DOCSLIB.ORG

Seened EESTI LOODUS Kübaraga Ja Kübarata Populaarteaduslik Aastast Ajakiri

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Seened EESTI LOODUS Kübaraga Ja Kübarata Populaarteaduslik Aastast Ajakiri Seened • Seente ussitamine • Paakspuu ja türnpuu • Obinitsa koobas • Mardikad • Seentega värvimine EESTI LOODUS SEPTEMBER 9/2014 Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 € SEPTEMBER 9/2014 ) võrguväljaanne ( 2228-3692 ISSN ) trükis ( 0131-5862 ISSN ja kübarata kübaraga Seened Eesti Looduse kõveradkaardid Miks seenedussitavad? Paakspuu jamardikad Paakspuu SISUSTA OMA SÜGIS RMK NÄITUSTEGA RMK uuenenud looduskeskustes pakuvad harivat meelelahutust sisukad ja mängulised näitused. Tule meile külla! Vaata ka www.loodusegakoos.ee. Viimsi looduskeskuses „Metsas on väge”, E–P 10–18 Nõva looduskeskuses „Puudest algab mets“, E–P 10–18 Kauksi looduskeskuses „Taastuv või taastumatu?“, T–L 10–18 Pähni looduskeskuses „Tavad ja kombed, mis püsivad ajas“, K–L 11–18 www.loodusegakoos.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD | Punane kärbseseen Foto: Siluan Hirvoja 65. aastakäik Nr 9, september 2014 www.eestiloodus.ee 2 Toimetaja veerg 38 Fotograafia ja keskkonnahoidlik 3 Sõnumid mõtteviis 7 Veebivalvur Ragnis Pärnmets mõtiskleb selle üle, kuivõrd on loodusfotograafia 8 Sügisene sissevaade kui harrastus seotud seenemaailma keskkonnahoidliku ja -teadliku Irja Saar juhatab lugeja seeneriiki, mõttelaadiga tutvustades seente toitumisviise ja 40 Albert Üksipi kogutud Tooma ehituse põhitüüpe taimed 14 No miks need seened küll ussitavad? Toomas Kukk uurib maaülikooli Olavi Kurina kirjeldab põhilisi Eesti herbaariumis leiduvate 14 putukarühmi, kelle pärast peab Tooma soojaama herbaarlehtede seeneline osa väärtuslikust saagist päritolu ning hundi- ja metsa jätma karutubakate erinevusi 18 Aasta puu: paakspuu ja türnpuu 42 Kuidas putukat ära tunda VIII. on laialt levinud, kuid vähe tuntud Mardikad ja lehviktiivalised Ivar Sibul annab juhatusi, kuidas Mati Martin juhatab taas teed eristada selle aasta puud ja putukate mitmekesisuses: ta lähisugulast, ning kirjeldab seekord on vaatluse all arvukas põõsaste tarvitusvõimalusi loomarühm, kus liigid on 23 EL küsib: vastavad Keit Pentus- esmapilgul tihtipeale väga 18 Rosimannus ja Piret Kiristaja sarnased 24 Huvitav Eesti: Obinitsa Juudatare 50 Tööjuhend: seentega saab Ain Vellak ja Anneli Hellat värvirikkad lõngad viivad lugeja Setumaal maa alla, Uve Ramst jagab näpunäiteid, mil võrdlemisi lihtsasti leitavasse moel seentega värvida: sel sügisel liivakivikoopasse on seeni palju ning võimalus 25 Raamatud endale keeta laia värvivalikuga 26 Kolm aastakümmet kõveraid lõngu kaarte Eesti Looduses 54 Tiit Kändleri essee: Avastamata Heino Mardiste vaeb põhjusi aja alamad 50 ja tagajärgi, miks avaldasime 56 Panin tähele: muda-nõmmkann, ajakirjas nõukogude ajal jäälind aastakümnete jooksul tahtlikult 57 In memoriam: Kersti Loolaid, moonutatud või lihtsustatud Silvi Eilart, Kaljo Kask, maakaarte Andres Kuresoo 32 Poster: Mats Kangur 59 Kroonika 34 Intervjuu: Dendroloogia on nii 62 Mikroskoop huviala kui ka elukutse 63 Ristsõna Dendroloog Urmas Rohuga 64 Ajalugu, sünnipäevad 56 vestelnud Toomas Kukk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I481I 1 | TOIMETAJA VEERG | Kooliaasta algus inu ajal tuli telerist lastesaade tööpäeva õhtuti kell 20.00. MSeda jagus täpselt pooleks VAHUR ORRIN FOTO: tunniks. Umbes pooled saated ei kõl- 65. aastakäik Nr 9, september 2014 vanud vaadata, ja mõnikord ei juhtu- Toimetuse aadress: nud ka sel ajal kodus olema. Arvuta, Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 kuidas tahad, nädala peale kokku E-post [email protected] tuleb umbes tund. Ahjaa, pühapäeva faks 742 1143 hommikul kell 11.05 näidati laste- Peatoimetaja Toomas Kukk filmi – kokku siis nädala peale mitte 742 1143, [email protected] üle kolme tunni teleri ees. Peale selle sai paar korda kuus Toimetaja