Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

1 SISSEJUHATUS ...... 3 2 SISUKOKKUVÕTE ...... 4 3 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 8 3.1 ÕIGUSLIK BAAS ...... 8 3.1.1 Riigisisesed õigusaktid ...... 8 3.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ...... 9 3.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ...... 10 3.2 HARJU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA ...... 10 3.2.1 JOOGIVEE KAVA ...... 11 3.2.2 PUNKTREOSTUSALLIKATE KORRASTAMISE KAVA ...... 11 3.2.3 PÕHJAVEE KAVA ...... 11 3.2.4 PINNAVEE KAVA ...... 12 3.3 ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2012-2020 ...... 12 3.4 ANIJA VALLA ÜLDPLANEERING ...... 14 3.5 ANIJA VALLA VEEMAJANDUSPROJEKT ...... 14 4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS ...... 16 4.1 ÜLDÜLEVAADE ...... 16 4.2 ELANIKKOND ...... 16 4.3 ANIJA VALLA EELARVE ...... 17 4.4 VALLAVALITSUSE LAENUKOHUSTUSED ...... 18 4.5 ANIJA VALLA FINANTSVÕIMEKUSE ANALÜÜS ...... 18 4.6 VEE-ETTEVÕTLUS ...... 20 4.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONITEENUSTE TEGEVUSKULUD ...... 21 4.7.1 Administratiivkulud ...... 21 4.7.2 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste kasumlikkus...... 21 5 KESKKONNASEISUND ...... 23 5.1 ÜLDIST ...... 23 5.2 VEEKOGUD ...... 23 5.3 GEOLOOGILINE EHITUS ...... 24 5.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ...... 24 5.5 PÕHJAVESI ...... 25 6 VEEVARUSTUS ...... 27 6.1 PUURKAEVUD ...... 27 6.2 PUMBAJAAMAD ...... 29 6.3 VEETÖÖTLUS ...... 30 6.4 VEE KVALITEET ...... 30 6.4.1 Puurkaevuvee kvaliteet Kehra linn, Lehtmetsa ja Ülejõe küla ...... 32 6.4.2 Alavere küla ...... 34 6.4.3 Anija küla ...... 35 6.4.4 Lilli küla ...... 36 6.4.5 Voose küla ...... 37 6.5 JOOGIVEE KVALITEET ...... 38 6.6 VEEVÕRK ...... 38 6.7 TULETÕRJE VEEVARUSTUS ...... 40 6.8 VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS ...... 41 6.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID ...... 43 7 KANALISATSIOON ...... 44 7.1 KANALISATSIOONIVÕRK ...... 44 7.2 REOVEEPUMPLAD...... 45 7.3 REOVEEPUHASTID ...... 46 7.3.1 Kehra linn, Lehtmetsa ja Ülejõe küla ...... 46 7.3.2 Alavere küla ...... 47

AS Infragate Eesti 1 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

7.3.3 Anija küla ...... 47 7.3.4 Lilli küla ...... 48 7.3.5 Voose küla ...... 48 7.3.6 Härmakosu küla ...... 48 7.4 REOVEE VOOLUHULGAD ...... 49 7.5 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ...... 51 7.6 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID ...... 53 8 INVESTEERINGUPROJEKTID ...... 54 8.1 EESMÄRGID ...... 54 8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS ...... 55 8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMIE ...... 57 8.3.1 Lühiajaline programm aastatel 2012-2017 ...... 57 8.3.2 Pikaajaline programm aastatel 2018-2024 ...... 57 8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS ...... 57 9 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...... 58 10 FINANTSANALÜÜS ...... 59 10.1 EESMÄRK ...... 59 10.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED ...... 60 10.2.1 Finantsanalüüsi metoodika (ÜF taotlus) ...... 60 10.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused ...... 60 10.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud ...... 61 10.3 NÕUDLUSANALÜÜS ...... 62 10.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vooluhulgad) ...... 62 10.3.2 Mõjud tuludele ...... 64 10.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED ...... 64 10.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud) ...... 64 10.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud) ...... 64 10.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele...... 64 10.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS ...... 65 10.5.1 Tulude eeldused ...... 65 10.5.2 Finantsprognooside tulemused ...... 65 11 FINANTSPROJEKTSIOONID ...... 68 12 JÄRELDUSED ...... 75 13 KASUTATUD MATERJAL ...... 76

AS Infragate Eesti 2 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

1 SISSEJUHATUS Käesolev Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2012-2024 on koostatud AS Infragate Eesti töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui “Konsultandile”. Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev: Rainer Rohesalu - projektijuhtimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni- investeeringuprojektide väljatöötamine; Liina Mürk, Madis Lett - joonised ja skeemid; Tõnis Tamm - sotsiaal-majanduslik üldiseloomustus ja finantsanalüüs. Töö teostamise aluseks oli Anija Vallavalitsuse ja AS Infragate Eesti vahel 17.09.2012 a sõlmitud leping nr 384-12 Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kaasajastamiseks aastateks 2012-2024. Arendamise kava sisaldab finantsanalüüsi. Leping nägi ette kaasajastatud ÜVK arendamise kava koostamise Anija vallale. Konsultant koondas olemasolevad materjalid ja tegi ülevaate olemasolevast situatsioonist. Käimasolevate ja lõppevate ÜF projektide investeeringud on lisatud olemasoleva situatsiooni kirjeldusele ning koostatud on olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem. Kirjeldatud on perspektiivne olukord kus olemasolevale situatsiooni kirjeldusele on lisatud sademeveerajatised. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava katab perioodi 2012 kuni 2024. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava tuleb uuesti kinnitada valla volikogu poolt. Enne kinnitamist on vaja ÜVK arendamise kava kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koosneb sisukorrast, sissejuhatusest, kokkuvõttest, ühisveevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide hetkeolukorda analüüsivast osast, investeeringuprojektide kirjeldusest ja finantsanalüüsist. Arendamise kava lõpus on toodud kasutatud materjalide loetelu. Arengukava hõlmab Kehra linna, Lehtmetsa küla, Ülejõe küla, Alavere küla, Anija küla, Lilli küla ja Voose küla. Käsitletud on ka Härmakosu küla, kus reoveekogumisala hetkel puudub, kuid plaanis on see luua. Arengukava koostamisel on lähtutud Anija vallalt ja OÜ Velko AV saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest. Samuti on arvestatud Harju alamvesikonna veemajanduskavas sätestatud vee kaitse ja kasutamise abinõudega. Vastavalt lähteülesandele on püütud koostada realistlik, valla eelarve võimalusi ja valla ning vee-ettevõtjate vahelisi opereerimislepinguid arvestav Anija valla ÜVK arendamise kava aastateks 2012-2024. Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks.

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mille peab heaks kiitma Anija Vallavolikogu ning mille alusel toimub edaspidi valdkonna arendamine Anija vallas. AS Infragate Eesti 3 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

2 SISUKOKKUVÕTE Arengukava hõlmab Anija vallas Kehra linna, Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Lilli, Voose ja Härmakosu külasid.

Anija valla sotsiaal-majanduslik ülevaade Statistikaameti andmetel on 01.01.2012.a. seisuga Anija valla rahvaarv 5754 inimest, neist mehi 2747 ja naisi 3007. Rahvaarv Anija vallas on viimastel aastatel püsivas languses ja on 2007.a. tehtud arengukavaga võrreldes langenud 462 inimese võrra.

Anija valla 2012.a eelarve tulude maht on 4,446 miljonit eurot. Suuremateks tuluartikliteks on füüsilise isiku tulumaks, maamaks, kaupade ja teenuste müük ning toetused. Kulude maht 2012.a on 4,385 miljoni eurot. Valla kulutused vee- ja kanalisatsioonirajatiste arendamiseks ja hooldamiseks vajaliku varustuse soetamiseks olid 2011. a. 6,4 tuhat EUR ning 2012. a on eelarveks planeeritud 809,3 tuhat EUR.

Anija vallas tegeleb käesoleva arengukava asumites vee-ettevõtjana OÜ Velko AV. Ettevõte omanikuks on Anija Vallavalitsus. Ettevõttes töötab 30 inimest, kellest palgatöötajaid on 25, juhatuse liikmeid on 1 ning nõukogu liikmeid on 4.

Ettevõte põhitegevusaladeks on: • soojusenergia tootmine ja müük, • puurkaev-pumplate ja veetorustike baasil vee tootmine ja müük, • kanalisatsiooniteenuse osutamine, • valla kinnisvara hooldus ja haldus, • heakorra-, haljastus- ja hooldustööde teostamine.

OÜ Velko AV osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust Kehra linnas ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Lilli ja Voose külades. Härmakosu külas osutab teenust MTÜ Härmakosu. OÜ Velko AV teeninduspiirkonna elanikkonna ühisveevärgi teenusega varustatus on välja toodud kanalisatsiooniteenusega varustatus peatükis 7.1.

Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2010-2011 on välja toodud Tabel 4.6 ja Tabel 4.7. OÜ Velko AV tegevuskulud kokku olid 2011.aastal 1,25 mln. EUR. Suuremateks kuluartikliteks olid tööjõukulud ja materjali, vee-erikasutustasu, fekaalvee puhastus ja remondikulud.

Ettevõtte töötas 2010-2011 a. veemajanduse teenuste osutamisel kasumlikult, vastavad aruandeaasta kasumisummad olid 184,5 tuh. EUR ning 322,3 tuh. EUR

Veevarustus Ühisveevarustuse- ja kanalisatsiooni rajamine on lõpetatud Voose, Lilli ja Alavere külades. Kehra linnas, Lehtmetsa, Anija, ja Ülejõe külas lõpetatakse ÜVK rajamine 2012.a. lõpuks. Ühisveevarustuse süsteem baseerub Ordoviitsium, Ordoviitsium–Kambriumi või Kambrium- Vendi veekompleksi põhjaveel. Ühisveevarustusvõrgust välja jäänud veetarbijad kasutavad isiklike salv- või puurkaevude vett. Olemasolevad süsteemid on halvas seisukorras, veekvaliteet ei vasta nõuetele ning veeseadmete töökindlus on madal. AS Infragate Eesti 4 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Anija valla vee-ettevõtjale OÜ Velko AV-le on välja antud vee erikasutusluba nr L.VV/300419, mis on käesoleval ajal muutmisel seoses ÜF projekti elluviimise käigus toimunud puurkaevude likvideerimisega (AS Velko kiri 09.10.2012, nr. 2099). Härmakosu külas tegeleb veevarustusega MTÜ Härmakosu, kellele on välja antud vee-erikasutusluba nr HR01048(L.VV.HA-175344). Veearvestid on ligikaudu 95% Anija valla veetarbijatel. ÜF projekti käigus valmis 2010.a. Kehra linna veekäitlusjaam, mis varustab kvaliteetse joogiveega Kehra linna, Ülejõe küla ja Lehtmetsa küla. .

Anija valla asulate praegune ühisveevarustuse veetarve ja perspektiivne veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis: Tabel 2.1 Olemasolevad ja perspektiivsed veekogused Väljapumbatud vesi Perspektiivne veevajadus Asula 2011.a 2024.a [m3/a] [m3/a] Kehra linn (koos Lehtmetsa ja Ülejõe 115 321 140 689 külaga) Alavere küla 23 183 26 759 Anija küla 3 228 3 253 Lilli küla 2 572 4 573 Voose küla 1 939 2 985 Härmakosu küla 1 780 1 825 KOKKU 148 023 180 084

Veevajaduse kasv on tingitud eeldatavast ühiktarbimise kasvust (100 l/in/d) ning veevõrgu laiendamisest 2012.a.

Veevarustuse põhiprobleemid • Ühisveevarustuse põhiprobleemid Anija vallas (v.a. Härmakosu küla) on lahendatud viimastel aastatel elluviidud ÜF projekti ja KIK keskkonnaprogrammi sihtfinantseerimise lepingute abil; • Härmakosu renoveerimata torustike halb olukord.

Investeeringuprojektid Vastavalt olemasolevale olukorrale näeb Konsultant arengukava raames ette alljärgnevad investeeringuprojektid:

Pikaajaline programm aastatel 2018-2024

Härmakosu küla Projekt A3 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine Projekt B3 Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine

AS Infragate Eesti 5 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Kanalisatsioon

Olemasolev kanalisatsioonisüsteem Vastavalt keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1079 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie“ on määratud Kehra linna reoveekogumisala; Vastavalt keskkonnaministri 02.07.2009. a käskkirjale nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ on määratud Alavere reoveekogumisala ning Keskkonnaministri 09.09.2010 käskkirjaga nr 1283 on määratud Anija ja Lilli reoveekogumisalad.

Anija vallas on neli iseseisvat ühiskanalisatsioonisüsteemi. OÜ Velko AV poolt hallatavad ühiskanalisatsioonisüsteemid koos reoveepuhastiga on Kehras, kuhu juhitakse ka Lehtmetsa ja Ülejõe küla reoveed ning Alavere, Anija ja Lilli külades. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikkond kasutab kogumiskaeve. Härmakosu külas haldab kanalisatsioonitorustikke ja tegeleb süsteemi korrashoiuga MTÜ Härmakosu, reoveekogumisala ei ole moodustatud.

Ühiskanalisatsioonitorustiku pikkus kokku Anija valla asulates on ca 34,5 km, sealhulgas survekanalisatsioonitorustikke 4,6 km ja sademeveekanalisatsiooni torustikke 2,0 km. Ühiskanalisatsioonitorustike seisund on hea ja suuremamahulisi investeeringuid lähiajal teha pole vaja. Siia ei ole juurde arvestatud Härmakosu küla kanalisatsiooni pikkust, mille seisukord on halb.

Anija valla asulate ühiskanalisatsiooni süsteemi reovee praegused ja perspektiivsed vooluhulgad on esitatud alljärgnevas tabelis: Tabel 2.2 Puhastile suunatud reovesi hetkel ja tulevikus Puhastile suunatud reovesi Puhastile perspektiivselt Asula 2011.a suunatav reovesi 2024.a [m3/a] [m3/a] Kehra linn (koos Lehtmetsa 180 000 159 324 ja Ülejõe külaga) Alavere küla 29 199 33 797 Anija küla 2 736 2 768 Lilli küla 1 076 1 916 Härmakosu küla 1 460 1 460 KOKKU 214 471 199 265

Reovee vooluhulkade arvutamisel on Konsultant lähtunud eeldusest, et 2024. aastaks on ühiktarbimine vallas tõusnud 100 liitrini inimese kohta ööpäevas.

Kanalisatsioonisüsteemi põhiprobleemid Kehra linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisse ja rajamisse suunatud suuremahuliste investeeringute tõttu viimaste aastate jooksul on enamus varasemas arengukavas väljatoodud probleeme lahendatud. Samas on tekkinud mõnes kohas sademevete ärajuhtimise probleem, kuna seni reoveekanalisatsiooni suubunud sademeveed ei oma teatud piirkondades lõppväljundit.

AS Infragate Eesti 6 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Probleemiks kogu valla territooriumil on ka sademevee kraavide olukord, mis mitmel pool puuduvad või on halvas olukorras, tekitades üleujutusi elamute piirkondades ja kahjustades teid.

Probleemid: • Kehra linna, Lehtmetsa, Ülejõe ja Alavere küla sademeveed ei oma kohati lõppväljundit; • Härmakosu küla kanalisatsioonitorustike halb olukord; • puudub sademevee süsteemide korrastamise kava.

Investeeringuprojektid Vastavalt olemasolevale olukorrale näeb Konsultant arengukava raames ette alljärgnevad investeeringuprojektid:

Investeeringuprogramm lähiaastatel hõlmab investeeringuid sademevee kanalisatsiooni arendamiseks eelõige Kehra linna ümbruses jätkates juba alustatud sademevee kanalisatsiooni korrastamist. Sademevee kanalisatsiooni küsimuste lahendamine Anija valla teistes probleemsetes kohtades võiks jääda pikaajalisse programmi. Investeeringud on soovitav teostada peale sademevee süsteemide korrastamise kava koostamist.

Lühiajaline programm aastatel 2012-2017

Kehra linn Projekt E1.1 Sademeveetorustike rekonstrueerimine/rajamine

Pikaajaline programm aastatel 2018-2024

Kehra linn Projekt E1.2 Sademeveetorustike rekonstrueerimine/rajamine

Alavere küla Projekt E2 Sademeveetorustike rekonstrueerimine/rajamine

Härmakosu küla Projekt C3 Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine Projekt D3 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

AS Infragate Eesti 7 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

3 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid.

3.1 ÕIGUSLIK BAAS Alljärgnevalt on loetletud käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed, Euroopa Liidu ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid.

3.1.1 Riigisisesed õigusaktid 02.06.2003. a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja - teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 10.02.1999 a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja - kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Veeseadus on vastu võetud 11.05.1994 a seadusega ning viimati muudetud 16.06.2011 a. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused: • Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”, viimati muudetud Sotsiaalministri määrusega nr 97 14.12.2009 a. Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest;

AS Infragate Eesti 8 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

• Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003 a “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded”, viimati muudetud Sotsiaalministri määrusega nr 97, 14.12.2009 a; • Sotsiaalministri määrus nr 152, 21.12.2001 a „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, viimati muudetud määrusega nr 97 14.12.2009 a; • Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002 a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“, viimati muudetud määrusega nr 8 21.01.2009 a; • Keskkonnaministri määrus nr 9, 27.01.2003 a „Põhjaveevaru hindamise kord“; • Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2002 a “Põhjaveekomisjoni põhimäärus”. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine; • Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010 a “Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“, viimati muudetud määrusega nr 10 29.02.2012 a; • Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996 a “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine“, viimati muudetud määrusega nr 23 06.04.2011 a; • Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012 a “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed; • Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001 a “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”, viimati muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 51 15.04.2010 a; • Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005 a “Ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”; • Keskkonnaministri määrus nr 57, 19.03.2009 a “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid”; • Keskkonnatasude seadus“, vastu võetud 07.12.2005 a, viimane muudatus vastu võetud 22.02.2011 a.

3.1.2 Euroopa Liidu direktiivid • Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 “ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed”. • Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: AS Infragate Eesti 9 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Veeseadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”; • Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid”; • Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015; • Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ; • Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni; • Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ; • Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ.

3.1.3 Omavalitsuse õigusaktid • Anija Vallavolikogu 26.02.2004 määrus nr 60: Anija valla kaevetööde eeskiri; • Anija Vallavolikogu 22.04.2004 määrus nr 67 : Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni liitumistasu rakendamise kord Anija vallas; • Anija Vallavolikogu 22.04.2004 määrus nr 68 : Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenustasu reguleerimise kord Anija vallas; • Anija Vallavolikogu 21.10.2010 a määrus nr 26: Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri;

3.2 HARJU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda ja üheksa alamvesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2010 a korraldusega nr 118. Anija vald jääb Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda. Käesoleva arendamise kava koostamisel on arvestatud Harju alamvesikonna veemajanduskavas (kinnitatud 28. mai 2008 a keskkonnaministri käskkirjaga nr 635) määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke. Alamvesikonna veemajanduskava on dokument, mille meetmeprogrammis määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavas, ettevõtluse arendamisel, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Harju alamvesikonna maismaa- ja veealad hõlmavad peaaegu kogu Harjumaad, osaliselt Lääne-, Rapla-, Järvamaad ja Lääne-Virumaad.

AS Infragate Eesti 10 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamist alustati 10. jaanuaril 2005. a. Veemajanduskava põhirõhk on reostusallikate korrastamisel, joogiveevarustusel ja vee seisundi halvendamise ennetamisel. Veemajanduskava lähtub suures osas tehnilisest aruandest “Harju alamvesikonna veemajanduskava koostamise ja arendamise tehniline abi”, mis koostati rahvusvahelise konsortsiumi ühistööna konsultatsioonifirma Grontmij Nederland bv juhtimisel 2005-2006 a. Valdava osa alamvesikondade meetmekavade mahust moodustavad veevarustuse ja kanalisatsiooni keskkonnanõuetele vastavusse viimise meetmed. Muid meetmeid (näiteks veekogude uuendamine) on ellu viidud sellega võrreldes väikeses mahus. Meetmekava koosneb põhimeetmetest (Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega määratletud veemajanduskavas asjakohaste keskkonnanõuete täitmisest) ja lisameetmetest. Lisameetmed rakendatakse siis kui õigusaktidega nõutud (minimaalsete) keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kõigile elanikele ohutu keskkonna ning elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Põhimeetmete hulka on lülitatud selgete ja oluliste mittevastavuste likvideerimine. Meetmekava arvutuslik kogumaht on orienteeruvalt 830 miljonit eurot, millest üle 90 % moodustavad kulutused veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Järgnevalt on toodud väljavõtted Harju alamvesikonna meetmekava punktidest, mis puudutavad ka koostatavat ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava:

3.2.1 JOOGIVEE KAVA Põhimeetmed Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) Harju alamvesikonnas toimub suures osas kavandatavate Ühtekuuluvusfondi projektide raames kahe alamprojektina - Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veemajandusprojekt (hõlmab 10 omavalitsust ja 52 asulat) ja Vääna veemajandusprojekt (hõlmab 6 omavalitsust ja 38 asulat). Joogivee vastavusse viimine direktiiviga ja Eesti õigusaktidega Harju alamvesikonnas maksab veemajanduskava (veemajanduskava koostamise aja seisuga) järgi 294 miljonit eurot. Ligi 80 % kulutustest läheb veevõrkude rekonstrueerimiseks ja uute torustike rajamiseks.

3.2.2 PUNKTREOSTUSALLIKATE KORRASTAMISE KAVA Kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine Põhimeetmed Põhimeetmed katavad asulareoveedirektiivi (91/271/EMÜ) ja reoveesette direktiivi (86/278/EMÜ) ning vastavate Eesti õigusaktide täitmiseks vajalikud meetmed. Meetmekava keskendub suuremate kui 500 elanikuga asulate kanalisatsioonirajatiste korrastamisele. Maksumus on praeguse hinnangu järgi suurusjärgus 486 miljonit eurot. Praegu on põhimeetmete hulka arvatud ka need asulad, kus elanikke 50-2000, nende kanalisatsioonirajatiste nõuetega vastavusse viimine on osaks EL ÜF abiprojektides. Üle 2000 inimesega asulate osa on hinnanguliselt 218 miljonit euro.

