DOCSLIB.ORG

OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla Turvas OÜ Rabivere Uuringuruumi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla Turvas OÜ Rabivere Uuringuruumi OÜ Inseneribüroo STEIGER Rapla Turvas OÜ Rabivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 20/2905 Tallinn 2020 Seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus Rapla Turvas OÜ esitab geoloogilise uuringu loa taotluse vähe- ja hästilagunenud turba uuringuks Rabivere uuringuruumis (teenindusala pindala 41,54 ha). Geoloogilise uuringu eesmärk on uuringuruumi geoloogilise ehituse, mäenduslike tingimuste ning turba kvali- teedi hindamine täpsusega, mis võimaldab turbavaru keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Rapla Turvas OÜ kaevandab Hagudi turbamaardla põhjaosas maavara kaevandamise loa Rapm-011 alusel Rabivere tootmisala mäeeraldisel, mille kogupindala on 112,72 ha. Käesoleva geoloogilise uuringu loa taotlemise hetkel on Rabivere mäeeraldise piires teostamisel maavara jääkvaru uuring. Arendaja on täiendavalt huvitatud samas piirkonnas uute tootmispindade kasutuselevõtmist ning esitab taotluse eelmainitud mäeeraldisest põhjapool paikneva maardlaosa geoloogilise uuringu loa saamiseks. Taotletava uuringuruumi piir kattub keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja piiridega. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala üldiseloomustus ja geoloogiline ehitus 2.1 Uuringuruumi teenindusala üldiseloomustus Taotletav Rabivere uuringuruum paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri külas. Uuringuruumi teenindusala hõlmab kinnistuid Vardi metskond 84 (katastritunnus 31701:001:0001; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; valitseja: Keskkonnaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus), Vardi metskond 121 (katastritunnus 31701:001:0484; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; valitseja: Keskkonnaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus) ja Rabivere turbatootmisala (katastritunnus 31701:006:0850; sihtotstarve 100% turbatööstusmaa; valitseja: Keskkonna- ministeerium, volitatud asutus: Maa-amet). Rabivere uuringuruum külgneb arendajale kuuluva Rabivere tootmisala mäeeraldise lõuna- ja idapoolse lahustükiga ning kattub osaliselt mäeeraldise teenindusmaaga. Uuringuruumi piir kattub kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja piiridega ja Hagudi turbamaardla (registrikaart nr 0111) passiivse reservvaru plokiga 14. Taotletava uuringuruumi piiri on lihtsustatud. Tallinna linn asub uuringuruumist ligikaudu 25 km kaugusel põhjas. Kohila linn asub ~3,5 km kaugusel ida suunas ja Hageri küla ~3 km loodes. Lähimad majapidamised on kirdes Rohuaia kinnistul 0,8 km (31701:004:1360) ja 1,4 km kaugusel loodes Hansu kinnistul (31701:005:0571). Rapla Turvas OÜ tootmishooned paiknevad Rabivere tootmisalast lääne suunas ja Hageri-Kodila-Kuusiku teest (tunnus 20101) 0,3 km kaugusel idas. Taotletavat Rabivere uuringuruumi läbib idaosas mitteavalik Turba metsatee (tunnus 3170281). Vahetult läänes asub 25 km2 valgalaga Maidla jõgi (tunnus VEE1098300AK), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50 meetrit ja piiranguvöönd 100 meetrit. Vahetult ida ja kirde suunas asub maaparandussüsteemi maa-ala AANDU1 (tunnus 4109830040040001). Kirde suunas asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 AANDU1 (tunnus 41098300400400011M). Põhja suunas asub maaparandussüsteemi maa-ala HAGERI2 (tunnus 4109830040060001). Uuringuruumist ~40 meetri kaugusel lõunas asub Rabivere maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000246). Kaitsealuste looma- ja linnuliikide leiukohti keskkonnaregistri andmeil taotletava uuringuruumi teenindusalal ei ole. Taotletava uuringuruumi teenindusala on valdavalt mets, osaliselt puistunud raba, lõunaosas Rabivere tootmisala mäeeraldise teenindusmaaga kattuvas osas levib raba. Maapinna abs kõrgus on uuringuruumi piires vahemikus 67,5 - 68,5 m. Uuringuruumi teenindusala piires teid, elektripaigaldisi ja muid kommunikatsioone ei ole. Uuringu- ruumile ligipääs on mööda Rabivere tootmisala mäeeraldise teenindusteid. 