Versioon Versioon

25

.02.2016

///

TÖÖ NR TÖÖ

2459/15

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamine väljatöötamise kavatsus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ettepanekute küsimiseks

Töö nr 2459/15 Tartu- 2016

Riin Kutsar KSH juhtekspert

Pille Metspalu KSH juhtekspert

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2

SISUKORD

SISUKORD ...... 2

1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK ...... 3

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ...... 4 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ...... 4 2.2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND...... 6 2.2.1. Asustuse paiknemine ja rahvastiku suundumused ...... 6 2.2.1. Sotsiaalne infrastruktuur ja tegevus ...... 8 2.2.2. Ettevõtluskeskkond ...... 9 2.2.4. Tehniline infrastruktuur ...... 9 2.2.5. Ajalooline kujunemine ja ajaloolis-kultuuriline keskkond ...... 11 2.3. LOODUSKESKKOND ...... 13 2.3.1. Geoloogia ja maavarad ...... 13 2.3.2. Põhja- ja pinnavesi sh põhjavee kaitstus ...... 15 2.3.3. Taimestik ja loomastik ...... 17 2.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ...... 17 2.3.5. Natura 2000 alad ...... 22 3. SEOSED ASJAKOHATSE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 24

4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU...... 30

5. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ...... ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED.

6. KSH EELDATAV AJAKAVA ...... 34

7. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ...... 36

8. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD ...... 38

LISAD ...... 39 LISA 1. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMISE OTSUS ...... 40 LISA 2. KULTUURIMÄLESTISTE LOETELU ...... 41

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3

1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ULATUS JA EESMÄRK

Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Anija valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega nr 155. KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimus üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Anija valla üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, määramine. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Anija valla territoorium. Vastavalt 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseadusele (PlanS) kohaldatakse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid (§ 2 lg 3). Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). PlanSi § 80 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Lõige 3 märgib, et KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine annab lisaks PlanS § 80 lg 2 nõutule peatükis 2 ülevaate mõjutatavast keskkonnast peamiste teemavaldkondade kaupa. Alapeatükkide lõpuosas tuuakse välja üldplaneeringu kontekstis olulisemad eesmärgid ja väljakutsed.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE

2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR

Anija vald paikneb Põhja-Eestis Harjumaal, riiklikult tähtsaima tõmbekeskuse Tallinna tagamaal. Valla keskuse kaugus Tallinnast on 32 km. Vald piirneb Harju maakonna Kose, Raasiku, Jõelähtme, Aegviidi ja Kuusalu valla, Järva maakonna Albu valla ning Lääne-Virumaa Tapa vallaga. Valla pindala on 520,94 km2, olles suuruselt kolmas vald Harjumaal (Kuusalu ja Kose järel). Valla territooriumist ligikaudu 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Suuremad valda läbivad riigimaanteed on tugimaanteed: Kose-Jägala (nr 12) ja Jägala- Käravete (nr 13). Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee. Valla territooriumil on neli raudteejaama: Mustjõe, Lahinguvälja, Kehra, Parila.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5

Skeem 2.1.1. Planeeringuala asukohaskeem.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6

2.2. SOTSIAAL-MAJANDUSLIK KESKKOND

2.2.1. ASUSTUSE PAIKNEMINE JA RAHVASTIKU SUUNDUMUSED

Asustus valla territooriumil on jagunenud ebaühtlaselt, koondudes eelkõige valla lääneossa. Valla ida- ja keskosa on valdavalt kaetud metsade, soode ja rabadega. Rahvastikutihedus vallas on Harjumaa valdade keskmisega võrreldes tunduvalt väiksem, olles 2015. aasta seisuga 10,9 in/km2 (Harjumaa keskmine 30,1 in/km2). Anija vallas on vallasisene Kehra linn ja 31 küla, administratiivkeskus asub Kehra linnas. Suurimad asustusüksused rahvaarvult1 on Kehra linn ning Lehtmetsa ja Alavere külad, kuhu on koondunud ligikaudu 66% kogu valla elanikkonnast. Anija valla rahvaarv on näidanud pidevat langustrendi. Statistikaameti andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuari seisuga rahvaarv 5685 inimest, neist mehi 2737 ja naisi 2948. Anija Vallavalitsuse andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuari seisuga rahvaarv 5618 inimest, neist mehi 2776 ja naisi 2842. Seega ainuüksi viimase aastaga on elanikkond vähenenud 67 inimese võrra. Viimase 10 aastaga on rahvaarv langenud ligikaudu 8%, 6230 elanikult 2006. aastal 5618 elanikuni 2016. aastal.

Tabeli 2.2.1.1. Anija valla elanike arv ning sooline koosseis 1. jaanuar 2016 seisuga. Andmed Anija Vallavalitsus. Asustusüksus Mehed Naised Kokku Aavere küla 4 6 10 Alavere küla 178 175 353 Anija küla 55 52 107 Arava küla 23 22 45 Härmaoksa küla 27 24 51 küla 46 42 88 Kehra küla 15 15 30 Kehra linn 1249 1429 2678 küla 14 14 28 Kuusemäe küla 13 12 25 Lehtmetsa küla 317 366 683 Lilli küla 55 44 99 küla 41 30 71 Looküla 23 26 49 Lükati küla 25 25 50 Mustjõe küla 16 12 28 Paasiku küla 17 18 35 Parila küla 45 32 77 küla 8 10 18 küla 57 41 98 küla 40 35 75 Rasivere küla 24 23 47

1 2015. aasta seis

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7

Asustusüksus Mehed Naised Kokku küla 28 21 49 Rooküla 49 41 90 küla 13 19 32 küla 37 33 70 küla 27 28 55 küla 23 25 48 küla 42 20 62 Voose küla 32 30 62 Ülejõe küla 124 119 243 Kokku 2776 2842 5618

Peamiseks rahvastiku vähenemise põhjuseks on negatiivne rändesaldo.

Skeem 2.2.1.1. Anija valla rahvaarv aastate lõikes. Allikas Anija valla arengukava.

Statistikaameti poolt 2015. aastal koostatud rahvastikuprognoosi kohaselt rahvaarvu muutus kuni 2030. aastani on siiski minimaalne, piirdudes kokku 3-4%lise vähenemisega.

Anija valla rahvastiku vanuselist struktuuri 1. jaanuari 2015 seisuga iseloomustab alljärgnev skeem.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 8

Skeem 2.2.1.2. Anija valla rahvastikupüramiid seisuga 1. jaanuar 2015. Allikas Statistikaamet.

Kõige arvukamalt on Anija vallas 55-59 aasta vanuseid elanikke (464), noorte seas kõige vähem 15-19 aastaseid elanikke (272). Seega lähiaastatel väheneb tööealise elanikkonna arv, seda nii vanaduspensionile minejate kui tööturule sisenevate noorte näitajate poolest. Üldplaneeringu ja KSH käigus tuleb tähelepanu pöörata atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele.

