Seened EESTI LOODUS Kübaraga Ja Kübarata Populaarteaduslik Aastast Ajakiri

2014 2014 9/ 9/ SEPTEMBER SEPTEMBER SEPTEMBER 3,50 €

. Seened EESTI LOODUS kübaraga ja kübarata Populaarteaduslik aastast ajakiri. 1933. Ilmunud Seened • Seente ussitamine • Paakspuu ja türnpuu • Obinitsa koobas • Mardikad • Seentega värvimine

ISSN 2228-3692 ( võrguväljaanne ) ISSN 0131-5862 ( trükis ) ISSN Miks seened ussitavad?

Paakspuu ja mardikad

Eesti Looduse kõverad kaardid SISUSTA OMA SÜGIS RMK NÄITUSTEGA

RMK uuenenud looduskeskustes pakuvad harivat meelelahutust sisukad ja mängulised näitused. Tule meile külla! Vaata ka www.loodusegakoos.ee.

Viimsi looduskeskuses „Metsas on väge”, E–P 10–18 Nõva looduskeskuses „Puudest algab mets“, E–P 10–18 Kauksi looduskeskuses „Taastuv või taastumatu?“, T–L 10–18 Pähni looduskeskuses „Tavad ja kombed, mis püsivad ajas“, K–L 11–18 www.loodusegakoos.ee autoriõigus MTÜ Loodusajakiri | SISUKORD |

Punane kärbseseen Foto: Siluan Hirvoja

65. aastakäik Nr 9, september 2014 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg 38 Fotograafia ja keskkonnahoidlik 3 Sõnumid mõtteviis 7 Veebivalvur Ragnis Pärnmets mõtiskleb selle üle, kuivõrd on loodusfotograafia 8 Sügisene sissevaade kui harrastus seotud seenemaailma keskkonnahoidliku ja -teadliku Irja Saar juhatab lugeja seeneriiki, mõttelaadiga tutvustades seente toitumisviise ja 40 Albert Üksipi kogutud Tooma ehituse põhitüüpe taimed 14 No miks need seened küll ussitavad? Toomas Kukk uurib maaülikooli Olavi Kurina kirjeldab põhilisi Eesti herbaariumis leiduvate 14 putukarühmi, kelle pärast peab Tooma soojaama herbaarlehtede seeneline osa väärtuslikust saagist päritolu ning hundi- ja metsa jätma karutubakate erinevusi 18 Aasta puu: paakspuu ja türnpuu 42 Kuidas putukat ära tunda VIII. on laialt levinud, kuid vähe tuntud Mardikad ja lehviktiivalised Ivar Sibul annab juhatusi, kuidas Mati Martin juhatab taas teed eristada selle aasta puud ja putukate mitmekesisuses: ta lähisugulast, ning kirjeldab seekord on vaatluse all arvukas põõsaste tarvitusvõimalusi loomarühm, kus liigid on 23 EL küsib: vastavad Keit Pentus- esmapilgul tihtipeale väga 18 Rosimannus ja Piret Kiristaja sarnased 24 Huvitav Eesti: Obinitsa Juudatare 50 Tööjuhend: seentega saab Ain Vellak ja Anneli Hellat värvirikkad lõngad viivad lugeja Setumaal maa alla, Uve Ramst jagab näpunäiteid, mil võrdlemisi lihtsasti leitavasse moel seentega värvida: sel sügisel liivakivikoopasse on seeni palju ning võimalus 25 Raamatud endale keeta laia värvivalikuga 26 Kolm aastakümmet kõveraid lõngu kaarte Eesti Looduses 54 Tiit Kändleri essee: Avastamata Heino Mardiste vaeb põhjusi aja alamad 50 ja tagajärgi, miks avaldasime 56 Panin tähele: muda-nõmmkann, ajakirjas nõukogude ajal jäälind aastakümnete jooksul tahtlikult 57 In memoriam: Kersti Loolaid, moonutatud või lihtsustatud Silvi Eilart, Kaljo Kask, maakaarte Andres Kuresoo 32 Poster: Mats Kangur 59 Kroonika 34 Intervjuu: Dendroloogia on nii 62 Mikroskoop huviala kui ka elukutse 63 Ristsõna Dendroloog Urmas Rohuga 64 Ajalugu, sünnipäevad 56 vestelnud Toomas Kukk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I481I 1 2 | | TOIMETAJA VEERG tuse kui ka seda kandvate seadmete tuse kuikasedakandvateseadmete gimustes pingutavad nii meelelahu olema. Kapitalismiviljastavatestin vahepeal muutunud! Ei vähem ega minutit tulistadasilmapiirilsõitvaid Mängude Toas saipaarkümmend T lutada. Vahel harvaõnnestuskäia mitte liigakauaksendakülgenae gimas –tooolipiisavaltalgeline,et sõbra juureselektronmängumän käia kinosjapaarkordanädalas sat looduslikku valikut,missõelub muidugi ärgemunustagem pesueht miandjale, eksole,jne, jne. Ning tootjale, turustajalekuika reklaa peale (võilihtsaltleiva/riisiraha) nii edu, mis omakorda tagab vorsti leiva atraktiivsem, sestseetagab müügi kujuteldamatu –, et teenus saaks üha summas onseepingutusagalihtsalt tootjad hoolega–kõigitootjatekogu enam kunagiilmavalgustnäeks. loomuga lapsvõibeksida,ilmaet ja veelpõnevamatkuhunõrgema sõna otsesesmõtteskõikepõnevat džunglisse, mis pakub ülekogustes Youtube’i-sotsiaalmeedia-interneti- taks sööstmastkoheedasipõhjatusse kohtume taas!”. Aga seegi ei takis mudilased! Poolteisetunnipärast ekraanile südamlik kiri „Head ööd, neli ööseleiilmumultifilmikanali uurinud, kasehksiiskiumbeskell fikuga –tõtt-öeldaeiolekunagi kanal umbessamasuguseajagraa Sellele sekundeeribmultifilmide telefon, tahvelarvutijalauaarvuti. vad lapseletuhandeidmängenuti rohkem kui 24 tundi ööpäevas paku multimeediakogemus. laevu. Sellegapiirdusmulapsepõlve üle kolmetunniteleriees. filmi –kokkusiisnädalapealemitte hommikul kell11.05näidatilaste tuleb umbestund.Ahjaa,pühapäeva kuidas tahad,nädalapealekokku nud kaselajalkodusolema.Arvuta, vanud vaadata, jamõnikord ei juhtu tunniks. Umbespooledsaatedeikõl- M Kooliaasta algus SEPTEMBER 2014 SEPTEMBER LOODUS EESTI I482I allinnas, kusraekojaplatsilähedal Ega loomuseipeagikuiginõrk Lihtsalt uskumatu, kui palju on Peale sellesaipaarkordakuus Seda jagus täpselt pooleks tööpäeva õhtutikell20.00. inu ajaltuliteleristlastesaade autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ------

hulkumisest, vennajapaarisõbra tuse, bioloogia. See sündis sihitust nat, kui avastasin enda elu armas muga inimesed jäävad selle otsa sip kergemini ja seda tugevama loo ses sellisthooba. ämblikule? Maeinäeturumajandu - Spidermani kõrvalšanss tavalisele ilma tänapäevalapsed?Kuidas anda kogemuse võlust! gus, iseavastamiserõõmoliehkpool ega mentorikäsipolnudsiinmän kirg. Ühegiloodusharidusprogrammi uurimisest sai sellest hetkest minu kõige fantastilisemaidveeloomi,kelle Mahlinilt) veetaimedevahelkihas gust kogemustakvaariumiguruMark „võlumaailma” (tsiteerides samasu märkasime selgeveelistkraavi,mille seltsis, linnaservastühermaal.Äkki minevikus vändatud ulmefilmid ikka. lapsikult optimistlik,nagukauges „Idiocracy” (2006),mis,tõsiküll,on Täpsemalt vaadakenäiteksfilmist vamatele ahvatlustelejäädavaltalla. sem mudilanevannubühakütkesta- ees punkt rida tulevikku:jubalähiaastatelootab kasvavat isupoleraskeekstrapolee Meelelahutuskolli plahvatuslikult pääsu omaloomulikuarengujuurde. ole! Ilmaetneiloleksenamtagasi lema –jubadefinitsioonipoolest,eks selle kõige-kõigekleepuvamalöga. sega meiementaalselesöögilaualejust halastamatu tõhususe ja järjekindlu Mäletan täpseltsedapärastlõu Mida atraktiivsemteenus,seda Kuidas märkaksidsedavõlumaa X , mil ka kõige kindlameel

■ ------

FOTO: VAHUR ORRIN T Peatoimetaja Toomas Kukk faks 7421143 E-post [email protected] Baeri maja, Veski 4, Tartu 51005 Toimetuse aadress: 2014 september 9, Nr aastakäik 65. Kroonpress Trükitud trükikojas www.eestiloodus.ee at ourweb site canbefound articles Summaries ofsome © MTÜ Loodusajakiri, EestiLoodus keskuse toetusel ilmubkeskkonnainvesteeringute Ajakiri e-post [email protected] Tellimine jainfo:tel6104105 R Vastutav väljaandjaTiina Talvi Endla 3,10122 Tallinn Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri Küljendamine Produktsioonigrupp OÜ K Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado T T Helen Külvik oimetaja HelenKülvik oimetaja Katre Palo oimetaja JuhanJavoiš eeletoimetaja MonikaSalo eklaamijuht EloAlgma (lapsehoolduspuhkusel) 742 1143,[email protected] 610 4106,[email protected] [email protected] [email protected] 742 1186,[email protected] 742 1143,[email protected] 742 1143,[email protected] 5661 0851,[email protected] 529 4033,[email protected]

541

PÕ HJ A M

Trükitoode

A A

® K

, 2014 O

I 787 S | SÕNUMID |

Maailma liigikaitse tippasjatundjad pidasid Tallinnas nõu Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liigikaitsekomisjoni juhtnõukogu pidas viimasel augustinädalal istungi Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses.

Istung algas 26. augustil lahtise seminari ja pressikon- TIIT MARAN FOTO: verentsiga. 45 liigikaitse tippeksperti Euroopast, Aafrikast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast – kokku 21 riigist –, oli tulnud Tallinna, et läbi mõelda liigikaitsekomisjoni (IUCN SSC) üle 9200 liikmega koostöövõrgustiku lähituleviku töökava. Päevakorras oli hulk põletavaid päevaprobleeme. Muu hulgas tehti ettevalmistusi novembris Austraalias Sydneys peetavaks IUCN maailma kaitsealade kongres- siks, kus kavatseb osaleda mitu maailma riigipead, ja arendati uhiuut IUCN liikide rohelist nimistut, millega hakatakse hindama liigikaitsetegevuse edukust. Alus pandi ka võimalikule üleilmsele liigikaitsefoorumile Hetk arupidamiselt Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Global Species Forum), mis tõstaks esile liigikaitse täht- sust globaalsetes protsessides ja koondaks tähelepanu organisatsiooni, sh valitsused üle 200 riigist ja üle 900 asjaomase valdkonna valupunktidele. mittetulundusühingu. IUCN tegevus on jaotunud kuude Kohtumisel arutatud kriitilistest liigikaitseproblee- komisjoni, kus osaleb üle 11 000 teadlase ja eksperdi midest tasub mainida invasiivliikide ohjeldamist, lii- kogu maailmast. Eestist on IUCN liikmed keskkonnami- gikaokriisi Lääne- ja Kesk-Aafrikas ning Kagu-Aasias, nisteerium ja Eestimaa looduse fond. Liigikaitsekomisjon loodusvarade pillavat kasutust ja nendega kaubitsemist. on IUCN suurima liikmeskonnaga komisjon, mille koos- Ühtlasi peeti nõu, mil moel muuta geneetilised väärtused seisu kuulub üle 130 ekspertgrupi, rahvusvahelise punase ja teadmised kättesaadavaks ja neid kasulikult jagada. nimekirja töörühm ja mitu sihtotstarbelist rühma. Sel Juhtnõukogus oli kõne all selgrootute ja seente mitmeke- aastal tähistab IUCN ohustatud liikide punane nimestik, sisuse alalhoiu tähtsus kogu maailmas. Veel arutati teid, liigikaitse ülemaailmne allikas, oma 50. aastapäeva kogu kuidas hiljuti vastu võetud liikide reintrodutseerimise maailmas aset leidvate üritustega. juhiseid edukamalt rakendada. IUCN SSC juhtnõukogu järgmine kohtumine toimub Maailma looduskaitseliit on vanim ja suurim globaalne kas Brasiilias, Marokos või Lõuna-Aafrika vabariigis. keskkonnaorganisatsioon, millel on üle 1200 liikmes- IUCN SSC / Tallinna loomaaed / Loodusajakiri

Õigused eramaal viibida on mõnevõrra muutunud 1. augustil hakkasid kehtima uued aitavad selgust tuua enim tüli tekitanud ei ole lubatud kasvavatelt puudelt reeglid, mille järgi käituda looduses olukordades, näiteks kallasraja kasutus, oksi murda ega puukoort koorida. võõral eramaal. Need põhilised õigu- kaovad ka vastuolud eri seaduste vahel. Varem tuli looduses liikuja õigused sed ja kohustused on kogutud uude Kõige üldisem juhis looduses lii- ja kohustused kokku otsida asjaõigus- keskkonnaseadustiku üldosa sea- kujale: kui maaomanik pole selgelt seadusest, veeseadusest, looduskait- dusesse (vt www.riigiteataja.ee/akt/ mõista andnud, et ta võõraid oma seseadusest, kalapüügiseadusest ja Ke%C3%9CS). Seadusemuudatused maale ei soovi, võib looduses viibi- mujalt. Need õigusaktid täpsustavad misest rahuliku südamega rõõmu praegugi erilisemaid olukordi, näiteks tunda, sealhulgas öösel. Varasema kuidas käituda kaitsealadel, veel liigel- seaduse järgi ei tohtinud võõral maades või kala püüdes. Tervikuna on uus tükil pärast päikeseloojangut vii- keskkonnaseadustiku üldosa seadus

FOTO: TOOMAS KUKKTOOMAS FOTO: bida, uues seaduses seda keeldu pole. Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus. Tähistamata eramaal on lubatud ka Igaüheõiguse muutuste kohta ööbida ja telkida. Kui soovitakse laag- saab parema ülevaate Eesti Looduse risse jääda üle 24 tunni, tuleb selleks juuni-juulinumbrist ja ajakirja maaomanikult luba küsida. Samuti kodulehelt www.loodusajakiri.ee/ võib igaüks, kuni maaomanik pole igauheoigus-mida-igauks-peaks-loo- teisiti määranud, korjata metsast duses-kaies-teadma. See hoiatus- (või ähvardus-)märk on seeni, marju, pähkleid, mahalange- Keskkonnaministeerium pildistatud Matsalu-maadel nud oksi ja muid loodussaadusi. Siiski Eesti Loodus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I483I 3 | SÕNUMID |

Tartu ülikool avas moodsa füüsikahoone 25. augustil avas Tartu ülikool teadusfestivaliga „Õhus on füüsikat” Maarjamõisa tehnoloogialinnakus Ida-Euroopa ajakohaseima füüsikahoone Physicum. Peale selle, et hoones asub regiooni moodsaim materjaliuuringute keskus, loob Physicumi taristu kõrgetasemelised võimalused ka näiteks nanotehnoloogia uuringuteks. JÜRIADOTOOMAS FOTO: „Füüsika instituudi uus, umbes 13 000 ruutmeetri suurune maja toob ühise katuse alla siiani eraldiseisva- tes hoonetes tegutsenud õppe- ja teadustöö,” rõhutas TÜ füüsika instituudi direktor Jaak Kikas maja peaeesmärki. Füüsika instituudi uutes ruumides hakkavad tegut- sema neli Eesti teaduse tippkeskust ja neliteist füüsika - laborit, mille võimekust täiendab laialdane rahvusvaheline koostöö, sh Rootsi rahvuslikus sünkrotronkiirguse laboris Lundis uue MAX-IV sünkrotronkiirgusallika juurde rajatav Eesti kiirekanal. Teadusteatri etendusest tundsid Physicumi avamisel suurimat rõõmu Füüsika, materjaliteaduse, arvutitehnika jt üliõpilas- muidugi noored füüsikahuvilised tele on loodud nüüdisaegsed õppetööolud ja võimalus teha katseid. Peale avarate auditooriumide on kaheksa Majas on kaks suurt konverentsiruumi, mis mahuta- õppelaborit, kus on kogu inventar praktikumide jaoks. vad kokku 300 inimest. Auditooriumides saab rakendada Laboripargi kalleim ja uusim seade on kaks miljonit kõige moodsamaid multimeedialahendusi, näiteks võib eurot maksnud läbivalgustav elektronmikroskoop (TEM). üht konverentsi pidada ja jälgida korraga kahes ruumis. Physicumis on ka materjali sisestruktuuri uurida võimal- Füüsikahoone ehitus läks maksma üle 16 miljoni euro, dav skaneeriv elektronmikroskoop (FIB-SEM). Füüsikud millest 13,5 miljonit kaeti sihtasutuse Archimedes vahen- saavad oma käsutusse ISO 5 ja ISO 6 klassi puhasruumid: dusel Euroopa regionaalarengu fondi kaudu. tolmuvaba keskkond on teaduskatseis äärmiselt tähtis. TÜ/Loodusajakiri

Kahekümnes linnuralli lõi rekordeid 16. augustil 2014 oli kogu Eestis kahekümnes linnuralli dati ka ühe ralli jooksul kõikide võistkondade peale „Estonian Open”, mille korraldasid Estbirding ja Viron nähtud liikide arvu: uus tipptulemus on 206. Tänavu Lintuseura. tegid kaks meeskonda, RC&Co (Margus Ots, Uku Paal, Seekordne ralli oli erakordselt osavõtjarohke: 23 Ranno Puumets, Peeter Raudsepp) ja Sunset Ökoriders võistkonda kokku 94 liikmega. Rallil püstitati uus võist- (Timo Böhme, Lauri Mäenpää, Minna Mäenpää, Leena konna rekord, millega sai hakkama Soome-Eesti segatiim Törnqvist), esimest korda ralli ajaloos ökovaatlust, kasu- Spithamn (Aki Aintila, Margus Ellermaa, Juho Könönen, tades kogu ralli jooksul sõiduvahendina ainult rattaid. Markus Lampinen, Tarvo Valker), kes kogus 14 tunni Ilmastikuolud olid heitlikud, aeg-ajalt sadas vihma ja jooksul kokku 167 liiki. Peale võistkonna rekordi paran- see tegi linnuvaatluse keerukaks. Sellest hoolimata kuju- nes ralli väga põnevaks. Huvitavamad liigid, keda rallialal kohati, olid Hiiumaal koldjalg-hõbekajakas, veetallaja ja põldtsiitsitaja, Läänemaal kukkurtihane, nurmkana, männi-käbilind ja urvalind, Harjumaal kassikakk, jõgi- västrik ja must-harksaba. Punajalg-pistrikel on praegu hea invasiooniaasta ja rallil kohatud 15 isendit tõestasid seda ilmekalt. FOTO: JUTTA LUFT /WIKIMEDIA LUFT JUTTA FOTO: Parim tervenisti eestlastest koosnenud võistkond oli seekord 139 liiki kogunud ja kaheksanda koha saanud Bad Company (Kuido Kõiv, Mati Salumäe, Tiit Vohta); peale soomlaste oli neist eespool ka lätlaste Himantopus Himantopus 146 liigiga. Võistkond Eesti Naised (Mariliis Märtson, Marju Erit, Triin Kaasiku, Aire Orula, Reet Rannik) sai kirja 137 liiki ja oli kümnes. Järgmisel aastal on linnuralli Estonian Open 15. augustil Ida-Virumaal. Punajalg-pistrikku on tänavu Eestis nähtud tavalisest rohkem Estbirding/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 4 I484I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | SÕNUMID |

Uus postmargiplokk: Tallinna loomaaed 75 Eesti Post andis 25. augustil Tallinna suguseid liike, keda teistes looma- loomaaia asutamise 75. aastapäeva aedades väga tihti ei kohta. Näiteks puhul välja kahest 55-sendilisest kaljukitsede ja mägilammaste välja- ALLIKAS: EESTI POST margist koosneva ploki. panek on maailma liigirikkaim. Veel Kunstnik Sándor Stern on illust- väärib märkimist mitme hävimisohus ratsioonideks valinud kaks hävimis- liigi, eriti kotkaste, raisakotkaste, kur- ohus haruldust: habekotka (Gypaetus gede ja kaslaste edukas tehisoludes barbatus) ja amuuri leopardi paljundamine rahvusvaheliselt koor- (Panthera pardus orientalis). Plokki on dineeritavate programmide raames. trükitud 70 000 tükki. Viimasel veerandsajal aastal on Maailma loomaaedade ja akvaariu- olnud teadustegevuse keskne teema des luuakse Hiiumaale üliharuldase mide assotsiatsiooni (WAZA) kuuluv euroopa naarits, keda uuritakse hävimisohus naaritsa uus looduslik Tallinna loomaaed näitab huvilistele võimalikult ajakohaste meetodi- asurkond ja seiratakse seda. kollektsiooni, milles leidub hulk nii- tega. Loomi tehisoludes paljunda- Eesti Post / Loodusajakiri

Euroopa elurikkus vajab rohkem vaba liikumisruumi Organisatsioon European Wilderness Society (EWS), mille peakorter asub Austrias, on välja käinud üle- euroopalise rohekoridoride võrgustiku idee (PEGnet), kuna EWS varasem projekt Püreneede–Karpaatide kori- dori kohta on leidnud entusiastliku vastuvõtu. PEGneti siht on luua katkematu hiiglaslik ökokoridor, mis seoks loodusmaastikke Atlandist Musta mereni ja põhjapolaarjoonest Vahemereni; selline elurikkust täis maastik tooks kasu nii loodusele kui ka inimkonnale. Muidugi saab idee ellu viia ainult etappide kaupa. ALLIKAS: HTTP://WILDERNESS-SOCIETY.ORG/ Euroopa loodus on suuresti killustatud. Linnastumine on mõjutanud isegi suuri viimastena säilinud suhteliselt puutumata alasid ja neid läbib tihe teedevõrk. Euroopa Selline on EWS Euroopa rohekoridoride loomise plaan keskkonnaagentuuri andmeil on ainuüksi viimase kümne aasta jooksul 5% EL territooriumist kaetud betooniga või PEGnet looks Euroopat läbivad koridorid ja mars- muudetud muul moel tehispinnaks, näiteks tööstusalaks ruudid, mis ühendaksid Natura 2000 võrgustiku kaitse või kuurordiks, või on need jäänud taristu alla. Euroopa all olevaid rändsete liikide puhke- ja sigimispaiku. Idee autoteed on pikenenud ligi 41% ehk 15 000 kilomeetri autorite sõnul on tegemist tüüpilise võidavad-kõik-situat- võrra ning lähiaastail lisandub veel 12 000 kilomeetrit. siooniga: loodus saaks juurde vaba ruumi, inimestele Sellistes tihedalt asustatud riikides nagu Belgia ei ületa lisanduks aga ökosüsteemiteenuseid, näiteks leevenda- autoteedeta maatükkide suurus 20 ruutkilomeetrit (EL taks üleujutuste ja kliimamuutuste mõju. keskmine on 130 km2). EWS/Loodusajakiri

„Uute” linnuliikide seas on rohkesti ohustatuid Maailma linnustiku taksonoomiline ülevaatus on too- põhjusteks jaht, munade korjamine ja vaenamine: kui need nud juurde hulga linnuliike, keda varem peeti mõne teise jätkuksid, muutuks linnu olukord veel kehvamaks. liigi alamliigiks või rassiks. Linnukaitseühingute liidul Liiginimekirja muutused ja nende liikide kehv seisund too- BirdLife tuli seetõttu maailma looduskaitseliidu IUCN vad esile ka vajaduse pöörata mõnedele piirkondadele eriti ülesandel üle vaadata ka nende n-ö uute liikide staatus. suurt tähelepanu. Näiteks elavad neist paljud Kagu-Aasias, Selgus, et 361 mittevärvulisest koguni üle veerandi tuleb kus elurikkus on suuresti ohustatud. Mõnigi sealne ala oli kanda punase nimestiku ohustatud liikide hulka. Kõigist ka varem kuulutatud kogu maailmas tähtsaks endeemsete lindudest kokku on ohustatud liike 13%. liikide elupaigaks. Paljude tähtsus suureneb nüüd veelgi; Näitena võib tuua uue Somaalias, Etioopias, Djiboutis ja sellised on näiteks Talaudi ja Sangihe saared Indoneesias ja Kenyas elava jaanalinnuliigi Struthio molybdophanes. Senine Filipiinide Cebu saar. Seal on registreeritud eriti ohustatud ainus jaanalinnuliik kuulus soodsa seisundi kategooriasse (Least liike, kellest mõnda pole juba aastaid kohatud. Concern), uus liik tuli aga kanda ohualdiste hulka (Vulnerable), BirdLife / Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I485I 5 | SÕNUMID |

Läänemere sääsed Hiinast pärit merevaigus Kirde-Hiina linna Fushuni lähedal on üle saja aasta kaevandatud pruunsütt. Sageli on selle kütuse seest leitud merevaigutükke, millest kohalikud meistrid on valmista- nud ehteid. Nagu Läänemeregi merevaigu puhul, on ka Hiinas eriti hinnas selgrootuid sisaldavad merevaigutükid. Kuni viimase ajani polnud keegi neid loomseid lisandeid süsteemselt uurinud; nüüd on Alexander von Humboldti fondilt saadud uurimistoetuse toel hakanud sellega tegelema Bonni ülikooli juurde tööle tulnud Hiina paleontoloog Bo Wang. Analüüsis löövad kaasa ka Euroopa ja USA uurijad. Töö on alles algusjärgus, aga juba on selge, et see pakub rikkalikke leide: kindlaks on tehtud 80 sugukonda kuu- luvaid putukaid ja ämblikke. Niiviisi saab teada, milline liigirohke fauna elas Ida-Aasias 53 miljonit aastat tagasi. Bonni paleontoloogi Jes Rusti sõnul on enim hämmas- tust põhjustanud selliste liikide leiud, keda varem on avastatud ligi 10 000 kilomeetrit eemal, Läänemere merevaigust. Läänemere merevaik pärineb veidi hilisemast ajajärgust, umbes 40–50 miljoni aasta tagant. Aasia ja Euroopa olid sel ajal lahutatud laia Turgai väina ehk Turgai merega. Seni on oldud kindlad, et suur soolane veekogu takistas liikide rännet kontinentide vahel. Seda suurem üllatus on nüüd leida sarnaseid liike. Põhjuste üle tuleb veel pead murda. Bonni ülikool / AlphaGalileo / Loodusajakiri Näide Fushuni merevaiku vangistatud sääse kohta

2016. aasta Euroopa roheline pealinn on Ljubljana Tänavuses Euroopa rohelises pealinnas Kopenhaagenis kuulutati välja selle tiitli kandja 2016. aastal: Sloveenia pealinn Ljubljana. / WIKIMEDIA / Ć Kokku kandideeris tiitlile 12 linna. Tosin mitmelt EVI Š maalt pärit eksperti valis neist lõppvooru välja viis: Essen, Ljubljana, Nijmegen, Oslo ja Umeå. Finaliste küsitlesid asjatundjad Euroopa Komisjonist, Euroopa Parlamendist, regioonide komiteest, Euroopa keskkonnaagentuurist jt FOTO: PETAR MILO PETAR FOTO: institutsioonidest. Hinnatakse tosinat elukvaliteeti iseloo- mustavat valdkonda. Ljubljana puhul tõstetakse eriti esile liikluskorralduse keskendatust keskkonnahoidlikele võimalustele. Mullu piirati südalinnas autoliiklust ja eelis anti jalakäijatele, ratturitele ning ühissõidukitele. Väga hästi on omaks võetud jagatud jalgrataste süs- teem BicikleLJ: pärast selle tarvituselevõttu 2011. aastal on ühisratastega tehtud juba 1,6 miljonit sõitu. 2020. aastaks on seatud siht kasutada ühissõidukeid ja moo- torita liiklusviise Sloveenia pealinnas rohkem kui era- autosid. Meenutame, et Euroopa rohelise pealinna idee käis 2006. aastal välja toonane Tallinna linnapea Jüri Ratas. Esimene Euroopa roheline pealinn oli 2010. aastal Stockholm, edasi valiti Hamburg, Vitoria-Gasteiz, Nantes, Kopenhaagen, Bristol ja nüüd Ljubljana. Kuulus kolmiksild Ljubljanica jõel Ljubljana kesklinnas Euroopa Komisjon / Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 6 I486I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | VEEBIVALVUR| SÕNUMID |

Bárðarbunga: kas veel üks kurikuulus Islandi vulkaan? Islandi meteoroloogiaameti Võib olla on selle ajakirjanumbri (Veðurstofa Íslands) ingliskeelselt vee- ilmumise ajaks juba selge, mil- bilehelt http://en.vedur.is/ sai alates line võimalikest stsenaariumidest augusti keskpaigast põhjaliku, roh- Bárðarbungal tegelikult realisee- kete illustratsioonidega ülevaate seis- rus. Selle sõnumi toimetamise vii- milisest ja tektoonilisest aktiivsusest mase päeva, 29. augusti hakul algas Bárðarbunga, Euroopa suurima lius- purse Vatnajökulli põhjaservas asu- tiku Vatnajökulli paksu jääkilbi all vast Dyngjujökulli liustikust veel paikneva üle kahe kilomeetri kõrge veidi põhja poole jäävas Holuhrauni vulkaani piirkonnas. piirkonnas. Avanes väike lõhe, mis aga paar tundi hiljem rahunes. Holuhraunist ainult paarteist kilomeetrit eemal paikneb 1875. aasta hävitavas purskes tekkinud Askja 17. augustil said rohked turistid veel imetleda Euroopa suurima kose, väidetavalt sekundis kaldeera, kus viimasel paaril aastal keskmiselt 193 kuupmeetrit vett kanjonisse on täheldatud suurenevat seismi- kukutava Dettifossi võimsust. Järgmisel list aktiivsust. Askja purskas viimati päeval ligipääs suleti, sest kui Bárðarbunga 1961., Bárðarbunga 1910. aastal. tõesti purskab, võib see Jökulsá á Fjöllumi Maailma teabekanalid alusta- nime kandval liustikujõel kiiresti kaasa tuua sid oma uudislugusid Bárðarbunga ettearvamatu mahuga üleujutuse suurenenud aktiivusest ja rohke- test maavärinatest augusti keskel hiigeluputus uhus minema lõigu 2007. aastal tehtud fotol on Bárðarbunga ikka meenutusega 2010. aastal suurt saare tähtsaimat maanteed ehk tipust linnulennul 50–60 km kaugusel asuv segadust tekitanud Eyjafjallajökulli Ringteed ( ) koos suure sil- Askja kaldeera; esiplaanil geotermaaljärv Hringvegur Viti (Põrgu, vees nähtavad tumedad täpid purske kohta. Toona tekitas tohutu laga Skeiðará sanduril. Kogu Islandi on suplevad inimesed), taga enamasti aasta tuhapilve asjaolu, et vulkaan purs- ajaloo hävitavaim on olnud Laki ehk ringi jääga kaetud Öskjuvatn. 2012. aasta kas paksu jääkihi all. Islandil endal Lakagígari 1783.–1784. aasta purse, suvel järvel jääd polnud – ilmselge märk see vulkaan teab mis suurt kahju mis tõsimeelsetel kinnitustel olevat aktiviseeruvast maapõuest. Tänavu oli Askjal ei põhjustanud. Lähiminevikus tõi kiirendanud (kui mitte lausa põh- suurem maalihe, mis põhjustas Öskjuvatnil hoopis hullemaid tagajärgi samuti justanud) ka Prantsuse revolutsiooni. Vitini ulatunud hiidlaine, ja piirkond pandi Vatnajökulli all asuva Grímsvötni Loodetavasti ei tiku Bárðarbunga turistidele taas kinni purse 1996. aastal, millest lähtunud nende katastroofitoojatega võistlema.