2.2 Uuringuruumi varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedi- näitajad ja lasumistingimused ning kasutusvaldkonnad. Hagudi turmamaardla (registrikaart 0111) piires on tehtud uuringuid kuuel korral. Taotletava Rabivere uuringuruumi vahetusse lähedusse jäävad kahe uuringu andmed: - „Rapla rajooni Hagudi, Viirika ja Õmma turbamaardlate eeluuringu aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, V. Salo, 1982; EGF 5205); - „Raplamaa Hagudi turbamaardla Rabivere tootmisala järeluuringu aruanne“ (Eesti Geoloogiakeskus, M. Širokova, 1994; EGF 4894). 1982. a eeluuringu käigus rajati Hagudi turbamaardlal 4 ristsihti sondeerimispunktide vahekaugusega 400 - 500 m. Sihtide suundade mahamärkimisel kasutati teodoliiti-busooli. Sondeerimispunktide absoluutkõrguste määramiseks teostati tehniline nivelleerimine. Laboratoorseid määranguid ei tehtud, turba botaaniline koostis ja lagunemisaste määrati visuaalselt. Proovide võtmise intervall on 0,25 üldtehnilistel proovidel, 0,5 m agro- keemilistel proovidel. Kännususe määramiseks rajati platsid mõõtmetega 100 × 1 m, kus fikseeriti kändude esinemise sügavus iga 1 m järel. Turba keskmine paksus saadi 3,5 m. Uuring tehti reservvaru tasemel. 1994. aasta tootmisala uuringu läbiviimiseks rajati 8 sondeerimissihti, mis märgiti maha bussooli abil, sihtide vahekauguseks oli kuni 300 m, piketid mõõdetud iga 100 m tagant. Sondeerimise käigus määrati turbalasundi kogupaksus ja vähelagunenud rabaturba kihi paksus ning lamamiks oleva järvemudalasundi paksus. Kvaliteedi määramiseks võeti turba üldtehniliste näitajate määramiseks 8 uuringupunktist 0,25 m intervalliga proovid kogu läbilõike ulatuses, kokku 94 proovi. Lisaks võeti turba happesuse määramiseks 8 proovipunktist 0,5 m intervalliga kokku 47 proovi, veeimavuse määramiseks 2 punktist 0,5 m intervalliga kokku 7 proovi. Kütteväärtuse määramiseks 4 proovi lasundi alumisest, kesk- ning hästilagunenud madalsooturbast. Turba oksiidide, raskemetallide ja radioaktiivsete elementide määramiseks võeti 2 punktist 0,5 m intervalliga 12 proovi. Hagudi turbamaardla paikneb Põhja-Eesti platool Ülem-Ordoviitsiumi Pirgu lademe (O3pr) avamusalal. Aluspõhi on kaetud õhukese kvaternaarse pinnakattega (4 - 10 m, Q), mis liigestub Holotseeni vanusega sooseteteks (bIV) ja Pleistotseeni vanusega Balti jääpais- järve (lgIIIjr3) ning glatsiaalseteks seteteks (gIIIjr3). Kvaternaarsetest setetest esinevad liustikusetted, jääjärvelised ja jää vooluvete setted. Hagudi soo ümbruses soost idas ja läänes kvaternaarsed setted praktiliselt puuduvad - levib alvar. Soosetted (bQ4) on esindatud mitmesugust liiki turbaga ning on moodustunud pärast jääliustike sulamist reljeefi nõgudesse tekkinud järvede järk-järgulise kinnikasvamise käigus. Varasemate uuringute põhjal ulatub soosetete paksus uuringuruumis kuni 5,3 m, keskmiselt 3,5 m. Arvestades, et uuringuruum asub maardla äärealal, siis tõenäoliselt on keskmine paksus väiksem. Taotletava uuringuruumi piires kuivendusvõrgu eesvooluks on Maidla jõgi. Taotletava uuringuruumi piires levib erinevat tüüpi ja alltüüpi kuuluva turbalasundiga. Idapool esineb märe-alltüüpi rabalasund, millest rabaturbad (põhiliselt