhaärastussüsteemiga. osa (67,1 %) katla tuhapannile, katla Viimase saaks välja arendada senistest konvektiivsesse gaasikäiku kandus horisontaalse etteandega põletitest. Joonis 5. Pelletipõleti IWABO Fastighet 5,0 %. Põlemata osa (kadu mehaani- 30. Pilliroobrikettide valmistamine Figure 5. Pelletburner IWABO Fastighet liselt mittetäielikust põlemisest) oli 30 tuhas 0,33 %. Tuhakuhja südamik oli Märtsis 2007. aastal pressisid Livia osaliselt paakunud, mida võis soodus- Kask ja Henry Uljas Taivani firma SK Katseks võetud pilliroopelletite ja tada kaarega kaetud rest (joonis 6). Machinery CO Ltd pressiga RL-50BM ‑brikettide (koostis vt tabel 1, briket- Järgmine katse tehti samas stendis ligi (joonis 9 ja 10) Saaremaal OÜ-s Sandla tide põletamisest allpool) lähtemater- kuu aega hiljem. Kasutati eelmisest Puit Tallinnas desintegraatoris eelnevalt jali kütteväärtus oli niiskusel 8–9 % erineva restiga põletit IWABO Villa S peenestatud pilliroogu brikettideks. 16,5–17 MJ/kg (energiasisaldus 4,6– 4,7 MWh/t). Pelletite lähtematerjali niiskus oli 12,0 %. Katse käigus põle- tati 12,6 kg pelleteid. Eelnevalt köeti katel võimsuseni 24,7 kW ning seejärel reguleeriti põlemisrežiim võimsusele ~15 kW, mida suudeti hoida enam-vä- hem püsivana 80 min. Katla keskmine primaarvõimsus katsel (heat input, kü- tuse järgi) oli 19,2 kW ja kasulik soojus (useful heat output) ~17 kW. Püsi- Joonis 9. Briketipressi toormepunker. režiimi ajal oli lahkuvate suitsugaaside Figure 9. A raw material container of the o keskmine temperatuur 146,7 C. Joonis 7. Tuhaga ummistunud rest. briquette press Figure 7. A grate silted wiht ash

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 19 TAHKED TAASTUVKÜTUSED

Joonis 12. Pilliroobriketid. Figure 12. Reed briquettes

Joonis 10. Briketipress RL-50BM. Figure 10. An RL-50BM briquette press Pilliroobrikettide põletuskatse Joonis 14. Pilliroobriketi tuhk. Figure 14. Ash of reed briquettes Pilliroobriketi põletuskatseid tehti ta- Briketiti puhtast pilliroogu ning okas- vaahjudes (restita kolle) märtsis 2007. puusaepuru ja pilliroo segu (50:50 % Pilliroobriketid asetati kas puuhalgu- mahu järgi, eeldatavalt oli segus puitu dele (joonis 13) või põletati eraldi. Bri- 2–3 korda rohkem). Saepurulisandiga ketid süttisid väga hästi põlema ning briketid tulid ~50 mm ja pilliroobri- põlesid suure leegiga. Samas selgus, et ketid ~80 mm pikad, läbimõõt 50 mm kuhjas põlevad hästi pealmised brike- (joonis 11 ja 12). Jahtudes pilliroobri tid, olenemata kas põletati eraldi või ketid paisusid veidi ja lõhenesid/mu- puude peal. Tekkinud mahuline tuhk renesid. Selle vältimiseks tuleks bri- (joonis 14) matab alumised briketid ketid võimalikult kiiresti õhukindlalt või nende all olevad halud, takistades pakendada, et takistada õhuniiskuse õhu juurdepääsu all olevale kütusele absorbeerimist. Selline soovitus saadi (joonis 15). Kui briketid laotada kolde Joonis 15. Tuhk takistab brikettide põ- ka Tšehhi firma Briklis, spol. s.r.o. in- põrandale ühtlasemalt laiali, põlevad lemist. seneridelt. Saepurulisandiga pilliroose- need paremini, kuid täielikuks põle- Figure 15. Ash prevents the burning of gu kleepus paremini ja saadud briketid miseks on igal juhul vaja kütusekuhja briquettes olid mehaaniliselt püsivamad. aeg-ajalt segada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tavaahjus ja ka pliidi all on pilliroobrikette kül- laltki tülikas põletada, kuna kütust peab sagedasti segama ja tekib suhteliselt palju tuhka. Tulevikus tuleb rohkem tähelepanu pöörata puidulisandiga pil- liroosegudest valmistatud tahkete kü- tuste (briketid, pelletid) põlemistehni- liste omaduste ja põletamistehnoloogia uurimisele. Pilliroo keemiline koostis Joonis 11. Brikettide valmistamine. Joonis 13. Pilliroobrikettide põlemine. ja selle mõju segupelletite kvaliteedile Figure 11. Briquette making Figure 13. The burning of reed briquettes vajaks samuti täpsustamist.

Eesti Biokütuste Ühingu juhatuse liikmed alates 19. jaanuarist 2007. Members of the Estonian Biofuel Association since January 19, 2007 * Eesti Biokütuste Ühingu (EBÜ) uus juhatus valiti 19. jaanuaril 2007, põhikiri täiendati 19. jaanuaril 2007 ja kinnitati 28. märtsil 2007, EBÜ registreerimisnumber 80038985 (vt lisaks www.eby.ee) EESTI BIOKÜTUSTE ÜHING You can read more about the activities of the Estonian Biofuel Association (EBA) on EBA’s homepage at www.eby.ee

Ülo Kask – juhatuse liige Jaan Mehik – juhatuse liige Enn Pärnamäe – Meelis Luberg – Arne Kuum – Tallinna Tehnikaülikool Kuressaare Soojus AS juhatuse liige juhatuse liige juhatuse liige tel (+372) 620 3908, tel (+372) 453 1260; Eraküte AS Tartu osakond Agrosilva AS Järva Soojus OÜ fax (+372) 620 3901, 505 2751, tel (+372) 506 5785, tel (+372) 646 7017, tel (+372) 655 3552, e-mail: [email protected] fax (+372) 453 1265, e-mail: [email protected] fax (+372) 646 7542, fax (+372) 655 3001, www.ttu.ee/soojus/soojus e-mail: [email protected] www.erakyte.ee e-mail: meelis.luberg@ E-mail: [email protected] www.kuressaaresoojus.ee agrosilva.ee

20 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 VARIA

Eesti Biokütuste Ühingu liikmete 2004...2007 ilmunud publikatsioonid. List of publications of the members of the Estonian Biofuels Association 2004...2007 (Eelmine ülevaade ajakirjas EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED, 2006. Previous review in the journal EESTI PÕLEVLOODUSVARAD JA -JÄÄTMED. ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES AND WASTES 2006)

2007 Proceedings [CD-ROM], 727–730. Flo- Wastes, 28–45. (Summary: Local energy Kikas, T., Kask, Ü., Kask, L. (2007). rence: ETA–Renewable Energies. sources and their use – a review of artic- Saare maakonna roostike satelliidifotode Merilo, E., Heinsoo, K., Kull, O., les in Estonian press in 2005.) töötlemise tulemused. – Keskkonnateh- Söderbergh, I., Lundmark, T., Koppel, Veski, R. (2006). Eeldused puidu ja ku- nika, 3, 18–20. A. (2006). Leaf photosynthetic properti- kersiidi termokeemiliseks koosvedelda- Veski, R. Eesti-Saksa taastuvenergiase- es in a willow (Salix viminalis and Salix miseks. Eesti Põlevloodusvarad ja -jäät- minar. – Keskkonnatehnika, 3, 22–23. dasyclados) plantation in response to fer- med / Estonian Combustible Natural Re- tilization. – European Journal of Forest sources and Wastes, 1/2, 24–27. (Sum- 2006 Research, 125, 2, 93–100. mary: Prerequisites for the co-liquefac- Cambours, M. A., Heinsoo, K., Gran- Tint, P, Kask, Ü., Kõiv, T.-A., Vinnal, tion of wood and kukersite.) hall, U., Nejad, P. (2006). Frost related T., Reinhold, K. (2006). Improvement Veski, R. (2006). Taastuvate energiaal- dieback in Estonian energy plantations of environmental and health issues in likate uurimine ja kasutamine (TEUK of willows in relation to fertilisation and educational institutions. In: Safety and VIII). – Keskkonnatehnika, 7, 34–36. pathogenic bacteria. – Biomass & Bio- Reliability for Managing Risks: Euro- Veski, R., Palu, V., Kruusement, K. energy, 30, 3, 220–230. pean Safety and Reliability Conference, (2006). Õliteke puidu ja põlevkivi se- Jürgens, K., Heinsoo, K. (2006). Ener- Estoril, Portugal, 18–22 September 2006. gude vesikonversioonil. Rmt: Taastu- giakultuuride kasvatamine ja kasutami- Eds C. Guedes Soares; E. Zio. Taylor & vate energiaallikate uurimine ja kasuta- ne Eestis. Rmt: Taastuvate energiaalli- Francis Ltd, 2006, (Vol 1), 835–840. mine. Seitsmenda konverentsi kogumik. kate uurimine ja kasutamine. Seitsmen- Veski, A., Paist, A., Borovikov, V., Tiik- In: Investigation and Usage of Renewab- da konverentsi kogumik. In: Investiga- ma, T. (2006). Soojusülekanne, heitmed le Energy Sources. Seventh Conference tion and Usage of Renewable Energy ja põlemistehnilised parameetrid biokü- Proceedings: Taastuvate energiaallikate Sources. Seventh Conference Procee- tusekateldes. Rmt: Taastuvate energia- uurimine ja kasutamine: [13. oktoober dings: Taastuvate energiaallikate uuri- allikate uurimine ja kasutamine. Seits- 2005, Tartu]=Investigation and Usage of mine ja kasutamine: [13. oktoober 2005, menda konverentsi kogumik. In: Inves- Renewable Energy Sources: [13 October Tartu]=Investigation and Usage of Re- tigation and Usage of Renewable Ener- 2005, Tartu]. Toim V. Tiit. Halo Kirjas- newable Energy Sources: [13 October gy Sources. Seventh Conference Procee- tus: Tartu, 2006, 143–152. (Summary: 2005, Tartu]. Toim V. Tiit. Halo Kir- dings: Taastuvate energiaallikate uuri- Oil formation from wood and oil shale jastus: Tartu, 2006, 31– 38. (Summary: mine ja kasutamine: [13. oktoober 2005, mixture by water conversion.) Crowing and using of energy crops in Tartu]=Investigation and Usage of Re- Veski, R., Palu, V., Luik, H., Kruu- Estonia.) newable Energy Sources: [13 October sement, K. (2006). Thermochemical Kask, Ü. (2006). EBÜ õppepäevad 2006. 2005, Tartu]. Toim V. Tiit. Halo Kirjas- liquefaction of reed. In: 14th European – Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed / tus: Tartu, 2006, 18–24. (Summary: Heat Biomass Conference – Proceedings [CD- Estonian Combustible Natural Resources transfer, emissions and combustion cha- ROM], 947–949. Florence: ETA – Re- and Wastes, 2006, 1/2, 21–22. racteristics of bio fuel boiler.) newable Energies. Kask, L., Kask, Ü. (2006). Roostike Veski, R. (2006). Suundumusi taastuv- strateegia Soomes ja Eestis. – Keskkon- ja fossiilkütuste koosgaasistamisel. Rmt: 2005 natehnika, 1, 20–21. Taastuvate energiaallikate uurimine ja ka- Kask, Ü., Kask, L., Sihtmäe, M., Kuld- Kask, L., Kask, Ü. (2006). Eesti loodus- sutamine. Seitsmenda konverentsi kogu- pere, K. (2005). Ilma ei jõua soojaks likud energiataimed. Rmt: Eritüübiliste mik. In: Investigation and Usage of Re- kütta (energiasäästliku kasutamise õpik rohumaade rajamine ja kasutamine. II. newable Energy Sources. Seventh Con- 3.–5. klassile). Tallinna Küte: AS Mul- Koostaja A. Bender, toimetaja V. Rehe- ference Proceedings: Taastuvate ener- tiprint. 27 lk. maa. TÜ Kirjastus: Tartu, 647–655. giaallikate uurimine ja kasutamine: [13. Kuldpere, K.; Kask, Ü. (2005). Veon- Kask, Ü., Kask, L. (2006). Biovakka oktoober 2005, Tartu]=Investigation and duses kasutatavad vedelad biokütused. OY biogaasijaam Turu lähedal Vehmaas. Usage of Renewable Energy Sources: – Keskkonnatehnika, 3, 30. – Keskkonnatehnika, 3, 24–25. [13 October 2005, Tartu]. Toim V. Tiit. Veski, A., Paist, A., Borovikov, V., Tiik- Kask, Ü., Kask, L., Aavik, T. (2006). Halo Kirjastus: Tartu, 2006, 134–142. ma, T. (2005). Air distribution influence Energeetilise pilliroo saagikus. – Ees- (Summary: Trends in co-gasification of to the bifuel grate firing boiler emissions. ti Põlevloodusvarad ja -jäätmed / Esto- renewable and fossil fuels.) In: Proceedings of Riga Technical Uni- nian Combustible Natural Resources and Veski, R. (2006). Quo vadis, Eesti ener- versity. RTU: Riga, 2005, [15]–[15]. Wastes, 2006, 1/2, 13–16. (Summary: geetika. – Eesti Põlevloodusvarad ja The productivity of reed for energy pur- ‑jäätmed, (1/2), 23. 2004 poses, p. 46.) Veski, R. (2006). Kohalikud energiaalli- Kask, Ü., Muiste, P., Paist, A. (2004). Luik, H., Luik, L., Veski, R. (2006). kad ja nende kasutamine. Ülevaade Ees- Development trends in Estonian biomass Comparative thermochemical conversion ti ajakirjandusest 2005. aastal. – Ees- fuel market. – Scientific proceedings of processing of biomass and fossil fuel. In: ti Põlevloodusvarad ja -jäätmed / Esto- Riga Technical University. 4. [series], 14th European Biomass Conference – nian Combustible Natural Resources and Power and electrical engineering, 44–49.

Ajakirja viimaste numbrite täistekstid leiate Eesti Biokütuste Ühingu kodulehelt www.eby.ee

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 21 TAHKED TAASTUVKÜTUSED Pilliroo kui kütuse põlemistehnilistest näitajatest

aastal aga ka varem, jaanuaris-veebruaris. Siit järeldub, et kütuseks kasutamiseks parima kvaliteediga pilliroogu saaks koguda keskmiselt 90 päeval aastas (jaanuarist märtsini).

Kütteväärtus Pilliroo kütteväärtus Qp määrati pomm- Ülo Kask, Aadu Paist, Maaris Nuutre, Livia Kask, Triin Aavik kalorimeetris (tabel 1). Tabelis antakse TTÜ soojustehnika instituut lisaks veel roo ülemine Qü ja alumine Mõjud roostike saagikusele jal Euroopas, pilliroost valmistatakse kütteväärtus Qa. Ülemine kütteväärtus Energeetilise pilliroo saagikuse uurin- krohvimatte ja soojustusplaate, väike- on alumisest suurem põlemisel tekkiva gust [1] selgus, et märgaladel kasvav koduloomade allapanu, roopakke öko- veeauru kondenseerumissoojuse võrra. taimestik on rikkalik ja küllaltki suure majade ehitajatele, kavandamisel on Kui põlemisgaas lahkub põletussead- biomassi saagikusega. Pilliroo saagi- pilliroobriketi ja -graanulite tootmine mest veeauru kondenseerumistempera- kus sõltub peamiselt klimaatilistest tin- ning pilliroojääkide lisamine puitkü- tuurist kõrgemal temperatuuril, kasuta- gimustest nii kasvu- kui kuivamispe- tustele väikekatlamajades. takse alumist kütteväärtust. Inseneri- ja rioodil ning toitainete kättesaadavusest Kütusena kasutamiseks sobivat majandusarvutustes on mugav kasutaja niitmise sagedusest. märgalataimede biomassi tekib tunda niiske tarbimisaine energiatihedust 20 Roostike saagikust vähendavad tal- duvalt vähem kui näiteks puidu ja 20-% niiskuse juures (E / E20) kWh/ 3 3 vised üleujutused, tormid, veekogude energiakultuuride oma. Selle põlemis- kg, kWh/m või MWh/m , MWh/t (vt külmumine kõrge veeseisu ajal ja lu- tehniliste näitajate, nagu niiskus, küt- tabelis 1 viimane). Kütteväärtus sõltub metuisud. Kevadine jääminek kahjus- teväärtus, lendosiste sisaldus, tuhasus põlevaine hulgast ja keemilisest koostas tugevalt roostikke näiteks 2007. ja tuha koostise kohta teave peaaegu tisest (tabel 2). aasta kevadel mitmel pool Eestis. puudub. Seda lünka püütaksegi käes- Eestis arvatakse olevat kõrge pro- Järveranna ja jõesuudmealade roos- oleva artikliga täita. duktiivsusega roostikke (märgalasid) u tike levikut on soodustanud pehmed 24 000 ha, kust on võimalik saada aas- talved ja keskmise õhutemperatuuri Pilliroo omaduste muutlikkus tas biomassi 5–6 t/ha. Võttes biomassi tõus ning taimekasvuks piisav toitai- Pilliroo põlemistehnilised omadused, keskmiseks niiskuseks 20 %, saaksime nete kanne alale õhu ja vee kaudu. millest oleneb seadmete tööiga (saas- varakevadel koristatud roo kütteväär- Põllumajandustegevuse intensiiv- tumine, korrosioon) ja keskkonnamõju tuseks 3,9 MWh/t (tabel 1) ja hektari suse langusega alates 1990. aastatest (heitmed) varieeruvad olenevalt teguri- roostiku energiasisalduseks 19,5–23,4 vähenes toitainete kanne vooluvetega test, mida kirjeldasime esimeses osas. MWh. Kui koristada roogu 11 300 ha- rannaroostikesse. Roostike levikule on Roo põlemistehnilised omadused valt saaksime roost energialisa aastas u kaasa aidanud karjatamise ja niitmise rieeruvad mõningal määral olenevalt 260 GWh. vähenemine rannikualadel. Professio- kasvukohast (mere- ja järverannad, naalsed katuseroo varujad on tähelda- jõesuudmealad) kui ka sesoonselt (ko- Elemendikoostis nud roo saagikuse vähenemist nende ristatud kas suvel või talvel) ja seega Rookütuse orgaaniline aine (OA) koos- peamistelt koristusaladelt, kus on juba tuleks energeetilist huvi pakkuvate neb peamiselt süsinikust (C), hapnikust viimased kümme aastat niidetud. suuremate roostike pilliroo põlemis- (O) ja vesinikust (H) nagu puitkütus tehnilised omadused igakülgselt läbi [2], kuid pilliroo OA-s kui iga aasta uut Pilliroo töönduslik kasutamine uurida. Käesolevas töös esitatakse tu- biomassi andvas kütuses on mõnevõrra Tänapäeval kogub populaarsust rooka- lemusi roo kohta, mille proovivõtukoh- suurem hapniku- ning väiksem süsini- tuste valmistamine nii Eestis kui mu- tade kaart on esitatud varem [1]. Roo ku- ja vesinikusisaldus. Talvel koris- põlemistehnilised näitajad on määra- tatud rooproovide lämmastiku- (N), tud TTÜ soojustehnika instituudis ja väävli- (S) ja kloorisisaldus on väike. ENAS Oy-s Jyväskyläs, Soomes. Puidu väävlisisaldus on tavaliselt alla 0,05 %. Suvel koristatud roog sisaldab Niiskus talvel koristatuga võrreldes enam kütu- Niiskus vähendab oluliselt kütuse küt- sele ebasobivat lämmastikku, väävlit ja teväärtust, suurendab põlemisgaaside kloori (tabel 2). mahtu, halvendab süttimist ning põle- mist. Pilliroo (joonis 1) niiskus oleneb Tuhasus, tuha koostis suuresti aastaajast (joonis 2), saavuta- Tuhk kui kütuse põlemisel tekkiv tah- des looduslikes tingimustes põletus- ke jääk mängib olulist osa nii põletus- seadmete kui ka nende abiseadmete Joonis 1. Pilliroog. seadmetele sobiva 18–20-% niiskuse valikul ja käitamisel. Talvel varutud Figure 1. Reed harilikult alles märtsis-aprillis, mõnel

22 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 TAHKED TAASTUVKÜTUSED

roo tuhasus on 2,1–4,4 %, keskmiselt 3,2 %, suvisel rool aga oluliselt suurem 4,1–6,2 %, keskmiselt 5,4 % (tabel 3). Suvel ja talvel kogutud pilliroo tuha keemiline koostis erineb oluliselt SiO2 ja K2O sisalduse poolest. Tal- vel kogutud pilliroog oleks oma tuha koostise poolest märksa parem kütus põletusseadmetes kasutamiseks. Suvel kogutud ja kuivatatud pilliroo tuhk sisaldab olulisel määral leelismetalle, mis mõjutavad nii tuha sulamist, tuha- sadestiste teket küttepindadele kui ka korrosiooni. Määrati roo tuha makro- ja mikroelementide sisaldus. Mikroelementideks peetakse elemente, mille sisaldus on kokkuleppeliselt alla 1000 mg/kg (ta- valisel siiski alla 100 mg/kg). Talvel kogutud rootuha elemendisisalduse määras ENAS Oy Jyväskyläs (tabel 4). Rootuhas on maakoorega võrreldes Joonis 2. Pilliroo niiskus oktoobrist maini aastatel 2002–2005 %. oluliselt suurem raskmetallide mangaa- Figure 2. Reed moisture content dynamics from October till May 2002–2005, % ni ja plii sisaldus, oluliselt väiksem aga kroomi ja nikli sisaldus; vask ja kaad- mium on aga samas suurusjärgus. Man- gaani on tuhas enam kui maakoores. Tabel 1. Roo kütteväärtus MJ/kg. Table 1. The heating value of reed, MJ/kg Tuha sulamistemperatuur Näitaja Piirid. Range Keskmine. Average Sageli käsitletakse sulamistemperatuuri Talvel Suvel Talvel Suvel sõltuvana tuha aluseliste komponentide summast või aluseliste ja happeliste kom- Qp/qb 18,62–19,16 18,33–18,77 18,92 18,51 k ponentide suhtest. Tuha sulamistempera- Qü /qgr,d 18,62–19,16 18,31–18,75 18,91 18,49 k tuur sõltub ka katse keskkonnast: taan- Qa /qnet,d 17,48–18,01 17,02–17,44 17,77 17,21 davas ja pooltaandavas keskkonnas on 20 Qa /qnet,20 * 13,68–14,86 13,16–13,49 14,17 13,31 sulamistemperatuur üldjuhul madalam 20 E / E20, MWh/t* 3,80–4,13 3,65–3,75 3,94 3,70 kui õhu oksüdeerivas keskkonnas. *20-% niiskuse juures. Tuha sulamistemperatuur oleneb nii tema elemendi- kui komponendikoos- Tabel 2. Kuiva roo elemendikoostis %. tisest. Talvel ja suvel varutud rootuha Table 2. The elemental composition of dry reed, % võrdleva sulamistemperatuuri määra- Element Piirid. Range Keskmine. Average misel kasutati kõrgetemperatuurilist mikroskoopi MHO ja tulemuste fik- Talvel Suvel Talvel Suvel 2 seerimiseks kuvariga videokaamerat. C 46,96–48,34 46,13–47,11 47,5 46,5 Videokaameraga jälgiti tuhast val- H 5,50–5,60 5,93–6,42 5, 6 6,2 mistatud silindrikujuliste katsekehade O 42,75–43,84 39,7–42,2 43,3 40,7 kuju muutusi olenevalt temperatuuri N 0,23–0,34 0,57–1,17 0,3 1,0 tõusust. Proovikeha suurendatakse ku- S 0,03–0,09 0,12–0,45 0,04 0,2 vari ekraanil mitmekümneid kordi, et Cl 0,05–0,18 0,28–0,48 0,1 0,4 muutused oleksid täpsemini jälgitavad. Kandsime varem avaldatud kolmikdia- Tabel 3. Rootuha (550 oC) keemiline koostis %. grammile [5] punktidena keemilisel Table 3. The chemical composition of reed ash (550 oC), % analüüsil saadud punktid (joonis 3). Komponent Piirid. Range Keskmine. Average Raske oleks arvesse võtta ühel dia- Talvine Suvine Talvine Suvine grammil kõikide komponentide mõju, seetõttu valitaksegi välja olulisemad SiO 65,34–85,50 25,90–48,33 77,77 37,10 2 põhikomponendid. Pillirootuha sula- Fe O 0,13–0,84 0,17–1,69 0,29 0,70 2 3 vust mõjutavad peamised komponen- Al2O3 0,1–1,69 0,11–1,12 0,57 0,61 did on SiO2, K2O ja CaO, mis lubab ka CaO 3,07–7,27 4,02–11,53 4,42 6,84 rootuhka vaadelda kolmikdiagrammil MgO 0,4–1,45 1,87–4,88 1,22 3,33 sõltuvana nendest komponentidest. Na2O 1,96–9,05 0,87–10,98 3,19 3,61 Kolmikdiagrammi koostamiseks K2O 0,99–5,69 14,89–31,33 4,26 24,77 summeeriti CaO ja MgO sisaldus. Muud 1,57–19,40 17,28–33,50 8,28 23,04 Leelismetallide K2O ja Na2O oksiidid,

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 23 TAHKED TAASTUVKÜTUSED

Tabel 4. Talvel kogutud rootuha elemendisisaldus mg/kg. Suvel kogutud roo tuha sulamistem- Table 4. The elemental composition of winter reed ash, mg/kg peratuur on oluliselt väiksem, seega on kõrgetemperatuurilises leegis põle- Sümbol Rocca al Mare Peipsi järv Saaremaa Keskmine tamisel tuha paakumise ja sulamise oht Ca 22 400 22 300 22 800 22 500 suur. Samuti on suur oht küttepindade Mg 5 600 8 000 15 500 9 700 saastumisele kleepuvate tuhaosakeste Na 24 900 14 300 70 700 36 633 poolt. Seega saab järelkuivatatud su- K 56 000 80 200 35 700 57 300 vist roogu põletada madalatemperatuu- Mn 1 200 3 700 1 200 2 033 rilises koldes, aga ka mullivas keev- Cd 0,38 0,30 0,73 0,47 kihtkoldes temperatuuril u 850 ºC. Cr 76 30 31 46 Kütuste põlemisel moodustuv tuhk Cu 89 30 45 55 saastab kolde küttepindu lendtuhaga. Pb 33 36 39 36 Tuhakiht takistab soojusülekannet ja Ni 10 9 11 10 võib kiirendada ka kõrgtemperatuurset Zn 490 140 260 297 korrosiooni. Tuha enam tuntud korro- S 12 400 13 000 31 800 19 067 siooni kiirendavad komponendid on Fe 2 100 2 300 1 500 1 967 leelismetalli- ja väävliühendid, näiteks nimetatud ühenditest tekkivad pürosul- Al 1 900 1 300 1 200 1 467 faadid. Siit tuleneb vajadus arvestada P 6 600 5 400 8 600 6 867 rootuhas oleva leelismetallide ja vähe- se väävli korrodeeriva mõjuga katelde küttepindade ja valida sobiv metall.

suvine pilliroog Kokkuvõte Pilliroogu on kütuseks majanduslikult talvine pilliroog soodsam varuda talvel kui see on väik- sema niiskuse (18–20 %) ja tuhasusega (kuivas roos 2,1–4,4 %) kui suvel nii- detu (vastavalt 40–55 ja 4,1–6,2 %). Talvel varutud roo tuhk on happeline ja raskesti sulav (SiO2 u 78 %) erinevalt suvel varutust (sisaldab leelismetalle, eriti kaaliumi), mis on kergesti sulav ja küttepindu korrodeeriv. Pilliroo kui taastuvkütuse laialdase- mal kasutuselevõtul tuleks kütus varuda nendel talvekuudel, mil roo niiskus on alla 20 %. Artikli kirjutamisel kasutati andmeid, mis saadi EL-i programmi IN- TERREG IIIA projekti „Roostike strateegia Soomes ja Eestis“ täitmisel. Täname ka Eesti Siseministeeriumi projekti toetamise eest.

Kirjandus Joonis 3. Suvel ja talvel kogutud roo tuhakomponentide K2O–CaO–SiO2 kolmik- 1. Kask, Ü., Kask, L., Aavik, T. Ener- diagramm kantuna [5] avaldatud diagrammile. Tõlge: weight – mass, cristobalite geetilise pilliroo saagikus. – Eesti põ- – kristobaliit (SiO mineraal), quarz – kvarts (SiO mineraal), tridymite – tridimiit 2 2 levloodusvarad ja -jäätmed, 2006, 1/2, (SiO mineraal), 2Liquids – kaksikvedelik. 2 13–16. Figure 3. A tertiary diagram K2O–CaO–SiO2 [5] and the composition of winter and summer reed ash 2. Vares, V., Kask, Ü., Muiste, P., Pihu, T., Soosaar, S. Biokütuse kasutaja käsi- raamat. Tallinna Tehnikaülikool, 2005. mis mõjutavad tuha sulamistempera- kui suvel korjatul ja seetõttu ka sula- 172 lk. tuuri kombinatsioonis teiste keemi- mistemperatuur on oluliselt kõrgem. 3. Kask, L., Kask, Ü., Paist, A. Ener- liste ühenditega, alandavad üldjuhul Korrelatsioon laboratoorselt kõrg- giakultuuride sobivusest energeetilis- tuha sulamistemperatuuri. Antud juhul temperatuurilise mikroskoobi abil te katelde kütuseks. Rmt: Taastuvate võeti kasutusse nn ekvivalentse K2O määratud tuha sulamistemperatuuri ja energiaallikate uurimine ja kasutamine. mõiste. Ekvivalentse K2O kasutamine kolmikdiagrammi isotermide vahel on VI konverentsi kogumik. Tartu. 2005, (Ekv K2O=K2O+1,56Na2O) lihtsustab küllaktki hea. See tähendab, et saadud 65–76. leelismetallide mõju arvestamist tuha katseandmete punktid paiknevad koh- 4. Ots, A. Põlevkivi põletustehnika. Ees- sulamistemperatuurile. tades, kus on ligilähedaselt sama sula- ti Energia AS. Tallinn, 2004. 768 lk. Talvel kogutud rootuha leelisme- mistemperatuur, mis oli kõrgetempera- 5. Schlackenatlas. Verlag Sthaleisen tallide sisaldus on oluliselt väiksem tuurilise mikroskoobi abil määratud. M.B.H. Düsseldorf. 1981. 66 S.

