Ilves, OANDU Lahemaa PERAKÜLA Rahvuspark

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € JUUNIJUULI 6–7/2018

lehekülge

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN 96 Paisutamise varjatud mõjud seni salapärane Ettevaatust, droonid! Vesikirp janõmmed Ilves, OANDU Lahemaa PERAKÜLA rahvuspark

Matsalu AEGVIIDU rahvuspark KAUKSI

PENIJÕE Soomaa rahvuspark

Karula rahvuspark IKLA Sisukord

Ilves Foto: Remo Savisaar

69. aastakäik Nr 6/7, juuni–juuli 2018 www.eestiloodus.ee

56 Matkarada: Risti-põiki läbi 2 Toimetaja veerg Maarjamaa 3 Sõnumid Triin Nõu kirjeldab uut RMK lää- ne-kirdesuunalise matkatee haru, mis 13 EL küsib: vastab Urmas Kõljalg viib Matsalust Aegviidu kaudu Ida- 14 Aasta loom: Ilvese käekäik oleneb Virumaale ja sealt Peipsi järve põhja- inimesest ja metskitsest kaldale Kauksisse Raido Kont tutvustab varjatud elu- 63 Kas Siberi imekivi tšaroiit on radio- viisiga suurkiskja igapäevast tegutse- aktiivne? mist, võttes aluseks eeskätt telemeet- Arvi Liiva otsib vastust küsimusele, ria abil saadud andmed kuidas suhtuda kristalli- ja esoteeri- 20 Aasta loom: Ilvesed ja inimesed kapoes saada oleva mineraali oma- dustesse, eeskätt radioaktiivsusesse Mall Hiiemäe meenutab inimese arusaamu suurest kaslasest läbi aegade: mida öeldi regilauludes ja kuidas ilves inimesele kaela hüppab 24 Vesikirp – kes see veel on? 24 Mati Martin annab ülevaate veekogude olulise looma elukäigust, liigili- sest mitmekesisusest ja kasulikkusest 30 Kas paisutamine ja õgvendamine mõjutavad Eesti vooluvete suurselgrootute liigistikku? 66 Looduselamus maailmast: Kairi Käiro, Henn Timm, Tõnu Mongoolia stepiloomi seiramas Möls, Marina Haldna, Rein Järvekülg ja Taavi Virro tõdevad, et Hendrik Relve reisilugu pajatab veekogusid ümber kaevates ja ehita- hõredalt asustatud, ent harulduste- des rikume neid elukeskkonnana rohkest piirkonnast Kesk-Aasias 50 36 Euroopa kuivad nõmmed Eestis 72 Drooniga looduses: kus on piir? Rein Kalamees toob selgust kõne- Karl Adami mõtiskleb tavaliseks keelse „nõmme“ sisusse loodusdirek- muutunud tehnilise abivahendi loo- tiivi järgi: kui taimkattes kanarbikku duses kasutamise eetika ja ohutuse ei kasva, pole tegemist nõmmega üle 42 Tiit Kändler mätta otsast: 78 Aiast ja põllult: Leekiv põdrakanep Kalevipoja seiklused ja e-riik Triin Nõu kiidab raiesmike ja jäät- maade tavalise taime kasulikke oma- 44 Sada rida Eesti loodu- dusi tee- ja toidutaimena sest: Mustamäe metsik ja kummaline loo- 82 Panin tähele: Aegna mänd; 66 dus. Andrus Kivirähk part lillekastis

46 Üks Eesti paigake: 84 Raamatud Miilva suu: lõunaeestlase raba 87 In memoriam: Mikk Sarv 72 Juhani Püttsepp käis vähe tuntud Meelva rabas, kus võib leida väikera- 88 In memoriam: Mart Viikmaa bades harva nähtavaid laukaid 90 Kroonika 48 Poster: Marko Veinbergs 94 Mikroskoop 50 Intervjuu: Mida tunned ja mõistad, seda ka kaitsed 95 Ristsõna Filmirežissöör Joosep Matjust küsit- 96 Ajalugu, sünnipäevad lenud Triin Nõu autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |401| 1 Toimetaja veerg Kuidas vaadelda

69. aastakäik Nr 6/7, juuni–juuli 2018

ja kuhu talletada? Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu uvenumber saab trükikojale üle e-post [email protected] antud ja botaanikust peatoime- tel 742 1143 taja läheb juba samal päeval Peatoimetaja Toomas Kukk Svälitöödele: uue taimeatlase täien- Saar Peedu Foto: 742 1143, [email protected] damiseks on vaja koguda lisaand- Toimetaja Helen Külvik meid ja herbariseerida raskemini tun- 529 4033, [email protected] tavaid taimi, näiteks võililli, keda saab Toimetaja Juhan Javoiš määrata herbaareksemplaride põhjal. 5661 0851, [email protected] Looduse vaatlemine on põhimõtte- Toimetaja Katre Palo liselt lihtne tegevus, millega saab iga 521 8771, [email protected] loodusehuviline hõlpsasti hakkama. Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado [email protected] Aga kuidas loodusvaatlusi alustada? Keeletoimetaja Monika Salo Iga tähelepanek looduse kohta 742 1186, [email protected] koosneb kahest olulisest osast: liik Küljendaja Raul Kask või muu takson tuleb õigesti ära [email protected] tunda ning vaatlus jäädvustada and- Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri mebaasi või vähemasti märkmetena. Endla 3, Tallinn 10122, 610 4105 Suurepärasest taimetundjast on vähe www.loodusajakiri.ee kasu, kui ta jätab looduses leitu üks- www.facebook.com/eestiloodus nes enda teada. Ühtviisi oluline on 1930. aastatel täitsid seda kohta ajakir- nähtu määrata ja siis jäädvustada. jad Eesti Loodus ja Loodusevaatleja, Taimi või loomi aitavad tundma neis avaldatud lühiteated taimede ja õppida eelkõige määrajad. President loomade leidude kohta süvendasid Kaljulaid ütles 15. mail looduskaitse- huviliste vaatlushuvi ja soovi oma Vastutav väljaandja Riho Kinks kuud avades, et tasub endale teised avastustest teada anda. Neid kirjutisi [email protected] elusolendid selgeks teha; võtke lin- saab leviku muutuste uurimisel kasu- Tellimine: www.tellimine.ee numääraja või taimede kukeaabits ja tada siiani. 617 7717, [email protected] õppige liike tundma. Tõepoolest, ise- Mais on avatud uue välimuse ja Reklaamijuht Helen Lehismets seisev töö käsiraamatutega on loodu- osaliselt ka uue sisu saanud eElurikku- 610 4106, [email protected] se tundmaõppimisel olulisim ja juba se portaal, elurikkus.ee. Maailmas on Ajakiri ilmub vanast ajast tuntud meetod. ainulaadne, et ühe riigi looduse kohta keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel Nüüdisajal on asendamatu abi- käiva teabe olulisem osa on suude- mees interneti pildiotsing, mille abil tud talletada ühtesamasse andmebaasi leiab näiteks lisa määraja jooniste- (lk 13). Siit leiab ka Eesti taimede uue le või fotodele ning võib jõuda õige levikuatlase, mis senini oli kättesaadav liiginimetuseni. Näiteks näete keva- vaid tööversioonina (ottluuk.github. del esimest korda tundmatut taime io/atlas/). Muidugi täiendame ja toi- paiselehte, kirjutate interneti pildi- metame ka elurikkuse uut taimeatlast otsingusse „kollane lill“ ja esimeste edasi, aga nüüdsest uuenevad kaardid © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2018 kümnete fotode seas on kahtlusalune tihedamini, juba kord päevas. Summaries of some articles can be found at kindlasti olemas. Huvitavatest tähelepanekutest võib our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg Kasulikud on ka Facebooki loodus- endiselt teada anda ka Eesti Looduse kk is s tu e s huviliste grupid, olgu need siis libli- toimetusele ja vajaduse korral saame K ka-, väikeste elusolendite, Eesti floo- aidata ka määramisega: vast suuda- 4041 0820 PEFC/19-3-3 ra või käpaliste omad. Tundmatutest me nii mõnelegi taimele või linnule Trükitoode olenditest pilte postitades saab tar- omast tarkusest nime öelda või siis Trükitud trükikojas Printall gematelt enamikul juhtudel teada asjatundja juurde juhatada. õige nime, teadlased on aga niiviisi jõudnud jälile uutele leiukohtadele.

2 |402| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

töötajaid, mitme suure kaitseala, näi- teks Soomaa ja Alam-Pedja loomise algataja ning paljude üle-eestiliste loodusinventuuride eestvedaja. Koos Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: preemiaga (5000 eurot) saab laureaat ka Eesti looduskaitse kuldmärgi. Looduskaitse hõbemärke hakati välja andma 2011. aastal; igal aastal on selle pälvinud 5–7 inimest, nii et enne seekordseid autasutatuid oli selle saanud 42 isikut. Seekord anti tilluke hõbedane tammeleht lausa üheksale looduskaitsjale. Need on Eesti-Soome looduskaitsekoostöö edendaja Ilkka Heikkinen, ökoloog, pärandkoosluste kaitsja Aveliina Helm, Tallinna loomaaia direktor ning Euroopa naarit- President Kersti Kaljulaid ja keskkonnaminister Siim Kiisler kuulavad Eerik Kumari sa uurija ja kaitsja Tiit Maran, vaba- preemia laureaadi Eerik Leibaku tänukõnet tahtliku kalavarude kaitse eestvedaja Jüri Nurk, metsaökoloog ja -kaitsja 35. Kumari looduskaitsepreemia Anneli Palo, ettevõtjast loodushoid- ja Olari Taal, üks Karula rahvuspargi idee autoreid Pille Tomson, Narva pälvis Eerik Leibak keeltelütseumi direktor ja Eesti looduskaitse seltsi Narva osakonna juht resident Kersti Kaljulaiu osa- Kumari (1912–1984) auks asutatud Nadežda Tšerkašina ning Saaremaa lusel avati 15. mail Tallinnas looduskaitsepreemia anti esimest ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja Nõmme spordikeskuses pidu- korda välja 1989. aastal; siis pälvis Inge Vahter. Plikult järjekordne looduskaitsekuu, selle Fred Jüssi. Kuna viiel korral on Üritusel osalenud käisid loodusvaat- mille teema on sel aastal „Terve Eesti“. selle preemia saanud korraga kaks isi- lusretkel Nõmme-Mustamäe maastiku- Nagu ikka tutvustati avamisel loo- kut, on laureaatide arv jõudnud nüüd kaitsealal asuval terviserajal ja talletasid duskaitsekuu üritusi ning anti üle 35-ni. Selle järjekorranumbriga pree- seal nähtu loodusvaatluste andmebaasi. Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja mia kuulub Eerik Leibakule, kes on Eesti looduskaitsemärgid. Eesti orni- üks Eesti looduse parimaid tundjaid, Keskkonnaministeerium/ toloogi ja looduskaitsetegelase Eerik üks Eestimaa looduse fondi esimesi Loodusajakiri Tartu ülikooli rektoriks valiti Toomas Asser elleks et valida järeltuli- 212 sedelit ja professor Asseri poolt ja Tartu ülikooli varalahku- oli hääletanud 187 valimiskogu liiget. nud rektorile Volli Kalmule, Toomas Asser on sündi- Stuli 26. aprillil kokku valimiskogu, nud 14. juulil 1954 ja lõpetanud kuhu kuulub 263 liiget: TÜ nõuko- 1979. aastal TÜ arstiteaduskon- gu, senati, valdkondade nõukogu- na. Aastal 1987 kaitses ta Moskvas de ja üliõpilasesinduse liikmed ning meditsiinikandidaadi väitekir-

professorid ja juhtteadurid. Kohal Neurokirurgia professorist Toomas ülikool Tartu / Tennus Andres Foto: ja. Alates 1995. aastast on Toomas oli 218 valimiskogu liiget ja 187 hää- Asserist saab 1. augustil Tartu üli Asser olnud TÜ neurokirurgia pro- lega sai rektoriks neurokirurgia pro- kooli rektor fessor ja alates 1996. aastast TÜ fessor Toomas Asser. närvikliiniku juhataja. 2011. aastal Esimeses voorus hääletas Toomas ei kogunud nõutavat arvu poolthää- valiti ta Eesti teaduste akadeemia Asseri poolt 120 ja tema vastaskan- li, üle poole võimalikest ehk vähe- liikmeks. didaadi, praktilise filosoofia profes- malt 132 häält, korraldati reglemen- Valitud rektor asub ametisse sori Margit Sutropi poolt 95 valimis- di järgi uus hääletusvoor, milles osa- tänavu 1. augustil. kogu liiget, kolm sedelit jäid mär- les rohkem poolthääli saanud kandi- gistamata. Kuna kumbki kandidaat daat. Selles voorus oli hääletuskastis Tartu ülikool / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |403| 3 Sõnumid Hundist on saanud Eesti rahvusloom üripäeval, 23. aprillil, kuulutati välja rahvusloom: susi. Aleksei Turovski tegi seda J rahvusraamatuko- gu loodusõhtul sõna- dega: „Hunt on kõiki- dest üle!“ Laiem publik sai teate rahvuslooma kohta ETV saate „Osoon“ saatejuh- tidelt Sander Loitelt ja Kristo Eliaselt. Saade oligi keskendunud halli- vatimehele, kellest kõne- lesid rahvaluuleteadlane Marju Kõivupuu, hundi- uurija Marko Kübarsepp, 15. mail esitleti Tallinnas metsa- ja jahimees Vahur rahvusloomale pühendatud raamatut Sepp ning lambakasvataja „Hunt“, mille on koostanud Helen Arusoo Ants Kuks. Hunt valiti rah- ja kujundanud Asko Künnap vusloomaks koostöös paljude loodushoiu- ja kultuuri- asutuste ning -ühendustega. Osava kütina on ta kontrolli all hoid- rukkilill ja pääsusaba seostuvad ees- Hundi valimist on põhjendatud nud suurte rohusööjate arvukust ja kätt põllundusliku talupojakultuuri- sellega, et ta on metsiku ja puutu- kujundanud seeläbi kaudselt siinse- ga, rahvuskala räim ja rahvuskiviks matu looduse sümbol, mistõttu on te maastike metsarohket ilmet. Oma valitud paekivi aga merega. Nõnda on meie rabasid ja metsalaamasid taba- pere ja territooriumi kaitseb susi jul- hundi roll rahvusliku sümbolina luua valt nimetatud ka hundimaastikeks. gelt ka teiste liigikaaslaste eest. ühtlasi tasakaalu põllu- ja metsaelu Ilmselt pole läänemeresoome aladel Niisama tähtis on hunt olnud meie vahel, mis on kujundanud eesti kul- ühtegi teist looma, kes oleks loodus- rahvapärimuses, kus ta on metsloo- tuuri olemusliku palge. maastike kujunemist, samuti inimes- madest pälvinud kõige enam tähe- Eesti rahvuslooma veebilehe leiab te keelt ja kultuuri nii palju mõjuta- lepanu. Soe kui rahvuslooma poolt portaalist looduskalender.ee. nud kui susi. räägib veel tõsiasi, et siiani ei ole meie Kriimsilm on väga vastupidav, rahvussümbolite hulgas olnud ühtegi looduskalender.ee/ sitke ja äärmiselt nutikas loom. metsaga seotud liiki. Suitsupääsuke, Loodusajakiri

Kahekümnes Eesti eluteaduse hoidja on Ülo Maiväli esti bioloogilise kultuuri loo- õpetamine, mille kohta on ta aval- jate auhinda Eesti Eluteaduse danud raamatu „Tõlgendades bio- Hoidja on antud välja alates meditsiinilist teadust“. Auhind, Vive Foto: Jüri Parik Foto: 1984. E aastast. Selle kahekümnen- Tolli graafiline leht „Eesti elutea- daks laureaadiks sai Tartu ülikooli duse hoidja“, anti kätte 44. teoree- bioloog Ülo Maiväli „teaduse ideaa- tilise bioloogia kevadkoolis Harmil lide juhatamise eest“. 27. aprillil. Graafilist lehte on kokku Ülo Maiväli teadustöö on pea- 25 nummerdatud eksemplari. miselt pühendatud ribosoomide Loe auhinna kohta pikemalt uurimisele, ent auhinna saamisel See foto tänavu Eesti eluteaduse Toomas Tiiveli artiklist 2012. aasta oli otsustav tema töö Ernst Mayri hoidja tiitli pälvinud Ülo Maivälist on Eesti Looduse detsembrinumbrist raamatu „Bioloogilise mõtte areng“ tehtud 2009. aasta mais teoreetilise bit.ly/2L0Uxpd. eestindajana ja teaduslike meetodite bioloogia kevadkoolis Karilatsil LUS/Loodusajakiri

4 |404| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Uus Dacia Duster

Sõida seiklustele vastu alates 9 990 € www.dacia.ee

Keskmine kütusekulu 4,4-7,0 l/100km, CO₂ heitkogus 115-158 g/km. Hind sisaldab käibemaksu, pilt on illustratiivne.

TALLINN PÄRNU VILJANDI HAAPSALU RAKVERE Abc Motors AS Pereauto OÜ Rael Autokeskus OÜ Tradilo OÜ Wiru Auto OÜ Kadaka tee 72a Pärlimõisa tee 24 Tallinna mnt. 97 Tallinna mnt. 73 Kreutzwaldi 7 tel: 624 0420 tel: 447 7300 tel: 433 0987 JUUNI–JUULItel: 4732018 1383 EEsti LOODUstel: 329 5560 5 Sõnumid Allikas: pood.omniva.ee Allikas:

Kivisilla margil on Georg Friedrich 1957–1959 endise Kivisilla kohale raja Teaduste akadeemia 80. aastapäeva Schlateri 1830. aastatel tehtud lito tud Kaarsild tegi mullu läbi põhjaliku tervikasja esikülg graafia noorenduskuuri

eurot. Ühel neist on Preisimaal sündi- nud, aga juba noore mehena Tartusse tartu sillad markidel, tulnud graafiku ja fotograafi Georg Friedrich Schlateri (1804–1870) lito- teaduste akadeemia tervikasjal graafia Tartu omaaegse sümboli, artu ülikooli nõukogu saalis duste akadeemia käsutuses. Kaardi 1779–1784 ehitatud Kivisillaga. peeti 20. aprillil 1938 sama tagaküljel on aga foto, mis on tehtud Kivisilla idapoole hävitasid aasta jaanuaris asutatud Eesti teaduste akadeemia tänavusel täisko- 1941. aastal taganevad Nõukogude Tteaduste akadeemia täiskogu esimene gul. Kaarti on välja antud 1500 tükki väed, säilinud läänepoolse sillakaare koosolek. Üks selle tähelepanuväärse ja see sobib lennupostiga saatmiseks aga taganevad Saksa väed 1944. aastal. sündmuse 80. aastapäeva tähistusi on kogu maailma. Tartus oli 20. aprillil 1950. aastate lõpus rajati selle aseme- Omniva välja antud tervikasi. kasutusel eritempel. le Peeter Varepi kavandatud Kaarsild. Indrek Ilvese kujundatud postkaart 3. mail tulid käibele tänavu- Mullu tegi sild läbi suure noorendus- on teaberohke. Margil on reprodut- sed Euroopa-margid, mille teemaks ja laienduskuuri ning see töö valiti seeritud 1938. aasta täiskogul tehtud on Euroopa postiadministratsioo- Tartus 2017. aasta teoks. Just Kaarsild foto, esikülje pilt on 1865.–1868. aas- ne ühendav PostEurop seekord vali- on teisel Riho Luuse kujundatud täna- tal Martin Gropiuse kavandi järgi ehi- nud sillad. Eestis on ilmunud küm- vusel Eesti Euroopa-margil. Mõlema tatud krahv Ungern-Sternbergi palee, nemargistes väikepoognates kaks margi tiraaž on 50 000. mis anti 1946. aastal ENSV teaduste marki esimese tsooni riikidesse saat- akadeemiale ja on nüüdki Eesti tea- miseks sobiva nimiväärtusega 1.40 Omniva/Loodusajakiri

Juubelikevadel saab Eesti üle 20 uue tammiku ai- ja juunikuus istuta- tamme“ projekti juht Mari Valgepea. takse tuhandeid laste ja „Algatusega on liitunud palju eraisi- noorte kasvatatud tam- kuid, peresid, kohalikke kogukon- Mmeistikuid üle Eesti rajatavates- di, organisatsioone ja ettevõtteid.“ se EV 100 tammikutesse. Kokku Valgepea toob näiteks, et Swedbank rajatakse riigikantselei kingitusega Eesti rajas 2400 puuga tammepar- „Eesti 100 tamme“ üle 20 tammiku. gi Ida-Virumaale Kurtnasse, juube- Juubelikevade istutushooaeg algas Urb 100 tamme / Eesti Aron Foto: litammikuid on istutatud juba ka 1. mail Sindi linnas asuva Ojakalda Istutusperioodi avaüritusel 1. mail Rootsi ja Hollandisse. pargi rajamisega. Seal pandi mulda Sindis lõi kaasa mitmes eas tamme „Eesti 100 tamme“ projekt palub 100 tammeistikut. Igas maakonnas istutajaid oma pargi või tammepuu istutami- on algatusega „Eesti 100 tamme“ lii- sest teada anda aadressil tammed@ tunud vähemalt üks kohalik oma- riigikantselei.ee. Täpsemat teavet valitsus, kokku istutatakse kohali- nii Eestis kui ka välismaal. tammeparkide kohta leiab võrgu- ku omavalitsuse ja laste koostöö- „Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks paigast www.EV100.ee/tammed. na 21 juubelitammikut. Tammepuid saab oma EV 100 tamme või tammiku ja tammikuid on oodatud istutama istutamisega teha jäädava ning süm- Projekt „Eesti 100 tamme“ / kõik eraisikud ja organisatsioonid boolse kingituse,“ lausus „Eesti 100 Loodusajakiri

6 |406| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid seitse lindu, kelle hukuohtu on raske uskuda

irdLife International avaldas populatsioonist on võrreldes 25. aprillil oma portaalis selli- 1980. aastatega alles ainult kümnen- se pealkirja ja kenade fotode- dik ja ta kuulub äärmiselt ohustatud Bga kirjutise (https://bit.ly/2KlQS4w). (critically endangered) liikide hulka. Esile on toodud seitse liiki, keda ei Ehkki tema jaht on keelatud, olevat oskaks oma kogemuste põhjal harul- ainuüksi Hiina Guangdongis söödud Foto: Ken Schwarz / BirdLife Foto: daseks pidada, saati siis lausa huku- miljon „riisilindu“, nagu teda sealses ohus olevaks. Pole raske mõistatada, kulinaarias nimetatakse. mis on sellise allakäigu põhjus: ikka Hallpapagoi (Psittacus erithacus), inimtegevus. sõbralik ja intelligentne olend, on Nii on kogu laialdasel, Euroopast, olnud lemmiklinnuna sedavõrd nõu- Kesk- ja Lähis-Aasiast kuni Aafrika B nagu bird: hallpapagoi on mõnel tud ja populaarne, et väidetavasti Saheli-piirkonnani laiuval asualal ingliskeelsel maal nii populaarne, et olevat mõneski ingliskeelses aabit- kunagi väga rohkena teada turteltu- tema pilt on trükitud aabitsasse sas B-tähte (Bird = lind) tutvus- vi (Streptopelia turtur) arvukus prae- taval leheküljel just hallpapagoi! guseks elupaikade kao ja jahisurve Aga just populaarsus ongi põhiline tõttu eriti Lääne-Euroopas nii rängalt kalade ülepüük on põhjustanud olu- kurja juur: kombinatsioonis metsade vähenenud, et liik on kantud punase korra, kus lausa klassikalisi fotosid kadumisega koguka linnu elupaika- nimistu ohualdiste liikide (vulnerab- kalu täis nokaga lunnist ei pruugi des Kesk-Aafrikas on see lind sattu- le) kategooriasse. varsti enam õnnestuda teha. nud just illegaalse kaubanduse tõttu Harry Potteri lugude tõttu vara- Veel üks umbes samasugus- eriti ohustatud (endangered) liikide semast veel suurema populaarsuse tel põhjustel ohualdiste liikide kate- sekka. võitnud lumekaku (Bubo scandiacus) gooriasse arvatud linnulaatade asu- Eesti keeles eri perekonnanimetu- kunagine rohkus kogu põhjapoolke- kas on kaljukajakas (Rissa tridacty- si kandvaid raipesööjaid, keda ingli- ra tundravööndis on hakanud vähe- la). Näiteks Šotimaa St. Kilda saarel se keeles ühendab nimetus Vultures, nema ilmselt kliimamuutuse tõttu: on selle aastatuhande jooksul kadu- võib olla raske pidada ohustatuks: kahanev lumikate on kahandanud nud 96% tema asurkonnast, nii et need linnud on ju sedavõrd suured saakloomade levilat ja kättesaada- alles on sõna otseses mõttes ainult ja võimsad. Ometi võib ainult kahe vust. Nüüd on ka lumekakk jõudnud riismed. Kaljukajakaid hukutab kogu tuleviku suhtes Vana Maailma 16 lii- ohualdiste liikide nimistusse. meretoidu aluseks oleva planktoni- gist olla siiani suhteliselt muretu, üle- Küllap veel üllatavam on teada, asurkonna katastroofiline hõrenemi- jäänutest on kaheksa äärmiselt ohus- et samasse kategooriasse on nüüd ne, mis on tingitud kliima soojenemi- tatud (critically endangered), kolm arvatud ka lunn (Fratercula arctica), sest, ja kaugelt ülemäärane kalapüük, eriti ohustatud (endangered) ja kolm värvirohke nokaga, naljakalt koh- aga ka ookeani üha suurenev plasti- ohulähedaste (near threatened) liiki- maka mänguasjana mõjuv kunagi- saaste: uurijad satuvad aina sageda- de jaotises. Peapõhjusest oleme Eesti ne ülirohke linnulaatade asu- mini hukkunud kaljukajakatele, kelle Looduses varemgi kirjutanud: see kas. Kliimamuutused ja magu on plasti täis. on diklofenak, veterinaarias rohkes- Veelgi halvemini on käi- ti kasutatud valuvaigisti, mis satub nud kuldtsiitsitaja (Emberiza hukkunud loomade raipeil toituva- aureola) tiib. Selle veel mitte te lindude organismi ja on neile väga väga kauges minevikus mürgine. Kliima Euraasia ühe kõige arvukama Artikkel, mis tervikuna käsitleb muutused värvulise saatust võrreldakse raporti „State of the World’s Birds“ ja kalade juba rändtuvi (Ectopistes mig- („Maailma lindude seisund“) värsket ülepüük ratorius) omaga. Mainitud väljaannet (https://bit.ly/2qSwY8Q), on põh tuviliik tuli massilise jahi ja lõpeb siiski optimistlikumal toonil: justanud elupaikade kao tõttu kuu- teadlaste, linnukaitsjate ja kogukon- olukorra, lutada hävinuks: viima- dade pühendunud tegevusega viima- kus lausa ne rändtuvi Martha seil kümnendeil on vähemalt 25 liiki klassikalisi fotosid suri 1914. aastal õnnestunud huku servalt päästa. kalu täis nokaga Cincinnati loo- lunnist ei pruugi varsti maaias. Kuld- BirdLife International / Loodusajakiri enam õnnestuda teha BirdLife/Pixabay Foto: tsiitsitaja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |407| 7 Sõnumid

See foto kohtumisest karuperega 2017. a augustis Harjumaal tõi Mikk Matsile aasta loodusfotograafi tiitli ja Suure Hundi Aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Mikk Matsi

aikuu teisel laupäeval, 12. mail, selgusid Estonia kontserdisaalis Eesti pari- Mmate loodusfotode autorid. Võistluse „Looduse aasta foto“ peaauhinna ehk Suure Hundi ja aasta loodusfotograafi tiitli võitis Mikk Matsi fotoga „Karupere“. 18. korda peetud fotovõistlusel osales 710 autorit üle 6200 tööga. Fotosid hindas žürii koosseisus Rein Maran (esimees), Tiit Pääsuke, Tõnu Talpsep, Sirje Tooma, Jarek Jõepera, Kaupo Kikas ja Tiit Hunt. Galal tun- nustati 91 autorit 159 tööga. Täiskasvanute kategoorias „Loomad tegutsemas“ võitis Tantsiva Hundi Kalmer Peale peaauhinna jagati välja neli- Lehepuu fotoga „Flirt“ teist Tantsivat Hunti. Lastest pälvi- sid selle Lisandra Kuik (loomapil- did), Evalotta Začek (looduspildid) („Taimed ja seened“), Silver Hinno on „Loodusfoto aastaraamat 2018“. ja Roland Rask („Inimene ja loo- (maastikupildid), Arno Mikkor Võistlust korraldavad Looduse dus“), noortest samades kategooria- („Inimene ja loodus“), Triin Leetmaa Omnibuss ja Eesti looduskaitse selts. tes vastavalt Merilyn Nõmm, Marin („Vormimängud looduses“) ja Aare Suurtoetajad olid Canon, Overall, Lõo ja Artur Arak ning täiskasvanu- Udras (mustvalge looduspilt). Fotoluks, RMK, Viking Line, Kunda test Mikk Matsi („Loomaportreed“), „Looduse aasta foto 2018“ galal Nordic Tsement ja Stora Enso, samuti Kalmer Lehepuu („Loomad tegut- Estonia kontserdisaalis esitati pil- Eesti kultuurkapital ja KIK. semas“), Erik Karits („Loomad dikavad Sven Grünbergi muusi- omas keskkonnas“), Riina Mändel ka saatel ja laulis Chalice. Ilmunud Looduse Omnibuss / Loodusajakiri

8 |408| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ERAKOGU autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

ti välja 57 tema elupaigaks sobilikku kohta, millest 20-s õnnestus looma Märka kasetriibikut leida. Teavet laekus ka juhuslikult: Kasispeal püüdis üks kass üle-eel- ja anna temast teada! misel suvel neli ja eelmisel suvel ühe kasetriibiku. eskkonnaamet andis 14. mail on Eesti ainus hüpiklaste sugukon- Uuringu autori, keskkonnaagen- INTERNATIONAL MATHEMATICAL OLYMPIAD 2017 OLYMPIAD MATHEMATICAL INTERNATIONAL teada, et hiljutisest kasetrii- da kuuluv pisike näriline, kes eri- tuuri eluslooduse osakonna juhata- biku levikut täpsustanud neb meie juttselg-hiirest väiksemate ja Uudo Timmi sõnul tuleks kase- uuringustK on selgunud, et seda kait- kehamõõtmete ja eriti pika saba poo- triibiku arvukuse ja leviku pikema- sealust närilist leidub meie looduses lest: kui juttselg-hiire saba on kolm- ajaliste muutuste tuvastamiseks teha JOONAS JÜRGEN KISEL oodatust rohkem. Nüüd oodatakse veerand kehapikkusest, siis kasetrii- uuringuid regulaarselt, kuid seniste KUULUTATI AASTA ÕPPURIKS Võistkonna juhendajad Urve Kangro ja Sandra Schumann vaidlevad olümpiaadi koordinaatoritega tema kohta infot, et leiukohad kaarõpilaste- bikupunktide saba üle lausa 120% kehapikkusest. andmete põhjal võib loomakese Eesti Oktoobris Pärnusdile kanda. peetud aasta õpetaja Varjulise eluviisi tõttu õnnestub asurkonna seisundi hinnata stabiilselt galal pärjati aastaKeskkonnaameti õppuri tiitliga vanalinna liigikaitse bürootoritega kasetriibikut määrama õpilastele näha vähestel, teenitud nimelt ülesoodsaks viieteistkümne ja väita, aastaet triibikut jälle hõbe- leidub hariduskolleegiumiliigikaitse värske vilistlanepeaspetsialisti Joonas Katrinpunktid. eelistab Seejuures triibik esines kõrge tihti ja tiheda olu- rohu- medali,ühtlaselt oli koguseda Mandri-Eestis.esialgu raske uskuda. Jürgen Kisel.Kaldma Joonas Jürgen selgituse võitis suvel järgi seiratakkordi,- kusga elupaiku, koordinaatorid vanu kände olid jaesialgu pehkinud RichardiEt kasetriibiku hõbemedal leiukohtisai vaid paar kaardi- diplomi rahvusvaheliselse pisiimetajaid matemaatikao- tavaliselt augustistõpilastele puutüvesid, andnud vähemkus on punkte,teda keerulisem hetkele kanda, pärast kutsutaksežürii koosolekul ka sel toimu- keva- lümpiaadil Brasiiliasoktoobrini, ning hõbemedalient erinevalt rah- teistest kunaväi- nadmärgata. lihtsalt Kasetriibiku ei suutnud eestiseireks kee- vali- nuddel tulemuste sisestama avalikustamist vaatlusi loodusvaat ka - vusvaheliselkestest lingvistikaolümpiaadil loomadest, kedaIiri- sel ajal lestlei- hästi aru saada. Siis oli juhendaja- rahvusvaheliseluste andmebaasi matemaatikaolümpiaa- võrgupaigas loo- maal. Ühtlasi on Joonas Jürgen neljakordne tel tarvis teha üksjagu selgitustööd. di veebilehel kinnituse ning juba dub tõesti rohkem ja nende tabami- dus.keskkonnainfo.ee/lva/. Kogutud Eesti meister ristsõnade lahendamises. järgmisel päeval riputati särav auhind se edukus on suurem, ei ole tõenäo- info põhjal saab parema ettekujutuse Lisaks Joonas Jürgenile said tänavuse aasta Uskumatult hea tulemus võistlejale endale kaela. õppuri tiitli suska Hugo kasetriibikut Treffneri gümnaasiumi sel ajal kinni püüdaPunktide jagamise ajal pakkus nii Rio Tublidkasetriibiku õpilased elupaikadest ei ole aga jäänudja vaja- õpilased Sandrakuigi Võsaste, suur; temaJoonatan on Oras,kõige liikuvamde Janeiro kui ka olümpiaadi korral- loorberiteleduse korralpuhkama. on võimalik Juba prae- toeta- Kris-Robin Sirgemaikuus ja Kevin pärast Reisenbuk, pikast kes talveunest dusmeeskond õpilastele mitmekesist guseks onda uue liigi õppeaastaedasist käekäiku matemaa- Eestis. võitsid oma ärkamist.õpilasfirmaga „Viimasel Festera Euroopa kahel aas- meelelahutust. Tulemusi oodates tikaolümpiaadEestis saanud registreeriti avapaugu kase sügi-- parima õpilasfirmatal keskendutigi tiitli. Aasta õppuriks kasetriibiku maandasid võistlejad pingeid näiteks sese lahtisetriibik võistlusega esimest ning korda võib juba hea- nimetati ka otsinguteleTartu kutsehariduskeskuses kevadel ja tule- karaoketoas lauldes. Lisaks sellele meelega tõdeda,1858. et aastal õpilased Tartu harjuta- lähe- õppinud ja restoraniteenindajatemused olid rõõmustavad: võistlusel käidi vaatamas Rio de Janeiro tuntui- vad innukalt.dal, Tervelt aga järgmineneli 2017. registaasta- suurepäraseltüle-eelmisel esinenud Tartu kevadel ülikooli tabati mat vaatamisväärsust – Lunastaja rahvusvahelisereeritud olümpiaadi kohtumine meeskonda toimus tudeng Liina17 Suur. ja möödunud kevadel 15 Kristuse kuju. Eesti tiim külastas ka kuulunud õpilastalles 1948. aastal. ei ole veel lõpetanudEdasised isendit,” sõnas Kaldma. Suhkrupeamäge, kuhu mindi koos gümnaasiumikasetriibiku ning võivad leiud veel on tule-olnud Kolmandasse kaitsekate- India võistlejatega. Gümnasistide lem- vikuski võistlustelüksikud osaleda.ja väga juhuslikud. Õpilased on järgmise päeva hea soorituse korral miktegevus oli aga siiski lõunapool- gooriasse kuuluv kasetriibik motiveeritudKasetriibiku seniseid rekordeid leviku uurin üle-- lootust säravaks medaliks. kera mõistes talvises ookeanis ujumine. tama. Tulevikus võime ilmselt kõigilt gu korraldas Eesti looduse Teise võistluspäeva järel said õpi- Olümpiaadi tulemused olid viimase võistkonnaliikmetelt oodata suuri uurijate selts keskkonnaameti lased puhata, seevastu juhendajatel hetkeni teadmata: žürii otsuse selgu- saavutusi. • töö alles algas. Nimelt pidid juhenda- mise eel ei olnud võimalik ette ennus- tellimusel. m jad läbi lugema kõikKasetriibiku eestlaste saba lahen- on viiendiku võrra m tada, kellele missugused medalid mää- Ti !Sandra Schumann, Eesti võistkonna juhendaja do Keskkonnaamet/Loodusajakiri dused ja koostöös kohalike koordinaa-pikem kui loomakeseratakse. keha Kui selgus, et Eesti on saanud: Uu 2017. aasta rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil Foto 2012/2 2014/3 looduse raamatukogu

Reklaam Otsid huvitavat

HUNT ANDRUS MÖLDER lugemist? Riigita rahvad Kaukaasia

www.loodusajakiri.ee/pood Sõnumid Rooma-aegne ebaharilikult külm periood tõi Euraasiasse nälja ja haigused

oome loodusmuuseumi krono- loogialabori ja Soome loodus- varade instituudi Luke ühispro- Sjekt, mille tulemused on avaldatud rah- vusvahelises sariväljaandes Scientific Reports, tegi kindlaks, et 6. sajandi keskpaigas valitses Euraasias vulkaani- pursete tõttu sombune ja külm ilm. Aastad 536 ja 541–544 olid siinse- Salla Hannu Herva / AlphaGalieo Foto: tele inimestele väga rasked, sest päike- sevalgust nappis. Fotosünteesist sõltu- vate taimede kasv jäi kiduma, nii ei jät- kunud toitu inimestele ega loomadele. Uurijad tõmbavad Hangasjärvi põhjast välja subfossiilse puutüve Päikesepaistest oleneb ka organismi võime toota D-vitamiini; selle vaja- tüvedest kogunud ja salvestanud alates puhkenud epideemia tõttu hukkus ku tõttu muutusid inimesed haigus- 1990. aastatest. Aastarõngaste kalen- ligi pool või isegi üle selle Bütsantsi tele vastuvõtlikuks. Kogu põhjapool- der on tähtis kliimamuutuste tõend. elanikest. Edasi tungis katk Euroo- kera haaranud kliimahälbe põhjus oli Kronoloogialaboris uuriti ka näi- passe alates Vahemere maadest kuni sari vulkaanipurskeid, mille tõttu õhku distes sisalduva süsiniku isotoopkoos- lausa Põhja-Soomeni välja ja viis siit paiskunud aerosoolid ei lasknud pikka tist, mis peegeldab fotosünteesi ja ilmast kümneid miljoneid inimesi. aega päikesevalgust maale. annab selle kaudu omakorda etteku- Soome akadeemia rahastatud pro- Uurimus põhineb dendrokronoloo- jutuse päikesekiirguse hulgast, mis oli jektis osalesid peale Helsingi ülikooli gial, ajaskaala uurimisel puude aas- ühel või teisel ajajärgul kättesaadav. ja Luke ka Ida-Soome ülikool, Soome tarõngaste järgi. Subfossiilsetes puutü- Uuringu põhjal oli päikest eriti vähe meteoroloogiainstituut, Soome geo- vedes, mida kõige sagedamini leitak- 536. aastal ja vahemikus 541–544. loogiaamet ja Turu ülikool. se väikestest järvedest, saab aastarõn- Just tol ajal jõudis Rooma impee- gaid kindlaks teha üle 7600-aastases riumi aladele bakteri Yersinia pestis Helsingi ülikool / AlphaGalileo / ajaskaalas. Luke on näidiseid sellistest põhjustatud muhkkatk. 542. aastal Loodusajakiri Kuidas aidata väikeluigel paremini toime tulla? eskkonnaamet teatas Kevadel eelistavad väikeluiged pea- deteel ja liigsele häirimisele ka muud 23. aprillil, et on kinnitatud tuda Lääne- ja Edela-Eesti ranni- probleemid, näiteks linnustiku seisu- väheneva arvukusega väike- kul, sügisel pigem Peipsi järve ääres. kohalt ebasobivatesse paikadesse ehi- luigeK kaitse tegevuskava. Selleks et Olulistes rändepeatuskohtades, mida tatud elektriliinid, millesse nad võivad liiki kaitsta ja arvukust suurendada, on Eestis ligi 30, tuleb tagada lindude- takerduda. Enamasti satuvad elektri- tuleb hoida liigile toitumiseks sobi- le head toitumistingimused ja loobu- liinidesse suuremad ja kehva manöö- vaid merelahtesid, -rannikuid ja luh- da linnujahist. Enamjagu neist koh- verdamisvõimega linnud, sealhulgas tasid ning tagada lindudele rahu rän- tadest on juba kaitse all ja seal on ka luiged, halbade ilmastikuolude korral. depeatuste ajal. jaht keelatud. Põldudele väikeluiged Üks lindudele ohtlikumaid elektrilii- Väikeluik pesitseb tundras, kuid kahju ei tee, sest enamasti toituvad ne asub Väikese väina tammil, millele et edukalt paljuneda, on väga täh- nad üleujutatud aladel. otsitakse linde säästvat lahendust. tis tema talvitus- ja rändeaegne toi- Viimase 20 aasta jooksul on väike- Väikeluikede pesitsusedukus ole- tumus. Eestis peatub rändel üle luikede arvukus kahanenud 35 000-lt neb rände tingimustest, seega on 10 000 väikeluige, mis on valdav osa 17 000-ni. Väikeluiki ohustavad peale väga tähtis koostöö rändeteele jää- liigi Loode-Euroopa asurkonnast. sobivate toitumisalade kadumise rän- vate Põhja- ja Kesk-Euroopa riiki-

10 |410| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Kui vaenlased tulevad appi inu vaenlase vaenlane on minu sõber, ütleb vanarahvatarkus. Šveitsi MZürichi ülikooli teadurite kinnitusel saab seda tõdeda ka õitsevate taimede ja krabiämblike kohta. Foto: Anina C. Knauer / UZH Foto: On tõsi, et krabiämblikud söövad ja/või peletavad kasulikke tolmeldajaid, näiteks mesilasi. Aga nüüd on kindlaks tehtud, et nad ruttavad kohale taimede saadetud lõhnasignaali peale, kui neid taimi ründavad kahjurid. Taimede ja loomade vastastikuseid suhteid märkab looduses kõikjal. Anina Knauer ning süstemaatika- ja evolutsioonibotaanika professor Florian Schiestl Zürichi ülikoolist Krabiämblik kugistab kahjurivastset (UZH) võtsid lähivaatluse alla ühe sellistest vastastoimetest, nimelt järgi ja tunnevad ära sama lenduva kui keeruline võib olla mitmekesises krabiämbliklaste ja Euroopas tavalise lõhnaaine, mis meelitab kohale ökosüsteemis ennustada õiget kollaste õitega taime kuukõdriku ka mesilasi: terpeenide hulka tulemust: uue osalise ilmumine võib vahel. kuuluva β-otsimeeni. Ühtlasi tegid kaasa tuua ettearvamatu muutuse. Krabiämblik on röövloom, kes nad kindlaks, et niipea, kui taime Florian Schiestli sõnul on just passib oma saaki õitel, ja seepärast ründavad florivoorid ehk õiesööjad, seepärast tähtis võimalikult hästi on teda ikka peetud taimedele paiskab taim välja suurema koguse tunda organismide vastastoimeid kahjulikuks, kuna ta püüab β-otsimeeni ja see appikarje tõesti ja nende tulemusi, eriti kui tahame tolmeldajaid või peletab neid oma toimib: on väga tõenäoline, et ökosüsteeme kaitsta või orgaaniliselt kohalolekuga eemale. Aga UZH krabiämblikud ruttavad kohale ja majandada. teadlastel õnnestus välja selgitada, hakkavad kahjureid õgima. et need ämblikud leiavad õisi lõhna See on huvitav näide selle kohta, UZH/AlphaGalileo/Loodusajakiri paremini toime tulla? de vahel. 2018. a oktoobris peetakse Eesti maaülikoolis VI rahvusvaheli- ne luigekonverents, kuhu on oodata üle 100 luigeuurija kogu maailmast. Konverentsil tutvustatakse ka Eesti väikeluige kaitse tegevuskava, mis on Euroopas ainulaadne ning eeskujuks teistele riiklikele tegevuskavadele. Väikeluige kaitse tegevuskava on / keskkonnaamet Luigujõe Leho Foto: koostatud koostöös teadlaste, keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaagentuuri ekspertidega. Kavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel (bit.ly/2uOmdJM). Väikeluik Eestis küll ei pesitse, aga rände ajal peatub siin väga arvukalt, seepä Keskkonnaamet/Loodusajakiri rast on meil suur vastutus selle kaitsealuse linnu käekäigu eest

