DOCSLIB.ORG

Ilves, OANDU Lahemaa PERAKÜLA Rahvuspark

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ilves, OANDU Lahemaa PERAKÜLA Rahvuspark 96 6–7/2018 lehekülge JUUNIJUULI Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Ilves, seni salapärane ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Ettevaatust, droonid! Paisutamise varjatud mõjud Vesikirp ja nõmmed OANDU Lahemaa PERAKÜLA rahvuspark Matsalu AEGVIIDU rahvuspark KAUKSI PENIJÕE Soomaa rahvuspark Karula rahvuspark IKLA Sisukord Ilves Foto: Remo Savisaar 69. aastakäik Nr 6/7, juuni–juuli 2018 www.eestiloodus.ee 56 Matkarada: Risti-põiki läbi 2 Toimetaja veerg Maarjamaa 3 Sõnumid Triin Nõu kirjeldab uut RMK lää- ne-kirdesuunalise matkatee haru, mis 13 EL küsib: vastab Urmas Kõljalg viib Matsalust Aegviidu kaudu Ida- 14 Aasta loom: Ilvese käekäik oleneb Virumaale ja sealt Peipsi järve põhja- inimesest ja metskitsest kaldale Kauksisse Raido Kont tutvustab varjatud elu- 63 Kas Siberi imekivi tšaroiit on radio- viisiga suurkiskja igapäevast tegutse- aktiivne? mist, võttes aluseks eeskätt telemeet- Arvi Liiva otsib vastust küsimusele, ria abil saadud andmed kuidas suhtuda kristalli- ja esoteeri- 20 Aasta loom: Ilvesed ja inimesed kapoes saada oleva mineraali oma- dustesse, eeskätt radioaktiivsusesse Mall Hiiemäe meenutab inimese arusaamu suurest kaslasest läbi aega- de: mida öeldi regilauludes ja kuidas ilves inimesele kaela hüppab 24 Vesikirp – kes see veel on? 24 Mati Martin annab ülevaate veeko- gude olulise looma elukäigust, liigili- sest mitmekesisusest ja kasulikkusest 30 Kas paisutamine ja õgvendamine mõjutavad Eesti vooluvete suur- selgrootute liigistikku? 66 Looduselamus maailmast: Kairi Käiro, Henn Timm, Tõnu Mongoolia stepiloomi seiramas Möls, Marina Haldna, Rein Järvekülg ja Taavi Virro tõdevad, et Hendrik Relve reisilugu pajatab veekogusid ümber kaevates ja ehita- hõredalt asustatud, ent harulduste- des rikume neid elukeskkonnana rohkest piirkonnast Kesk-Aasias 50 36 Euroopa kuivad nõmmed Eestis 72 Drooniga looduses: kus on piir? Rein Kalamees toob selgust kõne- Karl Adami mõtiskleb tavaliseks keelse „nõmme“ sisusse loodusdirek- muutunud tehnilise abivahendi loo- tiivi järgi: kui taimkattes kanarbikku duses kasutamise eetika ja ohutuse ei kasva, pole tegemist nõmmega üle 42 Tiit Kändler mätta otsast: 78 Aiast ja põllult: Leekiv põdrakanep Kalevipoja seiklused ja e-riik Triin Nõu kiidab raiesmike ja jäät- maade tavalise taime kasulikke oma- 44 Sada rida Eesti loodu- dusi tee- ja toidutaimena sest: Mustamäe met- sik ja kummaline loo- 82 Panin tähele: Aegna mänd; 66 dus. Andrus Kivirähk part lillekastis 46 Üks Eesti paigake: 84 Raamatud Miilva suu: lõunaeestlase raba 87 In memoriam: Mikk Sarv 72 Juhani Püttsepp käis vähe tuntud Meelva rabas, kus võib leida väikera- 88 In memoriam: Mart Viikmaa bades harva nähtavaid laukaid 90 Kroonika 48 Poster: Marko Veinbergs 94 Mikroskoop 50 Intervjuu: Mida tunned ja mõistad, seda ka kaitsed 95 Ristsõna Filmirežissöör Joosep Matjust küsit- 96 Ajalugu, sünnipäevad lenud Triin Nõu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EESTI LOODUS |401| 1 Toimetaja veerg Kuidas vaadelda 69. aastakäik Nr 6/7, juuni–juuli 2018 ja kuhu talletada? Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu uvenumber saab trükikojale üle e-post [email protected] antud ja botaanikust peatoime- tel 742 1143 taja läheb juba samal päeval Peatoimetaja Toomas Kukk Svälitöödele: uue taimeatlase täien- Saar Peedu Foto: 742 1143, [email protected] damiseks on vaja koguda lisaand- Toimetaja Helen Külvik meid ja herbariseerida raskemini tun- 529 4033, [email protected] tavaid taimi, näiteks võililli, keda saab Toimetaja Juhan Javoiš määrata herbaareksemplaride põhjal. 5661 0851, [email protected] Looduse vaatlemine on põhimõtte- Toimetaja Katre Palo liselt lihtne tegevus, millega saab iga 521 8771, [email protected] loodusehuviline hõlpsasti hakkama. Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado [email protected] Aga kuidas loodusvaatlusi alustada? Keeletoimetaja Monika Salo Iga tähelepanek looduse kohta 742 1186, [email protected] koosneb kahest olulisest osast: liik Küljendaja Raul Kask või muu takson tuleb õigesti ära [email protected] tunda ning vaatlus jäädvustada and- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri mebaasi või vähemasti märkmetena. Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 Suurepärasest taimetundjast on vähe www.loodusajakiri.ee kasu, kui ta jätab looduses leitu üks- www.facebook.com/eestiloodus nes enda teada. Ühtviisi oluline on 1930. aastatel täitsid seda kohta ajakir- nähtu määrata ja siis jäädvustada. jad Eesti Loodus ja Loodusevaatleja, Taimi või loomi aitavad tundma neis avaldatud lühiteated taimede ja õppida eelkõige määrajad. President loomade leidude kohta süvendasid Kaljulaid ütles 15. mail looduskaitse- huviliste vaatlushuvi ja soovi oma Vastutav väljaandja Riho Kinks kuud avades, et tasub endale teised avastustest teada anda. Neid kirjutisi [email protected] elusolendid selgeks teha; võtke lin- saab leviku muutuste uurimisel kasu- Tellimine: www.tellimine.ee numääraja või taimede kukeaabits ja tada siiani. 617 7717, [email protected] õppige liike tundma. Tõepoolest, ise- Mais on avatud uue välimuse ja Reklaamijuht Helen Lehismets seisev töö käsiraamatutega on loodu- osaliselt ka uue sisu saanud eElurikku- 610 4106, [email protected] se tundmaõppimisel olulisim ja juba se portaal, elurikkus.ee. Maailmas on Ajakiri ilmub vanast ajast tuntud meetod. ainulaadne, et ühe riigi looduse kohta keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel Nüüdisajal on asendamatu abi- käiva teabe olulisem osa on suude- mees interneti pildiotsing, mille abil tud talletada ühtesamasse andmebaasi leiab näiteks lisa määraja jooniste- (lk 13). Siit leiab ka Eesti taimede uue le või fotodele ning võib jõuda õige levikuatlase, mis senini oli kättesaadav liiginimetuseni. Näiteks näete keva- vaid tööversioonina (ottluuk.github. del esimest korda tundmatut taime io/atlas/). Muidugi täiendame ja toi- paiselehte, kirjutate interneti pildi- metame ka elurikkuse uut taimeatlast otsingusse „kollane lill“ ja esimeste edasi, aga nüüdsest uuenevad kaardid © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 kümnete fotode seas on kahtlusalune tihedamini, juba kord päevas. Summaries of some articles can be found at kindlasti olemas. Huvitavatest tähelepanekutest võib our web site www.eestiloodus.ee am onn ärg Kasulikud on ka Facebooki loodus- endiselt teada anda ka Eesti Looduse kk is s tu e s huviliste grupid, olgu need siis libli- toimetusele ja vajaduse korral saame K ka-, väikeste elusolendite, Eesti floo- aidata ka määramisega: vast suuda- 4041 0820 PEFC/19-3-3 ra või käpaliste omad. Tundmatutest me nii mõnelegi taimele või linnule Trükitoode olenditest pilte postitades saab tar- omast tarkusest nime öelda või siis Trükitud trükikojas Printall gematelt enamikul juhtudel teada asjatundja juurde juhatada. õige nime, teadlased on aga niiviisi jõudnud jälile uutele leiukohtadele. 2 |402| EESTI LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid töötajaid, mitme suure kaitseala, näi- teks Soomaa ja Alam-Pedja loomi- se algataja ning paljude üle-eestiliste loodusinventuuride eestvedaja. Koos Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: preemiaga (5000 eurot) saab laureaat ka Eesti looduskaitse kuldmärgi. Looduskaitse hõbemärke hakati välja andma 2011. aastal; igal aastal on selle pälvinud 5–7 inimest, nii et enne seekordseid autasutatuid oli selle saa- nud 42 isikut. Seekord anti tilluke hõbedane tammeleht lausa üheksale looduskaitsjale. Need on Eesti-Soome looduskaitsekoostöö edendaja Ilkka Heikkinen, ökoloog, pärandkoosluste kaitsja Aveliina Helm, Tallinna