24 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 KESKKONNAKAITSE Mida teha ammendunud turbarabaga?

saada prognoositava ja oodatava tule- korrastusprojekti koostamise käigus muse. Kui on metoodika, on võimalik korrastussuunaga metsamaaks ilmnes, arvutada korrastustööde maksumus ja et on olemas üksikisiku huvi mustika valida kohta kuhu ja millise sihitusega kasvatamiseks mõnel hektaril. Korras- korrastust teha, et töödel oleks mõist- tamist tegev ettevõte peaks saama õi- Tiit Saarmets lik tasuvus. guse jätta mustikakasvandusmaa met- AS Tootsi Turvas Millised on ammendunud turbavälja- sastamata, kuid praeguse seadusand- arendusdirektor de korrastamise võimalused ja eesmär- luse juures tuleb raba korrastada met- gid? Need võiks olla korrastatud järg- saks ja on vaja kellegi otsust, kas ikka ksperdid pakuvad rikutud alade pind- miselt: võib metsamaast teha mustikakasvan- Ealaks Eestis, millel kunagi on kaevan- • põllumajandusmaaks (põllumajan- dusmaad, olgugi, et tegemist on väga datud turvast, kuid pole korda tehtud, dussaaduste või energiakultuuride väikese alaga. Kui on olemas kohalik 8000–15 000 ha. Siin toodud ülempiir tootmiseks); huvi (investor) ja sobiv maa, siis peaks tundub olevat ülepingutatud, kuna osa • metsamaaks (külviga või istutusega, riik kindlasti kohalikku algatust soosi- teadlaste (Loopman, 1994; Ramst, suu- väetamisega või ilma); ma ja andma maa rendile või müüma line teade) arvates on taolisi alasi 8000– • märgalaks ehk loduks (heitvee puhas- ilma suurema bürokraatiata, sest kõige 9500 ha, mis tundub usaldusväärsem. tus- või jääkloduks); kiirem ja efektiivsem moodus maa kor- Osa nendest on kasutusest väljas juba • veekoguks (majandusliku eesmärgiga rastamiseks on sihtotstarbeline tootmis- üle poole sajandi ja isekorrastunud ning kasutatavaks või linnujärveks); tegevus. See eeldab sihtotstarbelist kor- osa on korrastanud kaevandajad. • rabakultuuride viljelemismaaks (kül- rastamist või korrastamata jätmist, kui Praegu kaevandatakse turvast 19 500 viga või isetaastuvaks); seda järgnev tootmistegevus ei nõua. ha-lt. Enamik turbaaladest on kasutuse- • asustusmaaks (puhkeala, park või ehi- Mastaapne maakasutus on ammendu- le võetud juba 1960. ja 1970. aastatel. tusalune maa); nud rabade peamine korrastamise või- Tegelik kaevandamismaht aastas on u • tootmis- või kaevandamismaaks jm. malus ja korrastatud alade kasutamine 1 500 000 t. Aastas tuleks korrastada saab olla kas riigi või suurettevõtete 300–500 ha, lisaks veel varem tootmi- Põhimõtteliselt võib jaotada ammendu- poolne. Kui kasutaja on erasektor, siis sest väljalangenud alad. Seega on am- nud turbamaardla maa tulevase kasutu- maa renditakse või omandatakse müü- mendunud turbaraba korrastamise vase järgi kaheks: gi teel. Ernst Tammemägi (1993) ütles, jadus lähiaastatel pigem suurem kui • marginaalne maakasutus ehk väike- et ammendatud turbarabad tuleks võtta 500 ha, sest palju on ka selliseid alasid, sel pinnal toimuv korrastamine ja hi- kasutusse rohumaana, järgmiseks priori- kus viimastel aastatel on toodetud väga lisem kasutus; teediks on metsastamine ning selle järel vähe ja varu on lõppemas. Vihmastel • mastaapne maakasutus ehk suurtel märgalaks kujundamine. Seega võime suvedel kipub vesi neid üle ujutama, pindadel toimuv korrastamine ja hi- käsitleda mastaapse maakasutusena põl- muutes kaevandamise võimatuks. Kas lisem kasutus. lumajanduslikku, metsamajanduslikku poleks kasulikum alustada seal korras- või märgalamaakasutust. Siia alla kuu- tamisega varem, kas või osaliselt, enne Mastaapne korrastussuund võib sisal- lub ka näiteks põlevkivi, pae või merg- kui kogu ressurss on välja kaevatud? dada marginaalseid suundi, kusjuures li kaevandamine ammendunud turbara- Oluline on lähtuda sellest, et 500 ha tingimustes tuleks määrata ainult mas- ba alt. Oleks ratsionaalne ja keskkonna- aastas tuleb korrastada mõistliku plaa- taapne maakorrastus ja üksikasjad jätta sõbralik jätkata kaevandamist juba kae- ni järgi. lahendada projektis. Kui ammendunud vandamisega rikutud alalt. Kes aga on ütleja, et siin tuleb teha turbaraba korrastatakse põllumajan- Kui otsustame ammendunud turba- seda ja sellel ajal? Sageli küsitakse nõu duskultuuride kasvatamiseks ehk maa- maardlat kasutada põllumajanduslikul eksperdilt, sest ametnik ei taha vastutust tulundusmaaks, tuleks vajaduse selgu- otstarbel, võime seada eesmärgiks nii endale võtta. Kes aga on ekspert? Milli- misel lubada projekteerimise käigus ra- põllumajandussaaduste (teravili, rohu- se infobaasi põhjal ta teeb oma otsuse? jada osale alast kas veekogu või lodu, sööt jm) tootmise kui ka energiakultuu- Mulle tundub, et vastused nendele küsi- osale näiteks mets. Sellise otsust võivad ride (hein, võsa, raps) tootmise. Põllu- mustele on olnud juhuslikku laadi ning tingida suured põhjakivid või surveline majandusliku tootmisviisi määraks va- kogu küsimustik on läbi töötamata saa- põhjavesi. Paindlikum otsuste tegemine jadus ja majandusarvutus: vajaks selgi- maks adekvaatseid vastuseid. käiks ka ammendunud raba kõrgemate tamist, millise kultuuri kasvatamiseks Vajalik on koostada ühtne metoo- osade (näiteks tuulekaitseribad) kohta. on ammendunud raba kõige sobivam dika turbarabade korrastustöödeks, et Sinna on otstarbekas jätta või istutada ja saadav tulu kõige suurem. Seejuures mets. Selliseid eriolukordi esineb tih- on võimalik arvestada ka loomakasva- ti ning korrastamise suund peab olema tuse vajadusi. Kui aga on nõudlus tah- püstitatud paindlikult. Hea, kui ei tek- kete biokütuse järele, siis tuleks kasva- ki vastuolu maakasutuse sihtotstarbe ja tada heintaimi, arendada teiste kütuseks korrastamiseks etteantud suuna vahel. sobivate taimede kasvatamist. Mõlema Marginaalse maakasutusena käsitlen suuna jaoks on tootmismaa ettevalmis- sellist korrastamist, kus korrastustöö- tamine kulukas ja nõuab põhjalikku dega haaratakse suhteliselt väike maa- projektlahendust. Igaks juhuks ei tasu ala. Sinna kujundatakse näiteks veeko- korrastustöid teha, et ehk keegi kunagi gu, mustika või mõne teise kultuurtai- hakkab põldu harima. Korrastusprojek- Esimesed rabataimed ilmuvad mõne aas- me kasvatamisala või istutatakse uus ti lähteülesanne peab olema koostatud ta jooksul. soo või võetakse kasutusele ehitus- või sihitusega maa kasutajale või tootjale, The first bog plants will appear in a coup- tootmismaana. Näiteks 200-hektarise seega peab maa rendilevõtja (kasuta- le of years

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 25 KESKKONNAKAITSE

si vana raba Pärnumaal, mida kasutati Tulles tagasi algusesse ja eeldades, et katsealana). Metsastamine koos maa et- aastas tuleb korrastada umbes 500 ha, tevalmistamisega nõuab suuri investee- siis võikski enamiku maadest korrasta- ringuid ja järelhooldust, kuid tulu või- da inimtegevuse vajadusest lähtuvalt ja me loota alles 50–60 aasta pärast, see- ülejäänud looduslähedasteks aladeks. ga on rentaablus oluliselt madalam kui Soome kogemused näitavad, et am- maade põllumajanduslikul kasutamisel, mendunud turbarabade korrastamine kuid korrastamiskulutused on peaaegu põllumajandus- või istutusega rajatud võrdsed. Kui valida ammendunud turba- metsamaaks on kuni kümme korda kal- maardla korrastamise eesmärgiks metsa- lim kui loodusliku märgala tekitamine. kasvatus, siis peab selleks olema vaja- Selleks, et arendada eesmärgipärast kor- Vana veebassein on kasvamas ümbritseva metsaga sobivaks sooks. dus ja põhjendus. Põhjenduseks on näi- rastustegevust, tuleb turbakaevandajal The old water basin is growing into a teks suurlinna lähedus või metsavaene luua korrastuse reservfond. Reservfondi bog which merges into the surrounding piirkond, et metsastamisega luua puh- suuruse määrab ammendunud turbaraba forest ketsooni ja keskkonnakaitselist otstar- tulevane kasutus, mis on reeglina mää- vet täitev roheline vöönd ümber asus- ratud juba kaevandamisloas. tatud ala. Kes aga on kaevandamisloa väljasta- Ammendunud turbaraba korrastami- misel nii tark, et oskab öelda, mida va- ne märgalaks ehk lodualaks on mõist- jab ühiskond sellelt maalt 30–50 aasta lik juhul, kui ala asub kaugel inimasus- pärast? tusest või piirkonnas puudub liigirikas elupaik. Uue soo kasvatamine on väga Ettepanekud: pikaajaline protsess ja tulemusi sama 1) ammendunud turbarabade korras- põlvkond enamasti ei näe. Ammendu- tamisel lähtuda inimeste vajadusest nud turbaraba märgalaks jätmine ja soo Põllumajandusmaaks korrastamine või- parandada elukeskkonda ja arendada maldab kasvatada energiaheina. taastekke tingimuste loomine on kesk- majandustegevust; The reclamation of the depleted peat bog konna seisukohalt mõistlik ja tulemus 2) Keskkonnaministeeriumil tuleb töö- into agricultural land will enable growing ka visuaalselt kena, rääkimata majan- tada välja korrastustööde mudelite hay for energy duslikust kasust. Soo taastekke tingi- tehnilised tingimused, millele peab muste loomine on tunduvalt odavam, objekt vastama pärast korrastustööde võrreldes uute soode kunstliku rajami- lõppu; sega. Eestis on kaitsealuseid soid, sh ra- 3) Maa-amet peab algatama vajalikud basid 20 %, Soomes 9 %. Seega võiks seadusemuudatused, mis võimaldaks pigem soomlasi kui eestlasi huvitada ra- maa-ala etapiviisilist korrastamist ja bade kunstlik taastekitamine ja sedagi kasutusele võtmist; ainult kitsast teaduslikust seisukohast 4) korrastustöödega taotletav tulemus lähtudes mõnele üksikule huvigrupile peab olema kooskõlas tulevase maa- mingis kindlas piirkonnas. kasutuse eesmärgiga; Kui meie esivanemad poleks juba tu- 5) ammendunud turbaraba korrastami- Looduslik metsastumine on vaevaline ja handeid aastaid tagasi asunud võitluses- se metoodika valikul tuleb arvestada vähetulemuslik. se soodega, siis praegu oleks raske Ees- maa-ala hüdroloogiliste tingimustega Natural afforesting is toilsome and yields tis leida sobivat eluasemepaika, kuna – liigvee isevoolse äravoolu puudu- poor results meie sademetebilanss on olnud soode arengut soosiv. misel ei ole otstarbekas ala metsas- ja) olema enne projekteerimist teada. Selleks, et lihtsalt ja odavalt jätta am- tada, põhjaveelise toitumisega ala Samuti tuleb arvestada korrastustööde mendunud turbaraba märgalaks taastu- sobib korrastada veekoguks, on ka etapilisusega ehk määrates ammendu- ma, on vaja sulgeda väljavool ja tasan- muid erijuhte; va turbaraba põhimaakasutuse, peame dada kraavidevõrk. Juba paari aasta jä- 6) turbakaevandamisettevõtetel tuleb tagama projektlahenduste etapilisust ja rel on ala veega üle ujutatud ja sootai- luua rikutud maade korrastamiseks erinevust sihtotstarbes tulevases maa- mestik arenema hakanud, kõrgemad reservfond; kasutuses. kohad võsastuvad. Nii saame veeko- 7) ammendunud raba sihtotstarbe muut- Ammendunud turbamaardla korras- gu, mis sobib lindudele elukohaks. Aja mine maatulundusmaaks, kui ette- tamine metsamaaks on sobilik tegevus, jooksul saamegi soo ja kaugemas tu- võte tahab seal pärast turbaressursi sest metsa majandamine on pikas pers- levikus võib see areneda rabaks, kuid ammendumist majandustegevust pektiivis tulus. Kuid eesmärgiks tuleb igal juhul on tegemist alaga, kus ma- jätkata, peab toimuma kehtiva ren- seada elujõulise metsa kasvatamine ja geda vee varu säilib. Inimesele selline dilepingu katkestamiseta; selle nimel ka tegutseda. Senine tege- maastik eriti ei sobi, aga lindudele ja 8) enamik korrastamist vajavast am- vus on enamasti lähtunud põhimõttest, loomadele on seda meeldivam, sest ini- mendunud rabast tuleks korrastada et mets rajab ennast ise. On ka taimi mese häiriv mõju on peaaegu olematu. märgalaks juhul, kui puudub kohalik istutatud või seemneid külvatud, kuid Ega see sama maastik polnud ka enne huvi mingil teisel kujul ala kasutuse- hilisem hooldus (väetamine, raied) on turba kaevandamist inimesele eriti so- le võtta. jäänud tegemata ja metsa juurdekasv biv ja pakkus varju ja sobivaid elupai- on olnud väga aeglane või puudub soo- ku pigem loomadele ja lindudele ning Kirjandus tuks, halvemal juhul mets hävib täieli- nüüd pärast 40 või 50 aasta möödumist Loopman, A. Kui palju on Eestis kui- kult. Üksikutel juhtudel, kui metsakor- on saabunud samasugune olukord. vendamata soid? – Eesti Turvas, 1994, raldustööd on tehtud õigeaegselt ja met- Kui puudub avalik huvi majanduste- 4, 17–19. sa on vähesel määral ka väetatud ning gevuse jätkamiseks, on selline korras- Tammemägi, E. The Rational use of veerežiim on korras hoitud, võime saada tamisviis majanduslikult otstarbekas ja Estonian peat. – Estonian Peat, 1993, korraliku kaasiku või kuusiku (nt Toot- looduslikku mitmekesisust loov. 1/2, 19–21.

26 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 KESKKONNAKAITSE

Põlevkivi roll CO2 emissioonis Balti piirkonnas ladustamispotentsiaali hindamist ning CO2 kinnipüüdmis- ja ladustamistee- malise informatsiooni levitamist EL-i komisjoni FP6 poolt toetatavate projektide EU GeoCapacity ja CO2NET EAST raames (http://www.gi.ee/co- 2net-east/). CO2 allikate kaardistamine on EU GeoCapacity projekti esimene Alla Šogenova1, Saulius Šliaupa2, Kazbulat Šogenov1, Rasa Šliaupiene2, Rein Vaher tööpakett (WP1), mis valmis aastal 1 Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut 2006 ühtses vormis kõigi 26 projektis 2 Geoloogia ja Geograafia Instituut, Vilnius, Leedu osaleja (22 riiki) jaoks. CO2 geoloo- gilisel ladustamisel arvestatakse vaid üsinikdioksiid on peamine Maa meetmeks on CO2 geoloogiline ladus- nende allikatega, mis on suuremad kui Skliimat mõjutav toimeaine. Kyoto tamine. 100 000 tonni aastas. Selliseid allikaid protokolli kohaselt tuleb CO2 heidet Aastal 2006 alustasid kolm Bal- on Balti riikides 2005. aastal registree- Euroopa riikides aastatel 2008–2012 ti riiki koos teiste Euroopa riikidega ritud 24 (joonis). Kasvuhooneefekt on vähendada 8 % 1990. aastaga võrrel peamiste CO2 heiteallikate inventa- suurim Eestis. Heitmete hulk ühe ini- des. Selle eesmärgi saavutamise üheks rinimestiku koostamist, geoloogilise mese kohta on Eestis samuti Euroopa suurimaid. See on tingitud peamiselt põlevkivi kasutamisest energia tootmisel: põlevkivi põletamisel tekib suurel hulgal CO2. Süsinikdioksiidi peamised allikad asuvad riigi kirdeosas põ- levkivikaevanduste lähedal ja Tallinna ümbruses. Enamik suurematest CO2 allikatest on elektrijaamad. Üheksa suurt allikat tekitavad 11,5 Mt CO2, mis moodustab 91 % Euroopa Kau- bandussüsteemis registreeritud Eesti 42 ettevõtte CO2 heitmetest (12,7 Mt). Kõik suured heitmed (9 ettevõtet) ja enamik väiksematest (33) on tekkinud kütuse põletamisel energiasektoris. Elektrijaamad annavad 92 % suur- test heitmetest, tsemenditööstuse osa on 6 % ja keemiatööstuse osa 2 %. Väiksemate heitmete allikad asuvad Kirde-Eestis, Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Eesti väiksemate linnade lähedal. Energia- sektor põhjustab lõviosa kasvuhoone- gaaside heitmetest Eestis (89 % 2005. aastal), järgnevad põllumajandus (5,7 %), tööstus (2,7 %) ja jäätme- käitlemine (2,6 %). Energiasektoris saadakse 87 % CO2 heitmetest kütuste põletamisel. Kütustest kasutati kõige rohkem põlevkivi (61 %), vähem looduslikku gaasi (15 %), naftasaaduseid (13 %), turvast ja puitu (10,7 %) ning kivisütt (0,3 %). Pärast kinnipüüdmist ja teisaldamist saab CO2 ladustada mitmesugustes maa-alustes geoloogilistes formatsioo- Joonis. Euroopas (European Union Emission Trading Scheme) registreeritud CO2 allikad Eestis, Lätis ja Leedus 2005. aastal t/a. Jämedad jooned näitavad maagaasi- nides: ammendatud nafta- või gaasila- torustikku. sundites, sügavates soolase põhjavee kihtides ja mittekaevandatavates ki- Figure. The CO2 emissions, t/y, in Estonia, Latvia and Lithuania in 2005 registered in the European Union Emissions Trading Scheme are shown by circles. The solid visöekihtides (Bachu, Adams, 2003; lines show the natural gas pipeline network Lokhorst, Wildenborg, 2005).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 27 KESKKONNAKAITSE

Balti riigid on teistega võrreldes sutatakse joogiveena (Raukas, Teedu- of Inčukalns underground gas storage. unikaalse geoloogilise ehitusega. Ena- mäe, 1997). In: 23rd World Gas Conference, Ams- mikus maades on hulk väikseid, eri Hea näide Balti koostööst (Davis terdam 2006. CD. omadustega settebasseine. Leedu, Läti jt, 2006) on Eesti maagaasi tagavara Raukas, A., Teedumäe, A. (eds) 1997. ja Eesti hõlmavad ühist Balti settebas- hoidmine Lätis Inčukalnsi maa-aluses Geology and mineral resources of Es- seini. Kuid geoloogilised tingimused gaasihoidlas, sealsest gaasihoidlast ka- tonia. Estonian Academy Publishers: on Balti basseini eri osades erinevad vatsetakse varustada ka Leedut ja Soo- Tallinn. 436 p. (Paškevičius, 1997, Šliaupa jt, 2003). met. Infrastruktuur, mis ühendab Balti Lokhorst, A., Wildenborg, T. 2005. Int- Sõltuvalt sotsiaalsetest ja majandus- piirkonna kõiki suuri CO2 allikaid on roduction on CO2 geological storage. likest tingimustest on CO2 allikate hea eeldus nendes riikides tekkinud Classification of storage options. – Oil tüübid, heitkogused ja geograafilised süsinikdioksiidi geoloogiliseks ladus- and Gas Science and Technology, Rev. trendid Balti riikides erinevad. See- tamiseks Läti soodsates antiklinaalse- IFP, 60, 3, 513–515. tõttu on ladustamispotentsiaali hinda- tes struktuurides. Olemasolevat infra- Paškevičius, J. 1997. The Geology of miseks vajalikud ühised geoloogilised struktuuri kasutades alaneb rajatava the Baltic Republics. Vilnius. 387 p. uuringud. CO2 torustiku maksumus. Šliaupa, S., Hoth, P., Shogenova, A., Balti piirkonnas peetakse CO2 la- EU GeoCapacity projektiga seotud Huenges, E., Rasteniene, V., Frei- dustamiseks sobivateks formatsioo- edaspidises töös tuleb välja töötada manis, A., Bitiukova, L., Joeleht, A., nideks Alam-Devoni ja Kesk-Kamb- ühtsed nõuded CO2 ladustamisvõime Kirsimae, K., Laskova, L., Zabel, A. riumi purdkivimeid. Struktuursete hindamiseks kõigis riikides ja otsus- 2003. Characterization of Cambrian püünistena on tuntud Lätis laialt levi- tussüsteem (Decision Support System), reservoir rocks and their fluids in the nud antiklinaalsed struktuurid. Nende mida saab kasutada erinevate CO2 kin- Baltic States (CAMBALTICA). In: summaarne ladustamispotentsiaal on nipüüdmise, teisaldamise ja ladustami- Cleaner Energy Systems Through Kambriumi põhjaveekihis 500 Mt. se stsenaariumide hindamisel. Utilization of Renewable Geothermal Läänepoolne CO2 allikate kobar asub Energy Resources. Ed.W. Bujakowski. selle ala piires ja üks suur CO2 allikas Kirjandus Kajc: Krakow. 61–73. on ladustamiseks sobiva Devoni levi- Bachu, S., Adams, J. J. 2003. Sequest- Šliaupa, S., Laškovas, E., Lazauskienė, kualal Leedus. Seal peetakse sobiva- ration of CO2 in geological media in J., Laškova, L., Sidorov, V. 2004. The teks ladustamisvõteteks süsinikdioksii- response to climate change: capacity of petroleum system of the Lithuanian di lahustamist poorivees ja reaktsioone deep saline aquifers to sequester CO2 offshore region. – Zeitschrift fur An- mineraalidega juhul, kui selle tulemu- in solution. – Energy Conversion and gewandte Geology. Sonderheft 2. Han- sena tekivad karbonaadid (Šliaupa jt, Management, 44, 3151–3175. nover. 41–59. 2004 ja 2005). Davis, A., Jesinska, A., Kreslins, A., Šliaupa, S., Satkūnas, J., Šliaupienė, R. Eestis on tingimused CO2 ladusta- Zebergs, V., Zeltins, N. 2006. Increa- 2005. Prospects of geological disposal miseks ebasoodsad: settekivimid on sing role of underground gas storages of CO2 in Lithuania. – Geologija, 51, õhukesed (100–500 m), suletud põ- for reliable supply of gas to Latvia, 20–31. levkivikaevandused paiknevad ainult Lithuania, Estonia, Finland and NW kuni 65 m sügavusel ja põhjavett ka- Russia and prospects of development

Kohalikud energiaallikad ja nende kasutamine. Ülevaade Eesti ajakirjandusest 2006. aastal

sündmusi siduvat teksti talle vajaliku kuid siiski mõned korrad sekkus kom- artikli leidmiseks. Loetavuse huvides on mentaaridega. Kui oli vastandlikke ar- Rein Veski püütud tekstidest või pealkirjadest välja vamusi, püüti ka nendele viidata. Kõik, noppida olukorda paremini tabavaid ütlu- mis siit altpoolt leiate, on kellegi öeldud Ülevaade võtab kokku 2006. aastal aja- si. Ruumi kokkuhoiu taotlusest tingituna või viidatud artiklite autorite nägemus. kirjanduses kajastamist leidnud sünd- kirjandusviidetes ilmumisaastat ei tooda, Terviklikuma pildi sündmustest saate ik- mused. Nagu varem, leiate tärniga (*) kuna viitame vaid aastal 2006 ilmunud kagi algallikaid lugedes. Iga aasta on ol- viite ülevaate lõpust. Ka seekord sirvi- tekstidele. Kokkuhoiu eesmärgil kasutanud sündmuste poolest eelmistest erinev. ti peamiselt suuremaid Eestis ilmunud takse tekstis EE-d AS-i Eesti Energia tä- 2006. aastal võimendus maagaasi ja tuu- ajalehti (Eesti Päevaleht, Postimees, henduses, sulgudes tähendab EE ajakirja maenergeetika teema, jätkus kemplemi- Äripäev) ja ajakirju ning kasutati Inter- „Eesti Ekspress”. Euroopa Liidu asemel ne Weroli ümber. Kui paljudele oli Eesti netti teabe leidmiseks märksõnade abil kasutame lühendit EL, sulgudes tähistab energeetika rohelisemaks muutmisel põ- nendest perioodilistest väljaannetest, see ajakirja „Eesti Loodus”. Koostaja ei hiargument üha sõbralikumaks muutuva kust see oli tehtud võimalikuks. Lugeja püüdnud nagu eelmisteski ülevaadetes Venemaa maagaas, siis see illusioon on peaks alljärgnevat ülevaadet võtma kui oma seisukohta lugejale peale suruda, isegi EL-i riikides purunemas. Üheks al-