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |411| 11 Sõnumid

linna pindalast hõlmavad loodusli- Tartu kohta on valminud ku taimkattega alad, tänavahaljastuse kogupikkus ulatub ligi 60 kilomeet- nüüdisaegne keskkonnaülevaade rini, kaitstavad alad katavad üle 5% linna pindalast ja kaitstavaid liike on eskkonnaagentuur tutvustas registreeritud ligi poolsada. 7. mail Tartu linnavalitsuses Tartu ja selle ümbruse elanikel ning tööd, mis annab kompleksse ettevõtetel on eriline vastutus Ida- Külevaate linna keskkonnaseisundist. Eesti tuiksoone Emajõe veekeskkon- Interaktiivse linnakaardiga põhjalik na kvaliteedi ja sellega seotud luha- Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: uurimus annab hinnangu neljale suu- ökosüsteemide säilimise eest. Uhke remale valdkonnale: veele, jäätmetele, võib olla Eesti pikima siseveekogu- välisõhu kvaliteedile ning elurikkuse- de veetasemete vaatlusrea üle, mis le ja looduskaitse temaatikale. Emajõe puhul ulatub aastasse 1867. Koondatud keskkonnainfo on Tartu on roheline linn: ligi poolt linna Ent muret teeb ohtlike ainete sisal- mõeldud ennekõike keskkonnateadli- pindalast katab taimkate dus Emajões: uuringu järgi leidub siin kule linnakodanikule, kes soovib oma palju pestitsiide, seejuures nii mõn- kodulinna kohta rohkem teada saada: dagi üle normi. Leiti isegi DDT-d – milline on Emajõe seisund, missugu- ning jätkuvat kasutust leiaks, tuleb putukamürki, mis on keelatud juba seid taime- ja loomaliike võib linnast tagada nüüd selle andmekogu pidev 1970. aastatest. Pealegi on põlluma- leida ning kuidas on linnaositi korral- täiendamine, et seal oleksid kuvatud janduslike toitainete sisaldus allavoolu datud jäätmete kogumine. kõige värskemad andmed.“ suurenenud ning leitud on valuvaigis- „Võime tartlastena olla selle üle Huvilised leiavad Tartu linna kesk- tite ja hormoonravimite jääke. Kuigi väga uhked, et just meie oleme esi- konnaülevaate Tartu linna kodulehelt praegu ei ole ohtlike ainete mõju vee- mestena Eestis sellise põhjaliku kesk- bit.ly/2KuVZPF. Tartu keskkonna- elustikule veel märgatav, tuleb kiiresti konnaülevaate omanikeks saanud,“ seisundi ülevaate tehniline lahendus võtta meetmeid, vältimaks halvemat. lausus Tartu abilinnapea Raimond pärjati hiljuti tiitliga „Parim ArcGIS Tamm. „Et see kokkuvõte ja kaardi- online kaart 2018“. Keskkonnaagentuur/ rakendus inimeste poolt üles leitaks Tartu on roheline linn: ligi poole Loodusajakiri

Eesti uued sõiduautod on Euroopas suurima CO2-heitega

eskkonnaagentuur aval- mustavatest näitajatest (nt CO2-heide, das 9. mail, Euroopa päe- < 105 kütusekulu, vanus jt) olenev sõidu- 105–115 val, pressiteate, mis annab 115–125 autode registreerimis- ja/või aasta- põgusalt teada, millises seisus on 125–130 maks. „Eesti on siiani paistnud silma K >130 Eesti autodest lähtuva süsinikdiok- andmed Euroopa keskmisest vanema ja kütu- puuduvad siidiheite suuruselt võrreldes teiste sekulukama sõidukipargiga ning eri- EL liikmesriikidega. Paljudes riiki- nevate võimalike meetmete väheses Allikas: EEA / keskkonnaagentuur Allikas: des on heide vähenenud, kuid Eesti rakendamises,“ sõnab Heintalu. paistab endiselt halvas mõttes silma Euroopa keskkonnaamet (EEA) uute sõiduautode väga suure kesk- kinnitab, et maksusoodustused ärgi- mise heite poolest. 2016. aastal müüdud uute sõiduauto tavad eurooplasi puhtamaid autosid

2016. aastal müüdud uute sõi- de keskmine CO2-heide (grammides ostma. EL prioriteet on vähendada duautode keskmine süsinikdioksii- kilomeetri kohta) EL riikides, Islandil, transpordisektori kasvuhoonegaasi-

di- (CO2) heide oli väikseim Norras, Norras ja Šveitsis de heidet. Uute sõiduautode keskmi-

93 g CO2/km. Norralased on selle ne CO2-heide on EL-s viimastel aas- väikse näitajani jõudnud tänu mak- tatel pidevalt vähenenud, umbes 30% susoodustuste ja muude meetmete rakendatud meetmed. alates 2001. aastast. Sellest hoolima-

laialdasemale kasutusele. Keskkonnaagentuuri andmehal- ta tuleb keskmist CO2-heidet vähen- Eestis on paraku suurim uute sõidu dusosakonna peaspetsialisti Helen dada veel 20%, et see vastaks EL

autode keskmine CO2-heide Euroopas, Heintalu kinnitusel oleks vaja suu- 2021. aasta eesmärgile 95 g CO2/km. 2016. aastal müüdud uute sõidu- nata inimesi ostma ökonoomsemaid Vaata keskkonnaagentuuri kodu-

kite puhul oli see 133,9 g CO2/km. sõidukeid: suurendada elektrisõiduki- lehelt bit.ly/2rGOP3j. Nii suur on see näitaja veel vaid te osakaalu ning seada sisse mootor- Šveitsis. Põhjuseks on vähesed sõiduki keskkonnasäästlikkust iseloo- Keskkonnaagentuur/Loodusajakiri

12 |412| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib

ning järjest olulisem osa selles on harrastusteadusel ehk loodushuviliste esitatud andmetel. Andmeportaal eElurikkus (elurikkus.ee) on juba viimased kümme aastat teinud info elurikkuse kohta kõi- gile kättesaadavaks ja nähtavaks. Äsja uuendatud kasutajasõbralikumate võimaluste, näiteks kaardi- ja mobii- lirakenduste abil saab portaalist otsida Eestis leitud liikide infot kokku üle kolme miljoni andmekirje seast ja üle 28 000 liigi kohta. Peale lindude ja imetajate vaat- luste on esitatud andmed taimede, seente ja bakterite kohta, alates vaatlustest kuni geenipõhiste andmeteni. Portaali on kokku toodud nii teaduslike kollektsioonide, keskkonnaseire kui ka harrastusteadlaste, erialaseltsi- de ja -kirjanduse andmed. Portaal eElurikkus on praktiline näide ühe riigi eluslooduse avatud ja tulevikku suunatud andmemajan- duse kohta. Andmed on koondatud ühte paika ja tehtud kõigile huvilis- Milleks on vaja uuenenud tele hõlpsasti vaadatavaks. Ka andmete töötlemine ja allalaadimine on lihtne. Kui teid huvitab elusloodus elurikkuse portaali? teie kodu, lasteaia või töökoha lähe- dal, siis saate selle kohta andmebaa- Urmas Kõljalg Peale elanikkonna keskkonnatead- sis leiduva mõne hiireklikiga kätte. Tartu ülikooli likkuse suurendamise on oluline levi- Portaalist saadavad eluslooduse and- loodusmuuseumi ja botaanikaaia tada arusaama, et inimene on osa med aitavad näiteks anda keskkonna- direktor looduskeskkonnast ning bioloogili- hinnangu ehitusobjektide või taristu

Foto: erakogu Foto: sest mitmekesisusest ehk elurikkusest kohta. Näiteks kasvõi Est-For Investi meie ümber sõltub otseselt ka inime- tehase planeeritud asupaiga kohta. se enda heaolu. Igaüks saab olla elurikkuse hoidja, Elurikkus tähistab looduse mit- piisab vaid huvist oma elukeskkon- ina enam linnastuvas maail- mekesisust selle kõigil tasanditel. na ja loodud võimaluste vastu. Eesti mas satuvad uued põlvkon- Enamasti peetakse silmas liike, kuid vabariigi 100 aasta juubeli puhul kor- nad üha harvemini loodu- elurikkusest võib rääkida ka näiteks raldatakse 16. juunil esimest korda sesseA ning vähem pööratakse tähe- geenide või ökosüsteemide tasandil. üle Eesti loodusvaatluste maraton, lepanu looduse toimimisele ja täht- Eesti on tänu oma asukohale üle- kus 24 tunni jooksul sisestatakse või- susele. minekulises parasvöötme kliima- malikult palju loodusvaatlusi eElurik- Teisalt on loodusväärtuste kait- vöötmes Euroopa ja maailma elu- kuse portaali. sel ja keskkonna jätkusuutlikul kasu- rikkamate riikide hulgas. Näiteks Ainult looduses kohatud elu- tamisel põhinevad arengukontsept- Lääne-Eestist Laelatu puisniidult on rikkust talletades aitame kaardis- sioonid järjest olulisemad. Seda ees- ühelt ruutmeetrilt leitud 76 taimelii- tada Eestis elavate liikide seisun- kätt arenenud riikides ja linnades, ki. Laelatu poollooduslik kooslus on dit. Ainult nii saame parandada ini- kus inimeste ja teiste liikide huvid hea näide, kuidas looduse ja inimese meste teadlikkust ning kaitsta meie sageli ristuvad. Järjest enam väärtus- koostöö saab aidata kaasa elurikkuse kõrval elavaid liike ja ökosüsteeme. tatakse rohealade võrgustikke ja lii- suurendamisele. Looduslikust mitmekesisusest võida- girikast avalikku ruumi, et luua tasa- Nii teaduse kui ka looduskaitse vad kõik – märka, salvesta ja jaga kaalukam ja keskkonnasäästlikum huvides on saada võimalikult hea üle- elurikkust enda ümber, sest nii lood elukorraldus. vaade looduskeskkonna seisundist paremat tulevikku!

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |413| 13 Aasta loom

Foto: Remo Savisaar Foto: Ilvese käekäik oleneb inimesest ja metskitsest

◊ 1. Tänavuse aasta loomaks valitud ilves (Lynx lynx) on võrdlemisi kogukas kaslane. Väga hea varjevärvuse, aga ka väikese asustustiheduse tõttu märkab inimene teda looduses pigem harva

Raido Kont kiskjaga, kelle arvukus on meil vii- tema käikudest rohkem teada, ilma et masel ajal kõvasti vähenenud. Teiselt peaks kasutama ajakohaseid jälgimis- ui muidu varjatud eluviisiga poolt on tänu hiljutistele uuringute- seadmeid. Nimelt on sobiva lumikat- ilvesele panna kaela jälgimis- le kogunenud siinsete ilveste kohta te korral üsna lihtne leida ilveste jälgi. seade, saame huvitava pildi palju uut teavet. Enamik andmeid siinse ilvesepo- suurkiskjast,K kes märkamatuna asus- pulatsiooni kohta kogutaksegi tal- tab meie maastikke, liigub samadel Varjatud eluviisi tõttu on keeruli- vel, peamine roll on seejuures jahi- metsateedel, puhkab päeval põllu- või ne koguda ilvese kohta andmeid. meestel, kes metsas liikudes mär- raielangi servas ega tee inimasustuse Ilvese bioloogia ja populatsiooni sei- givad kaardile ilvesejälgede asuko- lähedusest suuremat välja. sundi kohta ei ole kuigi kerge kogu- had. Jahimeeste kogutud jäljevaatlus- Tänavuse aasta looma tiitliga kaas- da andmeid meie metsases maasti- te järgi püütakse välja selgitada, kui neb suurem tähelepanu. Selle kaslase kus, sest enamiku aja aastast ei jäta mitmele isendile need võiksid kuu- tegemised ja käekäik tasub võtta vaat- ta oma kohalolust maha tegevusjäl- luda, nõnda saadakse hinnang kogu luse alla mitmel põhjusel. Ühelt poolt gi, mida ka inimene võiks hõlpsas- ilvesepopulatsiooni arvukuse kohta. on tegu kogu Euroopale olulise suur- ti märgata. Talv on ainus aeg saada Seejuures lähtutakse ainult koos poe-

14 |414| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 2. Ilvese uuringuteks kinnitatakse loomale telemeet riakaelus. Selleks et seda teha, tuleb ilves uinutada. Pildil on äsja moodsa kaeluse saanud isend rg e b in Le ii ar : M to Fo

◊ 3. Ilveste asukohapunktid Endla looduskaitseala ümbruses 2014. aastal. Suurem isailvese (punased punktid) territoorium kattub kahe emailvese (sinised ja roheli sed) elualaga. Territooriumi piire märgistavad ilvesed valdavalt oma lõhnaga, sest otseselt puutuvad isendid omavahel kokku harva gadega liikuvate emasloomade jälje- vet ilveste toitumise ja elupaigaka- te jälgimist praegune keskkonna- vaatlustest, sest nad on vähem liiku- sutuse kohta. Toitumise uurimiseks agentuur. Siis võeti kasutusele kae- vad kui üksikud isendid ja seetõttu tuleb teha eraldi välitöid ning otsida lused, mis määravad looma asukoha saab neid üksteisest kergemini eris- läbi need kohad, kus ilves on asuko- satelliitide abil ja edastavad andmeid tada. hapunktide järgi pikemat aega peatu- mobiilsidevõrgu kaudu. See võimal- Selleks et populatsiooni suuruse nud. Ilvese murtud saakliigi saab täp- das loomade liikumist jälgida arvuti hinnang oleks võimalikult usaldus- semalt kindlaks teha leitud loomajää- tagant tõusmata. Nüüdseks on tele- väärne, peame hästi tundma ilveste nuste põhjal (◊ 7). meetriakaelustega jälgitud kaheküm- ruumikasutust. Eeskätt just seda, kui 2004. aasta kevadel paigalda- ne isendi liikumist (vt ka ◊ 2–4). suurel alal isendid liiguvad ja kuidas sid Tartu ülikooli zooloogid Soomaa Seniste ilveseuuringute puhul nende elualad üksteise suhtes maas- lähedal esimesele ilvesele Eestis tele- on oluline teada asjaolu, et samal tikul paiknevad. Nendele küsimustele meetriakaeluse. Et tuvastada looma ajal kahanes meie looduses tundu- saame vastuse, kui vaatleme ilveseid asukoht, tuli ta kaeluse raadiosignaali valt tema peamise saaklooma mets- jälgimisseadme abil. abil metsas antenniga üles otsida. kitse arvukus. Veidi hiljem hakkas Peale liikumise saame sel viisil tea- 2008. aasta kevadel jätkas ilves- vähenema ka ilveste enda arvukus.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |415| 15 Aasta loom

muidu heas seisus liigi arvukus muu- tuda. Ühtlasi on see ainulaadne või- malus näha, kuidas muutused ilveste käitumist mõjutavad.

Ilvese peamine elupaik asub majandatavas metsas. Üks peapõh- jus, miks ilves Eestis on püsima jää- nud, erinevalt enamikust Euroopa riikidest, seisneb siinses metsases maastikus. Meie metsamaastikus on läbi aegade leidunud ilvesele piisaval hulgal sobivaid elupaiku. Samas ei ole ilves elupaikade suhtes ka kuigi nõudlik. Ilvesele on kõige tähtsam metsa olemasolu. Ent metsakoosluse kohta tal täpsemaid nõudeid ei ole: sobib nii noor kui ka vana, majandatud ◊ 4. Emailvese pesa asukoht metsaga vahelduvas põllumajandusmaastikus. või puutumata mets. Kõige paremi- Esimesed nädalad pärast poegade sündi viibib ema enamasti pesa läheduses ega ni sobib ilvesele siiski mitmekesise tee kuigi pikki käike ilmega mets: maha langenud puud ja põõsarinne pakub küllaldaselt varje- võimalusi, et saaki püüda ja puhata. Hästi kõlbab ilvesele elupaigaks ka metsaga vahelduv kultuurmaas-

Foto: Raido Kont Foto: tik, enam-vähem selline, nagu enamik Eestist välja näeb. Seejuures peab umbes poole iga isendi elualast võtma enda alla siiski mets, sest ka osaliselt avatud maastikus liigub ta enamasti vaid metsa mööda. Pidades silmas ilvese liikumisulatust, on tema elualal leiduvad kuni mõne ruutkilomeetri suurused põllu- või karjamaad sobi- likud, ent sellest suuremate lagedate aladega maastik ei ole talle enam meelepärane. Elupaigana ei ole kuigi kohased ka paljud meie kaitsealad, mis hõlmavad ◊ 5. Ilvese pesakoht: lihtne lohk pehkinud kännu vastas valdavalt märgalasid, soid ja rabasid, sest peale lageduse on neis ilvese saakliikide arvukus väga väike [1]. 2008. aastal, ilveste järjepideva jälgi- metskitsedele raske, mistõttu kevadel Seega asuvad ilvese peamised elupai- mise alguses, oli mõlema liigi arvu- suri neid väga palju. Peaaegu niisama gad Eestis harilikus majandusmetsas: kus Eestis suur. Ilvesepopulatsiooni karm oli järgmine talv ning kitsede maastikus, mis on mitmesugustele suurus oli siis hinnanguliselt ligikau- arvukus kogu Eestis kahanes veelgi. inimmõjudele igati avatud. du 800 isendit. Samas ilvest ka kütiti Peamise saakliigi kadumine mõju- palju: mitmel järjestikusel aastal 150 tas esmalt ja tõenäoliselt kõige tuge- Ilvesel on suur kodupiirkond, mis kuni 190 looma [2]. vamini emasilveseid, kes ei suutnud ulatub mitmesaja ruutkilomeetrini. Metskitsede toonast suurt arvu- enam poegi üles kasvatada. Ent järg- Nad elavad meiega samas maastikus, kust iseloomustab hästi tõsiasi, et nevatel aastatel kütiti ilveseid endiselt mistõttu tekib ilmselt paljudel küsi- arvukuse kõrgajal ulatus kütitud loo- palju, niiviisi vähenes ilveste arvukus mus: miks me neid loomi ikkagi nii made hulk kuni 20 000 isendini aas- üsna kiiresti, jõudes 2013. aastaks alla harva kohtame? tas. Järgnenud äärmusliku lumeroh- kolmesaja isendini [3]. Seega on tegu Selle üks peapõhjus on kindlasti kusega 2009/2010. aasta talv oli aga õpetliku näitega, kuivõrd kiiresti võib ilveste väike asustustihedus, millest

16 |416| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri saame hea ettekujutuse, kui vaatleme ◊ 6. Pojad sünni lähemalt ilveste ruumikasutust. Nagu vad ilvesel mai enamik loomi ei liigu ka ilvesed loo- teisel poolel duses juhuslikult, vaid käivad kordu- või juuni valt samades paikades. Seda ala nime- alguses. tatakse looma kodupiirkonnaks. Harilikult Üldjoontes määrab selle ala suu- on neid ruse toidu kättesaadavus. Samas on kaks või huvitav, et isaste kodupiirkonnad on kolm, emaste omadest ligi kaks korda suu- kuid remad. Ometi kasvatab pojad üles harvadel ainult emailves ning seetõttu vajab ta juhtudel üksinda elavast isasloomast rohkem võib ema toitu. Asja lähemalt uurides on lei- üles kasva tud, et isastel on peale toidu oluline, tada ka neli et nende territooriumil elaks võimali- poega kult palju emaseid. Nõnda üritavadki isased hõivata oma elualaks piirkonna, mis kattuks võimalikult mitme emase omaga. nt Ko o Samast soost liigikaaslaste suh- aid : R to tes käituvad nii emased kui ka isa- Fo sed ilvesed aga tõrjuvalt: isased ei lase oma kodupiirkonda teisi isaseid tel aladel, mille suurus oli 360 km2 iseloomustavad seega toiduotsingu- ning emased kaitsevad oma ala teiste ja 590 km2, ning samas jälgitud isase tel läbitud pikad vahemaad, ent kui emaste eest. Seega, maastikul moo- territooriumi pindala oli 780 km2 saak on tabatud, tehakse mõnepäe- dustavad ilveste kodupiirkonnad just- (◊ 3). Näiteks autoga kuluks ühe isen- vaseid puhkepause. Põhimõtteliselt kui kahekihilise mosaiigi, kus suu- di nii suurest elualast läbi sõitmiseks kehtib see mõlemast soost ilveste remad üksteisega külgnevad isaste paarkümmend minutit. kohta, kuid poegadega emaste liiku- alad kattuvad emaste aladega: need Isendite kodupiirkonna suuru- mine erineb üksikute isendite omast on väiksemad, kuid piirnevad samu- se järgi sai hinnata ilveste asustus siiski üsna palju. ti üksteisega. tihedust: isegi ilveste suure arvu- Nimelt, pärast poegade sündi saab Toidu hulk määrab ära isendite kuse korral ei suurenenud see üle emailvese liikumiste keskmeks pesa minimaalse kodupiirkonna suuru- kahe-kolme isendi 100 km2 kohta. (◊ 4). Alles siis, kui järglased on kas- se, kuid edaspidi oleneb selle ulatus Ent arvukuse madalseisu aegadel oli vanud, viib ta pojad ühe murtud ilveste puhul populatsiooni arvuku- asustustihedus isegi alla ühe isendi saaklooma juurest teise juurde. Talve sest. Kui isendite hulk kahaneb, võta- 100 km2 kohta. alguseks liiguvad pojad juba täieli- vad naabrid tühjaks jäänud alad ise kult koos emaga ning jäävad tema kasutusele ja vastupidi: isendite lisan- Pikemad rännakud vahelduvad juurde kuni järgmise sigimisajani, s.o dudes tõmmatakse oma senised liiku- puhkepäevadega. Väikese asustus- märtsikuuni. misalad koomale. tiheduse tõttu kohtame ilvest harva. Sellised muutused isendite ruumi- Ent kui tema kodupiirkond on teada, Ilves sööb peamiselt metskitsi. kasutuses on ilveste jälgimisandmete on talvel lihtne teha tema kohalolek Suur osa kiskjate ajast kulub toiduot- põhjal hästi näha. Uuringu algusaas- kindlaks jäljerea põhjal: oma kodu- singule, nii oleneb ka ilvese käekäik tatel olid Soomaa ümbruses seira- piirkonna sees liiguvad ilvesed üsna paljuski saakloomade arvukusest. tud isaste ilveste kodupiirkonnad 130 aktiivselt. Näiteks liikusid kaeluse Eestis on ilvese peamine saak mets- kuni 230 km2, aga sel ajal ainuke kae- abil jälgitud isased ööpäevas harili- kits, kuid ta sööb ka teisi sobivas suu- lusega emasloom liikus 70 km2 suu- kult üle seitsme kilomeetri ja ema- ruses imetajaid, nagu hall- ja valgejä- rusel alal. Kui asustustihedus hakkas sed üle nelja kilomeetri; sigimisajal nes ning kobras, või suuremaid linde, vähenema, hõlmasid isaste elualad märtsis-aprillis tegid isased mõni- nagu sookurg ja metsis. Ent kui võtta juba vastavalt 330 km2 ja 390 km2. kord isegi kuni 30 kilomeetri pikku- aluseks väiksemate saakliikide prae- Edaspidi suurenesid isendite kodu- si retki. gune arvukus, ei ole ükski neist ilvese piirkonnad veelgi. Endla looduskait- Ilvesed ei liigu siiski igal öösel. Kui toidus nii olulisel kohal kui metskits. seala ümbruses, kus 2014. aastal neil on värskelt murtud saakloom, See, kui sagedasti õnnestub ilvesel õnnestus korraga jälgida mitut isen- siis püsivad nad selle juures mitu metskitsi murda, oleneb jällegi suu- dit, elasid emased kõrvuti asetseva- päeva järjest. Ilveste liikumismustrit resti metskitsede arvukusest. Näiteks

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |417| 17 Aasta loom

metskitsedele igati soodne ning ka inimeste heaolu ei ole sedavõrd kehv, mis ajendaks ulukeid liiga palju küt- tima. Nõnda peaks metskitsi jaguma 2 x foto: Raido Kont2 x foto: mõlemale: nii ilvesele kui ka jahime- hele.

Ilvese looduslik vaenlane on üks- nes inimene. Suurkiskjana asub ilves toiduahela tipus, seega ei ole tal meie looduses otseseid vaenlasi. Ilves on meil jahiuluk, mistõttu on küttimi- ne ka üks olulisim ilveste arvukust mõjutav tegur ja tõenäoliselt peamine täiskasvanud ilveste suremuse põhjustaja. Peale otsese inimtekkelise suremu- ◊ 7. Ilves on murdnud söögiks metskitse talle. Kuna saaki jagub mitmeks päevaks, se võib ilvest ohustada elupaiga killus- siis katab ta selle söömise vahepeal hoolikalt kinni tumine. Hea näide on infrastruktuuri rajamine, olgu selleks Eestit läbiv raudtee, metsa arvelt õgvendatud maantee või ka arvukad uued metsa- teed, mis suurendavad häiringu või- malust. Ilves on siiski üsna hea levi- kutõkete ületaja ja muutuva maasti- kuga kohaneja. Ometi on mitme muu piirkonna näitel hästi teada, et tema- gi talub maastiku ümberkujundamist teatud piirini: kui see on ületatud, muutuvad alad talle sobimatuks või ligipääsmatuks. Ent kui jätta võimalikud ohud kõr- vale, peaks meie loodusolud vähe- malt praegu pakkuma ilvestele piisavalt toitu, varju ja liikumisvabadust. Seega võiks siinne ilvesepopulatsioon ennast kindlana tunda ja arvukus hakata taas suurenema.

1. Kont, Raido; Kull, Anne; Absalon, Martin; ◊ 8. Ilvese jälg on ümaram kui koerlase oma, varbad on ovaalse kujuga ning küü Remm, Jaanus 2015. Eesti kaitstavate alade niseid ei ole harilikult näha. Pildil on nii esimese (alumine) kui ka tagumise käpa võrgustiku sobivus ilvese (Lynx lynx) elu- jälgi (ülemine) paiga- ja maastikukasutusega. Projekti LOORA aruanne. Tartu ülikool. www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/zooloogia/ loora_ilvese_elupaigavalik.pdf. murdsid eri ajal jälgitud kaelustega pärsivad seda lõpuks haigused ja 2. Männil, Peep; Veeroja, Rauno 2010. ilvesed metskitse keskmiselt iga 5 toidupuudus, mis teatud aja tagant Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoo- vitus 2010. Aruanne. Keskkonnateabe kes- kuni 12 päeva järel. Kogu aasta peale langevad omakorda kokku karmi- kus. www.keskkonnaagentuur.ee/failid/ teeb see ühe isendi kohta 30 kuni 70 de kliimaoludega. Ja siis kahaneks ULUKITE_SEIREARUANNE_2010.pdf. murtud metskitse. Seega, olenevalt metskitsede arvukus juba väga suu- 3. Veeroja, Rauno; Männil, Peep 2014. ilveste arvukusest võivad nad kokku rel määral. Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoo- vitus 2014. Aruanne. Keskkonnaagentuur. murda märkimisväärse hulga mets- Ilvese ja metskitse kui kiskja ja www.keskkonnaagentuur.ee/failid/ kitsi. saaklooma suhetes seisneb ka põhi- SEIREARUANNE_2014.pdf. Siit lähtub ka üks selle suurkisk- line ning õigupoolest ainus vastuolu Raido Kont (1983) on Tartu ülikooli zoo- ja peamine ökoloogiline roll meie inimese huvidega, sest metskits on loogiadoktorant, tegelnud ilveste tele- looduses: ta hoiab vaos metskitse- ju väga hinnatud jahiloom. Õnneks meetriliste uuringutega algusaastatest populatsiooni arvukust, sest muidu on praegune Eesti maastik ja kliima peale.

18 |418| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vaata ka: JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS 19 Aasta loom Randel Servet - Foto: Arto Foto:

Rahva hulgas on väga levinud kinnisarusaam, nagu varitseks ilves oma saaki puu otsas. Ent sageli pageb ta sinna hoopis sel leks, et pääseda ohust või võimaldada endale rahulikku äraolemist

neb kahe ilveseliigi olemasolu. Tegu on huntilvese ja ubailvesega, esimese rööpnimetus on susi-ilves ja koerilves, teisel aga kassilves. Kogult ubailvesest suuremat hunt ilvest on kutsutud ka suureks ilveseks Ilvesed või laaneilveseks, kelle karvkate on „vöödiline, beežikas, triibud ülevalt alla“. Ubailvest tuntakse ära mustade täppide järgi, karvastik on „ubadega ja inimesed kaetud“; ta on hea ronija, rahvasuus tuntud ka kui kirivane ilves, väikeilves Ilves on meie metsade suurimetajate seas kõige eraklikum, ja isegi kaljuilves. kõige varjatuma eluviisiga loom. Inimese silma alla sattu Elupaiga järgi teatakse veel rabail- vest. Sookass on ilvese peitenimi. mist püüab ta vältida ja kultuurmaastikule on tal harva asja. Andmed pärinevad kirjandusmuu- Seetõttu on tema tõelisest olemusest üpris vähe teada, eri seumi rahvaluulekogudest. nevalt näiteks hundist, karust ja põdrast. Jahinduse hea asjatundja Franz Reidolf on ilvest iseloomustanud Mall Hiiemäe dasele nimetusele, nagu mongoli irbis nõnda: „Ilvese värvus on mitmekesi- ’lumeleopard’ [1]. Kui arvestada ulu- ne, varieerudes hallist ja punakas-hal- tümoloogiasõnaraamatus on kinimetuste tähenduse muutlikkust list kuni roostepunaseni. Kõhualune, ilvest tutvustatud kui lühike- eri keeltes (nt nugis vs. soobel, kärp jalgade siseküljed, kurgualune, rind se sabaga pruunikat kõrge- vs. tuhkur või nugis või nirk, põder vs. ning mokkade ja silmade ümbrus on jalgsetE kaslast. Liiginimetus lähtub põhjapõder või hirv jts), siis on ilmne, valkjad või täiesti valged. Seljal, külge- läänemeresoome-saami sõnatüvest. et nii mõnedki nimetused tuginevad del, jalgadel, eriti esijalgadel on tume- Kommentaaris on osutatud huvita- liikide omavahelisele sarnasusele. dad roostepunased või hallikas-roos- vale häälikuliselt ja tähenduselt lähe- Rahvapärases nimekasutuses ilm- tepunased laigud, kus need muutuvad

20 |420| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tuhmimaks ja ähmasemaks“ [5]. Vanasõnades ja loomamuinasjut- tudes ilvest ei mainita. Tal pole tüüp- karakterit nagu rebasel, jänesel, hundil ja karul: kõigil neil leidub inimes- Remo Savisaar Foto: tele omaseid iseloomujooni.

Ilves imemuinasjutus. Idapoolsest Eestist on rahvaluulekogujatel õnnes- tunud aastatest 1889–1948 kirja panna tosin varianti muinasjutust, milles hundiks muudetud nooriku asemel on tegelaseks ilvesnaine, kes pole isehakanud libaloom, nagu on läänemõjulistes jutuvariantides. Noorikust saab soend (sedapuhku ilves) nõia, vanatondi, tondimoori, vanajuuda või võõrasema tahtel, nagu Rahvapärases nimekasutuses leiab kaht liiki ilvest: huntilvese ja ubailvese. on omane idapoolse kultuuri varian- Huntilveseks peeti kogukamaid isendeid, kelle karvkate on rohkem vöödiline ja tidele. Nooriku rolli võtab üle nõia beežikas. Ubailvesteks nimetati aga neid, kelle karvastik oli hästi selgelt justkui tütar, kes ei suuda tema last imeta- ubadega kaetud (täpiline) da. Olukord laheneb tänu lapsehoidja taiplikkusele, külanaiste või targa õpetusele: lapsega tuleb minna tema põlisrahvaste etioloogilise pärimuse- Võti piiu pika vitsa, pärisema otsima. ga, nimelt tekib nõia tütre juuksekar- kandilise kaseladva, „[---] Mies ädä täis, et naine läks vadest või varbast harakas. Meie kir- sis lei hundil huule pääle, menema. Külanaised jällä õpetama: janikest on sedalaadi omamütoloogi- karul kaalaluu pääle, „Kaiva kive ääre auk ja pane sinne lisi tajumusi vahendanud Arvo Valton nugisele nuki pääle, pott eledaid süsi ja kivi täis, ja kaan [6], kuid tänapäeva inimesel on raske ilvesele ihu pääle. pääle, nii et maaga tasa. Ise istu kive osa saada muistsest teistmoodi loo- Hunt läits mõtsa ulve’enna, pääle, võta laps oma juure.“ Läks gikast imepäraste muundumistega ja karu perra karjunenna, undiparv müeda. Mies küsima: „Kas parves mööduvate metsloomadega, nugis nukki hoide’enna, nägite ilveseparve?“ – „Taga tuleb, kes räägivad inimkeeles. ilves mõtsa ikke’enna. taga tuleb!“ Läks karuparv müeda: [H II 42, 712/3 (10) < Karksi khk (1892)] „Kas nägite ilveseparve?“ – „Taga Regilauludes võib ilves teguse- tuleb, taga tuleb!“. Läks põdraparv da inimesena nagu teisedki loomad. Kütil pidi kaasas olema tubli koer. müeda: „Kas nägite ilveseparve?“ – Näiteks võib ta ilmuda noore mehe- Jahimehena teeb inimene oma üle- „Taga tuleb, taga tuleb!“ Eks tuldki na, kes kodust välja läinud neiuga oleku selgeks kõikidele metslooma- ilveseparv [---]“ [ERA II 166, 340 (5) kosjajuttu alustab. dele. Looduskirjanik Kustas Põldmaa < Jõhvi khk < Iisaku khk (1937)]. Isti roo veere päälla, alustab ilvese kirjeldust järgmiselt: Gustav Vilbastelt eesti rahvaluule kasteeina kaari päälla. „Ilves – see põskhabemega ja pik- arhiivile laekunud tekstivariandi järgi Kuuli roona robine, kade vurrukarvadega suurkass – on „[---] lapsehoidja käis igal neljapäeval kasteeinan kabine. meie metsade tugevamaid ja vere- siia aia taate (taha) kivi juure ja lap- Sis mõtli susi tulevet, janulisemaid kiskjaid. Ta ei karda sehoidja läks lapsega sinna ja laulis: mõtli karu kalduvet, ühtegi looma, ei hunti ega karu. „Noorike, soorike, tule lasta lakuta- laiakäpa laskevet. Ainult jahimees oma püssiga on ma ja ilvestpoega imetama!“ Siis tuli Tulli nugis noori meesi, temast üle. Haavatuna saab ta kütile naine metsast välja“ [E 51559/62 < tulli ilves ella velle, kardetavaks, sest muutub hulljulgeks Tartu-Maarja khk (1921)]. Juhtubki tulli mõtus mõisa meesi. ja metsikuks“ [4]. nii, et noorik võtab ilvesenaha seljast See pakk mulle suisa suuda [---]. Ilvesejahi kohta ei leia eesti rahva ning heidab selle süte või kuumaks [H II 25, 1126/8 (21) < Paistu khk (1889)] muuseumi ja kirjandusmuuseumi üri- aetud kivi peale, saab jälle inimeseks, kutest kuigi palju kirjeldusi. 19. sajan- halvad tegelased aga saavad teenitud „Suisa suud“ pakkujale ütleb neiu di teisel poolel oli ilveste arvukus karistuse. kindla „ei“. Aga kui metsloomad talu- Eestis küllaltki väike ning vähenes Ilveseks muundumisega jutuver- mehe põldu tallavad, aetakse nad veelgi. Mõisates korraldati talle aju- sioonil võib aduda ühisjooni Siberi minema. jahte. Talumehed pidasid hiilimis- ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |421| 21 Aasta loom Foto: Remo Savisaar Foto:

Karvkatte poolest sulandub metsakass väga hästi varakevadisse loodusesse – nii ei ole inimesel teda kuigi lihtne märgata. Mitu ilvest on pildil?

varitsusjahti, jälitasid ilvest omaval- küttima, said jahiseltskonnad mõni- Folklooriomase kujundikasutu- mistatud suuskadel või koertega. gi kord maitsta ilvesepraadi: „Narr on se järgi on tegu ilmeka stereotüüpse Andmed ilvese välimuse, käitumi- mees, kes ilveselt võtab ainult naha väljendiga, mis vahendab kujutlus- se, asupaigaeelistuste ja eluviisi kohta ning jätab liha metsa. Ilvese oss mait- pilti ilvese loomuse kohta. Näib ole- pärinesid toona palju looduses viibi- seb sama hea kui vasikaliha. Ta on vat mitu põhjust, miks just see ste- vatelt inimestelt: metsavalvetöötaja- ise väga puhas loom ega söö kunagi reotüüp on inimestele mällu püsima telt ja jahimeestelt. Järgmine kirjel- varem murtud looma, raipest rääki- jäänud. dus on kokkuvõte Vändra metsaüle- mata – alati murrab värske“ [RKM II Sedamööda, kuidas kahanes hun- ma Eduard Holtzi ja kuulsa kohaliku 405, 504 < Keila khk (1987)]. tide arvukus, pääses meie metsades salaküti Toomas Jürissoni jutustusest. rohkem tegutsema põhjapoolne kisk- „Ilvesejahile minnes pidi kütil Ilves kargab puu otsast kaela. See jaliik, kärplaste sugukonda kuuluv olema kaasas julge koer. Et talupojad uskumus on inimeste meeles püsi- ahm ehk kaljukass, rahvapäraselt libe- omale seks erilisi koeri ei saanud soe- nud ammustest aegadest kuni prae- hunt või libahunt. Mõne teate järgi tada, siis tarvitasid nad harilikult kaht gusajani. Kord, pärast metsloomatee- on ka ilvest nimetatud libahundiks. suurt karjakoera. Talvel, kui ilvese jäl- malist loengut pedagoogidele, küsis Sama on maininud jahindusteadla- jed lumel näha, juhiti koerad ilvese jäl- üks kuulaja minult, kas ikka tohib ne Franz Reidolf: „Kohati nimetatak- gile ja jaht algas. Kütt ühes koertega lapsi metsaservale mängima lubada, se ilvest libahundiks“ [5]. Puu otsa jälgis ilvest, kes katsus põgeneda, kuid sest seal võib ilveseid olla. Meie vest- ronimise oskus ja murdjaloomus on koerad järgnesid ilvesele ja sundisid lusest on möödas peaaegu kaksküm- mõlemal liigil. ta ronima puu otsa. Koerad haukusid mend aastat. Teine põhjus seisneb asjaolus, et puu all ja kütt sammus häälte sihis, Üks selle uskumusega seotud teade juba mõisaaegadest peale olid met- kuni ta jõudis ilvese pelgupaigani, kus pärineb aastast 1981: „Ilvese jäljed savahid hirmutanud marjulisi, keeta siis ilvese surmas“ [ERM, EA 14, olid tee peal ja ilvesed karjusid met- lanud külvilankidel maasikaid, vaari- 486/7 < Pärnu-Jaagupi khk (1927)]. sas, siis ema käis iga päev lapsi kooli- kaid ja pohli korjata ning karjapois- Mõisajahtidest mäletati, et härras- bussile saatmas, et ilves hüppab kaela tel loomi raiestikkudele sööma lasta. rahvas sõi ilveseliha. Kui Eestis hakati muidu“. Lapsed olid teel Lustivere Hirmu püüti sisendada hoiatusjut- 20. sajandi teisel poolel jälle ilveseid kooli Põltsamaa lähedal. tudega kohtumistest metsakiskjatega

