Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks 662,17 +1,40% 5488,35 -0,90% 09.05.2003 09.05.2003

Tänases erilehes Jõgevamaa 2002: Jõgevamaa TOP 70 võitis metsafirma OÜ Kaljupojad esmaspäev 12. mai 2003 nr 89 (2394) hind 15 kr

Passikontroll sadamas pärsib laevaliiklust Eesti raps peseb Nii reisijad kui ka laevafirmad pole rahul passikontrolliga Tallinna sadamas, mis võtab nädalalõpupäevadel sageli aega üle tunni. Silja Line Eesti juhi Meelis Laido sõnul hakkab piirivalve takistama kiirlaevaliikluse arengut ja pärssima Peterburi ettevõtlust. lk 4 Eesti Pank kõige pessimistlikum Eesti majanduskasvu prognoos 2003,% 4,4%

Esimene kogus Eestis patenteeritud leiutist, uut Eesti Pank rahandus- rapsist toodetud pesuvedelikku, peaks minema ministeerium 4,8 Peterburi fassaadide pesuks. Ärimees Andres Hansapank 7 Neeme kavandab Põlvamaale poole miljardi EKI 7 Äripäev 8 kroonise käibega tehast. lk 3 Allikas: Äripäev Konjunktuuriinstituut: majanduskasv 7% Konjunktuuriinstituut (EKI) prognoosib Eesti tänavuseks majanduse reaalkas- vuks 7%. EKI analüütikud hindavad Eesti majanduse olukorda väga heaks. Eesti majandus sai aprillis analüütikutelt 7,7 punkti 9,9 punkti süsteemis. lk 7 Toiduainetööstuses kehvapoolne aasta Toiduainetööstusele ei olnud eelmine aasta just parim, vähenesid nii tootmis- mahud kui ka investeeringud. lk 5

BMW kasum  Volkswagen jäi kukkus vähem puhaskasum Ikv BMW-le alla mld krooni Saksamaa luksusautode 9,9 9,8 Andres Neeme näitab rapsist toodetud 8 2002 pesuvedelikku, mille tootmiseks vajamineva tootja BMW kasum 2003 tehase ehitamiseks käivad ettevalmistused. kahanes I kvartalis vaid vähem kui viiendiku, 3,1 samas kui Volkswagen pidi leppima enamiku BMW VW Kõuhkna lubab Rand ja Tuulberg kaotamisega. lk 20 Allikas: FT teevad ratsabaasi Jürgenson vastu võlad tasuda elamukrundid raudtee riigistamisele Tartus asuva Ihaste ratsaspor- ASi Hiiu Kalur juht Toomas Kõuhkna Endine teede- ja sideminister Toivo dikeskuse maadele ehitatakse Jürgenson ei nõustu praeguse ühend- lubab maksta 4 miljonit krooni euro- väikeelamud, sest ministri Meelis Atoneni ideega taasriigis- abi saanud ASi Läätsa Kalatööstus ratsakeskuse erastaja Margus tada raudtee. Isegi eurorahade kätte- võla maikuu jooksul. Kõuhkna sõnul Timmo firma AS Kagureis saamist see ei mõjuta, leiab ta. lk 26 müüs suurema osa kinnistu- tekkisid võlad, sest konserviäri ei test Tartu ehitusärimeestele lähe enam nii hästi kui varem. Selle- Raivo Rannale ja Aivar ärikoolitus Tuulbergile. Viimastele kuuluv ga seoses tõmbab Hiiu Kalur konser- IT arengukava ...... lk 11 AS Vallikraavi Kinnisvara on vide tootmist kokku. Konserve jääb kinnisvara Hiiu Kaluri grupis tootma AS Dagotar juba alustanud piirkonna detailplaneeringuga. lk 8 Eramud kerkivad veepiirile ...... lk 14 Toomas Kõuhkna Hiiumaal. lk 2 summary p 24 2 Äripäev 12. mai 2003 uudised

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] KALATÖÖSTUS n Hiiu Kalur tõmbab konservitootmist koomale online Kõuhkna: maksame Online’is TOP 500 firmade kvartalitulemused! Läätsa võla ära sel kuul päevatoimetaja Sirje Niitra www.aripaev.ee ASi Hiiu Kalur juht rillil. Dagomari võlad tekkisid sellest, et Hiiu Kaluri tööstused Vipexil edukas esimene kvartal Toomas Kõuhkna on jätnud kala eest maksmata. ASi Vipex I kvartali netokäive kasvas 8 mln krooni võrreldes lubab maksta ASi Kummagi ettevõtte võlad on mullusega, ulatudes 26,9 mln kroonini. Läätsa Kalatööstus ajatatud ja tagasimaksmine toi- Ettevõte teenis tänavu esimeses kvartalis puhaskasumit 0,03 mub graafiku alusel. mln krooni (eelmisel aastal oli kahjum 0,3 mln krooni). Inves- võla maikuu jook- Kõuhkna ütles, et Hiiu Kalu- teeringute summa oli 0,1 mln krooni. sul. rit mingil juhul pankrotti lasta ASi Vipex tegevjuhi Ivo Kollo teatel on 2001.–2002. majan- ei ole plaanis. Tema sõnul tõm- dusaastal loodud tugev alusvundament klienditeeninduse süs- matakse kulusid kokku, sellega teemsuse ja kvaliteedi tõstmiseks, mis lõi soodsad eeldused Inno Tähismaa seoses kaotab töö paarsada oluliseks strateegiliseks muudatuseks – ehitusmaterjalide hul- [email protected] Läätsa Kalatööstuse töötajat. gimüüjast arenes välja rahvusvaheliselt tuntud ja tugevate Läätsale jääb alles ligi 30 töö- tootjate/brändide esindus- ja jaostuskeskus, mis paigutus tu- “Maikuu jooksul on Läätsa tajat, kes jäävad krevette tööt- rul seni hõivamata niðði. See muudatus on lõpetanud konku- võlad makstud,” ütles Kõuhkna, lema. Samuti plaanitakse seal reerimise ehitusmaterjalide ketikaupluste ja hulgimüüjatega, kes saabus äsja Brüsselist rah- toota Euroopa turule konserve, kellest nüüd on saanud esindus- ja jaotuskeskuse partnerid. vusvaheliselt kalandusalaselt mille olemust pole veel avali- messilt. Kõuhkna sõnul tekki- kustatud. Kuivõrd tööstuste sid võlad, sest konserviäri ei mahud vähenevad, hakkab Hiiu Vennad-Dahl parandas tulemust lähe enam nii hästi kui varem. Kalur rohkem kala müüma tu- Sellega seoses tõmbab Hiiu Ka- rule, mitte oma ettevõtetele. ASi Vennad-Dahl I kvartali realiseerimise netokäive ulatus 23,6 lur konservide tootmist kokku. Äripäev kirjutas nädala al- mln kroonini, aasta tagasi oli käive 22 mln krooni. Konserve valmistama jääb Hiiu gul, kuidas Hiiu Kaluri ettevõ- Sanitaartehnika hulgimüügi ettevõte teenis I kvartalis 0,3 Kaluri grupis AS Dagotar Hiiu- tete tegevus on sattunud tõsis- mln krooni puhaskasumit, mullu samal ajal oli kasum ligi 0,4 maal. tesse raskustesse ning maksu- mln krooni. Investeeringuid tehti I kvartalis 0,1 mln krooni. Tänase seisuga on Läätsa võlg kerkinud 17 miljoni kroo- maksuvõlg 0,3 miljonit krooni. nini. Samal ajal pole Hiiu Kalu- Võlg saab Kõuhkna sõnul tasu- ril probleeme püügilubade han- tud 20. kuupäevaks, kui toimub kimisega ja põllumajanduse re- tasaarveldus enam makstud ASi Hiiu Kalur juhi Toomas Kõuhkna kinnitusel pole plaanis gistrite ja informatsiooni amet käibemaksu osas. ettevõtet mingil juhul lasta pankrotti minna. Foto: Sven Arbet andis maksuvõlaga Läätsale ap- Hiiu Kaluri ülejäänud ette- rilli keskel 4 miljonit Euroopa võtetel on Kõuhkna sõnul prae- lustatud seoses hiljutise riigi- miljonit krooni võlga, mis on Liidu Sapardi toetust. gu järgmised maksuvõlad: sa- kohtu otsusega maksuvõla int- maksuametis vaidlustatud. Hiiu Kalur investeeris möö- damaehitusfirmal AS Moon- resside suhtes. Kalapüügifirmal Kõuhkna ütles, et Moonsun- dunud aastal tehaste euronor- sund Shipping 0,8 mln krooni AS Dagomar on põhivõlg 7,5 di võlad tekkisid pika külma tal- midega vastavusse viimisse 45 põhivõlga ja 1,2 miljonit kroo- miljonit. Sellele lisandub 3 mil- ve tõttu, sest sadamaehitustöö- miljonit krooni. Kolmandik sel- 3,9% ni intressivõlga, mis on vaid- jonit krooni intressivõlga ja 2,5 dega sai alustada alles 15. ap- lest rahast läks Läätsale. Küsi personaalset Põlva pakenditööstus pakkumist Ühispangast! avab Tallinnas kübaratöökoja Küsi lisa: (0) 66 57 555 www.eyp.ee/kodulaen Põlvamaa pakenditootja baraid Axelmani kaubamärgi hestest tegutsevatest kübara- neil juba raamkokkulepped ha- ASi Cista omanikud all. meistritest Kati Ojaveriga,” rää- kata tegema mütsitootmise all- avasid eelmisel nädalal “Salongi eripäraks on see, et kis Käärik. Nüüd veab Ojaver hankeid näiteks Soome mili- Tallinnas kauplus- klient saab näha, kuidas pea- salongis modelleerimise ja val- taarsüsteemidele. salongi, kus klient saab kate kübarameistrite käes val- mistamise poolt. Paberist, kartongist ja laine- oma silmaga jälgida, mib,” ütles Cista tegevdirektor Kääriku kinnitusel ei vaata papist pakendite tootja Cista kuidas tellitud kübar Vahur Käärik. Lisaks kõikmõel- nad kübaraärile kui ülikasum- eelmise aasta käive ulatus 30 valmib. davatele naistekübaratele va- likule ärile, vaid kui missiooni- miljoni kroonini, kasumit tee- hendab Axelman peakatteid ka tundest alustatud ärile. “Eestis nis firma umbes 1,5 miljonit Väinu Rozental meestele – alates sombreerost on kübarakandmine liiga vähe krooni. Cista on üks väheseid [email protected] ja lõpetades oktoobri- või dok- levinud,” rääkis Käärik. “Taha- Eesti ettevõtteid, mis on regist- torisilindriga. me kübarad ausse tõsta.” reerinud Venemaal oma toot- Cista omanikele kuuluv OÜ Kääriku sõnul on Cista aas- Sügisel kavatseb Axelman misfirma. Alates 2001. aasta Axelman hakkab Tallinna va- taid tootnud mütsi- ja kübara- käivitada mütside tootmise. septembrist toodab Peterburis nalinna salongis pakkuma vil- karpe. “Idee hakata kübaraid Selleks otsitakse praegu sobi- asuv Alf kartongist pakendeid dist tehtud naistekübaraid Kati- tegema tekkis pärast seda, kui vaid tootmispindu kas Tapal või peamiselt Loode-Venemaa toi- co kaubamärgi all ja meestekü- saatus viis mu kokku ühega vä- Kagu-Eestis. Kääriku sõnul on duainetööstuse tarbeks. Riigi Kinnisvara kavandab Tallinnal kolme kuuga kolmekordset kasvu täis 27% aasta eelarvest PROFESSIONAL Riigi Kinnisvara ASi juht Enn võivad ka mujale kolida, kui 2003. aasta nelja esimese kuu- krooni rohkem. Üksikisiku tu- Teimann ütles, et kavatseb kuskil paremat hinda saavad,” ga laekus Tallinna eelarvesse lumaksu laekus nelja kuuga professionaalsed omakapitali tootluse kasvatada ütles Teimann. 1243,5 miljonit krooni, mis 580,5 miljonit krooni, mis on pesuhooldusseadmed 2,4 protsendilt 7 protsendile. Teimann põhjendas praegust moodustab 27% aastaks kavan- 29,4% planeeritust. Eelmise “Kasvatame omakapitali madalat tootlust sellega, et Rii- datud eelarvetuludest. aasta sama perioodiga võrrel- • pesumasinad 6–32 kg tootluse 7 protsendile, seda viie gi Kinnisvarale kuuluvate hoo- Maksutulu laekus nelja kuu- des on üksikisiku tulumaksu • kuivatid kuni kuue aasta jooksul,” lau- nete rentnikud on riigiasutused ga 646,7 miljonit krooni ehk laekunud 30,4 miljonit krooni • kalandrid sus Teimann. Pikemas perspek- ning neil ei ole lihtsalt raha. 30,4% eelarvesse kavandatud ehk 5,5% rohkem. Tulumaksu tiivis soovib Riigi Kinnisvara AS 7protsendilise tootluse alu- mahust. Eelmise aasta sama kasvu põhjuseks oli maksu- Destein OÜ, Maakri 23a, ühtlustada oma rendihinnad seks võeti Soome kinnisvara- perioodiga võrreldes laekus maksjate arvu kasv ning kesk- tel 666 2373 turuhindadega. “Riigiasutused haldajate kogemus. ÄP Online maksutulusid 21,4 miljonit mise palga kasv. ÄP Online uudised Äripäev 12. mai 2003 3

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected]

Anrol

n rapsist peaaegu universaalne pesuvedelik n idee autor Andres Neeme tehnoloogia väljatöötaja keemiadoktor professor Tõnis Pehk n liitrihinnaks kujuneks 7,4 dollarit (ca 100 kr). Eestis praegu terminalide pesuks tarvitatav aine maksab umbes 600–700 kr liiter. n sobib tsisternide-mahutite ning naftapuuraukude pesuks n ühe naftapuuraugu pesuks kuluks 900 000 liitrit Anrolit n põhitellija Vene naftatööstus

kavandatav tehas n asukoht Põlvamaa n maksumus 25 mln kr n aastakäive 500 mln kr n töökohti 150–200 n projekti juhib Vene-Eesti ühisfirma IRB n üks investor Peterburi piirkonnas tegutsev Venemaa ehitusettevõte Lengiprotrans

Allikas: Äripäev

Eestis leiutatud pesuvahendist huvitunud Vene firmat Lengiprotrans esindav jurist Gennadi Golovastikov (vasakul) ja pesuvahendi Anrol idee autor Andres Neeme kavandavad Põlvamaale 25 miljonit krooni maksvat tehast. Foto: Julia-Maria Linna Eesti pesuvesi Vene turule

Esimene kogus Eestis patenteeritud Kavandatav tehas tooks Põlvamaale 200 uut töökohta leiutist, rapsist toodetud pesuvedelikku suundub Peterburi fassaadide pesuks, et n Esialgu Põlvamaale kavandatav tehas väga hea ja väga tore, kui läheb aga tegu- ko Kivilo, kes on ettevõtmises finantskon- maksaks 25 mln krooni. Käibeks kavanda- deks, pole kedagi.” sultant ning esindab ühtlasi Tallinna Teh- Neevalinn juubeliks puhtaks saada. takse 500 mln krooni aastas ning töökohti Neeme väitel on ta oma meeskonnaga nikaülikooli. “Pealtnäha võib tõesti tun- annaks tehas 150–200 inimesele. Sellele kogu ettevõtmist algusest lõpuni üksi ta- duda, et see kõik on liiga ilus, et olla tõsi.” Virkko Lepassalu mida Tallinna linn on Neeme lisanduks kaudne tööhõive, sest talunikud gant lükanud, mis on väga väsitav. Lengiprotransi, Anrolist huvitunud Vene [email protected] väitel 1000 krooni liiter graf- saavad rohkem rapsi kasvatada. Olemas- Kes konkreetselt tehase ehitusse inves- firma huve esindab praegu Tallinnas vii- fitite kustutamiseks ostnud. olevast kasvupinnast kindlasti ei jätku. teerivad, ei soovi Andres Neeme enne le- biv jurist Gennadi Golovastikov. “Vene turg Venemaa firmaga Mezre- Neevalinna suunduva partii “Põlvamaa valisime oma asukohaks see- pingutele alla kirjutamist teada anda. Küll selle puhastusvedeliku jaoks oleks tõesti gionbiznes allakirjutatud nn Pe- valmistamiseks tehakse koos- tõttu, et sealt lahkub tööpuuduse tõttu mu- on selge, et ühe osalisena mahutab teha- väga suur,” märkis Golovastikov. Selle terburi pesuleping on siiski vaid tööd tehasega Orto. Anroli liit- jale tuhat inimest aastas,” väitis Neeme. sesse kapitali suur Peterburi piirkonnas te- tõenduseks võib pidada kas või Venemaa tühine osa ärimees Andres Nee- rihinnaks kujuneks 7,4 dollarit Tema kinnitusel võttis vallaga järgmisel gutsev Venemaa ehitusettevõte Lengipro- Oktoobri raudtee kutset läbirääkimistele, me plaanidest. Ta kavandab ehk ümmarguselt 100 krooni. päeval pärast ajalehes Koit tutvustava ar- trans. et avada Anrolil põhinev tsisternipesula. Põlvamaale poole miljardi Eestis terminalide pesuks tar- tikli avaldamist ühendust paarsada inimest. Projekti juhib Vene-Eesti ühisfirma IRB Eelleping 200 tonni Anroli peale on sel- kroonise käibega tehast, mis vitatav aine maksab umbes Lähematel päevadel otsustavad Andres (InterRegional Business Company). Toode leks juba sõlmitud. hakkaks tootma rapsist pea- 600–700 krooni liiter. Neeme ja tema partnerid, kes kui palju valmiks seega Eestis ning Vene pool leiaks “Töökohtade arvu poolest oleks 200 aegu universaalset pesuvede- Pesuvahendi idee autor on raha Anroli tehasesse mängu paneb. Nee- sellele turu. Peterburis on IRB-l esindus Põlvamaale märkimisväärne panus,” ütles likku Anrol. Põhiline osa Anro- Andres Neeme ise, tehnoloogia me väitel majandusministrid muudkui lu- juba avatud, kavas on avada Moskvas ja Põlva maavanem Mart Madissoon. Ta li- list ei suunduks edaspidi siiski väljatöötaja keemiadoktor pro- bavad riigi toetust, ja tühjade lubaduste Norras, kus samuti loodetakse naftatöös- sas, et kuigi maavalitsusel ei ole võimalik mitte elamumajandusse, vaid fessor Tõnis Pehk. taga on üritus ka oodanud. tuse huvile. üritust rahaliselt toetada, saab ta kaasa naftatööstusesse tsisternide ja Anroli põhitellija, Vene naf- “Juba Põlva piiril tagasi sõites aga unus- “Tehase saab püsti panna kahe kuuga, aidata, et ametiasutustega asjaajamine puuraukude pesuks. tatööstus, vajaks keskkonna- tavad ära,” rääkis Neeme. “Muidu on küll tehnoloogia on niivõrd lihtne,” rääkis Mar- lihtsamalt sujuks. Tegemist on Eestis leiutatud sõbralikku puhastusvedelikku ja meil patenteeritud tehnoloo- näiteks tsisternide-mahutite giaga. See on välja töötatud ning naftapuuraukude pesuks. nii nähakse potentsiaalsete nemaa duumasaadikuga Elvas. massist ühe tonni sinna klee- ning investeeringute puudusel koostöös Tallinna Tehnikaüli- Räpaseid tsisterne Euroopa Lii- partnerite hulgas näiteks “Praegu pestakse vaguneid punud niinimetatud kultuur- soikunud katsega hakata toot- kooli jt teadusasutustega. Anrol du riikidesse ei lasta. Ühe naf- Jukost. Naftatööstuse huvist keskkonnakahjuliku happega,” kiht. ma bioplasti. Andres Neeme on märkimisväärsemalt oda- tapuuraugu pesu üksinda ku- annab Neeme kinnitusel mär- märkis Neeme. Sageli moodus- Ettevõtmine ei ole seotud väitel küsitakse ühtelugu, et kas vam sellest fassaadipesuainest, lutaks Anrolit 900 000 liitrit, ku äsjane kohtumine kahe Ve- tab täis tsisterni 60tonnisest ärimees Vambola Kolbakoviga tehase taga peitub Kolbakov. 4 Äripäev 12. mai 2003

uudised

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] PIIR n Tallinna Sadam on pakkunud piirivalvuritele lisapalka, kuid erafirmalt ei tohi nad raha võtta Aeglane passikontroll pärsib laevaliiklust

Nii reisijad kui ka laevafirmad pole Laevasõit sama pikk kui passikontroll rahul passikontrolli- ga Tallinna sada- SuperSeaCat Fouriga Helsingist Tallinna, sõiduks ja piiriformaalsusteks kuluv aeg mas, mis võtab 08:00 09:00 10:00 11:00 nädalalõpupäevadel laev väljub laev jõuab piirikontroll sageli aega tund- Helsingist Tallinna reisija jõuab maale poolteist ja isegi Näide kehtib laupäeva ja pühapäeva kohta ja ka vastupidisel suunal.  Aeg Helsingi piirikontrollis 10–20 min (väljasõidul kuni 10, sissesõidul 20) Allikas: Äripäev rohkem.

Sirje Niitra li löömiseks valmistama inimest me pensionäri Eestist lahkumi- konna otsuse kohaselt raken- [email protected] üheksa kuud ette, kui saaks ka sel nii põhjalikult kontrollima datakse sarnaselt möödunud vähemaga: “Ta ei pea ju oska- ja arvutist läbi kandma. USAs aastaga mai keskpaigast osa Tõsiselt on olukorra pärast ma püssi lasta ja kaevikut kae- riigist väljujaid ei kontrollita, gruppide suhtes lihtsustatud Tallinna sadama piiripunktis vata.” teab ta. “Saame vaid piirikontrolli. Roosi mures laevafirma Silja Line, kes Tallinki laevandusjuht Ülo paluda ja loota, et sõnul tekitab prob- plaanib selle kuu 20ndast liini- Kollo ütleb, et rahulolematust meie piirivalve pare- Ei saa aru, miks leeme nii laevade hi- le tuua veel teisegi katamaraa- on reisijate hulgas palju ja kogu mini tööle hakkaks,” peab iga linemine kui ka rei- ni SuperSeacat Three. Silja Line meelepaha saavad enda kaela lausub Sakkov. Soome pensio- sijate viimasel het- Eesti juhatuse esimehe Meelis laevafirmad. Eriti hull on tema “Aga need kuus näri Eestist kel saabumine. Ta Laido sõnul hakkab piirivalve hinnangul olukord nädalalõp- miljonit inimest tu- lahkumisel nii rõhutab ka, et piiri- takistama kiirlaevaliikluse pudel, mil on ka terminalid üle levad ju Eestisse põhjalikult valve reisiterminale arengut ja pärssima ettevõtlust. koormatud. “Me teame piirival- oma raha tooma ja kontrollima ja ei ehita, seda teevad Kui sadamas tuleb pikas järje- ve raskusi, neil ei jätku inime- võivad kehva tee- arvutist läbi sadamad. Näiteks korras oodata sama kaua kui si,” lisab ta. nindamise korral kandma. uude Paldiski sada- kestis meresõit, muutub asi te- Tallinna Sadama turundus- mujale minna,” materminali on ehi- Aeglase piiriületuse tõttu Tallinna sadamas on reisiijad ma hinnangul mõttetuks. Rei- juht Erik Sakkov ütleb, et ehk- leiab ta. Erik Sakkov, tatud vaid neli piiri- pidevalt laevafirmadele kaebusi esitanud. Foto: Raul Mee sijailt tuleb kaebusi iga päev. ki laevafirmad ja sadam on tei- Vanasadama pii- Tallinna Sadam kontrollipunkti ja Laevad kipuvad pikale veniva nud mitmesuguseid pöördumi- ripunkti juhataja sellega määratud passikontrolli tõttu hilinema, li- si ning lubanud koguni piiri- kapten Raimond Roos lubab, et reisijate järjekorrad, sest ühe palgaraha saamise, sest piirival- binud kaitseväeteenistuse. “Me saks toimub piirivalvega pidev valvuritele omalt poolt palga- piirivalve teeb kõik endast ole- kontrollpunkti läbilaskevõime ve on rangelt riigieelarveline võime ka 999 piirivalvurit kor- kemplemine graafikute pärast. raha juurde maksta, pole järje- neva laevareisijate piiriületuse on maksimaalselt 100 inimest asutus. Kaadripuudust pole raga tööle panna, aga kui tuleb “Aga me ei saa sõita siis, kui korrad piiril vähenenud ja olu- lihtsustamiseks. Vabast ajast tunnis. Kui sisse tuleb aga laev tema hinnangul võimalik kiir- laev tuhande reisijaga, siis üks reisijaid pole,” lausub Laido. Ta kord on endiselt halb. Ta ütleb, tööle tulnud piirivalvuritele 1200 reisijaga, tekivadki sabad. kursustega lahendada, sest kõik pole ikka rahul, et ootama imestab, miks peab passi temp- et ei saa aru, miks peab iga Soo- makstakse lisatasu ja Põhja piir- Samuti välistab ta erafirmalt piirivalvurid peavad olema lä- peab,” ütles Roos.

Ükskõik kui paljudele küsimustele vastasid sa eile, täna on neid ikka rohkem.

Küsimused on kõikjal. Lahendused aga mitte. Oluliste otsuste langetamine on sinu töö. Meie pakume lahendusi, mis aitavad sul tööd paremini teha. Meil on kogemused ja vahendid, mis aitavad sul üllatusterohkes maailmas edukas olla. Vaata www.microsoft.com/BusinessSolutions

Finantsjuhtimine Ärianalüüs Projektijuhtimine Tootmise juhtimine Kliendisuhete juhtimine uudised Äripäev 12. mai 2003 5

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] PROBLEEMID n Kalatööstus on jäänud toppama kilu ja räime juurde, mida eurooplane ei söö Toidutööstus hädas odava impordiga

Toiduainetööstusel oli keskmisest Toiduainetööstuse mahud hüplikud viletsam aasta, raskusi odavate Läti müügi kasv võrreldavates hindades protsentides ja Poola kaupadega 7,4 Peamiselt viiakse välja kala kala ja  4,6 4,2% toidukaupade ja jookide eksport  kalatooted konkureerimisel on 2002. aastal 40% protsentides nii sise- kui ka välisturul. teised karastus- ja alkohoolsed Gea Velthut-Sokka -7,2 joogid 8 [email protected] liha ja lihast tooted 9 2002. aasta ei olnud toidu- piimatooted 21 ainetööstusele just parim, sel- -16 gus reedel Tööandjate Kesklii- du korraldatud seminaril. Müü- Tallinnas odavaim suhkur ja kalleim apelsinimahl gi kasv oli sektoris 4,2 protsen- jaehinnad Balti riikides ja Euroopa Liidus, märts 2003, kroonides ti, mis on 3,2 protsenti vähem kui 2001. aastal. Vähenenud on Tallinn Riia Vilnius Helsingi Stockholm Berliin ka toodangu maht ühe töötaja suhkur (1 kg) ...... 7,07 ...... 13,33 ...... 14,52 ...... 16,01 ...... 14,48 ...... 13,93 kohta. või (200 gr) ...... 8,63 ...... 8,64 ...... 9,77 ...... 17,86 ...... 16,18 ...... 11,58 Edukaks võivad aastat luge- jogurt (1 l) ...... 14,88 ...... 17,03 ...... 21,13 ...... 24,98 ...... 20,04 ...... 15,02 da vaid liha- ja joogitööstus. Li- juust Gouda (1 kg) ...... 72,84 ...... 55,28 ...... 65,90 ...... 105,77 ...... 76,49 ...... 85,43 hatoodete müük suurenes 11,4 seakarbonaad (1 kg) ...... 87,60 ...... 66,39 ...... 73,83 ...... 109,58 ...... 81,30 ...... 76,98 ja jookide müük 11 protsenti. nisujahu (2 kg) ...... 13,22 ...... 14,07 ...... 11,51 ...... 15,49 ...... 11,30 ...... 16,27 Piima- ja kalatööstuses on õlu (0,5 l) ...... 9,43 ...... 6,17 ...... 8,11 ...... 27,02 ...... 14,40 ...... 9,54 kartulid (2 kg) ...... 11,71 ...... 5,43 ...... 7,81 ...... 16,06 ...... 19,63 ...... 16,90 müük siseturul vähenenud. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi olid tarbijate lemmikud apelsinimahl (1 l) ...... 13,75 ...... 12,09 ...... 12,33 ...... 10,12 ...... 12,52 ...... 8,14 Eksporti kasvatasid ettevõt- Valio Eesti, Laeva Meierei, Tallinna Piimatööstuse, ted, mis ka Eesti turul edukad, Allikas: statistikaamet, Konjunktuuriinstituut Kohukese, Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse ning Leiburi ehk liha ja jookide tootjad. Ka- tooted. Foto: Julia-Maria Linna latoodete müük väljaspool Ees- tit langes. Samas on kalatöös- vähenesid ka jookide tootmises. Saaremaa Liha- ja Piima- Viilupi hinnangul on prob- Paljassaare Kalatööstuse ju- gi ei taha. Ja nii aasta aasta tus suurim eksportija sektoris, Rohkem kui 2001. aastal pai- tööstus teenis eelmisel aastal leemi tekitajaks lahtised tolli- hatuse liikme Mauno Leppiku järel,” ütles Leppik. toidukaupade ja jookide eks- gutas tootmisse raha liha- ja 0,7 miljonit krooni kasumit. piirid – Eesti turg on üle ujuta- sõnul on ei ole kalatööstuses Tema sõnul läheb Paljassaa- pordist moodustab kala tervelt kalatööstus. Peadirektor Ahti Viilup tulemu- tud odava Poola sealiha ja Läti praegu just kõige paremad rel siiski hästi, põhjus suuresti 40 protsenti. Kõige enam müü- “Kokkuvõtteks võib öelda, et se üle ei nurise. juustuga. “Kui 2001. aastal too- ajad, sest tootjad ei ole tegele- omaniku vahetus – 2001. aas- di Eesti toiduaineid eelmisel toiduainetööstusele oli eelmine “See aasta on palju keeruli- di Lätist sisse 2000 tonni juus- nud tootearendusega ja jäänud tal ostis ettevõtte Leedu kont- aastal Lätti, Hollandisse ja Lee- aasta viletsam kui enamikule sem,” nentis ta. “Hinnad on tu, mis Eesti juustust 10 krooni toppama kilu ning räime juur- sern Vichiunai Grupp, tuues tu. muudele tööstussektoritele,“ madalad nii Eestis, Venemaal odavam, siis eelmisel aastal de. Seda pole aga Euroopa tar- kaasa tootearenduse, uued tur- Enim investeeris tootmisse kommenteeris ühendministee- kui ka Euroopas, meil on tõsi- juba 6000 tonni. Nad söövad bija harjunud sööma. gusid ja suured investeeringud. piimatööstus, kuid vähem kui riumi peaspetsialist Helena sed raskused oma toodangurea- lihtsalt kohalikud tooted turult “Kõik probleemid on sellest, Ettevõte tõstis mullu oma toot- aasta varem. Investeeringud Hannula. liseerimisel.” välja,” kurtis Viilup. et toodetakse midagi, mida kee- mismahtu poole võrra. Maksuamet rahul tolliametiga Tolliamet ähvardab maksupettureid ühise IT-süsteemiga Miljoneid neelav maksu- ja tol- sest juba maksekorralduse sea- tamist. Veebi vahendusel saab liameti infosüsteemide ühenda- dus näeb ette, et maksuhaldu- ettevõtja tutvuda ka oma ette- Maksuamet, mille alluvusse Lapõnini sõnul ühtlustavad Osa IT-süsteemide ühendus- mine tõotab maksupettureile rite informatsioon on ühine. maksukontode seisuga. jääb maksu- ja tolliameti ühine maksu- ja tolliamet tänavu töid teevad maksuamet ja tolli- kibedat elu, lubab tolliamet. Et siinsed tolli andmebaasid Tolliameti eelarvest liikus IT-teenistus MaTa IT, on ühine- tarkvarasüsteeme ja -platvor- amet oma jõududega, osa tee- Tolliameti peadirektori ase- ühilduksid Euroopa Liidu info- 2003. aasta lisaeelarvega 47,5 mise senise tulemusega rahul. me. Selle käigus viiakse tolli- nuseid tellitakse aga Microlink täitja Rein Velling ennustas süsteemidega, on käimas seit- mln krooni maksuameti eelar- “Maksuameti ja tolliameti ameti infosüsteem ASYCUDA Süsteemidelt ja Abobase Sys- kahe ametkonna vaheliste tõ- se arendusprojekti, millest suu- vesse, seda seoses IT-osakonda- infosüsteemi ühendamine on üle Oracle’i platvormile, aasta temsilt. kete kaotamisest tõsist hoopi rem osa tänavu ka lõpetatakse. de ühendamisega mullu no- suhteliselt keeruline ja aega lõpuks valmib järelevalvesüs- Kavas on ühtlustada maksu- maksupetturitele, sest pettusi Velling tõi välja, et tolli- ja vembris. Tolli ja maksuameti nõudev protsess, kuid seni on teem Java-Oracle’i platvormil ja ja tolliameti infosüsteemide uurivad ametnikud saavad in- maksuametiga suhtlemine kii- andmebaaside lõplikuks ühen- see edenenud väga hästi,” lau- käivitatakse projekt maksuhal- riistvaraline platvorm, kuid fole kiiremini ligi. reneb, sest uued tehnilised la- damiseks kulub praeguste ka- sus maksuameti peadirektori durite ühtse andmelao loomi- seda ei tehtaks mitte varem kui Vellingu sõnul oli infosüstee- hendused võimaldavad kauba vade kohaselt kaks-kolm aas- asetäitja Aare Lapõnin. seks. järgmisel aastal. ÄP Online mide ühendamine loogiline, liikumise elektroonilist vormis- tat. ÄP Online

Äripäeva seminar 15. mail Hotellis Reval Olümpia Raamatupidamistarkvara ost – üheksa korda mõõda, üks kord lõika!