28 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE ternatiiviks on kujunemas tuumaenergee- koorimist (EP 15.7). Kliimasoojenemi- das loodust vähem rikkuda (EP 6.11). tika, kuid paljudele on see siiski kõige ne võib vähendada üleilmset SKP-d kuni Looduskaitsjad ja Kaitseliit hakkavadki viimasem võimalus. Eestis on veel reser- 20 % (ÄL 15.11). Kui looduslik mitme- õppima-harjutama ühises õppekeskuses ve oma põlevloodusvarade ja -jäätmete kesisus väheneb kriitilise piirini, polevat Kirnal (PM 21.7). MTÜ Roheline Rood energeetiliseks kasutamiseks. säästvusel ja jätkusuutlikkusel enam mõ- koolitas kahjuks korruptsiooniskan- tet (PV 13.12). daalikahtluse hinnaga linna raha eest Keskkond Anto Raukas kummutas ajakirjas pensionäridest ökonõustajaid (EP 7.12, Võib-olla on alustuseks kohane meenu- „Science“ avaldatule põhinedes kliima PM 7. ja 12.12). Kurdeti keskkonnainfo tada küsimust, mis esitati 2006. aasta soojenemise müüti (PM 21. ja 23.3, Ho- leidmise keerulisust (ÄP T 2). Ülikoolis hakul: „Miks on ühiskond nõus kesk- risont 4), mida Tiit Kändler pidas siiski oli rohelistel erialadel populaarsust (ÄP konnakaitsjaid ülal pidama?“ Priit-Kalev spekulatsiooniks (EP 22.3). Hea uudis oli 25.8). Pole ime, sest ka lasteaias antakse Parts pidas seda laastajate ning säästjate ennustus, et Antarktika osooniauk kaob keskkonnaõpetust (EP 21.1). (deemonlike arendajate-rahajõmmide ja järgmise 60 aasta jooksul (PM 24.8). Ekspert ennustas Eestile ökomaksu tu- taastajate (kaunishingeliste, peaaegu ee- Teine hea uudis – miljardär investee- lekut (PM 12.4, ÄP 4.12). Arvati, et au- terlike loodus- ja muinsuskaitsjate) vas- rib 3 mld USD Maa päästmisse ja loob tomaks ei ole siiski õige ökomaks (VoM tasseisuks, milles on ehk midagi varjatult ühisrinnet Bushi vildaka kliimapoliitika 25.5). Lähiaastatel lubatakse siiski seni- sihipärast ja lavastatut. Selleta ei saaks (ÄP 22.11) vastu (EP 2.10). George So- sest rohkem saastet (PM 12.6). Harva, kui „seletada selle tüüpilise keskkonnadraa- ros panustab 50 mld kr parema maailma räägitakse valgusreostamisest (EP 22.11). ma n-ö arhetüüpsete osapoolte rahumeel- heaks samas Venemaa naaberriike hoia- Veneaegse saaste koristamine maksab set kooseksisteerimist argipäevas“ (Sirp tades (ÄP 31.10). Sõda terroriga oli tema 400 mln kr (EP 20.5), Anto Raukaselt ka 13.1). Ametnike-poliitikute kliki loodus- arust viga (EP 5.12). Stephen Hawking teemakohane raamat (KesKus 4). tedlikkuse tõstmist pidas Matti Masing hoiatas meid hoopiski iseenda eest. Ta esmatähtsaks (*ÄP T nov). Ka on võima- arvab, et inimkonna säilimiseks on vaja Energeetiline julgeolek lik hinnata eelmisest tulenevat keskkon- laieneda kosmosesse ja seejärel teistesse Legendaarne majandusteadlane, 1912. nategevuse tulemuslikkust (KT 1). päikesesüsteemidesse. See võib saada aastal sündinud Milton Friedman (PM Keskkonnale ohtu nähti tulevat isegi teoks ehk 2106. aastal, seni tuleks Maal 17. ja 27.11, ÄP 20.11) suri novemris taimedest. Põhimõtteliselt on ju täielik ettevaatlikumalt tegutseda (EP 7.10). 2006. Tema õpilastest oli tuntuim Tšii- jama, kui inimese-eelne loodus on kesk- Soovitust on jälgimas Norra. Nad ka- li verine eksdiktaator Augusto Pinochet konnale ohtlik. See käib ka lehmade nn vatsevad rajada Antarktikasse inimkon- (ÄP 12.12) ja Mart Laar (TBN 22.11). püksituule jpms kohta. Nüüd täpsemalt: na päästmiseks viimsepäeva seemnelao Meie meest arvati Miltoni auhinnatsere- Tiit Kändler esitas andmeid selle kohta, (EP 21.6). Inimese seemnega pole sama moonial sobilikuks juhtima iga riiki (ÄP et teatud tingimustes toodavad taimed pakilist muret, kuna kloonimine kaotaks 22.5). Miltonit ennast peeti ka Eesti ka- ohtlikku kasvuhoonegaasi metaani, mis viljatusmure (EP 21.7). suisaks (ÄP 20.11) ja Eesti majandusmu- võib seada kahtluse alla Kyoto kon- Saastekvootide müük on hoogustumas delit Euroopale eeskujuks. Nii ütles Carl ventsiooni mõistlikkuse (EP 1.6). Suurt (KT 1, 3 ja 4, EP 14.3, 30.6, ÄP 24.4, Bildt (ÄP 1.11, PM 23.11) enne Helsingi reostajat Kyoto lepe ei kohusta millekski 15. ja 16.5), miljardikroonine viga rip- tippkohtumist (PM 22.11) Tallinnas, kus (PM 20.11). Teised kirjutasid samas met- puvat õhus (ÄP 8.3). Eestis jäävat mil- ta ka taunis juba tollal aktuaalset Poola sa olulisusest süsinikuringes (ÄP 24.7), joneid tonne süsinikdioksiidi müümata ahistamist (EP 14. ja 22.11, PM 14.11, kolmandad GM puude ohtlikkusest loo- (ÄP 30.6). Reaalset CO2 saaks matta sel- ÄP 27.11) poliitilise maiguga kauban- duslikele (RV 15.9). leks sobivasse maapõue (ÄP T nov). EL duspiirangutega (ÄP 23.11). NASA andmeil oli 2005. aasta teada- nõuab Lätilt ja Leedult heitmekoguste Olgugi, et käsitleme maagaasiga seon- olevalt kõige soojem (PM 26.1). Ilma kärpimist, meil olid eesmärgid juba ko- duvaid küsimusi allpool, on siin kohane soojenemine (RV 12.5, PM 6. ja 16.11, hustuse võtmisel täidetud (ÄP 11.12). viidata artiklitele, mis vaatlevad 2006. EE 14. ja 30.12) oli jätkuvalt ajakirjan- Selgus, et Hollywood on isegi suurem aasta alguses maagaasi jätkusõda. Tõnis duse tähelepanu keskpunktis, kuna see keskkonnakahjustaja kui kosmosekatse- Lukas viitas Venemaa muutunud poliiti- võib tuua jääaja isegi Eestisse (EP 14.1) tused (ÄP 17.11). Meil aga oli 2005. aasta kale: „Stalini tankid ja Putini gaas“ (PM ning maailma ilmastikukatastroofid (ÄP kõige keskkonnasõbralikum suurettevõte 5.2). Ahto Lobjakas näeb vajadust keh- 1.11). Nendest saavat igaühe probleem Eesti Energia (PM 23.1). EE maksis siis- testada EL-i ühtne energiapoliitika (EP (*EP 30.12). Ent maailm aga on jätku- ki ka 343,7 mln kr keskkonnakaitselisi 4.1). Sama ütles ka George Soros (EP valt hädas sooja kliima tekitatud kahju- saastemakse: 55 593 t SO2, 9102 t NOx, 22.11). Vene gaasi sõltuvusest (TBN dega (LL 31.1, 17.10, ÄL 15.2, 4.10, PM 10 416 t CO2 ja 7267 t tahkete osakeste 13.9) hoidumise teema leidis edasiaren- 30.10). ÜRO kliimakonverents aga lõp- eest (LL 10.8). Lõuna-Eesti suurimad guid teistes artiklites (EP 5.1, PM 6., 13. pes kahjuks kindla plaanita (PM 18.11). saastajad on soojatootjad ja prügimäed ja 17.1, 8.9, ÄP 6.1, 6.2). „Vene karu“ Euroopa aga peaks olema otsusekindel (ÄP Keskkond august). huvi Eesti majanduse vastu on kahtle- kliimaküsimustes (PM 16.11). Skandi- Suur jalajälg on nagu veskikivi eestlaste matult suurenenud (ÄP 19.5). Toomas naavia jääkilp sulas (EP 12.3). Grööni- südamel. Kui tahta pahasti öelda, siis me Hendrik Ilves vihjas oma kõnes ohule, maa jääkate taandus arvatust kiiremini kõik kogevat õnne planeedi arvel Põhja- et EL-i ühishuve võidakse vastandada (PM 21.2, EP 15.8). Arktika jää võib maade suurima jalajäljega ringi tatsates riigi huvidele (EP 14.4). Balti Venemaa kaduda (PM 30.5). Ka Eesti lipp peaks (PM 14.7; EP 23.11). Kui aga vaadata uurimiskeskuse juht Vladimir Juškin kir- Antarktikas lehvima (EP 3.6, PM 25.7). 2003. aasta andmeid, oli mõni aastat jutas torujuhtmetest kui „ohutust relvast“ Nii jääkaru kui jõehobu ähvardavat ka- tagasi meie tohutu jälg 6,5 ha väiksem ja Putini naftalepingust jumala või saa- dumise oht (PM 4.5, PM 13. ja 29.12), kui Põhjamaal Soomes (7,6), rääkimata tanaga (EPM 17.2) ning Venemaa vihast Hiina tundrat kõrbestumine (PM 3.5), USA-st (9,6 ha) ja absoluutsest tipust võõraste vastu (PM 6.6). ohus on ka meie Läänemere elustik (PM Araabia Ühendemiraatidest (11,9 ha) Akadeemilise Balti ja Vene Uuringute 1.6). Issõk-Kuli järv uputas ümbrust (EP (*EE 16.11). Hea uudis oli, et see jala- Keskuse juhataja Karmo Tüüri arvates 9.8). Sajandi lõpuks võib maailmamere jälg on hakanud pisenema (PM 25.10, pole alternatiivil alternatiivi, st meil pole tase tõusta (EP 14.10) kuus meetrit (PM *VoM 14.11), mis ei tähenda seda, et teist teed, kui vähendada oma sõltuvust 25.3). Kakumäe poolsaar on teisel põh- me ei peaks seda püüdma veelgi väik- ebakindlatest monopolistidest (ML 10.8). jusel merre kulumas (PM 21.3). Panga semaks muuta (*EE 16.11). Selleks on Alternatiive samas ikka otsitakse (*RV pangal alustas omanik loata pinnase vaja koguda teadmisi selle kohta, kui- 13.10).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 29 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Aivar Reinap oli imestunud, et ajal, kui mis ja bürokraatia diktatuuris (EP 27.5, (PM 23.3, ÄP 28.4). Gruusia oli SRÜ-d Moskvas valmistuti Ukrainaga gaasi- PM 27.5). Mart Laar nimetab seda näh- hülgamas (PM 9.5). Samas aga väidab sõjaks, andis Eesti valitsus kummalise tust liberaalseks imperialismiks (Sirp Putini majandusnõunik, et Venemaa ma- kokkusattumisena rohelise tee energee- 8.12). Venemaa lood olid nii segased, et jandus on ohus (ÄL 8.2). Nii imelik kui tikas maagaasile (PM 7.1). Heido Vitsur Putin vajas G8 kohtumise eel mainepa- see ei tundu, on Vene gaas venelastele ütles, et asi vajab kaalumist (PM 24.1). randajat (PM 3.5, ÄP 8.6). endile sageli kättesaamatu (ÄL 30.8). Kolumnist Paul Goble näeb suurt ener- Eesti majandus on enam-vähem kor- Putin kardab demograafilist kriisi (ÄP giasõltuvust Venemaast (EP 5.5). USA ras, kui mitte väga hea (PM 5.1 ja 7.1), 11.5), Venemaal vohab rassism (EP 5.5). aga kadestavat meie energiasõltumatust esimeses kvartalis 2006 oli kasv isegi Bush osutas inimeste vabaduse piirami- (ÄP 30.5). 11,6 % (PM 6.6). Kaarel Tarand tuletab sele Venemaal (PM 9.5). Külm talv tõi välja Gazpromi suutmatu- meelde, et Eesti majandus jääb energia- Poola kutsus Euroopat looma energia- se varustada lubatud koguses EL-i riike tõhususelt Soomele neli ja Saksamaale NATOt (PM 2.3, ÄP 30.3). Päris NATO (ÄP 19.1), ja ka Eestit (EP 20.1, LL 20.1, seitse korda alla (ML 16.3). Välismi- uus eesmärk, mis Riias välja öeldi, oligi PM 20., 21 ja 24.1). Arvatakse, et alates nister Urmas Paet kutsus eestlasi mitte energiajulgeolek (ÄP 30.11). Bulgaaria 2010. aastast jääb Euroopas ja Venemaal käituma superriigina (PM 7.6). ENPA sooviks ühtset energiapoliitikat (PM puudu u 100 mld m3 gaasi aastas (ÄP 11. juht näeb aga samas, et väike Eesti suu- 11.1). Euroopas kavandati ühist energia- ja 12.12). Venemaad ennast ähvardas dab kiiremini uuendusi ellu viia kui suur poliitikat (EP 18.1, 8.3, 16.5, 3.6, 24.10, gaasinappus (ÄL 6.12). Venemaa (PM 1.6). Ehk tuleb tulevikus PM 9.3, ÄP 9.3) ja otsiti uut energiapart- Toomas Niinemäe ütlus „Kui Eesti Gaas kasu ka piiriülesest koostööst Eesti ja Ve- nerlust Venemaaga (EP 9.3, ÄP 17. ja üritab näidata, et Eestis on 20–25 kraa- nemaa vahel (PM 12.6). 23.3, 15.6, EP 22.3), uueks taktikaks on di külma kriisisituatsioon, siis ma peaks Kuid võtkem kuulda Rootsi kaitsespet- Venemaa muutmine „läbipõimumise“ olema vist Küproselt pärit“ sai ärilauseks sialisti Robert Larssoni, kes luges kok- teel (EP 6.9). Kodutöö on samal ajal (ÄP 25.1). Gruusia ja Armeenia jäid või ku mitu korda on Venemaa kasutanud mõnel määral tegemata (ÄP 22. ja 28.2, jäeti keset pakast Vene gaasita (PM 23., energiaressursse Leedu, Ukraina ja Val- 1. ja 7.3, PM 24.3, 19.4). Andres Tarand 24. ja 25.1, EP 23., 24. ja 28.1, 1. ja 3.2, gevene vastu – 60 korda, neist 40 olid arvab, et EL suudab juba Vene gaasipo- ÄP 23., 24. ja 31.1). Lisaks kõigele kuu- puhtpoliitilised (EP 20.7). Õigusdoktor liitika läbi näha (KesKus 10). Euroopa lutas Venemaa Gruusiale blokaadi (EP 4. Alan Riley luges kokku 35 poliitiliselt on murelik ka Vene ja Hiina energia- ja 18.10) ilmselt lootes Putini ennustuse- motiveeritud gaasitarnete peatamist kokkulepete pärast (ÄP 23.3), millega le tuginedes verevalamist (ÄP 23.10). aastatel 1991–2005 (ÄP 12.12). Soome on Putin hakanud kemplema (PM 27.4). Riia lähistel poorsesse liivakihti surutud luure hoiatas Eestit Vene sõjaväe tugev- Sama kardab ka USA asepresident Dick Vene maagaas aitaks Eestil elada üle nemise eest (PM 21.12). Seda võimaldab Cheany (EP 5.5, PM 5.5, ÄP 8.5). Ve- gaasitarnete ajutise katkemise (PM 5.1). naftatulu (ÄP 15.12). Lisaks on teada, et nemaa teiste riikide hirmutamise taktika Venemaa peamine jõuargument on olnud 4/5 riigi tähtsamatest ametikohtadest on võib tähendada uue külma sõja algust energiavarustust takistada (EP 10.2). KGB või selle järglase FSB koolitusega (EP 8.5). OECD nahutas küll Vene riigi Moskva käsitleb Balti riike kaotatud (EP 15.12, PM 15.12). Sai selgeks, et sekkumist äriellu (ÄP 29.11), iseasi, kas maadena (PM 4.3). Akadeemik Bronštein isegi karikatuur võib nüüdisaegses maa- sellest kasu tõuseb. on seisnud Vene ja Eesti suhete paranda- ilmas vallandada sõja (EP 3.2). Kunagi ammu hoiatas endine Venemaa mise eest (PM 23.1). Kauge lombitagune ammune Enroni asepeaminister Jegor Gaidar (tuntud las- Õpime Ukrainalt: gaasisõda vallandas krahh (ÄP 26.5, 10.7, 25.10, PM 29.5, tekirjaniku Arkadi Gaidari lapselaps) Ve- seal taas valitsuskriisi (PM 11. ja 14.1, 25.10) võib näiteks hakata mõjutama nemaad liigse naftasõltuvuse eest: „... kui 28.3, EP 12.1, 28.3, ÄP 28.3). Ukraina Eesti ettevõtteid (ÄP 16. ja 30.1, 10. ja naftahind kokku kukkus – aastal 1985 kallutas ennast veidi euroliidu poole (EP 31.3, EE 23.2, EP 9.5). EL kontrollis – oli enam-vähem otsustatud ka Nõuko- 21.–23.10, PM 21.10, ÄP 10.10). 20 suurimat energiafirmat selgitamaks, gude Liidu saatus“ (ÄP 21.8). Ma pole Soome esidiplomaat Erkki Tuomioja kas need ei kuritarvita oma turuseisun- siiamaani aru saanud, miks Araabia riigid ütles (diplomaatiliselt), et nemad pole dit (PM 19.5). Paljud ei mäletagi Eestis hoidsid Tšetšeenia sõja ajal nafta hinna märganud, et Venemaa oleks energiarelva laineid löönud firmat NRG Energy, keda kõrge, mis oli vesi Vene sõjavankrile. nende vastu kasutanud (PM 9.6). Soomes kavatses USA energiakompanii Mirant Miski oli tšetšeenidega solidaarsuse kõr- Helsingis toimus ASEM-i kohtumine 100 mld kr eest üle võtta (ÄP 2.6). val neile veelgi olulisem, ilmselt raha? (11.9), energiaküsimustes jäi Venemaa Kuid on veel teisigi toimumata arenguid. varasemas Lahti tippkohtumisel vanku- EL-i energiapoliitika Arvatakse, et Iraani naftabörs lööks kui matuks (ÄP 19.10, PM 23.10). Kuidas Kuni päris viimase ajani polnud pea min- tahaks USA dollarile hingekella ja kiisel juhul aru saada Vene riigiduuma vä- git juttu EL-i ühisest (PM 6.4) energia- rendaks seeläbi ka USA kokkuvarisemist lissuhete juhi Konstatin Kossatšovi aru- poliitikast. Tallinnas Maailma Energee- (Kullaleht okt). saamast suhetes Euroopaga: energiarelv tikanõukogu konverentsil (*Elektriala 1 Edward Lucas ja majandusajakiri The kaitseb Venemaad lääne diktaadi vastu ja 5) rääkis Euroopa Komisjoni ametnik Economist arvasid, et Eesti vedru hak- (EP 18.11). Meie NATO suursaadiku ka sellest ning see on ka põhjuseks, miks kab maha käima ja edulugu luitub (EP Harri Tiido arvates on energiarelva mõju energeetikaküsimusi käsitletakse EL-i si- 6.7, ÄP 16.10). laiem kui tuumarelval (EP 9.12) samas, seturu ja keskkonnaseaduste põhjal (PM kui Saksa kantsler Angela Merkel peab 20.7). Eestlased tutvustasid konverentsil Toetused. Teadus isegi piirkondlikku tuumasõja mõju maa- põlevkivikasutamise kogemusi (Elektri- Peaminister Andrus Ansipi kolumnist kerale katastroofiliseks (PM 14.12). Po- ala 5). Komisjoni arvates saaks Eestile saime teada, et Eesti on üks edukamaid looniumi teema tuli ajakirjandusse seoses raha juurde anda (EP 19.12). Taanis pole euroraha kasutajaid (ÄP 6.1), kuid mitte endise luuraja Aleksandr Litvinenko sur- viimase 25 aasta majanduskasv toimu- kasutuselevõtjaid (PM 7.4). EL-i tõuke- maga. Po-210 saadakse vismuti neutroni- nud suurenenud energiatarbimise arvel fondi (ÄP 10.7) veel saamata 52,8 mld dega kiiritamisel. See väga perspektiivne (PM 12.12). kroonist saab aastatel 2007–2013 enim radioaktiivne element on ülimalt mürgine Nüüd püüeldakse ühise energiapoliiti- keskkond (25 %) (PM 13. ja 21.2, EP (EE 7.12). Litvinenko doos maksis 10 ka poole tänu Putini (mr GASPUTINi) 14.2, ÄP 21.1, 22.2, ML 14.12). Valitsu- mln USD (EP 19.12). ilmselt järelemõtlematule gaasiga seotud sel on aastatel 2007–2013 jagada 70 mld Putini endine nõunik Andrei Illarionov poliitilistele aktsioonidele (PM 1.2) Uk- kr EL-i raha (ÄP 18.5). EL toetab, kuid süüdistab Venemaad riiklikus kapitalis- raina, Moldova, Gruusia jt riikide vastu süüdistab Eestit 50 eksimuses (ÄP 2,5),

30 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE samas kui EL-i natsionalistlikumad riigid (LE 28.1). Toetusi bioenergeetikale hak- saaks, osteti neile kõigile ohtu tunneta- kaitsevad oma firmasid välismaalaste eest kab jagama ka Põllumajandusministee- vad kodustatud nahkhiired. Mart Saarsoo (ÄL 12.4). Ka tegevat Soome Eesti kapi- rium (ÄP 25.9). sõitis Antarktikasse ehitama tõusu-mõõ- talile takistusi (ÄP 13.6). Meid hoiatati, et Toetustest kirjutatakse (ÄP 12.6), kuid na elektrijaama, kuid esialgu tekkisid euroliit võib Eesti põhja viia (ÄP 4.4). erametsaomanik (EP 2.6) osutus siiski raskused saadud tohutute energiahulkade SA Eesti Teadusfond (ETF) sai 15-aas- väsinuks riigi üleolevast suhtumisest (RV suunamisega kodumaale.“ Kel huvi, eks taseks (Horisont 2, PM 21.3). SA Kesk- 6.4, 12.5). Omavalitsused ei taha kaotada see loeb edasi. Strandberg pidas keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) makse noorendikelt (ÄP 20.11). konnaministri tooli liialt marginaalseks jagas keskkonnaprogrammidele sadu Teadustöös on olulised ka autoriõiguste (PM 4.12). miljoneid kroone toetusraha (ÄP 7.3, 5.5, küsimused (EP 19.1) ja panuse mõõtmine Roheliste rahastajad olid Tamjärv, Lõh- 5.7, 2.11, KT 3 ja 6, VM 8.8). Ettevõtete (Horisont 2). Haridus ja teadus saavat 4 mus, Nõlvak ja Mõis (EE14.12). Erakond Arendamise SA (EAS) (ÄP 20.2) jagas aastaga 87 mld kr (PM 1.6). Enimtsitee- (EP 1.12) oli teel Riigikokku (EP 29.12, sadu miljoneid kroone (EP 9.3, 47.4). ritud teadlane on keemik Mati Karelson PM 30.12). Samas aga olevat Riigikogu Ajakirjanik peab KIK-i suurimaks kesk- TÜ-st (PM 4.4). Meie teadus (EP 7.4, koristajad tõsiselt hirmul. Kes neid ro- konnahariduse suunajaks, kes usaldab 30.5) olevat parem kui Lätis, aga maa- heliste poiste heina ja puulehti põrandalt taotlejaid. Soovitatakse asendada „sõna ilmas kehv keskmik (PM 4.4). Teadmis- koristada jõuab, sipelgatest rääkimata „keskkond“ tarbimisega ja tulge mõistu- tepõhine Eesti polevat teadlastepõhine (EP 30.12). sele inimesed“ (RV 13.12). Keskkonna- (EP 30.6). Peeter Oleski arvates on ökolinn kallis vaenlase tiitli sai haridus- ja teadusminis- linn (ML 30.3), akadeemik Jüri Martinil ter Mailis Reps kui keskkonnahariduse Roheline Strandberg ja muu (Pealinn 29.3) ja abiminister Olavi Tam- takistaja. Keskkonnasõbraks sai Maidla ökoasjandus memäel (PM 1.2) oli ka selles küsimuses vallavolikogu esimees Enno Vinni (PM Keskkonnateadlikkuse eest seisja, riski- oma arvamus (Pealinn 29.3). Ökoehitisi 11.12, PR 12.7, 17.8, 12.12, VT 9.6, kapitalistiks nimetatud Marek Strandberg võiks oskamatum alustada ökokuivkäim- 12.12). Jätkates tiitleid ja auhindu saa- (EE 9.11) oli 2006. aastal saamas rohelis- last ja mõelda enne kõvasti, millist ja kui nutega, nimetame rahvusmõtte auhinna te eesvõitlejaks. Ta on palju artikleid kir- palju WC-paberit seal kasutada (RV 9.6, saanud Endel Lippmaad kui MRP sala- jutanud ja neid on kirjutatud tema kohta 14.7). Kirjutatud on ka ökokülast (RV protokollide avalikustajat ja kui üht enim (Mõte, talv, Arter 11.2). Tema ampluaa 10.11) ja ökoloogilisest tootmishoonest tsiteeritud teadlast (EP 2.12). Eesti Põ- on suur: ökoehitused (RV 10.2, 6.4, PM (PV 13.12). Ka poleks ökoturism kesk- levkivi keskkonnajuht Kalmer Sokman 23.10), senine põlevkivikasutus on sü- konda saastav (RV 11.8, 13.10). Abi sai kodanikupäeva aumärgi (PR 25.11). vendanud meie nafta- ja gaasisõltuvust ökomajanduse arendamiseks saab Öko- Energiakeskuses süstitakse noortesse (ÄP T 3), rohi pruuni kulla palavikule loogiliste Tehnoloogiate Keskusest (ÄP teadmishimu (PM 18.12). Riigikogu lii- (VT 20.10), ökoloogilised mustad jalajäl- 25.9). Roheline hange annab eeliseid ge Peeter Kreitzberg ei pidanud normaal- jed (*KesKus 12), ökoloogiline pankrot ökotarnijale (ÄP 23.10). seks olukorda, et riiklikes programmides ja „ökosõgedus“ ning seadus ja eluruum Inimkond on pärast „öko“-koopast väl- puudub põlevkiviuuringutele eraldatud (KesKus 10). Ka töötati tema juhtimisel jatulemist üha enam hakanud keskkonda raha (PR 14.6). Ene Ergma arvates on välja kangas, mis varjab inimkehast läh- ebasoodsalt mõjutama. Koopaelanikud pooled Eesti professorid kasutud. Nii ta tuvat soojust infrapunaseadme eest (PM kandsid karusnahku ja see atavistlik tava väljendas parlamendis aastateks 2006– 22.12). on pidanud vastu terve inimkonna eluaja. 2015 kõrgharidusstrateegiat kinnitades Rohelisel Erakonnal oli käsil program- Kuid see, mis kunagi oli loomulik, tun- (EP 10.11). mi kinnitamine (EP 5.6). Eks arvatud ka dus loomakaitsjatele nüüd pehmelt öel- Savisaare arengufondi (ÄP 20.9) ehk nagu hiinlased, et pole tähtis mis värvi duna ebaloomulik (EP 13.11, ÄP 13.11). Eesti Nokia leiubüroo eelnõu oli prügi- on kass, peaasi, et hiiri püüab. Nii loo- Eespool nimetasime öko-ga algavaid kasti lendamas (PM 6.3), kuid jäi esialgu detigi, et ainult värv ei ole see, mis era- mõisteid, ka ökosõgedust. Kui küsida, kavva rahastatuna Telekomi aktsiatega konna tegusaks teeb (N 24.11). Erakond kas naftast karusnahkade tootmine on (EP 14.6, ÄP 14.6). Oli ju Eesti Nokia Põllumeeste Kogu tuli välja oma prog- ökosõgedam ettevõtmine kui loodusli- idee välja käinud president Lennart Meri, rammiga (PM 28.7). Oktoobris avaldati kest materjalidest, siis milline oleks õige kelle elutee katkes 14. märtsil 2006. makstud vastusega reklaamankeet, mille vastus. Kui küsime, kas eelistada loodus- Vello Valdma arvates on Eestis kombeks täitja sai maksuvabalt Rohelise Erakonna toodet sünteetilisele, saaksime kiire vas- maailmas silma paistnud tehnikateadlas- liikmeks astuda (EP 27.10). Registreeri- tuse, et parim toode on loodustoode. See- te tööd maha vaikida, Eesti ülikoolides miseks (*HM 28.11, PM 30.11) vajaliku ga peaksid loomakaitsjatest protestijad on ühe teaduri kohta kuus korda rohkem 1000 liiget kokku saanud veel rohelised suunama oma energia loomakasvatajate, õppejõude kui Soomes, pea igal profes- (ÄP 29.11) rohelised (EP 1.11, PM 1. ja mitte loodustoodete vastu. Käesolevas soril oma õppetool. Teadur ei olnud rahul 27.11) tahtsid saada riigikogusse vähe- ülevaates teeme juttu munakanade gaa- Eesti Innovatsioonifondi tööga (LL 20.1, malt viit kohta (PM 2.11, EP 3.11, ÄP sitamisest ja tapetud kanade käitlemisest PM 20.1). EE kavatses anda 150 mln kr 27.11). jäätmetehases. Miks ei ole näha protesti- energiauuringuteks (PM 28.4). Ka antak- Ega ma ei oleks vist tulnud selle peale, et jaid munalettide ees? Ega ka kanade elu se doktorantidele raha (ÄP 24.7) Jostovi- eraldada alapunkt Strandbergi (EP 30.10) pole looduslähedasem karusloomade nimelisest stipendiumist (VoM 31.8). tegemistest, kui mulle poleks kätte sat- omast. Loomakaitsja peaks seega enam Pria toetab (PM 11.4, ÄP 9.6, 13.11, tunud ajal, mil uus keskkonnaminister lävima ja mõjutama loomapidajaid, mitte Maaelu Heaks okt) kahjustatud metsa polnud veel nimetatud, akadeemik Anto poemüüjaid. Kahjuks on Eesti ühiskon- taastamist, noorendike hooldust jm (ÄP Raukase aastalõpu visioon (*KesKus na valmisolek loomaõiguslaste liikumise 20.2, 14. ja 27.3, ML 9.3, Metsaleht 12). Selles mainitakse nii viie rikkama tekkeks väike. Kuid kui liikumist toetaks 30.3). 25 põllufirmat said viie aastaga riigi hulka jõudmist kui ka seda, et „näi- loomade elamistingimuste pärast muret- üle 400 mln kr toetust (ÄP 17.3). Prialt teks, nüüd juba kaheksandat aastat Eesti sev ulja mereröövli Silver Ükssilma lap- võivad saada toetust puisniitudel karjata- Vabariigi keskkonnaministri ametit täitev selaps, võiks asi otsustavalt paremaks jad (ML 12.1, PM 25.1). Maalammaste Marek Strandberg keelustas ministeeriu- minna (RV 13.12). kasvatajad PRIA toetust ei saanud (EP mis kõik taskulambipirnist võimsamad 25.5). Euroopa Komisjonilt saadi toetus vooluallikad. Selleks, et ministeeriumi Oktoobrikuu kogupauk poollooduslikele karjamaadele, kui seal ruumides pimedas ringiekslevad tööta- Kui 3. oktoobril 2006 ilmus veel Kesk- kadastike või puude liituvus ei ületa 0,5 jad peadpidi kokku ei põrkaks ja viga ei konnaministeeriumi ja minister Reiljani

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 31 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE kohta enam-vähem vaoshoitud teateid, Soo mõõduposti nullist allapoole ja järv hak- nagu Maa-ameti 30 mln kr maksva len- Eestis oleks vaja sood üle lugeda ja re- kas õitsema (PM 5.7). Peipsist Lämmi- nuki ost (EP 3.10) ja kõlvatu konkurents gister teha ning mõelda selle üle, mis järve laevaga enam ei saanud sõita (EP erasektoriga turismi- ja koolitusteenuste on ja mis ei ole soo (*EL 1). Kosmosest 29.7). Oletati, et talvel võivad kaevud osutamisel (ÄP 3.10), siis paar päeva hil- vaadates tunduvat Eesti olevat küll üks ootamatu külma tõttu kuivaks jääda (PM jem lasti ajakirjanike poolt välja tõeline soine ala (Life in Estonia autumn). Meil 19.10). kogupauk. Kapo vahistas maaparistami- arvatakse, et ega küll küllale liiga tee. Nii Mudaravil on Eestis sajanditepikkune ses kahtlustatuna Maa-ameti juhi Kalev ongi Kuresoo muudetud uuesti vesiseks, traditsioon (EP 24.10). Talvised jääteed Kanguri ning oletatavat tulu saanud va- et see areneks rabaks (*PP 17.6, EP 19.6, võivad ohustada Haapsalu muda kvali- litud ärimehed Tullio Libliku ja Einar 10.7). ELF on rabade taastamisel eestve- teeti (EP 16.3). Pärnu mudaravilas alus- Vettuse (EP 5.10, 1. ja 8.12, PM 5.10, dajaks (*RV 10.11). tas tööd kultuuriinkubaator (PM 11.7) või 13.12, ÄP 5.10). Kangur ja Vettus olid Matkajad saavad jäätunud sooga lihtsa- kultuurikeskus (PP 4. ja 15.3). Kultuuri- vahi all veel oktoobri lõpus (ÄP 26.10, malt tutvuda (ÄP 20.1), käidi Soomaal tehastest Polymer kirjutades nähti ohtu EP 4.11), Vettus vabastati (EP 20.11). (LL 17.1, PM 3.11). EKA interdistsip- kultuursete inimeste juurdetulemises ja Ka sai Kangur jõuludeks vahi alt vabaks linaarse õppetooli magistrandid ja ka et see paneb poliitikud ja ametiisikud (EP 22.12, PM 22.12). Minister Reiljani matkajad käisid Suursoos (Sirp 6.1, PM kõhklema (EE 25.5). Kultuurikatlama- (EE 26.10) tooli hakati kohe kõigutama, 15.12). Soos on käidud ka keppide (LL jas (PM 19.9, 24.10, EP 24.10, Pealinn kuid tagasi lubas minister astuda vaid 17.11) ja fotoaparaadiga (VoM 15.9). Ilu- 1.11) panid performance-festivali Diver- siis, kui tõestatakse korruptsioon (ÄP pilte tehti ka Männikjärve rabast (Visioon se Universe ajal kunstnikud end põlema 6.10), samas aga oletati, et poliitikud olid okt). Eestis peatuvad peamiselt Soomest (EP 6.6). Kuid ega inimesed ei põlga ka Maa-ameti kahtlastest tehingutest varem ja Loode-Venemaalt pärit sookured (EP muid tootmishooneid, näiteks kvaliteet teadlikud (EP 6.10). Mutt aga ütles, et 30.9). Ilmus artikleid Karula (VK 26. ja elamist viljakuivatis või metallitöökojas Maa-ameti skandaal ei ole maa-alune 27.6) ja Rabivere maastikukaitseala (EL (EP 4.11). OÜ Sapropeel loosis auhindu Ermistu skandaal ja tema endale poliitilist vas- 2), Halliste (ÄP 5.5) ja Loosalu raba (ÄP järve ravimudast valmistatud toodete ost- tutust ei võta (PM 6.10). Muti eeskuju 7.4), Soontaga (VM 3.8) ja Laukasoo jatele (PP 7.1). Organogeenseid setteid järgisid ka teised poliitikud. Erandiks oli kohta (Loodus 2). Rappa tuleks minna uurides on kindlaks tehtud meie pärast- Reiljan ise, kelle president Rüütel üsna lastega (JT 7.10). Kavatseti vähendada jääaegne ilm (ML 30.11). kiiresti ametist vabastas (PM 9.10). Reil- katsealade maamaksu (VM 2.2). Põlva jani tulevikku prognoosinud tegusad ini- kutsub koduteemalisele ökofestivalile mesed pakkusid tema edasiseks käekäi- (Lõunaleht 21.9, 12.10, VM 12.10). Onu Roog ja võõrliigid guks välja viis stsenaariumi, millest oli Bella arvas, et eelseisev Rabarock ei saa EL-i programmist INTERREG IIIA ra- ülevaate kirjutamise ajaks täitunud neljas olema teeseldud orgasm (LL 4.5). hastati projekti „Roostike strateegia Soo- (ÄP 9.10). Laideti ka teisi ministreid (ÄP Mäetaguse valda luuakse Selisoo kaitse- mes ja Eestis“ (*KT 1, EPLVJ 1/2). Terve 26.10). Uueks keskkonnaministriks sai ala, mis haarab 250 ha suuruse ala Esto- nädal niideti ühel rahul roogu (*ML 3.8), Rein Randver, kes ütles kohe, et ta ei ole nia kaevanduse mäeeraldisest (PR 25.4). et tekiks laukahanele (PM 4.10) soodus eelkäija käpiknukk (PM 19.10). Mahtra soo toidab Euroopa unikaalsemat madalmurune rannaniit (LE 19.8). Saare Enamikul maatehingutel (VM 14.10, Nõiakaevu seni, kuni inimene ei sekku omavalitsustel oli kavas osta 1,6 mln kr 23.11) polnud looduse kaitsemisega min- maksev rooniiduk (EP 20.12). Energee- (PM 25.7)? Metsamarjad kasvavad meel- git pistmist (PM 7.10) ja Maa-ameti teod tilisele kasutussuunale pakuvad konku- sasti ka koduaias (PM 18.5). Uuriti raba- tunnistati sõnadest lahkuminevaks (EP rentsi ehitusmaterjalitootjad (KT 8). laugaste suurselgroogseid (KT 3). 7.10). Kanguri pistiseks nimetati 11 mln Rookatused on jälle au sisse tõusmas Sood ja metsad olid 1941. aasta suvesõja kr (EE 12.10, EP 13.10). Vandeadvokaat (EP 1.6) ja õlest majad on samuti katse- ajal tihedamalt inimasustatud kui talud ja ütles, et riik ei tohiks olla kuri maa-afääri tamisel (RV 9.6). Roopill oli arvatavasti põllud (EP 30.6). Vissuvere küla lähedalt osaliste suhtes (EP 24.10). maailma esimene puhkpill (PP 14.3). rabast leiti kaheksa sõjaaegset miini (PP Vaatluse alla võeti ka maadevahetuse Leedu lastele õpetati roopilli puhumist, 21.7). Rae vallas Vaidasoos leiti oletatav seadustamise eellugu ja vahetajate oma- kuid roost saaks ka riideid valmistada vahelised seosed (EP 11.10, ÄP 12., 16. meteoriidikraater, mida geoloogid asusid (EP 4.12). ja 18.10, PM 13. ja 16.10, EE 2.11). Lü- uurima (PM 5.1, 21.2, 16.3, PM 13.3). Tõnu Mauring patenteeris hundinuia- him arusaam seostest tuli lahemaalaselt Matsalu rahvuspargil oli kava taastada krohvi – savisein hundinuiakiududega Jüri Veisserikult: „Kaitsealade korrupti- Kasari jõe delta (EP 31.10). Sealses mu- (Loodus 5, EP 24.8). sioonialdis võrgustik on justkui seenenii- das lebab muistne laev, mida pole pärast Kanep võib kujuneda Eesti kuldvillakuks distik, mis on läbi kasvanud kogu Ees- ülestõstmist kuskil eksponeerida (EP (RV 9.3, ÄP 31.5). Lillepotis kanepit timaast“ (*PM 24.10). Uhkemaks peaks 25.10). Iiri soost leiti eelajalooline ku- kasvatanud noormees sai karistuse (EP meid tegema Eesti kaitsealade saamine keharjasoenguga punkar (LL 10.1). 19.1). EL-i rohelise koridori osaks (PM 8.9). Tondiraba tühermaale ehitatakse äri- ja Eestis leitud või levivaid võõrtaimeliike Läti piiril on meil niigi jupp kaitsealast puhkekvartal (PM 5.6). Pärast Joldia- on 740. Neist näiteks hiid-karuputk ja koridori (*S 4.5). mere taandumist oli seal ~9100–7800 sosnovski karuputk on bioloogiliselt kaks Mõeldi seaduseparanduste tegemise pea- aastat tagasi järv, nüüd 0,7 m paksune eri liiki (Sirp 26.5). Tõrjeks eraldatud 3,3 le (PM 17.10, ÄP 17.10, 20. ja 22.11, VM tarnapillirooturvas. 1912. aastal hakati mln kr jagub neljandiku kolooniate talt- 23.11). Siiani töötas valem: Maa-amet = seal turvast kaevandama, mis jätkus ka sutamiseks (EP 15.5, PM 16.5, PR 17.5, väärt info kinnistute kohta = suur hunnik 1930. aastatel kuni lennujaama ehituseni N 18.5, 10.6, LL 23.5). Kui lõigatakse raha (EP 16.10). Eks siis ajapikku sel- (PM 22.9). juured läbi ja kasutatakse ka herbitsiidi, gub uus valem? Teiseks liiniks kujunes siis makstakse 3500 kr/ha, õisikute lõi- Ants Mangluse lugu, kes olevat samuti Järved. Muda. Kultuur kamise ja kogumise eest saab 6000 kr/ha tegutsenud kahtlaste maatehingutega (EP Nõuni järve jää oli sulamise ajal roosa (ML 18.5). Kunagi sobis karuputk silo- 12.10, 3.11, PM 12.10, ÄP 13.10, 22.12). – selles oli süüdi vetikas (Loodus 3). taimeks (JT 17.6). Liivi jõe äärsed karu- Aasta lõpul võimendati veelkord nutikate Uuriti pikaajalise eutrofeerumise mõju putked ohustavad Matsalu (LE 23.5). ärimeeste tegemisi, kes tõmbasid osava väikejärvedele (Ecology 3). Taeva jää- Üks iidsemaid võõrtaimi toodi Rakvere maaäriga riiki alt (EE 21.12, EP 30.12, nud vihm kõrvetas rohu (EP 20.7). Kuiv kanti 1853.–1856. aastal Vene sõjaväe PM 30.12). suvi langetas Võrtsjärve veetaseme 7 cm hobusesöödaga. See taim – Bunias orien-

