SAJA KOLMAS NUMBER : JAANUAR 2021 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NÜÜDISKULTUURI

HIND 2€ 2 : SAJA KOLMAS NUMBER TOIMETUS SISUKORD / LUULE JAANUAR 2021 : 3

Marten Kuningas MÜÜRILEHE VISIOON UUEKS AASTAKS (JA EDASPIDI) SISUKORD Foto: Ken MürkFoto: Ken Uue aasta alguses on ikka tavaks panna kirja soove ja lubadusi – Samal ajal on meie jaoks oluline, et paljude inimeste juba on käidud läbi tulest ja veest, äkki saabub oodatud õnn vii- igapäevane elukeskkond linnaruumis toetaks vaimset maks ka meie õuele! Nagu ikka, lubame olla ka tänavu tublimad, heaolu, soodustaks füüsilist aktiivsust ja pakuks mõ- hakkajamad jne. Hea on see, et sinna, kuhu suunata tähelepanu, nusaid kohti, kus veeta aega omaette või koos teiste- SISUKORD tulevad üldiselt ka tulemused. Pahem pool on aga asjaolu, et ta- ga. Niisamuti see, et elu väljaspool suuremaid linnasid valiselt võtab edu saavutamine aega palju kauem kui napp aasta. poleks halvemus, vaid, vastupidi, võimaldaks linnaelule SOTSIAALIA Inimene ja ühiskond koos temaga ei muutu päevapealt, aga aja- alternatiivi rahulikuma, soodsama, kompaktsema, loo- Mustvalguse aeg – Rein Raud [5–6] lahkus lahkus kohal JUHTKIRI pikku toimub areng küll, tuleb lihtsalt olla kannatlik ja järjekindel. duslähedasema, ent samal ajal kättesaadavate teenuste- Üsna sarnane lugu on ka ajalehe või mille tahes muu tegemisega – ga elukeskkonnana. Nende eesmärkide saavutamiseks 21. sajandi kurjuse märgid – Robert Varik [12–13] üleöö üle oma varju ei hüppa, aga julgus unistada on siiski edasi- on vaja julgeid visioone, julgustavaid edulugusid, suures väsinud puhkusest õrnalt hõljusin maastike kohal viiv jõud. Niisiis, head lugejad, lubage meil panna kirja mõned soo- plaanis mõtlemist ja väärtushinnangute muutumist. Annetamiskultuuri arengutest – vid ja lubadused, millega me uuele kümnendile vastu astume. Jätkame ka ajastule omaste nähtuste mõtestamise ja Urmo Kübar [24–25] söömingust näljas äkitselt ärkasin hommikukiires Kutsusime möödunud aasta kevadel Müürilehes ellu pikkade ar- konteksti paigutamise ning nüüdiskultuuri, loovuse ja tuttav mu sees on kõik siidkardina servi mu nägudel vohas tiklite ehk nn ankurlugude formaadi, mille eesmärk on süvitsi ana- harituse populariseerimisega Eesti ühiskonnas. Müüri- PERSOON Marten Kuningas on eel- kuid siiski endast väljas kuplite tippe, kuid sündsuse piires lüüsida ja avada ühiskonnas parasjagu olulisi teemasid ning nähtusi. lehe toimetuse eesmärk on olnud juba alustamisest saati Intervjuu Joonas Hellermaga – kõige tuntud lauljana. Sel Nii kirjutasime aprillis ärevatest nädalatest kultuuriväljal, novemb- kasvatada (kultuuri)ajakirjandusse peale noort lugejas- kevadel näeb aga ilmavalgust Mariliis Mõttus [7–10] joobunud janust ris muutuvatest ideaalidest moetööstuses ja detsembris vaimse ja autorkonda. Meil on hea meel, et nii mõnedki meie kaasauto- tema esimene luulekogu luksusest vihane ma olen, ma kõnnin, ma räägin ja näen tervise abi kättesaadavusest Eestis. Suvekuudel luges meie kaas- ritest on siinsetelt veergudelt tuule tiibadesse saanud ja võtavad KESKKOND „Sabata koma”. autor Sanna Kartau osaluseksperimendi korras ainult Uute Uu- sõna kõigis Eesti suuremates ning väiksemates meediaväljaanne- kihiti pilvedes ajuti tajun neid sisekontuure Viiskümmend rohelise varjundit – diste ja Objektiivi portaale, millest sündis oktoobrilehte artikkel tes. Adume, et Müürileht on suuresti põlvkondlik väljaanne, aga kihiti lihane neid otsivad jalad, neid otsivad käed „Neli kuud konservatiivide kaisus”. Jätkame sama suunaga jõuliselt seda enam oleme võtnud prioriteediks kaasata tulevatel aastatel Margot Roose [11] ka sel aastal. Toimetuse jaoks on nende lugude tegemine praegu teadlikult uut pealekasvavat põlvkonda ning avada lugejatele väär- Valedega müüdav reaktor – mis ootavad otsust ja koguvad tuure üks suurim väljakutse ja õppimiskoht ning siinkohal tuleb meile tusi ja nähtusi, mis on nende jaoks ühiskonnas olulised. Madis Vasser [14] vaiki kui needus, mis uhuti pinnale liig sageli kombates pimedaid kuure kasuks targemate ja kogenenumate nõu. Plaanime teha ankur- Ja viimaks – eelmisel aastal lubasime endale, et arendame oma turgude mahladest sööti jäänd linnale kuid sealt nad ei leia kunagi muud lugude vallas tänavu koostööd teiste meediaväljaannetega ning kõ- digivõimekust ja -väljundeid, ning seadsimegi lõppenud digikultuuri SUBKULTUUR netada nendega seeläbi palju suuremat lugejaskonda kui seni. aasta raames sisse Müürilehe iganädalased uudiskirjad ja uuen- Sissevaade maker-liikumisse – Jiří Krejčí [15] haukuma klähvima ilana voolama kui vigaseid näpitsaid, ämbreid ja hiiri Lisaks plaanime panna eesolevatel aastatel rohkem rõhku kesk- dasime ka oma veebiväljaannet, mille panime üles möödunud havile koha tuumatalvedeks soolama konnateemade kajastamisele – ennekõike jätkusuutlike kesk- aasta viimastel päevadel. Lisaks värskemale ilmele ja paindlikumale LINNARUUM siis valjeneb haigutus, avaneb suu konnapoliitikate edendamisele ja ka inimmõõtmelise linnaruumi kujundusele on seda nüüd ka nutitelefonist märksa mugavam lu- Mis andmete põhjal ehitada tarka linna? – ning kestlikult kahanevate väikelinnade arenguvõimalustele. Meie geda. Ühtlasi leiad meid toetamiskeskkonnast Patreon aadressil tuntav või tundmatu mis koopasse pillutab valguse kiiri eesmärk on, et eestlaste jaoks kultuuriliselt tähtis loodust hoidev patreon.com/muurileht, kus saad panna õla alla meie autoritasu- Kristi Grišakov [16 –17] mõttelaad jõuaks ka avaliku ja erasektori otsustesse ning et Eesti dele, et meil oleks võimalik teha rohkem väärt ajakirjandust ja Tallinna ruumilisest iseloomust – paigal ei püsi ehk jälle saan hõljuda maastike kohal oleks üle maailma esirinnas nii oma uuenduslike lähenemistega arendada jõudsamalt eespool kirjeldatud suundi. Meie eesmärk Carl-Dag Lige [18–20] alati liigub ehk aru siis saan keskkonnahoius kui ka loodusressursside kasutamisega. See on on, et 2022. aasta lõpuks on Müürilehel veebiväljaande keskeltläbi nime ei küsi ma olengi kohal paraku miski, mida ükski siinne valitsus pole suutnud veel ellu 20 000 igakuise lugeja kõrval ka 1500 paberlehe tellijat ja 1000 SKEENE viia ja milles jääb sageli ka ettevõtjatel puudu visioonist ja uuen- püsitoetajat Patreonis – see võimaldaks meil kirjutada ja avaldada Kiirkohting: Kai Lobjakas [17] kuuldud või kuulmatu dusmeelsusest. Emotsioone on keskkonnateemade ümber pal- iga kuu vähemalt poole rohkem lugusid kui praegu. Aga mis siiski DJ-ankeet: fs [34] käratas vaikus ju, lahendusi paraku ette näidata vähe. Me kõik tahame, et Eesti peamine, oleme tänulikud, et oled olnud meiega – lugeja, autori ja jõgede mühas inimmokkigi maikus oleks koht, kus on võimalik nautida metsikut loodust ja puhast tellijana. Ilma kaasamõtlejateta ei eksisteeriks ühtki väljaannet ja KÜBERILM keskkonda – puutumatuid metsi, rabasid, värsket õhku, puhast kõige väärtuslikum ressurss on seesama tähelepanu, millest alus- vett ning kohalikku jätkusuutlikult kasvatatud toitu. Kanname tasin ka oma mõtteavaldust. Suunakem siis seda omavahel kokku Vestlusakendest avanevaid vaateid – ajuke külmunud selveri letis üheskoos hoolt selle eest, et nende ressurssidega käidaks üm- hoides sinna, kuhu soovime, et Eesti ühiskond edaspidi liiguks. Saara-Liis Jõerand [21] ber vastutustundlikult ja et need oleksid olemas ka järeltuleva- lühkari kahinal kael kuldses ketis TEADUS tele põlvedele. Helen Tammemäe, peatoimetaja visates huupi Vestlus intuitsioonist – Jaan Aru ja Maia Tammjärv [22–23] vältides silmi WAN E S CO IC L sajaga kuupi D A B R E POLIITIKA O L Müürileht on keskkonnasõbralik trükis, mille tootmisprotsessis on kulutatud vähe energiat, N laenama filmi Esikaane illustratsioon: Jaan Rõõmus kasutatud minimaalselt keskkonda saastavaid kemikaale ning arvestatud maailma metsade Donald Trumpi viimased päevad – keskkonnasõbraliku, sotsiaalselt õiglase ja majanduslikult elujõulise majandamisega. Triinu Pakk [26] Trükitoode 4041 0820 TEATER Intervjuu Jan Teevetiga – TOIMETUS Aleksander Tsapov [27–29] SAADA MEILE KUNST Uudiseid ja pressiteateid: [email protected] Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Teaduskunstist – Kirju, heliplaate, raamatuid ja muid väljaandeid Müürilehe Peeter Kormašov [30 –31] Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] aadressile Voorimehe 9, 10146 Tallinn Mariliis Mõttus elustiili- ja muusikatoimetaja [email protected] Müürilehele pakke saates palume märkida adressaadiks kindlasti „Müürileht”. FILM Maia Tammjärv kirjandus- ja teadustoimetaja [email protected] Aleksander Tsapov kultuuritoimetaja [email protected] Colombia koomiksifännist hinnatud Eesti Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] KAASAUTORLUSEST filmitegijaks – Kaspar Viilup [32–33] Tanel Mütt müügi- ja reklaamijuht [email protected] Müürileht ootab kaastöid, milles on ajakohased ideed ja nende veenvad põhjendused; mis on kirjutatud loetavas eesti, vene või inglise keeles; milles ARVUSTUSED ei leidu arutut idiootsust, vaid troonib silmapaistev mõtteselgus. Palavalt Uued plaadid [35] oodatud on artiklid ühiskonna, kultuuri, teaduse ja laiemalt elu kohta. Makett/kujundus Madis Katz Herman Cati „Postinfotehnoloogia ehk Illustraatorid Andrei Kedrin, Ann Pajuväli, Jaan Rõõmus, Liisa Kruusmägi, Toimetus jätab endale – iseenesest mõista – õiguse valida, millised tekstid avaldatakse. Aga kuna määrav ei ole ainult tekst, on tervitatud ka illustrat- Maailm rakutasandil” – Taavet Kase [36] Lilian Hiob, Maris Tammer, Stella Salumaa, Vahram Muradyan, sioonid, fotod, koomiksid, plakatid ja muud ajaleheformaati sobivad väljen- Villem Roosa dusvormid! Kaastööga seoses võta ühendust mõne meie toimetajaga. PROOSA Fotograafid Aleksander Kelpman, Janis Kokk, Ken Mürk, Priit Mürk, Renee Altrov, Tõnu Tunnel Alati ei saa hästi minna – Anne Vetik [38] TOETA MÜÜRILEHE VÄLJAANDMIST Telli Müürileht püsilepinguga 1.80 € eest kuus: tellimine.ee/muurileht KOLLEEGIUM: GUSTAV KALM, PIRET KARRO, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, Reklaami Müürilehes: muurileht.ee/reklaam AHTO KÜLVET, KAISA LING, ELLEN MACKAY, SILLE PIHLAK, BERK VAHER, KEIU VIRRO INFO TELLIJATELE VÄLJAANDJA: SA KULTUURILEHT Müürilehe levi korraldab Express Post. Kui värske leht õigel ajal kohale TOETAB KULTUURIMINISTEERIUM JÄLGI MEID ei jõua, siis võta ühendust Express Posti klienditeeninduskeskusega telefonil (+372) 617 7717 või kirjuta aadressil [email protected]. TRÜKK: PRINTALL ∙ TIRAAŽ: 3500 @Muurileht

Illustratsioon: Ann Pajuväli 4 : SAJA KOLMAS NUMBER SEKSER SOTSIAALIA JAANUAR 2021 : 5

VAHEALADE KUNSTNIK 38,7% JEVGENI ZOLOTKO MUSTVALGUSE AEG Nii suur osa tööga hõivatud inimestest käib Eestis iga päev tööl ühissõidukiga, jalgrattaga või jalgsi. Ühiskondi laastavate keeruliste probleemidega toimetulemiseks on vaja nüansirohket arusaamist vastuolulisest tegelikkusest ning kollektiivset lähenemist. See pole aga nende huvides,

VIIMASEID KOLOSSE Möödunud, katkestustega kunstiaastat jäi kelle kätte on koondunud selle maailma võim ja ressursid. tugevalt markeerima Jevgeni Zolotko kunst. Mai kultuurikeskus Pärnus, üks viimaseid nõukaaeg- EKKMis, Tallinna Kunstihoones ja Tartu Kunsti- Kirjutas Rein Raud, illustreeris Jaan Rõõmus seid kultuurimonoliite, paistab olevat leidnud endale muuseumis eri kooslustes näitused avanud viimaks enampakkumisel uueks isandaks OÜ Capital Zolotkot tõsteti õigustatult esile ka mitme- Milli. Seda, mis sellest 80ndate ufolikku dolomiitarhi- tes kunstiaasta kokkuvõtetes, kuigi leidus ka tektuuri esindanud hoonest saab, teab vaid tulevik. etteheitjaid – tema esitatu oleks justkui igav või akommunikatiivne. Kiiretele kommuni- katsiooniafektidele tuginevas ühiskonnas on Üks XX sajandi kõige olulisemaid täppisteaduslikke arusaadav, et mustvalged mittenarratiivsed murranguid oli kindlasti Kurt Gödeli tõestus väitele, videod, halliks võõbatud hobusevagun, tse- et toimiv aritmeetiline süsteem peab tingimata sisalda- mendikotid või puruks pekstud ja siis uuesti ma vastuolu. Täpsemalt öeldes on vastuoludeta süs- kokku klopsitud arhailine redel on kui ajastu teem ebatäielik. See tähendab, et tema abiga ei ole voolust väljaspool hulpivad tööd. Aga siis võiks võimalik tõestada kõiki arvude kohta käivaid tõdesid. ju küsida, et mida te soovite? Monotoonsest Esimese hooga tundub see väide olevat mõistuse- kõikelubavusest pulbitsevas ja virtuaalsusest vastane: kuidas nii, arvud, need kõige abstraktsemad üleujutatud maailmas, mida me peame praegu üleüldises kasutuses olevate ideede seas, ei allugi siis oma olemise kojaks, on just nimelt vajaka ühtsele loogilisele süsteemile? Ja kui nii, siis mida veel zolotkolike hallide toonide intensiivsest kiir- inimesest ja ühiskonnast arvata? Jevgeni Zolotko oma installatsiooni „Ohverdus” ees tänavu kevadel EKKMi hoovis. gusest ja raskete installatsioonide lohutavast Foto: Madis Veltman / Postimees Grupp / Scanpix Aga matemaatika on rääkinud. Tegelikkus on alati Amortiseerunud Mai kultuurikeskus Pärnus. füüsilisusest. Zolotko toob kuuldavale nähta- keerulisem kui mis tahes kirjeldused ja mudelid, mida Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees matute sosinad ja paljastab mittemõistetute suudame tema kohta luua. Sisuliselt väga sarnase väite varjatud pilgud. Kui see tekitab ebamugavust, on esitanud ka Juri Lotman kunstilise teksti olemust TORMIJOOKS KOL- siis õigusega. analüüsides. Lotmani järgi on kunstiline tekst selline, mis ei allu kunagi täielikult ühele tõlgendusviisile. Iga MANDASSE SAMBASSE kunstiline tekst on mitmetasandiline, ning see, mis toi- mub ühel tasandil, ei ole tingimata haaratav samade Samal ajal kui aastat markeeris sõda II pensionisam- vahenditega ega samadel eeldustel, mis toimivad teisel. ba pärast, jooksid tuhanded inimesed endale enne PUHAS KULD: Just selliselt võiksime tegelikult näha ju ka kogu loo- aasta lõppu kolmandat sammast vormistama, kuna dust, kogu universumit, ja iseendid selles – mis sellest, sedasi on tagatud sambast raha varasemal väljavõt- Paweł Pawlikowski dokumentaalfilmid Vimeos misel (alates 55. eluaastast) madalam 10% tulumaksu- määr. Need, kes pole pensionireformi seadusega kas kursis või jokutasid niisama, saavad vormistada Poola režissöör Paweł Pawlikowski on tuntud eelkõige endale kolmanda samba ka edaspidi, aga siis on oma auhinnatud mängufilmide „Ida” ja „Külm sõda” võimalik pensioniraha soodustingimustel välja võtta poolest, kuid 90ndate alguses tegi ta BBCs mitu ajastu alles alates 59. eluaastast. vaimu täpselt portreteerivat dokumentaalfilmi, mida on võimalik tema Vimeo kontol tasuta vaadata. Seal seiklevad nii Saksamaale mersut ostma minev Dosto- jevski aferistlik järeltulija, kruiisilaevaga mööda Volga NÄGEMISENI, LONDON jõge poliitkampaaniat tegev populist Vladimir Žirinovski kui ka oma Moskva paneelmaja korteris kõrivähi tõttu Viimased 15 aastat oli London see Euroopa metro- robothäälega rääkiv kultuskirjanik Venedikt Jerofejev. pol, mis Eesti noori – kunstitudengitest sommeljee- de ja pintsaklipslasteni – vastupandamatu londiga endasse imes. Keeleliselt ligipääsetava Londoni suur- linna tuled lubasid kõigile majanduslikult ja kultuuri- liselt midagi, isegi kui tegelik elu kujunes igaveseks flatshare’iks halvasti köetud ja mistraga kaetud toas. Nüüd, mil Suurbritannia on haakinud end lahti Eras- Kaader Paweł Pawlikowski 1991. aasta dokumentaalfilmist „Dostoevsky’s Travels” muse vahetusprogrammist ja oleme sisenenud taas töölubade ajastusse, võib oodata ka Eesti noorte emigratsioonimustrites muutusi.

JAAK JOALA MONUMENT SEAPÕIS Viljandisse püstitati pärast hirmsaid valuoigeid ja vastu- allkirjade kogumist Jaak Joala interaktiivne skulp- Head uut aastat, tuleviku-uurijad! Müürilehe oraaklil millist vaktsiini proovinud, kas süst oli kaif ja mis tuur. Roostevabast reklaamitulbast kui sarkofaagist on presenteerida teile väike trend alles oma nägu kogustes vaktsiini tarvitati. Üheks lahendamatuks Rein Raud on kirjanik ja laial- väljatungiva pronks-Joala arsenalis on mituküm- otsivast saabuvast. Kui arvate, et tuleb valge metall- valuteemaks saab loomulikult ka õiglust puudutav. daste akadeemiliste huvidega mend tuntud viisijuppi, mis hakkavad lähedalseisjale härja aasta, siis eksite. Tuleb mõistagi valge vaktsiini- Kas vaktsiini tootmisel on kasutatud lapstööjõudu? õpetlane, üheksa romaani ja reageerides mängima. Skulptor Mati Karmini ja härja aasta. Sellised nimed nagu Nublu, Pluuto või Kas vaktsiin on vegan? Miks saab soetada jänkide, rohkem kui kümne muudes Helir-Valdor Seederi ajurünnaku tulemusel sündinud Liis Lemsalu asenduvad uute kodustatud nime- aga mitte venkude vaktsiini? Ja nii edasi. Kusagil žanrites raamatu autor, kes värviliste neoontulukestega estraadipost sai Viljandi dega Pfizer, Moderna, AstraZeneca ja Sputnik V. suve hakul tekib ka uus sotsiaalmeedia trend, kus on lisaks tõlkinud (põhiliselt linnalt kiirustatud konkursiga 50 000 eurot ning Laulusõnade asemel õpime kõik üheskoos ära, inimesed püüavad öelda kiiruse peale „vaktsiin, luulet) jaapani, itaalia, saksa, polariseerib ilmselt Jaak Joala fännid igavesest ajast mis temperatuuril peab vaktsiini hoiustama. vaktsiin, vaktsiin, vatskiin, vasiin, saviin, tsiin, tsiin, leedu ja mitmetest teistest igaveseks kahte lepitamatusse leeri. Vestlused keerlevad eelkõige selle ümber, kes on niin, viin, viin”. keeltest.

jätkub > 6 : SAJA KOLMAS NUMBER SOTSIAALIA PERSOON JAANUAR 2021 : 7

< eelneb

et me ei ole mu meelest ei kunstniku looming ega mär- koed seeläbi puruks rebitakse, kaotavad usalduse kõi- kus inimene kaldub instinktiivselt usaldama allikat, mis gid, mis peaksid väljendama mõnd kõrgemate sfääride ge üleilmse ja globalistliku vastu, ehkki nad poleks iial räägib seda, mida tema kuulda tahab. puhast tõde, ehkki mõni usub ka niimoodi. Ka meie nõus loobuma hüvedest, mille seesama globalistlik oleme vastuolulised ja mitmetasandilised, alati ja para- areng on nende eludesse toonud. Piltlikult öeldes võib tamatult. Inimene on korraga bioloogiline, sotsiaalne väikepoodnik kiruda kontserni, mis talle kuklasse hin- LIHTSAID LAHENDUSI EI OLE PLEKKTRUMMI KÕLA ja kultuuriline olend, ja need kolm ei pruugi tingimata gab, aga oma isiklikud ostud teeb ka tema ikka inter- joonduda ühes suunas. Vähe sellest – iga tasand on netikaubamajades, mitte naabrite kauplustes, kus valik Ma ei väsi vist kunagi tsiteerimast ameerika irvham- omakorda vastuoluline, maks ei pruugi sugugi rõõmus- on väiksem ja hinnad kallimad. mast Henry Louis Menckenit, kelle järgi igale keeru- tada selle üle, mis ajule hoogu annab, ja inimene võib lisele probleemile leidub alati lahendus, mis on selge, korraga olla ligimesearmastuse ja ligimesevihkamise lihtne ja vale. Kui miski on kindel, siis see, et niisuguste usku, ilma et ta ise oma vastuolulisust üldse aduks. KUI USALDUS KAOB, SIIS KAOB KA lahendustega tänapäeva maailma ees seisvaid problee- Ja veel enam kehtib see muidugi ühiskonna kui kol- ÜLEJÄÄNU me ära ei lahenda. Kohe kindlasti ei aita mõne inimgru- KÜMNENDI TAUSTAL lektiivi kohta. Suurem osa sellest, mida inimkond on pi likvideerimine, seda on korduvalt proovitud ja alati oma olemasolu jooksul head teinud, on saanud teoks Ja siit jõuamegi järgmise meie ajastut iseloomustava on läinud halvemaks. Ei tööta ka mõne ühiskondliku tänu sellele, et me ei ole kõik ühesugused – et meil suure probleemi juurde. Maailm, milles me elame, on institutsiooni põlemapanek, samal põhjusel. Pealegi on on erinevad oskused, huvid, kalduvused, vaated ja muutunud nii keeruliseks, et on vaja vähemalt kolme kõik need institutsioonid loodud kunagi mõne prob- iseloomujooned, mis omavahel põimudes ja särtsu- kõrgharidust, et temast iseseisvalt nii hästi aru saada, leemi lahendamiseks ja kui nad selle ülesandega enam des on innustanud ning inspireerinud meid tegudele, et oma eluga toime tulla. Tehnoloogiline ruum uueneb toime ei tule – või ei taha seda täita –, siis see ei tä- mille tulemusi me ühiselt naudime. nii peadpööritava kiirusega, et ainult lapsed ja pro- henda, et probleem ise oleks ära kadunud. Loomulikult ei allu see kooslus lihtsale kirjeldusele. fessionaalid suudavad sel- Iga mudel peab jätma arvesse võtmata mingeid üksik- lega kaasas käia. Üleilmsed asju, mis võivad aga terviku seisukohalt olla vägagi olu- poliitilised ja majanduslikud Tegelikkus on alati keerulisem kui mis tahes kirjeldused ja lised. Väga pisike mürgiprotsent võib muuta joogivee protsessid mõjutavad elu ka kõlbmatuks, seetõttu ei ole 99% teemast kattev kir- põikpäises metsatalus. Sa- mudelid, mida suudame tema kohta luua. jeldus sugugi alati piisavalt täpne. muti on meie olemine peen- Aga mida täielikum on kirjeldus, seda ressursimahu- susteni reguleeritud juriidi- kam on tema loomine ning seda rohkem aega ja sü- liselt, ja hoia alt, kui ei pane tähele mõnda ptiikirjas Praegu, antropotseeni ajastul peame kurbusega tõ- venemisoskust ta nõuab. Võistluslikus maailmas, kus lepingule lisatud punkti. Nii et peab olema väga ette- dema, et suurem osa maailma probleemidest on meie, kiirus, odavus ja võimalikult kohe mõõdetav tulemus- vaatlik. Alati, kõikjal. inimeste endi tekitatud ja suuresti ka omavahel seo- likkus – teisisõnu efektiivsus – on edu eeldused, võib Aga päris ilma usaldamata ei saa. Ma pean usaldama tud. Keskkonnakatastroofil on oma osa nii pandee- nüanssidest loobumine tunduda parim strateegia. See meistrit, kes parandab mu kodumasinaid, ma pean mias kui ka uues rahvaste rändamises, viimane on pole mitte niivõrd tõejärgne, kuivõrd mustvalguse aeg. usaldama arsti, kes määrab mulle ravimeid. Aga mis põhjustanud mitmel tasandil kultuurikonflikte ja need Mustvalge seljatab värvid, kujuteldav puhtus tegeliku siis, kui masinad ikka ja jälle rikki lähevad? Kas asi on omakorda teravdanud sotsiaalse ebaõigluse tajumist. segasuse. Hakkab tunduma, et kui toimiva loogika on viletsas masinas või meist- ühtne kõikjal, siis on ka parima saavutamine kõigi käe- ris? Või mida arvata Saksa ulatuses. Mis sest, et selline vaade on karjuvas vastu- ravimifirmade reklaamplaka- olus kogetud maailmaga. titest mõne perearsti kabine- Suurem osa sellest, mida inimkond on oma olemasolu jooksul ti seinal – ja päevitusest tema head teinud, on saanud teoks tänu sellele, et me ei ole kõik näol talvisel ajal, kui lehes on EFEKTIIVSUS EI OLE EFEKTIIVNE just olnud juttu „koolitus- ühesugused. test” soojadel maadel koos Kui vaatame natuke sügavamale, siis paistab ju välja, et kohustusega teatava medit- kui mitte kõik, siis vähemalt väga suur osa meie ajastu siinilise kraami müüki edendada? Ma pean usaldama See, kas meil õnnestub kollektiivselt selle kõigega toi- probleemidest tuleneb ühest ja samast allikast – asja- oma panka ja oma valitsust – aga mida teha siis, kui me tulla, on üldse väga suur küsimus, aga kui õnnes- olust, et järjest suurem hulk kogu maailmas leiduvatest loen lehest, et rahvusvaheliselt on mu pank uurimise all tub, siis just nimelt kollektiivselt. See omakorda eel- ja kõigi inimeste kokku loodavatest ressurssidest on seoses rahapesuga? Või kui peaminister suudab harva dab võimet ületada polariseerumine, on vaja sellist järjest väiksema hulga inimeste käsutada. Veel enne kui moodustada lause, mis midagi tähendab, samas kui ühiskonna kui terviku toimimise mudelit, mis toe- arvamustes, on polariseerumine käivitunud võimalus- valitsuse tegelik juht jääb pidevalt valetamisega vahe- tabki ühiskonda kui tervikut, kõiges tema vastuolu- tes. Ressursside koondumine hõlmab peaaegu kõike, le? Või justiitsminister teatab, et ta valib ise, milliseid lisuses. Mõistagi on sellest ju aru saanud ka nii-öelda see algab loodusvaradest ja lõpeb kõigi argielu pisias- talle pandud ülesandeid ta täidab, milliseid mitte – ja vastaspool, need jõud, kellele ressursside koondumi- Mikita mütopoeetilised esseed eestlusest, jadega. Tihti toob mõne majandusharu vabastamine kuna näiteks kooseluseaduse rakendusaktide väljatöö- ne on kasulik. Ja seetõttu nad nii agaralt polariseeru- turuloogikale kaasa hoopis suurema, riikideülese kont- tamine on talle isiklikult vastukarva, siis ta lihtsalt ei mist edendavadki. Nad on nagu tugevad mehed, kes digimaailma plahvatus ja NO99 „Ühtne Eesti suurkogu” on sentratsiooniastme, mille kasusaajate huvi on teenida tee seda? Milleks mulle üld- vaid mõned märksõnad, mis teistkümnendatest kaasa võtta. tulu, mitte täita endale varem asetatud ülesandeid – se selline valitsus, mis näeb Arutame „Plekktrummi” saatejuhiga, kas üks raamat võtkem näiteks kas või posti- ja teleside. Ja ka kogu pandeemia kõrgpunktis oma Võistluslikus maailmas, kus kiirus, odavus ja võimalikult kohe protsessi kirjeldama kutsutud ja seatud ajakirjandus on põhilise ülesandena eri inim- suudab tõsta huvi eestluse vastu, kas tehnoloogia teeb kogunenud üle ilma suurtesse meediamajadesse, mis gruppide vastastikuse vihka- mõõdetav tulemuslikkus – teisisõnu efektiivsus – on edu eeldu- on sageli ise osa muude ärihuvidega kontsernidest. mise õhutamist riiklike vahen- kultuuri paremaks ning kas kunst saab mõjutada Tänapäevase kapitalismi loogika – mis ka aastal 2020 ditega? Lihtsalt seetõttu, et nii sed, võib nüanssidest loobumine tunduda parim strateegia. kuskile ei kadunud – ei salli enam ammu seda sõltuma- sai kunagi kirja pandud koa- ühiskonnas toimuvat. tut väikeettevõtjat, kes aitas tal kunagi aristokraatia- litsioonilepingusse. põhise süsteemi alistada. Sõltumatust väikeettevõtjast Suurim kuri, mida populismilaine (ja selle telgitagused uppuval laeval päästepaadi endale haaravad – küllap Intervjuu Joonas Hellermaga. on saanud nüüdseks tihti peaaegu samavõrra suur- niiditõmbajad, ei saa ma paranoiliselt lisamata jätta) on näevad nad kogu rikkuse oma kätte kahmamises või- Küsis Mariliis Mõttus, pildistas korporatsioonide diktaadile allutatud mutrike, nagu tänapäeva ühiskonnale teinud, ongi ühiskonda koos malust lähenev kollaps kuidagi ikkagi üle elada. seda on palgatööline, kusjuures tihti on ta isegi halve- hoidva usalduse järjekindel õõnestamine. See hinnang Seetõttu ei olegi mul väga suurt lootust, et järgmine Renee Altrov mas olukorras, sest süsteem on oma käed tema mure- kõlab nüüdseks arvatavasti juba kulunult, aga kõige või- aasta tuleb parem eelmisest. Jää on liikuma hakanud, dest puhtaks pesnud. kam ongi, et see näib olevat süsteemne, eesmärgipõhi- härrad vannutatud mehed, ütles kunagi Ilfi ja Petrovi Kes on supermarketi kassapidaja, kes peab istuma ne tegevus. Sest kui polariseerumine jõuab punkti, kus „Kaheteistkümne tooli” peategelane Ostap Bender, ja oma tööpostil mähkmetes, sest talle ei ole ette näh- ma ei usalda oma arvamusest tud isegi WCs käia, aga oma ravikindlustuse peab ta erinevat lihtsalt seetõttu, et Juba seitse hooaega on kõlanud ETV2 vahendusel lastest”, Jaan Krossi teostest, Gustav Suitsu luulest. tasuma ise kui füüsilisest isikust ettevõtja? Seaduse ees seda esitab inimene, kes on „Plekktrummi” tuttav tunnusviis, juhatades meid mini- Kuna Joonas on tegutsenud lisaks „Plekktrummile” nii samasugune kapitalist nagu mõne uue Eesti eduloo teisel pool mõnda kujutelda- Suurim kuri, mida populismilaine on tänapäeva ühiskonnale malistliku kujundusega stuudiosse, teejuhiks Joonas „OP!-i” toimetaja, muusikasaate „MI” toimetaja kui peategelane. Ja kui ühed kapitalistid eluheitluses teis- vat veelahet – ideoloogilist, teinud, ongi ühiskonda koos hoidva usalduse järjekindel Hellerma, toimetajaks Hedi Rosma ning seltsiks saa- ka saatejuhina ning pälvis 2019. aastal Ene Mihkelsoni tele alla jäävad, siis on seda raskem ette kujutada tuge- usulist, rahvuslikku, varan- tekülaline, kellega hakatakse üheskoos kultuurile ja kultuurimõtestaja preemia, otsustasime vaadata teist- vate halastamatu enesekehtestamisena õigusteta jäe- duslikku, soolist, orientat- õõnestamine. ühiskonnas toimuvale uusi tähendusi laduma. „Plekk- kümnendate kultuurielu sündmustele ja tendentsidele tud nõrkade arvelt – õigused on ju kõigil võrdsed. Ent sioonilist või millist iganes –, trummi” kõla ei ole ärev, nagu on afektijanus maailmas tagasi just läbi tema silmade. ometi on valdav enamik sõltumatuid väikeettevõtjaid siis ei ole enam võimalik min- kombeks, vaid põristab rahulikult, ilma suurema intrii- varem või hiljem sunnitud müüma oma töökoja, rõiva- gi sisuline dialoog, igasuguse koostegevuse eeldus, mis tänapäeval on see tõsi korraga mitmel tasandil, kusjuu- gi ja konfliktita, ent tabades samas inimolemuse, ühis- Aasta ja kümnendi lõpus tehakse ikka kokkuvõt- brändi, IT-rakenduse või poe suurele kontsernile, mil- võiks ressursside koondajaid ohustada. res ka kõige otsesemas mõttes. Sestap ei jäägi enam konna ja kultuuri rütme nii, et oleks midagi kaasa võtta teid. Kuidas sa ise sellistesse edetabelitesse suh- le reeglite järgi ta siis ise tööle peab hakkama, kui teda Aga avaliku diskussiooni fragmenteerumine ei ole po- üle midagi palju rohkemat kui see, mida tegi Camus’ ja mõtiskleda. Juba tuttavat formaati toetas lõppenud tud ja tagasivaateid teed? seal enam üldse sallitakse. larisatsiooni vastand, vaid selle kaasnähtus. Kui vaadel- „Katku” peategelane arst Rieux: täita oma kohust nii aasta detsembrist käesoleva jaanuari alguseni eetris Pean ütlema, et tunnen iga kord kimbatust, kui neid Sellises olukorras laotub üle kogu maailma efektiiv- da tänapäeva ühiskonna „usaldusvälja”, siis näeme ju, hästi või halvasti, kui see antud tingimustes õnnestub. olnud kuueosaline erisaade „Plekktrummi raamatud” edetabeleid tehakse, sest mul pole sinna tavaliselt suse diskursus, mis näeb vastuolusid ja kohalikke oma- et seal kerkib pidevalt esile uusi tegijaid, kes vanade Ja muidugi loota, et dialoogi eelduseks olev ruum tuleb (toimetajad Hedi Rosma ja Johanna Ross), kus ak- midagi panna (naerab). Kõike ei jõua lihtsalt jälgida. pärasid segavate, lahendamisele kuuluvate probleemi- autoriteeti alla kisuvad, ehkki midagi sisuliselt veenvat kunagi ikka tagasi. Ka seda on ju proovitud, kusjuures tuaalsetele ja ajatutele teemadele otsiti vastuseid kir- Ma ei käi kõigil etendustel, ei loe kõiki raamatuid, ei dena. On arusaadav, et inimesed, kelle eluilma kanga- asemele ei paku. Nõnda ongi kujunenud välja olukord, tavaliselt on just siis läinud asjad paremaks. jandusest, teiste hulgas piiblist, Goethe „Hingesugu- vaata ka kõiki filme. Seepärast ei söandaks järjestusi