Millest lähtuda raamatupidamisprogrammi Kuidas vältida tüüpilisi probleeme majandus- Hind alates 8. maist 2500 kr (km-ga 2950 kr). Mitme osaleja korraga valikul? Kuidas vältida “ämbreid”? tarkvara juurutamisel? registreerimisel kehtib 10% soodustus. Registreerimine ja lisainfo Indrek Saul, KPMG konsultant Jelena Abaimova, Oracle peakonsultant www.aripaev.ee/seminar ja tel 667 0233 Merle Kumari Mis toimub Eesti Millele pöörata tähelepanu tarkvara ostu- raamatupidamistarkvaraturul? ja hoolduslepingu sõlmimisel? Toetavad: Margus Tammeraja, 101 Ärisüsteemide Jaan Oruaas, Eesti Infotehnoloogia Seltsi esimees turundusdirektor Teekond raamatupidamissüsteemist panga kontoni Millised on kaasaegse klienditoe võimalused? Tammo Otsasoo, Ühispanga e-tehnoloogia ja Janika Leoste, Hansaraama juhataja operatsioonide divisjoni direktori asetäitja Kuidas kujuneb raamatupidamisprogrammi Kuidas tagada raamatupidamisandmete hind? Kuidas saada tarkvaraostuga võimali- turvalisus? kult odavalt hakkama? Valdo Praust, Andmekaitse Inspektsiooni Kersti Renzer, Hansa Business Solutions juht nõunik IndrIndrIndrek SSek aul,aul,aul, KPMG konsultant 6 Äripäev 12. mai 2003 uudised

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] MOBIILSIDE n Operaatorid võivad 3G puhul koostööle minna

online 2004. aasta kevadeks kõik  1. august Mazda2 hinnakiri sai EMT, Tele2 ja  avalikuks 3G loa omanikud selged Radiolinja  peavad soovi märts Väikeauto Mazda2 hakkab 3G ajalugu esimesed UMTSi  korral litsentsid oksjoni  maksma alates 179 700 oksjonid Euroopas teenused Euroopas välja ostma lõpp kroonist, auto aktiivne müük läheb lahti juuni lõpupäevil. Mazda esindajad avali- 1999 2000 2001 2002 2003 2004 kustasid Mazda2 hinnakirja, mille järgi on kõige odava- esimesed UMTSi jaanuar veebruar mai  1. november  ma mudeli, 1,25-liitrise liht- load Euroopas sagedus- Riigikogu  sideamet  müümata load sama varustusega Mazda2 alade kinnitas pakub 3G  ja neljas 3G luba hind 179 700 krooni. vabastamine  3G loa  lube  lähevad oksjonile 1,4-liitrise mootoriga ver- Eestis hinnaks EMT-le, siooni alghind on 183 200 70 mln kr Radiolinjale  krooni ja 1,6-liitrise mooto- ja Tele2-le riga autol 200 500 krooni. 1,4-liitrine diiselmootor maksab alates 217 500 kroo- Telefonid Nokia 6650, mis saabuvad Eestisse müügile, nist. kui 3G võrk siin tööle hakkab. Allikas: Äripäev Mazda2 näol on tegemist n-ö minimahtuniversaali Margit Toovere tüüpi autoga. Hispaanias too- detav esimene nn Euroopa Mazda muutub Eestis vabalt saadavaks juuni lõpus, telli- da saab autot juba praegu. 3G Eestis: load kätte suvel, AS Saarte Liinid uuendab praamisadamad Saarte Liinid loodavad lähi- aastail saada ISPA-lt küm- teenused 2–5 aasta pärast neid miljoneid kroone, et uuendada Rohuküla, Helter- maa ja Kuivastu sadam. Praegused mobiilioperaatorid võivad 3G Peep Aaviksoo hinnangul on del ja lõplik otsus osalemisest Seppänen sõnas, et koostöö Projekti ehitustööde mak- loa kätte saada soovi korral juba augustis, see tingimus suhteliselt leebe kolmanda põlvkonna mobiil- oleks mõistlik, sest tegemist sumuseks on hinnatud kok- nõue võrreldes mitme Euroopa võrgu tehnilise loa otsepakku- oleks tõsiste ressursside raiska- ku ligikaudu 120 miljonit uus mobiilside jõuab siinse tarbijani 2–5 riigi kehtestatud tingimusega misel. misega, kui väikese Eesti terri- krooni, millest ELi toetus aasta pärast. rakendada UMTS-võrgud tööle tooriumile ehitatakse näiteks võib ulatuda 50–75 protsen- juba sel või tuleval aastal. Radiolinja pole kolm 3G võrku kõrvuti. dini, kirjutas Meie Maa. EMT investeering UMTSi “Kellelgi ei ole kasulik viivi- veel otsustanud Kaasrahastamise peab taga- Viktoria Korpan Neljas 3G luba müüakse võib hinnanguliselt ulatuda 2 tada oma tehtud investeeringu- ma Saarte Liinid. [email protected] enampakkumisel, oksjonile lä- miljardi kroonini aastate jook- “Ilmselt kuuleb meie lõplikust te tagasiteenimisega. Mõistlik Projekti ettevalmistamist hevad ka otsepakkumise kau- sul. otsusest hiljemalt 11. juulil, mil kulude jagamine võib olla põh- toetab samuti EL, kes katab Kui 1. augustiks on 70,7 mil- du ostjata jäänud load, alghin- “Ilmselt jääb GSM tavakasu- lõpeb lubade taotluste esitami- jendatud,” rääkis Peep Aavik- 7,8 miljonit krooni maksva jonit krooni – 70 miljonit kroo- naks on 70 miljonit krooni. taja kõnevajaduste valdavaks ne,” ütles ASi Radiolinja Eesti soo. projekteerimise kuludest ni 3G loa eest ja 690 000 kroo- Jõema sõnul lõpeb avalik kon- rahuldajaks. Samas kasvab ak- juhatuse esimees Sami Sep- “Operaatorite koostööd 3G kolm neljandikku. ni riigilõivu makstud, väljastab kurss 2004. aasta märtsis. tiivsete inimeste arv, kes vaja- pänen. Investeeringuks vajalik rajamiseks seadus minu teada Parvlaevasadamad peak- sideamet loa kolme tööpäeva vad 3G teenuseid. Usun, et raha on Seppäneni sõnul ole- ei välista,” ütles Üllar Jaaksoo. sid tänapäevastele nõuetele jooksul. Välisfirmad murrang võiks saabuda 2005. mas, ent küsimus on investee- “Tele2 omab kogemust Root- vastama 2006. aasta lõpuks. Neljapäeval kuulutas side- aastal,” rääkis Aaviksoo. ringu sisus ja tasuvusajas. sist, kus 3G on tegemisel koos amet välja mobiilside 3. põlv- uurivad tingimusi Tele2 Eesti juhatuse esimees Seppäneni hinnangul on po- Teliaga (EMT osanikuga – konna ehk UMTSi ((Universal Turule alles sisenevatest mo- Üllar Jaaksoo ütles, et 3G osas tentsiaalsed UMTS litsentsi toim.).” Õiendus Mobile Telecommunication äriplaani koostamine käib, aega taotlejad 1–3 operaatorit Ees- Eesti suurima mobiiltelefo- biilsideteenuste operaatoritest Harjumaa paikkondlik lepi- System) lubade otsepakkumise selle analüüsiks ja otsustami- tist. “Ei usu, et välismaised ope- nimüüja ASi Esmofon kodule- – CityGSM ja Vertelson Mobiil taja Rafael Amost pole riik- firmadele EMT, Radiolinja Ees- seks on kuni juuli lõpuni. raatorid siinsete litsentside vas- hel on Euroopa esimese 3G te- – ei soovi kumbki 3G luba. lik lepitaja, nagu reedesest ti ja Tele2 Eesti. Need ettevõt- “3G on pikalt põnevust pak- tu sellistel tingimustel huvi tun- lefoni Nokia 6650 kohta teade: Jõema sõnas, et tema andmeil Äripäevast lugeda võis. ted võivad esitada UMTSi teh- kunud, usun, et suudame oma neksid,” ütles ta. “Saabub müügile, kui tööle on 3G litsentsi tingimusi Hetkel ei ole Eestis nime- nilise loa taotluseid kuni 11. osaluse osas põnevust lõpuni Seppänen sõnul annavad se- hakkavad esimesed 3G mobiil- ühendministeeriumis uurinud tatud uut riikliku lepitajat. juulini. säilitada,” sõnas Jaaksoo. “Te- nised uuringute tulemused sidevõrgud.” Värvilise ekraani välismaised firmad. Eelmine riiklik lepitaja Henn “Võib maksta ka osadena, le2 on kindlasti võimeline alust arvata, et kolmanda põlv- ja sisseehitatud kaameraga te- 3G loa tingimus on see, et Pärn määras enne oma lah- aga kogu summa peab olema maksma 70,7 miljonit krooni. konna teenused tulevad turule lefoni Nokia 6650 saab kasuta- seitse aastat pärast väljastamist kumist Riigikokku Rafael laekunud 1. augustiks,” ütles si- Tahe sõltub tulevikuanalüü- 2 kuni 5 aasta perspektiivis. da nii praegustes kui ka tulevi- peab olema 3G võrguga kaetud Amose oma asemele töötüli- deameti peadirektor Jüri Jõe- sist.” Firmad ei välista ka omava- ku kolmanda põlvkonna mobiil- 30% Eesti elanikkonnast. de lepitajaks. Riiklik lepitaja ma. Radiolinjal puudub seni kin- helist koostööd. sidevõrkudes. ASi EMT juhatuse esimehe nimetatakse valitsuse poolt.

LUGUPEETUD DAAMID Võtame tööle JA HÄRRAD! Viimsi piirkonda Ehituse eri Edusamm-Post võtab kaks aktiivset töötajat: vastu tellimusi Vene- maa ajalehtedele ja ilmub 4. juunil ajakirjadele 2003. a maakleri ja II poolaastaks. PUITAKENDE ERINEVAD LIIGID, Kõik nii alalistele kui uutele tellijatele! Ootame Teid kuni sekretär- KÖÖGI VENTILATSIOON, PIIRDEAIA RAJAMINE, 20. maini kõigis sidejaoskon- dades, samuti: Tallinnas – Ki- UUDSED PINNAKATTED rilind OÜ, Maakri 28; KE Aja- asjaajaja. kirjanduse OÜ, Uus 16C-2, Jõh- Reklaampinna broneerimine 21. maini vis – Edusamm-Post OÜ, Som- CV palume saata aadressil pa 4; Narvas – Narvskaja Piret Veski OÜ Lubja Invest, , reklaamimüügi projektijuht Nedelja, Peetri plats 3-3. tel 667 0069, 052 97 339, faks 667 0200 [email protected] Ärge hiljaks jääge! Nelgi tee 1, 74001 Viimsi, või e-postiga Info & (033) 70 455 [email protected] uudised Äripäev 12. mai 2003 7

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] PRETSEDENT n Suuremate tehingute puhul peab ostja säilitama müüja isikudokumendi koopia Riigikohus nõuab müüja tuvastamist

Riigikohus tegi alusel, et maksuvõlglasest ette- müüjat esindanud isiku doku- tamisel kokku võtab vastu, kel- teha säilitamiseks koopia,” sei- Riigikohtu otsuses on tooni- võttelt kaupu ostnud partner on mendi koopia. lele vahendab või maksab välja sab otsuses. tatud mõistet “heauskne ostja”, ettevõtjate ja mak- maksupettuse kaasosaline, Nimelt võidakse rahapesu sularaha üle 100 000 krooni, Kui käibemaksukohustusla- mis ei anna absoluutset garan- suameti vahel väga õigus viimaselt müüja võlga sis- tõkestamise seaduse järgi ette- sularahata arveldamise korral ne jätab isiku tuvastamise nõu- tiid, et ostja pole müüjaga kok- se nõuda. Nendes otsustes mär- võtjat, kes sooritab tehinguid üle 200 000 krooni või tehingu de täitmata ega suuda tõenda- ku mänginud. Riigikohus mär- levinud käibemak- giti, et ostjal ei ole kohustust vähemalt samas seaduses nime- või omavahel ilmselgelt seoses da tehingu tegelikku teist poolt, gib, et ostja on tegutsenud heas suvaidlustes varase- kontrollida, kas müüja tasub rii- tatud väärtuses, kasutada ra- olevate tehingute eest nii sula- siis puudub tal käibemaksu ma- usus, kui ta eeldas, et arvel kau- mast erineva otsu- gile käibemaksu, ning üldjuhul hapesu teostamisel. “Viidatud rahas kui sularahata arvelda- haarvamise õigus, sest ta pole ba müüjana märgitud isik on pole see tal ka võimalik. sätte alusel on selline ettevõtja mise korral sularahas ja sulara- pidanud silmas nõutavat ja ta- ka tegelik kauba müüja ning se, nõudes ostjalt Neljapäeval tegi aga riigiko- kohustatud tuvastama isikusa- hata maksetena kokku üle 200 vapärast hoolsust ning seepä- kui ta on sealjuures üles näida- müüja tuvastamist. hus umbes samalaadses vaid- masuse kõigil isikutel, kellelt ta 000 krooni. Sama seaduse alu- rast tuleb pidada tegelikuks nud “äris nõutavat või tavapä- luses ASi Tartu Veski ja ettekir- tehingu või omavahel ilmselgelt sel tuleb isikusamasuse tuvas- müüjaks tundmatut kolmandat rast hoolsust” müüja isikusama- jutusega tema käibemaksu kok- seoses olevate tehingute soori- tamiseks esitatud dokumendist isikut. suse tuvastamiseks. Silva Männik ku ligi 74 000 krooni võrra suu- [email protected] rendanud maksuameti vahel järjekordse otsuse, kus lisas Tänavu kevadel tegi riigiko- olulise nüansina rahapesu tõ- hus massiliselt kohtuasju teki- kestamise seadusele viidates, et tanud käibemaksuvaidluste pu- suuremate tehingute puhul tu- hul pretsedenti loonud otsused. leb siiski müüja isik tuvastada. Nende alusel ei ole maksuame- Teisisõnu peaks tehingu doku- til pelgalt ebamäärase kahtluse mentide juures säilitama ka EKI: majanduse reaalkasv 7%

Eesti Konjunktuuriinsti- tuut (EKI) avaldas oma prognoosid 2003. aasta lõpu majandusolukorra Kas siin saab helistada kohta. Gea Velthut-Sokka [email protected] Eesti lühinumbritele? Konjunktuuriinstituudi prognoosid 2003. aasta lõpuks on järgmised:sisemajanduse kogutoodang (SKT) 118 miljar- dit krooni, majanduse reaal- kasv 7%, tarbijahinnaindeksi kasv 4%, kaupade ekspordi Leev Kuum kasv 14%, kaupade impordi kasv 8% ja jaekaubandusette- ringute ja eratarbimise kasv jät- võtete jaekäibe kasv 13%. kuvad. Konjunktuuriinstituudi ana- “Meie eksperdid ei näe pilvi lüütikud hindavad Eesti majan- Eesti majandustaevas. Seda duse olukorda väga heaks. peaks arvestama, kui on kaht- Eesti majandus sai aprillis lusi, kas investeerida või mitte. analüütikutelt 7,7 punkti 9,9 Mina näen, et see tsükkel jät- punkti süsteemis. Investeerin- kub,” ütles Kuum. guid hinnati sama kõrgelt, era- Enamik ekspertidest prog- tarbimist koguni 7,9 punktile. noosib ekspordi ja impordi jät- Konjunktuuriinstituudi tea- kuvat kasvu, samas oodatakse dur Leev Kuum ütles, et ana- lühiajalise laenu intressimäära lüütikute hinded näitavad ma- tõusu ja jätkuvaid probleeme janduse tõusvat trendi juba kaubavahetuse bilansi osas. kolmandat aastat järjest, mis on Aktsiahindade puhul oodatak- maailma üldise majandussuru- se sama taseme jätku või väi- tise taustal väga oluline. kest tõusu. Samad eksperdid ennusta- Viimaste aastate majandus- vad, et kuue kuu pärast on olu- prognoosides on Konjuktuuri- kord samas seisus kui praegu instituut ületanud täpsuselt ra- või isegi veidi parem – ehk handus- ja valitsusasutuste en- sama majanduskasv, investee- nustused. Slovakkia võtab eeskujuks Eesti maksupoliitika On ju loomulik, et sama number, millele saad helistada Eestis võiks ju sama hästi toimida ka välismaal? Ekspress Hotline 1182, Infoabi 1188, Hansapanga võtmeklienditugi 1517, Ühtset, tulust sõltumatut mak- see ületas meie oma juba 2001. Eesti Ühispanga telefonipanga operaatorteenus 1221, Sampo kliendiinfo 1250, sumäära kehtestav Slovakkia aastal,” kirjutas Slovakkia ra- If Eesti Kindlustustelefon 1211, Falck Eesti hädaabi 1911, Radiolinja klienditeenindus 1596... rahandusminister toob eesku- handusminister Ivan Miklos Loetelu jätkub aadressil: www.radiolinja.ee juks Eesti edu selles vallas. The Wall Street Journalis. “Sarnase muutuse oma mak- Slovakkia tahab asendada Meile tundus see ka iseenesest mõistetav ja tegime nii, et tuttavatele lühinumbritele saad susüsteemis tegi Eesti 1995 (te- progressiivse tulumaksu (10– helistada nii Eestis kui välismaal. Täpselt samamoodi nagu kodus – valid numbri ja helistad. gelikult 1994 – toim.) aastal. 38%) ühtse 20% tulumaksuga Kui siis oli Eesti SKT inimese nii elanikele kui ka ettevõtete- kohta 30% madalam kui Slo- le, samuti kehtestada ühtse vakkial, tõstis ühtlane maks 20% käibemaksu kõigile kau- Radiolinja klienditeeninduse lühinumber 1596 või (0) 681 1966. Eesti majandust sedavõrd, et padele ja teenustele. ÄP Online 8 Äripäev 12. mai 2003 uudised

toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post [email protected] IHASTE n Erastamise kaotaja kahtlustab kokkumängu kinnisvaraarendajatega Tartu ehitusärimehed said hea jälgitavad ettevõtted MAP Eesti kasvatas müüki MAP Eesti AS teenis tänavu I kvartalis 45,7 mln kroonise ratsamaa eramukruntideks käibe juures 2,2 mln krooni puhaskasumit. Mullu samal ajal oli pabe- Tartus asuva Ihaste ri- ja paberikaupade hulgi- ratsaspordikeskuse Ihaste keskus müügiga tegeleva ettevõtte netokäive 42,5 mln krooni maadele ehitatakse vahetas kahe aasta ning kasum 2 mln krooni. väikeelamud, sest Investeeringuid tegi MAP jooksul omanikku Eesti I kvartalis 0,9 mln kroo- ratsakeskuse eras- ni. taja müüs suurema n 23. jaanuar 2001 – Tartu linnavalitsus kuulutab ratsabaasi osa kinnistutest erastamiskonkursi võitjaks ASi Elva Tarbijate Ühistu Tartu ehitusärimees- Kagureis 1,5 miljoni krooni vähendas kahjumit suuruse pakkumuse; kaotajatest tele Raivo Rannale pakkusid OÜ Vidrikese Tall 2,5 Elva Tarbijate Ühistu I kvar- ja Aivar Tuulbergile. mln, ratsasportlane Urmas Raag tali realiseerimise netokäive 2 mln ja ratsutamishuviline Siim ulatus 32,6 mln kroonini, mis Nõmmoja 1,2 mln krooni on 2,3 mln krooni rohkem Väinu Rozental n 23. märts 2001 – Tartu kui mullu. [email protected] halduskohus ei rahulda Siim Ettevõte jäi esimeses kvar- Nõmmoja kaebust, milles paluti talis 0,03 mln krooniga kah- Meestele kuuluv AS Valli- tühistada erastamiskonkursi jumisse, aasta varem oli kah- kraavi Kinnisvara on juba alus- tulemus jum 0,4 mln krooni. tanud piirkonna detailplanee- n 2001–2003 – Kagureis investeerib Elva Tarbijate Ühistu tegi ringuga. ratsabaasi üle 1 miljoni krooni ja kvartalis investeeringuid 10 Mitme asjaga kursis oleva taastab aktiivse ratsaspordi 000 krooni. Käive ruutmeet- inimese sõnul oli Põlvamaa äri- tegevuse ri kohta oli 10 000 krooni. mees Margus Timmo, kelle fir- n 19. september 2002 – Kagureis ma AS Kagureis ratsabaasi eras- pöördub linnavalitsuse poole Projektimüügi tas, vaid katteisik, kelle kaudu sooviga erastada mõlemad kaks said kinnisvaraarendajad ihal- kinnistut kogusuuruses veidi üle puudumine kahandas datava maa kätte. 34 hektari Rautakesko käivet “Kuna linn rahast ei hooli- n 16. jaanuar 2003 – Tartu Rautakesko ASi I kvartali ne- nud, oli läbinähtav, et Ihaste linnavalitsus lubab võõrandada ratsaspordibaasi erastamine oli kinnistud OÜ-le Lignotoc ja ASile tokäive ulatus 112,9 mln kokkumäng,” rääkis Kagureisist Vallikraavi Kinnisvara kroonini ning kahjum oli 11,7 mln krooni. pool miljonit krooni rohkem n 13. veebruar 2003 – Tartu pakkunud, Tartumaal Luunjas Mullu samal ajal oli volikogu lubab algatada K-Rauta kauplusteketti oma- ratsutamist edendav Urmas piirkonna detailplaneeringu; va ettevõtte käive 116 mln Raag. “Et erastatav maa hiljem detailplaneeringut asub tegema ära müüakse, oli juba algselt Vallikraavi Kinnisvara krooni ja kahjum 9,8 mln ette nähtud.” OÜ Lignotoc juhatuse liige Jüri Pärnik seisab tallide lähedal asuva harjutusväl- krooni. Allikas: Äripäev Kersti Sõõrumaa Rauta- Aivar Tuulbergi kinnitusel ei jaku kõrval, mis jääb kindlasti alles ratsutamiseks. Foto: Väinu Rozental tõmba kinnisvaraarendus rat- kesko ASist selgitas, et käibe sutamisele kriipsu peale. “Vas- kohustus jätkata Ihastes ratsa- kanalisatsioonitrasside rajami- Raagi kinnitusel avaldasid Jüri Pärniku kinnitusel jäävad 3% langus oli tingitud suu- tupidi, ratsutamise maht tänu spordialast tegevust vähemalt ne, mida AS Tartu Veevärk Rand-Tuulberg talle enne eras- enamik olemasolevaid ratsa- remate projektimüügi mah- kompleksi väljaarendamisele 2011. aasta juuni lõpuni. praegu euroraha toel ehitab. tamispakkumuste tegemist soo- spordirajatisi ning metsa all tude puudumisest. Kauplus- suureneb,” rõhutas Tuulberg. Rand ja Tuulberg himusta- Ihaste baasi erastamisel kao- vi tulla investoriks. “Nende kulgevad jooksu- ja jalgratta- te jaekäibe kasv on olnud üle Tartu linnavalitsuse 16. jaa- sid eramukruntideks hästi so- tajaks jäänud ratsutamishuvili- soov oli hiljem osa maast rajad alles. 35% võrreldes 2002. aasta- nuari korralduse kohaselt lubas bivat Ihaste piirkonda juba kaks se, Eesti Ratsaspordi Liidu pea- müüa,” ütles Raag. Tartu linnapea Andrus An- ga. Käesoleva aasta kaks esi- linn Kagureisil võõrandada ja pool aastat tagasi ratsaspor- sekretäri Siim Nõmmoja sõnul Tuulbergi sõnul on neil alati sip ei näe Ihaste ratsaspordi- mest kuud käis Pärnu kaup- kaks Ihastes asuvat krunti ko- dibaasi erastamise ajal. Osali- oleks ainulaadsele ratsabaasile olnud teatav huvi igasuguste baasiga seoses mingeid intrii- luse ehitus, mistõttu jaemüü- gupinnaga üle 34 hektari, mil- selt on tegu männimetsase ala- korvamatu kahju, kui tee ääres maaga seotud müükide ja eras- ge. “Absoluutselt kõik, kes läbi- ki Pärnus ei toimunud. lest Vallikraavi Kinnisvara sai ga Vana-Ihastes sõidutee ja olevad kaks võistlusväljakut tamiste vastu. “Samas ei näe rääkimistega enampakkumusel Kahjumi suurenemine umbes kaks kolmandikku. Üle- soostunud Emajõe luha vahel. maju täis ehitatakse. “Rahvus- ma probleemi, kui kinnisvara- osalesid, plaanisid ratsutamise võrreldes aastaga 2002 on jäänud maa uus omanik on Samas asuvad ka kaks ratsuta- vahelistele võistlustele oleks firma teeb Lignotociga koos- arendamiseks osa kinnistust tingitud suurenenud kulu- kaardifirma ASi E.O.Map oma- misväljakut, mis suure tõenäo- siis Ihastes kriips peal,” ohkas tööd kompleksi väljaarendami- võõrandada,” rõhutas ta. “Ja tustest jaekaubanduspindade nikega seotud OÜ Lignotoc, mis susega ohverdatakse elamumaa ta. “Ihaste baasist saab keskmi- sel,” lausus Tuulberg. “ kust mujalt kui kinnisvaraaren- haldamisel. Võrreldes 2002 tegeleb kompleksi haldamisega kasuks. Tulevaste majakrunti- ne reatall, nagu neid Eestis juba Lignotoci juhatuse liikme, dusest peaksidki tulema vahen- aasta sama perioodiga on li- ja millel lasub erastamisjärgne de väärtust tõstab uute vee- ja küllalt on.” E.O.Mapi nõukogu esimehe did ratsaspordi edendamiseks.” sandunud ca 10 000 ruut- meetrit kaubanduspinda. Tänavu esimeses kvarta- lis oli käive ruutmeetri koh- Estonian Airi reisijate arv Sampo Panga Grupp teenis ta 3994 krooni. suurenes aastaga viiendiku võrra kvartaliga 19 mln krooni LTT andis tulemustes Jaanuarist aprillini 2003 len- Kõige kõrgem lendude täi- las kahe lennu vähendamise ASi Sampo Pank konsolideeri- kroonini, kusjuures viimase 12 järele das Estonian Airi liinilendudel tuvus oli aprillis Pariisi ja Ham- Moskva suunal. Nõudluse vä- misgrupi 2003. aasta esimese kuu mahu kasv on olnud 35 AS LTT I kvartali netokäibeks 99 921 reisijat – see on 21 prot- burgi liinidel, vastavalt 83 ja henemise tõttu suveperioodil kvartali puhaskasum oli 19,0 protsenti. kujunes 23,9 mln krooni ja senti enam kui aasta varem, 78 protsenti. on traditsiooniliselt tühistatud miljonit krooni. Sampo Panga juhatuse esi- puhaskasumit teeniti 0,05 teatas ettevõte. Uuest hinnastruktuurist tin- ka pärastlõunased Fokker 50 Eelmise aasta sama perioo- mehe Härmo Värgi sõnul on mln krooni. Aprillis lendas neist 29 161 gitud suur reisijate arvu kasv lennud Stockholmi. diga võrreldes kasvas see 2,4% majandustulemused ootuspära- Aasta varem sama perioo- inimest ehk 20 protsenti enam Hamburgi suunal põhjustas ka Estonian Air ei ole seni tun- ehk 450 tuhat krooni, teatas sed ning Sampo jätkab oma dil oli hulgimüügiga tegele- kui 2002. aasta aprillis. Esto- nädalas kahe täiendava lennu netanud Iraagi sõja ning SARSi pank. strateegia elluviimist Eesti tu- va ettevõtte käive 24,9 mln nian Airi lendude keskmine täi- lisamise sellele liinile. epideemia märgatavat mõju Sampo Panga kolme kuu rul – olla parimaks partneriks krooni ning kasum 0,8 mln tuvus aprillis oli 54 protsenti. See tingis omakorda näda- reisijate arvule. ÄP Online eluasemelaenude maht oli I pikaajaliste säästmis- ja inves- krooni. kvartali lõpus 977 miljonit teerimistoodete pakkumisel. Tänavu esimeses kvarta- krooni ehk kasv oli I kvartalis Grupi tulud, mis koosnevad lis oli investeeringute sum- 13 protsenti. Kasv viimase 12 neto intressitulust (63,6% ula- maks 0,5 mln krooni. RAAMATUPIDAMISTEENUSED • KONSULTATSIOONID kuu jooksul oli aga 100 prot- tuses), neto teenustasutulust Tõnu Tõniste LTT ASist senti. (24,1%) ja muust mitteintres- sõnas, et esimeses kvartalis äriühingutele, korteriühistutele, mittetulundusühingutele, FIE-dele Residendist eraisikute hoius- situlust, suurenesid samal ajal toimub tavaliselt jõulukauba- te maht on kasvanud kolme 11,8 protsenti ehk 8,6 miljonit jääkide allahindlus, tagastus VESIIRI KONSULTATSIOONID Tel (0) 614 0820 Faks (0) 655 6007, e-post [email protected], www.vesiir.ee kuuga 7,5 protsenti, ulatudes krooni, ulatudes 81,5 miljoni jne, mis kasumit ei turguta. I kvartali lõpus 625 miljoni kroonini. ÄP Online Muidu on kõik plaanipärane. Äripäev 12. mai 2003 9 ärikoolitus

toimetaja Enn Tosso tel 667 0280, e-post [email protected]

PALGAD n Kuidas kasutada ettevõttes palgainformatsiooni?