32 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE talis hakkab ehtima Rakvere keskväljaku Sellest ilmus kirjutis ajakirja eelmises liitto Eesti. Nad müüsid 5000 ha metsa mullamäge. Taime tuntakse veel kui ha- numbris. Rootsi Södrale (ÄP 28.6). FIE Lembit rilikku tõlkjat e venekapsast, rahvasuus Laks müüs 530 ha metsa Tartu raiefir- aga kui rakvere raibet (EP 28.6). Puu ja mets male (ÄP 12.6). Uulus kündsid ATV-d 2006. aasta puu oli paju (EP 28.1, EL üles loodusraja (PM 4.1). Brasiilias asub Turvas ja turbatööstus 1–11). Eestis olevat praegu rekordkogus maailma suurim vihmametsade kaitseala Turbarabasid on läbi aegade uuritud metsa (*ÄL 17.5). See, et Eestis olevat (PM 6.12). (EPLVJ 1/2) ja nendes kaevandamine on metsa poole rohkem kui 100 aastat ta- ka üldiseid ja kohalikke probleeme teki- gasi, arvati põhinevat arvestusel, et la- Raie tanud (EPLVJ 1/2). Rein Aaspere Lavas- geraiutud alad loetakse metsa hulka (EP Metsaseadusesse (Metsaleht 23.2, ML saarest oli mures, et Eesti „naftaleiuko- 9.12). Vajaks selgitamist kui palju on 16.3, HM 21.3, EP 29.5) kirjutati lage- had“ kingitakse välisfirmadele, pidades Eestile vaja kaitsealuseid metsi (EM 1). raie (ÄP 5.6, PM 19.10) eest tagatismaks silmas, et Vapole läks Elbu ja Maima Riik ostis ligi 600-aastase Tamme-Lauri ja korrastamisnõue (ÄP 12.1, 16.2, 17. ja raba ning saksa firmale Nurme raba (EP tamme koos maaga (PM 15.11). Hiisi uu- 24.4, 6.6, PM 12.1, 4.5, EP 31.1, Metsa- 17.3). Rohelise Urvaste taotlusel peatati ritakse kui Eesti looduslikke pühapaiku leht 30.1, HM 7. ja 13.6, ÄP T august, OÜ Ketal Võru turbakaevandamisluba (EP 26.1, 17. ja 19.10, 8. ja 9.12). Suured VM 28.9, ML 26.10). Seadus läks põ- Ess-soo rabas (EP 10.3, 16.10, PM 10.3, puud ja ristipuud (Loodus 2) on inimesi hiseadusega vastuollu (EP 4.7). Rüütlit Lõunaleht 16.3). Turbatootmine Meeni- alati köitnud. Mõni on nii suur, et mees paluti seadust mitte välja kuulutada (EP kunno rabas võib jätkuda varude ammen- ratsutab sellest läbi (Loodus 6). Eesti 17.6). Rohelised nägid samuti vastuolu- dumiseni (Lõunaleht 21.12). Biolan ka- vanim lehis on sajand vanem lehistest, sid (RV 10.2, EP 29.5). vatseb Rääma turbamaardlas kaevandada mida arvati olevat Euroopa vanimad (EP Kes maksab Kadrioru lageraie eest (PM turvast 500 ha-l (PP 24.1, 21.9). 19.12). Võib ka nii küsida: kuidas mõõta 27.7)? Pirital raiuti loata (EP 21.4). Noo- Kuiv suvi soosis turbatootjaid (*LE 3.8). puisniidu väljanägemisest saadud rõõmu rendikud saavad maamaksust priiks (ÄP Hoolimata põlengutest tõotas tulla hea (Loodus 3). Võsa võib huvitada fotograa- 30.1). Lätis on metsamüük tulumaksuva- turba-aasta (ÄP 28.7). Hea turba-aasta fi (Loodus 1). Aeg suretas välja mitmed ba (RV 12.1). Seepärast on vist ka meie ka teistes maades vähendas meie kae- looduskaitse all olnud puud (EP 20.12). firmad Lätis tegutsemas (ÄP 25.8). Rii- vandajate müügivõimalusi (*EP 15.8). Enam metsi Eestis ei kuivendata, kuid gimetsas müüdi aastal 2005 männipalki Lavassaare rabas kiideti turba varumi- kuivendussüsteemid vajavad rekonst- 807, kuusepalki 800, kasepakku 1304 seks sobivat ilma ja öeldi, et nemad lä- rueerimist (EM 1ja 3, ÄP T 3, ÄP 26.6, ja -palki 702, paberimändi 417, -kuus- hevad Pärnu randa alles siis, kui vihma VoM 12.9). 90 % madalsoometsadest on ke 454, -kaske 474 ja -haaba 229 ning sajab (*PP 14.7). Ramsi Turvas korjas kuivendatud (EP 16.11) ja see soodustab küttepuitu 206 kr/tm (Metsaleht 30.3). ühe suvega kolme aasta jao turvast (PP puidu juurdekasvu (*ÄP T okt). Eelmise- Täheldati paberipuidu ja küttepuu sama 24.8), Mikskaar asus juba augusti lõpus le jutule risti vastu: valmis riigimetsade hinnataset (PM 24.3). Raie on vähene- turbavälju remontima (PP 24.8). kuivendamisstrateegia (*S 12.10). Kilo- mas, kuid mitte erametsades (ÄP 5.5, Rakvere Põllumajandustehnika OÜ üheks meeter metsakuivendust (EM 4) maksab ÄP T mai), erametsnikku aga kiputak- tegevusalaks on turba kaevandamine ja 20 000 kr (ÄP 26.6). se petma (ÄP 11.8). Kundale müüakse müük (VT 19.1). Maaparanduse ja tur- Rootsi ostaks meilt kuuseistikuid (EP vahelaost haavapuitu 180 kr/tm, millele bakaevandamisega tegelenud Põltsamaa 10.1). Kevadel oodati müüki 22–24 mln lisanduvad veokulud (EP 3.2). FSC serti- EPT kauaaegne juht Endel Kiisk sai Val- põhiliselt kuuse, hariliku männi ja aruka- fikaat on oluline nii puidule kui ehitajale getähe V klassi ordeni (VoM 22.1). se taime (ÄP T 2, PM 8.5, ÄP 24.4, 9.5). (*Ehitaja 4). Ajakirjanik uuris Eesti mullaäri. Nii Soovitatakse istutada metsa põllumaale RMK (ÄP 5. ja 8.5) avalikustab suure- selgus, et müüakse mulda ja turvast (ÄP 16.1, S 14.3), istutatakse ka parki- mad raied (ÄP T 3) ja peab raierahu (PM ning lisaks reoveedmuda ja turba segu. desse (ÄP 22.11). Oodati vabatahtlikke 17.4). Edaspidi hakatakse müüma met- Igal kaubal oma kasutusala (*EE 9.11). istutajaid (VM 18.4, EP 4. ja 9.5, 4.9, samaterjali, mitte raieõigust (ÄP 1.11). Paljassaare reoveemudast ja turbast val- LE 20.5), talgutöö liitvat kollektiivi (PM Reiljan annaks metsameestele pensioni mistati kompostmulda (LL 21.3, *VoM 13.6). Miljardi puu istutamisega saaks juurde (ÄP 24.7). Erametsnikule (ÄP 14.11). Rae jääksoosse rajati biomudaga juba võidelda vaesuse ja kliimamuutuse 26.6) oleks kasulikum raieteenus sisse väetatud katselapp (*HM 7.11). vastu, ürituse taga on ÜRO (EP 18.11). osta (ÄP 22.5). Toomas Varek meenutas, et on soos tur- MTÜ Maarjakase Selts istutas 250 ha Liiva kalmistul tegutseb taas puid vigas- bapätse virnadesse ladunud (ML 18.5). maarjakasekultuure (ML 1.6). tav sae- ja kirvemees (EP 31.1, LL 31.1, Ajakirjanik meenutas, et Saksa okupat- 100 000 metskitse on ohustamas metsa- PM 31.1). Metsaröövlitele tehti kopsa- siooni ajal hoidsid töö- ja koonduslaagrid noorendikke (EP 5.7). Puid võib nakata- kas (?) trahv (ÄP 15.5, 13.10, EP 16.5, üleval seda osa Eesti majandusest, mis da ohtlik seenhaigus (PM 1.7). Seeneju- 13.10, PM 13.10). Linnametsad lähevad oli sakslastele oluline. Turbatööstust va- tule lisaks veel, et inimene võib müstilise kaitse alla (EP 2.6). Kahju teevad veel rustati kohalikele elanikele määratud töö- mõjuga seentest saada päris kauges tu- põdrad ja koprad (kas sõber või tõbras?) ja kasvatuslaagritest. Toiduportsule said levikus abi alkoholist võõrutamisel (EP (Loodus 3, ÄP 3.4, PM 27.5, 3.11, 7.12, töölolijad lisa siis, kui töötasid vahetuse 20.7). EP 6. ja 20.12). 2005. aastal kütiti 4000 jooksul välja 20 000 pätsi (EE 5.10). Tallinn tahaks saada roheliseks pealin- põtra, 2006. aastal oli plaan lasta 5500 Estonia kaevandus andis oma töölisrongi naks (PM 31.1, RV 10.2, PM 15.5, KT looma (EP 26.7). Ebaseaduslik raie vä- Lavassaare muuseumile (PP 7.7). Eesti 6). Puudele antakse passid (Loodus 1). henes (ÄP 31.5, EP 2.6). Samas kardavad kitsarööpmelise raudtee sünnilinnas peeti Jätkusuutlik metsandus on muutumas muugalased hoopiski seaduslikku raiet raudtee 110. aastapäeva konverents (PP mujal metsatöösturite pärusmaaks (RV (EP 10.10). Uudis oli, et Keskkonnami- 1.11). Kui ajas veel kaugemale minna, 14.7). Lätlased peavad püsimetsandust nisteerium võib saata veerandi suurimast siis kuulsa loodusteadlase isa Magnus parimaks (RV 9.3). MKS on meil met- metsakaitsealade võrgust sae alla (EE Johann von Baer oli turba tarvitamise sasektori kommunikatsioonistrateegia 30.11). Raieohtu sattusid üliharuldased propageerijaid (VT 2.3). Humistar sisal- (RV 13.10). Euroopa riigimetsade ma- samblikud (EP 2.12). dab humiin- ja fulvohappeid ja parandab jandajad asutasid koostööks ühenduse Ka elektriliinide alt koristatav võsa omab näiteks kartulikasvu (MaM märts). EUSTAFOR (European State Forest energeetilist potentsiaali (EM 1). Maa- Pärnus peeti veel kuues Baltimaade tur- Association) (RV 9.6). omanikele hakatakse maksma tasu liinide batootjate foorum (PP 25.8, EPLVJ 1/2). Mets & Puu sai uueks nimeks Metsä- talumise eest (ÄP 19.6).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 33 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Arvati, et on kätte jõudnud võsa kas- 15. ja 16.5, PM 15. ja 19.5, EP 16.5, PP veel seitsmes kohas (EP 29.7). Tuleluu- vatamise aeg (*WT 13.5). Veskimetsas 16.5, VN 18.5), kus hävines pooleteise reks kavandati soetada foto- ja termo- langetati 400 puud (EP 27.7), Nõmmel kuu turbatoodang (ÄP 16.5). Lavassaares kaameraga õhupall (EP 25.7, PM 3.11) kärbiti 3000 puu oksi (EP 18.8). Viimsis põles turbaraba (PM 27.7, ÕL 27.7), hiid- ja taastada päästekompaniid (PM 21.7), raiuti mets napilt enne kaitse alla panekut tulekahju oli Kurtna järvistu piirkonnas osteti helikopter (PM 1.11, EP 3.11). (PM 16.11). Pealegi pole ohutu Viimsis (PM 7.7, ÕL 11. ja 12.7, PM 12.7, VT Metsapõlengute kustutamisel silma keskkonda kaitsta, ühel kaitsjal süüdati 8. ja 29.7, PR 3.–5., 9. ja 11.8, EP 23.8), paistnud inimesed pälvisid medaleid (JT kallis paat koduõues (PM 29.11). turbapinnas põles Ervita küla lähistel, 23.11). Soomlased ja lätlased (PM 18.7, Erametsandust toetatakse (EM 1, ÄP põles viis Prelvexile kuulunud turbaauna EP 5.9) käisid meid abistamas. Pääste- 6.3, Metsaleht 30.3), teatud tingimustel (JT 13.7, VN 14.8), arvatavasti tõi hoole- leping oli sõlmimisel Venemaaga (PM rakendub metsaseadus, mis näeb ette tus kaasa Mäo raba süttimise (JT 13.7), 21.7). Meie kulupõlengute ja metsatule- metsakavade koostamise (ÄP 23.1, EM Kuusalu vallas põles (EP 16., 19. ja 20.6, kahjude suits ulatus Soome (EP 28.4, PM 2, ÄP T 2). 3.8, ML 22.6, PM 16., 17. ja 28.6, ÄP 19.7), Venemaa oma meile (PM 18.7, LL Eesti puiduturu käekäik sõltub Põhja- 20.6, HM 30.6, VT 8.7) polügoon (EP 9.8, 10. ja 12.8), isegi otsaga Läänemaale maadest (ÄP T 2). Gustav kiitis Ees- 6. ja 13.7). Kaitseministeeriumil oli (LE 12.8). Enam peaksime kartma riigi- ti metsamehi (Metsaleht 23.2). Meie kava sealseid maid sundvõõrandada (PM piiri ületavaid peeneid tahkeid osakesi M.M.M.E. OÜ tegi metsavarumisel 22.11, 11.12). PM-e (particulate matter), selgitab Tiit Rootsis hiigelkäibe (ÄP 21.4), Hiiu AS Põlesid ka Oru turbaväljad (PR 9. ja Kändler (EP 21.7). Õpetati inimesi suit- HM asutas Rootsis tütarettevõtte Dagö 10.5, 21.6, 9.8). Üht Oru põlengut nime- sus käituma (PR 10.8). AD (ÄP 29.9). Rootsis hukkus tormi- tati meediamulliks (VN 28.7). Kümnendi Tule kahjusid arvati kokku nii Eestis (ÄP kahjustuste likvideerimisel Eesti metsa- suurimaks peeti Agusalu metsapõlengut 17.8, 13.10, 4.12, EP 7.9) kui Rootsis tööline (PM 17.1). Eesti kaminapuust on (EP 14.–16.7, VN 14.7, PM 17.7, ÄP 17. (ÄP 21.8). Tulekahjus hävis 411 kuklase saanud Ameerikas kuum kaup (ÄP 12.4). ja 21.7, 4.8, VoM 18.7, VT 18.7), kus tuli pesakuhilat, millega tekitatud miljoni- 12 kasepuuhalgu maksab 6,99 USD (LL oli turbapinnasesse pugenuna visa taan- tesse ulatuva kahju tekitajat asus politsei 14.11). duma (EP 21.7). Isegi Tallinna pargid, uurima (EP 21.8). Harjumaa metsapõlen- Soome metsafirmade kartellikahtlus sai lähiümbrusest rääkimata (HM 21.6, PM gud ei olnud politsei andmeil süütamised kohtuküpseks (ÄP 7.4). Igal aastal muu- 15. ja 19.7, HM 21.7, LL 10.8, 19.9) tun- (LL 17.10, ÄP 17.10). 1933. aastal põles detakse Aafrikas põllumaaks u 50 000 ha nistati tuleohtlikuks (EP 10.7), Keila-Joa Eestis 4733 ha metsa, tulekahjude arvuks metsa ja 60 000 ha rohtlat (LL 11.4). OÜ lähedal avastati korraga kolm kollet (EP saadi 578 (ML 31.8). Tava Mets on Eesti suuremaid metsafir- 29.7, HM 1.8), Kiili metsapõleng (EP Mujal maailmas laastab metsi hoopiski masid (ÄP 31.7). 2.8) nurjas jooksuvõistluse (EP 27.7). alepõllundus (ÄP T mai). Otepääl peeti raie MM (EP 17. ja 18.8, Niitmata hein viis EE alajaama põlemis- PM 21.8, PP 22.8). Puupäeval peeti rah- ohtu (PM 25.7). On juhus, kui alajaamale Puidutööstus vusvaheline puusümpoosion (EP 12.10). pannakse just sinu nimi, Siiri (Sisaski) Vast oli põhjus uues Kunda tehases, miks Puust saab kas või vanakuradi vanaema nimeline on täiesti olemas (ÄP 14.8). Kunda sai metsapealinnaks (PM 2.2, 8.5, välja saagida (EE24.11). Oliver Kruudat Põlengud vaevasid päästjaid ja suretasid ML 11.5). 2007. aastal saab selleks Võru sarjati ja kiideti naaberkruntidel tehtud maaelu (ÄP 3.5, LL 4.5, PM 4.5, 19. ja (PM 7.12, VM 9.12). Kunda puitmassite- lageraie ja maaparanduse eest (EP 9.11, 20.6, 11.7, 30.12, EP 12.5, 10., 20., 21. ja has (ÄL 12.4) suuri haavapuid ei ohusta- 2.12, PM 9., 10. ja 25.11, 2.12, ÄP 9.11, 25.7), kulupõletajad olid jätkuvalt agarad vat (ÄP T märts). Kundast veel järgmises 4.12). Eeskuju oli nakkav ja nii tegi en- (LL 11. ja 14.4, PM 17., 19., 24., 25. ja alapunktis. dine kärsitu linnapea Priit Vilba Kruu- 27.4, ÄP 28.4, EP 3.5, 27.7). Märjamaa Ilmus uudiseid Toftani (ÄP 20.1) ja Repo dat Sheratoni augus (LL 6.12, ÄP 5.12). vallas keelati metsaminek (PM 6.5, 15.7), Vabrikute (ÄP 17.1), Stora Enso (ÄP 3.2, Arusaamatuid otsuseid metsaraie või lu- varsti keelasid metsa minna 35 omavalit- 31.7, PP 2.9, 10.10, EP 21. ja 23.11), badeta raie kohta ilmus veel päris aasta sust (PM 15.7). Riigimetsades keelati tu- Reiu saeveski (ÄP 2.2), Imavere liimpui- lõpuski (EE 7.12, EP 1., 14, 15. ja 16.12, letegemine (PM 21.6). Puidufirmad olid dutehase (EP 8.3), Järvakandi puiduteha- PM 13. ja 15.12). Metsatööstuse Liit sai metsaminekukeelust häiritud (EP 2.8). se (ÄP 19.4), mööblitootja Tarmeli (ÄP uue esimehe (ÄP 14.12). Saemehi, kes Kui oli juba küllalt põlenud, hakati arut- 21.4), TVMK kolimise (EP 21.4), Flexa teenivad kuus 10 000–25 000 kr, asenda- lema. Jürgen Ligi (EP 21.7) küsis: „Kes Eesti AS Kadrina tehase plahvatuse (PM vad 70–80 % raiel 5–6 mln kr maksvad vastutab, kui mets põleb“ (PM 25.7). Rii- 8.5, ÄP 8. ja 25.5), Paikuse puidutööstu- harvesterid (PP 10.10). Jõulukuuskedest gikogulane H.-V. Seeder vaatas ka kau- se põlengu (PP 25.5), Viisnurga põlengu saab vabaõhumuuseumi lattaed (PM gemale, kui küsis: „Kes põhjustas põuad, ja kasumihoiatuse (ÄP 9.5, 31.8) ning 20.12). Nulg kogus jõulukuusena popu- üleujutused ja talvekahjud?“ (PM 26.7). puidutööstuse kohta tervikuna (ÄP 23.1). laarsust (PM 7.12). Loodan, et süüdlane on leitud ja aastal Uudiseid tuli ka Hansa Graanulist (ÄP 2007 tuli enam suurt kahju ei tee. Politsei 31.7), Puumarketist (ÄP 31.7), Püssist Eesti põles jälle asus ka süüdlasi otsima (EP 31.7). (ÄP 31.7), Saare Paadi (ÄP 9.6, 31.8), Juba enne kuumalainet (PM 8., 11., 14., USA-s teatakse, et keskmise tempera- Vest-Woodi (ÄP 14.9), Haglund Mööb- 15. ja 28.7, EP 10. ja 18.7) ja rekordilist tuuri tõusu ja metsatulekahjude ulatuse li (ÄP 13.9), Otepää vineeritehase (EM UV-kiirgust (EP 5.7) läks siin-seal tuli vahel valitseb seos (EE 24.8). Mõni üt- 3, ÄP 25.8) ja Näpi saeveski kohta (ÄP lahti. Kuumaga (PM 10.8) hakkasid puud leb, et tulekahju järel läheb loodus uuele 18.8). murduma (LL 11.8) või enneaegselt kol- ringile (LL 11.8), kuid kellele seda ringi Tartu pisifirma müüb puutünne laia maa- letama (EP 18.8), soe sügis (EP 13.12) nii väga vaja läheb? Maausku jaanitule- ilma (ÄL 22.3). AS Ritsu palkmajad olid aga omakorda ajas nad uuesti lehte (LE tegijatele oli aasta 2006 nende usu järgi hinnas (Oma Maja 4), kümblustünne te- 7.12). Talvekuud meenutasid pigem jü- 10 219. aasta alates Billingeni katastroo- hakse ka Valgamaal (Eesti Areng juuni). rikuud (PM 19.12). Detsembris püstitus fist. Nemad lõkkeid süütamata ei jätnud Lemeks rajab 80 mln kr maksva liimitud soojarekord (PM 8.12). Kuumus piinas (EP 29.7) nagu ka enamik mittemaausk- ehituskonstruktsioonide tehase (ÄP 9.8). Euroopat ja USA-d (PM 21.7). Selliselt likke. Tuletati meelde 10 aasta tagust Mööblitöösturiks saavat ka Edgar Savi- ebasoodus oli metsapõlengute taust. Vihterpalu suurpõlengut (PM 21.6). saar (ÄP 16., 24. ja 31.10). TKE Grupp Männikul põles turbane metsaalus (ÕL Kui Agusalus lõpetati, oli Eestis aastal Paldiskis läks pankrotti (PM 11.12, ÄP 20.6, PM 20.7), Sangla turbaväljadel 2006 juba olnud 5965 metsa- ja maas- 11.12). paisutas tuul tulekahju suuremaks (ÕL tikupõlengut, millest kustutustöid tehti Skypi asutajad toovad Venemaalt kasepui-

