OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla Turvas OÜ Rabivere uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus

Töö nr 20/2905

Tallinn 2020 Seletuskiri

1. Geoloogilise uuringu eesmärk ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus

Rapla Turvas OÜ esitab geoloogilise uuringu loa taotluse vähe- ja hästilagunenud turba uuringuks Rabivere uuringuruumis (teenindusala pindala 41,54 ha). Geoloogilise uuringu eesmärk on uuringuruumi geoloogilise ehituse, mäenduslike tingimuste ning turba kvali- teedi hindamine täpsusega, mis võimaldab turbavaru keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võtta aktiivse tarbevaruna.

Rapla Turvas OÜ kaevandab Hagudi turbamaardla põhjaosas maavara kaevandamise loa Rapm-011 alusel Rabivere tootmisala mäeeraldisel, mille kogupindala on 112,72 ha. Käesoleva geoloogilise uuringu loa taotlemise hetkel on Rabivere mäeeraldise piires teostamisel maavara jääkvaru uuring. Arendaja on täiendavalt huvitatud samas piirkonnas uute tootmispindade kasutuselevõtmist ning esitab taotluse eelmainitud mäeeraldisest põhjapool paikneva maardlaosa geoloogilise uuringu loa saamiseks.

Taotletava uuringuruumi piir kattub keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja piiridega.

2. Uuringuruumi ja selle teenindusala üldiseloomustus ja geoloogiline ehitus

2.1 Uuringuruumi teenindusala üldiseloomustus

Taotletav Rabivere uuringuruum paikneb Rapla maakonnas vallas külas. Uuringuruumi teenindusala hõlmab kinnistuid Vardi metskond 84 (katastritunnus 31701:001:0001; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; valitseja: Keskkonnaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus), Vardi metskond 121 (katastritunnus 31701:001:0484; sihtotstarve 100% maatulundusmaa; valitseja: Keskkonnaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus) ja Rabivere turbatootmisala (katastritunnus 31701:006:0850; sihtotstarve 100% turbatööstusmaa; valitseja: Keskkonna- ministeerium, volitatud asutus: Maa-amet).

Rabivere uuringuruum külgneb arendajale kuuluva Rabivere tootmisala mäeeraldise lõuna- ja idapoolse lahustükiga ning kattub osaliselt mäeeraldise teenindusmaaga. Uuringuruumi piir kattub kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja piiridega ja Hagudi turbamaardla (registrikaart nr 0111) passiivse reservvaru plokiga 14. Taotletava uuringuruumi piiri on lihtsustatud.

Tallinna linn asub uuringuruumist ligikaudu 25 km kaugusel põhjas. Kohila linn asub ~3,5 km kaugusel ida suunas ja Hageri küla ~3 km loodes. Lähimad majapidamised on kirdes Rohuaia kinnistul 0,8 km (31701:004:1360) ja 1,4 km kaugusel loodes Hansu kinnistul (31701:005:0571). Rapla Turvas OÜ tootmishooned paiknevad Rabivere tootmisalast lääne suunas ja Hageri-- teest (tunnus 20101) 0,3 km kaugusel idas. Taotletavat Rabivere uuringuruumi läbib idaosas mitteavalik Turba metsatee (tunnus 3170281).

Vahetult läänes asub 25 km2 valgalaga Maidla jõgi (tunnus VEE1098300AK), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50 meetrit ja piiranguvöönd 100 meetrit. Vahetult ida ja kirde suunas asub maaparandussüsteemi maa-ala AANDU1 (tunnus 4109830040040001). Kirde suunas asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 AANDU1 (tunnus 41098300400400011M). Põhja suunas asub maaparandussüsteemi maa-ala HAGERI2 (tunnus 4109830040060001). Uuringuruumist ~40 meetri kaugusel lõunas asub Rabivere maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000246). Kaitsealuste looma- ja linnuliikide leiukohti keskkonnaregistri andmeil taotletava uuringuruumi teenindusalal ei ole.

Taotletava uuringuruumi teenindusala on valdavalt mets, osaliselt puistunud raba, lõunaosas Rabivere tootmisala mäeeraldise teenindusmaaga kattuvas osas levib raba. Maapinna abs kõrgus on uuringuruumi piires vahemikus 67,5 - 68,5 m. Uuringuruumi teenindusala piires teid, elektripaigaldisi ja muid kommunikatsioone ei ole. Uuringu- ruumile ligipääs on mööda Rabivere tootmisala mäeeraldise teenindusteid.