Jørgen Randers peegeldab tulevikku 40 aasta pärast Võrgupaigast www.unige.ch/com- aastaks” („2052: A Global Forecast On iga inimese otsustada, kas ja kui- munication/archives/2014/randers. for the Next Forty Years”) maalib võrd ta Randersi pessimismi jagab, aga html saab vaadata ja kuulata norra- ta üsna sünge pildi hävingu teele kindlasti on sõnaosava ja (enese)iroo- lase Jørgen Randersi loengut, mille asunud inimkonnast. Genfis antud nilise põhjamaalase loeng kuulamist ta pidas ISO kestliku arengu meist- intervjuus kinnitas Randers, et raa- väärt. Mainitud võrgupaigast saab seda rikursustel Genfi ülikoolis. Kohapeal matut sundis teda kirjutama oma- teha nii originaalis, s.o ingliskeelsena, kuulas loengut 670 inimest ja palju enese äpardunud elu: kui ka prantsuskeelse tõlkega. rohkem interneti kaudu. „Olen 40 aastat oma elust kulu- Norra kliimateadlane ja 1945. aastal sündinud Jørgen tanud tööle kestliku arengu nimel. visionäär Jørgen Randers Randers, Norra ärikooli kliimauurin- Nüüd olen ma vana mees ja pean gute professor ja akadeemik, enda tunnistama, et see töö on läbi kuk- sõnul tuleviku-uuringute praktik ehk kunud: maailm on praegu vähem prakadeemik, leidis rahvusvahelise tun- kestlik kui 40 aastat tagasi. Sestap FOTO: VIDARIV/WIKIMEDIA FOTO: nustuse juba noore mehena, kui kirju- otsustasingi kirjutada selle raamatu tas koos Donella ja Dennis Meadowsiga – esmajoones oma vaimse tervise bestselleriks saanud raamatu „Kasvu nimel. „2052” pole midagi muud, kui piirid” („The Limits to Growth”). selle maailmatüübi kirjeldus, mille Oma viimases, 2012. aastal ilmu- me globaalse ühiskonnana ilmselt nud raamatus „2052: globaalen- oleme otsustanud endale valida ela- nustus järgmiseks neljakümneks miseks 40 aasta pärast.” autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I487I 7 | SEENED | FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO:

Okka-roisknööbik (Micromphale perforans) on saprotroof kuuseokka varisel Sügisene sissevaade seenemaailma Irja Saar

Seened on samamoodi nagu loomad ja sealhulgas inimesed heterotroofsed organismid, kes pole ise võimelised orgaanilisi ühendeid looma. Seetõttu peavad nad neid keskkonnast valmis kujul hankima. Olenevalt sellest, kas nad omastavad orgaanilisi ühendeid surnud või elusatelt organismidelt, jagunevad seened saprotrooﬁdeks ja biotrooﬁdeks.

aprotroofsed seened toodavad Looduses on seentel väga tähtis (hemitselluloos, tselluloos, ligniin) ja eritavad substraati mitmesu- roll surnud taimeosade lagundaja- seente toodetud ensüümid on või- Sguseid ensüüme, mis lagunda- tena: hulk seeneliike on kohastunud melised lagundama, jagatakse puitu vad kõrgmolekulaarsed orgaanilised lagundama taimede varisenud osi lagundavad seened kahte rühma: ühendid lihtsamateks, mida seene- (lehed, okkad, käbid, viljad, oksake- valge- ja pruunmädaniku tekitajad hüüfid keskkonnast endasse imavad sed), eelistades sageli kindla taime- (¥). ja elutegevuses kasutavad. liigi osiseid (¥). Valgemädaniku tekitajad lagun- Üldiselt on seened võimelised lagun- Seened on peamised organis- davad kõiki kolme rakukesta kom- dama kõiki orgaanilisi materjale, kuid mid, kes lagundavad surnud puitu, ponenti, kuid tselluloosi sõltuvalt seeneliigi substraadivalik ehk see, mil- vabastades sellesse kogunenud ühen- seeneliigist eri määral. Lagupuit muu- lest ta on võimeline toituma, oleneb did uuesti aineringesse. Selle alusel, tub valkjaks ja kiuliseks, alles jääv osa tema sünteesitavatest ensüümidest. milliseid taime rakukesta materjale on tselluloos. Eesti metsades tavalise- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 8 I488I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | SEENED | mad valgemädanikku põhjustavad seeneliigid on näiteks tuletael (Fomes fomentarius; ¥), kes kasvab enamasti kasel, harvem teistel lehtpuudel, kuu-

sekõbjuk (Trichaptum abietinum), keda URMAS KÕLJALG FOTO: leidub sagedamini kuusel ja harvem männil, ning haavataelik (Phellinus tremulae), kes on vanadel haabadel tavaline. Valgemädanik on sagedasem lehtpuidul. Pruunmädanikku tekitavad seened lagundavad hemitselluloosi ja tselluloosi, puit muutub ligniinijää- kidest pruuniks ja laguneb kuubi- kujulisteks tükkideks, mis lõpuks murenevad pulbriks, pannes aluse toorhuumusele. Eesti metsades on sagedane paljude puuliikide pruunmädaniku tekitaja kännupess (Fomitopsis pinicola; ¥), parkides lehtpuidul vääveltorik (Laetiporus sulphu- reus) ja hoonetes majavamm (Serpula lacrymans; ¥). Valgemädaniku korral muutub lagupuit valkjaks ja kiuliseks, alles jääb tselluloos

Biotroofid saavad vajalikud orgaa- taimeliigi või -perekonna lähiliikide saprotroofina (nekrotroof). Suuremad nilised ühendid elusorganismidelt, arvel ning evolutsiooni käigus on ja inimesele olulisemad obligaatsete kas parasiitidena, kommensaalidena arenenud parasiidi-peremehe kohas- parasiitseente rühmad on jahukas- või sümbiontidena, olles seotud bak- tumus. Tavapäraselt seen oma pere- teliselaadsed (Erysiphales), kes kuu- terite, taimede, loomade või teiste meestaime ei tapa, kuid toitainete luvad kottseente hulka (Ascomycota). seentega. äravoolu tõttu kaasnevad näiteks kul- Neile on tunnuslik taimelehtedel Parasiidid võivad olla kas obligaat- tuurtaimedel tihti suured saagikaod. nähtav valkjas seeneniidistiku kirme, sed või fakultatiivsed. Esimesel juhul Fakultatiivsed parasiidid suudavad millel arenevad ka palja silmaga mär- on seentele iseloomulik peremehe- nakatada paljusid taimeliike, nakatu- gatavad peiteoslad (kleistoteetsium), spetsiifilisus, s.t üks seeneliik on või- nud taimed hukkuvad suhteliselt kii- mis on noorelt kollakad, hiljem meline nakatama ja elama ainult ühe resti ja seen elab taimejäänustel edasi mustad. Kandseente (Basidiomycota) hõimkonda arvatud roosteseente (Pucciniomycetes) korral on nakatu- nud taimeosadel näha roostelaigud: kollased, pruunid kuni mustad eoslad

FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO: (kevad-, suvi- ja talieoslad). Parasiitsetel loomadel, täpse- malt putukatel, on ilmselt tuntuim ja kuulsaim hiina mardustõlvik (Ophiocordyceps sinensis), kelle stroomasid koos mumifitseerunud lib- likavastsetega on Hiina ja Tiibeti rahvameditsiinis kasutatud arvatavasti aastatuhandeid nii mõnegi hai- guse (kopsu-, neeruvaevused, vähk) raviks, samuti immuunsüsteemi tugevdaja ja afrodisiaakumina. Hiina mardustõlviku droog on nii menukas, et seda korjatakse üle- määra, seetõttu on seen oma loo- duslikus levilas Tiibeti platool ja Himaalaja mägiaasadel (3–5 km kõrgusel) muutunud haruldaseks. Pruunmädaniku korral muutub lagupuit pruuniks ja kuupjalt lagunevaks, alles jääb ligniin Kõnealune seen on potentsiaalselt autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I489I 9 | SEENED |

seeneliikidel suudab parasiteerida mitu liiki seeni, silmatorkavama- test võib näiteks nimetada hirve-

FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO: pähkli-kooljatõlvikut (kedristõlvik, Elaphocordyceps ophioglossoides) perekonna hirvepähkel (Elaphomyces) viljakehadel. Pilvikute ja riisikate viljakehadelt võib Eestis kasvamas leida parasiitlehiku perekonna kaht liiki: tolmavat lehikut ja loor-para- siitlehikut (Asterophora lycoperdoides, A. parasitica).

Kui seenel on taimedega sümbiooti- lised suhted, saab seen oma partne- rilt orgaanilisi ühendeid ning annab ise vastu vett ja mineraal aineid. Samblik on vastastikku kasulik koos- eluvorm seene ja rohevetika või Tuletael (Fomes fomentarius) on Eestis üks levinuimaid valgemädanikku tekitavaid seeni kasel. tsüanobakteri vahel; rohkem teavet Enne tuletikkude leiutamist olid tema viljakehad pärast eritöötlust kasutusel tulehakatisena samblikke moodustavate ehk lihhe- niseerunud seente kohta saab lugeda kodulehelt eSEIS Eesti samblike e-infosüsteemist (www.eseis.ut.ee).

FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO: Seene ja taimejuure vahelise sümbioosi tulemusena areneb kahe organismi ühismoodustis seenjuur ehk mükoriisa. Suurema osa taimele vajaminevast veest ja mineraalaine- test hangib seen, kelle seeneniidid on tunduvalt peenemad kui taimejuu- red ja seetõttu võimelised hankima toitaineid ka mullapooridest. Peale selle on seeneniidistiku kasv ulatus- likum ja kiirem kui taimejuurestikul. Seenjuurt moodustavad seened kaitsevad taimejuuri patogeensete mikroorganismide eest; paljud seened on võimelised neutraliseerima Teleo- ja anamorf on kahe eraldi liigina kirjeldatud näiteks kottseenel tökattiksik: Holwaya mucida ja Crinula caliciiformis. Pildil on näha mustad kausjad viljakehad ja nuijas

halli tipuga anamorﬁstaadium LIIVVELLO FOTO:

võimeline nakatama 57 liblikaliiki perekondadest Bipectilus, Endoclita, Gazoryctra, Hepialus, Magnificus, Pharmacis ja Thitarodes (¥) [7]. Eesti metsadest võib pinnases peituvatelt liblikanukkudelt ja -tõukudelt leida kasvamas hariliku kedristõlviku (Cordyceps milita- ris) oranžikaid stroomasid. Teistel

Kännupess (Fomitopsis pinicola) on üks Eesti tavalisemaid torikseeni (pruunmädaniku tekitaja), kes kasvab paljudel puuliikidel autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 10 I490I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | SEENED | raskmetallide kahjulikku mõju. Mükoriisatüüpe on mitu; täpsemalt saab mükoriisa ja selle tüüpide kohta lugeda varasemast EL artiklist [6]. FOTO: SULEV JÄRVE FOTO: Seente levimisvahendid ehk levi- sed on eosed (spoorid), mis sobi- vale substraadile sattudes idanevad ja arenevad niitjaks rakuks ehk see- neniidiks (hüüfiks). Seeneniidid moodustavad omavahel läbipõimu- nult seeneniidistiku ehk mütseeli. Seeneniidistik on seene keha (tal- lus), mis pole erinevalt näiteks taimedest ja loomadest jagunenud eri funktsiooniga kehaosadeks ja täidab tervikuna kõiki elulisi rolle. Seeneniit on võimeline kasvama ainult tipust, sestap kasvab seeneniidistik eosest ühtlaselt igas suunas eemale (¥). Kui seeneniidistikul jagub horisontaalselt ühtmoodi nii Musti paksukoorelisi seenenööre ehk risomorfe moodustavad väga sageli külmaseened toitaineid kui ka vaba kasvuruumi, (Armillaria sp.) võib ta laieneda aastaid või isegi aas- tasadu (5–25 cm aastas). erakordselt lopsakas ja tihti roheli- Valkjaid seenevääte moodustab näi- Kuna seeneniidistik seestpoolt sem muru. teks majavamm; mustad paksukoore- järk-järgult sureb, võivad kujuneda Sügiseti moodustuvad seeneniidisti- lised seenenöörid on väga tavalised pidevad või takistuste korral osali- kul viljakehad (¥). Seeneringidest on külmaseentel (Armillaria), neid võib sed seeneringid ehk „nõiaringid”. varem kirjutanud Erast Parmasto [2]. leida kõduneva puidu koore alt (¥). Aktiivselt kasvava ja toituva seene- Peale seeneniidistiku võib seentel niidistiku põhjustatud seeneringi areneda suhteliselt jämedaid (1–2 mm) Seente paljunemine. Seened on laienemist aasta-aastalt võite palja tihti meetripikkusi nöörjaid moodus- väga plastilised organismid, kes või- silmaga jälgida näiteks muruplat- tisi, mis on kas heledad ja koorja katvad paljuneda mittesuguliselt (tuum sidel, kus seeneniidistik tarbib oma tekihita (seeneväät) või tumeda paksu jaguneb mitootiliselt) ja suguliselt kasvupiirkonnas enamjao toitaineid, koorja kattekihiga (seenenöörid ehk (karüogaamia ja meioos). See on mistõttu muru jääb nälga ja kuivab. risomorfid). Nende mõlema otstarve tekitanud seenesüstemaatikas palju Pärast seeneniidistiku surma vabane- on transportida vett ja toitaineid pike- segadust, kuna viimase ajani on eri vad toitained uuesti mulda ja muru mate vahemaade tagant, samuti hõi- paljunemisvorme kirjeldatud eri lii- kuivamisvööndist seespool kasvab vata kiiresti uut substraati. kidena. Põhjuseks on paljunemisvor- mide suur morfoloogiline erinevus (¥). Kuna alates 1990. aastatest on edenenud seeneliikide uurimine DNA põhjal, on see küsimus järk-jär- FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO: gult lahenenud. Hoolimata välisest erinevusest on eri paljunemisvor- mide DNA-järjestus ikkagi identne. Evolutsioonis on paljudel seentel suguline paljunemine kas kadunud või esineb harva, kuna mittesuguliselt on lihtsam ja tõhusam paljuneda ning kiirelt ja edukalt levida. Äärmuslikud näited on liigid, kellel on teada mõlemad paljunemisvor- mid lausa samal ajal ja samal seeneniidistikul.

Viljakeha. Seente viljakehad, mida Seene Cladobotryum sp. eluskultuur petri tassis, näha on ringjalt kasvav seeneniidistik seenelised söögiks korjavad, tekivad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I491I 11 | SEENED | FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO:

Hirvepähkli-kooljatõlvik (Elaphocordyceps ophioglossoides) on hirvepähkli (Elaphomyces) liikide parasiit sugulisel paljunemisel. Seente vilja- jakehadega seeni, kelle kübara Seente viljakehad on ääretult mit- kehad on tavaliselt lühiealised; seen alumisel pinnal asuvad torukesed. mesuguse kujuga alates substraadile ise elab seeneniidistikuna mullas, Rahvasuus kutsutakse neid torik- liibunud tagasihoidlikest kirmetest ja taimejuurtel või surnud puidus. seenteks. Huvilistel tasub tutvuda koorikutest kuni kübara ja jalaga n-ö Puitu lagundavate seente hul- Tuomo Niemelä põhjaliku tõlkeraa- kübarseenteni (¥). Kübarseente vilgas leidub ka mitmeaastaste vil- matuga [1]. jakehadel arenevad eosed spetsiaal- sel kihil eoslaval (hümeenium), mis võib olla sile või eoseid tootva pinna suurendamiseks nõrgalt köbruline, sooneline, kurruline või kärjeline. FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO: Samal eesmärgil on seente viljakehadel evolutsiooni käigus arenenud erilaadsed moodustised: eoslehekesed (lamellid), torukesed, narmad ja voldid (¥). Lisalugemist seente, näiteks Eesti kaitsealuste seente [3] ja hallitus- seente ning puidulagundajate kohta [4, 5] leiab ka varasematest Eesti Looduse numbritest. Eestist leitud seeneliikide jt orga- nismide kohta leiab teavet Eesti elu- rikkuse kodulehelt (elurikkus.ut.ee/ index.php?lang=est), kus on kuva- tud liigi pildid, Eesti levikukaart, kir- jandusviited taksoni leidmise kohta Eestis, teaduslike kogude eksempla- Seenering kuldtatikutest (Suillus grevillei) rid ja ülevaade liigi vaatlustest. ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 12 I492I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | SEENED | FOTO: URMAS KÕLJALG FOTO: FOTOD: VELLO LIIVVELLO FOTOD:

Roostepruunile sametkoorikule (Tomentella ferruginea) on omane liibunud ehk resupinaatne viljakeha

Väikese rohetiksiku (Chlorociboria aeruginascens) kausjad viljakehad on pinnale kinnitunud lühikese jalaga. Tegemist on lehtpuidu saproobiga, kes värvib oma kasvupinna briljantroheliseks

A B

Joonik-vakkseenel (Cyathus striatus) on karikjas viljakeha, mille põhjas asuvad läätsjad peridioolid, kus valmivad eosed

C D

Kuldmampel (Phaeolepiota aurea) on tüüpilise kübara ja jalaga viljakehaga seen. Jalal on näha rõngas: eoslehekesi katva A – eoslehekesed (arušampinjon, Agaricus campestris), rõngasloori jäänus B – torukesed (roosa pess, Fomitopsis rosea), C – narmad (kibe põdramokk, Sarcodon scabrosus) ja D – voldid (lehter-kukeseen, Craterellus (Cantharellus) tubaeformis) on moodustised, mis suurendavad eoseid tootvat pinda

1. Niemelä, Tuomo 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Eesti Loodus- foto, Tartu. 2. Parmasto, Erast 1998. Kakssada kaks aastat seeneringe. – Loodus 3: 17. 3. Parmasto, Erast 2007. Eesti kaitstud seened. – Eesti Loodus 58 (8): 432–434. 4. Pilt, Kalle jt 2007. Seened meie kodus 1. – Eesti Loodus 58 (6): 296–299. 5. Pilt, Kalle 2007. Seened meie kodus 2. – Eesti Loodus 58 (7): 384–387. 6. Tedersoo, Leho; Öpik, Maarja 2004. Mükoriisa on kasulik nii taimele kui ka seenele. – Eesti Loodus 55 (3): 134–136. 7. Wang, Xiao-Liang; Yao, Yi-Jian 2011. Host insect species of Ophiocordyceps sinensis: A review. – ZooKeys 127: 43–59.

Irja Saar (1973) on mükoloog Tartu ülikoolis. Ebemelist murumuna (Lycoperdon mammiforme) iseloomustab pugujas viljakeha, kus eosed arenevad viljakeha sees ja vabanevad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri siis, kui viljakeha kest lõheneb (osal liikidel suudme kaudu) SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I493I 13 | SEENEUSSID | No miks need seened küll ussitavad? Olavi Kurina

Seenel käies pahandame ikka, et keegi on juba ette jõudnud. Liigikaaslaste kõrval on seenestajal palju teisigi toidukonkurente. Osa pilvikuid ja kitsemampleid on nälkjad või metsasitikad auklikuks söönud (¥ 2), linnud eelistavad toksida tatikuid (¥ 3) ja ega metssead või karudki maitsvast seenesuutäiest ära ütle. Nagu sellest veel vähe oleks, on enamik suuremaid seente viljakehasid ka seestpoolt läbi uuristatud: nad on ussitanud (¥ 1, 4). Käidavamates seene- kohtades annab olukorrast juba eemalt tunnistust metsaalune, kus vedeleb mitu korda lõigatud, aga vedelema jäetud seenekübaraid.

eeneussid on putukate, valda- Metsas kasvavatest makroseen- valt kahetiivaliste (Diptera), s.o test, s.o silmaga nähtavatest seentest Ssääskede ja kärbeste vastsed; keskmiselt 70–80% on asustanud seente viljakehad on neile nii toit kahetiivalised [7], osa seeneliikide

kui ka elupaik. Seentoidulisi putu- puhul võib osakaal olla aga veelgi KURINA OLAVI FOTO: kaid nimetatakse fungivoorideks või suurem. Põhjalikumal uurimisel mütsetofaagideks. osutub, et väikesed valged ussid on Kõik algab sellest, et viljastatud koloniseerinud ka pealtnäha „puh- emane sääsk või kärbes otsib mune- tad” seened või leiab sealt vähemalt miseks sobivat kohta ja leiab selle munakogumeid. noore seene eoslehekeste (torukeste) vahel või jalas. Sageli toimub see Kokku on makroseentest teada üle ¥ 2. Nälkjad ja metsasitikad nõuavad oma osa juba siis, kui seene viljakeha on väga 700 liigi kahetiivaliste vastseid, väike ja alles samblavaibaga kaetud. kes kuuluvad 40 sugukonda [2, 3]. Sugukondi saab eristada välimuse järgi (¥ 5), aga vastsete liiki ei tunne enamasti ära isegi spetsialistid: selgust saab vaid siis. kui uurida nende geenijärjestust või kasvatada vastsetest välja valmikud. Peale kahe- FOTO: URMASTARTES FOTO: tiivaliste elavad ja toituvad seente viljakehades veel mardikad ja nende vastsed, hooghännalised ja lestad. Suuremates vastsetes, peamiselt kahetiivalistes, parasiteerivad aga väikesed kiletiivalised. Seene viljakeha vananedes muutub ka selles elavate ja toituvate vastsete liigiline koosseis. Noores lagunemistundemärkideta seenes toituvad mütsetofaagsed ehk seentoidulised liigid, kes sageli eelistavad mingit seeneliiki või -rühma. Vanas, ¥ 1. Kõige tüüpilisemad seeneussid on seenesääsklaste vastsed juba lagunevas viljakehas toituvad autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 14 I494I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | SEENEUSSID | saprofaagid ehk kõdutoidulised, kellele seen on lihtsalt lagunev orgaa- niline aine – selle liigil pole tähtsust. Sapromütsetofaagid ehk kõdu-seentoidulised toituvad seente viljakeha- KURINA OLAVI FOTO: des n-ö algusest lõpuni ja lõpetavad toitumise sageli väljaspool viljakeha (¥ 10).

Kõige sagedamini on ussitamise peasüüdlased seenesääsklaste (ülemsugukond Sciaroidea) vastsed. Et selle ülemsugukonna paljud liigid on seotud seentega, seda kinnitab tõik, et ka mitmes muus keeles nimetatakse neid seenesääskedeks ¥ 3. Ka lindudele meeldivad tatikud (ing fungus gnats, sks Pilzmücken, vn грибные комары). tidena on registreeritud tublisti üle Seenesääsklasi on viis sugukonda saja seeneliigi. (¥ 7), ent enamik liike kuulub sugu- Seene viljakeha on väga efe- konda Mycetophilidae. Liiginimetused meerne ehk lühikest aega püsiv on seenesääskedel ainult teadusli- toiduobjekt. Seetõttu on ka seene- KURINA OLAVI FOTO: kud, s.o ladinakeelsed – maakeeles sääsklaste areng kiire, kestes nädal- me nende poole pöörduda ei saa. kaks, üksikutel liikidel kuni kuu. Seenesääsed on pistesääskedest Vastsed nukkuvad enamasti seene üldiselt natuke väiksemad, valmikud lähedal pinnases, üksikud liigid ka enamasti ei toitu ning neil puudub seene jalas. Osa liikide vastsed või- verd imevatele sääskedele iseloomu- vad toituda ka seenehüüfiderikkas lik pikenenud imikärss. kõdupuidus, paljude liikide puhul on Valmikuid kohtab niiskemates nende vastsete toitumissubstraat aga paikades, metsade alustaimestikus, veel teadmata. mahalangenud puude juurealustes ja piki ojakaldaid. Osa liikide valmikud Muud sääsed. Võrreldes seene- talvituvad ning neid võib tuhandete sääskedega on karksääsklaste kaupa leida koobastest, loomaurgu- (Limoniidae) vastsed suuremad ¥ 4. Ussitanud pilvik: seda on teinud dest ja puuõõnsustest. (kuni 3 cm pikkused) ning mõni- seenesääsklaste vastsed Vastsed on tüüpilised väikese kord kumavad siseelundid läbi nende musta peaga valged seeneussid (0,5– kehakatete. Pistesääskedest suure- Hoopis väikesed ja teistest seeni 1,2 cm pikad; ¥ 1, 4), keda näeb mad pikkade jalgadega valmikud söövatest sääsevastsetest karvasemad sageli pilvikutes ja riisikates, aga ka lendavad madalas taimestikus, sageli on seenetoiduliste pahksääsklaste puravikes. niisketes biotoopides. (Cecidomyiidae) vastsed. Enamik selle Paljud seenesääsed on spetsia- Enamiku liikide vastsed toituvad väga mitmekesise ja liigirohke sugu- liseerunud kindlale seenerühmale saprofaagidena, s.t kõdutoidulistena konna liike on fütofaagsed, tekitades (mono- ja oligofaagid), mõned aga niiskes pinnases, lehevarises ja kõdu- taimedele väärarendeid ehk pahka- näivad valikuta söövat enamikku nevas puidus või peavad hoopis vees sid. Mõne liigi vastsed elutsevad küll maapinnal kasvavaid makroseeni jahti teistele loomadele. seentel, aga ei toitu seenest, vaid (polüfaagid). Seentest toituvad liigid munevad söövad hoopis teisi viljakehi söövaid Kui lõigata pooleks punaka puidu- noorele viljakehale, vastsed toitu- loomi. heiniku (Tricholomopsis rutilans) vilja- vad lagunevates ja mädanevates keha, siis võime üsna kindlalt väita, viljakehades ja lõpetavad toitumise Seentest võib leida ka selgelt eris- et seeneussikeste olemasolu kor- pinnases ilmselt seenemütseelist. tuva musta peakapslita vastseid, ral kuuluvad need liiki Mycetophila Karksääsklaste sarnased, aga kes kuuluvad mitmesugustele kär- finlandica. Liiki Bolitophila (C.) hyb- väiksemad on talvesääsklaste bestele. Õiekärblaste (Anthomyiidae) rida kohtab peamiselt tavavahelikes (Trichoceridae) vastsed, kes on sapro- sugukonnast toituvad seentes pea- (Paxillus involutus) ja liiki Exechiopsis troofid, toitudes ainult lagunevate miselt perekonna Pegomya liikide (E.) indecisa tatikutes (Suillus spp.). seente viljakehades. Talvesääskede (¥ 8) valget värvi vastsed, kes on Seevastu liikide Mycetophila fung- valmikud on tüüpilised parvlejad kuni ühe sentimeetri pikkused, ühest orum ja M. ichneumonea toiduobjek- septembri lõpul ja oktoobris. otsast tömbid ja teisest teravad. Neid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I495I 15 | SEENEUSSID |

küürkärblased FOTO: URMASTARTES FOTO:

talvesääsklased

kõdukärblased ¥ 6. Seenesääse tunneb ära eelkõige kergelt küürus oleku ja pikkade puusade järgi. kõdusääsklased Perekonna Mycetophila liikidel (pildil) on jalgadel tugevad harjased õiekärblased ja inimtoiduks korjatavates seene- seenesääsklased liikides me tavaliselt neid ei kohta. Valmikud on toakärbsest natuke väiksemad (5–8 mm pikad), isased on enamasti sametmustad, emased karksääsklased aga kontrastselt ereda värvusega lambikärblased (must kollasega). Paljud liigid on mono- või oligofaagid. Küürkärblased (Phoridae; ¥ 9) on nii vastsete toitumistüübilt kui ka muu eluviisi poolest üks kõige pahksääsklased seenekärblased mitmekesisem kahetiivaliste sugukond: leidub nii parasiite, röövloomi ¥ 5. Seentoiduliste kahetiivaliste vastseid [8]

kohtab sageli puravikes ja tatikutes. Euroopas Eestis

Valmikud on toakärbse sarnased, Sääsed (Nematocera) liike liike kuid sihvakamad ja heledamad. Seenesääsklased: Mycetophilidae 400 / 950 78 / 400 Ka õiekärblaste puhul võib rää- Seenesääsklased: Bolitophilidae 24 / 36 9 / 20 kida mõne seeneliigi eelistamisest, Seenesääsklased: Keroplatidae 21 / 110 0 / 32 aga peale selle on liigid spetsialisee- Seenesääsklased: Ditomyiidae 2 / 4 0 / 2 runud viljakeha eri osadele, süües Seenesääsklased: Diadocidiidae 3 / 5 0 / 4 puravikes kas ainult jalga, torukesi Leinasääsklased (Sciaridae) 33 / 620 + / 3 või siis kübara viljaliha. Pahksääsklased (Cecidomyiidae) 49 / 1700 + / 54 Nii nagu enamik seeni söövaid Habesääsklased (Ceratopogonidae) 15 / 590 + / 186 kahetiivalisi, nukkuvad ka õiekärbla- Surusääsklased (Chironomidae) 5 / 1190 + / 250 sed seene lähedal pinnases, ent jäävad Karksääsklased (Limoniidae) 13 / 560 9 / 67 seal talvituma ning valmikud lenda- Libliksääsklased (Psychodidae) 3 / 500 + / 15 vad välja alles järgmisel kevadel. Kõdusääsklased (Scatopsidae) 4 / 100 1 / 1 Seenekärblased (Platypezidae) Talvesääsklased (Trichoceridae) 5 / 50 3 / 5 on üldjuhul seentoidulised, kuigi enamik liike askeldab puiduseentes Kärbsed (Brachycera) Küürkärblased (Phoridae) 41 / 605 + / 100 ¥ 7. Seenetoiduliste vastsetega kahetiivaliste liikide arv Euroopas [2] ja Eestis Õiekärblased (Anthomyiidae) 38 / 480 12 / 114 [autori andmed]. Kaldkriipsu taga on antud Kõdukärblased (Drosophilidae) 27 / 120 7 / 34 liikide koguarv rühmas [Euroopa andmed: Ogatiibkärblased (Helomyzidae) 25 / 150 3 / 11 6; Eesti andmed: 4]. Plussmärk näitab, et Päriskärblased (Muscidae) 25 / 575 8 / 78 seentoidulisi liike on Eestist küll leitud, aga Eriskäppkärblased (Sphaeroceridae) 20 / 260 + / 38 need on määramata. Nagu näha, on igas Seenekärblased (Platypezidae) 17 / 45 1 / 2 sugukonnas seentoidulised vaid osa liike, Lambikärblased (Fannidae) 14 / 82 2 / 13 ülejäänud toituvad muust või pole nende Viljakärblased (Chloropidae) 7 / 395 + / 116 toiduobjekt teada. Peale tabelis esitatute on Rohekärblased (Dolichopodidae) 4 / 775 + / 230 Euroopas veel 16 sugukonda kahetiivalisi, Sirelased (Syrphidae) 4 / 830 1 / 221 kus leidub üksikuid seentoidulisi liike autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 16 I496I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | SEENEUSSID |

MÜTSETOFAAGID FOTO: OLAVI KURINA OLAVI FOTO: (seenesääsklased, seenekärblased, KURINA OLAVI FOTOD: õiekärblased)

noor seen SAPROMÜTSETOFAAGID (karsksääsklased, kõdukärblased)

SAPROFAAGID (talvesääsklased, ogatiibkärblased) ¥ 8. Sääskede kõrval toituvad seentes ka paljude kärbseliikide vastsed. Õiekärblasi vana seen Pegomya (pildil) kohtab sageli puravikes ja tatikutes ¥ 10. Enamik usse on noores ja vanas seenes erinevad. Kui ühed on pidusöögi lõpetanud, alustavad teised vad taimejäänused. Vastsed on väi- ei tarvitse olla pädev, ja soovitus kesed, alla poole sentimeetri pikad, igaks juhuks mitte süüa. Tõsiselt toituvad nii noortes kui ka vanades hämmastas seepeale üks teine soo-

FOTO: OLAVI KURINA OLAVI FOTO: seentes. Seevastu natuke suuremaid vitus: „kõlbab ussidele, kõlbab ka ogatiibkärblaste (Helomyzidae) vast- inimesele”. Selle „tarkuse” järgimine seid kohtab ainult vanades seentes. võib väga kurvalt lõppeda. Enamik teada-tuntud mürgiseeni – kärb- Ussitab enamik seeni, ainult üksi- seseened (Amanita spp.), narmasnu- kud paistavad oma koostise, väik- tid (Inocybe spp.) jm – ussitab nii suse või muude omaduste tõttu mis kole, seega ei avalda inime- mitte sobivat. Näiteks osa mütsikuid sele (surmavalt) ohtlik mürk see- (Mycena spp.) on nii väikesed, et ei neussidele mingit mõju. ■ ärata munemiskohta otsivas kahe- 1. Danell, Eric 1994. Cantharellus cibarius: tiivalises huvi. Üldiselt ei ole ussi- Mycorrhiza formation and Ecology. – Acta Univ. tanud paljude seeneliste lemmikud Ups., Comprehensive Summaries of Uppsala Dissertations from the Faculty of Science and kukeseened, üksnes suuremate, juba Technology 35. Uppsala. ülekasvanud viljakehade jalast võib 2. Jakovlev, Jevgeni 1994. Palaearctic Diptera as- mõnikord leida pruunikaid naksurite sociated with fungi and myxomycetes. Karelian ¥ 9. Küürkärblased on üks kõige Research Centre RAN, Petrozavodsk. või siis valkjaid karksääsklaste vast- 3. Jakovlev, Jevgeni 2012. Fungal hosts of mitmekesisemaid kahetiivaliste sugukondi, seid. Eric Danelli andmetel [1] asus- mycetophilids (Diptera: Sciaroidea excluding mõne liigi vastsed maiustavad ka inimesele Sciaridae): a review. – Mycology 3: 11–23. tavad kahetiivaliste vastsed alla ühe 4. Jürivete, Urmas jt 2009. Tegevusplaan loodus- äärmiselt mürgistel seeneliikidel kaitseliselt oluliste ning Eestis vähe uuritud pu- protsendi kukeseente viljakehadest, tukarühmade uurimiseks. 2008. a looduskaitse kui ka kõdust ja taimedest toitujaid. seevastu lehikseente puhul on see programmi projekt nr 97 „Looduskaitseliselt oluliste, kuid väheuuritud looma-, taime- ja Perekonna Megaselia mitme liigi väi- protsent umbkaudu 70–80. On arva- seenerühmade levik, seisund ja ohustatus” aru- kesed tömbi otsaga valkjad vastsed tud, et kukeseen ei sobi enamikule anne. Käsikiri, Tartu. 5. Oosterbroek, Pjotr 2006. The European Families toituvad ka seente viljakehades, putukavastsetele seetõttu, et ta on of the Diptera. KNNV Publishing, Utrecht. mõned noortes, mõned juba lagu- fülogeneetiliselt vanapärane: teiste 6. Ševčík, Jan 2010. Czech and Slovak Diptera associated with fungi. Slezké zemské muzeum nenutes. Näiteks liiki M. berndseni suuremate ja ussitavate seentega Opava. on korduvalt leitud inimesele mür- sugulane üsna kaugelt ning tema 7. Кривошеина, Нина; Зайцев, Александр; Яковлев, gise punaka narmasnuti (Inocybe eru- keemiline koostis ja muud omadu- Евгений 1986. Насекомые – разрушители грибов в лесах Европейской части ССР. Наука, Москва. bescens) viljakehadest [6]. sed üsna teistsugused. 8. Яковлев, Евгений; Осипова, Л. 1985. Видовой состав Kõdukärblasi (Drosophilidae), Kesksuvel palus üks tuttav sot- и биоэкологические особенности насекомых- обитателей плодовых тел съедобных грибов в kes on enam tuntud äädikakärbes- siaalmeedias abi koduaias kasvava Южной Карелии. – Насекомые и фитопатогенные tena, näeb suve teisel poolel sageli seene määramisel. Tingimisi sai seen грибы в лесных экосистемах. Петрозаводск: 4–71. ka eluruumides, kus neid ahvatlevad foto järgi määratud, aga juurde lisa- Olavi Kurina ((1966) on Eesti maaülikooli zooloogiaosa- käärivad puuviljad ja muud roisku- tud hoiatus, et pildi järgi määramine konna vanemteadur. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I497I 17 | AASTA PUU | Paakspuu ja türnpuu on laialt levinud, kuid vähe tuntud Ivar Sibul

Aasta puuna seekord tähelepanu pälvinud puittaimed kipuvad sassi minema nii mõnegi samalaadsega: kikkapuu, kuslapuu, kukerpuu, kontpuu ja paljud teised põõsad meenutavad neid nii väliselt kui ka nime poolest. Üks aasta puu valimise eesmärke ongi neid puittaimi lähemalt tutvustada.