22 |422| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri (karu, ilves) ja vaimolenditega (hald- jas, eksitaja) [2]. ilves aru, kas joosta või võidelda. Kõige olulisem ohu tunnetamise Tasu ilvese eest Nii kui ilves tahtis pageda, naksas põhjus tuleneb aga ilvese käitumise koer teda jalast. Ilves oli erakord- Kalju Kask iseärasustest. Muljed põhinevad tege- selt kiire: ta haara koerast pikkade likkuses kogetud juhtumitel. Ilves on u vend Lembit töötas tugevate küünistega. Tekkis rabelev küllaltki uudishimulik loom, kes võib 1950/51. aasta talvel pundar. Poisid püüdsid koera pääs- oma teel endale järgneva inimese eest Kabala vallas kolhoosi ta. Vend virutas kirvega. Küllap lõi kõrvale põigata, tihnikusse varjuda Mmetsatöölisena. Ta oli toona 18-aasta huupi. Pihta sai ilves, kes hoopide ning metsas kõndinud inimene saab tane keskkooli lõpetanud noor- järel hinge heitis. alles tagasiteel aimu, et tema liiku- mees. Sammus, kirves õlal, koos Tol ajal olid paljud meie looma- mist oli vargsi jälgitud. Jääb mulje, et kaks aastat noorema abilise Ants liigid lindpriid, kelle hukkamise eest metsloom oli kavatsenud rünnata. Saluga kodu poole. Jõuti raiesmi- maksis riik preemiat. Neid peeti Kui ilvest jälitavad koerad, ronib kule. Seltsiks kaasas olev koer oli inimtegevusele kahjulikeks. Nõnda jälitatav puu otsa ning tuleb sealt kartmatu loomusega äge loom. Ta said ka poisid ilvese tapmise eest maha alles siis, kui oht on möödas. märkas kännul seisvat ilvest. Olen sada rubla. Muide, hundi eest maks- Loomulikult võib haavatud ilves lõhki kuulnud, et lagedal olev ilves ei ole ti toona mitu korda rohkem. Ka rebida nii koera kui ka küti, kui need kiire jooksja. hallvarese eest sai tasu. Niivõrd eri- targu ei talita. Nii juhtuski, et koer jõudis silma- nev oli toona suhtumine metsloo- Ilvesejaht on põnev elamus, mil- pilk ilvese juurde. Võib-olla pidas madesse. lest on alatasa pajatatud. Ei ole harul- dased sellised juhtumid, kus loom on tagaajajate petmiseks puu otsa roni- nud, lootes pääseda. Nõnda on süve- Talvel kõva külmaga kitsed käivad Jääb teadmata, miks ilves endaga nenud arusaam, et ilvesed eelistavad heinakuhja kallal ja ilves on siis nii- võrdset metsakiskjat ründas. Selge on puu otsas olla. Elistvere loomapargi sugune isand, et hüppab kuhja peale see, et sellised kohtumised on süven- ilvestel on tavaks suur osa päevast puu ja kitsed tulevad alla, siis hüppab danud inimeste ohutunnet. otsas veeta. Ju neil on seal rahulikum. kuhja otsast ja ongi käes. Verd imeb Hoopis teisest vaatenurgast on kaelast“ [RKM II 210, 458/9 (21) < ilvest iseloomustanud Rein Maran: Ilvesel on kiskja loomus, mis tuleb Räpina khk (1966)]. „Ilvesel on inimmõistes omamoodi hästi ilmsiks suuremate saaklooma- Kirjapaneku leiab ka selle kohta, et traagiline olemus, sest on ikka ja alati de murdmisel. Selle kohta, et ta võiks ilves on isegi hundiga võitlusse asu- üksik, eriti isaslooma saatuseks on tõepoolest põdrale puu otsast kaela nud [2]. Siintoodu on katke kahevõit- üksindus. Emasloomal on vähemalt hüpata, leiab eesti rahvaluule arhiivis luse käigust. „Hunt nägi mind ja võt- see õnn, et võib kaks aastat kutsika- vaid kaudses kõneviisis teateid: tis teise sihi ning läks teisepoole son- ga ringi hulkuda ja tunda rõõmu oma „Ilves peab puus käima samate kui kides. Sai ta üks sada sammu must perest“ [3]. kass, peab puu otsast põdrale peale eemale läind, kui korraga ühe kõrge kargama, kaelasooned katki närima ja kaheharulise männa otsast kukkus 1. Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, siis verd imema. Vanamees olnud all kollane kera alla ja jooksis hundi järel Sven-Erik (koost ja toim) 2012. Eesti etü- moloogiasõnaraamat. Eesti keele sihtasu- metsas karjas, sellele tükkinud ilves ja kargas hundi kaela pealt kinni. Ja tus, Tallinn. kallale, aga vanamees oli ta kepiga ära tegi ise koledat kisa. Hunt laskis enda 2. Loorits, Oskar 2004. Endis-eesti elu-olu uinutanud ja hulkunud, ilvesenah- mitu korda kukerpalli ja väntsles, aga II. Lugemispalu metsaelust ja jahindu- ka müts peas“ [ERA II 153, 22 (8) < see loom oli hundist väledam ja mitu sest. Teine trükk. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 21 (15). Eesti kirjandusmuu- Haljala khk (1917)]. korda raplesivad maas. Küll oli see seum, Tartu. Et ilves suudab põdrast jagu saada, kole vaadata, see võitlus. Mitu korda 3. Maran, Rein 2011. Ööbikut ei tohi reeta. seda on küll räägitud. Siin toodud hunt rabas end lahti, kuid juba jälle Rein Marani elu filmides. Vahendanud Alo tõetruu pärimusloo jutustas Järvselja oli see kollane loom hundi turjal. Ma Lõhmus. Maalehe Raamat, Tallinn. kandi vana metsavaht Voldemar mõtlesin, et jookseks ära ja kutsuks 4. Põldmaa, Kustas 1975. Kodumets. Valgus, Tallinn. Truuts, kui küsisin arvamust ilvese püssimehe. Aga kuhu sa jooksed! Küll 5. Reidolf, Franz 1938. Jahinduse käsiraamat. loomuse kohta. nad karjusivad – hunt nagu koer lari- Riigimaade ja Metsade Valitsuse väljaanne. „Ilves on üks hirmus kiskuja ses, kuna kollane larises ja turtsus. Tallinn. loom. Kole kiskuja loom. Siin tsaa- Viimaks hunt väsis ära ja tahtis jooks- 6. Vallikivi, Arvo 1983. Põhjanaela paine. Eesti Raamat, Tallinn. riaja lõpul neid ei old, aga Venemaalt ta, aga kollane loom kargas hundi tulivad üle. Ühe ööga murdis siin turjast kinni. Ja hunt ei saand kuskile Mall Hiiemäe (1937) on loodushuvili- Meeksi vahtkonnas seitse metskit- minna [---]“ [ERA II 280, 502/6 (1) < ne folklorist, Eesti kirjandusmuuseumi se maha. Ja siis teeb niisugust tükki. Keila khk (1940)]. vanemteadur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |423| 23 Saame tuttavaks! Foto: Taavi Virro Taavi Foto:

◊ 1. Klaasik Leptodora kindti on oma nime väärt. Elusana vees on ta niivõrd läbipaistev, et teda on võimalik märgata üksnes musta silma või veekogu põhjale tekkinud varju järgi. Mikroskoobipreparaadis (pildil) näeb teda paremini. Tema esimene jalapaar (paremal) on muundunud haardjalgadeks, ent sõudmiseks kasutab ta tundlaid (pikad sõrataolised, vasakul) nagu vesikirbud üldiselt. Tegemist on Eesti ühe suurima vesikirbulisega

soetanud koju akvaariumi koos kaladega. Kui paluda looduspoest kaladele kuivtoitu, ulatab müüja paki- Vesikirp – kese teralise pulbriga. Neid terakesi tuleb akvaariumisse puistata näpu- otsaga, mitte eriti palju, sest toit on väga energiarikas. Pakendilt selgub, kes see veel on? et tegemist on kuivatatud loomakes- te – vesikirpudega. Mati Martin Esmapilgul pole neil imetillukes- tel olevustel vähkidega midagi pist- a tean, mis on piip ja mis mist. Ometi on vesikirbulised (ka kla- on vesipiip, ja tean ka, et dotseerid; Cladocera) lõpusjalgsete mõnikord hammustab ini- (Branchiopoda) klassi kuuluv vähkide

Mmest kirp. Aga kes on vesikirp? Nii www.pinsdaddy.com Foto: selts. Maailmas arvatakse olevat üle võib arutleda lugeja, kes on põhikooli 620 liigi vesikirbulisi [7], Eesti vee- bioloogiatunnid unustanud või kõr- kogudest on liike leitud veidi üle 80. vust mööda lasknud. Tavalisemad perekonnad Eestis on Vähid on tuntud veeloomad, keda ◊ 2. Vesikirbu talimunad on tavalistest kiivrik (Daphnia), kammjalg (Sida), enamik meist on näinud vähemalt munadest suuremad ja peituvad pak kammik (Diaphanosoma), nokik poeletil, osa ka toiduks kaasa ostnud. sus kestas ehk sadulakeses. Talimune ei (Bosmina), lestik (Chydorus) ja klaa- Või on lugejal olnud võimalus neid munetagi, vaid need eralduvad emast sik (Leptodora), Läänemeres on tava- tegelasi järve või jõe kaldaalustest kestumisel koos ema kesta ja sadulake line perekond paunik (Podon). urgudest ise välja tõmmata? sega. Niiviisi on nad karmide olude eest Välimuse poolest kõige tuntu- Teisalt on kindlasti paljud lugejad paremini kaitstud mad, n-ö tüüpilised vesikirbud on

24 |424| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ilmselt perekond kiivrik (Daphnia), kuhu kuulub umbes 40 liiki, kes ela- EBASOODS AD OLUD SOODSAD OLUD vad enamasti magevees. Vesikirpude emased ainult nimetuski tuleneb ilmselt just kiivri- ja isased emased ke mõningasest sarnasusest tõeliste järglased järglased kirpude – verd imevate putukatega. ♂ ♀ Mõlema kehakuju on lai-ovaalne ja ♀ lapik, külgedelt kokku surutud. suguline neitsis- Kiivrike kõige tuntumad ja ka sigimine sigimine suuremad liigid on suur kiivrik (ka hiidkiivrik; D. magna, vt lisakasti) ja lombi kiivrik (D. pulex). Viimase DIAPAUS ladinakeelne nimetus viitabki otseselt kirpude perekonnale Pulex, kuhu talimunad tavalised kuulub ka inimesekirp. munad Ka liikumisviis vees on enamikul ◊ 3. Vesikirbu elutsükkel oleneb oludest: isased, suguline sigimine ja vastupidavad vesikirpudel hüppeline nagu kirpudel talimunad ilmuvad siis, kui ees on ootamas talv või kuivaperiood maismaal, ehkki tegelikult ei tõuka vesikirbud end vees hõljudes edasi hüppejalgadega, vaid hoopis suurte haruliste tundlatega. Vesikirbulisi võib veekogudest Virro Taavi Foto: leida aasta läbi, kuid kõige arvuka- malt on neid siiski soojal aastaajal. Valdav osa liike on oma toitumis- viisilt filtreerijad, leidub nii vetika- test, bakteritest kui ka detriidist (pee- nest kõdust) toitujaid. Nagu paljudel planktonvähikestel, ilmneb mõnikord ka vesikirpude liikumises ööpäevane rütm: päevaks siirdutakse sügavama- le, kalade eest peitu, öösel veepinnale lähemale toituma.

Vesikirbu eluring on üllatav. Oleme harjunud teadma, et soo jätkami- ◊ 4. Röövtoidulise klaasiku liitsilm on erakordselt suur, erinevalt enamikust vesikir seks peavad kokku saama isas- ja bulistest saab klaasik oma silma pöörata emasloom: isase seemnerakud peavad emase munarakud viljastama. Vesikirp saab suguküpseks 6–12 Vaatleme aga vesikirpude eluringi, mis päeva vanuselt ning on seejärel või- osutub veidi keerukamaks (◊ 3) [3]. meline tooma ilmale uue kurna järg- Eluiga on neil loomakestel lühike lasi iga kolme-nelja päeva järel [9], ning enamik liike ei suuda üle elada mõnedel andmetel isegi igal teisel kuigi karme olusid. Talv või muu elu- päeval. Nii võib üheainsa vesikir- tegevuseks sobimatu aeg veedetakse ◊ 5. Silesaba-händur (Bythotrephes lon- bu järglaskond suve lõpuks kasvada enamasti munana veekogus või pin- gimanus) on toiduks suurematele kala lugematult suureks. Noored arenevad nases. Need nn säilitus- ehk talimu- dele, olles koos sabaga kuni 15 mm kestudes nagu lülijalgsed ikka: aeg- nad on väga külma- ja kuivamiskind- pikkune. Seljal haudetaskus on näha ajalt heidavad kitsaks jäänud kesta lad, kuivamine ja külm on pigem isegi munast koorunud vastsed Wikimedia Commons / Lilljeborg Wilhelm Joonis: maha ja kasvatavad uue. muna arenguks vajalik vaheetapp. Vesikirpudele on omane tsükliline Kui nüüd kevadel veekogu vesi partenogenees ehk heterogoonia, mis soojeneb või lumesulavesi lombikes- neitsissigimiseks ehk partenogenee- tähendab, et neitsissigimine vaheldub teks valgub, kooruvad talvitunud tali- siks. See võimaldab ruttu uusi põlv- sugulise sigimisega. Nimelt, kui kesk- munadest eranditult emased vähike- kondi anda, ilma et peaks lootma või konnatingimused halvenevad – lähe- sed, kes sigimiseks viljastamist ei vaja. kulutama väärtuslikku aega paarilise neb talv või kuivaperiood –, hakkavad Niisugust arengutüüpi nimetatakse leidmisele. vesikirbud andma ka isaseid järglasi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |425| 25 Saame tuttavaks!

Amuuri jõest teada veel üks selle perekonna liik. Klaasik on kiivrikest tunduvalt suurem: emase kehapikkus on kuni 21 mm, isasel 9,4 mm. Klaasik on Joonis: Lennart Lennuk röövloom, tal on pikad haardjalad ja tugevad lõuad. Väga läbipaistev keha on kohastumus rööveluviisiga: looma olemasolu vees reedavad vaid 500 osasilmaga suur tume liitsilm (◊ 4) ja vari veekogu põhjal. Erinevalt teistest vesikirbulistest suudab klaasik oma silma pöörata kuni 10 kraadi ulatuses. Seljakilp on klaasikul tunduvalt väik- sem kui teistel liikidel, kuid toimib siiski haudetaskuna nagu tüüpilistel vesikirbulistel. Jalgu on kuus paari, ◊ 6. Invasiivne Cercopagis pengoi on pärit Põhja-Ameerikast need moodustavad nn saagipüüdmise korvikese. Eesmine jalapaar on teistest tunduvalt pikemad haardjalad. Toiduna eelistab klaasik teisi vesikirbulisi, aga ka muid väiksemaid vähikesi, ära ei öelda ka liigikaaslas- test. Erinevalt tüüpilistest vesikirpu- dest ei sarnane klaasiku munast koorunud vastsed sugugi emaga, vaid hoopis aerjalgsete nauplius-tüüpi järglastega, muutudes ema sarnaseks Fotod: Dieter Ebert / Wikimedia Ebert Commons Dieter / Fotod: alles järk-järgult kestumiste käigus. Teine ebatüüpiline rööveluvii- siga vesikirp on silesaba-händur (Bythotrphes longimanus), kelle ogali- ne tagakehajätke on tunduvalt pikem ülejäänud kehast (◊ 5). Neljast rind- ◊ 7. Daphnia longispina sarnaneb suure kiivrikuga, tegutseb aktiivselt üsna külmas mikujalapaarist on temalgi suurimad vees, siiski mitte talvel. Vasak isend kannab tavalisi mune, parem sadulakest kahe eesmised, mis talitlevad saagi haara- talimunaga jatena. Silesaba-händur toitub samuti väiksematest vähikestest ja võib päevas neelata kuni paarkümmend Isaste ülesanne on viljastada emased, tud. Nende laialdane levik üle kogu saaklooma. See liik on üsna laialt kes selle tagajärjel hakkavad munema maailma on seotud eeskätt veelindu- levinud mitmesugustes mageveeko- talimune (◊ 2, 7), mis on tavalistest, dega, kes kannavad oma sulgede ja gudes, olles ise toiduks mitmele kala- nn suvimunadest suuremad, paksema jalgade külge kleepunud talimunad liigile – enamasti siiski mitte kala- koorega ja neid munetakse vähem. uutesse elupaikadesse. Tihti kannab de noorjärkudele, kes sellist pikka- Talimunad ema haudetaskust ei kuivanud mune ka tuul, tänapäeval de ogadega tegelast neelata ei suuda. väljugi, vaid eralduvad emast kestu- on olulise levitajana lisandunud lae- Silesaba-händuri munad on väideta- misel koos kaitsva kestaga. Selline vade pilsivesi. valt võimelised arenema isegi pärast eraldunud moodustis kannab nime- kala soolestiku läbimist. tust sadulake (ld ephippium). Üks Mõned vesikirbulised on teistsu- 1980. aastatel levis see Põhja- emane suudab toota mitu talimu- gused. Enamik vesikirpe on enam- Euraasia liik Põhja-Ameerika Suure nadega täidetud sadulakest. Halbade vähem ovaalse kehakujuga, ent järvistu järvedesse, ilmselt pilsivee- aegade möödudes koorub talimuna- nende kõrval leidub ka üsna kentsa- ga. Mõned Põhja-Ameerika vesikir- dest taas neitsissigivate emaste põlv- ka välimusega tegelasi. Üks nendest bud on seevastu jõudnud Läänemerre kond ja eluring jätkub. on rööveluviisiga klaasik Leptodora [4], näiteks Cercopagis pengoi, kes on Vesikirpude kui pisikeste loomade kindtii, keda peeti perekonna ainu- üllatavalt sarnane silesaba-händuri- aktiivne liikumine on mõistagi piira- keseks liigiks (◊ 1). Praeguseks on ga (◊ 6). Võõrliikide mõju kohalikule

26 |426| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vaade selja poolt

aju. Peale suure liitsilma on F o vesikirbul miski- to : L en pärast varuks veel Foto: Dieter Ebert / Wikimedia Ebert Commons Dieter / Foto: n ar t L enn väike, nn vastse- ehk uk / Wikipedia nauplius’e silm, mis paistab fotol väikese täpina liitsilmast allpool, tundla kõrval. Peakapsli külge kinnitub vesikirbulistel kaks paari tundlaid. Eesmised tundlad on väikesed (pildil pole näha), tagumised aga suured ja kaheharulised liikumiselundid: nendega perioodiliselt tõugates kuju- nebki vähikese iseloomulik hüplev Suur kiivrik (Daphnia magna), tüüpiline vesikirp ujumisstiil. Kui õnnestub mikroskoobi all uur kiivrik võib kasvada kuni ni käigus lühenenud ja kaotanud veetilgas vaadelda elusat vesikirpu, 5 mm pikkuseks, isased on keha liigutamise otstarbe, ent siis- siis näeme läbi kesta hästi jalga- emastest mitu korda väik- ki pidevalt nobedasti ametis, tehes de pidevat siblimist, toidu liikumist semadS nagu vesikirpudel üldiselt. kuni 300 rütmilist liigutust minu- sooltorus ja südame kokkutõmbeid. Ovaalse kuju annab kehale pool tis. Niiviisi uhuvad nad end värske Huviline võib proovida isegi lugeda läbipaistev kitiinainest koda ehk veega. Jalad on nimelt muundunud vesikirbu pulssi. Selleks tuleb minu- pantser, mis katab vähi rindmikku ja lõpusteks, nende kaudu loom hingab ti jooksul iga südamelöögi ajal mär- tagakeha kahe poolmena. (siit ka klassi nimetus lõpusjalgsed). kida pliiatsiga paberile punkt ning Läbi koja torkavad eelkõige silma Üksiti sõelutakse jalaharjaste abil punktid seejärel kokku lugeda. Aeg- selgmiselt haudetaskus paiknevad veest välja toidupalu ning suuna- ajalt sirutub kojast välja kahe küü- munad. Munad kooruvad sealsamas takse need suhu, pressides nad enne niselaadse jätkega lõppev tagakeha. haudetaskus ja samas veedavad vast- vorstitaoliseks tombuks. Mõnikord on vesikirbud punased paar esimest elupäeva. Teiseks Ülejäänud kehast saab selgelt kat või pruunikat värvi. See on tin- torkab silma pikk rohekas soolto- eristada kiivritaolist pead, kus asub gitud kehas paiknevatest värvilistest ru (ilmselt on maiustatud vetikate- üks suur liitsilm. Vesikirpudel on rasvakerakestest. Rasvatilgad vähen- ga), mille alumine ots on kaardunud, nimelt evolutsiooni käigus kaks alg- davad looma erikaalu ja võimalda- kuna loom on tõmmanud tagake- set liitsilma omavahel kokku kasvavad vees paremini hõljuda. Mõnedes ha (aimatav sooltoru ümber) kotta nud. Liitsilma osasilmade arv ole- rohketoitelistes ja hapnikuvaestes peitu. neb liigi toitumisviisist, jahti pidava- veekogudes värvuvad vesikirbud Ähmane hall ala sooltorust kõhu tel liikidel on silm võimsam, võrrel- punaseks, kui kehas tekib suur hulk pool on tegelikult viis paari jalgu. des filtreerijatega. Silma taga aset- hemoglobiini, mis aitab hapnikku Vesikirpude jalad on evolutsioo- seb närvirakkude kogumik – pea- siduda ja kehas laiali kanda [2]. elustikule on muidugi pahatihti nega- eelistavad nad üldiselt seisvat vett Hoolimata voolust on jõgedes kohas- tiivne. kiirelt voolavale. Kõiki teadaolevaid tunud elama tervelt 55 liiki vesikirpe. Eesti liike (üle 80) on leitud meie jär- Enamik liike võib elada mitmesugust Vesikirbulised elutsevad väga vedest. Huvitaval kombel elab neid tüüpi ja mõõtu veekogudes [8]. arvukalt meie kõigis veekogudes, palju ka väikestes, sageli suveks kui- Kõikidele mageveekogudele ühi- nii mage- kui ka merevees. Neid püü- vavates lompides (vähemalt 51 liiki). sed ja laialt levinud liigid on tavali- des on siiski lihtne veenduda, et eri Väiksematest tiikidest on leitud 34 ne sarvik (Scapholeberis mucronata), liigid eelistavad eri tüüpi veekogu- liiki, turbaaukudest 32, rabalaugas- tavaline lestik (Chydorus sphaericus) sid. Pisikeste hõljuvate loomadena test 26, allikatest 19 ja merest 18 liiki. ja viiruline pisilestik (Alonella excisa).

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |427| 27 Saame tuttavaks!

Tüüpilised järveliigid on näiteks suu- resilmane kiivrik (Daphnia longispina hyalina; ◊ 7), keda võib tavaliselt

Fotod: Taavi Virro Taavi Fotod: leida veekogust aasta ringi, järve kiivrik (Daphnia cucullata; ◊ 8) ja järve kammjalg (Limnosida frontosa; ◊ 9). Lompides kohtab sagedasti võrk- jakojalist mütsikut (Ceriodaphnia reticulata), sarvikut (Scapholeberis aurita) ja suurt kiivrikut (Daphnia magna). Rabalaugastes ja turbaaukudes on tüüpiline ümmargust läbi- paistvat kerakest meenutav tavaline küürik (Holopedium gibberum), kelle omapärase kuju annab koda kattev sültjas kest. Samas elutsevad veel järve nokik (Bosmina coregoni longispina; ◊ 10), pisilestik (Alonella nana) jt. Allikates on tüüpiline ebakiivrik (Simocephalus exspinosus), kellele meeldib elutseda taimepuhmastes, kuhu ta kinnitub oma tagatundlate harjaste abil. Meres kõige sagedamini ette tulevad vesikirbulised on näi- teks meri-nokik (Bosmina coregoni maritima; ◊ 10), nordmanni rübik (Evadne nordmanni), tavaline paunik (Podon polyphemoides) ja meri-paunik (Podon leuckarti) [8]. Vesikirbud on tähtis toiduahela lüli, olles oluline kõhutäide palju- ◊ 8. Järve kiivrik (Daphnia cuccullata), üks tavalisemaid liike Eesti veekogudes dele suurematele planktontoidulis- tele olevustele, eriti kalade noorjär- kudele. Asendamatu toit on nad ka paljudele putukavastsetele (nt kiilivastsetele) ja ainuõõssete hõimkon- da kuuluvatele hüdradele. Noored vesikirbulised on toiduks isegi suurematele keriloomadele [7]. Inimene on vesikirpe kasutanud veeseisun- di indikaatoritena ja mitmesugustes teaduskatsetes.

Kui keegi tahab ise vesikirpe kasvatada, siis seda pole raske akvaariumis teha. Sealgi võivad nad olla väärt toit näiteks kaladele, vesiämblikele või kiilivastsetele. Eriti lihtne on pidada suurt kiivrikut (D. magna), kes ei nõua väga puhast vett, vaid paljuneb hästi just orgaanilise kõdu poolest rikkas akvaariumis. Siiski peab akvaariumisse nagu ikka istutama ka mõne veetaime. Suurt kiivrikut saab püüda ◊ 9. Järve kammjalg (Limnosida frontosa) on tüüpiline järveliik näiteks väikestest lompidest, valides

28 |428| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 0,5 mm Vesikirpude välimuse mitmekesisus

A B C D E

Paljudele vesikirbuliikidele on omane tsüklomorfoos. Niiviisi nimetatakse nähtust, kus olenevalt veetemperatuurist (tegelikult vee tihedusest, mis muutub koos temperatuuriga) erineb kehaku- Diaphanosoma brachyurum (vaade Bosmina gibbera ju sama liigi eri põlvkondades. kõhu poolt) Kevadel kooruvad ümaramate kehavormidega kompaktsemad isendid (A). Vee soojenedes arenevad loomad piklikumaks, koo- nilisemaks (B–D). Hilissuveks on vesi kõige soojem ning vesikirbud veninud üsna pikaks (E). Kuna soojem vesi on vedelam ja kannab kehvemini, siis aitavad pikad kehajätked tagada ujuvust. Pildil on Daphnia retrocurva [1]. Daphnia galeata Bosmina beroliensis

sealt suurimad vesikirbud. Vesikirpude toiduks akvaariumis võivad olla ainuraksed, kes tulevad kaasa loodusliku vee ja taimedega. Nii ainuraksed kui ka vesikirbud toituvad bakteritest, kelle kasvu soodus- tamiseks võib aeg-ajalt akvaariumisse lisada mõne tilga lihaleent või sama palju presspärmi lahust. Presspärmi lahus peab olema kergelt hägune, mitte liiga tugev. Vesikirpudele võib toiduks pakkuda ka kuivatatud veetaimede pulbrit, mida saab osta looduspoest või siis valmistada ise näi- teks vesikatkust, lemmeldest või veti- katest [10]. Vesikirbuhuvilistel maksab kind- ◊ 10. Bosmina coregoni alamliik järve nokik (Bosmina coregoni longispina) elutseb lasti heita pilk peale ka Eesti Looduse rabalaugastes ja turbaaukudes, alamliik merinokik (Bosmina coregoni maritima) varasematele numbritele [5, 6]. on aga sage hoopis meres

1. Brooks, John Langdon 1965. Cyclomor- 4. Invasiivsed võõrliigid Eestis. Keskkonna- ülikool. http://dspace.ut.ee. phosis in Daphnia. – Ecological Mono- ministeerium. Tallinn, 2005. 8. Urbas, Pille. Vesikirbulised. Kust vesikir- graphs 16: 1946. 5. Kukk, Toomas 2011. Läänemeri on teadlase- bulisi leida. www.zbi.ee/satikad/vahid/leht/ 2. Daphnia spp., water flea. www.geochembio. le ammendamatu tööpõld. Intervjuu Henn leht_4.htm. com/biology/organisms/daphnia/. Ojaveeruga. – Eesti Loodus 62 (11): 34–38. 9. Urbas, Pille. Vesikirbulised. Sigimine. www. 3. Decaestecker, Ellen et al. 2009. Cyclical 6. Lennuk, Lennart 2011. Elu veepiisas. – zbi.ee/satikad/vahid/leht/leht_3.htm. 10. Urbas, Pille. Vesikirbuliste püüdmisest, parthenogenesis in Daphnia: sexual ver- Eesti Loodus 62 (11): 20–25. vaatlemisest ja akvaariumis hoidmisest. sus asexual reproduction – Schön, Isa et 7. Petuhova, Irina 2013. Vesikirbuliste www.zbi.ee/satikad/vahid/leht/leht_5.htm. al. Lost Sex. The Evolutionary Biology of (O. Cladocera) vastastikmõjud kerilooma- Parthenogenesis. Springer. dega (Ph. Rotifera). Bakalaureusetöö. Tartu Mati Martin (1951) on zooloog.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |429| 29 Looduskaitse Kas paisutamine ja õgvendamine mõjutavad Eesti vooluvete suurselgrootute liigistikku?

Kairi Käiro, Henn Timm, Tõnu Möls, Marina Haldna, Rein Järvekülg, Taavi Virro alju tsiteeritud Euroopa Liidu Fotod: Fotod: Henn Timm veepoliitika raamdirektiiv [13] sätestab, et liikmesmaade vee- Pkogude seisund ei tohi looduslikust liiga palju erineda. Nõue kehtib nii vee, elusolendite, põhja kui ka kallas- te kohta. Kui suur on see „liiga palju“ tegelikult, oleneb piirkondade looduse eripärast ning seda reguleerivad kohalikud eeskirjad. Vee koostise mõju vee-elustikule on palju uuritud. Elustikku mõjuta- vad tugevalt näiteks vees lahustunud hapnik, humiinained, orgaanilised reoained, vesinik-, vesinikkarbonaat-, fosfaat- ja nitraatioonid. Õnneks on keemilisi inimmõjusid Euroopa sise- vetele viimasel paaril aastakümnel tunduvalt pärsitud. Seda paremini paistavad välja hüd- romorfoloogilised inimmõjud vee- elustikule, näiteks vooluveekogude paisutamine ja õgvendamine. Kui veekeemia mõjutab otseselt eriti mik- roorganisme, siis taimi-loomi huvitab väga ka vee liikumiskiirus, veerežiim ja neist olenev põhja iseloom. Paisutamise takistavat mõju kalade liikumisele on Eestis püütud leevendada, rajades kalateid [12]. Päris vähe on teada paisutamise tagajärge- dest muule vee-elustikule, kellest ju kalade elu samuti otseselt sõltub. Ka õgvendamise mõjusid on enamasti käsitletud kas ainult kalade või ainult ◊ 1. Looduslähedane jõesäng (Pärlijõgi, Võrumaa) jõeforelli saatuse võtmes [3].

Paisutamine on silmatorkavaim hüd- vähem ühtlases tempos allavoolu oli ki, näiteks paremaid suplus- ja paa- romorfoloogiline inimmõju. Veevool kandnud. Paisust allpool muutub vesi disõiduolusid või kastmisvee varu. tõkestatakse. Normaalselt voolava seega mõneks ajaks märksa selge- Paraku kujundatakse paisutamise jõe (◊ 1) asemel suureneb voolukiirus maks, kuni paisu ei avata. käigus ümber nii vesi, põhi, kaldad paisu all tunduvalt ning jääb loodus- Sageli on paisutamise eesmärk kui ka elustik – sageli tundmatuseni, likust kiiremaks ka mõnikümmend toota veevoolu jõul mehaanilist või mõnikord pöördumatult. meetrit pärivoolu (◊ 2). Paisust ülal- elektrienergiat. Seepärast on paisud Kui hiljem pais avatakse, näi- pool kujuneb peaaegu seisuvesi (pais- enamasti rajatud kiirevoolulistes- teks paisjärve puhastamiseks, siis järv; ◊ 3). Paisu taha hakkab kogune- se piirkondadesse. Tekkinud paisjärv võib pikka aega paisu taha kogu- ma see muda, mida vool seni enam- võib pakkuda inimestele lisahüvesid- nenud muda korraga vabanedes all-

30 |430| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri pool asuva kiirevoolulise jõeosa põhja tükiks ajaks enda alla matta, mis mõjub põhjaelustikule hävita- valt. Elektritootmisel kõigub veeta- se allpool paisu väga sageli, äkiliselt ja palju. Vooluveekogude looduslik põhjaelustik, sh kalamari ja väikesed kivialused kalaliigid, seda ei talu. Inimeste rajatud paise on Eestis tõenäoliselt üle 900, keskkonnaregist- ris on neid kirjas ligi 500. Looduslikud paisumeistrid on koprad, kelle ehitis- te arv küünib tuhandetesse. Ent kob- raste looming vee-elustikku enamasti ülemäära ei kahjusta: see on inimeste omadest ajutisem ning asub tihti pisi- kestel ojadel, kuhu paljud siirdeka- ◊ 2. Saarlasõ ülemine pais Pärlijõel: paisu all püsib vool normaalsest kiirem ena lad nagunii ei tuleks. Pealegi on kop- masti veel mõnikümmend meetrit pärast paisu rad ja muu vee-elustik elanud enne inimeste sekkumist aastatuhandeid tasakaalus.

Õgvendamine ja süvendamine. Eesti veekogude kaardilt selgub, et enamik väikesi vooluveekogusid on kas tehislikud või on nende sängid suuremas osas õgvendatud (sirgeks aetud) ja süvendatud. Ka keskmistel ja suurtel jõgedel leidub palju õgven- datud osi (◊ 4). Eestis on 670 vooluveekogu (valgalaga üle 10 km2), millest 775 lõiku (enamasti õgvenda- tud, kogupikkusega üle 5400 km) on määratud riiklikeks maaparanduse eesvooludeks. Neid korrastatakse (sh süvendatakse) regulaarselt [8]. ◊ 3. Saarlasõ ülemine pais Pärlijõel: paisust ülalpool on jõgi muutunud peaaegu Loodusliku algupäraga voolu- seisuveeliseks veekogude kogupikkuseks on Eestis arvestatud umbkaudu 31 000 km [6], ent neile lisaks on kaevatud kraave neli ja pool korda suuremas kogu- pikkuses: 140 000 km [5]. Kraavid on vee-elustikule küll väärtuslikud elupaigad, ja toovad mõningast kasu ka maismaa-elustikule, näiteks joogi- paikadena. Elukeskkonnana sarnane- vad nad siiski õgvendatud ojadega ja võimendavad õgvenduse mõju (vee- režiimi kõikumisi ja setete sissekan- dumist) ka looduslikele veekogudele. Õgvendamise eesmärk on kuiven- dada soiseid kaldaalasid. Niisiis paiknevad õgvendatud lõigud – erinevalt paisudest – looduslikult aeglase- voolulistes piirkondades. Õgvenduse tagajärjel muutub oluliselt veerežiim. ◊ 4. Õgvendatud jõelõik (Väike Emajõgi, Korva sild)

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |431| 31 Looduskaitse

◊ 5. Proovikohad paisutamise mõju uurimisel. Paisutatud aladel võeti proov nii ülalt- kui ka altpoolt paisu. Etalonaladeks olid valitud looduslähedased jõelõigud paisudest ülesvoolu. Proovid võeti aastatel 2005–2006 (vasakpoolne joonis) ja 2009–2010 (parempool ne joonis)

◊ 6. Proovikohad õgvendamise mõju uurimisel. Etalonaladeks olid valitud looduslähedased jõelõigud, kus kaugus jõe lähtest oli ligikaudu sama suur kui õgvendatud proovikohtades. Proovid võeti aastatel 2009–2010 (vasakpoolne joonis) ja 2000–2010 (parempoolne joonis)

Ühtlase või mõõdukalt muutuva voo- Suurselgrootud on veekogude kindlaks palju usaldusväärseid seoseid luhulga asemel läbib vesi lumesula- tervise indikaatorina hästi tun- [2]. Nii oli üsna hõlbus luua nende mise või tugeva vihma ajal voolusän- tud. Suurselgrootuteks (ing macro- põhjal ka Eestis asjakohane veekogu gi nüüd maruhoona, sest pole enam invertebrates) nimetatakse selgroo- seisundi hindamise süsteem [7]. pidurdavaid käänakuid ega soiseid tuid veeloomi, keda võib palja silma- Seevastu hüdromorfoloogiliste kaldaid, mis koguksid liigvee endasse. ga näha. Sinna kuuluvad putukate inimmõjude kohta neile loomakes- Kuival ajal aga jääb vett väga napiks, vastsed, ussid, limused jt. Kõige väik- tele pole teada kuigi palju, ehkki kuna puuduvad ümbritsevad märg semad neist on ligikaudu millimeet- paisutamine ja õgvendamine on alad, kust vett võiks tasapisi juurde ripikkused, kogukamad (suured kar- laialt levinud nii Eestis kui ka mujal imbuda. bid) aga kuni 20 cm pikad. Enamik Euroopas. Teiseks pole tohutu vooluhulga- elab põhjas, mõned aga ujuvad või Seesuguste mõjude hindamiseks ga kaasa ujuval rohkel poril enam jooksevad veepinnal ringi. Keda need on kaks arvestatavat Lääne-Euroopa võimalik settida mujale kui sinnasa- loomad rohkem huvitavad, võib tak- eeskuju, üks Suurbritanniast [1], teine masse sirgesse sängi, samal ajal kui seerida asjakohast raamatut [10]. Saksamaalt [9], ent Eesti oludesse ei kõveras sängis toimivad pehmete set- Veepoliitika raamdirektiivi järgi saa neid otseselt üle võtta. tepüünistena käänakud ja neist tek- on just see loomarühm koos kalade, kivad vanajõed. Niisiis on õgvendu- suurte veetaimede ja jõepõhja ränive- Seepärast otsustasime uurida, kas se tagajärg mudane kanal, kus vesi tikatega) üks elustiku osa, kelle järgi ja kuidas mõjutavad paisutamine võib mõnikord küll kiiresti voolata, sobib otsustada kogu jõe seisundi üle. ja õgvendamine suurselgrootu- kuid halvemal juhul ainult lühikese Suurselgrootute ja hüdrokeemiliste te liigistikku Eesti vooluvetes [4]. osa aastast. häirete vahel on teistes riikides tehtud Paisutamise puhul võrdlesime, kes

32 |432| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mõisteid • hüdromorfoloogilised inim- mõjud – inimeste ehitus- ja kaevetööd veekogude kallal • veerežiim – veetaseme ja vooluhulga muutused ajas

Suurselgrootute indeksid: • üldine taksonirikkus – liikide ja taksonite (liigini määramata üksuste) arv • Shannoni erisus – indeks, mis sõltub liikide arvust ja nende arvukuste omavahelisest pro- portsioonist; Shannoni erisus on suurem seal, kus leidub roh- ◊ 7. MESH indeksi loomisse kaasatud proovikohad (1985–2009) kem liike ja ühegi arvukus neist pole teistega võrreldes väga suur • tundlike putukarühmade rikkus – ühepäevikuliste, kevikuliste ja ehmestiivaliste liikide arv. Enamik nende rühmade lii- kidest vajab eluks puhast vett • taksoni keskmine tundlik- kus – proovis leiduvate loo- masugukondade reostustund- likkuste summa suhe nende sugukondade arvu • Taani vooluvete fauna indeks – Taanis välja tööta- tud indeks orgaanilise reostuse hindamiseks • MESH – Eestis välja töötatud indeks hüdromorfoloogiliste mõjude hindamiseks ◊ 8. Vesikakand elab peaaegu kõigis veekogudes. Vooluvetes eelistab ta pigem paisjärvi kiirevoolulistele kohtadele elavad paisjärvedes, vahetult paisu- selgrootute järgi [7]: üldine takso- töötasime Eesti andmete põhjal (üle de all kiires voolus ja etalonaladel: nirikkus, Shannoni erisus, tundli- 3000 proovi, ◊ 7) välja veel ühe indek- paisust eemal normaalses jõevoolus ke putukarühmade (ühepäevikuli- si, mis võtab kokku ligi 400 looma- (◊ 5). Samuti võrdlesime elustikku sed, kevikulised ja ehmestiivalised) liigi suhestumise voolukiirusesse õgvendatud ja õgvendamata jõelõi- rikkus, taksoni keskmine tundlik- ja põhja iseloomu (need kaks tun- kudes (◊ 6). Elustiku proovid võt- kus ning orgaanilise reostuse taset nust on omavahel seotud: mida kii- sime kahvaga jõepõhjast Eesti vee- iseloomustav Taani vooluvete fauna rem vool, seda kivisem põhi). Sellele kogude seire standardmeetodil [7]. indeks (vt lisakasti). Nende viie indeksile panime nimeks MESH: Proovid võeti kevadel või sügisel, indeksi põhjal arvutasime ka proo- Macroinvertebrates in Estonia: Score sest suvel on paljudel veeputukatel vipaiga koondseisundi: üldise sar- of Hydromorphology [11]. Eeldasime, lennuaeg ning nende noorjärke vee- nasuse loodusliku seisundiga. et MESH peegeldab hästi nii paisuta- kogudes ei leidu. Paraku pole ükski neist indeksi- mise kui ka õgvendamise mõju. Proovidest leitud liikide ja test mõeldud hindama paisutamise ja nende arvukuse põhjal rehkendasi- õgvendamise mõju, pigem väljenda- Suurselgrootute liigistik olenes me needsamad indeksid, mida hõl- vad nad hüdrokeemilisi mõjusid ja/ paisutamisest ja õgvendamisest mab praegu Eestis kehtiv voolu- või jõelõigu üleüldist sarnasust loo- ootuspäraselt. Eriti torkas see silma vete seisundi hindamise süsteem duslähedase seisundiga. Seepärast mudastunud põhjaga paisjärvedes,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |433| 33 Looduskaitse

kuliste, kevikuliste ja ehmestiivaliste Uuritud veekogud Tõlla oja, Ura jõgi, Valgejõgi (2), vastsed (◊ 13, 14). Vasalemma jõgi, Väike Emajõgi (2), Paisutamine: Ahja jõgi, Alatskivi Õhne jõgi (3). Enamik suurselgrootute seisun- jõgi, Ambla jõgi, Elva jõgi, Enge diindeksitest osutus hüdromorfo- jõgi, Kasari jõgi, Kunda jõgi (2 Õgvendamine: Halliste jõgi, Jägala loogiliste inimmõjude suhtes tund- proovikohta), Kääpa jõgi, Laatre jõgi (2), Kruusoja, Kunda jõgi, likuks. Võrreldes looduslähedaste jõgi, Liivi jõgi, Loobu jõgi (2), Liivi jõgi, Massu jõgi, Navesti jõgi, aladega, oli paisutatud ja õgvendatud Mustoja, Tuhkvitsa oja, Orajõgi, Paadrema jõgi, Pale jõgi, Piilsi jõgi, aladel tunduvalt väiksem Shannoni Pedja jõgi, Peeda jõgi, Piusa jõgi Pirita jõgi, Raudna jõgi, Sauga jõgi, erisus, reostustundlike putuka- (3), Põltsamaa jõgi, Pärlijõgi, Ura jõgi, Valkla oja, Võhandu jõgi, rühmade rikkus ja taksoni keskmi- Pärnu jõgi (3), Rannapungerja jõgi, Väike Emajõgi. ne reostustundlikkus (vt lisakasti). Orgaanilise reostuse taset iseloomustav Taani vooluvete fauna indeks näi- tas paisutatud ja õgvendatud aladel samuti reostuse suurenemist. Seega mõjuvad õgvendamine ja paisutamine suurselgrootutele samamoodi kui reostus. Üldine taksonirikkus ei erinenud oluliselt eri tüüpi proovikohta- de vahel. See on ka loogiline: paisjär- ◊ 9. Kihulaste vastsed on vee filtree ◊ 10. Järvevana (Limnephilus sp.) vedesse on end voolulembeste liikide rijad. Sagedad kiires voolus allpool vastne. Mõned selle perekonna liigid asemel seadnud sisse seisuveelised paise, sest vesi sisaldab seal palju taluvad hästi reostust, aga on ka ühed liigid, õgvendatud aladele aga häiri- hõljumit vähestest, kes eelistasid õgvendatud mistundlike liikide asemel head levi- jõelõike looduslähedastele jad. Nõnda jäi liikide koguarv enam- vähem samaks. Veekogu koondseisund osutus kus vooluveeloomade asemel elut- voolulembesed liigid, näiteks käres- kõige viletsamaks paisjärvedes, veidi sesid seisuveelised, näiteks ühepäe- tikulutikas (Aphelocheirus aestiva- paremaks vahetult allpool paise ja vikulise Cloeon dipterum vastsed ja lis) (◊ 11), vesiking õgvendatud lõikudes, ent sealgi oli vesikakand (◊ 8). Mudastumata põh- (Theodoxus fluviati- see märksa kehvem kui looduslähe- jaga paisjärvedes leidus nii voolu- kui lis) (◊ 12) ning pal- dastes võrdluspaikades. Veepoliitika ka seisuveelisi liike. Kiires voolus all- jude ühepäevi- raamdirektiivi kriteeriumide järgi pool paise, kus vesi sisaldab palju hõljumit, olid sagedad voolulembesed vee filtreerijad, näiteks kihulaste (◊ 9) ja ehmestiivalise Hydropsyche pellucidula vastsed. Õgven datud jõelõike eelistasid looduslikule sängile ainult mõned hästi reostust taluvad või mitte eriti voolulembesed liigid, näiteks lame- kaan Glossiphonia compla- nata, habesääsklaste vastsed ja ehmestiivalise Limnephilus ◊ 11. flavicornis vastsed (◊ 10). Käresti Paisutamata ja õgvendamata kulutikas kohti (etalonalasid) aga asustasid (Aphelocheirus sageli reostuse suhtes väga aestivalis) ei talu ei tundlikud ja paisutamist ega õgvendamist

34 |434| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 13. Harilik kollakevik (Isoperla gram- matica)