2.2 Uuringuruumi varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedi- näitajad ja lasumistingimused ning kasutusvaldkonnad.

Hagudi turmamaardla (registrikaart 0111) piires on tehtud uuringuid kuuel korral. Taotletava Rabivere uuringuruumi vahetusse lähedusse jäävad kahe uuringu andmed: - „Rapla rajooni Hagudi, Viirika ja Õmma turbamaardlate eeluuringu aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, V. Salo, 1982; EGF 5205); - „Raplamaa Hagudi turbamaardla Rabivere tootmisala järeluuringu aruanne“ (Eesti Geoloogiakeskus, M. Širokova, 1994; EGF 4894).

1982. a eeluuringu käigus rajati Hagudi turbamaardlal 4 ristsihti sondeerimispunktide vahekaugusega 400 - 500 m. Sihtide suundade mahamärkimisel kasutati teodoliiti-busooli. Sondeerimispunktide absoluutkõrguste määramiseks teostati tehniline nivelleerimine. Laboratoorseid määranguid ei tehtud, turba botaaniline koostis ja lagunemisaste määrati visuaalselt. Proovide võtmise intervall on 0,25 üldtehnilistel proovidel, 0,5 m agro- keemilistel proovidel. Kännususe määramiseks rajati platsid mõõtmetega 100 × 1 m, kus fikseeriti kändude esinemise sügavus iga 1 m järel. Turba keskmine paksus saadi 3,5 m. Uuring tehti reservvaru tasemel.

1994. aasta tootmisala uuringu läbiviimiseks rajati 8 sondeerimissihti, mis märgiti maha bussooli abil, sihtide vahekauguseks oli kuni 300 m, piketid mõõdetud iga 100 m tagant. Sondeerimise käigus määrati turbalasundi kogupaksus ja vähelagunenud rabaturba kihi paksus ning lamamiks oleva järvemudalasundi paksus. Kvaliteedi määramiseks võeti turba üldtehniliste näitajate määramiseks 8 uuringupunktist 0,25 m intervalliga proovid kogu läbilõike ulatuses, kokku 94 proovi. Lisaks võeti turba happesuse määramiseks 8 proovipunktist 0,5 m intervalliga kokku 47 proovi, veeimavuse määramiseks 2 punktist 0,5 m intervalliga kokku 7 proovi. Kütteväärtuse määramiseks 4 proovi lasundi alumisest, kesk- ning hästilagunenud madalsooturbast. Turba oksiidide, raskemetallide ja radioaktiivsete elementide määramiseks võeti 2 punktist 0,5 m intervalliga 12 proovi.

Hagudi turbamaardla paikneb Põhja-Eesti platool Ülem-Ordoviitsiumi lademe (O3pr) avamusalal. Aluspõhi on kaetud õhukese kvaternaarse pinnakattega (4 - 10 m, Q), mis liigestub Holotseeni vanusega sooseteteks (bIV) ja Pleistotseeni vanusega Balti jääpais- järve (lgIIIjr3) ning glatsiaalseteks seteteks (gIIIjr3). Kvaternaarsetest setetest esinevad liustikusetted, jääjärvelised ja jää vooluvete setted. Hagudi soo ümbruses soost idas ja läänes kvaternaarsed setted praktiliselt puuduvad - levib alvar. Soosetted (bQ4) on esindatud mitmesugust liiki turbaga ning on moodustunud pärast jääliustike sulamist reljeefi nõgudesse tekkinud järvede järk-järgulise kinnikasvamise käigus. Varasemate uuringute põhjal ulatub soosetete paksus uuringuruumis kuni 5,3 m, keskmiselt 3,5 m. Arvestades, et uuringuruum asub maardla äärealal, siis tõenäoliselt on keskmine paksus väiksem. Taotletava uuringuruumi piires kuivendusvõrgu eesvooluks on Maidla jõgi.

Taotletava uuringuruumi piires levib erinevat tüüpi ja alltüüpi kuuluva turbalasundiga. Idapool esineb märe-alltüüpi rabalasund, millest rabaturbad (põhiliselt fuskumiturvas), moodustavad üle poole kogupaksusest. Lasundi alumise poole moodustavad keskmiselt lagunenud tarna-, tarna-lehtsambla-, rohu-, puu-rohu-madalsooturbad. Läänepool esinevad metssa-märe- ning metsaalltüüpi kuuluva raba-sega- ja madalsoolasundid. Lasundi ülejäänud osa koosneb puu-rohu-, puu-sambla ja puu-siirdesoo- ning madalsooturbast.

