Kullamaa keskkooli ajaleht KULLAMAA KÕMU

MAI 2014 NR. 2 (55) INTERVJUU DIREKTOR MEELIS VÄLISEGA

1.Kas on lootust, et dega, koostöö vallava- ma iseendale, kuid mingi juhuse tõttu laulsin ma esi- Kullamaale jääb ka litsusega, lapsevanema- mest korda kooli laval solistina. Üheksakümnendate gümnaasiumi osa? te ja maavalitsusega. lõpus laulsin Vigala segakooris, aastast 2001 olen laul- Kuna klassid jäävad 5.Mis motiveerib teid nud Vigala meeskvintetis, Lihula segaansamblis ja aina väiksemaks, siis teie töös? mõnedel kooliüritustel, et siis üheksakümnendate al- on see hetkel küsimär- Motiveerib rõõm, mis gust võib lugeda alguspunktiks. gi all. Ka naaberkooli- ma tööst saan ning 10.Mis huvitab teid lisaks laulmisele? de lõpetajate arv jääb tahtmine tööd teha. Alates ülikooli ajast käin ma hommikuti jooksmas ja aina väiksemaks. Kuid 6.Kas direktoriamet siis ka veel näitlemine muidugi. lootus ei kao. oli teie lapsepõlve 2.Milles näete teie unistus? Kui ei, siis Intervjueerisid 7. klassi õpilased õp. R. Leidsalu meie kooli kõige kelleks tahtsite saa- juhendamisel suuremaid problee- da? me? Direktoriamet ei olnud Suurim probleem on minu lapsepõlve unis- see, et väga paljudel tus, aga õpetajaamet oli gümnaasiumi õpilastel küll. Mingil ajal oli mul puudub õpimotivat- küll väga kummaline sioon. See tähendab soov saada bussijuhiks. seda, et kui õpilane ei 7.Kuidas on õpilased taha õppida, siis ei saa muutunud ajast, kui tema eest seda teha te alustasite õpetaja- ükski õpetaja. Teine tööd? suurim probleem on Muutunud on palju. ka suitsetamine, see Vanasti olid reeglid torkab kõigile silma ja paigas, kui ühekorra on kohutav vaadata, öeldi, siis ka kuulati. Täna lehes: kuidas noored ise taht- Õpilaste käitumist likult oma tervist riku- muutis ka kodu, vane- vad. mad kontrollisid oma Kuidas poistele meeldida? 2 3.Kas teie arvates on lapsi rohkem. Haridus made in Kullamaa 2 meie kooli kodukord 8.Millistes koolides liiga leebe? olete te ise õppinud? Pole!Pole! 2 Kooli kodukord kui Alustasin ma oma ko- selline ei ole leebe, dukohas Surju Ülejõe Merili+Entrum=business 3 selle täitmise nõudmi- algkoolis. Peale teist Kohtumine Märt Treieriga 3 ne on liiga leebe, kuid klassi läksin ma 3 ega karistamiseks pole Samliku algkooli. 4-11 Contraga luulenurgas meil ka muid võimalusi klass käisin ma Pärnu Algklasside olümpiamängud 4 kui rääkimine või siis Lydia Koidula nimeli- Kodus või võõrsil? 5 käskkiri. ses 2. keskkoolis. Edasi 4.Milliste probleemi- tulid Tartu ülikool ja Kaspar küsitleb onu Kaarlit 6 dega puutute kokku hiljem veel Tallinna Minu India 7 oma igapäeva töös? ülikool. Probleemid puuduta- 9.Kui kaua olete te- Monika Hatto moenurk 8 vad kõiki kooli vald- gelenud laulmisega? Lapsesuu 8 kondi. Kuidas varusta- da klasse vajalike asja- Päris alguses laulsin Uurimistööd meie koolis 9 Ülevaatuste tulemused 10

23. aprillil tähistasime jüriöö ülestõusu 671. aastapäeva ja William Shakespeare’i 450. lk.2 sünniaastapäeva. Mida teha, et poisile meeldida?