2.2.1. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR JA TEGEVUS

Vallasisene Kehra linn on valla elanikkonna jaoks oluline tõmbekeskus, kus vajalikud teenused on elanikele kättesaadavad 30 minuti autosõidu kaugusel. Kehras paiknevad haridusasutused (Kehra Gümnaasium, huviharidust pakkuv Kehra Kunstidekool, lasteaed Lastetare), avalikud teenused (Anija valla Kultuurikeskus (kus tegutseb ka noortekeskus), Kehra Tervisekeskus, Anija valla Keskraamatukogu, Anija valla Spordikeskus, Anija vallavalitsus, Kehra Sotsiaalkeskus (kus tegutseb ka päevakeskus)), esmatasanditeenused (poed, tanklad, apteegid, postkontor, toitlustusasutused, sularahaautomaat). Piirkondlike väiksemate teeninduskeskustena on oluline esile tuua ka Alavere ja Anija külad. Alavere toimib piirkondliku teeninduskeskusena juba täna, kuna külas kohapeal asuvad mitmed asutused, mis tagavad avalike ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavuse elukoha lähedal. Alaveres tegutsevad: Alavere Põhikool, lasteaed Mõmmila, Alavere Raamatukogu, Alavere noortekeskus, Alavere Rahvamaja. Anija külas tegutseb täna sotsiaalobjektidest üksnes Anija Raamatukogu, kuid küla roll piirkondliku teeninduskeskusena kasvab ja tugevneb pigem perspektiivis pärast Anija mõisakompleksi reustaureerimist ja väljaarendamist külakeskusena. Tegevuskava järgi kavandatakse reustaureerimise ja väljaarendamise järgselt külakeskuses korraldada erinevaid koolitustegevusi ja kultuuriüritusi, rajada muuseum, noorte- või päevakeskus, pakkuda kohapeal toitlustus- ja majutusteenust jne. Pakutavate teenuste osakaal Alavere

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9

ja Anija külas võrreldes Kehraga on küll tagasihoidlikum ja osaliselt väljaarendamise järgus, kuid jätkusuutlikkuse seisukohalt on piirkondades kohepeal olemasolevate teenuste säilimine ja sinna täiendavate suunamine oluline tagamaks selle elujõulisena säilimise. Samuti parandab see kohalike elanike elukvaliteeti ning vähendab pendelrännet, kuna tarbitavad teenused ja töökohad on elukoha lähedal. Juba eelpool nimetatud avalikele ja sotisaalobjektidele lisaks tegutseb vallas veel lasteaed Lehtmetsa külas ja rahvamaja Voose külas. Ühiskondlik tegevus vallas on aktiivne. Kultuurikeskuse ja rahvamaja ning noorte- ja päevakeskuste olemasolu võimaldab erinevatel sihtgruppidel huviringides osalemist, kooskäimist ja koos tegutsemist.

Üldplaneeringu ja KSH käigus on eesmärgiks säilitada ja edasi arendada kohapealset sotsiaalset taristut.

2.2.2. ETTEVÕTLUSKESKKOND

Ettevõtlusvaldkondadest on vallas esindatud eelkõige põllumajandus-, kergetööstus- ja puidutöötlusettevõtted. Valdav osa valla töökohtadest asuvad Kehra linnas, Kehras asub ka valla suurim tööandja Horizont Tselluloosi ja Paberi vabrik, kus töötab ligikaudu 500 töötajat. 2014. aasta seisuga oli Anija vallas Statistikaameti andmetel statistilisse profiili2 kuuluvate ettevõtete arv 281, neist enam tegutses hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi tegavusalal (55), põllumajandus, metsamajandus ja kalapüügi tegavusalal (53) ja ehituses (31). Mittetulundusühinguid 2014. aasta seisuga oli vallas 105, sihtasutusi 1. Statistikaameti andmetel on enamus 2014. aastal majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest mikroettevõtted, kus töötab vähem kui 10 inimest (270 ettevõtet). Registreeritud töötuid 2015. aastal (kuude keskmisena) oli Anija vallas 72, neid enam 25-54 aastaste vanuserühmas (49 töötut). Üldplaneeringu ja KSH käigus püütakse leida võimalusi kohapealset identiteeti tugevdava väikeeettevõtluse soodustamiseks, samuti ettevõtluskeskkonna mitmekesistamiseks.

2.2.4. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Ühivee- ja kanalisatsioonivõrk Ühisveevärgi teenustega on Anija valla asustusüksustest varustatud Kehra linn ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Lilli, Voose ja Härmaoksa külad. Erinevate

2 Majanduslikult aktiivsed üksused, mis moodustatakse statistilise registri andmete põhjal. Hõlmab ainult tegutsevate üksuste andmeid.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 10

projektide ja fondide kaasabil on valdav osa veevarustussüsteemidest rekonstrueeritud või on need ehitatud viimase viie aasta jooksul. Investeeringutest tulenevalt võib hinnata olemasolevate veevarustussüsteemide seisukorra heaks. Erandiks on Härmaoksa küla, kus veetorustik on amortiseerunud. Kõigis nimetatud asustusüksustes (välja arvatud Ülejõe) asuvad ühisveevõrgusüsteemis kasutatavad puurkaevud – Kehra linnas kolm ja igas külas üks puurkaev. Kehra linnas asub veetöötlusjaam, mis teenindab linna ning Lehtmetsa ja Ülejõe küla piirkonda. Olemasolevate puurkaevude võimsused tagavad olemasoleva elanikkonna varustatuse veega ning on piisavad potentsiaalsete tarbijate veega varustamiseks. Hajaasutuses toimub veevarustus valdavalt salvkaevude baasil. Ühiskanalisatsioon on rajatud Kehra linnas ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija ja Lilli külades. Kanalisatsioonivõrk on üldiselt heas seisukorras, välja arvatud Härmaoksa küla kanalisatsioonivõrk, mis on amortiseerunud. Ühiskanalisatsioonisüsteemis on neli reoveepuhastit – Kehra linnas ning Alavere, Anija ja Lilli külas. Kehra linna reoveepuhasti juurde on rajatud purgla, kus toimub ka teiste külade reoveekäitlemine. Väljaspool ühiskanalisatsiooniga kaetud ala kogutakse reovesi kogumiskaevudesse või kasutatakse imbväljakuid.

Teedevõrk Anija valla territooriumil asuvad või valda läbivad riigimaanteedest tugimaanteed ja kõrvalmaanteed.

Tugimaanteed: nr 12 Kose-Jägala; nr 13 Jägala-Käravete.

Kõrvalmaanteed: nr 11105 Kiiu-Soodla; nr 11125 Perila-Jäneda; nr 11126 Alavere tee; nr 11127 Kaunissaare-Kehra; nr 11128 Kehra jaama tee; nr 11129 Kehra tee; nr 11131 Anija tee; nr 11132 Soodla-Kehra tee; nr 11133 Soodla tee; nr 11134 Raudoja-Vikipalu-Kehra tee; nr 11136 Alavere ring; nr 11137 Alavere-Voose; nr 11207 Paunküla-Vetla; nr 11313 Raasiku-Kehra; nr 11315 Raasiku-Anija.