fuskumiturvas), moodustavad üle poole kogupaksusest. Lasundi alumise poole moodustavad keskmiselt lagunenud tarna-, tarna-lehtsambla-, rohu-, puu-rohu-madalsooturbad. Läänepool esinevad metssa-märe- ning metsaalltüüpi kuuluva raba-sega- ja madalsoolasundid. Lasundi ülejäänud osa koosneb puu-rohu-, puu-sambla ja puu-siirdesoo- ning madalsooturbast. Looduslik niiskus on keskmiselt 88,3% (sh vähelagunenud turvas 90,4% ja hästilagunenud turvas 87,3%), lagunemise aste 25% (sh vähelagunenud turvas 14% ja hästilagunenud turvas 43%), tuhasus 3,3% (sh vähelagunenud turvas 2,0% ja hästilagunenud turvas 4,0%). Turbalasundi vähelagunenud rabaturvaste happesus on 2,9 - 3,4, keskmiselt lagunenud turba happesus 3,6 - 4,5. Kütteväärtus on vastavalt varasemate uuringute põhjal 5133 - 5370 kcal/kg. Rabivere uuringuruum paikneb riikliku 1 : 50 000 geoloogilise kaardistamise baaskaardi Kohila lehe (6332) piires. Kvaliteediomadustelt sobib Rabivere uuringuruumi turvas põllumajandus- ja kütteturbaks. 3. Kavandatav tegevus 3.1. Geoloogilise uuringu metoodika ja maht Geoloogilise uuringu metoodika ja mahu planeerimisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ nõuetest. Nimetatud määruse kohaselt on turba tarbevaru arvelevõtmiseks vajalik uuringuvõrgu minimaalne tihedus 200 × 200 m. Rabivere uuringuruumi puhul on tegemist maardla servaalaga, mistõttu varu täpsemaks kontuurimiseks rajatakse uuringuruumi teenindusala servadele vajadusel täiendavaid uuringupunkte. Kokku on projekteeritud kuni 6 m paksuse turbalasundi sondeerimine käsipuuriga kuni 30 uuringupunktis. Igas uuringupunktis mõõdetakse turbalasundi kogupaksus ja vähelagunenud turba kihi paksus 0,05 m täpsusega ning iseloomustatakse visuaalselt määratavate tunnuste alusel turba lamamis olevate setete litoloogilist koostist. Uuringupunktide asukohad mõõdistatakse GPS-seadme abil. Proove turba üldanalüüsiks (botaanilise koostise, lagunemisastme, loodusliku niiskuse ja tuhasuse määramine) võetakse kolmest uuringupunktist proovid 0,25 m intervalliga. Turba kütteväärtuse ja raskemetallide sisalduse määranguid on Hagudi turbamaardla põhjaosas tehtud ka varasemate uuringute käigus. Täiendavaid proove võetakse taotletavas uuringuruumis vastavalt vajadusele
Load more

Recommended publications
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Rapla Valla Külade Esindajate Ümarlaud KOOSOLEKU
    Rapla valla külade esindajate ümarlaud KOOSOLEKU PROTOKOLL Rapla 07. juuni 2018 nr 3 Algus kell 17.00, lõpp kell 19.30 Koosolekut juhatas ja protokollis Rita Triinu Peussa Osa võtsid: Tiit Tammsaar - Raka küla, valla Külade Ühenduse juhatuse esimees, Raplamaa Külade Liidu juhtuse liige Marve Reede – Sikeldi, valla Külade Ühenduse juhatuse liige Erika Reinumägi – Vahastu küla Väino Sassi – vallavolikogu kultuurikomisjoni esimees, Rapla linn Meelis Mägi – abivallavanem Ants Kuningas – Kuusiku küla (Kuusikau ja Iira külade külavanem) Ivi Sark – Iira küla, Raplamaa Külade Liidu juhatuse liige Aivi Meister – Nõmme küla Ülle Pikkinen – Kuusiku-Nõmme küla Urmas Tammemäe – Pirgu küla Karine Rajasaar – Põlliku-Suurekivi Vahastu Aare Klooren – Tamsi Ene Kangur – Raikküla Anne Leht – Kabala, Raikküla piirkonna juht Ulvi Blande – Kodila Kertu Künnapas - Vaopere Iiris Saluri – Kuimetsa Tiia Sõber – Kabala Rita Triinu Peussa – Rapla Vallavalitsus, kultuurinõunik PÄEVAKORD: 1. Eelmise koosoleku protokolli üle vaatamine – kultuurinõunik R. T. Peussa 2. Vallas toimunust ülevaade – abivallavanem M. Mägi 3. Kokkuvõte kaasava eelarve tulemustest – kultuurinõunik R.T. Peussa 4. Kokkuvõte arengukava vestlustest kantides – kultuurinõunik R.T. Peussa 5. Kuidas leida informatsiooni valla kodulehelt – kultuurinõunik R.T. Peussa 6. Informatsioon: uued külavanemad; tulevased tegevused – kultuurinõunik R.T. Peussa 7. Rapla Valla Külade Ühenduse informatsioon –juhatuse esimees T. Tammsaar 8. Rapla Maakonna Külade Liidu info – juhatuse liige I. Sark 9. Informatsioonid