3.2.3 PÕHJAVEE KAVA Põhimeetmed Põhjavee kaitse põhimeetmeteks on ka meetmekava erinevates osades käsitletud punktreostusallikate, sh jääkreostuse korrastamine ja hajureostuse vastased põhimeetmed. Kasutuseta seisvad ja otstarbeta ning põhjavett ohustavad puurkaevud tuleb likvideerida kõigis põhjaveekogumites. Põhjavee põhimeetmete maksumus veemajanduskavas on kokku 1,23 miljonit eurot. Lisameetmed AS Infragate Eesti 11 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Maapinnalähedase veekihi kasutamise toetamine kohalike omavalituste, veeettevõtete ja kodanike koolituse ja teavitamise abil. Maapinnalähedase veekihi kasutamist tuleb soosida eelkõige üksikmajapidamiste veevarustuse tagamiseks, lõunaosas ka asumite veevarustuseks.

3.2.4 PINNAVEE KAVA Meetmekavas on ette nähtud Ülemiste pinnaveehaarde valgalale jäävate reostusohtlike objektide nõuetele vastavusse viimine. See aitab säilitada Ülemiste järve toorvee kvaliteeti. Ülemiste järve (kesine seisund) kui Tallinna joogivee reservuaari põhiprobleem on kõrge fütoplanktoni biomass, mis kasvatab veepuhastuse kulusid. Järve tervendamiseks/taastamiseks rakendatakse alates 2003. aastast biomanipulatsiooni vähendades märkimisväärselt väheväärtuslike kalade osakaalu (põhiliselt karplaste) intensiivse väljapüügi abil. Biomanipulatsioon on andnud siiani mõningast positiivset efekti. Kui selguvad kindlamad näitajad, et biomanipulatsioonil on järve tervendamiseks loodetud positiivne mõju, tuleb tegevust valitud suunas jätkata.

Joonis 3.1 Harju alamvesikond

3.3 ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2012-2020 Anija Vallavolikogu kinnitas 24.11.2011 a Anija valla arengukava aastateks 2012-2020. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses § 37 ja Anija valla arengukavas 2012- 2020 sätestatule määratletakse iga aasta konkreetsed elluviidavad tegevused koos iga-aastase valla eelarve koostamisega.

AS Infragate Eesti 12 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Anija valla arengukava aastateks 2012-2020 sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid, sisaldades endas erinevate huvigruppide koostöös sõnastatud visiooni, strateegilisi eesmärke ning tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. Anija valla arengukava lahutamatu osa on Anija vallavalitsuse investeeringute kava, mis sätestab tegevused arengustrateegia elluviimiseks aastate lõikes. Arengukavas kirjeldatud arengustrateegia sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid ja ülesanded) mis on vajalikud Anija valla arengu üldeesmärgi ja arenguvisiooni realiseerimiseks. Arengukava Võtmevaldkond I „Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine“ all on toodud eesmärgid ja meetmed aastani 2020, mis ühe eesmärgina (E 1.7) toob välja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavate ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise. Prioriteetseks arengusuunaks on olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, et viia joogivee kvaliteet ja reoveepuhastus kehtivatele nõuetele vastavaks. Uute ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamise seni katmata tiheasustusaladel. Kehra linnas ja Alavere, Anija, Voose, Lilli, Ülejõe ja Lehtmetsa külades jätkati 2012 aastal olemasoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava järgsete investeeringute ettevalmistamist ja rakendamist. Ülesanded (meetmed) eesmärgi E 1.7 saavutamiseks on: • Ü 1.7.1 Ühisveevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine Kehra linnas ja külades; • Ü 1.7.2 Hajaasustuse joogiveega varustamise programmi võimaluste kasutamine; • Ü 1.7.3 Sademevete kanalisatsiooni ja vajadusel drenaaži väljaarendamine Kehra linnas ja Lehtmetsa külas.

Praegusel ajal on käimas Anija valla arengukava 2013-2020 uue redaktsiooni koostamine, et täpsustada kehtivat arengukava ja viia see kooskõlla muutunud seadusandlusega. Arengukava strateegiliste eesmärkide täpsustamiseks korraldati 2012 juunis küsitlus ja avalik arutelu, mille tulemused on uue 2013-2020 arengukava koostamise aluseks. Arengukava koostamisel vaadati üle valla viimaste aastate tegevus ja hetkeolukord, sõnastati uuesti valla tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused ning täpsustati valla visioon ja missioon. Muudeti ka arengukava struktuuri, et täpsustada strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja eelnevate arengukavade täitmine tegevusvaldkondade lõikes. Arengukava käsitleb muuhulgas omavalitsuse finantsolukorda ning sisaldab eelarvestrateegiat. Peatükk 4 „Anija valla arengustrateegia“ sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid ja ülesanded) tegevusvaldkondade kaupa, mis on vajalikud Anija valla arenguvisiooni realiseerimiseks. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamist kajastab võtmevaldkond 4.4 Tehniline infrastruktuur, mis ütleb: „Heal tasemel planeeringud, vee- ja kanalisatsiooni- ning sademevete süsteemid, transpordikorraldus, soojusenergia võimaldavad elanikel kindlustundega oma elu planeerimist jätkusuutlikuna koduvallas.“ Esimeseks strateegiliseks eesmärgiks seatakse arengukavas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rakendamine peale kõikide projektide lõppemist, mille elluviimiseks on kavandatud tegevused: 1. Teavitustöö ÜVK liitumise tingimustest ja sellega kaasnevast kasust elanikele 2. Süsteemne liitumise kohustuse täitmise kontrollimine ja meetmete rakendamine

Teise strateegilise eesmärgina on välja toodud sademevete süsteemide projekteerimine ja väljaehitamine, mis koosneb kahest meetmest: AS Infragate Eesti 13 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Meede 1: Kehra linna sademevete kanalisatsioon ja selle elluviimise tegevused: 1. Kehra linna tervikliku sademevete kanalisatsiooni projekteerimine arvestades olemasolevaid süsteeme 2. Kehra linna sademevete kanalisatsiooni etapiviisiline väljaehitamine

Meede 2: sademevete kraavid ja muud kuivendussüsteemid ja selle elluviimise tegevused: 1. Hetkeolukorra kaardistamine tiheasustusaladel ja tugiteede ääres 2. Renoveerimis- ja hooldusplaani koostamine 3. Vajalike tööde sihipärane teostamine lähtudes koostatud plaanist Loetletud tegevuste finantseerimiseks on kavandatud järgmised investeeringud Kogumaksumus 2012 2013 2014 2015 2016 (EUR) Investeeringud ühisveevärki 844 297 809 297 10 000 10 000 10 000 5 000 ja -kanalisatsiooni Objekt 1:Kehra linna ja 763 000 763 000 0 0 0 0 Lehtmetsa küla ÜVK Objekt 2:Anija küla ÜVK 46 297 46 297 0 0 0 0 Objekt 3:Kehra linna sademevete kanalisatsiooni 35 000 10 000 10 000 10 000 5 000 ehituse omaosalus

3.4 ANIJA VALLA ÜLDPLANEERING Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust. Anija valla üldplaneering kehtestati 26.06.2008 Anija vallavolikogu otsusega nr 421. Paralleelselt üldplaneeringu koostamisega viidi läbi keskkonnamõjude hindamine. Üldplaneeringu lahutamatuteks materjalideks on üldplaneeringu Keskkonnamõju strateegilise hindamise KSH aruanne ning kaardimaterjal (vt https://anija.kovtp.ee/et/planeeringud) Vallavolikogu otsustas 18.02.2010 nr 36 jätta üldplaneering kehtima, koostada tegevuskava üldplaneeringu muutmiseks.

3.5 ANIJA VALLA VEEMAJANDUSPROJEKT Analoogselt paljude teiste Eesti linnade ja omavalitsustega vajas ka Anija valla ühisveevärk ja –kanalisatsioon kiiret arendamist ja rekonstrueerimist. Järjest suureneva keskkonnateadlikkuse tulemusena on muutunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusele kehtestatud nõuded (seadused, määrused, direktiivid, standardid) võrreldes rajatiste ehituse ajaga oluliselt. Anija valla veemajandusprojekti ametlik nimi on „Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine“. Projekti elluviimise käigus lisandusid vahepeal ka Alavere, Anija ja Lilli külad, kuid muutunud majandusliku olukorra tingimustes jäid neis külades kavandatud ehitustööd ÜF projektist lõpuks välja. Tinglikult võib projekti jagada kolmeks elluviimise etapiks: PROJEKT 1: Kehra linna reoveekogumisala veemajandusprojekt. Koostatud 2008 aastal, esitatud Ühtekuuluvusfondist kaasfinantseerimiseks I taotlusvoorus. Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise positiivne otsus.

AS Infragate Eesti 14 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

PROJEKT 2: Kehra linna reoveekogumisala veemajandusprojekti täiustamine – lisandus Alavere, Anija ja Lilli külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine/rajamine. Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise positiivne otsus. PROJEKT 3: Anija valla veemajandusprojekti täiustamine. Sisuliselt võrdne Projekt 1-ga, v.a selles osas, et projekti ei kuulunud enam Ülejõe linnaosa ja Ülejõe küla ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonisüsteemide rajamine ega ka Projekt 2-s ette nähtud külade (Alavere, Anija ja Lilli) ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine/rajamine. Projekti mahtu vähendati, kuna riigihangete läbiviimise tulemusena suurenesid projekti ehituskulud. Projektipiirkonnaks jäi lõpuks: Kehra linn, sh Lehtmetsa küla. Projektipiirkonnas (Kehra linn ja Lehtmetsa küla on OÜ Velko AV ühisveevärgiga liitunud umbes 3320 elanikku ehk 81 % elanikkonnast ja ühiskanalisatsioonisüsteemiga on projektipiirkonnas liitunud 2010. aasta alguse seisuga 3270 elanikku ehk 80% elanikkonnast. Projekti number on SFOS 2.1.0101.09-0001. Keskkonnainvesteeringute keskuse toetuse taotlemise rahuldamise otsus: 18.12.2008 nr 1-25/17, muudetud 10.09.2010 nr1-25/244 ja 05.12.2011.a. nr.1-25/365,. Projekti eelarveline kogumaksumus on 7 644 918 eurot, millest EL Ühtekuuluvusfondi toetuse maksimumsumma 6 215 318 eurot. Toetuse saaja on OÜ Velko AV. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev 18.12.2008 ja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev 31.12.2012. Projektis kavandatud tegevused ja ehitustööd viiakse ellu 2012 aasta lõpuks. Ühtekuuluvusfondi projekti väljundid vastavalt taotlusele:

Väljundi nimetus Sihtmäär (kogus ja ühik vastavalt (vastavalt taotlusele) taotlusele)

isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine (m) 9351

isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine (m) 10510

surve kanalisatsioonitorustiku ehitamine (m) 1225

surve kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine (m) 675

Reoveepumplate ehitamine 16

Reoveepumplate rekonstrueerimine 2

Reoveepuhastite ehitamine 1

Reoveepuhastite rekonstrueerimine 0

Joogiveetorustiku ehitamine (m) 12122

Joogiveetorustiku rekonstrueerimine (m) 9190

Joogiveepumplate rekonstrueerimine 2

Joogiveepumplate ehitamine 2

Joogiveetöötlusjaamade ehitamine 1

Vee reservuaaride ehitamine 1

Isevoolse sademeveetorustiku rajamine 2141

AS Infragate Eesti 15 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS

4.1 ÜLDÜLEVAADE Anija vald paikneb Harjumaa kagupiiril, naabriteks Aegviidu, Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne-Virumaal. Pindala 520,94 km2.. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi-Jäneda. Vallas on 31 küla: Aavere, Alavere, Anija, Arava, Härmakosu, Kaunissaare, Kehra, Kihmla, Kuusemäe, Lehtmetsa, Lilli, Linnakse, Looküla, Lükati, Mustjõe, Paasiku, Parila, Partsaare, Pikva, Pillapalu, Rasivere, Raudoja, Rooküla, Salumetsa, Salumäe, Soodla, Uuearu, Vetla, Vikipalu, Voose ja Ülejõe ning vallasisene Kehra linn. Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad. Valla kirdeosas on Põhja-Kõrvemaa, kagus Kõrvemaa maastikukaitseala. Vallas on kolm looduskaitseala: Anija, Niinsoni ja Maapaju looduskaitseala; veehoidlad (kokku 318 ha): Soodla, Kaunissaare, Raudoja ja Aavoja; jõed (neist suurimad Jägala ja Soodla), ojad ja kanalid. Hõre asustus ning suured marja- ja seenemetsad on sobilikud matkajatele, spordihuvilistele ning vaikuse ja loodusesõpradele. Aastaringselt on rahvarohked matka- ja suusarajad Põhja-Kõrvemaal ning Aegviidu ümbruses. Valla maadel tegutsevad tselluloosi- ja paberitehas, puidu- ja mööblitööstuse ettevõtteid, kivitehas, õmblusvabrik, kariloomade pidajad ja põllumehed.

4.2 ELANIKKOND Anija valla elanikkonna arvud ja demograafiline sõltuvusindeks on välja toodud Tabel 4.1. Demograafilise sõltuvusindeksi tõus näitab, et elanikkonna trendiks on tööealiste osatähtsuse vähenemine ja kuni 14 aastaste ning üle 65-e aastaste elanike osatähtsuse suurenemine. See on seletatav elanikkonna vananemise ning tööealise elanikkonna väljarändega vallast. Demograafiline sõltuvusindeks Anija vallas on kõrgem kui Eestis keskmiselt. Demograafiline sõltuvusindeks Anija vallas on kõrgem kui Harju maakonnas ja Eestis keskmiselt. Tabel 4.1 Anija valla elanikkond 2009-2012.a. Elanikke 2009 2010 2011 2012 65+ 1002 990 987 1004 15-64 4052 4010 3930 3848 0-14 939 926 914 902 Rahvaarv kokku 5993 5926 5831 5754 Demograafiline sõltuvusindeksa: Anija vald 0,479 0,478 0,484 0,495 Demograafiline sõltuvusindeksa: 0,472 Harju maakond Demograafiline indeksa: Eesti 0,472 Allikas: Statistikaamet Märkus: (a) = (elanikke 65+ + elanikke alla 15)/( elanikke 15-64)

Anija valla rahvaarv on olnud viimase kümne aasta jooksul püsivas languses, see trend on iseloomulik tervele Eestile. Üheks põhjuseks elanikkonna vähenemisele on Anija valla negatiivne rändesaldo, mis tähendab, et väljaränne on suurem kui sisseränne. Rahvastiku pidev vähenemine võib kujutada tõsist ohtu valla jätkusuutlikkusele.

AS Infragate Eesti 16 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Arengukava projektipiirkondade elanikkond on välja toodud Tabel 4.2.

Tabel 4.2 Projektipiirkonna elanikkond seisuga 01.01.2012. Asula Elanikkond % kogu 2012 a. omavalitsuse elanikkonnast Kehra linn 2909 51 Lehtmetsa 742 13 Ülejõe 241 4 Alavere 379 7 Anija 122 2 Härmakosu 62 1 Lilli 114 2 Voose 74 1 Kokku 4643 84 Allikas: Anija Vallavalitsus

4.3 ANIJA VALLA EELARVE Anija valla 2011 a tulude maht oli 4,8 mln €. Suuremad tuluallikad on üksikisiku tulumaks ning toetused. Kulude maht oli 2011. aastal 5,0 mln €. Suurimate kuludega valdkonnad on Anija vallas haridus, majandusvaldkond, samuti vaba aeg, kultuur ja religioon. Valla kulutused keskkonnakaitselistele tegevustele olid 2011. aastal 294 tuh €. Anija valla 2012 a eelarveliste tulude maht ulatub 4,4 mln euroni ja eelarveliste kulude maht 7,7 mln euroni. Eelarve on tuntava puudujäägiga. 2011 a eelarve täitmise ülevaade ja 2012 a eelarve on ära toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 4.3 Anija valla 2011 eelarve täitmine ja 2012 eelarve 2011 eelarve täitmine € 2012 eelarve € Tulud Maksud 2 882 922 2 936 323 Kaupade ja teenuste müük 294 917 342 000 Toetused 1 257 124 934 021 Muud tulud 341 936 234 175 Tulud kokku 4 776 899 4 446 519 Finantseerimistehingud 228 578 1 643 093 Kulud Üldised valitsussektori teenused 380 647 663 132 Riigikaitse 0 0 Avalik kord ja julgeolek 16 778 12 320 Majandus 869 119 1 472 136 Elamu- ja kommunaalmajandus 188 475 164 648 Keskkonnakaitse 65 906 59 508 Tervishoid 15 472 6 391 Vaba aeg, kultuur ja religioon 626 062 696 342 Haridus 2 452 952 4 230 612 Sotsiaalne kaitse 390 066 385 035 Kulud kokku 5 005 477 7 690 124 Allikas: Rahandusministeerium

AS Infragate Eesti 17 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

4.4 VALLAVALITSUSE LAENUKOHUSTUSED

Anija valla laenu- ja liisingkohustused on välja toodud Tabel 4.4 Tabel 4.4 Laenukohustused (tuhandetes eurodes) Laenude jaotus järelejäänud tähtaja järgi Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a üle 5 a

Jääk seisuga 31.12.2011 Pangalaenud 98 81 69 62 432 134 876

Jääk seisuga 31.12.2010 Pangalaenud 110 98 143 69 354 0 774 Kapitalirent 1 0 0 0 0 0 1 Allikas: Anija vald

Tabel 4.7 Informatsioon laenulepingute kaupa Laenu andja Lõpp Intressi- Alus- Jääk Intressikulu tähtaeg määr valuuta 31.12.2011 31.12.2010 2011 2010 SA 27.08.2028 2,214 EUR 322 179 7 3 Keskkonnainvestee ringute Keskus (Velko) SEB 15.07.2012 7,05 EEK 20 58 1 2 Investeerimislaen (Alavere PK hoone ja staadion) SA KIK 27.08.2028 2%+ 6 kuu EUR 370 300 12 6 EURIBOR Swedbank AS 28.01.2014 3,7%+ 6 kuu EUR 164 237 11 13 (ÜVK EURIBOR projekteerimiseks) Kokku x x x 876 774 31 24

4.5 ANIJA VALLA FINANTSVÕIMEKUSE ANALÜÜS

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 32. Finantsdistsipliini tagamise meetmed lõike (1) punkti 2 kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse üksused kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksusearvestusüksuse netovõlakoormuse ülemmäärast seaduse § 34 tähenduses.

Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe.

Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused:

AS Infragate Eesti 18 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

1) võetud laenud; 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused; 3) emiteeritud võlakirjad; 4) tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; 5) tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed; 6) pikaajalised võlad tarnijatele; 7) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused; 8) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. (3) Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. (5) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. (51) Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära perioodil 2011. aasta 1. jaanuarist kuni 2015. aasta 31. detsembrini nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40–52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32–54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide omaosaluse katmiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu keskkonnatasude seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata. [RT I, 03.02.2011, 1 - jõust. 13.02.2011]

Järgmises tabelis on ära toodud Anija valla eelarve puhastatud tulud, laenukoormus ning laenukoormuse protsent puhastatud tuludest. Tabel 4.5 Anija valla netovõlakoormuse ning vaba laenuvõime arvutus 2011 a eelarve 2012 a eelarve Indikaator täitmise põhjal põhjal põhitegevuse tulud 4 651 813 4 446 519 põhitegevuse kulud 4 410 133 4 379 790 kuuekordne vahe 1 450 080 400 374 aktsepteeritav netovõlakoormuse 2 791 088 2 667 911 ülemmäär võlakohustuste kogusumma 554 330 554 330 likviidsete varade kogusumma 448 017 448 017 tegelik netovõlakoormus 106 313 106 313 vaba reserv 2 684 775 2 561 599 Allikas: Konsultandi arvutused

Eelnev tabel käsitleb Anija valla netovõlakoormuse ning vaba laenuvõime arvutusi, tulenevalt Kohaliku Omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses käsitletud netovõlakoormuse ülemmäära arvutuse põhimõtetest. Tabelist järeldub, et Anija valla võlakohustuse kogusumma moodustas 2011 a lõpu ja ka 2012.a. I kvartali seisuga ca 550 tuh eurot. Likviidsete varade kogusumma moodustas 2011.a lõpus ja 2012 a I kvartali lõpus 448 tuh eurot, millest tulenevalt on tegelik netovõlakoormus ca 106 tuh eurot. 2012 a eelarvel põhinevate AS Infragate Eesti 19 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 põhitegevuse tulude ning põhitegevuse kulude kohaselt on aktsepteeritav netovõlakoormuse ülemmäär 2,7 mln eurot, seega tegelik netovõlakoormus jääb alla ülemmäära. Moodustub ca 2,6 mln euro suurune reserv, mida on võimalik kasutada täiendavaks laenutegevuseks. Eelnevat kokku võttes järeldub, et Anija vallal on jõukohane finantseerida Anija valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimist ja selle nõutavat omaosaluse kaasfinantseerimist kuni 2,6 mln euro ulatuses. Samale reservile pretendeerivad potentsiaalselt ka Anija valla muud laenuvajadustest sõltuvad valla jaoks prioriteetsed valdkonnad ning võimalikud seotud investeerimisobjektid ja tegevused. Seega, otseselt ÜVK arendamiseks kasutatav osa võib kujuneda muude valdkondade rahastamise vajadusest tingitult väiksemaks, kui on eeltoodud vaba laenureservi suurus.

4.6 VEE-ETTEVÕTLUS Anija vallas tegeleb enamuses asumites vee-ettevõtjana OÜ Velko AV. Ettevõte omanikuks on 100% Anija Vallavalitsus. Ettevõttes töötab 30 inimest, kellest 5 töötajat on seotud veemajandusega. Ettevõte põhitegevusaladeks on: • soojusenergia tootmine ja müük; • puurkaev-pumplate ja veetorustike baasil vee tootmine ja müük • kanalisatsiooniteenuse osutamine • vallas- ja kinnisvara hooldus ja haldus • heakorra-, haljastus- ja hooldustööde teostamine

OÜ Velko AV osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust järgmistes valla asulates: Kehra linn, Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Lilli ja Voose küla. Härmakosu külas osutab teenust MTÜ Härmakosu.

OÜ Velko AV teeninduspiirkonna elanikkonna ühisveevärgi teenusega varustatus on välja toodud kanalisatsiooniteenusega varustatus peatükis 7.1.

Müüdud vee- ja kanalisatsioonikogused aastatel 2010-2011 on välja toodud Tabel 4.6 ja Tabel 4.7. 87,4 protsenti vee- ja 67,5 protsenti kanalisatsiooniteenustest 2011.a. oli müüdud elanikkonnale. Tabel 4.6 Müüdud veekogused 2010-2011 Tarbijagrupp Ühik 2010 2011 Elanikkond m3 96 603 93 808 Ettevõtted ja asutused m3 12 817 13 511 Kokku m3 109 420 107 319 Allikas: OÜ Velko AV 2012. a. Tabel 4.7 Müüdud kanalisatsioonikogused 2010-2011 Tarbijagrupp Ühik 2010 2011 Elanikkond m3 94 351 90 872 Ettevõtted ja asutused m3 43 553 43 771 Kokku m3 137 904 134 643 Allikas: OÜ Velko AV 2012. a.