Teedevõrk (riigimaanteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi väljakujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev. Vajalik on eelkõige kohalike teede seisukorra parandamine ning jalg- ja jalgrattateede rajamine, et võimaldada kergliiklejatel

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 11

erinevate sihtpunktide vahel mugavat ja ohutut liikumist. Probleemiks eelkõige on kõnniteede puudumine Kehra linnas, kus kitsas tänavavõrk on olnud üheks takistuseks nende rajamisele.

Soojamajandus Kaugküttepiirkond on määratud Kehra linnas. Kuna Alavere külas paiknev katlamaja teenindab üksnes valla hallatavaid asutusi (põhikool, lasteaed, rahvamaja), ei saa Alavere piirkonda kaugküttepiirkonnana käsitleda.

Üldplaneering ei kavanda olulisi muudatusi tehnilise taristu valdkonnas.

2.2.5. AJALOOLINE KUJUNEMINE JA AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND

Ajalooline kujunemine Anija vald on asustatud 19. sajandil Anija mõisa territooriumi talumaid hõlmava tüüpilise mõisavallana. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimesel poolel toimunud liitmisel muutus vald algsest suuremaks, hõlmates selle järel ka Paasiku, Kehra jt mõisatele kuulunud maid. Oma praegused piirid sai vald 2002. aastal, mil vallaga ühines Kehra linn (varem eraldiseisev omavalitsusüksus, mida Anija vald rõngasvallana ümbritses). Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. aastal välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Valla maa-alal asusid mitmed mõisad – 1914. aasta seisuga oli nendeks Anija, Paasiku, Kehra, Kaunissaare, Pikva ja Alavere peamõisad, lisaks veel mitmed kõrval- ja karjamõisad. Vallale nime andud Anija mõisast on kirjalikke teateid 1482. aastast3.

Kultuurimälestised Kultuurimälestis4 on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on muinsuskaitseseaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. Anija vallas asub Kultuurimälestiste riikliku registri5 andmetel 92 kinnismälestist – 6 ajaloomälestist, 67 arheoloogiamälestist ja 19 ehitismälestist. Muinsuskaitseala vallas ei asu. Üldplaneeringu ja KSH eesmärgiks on väärtustada kultuuripärandit ning arvestada kultuurimälestistega planeeringulahenduse väljatöötamisel, et vältida kaasneda võivat negatiivset mõju mälestistele.

3 https://et.wikipedia.org/wiki/Anija_vald. 4 Kultuurimälestiste kaitset ja kasutamise korda reguleerib muinsuskaitseseadus, mille kohaselt mälestise hävitamine või rikkumine on keelatud. 5 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 12

Kultuurimälestiste loetelu on esitatud lisas 2 ning paiknemine kajastatud tugiplaanil.

XX sajandi väärtuslik arhitektuur Muinsuskaitseameti eestvedamisel on toimunud Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs, mille tulemused on koondatud XX sajandi arhitektuuri registrisse. XX sajandi arhitektuuri registrisse kantud objektid ei ole otseselt seadusega kaitstavad, nende kaitse saab toimuda üldise teadlikkuse kasvu abil ja planeeringutega seatud maa- ala kasutus- ja ehitustingimuste kaudu. XX sajandi arhitektuuri registrisse on Anija vallast kantud 8 objekti.

Reg Nimetus Dateeritud Asukoht nr periood 198 Kehra sovhoosi kontor-klubi nõukogude Kreutzwaldi 1, Kehra linn 199 Kehra paberi- ja tselluloosivabriku vabariik Anija tee 10, hooned Kehra linn 200 Kehra paberivabriku tööliste ja meistrite vabariik Tisleri, Paberi ja elamukvartal Tehase tn elamud, Kehra linn 201 Kehra paberivabriku kontorihoone vabariik Anija mnt 10, Kehra linn 202 Kehra baptistikoguduse vana palvela nõukogude Raja tn, Kehra linn 203 Pillapalu uudisasundus vabariik Pillapalu küla 204 Kristjan Palusalu talu Pillapalus vabariik Pillapalu küla 1833 Kehra raudteejaam tsaariaeg Kehra linn

Pärandkultuuriobjektid Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid, mille hulka kuulub väga erineva olemusega objekte. Need on seotud asustuse kujunemislooga, maa ja rahva ajalooga, kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadiga, metsamajanduse ajalooga ning kohaliku tööndusega, olles seega kohaliku aja- ja kultuuriloo kandjateks. Pärandkultuurobjektide andmete6 kogumisega tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) eesmärgiga unustuste hõlma vajunud kultuurimärgid uuesti tähelepanu alla tuua. Pärandkultuuriobjektid ei ole seadusega kaitstud, nende säilimine saab tugineda üldise teadlikkuse kasvule ning maaomanike heale tahtele. Anija vallas asub palju kaardistatud pärandkultuuriobjekte, nii kogukonna ajalugu puudutavaid, kultuurmaastiku kujunemisega seotud, kohalikku tööndust kajastavaid kui

6 Andmed pärandkultuuri paiknemise, olemuse ja seisukorra kohta on koondatud Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS, mida haldab Keskkonnaagentuur.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 13

maa ja rahva ajalugu kajastavaid objekte läbi aegade. Üldplaneeringu ja KSH eesmärgiks on pärandkultuuriobjekte hoides ja säästlikult kasutades väärtustada siinset rikast kultuuripärandit.

2.3. LOODUSKESKKOND

2.3.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD

Anija valla geoloogilise aluspõhja moodustavad kesk- ja ülemordoviitsiumi lubjakivid (Skeem 2.3.1.1.). Pinnakatte (Skeem 2.3.1.2.) moodustavad valla lääneosas (Jägala jõest läänepoole) valdavalt moreensed setted (liivsavi, saviliiv kividega ning rähk). Valla idaosa jääb liivaluitelisele Kõrvemaale, kus (Jägala jõest idas) on valdavaks Balti jääjärve setted (klibu, liiv, möll, saviliiv jne). Eristub veel valla kirdeosa, kus on pinnakattes domineerivaks glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv) koos mitmel pool leiduva raba- ning madalsooturbaga. Ulatuslikum rabaturba ala on Koitjärve rabas.