jätkub > 8 : SAJA KOLMAS NUMBER PERSOON PERSOON JAANUAR 2021 : 9

< eelneb

ja edetabeleid ise eriti välja pakkuda. Enamasti on huvi- lemiseks. Kuidas teha intervjuud otse-eetris, mida on Mis sündmuseid või teoseid rahvamuistenditele ja mütoloogiale, mis ei ole mingi omaduste tõttu kõige sobivam. Kui käia ERSOt kuu- tavamad toimetuste koostatud ja mingil kujul n-ö selleks küsitlejana vaja, mis intervjuu üldse on – kõik sa silmas pead? terviklik „üks tekst”. Nii et Kivirähk teeb siin justkui lamas, siis võib küll alati rõõmustada. Nende kont- filtreeritud ülevaated. Inimeste subjektiivsed aasta need asjad tuli omal nahal lõpuks avastada või leiutada. Filmiainest oleks näiteks mõ- veljotormisliku käigu. See mõjub eestlasele äratunta- serdid on väga lahedad, harivad ja elamuslikud. Peab kokkuvõtted võivad samuti vahel huvitavad olla, aga Võrdleksin seda teatrietenduse andmisega, mis vajab nes Jaan Krossi romaanis. Kas valt ja koduselt ning rahvusvahelisele lugejale piisavalt tekitama endale väikese harjumuse, et neid tõepoo- neid ei saa nii esinduslikuna võtta. Isiklikult loen ja jäl- õnnestumiseks üksjagu tehnilisi teadmisi ja taustade või „Paigallend”, kus on justkui eksootiliselt. lest ka kuulama jõuda. Klassikalisel muusikal on minu gin pigem seda, mis ei ole aastanumbriga nii selgelt sättimist, et sooritus õnnestuks. lavastatud uuesti võtmesünd- Teisalt on Tõnu Õnnepalu minu jaoks kirjanik, kel- jaoks õilistav dimensioon. Ma ei ole kaugeltki peene ühenduses. See ei tähenda, et ma iga päev uuenevat mused, mis on seotud Eesti lelt püüan lugeda kõike ja kes on alati huvitav. Nagu maitsega muusikakuulaja, toetun üldisele kuulamis- kultuurielu ei jälgiks. Loomulikult teen seda, aga selles Kui rääkida teatrist, siis võiks öelda, et 2010ndad riigi kaotusega II maailmasõja enne juba möödaminnes jutuks tuli, siis tema tekstid muljele ja lihtsalt naudin seda. Ma ei näe klassikalist tulvas vähegi selgemapilguliseks orienteerumiseks on olid omamoodi NO99 ajastu, mil etendus ka nende eel ja kestel. Kross lisab sinna justkui tõotavad, et need ilmutavad midagi aja vaimu muusikat kuidagi eraldi muust kultuurielust. Selles mõt- „Ühtne Eesti suurkogu”. ka rahvusvahelise mõõtme, kohta. Ja ilmutavadki. Ka kunagine „Piiririik” on loetav tes oleks olnud nii hea, kui uus kontserdimaja oleks Kas sa mäletad, mis emot- mis teeks võimaliku ekrani- tüvitekstina. Üheksakümnendad algasid „Piiririigiga”, juba töös. Praegu tegutsetakse selle nimel, kõik võ- sioonid sind selle ettevõt- seeringu väga mitmekihiliseks nullindad „Rehepapiga” ja teistkümnendad… Tõesti, tab muidugi aega, aga ehk see saal siiski millalgi tuleb. Aastaid ja terveid kümnendeid meenutatakse enamasti misega seoses valdasid? ja võiks niimoodi ka laiemalt sellist suurt „üht” ei oska välja tuua. Meenub, et suu- Siingi on paradoks: ühelt poolt ehitame ning hoiame Minu jaoks oli see rohkem sel- huvi pakkuda. Ehkki kõnealu- re elevusega võeti vastu Valdur Mikita Eesti-teema- müüti laulu- ja muusikarahvast, aga teisalt tulevad nii eredate sündmuste kaudu, aga need on sageli mõne pikalt line üks projekt, suur eten- sed sündmused on Eesti pers- lised nn mütopoeetilised esseed. Sa viitad küsimuses raskelt muusikakultuuri edendamiseks mõeldud otsu- arenenud protsessi viimaseks vaatuseks. dus. Seda elevust, kas tehak- pektiivist rasked ja keeruli- „Simpsonite” ning „Tõe ja õiguse” võrdõiguslikkuse- sed ja kapitalipaigutused. se nüüd erakond, ma endas sed, ei ole Krossis raskemeel- le olla kultuuris tähenduslikud, Mikita vist just seda Berliinis on hea näide filharmoonikute maja, kus on ei mäleta, aga meelde see sust või liigset sentimentaal- tegigi, segades poppi ja olmelist vana ja väärikaga. tõepoolest fantastilised (rõhutab tugevalt) kontserdid. muidugi jäi. Tagantjärele võib sust, ta kirjutab pigem krooni- Skype, seenenuga, Hurt ja Herder ning kes kõik veel Püüdsin seal Berliinis veedetud õpingute aastal võima- vaja mingit laiemat konteksti ja taustsüsteemi. Palju seda näha omamoodi murdepunkti või verstapostina, kuna, kelle puhul säilib teatud osalevad võrdväärsetena Mikita Eesti-maagias. Tahan likult palju käia. See kuulus hoone on ehitatud 60nda- aega kulub isikliku hariduse loomisele ja kultuuri laie- mis juhatas kümnendi mingil kujul sisse – muidugi ei rõõm sündmustesse kätketud aga kindlasti lisada, et see tüvitekstide kaudu kirjan- tel ning meenutab oma saaliarhitektuurilt midagi pesa- male tundmaõppimisele. aimatud siis, mis meid ees ootab. Ühiskonnakriitika detailide ja inimlike nüanssi- duse või kultuuri kaardistamine on ainult üks variant, laadset, kus orkester on all põrandal ja kuulajate ko- on vaieldamatult oluline osa kunsti missioonist. Aga de üle. Need mõjuvad luge- millest lähtuda. Kirjandusteose väärtust ja sisukust ei had on paigutatud kõikjale nende ümber. Seda hoo- Esimeses „Plekktrummis” aastast 2014 kõlab mõ- võidud sellel rindel ei kesta kunagi liiga kaua, raiud des omajagu filmilikult. Sel- määratle ainult see, kas sellest saab nn tüvitekst. net pole mõtet muidugi otse eeskujuks võtta, aga tisklus, et kas kultuur võiks pakkuda vastukaa- ühe pea maha, kasvab mitu asemele. Nii et siin tuleb les mõttes vaatasin hingeväri- see on näide, kuidas saal ja maja mõjutavad otseselt lu ärevatele aegadele. 2015. aasta saatest David olla valmis kestvaks ja pidevaks tööks, mis vajab oma- naga Margus Paju hiljutist filmi Kas see huvi eestluse vastu tundub laienevat ka suhet muusikaga ning muusika kohalolu. Sinna kohe Vsevioviga lipsab aga läbi fraas „emotsioonid on moodi pikameelsust. „O2”, mis harvaesineva len- Mikita raamatutest kaugemale? tahad minna, sest maja ise on juba elamus. avalikus ruumis lõkkele löönud”. Mõlemad mõt- NO99 vaimulaadi ja esteetika võttis minu jaoks võib- nukusega juba puudutas seda Mõni aeg tagasi juhtusin lugema August Kitzbergi Eesti kontekstis võiks teistkümnendatest veel maini- ted võiksid sobida sama hästi ka aastasse 2020. olla rohkemgi kokku Ene-Liis Semperi „El Dorado: aega. jutustust „Rahvuslane”. Mul ei ole seda praegu käe- da Pärdi keskuse ehitamist ja valmimist. See on täiesti klounide hävitusretk” 2015. pärast ja seepärast ei söanda päriselt refereerida, aga seninägematu muusikamaja, mis lubab uudistada Pärdi aastast. Seda iseloomustas Viimase kümnendi doku- Kitzberg ilmutas selles parajat irooniat „rahvuslase” muusikat omas tempos ja taktis. Kui olen ise sinna Semperi isikupärane ja alati mentalistikast leiab ka vii- üle. Oli vist nii, et sellel rahvuslasel olid kodus min- käima juhtunud, siis maja ümber on hiilinud alati hul- Mõistan, et kultuur peab digiteerumisega sammu pidama ning mõjuv käekiri. Professionaal- teid usule, võtkem või näi- gid pitsid ja satsid rahvuslike värvide ja kaunistustega galiselt välismaalasi ja kõiksugu külalisi. Nii et üks värav ne ja detailideni läbimõeldud teks Jaan Tootseni „Igapäe- ning seltskonnas viibis ta rõhutatult rahvuslikult. On süva- ja klassikalise muusika maailma on praegu kind- olema kättesaadav ja tarvitatav ka digimeediumite vahendusel. ülesehitus sisendas samas lo- vaelu müstika” isa Vello täiesti arusaadav, et Eestiga seotud küsimused köida- lasti Laulasmaal. Pärdi keskus on ka hea näide sellest, Aga kultuuri sisu sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, hutamatut eksistentsiaalset Salost, Marko Raadi „Ma- vad meie meeli. Need on Eesti ellu sisse kodeeritud. kuidas käib väga kõrgel tasemel ühe helilooja loomingu võõrandatuse tunnet. Kui tusepäevikud” või Heilika Aga Kitzberg osutab karikatuurile, milleks see Eesti arhiivimine, talletamine ja uurimine. Palju muud eesti kes selles vallas tegutsevad ja loovad. „Ühtse Eesti” lõpetas n-ö Pikkovi „Õlimäe õied”. Kas mure võib muutuda. muusikat ootab selles vallas veel oma järge. mõistuse hääl, kainenemine sulle tundub, et usuleigete Ühelt poolt oleme pidanud Eesti üle teistkümnenda- ja selle võrra ka läkitus tulla eestlaste jaoks on usk muu- tel vihaseid diskussioone, Eesti kaitsjaid ja tema eest Sa oled pälvinud Ene Mihkelsoni kultuurimõtes- mõistusele, siis tolles lavastu- tumas millekski eksootili- kõnelejaid leidub, aga see kipub olema lõpuks roh- taja preemia ja sind on valitud parimaks mees- Kas kümnend on üldse piisav aeg, et suuremad ses oli kõige keskmes juba kloun, trikster. Selles hili- seks või on tegemist pigem kem show. Taastatud vabariigi ajal ei ole meie kultuuri saatejuhiks. Kas sulle tundub, et „Plekktrumm” muutused saaksid toimuda? Kas need teemad on semas lavatöös selgus, et ühiskonda ei saa kutsuda aja vaimuga, mis soodustab neidsamu tüvitekste alates kas või Kreutzwaldist, on kultuuri inimestele lähemale toonud? praegu teised? mõistusele, sest tegelikult see polegi päriselt mõistus- selliste teemade üle arutle- Koidulast või Tammsaarest korralikult toimetatud, Pean tunnistama, et ei oskagi vist sellele päriselt vasta- See on ilmselt väga suhteline. Aastaid ja terveid küm- lik, arhetüüpsel tasandil on ühiskond pigem karneval, mist? kommenteeritud ja redigeeritud koondväljaannetena ta, kas ja mis muutusi tal on õnnestunud kaasa tuua. nendeid meenutatakse enamasti eredate sündmuste mida ei juhi mitte mõistuse hääl, vaid mingid tumeda- Sellele usuleiguse müüdile ei ilmunud. Viimased esinduslikud autorite tekste koon- Kultuuri kajastamisega on meil seotud huvitav vastu- kaudu, aga need on sageli mõne pikalt arenenud prot- mad tungid. Kõik kokku on seepärast maskide ringkäik, leia alati kinnitust. Pigem on davad väljaanded pärinevad enamasti nõukogude olu. Ühelt poolt on kogu Eesti ajakirjandustraditsioon sessi viimaseks vaatuseks. See tähendab, et ühiskon- mille läbinägemisel aitab meeleheite vastu ehk vaid see usuleiguse lugu seotud ajast. Nii et ühtpidi küll deklareeritakse eesti kultuuri lähtunud rahvavalgustuslikust liikumisest ja rõhutanud nas miilab tulekoldeid alati, mõne suurema tuule- naer, taju kõige koomilisusest. Etendus lõppes suure antiklerikaalsusega, millel meil olulisust, aga teisalt, kui palju sellesse tegelikult in- kultuuri tähtsust. Teisalt ei ole kultuurist sõnagi juttu hooga tekib ka suuremaid tulelonte. Ühiskonnas toi- pallimerega, mis jäi väga eredalt meelde, aga mille mõtet on siin oma ajalooline tagapõhi. vesteeritakse? Tollesama Rein Raua kultuuriteooria ajakirjanduseetika koodeksis. Selle järgi pole kultuu- muva juurde käib paratamatult väike ärevusfoon, kohe lugeda ei taibanud. Pallimere võimalikud tähen- Vello Salo ja ema Ksenia „Õli- järgi elab tüvitekst siis, kui ta suudab anda jätkuvalt ri käsitlemine või mõtestamine justkui ajakirjanduse mida meedia muidugi hea meelega võimendab ja va- dused tekkisid aegamööda hiljem. Selles mõttes läksid mäe õitest” olid värvikad per- uusi tõlgendusi, kui tekst püsib jätkuvalt aktuaalsena. esmane ülesanne. Nii on iga väljaande enda teha, kas hel ka juurde loob. Mulle meenub Tõnu Õnnepalu selle teatri viimased tööd, millest ma ei ole kõiki näi- soonid, kes pühendasid oma Meie kultuuri tüvitekstide arhiiv, kui seda väljendit ta mõistab kultuuri rohkem elustiili osana või millena- raamat „Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem”, kus nud, aina lohutumaks. elu religioonile ja usule. Ma ei nüüd veel kasutada, on poeetiliselt ja intellektuaalselt gi, mis on ühiskonnale laiemalt tähtis. „Plekktrumm” peategelane tunnistab üldist tsivilisatsiooni allakäiku, oska võib-olla näha neis filmi- küll nii rikas, et ei lase ennast lihtsustatud ja ideoloo- on ideaalis suunatud natuke laiemale publikule, kel- aga nendib samas, et inimene on kaval ja leiab sellele 2010. aastaid võib pidada murdepunktiks ka koha- des märki üldisemast suundu- giliselt moonutatud Eesti nimel peetavate kihutuskõ- lele võiks kultuur huvi pakkuda, aga kelle elus see ei alati mingi vasturohu. Pikemas perspektiivis on see likul filmimaastikul – Eestit tabas üsna suur kodu- musest, et usk on kuidagi ak- nede suhtes haneks võtta. Aga selleks peaks see va- ole ainus asi. Püüame ühendada isiksust ja teemat. muidugi allakäigu agoonia pikendamine. See ei tähen- maiste filmide sadu, mille üheks põhjuseks olid tuaalsemaks muutunud. Minu ramu olema aktiivsemalt mälus, toestama mõtlemist Meieni jõudnud tagasiside on olnud tõepoolest väga da, et tolles intervjuus David Vsevioviga oleks niisama Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks eraldatud rahad. arust tuksub see kogu aeg vaik- ja otsustusvõimet ajal, mil meie tähelepanule preten- heatahtlik ja julgustav, pakkudes toimetusele iganäda- kurdetud. Vastupidi, tänu sellele, et meie hulgas on Linastusid näiteks „Põrgu Jaan”, „Tõde ja õigus”, selt pinna all, kõik ei väljendu alati klassikalises tradit- nud keskkonna igapäevane osa. Igasugused trans- ja deerivad väga eripalgelised jõud. lases töös suurt tuge. Kuidagi läks see saateformaat sellised inimesed nagu David Vseviov, on mõni mõt- „Seltsimees laps” jt, millega käis kaasas ka mõte, sioonilise religiooni vormis. posthumanismid, mis annavad tehnoloogiale keskse seitse aastat tagasi õnneks tööle. Praegu mõjub see et need avavad omamoodi staatuse inimkonna lähitulevikus, võivad ju isegi õiged Sa oled ise kajastanud palju eesti klassikalist ja veidi nagu alternatiivtelevisioon. „Plekktrumm” on eestluse olemust. Kui häs- Omamoodi usuks muutus eelmisel kümnendil ju olla, aga uusi jumalaid sealt vaevalt sünnib. nüüdismuusikat, sealhulgas Arvo Pärdi tegemisi, eetris ETV2-s, ta ei võistle suure vaatajaskonna pä- ti need sinu arvates oma ka virtuaalmaailm. Sotsiaalmeedia populaarsus kes oli 2010ndatel ka kaheksa aastat järjest maa- rast. Tõsi, saatel on üksjagu järelvaatamisi ning kor- Pärdi keskus on ka hea näide sellest, kuidas käib väga eesmärki tabasid või min- tõusis plahvatuslikult ning leidis oma koha ühis- Ühes 2015. aasta „Plekktrummis” vestlesite Rein ilma esitatuim nüüdishelilooja. Samas on ikkagi duste kaudu koguneb samuti vaatajaid juurde. Ta on geid ühiskonna valupunk- kondlikes debattides. Samuti kerkisid esile mitme- Rauaga baastekstidest, mis iga kultuuri üles ehi- alternatiivne just oma for- kõrgel tasemel ühe helilooja loomingu arhiivimine, talletamine te välja tõid? sugused voogedastusplatvormid. Millised on sinu tavad. Ta toob näiteks, et meie kultuuri saavad maadilt. Kui tavapärane pri- ja uurimine. Palju muud eesti muusikat ootab selles vallas Need filmid ei olnud vist teh- suhted digimaailma ja -kultuuriga? suuresti mõjutada ka popkultuuri nähtused, nagu me time’i vöönd on hõivatud tud nii suure valupunktide Olen digimaailma asukas nagu ilmselt paljud. Samas „Simpsonid”, mida me võime samamoodi tsiteeri- „Plekktrumm” võiks näitlikustada seda, et on võimalik teha praegu ennekõike kiirete ja veel oma järge. tabamise eesmärgiga, pigem erilisi kinnisideid mul sellega seotud ei ole. Lõpuks on da nagu „Tõde ja õigust”. Kas meie eelmises küm- kompaktsete teemakäsitlus- on tegu publiku poole pöö- sellel ikkagi instrumentaalne väärtus, mis aitab heal nendis leidub sinu arvates mõni baasteksti po- natukene pikemat ja aeglasemat televisiooni. tega, siis „Plekktrumm” lii- ratud kinoteostega, mille üks juhul teha elu mõnes asjas lihtsamaks ja ladusamaks. tentsiaaliga teos? gub teisel rajal ja pakub pike- tagamõte oli anda eesti aja- Mul ei ole erilisi eelistusi, kas vaadata näitust virtuaal- Tunnen kultuuri liiga vähe, et anda hinnang, kas min- mat formaati. Ta võiks näit- tetult kuumaks kippuv tulease olnud kindlasti pare- loo ja kirjandusega seotud olulistele sündmustele ning selt või käia kohal, lugeda raamatut vanas variandis geid baas- või tüvitekste tuli juurde. Võib-olla ei tul- likustada seda, et on võima- mini vaoshoitud. Nii et ühtpidi käib mure allakäigu narratiividele elamuslik ja meeldejääv vorm. Lahe on või digitaalselt. Tõsi, klassikaline raamatuformaat on nud. „Plekktrummi raamatuid” ette valmistades sel- õhus teema, et klassikaline muusika ei jõua pii- lik teha natukene pikemat ja aeglasemat televisiooni. pärast iga ajastu juurde, aga see ei vähenda samas vaadata filme, kus eelarvelised võimalused on olnud lõpuks ikkagi käepärasem. Digiraamatuid on hea rei- gus, et uuema eesti kirjanduse viimane täieõiguslik sava hulga inimesteni. Mida me õigesti või valesti Üks osa vaatajatest on selle vastu võtnud ja tunnus- ühegi ajastu probleemide tõsiseltvõetavust. tavapärasest pisut suuremad ja filmitegijatel on olnud sides või matkates kaasas kanda. Tehnoloogia ei tee tüvitekst on vist Andrus Kivirähki „Rehepapp”, mis oleme teinud? tab ka sedasorti televisioonitegemist. Nii oleme saa- Kui ma mõtlen sellele ajale saatetegemise seisuko- natuke rohkem loomisruumi. Oma mullukevadisel kunsti ega kultuuri iseenesest kuidagi huvitavamaks ilmus juba aastal 2000. Tüvitekst siis selles mõttes, Oleks tore olnud, kui teistkümnendaid oleks saanud nud seda tööd teha. hast, siis toimetuse jaoks on see olnud laialdane harju- Lõuna-Eesti rännakul kõndisin mööda ka „Tõe ja õi- või paremaks. Mõistan, et kultuur peab digiteerumi- et see on tõesti rahva sekka läinud ja teosest endast meenutada uue ooperi- või kontserdimaja rajamisega, tamise ja eneseharimise protsess. Nii et töises mõttes guse” filmi jaoks loodud Vargamäest Läti piiri ääres. sega sammu pidama ning olema kättesaadav ja tarvi- on saanud juba omamoodi folkloor. See ilmus ilusal aga neid ikka ei jõutud veel ehitada. Estonia kontserdi- 2016. aastal arutlesite intervjuus Meelis Oidsalu- iseloomustab seda kümnendit kindlasti areng. Isiklikult See oli eemalt tee pealt vaadates vaat et tõelisem, kui tatav ka digimeediumite vahendusel. Aga kultuuri sisu aastanumbril, uue sajandi hakatuseks sai verstapost saal on väga tore ja meile armas, aga see on oma arhi- ga selle üle, miks ei ole rahvusringhäälingus üht on algusega võrreldes ikka väga palju muutunud. Nüüd päris Vargamäe oligi. Aga Eesti ajaloost saaks filme sõltub ikkagi millestki muust – inimestest, kes selles maha pandud ja nüüd ootame, kes järele teeks. Kivi- tektuurilt ja sümboolselt auralt küllaltki konservatiiv- korralikku kultuurikriitilist saadet. Kas meil oleks on olemas meetod ja oskused selles tööprotsessis osa- kindlasti veelgi teha. vallas tegutsevad ja loovad. Virtuaalmaailmast on saa- rähki romaan toetub omakorda „tüvitekstile” – eesti ne ning pole sümfooniaorkestrile ka saali akustiliste seda üldse vaja?

jätkub > 10 : SAJA KOLMAS NUMBER PERSOON KESKKOND JAANUAR 2021 : 11

< eelneb Foto: Liina Notta Jah, muidugi võiks selline saade olla, aga teisalt on te- selle tegijaid piisavalt usaldanud, et intervjuu anda. levisioon massikommunikatsioonimeedium ning seal Aga see on muidugi pidev põhiküsimus, et mis järg- VIISKÜMMEND väga kitsalt konkreetsete teoste ja kultuurinähtuste miseks. Kui see on vastatud, siis edasine on juba väga karmi kriitikaga arvustamine ei ole minu arust pro- konkreetne töö. Igas inimeses on oma element, mida portsionaalne. „Plekktrummi raamatute” jaoks teo- teistel sellisel kujul päriselt pole. Kui oskad selle välja seid otsides tajusin jälle teravamalt, et ühele raama- tuua, on osa tööst tehtud. tule televisioonis kriitikat tehes peab see olema väga tasakaalustatud. Muidu võid mingi asja väga lihtsalt ja „Plekktrummis” puudutatakse ju tegelikult mit- ROHELISE VARJUNDIT kergekäeliselt põrmustada või, vastupidi, seda teeni- meid eri valdkondi. Sul endal on lisaks BFMi koge- matult turundada. Ma ei välista, et väga teravat kriiti- musele ka filosoofia taust, millest tundub saate juhtimisel päris palju kasu olevat. Praegu on planeedi kaitsmine moes ja rohepirukale pretendeerivad nii klassikalised aktivistid, Küsimus on inimese ja tee- Igas inimeses on oma element, mida teistel sellisel kujul maga kontakti saamises. Siin tugitoolirohelised, eesrindlikud ettevõtjad, pangad, kogukonnad kui ka valitsused. võib tõesti olla abiks filo- Maailm on täitunud rohevisioonide ja aina ambitsioonikamate kliima- päriselt pole. Kui oskad selle välja tuua, on osa tööst tehtud. soofia ja sellega kaasnev hu- manitaarne mõtlemisviis. Fi- eesmärkidega, aga koostöö eri tüüpi roheliste vahel ei suju. losoofe saab lugeda kui vanu ajaproovile vastu pidanud ARVAMUS kat ei võiks olla, aga see eeldaks harjutamist ning õige õpetajaid. Filosoofia juurde kuuluvad ka argumentat- Margot Roose ja tasakaalustatud formaadi loomist. Kiiret ja reljeefset sioonioskused, loogilise mõtlemise arendamine, krii- Graham Greene on öelnud, et inimloomus ei ole must teemi muutust, inimkonna tarbimisharjumuste ümber- teerijad on kohustatud hindama oma tegevuste kesk- kriitikat ihaledes otsiksin seda pigem meie kultuuri- tikameel ja palju muud, aga see on rohkem tehniline ja valge, vaid must ja hall. Inimestele meeldib mää- kujundamist ja materjalide väärtustamist. Seda kõike konnaaspekte ja neid siis ohjama. ajakirjadest. Äkki seda ilmub seal. pool. Filosoofia hariduslik külg seisneb suures pano- ratleda, et mina olen hea keskkonnakaitsja, aga tema saab demokraatlikus riigis teha vaid teadlikkuse tõst- raamis, mille vastu on filosoofias huvi tuntud, nagu on küüniline valetaja. Kõik sellised sildid kaotavad aga mise, veenmise ja kokkulepetega. Aeglaselt. KOOSTÖÖ JA KESTLIKKUSE TÄHTSUSTAMINE Mil määral sa välismaa kultuurimeediat jälgid? Kas teadus, kunst, õigus, moraal, kultuur, ajalugu, reli- oma sisu ekstreemsetes olukordades, kus seisame Traditsioonilised rohelised heidavad ette, et töötan Rohepöörde suurimaks piduriks on olukord, kus valdav oled täheldanud seal midagi, millest me siin õppi- gioon jne. Filosoofia ei tee sind üheski valdkonnas silmitsi surma, armastuse või katastroofiga. Õhus on suurte rahvusvaheliste ettevõtete ja projektidega, osa inimestest ei ole valmis vahetama oma heaolu või- da võiksime? spetsialistiks ega autoriteediks, aga pakub neis asja- katastroofihoiatus, sest oleme seisnud inimestena vaid mille tulemusel kerkivad Baltikumis sillad ning valmis- maldavaid väärtusi rohkem keskkonda säästvate vas- Jälgin vahetevahel, aga mitte väga rutiinselt. Kui „Plekk- des orienteerumisruumi ja ajaloolist meelt. Aga enne- oma liigi heaolu eest. tatakse ette meretuuleparke, vesinikuvisioone ja töös- tu. Pigem ollakse valmis kohandama oma tegevusi trummi” formaati otsisime, vaatasime mitmesuguseid kõike suunab muidugi edasi õppima. Eri ajakirjanikel tussümbioosi järgivaid kasvuhooneprojekte. Teise poo- konkurentsi tingimuste kui kestlikkuse eesmärkidega. saateid, mida mujal Euroopas tehakse. Üldiselt ongi on oma väikene erialane sahver või tagala, millest nad ROHELISUSE EVOLUTSIOON le esindajatele aga ei meeldi, kui keeldun tegelemast Sellest tulenevalt suunataksegi argitegelikkust rohe- vanade Euroopa maade kultuurisaadetes ka lihtsalt lähtuvad ja mida tuleb niikuinii kogu aeg täiendada ja Keskkonnaaktivistide panust maailma probleemide põlevkiviõlitehast puudutava ekspertiisi vahendami- eesmärkide saavutamiseks üha rangemalt „ülalt”, eel- vestlused, mis võivad mõjuda veel konservatiivsemalt korrastada. väljatoomisel ei saa alahinnata, samas tundub, et nende sega või mõistan hukka sorteerimata jäätmete põle- kõige majandushoobade kaudu. Aga need meetmed kui meie omad siin. Aga see pole sugugi halb, vastu- hiilgeajad jäävad eelmistesse kümnenditesse. Vähemalt tamist. Rohelised nõuavad polariseerunud (sotsiaal-) peavad olema esmalt kooskõlas inimeste väärtustega ja pidi. „Plekktrummil” on režiiline pildikeel küllaltki dü- Infoajastul on meile valla kõik teed, poed on raa- täiskasvanutest rääkides. Seda eelkõige seetõttu, et meedia maailmas poole valimist, et oled kas meiega neile vastuvõetavad. Demokraatlikus ühiskonnas peab naamiline, aga seal võib see vahel olla veelgi lihtsam ja matuid täis ning internet on ujutatud üle pod- keskkonnateemad on muutunud või meie vastu. süsteemil olema kodanike usaldus. Kui süsteemis ka- staatilisem. Šveitsis on saade, mille pealkiri on „Stern- cast’idest ja artiklitest. Kuidas sa ise selles info- keerukamaks ja globaalsemaks. heldakse või usaldus puudub, ilmneb see seaduskuu- stunde Philosophie” ehk „Filosoofia tähetund”, mis on rägastikus navigeerid? Kui vanasti protestiti kohaliku ROHELINE POLE MUSTVALGE lekuse vähenemises, mis omakorda lõhub ühiskonna „Plekktrummiga” analoogne vestlusformaat. Poolteist Täitsa juhutunnetuse alusel. Ma ei ole eriline pod- Kui üldiselt on rahvas looduse veekogu reostuse vastu, siis Millest siis tekivad segadus ja möödarääkimised eri tasakaalustatud arengu aluseid. aastat tagasi, kui ma Zürichis käisin, kohtusime seal- cast’ide kuulaja, kuigi üht-teist ikka kuulan. Mind hu- kaitsmise poolt, siis riigi raha rohe- Antarktika jäämägede sulami- tüüpi roheliste vahel? Osaliselt on põhjuseks see, et Uuenduslikud riigijuhid on niisiis jõudnud selleni, et se saatejuhiga ja jagasime kogemusi. Neil on käinud vitavad pigem formaadid, milles neid tehakse. Kuidas teemadele kulutamist toetavad sega võideldes jäävad kohaliku segi aetakse tegevuste eesmärgid, nende saavutamise mõõdavad tegevusi ja tulemusi lisaks SKPle ka inimes- saatest läbi maailma mõtlejate ja kirjanike koorekiht, eristutakse muust, kas on leitud mingi võte, kuidas vähesed. tasandi nõudmised kahvatuks. vahendid ja (kaas)mõjud. Eesmärkide püstitamisega te heaolus. Edasi on vaja jõuda järgmisele tasemele – filosoofidest popstaarid ja intellektuaalid, aga nende üht või teist asja esitleda või välja tuua. Võib-olla ma Käimas on maailma suurim saavad kõik hästi hakkama, aga vahendite kontekstis kestlikkuse väärtustamiseni ühiskondlikul tasandil. vaadatavus on enam-vähem proportsioonis sellega, passin sellele vormiliste lahenduste poolele isegi roh- roherevolutsioon, ja ometi on lähevad arvamused juba lahku. Võtame kas või palju Meie kõigi huvides on lõpetada rohetöö sektsiooni- mis on „Plekktrummi” oma. Ei saa öelda, et Šveitsis kem peale. roheparteidel paljudes riikides kirgi kütva metsateema. Siin on kõigil pooltel oma nä- des ja alustada koostööd. Eri varjunditega roheliste kõik metsikult kultuurisaateid vaataksid, sealgi on sel- raskusi nii liikmete värbamisel kui ka valijate kõne- gemus säästvast majandamisest, raiemahtudest ja vää- ühistöös saab kiiremini kõigile selgitada, et rohelisus lel ikkagi oma nišš. Samas on neil vahendeid rohkem, Ütlesid intervjuus „Terevisioonile”, et meelelahu- tamisel. Miks? Uuringutest selgub, et roheaktivismi rindamisest ning kõik väidavad, et just nende vaade on ei ole meeldivuse küsimus, vaid uus normaalsus, kus nimekad külalised lennutatakse ja sõidutatakse ko- tuslikke raamatuid sa eriti ei loe, kuna meelela- partisanlik iseloom ei kõneta tavakodanikke. Kui keskkonnahoidlik. Kas arvestada puidu rafineerimise kõik on varjunditest hoolimata ühtviisi roheline. hale, kui nad lähikonda satuvad. Vahel maksavad in- hutust on meie ümber niigi palju ning kui juba üldiselt on rahvas looduse kaitsmise poolt, siis riigi tehase rajamise küsimuses Eesti Teaduste Akadeemia tervjuu eest kopsaka summa, kui teisiti ei saa. Kui ma raamat kätte võtta, siis pigem selle eesmärgiga, raha roheteemadele kulutamist toetavad vähesed. komisjoni järeldusi, et sobiva suurusega tehase rajami- nüüd õigesti mäletan, siis kellelegi maksti vist kuskil et sealt ka midagi tummisemat kaasa võtta. Eriti kui see kulutamine tuleb nende muude hüvede ne on mõistlik? Või kuulata lageraie vastu olevate met- 10 000 eurot, et hotellitoas intervjuu ära teha. Nii et See ei tähenda, et ma raamatuid ainult tõsimeelselt ja arvelt. Pealegi on keskkonnaprobleemid enamikule sakaitsjate argumente, mis väidavad, et selline tehas, MÕNED ENIM LEVINUD vahe meie ja nendega on umbes sellistes asjades. Aga raske meelega kätte võtaks, aga raamatutega ma väga (veel) nähtamatud. ükskõik kui väike, on Eesti metsade lõpp? Kui panna sisult ja vormilt ei ole nii suuri erinevusi. Kõik pingu- aega viita või meelt lahutada tõesti vist ei oska. See on „Ütle palun oma konkreetsed keskkonnateemali- ennast keskmise eestlase olukorda, kes soovib oma ROHELISE VARJUNDID tavad, et teha, nagu oskavad. Üldise taseme mõttes meelelahutuseks aeganõudev ja siiski üsna suurt enda sed seisukohad” on küsimus, mida küsitakse aina roh- riigi loodusele parimat, siis jääme segaduses kahtlema. on küllaltki sama. „Plekktrumm” on samuti välisküla- aktiivsust vajav tegevus. kem ja millele on üha keeruli- Lisaks on murekoht see, et roheasju ajavad tihti ini- aktivist – tänaval ja/või internetis protestija. Kes- lisi võõrustanud. Näiteks helilooja Max Richter või sem üheselt vastata. Mitte see- mesed, kes ei mõista nende teemade keerulisust ja kendunud ühele või mitmele konkreetsele teemale teatriteadlane Irena Veisaitė, kes oli Grigori Kroma- Lõpetuseks üks abstraktsem küsimus. Praeguses pärast, et puuduksid seisukohad. pakuvad lihtsustatud lahendusi. Nõudmine, et peaksi- ja enamasti ei tunnista probleemide keerulisust. Rohepöörde suurimaks piduriks on novi abikaasa ja kelle tütrele pühendas Arvo Pärt maailmas pole meil eriti võimalust igavust tun- Ühe lausega öelduna on läbi- me päevapealt fossiilkütustele kriipsu peale tõmbama, aktsiooniroheline – sõidab jalgrattal ümber maa- oma kuulsa teose „Aliinale”. Seoses Veisaitė hiljutise da. Kas igavusest on saamas kaduv nähtus? olukord, kus valdav osa inimestest murde saavutamiseks vaja üldist kõlab väga roheliselt. Reaalsuses tähendaks selline ot- ilma, jookseb rohe-eesmärgi nimel maratoni, kogub lahkumisega näidatakse tema „Plekktrummile” antud Ühtpidi võiks öelda, et igavuse peletamises on inime- ei ole valmis vahetama oma heaolu ühiskonna, majanduse ja põhi- sus, et meie logistilised süsteemid, sh toidu tootmine ja sünnipäeval raha Aafrika elevantide päästmiseks. intervjuud Leedus. Nii et „Plekktrumm”, ehkki kurval ne praegusel ajal päris osav. Igavuse eemaleajamiseks võimaldavaid väärtusi rohkem kesk- mõtteliselt kõigi valdkondade transport, variseksid kokku ja lõpuks ei oleks inimestel Panustab higi ja paatosega, aga tihti ei hooma sisu. põhjusel, jõuab ka ise väljaspool Eestit näitamisele. saab stimuleerida aju mõnukeskusi uute impulsside konda säästvate vastu. muutumist. enam süüa. Päeva lõpuks huvitab inimesi (sh rohelisi) ja mõnuretseptorite ärritusega pidevalt kas või nuti- Raske on sõnastada lühidalt tegelikult rohkem nende enda heaolu säilimine kui min- protsendiroheline – ehitab keerulisi skeeme keskkonnamõjude võrdlemiseks, et teha arvu- ja „Plekktrummist” on käinud seitsme aasta jook- telefonis. suurte probleemide lahendusi, gite abstraktsete CO2 osakeste vähendamine. sul läbi juba päris suur hulk inimesi. Kas on hirm Vahel näevad mõned autorid ja mõtlejad igavuses sest keskkonnaprobleemide tek- faktipõhiseid otsuseid. ka, et see ring hakkab kokku tõmbuma? mingit positiivset või loovat meeleolu, millel modern- ke seosed ja põhjused on aina abstraktsemad. Rohe- PRAGMAATILISUS ON ÕIGLASEM fanaatik – „Kui te ei hakka homme veganiteks,

Kitsikuse tunne on ehk alati, aga teisalt neid inimesi ne ühiskond justkui ei lase enam tekkida või mille eest lisus ei ole enam üksikud otsused selle kohta, mitu Uskuge, mitte keegi ei paiska CO2 õhku niisama tore- siis me kõik sureme! jagub. Toimetuse silmaring on niivõrd kriitilise tähtsu- meid sunnitakse kogu aeg põgenema. Ma pole siiski puud raiuda või kuidas raudtee ehitada, või mingite duse pärast, see juhtub inimestele vajaliku (ja ka mitte- sega – see saaks alati olla avaram. On õudne, kui vähe kindel, et igavustunne ise on kuidagi loov või sisukas. projektide ärakeelamine. Ilma suure pildita on need vajaliku) tootmisel ja transportimisel. Nende tegevuste teaduspõhine roheline – lisab igale lausele tea- me näeme ja teame (naerab). Tuleb lihtsalt otsida oma See võib olla signaal mingist tühjusest või loidusest ning otsused kahjuks vähese mõjuga. taga on majandus, mida peetakse südametuks, vaid ka- dusartikli viite. võimalusi ja pragusid, mille kaudu rohkem näha. Tele- on selles mõttes palve peatuda ja puhata. Nii võib iga- sumile orienteeritud saastajaks. Mis oleks, kui vaatak- elitaarne roheline – mõistab probleeme, kuid visioonis on see pinge vahel päris suur, kas kutsuda vusel ehk olla meie siseelus oma ülesanne, aga igavust ÜKSILDANE ROHEMÕÕDUKUS sime majandust kui valdkonda, mis tekitab probleeme, arvab, et temale on rohkem lubatud. Usub, et prob- juba tuntud inimesi, kes võiksid tagada mingi vaataja- ennast ma kuidagi idealiseerida siiski ei oska. Ma ei taju Margot Roose on ring- Rohelisuse turul on tekkinud mitmeid eri suunas tiri- aga võib aidata neid ka lahendada? Majandusteooriad leemi lahendus on tarbida kvaliteetset kaupa. arvu, või riskida ja püüda kutsuda kedagi, keda vaa- seda aktiivse meeleoluna. Näiteks looduses on ras- majanduse edendaja ja Eesti vaid seltskondi, kelle lõppeesmärk on sarnane, aga on väga pädevad lahkama keerulisi, mitmeid pooli ning vaene roheline – tarbib vähem, et raha kokku hoida. taja võib-olla ei tunne, aga kellel võiks olla inimestele ke igavust tunda. Loodus liigub kogu aeg, miski uue- 200 juhatuse liige, kellele on tegevused selle poole liikumiseks erinevad. huvigruppe hõlmavaid küsimusi. Majandusanalüüsides Väike jalajälg, sest suuremat ei saa endale lubada. midagi väga huvitavat anda. „Plekktrummil” on olnud neb ja varieerub temas pidevalt. Kui igavus kummi- südamelähedased keskkonna- Pean ennast keskkonnakaitsjaks, aga kuskil üksilda- kasutatavate mudelitega saab testida ka rohepoliitika see võimalus. Oleme saanud päris palju riskida, kat- tab, siis võib kosutust otsida loodusest. Selle vaatle- hoid ja inimsõbralik riik. Tema ses vahepealsuses. Roheaktivism on tihti ebarealistlike jaoks vajalike muutuste toimet, hinnata nende mak- tugitooliroheline – keskkonnaprobleemide suh- setada. Marju Lepajõe andis „Plekktrummile” ühe mine ja endale mõjuda laskmine on küll alati teraapi- eesmärk on suunata Eesti eesmärkidega ja tegeleb sümptomite, mitte probleemi sumust, mõju teistele valdkondadele ja ühiskonnale tes kaastundlik, aga oma elustiilis suuri muutusi teha esimese pikema avaliku teleintervjuu. Väga tore oli ka line ja tervistav. Vastupidi, pigem tuleb taltsutada uu- üleminekut uuele majandus- põhjustega. Ei veena ka korporatiivsed roheloosun- laiemalt. Pragmaatiline lähenemine võimaldab jaotada ei soovi. Laigib ja sheerib. vestlus Nora Pärdiga, kes avas intervjuu vormis Pärdi dishimu ja erisuunalisi huvisid, sest igale huvile ei saa mudelile, seniselt kitsalt SKP gid, sest liiga paljud rohetegemised lõpetavad lähemal keskkonnateemad hoomatava suurusega tükkideks ja tehnoloogia kummardaja – usub, et kõik kesk- maailma. Selliseid külalisi on olnud, kes on saadet ja ühtmoodi järgneda. kasvu mõõtmiselt inimeste vaatlusel rohepesu kategoorias. Ma usun realistlikku lahendusteks, reastades need seejärel tähtsuse, teos- konnaprobleemid saab tehnoloogia abiga lahendada. heaolu ja keskkonna väärtus- rohepöördesse, lahendustele orienteeritult kliima- ja tatavuse ning tekkivate kulude põhjal.