õõsa või madala puuna kasvavad paakspuu ja türnpuu on Pesmapilgul paljuski sarnased. Neil on pisikesed kollakasroheli- FOTOD: IVAR SIBUL IVAR FOTOD: sed või valkjad õied, millest arenevad väikesed punased kuni mustad mõneseemnelised marjataolised luu- viljad. Viljad asetsevad kimpudena elliptiliste, munajate, äraspidimuna- jate või süstjate lihtlehtede kaenlais. Kuigi üksikutel liikidel, näiteks Ameerika ühendriikide lääneosa osariikides kasvaval suurte punaste viljadega Rhamnus crocea’l, on need ka söödavad, on maailmas leiduvate paaks- ja türnpuude viljad enamasti söödamatud ning inimesele mürgised. Suure sarnasuse tõttu ühendaski Karl Linné 1753. aastal paakspuud ja türnpuud ühte perekonda Rhamnus. Paakspuu toored viljad on punast tooni; küpsed viljad tumenevad ja muutuvad mustaks Siiski on paakspuud ja türnpuud pikka aega käsitletud eraldi pere- paakspuudel alati vahelduvalt, türn- pungade vahel, ent paakspuul astlad kondadesse kuuluvatena ning nende puu lehed paiknevad seevastu võr- puuduvad. ühisjooni peetud türnpuuliste sugu- setel kas vastakuti või põikvastakuti Kuidas aga siiski kõige lihtsamalt konna tunnusteks. Tänapäeval on ning lühivõrsetel kimpudena. teha vahet paakspuul ja türnpuul? mitu autorit loonud liigituse, mille Lehti lähemalt vaadates on näha, Mõlema eripärasustest annab üle- järgi jaguneb türnpuu perekond et paakspuu lehed on terveservali- vaate Eestis looduslikult kasvavate kaheks alamperekonnaks: türnpuu sed ning rohked külgrood pöörduvad hariliku paakspuu (Frangula alnus) (Rhamnus) ja paakspuu (Frangula). enne lehe serva jõudmist lehe tipu ja hariliku türnpuu (Rhamnus cathar- Neil alamperekondadel (või pere- poole. Türnpuu lehed on aga kärbi- tica) peamisi välistunnuseid kõrvutav kondadel) on mitu selget erinevust. tud saagja servaga ja külgrood, mida tabel. Türnpuud on nelja, paakspuud aga on arvuliselt vähem kui paakspuul, Mõlemal liigil on üsna suur areaal: viie õielehega. Pungad on türnpuul suunduvad kaarjalt lehe lühikese nad on levinud Euroopas, Põhja- soomustega ja paakspuudel soo- terava tipu suunas. Türnpuu võrse Aafrikas, Ees-, Kesk- ja Väike-Aasias musteta. Lehed (pungad) asetsevad lõpeb alati astlaga, mis asub tipu- ja Lääne-Siberis. Paakspuu üldlevila autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 18 I498I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | AASTA PUU |

4040°0 60°6 00° 22020°0 (((( 160160° ( ( (((((((( (((((( ( (( (( ( (((( (((((((((( 40440°0 140140°0 ( ((( ( (( ((((((( (((((( (((((( (((( 60°6600 120°120 ((((((((((((( (((( ((((((( 80° 100°110000 ((( ( (((( ((((((((( (((( (((((( (( 60° ( (((((((( (( (((( ((((((((( ((((((( (( (((((( ((((( ((((((( (((((((((((( ((((( ( ((((( ((((( (((((( ( ((((( ( ((( ( (((( ((((( (((( (((((((((( ( ((( ((((((((((( (((( ((((((((( ((( (((( ((((((( (((( (((( (((( ((((((( ( ( ( ((( ((( ( ( (((( (((((((( (((((((( (( (( (( ((( ( ( ((( (((( (( (( ((((((((( ( (((( ((( (( ( ((( (( (( ((((( ( (((( ( (( ( ( ( (( (( ((((((((( (((( ((( ( (( ( ((( (( ((((( ((((( ( ((( ( ( ((( ( (( ((((( (((( ( ( ((( ((((( ( ( ( ((( (((( (( ((( ((( (( ( leiud 1921–1970 (((( (( ( leiud 1971–2005 Paakspuu levila Euraasias ja Eestis. Nagu näha, on paakspuu Eestis levinud peaaegu kõikjal, vaid mõnest piirkonnast on teada üksnes vanemad leiuandmed või on see liik jäänud ilmselt juhuslikult kirja panemata on veelgi suurem: teda leidub ka Ida- punga hoiduvad lehed, mis on tihe- Siberis. Põhja-Ameerikas on mõle- dalt kaetud pruunide karvakestega. mad liigid naturaliseerunud USA Ladvapungad on 5–7 mm pikkused, loomulik on teistkordne õitsemine idaosariikides. mille alusel paiknevad väikesed pun- augustis-septembris. Seetõttu võib gad; külgpungad on ladvapungadest paakspuul ainsana meie põõsastest Harilik paakspuu kasvab tavaliselt aga väiksemad ning tihedalt vastu näha korraga nii rohelisi, punaseid mõne meetri kõrguse põõsana, harva oksa surutud. Äraspidimunajate kui ka musti vilju koos veel puhke- kuni seitsme või kaheksa meetri kõr- lehtede mõningane sarnasus sang- vate õitega. guse ühe- või mitmetüvelise puuna. lepa lehtedega on andnud harilikule Viljad valmivad 50–60 päeva Tüve koor on sile pruunikasmust, paakspuule ladinakeelse liiginime- jooksul pärast õitsemise algust. noorte võrsete koor hele- kuni halli- tuse (F. alnus; ld alnus ’lepp’). Viljakandvus algab põõsal juba kol- kaspruun ja karvane, koorel on roh- Paakspuu kevadine areng algab mandal aastal ja kordub igal aastal kesti heledaid piklikke lõvesid. aprilli teisel poolel ja lõpeb oktoobris. ning saavutab maksimumi seitsme- Haruldase iseärasusena meie Võrsed kasvavad mai teisest poolest kaheksa-aastastel puudel. põõsaste hulgas ei ole paakspuu kuni augusti keskpaigani, kuid mõnel Paakspuu paljuneb hästi seemne- pungadel pungasoomuseid. Neid aastal veel ka oktoobris. Paakspuu test, aga ka kännu- ja juurevõsudest. asendavad väikesed tihedalt vastu õitseb mai lõpust kuni juulini; ise- Seemneid aitavad levitada linnud. Kõige meelsamini söövad paakspuu Hariliku paakspuu ja hariliku türnpuu põhiliste välistunnuste võrdlus vilju tihased, varblased ja leevikesed. Kultuuris paljundatakse paakspuid Tunnus Harilik paakspuu Harilik türnpuu seemnete või pistokstega. Õied viietised, kahesugulised, 2,5–3,5 mm neljatised, ühesugulised, 4–5 mm Harilik paakspuu on Eestis väga pikkused, tupplehed rohekad, kroonle- pikkused, rohekaskollased, emasõite laialt levinud. Ta kasvab nii kuivades hed valged, välispinnalt rohekad kroon- ja tupplehed on lühemad ja kanarbikumännikutes kui ka soo- kitsamad kui isasõitel ja lodumetsades, meelsamini värs- Pungad pungasoomusteta, pungi katvad lehed pungasoomustega, mis on tumepruu- ketel ja viljakatel muldadel. Kõige on pruunikarvased, külgpungad vahel- nid, heledama ja ripsmelise servaga, ohtramalt leidub teda aga kuuse- duvalt (harva põikvastakuti), külgpun- külgpungad vastakuti või põikvas- gad ladvapungadest väiksemad takuti (harva vahelduvalt), külg- ja segametsades ja rabastunud männi- ladvapungad ühesuurused segametsades koos toominga, lepa, Lehed 3–8 cm pikad, 1,5–4 cm laiad, elliptili- 2–6 cm pikad ja 1,2–4 cm laiad, lodjapuu, türnpuu, kuslapuu ja paju- sed kuni äraspidimunajad, terveserva- ovaalsed kuni munajad, tömbi või lü- dega. Turvasmuldadel moodustab ta lised, külgroode 6–8 paari, suunduvad hikese terava tipuga, täkilise servaga, vahel puhtpõõsastikke. paralleelselt lehe serva ning enne külgroode 3–5 paari, mis suunduvad Harilik paakspuu on meie metsade servani jõudmist pöörduvad lehe tipu kaarjalt lehe tippu; sügisel lehed kõige tavalisem alusmetsaliik, talle poole, sügisel allküljel rood pruunid kolletuvad järgnevad harilik toomingas ja sara- Võrsed asteldeta, punaka säsiga, hallikaspruu- lühikese tipmise astlaga, valkja puu. Alusmetsade kogupindala, kus nid, rohkete heledate piklike lõvedega, säsiga, pruunikashallid, karvadeta paakspuu on valitsev põõsaliik, on karvased ligi 438 000 hektarit. Olgugi et paaks- Vili roheline, poolvalminult punane, küpse- roheline, valminult läikivmust puu talub hästi varju, kasvavad kõige na läikivviolettmust elujõulisemad põõsad siiski metsaser- Tõusmed maa-aluste idulehtedega maapealsete idulehtedega vadel, kraavikallastel ja niitudel, kus Seemned läätsjad, nõrgalt arenenud õmblusega kolmekandilised, tugevalt arenenud nad viljuvad tunduvalt ohtramalt kui õmblusega varjus kasvanud isendid. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I499I 19 | AASTA PUU |

maksavalude, sapivähesuse ja sapi- kivide ning samuti sooletalitluse reguleerimiseks hemorröa ja jäme- soolelõhede korral. Paakspuukoorepreparaatidel on ka haavu parandav, mõõdukas põletiku- vastane ja bakteritsiidne toime. Taime on kasutatud peapöörituse, närvihai- guste, rasvumise, suhkurtõve ja naha- haiguste ravis. Samuti on avastatud paakspuu malaariavastane toime. Koort kogutakse kevadel või varasuvel mahlade liikumise ajal, kui koor on lahti. Koore saamiseks Türnpuu lehed kinnituvad oksale peaaegu vastakult. Lehed on saagja servaga ja lehe lõigatakse põõsast terava noaga või külgsooned kaarduvad lehetipu poole raiutakse kirvega sobivad tüved umbes 10 cm kõrguselt maapinnast Üks Eesti suurimaid paakspuid kas- koor ja viljad on inimesele mürgi- viltuse lõikega. Siis tehakse okstele vab Tartumaal Järvselja õppe- ja kat- sed. Need võivad põhjustada see- ja tüvedele ringikujulised sisselõi- semetskonna territooriumil Agalis. dehäireid, oksendamist, raskematel ked iga 25–30 cm järel, ühendatakse Selle umbes kuue meetri kõrguse, juhtudel neerukahjustusi. Teada need pikilõikega ning eemaldatakse viltuse ja ühetüvelise puu ümber- on mitu juhtumit, kus kõnealuseid koor tömbi noaga kohe pärast maha- mõõt 1,3 meetri kõrguselt on 33 cm vilju söönud väikseid lapsi on vae- raiumist nii, et koore külge ei jääks (ümbermõõt juurekaelalt on 48 cm). vanud kõhulahtisus ja oksendamine. puidukiude. Niimoodi raiutud põõ- Puu on ligikaudu 35 aastat vana. Inimesele surmavaks annuseks pee- sad taastuvad umbes viie aastaga. Paakspuu on varjatud rõngassoo- takse 10–12 luuvilja. Kasvavalt tüvelt koort võtta ei tohi, neline lülipuiduline puuliik, mille Oksendamist tingib koores sisal- sest see hukutaks puu. Pärast varu- puit on kerge, pehme, hästi lõhesta- duv antranooli derivaat, mis kui- mist säilib kuivatatud droog tarvitus- tav ja rabe. Viimati nimetatud pui- vanud koores muutub lahtistavaks kõlblikuna kuni viis aastat. duomaduste põhjal on põõsas saanud antrakinooni derivaadiks. Seega peab Veel paar-kolmkümmend aastat ka ladinakeelse perekonnanimetuse koor enne tarvitamist seisma vähe- tagasi varuti Balti riikides, Ukrainas, frangula, mis tuleneb sõnast frangere malt aasta, kuni mürgised ühendid Valgevenes ja mitmel pool Venemaal ‘purustama; murdma’. lagunevad. Mürgised ained lagune- nii rohkesti paakspuukoort, et loodus- Puidu tihedus on 400 kg/m3. vad, kui koort kuumutada ühe tunni likud varud vähenesid. Seetõttu hakati Maltspuit ümbritseb kollakaspunast jooksul temperatuuril 100 °C. tollal Leedus rajama isegi paakspuu- lülipuitu kitsa helekollaka kihina. Koore ja tooreste marjadega vär- kultuure. Eestis on paakspuid olnud Aastarõngaid on võrdlemisi raske viti riideid. Toored marjad värvivad looduses piisavalt. 1980. aastatel varuti eristada, eriti lülipuidus. Puidu- puuvillase riide roheliseks, villase aga meie loodusest aastas alla ühe tonni sooned paiknevad hajusalt ja on lillaks, koor annab pruunika või nn paakspuukoort, mida kasutasid pea- kümnekordse suurendusega luubi paakspuupunase tooni. miselt kohalikud apteegid. all hästi nähtavad. Paakspuu puidust Tänapäeval on paakspuu ikka tun- saadakse sütt, mis sobib hästi joonis- tud ravimtaimena. Koores leidub Paakspuu on hinnatud meetaim. tamiseks ning varem ka püssirohu rohkesti antranooli, antrakinoone, Kirjanduse andmetel on paakspuu valmistamiseks. orgaanilisi happeid, kumariine, keskmine meeproduktsioon sama C-vitamiini, pektiine, alkaloide, suur kui vaarikal või valgel ja roo- Paakspuud on koduses majapida- eeterlikke õlisid, saponiine, naftoki- sal ristikul: 50–130 kg mett hektari mises küllaltki ohtralt tarvitatud. noone, flavonoide ja parkaineid. kohta. Tihedad põõsastikud võivad Peenemad oksad sobisid väikeste puu- Paakspuukoore droog (cortex aastas ühelt hektarilt anda isegi kuni nõude (pütid, kapad, kannud) vitsuta- Frangulae) sisaldab kuni 8% toime- 400 kg nektarit. miseks, jämedamatest okstest lõhestati ainet antraglükosiidi, peale selle kuni Nektaririkkad õied meelitavad sitkeid vikativitsu, millega vikat varre 12% parkaineid, suhkruid, õun- kokku hulgaliselt putukaid. Näiteks ehk löe külge seoti. Paakspuust tehti hapet ja jälgedena eeterlikke õlisid. on Lääne-Euroopas tehtud vaatlus- ka rehapulki. Suvel paakspuust val- Erinevalt paljudest teistest vahen- tel loendatud, et kahe nädala jook- mistatud lehisvihad olid talvel lam- ditest puudub sellel kahjulik kõr- sul käis paakspuuõitel ligi 300 liiki maste eriline maiuspala. valmõju mao-sooletraktile. Seega putukaid, sealhulgas mesilasi, heri- Rahvameditsiinis kasutati paaks- kasutatakse droogist tehtud keedist, lasi, kärbseid ja mardikaid. puu koort kõhukinnisuse, sügeliste vedelekstrakti või tablette lahtistina Ammustest aegadest on paaks- ja kärnade vastu. Paakspuu värske kroonilise kõhukinnisuse puhul, puud kasvatatud ilupõõsana, eriti autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 20 I500I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | AASTA PUU | lõunapoolsetes piirkondades. Eriliselt kaunid on põõsad sügisel, kui viljad on ebaühtlase valmimise tõttu vär- vunud punaseks ja mustaks. Aeda sobivaid ja kuivema kasvukohaga leppivaid sorte on paakspuul üksi- kuid. ’Columnaris’ on tiheda kitsa sammasja võraga kuni kahe-kolme meetri kõrguseks kasvav sort, mida Eestis kohtab harva, kuid näiteks USA-s kasutatakse seda püramiid- vormi sageli põõsastarade rajamiseks. Teada on ka mitu omapärase lehe- kujuga aedvormi. Neist tuntuimad on hallikasroheliste kurruliserva- liste kitsaste lehtedega ’Asplenifolia’ (’Asplenifolius’) ja veidi laiemate lõhiste lehtedega ’Angustifolia’ (’Angustifolius’). Peale hariliku paakspuu kohtab maailmas veel ligi 50 paakspuuliiki. Türnpuu küpsed marjad on läikivad, mustad ja ahvatlevad sööma. Ometigi on need viljad Tuntuimad, kuid Eestis väga harulda- inimesele mürgised, tugeva lahtistava toimega ja leidnud seetõttu kasutust meditsiinis sed on näiteks Põhja-Ameerika lää- neosas Briti Columbiast Californiani Ameerikas. Rohkesti on türnpuu- Pungad on kuni 6 mm pikad, ja Montanas levinud Purshi paaks- liike Hiinas (57 liiki, millest 37 munajaskoonilised ja terava tipuga; puu (F. purshiana), Kaukaasias ja endeemsed). Eestis ainsa loodusliku nende soomused on tume-hallikas- Iraanis levinud suurelehine paaks- liigina kasvava hariliku türnpuu pruunid ning ääristatud heledate puu (F. grandifolius), Alpide idaosas areaal ulatub Euraasias Briti saartelt ripsmetega, mistõttu pungad näivad kasvav kivi-paakspuu (F. rupestris), kuni Kirgiisiani, samuti kohtab teda vöödilistena. Põhja-Ameerika kaguosast pärit Loode-Aafrikas. peensaagja leheservaga karoliina Harilik türnpuu on tugevasti haru- Türnpuu puit on paakspuu pui- paakspuu (F. caroliniana), Põhja- nenud kahar põõsas või madal puu, dust raskem (tihedus 600 kg/kg3) Ameerika läänerannikult pärit igihal- kes sirgub kuni kaheksa meetri kõr- ja kõvem, halvasti lõhestatav, ent jaste lehtedega kalifornia paakspuu guseks. Eestis ei ulatu puu kõrgus kergesti poleeritav. Maltspuit on kit- (F. californica) jt. üldjuhul üle viie meetri. Tüvikud on sas, kollaka varjundiga ja hästi eris- sageli kõverdunud ja keerdu kasva- tuv, radiaallõikes läikiv lülipuit on Türnpuu perekonda või alampere- nud, kaetud krobelise, lõhenenud ja ainsana meie puittaimedest oranž- konda kuulub 125–150 liiki, mis on kestendava, peaaegu musta koorega. punane. Aastarõngad on selged. levinud põhjapoolkera parasvöötmes Nooremate okste koor on hallikas, Puidusooned moodustavad hilis- ehk ja lähistroopilises piirkonnas peami- tumedate lõvedega, üheaastased ruljad sügispuidus enam-vähem radiaalseid selt Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, võrsed on kollakashallid ning lõpevad ribasid, millest on kujunenud puidu mõned liigid ka lõunapoolkera lühikese astlaga, mis asub vastakute ristlõikes nähtav omapärane võrgu- lähistroopikas Aafrikas ja Lõuna- või põikvastakute pungade vahel. kujuline muster.

4040°0 60°6 00° 22020°0° 6060 160160° ( (( (((( ((((( ( ((( (( 40440°0 140140°0 (( (((( ((( ( (((( ( ((( ( (( ((((((( ((( (((((( ( 60°6600 120°120 (( ( ((((((((((( (((( ((((((( 80° 100°110000 ((( (((( (((((((( ((((( ((((( ( ( (((((( (( (((( ((((((((( ((( (((((( ((((( ((((((( ( (((((((( ( ((((( ( ((((( (((( (( ( (((( ( ((( ( (((( ((((( ((( ( ((((((((( ((( ((((((((((( ( ( ( ((((((((( ((( (((( ((((((( (((( ( (( (((( (((( ( ( ((( ((( ( ( (((( ((((((( ( (((((( ( (( (( ((( ( ( ((( ( (( (( ((((((((( ( (((( ((( (( ( ( (( (((( ( (( ( (( ( ( ( ( ( ( ( (((((( ((( (( ( (( ( ( ((( (( ( ( ((( ( ( ( ( ((( ( (( ( ((( (( ((( ((( (( ( leiud 1921–1970 (((( ( leiud 1971–2005

Türnpuu levila Euraasias ja Eestis. Paistab silma, et Kagu-Eestis on türnpuul vähem leiukohti kui läänepoolsetes piirkondades

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I501I 21 | AASTA PUU |

värvainet kasutatakse akvarellvärvide valmistamisel, raamatute restaureeri- misel, puidutööstuses ja mujal. Türnpuu on tähtis ravimtaim, tema värskete viljade mahla tarvitatakse lahtistina. Liigiepiteet cathartica tuleneb kreeka keelest ja tähendab ’puhastav, lahtistav’. Apteegid varu- vad kuivatatud vilju (fructus Rhamni catharticae); täisküpseid vilju kogutakse septembris ja oktoobris. Pärast korjet närvutatakse vilju algul õhu käes, siis kuivatatakse restile või paberile õhukese kihina laiali laota- Paakspuu küpsed luuviljataolised marjad muutuvad mustaks ja on üsnagi sarnased türnpuu tult ahjus või kuivatis temperatuuril o viljadega 50–60 C. Kuivatatud vilju saab säili- tada kotis või kastis kuni neli aastat. Kevadine areng algab harili- tikus enamasti hävitatud, sest ta Ravimitoormena tarvitatakse läi- kul türnpuul aprilli keskel ja lõpeb on alg- ja kevadeoslatega kõrreliste kivaid kortsulisi tumevioletseid või oktoobris-novembris. Võrsed kasva- kroonrooste tekitaja Puccinia coronata musti vilju, millel on pruunikas- vad mai algusest juuli alguseni, õit- vaheperemeestaim; kroonrooste on roheline sisu. Need sisaldavad 0,76% semine algab mais-juunis ja kestab kaera ja mõnede heintaimede levi- antraglükosiide, peale selle suhkruid, 10–12 päeva. Viljad valmivad 70–80 nud haigus. Kroonrooste oranžid pektiinaineid, vaiku, flavooni deri- päeva pärast õitsemise algust ning pustulid asuvad tavaliselt türnpuu- vaate ja muid aineid. Droogist tehakse jäävad põõsale ka talveks. lehtede (mõnikord ka paakspuuleh- lahtistava toimega teed; sellest taimest Türnpuu kannab paremini vilju tede) ülemisel või alumisel pinnal. saab leevendust ka hemorroidide ja avatud kasvukohtades, kuid viljatuid Seenhaigustest leidub türnpuul pärakulõhede korral. seemneid on seal suhteliselt palju. jahukastet, mille tekitaja on Micro- Türnpuust saab rajada tihedaid, Viljakandvus on igal aastal rikkalik. sphaera divaricata (syn. M. alni pikaealisi ja vastupidavaid põõsas- Näiteks võib üks mõnekümneaastane var. divaricata). tarasid. Selle omaduse tõttu viidi ta põõsas anda aastas keskmiselt 27 kg Putukatest on türnpuuga ja ka 19. sajandi alguses Põhja-Ameerikasse, vilju. Viljakandvate emaseksemplaride paakspuuga seotud Eestis väga tava- kus ta on nüüdseks muutunud inva- ja viljatute isaseksemplaride arvuline line lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni), siivseks liigiks samamoodi kui harilik suhe on looduses 6 : 1 kuni 7 : 1. keda märgatakse sageli varakevadel, paakspuu. Põhja-Ameerikas annab Türnpuu paljuneb kergesti seem- juba esimeste soojade ilmade saabu- talle konkurentsieelise see, et türnpuu netest ning vegetatiivselt juure- ja des metsaservades, niitudel ja tee- lehtib kohalikest liikidest varem ja var- kännuvõsust. Pärast raiet väheneb del, aga ka linnades. Selle liblikaliigi jab niimoodi nende eest ära päikese- võsumisvõime tunduvalt. Kultuuris toidutaimed on just türnpuud, mille valguse, sestap hakkavad kodumaised paljundatakse kõnealuseid põõsas- lehtedele muneb emane aprillis ühe- taimed kiratsema. taimi põhiliselt seemnetega, kuid kuni viiekaupa munad. Koorunud Eestis võib sisse toodud türnpuulii- kasutada võib ka võrsikuid, pistoksi rohelised röövikud toituvad aplalt kidest kohata ennekõike Ida-Siberis, või jagada põõsa mitmeks. puulehtedest ja kasvavad kiiresti. Kaug-Idas, Hiinas ja Koreas levivat Valgusnõudlikkuselt kuulub türn- Türnpuid ja paakspuid kahjustavad dauuria türnpuud (R. davurica; syn. puu varjutaluvate liikide hulka: varjus ka lehetäid (Aphis frangulae). R. davuricus) ning tema teisendit R. davu- ja täisvalguse käes kasvanud põõsad rica var. nipponica, aga ka umbes meetri erinevad märgatavalt lehtede suuruse Võrreldes paakspuuga on türnpuud kõrguseks sirguvat Kesk- ja Lõuna- ja viljakandvuse poolest. Türnpuu kasutatud vähem. Ilusa tekstuuriga Euroopa mägedest ja Kaukaasiast pärit kasvab kuivematel kasvukohtadel kui puitu tarvitati nikerdus- ja treimis- kalju-türnpuud (R. saxatilis). Üsna paakspuu. Mullaviljakuse suhtes on ta töös, samuti valmistati sellest väikse- vähe tuntud on meil Kesk- ja Lõuna- vähenõudlik, kuid eelistab lubjarik- maid käsitööesemeid, nagu noapäid, Euroopa mägedes kasvav asteldeta alpi kaid muldi. Türnpuid leidub seetõttu kirvevarsi, rehapulki ja iluasju. türnpuu (R. alpina; syn. R. alpinus) ning enam loo- ja sürjametsades, sarapi- Türnpuu viljadega värviti puuvil- Põhja-Aafrika ja Lõuna-Euroopa mäge- kes, kadastikes, puisniitudel, paekal- last või villast riiet, siidi ning safiani dest pärinev madalakasvuline (umbes dal ja põlluservadel. Sagedasem on ta või marokäännahka; sellest nahast 20 cm kõrgune) kääbus-türnpuu Põhja- ja Lääne-Eestis. valmistati raamatute iluköiteid, jalat- (R. pumila; syn. R. pumilus). ■ Kuigi harilik türnpuu talub suu- seid jm. Türnpuu toored viljad andsid Ivar Sibul (1972) on putuka- ja metsateadlane, repäraselt linnaolusid, tallamist ja kollast, küpsed aga rohelist, pruuni või töötab EMÜ dendroloogiadotsendina. Avaldanud uurimusi ning populaarteaduslikke artikleid ento- mulla kuivust, on ta kultuurmaas- sarlakpunast tooni. Viljadest saadud moloogiast ja dendroloogiast. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 22 I502I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | EL KÜSIB |

Miks on vaja põlevkivi keskkonnatasusid suurendada? Keit Pentus-Rosimannus, keskkonnaminister FOTO: BERIT-HELENA LAMPFOTO: ärgmisel aastal lõpeb senine kesk- pärineb põlevkivisektorist, ka pais-

konnatasude suurust puudutav kub seal õhku suures koguses SO2 ja vähemalt inflatsiooniga samas suu- valitsuse regulatsioon ning 2016. a NO ning raskmetalle. rusjärgus tõus mu arvates vältimatu. J 2 algava uue perioodi keskkonnata- Kaevandatud Eesti territoo- Kui soovime ettevõtteid mõjutada sude määrad pannakse praegu paika. riumi pindala oli 2013. aasta lõpuks põlevkivi säästlikumalt kaevandama, Põlevkivi on Eesti jaoks tähtis. 442 km2, sellest 290 km2 on all- loodushoidlikumalt töötlema ning Tänu sellele maavarale oleme suut- maakaevandatud. Igal aastal lisandub suuremat väärtust andvalt kasutama, nud säilitada energiasõltumatuse. 4–6 km2 kaevandatud maad. See osa siis peavad ka tasud kaasa aitama ja Põlevkiviga seotud valdkonnad Eestist on igaveseks muudetud. suunama – maksumaksjatele kom- annavad tööd suurele hulgale ini- Põlevkivitööstusest tingitud koor- penseeritav keskkonnatasu peab mestele ja põlevkivisektorist pärineb muse tõttu on halvas seisundis juba tõusma üldisest tarbijahinna indek- praegu ca 4% Eesti SKPst. Põlevkivist kolm põhjaveekogumit pindalaga sist mõnevõrra kiiremini. saadava kasu teadmine ei tähenda, 3267 km2. Põlevkivi kaevandamine Loomulikult ei ole realistlik kaset me tohiks ignoreerida mündi teist muudab jäädavalt piirkonna põhjavee- vatada keskkonnatasusid kümneid külge. Miski ei koorma Eesti loodust, režiimi. Kaevandus- ja karjääriveega protsente: see käiks Eesti jaoks oluli- sealtkaudu inimeste elukeskkonda ja kaasa liikuvad saasteained – sul- sele tööstusharule üle jõu ning võiks tervist nii palju kui põlevkivisektor. faadid, fenoolid jt – jõuavad lõpuks kaasa tuua hoopis tasudest kõrvale- Üle 80% Eestis tekkivatest jäätme- Läänemerre. Keskkonna intensiivne hiilimise. test ja omakorda üle 90% ohtlikest kasutamine peab olema õiglaselt Keskkonna kulutamise, taastumatu jäätmetest pärineb põlevkivitööstu- tasustatud: maavara kasutamise maavara kasutamise eest riigikassasse sest. Sama moodi hõlmab põlevki- eest maksumaksjatele makstav tasu makstava tasu külmutamisega ei saa vitööstuse vee erikasutus üle 90% peab sisaldama ka õiglast taastumatu ma aga kuidagi nõustuda. See oleks terve Eesti põhja- ja pinnaveekasu- maavara hinda. Et keskkonnatasud Eesti looduse ja inimeste elukesk- tusest. Valdav osa meie CO2-heitest on määratletud absoluutarvudes, on konna suhtes ebaõiglane. ■

edastajad on tõdenud, et see võõrliik Kas on lootust hispaania teeteost on nende aia juba vallutanud, arvukus ulatub mõnes kohas sadadeni. vabaneda? Peab rõhutama, et pole mõistlik kokku Piret Kiristaja, keskkonnaagentuuri eluslooduse seire korjatud elusaid loomi sokutada metsa juhtspetsialist alla, naabri aeda või prügikasti. Kõige vastutustundlikum oleks leitud võõr- ortugalis looduslikult elav his- korda 20–30-munalisi kobaraid var- liigi isendid kokku korjata ja keeva paania teetigu (Arion vulgaris, julistesse kohtadesse: puulaudade vette panna. Muud tõrjeviisid ei aita PArion lusitanicus) on invasiivne alla, kompostihunnikusse, pragudesse võõrliigi arvukust kuigi tõhusalt piirata liik, kes on lühikese ajaga vallutanud jm. Seetõttu tuleks aiapidajal sellised ning võivad isegi olla ohtlikud teistele peaaegu kogu Euroopa. Esimesed tea- kohad üle vaadata, munad kokku kor- looduslikele liikidele ja inimesele. ted selle liigi kohta meie naabrusest jata ja hävitada. Muidu võivad muna- Aiandist taimi ostes vaadake pärinevad Austriast (1972), Rootsist dest pärast edukat talvitumist areneda kindlasti üle kogu taim ja istutami- (1976) ja Soomest (1990). Eestis järglased juba kevade esimestel sooja- sel potimulla sisu. Inglismaal on see registreeriti esimene leid 2008. aastal. del päevadel. Loomad on aktiivsemad hull nälkjas levinud näiteks salati- Hispaania nälkjas on kaetud paksu videvikus ja öösel. Teadaolevalt on taimedega. Mune on leitud ka aian- sitke oranžkollase limaga. Ta on her- kõnealuse teo menüü väga mitmeke- dist ostetud kompostimulla kottidest. mafrodiitne, seega on iga täiskasvanud sine, sisaldades isegi ekskremente ja Nälkjate munad on kobaras ja val- isend võimeline andma järglasi, mune- surnud loomi. Eelise kohalike liikide ged, meenutades väetise graanuleid. des suve jooksul lausa kuni kümme ees annab ka looma suurus ning tava- Leitud munad tuleb hävitada. lisest suurem populatsiooni tihedus. Palume teeteo leidudest teada Praeguseks on teateid selle liigi anda e-posti teel: [email protected] ja leviku kohta tulnud peale Pärnu, [email protected]. Võimalikult Tallinna ja selle lähiümbruse ka Narva- täpselt tuleks märkida leiukoht, Jõesuust, Rakverest, Saaremaalt, leidja kontaktandmed ja võimaluse FOTO: SÄRA KIRISTAJA FOTO: Võru- ja Põlvamaalt. Paljud teadete korral lisada foto loomast. ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I503I 23 | HUVITAV EESTI | Obinitsa Juudatare

Ain Vellak, Anneli Hellat

Eestis on üle poolesaja lubja- ja liivakivikoopa ning mõni teadaolev maa-alune tühimik. Üks omapärasemaid koopaid on Juudatare, mis asub Lõuna-Eestis Obinitsa lähedal.

oodus oma mitmekülgsuses pakub rohkelt häid emotsioone. LIseäranis siis, kui satutakse kohtadesse, kus tavapäraselt ei käida. Kindlasti on ühed põnevamad ja müs- AINVELLAK FOTOD: tilisemad kohad koopad, olgu need siis lubjakivis, kipsilademetes, dolo- miidis, liivakivis, graniidis või teistes kivimites. Võrumaal Obinitsa lähedal tasub üles otsida Juudatare, mida tun- takse veel mitme nime all: Toomiku, Kuradi, Hundi või Taraski koobas, Vanapagana urge, Vanahalva tare. Koobas asub Obinitsa–Võmmorski maanteest ja parkimisplatsist sada- kond meetrit eemal Tuhkvitsa oja orus Obinitsa paisjärve idakalda liiva- kivipaljandis. See viie kuni kaheksa meetri kõrgune liivakivisein on märgatav ka paisjärve teiselt kaldalt, samuti maanteelt. Koopa juurde viib väike jalgrada. Ent valmis peab

Karamsina Juudatare liivakivipaljand peidab endas kena koobast: selle leiab paljandi sälkorupoolsest otsast

Obinitsa JUUDATARE olema sportlikuks pingutuseks, sest jandis, kuid lähemalt uurides tee kulgeb järsul oruveerul. Matkaja võib sealt leida mõndagi üllata- Obinitsa leiab koopa avause liivakivipaljandi vat. Koopasügavuses, paremas sei- järv sälkorupoolsest otsast. Paljand, nas, põrandast 0,3 meetri kõrgusel koobas ja sälkorg koos loovad siin on peidus väike käik: 0,3 meetrit igati lummava killukese loodus- kõrge ja 0,5 meetrit lai ning pikkus maastikust. võib ulatuda kuni nelja meetrini. Juudatare koopa suudme kõr- Seejuures tekitab küsimusi, miks gus on 2,5–2,7 meetrit ja laius 5,4 asub käik koopa põrandast nõnda Klistina meetrit. Koopa pikkuseks on mõõ- kõrgel. Kui siit oleks välja voolanud detud 3,6 meetrit. Mida sügava- sama allikas, mis koopast, siis oleks male liikuda, seda kitsamaks koobas käigu ja koopapõhja kõrgus pidanud muutub: tagaosas ulatub laius vaid ajapikku ühtlustuma. poolteise meetrini. Juudatare koobas ise on tekki-

Rokina 500 m Esmapilgul tundub Juudatare nud suure allika väljavoolu mõjul. olevat vaid suurem tühimik pal- Ent käigu on arvatavasti kujunda- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 24 I504I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | HUVITAV EESTI / RAAMATUD | nud mitu korda väiksem allikas. Samalaadset nähtust, kus põhjavesi voolab välja eri kõrgustel, võib näha Võhandu jõe äärse Märalätte juures. Seevastu tänapäeval mõjutab ja kujundab koobast eelkõige sälk - orust välja voolav tulvavesi, mis uhub koopa suuet ja osaliselt ka koopa sisemust, kandes ära põrandal oleva lahtise liiva. Juudatare ja selle ümbruse pin- nas on üsna niiske, seetõttu võib koopa suudme juurest leida samb- laid ja samblikke. Oletatavasti aitavad sellised niisked olud hoida ära varinguid. Uudistajatele ei jää kindlasti mär- kamata paljanduvatele seintele kraa- bitud nimed: enamik neist on tehtud kümmekond aastat tagasi, verivärs- keid kraapeid õnneks peaaegu ei Tuhkvitsa oja kaldal kõrguv liivakivipaljand peidab huvitavat Juudatare koobast: selle pikkus leiagi. Küll aga võib silmata jälgi koo- on 3,6 meetrit ja laius 5,4–1,5 meetrit; suudme kõrgus ulatub 2,5–2,7 meetrini. Koobas jääb pas lõkke tegemisest. paljandi sälkorupoolsesse otsa Üks tuntuim legend koopa kohta kirjeldab, miks klooster ehi- koopast parkla poole. Pisut kauge- Ain Vellak (1962) on geograaf, uurinud Eesti paljandeid ja koopaid; töötab sihtasutuses Eesti tati Petserisse, mitte aga Obinitsa või mal, teisel pool järve, leiab aga suisa teadusagentuur. Meremäele. Koopas olevat elanud liivase järvekalda. Seega pakub see Anneli Hellat (1968) on keemik; töötab sihtasutuses Eesti teadusagentuur. kurat, kes ei tahtnud, et tema naab- paik rikkalikult elamusi. ■ rusesse ehitatakse kirik või klooster. Vanakuri käis ja lõhkus päeval tehtu ööpimeduses maatasa. Ei jäänud muud Teejuht Aegna Kenasti tehtud kompaktne, ent üle, kui ehitada klooster Petserisse, loodusesse sisutihe ülevaade Tallinna lähi- kaugemale Kuradi koopast. Siin aga Hugo saare ajaloost ja tänapäevast, tekib küsimus, kui ulatuslikule alale Udusaar, maastikest, taimestikust ja loo- kuradi mõju ulatus. Legendid viitavad Sirje Aher, mastikust. asjaolule, et kuradikesi oli Eesti koo- Georg Aher. Kohati on infot ja pilte saanud bastes märkimisväärselt palju, kuid Toimetanud võib-olla liiga palju, ent saare loo- nende tegevusulatus oli siiski väike. ja kujunda- dusest huvitatud turistile on sellest Peale huvitava koopa ja paljandi nud Ajakirjade Kirjastus. trükisest rohkesti kasu. pakub siinne loodus suvel mõnusat Tallinna keskkonnaamet, suplusvõimalust. Iseäranis hea on 2013. 82 lk vette minna mõnikümmend meetrit

1/2011

Sarjas ,,Looduse raamatukogu” ilmunud Aasta puud I 9 789949 906291

Taimeriigi alama puhul äratab tähelepanu, et nais- ja

meeskadakad ehk isased ja emased seisavad eraldi. Aasta puud I ,,Aasta puud. 1” ja ,,Aasta puud. 2”. Väliselt on mõlemast soost kadakad sarnased, välja arvatud ehtimise komme: kui isaskadakad kannavad kevadel kollaseid tolmukäbikesi, siis naiskadakad ehivad oma rohelist kasukat tuhmsiniste kadakamarjahelmestega. Range teadusterminoloogia kohaselt ei olegi siin tegu marjadega, vaid lihaka käbiga (kadakas on ju okaspuu!), ent seda meelde jättes teeme siiski möönduse tavakeelekasu- Telli kodulehelt www.loodusajakiri.ee tusele. Kadakaemand kannab korraga kaht värvi marju – rohelisi ja sinakasmusti, sest nende valmimiseks kulub kaks kuni kolm aastat. Kui maikuus saavad emaskäbid tolmeldatud, arenevad nendest sügiseks rohekad marjad.