Skeem 2.3.1.1. Anija valla aluspõhja kivimid

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 14

Skeem 2.3.1.2. Pinnakate Anija vallas

Maavarad Maa-ameti kaardirakenduse ja Eesti maavarade koondbilansi andmetel on Anija vallas liiva-, kruusa- ja turbamaardlad. Liivamaardlad: – pindala 5,99 ha, aktiivse reservvaru suurus 221tuh m3; Soodla – pindala 71,56 ha, aktiivse tarbevaru suurus 1643 tuh m3; Sillaotsa II – pindala 22,63 ha, passiivse reservvaru suurus 3475 tuh m3; Kreo – pindala 5,49 ha, passiivse reservvaru suurus 147 tuh m3; Järvepõllu – pindala 40,5 ha, passiivse reservvaru suurus 2345 tuh m3; Änni I – pindala 20,67 ha, aktiivse reservvaru suurus 868 tuh m3; Poolvahe - pindala 23,7 ha, aktiivne tarbevaru 1163 tuh m3; Vetla - pindala 4,29 ha, aktiivse tarbevaru suurus 250 tuh m3. Kruusamaardlad: Änni I – pindala 12,89 ha, aktiivse reservvaru suurus 593 tuh m3; Vahelaane – pindala 45,11 ha, aktiivse reservvaru suurus 161 tuh m3. Turbamaardlad: Jägala – pindala 367.93ha (paikneb nii Jõelähtme kui Anija vallas), hästi lagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus 971 tuh m3; Peningi – pindala 4950,87 ha, paikneb nii Raasiku, Anija kui ka Rae vallas, hästi lagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus 2 485 200 t ja reservvaru suurus 14 250 000 t, passiivse tarbevaru suurus 154 000 t ja reservvaru suurus 9 937 000 t; vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru suurus on 5 440 200 t ja reservvaru suurus 419 000 t ning passiivse tarbevaru suuurus 35 000 t;

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 15

Liivaaugu – pindala 1354,99 ha, asub Raasiku, Kose ja Anija vallas, hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 4 572 000 t; Kaugemäe – pindala 211,43 ha, hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 537 000 t. Lisaks eelnevatele esineb vallas veel Peningi järvelubja maardla, mille suurus on 179,07 ha ja järvelubja aktiivse reservvaru suurus 1 665 m3 ning Peningi järvemuda maardla, mille pindala on 23,05 ha ja põlluväetiseks kasutatava järvelubja kogus 35 m3.

2.3.2. PÕHJA- JA PINNAVESI SH PÕHJAVEE KAITSTUS

Põhjavesi7 Anija vallas on kasutusel Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleksid. Peamiseks probleemiks on üldraua, kloriidide ja väävelvesiniku (H2S), mis veele halva lõhna annab, ülenormatiivne sisaldus ja vee agressiivsus, mis torustikes korrosiooni põhjustab. Toorvesi vajab enne tarbijale andmist joogivee nõuetele vastavaks töötlemist. Põhjavee kaitstust Anija vallas iseloomustab skeem 2.3.2.1, kus võib näha, et valla läänepoolsetes osades on põhjavesi suures osas nõrgalt kaitstud ja ida/kirdeosas valdavalt keskmiselt kaitstud. Põhjavee kaitstus iseloomustab maapinnalähedase põhjaveekihi reostuskaitstust.

Skeem 2.3.2.1. Põhjavee kaitstus Anija vallas. Allikas Maa-amet.

7 Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 16

Anija vallas kasutatavatest veekompleksidest antakse ülevaade järgnevalt: Ordoviitsiumi veekompleks (O). Ordoviitsiumi ülemine veehorisont lasub vahemikus 11,5-78 m maapinnast. Staatiline veetase ~ 5 m maapinnast. Veekiht ei ole küllaldase toodanguga ega vajaliku kvaliteediga. Pinnakatte vähese paksuse tõttu on reostuse oht suur. Ordoviitsiumi-kambrium veehorisont (O-Cm). Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, survetu vaid vettandvate kivimite avamusalal ja klindiservas. O-Cm veekihi veetase Tallinna ümbruses jääb absoluutkõrgusele 15-35 m, veetase tõuseb kagusuunas Pandivere kõrgustiku poole, Pandiveres toimub suur osa vaadeldava veekihi toitumusest. O-Cm veekiht ei ole suure veeandvusega. Veekihi veejuhtivuskoefitsent on 20…50 m2/d, mis on võrreldes Cm-V veekompleksiga 5-10 korda väiksem, infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme on 2-3 korda suurem. Cm-V ja O-Cm veetasemete omavaheline seos on väga väike lontova savide hea veepidavuse tõttu. Veekihi vesi on kvaliteetne. Kambrium-vendi veehorisont (Cm-V). Cm-V veekompleksi põhjavesi on kogu veekompleksi levikualal surveline. Cm-V puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5-10 m3/h. Veekihi veejuhtivuskoefitsent on 300-500 m2/d. Veekompleks toitub põhiliselt läbi ürgorgude, arvestuslik infiltratsioon läbi lontova savikihi on modelleerimisandmetel 2-4 m3 /d*km2.

Pinnavesi Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved. Valla territooriumist on veekogude all ca 3%. Valla kirdepiiril asub siinne suurim seisuveekogu - Soodla veehoidla. Veehoidla pais ja kalatrepp on Eesti oludes märkimisväärsed. Veehoidla on Tallinna veevarustusobjektina piiratud avaliku kasutusega. Kehrast lõunas asub ca 29,5 ha suurune Kaunissaare tehisjärv (kahe saarega). Tehisjärv kujutab endast ühte ahelat vesiehitiste süsteemis, mis suunab Soodla ja Jägala jõe veed Pirita jõkke ning lõpuks Ülemiste järve Tallinna varustamiseks. Valla idaosas asuvad väikesed oligotroofsed järved: Koitjärv, Kivijärv, Harakajärv ja Ännijärv. Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja Jõelähtme ning idast läände Soodla jõgi. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 km2 , pikkus 97 km. Jõgi on määratletud tundlikuna suublana. Jõe vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6-8,0). Suur on mineraalainete, HCO3, SO4 ja Ca sisaldus. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor) poolest on jõgi Kehrast ülesvoolu mesotroofne (keskmiselt rikas) ja allavoolu eutroofne (rikas), mis näitab, et suure osa jõe reostusest põhjustab Kehra linn. Suurimaks reostajaks on Kehra linnas asuv AS Horizonile kuuluv tselluloosi- ja paberivabrik, mille puhastatud reovesi (k.a linna olmereovesi) vastab küll normidele, kuid vee kogus on Jägala jõe jaoks liialt suur. Jägala jõe parempoolne lisajõgi on Soodla jõgi (pikkus 75 km). Jõgi saab alguse Koitjärve rabadest ja suubub Jägala jõkke Soodla küla kohal.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 17

2.3.3. TAIMESTIK JA LOOMASTIK

Anija valla territoorium on ca 50% ulatuses kaetud metsaga. Metsased piirkonnad on koondunud valdavalt valla idaossa. Samasse piirkonda on koondunud ka suur osa valla kaitseväärtusega liikide elupaikadest ja kasvukohtadest. Selles piikonnas on ka ulatuslikud rohevõrgustiku struktuurid, mille eesmärk ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Taimestiku ja loomastiku temaatikat kajastab KSH peamiselt läbi mõju hindamise kaitstavatele loodusobjektidele ning rohelise võrgustiku struktuuridele.