tamise suunas. energiakriisiga tegelemisse. Usun, et on vaja kogu süs- Sihile viib süsteemne lähenemine, kus kõik CO2 emi- tööstuslik roheline – kleebib väikesele osale oma tegevustest rohesildi, ülejäänu on business as usual. Teadlik või teadmatu rohepesija. 12 : SAJA KOLMAS NUMBER SOTSIAALIA SOTSIAALIA JAANUAR 2021 : 13

põllutöölised. Taolises olukorras ei tarvitse olla mingit kuni Araabia kevadest välja kasvanud kodusõdadeni de võrdlemine mustuse, putukate või närilistega pole tõelist muret elu ja surma pärast, piisab hetkelisest on kõik tõlgendatavad kui globaalsete probleemide samuti ajaloos tundmatu, mis on omakorda kutsunud veendumusest, et vaja on astuda otsustavaid samme lokaalsed-tõsielulised pursked. Snyder toob välja üle esile juba mainitud vajaduse „puhastuse” järele. Hästi 21. SAJANDI KURJUSE MÄRGID3 soovitud elulaadi säilitamise nimel. 160 miljoni elanikuga Bangladeshi, mida räsivad kliima on teada ka mõtteviis, et „puhastus” võib olla isetekke- soojenemisest tõusva merepinna tõttu üha laastava- line, loomulik, jumalik ilming või saatus, millele inimene 3 JUBA SUITSEVAD KOLDED mad tormid ja üleujutused. Erinevalt aga näiteks jõu- ei saagi vastu seista. Mentaliteet, et keegi teine peab kast Hollandist pole vaesel Aasia riigil piisavalt raha, et surema, et mina saaksin elada. Sellist retoorikat pole Lebensraum’i algetega pehme koloniaalpoliitika on täna- kliimamuutuste mõjude vastu efektiivselt tegutseda. raske ette kujutada mõnes jõukamas ühiskonnas, kui Kliimamuutuste tagajärgede intensiivistumine on käivitamas inimeste ürginstinkte. Võitlus eluruumi nimel, päeva maailmas juba nähtav. Snyder kirjutab (2015. Liibüas seevastu pikeneb iga-aastane põuaperiood eel- vaesel maal on aktuaalne sõda, nälg või ränk haiguspu- verre uputatud ühiskondlik puhastustöö, süüdlaste otsimine – praegu kõlavad need veel kaugete ajalooliste seikadena, aastal) Hiinast. „Mõnes mõttes võib Hiina olla prae- datavasti sajast päevast kahesaja päevani ning Egiptus, hang. Taolised kurjad mõtted võivad olla esialgu ehma- gu kehvemas situatsioonis kui Saksamaa 1930ndatel. mis sõltub Niilusest, ei oma kontrolli jõudude üle, mis tavad, kuid muutuda suuremas kriisis harjumuslikeks, aga ei maksa arvata, et inimkond on kaitstud selliste ideede leviku eest. Sealne haritava maa hulk ühe elaniku kohta on umbes võivad ühel päeval jõe katastroofiliselt kuivaks muuta.3 misjärel neid ei tajutagi enam kurjana. nelikümmend protsenti maailma keskmisest ning kaha- Mõistagi on analoogsete probleemidega riike veel ja 3 Kirjutas Robert Varik, illustreeris Vahram Muradyan neb kiirusega umbes miljon hektarit aastas.” Maailma KURJUSE HINGEVÄRAVAD ON suurima rahvaarvuga riigi pilk on suunatud eeskätt nõr- kade riikide poole Aafrikas, keda nad näevad kergesti PAOKIL manipuleeritavate ressursiallikatena.7 Kusjuures, erilist Süvenevad keskkonnaprobleemid ja globaliseerumine Poliitiliselt lõhenenud Ameerika Ühendriikides on vä- järgnenud „loogiline” mõttekäik, et ilma vägivaldse sek- vastutustunnet kohalike suhtes pole Hiina kontaktis viitavad sellele, et sel sajandil rahvaste mobiilsus aina hemalt üks teema, milles nii vabariiklaste kui ka demo- kumise või „puhastamiseta” polegi võimalik hoida ära Aafrikaga üles näidanud (nagu ajaloos teisedki suurrii- kasvab. Miljonid kolmanda maailma inimesed võivad kraatide toetajad näivad suurel määral ühel meelel ühiskondliku allakäigu süvenemist, ökoloogilist kriisi, gid), müües relvi sõjakurjategijatele8 ja praktiseerides tulla ja juba tulevadki arenenud riikidesse paremat olevat: tulevik ei tõota head.1 Samasugust pessimist- kultuuri mandumist, rahvaste segunemist jms. „uue siiditee” projektiga n-ö võlalõksu diplomaatiat.9 elu otsima, tekitades nii sügavat pahameelt paljudes likku mentaliteeti võib tajuda Eestis, Euroopas ja tõe- Metafoor, et ühiskond vajab „puhastamist”, on aga Kliimamuutused ja keskkonnareostus võivad tõenäo- kohalikes, kelle senine elukorraldus ja maailmapilt ei näoliselt mitmel pool mujalgi. Olgu põhjuseks viiruse Hitlerist mõistagi vanem ning ulatub Natsi-Saksamaa liselt tingida tulevikus ka Hiinas veepuuduse, mis juhib ühti enam muutuva ühiskondliku reaalsusega. Tärka- lokkamine, majanduslangus, populistlikud poliitikud, piiridestki tunduvalt kaugemale. Nõukogude Liidus nende tähelepanu, raha ja võimu ajapikku Siberi suur- vad rassism, võõraviha ja „lihtsal loogikal” põhinevad globaliseerumine või kliimakriis (laias plaanis on need (ja hiljem sarnaselt teisteski kommunistlikes maades) te veevarude poole. Snyder kirjutab: „Kui aga kliima vägivaldsed lahendused, mis taastaksid endise korra kõik ju omavahel seotud), arvestatavat hulka inimesi vajas ühiskond esmalt „puhastamist” teisitimõtleja- muutumine jätkub ja prognoosimatud sündmused kuh- või säilitaksid senist. Ühe poole ründav mentaliteet vaevavad käimasoleval sajandil suuremal või väiksemal test, hiljem Stalini ajal ka juba kaasamõtlejatest par- juvad, võib maa Aafrikas ja Venemaal hakata märksa võib tekitada seda ka teises, misjärel moraalsed piirid määral hirm, ebakindlus ning ahistav ettenägematus. tei sees. „Puhastamise” tarvilikkus polnud sel ajal su- väärtuslikum paistma aafriklastele ja venelastele endi- ähmastuvad. Ebamugavat mõtteainet pakub võimalus, Obama-aegne optimistlik lootusesõnum näib juba kõi- gugi vaid mõne hullu väärastunud jakobiinliku mõtte le. Surve all võivad hiinlased ehk omaks võtta ideid, mis et roheliste poliitilised liikumisedki võivad praeguste gest 12 aastat hiljem kui kauge, kaunis ning naiivnegi vili, vaid mitmete praegugi suurteks peetavate harit- justkui õigustavad aafriklaste ja venelaste vaesumist ja valitsuste aeglase tegutsemise tõttu radikaliseeruda, poliitkampaania.2 laste aktsepteeritud aste soovitud arengu saavuta- surma.”3 nagu radikaliseerusid mitmed vasakpoolsed 20. sajandi Ajalooliselt on hirm tuleviku ees ja sügav skepsis olnud miseks. Meenutagem eesti literaati August Annistit, Ka Venemaa valitsuse tõusev imperiaalne ideoloo- alguse vanas Euroopas, kus suured muutused saabusid ohtlikud nähtused. Omamoodi kollektiivsed emot- kes kirjutas 1936. aastal pärast Moskvas käimist: „Mis gia ning side paremäärmuslastega mujal maailmas on alles sõdade ja ränga majanduskriisiga. sioonid, millega manipuleerimisel on pääsenud valla mõnisada tuhat tapetut, kui iga aasta sünnib kolm seotud hirmuga ebastabiilse tuleviku ees. Tohutu maa- Nagu kirjutab ameerika geograaf ja ajaloolane Jared vägivald, võõraviha, sõjad ja neid kultiveerivad ideo- miljonit. Mis ühe põlvkonna kannatus, kui teoksil on varade reserv säästab valitsust küll murest ressursside Diamond, leiavad keskkonnaprobleemid endale 21. sa- loogiad ning religioonid, mis sümboliseerivad tänapäe- planetaarse messianismi ideed.”4 Kas see on krüpti- pärast (kliima soojeneminegi mängib osaliselt nende jandil lahenduse niikuinii, küsimus on ainult selles, kas val meie arusaamu kurjusest (natsism, stalinism, KKK). tud iroonia, absurdne naiivsus või väärastunud loogi- kasuks, kuna sulava Arktika arvelt on viljakat maapinda see lahendus on meeldiv või mitte.12 Teisisõnu elab maa- USA president Franklin D. Roosevelt mõistis seda ehk ka? Või nobelist George B. Shaw’ ideed, et inimesed põhjas juurde tulemas), kuid see tähendab vaid nende kera kliimakriisi üle, kuid kas ka inimesed? Globaal- päris hästi, kui lausus 1932. aastal krestomaatiliseks peaksid iga viie või seitsme aasta tagant riikliku kohtu süvendavat panust kliimamuutustesse. Moskva teeb sed probleemid, hirm ja lootusetus saavad sünnitada saanud sõnad: „Ainus, mille ees ees oma eksistentsi õigustama ja kui nad seda teha ei kõik, et nende suurtel naaberturgudel püsiks nõudlus sel sajandil eelmisega sarnaseid vägivaldseid ideoloo- peame hirmu tundma, on hirm suuda, „siis selgelt ei ole meie ühiskonna suurel orga- nafta ja maagaasi järele. giaid, konflikte ja kuritegusid. Nii üle- kui ka alarea- ise.” Kui mõelda ka ise teatava nisatsioonil mõtet neid elus hoida, sest nende elust Euroopa Liidu rohelise energia tulevikuvisioonid on geerimine võib olla ohtlik, ent mõõduka tee leidmine Ka hirmutavad märgid võimalikust raskemeelsusega 21. sajandile, ei ole kasu ei meile ega tõenäoliselt ka neile endale”.5 eksistentsiaalne oht Venemaa senisele elukorraldu- näib aja möödudes üha keerulisem. Inimeste psüh- viletsusest ja katastroofist võivad kerkivad silme ette keerulised Üldisemalt ongi „puhastamine” kui „lihtne loogika” sele, mistõttu on äärmiselt oluline häirida Euroopa holoogilised ja sotsioloogilised eripärad, mis avavad tõugata inimesi despootlike ideo- küsimused. Kas siis hirmust, olnud moodsal ajal laia verevalamise õigustamisega Liidu stabiilsust ja mis tahes laienemist. Kultiveerides hingeväravad kurjusele, ei ole muutunud. Distantsilt loogiate ja lahenduste rüppe. mida tekitavad teadlaste rusuvad kaasnev mõiste – Prantsuse revolutsioonist etniliste vandenõuteooriaid ja äärmuslikke ideoloogiaid, kir- vaadates võib inimeste kurjus olla analüüsitav ja aru- tulevikuvisioonid (nt kliimakriis), konfliktideni tänapäeva Myanmaris. jutab Snyder, kuidas Venemaa taoline tegutsemine saadav. See aga ei tähenda, et sellega peaks leppima. või eelmise sajandi näiliselt ab- Snyder rõhutab, et Hitleri ideoloogia, sõda ja genot- on väga hästi nähtav Ukrainas, Maailmas on praegu kohti, kus 20. sajandi suured kuri- surdsete ideoloogiate võimali- siid sündisid Euroopas enne rohelist revolutsiooni.6 kus Vene juhid nimetasid riiki tööd on juba omal moel kordumas. kust kordumisest. Astudes selle aastasaja 20. aasta- Nagu ajaloos tihti, ei olnud ette näha, et saabumas on Kui tavapärane ja traditsiooniline pärast Euroopa-meelset pöö- tesse, tõuseb üha enam teadlikkus ajaloo kohalolust ja teaduslik innovatsioon, mis suurendas 1950. ja 1960. ret kunstlikuks moodustiseks, 1 Lerer, L.; Umhoefer, D. 2020. On the Future, Americans Can varasema taastulemise võimalikust „farsist”. aastatel märgatavalt põllumajanduse efektiivsust ning elukorraldus pole enam keskkonna- millel pole oma ajalugu, kultuuri Agree: It Doesn’t Look Good. – The New York Times, 12.06. Oma kunstilisel moel annavad meie aja süngetest muutis „moodsa elu” palju harjumuspärasemaks, meel- muutuste tõttu võimalik, on tõenäoline, ega ka keelt ning mis eksisteerib 2 Seoses Obama hiljaaegu ilmunud autobiograafiaga on kom- tunnetest tuleviku suhtes suurepäraselt märku sarjad divamaks. Natside ideoloogia järgi ei olnud aga Saksa- et hakatakse otsima sümboolseid tänu juutide, geide, eurooplas- mentaatorid välja toonud, et Obama ei näi endiselt mõistvat („Black Mirror”), videomängud („The Last of Us”), maal üldse mõtetki raisata aega teadusele, kui rah- süüdlasi, kes on need probleemid te ja ameeriklaste üleilmsetele USA allhoovusi, mis Trumpi-suguse poliitiku võimule tõid. 3 kirjandus (Houellebecqi viimased romaanid) ning tei- val ja liidril oli võimalik ohjad „kohe ja praegu” enda põhjustanud. salasepitsustele. Analoogsena Vt Zakaria, F. 2020. Fareed: What Obama doesn’t say sedki kultuuriväljundid. Mõista- kätte haarata ning vajalik eluruum ise välja võidelda. meenub Nõukogude Liidu ja in his new memoir. – CNN, 22.11. gi ei elanud ühiskonnad möö- „Kui silmapiiril on apokalüpsis, näib mõttetu oodata Natsi-Saksamaa põlastav pro- 3 Snyder, T. 2017. Must muld. Holokaust kui ajalugu ja dunud „ilusatel” aastakümnetel teaduslikke lahendusi; loomulik reaktsioon on soov paganda Poola ja Baltimaade hoiatus, lk 249–266. Lebensraum’i algetega pehme ko- ilma hirmuta – külma sõja aegne asuda võitlusse ning esile kerkivad verest ja mullapin- suhtes teise maailmasõja alguses.10 Taolise ideoloogia 4 Annist, A. 1936. Muljeid Venest. – Tänapäev, nr 9, lk 280. loniaalpoliitika on tänapäeva maa- tuumakatastroofi pelgus ning nast pajatavad demagoogid,” kirjutab Snyder.3 Seega ei toetamine ja kultiveerimine on teinud Putinist parem- 5 Vt George Bernard Shaw talking about capital punishment. ilmas Hiina näitel juba nähtav. 11. septembri rünnakutest tingi- pruugi ainult viletsus ja katastroof, vaid ka hirmutavad äärmuslaste imetlusobjekti ning loonud eeskuju ka – YouTube’i kanal iconic, 10.12.2010. tud kartus ootamatu terroriakti märgid võimalikust viletsusest ja katastroofist tõugata mitmetele teistele poliitikutele, kes tahavad 21. sa- 6 Rohelise revolutsiooni all peetakse silmas teise maailma- ees kajastusid niisamuti inimes- inimesi despootlike ideoloogiate ja lahenduste rüppe. jandi muutunud maailmas n-ö kõva käega poliitiku- sõja järel toimunud suuri arenguid agronoomias, kui töötati te mentaliteedis ja kultuuris. Ent Seda on ehk raske kujutada ette täis kõhuga soojas tena silma paista. On hästi teada, et tülid ja konfliktid välja senisest tunduvalt viljakamad taimesordid (eeskätt praeguse aja hirmul, hirmul tuleviku ja lootusetuna toas istudes. Kuid kas või lõhenenud USA on hea läänemaailma sees teenivad Hiina ja Venemaa huve. riisi- ja nisusordid). Suuresti mõjutas see põllumajandust tunduvate probleemide ees, näib olevat hoopis ma- näide sellest, et radikaalsete ideede ja usaldamatuse Selleks et neid konflikte stimu- kolmandas maailmas, kus tootlikkus kasvas 1960. ja 1970. sendavam, „oma inimesi” lõhestav toon ning süngem laiaks levikuks pole vaja äärmuslikke tingimusi (sõda, leerida, toetatakse ja mängitakse aastatel hüppeliselt. Uute taimesortide kasvatamine tingis tähendus. edukalt propageeris ja ellu viis.”3 Tõepoolest, ohtlik nälga vms). Tehnoloogiliste arengute tõttu tekivad ja piiripealsete ideoloogiatega, mis veel. Mis saab nendest sadadest miljonitest (kui mitte ka keemiliste väetiste ja putukamürkide suuremahulise Üks suurepärane tekst, mis analüüsib 21. sajandi on pidada mineviku inimeste „olemust” ja emotsio- kanduvad n-ö hirmumärgid meie infoühiskonnas edasi Ebamugavat mõtteainet pakub kahtlevad Lääne liberaalsetes alus- miljarditest) inimestest, kes peavad saatma käimasole- kasutuselevõtu. potentsiaalseid konflikte ja vägivaldseid ideoloogiaid, naalset närvikava nüüdsest erinevaks. Snyder leiab, et hoopis kergemini kui kunagi varem. võimalus, et roheliste poliitilised põhimõtetes. va sajandi mööda nendes riikides? 7 Shepard, W. 2019. What China Is Really Up To In Africa. on ameerika ajaloolase Timothy Snyderi raamatule Hitleri vägivaldse ideoloogia muutis inimestele vastu- Veelgi enam, Snyder arvab, et kliimakriis ning maa liikumisedki võivad praeguste va- Kõige teravamalt tabavad glo- Kui tavapärane ja traditsiooniline elukorraldus pole – Forbes, 03.10. „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus” kirjuta- võetavamaks levinud hirm, et kasvavale Saksa rahvale ressursside ammendumine 21. sajandil võib äärmus- litsuste aeglase tegutsemise tõttu baalsed probleemid aga kolman- enam keskkonnamuutuste tõttu võimalik, on tõenäo- 8 Conteh-Morgan, E. 2017. China’s Arms Sales in Africa. tud järelsõna autori enda sulest.3 Tegemist on nõnda (kellelt kärbiti pärast I maailmasõda suur hulk maad, lust arenenud maailmas ainult süvendada. „Roheline radikaliseeruda. da maailma riike ning vägivaldse- line, et hakatakse otsima sümboolseid süüdlasi, kes on – Oxford Research Group, 19.04. paljuütleva ning õpetliku tekstiga, et see väärib laha- sh mereülesed kolooniad) ei jätku tulevikus piisavalt revolutsioon, tõenäoliselt kõige tähtsam saavutus, mis te ideoloogiate levik võib seal ka need probleemid põhjustanud. Antisemiitlikud hoia- 9 Chatzky, A.; McBride, J. 2020. China’s Massive Belt and tava teema kontekstis erilist tähelepanu. toitu ja ressursse. Seetõttu suudeti propageerida eristab meie maailma Hitleri omast, võib end ammen- kõige ilmsemaks osutuda. Kombi- kud on muutumas juba praegu aina levinumaks näh- Road Initiative. – Council on Foreign Relations, 28.01. edukalt idapoolse laienemise vajadust (Lebensraum) dada.”3 Ta leiab, et kuigi toit kui selline meie maailmast natsioon kliimamuutustest, rah- tuseks. Pole vähetõenäoline, arvab Snyder, et juute 10Kusjuures Venemaa president on andnud alles hiljaaegu ÜHISKONNA HIRMUTAV ALLA- ja hiljem ka sealse maa „puhastamist mittevajalikest päriselt otsa ei lõppe, võivad rikkamad riigid hakata vastiku kasvust ja tõusvatest ootustest heale elule hakatakse süüdistama ka süvenevates keskkonna- märku, et Poola kannab süüd II maailmasõja puhkemises. inimestest”, eeskätt juutidest. Kui segada sinna veel taas muret tundma tulevaste toiduvarude pärast.3 loob pinnase, mis paneb suure hulga inimesi tundma, probleemides Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas.3,11 Rünna- Vt Applebaum, A. 2020. Putin’s Big Lie. – The Atlantic, 05.01. KÄIK JA PUHASTAMINE kultuuri, väärtuste ja ümbritseva elu kiire moderni- Järsult võib pääseda valla paanika iga hetk saabuva et tulevikul pole neile enam midagi meeldivat pakku- kud George Sorose vastu ja tema süüdistamine glo- 11Üldisemalt antisemitismi kohta vt Peterson, Ü. 2020. Juudi- Robert Varik püüab äratada „Pole erilist põhjust arvata, et me oleme 1930. ja seerumine ning tollal üldiselt levinud kuvand lääne- katastroofi kartuses, millele kõva käega liidrid on da. Ebavõrdsust hakatakse tajuma teravamalt ning baalprobleemides (või globaliseerumises üldisemalt) vastasus tänapäeva islamimaailmas. – Akadeemia, nr 12. ellu Tartu vaimu ja õpib 1940. aastate eurooplastest kõlbeliselt paremad või maailma allakäigust, siis selleaegne mõtteviis ei tun- varmad süüdlasi leidma – olgu need geid, moslemid, see loob keskkonna vägivaldsetele maailmavaadete- on kõige paremini tuntud antisemitismi näide Euroo- 12Diamond, J. 2006. Collapse. How Societies Choose to Fail ülikoolis ajalugu. rohkem kaitstud niisuguste ideede eest, mida Hitler dugi enam niivõrd arusaamatu. Veenvam paistab ka sotsiaaldemokraadid, bürokraadid või immigrantidest le ja kokkupõrgetele. Konfliktid Rwanda genotsiidist pas ja Põhja-Ameerikas. Kriisidele ette jäävate massi- or Survive. 14 : SAJA KOLMAS NUMBER KESKKOND SUBKULTUUR JAANUAR 2021 : 15

Foto: Katre Liiv

Kas Eesti vajab tuumajaama ning sellega paratamatult kaasnevat mitmekülgset HOBILEIUTAJAD GLOBAAL- tuuma-jama? Kas selles diskussioonisKOLUMN saab usaldada ühe poolena väikest eraette- võtet, kelle peamiseks kommunikatsioonitaktikaks on olnud seni pooltõed? MAJANDUSE ALUSEID VALEDEGA MÜÜDAV ÕÕNESTAMAS

REAKTOR Jootekolb + avatud lähtekood + 3D-printerid + kogukond = revolutsioon kapitalistlikus süsteemis. On aasta 2021 ja kõik on läinud nii, nagu Fermi Ener- tanud2. Tootmisvõimsuste vähenemist selgitab asja- näoline.” Kui arvestada, et praegu on kõik Fermi välja Kas võib tõesti juhtuda, et praeguste keskkonnale kahjulike tootmismudelite asendamine saab alguse avatud töökodadest? gia OÜ loodab. Eesti esimese imaginaarse tuumajaa- olu, et ajalooliselt on elektrisüsteemis elektritootmi- valitud disainid vaid teoreetilised arvutimudelid, võib ma PR-masinad surisevad, töötajad lobistavad ning tuu- sesse üle investeeritud. Fermi Energia esindajad on seda lauset lugeda ka nii: „Täiesti uus elektritootmi- Jiří Krejčí mareaktori võimalikkusesse ja vajalikkusesse on suu- pidanud seda põhjalikku analüüsi tugevalt küsitavaks, se tehnoloogia tuleb Eestisse nii või teisiti, mis on aga detud uskuma panna paljud kodanikud. Käivad inten- kaheldes nii Eesti kui ka kõigi(!!!) naaberriikide „Ele- ülimalt ebatõenäoline.” Loogikareegleid rikkudes on siivsed kõnelused selle üle, mis kujuga reaktorihoonet ringide” aastatepikkuses kompetentsis. See eeldaks kõik võimalik. Kui ma kaheksa aastat tagasi Tartusse kolisin, ootas Eesti põhjarannikule esimesel võimalusel püstitama ühelt noorelt ja väikeselt iduettevõttelt ka tugevaid Tasakaaluka debati pidamiseks ei saa ühiskond am- mind kohe esimesel nädalal ees üks ootamatu välja- Kirjutas Madis Vasser, hakatakse. Kas Eestist üldse peaks saama tuumariik – argumente, mis praegu puuduvad. Seniks võib öelda, mutada oma teadmisi ainult tuumajaama müügimees- kutse. Korteris, kuhu elama sattusin, polnud kööki illustreeris Stella Salumaa seda arutelu ei ole avalikult isegi veel peetud. See on et ka see väide lekib. te materjalidest. Sestap on päriselt keskkonna ja klii- ning mõtlesime koos naisega olemasolevatest mater- fundamentaalne küsimus, millele vastamine ei nõua ma, mitte kasumi pärast muretsevad kodanikud avalda- jalidest tööpinna ja riiulid kokku panna ning „tuunida” samas takerdumist praegu veel täiesti ebaolulistesse TUUMAENERGIA VAJAB AVALIKKU RAHA nud ka arvukalt vastulauseid, arvamuslugusid, seisu- ümber paar kapikest, et saaks vähemalt kuidagi süüa ülitehnilistesse detailidesse. Kui teised riigid kasutavad tuumaenergeetikat, miks kohti ning faktilehti. Tuumaentusiastid väidavad tihti, teha. Materjalidena olid meil kasutamiseks vana voodi Tuumaenergia arvukate promoõhtute ettekanded al- siis mitte ka meie? Tõesti, põhjamaades on töös mit- et meil ei ole tuumaenergeetikale tõsiseltvõetavat osad ja paar lauda, mille leidsime kuurist. See oli esi- gavad tihti sissejuhatusega kliimamuutuste probleemi. med suured ja vanad tuumajaamad. Mõned Kunda alternatiivi. Siin tekib taas vastuolu erapooletute ana- mene kord elus, kui ma Ikea mööbli kokkupaneku kõr- Põhjalik ja igati tänuväärne üldhariv teavitustöö. Glo- volikogu liikmed viidi isegi Fermi rahade eest ekskur- lüütikute ning riikliku seisukoha vahel, mis toob tuu- val midagi oma kätega ehitasin. baalse kuumenemise põhisüüdlaseks tuuakse fossiilkü- sioonile Soome. Tuumaenergia on riikideülese elektri- maenergia alternatiividena selgelt välja näiteks tuule- Vaatamata sellele, et kõik lõikekohad olid kõverad tuste kasutamisel õhku paisatav süsihappegaas. Lahen- võrgu kaudu juba praegu ka Eesti tarbijate seadme- pargid ning mitmesugused energia salvestamise või- ja mööbel tervikuna väga habras, püsides koos vaid dusena „peame põletamise lõpetama”, kui tsiteerida tes. Meeles tuleb aga pidada, et nii mitmedki naabrid malused (nt ennast tõestanud pump-hüdroelektri- nurgikute, kipsikruvide ja jumala tahte najal, mäletan, Fermi Energia tegevjuhti Kalev Kallemetsa. Küll aga on meist jõukamad – tuumaenergeetika vajab avalik- jaamad, mida Eestisse ka juba rajatakse). Eesti kesk- et tundsin ennast tol hetkel väga võimestatuna. Selle Praeguseks on kõik kolm voolu omavahel segune- dulaarne, mis võimaldab seda paremini taaskasutada, Paranduskelder levitab isetegemise pisikut jääb neil üritustel mainimata tõsiasi, et kuigi tuuma- ku raha nii käivitamiseks (riikliku järelevalve loomine), konnaühendused on samuti koostamas energeetika- pühapäevani polnud ma kordagi elus akutrelli käes nud. On häkkerikodasid, mis on samas ka fab lab’id, uuendada ja parandada (mittesobiva osa saab lihtsalt paranduskohvikute kaudu. Möödunud sügisel käidi innustust jagamas Tartu Meeste Kojas. energeetika süsinikuheitmeid on tõesti vähe, ei seostu käigushoidmiseks (fikseeritud, tüüpiliselt kordades kal- visiooni, mis ei eelda varustuskindluse tagamiseks tõen- hoidnud. Maker-kultuuri üks eesmärk on tekitada kesk- ning on fab lab’e, kust ei leia kõiki kõrgtehnoloogili- asendada). Lisaks on enamikku osi võimalik printida/ Foto: Kätlin Johanson see aga suuremate kliimaeesmärkide saavutamisega. lima hinnaga elektri ostmise lepingud) kui ka hilise- damata tehnoloogilisi imesid, vaid rõhub eelkõige möö- kondi, kus inimestel on võimalik kogeda taolist võimes- si masinaid. Maker-liikumise ühiseks nimetajaks jääb toota kohapeal. Riigid, kes lähevad tuumaenergeetika teed, kipuvad jää- maks sulgemiseks (lõppladestuse rajamine ja operee- dapääsmatule liigtarbimise vähendamisele ning kogu- tatust. Kohti, kus on võimalik iseendale öelda: ,,Jah, aga põhiprintsiip võimestada kodanikke olema pigem Kui kujutada ette, et sellist tootmismudelit toetab ka ma sõltuvusse ka fossiilkütuste jätkuvast kasutamisest – rimine). Need summad võivad ulatuda välismaa ko- konnaenergeetikale. mina kui täielik võhik suudan ise oma käte ja ajuga kaasloojad kui lihtsalt tarbijad. ringmajandusel põhinev toimiv infrastruktuur, kus jäät- seda näitavad viimase 25 aasta lõikes 123 eri riiki ana- gemuste põhjal kümnetesse miljarditesse. Lisaks ei ole asju luua.” Taolise keskkonna tüüpiliseks väljundiks meid töödeldakse samas linnas tooraineteks, mida lüüsinud teadustöö1 tulemused. Analüüs leidis, et taas- ükski tuumariik veel selgusele jõudnud, kuidas lahen- DIRTY DANGEROUS DISTRACTION on makerspace ehk avatud töökoda, kus leidub töö- KANNAPÖÖRE GLOBAALSES TOOTMIS- saab kasutada omakorda kohe 3D-printimiseks, siis tuvenergia laiema kasutusega kaasneb ka suurem posi- dada üliohtlike tuumajäätmete probleem. Kliima, energiavarustuse ning raha taustal on tuuma-jama riistu, vahendeid ja materjale, et teha ise nii palju, kui MUDELIS on tulevik üsna helge. Neil Gershenfeld usub, et selli- tiivne kliimamõju. Tuumaenergeetika kliimaga seotud Kes maksab, tellib muusika. Fermi senine kommuni- otsus tegelikult moraalne küsimus. Kas on siiras kasu- varustus ja loovus lubavad. Globaalne tootmine põhineb tänapäeval masstarbi- se arengu üks võimalik lõppfaas oleks imemasin, mis argument langeb seega ära. katsioon on olnud taotluslikult hägune, tekitades se- tada terminit „väike moodulreaktor” (VMR), mis üritab mise ja -tootmise mudelil, mida õigustatakse vajadu- on olemas igas kogukonnas, ühistus või majas. Topin varjata kiivalt tõsiasja, et tegemist on Eesti territoo- LIIKUMISE KOLM HARU sega säilitada näiliselt lõputut majanduskasvu. Taolise masina ühest otsast sisse paar plastpudelit, vana süle- riumile tuhandeteks aastateks ohtlikke tuumajäätmeid Maker-liikumisel kui subkultuuril on kolm peamist alg- mudeli tulemusena toodetakse võimalikult odavalt ja arvuti ekraani ja natukene ränipudi, vajutan nuppu ning tootva tuumajaamaga? Ühel hiljutisel veebiseminaril allikat. Esiteks MITi füüsikaprofessori Neil Gershen- kiiresti valmivaid tarbeesemeid, mille eluiga on lühike teisest otsast tuleb välja iPhone XYZ. Gershenfeld toodi välja, et tabavam nimi sellele tehnoloogiale oleks feldi loengusari ,,How to make (almost) anything”, ning disain selline, mis ei võimalda parandamist. Lisaks kirjeldab oma raamatus ,,Designing reality” tulevikku, DDD – Dirty Dangerous Distraction ehk räpane ohtlik mille tulemusena loodi MITis esimene avatud töö- koosnevad need osadest, mis on valmistatud eri ma- kus fab lab’id toimivad justkui raamatukogud, kus nii segaja. Eesti Roheline Liikumine on võtnud kokku viis koda fab lab (fabrication laboratory), kus peaks olema terjalidest, mida pole tihti võimalik üksteisest lahutada, kodanikud kui ka ettevõtted saa- põhjust3, miks see väljend ennast õigustab: jäätmetele võimalik toota kättesaadava kõrgtehnoloogia abiga et nii vähemalt toorainet taaskasutada. vad oma projektidele tuge ja va- pole lahendust; turvarisk jääb alati; seda tehnoloogiat ise peaaegu kõike. Rõhk ongi olnud tootmisel, mitte „Boonusena” on suur osa tänapäevastest esemetest jalikke teadmisi, et imemasinaga ei eksisteeri; riigi ebaproportsionaalsed kulud; nega- isiklike koduste projektide realiseerimisel. Seda kont- toodetud tõenäoliselt Hiinas ehk nende tarnimiseks imesid teha. Maker-liikumise ühiseks nimeta- tiivne mõju taastuvenergia arengutele. septsiooni on hiljem edasi arendatud ning nüüdseks on kulutatud lisaressursse. Need on kolm moodsatele jaks jääb aga põhiprintsiip võimes- Juba praegu on olemas (kindlasti mitte lihtsad) lahen- leidub maailmas selliseid töökodasid ca 1500. tarbeesemetele iseloomulikku tunnust, mille tõttu glo- ESIMESED KOHALIKUD tada kodanikke olema pigem dused, mis aitaksid päriselt kliimakriisi leevendada, Liikumise teine esiisa on Dale Dougherty, kes lõi baalne tootmine aina võimendab kliimakriisi. Fab lab’i KOGUKONNAD kaasloojad kui lihtsalt tarbijad. hoiaksid tulesid põlemas ning võimestaksid ka koha- 2005. aastal ajakirja Make: Magazine, mis korraldab võrgustiku visioon tootmisest tulevikus pakub välja ühe Nüüdseks on sellest möödas likke kogukondi. Meil ei ole aega ega õnneks ka vaja- ka isetegijate laatasid (maker fair) ning aitab liikumise võimaliku variandi, kuidas saaks rahuldada 21. sajandi kaheksa aastat, kui ma esimest dust jääda lootma tühjade tuumalubaduste peale. Fermi mõtteviisil ning praktikatel koolidesse levida. Make: tarbija vajadusi, kasutades toorainet tõhusalt ning vä- korda akutrelli kasutasin. Sisemi- Energia asutajad näevad aga maailma teisiti ning mit- Magazine on tekitanud oma tegevusega USAs elujõu- hendades toodete ökoloogilist jalajälge. se võhiku proovilepanekust on saanud hobi. Praegu med neist peavad end „ökomodernismi” järgijateks – lise DIY-subkultuuri ning aidanud defineerida nende julgen nimetada ennast maker’iks. Eelmisel aastal asu- see on lähenemine, mis pakub keerulistele problee- identiteeti maker-mõiste ümber. DISAINI GLOBAALSELT, TOODA KOHALIKULT tasime koos sõpradega MTÜ Paranduskelder, mille üks midele lahenduseks kummalist alternatiivreaalsust4. Kolmandat allharu esindavad hackerspace’id ehk häk- Fab lab’i võrgustiku üks allorganisatsioon Fab City töö- väljund on olnud avatud töökoja loomine. Parandus- Viidatud uuringu autorid tõdevad, et taoline mõtteviis kerikojad, mis said alguse 90ndate Saksamaal esialgu tab aktiivselt selle nimel, et tuua tootmist tagasi linna- keldri ülesanne on aidata minna üle ringmajandusel võib tuua kaasa eri maailmavaadete sõja, mis pärsib häkkerite poolillegaalsetes klubides. 2005. aastal asu- desse. Fab City visiooni kohaselt on igas linnas vab- toimivale ühiskonnale, populariseerides parandamis- meie keerukate ja vahel ennustamatute muutujatega tati Viinis Metalab, mis tegeles lisaks avatud lähtekoo- rikute võrgustik, mis suudab toota tuleviku 3D-prin- kultuuri ning luues võrgustikku inimestest, kes armas- probleemi tegelikku lahendamist. Mida kauem viivita- diga tarkvara populariseerimisele riistvara häkkimise terite jõul kohalikult peaaegu kõike. Lihtsustatult saaks tavad samuti seda tunnet, mis tekib, kui võhik millegagi da päris rohepöördega, seda möödapääsmatum võib kujul samuti DIY teemadega. tarbija laadida alla soovitud tarbeeseme disaini ning iseseisvalt hakkama saab. paista valedega müüdav reaktor (VMR). Kuid Eesti ju Iga nimetatud haru täidab maker-liikumises oma rolli. lasta selle kohapeal toota/printida. Sellise tootmise Selleks et uue tootmismudeli kontseptsioon oleks ei vaja tuuma-jama. Dougherty organisatsioon juurutab isetegemist üld- moto on disainida globaalselt, kuid toota kohalikult. täiuslik, on vaja praegune tarbimissüsteem ringmajan- Kuid kas lambid jäävad tulevikus põlema ja tuba soo- gadust tuumatehnoloogia eri põlvkondade vahel. Stra- hariduses, edendades (inseneri)teaduse, tehnoloogia, Väiksemal skaalal toimib selline mudel juba praegugi. duse põhimõtetest lähtuvalt ümber kujundada. See jaks ehk kuidas on energia varustuskindlusega? Fermi teegilise kommunikatsioonitöö „kommirahaks” on 1 Sovacool, B. K.; Schmid, P.; Stirling, A. et al. 2020. Diffe- loovuse ja rakendusliku matemaatika alast haridust Selliste veebisaitide kaudu nagu thingiverse.com saab protsess on kahesuunaline: tarvis on ülevalt alla sea- Energia ettekannetes tuuakse välja suuri numbreid naa- firmasse investeeritud ligikaudu 400 000 eurot. Selle rences in carbon emissions reduction between countries ning aidates koolidel luua oma avatud töökodasid. laadida alla tuhandeid avatud lähtekoodiga 3D-prindi- dusloomet, näiteks ELi regulatsioone seoses toodete berriikide elektritootmisvõimsuste järkjärgulise vähe- eest tutvustati näiteks järjekordsel rahvakoosolekul pursuing renewable electricity versus nuclear power. MITist alguse saanud haru töötab sellise tuleviku nimel, tavate tarbeesemete disaine. Samuti leidub tootjaid, parandatavuse, taaskasutuse ja jäätmetöötluse infra- nemise kohta, mis vastab tõele. See omakorda viivat uut tehnilist lahendust – gaasijahutusega reaktorit, – Nature Energy, nr 5, lk 928–935. kus enamik tarbeesemeid oleks võimalik kujundada, kes ise sellist mudelit rakendavad. Näiteks arvuti- struktuuriga, ning alt üles tuleb populariseerida tarbi- Eesti peagi energiadefitsiiti, mis on vaieldav. Ühel koha- mis esitleja enda hinnangul Eestisse kindlasti ei sobi. 2 Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2019. prototüüpida ning toota kõrgtehnoloogia abiga koha- tootja Asus või fototarvikute tootja edelkrone pa- miskultuuri, kus eelistatakse kestvaid ja parandatavaid likul rahvakoosolekul küsiti publikust tabavalt (para- Miks siis sellest üldse rääkida? Igal juhul oli üritus PRi – Elering. likult, modulaarselt, minimaalse kulumarginaaliga ning kuvad varianti, kus mõne toote osasid saab ostja ise tooteid, mille disain võimaldab nende taaskasutust. Jiří Krejčí on MTÜ Parandus- Madis Vasser on Eesti fraseerin): „Miks mingi väike erafirma meile seda juttu mõttes edukas, kuna järgmise päeva Virumaa Teata- 3 Ülevaade tuumaenergia riskidest. – Eesti Roheline avatud disaini printsiibil. Häkkerikodade põhimõtted 3D-printida. Selle kallal me Paranduskeldris töötamegi ning usu- kelder kaasasutaja, YouTube’i Rohelise Liikumise huvikaitse räägib? Kas see ei peaks olema riiklik küsimus?” Mui- ja juhtkirjast võis lugeda: „Tuumajaam tuleb Eestisse Liikumine. läbivad tervet liikumist: avatud disain ning lähtekood Taolisel mudelil on palju eeliseid: tarbija saab eset me, et kui loome alt üles kogukonda, mis panustab kanali Paranda eestvedaja ekspert ning Tartu Ülikooli dugi on tegu olulise riikliku küsimusega, millele elektri- nii või teisiti, see on paratamatu, kui just lähema viie 4 Kallis, G.; Bliss, S. 2019. Post-environmentalism: origins and nii tark- kui ka riistvarale, võrdsus, vastastikune õppi- oma vajaduste põhjal ise kohandada (disain on avatud oma käitumisega Neil Gershenfeldi portreteeritud ning TÜ religiooniuuringute loodus- ja täppisteaduste võrgu operaator Elering on ka lähikümnendi perspek- aasta jooksul keegi mingit täiesti uut elektritootmise evolution of a strange idea. – Journal of Political Ecology, mine (peer-to-peer) ja loomulikult asjade (mitte vaid tark- lähtekoodiga, seega seda on võimalik muuta), 3D- (või sellega sarnasesse) tulevikku, siis aitame kaasa ja teoloogia eriala bakalau- valdkonna doktor. tiivis oma analüüsidega ammendavalt jaatavalt vas- tehnoloogiat välja ei mõtle, mis on aga ülimalt ebatõe- nr 26 (1), lk 466–485. vara) n-ö häkkimine. printimise iseloomu tõttu on toode tõenäoliselt mo- selle realiseerumisele. reuseastme tudeng. 16 : SAJA KOLMAS NUMBER LINNARUUM LINNARUUM/KIIRKOHTING JAANUAR 2021 : 17

MIS ANDMETE PÕHJAL KIIRKOHTING KAI LOBJAKAS

Küsis Mariliis Mõttus Detsembris avati Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseu- EHITADA TARKA LINNA? mis uus püsinäitus „Sissejuhatus Eesti disaini”. Selle ku- raator Kai Lobjakas räägib, mis tegurid on kohalikku disaini vorminud.