◊ 12. Vesiking (Theodoxus fluviatilis) elab ka Läänemeres rannikuvees. Nagu kolla ◊ 14. Harilik võrgendehmeslane kevik ja võrgendehmeslane on ta tugevasti voolulembene ega salli paisutamist (Polycentropus flavomaculatus) või õgvendamist

Kokkuvõtteks gumite seisundiklassid ja seisundiklassidele arvutatud keskmine seisund oli pais- tõdesime, et nii paisu- vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning järvedes kesine, õgvendatud lõikudes tamine kui ka õgvendamine oli Eesti seisundiklasside määramise kord, 2009. ja allpool paise hea, looduslähedastes vooluvete suurselgrootute liigistikku Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. mää- võrdluspaikades aga väga hea. sageli oluliselt muutnud. Paljudele lii- rus nr. 44 (RTL, 06.08.2009, 64, 941). 8. „Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude Põhja iseloomu ja voolukiiruse kidele oli seesugune inimtegevus tei- nimekirja“ ja „Munitsipaalomandisse anta- mõju hindav MESH osutus tundlikuks nud veekogu või osa sellest elupaiga- vate maaparandussüsteemide nimistu“ kin- paisutamise, kuid mitte õgvenduse na kõlbmatuks, ent leidus neidki liike, nitamine. 14. oktoobri 1994. a. määrus nr. 369. (RT I 1994, 70, 1222). suhtes: ei erinenud oluliselt looduslä- kelle levik oli seetõttu hoopis laie- 9. Schmedtje, U.; Colling, E., 1996. hedastes, õgvendatud ja paisualustes nenud. Suurselgrootute väärtuslikkus Ökologische Typisierung der aquatischen paikades, küll aga oli märksa väiksem hüdrokeemilise reostuse indikaato- Makrofauna 11. Informationsberichte paisjärvedes kui mujal. Et MESH pole rina on hästi teada, ent nüüd julge- des Bayerischen Landesamtes für Wasserwirtschaft, Heft 4/96. indikaatorina ametlikult tunnustatud, me väita, et seda loomarühma tasub 10. Timm, H., 2015. Eesti sisevete suurselg- pole talle kehtestatud etalonväärtusi kasutada ka paisutamise ja õgvenda- rootute määraja. Identification guide to ega väärtuste vahemikke, mille järgi mise mõjude hindamisel. freshwater macroinvertebrates of Estonia. saaks veekogud kvaliteediklassidesse Kuma Print. 11. Timm, H. et al. 2011. An index to assess jaotada. 1. Extence, C. A. et al. 1999. River flow inde- xing using British benthic macroinver- hydromorphological quality in surface Mõnikord kajastasid suurselgroo- tebrates: a framework for setting hydro- waters of Estonia on the basis of the taxo- tute liigid paisutamise mõju voolu- ecological objectives. – Regulated Rivers: nomic composition of macroinvertebrates. Research and Management 15: 543–574. – Limnologica 41: 398–410. vetele isegi selgemini kui tavapärased 12. Toetuse andmise tingimused meetme hüdrokeemilised ja -füüsikalised näi- 2. Hering D. et al. 2004. Overview and app- lication of the AQEM assessment system. „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine tajad (temperatuur, hapnikusisaldus, –Hydrobiologia 516: 1–20. ning taastamine“ tegevuse „Vooluveekogude pH, elektrijuhtivus). Nonde kevadel 3. Kroon, K. 2011. Baeri seadus ja meandrid tervendamine“ jaoks avatud taotlemise korral, 2015. Keskkonnaministri 10. juuli mõõdetud väärtused ei erinenud olu- kui vooluveekogude taastamise põhialus. – Eesti Loodus 62 (10) (10): 562–565. 2015. a. määrus nr. 44 (RT I, 14.07.2015, 3). liselt paisjärvede, paisualuste ning 4. Käiro, K. 2016. Biological quality according 13. Veepoliitika raamdirektiiv, 2002. Euroopa mõjutamata alade vahel, samas aga to macroinvertebrates in streams of Estonia Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direk- erines tunduvalt loomastik. (Baltic Ecoregion of Europe): effects of tiiv 2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium. Oli ka olukordi, kus paisutatud või human-induced hydromorphological chan- ges. Doktoridissertatsioon, Tartu ülikool. õgvendatud paiku asustas samasu- Kairi Käiro on Tartu ülikooli järeldok- 5. Lindström, K.; Koff, T., 2015. Antropotseen tor Eesti maaülikoolis, Taavi Virro on gune suurselgrootute liigistik nagu ‒ inimeste ajastu. – Horisont 5: 26–34. Tartu ülikooli zooloogiaosakonna dot- 6. Loopmann, A., 1979. Eesti NSV jõgede võrdlusaladel. Ju siis oli veekogu sel- sent. Henn Timm, Rein Järvekülg, Tõnu listel juhtudel suutnud püsida loodus- nimestik. Valgus. 7. Pinnaveekogumite moodustamise kord ja Möls ja Marina Haldna tegutsevad või lähedases seisundis või selle taastada, nende pinnaveekogumite nimestik, mille on tegutsenud teadlastena Eesti maaüli- hoolimata ümberkujundamisest. seisundiklass tuleb määrata, pinnaveeko- koolis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |435| 35 Eesti taimkate Foto: Rein Kalamees Foto:

Jussi nõmmekooslused kujunesid välja alles aastatel 1953–1992, kui ala kasutas Nõukogude sõjavägi. Praegu on siin loodus kaitseala ja nõmme majandatakse looduskaitselistel eesmärkidel

kem metsa kui lagedat, aga viitab otseselt palanud ehk põlenud metsa- Euroopa kuivad le või maale. Loodusdirektiivi järgi on Euroopa kuival nõmmel (elupaiga- tüüp 4030) märksa kitsam tähendus. Nagu lagedad alad üldse on ka nõmmed Eestis lage nõmm Eestis peaaegu eranditult poollooduslik ehk inimtekkeli- Rein Kalamees ne taimkatteüksus. Nendel maadel kunagi kasvanud mets on aegade väl- õmm“ tähendab eesti keeles tel maha võetud ja seejärel levinud kuiva, liivast ja enam-vähem maakasutusviis ei ole lasknud metsal „ lagedat ala. Nõmmeks kut- uuesti kasvada. Inimtegevuse mõjul sutakseN ka liivasel maal kasvavat on nõmmedel saanud välja kujuneda männikut. Lõuna- ja Kagu-Eestis on isevärki taimekooslus, milles annavad samasuguses tähenduses kasutusel kidura kasvuga kuivalembeste roht- sõna „palu“, mis tähistab küll roh- Nõmmede levik Eestis taimede kõrval tooni kanarbik, leesi-

36 |436| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tuvas tähenduses. Tuleb meenutada, rike seas arvatavasti kõige tavali- et Raplamaal tähendab „nõmm“ toe- sem ja Lääne- ning Kesk-Euroopas kamat loometsa ja loometsa lagen- kõige ulatuslikumalt levinud nõmme dikke; seega, hinnatud ja imetletud elupaigatüüp. Seda tüüpi nõmme- Lipstu ja Rangu nõmme taimkattel de levikuala ulatub suurte laamade- pole liivaste nõmmede omaga kuigi na Kirde-Hispaaniast ja Briti saartest palju ühist. Hollandi, Taani, Skandinaavia lõuna- osa ja Põhja-Saksamaa kaudu Põhja- Tulel ja põlengutel on lagedate nõm- Poolani välja. mede tekkes ja püsimises kindel osa. Kõnealune elupaigatüüp on palju- Tuli on ajalooliselt kujundanud meie dele meist visuaalselt palju tuttavam, maastikku, kooslusi ja elurikkust palju kui me arvame. See vilksab sageli suuremal määral kui tänapäeval, kui ekraanil või kinolinal, sest nii mõne- metsa- ja maastikupõlengud on üsna gi Briti filmi ja seriaali võtte- või ühemõtteliselt hirmutavad ja taunita- tegevuspaigad asuvad nõmmemaasti- vad. Eestis on tule kasutamine põllu- kel, näiteks Yorkshire’i või Dartmoori ja metsamajanduses, aga ka moodsas kandis, kus seesama 4030 ongi pea- maastikuhoolduses peaaegu tundma- mine elupaigatüüp. tu, sest asjaomased tavad ja oskused Kuivad nõmmed on kogu oma on juba ammu hääbunud. levikualal poollooduslikud. Nende Ammustel aegadel võisid nõmmed taimkattes annavad tooni kanarbiku- Eestis alguse saada metsapõlengu- lised, kes kipuvad moodustama roh- test või aletatud maast. Alepõldu ei kem või vähem lausalise puhmasti- tasunud harida üle paari-kolme aasta. ku. Niiske kliimaga Briti saartel on Hiljem jäeti maa ootama uut aleta- nõmmedel domineeriv liik sagedasti mist või kasutati karjamaana. harilik kanarbik, peale selle mustikas, Karjatamine soosib liivastel ja pohl ja eerikad (Erica cinerea jt), aga kuivadel maadel nõmmetaimkatte ka astelherned (Ulex) ja ubapõõsad arengut, sest kanarbik ja muud puh- (Cytisus) [10]. mad ei talu iga-aastast niitmist. Nad Soojemas ja päikeselisemas on rohttaimedest märksa põuakind- Hispaanias ja Portugalis on kuivad lamad ja kipuvad ajapikku muudest nõmmed liigirikkamad kui põhja pool taimedest üle kasvama ning moo- ja puhmastikus valitsevad kanarbiku dustama lausalise katte. Lausalise asemel eerikad (E. scoparia ja E. cilia- kanarbiku liigset kasvu nõmmekar- ris). Kesk- ja Ida-Euroopa kuivad jamaadel saab piirata põletamise nõmmed on läänepoolsetega võrrel- teel. Kanarbik on põletamise ja tule- des liigivaesemad ja monotoonsemad. ga hästi kohastunud liik ja uueneb Kui Põhja-Saksamaal ja Põhja-Poolas pärast põlengut nii vegetatiivselt kui ilmestavad kuivi nõmmi kanarbi- kas, pohl ja muud puhmad. ka seemnete abil väga hästi. ku kõrval leetpõõsad (Genista), siis Ka liivikud ja luited on kuivad, Leedus, Lätis ja Eestis katab neid lagedad ja liivased alad. Liivikutel on Üks Euroopa Liidu looduskaitse- nõmmi üksnes kanarbik, mida siin- maapind valdavalt kamardumata ja süsteemi aluseid on loodusdirektiiv seal täiendavad leesikas, pohl, kuke- liiv lahtine. Luited on aga ennekõike (92/43/EMÜ). Selle esimeses lisas on mari, mustikas jt puhmad. ranniku, ent ka sisemaa pinnavormid, teiste ohustatud elupaigatüüpide hul- mida vormib või on kunagi varem gas loetletud ka nõmmed. Selle elu- Lääne-Euroopa nõmmi on juba vorminud tuul. Vanadel sisemaistel paigatüübi täisnimetus on Euroopa sajandeid karjatatud. Üksiti on neid luidetel võivad paikneda nii liivikud kuivad nõmmed ja tüübikood 4030. hoitud avatuna, põletades ülekas- kui ka nõmmed: olenevalt majanda- Määratluse järgi on Euroopa kuivad vanud puhmastikku ja eemaldades misviisist ja sellest, kas liivapind on nõmmed „meso- või kserofiilsed nõm- liigseid puid-põõsaid. Nõmmealade avatud või kamardunud. Liivikute liiv med tasandikel või madalates mägedes laienemine algas Inglismaal juba võib, aga ei pruugi olla luitelist pärit- atlantilise või lähisatlantilise niiske klii- 15.–16. sajandil, kui laevaehitus ja olu, see võib olla kokku kantud ka ma piirkonnas liivasel leetmullal“ [7]. rauasulatus vajasid palju puitu ja näiteks mandrijää sulamisveega. Elupaigatüüp 4030 on loodusdi- metsad tegid hoogsalt ruumi nõm- „Nõmm“ ja „liivik“ on meie üldkee- rektiivi esimese lisa neljandasse jao- medele, heinamaadele ja põldudele. les kasutusel üsna vabas ja sageli kat- tisesse koondatud nõmmede ja võse- Kehvemad maad jäid kogukonna kar-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |437| 37 Eesti taimkate

liku ja kanarbiku kasvukohatüübid) ja metsata nõmmealasid nõmmeniitu- dena, täpsemalt kuiva ja niiske nõm- meniidu kasvukohatüübina. Eraldi Foto: Toomas Kukk Toomas Foto: käsitletakse luiteid ja liivikuid: vastavalt valge, halli ja ruske rannikuluite kasvukohatüüp ja liiviku kasvukoha- tüüp [6]. Loodusdirektiivi esimese lisa elu- paigatüüpide lühikirjeldused koos neile iseloomulike liikide ja kooslus- tega on koondatud loodusdirektiivi elupaikade tõlgendamise käsiraama- tusse [2]. Iga liikmesriik on selle alu- sel koostanud ainult oma riigi elupaiku puudutavad juhendid: need seos- Klooga laskeväli. Kuivade nõmmede kestmiseks hädavajalikke mastaapseid häirin tavad direktiivi esimese lisa elupaiga- guid suudavad rutiinselt tekitada ainult militaarharjutused tüübid taimkatte klassifikatsiooniga, mis on riigis kasutusel. Selline tõlgen- dusjuhend on olemas ka Eesti elupai- gatüüpide kohta [7]. Eesti tõlgendusjuhend annab elu- Foto: Wikipedia Foto: paigatüübi 4030 vasteks Eesti kas- vukohatüüpide klassifikatsioonis kuiva nõmmeniidu ja kuiva palu- niidu kasvukohatüübi ja toob näi- tena esimeses viis ja teises kaks kooslust. Lagedaid kanarbikunõm- mi elupaigatüübi 4030 tähendu- ses esindab Eesti klassifikatsioonis ainult kuiva nõmmeniidu kasvuko- hatüübi kanarbiku – võnk-kastevar- re kooslus (Deschampsio flexuosae– Callunetum). Ülejäänud nõmme- kooslustes ega mitte üheski palunii- Lüneburgi nõmm Põhja-Saksamaal annab ettekujutuse, millised võisid Euroopa du koosluses ei ole kanarbikku ega avatud nõmmemaastikud välja näha sajandeid tagasi muid puhmaid mainitud. Nõmme- ja paluniitude taimkate koosneb Eesti kasvukohatüüpide jamaadeks-nõmmedeks ja neid vae- maatiliselt kanarbikulaike põletades ja klassifikatsiooni järgi valdavalt mit- vas ülekarjatamine ja muu ületarvi- hoolitsetakse selle eest, et alati leiduks meaastastest rohtsetest parasniiske tus. Kanarbikunõmmi tuli iga 10–20 jahimaal eri vanusega kanarbikku. kasvukoha taimedest ehk mesofüü- aasta tagant põletada, et kanarbik Jahimaad on tarastatud ja seal tidest. Ent loodusdirektiivi elupaika- püsiks madal ja rohtne ning kõlbaks hoitakse kiskjaid aktiivselt vaos. de tõlgendamise käsiraamatus ei ole kariloomadele söödaks. See aitab rabapüüde populatsioo- elupaigatüübi 4030 kirjelduses maini- Madalat ja rohtset kanarbik- nil edukalt kosuda ja soodustab ka tud ühtegi pelgalt rohumaakooslust: ku armastavad ka hinnatud jahilin- paljude muude liikide käekäiku. kõikides näidetena esitatud kooslus- nud rabapüüd (Lagopus lagopus). Jahimaadena majandatud nõmme- tes annab tooni kanarbik või muud Ülekasvanud kanarbikutihnikud de elustik on aegade jooksul saa- puhmad [7, 8]. pakuvad neile elu- ja pesitsusruu- vutanud märkimisväärse elurikkuse Seda, et elupaigatüübi 4030 nõm- mi. Rabapüüde jahimajandus ja jaht ja looduskaitseväärtuse, mida ükski med ei ole loodusdirektiivi esimese Šotimaa ja Inglismaa nõmmedel on teine majandamisviis kaugeltki pak- lisa mõistes rohumaad, näitab ka selle juba mitu sajandit toiminud isemoo- kuda ei suuda. dokumendi ülesehitus. Nõmmed on di eluviis, sport ja meelelahutus, mille paigutatud nõmmede ja võserike nel- käigus on avatuna säilinud suured Metsaga nõmmealasid käsitletak- jandasse jaotisse, aruniidukooslu- alad. Neid nõmmi hooldatakse süste- se Eestis nõmmemetsadena (samb- sed aga looduslike ja poollooduslike

38 |438| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Võrumaal Piusa jaama lähedal raudteeser va nõmmel kasvab suur ja elujõuline palu-karukella populatsioon rohumaade kuuendasse jaotisse ning nende tüübikoodid algavad vastavalt nelja või kuuega.

Ka Eesti lähiriikide elu- paigatüüpide tõlgenda- mise juhendid peavad kanarbiku ja puhmaste olemasolu 4030 elupaiga- tüübi kuivadel nõmmedel elementaarseks ja esitavad lisanõudeid puhmastiku katvusele. Näiteks Soomes peab kanarbiku katvus kuivadel nõmmedel olema vähe- malt 50% [5], Poolas 30–50% [9]. Lätis eristatakse kuivade nõmme- de kaht alltüüpi olenevalt sellest, kas tegemist on põlise kanarbikunõmme- s ga või kanarbikuga kinni kasvanud ee m la Ka heinamaaga. Esimeses olgu kanarbi- n ei : R ku katvus vähemalt 25% ja teises 50%. to Fo Eesti nõmme- ja paluniitude jaoks on sobilik loodusdirektiivi elupaiga- tüüp 6270 (liigirikkad aruniidud lub- javaesel mullal). Selles tüübis nõutud ka Peipsiäärse luitepiirkonna hallid Tänapäeva Eesti suuremad ja pare- liigirikkust ei tasu võtta sõna-sõnalt, ja rusked luited kuuluvad ennekõike mini säilinud lagedad nõmmealad ei vaid sisuliselt: väärtustama peab või- vastavalt elupaigatüüpidesse 2130 ja asu enam küla- või põllumajandus- malikult looduslikus seisus, iseloo- 2140. Elupaigatüüp 2320 ehk kanar- maastikus, vaid sõjaväe kunagistel või muliku liigilise koosseisuga kooslusi. biku ja kukemarjaga kuivad liiva- praegustel harjutusväljadel. Selliseid Õigupoolest on samamoodi käsitletud nõmmed on väga iseloomulik Soome mastaapseid, pidevaid ja mitmekesi- ju ka lubjarikkal mullal levinud liigi- lahe väikesaartele. Lahtise liivaga lii- seid häiringuid, mida nõmmed kest- rikkaid kooslusi (elupaigatüübid 6210 vikud on määratud elupaigatüüpi miseks vajavad, suudavad praegusajal ja 6280), kus suurt liigirikkust toetab 2330. Rannikul asuvaid liivaseid ja tekitada ainult militaarharjutused. palju suurem koosluse liigifond. kuivi elupaiku aitab hävimast hoida Tulirelvade kasutamisega kaasne- See, et Eesti klassifikatsioonis ei ka puhkemajandus, sest püsimiseks vad juhuslikud lokaalsed maastiku- tehta suurt vahet kanarbikunõmme- hädavajalikke häiringuid tekitavad põlengud, mis põletavad koos kanar- del ning nõmme- ja paluniitudel, on suvitajad-päevitajad. bikuga ära osa maapinnale ja mulda arvatavasti tingitud lagedate kanarbi- kogunenud orgaanilisest ainest, soo- kunõmmede vähesusest nüüdse Eesti Kuivade ja liivaste alade loodus- dustades nõmmetaimkatte püsi- taimkattes. Kanarbik ei talu korra- kaitseline seisund Eestis ei ole kiita. mist veel pikki aastaid. Nii on püsi- pärast niitmist, seepärast saab see Nõmmede riikliku seire järgi on ena- nud heas korras meie esindusliku- kooslus kesta ennekõike karjatatava- mik alasid juba aastaid olnud väike- mad nõmmealad Põhja-Kõrvemaal, tel nõmmedel [3]. Ent karjatatavaid sed ja fragmenteerunud, majanda- Kloogal, Männikul jm. nõmmi ega nõmmeniite pole Eestis mata, degradeerunud kooslusega ja Teist majandamismudelit peale juba ammu nähtud. väheesinduslikud. Arusaadav, et kui- puhtalt looduskaitse-eesmärgiga Ei tohi unustada, et 4030 elupai- vad ja väheproduktiivsed heinamaad- maahoolduse ei ole nõmmede hoiuks gatüübi kuivad nõmmed on ette näh- karjamaad ei leia õiget rakendust Eesti maastikupildis osatud pakkuda. tud paiknema sisemaal, s.o ranni- moodsas ja üha tõhusamaks muu- Pole võimatu, et oma rolli nõmmede kust ja luitealast eemal. Mere-, aga tuvas põllumajanduslikus tootmises. kadumises on etendanud juba aasta-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |439| 39 Eesti taimkate

Kokku võttes: Euroopa kuivad nõmmed on Eestis praegusajal harv elupaigatüüp. Ulatuslikke ja pidevaid häiringuid, mis teevad võima-

Foto: Rein Kalamees Foto: likuks nõmmede ja nende kooslus- te püsimise, Eestis nüüdisajal ei ole. Ainsad erandid on kaitsejõudude väliharjutused ning tee- ja raud- teeservade, samuti elektriliinialus- te enam-vähem korrapärane hool- damine: sobivatel liivastel mulda- del lasevad need areneda kuivade nõmmede elupaigatüübile vastaval kooslusel. Olgugi et Eesti kuivade nõmme- de pindala on inventuuri põhjal ja elupaigatüübi mahu täpsustamise järel kahanenud üle kolme korra, See kuiv ja liivane nõmmeniit Saaremaal Sõrves ei saaks kuidagi liigituda elupai on see ikka suurem kui Läti kuiva- gatüüpi kuivad nõmmed (4030), sest asub rannikul ja siin ei kasva kanarbikku ega de nõmmede oma [1]. Ühtlasi tuleb teisi puhmaid tunda heameelt selle üle, et kõiki Eestis arvele võetud Euroopa kuivi nõmmi kasutatakse ja majandatakse kümneid tagasi antud soovitused sel- enamik inventeeritud alade kooslu- aktiivselt, seega on nende loodus- lised alad metsastada [3], aga kasu- si ei erinenud liigilise koosseisu poo- kaitseline seisund suhteliselt hea. tuseta nõmmed metsastuvad ajapik- lest kuigi märkimisväärselt analüüsi 1. Auniņš, Ainārs 2013. European Union pro- ku niigi. käigus etaloniks võetud esinduslikest tected habitats in Latvia. Interpretation Mure kuivade nõmmealade sei- 6270 elupaigatüübi kooslustest ja osa manual. 2nd revised edition. sundi ja pindalade kahanemise pärast isegi esinduslikest 6210 elupaigatüübi 2. European Commission, DG Environment. on jõudnud ka looduskaitse arengu- kooslustest! 2013. Interpretation manual of European Union habitats – EUR 28. Brussels. kavasse [4], mille järgi tuleb muude Euroopa kuivadeks nõmmedeks oli 3. Krall, Heljo jt. 1980. Eesti NSV looduslike väheuuritud ja ohustatud elupaiga- määratud hulganisti alasid, kus taim- rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekoos- tüüpide seas selgitada välja ka nõm- kate koosnes ainult rohttaimedest. lused. ENSV Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus, meelupaiga seisund ja vajaduse korral Kanarbikku ja muid puhmaid, mis on Tallinn. koostada elupaigatüübi kohta tege- elupaigatüübi 4030 puhul määrava 4. Looduskaitse arengukava aastani 2020. vuskava. Selle töö tarbeks oli algata- tähtsusega, suudeti leida vaid paari- Keskkonnaministeerium, 2012. – /www. tud keskkonnainvesteeringute kesku- kümnel alal. Kuivadeks nõmmedeks envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf. 5. Natura 2000 – luontotyyppien inventointi- se (KIK) rahastatud projekt nr 11813, loodusdirektiivi esimese lisa tähen- ohje. 2016. SYKE & Metsähallitus, Ver. 6. mille üks eesmärk oli inventeerida duses osutus ainult üheksa eraldist 6. Paal, Jaanus 1997. Eesti taimkat- kõik Natura elupaikade kaardikihi neljal alal, kusjuures ükski neist ei te kasvukohatüüpide klassifikat- 4030 elupaigatüübi alad. Nende hul- olnud olemuselt karjamaa. Töö käi- sioon. Keskkonnaministeerium & ÜRO Keskkonnaprogramm, Tallinn. gast tuli valida hulk esinduslikke ala- gus ilmnes, et mõne eraldise või ala 7. Paal, Jaanus 2007. Loodusdirektiivi elupai- sid, mille majandamist ja vajadust tüüpi ei olegi ilmselt looduses mää- gatüüpide käsiraamat. 2., parand ja täiend mööda taastamist tuleks korraldada ratud, vaid see on tuletatud tubaselt tr. Keskkonnaministeerium, Tallinn. esmajärjekorras. mõne varasema ja teise eesmärgiga 8. Påhlsson, Lars (ed.) 1998. Vegetationstyper i Norden. 3. uppl. TemaNord 1998:510. Inventuuri ja seejärel andmetöötlu- inventuuri andmete põhjal. Nordiska Ministerrådet. Köpenhamn. se tulemused osutusid pisut ootama- Projekti tulemusena viidi kuiva- 9. Pawlaczyk, Paweł 2017. Methodological tuks. Kokku oli inventeeritavaid eraldi- de nõmmede elupaigatüübi (4030) guide for Natural habitats: 4030 Dry heath si 222. Umbes pooled neist olid niivõrd maht Eestis vastavusse loodusdirek- communities Calluno-Genistion, Pohlio- Callunion, Calluno-Arctostaphylion. kinni kasvanud ja degradeerunud, et ei tiivi esimese lisa ja selle elupaikade Inspection of Environmental Protection. vastanud ühegi võimaliku elupaigatüü- tõlgendamise käsiraamatu mõttega. Warszawa. bi nõuetele. Mitmed alad olid suvilate Kõik vähegi väärtusliku taimkattega 10. Polunin, Oleg; Walters, Martin 1985. A Guide to the Vegetation of Britain and ja talumajade õued, kus niideti muru. kuivad niidud, kus kanarbikku ja teisi Europe. Oxford University Press. Oxford. Mõnel juhul oli inventeeritavale alale puhmaid ei kasvanud, määrati inven- ehitatud uus maja või suvila. tuuri käigus või selle järel sobivasse Rein Kalamees (1967) on taimeökoloog, Ent kõige üllatavam oli asjaolu, et niiduelupaigatüüpi. Tartu ülikooli teadur.

40 |440| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eesti loodus

JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs 41 Mätta otsast Kalevipoja seiklused ja e-riik Tiit Kändler

estlastel on üks suur ja kindel

usk: et eestlased ei ole uskli- Tiit KändlerFotod: kud, või kui, siis vähimal kom- belE maamunal. Ometi oleme olnud kui ei muud, siis umbusklikud, see usk on meid alles hoidnud. Nüüd on seegi lahtunud, nüüd oleme digiusk- likud. Oleme e-usklikud, nii nagu ei keegi muu Maa peal. Usume oma ID-kaarti enam kui ajatollad koraa- ni. Usume, ja oleme kütkes, peame muudkui vahetama oma usuvahenda- jat, milleks on tarkvara, ja et tarkvara töötaks, siis ka värkvara. Me usume, et mälu ei ole vaja, me teame niigi kõike, ja me ei tea enam, mida me ei tea, sest kõik on ju ometi „võrgus kirjas“. Meie jumalakoda on nutitelefon, meie inglid on äpid ja jumalasõna on „Eduka programmee- rimise e-raamat“.

Nõnda oleme unustanud Kalevi poja mõtte ja mõttekuse/mõttetu- se. Kreutzwaldil ei olnud nutiseadet ja sestap ta mõistis ning kostis vastu, kui paluti Kalevipoja lood ühte eepo- sesse kokku panna. Kui püüan meenutada, mis mees see Kalevipoeg oli, siis mäletan oma poisipõlvest, mil esimest korda tema tegudest lugesin, Kaidma kivi Kuremäe kloostri lähedal oli ohvrikivi ja võis olla Kalevipoja visatud et ta tundus mulle liiga suur. Liiga suur, et olla tõsi. Arvan nüüdki, et Kalevipoeg oli Eesti jaoks liiga suur. Hunte tapsid Kalevi pojad koer- heitis Kalevipoeg pärast kündmist Nii nagu on liiga suured euroraudtee, te Irmi, Armi ja Mustu abil tosina- magama. Ja üleüldse pärast igasugu eurotselluloosivabrik, e-riik, euro- te kaupa, nahkagi nülgisid. Alati olid töid. Nagu öeldud, pole leidnud alli- tunnel, nullenergiamajad, puuhalgu- hundid Kalevipoja vastu. Murdsid kaid, et Kalevipoeg oleks künnivagu- de mürgid, üheainsa haigla, üheainsa tema hobugi maha. Nüüd on tänu de vahele midagi külvanud. Peale jõh- postkontori ja üheainsa apteegi idee, digimanipulatsioonidele saanud hun- vikate, murakate ja mustikate. Saati ning leivaküpsetamise terviseohtlik- tidest meie rahvusloomad. Tore lugu siis saaki koristanud. kus. Need kõlbaksid, kui Eesti oleks küll! üks oblast, mitte üks väike riik. Neeruti ja Porkuni, Vooremaa ja Oma ainsa saagi tõi Kalevipoeg Kalevipojast on jäänud meie loo- Peatskivi, Haaslava Uniküla. Need seljas Venemaalt: koorma laudu. dusesse siiani järele tema tegude jälgi. on vähesed näited ohtratest paika- Miks just Venemaalt, pole teada, Millega ta põhiliselt tegeles? Põhiliselt dest, mis Kalevite pojaga seotud. kuid võitluses Sarvikuga purustas ta viskas ta kive, kündis, magas või võit- Sain Vikipeediast huviga lugeda, et osa oma laudadest. On arusaama- les tuuslarite, huntide ning oma lol- Kalevipoja säng on „II tüüpi muinas- tu, miks Kalevipoeg tassis lauad üle lustega. Ei ole lugeda, et Kalevipoeg linnus“. Ja et Kalevipoja künnivaod Peipsi seljas, kui oleks need ometi oleks kunagi ka külvanud. Või kui, siis on „mandriliustiku sulamisel settinud saanud kimpu siduda ja nõnda kenas- metsamarju. ooside rida“. Mida imet! Tavaliselt ti Peipsiveerde purjetada ja vilet lasta.

42 |442| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ometi sõitis ta ju pärast maailma otsa „Lennukiga“, mille oli laevale eksikombel nimeks pannud! Muuseas, harva on Eestis olnud mõnda maalikunstnikku, kes poleks maalinud või joonistanud, kuidas Kalevipoeg seljas laudu tassis! Olen pärinud kunstiteadlastelt, nemadki ei tea, kui palju meil selliseid maale on. Hea doktoritöö teema, kas pole! Tegu, mis Kalevipojale eriti meeldis, oli loopida kive laiali. Terve Eesti on neid nüüd täis. Eksikombel on neid nimetatud rändrahnudeks, ehkki on hoopis viskrahnud. Miks Kalevipoeg neid loopis, enamjaolt ei tea – kui Kalevipoja ürbi kuivatamisest säilinud nutikad lõksud spordi pärast, siis edestas ta Pierre de Coubertaini sajandite võrra. Ehkki, jah, tänu sellele ta kuningaks saigi. mõõka enne ise kandnud, mis sest ja Alevipoeg? Kaks venda tal oli, kuid Kalevipojal läks tegelikult kõik et vähem kui Kalevipoeg, ja pealegi: need haihtusid kusagile. Nimesidki vussi. Vägistas kogemata Saarepiiga, miks üle Peipsi sammunud liigsuur me ei tea. Nii nagu Põhja-Itaalia lin- mispeale too end ära uputas. Laskis mees mõõka madalast Kääpa jõest nad Milano ja Firenze Leonardole, Soome Tuuslaril oma ema Linda üles ei korjanud? nii oli Eesti Kalevipojale liiga väike. varastada, mispeale pikne tolle maha Kas Kalevipoeg soovis hoida Eesti Sestap mõõk ta lühemaks, paraja- lõi ja ema kiviks muutis. Siis läks põlismetsi, kui lauad Pihkvast tõi? maks lõikaski. Soome sepa juurde ja tappis tema Kus sa sellega! Kord murdis männi, Võib vaid rõõmustada, et Kalev poja. Seejärel murdis tamme poo- kord tamme, kord lauad, kuni särgitu pole koju jõudnud: küllap pole veel leks ja tegi sellest Soome silla. Milleks siil teda õpetas, mispeale Kalevipoeg kõik peerud kahel otsal lõkkele löö- küll, kui seda enam pole ja tahetakse oma särgist tükikese siilile kinkis. nud, küllap pole isegi „Eesti 200“ Soome sild hoopis maa alla uuristada? Sõgedas tapluses sai ta seljakotti võe- piisav selleks. Kuid mis tõmbas Kas keegi teab, miks Kalevipoeg tud mehike surma, aga Kalevipoeg Kalevipoega just nimelt põrgu poole? tõi lauad just Venest? Et näidata tahtis jälle magama heita, kasvõi Põrgupiigad teda ju ei huvitanud. sajanditepikkust sõprust? Ja milleks sohu. Rahvusloom hunt vahepeal Võib vabalt olla, et juba Kalevipoja tal laudu vaja oli? Et lihtsalt sarvi- lambaid mudis. Kalevipoeg seejärel ajal valitses põrgus nutimaailm, digi- kuid maha lüüa, ja sedagi siili näpu- Vene silda Peipsisse viskama hakkas. maailm. Ja et Kalevipoeg oli uudis näitel. Ta ema Linda vähemasti nut- Kui kaugele jõudis, saame näha Peipsi himulik, siis tahtis ta seda näha. Ja tis pärast oma mehe surma Ülemiste ääres Nina külas. muidugi robootikat. järve kokku ja tassis ka Toompea kõr- Jõudis aga Kalevipoeg oma laua- Elasid ju põrgus raudalased-robo- geks mäeks. Kes olid aga kaks tema koorma jäänustega vaid Endla järve- tid, kes meelitasid: „Keda rannast kolmest pojast? Kalevipoja vendadest ni, kus nägi allmaailma lõket põle- raudalased. / Saatnud kaupa sobita- pole peast ei jalust märki ega tea mas, aga tuli jälle uinuda. Viskas lauad ma.“ Need olid kindlad: „Võimuvoli nende nimesidki. maha, lõpuks päästis põrgust kolm pii- sinu väessa, / Tarkus meie taskutessa, Purask kandis kellelegi Alevipojale gat, need tõstis lauakoorma otsa. / Mõisterikkus meie kotis.“ Selge see, Kikerpära sohu varanduse, Kalevi Viimaks oli Olevipoeg see, kes et jutt käis nutiseadmetest põrgulis- poeg suutis sundida tollel see varan- linna ehitama hakkas, kui Kalevipoeg test robotite kotis. Taara mõtles välja dus Soome sepale mõõga tasuks laudu ja tammepuid ja kive kokku küll kavala nipi panna Kalevipoeg vedama. Siis tassis Kalevipoeg kaks tassis. Põhiliselt tahtis Kalevipoeg aga põrgu väraval meid raudalaste ja nuti- jalga laiad ja kolm tolli paksud lauad magada ja põrgusse sisse piiluda. asjade eest kaitsma, üteldes: „Et ei Pihkvast kohale ja muidugi jäi maga- selli sidemesta, / Kuri pääseks kütke- ma. Mille peale sorts hooramarjade Kalevipojal ja renessansiaja iga- testa“, kuid ometi Taarameeste loo- abil mõõga ära varastas. Miskipärast külgsel vaimugeeniusel Leonardol oli tus, et Kalevipoeg „kaitseb kütkes oli sorts mõõga Kääpa jõkke pillanud. miskit ühist: uudishimu ja see, et teiste kütkeid“ kas pole täitunud või „Kes sind enne ise kannud: / Siisap kumbki oma töödega eriti lõpuni ei on, kuna tõeline digikuri pole veel mõõka, sõbrakene, / Murra jalad tal jõudnud. Ka Leonardol polnud naist, meie maile saabunud. mõlemad!“ sajatas Kalevipoeg Soome kuna oli omasooarmastaja. Kes olid sepa juures. Ometi oli ju ka sorts seda Kalevipojale Olevipoeg, Sulevipoeg Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |443| 43 Sada rida Eesti loodusest Mustamäe metsik ja kummaline loodus

44 |444| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mustamäe loomastikku esindasid ennekõike muidugi hulkuvad kassid, aga oli ka metsikumaid elukaid. Soojadel Foto: erakogu Foto: päevadel lendasid tuppa kärbsed ja isegi herilased. Neid sai vahel teeklaasi sisse püütud ja siis oli hinges uhke tunne! Justkui oleks kodus isiklik väike looma- Andrus Kivirähk aed. Eriti suurt vahvust nõudis herila- se purki saamine: tegu oli ju sisuliselt inu lapsepõlv möödus kiskjaga, kes võis ka rünnata. Üritasin Mustamäel. Elasin üheksa- kärbseid ja herilasi moosi või suhkruga korruselises majas, ümberrin- toita, aga erilist isu neil minu mäletamist Mgi teised samasugused, sekka ka mõned mööda polnud. Hiljem lasksin ma nad viiekorruselised. Kõnniteed olid asfaltee- aknast tagasi õue. ritud, sõiduteedest rääkimata. Mis loodu- Kusagil kaugemal leidus ka kraa- sest sellises keskkonnas kõneleda saab? ve, mis kevaditi veega täitusid, ja nen- Aga siiski! Kes otsib, see leiab. Mitte des kraavides elas kuulu järgi vesilik- tervet Mustamäed polnud asfaldiga kae- ke, keda tollal pidulikult triitoniteks tud. Ma pole mingil tingimusel nõus kutsuti. Mina olen neid oma ihusilma- nimetama oma lapsepõlve maailma „kiviga ainult paar korda vilksamisi näinud, linnaks“, veel vähem „kivikõrbeks“. Siia- ehkki otsisin hoolega, tegin jalad mär- sinna oli jäänud alles võpsikuid ja muru- jaks ning jäin haigeks. lapikesi, mis minu tollast kasvu arves- Väike lapp loodust oli ka meie rõdul, tades mulle lausa väikeste metsade ning kus suviti kasvasid lillekastis kressid. rohumaadena paistsid. Kodunt poodi Sügisel korjasin ma tõsise aednikuna võis minna näiteks kahte teed mööda: nende seemned tikutoosi, aga kevadel üks oli tavaline asfalteeritud kõnnitee, oli ikkagi kiirem ja lihtsam osta uued tai- teine aga paneelmajade taga looklev väike med, mitte mingite vanade seemnetega rada, mis oli kaetud punase liivaga. Selle mässata. servas kasvasid üksikud kased ja ehkki Nii et Mustamäel oli loodust küll ja pood oli kodunt viie minuti kaugusel, veel! Tõsi, vahel jäi millestki ka puudu. tundus mulle seda rada läbides iga kord, Näiteks oli ühel päeval tarvis kooli viia et ma olen sattunud metsikusse loodu- pihlakaid või mingeid muid marju, et sesse, ning nautisin iga meetrit nagu tõe- neid tööõpetuse tunnis niidi otsa ajada line matkaja. ja sedasi kaelakee valmistada. Kuna ma Kevaditi õitsesid „punase tee“ ääres õppisin õhtupoolses vahetuses, siis oli paiselehed ja ma noppisin neid ning kin- hommikul paras aeg koos emaga pihlaka- kisin rüütellikult emale, kes pani kol- jahile minna. Ja vaat pihlakaid Mustamäel lased paiseleheõied kodus viinaklaasi, tõesti polnud! Mingeid teisi marju samu- sest õiged vaasid olid tillukeste lillede ti. Aga midagi oli ju ometi tarvis koolis jaoks liialt suured. Veidi hiljem hakka- nööri otsa ajada! sid paiselehtede asemel õitsema võililled. Õnneks leidus Mustamäel arvukalt Nendega sai mängida poodi! Võilille kol- ABC-poode ja ühest säärasest ostsime lane õis oli loomulikult või, ära õitsenud emaga viimaks arbuusi. Viisime koju, lõi- valge nupuke mängult muna, alles avane- kasime pooleks ja urgitsesime välja või- mata roheline õisik aga kurk. Võilille leht malikult palju seemneid. Need oli klee- oli poemängus heeringas ja vars kehas- puvad ja ligased, nii et ema pidi neid algul tas vorsti. kraani all pesema ja pärast tükk aega föö- Aga see polnud veel kõik, poes oli niga kuivatama. Aga kee sai tööõpetu- kaupa palju rikkalikumalt! Valge ristiku se tunnis valmis tehtud ja päris ilus tuli. õietutt oli mängult hapukoor, tema vars Nii et mingis mõttes oli ka arbuus osake rabarber ja teeleht kapsas. Üles kitku- Mustamäe loodusest. tud rohulibled sobisid asendama sibulat. Andrus Kivirähk (1970) on kirjanik ja näite- Kogu see Mustamäe kidurat loodust esin- kirjanik, paljude menukate raamatute autor; dav varandus sai laotatud mõnele kivile pälvinud kirjandusauhindu ja valitud kordu- EESTI VABARIIK valt Eesti parimaks lastekirjanikuks. Foto: Ingmar Muusikus Foto: või majatrepile ning poemäng võis alata.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |445| 45 Üks paigake Fotod: Esta Metsik Fotod:

Urmas Kalla viipab piki Padojärve, mis paistab kui jõgi läbi rabaäärse võseriku kulgevat

tud laukarabad Virumaal (Puhatu, Agusalu, Sirtsi, Muraka), Pärnu- ja Läänemaal (Nigula, Kuresoo, Marimetsa, Läänemaa-Suursoo) ning Miilva suu: Pandivere ümbruses (Endla soos- tik, Kakerdaja raba) ja ka mujal, kus lõunaeestlase raba nende teket ja laienemist on soodus- tanud lauge pinnamood. Juhani Püttsepp mees Margus Zupsmann loodushuvi- Võrtsjärvest kagu pool asub suuri listele retkel Meelva rabasse. soid hoopis vähem. Sooteadlane äe, merikotkas läheb taeva Selles jutus poleks midagi erakord- Edgar Karofeld selgitab, et põhjuseks all, valge sabaga! Ka kalakot- set, kui me ei asuks seal, kus oleme: on siin liigendatud pinnamood, mis- „ kas elab meil. Ja siin mät- sügaval Lõuna-Eestis, mida põhja- tõttu ei saagi sood kusagile laieneda. tasN elab huulhein, kes sööb putu- eestlane teab rohkem kuplite-kün- Sooteadlased nimetavad kogu seda kaid. Seal eespool aga tuleb laukaid gaste, järvesilmade ja suitsu- ehk ala „Lõuna- ja Kagu-Eesti kõrgustiku terve rida. Meie soo pole laudteede- savvusanna’de järgi. väikeste soode valdkonnaks“. ga rikutud.“ Nõnda kõneleb Räpina Küllap meenuvad rabadest rääki- Ta lisab, et seda piirkonda ehk kandi Haudamäe turismitalu pere- des ikka esimestena suured ja tun- valdkonda iseloomustab alla kesk-