Viimased eksemplarid saadaval suuremates 1 2011

raamatupoodides ning MTÜ Loodusajakiri Järgmises numbris: Ämblike salaelu. Sipelgate eeskuju. Aasta puud I Tallinna ja Tartu toimetuses. 1996 - 2001

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I505I 25 | KAARDID | Kolm aastakümmet kõveraid kaarte Eesti Looduses

Heino Mardiste

Kaheksakümmend üks aastat tagasi alustanud, 1941. aastal suletud ning 1958. aastal uuesti ilmuma hakanud Eesti Looduses on kaartide avaldamises olnud paremaid ja kehvemaid aegu. Nii sisu kui ka täpsuse mõttes on tulnud järgida erisuguseid reegleid. Nõnda võime vanadest ajakirjanumbritest leida kohati üsna palju moonutatud ja kummaliselt lihtsustatud kaarte, skeeme või plaane.

oodust kirjeldavates ülevaade- tes kannavad peale piltide väga Lolulist teavet kaardid ja plaa- nid. Näiteks on õpperada tutvustav või liigi levilat selgitav kirjutis täna- päeval mõeldamatu ilma kaardi või skeemita. Võrreldes praegusaegse Eesti Loodusega, ei leia 1930. aastatel ilmunud numbritest kuigi palju kaarte eeldavate õpperadade või kaitsealade kirjeldusi, toona ei ilmunud ühtki piirkondlikku erinumb- rit. Siis oli viiest numbrist koosneva A B

¥ 2. 1960. aastate teise poole „murrang” kartograaﬁas: kõverjooned murti joonlauaga sirgeteks lõikudeks: A – Kübassaare poolsaare paljandid (algne mõõtkava 1 : 100 000; EL 1961/1, lk 38); B – Hiiumaa looderanniku järved (umbes 1 : 60 000; EL 1974/11, lk 652); C – Vormsi ¥ 1. Elva ümbruse pinnavormide kaardil on samblike leiukohad (EL 1963/2, lk 113); D – Vormsi vaatamisväärsused (EL 1969/5, lk 311) veel õige jõgedevõrk. Kümne aasta pärast oli nii täpse kaardi avaldamine keelatud (EL aastakäigu kohta tavaliselt kümme- näitavat kaarti. Neist veerand kajas- 1958/3, lk 142) kond kas tervet Eestit või selle osa tasid levilaid või leiukohti, ühtlasi oli autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 26 I506I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | KAARDID |

AABB C

¥ 3. 1960. aastate keskpaigast muutusid kaardid piltlikumaks: A – Kuutsemäe ümbrus (EL 1965/3, lk 167); B – Kokemäe ümbruse mäed (EL 1968/4, lk 218); C – Piusa ürgorg (1967/1, lk 29) tegu väga väikeste kaartidega: Eesti ala mahtus vaid 4 x 6 cm suurusele pinnale. Peaaegu niisama palju võib leida Eesti geoloogilist ehitust ja pinna- moodi kujutavaid kaarte, kuid need olid enamasti veidi suuremad ja detailirikkamad. Vahel koostati ka poolt või tervet lehekülge hõlmavaid 1 : 3 000 000 ja 1 : 2 000 000 mõõt- kavaga kaarte – Eesti Loodus oli siis väiksema formaadi ja mahuga. Toonasest ajast väärivad esiletoo- mist Juhan Auli infotihedad erikaardid eestlaste antropoloogiast, samuti Aleksander Ohu kliima- ning Vagula ja Vellavere Külajärve sügavuskaardid.

Nõukogudeaegsed piirangud. Sõja tõttu ilmumise katkestanud Eesti Loodust hakati taas avaldama 1958. aastal. Ent see väljaanne erines mär- gatavalt varasemast, sest pitsitama hakkas karm tsensuur. Seda põh- justas tollane absurdini minev salas- tamine, mis ajapikku muutus aina rangemaks [2, 3]. Salajased olid kõik topograafilised ja muud suurema mõõtkavaga kaardid ning nende väljavõtted, sealhulgas tsaariaegsed, sõjaeelsed ja saksaaegsed Eesti kaardid mõõtkavas kuni 1 : 1 000 000. Alates 1960. aastatest ilmusid ajakirjaveergudel aga vaid 1 : 2 500 000 mõõtkavaga kaar- ¥ 4. Pelgalt säärase Pandivere automatka teedeskeemiga (1975/4, lk 246) on raske osutatud did – sentimeetrile vastas 25 km! –, järvi üles leida autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I507I 27 | KAARDID |

kantud. Hulk õigesse kohta asetatud asulaid oleks tsensori meelest muutnud kaardi lubatust täpsemaks. Vahel küll näitas majade arv asula suhte- list suurust, näiteks Tapat tähistas neli, Kehrat kaks ja Lehtset üks maja (¥ 11 asustuse kaardil). 1969. aasta salastamise salajase instruktsiooni [1] järgi – tavainimene ei tohtinudki teada, mis on salajane ja keelatud – võis reljeefi kõrgusjooni ja meresügavust näi- data vaid 50-meetrise sammuga; eel- mine juhend lubas 20 meetrit (¥ 7, ¥ 8). Seepärast sai Lääne-Eesti täp- seimal lubatud kõrgustekaardil olla vaid pisike kontuur Hiiumaal Kõpu poolsaarel ja Saaremaal Viidumäel ABning väike poolkaar Rapla rajoonis, juhul kui see kõrgusjoon üldse ¥ 5. „Ujuvad” asulad: A – Vooremaa kaardil (1976/6, lk 369), B – Kolu–Paide talitee kaardil kaardile mahtus. Piirati ka kaartidele (1978/11, lk 721). Nime juures ei ole asukoharingi ega muud märki kantavat andmestikku, sest salastati s.o ainult pool Eesti Looduse lehe- leaegne nimetus) asukohta veel teavet loodusõnnetuste, rahvastiku, külge. Ka nende kaartide alusel teatud täpsusega, siis peagi hakati mere hüdroloogilise režiimi ja palju koostatud erikaardid järgisid samu trükki laskma märksa ähmasemaid muu kohta. piiranguid. Sootuks oli keelatud aval- kaarte. Nõnda leiame 1970. aastatel Tervet või suuremat osa Eestit hõl- dada aerofotosid, kõrgemalt kohalt asukoharingideta kaarte, kus asus- mava pisikese kaardi korral ei ole tehtud asulate panoraampilte, suu- tust tähistas vaid asula nimi (¥ 4, mõõtkaval mingit praktilist tähtsust, remate sildade, elektrijaamade, sada- ¥ 5); muid orienteerumist abis- aga väikese ala vaatamisväärsuste mate ja lennuväljade fotosid [4]. tavaid kohanimesid sageli peale ei asukoha- või õpperaja skeemil on 1950. aastatel oli üldsusele lubatud kuni 1 : 600 000 mõõtkavaga kaartidel rannajoon ning teede- ja jõgedevõrk õige. Esialgu oli nii ka Eesti Looduses (¥ 1, ¥ 2 A ja B), kuid järgmisel kümnendil hakati isegi neid moonutama. Avalike kaartide aluseks sai 1964. aasta moonutatud 1 : 2 500 000 kaart. Seda võis suurendada, ehkki see ei teinud midagi täpsemaks. Karmimad reeglid tingisid taga- simineku: aega enne tingmärkide kasutuselevõttu. Kaardid muutusid mõneti maastikupildi sarnaseks: mägesid hakati kujutama mutimul- lahunnikute ja asulaid majadena (¥ 3). Justkui lastele mõeldud: pilt- lik, hästi arusaadav, aga loodusest huvitunud inimesele oli niisugune lihtsustus ilmselgelt liiast. Suurim 1960. aastate muutus oli n-ö sirgeks tõmmatud kõverjooned, näiteks mererannik, jõed, teed jäid seejärel kaardile üsna ebaloomuli- kult nurgelised (¥ 2 B ja D, ¥ 6). Kui maja sümbol kujutas linna, alevi, küla või pere (endise talumaja tol- ¥ 6. Joonlauaga tõmmatud Prangli saare rannajoon (1970/6, lk 347) autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 28 I508I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | KAARDID | joonmõõtkava kindlasti abiks. Ent mõõtkava oli märgitud vaid mõnel korral ajakirja algaastatel. Kaardi matemaatilist alust määravat kaar- divõrku tohtis näidata kahekraadise vahega. 1950. aastate keskpaigas müügil olnud 30’-kaardivõrguga ees- tikeelsed 1 : 600 000 seinakaardid olid selleks ajaks juba lubamatu materjal. Need kaardid keelati ära tiibrakettide tuleku tõttu relvastusse: täpsed koor- dinaadid olid hea alus, juhtimaks rakette ettenähtud objektidele. Kaartide avaldamist piiravaid keelde oli teisigi. Kõik see sundis nii autoreid kui ka Eesti Looduse toime- tust kompima lubatu ja keelatu piiri.

Kaartide arv ja trükiviis. Aastail 1958–1990 ilmus 342 Eesti Looduse numbrit, millest leiab kokku pisut alla poole tuhande meie ala kaardi, plaani või skeemi; muu maailma omi jõudis veergudele väga vähe. Seega oli toona Eesti Looduses keskmiselt 1,4 kaarti ajakirjanumbri kohta. Neist vähemalt poole lehekülje suu- rusi kogu riiki hõlmavaid kaarte oli umbes 120, sh kümmekond katsid terve lehekülje. Aastati ja numbriti on kaartide hulk suuresti erinenud, näiteks 1959. ¥ 8. Tsensor ei ole olnud ilmselt oma ülesannete kõrgusel. Sellele Liivi lahe idosa kaardile on aastal avaldati üheksa kaarti, mis lisaks lubatud 20 meetri samasügavusjoone ja rannajoone vahele kantud 10 meetri joon: see koos allkirjadega katsid kokku neli oli toona keelatud info (1964/2, lk 107). Mõne aasta pärast ei tohtinud enam ka 20 m isobaati tõmmata, piirduma pidi kõigest 50 meetri joonega. Seega, Liivi lahe Eesti-osa põhjareljeefi kujutas üksnes väike kontuur Ruhnust kagus lehekülge. 1979. aastal nägi aga trü- kivalgust 31 kaarti kogupinnaga 20,5 lehekülge ja 1983. aastal 41 kaarti (kokku 23 lehekülge). Enamik neist nõukogudeaja kaartidest olid must- valged. Aastail 1968–1988 joones- tas ja tegi käsitsi kirjad följetonisti ja karikaturistina Kihva Värdi nime all tuntud Riho Lahi (1904–1995). Enne 1976. aastal ofsettrükile üleminekut avaldati ajakirjas ainult kaks värvi- trükis kaarti kleebistetahvlitel (¥ 9). Uue trükiviisiga kaartidele joonis- tati algul ühe lisavärviga ainult osa ¥ 7. Sellise detailsusega (1960/1, lk 11) ei kontuure ja leppemärke (¥ 10). lubatud alates 1960. aastate teisest poolest Juba samal aastal ilmus mitme- suguste kaartide poolest rikas enam reljeefi kujutada. Varasema 20 meetri ¥ 9. Väljavõte Eesti Looduse esimesest asemel võis horisontaale tõmmata vaid Vooremaa erinumber (1976. aasta värvikaardist: Vooremaa maastiku 50-meetrise sammuga. Seega, „õigel” Lääne- juuninumber). Trükikoda ei suutnud morfoloogiline kaart (1965/5, tahvel Eesti reljeefikaardil sai olla ainult väike täpp aga alati tagada rahuldavat tulemust: lk 262–263 vahel). Sellise kvaliteediga Kõpu poolsaarel Hiiumaal ja Viidumäel ning vahel läksid värvid paigast (nt 1986. mitmevärvikaardid hakkasid ajakirja väike poolkaar Rapla rajoonis aasta juulinumber, lk 439) või olid ilmestama alles mitukümmend aastat hiljem autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I509I 29 | KAARDID |

ainult ala on Felslandiks nimetatud ning peegelpildis. Peaaegu tervet maastikurajooni hõlmavaid kaarte sellest ajavahe- mikust on kõige rohkem Pandivere (12 kaarti), Otepää (11) ja Haanja kõrgustiku (9) ning Saaremaa (8) kohta. Kui teiste piirkondade kaardid on teema poolest küllaltki erinevad, siis Pandivere omad on tavaliselt seotud kõrgustiku ja selle servaala pea- mise loodusvara põhjavee kaitsega. Seevastu Kõrvemaa erinumbris (EL ¥ 10. August Kitzbergi tegevusmailt Karksi vallast: esimene ofsettrüki ajastu kaart, mustale 1969/10) on erandlikult viis teabe- on lisandunud pruun värv (1976/1, lk 48) rikast terve lehekülje suurust kaarti (1 : 400 000). Neid omavahel kom- bineerides võis ala kohta saada võrd- lemisi tervikliku ülevaate. Tsensuuri tõttu on ühel kaardil midagi ära jää- nud, mis teisel on jälle olemas, ja vastupidi, näiteks teede info (vt ¥ 11). Kaitstavatest aladest on kõige rohkem kaarte Lahemaa ja Matsalu kohta. Ilmneb ka eri temaatika päe- vakajalisus. Aastail 1965–1974 on ilmunud viie rajooni ning Lahemaa (¥ 12) looduskaitseobjektide ja -alade, ühtlasi muude vaatamisväär- suste kaardid. Alates 1960. aastate keskpaigast leidub rohkesti matkaja loodusõpperadade skeeme, kokku paarkümmend, ent nende täpsusaste on üsna erinev. Mõne skeemi järgi oli matkarada lihtne läbida (¥ 13), ¥ 11. Kõrvemaa erinumber (1969/10) paistab silma ühtses mõõtkavas suurte kaartidega. kuid teise puhul oli peaaegu võimatu Kui neil oleks rohkem asulanimesid ja suuremad teed, siis võiks rahule jääda õiget teeotsa leida. Mitu kaarti kajastab väga hästi need (1983. a aprillinumber, lk 222) kaartide temaatika on äärmiselt mit- nõukogudeaegset looduse ümber- ja ka pildid määrdunud ilmega. mekesine. Hõlmatava ala suuruse kujundamist, näiteks Matsalu jõgi- Tervet Eestit kujutavast 120 suu- alusel võib eristada piirkondlikke, remast kaardist ligi pooled kajasta- enamasti maastikurajoonidega katvad elustiku valdkonda (enamasti tuvaid, ja väiksemate kohtade kaarte. liigi leiukohti) ning loodus- ja Esimesi on rohkem erinumbrites: keskkonnakaitset. Palju on kaarte igaühes üldjuhul kuus kuni kaheksa, Eesti geoloogia ja reljeefi, samuti Otepää omas koguni kümme (EL kliima ja ilma kohta. Territoriaalsete 1986/11), Vilsandi erinumbris (EL üksuste kaupa kogutud arvandmes- 1980/5) mitte ühtegi. tikku kõige paremini edasi andvaid Vilsandit käsitlev number ilmus koropleetkaarte (kartogramme) ilma kaartideta, kuna tol ajal oli luba- leiame Eesti Looduse numbritest tud aluseks võtta vaid 1 : 600 000 ligi kümme. Neil on kujutatud kas Eesti kaardil oleva saare kontuur, ulukite arvukust või puistuid pea- mille täpsusaste ei olnud erinumbri puuliigi järgi metskondade, mõnel jaoks sobiv. Huvitav on aga asja- juhul ka metsamajandite kaupa (vt olu, et 1971. aastal ilmunud Heino EL 1962/6, lk 340, 1972/3, lk 143). Väli lasteraamatu „Silver Ükssilm, Kolme aastakümne jooksul väik- Felslandi hirmus mereröövel” sise- ¥ 12. Lahemaa vaatamisväärsused (1972/11, semate Eesti osade kohta ilmunud kaanel on täiesti täpne Vilsandi kaart, lk 670) autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 30 I510I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | KAARDID | konna maaparanduse ja jõgede lasi võis avaldada neist väiksema süvendamise ulatust (¥ 14). mõõtkavaga väljavõtteid. Viimase tsensori märke (MB- Lagunevas riigis hakati piiranguid 00406) leiame 10. jaanuaril trükki eirama. 1980. aastate lõpus hakka- antud Eesti Looduse 1990. aasta sid kaartide koostamise, väljaand- veebruarinumbrist. Samal aastal on mise ja kasutusega seotud ranged avaldatud väljavõtted 1930. aas- reeglid vähehaaval pehmenema. tatel ilmunud kaartidest: augus- Uue, 1990. aasta salastamise ees- tinumbris ilmus koguteosest kirja järgi lubati avalikuks kasutu- „Saaremaa” pärinev Vilsandi ümb- seks 1942. aasta koordinaatsüsteemi ruse kaart (1 : 100 000) ja novemb- ja 1 : 300 000 mõõtkavaga ning rinumbris Võrtsjärve madaliku kaart 1963. aasta koordinaatsüsteemi (1 : 168 000). Eestiaegsetele tuli 1 : 200 000 mõõtkavaga kaart, üht- tugineda lihtsal põhjusel: nõuko-

¥ 15. Saarikute levik metskondade piires, 1 : 2 500 000 (1972/3, lk 143)

gudeaegsed lubatud topograafilised kaardid olid venekeelsete kohanime- dega, kuid uusi täpseid eestikeelseid kaarte alles hakati koostama ja välja andma. Nõukogudeaegsed piirangud ei ahistanud üksnes Eesti Loodust, vaid need kehtisid kõigi kaartide ja koha- skeemide kohta. Vähese teabega, ebatäpsed või moonutatud kaardid nägid ilmavalgust nii turismijuhtides kui ka mittesalajastes teadustöödes [3]. Nõnda nagu on püsiväärtus enamikul Eesti Looduses ilmunud kir- jutistel, võib hinnaliseks pidada ka ajakirjas ilmunud kaarte, kuigi neil leidub ajastust tingitud silmatorka- vaid moonutusi ja kohati veidraid ¥ 13. Kihnu matkaradade skeem (originaal umbes 1 : 29 000; 1979/12, lk 797) aitab saarega leppemärke. ■ tutvuda

1. Инструкция по определению и обеспечению секретности топографо-геодезических, картографических и аэрофотосъемочных материалов на территории СССР (СТГМ–69). 1970. Главное управление геодезии и картогрaфии при Совете Министров СССР. Москва. 2. Mardiste, Heino 2009. Consequences of the Soviet map secrecy to national cartography in Estonia. – Geheimhaltung und Staatssicherheit. Zur Kartographie des Kaltes Krieges. – Archiv zur DDR-Staatssicherheit, LIT Verlag, Berlin- Münster-Wien-Zürich-London, Bd. 9.1: 107– 118; Bd. 9.2: 5.1–5.5. 3. Mardiste, Heino 2010. Kõveraks väänatud Eesti. Pool sajandit meie maakaartide moonutamist ja salastamist. – Akadeemia 7: 1182–1206. 4. Перечень сведений, запрещенных к опублико- ванию в открытой печати, передачах по радио и телевидению. 1976. Главное управление по охране AB государственных тайн в печати при Совете ¥ 14. Mitu kaarti annab hea ettekujutuse nõukogude ajal kombeks olnud maastike Министров СССР (ГЛАВЛИТ СССР). Москва. muutmisest: A – maaparandusobjektid Kasari valglal 1975. aasta seisuga (1983/3, lk 185); B – inimtegevuse mõju Kasari veevõrgule, lilla joonega on tähistatud süvendatud voolusäng, Heino Mardiste (1936) on geograaf ja kartograaf, pruuniga kraavitatud jõeosa ja sinisega looduslik voolusäng (1983/3, lk 188) uurinud Eesti kartograaﬁa ajalugu. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I511I 31 | POSTER |

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 32 I512I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri märkama. Miksteevadseenednii? paneb agajustsügisetiennasttaas sed. Üks lahendamata mõistatus vastused jamõistatustelelahendu olen saanudpaljudeleküsimustele nii erialaselt kui ka tööga seotult, leiba jalugejaidajakirja Looduse- jääb enda poole tõmbama. Sambla ilmingul onomaseletusjaotstarve. inimene võimeline aru saama. Igal ei ole juhuslikkust ja sellest on ka ajast aegavalmisolnud.Jah,sügises metsaelanikud onselleksringkäiguks S saladus Kärbseseene objektiiviga. olnud Canoni10–22 nud pildileCanonEOS sõber toimetajana. tuleb õpetus,kogemusjateadmine. liiga palju juhuslikkust olla. Kasuks graaf. Õiget hetke edasi andes ei tohi hea tunne.Siisolenküllloodusfoto tega jagada.Jagamineonsamutiväga kogetud hetki,midasiishiljemteis masinasse püüdaneidnähtudja olema fotoaparaat,võibsinnavõlu end temaga ühte. Kui juhtub kaasas nud midagimuud,kuiunustanud See on hea tunne, kui ei ole seal tei sisse pikutamakutsuma. madeta tuul.Võisiiski? laiali linnud?Eoseidkannabõrnsil- tolmelda eiputukadegakannavilju mid? Millekskõikseeilu,kuineidei duse ilusamadjakirevamadeluvor Miks onseenteviljakehadühedloo- SEPTEMBER 2014 2014 SEPTEMBER Sukeldudes looduse saladustesse Punased kärbseseenedolen püüd Peale loodusfotograafia teenin Metsas ei pea ma end kellekski. Kärbseseene mõistatusjääb.Ta põhjalasse pikktalvjakõik ja valmisolekut.Peasaabub ügisene loodus on täis küpsust

■ EESTI LOODUSEESTI mm lainurk- Mats Kangur | POSTER | | POSTER 30D ees I513I ------

FOTO: ERAKOGU 33 | INTERVJUU |

Dendroloogia on nii ERAKOGU FOTOD: huviala kui ka elukutse

Dendroloog Urmas Rohuga vestelnud Toomas Kukk

Urmas Roht on sündinud 1. veebruaril 1959. aastal Otepääl. Kasvas Põlvamaal Karste külas. Lõpetanud Karste 8-klassilise kooli ja Kanepi keskkooli. 1977–1982 õppis Eesti põlluma- janduse akadeemias metsamajandust, saades metsamajanduse inseneri kutse. Esimene töökoht oli Tallinna botaanikaaed, kus ta oli 1985. a sügiseni ametis dendroloogina, ja seejärel Tallinna haljasalade trust, kus töötas kuni trusti reorganiseerimiseni peadirektori asetäitjana tootmise alal. Siis asutas ühe esimese erabussiettevõtte AS Maur (1992), kellele kuulusid ka Viljandi bussipark ja Võru autobaas. Bussindusega tegi lõpparve 2000. a. 2002 asus õpetama dendroloogiat Räpina aianduskoolis ja aasta hiljem maaülikoolis, peale dendroloogia ka metsandust. Aastal 2007 valiti ta looduskaitsekeskuse Põlva-Valga- Võru regiooni direktoriks, 2009 RMK looduskaitsetalituse juhatajaks ja 2011 SA Pokumaa tegevjuhiks. Praegu töötab Räpina aianduskooli aianduse eriala juhtõpetajana. Kolm last, mitmekordne vanaisa.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 34 I514I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | INTERVJUU |

Arvukate puittaimi käsitlevate raamatute seas ilmus sul hiljuti koos Kristina Villemsoniga kirjutatud raamat „Räägin sulle loodusest”, mis on mõeldud põhikooli lastele. Kuidas sa autorina seda toredat teost iseloomustaksid? Mul on kogu aeg mõlkunud mee- les kontseptsioon, et ühte raama- tusse peaks koondama pajatused nii eluta kui ka elusast loodusest. Meil on ilmunud terve hulk väga häid raamatuid Eesti elusloodusest, kuid eluta poole kohta tuleb teavet otsida kusagilt mujalt. Seega, mõlema valdkonna käsitlemine koos ühes raamatus oli „Räägin sulle loodusest” ideeline selgroog. Teine küsimus on muidugi üri- Erialase huvi tõttu on Urmas Roht käinud paljudes maailma botaanikaaedades ning pildistanud tada kirjutada lastele ja lastepära- taimedest rohkesti eelkõige puid ja põõsaid. Fotol on ta kunagiste Rumeenia kuningate roosiaias selt. See on raskem, kui võiks arvata. Lihtsam on siis, kui on valitud teatud nägin metsameeste toimetusi pealt. tuhandeid puid ja külvanud üsna sihtgrupp, kellele on raamat eeskätt Meie suguvõsas on alati oldud kala- palju uusi männikultuure. Sealt ilm- mõeldud. Meie oma puhul on kirju- ja jahimehed, nii ka mina. selt algas suurem ja sügavam huvi tades silmas peetud põhikooli õppurit Tänapäeval oleks see üsna mõelda- puittaimede vastu. Seevastu rohttai- ja nõnda sai üritatud tekste sobitada. matu, et verinoorele mehehakatisele med pole mulle kunagi eriti armsaks Kolmas probleem eluslooduse antakse päris püss kätte ja võetakse saanud. puhul on alati selles, millistest liiki- metsa kaasa. Need lugematud tunnid Tudengiperioodil olin tihe küla- dest rääkida. Tahaks ju ikka kõikidest metsas, kus sai uidatud koos koerte line Tartus toonase metsainstituudi pajatada. Raamat paisus niigi väga ja toonaste jahikaaslastega, on jätnud Rõõmu teel asuvas puukoolis, kus mahukaks, kuigi liigikirjeldused jäid sügava jälje edaspidisesse suhtumisse direktor Ülo Eriku eestvedamisel pigem tagasihoidlikeks. loodusesse ja eeskätt kõike elavasse. kasvatati kõiksuguseid huvitavaid Mind on lapsena väga köitnud Isa oli mulle suur eeskuju, kujun- võõrpuuliike. Ta pakkus neid lahkelt vanameister Kustas Põldmaa kirjuti- dades eetilisi arusaamu looduses katsetamiseks ka huvilistele tuden- sed meie kodumaa loodusest, need liikumise kohta. Temalt sain ka kala- gitele. Tassisin isakoju palju huvita- on kirjutatud suure soojuse ja aus- püügipisiku ja veetsin poisikesena vat, millest suur jagu on küll aegade tusega looduse vastu. Mina üritasin võimalikult palju aega kalavetel nii möllus kaduma läinud, kuid palju on ilmestada raamatut veidi luulerida- suvel kui ka talvel. Peamised kalas- ka säilinud või leidnud omale uue dega eri liikide kohta. Kui sobivaid tuskohad olid Jõksi järv ja lähe- kasvupaiga. ei leidnud, kirjutasin mõned read ise. dal asuva Kooraste järvistu järved: Vend Jaani käe all kasvavad mit- Loodetavasti aitab selline väike sis- Mutsina ja Peratsjärv. med võõrpuud näiteks Viljandimaal sejuhatus luua lugemisel meeleolu. Ornitoloogia juurde tõi mind Kärstna mõisapargis, mille eest ta vanem vend Kaarel, kes õppis üli- Kärstna kooli päevil hoolitses. Nii see Kust su enda loodushuvi pärineb? koolis bioloogiat [Eesti Jahimehe huvi võõrpuude kasvatamise vastu Minu loodushuvi on pärit ikka peatoimetaja Kaarel Roht – toim]. muudkui kasvas ja ega siis ju muud kodust. Maapoisina kasvasin ju keset Mul olid kodumetsades omad pesa- üle jäänud, kui tuli neid ka tasapisi loodust. Mul oli selles mõttes õnne- kastide read, mida käisin vaatamas tundma õppida. lik saatus, et sündisin tugeva loo- ja linde rõngastamas. See oli huvitav Dendroloogiahuvi sai uue tähen- dusetaustaga suguvõssa. Juba mu aeg ja õpetas mulle ka linnud selgeks. duse pärast ülikooli lõpetamist ja vanavanaisa oli metsavaht, nagu Edasi tuli elukutsevalikul loogilise tööleasumist Tallinna botaanikaaia ka vanaisa ja üks tädigi. Isa oli juba jätkuna metsamehe eriala praeguses dendroloogiasektorisse. Selle juha- kraad kangem metsamees, olles õppi- maaülikoolis (tollal Eesti põlluma- tajaks oli suurepärane dendroloog nud Voltvetis metsameheks. janduse akadeemia). Aleksei Paivel. Aleks otseselt ei kan- Isa mäletangi ajast, kui ta töö- nustanud taimi õppima, kuid mind tas Veriora metsapunktis meistrina Kuidas sinust sai dendroloog? nakatas see ind ja siiras suhe, mis ja hiljem Kooraste metskonna abi- Käisin tihti isal abiks metsas uut met- Aleksil puudega oli. metsaülemana. Käisin väikese poi- sapõlve külvamas ja kasvatamas. Tema lemmiktegevus oli suvi otsa sina tihti isaga metskonnas kaasas ja Olen oma elus istutanud kindlasti lõigata puude ja põõsaste talvekah- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I515I 35 | INTERVJUU |