2016. aastal oli võimalik näha Tartmusis väljapane- Eri riikide linnauurijaid ühendav agentuur SPIN Unit on keskendunud selliste ruumiandmete kogumisele ja analüüsimisele, kut „Tunne Eesti disaini”. Kuidas „Sissejuhatus Eesti disaini” sellest erineb? mis toetaksid mitmekesist inimnäolist linnaplaneerimist. Oma loomult on need sarnased ülevaatenäitused, üks väiksemas ja teine ulatuslikumas mahus, mille kaudu Kristi Grišakov joonistub välja eesti disaini lugu ja seda mõjutanud te- gurid. Tartus toimunu oli rändnäitusena planeerituna Pärast iga suuremat ühiskondlikku kriisi on sündinud linnaruum on nagu hea pidu, kus kõik külalised soo- sisuse vallas vaesunud, kuna sinna on jäänud peami- omamoodi proov. Praegune on muidugi laiem ja põh- uus visioon linnast. Tööstusrevolutsiooniga kaasne- viksid kauem viibida (mitte ruttu koju ära minna).” selt vabatahtlikud tegevused, mis on üldsegi suuna- jalikum vaade sellesse mitmekihilisse maailma. nud linnade elanikkonna kiire kasv ning sellest tingi- Heas linnaruumis peavad kokku saama ehitatud kesk- tud peamiselt välisturistidele.3 See on omakorda üks tud sanitaarprobleemid rajasid teed aedlinna kont- kond, eri laadi tegevused ja seltskond mitmesuguseid põhjus, miks vanalinna ärid on praeguses tervisekrii- Mis sündmused või ajad on eesti disaini kõige enam septsioonile, mis pakkus erinevalt räpasest ja tihedast linnaelanikke. Edasi tutvustan Eesti linnades tehtud sis enim pihta saanud. Tallinnas on kahtlemata ka mit- mõjutanud? Kuidas on varasemad perioodid tun- linnakeskusest elanikele roheli- uuringute1 põhjal, mis elemendid on praegusest linna- meid alasid, kus valitseb vabatahtlike tegevuste põud, tavad praeguses disainis? susesse uppuvat ning privaatse- keskkonnast puudu, et pidu õnnestuks. näiteks suured korterelamupiirkonnad Mustamäel ja Disaini olemuse määravad paljud tegurid. Nagu kõik mat elustiili. Teise maailmasõja Lasnamäel, kus võiks olla rahvaarvu arvestades tun- muu, on ka selle areng sõltunud otseselt ajastu eripä- Ettevõtjate ringkondades käibel järgne modernismilaine lõi ku- duvalt rohkem kõikvõimalikke vaba aja tegevusi. Eri radest. Möödunud sajandi ja nüüdisaja kontekstis on olev põhimõte „head kriisi ei jutluse tihedast ning moodsast INIMMÕÕTMELISUSE DEFITSIIT tegevustel on oluline roll ka tänavatel elu käigus hoid- selleks kindlasti olnud näiteks sajandialguse tahe olla tohi raisku lasta” kehtib igati ka elukeskkonnast, mis rõhutas kõr- jana – aktiivsel ja erisuguste äridega tänaval on ka moodne, nõukogudeaegne standardiseeritus, püüd linnaplaneerimises. gust (korruselamud) ning kiirust Ehitatud keskkonna puhul analüüsime füüsilise ruumi rohkem liikumist. Juhul kui eri tegevused paiknevad sellest eksperimenteerimisega välja murda ning täna- (asumeid ühendavad laiad auto- elemente, nagu maakasutus, eri funktsiooni, suuruse kaubanduskeskustes, on oht, et ümbritsevatesse asu- päevane disaini n-ö taasavastamine, konventsioonide teed). Need üksteist täienda- ja vanusega hoonestus ning rohealad. Sageli on ehi- mitesse jagub neid märgatavalt vähem ning distants ümbermõtestamine ja aina laienev uute praktikate väli. vad nägemused tihedast ja efek- tatud keskkonnas vähe inimmõõtmelist ruumi, mis vajaliku teenuseni jõudmiseks muutub pikemaks. tiivsest või privaatsest ja rohelisest linnakeskkonnast toetaks mitmekesiseid tegevusi ja liikumisviise. Elu- Mis on eesti disainis sellele ainuomast ning kui- kujundavad siiamaani meie arusaama linnast kui elu- rikkus tähendab linnakeskkonnas eri funktsioone, das see suhestub maailmas toimuvaga? keskkonnast. mis toovad inimesi piirkonda eri kellaaegadel, näiteks INIMNÄOLINE LINN Eks meid eristab laiemas disainipildis muidugi nõu- monofunktsionaalsetes kontoripiirkondades liigutak- kogudeaegne taust ja Eesti selles ajalises kontekstis, se ainult teatud kellaaegadel ja puhkepäevadel võivad Linnaelanike eelistusi ehk kasutajagruppide väärtusi aga kindlasti ka võime olla väga paindlik ja reageerida ERINEVAD LINNATÜÜBID sellised kohad hoopis inimtühjad olla. Inimmõõtmeli- uurime sotsiaalmeedia andmete põhjal ja taju-uurin- kiiresti. Varem oli rahvusvaheliselt edukas ja tuntud ne ruum tähendab ka mitmepalgelist hoonestust, eri- gutega.4 Need andmed näitavad, mis on elanike eelis- näiteks Eduard Taska oma nahkehistööd kavandava Nüüdisaegses linnaplaneerimises murtakse üha enam nevaid fassaade, nii vanasid kui ning tootva töökojaga, aga ka mõned teised algatused. pead selle üle, kuidas sobitub nende kahe linnatüübi ka uusi, mis muudavad hoonete Praegu on maailmas kõnekas olla aina keerulisem, vahele ja kõrvale olemasolev linnakeskkond, näiteks vahel liikumise huvitavaks ning aga eesti disain suhestub maailmas toimuvaga kind- ajalooline hoonestus või elurikkad tühermaad. Tao- aitavad vältida halba mikroklii- lasti iga päev. list „vana ja metsikut” kihistust peeti pikalt puhta ja mat (nt müra ja tuulekoridorid). efektiivse linnakeskkonna sündi takistavaks elemen- Nende kategooriate puudumisel Mõni aeg tagasi kureerisid koos Anne Vetikuga diks, mis tuleks esimesel võimalusel „korrastada” või pole midagi imestada, kui inime- eesti disaini Adorno veebiplatvormil. Kas sul on ka eemaldada. Vanu väärikaid hooneid hakati esialgu sed väldivad sellistes piirkonda- Teadlastena ei ole võimalik tõlgen- tagasisidet, kuidas meie disainerite töö seal vastu aktivismi vormis ja hiljem ka ametlikult kaitsma ning des jalutamist. Kui rääkida liiku- võeti? Kuidas hindaksid kohaliku disaini populaar- väärtuseks pidama alles eelmise sajandi lõpukümnen- misviisidest, siis ilmselt kõige dada andmeid üksi n-ö töölaua sust eestlaste hulgas? ditel. Võitlus loodusliku elurik- tõsisem probleem ongi see, et taga, see peab toimuma üheskoos See oli suurepärane projekt ja võimalus. Adorno on kuse väärtustamise eest on saa- väga suur osa ehitatud keskkon- elanikega, et saada aru täpsema- suure ja aukartustäratava kogemusega platvorm, mis nud hoo sisse alles hiljaaegu. nast on antud autode kasutusse. tegeleb nüüdisaegsete disainipraktikate tutvustamise Tallinna linnakeskuses on autodele test põhjustest, miks üks või teine Praegune tervisekriis on pöö- Näiteks Tallinna linnakeskuses piirkond ei toimi. ja vahendamisega. Nende toel said eesti disain ja konk- sõitmiseks ja parkimiseks eralda- ranud muu hulgas valusalt tähe- on autodele sõitmiseks ja par- reetsed disainerid meist mõned sammud ees kõndiva tud ruum kordades suurem jala- lepanu mitmetele probleemi- kimiseks eraldatud ruum korda- Kesk-Euroopa ja Põhjamaade kõrval nii kogujatele suu- käijatele ja kergliiklusele mõeldud dele nüüdisaegses linnakesk- des suurem jalakäijatele ja kerg- natud formaadis kui ka laiemalt ilusti ja veenvalt pildile. ruumist. konnas, mida linnaplaneerijad ja liiklusele mõeldud ruumist.2 Lin- Ja on rõõm öelda, et see koostöö jätkub. -uurijad on toonud esile varem- na arengu seisukohalt on tõeline Tallinna kesklinna maakasutus tüüpide alusel: autode hõivatud tänavaala (lilla), jalakäijatele ja kergliiklusele eraldatud ala (kollane) ning Eestlaste seas on eesti disain mingi piirini kindlasti gi, kuid mida on peetud „nor- probleem aga see, et enamikus muud liikumist võimaldavad alad, nagu parkimisplatsid jne (sinine). Allikas: Tallinna ruumiandmete register / SPIN Unit teadvustatud, aga see on alles algus. Palju on veel teha, maalsuse” tingimustes sellest Tallinna linnaosades on autode- et sellest saaks loomulik osa meie argipäevast. hoolimata vähetähtsaks. Kas kõigil asumitel on võrd- le mõeldud ala ligi kaks korda suurem elu- või ärihoo- tused seoses eri piirkondadega – mis kohad meeldi- vaade eri piirkondade võimalustest ja probleemidest selt hea ligipääs rohealadele ja mitmesugustele väli- nete maakasutusest. Kui muuta need parklad ja teed vad rohkem ja mis tekitavad trotsi. Inimnäolise linna ning linnaelanike eelistustest. Kõik uuringud püüdle- Vaata lisaks: etdm.ee rekreatsiooni võimalustele? Kas nendest võimalus- avatuks muudele alternatiivsetele kasutusviisidele, loomisel on linnaelanike väärtusi puudutav teave vad pikemaajaliste strateegiliste muutuste saavuta- test saavad mugavalt osa kõik ühiskonnagrupid – nii näitavad ruumiandmed ka seda, kui palju potentsiaali ruumi- ja tegevuste andmete tõlgendamisel vast kõi- mise poole – uued üldplaneeringud ja valdkondlikud 8- kui ka 80-aastased? Milline on meie kodude suurus leidub meie linnakeskkonnas. ge olulisem. Teadlastena ei ole võimalik tõlgendada strateegiad (nt seoses parkimise või rohealadega). ja kas kodukontorile on piisavalt alternatiive, sh tur- andmeid üksi n-ö töölaua taga, see peab toimuma Linnad üle maailma on astunud selles kriisis uute ava- valine töö juurde jõudmine juhul, kui kodukontoris üheskoos elanikega, et saada aru täpsematest põh- liku ruumi projektide katsetamisel ja tutvustamisel töötamine pole võimalik? Kas ühistranspordi kõrval VAJALIK JA VABATAHTLIK justest, miks üks või teine piirkond ei toimi ja mida julgeid samme. Ka Eesti linnades pole põhjust vanale on mugavaid ja säästlikke liikumisvõimalusi? Ettevõt- selle parandamiseks täpsemalt tegema peaks. Narva rajale tagasi pöörduda, vaid õppida andmetest, toe- jate ringkondades käibel olev põhimõte „head kriisi Lähtume tegevuste kaardistamisel laias laastus ka- noorte taju-uuringu puhul on selgelt näha, et noo- tada uusi ruumipraktikaid ning luua üheskoos elani- ei tohi raisku lasta” kehtib igati ka linnaplaneerimises. hest kategooriast: vajalikud ja vabatahtlikud. Me kõik red veedavad aega seal, kus neile on olemiseks ruumi kega inimnäolist linna. Kuidas tagada, et viiruse taganedes sünnib parem lin- liigume iga päev just oma valitud tegevuste põhjal. Va- jäetud (nt rekreatsioonialad või kaubanduskesku- naruum, mis toetab elanike füüsilist ja vaimset tervist jalikud tegevused on seotud hädavajalike kohtadega, sed), ning hindavad kõrgelt head ja huvitavat avalikku 1 SPIN Unit on teinud linnaruumi ja -liikuvuse teemalisi ning kus on elurikkad ja rohkelt tegevusi pakkuvad kus me peame iga päev – või olenevalt konkreetsest ruumi (nt uus jõepromenaad, vanalinn). Kuid noor- uuringuid Tallinnas, Harjumaal, Narvas, Kohtla-Järvel ja asumid? funktsioonist ka harvem – käima, nt tööl, koolis, arsti tel on sageli teistest vanusegruppidest vähem neile Lüganusel. Kõik need uuringud on keskendunud linnaruu- SPIN Unit on konsultatsiooniettevõte, mis ühendab juures, toidupoes või apteegis. Valikulised tegevused ligipääsetavat ruumi – kohti, kus viibimiseks ei peaks mi eri osadele, nagu tegevused, hooned ja maakasutus, Kristi Grišakov on Tallinna eri riikide ülikoolide linnauurijaid ning on keskendu- on vabatahtlikud ja peamiselt vaba aja veetmiseks. tingimata midagi ostma, aga kus oleks samas tore ja liikuvus ja ühistransport, elanike eelistused ja linna kuvand. Tehnikaülikooli lektor ja nud just nende ruumiandmete kogumisele ja analüü- Me valime nendesse kohtadesse mineku, et meelt la- turvaline. Seetõttu koondutakse sinna, kuhu saab, Kõik tööd on saadavad aadressil spinunit.eu. SPIN Uniti konsultant, kelle simisele, mis toetaksid inimnäolist linnaplaneerimist. hutada, nt poed, kohvikud, baarid, ööklubid jne. Hea näiteks kaubanduskeskusesse. Mitte põhjusel, et see 2 Tallinna linna parkimispoliitika arengusuundade analüüs põhiliseks uurimisteemaks Vaatleme oma uurimistöödes linnaruumi kolme oma- „tervisega” piirkondades leidub mõlema kategooria on kõige meeldivam paik, vaid alternatiive on lihtsalt (MetaPARK), 2019. on ruumiandmete ja tuleviku vahel põimunud elemendi kaudu, mis on tähtsad iga- tegevusi, tavaliselt on neid ühes piirkonnas koos mitu, vähe. 3 Linnakeskuse ettevõtluse ja vaba aja veetmise aktiivsuste mõtestamise tööriistade kasu- suguse ruumi heaks toimimiseks. Nagu on öelnud kuna need sõltuvad üksteisest. Tallinnas on piirkondi, Eespool mainitud uuringute eesmärk on olnud sama: uuring (MetaLINN), 2019. tamine linnade planeerimisel. nüüdisaja üks tuntuim linnaplaneerija Jan Gehl: „Hea nagu vanalinn, mis on aja jooksul tegevuste mitmeke- anda kohalikule omavalitsusele teadmistepõhine üle- 4 Narva noorte taju-uuring (MetaNAR), 2020. Kai Lobjakas. Foto: Rene Suurkaev 18 : SAJA KOLMAS NUMBER ARHITEKTUUR ARHITEKTUUR JAANUAR 2021 : 19 KILLUD TALLINNA KALEIDOSKOOBIS

Sõdade, majanduskõverate ja katkestuste rida on kujundanud pealinnast omalaadse arhitektuurismuuti, kus enamasti puuduvad suured tervikud, ja otsustamine, mis vääriks mitmekesisuse virvarris säilitamist, võib olla kaunis keeruline.

Carl-Dag Lige

Läinud suvel tegin Tallinna Linnaplaneerimise Ametile argisemale hooviküljele. Nii on näiteks 1930. aastate ühe suurema uurimistöö. Selle raames käisin ja sõitsin võrdlemisi rohkelt dekoreeritud esiküljega korterma- rattaga läbi kõik Tallinna Kesklinna linnaosa tänavad jade hooviküljed hoopis lakoonilisema, modernistliku ja enamiku hoove. Mitme nädala jooksul ja eri ilmaga moega. Seega tasub linnas uidates käia võimalusel ka tehtud välitööd tõid ilmsiks tõiku, mida ma polnud hoovides – sealne miljöö loob konkreetsest majast ja linna põliselanikuna varem märganudki. Oli nii häid kui linnaruumist tervikuna palju mitmekesisema pildi. ka halbu üllatusi, ent settis ja süvenes arusaam Tallin- Mõnele võib olla ka üllatuseks, kui palju modernist- nast kui äärmiselt mitmekihilise ajaloo ja linnaruumiga likku arhitektuuri leidub Tallinna vanalinnas. Oleme keskkonnast, kus on palju avastamisväärset mitte ai- nende hoonetega enamasti juba harjunud ega oska ar- nult turistidele, vaid ka kohalikele elanikele. Tallinn on vatagi, et suurte vitriinakendega kauplus või kohviku- nagu kolmemõõtmeline pusle. Ehk tabavamgi analoo- hoone (nt Saiakang, arhitektid Elmar Lohk, Herbert gia oleks kaleidoskoop – linn kui katel, milles tiirlevad Johanson, valmis 1938) ei pärine mitte keskajast, vaid kõige erinevamad värvilised ruumikillud. 1930. aastatest. Või et mõni gooti stiilis hoone pole hansaaegne, vaid hoopis 19. sajandi lõpu või 20. sa- jandi alguse neostiilne, see tähendab ajaloolisi eesku- AJA JA RUUMI FRAGMENDID jusid pelgalt tõlgendav uusehitis. Tallinna linnaruumi eri ajastutest leiab ka mitmeid ruu- Kuigi välitööd tegin ainult Kesklinna linnaosas, siis jul- mikurioosumeid. Taasiseseisvumise ning kapitalistlikule gen selle põhjal ja ka oma eelnevale kogemusele toe- majandusmudelile üleminekuga tekkis ettevõtjaskon- tudes teha mõned üldistused terve linna kohta. Pea- nal ja linnaplaneerijatel kujutlus Tallinnast kui tuleva- mine – ja mitte eriti üllatav – on see, et Tallinn on kui sest suurlinnast, tähtsast ärikeskusest. Linna hoones- lapitekk. Kuna tegemist pole olnud kunagi suurlinna või tustihedust ja ruumitühikuid vaadates poleks olnud metropoliga, pole siin otsast lõpuni ellu viidud ühtegi mingit vajadust hakata rajama kõrghooneid. Ometi oli suurt linnaehituslikku kava. See ei tähenda muidugi, et neil tugev sümboolne väärtus. pole olnud suuri ettevõtmisi – keskaegne linnamüür, Pangad ja hotellid tahtsid endale 17. sajandi muldkindlustused, 20. sajandi alguse töös- maamärke; arhitektuuri hakati va- Taasiseseisvumise ning kapitalistli- tuskompleksid Kopli poolsaarel, II maailmasõja järgne rasemast jõulisemalt kasutama masselamuehitus jt on mastaapsed ettevõtmised, kuid firmade kuvandiloomes. Uutest kule majandusmudelile ülemineku- needki ei realiseerunud täielikult. Ühiskondlik-poliiti- pangahoonetest on vast kõige ga tekkis ettevõtjaskonnal ja linna- liste ja majandusolude muutudes, samuti tehnoloogia märgilisem arhitekt Raivo Puu- planeerijatel kujutlus Tallinnast arengust tingituna on palju teisigi arhitektuurseid ja sepa kavandatud Ühispanga kui tulevasest suurlinnast, tähtsast linnaehituslikke ettevõtmisi jäänud poolikuks või üldse (praegu SEB) peahoone Maakri ärikeskusest. realiseerimata. Nii on Tallinn kujunenud oma enam kui asumis (1999). Valmides paiknes 800-aastase ajaloo jooksul omalaadseks ruumifrag- tornmaja keset ajaloolisi pae- ja mentide kogumiks, kus justkui puudub ühtne idee, puithooneid. Nüüdseks on sinna selgus ja kord. ümber tekkinud Tallinna downtown ja ehk pole enam Õigupoolest, ega ühtegi ideaallinna polegi olemas. isegi oluline, kas selle „Tallinna Manhattani” tekkimi- Neist on küll moel või teisel unistatud inimtsivilisat- se käivitav jõud oli reaalne nõudlus või pelgalt simu- siooni varastest aegadest peale. Võtkem või taevase laakrum – tegelikkusestki reaalsem kujutlus suurlinnast Jeruusalemma vanas testamen- ja selle moderniseerumis(vajadus)est. dis või Platoni ja Tommaso Forekspanga tarbeks rajatud pangahoone (arhitektid Campanella arutlused ideaal- Marika Lõoke, Jüri Okas, valmis 1997) katusele ehi- Tallinn on kujunenud oma enam setest (linn)riikidest. Tõsi, need tati helikopteriplatvorm, kus enam kui 20 aasta jooksul kui 800-aastase ajaloo jooksul tekstid kasutavad linna pigem on kopter maandunud vaid paaril korral. Nii väike- omalaadseks ruumifragmentide ühiskonna ja selle korrastamise ses linnas ei teki tõenäoliselt ka lähema poole sajandi kogumiks, kus justkui puudub mudelina. Samuti tuleks neid vältel vajadust helikopteri järele. (Oleg Gross võib Räämas hoovid Maakri kvartalis, nüüdseks lammutatud. Taustal Eesti Ühispanga (praegu SEB) peahoone, ühtne idee, selgus ja kord. tekste vaadata vastavalt reli- küll öelda, et Rakvere on kau- gioosse ja utopistliku traditsioo- arhitektid Raivo Puusepp, Maike Heido, valmis 1999. Foto: Martin Siplane, 2011 gel ja kopter aitab tal aega kokku ni esindajaina. Tõelisi ideaallin- hoida, kuid pigem on tegu ikka- nade kavandeid tuleks otsida tektuuri on see mõju jõudnud pigem üksikehitiste kui mõtet vast ka otsida, sest linnaruumi kohta võib leida gi staatusesümboli kui praktilise Tallinnast ei saanud kauboikapi- hoopis renessanss- ja barokkajastu, aga miks mitte ka terviklikult planeeritud ja lõpuni valmis ehitatud linna- sama palju erinevaid arvamusi, kui seal on elanikke. abivahendiga.) Ja ometi teeb see talistide fantaasiates pulbitsenud 20. sajandi arhitektide töödest – Leon Battista Al- ruumiosadena. Just seepärast on Tallinna ruumiline ka- Ometi ei tähenda see, et ei võiks püüda välja selgi- maandumisplatvorm tolle Narva suurlinna. Siin lihtsalt polnud bertist Le Corbusier’ni, Claude-Nicolas Ledoux’st rakter praeguseks kollaažlik, koosnedes paljudest eri tada või arutleda selle üle, mis on need väärtused ja maantee pangamaja huvitava- Albert Speerini. Pärisilmas on korrapäraseid, rangete tüüpi arhitektuuri- ja linnaehitusfragmentidest. Need eriomased jooned, mis just Tallinna eriliseks teevad. maks, ekstravagantseks. Kujut- toona, pole praegu ega ole ka reeglite alusel rajatud hooneansambleid suudetud rea- fragmendid on tihti erineva iseloomuga, kontrastsed lusvõime aktiveerub. Mis oleks, tulevikus nii suurt kapitali ega liseerida enamasti just vaid väga autoritaarsetes või ja esmapilgul ehk isegi arusaamatud, kui konteksti kui… inimhulka. jõukates ühiskondades – olgu selleks Vana-Egiptuse ei tea ega tunne. Miks on romantilised agulimajad TOORES REAALSUS JA RUUMIFAN- Reaalsus on tihti toorem ja vaaraode püramiidid, prantsuse absolutistlike mo- kõrvuti moodsate pilvelõhkujatega (nagu 1990. aas- TAASIAD argisem, vähem romantiline kui narhide lossiansamblid või Hiina Rahvavabariigi puh- tatel Maakri piirkonnas), miks seisab hüpermoodsa kujutletud ruum või mis tahes talt lehelt rajatud miljonilinnad. arhitektuuriga kaubamaja vanalinna peatänaval (De Suviste välitööde käigus praktiseerisin nii-öelda ruu- imaginaarne maailm. Ulmeromaanides ja -filmides la Gardie), miks suubub suursugune puiestee kellegi milist lähilugemist – vaatasin keskkonda, mis oli olnud kujutatud tehnoloogilised saavutused realiseeruvad tagahoovi (Rävala puiestee)? mulle tuttav juba aastaid, tähelepanelikuma pilgu ja ava- vahel küll ehmatava täpsusega, kuid harva suures TALLINNA KARAKTER Kirjeldatu pole hinnang, vaid pigem tõdemus. Tallinna tud meelega. Lisaks käisin arhiivis hoonete projektide- mõõtkavas ja monumentaalselt. Ridley Scotti „Bla- ruumiline iseloom on äärmiselt mitmekesine ja tihti ga tutvumas. Üheks arhitektuurialaseks seigaks, mis de Runneris” (1983) kujutatud Los Angeles aastal Kui ehk Hansalinnaks olemise kõrgperiood välja ar- kontrastne. Siinne elukeskkond koosneb väga mitme- pakkus pidevalt põnevaid üllatusi, on hoonete tagumi- 2019 ei näinud päriselus selle aasta saabudes välja vata, on Tallinn olnud läbi aastasadade võrdlemisi peri- palgelise ja vahelduva atmosfääriga arhitektuuri- ja sed küljed. Tänaval liikudes ja arhitektuuriraamatuid pooltki nii ulmeline, kui režissöör oli ette kujutanud. feerne linn ida ja lääne kultuuriruumi piiril. Võõra ruumifragmentidest, mis võivad meeldivalt üllatada, sirvides näeme enamasti vaid paraadseid esikülgi. Ent Nii ei saanud ka Tallinnast kauboikapitalistide fan- Carl-Dag Lige on keskvõimu kohalolu on siin moel või teisel siiski alati aga vahel ka ehmatada. Lõplikku konsensust skaalal läbi arhitektuuri- ja ehitusajaloo on pandud fassaadile taasiates pulbitsenud suurlinna. Siin lihtsalt polnud arhitektuurikriitik. ka ruumilise väljenduse saanud. Ent linnaruumi ja arhi- hea-halb pole arhitektuuri ja elukeskkonna teemadel rohkem rõhku (ja kulutatud rohkem vahendeid) kui toona, pole praegu ega ole ka tulevikus nii suurt jätkub > 20 : SAJA KOLMAS NUMBER ARHITEKTUUR KÜBERILM JAANUAR 2021 : 21

< eelneb

kapitali ega inimhulka, mis paneks Tallinna hüppelise Omanikel on parim positsioon, et VESTLUSAKENDEST AVANE- kiirusega kasvama või muudaks selle regionaalseks kaitsta enda vara väärtust – nii ajaloo- ärikeskuseks. list kui ka kinnisvaralist. Riiklik või ka kohaliku omavalitsuse tasandi kaitse- vajadus kerkib eelkõige siis, kui oma- MIS OHUSTAB MITMEKESISUST? nikud oma vara kultuurilist ja linna- VAID VAATEID ruumilist väärtust ei märka või ei Kui võtta omaks, et Tallinna linnaruumi suurimad väär- taha märgata. Õnneks on siin toimu- tused on selle mitmekesisus, eripalgelisus, kontrastsus nud viimase kümnendiga positiivseid ja fragmenteeritus, siis saab hakata sõnastama ka prob- arenguid – kogukonnaseltside asuta- Kas inimsuhted muutuvad sellest, kui suhtlus kolib virtuaalsfääri? leeme, mis neid väärtusi murendavad või ohustavad. mine ja elukeskkonna eest seismine, Mitmekesise ruumi võlu tuleb päriselt esile alles siis, samuti üksikomanike soov renoveeri- Isiklik ja aus sissevaade sellesse kiiresti muutuvasse maailma pakub ühe võimaliku vastuse. kui seda mitmekesisust on võimalik linnaruumis ko- da senisest säästlikumalt aitavad kaa- geda. Tallinnal puudub siiani terviklikult läbimõeldud sa mitmekesise ajaloo ja ruumiatmo- Kirjutas Saara Liis Jõerand, illustreeris Liisa Kruusmägi plaan kergliiklus- ja ühistranspordivõrgustiku korral- sfääri säilimisele. damiseks. Tihedalt ja tõhusalt seotud linnaruumiosad Üks iselaadne fenomen, mille laiast Mul on tunne, et miskipärast eksisteerivad ümbrit- sügavamate tagamõtete mõist- nii kohalikul tasandil kui ka linnaosade vahel muudaksid ulatusest ma varem teadlik polnud, on sevas maailmas ikka veel kuidagi sõltumatult kõrvuti miseks ei lähe pakutavat audio- linna paremini ligipääsetavaks. See omakorda elavdaks hoovides parkimine. Ammu on olnud reaalne internetisuhtlus ja see, mida avalikus konteks- visuaalset kraami vaja. Päris nul- äritegevust, inimeste liikuvust ja argist läbikäimist. juttu sellest, et kortermajade aedade tis peetakse internetisuhtluse tähenduseks. Esimene list on seda raske alustada (mida Monofunktsionaalsete ja autokesksete piirkondade asemel on üha rohkem autosid. Õuna- neist on enamiku inimeste jaoks võõram inimene, seda suurem prevaleerimine soodustab pendeldamist mööda suu- puuaiad ja liivakastid on teinud teed äärmiselt oluline ja kompleksne emotikonivajadus, nt „ilusat ri liiklusartereid ja pigem pärsib lokaalsete ruumide unikivisillutisele. Ent viimastel aastatel Mida võõram inimene, seda suu- igapäevaelu tasand, teine on aga sünnipäeva :)”), aga kui inimest tihedat ja mitmekülgset kasutust. on olnud kesklinna piirkonnas näha üht mingi imelik nišš, noorte värk, ja tema kirjaviisi tunda, on täis- Pärandihoid on Eestis võrdlemisi hästi reguleeritud täiendavat parkimismullistust. Kuna rem emotikonivajadus. Kui inimest mis hõlmab kindlasti nullindate väärtuslik suhtlus vajaduse kor- ja aastatega on kasvanud kogu ühiskonna teadlikkus linn piirab üha enam tänavaäärse ja tema kirjaviisi aga tunda, on slängi ja hulganisti emotikone. ral võimalik ka vaid alaregistri la- ajaloolise arhitektuuri väärtusest. Praeguseks võib parkimise võimalusi, kasvab surve täisväärtuslik suhtlus vajaduse See nišš ei ole enam huvitav ega dina tähtedes. Kuidas seda ka ei ajaloolise ruumipärandina käsitleda juba ka 20. sajandi parkida sisehoovides. Kuivõrd autos- korral võimalik ka vaid alaregistri peagi seda olema, sellega ei tege- püütaks varjata, sõnad annavad teises pooles rajatud linnaruumi – lähiajaloo arhitek- tumine süveneb endiselt ning linnalist ladina tähtedes. le ka praeguse aja kunst ega tea- vestluspartneri halvast tujust tuuri. Suviste välitööde käigus teadvustasin korduvalt, parkimistaristut (nt munitsipaalsed dus, aga miskipärast on jäänud või huvipuudusest aimu üpris kuivõrd jõuline on olnud viimastel kümnenditel vahe- parkimismajad) pole läbi mõeldud, on meile mulje, et kui rääkida inter- kiiresti. mikus 1960–1990 rajatud arhitektuuri häving. Nõu- hakatud kortermajade hoovidesse netisuhtlusest, tuleb rääkida just kogude periood tekitab paljudes veel nüüdki vasta- hoogsalt rajama ka kommertsparklaid. sellest. Ja kuna sellest pole mõtet rääkida, see on läbi SÕNAD, MIS ON JUBA kaid tundeid, kuid nii nagu ei saa põletada kõiki toona See tähendab, et koduhoovis ei pargi arutatud, kulunud ja aegunud, siis tekib olukord, kus ÖELDUD kirjutatud raamatuid ega keelata sel perioodil kom- enam ainult oma maja autoomanikud, kogu meie eraelu sfäär sellisena, nagu see on, jääb sageli Sõna positsioon võib aga sõp- poneeritud muusikat, ei tohiks loobuda liiga kerge- vaid ka võõrad, kes päevaks linna tööle lähema uurimise alt teenimatult välja. russuhetes ja romantikas kaunis käeliselt ka selle aja arhitektuuriparemikust. Muinsus- sõidavad. Muidugi toob see korteri- Nii et võtkem see asi siis julgelt erinev olla. Sõpradega vahetan kaitse institutsionaalselt ega ka ühiskond laiemalt pole ühistutele täiendavat tulu, kuid mis ette, kartmata väidete kiiret ae- ma eelkõige infot, seadmata pii- suutnud tulla toime hilisnõukogude perioodi kõrg- hinnaga? Julgen öelda, et vähemalt gumist ja vähest üldistusvõimet. ranguid selle info väärtusele või tasemel arhitektuuriteoste kaitsega. Mõned üksikud kesklinna piirkonna hoovide ruumili- Juba igihaljast armastuskirjade Mida teeb igapäevane Messenge- relevantsusele. Vestluste kesk- hooned on küll mälestistena kaitse all (Tallinna Üli- ne mitmekesisus ja privaatsus on prae- ajast saati pole asi niivõrd selles, ri suhtlus (käivad jutud, et mõni mes on arutelud, vaidlused, lõ- kooli Akadeemiline Raamatukogu, Välisministeerium jt), guseks sisuliselt kadunud. Mõnel pool et sobivaid sõnu ei ole, kui selles, kasutab WhatsAppi) meie suhe- putult kestvad lõõpimised või kuid paljud on juba lammutatud või lähitulevikus lin- on veel üksikuid puid, põõsaid ja istu- et sellised sõnad on juba eos natu- tega, kuidas see üldse välja näeb, üsnagi laest võetud mõttesähva- naruumist kadumas. Neist markantseimad on näi- misnurki, kuid enamasti domineerivad ke klišeed. mis tendentsid seal ilmnevad? tused, mis saavad kirjalikus vor- teks arhitekt Raine Karbi kavandatud Sakala keskus parkimisplatsid. Kuidas erinevad selles meediu- mis endaga väga hästi hakkama (valmis 1985, lammutati 2007) ning Peep Jänese ja mis sõprus- ja romantilised suh- („kulge kuidas oleks k6ige normaalsem presidendile lasta unustada ennast ja olukorda, on raske unustada Henno Sepmanni kavandatud valuutakauplus Turist ted? Mulle tundub, et iga isiklik ja abieluettepanekut minna tegema”), sellal kui roman- ka kirjutatu positsiooni kirjakaanonis. (valmis 1982, alles ootab lammutamist) – oma ajastu RUUMI POTENTSIAAL aus sissevaade sellesse kiiresti muutuvasse maailma on tiline suhe hakkab ühel hetkel nõudma midagi rohke- kohta harukordselt hea ehituskvaliteedi ja huvitava väärtuslik, iga alateadliku mustri sõnastamine vajalik. mat kui info vahetamist, sest suurem osa sellest oleks SÕNADE OOTUS arhitektuuriga hooned. Linn ja riik saavad teha üsna palju, et Annangi sellesse oma tagasihoidliku panuse. juba justkui vahetatud või tundub tähtsusetu. Olu- Ja millal võiks see pilk enesele olla tugevam kui siis, kui Olen samas kaugel seisukohast, et kõike vana peaks ruumiline mitmekesisus säiliks ja linla- liseks saab suhte olemasolu ise, kontakti hoidmine sõnum on ilmaruumi saadetud, aga sellele pole veel vas- vägisi kaitsma. Liiga paljut kaitstes pärsime uue kul- sed ruumi loominguliselt kasutaksid. SÕNA EI TAANDU vaid selle nauditavuse pärast – tähtis pole see, mida tatud? Romantilises suhtluses on pinge suurem, aga tuuri teket ning see oleks ühiskonnale koormav ka Olulist rolli mängivad siin puhke- ja Restaureerimist ootav puitelamu, arhitekt Herbert Johanson, valmis 1927. Taamal moodne pangahoone, Esiteks väärib tähelepanu tõsiasi, et kuigi suhtlusplat- öelda, vaid see, et öelda. Irooniamaigulised kleebised mehhanismid töötavad mujalgi sarnaselt. Mida kauem majanduslikult. Ometi võiks püüda säilitada igast ajas- rohealad. Tallinnas on rohelust mõne arhitektid Emil Urbel, Indrek Erm, valmis 2009. Foto Martin Siplane, 2009 vormid on valmis oma nahast välja pugema, et pakku- ei tule appi ka siin, nii et sõnaga peab hakkama saa- tuleb oodata „nähtud” mullikese kukkumist, seda tust parimaid ja iseloomulikemaid näiteid. Iga põnev metropoliga võrreldes küll üsna palju, da kasutajatele head ja paremat, mis lähendaks vest- ma. Ja juba igihaljast armastuskirjade ajast saati pole kauem on võimalik väljapaisatud värvilisi sõnumipilvi hoone, mis on oma ajas harukordne, aitab rikastada kuid looduskaunite kohtade tihedam sidumine linna- toimivad korralikult. Väljavahetamise asemel kõpitse- lusaknas toimuvat reaalsele elule ja tiriks selle välja asi niivõrd selles, et sobivaid sõnu ei ole, kui selles, et vahtida ja põhjendamatult muretseda, et äkki poleks nüüdisaegset, aga ka tuleviku linnaruumi. Juba praegu ruumi ja sealsete elanikega saaks olla parem. takse need üles. Niisiis pigem hoida ja hooldada kui üheülbalisest kirjalikkusest (mõtlen seda emotikoni- sellised sõnad on juba eos natuke klišeed. pidanud seda ütlema, äkki ma kirjutasin liiga pikalt, äkki tuleks seepärast pöörata aktiivsemat tähelepanu ka Ülemiste järv on olnud aastakümneid veerežiimi agressiivselt ja paaniliselt uuendada. See ei tähenda, de, GIFide, kleebiste ja kas või selfie-filtrite plejaadi), Kuidas täpselt selle klišeega toimida, on vist iga esile- vastasin liiga kiiresti ja entusiastlikult. Tark virtuaal- valitud hoonetele 1990. aastatest. Isiklikult olen sei- ohutuse tagamiseks suletud ala. Tänapäevane teh- et peaks elama muuseumis, kus ei tohi midagi puu- on nende positsioon minu tut- kutsuja oma otsustada, kas leierdatust mitte tähele suhtleja teab ju ka seda, et sõnumi tegelik nägemine ja sukohal, et riikliku kultuurimälestise staatust vääriks noloogia ja ruumikorraldusvahendid suudaksid aga dutada ja kus peab võitlema iga hinna eest Chronose vusringkonnas veel äärmiselt panna (pigem võimatu), sellega kuidagi kaasa mängi- nähtuks märkimine on kaks eri toimingut – vastuseta nii eespool mainitud Ühispanga kui ka Forekspanga tagada järvevee – Tallinna joogivee allika – turvalisu- vastu. Pigem pean silmas talupojamõistusele omast küsitav. Pea kõigis muidu väga da või sellele teadlikult vastu töötada. Vastu töötades seen’imine on ju mühaklik, nii et parem teha sümbool- hoone. Häid ja põnevaid hooneid 1990. aastatest on se ka siis, kui avada järv linnarahvale ning muuta see rahulikku meelt ja arusaama, et tegutseda tuleb siis, Ja kui ta siis vastab, aga pöidla või erinevates vestlustes kasutatak- on romantiline suhtlus aga katsumus, sest ainult ja selt nägu, et telefonil on aku tühi (ei ole) või et tööl teisigi ja seda hoolimata asjaolust, et taasiseseisvu- kas või osaliselt rekreatiivpiirkonnaks. Ülemiste jär- kui see on päriselt vajalik. Ka linnaruumi mitmekesi- vestluse teemaemotikoniks valitud se eesmärgipäraselt vaid mõnda alati tõeliste originaalsuste väljapigistamine läheb ras- on nii kiire päev, et pole olnud aega seda väljagi võtta nud riigis ehitati esialgu üsna vähe. ve ja selle kaldatsooni puhul on tegemist sisuliselt suse seisukohalt on ameerika ärimehele Thomas märgikesega, siis hakkab närima üksikut emotikoni ning kõik üle- keks endale ja tüütuks vestluspartnerile. Mõnikord ju (ei ole). Ja kui ta siis vastab, aga pöidla või vestluse Pärandihoiu ja ajaloolise keskkonna kaitsega on tihe- kesklinnas asuva, imeliselt kauni reservaadiga, kuhu Bertram Lance’ile omistatud ütlus „If it ain’t broke, kahtlus, kas mu mõtted ja ole- jäänu jäetakse veidratesse iroo- juhtub, et on vaja kirjutada, et „mõtlen su peale” või teemaemotikoniks valitud märgikesega – paljude mee- dalt seotud ka Tallinna miljööalade loomine linnavalit- saaks rajada õppe- ja loodusradasid, aga miks mitte don’t fix it” üsna tabav. Milleks parandada asja, mis masolu üldse huvitavad teda. niasituatsioonidesse, kus nende „nii väga tahan, et sa siin oleks”. Kui ei kirjuta, olen lest erakordselt mugav variant ja kuna ta sellena ongi suses kümmekond aastat tagasi. Säästlikule renovee- ka ujumiskohad, mõne kohviku, galerii vmt. Atraktiiv- toimib? algset tähendust varjutab meta- oma igatsustega üksi, kui kirjutan, siis riskin isikupä- mõeldud, siis kadestan neid selle vähese tundlikkuse rimisele ja miljööhoiule orienteeritud algatuse ees- ne lõõgastusruum turistile ja kohalikule. Samamoodi Linnaruum on nii sotsiaalsel kui tasand „mis siis, kui ma kasutak- ratusega. Füüsiliselt kohal olles on lihtsam, sest ega pärast –, siis hakkab närima kahtlus, kas mu mõtted märk oli kaitsta ajaloolisi hoonestuspiirkondi (Kala- võiks mõelda linna läbiva paeklindi piirkonna aktiiv- ka ruumilisel tasandil tihe ja tund- sin seda siin siiralt” (:P). Võib-olla pilgud, hääletoonid ja puudutused kulu, need on läbi- ja olemasolu üldse huvitavad teda. maja, Kadriorg, Uus Maailm jt) liialt kiire muutumise semale kasutusele. Sikupilli ja Torupilli vahele võiks lik kude, mida on jõuliste sam- Küpsetes ühiskondades ei häbeneta on see üleminekuaeg, harjumise asi, olen seda täitsa nisti omad. Suudlus pole klišee ka täies teadmises sel- Selline iseenda ja oma sõnade lakkamatu ümber- eest just arhitektuuri- ja hoonestusregulatsioonide rajada vertikaalpargi terrasside ja vaateplatvormide- mudega kerge lõhkuda, tabula elukeskkonna paatinat. Iga kulunud valmis uskuma – eriti arvestades mõnd põgusat neti- lest, kui palju on maailmas varem suudeldud, sest suu hindamine ei ole just energiakuluta toimuv tegevus, kaudu. Kuigi miljööalade programmiga on päästetud ga, mis tutvustaks sealseid loodusnähtusi ja pakuks rasa põhimõttel rajatud uus- ust või akent ei hakata vahetama, kohtumist pesuehtsate emotikoniinimestega, millest on ju minu oma, kirjalik armastusavaldus on aga kirju- isegi kui see on suuresti ebateadlik ja täiesti loomulik palju põnevaid maju ja piirkondi hävingust, on see ai- ilusaid vaateid. Paraneks side klindipealse Sikupilli ja arhitektuuriga aga üsna raske kui need toimivad korralikult. mul on olnud au osa saada. Nende küsimuste, õnne- tamise hetkest peale olemas ütlejast sõltumata, ident- nagu päriseluski. Aga pole see energiakulugi kuidagi danud samal ajal kaasa nende piirkondade aadeldu- Ülemiste ning klindialuste Juhkentali, Torupilli, Kadri- taasluua. Siin tuleb küll appi kon- soovide või kummalegi kohaste vastuste äkiline värvi- ne kõigi teiste omataolistega. iseenesest vältimist vääriv, kui keegi peaks nii mõt- misele ehk gentrifitseerumisele. Kalamaja näitel on oru jt asumitega. tekstitundlik ja kvaliteetne arhi- ja tundeküllasus on mu vestlusaknastikku parajalt Sellele tegelikult ju täiesti üldinimlikule murele lisab lema. Võib-olla aitab vaade sellele vestluste käigus eriti ilmekalt näha, mis juhtub laheda ja põneva piir- Pärisruumi kõrval võib-olla et suurematki ruumi- tektuur koos sidusa avaliku ruu- raputanud. vunki tõsiasi, et virtuaalsuhtluses pole võimalik sõnu- vormuvale identiteedile mind hoopis kuidagi enesele konnaga, kui see muutub liiga populaarseks: kinnis- potentsiaali näen siiski inimeste mõtlemises, nende miga, ent needki vajavad sisseelamiseks aega. Säästli- See, mis aga seetõttu minu ümber toimub, vastupidi mit valmis kirjutada, posti panna ja ära unustada, vaid lähemale? Ah et selline ma olen! Aitäh, Messenger! Ja varahinnad lähevad nõudluse tõttu üles, väiksema hoiakute muutumises. Meil on kohati patoloogilise- kum on hoida ja hooldada olemasolevat ning toetada levinud arusaamale ja eeldatud trendidele, on puh- vestlejal on alatasa ülevaade kõigest, mis on just välja kuigi Üldlevinud Arusaam ütleb selle hõiske peale, et sissetulekuga elanikkond kolib välja, uushoonestuse na mõjuv soov teha asju „korda”. 1990. aastatel tuli väliselt kulunud, kuid sisemiselt kvaliteetse säilimist. ta kirjutatud sõna võidukäik. See pole kindlasti kõikjal öeldud. Vaateväljas pole ainult partneri sisend, vaid virtuaalsuhtlus on viimane koht, kus sisemise rahuni hulk kasvab jõudsalt. Ja kõik tehakse korda. Aja paati- tubadesse euroremont ja aedadesse vaipmuru koos Mida rohkem on erivärvilisi kilde, seda põnevam on nii – seost mu tutvusringkonna humanitaarsete huvi- kogu vestlus sellisena, nagu seda näeks igaüks, kus- jõuda, siis see, et tal võib õigus olla, ei tähenda, et na pühitakse minema nii materiaalsel kui ka sotsiaal- kohustusliku elupuuhekiga. See mentaliteet on mõne- ka linnakaleidoskoop, milles elame. Sallida hõõrdumi- Saara Liis Jõerand õpib de ja erialadega pole raske luua –, aga just sõnavalik, juures enda öeldu on ju värviline ja teise oma neut- seda ei peaks küsimuse alla seadma – mine tea, mida sel tasandil. Seepärast jääb õhku küsimus, kui rangelt võrra küll taandunud, kuid mitte kadunud. Küpsetes si, kontraste ja ebakorrapära ning püüda väärtustada semiootikat ja matemaatikat. -järjekord ja mõned teadlikud kõrvalekalded õigekir- raalne, seega on enda sõnumid, nende hulk ja pikkus kõike me veel ei avasta. Kiiresti muutuvate ja inime- on seadusandluse kaudu mõtet ajaloolist linnaruumi ühiskondades ei häbeneta elukeskkonna paatinat. Iga ruumilist mitmekesisust – just see on elurikka linna- Püüab häid mõtteid mõelda jas realiseerivad oma potentsiaali järjest paremini, nii just eriti intensiivsed. Püüa sa siis säärase valvsa kõr- seti erinevate nähtuste puhul võib ju iga uus mõtte- üldse kaitsta ja selle muutumist suunata. kulunud ust või akent ei hakata vahetama, kui need ruumi garantii. vähemalt kaks korda. et vestluspartneri emotsioonide, irooniataseme ja valpilgu all oma sõnumite labasusega leppida – kui ei käik viia mõne suurema ja olulisemani, ka kogemata. 22 : SAJA KOLMAS NUMBER TEADUS TEADUS JAANUAR 2021 : 23