Looduslik niiskus on keskmiselt 88,3% (sh vähelagunenud turvas 90,4% ja hästilagunenud turvas 87,3%), lagunemise aste 25% (sh vähelagunenud turvas 14% ja hästilagunenud turvas 43%), tuhasus 3,3% (sh vähelagunenud turvas 2,0% ja hästilagunenud turvas 4,0%). Turbalasundi vähelagunenud rabaturvaste happesus on 2,9 - 3,4, keskmiselt lagunenud turba happesus 3,6 - 4,5. Kütteväärtus on vastavalt varasemate uuringute põhjal 5133 - 5370 kcal/kg.

Rabivere uuringuruum paikneb riikliku 1 : 50 000 geoloogilise kaardistamise baaskaardi Kohila lehe (6332) piires. Kvaliteediomadustelt sobib Rabivere uuringuruumi turvas põllumajandus- ja kütteturbaks.

3. Kavandatav tegevus

3.1. Geoloogilise uuringu metoodika ja maht

Geoloogilise uuringu metoodika ja mahu planeerimisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ nõuetest. Nimetatud määruse kohaselt on turba tarbevaru arvelevõtmiseks vajalik uuringuvõrgu minimaalne tihedus 200 × 200 m. Rabivere uuringuruumi puhul on tegemist maardla servaalaga, mistõttu varu täpsemaks kontuurimiseks rajatakse uuringuruumi teenindusala servadele vajadusel täiendavaid uuringupunkte. Kokku on projekteeritud kuni 6 m paksuse turbalasundi sondeerimine käsipuuriga kuni 30 uuringupunktis. Igas uuringupunktis mõõdetakse turbalasundi kogupaksus ja vähelagunenud turba kihi paksus 0,05 m täpsusega ning iseloomustatakse visuaalselt määratavate tunnuste alusel turba lamamis olevate setete litoloogilist koostist. Uuringupunktide asukohad mõõdistatakse GPS-seadme abil.

Proove turba üldanalüüsiks (botaanilise koostise, lagunemisastme, loodusliku niiskuse ja tuhasuse määramine) võetakse kolmest uuringupunktist proovid 0,25 m intervalliga. Turba kütteväärtuse ja raskemetallide sisalduse määranguid on Hagudi turbamaardla põhjaosas tehtud ka varasemate uuringute käigus. Täiendavaid proove võetakse taotletavas uuringuruumis vastavalt vajadusele kuni kahest punktist vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 kirjeldatud metoodikale. Uuringuruumi teenindusalal teostatakse geodeetiline mõõdistamine, mille käigus mõõdetakse ka veetasemeid kraavides. Laboratoorsed tööd sisaldavad turbaproovide üldanalüüsi Eesti Geoloogiateenistuse laboratooriumis ning vajadusel raskemetallide sisalduse määramist Eesti Geoloogiateenis- tuses ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuses ning kütteväärtuse määramist Tallinna Tehni- kaülikoolis.

Kameraaltööde käigus koostatakse geoloogilise uuringu aruanne, milles laboratoorsete määrangute ja välitööde andmestiku alusel arvutakse uuringuruumi vähe- ja hästilagune- nud turba varu plokkide lõikes ning iseloomustatakse selle kaevandamise mäenduslikke tingimusi. Aruanne esitatakse heakskiitmiseks keskkonnaregistri maardlate nimistu vastu- tavale töötlejale.

3.2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/80 kehtestatud Rapla maakonna planeeringuga. Hagudi turbamaardla, sh Rabivere tootmisala mäeeraldis, asub vastavalt maakonnaplaneeringule rohelise võrgustiku alal. Planeeritav ala ei jää aga üleriigilise tähtsusega rohevõrgustiku tuumalale ega rohekoridorile.

Vastavalt maakonnaplaneeringule rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute ja kavade puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et tuleb hoida rohelise võrgustiku terviklikus, sidusus ning vältida loodusalade killustamist. Maavara kaevandamise puhul on maakonna- planeeringus sätestatud, et eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate leevendusmeetmetega. Käesoleva uuringuruumi korral on tegemist olemasoleva mäeeraldise laienduse planeeringuna, mistõttu suuremahulisi keskkonnahäireid lähiümbruskonnale ei tule. Maakonnaplaneering ei näe ette takistusi maavarade kasutamisele. Kuid arvestatud on, et arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena. Kaevandamine rohelise võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandusalade sobiv korrastamine.