Helen Külvik käia kinos ja paar korda nädalas (lapsehoolduspuhkusel) 529 4033, [email protected] sõbra juures elektronmängu män- gimas – too oli piisavalt algeline, et halastamatu tõhususe ja järjekindlu- Toimetaja Juhan Javoiš mitte liiga kauaks enda külge nae- sega meie mentaalsele söögilauale just 5661 0851, [email protected] lutada. Vahel harva õnnestus käia selle kõige-kõige kleepuvama löga. Toimetaja Katre Palo Tallinnas, kus raekoja platsi lähedal Mida atraktiivsem teenus, seda 742 1143, [email protected] Mängude Toas sai paarkümmend kergemini ja seda tugevama loo- Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado minutit tulistada silmapiiril sõitvaid muga inimesed jäävad selle otsa sip- 742 1143, [email protected] laevu. Sellega piirdus mu lapsepõlve lema – juba definitsiooni poolest, eks multimeediakogemus. ole! Ilma et neil oleks enam tagasi- Keeletoimetaja Monika Salo 742 1186, [email protected] Lihtsalt uskumatu, kui palju on pääsu oma loomuliku arengu juurde. vahepeal muutunud! Ei vähem ega Meelelahutuskolli plahvatuslikult Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ rohkem kui 24 tundi ööpäevas paku- kasvavat isu pole raske ekstrapolee- [email protected] vad lapsele tuhandeid mänge nuti- rida tulevikku: juba lähiaastatel ootab Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri telefon, tahvelarvuti ja lauaarvuti. ees punkt X, mil ka kõige kindlameel- Endla 3, 10122 Tallinn Sellele sekundeerib multifilmide sem mudilane vannub üha kütkesta- Vastutav väljaandja Tiina Talvi kanal umbes samasuguse ajagraa- vamatele ahvatlustele jäädavalt alla. [email protected] fikuga – tõtt-öelda ei ole kunagi Täpsemalt vaadake näiteks filmist uurinud, kas ehk siiski umbes kell „Idiocracy” (2006), mis, tõsi küll, on Reklaamijuht Elo Algma 610 4106, [email protected] neli öösel ei ilmu multifilmikanali lapsikult optimistlik, nagu kauges ekraanile südamlik kiri „Head ööd, minevikus vändatud ulmefilmid ikka. Tellimine ja info: tel 610 4105 mudilased! Poolteise tunni pärast Mäletan täpselt seda pärastlõu- e-post [email protected] kohtume taas!”. Aga seegi ei takis- nat, kui avastasin enda elu armas- taks sööstmast kohe edasi põhjatusse tuse, bioloogia. See sündis sihitust Youtube’i-sotsiaalmeedia-interneti- hulkumisest, venna ja paari sõbra džunglisse, mis pakub ülekogustes seltsis, linna servas tühermaal. Äkki sõna otseses mõttes kõike põnevat märkasime selgeveelist kraavi, mille ja veel põnevamat ja kuhu nõrgema „võlumaailma” (tsiteerides samasu- loomuga laps võib eksida, ilma et gust kogemust akvaariumiguru Mark enam kunagi ilmavalgust näeks. Mahlinilt) veetaimede vahel kihas Ega loomus ei peagi kuigi nõrk kõige fantastilisemaid veeloomi, kelle Ajakiri ilmub keskkonnainvesteeringute olema. Kapitalismi viljastavates tin- uurimisest sai sellest hetkest minu keskuse toetusel gimustes pingutavad nii meelelahu- kirg. Ühegi loodusharidusprogrammi tuse kui ka seda kandvate seadmete ega mentori käsi polnud siin män- © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2014 Summaries of some E Ö AAD KO tootjad hoolega – kõigi tootjate kogu- gus, iseavastamise rõõm oli ehk pool M M A Ä articles can be found J R H G I summas on see pingutus aga lihtsalt kogemuse võlust! Õ S at our web site P kujuteldamatu –, et teenus saaks üha Kuidas märkaksid seda võlumaa- www.eestiloodus.ee atraktiivsem, sest see tagab müügi- ilma tänapäeva lapsed? Kuidas anda 541 787 Trükitud trükikojas edu, mis omakorda tagab vorsti leiva Spidermani kõrval šanss tavalisele Trükitoode peale (või lihtsalt leiva/riisiraha) nii ämblikule? Ma ei näe turumajandu- Kroonpress tootjale, turustajale kui ka reklaa- ses sellist hooba. ■ miandjale, eks ole, jne, jne. Ning muidugi ärgem unustagem pesueht- sat looduslikku valikut, mis sõelub autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2 I482I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | SÕNUMID | Maailma liigikaitse tippasjatundjad pidasid Tallinnas nõu Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liigikaitse- komisjoni juhtnõukogu pidas viimasel augustinädalal istungi Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Istung algas 26. augustil lahtise seminari ja pressikon- TIIT MARAN FOTO: verentsiga. 