võiks huvitada ka see, millal on tark intuitsiooni usal- praegu on see ajule hea otsus, sest pääsed tööst, mis ei Aga väga tihti kohtab siiski sõnavara, mis osutab in- dada. Mulle näib nõnda, et kui inimene muutub oma meeldi, aga pikas perspektiivis võib see olla väga halb, tuitiivsele kui millelegi, mis on inimesele pärisomasem RATSIONAALNE INTUITSIOONalal üha professionaalsemaks ja/või tegutseb seal pii- sest praegusel ajal on raske uut tööd leida või oma kui ratsionaalne mõtlemine – mida tuleks siis usaldada Intuitsiooni vastandatakse tavapäraselt kõigele ratsionaalsele ning ka selle toimimist ei omistata tavakeeles mitte ajule, savalt kaua, siis võib küll juhtuda, et ta suudab kiiremi- äriga alustada. Intuitsiooni võib kasutada, et pakkuda oma tegeliku olemuse peegeldajana. vaid näiteks südamele (südamehääl) või üldiselt kõhule (kõhutunne), lisaks ei tegelevat sellega ükski viiest teadaolevast meelest ni, ülemäära kalkuleerimatagi mingeid otsuseid vastu välja alternatiive, aga kui asi puudutab otsuseid, mis on Jaan: Inimesed ei ole vist lihtsalt sellest eristu- võtta. Kiirus tundub mulle üldse olevat siin üks oluline elule pikaaegse mõjuga, siis tasub teadliku mõtlemise- sest aru saanud, et teadvustatud töötlus on ainult väi- (vaid hoopis kuues või seitsmeski). Aga äkki on intuitiivsus hoopis üks inimaju väga ratsionaalne funktsioon? märksõna, mis võiks ju ka eriti praeguses maailmas ga neid alternatiive kaaluda ja teha otsus paari päeva ke osa ajus toimuvast. Kui ajuteadlane seda vaatab, on argumendiks osutuda – et kui meil on infot liiga palju, või paari nädala pärast. see nii loomulik aju töö osa, et Vestlesid Jaan Aru ja Maia Tammjärv, illustreeris Timo Rohula materjale ja arvamusi asjade kohta liiga palju, kas siis Maia: Huvitavat tendentsi võib täheldada eso- millestki ajuvälisest või esoteeri- ei võiks just olla targem tugineda mingile tundele, kui teerilisemat laadi – aga isegi mitte ainult – artiklite juu- lisest rääkida ei ole lihtsalt tar- Vahel juhtub, et ühe n-ö laua taha satuvad asju aru- hoopis teise valgusesse, eks. Nüüd tahaksid ka mehed selle otsuse samamoodi vastu, aga võib näiteks juhtu- meil juhtub asjade kohta mingi tunne olema. res, mis püüavad seda kõhutunnet, südamehäält jne vis. Aga eks intuitsioon tundub Jaan: „Intuitsioon on see, kui aju tama kaks päris erineva eluala inimest, antud juhul osa sellest vaistust, et olla ratsionaalsed. da nii, et vaas veereb laualt maha ja sa haarad sellest Jaan: Intuitsiooni tasub usaldada siis, kui see defineerida, ehk tuuakse mõni elulähedane näide à la natuke salapärane ikka – kust tohutult ratsionaalsete teadvuse- ajuteadlane ja filoloog. Küsimusi, mida lahata, oleks Nagu sa ilusasti esile tood, paigutatakse intuitsioon välkkiirelt kinni. Siis võiks öelda, et sa tegid liigutuse on seotud millegagi, milles me oleme eksperdid või kas mäletad, kuidas koolis juhtus eksamil tihti, et esime- see tuleb, kus ma seda tundsin? väliste arvutuste tulemus jõuab muidugi küllaga, kuid valime neist ikkagi ühe ja alus- ajust välja ning, tõepoolest, ta tulebki kuskilt välja pai- intuitiivselt ja teadvustasid seda alles hiljem. Teadvu- mille kohta meil on palju teavet. Aga kui ala on meile ne mõte oli õige (aga vaat, siis sa ei pannud seda kirja)! Aga tegelikult tundsin ma seda teadvusesse.” tame, püüdes tuvastada, mida intuitsioon ei tähenda gutada. Aga ta tuleb paigutada välja teadlikust mõtle- sel ei ole alati juhtfunktsiooni. Vahel on nii, et tekib võõras, oleks vale intuitsioonile tugineda. Intuitsiooni Mul endal seostub selline tunne küll esmajoones mälu- seetõttu, et mu aju oli nende as- (ning tüürida sedakaudu vaikselt selle poole, mida ta misest, sest ühelt poolt käib meie ajus tohutu hulk ar- intuitsioon, et peaks ostma selle ilusama auto, aga headus on võrdelises seoses sellega, kui palju me sel- mängude ja viktoriinidega, kus tekitab suurt pettumust, jadega mingil määral juba varem lõppeks ikkagi just tähendab). Mida ütleb meile keel, vutuslikke protsesse, mis toimuvad teadvuseväliselt – mõistus jõuab järele ja ütleb, et oot-oot-oot, ei osta le asja kohta õppinud oleme. Võtame näiteks male. kui õige vastus käis küll läbi, aga jäi n-ö lauda, kirja pandi kokku puutunud. Aju tundis ära milles me räägime ja mõtleme? Miks õieti paistab in- seal töötab ka intuitsioon –, ja siis on meil see väike ikka, aga teinekord suudab intuitiivne reaktsioon meie Mida rohkem sa malet mängid, seda rohkem su aju valeks osutunu. Kui lugeda selliseid näiteid artiklitest mingi mustri. Minu nii-öelda teadlik mina ei saa aru, tuitsioon inimestele tihti millegi mitteratsionaalsena? osa, millest me oleme ise teadlikud, kus me ise oma käitumist juhtida. Selleks et vaas kinni püüda, toimu- õpib, kuidas teatud mustreid töödelda. Nii ongi, et ja raamatutest, mille eesmärk näib olevat müüa meile miks see nii on. Aga see salapära ei tähenda tegelikult, Millal oleks tark oma sisetun- mõtlemist juhime. Meil on inimestena suur illusioon, vad su ajus keerukad arvutused: ta peab täpselt en- kui sa oled väga hea malemängija, siis sul tekib male- skaalal ratsionaalne-intuitiivne maha see teine, siis olen et selgust peaks otsima kusagilt esoteerikast. net usaldada ning millal oleks et see väike teadliku mõtlemise osa on justkui see, nustama, kuidas kujuneb trajektoor, kuhu sa peaksid lauda vaadates kohe intuitsioon seoses sellega, mis täheldanud, et minugi mälu reageerib sellele, tunneb Maia: Kirjandusinimesena olen muidugi tuge- mõistlik kõik asjaolud teadlikult mis juhib kogu aju. Vahel ta juhib ka, aga tihtipeale oma käe panema, võttes arvesse seda, et käsi liigub peaks järgmine käik olema. Aga teisalt võime kujuta- ära, et ahhaa, selline olukord on tõesti olnud. Aga järele valt (loomulikult intuitiivsel) seisukohal, et kui me loe- Jaan: „Meil on inimestena suur ja põhjalikult läbi kaaluda? Ning mitte. Niisiis need punktid, mille sa keeleanalüüsist mingi aja, jne. Ma arvan, et mõni tahaks vaielda, kas da väga hästi ette kehva maletajat, kellele on õpeta- mõeldes saan aru küll, et küllap me mäletame siin just me palju või vaatame palju filme, mõtleme kunsti illusioon, justkui väike teadliku viimaks – mida saab õppida kir- välja tõid, on tegelikult ju õiged, lihtsalt vajavad natu- see on ikka intuitsioon, aga intuitsiooni on eri keeru- tud, et usalda alati oma kõhutunnet. Kui kõhutunne esmajoones ikkagi pigem markantsemaid näiteid, siin- peale jne, võivad meid mõjutada ka hoopis meist en- mõtlemise osa ongi see, mis juhib jandusest ja kunstist? kene ümberpanemist. Ehk siis intuitsioon ei ole mitte kusega ja see on kõige lihtsama taseme intuitsioon – ütleb talle, et liiguta seda või teist nuppu, siis sellel ei kohal ehk pettumustunnet – või ka rõõmutunnet, kui dist, meie reaalsetest kogemustest väljastpoolt tule- kogu aju.” Maia: Kuna olen taustalt väljaspool aju, vaid teadlikku mõtlemist. asi kukub enne, kui sa sellest teadlikuks saad. Ja selle ole mingit väärtust. Kui sa oled mingis asjas amatöör, mina teadsin õigesti, aga meeskonnakaaslased mitte –, vad seosed. Ma arvan, et ei ole vale, kui öeldakse, et filoloog, kipuvad mind teadagi Maia: Kas ma saan su jutust õigesti aru, et suu- intuitsiooni ajel sa püüad selle kinni. siis tasub ikka kõik hästi läbi mõelda, rahulikult vaa- ja unustame ära lugematud korrad, kus see ei kehtinud kirjandus ja üldse kunst arenda- huvitama väga keeleküsimused. rem osa aju tööst ongi intuitiivne ja sellele vastanduv Maia: Nüüd tahaks muidugi kuulda mõnd näi- data, kas äkki peaks midagi veel arvesse võtma. kohe üldse; kui esimene mõte oli täiesti vale! vad meis näiteks empaatiat. See Nüüd intuitsiooni ja selle süno- teadlik mõtlemine moodustab hästi väikese osa? det keerukast intuitsioonist! Maia: Üks sfäär, kus me oleme kõik ilmselt suu- Jaan: Tegelikult on ju täiesti võimalik selline olu- ei ole küll teadlik protsess, aga nüüme guugeldades hakkasin mõtlema Jaan: Hea näide, mis aitab meil remad eksperdid kui keegi teine, on meie enda elu. kord, kus aju saab intuitiivselt aru, mis on õige vastus, juhtub ikka, et oleme kusagilt Maia: „Ma arvan, et ei ole vale, sellele, kui kujundlik on üleüldse keel. See veel kord mõelda intuitsiooni ja ratsio- Mitte (vaid) näiteks professionaalne või akadeemiline aga signaal on liiga nõrk ja me n-ö mõtleme üle. See on midagi lugenud, mõnele raama- kui öeldakse, et kirjandus ja kunst on seotud paljuski asjaoluga, et keel on naalsuse suhetest, on see, kui mate- sfäär, vaid ka meie igapäevaelu, meie tunded, emot- võimalik, aga see kahtlemata ei toimi iga kord. Sest tutegelasele kaasa elanud (ja tava- arendavad meis näiteks empaatiat. vanem kui meie, ta on kujunenud suu- maatik tuleb mingi uue seaduspärasuse, sioonid jne. Ma kusjuures aiman, et just see on sfäär, meie mällu jäävad tõesti just markantsemad olukor- liselt ikkagi mitmetele, sest min- Küllap võivad nad ka (intutiivselt) resti tänapäevase teaduse eelsel ajal. Ja näiteks teoreemi peale. Alguses ta ei tea, kus meil soovitatakse mingit laadi distsipliinides enim rad ja näited, kus see ilusasti esile tuli, ning me unus- gisugused väga inimlikud asjad mõjutada meie otsuseid elus.” samas, ehkki meie teadmised maailmast miks ta nii tunneb, et see või too on õige, oma südamehäält kuulata. See justkui ongi ju kõike tame ära need korrad, kui see ei toiminud. Jällegi, kui on ka kirjanduses ju üldjoontes on sellele ammu järele või sellest ette- aga ta intuitsioon ütleb talle seda. Seega eelnevat arvesse võttes puhta tõsi, kuivõrd keegi tei- inimene ikka ei tea, siis ta ei tea. väga korduvad – asjad, millest gi jõudnud, võime näha, kui inertne on matemaatikateadus, mida võiks ju pidada ne ei saa olla minu elu küsimustes parem asjatundja Maia: Samas nähtub, et intuitsioonist mõeldak- on üldse mõtet rääkida) ja selle keel ise ja kui ammune maailmanägemi- ratsionaalsuse ülimaks näiteks, põhineb kui mina! se tihti ka kui millestki kaasasündinust selles mõttes, et kaudu midagi justkui läbi elanud. Pole ilmselt ebaloo- ne seal edasi elab. Moodustub suletud ka tihti intuitsioonil. See oleks võimatu, Jaan: Esmapilgul näib tõesti nii. Aga siin on kaks ta on justkui midagi inimesele loomupärasemat ja loo- giline eeldada – ehkki ka mitte lihtne tõestada –, et see ring, kus ühelt poolt mõjutab meie maa- kui intuitsioon oleks midagi ebaratsio- väga tähtsat „aga”. Esiteks, me ei tohiks usaldada intuit- mulikumat võrreldes ratsionaalsega, mis on siis justkui võiks mõjutada meie otsuseid. ilmanägemine keelt, mida me räägime, naalset. Aga see kõik sobib kokku, kui siooni oma tervist puudutavates küsimustes, sest me juurde õpitud ja seega kunstlik või vähemasti teisene. Jaan: Tihti ongi nii, et me ei tea, kust miski tuleb, aga teisalt mõjutab keel, mida me rää- saame aru, et intuitsioon on see, kui aju ei ole kõige suuremad eksperdid (arstid on!). Teiseks Ma muidugi lihtsustan ja selle, mida nimetasin ees- kust me midagi teame, meil on tohutult palju kogemu- gime, mingi piirini ka paratamatult meie tohutult ratsionaalsete teadvuseväliste ei tohiks usaldada intuitsiooni seal, kus on tarvis võtta pool „esoteeriliseks kirjanduseks”, skaala on tegelikult si, mida me teadlikult ei mäleta, aga mis on kuskil ajus mõtlemist. Kui rääkida intuitsioonist ja arvutuste tulemus jõuab teadvusesse. arvesse pikka perspektiivi. Intuitsioon on väga tugev väga lai. On niisugust lektüüri, mis nimetab intuitsiooni olemas mingite poolikute mustritena, mida aju suu- vaadata selle sünonüüme või väideta- Maia: See, et need protsessid relv, et teha otsuseid, mis on head praegu. Aga maailm olulise mõjutajana seda, kui mitmes „elu” meil paras- dab kasutada. Aju eesmärk ei olegi kõike mäletada, vaid vasteid eesti keeles, siis leiame eest toimuvad ikka ajus, on vähemasti teadli- on keeruline. Need otsused ei pruugi olla head kahe jagu käsil on, ning soovitab intuitsiooni arendamiseks vaid pigem koguda huvitavaid juppe, mida võib kunagi sellised sõnad nagu „kõhutunne”, „sise- ku mõtlemise tasandil küllap üsna selge, kuu, ehk isegi kahe nädala pärast. Näiteks võib sul olla erinevaid (pool)vääriskive, aga muidugi on ka sellist tarvis minna. Aga ei ole vaja mitte mälestust ennast, tunne”, „südamehääl”, „kuues/seitsmes - rääkigu sõnad, mis nad räägivad. Aga küll väga tugev intuitsioon, et sa ei taha oma praegust kirjandust, mis näeb intuitiivsust ja ratsionaalsust (sest vaid just näiteks väikest mustrit, kuidas ühes või tei- meel” ning mu absoluutne lemmik „nai- vahet siiski tehakse, ka n-ö füüsiliselt, tööd enam teha ja küllap leiad midagi paremat, aga nõnda nad ikka endiselt kipuvad olema vastandatud) ses olukorras käituda. Seega võib öelda küll, et kunst selik vaist”, aga intuitsiooni vastena ka- näiteks räägitakse üsna laialdaselt vasa- siin ei tohiks ilmtingimata intuitsiooni usaldada. Siin ja ühe terviku eri osistena, mis on mõlemad vajalikud. ja kirjandus treenivad meie ajus intuitsiooni. sutatakse ka veidi neutraalsemaid või kust ja paremast ajupoolkerast, vasaku- vähem poeetilisi sõnu, nagu „instinkt”. le omistatakse ratsionaalseid tunnuseid Jaan: Ma arvan, et seda, millest või funktsioone ning paremale intuitiiv- Jaan Aru on Tartu Ülikooli me täna räägime, võib kirjeldada kõikide seid (aga ka näiteks loomingulisi). Mida arvutiteaduse instituudi nende sõnadega. Ajuteadlasena on mul ütleb selle kohta ajuteadus, kas selline kaasprofessor. küll siin alati materjali naljaks, kui öel- eristus ja märksõnad on pädevad? RENATE KEERDI dakse „kõhutunne” või „südamehääl”, Jaan: Lühike vastus oleks ei. Aga sest on selge, et tegelikult tuleb see kõik mingil määral on nii, et paremal ajupool- UUSLAVASTUS ikka ajust. keral me näeme rohkem aktiivsust siis, Maia: Eks väga paljud keeleku- kui üritame millestki aru saada, kui on jundid olegi kehalised, mis on mõistetav, käsil mõni loominguga seotud tegevus. sest keha ongi n-ö filter minu mina ja Aga väga tähtis on siinkohal, et selleks, et ümbritseva maailma vahel. Aga lisaks millestki aru saada või mõne loomingu- näeme nendes näidetes selgesti tõe- lise asjaga tegeleda, on ikkagi mõlemat poolest seda, et „intuitsioon” nähtusena ajupoolkera tarvis ja see sünnib nende on olnud miski, mis paigutatakse „ajust” koostöös. Lihtsalt, kuna vasak ajupool- sõnaselgelt väljapoole. Seda võib aren- kera on keskendunud rohkem keeleli- dada edasi – ja see tundub loogilise sele töötlusele, siis paremal on natuke järeldusena –, et see paigutatakse välja- teised rollid. Aga suures plaanis toimub Timo Rohula on vabakutse- poole „ratsionaalsust”, „mõtlemist” jne. Teisalt on see Jaan: Ütleme nii, et suurema osa moodustab mõlemas ajupoolkeras teadvusevälist töötlust ja see- line muusik, kunstnik ja DJ. „naiseliku vaistu” näide samuti huvitav, aga näitab mu teadvuseväline töötlus ja osa sellest teadvusevälisest ga on nad mõlemad ka seotud intuitsiooniga. Ta on õppinud EKAs graafi- meelest sisuliselt ikkagi täpselt sama asja, lihtsalt per- töötlusest on see, mis toidab ka intuitsiooni. Kui me Aga kui me räägime intuitsioonist keeles, siis see toi- list disaini ja Gerrit Rietveldi sonifitseeritumal moel – nähtus paigutatakse keeleli- tahaksime intuitsiooni päris õigesti defineerida, siis mub suuresti just vasakus ajupoolkeras. Näiteks kui akadeemias audiovisuaal- selt väljapoole „meest” kui ratsionaalse(ma)na kujut- peakski ütlema – nagu tegelikult kõhutunne ütleb –, ma üritaks selgitada mingit väga keerulist asja, kui ma seid kunste ning tutvunud letavat sugupoolt. et see on mingi tunne, mis tekib kuskil ja jõuab tead- ei ole seda kunagi varem selgitanud, ja ma jään sõna- Berliinis klubimuusika Jaan: Nende keeleliste terminite aluseks on vusesse. Ehk miski, mis tekib teadvusevälise töötluse dega hätta, siis tekib ju mingi intuitsioon, et mis sõna köögipoolega. Viimastel väärarusaam, justkui intuitsioon ei oleks ratsionaalne. tulemusel, jõuab teadvusesse tundena, et ahhaa, ma peaks kasutama, mida ma peaks ütlema, et sulle seda aastatel on Timo tegelenud Ratsionaalne on see, mida on antud olukorras kõige vist peaksin sellise valiku tegema. Selle tunde tead- selgitada. See protsess toimub suuresti kindlalt vasa- ka Babaji kriya joogaga, mille optimaalsem teha; mis on objektiivselt kõige õigem vustamine ongi tegelikult meie intuitsioon. Aga selle kus ajupoolkeras. Nii et kõik oleneb sellest, millega tulemusel ta on avastanud valik. Seda silmas pidades võib intuitsioon olla kahtle- taga on tohutu teadvuseväline töötlus. see intuitsioon seotud on. eneses peituva intuitsiooni ja mata väga ratsionaalne, kohati palju ratsionaalsem kui Seejuures ei pruugi otsustamine ise olla tingimata Maia: Aga kui nüüd natuke konkreetsemaks inspiratsiooni. meie mõtlemine. See paneb mõiste „naiselik vaist” teadvustatud. Tunne küll jõuab teadvusse ja me võtame ja ehk ka praktilisemaks minna, siis aiman, et inimesi NOORTELE JA TÄISKASVANUTELE ESIETENDUS 31. JAANUARIL 2021 eestinoorsooteater.ee 24 : SAJA KOLMAS NUMBER SOTSIAALIA SOTSIAALIA JAANUAR 2021 : 25

2020. AASTA TEETÄHISEID TASAPISI EDENEV EDUKAS ÜMBERKUJUNEMINE näitasid siin ette Henrik Kalmet ja Kinoteater, pannes tegijana sinna kevadise viiruselaine peamise bastioni Kõikvõimalike muude takistuste kõrval tuli vabaühen- aprillis kokku püstijalakomöödia „Eriolukord ruudus”, Kuressaare haigla, mis kogus märtsist juunini annetus- dustel leida aastal 2020 lahendus olukorrale, kus müües sellele veebis välja üheks õhtuks viis etendust tena ligi 400 000 eurot, lisaks veel kingitusena saadud suure osa aastast ei saanud korraldada tavapäraseid ning annetades piletitulu ehk enam kui 43 000 eurot kaitsevahendid ja muu haiglatöös vajalik. Heategevuses heategevusüritusi või tegeleda näost näkku annetus- Toidupangale. Väärt mõtteviis: millist enda oskust või juba tuntud ühingutest kasvasid tänavu nii töökoormus te kogumisega. Edukaima ümberkujunemise tegi läbi annet rakendades saan ma toetatavale ühingule kõige kui ka annetused märgatavalt Toidupangal. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu korraldatav kasulikum olla? ANNETAMISKULTUUR Pardiralli. Tuhandete osalejatega perepäeva asemel HELDE ANNETAJA toimus see tänavu ETV telesaatena ning kogus laste UUSI SUURTEGIJAID Suurimad üksikisikute annetused on olnud Eestis vii- ravi toetamiseks pea 400 000 eurot, üle kahe korra 25 suurima annetuste koguja sekka jõuab Eestis umbes mastel aastatel tavaliselt 200 000 euro kandis. Ese- tava-aastatest enam. 300 000 euroga aastas. Sellise summa saamine eel- melised kingitused sageli küll statistikas ei kajastu, ent Järjest rohkem Eesti elanikke on avastamas enda jaoks annetamist. Kasvavate numbrite puhul tuleks aga dab juba püsivat annetajate võrgustikku, mis omakor- ilmselt on selle aasta heldeim ettevõtja Kristjan Rahu pidada silmas nende ebaühtlast jagunemist valdkondade ja vabaühenduste vahel, suhteliselt väikseid annetussummasid HINNALINE AJAANNETUS da tähendab aastatepikkust tööd selle nimel. Nõnda miljoni euro väärtuses annetus kaitsemaskide ja -üli- Oma aja annetamise all peetakse tavaliselt silmas ühin- on uued tulijad tipus pigem harv erand. Aasta 2020 kondade kujul kevadel, kui neist oli Eesti haiglates ja ning filantroopia laialdasemat arengut pärssivaid seadusandlikke barjääre. gutele vabatahtlikuna appi minemist. Uue võimaluse tõi ühe uue – ehkki selles kontekstis ilmselt ajutise – hooldekodudes suurim puudus. Urmo Kübar* Nende umbes 25 aasta jooksul, mil kodanikuühiskond kõigist meil registreeritud ühingutest, võib öelda, et annetused moodustavad kõigist tuludest vähem kui Annetamisalases kirjanduses eristatakse tavaliselt ses kaitsemaske ja -ülikondi haiglatele ja hooldekodu- kogemus, kus heategevus läks massidesse I maailma- ja selle sees organiseerunud kodanikualgatust tähis- kõik vähegi tõsisemalt annetuste kogumisega tegele- veerandi. Kõigi annetuste kogujate peale kokku on hea- väikeannetajaid ja filantroope. Viimased on oma pira- dele; toetatakse ülikoole, muuseume jne. sõja järel 10–15 aastaga (kuigi nagu arenenud riikides tavad mõisted – varem pigem mittetulundus- või kol- vad organisatsioonid kuuluvad ka sellesse nimekirja. tegevusest laekuv summa vaid 19% nende sissetule- kamate summade ja sageli ka juhtimisteadmistega vaba- üldiselt, tuleb ka seal suurim osa vabakonna sisse- mas sektor, viimasel kümnendil vabakond – on meie Praegu kehtivad aruandlusvormid on kasutusel 2015. kutest, samas suurusjärgus majandustegevusest tee- ühenduste veetavate suurema- PRAKTIKA EI JÕUA HOIAKUTELE tulekutest avaliku sektori kaudu maksurahast), näitab, aruteluruumis juurdunud, näib aastast, mistõttu keskendumegi esmajoones aastate- nitava tuluga ning tunduvalt maas avaliku sektori ja te ühiskondlike muutuste taga. JÄRELE et annetamiskultuuri juurdumisel mängivad võrd- nende teemade juures korduvat le 2015–2019. fondide toetustest (55%, ülejäänu moodustavad liik- Suured väikeannetajate hulgad Riigi sammud annetamise soodustamiseks on piirdu- selt olulist rolli inimeste jõukuse kasv, riigipoolne kaks hinnangut: esiteks on koda- memaksud ja muud tulud). 60% heategevusrahast jaotub 6% tagavad aga heategevuse demo- nud viimastel aastatel Kodanikuühiskonna Sihtkapitali annetamist soosiv süsteem ning vabaühenduste töö Eesti vabaühendustele tehtud nikuühiskond Eestis veel nõrgu- ANNETAMINE NUMBRITES edukaimate vabaühenduste vahel, kraatlikkuse. Parimatel juhtudel toetustega ühingutele nende annetuste kogumise või- „põllul”. annetuste summa on kasvanud viie ke, samas annavad arengumärgid Eesti vabaühendustele tehtud annetuste summa on VALDKONNANA DOMINEERIB samas kui 60% organisatsioonidest toimib see ka kodanikuhariduse mekuse tõstmiseks. Samuti sai tänavu võimalikuks Märkimisväärsete riigipoolsete toetavate muuda- aastaga 31 miljonilt eurolt mullusele lootust. kasvanud viie aastaga 31 miljonilt eurolt mullusele 47 RELIGIOON jagab omavahel 6% kogu annetatud ja võimustajana, mille käigus saa- anda tuludeklaratsioonis märku soovist annetada tulu- tuste puudumisel on Eestis elatustaseme tõusu kõr- 47 miljonile. Seda, et need lootustandvad miljonile. Viimasel kolmel aastal on kasv olnud see- Aeg-ajalt on annetuste kogujate tipus või selle lähistel rahast. vad osalejad teadlikumaks prob- maksutagastus – esimese aastaga tõi see heategevus- val vedanud heategevuskultuuri edendamist vaba- märgid pole arvajate silmis ikkagi juures kiirem palgatõusust, viimati näiteks 17%. Ligi mõni „sähvataja”, kas siis ühekordse suure annetuse leemidest ning enda võimalus- se juurde ligi 140 000 eurot. ühendused. Edukamate ühingute kogemus toimib tugeva kodanikuühiskonnani vii- 40% annetustest tehakse anonüümselt – näiteks hea- või parajasti korraldatud eduka kampaania tulemusel. test neid lahendada. Samas seisab valitsuses juba aastaid ootel heatege- lumepalliefektina, eelkõige teadvustamisel, et anne- nud, võib vast seletada asjaolu- tegevusnumbritele helistamise, korjanduskastide, taara- Ka 2019. aasta annetussumma 6,7-miljonilisest kas- Eestis räägitakse suuranneta- vuse edendamisele tunduvalt suurema mõjuga ette- tuste kogumine, uute annetajate leidmine ja olemas- ga, et arengu käigus nihkuvad edasi ka ootused. Tee- automaatide jms kaudu – või need pärinevad välis- vust kolmandiku andis üksainus kampaania: väikese jatest tavaliselt erakondade rahastamise puhul (mida panek siduda annetused kui avalikes huvides tehtud olevate hoidmine on eraldi suur ja pühendumist vajav konna metafoori kasutades poleks tugev kodaniku- maalt. Ülejäänud summast 38% tuleb ettevõtete ja Annabeli haruldase geenihaiguse ravi toetamiseks heategevusstatistikasse ei arvestata), kus annetajate kulu tulumaksutagastustes lahti teistest mahaarva- töö. Vabaühenduste Liidu juures käib koos annetuste 62% üksikisikute annetus- Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile annetatud 2,2 kogujate võrgustik, olles test. Kasvu veavad siinkohal miljonit eurot, mis tegi fondist mullu ka siinse suurima TABEL 1 / Suurimad annetuste kogujad Eestis aastal 2019 TABEL 2 / 100 suurimat annetuste kogujat valdkonniti aastal 2019 leppinud kokku annetuste Annetuste kogumisel tuleb olla järjest leidlikum. Eestis on just viimased. Kui ettevõte- annetuste koguja. kogumise heas tavas ning teenäitajaks Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ja nende te annetused on püsinud Üldjoontes on edukaimate annetuste kogujate tipp jagades üksteisega koge- korraldatav Pardiralli. Foto: Tiina Oja / Postimees / Scanpix viimased viis aastat 9–11 aga üsna muutumatu. Viimane uus püsiv tulija oli seal Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond 3,3 mln VALDKOND ORGANISATSIOONE SUMMA musi. Teist aastat toimu- miljoni euro vahel ning an- vähiravifond Kingitud Elu, kes tõusis 2014. aastal alus- sid detsembri algul anne- netajate hulk on tõusnud tanuna aastaga esikümnesse ning on viimasel kolmel tamistalgud, mille osali- 3500-lt 4500-le, siis üksik- aastal SOS Lasteküla ja TÜ Kliinikumi Lastefondiga Vähiravifond Kingitud Elu 2,65 mln Religioon 50 12,5 mln sed kogusid seekord üle isikutest annetajate arv on omavahel esikohta vahetanud. Lisaks neile on esiküm- 180 000 euro. kasvanud sama ajaga 80% ja nes või selle piiril stabiilselt Tallinna Lastehaigla Toe- Annetuste kogujad seisa- annetuste summa on kahe- tusfond, SEB Heategevusfond, MTÜ Spordiselts ning SOS Lasteküla Eesti Ühing 2,11 mln Tervis 8 7,8 mln vad silmitsi ühiskonna sa- kordistunud. mitmed kogudused. geli vastakate ootustega. Seda, et annetajaid tuleb Annetajate lemmikvaldkondade väljatoomine on kee- Õigustatult eeldatakse ühin- juurde, näitab ka elanikkon- ruline, sest puudub ühtne klassifikatsioon, näiteks kas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Eesti kogudus 0,96 mln Lapsed ja noored 6 3,2 mln gutelt laitmatut tööd ja na küsitlusel põhinev rahvus- tantsukooli tuleks lugeda kultuuri-, spordi- või haridus- säravaid tulemusi, teisalt vaheline uuring „World ühinguks; kiriku juures probleemsete alaealistega tege- Tallinna Lastehaigla Toetusfond 0,94 mln Sport 12 2,7 mln peljatakse annetuse kasu- Giving Index”. Eestis vasta- levat keskust usu-, laste- või hoolekandeühinguks jne. tamist selle tööga seotud nutest oli annetanud 2018. Kahtlust ei ole siiski selles, et nagu mujalgi maailmas, kulude tarvis. Levinud on aastal küsitlusele eelnenud domineerib ka meil heategevusskeenel religioon – eri Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit 0,88 mln Haridus ja teadus 12 2,3 mln arusaam heategevusühin- kuu jooksul heategevuseks kogudused ja usuühingud saavad umbes 40% kõigist gutest kui pelgalt vahen- raha 27% (eelmisel kolmel annetustest. Saja suurima annetuste koguja seas järg- dajatest konkreetsete aastal püsis Eesti tulemus nevad usuühingutele tervise, laste ja noorte, spordi, Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liit 0,79 mln Loomad 6 1,1 mln üksikjuhtumite lahendami- 20–22% vahel; värskemad hariduse ja teaduse, loomade ning kultuuriga tegele- sel, nagu see toimib näi- andmed tulevad veebruaris). vad organisatsioonid. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Narva Jumala- teks kellegi ravikulude kat- Selle tulemusega oleme maa- 0,75 mln Kultuur 3 0,6 mln misel või haiglaaparatuuri ema Narva Ikooni Kogudus ilma riikidest esimese poo- SUURANNETAJAID NAPIB ostmisel. See paneb kee- le lõpus, lähinaabritest taga- Kuna tavaliselt alustatakse annetamist väiksemate sum- rulisemasse olukorda ühin- pool Rootsist (57%) ja Soo- madega, tähendab uute annetajate lisandumine, et Tallinna Aleksander Nevski Stavropigiaalne Kogudus 0,71 mln Muu 1 0,4 mln gud, kes töötavad vahetult mest (39%), ees aga Lätist ja keskmine (mediaan)annetus ühele vabaühendusele on abivajajatega, tegelevad Venemaast (kumbki 21%). püsinud meil viimastel aastatel 30 euro kandis. Mitte- probleemide ennetamise- Neist kasvavatest näitaja- anonüümsetest annetajatest toetas 2018. aastal üht MTÜ Spordiselts 0,62 mln Sotsiaaltöö 2 0,2 mln ga või seisavad süsteem- test ei tõuse Eesti vabaühen- organisatsiooni 77%, kaht 16% ning kolme või enamat sete muudatuste eest riigi dustele aga sugugi võrdselt 7%. Kes leiab Eestis heategevuse jaoks 10 eurot kuus tasandil. Ent ka abi vahen- ühiskond sel juhul mitte mäetipp, vaid silmapiir. Teisalt kasu. Annetusi saavate organisatsioonide hulk on kas- ehk 120 eurot aastas, võib lugeda end 20% suurimate nimede avaldamist nõuab ka seadus. Vabaühenduste mistest, nagu kodulaenuintressid ja koolituskulud, dajate töö on tulemuslikum, kui nad ei pea alustama iga pole muidugi kuigi selge, kuidas kodanikuühiskonna vanud viie aastaga tasapisi umbes 1300-lt 1450-le. annetajate hulka. Veidi üle 100 euro kuus ehk aastas toetamisel eelistatakse sageli varjujäämist – osalt vast ning kaotada neile praegu kehtiv 1200-eurone ülem- uue juhtumiga nullist, vaid saavad toetuda püsianne- tugevust hinnata. Kas seda peaksid näitama tulemu- Neist kolmandik kogub aastas annetustena alla 2000 1275 euro annetamine tähendab aga juba, et oled 1% ühiskonnas levinud arvamuse tõttu, justkui oma anne- piir. Kui väikeannetuste puhul on maksutagastus pi- tajatele. sed, näiteks vabaühenduste tööga lahendatud prob- euro. Veidi ümardades võib öelda, et 60% heategevus- siinsete suurimate filantroopide seas. Seega jõuame tustest kõnelemine oleks sobi- gem meeldiv üllatus, siis see muudatus soodustaks 2020. aasta tulemused heategevuses selguvad järg- leemid? Või on olulisem protsess – inimeste osalemi- rahast jaotub 6% edukaimate vabaühenduste vahel, ka heategevusest rääkides samale järeldusele kui ko- matu, osalt soovist vältida uute just püsivaid ja suuremaid annetusi. Vaevalt kalku- mise aasta suveks, kui ühingud on esitanud seekord- ne, kodanikualgatuste läbipaistvus, demokraatlikkus, samas kui 60% organisatsioonidest jagab omavahel danikuühiskonna puhul üldiselt. Kuigi pea kõik, mida küsijate pöördumisi. Siiski on vii- leerib keegi, et 25 euro annetamisel on tal võimalik sed aruanded ja deklaratsioonid. Novembris umbes eetilisus jms? 6% kogu annetatud rahast. Need proportsioonid ei saab mõõta, on läinud viimastel aastatel paremaks, Iga annetaja kohta on meil keskmi- mastest aastatest mitmeid näi- aasta pärast sellest 5 eurot tagasi saada, kuid 1000 50 tuntuima heategevusühingu seas korraldatud kü- Heategevus, eriti just selle osana rahalised annetu- ole aastatega eriti muutunud. on õitsvast annetamiskultuurist Eestis vara rääkida. selt kolm inimest, kes ei anneta, ning teid ka vabakonna toetamisest. eurot ees või taga 5000 euro annetamisel on oluline sitlusest jääb kõlama hinnang, et kriisiaasta on muut- Urmo Kübar on president sed, on mõõdetavuselt muu kodanikuaktiivsusega võr- Ka üldiselt oli heategevuses edukal 2019. aastal laias Annetajate abiga on meil päästetud elusid, leeven- keskmise annetaja panus heategevusse Bolti ja TransferWise’i asutaja- argument nii andja kui ka saaja seisukohalt. Riigi vaa- nud annetuste kogumise raskemaks, kuid drastilist Kaljulaidi vabakonnanõunik reldes paremas seisus. Tõsi, ka siin tuleb arvestada laastus sama palju nii ühinguid, kelle annetustena saa- datud või ennetatud probleeme üksikisikute jaoks ja on kuus umbes sama palju, kui maksab te eestvedamisel loodi miljo- tenurgast tähendab üks tulumaksust laekumata jääv annetuste vähenemist kaasa ei toonud. Seega, kui ja endine Vabaühenduste mööndustega. Ülevaadet ei ole üksikisikutevahelisest dud summa kasvas, kui ka neid, kel see vähenes. Kol- ühiskonnas tervikuna, püstitatud eri rajatisi ning kor- tass kohvi Tallinna söögikohas. ni euro suurune Haridusfond euro aga viie euro minemist toetust vajavasse vald- annetamiskultuur Eestis veel ei õitse, on juured siiski Liidu juht. Viimastel aastatel heategevusest, näiteks kui annetusi kogutakse otse mandiku puhul oli muutus seejuures võrreldes aasta raldatud vahvaid üritusi. Kui aga mõelda, et iga anne- Heateo Sihtasutuse juures, kus konda. tugevalt maas. on ta keskendunud eelkõige abivajaja pangakontole. Muude tulude kõrval eraldi ka varasemaga enam kui 70%, mis teeb annetustega ar- taja kohta on meil keskmiselt kolm inimest, kes ei investeeritakse potentsiaalselt Kantar Emori 2017. aastal korraldatud uuringu koha- heategevuse uurimisele ja annetuste deklareerimise kohustus on MTÜdel ja siht- vestamise ühingute eelarves keeruliseks. Kuigi anne- anneta, ning et keskmise annetaja panus heategevus- suure mõjuga haridusuuendus- selt on meil valmis heategevuseks raha annetama sellele, kuidas Eesti inimesed asutustel, kes kuuluvad valitsuse kinnitatud tulumak- tuste kogujatest umbes kolmandiku puhul moodustab se on kuus umbes sama palju, kui maksab tass kohvi tesse. 2017. aastal annetas Rain Lõhmus miljoni euro üheksa inimest kümnest. Sellest saab järeldada, et * Andmete töötlemisega aitas artikli valmimisele kaasa osalevad annetajatena ühis- susoodustusega ühingute nimekirja. Selliseid on Ees- heategevusest laekuv rohkem kui 75% kõigist tulu- Tallinna söögikohas, siis on selge, et kõike seda võiks jagu LHV aktsiaid Eesti Rahvuskultuuri Fondile, täna- heategevust nähakse Eestis positiivsena, kuid prak- Risto Uuk. Kui pole viidatud teisiti, tuginevad andmed kondlikes muutustes. tis praegu veidi üle 2500. Kuigi see on vaid kümnendik dest, on enam ehk 40% neid ühinguid, kellele tehtud meil olla kergesti tunduvalt rohkem. vu kinkis Kristjan Rahu samuti miljoni euro väärtu- tika ei jõua veel samal määral hoiakutele järele. USA EMTAle esitatavatele INF4 ja INF9 deklaratsioonidele. 26 : SAJA KOLMAS NUMBER POLIITIKA/KIRJANDUS TEATER/PERSOON JAANUAR 2021 : 27

DONALD TRUMPI VIIMSED PÄEVAD EHK DEMOKRAATIA ORISSAARE–TALLINN–PAIDE PÜHA KEHA PÄÄSTMINE Kuidas alustada uue teatriga ääremaastunud Eestimaa südames, mil viisil orienteeruda metsikul ajal Ameerika Ühendriikide ametist lahkuv president võib n-ö päriselus näida küll pretsedenditu isendina, kuid ometi leiame mitme- ning kust kasvab publik lavastustele, mida veel pole. Saaremaalt pärit noor lavastaja sõnastab oma suguseid paralleele juba William Shakespeare’i suurte lurjustega – mässuõhutajate, mõrtsukkuningate ja muidu koletute tüüpidega. kogemust ja püüab kujutleda tulevikku.