AS Infragate Eesti 20 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Veeteenuste hinnad peaksid katma vee-ettevõtte opereerimiskulud, amortisatsiooni, intressikulud ning ka põhjendatud kasumi marginaali. Võttes aluseks Konkurentsiameti 12.03.2012 otsuse nr 9.1-3/12-006 veeteenuse hinna kooskõlastamise kohta on OÜ Velko AV käskkirjaga 16.03.2012 nr 1-4/7 kehtestanud veeteenuse hinnad alates 01.05.2012 alljärgnevalt: a) tasu võetud vee eest - 0,8793 €/m3 b) tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest – 1,9149 €/m3 Hindadele lisandub käibemaks.

4.7 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONITEENUSTE TEGEVUSKULUD

4.7.1 Administratiivkulud Arvestatud kuludes Üksused Kulud aastas Jaotus alates VESI Materjalid 31 980 100% V 2010 Tellitud tööd 37 262 100% V 2010 Administreerimiskulud 2 666 100% V 2010 Uurimis- ja arendustöö 0 100% V 2010 Riigilõivud 8 500 100% V 2010 Analüüsid, ekspertiisid 2 183 100% V 2010 Muud kulud 2 531 100% V 2010 Üldkulud 106 499 100% V 2010 Tootmisüldkulud 192 710 100% V 2010 KANALISATSIOON Materjalid 2 547 100% K 2010 Tellitud tööd 20 451 100% K 2010 Administreerimiskulud 1 690 100% K 2010 Uurimis- ja arendustöö 100% K 2010 Riigilõivud 7 500 100% K 2010 Analüüsid, ekspertiisid 0 100% K 2010 Muud kulud 6 327 100% K 2010 Üldkulud 199 395 100% K 2010 Tootmisüldkulud 376 266 100% K 2010 Uurimis- ja arendustöö 100% K 2010 Heitvee puhastus 1 253 745 100% K 2010 Heitvee puhastus* -1 253 745 100% K 2011 KOKKU 2 252 251 Allikas: OÜ Velko AV 2010 a. andmed, mida on modifitseerinud konsultant *- Viimane rida iseloomustab Kehra reoveepuhasti valmimist, mille tagajärjel kaob kulu, mida kuni aastani 2011 tasuti AS-ile Horizon heitvee puhastuse eest. Kulu kaob alates 2011.a.

Allikas: OÜ Velko AV, 2012

4.7.2 Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste kasumlikkus. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenustega seotud tulud ja kulud on välja toodud Tabel 4.8. Tabel 4.8 OÜ Velko AV kasumiaruanne AS Infragate Eesti 21 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

2010 2011 tuh. eurot. Tulu veeteenustest 75 638 79 824 Tulu kanalisatsiooniteenustest 165 693 204 285 Tulu soojuse ja kütte müügist 846 299 739 743 Muud teenused 249 889 244 367 Kokku müügitulu 1 337 519 1 268 219 Muud äritulud 121 694 318 183 Kaubad, toore, materjal ja teenused -447 734 -364 617 Mitmesugused tegevuskulud -325 237 -336 813 Tööjõukulud -344 133 -323 763 Põhivara kulum ja väärtuse langus -135 487 -192 596 Muud ärikulud -20 640 -30 693 Ärikasum (kahjum) 185 982 337 920 Finantstulud ja kulud -1 490 -5 670 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 184 492 332 250 Aruandeaasta kasum (kahjum) 184 492 332 250 Allikas: OÜ Velko AV

Ettevõtte töötas 2010-2011 a. teenuste osutamisel kasumlikult, vastavad summad olid 184 492 eurot ning 332 250 eurot.

AS Infragate Eesti 22 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

5 KESKKONNASEISUND

5.1 ÜLDIST Anija vald asub Harjumaa kagupiiril, naabriteks Aegviidu, Kose, Raasiku, Jõelähtme ja Kuusalu vald Harjumaal ning Albu vald Järvamaal ja Tapa vald Lääne-Virumaal. Vallas asub üks linn ja 31 küla. Valla pindala on 517 km2. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi-Jäneda. Elanike arv seisuga 01.01.2012 (Statistikaameti andmetel) oli 5754 elanikku.

Konsultant käsitleb töös “Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine” (edaspidi “arengukava”) järgnevate asulate ühisveevärki ja –kanalisatsiooni ning nende arenguperspektiive: • Kehra linn; • Lehtmetsa küla; • Ülejõe küla; • Alavere küla; • Anija küla; • Lilli küla; • Voose küla; • Härmakosu küla.

5.2 VEEKOGUD Anija valla pindalast moodustavad 3% veekogud. Valda läbib Jägala jõgi (kood 1083500), mis on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkam Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 km2, pikkus 97 km. Anija valla territooriumil asuvad veehoidlad: Raudoja (200242), Aavoja (200243), Kaunissaare (200244) ja Soodla (200241). Lisaks Jägala jõele paiknevad vallas ka Aavoja (1086600) ja Soodla (1087000) jõed. Samuti paiknevad valla territooriumil kanalid Soodla-Aavoja kanal (1086800), Jägala-Pirita kanal (1089205). Vastavalt veeseaduse § 36 lg 2 on kõik heitvee suublad reostustundlikud

AS Infragate Eesti 23 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

5.3 GEOLOOGILINE EHITUS Kehra linn

Kehra linn asub Põhja-Eesti lavamaal lainjal moreentasandikul. Linna idaküljel voolab kõrgete kallastega, linna piires, umbes 30 m laiune Jägala jõgi, mis kaarega eraldab muust linnas Ülejõe linnaosa, kus absoluutkõrgused ulatuvad 46-50 meetrini.

Maapinna absoluutkõrgused linnas jäävad 46-54,5 m piiresse olles languga jõe suunas. Linna põhiasumist umbes kilomeetri kaugusele jäävale väikesele kuplile absoluutkõrgustega 54-54,5 m on rajatud Põrgupõhja linnaosa, põhiasumis (Vana asula, Keskuse, Uusasula) ulatuvad kõrgused 46-53 meetrini.

Ehitusgeoloogilistelt tingimustelt jaguneb Kehra linn kolme piirkonda: I piirkond- linna keskosa: Lubjakivi lasub 0,5-3 m sügavuses, pinnakatteks moreen. Ehitusgeoloogilised tingimused head. II piirkond- valdav osa linna territooriumist: Lubjakivi lasub 3-8 m sügavuses, pinnakatteks moreen. Tehase territooriumil on kuni 7 m paksune täitekiht. Ehitusgeoloogilised tingimused head. III piirkond- kitsas ala Jägala jõe ääres: lubjakivi lasub 3-11 m sügavuses. Kohati on pinnakatteks kuni 8 m paksune täitekiht, jääjärvelised liivad kuni 5 m või savipinnased kuni 6 m paksuses. Nende all lasub 0,5-5 m paksune moreenikiht. Ehitusgeoloogilised tingimused keerulised.

Pinnasevee tase sadude ajal on 0-2 m, kuival ajal 2-3 m sügavusel maapinnast. Tehase territooriumil on pinnasevesi sulfaatse agressiivsusega.

5.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Arengukavas käsitletavates asulates paiknevad kaitstavad loodusobjektid või asulad ise asuvad või piirnevad kaitstavate loodusobjektidega (sh rahvusvahelise tähtsusega aladega), mis on esitatud nimekirjana allpool. Loodusobjektide kaitsevööndites planeeritud tegevus sh torustike ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga.

Anija valla loodusobjektid Nimetus (Keskkonnaregistri kood) Tüüp Anija loodusala (RAH0000452) Natura (loodusala) Kõrvemaa linnuala (RAH0000120) Natura (linnuala) Kõrvemaa loodusala RAH0000567 Natura (loodusala) Maapaju loodusala (RAH0000462) Natura (loodusala) Parila loodusala (RAH0000457) Natura (loodusala) Põhja-Kõrvemaa linnuala (RAH0000121) Natura (linnuala) Põhja-Kõrvemaa loodusala (RAH0000572) Natura (loodusala) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598) Looduskaitseala Anija looduskaitseala (KLO1000461) Looduskaitseala Anija mõisa park (KLO1000460) Kaitsealune park Matsi dendraarium (KLO1200434) Uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum Parila eesti soojumika püsielupaik (KLO3000430) Kaitsealuse liigi püsielupaik Pikva mõisa park (KLO1200558) Kaitsealune park AS Infragate Eesti 24 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Alavere mõisa park (KLO1200557) Kaitsealune park Maapaju looduskaitseala (KLO1000314) Looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala (KLO1000546) Looduskaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265) maastikukaitseala, looduspark Voose väike-konnakotka püsielupaik Kaitsealuse liigi püsielupaik (KLO3000800, KLO3000801, KLO3000804)

5.5 PÕHJAVESI Anija vallas on kasutusel Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleksid. Peamisteks probleemideks on üldraua, kloriidide ja väävelvesiniku (H2S) suhteliselt suur sisaldus.

Ordoviitsiumi veekompleks (O) Ordoviitsiumi ülemine veekiht lasub vahemikus 11,5-78 m maapinnast. Staatiline veetase on ~5 m maapinnast. Veekiht ei ole küllaldase toodanguga ega vajaliku kvaliteediga. Pinnakatte vähese paksuse tõttu on reostuse oht suur.

Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks (O-C) Veekompleksi põhjavesi on valdavalt surveline, survetu vaid vettandvate kivimite avamusalal ja klindiservas. O-C veekompleksi veetase Tallinna ümbruses jääb absoluutkõrgusele 15-35 m, veetase tõuseb kagusuunas Pandivere kõrgustiku poole, Pandiveres toimub suur osa vaadeldava veekihi toitumusest. O-C veekompleks toitub põhiliselt läbi ülallasuva suhtelise veepideme infiltreeruvast veest; ürgorgudest toitumist võib enim eeldada vaid Ülemiste järve ja Liiva piirkonnas.

O-C veekompleks ei ole suure veeandvusega. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 20…50 m²/d. Võrreldes C-V veekomplekiga on vaadeldava veekihi veejuhtivus 5-10 korda väiksem, infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme on 2-3 korda suurem. C-V ja O-C veetasemete omavaheline seos on väga väike Lontova kihistu savide väga hea veepidavuse tõttu.

Kambrium-Ordoviitsiumi veekompleks lasub vahemikus 80-115 m maapinnast. Staatiline veetase on ~9 m maapinnast. Vesi on kvaliteetne.

Kambrium-Vendi veekompleks (C-V) C-V veekompleksi põhjavesi on kogu veekompleksi levikualal surveline. C-V puurkaevude erideebitid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-10 m³/h*m. Veekompleksi veejuhtivuskoefitsent on 300-500 m²/d. Veekompleks toitub põhiliselt läbi ürgorgude, arvestuslik infiltratsioon läbi Lontova kihistu savikihi on modelleerimisandmetel 2-4 m³/d*km². Kambrium-Vendi veekompleks lasub vahemikus 160-230 m maapinnast. Staatiline veetase on ~54 m maapinnast.

Ühisveevärgi allikana on kasutusel järgmised põhjavee kompleksid: - Ordoviitsiumi veekompleks - Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks - Kambrium-Vendi veekompleks

2004.a koostati AS Maves poolt töö “Tallinna linna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium- Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030”,

AS Infragate Eesti 25 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 mille põhjal anti välja Keskkonnaministri poolt 06.04.2006.a käskkiri nr 396- Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine. Anija valla põhjaveevarud on järgmised: • Anija valla C-V P kategooria veevaru 100m3/d aastani 2030 on antud tarbimiseks kogu valla territooriumil, v.a. Kehra linn. O-C P kategooria veevaru 600 m3/d on kinnitatud samuti aastani 2030.

3 • Kehra linnale on kinnitatud C-V T2 kategooria veevaru 900 m /d aastani 2030. Kehrale ei kinnitatud T1 kategooria varu eelkõige kõrgendatud kloriidide sisalduse ja 3 raua tõttu. O-C T2 kategooria veevaru on 500 m /d aastani 2030. Kehrale ei määratud T1 kategooria varu kõrgendatud väävelvesiniku sisalduse tõttu.

AS Infragate Eesti 26 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

6 VEEVARUSTUS Ühisveevarustuseks kasutatav vesi saadakse põhjaveest. Ühisveevärgi laiendamine peamiselt Kehra linna ümbruses (Lehtmetsa ja Ülejõe külades) toimus kuni 2012 Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti raames. Külades, kus enamasti on tegu hajaasustuse tüüpi asumitega on rekonstrueerimine ja laiendamine toimunud erinevate väiksemate projektidega KIK keskkonnaprogrammi vahenditest. Olemasolevad veevarustussüsteemid on heas seisukorras, veekvaliteet vastab nõuetele ning veeseadmete töökindlus on kõrge.

Tabel 6.1 Ühisveevärgi teenusega varustatud elanikkond Anija vallas Asula Vee-ettevõtja Elanikkond Varustatud Varustatud (seisuga ühisveevärgi ühisveevärgi 01.01.2012) teenusega, in teenusega, % Kehra linn (koos Lehtmetsa ja Ülejõe OÜ Velko 3892 3280 84 külaga) Alavere küla OÜ Velko 379 356 94 Anija küla OÜ Velko 122 89 73 Lilli küla OÜ Velko 114 88 77 Voose küla OÜ Velko 74 24 32 Härmakosu MTÜ Härmakosu 62 35 56 Allikas: Anija Vallavalitsus

6.1 PUURKAEVUD

Üldist Puurkaevudele, mis on rajatud enne aastat 1996 kehtivad need sanitaarkaitseala nõuded, mis on puurkaevu rajamise projektis. Anija valla külades on enamus puurkaeve, välja arvatud Härmakosu, rajatud enne 19.02.96.a. Kahjuks ei ole valla vee-ettevõtte omanduses puurkaevude projekte, kus oleks kirjas sanitaarkaitsenõue. Seega on kasutatud sanitaarkaitse alade kirjeldamisel hetkel kehtivad nõuet, mis on “Veeseaduse muutmise ja täiendamise seadus” (RT I 1996, 13, 240; RT I, 21.12.2011, 19), mille §28 punkt (2) ja (4) ütlevad järgmist:

(2)Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3., 4. ja 5. lõikes sätestatud juhud, on: 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga;

(4) Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud;

AS Infragate Eesti 27 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.

Kehra linn Kehra linnas on kolm puurkaevu, mida kasutatakse ühisveevärgi veevarustusallikatena. Kaks uut puurkaevu rajati 2011 aastal ÜF kaasfinantseerimisega. Kõiki ühisveevarustuse süsteemis olevaid puurkaeve haldab OÜ Velko AV. Kasutusel on O-C, C-V ja O veekompleksi põhjavesi. Vee erikasutusloaga nr HA0066 (L.VV/300419) on lubatud veevõtt 756 m3/d, tegelik veevõtt aastal 2011 oli 316 m3/d. Kõik puurkaevpumplad on varustatud veemõõtjatega. Kehra linna, Lehtmetsa küla ja Ülejõe küla toimivad ühises veevarustuse süsteemis. Sanitaarkaitsetsoon 30 m on tagatud Kooli tn territooriumil asuvatel veehaarde puurkaevudel, puurkaevud on ümbritsetud aiaga.

Lehtmetsa küla Lehtmetsa külas on ühisveevarustuse süsteemis üks puurkaevpumpla. Lehtmetsa Uus-asula puurkaev kasutab O-C veekompleksi põhjavett ja on sügavusega 110 m. Ühisveevarustuse süsteemi haldab OÜ Velko AV. Vee erikasutusloaga on lubatud veevõtt 171 m3/d, tegelik veevõtt 2011.a oli 68 m3/d. Tagatud on sanitaarkaitseala 30 m.

Ülejõe küla Ülejõe külas puurkaevud puuduvad, ühisveevärgi torustikud on ühendatud Kehra linna ja Lehtmetsa külaga ühisesse veevarustussüsteemi.

Alavere küla Alavere külas on ühisveevarustuse süsteemis kasutusel üks puurkaev. Ühisveevarustuse süsteemi haldab OÜ Velko AV. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt on 115 m3/d, 2011.a tegelik veevõtt oli 59 m3/d. Töötav puurkaev kasutab O veekompleksi vett ja on 70 m sügav. Sanitaarkaitseala 30 m on tagatud.

Anija küla Anija külas on ühisveevarustuse võrgus üks puurkaev. Ühisveevarustuse süsteemi haldab OÜ Velko AV. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt on 13 m3/d, tegelik veekasutus aastal 2011 oli 10 m3/d. Kasutusel olev puurkaevpumpla kasutab O-C veekompleksi vett ja puurkaev on 70 m sügav. Mõisahoonet veega varustav puurkaev on 15,5 m sügav ning tootlikkus on kuni 5 m3/d.

Lilli küla Lilli küla ühisveevarustuse süsteemis on kasutusel üks puurkaev. Tegu on O-C veekompleksi puurkaevuga, mille sügavus on 71,6 m. Ühisveevarustussüsteemi haldab OÜ Velko AV. Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt on 11 m3/d, tegelik veevõtt aastal 2011 oli 8,5 m3/d. Sanitaarkaitseala puudub.

Voose küla Voose külas on ühisveevarustuse süsteemis kasutusel üks puurkaevpumpla, mis varustab ühte 12 korteriga maja, kahte 4 korteriga elumaja ning 5 eramut. Ühisveevarustussüsteemi teenust pakub OÜ Velko AV. Kasutusel olev puurkaev on O veekompleksi kaev, mille sügavus on 65 m. Vee erikasutusloaga on lubatud veevõtt 7,4 m3/d, tegelik veevõtt aastal 2011 oli 1,1 m3/d. Sanitaarkaitseala 50 m on tagatud. AS Infragate Eesti 28 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Härmakosu küla Härmakosu külas puudub vee-ettevõtja, ühisveevarustussüsteemiga tegeleb MTÜ Härmakosu. Kasutusel on uus puurkaev (1997.a), katastrinumber 14165. Tegemist on Ordoviitsiumi veekompleksi kaevuga, mille sügavus on 46 m. Vee erikasutusluba nr HR01048(L.VV.HA- 175344) on välja antud MTÜ Härmakosu, luba kehtib kuni 31.03.2013.a. Lubatud veevõtt on loa kohaselt 13,7 m3/d, tegelik veevõtt 2011.a. keskmiselt 4,9 m3/d. Sanitaarkaitseala 30 m on tagatud.

Tabel 6.2 Anija valla ühisveevarustuse puurkaevud Puurkaevu Passi nr Puurimise Veekih Sügavus Deebit Vee eri- Tegelik nimetus / aasta t kasutus- veevõtt Katastri loaga aastal nr lubatud 2011 veevõtt [m] [m3/h] [m3/d] [m3/d] 1 2 3 4 5 6 7 8 Kehra linn Kooli A-707-M 1961 C-V 230 40 82,2 0,08 nr.2/1096 Kooli PK- 7018 2011 O-C 100 22 70 18,6 25706 Kooli PK- 7019 2011 O 60 60 150 47,5 25707 Lehtmetsa küla Lehtmetsa 5643 1986 O-C 110 7 170 62,8 küla/1562 Alavere küla 1760 A-315-B 1965 O 70 22,6 115,1 51,3 Anija küla 925 3280 1972 O-C 70 10,65 13,0 6,5 Härmakosu küla 14165 352 1997 O 46 10 13,7 4,9 Lilli küla 928 3552 1973 O-C 71,6 11,9 11,0 8,2 Voose küla 1770 3196 1971 O 65 7,56 7,4 3,7

6.2 PUMBAJAAMAD

Kehra linn, Lehtmetsa ja Ülejõe küla Ühtekuuluvusfondi projekti raames rajati Kehra linna II astmeline veetöötlusjaam arvestusliku vooluhulgaga Q=45 m3/h, q=12,5 l/s. Veetöötlusjaama veemahuti on kaheosaline ja kokku 290 m3, kus tulekustutuse puutumatu varu on 162 m3. Pumplast ühisveevõrku antav keskmine

AS Infragate Eesti 29 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

veesurve on 45 mH2O. Veetöötlusjaama varustab veega kolm Kehra linna puurkaevu ja Lehtmetsa küla puurkaev. Veetöötlusjaama ja puurkaevude asukoht on toodud joonisel AK 1-1.

Alavere küla Alavere puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2010.a. Pumbajaam on üheastmeline, surve stabiilsus tagatakse hüdrofooriga. Veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimikserist, kahest filtripaagist, kompressorist ja kahest filtrisüsteemi kontrollerist. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdeerimiseks juhitakse reaktsioonipaagi sisendil vette suruõhku. Pumbajaama asukoht on esitatud joonisel AK 1-2. Lisa 1.

Anija küla Anija puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2010 aastal, kogu pumplasisene seadmestik on välja vahetatud. Pumbajaam on üheastmeline, surve stabiilsus tagatakse hüdrofooriga. Veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimikserist, kahest filtripaagist, kompressorist ja kahest filtrisüsteemi kontrollerist. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdeerimiseks juhitakse reaktsioonipaagi sisendil vette suruõhku.. Pumbajaama asukoht on esitatud joonisel AK 1-3, Lisa 1.

6.2.1.1.1 Lilli küla Lilli puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2010 aastal, kogu pumplasisene seadmestik on välja vahetatud. Pumbajaam on üheastmeline, surve stabiilsus tagatakse hüdrofooriga. Veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimikserist, kahest filtripaagist, kompressorist ja kahest filtrisüsteemi kontrollerist. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdeerimiseks juhitakse reaktsioonipaagi sisendil vette suruõhku. Pumbajaama asukoht on esitatud joonisel AK 1-4, Lisa 1.

6.2.1.1.2 Voose küla Voose puurkaevpumpla on rekonstrueeritud 2011.a. Kogu pumplasisene seadmestik on välja vahetatud. Pumbajaam on üheastmeline, surve stabiilsus tagatakse hüdrofooriga. Pumbajaamas puudub veetöötlus. Pumbajaama asukoht on esitatud joonisel AK 1-5, Lisa 1.