45 liigikaitse tippeksperti Euroopast, Aafrikast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast – kokku 21 riigist –, oli tul- nud Tallinna, et läbi mõelda liigikaitsekomisjoni (IUCN SSC) üle 9200 liikmega koostöövõrgustiku lähituleviku töökava. Päevakorras oli hulk põletavaid päevaprobleeme. Muu hulgas tehti ettevalmistusi novembris Austraalias Sydneys peetavaks IUCN maailma kaitsealade kongres- siks, kus kavatseb osaleda mitu maailma riigipead, ja arendati uhiuut IUCN liikide rohelist nimistut, millega hakatakse hindama liigikaitsetegevuse edukust. Alus pandi ka võimalikule üleilmsele liigikaitsefoorumile Hetk arupidamiselt Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Global Species Forum), mis tõstaks esile liigikaitse täht- sust globaalsetes protsessides ja koondaks tähelepanu organisatsiooni, sh valitsused üle 200 riigist ja üle 900 asjaomase valdkonna valupunktidele. mittetulundusühingu. IUCN tegevus on jaotunud kuude Kohtumisel arutatud kriitilistest liigikaitseproblee- komisjoni, kus osaleb üle 11 000 teadlase ja eksperdi midest tasub mainida invasiivliikide ohjeldamist, lii- kogu maailmast. Eestist on IUCN liikmed keskkonnami- gikaokriisi Lääne- ja Kesk-Aafrikas ning Kagu-Aasias, nisteerium ja Eestimaa looduse fond. Liigikaitsekomisjon loodusvarade pillavat kasutust ja nendega kaubitsemist. on IUCN suurima liikmeskonnaga komisjon, mille koos- Ühtlasi peeti nõu, mil moel muuta geneetilised väärtused seisu kuulub üle 130 ekspertgrupi, rahvusvahelise punase ja teadmised kättesaadavaks ja neid kasulikult jagada. nimekirja töörühm ja mitu sihtotstarbelist rühma. Sel Juhtnõukogus oli kõne all selgrootute ja seente mitmeke- aastal tähistab IUCN ohustatud liikide punane nimestik, sisuse alalhoiu tähtsus kogu maailmas. Veel arutati teid, liigikaitse ülemaailmne allikas, oma 50. aastapäeva
Load more

Recommended publications
  • Permanently Inhabited Small Islands Act
    Issuer: Riigikogu Type: act In force from: 20.06.2010 In force until: 31.08.2015 Translation published: 30.04.2014 Permanently Inhabited Small Islands Act Passed 11.02.2003 RT I 2003, 23, 141 Entry into force 01.01.2004 Amended by the following acts Passed Published Entry into force 22.02.2007 RT I 2007, 25, 133 01.01.2008 20.05.2010 RT I 2010, 29, 151 20.06.2010 Chapter 1 GENERAL PROVISIONS § 1. Area of regulation of Act This Act prescribes the specifications which arise from the special nature of the insular conditions of the permanently inhabited small island and which are not provided for in other Acts. § 2. Definitions used in Act In this Act, the following definitions are used: 1) island rural municipality– rural municipality which administers a permanently inhabited small island or an archipelago as a whole; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 2) rural municipality which includes small islands – rural municipality which comprises permanently inhabited small islands, but is not constituting part of island rural municipalities; 3) permanently inhabited small islands (hereinafter small islands) – Abruka, Kihnu, Kessulaid, Kõinastu, Manija, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi and Vormsi; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 4) large islands – Saaremaa, Hiiumaa and Muhu. 5) permanent inhabitation – permanent and predominant residing on a small island; [RT I 2007, 25, 133 - entry into force 01.01.2008] 6) permanent inhabitant – a person who permanently and predominantly resides on a small island and data on whose residence are entered in the population register to the accuracy of a settlement unit located on a small island.