Palgaturu tundmine Riigikohus selgitas, milles seisneb osavõtt maksupettusest Riigikohus selgitas, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eel- kõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korralda- väldib ülemaksmist vad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äri- ühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eel- Selleks, et olla et kolleegide käest kuuldud in- halisi soodustusi, kuid esmase neval kokkuleppel või teadmisel. formatsiooni või ajalehest loe- 6 küsimust võrdluse tegemiseks on need vä- Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja palgaturul konku- tut saab küll arvestada, kuid palgaturul toimuva hem olulised. poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse rentsivõimeline, on seda on raske võtta aluseks võrdlemisel oma Näiteks analüüsides müügi- ostjale või ostjaga seotud isikutele, st ostja saab maksupettusest põhjalike analüüside tegemisel. ettevõttega juhi tasupaketti, peaks ettevõt- majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad vii- ettevõtte jaoks Selles kirjutises on palgain- te arvestama, millisel palgatu- data mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete oluline hankida formatsioonina käsitletud süs- n Kuidas paikneme turu suhtes ru tasemel soovib ta paikneda tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust palgaturust võimali- teemselt kogutud ning töödel- üldiselt? nii üldiselt kui ka konkreetse rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust dud palgainfot sisaldavaid n Kuidas paikneme palgaturu müügijuhi tasustamisel. Võib korraldavate isikutega. Allikas: ÄP Online kult täielikku infot. uuringuid. suhtes, vaadeldes erineva juhtuda, et teadlik üle/ala- kapitali ja suurusega Võrreldes oma ettevõtte pal- ettevõtteid erinevates maksmine on õigustatud. Ar- kasid/palgataset palgaturuga, majandussektorites? vestada tuleb ka soodustuste Uus käibemaksuseadus maksustab uute on hea alustada üldise oma n Kuidas paikneme turu suhtes olemasolu ning nende kasuta- ehitiste aluse maa koha määratlemisega. Teadmi- ametikohtade kaupa? mise ulatust. Tarmo Sildeberg n Millised on turul levinud Fontes, uuringute ne, kas maksame palka palga- soodustused nii üldiselt kui Palgainformatsiooni kasuta- Alates muudatuste jõustumisest on 18% käibemaksuga maksus- ärisuund turu keskmisel tasemel, sellest ka kindlatel ametikohtadel? misega on erinevate ametikoh- tatav uute ehitiste ja ehitiste aluse maa esmamüük ja hoonesta- vähem või rohkem, toetab eda- n Turuosaliste prognoos tade tasandist kaugemale min- mata kruntide müük. Krundi mõiste on defineeritud planeeri- Infot võib koguda erinevate se- sisi analüüse. Näiteks, kui ette- palgamuutuseks järgmise na peaaegu et võimatu. Seetõt- misseaduses, mille kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud aasta jooksul maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. minaride käigus kolleegidega võte maksab palka alla turu n Meie ettevõtte palgapoliitika tu on Fontes soovitanud lisaks suheldes, ajaleheartiklitest, keskmise taseme, kuid sooviks ja -süsteem võrreldes teiste detailse kompensatsioonipake- Allikas: rahandusministeerium metoodilistest uuringutest jne. maksta turu keskmist palka, siis ettevõtetega ti võrdlemisele pöörata tähele- Informatsiooni ko- ilmselt tuleb tööta- Allikas: Tarmo Sildeberg panu ka üldisemale informat- gumise ja kasutami- susid tõsta. Millistel sioonile. Näiteks on oluline pal- Kaob auto soetamisel sisendkäibemaksu Ettevõttel on se eesmärgiks on töödel on palgatõus ettevõtetega oma piirkonnast kade ülevaatamisel lisaks mahaarvamise piirang 2/3 soov võrrelda – kus võimalik ennast vajalik ja millises või tahab näiteks Pärnumaal te- numbrilisele palgainformat- minu ettevõte pal- turu praktikaga ulatuses, näitavad gutsev ettevõte oma töötajate- sioonile arvestada ka järgmise Pärast muudatuste jõustumist sõiduauto soetamisel, sealhulgas gaturul paikneb. Et- võrreldes juba edasised võrd- le Tallinna palgatasemel tasu- aasta palgaprognoose. kapitalirendi tingimustel soetamisel, saab soetamisel tasutud tevõtted kasutavad saada kindlust lused. pakette pakkuda. Uuringud annavad ülevaate käibemaksu täies ulatuses maha arvata. palgainformatsiooni, otsuste vastu- Uuringud on näi- Vaadates üle oma ettevõtte enamlevinumatest palgapoliiti- Ametiauto osaliselt isiklikuks otstarbeks kasutamisel tuleb et luua ja säilitada võtmisel ja uusi danud, et palgatase positsiooni palgaturul ametikoh- listest suundumustest ja palga- igas kuus tasuda käibemaks omatarbelt. Raamatupidamise ja konkurentsivõimelist ideid. sõltub sageli ettevõt- tade kaupa, tuleb arvesse võtta süsteemidest, nt informatsioon maksukohustuse arvestamise lihtsustamiseks on ametiauto oma- palgapoliitikat ning te kapitali päritolust kogu kompensatsioonipaketti – tulemuspalgaskeemide kasuta- tarbe maksustamine ühtlustatud tulumaksuseaduse erisoodus- saavutada parimat tööjõu hinna või piirkonnast, kus ettevõte rahalised tasud, põhipalk ja tule- mise kohta, töötaja tulemuse tuse arvestusega. Seega võrdub omatarbe maksustatav väärtus ja kvaliteedi suhet. paikneb. muspalk ning rahasse ümberar- mõõdikute kohta jne. tulumaksuseaduses reguleeritud ametiautode erisoodustuse hin- Tahes olla palgaturul konku- Iga ettevõte peaks enne vestatavad soodustused, nagu Ettevõttel on võimalik en- naga. Järelikult – kui auto kasutamise kohta ei peeta sõidupäe- rentsivõimeline, on soovitatav võrdluste tegemist otsustama, ametiauto kasutamise võimalus, nast turu praktikaga võrreldes vikut, tuleb igakuiselt maksta 18% käibemaksu 2000 kroonilt, lähtuda täpsest ja detailsest in- kas tahetakse end võrrelda mobiiltelefoniarvete tasumine saada kindlust otsuste vastuvõt- ehk siis 360 krooni auto kohta. Vastav muudatus põhineb IFA formatsioonist. See tähendab, ainult võimalikult omasuguste jne. Lisaks on mitmeid mittera- misel ja uusi ideid. Eesti esindajatelt tulnud ettepanekul. Allikas: rahandusministeerium

orraldab OÜ Version k INFOPÄEVA RIIGIHANGETE PRAKTILINE käibemaksu- KORRALDAMINE Muudatused ning 14.- 15. mai, Tallinn ja tulumaksuseaduses hind: 3600.- rakendusaktides

13. MAIL eskuse info- ja tehnok TEENINDUSKUNST onnaministeeriumi keskk Rävala 8, Tallinn (hoiakukoolitus) II korruse voldiksaalis, 22.-23. mai, Tallinn 30. MAIL Posti 43, konverentsiruumis, hind: 3600.- Haapsalu Hotelli Haapsalu jõustunud käibemaksuseaduse PROJEKTIJUHTIMINE - NB! 1. aprillil EESMÄRGIST TULEMUSENI muudatused kl 10–16 Seminarid toimuvad 19.- 20. mai, Tallinn .hot.ee/version/ hind: 5900.- Lisateave www www.emigrupp.ee Info ja eelregistreerimine t 654 2001, f 677 9845, Sütiste tee 21, ruum 238, tel/faks (0) 652 2781 e-post [email protected] [email protected] 10 Äripäev 12. mai 2003 ärikoolitus

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected]

 22. mail 16. mail

 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, toimub Eesti Rahvusraamatukogu väikeses Toom-Kooli 17, Tallinn, koolitusseminar
       konverentsisaalis, Tõnismägi 2, Tallinn, koolitusseminar   UUS PLANEERIMISSEADUS JA OLULIST AKTUAALSEID KÜSIMUSI TÖÖÕIGUSEST   EHITUSSEADUSES Lektorid: N. Siitam, H. Raidve Hind: 1200.- (hinnasoodustused)  ! n Planeerimisseadus 21. mail  · Üldplaneering, mis soodustab detailplaneeringu kiiret koostamist.
 toimub Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17, Tallinn, koolitusseminar  Üldplaneeringu strateegilise keskkonnamõju hindamine · Mida peaks ehitustegevusest huvitatud isik laskma kajastada üldplaneeringus, UUED MUUDATUSED ASJAÕIGUSES et hilisem detailplaneerimine ja ehitusloa taotlemine oleks hõlpsam · Detailplaneering kui alus ehitustegevusele. Detailplaneeringuga keskkonnatingimuste n Asjaõigusseaduse põhimuudatused · Ostueesõigus. Võlaõigusliku ja asjaõigusliku · Valdus, selle omandamine, lõppemine ja valduse kaitse ostueesõiguse eristamine. Toime. Tekkivad seadmine senise strateegilise keskkonnamõju hindamise asemel · Kinnistusraamatuõiguse põhimõtted. õigussuhted. Isikute vahel tekkivad nõuded (      · Planeeringute koostamine ja sellele kuluv aeg. Planeeringute avalikustamine. Asjaõiguse kehtivus ja järjekoht ning nende maksmapanemine. Seadusest Kas ja kes ning millal peab planeeringu kooskõlastama · Kinnistusraamatu kannete tegemine, muutmine ja tulenevad ostueesõigused ning nende toime. · Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord kustutamine. Kinnisasjadele ja piiratud asjaõigustele · Hoonestusõigus – mõiste, tekkimine ja lõppe-  6 6  6  · Kuidas kujuneb detailplaneeringu maksumus ja kes tasub planeeringute kulud suunatud nõuete täitmise tagamise vahendid. mine ning peamised muudatused seaduses · Järelevalve planeeringute koostamise üle · Põhimuudatused kaasomandi regulatsioonis, · Pandiõigus. Vallaspant ja kinnispant, sh käsi- vallasomand ning selle tekkimine pandi heauskne omandamine, õiguste pantimi- n Ehitusseadus · Kinnisomandi tekkimine, lõppemine ning ulatus. ne, muudatused registerpandi regulatsioonis,       · Projekteerimisele, omanikujärelevalvele ja ehitamisele esitatavad nõuded Kinnisomandi kitsendused, kitsenduste liigid, seadusest tulenevad pandiõigused, samuti O  O  · Ehitusloa ja kasutusloa ning kirjaliku nõusoleku taotlemine ja selle väljastamine tähendus, kehtivus ja tähistamine muudatused hüpoteegi intressidega seoses. · Reaalservituudid ja isiklikud servituudid. Tehnorajatised Probleeme pandiõiguse rakendamisel.   
    kohaliku omavalitsuse poolt, väljastamisest keeldumine, kehtetuks tunnistamine · Vastutus ja karistused ehitusseaduse n Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus        rikkumise eest jpm Info ja registreerimine (jõust. 01.04.2003.) Info ja registreerimine
      tel 646 0002, 631 1918 või · Seaduse põhisisu ja probleeme tel 646 0002, 631 1918 või Lektorid: K. Lass, T. Laesson [email protected] Lektor: K. Paal [email protected]     _      Hind: 1100.- (hinnasoodustused) www.preismann.ee Hind: 1200.- (hinnasoodustused) www.preismann.ee            
    
      _
    _       

    O  
    _    _
                         _                 O           

   _   !"     _                O  ! " #$ %
    
 


&
'(!&K**"+ !! !*,-* P'$$ ,'/% (,0*/ /1"Q3 ##     O            
OO           OO _      
   %    _        
          _        O           &    
      _ _
             ## KALVI MÕIS    %_ _  O         _                     '         Rohkem stiili ja naeratusi! )+  ,O      -      .O       Sõlmi meiega firmaleping ja osale loosimisel, mille auhinnaks on            _ 
             tasuta ööbimine kahele Kalvi mõisa hotellis. O
 ! 
  
 Loosimisest osavõtmiseks täitke juuresolev kupong ja saatke faksi või posti teel hiljemalt 15.05.2003.   O     
  
      Firmalepingu sõlmimine ei sea teile kohustusi Kalvi Mõisa ees.  O O
O   Kõikides hotellitubades on teie käsutuses TV, tasuline TV, minibaar, telefon, föön, seif, püksipress, elektrooniliselt seadistatavad voodid ja hommikumantel. Firmalepingu hinnad sisaldavad ka rikkalikku hommikusööki.
     Kalvi mõisa hotell on koht, kus garanteeritakse just teile suurepärane teenindus ja mugavus. Kalvi mõisa hotell on ideaalne koht puhkuse veetmiseks, peo või konverentsi korraldamiseks. /' ,- P"0/*,-*"!* /% 45Q Olete oodatud Kalvi mõisa hotelli!

P#`%!!

4%P&  !(! Kalwi Mõis AS, Kalvi küla, Aseri vald, 43401 Ida-Virumaa # *++,"#. # Tel 033 95 300, faks 033 95 301 • e-post: [email protected], www.kalvi-hotel.com /0# (!aa#  3++(! #45 6 #7&#&P #8"98!# JAH, soovin sõlmida firmalepingu ja osaleda loosimisel, mille auhinnaks on 8&! P8 ##!%"!`%! !!(!4 8#88  tasuta ööbimine kahele Kalvi mõisa hotellis !####"`#!#`8 &`(#!.!&#8! Firma nimi: Reg. nr: %!!!&#8`8!&#(  &`#" Aadress: Indeks: Linn:
                         E-post: 4  
 
 

      Kontaktisik: Tel: P  !" ärikoolitus Äripäev 12. mai 2003 11

toimetaja Enn Tosso tel 667 0280, e-post [email protected]

JUHTIMINE n Kuidas IT areng toetab firma põhitegevust? UUS RAAMAT n Juht soovitab lugeda Infotehnoloogia arengukava Juhendamise mõju on võimas Ülla Mägi

Tallinna Konverentside juhataja toetab ärieesmärke Esimest korda sattus “Juhenda- mise kunst” minu kätte inglis- keelsena käesoleva aasta talvel. Koostades IT-valdkonna tustega organisatsioonis. Siia Kohe pärast esimesi peatükke IT-valdkonna kuuluvad kasutajate probleemi- arengukava läbimõeldult tekkis äratundmine kui väga va- de registreerimine, analüüs ja ning ärieesmärkidega arenguetapid jalikust ja üdini praktilisest raa- loomulikult ka nende lahenda- seonduvalt, säilib juhil matust. Lihtsas sõnastuses on mine. ülevaade projektidest, 4. KLIENT KONTROLLIB välja toodud tänapäevased ini- tulemustest ning mõjust Neljas tase pole ettevõtte jaoks veel meste juhendamise ja motivee- kõrgeim arenguaste, kuid siin n Teenuslepingute halda- ettevõttele. rimise võimalused. Võtsin kohe “juhib” klient (ka sisemine) juba mine. Valdkond käsitleb IT-or- kasutusse paar suurepärast kogu ettevõtte tootearendust. Kõiki ganisatsiooni juhtimist ja kont- IT-projekte juhivad ettevõtte ärijuhid ideed oma meeskonna arenda- rolli. Seda reguleerivad kokku- Alvar Pihlapuu ja neid alustatakse ja mõõdetakse miseks ja need töötasid. Avas- lepped kasutajate, allhankijate KPMG Estonia vaid äriliste näitajate alusel. tasin iseenda jaoks, et juhenda- ja klientidega. IT-konsultant mise mõju võib olla võimsam, n “Juhendamise kunst” Leppeid jälgitakse ja muu- kui ma eales oskasin ette kuju- n autor Max Landsberg 3. TEENUSED MÄÄRAVAD detakse regulaarse tagasiside tada. n 137 lk Juhtimisteadlased soovitavad Kolmandal arenguastmel hakkavad juba äripoole töötajad määrama, põhjal pidevalt. Otsustamise n kirjastus Varrak Nüüd, kolm kuud hiljem ees- juhtidel järgida põhimõtet, et milliseid teenuseid või tooteid ettevõte vajab. IT-organisatsioon suudab aluseks on toodete ja teenus- n saadaval Apollo raamatupoes täpselt hinnata, mida ta on suuteline ise pakkuma, mida tuleb tikeelset raamatut käes hoides infotehnoloogia peab toetama te kvaliteet, mis peab vasta- n hind 140 krooni partneritelt lisaks hankida ja kuidas süsteemidesse investeeritud raha leian, et see on raamat, mida ettevõtte põhitegevust ja ole- tootlust mõõta. Protsessid ei ole küll veel lõplikult kohandatud äripoole ma kliendi vajadustele ja soo- võib lugeda veel ja veel, avasta- suurendavad selle raamatu prak- ma ühtlasi konkurentsieeliseks. vajadustega, kuid märksõnadeks on juba arendusprojektide valmimise videle. des iseendale ja oma meeskon- tilist väärtust veelgi. Raamat Reaalses elus on juhil seda ideo- kiirus, kõrge kvaliteet, äripoole nõudmistele reageerimine, avatud ja selge kommunikatsioon, läbipaistev hinnamudel. nale aina uusi arenguvõimalu- peaks huvi pakkuma kõigile, kes loogiat võimatu järgida, sest in- Iga nimetatud valdkond are- si. Juhendamine on os- tahavad ennast ja teisi ju- fotehnoloogia on keeruline ja neb ettevõttes erineva kiiruse- kus, mida tuleb pidevalt hendada ning motiveerida. kiiresti arenev valdkond, mida ga. Kiirus sõltub töötajate pä- 2. JUHT KONTROLLIB arendada ja täiendada. “Juhendamise kunst” sobib on raske ettevõtte kasuks tööle Sellisel arenguastmel püsib tehnoloogia ettevõttes devusest, eraldatud vahendi- Oskus juhendada oma kindlasti ka neile, kes on rakendada, kui sellealaseid sü- juhi kontrolli all. Ettevõttes töötab lisaks paar test, allhankepartnerite võime- kolleege annab suurepä- pikka aega unistanud os- vateadmisi napib. Siin tuleb ju- tehnikaspetsialisti ja võib-olla tehakse koostööd kusest, kliendi või hankija spet- allhankepartneriga. IT-organisatsioon vastutab rase võimaluse realisee- kusest anda tagasisidet ka hile appi IT-valdkonna kiirana- siifikast jne. peamiselt oma tegevuste eest ja määrab ka rida oma töötajate, organisat- ülespoole. See rahvusvaheliselt lüüsi meetod. eesmärgid, mis aga ei ole kuidagi seotud Tähtis ei ole mitte niivõrd siooni ja iseenda kui juhi po- tunnustatud bestseller saab edu- Ei ole olemas staatilist orga- lõppkasutajate ega klientide vajadustega. see, mis küpsustasemel ollak- tentsiaali. Lisad raamatu lõpus kaks kindlasti ka Eestis. nisatsiooni – ettevõttes on kõik se, vaid see, et juht oskaks aren- pidevas muutumises. Kuidas gutaset määrata ning astuda jõuab ettevõtte juht muude te- 1. TEHNOLOOGIAST JUHINDUV Kogu tegevuse ettevõttes määrab tehnoloogia, mitte vajalikke samme järgmisele ta- gevuste kõrvalt pidevalt jälgi- sandile jõudmiseks. organisatsioon ega kasutajad. Omada mingit infosüsteemi ja FINANTSANALÜÜS JA FINANTSPLANEERIMINE da, kui hästi või halvasti on üks hoida see töökorras ongi peamine ülesanne. Kõik Ühe sammu astumiseks või teine IT-alane muutus ette- arendusettepanekud on seotud vaid mõne aktiivse valdkonna arengus võiks ku- 19.–20. mai 2003 Sissejuhatus finantsjuhtimisse. Äritegevuse eesmärgid ja strateegia. Äri- võtte tegevusele mõjunud? Kas lõppkasutajaga. Organisatsioonil pole planeeritud projekte luda umbes üks aasta. On sel- ega täpseid eelarveid, töid tehakse planeerimatult. riskid ja nende maandamine. Case Excelis keskmise suurusega Eesti toot- on avanenud uusi võimalusi või ge, et ettevõttel pole korraga misettevõtte baasil. Finantsaruannete tõlgendamine. on hoopis lisandunud problee- välja panna nii palju aega ega AUDIITORI ASSISTENDI ETTEVALMISTUSKURSUS me ja piiranguid? Allikas: Alvar Pihlapuu raha, et arendada kõiki vald- Turul pakuvad firmad järjest kondi võrdselt. Seetõttu tuleb 21.–23. mai 2003 Audiitortegevuse üldpõhimõtted, tegevust sätestavad dokumendid ja prak- rohkem professionaalseid IT- konsultatsioonifirma, kes kõik millistel valdkondadel võiks arendustegevus ettevõtte ül- tika. Tööpaberid. Auditi läbiviimine. Situatsiooniülesannete lahendami- teenuseid, uusi lahendusi ja protsessid, inimeste töö ning info eelkõige silma peal hoida. Te- diste eesmärkide ning tege- ne Raamatupidamise Toimkonna juhendite ja teiste õigusaktide järgi. võimalusi. Mida rohkem vali- paiknemise uuesti põhjalikult gevuste loetelu pole kunagi lõp- vusala spetsiifikaga vastavus- Arvestuspõhimõtete valik ja muutmine. Raamatupidamishinnangute ra- kuvõimalusi, seda raskem on kaardistab. Tihti juhtub, et loo- lik ja iga ettevõtte võib lisada se viia. kendamine ja muutused. juhi olukord ja seda keerulisem dud kogukat dokumenti ei kipu- midagi ka temale täiesti ainu- RAAMATUPIDAMISE ALGKURSUS on ka kogu tulemust ettevõtte gi keegi enam lugema, sest see omast. raamatupidaja assistent I kasuks tööle rakendada. nõuab tohutult aega ja süvene- Samal teemal: I osa 29.–30. mail ja II osa 2.–4. juunil 2003 Oma IT-meeskonnast loobu- mist. Palju kasulikum ja efektiiv- n Operatiivjuhtimine. Sel- 15. mail toimub Äripäeva Kursus toimub loengute ja näidis- ning iseseisvate ülesannete lahenda- mine ja tehnoloogilise allhan- sem oleks juhil endal pidevalt le nimetaja all mõistame kõigi seminar “Raamatupidamis- mise kombinatsioonina. Kursuse jooksul käsitletakse kõiki teemasid, mida kepartneri kaasamine tundub mõnda kiiranalüüsi vahendit ka- IT-toodete ja -teenuste igapäe- tarkvara ost – üheksa korda läheb vaja väiksema firma raamatupidamise sisseseadmiseks ja korral- damiseks. Mahukad jaotusmaterjalid. olevat väikestele ja keskmise sutada. Teatud oluliste tunnuste vast kasutajatele kättesaada- mõõda, üks kord lõika", suurusega ettevõtetele õige tee. jälgimisest peaks juhile joonistu- vaks tegemist. hotellis Reval Olümpia. FINANTSJUHI (pearaamatupidaja) TÄIENDÕPE Kuid partnerid täidavad vaid ma justkui avatud radariekraan, Siia kuuluvad erinevad töö- Täpsem info www.aripaev.ee/ (raamatupidaja III) lepinguga võetud kohustusi ja kus “roheline joon” pidevalt eri- kohtade seadistamised, pakett- seminar I osa 29.–30. mail, II osa 5.–6. juunil 2003 ei pruugi mõista toetava teh- nevaid protsesse ja valdkondi ja kontoritarkvara juurutamine, Raamatupidamisarvestus ja maksustamine. Kuluarvestus ettevõtte juhtimis- noloogia tegelikku tähtsust et- kompab, nende küpsust ja aren- kommunikatsioon, andmetest 16. mail toimub KPMG süsteemis. Omahinna kalkuleerimine. Majandus- ja audiitorkontroll. Finants- analüüs ja finantsplaneerimine. Juhtimisarvestus. tevõtte igapäevastes tegevus- gut hindab. koopiate tegemine ja üldise lõunaseminar tippjuhtidele, tes. Vaevalt, et mõni allhankija Üks võimalikest analüüsi- jõudluse ning kettamahtude jäl- kus praktilise kiiranalüüsi on võtnud endale lepinguliseks meetoditest on näitena lisatud gimine. käigus määratleb iga osaleja kohustuseks ka ettevõtte ärite- ka käesolevale artiklile. Muu- IT rolli oma ettevõttes, gevust arendada. tuvale teljele märgitakse oluli- n Probleemide lahendami- analüüsib IT-juhtimise Kui olukorrast enam mingit sed infotehnoloogiat puuduta- ne. Tegevused, mis on seotud hetkeseisu ning hindab ülevaadet pole, palutakse appi vad protsessid ja määratakse, igapäevaste juhtumiste ja muu- arenguvõimalusi.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon SEMINAR Ettevõtluse tugiprogrammid ja laenutagatise abi ettevõtetele

16. mai 2003. a, kell 10.00–16.30 Viljandimaa Ühendatud Kutsekeskkool Männimäe tee 26, Viljandi

n Ettevõtluse tugimeetmed ja -programmid (EAS) n Laenutagatis kui finantseerimisvõimalus (KredEx) n Ekspordi krediidiriskide maandamine (KredEx) n Laenutagatised ettevõtjatele maapiirkonnas (MES) n Äriprojekti finantseerimine pangalaenuga (EÜP) n DISKUSSIOON: Mil määral lahendab laenutagatis ettevõtja finantseerimisprobleemi? Registreerumine tel (07) 428 000, [email protected] Osavõtutasu kuni 14. maini 300 kr osaleja kohta www.evea.ee 12 Äripäev 12. mai 2003 ärikoolitus

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected]

KPMG Mida lõunaseminar mõõdad, tippjuhtidele seda juhid 16. mail

Seekordne lõunaseminar on praktikum ehk enesepildistus www.kpmg.com tippjuhile, kelle sooviks on ettevõtte IT juhtimise tulemuslikkust objektiivselt hinnata. finantsaudit juhtimiskonsultatsioonid Kas olete innovaator või järgija? finantsnõustamine Kas IT investeeringud põhinevad võimalusel või vajadusel? maksukonsultatsioonid Kas arendusmeeskonda hinnatakse kulude juriidiline nõustamine või loodud lisaväärtuse alusel? Kas hooldusmeeskond on pigem ennetav IT-riskide haldamine või tagantjärgi käsilaiutav? keskkonnaaudit

Lõunaseminaril aset leidev eneseanalüüs aitab tippjuhil korrastada mõtteid, määratleda IT rolli oma ettevõttes ning selgitada: • kas ja kuidas tehnoloogia toetab Sinu organisatsiooni põhitegevust • millised on Sinu orgnisatsiooni IT juhtimise korralduse tugevad ja nõrgad küljed • millised on just Sinu organisatsiooni IT juhtimise arenguvajadused.

Praktikumi juhivad KPMG konsultandid Alvar Pihlapuu, Indrek Saul ja Mark Zirk. 21. mail Pärnus KPMG lõunaseminar toimub 16. mail kell 10.00 – 14.15 Äripäeva Pärnumaa hotelli Radisson SAS 24. korruse Tallinna saalis. PÄRNUMAA VILJA Ogilvy Hind 1900 krooni, KPMG klientidele 1700 krooni. Arengukonverents

Lisasoodustus 10%, kui seminaril osalevad ühest ettevõttest ZOOM nii juht kui IT juht. Seminari soodushind 990 kr (km-ga 1169 kr) kehtib kuni 14. maini registreerijatele. Tavahind Palume osavõtust teatada hiljemalt 1200 kr (km-ga 1416 kr). Mitme osaleja korraga registreerimisel on 10% soodustus. 13. mail telefonil 626 8713 Registreerimine telefonil (0) 667 0233, Merle Kumari. või koolitus@kpmg www.aripaev.ee/seminar Seoses praktilise töövormiga Toetavad: on kohtade arv seminaril piiratud.

If Eesti Kindlustus

bULMD0DNVXNRQVXOWDWVLRRQLGH2h Finants- ja maksukonsultatsioonid Audiitor- ja raamatupidamisteenused Ärikonsultatsioonid • äriühingute ühinemine ja jagunemine • maksude planeerimine • kuluarvestuse juhtimine

Laki 19 10621 Tel 654 4901 Faks e-post: Tallinn (050) 91 029 654 4901 [email protected]

KOOLITUSKALENDER IGAL ESMASPÄEVAL 1 RIDA 295.00 TELEFON 667 0105 aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed ERIALANE KOOLITUS n 27.05.–29.05. töötervishoiu ja tööohutuse koolitusel jagatakse teadmisi töökeskkonna- Medicoveri 1900 kr / 24 h Täiskasvanute koolitusasutus Medicover WTCT konverentsikeskus väljaõpe volinikele, töökeskkonnanõukogu liikmetele spetsialistid Gonsiori 33, Tallinn Narva mnt 11d, 7. kor, Tallinn ja -spetsialistidele tervisliku ja ohutu (töötervishoiu- tel 605 1559, 605 1558; faks 605 1515 20.05.–22.05. töökeskkonna loomisest ning räägitakse, arstid, töökesk- www.medicover.ee Kreutzwaldi 56-219, Tartu mis on seoses 1. juulil 2003. a jõustuva uue töö- konna insenerid, koolitusluba nr 1362 HM tervishoiu ja tööohutuse seadusega teisiti ergonoom) n Kes teeb käivet? kuidas klienditeenindaja ja müüja suudab Tel 671 4140, 053 411 647 koolitusprogramm firma kliendi- kasvatada firma käivet [email protected] teenindajatele ja müüjatele

MAKSUKOOLITUS n 13.05. kl 10–15.30 ettevõtja õigusraamistik juhtorganite tegevuse reeglid ja vastutus; Jaak Annus, 1700 kr, Eesti Maksumaksjate Liit, Narva mnt 9a, Tallinn klubi Atlantis konverentsi- äriseadustik praktikas; põhireeglid tehingute BDO Eesti vannutatud EMLi liikmetele tel 630 2255, faks 630 2256 keskus teostamisel; suhted maksuametiga; audiitor, -30%, [email protected]; www.maksumaksjad.ee Narva mnt 2, Tartu raamatupidamisekohustus; suhted riigiga; Kalle Kägi, hind sisaldab EMLiga liitunutele ühekordne hinnasoodustus keskmine saal tegutsemine tööandjana; võlgniku ja võlausaldaja BDO Eesti juhtiv käibemaksu 50% (1 isik) (II korrus) suhted; karistused rikkumiste eest maksukonsultant n 22.05. kl 10–15.30 Maksud 2003 käibemaksuseaduse enamlevinud probleemid ja Kalle Kägi, 1400 kr, Eesti Maksumaksjate Liit, Narva mnt 9a, Tallinn klubi Atlantis konverentsi- 1. aprillil jõustunud seadusemuudatused; BDO Eesti juhtiv EMLi liikmetele tel 630 2255, faks 630 2256 keskus tulumaksuseaduse muudatused ja rakendus- maksukonsultant, -30%, [email protected]; www.maksumaksjad.ee Narva mnt 2, Tartu probleemid; sotsiaalmaksuseaduse muudatused; Eva Metsaots, hind sisaldab EMLiga liitunutele ühekordne hinnasoodustus keskmine saal muudatused töötuskindlustuse ja kogumispensionide maksukonsultant käibemaksu 50% (1 isik) (II korrus) seadustes; maksuameti poolt enamavastatud rikkumised ärikoolitus Äripäev 12. mai 2003 13

reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089, e-post [email protected]

KOOLITUSKALENDER IGAL ESMASPÄEVAL 1 RIDA 295.00 TELEFON 667 0105 aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed MAKSUKOOLITUS n 28.05. kl 10–15.30 Maksud 2003 käibemaksuseaduse enamlevinud probleemid ja Kalle Kägi, 1300 kr, Eesti Maksumaksjate Liit, Narva mnt 9a, Tallinn Lääne-Virumaa Kesk- 1. aprillil jõustunud seadusemuudatused; BDO Eesti juhtiv EMLi liikmetele tel 630 2255, faks 630 2256 raamatukogu tulumaksuseaduse muudatused ja rakendus- maksukonsultant, -30%, [email protected]; www.maksumaksjad.ee Lai 7, Rakvere probleemid; sotsiaalmaksuseaduse muudatused; Eva Metsaots, hind sisaldab EMLiga liitunutele ühekordne hinnasoodustus muudatused töötuskindlustuse ja kogumispensionide maksukonsultant käibemaksu 50% (1 isik) seadustes; maksuameti poolt enamavastatud rikkumised n 22.05. kl 9.30–13.30 ettevõtjatele maksuriskid ja -kohustused Ranno Tingas 800 kr IMG Konsultant AS, Rävala pst 5, Tallinn SAS Radisson, tehingutes mitteresidentidega tel 646 2050, faks 646 1153 Tallinn www.img.ee KEELEÕPE n 19.05.–20.06. Intensive English 40 inglise keele intensiivõpe kvalifitseeritud 2750 kr International Language Services OÜ ILS kõnekeele arendamiseks õppejõud USAst Tolli 1, Tallinn Tolli 1, Tallinn ja Inglismaalt tel 646 4258, faks 641 1047 [email protected]; www.ils.ee KEELEÕPE, ÜLDHARIDUSKOOLID, ÜLIKOOLID VÄLISMAAL n Suurbritannia, Iirimaa, Malta, keelekursused lastele al 6., täis- keelekursused aasta ringi: kõnekeel, ärikeel; International Language and Education Centre Evenor USA, Kanada, Prantsusmaa, kasvanutele al 16., põhi- ja kesk- keskharidus; ettevalmistus ülikooliks; Raua 4-12, Tallinn Saksamaa, Hispaania, Itaalia, haridus al 12., kolledþid ja ülikoo- bakalaureus, MBA; tel 648 5441, 648 5509; www.evenor.ee Austraalia, Uus-Meremaa jt lid al 17. eluaastast keeleeksamid; diplomi- ja sertifikaadikursused Küsige büroost tasuta kataloogi! 13.05. ja 19.05. kl 16 toimub Reval Hotel Olümpias tasuta infoseminar õppimisvõimalustest Dublinis ja Londonis. Palume eelnevalt registreeruda! n inglise keel (Inglismaa, Iirimaa, EF Rahvusvahelised Keeltekoolid keeleõpe keelekeskkonnas; kohalikud al 5809 / nädal EF Eesti Malta, USA, Kanada, Austraalia, noortele ja täiskasvanutele kursused toimuvad aasta ringi: atesteeritud (hinnas majutus, Pikk 7, Tallinn Uus-Meremaa), saksa k (Saksa- intensiivkursus, suvekursus, ärikeelekursus, keeleõpetajad toitlustamine, tel 64 323 64, faks 6 312 213 maa), prantsuse k (Prantsusmaa), keeleeksami ettevalmistus jm 20–30 keeletundi [email protected]; www.ef.com hispaania k (Hispaania, Ecuador), nädalas, õppemater- itaalia k (Itaalia), vene k (Venemaa), hiina k (Hiina) jalid, keeletestid) ISIKSUS n kõikjal Eestis firmasisene koolitus; kuidas stressiga toime tulla; vaimujõu reservide psühho- Tel 056 959 881 Jüri Ennet seminarõpe kasutamine; motiveerimine ja edule orienteeritus; terapeut [email protected] eneseregulatsioon ja juhtimise müstika Jüri Ennet

Rubriik SEMINARIRUUMIDE RENT igal esmaspäeval 1 RIDA 413.00 TELEFON 667 0105 korraldaja, ruumi iste- hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutus- soodus- lisainfo kontaktandmed suurus (m²) kohti kohti tused

Grand Hotel Tallinn Wiiralt 23 12 300 kr/h grafoprojektor, paber- tõlkesüsteem, videoprojektor, 328 kokku- valik kohvipause, grupi- ja banketi- Toompuiestee 27, Tallinn Köhler 29 18 300 kr/h tahvel, ekraan, televiisor, ärikeskuse teenused leppel menüüsid. Restoranis Le Paris iga Tel 667 7139, faks 667 7001 Keres 30 18 250 kr/h video, slaidiprojektor, päev lõuna- ja õhtu-buffet. Saia- ja Koidula 33 40 400 kr/h kirjutusvahendid, kohvipood Mademoiselle. Tubin 42 50 500 kr/h lauavesi Lisainfo www.grandhotel.ee Jakobson 75 80 700 kr/h Eiffel 75 40 1000 kr/h Hotell Dzingel saal A 88 50 800 kr/päev TV, video, toitlustamine gruppidele, 350 kokku- grillrestoran, 3 sauna, Männiku tee 89, Tallinn saal B 52 20 600 kr/päev grafoprojektor, kohvipausid, koopiad, video- leppel tasuta traadita internet (WIFI; Tel 610 5201 saal C 200 150 1000 kr/päev pabertahvel, dataprojektor, sünkroontõlke- tasuta parkimine valvega parklas www.dzingel.ee saal D 117 70 900 kr/päev CDmängija aparatuur UUS saal 72 45 800 kr/päev UUS saal 36 20 500 kr/päev nõup. ruum 10 400 kr/päev

Saku mõis suur saal 90 80–100 500 kr/h TV ja video-DVD, paber- kohvipaus, karastusjoogid, lõuna- 28 + 10 kokkuleppel valik kohvipause, grupi- ja banketime- Juubelitammede tee 4, Saku seminari- tahvel, grafoprojektor ja ja õhtusöök (ettetellimisega), data- lisa- nüüsid; pubi, kohvik, 2 soome sauna; Tel 672 8540, faks 672 8362 ruum 72,5 30–45 200 kr/h ekraan, interneti püsi- projektori laenutus, koopiad, video- kohta sportimisvõimalused: ATV, ratsuta- ühendus, faks kaamera laenutus mine, vibulaskmine, jõusaal, ujula; sobiv koht firmaüritusteks, pressi- konverentsideks, presentatsioonideks Ammende Villa Punane salong 40 15 500 kr/h, 2800 kr/päev grafoprojektor, pabertah- dataprojektor, koopiad, internet, 47 soodushind parim rühmatöödeks, omanäoline Mere pst 7, Pärnu Roheline salong 76 35 või nõupidamispäeva- vel, TV, videomagnetofon, toitlustamine (grupimenüüd), 2000 kr/päev, keskkond (vastupidiselt rutiinsele Tel (044) 73 888 Sinine söögisaal 98 60 pakett 380 kr/in märkmepaber, kirjutusva- kohvipausid kui ruumi kasut kontorile), kõrge teenindustase, Faks (044) 73 887 Veinisaal 46 20 (al 10 inimesest) hendid 2 või enam päeva täiuslik konverentsipakett koos ma- [email protected] Jahisaal 48 25 jutusega www.ammende.ee, www.ammende.ee lõõgastavad iluteenused hotellituppa