46 |446| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Üle Meelva rabalageda paistavad kutsuvalt soosaarte künkad

mise soostumus, suur soode hulk, saq,“ lisab Urmas Kalla. „Või-ollaq om kuid enamalt jaolt on nad väikesed: näid illos’ kaiaq ka ilda sügüse.“ pindala alla 100 ha. Siiski laiuvad Sügisrändel peatuvad Meelval soo- laugematel aladel mõned suuremad kured ja rändavad seal ka loodusfoto- sood, sealhulgas jääajajärgse veeko- graafid. Loomaradugi kulgeb küllaltki gu kinnikasvamisel ehk mültumi- tihedalt, näha võib metskitsi ja seda- sel tekkinud Luhasoo Läti piiril ning gi, mis neist huntide saagiks lange- Meenikunno ja Meelva raba. des järele jääb. „Nii et ka Kagu-Eestis võib planeerida rabamatka, kus koge- Meelva ehk Miilva raba võtab enda da vaikust ja looduslähedust,“ ütleb alla üle 3000 hektari. „Ma naksi väega Edgar Karofeld. mõtlõma Miilva külä ja suu pääle,“ kõneleb Mehikoorma mees Urmas Ühel kaunil maipäeval rändamegi Kalla (kohalikus murdes). „Miilva Meelva sohu, mööda porist külava- külän oll’ viil katsaltõistkümnendäl heteed, mida kaunistavad kähri ehk aas’tasaal kotus, kos sulatõdi suurau- mägra jäljed – ja isegi isakaru jäljed. da. Pääle kygõ muu om tuu suu ka piir’ Silmame lõopistrikku oma pesa juu- Räpinä ja Moos’te valla vaihõl. Muq res tiirutamas ja häälekalt kikitamas, arust tuu suu iks viil väega läbi sõkut mets-tähtheinu tasakesi õitsemas. ei olõq ja kogoni suur’ jago Räpinä Sooserv pakub hulgaliselt magusaid, rahvast ei pruugiq teedäq, märne talve üle elanud jõhvikaid. Näeme mit- loonavarandus õkva nääde küle meid soosaari, justkui kutsuvaid kün- all hinnäst käkk’.“ kaid, kuid samas vajuvad kummikud Meelva raba on omapära- mättast läbi ja hakkavad rüüpama vett. ne ehk ummamuudo tolle- Viimaks silmame läbi metsaliniku pärast, et seal leidub palju Padojärve, piklikku, jõge meenutavat järvekesi ehk loosahuisi ja soolaugast. Sõtkas läheb sealt vihi- metsaseid saarekesi – vii- nal lendu. maseid koguni 31. Padojärv on nime saanud sõna „Miilva järv’, Padojärv’ ja pado järgi, mis tähendab padrikut, Saarõkülä järveq omaq kah ka lombiga võsastikku või võsasti- esiqsugumadsõq ‒ pikäq ja kit- kuga ümbritsetud lompi – kuidas keegi seda parajasti mõtelda tahab. Üle Kallekuurma (kurm – võro keeli ’nurk, sopp’) asume tagasiteele. Mets-tähthein, tavaline metsataim, üks Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja meie üheksast tähtheinast kirjanik. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |447| 47 Poster

48 |448| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ussikeelte tee

ilt on jäädvustatud mullu suvel Viljandi tikuvabrikusse suunduval raudteel. Seda vallutavad jär- Pjest enam kuivalembesed taimed: kuke- harjad, lõosilmad, võililled, hiirekõrvad, isegi mõni erepunaseks päevitunud kurereha. Ja siis see ussikeelte mets. Ussikeel on sage mesilinde ja muid mutukaid meelitav mesine taim. Kuid selline hollandlikult kirgassinine õite- väli on taime puhul üsna eksootiline vaatepilt. Ja nähes sinisesse kaduvaid roosteseid rööpaid, jääb üle vaid tõde- da, et kõik lõpeb õitega või lillelise jutu- ga, nii nagu tihtipeale on ka alanud. Loodus vallutab niikuinii kõik lõpuks tagasi. Näeme, kuidas võilill läbi asfaldi tungib, majavamm vahva talu pulbriks teeb või kuidas sinivetikad ja puugid üleüldist paanikat külvavad – mõtleme küll, et looduse vastu ikka ei saa, kuid tihti ei taha me seda endale tunnistada. Või kui tunnistame, siis ainult kor- raks, sest looduse hävitustöö või hoopis loometöö aeg kulgeb meie ajast teisiti, teises raamistikus – aeglasemalt, rahu- likumalt, aga palju põhjalikumalt. Olen 24-aastane molekulaarse bio- keemia magistrant. Loodust vaatan lähemalt oma ammuste hobide vahendusel: luule kirjutamise, selle illustree- rimise ja muidugi ka fotografeerimise kaudu. Pildistades mõtlen, kuidas jääd- vustada kaadris olev veidi teisiti, kui see esmapilgul tundub. Püüan tabada elu- vormi või -vormide olemust, elu reaal- sust salapära ja teatava ebaloogilisuse kaudu. Nikon d7100 kaamera, 90 mm F/2,8 makroobjektiiv. Marko Veinbergs Foto: Elizabeth Veinbergs Foto: autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs 49 Intervjuu Mida tunned ja mõistad, seda ka kaitsed Filmirežissöör Joosep Matjust „Põdra kuningriigi“ tarbeks filmi- Metsloomade ja -lindude filmimi- küsitlenud Triin Nõu sid põtru. Su esimeses suuremas sel aitab väga palju kaasa liigi käitu- loodusfilmis „Vanamees ja põder“ mise tundmine ja üks väga oluline Räägi alustuseks, kuidas sinust sai oli su vanaisa kõrval teine peatege- universaalne tõde, et loomad ja lin- loodusfilmide tegija! lane põder. Nüüd filmid taas põtra. nud armastavad teatud kohti ja neile Minu vanaisa Harri Põldsam oli Miks just põder? meeldib kasutada kindlaid radu. Kui metsa- ja jahimees, tema suur hobi oli Põdras endas ehk ei olegi vastus pei- sa seda tead ja oled avastanud need ka loodusfotograafia. Ühise aja veet- dus. Põder seostub mulle minu vana- meelispaigad ja -rajad, siis sul on sime koos metsas käies ja pilti tehes. isaga. Nii palju kui ma mäletan, olid põhimõtteliselt juba käes see võti, kus Ei mäleta, et vanaisa oleks mulle poi- meie fotoretked ja jutud rohkem neid oodata ja kus tasub aega kulu- sina fotoaparaati kätte surunud, aga või vähem ikkagi põdraga seotud. tada. ühel päeval see nii läks. Pildistasime ka kõiki teisi loomi ja Ma olin siis vast kuueteistkümne- linde, keda me nägime, aga põder oli Kui suur osa enne filmimist läheb aastane. Pidasime vanaisaga kirjava- keskne. taustatöö peale, et teha kindlaks, hetust, saatsime üksteisele postiga Põdras on midagi, mis loob erilise kes kuskil liigub? kirju ja siis otsustaval hetkel ta kir- seisundi. Sageli avastasime, et kõnni- See võtab meeletult palju aega. Enne jutas, et nüüd on aeg võtta fotoapa- me põdraga samas rütmis, peatume igat filmi polegi aega põhjalikku eel- raat ja pildistamisega tutvust teha. samade intervallidega, vahime ringi ja tööd teha. See on hästi pikk prot- Vanaisa oli varem Rein Maraniga kuulatame: mulle väga sobis vanaisa sess, mis minu puhul ulatub roh- koostööd teinud, olnud filmide juures meelelaad ja looduses liikumise viis. kem kui kahekümne aasta tagusesse konsultandiks ja filmis „Ilvese lugu“ Põder on selline loom, kes on hästi aega, mil ma alustasin metsamaailma ka üks tegelane. rahumeelne ja laseb ennast pildis- ja laiemalt looduse tundmaõppimist. Vanaisa tegi Rein Maranile ette- tada. Loodusfotograafil ei saaks olla Kui ma vahepeal filmisin Californias paneku teha film põdrast. Ma olin paremat metsikut modelli. Yosemite’i rahvuspargis, kus on täies- just gümnaasiumit lõpetamas ja pidin Põder on loomaliik, kellega on ti teistsugune loodus ja teised liigid, tegema otsuse, mida edasi õppima võimalik luua eriline ja isiklik suhe. kasutasin siiski sama loogikat nagu minna. Maran, nähes minu kui noore Sellest kõigest räägib film „Vanamees kodumetsadeski, sest loomad ja lin- mehe entusiastlikkust, soovitas proo- ja põder“. Kui seda filmi vaadata, siis nud mõtlevad laias laastus ühtemoo- vida filmikooli sisse astuda. saab aru, miks põder on minu tead- di. Neil on kindlad rajad, omad kind- vusesse sööbinud. Aga miks ikka veel lad kohad ja kui sa ootad neid kuhu- Kas sa olid ka enne filmikooli mida- põder? See Eesti vabariigi 100. sün- gi, siis peab neil olema selge põhjus, gi filminud või põhiliselt vaid loo- nipäevaks valmiv film on ka koostöö miks nad sinna tulevad. dust pildistanud? sakslastega. Kesk-Euroopas on põder Loomad on väga ratsionaalsed ja Enne olin teinud ainult fotosid. Kui väga eksootiline loom ja pakub seal- konservatiivsed, nad ei raiska oma Maran võttis riski ja otsustas hakata sele filmipublikule huvi. Põder on energiat suvaliselt ringi kõndides. filmi „Põdra kuningriik“ tegema, siis ürgse, metsiku looduse sümbol. Nad teavad, miks ja kuhu nad lähe- usaldati mulle ja vanaisale üks video- vad, olgu siis põhjuseks head toitu- kaamera. Tollel ajal oli see midagi eri- Mulle tundub, et rannikul pesitse- mis- ja jahitingimused või hoopis var- list ja kättesaamatut. Hakkasime fil- vat lindu oleks palju lihtsam filmi- jetingimused. Kindlat liiki filmides mima, käisime palju väljas ja asi ede- da kui põtra. Põder on ju üsna lii- peadki aru saama, miks see lind või nes. Pärast igat võtteperioodi vaatasi- kuv loom. loom peaks nüüd siia sinu kaamera me koos Maraniga materjali üle ja ta Igal liigil on oma kindel territoorium, ette ilmuma. Kui sa sellele küsimusele andis väga ausat tagasisidet. Nagu ta mõnel suurem, mõnel väiksem. Põder vastata ei oska, siis võid aastaid istu- hiljem ise on öelnud: pärast igat õpe- tegelikult ei liigu väga suurel alal. Tal da ja oodata. tust oli näha, et olin need vead paran- on eraldi talvised ja suvised elami- danud. Ju ta siis nägi, et on lootust, et se alad ja nende kahe territooriumi Sinu filmides on alati olnud tugev see poiss õpib kunagi filmima. vahel ta pendeldab. inimaspekt: inimese ja looma

50 |450| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Foto: Jaan Tootsen

Joosep Matjus on sündinud 14. juunil 1984. aastal. Lõpetas 2007 Balti filmi- ja meediakooli filmikunsti bakalaureuseõpingud ja 2009 sama eriala magistriõpin gud. Loodusfilmide „Vanamees ja põder“ (2009) ja „Kajakateoreem“ (2014) režissöör. Teinud operaa torina koostööd Rein Marani, Riho Västriku, Vassili Sarana ja Oliver Goetzliga. Filminud loo dust nii Skandinaavias, Venemaal kui ka Ameerika ühendriikides. 2018. aasta septembris esilinas tub film „Tuulte tahutud maa“, mis on osa Eesti vabariigi 100. aasta päevale pühendatud filmiprog rammist.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS 51 Intervjuu Foto: Atte Henriksson Atte Foto:

Koos hea sõbra ja „Tuulte tahutud maa“ kaasoperaatori Atte Henrikssoniga Käsmus talvist merejääd filmimas

suhe „Vanamehes ja põdras“, katalogiseerituna entsüklopeedias. Sul Igapäevaseid asju tehes võib-olla ei „Kajakateoreem“ on puhtalt ini- tekivad seosed, abstraktsed pildid, sa mõelda sellistes kategooriates. mese loodud linnakeskkonnas üles hakkad seostama iseennast selle kesk- Kui sa oled fotograaf või filmitegi- võetud. Kas see on olnud teadlik konnaga, mõne looma või linnuga. ja, siis sellised fundamentaalsed tee- valik? Tunnetad just seda maailma, millest mad peavad olema läbi mõeldud. Kui Mulle tundub, et nii on põnevam. räägib folkloor ja muinasjutud. teha head fotot või tõeliselt huvita- Siduda inimese teadvus millegi ürgse- vat filmi, siis pead aru saama, mida maga, nagu loodus. Mulle tundub, et Kuivõrd käsitleb inimest sügisel sa teed, millist rolli mängid ja mida me oleme loodusega nii tihedalt seo- esilinastuv „Tuulte tahutud maa“? täpselt kujutad. Põder küll, aga mida tud, läbi põimunud. Loodust mõtes- Käsitleb nii palju, et see on inimese ta sinu jaoks tähendab? See ei pea tades laseme kõik läbi enda filtri. See, tehtud, aga inimest füüsiliselt filmis ei olema teaduslik tõde või fakt, aga sa mida me näeme, on meie enda sise- ole. „Tuulte tahutud maa“ täidab teist- pead iseenda jaoks selle lahti sele- maailma peegeldus. Sellest tulenevalt sugust ülesannet. See film on mõel- tama. on väga õige tuua ka inimene loodud Eesti tutvustamiseks. Kaudselt Näiteks „Vanamehes ja põdras“ oli dusfilmi sisse. Ja see inimlik aspekt muidugi on inimene seal sees, sest minu referents üks indiaani usku- vabastab mõneti ka populaarteadusli- see annab edasi meie, eestlaste loomus, et põdrad on head luhavaimud. kust taagast: saab olla loomingulisem, dustunnetust. Ma ei mäleta, kas filmis diktor seda ei pea olema nii täpne igas detailis. Loodust ja inimest ei ole võimalik otseselt ütles, aga kui sa võtad enda- Näiteks, kas põder mõtleb, igatseb, eraldada. On olemas loomafotograa- le režissöörina või operaatorina kuk- mäletab sind. Need on inimlikud aru- fid, linnufotograafid, maastikufoto- lasse sellise uskumuse ja filmid kogu saamad loodusest. Filmitegija tegeleb graafid – kõik nad pildistavad mingit filmi, see lause taga kuklas, siis see ikkagi loominguga, filmiga. See on inimese arusaama ilust, loomast, lin- jääb ikkagi lindi peale ja jõuab vaata- selline meedium, kus sa saad mängi- nust. Tegelikult on kõik seotud hoo- jani ka sõnadeta. da reaalsusega ja muuta selle mingit pis sügavamate kihtidega. Vahepeal laadi eriliseks kogemuseks. Kui sa käid läheb väga diibiks, aga see ongi selline Kõik su senised suuremad filmid looduses ringi, siis sa ei näe loodust diip värk. (Naerab.) on loodud umbes viieaastase vahe-

52 |452| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ga. „Vanamees ja põder“ oli 2009, tahan jätkata ja kas see kõik on seda pole, mis on su eelarve või kuupalk. „Kajakateoreem“ 2014 ja nüüd, väärt. Pärast igat filmi on eksistent- Kui sa ei suuda piisavalt kannatlik olla 2018. aastal, „Tuulte tahutud maa“. siaalne moment, kas minna edasi või või ei tea, kus su filmitav loom või Pausid on päris pikad. mitte. lind hetkel asub, siis sul seda kaadrit Otsest pausi ei olegi nii palju, sest lihtsalt pole. ühe filmi tegemine võtab vähemalt „Tuulte tahutud maa“ kaastoot- kolm aastat. Siis pärast võtteperioodi ja on Saksamaalt, samuti toetavad Saksa kaastootja teeb filmitud ja kogu tegemisprotsessi oled sa suh- üks telekanal Saksamaalt ja teine materjalist rahvusvahelise versioo- teliselt tühi. Kohe ei tule uut ideed, Rootsist. Miks sakslased on valmis ni. Kas see on loodusfilmide korral mida võiks tegema hakata. Uue fil- nii palju loodusfilmidesse panus- tavaline? miidee käivitamine võtab jälle aasta tama? See on üsna levinud. Meie oleme aega. Kolm aastat võtteid, üks aasta Tegelikult on selle filmi valmimist Eestis ugrimugri rahvas ja meie loo- inspiratsiooni kogumiseks ja viiendal toetanud ka Tartu ettevõte Estiko AS dustunnetus on tegelikult hoopis aastal saabki uue projektiga alustada. eesotsas Neinar Seliga. See on minu teistsugune. Sakslased näevad loo- teada üldse esimene kord, kui Eesti dust ja loodusfilmi täiesti teistmoodi, Kas see on loodusfilmi spetsiifika? eraettevõtja loodusfilmi valmimisse ja meile võib see kohati täiesti võõ- Pigem minu spetsiifika. Mina isik- nii suurelt panustab. Üldiselt on loo- rastav tunduda. Ameeriklased näevad likult ei tooda neid filme nagu kon- dusfilmide tegemine seotud teatava loodust veel omakorda erinevalt, nii veiermeetodil. Minu jaoks on iga film jõukusega. Kõige võimsamad tegi- et isegi sakslastele tundub see võõras- unikaalne ja hästi isiklik. Aga näiteks jad on britid, neile järgnevad saks- tav. Nii et iga suurem piirkond teeb mu kolleegid üle maailma, kes teevad lased. Ka prantslased teevad suuri enda publikule sobiliku versiooni. ka oma tööd hästi pühendunult, võta- ja võimsaid filme, aga neil ei ole sel- Näiteks filmist „Vanamees ja vad seda protsessi teistmoodi. Neil list suurt loodusfilmitööstust, nagu põder“ oli ainult üks versioon ja saks- on üht filmi lõpetades juba teine film on brittidel ja nagu on ka Saksamaal lased ei võtnud seda ühelegi festi- käsil ja see on pidev protsess, mis ei hakanud tekkima. Kui mul on õiges- valile. See film saavutas edu idas: lõppe kunagi. Minu jaoks on see siia- ti meeles, siis sakslased teevad vist Venemaal ja Jaapanis. Lääne loodus- maani ikkagi ära lõppenud ja siis ma kuuskümmend loodusfilmi aastas. tunnetusest oli ta niivõrd erinev, et olen mõelnud, et ma ei tee vist enam Ma ise olen mõelnud, et kuidas nad keegi ei suutnud seda omaks võtta. kunagi filmi. Ja siis ma olen kuidagi nii palju jõuavad. Eesti asub mõnes mõttes ida ja lääne komistanud ja uuesti tegema haka- vahel, aga tihtipeale on meie loodu- nud. Pigem on mul võitlus iseendaga, Kas see teeb natuke kadedaks? sest mõtlemine ja arusaamine ikka- et ma ei taha rohkem teha, aga siis ma Sakslastel on teatud eelised, näiteks gi idast. ikka teen, ja siis mõtlen jälle, et see on saavad nad kasutada maailma pari- küll viimane film. maid kaameraid ja objektiive, saavad Mis tunne on oma materjal neile filmida kohtades, kuhu Eesti eelarve- anda, kui sa ei tea, mis sealt välja Millest sedalaadi mõtted tulevad? ga pole võimalik sõitagi. võib tulla? See on väga palju aega ja ohverdu- Samas on meil Eestis korda- Minu film on siiski Eesti versioon ja si nõudev filmižanr. Väga raske on des rohkem loomingulist vabadust, mina olen selle režissöör. Pärast on kapitalistlikus ühiskonnas hakkama me saame eksperimenteerida ja olla huvitav vaadata, kuidas keegi teine saada, ka materiaalselt. Loodusfilmi uuenduslikud ja eristuda massist. sellest mõtleb. tegemise kõrvalt ei ole võimalik teha Mida suurem raha, seda vähem loo- mingit muud tööd, see võtab liht- mingulist vabadust. Kuidas Rootsi telekanal sellest salt nii palju aega ja on väga kurnav. teada sai? Kui sa teed dokumentaalfilmi mõnest Kust sa siis ikkagi leiad sisemist Minu kolleeg ja üks selle filmi tegija huvitavast inimesest või muust ühis- jõudu edasi teha? Atte Henriksson on pärit Soomest ja konnanähtusest, siis on seda kergem Tegemise protsess on hästi põnev. temal on kontaktid rootslastega tihe- planeerida ja saad ka teisi asju kõrvalt Loodust tundma õppida ja pildi peale damad. Rootsi telekanali programmi- teha. Kasvõi selliseid lihtsaid asju, et saada – see motiveerib seda kõike juht kuulis meie ideest ja oli meie fil- käia lapse kooliaktustel või sõprade uuesti ette võtma. See arendab ka ini- mist väga huvitatud. sünnipäevadel. mesena. Kui sa saad oma idee ja näge- Rootsist, Soomest ja Skandi Loodusfilmi tehes ei saa pikki plaa- muse filmiks vormida, siis on see eri- naaviast üldisemalt on loodusfilmide ne teha: võib-olla on homme hea ilm, line nauding. traditsioon ära kadumas. Praktiliselt aga võib-olla tuleb hea ilm filmimi- Seda ei tea muidugi keegi, kui- ei ole uut filmitegijate generatsiooni seks alles kahe nädala pärast – aas- das film lõpuks välja kukub. Selles peale tulemas. Seepärast olid rootsla- tad on erinevad. Ja väga tervislik on on kõik võrdsed: inimene kaamera- sed kohe valmis toetama siin piirkon- endalt aeg-ajalt küsida, kas ma ikka ga looduses on igal pool jännis, vahet nas tehtud filmi. Loodusfilmi tegija-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |453| 53 Intervjuu

tingimusi, võiks öelda, et olukord on päris hea.

Foto: Veljo Veljo Runnel Foto: Oma kaks viimast filmi oled teinud koos soomlase Atte Henrikssoniga. Kas Eestist ei olnud kedagi võtta? Kuidas sa temaga kokku sattusid? Ei olnud selle pärast, et Eestis ei olnud kedagi. Pigem olime nii head sõbrad: ühine huviala, mõlemad taht- sime loodusfilmi teha. Olime valmis töötama rohkem, kui peab ja on või- malik, ja see on üks eeldus, et üldse sellise filmižanriga tegeleda.

Kui sa vaatad ajas üle kümne aasta Joosep koos vanaisaga filmi „Vanamees ja põder“ võtete puhkehetkel tagasi – kui alles hakkasid loodusfilme tegema –, kuivõrd on filmite- gemine vahepeal muutunud? Selle ajaga on tehnika meeletult muutunud. Kui alguses oli mul kaamera statiivi peal ja tegin ainult panoraam- Foto: Foto: Jaan Tootsen võtteid või lihtsalt jälgisin ja kaamera oli ühes asendis, siis praegu on kaamera maa peal, õhus, vee all. See kõik on nii kättesaadav ja lihtne. Mis saaks loodusfilmile veel parem olla, kui et kaamera on muutunud väikseks, lii- kuvaks ja kvaliteet on vaadatav.

Kuidas loodusfilm üldse sünnib? Sa ei saa ju otseselt panna loomi liiku- ma nii, nagu sa tahad, ja võib võtta Fred Jüssist valmiva filmi operaatorina talvistel võtetel üsna kaua aega, enne kui saad kaadrisse selle, mida oled plaaninud. Kõigepealt stsenaariumit kirjutades te nimekiri on siinpool üsna lühike. isiklik arvamus. toetud eelnevale kogemusele ja siis Saksamaal, Suurbritannias ja USA-s Üldiselt on tänapäeval kõik väga kasutad fantaasiat ja kujutad võima- on tihe konkurents, aga mujal on see globaalne. Väga vähe on loodusfilmi- likke stseene ette. Reaalsus on see, et ikka üsna nišivärk. tegijaid, kes teevad filme enda kodu- peab lootma heale õnnele. Tõeliselt maal – ikka kuskil kaugel ja eksoo- head ja ilusad kaadrid sünnivad Millised on praegu Euroopa loo- tilises paigas. Sellepärast olid saksa juhuslikult. Ei saa planeerida, et saad dusfilmi suundumused? kolleegid väga üllatunud, kui nad heas valguses kaadrisse näiteks põt- Loodusfilm on natuke selline impe- kuulsid, et sakslased toetavad filmi, rade pulmamängu või metskitsede rialistlik nähtus: brittide BBC ja mida tehakse Eestis. See tundus neile jooksuaja. Seda võib planeerida, aga sakslaste NDR. Sisuliselt britid ja täielik absurd, sest nende arvates ei see juhtub harva. sakslased kaardistavad taas maail- ole Eestis mitte midagi sellist, mil- Pigem juhtub midagi sellist, mida ma, kaudselt vallutavad loodusfilmi- lest peaks filmi tegema. Selles mõttes sa pole osanud ette arvata. Näiteks de vahendusel kaugeid ja tundma- olen ma väga õnnelik, et ma suutsin filmid saarmast. Saarmas tuleb jää tuid paiku. Filme on tehtud Indias, neile Eesti põnevaks rääkida. peale, haarab veest konna, hakkab Antarktikas, Venemaal, kus koha- konna sööma, aga sa ei kujuta ettegi, likud filmitegijad pole kunagi filmi Mis seisus on Eesti loodusfilm? et järsku lendab kohale merikotkas ja teinud, ja sakslased või britid on Meil on Remek Meel, Ants Tammik, võtab selle konna saarmalt ära. Aga sinna enne jõudnud ja selle paiga ära Rein Maran veel teeb ja mina ka. Neli just nii on juhtunud. dokumenteerinud viisil, mis neile on tegijat väikese Eesti kohta. Enamik aktsepteeritav. See on muidugi minu on ka suhteliselt noored. Arvestades Kas filmimise ajal on juhtunud

54 |454| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri midagi erakordset või ohtlikku? meraga aegvõtteid – time-lapse –, Kas Matsalu ja Matsalu liigid on Tegelikult ei ole. Mõnikord, kui on kus oli väga oluline jälgida valgu- selged? hämar, pimeneb ja suured põdrad se liikumist terve ööpäeva jooksul. Ei ole ja filmitegijana saan iga päev tulevad oma jooksuaegses ulmas väga Kõiki selliseid nüansse maastikus jäl- aru, kui vähe ma tunnen loodust. lähedale, siis see paneb põlve värise- gides tekib hoopis teistsugune side Loomad ja linnud on mul selged, aga ma. Reeglina, kui nad tulevad piisa- loodusega ja arusaam loodusest. taimede, putukate ja kaladega on juba valt lähedale, siis nad tunnevad lõhna Professionaalselt on muidugi huvi- keerulisem. Nii palju on õppida. ja saavad aru, et olen inimene, ja lähe- tav jälgida, kuidas suurt loodusfilmi Tegelikult võiks ka kogu elu istuvad ära. Niisama ei tule keegi ründa- toodetakse, organiseeritakse, vaeva da lihtsalt oma koduaias ja sealset ma. nähakse, inimestega suheldakse. elu tundma õppida. Film on mõnes Metsloomad ei ründa ka looduses mõttes alati pealiskaudne, pinnavir- üksteist niisama. Pigem olen ehmata- Kas sa ise tahaksid kunagi sellist vendus. Näiteks põdrast võib teha ka nud selle peale, kui sellisel hämardu- suurt filmi teha? kümme täiesti erinevat filmi. val ja vaiksel ajal näiteks võttelt tulles Otsest ambitsiooni ei ole, et mõtlen, hüppab kuskilt rohu seest järsku üles et kui saaks kunagi sellise suure filmi Kas sa hoiad ennast loodus- ja tikutaja. tehtud, siis ma oleks jube õnnelik. keskkonnauudistega kursis? See võib ühel hetkel lihtsalt tulla loo- Jah, mulle pakub väga huvi kliima- Kui palju sa teed filmi luues koos- mulikult, kui ma olen piisavalt koge- muutuse teema. Ma püüan aru saada, tööd teadlaste, loodusvaatlejate ja musi omandanud. Teisalt on võib-olla mis täpselt toimub, aga kohati on see loodusfotograafidega? isegi palju huvitavam spetsialiseeruda keeruline, sest nii palju toodetakse Üldiselt püüan suhelda ja uuri- ainult kaameratööle ja olla osa nen- libauudiseid. Eestis läheb väga korda da liikide kohta. Mõned inimesed ei dest suurtest filmidest operaatorina. metsateema. Me raiume ja müüme taha oma infot jagada, mõne inime- Minu jaoks kõige meeldivam osa on maha oma ainsa rikkuse ja eripä- se info on vananenud. Inimesi, kes siiski platsi peal olemine ja filmimis- ra, et hoida majanduskasvu. Me rek- käivad väljas ja tegelevad looma- ja protsess. laamime ennast läbi metsa, nimeta- linnuvaatlustega, on üsna vähe, ja kui me ennast metsarahvaks, me arenda- tahad midagi filmile saada, siis on tar- Nii et sulle meeldib pigem operaa- me loodusturismi, et kutsuda inimesi vis väga värsket infot. Üsna harva juh- tori- kui režissööriroll? Eesti metsa vaatama. Tihti jääb meie tub, et saadud vihjed ka filmile saan. Loodusfilmis on operaator suuresti ühiskonnas tunne, et põhiväärtustest ka režissöör, sest operaator filmib tea- sõidetakse raha nimel ükskõikselt üle. Sa oled teinud koostööd ka pal- tud viisil üles stseenid, mida režissöör Viimasel ajal püüan ise vähem tar- jude välismaa filmitegijatega. Kus ja monteerija hiljem kokku panevad, bida ja mõista seda, et meie heaolu sa operaatorina filmimas käinud aga operaator on tihtipeale platsi peal püsib maharaiutud metsa ja üldiselt oled? üksinda ja teeb need väga olulised looduse najal. Iga kord, kui on tarvis Kuna loodusfilmiprojektid on väga otsused ise. Dokumentaalfilmi ope- midagi uut osta, tasub mõelda, mille pikaajalised, siis ma polegi jõudnud raator on ka poolenisti režissöör. arvelt see tuleb ja kas ilma ei saaks väga paljudes kohtades käia. Üks väga hakkama. Mida vähem inimene tar- meeldejääv reis oli Siberisse Baikali Kas maailmas on veel paiku, kus sa bib, seda keskkonnasõbralikum ta on. järve lähistele. Pooleteise aasta jook- tahaksid filmida? sul töötasin Yosemite’i ja Yellowstone’i Paljudes maailma kohtades võiks Kas sa veedad oma vaba aja loodu- rahvusparkides Ameerika ühendriiki- käia, aga ma tegelikult väga tun- ses? des. 2016. aasta suvel olin kümme nen puudust, et mul pole aega isegi Suuresti küll. Mulle sobib loodus- nädalat Kanada Arktikas, filmisime paljudes Eesti kohtades käia. Eestis keskkond ja oma vanas talus olemine. sealseid hunte. on nii palju kohti, kuhu ma tahaks Üksinda olek on mulle oluline ja loo- põhjalikult süveneda ja neid roh- dus sobib selleks suurepäraselt. Mil moel on need kogemused sind kem tundma õppida. Meie looduses filmitegijana kujundanud? on nii palju liike, et neid võib elu Miks inimesed peaksid loodusfilme Kõik need suured reisid on mõnes lõpuni siin filmida. Iga liik on väga vaatama? On ju hulganisti krimi- ja mõttes olnud eneseületamised. Sa huvitav, kui sa leiad võtme, kuidas draamasarju, mängufilme. saad endale mingisuguse aja, mille selle liigi hingeelu tundma õppida. Loodusfilmid on väga harivad ja kestel loodust tundma õppida ja sel- Ma pigem olen sellist tüüpi, kes ei annavad erakordse võimaluse tund- lesse süveneda. Tüüpiline on, et peab ole väga suur maailmarändur. Mulle ma õppida erinevaid eluvorme; see ühes kohas istuma tunde, päevi. See meeldiks istuda kogu elu Eestis ja omakorda aitab paremini mõtestada lubab sul mingitesse detailidesse väga filmida Eesti loodust, aga seda on meie enda liigi tegevust ja olla empaa- süvitsi minna. võib-olla keerulisem filmiks pro- tilisem keskkonna suhtes. Mida tun- Yosemite’i rahvuspargis tegin kaa- dutseerida. ned ja mõistad, seda ka kaitsed.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |455| 55 Matkarada Foto: Heiko Kruusi Foto:

Ida-Virumaa aherainemäed on osa meie kultuurmaastikust. Vaade Kohtla-Nõmme – Saka teelt Aa mõisa tuuleveskile, taamal aherainemäed Risti-põiki läbi Maarjamaa

Matkasõpradel on tänavu veelgi rohkem põhjust suve kuvõttes on raja kallal tööl poolsada oodata. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) avab inimest. Samamoodi kui 2012. aastal avatud augustikuus lääne-kirdesuunalise matkatee haru, mis Oandu–Aegviidu–Ikla ja 2013. aastal võimaldab Matsalu rahvuspargi keskusest Penijõelt jõuda avatud Peraküla–Aegviidu–Ähijärve Aegviidu kaudu Peipsi järve põhjakaldale Kauksisse. matkatee harudel on ka uuel harul omavahel ühendatud mitu senist Kokku saab rännata 607 km pikkusel teel. matkarada. Rajatakse 18 uut peatus- kohta: nõnda saab matkaja, kes läbib Triin Nõu täispika raja, iga päeva õhtul kuskile RMK 100 telgi püstitada. ut matkateeharu hakati ette ovembrikuus peab valmistama kaks aastat taga- saja aasta juubelit ka Valmiv matkateeharu pakub kont- si. Nagu kahe eelmise tee- riigimetsandus, sest raste. Leidub lõike, mis läbivad aas- haruU puhul alustati nüüdki objektide N13. novembril 1918. aastal alus- tasadade jooksul kujunenud sooja kaardistamisest, seejärel vaadati need tas tegevust Eesti riiklik metsa- rabamaastikku, teisalt läheb rada looduses üle ja suheldi maaomanike- valitsus. Selle tähistamiseks val- mõnekümne kilomeetri pärast endi- ga. Otseselt on selle haru rajamisega mib mobiilirakendus RMK 100, sele kaevandusalale, kus vähem kui olnud seotud kümmekond inimest. kust leiab muu hulgas teavet kümme aastat tagasi veel põlevkivi Raja tähistamine nõuab omakorda matkateel rändamise kohta. kaevandati. Kokkuvõttes leiab sobi- mitmekümne inimese abi, nii et kok- vaid teekondi endale nii loodussõber

56 |456| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kui ka pigem inimtekkelise maastiku austaja. Suure osa rajast saab läbida ka jalgratastel, samuti sobib see pere- matkaks. Kuigi ideaalis võiks matkatee kul- 2 x foto: Heiko Kruusi2 x foto: geda loodusmaastikul, on seda pikkade matkateede korral keeruline korraldada ja seetõttu tuleb mõnes lõi- gus läbida ka asulaid ja ületada suuri maanteid. Ehkki natuke tsivilisatsioo- ni ei tee pikal matkal kunagi paha: kui asulas on pood, siis on seal hea toidu- varusid täiendada. Uus matkateeharu algab Matsalu rahvuspargi keskusest Penijõel, läbib Kasari luhtasid ja võtab suuna idas- se. Luhad on suured lagedad alad, kus kevad- ja sügisrände ajal peatuvad kümnete tuhandete kaupa ka Eestist läbi rändavad linnud. Kindlasti tasub nendel aegadel arvestada keskmisest kõrgema veetasemega. Seejärel jäävad tee peale vana Virtsu raudteetamm ja Märjamaa karstialad. Ajutisi karstiveekogusid näeb eriti Kõrtsuotsa ja Nõmmeveski küla piirkonnas. Seejärel kulgeb matkatee vanadel rannamoodustis- tel kuni Varbola linnuseni, mis on Neeruti mägedes saab matkaja naha korralikult märjaks, sest kõrguste vahed on Eesti suurimaid linnuseid, aktiiv- suured. Neeruti Sadulamägi ses kasutuses 12.‒14. sajandil. Sealt suundub rada Kõnnu ja Rabivere raba poole. Nüüd jõuab rada Harjumaale, kus retkeline võib end taas rabast leida: Mahtra looduskaitseala Naisterabast. Edasi kulgeb tee Paunküla mäge- desse, kus saab vahelduseks lauge- le maastikule veidi rohkem üles- alla kõndida. Seejärel jõuab matkaja Aegviitu, kus kõik kolm matkateeharu kokku saavad. Aegviidult kulgeb tee Tapa poole: rajale jäävad Neeruti mäed ja Porkuni maastikukaitseala ning Tudu metsad. Uljaste juures jõuab matkatee linna- lise ilmega osani: läbitakse Sonda, Kiviõli ja Püssi. Seejärel viib matkatee Aidu karjääri ja Eesti kaevandusmuu- RMK matkatee ei kulge vaid keset metsi ja soid, vaid viib ka kultuuri juurde: seumisse. Varbola linnus ehk Varbola Jaanilinn oli Muinas-Eesti suurim linnus Kohtla-Nõmmelt kulgeb tee üsna otse põhja poole pankrannikuni välja. Ontika maastikukaitsealal jääb rajale Toila ja Sillamäe linn. Sillamäelt kul- tagasi lõuna poole. Tee peale jäävad Eesti kõrgeim juga: Valaste juga. Siis geb rada edasi kuni Udria maastiku- Sinimägede lahingukohad ja Vaivara. ootavad matkajaid taas veidi inimtek- kaitsealani. Udria on raja kõige ida- Kuni Alutaguseni kulgeb tee kelisemad maastikud, nagu Oru park, poolsem punkt, sealt pöördub rada mööda kaevandusmaastikku. Ees

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |457| 57 Matkarada

ootab Eesti suurim järvestik, Kurtna Matkatee ei saa kunagi valmis. Seda maastikukaitseala, kus suurel järve- näitab kogemus kahe varasema mat- PENIJÕE– sõbral tasub lausa mitmeks päevaks kateeharuga. Need vajavad alatasa paigale jääda, et kõik mitukümmend hooldust, korrastatakse lõkke- ja tel- AEGVIIDU– järve ära näha. Sealt edasi kulgeb tee kimisplatse, aga ette tuleb ka olukordi, Pühtitsa kloostrisse, seejärel Iisakule kus matkatee marsruuti tuleb muuta. KAUKSI ja Muraka raba kaudu Agusalu kriiva- Muutusi tuleb teha näiteks siis, kui Valmimisaasta: 2018, tähistatud val- deni ning jõuab matkatee haru lõpp- eramaa omanik vahetub, ja uus oma- ge-kollase-valge värvimärgistusega. punkti: Peipsi põhjarannikul asuvasse nik ei ole nõus, et tema maal kulgeb Pikkus kokku 607 km: Penijõe– Kauksi randa. matkarada, või kui muudetakse kait- Aegviidu 211 km, Aegviidu–Kauksi seala kaitsevööndit või annavad mat- 396 km. Kolmas matkateeharu on RMK kin- kajad tagasisidet, et rada on läbimatu. gitus Eesti vabariigi 100. aastapäe- See võib tähendada, et paar aastat Kasari luhad. Matsalu rahvuspar- vaks. Seda tähistatakse augustikuus tagasi infopunktist võetud kaardiga ei gis laiuvad Kasari jõe luhad pakuvad ühisretkega kõigil kolmel matkatee- tasu rajale minna. Kõige ajakohasema linnusõpradele kõige rohkem elamu- harul. teabe leiab RMK kodulehelt. si lindude kevad- ja sügisrände ajal. Kolme matkateeharu peale Võib tunduda, et nüüd on Eesti Aprillis-mais ja septembris-oktoobris kokku märgitakse eraldi tähisega risti-põiki matkateid täis, kuid tege- on kõige suurem tõenäosus kohata sada huvitavat kultuuri- või aja- likult on veel võimalusi. Lähiaastatel Matsalu kandis väga paljusid linnu- loolist fakti, mis on seotud matka- plaanib RMK pikendada matkatee- liike. Selle tarbeks on mitmes kohas tee ääres või selle läheduses asuva- de harusid Hiiu- ja Saaremaale. Nii püstitatud vaatetornid. Parima üle- te paikade ja sealsete sündmustega: saavad kõik Eesti rahvuspargid mat- vaate lamminiitudest ehk luhtadest iga aasta kohta üks lugu. Nii lisan- kateele märgi maha. Tänavu suvel saab Kloostri vaatetornist. duvad looduselamusele uued tead- saavad matkahundid siiski juba mised. Näiteks võib saada teada, et 1800 km ulatuses matkaradu avas- Märjamaa järtad. Järta on väike aju- 1999. aastal sai Võnnus alguse kae- tada. Kui arvestada päevateekon- tine karstijärv, mis tekib veetaseme rajaani võistutantsimine, 1960. aas- naks 25 kilomeetrit, saaks teel olla tõusu ajal. Maastikus hakkavad jär- tal koguti Eesti metsadest 835 tonni 72 päeva. tad hästi silma kevadise suurvee ajal. vaiku ning 1939. aastal valmis Suure Täpsemad matkateekonnad leiad Selliseid ajutisi veekogusid leidub Munamäe vaatetorn. veebilehelt www.loodusegakoos.ee. Märjamaa ümbruse karstialadel roh-

58 |458| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kesti. Suurvee alanedes järtad kao- vad. Muul ajal tuleb appi võtta kujut- lusvõime, et ajutiste järvede asemed rohtuvast maastikust üles leida. Foto: Remo Savisaar Foto: Rabivere ja Kõnnu raba. Raplamaal laiuvad Hageri ja Hagudi vahel Rabivere ja Kõnnu raba, erilised selle poolest, et asuvad karstialal. Rabad paiknevad nõos, mida ääristavad lubjakiviplatood. Rabivere rabas on loendatud üle 200 lauka. Kunagi on Rabivere rabas käsitsi turvast lõi- gatud, neid väikesi lohke võib raba kaguservas veel nüüdki märgata. Turvast lõigates sattusid kohalikud mehed 1936. aastal umbes pooleteise RMK uus matkarada saab alguse Matsalu rahvuspargist, mille au ja uhkus on meetri sügavusel naisterahva laibale. Kasari jõe luhad See oli happelises rabavees nii hästi püsinud, et silmuskoelised riideese- med olid osaliselt säilinud. Leitud avaneb Ida-Virumaal. Paekivi kõige on Eestimaa Saharaga. Kriiva on liiva- hõberaha järgi oli naine rabasse mae- peal, allpool liivakivid ja sinisavi. Üle luite hari. Praegu võib olla raske ette tud juba 17. sajandil. 300 miljoni aasta Maa geoloogilist kujutada avatud maastikku, kuid krii- ajalugu, mis Ontika külas kõrgub vadelt avanevad vaated aitavad kuna- Põhja-Eesti pankrannik. Pank lausa 56 meetril. gist olukorda veidi elustada. Igatahes rannik on nagu geoloogiamuuseumi tasub võtta ette väike pingutus ja roni- õppeklass. Eriti hea läbilõige miljo- Agusalu kriivad. Kui metsa ega samb- da liivaseljandikule, et näha, mis tunne nite aastate vanustest kivimikihtidest lakatet poleks, võiks öelda, et tegemist võib olla seal liikuvatel metsloomadel. Foto: Raimond Raadik Foto:

Loodusretked: Sügis Lapimaal 18.–23. september 2018 Info: loodusretked.ee

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |459| 59 Matkarada Foto: Veiko Veiko Belials Foto:

Kolmest astangust koosneval Vasaristi joastikul on olenevalt aastaajast mitu nägu: veerohkel ajal voolab vesi hooga, kuival ajal vaid niriseb Foto: Karl Adami Foto:

Krapi telkimisala hõlmab kahekilomeetrise rannaäärse lõigu Treimanni küla lähe dal, Kabli ja Ikla vahel