    [Show full text]
  • MERELINE SAAREMAA Saaremaa
    MERELINE SAAREMAA Saaremaa Priit Noogen Margit Kõrvits Kristina Mägi KUIDAS SAADA SAARELE OLULISED NUMBRID: SAARE MAAKOND Saaremaa pikk ja rahulik rannajoon on ümbritsetud külalislahkete sadamatega, kuhu oma purjelaevaga randuda. Vaid paar lehte edasi ja juba Hädaabi ja merepääste 112 Pindala 2922 km2 (6,5% Eesti pindalast), kokku 710 saart leiadki külalissadamate info. Ahhoi! Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts +372 5119922 Suuremad saared: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi Olgu talv või suvi, uued parvlaevad toovad Sind muretult kohale. Kui soovid viivitamata ja kindlal ajal oma roositud pätiga saarele astuda, saad pileti ette osta www.praamid.ee Kuressaare Haigla, EMO +372 4520040 Rannajoone kogupikkus 1414 km 2 Saaremaa Turismiinfokeskus, Rahvaarv ca 34 000, 13,1 inimest/km Kõrgelt õhust on imeline vaade meie saarte maale. Saaremaa ja Muhu, Vilsandi ja Abruka, ehk paistab ka servake Ruhnut. Lehvita meie Tallinna 2, Kuressaare, Eesti, Administratiivne jaotus: headele naabritele Hiiumaal. Sellist luksust pakub lennureis, vaid 30-40 minutit Tallinnast Kuressaarde. +372 453 3120, 3 valda - SAAREMAA, MUHU, RUHNU Vaata infot www.saartelennuliinid.ee [email protected] 1 linn - KURESSAARE, rahvaarv ca 13 000 www.visitsaaremaa.ee Külma ja jäist talve rannarahvale igal aastal ei anta. Kui see siiski tuleb, on võimalik saartele sõita üle mere ka jääteed pidi. Seda unikaalset võimalust tuleb kindlasti kasutada! Liikuda võib ainult ametlikel avatud jääteedel ja kindlasti jälgida märgistust ja reegleid. Lähemalt vaata www.mnt.ee/et/tee/jaateed Suved on meil päikeselised ja ilusad, peale jaanipäeva pole lootustki jääteed kasutada! MERELINE SAAREMAA Jarmo Vehkakoski Priit Noogen Priit Noogen Karl Jakob Toplaan SAAREMAA – osa üleilmsest UNESCO võrgustikust! UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ keskendub tänasel päeval just sellele, et üha rohkem inimesi teeksid valikud jätkusuutlikuma eluviisi kasuks.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Lõputöö-Hookan-Lember.Pdf (2.127Mb)
    Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Hookan Lember RS150 PÄÄSTESÜNDMUSTE ANALÜÜS PÜSIASUSTUSEGA VÄIKESAARTEL Lõputöö Juhendaja: Häli Allas MA Kaasjuhendaja: Andres Mumma Tallinn 2018 ANNOTATSIOON Päästekolledž Kaitsmine: juuni 2018 Töö pealkiri eesti keeles: Päästesündmuste analüüs püsiasustusega väikesaartel Töö pealkiri võõrkeeles: The analysis of rescue events on small islands with permanent settlements Lühikokkuvõte: Töö on kirjutatud eesti keeles ning eesti ja inglise keelse kokkuvõttega. Töö koos lisadega on kirjutatud kokku 61 lehel, millest põhiosa on 38 lehekülge. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus on kasutatud kahte tabelit ja seitseteist joonist. Valitud teema uurimisprobleemiks on tervikliku ülevaate puudumine väikesaarte sündmustest, mis kuuluvad Päästeameti valdkonda. Väikesaartele toimub reageerimine erinevalt ning sõltuvalt aastaajast on reageerimine raskendatud. Ühtseid põhimõtteid rahvaarvu või sündmuste arvu kohta ei ole. Lõputöö eesmärk on analüüsida päästesündmusi väikesaartel aastatel 2009-2017 ning järeldada, millist päästevõimekust vajavad püsiasutustega väikesaared. Lõputöös antakse saartest ülevaade, mis on valimis välja toodud ning visualiseeritakse joonise abil saartel elavate püsielanike arv. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, kus Häirekeskuselt saadud andmed korrastati ja analüüsiti. Lõputöös anti ülevaade, millised on sündmused saartel ning tehti järeldused, kuidas tagada kiire ja kvaliteetse abi kättesaadavus. Saartel, kus elanike arv on väike ning sündmuste arv minimaalne,
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Läänepoolne Kaugeim Maatükk on Lindude Käsutu- Peenemat, Aga Eks Nad Pea Enne Kasvama, Kui Neist Ses Olev Nootamaa Läänemere Avaosas Ja Põhja Pool, Rääkima Hakatakse
    Väikesaared Väikesaartel asuvad Eesti maismaalised äärmuspunk- Ruilaidu, Ahelaidu, Kivilaidu ja Viirelaidu. On ka peoga tid: läänepoolne kaugeim maatükk on lindude käsutu- peenemat, aga eks nad pea enne kasvama, kui neist ses olev Nootamaa Läänemere avaosas ja põhja pool, rääkima hakatakse. Soome lahes on selleks tuletornisaar Vaindloo. Saarte eripalgelisus ja mitmekesisus olenevad enamasti Eesti suuremaid saari – 2,6 tuhande ruutkilomeet- nende pindalast ja kõrgusest, kuid ka geomorfoloogili- rist Saaremaad ja tuhande ruutkilomeetri suurust sest ehitusest, pärastjääaegsest maakerkest, randade Hiiumaad teatakse laialt, Muhumaad ja Vormsit samuti. avatusest tuultele ja tormilainele jm. Saare tuum on Väiksematega on lugu keerulisem ja teadmised juhus- enamasti aluspõhjaline või mandrijää toimel tekkinud likumad. Siiski ei vaidle keegi vastu, et väikesaared on kõrgendik, mida siis meri omasoodu on täiendanud või omapärane, põnev ja huvipakkuv nähtus. kärpinud. Saare maastiku kujunemisel on oluline tema Väikesaarte arv muutub pidevalt, kuna kiirusega ligi pinnamoe liigestatus. Keerukama maastikuga saared 3 mm aastas kerkiv maapind kallab paljudes kohtades on tekkinud mitme väikesaare liitumisel. Tavaliselt on endalt merevee, kogub pisut lainete või hoovuste too- kõrgem saar ka vanem, aga tugevad kõrgveega tormid dud setteid ja moodustab ikka uusi ja uusi saarekesi. korrigeerivad seda reeglit, kuhjates saare vanematele Teisest küljest kipuvad nii mõnedki vanasti eraldi olnud osadele uusi nooremaid rannavalle. Vanimaks väike- saared nüüd sellesama meretõusu, setete kuhjumise ja saareks Eesti rannikumeres peetakse Ruhnut, mis võis Rand-ogaputk veetaimede vohamise tõttu üksteisega kokku kasvama. saarena üle veepinna tõusta juba Joldiamere taandu- misel üle 10 000 aasta tagasi. Sealsed vanimad ranna- Erinvatel kaartidel on saarte arv erinev. Peamiselt mui- vallid on moodustunud Antsülusjärve staadiumil juba dugi mõõtkava pärast.