Kõikvõimas internet oma otsin- gumootoritega teeb elu lihtsaks ja kiireks. Sisesta aga märksõna või tai- menimi ja infot tulvab nagu käisest. Muidugi on tore õppijate käes näha vahel ka erialaraamatuid. Inimkonna linnastumine ja loodusest võõrdumine kogub üha kiire- maid tuure. Ka taimede tundmisele jätab see oma pitseri. Kuid elus on alati erandeid ja mõned inimesed ikka püüavad õppida ja on huvitatud taimedest. Eks neile kuluvad ka kirjutatud raamatud ära. „90 kodumaist puittaime” ja „90 tavalisemat võõrpuittaime” on kirjutatud tõesti eeskätt selle mõt- tega, et dendroloogia eriala õppurid saaksid maaülikoolis, Räpinas, Luual Urmas Roht koos lapselapsega, pärast õnnestunud kalalkäiku ja mujal põhiliikide kohta kiirelt info kätte. Siiski, see „90 puittaime” sari justunud võrasid tagasi ja teha märk- Räpinast ja lõpetades maaülikooliga. on enesele huvitav kirjutada ja kind- meid kahjustuste kohta erinevatel See on hoidnud minu jaoks rasketel lasti ma seda ka jätkan. Kui kaua ja liikidel. Tahtsin ikka, et ka mina tun- aegadel leiva laual. milliste taimeperekondadega, eks neks taimi sama hästi kui Aleks. Dendroloogidel on praegusel ajal seda näeb. Botaanikaaia ajajärku jääbki tege- võimalus teenida elatist ka mitme- Puude tundmise tase on täiskasva- lik taimede tundmaõppimise aeg, kui suguste ekspertiisidega, esinemistega nute hulgas hea, noorte hulgas mitte me inventeerisime hea kolleegi Jüri ja muude töödega, nii et kui olla ise nii väga. Noortel on ju nii palju muid Ellikuga Eesti mõisaparkide dendro- aktiivne, siis tööd ikka leiab. ahvatlusi. Maalapsed tunnevad loo- floorat. Jüri oli väga hea taimetundja, Dendroloogia kui valdkond on dust linnalastest paremini, ka puid ja kellelt ma olen dendroloogias väga huvitav, kuid pagana raske. Siin põõsaid. Kui minu kirjutised puude palju õppinud. Palju kogemusi andis peab püüdma ikka ja jälle ennast tundmist parandavad, on ju hästi. kahtlemata taimede määramine väli- täiendada ja kõike näha. Selleks, et tööde käigus. aine ei ununeks, proovin igal aastal Millal on oodata suurepärase raa- käia paar nädalat pildistamas teiste matu „Lehtpuud I” järge? Tänapäeval pole vast kohatu küsi- riikide taimekollektsioonides. Eks Vaat see on raske küsimus ja seda mus: kas dendroloogina on üldse peamised reisid piirduvad muidugi päritakse väga sageli. Saan aru, et võimalik elatist teenida? Kas võik- Euroopaga, kuid loodan edaspidi kui oled öelnud A, pead ütlema ka B. sime esitada hüüdlause: „Noored, näha ka Aasia ja Ameerika kollekt- „Lehtpuude” esimese osa kirjutasin omandage dendroloogi huvitav ja sioone. siis, kui tegelesin vaid maaülikoolis tasuv elukutse!” Noor ei hakka kindlasti teadlikult õppetööga. Vahepeal olen tegutse- Tänapäeval saaks dendroloogina ela- dendroloogiks eriala mõttes, kuid nud hoopis muudes valdkondades tist teenida küll, häid dendrolooge taimehuvist tiivustatuna omale kol- ja see on peamine põhjus, miks teise pole kuigi palju. Ennast ma heaks lektsioone rajades hakatakse para- osa kirjutamine ei ole eriti edenenud. dendroloogiks ei pea, sest olen oma tamatult tundma sügavamat huvi Niisuguse põhjaliku teose kirjuta- lemmikalaga saanud tegeleda vaid puittaimede vastu. Sellest seltskon- mine nõuab väga palju aega ja tööd. tükati, mitte kogu elu. nast kasvavad peale uued asjatund- Ma võin vahel terve õhtu istuda laua Minust on palju targemaid mehi- jad ja see on tore. Kui saan neile sel taga ja tulemuseks on veerand lehe- naisi võõrpuude vallas. Pikaaegse teel rajaalguse kätte juhatada, olen külge teksti. aednikukogemusega inimesed, kes rahul ja loodan, et nemad samuti. Raamatu teise osa väljaandmiseks on taimekasvatusega tegelenud on aga vaja vähemalt 600 lehekülge kogu elu, on palju suuremad prakti- Rohkete raamatute autorina pole A4 teksti. Eks ma tasapisi edenen kud. Sama kehtib kollektsionääride sulle ilmselt võõras küsimus: kas ja enesele olen tärminiks seadnud kohta. kirjutatust on kasu tõusnud? Kuidas 2015. aasta. Eks näis. See pole aga Kuid nagu see elus ikka on – see, hindad praegust puude tundmise mitte kõik ja neid osasid tuleb veel kes ise ei oska, hakkab õpetama. Nii taset ja huvi dendroloogia vastu? edasi treida. Oleks seda ette teadnud, on ka minuga juhtunud, olen õpe- Raamatute kirjutamisega on nii, et et kirjutamine nii karm on, poleks tanud puittaimi eri koolides, alates kes neid tänapäeval enam väga loeb. mitte ette võtnudki! autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 36 I516I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | INTERVJUU |

Oled töötanud ka looduskaitse- mel kitsel polnud järglasi. See on ju lisaks Pokumaa matkaradade uuen- süsteemis. Miks oled sellest vald- täiesti katastroofiline olukord. damise kohta projekti, mis sai rahas- konnast taandunud? Mulle on mitmed tuttavad trak- tuse ja mis mul seal ikka väga teha oli. Looduskaitses olen tõesti töötanud toristid öelnud, kui palju hukkub Selline väike nokitsemine mind kokku neli-viis aastat. See oli süda- nurmkanu väikeste poegadega pesa- pikalt ei köida. Õnneks tuli Poku- melähedane töö. Riiklik looduskait- kondi niidutehnika läbi. Niidetakse maale minu järel tubli kohalik hing sekeskus likvideeriti 2009 ja RMK juba mais, kui linnupojad on äsja Airi, kellele soovin jõudu! Siiski looduskaitsetalitusega lõppes töö- koorunud või lausa veel koorumata arvan, et ilma riigi huvi ja abita hää- suhe teistel põhjustel. ja kitsetalled äsja sündinud. Kõik bub Pokumaa ometi. Mul on siinkohal hea võimalus neil põldudel muutub tänapäevase välja öelda, mida arvan tänapäeva- tehnikaga hakklihaks. Niidetakse Kas sul endal on ka dendroaed ehk sest looduskaitsest Eestis. Mulle ei öösel pimedas, kui isegi vanalinnud arboreetum, kuhu eksootilisi liike meeldi üldse, et kaitsealadel elavatele ja -loomad ei suuda pesadelt ja poe- koguda? Kui levinud on see harras- ja seal oma maid korras hoidvatele gade juurest kiirelt põgeneda. Kus tus Eestis praegu? maaomanikele annavad looduskait- on meie looduskaitse siis, kui käivad Olen paaril viimasel aastal tõepoolest setegelased pidevalt vastu päid-jalgu tapatalgud? hakanud oma kodu ümber tasapisi ja piiravad nende tegevust omal Pahatihti jäävad heinarullid, mida rajama dendroloogilist kollektsiooni. maal kõiksuguste keeldude-käsku- sellise hinnaga varutakse, lisaks kõi- See on pikk ja töömahukas protsess. dega. Samas on maaomanik kait- gele aastateks põlluservadesse vede- Olen oma elus näinud erinevaid sealal kõige tõhusam looduskaitsja, lema. Ainuke tegelik looduskaitsja kollektsioone nii siin Eestis kui ka kellega tuleb koos looduskaitset on põllumajandusminister Padar, kes mujal. Kollektsionäärid on tohu- kohapeal teha, jättes maaomanikule lubas lõpetada põldudel heina purus- tult innukad inimesed, keda tõukab samas alles võimaluse elada ja tegut- tamise eest dotatsiooni maksmise. tagant kirg, huvi ja armastus lemmi- seda omal maal. Või võtame kevadise linnurahu. kute vastu. Kollektsioone käsukorras Samas põllumehed, kes korralda- Riigimetsades kehtib see 15. aprillist ei tehta, ikka vaid suurest armastu- vad alates maikuust oma niidutehni- 15. juunini. Samas aga näiteks liini- sest taimede vastu. kaga heinamaadel tõelisi verepulmi aluste võsaraie käib hoogsalt edasi, Kollektsioonidega on see lugu, et maas pesitsevate lindude ja jäne- kuigi sealsetes võsastikes pesitseb üks põlvkond selle küll rajab, kuid sepoegade ning kitsetallede seas, väga palju väikeseid laululinde. Pole paljudel juhtudel ei ole samade huvi- saavad selle eest toetust. Ma ei ole ma kuulnud ühegi looduskaitsja dega järglast ja kollektsioonid hää- kusagil eriti kuulnud looduskaitsjaid või ornitoloogi häält siinkohal. Miks buvad. Sama lugu võib minulgi ees ja ornitolooge selle vastu sõna võt- ei mõelda sellistele asjadele süsteem- seista. Kui kollektsioone ei hooldata, mas või püüdmas tegelikku olukorda semalt? hääbuvad ja metsistuvad need kiirelt. parandada. Olen ka seda elus palju näinud. Käisin mõned päevad tagasi paar Oled töötanud ka Pokumaa SA Ise püüan rohkem istutada liike ja hommikut ja õhtut metskitsi vaata- juhatajana. vähem sorte: liigid nõuavad vähem mas. Õhtu jooksul nägin kolmeteist Pokumaaga on nii, et ma arvasin, et hoolt. Mul on Põlvamaal üsna külm kitse, neist vaid kolmel olid talled minu töö seal sai tehtud. Pokumaa koht, kuhu taimi istutan, talviti läheb (igal kitsel vaid üks tall) ja seits- finantsolukord sai korda. Kirjutasin neid palju välja. Kuid üritan siiski. Minu lemmikud taimede hulgas on kindlasti rodod ehk rododendronid ja tasapisi hakkan kasvatama ka mag- nooliaid. Üldiselt on Eestis dendroloogilisi kollektsioone rajatud üsna jõudsalt ja huvilisi on juurde tulnud. Selleks on praegu ka paremad võimalused kui kunagi varem, kõikvõimalikku taim- materjali on aiandusärides meeletult. Küllap sellised võimalused saavad paljudel juhtudel dendroaedadeks. Suuremad võimalused liigirikkaid taimekollektsioone rajada on Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel elavatel huvilistel, sealne kliima on Ida- ja Lõuna-Eesti omast palju mahedam, Kui rääkida Urmas Rohu harrastustest ja meelistegevustest, siis küllap esimesena meenub aga visa töö kannab kõikjal vilja. Edu lõõtsamäng ja ka koorilaul kõigile taimehuvilistele! ■ autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I517I 37 | LOODUSMUUSEUMI VARASALVEDEST | Albert Üksipi kogutud Tooma taimed

Toomas Kukk

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (EMÜ PKI) Eesti herbaariumis on pappkaante seas tugevad tumedad kuldse kirjaga kaustad tekstiga Herbarium der Moorversuchsstation Thoma – Tooma sookatsejaama herbaarium. Tooma soojaama taimekogu jõudis PKI herbaariumi täienduseks 1990. aastate alguses, kui soojaam suleti. Muude väärtuslike herbaarlehtede seas on Albert Üksipi kogutud taimed 1942. aastast.

lbert Üksip (1886–1966) oli näitleja, teatri- ja muusika- loolane ning botaanik-süs-

A EMÜ PKI FOTO: temaatik. Ta koostas „Eesti NSV

floora” hunditubakate köite [3] ning KUKKTOOMAS FOTO: Nõukogude Liidu ehk tollal umbes kuuendiku planeedi hunditubakate käsitluse, mis on jäänud senini ain- saks Eesti taimesüstemaatikult vene (1960) ja ka inglise keeles (1994) ilmunud teadusmonograafiaks [1]. Albert Üksipi isiklik herbaarium sisaldas umbes 5000 herbaarlehte; ta annetas selle Tartu ülikooli botaanika- muuseumile. Kuigi botaanikuna tege- les Üksip eeskätt hunditubakatega, on tema herbaariumis esindatud enam- vähem kogu Eesti pärismaise floora liigiline koosseis. Oma herbaariumi duplikaate on ta andnud või vaheta- nud teiste tolleaegsete herbaariumide ja kogujatega. Nii on tema kogutud ¥ Albert Üksipi kogutud kesa-karutubakas Tooma soojaama herbaariumi tugevaid kaani taimed sattunud ka Tooma soojaama (Pilosella polymastix) Eesti maaülikooli kasutatakse tänapäeval välitöödel taimi herbaariumisse. herbaariumis. Herbaarleht pärineb Tooma kogudes soojaama herbaariumist niaegsetest toiduraskustest üle saada. Üksip peatus Toomal pikemalt 1942. vagunis, sinna monteeritud pinkidel Nii ei varisenud me kokku. Hoopis aastal, nagu on näha ka herbaarlehel tihedasti kokkulitsutuna. Toomal kõnelemata rahust, mis valitses siin kirjas olevatest leiuandmetest (¥): viibisime kuni augustikuu esimese liiklusest kõrvalises kohas” [4: 263]. juuli algul kutsus dr. nat. August dekaadi lõpuni, mil teatritöö meid Botaaniku suvepuhkus tähendab Miljan ta koos abikaasaga suvitama jälle Tallinna tagasi tõi. Korteris peale tavatähenduses puhkamise Tooma sookatsejaama. Oma mäles- olime ühes katsejaama toas, toitu kindlasti ka taimede tähelepanemist tustes on Üksip kirjutanud: „Võtsin käisime hankimas üle soo Kärdes. ja herbariseerimist. Nii on Üksip mär- rõõmuga kutse vastu ja ühel ilusal Need suvitamised (nii sel kui ka järg- kinud: „Huvitavatest taimedest, mida hommikul asusimegi teele kauba- misel aastal) aitasid meid okupatsioo- siin suvel täheldasin, olid: rikkalikult autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 38 I518I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | LOODUSMUUSEUMI VARASALVEDEST | esinev ida-elemendi esindaja hane- vits, samuti ungrukold, kuldking jt. Emumäe ümbruses (kus külastasime Hugo Lauri) kasvas ka selliseid „lääne taimi” nagu angerpist ja loodtimut” [4: 263].

Hundi- ja karutubakad. Albert Üksipi aegadel vaadeldi ja vahel ka täna- FOTOD: EMÜ PKI FOTOKOGU BOTAANIKUTE FOTOD: päeval käsitletakse neid kahte üsnagi sarnast taimeperekonda koos, hun- ditubakatena (Hieracium), kusjuures karutubakad olid ka Üksipil eristatud hunditubakate perekonna sees alam- perekonna tasemel. Mitmel pool mujal oli juba tunduvalt varem leitud, et tai- Zooloogia ja botaanika instituudi välitööd 1960. aastal Loode-Eestis Nõva kandis. Albert Üksip, mede üldise väliskuju ning mitme teise Linda Viljasoo ja Livia-Maria Laasimer tunnuse põhjal on õigustatud neid perekondi lahus hoida. Karutubakas tegelikule mikroliigile: etiketile kir- Niimoodi nummerdatud herbaarle- kui iseseisev perekond (Pilosella) on jutatud Hieracium piloselloides on n-ö hed on digiteeritud, kas skannitud kirjeldatud juba 1756. aastal. koguliik, mille hulgas on eristatud või pildistatud, ning praeguseks on Üksip on pildil (¥) oleva karutu- mikroliigina ka õiekas hunditubakas. leiuandmed kantud ka andmebaasi. baka määranud kui Hieracium pilo- 2003. aasta ilmunud „Balti Kahtlemata ei pruugi praegune selloides, mida üldiselt peetakse kõrge floora” [3] jaoks karutubakaid määrang jääda sel herbaarlehel vii- karutubaka (Pilosella praealta) süno- uuesti üle vaadates olen ka kõne- maseks. Aja möödudes arenevad nüümiks. Selle liigina olen herbaar- aluse herbaarlehe ümber määranud. arusaamad ja teadmised, tulevad eksemplari määranud 1996. aastal Kontseptsioon oli vahepeal muu- uued uurijad. Põhimõtteliselt on või- ehk siis nõustunud Üksipi määran- tunud: kõrge karutubakas on meil malik analüüsida ka herbariseeritud guga. Ümbermäärangud lisataksegi endiselt liigina olemas, aga ta varred taimede DNA-d, mis annab uurijale herbaarlehtedele lisaetikettidena ja peaksid olema enam-vähem paljad, lisatunnuse liigi määramisel. kuigi ma olen hiljem taime veel kord mõnede väikeste heledate lihtkar- Kui herbaariumi hoida enam- ümber määranud, jääb kindlasti alles vadega. Herbariseeritud taimel on vähem toatemperatuuril, kuivas ning ka varasem lisasilt. aga varrel suhteliselt rohkesti tume- korrapäraselt võimalikke kahjureid Etiketile on Üksip pliiatsiga juurde daid lihtkarvu. Uues ladinakeelses tõrjuda, säilib herbaarleht ilmselt kirjutanud sõna floribundum, mis nimetuses sisalduv x viitab taime lõpmata kaua. Taimed iseenesest tol- viitab liigile õiekas hunditubakas hübriidsele päritolule, see on kõrge muks ei pudise. Niiviisi võib see sõja (Hieracium floribundum). Pliiatsiga ja äänisjärve karutubaka (Pilosella ajal Toomalt kogutud herbaarleht juurde kirjutatud täpsustus osutab onegensis) hübriid. huvi pakkuda veel paljudele järel- Peale selle on herbaarlehel näha tulevatele uurijate põlvkondadele. veel mitmesuguseid muid etikette ja Tooma sookatsejaama herbaariumi numbreid. All paremas servas olev kaaned on leidnud aga uue kasutuse number 3405 viitab Üksipi ana- välitöödel: nende vahele on hea väljas lüüsi numbrile. Ta on iga uuritud taimi koguda. Etioopias käinud orni- herbaarlehe kohta täitnud ankeedi, toloogidel olid need kaaned kaasas kus on kirjeldanud taime mikrotun- – kohalikes olid need üksnes suurenda- nuseid (näärme- ja lihtkarvade arv nud aukartust ekspeditsiooni vastu. ■ korvõisiku lehekestel jne) ning ena- 1. Kukk, Toomas 2009. Albert Üksip, kunstnik ja masti analüüsilehe teisele küljele teadlane. – Rohtmets, Indrek; Kukk, Toomas joonistanud ka taime üldvaate. Suur (koost). Lehed ja tähed 5. Vaim ja aeg. MTÜ Loodusajakiri, Tallinn: 190–197. osa neist analüüsidest on nüüdisajani 2. Kukk, Toomas; Gudžinskas, Zigmantas 2002. säilinud ja hoiul teatri- ja muusika- Pilosella. – Kuusk, Vilma et al. (ed.). Flora of the Baltic Countries 3. Estonian agricultural univer- muuseumis Albert Üksipi fondis. sity, Tartu: 79–102. Triipkood numbriga TAA 0002533 3. Üksip, Albert 1961. Hunditubakas – Hieracium L. – Vaga, August (toim). Eesti NSV ﬂoora, 7. kd. näitab, et tegemist on EMÜ põllu- Eesti riiklik kirjastus, Tallinn. majandus- ja keskkonnainstituudi 4. Üksip, Albert 1975. Mälestused. Eesti Raamat, herbaariumi eksemplariga, mille Tallinn. rahvusvaheline tähis on TAA. Igal Toomas Kukk (1971) on botaanik, Eesti maaüli- Albert Üksip Nõva lähedal välitöödel kooli herbaariumi vanemkuraator ja Eesti Looduse 1960. aastal, koos kivi-imaraga herbaarlehel on unikaalne number. peatoimetaja. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I519I 39 | ESSEE | Fotograaﬁa ja keskkonnahoidlik mõtteviis

Ragnis Pärnmets

Loodusfotograaﬁal kui hobil on suur mõju sellele, kuidas me õpime teadvustama ja väärtustama keskkonda. Need seosed vääriksid senisest märksa suuremat tähelepanu ja kõlapinda.

uidas on looduse pildistamine mind inimesena muutnud? KMismoodi on see kujundanud minu tõekspidamisi ja arusaamu elu- rikkusest ning milliseid elamusi see

mulle on pakkunud? Olen nendel RAGNIS PÄRNMETSOTOD: teemadel palju mõtisklenud ja leidnud, et loodusfotograafia on suurepä- rane vahend õppida loodust tundma. Olen üles kasvanud maal ja kül- lap loodusega rohkem kokku puutu- nud kui paljud linnainimesed. Siiski ei osanud minagi poisikesepõlves pöörata keskkonnale sel moel tähelepanu nagu praegu. Kohalikus metsatukas sai ikka oma jõudu proovida, murdes kuivanud puutüvesid maha. Mets kaikus ja linnud tõusid ehmatusest lendu. Nüüd ma midagi sellist ei teeks. Sedamööda, kuidas fotograafia- Merikotkas on Eesti suurim röövlind, kes oma täies hiilguses jätab igale loodushuvilisele varustus on muutunud paremaks kustumatu mulje ja kättesaadavamaks, on ka pildistamine kogunud Eestis üha suuremat See on aeg iseenda jaoks. Võimalus matkarajal, märkasin peagi, et midagi populaarsust. Osalt on see tingitud eemalduda argirutiinist, linnakä- on teisiti. Ammu tuttavad kohad olid sellest, et pildistamine ei käi kellelegi rast, unustada mured ja lihtsalt nüüd justkui täiesti uued ja tundma- üle jõu: sellega saab hakkama nii laps olla. Ühtaegu annab see võimaluse tud. Olin selles paigas varemgi käi- kui ka pensionär. õppida tundma looduskeskkonda ja nud: tunnike kiirkõndi ja matkarada Fotograafiat harrastavate inimeste liigirohkust. Rääkimata panusest ter- läbitud. Seejuures ei olnud ma tih- levinuim meelisteema omakorda on vise heaks, sest aktiivne liikumine ja tipeale täheldanud midagi huvipak- tihti loodus. Seda kinnitab ka loodus- värske õhk on hea tervise alus. Kui kuvat. Fotoaparaat näpus, on sama fotovõistluste arvukas osalejaskond. nähtu ja kogetu õnnestub vormida raja läbimiseks kulunud lausa viis- meeldejäävaks pildiks, on see vaid kuus tundi. Sellistel aeglastel retke- See on elustiil. Minu jaoks ei ole fotoretke meeldiv boonus. del kuuleb ja näeb mõndagi. looduse pildistamine pelgalt üks Kui tegin oma esimesi fotomatku Iseäranis lummav on metsa heli- fotograafiavaldkond. See on elustiil! maakodu lähedal Ahja jõe ürgoru maastik. Mingil määral võib seda autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 40 I520I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | ESSEE | võrrelda suurlinnaga, ainult et metsas kostvad hääled on teistsugused. Liiklusmüra asemel on kohin puulatvades, vulisev vesi jõesängis, kasetüüka otsas toksiv kirjurähn ja põõsastikus sädistavad värvulised. Peale arvukate helide hakkab silm tabama ümbruskonnas toimu- vat sagimist: arusisalik ületab laud- teed, kuuseladvas istub orav ja otsib käbiseemneid, mäeseljakul rühib viiepealine metsseakari. Kas pole kummaline, et fotokaamera justkui õpetab märkama ja aitab luua looduses liikumise oskused. Siit saab süga- vam huvi looduse vastu alles alguse!

See on võimalus rohkem teada saada. Peagi kujunevad igal pildis- tajal välja oma lemmikteemad. Kes keskendub kaunitele maastikele, kellele pakuvad huvi karvased ja sulelised ning kes innustub mak- Kui peaksin valima Eestimaa kauneima loodushetke maastiku kategoorias, siis otsustaksin romaailmast, mis on täis imepära- kindlasti rabahommikute kasuks, eriti kui läbi udu tungivad päikesekiired kuldavad raba seid väikeseid olendeid ja taimeõisi. Mõistagi tahame tabada seda kõige iseõppimisest on märksa rohkem guses otse nina ette maandub, unu- kaunimat hetke ja teha foto, mis kasu kui koolitunnist. Üsna tõenäo- neb ühe hetkega kogu vaev ja valdab kujutaks pildistatavat objekti parimal liselt kujuneb seeläbi ka arusaam joovastus. viisil. See omakorda sunnib tegema vajadusest keskkonda rohkem säästa. Või mis tunne on kogeda kevadist eeltööd ja koguma huvipakkuva liigi Kindlasti koguneb pildistamisret- tedremängu rabas! Juba enne koitu kohta põhjalikumat teavet. Olgu sel- kedel üksjagu elamusi, mis vahel lendavad tedrekuked oma mängu- leks haruldane orhidee või öise elu- võivad olla sedavõrd tugevad, et kohtadele ja asuvad uhkes sulerüüs viisiga kõrvukräts. ajendavad käidud kohtadesse üha omavahelisi piiritülisid lahendama. Pildistamisel juhtub sageli sedagi, uuesti tagasi minema. Küllap on See vaatemäng on minu jaoks üks et tehakse esmalt foto ja alles seejä- raske ette kujutada, millist kannat- Eesti looduse suurejoonelisemaid rel hakatakse pildile jäänud olevust likkust vajab 14-tunnine istumine elamusi. leksikonide ja liigimäärajate abil kitsas ja pimedas kotkavarjes. Ent kui Lõpetuseks julgustan kõiki kaa- kindlaks tegema. Sellisest innukast meie suurim röövlind oma täies hiil- merat haarama ja pildistamise kaudu märkama elurikkust. Fotograafial on ilmselgelt oluline roll, õpetamaks meile looduse mitmekesisust ja täht- sust, ühtlasi oskust seda hinnata ning tulevastele põlvedele hoida. Tänapäeva kiire elutempo ja hoogne linnastumine paneb paraku inimesi unustama, kust nad tegelikult on pärit: ikka metsast! Seetõttu on sobilik järjepidevalt meenutada, et ka väljaspool kõrghooneid ja maanteid on elu. Kui see fotograa- fiaharrastuse kaudu inimestele selge- maks saab, küllap jääb siis tegemata mõni järjekordne kinnisvaraarendus või langetamata metsatukk. ■

Tedrekukkede vastasseis ja võimuvõitlus kargetel kevadhommikutel rabas on minu suurimaid Ragnis Pärnmets (1989) on amatöörfotograaf, loodust jäädvustanud alates 2012. aastast. Ragnise elamusi. Sugugi paljudel inimestel ei õnnestu sellist loodushetke oma silmaga näha fotosid saab näha veebilehel www.ragnisphoto.com. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I521I 41 | PUTUKAD | Kuidas putukat ära tunda VIII Mardikad ja lehviktiivalised

Mati Martin

Seekordse kirjutise peategelased on mardikalised ja nendega lähedases suguluses olevad lehviktiivalised, esmapilgul välimuselt täiesti erinevad putukaseltsid, kes aga võivad olla lähedalt sugulased.

ardikalised (Coleoptera) tunneb nende „kõva kooriku” Mjärgi üsna hõlpsalt ära. Seni oleme putukarühmi käsitlenud pea- FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: TAMM AIVO FOTO: miselt nende välimuse mitmekesisust silmas pidades, ent mardikad on kehaehituselt võrdlemisi sarnased. Nende puhul väärib esiletõstu pigem eluviiside mitmekesisus ja kuidas see looduses välja paistab. Mardikaliste selts on putukate hulgas üks liigirohkemaid, kui ¥ 2. Jooksiklasi: nõmmeliivikas (vasakul) ning põllujooksik mitte kõige liigirohkem. Liikide arvuks pakutakse veerand kuni Suised on enamikul liikidel hau- pool miljonit, Eestis seni 3500 liiki. kamistüüpi, seega toitu näritakse, Suuruselt on nad väga varieeruvad: harvem imetakse. Toiduse järgi võib 0,3–160 mm. mardikaid jagada järgmiselt: füto-

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: Nagu öeldud, kannab enamik liike faagid ehk taimtoidulised, saprofaa- tugevat kitiinrüüd. Sageli on välimus gid (kõdutoidulised), koprofaagid siiski petlik, näiteks pehmekoorlaste (sõnnikutoidulised), nekrofaagid kehakatted on tegelikult üsna peh- (laibatoidulised) ja polüfaagid (kõi- med (¥ 13). getoidulised). Eesmine paar tiibu on mardika- listel muundunud nn kattetiiba- Ei ole teist putukaseltsi, mille lii- deks (elytrae); need võivad küll olla gid asustaksid niivõrd erisuguseid kummaliselt lühikesed, nagu näiteks ökonišše. Ühe mardikaliigi tegevus lühitiiblastel (¥ 6) või sääsksikul loob tihtipeale pinnase järgmise liigi (Molorchus minor). Tagumine tiiva- tegevuseks, too omakorda järgmise paar on kilejad lennutiivad, mis puh- jaoks jne. Näiteks lehti ja juuri näri- keolekus on pakitud eestiibade alla. vad mardikad nõrgestavad puu, see Mardikad võivad lennata kahel avab tee koore all elavatele liikidele, moel. Osa liike, näiteks kuldpõrni- kes puu surmavad; edasi tulevad kas, hoiab kattetiibu lennu ajal sel- jaole surnud puidu sööjad; nende jal koos, teised, näiteks maipõrnikas, tegevuse tõttu pääseb puitu niiskust ¥ 1. Tarumardikas: tema vastsed nugivad sirutavad need laiali ja kasutavad ja hakkavad vohama seened, mis on mesilasepesades kandepindadena nagu lennukitiibu. toiduks järgmistele mardikaliikidele; autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 42 I522I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | PUTUKAD | FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: TAMM AIVO FOTO:

¥ 3. Laiujurit (pildil) näeb üsna harva, see liik on võetud ka Natura liikide nimekirja. Tema saledam suguvend kollaserv-ujur seevastu on tavaline asukas kõiksugustes ¥ 5. Hiid-vesimardika umbes 6 cm pikkune vastne peab veekogudes innukalt jahti pisematele veekogudes loomadele, nukkumiseks ronib aga maismaale (pildil) ning kaevub pinnasesse seente kaasabil kõdunenud puit on moone, heli (siklased) ja isegi valgus- toiduks järgmistele mardikaliikidele; signaale (jaanimardikas). Mardikate lisada võib veel röövliigid, kes peavad vastsed on mitmesugused, peamiselt koore all ja puitu näritud käikudes kampodeoidsed ehk hästi liikuvad jahti, tihti teiste mardikaliikide vast- vastsed, või vastupidi, väheliikuvad setele. Selle ahela liiginimetusi võib vastsed, nn konud. iga lugeja siinsest artiklist ise kokku Klassikalise süsteemi järgi jaota- noppida. takse mardikalised kahte alamseltsi: Parasiite, kes elavad teiste putukate röövtoidulised (Adephaga) ja segatoi- GAILHAMPSHIREFOTO: / FOTER.COM arvel, on mardikate valmikute hul- dulised (Polyphaga). Sugukondi on gas suhteliselt vähe. Küll aga elavad aga paarsada, nii et järgnev on üks- mõnegi liigi vastsed pesaparasiitidena nes väike valik sellest suurest mitme- koos mesilaste, sipelgate, termiitide kesisusest. ja herilastega, samuti ämblike muna- kookonites. Üks vastsena erakmesi- RÖÖVMARDIKALISED laste pesades ja ka mesitarudes nugiv Nagu nimetuski ütleb, peavad selle liik Eestis on tarumardikas (Trichodes rühma liigid jahti teistele loomadele. apiarius; ¥ 1). Tema vastsed toituvad Ent nagu ikka, on igal reeglil eran- peamiselt mesilase arenevatest vast- deid ning mõne siia alamseltsi kuu- GILLES GONTHIERFOTO: / FOTER.COM setest, aga ka laipadest. Ilusat kirjut luva mardikarühma toit on hoopis valmikut võime kohata peamiselt taimed. ¥ 6. Kes on kes? Ülemisel fotol lühitiiblane Lõuna-Eestis lilleõitel õietolmust ja mardikaliste seltsist, alumisel kõrvahark, väikestest putukatest toitumas. Jooksiklased (Carabidae) on üks kes kuulub hoopis nahktiivaliste seltsi. mardikaliste seltsi suurimaid sugu- Kehaehitus ja vilgas liikumisviis on ometi tähelepanuväärselt sarnased. Kõrvahargi Partneri leidmiseks kasutavad mardi - kondi, kuhu kuulub üle 20 pere- iseloomulik tunnus on mõistagi hark kalised lõhnasignaale ehk fero- konna. Nii valmikud kui ka vastsed on vilkad kütid [4]. Kasutatakse soo- levälist seedimist: seedenõret lastakse suu kaudu ohvri kehasse ning imetakse sealt siis poolseeditud toitu. Jooksiklaste valmikud tunneb ise- FOTO: URMASTARTES FOTO: loomuliku kehakuju järgi enamasti hõlpsalt ära; neil on pikad jooksuja- lad ja enamasti tumedad kattetiivad. Kirjude tiibade poolest eristub lii- vika (Cicindela) perekond, kes elavad kuivadel liivastel aladel, tegutsevad soojadel päikesepaistelistel päevadel ja lendavad hästi (¥ 2). Jooksik (Carabus) on keskne jook- ¥ 4. Sukeldunud kukrik. Tema silmad on jagunenud kaheks: veepinnal jahti pidades jälgitakse siklaste perekond, kuhu kuulub näi- ülemiste silmadega õhukeskkonda, alumistega aga seda, mis toimub vee all teks tüüpilise välimusega ja hästi autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I523I 43 | PUTUKAD | FOTOD: AIVO TAMM AIVO FOTOD: FOTO: URMASTARTES FOTO:

¥ 9. Kaks sarvekandjat: vasakul ninasarvikpõrnikas põrniklaste sugukonnast, paremal silinderpõrnikas põderpõrniklaste sugukonnast. Silinderpõrnikas on kuni 16 mm pikk, ninasarvikpõrnikas küünib aga lausa nelja sentimeetrini. Piltidel on isased, emastel sarved puuduvad

¥ 7. Pisikesed lestad hariliku raisamatja Sellepärast peavad need mardikad mas vee all tegutsev mardikarühm. turjal ootavad priiküüti järgmisele laibale veidi aja tagant käima veepinnal, Enamik vesimardiklasi on mustad et õhutagavara täiendada. Eestis on lühiovaalsed (1–40 mm) veetaime- suurimad liigid laiujur (Dytiscus latis- del ronivad taimtoidulised mardikad: simus; ¥ 3) ja kollaserv-ujur (D. mar- nende jalad pole kuigivõrd kohastu- ginalis). nud ujuma. Õhku ammutavad nad veepinnalt pea karvakeste abil ja Kukriklased. Paljud on kindlasti istu- hoiavad seda rindmiku ja kõhu all. nud veekogu kaldal ja vaadelnud Mõned liigid elavad ka väljaspool