OANDU– kolme sõnaga kirjeldama, siis ütleks mets. Kanarbikust suuremad taimed „metsad, rabad ja rannad“. ei jõudnud liivasel pinnasel piisavalt AEGVIIDU– kiiresti kanda kinnitada ja nii jäigi ala Vasaristi juga. Üks Eesti ilusamaid üsna lagedaks. Nõmmel kulgev rada IKLA pisijugasid, voolab mööda kaskaadi. viib ka kuue järvesilma juurde. Asub maalilises kõrgete kallastega Valminud 2012. aastal, tähistatud val- orus, mis on geoloogiliselt väga huvi- Hüpassaare raba. Hüpassaare on ge-punane-valge värvimärgistusega. tav. Kuna vesi jõuab joale karstialalt, osa Kuresoo rabalaamast. Kuresoo Pikkus kokku 377 km: Oandu– on see veerohke üksnes kevadel või on Eesti suurim ühtne rabalaam, mis Aegviidu 77 km, Aegviidu–Ikla 300 km. sügisel, kui on tulnud palju sademeid. laiub 10 000 hektaril. Raba ääres asu- Matkatee haru saab alguse Lahe vas Hüpassaare metsavahitalus on maa rahvuspargist, kulgeb läbi Viru Jussi nõmm. Inimtekkeline kanarbi- sündinud helilooja Mart Saar. Praegu raba ja Kõrvemaa metsade Soomaa kunõmm, mis meenutab paiguti hoo- asub seal helilooja majamuuseum. rahvusparki, kust läbi Pärnumaa pis tundrat või Šotimaa mäginõm- Korra suve jooksul on võimalik raba- metsade jõuab mereäärsetesse ran- mesid. 1953. aastal rajati siia suur- saarel ka kontserti nautida. naküladesse ja lõpeb Liivi lahe ääres tükiväe õppepolügoon, mille tegevu- Iklas. Kui seda matkateeharu peaks se käigus süttis korduvalt lähikonna Loosalu järv. Eesti suurim rabajärv,

60 |460| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Jarek Jõepera Jarek Foto:

Veega täitunud Rummu lubjakivikarjäär on Loode-Eesti põnevamaid kohti pindala kokku 35,2 ha. Järvede kin- Peraküla–Aegviidu 188 km (valmi- nikasvamine on üks raba tekkimi- PERAKÜLA– nud 2015). se viise ja nii on kujunenud ka järve Kõige pikem kolmest matkatee- ümbritsev Loosalu raba. Igal aastal AEGVIIDU– harust läbib üheksat maakonda. Tee järve pindala veidi kahaneb, mõnesa- algab Läänemaalt, kulgeb Kesk-Eesti ja aasta pärast võib temast järele jääda ÄHIJÄRVE kaudu Lõuna-Eestisse. Tee peale jää- ainult väikene laugas. vad Läänemaa klibu- ja liivarannad, Valminud 2013–2015, tähistatud Tuhala-Nabala karstiala, Aegviidu Kabli rand. Kabli ja Lemme rannad on valge-rohelise-valge värvimärgistu- metsad, hulk allikaid ja rabasid, aga suvel ideaalsed kohad, kus pika matka- sega. ka Vooremaa, Ahja ja Piusa jõe liiva- tee läbimine lõpetada. Valged liivaran- Pikkus kokku 815 km: Aegviidu– kivipaljandid, Mustjõe ja Koiva luht nad ja hõredad rannamännikud paku- Ähijärve 627 km (valminud 2013), ning Paganamaa. vad väsinud retkelisele kindlasti kosu- tust. Kablis asub ka linnujaam, kus rän- Peraküla ja Alliklepa nete ajal linde loendatakse ja rõngasta- Kõige pikem kolmest matkatee rand. Perakülast takse. Neil, kelle linnuhuvi on keskmi- harust läbib üheksat maakonda. põhja poole jääb lii- sest suurem, tasub uudistama minna. varand, millel palja-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |461| 61 Matkarada Foto: Leho Luigujõe Leho Foto:

Koiva- ja Mustjõe-äärsed luhad on maalilised pärandmaastikud

jalu astudes võib kuulda, kuidas liiv peaksid selle peatuspaiga kindlasti tele sealseid liivakivipaljandeid imetle- laulab. Rannalähedased männimet- matkaplaani võtma, sest Saula külas da ja metsaradadel niisama jalutada, sad on kasvanud kunagistele luide- asuvad Siniallikas, Valgeallikas ja aga ammustel aegadel oli see koht, kus tele ning luitevaalusid võib kohata Mustallikas. Allikate nimed tulene- suvise pööripäeva ajal tantsiti ja lauldi. ka rannas. Edasi liikudes jääb tee vad sellest, et paistavad sinise-, valge- Taevaskodasid läbiv matkarada viib ka peale Alliklepa rand, mida erinevalt ja mustaveelisena. Vesi on allikatele „Viimse reliikvia“ võttepaikadesse. Peraküla liivarannast katab peenike kohaselt muidugi kristallselge, kuid kiviklibu. Selline klibune rand meel- veele annab värvitooni põhjapinnas ja Koiva–Mustjõe luhad. Tellingumäe dib väga rändlindudele, keda võib siin valguse peegeldumine. vaatetornist avanevad tüüpilised kevadel ja sügisel kohata sadade ja Lõuna-Eesti kup- tuhandete kaupa. pelmaastiku vaated. Siniallikas on ammusest ajast tuntud Kevadise suurvee Rummu karjäär. Endine lubjakivi- kui ohvriallikas, mille veega pestes ajal võivad Koiva- karjäär, mis asub kunagise Murru ja Mustjõe-äärsed vangla kõrval, on selge vee ja inimtek- saab kõikidest haigustest vabaks. luhad olla sama- kelise maastiku koosmõjul muutunud moodi üle ujuta- Harjumaa turismimagnetiks. Karjäär tud nagu Soomaal. alustas tööd 1938. aastal ja kasu- Siniallikas on ammusest ajast tun- Veevaesemal ajal hooldavad luhtasid tas tööjõuna vange, kaevandamine tud kui ohvriallikas, mille veega pes- lihaveised. lõpetati 1990. aastal. Kui 2012. aastal tes saab kõikidest haigustest vabaks. Tellingumäelt suundub rada läbi Murru vangla suleti, lõpetati ka endi- kaunite Koiva männikute Karula rah- se kaevandusala tühjakspumpamine Taevaskojad. Ahja jõe liivakivipaljan- vuspargi poole ja lõpeb rahvuspargi ning karjäär täitus veega. did Suur ja Väike Taevaskoda on palju- südames imelise Ähijärve kaldal. dele ilmselt tuttavad. Nii mõnigi aga ei Saula siniallikas. Kellele meeldib tea, et tegemist on muistsete pühapai- Triin Nõu (1986) on vabakutseline aja- Eesti loodus ja eriti allikad, need kadega. Praegusel ajal meeldib inimes- kirjanik.

62 |462| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Geoloogia Foto: TÜ loodusmuuseumi geoloogiakogu, 13694 TÜ loodusmuuseumi geoloogiakogu, Foto:

Tšaroiit on üks geoloogiamuuseumide enim vaadatud eksponaat. Eestis saab teda uudistada TÜ loodusmuuseumi geoloo giakogus. Sealsed tšaroiiditükid on pärit TagaBaikalimaalt Muruni massiivilt Tšara jõe orust Kas siberi imekivi tšaroiit on radioaktiivne?

Praegusel ajal võib nii mõneski kristalli ja esoteerikapoes näha sellest alguse harrastus koguda kau- müügil tšaroiidist kivikesi ja ehteid. Kiidetakse selle mineraali neid kive. Minu eriala on olnud seotud radio- häid omadusi ja ilu. Tõepoolest on temas palju salapära, mida süsinikumeetodite ja nende rakendus- kinnitab kasvõi asjaolu, et tšaroiidi leiukohti on maailmas tega. See valdkond võimaldas nõuko- ainult üks ning kivi võib mõnikord olla isegi radioaktiivne. gude ajal osa võtta paljudest ekspedit- sioonidest Karjalasse, Uuralisse, Kesk- Arvi Liiva Need tekitasid aina suuremat huvi Aasiasse ja Mongooliasse ning koguda saada teada, mis on räni, kaltsium, endale märkimisväärse kivikogu. lin algklassiõpilane, kui hapnik, alumiinium jt, millest kris- Aegamisi õppisin kivisid töötlema: mulle sattus kätte gümnaa- tallid koosnevad. Vastuse sain raa- lõikasin, lihvisin ja poleerisin neid. siumi keemia- ja minera- matu esimesest osast, mis käsitles Samuti andsin kividele soovitud kuju, loogiaõpik.O Raamatut lehitsedes köit- keemiat. Nõnda tekkis varakult huvi tegin neist ümarlihvitehnikas ehteid sid mind pildid ilusatest kristallidest. oma tulevase eriala vastu. Ühtlasi sai ja iluasjakesi. On ju teada, et kivi tõe-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |463| 63 Geoloogia

line ilu paljastub alles pärast töötlust. sid esimesed Nõukogude Liidu tuu- Oma kivikogusse soetasin eksemp- mapommid olla valmistatud Sillamäel lare ka kollektsionääridele mõel- toodetud lähtematerjalist. Uraani dud suveniiripoodidest, mis olid vajati siis aga hoopis rohkem, kui Nõukogude Liidus üsna levinud. seda siinsest maagist õnnestus saada.

Ühest sellisest kauplusest sain ka WikipediaAllikas: Commons Suurema uraanisisaldusega ja mõned lihvitud ja poleeritud tšaroii- Ainus teadaolev tšaroiidileiukoht asub hõlpsamini töödeldava toorme otsin- ditükikesed. See oli tollal alles hiljuti Venemaal Siberi sügavustes. Küllap on gud käisid kogu Nõukogude Liidus. avastatud mineraal, mida tunti juba selline ainulaadsus ka ajend, miks tša Et sihile jõuda, ei säästetud paraku siis nn sirelikivina. roiit on saanud Venemaal 2000. aastal vahendeid ega tööjõudu. Need uurin- postmargile gud ei allunud mitte Nõukogude Radioaktiivsed palad kiviko- Liidu geoloogiaministeeriumile, vaid gus. Pärast Tšornobõli katastroo- kandsid salajast Sosnovõi ekspedit- fi 1986. aastal tuli mul uurida Eesti Sellest uudishimust alguse saa- sioonide nime ja allusid otse kesksele seente radioaktiivset saastumist. nud uuringust kirjutasin toona Eesti masinaehitusministeeriumile – aato- Uudishimust kontrollisin ka oma Loodusele lühiartikli „Poolvääriskivi mipommi tootjale. kogus leiduvate kivide radioaktiiv- tšaroiit on radioaktiivne“ (vt EL 1994, Neis uraaniotsingutes osalesid ka sust. Suureks üllatuseks selgus, et nr 4). Vello Kattai ülikoolikaaslased, abi- kõik viis minu valduses olevat tša- Eesti geoloogiakeskuse vanemgeo- elupaar Valentina ja Juri Rogov, kes roiiditükki on selgelt radioaktiivsed; loog Vello Kattai avaldas viis aas- said tuntuks ka tšaroiidi avastajate- tegin mõõtmisi standardse märgis- tat hiljem samuti Eesti Looduses na. Tosina uraanimaardla avastamise tatud (radioaktiivsete) aatomite indi- kõnealust imekivi käsitleva kirjutise eest Ida-Siberis ja Mongoolias sai Juri kaatori IMA abil. Seejuures olid pea- „Otsiti uraani, leiti uus vääriskivi tša- Rogov Lenini preemia, kõrgeima tol- aegu samasuurused tšaroiidipalad roiit“ (vt EL 1999, nr 6). Kattai kirju- leaegse riikliku tunnustuse. aktiivsuse poolest kuni kümme korda tas selles, kuidas Nõukogude Liidus Uue mineraali ja selle maailmas erinevad! avastati tuumapommi valmistami- ainukese teadaoleva leiukoha avastu- See tekitas küsimuse, kas tõepoo- seks vajaliku uraani leiupaiku otsides se eest anti neile vaid paarisaja rubla lest on riiklikus suveniiripoes kol- juhuslikult uus mineraal. Lõpetuseks suurune ühispreemia. See on küllalt- lektsionääridele müüdud mineraalid viitas ta minu varem ilmunud artikli- ki tagasihoidlik rahaline tunnustus, radioaktiivsed. Selleks et oma tule- le, juhtides sellega tähelepanu tšaroii- kui arvestada, et tänapäeval maksab mustele kinnitust saada (või need di võimalikule radioaktiivsusele. 30 cm kõrgune tšaroiidist vaas umbes hoopis ümber lükata), saatsin kõige 15 000 dollarit. Mujal maailmas või- suuremat aktiivsust näidanud proovi- Kes avastas tšaroiidi? Hulk aastaid ei nuksid tšaroiidimaardla avastajad olla tüki Tartu ülikooli keskkonnafüüsika pälvinud tšaroiit vähemasti Eestis eri- dollarimiljonärid. laborisse, mis oli tol ajal kõige ajako- list tähelepanu. Ent mullu Tallinnas hasemalt sisustatud. peetud geoloogide aprillikonverentsil Ihaldusväärne mineraal. Ainuke Juhtteadur Enn Realo tehtud tõi Vello Kattai põneva tšaroiidi taas teadaolev tšaroiidileiukoht asub mõõtmised näitasid, et tegu oli tõesti päevavalgele. Ta andis väga põhjaliku Siberi täiesti asustamata piirkonnas. radioaktiivse kiviga. Radiokatiivsust ülevaate kõigest sellest, mis on kivi Sinna on väga keeruline pääseda: kas põhjustavad selles sisalduvad loodus- kohta teada, võttes ühtlasi kokku isik- mööda metsloomaradu või helikop- likud uraani- ja tooriumi- ning nen- like kontaktide kaudu kogutud and- teriga. Toodet veetakse kaevandusest dega tasakaalus olevate tütarelemen- med. Esitust täiendasid suurepärased välja kopteritega ligi 400 km kaugusel tide ühendid. fotod sirelikivist valmistatud luksus- asuvasse baasi. Dosimeetriga tehtud mõõtmine esemetest, ehetest, looduslikest tša- Mäenõlvade kallakus on leiukohas näitas, et kui kõnealune tšaroiidi- roiidikamakatest, samuti pildid tša- kuni 30–40 kraadi, mis ei võimalda tükk asuks inimkehast 1,5 cm kau- roiidi leiukohast ja kivi kaevandami- kasutada tavapäraseid kaevandamis- gusel, siis kiirgaks see 0,37 mSv (mil- se oludest. Selle etteaste kokkuvõtet mehhanisme. Tihti töötavad kaevu- lisiiversit) tunnis ja aastas 3,25 mSv. võime lugeda ajakirja Horisont mul- rid, kinnitades end köiega nagu mägi- Rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoo- lusest juuli-augustinumbrist. ronijad. Talvel langeb temperatuur si piirmäär oli toona 5 mSv, niisiis oli Naastes tšaroiidi avastamise aega, seal 40–55 külmakraadini, lumekihi selle kivi kiirgustase normist õnneks tuleb tõdeda, et vajadus nii uraani kui paksus ulatub kohati kolme meetrini. tunduvalt väiksem. Samal ajal kinni- ka tuumapommi ja tuumaenergeetika Sellise karmi kliima tõttu on võimalik tasid Enn Realo mõõtmised, et minu lähtematerjali järele oli Nõukogude seal töötada ainult suvekuudel juunist kivikogu suveniirsed tšaroiidipalad Liidus erakordselt suur. Eestis püüti septembrini. olid suuremal või vähemal määral seda strateegilist metalli hankida dik- Nõnda ei tasu imestada, et oma radioaktiivsed mineraalitükikesed. tüoneemaargilliidist. Väidetavalt või- erakordse ilu ning ainupaikse raskes-

64 |464| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ti ligipääsetava leiukoha tõttu on tša- roiidist saanud ihaldusväärne ilukivi. Ent see on ka üks vaadatuim eksponaat mineraloogiamuuseumides. Tšaroiidi teeb hinnatavaks ka tema ainulaadne sirelivioletne vär- vus. Tõenäoliselt tuleneb see kivis leiduvatest mangaanilisanditest. Violetset värvust on peetud pidu- likuks, see kajastavat enesevää- TÜ loodusmuuseumi geoloogiakogu Foto: rikust, jõukust ja suursugusust, aga ka sõprust. Sestap on tšaroii- dist saanud kividega ravitsejate ring- konnas üks meelisvahendeid. Sellele kivile on omistatud kõik- võimalikke maagilisi omadusi. Väidetavalt aitab tšaroiit turgutada Tšaroiidi ilu ja omadused on tähelepanuväärsed. Nendel asjaoludel ja raskesti nii füüsilist kui ka vaimset tervist, ligipääsetava leiukoha tõttu on tšaoriidist saanud väga ihaldusväärne vääriskivi saada jagu hirmust, rahustab närvi- maailmas süsteemi, korrastab vererõhku, lee- vendab südame kroonilisi haigusi jm. Tšaroiit pidavat sobima ennekõike raloogiaõpikus ega kalliskivide raa- sid. Kehtestatud on radioaktiivsu- Kaksikute ja Kalade sodiaagimärgis matus, samuti tšaroiiti käsitletavates se piirmäärad, mis tšaroiidist ehete sündinud inimestele ning olema filo- artiklites selle radioaktiivsust mai- puhul ei tohi ületada 11–13 mikro- soofide ja luuletajate talisman. nitud. röntgenit tunnis. Suveniiridel peab Nüüdseks on teada, et nii loo- see tase olema alla 40–60 mikrorönt- Miks ei pea kalliskiviraamatud tša- duslikule tšaroiidile kui ka sellest geni tunnis [1]. roiiti ohtlikuks? Ent tuleme taga- valmistatud esemetele võivad anda si tšaroiidi radioaktiivsust käsitlenud ja sageli annavadki radioaktiivsuse Kivikogu asub geoloogiamuuseu- artikli juurde. Tagantjärele võib tun- just lisandid. Neid on väga põhjali- mis. Minu kivikoguga on huvilised duda, et olin teinud liiga üldista- kult uurinud üks selle kivi avasta- saanud aegade jooksul tutvuda kahel vaid järeldusi. Minu käsutuses oli ju jaid, mineraloog ja geoloogiadok- varasemal näitusel, kus olid teiste võrdlemisi väike hulk proove. Ometi tor Valentina Rogova. Ta tegi kind- mineraalide hulgas ka mõned tša- olid kõik need kindlalt radioaktiivsed, laks, et looduslikus tšaroiidis leidub roiiditükikesed. Nende kaunite kivi- mida kinnitas ka ülikooli keskkonna- kuni 40 muud mineraali, sealhul- de hulgas oli ka mitu haruldust, näi- füüsika labor. gas haruldasi, aga ka radioaktiiv- teks valge nefriidi tükk, Mongooliast Aga asjaolu, et ükski neist kivi- seid mineraale. Paljudel juhtudel on kogutud ahhaadid ja rodoniidid; tükkidest ei olnud täiesti puhas sire- need lisandid tihedalt koos „puhta” samuti Kamtšatkalt pärit mineraal livioletne monomineraal, oleks või- tšaroiidiga. Kuid isegi puhta tša- grandoniit, mida küllaltki rikkalikus nud tekitada kahtlusi. Kõikides neis roiidi korral, nagu väidavad mine- TÜ loodusmuuseumi geoloogiakogus proovides leidus sinivioletse põhi- raloogid, pole välistatud võimalus, sellisel kujul varem ei olnud. massi kõrval selgesti nähtavaid lisan- et selle kristallivõresse on sattunud Pärast pikemaid kaalutlusi otsus- deid, millele olin toonases artiklis ka (n-ö koha võtnud) üksik radioaktiiv- tasin põhilise osa oma kivide kollekt- tähelepanu juhtinud, tõdedes, et neis ne kristall, mis sisaldab looduslikku sioonist anda TÜ loodusmuuseumile, proovides „sätendavat sirelivioletti tooriumi. kus need on nüüdsest kõigile kätte- läbivad kollakad soonekesed ning Suurt lisandite hulka kivi toormes saadavad nii uurimistöödeks kui ka sageli mitmekesistavad ja ilmestavad näitab kasvõi tõsiasi, et algsest kae- tutvumiseks. Osa kogust on läinud seda jääkristalle või välgunooli mee- vandatud kivimist hõlmab parimat ka geoloogiaosakonna õppekogusse. nutavad läikivmustad tähekujulised sorti juveliirne tšaroiit vaid 30–40%. 1. Kattai, Vello 2017. Eesti geoloogiakesku- moodustised. Seetõttu võibki tša- Teiselt poolt annavad tšaroiidist se 25. aprillikonverents: maapõueuurin- roiiti pidada petrograafiliselt pigem valmistatud esemetele kordumatu gud uue tee alguses. Eesti geoloogiakeskus. liit- kui monomineraaliks“. ilu just lisandid, kuigi võivad teki- Tallinn: 21–22. Hilisemad põhjalikumad uurin- tada ka radioaktiivsust. Seetõttu Arvi Liiva (1930) on keemiakandidaat, gud on näidanud, et puhas monomi- Venemaal riiklikult väljastatud tša- töötanud TÜ geoloogiaosakonnas radio- neraalne sirelikivi radioelemente ei roiidist tooteid väidetavalt kontrolli- süsiniku labori juhatajana, praegu samas sisalda. Seetõttu ei ole üheski mine- takse, et vältida radioaktiivsuse ohtu- osakonnas koosseisuväline konsultant.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |465| 65 Looduselamus maailmast Fotod: Hendrik Relve Fotod:

Mongoolia stepiloomi seiramas Prževalski hobused Hustai rahvuspargis: üks maailma looduskaitse edulugusid

Mongoolia on ääretult avar ja inimtühi. Kui asetada riik Hendrik Relve mõttes Euroopa kaardile, mahuksid sinna vabalt ära eie 2017. aasta juulis ette kõik Skandinaavia maad koos Soome ja Baltimaadega. võetud reis viib Mongoolia Aga kogu sellel hiigelterritooriumil elab kokku kõigest pealinnast Ulaanbaatarist kolm miljonit inimest. Mongoolia on üks hõredamalt Mkuni peaaegu riigi lõunapiirini. Üle 2000 kilomeetri pikkusel teekonnal asustatud riike maailmas. Suuremat osa maast kata liigume lõputuna näivates steppides vad stepid ja kõrbed. Kohtame retkel põnevaid loomi, ja kõrbetes. Autoteid euroopalikus kes on iseäralike elutingimustega suurepäraselt koha mõistes siin pole. Meie mongolitest autojuhid kihutavad päevade kaupa nenud. enam-vähem otsejoones üle lageda-

66 |466| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mongoolia loodusvööndid ja meie reisi marsruut

Ger on geniaalselt otstarbekas mongoli nomaadi elamu te väljade, kus vahel harva võib näha se. Järgnevatel sõidutundidel ping- osa ida-läänesuunalisest stepivööst, eri suundades kulgevaid varasemaid salt taevast seirates õnnestub mul mis sirutub üle terve Euraasia mand- autorööpaid. Juhtidel ei ole ei kaarte, näidatud sihis pilvede vahel tõesti ri. See Hiinast Ungarini ulatuv roht- kompasse ega GPS-seadmeid. paaril korral päikese asukohta aima- late koridor oli kunagi ajaloos täht- Kolmandal reisipäeval söandan ta. Tõden, et ilmakaarte määramine saim eeldus, miks siit kandist läh- oma autojuhilt küsida, mis märki- päikese ja muude taevamärkide järgi tunud rändkarjakasvatajate hordid de järgi ta siin üksluistel lagedatel peab siinsetel meestel olema ilmselt jõudsid viimaks välja Euroopa piiri- suunda hoiab. „Loomulikult päike- veres. Nii nagu see on olnud nende desse. Euroopa ajalooteadvusesse jät- se järgi,“ saan vastuseks. Kuid tae- eelkäijatel varasematel sajanditel, kui sid need Attila, Tšingis-khaani ja teis- vas on sellel päeval pilves. Küsimuse nad ratsudel üle stepiavaruste kap- te väejuhtide juhitud sõdalaste hulgad peale, kus päike olla võiks, viipab ta pasid. kustumatu jälje. Arusaamatuid rün- enesekindlalt paremale poole taevas- Mongoolia stepid on vaid pisuke dajaid peeti jumala nuhtluseks, mis

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |467| 67 Looduselamus maailmast

tuleb idast. Aga kui meie oma reisil päev-päe- valt lõuna poole liigume, näeme, kuidas stepimaastikud asenduvad aina kõrbelisemate aladega. Siit algab Gobi hiigelkõrb. Enamjagu sellest maailma ühest suuremast kõrbest jääb naaber- maasse Hiinasse. Mongoolia-poolel ei ilmuta Gobi oma kõige karmi- mat palet: suuremalt jaolt on tegemist poolkõrbega, kus nomaadipere- de karjadele jätkub piisavalt toitu, et end ära elatada.

Gerilaagrite neljajalgsed küla- lised, tolai ja kõrvuksiil. Ööbime telklaagrites, mis koosnevad geri- dest, mongolipärastest jurtadest. Ger on geniaalselt otstarbekas mongoli nomaadi elamu. Täheldan, et sel on palju sarnasusi turkmeeni jurtadega, kus olen ööbinud aastakümneid tagasi Karakumi kõrbes rännates. Geril on samasugune ümar kuju ja puitsõ- restikule on peale tõmmatud vildist kate, ent see on alati helevalget värvi ning katus on lamedam. Seest näeb ger välja nagu väga avar tuba. Kui elamus päeval liiga palavaks läheb, saab seda tuulutada, rullides viltsei- nu maapinna lähedalt ülespoole. Ent kui tahad, et ka öösel magades õhk värskemana püsiks, võid jätta telgi tipu ilma katteta. Õhtul enne uinu- mist paistab sealt kenast kätte tükike tähistaevast. Juulikuus sajab siin kan- Mongoolia stepid on üks osa suurest stepivööst, mis kulgeb läbi Euraasia mandri dis vihma haruharva, nii et risk öösel ootamatult märjaks saada on üliväike. Gerilaagrid, kus ööd veedame, lik geri lähedal kohtuda kõrvuksii- Mongoolia liivahiir tikub meile lem- paiknevad tihti üksildastena keset liga. Nagu meiegi siil on ta hämaru- mikloomaks. Ühel õhtul tuleb üks asustamata alasid. Vahetevahel satub seloom, kes on tulnud öösel jahile, Mongoolia steppide pärisasukas meile siia lähiümbruse loodusest kohalik- et leida putukaid ja muud söödavat. lausa koju külla. Oleme tütrega end ke neljajalgseid. Ühel varahommikul Geride juures põlevad öösiti üksikud magama sättimas, kui märkame keset kalpsab näiteks telkide vahel tolai. laternad, mis peibutavad putukaid. geri põrandat prisket hiirt. Ta on märk- Ta näeb välja üsna meie halljänese Neid ta siin nüüd otsibki. sa suurem kui meie koduhiir ja põhi- moodi. Aga ta on meie jänkust veidi Välimuselt on ta üsna meie siili värvilt ruske. Ta saba on karvane ja väiksem ning ta kõrvad on suure- moodi, aga ta kõrvad on väga palju lõpeb tutikesega. Loomake lippab kart- mad. Loomake on üpris kartmatu ja suuremad. Miks on kõrvuksiili kõr- matult ühe eseme juurest teise juurde ja laseb end rahulikult pildistada. Miks vad nii suured? Põhjus on sama, mis uurib ning nuusutab neid järgemööda. ta inimest ei karda? Kahtlustan, et tolail: nõnda aitavad kõrvad kõrbelis- Mõlemad tütrega haarame käeulatuses ta on poolkõrbest siia tulnud toidu- te alade asukatel vähendada keha üle- olevad fotoaparaadid, et külalist jääd- jäätmeid otsima. Avastanud, et siin- kuumenemise ohtu. Kuumade suve vustada. Kui oleme mõned päästikuva- sed inimesed teda ei ohusta, käibki ilmadega laienevad kõrvalestades ole- jutused teinud, kaob hiir sama ootama- ta nüüd siin mõnikord telkide vahel vad rohked peened veresooned. Neist tult, nagu oli ilmunud. Nähtavasti oli ringi kolamas. tulvab läbi rohkem verd ja see aitab ta sisse ja välja lipsanud tuulutamiseks Ööhämaruses on meil aga võima- keha maha jahutada. üles keritud telgiseina alt.

68 |468| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Tolai kõrvad on suuremad kui meie jänestel. Muu hulgas aitavad sellised kõrvad vältida ülekuumenemist

Mongoolia liivahiir meie geri põrandal tundis end peaaegu sama koduselt kui lemmikloom

Järele mõeldes arvame, et üllatus- eest risti läbi säärase hooga, et mul Kord satume kogemata dsere- külaline pidi olema mongoolia lii- pole põrmugi mahti tähele panna, mil- nitallele. Märkame talle alles siis, vahiir. Siit, Mongoolia steppidest ja lised nad õieti välja näevad. Ainuke, kui oleme jõudnud temast vae- poolkõrbetest, ongi ta pärit. Kuigi mis meelde jääb, on nende pöörane valt paarikümne sammu kaugusele. maailmakuulsaks on ta saanud seepä- liikumiskiirus. Järgnevatel päevadel, Loomapoeg lamab liikumatult, suru- rast, et sobib meedikutele hästi labo- kui olen juba valvsam, õnnestub mul des pead maad ligi. Vaevalt kahenä- riloomaks. Nüüdsel ajal ongi ta maa- neid vahel tuvastada binokliga ümb- dalane loomake püüab end sel moel ilmas laiemalt tuntud kui katseloom, rust uurides. Kauguses rahulikult pai- märkamatuks muuta. Pärast paari aga ka armastatud lemmikloomana. gal püsivaid loomi on raske erista- foto tegemist eemaldume siit kähku. Seda, kus on ta kodumaa, mäletatak- da. Nende luitunud pruunikas toon Pole kahtlust, et kusagil eemal peab se haruharva. Peame tõdema, et täna- sulandub täiuslikult ühte pooleldi kol- ema oma järglasel hoolsalt silma peal gi käitus ta siin meie telgis usaldavalt tunud rohuga, mis tasandikke katab. ja naaseb poja juurde esimesel või- nagu mõni kodustatud lemmikloom. Kasvult paistavad dserenid olevat malusel. meie metskitsest selgelt pisemad ja Dsereneid ei leidu maailmas mitte Steppide tuntuim sõraline on dse- saledamad. Nende sarved pole sama- kusagil mujal kui vaid Mongoolia step- ren. Esimesi dsereneid kohtame moodi harulised nagu meie metskit- pides. Meie mongolitest autojuhid juba oma esimesel stepireisi päeval. sel. Aga samamoodi kui metskitsel seletavad, et veel kümmekonna aasta Kergejalgsed gasellid tormavad auto kannavad sarvi vaid isasloomad. eest võis neid loomi siin näha lausa

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |469| 69 Looduselamus maailmast

Dsereni põhivärvus sulab hästi kokku maastiku toonidega

Alla kahenädalane dserenitall loodab jääda märkamatuks, püsides liikumatult paigal

mitmesajapealistes karjades. Nüüd Väga erakordne on nende seas ulukhobuste hulk kahanes katast- juhtub seda haruharva. Ka loomatead- olnud prževalski hobuse saatus. roofilise kiirusega. Suurem osa neist laste uurimused kinnitavad, et dsere- Teadusele avastas selle liigi 19. sajan- langes salaküttide ohvriks. Viimane nite arvukus on viimastel aegadel jär- dil siin ekspeditsiooni korralda- teade vabas looduses nähtud prže- sult vähenenud. Põhjusteks peetakse valski hobuse kohta tuli ohjeldamatut salaküttimist ja tihene- 1960. aastatel. Sealtpeale vat inimasustust. Siiski on nad prae- Dsereneid ei leidu maailmas peeti loomaliiki loodusest gugi ühed kõige sagedasemad ulukid, mitte kusagil mujal kui vaid hävinuks. keda Mongoolia steppides näha saab. Kuid 1990. aastatel alus- Mongoolia steppides. tasid loodushoidjad utoo- Üliharuldane prževalski hobu- pilisena näivat algatust. ne on loodusesse tagasi toodud. Nad otsustasid prževalski Mongoolia steppides ja kõrbetes elab nud poola päritolu zooloog Nikolai hobuse Mongoolia loodusesse taas- üliharuldasi imetajaid. Nimetada võib Prževalski. Selgus, et see on tõepoo- asustada. Selleks otsiti üles maailma ulukkaamelit, gobi karu ja mon- lest ulukhobune, viimane tänapäe- loomaaedadesse alles jäänud tosin- goolia eeslikut. Kõik nad on praegu vani säilinud loodusliku hobuse liik kond isendit ja asuti neid sihikindlalt väljasuremise äärel. maakeral. Aga loodusesse alles jäänud paljundama. Esimesed täiskasvanuks

70 |470| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Prževalski hobustel on püstised lakad ja seljal tume triip sirgunud järglased lasti stepikaitse- neid kohaliku loodusgiidi juhatu- tundidel saame neid loomi kordu- aladele lahti 1994. aastal. Järgnevatel sel otsima. Aga rahvuspargi pindala valt eemalt vaadelda. aastatel selgus, et loomad suudavad on suur ja ulukhobused pelglikud. Viimaks, parajasti loojangu eel, iseseisva eluga vabas looduses ülla- Pole sugugi kindel, et neid õnnestub satume neid nägema ka lähedalt. Salk tavalt hästi toime tulla. Nad paljune- näha. Siiski on meil õnne. Esimest hobuseid on tulnud jooma loodusliku sid normaalselt ja neid hakati edasi ulukhobuste salka märkame rohe- tiigi juurde, mis asub künka taga üsna levitama uutele kaitsealadele ja rah- tavatel küngastel juba poole tunni tee lähedal. Salgas on neli täiskasva- vusparkidesse. Nüüdseks on selge, et pärast. nut ja kaks varssa. Künka varjust ette- vahepeal loodusest hävinud loomaliik Viiehobuseline rühm asub vee- vaatlikult piiludes saame neid paar on tõepoolest Mongoolia steppidesse randi kilomeetri kaugusel. Binokliga minutit jälgida vähem kui saja meetri tagasi jõudnud. on selgesti näha, et need on tõesti kauguselt. Enne kui nad kergejalgselt Oma Mongoolia reisi lõpuosas prževalski hobused. Koduhobusega lahkuvad, jõuan teleobjektiiviga jääd- jõuame Hustai rahvusparki. See on võrreldes on neil suhteliselt suu- vustada mõned korralikud kaadrid. üks neist kaitsealadest, kuhu prže- rem pea, aga kasvult on nad märksa Need on hetked, mis vajutuvad alati- valski hobused kõigepealt looduses- väiksemad. Üks liigi põhitunnuseid seks mällu. se lasti. Praegu liigub neid siinses on lühike lakk, mis hoidub püsti Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja stepis ringi üle kahesaja. Läheme nagu punkari hari. Ka järgmistel maailmarändur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |471| 71 Käitumine looduses Foto: Karl Adami Foto:

Üha enam käiakse drooniga ka looduses. Drooni lennutades peab lähtuma üldistest eetilistest tõekspidamisest ning suureks kasuks tulevad teadmised loodusest Drooniga looduses: kus on piir? Droonid on üha kättesaadavamad, nii mõnedki on hinna poolest peaaegu sama kukrukohased kui nutitelefonid. Ent üha enam on esile tulnud olukordi, mis sunnivad juurdle ma nii ohutuse kui ka eetika üle. Mehitamata õhusõidukite tarvitus peab alluma mingile korrale, isegi kui lennutajale jäetakse võrdlemisi vabad käed. Raske on anda kõigile sobi vaid juhtnööre: lõplikku tõde pole olemas.

Karl Adami mad mahuvad isegi taskusse. Varem tajate lennumasinaid. või hiljem jõuab drooniomanik ka Eelmise aasta hilissuvel sattusin roone kasutatakse tänapäe- loodusesse. Siin tulevad mängu ühele Raplamaa populaarsele loodus- val väga mitmel põhjusel, inimese ja looduse suhte eetilised rajale, mille kohal vurises korraga näiteks korraldatakse nen- aspektid. koguni neli drooni. Eriti ebameeldi- degaD võidusõite või koguni pritsitak- valt kõlab tohutu põrisemine vara- se taimekaitsevahendeid. Siin vaat- Droon ja vaikust nautiv inimene. hommikul või hilisõhtul, kui rabatee len neid mehitamata õhusõidukeid, Palju käiakse mõnel ligipääsetaval on jalge alla võtnud inimesed, kes mida kasutatakse valdavalt pildista- rabarajal ja pildistatakse igast ilma- soovivad nautida vaikust. mise ja filmimise tarbeks. Nii saab kaarest ümbruskonna laukaid või Teatavasti ei pea praegu taotlema võimaluse kiigata sinna, kuhu muidu punetavat turbasammalt. Küllap on lennuameti luba, kui seade lendab ei pääse, või jõuda kõrgustesse, kuhu valdav osa viimastel aastatel loodus- alla 150 meetri kõrgusel õhuruumis, käsi ei ulatu. Mõni kutsubki drooni radadele või käidavamatesse rabades- mida ei kontrollita. Seetõttu on kül- eriti pikaks, mobiilseks statiiviks. se sattunuid märganud, et aeg-ajalt laltki vaba voli lennutada drooni näi- Droone on eri mõõtmetes, väikse- võib neis paikades kohata asjaarmas- teks rabades või muus looduskesk-

72 |472| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Janek Joab Foto:

Droonilt pildistades avanevad hoopis teistsugused mustrid ja tekivad uutmoodi varjumängud. Pildil on kaks laululuike ja nende vahel kanada lagle konnas, kui ei ole seatud piiranguid. Mõistagi ei mõju müra inimeste- uudishimu võitu. Droon saab tungi- Pean nentima, et olen ka ise mõnel le ühtviisi, taluvus võib oleneda nii da neisse paikadesse, kuhu inimjalg korral lennumasina sohu tirinud ja tõekspidamistest, soovidest, kokku- muidu ei satu ja pilk ei ulatu: kasvõi kolm korda on mul õnnestunud teda puutest müratekitajatega kui ka iga- puuvõrade kohale, kus võib pesitseda seal lennutada. Mul on vedanud, sest päevasest elu- ja töökeskkonnast. metsaliike, sealhulgas röövlinde, kes sel ajal oli kogu raba matkajatest tühi Näiteks suuremast asulast pärit ela- nimme väldivad liigset tähelepanu. ja lindude pesitsusaeg läbi saanud. nikku ei pruugi põrin häirida. Kui lennutajaks juhtub asjaarmas- Sellegipoolest jäi tekitatud taja, kes ei tunne eri liike, rääkimata mürareostus mind veidi häirima. Droonid ja elusloodus. Väike droon nende käitumismustritest, aga teda Tõenäoliselt ma harjun sellega, samu- teeb üsna suurt müra, seepärast pole paelub just mõni pesa, häirib tema ti ümberkaudsed inimesed, ent kui võimalik jääda samamoodi märkama- juhitud droon pesitsemist. Siis on on ilmselge, et matkajad on tulnud tuks nagu peegelkaameraga looduses kahju väga tõenäoline, eriti kui lennu- loodusesse nautima vaikust, siis on liikudes. Õhusõiduki heli tõttu muu- taja asub pesa järjepidevalt piidlema. suisa julm see lihtne soov pelgalt oma tub nii mõnigi loom ettevaatlikuks Nii nagu droonifotograafias tulevad ambitsioonide tõttu nurjata. ja tõmbub kaitsesse, kuigi vahel saab kasuks teadmised fotovaldkonnast,

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |473| 73 Käitumine looduses

Droon ja õigusaktid rooni lennutades tuleb tatud drooni tõttu tekkis paanika

toimida seaduste pii- ja noorloomad lõid karjast lahku. Karl Adami Foto: res. Droon on mehitama- Paraku ei teata veel täpselt, kuidas taD õhusõiduk, mille kohta kehtivad selline häirimine mõjutab loomade üsna samalaadsed nõuded kui teis- edasist käitumist. tele õhusõidukitele. Näiteks mõnin- Looduskeskkonda suunduval gatel aladel kehtib lennukeeld ja lennutajal tuleb peale lennupiiran- -piirangud, mis on täpselt kirjas gute pidada silmas looduskaitse- Riigi Teatajas. Droonid, mis suuda- seadust. Kindlasti peab droonilen- vad pildistada või filmida, on piisa- nutaja arvestama looduskaitsesea- valt suured, et häirida elusloodust, duse üldise sättega § 55 (61): keela- ning nende lennutamist tud on looduslikult esinevate lin- tuleks lindu- dude pesi ja mune tahtlikult de pesitsusajal hävitada ja kah- vähemalt kait- justada, samu- sealadel välti- ti ei tohi pesi da. kõrvaldada ega Eestis ei ole veel keh- linde tahtlikult häi- testatud droonide lennukeel- rida, eriti pesitsemi- du kõikides rahvusparkides se ja poegade üles- (praegu on piirangud Vilsandi ja kasvatamise ajal. Matsalu rahvuspargis), nagu seda Niisiis, kui drooniomanik tehti hiljuti Ameerika ühendriiki- läheb teadlikult pildistama või fil- des. Põhjuseks toodi eluslooduse mima linnupesa, on see linnu taht- kaitse, kuna üha populaarsemad lik häirimine ja seega keelatud tege- droonid on üsna lühikese aja jook- vus. Kahtlemata on taunimisväärne sul põhjustanud taunimisväärseid lennutada droon pesast paari meet- olukordi. Näiteks Zioni rahvuspar- ri kaugusele või takistada poegade gis lumelambakarja lähedale lennu- toitmist oma huvide nimel.

on drooni looduses lennutades abiks vastu on huvi üles näidanud pooled ni; pärast seda olen ma selles paigas teadmised elusloodusest. suitsupääsukestest. Agressiivselt on mõnda aega vältinud lennutamist. Eri isendid ja liigid ei suhtu pesa sellesse suhtunud piiritajad, kes droo- piiravasse lendajasse ühtemoodi. nist napilt mööda vuhisevad. Minu Huvi peab olema põhjendatud. Taluvusaste oleneb muu hulgas sel- kogemuste põhjal ei ole droon meel- Olen droonide lennutamise eetilisi lest, kas loomadel on parasjagu käsil dinud mõnele kajakaliigile, näiteks küsimusi arutanud droonilennutaja- pesitsemine ja kus keskkonnas nad hõbekajakale, samuti paljudele ranni- tega, kellel on küllaltki palju loodus- elutsevad. Näiteks valge-toonekured kulindudele. Drooni kohalolu ei sobi teadmisi. Oleme jõudnud järelduseni, tegutsevad inimese külje all, on kahe- sageli ka hiireviudele ja kiivitajatele. et kui droon elusolendit silmanähta- jalgse seltsiga harjunud ja kasutavad Nii tulebki endale aru anda, et ini- valt ei häiri või suisa ohtu ei sea, ei teda suisa ära, sestap ei pruugi nad mene on oma tehnikavidinaga loodu- vääri püüd mõni suurem elusolend ärritust välja näidata. Nad on harju- ses külaline ning mitu tuhat pööret pildile saada otseselt hukkamõistu. nud, et aeg-ajalt kajab hoovis muru- minutis tegevad propellerid ei pruugi Sihilikult loomi häirida on igal niiduki või -traktori hääl, sõidavad elusolendeid, sealhulgas linde, mitte juhul ebaeetiline, aga pesitsusajal autod, hauguvad koerad ja pesa all üksnes häirida, vaid saada neile otse- suisa keelatud. Eriti taunitav on taht- liiguvad inimesed. Seetõttu ei pruu- selt saatuslikuks. Hoolimata sellest, lik häirimine, millel polegi eesmärki. gi paar kaugemalt tehtud droonifotot et propellerid on plastist. Kahju oleks Küsisin keskkonnaameti loodus- nende pesaelu häirida, eriti kui kurn sel juhul mõlemast, eelkõige siiski kaitse peaspetsialistilt Tõnu Talvilt on välja hautud ja pojadki jõudnud loomast, sest elu on hindamatu. arvamust droonilennutamise kohta mõnda aega kasvada. Kuna droon on mul alati vaate- kevadsuvel. Talvi meelest ei tasuks Aeg näitab, kas loomad võtavad väljas, olen äkiliste rünnakute korral sigimisperioodil, eriti kõige õrnemal uued „tiivulised“ omaks. Ise olen pan- juhtinud seadme kas kõrgemale või ajal, mis kestab varakevadest suveni, nud tähele, et põriseva lennumasina kaugemale ning maandanud droo- loomi looduses sihipäraselt jälgida,