    [Show full text]
  • EGT Aastaraamat 2020 ENG.Indd
    YEARBOOK GEOLOGICAL SURVEY OF ESTONIA F. R. Kreutzwaldi 5 44314 Rakvere Telephone: (+372) 630 2333 E-mail: [email protected] ISSN 2733-3337 © Eesti Geoloogiateenistus 2021 2 Foreword . 3 About GSE . 5 Cooperation . 6 Human resource development . 9 Fieldwork areas 2020 . 12 GEOLOGICAL MAPPING AND GEOLOGICAL DATA Coring – a major milestone in subsurface investigations in Estonia . 13 Coring projects for geological investigations at the GSE in 2020 . 15 Distribution, extraction, and exploitation of construction minerals in Pärnu county . 17 Mineral resources, geophysical anomalies, and Kärdla Crater in Hiiumaa . .22 Geological mapping in Pärnu County . .26 Opening year of the digital Geological Archive . .29 HYDROGEOLOGY AND ENVIRONMENTAL GEOLOGY Status of Estonian groundwater bodies in 2014–2019 . 31 Salinisation of groundwater in Ida-Viru County . .35 Groundwater survey of Kukruse waste rock heap . .37 The quality of groundwater and surface water in areas with a high proportion of agricultural land . .39 Transient 3D modelling of 18O concentrations with the MODFLOW-2005 and MT3DMS codes in a regional-scale aquifer system: an example from the Estonian Artesian Basin . .42 Radon research in insuffi ciently studied municipalities: Keila and Võru towns, Rõuge, Setomaa, Võru, and Ruhnu rural municipalities . .46 GroundEco – joint management of groundwater dependent ecosystems in transboundary Gauja–Koiva river basin . .50 MARINE GEOLOGY Coastal monitoring in 2019-2020 . .53 Geophysical surveys of fairways . .56 Environmental status of seabed sediments in the Baltic Sea . .58 The strait of Suur väin between the Estonian mainland and the Muhu Island overlies a complex bedrock valley . 60 Foreword 2020 has been an unusual year that none of us is likely to soon forget.
    [Show full text]
  • Vaiatu Küla Arengukava 2017 – 2027
    KINNITATUD Vaiatu küla üldkoosolekul 18.04.2017 Vaiatu küla arengukava 2017 – 2027 Liina Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 2 2. KÜLA ÜLDINE KIRJELDUS .................................................................................................................... 3 2.1 KÜLA AJALOOLINE TAUST ............................................................................................................. 3 2.2 KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS ....................................................................................................... 3 2.3 KÜLA ELANIKKOND JA MAJAPIDAMISED ....................................................................................... 4 3. KÜLA TULEVIKUPILT AASTAKS 2027 ................................................................................................... 6 4. HETKEOLUKORD .................................................................................................................................. 8 4.1 KÜLA LOODUSLIKE OLUDE KIRJELDUS .......................................................................................... 8 4.2 KÜLA INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................ 8 4.2.1 Teedevõrgustik ....................................................................................................................... 8 4.2.2 Elektrienergia ja telefoniside .................................................................................................
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Nature Tourism Marketing on Central Baltic Islands
    Baltic Sea Development & Media Center Nature tourism marketing on Central Baltic islands Tallinn, 2011 Nature tourism marketing on Central Baltic islands. Tallinn, 2011. ISBN 978-9985-9973-5-2 Compilers: Rivo Noorkõiv Kertu Vuks Cover photo: Aerial view on Osmussaar, NW Estonia (photo: E. Lepik) © Baltic Sea Development & Media Center © NGO GEOGUIDE BALTOSCANDIA E-mail: [email protected] EUROPEAN UNION EUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND INVESTING IN YOUR FUTURE Release of this report was co-financed by European Re- gional Development Fund and NGO Geoguide Baltoscandia. It was accomplished within the framework of the CENTRAL BALTIC INTERREG IVA Programme 2007-2013. Disclaimer: The publication reflects the authors views and the Managing Authority cannot be held liable for the information published by the project partners. CONTENTS 1. INTRODUCTION....................................................................................... 5 2. THE DEVELOPMENT OF NATURE TOURISM ............................................... 6 2.1. THE HISTORY AND TERMINOLOGY OF NATURE TOURISM ����������������������������� 6 2.2. NATURE TOURISM AND ENVIRONMENTAL AWARENESS ............................... 7 2.3. DEVELOPMENT PERSPECTIVES OF NATURE TOURISM IN BALTIC SEA AREA ���� 10 2.3.1. THE MARKET SITUATION OF ESTONIAN TOURISM SECTOR ....................... 10 2.3.2. TOURISM DEVELOPMENT IN GOTLAND, ÅLAND AND TURKU ARCHIPELAGOS 13 3. OVERVIEW OF THE TOURISM RESOURCES IN THE CENTRAL BALTIC REGION ................................................................................................................