FOTO: ODONTOLABIS / FOTER.COM FOTO: väikesi (3–8 mm), otsekui elavhõbe- veekogusid: kõdunevates taimedes, dapiiskadena sätendavaid mardikaid, seentes või sõnnikus. Vastsed on ena- kes vilkalt mööda veepinda ujuvad ja masti röövtoidulised. Eesti suurim aeg-ajalt sukelduvad. Need on kuk- liik on hiid-vesimardikas (Hydrous riklased (Gyrinidae). Kohastunud lii- aterrimus), kelle vastne võib toituda kuma vee pindkilel, on nende silmad ka konnakullestest ja kalamaimudest ¥ 8. Põderpõrnikat leidub Lõuna- ja Kesk- jaotunud kaheks osaks: alumine pool (¥ 5) [9]. Euroopa tammemetsades, Eestis teda jääb vee alla, ülemine vee peale. Nii teadaolevalt ei elutse näevad nad seda, mis toimub nii vees Lühitiiblased (Staphylinidae), nagu kui ka õhus (¥ 4). nimetuski aimu annab, on erakord- tuntud põllujooksik (Carabus cancel- selt lühikeste kattetiibade ja saleda latus; ¥ 2). Vesilaste (Haliplidae) sugukond on kehaga (0,7–28 mm) mardikad. Paugujooksiku (Brachinus) pere- väikesed (2–4,5 mm) rombikujuli- Suuremad liigid sarnanevad välimu- konna liikidel avaneb päraku juures sed kollaka-tumedalaiguliste kattetii- selt kõrvahargiga, kes mäletatavasti kaks lämmastikuühendeid eritavat badega veemardikad. Nad eelistavad kuulub hoopis nahktiivaliste seltsi juha. Õhu käes segunedes moodus- seisva või aeglase vooluga veeko- (¥ 6). tub neist eritistest plahvatav gaasi- gusid, ujuvad aeglasemalt kui uju- segu. Plahvatusega kaasneb koguni rid. Vesilased toituvad vetikatest. väike suitsupilv. Plahvatust kasutab Õhutagavara kannavad nad taga- putukas enesekaitseks, et peletada puusade all ja see täieneb vees oleva

vaenlasi. hapniku arvel. Seetõttu suudavad TAMM AIVO FOTO: nad vee all viibida kauem kui ujurid. Ujurlased. Kindlasti on paljud lugejad näinud vees ujujalgadega SEGATOIDULISED MARDIKAD aerutavaid suuri tumedaid mar- Enamik mardikalisi kuulub segatoi- dikaid. Enamasti on need ujurla- duliste alamseltsi. Seltsi nimetus on sed (Dytiscidae). See sugukond on üldistav. Sõna otseses mõttes sega- levinud peamiselt põhjapoolkeral. toiduliste liikide kõrval on enamik Pisemad on vaid paar millimeetrit, selle alamseltsi liike siiski puhtalt mõni liik aga üle nelja sentimeetri taim- või loomtoidulised, väga pal- pikk. Nii valmikud kui ka vastsed on jud koguni üsna kitsalt kohastunud röövtoidulised. Erinevalt enamikust mõne üksiku toiduobjektiga. ¥ 10. Mardikavastseid nimetatakse mardikalistest on ujurlaste vastsete tõukudeks. Ninasarvikpõrnika tõuk (pildil) suised kohastunud imema. Vee alla Vesimardiklased (Hydrophilidae) eelistab elada sõnnikus, liigub vähe ja näeb võetakse kattetiibade all õhk kaasa. on ujurlaste ja vesilaste kõrval kol- välja üsna rasvane autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 44 I524I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | PUTUKAD |

nägu. Lähemalt silmitsedes saamegi näha neid imeväikesi musti ja väga vilkaid tegelasi, kes meie käele sattu-

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: nuna on veidi segaduses ja püüavad TAMM AIVO FOTO: kiiresti oma helevalgeid lennutiibu kattetiibade alla kokku pakkida. Suurimad lühitiiblaste liigid Eestis on kirju-samblasultan (Staphylinus caesareus) ja laiba-lühitiib (Creophilus maxillosus). Neid liike kohatakse sageli laipadel, nii et esmapilgul tundub, et tegu on laibatoidulistega. Tegelikult on need mardikad laipa- ¥ 13. Pehmekoorlased on rohus elavad ¥ 11. Aiapõrnikad on meie hooldatud del hoopis saagijahil, otsides laipadest saleda kehaga mardikad. Fotol on ehmes- murudel väga tavalised, mõnikord isegi toituvaid kärbsevaklu. Umbes sama pehmekoor tüütud putukad. Nende vastsed elavad eesmärgiga tegutseb lehmakooki- mullas ja toituvad murutaimede juurtest des meie kõige suurem lühitiiblane Hemus hirtus. Kuigi pisikeste kattetiibade all näikse lennutiibadele vähe ruumi Raisamardiklaste (Silphidae) seast jätkuvat, on lühitiiblased head len- leiame aga hulga tõelisi laibatoidu- dajad. Enamjagu liike on röövtoidu- lisi liike. Nendegi mardikate katte- FOTO: KAMRAN / FOTER.COM FOTO: lised ja varjatud eluviisiga. Nad elavad tiivad on tagakehast sageli lühemad. niisama hästi kui kõikjal, mitu liiki Laibasööjad liigid on looduses bioloo- isegi sipelgapesades. Seal toidetakse gilised sanitarid. Nad kaevavad laiba ja kaitstakse neid esmajärjekorras, maasse ja kasutavad seda vastsete vastutasuks eritavad nad nõret, mis toitmiseks. Mõne liigi vastsed ise lai- ¥ 14. Leivamardikas on üks tavalisemaid on sipelgatele väga mokkamööda. bal ei toitu [3], vaid ootavad, kuni tooneseplasi Niisugusel hõlbuelul on siiski üks ema on laibatükikese läbi mälunud ja varjukülg: kui vastne üritab nukku- siis selle neile suhu topib. Suurimad kus toituvad taimejuurtest või kõdu- miseks maasse kaevuda, kipuvad aga- raisamardiklased Eestis on must- nevas puidus, ka saepurus, sõnnikus rad sipelgad teda tagasi välja tirima. raisamatja (Necrophorus humator) ja ja taimses massis, näiteks kõdunevas Enamik lühitiiblasi on imeväike- kirjude tiibadega harilik raisamatja põhus. Vastne areneb sageli mitu sed. Õhtuhämaruses ja eriti varakeva- (N. vespillo; ¥ 7). aastat. Valmikud toituvad peamiselt del võib tunda, et midagi lendab vastu taimelehtedest ja õitest, lendavad Põderpõrniklased (Lucanidae) on enamasti juunis-juulis. keskmised kuni suured sageli tuge- Ilmselt kõige kuulsamad põrnik- vate lõugadega mardikad. Vastsed lased on soojemates maades elavad arenevad kõdunevas lehtpuupui- sõnnikumardikad (Scarabeus), kes dus ja areng kestab tihti kaua, kuni veeretavad loomasõnnikust palli- kuus aastat. Valmikud toituvad puu- kesi, kuhu sisse munevad ja milles dest välja voolavast mahlast. Euroopa arenevad järglased. Kõige suuremad suurim mardikas on põderpõrnikas põrniklased on aga Aafrikas elavad (Lucanus cervus; ¥ 8), keda mõnedel koljatmardikad (Goliathus): suurimad andmetel on kunagi ka Eestist leitud. võivad kaaluda isegi 100 grammi. Tänapäeval võib meie mail kohata Eestisse tagasi tulles tuleb mär- palju väiksemat, kuni 16 mm pikkust kida, et põrniklaste hulgas on hulk silindrilise kehakujuga silinderpõrni- taimekahjureid. Aedades on tava- kat (Sinodendron cylindricum; ¥ 9). line punapõrnikas (Serica brunnea) ja aiapõrnikas (Phyllopertha horticola; Põrniklaste (Scarabaeidae) sugu- ¥ 11), keda võib juunis näha arvu- konda kuuluvad ühed maailma kalt lendamas aedades korralikult

JOONIS: EDWARD STEP: INSECT ARTIZANS ANDTHEIR 1919 / FOTER.COM WORK, suurimad ja raskemad mardikad. pügatud muru kohal. Taimede õitel Need on mitmesuguse suurusega võib kohata kuldpõrnikat (Cetonia (2–41 mm) jässakad lameljate tund- aurata) ja kimalast jäljendavat ¥ 12. Harilik nahanäkk on tilluke, aga latega mardikad. Vastsed on valged ja karuspõrnikat (Trichius fasciatus). ilus mardikas. Tema vastsed (all paremal) paksud, kõvera kehaga tõugud ehk Siia sugukonda kuuluvad ka nina- maiustavad kuivanud loomse ollusega konud (¥ 10), nad elavad mullas, sarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis; autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I525I 45 | PUTUKAD |

ja õitel askeldamas saledaid ena- sem neist on leivamardikas (Stegobium

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: masti punakaspruune või hallikaid paniceum; ¥ 14), kes rikub mitmesu- mardikaid. Need on pehmekoorla- guseid jahusaadusi [2]. sed (Canthariidae), kesksuvel väga tavalised mardikad. Väga pehmete Naksurlased. Kindlasti on nii mõnigi kattetiibadega valmikud ja vast- vähemasti lapseeas hüpitanud peo- sedki on segatoidulised, nad toitu- pesal huvitavaid saledaid tugeva vad putukatest ja nende vastsetest, kehakattega mardikaid, kes end taimede õitest, tolmukatest jms. selili olles plõksatusega õhku pais- Tavalisemad perekonnad on õiepur- kavad, püüdes jalgadele maanduda. purlane (Lygistopterus) ja pehmekoor Need on naksurlased (Elateridae), (Cantharis; ¥ 13). üsna varjulise eluviisiga mardikad. ¥ 15. Sarviknaksur armastab istuda Naksurlaste vastseid nimetatakse taimevartel. Seal tõstab isane mardikas oma Jaanimardiklased (Lampyridae) traatussideks, nad on pikad, kollaka kamjad tundlad üles, et püüda emase lõhna arvati varem samuti pehmekoor- või pruunika tugevasti kitiniseeru- laste hulka, praegu on nad omaette nud traatja kehaga ning kahjusta- sugukonnas. Üldteada on tiivutute vad juurvilju ja taimede juuri. Osa emaste omapärane komme kutsuda liikide tõugud elavad aga metsakõdus isaseid valgussignaalide abil: osal lii- ja mädas puidus, kus toituvad teiste kidel on need lühikesed sähvatused putukate vastsetest. Kevadel mais- FOTO: URMASTARTES FOTO: (plinkimine), teistel, nagu Eestis ela- juunis on taimedel tavaline metall- val jaanimardikal, on valgus pidev. roheline sarviknaksur (Corymbites Tiivulised isased näevad välja nagu pectinicornis), kelle isane torkab silma tüüpilised pehmekoorlased. Vastsed kamjate tundlatega (¥ 15). toituvad tigudest. Täpsemalt saab jaanimardikate kohta lugeda mitmest Lepatriinulasi (Coccinellidae) tun- varem ilmunud artiklist ajakirjas neb ilmselt igaüks juba lapsepõlvest. Horisont [1] ja Eesti Loodus [8, 10]. Nad on kõik suhteliselt väikesed (2–9 mm) poolkeraja, harvem piki- ¥ 16. Lepatriinu vastne on lühike ja Tooneseplased (Anobidae) on meie ovaalse, kõhupoolelt lapiku kehaga jässakas, kuid liigub üsna kiiresti igapäevaelus olulised nii mõneski eredavärvilised täpilised mardi- mõttes. Nende väikeste (2–7 mm) kad. Lepatriinude kehavedelik ehk ¥ 9, 10) ja maipõrnikad (perekond mustjate või pruunide rulja kehaga hemolümf on mürgine ning ena- Melolontha). mardikate vastsed arenevad kuivas mik putuktoidulisi linde neid ei söö: puidus, mööblis, käbides, torikseen- putuka ere kuub ongi hoiatusmärk. Nahanäklased (Dermestidae) on väi- tes, murumunades. Tuntuim liik on Vastsed on hallid või mustjashallid kesed (2–9 mm) ja sageli kirjud mar- mööbli-toonesepp (Anobium punca- oranži kirjaga, nukkuvad ühte otsa- dikad. Nende pikakarvalised vastsed tatum). Mõnede toonesepaliikide pidi taimelehe külge kinnitunult. Nii toituvad kuivast loomsest ainest (kon- emane mardikas teeb tiksuvat heli, vastsed (¥ 16) kui ka valmikud on did, karvad, nahk, sarvaine, kuivanud kutsudes nii isast mardikat. See on lehetäide kõige suuremad vaenlased. putukad). Looduses elavad nad linnu- tuntud ka „surma kella” nime all. pesades, loomade urgudes ja kuiva- Lähemalt loe nendest huvitavatest Süsiklased (Tenebrionidae) on tava- nud laipadel: see mardikarühm ongi putukatest Eesti Looduse varasemast liselt mustad mitmesuguse suuruse levinud kõrbetes ja poolkõrbetes, kus numbrist [5]. Tooneseplaste hulgas (2,5–31 mm) ja kujuga mardikad. laibad enne lagunemist ära kuivavad. on hulganisti kahjureid. Üks tavali- Enamik süsiklasi elab poolkõrbetes Nahanäklastel on seal kandis oluline roll laipade lagundajatena. Osa naha- näkiliike on muutunud laokahjuriteks, tekitades peavalu muu hulgas näiteks putukakogude omanikele. TAMM AIVO FOTO: Mõne liigi valmikuid võib suvel leida

õitelt. Eestis on tavalised mõned liigid, JOCHENB / FOTER.COM FOTO: näiteks pesanäkk (Anthrenus scrophu- lariae) ja harilik nahanäkk (Dermestes lardarius; ¥ 12). ¥ 17. Näiteid süsiklaste kohta. Harilikku Pehmekoorlased. Kindlasti on pal- jahumardikat (paremal) võib leida peaaegu jud lugejad märganud suvel rohus igast elamust autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 46 I526I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | PUTUKAD | FOTO: URMASTARTES FOTO: FOTO: FRANCO CHRISTOPHEWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS

¥ 18. Villimardiklasi (vasakul täkkeline villimardikas, paremal hispaania kärbes) ei maksa kätte võtta ja kõrbetes, kus nad on tihti üsna omapärane, emaste tagakeha mune- arvukad. Kohastumusena eluks lii- misperioodil silmatorkavalt pikk. val on paljudel liikidel pikad jalad, Villimardikate veri on mürgine kuumust ja kuivust aitab taluda era- ja tekitab nahale sattudes ville. kordselt paks kitiinkoorik (¥ 17). Mürkaine on kantaridiin, mida väi- TAMM AIVO FOTO: Sellegipoolest tegutsevad nad pea- keses koguses kasutatakse näiteks miselt öösel, päevaks kaevuvad liiva soolatüügaste raviks või koguni või peituvad mujale. Nad toituvad nii „armujoogina”. Aga juba 0,03 g kan- looma- kui ka taimejäänustest. taridiini võib sisse sööduna inimese Muidu ei olekski süsiklastest põh- surmata. just eriti juttu teha, aga mõned liigid Villimardiklased arenevad hüper- on muutunud laokahjuriteks. Kõikjal metamorfoosi teel. Munast kooruvad tuntud kahjur on harilik jahumar- imeväikesed ja vilkad vastsed, kes dikas (Tenebrio molitor; ¥ 17), kes kiiresti lilleõitele ronivad ja mesi- Eestiski on mõnes kodus suur prob- last ootama jäävad. Kui mesilane on leem, eriti nendes majades, kus soo- tema külge haakunud vastse pessa justuseks on linaluu. See materjal kandnud, kestub too aga märksa on ideaalne toit hariliku jahumar- kohmakamaks konutaoliseks tõu- dika vastsetele. Väike-jahumardikas guks ning hakkab toituma mesilase ¥ 20. Siklasi iseloomustavad pikad kaarjad (Tribolium confusum) elab aga oma pesa sisust. Tuntuim liik on hispaania tundlad, pikad jalad ja kiiljas kehakuju. nimetuse kohaselt peamiselt jahu- kärbes (Lytta vesicatoria; ¥ 18), keda Tuisusikk (pildil) on mõnel pool üsna tavaline saadustes. on hiljuti Eestis taas leitud. Teistest mardikas liikidest on Eestis levinud sinine vil- Villimardiklased (Meloidae; ¥ 18) limardikas (Meloe violaceus) [7]. käivad liigid meenutavad herilasi, on väga huvitava eluviisiga. Need puutüvedele hoiduvad liigid on taga- keskmised kuni suured (8–30 mm) Siklasi (Cerambycidae) märkame sihoidlikumat värvi. sinised või mustad loiult liikuvad peamiselt lilleõitel, kus nad innu- Siklaste vastsed kaevandavad putukad jäävad silma peamiselt mai- kalt askeldavad ja õietolmu nooli- puukoore all või puidus, harva roht- kuus. Kehakuju on neil võrdlemisi vad. Metsamehed tunnevad neid kui taimede vartes. Kuna puit pole just metsakahjureid, kes küll mõne teise ülemäära kergesti seeduv ja toite- mardikarühmaga võrreldes suurt rikas suupiste, areneb vastne tava- kahju ei tee, kuid rikuvad ometi liselt mitu aastat: kõige pikemaks sageli puitu. arenguks on mõõdetud 45 aastat. Siklased on suured või keskmise Suurim sikk on Lõuna-Ameerikas suurusega saledad, sageli väga pik- elav titaansikk (Titanus giganteus): kade jalgade ja tundlatega, mõnikord koos väljasirutatud jalgadega kuni värvikirevad mardikad. Valmikud 18 cm pikk. Majasikk (Hylotrupes toituvad õietolmust, väljavoolavast bajulus) elab kuivas puidus ja kahjus- FOTO: RASBAK / WIKIMEDIA RASBAK / FOTO: COMMONS puumahlast või ei toitu üldse. Neid tab ka meil Lääne-Eestis ja eriti saar- võib kohata päikesepaistelistel suve- tel palkmaju (¥ 19). Sarikaliste õitel ¥ 19. Majasiku vastne on võimeline toituma päevadel peale lilleõite ka raiesmikel kohtab sageli tuisusikku (Pachyta kuivast seinapalgist puuvirnadel ronimas. Paljud õitel quadrimaculata; ¥ 20). autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I527I 47 | PUTUKAD |

Kõige tuntum poilane on kartuli- oleks need puu sisse peene traadiga mardikas (Leptinotarsa decemlineata), põletatud. kes seadis end kartulile sisse umbes

FOTO: AIVO TAMM AIVO FOTO: 1860. aastate paiku Põhja-Ameerikas Kärsaklased (Curculionidae ) on ja toodi siis peagi Euroopasse. samuti enamjaolt väikesed (1–11, Siinpool ookeani hakkas ta eriti harva kuni 24 mm) mardikad. Pea hoogsalt levima teise maailmasõja eesosa on neil pika kärsaku kujuline järel ning on praeguseks jõudnud (¥ 24), selle külge kinnituvad tava- juba Kaspia mereni idas ja Lõuna- liselt põlvjad tundlad ja haukamis- ¥ 21. Poilaste vastsed toituvad sageli Soomeni põhjas [6]. suised. Kärsaku järgi on kärsaklasi hulgakesi koos. Ühed silmatorkavamad Poilaste hulgas on kehakuju suhteliselt kerge ära tunda, sel keha- nende hulgas on lepapoid poolest erandlikud pikliku kujuga osal on suur tähtsus ka kärsak lase roomardikad, salupoilased ja vilja- elus: kärsaku abil näritakse taime- kuklased. Roomardiklased (Dona- koesse auk, kuhu asetatakse muna. cinae; ¥ 22) elavad veekogude Kärsaklaste vastsed on jalutud valk-

FOTO: MATI MARTIN MATI FOTO: kaldataimestikul, nende vastsed jad tõugud. arenevad vee all. Kes neid mardi- Ka kärsakad on sageli mono- või kaid näha tahab, peab jalad märjaks oligofaagid, s. t toituvad ühel liigil või tegema ja vette astuma: kui kaldalt vähestel taimeliikidel. Kuna nad tal- paistab, et vees kasvavatel taime- vituvad valmikuna, kohtab neid roh- del pole kedagi, siis veidi kaugemal kem kevadel ja sügisel. Kärsaklased leiame neid mardikaid üsna palju. tegutsevad enamasti varjatult, nii Maismaale nad eriti ei tule. Mõni liik paneme tähele eelkõige nende teki- võib suured pillirooalad kesksuveks tatud muutusi või lausa kahjustusi üsna pruuniks närida. taimedel. Kindlasti olete metsas jalutades Ürasklased (Scolytidae, varem ka märganud, et mõnel noorel kasel Ipidae) on väikesed (1,2–5, harva või haaval on osa lehti rulli keera- kuni 9 mm) silinderja kehaga tume- tud. Tähelepanelikult vaadates näeb ¥ 22. Enamik poilasi sarnaneb pisikeste dad mardikad. Nad uuristavad puitu, rullide läheduses ka nende valmis- kirevate kuplitega, roomardikad (pildil) on koore alla ja koore sisse käike, kuhu tajaid. Kaskedel on need üldjuhul kehakuju poolest erandid munevad munad. Kattetiivad on metallroheliselt läikivad mardikad, kohastunud lükkama käigust välja kelle kattetiibade pind on kaetud väi- Poilased. Taimedel on väga palju näha näripuru. Kogu elu veedavad nad keste erkroheliste soomustega. Haava väikesi (2,5–12 mm) ümara kehaga, käikudes, väljudes sealt ainult enne lehtedel toimetab aga samamoodi sageli metalselt läikivaid poilasi suguküpseks saamist nn küpsus- erkpunane lehekärsakas (Apoderus (Chryzomelidae). Puhkeasendis peida- söömaks ja paarumiseks. coryli). Kokkurullitud lehe sees are- vad nad jalad kõhu alla ning ehmatuse Üraski tõugud on jalutud, nad nevad mardikate vastsed. korral kukutavad end taimelt maha. närivad oma käigud risti emakäi- Enamik poilasi on mono- või guga, nii tekivad igale liigile iseloo- oligofaagid: nad elavad vaid ühel mulikud käikude mustrid (¥ 23). või vähestel taimeliikidel. Munad Tavainimene tunnebki ürasklasi just munetakse kogumikena ja kaetakse nende näripiltide kaudu, kui ta eral-

tarduva sekreediga. Vastsed liiguvad dab surnud puult poollahtise koore- MARTIN MATI FOTO: aktiivselt ja söövad taimelehti, hoi- tüki. Noor mardikas närib end läbi dudes nooremas põlves lähestikku koore puust välja, et siirduda laia (¥ 21), vanemates arengujärkudes maailma paarilist otsima. eraldi. Osa poiliike on suured metsa- Enamikul üraskiliikidel on kitsas ja põllukahjurid. ökonišš, s.t liik elab kindlal puuliigil Kui selline metalse helgiga väike ja puu kindlas osas (juurtel, okstes, mardikas hüppab, kuulub ta tõe- lamaval tüvel, seisval tüvel, koores, näoliselt hüpikpoilaste (Chalticinae) koore all, puidus jm). Mõned liigid alamsugukonda, kes on tuntud põl- asustavad elavaid puid, olles ohtlikud lukahjurid. Kilpmardiklaste alam- metsakahjurid. sugukonna (Cassidinae) mardikad Puiduüraskid kasvatavad käiku- ¥ 23. Eriti ilusad närikäigud on saarel näevad aga oma nimetuse kohaselt des kaasatoodud Ambrosia-seenekest, elavatel üraskiliikidel. Keskmine telg on ema välja lamedad, kilbitaolised, värvuselt millest siis toituvad. Seen muu- näritud käik, sellest lähtuvad „ribid“ aga rohekad või kollakad. dab käikude seinad mustaks, nagu tõukude näritud autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 48 I528I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | PUTUKAD |

Kärsaklaste hulgas on palju põllu- ja aiakahjureid. Hernekärsaka (Sitona lineata) vastsed elavad herneseemne- tes, õunapuu-õielõikaja (Anthonomus pomorum) vastsed aga avanemata õunapuuõies. Kindlasti on paljud maasikakas- vatajad olnud pettunud, kui nende suure armastusega kasvatatud maa- WIKIMEDIA / AIWOK COMMONS FOTO: WIKIMEDIA / AIWOK COMMONS FOTO: sikataimel esimene õiekobar järsku läbi näritakse ja see jõuetult longu ¥ 25. Isasel lehviktiival on lendamiseks jääb. Sellega sai hakkama maasika- kujunenud tagumised väga laiad tiivad. õielõikaja (A. rubi), kes nii oma järg- Eestiivad on taandarenenud pisikesteks lastele sobiva elupaiga rajab, nimelt köntideks ¥ 26. Emased lehviktiivalised on tiivutud, toituvad tema vastsed maasikaõiest. tundlate ja silmadeta olendid, kes elutsevad Iga sarapuupähklite korjaja on LEHVIKTIIVALISED kiletiivaliste tagakehakatete vahel (pildil olnud kimpus „ussitanud” pähkli- Lehviktiivaliste (Strepsiptera) seltsi paistavad kolme emase otsad) ega lahku tega. Kui õnnestubki näiliselt terve on peetud mardikaliste, aga ka kile- sealt kunagi pähkel koju tuua, siis veidi aja pärast tiivaliste lähedasteks sugulasteks. märkame, et keegi on sinna augu Need on väikesed (1,5–4 mm) oma- omaga. Vastkoorunud vastsed ehk närinud ja pähkli sisemuses on üks- pärase välimuse ja eluviisiga putuka- triunguliinid ootavad peremeesputu- nes vastse tegutsemisjäljed, ekskre- parasiidid, kes nugivad mitut seltsi kat taimedel ja niipea kui võimalik, mendid ja näripuru. Sel juhul on putukatel, näiteks kiletiivalistel, tungivad innukalt tema sisse. pähklis tegutsenud välimuselt väga sihktiivalistel, lutikalistel ja kahetii- Lehviktiivalised ei lühenda pere- ilusa pähklikärsaka (Curculio nucum; valistel. mehe eluiga ega muuda teda loiu- ¥ 24) vastsed. Lehviktiivaliste liike pole palju, maks, kuid peremees muutub Ei ole kärsakad rahule jätnud ka umbes 600, enamik elab troopikas. viljatuks ja tal kujunevad vastassoo metsamehi. Nendele tülikas liik on Eestis on seni leitud neli liiki, kes tunnused, näiteks tagakeha suureneb männikärsakas (Hylobius abietis), kõik nugivad erakmesilastel [11], ja värvus muutub. kelle vastne elab männijuurtel, val- mõnedel andmetel on neid leitud ka mik aga närib koort puuokstelt või lehekirpudel. Nüüd on küll aeg lõpetada. See oli noortelt taimedelt, nii et taim ena- Isased elavad lühikest aega ja len- ainult väike ülevaade tohutult vor- masti hukkub. davad vabalt ringi. Nad näevad üsna mirikkast mardikaliste ja nende lähi- Kärsakad on leidnud tee ka ini- omapärased välja (¥ 25): eestiiba- sugulaste rühmast. Nüüd on lugejal mese viljaaita. Üle maailma on dest on järele jäänud vaid lühikesed võimalus pöörata pilk teatmeallikate tuntud ladudes teravilja rikkuv tera- jätked (see viitab sugulusele mardi- või interneti poole – ning seni, kuni kärsakas (Calandria granaria). katega, kelle eestiibadel on lennul ilma jagub, minna ka õue –, et nen- samuti tagasihoidlik roll), tagatiivad dest putukatest veel rohkem teada seevastu on väga laia kannasagaraga; saada. Edu selleks! ■

tundlad on kaheharulised ja üsna 1. Kokasaar, Urmas; Martin, Mati 2000. Jaanikuu lühikesed, suised on taandarenenud: ööde helendav kutse – Horisont 3: 48–49. 2. Martin, Mati 2003. Kutsumata külalised. valmikueas isased ei toitu. Maalehe Raamat. Emased ei lahku aga kunagi 3. Martin, Mati 2006. Hiir saab mahamaetud mõne tunniga. – Loodus 1: 30–31. peremeesputukate kehast. Nad on 4. Martin, Mati 2007. Tundmatu loom ründab vih- vaglataolised, tundlate, tiibade ja sil- maussi. – Eesti Loodus 58 (10): 50. 5. Martin, Mati 2007. Puukoi ehk toonesepp närib madeta olendid (¥ 26). puitu ja tekitab ebausku. – Eesti Loodus 58 (12): Lehviktiivalised paaruvad õige 44–46. 6. Martin, Mati 2009. Kartulimardikas – tulnukas FOTO: LUKAS JONAITISWIKIMEDIA / FOTO: COMMONS omapäraselt, nn traumaatilise kopu- Ameerikast. – Aed mai/juuni: 26–31. latsiooni teel: isane torkab suguti 7. Martin, Mati 2010. Villimardikad ehk „maius- sid”, põneva eluviisiga putukad. – Eesti Loodus suvalises kohas läbi emase kehakatte 61 (5): 52–54. ning kehaõõnde juhitud seemnera- 8. Martin, Mati 2011. Jaaniuss sügiseses metsas. Kommentaar. – Eesti Loodus 62 (8): 50–51. kud leiavad iseseisvalt emase sugu- 9. Martin, Mati 2012. Piiksuv tõuk. Kommentaar. teed. Umbes samamoodi paarub – Eesti Loodus 63 (11): 56. 10. Pappel, Piret 2001. Juuni loom – jaaniuss. – muuseas ka voodilutikas. Eesti Loodus 52 (6): 244–245. Järglasi sigineb seesugusest armu- 11. Soon, Villu; Kesküla, Tõnu; Kurina, Olavi, 2011. Strepsiptera species in Estonia. – Entomol. suhtest väga palju, kuni 7000. Areng Fennica 22: 213–218. on keeruline hüpermetamorfoos, ¥ 24. Pähklikärsaka kärsak torkab silma Mati Martin (1951) on zooloog, töötab Tartu üli- oma pikkusega algjärgus üsna sarnane villimardikate kooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I529I 49 | TÖÖJUHEND | Seentega saab värvirikkad lõngad Uve Ramst

Seeni kui omaette seeneriigi alamaid hakati tunnustama alles umbes 150 aastat tagasi. Seni olid nad „ühed taimed kõik”. Seejuures aga mitte samavõrd hinnatud kui õiged taimed. Kuna piiblis seentest sõnagi ei räägita, võeti omaks seisukoht, et seened on kuradi looming. Kunagi uskusid seda õpetatud loodusteadlasedki. Nüüd on üllatuste aeg.

änapäevased sügisesed mass- ränded Eestimaa seenemet- Tsadesse on võrdlemisi hiline nähe. Võimalik, et see on alguse LIIVVELLO FOTO: saanud nõukogudeaegsest delika- tessinappusest poeriiulitel. Ka meie vene rahvusest kaasmaalastel, kes seentele ikka parema pilguga on vaadanud, võib olla oma mõju olnud. Seenevaesed sügised kurvastavad paljusid. Pole uudis, et Eestimaa metsades kasvab maitsvaid söögiseeni. Vähem tuntud tõsiasi on aga see, et meil leidub ka suurepäraseid vär- viseeni: seeni, mille abil saab villa- sele või siidile ilusa värvuse anda. Seenevärvilised kudumid ja kangad peaaegu puuduvad nii meie kui ka teiste maade etnograafilise pärandi hulgas. Vaid värv-hernesseene (Pisolithus arhizus) kohta on teada, ¥ 1. Verkjas vöödik (Cortinarius semisanguineus) on tavaline seen männikutes. Ta on väga hea et seda kasutati juba keskajal Itaalias värviseen, millega saab kauneid punaseid, lillasid ja kollaseid toone ja Prantsusmaal kangaste pruuniks värvimisel. Õigupoolest võib öelda, et seen- Rootslased oma avastust laialt ei tega värvimine avastati teineteisest reklaaminud, aga Ameerikas levis Kes avastas, et seentega saab vär- sõltumatult kaks korda. Maailma tei- teave kiiresti. 1980. aastal kutsuti vida? Värviseente tõeliseks avasta- ses otsas, Rootsis, kuulis 1978. aas- seal kokku esimene seentega värvi- jaks peetakse ameeriklannat Miriam tal seenehuviline Hjördis Lundmark misele keskendunud sümpoosion ja C. Rice’i, kes alustas oma katsetusi Upplandi maakonna tüdrukutest, kes korraldati esimene suur seenevär- 1970. aastatel. Tema sulest ilmusid juba ammu olid oma juukseid seen- viliste käsitööde näitus. Ameerika ka esimesed asjakohased raamatud: tega punaseks värvinud. Seeneliik oli kaudu levis teave veel kord Rootsi kõigepealt 1974. aastal veidi kõhklev teada ja kui Hjördis katsetama hak- ja sealt edasi teistesse Euroopa maa- „Proovigem seentega värvida” („Let’s kas (lõnga, mitte juustega), sai ta desse. Nimelt Miriam Rice’i isik- Try Mushrooms for Color”) ja seejärel suurepäraseid tulemusi. Valminud likud tuttavad, Rootsi kodanikud 1980. aastal mahukas ja täie veen- lõnganäidiseid eksponeeris ta samal Carla ja Erik Sundström, innus- dumusega kirjutatud „Värviseened” aastal kodulinnas Sundsvallis seene- tusid sellest ja pärast mõningast („Mushrooms for Color”). näitusel. Euroopa värviseente uurimist aval- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 50 I530I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | TÖÖJUHEND | dasid 1982. aastal rootsikeelse raamatu „Färga med swampar” („Värvi seentega”). Hiljem on ilmunud mitu kordustrükki ja teos on tõlgitud mit- LIIVVELLO FOTO: messe keelde, samuti on avaldatud arvukalt kirjutisi ja raamatuid teis- telt autoritelt. Üks mahukamaid on 2009. aastal Hjördis Lundmarki ja Hans Marklundi kirjutatud raamat „Färgswampar & swamp färgning”. Üle maailma korraldatakse igal teisel aastal eri maades sümpoo- sione „Seened ja kiudaine” („Fungi & Fibre”). Seentega värvimise kõrval käsitletakse seal ka muid valdkondi. Kuueteistkümnes sümpoosion peeti tänavu 9.–14. septembril Eestis Otepääl (huvilised saavad ülevaate veebilehelt http://seenevarvid.weebly.com). ¥ 3. Rohekas sametpuravik (Boletus subtomentosus) on hea söögiseen, mille söögiks kõlbmatud vanad viljakehad sobivad suurepäraselt värvimiseks Millised on parimad värviseened? Hakatuseks tasub teha endale selgeks kud tasub panna pannile ja vanad Üleolevamad meie seast virutavad mõned parimad värviseened. Siin tarvitada värvimiseks. Puravikulistest neile jalaga ja peavad sitaseeneks. on omad nipid. Nõnda nagu ei saa saab põhiliselt mitut tooni kollaseid. Meie männikutes tavaline verkjas mingite lihtsate tunnuste järgi otsus- Tatikutest-puravikest rohkem hin- vöödik (Cortinarius semisanguineus; tada, kas tegu on söögiseenega, nii natakse värviseenena sametvahelikku ¥ 1) ja sellest mõnevõrra harve- pole võimalik ka värviseeni eristada (Tapinella atrotomentosa; ¥ 2). See mini kuusikutes kohatav verev ainult kübara värvikuse järgi. Näiteks sisaldab võrdlemisi palju värvainet vöödik (C. sanguineus) pole küll kärbseseened ja pilvikud värviseente ja temaga võib saada nii halli, rohe- söödavad, pigem kergelt mürgised, hulka ei kuulu, kuigi paistavad värvi- kat, lillakat kui ka pruunikat tooni kuid kuuluvad kindlalt värviseente rikkad. Seevastu sobivad värvimiseks lõnga. Neid värvusi ei maksa siiski eliiti. Nendega saab suurepäraseid liiv-, lehma- ja pipartatikud (Suillus absoluutse tõena võtta, sest seentega punaseid, lillasid ja kollaseid toone. variegatus, S. bovinus, Chalciporus pipe- värvimine on paras „nõidumine” ja Värviseente nimekiri on muidugi ratus), sametpuravikud (¥ 3) ning tulemuses ei saa kunagi kindel olla. palju pikem, kuid alustuseks on need hariliku kivipuraviku (Boletus edulis) Midagi huvitavat tuleb kindlasti. liigid igati sobilikud. torukeste kiht. Kasulik on teada, et Eriti tähtis on aga tunda paari Kui mets ilmaolude tõttu seentest enim annavad värvi vanad viljake- vöödikuliiki. Need on seened, mis tühjaks jääb, võib heita pilgu maa- had. Seega: noored tatikud-puravi- tavaseenelise tähelepanu ei ärata. pinnalt kõrgemale ja otsida näiteks kaneelpruunikut (Hapalopilus rutilans; ¥ 4). See väike kakaokarva pui- tunud seen (torik) kasvab lehtpuude surnud okstel ja peenematel tüve- FOTO: VELLO LIIVVELLO FOTO: del. Välimuselt täiesti mittemidagi- ütlev, kuid lõngale annab ta ilusa lilla värvuse. Selleks et värvaineid kätte saada, peab seente keetmisel kindlasti lisama ammoniaaki, mis muudab pigmendid vees lahustuvaiks. Ammoniaaki võib kasutada ka seene määramisel. Tarvitseb vaid lasta tilgal nuuskpiiritusel kuk- kuda kakaovärvi viljakehale, kui kohe ilmneb värvimuutus: kokku- puutekoht muutub selgelt lillaks. Kaneelpruunikuga värvitud lõnga valguskindlus on väga hea ning seent ¥ 2. Sametvahelik (Tapinella atrotomentosa) kasvab kõdunenud kändudel. Ta sisaldab üsna kulub vähe: 100 grammi villase lõnga palju värvainet ning annab värvimisel lõngale erisuguseid toone värvimiseks piisab 20 grammist kui- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I531I 51 | TÖÖJUHEND |

tada soojal aknalaual või radiaatoril. Kõige mõttekam on siiski muretseda elektriline seente, puu- ning köögi-

FOTO: UVE RAMST FOTO: viljade jaoks mõeldud kuivati. Kuivamisel muudavad seened oma välimust ja hiljem võib tekkida küsi- mus, mis seenega on tegu, eriti kui kogutud on eri liike. Seepärast peaks enne kuivatamist seened sildistama. Lihtne, kuid palju ruumi nõudev säilitusviis on sügavkülmutus.