34 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE tu (ÄL 22.3). Pool saetoormest tuleb piiri PP 9., 11. ja 16.5, 24.11, LE 7.12). Le- 8.4, 28.9). Soomes hakatakse bioeta- tagant (ÄP 14.3, 25.9), kohati oli selle nini teoste abiga säilitavad õpilastest ko- nooli tootma siis, kui naftabarrel maksab kvaliteet kehv (ÄP 3.3) ja hind tõusuteel gujad Eesti metsa (JT 23.5). Rämpspost 90–100 USD (ÄP 5.9). Rootsis oli kava (ÄP 21.4, 26.10). Stora Enso (ÄP 21.12) suurendab vanapaberi hulka (EP 25.8). suurendada bioetanooli tootmist (ÄP veab palki Venemaalt sisse (EP 23.8, ÄP Osa paberit läheb Talleggi kanalates 18.8, 5.9). EL karmistab alkoholipoliiti- 23.8), kes aga Hollandis ja Saksamaal lindudele allapanuks (EP 28.6). Paberit kat (ÄP 16.6). Etanoolitootmine ähvar- sulges kaks ettevõtet (ÄP 5.10). Uksed segatakse muruseemnega savikate jt huu- dab tõsta maisi hinda (ÄP 5.9). Vanadest ja aknad olid kallinemas (EP 4.8). Uue musvaesete pindade haljastamiseks (HM kommidest saaks ka etanooli (ÄP 15.2). saetööstuse asutamine oli muutunud ris- 2.6). Paberit oskavad valmistada iidse- Kadarbiku talu peremees Ants Pak teeks kantsemaks (ÄP T 4). Samas areneb Ees- test aegadest alates ... tiivulised vapsikud bioetanooli kas või kapsast jt põlluma- tis puidu järeltööstus (ÄP T 5, ÄP 18.12). (Loodus 6). Hiina rikkaim inimene on jandussaadustest (EP 14.9). Elektri- ja sideliinide poste veetakse väl- vanapaberiga tegeleva firma kaasosanik Moe piiritustehas ja Loksu sigala on ja (ÄP 30.5). Palgipuudus (ÄP 16.8, EP (ÄP 27.11). Kinkide pakkimine läbiloe- süüdi Tapa joogivee reostuses (PM 23.11) paneb väiksed saetööstused tege- tud ajalehtedesse kuulub ka Briti rohe- 18.4, EP 22.4). Otse vastupidi: Paljas- vust lõpetama (ÄP 2.2, Metsaleht 30.3). liste taaskasutatud jõulude stsenaariumi saare puhastusjaamas kasutatakse teist Vineeri saab eripalgeliseks kujundada (EP 18.11). Ligniin laguneb märgoksü- piiritust metanooli reovee puhastamisel (ÄP 17.5). Kohila vineerivabrikus (ÄP datsioonil 150 °C juures (Chemistry 3). (ÄP 21.7). Metanool on röövinud Eestis 4.12, KT 8) hoitakse kasepalki köetavas Torm tõi Saaremaa randa paberipuitu (PM kolme aastaga 98 inimelu (EP 21.10, PM basseinis (EP 15.11). Puitkandurid on 17.1). Enne sõda oli Eestis Tselluloosi- 25.10). Loksal hauda läinud jõid siiski tule ja niiskuskindlad (ÄP 12.4). He- vabriku Selts, kes korraldas töötajate vaba oletatavasti metanooli mittesisaldavat kotek ehitas Aafrikasse puidupakkeliini aja veetmist (PM 10.2). Lutheri vineeri- grilli süütevedelikku (EP 21. ja 24.10, (EP 17.10). Puidutööstuses juhtub palju vabrikusse tulevad korterid (ÄP 3.3). PM 21.10, 1.11, LL 1.11). Ega seegi ei õnnetusi (ÄP 4.5, EP 8.5). Puidust pungil tohi meid lohutada, et salaalkohol tapab Imaveres nappis kuumal suvel päästetöö- Biokütus ka piiri taga (EP 27.10, 1.11, PM 28.10). tajaid (PM 13.7). Saamatud ametnikud võivad 2007. aastal Aasta lõpu kütuseliitri hinna ennustus Valmistatakse kooremultši aednikele seisata Vene viinavabrikud (ÄP 12.12). 16–17 kr/l (EP 10.4) ei läinud veel täi- (EP 20.4). Eks ka kork ole eksootiline Piiri taga arvati samuti kui meil, et vii- de. Põllumajanduse abiminister Rain puukoor (ÄP 16.8). Pirita rannas ohusta- naks saab nimetada vaid viljast või kar- Vändre ennustas, et viie aasta pärast sid suplejaid puupilpad ja vahtplast (EP tulist destilleeritud jooki (PM 5.10, LL maksab mootorikütus 1,5–2 ja rasked 12.7, PM 12.7). 26.10, ÄP 26.10). vedelkütused 3 korda enam kui praegu Hiina kehtestas ühekordselt kasutatavate- Vene metanooli hakatakse läbi Sillamäe (ÄP 15.11). Nafta hinna tõus viib paljude le söögipulkadele keskkonna säästmiseks sadama laia maailma vedama (PM 7.12, erimaksu (PM 23.3). Nad teevad Eesti pilgu biokütusele (ÄP19.4). EL-il valmis ÄP 7.12). haavapuidust WC-paberit (ÖL 24.5). uus biokütuste strateegia (nii biodiisli kui Biodiislit arvatakse olevat tasuv toota ÜRO uuringu kohaselt pole 2,6 mld ini- -etanooli tootmine) (PM 1.3). Väiksem (ML 19.1). Heino Harak müüs Biodi- mesel kempsu (LL 29.9). biodiislitehas maksab u 500 000 kr (ÄP seli kolmele Eesti ärimehele (ÄP 28.3, 17.10). Tehaste rajamiseks oleks vaja rii- EP 29.3). 100 000-tonnise võimsusega Tselluloos ja paber gipoolset toetust (*KT 8). Koostöö saks- Paldiski biodiisli tehas pidavat valmi- lastega toob biokütuse Eesti tanklatesse Estonian Celli (VT 9.9) käikuminekust ma 2007. aasta sügisel (HM 4.8). Bio- (ÄL 8.2). Pärnus juba väheke toodetakse teatati ametlikult aprillis (ÄP 27.4, EM diislitehaseid kerkivat Euroopas nagu (ÄP 24.5), Favora juba müüb (PM 27.5). 2). Kunda tselluloositehas ostvat riigilt seeni pärast vihma: Saksamaal on neid Või ollakse biokütusega siiski plindris puitu alla turuhinna (EP 27.1). Selgus, kümneid. Oma biodiislitehased kerkivad (ÕL 15.5)? Riigikontrolli auditist võiks et kõrge puiduhind nullib ettevõtte tu- lõunanaabritel Ventspilsis ja Klaipedas seda järeldada (EP 9.5). lususe (TBN 11.10), tootmiskulud olid (ML 11.5). Kui temperatuur langeb alla Biokütus suurendaks Euroopa iseseisvust kavandatust suuremad (ÄP 6.10). Puru- –5 °C, muutub biodiislikütus sültjaks (EP (ÄP 10.2). Soome parlamendil oli kavas nes puitmassi mahuti (ÄP 27.3, ML 30.3, 25.9). VT 29.9). Tselluloositehas on nüüd tur- arutada biokütuste maksuvabastust (ÄP gutamas Kunda arengut (ÄP 11. ja 14.9). 1.3). Soomlane aga lubas ise Eestisse Tahke taastuvkütus Kuid tehasel oli probleeme veel päevas biodiislitehase ehitada (ÄP 12.6, PM Lihulas taheti asendada põlevkiviõli põ- kuni 100 t biomuda uputusega (VT 13.6). Meie valitsus on loobumas akt- hupallidega, mis tuleb kohaliku roo põ- 26.10), esialgu kompostiti seda oma õuel siisi tõstmisest (ÄP 11.5). ATKO Grupp letamisest odavam. Kui roog pallitada, (EP 23.10, PM 25.10), et siis valmistada kavatseb hakata oma territooriumil val- saaks tulevikus põhu põletamissüsteemi koorelisandiga mudast biokütust (PM mistama bussidele biokütust (PR 20.5). rakendada (Lääne Elu 11.2). Adaveres 11.11, VT 11.11, LL 14.11). Kui neid tehaseid hakatakse ehitama, kulub teraviljakuivati kütmiseks 15 põ- Euroopa paberitootjatel ei ole läinud häs- hüppab Eesti õlišeikide klubisse (ÄL 3.5) hupalli päevas (*Maaelu Heaks, juuni). ti (ÄP 18.1), aktsiaid aga soovitati ikkagi ja energeetika hajutamine vähendab riigi Alakülas põlesid tuhanded rookahlud osta (ÄP 1.2) ja seda õigusega (ÄP 9.3). riske (KT 6). Vilniusse rajati biokütuse- (LE 4.5). Pelleteid peeti odavaks ja toot- Soome paberitööstuses algas streik (ÄP katlamaja (KT 6). likuks ökomaja kütuseks (EP 19.4, Ehi- 16.5). Soomlased ajendasid Uruguay ja Biopäritoluga on ka puutõrv, mis on va- taja 6, ÄP 16.8). Ökomaja (EP 30.10) või Argentina vahelise tselluloositüli (EP nim looduslik puidukaitsevahend (Oma -sauna enda saab ka põhust kokku panna 9.5). Maja, aprill). Nestel oli kava tõsta biokü- (Ehitaja 6 ja 12, PM 12.7, 23.9, 14.12, Räpina Paberivabrik investeerib samas tuste toodangut (ÄP 9.3). Rapsiõli hind EP 29.9) või maja seinavahesid pelleti- 15 mln kr (PM 28.1). Seal tehakse ka toiduainetetööstuses tõuseb biodiisli 2 % toorme saepuruga täita (ÄP 5.7). Eesti papist pakkenurki (ÄP 6.6). Rootslased kohustuse tõttu (PM 11.5). Viis fakti olii- suurim pelletitootja AS Graanul Invest ostsid Kohila ümbrikutsehhi (ÄP 7.2). viõlist ilmus ajakirjanduses (ÄP 22.9). jagas oma tootmiskogemusi (*Maaelu Kehra paberivabrik investeeris tootmisse Heaks juuni), LJK AS aga kirjutas kon- 60 mln kr (ÄP 18.4). Horizon Tselluloosi Vedel biokütus dijahu ja rasvapõletamise võimalustest. ja Paberi juhatuse liikme Sunil Marwahi Nafta hinna tõus viib investorite raha Sakslased väidavad, et puuküte on taas- lapsi ei lasta Eestisse (ÄP 2.6). piiritustööstuse aktsiatesse (ÄP 18.4). tuv, aga saastav – jutt käib pisikollete Vanapaberit kogutakse usinalt (EP 4.1, Neste pani piiritusbensiini müüki (EP kohta (Loodus 4).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 35 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Tallinlaste toasoojuse eest lubati raha lane üritus TEUK (*ML 26.10, *KT 7). ja „rahvuskala“ Weroli nime seostamine juurde küsida (EP 5. ja 29.4, PM 5.4, Soovitakse taastuvenergeetikale suure- (PM 20.12). Ministri nõunik Maido Paju 5.5, 30.6), küttekompensatsiooni taot- mat rolli (PP 7.12). kirjutas tontideta Werolist (*PP 11.11). lemisest sai Tapal bürokraatiafarss (EP 8.4). Pakuti välja nippe arve vähendami- Weroli saaga Jäätmekäitlus seks (ÄP 26.4, 21.6, Kinnisvara 10.5). Aasta algas sellega, et pankrotihaldur Jäätmekäitluse areng toimub hoogsama Hoiatati küttekatelde keemaminemise rääkis Weroli pankroti väljakuulutamisest taaskasutamise ja korrastatumaks muut- eest (ÄP 19.7) ning manitseti korstnat (EP 12.1), ministeerium aga polnud nõus mise suunas (ÄP T 2). Rein Leipalu tees pühkima (PM 14.6, LL 31.10, EE 9.11). (ÄP 13.1). Pankrot jäigi siis välja kuu- on, et jäätmekäitlus eristab tänapäeva Eks sellel puudepõletamisel ole ka omad lutamata (ÄP 16. ja 19.1, EP 19.1, ML keskajast (ÄP 6.1). Argo Luude kirjutas nipid (TM kodu&ehitus 4). 19.1) ja „kosilased“ olid ka kohe plat- prügi majanduslikust riigipöördest. Ai- Petis pügab tihti küttepuu ostjat poole sis (EE 26. ja 31.1). Rein Kilk panustas nuüksi ühe firma kaudu läks taaskasutus- koguse võrra (ML 9.3). Õige mees ot- võlanõuete ostu (PM 31.1, ÄP 31.1,3.2, se 17 000 t pakendeid (EP 17.2). Eestis sivat puiduäri kõrvale alternatiive (ÄP ML 2.2, EP 23.2). Pankrotioht ja segadu- tegutses tosinajagu universaalseid jäät- 8.6). Hiiumaa nutikalt pakitud halud on sed Weroli ümber polnud siiski jäädavalt mefirmasid (ÄP T 3). Korvpallur Heino vallutamas mandri turgu (ÄP 27.9). Kui- möödas (PM 3. ja 25.3, EP 14.3). Lõpuks Enden asus prügikäitlusfirmat Vaania va küttepuu hind on palgi omaga võrd- pandi Weroli aktsiad müüki (ÄP 27.3, EP juhtima (ÄP 10.7). Enammainitud firmad seks saamas (ÄP 24.7). 95-m2 ehk 207 30.3), kuid segadusi jätkus endiselt (ÄP olid Ragn-Sells (EP 24.8, 22.9, ÄP 17.8, m3 suuruse maja kütmiseks on vaja 16 27. ja 28.4, 4. ja 15.5, PM 10. ja 21.4, 3., 25.9) ja Cleanaway (ÄP 16.8). Problee- rm küttepuid (Oma Maja 4). 150 m2 suu- 4., 6., 9.ja 30.5, EP 17. ja 30.5). Enamas- miring on prügimajanduses lai. Peeter ruse eramu kütteks vajatakse kas 7300– ti mainiti Rein Kilgi (ÄP 2. ja 4.8, ML Eek märkis ühena peitusemängu (*Ela- 8015 kr eest kivisütt või 8522–9300 kr 20.4, PM 5.8, EP 26.9) ja Urmas Sõõru- mu 2). Päris hull tunne tekkivat merel, eest halupuid, kerge kütteõli eest tuleks maa (PP 27.4, ÄP 2.8) nime ning Kalevit. kui sõidad mööda ujuvatest prügimäge- välja käia 24 000–31 190 kr, maagaasi Toimunud sündmusi nimetati koomili- dest (RV 11.8). Eesti Pandipakendi OÜ eest 12 400–15 000 kr ja balloonigaasi seks tantsuks Weroli ümber (EP 25–27.4, loenduskeskus töötab Uuskülas (*VoM eest 21 700–32 990 kr (ÄP 2.8). Pelle- 2., 4., 5, 6.,13. ja 18.5, 6. ja 13.7, PM 14.11). teid oleks vaja osta 9600–22 134 kr eest 25., 27. ja 28.4, 26.6, 3. ja 5.7, ÄP 25. Akadeemik Anto Raukas kirjutas, et Väi- (ÄP 16.8). Enne otsustamist vaadake vii- ja 26.4, 3., 5. ja 15.5, 20.6, 3., 10., 12., ke-Maarja jäätmetehasega on OK (ÄP datud artikli avaldamise kuupäeva! Kuid 14. ja 17.7, PM 17.5), mille käigus lubas 29.3), mis ei tähenda, et uuel tehasel pole tuleks arvestada ka küttepuu puudusega Sõõrumaa Kilgile kohe raha lauale ladu- olnud probleeme (ÄP 14. ja 23.2, 30.3, (RV 11.8). da (EP 15.6). Kui süüdlasi hakati otsima EPLVJ 1/2). Probleem on hoopis selles, Põlvamaa talunik Jaanus Hakk kasutab ja ka pärast mainiti sageli Erki Aavikut et inimesed ei osta munemise lõpetanud teraviljajäätmeid kütteks (MaaMajan- (ÄP 17.5, 24.11, EP 15.6, PM 18.10) või kanu ja need saadetakse gaasikambrisse dus okt). Kaera võiks kasvatada meil Henn Ruubelit (ÄP 30.5, 28.7, EP 14.6, ja sealt edasi Väike-Maarja jäätmeteha- ka ainult kütteks (RV 12.1, ML 16.3). 4. ja 25.7, 4.8, PM 28.7, 18.10) või seda, sesse. Ostke! (Lõunaleht 9.11). Poehind Kütta annab nii kaera kui hobusesõnni- et ettevõtet taheti iga hinna eest Sõõru- on 20 kr, põletamine maksab kuni 4 kr kut (*ML 3.8). Rootsis köetakse samuti maale (ML 27.4) erastada (EP 1.6). See (EP 11.12). Tehas hävitas ka pühvliliha kaera, Soomes energiaheina. Nisu kas- oli vaid üks uudistest uudiste (ÄP 5., 7. ja (EP 11.11). Ala arenguks luuakse Balti vatab meie põllumees juba riski piiril 8.6, EP 7., 9. ja 22.6, 27.7, PM 7.–9., 16. riikide biolagunevate jäätmete käitlejate (ÄP 17.4). Kõik – puit, jäätmed, sõnnik, ja 22.6, 15.8, LL 13.6) seas. ÄP juhtkiri: koostöövõrk (KT 7). Arengukava näeb raps, nisu, rukis, kaer, energiavõsa – ole- Werol näitas, et rahakratid pole kuhugi Tallinna nelja jäätmekäitlusjaama (EP vat EL-is tõstetud au sisse kui tänuväärt kadunud (ÄP 4.8). Lõpuks sai pankro- 3.2). küttematerjalid uue biokütuste strateegia tisaaga otsa (PM 22.8, ÄP 23.8). Poliiti- Tallinna prügila kasum osutus liiga suu- kohaselt (ML 11.5). Ka Eestis tegeletak- kud ja nende määratud juhid ei olevat 10 reks (ÄP 3. ja 5.7), et ei võinuks olla se sellega (*ML 27.7). Soomes kasvatak- aasta jooksul suutnud (tahtnud?) Werolit allutatud omavalitsusele (ÄP 26.7). Prü- se päideroogu e paelrohtu 2005. aastal korralikult tööle panna, nii jäi Rein Kil- givedu pidi alates 2007. aastast veelgi 10 000 ha-l kuivmassi saagisega 8–13 gile ehitada varemetes Werol üles (EP kallinema (PM 29.11). Kahjumis Tallin- t/ha (ML 13.4). 1.8, *PM1. ja 5.8). na Jäätmete Sorteerimise Tehase prügi- Eesti põllumajanduse energiatarve on Majandusanalüütik Milton Murumägi mäed põlesid (ÕL 21. ja 22.9, EP 22.9, olnud vahemikus 2,4–4,6 PJ (ML 13.4). rääkis, kuidas toimus skemaatiline raha- PM 22.9, ÄP 22.9). Veel enne 2006. aasta sügist loodeti saada röövimine kuulsal rapsiga töötaval põllu- MTÜ-le Eesti Pakendiringlus panditaa- kaante vahele maaelu (ML 5.10) arengu- majanduse lipulaeval Werol (KesKus 3). raga tegelemisluba ei saanud (ÄP 10.1), kava 2007–2013 (ML 13.4, *ML 12.10, Weroli pearaamatupidaja lasti lahti (PM Peeter Eek kaevati sellega seoses kohtus- PR 17.6, *PP 20.6, JT 20.7, *Maaelu 1.7), ettevõttele anti taas võimalus likvi- se (EP 17.1, 22.3, ÄP 23.3). Taarat (ÄP Heaks dets, *KT 8). Enne seda oli kava deerida võlad (EP 15.7). Rahakantimise 3.1) tagastatakse siiski usinasti (EP 4.1, aastateks 2004–2006 (Maaelu Heaks niite uuris ka ajakirjanik (PM 18.10). ÄP 8.3), automaadid lausa ummistuvad okt). On veel olemas Euroopa põlluma- Erki Aaviku nimi kerkis uuesti üles seo- (EP 3.7, PM 4.7), kokkuostupunktid upu- janduse fond maaelu arenguks (EAFRD) ses rahapesukahtlustuse ja tema pokri vad taarasse (EP 8.8). Taarapant olevat (ML 15.6). Tiit Tammsaar soovitab prae- pistmisega (ÄP 10., 21. ja 24.11, 19.12, meil piisavalt kõrge (ÄP 12.7). Paken- gune energeetika arengukava kohe ümber EP 20. ja 21.11, 22.12). Aasta lõpus ker- diturg (ÄP 1.2) on 300 mln kr suur (EP teha (ML 30.3). kis ajakirjandusse ka kolmanda Weroli 11.1), ringlusest kaob ära kuni 5 % taa- Nõukogude ajal ehitatud majade soojus- endise juhi Helmo või hoopiski Elmo rast (ÄP 23.3). tamine võib anda 30–40 % energiasäästu Heinsoo/Hainsoo nimi (PM 3., 4., 8. ja India teeb vanadest kilekottidest käekotte (KT 1, ML 14.9). 17.11, EP 4.11, ÄP 6. ja 17.11, 19.12). ja müüb neid Londonis 650 kr tükk (ÄL Suurem osa töödeldud puidust võib osu- Eestis kasvatatava rapsi (Maamajandus 15.3), tudengid teevad prügist rahakotte tuda ohtlikuks jäätmeks (RV 12.1). 14 l veebr, EP 26.9) ala 65 000–70 000 ha (ÄP 6.6). Kehtna lapsed mõtlesid välja lehtpuusütt maksab poes 21.90. Paldiski kataks Weroli vajaduse. Kui hakata toot- nutika kaardimängu, kus on vaja paigu- ja Keila läksid tülli vana soojalaenu pä- ma biodiislit, tuleb rapsi välismaalt sisse tada prügipildiga kaart õigesse konteine- rast (PM 18.12, ÄP 18.12). vedada (ML 11.5). Viimane 2006. aasta risse (N 18.9). Erki Kasemetsa näitusel Toimus järjekordne taastuvenergeetikaa- Weroli uudis oli minister Ester Tuiksoo mõlgutati mõtteid, et mittedigitaalsus on

36 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE olnud eelduseks tema töödes maalilisuse võimalus prügi rahaks teha (ÄP 10.4). hindamise algatamisest ja programmi tekkimiseks – kunstnik tegi suure sammu Elu teeb keerulisemaks pakenditünni avalikustamisest (PM 21.7, VT 23.8, prügikunstist edasi (EP 15.11). Uudised mittesihtotstarbeline sisu, kust võib lei- *ML 12.10,*ML 21.12). Veelgi enam pakendiprobleemide (ka pakendidisko) da nii kartulikoori kui vanu saapaid (PM – arvati, et Eesti vajab põlevkiviseadust kohta on ajalehtedes pideva voona ilmu- 27.4), taara hulgast leiti isegi urn tund- ja kaevandada võib ainult avaliku huvi mas (ÄP 29.5, PM 5.6). Aastas kogutud matu kadunu tuhaga (PM 30.5). (VT 13.9, *ÄP 25.10) korral (ÄP T 5). 90 mln pakendit ritta pannes saaksime Mõne mehe töölaud näeb välja kui Pääs- Vahekeskkonnaminister Rein Randver üle Atlandi ookeani kulgeva pakendirodu küla prügimägi, ainult kajakad puuduvad (PR 1.11, VoM 2.11, VT 21.11) kirjutas (ÄP 20.5). Automaat aga lükkavat tagasi (EP 12.7), ega neid prügimäelgi enam ole põlevkivist kui rahvuslikust rikkusest, kolmandiku pudelitest (EP 3.8). Korral- ja korda on seal ka juba kõvasti. Isegi ro- mida tuleb säästlikult kulutada (PM datud jäätmeveoga (PM 1.12), mis ei tid olid põgenema pistnud (ÕL 17.8). On 10.11). Keskkonnaministeeriumi osa- pruugi igaühele meeldida, enam läbi ei ka neid, kes on Rootsis prügi sorteerinud konnajuhataja Rein Raudsep täpsustas, et saa, arvas Peeter Eek (PM 2.5, EP 2. ja (Loodus 1). kehtivaid kaevandamislube on 18, 2005. 7.6, ÄP 30.6). Ministeeriumis oli koosta- aastal taotleti veel 16 põlevkivi kaevan- misel jäätmekava (ÄP 21.7, PM 7.12). Plast damisluba, väljastatud pole aga ühtegi Tulevikus võidakse sorteerimata prügi Joova „plastpudelirahva“ (ÄP 30.5) pu- (VT 22.3). Kui väljastatakse, peab kae- põletada Iru elektrijaamas (ÄP 29.5), 100 delid hekseldatakse Maardus helvesteks, vandamisega olema nõus kohalik oma- mln kr suuruses riigihankes sellega veel ehk hakatakse ise ka polüesterkiudu val- valitsus (PM 1.12). ei arvestatud (ÄP 22.9). mistama (EP 18.5). Hiiumaal võidutseb Ajakirjanikule tundus Estonia kaevandus Puitpakendid peavad olema kas keemili- plastitööstus (ÄP 6. ja 8.6, ÄL 6.12). põrgu eeskojana (PM 13.7). Kuid see ei selt või termiliselt töödeldud, et kahjurid EL kehtestas osale Hiina kiletootjatele olnud põhjuseks, miks uute põlevkivikae- ei ületaks riigipiire. Neile löödud temp- dumpingumaksu, juhuslikult pitsitades vanduste rajamine pandi ajutiselt seisma leid kontrollitakse ainult ~5 % pakendi- sellega meie pakendivahendajaid (ÄP (EP 9.3, PM 10.2, ÄP 20.2). Kaevan- test ja analüüse tehakse veelgi harvemini 17.11). dusevastased (PM 25.8) aktiviseerusid (ÄP13.6). Estiko uus tärklisest toodetud kile lagu- (EP 8.6, PM 8.6). Looduskaitsjad olevat Laulasmaa maastikukaitsealal ja Paljas- neb prügimäel nelja aastaga (PM 15.6). napsanud otse kaevandushiiglase lõuga- saare linnukaitsealal (Pealinn 11.10) kor- de vahelt 250 ha maad tagasi (PM 15.4). raldati prügitalgud (EP 21.7), ka mujal Kilt Samas annaks aga oskusliku äriplaani metsades (EP 26.9, 2.10). Nõmme-Mus- olemasolul põlevkivist isegi pronkssõ- Ilmus ülevaateartikkel Eesti diktüonee- tamäe maastikukaitseala annab linnale duri koopiaid vorpida ja müüa. Lenin makildast (EPLVJ 1/2). Radoon eritub rohelust (Tallinna Teataja august). olevat kunagi kivisöest välja nikerdatud Põhja-Eestis (KT 1 ja 5), eriti osa las- (LL 19.9). Naurustumise kartus kumas Prügila teasutuste all olevast pinnasest (KT 5, paljude tegemistest läbi (VT 19.9, PM EP 17.6, 10.10). Radoon lekib peamiselt Väätsa prügila jõudis Äripäeva gasellide 30.9, *ÄP T nov). Roheliste rattaretkel kildast (HM 26.5). Kilt on lisaks veel esikolmikusse (ÄP Gaselli TOP jaanuar). selgitati, et kaevandus rikub põhjavett isesüttiv. Seda on ka Astangul juhtunud, Ajakohane prügila ongi jäätmekäitluskes- (Loodus 2, PR 7.3, VT 16.5) ja aitab Jõh- kuhu tsaariarmee hiigeltunnelite juurde kus (KT 1). 100 t tallinlaste prügi läheb vi ümbruses maa soostumisele kaasa (PR on kavas rajada park (PM 17.10). Kiir- päevas omaloomingulistele prügimäge- 15.5, 14.6) nii, et etem oleks rajada sinna guskeskusest öeldi, et Tallinnas ei ole ter- dele (ÕL 13.1). hoopiski tehisjärv (PR 18.5). Samas aga visele ohtlikku gammakiirgust (EP 7.12, Paldiskis süttis prügimägi (ÕL 6.7). Vi- on väidetud, et põlevkivikaevandustest LL 7.12), enam kiirgab Lauluväljaku ja rumaal põlema läinud Räpo prügilast ja kuivendatud soodest on vee äravool põgenes meeletu hulk prussakaid ümb- Hundikuristiku kõrval (ÄL 6.12). samas suurusjärgus (KT 1). Seega, kas ruskonna majadesse (EP 19.6, ÕL 19. ja Kui tavaliselt kirjutatakse Ülgase kilda kaevandused on ikka suurimad põhja- 20.6). Kompostiväljakud olid lõpetamas laega fosforiidikäikude nahkhiirtest (ÄP veeraiskajad (KT 1)? Sealsed veevarud rehvide (PM 19.12) vastuvõttu (EP 17.5), 21.4) ja nende ohtusattumisest, siis nüüd ei olevat siiski üle hinnatud (Sirp 3.3). Rahumäel ikkagi võeti (EP 13.5), linna seistakse mõnel pool küsimuse ees, kui- Kaevanduskäikudest voolanud vesi kip- lopsakatele „prügimägedele“ neid liht- das saada lahti seinapragudes elutsevatest pus Viru vangla ehitusplatsi uputama salt viiakse (PM 27.4, 18.5). Jõelähtme nahkhiirtest, kes on looduskaitse all (EP (PM 20.12), ekspertide arvates oleks see prügilas aga hakati rehve purustama (PM 6.7). Tegemist pole just suure loomaga, koht sobinud tehisjärvele (PM 22.12, PR 3.6). Kunagine jalgpallitäht Tiit Kõmper aga siiski on ju nahkhiir hobusele üsna 20. ja 22.12). Ida-Virumaal on paiku Ees- on juba 13 aastat rehviäris (ÄP 15.6). lähedane sugulane (LL 29.6). ti kõige-kõigega hakkavaid kohti (PM Eraomanik kaitseb ennast prügitoojate 22.12). Arvatavasti on sealne maa-alune eest näiteks sildiga „ERAMAA. Kes Põlevkivi kõige enam läbi kaevatud. Aeg-ajalt aval- siia prügi maha paneb on idioot!!!“ (EP Aasta algul aitas põlevkivil põhinev ener- dub see varingutes nagu Statoili Kukruse 27.6). Kahjuks pole neist Eestimaal puu- geetika meid üle Vene gaasi nappusest tankla oma (PM 1.12). dust. Kes on see, kas tark või idioot, kel (*VT 27.1). Pruun kuld (KT 1 ja 7) on Slantsõ kaevandused jäid seisma põlev- on võimalus ise lehed-okkad kompostida, samas põhjustamas üha enam vastakaid kivitüli tõttu Eestiga (PR 3.2, PM 14.2). aga viib need linna kompostimisväljaku- arvamusi (*VT 8.11). Paljudele ei meel- Kavandati saata nende õlitehasesse iga le (PM 16.11) makstes kuupmeetri eest di, et juba miljardes tonn põlevkivi väl- kuu 30 000 t põlevkivi (EP 7.9, PR 7.9). (mida hinnati 500 kg kaaluvaks!) 125 kr jus Eestis maapõuest (PR 9.3, PM 10.3, AS Leningradslanets taheti panna müüki pluss käibemaks, veokulu arvestamata VT 15.3). Eesti avalikkus ostis reklaa- ja sulatada nafta ja keemiasaadusi tootva (PM 2.5). Sorteeritud puit maksab 80 kr/ t mipinda, et nõuda Villu Reiljanilt ava- ASi Zavod Slantsõ koosseisu (PR 12.7). (EP 19.10). Tallinna Prügila kompostib likku arutelu uute põlevkivikaevanduste Slantsõs soovitakse ehitada õlitehast, et Talleggi linnusulgi sisaldavaid jäätmeid ja -karjääride avamise kohta (EP 19.6). toota alguses 4000 t õli kuus (PR 24.3, (ÄP 11.12). Kalmistujäätmed tuleks kom- Ilmus 83-e kiri Reiljanile (VT 8.6). EP 7.9). Seda soovivad kohalikud ja ka postida kohapeal (KT 7). Kompostijad on Keskkonnaministeerium teatas „Põlevki- VKG ehitada (PR 12.7). oma uuendustele saanud Patendiametilt vi kasutamise riikliku arengukava 2007– Enno Reinsalu küsis: “Õli või elekter?“ kasulikke mudeleid (KT 8). 2015“ (PR 9. ja 16.2, 8. ja 28.6, 10.10, (ÄP T märts) ja ütles, et kaevandamis- Jäätmete sorteerimine (PM 15.6) ja oma VT 16. ja 30.5, 4. ja 10.8, 13.10, 10.11) õigust peab saama vaid projektipõhiselt jäätmepress (ÄP 18.4) olevat ettevõttele keskkonnamõju (ÄP 18.9) strateegilise (*ÄP T mai). Ta kirjutas ka müütidest põ-