2.3.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Anija valla territooriumil ei leidu hoiualasid ega kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Valla territooriumil leiduvaid muid kaitseväärtusi on järgnevalt kirjeldatud.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 18

Kaitsealad Kaitsealasid leidub Anija vallas kokku 9 ja need võtavad enda alla valla territooriumist 103,7 km2 suuruse ala, mis moodustab ligi viiendiku valla kogupindalast. Anija vallas on kas osaliselt või täielikult järgmised kaitsealad: Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Maapaju looduskaitseala Anija looduskaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala Anija, Pikva ja Alavere mõisate pargid Matsi dendraarium

Skeem 2.3.4.1. Kaitsealade paiknemine Anija vallas

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 19

Püsielupaigad Anija vallas on 18 erinevat püsielupaigana kaitstavata ala, mis paiknevad kas osaliselt või terves ulatuses valla territooriumil. Püsielupaigad on moodustatud järgmiste liikide elupaikade kaitseks ja nende asukohti vallas illustreerib skeem 2.3.4.2. Metsis (LK II)- 8 püsielupaika Väike-konnakotkas (LK II)- 6 püsielupaika Must-toonekurg (LK I)- 1 püsielupaik Soohiilakas (LK II) ja kollane kivirik (LK II)- 1 püsielupaik Eesti soojumikas (LK II)- 1 püsielupaik Paljude erinevate LK II ja III käpalistele 1 püsielupaik.

Skeem 2.3.4.2. Püsielupaigad Anija valla territooriumil

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 20

Kaitsealused liigid Kõikide keskkonnaregistris registreeritud I-III kaitsekategooria taime- ja loomaliikide (ka samblike ning seente) elupaiku ja kasvukohti ning nende ruumilist jaotumist valla piires iseloomustab skeem 2.3.4.3. Suur osa neist kaitstavate liikide leiukohtadest paiknevad erinevatel olemasolevatel kaitsealadel (nii looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel kui ka püsielupaikades). Nagu kaardilt näha, koonduvad kaitstavate liikide elupaigad/kasvukohad pigem ulatuslike metsaste alade piirkonda valla kesk- ja idaosas. Samas kui vähem on kaitstavaid liike haritavate maade, asustuse ja infrastruktuuri leviku piirkonnas.

Skeem 2.3.4.3. Kaitstavate liikide elupaikade ja kasvukohtade Anija vallas

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 21

Kaitstavad üksikobjektid Üksikobjektidena kaitstakse Anija vallas 7 erinevat objekti: Gabrieli poolsaar Lilli rändrahn Kehra Ussikuusk Kruusiaugu kivid Ülejõe rändrahn Tagasauna mänd Nirgu rändrahn

Skeem 2.3.4.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Anija vallas

Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitletavad konkreetsed objektid selguvad üldplaneeringu tööprotsessi käigus.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 22

2.3.5. NATURA 2000 ALAD

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Anija vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku, Natura 2000, alasid. Täielikult või osaliselt jääb Anija valla territooriumile 6 Natura 2000 loodusala (Skeem 2.3.5.1): Anija loodusala Parila loodusala Maapaju loodusala Põhja-Kõrvemaa loodusala Aegviidu loodusala Kõrvemaa loodusala

Skeem 2.3.5.1. Natura loodusalade paiknemine Anija vallas

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 23

Natura linnualadest jääb osaliselt valla territooriumile 2 linnuala (Skeem 2.3.5.2.): Põhja-Kõrvemaa linnuala Kõrvemaa linnuala

Skeem 2.3.5.2. Natura linnualade paiknemine Anija vallas

Anija valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 aladele, sh vajadusel koosmõjus teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et ebasoodne mõju on välistatud. Vajadusel/võimalusel liigutakse edasi asjakohase hindamise etappi. Seda juhul kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad ebasoodsat mõju omavad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 24

3. SEOSED ASJAKOHATSE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+8 eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus Eesti 2010 võetud ruumilise arengu suundi, hõlmates territoriaalselt ka merealasid ning käsitledes nii linnade võrgustikku kui ka maapiirkondade arengut. Peamine üleriigilises planeeringus võetud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Linnade arengu osas on visiooniks kompaktsed ning kvaliteetse linnaruumiga keskused, mis pakuvad oma toimepiirkonna elanikele heatasemelisi teenuseid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust. Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. Linnakeskustes tuleks keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Maa-asulate elukeskkonna planeerimisel tuleb silmas pidada, et üha vähem sealseid inimesi on hõivatud tavapärases põllu- ja metsamajanduses. On tekkinud palju teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Maal elavad inimesed on kokkuvõttes üha enam linnastunud – oma mõtlemiselt, käitumiselt, tööhõivelt jne. Seetõttu peab maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse alalhoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aasta ringi sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse.

Harju maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. Koostamisel on Harju maakonna uus maakonnaplaneering9, mis Anija valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise etapis on suunatud kooskõlastamisringile ametkondade ja kohalike omavalitsustega.

8 Kehtestanud Vabariigi Valitsus 30.08.2012.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 25

Maakonnaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamiseks, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Uude Harju maakonnaplaneeringusse on integreeritud varem koostatud teemaplaneeringud10: Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, sätestades väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimused ja rohevõrgustiku toimist taagavad põhimõtted üldisemal tasandil; Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“, täiendades ja täpsustades kergliikusteede lõike vastavalt kohalike omavalitsuste huvidele, eristamata sealjuures kergliiklusteede rajamise prioriteetsust. Samuti määratletakse uues maakonnaplaneeringus keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad, põhimõtted teenuste ja töökohtade kättesaadavuse tagamiseks maakonnas11. Maakonnaplaneering esitab kokuvõtlikult maakonna ruumilise arengu visiooni – pildi olukorrast, mida maakonnaplaneeringu elluviimisega soovitakse saavutada.

9 Algatatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega 337. 10 Nimetatud need, mis otseselt puudutavad Anija valda ning mõjutavad Anija valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamist. 11 Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ on vananenud, seda ei integreeritud uude maakonnaplaneeringusse.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 26