6.3 VEETÖÖTLUS

Anija vallas on üks veetöötlusjaam, mis asub Kehra linnas ja teenindab Kehra linna ning Lehtmetsa ja Ülejõe küla piirkonna elanikke. Veetöötlusjaama varustab veega neli puurkaevu (vt joonis AK 1-1)

6.4 VEE KVALITEET

Üldist Vee kvaliteedi kirjeldamisel on lähtutud Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusest nr. 82, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, millele Konsultant viitab töös “vee kvaliteedi nõuetele” või “määrusele nr. 82”. Vastavalt vee erikasutusloale nr HA0066 (L.VV/300419) on vee-ettevõtjal (OÜ Velko AV) kohustus teha puurkaevude vee keemiline analüüs üks kord aastas. Vee-ettevõtja OÜ Velko AV on koostanud ja 2012 juulis Terviseameti Põhja talitusega kooskõlastanud joogivee kontrolli kava 2012-2014.a.

AS Infragate Eesti 30 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

(L.VV/300419, kehtivusaeg 23.03.2009-23-03.2014) Kehra veevärgi uue veetöötlusjaama tarbijate juures vee kvaliteedi kontrolli teostamiseks. Kinnitatud joogivee kontrollikava kohaselt on määratud vee kvaliteedi tavakontrolli ja süvakontrolli proovivõtukohad ja analüüsitavad näitajad. Juhul kui joogivesi ei vasta SM 31.07.2001.a. määruse nr.82 nõuetele on vee-ettevõttel kohustus uurida vee kvaliteedi mittevastavuse põhjuseid ja rakendama vajalikke meetmeid ning teavitama sellest tarbijaid ning Terviseameti Põhja talitust.

AS Infragate Eesti 31 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

6.4.1 Puurkaevuvee kvaliteet Kehra linn, Lehtmetsa ja Ülejõe küla Tabel 6.3 Kehra linna ühisveevarustuse puurkaevude veekvaliteet Määrus nr 82; Kooli tn 14 Kooli tn 14 Kooli tn 14 Lehtmetsa PK-1562 Nr Näitaja Ühik 98/83/EC. PK-2 PK-1096 PK -7018 PK-7019 5643 17.11.2010 21.11.2009 04.12.2009 16.11.2011 1 Lõhn lahjendusaste Tarbijale vastuvõetav 2 2 2 4 a 2 Maitse lahjendusaste Tarbijale vastuvõetav a 3 Värvus kraad Tarbijale vastuvõetav 5 4 17 2 4 Hägusus mg/l Tarbijale vastuvõetav 37,3 8,3 16 1,0 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,9 7,50 8,0 8,0 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,21 0,28 0,3 0,28 7 Nitritid mg/l 0,50 <0,003 0,019 0,003 0,02 8 Nitraadid mg/l 50 <0,45 <0,45 <0,45 <0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 2,5 3,6 10 Kloriidid mg/l 250 110 55,5 24 78 11 Sulfaadid mg/l 250 <3,0 3,0 <3,0 26 12 Üldraud μg/l 200 4300 225 150 180 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,6 0,56 0,64 1,1 14 Fluoriid mg/l 1,5 1,0 0,8 1,4 0,89 15 Kaltsium mg/l - 24,0 32,1 16 Magneesium mg/l - 15,8 24,3 17 Mangaan μg/l 50 82 19 5 16 18 Kuivjääk mg/l - 298 314 19 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 637 527 541 604 20˚C 20 Naatrium mg/l 200 78,6 68,4 50,2 74,4 a Lahjendusaste näitab, mitu korda peab proovi puhta veega lahjendama, et täheldatud lõhn või maitse ei oleks enam tuntav. ¹tegu on läbipaistvusega

AS Infragate Eesti 32 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Kehra linna puurkaevude vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele enamuse näitajate osas. Ainult üldraua sisaldus kahest puurkaevust võetud proovides ületab kehtestatud normatiivseid näite (vt. Tabel 6.3), kuid samas on kahest ülejäänud puurkaevust võetud proovides üldraua sisaldus samuti piirnormi lähedane.

2004.a AS Mavese poolt tehtud töös, kus hinnati C-V ja O-C veekomplekside põhjavee kvaliteeti selgus, et tänaseks tamponeeritud Keskuse puurkaevust (nr.1097, C-V veekompleks) võetud veeproovis oli radionukleiidide sisaldus 0,46 mSv, lubatud 0,1 mSv asemel. Tõenäoliselt on sama probleem ka kasutuses olevas Kooli nr.2 puurkaevus nr. 1096 (C-V veekompleks). Kooli nr.2 C-V puurkaevus võib siiski olla efektiivdoos mõnevõrra väiksem, kuna puurkaev on madalam – 230 m ja gdovi veekihti on vähem avatud. Uuringute andmetel on Kambrium-Vendi veekompleksi alumine, gdovi põhjaveekihi radionukleiidide sisaldus suurim. Täpsemate andmete saamiseks tuleb teostada täiendavaid vee analüüse.

EL joogivee direktiiv annab viitedoosi 0,10 mSv/aastas. Sotsiaalministri 31.juulil 2001.a. määrusega nr.82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” on kehtestatud efektiivdoosi piirsisalduseks joogivees samuti 0,10mSv/aastas.

Seoses vajadusega selgitada välja Eesti joogivee vastavus EL direktiivile 98/93/EC viidi aastatel 2001-2003 läbi mitmed uuringud, mille käigus mõõdeti kõigi potentsiaalsete radionukleiidide sisaldust Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavees (Savitskaja, L. jt. 2002, 2003). Kasutatavates Kambrium-Vendi puurkaevudes suuremas osas ületavad radioloogilised näitajad joogiveele esitatud nõudeid efektiivdoosi osas.

Uuringud on näidanud, et kiirguskaitseliselt on oluline Ra-226 ja Ra-228 suhteliselt kõrge sisaldus Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavees.

Vastavalt sotsiaalministri 2001.a. määrusele nr.82 peavad tegutsevad veekäitlejad määrama joogiveeallika radioloogilised näitajad enne 30.juulit 2008.a.

Võimaluse korral tuleb kasutada nende veekihtide põhjavett, kus radioloogilised näitajad on madalamad või segada erinevate veekihtide vett. Kehras sel juhul kasutada Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi vett või Kambrium-Vendi veekompleksi vett segada Ordoviitsiumi või Ordoviitsium-kambriumi veekompleksi veega vajalikus vahekorras reservuaaris.

AS Infragate Eesti 33 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

6.4.2 Alavere küla Tabel 6.4 Alavere asula ühisveevarustuse puurkaevude veekvaliteet Määrus nr 82; PK-1760 98/83/EC. A-315-B Nr Näitaja Ühik 19.09.2011 1 Lõhn lahjendusastea Tarbijale 4 vastuvõetav 2 Maitse lahjendusastea Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale 2 vastuvõetav 4 Hägusus mg/l Tarbijale 1,2 vastuvõetav 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,8 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,21 7 Nitritid mg/l 0,50 0,003 8 Nitraadid mg/l 50 0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Kloriidid mg/l 250 33 11 Sulfaadid mg/l 250 10 12 Üldraud μg/l 200 100 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,2 14 Fluoriid mg/l 1,5 1,5 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05 5 18 Väävelvesinik mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 495 20˚C Alavere puurkaevust pumbatav vesi vastab määratud näitajate osas joogiveele esitatud nõuetele.

AS Infragate Eesti 34 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

6.4.3 Anija küla Tabel 6.5 Anija asula ühisveevarustuse puurkaevu veekvaliteet Määrus nr 82; PK-925 98/83/EC. 3280 Nr Näitaja Ühik 25.05.2011 1 Lõhn lahjendusastea Tarbijale 2 vastuvõetav 2 Maitse lahjendusastea Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale 6 vastuvõetav 4 Hägusus mg/l Tarbijale 1,0 vastuvõetav 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 8,0 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,31 7 Nitritid mg/l 0,50 0,003 8 Nitraadid mg/l 50 0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Kloriidid mg/l 250 32 11 Sulfaadid mg/l 250 11 12 Üldraud μg/l 200 495 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4 14 Fluoriid mg/l 1,5 0,88 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05 17 18 Väävelvesinik mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 452 20˚C 21 Naatrium mg/l 200 46,2

Anija küla puurkaevu vesi ületab joogiveele esitatud nõudeid raua sisalduse osas.

AS Infragate Eesti 35 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

6.4.4 Lilli küla Tabel 6.6 Lilli asula ühisveevarustuse puurkaevude veekvaliteet Määrus nr 82; PK-928 98/83/EC. 3552 Nr Näitaja Ühik 25.05.2011 1 Lõhn lahjendusastea Tarbijale 1 vastuvõetav 2 Maitse lahjendusastea Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale 5 vastuvõetav 4 Hägusus mg/l Tarbijale <1,0 vastuvõetav 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 8,0 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,3 7 Nitritid mg/l 0,50 0,003 8 Nitraadid mg/l 50 0,45 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Kloriidid mg/l 250 36 11 Sulfaadid mg/l 250 5 12 Üldraud μg/l 200 370 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4 14 Fluoriid mg/l 1,5 0,98 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan mg/l 0,05 17 18 Väävelvesinik mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 488 20˚C 21 Naatrium mg/l 200 53,8

Lilli küla puurkaevu vesi ületab joogiveele esitatud nõudeid raua sisalduse osas.

AS Infragate Eesti 36 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

6.4.5 Voose küla Tabel 6.7 Voose küla ühisveevarustuse puurkaevu veekvaliteet

Määrus nr 82; PK-928 98/83/EC. 1770 Nr Näitaja Ühik 29.08.2012 1 Lõhn lahjendusastea Tarbijale 1 vastuvõetav 2 Maitse lahjendusastea Tarbijale vastuvõetav 3 Värvus kraad Tarbijale 3 vastuvõetav 4 Hägusus mg/l Tarbijale <1,0 vastuvõetav 5 pH mg/l 6,5≤pH≤9,5 7,3 6 Ammoonium mg/l 0,50 0,05 7 Nitritid mg/l 0,50 <0,003 8 Nitraadid mg/l 50 6,1 9 Üldkaredus mg-ekv/l - 10 Kloriidid mg/l 250 5 11 Sulfaadid mg/l 250 22 12 Üldraud μg/l 200 120 13 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4

14 Fluoriid mg/l 1,5 0,53 15 Kaltsium mg/l - 16 Magneesium mg/l - 17 Mangaan μg/l 50 7 18 Väävelvesinik mg/l - 19 Kuivjääk mg/l - 20 Elektrijuhtivus μS cm-1 2500 563 20˚C 21 Naatrium mg/l 200 10,1

Voose küla puurkaevu vee analüüsid ei ületa piirnorme, veekvaliteet on hea ja töötlemist ei vaja.

AS Infragate Eesti 37 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

6.5 JOOGIVEE KVALITEET Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr 82 31.juulist 2001 a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja.

Enamus ühisveevärgitorustikke vaadeldavatel aladel Anija vallas on rekonstrueeritud või ehitatud viimase viie aasta jooksul ja nende seisukord on hea ja väga hea, mistõttu ka joogivee kvaliteet Anija vallas on oluliselt paranenud.

Suurimaks joogiveeprobleemiks on Kehra linna C-V veekompleksi kaevudes arvatavalt olev radionukleiidide sisaldus. Analüüse on võetud kahest uuest puurkaevust Kehra PK-1, nr 7018 ja Kehra Kooli tn 14, pk nr 7019. Joogiveele esitatud nõuete kohaselt ei tohi joogivee radionukleiidide sisaldus olla suurem kui 0,1 mSv. 04.12.2009 pk nr 7019 võetud proovi aastane efektiivdoos oli <0,002 mSv/a. Kehra PK-1 pk nr 7018 16.04.2010 võetud proovi aastane efektiivdoos oli <0,055 mSv/a.

Tänaseni puudub praktikas kasutatav tehnoloogia nende veest kõrvaldamiseks. Üheks võimaluseks on Kambrium-Vendi veekompleksi vee segamine teiste veekomplekside põhjaveega või kasutada joogiveeallikana Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi põhjavett ja seda Kehra veetöötlusjaamas Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe küla joogiveevarustuse juures tehaksegi.

Indikaatoritele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Tervisekaitseinspektsioon terviseriski hinnangu läbiviimise joogiveekäitleja kulul. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Antud tegevusega seotud võimalikud kulutused tuleb kanda joogiveekäitlejal kui joogiveetootjal, et täita EL direktiivis tootjale pandud kohustust tagada tarbijale kvaliteetne joogivesi.

2004.a. AS Maves poolt tehtud põhjaveevarude uuringutöö “Tallinna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030” andmetel pole Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihis efektiivdoosi piirsisaldust ületatud Harjumaal üheski kaevus, analüüsitud oli 10 puurkaevu põhjavesi.

Olemasoleva informatsiooni põhjal võib väita, et joogivee kvaliteet OÜ Velko AV poolt opereeritavates ühisveevärgisüsteemides on hea, seda tõendavad veeproovide analüüsid (vt Lisa 3).

6.6 VEEVÕRK

Üldist Anija vallasiseses linnas Kehras hõlmab ühisveevärk kõiki linnaosasid – Uus-asula ja Vana-asula piirkonda ning Põrgupõhja ja Ülejõe linnaosasid. Veevarustussüsteem on ringistatud. Kehra linna ühisveevärk varustab joogiveega ka läheduses asuvaid Ülejõe ja Lehtmetsa küla. Külade AS Infragate Eesti 38 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 ühisveevõrgud on enamasti suhteliselt lühikesed ning rajatud peamiselt hargvõrguna. Tiheasustuse puudumise tõttu pole otstarbekas hargvõrke olulisel määral ringistada. Olemasolevad torustikud on enamuses rekonstrueeritud või rajatud viimase viie aasta jooksul ja on praegusel hetkel hea kvaliteediga.

Kehra linn Kehra linnas ja lähikülades (Ülejõe ja Lehtmetsa) on kasutusel üks ühine ringistatud veevarustusvõrk Kooli tn (3 tk) ja Lehtmetsa küla (1 tk) puurkaevude baasil. Kokku on ühisveevarustuse teenusega kaetud ca 86% Kehra ja lähikülade elanikkonnast. Kõigile ühisveevarustussüsteemi klientidele on paigaldatud veemõõtjad. Joogiveetorustikud on plastikust (PEH ja PEM) läbimõõduga 32-160 mm. Ühisveevärgi torustike kogupikkus on ca 27 km. Siibrite seisukord on hea.

Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud joonisel AK 1-1, Lisas 1.

Lehtmetsa küla Lehtmetsa küla veevõrk on osa Kehra linna Uus-asula veevõrgust. Torustikud on rekonstrueeritud plastiktorudest. Majaühenduste ja siibrite seisukord on hea. Kõik tarbijad on varustatud veemõõtjatega.

Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud joonisel AK 1-1, Lisas 1.

Ülejõe küla Ülejõe külas ühisveevarustusvõrk on välja ehitatud 2012.a. ja see kuulub osana Kehra linna võrku. Torustike, majaühenduste ja siibrite olukord on väga hea. Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud AK 1-1, Lisas 1.

Alavere küla Alavere külas on ühisveevarustuse süsteemi kliente 370 (so 96% elanikkonnast). Torustikud on uued, rajatud PEH ja PEM torudest. Ühisveevärgi torustiku pikkus on 3,4 km.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AN-2-1, Lisas 1.

Anija küla Anija külas on ühisveevarustuse süsteemi kliente 89 (so ca 75% elanikkonnast). Ühisveevärgi torustike kogupikkus on 2,6 km, 300 m sellest on 2000.a paigaldatud PEM toru, ülejäänud on 2011-2012 paigaldatud PEH ja PEM toru.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AN-3-1, Lisas 1.

Härmakosu küla Härmakosu külas on ühisveevarustussüsteemi kliente ligikaudu 35 inimest (so 56% elanikkonnast). Härmakosu külas on kasutusel amortiseerunud ja madala ehituskvaliteediga paigaldatud plastiktorustikud. Suhteliselt tihti esineb veeavariisid. Olemasoleva torustiku pikkus on ca 725 m. Perspektiivis on veevõrgu pikkus ca 1,3 km.

Torustiku asukoht on esitatud Joonisel AK 2-6.

AS Infragate Eesti 39 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Lilli küla Lilli külas on ühisveevarustuse süsteemi kliente 88 inimest ( so 79% elanikest). Torustik on rekonstrueeritud ja rajatud 2012, materjaliks on PEH ja PEM. Torustiku pikkus on 724 m.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AK 1-4, Lisas 1.

Voose küla Voose külas on ühisveevarustussüsteemi kliente 24 (so ca 33% elanikkonnast). Torustiku materjaliks on valdavalt malm ja teras, kuid on ka kaasaegseid plasttorusid. Torustiku pikkus 150 m. Torustiku seisund on väga halb ja vajab rekonstrueerimist.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AK 1-5, Lisas 1.

6.7 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe küla elamupiirkonna välistulekustutus on lahendatud hüdrantide baasil, kõik hüdrandid on uued ja paigaldatud 2010-2012 aastal. Hüdrantide asukohad kooskõlastati projekteerimise käigus Päästeametiga ja need on näidatud joonisel AK 1-1 Kehra, Lisa 1. Varuvariandiks on veehaare Jägala jõest. Normatiivne tulekustutuse veevajadus on intensiivsusega 15 l/s 3 kustutustunni jooksul.

Hüdrantide veevarustuse tagab Keila linna II astmeline veetöötlusjaam arvestusliku vooluhulgaga Q = 45 m3/h q = 12,5 l/s, kahjutule ajal koos tuletõrjevee pumbaga kuni 30 l/s. Veetöötlusjaama veemahuti on kaheosaline ja kokku 290 m3, kus tulekustutuse puutumatu varu 3 on 162 m . Pumplast ühisveevõrku antav keskmine veesurve on 45 mH2O. Veetöötlusjaamas on kolm seinahüdranti: mõlemast mahutist ja nelja puurkaevu vee segamis-ühtlustusmahutist enne veetöötlust, vaba survega vastavalt mahuti veetasemele. Välistulekustuse hüdrandid on maapealse soojustatud ülaosaga, DN100 mm, PN10 ja tühjendusdrenaažiga. Hüdrantide vahekaugus on 100…120…150 m.

Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi EVS 812-6:2005 nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrjevee mahuteid.

Kõikides väiksemates külades on tuletõrje veehoidlad rekonstrueeritud või rajatud viimase viie aasta jooksul ja nende seisukord on hea: • Voosel on rajatud üks uus veehoidla (V=2x50 m3); 3 3 • Alaveres on rajatud kaks uut (V1=2x50 m jaV2=2x50 m ) ja rekonstrueeritud üks vana 3 veehoidla (V3=100 m ); 3 3 • Anija külas on rajatud kaks uut (V1=21 m jaV2=2x50 m ) ja rekonstrueeritud üks vana 3 veehoidla (V3=2x50 m ); 3 3) • Lilli külas on rekonstrueeritud kaks vana veehoidlat (V1=50 m ; V2=50 m ; • Härmakosu külas tuletõrje veehoidla puudub, perspektiivis on plaanis rajada (V=2x25m3).

AS Infragate Eesti 40 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 6.8 VEEBILANSS. PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS

Kehra linn, koos Ülejõe ja Lehtmetsa külaga Tuginedes Statistikaameti andmetele oli 2011 aastal Kehra linnas koos ühisveevarustuse süsteemi kuuluvate Lehtmetsa ja Ülejõe külaga umbes 3846 elanikku. Elanikest varustatud ühisveevarustusega oli umbes 86% (3290 elanikku). Kehra linna piirkonda varustab neli puurkaevu, mida kasutatakse ühisveevarustuses ja mis kuuluvad OÜ Velko AV-le. Kehra linna piirkonna perspektiivne tarbijate arv 2024 aastal on 3689 inimest. Tabel 6.8 Veetoodang ja tarbimine Kehra linnas

Ühik 2011 2024

Vee toodang m3/d 315,9 385,4 Vee tarbimine m3/d 249,5 346,9 - elanike poolt m3/d 222,0 313,6 - juriidilise isikute ja tööstuse poolt m3/d 27,5 33,3

Ühiktarbimine l/d elaniku 67,5 85 kohta Arvestamata vesi m3/d 66,3 38,5 Arvestamata vesi % 21 10

Alavere küla Tuginedes Statistikaameti andmetele oli 2011 aastal Alavere külas 371 elanikku. Neist ühisveevarustussüsteemi kliente oli 96% (357 elanikku). Alavere külas on üks puurkaev, mida kasutatakse ühisveevarustuses ning mis kuulub OÜ Velko AV-le. Alavere küla elanike arv püsib perspektiivis stabiilsena.

Tabel 6.9 Veetoodang ja tarbimine Alavere asulas

Ühik 2011 2024

Vee toodang m3/d 63,5 73,3 Vee tarbimine m3/d 34,0 34,1 - elanike poolt m3/d 24,5 29,2 - juriidilise isikute ja tööstuse poolt m3/d 9,5 8,8 Ühiktarbimine l/d elaniku 68,6 85 kohta Arvestamata vesi m3/d 29,5 34,1 Arvestamata vesi % 46 46

Anija küla Tuginedes Statistikaameti andmetele oli 2011 aastal Anija külas 120 elanikku. Elanikest varustatud ühisveevarustusega oli umbes 74% (89 elanikku). Anija külas on üks puurkaev mida kasutatakse ühisveevarustuses ja mis kuulub OÜ Velko AV-le. Perspektiivis Anija küla tarbijate arv ei muutu. AS Infragate Eesti 41 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Tabel 6.10 Veetoodang ja tarbimine Anija asulas

Ühik 2011 2024

Vee toodang m3/d 8,8 8,9 Vee tarbimine m3/d 6,0 6,0 - elanike poolt m3/d 6,0 6,0 - juriidilise isikute ja tööstuse poolt m3/d 0 0 Ühiktarbimine l/d elaniku 67,4 70 kohta Arvestamata vesi m3/d 2,9 2,9 Arvestamata vesi % 32 32

Härmakosu küla Tuginedes Statistikaameti andmetele oli 2011 aastal Härmakosu külas 62 elanikku. Härmakosu külas on ühisveevarustussüsteemi kliente 35 inimest. Veekoguste mõõtmise kohta täpseid andmeid ei ole. Härmakosu küla elanike arv püsib perspektiivis stabiilsena. Tabel 6.11 Veetoodang ja tarbimine Härmakosu asulas

Ühik 2011 2024

Vee toodang m3/d 4,9 5 Vee tarbimine m3/d 3,4 4,5 - elanike poolt m3/d 3,4 3,5 - juriidilise isikute ja tööstuse poolt m3/d 0 1 Ühiktarbimine l/d elaniku 97 70 kohta Arvestamata vesi m3/d 1,5 0,5 Arvestamata vesi % ~30 ~30

Lilli küla Tuginedes Statistikaameti andmetele oli 2011 aastal Lilli külas 112 elanikku. Elanikest varustatud ühisveevarustusega oli umbes 79 % (88 elanikku). Lilli külas on üks puurkaev, mida kasutatakse ühisveevarustuses ja mis kuulub OÜ Velko AV-le. Perspektiivis Lilli küla tarbijate arv väheneb 85 inimeseni. Tabel 6.12 Veetoodang ja tarbimine Lilli asulas

Ühik 2011 2024

Vee toodang m3/d 7,0 12,5 Vee tarbimine m3/d 3,3 6,0 - elanike poolt m3/d 3,3 6,0 - juriidilise isikute ja tööstuse poolt m3/d 0 0 Ühiktarbimine l/d elaniku 38 70 kohta Arvestamata vesi m3/d 3,7 6,6

AS Infragate Eesti 42 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Arvestamata vesi % 53 53

Voose küla Tuginedes Statistikaameti andmetele oli 2011 aastal Voose külas 73 elanikku. Elanikest varustatud ühisveevarustusega oli umbes 33% (24 elanikku). Voose külas on üks puurkaev, mida kasutatakse ühisveevarustuses ja mis kuulub OÜ Velko AV-le. Perspektiivne tarbijate arv Voose külas ei muutu. Tabel 6.13 Veetoodang ja tarbimine Voose külas

Ühik 2011 2024

Vee toodang m3/d 5,3 8,2 Vee tarbimine m3/d 1,1 1,7 - elanike poolt m3/d 1,1 1,7 - juriidilise isikute ja tööstuse poolt m3/d 0 0 Ühiktarbimine l/d elaniku 45,5 70 kohta Arvestamata vesi m3/d 4,2 6,5 Arvestamata vesi % 79 79

6.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID Olemasolevate puurkaevude võimsused on asulates piisavad. Anija vald asub piirkonnas, kus põhjavesi on ülemiste pinnasekihtide poolt välismõjude eest vähem kaitstud kui mujal Eestis ning seetõttu on eriti oluline sanitaarkaitsealade tähistamine ja kaitsmine. Veekvaliteedi peamised probleemid külades on kõrge rauasisaldus puurkaevude vees. Samuti on sügavate (C-V veekompleksi) puurkaevude vees lubatust kõrgem radionukleiidide sisaldus.