    [Show full text]
  • ESTIMATION of SEA ICE EXTENT from SENTINEL-1 RADAR DATA in ESTONIAN COASTAL SEA Master’S Thesis
    TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY School of Science Department of Marine Systems ESTIMATION OF SEA ICE EXTENT FROM SENTINEL-1 RADAR DATA IN ESTONIAN COASTAL SEA Master’s thesis Kaari Laanemäe Supervisor: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 Declaration Hereby I declare that this master’s thesis, my original investigation and achievement, submitted for the master’s degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. All content and ideas drawn directly or indirectly from external sources are indicated as such. Kaari Laanemäe (Signature and date) Supervisor: Rivo Uiboupin Work meets the requirements for master’s thesis. (Signature and date) Chairperson of the defence panel: Accepted for defence …………………………… (Name, signature, date) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Loodusteaduskond Meresüsteemide instituut JÄÄ ULATUSE MÄÄRAMINE SENTINEL-1 RADAR ANDMETEST EESTI RANNIKUMERES Magistritöö Kaari Laanemäe Juhendaja: Rivo Uiboupin, PhD Tallinn 2017 TABLE OF CONTENTS Abstract ................................................................................................................... 6 Resümee .................................................................................................................. 7 1 Introduction ....................................................................................................... 8 2 Objectives ........................................................................................................ 10 3 Literature review ............................................................................................
    [Show full text]
  • Destination: Estonia
    E S T Destination: O N Estonia I Relocation Guide A REPUBLIC OF ESTONIA CAPITAL Tallinn AREA 45,227 sq. km POPULATION 1,315,000 CURRENCY ONE SMALL NORDIC COUNTRY, Euro COUNTLESS REASONS TO FALL IN LOVE. 1. COUNTRY OVERVIEW 2. MOVING TO ESTONIA 6. EDUCATION 7. HEALTHCARE 4 Key Facts and Figures 16 Residence Permits 50 Pre-school Education 60 Health Insurance 7 Geography 21 Moving Pets 52 Basic Education 62 Family Physicians 8 Climate and Weather 22 Moving Your Car 54 Secondary Education 64 Specialised Medical Care 10 Population 56 Language Immersion Programmes 65 Dental Care CONTENTS 11 Language 56 Higher Education 66 Emergency Rooms and Hospitals 12 Religion 58 Continuous Education 13 Politics and Government 14 Public Holidays 14 Flag Days in Estonia 3. HOUSING 4. WORKING 5. TAXES AND BANKING 8. TRANSPORT 9. EVERYDAY LIFE 24 Renting Property 36 Work Permits 46 General Taxes 68 Driving in Estonia 84 e-Estonia 26 Buying and Selling Immovable Property 38 Employment Contracts 47 Income Tax 74 Your Car 86 Media 28 Utilities 40 Setting Up a Company 48 Everyday Banking 77 Parking 88 Shopping 31 Telecom Services 42 Finding a Job 78 Public Transport 90 Food 33 Postal Services 82 Taxis 91 Eating out 34 Moving Inside Estonia 92 Health and Beauty Services 35 Maintenance of Sidewalks 93 Sports and Leisure 94 Cultural Life 96 Travelling in Estonia On the cover: Reet Aus PhD, designer. Lives and works in Estonia. Photo by Madis Palm The Relocation Guide was written in cooperation with Talent Mobility Management www.talentmobility.ee 1.
    [Show full text]