Midagi keerulist ei ole. Seentega ¥ 4. Kaneelpruuniku (Hapalopilus rutilans) viljakehad kase maha langenud oksal: ka värvimisel on vast suurim probleem puuseened sobivad värvimiseks. Kaneelpruunikuga saab lõngale kauni lilla tooni olnud peitsid, mida oli omal ajal keeruline hankida. Need on ained, vatatud seenest, s.o kaks-kolm kesk- mist hankida vajalik kogus seeni. See millega lõnga enne värvimist töö- mist viljakeha. aga tähendab, et viljakehi on vaja deldakse ja mis aitab värvainel tuge- Kui tahetakse saada suuremat mõnda aega säilitada. Kõige parem vamini lõngale kinnituda. Peale selle kogust ühte värvi lõnga, peab arves- on seda teha kuivatatult, kuna sedasi annavad erisugused peitsid sama tama, et värvida tuleb korraga. võtavad nad vähe ruumi. Väikesi seenega värvides eri toone. Kellel ei Vähehaaval värvides on kindel, et seeni (näiteks vöödikuid) ja viiludeks õnnestu peitse soetada, sel soovitan iga kord tuleb toon veidi erinev. lõigatud suuremaid seeni (näiteks katsetada vöödikutega, sest nende Seepärast tasub enne värvima asu- sametvahelikku) saab edukalt kuiva- FOTO: UVE RAMST FOTO:

¥ 5. Näiteid seentega värvitud lõngade kohta. Read ülevalt alla ja vasakult paremale kuuluvad järgmistele seentele: juurepruunik, rohekas sametpuravik, värv-hernesseen, pihkane liimik, sametvahelik ja verkjas vöödik. Kasutatud on erisuguseid peitse autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 52 I532I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | TÖÖJUHEND | värvained kinnituvad ka peitsimata lõngale ja peavad kenasti vastu. Enim levinud ja ühtlasi kõige inim- ja keskkonnahoidlikum on LIIVVELLO FOTO: maarjapeits: 100 grammi kuiva lõnga kohta võetakse 25 grammi ehk umbes viis teelusikatäit maarjajääd

(Al K(SO4)2 x 12H2O) ning võima- luse korral 10 grammi viinakivi. See on viinamarjaveinide valmistamisel kõrvalsaadusena tekkiv valge pul- ber, mis muudab lõnga pehmemaks ja värvuse kirkamaks. Ent saab ka ilma viinakivita. Maarjajää on kasutusel ka krun- ¥ 7. Juurepruuniku (Phaeolus schweinitzii) viljakehad kasvavad kuuskede-lehiste juurtel. dina, mistõttu võib seda leida näi- Tema värvained lahustuvad vaid suurema pH-ga lahuses, nagu teistegi puuseente korral. Appi tasub võtta nuuskpiiritus! teks looduslike viimistlusainetega tegeleva osaühingu Safran kaubava- 90 kraadini ja hoitakse sel tempera- Seejärel värvileem kurnatakse liku hulgast (müügikohad Tallinnas tuuril tund aega. Keeta lõnga ei tohi, (või siis ka mitte) ja jahutatakse ja Tartus). Ülejäänud peitsid, nagu sest see muudaks ta karmiks. Kui aeg käesoojuseni. Alles siis võib sisse tina-, vase- ja rauapeits, on tänapäe- on täis, võetakse pott tulelt ja las- pista peitsitud märja lõnga. Varem val vähetarvitatavad. takse lõngal lahuses jahtuda. peeti oluliseks eemaldada värvilee- Kui soovitakse saada eriti kir- Samal ajal võib valmis keeta vär- mest seenetükid, kuid nüüd eelis- kaid värvusi, tuleks hankida tina- vilahuse. Selleks on vaja piisavas tatakse järjest enam värvida lõnga soola: 3 grammi tinasoola (SnCl2 koguses seeni: kogus oleneb seen- seene supis, sest värvainet eraldub ka x 2H2O) ja 20 grammi viinakivi test ja soovitava tooni intensiiv- värvimise ajal.

(HOOC(CHOH)2COOK). Suurtes susest, samuti lõnga hulgast. Võib Huvilistele julgen soovitada selle kogustes sellega värvida ei soovita, arvestada, et näiteks tatikuid kulub supi „maitsestamist”. Selleks võiks kuid nii võiks kudumisse tekitada väi- ligi viis korda rohkem kui vöödikuid. alati olla käepärast nii äädikas, mille kesi eredamaid laike. Peitsimisel järele Kuivatatud vöödikuid on aga tarvis lisamise korral värvilahuse pH vähe- jäävat tinasoola lahust ei ole õige ligikaudu 100 grammi 100 grammi neb, kui ka nuuskpiiritus, mille tõttu valada kanalisatsiooni: selle jäägid kuiva lõnga kohta. pH suureneb. Üht või teist värvileende tuleks välja sadestada, lisades väikese Seened tükeldatakse ja pannakse lisades saab värvivalikut laiendada. annuse seebikivi (NaOH), ning seejärel vette. Saja grammi kuiva lõnga Lõngaga värvileeme temperatuuri viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. kohta võetakse umbes viis liitrit vett. suurendatakse jällegi aeglaselt 90 Peits lahustatakse kolmes kuni Kokku segatud seenesupp aetakse kraadini ja hoitakse sel temperatuuril viies liitris käesoojas vees. Siis ase- keema ja keedetakse tavaliselt tund ligikaudu tund aega. Seejärel lastakse tatakse lahusesse vihiks keritud lõd- aega. Mõne seeneliigi, näiteks vöö- lõngal leemes jahtuda ja kas või järg- valt seotud ja hoolikalt pestud niiske dikute ja sametvaheliku puhul piisab mise päevani liguneda. lõng. Lahus kuumutatakse aeglaselt ka lühemast ajast. Värvileemest välja võetav lõng tuleb seenesodist puhtaks teha, kui seda värviti seenesupis. Seda tööd võib alustada õues väikese tsentri- fuugimisega: lõngaviht võetakse ühte kätte ja keerutatakse jõuliselt, nõnda lendab suurem sodi lõnga seest välja. Lõnga loputatakse mitu korda ja soovi korral pestakse. Ülejäänud värvileemega võib toi- mingut korrata: sellel nn järelvär- vimisel saab eelmisest erinevaid ja sageli väga huvitavaid toone. Seega pakub seentega toimetamine oma- jagu põnevust, kui vaid perekond köögist levivad omapärased lõhnad välja kannatab. ■

¥ 6. Värvitud lõngad 2001. aastal Rovaniemis peetud sümpoosioni „Fungi & Fibre” Uve Ramst (1953) on bioloog, töötab Tallinna suveniirkorvis. Vasakul on kaneelpruunikuga värvitud lilla lõngakera loomaaias. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I533I 53 | ESSEE | Avastamata aja alamad

Tiit Kändler

Südasuvine aed on unustanud aja. Vähemasti kui aknast vaadata, ei juhtu seal päevade ja nädalate kaupa suurt midagi. Hobukastan ja kuusk ja mänd on ikka samasugused, omaenese karva. All peenras õitsevad kressid ja saialilled ja ﬂoksid, kes rohkem, kes vähem, kuid põhimõtteliselt ikka samamoodi. Punasõstrad on ikka sama punased ja õunad sama rohelised pabulad. Isegi rohi ei kasva niitja rahuloluks eriti pikemaks, isegi naat ei viitsi laiutada. Rästas vilistab päev päeva kõrval kassi peale sama vihaselt, kass aga teeb oma tavapärased käigud ja lebab oma tavapärased lebamised. Loodusel on aega küll, aeg ei voola, aega pole mõtet mäletada.

h, oleks ka minul nõnda: võtaks ikka ja jälle hommikul Okätte ja kirjutaks ühe ja sama loo, siis viskaks rõdule pikali ja loeks

ühte ja sama raamatut ning mõtleks TIIT KÄNDLER FOTOD: ühte ja sedasama mõtet. Saaks ju – kui vaid seda aega ees ei oleks! Inimene tahab enese arvates olla suur leiutaja. Hoopleb muudkui, mida ta kõik jälle on leiutanud. Iga päev on postkast täis uusi leiutusi – osta aga ära. Ennast ise hariv aed, ennast ise ehitav maja, ennast ise küttev ahi, ennast ise kinni maksev laen. Ajal, mil suvi on aja peatanud, tuleb pähe mõte, et kui olla aus, siis ei ole inimene ise leiutanud siin maa- muna peal või isegi mitte all mitte kui midagi.

Kõik, mille inimene on leiutise pähe kirja pannud ja oma oman- diks teinud ehk patendi võtnud, kõik see on oma olemuselt looduses olemas. Mägedel veerevad kivid ja kosmoseni paiskuvad vulkaani tükid, aatomipommid ja tuumajaamad Asjastunud aeg Käsmu meremuuseumis tähtedel, linnud ja hobused, tuul ja välk, kalad ja kosed ja kuumavee- Pole siin ruumi raisata midagi Inimene avastas äkitselt keele, nii allikad – kõik need on ju rataste, ja üha uusi näiteid tuua, kui vaid nagu ta avastas liikumise seadused kosmoserakettide, lennukite, elektri, kuri mõte pähe ei tuleks: aga keel, ja energia jäävuse ja korratuse suu- aurumasinate, vedurite ning laevade aga kiri? Needki sobivad, tõesta- renemise seadused ning vähe sellest looduslikud ja loomulikud proto- maks, et inimene ei ole mingi leiu- – nii nagu ta avastas ühtäkki, et maa- tüübid. taja. Inimene on avastaja, seda küll. ilmas tema ümber on olemas mate- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 54 I534I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | ESSEE | maatika, mida saab sellestsamast ei ole tegelikult üleüldse olemas, maailmast avastatud tükikeste kaupa sest see on vähim võimalikest, infi- edasi avastada ja aeg-ajalt järeldada, tesimaalne: oleviku vältus on vähim et algul pöörasena tundunud avastu- mõeldavatest arvudest. Ometi leidub sed klapivad ümbritseva maailmaga, vahvaid filosoofe, kes kinnitavad siia- kirjeldavad selle toimimist. maani, et aeg on vaid olevik. Teised Ühesõnaga – inimene ei ole midagi vahvad filosoofid kinnitavad jälle leiutanud, isegi mitte internetti, sest omasoodu, et aeg on ainult minevik see oli tal enne juba peaajus olemas, ja olevik, mis muudkui nihkub edasi see tuli sealt vaid üles leida, avastada, tuleviku poole. nii nagu arvutid ja telefonid ja klose- Albert Einstein võttis kätte ja tipottide harjadki – inimene on kõik avastas 1916. aastal, et kui siduda asjad avastanud. Kui see väide vas- aeg ruumiga, tehes ajast ühe ruu- taks tõele täiel määral, oleks see täh- mimõõtme, siis pääseb pidevatest tis avastus, mis aitaks kokku hoida vaidlustest ja saab ajaga seotud asjad väga palju filosoofilist loba. vähemasti kenasti välja arvutada. Kuid nagu me oleme loodusest Kuid võta või jäta, see vaatekoht korduvalt avastanud, ei ole ükski tähendab, et korraga on olemas nii kategooriline väide täiuslik, nõnda minevik, olevik kui ka tulevik. Nii et sealt ei leiaks kasvõi ühtainu- nagu on olemas minu kahe aasta kest pisikest läbipääsuauku. Saksa tagune Istanbulis-käik, nii ka õu, matemaatik Kurt Gödel avastas juba kus ma istun ja seda lugu kirjutan, 1931. aastal enne teda avastatud kui ka … Jah, mis siis? Ütleme, et matemaatikate kohta, et täiuslikku ka postkasti juurde minek – et jääda matemaatikat ei ole võimalik avas- suurima tõenäolisuse piiresse –, mille Laevakronomeeter Käsmu meremuuseumis tada, ikka tuleb mingi kiuslik nõks ma ette võtan, kui lugu on valmis, et ette, mis teeb avastatud süsteemi näha, ega sinna pole pistetud min- kes tahaksid kogu olemas oleva ebatäiuslikuks. geid reklaamlehti, mis mulle tea- suruda ühte ja ainsasse kõiksuse Nii ka praegu. Kogu oma mõtte- tavad uutest leiutistest avastuste valemisse. käigu ilust hoolimata olin ma tahtsi maskeerimise vallas. Ent kui nõnda juhtubki, siis tõe- unustanud ühe asja, mida inimene Meie eesti keel toetab aja mine- näoliselt üht siiski ei suudeta: avas- tajub ja ei taju ka, mida ta on avas- vuse, olevuse ja tulevuse ühtsust. tada aja olemust. Mistahes kenale tanud ja ühtlasi leiutanud. See asi on Tulevikku meil ei ole, ja ka mine- katsele paneb põõna üldtunnustatud aeg. Ma ei tea ju eales seda, kas lugeja viku kohta räägime sageli olevikus: arvamus, et universum tekkis Suure näeb sinist samamoodi nagu mina, „nojah, käin siis seal ära, ja mida ma Paugu käigus. Ja et meie universum kuid sellel ei olegi suurt tähtsust, seni näen: rebane istub katusel”. paisub kiirenevalt. Mis tähendab, et kui ta nõustub seda, mida mina näen Kui jätta kass üksi koju, siis tun- meil on oma õue imetlemiseks antud sinisena, nimetama siniseks. dub alul kahju küll, et mis ta seal piiratud aeg. Ent aeg on sihuke nähtus, mille igavleb, aga kass pole olnud nii loll, Eesti astronoom Ernst Öpik aval- kohta pole keegi osanud avastada, et avastada kella, ja seepärast võib das 1960. aastal raamatu „The mis see on. Ruumi kohta, olgu see üsna kindlalt väita, et tema aeg ei ole Oscillating Universe”, milles on kui mitmemõõtmeline tahes või kui seesama, mis meie aja kohta arvame visandanud oma harmoonilise sirge või kõver tahes, saame paljutki teadvat. nägemuse pulseerivast universu- kirja panna ja ka ette kujutada. Et Maailmas võib kõik käia ajas mist. Tema mudelis saaksime ajaga meie seisame siin ja ruum on meie tagurpidi ja mitte midagi ei juhtu. pikapeale harjuda. Kui aga peame taga ja ees ja kõrval ja ülal ja all. Aga Välja arvatud üks väike seik, et arvu- tunnistama inflatsiooni ehk seda, aja kohta mitte. tid hakkavad muutuma lihtsamaks ja et esimese mõeldamatult lühikese Endel Tulving on tõestanud, et elekter läheb odavamaks ja siis läheb ajavahemiku jooksul paisus univer- inimene on ainus olend ilma peal, üldse ära ja siis kaob raha ja siis lõpeb sum mõeldamatult palju – ehk siis kel on kronesteesiavõime: ta on või- igasugune mõte ajast. Ometi loodus kinnitama avastatud esmasingulaar- meline siduma möödaniku sünd- kulgeb. suse –, siis ei jää meil vist üle muud musi omavahel ajalises järgnevuses, Kevadel teatasid lõunapooluse kui tunnistada, et inimene suudab nägema vähemasti mineviku aega, lähedal asuva teleskoobi BICEP2 avastada kõike peale ühe. Aeg jääbki seostama sündmusi minevikus toi- kosmoloogid, et nad on lõpuks avastamata, kuigi ometi valitseb munuga. ometi avastanud oma mõõtmistest kõike, mida me eales ette võtame või kaua otsitud gravitatsioonilained. mõtleme. ■ Kreeklane Zenon sai juba 2400 aas- Kui nii, siis teeb see rõõmu neile tat enne pangakriisi aru, et olevikku korraarmastajatest füüsikutele, Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I535I 55 | PANIN TÄHELE |

Muda-nõmmkann, uus taimeliik Eestis ärandkoosluste kaitse ühingu botaanikud tegid P9. juunil Peetri jõe lähedal Mõniste ja Karisöödi ümbruses välitöid. Muude huvitavate taimeleidude seas

ilmnes ka uus liik Eestile. Maret Gerz leidis märjalt ja LUUK OTT FOTO: mudaselt metsaväljaveoteelt nurmenukuliste sugukonda kuuluva muda-nõmmkanni (Androsace filiformis Retz.). Eestis oli nõmmkanni perekonnast seni teada üks liik, harilik nõmmkann (A. septentrionalis). Muda-nõmmkann paistab silma eeskätt ebahariliku kasvukoha tõttu: kõige paremini sobivad talle mudased metsateed, ka veekogude kaldad ja metsalagendikud. Nime poolest otsiks nõmmkanni ju eelkõige kuivadest kohtadest. Üsnagi sil- matorkav taim on jäänud tähelepanuta küllap seetõttu, et mudaseid kasvukohti on vähe uuritud. Erinevalt harilikust nõmmkannist on muda-nõmm- kanni õisik väga kohev, õieraod on tihti isegi pikemad kui taime vars ning lehed on rootsulised; hariliku nõmm- kanni lehed on istuvad ehk rootsutud. Muda-nõmmkanni leidumine Kagu-Eestis on üsna ootuspärane. Teda kasvab väga harva Läti kesk- ja polaarne (kasvab nii Euraasias kui ka Ameerikas), aga idaosas. Leedus on teada üks leiukoht, mis avastati Euroopas on Eesti leiukohad ühed läänepoolsemad. ■ 1985. aastal. Venemaal kasvab teda hajusalt Leningradi, Novgorodi ja Pihkva oblastis. Üldlevilalt on liik tsirkum- TOOMAS KUKK

Kuninglik kalur hukkus agajõgi voolab loogeldes läbi ning kogub end äkki ja muutub neli kolkaks. Kohalikud kalamehed TTudulinna aleviku. Just kesk korda laiemaks kui tavaline jõesäng. sikutavad siit jõehauast välja paari- alevikku teeb jõgi jõulise pöörde Rahvas kutsub seda paika Matsu- kiloseid hauge, kes toituvad peamiselt ringi liikuvast viidikaparvest. EK Č Matsu-kolka vasakkaldal kum- mardub jõele valgelepa tihnik, mille jõele kaldunud oksal võib tihti näha

FOTO: SVEN ZA FOTO: veele sihtivat kalurit, hästi värvilist jäälindu. Kord jalutasin jõe ääres ja märka- sin, et midagi ripub jõe vastaskalda lepaoksal. Läksin silla kaudu jõest üle ja jõudsin rippujani. Kalameeste sassiläinud tamiil oli lepaokste vahele kinni jäänud, sellesse omakorda oli takerdunud jäälind. Minul ei jäänud muud üle, kui vabastada hukkunud kalur püünisest ja valmistada temast ainulaadse värvikuuega topis. Ka teine Tagajõe sukelduja, tuuk- rina tegutsev jõeköster vesipapp, on mul topisena seltsiks jäälinnule. Öeldakse, et kalal veedetud päevad lisab vanajumal elueale otsa. Tänutäheks tasuks oma – ja Väga erinev paar, kuid aja möödudes miks mitte ka teiste – kasutu tamiil jõe äärest ühes võtta. Looduses see ei lagune ning ohustab nende sulestik tuhmub. ■ lindude ja teiste loomade elu veel aastaid JUHAN LEPASAAR autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 56 I536I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | IN MEMORIAM |

ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia Kersti Loolaid instituuti, kus töötas kümme aastat. 30. juuli 1958 – 19. mai 2014 Seejärel töötas Kersti kakskümmend

aastat TÜ botaanika- ja ökoloogia- JÜRI PARIK FOTO: eie kallis sõber ja kolleeg instituudis metoodikuna ja viimasel Kersti Loolaid (neiuna viiel aastal õppekorralduse spetsialis- MKõrve) suikus igavesele tina. Üliõpilastele oli ta tõeline õnn, unele toomingate õitsemise aegu. sest tema empaatiavõime, elutarkus Kersti sündis Tartus õpetajate ja peenetundelisus aitasid lahendada kodukaunistuse vallas. Kersti elurõõm peres. Loodus oli helde oma kinki- ka kõige keerulisemad olukorrad. ja teotahe olid nakatavad, selle kohta, dega, jagades talle ilu ja andekust, Kersti ärgas vaim ja teadmisjanu mis elus on kaunist, ütles ta alati: eelkõige aga päikeselise iseloomu ja rakendusid teadustöös. 2000. aastal „Nautige!” Me tikume seda tihti unus- armastava südame. kaitses ta magistritöö tütarlaste aren- tama, ei oska elada, hinnata oma elu. Oma kooliteed alustas Kersti gubioloogiast. Alates 2008. aastast Vähemasti loodust hindame kõik. Tamme gümnaasiumis (toona Tartu hakkas Kersti doktorandina uurima Loodus oli Kersti elus alati tähtsal V keskkool), mille lõpetas 1976. aas- juureproduktsiooni ja varise osa puis- kohal, ka enne niitmist koduaias ja tal. Tartu ülikooli bioloogia-geo- tute süsinikuringes. Ta lülitus rahvus- maakodu heinamaal näitas ta ette, graafiateaduskonna lõpetas Kersti vahelisse juureteadlaste võrgustikku mis taimi ei või puutuda. Eriti imet- 1981. aastal bioloogi-botaanikuna, COST E38, esines konverentsidel. les ta kalastava jäälinnu lendu oma kaitstes diplomitöö Baikali järve Algas aktiivne koostöö Helsingi üli- maakodu juures Ahja jõel. Jäälind lähedalt kogutud algofloora kohta. kooli juureteadlastega. Raske haigus lendab ikka – imeline, särav ja haru- 1979. aastal abiellus Kersti Ülariga, ei võimaldanud tal tööd lõpetada. kordne nagu Kersti ise. Meil oli õnn gümnaasiumiaegse klassivennaga, Kerstiga koos tööd teha oli puhas olla Kersti kaasteeline. kes on samuti Tartu ülikooli kas- rõõm. Kui midagi tundus korrast ära Kersti saatis alati kõiki naeratu- vandik. Perre sündisid lapsed Laura olevat, siis tegi Kersti esimesena ette- sega, naeratavana jääb ta meie süda- (1980), Eva (1982) ja Indrek (1988). paneku olukorda parandada, oli see meisse. ■ 1984. aastal asus Kersti tööle Tartu siis teadustöö, õppekorralduse või Krista Lõhmus

Silvi Eilart Peale taimeanatoomia ja -süste- maatika ning rohumaateaduse õpetas 15. märts 1937 – 1. august 2014 Silvi rakendusbotaanikat, tema meelisteema oli värvimine taimedega, ja ilvi Eilart (kuni 1962 Pärn) kursust murude kohta. Õppejõuna KUKKTOOMAS FOTO: sündis Jõgevamaal Kaave külas esitas ta ajakohaselt uuendatud ja Staluniku peres. Tema haridus- viimistletud materjali loengutes ja tee algas 1944. aastal Siimustis, jät- praktikumides selgelt ja süsteemselt. kus Aidus ning Jõgeva keskkoolis ja Üliõpilased hindasid teda kui üht seejärel TRÜ matemaatika-loodus- parimat agronoomiateaduskonna teaduskonna bioloogiaosakonnas, õppejõudu. ja lämmastikväetise norm. Silvi uuris mille ta lõpetas 1960 bioloogi-botaa- Silvi Eilart oli tolleaegse üliõpi- ka erisuguse põhiliigiga kõrreliste nii- nikuna (lihhenoloogina). Diplomitöö laste teadusliku ühingu (ÜTÜ) tööde dukoosluste fütomassi vertikaalset käsitles Hibiinide makrosamblike ning uurimistöö praktikal põhine- struktuuri (lehelabade, kõrte jm tai- floorat. nud lõputööde innukas ja populaarne meosade osakaal) olenevalt taimede Pärast ülikooli lõpetamist töötas juhendaja, sageli andis ta aastas juht- arengufaasist, et anda agronoomidele Silvi zooloogia- ja botaanikainsti- nööre nelja kuni kuue töö kohta. soovitusi, millal tuleks rohi niita, et tuudi botaanikasektori laborandina Taimetundmise oskusi jagas ta ka prak- saada kvaliteetset loomasööta. (1960–1962), oli Tallinna botaani- tikutele, olles lektor õpetajate täien- 2002. aastal jäi Silvi pensionile, kaaia aspirant (1962–1965, uuris dusinstituudi suvekoolides ja EPA-s kuid juba nelja aasta pärast jätkas ta ilutaimede naturaliseerumist Eestis) agronoomide täienduskursustel. erialast tööd Tartu ülikoolis loodus- ning EPA maaviljeluse kateedri assis- Kirjatööde vormistamisel oli Silvi muuseumi herbaariumi kuraatorina tent ja teadur (1966–1970). Põhiosa Eilart põhjalik. Ta jõudis avaldada kuni surmani. oma elutööst tegi Silvi siiski aastail üle 40 artikli. Tema teadusartikli- Arvukad õpilased, sõbrad ja kol- 1970–2002 EPA/EPMÜ/EMÜ rohu- tes on vaatluse all kõrrelisterohkete leegid jäävad Silvi Eilartit meenu- maaviljeluse ja botaanika kateedris kultuurniitude liigilise koosseisu tama kui erudeeritud õppejõudu, botaanika- ja rohumaateaduse õppe- kujunemine ja seemnesegust olenev suurepärast taimetundjat ja lihtsalt jõu ning kultuurrohumaade koos- liikide konkurentsivõime, rohuka- head inimest. ■ luste uurijana, kokku 33 aastat. mara vanus, optimaalne niidete arv Rein Viiralt autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I537I 57 | IN MEMORIAM |

taimehaiguste ja -kahjurite arvestuse Kaljo Kask ja prognoosi sektori Saku vaatlus- 14. veebruar 1929 – 24. august 2014 punkti juhatajana. 1961 viidi ta üle

vabariikliku taimekaitsejaama pea- ERAKOGU FOTO: ugustikuu lõpus saatsime agronoomi-fütopatoloogi ametiko- viimsele teele isa, vanaisa ja hale. 1962. aastal asus ta tööle Eesti Avanavanaisa, tunnustatud loo- maaviljeluse instituudi taimekaitse- dusteadlase, põllumajandusteaduste osakonna nooremteadurina. kandidaadi Kaljo Kase. 1965–1966 õppis Kaljo aspiran- Kaljo Kask sündis 14. veebruaril tuuris fütopatoloogia erialal; põl- 1929 Tartumaal Torma vallas Ookatku lumajandusteaduste kandidaadi givilja- ja kartulisordi kaasautor. Ta külas Muusika talus väiketalupidajate väitekirja teema oli „Kõrreliste oli Eesti loodusuurijate seltsi müko- peres, kus kasvas kolm poega, kes mükoosid, nende reservatsioonikol- loogiasektsiooni kauaaegne liige. kõik koolitati agronoomideks. ded ja tõrjevõimalused Eesti NSV-s”. Tema kirjutatud on koguteose „Eesti Lõpetanud Sadala algkooli ja Jõgeva 1966. aastal asus Kaljo Kask rajama seenestik” rooste- ja nõgiseente pea- keskkooli 8. klassi, algasid agronoo- ja juhatama Jõgeva sordiaretusjaama tükk. Aastaid korraldas ta sügisesi mia eriala õpingud Väimela põllu- resistentsuse ja biokeemia labora- seenenäitusi Jõgeval. Aianduse vald- majandustehnikumis 1946–1949, tooriumi. Tema põhitöö oli mitme- konnas oli ta oodatud esineja aian- järgnesid esimesed tööaastad Pala- suguste kultuuride haiguskindluse dus- ja mesindusseltsides üle Eesti, muse masina-traktorijaamas jaos- ja kvaliteedi uuringud. Jõgeva sordi- ta propageeris põllu- ja aiakultuuride konna agronoomina. Õppides Eesti aretusjaamas töötas ta laboratooriumi viljelust ja seemnekasvatust. põllumajanduse akadeemias ja töö- juhataja ja vanemteadurina kuni aas- Elu lõpuni oli Kaljo aktiivne ja rei- tades botaanika- ja fütopatoloogia- tani 1999, olles tunnustatud teadlane bas loodusemees, kes kasvatas talu- kateedris laborandina 1953–1958, fütopatoloogia, resistentsusaretuse ja maadel marjakultuure ja köögivilju. algas tema teadustegevus taimehaiguste mükoloogia vallas. Kaljo Kaske jäävad mälestama abi- ja seentesüstemaatika valdkonnas. Kaljo Kase sulest on ilmunud ligi kaasa ja neli tütart peredega, sõbrad EPA lõpetamise järel töötas Kaljo sada kirjatööd taimekaitse ja aian- ja tuttavad. ■ Kask vabariikliku taimekaitsejaama duse kohta, ta on 17 teravilja, köö- Pille Sooväli

rände jm uurimine, metoodikate Andres Kuresoo täiustamine ja linnualade kaitse- 6. september 1954 – 2. september 2014 korralduskavade koostamine. Üle 30 aasta koordineeris ta nn punkt-

tteaimamatu terviserike viis loendusi ja andmete analüüsimist, KUKKTOOMAS FOTO: toonela luikede juurde silma- mille siht oli hinnata meie tavalise- Epaistva Eesti ornitoloogi tea- mate linnuliikide arvukuse muutusi. dusmagister Andres Kuresoo. Palju seniteadmatut avastas Andres Andres sündis Põlvamaal kooli- oma lemmiklinnu rohunepi levikus õpetajate perekonnas, kasvas üles ja bioloogias, samuti avardas ta tead- Tilsi, Valguta ja Elva kandis. Varakult misi niidurüdi kohta. tärkas tema huvi looduse vastu ja Andres käis paljudel rahvus- Eesti maaülikoolis luges ta viima- süvenes isamaa-armastus. Elva kesk- vahelistel konverentsidel, kus oli sel kuuel aastal kursusi „Eesti linnus- kooli lõpetamise järel 1972 sai temast oodatud-hinnatud ettekandja ja tik” ja „Veelinnud” ning juhendas Tartu ülikooli bioloogiatudeng. diskussioonidel osaleja. Kodumaal välipraktikaid. Ta on olnud kahe tea- Üsna peatselt sulandus ta zooloo- oli Andres Kuresoo tegev paljudes dusmagistri juhendaja. gia ja botaanika instituudi linnu- organisatsioonides: ELUSi ornito- 1994. a pälvis Andres Kuresoo teadlaste hulka, nii et pärast edukat loogiasektsiooni liige, alates 1974, Eesti esimese haudelindude leviku- „sellitöö” sooritamist Soome lahe ornitoloogiaühingu juhatuse esimees atlase koostamise (kaasautor) ja trükki saartel, Matsalu luhtadel, hanede aastail 1994–2000 ning nõukogu toimetamise eest teaduspreemia. loenduse lennuretkedel ja ekspedit- liige 2003–2006; Eestimaa looduse Inimese ja töökaaslasena oli lah- sioonil Ilmeni järve äärde kutsuti ta fondi asutajaid 1991. a, Ramsari kunu suaviter in modo, aga vajaduse 1977. aastal värskelt diplomeeritud lepingu Eesti komitee liige, Tartu korral ka fortiter in re. Pereelus jõu- bioloogi-ornitoloogina tööle insti- keskkonnahariduskeskuse kaastöö- dis ta tütre kaudu vanaisa seisusesse, tuudi zooloogiasektorisse. line jne. Rahvusvaheliselt kuulus ta kasvamas on kaks poega. ■ 1984. aastal teaduriks tõusnuna Wetlands Internationali nõukogusse sai Andrese kutsetegevuseks pea- ja Euroopa Liidu linnudirektiivi tea- EMÜ põllumajandus- ja keskkonnains- aegu 37 aasta kestel vee-, niidu- ja duskomiteesse. Tema teadusartiklite tituudi, Eesti ornitoloogiaühingu ja Eesti rannalindude arvukuse, ökoloogia, hulk jõudis kaheksakümne piirile. looduseuurijate seltsi nimel Olav Renno autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 58 I538I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 | KROONIKA |