Suuremaid probleeme veevarustuses hetkel ei ole. Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe küla varustab joogiveega 2010.a valminud veetöötlusjaam. Tarbijatele suunatakse joogivesi, mis on segatud erinevatest veekihtidest, vähendades niimoodi riski radionukleiidide võimaliku lubatust kõrgema sisalduse osas. Väiksemates külades toimub veetöötlus põhiliselt rauaärastusfiltritega. Erandiks on Härmakosu küla kus on probleeme nii vee kvaliteedi kui ka veetorustiku kehva olukorraga.

Härmakosu küla • Toorvee kvaliteet ei vasta nõuetele (kõrge raua sisaldus); • Veevõrgu halb olukord. Olemasolevad torustikud on valdavalt vanad ja rajatud madala ehituskvaliteediga; • Torustikud läbivad erakinnistuid.

AS Infragate Eesti 43 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

7 KANALISATSIOON Ühiskanalisatsioon on olemas Kehra linnas, mis hõlmab ka Lehtmetsa ja Ülejõe küla ning Alavere, Anija ja Lilli külades.

Härmakosu küla kanalisatsioonirajatised on amortiseerunud, piirkonnas pole loodud reoveekogumisala.

7.1 KANALISATSIOONIVÕRK Valla asumite kanalisatsioonivõrk on peale viimastel aastatel toimunud intensiivset ehitust ja rekonstrueerimist üldiselt heas seisukorras. Liigvee osakaal reovees on vähenenud ja puhastite töörežiimi selle võrra parem.

Kehra linn koos Lehtmetsa ja Ülejõe külaga Kehra linnas koos Ülejõe ja Lehtmetsa külaga on umbes 84% elanikkonnast (3241 inimest) varustatud ühiskanalisatsiooniga.

Enamus linnas toimivad tööstuseid on varustatud ühiskanalisatsiooni süsteemiga. Kohalikud elanikud, kes jäävad väljapoole ühiskanalisatsiooni koguvad oma reovett kogumiskaevudesse.

Kehra linna ühtses ühiskanalisatsioonisüsteemis, mis hõlmab ka Lehtmetsa ja Ülejõe külasid, on üle 19 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku, materjaliks on valdavalt PVC, kuid on ka PP ja PE torustikke. Tabel 7.1 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkused ja läbimõõdud Läbimõõt, mm 110 160 200 250 315 Pikkus, m 200 6400 8800 2300 1300

Kanalisatsiooni survetorustikke (materjal PEH) on Kehra linna ühiskanalisatsiooni külades ca 3,2 km. Kõik survetorustikud on heas korras.

Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus juhivad oma reovee kogumis- ja imbkaevudesse.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AK1-1, Lisas 1.

Alavere küla Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 2600 m, materjaliks on põhiliselt PVC. Torustik on täielikult rekonstrueeritud. Kõik Alavere küla elamud on ühendatud ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Süsteem koosneb isevoolsetest harutorustikest, kahest reoveepumplast ja viimaseid reoveepuhastiga ühendavast survetorustikust.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AK 1-2 Lisas 1.

AS Infragate Eesti 44 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Anija küla Anija küla olemasoleva ühiskanalisatsioonisüsteemi pikkus on ca 2200 m, sellest 300 m on survekanalisatsioon. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud 2011-2012 aastal. Paljud eramud kasutavad kogumiskaeve.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AK 1-3, Lisas 1.

Härmakosu küla Härmakosu külas on kasutusel isevoolne kanalisatsioonisüsteem. Torustikud on rekonstrueerimata ja halvas seisukorras. Kaevud on vajunud, esineb tihti liiva sissetungimist torustikku.

Olemasoleva ja perspektiivse torustiku asukoht on esitatud joonisel AK 2-6, Lisa 1.

Lilli küla Olemasoleva ühiskanalisatsioonisüsteemi pikkus on 570 m. Torustik on täielikult rekonstrueeritud.

Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud joonisel AK 1-4, Lisas 1.

Voose küla Voose asulas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, elanikud kasutavad kogumiskaevusid. Tulevikus ei ole plaanis ka sinna ühiskanalisatsioonisüsteemi rajada.

7.2 REOVEEPUMPLAD Reoveepumplad on Anija vallas kasutusel Kehra linnas, Lehtmetsa, Alavere ja Lilli külades. Reoveepumplate tehniline seisukord on hea.

Kehra linn koos Lehtmetsa ja Ülejõe külaga Kehra linna, Lehtmetsa ja Ülejõe küla ühiskanalisatsioonisüsteemis on töös kakskümmend kolm reoveepumplat – peapumpla ja kakskümmend kaks pumplat. Kaks reoveepumplat on rekonstrueeritud ja kakskümmend rajatud aastatel 2010-2012.

Kehra linna peapumpla Kehra linna reovee peapumpla rekonstrueeriti 2003.a kui pumplasse paigaldati uus sisseseade – pumbad AFP 1543.2B-M140/4. Pumpla basseini voolav heitvesi läbib käsitsi puhastatava võre. Pumpla vooluhulk on 50 l/s; 180 m³/h, selle tagab üks tööpumpla. Reservpumbaks on teine sama marki pump.

Alavere küla Alavere külas on kasutusel kaks reoveepumplat, mis on rekonstrueeritud 2010 aastal.

Anija küla Anija külas on kasutuses üks reoveepumpla, mis on rekonstrueeritud 2012 aastal.

Härmakosu küla Härmakosu külas reoveepumplad puuduvad. AS Infragate Eesti 45 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Lilli küla Lilli külas paikneb reoveepumpla reoveepuhasti territooriumil. Tegu on kompaktpumplaga, mis paigaldati 2007.a alguses ja on heas seisukorras.

Voose küla Ühiskanalisatsioonisüsteem Voose külas puudub.

7.3 REOVEEPUHASTID Anija valla ühiskanalisatsioonisüsteemis on neli OÜ Velko AV hooldatavat reoveepuhastit:

7.3.1 Kehra linn, Lehtmetsa ja Ülejõe küla Kehra linna majandus-olmereovesi puhastatakse 2010 aastal valminud reoveepuhastis võimsusega Qproj = 900m³/d. Lisaks Kehra linna reoveele suunatakse puhastile läbi linna kanalisatsioonisüsteemi ka Lehtmetsa küla ja Ülejõe küla reovesi.

Kehra linna reoveepuhasti tehnoloogiline protsess koosneb kolmest paralleelsest liinist ja neljast staadiumist: anaeroobne, anoksiline, aeratsiooni ja järelsetitus staadium. Siseneva reovee mehaaniline käitlus koosneb käsivõrest või automaatsest kruvivõrest ja liivapüünisest. Reoveekäitluse aktiivmudaprotsess koosneb kolmest paralleelsest bioloogilise puhastuse liinist. Esimeses, anaeroobses staadiumis, segatakse sisenev reovesi ja tagastusmuda. Anaeroobses staadiumis väheneb reovee fosforisisaldus. Järgnevas, anoksilises staadiumis, väheneb reovee lämmastikusisaldus. Kolmandas, aeratsiooni staadiumis, toimub biomassi õhustamine, mahuti põhjas asuvate õhustitega. Tehnoloogilise protsessi viimane staadium on järelsetitus.

Tehnoloogilise protsessi mahutid on valmistatud betoonist ning süvistatud osaliselt pinnasesse. Mahutitega samale tasandile on rajatud tehnokorrus seadmetega. Fosforisadestus toimub kas bioloogiliselt või kemikaali doseerimisega (PIX). Kemikaali doseeritakse protsessi algusesse. Lämmastik ärastakse DND-protsessi käigus (denitrifikatsioon-nitrifikatsioon-denitrifikatsioon).

Kehra linna reoveepuhasti juurde on rajatud purgla. Lisaks toimub seal ka Anija valla teiste külade väikepuhastite reoveesette käitlemine, mille reostuskoormus kokku on hinnanguliselt 500 ie/d. Kehra linna reoveepuhasti arvestuslikuks koormuseks on kuni 4500ie/d ning reoveepuhasti koosneb kolmest paralleelsest moodulist a`1500ie/d.

Sisenev reovesi Inimekvivalente 4500 IE 3 Qproj 900 m /d 3 qkeskmine 37,5 m /h 3 qproj 56 m /h 3 qmax 75 m /h BHT7 359 mgO2/l; 315 kgO2/d Heljum 350 mg/l; 315 kg/d Püld 12 mg/l; 10,8 kg/d Nüld 70 mg/l; 63 kg/d

Puhastatud reovesi BHT7 15 mgO2/l Heljum 25 mg/l

AS Infragate Eesti 46 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Püld 1,0 mg/l Nüld 10 mg/l

Heitvee suublaks on Jägala jõgi.

Reoveepuhasti asukoht on esitatud joonisel AK 1-1, Lisa 1.

Tabel 7.2 Kehra linna reoveepuhasti tehnilised näitajad Parameeter Loaga seatud norm Tegelik, 2012 III kvartal Vooluhulk 82125 59679 [m3/kvartalis] Kontsentratsioon Saasteainete kogused,

[mg/l] tonni BHT7 15 1,5 0,089519 HA 25 1,5 0,089519 Nafta 1 0,6 0,035807 Nüld 10 5,5 0,328235 Püld 1,5 0,84 0,05013 SO4 78 4,654962 Ühealuselised 0,1 0,0077 0,00046 fenoolid

7.3.2 Alavere küla Alavere külas on 2009 aastal rajatud uus reoveepuhasti BioFix, korrastatud biotiigid, juurdesõidutee, teenindusplatsid ja haljasala. Kogu territoorium on ümbritsetud piirdeaiaga.

Heitvee suublaks on Jõelähtme jõgi (kood 108790).

Tabel 7.3 Alavere küla reoveepuhasti tehnilised näitajad Parameeter Loaga seatud norm Tegelik, 2012 III kvartal Vooluhulk 4560 4492 [m3/kvartalis] Kontsentratsioon Saasteainete kogused,

[mg/l] tonni BHT7 15 3,8 0,01707 HA 25 2,1 0,009433 Nafta 1 0,6 0,002695 Nüld 20 0,08984 Püld 1,5 0,51 0,002291 Ühealuselised 0,1 0,005 0.000022 fenoolid

7.3.3 Anija küla Anija külas oli pikka aega reoveepuhastina kasutusel ainult biotiigid. Algselt läbis reovesi enne biotiikidesse jõudmist ka septiku, kuid septik ei olnud enam puhastina töös ja reovesi läks otse

AS Infragate Eesti 47 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 biotiikidesse. Biotiike oli kaks ja mõlemad on setetega täitunud. Suublaks on Jägala jõgi (kood 1083850). 2012 aasta novembris valmis Anija uus reoveepuhasti.

Tabel 7.4 Anija küla reoveepuhasti tehnilised näitajad Parameeter Loaga seatud norm Tegelik, 2012 III kvartal Vooluhulk 750 465 [m3/kvartalis] Kontsentratsioon Saasteainete kogused,

[mg/l] tonni BHT7 15 5,2 0,002418 HA 25 6 0,00279 Nafta 1 0,6 0,000279 Nüld 21 0,009765 pH 7,4 0 Püld 1,5 6,12 0,000698 Ühealuselised 0,1 0,005 0,000002 fenoolid

7.3.4 Lilli küla Lilli külas on kasutusel uus 2007.a märtsis valminud reoveepuhasti, mis koosneb septikust mahuga 7m³. Reovesi pumbatakse pakettpumplast septikusse, millest seejärel voolab biotiikidesse. Tabel 7.5 Lilli küla reoveepuhasti tehnilised näitajad Parameeter Loaga seatud norm Tegelik, 2012 III kvartal Vooluhulk 750 450 [m3/kvartalis] Kontsentratsioon Saasteainete kogused,

[mg/l] tonni BHT7 15 3,8 0,00171 HA 25 3 0,00135 Nafta 1 0,3 0,000135 Nüld 1,1 0,000495 Püld 1,5 1,63 0,000675 Ühealuselised 0,1 0,005 0,000002 fenoolid

7.3.5 Voose küla Voose külas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem ja reoveepuhasti ning seda ei ole plaanis ka rajada.

7.3.6 Härmakosu küla Härmakosu külas kogutakse reovesi kahte settekaevu, mida regulaarselt tühjendatakse, ülevool toimub kolme biotiiki. Puuduvad andmed biotiikidest väljuva heitvee analüüside ja vooluhulkade kohta. Tabelis on toodud teoreetilised ja arvutuslikud siseneva reovee kontsentratsioonid.

AS Infragate Eesti 48 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Tabel 7.6 Härmakosu küla reovee teoreetilised näitajad Vooluhulk, m3/d 3,7 29.11.2012määrus nr 99 Enne puhastamist piirväärtused [mg/l] BHT7 40 518,9 HA 35 518,9

7.4 REOVEE VOOLUHULGAD

Üldist Reovee vooluhulkade arvutamisel on Konsultant lähtunud eeldusest, et 2024 aastaks on ühiktarbimine tõusnud Kehra linna, Lehtmetsa, Ülejõe ja Alavere külas 85 liitrini inimese kohta ööpäevas, Anija, Lilli, Voose ja Härmakosu külades on eeldatav ühiktarbimine tõusnud 70 liitrini inimese kohta ööpäevas. Kuna puhastile suunatava reovee koguse mõõtmist ei toimu üheski asumis peale Kehra linna, siis on Konsultant hinnanud reovee kogust tarbijatele antava veekoguse alusel ning liigvee kogust vastavalt torustike vanusele ja süsteemide hoolduspersonalilt saadud informatsioonile.

Kehra linn, Lehtmetsa ja Ülejõe küla Kehra linnas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud inimesi 3241 (so 84% linna elanikest). Reovesi juhitakse 2010 aastal valminud uude reoveepuhastisse. Perspektiivne tarbijate arv on ligikaudu 3689 inimest.

Tabel 7.7 Kehra linna reovee vooluhulgad

2011 2024

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 439,4 419 Reovesi majapidamistest m3/d 218,7 313,6 Reovesi tööstustelt m3/d 111,7 35,6 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 330,4 349,2 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d 109 69,8 Lisavesi (infiltratsioon) % ~33 20

Alavere küla Alavere külas on ühiskanalisatsioonivõrguga liitunud 357 inimest (so 96 % elanikkonnast). Lisavee kogused on hinnangulised. Perspektiivne tarbijate arv jääb samaks.

Tabel 7.8 Alavere küla reovee vooluhulgad

2011 2024

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 52,2 60,4 Reovesi majapidamistest m3/d 24,5 29,2 Reovesi tööstustelt m3/d 8,3 8,8

AS Infragate Eesti 49 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 32,8 38 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d 19,4 22,4 Lisavesi (infiltratsioon) % 59 59

Anija küla Anija külas on ühiskanalisatsioonivõrguga liitunud 67 inimest (so 56% elanikkonnast). Lisavee kogused on hinnangulised. Perspektiivne tarbijate arv ei muutu. Tabel 7.9 Anija küla reovee vooluhulgad

2011 2024

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 6,3 6,4 Reovesi majapidamistest m3/d 4,5 4,6 Reovesi tööstustelt m3/d 0 0 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 4,5 4,6 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d 1,8 1,8 Lisavesi (infiltratsioon) % 40 40

Härmakosu küla Härmakosu külas on ühiskanalisatsioonivõrguga liitunud ca 32 inimest (so 45 % elanikkonnast). Reoveekogused ja saasteainete näitajad on hinnangulised ja arvutuslikud, sest vooluhulka ei mõõdeta. Perspektiivne tarbijate arv ei muutu.

2011 2024

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 3,7 4,2 Reovesi majapidamistest m3/d 2,2 3 Reovesi tööstustelt m3/d 0 0 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 2,2 3 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d 1,5 1,2 Lisavesi (infiltratsioon) % 40 40

Lilli küla Lilli külas on ühiskanalisatsioonivõrguga liitunud 31 inimest (so 28 % elanikkonnast). Lisavee kogused on hinnangulised. Perspektiivne tarbijate arv ei muutu..

Tabel 7.10 Lilli küla reovee vooluhulgad

2011 2024

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 1,9 3,4 Reovesi majapidamistest m3/d 1,2 2,1 Reovesi tööstustelt m3/d 0 0 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 1,2 2,1 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d 0,7 1,3 AS Infragate Eesti 50 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Lisavesi (infiltratsioon) % 60 60

Voose küla Voose külas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem ja seda pole plaanis ka rajada.

7.5 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE Anija vallas on sademeveekanalisatsiooni süsteem olemas Kehra linnas ja külgnevates Lehtmetsa ja Ülejõe külades (joonis AK 1-1). Alavere külas on töökoja ümber lühike sademeveesüsteem, mis juhib sademevee kraavi (joonis AK 1-2).

Kehra linnas, Lehtmetsa ja Ülejõe külas kasutatakse sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks kraave ja lahkvoolset sademevee- ja drenaaživõrku (viimast peamiselt soojustrasside kanalite kuivendamiseks). Üldjoontes on linna sademevee- ja drenaaživõrk piisavalt ja loogiliselt välja arendatud Keskuses, Uusasulas ja ka paberivabriku territooriumil. Sademeveekanalisatsiooni torustike seisukord on enamuses ebarahuldav. Uusi sademevee torustikke on paigaldatud ca 2 km ulatuses kõige probleemsematesse kohtadesse Kehra kesklinnas, rajatud on kaks õlipüüdurit. Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas Vanast asulast on tänu sobivale reljeefile sademe- ja pinnasevesi ärajuhitav tänavakraavide abil. Torustiku kohta puuduvad täpsed andmed. Riikliku Ehitusuuringute Instituudi poolt 1982.a. tehtud uuringute järgi on torustiku pikkus umbes 6 km. Vana sademeveetorustik on enamasti keraamilistest või asbest-tsementtorudest. Vastupidiselt reoveekanalisatsioonile, mis on kohati üle dimensioneeritud, on torustiku läbimõõdud valingvihmade vastuvõtuks liiga väikese läbimõõduga (enamuses 200 mm) ja kalded isepuhastuskiiruste tagamiseks kohati ebapiisavad. Puhastus puudub, kuid sademevee väljalaskudele on otstarbekas rajada puhastid (õlipüüdurid). Sademevesi maaüksuste tänavatelt või kruntidelt suunatakse pindmise äravooluga haljasaladele, imbub pinnasesse ning selle kaudu kraavidesse ja edasi Jägala jõkke.

Kehra kesklinna sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks koostati 2008 aastal TV uuring, mille alusel määrati uuritud olemasolevate torustike kvaliteet ja otsustati rekonstrueerimise viis – kas kinnine või lahtine meetod.

TV vaatlus-uuringu põhjal selgus, et sademevee torustikke on rajatud neljast erinevast torumaterjalist: betoontorudest, asbesttsementtorudest, keraamilistest- ja terastorudest.

Betoontorustiku läbimõõdud on: D600, D500mm, D400mm. Uuringu alusel täheldati, et toruliikidest paremini on säilinud betoontorustik, kuid halb on torumuhvide olukord. Esineb täielikult sulgemata muhve, murdunud muhviservi, nihkumisi ja ka torustiku armatuuri avatust ning kahjustumist. Varinguid ja pragunemist esineb nii laest kui ka muhvidest. Betoontorustike läbimõõdud on kohati liiga suured: D600mm ja D500 mm. Suurte läbimõõtude puhul on võimalik kasutada kinnist rekonstrueerimismeetodit näiteks Flexoren torustiku paigaldamisega. Flexoren torude puhul täidetakse uue torustiku ja vutlartorustiku vahe vahtbetooni sissepumpamisega, mis täidab ka avanenud muhvid ja torustiku praod, vähendab hilisemat torustiku varingu võimalust.

AS Infragate Eesti 51 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Suure läbimõõduga torustike seintel säilinud voolutäite kõrgusjooned osutavad torustike max täitumise kõrgust, mis ei ületa normaalse voolurežiimi puhul H = 0,5D. See täitekõrgus viitab Flexoren INPIPE vähendatud läbimõõdu korral süsteemi sobivust.

Betoontorustiku puhul D400mm on vaja kasutada näiteks Inpipe sukksujutuse meetodit.

Asbesttsement torustikud läbimõõduga D350mm, D250mm, D200mm on enamuses rahuldavas seisukorras, valdavalt on rikkeid muhvühenduste juures. Kinnisel meetodil rekonstrueerimise rakendamisel on sobiv näiteks Inpipe sukksujutuse meetod.

Keraamiline torustik läbimõõduga D300mm, D250mm, D200mm, D150mm on halvimas seisukorras. Torustiku kahjustused on purunenud muhvidest ja esineb palju torustiku nihkeid muhvidest ja pragunemist. Keraamiliste torustike kinnisel rekonstrueerimisel on kasutatav Inpipe sukksujutuse meetod eelneva torustiku remondiga varingute kohal lahtisel meetodil.