74 |474| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Raba on väga kaunis keskkond, kus avamaastiku tõttu on mugav lennata ja palju näha. Jälgi, et droon ei segaks teisi inimesi ega pesitsevaid linde. Mukri raba Raplamaal

b a o J

k e n a J : to o F Ehkki metskits tundub tava line ja üsna julge loom, tuleb just talvisel ajal, kui toitu napib, olla neid filmides ja pildistades väga ettevaatlik: loomi ei tohi ehmatada kui ei ole väga põhjalikult läbikaalu- kahjuks ilmneb ka rumalust, et mitte drooniga mõne maantee lähedal, või- tud tegevuskava ja põhjust, näiteks öelda lauslollust. Möödunud aasta vad tagajärjed olla märksa tõsisemad vältimatud teadusuuringud ja seire; jooksul on mulle silma hakanud suisa kui pelgalt metskitse tühi kõht. väga suur erand on üldsust teeniv kolm kodumaist videoklippi, milles Eriti ligitõmbavad võivad algajale hariduslik tegevus, mille eesmärk on on filmitud põllult minema kalpsa- droonitajale olla suurte rändekogu- teha fotosid ja videoid. vaid metskitsi. mite linnud mõnel järvel, lahesopis Olen sellega igati päri. Näiteks kui Ühe klipi puhul oli droon mets- või põllul. Algaja ei pruugi teadvus- on tarvis hariduslikul eesmärgil jääd- kitsedele väga lähedal: üksnes mõne tada, et linnud koguvad seal energia vustada kühmnokk-luige pesa (ta ei meetri kõrgusel. Eriti teravalt kerkis varusid, aga kui neid häirida, on näi- pelga drooni sellisel määral nagu näi- esile asjaolu, et droon lendas metskit- teks kogukal hanel üsna vaevarikas teks sookurg), siis võib mõne sekundi sede järel küllaltki pikka aega, pealegi õhku tõusta. vältel seda teha õhust. See on kindlas- talvisel ajal, kui metskitsed annavad Drooniga ei tasu jälgida ka väi- ti parem, kui üritada pesale läheneda endast kõik, et leida piisavalt süüa ja kelinde: jäädvustada neid drooniga, maad või vett mööda. Sealjuures on elada üle pakane. millel enamasti on lainurkobjektiiv, võimalik varjata, et läheneb inimene. Metskitsede taluvuslävi võib suu- on peaaegu sama mõttekas kui koori- Siiski, huvi pesaelu vastu ei ole piisav resti erineda. Kõige mõistlikum on da mustikaid; pealegi võivad droonid põhjendus, et pesitsust häirida. neile läheneda kõrgelt: alustada näi- nende pesaelu kõvasti häirida. teks 60 meetri pealt ja siis lasta droo- Kahetsusväärsed näited. Drooni nil aegamisi madalamale laskuda, Droonikultuuri kujunemine. Keeru tajana olen jälginud ka teiste asja- pidevalt olukorda jälgides. See eel- line on ette näha ja reguleerida kõike armastajate tegemisi, näiteks Face dab ettenägelikkust ja sihiteadlik- seda, mis kaasneb kiiresti areneva booki kaudu. Kahtlemata paitab nii kust, ühtlasi tuleb tunda metskitsede ja rohkelt uusi rakendusvõimalu- mõnigi foto ja videoklipp silma, kuid kombeid. Kui ehmatada neid sõralisi si pakkuva õhusõidukiga. Kindlasti

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |475| 75 Käitumine looduses Foto: Karl Adami Foto:

Paljud linnud suhtuvad droonisse üsna vaenulikult, kuid inimese ja tema tegevusega harjunud valge-toonekured on meel div erand: üldjuhul ei tee nad lennumasinast välja

oleks igati mõistlik, et vähemalt seni, seire puhul on droonide negatiivne olemas olla. Ehkki droonid muutu- kuni asjaomane kultuur, teadmised mõju väike, võrreldes saadud kasuga vad ajapikku turvalisemaks, suutes ja teadlikkus on laiemalt välja kuju- (kasvõi teadmised liikide levikust ja vältida suuremaid objekte, ja ka veidi nenud, jääks droonindus ennekõike pesitsusedukusest). Siin kaalub hea vaiksemaks, ei anna see täit kindlust inimtegevuse ja -keskkonna raami- halva üle. Mõistagi on selliste tööde lennutamisel. Kindlasti tuleb silmas desse, kuid looduses lähtutaks alati jaoks vaja keskkonnaameti luba. pidada, et droon ei mõtle inimese ettevaatusprintsiibist. eest – mõttetöö jääb ikkagi lennuta- Tehnoloogia areneb palju kiiremini Õpi loodust tundma! Üks loodusfo- ja hooleks. kui kultuurilised ja eetilised tõekspi- tograafia eesmärke on vahendada loo- Lennuharjutusi võiks teha platsil, damised, ja sageli ettearvamatus sihis. dust oma eheduses. See võiks vähen- kus mitte kedagi peale iseenda ei häi- Nõnda on kokkupõrked ja eetilised dada võõrandumist loodusest, aidata rita. Loodusesse tasub tikkuda alles dilemmad kerged tekkima. Praegu loodust tundma õppida ja hoida. siis, kui põhitõed on omandatud ja on looduses drooni lennutades kõige Neid eesmärke on võimatu saavu- tunnetus paigas, mitte selleks, et näi- õigem lähtuda loodusfoto eetilistest tada, kui fotograaf teeks loodushet- data sõpradele, kui kaugele või kõrge- alustest: pildistatava heaolu on täht- ki jäädvustades pildistusobjektidele le droon lennata suudab. sam kui hea ja ainulaadne jäädvustus. kahju. Õppides tundma pildistatava- Alustav droonihuviline või väheste Võrdlusena võiks vaadelda, kuidas te liikide käitumist, saame meie endi loodusteadmistega droonitaja peaks on arenenud detektorism. Ka selle käitumist kohandada loomade omaga. meeles pidama, et oma ambitsioonid aluseks on küllaltki uus tehnoloogia. Mida paremini tunneb droonitaja pil- tuleb looduses kindlasti jätta taga- Seda oskamatult või pahatahtlikult distusobjekte, seda paremaid ja ehk ka plaanile, eriti siis, kui see puudutab rakendades võib korda saata palju eetilisemaid pilte oskab ta teha. teiste inimeste või loomade turvali- halba, kuid teadliku ja eetilise kasu- Kindlasti on kasulik tunda oma sust ja heaolu. tamise korral tuua kasu teadusele ja kaamerat, ka loodusteadmised ei Karl Adami (1991) on loodushuviline ja kultuurile. jookse mööda külgi maha. Neid -fotograaf, ETV saate „Osoon“ loomalugu- Täpselt sama kehtib droonide koguneb pikapeale juurde, kuid de autor. Tema loodusfotosid saab näha kohta. Näiteks teadustööde ja riikliku põhiteadmised võiksid sellegipoolest veebilehel www.karladami.com.

76 |476| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Fookuskaugus 210mm ∙ Ava F/5.6 ∙ Säriaeg 1/250s ∙ ISO 1600

Ulatu kaugemale, jäädvusta elu ilu

Kerge, kompaktne ja kasutajasõbralik telesuum on sulle suurepärane ning usaldusväärne abiline. Maailm avardub iga järgneva fotoga

UUS

Mudelid Canon ja Nikon kaameratele Di: Sobib nii APS-C kui täiskaadriga kaameratele

Hind 799€ www.photopoint.ee JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS 77 Metsast ja põllult Foto: Arne Ader / Loodusemees Arne Ader Foto:

Ahtalehine põdrakanep kasvab Eestis peaaegu igal pool. Ta on vähenõudlik, kuid armastab valgust Leekiv põdrakanep Triin Nõu idanema pikka aega. ne pioneerliik: ta asustab põlendikke, Meil kasvava põdrakanepi täis- metsasihte, metsaservi, nõmmesid, õdrakanep on üsna tavali- nimetus on ahtalehine põdrakanep; kraavikaldaid, kiviklibuseid ranni- ne valgusrikaste kasvukoh- ta kuulub pajulillede perekonda ja kuid, teeääri ja muid kohti, kus teised tade taim. Teda võib kohata põdrakanepi alamperekonda. Näiteks taimed kasvada ei suuda. Ta armas- Praiesmikel, põlenud aladel, teeserva- tundras kasvab ka teine põdrakanepi- tab valgust ning kui teda ümbritse- del, kuivendatud rabades. Juunikuu liik: laialehine põdrakanep. vad puud-põõsad kõrgemaks kasva- lõpust ehivad pooleteisemeetriseks vad, siis põdrakanep kaob. Seemned sirgunud varsi uhked roosad õisikud. Põdrakanep kasvab raiesmikul ja aga jäävad mulda ja püsivad seal palju Iseviljastumise vältimiseks on põd- jäätmaal. Kes soovib ahtalehise põd- aastaid elujõulisena. Kui muu tai- rakanepile omane proterandria ehk rakanepiga tuttavaks saada, võiks mestik peaks hävima, kasvavad mul- eelisisasus: õies avanevad kõigepealt seada sammud mõnele raiesmikule. las peidus olevatest seemnetest uued tolmukad ja seejärel emakas. Nõnda Kui seal laiub roosa õiemeri, siis võib põdrakanepitaimed. õitseb põdrakanep suve jooksul just- üsna kindel olla, et tegemist on põd- Põdrakanepit leidub ka prügimäel, kui kaks korda, pakkudes magusat rakanepiga. Siiski, teda võib segamini jäätmaal ja pommiaukudes, sest ta aroomi ja õieilu pikaks ajaks. ajada karvase pajulillega, kelle lehed pole reostuse suhtes tundlik. Inglise Ka valminud viljad ei jää tagasi- ja varred on karvased. Teiste pajulil- keeles on üks rahvapäraseid nimetusi hoidlikuks: avanedes moodustuvad lede õied on märksa väiksemad. Veel bombweed (bomb ’pomm’, weed ’umb- varre otsa justkui vatitupsud, millest õiteta kasvufaasis saab põdrakanepit rohi’), kuna pärast sõda kasvas roh- tuul seemneid lahti rebib. Ühes õisi- teistest taimedest eristada ka lehtede kesti põdrakanepit endistes pommi kus võib peituda 80 000 seemet. Hästi järgi: rood ei lõpe lehe servas, vaid on kraatrites. Tänu kiirele kasvule, heale idanevad kerged seemned kanduvad ühendatud järgmisega. juurekavale ja võimele taluda reostust tuulega kaugele, nad on võimelised Ahtalehine põdrakanep on tüüpili- on teda rakendatud ka erosiooniohtli-

78 |478| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ke ja reostunud alade taimestiku taas- Sel ajal meenutavad nad välimuselt tamisel. väikesi palmipuid. Hobikokad ongi Põdrakanepisiirup Eesti rahvasuus on põdrakanepil põdrakanepit vahel hellitavalt met- • 7 klaasi puhastatud põdraka- õige palju nimetusi: karukanep, mets- saspargliks või vaese mehe spargliks nepiõisi sirel, nõmmeroos, kõrvelill, palanulill, kutsunud. • 6 klaasi vett pöördpaju, rebashanna, põdrakapsas, Enne õitsema puhkemist võib • 1,5 klaasi suhkrut põdralill, tulipiits, üheksmameheõied. hautatult tarbida ka juuri, kuid õite • 3 spl sidrunimahla „Põdrakanep“ tuleb sellest, et tema moodustumise järel muutuvad need kasvukohtades meeldib käia ka põdral kibedaks. Juuri võib kuivatada ja hil- Korja õisikud, eemalda õied, ning kasvult meenutab taim kanepit. jem jahvatatult küpsetistesse lisada. loputa ja pane koos 5 klaasi veega Ingliskeelses keeleruumis leidub Aegade vältel on magusatest juurtest keema. Kui õielehed on keedu- viiteid ka sellele, et põdrakanepi varre valmistatud ka alkoholi. Värskeid lehti vees valgeks või hallikaks muu- kiust saab samamoodi nagu kanepist sobib lisada salatitesse, hautistesse ja tunud, siis kurna õied sealt välja. valmistada köit. Tegemist on üsna suppidesse, eriti levinud on see Fääri Lisa klaas vett ja suhkur, sidru- aeganõudva ettevõtmisega, aga kui saartel. Bosnias ja Hertsegoviinas on nimahl ning keeda, kuni siirup matkal käies peaks tugevat köit tarvis söödud keedetud võrseid. on valmis. Valminud siirupit võib olema, siis tasub seda peale nõgese Õitest saab keeta roosat värvi sii- lisada nii liha- kui ka magustoi- punuda ka kuivanud põdrakanepist. rupit, mida võib lisada mitmesugus- tudele. tele toitudele. Põhja-Ameerikas, eriti Ahtalehine põdrakanep on levinud Alaskal, keedetakse õisikutest siiru- Euroopa, Kesk- ja Ida-Aasia, Põhja- pit ja moosi. Siirupit lisatakse ka jää- Ameerika ja Siberi parasvöötmes tistesse. klassikalist musta teed. Nagu mustast ning lähisarktikas. Ta on hea mee- teest saab põdrakanepiteest maitsvat taim, meel on eriline vürtsikas lõhn. Kuulus Ivan-tšai. Venemaal oli juba jooki valmistada talle mitu korda vett Toiduks tarvitatakse teda kogu levi- 13. sajandil levinud komme teha peale kallates. kualal. Süüakse nii võrseid, varsi kui ahtalehisest põdrakanepist teed. Põdrakanepist tehtud tee on tun- ka õisikuid. Kevadisi kuni 20 cm pik- Tema lehti fermenteeritakse sama- tud ka Vene tee, Koporje tee ja Ivan- kusi võrseid võib süüa nagu sparglit. moodi kui teelehti ning tee meenutab tšai nime all. Seda eksporditi laialda-

Vitamiinide ja mineraalaineterikas põdrakanepitee aitab säilitada tervist ja lisada jõudu

kofeiinivaba • annab rauda • rahustab • toetab immuunsüsteemi • hea eesnäärmele

Meeldivat põdrakanepitee joomist ! Estvita põdrakanepitee müügikohad: Talu Toidab (Rimis), Prismad, Järve, Viimsi ja Anne Selver, Biomarket, Looduse Abi, Looduspere, Tradehouse ja teised mahetoodete kauplused epood: www.estvita.ee JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs 79 Metsast ja põllult Foto: Arne Ader / Loodusemees Arne Ader Foto:

Üks põdrakanepi taim võib toota kuni 80 000 seemet; kuigi põdrakanep paljuneb ka risoomi kaudu, on ta eelkõige kohastu nud levima tuule abil Ajalooliselt kõige kuulsam põdrakanepi toode on Ivan-tšai, mis on nüüd taas au selt ka Euroopasse. 20. sajandil tõrju- sisse tõusmas sid Hiina ja India tee eduka ekspor- diartikli välja. Usutakse, et põdrakanepi- tee joomine taastab jõuvarusid, suurendab töövõimet, paran- dab vereloomet, alandab palavik- kaksteistsõrmiksoole haavan- ku, aitab põletikke vähendada ja deid. Kõnealust taime on tarvi- puhastab organismi toksiinidest. tatud ka eesnäärme suurenemise Teepuru on pandud haavadele, et algstaadiumis ja kilpnäärme aeg- need kiiremini paraneks. lase talitluse korral. Hiina taime-

Eestis on viimasel ajal tekkinud er ravis on teda soovitatud menstruat- ov s Il mitmeid väiketootjaid, kes Ivan-tšaid -Lii sioonihäirete korral [2]. ari : M valmistavad. Mõned lisavad segule Foto Põdrakanepil on rahustav, valuvai- teisi maitse-ja lõhnataimi. gistav ja krampe leevendav toime. Abi saab peavalu ja unetuse korral, välis- Eestis hakati põdrakanepit laialda- aitab meeste eesnäärme probleemide pidi võib pruukida kompressina ja semalt kasutama alles pärast teist puhul. Kuna pajulille leidub hajusalt, loputada leotisega haavu. Teda tun- maailmasõda. Enne seda võib tee soovitatakse sedalaadi murede korral takse ka kui immuun- ja hormonaal- tegemise kohta leida ainult üksikuid kasutada ka teisi pajulille perekonna süsteemi tugevdajat. teateid, kuigi eestikeelses kirjandu- liike, millest kõige tuntum ongi ahta- ses on teda teetaimena mainitud juba lehine põdrakanep. 1. Kalle, Raivo; Sõukand, Renata 2013. Eesti looduslikud toidutaimed. Varrak, Tallinn: 19. sajandi lõpus [1]. Söögitaimena Põdrakanepi ürt sisaldab tannii- 80‒81. on ta tuntud 1960. aastatest. ne ja flavonoide, mis annavad talle 2. Raal, Ain 2013. 101 Eesti ravimtaime. Ravimtaimena hakati põdrakane- põletiku- ja mikroobivastase toime. Varrak, Tallinn: 82‒83. pit kasutama 1990. aastatel, mil levi- Nii aitab ta hästi leevendada kõhu- Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus sid soovitused, et väikeseõiene pajulill lahtisust, soolepõletikke, mao- ja huviline, vabakutseline ajakirjanik.

80 |480| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2017. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafoto peaauhinna Roger Erikson Eesti Looduse 19. fotovõistlus Tähtajad ja kes on pildil. elurikkus (keskkonnaministeeriumi eri Võistlusfotod palume üles laadida Arvesse lähevad digifotod, mille pikema auhind), looduse maastikud ja mustrid Eesti Looduse kodulehel 1. augustist külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit ning linnaloodus (TÜ loodusmuuseumi 1. novembri keskööni. Võistluse lõpu (noortel 2000). Faili vorming peab olema ja botaanikaaia eriauhind). Ainult noorte õhtu aja ja koha saab teada novembris kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. kategoorias on eriauhind aiataime ja Eesti Looduse kodulehelt. kodulooma, sh lemmiklooma pildi eest. Kategooriad Eriauhindu jagavad ka võistluse toetajad. Nõuded fotole Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: Foto peab olema tehtud Eestis ning noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) Fotode saatus jäädvustatud vabalt looduses elavad loo ja täiskasvanud. Välja antakse looma, Korraldajatel on õigus auhinnatud foto mad, taimed või seened üksi või mitme taime ja seenefotode peaauhind ja sid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes kesi. Fotod inimesega harjunud looma esimene auhind nii üld kui ka noorte trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte dest või istutatud taimedest võistlevad arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu võivad korraldajad tasuta kasutada võist vaid noorte kategooriates („Koduloom“ järgmistes kategooriates: aasta lind (Eesti lust tutvustavatel üritustel (näitused, ja „Aiataim“). ornitoloogiaühingu eriauhind), käituv ettekanded jms). Pildistatud loom, taim või seen peab loom, väike loom (lähi või makrovõte), olema äratuntav ja autoril võimalikult veeloom, parim liigikaitsefoto (Tallinna Lisainfo: täpselt määratud. Iga foto juurde oota loomaaia eriauhind), väike taim (lähi www.eestiloodus.ee me kindlasti lühikest lugu (200–500 või makrovõte), veetaim, aasta orhidee epost [email protected], tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud (Eesti orhideekaitse klubi eriauhind), tel 742 1143

TUULINGU PUHKEMAJA

LOODUSKALENDER.EE Eesti Loodusmuuseum Panin tähele Foto: Neeme Möll Foto:

◊ 1. Pildil paremal, elektriposti juures kasvav mänd võib rääkida üsna kõneka loo, mille mõistmisel on abiks vana arhiivipilt ja Aegnal aset leidnud ajaloosündmused. Foto on tehtud tänavu kevadel Aegna mänd aitab näha minevikku Neeme Möll

apsena on enamik meist mõel-

nud, miks küll inimene ei mõis- Neeme Möll Foto: ta loomade keelt, miks puud Lei räägi või kas taimel on valus, kui temalt oks murda. Vahel aitavad olnut mõista ja küsimustele selgitusi leida aastatetagused vanad arhiivifotod. Nõnda on juhtunud ka ühe männiga Aegnal. Olin saarel kasvavat mändi (◊ 1) nii tavaliseks pidanud, et ei pannud teda enam tähelegi. Lapsepõl- ves käisin seal all kasvanud valgest sirelist õnne otsimas, ka üks hea maasikakoht asus tolle männi juures. ◊ 2. Paadimeistri vasknael ja raudtee nael Aegna männi tüves on selge märk, et Seesama vana mänd ilmutas mulle omal ajal käis puu ümber vilgas elu

82 |482| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ennast ühel vanal fotol (◊ 3), mis on leitud arhiivide sügavusest ja avaldatud Aegna raamatus [1]. Mänd on üle elanud kaks ilmasõ- da, saanud osa talumajapidamis- te laste hõigetest ja taluloomade häältest; näinud, kuidas 1920. aas- Allikas: Eesti meremuuseum F373-5 meremuuseum Eesti Allikas: tatel sai Aegnast komandantuuri paik ja seetõttu koliti külaelanikud oma kodudest mandrile. See puu on püsima jäänud täni- ni, hoolimata teise ilmasõja aegse- test võimuvahetustest, taganejate korraldatud süütamistest ja kait- serajatiste õhkimisest. Sõjaväesaarena oli Aegna tava- inimestele aastakümneid sule- tud. Elu tärkas taas uuel kujul ◊ 3. Aegna (Wulffi saare) küla sada aastat tagasi: pilt pärineb 1918. aastast. Fotol 1960. aastatel, kui saar avati rahva- olev parempoolne mänd on alles praegugi, ent külamaastik tema ümber on soo le puhkebaasina. Mõned puhkeko- tuks teistsugune dud kerkisid vanadele talukohtade- le. Nõnda sai ka kõnealune mänd endale uue naabri: kadunud talu- rütmis: Aegnal korrastatakse jälle oksakohas rohetab vasknael. Puu aseme lähedusse kerkis tüüppuhke- maju, külakiigelt kostab laste kilkeid seisab justkui igaviku ausammas. maja (vt ◊ 1). Eesti taasiseseisvumi- ja liiguvad loodushuviliste seltskon- 1. Nerman, Robert 2008. Aegna. Tallinna ees- se järel jäi elu puhkebaasides para- nad. Tolle puu tüve küljes ripneb aga linna uurimisbüroo. Tallinn. ku soiku. endistviisi mõni inimkäega kinnita- Neeme Möll (1971) on Aegna saare ela- Nüüdki kulgeb aeg saarel omas tud elektrijuhe ja mahasaetud haru nik kevadest sügiseni.

Hauduv sinikaelpart äärmiselt käidavas kohas Tartu kesklinnas Pallase hotelli Part ees bussipeatuse lillekastis lillekastis

ulk linnuliike on võtnud di kohta, kes ju algul ei ehita omaks inimese loodud üldse mingit pesa ja alles viimas- tehiskeskkonna ja osa te munade munemise ajal hakkab neistH saab sellises uudses elupaigas koondama vooderdust, mille hulka suurepäraselt hakkama. Sinikael- kuuluvad ka emaslinnu enda udusu- part on üks neist lindudest, kellel on led. Haudumise teisel poolel istuvad o d väga suur levila ning kes pesitseb pea- ria pardid munadel väga visalt ja lahku- Jü as aegu kõigis sellel alal leiduvates elu- om vad sealt vaid olulise häirimise kor- : To paikades, ka inimasulates. Seejuures Foto ral, seetõttu on lindu veelgi raskem ei pelga ta ka suurlinnu. märgata. Talvel tundub linnaelu, mis pakub lillekastis, nagu pildilt võib näha. Poegade koorumise järel suundub lisatoitumisvõimalusi, olevat pardi Olgu mainitud, et enamik linde pesakond lähimale veekogule. See puhul päris arukas otsus, kuid seal valib oma pesakoha varajastel hom- retk on linnakeskkonnas ohurikas, pesitseda ei ole esmapilgul kuigi aru- mikutundidel, kui ka linnas on inimesest aeglased ja kehva orienteerumis- kas. On ju linnas palju võimalikke si veel vähe liikumas. Erinevalt inime- võimega pojad võivad autode vahel vaenlasi, sh pahatahtlikud inimesed. sest ei pea linnud vajalikuks oma kin- paanikasse sattuda ja rataste all huk- Paraku ei lähtu linnud pesitsuskoha nisvaratehinguid pikka aega planee- kuda. Samuti märkavad asfaldil lii- valikul meie arusaamadest ja nii koh- rida. Paljud linnud valivad pesakoha kuvaid pardipoegi varesed ja kajakad, tame neid mune haudumas väga käi- üpris spontaanselt. kellele nad on kerge saak. davates kohtades, kasvõi linnatänava Eriti kehtib see sinikael-par- Jaanus Elts

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |483| 83 Raamatud

ilus vaadata. Hiiumaa aia rajamise ja Raamat on osutunud nii menu- hooldamise loost on küllap mõndagi kaks, et tiraaž on juba läbi müüdud. õppida kõigil aednikel, iseäranis aga neil, kes kõige kõrgemalt hindavad pidevalt pügatavat liigivaest muru.

Minu Hiiumaa aed Kristiina Hellström. Toimetanud Merike Järvlepp ja Meeli Müüripeal, kujunda nud Linda Liblikas. Hea Lugu, 2018. 216 lk Letipea ja lood. Artiklite kogumik aamatus tutvustab Rootsis Koostanud, toimetanud ja kirjastanud õppinud maastikuarhitekt Marek Vahula, fotod Ants Tull. 2018. 80 lk Kristiina Hellström oma täna- Pärilikkuseteaduse teerajajad vuR 20-aastaseks saavat looduslähedast Mart Viikmaa. Toimetanud Lauri ogumik tutvustab Letipea aeda Hiiumaal Sarve poolsaare loo- Laanisto, Mart Niklus ja Oive Tinn, kee maastikukaitseala loomist, pealsetel. Kui aed rajatud ja majad ehi- leliselt toimetanud Silvia Sokk, kujun milles kogumiku koostajal on tatud, ei läinudki kaua, kuni maakodust danud Anna Lauk. Loodusteaduste olnudK oluline osa 1992. aastast ala- sai päriskodu ja linnakorterist suvila. klassikuid 4. Eesti looduseuurijate selts, tes. Mitme autori kirjutised selgita- Aia põhijoonis viljapuude, keskse 2018. 189 lk vad näiteks Letipea nime saamislu- lilleaasa, hekkide ja neid ääristavate gu ja maastikukaitseala loodusväär- peenardega on jäänud samaks tänini. art Viikmaa viimaseks jää- tusi. Siit leiab intervjuu Letipea küla- Aia jaotamine ruumideks laseb seda nud raamat on pärilikku- vanema Mai Raivetiga; meenutatakse suuremana paista ning aiast avane- seteaduse ehk geneetika traagilist tulistamist 1976. aastal gaa- vad vaated ümbritsevale karjamaa- Majaloost. Siin käsitletakse geneetika sitöötajate suvepäevadel; kirjutatakse le ja puisniidule laiendavad ala piire teket ja arengut valikuliselt, kolme Letipea küla ja tuletorni ajaloost, lae- veelgi. Loopealse tihti põuane suvi, teadlase kui pärilikkuseteaduse teera- vaehitusest, piirivalve tegevusest enne aga ka lubjarikas kivine muld seab jajate elu ja tegevuse kaudu. Need tea- teist maailmasõda, nõukogude ajal ja omad piirangud liikide valikule. Aed- dusmehed on Gregor Mendel, Francis tänapäeval. Poole kogumikust võtavad nik on siin lausa sunnitud loodus- Galton ja Thomas Hunt Morgan. enda alla looduspildid Letipea maasti- hoidlikult majandama, et üldse min- Põhiosa raamatust on augustiin- kest, siin leitud huvipakkuvatest liiki- git tulemust saada. laste ordu munga ja amatöörteadlase dest ja vaatamisväärsustest. Raamat on jagatud kolme suure- Mendeli kirjutis hernehübriididest, masse ossa. Kõigepealt tutvustatak- mis on siin esimest korda eesti kee- se looduslähedase looaia eripärasid, les avaldatud. Teoses on põhjalikult umbrohte ja aias elavaid muid olen- refereeritud Morgani esimest artik- deid (eelkõige putukaid ja linde), mulla lit valgesilmse äädikakärbse kohta, tegemist ja peenarde rohimist. Teises seda kirjatööd peetakse pärilikkuse osas on vaatluse all aia lähiümbrus, kromosoomiteooria lähtekohaks. Nii n-ö Sarve maastikulabor, kus maasti- tekkis klassikalise geneetika terviklik kupilti aitavad hoida lambad, saag ja käsitlus, mida on nimetatud ka men- võsalõikur. Raamatu lõpus jagatakse delismiks-morganismiks. lugejale täpsemaid näpunäiteid, mis- Kvantitatiivsete tunnuste pärandu- Iseseisvust loov tarkusetöö moodi sellist imeaeda rajada, kuidas mise uurimisele pani suuresti aluse Ken Kalling, Juhani Püttsepp, Erki teha nii, et aed käest ära ei läheks, Francis Galton. Selleks et tuvastada Tammiksaar. Toimetanud Andres aga paistaks ikkagi looduslik. Ühtlasi inimese vaimsete ja kehaliste tunnus- Koppel, keeletoimetaja Kristina Lepist, antakse juhiseid, mil moel kujundada te pärilikku muutlikkust, leiutas ta kujundanud Kalle Müller. Eesti teadus puiskarjamaad ja -niitu. mitu biomeetrilise ehk kvantitatiivse agentuur, 2018. 56 lk Kahjuks seostub aasta taimestik geneetika meetodit. Ühtlasi mõtles ta paljudele inimestele niitmata muru- välja eugeenika, mistõttu kõnealuses aamat on koostatud meie riigi ga ja põõsastik tähendab võsa, millest raamatus on tehtud katse rehabilitee- 100. sünnipäevaks lugupida- tuleb tingimata lahti saada. Loodusli- rida Galton kui silmapaistev teadlane misavaldusena Eesti teadlas- ku ilmega aed võib olla ka inimsilmale geneetika ajaloos. teleR ja teadusele. See raamat pole 84 |484| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Koolibri soovitab

VÄIKELAEVAJUHI KÄSIRAAMAT. PURJEKAD JA MOOTORLAEVAD Malcolm Pearson 208 lk

Lihtsas keeles ülevaade meresõidu alustest purjetajale ja mootorlaevajuhile. Käepärases taskuformaadis raamatus on olemas kõik, mida merele minnes tarvis teada. Siia on koondatud olulised teadmised traditsioonilisest kaarditööst, asukoha, kauguse ja sügavuse määra- misest, siseveeteedel liikumisest, ilmast ja loodetest, tõusu-mõõna tabelite kasutamisest, samuti ülevaade meremärkidest, ohutust liiklemisest ja hädasignaalidest.

TEADMISTE ENTSÜKLOPEEDIA. LOOMADE MAAILM LOOMADE ELU Elizabeth Cranford John Woodward 64 lk 288 lk Kaunite illustratsioonidega raamat Mahukas ja sisutihe kogupere-entsüklo- tutvustab meile imelisi loomi kõikjalt üle peedia toob teie ette loomariigi ime- maailma. Siit saab teada, kui nutikad pärased saladused. Raamat annab loomad tegelikult on, kuidas nad oma- hea üldpildi loomariigi kujunemisest ja vahel suhtlevad, kuidas nad otsivad toitu süstemaatikast, aga tutvustab lähemalt ja kuidas leiavad paarilise. ka eri loomaliike ning selle suuri ja Raamatuga saad alla laadida tasuta äpi väikesi esindajaid. ja vaadata enam 50 haaravat videoklippi. „Teadmiste entsüklopeedia. Loomade Nii saad loetut kohe ka oma silmaga näha elu” on raamat noortele ja vanadele ja kuulda. See loob tunde, nagu viibiksid teadmishimulistele, raamat, mis seisab ise metsikus looduses! riiulis aukohal, et sellest ikka ja jälle midagi olulist ja huvitavat leida.

OLLA MA VÕIKSIN... LOE SEDA RAAMATUT, KUI TAHAD Suzanne Woolcott TEHA HÄID FOTOSID. VAATED 48 lk Henry Carroll 128 lk Südametemurdja Gorjuss™ on jõudnud raamatusse, kaunisse eestikeelsesse Henry Carrolli järjekordne menuk seeriast pealekauba. Selle nukk-tüdruku looja on „Loe seda raamatut, kui tahad teha häid Šoti kunstnik Suzanne Woolcott ja ilmselt fotosid” selgitab sulle lihtsas keeles, on ta tabanud midagi inimesele igavesti kuidas pildistada erinevaid vaateid, olemuslikku, mis tema loomingu nii sealhulgas maastikke, linnavaateid, lummavaks teeb ning üha uusi südameid arhitektuuri ja interjööri. võidab. Raamat annab praktilisi juhiseid, kuidas Suured tunded ja pisut vaoshoitud igat- jäädvustada oma lemmikvaated fotole suslikkus on iseloomulikud ka Gorjussi- originaalselt ja tähendusrikkalt. Millised raamatule „OLLA MA VÕIKSIN...”. iganes on sinu kaamera, huvid ja tase – Suur formaat, hoolikas trükikunst ja siit leiad fotokunsti peamised põhitõed ja sisendusjõulised pildid võimendavad saad teada paljude kuulsate fotode kujundirikast vabavärssi, mille on saladused. eestindanud Riina Turi.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULIpood.koolibri.ee 2018 Eesti LOODUS 85 Raamatud

teatmeteos, mis annaks ammendava huvitava teabega karude kohta. See ülevaate meie teaduse arenguloost. on silmaringi avardav meeleolukas Teadusagentuur palus kolmel auto- lugemisvara igas vanuses looduse- ril jutustada Eesti teadusest põne- sõpradele. vaid lugusid, mis kõneleksid teaduse Raamatu autor Vahur Sepp on elu- tähendusest Eestile, selle mitmeke- põline metsamees, jahimees, kala- sisusest, järjepidevusest ja seostest. mees ja loodusretkede juht. Ta on Mitmekesine teadus on alus, millele värvikas jutuvestja, kelle teadmiste toetudes tagame üha keerukamaks pagas loomade elust ja elutegevusest muutuvas maailmas oma riigile ela- on imetlusväärne. Oma teadmisi on misväärset elu pakkuva tuleviku. Luua Metsanduskool. Artiklid ja Vahur Sepp jaganud paljudes telesaa- Raamatu tekstis on mitut moodi uurimused 17 detes, raadiokanalites, ajalehtedes ja märgitud sõnu – need märksõnad on Koostanud ja toimetanud Veiko Belials. ajakirjades. ka eraldi loetavad ja aitavad kiiresti Luua metsanduskool, 2018. 93 lk olulist eristada. Märkimisväärne on ka fotode valik ja hulk. Kokkuvõttes raditsiooniline artiklikogu- on ilmunud teos, mis võiks teadust mik Luua metsanduskoo- huvitavamaks muuta ka seni teadus- li viimase aasta huvipakku- kaugele lugejale. vamatestT lõputöödest. Käsitluse all on künnapuud Tartumaa mõisapar- kides, kalmistuhaljastuse hoolduse eripärad, Hirvepargi hooldussoovitu- sed, puude veteraniseerimine, puude Sõnatrikid kaitse Tammsaare pargi rekonstruee- Hilja Kull, Juhani Püttsepp, Riina Uisk. rimisel, hekid mõnel Tartu haljas Toimetanud Eha Kõrge. Varrak, 2018. alal ning raieid sätestavate õigusakti- 36 lk de muudatused viimasel kümnendil. Kogumiku lõpus on esitatud loend aamatu sõnaridade autor 2017–2018 Luual kaitstud lõputöö- Hilja Kull on kogu elu töö- dest ja autorite kontaktandmed. tanud matemaatikaõpetaja- Eesti taimede kukeaabits na.R Talle on meeldinud peale arvu- Toomas Kukk. Kujundanud Mari de nuputada ka sõnadega, eriti just Kaljuste. 6., parandatud ja täiendatud neljatähelistega: kuidas ühest sõnast trükk. Varrak, 2018. 416 lk saab vahepealsete tähendusega sõna- de kaudu teine sõna. Näiteks „lollist“ ukeaabitsa järjekordse trüki „tark“ või „räimest“ „kilu“: loll-toll- kõik 1039 levikukaarti päri- tall-talk-tark või räim-riim-riik-kiik- nevad taimede uuest levi- kilk-kilu. Sõnamängudele on saate- kuatlasestK (2015–2018), mis või- tekstid kirjutanud Juhani Püttsepp maldavad ühtlasi jälgida takso- ning kauni raamatu joonistanud ja ni leviku muutusi: sümbolitega on Karu. Eesti looduslood kujundanud Riina Uisk. näha ka varasemad levikuandmed. Vahur Sepp. Toimetanud Margit Mikk- Tagakaanel on avaldatud keele- Kukeaabitsa levikukaardid on veebis Sokk, kujundanud Ragnar Sokk. Fotod: teadlase Marju Lepajõe mõttekäik: oleva tööversiooni (ottluuk.github. Kenno Kaupmees. Tulip, 2018. 47 lk „Sõnad on elusad asjad. Kui sõnas io/atlas/) põhjal teinud Ott Luuk. muuta üksainus täht, on see juba Kogu raamatu tekst sai uuesti krii- arja „Eesti looduslood“ esime- justkui teine olend teise tähenduse- tilise pilguga üle vaadatud ja mõnedki ne raamat räägib Eesti pruun- ga. Ometi piisab 23 tähest, mis on varasemad vead parandatud. Uuen- karudest. Raamatust saab eesti tähestikus, et kõneleda must- datud on liikide leviku sõnalist kir- teada,S millist elu karud aasta ringi miljonist asjast maailmas ja mõtetes. jeldust ning lisatud vahepeal avasta- elavad: mida nad söövad, kuhu pesa Selles lusti täis raamatus mängivad tud 12 uue liigi ja alamliigi kirjeldus. teevad, kaua magavad, kuidas pulmi tähed sõnades trikimänge. Nad vahe- Tahaks loota, et uus kukeaabits kajas- peavad, millal karupojad sünnivad, tavad vaikselt kohti ja nelja sammu- tab meie taimestiku liigilist koosseisu millised on karude suhted inimestega võib koerast saada kass või talvest praeguste teadmiste taustal küllaltki ga ja palju muud huvitavat. suvi. Tähti tuleb tähele panna, siis ammendavalt ka kutselise botaaniku Tõestisündinud lood inimeste ja nad võtavad endaga mängu kaasa ja jaoks, rääkimata algajast. karude kohtumistest on põimitud mõtted ärkavad ellu.“

86 |486| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri In memoriam

last“, „Laanetaguse suvi“, „Euroopa naarits“, „Varjuelu“, „Sookured“, „Nõialoom“ ja „Ilus on maa“. Foto: erakogu Foto: Pärast Ugala teatrist lahkumist töö- tas Mikk Raplamaal Pirgu arenduskes- kuses ja seejärel Rapla maavalitsuses abimaavanema ja arendusnõuniku- na, olles samal ajal Eesti külaliikumi- se Kodukant algataja ja esimene president. Üheskoos algatati külaliikumise maapäevade traditsioon. Tal oli palju kaasteelisi ja tema tegudest ning uudsetest käsitlusviisi- dest on osa saanud tuhanded inimesed, ta oli ennast teistele andja. Mikk Sarv oli mees, kes ei ajanud kunagi vaid üht asja: muusikategemise kõr- val oli ta folklorist, literaat, loodusemees, hariduselu edendaja ja ühis konnaliikumiste algataja. Eelkõige oli ta regilaulik. Pikki aastaid andis ta inimestele juha- tust, kuidas kasutada rahvakalendrit, elada meie muistsete tavade järgi, tähistada rahvatähtpäevi, ta õpetas inimestele regilaule, kombestikku ja elutunnetust, mis on ühe või teise tähtpäeva taga. Looduselt kaasa saadu aitas Mikul Mikk Sarv käsitada sõna ja keelt ning nende mõttejõudu ja mänguruumi, kaasa 10. august 1951 – 6. aprill 2018 aitas ka võõrkeelte huvi ja tundmine, siit eriline keeleande kasutus. Nii ma eluteel kohtume inimes- Vahepeale jäi värvikas elu, kus on temalt käibele tulnud omakeelsed tega, kelle erilisust ja väär- Mikk pühendus rahvamuusika sal- ja tavainimesele arusaadavad uudis- tusi oskame näha alles hil- vestamisele, uurimisele ja esitamise- sõnad „elurikkus“, „mõnus minek“, jem.O Seda tunnetame alles aja jooksul, le, teatritegemisele Tartu Vanemuise „õuesõpe“, „kahjamine“ ja „räst“. kui oleme koos arenenud ja õppinud ja Viljandi Ugala teatris, kus ta töö- Ta mõistis, et õppetöös on oluline maailma paremini mõistma. tas muusikaala juhatajana. Aga sealgi laste vahetu kontakt loodusega vabas Selline inimene oli paljude jaoks ei unustanud ta loodust ja pärimust, õhus; seetõttu pühendus ta õuesõp- Mikk Sarv. korraldades koos Heino Eelsaluga pele ja õhutas teisigi. Valmisid õues- Mikk Sarv alustas õpinguteed paleoastronoomia konverentse. Kuu õppe tele- ja raadiosaated õpetajate- Tartu ülikoolis bioloogina, kuid siir- ja tähtede ilm lummas teda elu lõpu- le. Oma teadmisi ja uudseid mängu- dus peagi Eesti põllumajanduse aka- ni, kirjutatud sai raamat „Kuu“, kus lisi käsitlusviise on ta meelsasti jaga- deemiasse õppima metsandust, soo- on avaldatud meie kuueosaline kuu- nud ka täiskasvanutele, nii otseselt vides saada ökoloogiks. Seal tegi ta kalender. Sellest on ilmunud artikleid kui ka raadio ja televisiooni vahen- oma kursusetöös ettepaneku luua ka Eesti Looduses. dusel. Karula rahvuspark, kuid tookord oli Koos Jaan ja Peeter Toomingaga Viimastel aastatel suutis Mikk Sarv ta veel ajast kaugel ees. Järgnesid käis Mikk Siberis filmiekspeditsioo- palju oma mõtetest valada üheksasse retked Eesti loodusprobleemsetesse nil kogumas rahvamuusikat kettide raamatusse, mis on Eestis väga menu- piirkondadesse; ta osales eksperdi- (Jenissei ostjakid) ja sölkuppide juu- kad. Mõned käsikirjad jäidki pooleli. na ekspeditsioonidel Jamali poolsaa- res, hiljem ka hantide, manside ja Kõigile oma lähedastele ja tuttava- re naftaväljadele. Kõrgkooli lõpetas ta saamide juures. Nõnda sai alguse tele, koostegijatele ja osasaajatele oli alles 40 aastat hiljem, saades Tallinna filmimuusika tegemine Rein Marani see õpetaja kaotus. ülikooli bioloogiaõpetaja diplomi ja loodusfilmidele „Tavaline rästik“, magistrikraadi. „Üheksavägised“, „Otsi looduses liit- Heldur Sander