Tüdrukud arvavad, et Veebruaris uurisin kaasõpi- kunstküüned, -ripsmed, - lastelt, mida peaks tüdruk juuksed ja muud vidinad teadma ja tegema, et poistele meeldivad poistele, aga meeldida. Selgus, et sellele poisid ise ütlevad, et tüdru- küsimusele pole üldsegi liht- kud ei peaks end ära rikku- ne vastata. Arvatakse, et pois- ma nende plastmassist vidi- tele meeldivad nn pahad tüdru- natega, jäägu parem iseen- kud“ - tegelikkuses on aga asi daks. Ja veel üks oluline asi hoopis teistsugune. - poistele meeldivad targad tüdrukud, korras grammati- Selgus, et poistele meeldivad ka jätab tüdrukust oluliselt tüdrukud, kes ei joo alkoholi, parema mulje. Üks poiss ei suitseta, ei ropenda. Leiti, naljatas, et armastus käib et kui tüdruk tahab poisile ikka kõhu kaudu, seega, meeldida, siis tuleb selle poi- tüdruk peab endiselt oska- siga lihtsalt rohkem aega ma süüa teha.

Tänases lehes näete alg- koos veeta, tuleb teada tema Greete Lätt (10.kl.) klassiõpilaste töid. nõrku ja tugevaid kohti.

Haridus made in Kullamaa Viisin meie koolis läbi küsitluse, et teada saada, mida arva- Üks küsitletavatest poistest hakkas küsimuse peale naerma vad õpilased ja õpetajad siit saadavast haridusest. Enamik ja küsis mida? haridus vä? Ta vastas, et ta ei oska selle kohta vastas, et siit koolist saab hea hariduse, aga tuli ka selliseid mitte midagi öelda, paistis, et ta ei saanud sellest aru. vastuseid nagu „norm“ või „jama“. Need viimased vastused Kokkuvõtteks võib öelda, et Kullamaa keskkoolist saab tulid nende suust, kes hakkavad alles haridust väärtustama ja hea hariduse, ei tea veel päris täpselt, mis asi see haridus üldse on. kui seda vaid ise tahta ja selle Tsiteerin ühte 11.klassi poissi: „See (Kullamaalt saadud hari- jaoks ise midagi dus) on räigelt hea ja siit saab edasi ülikooli minna, kui sa teha. tahad.“ Üks õpetaja vastas, et kui õpilane tahab õppida ja haridust omandada, siis ta selle siit ka saab, aga kui ta ei ta- Maik Lember ha, siis ta ei saa seda ka kuskilt mujalt. Logelemine on vaid (10.kl.) aja raiskamine.

Pole Pole! 02.aprillil oli meie kultuurimajas väga mõnus kuulata musta- See kõik oli väga lõbus. Lõpuks esitasid nad meile vägeva nahalist Arnold Chiwalalat Tansaaniast ja Topi Korhoneni show trumme mängides ja tantsides. Kogu suhtlemine Soomest oma ansambliga Pole Pole!. Kontserdi algul õpetas külaliste ja meie vahel käis inglise keeles ja loomulikult ei Arnold meile ühte oma kodukohast pärit tantsukest. Edasi olnud see mingi probleem. mängisid Arnold ja Topi meile mõned palad kandlel ja trompetil. Peale seda laulis Tansaania mees oma keeles ühe Anneli Riisalu laulu oma kodukülast, ise samal ajal tantsis kogu aeg. Siis (6.kl.) tõid nad lavale lehmanahast trummid ja ühtlasi paluti paari julget inimest ka lavale. Ega kohe ei julgenud keegi minna, aga siis saime hoo sisse ja niimoodi said kolm korda õpila- sed laval koos Arnoldiga trummi mängida ja teha ka vasta- vaid liigutusi nagu oleks kuskil suguharu juures tantsimas. lk. 7