Terastorustik: läbimõõt D200mm. Terastorustik D200mm on kogu ulatuses tugevalt korrodeerunud. Vajalik on torustik likvideerida ja samasse kaevisesse paigaldada plastiktorustik de250mm, koos plastikkaevudega.

Suuremate sademevee restkaevudega süsteemide väljavoolutorustikule nähakse ette kasutatud sademevee I ja II klassi puhastid – liiva ja õlipüünisega.

Kõik sademevee torustikul paiknevad restkaevud on ette nähtud vahetada plastikkaevudega, kõigile sademevee torustikele paigaldatavatel kontroll- ja hoolduskaevudel on ette nähtud settepesad H = 300mm, restkaevudele H = 600mm.

Täiendavate restkaevude asukohta ning restikõrguste määramiseks tuleb teostada vertikaalplaneering.

Olemasolevad sademevee torustikud on erinevate rajamiskalletega. TV uuringu järgi ei ole ratsionaalne vana torustikku ümber ehitada lõikudes, kus kalle on väike. Torustikes toru kaldest põhjustatud setet ei ole võimalik täheldada. Kohatine sete, torustikes esinevad juured ja varingud on tingitud kaevude ühenduskohtadest ja muhvide halbadest ühendustest. Varingu, settekogumite ja juurtega läbikasvanud kohad on vaja rekonstrueerida lahtise meetodiga.

Kuna tänavad on sademevee ärajuhtimiseks planeerimata, äärekivideta ning torustikel on suhteliselt vähe restkaeve, on piiratud ka kanaliseeritav sademevee vooluhulk. Vaatluse ja topogeodeetilise uuringu järgi on sademevee torustik rajatud peamiselt soojakanalite/torustike drenaaživee ärajuhtimiseks. Soojavee- ja küttetorustike rekonstrueerimisel ja asendamisel tänapäevaste eelisoleeritud torudega tuleb arvestada võimalike tekkivate sademevee kogustega ja võtta vajadusel kasutusele ennetavad meetmed piirkondades, kus varasemalt on sademevesi ära juhitud küttetorustike drenaažikanalite kaudu.

Sademevee rajatiste rekonstrueerimise ja uute sademeveerajatiste ehitamise jaoks on soovitav teostada täiendavad uuringud, et täpsustada sademevee kanaliseerimise skeemi, sademevee kohtkäitlusalasid kui ka sademevee kanalisatsiooni väljaehitamise ulatust. Näiteks võib mõningates kohtades osutuda võimalikuks sademevee ärajuhtimine kasutades varasemalt ehitatud, kuid uute projektide järgselt kasutusest välja jäetud kanalisatsioonitorustikku. Esialgsed andmed näitavad, et 2012.a. Kehra reoveepuhastisse juhitud reoveekogused on suuremad kui võiks eeldada tavapärase infiltratsioonitaseme järgi. Vajalik on uuringutega välja selgitada, miks ja millistest allikatest satub ühisvoolsesse kanalisatsiooni suures koguses sademevett ja sellest AS Infragate Eesti 52 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 lähtuvalt kavandada tegevused ja konkreetsed projektid ühisvoolsesse kanalisatsiooni juhitava sademevee koguse vähendamiseks.

7.6 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eelmises 2007 aastal koostatud arengukavas kirjeldatud kanalisatsioonisüsteemi põhiprobleemid on enamuses lahendatud. Vaid Härmakosu külas on kanalisatsioonivõrgu olukord jätkuvalt halb.

Härmakosu küla • Kanalisatsioonivõrgu halb olukord. Olemasolevad torustikud on valdavalt vanad ja rajatud madala ehituskvaliteediga. Suur lisavee kogus ühiskanalisatsioonis jms; • Reoveepuhastina kasutusel ainult biotiigid, mis on mudastunud; • Kanalisatsioonitorustikud läbivad erakinnistuid.

AS Infragate Eesti 53 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

8 INVESTEERINGUPROJEKTID

8.1 EESMÄRGID ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI SÜSTEEMIPÄRANE VÄLJAARENDAMINE LÄHTUB PEAMISEST EESMÄRGIST • tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; • kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest.

Anija valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimaluste väljaselgitamisel tuleb arvestada:

Tehniliste aspektidega: • Anija valla puurkaev–pumplad vajavad teatud aja tagant uuendamist; • veevõrgu torustike amortiseerumine ja kasutusea lõppemine; • reoveepuhastite amortiseerumine või puudumine (Härmakosu).

Keskkonna aspektidega: • veekaod veetorustikest; • kanalisatsioonivõrgu amortiseerumine, liigvee sissevool torustikesse võib häirida puhastite töörežiimi; reovee filtreerumine pinnasesse ohustab veekvaliteeti salvkaevudes ja madalates puurkaevudes;

Majanduslike aspektidega: • veetöötlussüsteemide ülalpidamise ja hooldamise kulu; • vee, olmereovee ja sademevee torustiku hooldamise, rajamise ja renoveerimise maksumused; • reoveepuhastite rajamisel tuleb arvestada majanduslikest aspektidest tulenevate maksimaalselt võimalike keskkonnaalaste tulemustega.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK-süsteemide seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud: • joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369). Kuni 01.jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest; • olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõuetele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis; • reovee kogumine ja puhastamine üldplaneeringuga määratud reovee kogumisalalt; • suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 29.11.2012.a määrusele nr 99 ning Euroopa Ühenduse asula reovee direktiivile nr 91/271.

Investeeringuprojektid koostatakse 13 aastaks 2012-2024, millest:

AS Infragate Eesti 54 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 • 2012-2017 on lühiajaline investeeringuteprogramm; • 2018-2024 on pikaajaline investeeringute programm.

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant: • Anija valla rahalistest vahenditest ja abiraha ning sooduslaenude saamise võimalustest; • olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja selle vastavusest nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust; • vajadustest ühiskanalisatsioonivõrgu väljaarendamiseks ja olemasoleva laiendamiseks või alternatiivsete lahendite rakendamiseks; • kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjudest.

8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS

Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagab Konsultant investeeringud kahte ajajärku: • Lühiajaline investeeringuprogramm (2012-2017) • Pikaajaline programm (2018-2024)

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostatakse vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Investeeringuprojektid on tähistatud projekti tüüpide alusel järgnevalt: • Projekt A: Puurkaevpumplate renoveerimine/rajamine/veetöötlus; • Projekt B: Veevõrgu renoveerimine/rajamine; • Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine/rajamine; • Projekt D: Reoveepuhastite renoveerimine/rajamine; • Projekt E: Sademevee- ja drenaažisüsteemide renoveerimine/rajamine.

Projekti tähisele järgnev number vastab asula positsioonile ÜVK arengukavaga hõlmatud asulate loetelus.

Kehra linn (koos Lehtmetsa ja Ülejõe külaga) Projekt E-1. Sademeveetorustiku rekonstrueerimine/rajamine Peale ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike rajamist on järgmiseks sammuks sademeveesüsteemide korrastamine, mida nähti ette juba eelmises arengukavas. Kehra linnas ja naabruses paiknevates Lehtmetsa ja Ülejõe külades on sademevee küsimused osaliselt lahendatud koos vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisega viimaste projektide kõrvalt. Kehra kesklinna piirkonnas teostati samaaegselt vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja ehitamisega ka külgneva sademevee kanalisatsioonitorustiku uuringud ja hädavajalik uuendamine. Peale kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimist peaks olema vähenenud sademevee tungimine kanalisatsioonitorustikku, kuid esialgsed andmed Kehra reoveepuhastile juhitud reovee kogustest seda ei näita. Infiltratsiooni põhjuste väljaselgitamiseks tuleb teostada täiendavaid uuringuid ja koostada tegevuskava vähendamaks ühisvoolsesse kanalisatsiooni jõudva sademevee kogust. Peale Ülejõe ja Lehtmetsa küla projektide lõppemist 2012 sügisel on koostatud esialgne sademevee torustike põhiskeem, kus on näidatud täiendavalt rekonstrueerimist vajavad torulõigud (joonis AK 1-1). Hinnanguliselt on Kehra kesklinna

AS Infragate Eesti 55 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 piirkonnas valminud ca 1/2 sademevee torustikust, lahendamata on teiste linnaosade ja Lehtmetsa ning Ülejõe küla võimalikud sademevee küsimused.

Täiendavate uuringute käigus tuleb teostada korrapäraseid sademevee analüüse kõikides sademeveeväljalaskudes. Kui selgub, et sademevee kontsentratsioonid ületavad Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega 99 kehtestatud norme, tuleb vastavatesse suublatesse rajada sademevee puhastid.

Projekti tulemusena: • väheneb sademevee osakaal reovee kanalisatsioonivõrgus; • väheneb keskkonnareostuse oht; • väheneb sademeveest tingitud hüdrauliline koormus reoveepuhastile; • vähenevad avariid torustikus.

Alavere küla Projekt E-2. Sademeveetorustiku rekonstrueerimine/rajamine

Peale Alavere küla vee- ja kanalisatsiooniprojekti lõppemist 2012 sügisel on koostatud esialgne sademevee rajatiste põhiskeem, kus on näidatud täiendavalt rekonstrueerimist vajavad torulõigud.

Härmakosu küla Projekt B-3. Veevõrgu renoveerimine ja rajamine

Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu renoveerimist.

Koos tänavatorustikega vahetatakse välja/ehitatakse kinnistuühendused kuni 1 m kaugusele krundi piirist. Kokku renoveeritakse 1,3 km veetorustikku. Torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud Joonisel AK 2-6. Härmakosu asulas on üks survetsoon. Tuletõrjeveevarustuse tagamiseks on planeeritud rajada tuletõrje veehoidla 2x25 m3.

Projekti tulemusena paraneb veevarustuse süsteemi töökindlus ja ökonoomsus, väheneb veekatkestuste ja avariide arv. Paraneb tuletõrjeveevarustuse olukord.

Projekt C-3. Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine ja rajamine

Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades loodava reovee kogumisalade piiridega ning elanike heaoluga peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva kanalisatsioonivõrgu renoveerimist. Kokku renoveeritakse ja rajatakse 1,6 km km isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud Joonisel AK 2-6.

Projekt D-3. Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Härmakosu külas paigaldatakse uus septik 7 m³ ning puhastatakse olemasolevad biotiigid.

AS Infragate Eesti 56 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMIE Investeeringuprojektide järjestamine on teostatud lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks ning mõjust elanike heaolule. Esmaülesanneteks on järgnevad tegevused:

• joogivee kvaliteedi tagamine tarbimispunktides; • hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega; • nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reoveekogumisaladelt.

Olulisemad ja selgema teostamise vajadusega investeeringuprojektid on lisatud lühiajalisse investeeringute programmi, vähemtähtsad ja suurema määramatusega projektid jäeti pikaajalisse investeeringute programmi.

8.3.1 Lühiajaline programm aastatel 2012-2017

Kehra linn Projekt E1.1. Sademeveetorustike rekonstrueerimine/rajamine

8.3.2 Pikaajaline programm aastatel 2018-2024

Kehra linn Projekt E1.2. Sademeveetorustike rekonstrueerimine/rajamine

Alavere küla Projekt E2 Sademeveetorustike rekonstrueerimine/rajamine

Härmakosu küla Projekt B3 Veevõrgu renoveerimine ja rajamine Projekt C3 Kanalisatsioonivõrgu renoveerimine ja rajamine Projekt D3 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS

Maksumuste hindamise aluseks on võetud 2012. a. hinnatase Eestis. Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Projekteerimise ja projektijuhtimise kulude ning võimalike hinnakõikumiste kattest on lisatud projektidele 15% selle kogumaksumusest (kuluartikli üldnimetus “Uuringud, projekteerimine, ettenägematud kulud, hinnakõikumised, projektijuhtimine, ehitusjärelvalve”). Ühikhindade tabel on esitatud Lisas 2. Arvestades Eesti ehitusturu olukorda ja viimastel aastatel suurtes piirides kõikunud ehituhindasid siis tuleb toodud kalkulatsioonidesse suhtuda kui indikatiivsetesse.

Torustike paigaldusmaksumusse on arvestatud ka tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise kulud, kaeviste osaline tagasitäide liivaga, kui torustik paigaldatakse haljasalale on maksumus väiksem.

Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete, materjalide, ehitustööde ja sellega seonduvate tööde

AS Infragate Eesti 57 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 maksumuste) orienteeruva hindamisega, ajagraafiku ja osakaalu määraga on esitatud Lisas 2. Maksumuste koond on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.1 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus

Nr Nimetus Maksumus Lühiajaline Pikaajaline kokku 2012-2017 2018-2024 [EUR] [EUR] [EUR]

1 Kehra linn (koos 1 137 350 476 100 661 250 Lehtmetsa ja Ülejõe külaga) 2 Alavere küla 105 800 0 105 800 3 Härmakosu küla1 886 121 0 886 121 KOKKU 2 129 271 476 100 1 653 171

9 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Anija valla üldplaneering näeb ette, et perspektiivis on uued elamumaad põllu- ja metsamaadel. Kõik see eeldab investeeringuid vee- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamisse. Allpool on toodud teadaolevate detailplaneeringute võimalikud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi lahendamise variandid.

Kehra detailplaneering Kehra põhjaosas, Kooli puurkaev-pumplate läheduses paikneb ala, mis on mõeldud elamuarenduspiirkonnaks. Pindala on 6,4 ha ning perspektiivis on võimalik ühepereelamud rajada ligikaudu 32 perele. Elamupiirkonnale on väga lähedal vee-ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumisvõimalus (veetorustik ca 64 m ja kanalisatsioonitorustik ca 79 m kaugusel). Detailplaneeringu sisesed torustikud rajab kinnisvaraprojekti arendaja.

Anija detailplaneering Anija küla loode osas paikneb ala, mis on ette nähtud neljale ühepereelamule. Liitumispunkt rajatud. Perspektiivis rajab vald vee-ja kanalisatsioonitorustikud planeeringu ala äärde, planeeringuala sisesed torustikud ehitab välja kinnisvaraprojekti arendaja.

Lilli detailplaneering Lilli asulas on planeeritav ala ühepereelamuteks paikneb asula kirdeosas. Võimalik on rajada ligikaudu 17 ühepereelamut. Võimalik liitumispunkt vee- ja kanalisatsioonitorustikuga paikneb ca 30 m kaugusel.

1 Pikaajalised investeeringud Härmakosu külas peale reoveekogumisala moodustamist AS Infragate Eesti 58 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

10 FINANTSANALÜÜS

10.1 EESMÄRK Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab ära analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet. Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted: • Esitada Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks samahästi nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni, kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju. • Kehra linnas (sh ümbritsevad asulad Lehtmetsa ja Ülejõe), Anija, Alavere, Voose ja Lilli külades on määratud vee-ettevõtjaks OÜ Velko AV. • Härmakosu külas ei ole selgepiirilist vee-ettevõtjat. Eeldatakse, et Härmakosu ÜVK investeeringute tegemise eel omandab senised ÜVK varad vee-ettevõtja Velko AV. • Hiljuti, 2012.a.-l on lõppenud suuremahulist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist finantseeritavat veemajandusprojekti, kuhu on haaratud ka Anija valla ÜVK arendustegevused on haaratud. • Vee-ettevõte OÜ Velko AV on arengukavas kajastatavate investeeringuprogrammide põhiline elluviija, st valdav osa investeeringutest viiakse ellu Velko AV taotlemisel. • Anija valla asulates planeeritakse tulevikus ellu viia uusi, täiendavaid projekte. Nimetatud projektide mõjud on käesolevas finantsprognoosis arvesse võetud niivõrd, kuivõrd projektid on hõlmatud käesoleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava investeeringuprogrammides. Arvesse on võetud ka olemasolevate rajatiste asendamiseks tehtavad prognoositavad investeeringukulutused. • Finantsprognoosid võtavad arvesse suurima vee-ettevõtte OÜ Velko AV tegevusega seotud otsesed kulud vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisel Anija valla asulates. Vee-ettevõtluse üldkulud, mis käesolevas finantsanalüüsis kajastamist leiavad, on tuletatud Velko AV baasilt. • Finantsprognoosides võetakse aluseks konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) pikaajaliselt on saavutatud veemajanduskulude katmine; (4) juhul kui ettevõte kasutab pangalaene, tagatakse adekvaatsed tingimused võlgade teenindamiseks (piisav võlateeninduse kattekordaja). Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava lühiajalise programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks Anija valla lühiajalise ning pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee- ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

AS Infragate Eesti 59 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 10.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED

10.2.1 Finantsanalüüsi metoodika (ÜF taotlus) Keskkonnaministri määruse nr 34, 1. juuli 2009, “Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused” §12 lg. 6 punkt 2 (edaspidi meetme määrus) kohaselt tuleb finants- ja majandusanalüüs läbi viia vastavalt määruse lisa 2 alajaotuses II esitatud juhendmaterjalidele. Juhendmaterjali sissejuhatavas osas on öeldud, et: “metoodiline juhend on koostatud Euroopa Komisjoni (edaspidi EK juhendmaterjalid) dokumentide Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects ja Guidance on the Methodology for carrying out Cost-Benefit analysis, The new programming period 2007–2013” põhjal. Käesoleva finants-, sotsiaal-, ja majandusanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud EK juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüsi põhitulemused sobituvad samade eelduste ja nõuetega, mille esitab meetme määrus ja selle lisa 2. Meetme määruse juhendist juhindutakse sedavõrd, et oleks tagatud analüüsile esitatavate miinimumnõuete täitmine ning ühtsete baasandmete esitamine. Vastavalt EK juhenditele on finantsanalüüsi peamine eesmärk välja arvutada projekti finantstulemuste näitajad infrastruktuuri omaniku vaatepunktist. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projekti puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani. Käesoleva ÜVK arendamise kava finantsanalüüs kajastab Ühtekuuluvusfondi projekti „Kehra reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine“ investeeringuid, KIKi keskkonnaprogrammist finantseeritava Kehra sademeveekanalisatsiooni rajamise projekti investeeringuid ning täiendavaid investeeringuid Anija vallas, mis täna ei ole projektiinvesteeringute hulka hõlmatud.

10.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt EK dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, rahvastikuregister vmt.), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatest arengukavadest. Finantsanalüüs hõlmab OÜ Velko AV praegust veemajandustegevust Anija vallas, olemasolevat ning lühiajalise ja pikaajalise investeeringute programmiga loodavat infrastruktuuri. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse Velko AV olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener- tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist.

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetmemääruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks järgmised makromajanduslikud näitajad: • reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) aastane kasvumäär; • inflatsioonimäär (tarbijahinnaindeksi muutus) aastas; • reaalpalga kasvumäär aastas; • ettevõtte tulumaksumäär aastas.

AS Infragate Eesti 60 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Nimetatud andmed võetakse EL Struktuurifondide veebilehelt.

• Käesolevas töös on 2012-2038 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2012.a. sügisel avaldatud pikaajalistele prognoosidele. Nimetatud prognoosid sisaldavad endas SKP, tarbijahinna indeksi ja reaalpalga kasvumäära prognoose perioodiks 2012-2050; • Perioodi 2013-2038 ehitushinna tõusu prognoosimisel on võetud aluseks tarbijahinnaindeksi oodatav muutumine tulevikus. Erinevate makromajanduslike indikaatorite eeldused aastatel 2012-2018 on ära näidatud allolevas Tabel 10.1. Tabel 10.1 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Indikaator (%) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Tarbijahinnaindeksi muutus 3,9 3,5 2,7 2,7 2,7 2,7 2,6

Ehitushinnaindeksi muutus 0,0 3,0 2,7 2,7 2,7 2,7 2,6

Palga reaalkasv 0,5 1,9 2,5 2,7 3,2 4,0 3,4

Elanike neto-sissetuleku reaalkasv 1,8 2,5 2,9 3,3 3,3 3,3 3,5

Elektrihinna reaalkasv 5,0 13 5,0 5,0 0,0 0,0 0,0

Veeressursi maksu-määra 10,0 5,0 5,0 5,0 2,7 2,7 2,6 nominaalkasv

Heitvee saastetasu määra 10,0 5,0 5,0 5,0 2,7 2,7 2,6 nominaalkasv Allikas: Rahandusministeerium, konsultandi hinnangud

Varade kasulik eluiga. Investeeringu jääkväärtuse leidmisel on aluseks võetud meetme-määruse juhendis sätestatud varade kasulik eluiga alljärgnevalt:

• võrgud ja torustikud – 40 aastat; • reservuaarid ja mahutid – 40 aastat; • masinad ja seadmed – 15 aastat;

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti, pikkusega 27 aastat, mis hõlmab baasperioodi (2012.a.) ja prognoosiperioodi (2013-2038). Prognoosiperiood hõlmab lühiajalise investeeringu elluviimise perioodi (vältab aastatel 2013-2017) ning pikaajalise investeeringuprogrammi perioodi koos järgnevate aastatega (aastad 2017-2038). Finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2012. aasta hinnangulistest hinnatasemetest. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes (€).

10.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud Anija investeeringuprogrammi projektid on kirjeldatud peatükis 8.2 ja indikatiivsed maksumused on esitatud peatükis 8.4. Finantsanalüüsi hõlmatakse Anija valla investeeringuprogrammist

AS Infragate Eesti 61 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 lühiajaline osa ja pikaajaline osa. Investeeringuprogrammi maksumuse indikaatorid tuuakse välja alljärgnevas tabelis. Tabel 10.2 Investeeringuprogrammi maksumused (tuh €)

Investeeringukulutused 2012.a. püsihindades Kõik investeeringukulutused Alginvesteering Re-investeering KOKKU Lühiajaline osa 476 100 0 476 100 Pikaajaline osa 1 653 171 150 420 1 803 591 KOKKU 2 129 271 150 420 2 279 691 Investeeringukulutused jooksvates hindades Kõik investeeringukulutused Alginvesteering Re-investeering KOKKU Lühiajaline osa 503 407 0 503 407 Pikaajaline osa 2 019 386 269 211 2 288 597 KOKKU 2 522 793 269 211 2 792 004 Allikas: Konsultandi arvutused

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni investeeringuprogrammi investeeringukulutused jagunevad üldjoontes nelja osasse: • lühiajalise investeeringuprogrammi alginvesteeringud viiakse ellu perioodil 2012-2017, hõlmates Kehra sademeveekanalisatsiooni rajamisega seotud investeeringuprogrammi kohaseid alginvesteeringuid; • pikaajalise investeeringuprogrammi alginvesteeringud tehakse perioodil 2018-2024; • lühiajalise investeeringuprogrammi reinvesteeringud puuduvad, sest alginvesteeringute hulgas ei ole niisuguseid varasid, mille kasulik eluiga ammenduks enne finantsanalüüsi ajahorisondi lõppu; • pikaajalise investeeringuprogrammi reinvesteeringud tehakse lühema kui 30 aastat kestva kasuliku elueaga investeeringute asenduskulutusena, perioodil 2034-2035. Lühiajaline ja pikaajaline investeeringuplaan näeb ette alginvesteeringuid 2 522 793 eurot (maksumus jooksvates hindades, ilma käibemaksuta). Alginvesteeringud 2012.a. püsihindades moodustavad 2 129 271 eurot. Investeeringuprogrammi maksumus on kohandatud jooksvatesse hindadesse, võttes arvesse ehitushinna oodatava tõusu tulevikus, kui 2012. aasta püsihindades iga-aastased investeeringumaksumused korrutatakse vaadeldava aasta ehitushinna keskmise tõusu indeksiga ning saadakse maksumus tegelikes nominaalhindades (jooksev hinnatase, mis vastab ehitustööde elluviimise eeldatavale ajagraafikule). Investeeringute elluviimise ajakava on välja toodud ka pikaajalistes finantsprojektsioonides (vt finantsanalüüsi lisa 4 „Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus“).