    [Show full text]
  • Aasta Õpetaja Gala
    Riikliku haridustöötaja elutööpreemia kandidaadid Aino Arumäe Inna Plotnikova Mihkel Naams Aleksei Turovski Jevgenia Kampus Olav Aarna Alla Belikova Joosep Tammo Peep Leppik Andres Haavasalu Kaari Sillamaa Reet Pae Anne Nõgu Kadri Leppoja Rein Härmoja Ants Tarraste Karin Poola Sirje Külaviir Anu Virovere Kersti Rattus Sulev Raudsepp Asti Železnjakova Krista Mägi Svetlana Eenma Aune Sepp Krista Rannast Zinaida Läänelaid Denis Larchenko Laine Belovas Talvi Märja Edgar Krull Lemmi Paul Tatjana Erenberg Ene Kolbre Leo Rohlin Tiiu-Marika Puštšenko Ene-Mall Vernik-Tuubel Lev Kempa Toomas Šadeiko Aasta õpetaja gala Heinar Jahu Lidia Blokhina Urve Kullam Heli Allvee Ljudmila Surinova Valentina Vilu Helle Kalk Maidi-Maria Tammik Valli Pang EESTIMAA Helmer Jõgi Maile Harik Valve Peebu Hurma Toru Maria Tiro Villu Baumann Ilme Kraaner Merike Reinsalu Väino Ratassepp ÕPIB JA TÄNAB Aasta õpetaja gala Inge Vahter Mihhail Kravtsov Ülle Pais EESTIMAA ÕPIB JA TÄNAB 3. oktoobril 2020 3. oktoobril 2020 Alexela Kontserdimajas Alexela Kontserdimajas Aasta õpetaja finalistid Aasta lasteaiaõpetaja Aasta klassijuhataja Aasta gümnaasiumiõpetaja Airi Jakobson-Männik Paide Lasteaed Aare Kallas Viljandi Kutseõppekeskus Anna Kikkas Saku Gümnaasium Karin Mägi Kalmetu Põhikool Kairi Lentsius Kõrgem Kunstikool Pallas Garmen Vallikivi Elva Huviala- ja Koolituskeskus Anna Sõõrd Tabasalu Lasteaed Tibutare Aime Sabre Krootuse Põhikool Tantsukoolid T-Stuudio; WAF Dance; Anna-Liisa Nurgamaa Iisaku Gümnaasium Karoline Suhhov Lianne Teder Tallinna Ülikool Helen Uus Diplomatic
    [Show full text]
  • Rapla Valla Arengukava 2013-2025
    REDAKTSIOON Rapla Vallavolikogu 27. september 2013 määrus nr 10, jõustunud 29.10.2013 [RT IV, 26.10.2013, 8 - jõust 29.10.2013] Rapla Vallavolikogu 25. septembri 2014 määrus nr 22, jõustunud 04.10.2014 [RT IV, 01.10.2014, 10 – jõust 04.10.2014] Rapla Vallavolikogu 24. septembri 2015 määrus nr 15, jõustunud 04.10.2015 [RT IV, 01.10.2015, 13 – jõust 04.10.2015] Rapla Vallavolikogu 25. augusti 2016 määrus nr 15, jõustunud 03.09.2016 [RT IV, 31.08.2016, 8 – jõust 03.09.2016] Rapla Vallavolikogu 31. augusti 2017 määrus nr 16, jõustunud 15.09.2017 [RT IV, 12.09.2017, 16 – jõust. 15.09.2017] KINNITATUD Rapla Vallavolikogu 27. septembri 2012. a määrusega nr 15 RAPLA VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Rapla 2012 Rapla valla arengukava 2013-2025 Sisukord 1. Eessõna .............................................................................................................................. 3 2. Valla lühiülevaade ............................................................................................................. 5 2.1. Paiknemine ............................................................................................................. 5 2.2. Kandid ja asulad ..................................................................................................... 6 2.3. Rahvastik ................................................................................................................ 7 2.4. Avalikud teenused .................................................................................................. 7 3. Visioon aastaks 2025 ........................................................................................................