enesest mõistetav. Paar päeva enne tagasisõitu selgus, et Minu India-aasta meiega sõideti Mumbaisse, kuid tagasisõidu pileteid ei ol- Unistasin vähemalt kümme ga iseennastki üllatada. nud. Kuni viimaste tundideni me ei teadnud, kas tagasisõit aastat välismaale õppima Ma õppisin sellises koolis toimub lubatud ajal või mitte. Viimasel hetkel sõidutati minemisest. Tahtsin panna nagu Institute of Applied meid ikkagi rongijaama ja väideti, et piletid saadi ja meie ennast olukorda, kus mul ei Manpower Research ja jaoks pandi lisavagun. Kui olime oma vagunisse sisenenud, ole muud võimalust, kui omandasin Master`s selgus, et tegelikult ei olnud siiski kõigile õpilastele kohti, inglise keeles hakkama saa- Degree in Human natuke rohkem kui üks kolmandik grupist olid ilma kohata, da. Tahtsin saada koge- Resource Planning and seisupilet 16-18 tunniseks reisiks. Õhtul, kui inimesed ei must, mis mind raputaks ja Development. Kool asub maga, siis istutakse koos ja saab kuidagi olla, kuid kui paneks maailma teisiti nä- Delhis. See üheaastane kur- ööseks lavatsid alla lastakse, siis ei ole enam mitte kuskil gema, kui ma olin harju- sus oli mõeldud riigiamet- olla, tulebki magada lihtsalt põrandal või kuskil vahekorido- nud. Ühel päeval tuli sti- nikele arengumaadest. Eu- ris. Mina magasin lõpuks põrandal, haisva WC ees, prussa- pendiumi listis informat- roopast oli esindatud Lee- kate keskel. Hindud ise kasutavad seda küll magamiseks, sioon Indias õppimise või- du ja Eesti, kõik ülejäänud kuid ka neile oli see harjumatu, et seda teeb valge inimene. maluste kohta ja ma otsus- õpilased olid Aafrika erine- Ma olin kooli peale maruvihane ja minu sees läks midagi tasin kanditeerida ning osu- vatest riikidest Eks ekst- katki. Raskus ei seisnenud mitte selles, et ma seal WC ees tusin valituks. Mul oli üks reemsusi oli mitmeid, kuid magasin, see mind ei häirinud nii väga, kuid minu jaoks läks kuu, et lahkuda töölt, üüri- tooks välja kooli korralda- katki usaldus, sest see oli kooli korraldatud ametlik õppevi- da välja korter, müüa auto tud nädalase õppereisi siit ja minu arvates ei tohiks gruppi välja saata, kui ei ole ja teha kõik vajalikud toi- Mumbaisse. Rongireis Del- teada, kuidas nad tagasi saavad. Kahjuks ei ole sellest ööst metused, et aasta Eestist hist Mumbaisse kestab um- ühtegi pilti, sest kõik said aru, et ma olen endast nii väljas, et eemal olla. See tundus hir- bes 16 -18 tundi, seepärast nad ei julenud isegi pilti teha. mutav, siis ma veel ei tead- võetakse õhtune rong, ma- Miks minnakse Indiasse? Ma arvan, et usutakse selle maa nud, et tagasi tulemine on gatakse öö rongis ja hom- pühadusse ja vaimsusesse. Mina peale aastast kogemust ar- veelgi keerulisem, kui mi- mikul ollakse kohal. Nagu van, et seda seal kindlasti on, kuid nad on ka „raha usku“ ja nemine. teada, on India rongid üle- sellepärast ei tea sa kunagi, millal kohtud tõelise õpetajaga ja India on maa, mis paneb rahvastatud. Kool ei and- millal sind lihtsalt lollitatakse. Kuid kui tahad saada koge- proovile nii füüsilise, kui nud pikka aega kinnitust, et vaimse vastupidavuse. Seal õppereis saab toimuda, sest must täiesti teistsugusest maailmast ja saada „raputust“, siis ei kehti need normid ja ei olnud rongipileteid. Siis tasub kindlasti seda maad külastada. põhimõtted, milles me ole- need saadi ja reis võis alata. me harjunud Eestis elama. Minek oli kena, kõigil olid Terje Maurer, Kullamaa keskkooli vilistlane (pildil vasa- Jah, tänavatel on lehmad, oma lavatsid, anti süüa, kult kolmas) http://terje-omatee.blogspot.com/2011/10/orchha- rongid on puupüsti inimesi buss oli vastas, kõik klap- khajuraho-varanasi-esimene.html ja prussakaid täis, inimesed pis. Kui olime Mumbaisse elavad tänavatel ja prügi- jõudnud, siis toimusid ka hunnikutes, külades on loengud nagu plaanitud, lahtine kanalisatsioon ja see, et midagi toimub nagu vihmasadude ajal ujuvad plaanitud ei ole Indias ise- fekaalid tänavatel ning Sina pead lihtsalt läbi selle solgi minema ja põlvini vees bussile hüppama, kui tahad liikuda. Hallid või sinised silmad, heledad juuksed ja nahk on eksootika. Minu jaoks ei ole need ekstreem- sused see mälestus, mida ma Indiast endaga kaasa võtsin. Ma võtsin kaasa teadmise, et iseenda tund- maõppimine läbi erinevate situatsioonide on väga hu- Kullamaa Keskkooli Miss 2014— vitav ja tihti võib avastuste- Pirja Laanemets (10.kl.) lk.8 Maailma hetkel tegutsevate modellide top 10

