Anija Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise Väljatöötamise Kavatsus 2
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Versioon 25 .02.2016 /// TÖÖ NR 2459/15 Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine väljatöötamise kavatsus Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ettepanekute küsimiseks Töö nr 2459/15 Tartu-Kehra 2016 Riin Kutsar KSH juhtekspert Pille Metspalu KSH juhtekspert Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................................. 2 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK .............................. 3 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ........................................................................................... 4 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ........................................................................... 4 2.2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND........................................................................................................... 6 2.2.1. Asustuse paiknemine ja rahvastiku suundumused ............................................................................................... 6 2.2.1. Sotsiaalne infrastruktuur ja tegevus ............................................................................................................. 8 2.2.2. Ettevõtluskeskkond ...................................................................................................................................... 9 2.2.4. Tehniline infrastruktuur ....................................................................................................................................... 9 2.2.5. Ajalooline kujunemine ja ajaloolis-kultuuriline keskkond ................................................................................ 11 2.3. LOODUSKESKKOND .................................................................................................................................... 13 2.3.1. Geoloogia ja maavarad ...................................................................................................................................... 13 2.3.2. Põhja- ja pinnavesi sh põhjavee kaitstus ........................................................................................................... 15 2.3.3. Taimestik ja loomastik ...................................................................................................................................... 17 2.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................................................. 17 2.3.5. Natura 2000 alad ............................................................................................................................................... 22 3. SEOSED ASJAKOHATSE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ............................. 24 4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU...................................................................................................................... 30 5. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ..................................................... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 6. KSH EELDATAV AJAKAVA .................................................................................................................... 34 7. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ................................................................................ 36 8. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD ............. 38 LISAD ................................................................................................................................................................... 39 LISA 1. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMISE OTSUS ........................................................................................ 40 LISA 2. KULTUURIMÄLESTISTE LOETELU ............................................................................................................... 41 Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Anija valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega nr 155. KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimus üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Anija valla üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Anija valla territoorium. Vastavalt 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseadusele (PlanS) kohaldatakse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid (§ 2 lg 3). Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). PlanSi § 80 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Lõige 3 märgib, et KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine annab lisaks PlanS § 80 lg 2 nõutule peatükis 2 ülevaate mõjutatavast keskkonnast peamiste teemavaldkondade kaupa. Alapeatükkide lõpuosas tuuakse välja üldplaneeringu kontekstis olulisemad eesmärgid ja väljakutsed. Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Anija vald paikneb Põhja-Eestis Harjumaal, riiklikult tähtsaima tõmbekeskuse Tallinna tagamaal. Valla keskuse kaugus Tallinnast on 32 km. Vald piirneb Harju maakonna Kose, Raasiku, Jõelähtme, Aegviidi ja Kuusalu valla, Järva maakonna Albu valla ning Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Valla pindala on 520,94 km2, olles suuruselt kolmas vald Harjumaal (Kuusalu ja Kose järel). Valla territooriumist ligikaudu 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Suuremad valda läbivad riigimaanteed on tugimaanteed: Kose-Jägala (nr 12) ja Jägala- Käravete (nr 13). Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee. Valla territooriumil on neli raudteejaama: Mustjõe, Lahinguvälja, Kehra, Parila. Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5 Skeem 2.1.1. Planeeringuala asukohaskeem. Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6 2.2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND 2.2.1. ASUSTUSE PAIKNEMINE JA RAHVASTIKU SUUNDUMUSED Asustus valla territooriumil on jagunenud ebaühtlaselt, koondudes eelkõige valla lääneossa. Valla ida- ja keskosa on valdavalt kaetud metsade, soode ja rabadega. Rahvastikutihedus vallas on Harjumaa valdade keskmisega võrreldes tunduvalt väiksem, olles 2015. aasta seisuga 10,9 in/km2 (Harjumaa keskmine 30,1 in/km2). Anija vallas on vallasisene Kehra linn ja 31 küla, administratiivkeskus asub Kehra linnas. Suurimad asustusüksused rahvaarvult1 on Kehra linn ning Lehtmetsa ja Alavere külad, kuhu on koondunud ligikaudu 66% kogu valla elanikkonnast. Anija valla rahvaarv on näidanud pidevat langustrendi. Statistikaameti andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuari seisuga rahvaarv 5685 inimest, neist mehi 2737 ja naisi 2948. Anija Vallavalitsuse andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuari seisuga rahvaarv 5618 inimest, neist mehi 2776 ja naisi 2842. Seega ainuüksi viimase aastaga on elanikkond vähenenud 67 inimese võrra. Viimase 10 aastaga on rahvaarv langenud ligikaudu 8%, 6230 elanikult 2006. aastal 5618 elanikuni 2016. aastal. Tabeli 2.2.1.1. Anija valla elanike arv ning sooline koosseis 1. jaanuar 2016 seisuga. Andmed Anija Vallavalitsus. Asustusüksus Mehed Naised Kokku Aavere küla 4 6 10 Alavere küla 178 175 353 Anija küla 55 52 107 Arava küla 23 22 45 Härmaoksa küla 27 24 51 Kaunissaare küla 46 42 88 Kehra küla 15 15 30 Kehra linn 1249 1429 2678 Kihmla küla 14 14 28 Kuusemäe küla 13 12 25 Lehtmetsa küla 317 366 683 Lilli küla 55 44 99 Linnakse küla 41 30 71 Looküla 23 26 49 Lükati küla 25 25 50 Mustjõe küla 16 12 28 Paasiku küla 17 18 35 Parila küla 45 32 77 Partsaare küla 8 10 18 Pikva küla 57 41 98 Pillapalu küla 40 35 75 Rasivere küla 24 23 47 1 2015. aasta seis Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7 Asustusüksus Mehed Naised Kokku Raudoja küla 28 21 49 Rooküla 49 41 90 Salumetsa küla 13 19 32 Soodla küla 37 33 70 Uuearu küla 27 28 55 Vetla küla