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |487| 87 In memoriam

siooni-, käitumis-, evolutsiooni- ja psühhogeneetikast, üld-, arengu- ja inimesebioloogiast ning biofüüsi-

Foto: Sulev Kuuse Foto: kast. Oma sajanda õppejõusemest- ri alul 2014. aastal luges Mart TÜ avatud ülikoolis bioloogiaõpetajaks ümberõppijatele mõeldud ainekur- sust „Evolutsiooni mehhanismid“. Mart tegi uurimistöid ja kirjutas artikleid histoloogia, tsütoloogia, tsü- togeneetika, rakutehnoloogia, üld-, arengu- ja evolutsioonibioloogia ning eestlaste populatsioonigeneeti- ka kohta. Ühtlasi oli ta aktiivne entsüklo- peediate (ENE, EE, TEA) teadusar- tiklite kirjutaja. Ta on olnud mitme keskkooliõpiku kaasautor ning mitme kõrg- ja keskkooliõpiku toimetaja. Mart Viikmaa oli üks nn Darwini klubi alustalasid, tänu kellele on eesti keeles ilmunud Mart Nikluse tõlgitud Charles Darwini teo- sed („Autobiograafia“, 2006; „Liikide tekkimine“, 2012; „Inimese põlvnemi- ne“, 2015). Mart Viikmaa allkirjastab raamatusarja „Loodusteaduste klassikuid” neljanda Eesti looduseuurijate seltsi saalis raamatu „Pärilikkuseteaduse teerajajad“ autorieksemplari. Suurtele teadlastele esitleti 5. aprillil Mart Viikmaa teost Mendelile, Morganile ja Galtonile pühendatud raamatu pidulik esitlus toimus „Pärilikkuseteaduse teerajajad“. Seal Eesti looduseuurijate seltsi saalis 5. aprillil 2018 on esimest korda eesti keelde tõlgitu- na ilmunud ka Gregor Mendeli teed rajav kirjutis „Katsed taimehübriidi- dega“ ning Thomas Hunt Morgani ja Francis Galtoni teoste katkendid ja Mart Viikmaa arutlused nendel teemadel. Marti võiks iseloomustada mitme- 4. september 1938 – 13. mai 2018 ti. Ta oli süsteemne (elus ja töös), põhjalik (mida tegi, seda tegi innu- art sündis Karuse val- loogilise ja tsütoloogilise uurimistöö ga), kangekaelne (mida alustas, selle las kaheksalapselise pere meetodeid ning 1965. a oktoobrist ka lõpetas) ja väga otsekohene (kui kuuenda lapse ja kolman- asus nooremteadurina tööle TRÜ ars- midagi ütles, siis ikka asja eest). Mda pojana. Tema huvi looduse ja bio- titeaduskonna meditsiini kesklabora- Näiteks meenub: kui 1987. aastal olid loogia vastu sai alguse juba varases tooriumis. Tartus rahvakogunemised, kus esi- lapsepõlves, kui ta uitas Lääne-Eesti 1968. aasta septembris alustas mest korda tolleaegses Nõukogude maalilistel ja rikastel maastikel Rame Mart õppejõutööd tollases geneetika- Eestis toodi välja sinimustvalge rah- lahe, Laelatu puisniidu, Heinlahe ja ja darvinismikateedris – millest sai vuslipp ja töökohtades algas rahva- Nehatu järve ümbruses. peagi geneetika- ja tsütoloogiakatee- rinde rakukeste loomine, oli Mart TÜ Juba 11-aastase poisina sai Mardist der -, õpetades arsti- ja bioloogiatu- ÜMPI peamine organisaator, tema linde rõngastades ja ornitofenoloogi- dengeid. Sealt siirdus ta 1982. aastal algatusel käidi 1989. a ka Balti ketis. lisi vaatlusi tehes Eesti loodusuurijate tööle TÜ üld- ja molekulaarpatoloo- Ta ajas ettevõetut sirgjooneliselt, seltsi usaldusmees. Nii oligi loodus- gia instituuti (ÜMPI) inimesegeneeti- hästi ja kindlameelselt. huvilise noore mehe loomulik õpin- ka labori juhatajaks. gute jätk Tartu ülikool ja zooloogia Mart jätkas ka siis noorte bioloo- Mart, Sa tegid teadust, aga eelkõi- eriala (1957–1962). gide ja hiljem ka psühholoogiatuden- ge olid Sa õppejõud. Sind iseloo- 1962–1965 omandas Mart profes- gite õpetamist. Ta luges loengukur- mustas terminite täpne tarvitus ja sor Kalju Põldvere juhendusel histo- susi üld-, inimese-, looma-, populat- ülim põhjalikkus tekstide kirjapane-

88 |488| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kul. Olles koos mitme kõrgkooliõpi- ku (Ain Heinaru „Geneetika“, Toivo Maimetsa jt „Rakubioloogia“) kaas- toimetajad, kogesime sageli, et Sinuga Foto: Rein Pullerits Foto: peetud arutelud sisu ja terminoloogia üle olid äärmiselt harivad. Sa kasu- tasid oma mõtete selgitamiseks ele- gantseid ja lõbusaid piltlikke võrdlu- si. Sageli tabasime ennast mõttelt, et Sinult on vaat kui palju õppida. Mahukate raamatute toimetami- ne on tohutu töö; me saime sealjuures palju vaielda, isegi tülli minna ja taas leppida. Mitte kunagi ei läinud Sa, Mart, isiklikuks, aga alati kaitsesid omi mõtteid ning põhjendasid öeldut veenvalt. Ja peab ütlema, Mart, et Sul oli väga tihti, kui mitte alati, õigus. Sellest me õppisime kõik. Mart, Sa olid läbi ja lõhki mees, kes andis oma kogemusi ja õpitut hea meelega edasi: Sa olid õpetaja. See, mida Sa õpetasid, oli bioloogi tarkus, võib öelda, et loodusteadlase eluko- gemus. Ehk kogusid Sa tarkusi juba oma esimestel linnuretkedel Laelatu puisniidul või suurel Põhja-Jäämere laevareisil ülikooliõpingute ajal – need olid justkui noore loodusuurija ümbermaailmareisid. Mart Viikmaa Hellenurme surnuaial eesti päritolu Vene zooloogi ja biogeograafi Sa otsisid tõde, endist tarkust ja zooloogiaprofessor Alexander Theodor von Middendorffi mälestussamba juures uut teadmist. Sa olid klassikaline 2011. aastal teadlane, bioloog, zooloog ja geneetik, n-ö vana kooli õpetaja. Sa olid bioloog, kes tundis loodust ja loodus- tundja ja arendaja. Sul oli suurepära- iseloomustada elu põhiüksust. teadusi. Sul oli aastatega kujunenud ne keeletunnetus ning oskus teadus- Sama lühidalt ja täpselt võttis suurem pilt meist ja meid ümbritse- likku teksti selgelt, arusaadavalt kirja Mardi tehtu ning öeldu kokku tema vast – võib öelda, et Sa olid maailma- panna. Sa tegid ise „Geneetika sõnas- sõber ja võitluskaaslane Aavo-Valdur vaateline bioloog. tiku“ võrguversiooni, Sa toimetasid Mikelsaar, kes ütles: „Mart, me oleme Sa oskasid oma töös ja oma raa- „Geneetika“ ja „Rakubioloogia“ õpiku Sinuga olnud teadlased – ateistid. Me matutes, olgu nad siis toimetatud või sõnastikke. ei usu millessegi üleloomulikku, kuid Sinu enda kirjutatud, minna süvitsi Samuti olid Sa silmapaistev Eesti süda ütleb mulle siiski, et kusagil tule- teemasse, kuid seejuures ei kadunud bioloogiateoreetik. Vaid mõni üksik vikus saame jälle kokku ja meenuta- taustsüsteem mitte kuhugi ja ka kõige teoreetilise bioloogia (TRB) kevad- me koos elatud aastaid.“ pisem detail oli Sulle oluline. Sulle kool möödus nii, et Sind polnud küsi- Suurim tegu, Mart, on Sinu kaks meeldis matkata ja reisida, kuid kõige musi esitamas või ettekannet pida- tütart: Riina ja Piret, ning sinu kolm enam armastasid Sa mõttematku ja mas. Meenub näiteks see, kuidas Sa lapselast ja kolm lapselapselast. vaimureise, jäädes alati bioloogiks. Sa andsid 1983. a TRB kevadkoolis defi- Suurim tarkus, Mart, oli oskus kasu- olid kui elav entsüklopeedia ja tihti nitsiooni raku kui elu elementaar tada, vallata ja ohjata oma mõtet ja pöörduti Sinu poole, kui keegi pidi üksuse kohta: „Rakk – see on iseregu- keelt. Lisaks tajusid Sa aega. Ehk ka ennast või oma mõtet ehk õpetussõ- leeruv ja autoreprodutseeruv meta- igavikku. na kontrollima. Lollust Sa ei sallinud, bolismisüsteem, mille aluspõhjaks Mart, head teed Sul minna! kuid nõu ja abi sai Sinult alati. on kodeerivate ja katalüütiliste mak- romolekulide interaktsioonid“. Sinu Õpilaste, töökaaslaste, sõprade, kaas- Ilmselt olid Sa kõige parem ees- sõnastus oli küllaltki keeruline, samas teeliste ja mõttevendade nimel Rein Sikut ja Sulev Kuuse tikeelse bioloogiaterminoloogia lühike ja piisavalt täpne ning lööv, et

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |489| 89 Kroonika

Mai tõi suveilma

16.–20. nädal kultuur.err.ee Allikas: eel aprilli teisel poolel arvati, et kevad võib jääda vinduma, kuid mai algusest hakkas ilm kiiresti muutuma üha Vsuvisemaks: peagi ulatus õhusoojus üle 20, siis paiguti juba üle 25 kraadi. 20. nädala lõpus oli ka mõni jahedam ja vihmasem päev.

16., 17., 19. ja 20.04 Keskkonna ministeeriumi ja KIK-i ressursi tõhususe meetme infosemina rid Kuressaares, Pärnus, Tartus ja Rakveres. Kaader USA dokumentaalfilmist „Enne veeuputust“ („Before the Flood“), mis oli 16. ja 23.04 Loodusõhtu rahvus ETV2 eetris 6. mai õhtul. Esiplaanil on Leonardo DiCaprio raamatukogus: Sambia (Rein Kuresoo) ning Rein Marani uue filmi „Peetrike Laanetagusel“ ja rahvuslooma Eesti rahvusringhääling õhtu. 18., 22., 24. ja 25.–27.04 Üritusi tähistas mais keskkonnakuud Tartu loodusmajas: ülemineku õhtute filmiõhtu „Toit linnaruu ümme aastat tagasi ETV2 teised keskkonnaprobleemid. mis“ ja ERL keskkonnateema eestvõttel alguse saanud Keskkonnakuule pühendatud saa- line väitlusklubi elektriautode keskkonnakuu on nüüd laie- ted olid eetris ka ERR raadioprog- teemal; särjepüügipäev õpi nenud kõigisse ERR programmidesse. rammides. Vikerraadios alustas lehe- lastele Porijõel, Matsalu loo K Traditsiooniliselt näitas ETV2 kuul saates „Vikerhommik“ uus rub- dusfilmide festivali filmiõhtu ja koolivaheajapäevad väikestele maikuu teisipäeva ja neljapäeva õhtu- riik „Looduskalender“, kus loodus- loodusesõpradele. ti värskeid ja haaravaid dokumen- ajakirjanik Kristel Vilbaste ja kesk- 19.04 Tartus peetud metsanduse taalfilme, mis avavad maailma seni- konnahoidliku ilmavaate edendaja visioonikonverentsil esitleti nägematul moel. Tänavu oli teemade Mattias Turovski jagasid kuulajatega Toivo Meikari raamatut „Eesti seas nii aktivistide ja loomakaitsja- huvitavaid ja harivaid killukesi loodu- metsanduse 100 aastat“. te võitlused, Donald Trumpi vana- ses toimuvast. 19., 20., 22. ja 25.04 TÜ loodus muuseumi üritusi: 6.–12. klassi moodne suhtumine kliimamuutusse Teadussaate „Labor“ eestvedaja õpilaste putukaviktoriin, mille kui ka valed keskkonnasäästlike too- teadusajakirjanik Priit Enneti terav- võitis Kristjan Jaak Petersoni dete kohta, moetööstuse ahnus ja datud tähelepanu all olid Maa kesk- gümnaasiumi võistkond; looduse reostamine. konnateemalised valupunktid: saaste, näituse „Tulemägedemaa 6. mail tähistasid ETV ja ETV2 prügi ja mürgid, maakasutus ja pla- Kamtšatka“ avamine; õpperetk looduspäeva teemaprogrammidega. needi väärkasutus, kliimaprobleemid, Lahemaale „Joad ja kivid“ ning ETV koondas sel päeval oma tähele- massiline liigikadu. Loodusteemasid koolivaheaja looduspäev. 19., 21., 21.–22., 24. ja 28.–29.04 panu Eestimaa loodusele. Eetris olid käsitlesid „Ökoskoop“, „Huvitaja“, Eesti loodusmuuseumi üri „Osooni“ klipid Eesti looduse hetkesei- „Uudis+“ ja teised Vikerraadio saated. sust, räägiti meie looduse elurikkusest, Eestimaa loodusest ja keskkon- puutumata aladest ja loodusturismist. nast räägiti mais ka Raadio 2 saa- ETV2 näitas samal õhtul filmi detes ning Klassikaraadio otsis üles „Enne veeuputust“, kus näitleja, kesk- loodusest inspireeritud muusikateo- konnaaktivist ja ÜRO rahusaadik sed. Raadio 4 tähistas looduskuud Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: Leonardo DiCaprio uurib, kui kaua hommikuprogrammis „Suurepärane on meil veel aega, kuni ökosüsteem nelik“, kus maikuu esmaspäevadel oli kokku variseb. kavas keskkonnateemaline raadiovik- ETV+ alustas 13. mail saatesarja toriin ja loodusrubriik. Tartu Annelinna maheaia entusiastid „Roheline keskkond“, mille teemade ei lase ennast häirida hiljuti aia taga seas olid ökomõtlemine, taaskasutus, Eesti rahvusringhääling / avatud ringteest praegune looduse seisund, saaste ja Loodusajakiri

90 |490| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

tusi: kevade viimane Öökulli Tallinna botaanikaaias puhkes akadeemia (Mart Jüssi hüljes test); räätsamatk Palasi rappa esimest korda õide tulp ’Eesti’ Raplamaal; perehommik „Häälekas metsavaikus“, linnu ais on tulpide õitsemise lauluhommik Kadrioru pargis kõrgaeg. Eestisse jõudnud ja perehommik „Kevadine kon nakontsert“. soojade ilmade tõttu puh- 19.04 Päästeameti peadirektori Mkes Tallinna botaanikaaia esiväljakul, käskkiri kinnitas, et Eesti terri palmimaja vahetus läheduses, õide ka tooriumil on alanud tuleohtlik

sort ’Eesti’, mis õitses Eesti pinnal esi- botaanikaaed Tallinna Foto: aeg. mest korda. Tegu on Hollandi suur- 20.04 Tartus peeti Eesti 13. öko saatkonna juubelikingiga Eesti vaba- loogiakonverents riigile. Tuletame meelde, et tänavu „Ökoloogiateadus globaalselt muutuvas maailmas“. juunis teeb Eestisse visiidi Hollandi 21., 22., 28. ja 29.04 Looduse kuningapaar. Omnibussi sõidud Tallinnast: Valgete õitega triumftulbi esime- Vargamäele ja Kakerdaja sed õied puhkesid 14. mail ja püsisid rappa; Georg Lurichi ausam kenad veel mõnda aega. Kes botaa- ba avamisele Väike-Maarjas; nikaaeda tulpi imetlema ei jõudnud, Pärnumaale kalasadamate päevale ning lodjaretkele võis seda sorti näha Tallinna kesklin- mööda Emajõge Kärevere nas Viru ringi lillepeenra haljastuses. luhtadelt Tartusse (lodjaretkele Sellise toreda õiega tulbisordi on sõideti ka Tartust). Tallinna botaanikaaed / Eestile juubeliks kinkinud Hollandi 25.04 Kodanikuühendus Eesti Metsa Loodusajakiri suursaatkond Abiks (EMA) alustas maikuu lõpuni väldanud teavituskam paaniat, oodates inimesi üle Eesti väljendama oma meel sust kohaliku keskkonnahoiu Keskkonnaamet pakub teemadel. 25.04 Keskkonnaameti ja EOÜ met lahenduse Paluküla siseõhtu Kuressaares (Arne Ader). 25.–26.04 Keskkonnaameti noorte hiiemäega seotud vaidlusele looduskaitsjate kevadseminar Vilsandi rahvuspargis. aidlused Raplamaal Kõnnu 26.04 Henn Timm pidas Eesti loo maa maastikukaitsealal duseuurijate seltsi üldkoos asuva Paluküla hiiemäe üle olekul Tartus ettekande „Eesti on kestnud aastaid. Ühelt poolt näe- seisuveekogud: kus, milliseid V ja kui palju neid on?“. vad kohalikud elanikud hiiemäge kui Jüriado Toomas Foto: 27.–29.04 Teoreetilise bioloo olulist puhke- ja sportimisala, kus gia kevadkool teemal peaks olema lubatud spordikeskuse „Ökosüsteemsus“ Harjumaal rajamine, teisalt on maausulised sei- Harmi koolis. sukohal, et ajalooline looduslik püha- 28.04 Eesti ornitoloogiaühing kutsus paik peaks olema täiesti puutumatu. Paluküla hiiemägi. Keskkonnaamet on 97. aastapäeva puhul loodus Kuna käsil on Kõnnumaa maas- hiiemäe kaitsekorra muutmist aruta huvilisi raierahumatkale Alam- tikukaitseala kaitsekorra muutmine, nud omavalitsuse, riigiasutuste ja maa täiendas keskkonnaamet kaitse-ees- usuliste kohalike esindajatega kirja eelnõu ja plaanib hiiemäe väär- tuste kaitseks luua Hiiemäe sihtkait-

sevööndi. Uue kaitsekorra järgi ei ole radadel spordivõistlusi. Jüriado Toomas Foto: lubatud pinnase- või ehitustööd, mis Keskkonnaamet on saatnud paran- kahjustaksid pinnavormi ja maasti- dustega kaitse-eeskirja eelnõu kõigi- ku ilmet, samuti ei tohi majandada le huvirühmadele tutvumiseks. Vaata hiiemäel kasvavat metsa. Endiselt on bit.ly/2wPCRds. Aprilli viimasel täisnädalal peeti jälle aga võimalik kasutada ja korras hoida Tartu Supilinna päevi matkaja suusaradu ning korraldada Keskkonnaamet/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |491| 91 Kroonika

Pedja looduskaitsealal. 28.04 Eesti loomakaitse selts korral das Rannamõisa PetCitys näri liste töötoa. 29.04 RMK Kiidjärve matkapäev Valgesoo matkarajal. Foto: Kristiina Kübarsepp / ELF Foto: lmateenistuse kinnitusel oli aprill paljuaastasest keskmisest 1,1 °C soojem (5,7 °C vs. 4,6 °C), kol mandiku võrra sajusem (41 mm Ivs. 31 mm) ja pisut päikeselisem (201 tundi vs. 193 tundi). Kõige soojem Ihastes üle tee aidatud rabakonn oli 9. aprillil Tartus-Tõraveres (23,1 °C) ja kõige külmem 4. aprillil Kuusikul (–8,1 °C); kõige rohkem sadas ööpäeva Kevadel on aeg mõelda konnadele jooksul 2. aprillil Ruhnul: 22 mm. estimaa looduse fond (ELF) ja 50 ürituse 23 riigis. 01.05 Sihtasutuste Elva Kultuur ja Tallinna loomaaed tähistasid Eestis tähistati seda päeva viien- Vapramäe-Vellavere-Vitipalu 28. aprillil loomaaias rahvus- dat korda. Meilgi pole konnade seis viiendat hooaega korraldatud vahelist konnapäeva (Save the Frogs hea, kõik meie 11 kahepaikseliiki on matkamaraton. E Day). looduskaitse all. Et säästa autoteedel 01., 05., 06., 13., 19. ja 20.05 Looduse Omnibussi sõidud See on suurim rahvusvaheli- hukkuvaid konni, on ELF korralda- Tallinnast: Mati Kaaluga Soome ne kahepaiksete kaitsele ja loodus- nud „Konnad teel(t)“ talguid, tänavu Ähtäri loomaaeda hiidpandasid haridusele pühendatud päev, mida juba seitsmendat korda. Päästetalgute vaatama; räimeretk Kihnu saa hakati tähistama kümme aastat taga- käigus on üle tee aidatud ligi 82 000 rele; „Lahemaa kaunid paigad“; si. Eesmärk on tõmmata tähelepa- konna. Tänavused tulemused polnud Gauja rahvusparki; Aegviidu nu kahepaiksete pidevalt halvenevale selle ajakirja toimetamise lõpuks veel metsapäevale ja Nelijärve jär olukorrale: maailmas on viimase kahe kokku võetud. vede äärde ning Toila valda. 02.05 Valdur Mikita loodusõhtu kümnendiga välja surnud 168 kahe- Karula rahvuspargi külastus paikseliiki. Sel aastal oli plaanitud üle ELF/Loodusajakiri keskuses. 02. ja 03.05 LIFE-i programmi info päevad Tallinnas ja Tartus. 03.05 Analüütilise keemia kvali Esimese juubelitammiku riigimetsa teedi infrastruktuuri (AKKI) meeskond korraldas võrgus istutasid keskkonnaagentuuri töötajad tiku esimese infopäeva TÜ Chemicumis. esti vabariigi juubeliaastal on 03., 05.–06., 12.–13. ja 19.–20.05 plaanis rajada üle Eesti sada Eesti loodusmuuseumi üritusi: tammikut (vaata ka sõnumit Foto: erakogu Foto: linnulauluhommik Kadrioru lk 6). Neist esimene riigimetsa maale pargis, perehommikud E rajatu istutati 14. mail sõjaeelse vaba- „Veekeskkond ja selle asukad?“ ja „Ürgmeri ja šokolaadist tri riigi aegsesse Apuparra metsavahi- lobiit“ ning juturing „Looduse kohta Aegviidu piirkonnas. seos sinu endaga“. Istutajad olid keskkonnaagentuuri 05.05 Eesti vabariigi 100. aastapäe töötajad, kes pühendasid värske tam- vale pühendatud „Teeme ära!“ miku omakorda Eesti ilmateenistu- talgupäev kutsus osalejaid sele, mille loomise 100. aastapäeva tähistati 18. mail. Sajast istutatud tammest on teene- te eest saanud nimelise puu kaheksa ilmateenistuse arengus olulist meest: Boriss Izmailovitš Sreznevski, Arthur Foto: Toomas Jüriado Toomas Foto: Joachim von Oettingen, Johannes Peter Letzmann, Kaarel Kirde, Juhan Ross, Sajast istutatud tammest seitse on saa Heino-Ülo Tooming ja Leo Rannaleet. nud nime ilmateenistuse arengus olu Keskkonnaagentuur/ liste meeste järgi; üks neist seitsmest Esimesed toomingaõied Loodusajakiri on Heino-Ülo Tooming

92 |492| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

värvima kodukanti kihelkon navärvidesse ja avastama kodukandi maitseid. 06. ja 20.05 TÜ loodusmuuseumi

Foto: Tennus Foto: Andres linnuretk Tartumaa linnuri kastele luhtadele Aardlas ja Ilmatsalus ning geoloogiaretk Ida-Virumaa rannikule. 09.05 Tartu loodusmajas peeti Tartu üliõpilaste looduskaitseringi seminar „Milleks meile rahvus pargid?“. Väärikate ülikooli 2017/2018. õppeaasta avaloeng Tartus (08.09.2017) 10.05 Rohelise tee õhtu Tartus: „Suvise matkahooaja lävel: nippe ja ideid Alar Sikult“. 12.05 RMK programmi „Loodusega Väärikate ülikooli loengutel koos“ üritused Elistvere loo mapargis, Nõva külastuskes osales õppeaasta jooksul 2300 õppijat kuses ja Vilsandi rahvuspargi artu ülikooli aulas peeti ühiskonna muutustele ja vajaduste- külastuskeskuses. 18. mail väärikate ülikoo- le ning pakkuda õppimisvõimalusi eri 12., 13., 15., 16. ja 19.05 Tartu loodusmaja üritusi: loodus li lõpuaktus. Üle Eesti sai sihtrühmadele. Loengute ja seminaride retk Endla looduskaitsealale, T2017/2018. õppeaastal väärikate üli- teemad on valitud selliselt, et avarda- perepäev „Maitsetaimed ema koolist osa ligi 2300 õppijat, sealjuu- da üle 50-aastaste kuulajate silmaringi. depäevaks“, spinningupüük res oli näiteks Tartu vanim õppur Pikemat aega on kõige populaarsemad Emajõel õpilastele, perepäev 94-aastane. loengud olnud tervise- ja kultuurivald- „Õnnelik õhtu õues“ ja ülemi Loenguid peetakse Tartus, konnast. Alati on programmis olnud nekuõhtu „Haridus ülemine kuühiskonnas“ ning Karlova Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Kures ka loodus- ja keskkonnateemasid. päevade perepäev. saares, Narvas, Türil, Valgas ja Keilas; Et programmi edukalt läbida ja 14.–17.05 Euroopa nahkhiirte kaitse Tallinnas ja Narvas ka vene keeles. saada täiendusõppe tõend, oli vaja lepingu EUROBATS ekspertide Väärikate ülikool asutati 2009/2010. osaleda 75% loengutest. kohtumine Tallinnas. õppeaastal, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest, et reageerida paindlikult Tartu ülikool / Loodusajakiri Tornide linnuvaatluspäeval tehti vaatlusi 13 tornist Jüriado Toomas Foto: rnitoloogiaühingu tradit- siooniline tornide linnu- vaatlus oli seekord 12. mail. Ka sirelid õitsevad Andmeid saadeti 13 vaatetorni kohta,

O Jüriado Toomas Foto: kus käis kokku üle 70 huvilise; kirja 16.05 Portaali eElurikkus kümnendat pandi 148 liiki linde. tegutsemise aastat tähistanud Päev oli kõikjal soe ja päikeseline, seminar Tallinnas. inimestele küll meelepärane, ent just 17.–19.05 Läänemaa loodusfesti sooja ilma tõttu oli lindude laulmis- val, sh linnumess Haeskas Tuulingul ja linnuvaatlusvõist aktiivsus väike. Jätkus hanede ja lag- Ilmatsalu linnutorn. Tornide linnu lus „Bird Race Haapsalu“. lede ränne arktilistele pesitsusaladele. vaatluspäeval nähti-kuuldi just siin 18.05 Lahtiste uste päev Tallinna- Enim liike õnnestus tänavu regist- enim liike Harku ning Tartu-Tõravere reerida Tartumaal Ilmatsalu vaatlustor- ilmavaatlusjaamas. nist, kus Mariliis Paal ja Raul Vilk vaat- 18.–20.05 Roheliste rattaretk „Kuidas lesid kaheksa tunni vältel 90 linnuliiki. tihast. Tornide linnuvaatluspäeva elad, Kõrvemaa?“. 19.05 Meeleavaldus ja inimkett Tartu Suuri haruldusi seekord ei koha- detailsemaid tulemusi vaata võrgu- kesklinnas tselluloositehase tud, küll aga nähti palju põnevaid paigas bit.ly/2rOWix6. rajamise vastu. või äsja rändelt saabunud linnulii- 19.05 Muuseumiöö üritustest sai osa ke, näiteks rukkirääku, naaskelnok- Eesti ornitoloogiaühing / ka RMK külastuskeskustes ja ka, peoleod, kuldhänilast ja kukkur- Loodusajakiri rahvusparkides.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 Eesti LOODUS |493| 93 Mikroskoop sulepallike

ee väike lind on emane lamba- Začek Fred Foto: hänilane. Õhtuks toidab ta oma väikestel poegadel kõhu täis ja Shakkab ise ennast oksal puhastama. Kui hänilane on ennast ära puhastanud, siis näeb ta välja nagu väike sulepall. Käisime õe ja isaga koos hänilasi pil- distamas kolmel õhtul. Oma auto par- kisime suure põllu äärde ning sõime enne minekut kõhud täis, et nälg ei hakkaks pildiretke segama. Selleks et hänilast pildistada, pidime kõrge heina sees roomama ja hästi vaikselt olema. Roomamise ajal sain ma kõrvenõgese käest kõrvetada, mu näpp läks paiste

ja see oli hästi valus. Seal põllul oli ka Začek Sven Foto: väga palju sääski ja neid tuli pidevalt Ootame noorteküljele kuni 16aastaste noorte tehtud loodusfotosid. Saada huvitav, kätega eemale ajada. kaunis või lihtsalt hästi õnnestunud foto eposti teel [email protected]. Fred Začek, 9-aastane

NUPUtA! c 1. Mis köögiviljaga on tegu? a a ALLPALKISS

b ELLETREPS b d c ATEPENUP

d LUAUMURK

e IRKVÕLTSLUR

2. Siin on neli pusletükki selles ajakirjanumbris leiduvatest fotodest. Otsi üles need pildid, kuhu tükid sobituvad, ja saada vastus, kes või mis on pildil!

astuseid ootame hiljemalt Lisa alati oma vanus, muidu loosimi- se Varrak raamat „101 Eesti looma“ 19. juuliks aadressil mikro- ses osaleda ei saa! Õiged vastused ja Ingrid Roosiväljale. Toimetus võtab [email protected] või auhinnasaaja anname teada järgmi- võitjaga ühendust! paberkirjagaV meie toimetusse. Kirja ses numbris. Õiged vastused: a) koerlibli- teemaks märkige „Mikroskoop“. kas, b) pääsusaba, c) lapsuliblikas, Auhinnaraamat kirjastuselt Varrak Mainumbri võitja ja vastused d) päevapaabusilm, e) kevadkarusla- loositakse välja kõigi kuni 16-aas- Mainumbri nuputamisülesanne- ne. Ristsõna vastus: täherägastikus ei taste vahel, kelle vastused on õiged. te eest läheb loosiauhind, kirjastu- ole tikutajat.

94 |494| EEsti LOODUs JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 23. juuliks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Mart Viikmaa raamatu „Pärilikkuseteaduse teerajajaid“. Eelmise ristsõna õige vastus on „... kus siis see kõrb on? … näete seda küll ja veel …“. Kokku saime 37 õiget vastust. Mainumbris meeldisid enim Kalahari reisikiri, artik kel metsisest ja intervjuu Juhani Püttsepaga. Ristsõna auhinna, linnuatlase, võitis Kaire Kallas.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri JUUNI–JUULI 2018 EEsti LOODUs |495| 95 Ajalugu/sünnipäevad Jaanikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi 80 aastat tagasi 170 (snd 1848) 28.06 Kaljo Reidla, loomaarstiteadlane 03.06 Kristaps Helmanis, läti päritolu looma 29.06 Elmar-Ants Valdmann, loomafüsioloog Näib, et filmijatel on puudunud kas arstiteadlane; õppis ja töötas Tartu veteri (srn 2005) tahtmine või oskus ülesannet õieti naariainstituudis (srn 1892) 85 (snd 1933) ja väärikalt mõista. Ülevaate asemel 165 (snd 1853) 03.06 Thomas Timusk, füüsik Vilsandi linnuriigist on antud ainult väike 06.06 Georg Friedrich Ferdinand Kuphaldt, 03.06 Valjo Masso, põllumajandusteadlane seeria juhuslikke võtteid Vaika saartelt ja maastikuarhitekt (srn 1938) (srn 2013) sellisena tuleks seda filmi ka pealkirjas 145 (snd 1873) 12.06 Leho Männiksoo, raadioajakirjanik, ajakirja tada, et mitte tekitada vaatajais asjatuid 27.06 Johannes Voldemar Veski, keeleteadlane, Eesti Jahimees endine toimetaja Eesti TA liige (srn 1968) 13.06 Leelo-Siiri Alton, mikrobioloog lootusi ja asjatundjate poolt õigustatud 13.06 Ülo Hussar, histoloog (srn 2008) etteheiteid. Kultuurfilmi ülesanne on 125 (snd 1893) 13.06 Vello Karise, hüdrogeoloog (srn 2014) selleks liiga õilis ja teema – Euroopa suu 3.06 Kaarel Veermets, metsateadlane 24.06 Jaan Eilart, biogeograaf, kultuuriloolane ja rejoonelisem ja kaunim lindude kaitseala (srn 1969) loodushoiu edendaja (srn 2006) – liiga väärtuslik, et sellega nii saamatult 120 (snd 1898) 80 (snd 1938) katsetada. Eriti piinlik oleks aga olukord, 24.06 Armin Aleksander Öpik, geoloog- 01.06 Jaak Kruuv, biofüüsik kui film kuulsast Vilsandi linnuriigist sel paleontoloog (srn 1983) 13.06 Aili-Tiiu Kengsepp, arstiteadlane, biokee lisel kujul välismaile peaks saadetama. 115 (snd 1903) mik (srn 2018) Peame jääma ikka veel ootama asjatund 10.06 Herbert Nikolai Muischneek, läti päritolu 75 (snd 1943) Eesti geodeet (srn 1966) likult valmistatud, suurejoonelist kultuur 22.06 Maie Jeeser, Hiiumaa looduskaitsja 25.06 Villem Koern, füüsik (srn 1973) filmi meie linnusaarte elust – sest teema 25.06 Jaan Oitmaa, füüsik väärib seda. [Hans Kauri: Kultuurfilm 100 (snd 1918) 70 (snd 1948) 21.06 Livia-Maria Laasimer, geobotaanik, „Vilsandi linnuriik“, 1938: 79] 01.06 Tõnu Kollo, matemaatik brüoloog ja taimesüstemaatik (srn 1988) 07.06 Peeter Langovits, fotograaf 95 (snd 1923) 28.06 Arvi Freiberg, füüsik ja biofüüsik, 19.06 Kalju Valdmaa, põllumajandusteadlane Eesti TA liige (srn 2007) 65 (snd 1953) 40 aastat tagasi 21.06 Ilmar Klesment, keemik (srn 1988) 01.06 Kalle Karoles, metsateadlane 30.06 Valdar Jaanusson, geoloog ja paleonto 11.06 Peeter Ernits, loodusteadlane ja ajakirjanik loog (srn 1999) 55 (snd 1963) Käsikiri esitatakse kahes eksemplaris 90 (snd 1928) masinakirjas (read kaherealise intervalli 10.06 Leho Ainsaar, geoloog 10.06 Elmar Kaar, metsateadlane (srn 2012) 20.06 Karl Pajusalu, keeleteadlane, Eesti TA liige ga). Kirjutatakse ainult lehe ühele poole 12.06 Endel Kitse, mullateadlane. (srn 2007) le. Paberilehe vasak äär jäetagu vähemalt 20.06 Aleksandr Astaškin, maakorraldus 50 (snd 1968) 11.06 Val Rajasaar, loodushariduse edendaja 2,5 cm laiuses vabaks. Erilist tähelepanu teadlane (srn 2014) osutada täpsusele, nimede õigekirjutu sele, valemite loetavusele jne. Sõnad, mis tuleb trükkida s õ r e d a l t, kriipsutada Heinakuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi alla katkendjoonega, poolpaksult pide 240 (snd 1778) 28.07 Vive Tolli, graafik, „Eesti eluteaduse hoidja“ va joonega, kursiivis lainelise joonega. 18.07 Johann Friedrich von Erdmann, saksa graafilise lehe autor .. Graafiline materjal tuleb esitada koos arstiteadlane, TÜ professor (srn 1846) 85 (snd 1933) käsikirjaga. Jooniste ja fotode tagaküljele 140 (snd 1878) 04.07 Leevi Mölder, keemik (diapositiividel raami servale või tsel 22.07 Ray Smith Bassler, USA paleontoloog, 04.07 Ants-Peep Silvere, tsütoloog (srn 1983) lofaanümbriku äärele) kirjutada nende Eesti ordoviitsiumi fauna monograafia 06.07 Ellen-Juta Haberman, zooloog ja hüdro (1911) autor, Eesti LUS-i auliige 1931 bioloog allkirja esimesed sõnad ja artikli pealkiri. (srn 1961) 08.07 Huno Eller, piimandusteadlane Illustratsioonide allkirjad ning selgitavad 130 (snd 1888) 80 (snd 1938) tekstid nende kohta esitada eri lehel 20.07 Gustav Reial, pedagoog, loodusõpikute 10.07 Ain Raitviir, mükoloog, Eesti Looduse kahes eksemplaris. [Juhend autoritele, autor (srn 1974) peatoimetaja 1990–1995 (srn 2006) 1978: 331] 27.07 Eduard Gustav Aunap, histoloog 16.07 Rein Kink, füüsik (srn 1955) 26.07 Vello Park, meteoroloog ja polaaruurija 125 (snd 1893) 75 (snd 1943) 06.07 Villem Nano, matemaatik, pedagoog 11.07 Karl Endel Petersen, matemaatik 20 aastat tagasi ja koolijuht (srn 1965) 31.07 Malle Järvan, agrokeemik 110 (snd 1908) 70 (snd 1948) Keskmise aiapidaja jaoks on sininokk 08.07 Juhan Reitalu, geneetik (srn 1993) 01.07 Kaljo Voolma, metsaentomoloog lillena niru: õied väikesed, avanevad 105 (snd 1913) 18.07 Hendrik Relve, Eesti Metsa peatoimetaja vaid hea ilmaga üheks päevaks, mõneks 05.07 Õilme Tölp, zooloog (srn 2003) 2002–2016 27.07 Kalle Kaarli, matemaatik tunniks. Hiiumaal on ehk paar aeda, kus 100 (snd 1918) seda taime kasvab, needki Salinõmmest 03.07 Oskar Aleksander Talme, geoloog 65 (snd 1953) kaugel. Ja siin kokku peaaegu ruutmee (srn 1993) 18.07 Indrek Rohtmets, looduskirjanik ter lopsakat sininokka, pealegi kasvult 30.07 Tamara Habicht, etnoloog (srn 2001) 20.07 Matti Masing, zooloog ja vaatleja 28.07 Eedi Lelov, harrastusornitoloog poole kõrgemat kui kuival aiapeenral. 95 (snd 1923) 60 (snd 1958) Seega, inimene pole teda siia ilmselt 06.07 Õie Reintam, füsioloog (srn 2011) 17.07 Tiiu Sild, Ahhaa keskuse eestvedaja istutanud. Ainsateks tõenäolisteks „floo 09.07 Kuno Thomasson, hüdrobioloog ja (srn 2012) ökoloog (srn 2007) ra risustajateks“ oskaksin Salinõmmes 26.07 Tiiu Speek, loodusesõber, tõlkija pidada rändlinde, kes seemned kusagilt 90 (snd 1928) 31.07 Raivo Jaaniso, füüsik 15.07 Vaike Erm, ihtüoloog (srn 2007) Euroopast kaasa toonud ja siin vahe 55 (snd 1963) maandumise ajal maha poetanud. [Taavi 15.07 Ilja Kala, geograaf (srn 2014) 23.07 Ilmar Süda, entomoloog Tuulik: Linnuke lendas, sininokk nokas, 20.07 Erich Lõhmus, metsateadlane (srn 1995) 1998: 301] 21.07 Jüri Selirand, arheoloog (srn 2017) 50 (snd 1968) 23.07 Karl-Samuel Rebane, füüsik (srn 1987) 28.07 Meelis Suurkask, botaanik, looduskaitsja

96 |496| Eesti LOODUS JUUNI–JUULI 2018 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Võta vastu COFRA uus «VÄLJAKUTSE» MAKSIMAALNE MUGAVUS MAKSIMAALNE KAITSE MAKSIMAALNE KERGUS

Tänapäeva kiiresti arenevas töö- ohutusmaailmas püsimiseks saab eesmärgiks olla ainult täiuslikkus. Koos suurenevate ohutusnõuete ja -teadlikkusega kasvab ka vajadus mugavusele ning esteetili- susele. Cofra uue generatsiooni turvajalanõude sari “CHALLENGE” ongi loodud väga nõudliku kliendi soove ja vajadusi silmas pidades.

UUS MUDEL UUS MUDEL OPTION S1 P SRC 79520 99 €

EXTRATIME S3 SRC Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub. 79440 96 €

UUS MUDEL UUS MUDEL UUS MUDEL VETTHÜLHAV NUBUKK

KINNITUSSÜSTEEM STACK S1 P ESD SRC YARD S3 SRC GOAL LINE S3 SRC 79420 120 € 79490 121 € 79410 96 € SULGEMISEKS VAJUTA ALLA

EKSTRA OMADUSED PÕHIOMADUSED - KÕIKIDEL CHALLENGE MUDELITEL PAELTE Äärmiselt vastupidav uuenduslik kulumis- Eelvormitud mäluvahust ergonoomiliselt kohanduv sisetald. PINGUTAMISEKS KEERA ja rebenemiskindel kangas. Hingavast Anatoomiline, perforeeritud, antistaatiline, antibakteriaalne, mikroﬁ ibrist õmblusteta ühes tükis peal- hingav, niiskust imav ja kaetud kulumiskindla tekstiiliga. sed on vetthülgavad. 100% polüester kangas. Antibakteriaalne, hingav ja niiskust INNOVAATILINE KINNITUSSÜSTEEM eemale juhtiv kulumiskindel vooder. KIIREKS AVAMISEKS Täiuslikult sujuv ja ühtlane jalanõude TÕMBA ÜLES avamine või sulgemine isegi ühe käega Lai liist - 11 mondopointi. reguleerides. MONDOPOINT Mugavus mida saab usaldada Äärmiselt õhuline kattematerjal ja väga hingav vooder soodustavad jalanõust niis- lõhnastatud sisetald Täpselt projekteeritud, kulumiskindlad materjalid, testitud kuse väljajuhtimist. äärmuslikes tingimustes. Täiuslikult sujuv ja ühtlane Hingavast tekstiilist, ilma õmblusteta ühes Kergest alumiiniumist turvanina (200 J) peenhäälestus isegi ühe käega reguleerides. Jalanõude tükis pealsed. jalgapanek ja ära võtmine pole kunagi olnud nii kiire, Torkekindel metallivaba APT PLATE, mida ei läbista isegi mugav ja lihtne. Elektrostaatiline kaitse – ESD jalatsitel on 3 mm läbimõõduga nael ühtlane ja efektiivne staatilise elektrilaen- gu maandamise ja ärajuhtimise omadus. Eeskiri kaitsejalanõude sisetaldadele, millega tagatakse, GARANTII - BOA kinnitussüsteemi garantii kestab et komplektis olevad sisetallad on ortopeedilised. terve jalanõude eluea. Uudne, CHALLENGE sarjale väljatöötatud ülikerge, painduv, isepuhastuv õli- ja libisemiskindel PU/TPU välistald.

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a