1. – Puerto Rico modell. 2012 aasta septembrist alates on ta olnud maailma modellide esikohal. 2. Saskia de Brauw – Hollandi modell ja kunstnik. Alustas varakult modellindusega, kuid lõpetas selle 16 aastaselt, et pühenduda kunstile. 29 aastaselt naasis ta uuesti modellinduse juurde ja teeb nüüd suurt karjääri. 3. – Hiina modell, kes oli esimene Ida-Aasia modell, kes kõndis Victoria's Secreti moeshowl. Samuti nimetati ta Aasia kõige tasustatavamaks modelliks. 4. Karmen Pedaru – Eesti modell. Noorena oli ta huvitatud hoopis spordist kuni ta 15 aastasena avastati. Sealt algaski tema karjäär moelavadel. 5. – Inglise modell, näitleja ja laulja. Ta on olnud paljude brändide näoks, poseeri- nud mitmetele ajakirjadele ja osalenud ka paljudes moeshowdes. 6. Daria Strokous – Vene modell, filmi näitlejanna ja fotograaf. Ajakirjad nimetasid ta üheks parimaks modelliks. 7. – Ameerika modell. Ta on maailmakuulsa Victoria's Secreti modell. 8. Suvi Koponen – Soome modell, kes sai populaarseks peale Mallikoulu (modellikool Inglismaal) võistluse võitu. Tänu sellele on ta teinud suurepärast karjääri. 9. Edie Campbell – Inglise modell. 10. Sigrid Agren – Prantsuse-Rootsi modell. Ta oli 13, kui ta läks Elite Model Looki, kus ta jõudis poolfinaali, kuid kao- tas ühele teisele finalistile. Sellegipoolest sai temast modell. Meie oma modell Monika koos Estonia teatri baleriiniga →

...jätkub intervjuu Kaarel Kolloga 7. Kas su pere ka armastab sporti? Võrkpalliga tegelevad meie peres kõik: tütar Kertu, poeg Kristo, abikaasa Anneli ja mina. Ja ainuke, kellel pole meistritiitlit ette näidata, olen mina. 8. Räägi natuke rohkem oma poja saavutustest, ta on ju päris kuulus. Tule taevas appi! Kui Kristo on jah võrkpallis palju saavutanud. Ta on Eesti laps teeb kodus pa- meister nii saali võrkpallis kui ka ranna võrkpallis. Ranna handust, siis...... võrkpallis on tal saavutatud nii Euroopa kui ka maailma meistritiitel. See kõik on tulnud kõva töö ja treenimisega ja ....pannakse tooli peale istu- loodame, et neid tiitleid lisandub veelgi. ma ja karp pähe, käed-jalad 9. Kas te koos ka kuskil võistlete? seotakse ka kinni; Vigade parandus Kristoga oleme võrkpalli mänginud päris mitmel võistlusel Eelmises numbris kirjutas ja üsna võidukalt. Kolm korda võitsime Türil peetud võist- ....pannakse suurde papikarpi ja oma hobidest 2.kl. poiss luse „Isa ja Poeg“. Kaks etappi võitsime Nõo karikasarjas see teibitakse kinni; Robin Reesar (mitte Robin ja pärast kirjutas ajaleht Postimees, et Nõo karikasarja etapi ....võib ema selle eest ka hoopis Reesaar 4.kl). võitsid vennad Kollod. isa nurka panna;

Võrkpall on võrratu! ....ema peidab lapse vihiku ära karistuseks;

....ema ei anna lapsele liimi ja

kääre; ....ema ei õpi lapsega korrutusta- belit, vaid vaatab seebikat; Kullamaa viktoriini võitis ....isa ei luba lapsel jalka trenni Mari-Ann Liidemaa 4.kl. minna.

Loodame, et tegemist on siiski vaid väga fantaasia- rikaste lastega ja tegelik elu ei ole nii karm:)