Taotletava uuringuruumi piir kattub keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 87 vastu võetud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja piiridega, kus käesolevat uuringu- ruumi piiri on lihtsustatud.

3.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Rabivere uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus kasutatakse umbes 15 kg turvast, mis on keskkonnaregistris arvel aktiivse reservvaruna, laboratoorsete analüüside tegemiseks. Teisi loodusvarasid ei kasutata ja uuring ei mõjuta ka keskkonna looduslikku mitme- kesisust. Tegemist on alaga, kus ei ole kehtestatud piiranguid inimeste liikumisele. Välitöid teostav personal liigub jalgsi ning see ei avalda olulist või pikaajalist mõju loodusvaradele ja elustiku seisundile. Raiet ei ole uuringu käigus vaja teha.

Geoloogilise uuringu eesmärgiks on turbavaru arvelevõtmine aktiivse tarbevaruna. Tegemist on alaga, kus kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole olulisi takistusi turba kaevandamiseks ning mis on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 87 kinnitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Maavara kaevandamine on tegevus, mille kohta positiivste uuringutulemuste korral esitatakse Keskkonnaametile eraldi tegevusloa taotlus. Seetõttu ei ole kaevandamisega kaasnevate keskkonnamõjude käsitlemine käesoleva taotlusega seoses asjakohane.

3.4. Tegevuse energiakasutus

Personali toimetamiseks tööde piirkonda kasutatakse suhtelisel väikese kütusekuluga (7 - 8 liitri 100 km kohta) autosid. Uuringuruumi piires liiguvad töötajad jalgsi ja kasutavad käsiinstrumente. Mõningane elektrienergia kulu on seotud proovide laboratoorse töötle- misega.

3.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Geoloogilise uuringuga ei kaasne heitmetena käsitletavate tahkete, vedelate või gaasiliste ainete sattumist keskkonda. Välitööde tegemisel järgitakse looduses viibimise häid tavasid ning välditakse olmejäätmete ja prahi jätmist uuringualale.

Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb juhul, kui uuringu käigus tekib kaevan- damisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavara uuringu (sh proovide võtmine ja puurimine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida jäätmete teket või vähendada nende kogust ja keskkonnaohtlikkust ning soodustada nende taaskasutamist, kui see on võimalik ja keskkonnale ohutu. Rabivere uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Proovipunktidest võetud materjal pakitakse proovikottidesse ning kasutatakse ära laboratoorsete katsetuste tegemiseks.

Kavandatava tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni ning valgus-, soojus-, kiirgus- või lõhnareostust.

3.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

Avariiolukordade kaasnemine kavandatava tegevusega on väga ebatõenäoline. Kui töid on vaja teha tuleohtlikul perioodil, instrueeritakse töötajaid täiendavalt tuleohutuse nõuete osas. Uuringu käigus sisepõlemismootoriga masinaid ning lahtist tuld ei kasutata, seetõttu põlengu oht praktiliselt puudub.

3.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Ei ole teaduslikke andmeid, mis viitaksid taotletava geoloogilise uuringu seosele võimalike suurõnnetuste või katastroofidega, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud õnnetuste või katastroofidega. Tõenäoliselt selline seos puudub.

4. Mõjutatav keskkond

4.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tege- vused

Vardi metskond 84 (katastritunnus 31701:001:0001; sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Vardi metskond 121 (katastritunnus 31701:001:0484; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Rabivere turbatootmisala (katastritunnus 31701:006:0850; sihtotstarve 100% turba- tööstusmaa) maaüksuste planeeringutega ei ole sinna ette nähtud mingeid täiendavaid tegevusi. Uuringu tulemusena ei muudeta maaüksuse maakasutust või sihtotstarvet.

Taotletav uuringuruum paikneb alal, mis on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määru- sega nr 87 kinnitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja.

4.2. Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Taotletavas uuringuruumis on maavaraks turvas, mille varu on keskkonnaregistris (registrikaart nr 0111) arvele võetud Hagudi turbamaardla passiivse reservvaru plokis 14 pR (hästilagunenud turvas). Mullateaduse seisukohast on tegemist soomuldade tüüpi kuuluva sügava rabamullaga. Turvas sisaldab looduslikus olekus vett üle 90% massist. Seega on sood olulised mageda vee reservuaarid. Füüsikaliste omaduste (kollakas värvus, iseloomulik lõhn) tõttu ei ole soovesi kasutatav joogiveena.

Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaigatüüpide nimistu alusel kuulub taotletava uuringu- ruumi teenindusala tüüpidesse 7110 (rabad) ja 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad). Nimetatud elupaigatüüpide kaitse osas on Eesti oma lepingulised kohustused Euroopa Liidu ees täitnud, meil on kaitse alla võetud piisavalt Eesti eri piirkondadele ise- loomulikke rabasid.

Spetsiifiliste keskkonnatingimuste (kõrge pinnasevee tase, happeline keskkond, toitainete vähesus) tõttu on rabad loodusliku mitmekesisuse seisukohast suhteliselt vaesed elupaigad. Samas tuleb arvestada, et suur osa siinsetest taime- ja loomaliikidest on nendele tingimustele spetsialiseerunud ja ei talu elukeskkonnas toimuvaid kiireid muutusi. Teatud tingimustel on rabad taastumisvõimelised isegi turba kaevandamisest põhjustatud keskkon- namuutuste järgselt. Enamasti on selleks vaja siiski rakendada aktiivseid korrastamis- meetmeid.

Seoses geoloogilise uuringuga ei toimu muutusi ala loodusvarade ja loodusliku mitme- kesisuse kvaliteedi, kättesaadavuse ning taastumisvõime osas.

4.3. Keskkonna vastupanuvõime

Raba nagu teisigi ökosüsteeme iseloomustab isereguleerimise võime ja stabiilsus. Põhi- liseks väliseks teguriks, mille mõju võib ületada raba looduslikku vastupanuvõimet ja muuta ökosüsteemi ebastabiilseks, on pinnasevee taseme alandamine. Taotletava geoloo- gilise uuringuga ei kaasne mõjusid, mis ületaksid keskkonna vastupanuvõimet ja viiksid selle välja looduslikust seisundist.

Ala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku ning siin ei ole kehtestatud looduskaitselisi piiran- guid. Taotletavas uuringuruumis ei ole alasid, kus on ületatud või võidakse ületada õigus- aktidega kehtestatud nõudeid, samuti puuduvad tiheasustusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

4.4. Inimeste tervis ja heaolu ning elanikkond

Lähimad majapidamised asuvad taotletavast uuringuruumist 0,8 m kaugusel kirdes Rohuaia kinnistul (31701:004:1360) ja 1,4 km kaugusel loodes Hansu kinnistul (31701:005:0571). Jalgsi liikuv ja käsiinstrumentidega mõõtmisi teostav personal ei saa oluliselt häirida nende elanikke. Inimeste tervislikku seisundit mõjutavaid tegevusi geoloogilise uuringuga ei kaasne.

5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamine.

Rabivere uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd ei avalda märgatavat mõju uuringu- ruumi teenindusala seisundile. Uuringupuuraugud vajuvad turba plastsuse tõttu pärast käsipuuri väljatõmbamist ise kinni ning nende spetsiaalne likvideerimine ei ole vajalik. Uuringuruumi teenindusala seisund uuringu tulemusena ei muutu.

Ala korrastamise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, geoloogilise uuringu loa omaniku ja maaomaniku poolt ning esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile.

6. Uuringu ajakava

- Uuringu ettevalmistamine (andmete kogumine, projekteerimine, varustuse hankimine) – 3 kuud; - Välitööd (sondeerimine, proovide võtmine, taimestiku kirjeldamine, kraavide mõõdistamine, ala topograafiline mõõdistamine) – 3 kuud; - Välimaterjalide töötlemine, proovide toimetamine laboratooriumisse – 3 kuud; - Laboratoorsed tööd – 3 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 6 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 3 kuud; - Võimalikud välitööde seisakud – 3 kuud.

KOKKU – 24 kuud

Taotleja:

Rapla Turvas OÜ Kristjan Kuuse / allkirjastatud digitaalselt / Juhatuse liige

Seletuskirja koostas (koostatud 26.02.2020):

OÜ Inseneribüroo STEIGER Annika Vohta / allkirjastatud digitaalselt / Mäeinsener

Geoloogilise uuringu loa väljastamisel palume see saata: - elektroonselt [email protected], [email protected] - paberkandjal Rapla Turvas OÜ, Raplamaa, Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 22, 79512