Jäneda Mõis OÜ suur saal 212 300 140 kr/h grafo- ja diaprojektor, koopiad, faks, PC, printer, 130 kokku- Musta Täku Tall, saun, suusarajad Jäneda, Järvamaa sinine 75 45 90 kr/h pabertahvel, video, TV, videoprojektor, kohvipausid, leppel/ ja seikluslik metsamäng “Ingvari Tel (038) 49 750 koolituba 45 25 150 kr/h ekraan, käibemaks toitlustamine päevahind mõõk” [email protected] kaminatuba 35 10 150 kr/h www.janeda.ee

Pühajärve Puhkekeskus AS 100 100 200 kr/h grafoprojektor, paber- valguskoopiad, faks, 170 kokku- 2 sauna, tervisekeskus, juuksur, Otepää vald, Valgamaa 116 80 1000 kr/päev tahvel, markerid, data- ja videoprojektor, leppel ilusalong, restoran, pubi Tel (076) 65 500, faks (076) 65 501 34 16 TV, video internet, kohvipausid, [email protected], www.pyhajarve.com toitlustamine Waide motell 60 70 75 kr/h pabertahvel ja pliiatsid, dataprojektor, koopiate valmis- 52 kokku- restoran ca 100 kohaga, baar, Käo küla, Elva, Tartumaa 90 100 75 kr/h grafoprojektor, tamine, arvuti ja printeri kasutamine, leppel saun, piljardilaud; Tel (07) 303 606, faks (07) 303 605 500 kr/päev TV, videomakk, CD kohvipausid suvel lõkke- ja grillplats koos varju- [email protected]; www.waide.ee alustega, võimalus korraldada firmade suvepäevi Grand Hotel Viljandi 112 (konv-saal) 80 200 kr/h, 1000 kr/päev pabertahvel ja pliiatsid, diaprojektor+ekraan, video-datapro- 84 kokkuleppel toitlustamine grupimenüü või grupi- Tartu 11/Lossi 29, Viljandi 25 (nõupid ruum) 15 100 kr/h, 500 kr/päev grafoprojektor, ekraan, jektor, personaalarvuti nõupidamiste- buffet’ alusel, valik kohvipause, res- Tel (043) 55 800 TV, video ruumis, presiidiumilaua võimendus, raadio toran, lobby-baar, vinoteek, sigari- Faks (043) 55 805 mikrofon, laserpointer, videokaamera+ope- klubi; [email protected] raator, konverentsimapp+pastapliiats, inter- ilusalong, soome ja aurusaun, www.ghv.ee net, paljundus, faks, telefon, printimine, koopia- tervisekeskus, jõusaal; paber, lillekompositsioonid, toitlustamine valvega parkla 14 Äripäev 12. mai 2003 kinnisvara

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

SEADUS n Segadused ehituskeelu ja kaldakaitsega Vastuolulised seadused võimaldavad ehitada veepiirile

Ranna ja kalda kaitse seadus määratleb ranna ja kalda ulatuse, veekaitsevööndi Seadus määratleb üle 10 hektari suuruse ehituse keeluala ulatuse pindalaga järvel ja ning ehituskeeluvööndi, asjaõigusseadus veehoidlal ning üle ja veeseadus sätestavad omakorda kallas- Ehituskeeluvööndi 25 km2 suuruse valg- raja piirangu. laius on: alaga jõel ning veejuhtmel

10–25 m 50 m 100 m 200 m latud uute hoonete ja rajatiste väiksematel tiheasustusalal Eesti mandriosa mererannal Narva-Jõesuus Tiina Mitt ehitamine. Ehituskeeld ei laie- veekogudel mererannas, mererannal, Peipsil ja meresaartel ASi Entec jurist ne üldplaneeringu või detail- välja arvatud ja Võrtsjärvel planeeringu alusel ehitatavale Narva-Jõesuu teele ja tehnorajatisele, ole- Allikad: ranna ja kalda kaitse seadus, Tiina Mitt masoleva ehitise juurdeehitu- Seadus kohustab rannal ja kal- sele ja uuele hoonele olemas- • Kallas on merd, järvi, jõgesid, veehoidlaid ja veejuhtmeid ääristav, dal asuvate kinnisasjade oma- oleva talu õuel, mis ei ole talu veekogu tavalisest veepiirist algav maismaavöönd. Läänemere, nikel ja valdajatel hoidma vee- majandustegevuseks vajalik se seaduse tähenduses kui “ole- nale või kaldale on keelatud. Peipsi ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse randadeks. kogu rannad ja kaldad puhtana hoone, ning samuti uuele hoo- masolevale hoonele juurdeehi- Teisalt antakse aga õigus pla- • Kallasrada on avaliku veekogu ääres olev kaldariba, kus kalda ning hooldama kallasrada ja ta- nele tiheasustusala olemasole- tusi”, ja sellisel moel on võima- neerida tiheasustusalasid koha- omanik kohustub selle jätma vabaks kasutamiseks igaühele veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite gama rajal inimestele vaba lä- val hoonestusalal jm. Mida ni- lik kitsendusi eirata. likul omavalitsusel üldplanee- randumiseks. bipääs. Kallasraja ula- metatakse taluks või Ranna ja kalda kaitse sea- ringu alusel. • Veekaitsevöönd on vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu tus määratakse vee- mis on majandustege- dus annab kinnisasja omaniku- Tiheasustusalad on eelkõige kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldaalal moodustatud vöönd. Nii kiiresti, seaduses. Selle laius vuseks mittevajalik le ka teatud õigused. Kallasraja suvilate või elamute alad. Nii on laevatatavatel vee- kui muutuvad hoone, neid mõisteid ja veekaitsevööndi eest ei tasu tiheasustusala mõiste kui sel- kogudel 10 m ja teis- seadused, ei seadustest ei leia. Küll maa omanik maamaksu ja kui les sisalduv mõiste “kompaktse tel 4 m. Veekaitse- saa kehtesta- käsitleb talu mõistet kinnisasi jääb kogu ulatuses hoonestusega ala” on aga mit- vööndis on keelatud da uusi äriseadustik, kuid ehituskeeluvööndi piiridesse, meti tõlgendatavad. Seda majandustegevus. planeerin- millised hooned on ta- on omanikul õigus nõuda en- enam, et mitu eri seadust an- Rannal ja kaldal on guid. luhooned, sellest vai- dale samas piirkonnas riigimaa- nab sellele erineva definitsioo- keelatud tootmisob- kib ka ehitusseadus. le tasuta hoonestusõiguse sead- ni. Mõned maakorraldajad leia- jektide rajamine ning detailpla- Randadel on tänaseni säili- mist. vad, et kompaktse hoonestuse- neeringuta kinnistute jagami- nud vana taluhoonestuse juur- Ranna ja kalda piirangute ga ala on vähemalt kolme hoo- ne kruntideks. de kuulunud kalurikuuride ulatuse sätestamine on erinev net haarav ala, teised ütlevad, Kõige olulisemad piirangud vundamendid. Nüüd asutakse tihe- ja hajaasustuses. Ühtepi- et kuni kolme majapidamist kinnistu omanikele sätestab sinna ehitama eramuid, mida di sätestab seadus, et uue tihe- haarav ala, planeerimisseadus ehituskeeluvöönd, kus on kee- käsitletakse ranna ja kalda kait- asustusala moodustamine ran- aga räägib detailplaneeringu kohustusega aladest jne. Vas- tuse sellele annaks valla või lin- na üldplaneering, kus selline määratlemata õigusmõiste
   võiks olla lahti seletatud, aga nii kiiresti, kui muutuvad sea-     dused, ei saa kehtestada uusi planeeringuid.
          Ranna ja kalda kaitse sea- Kinnisvaraarendajad trügivad maksku mis maksab oma &&&'('    duse mitmeti tõlgendamise tõt- projektidega merepiirile üha lähemale, sageli ehitatakse tu näib, et ehitustegevus siiski maja valmis lootuses, et seda maha lõhkuma nagunii keegi randadel ei vaibu, näiteks Kloo- enam ei hakka. Foto: Sven Arbet garannas. Küll aga leiab sea- dusliku aluse planeerimissea- dusest, mis lubab detailplanee- neerimisotsustusi kontrollida omavalitsus pole nõus seda sea- ringuga muuta üldplaneerin- ainult menetlusnormide täitmi- dustama ka planeeringute kau- gut. Nendes piirkondades on se kaudu. Kui seaduses on an- du, siis tuleb hoone likvideeri-          !" võimalik kehtestada detailpla- tud piirangud ja võimalused da. Praktikas seda reeglina ei neering ja kui see muudab üld- ranna ja kalda suuruse suuren- rakendata ja sellise eramu oma-
   planeeringut, siis ongi see üld- damiseks või vähendamiseks nikul jääb üle elada seal ehi-  planeeringut muutev detailpla- ning kohalik omavalitsus neid tusloata, seni, kuni maja maha
 neering ning õiguslikud alused järgib ja planeeringu menetlus lammutatakse. Kui aga kohalik on tagatud. Seega on võimalik on läbi viidud planeerimissea- omavalitsus on väljastanud ehi- tiheasustusalasid rannal ja kal- duse kohaselt, ei saa planee- tusloa, siis jääb vastutus tema dal siiski kohalikel omavalitsus- ringu lahendusi vaidlustada. kanda. #      tel moodustada, kuna ranna ja Kui kinnisavaraarendajad Mõttekas on koostada detail-      $% kalda kaitse seadus on vastu- või majaomanikud põrkavad planeering või uurida juristi oluline. Kohalikul omavalitsu- kohaliku omavalitsuse vastusei- abiga kõigi võimalike piirangu- sel on oma haldusterritooriu- sule, siis üldjuhul ei ole võima- te olemasolu enne kinnisasja mil planeerimise kaalutlus- lik midagi muuta. Kui näiteks soetamist, et hiljem ei tekiks ül- õigus, mis tähendab, et planee- rannale või kaldale on püstita- latusi ega selguks, et kaunile )(* #,- ./.%. rimisotsustused ei allu kohtuli- tud elamu, mille ehitamiseks mererannal asuvale kinnisasja- 0/12.""2// 0/12.""2/. 3(' kule kontrollile. Kohus võib pla- puudub ehitusluba ja kohalik le ei saagi elamut ehitada. kinnisvara Äripäev 12. mai 2003 15

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

TURUÜLEVAADE n Elamuehitus Tartus 2002/2003 Tänavu valmib pool miljonit ruutmeetrit elamispinda

2001. aastal taas alanud tõus elamuehituses Tartus on korterite hinnatõus peatumas Tartu on Lõuna-Eesti tõmbekeskus lubab käesolevaks 2toalise tüüpkorteri aastaks prognoosida keskmine hind maikuus, kr/m² n linn on suhteliselt väikese pindalaga (38,8 km²), mistõttu vahemaad 5450 5550 elurajoonide ja kesklinna vahel pole suured ning ka väljapoole linna umbes 500 000 m² uue piire jäävad rajoonid ei ole füüsiliselt kaugel elamispinna valmimist. n linnas leidub piisavalt vaba ehitusmaad nii eramute kui ka 3000 2900 3200 2700 kortermajade ehitamiseks 1860 2060 Hannes Kuhlbach n Tartu on Lõuna-Eesti tõmbekeskus ning elukondliku kinnisvara väärtus Arco Vara Kivi tänavale kerkib üks suureneb pidevalt Teenindusgrupi Tartus praegu ehitatavatest 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 korterelamutest. n 2001. aastal Tartus valminud sajakonnale uuele elamispinnale umbes nõunik Allikas: Äripäev 14 000 m² suuruse pinnaga on 2002. aasta kindlasti olulise osa lisanud ning kasvav tendents jätkub ka käesoleval aastal Kui pärast 1998. aasta rekor- nud arengutest Eestimaa eri majades 10 000–11 000 kr/m². litada ostjaid uuseramupiirkon- deid elamuehituse kogumaht piirkondades. Alustame Tartu Plaanis on sinna rajada ka kol- na lisaväärtustega – välisval- Eestis taas alla 400 000 m² kuk- linnaga. mas elamu. gustus, spordiväljakud jms. Valik uusi korterelamuid Tartus kus, ennustasid paljud, et ni- Uues hoones asuvaid korte- Edukaim on Raadimõisa metatud maagiline piir jääb n Korterid. 2002. aastal alus- reid hakati realiseerima Kivi tn kvartal, Räni külas müüdud aadress valmimis- kortereid tubasid pinnad hind müüdud elamispinna uuenemise laeks tati Tartus üsna mitme uue kor- (siseviimistlusega korteri müü- kruntidel käib samuti vilgas aeg (m²) (kr/m²) ja bron pikaks ajaks. termajade arendusprojektiga. gihinnad umbes 10 000 kr/m²), ehitustegevus. Väiksem huvi on Ometi lubab 2001. aastal Edukaim oli ilmselt Näituse tn Uuel tn (keskmiselt 9000 kr/ Aruküla ja Kvissentali piirkon- Ülikooli 6 2002 nov 11 1,2,3 14 900 ca 50% taas alanud tõus ennustada 22b, kus ühes hoones paikne- m²). Ilmatsalu tänaval ehitati dade vastu. 2002. aasta lõpus Ülikooli 4 20 1–4 pole teada – käesolevaks aastaks juba um- vad 30 korterit müüdi ehitus- pikka aega pooleliolevalt seis- tulid turule Ülenurmes ja Tõr- Ilmatsalu tn 2002 sügis 21 2,3 8000 ca 100% bes 500 000 m² uue ela- ajal umbes poole aasta nud ärihoonest elamu. vandis (mõlemad Tartu külje Näituse tn 2002 nov 30 2–4 50–86 10 000 100 % mispinna valmimist. piirkonna jooksul. all) asuvad elamukrundid. Uue ja Suures osas tuleb see ülevaade Paralleelselt esimese n Eramud ja krundid. Li- 2002. aasta novembris toimus Raatuse nurgal 2002 dets 51 1–3 8000–9000 48 maht Tallinna korterela- hoone valmimisega ha- saks kortermajade arenduspro- Tartu linna poolt algatatud Kivi tn 2003 veebr 28 1–3 10 000 ca 50% mute arvel. Samas on ka teis- kati kõrvale ehitama ka teist jektidele jätkavad arendajad enampakkumine Jaamamõisa Kivi ja Pika tn tes Eesti linnades ehitusaktiiv- kolmekorruselist elamut, ka Tartus ka eramukruntide ja elu- eramukvartali 41 krundi müü- nurk 60 1,2 8400–9500 24 Mõisavahe tn 2003 okt 24 1–3 35–68 9000 suse tõusu märgata. Käesolev seal on suurem osa kortereid rajoonide arendamisega. Olu- giks. Enampakkumise võitja hil- Kroonuaia 35 valmis 4 90–150 7000 3 artiklisari annab ülevaate vii- praeguseks müüdud. Uute si- list hinnamuutust ei ole toimu- jem loobus ning ostjat ei leitud Jakobi tn 2003 juuli 15 3–5 69–150 15 000 mase aasta jooksul elamuehi- seviimistlusega korterite tehin- nud, pigem püüavad arendajad ka 2003. aasta jaanuaris toimu- Turu tn 2003 aug 16 2–3 pole teada – tuses ja kinnisvaraturul toimu- guhinnad on Näituse tänava sama hinnataseme juures mee- nud teisel enampakkumisel. Allikas: AS Arco Vara Tartu Büroo

Tartu maantee 16 veel viimased miljonivaatega korterid! (62 ja 92,7m2)

Tartu mnt. 16 müük: 640 3400 Kalle Kõllamaa: 051 38 673 Tule küsi, teeme Sulle hea pakkumise! Lisainformatsioon: www.t16.ee Tasuta uude büroosse! Enne jaanipäeva lepingu sõlminud bürood suurusega üle 30 m² kolime tasuta kesklinna ärihoonesse aadressil Narva mnt 7

• üüri hind 120–140 kr/m² SAMAS HOONEKOMPLEKSIS: • hea ligipääs • kohvik, restoran Võta ühendust • väga head parkimisvõimalused • konverentsikeskus, hotell OÜ Manutent • 24 h valve • autopesula • võimalik ISDN-ühendus, interneti • solaarium, ilusalong tel 6 109 330 püsiühendus Metroo võrgus • lillekauplus 16 Äripäev 12. mai 2003 kinnisvara

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

KINNISVARAHINNAD MAIKUUS TURUÜLEVAADE n Soome kinnisvaraturg on Eestist kaugel ees

Korterite keskmised hinnad suuremates linnades (kr/m²) 4toalised 3toalised 2toalised 1toalised Soome kinnisvaraärisse Tallinna kesklinn renoveeritud puitelamud 8800 9050 9950 9225 renoveerimata kivimajad 10 550 10 700 11 050 11 000 renoveeritud kivimajad 13 950 14 350 14 050 14 250 pääseb läbi tiheda sõela uuselamud 16 650 16 450 16 500 16 300 Õismäe 7075 7800 8450 8925 Mustamäe 6900 7550 8200 8900 Lasnamäe 6700 7250 7650 8100 Sami Kurko Soomes püsib kinnisvaraäri riigi kontrolli all* Kopli, Pelgulinn 6400 7350 7650 7700 Uus Maa Kinnis- Tartu 5350 5025 5525 5900 varabüroo maakler • kinnisvara vahendamine on sätestatud mitme seadusega: Pärnu 4050 4450 4850 5350 – kinnisvaravahendusäri ja rendipindade vahendusäri seadus; – valitsuse määrus “Kinnisvaravahendusäri ja rendipindade Soome kinnisvaravahendusäri vahendusäri”; Eramute hindade vahemik suuremates linnades (kr/m²) üle teostavad järelevalvet kuus – kinnisvara ja rendipindade vahendamise seadus; läänivalitsust ning kui mõni äri- – valitsuse määrus “Eluasemete turustamisel antav informatsioon”. uus remonti vajav amortiseerunud ettevõte soovib hakata tegele- • ligi 80% kõikidest tehingutest sooritatakse kinnisvaravahendajate kesklinn, vanalinn, Kadriorg 10 000–25 000 3000–23 000 2000–14 500 kaudu Merivälja, Pirita 8000–16 000 5000–12 000 2500–9000 ma kinnisvara vahendamisega, peab ta esitama läänivalitsuse- Nõmme, Lilleküla, Kakumäe 9000–15 000 5000–12 000 2500–8500 • elamispinna keskmine hind on umbes 20 000 kr/m² Laagri, Saue 7000–12 000 4000–8500 3000–7000 le taotluse vastava loa saami- Kalamaja, Kopli 5000–8000 3000–5000 1000–4000 seks. • Helsingi lähiümbruses on ruutmeetri keskmine hind ligikaudu 30 000 Tartu 4000–12 000 2500–7000 3000–5000 Loataotlusele lisatakse välja- krooni Pärnu 6000–14 000 5000–8000 1700–5000 võte äriregistrist, tunnistus kin- nisvaravahendaja või üüriagen- • pealinnas jäävad hinnad vahemikku 23 000–70 000 kr/m² (keskmine umbes 33 000 kr/m²) di eksami sooritamise kohta, ga- * Tekstis ja tabelis toodud näitajad on võetud statistikakeskuse kõige viimasest Elamukruntide hindade vahemik (kr/m²) rantiikindlustustõendi koopia ja ülevaatest, mis käsitleb 2001. aastat; pärast seda on hinnad kerkinud umbes 10%. firma raamatupidamisbilanss. Allikas: Sami Kurko, Uus Maa Tallinna kesklinn (kommunikatsioonidega) 3200 Kinnisvaravahendusega te- (kommunikatsioonideta) 500 gelemiseks peab maakleribüroo Nõmme linnaosa Männiku piirkond 100–800 Muuga 50–200 Nõmme linnaosa Laagri piirkond 250–900 Haapsalu 60–200 Soomes omama vastavat ates- Kristiine ja Mustamäe linnaosa 250–900 Rakvere (kommunikatsioonidega) 70–200 taati. Piisab, kui atestaadi saa- atesteeritud vanemkinnisvara- üpris väikesed. Siiski langeb Kakumäe piirkond 300–800 (kommunikatsioonideta) 50–80 miseks vajalikud eksamid on vahendaja (Ykv) eksam. umbes 50% vahendusettevõte- sooritanud üks inimene tervest Ligemale aasta vältavaid te käibest Soome nelja suurima Merivälja, Maarjamäe 700–1000 Tartu 40–330 Viimsi vald (kommunikatsioonidega) 200–600 Tammelinn 100–300 büroost. Tavaliselt on see näi- kaugõppekursusi Lkv-eksami kinnisvaravahendusega tegele- (kommunikatsioonideta) 260 Pärnu 100–1500 teks büroo juhataja. Atesteeri- edukaks sooritamiseks korral- va firma arvele. Saku vald (kommunikatsioonidega) 205 Kirde-Eesti (kommunikatsioonidega) 120 tud töötaja vastutab sõltuma- dab ka Soome Turundusinsti- Soomes on 2 329 343 elu- (kommunikatsioonideta) 100 (kommunikatsioonideta) 70 tult ettevõtte suurusest kõikide tuut. Soome keskmisest suure- aset, ligikaudu 60% neist kuu- Jõelähtme (kommunikatsioonidega) 250 (kommunikatsioonideta) 100 Kesk-Eesti 5–10 kinnisvara vahenda- matel kinnisvarafir- lub nende asukatele endile. Li- Tiskre elamurajoon 350–450 Paide (kommunikatsioonidega940misega seotud toi- Kinnisvara- madel on lisaks ole- gikaudu 45% eluasemetest Tallinna lähiümbruse uuselamurajoonid 150–350 (kommunikatsioonideta) 25 mingute ja tehingu- vahendusega mas eraldi firmasise- paikneb suurelamutes, ülejää- Tabasalu 150–350 te õiguspärasuse sed väljaõppeprog- nud on väikeelamud, mille hul- Harjumaa keskmine tegelemiseks ning korrektsuse rammid. ka arvatakse ka rida- ja paaris- (kommunikatsioonidega) 165 peab maakleri- (kommunikatsioonideta) 95 eest. Soomes oli 2003. majad. Kinnisvara va- büroo Soomes aasta märtsikuu sei- Ühtekokku sooritatakse Soo- omama vasta- Äripindade rendihindade vahemik (kr/m²) hendamiseks vaja- suga registreeritud mes aasta jooksul keskmiselt likku väljaõpet on vat atestaati. 1404 kinnisvarava- 70 000 kinnisvara- ja korteri- tootmishooned, laod bürood kauplused võimalik saada kin- hendusbürood ja tehingut, mille koguväärtus Tallinna kesklinn 30–100 110–280 130–800 Tallinna äärelinn 10–110 60–170 70–300 nisvarategevuse koolituskesku- 289 eraldi tegevusluba omavat ulatub üle viie miljardi euro. Narva 20 80–200 100–250 sest, kus saab sooritada kinnis- harukontorit. Viimased vajavad Loomulikult on suur osatäht- Tartu 15–80 45–220 60–400 varaagendi (Ked) eksami. Sa- ka eraldi tegevusluba. sus pealinnal koos selle lähima Pärnu 15–70 25–220 50–300 mas kohas võib läbida erineva Kinnisvaramaaklereid on ümbrusega, kus toimub kes- Haapsalu 5–60 40–120 50–150 pikkusega ettevalmistuskursu- Soomes ligikaudu 4000, mis keltläbi 20 000 tehingut aastas Rakvere 10–30 70–160 40–400 si, et sooritada atesteeritud kin- näitab, et üksikuid suurfirma- rahalise koguväärtusega üle Jõhvi 30–50 150 kuni 300 nisvaravahendaja (Lkv) või sid arvestamata on ettevõtted kahe miljardi euro.

Eramute ja korterite üürihindade vahemik (kommunaalmaksudeta, kr)

eramud 4toalised 3toalised 2toalised 1toalised Tallinna kesklinn 15 000–40 000 6000–30 000 5000–20 000 3500–12 000 3000–8000 Tallinna äärelinn 3000–35 000 3000–8000 2000–6000 2000–4500 1500–3000 KRUNDID Tartu 4000–12 000 2000–4000 1400–4000 1700–3000 1200–3000 Pärnu 2000–15 000 1500–8000 1200–3200 1000–2800 800–2000 MERIVÄLJAL Rakvere 3000–4000 2000 1700 1500 1200 Võru – 500–1000 500–1000 500–1000 500–1000 Narva – – 1500–2500 1200–1800 800–1200 suurusega 1100–1300 m² Jõhvi – 1500 1000 700 500 Haapsalu 1100 1000 800 700 HIND 675 kr/m² koos kommunikatsioonidega: vesi, ka- Allikad: Tallinn: Uus Maa, Ober-Haus, Dover KV, Pindi Kinnisvara, Eesti Kinnisvarakeskus, Groosi KV, Marmiire KV, Donatio KV, Eri nalisatsioon, elekter, asfaltkattega teed, Tel 637 6001 Kinnisvara, Kinnisvaraekspert, Domus Kinnisvara, Varakeskus, Hauston KV, Lamberd KV; Tartu: Robinson Kinnisvara, Kaanon Kinnisvara, Friis Kinnisvara, Ober-Haus, Uus Maa, Eravara; Pärnu: Kinnisvaraekspert, Ober-Haus, kinnisvarabüroo LVM, Pindi tänavavalgustus, gaas, side, telefon. [email protected], Kinnisvara, Arco Vara; Kuressaare: Saaremaa Kinnisvarakuulutused, Saare Arendusbüroo; Rakvere: Uus Maa, Hauston KV, Tel 050 22 811, 050 27 077 Kinnisvaraekspert, Arco Vara; Paide, Türi: Viola Kinnisvarabüroo, Vestman Kinnisvara, Kinnisvarakeskus Kesk-Eesti; Haapsalu: Vestman Kinnisvara, Kiva, Pulss; Viljandi: Laine, Vestman Kinnisvara; Kohtla-Järve, Jõhvi: Uus Maa, Arco Vara; Narva: Mendelsoni www.kuldkuu.ee Narva Partnerid, Uus Maa; Võru: Hermese Kinnisvara. OLE MEES JA AINULT EHITA!

Vabaõhumuuseumi tee 4 Mustamäe tee 29 Sõpruse pst. 257 J.Poska tn 5

Simus Kinnisvara Uued korterid Uued 1 - 4 toalised korterid 3 viimast korterit Mustamäel 4 toaline korter Kadriorus Rävala pst 5, IV korrus, Rocca al Mares 2- 4 toalised ja äripinnad Kristiines 1, 3 ja 4 toaline (üldpind 91,6 m2) tel : 6 455 266 Taavi Paide GSM 050 47 798 Merlin Lind GSM 051 19 745 Merlin Lind GSM 051 19 745 Merlin Lind GSM 051 19 745 fax : 6 455 270 [email protected] www.simus.ee kinnisvara esindusteenus ja hindamine kinnisvara Äripäev 12. mai 2003 17

toimetaja Ain Alvela tel 667 0048, e-post [email protected]

ELAMISPINNAD n Korterelamu Viimsi pargis Endine ühiselamu Viimsis alustab uut elu AS Masti Maja renoveerib Viim- ged ruumid (2,7 m), vabalt pla- si mõisapargis aastaid tühjana neeritavad siselahendused. Üliedukas elamuprojekt Viimsis seisnud endise sõjaväelaste ela- Nurgapealsetel korteritel on mu ajakohaseks kortermajaks elutubades nn Prantsuse rõdud. • asukoht: Mõisa tee 6, Viimsi vald, Harjumaa • arendaja/müüja: AS Masti Maja ning rajab sellele ka uue juur- Osas korterites on ka leiliruum. • ehitaja: AS Heinla Ehitus deehituse. Hoones on tsentraalne küte • krundi suurus: 3309 m² Mõisa tee maja puhul on te- ning korterites põrandaküte – • korterite arv: 32 gemist järjekordse ülieduka soojuskandjaks vesi. Köökides • korteri suurus: 61,4–93,5 m² projektiga, mis täies mahus väl- ja duðiruumides on ventilat- • korteri hind: 12 900–14 900 kr/m² • valmimise aeg: juuni 2003 ja müüdud veel enne, kui esi- sioon lahendatud mehaanilise • müüdud/broneeritud: 32 Janek Lehtmets GSM 056 805 420 www.roccakorterelamud.ee mesed elanikud on jõudnud sissepuhke-väljatõmbega. Igas • lisavõimalused/tingimused: parklakoht keldris 75 000 krooni, majja sisse kolida. ruumis asuvad akna kohal õhu- panipaiga maksumus müügihinna sees lähedus on alati määrav Elamu koosneb kahest osast: võtuks avad. A-korpuse korte- Allikas: Masti Maja AS renoveeritavast A-korpusest ritesse saab ehitada kamina. ning juurdeehitatavast B-kor- Keldrikorrusel on kõikidele pusest. Kolmekorruseline B- korteritele panipaigad ning par- korpus valmib märtsis 2003 ja kimiskohad üheksale autole, neljakorruseline A-korpus juu- ülejäänud parklakohad asuvad nis 2003. krundil. ÄP Välislahenduses on lähtutud olemasolevast hoonest, millele on liidetud uus analoogne hoo- Viimsi mõisapargis aastaid neosa, mida pehmendavad too- silma riivanud “tondiloss” saab nitud klaasist nurgarõdud. Põ- pärast põhjalikku ülesehitus- hirõhk on suunatud korterite tööd uueks koduks mitmeküm- sisemisele lahendusele – kõr- ne perele. Foto: www.mastimaja.ee

TU! * – ei mingeid tärne! USKUMA www.peremaja.ee Kaire Pettai 056 805 425 Laenuintress 3,95%* rõõm oma kodust

Kui teed aastail 2003 või 2004 valmiva korteri või eramu ostuks laenu broneeringu enne emadepäeva, on Sinu laenuintress tõesti vaid 3,95%. Et saada lisainfot tule kohe Nordea Panga kontorisse või internetilehele www.nordea.ee või helista 6283 300. Järvevana tee 9G, Tallinn Tel (0) 6805 400 www.merko.ee Uskumatuid asju on ennegi teoks saanud!