Triinu Pakk Intervjuu Jan Teevetiga. Küsis Aleksander Tsapov, pildistas Janis Kokk Ameerikas etendub praegu sünge draama, mida ena- VAIKIVAD VÕIMALDAJAD vääriliste väidetega, kõneldes inglitest, kes tema poo- mik meist ei tahtnud ilmselt ette kujutada. Valimised Trump üksi olekski pelk haletsusväärne suurushullus- lel lahingusse astuvat, ning hüüatades: „Kas vürsti nimi kaotanud presidendi keeldumine kaotust tunnista- tuses narr; ohtlik on ta just oma järgijate tõttu. Sha- üksi pole väärt / kahtkümmend tuhat nime?” Trump- mast, visa, ehkki tulutu kohtus- kespeare’i kurikuulsa kuninga Richard III ümber on ki poetab krüptilisi märkusi oma valimisvõidust ja käimine, hämarad süüdistused Stephen Greenblatt2 eritlenud mitut liiki „võimalda- vihjeid vaenlaste salakavalale vandenõule, mille ta ka- ja apokalüptilised ähvardused, jaid”, kes saaksid türanni peatada, kuid ei tee seda, vatseb purustada. See, et jumaldavat – või orjalikku? – Võimalik, et Shakespeare on kirju- võltsisalikud manitsused, toe- alates nendest, kes just tema kurjust ja kõlbmatust truudust osutavad Trumpile paljud vabariiklased ja tanud „Kuningas Richard kolmandasse” tajate ülesässitamine ja kõige nähes ei pea ta võimuletulekut reaalseks, nendeni, tema valijad, ainult võimendab paralleeli; ka ei paista pärilikus monarhias täiesti kohatu valimis- selle mõjul kasvav mure, et vii- kes loodavad ta võimuletõusust kasu lõigata ja terve kumbki tegelane tajuvat, et võim on kohustus, mitte mased võivad muutuda või õieti nahaga pääseda (spoiler: ei pääse), kuni lõpuks nen- meelevald teha, mis pähe tuleb. Ja ehkki ka Richard stseeni just selleks, et rõhutada vaikivate ongi juba muutunud vägivald- deni, kes lummatult naudivad ta verise edenemise II lõpetab halvasti, ei saa jätta märkimata, et temagi kaasosaliste hukatuslikku rolli. seks. Kõik see on andnud ing- vaatemängu. Kui Richard laseb Buckinghami hertso- kukutab alles kodusõda. liskeelsele ajakirjandusele alust gil rahvalt tema kuningaks valimiseks hääli nõutada, kirjeldada tema käitumist kui hüüavad Richardile poolehoidu vaid Buckinghami enda HUKUTAV KIITUS „klassikalist V vaatuse tegevust” rahva hulka paigutatud käsilased, kõik ülejäänud aga Kodusõja ja mässuõhutamise vallas on õpetlik „Corio- ning võrrelda teda Shakespeare’i suurte lurjustega – vaikivad – vaikivad, mitte ei laida Richardi valimist lanus” – seekord küll mitte türanni, vaid valitud rahva- mõrtsukkuningate, mässuõhutajate ja muidu koletu- maha. Greenblatti meelest on Shakespeare kirjuta- esindajate, nimelt rahvatribuunide tegevuse poolest, te tüüpidega. nud sellise pärilikus monarhias täiesti kohatu valimis- kes on otsustanud juba konsuliauks vajalikud hääled stseeni just selleks, et rõhutada vaikivate kaasosalis- kogunud Coriolanuse ülbe käitumise pärast otse- LIPITSEJAD JA MEELITAJAD te hukatuslikku rolli. Mis annab mõtlemisainet neile maid ka ametist maha võtta. Selle saavutamiseks kä- Üht konkreetset „Trumpi” minu meelest Shakespea- meie seast, kes ei viitsi minna valima, sest ilm on halb sib üks neist rahvahulga üles kütta, tema kõnele tak- Kohtume Jan Teeveti ja fotograaf Janis Kokaga külmal re’i loomingust siiski ei leia, küll aga leidub paralleele või nad usuvad, et nende kandidaat niikuinii võidab, ka kiitma ässitada ning mitte lasta inimestel vaikida, hommikul suures arvaras kohvikus (nagu intervjuude mitmes näidendis ettetulevate tegude, iseloomude ja või mis tahes muul põhjusel, mille tõttu valimistel osa- enne kui karistus on välja kuulutatud ja kohe täidegi puhul ikka), kõigil on katkuajale kohaselt musta vär- taustasündmustega. Annab ju lemise protsent püsib arenenud demokraatiates nuk- viidud: „[L]as lärmi lüües / nad nõuda silmapilkset vi kaitsemaskid ees ja hoitakse kenasti kahemeetrist nartsissistliku eneseimetluse all ralt madalana. Ja ei Richard ega praegu ilmselt ka täideviimist, / ükskõik, mis otsustame.” Kellele ei vahet. Jan on üks varsti kolmeaastaseks saava Paide kannatav kuningas Lear võimu Trump taha oma lootusetut võitlust lõpetada, enne meenuks siinkohal „Lock her up!”… Aga Shakespea- Teatri eestvedajatest. Nad on katsetanud näiteks vi- Shakespeare’i kihutuskõnede kulla- ja riigi käest meisterlikema lipit- kui see osutub paratamatuks. Richardi puhul tähen- re’i kihutuskõnede kullafondini Trump siiski ei küün- suaalse panoraamlavastusega Vargamäel („Eesti ju- fondini Trump siiski ei küündi. Selleks et semise eest, jättes pärandusest das see kodusõda ja surma – kuhu viib Trumpi põik- di. Selleks et maalida kellestki vihatud vaenlane ainult malad”, 2019) ja salvestanud ka psühhogeograafilisi maalida kellestki vihatud vaenlane ainult ilma teda siiralt armastava, kuid päisus, seda võime vaid murelikult oodata. tema kiitmise teel – nii nagu Antonius „Julius Caesa- audiorännakuid („Labürint”, suvi 2020). lipitsemises saamatu Cordelia. Kõnekas juhtum on mässava talurahva juht Jack ris” rahvahulga Brutuse ja teiste türannitapjate vastu Intervjuu oleme kokku leppinud sisuliselt juba kuu tema kiitmise teel, on vaja säutsu- Samamoodi on Trump nõuelnud Cade („Kuningas Henry VI”, II osa), kelle piiritu vassi- üles kihutab, neid otsesõnu ainult kiites („kuid Bru- aega varem, sest 27. novembril pidi Niguliste muuseu- meistrist sihiteadlikumat sõnaseadjat. imetlust ja kiitust, premeerinud mine ja praalimine suhestuvad reaalsusega sama keh- tus ütleb, et ta [Caesar] ihkas võimu, / ja Brutus on mis esietenduma Jani lavastatud „Metsik kaart”, lavas- lipitsejaid ja vallandanud üleöö vasti kui Trumpi säutsud. Cade leiutab endale käigu ju austusväärne mees…”) –, on vaja säutsumeistrist tus surmast ja elamisest ehk „hetkedest, kus surma- pädevaid, kuid ausaks jäänud riigi- pealt hiilgava suguvõsa, vaevumata selle kinnituseks sihiteadlikumat sõnaseadjat. Küllap tuleb teistegi Sha- hirmust saab elutung ja kõhklevast meelest jahtumatu ametnikke. Seda, kas Trumpi lan- tõendeid tooma – ega noid ju polegi. Neile, kes teda kespeare’i lurjuste veenvus, kohati kurjuseski austust jaatus”. COVID-19-l olid muidugi omad plaanid ning gusest saab analoog Leari aeglasele vajumisele meelte- ei usu, heidab ta vaid: „Salake, kui võite.” Mis käib äratav loomus kanda pigem poeedi kui tema ajaloo- esialgu on kogu asi lükkunud jaanuari lõppu. segadusse ja viletsusse, peaks näitama lähem tulevik, risti vastu nõudele, et tõendamiskoormat ei kanna liste prototüüpide vooruste hulka – mis seletab, miks kui uus president ametisse vannutatakse ja Trump nii- üldtunnustatud tõe kaitsjad, vaid see, kes tuleb välja ehedat Trumpi Shakespeare’i loomingus ei leidu. Bar- Räägi lühidalt, kes sa oled ja kust tuled. või teistsugusel viisil ovaalkabi- millegi senikuulmatuga. Ja ta püsib mässuliste juhina di lurjused on lihtsalt arukamad ja vaimukamad. See Ma olen sündinud Saaremaal ja elasin kuni põhikooli netist eemaldatakse. just tänu fantaasiamaailmale, mille rajab ja kuhu rahva aga ei tähenda, et Trumpi tehtud kahju USA demo- lõpuni Orissaares. Selle „saare tundega” on vist nii, et Teatav analoogia Trumpiga on kaasa tõmbab – „kui saan kuningaks – ja kuningas mi- kraatiale väiksem oleks – loll, kuid lurjus ei pruugi olla ega seda saarel olles ja elades väga ei tajugi. Ehk ainult Loll lurjus ei pruugi olla sugugi ohutum ka kuningas Johnil samanimeli- nust tuleb – […] – siis enam raha ei vajata” jne. Mida sugugi ohutum kui tark lurjus –; või et asjakohased ei siis, kui on torm ja praamid ei liigu või kui suvel on kui tark lurjus. sest näidendist. Johnil pole ilmset vähem reaalsust, seda parem – see näib mõnikord ja oleks Antoniuse lõppsõnad, kui rahvas juba märatse- poes rahvast kümme korda rohkem kui talvel. Aga õigust troonile, sest elus seisab teatud piirini töötavat nagu nõiavärk. Tõsi, ka Cade ma on ässitatud: „Las käia! Pahandus, nüüd oled jalul nüüd mandril elades võib seda vahel tunda küll. Ega temast pärimisjärjekorras ees- lõpetab halvasti… / ja leiad ise teed.” ma ennast liialt saarlasena ei identifitseeri, aga mingi pool vennapoeg Arthur; Trumpi Huvitav kaasus on Richard II, kes Ernst Kantoro- Lühidalt – vähe on tänapäevagi maailma näitelaval taustasumin, baasruum või ühine psühhogeograafia puhul on Ameerika valimissüsteemis kahtlejad toonud wiczi3 meelest illustreeris Elizabethi ajal levinud müüti seda, mida vana Will ei oleks ette ja läbi näinud. Kui on kindlasti. esile, et ehkki valijameeste häältega seaduslikult ame- „kuninga kahest kehast”: monarhi loomulik keha võib mõningast lohtu toobki tõik, et tema lurjused üldiselt Kasvasin vanaisa ja vanaemaga. Vanaema on Pärnust tisse pandud, ei võitnud ta siiski rahvahääletust. Ent kannatada igasugu puuduste all, kroonimisel salvi- langevad ja võimule pääseb uus ning parem valitseja, pärit kunsti- ja kirjandusõpetaja ning alates umbes sellest – mööndavasti pingutatud – vormilisest paral- misega omandatud poliitiline ehk püha keha on aga sünnib see riigi sügavate vapustuste ja vennatapu- neljandast eluaastast oli üks kindel igasuvine rituaal leelist huvitavam on, kuidas John – või Trump – kohtleb surematu, plekitu ja Jumala erilise kaitse all. Ajal, mil sõdade hinnaga. Kas demokraatidel, kohtuvõimul ja Mark Soosaare Pärnu Uue Kunsti Muuseumi aktinäi- oma konkurenti. Johnil õnnestub Arthur kätte saada, aadelkond oleks võinud jõude ühendades kukutada korrakaitsjatel Ameerikas õnnestub seda Antoniuse tuse „Mees ja naine” vaatamine. Kuni viieteistküm- ja külvanud tema valvuri üle mesikeelsete meelitustega kergesti iga kuninga, aitas see müüt valitsejat kaitsta; n-ö pahandust veel pidurdada ja selle käest demo- nenda eluaastani nägin ma vist neid kõiki. Kunstnike („Mu lahke Hubert…” jne), saab mehelt lubaduse, et kuid valitseja pidi suutma elada selle kõrgusel. Mis nii kraatia „püha keha” riismeid päästa, seda näitab ai- nimesid lapse mälu ei jäädvustanud, aga mingid pil- „mis te ka ei käsiks teha / kui oleks surmgi jätkuks Richard II-l kui ka Trumpil näikse äparduvat. Richardi nult aeg. did on kuskil ajusoppides küll. Kunsti oli üldse kodus minu teole, / ma teeksin siiski”. Mispeale John teatab, käitumine on ettearvamatu ja õigustamatu – ta laseb palju – toad olid täidetud kunstiraamatute, näituse- et Arthur on tal põiki teel ees, ning lõpetab lakoonilise kahe aadlimehe tüli lahendades neil esmalt valmistu- kataloogide ja albumitega. Ja alati leidus rullide viisi Triinu Pakk on lugeja, kes nõudega: „Surm.” Kui heitunud Hubert üle küsib, kin- da lepituseks, siis duelliks, tühistab viimasel hetkel valget paberit, mida võis mis tahes hetkel joonistami- vahel oma loetut ka tõlgib nitab: „Haud.” Trump on jäänud tagasihoidlikumaks, sellegi otsuse ning saadab nad hoopis pagendusse, ja- 1 Davies, E.; Weiner, R. et al. 2020. Multiple People Stabbed seks võtta. Vanaisa praadis kotlette ja rääkis lugusid või teiste tõlkeid toimetab nõudes kõigest rivaali vangipanekut; kuid varjamatud gades aga ka pagendusaega ebavõrdselt. Otsides teid after Thousands Gather for Pro-Trump Demonstrations in sellest, kuidas Hemingway ja Fitzgerald viskit jõid. Ja ning mõnikord ka kirjutab üleskutsed vägivallale ei ole ta teenistusvalmeil löö- tühja riigikassa täitmiseks, konfiskeerib ta seejärel Washington. – Washington Post, 13.12. vanaema mõtles õhtuti unejutte välja, mille tegevus sellest, mida on lugenud. mameestel märkamata jäänud. Nt Washingtonis hajameelse üleolekuga ühe pagendatu päranduse; ja 2 Greenblatt, S. 2018. Tyrant: Shakespeare on Politics. toimus Gonsiori tänava telemajas ja kus tegutsesid Argipäeviti Vikerkaare keele- 13.12.2020 toimunud meeleavaldus lõppes vähemalt kui viimane naaseb sõjaväe eesotsas pärandit taga- 3 Kantorowicz, E. 1957. The King’s Two Bodies: A Study in Vahur Kersna ja vares. Mingit salvestust neist pole, toimetaja. nelja inimese pussitamisega.1 si nõudma, tuleb Richard välja tõeliselt „püha keha” Medieval Political Theology. aga päris pikalt oli Kersna mu lapsepõlvekangelane.

jätkub > 28 : SAJA KOLMAS NUMBER TEATER/PERSOON TEATER/PERSOON JAANUAR 2021 : 29

< eelneb

Ma olen tänulik õpetajatele, kellega olen elus kokku sattunud. Eriti kahele kirjandusõpetajale: Signe Söö- merile Orissaare Gümnaasiumist ja Helgi Teringule Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Nad nõudsid mõtle- mist ja olid valmis mõeldud mõtteid ka kuulama. Orissaare ja Tartu vahele jäi aasta Flandrias Belgias. See vahetusaasta oli pikalt meeli täitnud unistus, aga kui ma lõpuks 2010. aasta augustis Brüsselis maandu- sin ja selgus, et mu vahetuspere on Doonau üleuju- tuste tõttu Ungaris lõksus, siis korraga oli tunne nagu nurka aetud ulukil – ma ei tea mitte kedagi, ma ei saa ühestki hollandikeelsest sõnast aru ja enne aastat ma siit ei lahku. Järgmisel päeval oli juba parem ja Doo- nau veetase alanes, nii et pääsesin vahetuspere juur- de, kellest sai kiiresti mu päris pere. Ja ma tean, et see kõlab naiivselt ja pateetiliselt, aga ma usun siiralt, et lisaks hollandi keelele õpetasid nad mulle aastaga Meil on palju noori, kes teevad oma soolosid, kuid ratlust „kaasaegne”, teatavat elitaarsuse pitserit. Ma mis on kunsti funktsioon 21. sajandi kogukonnas. Pai- kodulinnast kõneldes metafoori „pommiauk” ja küsib Kas sa kriitikat loed enda lavastuste kohta? selgeks selle, mida tähendab kodu. saavad neid tulenevalt nii nappidest vahenditest ei väida, et varasematel aegadel on see kuidagi teisiti de on mitmel põhjusel geniaalne labor, kus sellistele varjamata imestusega, miks te siia tulite. Need on ini- Ikka. Ja teiste lavastuste kohta ka. On kriitikuid, kelle kui ka publiku väiksemast huvist vähe etendada, olnud, aga praeguse suhtelise võrdsuse, harituse, vaba- küsimustele vastust otsida. Esiteks on Paide enam-vä- mesed, kes on pettunud, kes mõtlevad, kuidas põgene- tekste on rõõm lugeda. Eks ma muidugi eelistan ar- Millal ja miks sa otsustasid, et lavastamine ja tea- ütleme ca 4–10 korda. Loojate mõttes on seis duse ja mugavuse kontekstis torkab ometi teravalt sil- hem hallatava mastaabiga ja teiseks ei ole teater Paides da, või on leppinud sellega, et neil polegi kuhugi minna. vustusi, mis on mahukamad, mille kirjutamiseks on ter on miski, millega oma elu siduda? kurb, sest nende jaoks on liiga vähe tagasisides- ma, et kunsti peetakse tihti millekski, mille mõistmine mingi ajalooline suurus. Teater on tundmatu. Ja võõral Aga teatri võimalus ja siinkohal ka kohustus on tuletada aega võetud ja mis liiguvad lavastuse kirjeldamisest Mul ei ole üht defineerivat hetke või ilmutust, kus näi- tamise mehhanisme, et edasi liikuda. eeldab „midagi enamat” – eruditsiooni, ülikoolidiplo- on tuttava ees üks eelis – ta näeb asju nii, nagu need inimestele meelde, et pommiauk on pommiauk vaid kaugemale, ehk isegi nii kaugele, et arvustusest saab teks oleksin sattunud esimest korda Draamateatri saali Soolo on intrigeeriv vorm. Manifestatsioon. Mitmes mit, sotsiaalset staatust, raha, elukohta suurlinnas jne. on, mitte nii, nagu need peaksid olema. seni, kuni keegi sinna lillesibulad istutab. teosele omalaadne vastus. Paratamatult on päeva- ja mõistnud, et olen kohale jõudnud. Mul on varasest mõttes kohutavalt nõudlik. Kurb on see, kui kunstnik Kaasaegset kunsti peetakse kätte- või arusaamatuks, lehtede arvustuste roll olla ka tootekirjeldus… noorusest üsna vähe teatriga seotud mälestusi ja need otsustab soolo kasuks majanduslikel põhjustel. Taht- seda kardetakse. Teatri- või kunstisaalist hoidutakse Paide puhul räägime linnast, kus varem ei olnud Kas astute teatriga ääremaastumise vastu? pole üldiselt liiga helged. Pigem mäletan, et ma ei saa- mine on, aga pole võimalust, et meeskond kokku lihtsalt seepärast, et „ma ei saa ju niikuinii midagi aru”, teatrit. Teie läksite Paidesse ja teie ülesanne on Põhimõtteliselt küll. Teatriga kujutlusvõime kriisi vastu. Päevalehes pole enam kultuuritoimetustki. ETVs nud aru, miks need lavamaailmad ei võiks natukenegi panna. Teater on kollektiivne kunstivorm – mitmete „ma olen maainimene, see on rohkem ikka selline n-ö publikut võrgutada. Teil on publikut rohkem Kuidas panna Paide nägema seda, et juba Arvamus- on elamussaadete toimetus. huvitavamad olla ja miks on vaja papist seinu, kui need inimeste pingutuste sünergia. Ka siis, kui publikuga pealinna värk” või „ma olen lihtne inimene, las seda vaja kui vastupidi. festivaligi toimumine on „pommiaugu” jaoks jabur ja Tõsi. Ma ei tea, kas see ongi siis meie aja märk. „Ela- nii või naa kõiguvad ja mingit kindlust ei paku. Aga suu- kohtub lõpuks üks etendaja, on protsessis alati vaja vaatavad need targemad”. Eksisteerib veendumus, et Absoluutselt, ja see kehtib tegelikult iga teatri kohta. see on positiivne jaburus. rem äratundmine tuli ikka koolis. Isegi Treffneri kooli kõrvalpilku. See ei pea tähendama lavastajat või dra- kunstiteos on justkui eksamiküsimus, millele leidub see Ükski teater ei tohiks seda ära unustada! Me läksime Kuidas seda positiivset jabu- kasuks otsustasin seepärast, et olin kuulnud, et seal on maturgi, see võib olla teine tantsija, valguskunstnik, ainuõige vastus; et kunstiteos evib tähendust, mille Paidesse linna kutsel. Paide linn tegi lavakale ettepa- rust juurde tuua? Paide traa- Helgi Tering, kes teeb teatrit. Aga kui ma kohale jõud- bioloog, pankur… Aga peegeldusi on tarvis. Meeskon- mittemõistmine paneb paika inimese väärtuse. Hirm neku. Ja asjaolude kokkulangemisel juhtus nii, et mina gika seisneb selles, et olles Ma pean seda jätkuvalt pööraselt vaimustavaks, et üks väike- sin, oli Tering teatritegemisega lõpparve teinud ja siis naga töötamine on pööraselt keeruline, sest meil on või kartus võib mõningail juhtudel muutuda põlguseks, võtsin selle pakkumise vastu. Ma mäletan, kuidas ma küll Eesti geograafiline kese, linn otsustab 21. sajandil mõne kergliiklustee ehitamise või aasta- ma hakkasin seda ise tegema. Ja siis tuli lavakas. eri taustsüsteemid ja mõttemustrid ning meeskonnaga mida Eesti kontekstis kirjeldab kujutlus, et kaasaegne üritasin lavaka neljanda aasta alguses teha toonasele on tegemist ometi sotsiaal- töötamine eeldab pidevat sõnastamist ehk mõisteta- kunst pole muud kui purkisittumine. Paide linnapeale Siret Pihelgasele selgeks, et teil ei ole poliitilise ääremaaga. Kõik vahetuse ilutulestiku korraldamise asemel teatri luua. Lavakas sa õppisid lavastajaks. vaks tegemist, see on kommunikatsiooni alus. Aga see Noore publiku ettevalmistamise kõrval on küsimus teatrit vaja ning teater ei too teile kunagi majanduslik- justkui toimib ja katastroofi Ma astusin kooli dramaturgina, lõpetasin lavastajana. ei tule iseenesest, seda peab harjutama ja õppima. ka selles, kuidas viia kaasaegne etenduskunst välja oma ku tulu. Teater on mõttetult kallis kunst! Ta ei olnud pole – seega ka uudisväär- Kuigi eesmärk oli kogu aeg lavastajaks saada, siis dra- mugavustsoonist – näitlikult Kanuti Gildi SAAList. Kui- nõus ja ütles, et nad ei tee seda raha pärast. Siis ma tust mitte –, aga samas toimub pidev vaikne sumbu- musel” sõnana pole midagi viga, sest eks me kõik lähe- maturgi eriala kirjeldus oli lavakooli kodulehel kau- Võib-olla peitub üksi tegutsemises nüüdisajal ka das viia need soolod, mis leiavad Tallinnas ja Tartus proovisin seletada, et ehk oleks targem kutsuda mõni mine. Järvamaal pole Lõuna-Eesti künkaid, Saaremaa me teatrisaali ju ikkagi selle õrna lootusega. Aga kul- nis silmipimestav ja mõtlesin (mõtleks praegugi, kui teatav ideaal. Kõneleda autoripositsioonist, mu- loetud etenduskordade jagu publikut, Orissaarde? Ja juba nime teinud professionaal, kes kerge vaevaga pub- rannaääri või Ida-Virumaa ajaloolist absurdi. Tamm- tuurisaadete lihtsustumine meelelahutussaadeteks – see ainekirjeldus päriselt reaalsusele vastaks), et see gandumata kollektiivsete liku saali toob, aga ka sellele vastas linnapea eitavalt ja saare rabad, eks ole… Ja hüüdja hääl rabas. sellest on kahju. on täpselt see, mida ma tahan. Laiapõhjaline huma- kompromissidega. Samas ütles, et nemad tahavad noori. Viimaks proovisin ma Aga on Müürileht, Vikerkaar, Looming ja Sirp ning nitaarharidus, kirjutamine, lavastamine, filosoofia, on tegijaid palju, nad saa- veel seletada, et see teater, mis mind huvitab, ei ole Kas Paide Teatri tegevused on peamiselt omava- erialaspetsiifilisemalt TeMuKi, mis võiks küll pakkuda kirjandus… Selline marjulepajõelik mastaap. Reaal- vad teha harva ja väheste Me ei saa lõputult keele, kirjanduse, ajaloo ja kunsti- kindlasti see, millega Paide inimesed harjunud on, aga litsuse rahastatud? head platvormi ka teoreetikute-praktikute dialoogiks. sus oli pisut teistsugune ja keskendusin kogu kooliaja vahenditega ning nad ei õpetuse tunde kärpida, et teha ruumi matemaatikale ja selle peale ta kinnitas, et täpselt seda nad tahavadki – Paide Teatri tegevust rahastab omavalitsus meie pal- Küsimus ei ole mitte kriitiku arvamuse ümberlükka- vältel pigem lavastajaõppele, nii et neljandal aastal saa isegi n-ö soojaks. midagi uut. Eks kogu see „seletamine” oli teatud mõt- kade maksmise kujul. See annab kindluse. Meie lavas- mises või enese õigustamises, vaid lavastuse taustsüs- tundus mõistlik ka n-ö ametlikult eriala muuta. Lavastus on maailm, mis ei programmeerimisele. tes turvavõrgu loomine, et „olge hoiatatud”, aga nii too- tusprojektide loomisel on oluline osa Kultuurkapitalil teemi avamises. saa esietenduseks valmis, na kui ka nüüd pean ma seda jätkuvalt pööraselt vai- ja eratoetajatel. Ma arvan, et just kultuuri koostöö Palju Eestis neid dramaturgi ametikohti üldse ongi. sest alles koos publikuga ja mustavaks, et üks väikelinn otsustab 21. sajandil mõne erasektoriga on tulevikku vaadates väga tähtis. Pai- Meie intervjuu algne impulss oli sinu tulev lavas- Just, seda ka. Aga ehk kõige suurem error on see, et etenduste käigus hakkab selle topograafia päriselt kuidas teha nii, et orissaarlased tuleksid neid vaatama kergliiklustee ehitamise või aastavahetuse ilutulestiku des teatritegemise toetamine ei hakka muidugi kuna- tus „Metsik kaart” Nigulistes, mille esietendus ei kool ega Eesti teatrimaastik pole üheselt definee- vormuma. Kui lavastuse eluiga on lühike, jääb see ning nende ja kunstnike vahel tekiks aus dialoog? korraldamise asemel teatri luua. gi tooma sama palju reklaamipinda ja tähelepanu kui lükkus novembrist jaanuari lõppu ja mis ei ole rinud, kes ikkagi on dramaturg. Ja ega vast saagi. On protsess poolikuks või sootuks olemata. Kaasaeg- Esimesed kaks ja pool aastat oleme me pühendanud Estonia või Vanemuise aitamine, aga ma loodan väga, seotud Paide Teatriga. neid, kes kirjutavad näidendeid, alustekste, millega sete etenduskunstide skeene on üsna umbne – tegi- Jõuamegi siis otsaga Paidesse. Sa tegutsed amet- ennekõike teatri kogukonnale tutvustamisele. Nüüd et leiame tulevikus neid ettevõtjaid, kes saavad aru, „Metsik kaart” tundub nüüd eriti asjakohane pealkiri, lavastaja proovisaalis tööle hakkab, ja on neid, kes on jaid tuleb juurde rohkem kui vaatajaid. Kuidas selle likult noores Paide Teatris ja sul on hingel kogu- on aeg suunda muuta ja keskenduda sellele, kas ja mida kui olulist rolli mängivad Eesti kultuurimaastikul tegi- sest praegune aeg on lavastuse loomiseks tõeliselt ühes trupiga proovisaalis, aga kelle sulest ei pruugi probleemiga peaks tegelema, seda on raske öelda, kondlikkuse teema. Mis perspektiivi on viimased saab teater kogukonnas ära teha. Ma ei pea siinkohal jad, kelle fookus on Tallinnast väljaspool. metsik – teater on mulle väga oluline, aga vahel saad lavale jõuda ühtki sõna. Ühisosa siiski on. Struktuur. aga ma pakun, et siin on vaja n-ö ministeeriumide- paar Paides tegutsemise aastat sulle andnud? silmas aedade värvimist ja prügi koristamist. Ma pean aru, et maailma käekäiku määravad täiesti sinust sõl- Minu jaoks aitab dramaturg mõtestada ja suunata vahelist koostööd. Kui kultuuriministeerium näeb, et Tõstatasime Paides teatritegemisega alustades küsi- silmas – see kõlab poeetiliselt, aga mis siis – seda, kas Kui arvestada teatri väga privilegeeritud positsioo- tumata palju suuremad jõud. teekonda, mida lavastus kahtlemata kehastab. etenduskunstidesse ilmub järjest rohkem noori tegi- muse, millist teatrit on Paides võimalik teha. Kaks ja ja kuidas saab teater anda ühele kujutlusvõime kaota- ni kultuurimaastikul, siis teater on oma võima- See on minu teine koostöö kunstnik Kairi Mänd- jaid, kes eksperimenteerivad eri vormidega, siis kui- pool aastat hiljem on vastus sellele olemas: igasugust. nud või peagi kaotavale linnale tagasi võime unistada. likku arvamusliidri või küsija potentsiaali kuri- laga, kellega lõime ka lavastuse „Eesti jumalad”. See Eks ta teatud laadi insener ole, kes olenevalt olu- das saab Eesti haridussüsteem toetada muutuvale Oleme otsustanud oma fookuse ümber sõnastada ja tarvitanud. Ta ei kasuta seda absoluutselt. on tohutu õnn, kui satud kokku kellegagi, kelle tajusid korrast adapteerub. teatriskeenele publiku kasvatamist. Palju räägitakse uuele aastale läheme vastu, küsides, millist teatrit on Meie esimesel põgusal kohtumisel sa mainisid, et Ma ei arva, et kunstnik või teatritegija peaks olema usud ja maitset usaldad. Teatris polegi ehk suuremat Jah. Asi saabki alguse kas dramaturgist või ta sekku- reaalainete populariseerimisest, sest Eesti on IT-riik, Paides mõtet teha. Öeldakse, et 19. sajand oli suur- paljud vaatajad tulevad väljastpoolt Järvamaad. moraalne kompass, kes näitab, kuhu tuleb minna. õnne kui selliste vaimustavate mõttekaaslaste leid- misest protsessi. Ma ise ei ole üheski protsessis ai- tulevik kuulub tehnoloogiale ja teised sarnased te näitlejate sajand ja 20. sajandit vormisid suured Nemad tulevad juba olemasoleva huvi ja kogemu- Kunst peaks olema see magnet, mis ajab kompas- mine, kes nõuavad sult enamat, kellega pole tingima- nult dramaturg olnud. Kui ma lavastan, siis kasutan ka loosungid. Aga ka humani- sega, nendega te ju kogukonda ehitama ei hakka. si hulluks, näidates kõiki erinevaid võimalusi. Me ei ta lihtne, aga on alati huvitav. Nagu on suurim õnn „dramaturgi aju”. Ega teadmised ja kogemused, mille taaria on ühiskonna toimi- Üsna suur hulk meie publikust tuleb üheks etendu- taha, et Paide Teater jääks lihtsalt linna kultuursuse mõttekaaslaste leidmine, niisamuti on õnn ka see, kui ma koolis dramaturgi poolelt sain, ei ole mööda külgi miseks möödapääsmatu. Me seks Tallinnast, Tartust ja mujalt Eestist ning kui ap- tunnistuseks. On oluline, et teater ei muutuks ko- suudad kokku viia inimesed, kes muidu ehk kokku ei maha jooksnud. ei saa lõputult keele, kirjan- Eksisteerib veendumus, et kunstiteos on justkui eksamiküsimus, laus on lõppenud, istuvad autosse ja sõidavad koju. haks, kus paar korda aastas uut õhtukleiti või üli- saakski. „Metsik kaart” ehitub ja kehtestub korraga duse, ajaloo ja kunstiõpe- millele leidub see ainuõige vastus; et kunstiteos evib tähendust, Aga samas ma usun, et teatri ümber oma mõttelise konda näitamas käia. Meil on kokkulepe kohaliku mitmes ruumis: mälestusruumis, sakraalruumis, näi- Kas teil oli lavakas sarnaselt teiste ülikoolidega tuse tunde kärpida, et teha kogukonna loomine on see sellegipoolest. Paide pu- ajalehe ja ühe raadiojaamaga, et hakata uuest aastast tuseruumis, kontserdiruumis, fantaasiaruumis ning võimalus Erasmuse või muu programmi kaudu ruumi matemaatikale ja prog- mille mittemõistmine paneb paika inimese väärtuse. hul on vist nii, et kogukond või kogukonnad on seal regulaarselt oma mõtteid avaldama. Mitte mõtteid loodavas ajutises maailmas, mille juhtlause võiks ehk vahetusõpilaseks käia? rammeerimisele. Hea näide juba olemas. Küsimus on selles, mis juhtub, kui lisada kaasaegsest kunstist, vaid soovime avada kunstniku olla 21. sajandile nii omane: „Küll me kõik oskaks ela- Lavaka programmis on teise aasta talvel ette nähtud on kronoloogiline lähenemi- sellesse süsteemi kunst. pilgu läbi seda, mis ühiskonnas toimub. Kas kunstni- da, kui saaksime olla veendunud, et kusagil ei osata circa kaks kuud Londonis Rose Brufordi kolledžis. See ne kunstiajaloole, kus me alustame kaljujoonistest ja lavastajad, aga 21. sajandi teatri fookuses on publik. Paides on ca 8000 elanikku. Ma ei tea, kui paljud kul on midagi öelda ka väljaspool kunstisaali kaitsvaid elada veelgi paremini!” See on rituaalne liikumine, 21. hõlmab kogu kursust. Meie programmi seal pani koos pühendame palju aega antiik- ja renessansskunstile, Selle sajandi seni ehk olulisim teatrialane kirjutis on neist on jõudnud vaatama mõnd Paide Teatri lavas- seinu? sajandi siirderiitus, mis moodustub uute rituaalide ja Rose Brufordi kooliga kokku professor Jüri Nael. Ma aga jõuame vaevu futurismini, mis on teatavasti mine- Jacques Rancière’i „Emantsipeerunud vaataja” (2009) tust. Aga mul ei ole ka helesinist unistust, et näiteks Kas Eesti repertuaariteatrid ei tegutse suuresti oma perspektiivide otsingutest. See on palverännak, mis usun, et hoolimata sellest, mis formaadis välismaal õp- vik, mitte tulevik. Kas oleks võimalik teha nii, et juba ja tundub, et lisaks teoreetikutele on see pikalt vaik- viie aasta pärast on iga Paide inimene Paide Teatris suletud reaalsuses, mis avaneb traditsiooniliselt kell saab toimuda ainult ruumis, mis on ise juba siirde- pimine toimub, on õppetööst määravam (kultuuri-) gümnaasiumis, aga tingimata ülikoolis – ja ma tõesti selt pimedas istunud mass ka tegijate jaoks aina hu- käinud. Küll aga on mul soov, et jõuaksime järgmisel seitse õhtul ja sulgub siis jälle mõni tund hiljem? Teatri- riituse läbi teinud ja suudab seetõttu pakkuda uut konteksti muutumine. Iseendale peeglis otsa vaatami- arvan, et üldkultuurilised ained peaksid olema kohus- vitavamaks muutunud. Kunstnikud proovivad astuda aastal linnaruumis (olgu füüsilises või mentaalses) sel- tegemine on pöörane luksus – meie töö seisneb selles, perspektiivi. ne väljaspool harjumuslikku keskkonda muudab palju. tuslikud ka neile, kes õpivad ITd või sotsiaaltööd – publikuga dialoogi, kuulata, mida neil öelda on, et lise kohaloluni, et poleks ühtegi inimest, kes ei tea, et arutame kaks ja pool kuud proovisaalis teemasid, „Metsik kaart” on lavastus sellest hetkest, kui ehitad jõuaksime käsitleda ka 21. sajandi kunsti olulisemaid publik hakkaks aktiivselt kunstiteost mõjutama. Meid et Paides on teater, või kelle elu pole teatrist kuidagi mis on olulised palju suuremale osale ühiskonnast kui kaardimaja ja kõik 52 kaarti saavad kasutatud, aga maja Meil on riigiteatrid, mis tegutsevad ühe loogika küsimusi, vaadates juba perspektiiviga tulevikku, mis huvitab publik laiemalt kui üksnes need, kes jõuavad mõjutatud saanud. See mõju ei pruugi olla suur, aga ainult need, kellel on taskus teatrikooli diplom. Meel- veel püsib ja pole mingit põhjust lõpetada. Kas jook- alusel, ja samas suhteliselt aktiivne etenduskuns- ju ka päev-päevalt ajalooks saab? õhtul kell seitse teatrisaali. Meid huvitab kogukond ja see võiks kuidagi argipäeva nihestada. div seltskond, soe proovisaal ja palka makstakse ka. sed siis nurgapoodi uut kaardipakki ostma või võtad tide/tantsu ja ka performatiivsete kunstide vahe- 21. sajandi maailmas või lähemalt vaadates Eestis või küsimus sellest, milline on kunsti ja kogukonna suhe Kuidas anda inimestele tagasi kujutlusvõime? Kujut- Ja lõpuks on tulemuseks ainult üks vähem või rohkem hinge kinni hoides kõige alumise kaardi ja ehitad oma ala, kus tegutsetakse sagedasti soolo põhimõttel. Paides kannab kunst, millest kõneldes kasutatakse mää- 21. sajandil või, õigupoolest, milline see peaks olema; lusvõime just sellele osale Paidest, kes kasutab oma õnnestunud lavastus. kaardimaja edasi füüsikaseadustest sõltumata? 30 : SAJA KOLMAS NUMBERKULTUUR KUNST KUNST KULTUUR JAANUAR 2021 : 31 PROOVIDES LAHATA #TEADUSKUNSTI FENOMENI

Teaduskunstist on räägitud juba aastaid, aga see on endiselt üsnagi avastamata maa. Küll uus, on see samal ajal ka unustatud vana, tagasitee loomulikkuse ja juurte juurde.