loo- maaia direktor ning Euroopa naarit- President Kersti Kaljulaid ja keskkonnaminister Siim Kiisler kuulavad Eerik Kumari sa uurija ja kaitsja Tiit Maran, vaba- preemia laureaadi Eerik Leibaku tänukõnet tahtliku kalavarude kaitse eestvedaja Jüri Nurk, metsaökoloog ja -kaitsja 35. Kumari looduskaitsepreemia Anneli Palo, ettevõtjast loodushoid- ja Olari Taal, üks Karula rahvuspar- gi idee autoreid Pille Tomson, Narva pälvis Eerik Leibak keeltelütseumi direktor ja Eesti loo- duskaitse seltsi Narva osakonna juht resident Kersti Kaljulaiu osa- Kumari (1912–1984) auks asutatud Nadežda Tšerkašina ning Saaremaa lusel avati 15. mail Tallinnas looduskaitsepreemia anti esimest ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Nõmme spordikeskuses pidu- korda välja 1989. aastal; siis pälvis Inge Vahter. Plikult järjekordne looduskaitsekuu, selle Fred Jüssi. Kuna viiel korral on Üritusel osalenud käisid loodusvaat- mille teema on sel aastal „Terve Eesti“. selle preemia saanud korraga kaks isi- lusretkel Nõmme-Mustamäe maastiku- Nagu ikka tutvustati avamisel loo- kut, on laureaatide arv jõudnud nüüd kaitsealal asuval terviserajal ja talletasid duskaitsekuu üritusi ning anti üle 35-ni. Selle järjekorranumbriga pree- seal nähtu loodusvaatluste andmebaasi. Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja mia kuulub Eerik Leibakule, kes on Eesti looduskaitsemärgid. Eesti orni- üks Eesti looduse parimaid tundjaid, Keskkonnaministeerium/ toloogi ja looduskaitsetegelase Eerik üks Eestimaa looduse fondi esimesi Loodusajakiri Tartu ülikooli rektoriks valiti Toomas Asser elleks et valida järeltuli- 212 sedelit ja professor Asseri poolt ja Tartu ülikooli varalahku- oli hääletanud 187 valimiskogu liiget. nud rektorile Volli Kalmule, Toomas Asser on sündi- Stuli 26. aprillil kokku valimiskogu, nud 14. juulil 1954 ja lõpetanud kuhu kuulub 263 liiget: TÜ nõuko- 1979. aastal TÜ arstiteaduskon- gu, senati, valdkondade nõukogu- na. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas de ja üliõpilasesinduse liikmed ning meditsiinikandidaadi väitekir- professorid
Load more

Recommended publications
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate
    land Article Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate: Social Network Complexity in the Post-Soviet Rural Context of Latvia and Estonia Joanna T. Storie 1,* , Enri Uusna 1, Zane Eglaja¯ 2, Teele Laur 1, Mart Külvik 1, Monika Suškeviˇcs 1 and Simon Bell 1 1 Department of Landscape Architecture, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 56/3, 51006 Tartu, Estonia 2 Department of Geography, University of Latvia, 19 Raina Blvd., LV 1586 Riga, Latvia * Correspondence: [email protected]; Tel.: +371-2-7872380 Received: 14 June 2019; Accepted: 9 August 2019; Published: 13 August 2019 Abstract: This paper uses the tripartite place attachment framework to examine six rural parishes across Estonia and Latvia. Existing analyses/frameworks on participatory processes often neglect the complexity of relationships that rural residents have to their local environments. From a qualitative analysis of face-to-face, semi-structured interviews with case study area inhabitants (23 interviews in Estonia and 27 in Latvia), we depict varying degrees of attachment of individuals to each other and to the place in which they live and their readiness to participate in terms of willingness and ability to participate in a landscape-scale management process. Attachment to the local area was strongest where the social ties were strongest, independent of their sociogeographical features. Social ties were strong where there were good family connections or strong religious or cultural institutions. Taking individual parishes and engaging inhabitants through in-depth interviews using place attachment analysis gives an overall perspective of life in that rural location.