Samuti ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, millega tuleb arvestada üldplaneeringu koostamisel. Käesolevaga on toodud ruumilise arengu suundumused kokkuvõtvalt12 Anija valla kontekstis: säilitatakse erinevad ruumiväärtused linnalise ruumistruktuuriga asulates ja maapiirkondades, vältides valglinnastumise täiendavat levikut; elanikele vajalike teenuste pakkumise ruumiline mudel on koondumispõhine ehk keskus-tagamaa põhine; asustuse arengu kavandamisel ning keskuste määratlemisel lähtutakse eeskätt olemasolevatest ruumistruktuuridest ning liikumisvõimalustest (teedevõrk, raudteed); eesmärgiks on ruumiliselt tasakaalustatud areng Harjumaal, mistõttu soositakse kohalike keskuste teket/tugevnemist Tallinna lähiregioonist kaugemal, et võimaldada esmaste teenuste tarbimist piirkonnas koha peal; uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused; ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses; liikumisvõimaluste arendamisel luuakse võimalused ühistranspordi toimimiseks ning kergliiklejate liikumiseks, arvestades oluliste välja kujunenud ja lisanduvate (uute arenduste puhul) trajektooridega ning seades esikohale ühistranspordikasutajate ja kergliiklejate mugavuse, ohutuse jm vajadused; kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses; rohetaristu poolt pakutavaks oluliseks elukeskkonna kvaliteeti tagavaks teenuseks on puhke- ja rekreatsioonivõimaluste pakkumine; arvestatakse põllumajandustegevuseks sobilike väärtuslike põllumajandusmaadega; elukeskkonna kvaliteedi tagamisel on oluline roll muuhulgas esteetilistel väärtustel, lisaks looduslikule esteetikale ka inimtekkelise pärandi väärtustamisel; arvestatakse kaitstavate muinsus- ja loodusväärtustega; arvestatakse riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega; maavaradega varustatuse tagamist käsitletakse avaliku huvina, kuid kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele; peetakse silmas ohutuse tagamise vajadust, mh välditakse ohuallikate rajamist elutähtsaid teenuseid pakkuvate asutuste vahetus läheduses.

Maakonnaplaneeringus sõnastatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on üldiseks suunanäitajaks Anija valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning planeeringulahenduse väljatöötamisel, et tagada tasakaalustatud ruumiline areng.

12 Koostamise järgus maakonnaplaneering on kättesaadav Harju Maavalitsuse kodulehel https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 27

Kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringud ja arengudokumendid13

Anija valla üldplaneering Anija vallal on olemas kehtiv üldplaneerimg, mis kehtestati Anija Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 421. Üldplaneeringuga määrati Anija valla maakasutustingimused, sh maa-alade juhtfunktsioonid. Kehtiva üldplaneeringu koostamisel järgiti üldplaneeringu menetlemisel ja ülesannete lahendamisel kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust. Anija valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemusi fikseeriv vallavolikogu otsus14 kajastab, et valla areng on toimunud üldiselt planeeringukohaselt, kuid on ilmnenud mõningaid vajadusi elamisvõimaluste laiendamiseks ja üldplaneeringu kaasajastamiseks. Volikogu otsustas 2014. aasta jooksul koostada tegevuskava ja lähteülesanne uue üldplaneeringu algatamiseks. Anija vallavolikogu algatas uue üldplaneeringu koostamise 27.08.2015 otsusega nr 155. Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse §75 nimetatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseaduse §75 lõige 2). Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on toodud dokumendis “Anija valla üldplaneering. Lähteseisukohad”. Pärast uue üldplaneeringu kehtestamist muutub varem koostatud Anija valla üldplaneering kehtetuks.

Anija valla arengukava 2014-2020 Arengukava annab ülevaate hetkeolukorrast, sõnastab tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused ning valla visiooni ja missiooni.

Anija valla arenguvisioon aastaks 2025 Anija vald on elamisväärse elukeskkonnaga, majanduslikult mitmekesise, elujõulise kogukonnaga jätkusuutlik arenev omavalitsus, kus elanikele on tagatud konkurentsivõimeline haridus, sealhulgas ka gümnaasiumiharidus ja sotsiaalne turvalisus.

Anija vallavalitsuse missiooniks Valla elukeskkonna parandamine ja hariduslike arenguvõimaluste korraldamine valla elanike konkurentsivõime tõstmiseks.

Arengukava sätestab tegevusvaldkondade kaupa konkreetsed arengusuunad ja meetmed, mis on vajalikud arenguvisiooni realiseerimiseks.

Arengukavas sõnastatud strateegilised eesmärgid on: valla efektiivne ja edukas juhtimine; elukeskkonnakvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikuse tõstmine; valla kui potentsiaalse ettevõtluspiirkonna tutvustamine ja koolitustegevuse korraldamine väikeettevõtluse arendamiseks; ÜVK rakendamine ning sadeveesüsteemide projekteerimine ja väljaehitamine; valla piirkonnas aastaringselt teede hea läbitavuse tagamine;

13 Valla arengukavad ja planeeringud on kättesaadavad Anija valla kodulehel http://anija.kovtp.ee/. 14 Anija Vallavolikogu 17.04.2014 otsus nr 67. Kättesaadav Anija valla kodulehel alajaotuses Dokumendiregistris.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 28

valla kõigi piirkonna vajadusi arvestav ühistranspordivõrgustik; katlamajade ja kaugküttesüsteemide renoveerimine; hoonete energiatõhususe tõstmine; mitmekesiste kultuurivõimaluste pakkumine ja kättesaadavuse tagamine; sportimise ja muude vaba aja veetmise võimaluste laiendamine, noorte igakülgseks arenguks tingimuste loomine; konkurentsivõimelise hariduse tagamine; sotsiaalse turvalisuse tagamine.

Uus üldplaneering võtab arengukavas sätestatut arvesse ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ja maakasutuse juhtotstarvete määramisel, et võimaldada arengukavas sõnastatud strateegiliste eesmärkide täitmine.

Anija valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2024 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) annab ülevaate hetkeolukorrast ning tegevustest, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks. Arengukava hõlmab vallas Kehra linna ning Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija, Lilli, Voose ja Härmaoksa külasid. Arengukavas toodud järeldustel on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüstemide olukord vallas suhteliselt hea, seda tänu viimastel aastatel tehtud investeeringutele olukorra parandamiseks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise aluseks on ÜVK. Uus üldplaneering arvestab ÜVK-ga, kuid tulenevalt perspektiivsest maakasutusest ja keskkonnaaspektist näeb vajadusel ette muudatused ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga kaetavate alade osas. Üldplaneering määrab lisaks reoveekogumisaladele15 perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad16 alad, võttes aluseks ÜVK toodut ja perspektiivset maakasutust.

Ida-Harjumaa jäätmekava 2015-2020 Koostamisel on Anija, Jõelähtme, Kiili, Kose, Raasiku, Viimsi, Kuusalu valla ning Maardu linna ühine jäätmekava. Jäätmekava koostatakse viieks aastaks, arvestades Riigi Jäätmekava 2014-2020 kehtivust. Jäätmekavas käsitletakse kõiki jäätmeseadusega hõlmatud liike. Jäätmekava üldine eesmärk on Ida-Harjumaa valdade ja Maardu linna jäätmehoolduse korrastamine ja arengusuundade määratlemine aastani 2020. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse arengueesmärgid aastani 2020 ning sisaldab tegevuskava nende eesmärkide saavutamiseks.