    [Show full text]
  • Kolm Sammukest Ajas 1957–2007 Three Steps During 1957–2007
    Kolm sammukest ajas 1957–2007 Three steps during 1957–2007 Geoloogilise puurimise valu ja võlu. The pain and charm of geological drilling • Raskused puurimistööde alustamisega Kirde-Eesti kaardistamisel • Uhiuue puurmasinaga Nabalas 2007. 1958. • The brand-new drilling equipment at Nabala, 2007 • Difficulties with starting drill works during the mapping of Northeast Estonia, 1958 Kes arvab, et kaardistamist saab ka tugitoolis teha, on küll eksinud... Those who think that it is possible to do geological mapping while sitting in an armchair are in error • Elektrokeemilise meetodi kasutamine Võhma lähedal 1973. • Kaardistajad on jõudnud paljandisse, Põhja-Eesti 1997. • Using an electrochemical exploration method at Võhma, 1973 • Mapping geologists have arrived at an outcrop, North Estonia, 1997 Puursüdamik on väärtuslik infokandja. A drill core is a valuable source of information • Kärni kirjeldamine 1960. aastate lõpus Kirde-Eesti kaardistamisel. • Keila puursüdamikuhoidla 2004. • Describing a drill core during the geological mapping of Northeast • A drill core storage at Keila, 2004 Estonia in the late 1960s Ajakiri ilmub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahalisel toetusel The issue of the journal is sponsored by the Estonian Environmental Investment TOSAÜHINGurba TPEAeabeTINFOLTD. Centre Vastutav väljaandja – Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Teostus Turbateabe OÜ EESTI PÕLEVLOODUSVARAD Selles numbris Nr 1-2 2007 JA -JÄÄTMED. Contents ESTONIAN COMBUSTIBLE NATURAL RESOURCES Esikaanel: Kuresoo. Tõnis Saadre AND WASTES JUUBEL. JUBILEE Ajakiri vahetas välja varem Kolm sammukest ajas 1957–2007. ilmunud ajakirja EESTI TURVAS Three steps during 1957–2007 ........................................................................... 2 ESTONIAN PEAT Ajakirjade üksiknumbrite saamiseks võtke ühendust GEOLOOGIA. KAEVANDAMINE. GEOLOGY. MINING peatoimetajaga Eesti Geoloogiakeskus läbi viie aastakümne. Peatoimetaja / Editor-in-Chief Geological Survey of Estonia –50. Vello Klein ..............................................
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Hageri - Rapla
    03.04.2021 EESTI JAAKOBITEE (CAMINO ESTONIA): Toomkirik - Pärnu Jakobi kirik - Ikla/Heinaste DAY 3: HAGERI - RAPLA Day 3 starts at Hageri Church and heads to a small road. After about 5 km (after Rabivere manor) we turn left, join RMK road and reach the Rabivere campfire site (9 km so far). Rabivere campfire site has a shelter, toilet and table. After a few km it is possible to visit the beautiful Lake Sopi. The road continues along small roads to Alu, where we find Manor House, shop and cafe. From Alu there is another 3 km to Rapla. Rapla offers all possibilities: various accommodation, shops, restaurants, several pharmacies and a bank. Additional overnight stays, futher away shops, sights and other ALTERNATIVE OPTIONS, are marked in blue. Day Accomodation/stops km Information Itinerary info2 START Hageri St Lambertus Church Kiriku tee 1, Hageri 3 Rapla Free Church 23.9 Buy lunch from Hageri to eat at the Rabivere campfire site 3 Rabivere campfire place ALTERVATIVE trail with less asphalt road, but longer distance: Move 3 km towards the Rootsi village, join the RMK road, joining our main trail in Rabivere campfire site Manor without a fence on the left side of the road, you can take a Continue straight from the church (150 m), turn right onto the road, 3 Rabivere Manor house 5.4 food break continue straight (adds 2.4 km) After the bus stop Karumaa (3.8 km from Hageri) turn left to Metsaküla road. Nice small gravel roads. (Totally from Hageri to accommodation 6.7 km) From there you can continue directly to the Accommodation on AIRBNB, ecological house, 39 EUR cottage Rabivere campfire site (4.5 km) (The manor will then be missed).
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]