10.3 NÕUDLUSANALÜÜS

10.3.1 Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vooluhulgad) Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud asulate elanike arv on 2012. a. alguse seisuga 4614. Anija valla arengukava ei anna hinnanguid elanike arvu muutuste kohta tulevikus, kuid tulenevalt minevikus aset leidnud rahvaarvu langusest võib oletada, et langus jätkub ka tulevikus. Kehra linnas annab selleks muu hulgas põhjust tselluloositööstus-ettevõtte Horizon AS Infragate Eesti 62 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 tootmistegevusest lähtuv õhusaaste, mille tõttu kannatab muidu inimsõbralik elukeskkond. Rahvaarvu täpsem ja pikaajalisem prognoos, samuti tarbimismahtude, tootmismahtude ning teenuse tarbijate arvu prognoos on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 „Eeldused“. Järgnevas tabelis kirjeldatakse majapidamiste veetarbe (elanike veetarbimine liitrites elaniku kohta päevas – l/el/päev) praegust taset ning perspektiivi. Pikemaajalised prognoosid on välja toodud finantsanalüüsi lisas 1 „Eeldused“. Perspektiivne kanalisatsioonitarbe suhtarv on võrdsustatud veetarbe suhtarvuga. Tabel 10.3 Majapidamiste veetarbe dünaamika (liitrit 1 elaniku kohta päevas) Asula 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kehra ja Lehtmetsa 69 70 72 73 75 76 78 Alavere 70 72 73 75 76 78 79 Anija 67 70 70 70 70 70 70 Voose 49 52 56 59 63 66 70 Lilli 40 44 47 51 54 58 61 Allikas: Konsultandi eeldused

Tööstustarbijate, ettevõtete ja asutuste perspektiivse vee- ja kanalisatsioonitarbe prognoosimisel lähtutakse 2011.a tegeliku tarbimise tasemest. Eeldatakse et tarbimismahud kasvavad iga- aastaselt 0,5% võrreldes eelneva aasta tasemega. Pikemaajalised prognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 „Eeldused“. Tabel 10.4 Veeteenuste tarbijaskond Anija valla asulates Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Elanike arv 4 507 4 494 4 480 4 467 4 453 4 440 4 427 4 413 4 400 seotud asulates Ühisveega 3 837 3 881 4 084 4 181 4 275 4 263 4 249 4 237 4 225 ühendatud elanike arv Ühiskanalisat- 3 685 3 733 3 959 4 124 4 227 4 215 4 202 4 190 4 178 siooniga ühendatud elanike arv Aastased müügimahud, veevarustusteenus 109 200 114 068 121 637 126 577 131 539 133 646 135 693 137 743 139 780 Aastased müügimahud, VESI KOKKU 139 387 131 868 136 588 141 365 146 619 148 737 150 785 153 055 155 311 Veetöötlus- jaamas toodetud vesi

Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus Aastased 104 657 109 625 117 814 124 616 129 903 132 093 134 242 136 407 138 560 müügimahud, heitvesi Puhastatud 168 453 170 974 175 765 178 777 180 973 178 997 176 264 173 343 173 422 heitvesi Allikas: Konsultandi arvutused

Eelnevas tabelis on kirjeldatud Anija vallas asuvate vee- ja kanalisatsiooniga asulate elanike arvu, ühisveevärgiga ühendatud elanike arvu, kanalisatsiooniga ühendatud elanike arvu, samuti AS Infragate Eesti 63 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 tarbimismahtude prognoosid ning tootmismahtude prognoosid, tulenevalt Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest. Veetootmismahtudele avaldab mõju veelekete oodatav alanemine torustike rekonstrueerimistööde tulemusena ja ka individuaalse tarbimismahu kasv. Reoveepuhastusmahtude eeldatav muutus sõltub kahest põhitegurist: torustike rekonstrueerimise tulemusena langeb osaliselt infiltratsiooni osakaal. Teine tegur on tarbimismahu kasv, tulenevalt individuaalse tarbimismahu oodatavast kasvust.

10.3.2 Mõjud tuludele Tulude prognoosimisel on aluseks Anija ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimise korral saavutatav vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioon. Tulusid mõjutab sealjuures nii veevarustusteenuse kui ka kanalisatsiooniteenuse omahinna- ning tariifitaseme muutumine. Investeeringuprogrammi elluviimise mõjul suureneb kapitalikulude maht veemajandustegevuses (s.t. põhivara kulum suureneb). Suurenevad ka muud olulisemad ekspluatatsioonikulu liigid. Kokkuvõttes, investeeringuprogrammi elluviimine põhjustab vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide tõusu võrreldes praeguse olukorraga (vt finantsanalüüsi lisa 1 ”Eeldused”). Kujunevad vee- ja kanalisatsioonitariifid ulatuvad tasemele mille puhul elanike kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenusele moodustavad 1,4% kuni 1,9% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (nn kulukuse määr) ning samal ajal on tagatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste jätkusuutlik osutamine.

10.4 OPEREERIMISKULUDE EELDUSED

10.4.1 Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud) Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele, kemikaalikulud, keskkonnakulud: veeressursi maks ja heitvee saastetasu.

10.4.2 Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud) Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, administratiivkulud ja hoolduskulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 3 „Tulude ja kulude analüüs“. Opereerimiskulude baasilt väljaarvutatud teenuste ühiku omahinnad on esitatud finantsanalüüsi lisas 5 „Plaanilised omahinnad“.

10.4.3 Mõjud opereerimistegevusele ja –kuludele Eespool viidatud veetootmise ja reoveepuhastusmahtude muutumine tuleneb ühe põhjusena veelekete ning kanalisatsioonitorustike infiltratsiooni vähenemisest. Järgnevas tabelis on ära toodud perspektiivne arveldamata vee (sh lekked) ning infiltratsiooni osakaal.

Tabel 10.5 Arveldamata vee osakaal ja infiltratsioon Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Arveldamata vesi Kehra 16% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Alavere 40% 25% 16% 13% 12% 11% 10% 10% 10% Anija 32% 25% 16% 13% 12% 11% 10% 10% 10% AS Infragate Eesti 64 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Indikaator 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Voose 79% 40% 25% 20% 14% 13% 12% 11% 10% Lilli 53% 25% 16% 13% 12% 11% 10% 10% 10%

Infiltratsioon, Kehra 33% 32% 30% 28% 26% 24% 23% 21% 20% Alavere trassid 59% 55% 50% 45% 43% 41% 30% 23% 20% Anija 40% 35% 30% 28% 26% 24% 22% 21% 20% Lilli 60% 55% 50% 45% 43% 41% 39% 37% 35% Märkus: arveldamata vesi = arveldamata vee hulk (m³)/ veetootmismaht (m³), veelekked koos omatarbega

10.5 TULUBAASI ADEKVAATSUS JA TEENUSE TASKUKOHASUS

10.5.1 Tulude eeldused Tulude prognoosimisel on baasiks täisstsenaariumile vastav vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Järgnevas tabelis esitatakse vastavad perspektiivsed tariifid. Need on majapidamiste ning ettevõtete-asutuste lõikes ühtsed. Tariifiprognoosid kehtivad Velko AV praeguste tegevuspiirkondade asulatele. 2012.aastal kehtivad tariifid on kinnitatud Konkurentsiameti poolt. Pikaajalised tariifiprognoosid on esitatud finantsanalüüsi lisas 1 ”Eeldused”. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 3 „Tulude ja kulude analüüs“. Tabel 10.6 Teenuste tariifide prognoos

Tarbijagrupp 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Majapidamised- 0,88 0,95 1,16 1,29 1,29 1,29 1,29 1,34 1,41 veeteenus Ettevõtted ja 0,88 0,95 1,16 1,29 1,29 1,29 1,29 1,34 1,41 asutused – veeteenus

Majapidamised – 1,91 1,98 2,23 2,38 2,50 2,58 2,71 2,81 2,94 kanalisatsiooni- teenus Ettevõtted, 1,91 1,98 2,23 2,38 2,50 2,58 2,71 2,81 2,94 asutused- kanalisatsiooni- teenus Allikas: Konsultandi arvutused

Investeeringuprogrammi raames rajatava sademeveekanalisatsiooni kasutamisega tekkivad opereerimis- ja hoolduskulud kaetakse eeldatavalt sademeveekanalisatsiooni teenusest, mille eest Anija Vallavalitsus tasub eeldatavalt vee-ettevõttele Velko AV sellekohast sademeveeteenuse tasu. Tasu suurus on hõlmatud Velko AV tegevustulude hulka ja on ära näidatud finantsanalüüsi lisas 3 ”Tulude ja kulude analüüs”.

10.5.2 Finantsprognooside tulemused Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt: • Lühiajalise ja pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et vee- ettevõte Velko AV taotleb ja saab rahalist toetust siseriiklikust keskkonnaprogrammist. Nende varade puhul, mis tänase seisuga Velko AV-le ei kuulu, kuid mille rekonstrueerimistöödeks eeldatakse tulevikus toetusraha saamist, võõrandatakse

AS Infragate Eesti 65 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 eeldatavasti Velko AV kasuks enne toetuse taotlemist (näiteks Härmakosu ÜVK rajatised). • Finantsanalüüsis arvestatakse, et Keskkonnaprogrammi rahaeraldistega suudetakse katta enamik investeeringuprogrammi maksumusest (1,6 mln eurot perioodil 2013 kuni 2020). • Anija valla omavahendeid on planeeritud lühiajalise ja pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimiseks 15% kuni 50% investeeringute maksumusest, sõltuvalt vara liigist. Valla poolne rahastuse maht moodustab eeldatavalt ca 0,9 mln eurot perioodil 2013-2020) vallapoolse sihtfinantseeringu või aktsiakapitali rahalise suurendamise vormis. • Piirkonnas opereeriva vee-ettevõtja OÜ Velko AV poolset omafinantseeringut ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi kaasfinantseerimiseks ei eeldata, sest Velko AV on realiseerinud arvestatava osa oma laenuvõimest seoses Ühtekuuluvusfondi projekti „Kehra reoveekogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine“ elluviimisega (võetud laen mahus ca 0,8 mln eurot 2012.a. seisuga). • Ühtekuuluvusfondi projekti investeeringute asenduskulutuste katteks on arvestatud toetuse saaja Velko AV poolse finantseeringuga ca 0,6 mln eurot perioodil 2024 kuni 2027. Rahad kaetakse vajaduse korral laenuvahenditest. • Asenduskulutuste katteks on eeldatud ka Anija valla poolset sihtfinantseerimist. Finantseerimine vastab 1,8 mln eurole perioodil 2024 kuni 2027. • Lühiajalise investeeringuprogrammi kohaseid asenduskulutusi finantsanalüüsi ajahorisondi vältel ei tehta, sest kõigi nimetatud varade eluiga ületab ajahorisondi pikkust. • Pikaajalise investeeringuprogrammi kohaseid asenduskulutusi katab Velko AV omavahenditest, summas 268 tuh eurot perioodil 2034 kuni 2035. Eelnevalt kirjeldatud finantseerimispõhimõtted on esitatud pikemate prognoosidena arengukava finantsanalüüsi lisas 4 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Järgnevalt on kirjeldatud Velko AV praeguste ja tulevaste laenude indikatiivseid põhitingimusi. Tabel 10.7 Laenutingimuste eeldused Parameeter Eeldatav väärtus Laenu tingimused Maht: 795 341 eurot Intressimäär: Euribor + 1,25% Otstarve: Ühtekuuluvusfondi Laenu võtmine: 2010-2012 projekti omaosaluse Laenu tagasimaksmine: 2014-2028 rahastamine toetuse saaja poolt Tagasimaksed: Võrdsed põhiosa tagasimaksed 53 tuh € / aastas Laenupuhkus: Kuni 31.12.2013 Tagatis: Ühishüpoteek Velko AV kinnistutele Laenu tingimused Maht: 610 037 eurot Laenuandja: kommertspank Intressimäär: 5% või KIK Laenu võtmine: 2024-2027 Laenu tagasimaksmine: 2038 Otstarve: Ühtekuuluvusfondi Tagasimaksed: Võrdsed põhiosa tagasimaksed projektiinvesteeringute 55 tuh € / aastas asenduskulutuste Laenupuhkus: Tagasimaksed algavad 1. Aastal rahastamine pärast ehitustööde algust Tagatis: Projekti raames rekonstrueeritavad varad või osa nendest Allikas: konsultandi prognoos

AS Infragate Eesti 66 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Eelnevat kokku võttes: Anija valla ÜVK arendamise kava raames tehtavatest investeeringutest finantseeritakse Anija valla eelarvest ca 2,7 mln eurot.

Finantsanalüüsis analüüsitakse investeeringuprogrammi veemajandusalase tegevuse finantsilist jätkusuutlikust. Anija valla ÜVK piirkondade summaarsed veemajandustegevuse rahavood on täisstsenaariumis positiivsed, mis on kajastatud finantsanalüüsi lisas 4 ”Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus”. Tabelis äratoodud finantsprojektsioonid kinnitavad, et Velko AV kuludest Anija valla veemajandusvaldkonnale jaotatud kulude ning piirkondlike tulude baasilt arvutatud rahavood on käesolevaga kasutatud eeldustel finantsiliselt jätkusuutlikud. Tabel 10.8 Finantseerimise allikad ja rahaline jätkusuutlikus FINANTSEERIMISALLIKAD TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Rahaliste vahendite algjääk tuh EUR 0 Kohalik finantseerimine: ÜF kaasfinantseering tuh EUR/aastas 831 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KIKi projektide kaasfinantseering: Anija vald tuh EUR/aastas 250 49 201 0 0 0 78 398 149 0 0 0 0 KIKi projektide toetus: KIK tuh EUR/aastas 227 49 201 0 0 0 78 709 598 0 0 0 0 Kokku kodumaine sihtfinantseerimine tuh EUR/aastas 1 308 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 0 tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenud: ÜF omafin. ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 462 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 24 Kohalik sihtfinantseerimine: asenduskulutused tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 71 Kokku kodumaine muu finantseerimine tuh EUR/aastas 1 294 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 95 EL rahaline abi tuh EUR/aastas 3 949 0 0 0 0 Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 6 550 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 95 RAHALINE JÄTKUSUUTLIKKUS Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 6 550 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 95 Müügitulud tuh EUR/aastas 309 336 433 488 511 531 557 586 624 662 688 726 751 Intressitulud tuh EUR/aastas 419 505 554 571 601 642 686 731 776 830 898 981 1 080 Kokku laekumised tuh EUR/aastas 6 859 434 836 488 511 531 712 1 694 1 371 662 688 726 846 Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 188 228 256 278 289 302 315 328 342 356 370 384 398 Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 5 232 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 95 Investeerimislaenu intressikulud tuh EUR/aastas 23 32 32 30 28 25 23 21 19 17 15 13 11 Laenude tagasimaksmine, investeerimislaen tuh EUR/aastas 0 0 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 Asendusinvest.laenu intressikulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 Asendusinvest.laenu tagasimaksed tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 5 443 358 743 360 370 380 546 1 509 1 161 426 438 450 558 Kokku rahavoog tuh EUR/aastas 1 416 76 92 128 141 151 166 184 210 236 250 276 288 Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 1 416 1 492 1 584 1 712 1 853 2 004 2 170 2 354 2 564 2 800 3 050 3 326 3 614 Allikas: konsultandi arvutused

Eelnevast tabelist järeldub, et finantsanalüüsis kasutatud tulu-kulu eelduste põhjal kujuneb Anija valla veemajanduse rahaliste tulude ja kulude baasil tuletatud kumulatiivse rahavoo suuruseks 2024. a lõpuks ca 3,6 mln eurot.

AS Infragate Eesti 67 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

11 FINANTSPROJEKTSIOONID Finantsanalüüsi lisas on ära toodud järgmised finantsprojektsioonid: • Tabel 1 Eeldused; • Tabel 2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses; • Tabel 3 Tulude ja kulude analüüs; • Tabel 4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikus; • Tabel 5 Plaanilised omahinnad.

AS Infragate Eesti 68 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Tabel 1 Eeldused

TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 EELDUSED Tarbijahinnaindeksi muutus 3,3% 3,0% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,4% 2,4% 2,3% 2,3% 2,3% 2,3% 2,2% Reaalpalga kasv 0,5% 1,9% 2,5% 2,7% 3,2% 4,0% 3,4% 3,3% 3,2% 3,2% 3,1% 3,1% 3,0% 3,0% 3,0% 2,9% 2,9% 2,9% 2,9% 3,0% 2,8% 2,6% 2,5% 2,3% 2,2% 2,1% 2,0% Rahvaarv 4 507 4 494 4 480 4 467 4 453 4 440 4 427 4 413 4 400 4 387 4 374 4 361 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 4 348 Ühisveega ühendatud elanike arv 3 837 4 044 4 247 4 342 4 329 4 317 4 302 4 290 4 278 4 266 4 252 4 239 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 4 227 Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv 3 685 3 911 4 136 4 241 4 227 4 215 4 202 4 190 4 178 4 164 4 152 4 139 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 4 127 elanike keskmine veetarve l/el/päev l / el / päev 68 70 71 73 75 76 78 79 81 82 83 84 84 84 84 84 84 84 84 84 84 84 84 84 84 84 84 Aastased müügimahud, veevarustusteenus Majapidamised m³/aastas 95 622 103 175 110 766 115 672 117 725 119 792 121 770 123 779 125 775 127 710 129 486 130 447 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 130 075 Asutused ja ettevõtted m³/aastas 13 578 15 087 15 155 15 224 15 292 15 361 15 431 15 501 15 572 15 642 15 713 15 784 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 15 857 Aastased müügimahud, vesi m³/aastas 109 200 118 262 125 921 130 896 133 017 135 153 137 201 139 280 141 347 143 352 145 199 146 231 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 145 932 Veetöötlusjaamas toodetud vesi m³/aastas 141 916 146 295 153 880 159 773 162 473 165 210 167 816 170 372 172 912 175 336 177 463 178 600 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 178 259 Aastased müügimahud, kanalisatsiooniteenus Majapidamised m³/aastas 92 587 100 476 108 515 113 581 115 507 117 472 119 396 121 334 123 260 125 103 126 931 127 892 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 127 520 Asutused ja ettevõtted m³/aastas 12 070 13 729 13 950 14 173 14 396 14 621 14 846 15 073 15 300 15 529 15 759 15 991 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 16 223 Aastased müügimahud, heitvesi m³/aastas 104 657 114 205 122 465 127 754 129 903 132 093 134 242 136 407 138 560 140 632 142 690 143 883 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 143 743 puhastatud heitvesi m³/aastas 155 689 158 757 169 349 176 228 179 134 182 135 185 081 188 049 190 998 193 783 196 525 197 998 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 197 805 Veevarustusteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised EUR/m³ 0,89 0,89 1,15 1,28 1,28 1,28 1,28 1,34 1,41 1,47 1,53 1,60 1,66 1,73 1,73 1,79 1,85 2,30 2,30 2,43 2,56 2,75 3,00 3,32 3,77 4,35 4,35 Ettevõtted ja asutused EUR/m³ 0,89 0,89 1,15 1,28 1,28 1,28 1,28 1,34 1,41 1,47 1,53 1,60 1,66 1,73 1,73 1,79 1,85 2,30 2,30 2,43 2,56 2,75 3,00 3,32 3,77 4,35 4,35

Kanalisatsiooniteenuse tariifid ilma käibemaksuta Majapidamised EUR/m³ 1,92 1,92 2,24 2,36 2,49 2,56 2,68 2,81 2,94 3,07 3,13 3,32 3,45 3,52 3,71 3,83 4,03 4,09 4,41 4,73 4,99 5,43 5,94 6,58 6,77 7,73 7,93 Ettevõtted ja asutused EUR/m³ 1,92 1,92 2,24 2,36 2,49 2,56 2,68 2,81 2,94 3,07 3,13 3,32 3,45 3,52 3,71 3,83 4,03 4,09 4,41 4,73 4,99 5,43 5,94 6,58 6,77 7,73 7,93

Elanike kulutused veeteenustele %-na 1,4% 1,4% 1,6% 1,7% 1,7% 1,7% 1,7% 1,6% 1,7% 1,7% 1,6% 1,6% 1,6% 1,6% 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,5% 1,6% 1,7% 1,7% 1,8% 1,9% 1,8% keskmisest netosissetulekust