Jäätmekäitluse peaeesmärk on säästev jäätmehooldus. Jäätmekava sõnastab strateegilised eesmärgid tulenevalt peaeesmärgist järgmiselt: vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust;

15 Alad, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks) on määratud ja kantud joonisele vastavalt keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reovee kogumisala piiridele. 16 Alad, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks keskkonnaministri käskkirjaga, kuid mis kirjeldab piirkonda, kuhu vald keskkonnaspektist tulenevalt planeerib ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustikud rajada tulevikus.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 29

võtta jäätmed ringlusesse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel 2020. aastaks; vähendada jäätmetest tulenevalt keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet.

Jäätmevedu Anija vallas on korraldatud. Eri liiki jäätmed kogutakse kogumispunktide, keskkonnapunktide või kogumisringide kaudu. Anija vallas puudub jäätmejaam, mis võimaldaks elanikkonnal liigiti kogutud jäätmete paremat üleandmist, samuti puudub suurjäätmete ja ehitusjäätmete äraandmise võimalus. Kehras asuv olme- ja tööstusjäätmete prügilad on suletud.

Üldplaneeringuga protsessi käigus kaalutakse jäätmejaama rajamiseks vastava juhtotstarbega maakasutuse planeerimise vajadust. Jäätmekava tõdeb, et jäätmejaamade rajamisel tuleks arvestada maksimaalselt isemajandamise võimalusi, teostades enne jäätmejaama rajamist uuringu jäätmejaama logistilise sobivuse ja võimalike käideldavate jäätmekoguste kohta. Optimaalseim lahendus oleks võimaldada jäätmete äraandmist kuni 20 km kaugusel. Üheks võimaluseks on rajada lihtsustatud jäätmejaam (konteinerite park), näiteks pakendijäätmete, paberi, papi jm kogumiseks.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 30

4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et maksimaalselt tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline tulevikuvisioon. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pika-ajaline ja kaudne. Hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus olulisemate, üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi: looduskeskkonnale, shveestik,väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik; tehiskeskkonnale, shtehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus, riigikaitselised vajadusedning; sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, shinimese tervis läbi müra, välisõhu kvaliteedi, radooni jm; miljööalad ja muinsuskaitselised objektid; ettevõtluskeskkond. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendikesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt kerkivale vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Objektipõhist hindamist Anija valla üldplaneeringu KSH käigus tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust ei teostata. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale, sh Ehitusmaavarade riiklikku arengukava 2011-2020, Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava jm dokumente. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 31

Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim, kõigile osapooltele võimalikult meelepärane ja keskkonda arvestav lahendus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid, alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks ja/või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, hetkeseisuga piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Anija valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Asjakohane hindamine on tavapäraselt detailplaneerimise ja projekteerimise etapi käigus läbiviidav tegevus, mis eeldab, et kavandatu kohta on oluliselt rohkem informatsiooni kui vaid juhtotstarbekohased maakasutuspõhimõtted ja -tingimused. Sellist lähenemist toetab ka Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud juhendmaterjal "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis”. Juhendmaterjali järgi on asjakohane ehk sisuline hindamine tegevus, mille eesmärgiks on eelhindamise käigus tuvastatud Natura ala(de)le avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise tagamine kavandatavast tegevusest hoolimata. Keskkonnamõjude laiapõhjalise hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Anija valla, Harjumaa maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 32

5. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga (lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis. Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikute seisukohavõtuks.

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga (Vastavalt Plans § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2) Anija Vallavalitsus Kohaliku arengu edendaja ja Üldplaneering koostatakse tasakaalustatud avalike koostöös huvide kaitsja valitsusasutustega, eraldi kirjaga ei teavitata Riigimetsa Majandamise Metsalooduse säilitamine ja Teavitatakse e-kirjaga Keskus loodussõbraliku turismiteenuse arendamine Harju Maavalitsus Maakonna tasandil avalike Teavitatakse e-kirjaga huvide kaitsja Harju Maavalitsus Kultuuriministeerium Arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike Muinsuskaitseamet huvide kaitsja Sotsiaalministeerium Arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike Terviseameti Põhja Talitus huvide kaitsja Keskkonnaministeerium KSH järelvalvaja huvi ja Teavitatakse e-kirjaga funktsioon on tagada Keskkonnaameti Harju- protsessi vastavus seaduse Järva-Rapla regioon nõuetele Eesti Keskkonnakaitse Teavitatakse e-kirjaga Keskkonnaühenduste edendamine Eesti Keskkonnaühenduste Koda Koda Planeeritava maa-ala Piirkonna majandusliku Kirjaga ei teavitata. ettevõtjad potentsiaali suurendamine Teavitatakse ajalehtedes ja Ametlikes Teadaannetes Planeeritava maa-ala On huvitatud maksimaalselt Kirjaga ei teavitata. elanikud ja laiem kõrge kvaliteediga Teavitatakse ajalehtedes ja avalikkus keskkonnast Ametlikes Teadaannetes Planeeritava maa-ala On huvitatud maksimaalselt Teavitatakse ajalehtedes ja elanikke esindavad kõrge kvaliteediga Ametlikes Teadaannetes

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 33

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga (Vastavalt Plans § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2) mittetulundusühingud ja keskkonnast E-kirjaga teavitatakse sihtasutused suuremat arvu elanikke koondavaid ja aktiivses tegevuses olevaid MTÜ-d Naaberomavalitsused Arengu edendajad ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsjad Võrguettevõtjad Teenuse pakkumine, sh Teavitatakse e-kirjaga teenusega seotud taristu rajamine

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 34

6. KSH EELDATAV AJAKAVA

Üldplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses üldplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse lähteseisukohtade kujundamine, lahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert.

Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut:

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Üldplaneeringu ja KSH algatamine 21. august 2015 otsus nr 155 Üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatuse koostamine Jaanuar –aprill 2016 Töökoosolek töögrupiga – lähteseisukohtade ja KSH 26. jaanuar 2016 väljatöötamise kavatsuse tutvustamine; väärtuste ja ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamine ja kaardistamine Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise veebruar 2016 kavatsuse kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) Laekunud ettepanekute läbiarutamine märts 2016 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise aprill 2016 kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu koostamine aprill 2016 -

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamine august - september 2017 (kestab vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku november 2017 väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja märts – mai 2018 arvamuse andmine (esitatakse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust) Üldplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt juuni 2018

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 35

Üldplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Üldplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 august – september 2018 päeva; avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik november 2018 arutelu (avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) Üldplaneeringu esitamine heakskiitmiseks maavanemale veebruar 2019

Üldplaneeringu heakskiitmine (maavanem kiidab mai 2019 üldplaneeringu heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle maavanemale esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib maavanem tähtaega pikendada 90 päevani Üldplaneeringu kehtestamine vallavolikogu poolt juuni 2019

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 36

7. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED

Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Anija Vallavalitsus F.R.Kreutzwaldi tn 6 Anija vald Harjumaa 74307 Tel. 619 9000 e-post: [email protected]

Üldplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on: Hendrikson&Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Lennuki 22 10145 Tallinn

Töörühm Üldplaneeringu osakonna juhataja, maa-alade planeerimisega tegelev juhtiv spetsialist; KSH juhtekspert Pille Metspalu Planeerimisspetsialist, töögrupi juht Marika Pärn KSH juhtekspert Riin Kutsar Riskianalüüsi koostaja Juhan Ruut Planeerimisspetsialist/sotsiaal-majanduslike mõjude hindaja Kairi Mänd Looduskeskkonna spetsialist (müra) Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist Tõnn Tuvikene Looduskeskkonna spetsialist (loomastik) Kaile Peet Kartograaf Jaanus Padrik

Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada.