Projekt „Inimene ja loodus” sai joone alla 28. augustil peeti Tartu loodusmajas August: nii projekti „Inimene ja loodus” lõpuse- minar, mille korraldasid Tartu loo- suvekuumust dusmaja ja Peipsi koostöökeskus. Seminaril tutvustasid Eesti-Läti- Vene loodushariduslikus koostöö - JÜRIADOTOOMAS FOTO: kui ka üle- projektis tehtut Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) juhataja Janika määra vihma Ruusmaa ja projekti koordinaa- tor Sille Talvet. Meeleoluka loengu Heinakuu lämbe leitsak tuli lõikuskuuhakku „Kuidas näha väikeseid asju” pidas Peipsi koostöökeskuse töötuba juhatab Eeva kaasa. Kõige palavam oli 4. augustil, kui üle EKA ajalooprofessor, populaarse saa- Kirsipuu-Vadi, üks projekti Eesti-juhtidest 33 kraadi ulatunud õhusoojus lõi mitmes Eesti paigas kuu rekordi. Eesti augusti kuumarekord, tesarja „Müstiline Venemaa” autor David Vseviov. 35,6° (Võrus 11.08.1992), jäi siiski püsima, küll Järgnenud töötubades sai tutvust teha TKKHK ja Peipsi koostöökeskuse põrmustati see ilmateenistuse andmetel Lätis: (CTC) uute õppematerjalide ja -programmidega ning hankida teavet Läti loo- Ventspilsis mõõdeti 36,7°. dusharidustöö ja keskkonnahariduskeskuste kohta: kohal olid Gauja rahvus- Kuu teisel kümmepäevakul andis kuumus pargi, Läti loodusmuuseumi ja Läti looduskaitseagentuuri töötajad. Seminari järele ja järjest sagedamini tuli vihma, kuu viima- jaotusmaterjalide hulgas oli näiteks määramislehti puude ja põõsaste ning ne kolmandik meenutas kohati pigem sügist kui muude taimede, liblikate ning mageveekalade kohta. Muidugi sai vaadata suve. Vihma said Eesti eri osad küll väga erinevalt; mitmel pool oli põllumeestel põhjust muretseda, loodusmaja püsinäitust „Läbipaistev loodusmaja”. kas üldse õnnestubki saak põllult salve saada. 2012. aasta kevadel alanud projekti üldeesmärk on ühistegevuste kaudu Ilmateenistuse rehkenduste põhjal oli august parandada inimeste teadlikkust säästvast arengust ja looduskaitsest Eesti- pikaajalisest keskmisest tublisti soojem (17,5° vs. Läti-Vene projektipiirkonnas ning arendada projektis osalevaid keskkon- 15,8°), veidi päikeselisem (239 tundi vs. 233 tun- nahariduskeskusi. Projektil oli üksteist partnerorganisatsiooni: neli Lätist, di) ja palju vihmasem (124 mm vs. 76 mm). Kõige viis Venemaalt ja kaks Eestist (TKKHK ja CTC); juhtpartner oli Läti loodus- kõrgem temperatuur mõõdeti 4. augustil Lääne- hoiuagentuur. Projekti raames avati Lätis neli loodushariduskeskust, rajati Nigulas (33,5°), väikseim aga 31. augustil Kuusikul (2,6°). Suurim ööpäevane sajuhulk – 55 mm – tuli kolm loodusrada, Venemaal hakkas sõitma loodusharidusbuss. Valminud on 26. augustil Kundas. tosin näitust, neist kaks Eestis: juba mainitud „Läbipaistva loodusmaja” kõr- val täienes Mustvee külje all Tiheda külas käed-külge-eksponaatidega näitus 01.–02. ja 15.–16.08 Muraste suvised õues- „Peipsi järve elu tuba”. Koostati 20 õppeprogrammi töölehtedega, valmis õppelaagrid vastavalt 4.–6. ja seitse slaidiprogrammi ja film, rääkimata plakatitest, infolehtedest jm mater- 1.–3. klassi õpilastele. jalist. Üle poole tuhande spetsialisti said täienduskoolitust, õppepäevadel käis 01., 02., 23.–24. ja 29.–31.08 Looduse 6000 osalejat, valminud näitusi on seni vaadanud üle 25 000 inimese. Omnibussi loodusretked Tallinnast: kol- Projekt läks maksma ligi 1,5 miljonit eurot, millest 1 349 979 eurot on me mõisa öömatk Lahemaal; Purekkari Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi toetus. CTC ja TKKHK tegevusi neemele ja Pärispeale; läbi Türi Karksi kaasrahastas KIK. kaudu Karulasse (ka Tartust) ning Kuramaale ja Liivi randa muinastulede TKKHK/CTC/Loodusajakiri ööle. 02.–03.08 Rannakeele ja -kultuuri päevad Kuusalu vallas Pärispea ja Leesi külas. Pliihaavlid on veelinnujahil keelatud 02. ja 03., 07. ja 11., 08. ja 09., 10., ning 17.08 Looduse Omnilaeva retked Tallinnast: 20. augustil algas Eestis veelinnujahi hooaeg. Keskkonnaministeerium tuletas Pranglile ja Keri saarele; Kolga lahele sel puhul meelde, et eelmisel aastal jõustunud jahiseadusega on veelinnujahil hallhülgeid vaatama; Kerile, Pranglile ja keelatud tarvitada pliihaavleid. Aksile; Mohni saarele ja Naissaarele. Keeld tuleneb plii kahjulikkusest veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, 03.08 Rõuges lõpetati muinastalu avaliku kes sageli neelavad mürgitust põhjustavaid pliihaavleid. Peamiselt mõjutab esitlusega kuu aega kestnud eksperi- see parte, hanesid ja luiki ning omakorda neist toituvaid loomi. Populaarsetes mentaalarheoloogia seminar. linnujahikohtades võib pliihaavlite hulk veekogu põhjas olla väga suur. Augustihaku sumisev õiepillerkaar Pliihaavlite keeluga astutakse järjekordne samm Aafrika-Euraasia rändvee- Tallinna lillefestivalil lindude kaitse rahvusvahelise kokkuleppe (AEWA) (http://www.unep-aewa. org/) kehtestamisel Eestis. AEWA on 1995. aastal sõlmitud rahvusvaheline

looduskaitseleping, millega on praeguseks liitunud 71 riiki ja Euroopa Liit. JÜRIADOTOOMAS FOTO: Ühiselt kaitstakse märgaladega seotud rändlinde, täpsemalt 255 linnuliiki. Eesti liitus AEWA-ga 1. novembril 2008, ent pliihaavlite kasutuse kohta lin- nujahil kehtis ajapikendus kuni möödunud aastani. Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I539I 59 | KROONIKA |

04.–08.08 Keskkonnaamet korraldas koos Väikesaared saavad elukeskkonna koostööpartneritega Lahemaa ehitus- pärandi koolituslaagri Viinistul. arendamiseks kolmveerand miljonit eurot 05., 06., 08.–10., 14. ja 22. ning 15.08 Looduse Omnibussi teatri- ja kontserdiretked Siseminister Hanno Pevkur kinnitas augusti Tallinnast: Rakverre („Hamlet”); alguses väikesaarte programmi 2014. aasta Viinistule (Jäääär ja InBoil); Viru Folgile tegevuskava, millega toetatakse väikesaarte (ka Tartust ja Rakverest); Ohtu mõisa elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste („Armastus ei hüüa tulles”) ja Varbusele kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid pro- („Vaga vend Vahindra”, ka Tartust). jekte 748 700 euroga. Toetust saab kümme JÜRIADOTOOMAS FOTO: 06.08 Emajõe supelrandadest 4. augustil projekti. võetud veeproovid ei vastanud lubatud normidele ja randadesse paigaldati Eeltaotluste loetelus hakkavad silma pro- ujumist keelavad punased lipud. jektid, mis aitavad edendada väikesaarte sise- 07.08 Keskkonnaministeeriumi korraldatud turvalisust ja merepäästesuudet. Nii soovivad harrastuskalastajate seminar Tartumaal Piirissaare vabatahtlikud tuletõrjujad toetust, Piirissaare sadam sai mõne aasta Äksis. et rajada saarele päästedepoo ja hankida sel- eest igati nüüdisaegse näo ja sisu 07.08 Põlvas võeti J. Käisi tänava katlamajas lele varustust, Saaremaa ja Vormsi merepäästjad tahavad arendada mere- kasutusele taastuvenergiale üle viidud päästeüksust, Prangli saarte selts aga soetada merepäästealuse. katel. Veel on kirjas plaan ehitada Kihnus välja reservgeneraatorite süsteem ja 11.–14.08 Tartus peeti rahvusvaheline konve- viia ellu teede rekonstrueerimise teine etapp, muuta Prangli sadama ja küla- rents metsade häiringute haldamise keskuse vaheline tee tolmuvabaks, luua Ruhnus transpordiühendus sadama, kohta. lennuvälja ja külakeskuse vahel, ehitada Kesse-Jaani paadisadama sildumis- 13.08 Ardus avati hakkpuidule üle viidud katlamaja. kai ning projekteerida Väike-Pakri väikelaevade sadam. Neile projektidele 14.–17.08 Pärandkoosluste kaitse ühingu on võimalik taotleda toetust väikesaarte 2014. aasta programmi rahast. EAS talgud Saaremaal Hindu külas. ootab lõplikke projektitaotlusi kinnitatud tegevuskava põhjal. 15.–16.08 Üheksas Emajõe festival Tartus. Väikesaarte programmi järgi on esmatähtsad teenused mandri- ja saareva- 15.–17.08 Järjekorras üheksas Põlvamaa öko- helised transpordiühendused, hoolekande- ja tervishoiuteenused, esmatar- festival maakonna eri paigus. bevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavus, 15.–17.08 Purtse jõe festival PurFest. jäätmemajandus, juurdepääs alg- ja põhiharidusele, päästeteenused ning 15.–17.08 Keskkonnaameti kultuuripärandi sideteenused. Väikesaarte programmi piirkonda kuuluvad tänavu Naissaar, koolitusel Matsalu rahvuspargis Kõera Prangli, Aegna, Väike-Pakri, Osmussaar, Vormsi, Kihnu, Manilaid, Abruka, külas õpetati korrastama kooguga Kesselaid, Vilsandi, Ruhnu ja Piirissaar. salvkaevu. Vt www.siseministeerium.ee/vaikesaared-2/. 15.–24.08 Üle-eestiline matkanädal. 16.08 RMK perepäev „Mets läks moodi” Toila Siseministeerium/Loodusajakiri Oru pargis. 16.08 Arvamusfestivalil Paide Vallimäel tegut- ses ka Rohelise Värava keskkonnalava. 16.08 Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutu- Ümarmudil on jõudnud ka mageveekogusse se matkapäev. Eesti maaülikooli (EMÜ) ja Tartu ülikooli kalauurijad tabasid seni ainult 16.08 Mustjõe kalapäev Valgamaal Taheva Eesti rannikumeres leitud võõrliigi ümarmudila ühes Lääne-Virumaa meri- vallas Hargla külas. forellijões. 17. ja 23.08 Tartu keskkonnahariduskeskuse Ümarmudilat leiti Eesti rannikumeres esimest korda 2002. aastal: kala keskkonnabuss viis huvilised Põlvamaa sattus siia tõenäoliselt kaubalaevade pilsiveega. Praeguseks on ümarmudila ökofestivalile ja Taevaskoja matkarajale arvukus plahvatuslikult suurenenud ning mitmel pool Eesti rannikumeres ning Ida-Virumaale Avinurme elulaadi- keskusesse. on ta muutunud väga tavaliseks liigiks. „Mujal maailmas on ümarmudil oma levilat laiendanud ka magevette,” selgitas uuringu teinud EMÜ kalateadlane Anti Vasemägi. Näiteks Põhja- Ameerikas on ümarmudil edukalt levinud Suurde järvistusse ning sinna suubuvatesse jõgedesse. Seetõttu on võimalik, et ümarmudil laiendab lähi- tulevikus oma levilat ka Eesti siseveekogudesse.

FOTO: TOOMAS JÜRIADOTOOMAS FOTO: Varasemate uuringute järgi on tegemist väga agressiivse kalaliigiga, kes võib Enne suuremaid vihmasadusid jõudis teisi põhjalise eluviisiga kalu nende elupaikadest välja tõrjuda. Laborikatsete Emajõe tase Tartus langeda vaid põhjal maitseb punnpõsksele tulnukale ka lõhilaste mari. „Samas on ümar- mõneteistkümne sentimeetrini üle mudila kahjulikest mõjudest meie lõhilastele ja magevee kalafaunale üldi- mõõtejaama nulli semalt veel vara rääkida,” nentis Vasemägi. 17.08 Keskkonnaameti Palmse kontoris oli Ümarmudil (Neogobius melanostomus) kuulub ahvenaliste seltsi mudillaste infopäev Lääne-Virumaa kaitsealuste sugukonda; tema algne elupaik on Kaspia, Musta ja Marmara mere piirkond. parkide omanikele. EMÜ/Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 60 I540I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 meetmetega. Näitekskavandatakseliiklusseadusemuudatust, millegaluba mida kasutatakseMaapöörlemisedemonstreerimi ELMO renditeenusningavatud elektriautodedemokeskusTartus Ahhaakeskuses. 507 elektriautotsotsiaaltöötajate jaavalikusektoriasutustekasutusse,käivitatud rajatud üleriigilineelektriautode kiirlaadimisvõrgustik,antudMitsubishiltsaadud vahel sõlmitud lepingualusel CO sem elektriautoonNissan Leaf, midaontoetuseabilostetud370. ostutoetuse abilonEestiteedeletulnudüle650elektriauto. Kõigepopulaar eest, keskminetoetusesummaüheautokohtaon16 linnaliikluses ning vähendab heitgaaside hulka tiheda liiklusega piirkondades. takse elektriautodühissõidukiteradadele.Seesoodustab elektriautodekasutust laialdasemaks kasutuselevõtuks,shettevõtluses. üle-eestiline kiirlaadimisvõrgustikloonudheadeeldused elektriautodeveelgi rahuldatakse, kunirahalõpeb. takse läbinende laekumise ajalises järjekorras ning nõuetekohased taotlused juulis olitaotlusi107ningaugustiesimesekuuepäevaga80.Taotlused vaada et 7.augustiltuliKredExiluutetaotlustevastuvõttlõpetada. raames jagatavaostutoetusevastuonviimastelkuudelolnudsedavõrdsuur, ses, etelektriautodeostjatehuviEestielektrimobiilsuseprogrammiELMO Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teatas augusti algu populaarseks Elektriautode ostutoetusosutus Imbi Kruuv. PendelavatiTäheperepäeval6.novembril 1999. Idee viiselluHandoKruuv, alusplatvormionkujundanud temavennatütar mal idee püstitada Tartu Tähe tänavafüüsikahoonesse uusFoucault’ pendel. pendel. 1982. tähetornis töötas 1978–1990 Hugo Raudsaare püstitatud seitsmemeetrine Pariisi PanthéonisjaesinduslikvõnkujaÜROpeakorterisManhattanil.Tartu neist kuulsaimad on küllap originaalpendli koopia tooriumis esimenelihtnekatse,mistõestassedafakti. oli Foucault’pendliesitlus1851. Foucault’ järgi.Kuigijubavaremteati,etMaapöörleb, mis nüüdonnelimeetritpikemkuiesialgne. Tähe tänavafüüsikahoonesttoodudFoucault’pendel, järgmise aasta septembrini. Muu hulgas avati vanast, esimest näitustsaabvaadataselleaastalõpuni,teist „Valmistatud Tartus” ja„Loodusemõistmisekunst”; Tartu ülikoolimuuseumisToomemäel kaksnäitust: Üritusega „Mõõtmisekunst”avati26.augustil Tartu toomkirikusõõtsubFoucault’ pendel tada elektriautotniikülmaltalvelkuikakuumalsuvel. Sullingusõnulon edukas. EsialgneumbuskonhajunudningEestiinimesedjulgevadkasu Anne Sullingusõnulnäitabtaotlejatehuvi,etELMOprogrammonolnud seks. PendelonnimetatudprantsusefüüsikuLéon Elektriautode ostutoetust rahastati Eesti vabariigi ja Mitsubishi Corporationi Elektriautode ostutoetustrahastati EestivabariigijaMitsubishiCorporationi Ajavahemikus 2011–2014onKredExeraldanudtoetusi 10,5miljonieuro Edaspidi onplaaniselektriautodetarvituselevõttutoetada mitterahaliste CO Kui varemtuliigalkuulelektriautoostmisekskeskmiselt40taotlust,siis Tänapäeval onmaailmas palju Foucault’ pendleid, Foucault’ pendelonpikkvabaltvõnkuvpendel, 2 -kvoodi müügigategelenudväliskaubandus-jaettevõtlusministri aastal, Tartu ülikooli350. 2 -kvoodi müügi rahast. Sama tehingu raames on -kvoodi müügirahast. Sama tehingu raames on aastal Pariisiobserva autoriõigus MTÜ Loodusajakiri aastapäeva ajal,tekkisfüüsikuterüh - 500 eurot. Elektriautode 500 eurot.Elektriautode -

FOTO: TOOMAS JÜRIADO ehitaja HandoKruuv Pendli lükkaskäimatema MKM/Loodusajakiri Loodusajakiri ------30.08 T 28.08 29.08 28.08 Eestiloodus- Nahkhiirtenädal 28.–04.09 27.08 T 26.08 26.08 26.08 26.08 tead- Eestiloodusmuuseuminoorte 25.–28.08 L 23.08 22.–24.08 Eestiökokogukondlikuliikumise 22.–24.08 Elulõnganäitus Tartus ülikooli 22.–24.08 Käsmuspeetudjubakümnenda 22.08 V 21.08 T 19.08 18.–19. ja21.–22.ning25.–28.08 Tartu loodus- 18.–19.08 Lääne-Eestisaarestiku biosfääri 31. august:esimenelehekuld SEPTEMBER 2014 2014 SEPTEMBER süüdati randades lõkked. Muinastulede öö:päikeseloojanguajal õhtuga suve lõppu. keskkonnaameti Pärnukontoris. Seminar „Riigijäätmekava 2014–2020” ameti Haapsalukontoris. Infopäev paisuomanikelekeskkonna- muuseumis. keskkonnapäev Jõhvis. Eesti Energia kaevandusveeteemaline looduslikest pühapaikadest. kohta. olmejäätmete tõhusamataaskasutuse amet tutvustasiduurimistööd Tallinna Eesti linnadeliitja Tallinna keskkonna- Sillamäel avati välisõhu seirejaam. Lääne-Virumaal. 20. Põlulakalakasvatuskeskuse RMK laste linnalaager3.–5. 70”, „Sõprusepark40”,„Baltikett25”. Põltsamaale ja Viljandisse: „AntsPaju mõisas Võrumaal. suvine kokkutulekSännakultuuri- botaanikaaias. „Aegumatu aeg”. teadus.ee suvekooli teemaoli uurimislaev „Emili007”. Tartu ülikooliEestimereinstituudi uus Mustvee sadamaslastipidulikultkäiku uuringuteks kasutada2,1miljoniteurot. lõplikuks demonteerimiseksvajalikeks saab Paldiski kunagisetuumaobjekti janduse projekt. lõpetati seitsmeomavalitsuse veema- maja pargikool 1.–4. amet jaülikoolidekeskusSaaremaal. Saaremaal, korraldajaiks keskkonna- programmiala esimenesuveülikool artu loodusmajatähistaslõbusapere- artu loodusmajas avati fotonäitus artu oilas avati veetöötlusjaam; Paides ooduse Omnibussiretk Tartust Türile, alitsus kiitis heaks eelnõu, millega alitsus kiitisheakseelnõu,millega aastapäeva konverents Lavikülas EESTI LOODUSEESTI klassi õpilastele. | KROONIKA | | KROONIKA klassi õpilastele.

I541I

FOTO: TOOMAS JÜRIADO 61 62 | MIKROSKOOP | esimeste külmadegajalendavadära voogudesse. Raskemetallrüüasemel jalutades saakiotsivlindülepeavee ametinimetust väärib:tihtikaobjões üks väheseidEestilinde,kestuukri riteks. Sellejaotuse järgi onvesipapp kes kes püüabtoitusukeldudes. on Norra rahvuslind ja ainus värvuline, Lõuna-Eesti jõgesidavastama.Vesipapp väikest vesipappilendasidpesastvälja, ka suurepäraselthakkama.Kõikneli pidi ta rabama kahe eest ja sai sellega konnas olineidallesvaidüks.Tööd mõlemad vanalinnud,siissellespesa- Kui tavaliselthoolitsevadpoegadeeest harva –pildilolevlindtegisedaometi. varakevadel. Eestispesitsevadnadväga sega mustakuube,nagupappmuiste. kannab taaganooblitvalgekurgualu V Tuuker-kirikuisa SEPTEMBER 2014 SEPTEMBER LOODUS EESTI I542I 11. 10. K 9. 8. 7. 6. 5. 4. L 3. K 2. 1. Möödunud kuuvastused ja pildistagemeile! pakkumised jakaastööd.Kirjutage,joonistage Samale aadressile onteretulnud auhinna- novembris! osaleb aastaauhindadeloosimiseljuba märkige „Nõelheinakuhjas”.Igaõigevastus [email protected]. Kirjateemaks ning saatkehiljemalt1. Vastuseid otsigesiinsestajakirjanumbrist Vesipapid saabuvad meile tavaliselt Pildil onrautsik (lk röövikuga (lk Röövikuks nimetatakseliblikavastset, ebaröövikuksagakiletiivalise vastset, kessarnaneb vahelAleksandri vööksnimetataksetumedat alakahekordse vikerkaare (lk kaarte Herilased toidavad omalapsiputukapudruga(lk Põllulill onpõllulkasvav lill–tänapäeva noorele arusaamatusõna(lk ööseks agatuleblukutahapanna(lk Brüsseli parkidesonrohkem võsakuiEestiparkides:päeval onnadseetõttuhubasemad, „Loomade elu” ilmuseestikeeles1980. sest teguvõibollasigadekatkuga(lk Hippokrates soovitas põletikuliselenahalemääridaleevenduseks purustatudtigusid(lk mööda põhja ringi tatsasid, tuuk uha-pisitigu rändabelujooksulenamastiallamõnesentimeetri(lk urisud onkarstitekitatudlohudmaapinnal (lk ui sigaarusaamatulpõhjuselsureb, tulebkindlastiteadaandaveterinaar- jatoiduametile, sid, akvalangistideks,neidaga, kes veealllestadegaringiuju anasti nimetatineidametimehi, 41). 46). oktoobriks aadressil Kalmer Lehepuu

30). 30). 19). ■ aastatel, agasellenimelineluulekogukatänavu(lk autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

13). 45). - - - -

FOTO: KALMER LEHEPUU 11. 10. Mikseitohikevadel heinaniita egavõsaraiuda? 9. 8. K 7. 6. 5. 4. 3. 2. 1. NÕEL HEINAKUHJAS Mis onpildil? seeneniidistikku? asemel Miks kasutavad paljudtaimedomajuurte Mille avastasid Rootsi Upplandimaakonnatüdrukud? Milline eluohtlikjamaitsevseensarnanebš Miks eitohiõngetamiililoodusessevedelema jätta? tükkideks? Miks muutubpuitmõnikord pruunidekskuubikujulisteks Miks Petseri kloostriteiehitatudObinitsassevõiMeremäele? Mis juhtub, kuisüüapaakspuumarju? Milline loom(pealeinimese)toodablõhkeaineid? es onkõigetuntumpoilane? 9). 35). 24).

10).

55).

ampinjoniga? | RISTSÕNA |

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 1. oktoobriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Õigesti lahendanute vahel loosime välja Eesti Looduse tasuta poolaastatellimuse. Eelmise ristsõna auhinna sai Ahto Pent Tartust. Õige vastus oli „Teo elus osa on minu jaoks, ... Tema teise poolega”. Kokku saime 33 õiget vastust. autoriõigus MTÜ Loodusajakiri SEPTEMBER 2014 EESTI LOODUS I543I 63 | AJALUGU / SÜNNIPÄEVAD |

75 aastat tagasi

Tol korral sai raskekujulise seenmürgis- LUUK OTT FOTO: tuse Viluste meier O. Paron’i perekond; selle tagajärjel kolmandal päeval pärast mürgistust surid tema abikaasa ja 13-aas- tane poeg, kuna O.P. ise vaevu eluga pää- ses. Mürgistust põhjustanud, väliselt veidi šampinjoni meenutavat ning selle pähe ka kogutud kärbseseent oli kokku olnud 18 eks. Mürgistusest pääsenud perekonna Vaistlikud reaktsioonid metsapõlengutele on ikka ära hoida, kustutada, süüdlane vastutusele kaks nooremat last, kes söögi ajal juhtusid võtta! Metsamehele teeb pinnatules hukka saanud männi järelkasv kindlasti tuska ning küllap magama. Oli kummaline, nüüd mitu aastat näeb ka marjuline-seeneline siin pigem hävitustööd kui uusi võimalusi. Aga võib mõelda ka hiljem, koha peal kuulda selle kurva sünd- teisiti: kes asub vabanenud pinnale elama? Milliseid haruldasi taimi, loomi või seeni võiks siit muse järellugu. Lahkudes oma teenistus- leida järgmistel aastatel? Foto on tehtud Tubala kandis Hiiumaal kohalt Veriora Vilustes, siirdus O. Paron tei- sale oma järelejäänud lastega. Lakooniline teade koha peal oli: on juba surnud, saades Mihklikuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi uue mürgistuse, seekord vorstmürgistu- 175 (sünd 1839) 10.09 Voldemar Toome, keemik (surn 2002) se... [Nikolai Witkowski: Seene Sarcosoma 02.09 Alexander Rosenberg, baltisaksa 85 (sünd 1929) globosum’i uuest leiukohast Eestis, 1939] morfoloog (surn 1926) 02.09 Leo Võhandu, matemaatik ja 160 (sünd 1854) informaatikateadlane 50 aastat tagasi 27.09 Isidor Brennsohn, arstiteadlane ja 06.09 Ljubov Rebane, füüsik (surn 1991) meditsiiniajaloolane (surn 1928) 06.09 Inno Salasoo, keemik, botaanik ja Pikemalt peatuti meie omapärase taimkat- 155 (sünd 1859) ühiskonnategelane tega alade – puisniitude parema majan- 16.09 Jaan Spuhl-Rotalia, pomoloog ja 21.09 Edgar Valter, raamatugraafik, damise vajadusel. Looduskaitse- ja keelu- kooliõpetaja (surn 1916) lastekirjanik ja karikaturist (surn 2006) 150 (sünd 1864) 23.09 Helmi Võsamäe, agronoom alade puisniidud on tugevasti võsastunud 01.09 Jakob Esser, harrastusbotaanik (surn 1927) 80 (sünd 1934) ebakorrapärase heinaniitmise tõttu. K. Pork 08.09 Jakob Johann von Uexküll, baltisaksa 02.09 Peeter-Enn Kukk, füüsik (surn 2003) analüüsis põhjalikult Laelatu puisniidu bioloog ja filosoof (surn 1944) 22.09 Mart Niklus, ornitoloog ja olukorda. Puisniitude maastikulise ilme 135 (sünd 1879) vabadusvõitleja ja niidutaimkatte säilitamise õigete alus- 09.09 Friedrich Dreyer, keemik, tervismuda 26.09 Mart Vabar, majandusgeograaf te väljatöötamiseks moodustati komisjon uurija (surn 1934) 28.09 Heljo Heinsalu, geoloog (K. Pork, K. Eichwald, E. Kaar). Veel peatuti 125 (sünd 1889) 75 (sünd 1939) 07.09 August Miljan, põllumajandusteadlane, 16.09 Vilju Lilleleht, ornitoloog ja looduskaitsja mitmetel linnukaitse küsimustel. E. Kumari botaanik ja pedagoog (surn 1973) 24.09 Tõnu Kipper, astrofüüsik andis ülevaate valgepõsk-lagle ning mus- 120 (sünd 1894) 70 (sünd 1944) ta lagle pesitsus- ja läbirändepaikadest. 02.09 Ilmari Manninen, etnoloog (surn 1935) 04.09 Hilja Iher, füüsik Peeti vajalikuks taotleda nimetatud liikide 14.09 August Ferdinand Tammekann, geograaf 07.09 Robert Aps, ihtüoloog ja täielikku kaitset kogu Läänemere piirkon- (surn 1959) keskkonnaametnik nas. Koosolekul valiti uus komisjoni juha- 115 (sünd 1899) 10.09 Ants Paju, poliitik, ajakirja Eesti Loodus tus. Komisjoni esimehe kohale valiti tagasi 28.09 Alma Ruubel, matemaatik (surn 1990) peatoimetaja 1984–1990 (surn 2011) prof. E. Kumari, aseesimeesteks E. Varep 110 (sünd 1904) 24.09 Andres Ellamaa, neurokirurg 08.09 Karl Hommik, hüdroloog ja 65 (sünd 1949) ja A. Valsiner ning teaduslikuks sekretäriks maaparandusteadlane (surn 1983) 01.09 Raivo Lindjärv, loomaarstiteadlane J. Eilart [Looduskaitse komisjonis, 1964] 26.09 Tiit Eipre, hüdroloog (surn 1986) 03.09 Sirje Kaur, arstiteadlane, dermatoloog 30.09 Erna Alvine Ariste, arheoloog ja etnoloog 11.09 Margus Lopp, keemik 25 aastat tagasi (surn 2000) 18.09 Mihkel Koel, keemik 30.09 Erna Normann, rahvaluuleteadlane 60 (sünd 1954) Talvel oli ronkade väljalend metsast või (surn 1978) 02.09 Katrin Kotkas, põllumajandusteadlane kraaksumine sulailma endeks. Teistel and- 105 (sünd 1909) 06.09 Andres Kuresoo, ornitoloog (surn 2014) metel tähendas ronga kisa talvel üldist il- 05.09 Ants Laasi, geograaf ja geoloog, Eesti 10.09 Bela Adojaan, endokrinoloog, Looduse peatoimetaja 1938 (surn 1989) meditsiinidoktor mamuutust – mitte ainult sula, vaid pehme 100 (sünd 1914) 17.09 Eero Vasar, psühhofarmakoloog ja ilma korral ka külmemat. Linnu kõrge lend 07.09 Heinrich Aruksaar, meteoroloog ja füsioloog ja harvad häälitsused ennustasid külma geofüüsik (surn 2001) 24.09 Enn Kasak, astrofüüsik ja filosoof ilma püsimist, madal lend (eriti lõuna suu- 20.09 Endel Kaarep, taimehaiguste uurija 24.09 Peep Männik, paleontoloog ja stratigraaf nas) ja sagedased häälitsused – lähenevat 95 (sünd 1919) 55 (sünd 1959) sadu ning tuisku. Võib-olla peitub niisu- 04.09 Arnold Kuldvere, keemik (surn 1995) 11.09 Rein Lillak, põllumajandusteadlane guste tähelepanekute taga aastasadade 24.09 Jaan Riiv, sisearst ja kardioloog, 11.09 Sirje Mäearu, keeleteadlane TÜ professor (surn 1995) 19.09 Tõnu Traks, keskkonnaametnik pikkune kogemus, kuid neis on ilmselt 90 (sünd 1924) 21.09 Edgar Karofeld, sooteadlane mõndagi juhuslikku. [Lemming Rootsmäe: 03.09 Olaf Prinits, matemaatik (surn 2006) 50 (sünd 1964) Ronk meie rahvapärimustes, 1989] 06.09 Olaf Millert, psühholoog 25.09 Tiit Land, biokeemik (neurokeemia) autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 64 I544I EESTI LOODUS SEPTEMBER 2014 2013. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse taimefoto peaauhinna Ireen Trummer. Eesti Looduse fotovõistlus 2014

Tähtajad ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 rovõte), veeloom, väike taim (lähi- või Võistlusfotod palume üles laadida Eesti tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud makrovõte), veetaim ja elurikkus (kesk- Looduse kodulehel 1. septembrist 1. ja kes on pildil. konnaministeeriumi eriauhind). Ainult oktoobrini 2014. Võistluse lõpuõhtu Arvesse lähevad digifotod, mille pikema noorte kategoorias on eriauhind aia- aja ja koha saab teada oktoobri lõpul külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit taime ja kodulooma, sh lemmiklooma Eesti Looduse kodulehelt www.eesti- (noortel 2000). Faili vorming peab olema pildi eest. Hulganisti eriauhindu jagavad loodus.ee. kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. korraldajad. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias Nõuded fotole ning kategooria peab olema määratud Fotode saatus Foto peab olema tehtud Eestis ning õigesti. Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- sellel jäädvustatud vabalt looduses ela- sid tasuta avaldada ajakirjades ja teis- vad loomad, taimed või seened üksi Kategooriad tes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud või mitmekesi. Fotod inimesega harju- Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: pilte võivad korraldajad tasuta kasutada nud loomadest või istutatud taimedest noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, võistlevad omaette noorte kategooria- ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, ettekanded jms). tes (koduloom ja aiataim). Maastikupilte taime- ja seenefotode peaauhind ja võistlusel ei hinnata. esimene auhind nii üld- kui ka noorte Lisainfo: Pildistatud loom, taim või seen peab arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhin- www.eestiloodus.ee olema äratuntav ning autoril võimali- du järgmistes kategooriates: aasta lind, [email protected], kult täpselt määratud. Iga foto juurde käituv loom, väike loom (lähi- või mak- tel 742 1143

LOODUSKALENDER.EE EELISTA EESTI

LOODUSAJAKIRJU!

4 1 0 2 / 1 • S T E M I T S E E

5/2014 MAI

3 / mai 2014 5/2014 MAI Hind 3.50 M E T S A N D U S A J A K I R I • I L M U N U D A A S T A S T 1 9 2 1 MAHLAKUULEHEKUU

K E V A D 1 / 2 0 1 4 3,50 €

APRILLMAI Viljatuse ravi: 22014 mida meditsiin ja teadus võimaldavad? EESTI LOODUS Peipsimaa Ühismets pakub tuge TULEKUL 25. ROHELISTE pensionisambale RATTARETK „KUIDAS ELAD, MÄRJAMAA?”

UNIVERSUM

LOODUS www.horisont.ee horisontINIMENE Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud aastast.1933. ESTCube-1 ESIMENEEksklusiivne TÖÖAASTA fotovalik

KALAHARI KASLASED Kaotame Eestis raiepiirangud? Välisturistid Eesti metsades VIKTORIIN: RAIL BALTICU RÖÖPAD tunne Maad LÕHUVAD KAITSEALASID

ESTCube-1 fotodelt Peipsimaa: vanausulised • kalapüük • Baeri uurimused • Peipsiveere kaitseala • matkarajad • maad ja rahvad Vanausulised ja rahvapärimus VIHMAUSS KODULOOMAKS:

ISSN0131-5862 ( trükis) ISSN2228-3692 ( võrguväljaanne) H I N D 3 . 5 0 € KOMPOST OTSE KÖÖGIST ja võida auhind Kalapüük ja sibulakasvatus JÄÄLINNU KANNUL

Matkarajad ja Peipsiveere kaitseala 3.50 € 3.50 Joonpilved: hirmud ja teaduslik vaatenurk

Tutvu ja telli: www.loodusajakiri.ee või tel 610 4105