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Preservation of Wallpapers As Parts of Interiors
    Kadri Kallaste Kadri Kallaste (b. 1983) trained as a paper conservator Kadri Kallaste at the Estonian Academy of the Arts. She has also studied in the Restoration Department of the University of Ljubljana and the Institute for Conservation and Restoration of the University of Applied Arts in Vienna. During her studies, she has had several internships in PRESERVATION various institutions, including the Conservation Center Kanut and Estonian Art Museum in Tallinn, the National OF WALLPAPERS Archive of Slovenia in Ljubljana and Cole & Son Ltd., a manufacturer of hand-printed wallpapers in London. Kadri Kallaste’s main area of study is the research and practical preservation of historic wallpapers AS PARTS OF in situ. She has worked on numerous wall-paper preservation projects in Estonia and abroad, including objects in Austria and at the German INTERIORS Wallpaper Museum in Kassel, Germany. PRESERVATIONOF WALLPAPERS PRESERVATIONOF AS PARTS OF INTERIORS AS PARTS Preservation of wallpapers as parts of interiors. Addressing issues of wallpaper conservation on the basis of projects carried out in Austria, Estonia and Romania Although wallpapers form a unified whole with other decorative details of interiors, very few of them are preserved in their original locations. At the same time, contemporary conservation theory emphasizes the importance of preserving wallpapers in their primary locations. Obviously, conflicts arise between practical preservation options, expectations of the public or owners and widely acknowledged preservation principles. If in preserving historic wallpapers in their original location in situ is not feasible, other solutions should be considered carefully. Depending on several criteria, wallpapers can be returned to their original locations after conservation treatment, integrated into new appropriate environments or preserved in museums.
    [Show full text]
  • Kolm Sammukest Ajas 1957–2007 Three Steps During 1957–2007
    Kolm sammukest ajas 1957–2007 Three steps during 1957–2007 Geoloogilise puurimise valu ja võlu. The pain and charm of geological drilling • Raskused puurimistööde alustamisega Kirde-Eesti kaardistamisel • Uhiuue puurmasinaga Nabalas 2007. 1958. • The brand-new drilling equipment at Nabala, 2007 • Difficulties with starting drill works during the mapping of Northeast Estonia, 1958 Kes arvab, et kaardistamist saab ka tugitoolis teha, on küll eksinud... Those who think that it is possible to do geological mapping while sitting in an armchair are in error • Elektrokeemilise meetodi kasutamine Võhma lähedal 1973. • Kaardistajad on jõudnud paljandisse, Põhja-Eesti 1997. • Using an electrochemical exploration method at Võhma, 1973 • Mapping geologists have arrived at an outcrop, North Estonia, 1997 Puursüdamik on väärtuslik infokandja. A drill core is a valuable source of information • Kärni kirjeldamine 1960. aastate lõpus Kirde-Eesti kaardistamisel. • Keila puursüdamikuhoidla 2004. • Describing a drill core during the geological mapping of Northeast • A drill core storage at Keila, 2004 Estonia in the late 1960s Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel The issue of the journal is sponsored by the Estonian Environmental Investment TOSAÜHINGurba TPEAeabeTINFOLTD. Centre Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ EESTI PÕLEVLOODUSVARAD Selles numbris Nr 1-2 2007 JA -JÄÄTMED. Contents ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES Esikaanel: Kuresoo. Tõnis Saadre AND WASTES JUUBEL. JUBILEE Ajakiri vahetas välja varem Kolm sammukest ajas 1957–2007. ilmunud ajakirja EESTI TURVAS Three steps during 1957–2007 ........................................................................... 2 ESTONIAN PEAT Ajakirjade üksiknumbrite saamiseks võtke ühendust GEOLOOGIA. KAEVANDAMINE. GEOLOGY. MINING peatoimetajaga Eesti Geoloogiakeskus läbi viie aastakümne. Peatoimetaja / Editor-in-Chief Geological Survey of Estonia –50. Vello Klein ..............................................
    [Show full text]
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009
    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa
    [Show full text]
  • ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]