Peeter Kormašov See lugu ei pretendeeri kindlasti mingile ammendavale müstilisem. Vahepeal on toimunud nende kahe poole „Teaduskunstis räägitakse protsessi disainimisest. on interdistsiplinaarsus – etenduskunst, mis lahkub ülevaatele. Tegemist on põgusa ja pigem mitteteadus- otsustav lahknemine. Nüüd on need kaks eri maailma Protsess ise on tähelepanu objekt, elu on ju samuti lavalt ja väljub teatriruumidest, nii et ka vastuvõtja saab liku sissevaatega nähtusesse, millel pole selgeid piire. hakanud teaduskunstis jälle lähenema,” ütleb Lõo. kulgemine ja protsess,” viitab Lõo. Teaduskunstiga osaks teose sünnist. Eks selline kaasamine ole muidugi Kuigi teaduskunst on paljuski filosoofiline kontsept, on „Tavalisest inimesest” ehk kellestki, kes pole ameti on seotud ka eri kunstiliikide kattumine ja koos- laiemalt etenduskunstide eesmärk, aga eˉlektron tege- see samal ajal ka väga praktiline. Selle eesmärk on olla poolest ei kunstnik ega teadlane, jäävad need poo- töö, mis nagu kunsti ja teaduse vahelgi tähendab leb ka teistsuguste projektidega. Praegu toimub nime arusaadav ja kasutajasõbralik. Nagu viitab osutus tea- lused ikkagi veel liiga kaugele. Samas on meil kõigil eelkõige inimestevahelist kohtumist, ideede sulan- STARTS@TLU all kolm residentuuri, mida tutvustavas dusele terminis, on taolise kunsti eesmärk kasutada oskus mõlemal viisil maailma tajuda. Lihtne näide on dumist. tekstis toovad Taavet Jansen ja Hanna-Liisa Pender kunstitegemisel teaduse saavutusi – ja vastupidi. Möö- restoranis lauda saa- välja teaduse ja kunsti vastandlikud aspektid: üldine/ das on nende geeniuste aeg, kes leiutasid elevandiluust buv toit, mis on val- üksik, ratsionaalne/tunnetuslik ja isiklik/avalik. Mõ- tornis uut maalimistehnikat või timmisid paika tarkade mistatud füüsikalis- lema distsipliini ühisosa on nende sõnul tundmatusse kivi retsepti. Inimesed tahavad kunstnikke ja teadlasi keemiliselt, aga jõuab sukeldumine ja abstraktse lahkamine. näha, uusi saavutusi katsuda, nuusutada ja suhu top- meieni kunstiteo- Tartu Ülikooli kunstimuuseumis oli eelmise aasta pida. Kunst kuulub rahvale! Ja nii ka teadus. sena – esmalt näeme alguses näitus „Datafanta”, mis valmis kunstnik Taavi roa hõrku ilu, see- Suisalu ja füüsik Siim Pikkeri koostöös. Suisalu on järel tajume selle vai- teaduse ja kunsti ühendamisega varemgi vaimusta- LÄHENEVAD POOLUSED mustavat lõhna, vii- vaid tulemusi saavutanud. Selle väljapaneku jaoks käis maks saavad õndsuse ta materjali kogumas Itaalias Pompeis ja Vesuuvi jala- Kunst nagu teaduski on ju tegelikult lihtsalt üks inime- osaliseks meie maitse- mil, registreerides muu hulgas seismomeetriga maa- se väljendusvorm, viis maailma näha. Nii vaatavadki meeled. Sünesteesia pinna võnkeid. Kogutut analüüsiti Tartu Ülikooli füüsi- teadlane ja kunstnik maailma eri nurga alt, täiendades on ju kõigile omane ka instituudi laboris. Nii sai näitusel näha näiteks Sui- teineteist. Kolmandaks pooleks selles suhtluses on ja nii ei tohiks ka kunst salu Vesuuvilt kaasa toodud liivaterakest, millest Pik- publik, tarbija, rahvas – kuidas iganes teda nimetada. jääda millekski kätte- ker tegi skaneeriva elektronmikroskoobiga ülesvõt- Kuna igale inimesele on omane nii teaduslik kui ka saamatuks. Lõo sõnul ted ja lõi suurema 3D-mudeli, mis andis miniatuurse- kunstiline mõtlemine, saavad kõik vähemalt osaliselt ongi publikut mitte- le osakesele tajutavamad mõõtmed. aru, millest jutt käib, ja kuskil keskel kokku. Milleks arvestava kunsti te- Mõned aastad tagasi oli Brüsselis laval Aleksander Väljamäe ja tantsuteatri Fine5 projekt „Demulti- plexia”. Tantsijad ühendati ajuliidesega ekraani külge 3D-saviprint EKA Galerii 2020. aasta näituselt ning see, mida nad tundsid, „tõlgiti” publiku jaoks ek- „Keraamiline dimensioon”, keraamika ja arhitektuuri Andres Lõo: „Üle-eelmise sajandi teadlastel polnud mingeid kohtumine robotiga. Foto: Johan Hallimäe raanile. Samamoodi mõõdeti ka publiku reaktsiooni Arhitektuuripraksise PART laval toimuvale Fine5 lavastuses „Trisolde” eelmisel ehk Siim Tuksami ja Sille Pihlaku valgeid kitleid. See oli hoopis teistsugune maailm – müütilisem, aastal. Kuidas nii kogutud andmeid kunstis kasutada, tor Urmas Puhkan kunstikriitik Karin Paulusele. Kliima soojenemise ja ülerahvastatuse tingimustes disainmast Soorebane. Foto: Tõnu Tunnel alkeemilisem, müstilisem.” gemine oma aja ära elanud. MÕNED NÄITED pole veel täpselt selge – teadusele tuttav andmeana- „3D savi printimine sobib eriti hästi väikestele töö- seisame silmitsi väljakutsetega, mis eeldavad elu taju- „Kunstimaailmas on toimu- lüüs on kunstis veel läbi proovimata.1 kodadele, kus tiraažid pole suured.”2 mist, kirjeldamist ja keelte mitmekesisuse tunnistamist nud plahvatuslik kasv, näi- Mõned näited sellisest kunstist. Maailmas on tuntud Nagu iga soliidse ja vettpidava katusmõiste puhul, uuel moel, ütleb Lõo. „Kui teadlane ja kunstnik oma- teks kunstimessid, mis paisu- Austrias tegutsev instituut Ars Electronica, mis seob on ka teaduskunsti võimalused piiritud. Nõnda tegid vahel rohkem räägivad, on see ka inimesele lähemal. on aga vajalik teaduskunsti mõiste mängu toomine, vad turu kasvamise loogika najal. See tähendab roh- muusikat, visuaalkunsti, filosoofiat jt distsipliine. Ees- näiteks koostööd EKA interaktsioonidisaini magist- KÕIKJAL MEIE ÜMBER Kes siis veel tuleb seda maailma päästma, kui kitsus mida selle kontekstis päriselt teha saab? Selgub, et nii kem kunstnikke ja kunsti, aga inimesed seda osta ju tis on ilmselt üks häälekaimaid teaduskunsti mõiste randid ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Projekti käigus on käes?” Heasoovlik suhtumine ümbritsevasse, loo- mõndagi – lisaks esteetilisele mõnule on sellest isegi ei jaksa. Kui palju rohkem on meil veel maailmas vaja populariseerijaid rühmitus eˉlektron. Nende eesmärk disainiti verekeskus ümber, selle uue sisekujunduse Üks kõige otsesem teaduskunsti ilming on arhitek- dusesse ja keskkonda on olemas nii kunstnikel kui ka majanduslikku kasu. Polegi järjekordne humanitaari- sedasama kunsti, mis pole tegelikult viimase saja aas- eesmärk on julgustada ning ärevust vähendada. Sa- tuur, selleta ei saa läbi ka suurimad kunstiskeptikud. teadlastel. „Meil on olemas tehnoloogia, mille najal de leiutatud sõnakõlks, mille tähenduse üle isekeskis ta jooksul märgatavalt muutunud?” küsib Lõo. muti aidati luua proovide kaugkogumise teenust. No- Hea näide viimasest ajast on Eesti esimene disain- saab asendada eri meeli või tajusid. Selle tehnoloogia keeruliste sõnadega viljatuid vaidlusi pidada. Kaasaegne kunst on Lõo sõnul väidetavalt kriisis, kuigi vembri lõpuni oli EKA Galeriis üleval 3D-saviprinti- mast Soorebane, mille Ele- Muusik ja kunstnik Andres Lõo on üks neist, kelle jaoks kriis olevatki üks kunsti olemuse alustalasid. Teadus- mise näitus „Keraamiline dimensioon”. Verevõtuhir- ring püstitas eelmise aasta teaduskunst on südamelähedane teema. „Olen seda kunst oleks tema sõnul siin aga pääsetee. „Kunstnik mu vähendamise taotlus on igati mõistetav, aga sa- septembris Läänemaale Ris- muidugi ei saa kunsti jaoks mas võib küsida, miks on parem savi printerist välja ti aleviku lähedale. Part OÜ Ideaalis võikski kogu kunst olla teaduskunst. Võib-olla arutles granti samadel alustel nagu lasta, kui vana hea treipingi peal valmis voolida. arhitektide Sille Pihlaku ja teadlane. Aga teadlasi julgus- „Hetkel mulle tundub, et need on pinna faktuurid, Siim Tuksami töö loomisel nii juba Leonardo da Vinci, kes suutis vist üldse peaaegu kõiki Teaduskunstiga on seotud ka eri kunstiliikide kattumine ja tatakse kunstnikke oma pro- pinna rütmid, mida ei saa teha ühegi senituntud ke- on arvestatud, et see sobi- meie kunsti- ja teadussaavutusi ette näha. jektidesse kaasama.” Eestis raamikatehnikaga. Ka on lihtne mängida tehnikaga, tuks looduskeskkonda ning koostöö, mis nagu kunsti ja teaduse vahelgi tähendab eelkõige algas teaduskunsti laiem levik minna kohe nii suureks, kui isu on, piisab hiirega joo- kannaks nii praktilisi kui ka inimestevahelist kohtumist, ideede sulandumist. tema arvates umbes kaks- nise paisutamisest arvutis,” ütles näituse üks kuraa- esteetilisi väärtusi. Ehk siis kümmend aastat tagasi, mil täpselt nagu teaduskunst. Ilmselgelt peab vähe- vallas joostakse praegu võidu, Elon Muskilgi on Neura- hakati rääkima loovuurimu- malt meie kliimas igaüks veetma suurema osa link (neurotehnoloogiaettevõte, mis arendab implantee- sest. „Igasugune loovus on oma eksistentsist mõnes hoones, eriti praegusel ritavaid aju-masina liideseid – toim.) üks suuremaid in- moodsa terminiga „haaksõna” (hashtag) teaduskunsti kaaperdatud, see on nagu moesõna. Selles mõttes koroonaajal. vesteeringuid,” toob Lõo väga praktilise näite. egiidi all populariseerinud. Mulle tundub, et teadus- annab teaduskunst selle asja mõtet kõige paremini Lõo arvates ongi kogu kultuur ideede evolut- Ees on huvitavad ajad, sest kunst kui selline on Lõo kunst on fenomen, mis saab tuua inimesteni vaimus- edasi.” sioon, kus paljud saavutused on justkui nähtama- hinnangul oma eksisteerimise lõpetanud. Millegi lõp- tavat teadmist ja teadvust. Aga mitte teaduse popu- Mis kasu sellisest kunstist ikkagi on? „Teaduskunsti tud, sest need on kogu aeg meie ümber, oleme pu pole tema sõnul aga ka mõtet kuulutada, sest kõik lariseerimise mõttes nagu AHHAA keskus. Minu aru- kasu on peidetud, olgu või abstraktne, see ei peagi nendega lihtsalt nii ära harjunud. Samasugune on protsess. Looduseski asjad sünnivad ja surevad, saamist mööda on teaduskunst miski, mis lõimib loo- olema nii ilmne kui seinale riputatud pilt ja selle märkamatu teaduskunsti ilming on graafiline di- miski ei teki ega kao – nagu energia, mis muundub mingulisust teadusega ja on omane kunstnikele, kes vaatamisel tekkiv kogemus. Kaasaegne kunstnik on sain, mis on igal pool meie ümber – restoranide ühest liigist teise. on treeninud taju ja kogemust, samuti teadlastele, aga nagu elekter, mis on peidetud seina. Sa ei näe teda, menüüdes, plaadiümbristel, kreemituubidel. Nii teise nurga alt.” Millest me üldse räägime, kui kõne- aga ta on kõikjal, ning sootsium ei püsiks kunst- jõuame muidugi tarbekunsti ja disainini välja. Ideaa- 1 Jansen, T.; Hansar, M.; Väljamäe, A. 2019. Teadvustamata leme teadusest või kunstist? „Üle-eelmise sajandi niku pingutuseta koos.” Teaduskunstis on Lõo sõ- lis võikski kogu kunst olla teaduskunst. Võib-olla kanal iseendasse: sensortehnoloogiad teatris. teadlased lasid värvilistes seemisnahksetes tossudes nul kunsti piir hakanud hajusamaks muutuma, kuigi arutles nii juba Leonardo da Vinci, kes suutis vist – Teater. Muusika. Kino, nr 9. Peeter Kormašov on kirja- ringi ja neil polnud mingeid valgeid kitleid. See oli hoo- põhimõtteliselt on kogu 20. sajandi kunst kont- üldse peaaegu kõiki meie kunsti- ja teadussaavu- 2 Paulus, K. 2020. Keraamiline moeseiklus (või kuramaaž?). nik ja ajakirjanik. pis teistsugune maailm – müütilisem, alkeemilisem, septuaalne, sest idee on see, millest ta koosneb. EKA interaktsioonidisaini osakonna ja PERHi koos- tusi ette näha. – EPL, 24.11. töö sotsiaalse innovatsiooni disaini kursuse raames. Fotod: EKA interaktsioonidisaini osakonna arhiiv 32 : SAJA KOLMAS NUMBERKULTUUR PERSOON/FILM PERSOON/FILMKULTUUR JAANUAR 2021 : 33

COLOMBIA KOOMIKSIFÄNNIST Lauri liikumisi. Vaatamata sellele, et Lauri jälgi tuli ajada töötlus oligi pikk ja keeruline – nad töötasid paar Järeltöötluse käigus mõistis ta aga, et lõpplahendus tihti tänavatel kodutute ja narkomaanidega suheldes, kuud ja tegid siis kuuajase pausi, et pea puhtaks saada. on mõnes mõttes nende kõigi hübriid – „Üht kaotust ei tundnud nad kordagi otsest ohtu. Carlosel oli pi- Carlos ei ole enda sõnul väga narratiivne filmitegija, igavesti kandsin” räägib suhtekolmnurgast ema, õe ja devalt meeles ühe võõrutusraviga tegeleva inimese mistõttu tal oli kohati keeruline põhjendada, miks venna vahel. mõte: liigne enesekindlus saab turvalisusele saatusli- peaks mingid momendid filmis Eesti vaatajate ette pole film veel jõudnud, kuid Carlo- HINNATUD EESTI FILMITEGIJAKS kuks. Seetõttu olid nad oma eesmärkides väga avatud. sees olema. Suureks abiks olid se jaoks oli suur üllatus, kui soojalt võeti tema esimene Nad rääkisid kõigile, kes nende kaamerate ette sattu- seejuures monteerija Hendrik täispikk dokumentaalfilm vastu Bogotá rahvusvahelisel sid, ausalt oma motiividest ja eesmärkidest. Režissöör Kuigi Carlos Lesmes on pärit Mägar ja produtsent Liis Nimik. filmifestivalil. Esialgu oli tal suur hirm, et colombialased kinnitas, et sellisel juhul on enamik inimesi valmis kaasa Colombiast, on ta võtnud endale Koostöös nendega tuligi idee, et ei taha sellist filmi näha, sest, nagu talt küsis üks brasii- aitama, ent kui filmida kedagi salaja, võib olukord oota- Eestis filme tehes ühe eesmärgi: kuna loos on sees teatud trilleri lia produtsent, miks on alati nii, et kogu pask toimub Colombialasest režissöör Carlos Eduardo Lesmes Lopez on elanud Eestis nüüdseks üheksa aastat ning töötanud siin matult kriitiliseks muutuda. näitlejad räägivad tema filmides elemendid, võiks selle üles ehi- Ladina-Ameerikas. Tema hirm ei olnud aga põhjen- Carlos kinnitab, et kuigi ühelt poolt talle väga meel- eesti keeles. tada kui dokumentaalse müstee- datud, sest Bogotá festivalil pälvis film isegi publiku kümnete filmide ja reklaamide juures. Veebruaris esilinastub tema esimene täispikk dokumentaalfilm „Üht kaotust igavesti kandsin”. dis, et Colombiasse minnes polnud tal mingit plaani, riumi. Tänu neile oli tal ka liht- lemmiku auhinna ning vaatajad mõistsid, et elu pahu- kuidas film kulgema hakkab, sai see neile kohati ka saa- sam oma materjalist lahti lasta poole ja narkootikumide asemel on fookuses hoopis Kirjutas Kaspar Viilup, pildistas Ken Mürk tuslikuks, sest polnud võimalik ette näha, milline on ja teha objektiivsemaid otsuseid. ühe perekonna traagiline elusaatus. Filmi lõplik lahendus muutus aga protsessi käigus Kuigi koroonaviirus on Carlose täispika debüüdi tule- korduvalt. Filmimist alustades kujutas Carlos ette, et vikuplaanid veidi segasemaks muutnud, on ta kõigele Enne Eestisse tulekut ei teadnud Carlos E. Lesmes roh- Suure koomiksifilmide fännina kinnitab ta, vaatamata lootusrikas. Mitmed festivalid on praegu kemat kui paari põhifakti Eesti ajaloost. See teadmatus et kuigi keeruliste ja tõsiste filmide vaa- ootel või edasi lükkunud, millestki konkreetsest ta teda aga paeluski. Esimene kokkupuude siinse eluoluga tamises pole midagi imelikku, siis viletsa oli tema jaoks šokeeriv: Tallinna vanalinn meenutas tuju või kehva enesetunde korral paneb talle postkaarti või filmi võtteplatsi, samuti nägi ta just ta ikkagi peale „Ämblikmehe”. „Mulle ei Eestis esimest korda lund. Esimese eesti filmina sattus meeldi paljud asjad, aga pole minu asi ta vaatama Rainer Sarneti „Idiooti”, mis tundus Les- öelda, mis on hea või halb,” nendib re- mesile erakordselt keeruline. Ent Eestis elatud aasta- žissöör oma filmimaitse kohta ja kinni- tega on ta hakanud mõistma siinset filmikultuuri. Kui tab, et vahel on tore minna lihtsalt kinno esialgu oli arusaamatu, miks peaks keegi tegema filmi ja lõbutseda. Film ei pea olema alati elu üksinda metsas elavast mehest, siis nüüd ta näeb, et muutev, kohati ongi tore, kui tegelased see on eestlaste moodus maailma näha. lendavad ringi ja teevad midagi lahedat. Oma nooruspõlve seostab Carlos Lesmes Holly- Seda näitlikustavad tema viimase aja woodi kinokunstiga ning ta leiab, et ema ja isa kõrval lemmikud – Akira Kurosawa ja Wes oli tema kolmandaks vanemaks animasari „Simpso- Andersoni looming. nid”. Tema lemmikute hulka kuulusid ka Tim Burtoni Aga mis filme tahaks Lesmes ise teha? ja Woody Alleni varased filmid, Sam Mendesi „Taba- Tema suur unistus on suuta ühendada matu ilu” ja Harmony Korine’i „Gummo”, mille näge- oma kaks kodu ehk Eesti ja Colom- mine MTVst 14-aastasena muutis ta elu. bia, näiteks on tal mõttes film sel- Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovis ta tegelikult lest, kuidas üks colombia mees eksib õppida hoopis koomiksikunstnikuks, aga selleks ei ol- Nõukogude Eestis ära. See idee pole nud spetsiaalseid koole, mistõttu tundus hea lahendus tal aga õhust võetud, sest 1970. aas- hoopis filmindus, täpsemalt storyboard’id. Need sarna- tatel saadeti inimesi Ladina-Ameeri- nevad paljuski koomiksiga, aga kui joonistad midagi val- kast kommunismi tundmaõppimise mis, saad selle ka üles filmida. Lesmes sai filmialase baka- eesmärgiga Nõukogude Liitu, et laureusekraadi Colombias, kuid kohalikud inimesed neid teadmisi siis kodumaal edasi sealset filmikunsti väga ei austa ning suurt osa Colom- õpetada. bia filmitoodangust peetakse isegi halvaks. Tema sõnul on küll mingid Colombia filmid, mida kõik inimesed TUNNEB END OSANA EESTI teavad, aga neist ei vaimustuta ja need ei saavuta eri- ti suurt kõlapinda. Viimase kümne aastaga on sealne FILMITÖÖSTUSEST arthouse-kino aga rohkem esile tõusnud, seda suures- Vaatamata sellele, et juba BFMis õppimise ajal sai ti tänu rahvusvaheliselt hinnatud filmitegijatele, nagu Lesmes tööd Eesti filmitööstuses, polnud ta sugugi pole Carlos veel eriti kaugele jõudnud, mõistab ta Ciro Guerra („Mao embus”, „Rändlinnud”). Küll aga ei kindel, et ta jääb siia püsivalt elama. Esialgu pikendas seda siiski piisaval tasemel, nii et ka koostöö siinsete ole Colombia kinolevis kohalikele filmidele eriti palju ta oma elamisluba aasta kaupa, kuna pidevalt tuli peale näitlejatega on muutunud lihtsamaks. nende reisi lõpptulemus, mistõttu kogu toimuvat var- ruumi. Kui Eestis antakse kohalikele filmidele rohkelt kõikvõimalikke projekte, mis tuli ära lõpetada. Alles jutas pidev teadmatus. Sel põhjusel muutus film režis- ekraaniaega, siis Colombias paigutatakse omatoodang kolm aastat tagasi tegi ta otsuse, et jääb Eestisse ka REIS TEADMATUSSE sööri peas iga päevaga ning emotsionaalselt oli see nii mõne seansiga „Kiirete ja vihaste” või „Tasujate” vahele. ilma ühegi siduva tööprojektita. tema kui ka Eeva ja tema abikaasa jaoks väga keeruli- see räägib rohkem Eeva ja tema ema suhtest. Co- Viimastel aastatel on Lesmesi sõnul olnud märgata küll Nüüdseks tunneb Lesmes end Tema seniseks suurimaks filmiprojektiks on dokumen- ne. Esimese Colombia reisi lõpuks oli ta sügavas ma- lombias kohapeal sai ta aga aru, et film käsitleb hoo- tendentsi muutumist, kuid Ameerika kassahittide vas- osana Eesti filmitööstusest, kui- taalfilm„ Üht kaotust igavesti kandsin”, mille Eesti esili- senduses ning tundis, et elu on pis sõltuvust. Vahepeal nägi ta isegi, et fookuses võiks veel rääkida ei saa. Ta ei pelga ka Eesti vaatajate tagasi- tu kohalik toodang veel ei saa. gi esialgu oli tööd leida küllaltki Kui esialgu oli Carlosele arusaa- nastus toimub DocPointi filmifestivalil, ning varakeva- mõttetu. olla Colombia ja Eesti reaalsuse kõrvutamine. Kui sidet: kui kellelegi film meeldib, on ta õnnelik, kui Praegu näeb Lesmes oma kodumaiseid filme põhili- keeruline – polnud tutvusi ega matu, miks peaks keegi tegema del jouab see loodetavasti ka Eesti kinolevisse Kõik Carlos mäletab hästi ka hetke, võtted olid lõppenud, kujutas režissöör hoopis ette, keegi seda aga vihkab, siis Carlos loodab, et vähemalt selt PÖFFil, kus ta proovib uued Colombia filmid alati head showreel’i, mida esitleda. filmi üksinda metsas elavast me- sai alguse kohtumisest filmi keskse tegelase Eevaga, mil neil tekkis paanika: mis saab Film ei pea olema alati elu muutev, et loo keskmes võiksid olla Eeva ja tema rännakud. kirglikult. ära vaadata. Ta tunnistab isegi, et tõenäoliselt oleks Kuid ta ei kaotanud lootust, töö- hest, siis nüüd ta näeb, et see on kes soovis oma ainsalt colombia tuttavalt abi küsida. siis, kui nad Lauri leiavad? Nad kohati ongi tore, kui tegelased tal neid kodumaal keerulisem üles leida kui aasta lõ- tas ajutiselt isegi hostelis ning tööt- eestlaste moodus maailma näha. Nimelt oli tema vend Lauri mõnda aega Colombias ei olnud arvestanud oma plaani- lendavad ringi ja teevad midagi pus Pimedate Ööde filmifestivalil. les koos kursusekaaslastega vi- elanud, kuid polnud perekonnaga juba pikalt ühendust des olukorraga, kus nad jõuavad lahedat. deoid, et oleks võimalik arenda- võtnud. Selle vestluse käigus mõistis Lesmes, et Lau- reaalselt lahenduseni. Nende FILMIKUNST PEAB OLEMA da edasi enda filmiprojekte. ri otsingutest võiks sündida film. Samal õhtul kohtus keeruliste küsimuste ja vastuolu- Lisaks kõikvõimalikele ametitele filmide juures – Lesmes produtsent Liis Nimikuga, kes oli kohe nõus de tõttu oli nii ta ise kui ka Eeva LÕBUS ta oli Lauri Lagle „Portugali” rekvisiitor ja Veiko filmi ka produtseerima. Sealt läks asi aga väga kiiresti korduvalt valmis filmist loobuma. Üheks väljakutseks Just Eestis BFMi režii eriala magistrantuuris õppides Õunpuu „Viimaste” operaatori assistent ning tegi käima – pärast üksikuid võtteid Eestis istusid nad kol- oli ka see, et Eeva on nii stoiline ja tugev inimene, et tekkis Carlos Lesmesil tugevam side autorikinoga. Kui- Miguel Llanso filmile„ Jeesus juhatab sind kiirteele” me nädala pärast juba lennukis ja liikusid Colombia filmitegija ei saanud temalt pahatihti mingit infot kät- gi ka Colombias paluti tal ülikooliõpingute ajal autori- eriefekte – on Carlos Lesmesi käe all valminud kolm lühi- poole. Otsest rahastust filmil tol hetkel veel polnudki. te. Keerulised probleemid muutsid neid aga läheda- kino klassikasse kuuluvaid teoseid vaadata, jäi sellele filmi:„ Kaardimaja”, „Äralend” ja „Vaata, mis sa tegid”. Nii Eeva koos oma mehega, produktsioonifirma kui ka semaks ja nende vahel tekkis usaldus. toona paratamatult külge koolitöö maik ning suurt isu Neist viimane esilinastus 2020. aasta lõpus Pimedate tema ise panid pisut raha alla, et saaks Bogotásse minna ega ka aega nende vaatamiseks polnud. Eestis on tal Ööde filmifestivalil. Kuigi Carlos Lesmes on pärit Co- ja otsingutega alustada. Asjaga oli mõistagi kiire. JÄRELTÖÖTLUSES TULI FILM aga tekkinud filmindusega seotud inimestest koosnev lombiast, on ta võtnud endale Eestis filme tehes ühe Eeltöö sai alguse juba Eestis, kuna väga suur osa – sõprusring, kus jagatakse soovitusi. Talle meenub ise- eesmärgi: näitlejad räägivad tema filmides eesti kee- lisaks filmimisele ja lavastamisele – oli ka lõputul büro- ÜLES LEIDA gi üks toonane õppejõud, kelle sõnul pole noorel fil- les. See nõuab talt aga palju eeltööd ja suurt usaldust kraatial, millest Carlos Lesmes pidi läbi murdma. Co- Carlose sõnul said nad suure osa filmi materjalist kätte mitegijal mingisugust sõnaõigust, kui ta pole näinud näitlejate vastu. Ta võib küll mõelda, kuidas midagi Kaspar Viilup sumpab iga lombias pole Eesti saatkonda, mistõttu tuli suhelda juba esimese Colombia reisiga, mis kestis umbes kuu Tarkovski filme, millest ta polnud siis veel ühtegi vaa- võiks öelda, aga lõpliku sõnastuse, selle, kuidas mingit päev kultuuris. Ühelt poolt kümnete institutsioonidega ning leida see võtmekoht, aega. Teine reis tuli ette võtta pigem bürokraatia pä- danud. Kuigi nüüdseks on ta end legendaarse vene la- mõtet oma emakeeles edasi anda, valib ikkagi näitleja. tingib seda töö ERRi kultuuri- kust oleks võimalik edasi liikuda. Kõige suuremaks rast, kuid seal said nad tegeleda veel viimaste võtetega, vastaja loominguga rohkem kurssi viinud, pole elitaar- See aga tähendab, et sõnastuses tuleb loobuda detaili- portaalis, teisalt ei mööduks abiks olid telefoninumbrid, kust Lauri oli perekon- filmisid üldplaane ja atmosfääre, milleks polnud esi- susel ja tõusiklikkusel tema sõnul filminduses kohta. täpsusest, sest konkreetsete suuniste andmine on võõr- nii või teisiti ühtki päeva ilma nale varem helistanud. Filmimeeskond hakkas neile mesel korral lihtsalt aega. Sellega aga töö alles algas – Lesmesi arvates peab filmikunstis säilima pigem lõbu. keeles pea võimatu. Kuigi oma eesti keele õpingutega filmide ja muusikata. numbritele tagasi helistama ja kaardistama täpsemalt film tuli umbes 70 tunni jagu materjalist üles leida. Järel- FILMI „ÜHT KAOTUST IGAVESTI KANDSIN” EESTI ESILINASTUS PEAKS TOIMUMA VEEBRUARI ALGUSES DOKUMENTAALFILMIDE FESTIVALIL DOCPOINT TALLINN. KINOLEVISSE JÕUAB SEE LOODETAVASTI VARAKEVADEL. 34 : SAJA KOLMAS NUMBERKULTUUR MUUSIKA MUUSIKAKULTUUR JAANUAR 2021 : 35 Muusikarubriigile keerab volüümi juurde: Foto: Evert Palmets

DJ-ANKEET Bert On Beats – NINE Miljardid – Ma luban, et ma Mart Avi – Vega Never Sets kes ütles, et ta shazammis kõiki häbeneda, milleks selline snobism. Aga üks lugu siiski (Mindnote, 2020) muutun (Porridge Bullet, 2020) lugusid. Kõiki. meenub, mida kuulates mängiks lint justkui kahte rada (Made In Baltics, 2020) fs ■■■■■ ■■■■□ Kui Von Krahlis The Under- korraga: üks on enda küüniline hääl, mis irvitab üle võlli ■■■■□ ground Youthi oma DJ-setiga sentimentaalsuse üle, ja teine pool minust elab kaasa. Kuulas Paul Lepasson Kuulas Joosep Ehasalu Vahel näib, et kodanik fsi võib kohata kõige tiheda- soojendasin, nägi bändi bassi- Nautilus Pompilius „Я хочу быть с тобой”. Kuulas Johanna Maria Mängel mini kontserdil, muusikaviktoriinil või teel pakiauto- mees mu käisel Sistersi patch’i maati vinüülide järele. Ühtlasi võib temaga vestlema ja küsis soovilooks „Body Elec- Alt üles vaatan…: Raul Saaremetsa, John Peeli, Claire sattudes kindel olla, et üsna ruttu tüürib jutt muusika tricut”. Seda ta ka sai. Shearsby, Youthi, Andrew Weatheralli poole. No maitea. Täiuslik plaat vä? Ausalt öeldes olen veidi Miljardite teine kauamängiv on kolm Eesti muusika- Raske on aimata disainmaskide taha varjunud inimes- suunas – ikka hüppab kuskilt välja mõni entsüklopee- Omaette lahe on see, kui pa- üllatunud. Juba avalugu „Pulsar” lõi silmad pärani – see auhinda pälvinud debüüdile väärikas ja loomulik jätk. te emotsioone, reaktsioone, vihjeks vaid silmanurka-