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 37 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE levkivitööstuse ümber (*PR 6.1). Elektrit EP 26. ja 31.7, VT 26.7, ÕL 26.7, 4.8, Soone arvates võiks Eesti põlevkivimõtet on veel hiljemgi õlile vastandatud (VT 20.10, ML 10.8). Talle tuli otsida ase- laia maailma viia seni loomata põlevki- 26.8). Värske keskkonnaminister Rahva- mik (PM 27.7, VT 2.8, ÄP 9.8), kelleks vitehnoloogia arenduskeskus (PM 25.3, liidu esindajana ütles, et kaevandamise sai Lembit Kaljuvee (PR 26.8, ÕL 26.8, ÄP 17.7). küsimused peame ühiselt otsustama (*PR ML 7.9, VT 26. ja 30.8, 4.11). Kaljuvee Eestlased teevad koostööd Kasahstani 17.11). Kaevurid kurdavad lühikese töö- seisukoht oli, et targale toob maa-alune põlevkivi uuringul ja õlitehase rajamisel, nädala (PM 8.4) ja sooja talve (PR 23.12) rikkus õnne, lollile õnnetust (VT 3.11). mille jääkgaasist saaks elektrit toota (PM üle. Rohelised jälle liialt suure kaevema- Müügile pandi maailma ainulaadne 68- 25.3). Nende naftakompanii KazMunai- hu üle (VT 23.11). Seega tasakaalusta- meetri kõrgune hiidekskavaator (PM 5.7, Gaz oli aktsiaemissiooni korraldamas mata soovid. Kuid kaevuritepäev sai ikka ÕL 20.7). Kopp toodi põlevkivimuuseu- (ÄP 18.9). Jaanus Purga arvates puudub ära peetud (PR 29.8). mi ja muuseumit hakati kolima (PR 14. Eestis tehnoloogiliste seadmete projek- Sõja ajal aga oli Eestis erinevalt nüüdis- ja 15.11). Aeg-ajalt peetakse põlevkivi- teerimisvõime ja inimesed, kes oleksid ajast tööjõukriis, mille lahendamiseks raudteel dresiinirallit (EP 18.6). pädevad uusi tehaseid käivitama (PM toodi Vaivara laagrisse üle Euroopa juute Karjäärid on muutunud Ida-Virumaa 25.3). VKG-s käivad meie kogemusi kokku ja Saksamaalt eriti kvalifitseeritud maastiku lahutamatuks osaks (*RV uurimas inimesed Malaisiast, Marokost, SS-lasi valvuriteks. Need pidid tagama 13.10). Põlevkivikaevandustes pole LAV-ist, Saudi-Araabiast, Prantsusmaalt, põlevkivi kaevandamise (EE 5.10). metaaniprobleemi. Metaaniplahvatused rääkimata hiinlastest ja ameeriklastest Rein Raudsep Keskkonnaministeeriumist kivisöekaevandustes on võtnud kae- (PM 25.3), sh maailma kümne suurema selgitas karmistuvat maksustamist (PM vuritelt elu nii Poolas (PM 23.11) kui kütusekontserni hulka kuuluvate firmade 17.5). Anto Raukas ütles, et kukersiitpõ- mujal. Söekaevandus tegi Hiina linnast Total ja Petronas esindajad, keda huvitab levkivi ressursid on piisavalt suured (ÄP Linfenist maailma saastunuima paiga, tasuvusuuringute tellimine (PR 14.3). 25 8.5). Kaevandamisküsimusi hakati aruta- Tšernobõl on selles nimekirjas alles 20. Saksamaa majandusministeeriumi tööta- ma ka ümarlauas (ÄP 7.8, 18.9, PR 9.8, kohal (PM 20.10). jat tutvus Virumaa probleemidega laie- 13.9, 11.10, ML 10.8, PR 11.10, VT 01., malt (PR 14.9). 21. ja 28.12), sh naiste omas (VT 25.10, Põlevkiviõli Umbes 20 aastat on uuritud kuidas hoi- PR 8.12). Kaevandamise piiramist peeti Ministeeriumil oli kava fikseerida põ- duda ohtliku jäätme fuussi tekkest. See esimeseks sammuks põlevkivist elektri- levkiviõli hind (EP 8.3, 20.4), oli vaja sai võimalikuks, kui hakati toorõli filt- tootmise lõpetamisel (EP 1.11, ÄL 1.11). EL-i luba (PM 20.4). Õlihinna tõusu reerima. Protsessi lõppsaaduseks on õli Samas aga on väidetud, et tühjaks am- kompenseerimiseks pakkus riik 300 kr ja katlakütusena kasutatav filtrikook (PR mutatud maapõuele saab anda ka uusi ühekordset toetust (EP 17.2), loobudes 17.11). väärtusi (*HM 7.11). Valmis põlevkivi varem lubatud 20 % tõusu kompensee- Vanemad inimesed said oma esiteabe arengukava tööversioon (PM 2.11, PR rimisest (ML 16.2) ja jättis otsustamise Jordaania kohta Piiblist (PP 14.11). Nüüd 2.11, VT 2.11). Akadeemikud suuren- vallale-linnale (PM 22.2). Tallinnas jäi on seal kohapeal käinud ka põlevkivias- daksid põlevkivi kaevandamist (PM hind samaks (EP 14.2). Arvati saavat jatundjad, osaleti ka sealsel põlevkiviala- 21.12), rahvas soovib samuti (PR 1.11, kokkuhoidu elamute energiaauditist ja sel teaduskonverentsil (KT 8). Nimelt on VT 3.11), rohelised, sotsid ja loome- korteri energiamärgisest (KT 1 ja 2, PM riigifirmal EE kavas teha Jordaania põ- rahvas mitte (PR 18.10, VT 27.9, 3.11). 9.2, PM Kinnisvara 12.7, EP 28.3, Korte- levkivisse hiigelinvesteeringuid, uurida Rohelised (PR 15.12) tõstaks põlevkivi riühistu 12–14). Uus oksjon (EP 9.5, ÄP El Lajjuni põlevkivimaardlas 300 mln t ressursimaksu 10 kroonilt kuni 400 kroo- 8. ja 9.6) tõstis põlevkiviõli hinda poole kivi toorainelisi omadusi (ÄP 12. ja 20. nini (PR 14.12). Riik peaks olema samas võrra (EP 20.5, PM 20.5, ÄP 22.5). Iga ja 24.10, EP 13.10, PR 20.10, PM 20.10, hea majandaja (*PR 22.12). õlitootmiseks kulutatud kroon andis 2,4 ÄL 25.10, TBN 8.11 *Nädaline 14.11). Eesti Põlevkivi alustas kaevandamist kr kasumit (*EE 19.10). Ons ju põlevkivi ainuke valdkond, kus Merko maatükil (ÄP 7-4), Põhja-Kivi- Välismaal tarbitakse Eesti põlevkivi- Eestil on teadmised, mida pole mujal õli karjäär sai kaevandamiseks 1000-hj õli peamiselt laevamootorite ja katelde maailmas (ÄL 18.10), kui ikka varsti on. kombaini (PR 3.5, ÄP 3.5, ÄP T mai). kütmiseks (ÄP 3.4). Eestis köetakse ligi Kuid ikkagi, El Lajjuni põlevkivi tuhasus Ilmutati põlevkihi tootsa kihindi digiläbi- 100 asulat põlevkiviõliga (EP 20.4). on meie omast 35 % suurem ja õlisaa- lõige Virumaale kauge Tallinna lähistelt Kiideti õlikatelde kompaktsust ja mu- gis 45 % väiksem ning tootmist segava võetud puursüdamikule (KT 6). gavust (ÄP5.7). Põlevkivi raiskamise väävli sisaldus märgatavalt suurem (EE Jõhvi Tööstuspark kavandas müüa vastu on ka VKG juhatuse liige Jaanus 9.11), seega ka paras pähkel (geoloog 562 000 t põlevkivikaevandamise jää- Purga (ÄP 2.6). Ärileht (28.6) nimetab Vello Kattai – ÄP 7.11) meie spetsialisti- ke (EP 7. 2 ja 13.3, ÄP 14.2), sihitakse VKG‑d kõrge naftahinna õnnelapseks. dele, kes asuvad seda Jordaania kuninga head hinda pakkuvat ostjat Saksamaalt Kuid naftanappus võib hoopiski kutsuda heakskiidul uurima (EP 6.11, ÄP 6.11). (PM 28.9, PR 3.11). Jõhvi aherainemägi tagasi mitte põlevkivi-, vaid kivisöesa- Jaanus Purga (VKG ) arvab, et sobivam on 36 m kõrge ja sisaldab 560 000 ton- jandi (EE 8 6). on siiski õli toota Eestis ja Venemaal (PM ni kivimeid (PR 8.2, 10.3). Taheti tõsta USA Energeetikainformatsiooni agen- 7.11). Samas aga arvab ta, et Jordaania õlitööstusele müüdava põlevkivi hinda tuur (EIO) hindab põlevkivi globaalseks saab Hiina, Eesti ja Brasiilia kõrval nel- (PR 31.10). Peeti maha keskkonnapäev varuks 2,9 triljonit barrelit naftaekviva- jandaks põlevkiviõli tootvaks riigiks (ÄL (PR 2.6). lenti, naftavaru on 1,3 triljonit barrelit 1.11, PM 8.11). Sandor Liive tundis juba Suurenevad keskkonnatasud teevad Vi- naftaekvivalenti, naftaliivad sisaldavad Jordaanias olles raha lõhna. Numbritest rumaa põlevkivivallad rikkaks (LL 17.1). 2,5 triljonit barrelit naftaekvivalenti (ÄP ta esialgu ei rääkinud (EE 16.11). Inves- Ka oli tõusnud Eesti Põlevkivi juhatuse 8.5). Eks ole põlevkivinafta tegemisest teeringutega püüab EE maandada tule- Mati Jostovi varandus ja ettevõte oli huvitatud ka meie teadlased (ÄP 9.5). vasi riske (PR 10.11). Reporter kahtles, muutunud jõukuse oaasiks Ida-Virumaal USA soovib taastada ühised teadus- ja kas Jordaaniast raha ikka Eestisse tagasi (ÄP 17.4). 2005. majandusaasta puhaska- arendusuuringud eestlastega järjekorras jõuab (PP 9.11). sum oli 131,7 mln kr, müüdi veidi vähem teise põlevkivi koostööprogrammi näol Eestisse võidakse rajada 5–10 aasta jook- kui 14 mln t põlevkivi (PR 30.6). Jostov (PM 11.2, ÄP 13.2, 17.7). Purga arva- sul 2–3 uut põlevkiviõlitehast (ÄP 10.5, kuulus Eesti mõjukate esikolmikusse tes kavandatakse USA-s pärast 1970. ja 8.9, PR 15.7) ja tõsta õli toodangu 2010. koos Jüri Käo ja Neinar Seliga (ÄP 9.6). 1980. aastate tehnoloogilisi ja ärilisi eba- aastaks 500 000 tonnini tänase 130 000 t Kahjuks hukkus Jostov autoavariis (TBN õnnestumisi taas hakata riiklikult arenda- asemel (TBN 9.9). Üks ühemehefirma 19.7, ÄP 26.7, PM 26., 28. ja 29.7, 30.12, ma põlevkiviõlitööstust (PM 16.2). Jüri OÜ Qcell uurib koos USA ettevõttega

38 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Mobilestream Oil Inc võimalust rajada lüpsilehmi (ÄP 15.9). dela süsinikdioksiidiga (PM 22.5). Uuriti Eestisse veevaba tehnoloogiaga põlev- Ajaloost: Saksa merevägi sõlmis pikaaja- puidutuha ja väetiste mõju puude kasvule kiviõlitehas. Selle USA ettevõtte aktsia lise õliostmislepingu Eesti Kiviõliga juba (Ecol 2, EM 3, *EM 4). olevat kukkunud põrmu ja 5 mln t põ- 1935. aastal. Sakslaste laenurahaga ehi- levkivi asemel võidakse hoopiski mida- tati ka tunnelahjud. Kui Eesti välisminis- Elekter gi muud lähtematerjalina kasutada (ÄP ter Karl Selter oleks suutnud 1939. aastal Kui rohelised on põlevkivielektri vastu 24.8). Veel on Carmen Kassil soov raja- veenda oma Saksa kolleegi Joachim von (Marek Strandberg – ÄP 11.1, Harry da oma osalusega Q Vara ettevõtmisena Ribbentroppi, et see loobuks Molotoviga Raudvere – ÄP 9.2), siis teadlased on nii Ida-Virumaale õlitehas, kus toodetakse sõlmitud paktist, pakkudes vastutasuks poolt (Enno Reinsalu – 18.1) kui vastu ka elektrit (EP 1.11, ÄL 1.11). VKG uue põlevkiviõli, oleks Eesti saatus kujune- (EL 1). Jaan Uustalu sekkus vaidlusse tahkesoojuskandja tüüpi tehase võimsu- nud veidi teistsuguseks. Sakslastel oli Valdur Lahtveega maksureformi üle (ÄP seks kujuneb 0,7 mln t põlevkivi aastas õli eluliselt tähtis ja sõjaaegne põlevki- 23.1) eitades ärihuve põlevkivitööstuses (ÄP 21.12, PR 22.12). vitööstuse areng toimuski sakslaste ette- (ÄP 30.1, 7.3). Lahtvee arvates tuleks VKG annab 3000 krooni inimesele, kes võtmisena (EE 9.11). kaevandajatele seada tingimusi (VT 8.9). mõtleb huvitava lahenduse, mida teha Puitu ja kukersiiti saab vedeldada termo- Ka protestib Eestis veel üks erakond: Re- vana õlivabriku torniga, mida kujutati keemiliselt. Vedelkütust saadakse tundu- formierakond on kõrgepingeõhuliinide Eesti vabariigi aegsel 100-kroonisel (PR valt enam kui nende eraldi vedeldamisel vastu (PM 20.10). Need liinid ei meeldi 17.3, 15.9, PM 18.3). Ettevõtet ennast (*EPLVJ 1/2). RagnSells avas Lasnamäel ka varastele (PM 12.10). aga huvitab põlevkivifenoole eralda- vedeljäätmetest vedelkütust valmistava Elektritarbimise maht Eestis on piiri peal da ja soodsalt müüa (ÄP 3.4), näiteks tehase (LL 19.12). (PM 20.1), EE 9 kuu kasum oli 900 mln hiinlastele nende juuste heledamaks kr (ÄP 26.1). Arutelu käis elektrituru muutmiseks (ÄP T mai). Ka näeb TTÜ Poolkoks, tuhk ja aheraine avamise üle (ÄP 1.3, 22.5, 5.6, PM 5.4). professor Margus Lopp põlevkivil põhi- VKG Oil kavandab uurimistööd orgaa- EE teenis rekordkasumi (PM 25.4, ÄP neva keemia arenguvõimalusi, näiteks nilise süsiniku sisalduse vähendamiseks 25.4, 2.5). Foster Wheeler nõudis Narva Elektrijaamadelt 38 mln eurot (PM 16.3, biotehnoloogiliste meetodite rakendamist poolkoksis, mis nõuab generaatorite üm- PR 17.3). Jaamade kolmeaastane hooldus (ÄP 5.4). VKG kuulutas välja konkursi berehitust (ÄP 27.3, ÄP T mai). Patendi- ja remont maksab 767 mln kr (EP 28.6, alltöövõtjale generaatoriõli destilleeri- amet andis leiutajale välja kasuliku mu- ÄP 28.6). misseadme rekonstrueerimiseks (ÄP 5.4, deli patendi poolkoksi käitlemiseks (KT Narva Elektrijaamad on kujunenud Ida- 7.6, 20.12, PR 8.11). 8). Ettevõte ehitab ka 30 mln kr maksva Viru majandusveduriks (ÄP 15.9). Egas Akadeemik Lippmaa arvates on põlev- poolkoksi ladestamisala (ÄP 10.10), kus Gunnar Oki teenistusel polnud viga – kiviõli EL-ile nagu suitsukala, ehkki kihid rullitakse vettpidavaks (PR 10.10). 2005. aastal EE-st 2,8 mln kr (ÄP 30.3, tervisele kahjulik, aga tunnustatud, õli- Kui poolkoksi saastetasumäär oli 2006. ga on pea sada aastat köetud, siis seda ÕL 31.3). Uuele EE juhitoolile oodati aastal 5,5 kr/t, siis 2009. aastal on see avalikku võidujooksu (PM 15.3). Ener- ära keelata ei saa. Õlist eraldatud kom- juba 15,7 kr/t, sama mis põlevkivituhal. ponente aga saab keelata, millega tuleks giaturu inspektsioonist ütles Märt Ots, et Tõrval ja pigil on need määrad vastavalt kuuldus elektri hinna tõusust on liialdus tööstusel arvestada (ML 7.12). EL-i 472 ja 816 kr/t (ÄP T 2). Vanad pool- direktiiv REACH (EP 17.11, ÄP 13. ja (ÄP 26.1), ehk oligi (ÄP 20.2, 2.3), kuid koksimäed tasandatakse (?), täidetakse ja Läänemaal ja Viimsis oli elekter ikkagi 18.12, PM 14.12) ongi seatud veeretama kaetakse (PR 10.10). Ilmselt reoveemuda kallinemas (PM 17.1, ÄP 6. ja 14.2). takistusi EL-i ja Eesti omamaiste kemi- kompostiga (PR 4.10). Elektriturg vajaks samas selgemat regu- kaalide (ÄP T nov) ette. VKG Oil sai Toom Pungaselt on ilmunud artikleid leerimist (ÄP 16.1). EL-i nõuetele vastava keskkonnaloa (ÄP poolkoksi kahjutustamise ja kasutamise EE teeb elektrivaraste elu kibedaks (EP 16.1). Seal ollakse teadlikud ka ettevõt- kohta. Euroopa Komisjon nõudis Sonda 21.3) ja tõstvat ka hinda (PM 10.3) ning te keskkonnaohtlikkusest (*ÄP T mai). vallalt 8 mln kr „Hasco“ projektiraha ta- kutsus koolinoori elektrikuks õppima Keemik Mati Karelsoni tarkvara abil gasi (PR 21.2, *PR 6.7, VT 6.7, ÕL 6.7, (PM 7.3). Esialgu taheti neid aga Valge- saab arvuti varal määrata kemikaalide EP 25.8), mille abil taheti teha Ida-Viru venest ja Ukrainast värvata (PM 18.10). mõju (ÄL 6.12) ja avastada ründekemi- poolkoksimäed kompostiks, asja uurib ka EE kavandas tegevust laiendada (PM 12. kaale (PM 22.12). politsei (PM 6.7, 19.8, ÄP 7.7). ja 29.4), kaasata näiteks väikekatlamaju Ajakirjanik arvas, et T.R. Tamme Auto Kiviõli Keemiatööstus ehitab 40 mln kr (EP 2.6, PM 6.6) ning pakkuda Inter- kunagine Kiviõli Keemiakombinaadi ost maksva ladestusala (PR 9.9, ÄP 12.9). neti- ja telefoniteenust (PM 4.4, 13. ja oli üks tõsiseltvõetav ettevõtmine (EP Vanade alade (PM 15.12) sulgemise 29.12, ÄP 4. ja 6.4, 12.7, Æ 6, EP 12.12). 24.10). Küünlatehas Hansa Candle (EP keskkonnamõju arutelu kuulutati välja Elektrituru avamine võib olla aja küsi- 13.11) otsib parafiinist odavamat tooret, (PM 18.12). Kiviõlis toimus rahvusvahe- mus, kuid paljudele käib üle jõu sellega milleks osutus taimne vaha (ÄP 27.3, line mootorrataste mäkketõus (PR 11.4, liitumine (EP 19. ja 26.10). Kas väljapääs 22.5). Õigeusukirik teeb pikki küünlaid EP 26.7), Ida-Virumaad tutvustatakse ka generaatorites (ÄP 1.11)? Räägiti ka juht- mesilasvahast (ÄP 1.12). Kemikaaliohust jooksuga Kukruse aheraine mäkke (EP meta elektrist (LL 16.11). Maksmine aga (ÄP 27.2) hakkab teada andma sireen 17.4, PM 9.10). Kiviõli poolkoksimägi muutub elektri eest lihtsamaks, kui saab (PM 20.1). Põles VKG elektroodkoksi- on Eesti kõrgeim tehismägi (ML 14.12), selle kodukandi poes maksta (LL 16.11). seade (PR 30.9) ja põlevkivi Nitroferdi selle alla tuleb motokeskus (PR 23.2). Kändler hoiatas: elektrit „süües“ kasvab territooriumil (PR 8.8). Kiviõlis põles põlevkivi maa all Küttejõu elektrisõltuvus (EP 15.11). Teine hoia- Professor Agu Aarnal oleks täitunud 90 karjääris (PR 6.6, 4. ja 5.10). tus: plasmatelerid põhjustavad maailmas aastat sünnist (EPLVJ1/2). AS Novotrade Tantsiti järjekordne tuhamäetants (VoM elektrinappuse (ÄP 15.8). Kolmas: elekt- Invest alustas uute naftakeemiasaaduste 15. ja 16.2). Mati Jostovil oli kava rajada rikatel on ablas, kuid täpne (ÄP 30.8). väljastamist (PR 22.11). Ahtmesse tuhaplokkide tehas (ÄL 15.3). Arutati Sandor Liive (Arter 21.10, ÄP 5. Fortum tahtis (ÄP 13.4), kuid VKG ostis Ahtme tuhaväli kuulub sulgemisele (PR ja 12) šansse saada EE juhiks (ÄP 16. ja Narva Elektrivõrgud (PM 1.7, ÄP 3. ja 25.10). Piinlik lugu on kujunemas, kui 18.5, 2., 4. ja 9.8, EP 17.5, 12.7, 10.8, 17.7, EP 25.7). VKG Energia ostis Koht- Ahtmes tuleks loobuda eurorahast (PR PM 16.5, 25.7). Selleks ta ka sai (PM la-Järve Soojuse aktsiaid 60 mln kr eest 26.1), kuna Ahtmet saaks kütta gene- 9.8), juhatuses vahetus põlvkond (EP (ÄP 26.5, 11.8). Tuletati meelde kunagi- raatorigaasi abil (*PR 7.2). Elektrijaama 9.8, 21.9, PM 11.8, ÄP 4.12). EE juhtide si Eriõli meeste rahakeerutamisi ja uusi tuhaväljal hakati puhastama leelisvett ve- palka kavatseti tõsta (OM 14. ja 15.11).

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 39 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Meie stardiseis ja kohustused taastuv avamisest kirjutatakse nii poolt (Æ 2) kui ÄP 4.12, EP 28.12). Koostootmisjaama- elektri tootmisel on (*EP 24.7) %: vastu. Soome–Vene merekaablit nähakse de üheks rolliks võiks saada elektrituu- Allikas 2005 2010 2015 kui võimalikku elektridefitsiidi tekitajat likute tasakaalustamine (Elektriala 1). Tuul 1,0 2,2 4,0 (ÄP 11.4). Tiit Veeber koos Fortumiga kavandas Biokütus 0,2 2,5 3,0 Anne katlamaja kõrvale üle 800 mln kr Muu 0,3 0,4 0,5 Koostootmine maksva turbal ja hakkpuidul töötavat Kunagi oli Eestis idee rajada 12 koos- koostootmisjaama (23 MWe ja 60 MWs) EE läheks börsile, riik kõhkleb veel (ÄP tootmisjaama (EP 27.1, *EP 24.7). Koos- (ÄP 21.4). Samas meeskonnas tegutseb 8.7, 8.11). Suletud turg võib elektrihin- tootmisjaamad tasakaalustaks elektrituu- ka lennundusmuuseumi rajaja Mati Meos na Eestis üles lüüa (PM 29.11). Fortum likuid (Elektriala 1). Samas aga on asju, (ÄP Töökuulutused 12.10). Veebri haare Elekter AS kinnitas uued elektrihinnad mis vajavad lahtirääkimist (*Elektriala on samuti lai – kuni eksklusiivse juustu (EP 30.9, 28.12). Are Veski lahkus juhi 4). Liive lubas uusi investeeringuid ka valmistamiseni (ÄL 22.3). EE-l on ka- kohalt (PM 1.12). Täpsustatud elektrihin- koostootmisjaamadesse (PM 10.11). vas ehitada koostootmisjaam lähiaastatel dadest räägiti ka EE-s (PM 1. ja 2.12). Samuti on kavas vähendada Iru koos- Võrru (WM 5.5, 29.10). Gaasküttel mini- Raivo Vilu arvates on vaja vähendada tootmisjaama keskkonnamõju (ÄP 27. kombijaam sobib ka eramusse (KT 2). sõltuvust põlevkivist 2020. aastaks nul- ja 28.11). Mudapatareiga kaitstakse terast (EP lini (*EP 30.10). Põlevkivienergeetika Uikla prügila kavatses muretseda koos- 4.11). Tavalise patareiga saad vaid var- polevat jätkusuutlik, kuid süngaasitehno- tootmisjaama omavahenditest (ÄP 25.9). bad soojaks (ÄL 25.10). loogiat võiks põlevkivile küll rakendada Viljandis võiks kombijaama ehitav ette- Ajaloolane küsib, kas meil oleks vaja (*KT 3). Teised teadlased aga ei soovita võte olla Ekseko ja toore sealäga kõr- kunagise Eesti Rahvusliku Jõukomitee energeetiliseks otstarbeks põlevkiviõli ja val ka muud biojäätmed (ML 13.4). EE sugust instantsi (Elektriala 3). Küsimusi -gaasi koos toota (*KT 4). ehitab Kehrasse uue biokütust kasutava on ka teisi: “Quo vadis, Eesti energee- Elektrilöök parandab mälu (PM 18.11). koostootmisjaama (PM 16.11, ÄP 16.11, tika” (Elektriala 3, (EPLVJ 1/2). Vasta- Kanada energiafirma saatis riigi lastele ÕL 16.11). Maksumus 550 mln kr, võim- ti ka akadeemiku arvamusele tuulikute elektripistikust silmadega kobra manit- sus 6 MWe ja 24 MWs, ehituse algus u Maa pöörlemist pidurdava toime kohta sema, et elekter on siiski surmav (PM 2007. aastal (HM 17.11). Prügipõleta- (PM 15.12). EJLÜ juhatuse esimees 23.11). Rootsi rahvas on tige energiapo- mine on viimasel ajal üks uuesti üles Tiit Rahkema tahaks, et riik tunnistaks liitika läbipaistmatuse pärast (PM 4.11). kerkinud teemasid (EPLVJ 1/2). Tutvuti ametlikult ristsubsideerimist kontsernis Euroopas loodetakse elektrifirmade mo- Belgias oleva jäätmepõletustehasega (KT EE (ÄP 15.8). nopoolsust kärpida (ÄP 14.12). 8). Hinnatõus Eestis hoogustus kallineva Nafta Elektrikaabel kütte ja prügiveo tõttu (PM 8.8, 11. ja Nafta hind (ÄP 19.9 ja 26.9), enamas- Jaanuaris 2006 oli 50 km Eesti-Soome 12.12, EP 28.12). Kui vedada prügi koos- ti selle tõus (ÄP 16. ja 23.1, 21., 22. ja elektrikaablist (KT 1, HM 31.3, Elektri- tootmistehasesse, peaks tõus aeglustuma? 27.2, ÄP 18. ja 21.4, 26.7, PM 20.1) või leht aprill, PM 6.4, ÄP 6.4) valmis teh- Ka saab kaugkütte käibemaksu tõstmist põhjusi selle muutumiseks (ÄP 12, 19, tud – suusamaratoni pikkuses (EP 13.1, vältida (*PM 18.12). Kuna ei selgitatud, 20., 24. ja 25.4, 23.8, 9.6, 12.9), on üks ÄP 16.1), aasta lõpuks loodeti kaabli siis jääb ainult oletada, kuidas see oleks teemadest, mis ajakirjandusest läbi lipsab lõplikku valmimist (KT 1, PM 23.2). võimalik. Vihje: striptiis tunnistati koh- (ÄP 18.1). Nafta hinnaks pakuti kuni 100 Kaabli paigaldamist alustati mais 2006 tus professionaalide „näitlemisega kom- (ÄP 3.5) ja 125 USD/barrel (ÄL 6.6). (ÄP 5.5, Elektriala 2 ja 6, 12.9, PM 2.6, bineeritud tantsuvormiks“ ehk kunstiks, 2005. aasta oli suurima naftahinna kõi- 31.8, TBN 27.9, 20.12). Alajaama 480 t mis on Norras maksuvaba (LL 7.12, kumise aasta sel sajandil (ÄL 11.1). Hind kaalunud trafo toodi sadamast Harkusse PM 7.12). Kui tunnistada soojusenergia tõusis näiteks pärast tootmiskatkestust erisõidukiga (PM 3.6). Lõpuks jõudis valmistamine samuti professionaalide Nigeerias. 1861. aastal maksis naftabar- kaabliots Soomeni (ÄP 25.9, EP 11.11, tehtavaks rakenduskunstiks, kus maksu rel USA-s 0,49, 2006. aastal 70,4 USD, PM 24.11) ja see ka pidulikult avati (EP tõstmise/langetamise põhjendamiseks seega üle 14 000 %, kulla hinna võrd- 5.12, PM 5.12, ÄP 5.12). Kauplemine on vaja häid näitlejaomadusi, olekski luses (0,024 ja 0,114 untsi kulda) vaid ise venis (PM 12.12). Kaablist loode- alus käibemaksu mitte tõsta. Rootsi tele- 381 % (ÄP 19.4). USA-st veel uudis, et ti nii majanduslikku kui poliitilist kasu visioonile tegid muret end liialt paljaks bakter sõi läbi nende suurimal naftaväl- (PM 5.12). Lisaks Estlinkile on kavas koorinud ilmaennustajad – kas näide jal oleva torustiku ning seiskas tootmise rajada veel kaks merekaablit (PM 16.1, juba nimetatud Norra kunsti rahva sekka (ÄL 16.8). ÄL 24.5). viimisest (EP 14.7). Keskerakonna oota- Naftatoodangu prognoosimiseks vajaksi- Estlinki kaabel võidakse müüki panna matut käibemaksusoodustuse rakenda- me seni toodetud koguse ja varu suuruse (EE 2.2). Asutati Balti energiasüsteemi- mise jätkamist pidas rahandusminister täiendavaid andmeid prognoosvaru kohta de organisatsioon koostööks teiste riiki- ebavõrdsuse suurendajaks (PM 12.12). (KesKus 9). de süsteemihalduritega ja elektrienergia Hinnatõusust siiski räägiti (EP 3.10). Nii Nafta huvitab pea igat inimest. Selle hin- müüjatega (ÄP 3.4, 1.6). Nord Pool aga oli see kavandatud (vana→uus kr/MWh): nast oleneb ka euro tulek Eestisse (EP tahetakse teha kaheks eraldi turuks (ÄP Keila (558,56→576,18), Kiili (812,24→ 22.3). Julgeolek ning edu tulevases maa- 31.8, 12.9). Elektribörsil tehti lõpuks esi- 870,92), Murru (714,12→761,86) ja ilmas olevat pöördvõrdelised nafta tarbi- mesed tehingud (ÄL 27.9). Ka ilmus väl- Loksa (613,9→666,44) (HE 6.10). Uute misega (EE 15.2). Hiinal (PM 15.2, ÄP ja EE ekstöötaja konkureeriv firma (EP tariifide järgi tuleb MWh/t maksumuseks 15.2) ja Rootsil (ÄP 7.2, EP 10.2, 1.7, EL 31.8). Rootsi kartis talvist energiakriisi Kukrusel 781 ja Orul 778 kr + 5 % suu- 2) on kavas vabaneda naftasõltuvusest (ÄP 4.9). Eestlane maksab elektri eest rune käibemaks (PR 29.9). Ajal, kui suur (RV 9.6). Sõltuvust saaks vähendada ka Euroopa madalaimat ja Taani kalleimat osa Eesti omavalitsusi maadleb 700–900 konkurentsi suurendamisega naftaga seo- hinda (ÄP 14.6, EP 8.9, LL 14.9). Heido kroonini megavatt-tunnist hüpanud küt- tud majandusharudes (KesKus 9). Bush Vitsur avaldas ka arvamust elektrihinna tehinnaga, langes Kiviõlis MWh hind lubas vähendada USA sõltuvust Lähis- alandamise kohta (PM 5.9). 368 kroonilt 350-le (ML 23.3). Ida naftast (ÄP 2. ja 3.2, PM 19.4), New Kunstnikud ja keskkonnakaitsjad soovi- Sõõrumaa äi ehitab Iru koostootmis- Yorgil oli selles valdkonnas oma kava sid keelustada põlevkivielektri ekspordi. jaamale võistlejat (LL 29.6, ÄL 4.10). (EP 13.2). Venezuela kehtestas nafta hin- Pöörduti isegi Eesti ja Põhjamaade ava- Iru elektrijaamal oli samuti kava rajada naks 50 USD/barrel (PM 5.4) ja ohustas likkuse poole (PM 23.9). Energiaturu jäätmeid põletav kombijaam (LL 17.11, USA-d naftaembargoga (PM 26.7, 5.12,