KSH juhtekspert Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJSe § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis. Omab teadusmagistri kraadi inimgeograafias; omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999, planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates aastast 2005; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust 60 tunni ulatuses; on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust;

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 37

ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.

KSH juhtekspert Riin Kutsar omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJS § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolis, lisaks omab Tartu Ülikooli majandusteaduse rakendusõppe tunnistust; omab planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise kogemust alates aastast 2005 ning osalenud erineva suurusega KMH ja KSH projektis nii eksperdi kui projektijuhi funktsioonis; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust rohkem kui 60 tunni ulatuses; on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt rohkem kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 38

8. ÜLDPLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD

Isikute ja asutuste ettepanekud lisatakse protsessi jooksul.

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 39

LISAD Lisa 1.Üldplaneeringu ja KSH algatamise otsus Lisa 2. Kultuurimälestiste loetelu

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 40

LISA 1. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ALGATAMISE OTSUS

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 41

LISA 2. KULTUURIMÄLESTISTE LOETELU

Vallas asuvad ajaloomälestised Reg Nimetus Asukoht nr 27083 Vabadussõja Voose lahingu mälestussammas Voose küla 27082 Vabadussõja Priske lahingu mälestussammas Raudoja küla 8297 Vabadussõja mälestussammas Vetla küla 7 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Kehra linn 3 Vabadussõjas hukkunute ühishaud Vetla küla 2 Koht, kus 18. sajandil asus klaasikoda (klaasitööstus) Pillapalu küla

Vallas asuvad arheoloogiamälestised Reg Nimetus Asukoht nr 17438 Ohvriallikas Voose küla 17437 Linnus „Voose linnamägi“ Rasivere küla 17436 Kultusekivi Voose küla 17435 Kalmistu „Kabelimägi“ Valavere, Voose küla 17434 Asulakoht Voose küla 17433 Hiiekivi Raudoja küla 17432 Asulakoht Partsaare, Soodla küla 17431 Kultusekivi Salumäe küla 17430 Kultusekivi Salumäe küla 17429 Kultusekivi Salumäe küla 17428 Kivikalme ja ohverdamiskoht „Salumäed“ Salumäe küla 17427 Kultusekivi Rooküla 17426 Kalmistu „Luudemägi“ Lükati, Paunküla 17425 Asulakoht Rooküla 17424 Kalmistu Rasivere küla 17423 Asulakoht Alavere, Rasivere küla 17422 Asulakoht Alavere, Rasivere küla 17421 Asulakoht Pikva küla 17420 Pelgupaik „Neetumägi“ Parila küla 17419 Kultusekivi Parila küla 17418 Kultusekivi Parila küla 17417 Kultusekivi Parila küla 17416 Kultusekivi Parila küla 17415 Asulakoht Parila küla 17414 Kultusekivi Kehra küla 17413 Kultusekivi Kehra küla 17412 Kultusekivi Kehra küla 17411 Kultusekivi Paasiku küla 17410 Asulakoht Paasiku küla 17409 Asulakoht Kehra, Ülejõe küla

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 42

Reg Nimetus Asukoht nr 17408 Pelgupaik „Tubatsemägi“ Lükati küla 17407 Ohvrikivi „Arstikivi“ Lükati küla 17406 Kultusekivi Lükati küla 17405 Kultusekivi Lükati küla 17404 Kultusekivi Lükati küla 17403 Kivikalme Lükati küla 17402 Kivikalme Lükati küla 17401 Kivikalme Lükati küla 17400 Kivikalme Lükati küla 17399 Kalmistu „Liitsarimägi“ Lükati küla 17398 Asulakoht Lükati küla 17397 Kultusekivi Linnakse küla 17396 Kultusekivi Lilli küla 17395 Kultusekivi Lilli küla 17394 Kultusekivi Lilli küla 17393 Asulakoht Lilli, Soodla küla 17392 Kultusekivi Kihmla küla 17391 Kivikalme Kihmla küla 17390 Kivikalme Kihmla küla 17389 Kivikalme Kihmla küla 17388 Kivikalme Kihmla küla 17387 Kivikalme Kihmla küla 17386 Kivikalme Kihmla küla 17385 Asulakoht Kihmla küla 17384 Kivikalme „Kabelimägi“ Arava küla 17383 Asulakoht Arava küla 17382 Kultusekivi Anija küla 17381 Kultusekivi Anija küla 17380 Kultusekivi Ainija küla 17379 Kultusekivi Anija küla 17378 Asulakoht Alavere küla 17377 Asulakoht Rooküla 17376 Kultusekivi Aavere küla 17375 Kultusekivi Partsaare küla 17374 Kultusekivi Partsaare küla 17373 Kultusekivi Aavere küla 17372 Kultusekivi Aavere küla

Vallas asuvad ehitismälestised Reg Nimetus Asukoht nr 2694 Pikva mõisa tall-tõllakuur, 19.-20. saj. Pikva küla 2693 Pikva mõisa ait, 19.-20. saj. Pikva küla 2692 Pikva mõisa küün, 19.-20. saj. Pikva küla 2691 Pikva mõisa moonakamaja, 19.-20. saj. Pikva küla 2690 Pikva mõisa park, 19.-20. saj. Pikva küla 2689 Pikva mõisa peahoone, 19.-20. saj. Pikva küla

Anija valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 43

Reg Nimetus Asukoht nr 2688 Anija mõisa moonakamaja 2, 19.-20. saj. Anija küla 2687 Anija mõisa meierei, 19.-20. saj. Anija küla 2686 Anija mõisa karjakastell, 19.-20. saj. Anija küla 2685 Anija mõisa moonakamaja 1, 19.-20. saj. Anija küla 2684 Anija mõisa kuivati, 19.-20. saj. Anija küla 2683 Anija mõisa aednikumaja, 19.-20. saj. Anija küla 2682 Anija mõisa valitsejamaja, 19.-20. saj. Anija küla 2681 Anija mõisa ait, 18.-20. saj. Anija küla 2680 Anija mõisa köök, 18.-20. saj. Anija küla 2679 Anija mõisa pargi piirdemüür, 18.-20. saj. Aavere küla 2678 Anija mõisa park, 18.-20. saj. Aavere, Anija küla 2677 Anija mõisa peahoone, 18. saj. Anija küla 2676 Raudoja kürtsihoone, 19. saj. Raudoja küla