10. JUUNIL ilmub

Majutusasutuste TOP TEATMIK II

Projektijuht Ander Sibrik [email protected], tel 667 0110

LOKSA VALLAVALITSUS korraldab 29. mail 2003. a kell 11.00 Loksa Vallavalitsuse ruumes Tallinna tn 45, Loksa, suulise enampakkumise järgmistele vallasvaradele:

1. Ristipõllu elamu Pärispea külas. Eh-alune pind 53 m², kasulik pind 46,4 m² Võimalik maad erastada kuni 20 000 m². Alghind 100 000.- 2. Endine ühiselamu Viinistu külas. Eh-alune pind 202 m², kasulik pind 219 m². Hoones on rentnikuna Eesti Post. Erastatav maa 700 m². Alghind 50 000.- 3. Turbuneeme vana sadamakai. Erastatav maa ca 5000 m². Alghind 300 000.- 4. Suurpea sadamakai. Erastatav maa ca 5000 m². Alghind 100 000.- 5. Kolga-Aabla sadama rajatised. Erastatav maa ca 5000 m². Alghind 300 000.- 6. Oü Sillaotsa LK osakud 100% (Sillaotsa karjäärist liiva kaevandamisega tegelev ettevõte. Kaevandamise luba kehtib kuni 29.04.2012. Maksimaalne aastane lubatud kaevandamine 20 000 m³). Alghind 200 000.-

Oksjoni tingimused: kr kr • Enampakkumine toimub 29. mail kell 11.00 Loksa vallamajas I korruse saalis, aadressil Tallinna tn 45, Loksa 000 000 • Osavõtumaks 300 krooni 440 865 • Tagatismaks 5% alghinnast • Firmadel esitada B-kaardi koopia ja oksjonist osavõtja volitus, eraisikutel isikut tõendav dokument • Esitada tuleb osamaksu ja tagatisraha maksmist tõendav dokument • Osavõtumaksu ja tagatisraha saab tasuda Loksa Vallavalitsuse arvelduskontole EÜP 10002025535001 või kohapeal kassasse • Minimaalne pakkumise lisamine on 10 000.- Müüa korter Tammsaare teelteelMüüa Müüa korter NõmmelNõmmelMüüa • Maksetähtaeg on üks kuu peale oksjonitulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt, seejärel toimub ostu-müügilepingu • 3 tuba, 5/4, 61,4 m², EÜ • 3toaline, uus maja vormistamine notari juures • keskmine seisukord • 4/1, 67,3 m², toad eraldi, suur tuba • Tagatisraha tagastatakse, kui ostu ei toimu, ostu puhul jääb tagatisraha ostuhinna sissemakseks • uus san-tehnika, toad eraldi, avatud köögiga, köögimööbel, tehnika • Maksta tuleb Eesti kroonides • madalad maksud • vannituba ja WC koos, plaaditud, põrandaküte • Notaritasu makstakse ostja ja müüja poolt võrdselt, s.t pooleks • oma gaasikatlamaja, tel, turvauks ja • Kui võitja loobub, siis loetakse objekti müük nurjunuks ja tagatisraha ei tagastata ning korraldatakse uus oksjon -lukud, signal., fonolukk AS Kaanon Kinnisvara tel 665 9585, 055 633 926 Aleksander Promet, AS Kaanon Kinnisvara tel 665 9585, Info telefonidel 603 1011, 607 5608, 050 49 985, [email protected] [email protected] 055 675 555 Tõnis Avikson, [email protected], www.kaanon.ee 18 Äripäev 12. mai 2003 kinnisvara

reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

² kr kr kr/m 000 000 900 23 595 11 al 2 al

Müüa korteridkorteridMüüa Müüa korterid Kadriorus Tina 2424Müüa Müüa korterid kesklinnaskesklinnasMüüa Müüa korterid vanalinnasvanalinnasMüüa Müüa korter Gonsiori tntnMüüa Tallinna vanalinnas Rüütli 1313Tallinna • 2–4toalised Tatari ja Sakala tn nurgalnurgalTatari Raekoja platsilplatsilRaekoja • 5toaline, üp 141 m², 3/5 • renoveeritav hoone • renoveeritav puitelamu, üp 40–135 m² • 2–4toalised, 9korruseline hoone, I ja • renoveeritud EV-aegne liftiga kivimaja, esinduslik valmis detsembris 2001 • hoone on ehit 1917 II k äripinnad, VII–IX k eksklusiivsed • eksklusiivse asukohaga kinnistu remont, avar kaminaga elutuba, • renoveeritakse oktoobriks täies korterid terrassiga, üp 66–141 m² köögimööbel, vannituba dushinurga mahus, peale ehitatakse 2 uut korrust ja vanniga, parkett • gaasiküte, kvaliteetsed • garaazhiboks sisehoovis, keskküte, siseviimistlusmaterjalid boiler

Pro Kapital Grupp AS Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 051 Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 050 Pro Kapital Grupp AS Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 050 tel 614 4920, 050 71 921 15 153 Pärle Sepping, www.pindi.ee 91 503 Tiia Sooaluste, www.pindi.ee tel 614 4920, 050 71 921 91 503 Tiia Sooaluste, www.pindi.ee

² kr ² kr/m 000 kr/m 000 10 32 510

Müüa vaipelamu RohuneemeRohuneemeMüüa Anda üürile lao- jajaAnda Müüa korterid Valli 44Müüa Müüa korterid kesklinnaskesklinnasMüüa Müüa korterid Pärnu mnt 48a,48a,Müüa tee 8484tee tootmispinnad Viimsis Viimsistootmispinnad • kolm 2toalist korterit (87, 89 ja 103 m²) Ilmarise kvartaliskvartalisIlmarise Tõnismäe ja Pärnu mntmntTõnismäe • uus, 4toaline, üp 174–204 m², • üp ca 3300 m² ja privaatne luksuslik residents 268 m² • 2- ja 3toal, uued ristmikulristmikulristmikul gaasiküte, sauna võimalus, • vabaneb 01.08. • renoveeritud eestiaegne hoone, • mere ääres • 2 korterit 43 m², kino Kosmose rannajoonest ca 100 m kaugusel, köögisisustus, individuaalne • soodsad vastas, III ja IV k, 5korruseline igast korterist suurepärane vaade gaasiküte finantseerimistingimused kivimaja Tallinna lahele. Auto turvaline • parkimisvõimalus • keskküte, parkimisvõimalus parkimine kinnises sisehoovis sisehoovis, gaasipliit Arco Vara Tallinna Büroo tel 614 Kinnisvaraekspert, tel 630 9440, 050 tel 055 18 057, 620 7823 Tatjana, 4660, 050 52 260 Kaie-Liina Blande, 28 972 Ennu Susi, korteri näitamine 052 46 626 Jaak, Pro Kapital Grupp AS Paavli Ehitus OÜ tel 650 0000 [email protected] [email protected] www.valli4.ee tel 614 4920, 050 71 921 tel 050 32 100 Anton Urb

² kr kr/m kr 000 800 000 640 2 12 000 24

Müüa eramu VeskimöldresVeskimöldresMüüa Müüa uued ridaelamuboksidridaelamuboksidMüüa Müüa elamukrundid Tartu mntmntMüüa Müüa krundid KakumäelKakumäelMüüa Müüa kinnistu Peterburi tee 92a92aMüüa • 2korruseline kivimaja, üldp 188 m², KloostrimetsasKloostrimetsasKloostrimetsas • 1,3 km Tartu maanteelt enne • 600–1200 m² Jõeküla tee, Tiskre • äri- ja tootmismaa 2,5 ha kivikatus • üldp 116,9 m² ja 144,9 m² Assaku silda tee, Põllumäe tn ja Kakumäe tee • kinnistul kahekordne kontorihoone • ehit 2001–2002, kvaliteetne • avatud köök elutoaga, 3 või 4 • kõrghaljastus, setailplaneering vahelisel maa-alal, Tiskre oja lähedal ja kolm angaari siseviimistlus magamistuba, saun, terrass, auto kehtestatud • majas 5 tuba, köök-söögituba varjualune, hind sisaldab sise- • saun, kamin, kaks vannituba ja viimistlust ja kõiki liitumisi WCd • kinnistu pindala 1650 m² Kinnisvarakeskus tel 600 9111, tel 056 633 477 Alla Talu 051 11 733 Anne Karapetjan, Kivinuka KV tel 056 43 711, tel 056 43 711 Anti Roosinupp, Talu Management Group OÜ [email protected], www.neweka.ee www.kindelkinnisvara.ee [email protected], www.kivinuka.ee [email protected], www.kivinuka.ee tel 050 58 000, [email protected]

kr kr ² 000 000 kr/m 350 800 1 350 3

Müüa kinnistu Harku järvejärveMüüa Müüa hoonestamata elamu-elamu-Müüa Müüa ärikinnistud LaagrisLaagrisMüüa Müüa kinnistu HaapsalusHaapsalusMüüa Anda üürile Vilde tee 150150Anda kaldalkaldalkaldal maa Rohuneeme tee ääresääresmaa Tänassilma tehnopargis tehnopargisTänassilma Suur-Liiva 1515Suur-Liiva • bürooruumid 18 m² ja 35,4 m², hind 83 kr/m² • tootmisruumid II k 470 m², hind 41 kr/m² • maatulundusmaa 18 814 m² • pindala 1200 m², kinnistu • www.tehnopark.ee • mereäärne kinnistu 5049 m² • laopind koos kontoriboksiga 386 m², • katastriüksused 78406:606:0410 ja • detailplaneering kehtestatud • kinnistul asub renoveerimist vajav hind 41 kr/m² 19814:001:0276 • lubatud 2korruseline elamu hoone ca 1700 m² • lubatud max ehit-alune pind 360 m² • endine II k polikliiniku hoone • kaarhall 460 m², hind 31 kr/m² • tehnovõrgud naaberkinnistul Mergo Holding OÜ tel 655 6295, • võimalik ehitada välja kolmas korrus • kauplus-laoks sobivad ruumid 819 m², • kinnistu piiril väike tiik, vaade 050 31 290, 050 18 674, • sobib ümber ehitada hotelliks hind 45 kr/m² (vabanevad al maist) merele, veepiirini 30 m faks 655 6296, • telefoniliinid, Falcki valve, parkla tel 056 633 477 Alla Talu Söe 3a, Tallinn TMG OÜ tel 050 58 000 • hindadele lisanduvad komm-tasud tel 051 13 393, [email protected] [email protected], www.neweka.ee [email protected] e-post [email protected] VVOK innisvara tel 670 3699, 050 76 557

² kr kr ² kr/m kr/kuu 000 000 kr/m 150 120 000 1 000 18 11 175

Anda üürile kaubanduspindkaubanduspindAnda Anda üürile kaubanduspindkaubanduspindAnda Müüa hoone KumnasKumnasMüüa Anda üürile äripinnadäripinnadAnda Müüa büroohoonega kinnistukinnistuMüüa Anda üürile büroopindbüroopindAnda Sõpruse pst 255255Sõpruse Pärnu mnt algusesalgusesPärnu • Keilast 2 km Tallinna poole Vana-Narva mnt 2020Vana-Narva kesklinnaskesklinnaskesklinnas Toompuiestee 33a 33aToompuiestee • 630 m², suur müügisaal, laoruumid • suur vitriinaken, I k • kaupluseks, tootmis- või büroo- • hoone üp ca 600 m², kinnistu 1091 m² • 342 m², V k, 10 tasuta ning bürooruum • väga käidav koht, head pinnaks, keldrikorrusel kuivad • hoone renoveeritud 1999. a parkimiskohta kinnises parklas • parkimisvõimalus maja ees reklaamivõimalused ruumid, sobivad arhiiviks • olemas eskiisiprojekt ca 1000 m² • lift, jahutssüsteem, gaasiküte • san remont tehtud • hinnale lisandub komm-tasu ja 18% • üldp 9000 m², krunt 7000 m², hind juurdeehituse (korterid) ehituseks • suurepärane vaade Toompeale 29 kr/m² + komm-maksud parkimisplatsi kohale • hea parkimisvõimalus, ööpäevane Vivika Simmo tel 614 4644, Ober-Hausi KV tel 665 9700, 056 Falcki valve, 200 tel-liini Kinnisvaraekspert tel 630 9440, 052 51 000, 485 845 Maido Kalviste, Müügihind kokkuleppel. Laenuvõimalus. 050 28 972 Ennu Susi, City 24, ID 97477, tel 051 34 467, [email protected] [email protected] tel 050 28 725, [email protected] VVO Kinnisvara tel 670 3699, 050 76 557 [email protected], www.kve.ee 650 2232, www.estconde.ee

² kr/m 65

Müüa Matsi puhkekeskuspuhkekeskusMüüa Anda üürile büroopindbüroopindAnda Anda rendile lao- jajaAnda Anda üürile renoveeritudrenoveeritudAnda Anda üürile kaasaegne lao- jajaAnda PärnumaalPärnumaalPärnumaal Kadriorus Koidula 13a13aKadriorus tootmispinnad Luha 3434tootmispinnad tootmispinnad Paldiski mntmnttootmispinnad tootmispind Peterburi teeteetootmispind • 500 m liivarand, 2 ha maad • V k, 204 m² • erinevad suurused al 48–1000 m² • 15 km Tallinnast ääresääresääres • 4 maja, 100 voodikohta • lift, signal, ISDN • hinnad al 40–80 kr/m² • maja üldpindala 1500 m2 • üp ca 2800 m², gaasiküte, • uus viimistlus, keldris seminari- ja • I korrus (endine kauplus) 50 kr/m2 ventilatsioon, turva- ja sidesüsteemid, saunaruumid • ülejäänud pinnad 30 kr/m2 olme- ja kontoriruumid • head parkimisvõimalused • 2tonnine lift, telefon, elekter, hea juurdepääs, oma parkla City 24ID: 92541 Estconde Majaekspert Kinnisvara Kinnisvaraekspert tel 630 9440, tel 051 981 708, Kinnisvara tel 650 2232, 051 34 467, tel 644 6061, 051 45 777 Jaak 050 28 972 Ennu Susi, tel/faks (044) 96 834 www.estconde.ee Hoffart, www.majaekspert.ee OÜ Form Dekor tel 050 72 187 [email protected], www.kve.ee kinnisvara Äripäev 12. mai 2003 19

reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post [email protected]; reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110, e-post [email protected]

kr 000 500 1

Müüa tootmis- ja laohoonelaohooneMüüa Anda üürile tootmispinnadtootmispinnadAnda Paldiski mntmntPaldiski Põhja-TallinnasPõhja-TallinnasPõhja-Tallinnas • 15 km Tallinnast • üp 280 m², 380 m² ja 700 m² • hoone üldpindala 825 m2, krundi • I k, ruumid ja territoorium valvega pindala 1600 m2 • bürooruumide võimalus Kinnisvarafirma • I k töökojad, II k laoruumid • kontoriruum, oma katlamaja, real estate company telefon, elekter, parkla Kapitali Grupp tel 660 4644, www santaline ee 050 26 336 Einar Helmik, wwwbremee OÜ Form Dekor tel 050 72 187 [email protected]

Üürile anda: Büroopinnad Pärnu Üürile anda: Kaubanduspind Tartu Üürile anda: Laod Liiva Keskuses mnt. 15 Kawe Plaza`s mnt. > tavalised ja toiduainete laod 2 > eksklusiivne büroohoone > Stockmanni Kaubamaja kõrval > ruumid 275-500 m linna südames > suurus kuni 150 m2 > soodne asukoht (säästad raha > turvaline töökeskkond > naabriks kohvik transpordi arvelt) > II korrusel 267 m2 ja 43 m2 > kõrval parkimismajad > ajutiste lisaladude võimalus > VII korrusel 59 m2 > avalik tolliladu suurepärase vaatega linnale Tiina-Piret Peegel, gsm: 051 41 477, Marko Karjus, gsm: 050 14 820, Rein Ruusmann, [email protected] [email protected] gsm: 051 34 582, [email protected]

> Nüüd hindame Teie vara 10% soodsamalt! Telli hindamisakt aadressil www.eri.ee ja saad soodustuse! ERI Valduste AS Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn tel 626 6455

ELAMISPINNAD Korterid Anda üürile • korterid vanalinnas Rüütli 13 renoveeritav hoone valmis detsembris 2001 Pro Kapital Grupp AS tel 614 4920 Müüa • korterid Ilmarise kvartalis 2- ja 3toal, uued, kesklinnas, mere ääres, parkimisvõim, soodsad finantseerimistingimused Pro Kapital Grupp AS tel 614 4920 • korterid Raekoja platsil renov, vanalinnas, eksklusiivse asukohaga kinnistu Pro Kapital Grupp AS tel 614 4920

KINNISTUD Müüa • ärikrundid Jüri tehnopargis detailplaneering kinnitatud, kõik kommunikatsioonid, ka gaas; Uus Maa tel 627 2600, 050 15 869 Laur Kivistik, küsi ka teisi ärimaa pakkumisi Tallinnas ja Harjumaal 051 31 001 Aivo Hallist

ÄRIPINNAD Bürood Anda üürile • büroopinnad Tondi 42 renoveeritav, muinsusväärtusega hoone, 50–230 m² 120 kr/m² Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 24 800 Igo Sagri • büroopinnad kesklinnas Kristiines 25, 38, 300 m², ilusalongiks ja juuksuriks sobivad ruumid 40 m², keskküte, otse omanikult AS Morrison Invest tel 626 2104, 056 44 544 Kristel Kongas Tulbi 6 ADSLi internetiühendus, signal, ventilatsioon, mehitatud valve, kinnine parkla al 90 kr/m² • büroopinnad Susi büroo- ja erineva suurusega, head parkimistingimused, hea digitaalside, interneti püsiühendus, soodsalt tel 630 3668, 050 20 705 kaubanduskeskuses valvatav autoparkla, valvatavad ruumid, turvaline keskkond, mitmekesised Peterburi tee 46 toitlustustingimused • büroo- ja äripinnad erineva suuruse ja otstarbega, ootame uusi pakkumisi omanikelt Kaanon Kinnisvara tel 665 9585, 055 687 555 Riina Piirsalu, kõikjal Tallinnas [email protected] • bürooruumid Ðveitsi majas 12–220 m² al 200 kr/m² Uus Maa tel 627 2600, 050 15 869 Laur Kivistik Roosikrantsi 11 [email protected] • äripinnad Tallinna kesklinnas sobivad bürooks, salongiks, kaubanduseks, I k, hea parkimine, vitriinaknad, heas korras al 160 kr/m² FKSM tel 665 2174 Martin Sillandi • büroopind Tartu mnt 16 104 m², uus 11korruseline büroo- ja elumaja, avar ja valgusküllane ruum V k, 185 kr/m² Uus Maa tel 627 2600, 051 61 979 Katja Kesselman, parkimine Tartu mnt läbimurde all avatud 280kohalises parklas [email protected] • bürooruumid Rocca al Mares mere ääres, uued, II ja III k, ruumi siseplaneering vastavalt kliendi soovile 160 kr/m² Simus Kinnisvara tel 645 5266, 050 47 798 Taavi Paide, www.simus.ee • äri- ja büroopinnad autoturu kõrval uues ärihoones otse omanikult, I ja II k, valve, parkimisplats maja ees soodne tel 610 9094, 053 401 167 Kadaka tee 86a • büroopind Saku 15 büroohoones 187 m², 0 k, ruumid väga heas korras, signal, ööpäevane valve, parkimine maja ees, 85 kr/m² tel 052 72 480, [email protected] majas kohvik, sobib büroo- või kaubanduspinnaks • bürooruumid Liivalaia 14maja ees tasuta parkimine, palju erinevaid innisvararuume, tel 625 8750,majas 050 96 563,kohvik, [email protected] al 16.00 majas valvur, 140 kr/m² BREM K keskküte, lift www.brem.ee Müüa • äripinnad Kristiines uues korterelamus, I k; 165,1 m² 13 000 kr/m²; 77,4 m² 13 500 kr/m²; 79,4 m² 13 500 kr/m²; Simus Kinnisvara tel 645 5266, 051 19 745 Merilin Lind Mustamäe tee 29 105,1 m² 13 000 kr/m²; 131,4 m² 14 500 kr/m²; 146 m² 14 000 kr/m²; 73,7 m² 15 000 kr/m²; www.simus.ee 73,7 m² 15 000 kr/m²; 161,6 m² 14 000 kr/m²; 132,3 m² 14 500 kr/m² • uued bürooruumid II ja III k, 120 –243 m², ruumi siseplaneering vastavalt kliendi soovile 13 200– Simus Kinnisvara tel 645 5266, 050 47 798 Taavi Paide Rocca al Mares mere ääres 13 500 kr/m² www.simus.ee • büroopind Tartus Võru tn lõpus 2 kokku ehitatud ridaelamuboksi, üp 560 m², heas korras, valvesüsteem, tel ja arvutivõrk, tel 050 77 417, 051 77 417 ventilatsioon, osaliselt möbleeritud, täiskelder (võim kasutada laopinnana), suur parkla Kauplused, restoranid, baarid, puhkekompleksid, spordihallid jm Anda üürile • kaubanduspind Tatari tn alguses 50 m², suured vitriinaknad 10 000 kr/kuus Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 24 800 Igo Sagri • kaubanduspinnad Gonsiori tn 150–450 m², I k, vitriinaknad, parkimine maja ees Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 10 434 Agur Tammistu • kaubandus-teenindus- erinevad suurused ja asukohad Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 648 5845 Maido Kalviste büroopinnad kesk- ja vanalinnas • kaubanduspinnad Madara tn müügisaal, ladu, kontor, duðð, WC, el-küte, üp 320 m², ruumid heas korras 125 kr/m² tel 625 8750, 050 96 563, [email protected], www.brem.ee • kauplus Tulika 15 endine lastetarvete kauplus, vajab san-remonti, el-küte (kavas paigaldada gaasikeskküte), 80 kr/m² + komm-t tel 625 8750, 050 96 563, [email protected], www.brem.ee 295 m², plaanis kogu maja renoveerimine ja juurdeehitus 2 korrust kontori- ja bürooruume + signal Müüa • kaupluseruumid Tartu mnt I k, 77 m², suured vitriinaknad, parkimine maja ees 1 200 000 kr Ober-Hausi Kinnisvara tel 665 9700, 050 10 434 Agur Tammistu • parkla Vilde tee 71 üp 1100 m², endise restorani Kännu Kukk taga kokkuleppel AS Morrison Invest tel 626 2104, 056 44 544 Kristel Kongas [email protected], www.morrison.ee • kohvik Narva kesklinnas 40 kohta OÜ North Kingdom Linda 4, Narva, tel (035) 73 413, 050 59 976 Lao- ja tootmispinnad Anda rendile • lao- ja tootmispinnad uue põlvkonna lao- ja tootmispinnad Tänassilma tehnopargis Pärnu mnt 430–5000 m², 70–90 kr/m² + Uus Maa tel 627 2600, 051 31 001 Aivo Hallist Tartu mnt Mõigus, Peterburi teel, valmivad sügisel kõrvalkulud + 18% [email protected] • lao- ja tootmispinnad Tallinnas valik seinast seina, korrektsus garanteeritud, ost, müük, üür ja konsultatsioonid Uus Maa tel 627 2600, 051 31 001 Aivo Hallist ja Harjumaal [email protected] • äri- või tootmispind Vilde tee 71 endine restoran Kännu Kukk, el-võimsus 125 A, vesi, kanal., sobib lao-, äri- ja tootmis- 900 kr/kuus AS Morrison Invest tel 626 2104, 056 44 544 Kristel Kongas pinnaks, töökojaks jne [email protected], www.morrison.ee 20 Äripäev 12. mai 2003

Ericsson 7,45 4,20% Nokia 14,53 -1,09% Hansapank 276,01 -0,90% Eesti Telekom 99,20 1,60%

12 Börsiinfo  reaalajas börs 9 3 www.aripaev.ee/bors/

toimetaja Kaja Koovit, tel 667 0096, e-post [email protected] 6

RISKID n Volkswageni kasumile sai saatuslikuks valuutariskide katmata jätmine

BMW tegi I kvartalis online Nokia kasvutempo jääb Volkswagenile ära konkurentidele alla Soome Nokia oli esimeses kvartalis 35,5 protsendiga jätkuvalt maailma mobiiltelefonide turu liider, kuid konkurentide kas- vutempo on kiirem. Saksamaa luksus- See selgub IDC statistikast, kirjutas Computer Sweden. Sta- autode tootja BMW Volkswageni kasum  tistika näitab, et Nokia turuosa ei ole kasvanud, vaid kahane- maksude-eelne nud 35,7 protsendilt 35,5 protsendile, ning et konkurentide kukkus enam kasv on kiirem. kasum kahanes I Nokia telefonide müük suurenes esimeses kvartalis 16% võrreldes läinud aasta sama perioodiga. Samas suurendas LG kvartalis 18%, kasum I kvartalis, mln eurodes BMW Electronics müüki 107% ning Samsung 37,5%. Volks- samas pidi Euroopa 1012 996 Sony Ericsson kukkus suurimate telefonitootjate esiviisu- suurim autotootja wagen kust välja. 830 Volkswagen leppi- maksude- Nokiat edestas ka Motorola oma 16,8% kasvutempoga, ehk- eelne ki Motorola turuosa jäi endiselt 15,5 protsendile, vahendas ma kahe kolmandi- 632 627 uudistebüroo Direkt. ku kaotamisega. 510 puhas 331 TeliaSonera kasum kahanes Kaja Koovit 202 Eesti Telekomi suuromaniku TeliaSonera puhaskasum kaha- [email protected] nes I kvartalis 59%, kuid marginaalid paranesid, kirjutas WSJ. 2002 2003 Põhjala suurima telekommunikatsioonifirma puhaskasum Saksamaa luksusautode oli I kvartalis 1,6 mld Rootsi krooni (2,8 mld Eesti krooni). tootja Bayerische Motoren Wer- Allikas: Volkswagen, BMW, FT Mullu samal ajal oli ettevõtte kasum 3,88 mld Rootsi krooni. ke (BMW) esimese kvartali TeliaSonera teatas, et EBITDA (kulumieelne ärikasum) kas- maksude-eelne kasum kahanes vas 15%, 7,56 mld Rootsi kroonini (13,1 mld Eesti krooni). 830 miljoni euroni (ligi 13 mil- See tulemus ületab analüütikute oodatud 6,53 mld Rootsi jardit krooni). Puhaskasum vä- krooni. Telekommunikatsioonifirma EBITDA marginaal oli henes protsendipunkti võrra 37%. Mullu samal ajal oli see tulemus 30%. enam 510 miljoni euroni (ligi TeliaSonera müük kasvas 3,6%, 20,35 mld Rootsi kroonini 8 mld krooni). (35 mld Eesti krooni). BMW teatel sõid kasumit “Ettevõtte EBITDA oli väga tugev ja marginaalid üllatasid kõrgemad tootmiskulud ja vä- positiivselt,” lausus Evli Securitiesi analüütik Matti Riikkonen. henenud BMW kaubamärki TeliaSonera juht Anders Igel lausus, et rõõmustab margi- kandvate autode müük, sest naalide paranemise üle, kuid rahul ei saa olla operaatorite ostjad ootavad uue 5-seeria tu- suutmatusega konkurentsis edukalt klientide eest võidelda. rule jõudmist. BMW kaubamär- Financial Times kirjutas, et kuigi ettevõtte marginaalid pa- gi autode müük kahanes kvar- ranesid, kaotas TeliaSonera turuosa. Seda eriti Rootsis, kus talis 7% ja kasum 21%. Samas konkurents on väga tugev nii fikseeritud kui mobiilside osas. Mini autode müük suurenes rohkem kui kahe kolmandiku võrra (65%). Soome valitsuse aktsiaportfellist BMW Grupi käive kahanes 5%, 10,27 mld euroni (160,7 sulanud 25 miljardit eurot mld krooni). Kolme aastaga on Soome valitsuse aktsiaportfell kahanenud Vaatamata kasumi languse- 25 miljardi euro võrra. le suutis BMW siiski analüüti- Kõige enam on valitsuse osaluse väärtus kahanenud firma- kute lootustest paremini esine- des Sampo, Outokumppu, Metso ja Stora Enso, kirjutas da. Kauppalehti. BMW tegevjuht Helmut Pan- Ehkki valitsuse aktsiaportfell on jaotatud väga erinevate ke tõdes, et teise kvartali kasu- sektorite vahel, annab kolm aastat kestnud börsilangus siiski milangus saab olema esimese tunda. Suurimad osalused on Soome riigil Fortumis, Kemiras, kvartaliga samal tasemel, kuid BMW populaarseim müügiartikkel on madala marginaaliga Mini auto, mille müük kasvas Finnairis, Outokumppus, Rautaruukkis ja Sampos. Lisaks on aasta teisel poolel peaksid as- esimeses kvartalis 65 protsenti. Fotol Mini Cooperi tutvustus märtsis Genfi rahvusvaheli- valitsusel aktsiad Stora Ensos, TeliaSoneras, Spondas, Metsos jad paremuse poole liikuma sel autonäitusel. Foto: All Over Press ja Kones. Läinud aasta lõpul oli valitsuse osaluse väärtus neis hakkama. Siis loodetakse lõi- firmades 10,8 miljardit eurot. gata kasu uute mudelite turule Dieter Pötsch süüdistas kasumi hid, et euro tugevnemine ette- tud tõdemust, et ebasoodsad toomisest. BMW peaks juulis languses üha tugevnevat eurot, võtet ei kahjustanud. valuutakursid vähendavad tõe- välja tulema uuendatud 5-see- mis on Volkswagenile maksma Volkswageni juhtidel ei ole näoliselt kasumit kogu sellel HEX-indeks 5488,35 ria autoga, lisaks tuuakse välja läinud 400 miljonit eurot (6,3 valuutakahjumites kedagi pea- aastal. -0,90% uus X3 ja 6-seeria Coupe. mld krooni). Analüütikud prog- le iseenda süüdistada – valuu- “Pischetsrieder ei tegutse 7000 Euroopa suurim autotootja noosid Volkswagenile 49% ka- tariskidest on Financial Timesi piisavalt valuutakursside muu- Volkswagen pidi leppima sumi vähenemist, ennustades, andmetel maandatud 40%, sa- tustest tingitud võimalike kao- 66,8% tegevuskasumi kahane- et viimase aastaga toimunud mas kui BMW on kõik valuuta- tuste vältimiseks,” vahendas 6000 misega ning investoreid ei ol- euro tugevnemine võib olla et- riskid katnud. Bloomberg eelmise nädala al- nud neil ka tuleviku osas mille- tevõtte kasumist minema püh- Investorid on Volkswageni guses aktsionäride rahulolema- gagi lohutada. kinud 225 mln eurot (3,5 mld valuutariskide katmise üle val- tust. “Volkswageni-sugune fir- 5000 Volkswageni esimese kvarta- krooni). juhäälset nurinat avaldanud, ma peaks oma valuutariske pa- li kasum oli 331 miljoni eurot Kuigi BMW suurim turg on seda eriti pärast Volkswageni remini ohjama,” lausus Deka 4000 (5,2 mld krooni). USA ja kauplemine käib seal juhi Bernd Pischetsriederi akt- Investmenti portfellihaldur 040212100806 Ettevõtte finantsjuht Hans dollarites, kinnitasid firmaju- sionäride üldkoosolekul avalda- Trudbert Merkel. investeerimine Eestisse Äripäev 12. mai 2003 21

toimetaja Romet Kreek 667 0192 e-post [email protected]

Tallinna börs suurim tõusja suurim langeja enim kaubeldud ÄP indeks 52 nädalat 09.05. 660 9. mai Talse 237,87 0,25% Harju Elekter Viisnurk ja EVP Hansapank 630 662,17 käive 62,43 mln kr +1,40% +9,52% ää% -2,49% 55,34 mln kr 600 ÄP tööstusindeks 80,80 2,08% 570 52 nädala 540 Investori kalender Merko Ehituse kõrgeim 510 662,17 E 12. mai 480 madalaim Enel S.p.A. – majandustulemu- 050301110907 487,40 sed aktsia rekordnivool Äripäeva üldindeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal T 13. mai Tallinna Börs 09.05. Lufthansa – majandustulemu- Raivo Sormunen sed Merko Ehituse aktsia hind aasta algusest sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt. [email protected] hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta** K 14. mai PÕHINIMEKIRI Baltika ...... 36,46 ... 2,19 ...... 35,20 .... 36,61 ..... 5 ...... 88 091 ...... 29,2 .... - USA – jaemüük, aprill 03 Neljapäeva pärastlõunal oma 92,5 väga tugevatest esimese kvar- 93,10 kr Eesti Telekom ...... 99,20 ... 1,60 ...... 98,89 .... 99,67 ... 31 .... 4 536 802 ...... 16,5 .... 6,00 N 15. mai 09.05.03 Hansapank ...... 276,01 .. -0,90 .... 275,54 .. 276,01 ... 83 .. 55 339 126 ...... 10,8.... 6,00 tali tulemustest raporteerinud 90,0 Harju Elekter ...... 71,97 ... 9,52 ...... 67,75 .... 68,85 ..... 4 ...... 340 114 ...... 7,0 .... 2,00 USA – tööstustoodang, Merko Ehituse aktsia tõusis 87,5 Merko Ehitus ...... 93,10 ... 6,25 ...... 93,10 .... 96,23 ..... 8.... 1 478 259 ...... 7,6 .... 2,25 tootjahinnaindeks; tööstus- reedel seni veel nägemata ta- Norma ...... 77,45 ... 0,81 ...... 77,14 .... 77,61 ..... 5 ...... 145 074 ...... 5,9 .... 5,00 seadmete kasutamisvõimus; semele. 85,0 T. Kaubamaja ...... 56,80 ... 0,83 ...... 56,33 .... 57,27 ..... 4 ...... 102 188 ...... 8,6 .... 1,00 aprill 03 Üle 16 000 aktsia ehk ligi I-NIMEKIRI 82,5 Estiko ...... 9,39 ... 0,00 ...... 8,29 .... 10,17 ..... 0 ...... 0 ...... 32,4 .... - R 16. mai pooleteise miljoni krooni eest kaubeldud ehituskontserni akt- Kalev ...... 33,64 ... 0,94 ...... 32,23 .... 33,64 ..... 1 ...... 4 508...... 6,0 .... - USA – tarbijahinnaindeks, 80,0 Klementi ...... 25,03 ... 3,23 ...... 25,03 .... 27,23 ..... 1 ...... 20 353 ...... - ...... - sia sulgus 93,10 kroonil ehk ehitusload, alustatud eramute 0504030201 Rakvere LK ...... 15,33 ... 0,00 ...... 14,24 .... 15,49 ..... 0 ...... 0 ...... 8,5 .... - 6,3% kõrgemal kui päev varem. ehitus; aprill 03 Saku Õlletehas ...... 63,21 .. -2,18 ...... 63,68.... 64,15 ..... 2 ...... 3 036 ...... 13,0 .... 5,00 Enne reedest börsipäeva ulatus Neljapäeval kvartalitulemused avaldanud Merko Ehituse T. Farmaatsiatehas 19,25 .. -2,38 ...... 19,40 .... 22,06 ..... 1 ...... 1 270 ...... 4,9 .... - T 20. mai Merko Ehituse aktsia hinnare- aktsia tõusis reedel seninägemata kõrgusele. Viisnurk ...... 36,77 .. -2,49 ...... 34,58.... 37,08 ..... 6 ...... 208 210 ...... - ...... - statistikaamet – tööstustoo- kord vaid 89,19 kroonini. Ära VÕLAKIRJADE NIMEKIRI Tallinna Sadam 10 032,94 ... 0,00 ...... 0,00 ...... 0,00 ..... 0 ...... 0 ...... 3,45% .. dangu tootjahinnaindeks, aasta numbri ligi viiekordselt. oluline verstapost – saja krooni ei tohi unustada aga seda, et VABATURG ekspordi- ja impordihinnain- ettevõttel on aktsionäridele sel Tõenäoliselt võib varsti joon (vastab 6,39 eurole). EVP ...... 0,953 -2,49 ...... 0,953 .... 0,967 ... 3 ...... 163 854 ...... - ...... - deks, aprill 03; keskmine palk I aastal dividendid juba ära investeerimis(pankadelt) loota Viimased kuus päeva uusi * P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal kv 03 makstud. ka aktsia hinnasihtide tõstmist. hinnarekordeid teinud Hansa- ** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) *** tulusus viimase tehingu põhjal K 21. mai Ehituskontserni märtsis lõp- Väga hästi liikus nädala vii- panga aktsia andis reedel veidi penud kvartali kasumi- ja müü- masel päeval ka Eesti Teleko- järele, sulgudes üle poolesaja Aktsiate ostu-müüginoteeringud* 09.05. Norma – aktsionäride korraline gimaht tegid võrreldes 2002. mi aktsia, mis peatus 99,20 miljoni kroonise käibe juures üldkoosolek aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija aasta esimese kvartaliga läbi kroonil ehk kõrgeimal tasemel 276,01 kroonil ehk 0,9% mii- statistikaamet – tööstustoo- Eesti Gaas ...... EEK ...... 52,00 ...... - ...... Hansapank 55–60% tõusu. Suure panuse pärast 2000. aasta novembrit. nuses. Võib-arvata, et on jõu- dangu ja energia tootmine, EVP ...... EEK ...... 0,950 ...... 0,980 ...... Hansapank andis Merko Ehituse paisumis- Päevasiseselt sai kolme tehin- tud hinnatasemeni, mis paneb aprill 03 ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank se Leedu tütarettevõte, mille gu käigus 14 sendiga ületatud suurinvestoreid oma positsioo- Microlink ...... EEK ...... 70,00 ...... 150,00 ...... Trigon müüginäitaja ületas möödunud ka kohalikele investorite jaoks ne ettevõttes korrigeerima. * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad

Soodushind kuni 21. maini 2330 kr (km-ga 2750 kr) Äripäeva Seminar 28. mail. Sakala Keskuses Täishind 2900 kr (km-ga 3422 kr) Registreerimine ja info: www.aripaev.ee/seminar Kuidas sõlmida vettpidav müügileping? ja telefonil 6670233 (Merle Kumari)

Investeerimisfondid 09.05. Pensioniindeksid 9. mai fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõte 104,5 kr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr II PENSIONISAMBA FONDID EPI Ergo Tuleviku Pensionifond 09.05 ... 10,3600 ...... 10,7700 ... 10,4600 .... - ...... 2,55 ...... - ...... - ...... - ...... 14 054 408..... AS ERGO Varahaldus 103,0 103,368 Ergo Rahulik Pensionifond 09.05 ... 10,2300 ...... 10,6400 ... 10,3300 .... - ...... 1,37 ...... - ...... - ...... - ...... 8 219 826 ..... AS ERGO Varahaldus -0,22% Hansa Pensionifond K1 09.05 ... 10,5100 ...... 10,7800 ... 10,6200 .... - ...... 1,63 ...... - ...... - ...... - ...... 20 252 166 ..... Hansa Investeerimisfond 101,5 Hansa Pensionifond K2 09.05 ... 10,2200 ...... 10,4700 ... 10,3200 .... - ...... 1,98...... - ...... -...... - ...... 58 258 035 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K3 09.05 ... 10,0600 ...... 10,3100 ... 10,1600 .... - ...... 1,60 ...... - ...... - ...... - ...... 85 926 340 ..... Hansa Investeerimisfond EPI 100 105,04 LHV Aktsiapensionifond 09.05 ..... 9,7100 ...... 9,9100 ..... 9,8100 .... - ...... - ...... - ...... - ...... - ...... 13 832 127 ..... LHV Varahaldus 100,0 LHV Intressipensionifond 09.05 ... 10,5200 ...... 10,7400 ... 10,6300 .... - ...... 2,71 ...... - ...... - ...... - ...... 6 225 051 ..... LHV Varahaldus EPI 75 Sampo Pension 25 09.05 ... 10,5039 ...... 10,7161 ... 10,6100 .... - ...... 2,41 ...... - ...... - ...... - ...... 9 306 992 ..... Sampo Varahaldus 98,5 103,03 Sampo Pension 50 09.05 ... 10,7217 ...... 10,9383 ... 10,8300 .... - ...... 3,24 ...... - ...... - ...... - ...... 32 926 455 ..... Sampo Varahaldus 0201110907 EPI 50 Sampo Pension Intress 09.05 ... 10,3158...... 10,5242 ... 10,4200 .... - ...... 1,96 ...... - ...... - ...... - ...... 6 245 467 ..... Sampo Varahaldus 102,33 Seesami Kasvu Pensionifond 09.05 ..... 9,5400 ...... 9,8300 ..... 9,6400 .... - ...... - 0,41 ...... - ...... - ...... - ...... 11 676 862 ..... Seesam Varahalduse AS Eesti Väärtpaberikeskuse kogumispensionifondiide indeksid Seesami Optimaalne Pensionifond 09.05 ..... 9,9600 ...... 10,2600 ... 10,0600 .... - ...... 0,70 ...... - ...... - ...... - ...... 11 967 813 ..... Seesam Varahalduse AS Seesami Võlakirjade Pensionifond 09.05 ... 10,4100 ...... 10,6300 ... 10,5200 .... - ...... 1,74 ...... - ...... - ...... - ...... 11 344 214 ..... Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne 09.05 ... 10,3500 ...... 10,6100 ... 10,4500 .... - ...... 1,93 ...... - ...... - ...... - ...... 22 052 137 ..... Ühispanga Varahaldus Maaklerifirmad Ühispanga Pensionifond Progressiivne 09.05 ... 10,3300 ...... 10,5900 ... 10,4300 .... - ...... 2,35 ...... - ...... - ...... - ...... 69 811 642 ..... Ühispanga Varahaldus Eesti Krediidipank ...... Narva mnt 4, Tallinn ...... tel 669 0941, faks 661 6038 III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V2 09.05 ... 13,0500 ...... 13,3100 ... 13,1800 .... 4,01 ...... 4,77 ...... 8,25 ...... 7,42 ...... - ...... 29 094 466 ..... Hansa Investeerimisfond Eesti Ühispank ...... Tornimäe 2, Tallinn ...... tel 665 6622, faks 665 6802 LHV Täiendav Pensionifond 09.05 ..... 9,0300 ...... 9,2100 ..... 9,1200 .... - ...... 0,66 ..... -10,94 ...... - ...... - ...... 3 628 119 ..... LHV Varahaldus Hansapank – ...... Liivalaia 8, Tallinn ...... tel 613 1659, faks 613 1545 Sampo Pensionifond 09.05 ... 11,6622 ...... 11,8978 ... 11,7800 .... - ...... 3,70 ...... 5,84 ...... - ...... - ...... 9 390 188 ..... Sampo Varahaldus Ühispanga Pensionifond Täiendav 09.05 ... 11,7100 ...... 11,9500 ... 11,8300 .... 2,62 ...... 3,88 ...... 9,36 ...... - ...... - ...... 27 635 691 ..... Ühispanga Varahaldus LHV ...... Roosikrantsi 2, Tallinn .... tel 611 0300, faks 611 0310 AVATUD INVESTEERIMISFONDID Sampo Pank ...... Narva mnt 11, Tallinn ..... tel 630 2104 Balti Kasvufond 09.05 . 231,5800 ...... 236,2600 . 233,9200 ... 9,27 ...... 8,11 ...... 12,87 ...... 13,57 ...... 2,01 ...... 131 736 300 ..... Hansa Investeerimisfond Suprema ...... Pärnu mnt 10, Tallinn .... tel 640 5784, faks 640 5701 Hansa Läänemere Aktsiafond 09.05 ... 66,3300 ...... 67,6700 ... 67,0000 .... - ...... -0,90 ..... -24,85 ...... - ...... - ...... 16 971 084 ..... Hansa Investeerimisfond Hansa Vene Kasvufond 09.05 . 424,1600 ...... 432,7200 . 428,4400 . 25,51 ...... 3,25 ..... -14,09 ...... 7,52 ...... -7,90 ...... 39 351 597 ..... Hansa Investeerimisfond Trigon Securities ...... Pärnu mnt 15, Tallinn ..... tel 667 9233, faks 667 9201 Nordea Euroland* 08.05 ..... 1,5915 ...... 1,6237 ..... 1,6076 .. 30,63 ...... -1,82 ..... -31,45 ...... -19,10 ...... - ...... 148 900 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* 08.05 ..... 0,2163 ...... 0,2206 ..... 0,2185 .. 11,29 ...... -0,72 ..... -12,01 ...... -10,30 ...... -1,50 ...... 497 300 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Fondivalitsejad Sampo Balti IF 09.05 ..... 2,7978 ...... 2,8834 ..... 2,8549 . 13,48 ...... 15,54 ..... 21,92 ...... 20,68 ...... - ...... 170 881 577 ..... Sampo Rahastoyhtiö Sampo Kasvufond 09.05 ... 11,1177 ...... 11,3423 ... 11,2300 . 20,14 ...... 6,75 ...... - 1,94 ...... - ...... - ...... 21 546 173 ..... Sampo Varahaldus Ergo Varahalduse AS ...... Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 Trigon Balti Aktsiafond 09.05 . 160,9455 ...... 165,0304 . 163,3964 .... 9,52 ...... 21,50 ...... 23,70 ...... 17,50 ...... - ...... 13 889 508 ..... Trigon Funds Trigon Kesk-ja Ida-Euroopa Fond 09.05 . 104,8179 ...... 107,4782 . 106,4141 .... - ...... 5,45 ...... 6,16 ...... - ...... - ...... 148 372 172 ..... Trigon Funds Hansa Investeerimisfondide AS ... Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636 Äripäeva Indeksi Fond 09.05 ..... 6,0644 ...... 6,3120 ..... 6,1882 .. 15,05 ...... 9,81 ...... 15,44 ...... 15,11 ...... -1,65 ...... 13 578 800 ..... Ühispanga Varahaldus e-post: [email protected] Ühispanga Kasvufond 09.05 ..... 2,6582 ...... 2,7119 ..... 2,6850 .. 13,84 ...... 7,62 ...... 9,18 ...... 13,75 ..... -11,63 ...... 42 319 402 ..... Ühispanga Varahaldus VÕLAKIRJAFONDID LHV Varahalduse AS ...... Roosikrantsi 2, Tallinn 10 119, tel 611 0308 faks 611 0310, e-post: [email protected] Hansa Intressifond 09.05 . 131,4000 ...... 131,4000 . 131,4000 ... 0,17 ...... 0,90 ...... 3,51 ...... 4,54 ...... - ...... 1 377 836 771 ..... Hansa Investeerimisfond Kapitalikaitsefond 09.05 1 175,8614 ... 1 178,8084 1 178,8084 .... 0,24 ...... 1,21 ...... 3,73 ...... 4,21 ...... - ...... 31 702 874 ..... Trigon Funds Nordea Rahastoyhtiö ...... Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344 Nordea Euro Obligaatio* 08.05 ..... 0,0532 ...... 0,0537 ..... 0,0534 .... 3,41 ...... 2,69 ...... 10,78 ...... 7,30 ...... 5,40 ...... 217 100 000 ..... Nordea Rahastoyhtiö Sampo Varahalduse AS ...... Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275 Sampo USD Intressifond** 09.05 ... 56,3775 ...... 56,3775 ... 56,3775 .... 0,96 ...... 0,35 ...... 1,29 ...... - ...... - ...... 7 365 996 ..... Sampo Varahaldus e-post [email protected] Ühispanga Võlakirjafond 09.05 ... 11,5891 ...... 11,5891 ... 11,5891 .... 0,99 ...... 2,43 ...... 6,94 ...... - ...... - ...... 286 480 918 ..... Ühispanga Varahaldus kodulehekulg: http://www.sampo.ee tootlus (p.a.) Trigon Funds ...... Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 fond kuupäev ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud fondi maht haldav ettevõte faks 667 9221, e-post:[email protected] RAHATURUFONDID kodulehekulg: http://www.trigon.ee Hansa Rahaturufond 09.05 ...... - ...... - ...... 1 000,0000 .... 2,35 ...... 2,46 ...... 2,67 ...... 2,89 ...... 1 225 527 251 ..... Hansa Investeerimisfond. Ühispanga Varahalduse AS ...... Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 5611 Hansa USD Rahaturufond** 09.05 ...... - ...... - ...... 59,1203 .... 0,78 ...... 0,80 ...... 0,89 ...... 1,37 ...... 15 347 227 ..... Hansa Investeerimisfond. faks 665 6201, e-post [email protected] Sampo Rahaturufond 09.05 ...... - ...... - ...... 1 143,9400 .... 2,34 ...... 2,56 ...... 2,56 ...... 3,11 ...... 232 621 100 ..... Sampo Varahaldus kodulehekülg: http://finance.eyp.ee Ühispanga Rahaturufond 09.05 ...... - ...... - ...... 100,0000 .... 2,39 ...... 2,43 ...... 2,63 ...... 2,98...... 1 298 626 218..... Ühispanga Varahaldus Seesam Varahalduse AS ...... Pärnu mnt.15, 10 141 Tallinn, tel 665 1727 faks 665 1729, e-post [email protected] * noteeringud ja fondide mahud EUR`des; ** noteeringud ja fondide mahud USD`des; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve kodulehekülg: http://www.pension.ee 22 Äripäev 12. mai 2003 investeerimine välismaale

toimetaja Romet Kreek tel 667 0192, e-post [email protected]

FINANTSTURGUDEL n Reede 09.05. 09.05. 09.05. 11000 8604,60 1850 1520,15 775 513,44 1,34% 2,04% 1,43% Pooljuhtide sektor online 1700 700 10000 JPMorgan jahib 1550 625 lõpetas lühilanguse Euroopa rikkureid 9000 1400 550 USA privaatpanganduse tu- Raivo Sormunen NVIDIA ruliider JPMorgan sihib seni 8000 USD Ðveitsi pankade pärusmaaks 1250 475 [email protected] olnud Euroopa miljardäride USA börsid lõpetasid möödu- 33 turgu, kirjutas Financial Ti- 7000 1100 400 nud neljapäeval nõrkade töö- mes. 040212100806 040212100806 040212100806 21,37 turu- ja jaemüüginäitajate tõt- 26 JPMorgan Private Bank, tu langusega. 09.05.03 mis haldab 211 mld euro USA börsid* 09.05. Helsingi börs* 09.05. Tööturunäitajate järgi ulatus (3,3 triljonit kr) väärtuses aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala 19 eraisikute vara, usub, et se- hind % max min p/e hind % max min p/e viimasel nädalal esmaste töötu abiraha taotlejate arv USAs taas nised Ðveitsi pankade eeli- Aldata Solution ...... TT 1,30 1,56 2,10 0,43 46,4 Adobe Sys Inc ...... TT 36,55 1,70 43,32 16,50 45,1 12 sed, eriti pangasaladused, Advanced Micro Dev ..... ET 7,35 1,38 12,95 3,10 - Comptel ...... TT 0,92 0,00 2,50 0,68 - üle 400 000, mida peetakse hal- Alcoa ...... MT 23,09 1,54 36,85 17,62 39,8 Eimo ...... MT 0,99 2,06 2,04 0,78 19,0 vaks näitajaks. Lisaks sellele ei pole enam nii suured kui Altera Corp ...... ET 17,14 3,38 21,00 8,32 63,5 Elisa Comm...... TE 6,44 1,90 9,05 4,46 - suutnud kõik suuremad USA 5 veel mõni aasta tagasi. Altria Group Inc ...... MT 31,70 2,16 57,79 27,70 6,1 Elcoteq Network ...... ET 12,92 3,36 14,20 4,43 19,6 040212100806 Amazon.com Inc ...... EK 30,96 1,69 31,18 12,26 - Elektrobit Group ...... ET 0,36 0,00 0,40 0,25 - jaekaubandusketid, nende hul- Teine põhjus, miks sala- F Secure ...... TT 0,72 1,41 1,16 0,44 - American Express Co ... FV 39,80 4,00 44,9126,55 19,1 gas Wal-Mart Stores, täita oma Microsoftiga koostööd dused ei ole enam nii oluli- Amgen Inc ...... FT 61,24 1,27 64,45 30,57 - Nordea ...... FV 4,16 0,00 6,40 3,32 - sed, on finantsturgudel toi- AOL Time Warner Inc .... TN 13,02 -1,06 20,13 8,70 - Nokia ...... TE 14,53 -1,09 20,50 10,52 20,3 möödunud kuu müüginorme tegeva Nvidia kvartaliraport Apple Computer Inc ...... AT 18,30 1,67 25,98 12,72 - Novo Group ...... TT 2,25 2,27 4,25 2,08 10,2 ning mitmed jaeketid prognoo- vedas aktsia kiirele tõusule. muvad kiired muutused, mis Applied Materials Inc .... ET 15,08 3,36 27,72 10,26 100,5 Outokumpu ...... MT 7,26 -1,89 12,20 7,15 6,3 sisid käimasolevaks kvartaliks nõuavad tihedat kontakti AT&T Corp ...... TE 16,51 1,54 28,88 13,45 - Pohjola Vakuutus ...... FV 22,99 0,00 22,99 22,26 8,8 Bellsouth Corp ...... TE 26,23 1,51 34,10 18,32 17,1 Perlos ...... MT 4,50 -1,53 8,43 2,96 - nõrke kasuminumbreid. tootjad Intel ja Nvidia aga taas panga ja kliendi vahel. Biogen Inc ...... FT 37,810,9151,3128,43 30,0 Sampo ...... FV 6,16 -2,22 8,98 5,05 9,8 “Jaemüüjate müüginäitajad investoreid turule meelitada. JPMorgan Private Banki Boeing Co ...... MT 29,10 3,41 46,03 24,73 18,8 Stonesoft ...... TT 0,44 4,76 1,25 0,30 - tegevjuhi ja JPMorgan Bristol Myers Squibb .... FT 25,93 1,29 31,70 19,49 24,7 Stora Enso ...... MP 9,68 0,62 15,70 8,30 - olid nõrgad. Investorid peaksid Nvidia aktsia alustas päeva Broadcom Corp ...... ET 18,85 4,37 29,16 9,52 - Teleste ...... TE 2,94 2,08 5,85 2,21- muretsema, kuna majanduse ligi paarikümneprotsendise Suisse’i nõukogu liikme Ma- TeliaSonera AB ...... TE 3,39 -0,88 4,15 2,57 - Brocade Comm Sys ...... ET 6,43 1,58 24,74 3,59 35,7 tugisambaks olevad tarbijad tõusuga. Hoolimata kvartalikäi- ria Elena Lagomasino sõnul Campbell Soup ...... TO 21,64 0,46 28,40 19,65 15,6 Tietoenator ...... TT 15,15 -0,98 28,84 10,25 19,7 Caterpillar ...... MT 53,15 2,27 56,35 33,75 21,8 TJ Group ...... TT 0,14 7,69 0,21 0,12 - võivad hakata ära väsima,” üt- be ja -kasumi kukkumisest üle- on tal varasematel aastatel Check Point Soft Tech ... TT 18,05 3,26 20,68 10,37 17,9 UPM Kymmene ...... MP 13,19 -1,05 21,56 11,05 6,2 les Wall Street Accessi kauple- tas graafikaprotsessorite val- olnud palju kliente, kes pol- ChevronTexaco ...... EG 67,55 0,3190,50 61,3128,4 * sulgemishinnad, EUR, Moneyline Telerate’i põhjal mise peastrateeg. “Tarbijad vä- mistaja Nvidia, kes toodab prot- nud nõus rääkima telefonit- Chiron Corp ...... TT 40,811,7743,09 26,38 29,8 Stockholmi börs* 09.05. sivad, sest nad on mures töötu- sessoreid ka Microsofti mängu- si. Viimase kolme aasta jook- Ciena Corp ...... ET 5,40 3,25 7,74 2,41- sul on aga olukord paljuski aktsia sektor muut 52. nädala ru pärast, ning seetõttu hakka- konsoolile Xbox, analüütikute Cisco Systems ...... ET 15,95 4,80 17,49 8,12 34,7 muutunud. “Nad ei saa enam Citigroup Inc ...... FV 39,05 -0,4144,1422,95 14,4 hind % max min p/e vad kokku tõmbama oma kulu- ootusi ning lubas näidata selles Colgate Palmolive ...... MT 57,37 0,68 58,00 44,05 25,3 tulla kord aastas Ðveitsi ja ABB Ltd ...... MT 27,10 3,04 98,00 9,00 - tusi,” lisas ta. kvartalis ka käibe kasvu. Coca Cola ...... TO 43,99 2,59 57,50 37,0125,7 Autoliv ...... MT 192,50 -1,03 242,50 154,50 - Kehvad uudised tõid USA avastada, et 30 protsenti Comcast Corp ...... TE 29,47 2,61 31,14 16,40 - Inteli president Paul Otellini Assa Abloy ...... MT 79,00 4,64 139,50 67,00 22,4 DaimlerChrysler ...... AU 32,47 1,56 50,88 26,27 11,8 turule ka kasumivõitjad. nende rahast on läinud. See Atlas Copco ...... MT 193,00 2,39 258,00 137,50 - ütles Saksamaa ärilehele Han- Delta Air Lines ...... TN 14,00 2,56 27,79 6,10 - AstraZeneca ...... FT 320,50 0,16 481,50 245,00 - Lootuses, et majanduse olu- delsblatt, et näeb tugevat nõud- on vastuvõetamatu,” lisas ta. Dell Computer ...... AT 31,09 2,95 31,36 21,90 38,9 Electrolux ...... MT 150,50 0,67 188,00 119,50 8,9 Du Pont ...... MT 42,90 1,68 47,48 34,71 22,3 kord taastub, on USA aktsia- lust Hiina turul ja loodab, et Ericsson Tel Lm ...... TE 7,45 4,20 19,72 2,96 - Eastman Kodak ...... MT 30,27 -0,59 41,08 25,59 12,3 turg teinud märtsi keskpaigast sel aastal olukord pooljuhtide eBay Inc ...... EK 94,67 1,50 95,78 50,22 94,7 ForeningsSparbanken .. FV 111,00 1,83 133,50 85,00 14,1 läbi korraliku tõusu, kuid pal- SKT kasvuootusi EchoStar Comm ...... TE 33,28 0,00 33,87 13,41 - sektoris paraneb. Hennes and Mauritz ..... MT 181,00 1,97 214,50 147,00 26,3 Electronic Arts Inc ...... TT 61,55 -0,39 72,44 47,51 28,8 jud kardavad, kas tõusunurk Holmen AB ...... MP 219,00 0,00 270,00 200,00 8,9 kärbiti EMC Corp ...... AT 9,49 0,74 10,04 3,67 - Icon Medialab Int ...... TT 1,70 -2,86 2,46 0,70 - pole olnud liiga järsk. Exxon Mobil Corp ...... EG 35,47 0,37 41,10 29,75 15,1 Investor ...... FV 54,50 0,93 105,00 39,30 26,0 FedEx Corp ...... TN 62,05 2,09 62,07 42,75 23,9 Reedel suutsid mikrokiipide Analüütikud langetasid USA Pharmacia Corp ...... FT 371,50 0,00 439,50 286,50 - Flextronics Intl Ltd ...... ET 9,19 4,60 16,95 5,47 - Sandvik ...... FV 197,50 1,28 249,00 174,00 14,4 selle aasta teise poole ma- Ford Motor Co ...... AU 9,89 -0,30 18,23 6,58 18,0 Skandia ...... FV 24,10 1,69 54,00 10,50 - janduskasvu ootusi ja tõde- General Electric ...... MT 29,00 1,86 33,45 21,30 19,6 sid, et kasv jääb tagasihoidli- Skanska ...... MT 43,00 -0,69 75,00 38,10 - General Motors ...... AT 35,97 0,53 68,17 29,75 6,6 SKF ...... MT 228,50 1,56 263,50 191,50 10,5 kuks ka järgmise aasta algu- Genzyme Corp ...... FT 41,15 5,16 42,24 15,64 42,9 SEB ...... FV 82,00 4,46 110,00 65,50 10,8 ses. Gillette Co ...... MT 31,53 1,06 37,30 27,57 26,7 Securitas ...... TN 80,50 -1,83 199,50 67,50 18,7 WSJ kirjutas, et nende kü- GlaxoSmithKline ...... FT 41,71 1,34 48,48 31,35 - Svenska Cellulosa SCA MP 279,50 0,72 353,50 246,50 11,4 Hewlett-Packard ...... AT 17,34 1,46 21,20 10,75 - Svenska HandelsbankenFV 131,50 1,54 160,00 97,00 12,5 sitletud 54 analüütikut oota- Honda Motor ...... AU 17,46 1,45 23,58 15,47 7,6 Tele2 AB...... TE 260,50 1,56 274,00 126,00 172,5 vad teiseks kvartaliks 2,1%st Home Depot ...... JK 29,71 1,64 49,50 20,10 19,0 TeliaSonera AB ...... TE 31,40 0,00 36,20 21,10 - Honeywell ...... MT 24,19 1,85 39,51 18,77 - Volvo ...... AU 157,50 1,29 204,00 124,00 47,7 majanduskasvu, mis on siis- IBM ...... AT 87,55 1,74 89,46 54,01 27,9 WM Data ...... TT 11,10 -4,31 23,70 5,50 - ki parem esimese kvartali ta- IDEC Pharm Corp ...... FT 33,03 2,10 52,69 20,76 35,9 * sulgemishinnad seisuga, SEK, Moneyline Telerate’i alusel gasihoidlikust 1,6% kasvust. Intel Corp ...... ET 19,58 3,76 31,36 12,95 41,7 International Paper ...... MP 36,53 2,47 45,20 31,35 64,1 Analüütikud kärpisid kol- Intuit Inc ...... TT 39,93 -0,25 55,04 33,30 60,5 Londoni börs* 09.05. mandaks kvartaliks varem JP Morgan Chase ...... FV 30,08 0,40 38,75 15,26 30,1 aktsia sektor muut 52. nädala loodetud 3,6% kasvuootuse JDS Uniphase Corp ...... ET 3,27 3,15 4,69 1,58 - hind % max min p/e Johnson & Johnson ..... MT 56,34 -0,18 62,66 41,40 24,4 3,5% tasemele ning aasta vii- Juniper Networks ...... ET 12,00 0,84 12,80 4,15 - Barclays ...... FV 4,09 0,00 6,28 3,10 12,1 maseks kolmeks kuuks ooda- Kraft Foods Inc ...... TO 31,30 0,58 43,95 26,35 15,3 British Airways ...... TN 1,36 0,00 2,49 0,85 9,1 Kroger Co ...... JK 14,31 2,07 23,27 11,00 8,7 takse nüüd 3,7% varasema British Telecom ...... TE 1,86 5,67 2,90 1,40 - Linear Tech Corp ...... ET 36,34 3,80 42,40 18,92 51,2 HSBC Holdings ...... FV 7,14 1,42 8,74 6,24 16,1 3,9% asemel. Lowes Companies ...... JK 45,29 1,55 49,99 32,50 24,3 Lloyds TSB Group ...... FV 4,17 0,12 7,93 2,95 13,0 Ka järgmise aasta esime-

Lucent Technologies ..... TE 2,15 -2,71 4,10 0,55 - Marks and Spencer ...... JK 2,96 1,63 4,28 2,58 33,6 seks pooleks ei juleta prog- Maxim Intgr Products ... ET 39,82 1,97 52,97 20,75 45,2 BP ...... EG 4,10 0,49 6,11 3,49 14,3 noosida üle 3,7% kasvu. McDonald’s ...... TN 17,58 1,91 30,72 12,12 22,3 Shell Trans & Trading ... EG 4,00 0,57 5,42 3,32 12,1 MedImmune Inc ...... FT 33,98 -0,59 36,75 20,37 66,6 Unilever ...... TO 5,77 -0,26 6,60 4,58 9,2 Merck & Co ...... FT 58,23 0,05 60,48 38,50 18,3 Vodafone Group ...... TE 1,20 1,90 1,28 0,78 - Merrill Lynch & Co ...... FV 42,17 0,67 45,59 28,21 15,4 * sulgemishinnad, GBp, Moneyline Telerate’i alusel KLMi halvim aasta Microsoft Corp ...... TT 26,35 2,33 29,48 20,70 29,8 Millennium Pharm Inc ... FT 12,08 2,29 19,50 6,24 - Vilniuse börs* 09.05. Hollandi lennufirma KLM 3M Company ...... MT 122,81 -0,22 136,75 108,20 24,0 Morgan Stanley ...... FV 44,84 1,66 50,68 28,80 16,2 aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala teatas 84aastase ajaloo kõi- Motorola Inc ...... TE 7,97 -0,50 17,12 7,30 - hind % max min p/e Maailma väärtpaberiturud* 09.05. ge kehvematest tulemustest Nextel Comm ...... TE 13,26 -0,15 15,75 2,50 5,3 Indeks viimane muutus aasta – lennufirma kahjum eelmi- Novell Inc ...... TT 2,86 0,35 4,07 1,57 - Lietuvos Telekomas ...... TE 1,11 3,74 1,49 0,75 - eelmisest % kõrgeim madalaim Office Depot ...... JK 13,51 3,68 19,91 10,28 13,6 Ekranas ...... ET 5,35 3,88 6,75 4,90 - sel aastal enam kui kahekor- Oracle Corp ...... TT 12,42 2,64 13,36 7,25 31,8 Ameerika distus, kirjutas Financial Palm Inc ...... AT 10,16 -1,36 60,60 9,00 - Standard & Poors 500 ...... 933,41 ...... 1,43 ...... 1 106,59 ...... 768,63 * sulgemishinnad, LTL, Vilniuse börsi põhjal PanAmSat Corp ...... TE 18,17 3,30 25,99 12,60 28,4 Toronto S&P TSX ...... 6 650,03 ...... 0,44 ...... 7 746,52 ...... 5 678,28 Times. Paychex Inc ...... TN 30,74 -0,26 38,00 20,39 39,9 Riia börs* 09.05. KLMi kahjum suurenes Pepsico Inc ...... TO 43,69 1,37 52,90 34,00 22,5 Lääne- Lõuna- ja Põhja-Euroopa märtsiga lõppenud majan- Pfizer Inc ...... FT 32,65 2,35 37,66 25,13 21,3 aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala Pariis CAC40 ...... 2 967,89 ...... 0,98 ...... 4 497,46 ...... 2 401,15 PMC Sierra Inc ...... ET 9,40 6,82 18,03 2,70 - hind % max min p/e London FTSE ...... 3 969,40 ...... 1,03 ...... 5 282,20 ...... 3 277,50 dusaastal 416 mln euroni Oslo OSE All Share ...... 126,52 ...... 0,93 ...... 174,39 ...... 105,22 (6,5 mld kr). Aasta varem oli Kopenhaagen KFX ...... 201,28 ...... -0,25 ...... 266,87 ...... 166,75 Procter & Gamble ...... MT 89,50 0,43 94,75 74,08 24,5 Ventspils Nafta ...... EG 1,08 2,86 1,01 0,57 - lennufirma kahjum 156 mln Qualcomm Inc ...... ET 31,11 2,37 42,89 23,21 48,6 Frankfurt DAX ...... 2 956,59 ...... 2,44 ...... 5 126,33 ...... 2 188,75 RealNetworks Inc ...... TT 7,32 5,93 9,28 2,68 - * sulgemishinnad, LVL, Riia börsi põhjal Madrid General ...... 666,53 ...... 1,02 ...... 831,35 ...... 561,20 eurot (2,4 mld kr). Aktsia RF Micro Devices Inc .... ET 5,07 3,05 19,38 4,55 - Amsterdam AEX ...... 282,04 ...... 1,20 ...... 506,11 ...... 217,80 kohta jäädi märtsi lõpuks SBC Communications .. TE 23,67 2,87 36,36 18,85 9,4 Moskva kauplemissüsteem* 09.05. Milano MIBTel ...... 24 488,00 ...... 0,39 ...... 32 088,00 ...... 20 530,00 Siebel Sys Inc ...... TT 9,53 0,53 25,30 5,33 - 9,26 euro suurusesse kahju- aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala Sony Corp ...... ET 24,53 -0,85 59,95 23,16 26,8 Kesk- ja Ida-Euroopa misse. hind % max min p/e Sun Microsystems ...... AT 3,87 3,42 7,612,34 - Varssav WIG ...... 14 675,90 ...... 0,88 ...... 15 845,61 ...... 12 436,84 Budapest BUX ...... 8 112,20 ...... -0,80 ...... 9 011,93 ...... 6 546,35 KLMi tegevuskahjum kas- Tellabs Inc ...... ET 6,56 7,19 10,11 4,00 - UES ...... EG 0,15 0,00 0,17 0,07 - Praha PX50 ...... 536,10 ...... -0,65 ...... 542,60 ...... 404,40 Texas Instruments ...... ET 20,00 5,99 32,74 13,10 - Lukoil ...... EG 17,02 0,00 18,62 13,60 12,3 vas 113 mln euroni (1,8 mld Slovakkia SAX ...... 157,98 ...... -0,59 ...... 175,21 ...... 105,97 Toyota Motor ...... AU 47,22 0,94 57,45 41,17 - Rostelekom ...... TE 1,44 0,00 1,82 0,95 - kr) aastataguselt 94 mln Moskva RTS-Interfax ...... 418,21 ...... 0,00 ...... 449,41 ...... 305,56 Wal-Mart Stores ...... JK 55,80 1,44 59,30 43,72 30,8 Surgutneftgaz ...... EG 0,40 0,00 0,56 0,29 - Walt Disney Co ...... MT 18,66 2,70 24,98 13,48 35,2 Vilnius LITIN-10 ...... 1 629,68 ...... 1,04 ...... 1 612,96 ...... 1 136,58 eurolt (1,5 mld krooni). Wells Fargo & Co ...... FV 47,42 0,72 53,44 41,50 13,9 * sulgemishinnad, USD, Moneyline Telerate’i põhjal Riia RICI ...... 372,83 ...... -0,03 ...... 372,94 ...... 179,81 9. mai Verisign Inc ...... TT 11,77 2,97 12,50 3,92 - Viin ATX ...... 1 286,68 ...... -0,15 ...... 1 345,54 ...... 991,23 Veritas Software ...... TT 24,59 2,67 29,96 10,30 82,0 81,82 Sektorite tähised: Aasia Verizon Comm ...... TE 37,06 2,0144,73 26,0116,3 AT - arvutitööstus FT - farmaatsiatööstus EG - energeetika 0,06% Viacom Inc ...... TN 44,44 2,35 50,90 29,79 34,2 ET - elektroonikatööstus EK - e-kaubandus MP - metsa- ja Hongkong Hang Seng ...... 9 084,16 ...... 2,06 ...... 12 021,72 ...... 8 331,87 Xilinx Inc ...... ET 28,814,0142,50 13,5080,0 TT - tarkvaratööstus JK - jaekaubandus paberitööstus Tokio Nikkei 225 indeks ...... 8 152,16 ...... 1,50 ...... 12 081,43 ...... 7 603,76 AU - autotööstus TN - teenindus Yahoo! Inc ...... MT 25,04 -0,16 26,25 8,94 104,3 TE - telekommunikatsioon Soul KOSPI ...... 619,11 ...... 0,17 ...... 878,68 ...... 512,30 TO - toiduainetööstus FV - finantsvahendus MT - muu tööstus * sulgemishinnad, USD, Moneyline Telerate’i põhjal * indeksid sulgumise seisuga, Moneyline Telerate’i põhjal investeerimine Äripäev 12. mai 2003 23

toimetaja Raivo Sormunen tel 667 0173 e-post [email protected] INVESTEERIMINE n Leedu meelitab investoreid oskustöölistega Leedu rebib end Baltimaade liidriks