40 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

ÄP 26.7), tihendades koostööd Hiinaga kogu poole. Moraal, ärge soovige huupi Külmast hoolimata jäi söehind kerkimata (ÄP 22.8). Kuid isegi OPEC-i (ÄP 10.10, nagu vanamees kuldkalalt: „Tee, et ma (PM 7.2). Endine hansapankur sai Vene 1. ja 6.11, 5.12) arvates on oodata nafta oleks noor, ilus ja rikas. Ja võiksin istuda söefirma rahanduspealikuks (EE 31.8). tarbimise kahanemist (ÄP 16.2). Jakob nii, et ei pea midagi tegema!“ Kuldka- USA-s tahetakse panna lennukid kivisöe- von Uexküll loob endistest poliitikutest la muutis vanakese Hodorkovskiks (EP küttele (EP 20.5). koosnevat Maailma Tuleviku Nõukogu, 24.1). Päris nii see Hodorkovski elu ka et muuta Maa järgmistele põlvkondadele ei paista vanglast väljapoole. Advokaat Eesti nafta turvalisemaks. Ta märkis, et naftakriis on peab teda poliitvangiks (ÄP 27.4), keda Eesti oma nafta sai 2006. aasta kurvaks lähenemas tsunami kiirusega (ML 30.3). taheti GULAG-is tappa, kuid õnneks tõsiasjaks. Kui aasta varem tehti nalja: Transneft hoiataski Euroopat naftatarne- vaid haavati (EP 17.4, PM 17.4, 24.7) ja purskas ju reklaamides nafta otse dii- te vähenemise ja hinna tõusu eest (ÄP pisteti kartserisse (PM 6.6), kust sattus vanist välja, siis 2006. aasta talvel oli- 26.4). pärast näljastreiki haiglasse (EP 4.5). Ta me ajakirjaniku sõnul kaelani õlis (PM Ilmumist jätkasid vasturääkivad uudised töötas ka vanglas pakkijana (ÄP 4.4). 2.2), õigemini olid seda merelinnud. Sai Mažeikiu Nafta kohta (ÄL 11.1, ÄP 11.1, Tegelik elu on keeruline ka tema perel: selgeks valitsuse suutmatus reostust õi- 16. ja 29.3, 12.4, 25 ja 29. ja 31.5, 6.6, Venemaa opositsioon meelitas naftamag- geaegselt avastada (EP 3.3, PM 3.2) ja 12.7, 4., 7., 8. 14. ja 21.8, 27.9, 25. ja 30, naadi naist Riigituumasse kandideerima saamatust seda tõhusalt likvideerida (PM 7., 9. ja 14.11, TBN 25.10, 20.12, PM (EP 7.1). Mehele vanglasse külla mine- 2.2, EP 1., 4. ja 10.2). Keskkonnaminister 20.7, 2. ja 4.8, 9.11), ka on olnud päeva- kuks tuli läbida 5000 km (EE 21.9). Aeg- enda süüd ei näinud ja tagasi ei astunud korras Ventspils Nafta ost (EP 19.7, 7.10, ajalt arutatakse Jukose saatuse, õigemini (ÄP 3.2). Vabatahtlikud läksid lindudele ÄP 29.8, 18.9, 5. ja 6.10). Leedu uudised hävitamise üle (ÄP 3.1., 14.3, 14. ja 21.7, appi (Loodus 1, Jahimees 2, PM 2., 3. ja olid seotud enamasti naftajuhtme Družba 2. ja 22.8, PM 18.4, EP 22.6, 26.7, 2.8). 10. 2, RV 10.2, 12.5, ÄP 16.2, EP 3.8). (Sõprus-1) purunemisega (EP 1. ja 2.8, Jukose tippjuhte arreteeriti (EP 18.4, Üha kallimaks (EP 15.2) ja raskemaks on ÄP 2. ja 18.8) ja Venemaa kavaga see ÄP 21.4, 21.8), Leedu kavatses anda muutunud reostajate tabamine (ÄP 2. ja sulgeda (ÄP 17., 21.8, 28.9). Leedu oli Venemaale ühe Jukosega seotud mehe, 15.2) ja siit vajadus õlifondi (EP 11.11) sunnitud naftat Venezuelast (ÄP 7.8) im- et saada oma põgenenud „kurgikunin- või muude lahenduste järele (EP 1., 6. ja portima (ÄP 14.9). Takkaotsa läks Leedu gat“ tagasi (EP 4.9). Milleks eestlastele 9.2, 15.3, 6.6, 20.11, ÄP 6, 17. ja 22.2, naftatehas põlema (EP 13. ja 14.10, ÄP Hodorkovski? Ehk ikka selleks, et näida- PM 22. ja 28.2, 6. ja 11.3, 21.7, EE 23.2, 13., 17. ja 18.10, PM 17.10). ta, mismoodi turumajandus on muutumas ML 23.2, Pealinn 21.6, RV 10.11). Näi- Poola PKN Orien lubas juba enne põlen- riigi poolt kontrollitavaks valdkonnaks, teks muuta Läänemeri EL-i sisemereks gukahju selgumist tehase omale osta (ÄP mis on otseselt seotud Eesti energeetilise (PM 3.1, EP 10.5) või reguleerida seal 6.12). See otsus võis olla seotud Poola julgeolekuga. liiklust (ÄP 22.3, PM 25.5). Tõrje sei- avalikustatud rekordilise naftaleiuga sukohalt on oluline õli ujuvus (KT 4). Läänemeres (ÄP 29.8, 7.11). Mehhikol Muuga Läänemere põhi on väga halvas seisus on uus hiiglaslik naftaväli (PM 16.3). Muuga sadam (ÄL 28.6) olevat plahva- (EP 18.6, 22. ja 23.8), meri solgiauguks Shelli Sahhalini-projekt näitavat nafta- tusohtlik (EE 19.1, PM 1.6). Ilmast ole- muutumas (EP 12.12). Õlist tehti juttu tööstuse pelutavat tulevikku (ÄL 5.4). tamata on Tallinnas, Maardus ja Viimsis veel kui ebasoovitavate kormoranide Sulav Arktika teeb võimalikuks toota tunda mõistatuslikult halba lõhna (ÄP tapmisvahendist (EP 4.7). naftat Gröönimaal (PM 21.7). Orkaanid 10.3, PM 24.3, Maardu teataja 30.3, Eesti sai õli lisaks, kui Runner-4 uppu- läksid Euroopa suurimale naftafirma- HM 28.3, 4.4, EP 10. ja 11.8). Asja uu- miskohas avastati õlireostus (EP 8., 11., le maksma 900 mln dollarit (ÄP 12.1). risid eksperdid (ÄP 13.3, 18.5, LL 14.3, 13., 14., 20. ja 21.3, PM 14.3, 28.7, HM Süüdi inimtegevus (PM 13.9)? EP 28.3). Õhk haises ka muul põhju- 24.3, RV 10.11, PM 30.12). Soomlaste Aserbaidžaan on täielikus sõltuvuses sel Kohtla-Järvel (PM 18.5, 27.6). Siis arvates oli Eesti valmisolek reostust lik- naftatuludest (EP 21.11). Kasahstani aga selgus, et Viimsis levis juriidiliselt videerida olematu (EP 21. ja 22.3, Pea- naftaväli osutus arvatust suuremaks (ÄP korrektne hais (EP 28.6), kuid ettevõtte linn 29.3). Vääna-Jõesuus leiti õli (PM 28.11). EL loodab tulevikus saada Ka- tegevusluba oli siiski vallaga kooskõlas- 29.7). Vasalemma kaevuvesi on põlev sahstanist 35 % nafta- ja gaasitarnest tamata (EP 28.6, 1. ja 6.7). (ÄP 19.9). Probo Koala (PR 28.10) õli- (ÄP 5.12). Moskvas tapeti naftafondi Lisaks haisule levib Muuga söetolm jäätmed võeti 2,5 mln kr eest kahjutusta- juht (PM 15.11). Uuskülla ja Saviranda, Maardu linna misele Kunda tehases (EP 13.10). Venezuela lubab odavat kütust Euroopa ja Muuga aedlinna (PM 16.3, ÄP 16. ja Villu Reiljan suurendas loodustoetusi vaestele (ÄP 15.5). Iraan aga ähvardab 20.3, 31.8, LL 31.3, EP 26.4, 10.8, 4.10). (ÄP 4.5, EP 4.9) ja rannaniitudelt kadu- kasutada naftat relvana (PM 26.6, EP Söeterminal meelitas rahvast ekskursioo- va kõre päästmisega saadi samuti hästi 7.8). Statoil võib võtta üle Norsk Hydro nile karaokevõistlusega (PM 1.4), kuid hakkama (EP 28.6). Saaremaale rajati (ÄP 6.10) nafta- ja gaasitootmise (ÄP tuli koostada ka tolmuvähendamiskava rändlindudele viljapõlde (EP 18.5). 19.12). Venemaal oli kava viia nafta (EP 6.4, 9.5, PM 25.4, ÄP 18.4, 9.5), riik Teatris No99 harjutati eestlasi naftava- Kreeka ja Bulgaaria kaudu Euroopasse eraldas selleks 1,16 mln kr (EP 29.6). rude lõplikkuse üle juurdlema (EP 8. ja (EP 6.9). Rosneft kavandas korraldada Inspektorid hoiavad söeterminalil silma 16.2, 16.9, LL 20.2, PM 20.2 ÄP 27.1, maailma suurima aktsiapakkumise (ÄP peal (EP 6.1). Ajakirjaniku arvates jäi riik EE 9.2, Elektrileht 2, Sirp 17.3). Ega 15.3, 27.4, 12. ja 19.9), mis võib kaha- Muuga looga rahale alla (ÄP 28.5), kuid seda polegi lihtne teha, kui eestlastel on neda poole peale (ÄP 2.5, 21.6, 19.7, PM juttu oli ka söeterminali juhtide kohtu- Venemaal enamosalus ühes naftamaard- 17.7). Eestlased on naftafirma osanikud teest (ÄP 21.6). Keegi vist ei tule selle las (EP 13.9), Meelis Lao huvisfääris olid Venemaal (ÄL 13.9). Lukoil on kahekor- peale, et vulkaaniga võib vaidlema ha- sealsed naftapuuraugud (18.10). Kodu- distamas naftatoodangut (ÄP 6.6). kata ja talle tolmuvähendamiskava koos- maal käib võistlus tingliku nimega õli- Maailma kallimad firmad toodavad tada. Ometi saadab Muuga nagu Jaava väljade (põlevkivi) pärast (*EE 19.10), naftat, asuvad arengumaades ja on riigi saare Merapi lähiküladele üüratu koguse müügisurve põlevkivialadele on suur omanduses (ÄP 22.12). Kahjuks kulub tolmu kaela (PM 15.5, EP 8.6). Muuga (EE 26.10). 80 % naftast toodetud energiast edasi-ta- tegevus aga sai seaduslikuks (ÄP 5.7), Eesti oma nafta teema on sobiv lõpetada gasi (tööle, koju, ärireisile) pendeldajate kui riik leppis firmaga kokku (ÄP 1.9). teatega, et aasta keskkonnateo teise koha liigutamiseks (ÄP 18.12). USA annab u 2 mln kr Muuga sadama vääriliseks olid SA ELF ja MTÜ Nõva Et veidi kurvemat juttu vahendada, pöör- turvauuringuteks (EP 21.9). Takkaotsa Tuletõrjeselts aktiivse tegevuse eest Loo- dume Baskini uuenduvate anektootide veel põleng Muugas (HM 28. ja 31.3). de-Eesti naftareostuse likvideerimisel

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 41 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

(EP 22.12). Hea uudis on, et päästjateks on ELF hoidnud Saaremaa keskkonna- Eesti Gaasi müük kasvas 2005. aastal õppijatele hakati maksma suuremat stippi teenistuse tegevusel ühiskondlikus korras 3,6 % (PM 17.1). Maagaasi hinda kavat- (EP 30.12). Halb, et tuletõrjujaid varitseb silma peal (OS 21.12). Biomassi saab ka seti tõsta (EP 21. ja 27.1, 11.5, ÄP 23.1, vähioht (PM 25.11). gaasistada ja saadavat gaasi elektritoot- PM 30.1, LL 31.1, EE 2.2). Eesti-Soome 2006. aasta algul kirjutati ajalehes, et miseks kasutada (*KT 6). Puugaasi- ja gaasijuhe läheks maksma 80 mln eurot Kiviõli toornafta ümbertöötlemise teha- põhukatlad leiavad kasutamist (KT 8). (PM 31.6) ja välistaks gaasinappuse (PM se ehitus võib veel samal aastal alata (PR Vinnis kavatsetakse hakata valmistama 18.7). 13.1, ÄP 16.1, EE 19.1). katlakütteks biogaasi, mille peamine too- Parim kaitse on rünnak. Nii asus re – praak – tuleb Rakvere piirituseteha- Gazprom EL-i gaasikriisiga ähvardama, Vedelkütuse varu sest (*VT 21.8). Korralikud majandid et positsioone Euroopas kindlustada (ÄP Aeg-ajalt ilmub lühiteateid vedelkütuste kooskõlastavad keskkonnateenistuses 24 ja 25.6) ja oma turgu kaitsta (EP 21, varu hangete kohta (ÄP 17.10), vaja on oma sõnnikuaunade asukoha (JT 6.4). 27. ja 29.4, 25. ja 27.5, ÄP 21., 27. ja soetada 35-päeva varu (EP 11.1, PM 11.1, On ka neid, kes veavad läga lumele (JT 28.4, 26.5, PM 26.5), s.o ellu viima Ve- ÄP 11. ja 30.1). Bensiinivaru läks soom- 21.2). nemaa poliitilisi eesmärke (ÄP 11.12). laste kätte (ÄP 7.7). Vedelkütuseid hoiti Alam-Pedjal niidetakse 1200 ha-l luha- Samas peeti Gazpromi lõksuks Vene- seni nii Eestis kui Rootsis (ÄP 5.9). heina (ML 30.8), kuid saaks veel rohkem maale endale (EP 25.7). Poliitiliste gaa- niita, millest saaks biogaasi toota (*Tartu simanipulatsioonidega sai Venemaa juba Autotööstus PM 16.8). Sealset looduskaitseala laien- aasta algul kuulsaks (PM 17.5). Oma datakse (PP 25.11, PM 27.11). Pärnumaa riigis neelab Gazprom sõltumatuid aja- Autotööstus on rohelisemaks muutumas, supersigala Jänesseljal koos kunagise kirjandusväljaandeid (EP 4.5). EL heidab nii kütuse (EE 23.2, ÄP 28.2, 15.3) kui läga metaankääritamise tankidega lagu- Gazpromile ette, et tervelt 38 % firma materjalide taaskasutavuse poolest (ÄP neb (PP 1.2). Soomes on lägatoitel kom- varadest on väljaspool gaasisektorit (ÄP 25.1). Uued tehnoloogiad kaevavad sise- bijaam Vehmaas (KT 3). 11.12). põlemismootoritele hauda (ÄP lisa 19.4). Ukraina gaasilugu Venemaaga jäi edasigi USA-s hakatakse turustama elektrimoo- Gaasitülid keeruliseks (ÄP 26.6, PM 29.6). Oranži toriga taksosid (EP 26.10). Hübriidauto- liidu taassünd võis Euroopale tähenda- del (EE 1. ja 8.6, EP 28.9) oli Rootsis Aastas tarbitakse maailmas 2,7 triljonit 3 da gaasikatkestusi (ÄP 2.6, EP 27.6). ülihea minek (ÄP 4.4), samuti bioetanoo- m maagaasi, tõestatud varud on 170 3 3 Schröder soovitas piirata Ukraina gaa- lil (ÄP 20.10). Tulevikuauto on ka seni- triljonit m , Eesti tarbib 1 mld m , Ve- nemaa toodab 548 mld m3 (ÄP 18.9). sitransiiti (LL 20.6, PM 20.6). Moskva sega võrreldes ulmelise välimusega (PM hoiatas Ukrainat NATO püüdluste eest 19.6). BMW-l oli kavas alustada esimese Kui sirvida 2006. aasta lehti, siis see oli gaasijuttudest tiine. Moskva avaldas (EP 8.6). Gaasitüli rikkus ka edaspidi autofirmana vesinikautode tootmisega juba aastavahetusel Kiievile maagaasi Vene-Valgevene energiat nõudvat sõprust (Homme 21.9, EP 28.9, ÄP 29.9). Müüki abil poliitilist survet (PM 3.1, ÄP 3.1, (EP 2.6, ÄP 2.10). Algamas oli gaasisõja oodati ka päikeseautot (EP 28.10). Na- EE 5.1), gaasitüli pitsitas omakorda Eu- teine vaatus (EP 30.12, PM 20. ja 30.12). nostruktuursel süsinikul on autotööstuses roopat (PM 3.1). Ukraina ja Venemaa Aasta lõpul peeti väga tõenäoliseks, et tulevikus suur tähtsus (KT 8). suhetesse ilmus sõna „varastama“ (EP 4. endale sütt ja masuuti varunud Valgevene Meil on müügil autod, kuid puudub veel ja 25.1, PM 4. ja 24.1). Kes need ka pole, võib Euroopa gaasita jätta (PM 29.12). E85 etanooli ja bensiini segukütus (ÄP oletati et gaasiäri nuumab kurjategijaid Kaukaasia valmistus samuti külmaks tal- 20.10). Samas on teada, et eestlane ehitas (ÄL 1.2). Venelased ei saanud Euroopa veks (EP 30.12). esimese NL-i hübriidauto ja väga hästi survel gaasisõda oma naabritega pikalt G8 pidas Peterburis Putiniga energia- oleks võinud seda valmistav hiidtehas jätkata (ÄP 6.2, PM 9.1). See sõda olevat duelli (ÄP 12., 14. ja 15.7, EP 14., 16. olla Eestisse ehitatud (EP 26.10). lõppenud Vene ja Ukraina võiduga (PM ja 17.7, PM 16. ja 17.7), mis lõppes Pu- Tulevikuauto peab olema täielikult üm- 5. ja 12.1, EP 7.1), järellainetus jäi edasi tini triumfiga (EP 16.7) – energiahoovad bertöödeldav (ÄP 9.11). Eestis on nüüd käima (PM 15.2, EP 25.1, ÄP 24.5, 9.8), jäid jätkuvalt Putini kätte (ÄP 19.7). EL Baltimaade moodsaim kütuselabor (ML Ukraina valitsus kukkus (EP 11.1). Kuid pakkus Moskvale vabakaubanduslepet 31.8). arvati ka, et gaasi hinna tõstmine 10 aas- (EP 4.7), WTO-sse aga veel Venemaad tat tagasi oleks olnud kasulik Ukraina ei lastud (EP 17.7). Biogaas majandusele (PM 6.1). Gaasisõda tõstis Boliivia hakkas riigi vaesusest tingituna Pääsküla prügilas toodetakse biogaasi ka nafta hinda (ÄP 4.1). Uus leping võib natsionaliseerima maagaasitööstust (EP (EP 19.1), Terts on rentnikuks (ÄP 7.6, jätta Ukraina külma kätte (EP 6.9). 2005. 3.5, PM 3.5, ÄP 3.5). Iirimaa põhjaosast PM 29.6). Prügila sulgemistööde tõttu aastal oli naftahind kerkinud niigi 40 ja leiti gaasi (ÄP 16.2). Statoil kavandab lõpetas Tallinna Jäätmekeskus tegevuse maagaas üle 80 % (ÄP 3.1). gaasil töötavat elektrijaama (ÄP 19.1). (ÄP 12.9). Ka saab lehmasõnnikust bio- Olgugi, et Eestile müüdava gaasi uus gaasi ja sellest elektrienergiat toota (PM hind polnud teada, arvas Aarne Saar Ees- Vene-Saksa gaasitoru 7.3, ÄL 5.4). ÜRO arvates kahjustavad ti Gaasist, et Ukraina peab ostma Vene Vene-Saksa gaasitrassist oldi juba ammu lehmad loodust. Kui saaks ka nende kõ- gaasi turuhinnaga (PM 3.1, ÄP 25.10). teadlikud (PM 4.1), sellest kui surveva- hutuule metaani kinni püüda (PM 12.12), Kohe pärast gaasisõda Ukrainaga võeti hendist EL-ile hakati hiljem rääkima (ÄP oleks loodus vähem saastatud. ette Bulgaaria, Rumeenia, Moldova (PM 4.1). Juhe valmib aastaks 2010 (ÄP 30.8). 2005. aastal läks Jööris käiku 55 mln kr 7.1, EP 10.1, ÄP 16. ja 18.1) ja Valgeve- Taani oli sellest gaasijuhtmest huvitatud maksnud lägatehas. Seal töödeldakse ne (PM 1.4, ÄP 3.4) ning veidi hiljem ka (ÄP 23.2), Poola oli vastu (EP 9.3, 5.12, Saaremaa liha- ja piimatööstuse tapa- Armeenia (EP 10.4) ja Gruusia (EP 12.5, PM 2.5) kui Hitleri-Stalini pakti uusil- loomade seedetrakti sisu ja Kuressaare 10.7, 5. ja 18.8). Gruusia pidi hakkama mingule (EP 2.5, ÄP 2.5). Eesti poliitik linna reoveepuhasti jääkmuda, et saada maksma topelt (EP 3.11, PM 3.11, ÄP samal ajal vaikis (EP 3.5). puhas heitvesi, roheline elekter ja mine- 3.11) või jääma gaasita (PM 9.11). USA Gaasitrass läbib keemiarelvade matmisala raalidega rikastatud kasvumuld. Läga- aga taunis Gruusia gaasilepet Iraaniga (PM 13.1, EP 4.7, ÄP 5.7, 24.8). Merre on tehas on ainulaadne kogu Ida-Euroopas (PM 28.11). Gaasihinna tõstmine oli ka- maetud ligi paarkümmend tuhat eri riikide (*Maamajandus aprill). 2006. aastal oldi vas Poolale (ÄP 21.2). Külma tõttu vähe- miini (RV 6.4, PM 21.12). Lisaks trassile tehases silmitsi tõsiste tehniliste problee- nesid tarned Lääne-Euroopale (ÄP 23.2). kavandatakse Venemaal Soome lahe äär- midega ning töötati avariiohtlikus olu- Neid võidakse ka Venemaa suval niisama de gaasitankerite sadamat (ÄP 10.4). korras (OS 9.1.2007). Juba mõnda aega vähendada (EP 26.4). Julia Timošenko hoiatas meid, et Lää-

42 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE nemere gaasitoruga saaks Vene ohtli- muretsema nende gaasilepingute edasise Päike ku trumbi (ÄP 12.1). Ta kordas hoia- saatuse pärast (EPM 22.12). Päike olevat ideaalne ahi (TM tust: keelata kahtlased energialepingud Gazprom (ÄP 15.9) tõusis kalliduselt kodu&ehitus 1, TM 3). Eestisse kavan- (ÄP17.7). Samas aga on Julia mees Vla- maailmas seitsmendaks gaasiettevõtteks datavat päikesepaneelide (KT 4 ja 8) te- dimir Putiniga tihedalt seotud Gennadi (ÄP 16.1). Maailmas on ta siiski 102. hast, milles osaleksid ka TTÜ teadlased, Timošenko Eesti kütusetransiidi suurim kohal teenitud 50,8 mld USD-ga, Lukoil ilmselt ei ehitata, kuna puudub riigi toe- niiditõmbaja (ÄP 13.1) ja leidnud enda- samas nimekirjas 115. ja Rosneft 367. tus (EP 27.9). le koha Kapo aastaraamatus (ÄP 19.5). kohal (ÄP 17.7). Ettevõtte kasum kasvas Mõne aasta pärast kutsub Päikese uus Gaasijuhe on Venemaa jaoks poliitiline 54 % (ÄP 2.8), suurendatakse investee- tsükkel esile seniolematuid tugevaid küsimus (PM 4.3). USA välisministri ringuid (ÄP 13. ja 28.9). Firma kavan- magnettorme, millest sünnib ennem asetäitja näeb selles gaasijuhtmes ohtu das ühendada jõudu Gazpromiga (PM suurt kahju kui kasu (EE 1.6). Nende EL-ile (ÄP 31.10). 29.11). Gazprom tahab osalust Kreeka- ennustamiseks tehakse Päikesest kos- Rootsi oli skeptiline gaasijuhtme kesk- Türgi gaasijuhtmes (ÄP 8.2, PM 7.11) ja moselaevalt kolmemõõtmeline film (EP konnasõbralikkuses (LL 10.8) ja nägi trügib lisaks elektriturule (ÄP 1.2). 27.10, 4.11). selles spioonitonti (EP 8.8, 17.11). Jutt Venemaal on raskusi EL-i energiavaja- Hans H. Luige isa Hans Luik ja kirju- käis ka Eesti ühinemise üle gaasijuhtme- duse rahuldamisega (EP 11.5). Alterna- tamise ajal juba manalamees (ÄP 28.7) ga gaasisõltuvuse vähendamise eesmärgil tiiv Vene maagaasile võiks olla Iraani Aadu Luukas ning Urmas Sõõrumaa taht- (EP 19. ja 21.9). Hinda pandi juurde Lee- ja mitme teise leiukoha gaas. Iraanil ja sid hakata kasutama geotermaalenergiat dule müüdavale gaasile (ÄP 13.10). Kataril on sama suured gaasivarud kui (ÄL 30.8), milleks loodi firma Brevard Saksa ekskantsler Schröderi tegevus Venemaal (EP 18.1). Ikka enam hakati (EP 19.7). Kütuseelementide laialdasem (korruptsioon?) gaasijuhtme ehitamisel joonistama kaartidele Venemaa praegu- kasutuselevõtt muudaks tulevikuener- ärritas Saksa avalikkust (PM 3. ja 5.4, EP seid ja tulevasi gaasijuhtmeid (PM 7.11, giaks vesiniku ja metaani (Horisont 2, 7.4, ÄP 4.5). Aeg-ajalt saab Putin hoo- 29.12). Samas kui paberile pandud gaasi- ÄP T 3). Jeremy Rifkini arvates toob piski Schröderilt kiita (EP 25.10). Rootsi ja naftatorustik laguneb (ÄP 6.11). See vesinikuenergeetika kaasa kolmanda minister Carl Bildt loobus pakutud osalu- ei sega Gazpromi lõhkumast Peterburi tööstusrevolutsiooni alguse, eelmised tõi sest Vene gaasimonopolis (EP 30.1). siluetti pilvedeni kõrguva peakorteriga auru- ja sisepõlemismootor (EP 16.2). Eestis venitati gaasitrassi kooskõlasta- (EE 18.11, PM 30.11). Rohelised õpetavad inimesi ise elektrit misega (EP 27.10). Keskkonnamõjude Venemaa Barentsi mere gaasiprojekti ei endale tootma (RV 12.5). Eestlane ajab hindamise programmi aruteluga alusta- kaasatud välismaalasi, gaas suunatakse Rootsis päikeseenergia äri (ÄL 24.5). ti päris 2006. aasta lõpus (PM 24.11). USA asemel Euroopasse (ÄP 11.10, EP Norra päikesepaneelide tootjal läks hästi Eesti kohta seda programmi ei tehtud 12.10, PM 18.10). Kuid nende, Štokmani (ÄP 10.5). Portugali kerkib maailma suu- (ÄP 19.12). Die Presse arvates on hirm gaasiväljade, tarbeks pole venelastel oma Vene šantaaži eest see, mis teeb Eestist avameretehnoloogiat (Sirp 8.12). rim päikeseelektrijaam (PM 9.6). Jeeme- Vene-Saksa gaasitoru vastase (EP 7.12). nisse kavandatud päikesesoojusjaam, mis Eesti valitsus lubas gaasijuhtme vastu Eesti ja maagaas varustaks ka Sana linna mageda veega, maksab ligi 100 mld kr. Kõikide TREC- mitte seista (PM 14.12). Võrreldes alg- Eestis arendatakse maagaasivõrku (KT se maksumusega läheb juhe kaks korda projektis osalejate varustamisele kuluks 1). Samas rühib gaasi hind elektrihinnale 10–15 aastat, elektrienergia eksport Eu- kallimaks (EP 6.4). järele (EP 8.3). Vändra saab gaasikatla- roopasse oleks võimalik 30 aasta pärast Talvel 1992/1993 katkestas Venemaa tea- maja (KT 1), Tamsalu (PM 21.6) ja Pär- (EP 4.11). tavasti energiatarned Eestisse ja soojus- nu (PM 17. ja 18.10, EP 7.11) gaasitoru Eestlased osalevad alternatiivenergia energia tootmiseks kasutatud kütuse sai- (PM 21.6, PP 20.7, 18.10). Odavaim gaa- arendamisel (ÄL 18.1). Ülipuhta sili- me siis välisabina (EE 14.12). See oli ka sikatel on alla 10 000 kr ja gaasiküte veel kooni nappus pärsib päikeseenergia (KT oluline põhjus, miks tollane Energiaamet odav (ÄP 2.8). Nitroferdi (ÄP 3. ja 16.5, 1, Æ 2) kasutuselevõttu (Æ 2). Turule ja energeetikaminister Arvo Niitenberg ÄL 9.6) nõukogu esimees osaleb Vene- oodatakse kütuseelemendiga telefoni toetasid alakirja Eesti Turvas asutamist Ukraina gaasiäris (ÄL 3.5). (Homme 21.09). 2029. aastal jõuab Maa ja valitsus arutas tuumaenergeetika aren- Eestis kallines gaas, kodugaas kuni 76 % damist, mis aastal 2006 sai uuesti hoogu (EP 7 ja 8.6, 1. ja 6.7, ÄP 12.7, PM 15.9) lähedusse 300-m läbimõõduga asteroid juurde. Ka turba kasutamist energeetikas ja gaasi võib talvel sellegi poolest nappi- 99942-Apophis (EP 1.7). Asteroididele on jälle hakatud soosima. da (EP 5.7, ÄP 5.7). Ka lajatatakse oota- lisaks nähakse ohte isegi tulnukates (TM matu hinnatõusuga ettevõtjatele lagipähe 3). Muud gaasi torujuhtmed (ÄP 27.9). Eelmise talve gaasinappuse EL otsib otseteed Kesk-Aasia energia (VT 5.7) eest võib kohus Eesti Gaasilt Vesi juurde (EP 8.6). Urmas Paet osales (EP nõuda hüvitist (PM 5.7). Aasta lõpupoo- Keila-Joa veejõujaam toodab jälle elekt- 14.7) Türgis Bakuu-Thbilisi-Ceyhani le ilmnes, et gaasieksport Baltimaadesse rit (KT 1, Elektrileht aprill, PM 2. ja naftajuhtme avamisel (EP 13.7), mis hoopiski suurenes (ÄP 18.10), selgusid 10.5, HM 12.5). Roheline Energia sai aitab Euroopal vähendada Venemaa-sõl- uued gaasihinnad (EP 10.11, ÄP 28.11, 2006. aastal 5-aastaseks (Elektrileht ap- tuvust. PM 29.11, 4.12). Iru SEJ-le pakkus Eesti rill). Aga ikka hirmutakse rahvast roheli- Rumeenial on kavas rajada gaasitoru Ka- Gaas gaasi topelthinnaga (ÄP 29.11, EE se elektriga kaasneva hinnatõusuga (*EP tarist (ÄP 20.2). 30.11). Ettevõtjad asusid otsima odava- 24.7). Kuid rohelised arvavad aeg-ajalt, Gazprom pole huvitatud kartellivastase maid energiakandjaid (PM 29.11, VoM et vee-energia polegi loodussäästlik (PM seaduse rakendamisest torujuhtmetele 5.12). Tõrksamate kraanid keeratakse 6. ja 31.7). Jägala joa elektrijaama ehita- (ÄP 9.6, PM 19.6). Tahetakse endale Uk- kinni (PM 27.11) mise vastu olid paljud (ML 6.7). Arvati raina gaasijuhet (EP 17.8). Samas ollakse Lukoil kavandab Lasnamäele gaasitank- et hüdroelektriga ei anna põlevkivi kok- huvitatud OPEC-i sarnase gaasikartelli lat (PM 9.1). Auto gaasiseade aitab raha ku hoida (VT 6.9). moodustamisest (ÄL 21.6). NATO hoia- säästa (LL 20.1, EP 10.8, ÄP 25.8). AS Skype’i loojad tahavad investeerida hüd- tas selle eest (ÄP 2. ja 15.11, EP 15.11, Propaani gaasimahutite kõrvale taheti roelektrijaamadesse (ÄL 1.2). Külamees PM 16.11). Läbi räägiti ühe Alžeeria ärihoonet ehitada (EP 21.8). Karksi mõõ- juba investeeris Vihulas – tegi veest pen- energiahiiuga (EP 17.8). Gaasitehing sõl- tejaamas jooksis gaas välja (PM 5.7). sionisamba (EP 10.7, VT 26.4). Veepuu- miti Türkmenistaniga (ÄP 6.9). Igavese Lasti käiku ohtlike gaaside põletusseade dus takistas elektritootmist (VT 30.8). presidendi Nijazovi surm pani venelased (ÄP 15.9). Sinivetikate vohamist ei ennustatud (LL

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 43 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