AS Infragate Eesti 69 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Tabel 2 Tegevusmahud vee-ettevõtluses veetarve elaniku kohta (liitrit / 68 70 71 73 74 76 78 79 81 82 päevas) lekete %, veetootmises 22% 13% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% lekete %, kanalisatsioonis 38% 36% 33% 30% 28% 26% 24% 21% 20% 20% ühendatuse määr %, VESI 85% 86% 91% 94% 96% 96% 96% 96% 96% 96% ühendatuse määr %, KANAL 82% 83% 88% 92% 95% 95% 95% 95% 95% 95% aasta 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 ühendatud elanike arv, VESI 3 837 3 881 4 084 4 181 4 275 4 263 4 249 4 237 4 225 4 213 Kehra 3 280 3 325 3 531 3 629 3 725 3 714 3 703 3 692 3 681 3 670 Alavere 356 355 354 353 351 350 349 348 347 346 Anija 89 89 88 88 88 88 87 87 87 87 Voose 24 24 24 24 24 24 24 24 24 24 Lilli 88 88 87 87 87 87 86 86 86 86 ühendatud elanike arv, 3 685 3 733 3 959 4 124 4 227 4 215 4 202 4 190 4 178 4 164 KANAL Kehra 3 231 3 280 3 507 3 673 3 779 3 768 3 756 3 745 3 734 3 723 Alavere 356 355 354 353 351 350 349 348 347 346 Anija 67 67 67 67 66 66 66 66 66 65 Lilli 31 31 31 31 31 31 31 31 31 30 VESI, eratarbimine 95 622 98 981 106 482 111 353 116 247 118 285 120 262 122 242 124 208 126 114 Kehra 82 598 85 552 92 786 97 348 101 962 103 695 105 415 107 123 108 819 110 503 Alavere 9 128 9 297 9 465 9 631 9 769 9 933 10 095 10 257 10 418 10 577 Anija 2 181 2 274 2 248 2 248 2 248 2 248 2 223 2 223 2 223 2 223 Voose 429 460 490 521 552 582 613 613 613 613 Lilli 1 285 1 398 1 493 1 604 1 715 1 827 1 915 2 025 2 135 2 197 VESI, tööstustarbimine 13 578 15 087 15 155 15 224 15 292 15 361 15 431 15 501 15 572 15 642 Kehra 10 105 11 596 11 647 11 698 11 749 11 800 11 852 11 904 11 957 12 009 Alavere 3 473 3 491 3 508 3 526 3 543 3 561 3 579 3 597 3 615 3 633 KANAL, eratarbimine 92 587 95 896 103 864 110 443 115 507 117 472 119 396 121 334 123 260 125 103 Kehra 81 364 84 394 92 155 98 528 103 440 105 202 106 924 108 661 110 386 112 099 Alavere 9 128 9 297 9 465 9 631 9 769 9 933 10 095 10 257 10 418 10 577 Anija 1 642 1 712 1 712 1 712 1 686 1 686 1 686 1 686 1 686 1 661 Lilli 453 492 532 572 611 651 690 730 770 767 KANAL, tööstustarbimine 12 070 13 729 13 950 14 173 14 396 14 621 14 846 15 073 15 300 15 529 Kehra 9 042 10 686 10 892 11 099 11 307 11 516 11 726 11 937 12 149 12 362

AS Infragate Eesti 70 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Alavere 3 028 3 043 3 058 3 074 3 089 3 105 3 120 3 136 3 151 3 167 VESI, tootmismaht 139 386 131 868 136 588 141 365 146 619 148 737 150 785 153 055 155 311 157 506 Kehra 110 361 109 155 116 036 121 162 126 346 128 327 130 297 132 252 134 196 136 125 Alavere 21 002 17 051 15 444 15 123 15 127 15 161 15 194 15 393 15 592 15 789 Anija 3 228 3 032 2 677 2 584 2 555 2 526 2 470 2 470 2 470 2 470 Voose 2 088 766 654 651 642 669 697 689 681 681 Lilli 2 707 1 864 1 778 1 844 1 949 2 052 2 128 2 250 2 372 2 441 KANAL, kogu puhastatav 168 453 170 974 175 765 178 777 180 973 178 997 176 263 173 343 173 422 176 012 maht Kehra 134 935 139 824 147 210 152 260 155 064 153 577 154 091 152 656 153 169 155 577 Alavere 29 650 27 423 25 046 23 101 22 558 22 098 18 879 17 394 16 961 17 180 Anija 2 736 2 634 2 446 2 378 2 279 2 219 2 162 2 135 2 108 2 076 Lilli 1 132 1 094 1 064 1 039 1 072 1 103 1 132 1 159 1 184 1 179 elanike arv KOVi asulates kus 4 507 4 494 4 480 4 467 4 453 4 440 4 427 4 413 4 400 4 387 vee-ettevõte tegutseb VESI MIS EI TOO TULU %

Kehra 16% 11% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Alavere 40% 25% 16% 13% 12% 11% 10% 10% 10% 10% Anija 32% 25% 16% 13% 12% 11% 10% 10% 10% 10% Voose 79% 40% 25% 20% 14% 13% 12% 11% 10% 10% Lilli 53% 25% 16% 13% 12% 11% 10% 10% 10% 10% INFILTRATSIOON %

Kehra 33% 32% 30% 28% 26% 24% 23% 21% 20% 20% Alavere 59% 55% 50% 45% 43% 41% 30% 23% 20% 20% Anija 40% 35% 30% 28% 26% 24% 22% 21% 20% 20% Voose

Lilli 60% 55% 50% 45% 43% 41% 39% 37% 35% 35% ELANIKE ARV

Kõik 4 507 4 494 4 480 4 467 4 453 4 440 4 427 4 413 4 400 4 387 Projektipiirkond 4 435 4 422 4 408 4 395 4 382 4 369 4 356 4 343 4 330 4 317 Kehra 3 834 3 823 3 811 3 800 3 788 3 777 3 766 3 754 3 743 3 732 Alavere 370 369 368 367 366 365 364 363 361 360 Anija 119 119 118 118 118 117 117 117 116 116 Voose 72 72 72 72 71 71 71 71 71 70 Lilli 111 111 111 110 110 110 109 109 109 108

AS Infragate Eesti 71 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Tabel 3 Tulude ja kulude analüüs FINANTSANALÜÜS TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 Tulud veevarustusteenustest tuh EUR/aastas 96 104 146 170 172 175 178 187 199 211 226 233 239 247 256 263 270 322 334 351 372 405 442 486 554 636 636 Majapidamised, ühisveevärk tuh EUR/aastas 84 91 128 150 152 155 158 166 177 188 202 208 213 221 228 235 241 285 298 313 331 361 394 433 494 567 567 Ettevõtted ja asutused, ühisveevärk tuh EUR/aastas 12 13 18 20 20 20 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 29 36 36 38 40 44 48 53 60 69 69 Tulud kanalisatsiooniteenustest tuh EUR/aastas 201 220 275 306 326 343 365 386 411 436 447 477 496 509 536 559 584 595 636 681 725 783 860 946 975 1 120 1 145 Majapidamised, ühiskanalisatsioon tuh EUR/aastas 177 192 242 271 288 303 323 340 363 385 395 421 437 448 472 493 515 524 561 600 639 690 760 835 861 990 1 012 Ettevõtted ja asutused, ühiskanalisatsioon tuh EUR/aastas 23 26 31 34 36 38 40 42 45 48 49 53 56 57 60 63 65 67 71 76 81 88 97 106 109 126 129 Sademeveekanalisatsiooni teenus tuh EUR/aastas 1 1 1 2 2 2 2 3 3 3 3 3 3 3 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 5 5 5 Ülereostustasu tuh EUR/aastas Muud Tulud tuh EUR/aastas 12 12 12 13 13 13 14 14 15 15 15 16 16 16 17 17 18 18 19 19 20 20 21 21 21 22 22 Kokku tulud tuh EUR/aastas 309 336 433 488 511 531 557 586 624 662 688 726 751 773 809 840 872 935 989 1 051 1 116 1 208 1 323 1 453 1 550 1 779 1 804 Tegevuskulud Tööjõukulud tuh EUR/aastas 41 60 76 80 85 90 96 102 108 114 121 128 135 142 150 159 167 177 186 196 207 217 228 239 249 260 271 Tehn+admin personal, vesi tuh EUR/aastas 21 24 31 33 35 37 39 42 44 47 49 52 55 58 61 65 68 72 76 80 85 89 93 97 102 106 111 Tehn+admin personal, kanal tuh EUR/aastas 21 37 45 47 50 53 57 60 64 67 71 75 80 84 89 94 99 104 110 116 122 129 135 141 147 154 160 Kemikaalikulud RVP-jaamas tuh EUR/aastas 4 4 5 5 5 5 6 6 6 6 7 7 7 7 7 8 8 8 8 8 9 9 9 9 9 10 10 Energiakulud tuh EUR/aastas 35 43 50 56 59 61 64 67 69 72 75 78 80 82 84 86 88 90 93 95 97 99 102 104 106 109 111 Energiakulu RVP-jaamas tuh EUR/aastas 23 26 30 33 35 36 38 39 41 43 45 46 47 48 50 51 52 54 55 56 58 59 60 62 63 65 66 Energiakulu reoveepumplates tuh EUR/aastas 3 8 10 11 11 12 13 13 14 14 15 15 16 16 16 17 17 18 18 19 19 20 20 20 21 21 22 Energiakulu veetootmises tuh EUR/aastas 8 9 11 12 12 13 14 14 15 15 16 16 17 17 18 18 19 19 20 20 20 21 21 22 22 23 23 Heitvee saastetasu tuh EUR/aastas 5 5 6 6 6 7 7 7 8 8 8 8 9 9 9 9 10 10 10 10 11 11 11 11 12 12 12 Vee erikasutuse tasu tuh EUR/aastas 11 11 13 14 14 15 16 16 17 18 18 19 19 20 20 21 22 22 23 23 24 24 25 25 26 27 27 Hoolduskulud tuh EUR/aastas 3 10 10 18 18 19 19 20 20 21 21 22 22 23 24 24 25 25 26 27 27 28 29 29 30 31 31 Hoolduskulud, vesi tuh EUR/aastas 2 5 5 6 6 7 7 7 7 7 8 8 8 8 8 9 9 9 9 9 10 10 10 10 11 11 11 Hoolduskulud, kanal tuh EUR/aastas 1 5 5 11 12 12 12 13 13 13 14 14 14 15 15 16 16 16 17 17 18 18 18 19 19 20 20 Administratiivkulud, finants- jm. teenused tuh EUR/aastas 69 71 73 75 77 79 82 84 86 88 90 93 95 97 100 102 105 108 110 113 116 119 121 124 127 130 133 Administratiivkulud jm teenused, vesi tuh EUR/aastas 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 49 50 51 52 53 55 56 57 59 60 Administratiivkulud jm teenused, kanal tuh EUR/aastas 38 39 40 41 43 44 45 46 47 48 50 51 52 54 55 56 58 59 61 62 64 65 67 68 70 71 73 Masinate kulud tuh EUR/aastas 21 21 22 22 23 23 24 25 25 26 27 27 28 29 30 30 31 32 33 33 34 35 36 37 38 38 39 Masinate kulud, vesi tuh EUR/aastas 2 2 2 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 Masinate kulud, kanal tuh EUR/aastas 18 19 19 20 20 21 21 22 23 23 24 24 25 26 26 27 28 28 29 30 30 31 32 33 33 34 35 Otsekulud sademeveeteenuse osutamisest tuh EUR/aastas 0 1 1 1 1 1 1 1 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 4 4 4 4 4 4 4 4 Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 188 228 256 278 289 302 315 328 342 356 370 384 398 412 427 442 458 475 492 510 528 546 564 583 601 620 639 Opereerimise puhastulu tuh EUR/aastas 121 108 177 211 222 229 242 259 282 306 318 342 353 360 382 397 414 460 497 541 588 662 758 870 949 1 158 1 165

AS Infragate Eesti 72 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Tabel 4 Finantseerimisallikad ja rahaline jätkusuutlikkus FINANTSEERIMISALLIKAD TÄISSTSENAARIUMI finantstulemus Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 Rahaliste vahendite algjääk tuh EUR 0 Kohalik finantseerimine: ÜF kaasfinantseering tuh EUR/aastas 831 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KIKi projektide kaasfinantseering: Anija vald tuh EUR/aastas 250 49 201 0 0 0 78 398 149 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 KIKi projektide toetus: KIK tuh EUR/aastas 227 49 201 0 0 0 78 709 598 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku kodumaine sihtfinantseerimine tuh EUR/aastas 1 308 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenud: ÜF omafin. ja asenduskulutused tuh EUR/aastas 462 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 24 251 165 167 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kohalik sihtfinantseerimine: asenduskulutused tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 71 752 496 502 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Kokku kodumaine muu finantseerimine tuh EUR/aastas 1 294 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 95 1 003 661 669 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 EL rahaline abi tuh EUR/aastas 3 949 0 0 0 0 Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 6 550 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 95 1 003 661 669 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 RAHALINE JÄTKUSUUTLIKKUS Projekteeritud väärtused Nimetus Ühik 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 Kokku finantseerimine tuh EUR/aastas 6 550 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 95 1 003 661 669 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Müügitulud tuh EUR/aastas 309 336 433 488 511 531 557 586 624 662 688 726 751 773 809 840 872 935 989 1 051 1 116 1 208 1 323 1 453 1 550 1 779 1 804 Intressitulud tuh EUR/aastas 419 505 554 571 601 642 686 731 776 830 898 981 1 080 1 258 1 154 948 1 028 1 180 1 417 1 704 2 004 2 318 2 675 3 174 3 932 5 208 7 006 Kokku laekumised tuh EUR/aastas 6 859 434 836 488 511 531 712 1 694 1 371 662 688 726 846 1 776 1 470 1 509 872 935 989 1 051 1 116 1 208 1 323 1 453 1 550 1 779 1 804 Kokku tegevuskulud tuh EUR/aastas 188 228 256 278 289 302 315 328 342 356 370 384 398 412 427 442 458 475 492 510 528 546 564 583 601 620 639 Kokku investeeringud tuh EUR/aastas 5 232 98 403 0 0 0 155 1 107 747 0 0 0 95 1 003 661 669 0 0 0 0 0 0 64 204 0 0 0 Investeerimislaenu intressikulud tuh EUR/aastas 23 32 32 30 28 25 23 21 19 17 15 13 11 8 6 4 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Laenude tagasimaksmine, investeerimislaen tuh EUR/aastas 0 0 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 53 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Asendusinvest.laenu intressikulud tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 7 18 26 30 28 25 22 19 17 14 11 8 6 3 Asendusinvest.laenu tagasimaksed tuh EUR/aastas 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 Kokku väljamaksed tuh EUR/aastas 5 443 358 743 360 370 380 546 1 509 1 161 426 438 450 558 1 484 1 166 1 195 599 558 572 587 602 618 697 853 665 681 697 Kokku rahavoog tuh EUR/aastas 1 416 76 92 128 141 151 166 184 210 236 250 276 288 291 305 314 273 377 417 464 514 590 625 600 885 1 098 1 107 Kumulatiivne rahavoog tuh EUR/aastas 1 416 1 492 1 584 1 712 1 853 2 004 2 170 2 354 2 564 2 800 3 050 3 326 3 614 3 905 4 210 4 523 4 796 5 173 5 591 6 054 6 568 7 158 7 783 8 384 9 269 10 367 11 474

AS Infragate Eesti 73 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Tabel 5 Plaanilised omahinnad

Omahinnad ühikukuluna 2 012 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 2 027 2 028 2 029 2 030 2 031 2 032 2 033 2 034 2 035 2 036 2 037 2 038 Veeteenuse ühikukulud (€/m3) tarbimismahtude järgi Elektrikulud 0,08 0,08 0,08 0,09 0,09 0,10 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,13 0,14 0,14 0,14 0,15 0,15 0,15 0,16 0,16 Veeressursi maks 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,13 0,14 0,14 0,14 0,15 0,15 0,16 0,16 0,16 0,17 0,17 0,17 0,18 0,18 0,19 Hoolduskulud 0,01 0,04 0,04 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 Põhivara kulum bruto 0,28 0,64 0,60 0,58 0,57 0,56 0,55 0,55 0,54 0,53 0,52 0,52 0,52 0,54 0,56 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 0,57 veevarustusteenuse OTSESED kulud 0,47 0,86 0,83 0,83 0,82 0,82 0,82 0,81 0,81 0,81 0,81 0,81 0,82 0,85 0,88 0,89 0,90 0,91 0,92 0,93 0,94 0,95 0,96 0,97 0,97 0,98 0,99 Administratiivkulud 0,29 0,27 0,26 0,26 0,26 0,26 0,27 0,27 0,27 0,28 0,28 0,29 0,29 0,30 0,31 0,32 0,32 0,33 0,34 0,35 0,36 0,37 0,37 0,38 0,39 0,40 0,41 Tööjõukulud 0,19 0,20 0,25 0,25 0,26 0,27 0,29 0,30 0,31 0,33 0,34 0,36 0,38 0,40 0,42 0,44 0,47 0,49 0,52 0,55 0,58 0,61 0,64 0,67 0,70 0,73 0,76 Masinad 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,02 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 0,03 veevarustusteenuse KAUDSED kulud 0,50 0,49 0,53 0,53 0,54 0,56 0,57 0,59 0,61 0,62 0,64 0,66 0,69 0,72 0,75 0,78 0,82 0,85 0,89 0,93 0,96 1,00 1,04 1,08 1,12 1,16 1,20 VEEVARUSTUSTEENUSE OMAHIND (eurot/m³) 0,97 1,35 1,36 1,35 1,36 1,38 1,39 1,40 1,42 1,43 1,45 1,48 1,52 1,57 1,63 1,68 1,72 1,76 1,81 1,86 1,90 1,95 2,00 2,05 2,09 2,14 2,19 Kanalisatsiooniteenuse ühikukulud (€/m3) tarbimismahtude järgi Elektrikulud 0,25 0,30 0,32 0,35 0,36 0,37 0,38 0,38 0,39 0,41 0,42 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 0,48 0,50 0,51 0,52 0,53 0,55 0,56 0,57 0,58 0,60 0,61 Kemikaalid 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 Heitvee saastetasu 0,04 0,04 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,06 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,07 0,08 0,08 0,08 0,08 0,08 0,08 Hoolduskulud 0,01 0,05 0,04 0,09 0,09 0,09 0,09 0,09 0,09 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,13 0,13 0,14 0,14 Põhivara kulum bruto 1,04 1,87 1,74 1,67 1,64 1,62 1,59 1,56 1,54 1,52 1,50 1,48 1,48 1,51 1,62 1,71 1,81 1,81 1,81 1,81 1,81 1,81 1,81 1,81 1,81 1,81 1,81 kanalisatsiooniteenuse OTSESED kulud 1,39 2,30 2,19 2,19 2,18 2,16 2,15 2,14 2,13 2,12 2,11 2,11 2,13 2,17 2,30 2,41 2,52 2,54 2,56 2,58 2,60 2,61 2,63 2,65 2,67 2,69 2,71 Administratiivkulud 0,36 0,34 0,33 0,32 0,33 0,33 0,33 0,34 0,34 0,34 0,35 0,35 0,36 0,37 0,38 0,39 0,40 0,41 0,42 0,43 0,44 0,45 0,46 0,47 0,49 0,50 0,51 Tööjõukulud 0,20 0,32 0,37 0,37 0,39 0,40 0,42 0,44 0,46 0,48 0,50 0,52 0,55 0,59 0,62 0,65 0,69 0,73 0,77 0,81 0,85 0,89 0,94 0,98 1,03 1,07 1,12 Masinad 0,17 0,16 0,16 0,15 0,16 0,16 0,16 0,16 0,16 0,16 0,17 0,17 0,17 0,18 0,18 0,19 0,19 0,20 0,20 0,21 0,21 0,22 0,22 0,23 0,23 0,24 0,24 kanalisatsiooniteenuse KAUDSED kulud 0,73 0,83 0,85 0,85 0,87 0,89 0,92 0,94 0,96 0,99 1,01 1,05 1,09 1,14 1,18 1,23 1,28 1,33 1,39 1,45 1,50 1,56 1,62 1,68 1,74 1,80 1,87 KANALISATSIOONITEENUSE OMAHIND 2,12 3,13 3,05 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,11 3,13 3,16 3,22 3,31 3,49 3,64 3,80 3,87 3,95 4,02 4,10 4,18 4,26 4,34 4,41 4,50 4,58 (eurot/m³)

AS Infragate Eesti 74 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

12 JÄRELDUSED Anija valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks on vajalik investeerida lühiajaliselt 503 tuhat eurot ja pikaajaliselt 2,289 miljonit eurot, jooksevhindades. Hinnangud on tehtud hetkeolukorda arvestades ning tuginedes täna teadaolevale informatsioonile vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukorra kohta.

Lühiajaline investeering sisaldab Kehra linna sademevee kanalisatsiooni parendamiseks tehtavaid töid, millega vee-ettevõtja on juba alustanud.

Pikemaajaline investeering sisaldab täiendavaid töid Kehra linna ja ümberkaudsete külade sademevee olukorra lahendamiseks. Sademevee rajatiste rekonstrueerimise ja uute sademeveerajatiste ehitamise jaoks on soovitav teostada täiendavad uuringud, et täpsustada sademevee kanaliseerimise skeemi, sademevee kohtkäitlusalasid kui ka sademevee kanalisatsiooni väljaehitamise ulatust. Pikemaajaline investeering sisaldab ka töid Härmakosu küla veemajanduse süsteemide parendamiseks, kui selles piirkonnas luuakse reoveekogumisala ja ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteeme hakkab haldama vee-ettevõte.

Hetkeolukorda arvestades tuleb kokku rahastada Anija vallal ja vee-ettevõttel OÜ Velko AV investeeringuid ca 2,792 miljoni euro eest.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide olukord Anija vallas on praegu suhteliselt hea tänu viimastel aastatel tehtud tööle ja intensiivsele olukorra parandamisele läbi täiendavate toetuste Euroopa Liidust ja KIK-ist. Vee-ettevõttel tuleb tähelepanu pöörata süsteemi töökindluse hoidmiseks tehtavale hooldusele ja igapäevastele kulutustele.

AS Infragate Eesti 75 Tallinn 2012

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

13 KASUTATUD MATERJAL

1. Anija valla arengukava 2012-2020; 2. Anija valla arengukava 2013-2020 (eelnõu); 3. Anija valla 2012 aasta eelarve; 4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv, Veepoliitika Raamdirektiiv, 20. okt 2000; 5. Harju maakonna Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-vendi veekomplekside tarbevaru määramine ja olemasolevate varude ümberhindamine kuni aastani 2030, AS Maves, Tallinn 1999; 6. Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed, Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, (29.11.2012); 7. Joogivee kvaliteedi –ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, Sotsiaalministri määrus nr 82, 01.01.2010) 8. Nõukogu Direktiiv 91/271/EMÜ, asulareovee puhastamise kohta, 21. mai 1991; 9. Nõukogu Direktiiv 98/83/EC, inimeste joogivee kvaliteedi kohta 13. nov 1998; 10. Tallinna ja Tallinnaga külgnevate Kambrium-Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee tarbevarude ümberhindamine kuni aastani 2030, AS Maves, Tallinn 2004; 11. Veeseadus, Riigikogu, 11.mai 1994, (31.12.2011); 12. Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seadus, Riigikogu, 10.vebr 1999, (01.01.2011); 13. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt välja antud vee erikasutusluba nr. L.VV/300419

AS Infragate Eesti 76 Tallinn 2012