Märkamatult Eesti varjust esile kerkinud võtetega. Tehingute sõlmimise innukus on väiksem kui Tallin- Leedu majandus areneb dünaamiliselt Leedu areneb stabiilselt nas – selle aasta keskmine päe- ning jätkusuutlikult. Leedu aktsiaturul on vakäive on olnud üle 7 mln majandusnäitajad krooni. Eestlaste lemmikuks on seetõttu rohkem huvitavaid võimalusi kui 1999 2000 2001 2002 2003 kujunenud Lietuvos Telekomas, vähese mänguruumiga Tallinna börsil. esialgsed progn mille aktsia väärtus on pärast • majanduskasv (%) ...... -1,8 ...... 4 ...... 6,5 ...... 6,7 ...... 6,2 kolme aasta eest toimunud es- õige hoo sisse alles 3–4 aastat • SKT inimese kohta maemissiooni küll langenud, tagasi (tipp oli aastal 2000, kui Jaanus Hellat aastas (EUR) ...... 2838 ...... 3468 ...... 3811 ...... 4223 ...... 4596 kuid on nüüdseks loodetavasti erastati 939 firmat), sellal kui • tarbijahinnaindeksi põhjas ära käinud. Pärast pan- Trigon Capitali Eestis oli erastamine juba lõpp- portfellihaldur kasv (%) ...... 0,8 ...... 1 ...... 1,3 ...... 0,3 ...... 0,1 ganduse korrastumist on suu- järgus. Erastamistehingud on • valitsussektori fiskaal- remad pangad läinud skandi- ka üheks põhjuseks, miks Lee- tasakaal, % SKPst ...... -0,3 ...... -1,6 ...... -1,5 ...... 1,9 ...... 2,1 naavlaste ainukontrolli alla ja Sügaval eestlaste eneseteadvu- tu tehtud otseinvesteeringute • jooksevkonto saldo, seetõttu neid börsil ei ole. Sa- ses istub arusaam, et oleme tase on püsinud jätkuvalt kõr- % SKTst...... -11,2 ...... -6 ...... -4,8 ...... -5 ...... -5,1 mas paistab Leedu börs silma oma majanduse ülesehitamisel ge (2002. a kasv 23,65%). Allikad: Leedu statistikaamet, Leedu rahandusministeerium, Trigon Capital Eestist laiema energia- ja töös- olnud tublid. Võib-olla mitte Leedus on riik varmas kulu- tusettevõtete valikuga. sama edukad kui meie skandi- tama ning riigi ja kohalike oma- Dünaamiliselt edasi rühkiva naavlastest põhjanaabrid, kuid valitsuste eelarved on juba töötajaskond haritud (20,3% Leedu on suurel määral sõltuv koguekspordist moodustas eel- Leedu majanduse tervis on pal- oma baltlastest üleaedsed ole- koostatud defitsiidiga. Üldvalit- kõrgharidusega) ning tööjõu- headest suhetest oma kauban- misel aastal 12,2%. julubav, erinevalt Eestist, kus me igatahes kaugele maha jät- suse eelarve defitsiit oli 2002. kulud regiooni madalaimad. duspartneritega ning nende, Leedu eksportööridele on majandus kulgeb tasakaalusta- nud. Enesega kohati liigne ra- aastal 2% SKTst, sellel aastal Keskmine brutopalk krooni- eriti just ELi, heast käekäigust. aga peavalu valmistanud mata ja ohtlikku rada mööda. hulolu ongi põhjuseks, miks me peaks see suurenema veelgi des arvestatuna oli Leedus Leedu koguekspordist on ELi euroga seotud kohaliku valuu- Lähipäevil avaldatav Eesti I kv viimased paar aastat oleme te- ühekordsete ELi lõimumis- möödunud aasta IV kvartalis osakaal 48% (Eesti vastav näi- ta, liti väärtuse tõus. Kuni 2002. jooksevkonto defitsiit on Trigo- gelikkuses hoopis Läti ja Leedu kulude tõttu. Aastaks 2006 – 5189 krooni, Eestis 6512 kroo- taja on 71%), kuid arvestades aasta veebruarini oli litt kin- ni hinnangul aegade suurim. sabas sörkinud. Eriti jõuliselt on pärast liitumisega kaasnevate ni. Eesti on nii mitmeski välis- Eesti senist suundumust, peaks nistatud dollari külge ning tu- Kokkuvõtteks võib väita, et arenenud Leedu majandus: vii- suurte investeeringute tegemist investeeringust ilma jäänud, see suurenema. gevnes koos sellega. Ent ankur- Balti riikide majandusliku üles- mased neli kvartalit on SKT – on Leedul kavas viia üldvalit- sest siin pole piisavalt oskus- Hoolimata kidurast Euroopa valuuta vahetamise ajastus oli ehitamise võidujooksus tegi kasv aasta varasemaga võrrel- suse eelarve tasakaalu. töölisi. Leedu on selles osas majanduspinnasest suurenes väga ebasobiv: ümbersidumise Eesti kiire stardi ning sai mõn- des olnud 7% või enam, selle soodsamas seisus – 3,46 mln Leedu eksport 2002. aastal lit- järel pöördus euro-dollari trend da aega eduseisu nautida. Kuid aasta I kvartalis koguni 9,1%. Tulevikuväljavaated elanikku ning ajalooliselt suur tides üle 10,6%. ELi loodetav ning litt jätkas tugevnemist. praegu on Maarjamaa majan- Kriitikute sõnul on Leedu tööstussektori osatähtsus taga- kosumine peaks väljaveo kas- head dus kui pikamaajooksu “jänes”, oma arengutelt lihtsalt Eestist vad paremad võimalused kva- vu lähiaastatel veelgi hoogus- kes on siiani Lätile ja Leedule maas ning kordab meie edu- Üleolevate arvustajate kiuste lifitseeritud personali valikuks. tama. Börsiaktsiate valik suur, kuid käive väike head tempot dikteerinud, et mudelit paariaastase viitajaga. on Leedust kujunemas välisin- Valdava osa (22,9%) SKTst Transpordi- ja naftatööstuse nüüd väsinult kustuda ja anda Taasiseseisvunud Leedu majan- vestorite lemmikpaiku: lisaks annabki tööstus, hulgi- ja jae- tõttu on Leedule olnud samuti Leedu börsi põhinimekirjas on teed uutele tegijatele. Isetead- dusreformid algasid tõesti hil- soodsale asukohale (Euroopa kaubanduse panuseks on tähtis säilitada soodne vahe- noteeritud seitse aktsiat, kuid like eestlaste parim võimalus jem ning olid vähem radikaal- kontinendi geograafiline kesk- 15,4% ning transpordi- ja kom- kord tähtsuselt teise ekspordi- aktiivselt kaubeldakse ka lisa- on võtta naabrite tuulde ja pü- sed kui Eestis. Erastamine sai punkt asub Leedu idaosas) on munikatsioonisektoril 12,6%. partneri, Venemaaga, kelle osa nimekirjas olevate tööstusette- sida nende seatud tempos.

Peep Vain ja Eesti ärikultuuri eliit Äripäev ja kirjastus Väike Vanker esitlevad: terve päeva Raivo Vare Daniel Golemanilt Eesti juhile: Sinu käsutuses emotsionaalse intelligentsuse gurult Daniel Goleman Ken-Marti Vaher Richard Boyatzis Annie McGee LOOMULIK JUHTIMINE emotsionaalse Jüri Ross intelligentsuse jõuga Mare Pork

Raamatu konsultant on psühholoogiaprofessor Mare Pork

Rain Lõhmus

Peep Vain

26. mail Hotellis Radisson SAS Andres Liinat ÄRIPÄEVA JUHTIMISSEMINAR NR 5 Kuidas saavutada ettevõtte Tellimine pikaajaline edu? Aavo Kokk [email protected] või tel 667 0108

Soodushind kuni 15.15.Soodushind maini 4350 kr (k(kr m-ga 5133 kkm-ga r).r).r). Täishind 5800 kr (km-ga 6844 kr). Hind 379.- Mitme osaleja korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib 10% soodustus. Registreerimine ja info wwwwwwwww.aripaev.aripaev.aripaev.ee/seminar.ee/seminar.ee/seminar ja telefonil 667 0233 (Merle Kumari) ÄP Raamatuklubi liikmetele ja klubiga liitujaile kuni 20. maini 287.- Jaan Kallas 24 Äripäev 12. mai 2003 rahaturg/börsikaubad

toimetaja Romet Kreek tel 667 0192, e-post [email protected]

13,607 09.05 Dollar käis reedel 18,5 -1,27% 2,401 Estonian businessman to build a 17,5 3,5 13,56 kroonil 500m kroon plant for producing soap lar 117,1 Jaapani jeenilt 117,4 16,5 3,2 Raivo Sormunen jeenini. Estonian businessman Andres [email protected] Eesti Panga reede keskpäe- Neeme plans to invest up to 15,5 2,9 USA dollar kukkus reede vara- vaseks fikseeringuks ehk amet- half a billion kroons in a new hommikul Jaapanis euro vastu likuks päevakursiks oli plant to produce Anrol, a spe- 14,5 2,6 uue nelja aasta madalaima ta- 13,60696 krooni ehk madalaim cial washing substance, from semeni. Euro eest sai hommiku tase pärast 27. jaanuari 1999. rapeseed. 13,5 2,3 esimestel tundidel kohati kogu- Pärastlõunal dollar taastus mõ- One of the first customers 0301110907 050301110907 ni 1,154 dollarit (13,56 krooni nevõrra. for patented Anrol will be the dollar). Euro hakkas võimsalt USA City of St. Petersburg that is Eesti Pank 09.05. Rahaturu intressid 09.05. Samas püsis dollar tugev dollari vastu tugevnema nelja- preparing to celebrate its 300th valuuta tähis EEK tähtaeg Euribor Talibor Talibid Jaapani jeeni vastu, kuna saa- päeval, kui Euroopa Keskpank anniversary this summer and reriik võib valuuta liigse tugev- jättis intressid muutmata ning needs Anrol for washing fa- Austraalia dollar ...... AUD ...... 8,77308900 1 kuu ...... 2,5770 3,1000 2,6000 Bulgaaria levi ...... BGN ...... 8,03695000 2 kuud ...... 2,5030 3,1500 2,6500 nemise korral korraldada inter- keskpanga juht ütles, et ühis- cades of buildings. Euro ...... EUR .... 15,64664000 3 kuud ...... 2,4730 3,1700 2,6700 ventsiooni ehk jeeni müüa, üt- raha praegune tase vastab re- Neeme has already signed a Hiina juaan ...... CNY .... 1,643985000 6 kuud ...... 2,4010 3,2100 2,7100 les üks Jaapani maakler. Vara- giooni majanduse fundamen- contract with Mezregionbiznes Andres Neeme. Hongkongi dollar ...... HKD ...... 1,74469500 9 kuud ...... 2,3660 3,2700 2,7700 hommikust alates tugevnes dol- taalsetele näitajatele. to supply Anrol for St. Peters- IMF arveldusühik ...... SDR .... 19,09481000 12 kuud ...... 2,3460 3,3000 2,8000 burg. Another potential area of use of Anrol is washing rail Jaapani jeen ...... JPY ...... 0,11592730 tankcars for oil business and oil rigs. Börsikaubad The project is being managed by InterRegional Business Kanada dollar ...... CAD ...... 9,75759200 Küprose nael ...... CYP .... 26,64856000 Kütused Rotterdami sadamates Nafta 25,00 Company, an Estonian-Russian joint venture. According to USD/barrel Leedu litt ...... LTL ...... 4,53158000 London (IPE) the plan, Estonians would be producing Anrol and Russian kuupäev ühik toornafta* kerge kütteõli masuut bensiin 95 diislikütus Läti latt ...... LVL .... 24,06820000 would find a market for it. 09.05...... USD/t ...... 25,00 ...... 218,00 ...... 132,00 ...... 264,00 ...... 236,75 Malta liir ...... MTL .... 36,40954000 08.05...... USD/t ...... 24,61 ...... 217,50 ...... 130,00 ...... 264,00 ...... 234,00 “You can put up the plant in two months since the 32 Norra kroon ...... NOK .... 1,986534000 07.05...... USD/t ...... 24,14 ...... 210,87 ...... 129,00 ...... 251,50 ...... 230,50 technology is so simple,” says Marko Kivilo, a financial Poola zlott ...... PLN ...... 3,61234100 06.05...... USD/t ...... 23,71 ...... 210,00 ...... 128,00 ...... 257,00 ...... 230,00 consultant for the project. BBN Rootsi kroon ...... SEK ...... 1,71038500 29 *brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel)

Rumeenia lei ...... ROL ...... 0,00041665 Väärismetallid* Värvilised metallid (09.05.) 26 Ferry passengers angered by Shveitsi frank ...... CHF .... 10,37235000 kuupäev kuld hõbe plaatina metall ühik ost müük Singapuri dollar ...... SGD ...... 7,80148600 09.05...... 347,90 ...... 4,7800 ...... 642,00 alumiinium ..... USD/t ...... 1392,0 ...... 1393,0 slow passport control in Tallinn port Slovakkia kroon ...... SKK ...... 0,37949600 08.05...... 346,45 ...... 4,7250 ...... 634,00 nikkel ...... USD/t ...... 8195,0 ...... 8205,0 23 Sloveenia talaar ...... SIT ...... 0,06718164 07.05...... 341,85 ...... 4,7600 ...... 636,00 plii ...... USD/t ...... 468,0 ...... 469,0 Shipping companies that operate large and fast ferries be- Suurbritannia nael ...... GBP .... 21,80175000 *USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr – 31,103 g) tina ...... USD/t ...... 4720,0 ...... 4725,0 20 tween Tallinn and Helsinki complain that slow passport Taani kroon ...... DKK ...... 2,10715700 tsink ...... USD/t ...... 770,5 ...... 771,0 Kohv vask ...... USD/t ...... 1621,5 ...... 1622,0 050301110907 control in Tallinn has become a major bottleneck for the kuup. Arabica (USc)/LB* Robusta(USD/t) Tshehhi kroon ...... CZK ...... 0,49787660 industry. 09.05.* ...... 68,35 ...... 782,00 Forward-tehingute kursid Eesti pankades 09.05. Türgi liir ...... TRL ...... 0,00000903 Silja Line that will bring a second fast ferry on the line in 08.05...... 68,75 ...... 781,00 Ukraina grivna ...... UAH ...... 2,55182400 07.05...... 68,55 ...... 775,00 Eesti Ühispank USD USD EUR EUR SEKSEK May says that because of inability of Estonian borderguard Ungari forint ...... HUF ...... 0,06380767 *1 LB – 453,59 g, *kell 17 seisuga tähtaeg ost müük ost müük ost müük service passengers coming off in Tallinn may have to wait USA dollar ...... USD .... 13,60696000 Suhkur spot ...... 13,6309 ...... 13,6673 ...... 15,6450 ...... 15,6470 ...... 1,7116 ...... 1,7196 up to 1.5 hours to get their passports checked. 1 nädal ...... 24 ...... 53 ...... -5 ...... 15 ...... -5 ...... -1 Uus-Meremaa dollar .. NZD ...... 7,83965200 kuup. valge(USD/t) toor-(USc/LB) 1 kuu ...... 113 ...... 238...... -16 ...... 78...... -18...... -5 Shipping companies say that they are receiving com- Valgevene uus rubla .. BYR ...... 0,00669634 09.05.* ...... 205,50 ...... 6,88 3 kuud ...... 336 ...... 740 ...... -27 ...... 313 ...... -46 ...... -9 plaints from passengers who are unhappy that in addition Venemaa rubla ...... RUB ...... 0,43757920 08.05...... 203,00 ...... 6,68 to spending one hour on the boat they will have to spend 07.05...... 206,20 ...... 6,85 Sampo Pank USD USD EUR EUR EUR/USD EUR/USD *kell 17 seisuga Kuld (EEK/oz) ...... XAU 4739,30700000 tähtaeg ost müük ost müük ost müük another hour lining up in the passport control. “The main problem of borderguards is lack of man- Põhivaluutade kursid* 09.05. spot ...... 13,7395 ...... 13,8934 ...... 15,6020 ...... 15,6935 ...... 1,1229 ...... 1,1426 1 nädal ...... 32 ...... 54 ...... -9 ...... 17 ...... -4 ...... -2 power,” says Ülo Kollo, head of shipping for Tallink. BBN 2 nädalat ...... 67 ...... 100 ...... -15 ...... 24 ...... -7 ...... -4 ÜLEKANNE USD USD EUR EUR SEK SEK 3 nädalat ...... 101 ...... 151 ...... -15 ...... 39 ...... -11 ...... -7 ost müük ost müük ost müük 1 kuu ...... 153 ...... 227 ...... -23 ...... 65 ...... -15 ...... -10 Sampo Pank ...... 13,7395 ...... 13,8934 ...... 15,6020 ..... 15,6935 ...... 1,7097 .... 1,7279 2 kuud ...... 327 ...... 459 ...... 3 ...... 180 ...... -29 ...... -19 Lithuania pushes ahead, Krediidipank ...... 13,5090 ...... 13,6447 ...... 15,6040 ..... 15,6900 ...... 1,7044 .... 1,7215 3 kuud ...... 501 ...... 709 ...... 31 ...... 267 ...... -40 ...... -29 Ühispank ...... 13,5172 ...... 13,6753 ...... 15,6000 ..... 15,6940 ...... 1,7032 .... 1,7231 likely to become new Baltic tiger Tallinna Äripank .... 13,5575 ...... 13,6848 ...... - ...... - ...... 1,7017 .... 1,7174 Nordea Pank USD USD EUR EUR SEKSEK tähtaeg ost müük ost müük ost müük Jaanus Hellat, portfolio man- SULARAHA USD USD EUR EUR SEK SEK spot ...... 13,8220 ...... 13,8260 ...... 15,6455 ...... 15,6475 ...... 1,7208 ...... 1,7218 ager of Trigon Capital, says that ost müük ost müük ost müük 1 nädal ..... 13,8253 ...... 13,8269 ...... 15,6452 ...... 15,6492 ...... 1,7204 ...... 1,7216 Lithuania which until now has 1 kuu ...... 13,8388 ...... 13,8455 ...... 15,6467 ...... 15,6566 ...... 1,7194 ...... 1,7213 Sampo Pank ...... 13,6994 ...... 13,9265 ...... 15,5550 ..... 15,7250 ...... 1,6925 .... 1,7296 3 kuud ...... 13,8718 ...... 13,8908 ...... 15,6530 ...... 15,6778 ...... 1,7174 ...... 1,7205 been overshadowed by Estonia Krediidipank ...... 13,4680 ...... 13,6990 ...... - ...... - ...... 1,6890 .... 1,7220 6 kuud ...... 13,9250 ...... 13,9650 ...... 15,6680 ...... 15,7178 ...... 1,7147 ...... 1,7203 is quickly establishing itself as Ühispank ...... 13,4673 ...... 13,6971 ...... 15,5700 ..... 15,6995 ...... 1,6886 .... 1,7234 9 kuud ...... 13,9810 ...... 14,0410 ...... 15,6911 ...... 15,7640 ...... 1,7145 ...... 1,7224 Tallinna Äripank .... 13,5381 ...... 13,6961 ...... - ...... - ...... 1,6711 .... 1,7189 12 kuud .... 14,0270 ...... 14,1070 ...... 15,7091 ...... 15,8049 ...... 1,7120 ...... 1,7219 Baltic’s fastest-growing econo- my. * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Unlike Estonia, Lithuanian Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 09.05. economy has been growing at RUB RUB LTL LTL LVL LVL Muude valuutade kursid 09.05. ost müük ost müük ost müük least 7 percent for the last four quarter and growth in the first UAH / EEK PLN / EEK HKD / EEK Sampo Pank (ülek) ...... 0,4404 ...... 0,4477 ...... 4,5135 ...... 4,5500 ..... 24,1601 ..... 24,5575 quarter 2003 was 9.1 percent. ost müük ost müük ost müük Krediidipank (sular) ...... 0,4340 ...... 0,4520 ...... 4,4820 ...... 4,5750 ..... 23,7090 ..... 24,2150 Ühispank ...... 2,4750 ...... 2,5750 ...... 3,5904 ...... 3,6611 ...... 1,7169 ...... 1,7692 (ülek) ...... 0,4338 ...... 0,4393 ...... 4,5157 ...... 4,5474 ..... 23,8900 ..... 24,2500 Unlike Tallinn Stock Ex- kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Ühispank (sular) ...... - ...... - ...... 4,4760 ...... 4,5800 ..... 23,7117 ..... 24,3067 Jaanus Hellat. change which offers few sur- (ülek) ...... 0,4335 ...... 0,4435 ...... 4,5157 ...... 4,5474 ..... 23,8972 ..... 24,2826 prises the Lithuanian stock ex- Tallinna Äripank (ülek) ...... 0,4335 ...... 0,4426 ...... 4,5058 ...... 4,5552 ..... 23,9539 ..... 24,2245 (sular) ...... 0,4337 ...... 0,4577 change has many undiscovered treasures. Kontaktandmed However, in terms of GDP per capita, Lithuania with Eesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 *kursid on päeva jooksul korrigeeritavad 4,223 EUR is still behind Estonia’s 5,681 EUR. Also in Hansapank – Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 Eesti Krediidipank – Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 foreign direct investments per capita, Lithuania’s figure of Tallinna Äripank – Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 Arvelduskonto intressid 110 EUR is way behind Estonia’s 2,975 EUR. Tavid Valuutavahetus – Aia tn 5, Tallinn tel 627 9900, GSM 1771, www.tavid.ee Nordea Pank - Hobujaama 4, Tallinn 10151tel 628 3300, faks 628 3201 Nordea Pank, EEK, EUR,% Experts say that Lithuania’s success is not surprising e-post: [email protected], www.nordea.ee since it simply started its economic reforms a few years Nordea Panga klient püsiklient võtmeklient Sampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], kuni 50 000 kr ...... 0,4% ...... 1,0 ...... 1,25 later than Estonia. BBN www.sampo.ee 50 000–250 000 kr ...... 1,75 ...... 1,75 ...... 2,0 Eurex Valuutavahetus – Pronksi 7, Tallinn tel 631 2100, GSM 05161332 e-post üle 250 000 kr ...... 2,1 ...... 2,1 ...... 2,1 [email protected], www.eurex.ee For more on these and other stories Kommertspankade intressitooted go to www.balticbusinessnews.com jooksev hoius % keskmiselt kuu min tähtajaline hoius % pank kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa

(4) (6) Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25 ...... - ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,65 ...... 2,90 ...... 3,10 ...... 3,10 ...... 1000/5000 (5) (6) +1.40% Sampo Pank ...... 0,30 ...... - ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,60 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,25 ...... 3,25 ...... 1000/5000 Krediidipank ...... 0,50 ...... 1000** ...... 2,60 ...... 2,65 ...... 2,70 ...... 3,00 ...... 3,30 ...... 3,75 ...... 3,90 ...... 1000 Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 2,20 ...... 2,30 ...... 2,40 ...... 2,65 ...... 2,85 ...... 3,10 ...... 3,15 ...... 2000* 662.17 Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 2,30 ...... 2,55 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,00 ...... 1000/100 000(3) Tallinna Äripank ...... 1,00 ...... 2,80 ...... 2,95 ...... 3,05 ...... 3,25 ...... 3,55 ...... 3,75 ...... 4,00 ...... 1000 653.06 Nordea Pank ...... 2,29 ...... 2,30 ...... 2,31 ...... 2,34 ...... 2,37 ...... 2,40 ...... 5000 EEK 81.82 pank tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR +0.06% 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 641.50 Sampo Pank ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 1,15 ...... 1,25 ...... 1,50 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 2,35 ...... 637.71 Krediidipank ...... 1,00 ...... 1,10 ...... 1,20 ...... 1,40 ...... 1,60 ...... 1,80 ...... 100 USD ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 2,50 ...... 2,60 ...... 2,70 ...... 2,80 ...... 100 EUR 634.26 Ühispank ...... 0,95 ...... 1,00 ...... 1,05 ...... 1,15 ...... 1,20 ...... 1,45 ...... 600 USD ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,20 ...... 2,25 ...... 640 EUR Hansapank ...... - ...... - ...... 1,05 ...... 1,10 ...... 1,15 ...... 1,40 ...... 225 USD ...... - ...... - ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 195 EUR 625.48 Tallinna Äripank ...... 1,05 ...... 1,10 ...... 1,20 ...... 1,25 ...... 1,30 ...... 1,55 ...... 100 USD ...... 2,70 ...... 2,70 ...... 2,70 ...... 2,75 ...... 2,75 ...... 2,75 ...... 65 EUR Nordea Pank ...... 0,60 ...... 0,60 ...... 0,60 ...... 0,60 ...... 0,80 ...... 1,00 ...... 5000 EEK ...... 2,00 ...... 2,02 ...... 2,04 ...... 2,10 ...... 2,13 ...... 2,16 ...... 5000 EEK * maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alates 3 kuud 3000 kr ja alla 3 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris 09.0508.0507.0506.0505.0502.05 Äripäev 12. mai 2003 25 arvamus

toimetaja Aili Sandre tel 667 0310, e-post [email protected]

JUHTKIRI TAUSTAINFO Väljavõte palgaseadusest § 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurenda- mine Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt tööta- ja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usu- listest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada ole- nevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvu- sest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.

n n n § 51. Võrdse tasustamise põhimõte (1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi. (2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järgi- nud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiiv- setest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvu- tamise aluste kohta. (3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumi- sega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmää- ramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi. (4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist. [RT I 2001, 50, 287 – jõust. 11.06.2001]

n n n § 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta (1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga koh- ta. (2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, Tööjõu maksumust ei saa preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. (3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või sea- dusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, seadusega ette kirjutada makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingi- muste kohta. (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud keeld ei kehti kor- Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja re nii: “Ma ei saaks kunagi kedagi Tal- seadustegijate eesmärk oli kõnealuse ruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, nõuab tööandjalt võrdset palka oma linnas tööle Põlva palga eest. Samas sättega tagada sooline võrdõiguslikkus 25, 145) §s 4 nimetatud ametiisikute palga kohta ning neil juhtu- Tallinna kolleegiga, sest teeb temaga peaksin maapiirkondade tanklad sul- tasustamisel. Nii seda ka tutvustati. Välja del, kui andmeid nõuab kohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise samaväärset tööd. Kui ees seisab koh- gema, sest töötajatele Tallinna palka aga kukkus teisiti. asutus, Maksuamet, Riigikontroll, Statistikaamet või Tööinspekt- tuskäik, on võimalik, et kohus otsustab makstes ei tasuks need enam ära.” Hak- Palgad on ettevõtete Tallinna konto- sioon, samuti seadusega ettenähtud juhtudel. 2 1 asja saarlase kasuks, sest Eestis kehtiv kab Põlva töötaja nõudma Tallinna ame- rites ikka kõrgemad kui mujal, sest ka (3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut rakendatakse samuti korruptsioonivastase seaduse §s 4 nimetatud riigi, kohali- 1 palgaseadus (§ 5 ) annab töötajaile tivennaga sama tasu, ei saa ta sama tööjõu hind on erinev. Kui nt ettevõtte ku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega õiguse nõuda sama või võrdväärse töö palka, vaid jääb töökohast ilma. väikeasulas asuv filiaal on ainus töö- äriühingu juhatuse või nõukogu liikmele, riigi- või munitsipaal- eest võrdset tasu ning kui tööandja ri- See nüüd vaevalt seaduse mõte on, andja, aga töösoovijaid on palju, on ka vara või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku vara üleandmist kub võrdse tasustamise põhimõtet, on kuigi nt tanklaoperaatorite töötaja palk väiksem. otsustava organi liikmele makstavate tasude suhtes. töötajail õigus nõuda hüvitust. töö puhul nii Tallinnas kui Tööjõu maksu- Ja soolisest diskriminee- (4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte Äripäeva arvates on võrdse tasusta- Põlvas võib rääkida võrd- muse määrab rimisest on meil põhjust tä- vähem kui viis töötajat) palgaandmeid. mise põhimõte palgaseaduses üleliig- väärsest tööst. Ka pangatel- turg, seda ei saa nagi rääkida. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=235150 ne. Tööjõu maksumuse määrab turg, lerid teevad samasugust tööd sätestada sea- Kompromissina võib jät- seda ei saa sätestada seadusega. Olgu nii Tallinnas, Narvas kui ka dusega – see ta seadusesse alles töötaja REPLIIK seadusesätte algne mõte kui tahes õig- Kuressaares. viiks tööpuudu- õiguse nõuda sama töö eest lane, võib selle praktikas järgimine viia Paragrahv 51 eeldanuks, et se suurenemise- sama palka ilma hüvitise ni maal. Kord nii, kord naa halvimal juhul tööpuuduse suurenemi- seadusandja defineeriks nõudmise õiguseta. Sest on seni maapiirkondades. mõiste “võrdväärne töö”. Ilmselt oli see tööandjaid, kes ei arvesta ka olukorda Kevadel leidis riigikohus mitme maksuameti ja ettevõtja va- Seadused on tehtud selleks, et neid tallegi liiga keeruline, sest õigupoolest tööturul, nt Ühispank, kes arvutab oma helise maksuvaidluse puhul, et maksuametil ei ole õigus kau- täita. Kui seadusandja on kehtestanud on raske leida üheväärseid ametikohti. telleritele maakondades tasu teatud koe- ba ostjalt nõuda sisse müüja võlga ning ostjal ei ole kohustust reeglid, mida ei täideta, sest nende järg- Eeskätt seetõttu, et pole olemas kaht fitsiendiga Tallinnas makstavast. kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu. Eelmisel nel- mine tekitab otseselt kahju, või täide- täpselt samasugust inimest. Lahenduse toob Äripäeva pakutud japäeval tegi aga riigikohus samalaadses kohtuvaidluses ot- takse ainult paberil, et olla kas või näi- Ebamäärane sõnastus võimaldab mit- tasutud maksude avalikustamine – töö- suse, et suuremate tehingute puhul tuleb siiski müüja isik liselt seadusekuulekas ja oma tööd ikka metitõlgendamisi, ning kui viidatud tajad saavad võrrelda oma ja kolleegi- tuvastada, muidu ei ole ostjal õigust käibemaksu maha arva- vanaviisi edasi teha, siis tekib küsimus, kohtupretsedent sünnib, on oodata de tasu, naised näevad, kui palju vä- ta. Kord nii, kord naa otsused tekitavad üksnes segadust. mis võiks olla sellise seaduse eesmärk. kohtuasjade laviini ning tööuputust töö- hem väärtustab tööandja teda mees- Arusaadav oleks, kui need otsused oleksid sündinud vastupi- Palgaseaduse sätte selline sõnastus vaidluskomisjonides. Ettevõtjale ja töö- kolleegist. Suureneb töötajate surve töö- dises järjekorras – maksuamet ja ja tolliamet ühendasid oma on kehtinud juba kaks aastat, ometi seda tajale aja- ja rahakulu. andjale maksta õiglasemat tasu ja töö- infosüsteemid, mis peaks aitama kiiremini käibemaksupettu- ei täideta. Miks seda näiteks Lukoil Eesti Varem ei osanud töötajad oma selli- andjad ei saa töötajaile enam puru sil- rite jälile. Ehk saab maksuamet nüüd hakkama petturilt kau- ei tee, selgitab tanklate juht Vaido Vir- sele õigusele tähelepanu pöörata, sest ma ajada. Riigil pole siin vaja sekkuda. pa ostnut pitsitamata? 26 Äripäev 12. mai 2003 arvamused

toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0115, e-post [email protected] SRÜKOMMENTAAR n postsovetlikSRÜ 12 liiget ei suuda koordineerida oma rahandust, kaubandust, tollindust firmad 655 8128 pangad 655 6825 fondid 655 6100 tööskeemid 050 54 760 vabakaubandus ei tööta kaatrid www.sfi.ee EESTI ta ühtse majandusruumi loomi- raskem kui Ukrainale ja Kasahs- genud maailma suurimat va- SUNTIGER FIVE seks. Selles uduses väljendis si- tanile. Kui Venemaa peab sõl- luuta ebastabiilsust. FIRMAD INTERNATIONAL Anders Åslund saldub kolm ideed: tolliliit, mima kahepoolsed lepingud vä- Teiseks tuleks käibiv raha si- Carnegie Keskuse WTOga liitumise koordineeri- hemalt 67, siis Ukraina vaid 22 duda ainult sellise valuutaga, juhtiv analüütik mine ja rahaliit. Ükski neist ei riigiga. Igasugune koordineeri- mis riigi väliskaubanduses do- too ühelegi osalejale mingit mine tolliliidu kaudu avaks mineerib. Venemaa osa moo- Audiitorteenused KASUTATUD Nõukogude Liidu lagunemisest kasu. juba lõpetatud läbirääkimised dustab üksnes ühe neljandiku Raamatupidamisteenused TÕSTUKID OTSE LAOST! saadik on selle varemetest tõus- uuesti. Venemaa on nõudnud, Ukraina väliskaubanduskäi- MAJANDUSAASTA ARUANDED Tel: (0) 605 3616 nud sõltumatud riigid püüdnud Iga SRÜ riik soovib et Ukraina tühistaks 11 juba all- best. klaarida oma kaubandussuh- kirjastatud kahepoolset proto- Kolmandaks peaks rahaliidu Ratonell OÜ • Tallinn, Laki 14 Tel: 050 25 560 oma tollimakse Tel 651 7775, 051 51 473 teid. Kaupade liikumine riikide kolli WTOga ühinemiseks. looma ulatusliku ja mitmekülg- krebane@onlineee www.liftrent.ee vahel kahaneb aga isegi roh- SRÜ tolliliit on juba läbi kuk- Kuni Venemaa, Ukraina ja se majandusega riik, millel on kem, kui peaks. Tarvis oleks va- kunud ja kukub jälle. See ei Kasahstan WTOga liituvad, ei oluline finantsiline sügavus. bakaubandust. pakkunud vabamat kaubavahe- parane kaubavahetuse olukord SRÜ riikide majandused on väi- Sõltumatute Riikide Ühen- tust kui SRÜ vabakaubandus- SRÜs. Kui nad lõpetavad “koos- kesed ja enamik neist pole väga DRYVIT SYSTEMS USA (EESTI) duse (SRÜ) 12 liiget sõlmisid tsoon. Ükski osaleja ei ühtlus- töö” ja asuvad konkureerima, mitmekesise toodanguga. FASSAADIMATERJALID 1994. aastal vabakaubandus- tanud oma tollimakse teistega. kes esimesena WTOsse astub, Neljandaks peaksid rahalii- MAJADE SOOJUSTAMINE leppe, kuid see ei toimi. Kui üks Venemaa keeldub tunnusta- võivad kõik kolm riiki liikmeks du liikmetel olema sarnased Suur-Sõjamäe 31, Tallinn liige on teise liikmesriiki eks- mast teiste SRÜ riikide iseseis- saada ühe aasta jooksul. majandusstruktuurid või vähe- tel 621 2025, faks 600 7873, portimisel edukas, kehtestab vust ja soovib kehtestada oma Kõige hullem on rahaliidu malt paralleelsed majandusfaa- www.dryvit.ee importiv riik peatselt kvoodid tollipoliitikat, mida teised ei idee. Kõik 12 SRÜ riiki olid ra- sid. Kuid arvestades Venemaa või tõkestavad tollid, takistades aktsepteeri. Nüüd pakuvad neli haliidus aastatel 1992 ja 1993. sõltumist nafta ja maagaasi eks- majanduse arengut. presidenti sõltumatu riikideva- See oli ilmne katastroof, mis pordist ning Ukraina seisundit PAKUME TÖÖD Lihtne lahendus olukorrale helise kaubandus- ja tollikomis- lõppes hüperinflatsiooniga. suure energiaimportijana, kahe oleks konfliktide lahendamise joni loomist, et luua ühine tol- Peamine probleem oli see, et riigi äritsüklid pigem lahkne- majandustarmajandustarmajandustarkvkvkvararara mmmüügijuhileüügijuhileüügijuhile,,, RAAMATUPIDAMISTEENUSED mehhanismi olemasolu. Maail- lipoliitika. Pole põhjust usku- igal riigil oli oma keskpank, mis vad, kui kattuvad. Kui Venemaa konsultandilekonsultandilekonsultandile ja Asula tn 3, 11312 Tallinn ma Kaubandusorganisatsioon da, et see paremini töötaks. rublasid välja andis, kuna üks- nõuaks naftahindade langemi- FFFoooxPrxPrxPro prprprooogggrrrammeerijaleammeerijaleammeerijale Tel/faks 655 6770 (WTO) on hästitoimiv arbitraa- Nendel riikidel on lihtsalt ki riik polnud valmis aktseptee- sel devalveerimist, kaaluks Uk- Telefon 665 4214, 665 4215 e-post [email protected] þikohus, mille aktsepteeritavaid väliskaubanduses erinevad hu- rima Venemaa-keskset kontrol- raina raha kursi tõstmist. karistusi saaks kasutada. Kuid vid. Riik, mis toodet ei valmis- li oma rahapoliitika üle. Nii pole neil riikidel ühtegi WTOga on ühinenud ainult neli ta, ei huvitu selle kaitsmisest, rahaliidu toimimiseks olulist KLOOSTRIMETSA SRÜ riiki: Kõrgõzstan, Gruusia, samas kui tootvatel riikidel on Venemaa monopoolset eeltingimust ja selle loomise MÜÜA TEGUTSEV Moldova ja Armeenia. Suuri- protektsionistlikud huvid. Näi- ainsaks põhjenduseks on impe- PUUKOOL mad SRÜ liikmed – Venemaa, teks nõuavad Vene auto- ja len- seisundit ei tunnistata rialistlik nostalgia. ehitusmaterjalide Sompa tee 8, Tallinn, tel 623 9912 Ukraina ja Kasahstan – peaksid nukitööstused kõrgeid impor- Milleks seda katastroofi korra- Viimase kolme aasta jooksul (Botaanikaaia vastas) samuti kiiresti liituma. Aga sel- ditariife. Kasahstan ei tooda ta? Ükski poliitiline eeltingimus on Venemaa, Kasahstan ja Uk- le asemel, et kohandada järele- autosid ega lennukeid ning Ve- pole muutunud. Ükski SRÜ riik raina olnud majanduslikult KAUPLUS müüb juba üle kümne proovitud ja kontrollitud meh- nemaa kõrged imporditariifid ei tunnusta Venemaa mono- edukad, kusjuures Venemaa ja aasta kohapeal testitud hanisme, leiutavad SRÜ riigid autodele võivad kasahhidele poolset seisundit ühisraha käi- Ukraina keskmine aastane ma- Haapsalu kesklinnas külmakindlaid istikuid keerukaid skeeme, nagu viie rii- peale sundida põhjendamatult bele laskmisel, kuid ilma tsent- janduskasv on olnud 6 protsen- gi tolliliit, mis eelmisel aastal, kõrged tarbimismaksud. raalse monopolita ei saa raha- ti ja Kasahstanil 11 protsenti. 300 m² müügipinnaga. kui selle läbikukkumine ilmsiks WTOga liitumise koordinee- liit toimida. Ja isegi kui rahaliit Nende siseriiklikku majandus- Klientidega suhtlevad sai, Euraasia majandusühendu- rimine kõlab hästi, kuid lükkab tehniliselt toimiks, on sellel poliitikat on juhtinud kindel tu- ainult asjatundjad. Tel 050 78 427 seks ümber nimetati. tegelikult liikmeks astumise üli- vähe majanduslikku mõtet. rumajanduslik mõtteviis ja üks- E–L 10.00–20.00 e-post [email protected] pühapäeval suletud Viimaseks leiutiseks on Ve- kiirel ajal mitmeks aastaks eda- Esiteks peaks käibiv raha ki neist ei saa kaubanduspolii- nemaa, Valgevene, Kasahstani si. Ulatusliku ja keeruka kau- olema seotud üksnes väga sta- tikas endale lubada majandus- ja Ukraina presidendi avaldus bandusega Venemaale on biilse valuutaga, aga viimase liku mõttetusega lollitamist. läbirääkimiste alustamise koh- WTOga liitumine tunduvalt kümnendi jooksul on SRÜ ko- © Project Syndicate KIKKOMAN DEBATT n Äripäeva juhtkirja teemal raudtee taasriigistamisest, 25.04. Jaapani sojakaste nr 1 Esindaja Balti riikides otsib toote levitajat Eestis Raudtee riigile tagasiostmiseks pole ühtki Tel/faks +371 755 6610, e-post: [email protected] majanduslikku põhjendust

AMEERIKA AUTODE VARUOSAD AUTENTE Gulf õlide ja määrdeainete VALMIS OSAÜHINGUD gu finantskokkuleppe osas. Ja ametlik maaletooja RAAMATUPIDAMISTEENUSED niisamuti nagu ISPA rahadega, Tallinnas Mäealuse 3A Tallinnas Narva mnt 7–643, VI k Toivo Jürgenson on meie otsustada, kuhu ja kui Telefon 655 0600, 056 250 352 Telefon 660 1760 endine teede- ja Faks 655 0615 Tartus Vallikraavi 2, IV k palju selle summa piirides raha e-post usparts@onlineee Telefon (07) 440 460 sideminister, suunata. wwwuspartsee www autente ee info@autente ee Isamaaliidu liige Näiteks on ISPA rahast pool Majandus- ja kommunikatsioo- ette nähtud keskkonnale ja pool niministri Meelis Atoneni idee- transpordile. Kuidas transpor- ACltius onsult ga taasriigistada raudtee ei saa di osa jaotub raudtee ja maan- FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK nõustuda – raudtee tagasiost- teede vahel, see on meie otsus- misele riigi poolt ei ole täna tada. Kui suuname raha raud- Tõnismägi 3a, tel 646 3760 ühtki majanduslikku põhjen- teele, jääb maanteedele vähem, [email protected] www.altius.ee dust. Vastavalt lepingutele pea- ja vastupidi. Loomulikult kont- vad mõlema raudtee omanikud rollitakse ka projekti majandus- Oma Maja täitma investeerimiskohustusi likku tasuvust. Äripäev ei toetanud oma juhtkirjas raudtee taasriigistamist AS TALLINK DUTY FREE ja tagama nii reisijate- kui ka Teine küsimus on selles, et ilmub kaubaveo. riigil on juba täna suured prob- muti on Riigikogu poolt paika limus nimetatud suundadel lõ- kuulutab välja Kui kohustusi ei täideta, siis leemid kaasrahastamisega. Asi pandud tellimus Pärnu–Viljan- peb selle aastaga ja Edelaraud- vähempakkumise: 2. juunil on riigil niigi õigus alustada pole eraosaluses – alati saab di suunalisel liiklusel üheksaks teel on võimalus alustada taas Tax-free paberist taasriigistamist. Seni on lepin- osapoolte rollid ja vastutuse aastaks ja reisijateveo mahud riigilt raha väljakauplemist suu- Täna on reklaampinna parfüümikottidele, guid ja kohustusi minu teada eraldi määrata. Näiteks on ISPA peavad jääma olemasolevale ta- remal tasemel kui seni. broneerimise trükiga 150 000 tk aastas, täidetud. Riigil ei ole mingit programmi võetud eraldi pro- semele – sellest kohustusest Oleks ka nendes suundades viimane päev põhjust neid investeeringuid jektina raudtee Kagu-Eesti pii- mõõtudega püüavadki omanikud uue va- Riigikogul lastud tellimus pai- taas enda kaela võtta. rijaama ehitus, selle projektee- litsuse abil lahti saada. ka panna, oleks praegu prob- 180 mm (W) x 280 mm (H). Piret Veski, Probleem ei seisne ka nende rimine juba käib. Reisijateveo tellimus Tartu, leemid lahendatud ja Edela- Pakkumised saata hiljemalt reklaamimüügi projektijuht paljuräägitud eurorahade kät- Edelaraudtee on loomulikult Valga ja Narva suundade osas raudtee jätkaks reisijatevedu 31. maiks faksil 640 9830 või [email protected] tesaamises või mittesaamises – nõus müüma, siis ei pea oma lasti Reformierakonna ja Kesk- iga aasta veidi vähenevate do- e-postiga [email protected] tel 667 0069, Euroopa Liidu abiraha on oma kohustusi riigi ees täitma. Eras- erakonna häältega 2000. aasta tatsioonidega, kusjuures kohus- Lisainformatsioon 052 97 339 faks 667 0200 mahtudes suhteliselt täpselt tamine seadis karmid tingimu- kevadel põhja ja see vallandas tusega reisijateveo mahtu en- telefonil 640 9813 määratud meie ühinemislepin- sed investeeringute osas. Sa- nn Edelaraudtee kriisi. Riigi tel- nast mitte vähendada. arvamused Äripäev 12. mai 2003 27

toimetaja Mati Feldmann tel 667 0052, e-post [email protected]

KOLUMN VIIS AASTAT TAGASI Kas võim ongi 12. mai 1998 Kaitstakse kodumaist lihatoodete turgu Lihatoodete importijad on aasta algusega võrreldes kaota- nud kuni viiendiku käibest, sest veterinaar- ja toiduins- üldrahvalik omand? pektsiooni salajase nimekirja järgi ei saa sel aastal enam paljudest USA tehastest Eestisse liha tuua. Aasta algusest kehtib veterinaarameti kehtestatud kord, et lihasaadusi võib Nali ja demagoogia ei hooli loogikast. Aga hoidmisega vastaval valitsemisalal, siis ta- importida ainult määratud riikide määratud tehastest. Sel- meie suhtume valitsejatesse loodetavasti Priit Aimla haksin meenutada, et kõik Riigikogus esin- liseid nimekirju kogus Eesti veterinaaramet terve eelmise tõsise ootusega, andestades neile koguni datud erakonnad elatuvad ju riigieelarve- aasta välisriikide veterinaarasutustest. naljavaesuse (väljaspool “Pehmeid ja kar- listest ehk maksumaksja taskust tiritud eral- Hetkeseis: Veterinaar- ja toiduinspektsiooni agarusest vaseid”). distest. Et need, kel kaljukindel arengu- võis veel aru saada, ent praegu on päevakorral ohtlikum Niisiis, kui üks veiderdus kordub lehest suund maa ja rahva juhtimiseks välja tööta- meede: imporditollide kehtestamine sealihale. lehte ja vestlusest vestlusse, siis paistab, et tud, saaksid seda ka vaieldes-võideldes-uh- valitsuskoalitsioon aktsepteerib ebaloogi- kustades ja valimistel ülekaalu saavutades MAAKONNAKOMMENTAAR list lühendit R3 täiesti tõsiselt, viimati 5. puudust kannatamata ellu viia. mai Postimehes Argo Ideoni reitingujutus, nurinaid pole näha-kuulda olnud. Muidu- Vene Duuma saadikul võib olla gi on väljendusvõimalusi valides uhkem Sealihadispuut nihkuda korrutamistehtest (2. klass!) as- mitu nõunikku ja abi tendamiseni, aga 3R on siiski praeguste Juhtub aga vahele tulema mõni kartus- osanike puhul õiglasem lühend. Astenda- kõhklus-peataolek, peakski selle tasanda- Tauno Teder mine on ju korrutamine iseenesega, kuid miseks vajamineva summa välja käima just ei saadud häälte arvu, Riigikogu kohtade tollest aastase eelarve andamist! Miks peab Väitlus seeüle, kas kaitsetollid odavama ja do- ega ka muude näitajate poolest ole vist oma kindla maailmavaate teostamiseks tar- teeritud Poola sealiha vastu on õigustatud või Rahvaliit Res Publicaga samastatav? Kes vilikku raha kulutama kahekordselt?! Las mitte, on ka Lääne-Virumaal käimas. Lääne- neist see ise siis on? jääb veidi vähem järele suvepäevade kor- Viru seakasvatajad, olgu nende tootmise maht raldamiseks ja meenete tellimiseks, ühe hel- päris suur või suisa väike, on üsna üksmeelsed sellest, et tolle on vaja. Koalitsioonimatemaatika ge mõistuse hiilgav ideepurse maksab enam kui drink tikuvõileiva ja logopastakaga. Eestlasliku tagasihoidlikkusega arvab Pan- vajab veel tõestamist Muidugi, kui me oma võimukandjaid ja divere seafarmi omanik Aare Kalson algul, et tollide kehtestamisega on nagu muudegi asja- Kui koalitsioon juhtuks lagunema, siis vä- Praegu pole märgata, et hea elu hinda ikka vääriliselt tahame mär- heneks R3 just kuupjuure võrra sellest, aga dega riigis. “See on riigiisade teha,” ütleb ta. etteotsa oleks sattunud gata, siis võiksime eeskuju võtta Venemaast. tulemi väärtus poleks kohaldatav kellelegi Seal võib igal Duuma saadikul olla lausa Kuid elavnenult jätkates lisab Kalson, et tolli- asjatundjad. Peale erandi- neist, ja järele jääv R2 oleks niisamuti väär! mitu nõunikku ja abi! Olen hooletult jät- de kehtestamine annaks madalate kokkuostu- See pealtnäha pisiasi meenus mulle ar- te põllumajandus-, välis- nud uurimata, kas deputaadi esindussum- hindade tingimustes perspektiivi ja võimaldaks vutuslikke võtteid ja käike jälgides. Poliiti- ja keskkonnaministri madest või riigikassast maksustatavat? kohalikel tootjatel saada pisukestki kasumit. kud on tippu jõudnuina nähtavasti mate- näol. Suurem osa on ikka Mõni aasta tagasi tuli see taustkoosseis ju- “Kui riik tootmist soosib, siis on hea, lippa- maatikas hooletud. Varem muidugi mitte, algajad-katsetajad. tuks seoses abisaadikute ebasündsa käitu- me järele,” lausub Aare Kalson. Samal seisu- nii jäägu arutlusest eemale offshore-fir- misega Riigiduuma ruumides. kohal, kuid hoopis resoluutsema tooniga on mad, millega tegeldi ju varjamatus kasu- seadusi annetasid paljud märksa enam kui See annaks võimaluse, et seadusandja ASi Ruixi Mõis üks omanikke, eksriigikogula- mihimus enne uue poliitikaga alustamist... Riigikogu palk, pluss raha selle eest, mille tooli võib hõivata kas lausa otsustusvõime- ne Keskerakonna fraktsioonist Urmas Laht. Ta Meenutagem annetusi valimisvõidu ni- palk nelja aastaga tagasi toob. tu ja pika mõtlemisega või lihtsalt rumala- leiab, et kaitsetollid nii lihale kui teraviljale mel. Võim on juba kord nii hindamatuks Pühendume pealegi abiministritele. Kui võitu inimene, aga temalt nõutavad nupu- oleks tulnud kehtestada juba ammu. Selles, et muutunud, et siin ei hoobelda lendsõna- Ergma, Tulviste, Vooglaid või Aarna oleks vajutused ning sõnavõtud lähevad kõik asi ei toiminud, on tal üht-teist ette dega easy come, easy go. Igaüks andis sel- saanud teadusministriks, Kalikova sotsiaal- kümnesse. Iseasi muidugi, kellel niisugust Kui doteeritud heita ka oma erakonnakaaslastest lest lähtudes, kui paljust loobudes puudu- ministriks, Leivo majandusministriks jne, asjade seisu meil siin, haritud inimeste rii- liha sissevedu endistele ministritele ja Siim Kalla- vat ei märka: kes 10 000, kes 1,8 miljonit. siis olnuks mõistetav, et järgu võrra mada- gis vaja võiks minna, ning kas suure abilis- jätkub, lõpeb sele, kellega Lahe väitel kokkulepe tollide kehtestamiseks oli. “Kui kait- See on vist suhteliselt sama, kui bibliofiil lama koha hõivanuksid “poliitikahundid”, teväega rahvasaadik äkki häbeneda ei tai- seakasvatus setolle ei tule, siis väheneb tootmi- laenutaks mõttekaaslastele oma raamatu- kes ministri plaanitud vagusid ajades hoid- paks. Eestis üsna kogust 10-100 raamatut. Et loevad läbi, nuks silma peal ka põllumaa ideoloogilisel ne ja sealiha hind tõuseb tulevikus Üks piinlikuvõitu pisiasi küll on: miks pea, on väike- annavad tagasi? küljel. me peaksime nende va võimukandjate ja märgatavalt,” ütleb Laht, jätkates tootjad üsna Ainult et - raha teeb raha, raamatud Aga praegu pole ju märgata, et etteotsa nendega kaasaskäivate isikute koosseisu murelikul toonil: “Inimesed ei suu- raamatuid ei tee. Ja veel: kirjanduse puhul oleks sattunud asjatundjad? Peale erandi- püüdma piirata. Meid, muid eestlasi jääb pessimistlikud. da endale enam jõulupraadi lauale on mõeldav loobumisfraas “aitäh, see mul te põllumajandus-, välis- ja keskkonnami- muidu järele arvuline vähemus! Ja saame osta.” Tundub, et tollide küsimuse juba on!” - mida miljoni puhul juba ei nistri näol. Suurem osa on ikka ju algajad- liiga hõlpsasti täidetud põhiseaduse § 1 esi- puhul on paratamatu terav polariseerumine kuule! katsetajad? Siis piisaks ehk kõvast kantsle- mese lause teise poole nõudmise: “...kus sealihakasvatajate ja -töötlejate vahel. ASi Rak- Nii või teisiti, kirglikust soovist teha oma rist ja osakonnajuhtidest? kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.” vere Lihakombinaat juhatuse esimees Olle rahvale nelja aasta jooksul väärtuslikke Kui tegu on kindlalt parteidistsipliini Priit Aimla on satiirik ja Mõõdukate liige Horm kirjutab 5. mai Postimehes, et sealiha- impordile tollimaksude kehtestamine oleks karuteeneks ka sealihakasvatajatele endile. DEBATT n Äripäeva juhtkirja teemal raudtee taasriigistamisest, 25.04. See tooks kaasa analoogsed meetmed Läti ja Leedu poolt, mis sulgeksid võimalikud sealiha Kirik keset küla: raudtee infrastruktuur riigile eksporditurud meile. Ühtlasi astub Horm põ- himõtteliselt protektsionismi vastu aasta enne ma igal aastal järjest rohkem ge, mis suudavad sõita näiteks ammendanud raudtee läbilas- liitumist Euroopa vabamajandusruumiga. raha, ulatudes tänavu 1,5 mil- 160 km/h, ning reisijaid, kes kevõime, tehes pidevalt vedu- Olle Hormi seisukoha vastu polemiseerides Parbo Juchnewitsch jardini. Küllap tuleb see sellest, suudavad osta piletit. See de rekordeid, tundubki, et pill ütleb Urmas Laht telefonivestluses, et Horm ei endine Eesti Raudtee et oleme liialt autostunud. nõuaks miljardeid, mida eraet- kipub minema lõhki. Aga kui saagi teisiti arvata juba oma ametipositsiooni peadirektor Tookord küsis Eesti Raudtee tevõtjatel lihtsalt ei ole. Oleme realiseerub Tallinna Sadama tõttu. Kuulub ju Rakvere Lihakombinaat Soo- raha infrastruktuuri arengusse sulgenud ilma eriliste küsimus- söeterminal (5 miljonit tonni me kapitalile. Seakasvatajad, eriti väiketoot- Eesti raudteede taasriigistami- täpselt sama põhimõtte järgi, teta üleminekuperoodide osas aastas) ning transiidiettevõtjad jad, prognoosivad tulevikku üsna pessimistli- ne oleks täna kõikidele raud- kuid tulutult. Euroopa Liidu raudteetranspor- teevad head tööd veel vähemalt ku alatooniga. Kui doteeritud liha sissevedu teefirmadele suurepärane äri- Kõige lihtsam moodus pea- dialased peatükid, olles prakti- näiteks 10 miljoni tonni kauba jätkub, lõpeb seakasvatus Eestis üsna pea, on finaal. Kas enam keegi mäle- valust vabaneda on pea maha liselt kõigega kohe nõus. hankimiseks, mis siis saab? paljud neist veendunud. tabki erastamislepinguid, kuhu raiuda. Nii ka tehti. Raudtee Meil on valikuid vähe. Kas Tauno Teder on ajalehe Virumaa Teataja arvamustoimetaja olid need võimalused targalt erastati aktsiate müügi teel, ER investeerib pigem kutsume üles Eesti Raudteed sisse asetatud. Nii heldet ja hea- eraldamata sellest infrastruk- investeerima rohkem omaenda kaubaveost lähtudes usklikku potentsiaalset ostjat tuure, nagu seda nõuavad infrastruktuuri? Ta teeb seda Toimetus e-post: [email protected] kui riik kindlasti ei leia. Kui riik Euroopa Liidu direktiivid. Ärili- Tuleva aasta mais on Eesti niigi, kuid kaubaraudtee aren- tel: (372) 667 0111 faks: (372) 667 0265 ostakski tagasi kas kogu raud- selt oli tehing väga hea, tehnili- transpordi eripäraks suures osas gustrateegiast lähtuvalt: laien- Reklaamiosakonde-post: [email protected] peatoimetaja: Igor Rõtov tel: (372) 667 0105 tee või osa sellest, siis ei oska selt ei olnud areng halb, kau- Euroopa Liidu raudtee reisiliik- dab kaubajaamu jms. väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS faks: (372) 667 0200 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn temaga taas midagi pihta ha- bavood on sel aastal korralikud. luse nõuetele mittevastav inf- Kas ehitame endale uue rei- Tellimine ja levi e-post: [email protected] tel: (372) 667 0111 tel: (372) 667 0099 kata. Ettevõte on täiesti normaalselt rastruktuur (ka jaamahooned) siraudtee? Sellist lõbu saavad (372) 667 0222 faks: (372) 667 0300 faks: (372) 667 0265 Tellimishind 12 kuuks 1900 kr Kuni raudtee erastamiseni huvitatud kasumi saamisest, ja veerem (vagunid ja vedurid). lubada endale parimal juhul (372) 667 0165 Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee levis vildakas arusaam, et teed, sellest omakorda lähtub loogi- Seda puudujääki tuleb hakata vaid Euroopa suurriigid. e-post: [email protected] WWW: http://www.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress mis on mõeldud rongide jaoks ka infrastruktuuri kulude mi- kohe likvideerima. Et asjale Pigem tuleks leida lahendus Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus ning kus veetakse 85% kõiki- nimeerimisest. veelgi värvi anda, lisame veel “kirik keset küla”, mis seisneks kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, dest kaubavedudest ja tehakse Siit ka riigile peaprobleem – raudtee läbilaskevõime regulat- infrastruktuuri omanduse riik- teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine märkimisväärne osa reisivedu- et sõita rööbastel kiiresti, nagu sioonide lahendamata problee- likus vormis, ka kontsessioon, mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. dest, ei vaja riiklikku tuge. see toimub mujal Euroopas, on mistiku. Samas, kui meie suu- kaetuna korraliku abirahaga Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, Maanteed seevastu peavad saa- vaja korralikku teed, uusi ron- red transiiditegijad on pidevalt Euroopa Liidust. [email protected] või tel (372) 646 3363 Äripäev esmaspäev 12. mai 2003 7 miljonit – see on imelihtne

166 221 Kalevi aktsia omanikud 28. MAI 2001 28. AUGUST 2001 üritasid formaalse Osaühingud Hironymos (ainsaks varaks 40 000kroonine osakapital) ja Saabus lepingus kokkulepitud ostu-müügipäev. Eesti Santleks (ainsaks varaks 166 221 Kalevi aktsiat, mis on panditud Eesti Telekomi aktsia sulgemishind oli sel päeval 55 krooni tehinguga tekitada Vabariigile) sõlmisid ostu-müügilepingu, mille kohaselt Hironymos aktsia kohta (terve aasta madalaim hind). lubas müüa ja Santleks osta 220 000 Eesti Telekomi aktsiat hinnaga 7 miljoni kroonist 19,36 miljonit krooni. Müügihinna aluseks võeti sama päeva börsihind võlanõuet, et blo- – 88 krooni aktsia kohta (terve aasta kõrgeim hind). 3. SEPTEMBER 2001 VALUUTAKURSID keerida aktsiate Santleks teatas Hironymosele, et ta soovib kasutada minekut pandihoidja oma õigust aktsiaid mitte osta ning kohustub tasuma 09.05.2003 vaheraha 7,26 miljonit krooni. kätte. Teeseldud optsioon USD 13,61 EEK

Peeter Raidla 16. OKTOOBER 2001 [email protected] Jõgeva maakohus kuulutas välja Santleksi pankroti. SEK 1,71 EEK Nädalatagune Tallinna ring- LVL 24,07 EEK konnakohtu otsus heitis valgust kaks aastat tagasi aset leidnud 25. OKTOOBER 2001 kummalistele sündmustele, kus Hironymos esitas Santleksi pankrotipessa 7,26 miljoni EUR 1,15 USD õigusbüroo abil püüti tagantjä- kroonise nõudeavalduse. rele vormistatud optsioonite- hinguga tekitada 7,26 miljoni kroonist võlgnevust. Loogika 20.VEEBRUAR 2002 ÄRILAUSE põhjal sai selle tagamõte olla Hironymos loovutas oma nõude Tsikaad Konsultatsioonide OÜ-le. vaid üks – blokeerida 166 221 Kalevi aktsia minekut Eesti Va- 166 221 Kalevi bariigi kui pandipidaja oman- 22. VEEBRUAR 2002 dusse. aktsia liikumine Santleksi nõuete kaitsmise üldkoosolekul vaidlustab rahandusministeerium Asjale lisab jumet asjaolu, et kui Eesti Vabariigi esindaja Hironymoselt Tsikaadile üle läinud nõude. üks tehingu osalisi oli Edgar Algne omanik AS K-Haldus (asutajad Talinvest Tsikaad Konsultatsioonid esitavad selle kohtusse hagiavalduse, taotledes Savisaare maja ostjana ametli- ehk Epeks) oma nõude tunnustamist. kult näidatud firma juht Mar- Kalevi aktsiad osteti 6,6 mln kr eest ja panditi kohe erastamisagentuurile. Detsembris 2001 tin Krupp. läks ettevõte likvideerimisele, sinnani oli 2001. aastal sooritas OÜ juhatajaks Jaak Roosipuu. 4. VEEBRUAR 2003 Santleks vaid kaks tehingut – Tallinna linnakohus jätab hagi rahuldamata, leides, et ostu-müügitehing on tühine, sest pooled ei soovinudki tegelikkuses aktsiaid müüa ega osta. Poolte ostis 166 221 Kalevi aktsiat ja Mais 2001 ostab aktsiad OÜ Santleks. Formaalne omanik Taimar Kepp (õigusbüroost tahe oli suunatud Santleksi kohustuse ja Hironymose nõude tekitamisele. lubas osta 220 000 Eesti Tele- Loomani Konsultatsioonid). Oktoobris 2001 Pealegi oli alust arvata, et tegelikkuses sõlmiti tehing alles septembris 2001. komi aktsiat. Ehkki kummagi kuulutati välja pankrot. Teisisõnu vormistati paberid tagantjärele vale kuupäevaga. tehingu puhul ei liikunud sen- Veebruaris 2002 saab aktsiate omanikuks tigi, eristab neid see, et esime- Mõõdukate pressiesindaja sel juhul vormistati tõepoolest Castor Inkasso OÜ (juhataja Tarmo Haavandi), kes ostab need 3 miljoni krooniga Santleksi 5. MAI 2003 aktsiate omandiõiguse ülemi- pankrotihalduri korraldatud enampakkumiselt. Tallinna ringkonnakohus tunnistab linnakohtu otsuse õigeks, tehes siiski Olari Koppel nek ning teisel juhul ei kavat- Tänase seisuga tasutud ostuhinnast 10%. ühe paranduse: kõnealune tehing ei olnud näilik, vaid vastuolus heade setudki ühtegi aktsiat osta. kommetega ja seetõttu ka tühine. Ringkonnakohus tõdes, et Hironymosel Santleksi pankrotihaldur Alates 2002. aasta suvest saab aktsiad endale puudusid nii müüdavad aktsiad kui ka vahendid nende soetamiseks. Pole mingit vahet OÜ HG Faktooring, mille omanik on Sarki saarel Lisaks polnud tal isegi väärtpaberikontot. Vaido Paju ütles kõnealuseid registreeritud Marine & Coastal Management makse optimeerival tehinguid kommenteerides, et L.L.C. Aktsiad on tänase päevani panditud Eesti rahandusministril ja need jätavad tõepoolest mulje Vabariigi kasuks. lõbumaja teenuseid kui teeseldud tehingutest. kasutaval sotsiaal- Protsessi Eesti Vabariigi esin- ministril. dajana kaasatud rahandusmi- tembris 2001 ning on seetõttu Martin Krupp: kõik tehti õigel ajal nisteerium oli oma kohtule esi- vastuolus heade kommetega.” tatud väidetes märksa otseko- Tallinna linnakohus lisas aga Martin Krupp eitas lepingute õigusabi, vastas Krupp, et tegu hesem: “Tehingute eesmärk oli veel ühe dimensiooni. Ja nimelt tagantjärele vormistamist, väi- on tsiviilõiguslike tehingutega Santleksile suure varalise ko- asjaolu, et Hironymose juhata- tes, et kõik paberid vormistati ning et kohtul on õigus neile hustuse ja Hironymosele vara- ja Martin Krupp ja Santleksi ju- just sel ajal, nagu need on da- oma hinnangut anda. lise nõude tekitamine, mille hataja Taimar Kepp on mitme teeritud. Vastates küsimusele, kust ik- abil oleks Hironymosel võima- äriühingu kaudu omavahel seo- “Lepingutest tulenevad nõu- kagi pidi Hironymos 220 000 lik juhtida Santleksi pankroti- tud ja seetõttu pankrotiseadu- ded kajastusid ka mõlema poo- Telekomi aktsia ostuks saama Kommenteerides menetlust ning takistada pank- se mõttes käsitatavad lähikond- le raamatupidamises ning see enam kui 19 miljonit krooni, rotihalduril ja tegelikel võla- setena. Mõlemad töötavad leidis kinnitust ka pankrotihal- vastas Krupp: offshore-firmade usaldajatel pankrotimenetluse õigusbüroos Loomani Konsul- duri aruandes.” “Hironymos on eraõiguslik kasutamist rahandusmi- läbiviimist. On alust arvata, et tatsioonid, Krupil on ka pank- Küsimusele, kas tema ja juriidiline isik ning ma ei pea nister Tõnis Paltsu poolt. tegelikult sõlmiti tehing sep- rotihalduri ametitunnistus. Taimar Kepp võisid nende te- tema ärisaladusi ajakirjanduse- Äripäev Martin Krupp hingutega osutada kellelegi le avalikustama.” 09.05.2003

20. mail Tallinna Lillepaviljonis Äripäeva transpordi- ja logistikafoorum Kuidas mõjutab Euroopa Liitu astumine transpordi- ja logistika-firmasid?

Mis kaasneb Euroopa Liitu astumisel transpordi- ja Milliseks kujunevad EL astumise taustal logistikatee- logistikaettevõtetele? Millised uued nõuded tekivad? nuste hinnad? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, minister Meelis Atonen Jaotuskeskus OÜ juhataja Peep Piiber Mis muutub piiride kaotamisega tollinduses logistika- Milliseid toetusi on võimalik saada EL-st? ja transpordifirmade jaoks? Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ivar Sikk Soodushind kuni 13. maini 2400 krooni (km-ga 2832). Tolliosakonna Tollitehnoloogia talituse juhataja Heli Tarik Projekti ideest teostuseni – kust saada abi? Hiljem registreerijatele 2900 Euroopa Liidu sekretariaadi talituse juhataja Mailis Pukonen krooni (km-ga 3422). Foorum: Euroopa Liit – poolt ja vastu ja logistika- ja Registreerimine ja info telefonil transpordifirmade vaatevinklist Foorum 667 0233 (Merle Kumari) Osalevad Illimar Paul, Vallo Arumäe, Rein Jüriado, Jüri Suursoo jt ?www.aripaev.ee/seminar/