diline teadmine või kommentaar mõne üllitise kohta. ned suvalise reedeõhtuse selts- Viis klassikut: Foto: Jaan Rõõmus Anne Veski ETV telesalvestusel aastal 1981. on see, mida Daniel Avery oleks pidanud tegema selle Marten Kuninga sõnad toovad kohaliku nüüdisaegse des ilmnevad varesejalad, kehahoiak, kolme kihi taha Samuti võib öelda, et tegemist on ühe suurima post- konna oma suhteliselt alterna- The Sisters Of Mercy kõik lood aastaist 1980–84, asemel, mida iganes ta viimased seitse aastat teinud popmuusika armastuslaulude ja argiste tähelepane- kaduv häälekõla. Õnneks loob Avicorpi CEO oma pungibändi The Sisters of Mercy fänniga Eestis kui tiivse muusika järgi tantsima, aga kui DJ-puldist vaadata, siis esimesena „Lucretia on. Ja siis otsa „Desmodus”, teine lugu, mis võttis jul- kute kõrvale jätkuvalt temaatilist värskendust. Eksis- muusikaga meeldiva fooni või liitreaalsuse, mille saa- mitte maailmas ning kirge selle žanri vastu jagab ta ka nagu nende jaoks poleks hom- My Reflection” gelt tempo maha ja näitas kohe ära plaadi filmilikuma tentsiaalseid küsimusi arutatakse nii enese kui ka ühis- tel maskitagustele huvitavaid elulugusid välja mõelda, Raadio 2 saates „Floorshow”. set. Joy Division „She’s Lost Control” poole. Tänapäevases mõttes filmilikkus on kindlasti konna tasandil, minemata seejuures patroniseerivalt rongiaknast mööduvale hallile ja paratamatule maas- Malaria! „Your Turn To Run” üks tähtsaimaid märksõnu. Tuleks kohe Nolanile maha noomivaks, piinlikuks või labaseks. Lisaks maitsekalt tikule värve juurde kruttida või tühjadel tänavatel Debüüt: Vanas Depeche Mode’i baaris aastal 2000 Lugu, mida mängiksin oma Ian Dury „Spasticus Autisticus” müüa. vormitud sõnumitele on tasemel ka muusikakirjuta- drift’ida. Mõnes mõttes tundub mulle, et Mart ise on või 2001. parima sõbra pulmas: Eks see Leftfield feat. John Lydon „Open Up” Techno, vihjed tribal’ile, eksperimentaalsemad helid, mine. Nelja miljardi kollektiivselt loodud helipilt on ühe maski maha tõmmanud, mis õõtsub kuskil raa- sõltub ka sõbrast, aga kind- pidevad kannapöörded lõpuni välja. Lugu „Bobdog” ärev ja rahutum kui varem ning elemente on toodud gus oksa küljes varese valvsa pilgu all. Nimelt selle Muusikas oluline: See, et ta rabaks nagu armumine – lasti mitte The Special AKA Viis hetkekummitajat: (koostöös Gogdogiga) on väga tore drunkstep’i-ülla- mitmelt eri rindelt. Anna Kaneelina kumava vokaaliga vastuvoolu ujuva persona maski, mis üritas kuulajat tungiks mulle pähe ja paneks käituma teistmoodi, kui „What I Like Most About You Porridge Radio with Lala Lala „Good For You” tus, super gruuv. Ja kuidagi on kuttidel õnnestunud kahasse lauldud „Kuldsõrmusest” hõõgub 80ndate püüdlikult tumedatele alleedele tõmmata, eksitada, ma mõistuse järgi käituks. Sound on sama tähtis kui Is Your Girlfriend”. Monte Cazazza „A Gringo Like Me” saavutada selline bass, mida tunneb keres isegi klap- sündinostalgiat. „Kivinugis” ja „Surra” lubavad endale väsitada – justkui teoses „1984”. Nüüd uitab ta palju rütm ja võib-olla koguni olulisem kui meloodia. Ma ei The Psychedelic Furs „Come All Ye Faithful” pidega kuulates. veenva ja kaaluka kitarrisoolo ajast, mil rokk oli värs- peenekoelisematel radadel, jagades vahelduseks mi- räägi siin salvestuse või esituse kvaliteedist, vaid sel- Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Ei olegi nii- Viagra Boys with Amy Taylor „In Spite Of Ourselves” Ka saund on perfektne. Soe, kuid konkreetne, põ- ke ja võimas. „Skorpionis” virvendab surfiroki pee- dagi, mis mõjub massidele kui uimasti „Heast uuest lest, mis helidest lugu on „tehtud”. Pange primitiivse moodi mõelnud… Oma kunagises kohalikus lemmik- Freestylers „Happiness” nev helidisain julgete ruumilahenduste ja metalsete geldus ning „Savi” ja „Sisemine samurai” jooksevad ilmast”. Muusika kui õrn sinine suhkruvatt, mis tuule- kõlaga fantastiline lugu sümfooniaorkestri seadesse ja kõrtsis – Kodu Baaris sai mängitud ja Floorshow’sid tämbritega. Mees valdab pausi ja dissonantsi. Arran- samal elektroroki pingejoonel, üks rahutumalt, teine puhangul end taevasse kleebib ja vaikselt taas keelele suure tõenäosusega kaob sealt ka see seletamatu, mis tehtud, praeguses lemmikus Svetas on ka mitmeid Tehnilist: DJna alustasin mängimist CDdelt, nüüd ena- žeeringud on täiuslikus tasakaalus, pole midagi üle ega kindlameelsemalt. Vaatamata eklektilisusele ei mõju tilgub – magus ja doseeritud. algselt köitis. kordi puldis käidud. Kusagil Berliinis ju võiks, Urban masti pulkadelt. Kodus kuulamiseks on vinüülplaat kõi- puudu. Lugudes on kõvasti värvi ja draamat. Tõenäo- tervik killustunult ning albumi õnnestumises on olu- Tagasi on tuttavlikud segatehnikas heliafäärid, aga Spree’s näiteks, kui seal lisaks bändidele üldse DJ-õhtuid ge armsam (mäletan aega, kui selle kohta öeldi lihtsalt 21. jaanuaril kell 19 saab liselt võiks kritiseerida terviku hüplikkust, mis mind line osa Raul Ojamaa produktsioonil. Helid kulminee- seekord on pintslitõmbed vaoshoitumad ja täpsemad – Muusikas ebaoluline: See, mida Simon Reynolds ühe korraldatakse. Kahju, et omal ajal, kui Riia oli mu tei- „plaat”, rõhutamata materjali), aga pidudel olen seda Ajaloomuuseumi Facebooki isiklikult ei häiri, kuna olen üsna närvihaige inimene. ruvad meeldivateks rütmika ning kitarri ja süntesaa- pastelsete toonide vahele eksib nii mõnigi kaalutle- või teise asja kohta on öelnud. ne kodu, suhe selle ilusa linnaga sellisele tasemele ei harva kasutanud. Muidugi on selles stiili, aga ma tahan lehel kuulata ja vaadata Aga arvata on, et paljudel ei luba see teosesse nii häs- tori keeristeks. Kui kitarridest rääkida, siis neid on tud vääratus, tindilaik või uitemotsioon, ükski neist ei jõudnud. alati kohapeal natuke valikuga improviseerida ja selleks Brigitta Davidjantsi loengut ti sisse elada. albumil rohkelt ning need on kajavad, karedad ja tõmba aga rajalt maha, vaid rikastab teekonda. Teos Mida mängin: Kui vähegi saan, siis põhiliselt postpunki, Erutavam kui koht on see, kui saad ägedat bändi on pulgale suure hulga lugude laadimine lihtsam, ei pea „Eesti naine popmuusikas – Vähe on elus selliseid plaate, millelt tahaks peaaegu kihilised – enamjaolt on tasandid loodud pöörlevate, moodustab omamoodi igavikulise ringi, meelitades aga ka garaažirokki, kraut’i, ska’d, dub’i, punki, vara- oma setiga soojendada. Suuremate kohalike lemmi- nelja suurt kotti kaasa võtma, et vastavalt kujunenud suurejoonelisest estraadist kõiki lugusid mõnel üritusel mängida. Tegelikult ongi sööstvate ja ägedate toonidega, erandiks on eeterlik kuulajat kohe uuele auraalsete artefaktide avastus- jast industrial’i, minimal wave’i, uusromantikuid, Ame- kute Holy Motorsi, St. Cheatersburgi ja Pedigree’ga meeleolule plaatidelt seda õiget träkki leida. Mugavus, mässava postsovetini”, mis neid ehk paar tükki. Ja see pole pealetükkiv ega karju- ja unelev lõpulugu „Vajun”. „Ma luban, et ma muutun” rännakule, mida see mikrokosmos eneses kindlasti ricana’t… Sõltub üritusest. Näiteks Beats From The on see õnneks nii läinud. Samuti noorusaja lemmiku mis siin rääkida. Ahjaa, ärge palun tossumasinat unus- viib meid Nõukogude ja des tähelepanu nõudev album. See opereerib hoopis annab pealkirjale kohaselt tunnistust kollektiivi aegla- peidab. Tore on tõsiasi, et see maailm on saadaval Vaultil, kui mind sinna on kutsutud, kallutan valiku elek- J.M.K.E.-ga. Kahju, et võrratu Barcelona bändi Belg- tage, kui mind mängima kutsute. taasiseseisvumisjärgsesse ülimalt küpse ja väärika enesekindlusega. See ei ole sest, kuid kindlast metamorfoosist – seisundist, mida ka lapikul, vinüüli kujul, mis ajaga samuti endasse üha troonilisemaks kui muidu. rado Tallinna kontsert on ebamäärasesse tulevikku Eestisse. Vastuseid otsi- kindlasti plaat, mille teeks mõni 20-aastane. iga uudishimulik muusik võiks pidevalt otsida. uusi krabinaid talletab. Lõpetuseks meenub mulle vi- nihkunud – seal pidin ka enne või pärast muusikat män- Lõppsõna: Mul on selline suhtumine või koguni põhi- takse küsimustele, kuidas deo, kus üks pianist mängib keset kaunist loodust va- Eredaimad mängumälestused: Kui rahvas hoogu lä- gima. Võib-olla see oleks olnud enne küsitud kõige mõte, et mängin ainult neid lugusid, mis endale meel- resoneerus kohalik Lääne nale elevandile Debussyd. Mõnes mõttes olen „Vega heb, on alati hea. Kui kelleski mingi obskuurne lugu eredam moment. divad. Kui ma paneks setti midagi seepärast, et ehk peavooluga, kui palju mää- Never Setsi” kuulates nagu see elevant, silmad rähma Kuula meie veebiväljaandest ka rasid naismuusikud ise enda huvi äratab, siis tunnen, et pole asjatult elanud. Sveta rahvas ootab, siis võib juhtuda, et kellelegi ei meeldi. Night Tapes – Download täis, ent ometi rahul. fsi Müürilehele tehtud miksteipi või kuvandit ning milline oli pea- Kosmikud – Morbiit Baaris (mis on üldse üks lahedaima publikuga koht) Guilty pleasure: Esimese hooga tahaks öelda, et mõt- Kui ma mängin lugu, mis teisi ei huvita, siis on alati vähe- Spirit pane kõrv peale aadressil voolu suhe underground’iga. (Viska Mulda, 2020) tuli ükskord pärast minu mängu noormees Venemaalt, r2.err.ee/floorshow. tetu kontseptsioon – kui miski ikka meeldib, mis siin malt üks kõhn mees, kellele see meeldib. (Breaker Breaker, 2020) Vaata lisaks: ■■■□□ ajaloomuuseum.ee ■■■■□ Kuulas Andres Tölp Yumi Motoma – Motoma Kuulas Kevin Loigu (Trash Can Dance, 2020) ■■■■■ KUULA IDA RAADIOST Kosmikud on andnud välja uue albumi, mis kannab Night Tapesi nime taga peidavad end Lõuna-Londonis Kuulas Kaspar Viilup kaamosele kohaselt pealkirja „Morbiit”. Aga kuidas resideerivad majakaaslased Iiris, Max ning Richie, kes muudmoodi saakski bänd nimetada enda loomingut otsustasid ühe katuse all elades koos musitseerima perioodil, kui teist korda on sunnitud üle elama bän- hakata. Nüüdseks on aga tegutsetud üle kahe aasta dikaaslase igavest kaotust – ainus, mis jääb, on BEAT! ja kevadsuvisel karantiiniajal salvestati viielooline EP Kodumaises elektroonikas on küll palju säravaid tegi- Loe: morbiit! Kosmikud on alati tantsinud elu ja sur- „Download Spirit”. Shoegaze’liku heliteose läbivaks jaid, kuid enamik neist tegutseb ikkagi mingites piiri- NABA. WABI-SABI ma altaril ning pakkunud sellega rõõmu ja leevendust narratiiviks on analoogajastu ja digiilma kõrvutamine des: kes teeb ambient’i, kes tolmust retroelektrooni- Foto: IDA Raadio kõigile kuulajatele – jäädes ise sõnumitoojateks, et ning vastastikune mõtestamine – anti ju „Download kat, kes deep house’i. Väiksemaid-suuremaid nišše on kes on kuulanud, teavad oodata meil oleks kergem üksteist mõista. Ei mingit imitee- Spirit” välja ka kassetil ning näiteks singli „Fever Dream muidugi veel, kuid Yumi Motoma lendab üllataval kom- pigem meditatiivseid, ambient’i eri rimist. „Morbiidi” puhul on tegemist sügavat roki- Kids” muusikavideos vaheldub madala kaadrisagedu- bel kõigist liigitustest üle. Kui vahepeal hakkab juba tahke kompavaid kuuldemängulikke saundi ja tähendust kandva teosega, millest immitseb sega koduvideo tänapäevaste droonikaadritega. tunduma, et album „Motoma” avab end ja pilt saab helirännakuid. „Wabi-Sabi” sündis va- toorest depressiivset, aga hetkedel ka helgemat loo- Shoegaze pole aga ainuke pitser, mida Night Tapes selgeks, siis üha lisanduvad kihid, detailid ja saundi- set žanri valida. Amplituud võib olla jadusest jagada pigem vibe’i, tempot, mingut heas Kosmikute kastmes. Album ei ole see- kannab. Kui lauludes „Fever Dream Kids” ja „In Poly plahvatused hägustavad taas piirjooned. TOP40 popist kurjema techno’ni välja tunnet kui mingit konkreetset stiili ja ■■■■■ kord nii lõbusalt või irooniliselt kontseptuaalne, nagu Amber” domineerivad unelev tempo, moonutatud Tema rikkalikus materjalis võib muidugi näha teatud ja kuigi enamasti jään kuskile sinna soovist mängida helisid, mis kanna- suurepärane oli nende viimane, aga see ei ole halb. Tempo tõuseb vokaal ja korduvad elektroonilised mustrid, siis nimi- mõjutusi. Seal on nineinchnailslikku rütmikat industrial’i, keskele, on rahustav teada, et võin sisu- vad ehedust ja vahetust, millest ise plaadi keskel, kui bänd tuletab sulle meelde, et nad lugu miksib sisse paraja annuse kohisevat-kahisevat mille jõulisust tasakaalustab arhailine dub’i-võnge. liselt mängida ükskõik mida. Üldiselt nii kuulaja kui ka artistina lugu pean, ■■■■□ on tasemel nii sisult kui ka vormilt, sest „Emad tuhad, tekstuurset ambient’i ning „I Was An Angel” teeb Sinna peale on pritsitud justkui glitter’ina tulevikupopi jõuavad eetrisse viimase kuu parimad Liis Ring ja saatekülaline Misa Asanuma. Foto: IDA Raadio väljendugu need siis saundis, lugude väga hea isad söed” on lahe valem minoorsest power-salmist ja enda lo-fi-elementidega omamoodi austusavalduse tolmu, milles tekkiv dissonants toob paratamatult pähe leiud ja vahel üritan spetsiifilisemate struktuuris ja nende viimistluses (või inglipopi mažoorsest refräänist, millele toetub oma- sama kandi mehest kultusprodutsendile Burialile. ka mitmed PC Musicu artistid. Plaadi kõige kuulaja- erisaadetega oma elu veidi huvitava- viimistlematuses). Pean väga oluliseks ■■■□□ korda üpris kurjakuulutav sõnum. Mida edasi plaat Anomaalia on ka „Truly Being Alive” – lugu on hoog- sõbralikum – see ei tähenda, et kõik ülejäänu poleks maks teha. Kuna ise kuulan saatetunni ruumi kohalolu helis, fännan igasugu hea ketrab, seda enam see hinge kriibib. Tekib teatud ras- ne, süntpopilik, jõuliselt rokilikki. kuulatav, pigem vastupidi – lugu „Can I Tell” kõlab ka „IDA Raadio kodulehel seisab koostamisel neid lugusid üsna palju, „Sosistavate korteriseinte vahelt „ära peitmata” kriukse ja ebatra- kus ja tunne, nagu keegi kuuleks sind, aga ei saa sinust „Download Spirit” on läbi mõeldud ja kombineeri- nagu Maria Minerva algusaegade magamistoapopp. „NABA.” tutvustuses: „Seal, kus on lahe, et nendest playlist’idest saab tihedasse metsa ja tagasi. Žanriülesed ditsioonilisi „instrumente” (näiteks ■■□□□ aru, ent samas mõlemad te tunnete (kui üldse veel tud lühialbum, mille mitmekülgset produktsiooni toe- Kui pahatihti võivad sellised julged ja hullumeelsed popp kohtub rokiga, elektroonika omamoodi päevik, mis mingi perioodi ajalis-ruumilised otsinguretked, mis õhksoojuspumpade burdoone!). Muu- mittemidagiütlev midagi tunda on) valu. Jutt käib muidugi albumi esi- tab Iiris Vesiku ebamaine ning orientaalne vokaal. tulevikupopi eksperimendid muutuda talumatuks, siis akustilisega ning uus ja hea tervitab kokku võtab. Edaspidi tahaksin kutsu- ülistavad ebakonventsionaalset ning sikule, kes muidu art pop’i suunal soolo- mesest singlist ja see astub täpselt nii, nagu sa arvad, Pisikese märkuse võib küll teha kohatise stiilide pal- Yumi Motoma tabab ära just õige tasakaalu: vaatamata halba – kogu muusika keskpunktis.” da sinisesse konteinerisse ka rohkem mittetäielikku pisteliselt vürtsitatud loomingut viljeleb, on olnud eriti va- ■□□□□ et see astub. Mõneti ongi Kosmikud tabanud oma jususe kohta, mis on samal ajal nii plaadi nõrkus kui sellele, et ta murrab traditsioone ja suhtub popimude- Kriitilisem lugeja märkab, et siin ei ole hea musamaitsega sõpru-tuttavaid. pseudofilosoofiliste jutuajamistega.” bastav väljenduda ka teiste vahendite halb žanris naelapea pihta – kuulajale pakutakse täpselt nii ka tugevus. Siiski, „Download Spirit” on äärmiselt pu- litesse anarhistlikult, on tema kompositsioonide kesk- öeldud saate sisu kohta midagi väga Saada natuke aimu teiste inimeste eelis- „See lause kõlab „Wabi-Sabi” kirjeldu- ja raamistike kaudu. „Wabi-Sabi” vaba palju ja õiges koguses, et ei ole halb kuulata ja ei ole has, aus ja kaunis EP, mis suudab vaatamata formaadi mes ikkagi nakkav meloodia või kummituslik vokaal- konkreetset ja eks see ongi „NABA.” tustest ja muusikat rohkem analüüsida. ses IDA kodulehel – ja minu arvates vool on ka minu enda loomingusse ka ohtu, et hakkab igav. Maitsekas ja seda võib juba lühidusele kuulajas sügavaid emotsioone tekitada. hook, mis jääb kuulajat veel pikaks ajaks saatma. mõte,” sõnab saate juht Jonas Kaarna- Ühesõnaga, „NABA.” – selline ähma- peab see ka 2,5 aastat hiljem päris tagasi peegeldunud ning inspireerinud kaheksandalt plaadilt ka eeldada. Jään huviga live’i Pole midagi imestada, et Annie Mac seda raadiojaa- Ma ei tea, kes peitub Yumi Motoma nime taga, ja mets. „Kuna mu kuulamisharjumused ne koht kõige keskel, nagu see naba hästi paika,” arvab saate juht Liis Ring. (heas mõttes) veidrate ideedega kaasa ootama. ma BBC Radio 1 eetris mängis! võib-olla polegi vaja teada. Eesti popmuusikale kulub muutuvad iga päeva ja vahel tunniga, meil ikka on.” Järgmine „NABA.” on „Kui väga tahta kategoriseerida, siis võib minema.” Järgmine „Wabi-Sabi” on ära, kui on mõningaid sürreaalseid artiste, kes jäävadki on mul üsna keeruline üht konkreet- eetris 20. jaanuaril kl 15. ju norida selle „žanriülesuse” kallal – eetris 13. jaanuaril kl 17. saladuseks.

IDA ON KULTUURIPLATVORM, MIS TEGUTSEB ONLINE-RAADIO NING SÜNDMUSTE KORRALDAJANA TALLINNAS JA HELSINGIS. KUULA RAADIOT AADRESSIL IDAIDAIDA.NET. 36 : SAJA KOLMAS NUMBERKULTUUR KIRJANDUS

TÄIELIK KRINGEL. HAMMUSTA, KUI JULGED

Luges Taavet Kase See, mida nimetame raamatuks, on rohke avaldamise („Meister ja Margarita”), Goethe Mefis- ajastul vesistunud ja teravuse kaotanud. See, keda tofeles („Faust”) ja José Saramago Surm peame kirjanikuks, on olukorrast tulenevalt hägustu- („Tujukas surm”). Tundub, et Herman nud. Kas kõike, mis kaante vahele pandud, saab nime- Cat on piiblit ja Aureliuse teost „Ise- tada raamatuks, saab pidada kirjanduseks? „Postinfo- endale” pisut isegi sirvinud, kuigi mitte tehnoloogia” demonstreerib ehedalt kaante vahel valit- piisavalt, et tegelased meile maha müüa. sevat tühjust. „Postinfotehnoloogias” ütleb Aurelius: „minu keha, käib ja nikub mu ajusid mu MIKS AVALDADA? alateadlike hirmudega.” (lk 19) Igaüks, Olgu, raamatuks võib nimetada ka kokaraamatut, aga kes on „Iseendale” läbi lugenud, teab, et ilukirjandusteosel – antud teos vist ikkagi üritab siia Aurelius niimoodi iial ei vinguks – see käib kategooriasse mahtuda, kuigi täiesti kindel ei saa olla – kogu stoilise maailmapildi vastu. Lisaks, peab olema ülesehitus, peab ole- Aurelius ja vegan? Ei usu. ma lugu, peab olema midagi öel- Suurnimede kasutamise tagant ei tasu da. Eks kokaraamatutele kehti- aga siiski otsida mingit põhjendatust – Kui kõik maapealsed küsimused vad ka teatud reeglid. Ka ekspe- see mõjub lugejale kurnavalt ega paku lubatakse ära lahendada, ei kõla rimentaalkirjandusel võiks olla mingit lisaväärtust. Esimese paari dia- see küll usutavalt, kuid teatav eesmärk, mingi äratuntav loogiga saab selgeks, et kõik tegelased intrigeerib siiski. väärtus. Kui kõik nimetatu aga sulavad ühtlaseks massiks ega eristu üks- puudub, tekib küsimus, miks üld- teisest millegi poolest. Dialoogina kirju- se avaldada. tatud teksti lugedes tekib paratamatult Raamatu kaanetekst tegelikult tunne, nagu loeksin näidendit. Ja para- lubab. Lubab lausa palju: „[…] raamat keskendub tamatult hakkan kujutlema näitlejat laval kahele ääretult tugevale mehele nii meie keskel kui kirjutatut esitamas. Niimoodi kujutledes ka taevas. Nad lahendavad kahekesi – energiatena – muutub tekst aga veelgi seosetumaks ja kõik maapealsed küsimused, mis puudutavad inim- kõlab otsekui imikute lälin. Midagi tahaks konna ajalugu, keemiat, füüsikat, usuteadust ja isegi Herman Cat otsekui öelda, midagi raha- tänapäeva modelleerimist…” Kui kõik maapealsed ja kehakultuse kohta, midagi planeedi küsimused lubatakse ära lahendada, ei kõla see küll jätkusuutlikkuse kohta… Õhkõrnadest usutavalt, kuid intrigeerib siiski. Lahenduste asemel vihjetest kaikub justkui mingit kriitika- võib aga kokku lugeda, mitu korda mainitakse raama- meelt. Aga see, mida või miks ta täpse- tus sõna „energia”. Seda kasu- malt kritiseerib, jääb selgusetuks ega kõla tab kirjutaja enam-vähem igas mitte tüütu sääse, vaid tüütu millennial’i teises lauses ning kõrvale pillu- pininana, kes on midagi kunagi kusagilt See, mida või miks autor täpsemalt takse hulgaliselt samalaadseid kuulnud. kritiseerib, jääb selgusetuks ega sõnu, nagu „kiirgus”, „sagedus”, kõla mitte tüütu sääse, vaid tüütu „võnkumine”, „lained”, „rein- KEELEKASUTUS JA MÕTTE- karnatsioon”. Ühesõnaga, kõik VÄLJENDUS millennial’i pininana, kes on midagi HERMAN CAT „POSTINFOTEHNOLOOGIA need lahendused kõlavad, just- Ma võin tegelikult üsna tühja loba lugeda kunagi kusagilt kuulnud. EHK MAAILM RAKUTASANDIL” kui keegi tahaks oma ideevae- küll, aga sel juhul peab tühi loba olema TOIMETANUD KIM URI, KUJUNDANUD MIKK OJA sust laialivalguvate sõnade taha keeleliselt hästi lobisetud. „Postinfoteh- ;PARANOIA, 2020 / 70 LK peita. Pseudo, tühi, kurnav. Raa- noloogias” kasutatakse nii-öelda neti- matu kogusõnum ongi vist, et „kõik on energia”. Aga… keelt, mis on iseenesest inetu ja raskesti seda me juba teadsime. loetav. Lauseehitus? Juhuslik ja läbi mõt- lemata. Ja jälle – inetut netikeelt võib TÄHTSAD TEGELASED ju tegelikult ka lugeda ja selle loomises Lisaks suurtele sõnadele kasutatakse ka autoriteet- osaleme nutiekraanil tippides me kõik seid tegelasi. „Postinfotehnoloogia” avaneb vestluse- niikuinii. Sel juhul peab aga kole keelekasutus olema lause ju kaht sekunditki vastu. Veel näiteid: „Hier[ar]- na Messengeris, milles osalevad tähtsad ninad, näiteks vähemalt vaimukas. Herman Cat kahjuks nalja ei tee – hiat tekitab ainult raha! Alandust tekitab ainult ar- Marcus Aurelius ja Jeesus Kristus. naerumeeter oli lugemise ajal stabiilselt nullis. Olgu, mastuse puudus.” (lk 40) Sama lugu – ei oskagi nagu Ideed peab tegelikult kiitma – kui huumorisoon ongi äärmiselt subjektiivne, siis pisa- midagi öelda. Positiivsena saan mainida võrdlust, kus panna legendaarsed mõtlejad, ratega ei saa keegi vaielda – aga veel vähem hakkasin viidatakse kolmemõõtmelise maailma seosele püha Ilma edasiarenduseta saab ühest kes esinevad siin lapsepõlvear- lugedes nutma. Hiljuti nägin mingis Facebooki reklaa- kolmainsusega. Vot! Sellele ma polnudki varem mõel- heast mõttest äärmisel juhul säutsu. mastust otsivate tegelastena, migrupis (vist) tahtmatult naljana väljakukkunud tõl- nud. Ent ilma edasiarenduseta saab ühest heast mõt- Mitte raamatu. ühis-chat’i. Sarnast ideed kasu- get sõnale „cringe”. Kringel. See iseloomustabki minu test äärmisel juhul säutsu. Mitte raamatu. tas ju Viktor Pelevingi oma lugemisemotsiooni seekord kõige etemini. Kringel „Õuduse kiivris” – mütoloogili- mis kringel. ISTU, KAKS sed tegelinskid jututoavestluses Mulle tundub, et sain natuke pihta Herman Cati Herman Cat! Kes iganes sa oled, kus iganes sa oled. müüte purustamas. Jah, kuigi idee pole uudne, on see püüdlustele. Kirjutaja tahtis võtta suured postulaadid Tahaksin sulle öelda: „Istu, kaks!” Tegelikult ei taha siiski hea. Kahju lihtsalt, et teostus seekord alla igasu- ja igavikulised teemad ning need nii-öelda ära sittuda. ju üldse halvasti öelda, aga usun ikkagi kulunud reeg- gust arvestust välja kukkus. Aga pungilikult ja ägedalt ära sittuda. Umbes nagu pur- lit, et karm tõde ütleb rohkem kui tuhat meelitust. See, kas kirjutaja on Aureliust ja Kristust tõepoolest jus intelligentide lällamist saab siiski nimetada intelli- Loodan, et ka sina, Herman Cat, oled vähemalt selles ajalooliste tegelastena mõelnud või pigem pseudo- gentseks lällamiseks. Mingil hetkel muutub aga üks- punktis minuga nõus. Alati tasub uuesti proovida. Ja nüümidena kujutanud, ei omagi tähtsust – nimekasu- kõik kui intelligentne lällamine lihtsalt lällamiseks ja lõppkokkuvõttes – kes teab, võib-olla olen mina liht- tus on ju alati eesmärgiga. Suurte nimede raamatu- punki pole kuskil. salt sõnasnoob ja harilik loll. Minule põhjustas „Post- tegelasteks kirjutamine pole absoluutselt taunitav, Ise postulaate kirja pannes tuleks need enne ikkagi infotehnoloogia” lugemine igatahes peaaegu füüsilist pigem ikka tervitatav, aga sel juhul peab kirjutaja võt- läbi mõelda ning veenduda, et väljaöeldu on kuuli- valu ja hea meelega pistaksin selle raamatu põlema. ma vastutuse, peab nimekasutust põhjendama. Peab kindel ja elujõuline. Näiteks: „kõik maa inimkonnad Ära kõndides oleksin leekide poole seljaga. Nagu fil- Jeesus Kristuse nii-öelda lugejale ikkagi maha müüma. on tapnud end maha suunatud talendi ehk raha pä- mides. Oleks vähemalt natuke punk. Siiski kordan: Taavet Kase on täielik sõna- Õnnestunud näiteid leidub kirjanduses arvukalt, esi- rast.” (lk 35) Kust otsast sellele nüüd läheneda? Pa- kõik on alati (lisaks energiale) ka subjektiivne ning kes snoob ja tekstihull. mestena meenuvad Mihhail Bulgakovi Pontius Pilatus ber kannatab kõike, aga pärismaailmas ei pea selline julgeb, see hammustab! 38 : SAJA KOLMAS NUMBERKULTUUR PROOSA KULTUURIKALENDERKULTUUR JAANUAR 2021 : 39

ALATI EI SAA HÄSTI MINNA 16.–17.01. 29.01. NÄITUS VILJANDI TULED DIGITAALNE KORISTUSPÄEV KUIDAS ME MOODSAD OLIME

KIRJUTAS ANNE VETIK, ILLUSTREERIS MARIS TAMMER 16.–17. jaanuarini toimub folgipealinnas visuaalkunsti- Kas teadsid, et kõik, mida me internetis teeme, jätab Kes pole veel jõudnud, neid ootab Tartu Linnamuu- festival Viljandi Tuled. Tegemist on platvormiga, kus jälje keskkonnale? Nii kutsubki Telia 29. jaanuaril kõi- seumis (Narva mnt 23) lausa kuni aprilli lõpuni näitus kohtuvad eri kultuurivaldkonnad: arhitektuur, kunst, ki nutiseadmete kasutajaid osalema digitaalsel koris- „Kohustus olla moodne”. Tore väljapanek viib meid multimeedia ja valguskujundus. Koostöös oma ala tuspäeval, mille eesmärk on teha korda oma digielu möödunud, aga äratuntavatesse aegadesse, nimelt kunstnikega luuakse kohaspetsiifilisi ning ruume nihes- ning kustutada seadmetest kogu mittevajalik info, mis 20. sajandi esimesse poolde, kus kodukultuur are- Kaugel-kaugel maal Austraalias, kus pesitsevad peaaegu et meie anti- naeratab. „Et siis paar küsimust veel lisaks. Mis on olnud su viimase tavaid installatsioone, mis annavad suurepärase või- on muutunud ajaga digitaalseks prügiks ja müraks. nes Eestimaal õige tormiselt. Olulised märksõnad poodid, elas ja elab siiamaani poiss nimega Blair. Tema perekonnanimi aasta suurim tööalane õnnestumine?” „Aastaaruande edukas koos- maluse Viljandi linnaruumi (taas)avastamiseks. Osale- Detailid: koristuspaev.digitark.ee on moderniseerumine ning moodne perekonnaelu, jääb meile teadmata, seda ei lubanud ta avalikustada. Blair on umbes tamine,” vastab Blair. Ta tahab, et arenguvestlus võimalikult kiiresti vad kunstnikud: Maris Tomba, Oliver Kulpsoo, Maari naiste emantsipatsioon, kodumajanduse roll rahvus- Lexsoul Dancemachine filmiesitlus-/jõulupeol. Muide Fotod: Taavi 27 aastat vana ja töötab kontoris. Mingis mõttes on tal vedanud, sest läbi saaks. „Ja-jah. Mis võiks sinu tööpäevas teisiti olla?” „Köögis Soekov, Siim Reispass, Mikk-Mait Kivi ning Sasha Mirson. riigis, propageeritud ideede ja argielu suhe. Kuraato- ta näeb nunnu välja ja kontoris valitsevad naised, kes hindavad kõr- võiks olla musta teed.” „Ei olegi või? Noh, selle saab kohe täna korda Lähem teave: viljandituled.ee rid: Anu Kannike (ERM), Madle Uibo ja Marge Rennit. gelt tagasihoidlikke nooruslike näojoonte ja heade kommetega mehi. ajada. Nüüd aga ütle mulle, kumma sa valiks, kas 30% palgalisa või Info: linnamuuseum.tartu.ee Naised näevad vastassoo sellist tüüpi esindajates ühtaegu nii poegi minuga koos avakosmosesse põgenemise? Linnutee lõpus Canopu- kui ka armukesi. Õnneks ei tea alati moekalt sätitud juustega Blairi se tähesüsteemis asub planeet Turandum, mille loodus on imeline, cis-töökaaslased seda, et ta on gei. Kokku on tal umbes viis kolleegi kuid kohalikud asukad metsikud ning õelust täis, meenutades kor- KUNST DEGENEREERUNUD PÄRNU + ja koos Blairiga tegelevad nad millegagi, mis sarnaneb logistikaga, kuigi raga tiigrit ja konna. Käsikäes, mina ja sina, saame vabastada Turan- MÄETAMM tegelikult keedavad nad peamiselt teed ja räägivad, et järgmisel aastal dumi kurjade humanoidide ikkest ning asuda seda valitsema tõe ja nad küll enam siin tööl ei käi. Tegelikult aga käivad edasi. Aeg-ajalt õigusega, elades roosade metsade vahel kristall-lossides.” Blair tõs- 19.01. Kuni 15. jaanuarini on veel võimalik saada Pärnu Kunst- AASTA ALGUS PAULUSE KIRIKUS asuvad nad Blairilt välja pressima infot tema pruudi kohta, mille peale tab pilgu ja vaatab Boss-naisele otsa. Boss-naine naeratab, näida- TOIT nike Majas osa näitusest „Pärnu degenereerunud ZOOMIS KOKKAMISE TÖÖTOAD noormees punastab. Tädid ütlevad siis: „Awww, you’re so sweet, tes oma huulepulgaga määrdunud hambaid. „Kuidas palun?” küsib 19. jaanuaril kell 19 toimub Tartu Pauluse kirikus Va- kunst”, mis heidab pilgu Pärnu kaasaegsele kunstile – little Blair!” Ning pakuvad talle küpsiseid. Blair. „Kumma sa valid? Kas palgalisa 30%, maksud maha, või minu- nemuise sümfooniaorkestri aasta alguse kontsert, kusjuures, väidetavalt saab näha ka täiesti mõistma- Sotsiaalne ettevõte Köömen, mille spetsialiteediks on Blairi kardetud ja jälestatud ülemus Boss-naine on väga suur. Kur- ga koos avakosmosesse põgenemise? Ma ei luba, et see on lihtne. mis asendab 20. detsembril ära jäänud advendikont- tuid abstraktseid töid, mille puhul on näha, et kunst- Araabia köök, on tulnud taas lagedale sümpaatse alga- jad inimesed ütleks isegi, et paks. Talle ei meeldi immigrandid, eriti Meid ootavad ohtlikud seiklused, verejanuline kohalik loomastik ja serti. Teiste seas kantakse ette Wolfgang Amadeus nik ei oska isegi joonistada! Samuti ära photoshopitud tusega. Nimelt on asutud korraldama eestikeelseid Aasia päritolu. Blair peaaegu et vihkab oma käskijat ning kirjutab te- Mozarti „Vesperae solennes de Confessore” V osa, fotokollaaže, mille taha on püütud peita oma tehnilist Zoomi-põhiseid toidukoolitusi süüria, iraani ja pales- mast tihti oma Instas, sest nii nagu paljud teisedki nelja seina vahe- Hendrik Sal-Salleri „Nii sind ootan”, Ralph Vaughan küündimatust ja oskamatust fotoaparaati kasutada. tiina kokkade juhendamisel. Uusi retsepte ja nippe le ning ekraani pealispinnale vangistatud kontorirotid, elab ta oma Williamsi „The Lark Ascending”, Tõnu Kõrvitsa „La- Osalevad kunstnikud: Marko Toomast, Andrus Joo- avastada saab nii ise, n-ö eraisikuna, aga lisaks on või- frustratsiooni välja internetis. Muidugi, Boss-naine pole ainuke, kel- geda laulud” nr 6 ning Martin J. Sildose „Mu süda usub nas, Jan Leo Grau, Alar Raudoja, Pusa, Tiina Ojaste, malik tellida veebikoolitusi ka oma sõpruskonnale või lest Blair kirjutab. Talle sobib igasugune materjal: naljakad ja kole- õnne” ja „Neil karjastel väljal”. Kontserti dirigeerib Leonora Palu, Reimo Padul ning külalisena Marko hoopis töökollektiivile! Kuivõrd koosviibimisi on prae- dad loomad, andetu kunst ja andekas kunst, plastrinnad ja naturaal- Martin Sildos. Solistidena astuvad üles Karmen Puis Mäetamm. Info: linnagalerii.ee gu keeruline organiseerida, aitavad ehk ühiskokkami- sed rinnad, merisead ja meritähed. Viimaseid Blair kardab ja leiab, (sopran) ja Kadri Palu (viiul). Info: vanemuine.ee sed veebis igatsust sõprade või kolleegide järele pisut et nad võiks välja surra nagu ka paljud teised asjad, mis talle miski- leevendada! Info, hinnad jne: koomen.ee/toidukoolitused pärast ei meeldi. Telefon käes ja pilk pikslitel, hakkab Blairi aju täiel jõul vaimukusi tootma ning ta leiab alati ideaalseid otsingusõnu, mille peale Guugel toob välja kõige obskuursemaid ja seeläbi naljakamaid pilte. Blair käitub, nagu tal oleks oma jälgijate arvamusest ükskõik, kuid tegelikult, kui keegi siiralt ütleks, et kuule, su stoorid on mõt- FOTO POEETILINE JA VIIRASTUSLIK tetud, laseks Blair end vist maha. Või siis mitte, sest püstolit tal ei 22.01. ÄREVUS UUES TEATRIS KONFLIKT ole ja ta ei ole ka piisavalt julge. Võib-olla ainult purjus peaga. Al- koholiga on Blair hea sõber. Joobnuna kipub ta end haletsema isegi Kui kõik läheb plaanipäraselt, toimub 22. jaanuaril Tartu Detsembris avati Tallinnas Juhan Kuusi Dokfoto Kes- rohkem kui tavaliselt, ning mõtlema armastusest. Praegu armastab Uues Teatris lavastuse „VIDEO: TÄIELIK ŠOKK! kuses näitus „Kodu ja rahu”, mis koondab prantsuse Blair ainult ennast ja võib-olla nii see ka jääb. SÜNDMUSKOHAL KAOS, TUVID MINESTUSES” fotograafi Emmanuel Tussore’i ning Peterburi foto- Kolmapäeval tööle jõudes, briti teadlased on muide selgeks teinud, esietendus. Žanriliselt on tegemist „väljakannatama- graafide Anton Ivanovi ja Alexander Vasilyevi töid. et kolmapäev on töönädala masendavaim päev, lonkab Blair oma kor- tu ärevusega kolmes toas”. Ja nõnda ta vaataja ette Teosed täiendavad üksteist ning kõlavad kokku, rusele, ütleb suvalisel ilmel töökaaslastele „hello” ja istub arvuti ette. ilmubki – korraga kolmes toas, kus kõigis on inimesed, rääkides konfliktset ja keerulist lugu keeles, mis on Oma meilboksist leiab ta lisaks tavapärastele tööülesannetele kutse kes tahavad aru saada, mis juhtus ja mis edasi saab. dokumentaalne, aga samal ajal ka poeetiline ja viiras- arenguvestlusele. Sisimas kõhulihase seesmine külg vastikusest kokku Aegamisi selgub, et mõnes toas on asjadest aru saa- tuslik. Näitus avab sõja ja rahu teemat väga eripalge- tõmbumas, kuna, nagu oleme maininud, Blair ei salli oma ülekaalulist dud paremini ja mõnes kehvemini. Autor-lavastaja: listes vormistustes. Kuraatorid: Kristel Aimee Laur ja Foto: Carolyn Prits ülemust, vaatab ta kella. Vestluseni on umbes tund ning seda aega Elise Metsanurk. Info: uusteater.ee Toomas Järvet. Lähem teave: dokfoto.ee sisustab Blair, otsides internetist pilte märksõnaga „fighting horses”. Ta valib kõige brutaalsema leitud fotodest ja postitab selle alguses fiidi, siis mõtleb ümber, kustutab hobused kiirelt ja viskab selle hoopis stooridesse üles. „Meem,” mõtleb Blair rahulolevalt. Tema päeva kõi- ge olulisem tegu on seega tehtud, või vähemalt nii ta arvab. JOOGA JOOGASTUUDIOTE VEEBITUNNID Enne Boss-naise kabinetti sisenemist hingab Blair sügavalt sisse. Ta ei oska suhelda tavaliste inimestega ja tema silmis on Boss-naine 22.01. Kui vahel tabab kodukontorilaua taga tunne, et tore „ANKEEDI” TEGIJAD TARTUS täiuslik tavalisuse kehastus. Blair teeb ukse lahti. Boss-naine istub oleks piirangute kiuste end veidike liigutada, siis ta- laua taga ja vaatab arvutiekraani. Tema ebamäärast värvi juukseid 22. jaanuaril kell 19 algab Elektriteatris eesti filmi suks ehk proovida kätt (või jalga) mõnes online-jooga- kaunistab plastist lips. Tal on seljas sametist nahkhiirelõikega blu- „Ankeet” linastus, mille järel on võimalus kohtuda ka tunnis! Appi tuleb muidugi vana hea YouTube, aga kui soon ning ta nägu läigib. Sellegipoolest on korpulentses daamis mi- selle režissööri Aljona Suržikovaga. Film läbib kalei- tahaks kuulda oma kodusel matil eesti keelt, võib dagi majesteetlikku, liigutuste voolavus ja rahulik näoilme sisenda- doskoobina portreesid ja lugusid nii minevikust kui ka hoopis uurida, mis võimalusi pakuvad selleks mõned vad austust. „Tere-tere,” noogutab ta oma alluvale. „Kuidas läheb?” olevikust. Filmi režissööril oli 1994. aastal märkmik – meie oma joogastuudiod (näiteks City Yoga ja Infra Eesti funk-souli lipulaeva Foto: Alexander Vasilyev „Okeilt,” vastab end toolile sättiv Blair. Järgneb vaikuseminut. „Mhm. „sõbravihik”. Mis on klassikaaslastest aga nüüdseks Jooga). Lisaks pruugib hoida pilku peal Facebooki Lexsoul Dancemachine’i See on tüütu protseduur, ma tean jah. Siin on väike vorm, täida see saanud? Info: elektriteater.ee grupil „Jooga ja BodyBalance Mariega” (treener Marie YouTube’i kanalil on võima- ära, palun. Ja siis ma esitan paar küsimust juurde ka. Bürokraatia, Pullerits), aga oskuslikud guugeldajad leiavad küllap lik vaadata dokumentaal- eks ole,” ütleb lõpuks Boss-naine. Ta võtab kusagilt laua alt välja veelgi toredaid variante. filmi „Can we make it?”. paberi ja ulatab selle Blairile. Blair lükkab tooli ülemuse lauale lähe- Ako Lehemetsa kokku pan- male ja hakkab metoodiliselt lahtreid täitma. Tal läheb umbes viis ULME dud 45-minutiline linateos PERIOODILINE VEEBIULME minutit. Sel ajal on toas kuulda vaid konditsioneeri undamist. Boss- isegi verejanulisem kohalik taimestik, kuid Turandumi taevast ehti- kujutab bändi teekonda läbi naine jälgib Blairi, sest arvab, et viimane ei pane seda tähele. Tegeli- vate kullakarva topeltkuude nimel tasub riskida.” „Ta on hulluks läi- Perioodilised veebiulmeajakirjad Reaktor ja Algernon keerulise 2020. aasta takis- kult aga paneb küll ja mõtleb, et hea meelega sõidaks sellest paksust nud,” mõtleb Blair, „täiesti ja absoluutselt hulluks.” Ta tõstab pilgu ilmuvad traditsiooniliselt kuu või kvartali lõpupäeva- tuste ja õnnestumiste. seast oma autoga üle. Autot tal küll õnneks ei ole. Siga ei tea asjast ja vaatab esimest korda Boss-naise ootust täis silmadesse. „Ma võ- del, nii saamegi meenutada, et detsembrikuu numb- midagi, ta teab ainult seda, et Blair on kõige kenam inimene, keda taks vist selle palgalisa,” ütleb Blair selge ja kindla häälega. Naera- ÖÖ rid on oma tee veebi leidnud ning ootavad lugemist. NÕUKOGUDE ÖÖ ta kunagi näinud on. „Alati nii puhas ja tore, hoopis teistsugune kui tus kaob Boss-naise huulilt. „Ma natuke kartsin seda. 30% on ikkagi Reaktorist leiame näiteks kolm algupärast ulmejuttu Anne Vetik töötab reklaamis, teised. Nii peenikesed käed. Peaaegu nagu linnuluud.” Boss-naine suur raha. Kuid vähemalt tean nüüd,” sõnab ta, vaatab aknast välja, (Tormi Ariva, Risto Jurvanen, Helina Ravasoo), port- ERM kutsub üles jagama mälestusi ja kogemusi nõu- kirjutab kunsti- ja moekriiti- kujutab ette, kuidas ta surub Blairi enda rindade vastu ning Blair so- ohkab raskelt ja hakkab toolil pöörlema. Ta pöörleb järjest kiire- su arvustusi ja põhjaliku intervjuu Meelis Kraftiga, Al- kogudeaegsest ööelust. Uuritakse öiste koosviibi- kat ning viimasel ajal on sistab talle kõrva: „Miks lasid mul nii kaua oodata. Olin juba ammu mini ja kiiremini, nii kiiresti, et muutub lõpuks pelgalt värviplekiks. gernonis kirjutavad Karen Orlau, Mario Pulver ning miste kohta nii kodus kui ka n-ö linna peal, aga samas laiendanud oma loomingulisi valmis.” Pleki ümber moodustub metallkuul, mis tõuseb õhku ja lendab ak- Siim Veskimees, aga juttu tuleb ka Mary Poppinsist ja oodatakse lugusid ka öösel töötamise kohta, lisaks ambitsioone belletristika Lõpuks saab Blair paberiga ühele poole ja annab selle silmsidet nast välja, purustades klaasi ning isegi seda koos hoidva raami. „Ni Dostojevskist. Silm peale: ulmeajakiri.ee, algernon.ee meenutusi öisest linnaruumist ning omaaegsetest pii- suunal. vältides ülemusele tagasi. „Okei, vaat kui tore,” ütleb Boss-naine ja figa sebe,” ütleb Blair ja minestab. Foto: press rangutest. Lisainfo: erm.ee/et/osale 吀䄀䰀䤀 䌀漀渀挀攀瀀琀 ⼀ 䠀伀䴀䔀 ⼀ 䬀漀琀稀攀戀甀攀 ㌀㌀Ⰰ 䬀愀氀愀洀愀樀愀 ⼀ 眀眀眀⸀琀愀氀椀搀攀猀椀最渀⸀攀甀