29.6), Topu lahes aga õitses (EP 4.8) ja Kinnisvara müüs Sõmera veskit (EP 28.9). berg ei ehitaks jaama üldse (EP 28.2, Peipsi järves ennustati nende teket (LL Eesti esimene külamehe valmistatud tuu- 26.10, ÄP 7.3), Valdur Lahtvee ütleb, et 11.8). Porkuni järvest jäi põua tõttu järele legeneraator sai 20 aastat vanaks (EP on kallis ja ohtlik (EP 2.5), Jeremy Rifkin väike lomp (PM 27.10) – põhi praguline 20.3). Elu tuuakse tagasi endisesse Saida esitas viis argumenti tuumaenergia vas- (EP 16. 12), Esna jõgi jäi kuivaks (EP mõisa hollandi tuuleveskisse (JT 17.1). tu (EP 6.9), Anto Raukas (EP 10.3, Arter 14.10). Rootsil on kavas mitmekordistada tuule- 18.3) ehitaks ja veel Eestisse (EP 1.3, Mõrvalainetel leiti seos Eesti tormidega energia kasutust (ÄP 17.3). Elektrituuli- ÄP 5.1, 21.3, 26.4, ÕL 4.3, ML 23.3, ÄL (Horisont 1, PM 1. ja 16.11, EP 14.12), kuid annaks ühendada Euroopa energia- 5.4), kas või maa alla (EP 7.4, LL 26.10), uut jaanuaritormi ei ennustatud (EP süsteemi (KT 5). Või panna vahepeal vett ainsa alternatiivina põlevkivienergeetika- 27.10). Merelainete abil juba tehakse pumpama, et tagada ühtlasemat elektriva- le (EP 9.8), Andrus Ansip (PM 4.3) oli elektrit (KT 3, ÄL 16.8). rustust (PM 3.11, PM 15.12). Selle idee nõus (ÕL 3.3, LE 11.3), Edgar Savisaar tegi keemik Arne Hannuse põrmuks (EP on ka nõus (EP 9.3, PM 10.3, 27.10, ÄL Tuuleenergia 9.12, PM 22.12). Maailma suurimal tuu- 5.4, ÄP 27.10). Riigikogu liige Tõnis Kardeti elektrituru seaduse pärssivat legeneraatorite tootjal Westas Wind Sys- Kõiv eelistas tuumajaama tuulikutele mõju tuuleenergeetika arengule (Maa- tems läks hästi (ÄP 30.3). Algas Euroopa (PP 12.12). Tehnika Maailm (TM 11) Majandus 2, EP 18.8). Valitsus vaidles suurima tuulepargi ehitus Šotimaale (EP kirjutas tuumaenergia tulemisest. Savi- tuuleenergia rakendamise üle (ÄP 20.1, 14.10), Thamesi suudmesse kerkib kaks saare arvates oleme energiajulgeolekul PM 30.1). Eestis veab valdkonda Eesti tuuleparki (ÄP 19.12). (PM 3.8) EL-i aktiivne partner (PM 4.8). Tuuleenergia Assotsiatsioon (ÄP 9.1, Jaan Uustalu ja Rainer Nõlvaku arvates 28.2) ja rohelised. ELF-i nõukogu liige Planeedid energiaallikatena ei lahenda Ignalina meie elektrimuret Rainer Nõlvak selgitas tuuleenergeetika Venelased kavatsevad hiljemalt 2015. (ÄP 11. ja 19.4). Akadeemik Mihkel suurarendamise võimalusi Eestis (EE aastal sõita Kuule, et kütusena kasutata- Veiderma juhtis tähelepanu vajadusele 9.3, ÄP 31.8). Ilmus Rohelise Eesti Ener- vat He-3 alates 2020. aastast tööstusli- määrata põlevkivi-, tuuma- ja gaasielekt- giakava 2020. Selles nähti ette mitmeid kult toota (PM 26.1, ÄP 27.1, EP 28.1). rijaamade proportsioonid taastuvenergiat meetmeid, k.a vesiniku tootmine ja selle Ohuks seal tegutsejatele võivad osutuda arvestades (EP 13.3). Riigikogulane Tiit abil metanooli saamine (*RV 6. ja 7.4). meteoriidid või meteoroidid (PM 5.1) Tammsaar panustaks samuti kõikidele Loodeti Eesti kujunemist tuulegeneraa- nagu kunagi Kaali meteoriit (Loodus energialiikidele: „Märgusõna on koostöö torite turuliidriks maailmas (ÄP 11.1). 4) Eestimaale. Üks asteroide alles möö- nii valitsuse, teadlaste kui ka naabritega, Rubriigis „Debatt“ väitis ELF-i esimees dus Maast (PM 4.7). Õhus ripub edasi mida peab koordineerima selge plaan. Juhan Telgmaa, et pool Eestis vajamine- küsimus, kas me elame plahvatanud või Praegune energeetika arengukava tuleb kohe ümber teha. Jõudu, edu ja mõistust vast energiast saaks toota tuule jõul (ÄP püsikindlas Universumis (Horisont 6). selleks meile kõigile!” (N 11.3). Eerik- 8.5), põlevkiviga äritsemine tuleks kee- Nobeli preemia anti siiski Suure Paugu Niiles Kross arvas, et tuumajaam on lata (ÄP T 5). teooria viljelejale (PM 4.10), energeetika tuumakas mõte (PM 3.11). Pealegi ole- Tuul ja vesi võivad aidata ära uhtuda tippsündmusele Universumis. vat EE-l rohkem raha projektile laenata (miks ka mitte puhuda) Balti riikide Teadlased on välja selgitanud, et meie kui teistel (EE 9.11). Toivo Jürgensoni tuumajaamadest johtuva energiamure galaktika varastab naabritelt tähti, muret- arvates piiraks tuumaprojektis osalemi- (PM 5.4). Selles kontekstis olevat tuule- semiseks pole esialgu põhjust (EE 23.2). ne meie valikuvabadust (ÄP 8.11). Tiit energeetika ohutu (Maamajandus mai). Ka pole vaja karta väidetavalt maavä- Marutuul (EP 30. ja 31.10, PM 30.10) Kändler teab, et otsustamiseks on vaja lisest ainest punaseks värvunud vihma, elektritootmiseks ei sobi. teada tõde tuumaenergeetika kohta (EP kuna mikroskoopilised elusorganismid Einari Kisel väidab, et tuuleelekter on 1.11). Käis jutt ka tuumajaama debati va- võisid kunagi just sedamoodi Maale sat- „rohelistest“ kallim (ÄP 17.2). Mis on jaduse üle (EP 27.10). Raukas ja Nõlvak tuda (EP 11.3). kindel – tuulikud annavad rohelist ener- vaidlesidki tuuleparkide ja tuumajaama Päikesetormid muutsid lühilaine raadio- giat (Eesti Areng juuni). Tudengid soo- teemal (EP 12.6, PM 18.12). Endel Lipp- eetri 10 minutiks tummaks (EP 2.4). Kuu vivad riigilt taastuvenergiapoliitikat (LL maa soovitas mõelda tuumaenergiale siis, võib mõjutada liiklusõnnetuste arvu (PM 14.3). Pakri park (KT 1) aga teenivat juba kui põlevkivi saab 50–100 aastaga otsa raha tagasi (ÄL 13.3, HM 4.8). Türisalu 2.6). Kosmiline kiirgus võib mõjutada (PM 7.3, EP). raketibaasi alale kavandatud tuulepargi pilvkatte kaudu planeedi keskmist tem- Jäätmehoidlat (PM 14.3, EP 6.11) Ees- ehitus takerdus (HM 7.4). Tuulikute ta- peratuuri (EE 21.11). tisse ei tulevat (ÄP 21.3), Sandor Liive suvusaeg on umbes kümme aastat (ÄP Nüüd pakutakse ka eestlastele osta maa- (PM 12.5, ÄP 19.5) sõnade järgi olevat 3.4). tükikesi Kuul või Marsil (PM 15.12). see jutt absurdne (ÄL 5.4). Samas on tuu- Tuuleparke oli kerkimas Tüükri külla Marsi oletatavaid eluvorme olevat Maal majäätmete töötlemine lihtsate lahendus- (EP 21.3, LL 26.9). Jüri Mõisal ja Han- leitud (EP 20.12). teta (ÄL 5.4) ja leedulased näevad Eestit nes Tamjärvel olid kavas tuuleenergia just nende jäätmete laoplatsina (EP 3.6). suurprojektid (ÄL 15.3, ÄP 19.10). EE Tuumajaam Leetu Isegi Leedul olevat kõhklusi seoses uue on ehitamas tuuleparki tuhaväljadele (ÄP Endisel energeetikaministril Arvo Niiten- tuumajaama ehitamisega (ÄL 15.3). An- 6.3, PM 8.3), võib olla ka Peipsile (PM bergil olevat olnud kava ehitada Eestisse sip kavatses tuua tuumajaama teema Rii- 10. ja 11.5, 7.7). Nasval takistas tugev kolm tuumajaama (ÄL 5.4). Pärast seda gikokku (PM 3.3). Ministeerium (Einari tuul tuulikute püstitamist (OS 8.12). Pii- on tuumamõte vähe arendamist leidnud. Kisel) rääkis analüüsi vajadusest (ÄP rivalve paneb tuuliku Naissaarele üles Kiire hakkas uuesti, kui 2006. aasta algul 14.3), mitmed teised ka ümberhindamis- (PM 28.11). Kavas on ehitada tuulikuid tuli leedukatelt signaal, et neil on Igna- test energeetikas (PM 14.3). Eestlased veel mujale (PM 18.5, ÄP 18.8, EP lina tuumajaama (PM 11.3, 23.9) ehitu- hakkasid protestima tuumaenergia vastu 27.10, Energia nov). Suurima pargi ehi- sega kiire (PM 11.1) ja tahetakse selgust (EP 27.4, PM 27.4). Ettevaatlikumad rää- tab Iberdola AS (EP 13.9). Ilmus kirjutisi Eesti ja Läti toetuses (PM 18.1). Eest- givad, et kas tuumajaam või tuulepargid ka üldisemal teemal (KT 5, LE 2.11, N lased alustasidki Leedu vahet sõelumist (ÄP 8.5) või kõhklevad mingil põhjusel 14.12) ja tuulevõimsuse frontidest (En- (EP 27.2, PM 28.2, 25.10, ÄP 28.2, 31.3, (PM 3.4). EE-s ei kõhelda. Nende aren- gineering 3/1). PP 2.3, 2.5), pürides selle osanikuks (EP dusjuht räägib tuumenergia teisest tule- Vabaõhumuuseumis tutvustati tuulikute 28.2, 2.3, PM 4.1, 2. ja 7. ja 9.3, ÄP 7. ja misest (Elektrienergia aprill). EE uuris ajalugu (EP 19.7). Alles on veel Harju- 9.3, ÄL 5.4), esialgu Riigikogust mööda võimalust rajada tuumajaam hoopiski maa viimane pukktuulik (HM 16.3). Pindi minnes (EP 1.3, PM 1.3). Marek Strand Soome (EP 8.3).

44 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

Eesti osaleski Ignalina eeluuringutel (ÄP ja ürghirm kiirgusallikate vastu, olgu see 15.08. Kalberg, S. Turvas odavneb, bri- 24.5, 25.5, PM 19.5, EP 30.5). Aastalõ- siis Saue külje alla ehitatud Põhjamaades kett mitte pu teadete järgi alustas EE tuumajaama ainulaadne AS Steri kiirgussterilisatsioo- 24.10. Veisserik, J. Natura 2000 võrgus- ehitamiseks ettevalmistusi (PM 30.12). nikeskus (ÄP 2. ja 14.2, 16. ja 23.3, 11. tik – kas Villu paremad seenemaad? Lahtisi otsi oli veel küllaga. Leedu kut- ja 18.4, 28.4, HM 7. ja 18.4, 6.6, EP 7.4, 30.10. Vilu, R. Põlevkivi kaevandamine suks ka Rootsi tuumajaama rajama (PM 4.5, 13.9, 14.12, PM 24.11), kust saaks – kas ja miks ning kelle huvides? 29.7, 30.11, 1.12, ÄP 14. ja 31.7, TBN materjaligi räpase pommi valmistamiseks 30.12. Lovelock, J. Liiga vähe, liiga hil- 6. ja 13.12), rahvas oli vastu (ÄP 22.8). (EE 2.3). ja? Üleilmsest soojenemisest saab iga- Poola osalus ei onud veel aasta lõpus Aleksei Lotman tuletab meelde, et pärast mehe probleem üheselt kokku lepitud (PM 9.12). Peagi Tšernobõli on juhtunud vähemalt 22 tuu- EPLVJ – Eesti Põlevloodusvarad ja - haistis ajakirjaniku nina, et leedukad või- majaamadega seotud avariid (PM 30.11). jäätmed vad meid ninapidi vedada (PM 2.12). 15 Ilmus raamat „Tšernobõl“ (EP 3.11). 20 1/2 Veski, R. Eeldused puidu ja kukersiidi aasta pärast, kui projektist peakski asja aastat pärast Tšernobõli panustab Vene- termokeemiliseks koosvedeldamiseks saama, on praegused Ignalina spetsialis- maa taas tuumaelektrijaamadesse (PM tid pensionil (PM 6.12). 3.3), ka Sosnovõi Bori uutesse reaktori- Geology – Proceedings of the Estonian Kaarel Tarandit inspireeris see Leedu tesse (ÄP 19.5, EP 14.9). Oht Venemaalt Academy of Sciences. Geology vahet sõelumine sedavõrd, et ta lootis väheneb alles pärast 15 aasta möödumist, 04 Saarse, L., Vassiljev, J., Miidel, A., pea näha Eesti uutes aabitsates a-tähe all vanimad käigus olevad reaktorid on töö- Niinemets, E. Holocene buried organic „Andrus Ansip – Aatomi Alistaja“ (Sirp tanud üle 30 aasta (PM 14.9). sediments in Estonia. Holotseensed mat- 3.3). Akadeemik Karl Rebane kirjutas Tallinnas lõppenud Eleonore de Mon- tunud organogeensed setted Eestis terrorismiohust (PM 12.1), Eestis on see tesquieu’ näitust „Aatomilinnad. Paldis- HM – Harjumaa Baltimaade suurim (ÄP 27.4), sellest ki-Sillamäe“ tutvustati Sillamäel ja Pal- 07.11. Liiväär, E. Tühjaks ammutatud ohust on ka teised kirjutanud (EE 25.5). diskis (Sirp 22.9). Ka kirjutati Sillamäe maapõuele on võimalik anda uus väär- Riigi aastapreemiale kandideeris nii aka- tekkeloost (PP 7.3, ÕL 27.7). tus deemik Rebase töö kui Arvo Otsa põlev- USA-l on kava tuumaenergeetika aren- 28.11. Lukas, T. Roheline tee rohelisele kivi põletamisalane monograafia (Sirp damiseks (PM 20.2). Alates 2001. aastast poliitikale! 20.1, EPLVJ 1/2, ML 7.12). Tuumajaam pole uraanihind ühelgi kuul langenud. KesKus tõrjuks põlevkivi tagaplaanile (PM 2.3). USA-l oli kava pakkuda oma tuumajäät- 12. Raukas, A. Andrus ja Marek, teil oli Tuumaprojektidest mujal: Soome ehitab meid hoiule Venemaale (PM 14. ja 17.7). õigus! maailma suurimat tuumajaama (EP 4.1, Tuumasünteesiks ehitatavad rajatised on 12. Strandberg, M. Inimkonna põrand, 18.5, ÄP 30.1, 5.9, ÄL 5.4, PM 24.4), maailma kalleimaid teadusehitisi (EP musti jälgi täis. Inimese ja keskkonna ehitus venib vigade tõttu aasta võrra (EP 10.2). keeruline kooselu 16.7), kuid see-eest peaks vastu pidama Akadeemik Mihkel Veiderma arvates ka terrorirünnakule (PM 22.7). Jaama tuleks sõltumata ühinemisest Leedu tuu- KT – Keskkonnatehnika võidi toetada ebaseadusliku riigiabiga majaamaga luua Balti ring (EP 6.12). 01. Kask, Ü. Roostikestrateegia Soomes (ÄP 26.10). Soomlased ennustasid aa- Saaremaal sündis kahe näoga vasikas ja Eestis tomielektrile üleilmset tõusulainet (EE (PM 16.3). Soome kalad ja seened sisal- 03. Gavrilova, O., Randla, T., Vallner, L., 7.9). Samas aga ei saa rahvas sellest aru davad kohati tseesiumi üle lubatud piiri Strandberg, M., Vilu, R. Eesti põlevki- ja see hirmutab (PM 10.8). (PM 15.6). vienergeetika ei ole jätkusuutlik Rootsi sulges ohutuskaalutlustel veel 04. Arro, H., Prikk, A, Pihu, T. Põlevkivi kaks tuumareaktorit (EP 4.8, ÄP 4.8), Kirjandus utmisest ning saastava õli ja gaasi põle- elas üle ühe jaama tulekahju (PM 15.11). tamisest elektrijaamades EE – Eesti Ekspress Rootsi on koos Poolaga huvitatud Leedu 06. Link, S. Biomassi gaasistamine ja 19.10. Vedler, S. Lahing Eesti õliväljade tuumajaamast (12.9). See (PM 20.10) elektri tootmine generaatorigaasiga pärast võib valmida 2015. aastal (ÄP 26.10) ja 07. Veski, R. Taastuvate energiaallikate 09.11. Einama, K. Must mullaäri maksaks ehk üle 60 mld kr (PM 26.10). uurimine ja kasutamine 16.11. Urbanik, H. Eesti jalajälg on to- Kas eelnevalt on vaja ka rahvahääletust 08 Tõnuri, M. Biomassi ja bioenergia hutu (EP 26.10, PM 28. ja 30.10, ÄP 30.10)? tootmise arendamine Eestis Saksamaa on tuumatuleviku suhtes lõhe- Ehitaja 08 Mölder, L. Biodiislikütus taimeõlist nenud (ÄP 4.4). Blair: on vaja uusi tuu- O4. Hain, H. Kust saada keskkonnasõb- LE – Lääne Elu maelektrijaamu (EP 18.3). Kanadas sai ralikult töödeldud puitu? 03.08. Mäemurd, K. Kuiv suvi soosib inimene tuumaõnnetuses viga (PM 6.5). EL – Eesti Loodus Läänemaa turbatootjaid Gazpromi hirmus on Euroopat sundinud Pajula, R. Kui palju on Eestis soid? otsima väljapääsu tuumaenergia abil (EP Maaelu Heaks 22.4). Elamu Detsember Oopkaup, A. Bioenergia ka- Tuumajaamad annavad kolmandiku Eu- 02 Eek, P. Peitusemäng jäätmetega. sutuselevõtt tuleneb elust endast roopa elektrist (ÄL 8.3, 5.4). Rahvusva- Elektriala ML – Maaleht heline Energiaagentuur soovitas esimest 01 Rudi, Ü. Maailma Energeetikanõuko- 27.07. Raudvere, R. Energiavõsa paneb korda oma 32-aastase olemasolu jook- gu ja Eesti kehvemadki maad tulu tooma sul maailma riikide valitsustel kiirenda- 04 Tammoja, H. Quo vadis, soojus ja 03.08. Aitsam, V. Uued kütuseliigid da tuumajaamade ehitamist (ÄP 3.11). koostootmine Eestis? – kaer ja hobusesõnnik Arvatavasti ehitatakse lähikümnenditel 03.08. Kangur, K. Rooniitmise aeg on peamiselt avatud kütusetsükliga reakto- EM – Eesti Mets käes reid (EP 10.11). G8-l läksid protokolli 04 Pärn, H., Mandre, M., Ots, K. Puu- 12.10. Meetmed tuumajaamade riskid, kuid jaamu tunnis- tuhk väetiseks metsa 12.10. Raukas, A. Põlevkivi – õnn või tati neid kui kliimasoojenemise kärpijaid EP – Eesti Päevaleht õnnetus? vajalikeks (EP 17.7). 17.05. Raudsep, R. Kaevandamismaksu 26.10. Aitsam, V. Kas jääme bioenergee- Alatiseks jääb õhku Tšernobõli sündroom nõuded on karmistumas tikas sabassörkijaks? (PM 24.3, 19, 26., 27. ja 28.4, 27.6, PP 24.07. Tänavsuu, T. Roheline energia 21.12. Raudsep, R. Põlevkivi – milleks 20.4, EP 21. ja 22., 26–28.4, ÄP 28.4) toob kaasa elektrihinnatõusu ja kui palju?

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 45 AJAKIRJANDUSÜLEVAADE

N – Nädaline arve suuruse võla kümne aastaga tagasi WT – Wõrumaa Teataja 14.11. Mikomägi, M. Tiit Tammsaar: maksta 13.05. Breidaks, A. Käes on võsa kasva- Eesti Nokia on saja-aastane põlevkivi- 17.11. Randver, R. Põlevkivi kaevanda- tamise aeg tootmise kogemus mise tulevik tuleb ühiselt otsustada ÄL – Ärileht Oma Maja 22.12. Virkebau, M. Riik kui peremees 17.05. Aru, E. Eestis on praegu rekord- Juuni. Vöörmann, M. Põhk ahju, ja soo- võib muuta põlevkivi Virumaa võima- kogus metsa luseks jus tuleb ÄP – Äripäev Juuni. Kõmmus, D. Loodussõbralikud RV – Roheline Värav 25.10. Raukas, A. Ära sülita kaevu, mil- energiagraanulid kütavad toa soojaks 06.04. Nõlvak, R. Rohelise Eesti Ener- lest jood Juuni. Maspanov, P. Soojuseks kõlbab ka giakava 2020 liha-kondijahu ja rasv 13.10 Kiisel, M. Kellele rahvuslik rik- ÄP T – ÄP Tööstus Mai Reinsalu, E. Maavarade kaevanda- PM – Postimees kus, kellele... 13.10. Lotman, S. Põlevkivi põletamine, misõigust peab saama projektipõhiselt 05.08. Riikoja, H. Rein Kilgil tuleb We- Mai Alvela, A. Eesti keemiatööstus rol varemetest üles ehitada selle hind ja alternatiivid 10.11. Kohv, M. Ühe raba taastamise lugu – keskkonnakaitsjate valulaps? 18.12. Kisel, E. Kaugkütte käibemaksu November Alvela, A. Põlevkivi – Viru- saab vältida S – Sakala maa kuldne nuhtlus PP – Pärnu Postimees 04.05. Väre, H. Lõuna-Pärnumaa kaitse- November Viilup, Ü. Kuivendatud met- 17.06. Väre, H. Kuivendatud soo sünnib alad on üksteisest kiviviske kaugusel samaa kiirendab puidu juurdekasvu uuele elule Tartu PM – Tartu Postimees November Masing, M. Riigi hoolimatuse 20.06. Kõmmus, D. Energia tulevik on 18.06. Pau, M. Põlatud luhahein leidis tõttu lonkab ühiskonna loodusteadlikkus biomassi käes ostja mõlemat jalga 14.07. Paluoja, S. Turbarabas takistab VT – Virumaa Teataja Chemistry – Proceedings of the Esto- tööd vaid tuul 27.01. Gaškov, A. Põlevkivienergeetika nian Academy of Sciences. Chemistry; 11.11. Pajo, M. Werolist tontideta sei- tähtsus ilmnes külmas Ecology – Proceedings of the Estonian nal 08.11. Haavajõe, K., Kuljus, K. Pruun Academy of Sciences. Ecology; Engi- PR – Põhjarannik kuld – kas pilet teotatud või tõotatud neering – Proceedings of the Estonian 06.01. Reinsalu, E. Müüdid ja faktid maale? Academy of Sciences. Ecology. Engi- põlevkivi kaevandamise keskkonnaoht- 31.08. Ratt, K. Vinni kerkib nüüdisaegne neering; OS – Oma Saar; TM – Tehni- likkusest biogaasi tootmisjaam kamaailm; VM – Valgamaa; VN – Vi- 07.02. Parkman, J. Uttegaasiga saaks VoM – Vooremaa rumaa Nädalaleht; Æ – Ärielu kütta nii Jõhvit kui Ahtmet 14.11. Mägi, R. Säästlik tarbimine ja 06.07. Kriis, K. Sonda loodab aastaeel- taaskasutus on moes Summaries of the main articles

Anto Raukas. The State development the highly alkaline ash field water into solving of social problems in North-East plan of oil shale utilization and its the surroundings. During the last dec- Estonia. An Estonian energy company main trends ades, two methods were used for shale Eesti Energia initiated research and de- Sustainability in the utilization of oil oil processing. The Kiviter process (ver- velopment interests in a large spectrum shale in Estonia must be based on the tical retorts with internal heating, some of scientists, including geologists, min- reforms of instruments and institutions, 1,000 t of oil shale per day) with the ing specialists, oil shale and shale oil which include technical, administrative, use of enriched oil shale ensures the oil chemists and technologists, as well as economic and environmental measures. yield of 15-17 %. The efficiency of the environmental technologists to deal with The mining and utilization of oil shale process is low, high amounts of organic oil shale in Jordan and other countries. has resulted in serious environmen- matter get lost with harmful semi-coke The Middle- Eastern oil shales are not as tal pollution. Over 90 % of the water which accumulates in large waste piles. rich as Estonian kukersite, they are rich consumed in Estonia is used in the oil The environmental impact of the Galoter in calcium carbonate and sulphur. There shale mining and consumption. About process of solid heat carrier with the use are many technological problems to be 97 % of air pollution and 86 % of total of poorer pulverized oil shale is lower solved before the economically sound waste come from the power industry. and the development plan recommends exploitation of huge resources could be New technologies should have higher using this process. In the development started. thermal efficiencies and produce much plan the oil shale basin has been divided less atmospheric emissions and wastes. into several areas according to the qual- Enno Reinsalu. The dependence of Analyses showed that the negative as- ity and environmental restrictions. More the efficiency of utilising oil shale on pects of oil shale energy could be most advanced methods of mining are recom- its quality significantly reduced by transition from mended to be used. As oil shale is not a The efficiency of utilising any raw mate- the pulverized combustion technology to renewable resource, its excavation must rial or fuel depends on its quality. The the circulating-fluidized-bed combustion be limited up to 20 million tonnes per amount of higher-grade raw material to technology. All environmental param- year. This general strategy of sparing and be consumed is lower, owing to which eters in new energy blocks should be sustainable extraction and protection of its transport is cheaper. Upon process- in accordance with the requirements of oil shale reserves elaborated by special- ing high-grade raw material the amount EU directives. Another challenging task ists and accepted at the governmental/ of residues and waste to be generated is is to reduce the negative environmental legislative level will be the key document lower, as a result, also the environmental impact due to the hydraulic transport of for the long-term rational development pressure is less considerable. Moreover, ash to the ash fields and the release of of mining and utilization of oil shale and the efficiency of utilising high-grade raw

46 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 2007 SUMMARIES OF THE MAIN ARTICLES material – oil shale burning and shale oil Ülo Kask, Aadu Paist, Maaris Nuutre, ity and dissemination of information distilling, is higher. On the other hand, Livia Kask, Triin Aavik. Combustion about CO2 capture and storage within it is known that the production of high- characteristics of reed as fuel the framework of EU GEOCAPACITY grade mineral raw material is more Reed productivity tests demonstrated that and CO2NETEAST projects supported expensive and this is accompanied by Estonian wetland plants are of high pro- by the European Commission FP6. Only more considerable losses by mining and ductivity. The potential of wetland bio- those sources of CO2 exceeding 100,000 enrichment. In this article it is shown mass as fuel, compared with other kinds tons/year will be assessed for the geolog- how the energetic efficiency of different of biomass, for example, wood, energy ical storage of CO2.. In 2005 in the Baltic processing units depends on the calorific crops, is not high. The detailed informa- States, 24 sources of such emissions were value of oil shale. It is also demonstrated tion about the combustion of biomass is registered. The greenhouse effect is the how the coefficient of extraction of oil practically missing. The present study at- most significant in Estonia. Nine big CO2 shale decreases when the quality of raw tempted to fill in this gap. The proximate sources (exceeding 100,000 t/y) and two material is improved. The reconciliation and ultimate analyses of reed as well as more sources of about 89 000–94 000 t/y of interests of two stakeholders – the oil chemical analysis of ash were performed were registered in the European Trading shale mining and oil shale consumption and properties of the latter were inves- Scheme. Estonia’s figure of CO2 emis- industries is a process of optimisation, tigated. The melting temperature of ash sions per capita is among the highest in one of outputs of which would be the and chemical composition of its sam- Europe. This is explained by the structure quality-based commercial oil shale price ples (550º°C) were determined by using of energy sector, mainly using Estonian scale which would satisfy all the parties a conventional liquid-phase chemical oil shale for power generation. During involved. method and chemical analyses. All the the burning of oil shale high amounts of procedures were performed at ENAS OY CO2 are produced. The main sources of Livia Kask, Ülo Kask, Henry Uljas, of Jyväskylä, Finland. The melting tem- CO2 emissions are located in the north- Kristjan Plamus. The production and perature of ash was determined according eastern part of the country, close to the burning of value added reed fuel in to the technical specifications CEN/TS oil-shale deposit. Major sources of CO2 small fire-boxes 15370-1 (ISO 540). A ternary phase dia- can be found also in Tallinn. The high- Ülo Kask, Livia Kask and Henry Uljas gram K2O–CaO–SiO2 was used. It was est amounts of CO2 emissions originate from the Thermal Engineering Depart- elucidated that (1) the chemical composi- mostly from electrical power stations. ment (TED), Tallinn University of Tech- tion and melting behavior of winter and After capture and transport CO2 could nology (TUT), made reed pellets at a summer harvested reed vary and depend be stored in various underground forma- Biottori OY company of Jämijärvi, Fin- on soil type and fertilization, (2) the reed tions, such as depleted oil and gas res- land from 19 to 21 February 2007. The ash composition, especially the content ervoirs, deep saline aquifers, coal beds, raw material of reed originated from a of SiO2 and K2O, as well as Ca, Mg, caverns and mines. Compared to the oth- Roomaja OÜ company of Saaremaa, Na, Al, Mn, P, S, Cl, differs depending er European countries, the Baltic States Estonia. The reed was ground in a disin- on harvesting time and soil type, (3) in are located in a rather unique geological tegrator at an Estonian company Desin- the combustion equipment, ash acts as a setting. Lithuania, Latvia and Estonia tegraator Tootmise OÜ. Livia Kask and fouling, heat transfer lowering and ac- are situated in the common Baltic sedi- Henry Uljas also made reed briquettes celerating agent of corrosion of heating mentary basin. Therefore, a joint study is from the reed ground at a company surfaces, (4) the ash fusion temperatures required to assess CO2 geological sinks. OÜ Sandla Puit in Saaremaa in March vary depending on the content of SiO2, Also, the geological conditions in the 2007. The briquettes were also made K2O and CaO, and (5) winter reed turns three Baltic States are different, as these from the mixture of reed and sawdust. to be advantageous over summer one. countries represent different parts of the After exiting the machine the briquettes, The work was partially financed by the Baltic basin. The Middle Cambrian sil- when cooled, expanded and crumbled European Union within the framework iciclastic reservoirs are considered a pro- (split). Therefore the briquettes should of the Interreg IIIA project “Reed Strat- spective formation for the CO2 trapping be packed hermetically as soon as pos- egy for Finland and Estonia”, as well as in the Baltic region. The structural trap- sible to avoid the absorbtion of moisture. by the Estonian Ministry of Interior Af- ping is an option in Latvia having large The burning test of the pellets was car- fairs. anticlinal structures with a total potential ried out in March 2007 in a TUT TED of 500 Mt in the Cambrian aquifer. The laboratory. A 30 kW IWABO Fastighet The role of oil shale in CO2 emissions shallow sedimentary basin (100–500 m), pellet burner with fuel feed in the system in the Baltic region. Alla Šogenova, shallow depth of closed oil-shale mines (a screw conveyor) and a container, and a Saulius Šliaupa, Kazbulat Šogenov, (60–65 m), using of aquifers available in 20 kW IWABO Villa S burner were used. Rein Vaher, Rasa Šliaupiene reservoir rocks for drinking water sup- The burning tests with reed briquettes Carbon dioxide is the main agent af- ply make the geological storage of CO2 were carried out in March 2007 in a con- fecting the Earth`s climate. According on Estonia’s territory unfavourable. The ventional oven (without a grate). Some to the Kyoto Protocol CO2 emissions in operable Incukalns underground gas stor- difficulties were observed, viz. the com- European countries should be reduced age located in Latvia is already used for bustion grate was choked by structural by 8 % by 2008–2012. One of the op- natural gas supply of Estonia. It is also airy ash conglomeration. But there was tions to reach Kyoto targets is the geo- planned to store natural gas there for no sintering. It is recommended to burn logical storage of CO2.. In 2006 three Lithuania’s needs. The gas storage rep- reed briquettes in a conventional oven, Baltic States together with other Euro- resents a positive example of collabora- because there is a necessity to blend the pean countries launched an inventory tion between the three countries in the fuel frequently and this generates a lot of major CO2 emission sources, assess- region. of ash. ment of CO2 geological storage capac-

Ajakirja viimaste numbrite täistekstid leiate Eesti Biokütuste Ühingu kodulehelt www.eby.ee

Estonian Combustible Natural Resources and Wastes 2007 47 • EBÜ üldkoosolek 19.01.2007. The General Meeting of EBA, January 19, 2001. Ülo Kask tutvustas EL- i biokütuste strateegiat (www.agri. ee), erinevate biokütuste kasutamise võimalusi. Võeti vastu uus põhikiri (www.eby.ee), valiti uus juhatus (lk 20) ning käidi tutvumas AS Tertsi prügilagaasil töötava soojuse ja elektri koostootmisseadme ja prügilagaasi kogumisega Pääsküla prügilas.

• 15.02.2007 arutas ekspertide grupp Tallinnas PREMIA-projekti raames biokütuste toetuse küsimusi. The PREMIA project was discussed on 15 February 2007. PREMIA-projektidest andis ülevaate Leen Govaerts (VITO). Eri riikide toetustest biokütustele rääkis Juhani Laurikko (VTT, kõrval piltidel). Lisaks neile rääkis Poola probleemidest K. Biernat. Lähemalt vt http://www.premia-eu.org).

• Bioenergia seminar 2.04.2007. A seminar on bioenergy, April 2, 2007. Saksa-Balti Kaubanduskoda ja Saksa Liitvabariigi suursaatkond korraldasid koos meie Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumiga Tallinnas seminari. Sellest lähemalt vt “Keskkonnatehnika” 2007/3, lk 22–23.

• EBÜ mõttetalgud Lüganuse vallamajas 27.04.2007. EBÜ’s think-tank at Lüganuse commune office, April 24, 2007. EBÜ liikmed käisid arutamas Lüganuse valla energeetikaprobleeme ja tutvusid valla katlamaja viljapõletamise kogemustega.