DOCSLIB.ORG

U Ja Suurema Majanduslik-Sot- Siaalse Ühtekuuluvuse Eelduseks on Hästi Arendatud Üle-Euroopalised Võrgustikud

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
U Ja Suurema Majanduslik-Sot- Siaalse Ühtekuuluvuse Eelduseks on Hästi Arendatud Üle-Euroopalised Võrgustikud u VABA q AJAKIRJANDUSE ÕPIK 2019 RAILJa q BALTICy sUU R en o se tT r uEESTIAKI e q AJ RJANDUS- RAIL BALTIC EESTI AJAKIRJANDUSVÄLJAL RAIL BALTIC t VÄLJAL VABA AJAKIRJANDUSE ÕPIK 2019 RAILJa BALTICq U y sU R en o se T r uEESTIAKI e q AJ RJANDUS-t VÄLJAL Avalik Eesti koostajad ja kujundaja tänavad SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ülo Ignatsi (1951-2011) vaba ajakirjanduse edendamiseks määratud stipendium, mis määrati väljaande Avalik Eesti arendamiseks 2019. aastal. AVALIK EESTI Toimetised nr 1 avalikeesti.ee 1. trükk 2019 © Koostajad ja väljaandjad: Maarja Lõhmus, Alo Ervin, Arvo Järvet Kujundus: Kalle Toompere Hurraa! OÜ Trükk: Vali Press ISSN 2504-7280 trükis ISSN 2504-7299 võrguväljaanne Tänu õppematerjali eest ajakirjanduskompendiumisse kogutud artiklite autoritele, Eesti Teadusfond, g9121 Eesti avalik-õigusliku meedia perspektiivid teel võrguühiskonda Sisukord Sissejuhatus ajakirjandusse ja tsensuuriuuringusse 8 Maarja Lõhmus Juhatus Eesti avalikkusse – Eesti ajakirjanduse dilemma Rail Balticu teema käsitlemise näitel 2007-2019 Ajakirjandustekstide kompendium 2007-2019 12 Eric Katskowski Peagi saab Tallinnast rongiga Riiga sõita nelja ja poole tunniga 16 Vahur Koorits Parts: valitsus otsustas Rail Balticat toetada 17 Mikk Salu Kaido Simmermann: mina praegu Rail Balticut ehitada ei riskiks 22 Tanel Meos, Kristi Helme Siim Kallas: Rail Baltic valmib tõenäoliselt 2020. aasta paiku 23 Hans H. Luik Kes maksab Rail Balticu marsruudi kinni? 25 Mikk Salu Rail Balticu kiirrong võtab Kaunases hoo maha 27 Toomas Kümmel, Hardo Aasmäe Rail Baltic: õige asi vales kohas 31 Hardo Aasmäe Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud? 38 Hardo Aasmäe Rail Balticu ideaalmaastik 41 Partsi “jobu”-solvang tõi skandaali: Leedu valitsus nõuab Eesti suursaadikult selgitust 42 Leedu majandusteadlane: Rail Baltic ei tasu end ära 43 Toomas Kümmel Pilt Rail Balticu tulevikuperspektiividest on naeruväärne 46 Juhan Haravee Hardo Aasmäe: kus Rail Baltic kulgeb, on iga riigi siseasi 49 Hannes Luts Kuni Eesti riik ei tea, mida ta raudteega teha tahab, pole mõtet Rail Balticu üle vaielda 54 Keskkonnaühendused: Rail Balticu planeerimisel ühe trassi väljavalimine oleks ennatlik ja õigusevastane 55 Hardo Aasmäe Rail Baltic lõhnab korruptsiooni järele? 59 Hardo Aasmäe Fosforiidisõda ja Rail Baltic 61 Anvar Salomets Rail Balticut vanale trassile ei ehita 64 Raul Sulbi Aasmäe: läbi Pärnu kulgev trass kustutab Kagu-Eesti ära 65 Andres Einmann, Tiina Kaukvere Suri Hardo Aasmäe 3 Sisukord 67 Priit Humal Rail Balticu müüjad 71 Sven Soiver Rail Baltic sai raha. Kahju, et sai. Lahtine on endiselt küsimus, kas 540 miljonit eurot saanud Rail Balticut on üldse vaja 71 Andres Reimer Külaselts paljastas arvutusvead Rail Balticu trassivalikul 72 Nele-Mai Olup Rail Baltic võib pühapaikadest üle sõita 76 Sulev Vedler 850 miljoni euro suurune auk Rail Balticu tasuvusuuringus. Tulevase kiirraudteetulude puhul arvestati trassi pikkust Tallinnast Varssavini, osade kulude puhul aga vaid Leedu-Poola piirini. 77 Uwe Gnadenteich Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada 79 Toomas Kiho On viimane aeg peatada Rail Baltic sellisel kujul 80 BNS Kohus lükkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi: puudub kaebeõigus 81 Nils Niitra Leedu muutis Rail Balticu külavaheraudteeks 82 101 kiri: Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul 87 Liis Velsker Avaliku elu tegelased selgitavad: miks tuleks Rail Balticu projekt peatada? 90 Andres Reimer Rail Balticuga eksiteele 92 Priit Humal Kas Rail Baltic on Eesti Nokia? 93 Kalev Kukk Rail Baltic – et unistusest ei saaks veskikivi kaela 94 152 kiri: Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul 98 “Rahva teenrid”: Rail Baltic pole kuigi mõistlik projekt 99 Hannes Luts, Karli Lambot, Alvar Tõruke, Jaan Lepp, Meelis Arumeel, Peep Tomingas, Parbo Juchnewitsch Transpordi- ja logistikaekspertide pöördumine: poole miljardi euro küsimus ehk mida muud saaks Rail Balticu omaosaluse eest? 102 Katrin Idla, Marek Strandberg Mei ei tea peaaegu midagi sellest, kuidas Rail Balticut juhitakse 106 Mihkel Kangur Küsimus, millele võiks osata iga riigikogu liige enne hääletust vastata 4 Sisukord 108 BNS Majanduskomisjon saatis Rail Balticu lepingu esimesele lugemisele 109 Andres Reimer Riigikontroll avaldas Rail Balticu kokkuleppe nõrgad kohad 113 Siiri Liiva Karis Rail Balticu aruandest: Ei midagi uut. Tõesti. 114 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta: Palume riigikogul jätta RB 117 Maarja Lõhmus Eesti ajakirjandus on kaotanud arusaama oma kohusestrahvusvaheline kokkulepe ratifitseerimata 118 Maarja Lõhmus, Marju Lepajõe, Heiki Valk, Tõnis Mägi Avalik kiri: Rail Balticu otsustamine meenutab Eesti NSV-d 121 Sots Barbi Pilvre jättis Rail Balticu poolt hääletamata: ülalpidamiskulud on meeletud, keskkonnakahjud suured 122 Toomas Kiho Vaim ja võim ja meie ehk kellel on õigus kõnelda Eesti nimel? 127 Jaanus Vogelberg Loe läbi musta tindi: MKM saatis Rail Balticu kriitikutele täielikult tsenseeritud dokumendid. Vaata ministeeriumi saadetud tsenseeritud dokumente! 128 Toomas Pott Analüüs: Rail Baltic on muutunud liiga kalliks projektiks 129 Karli Lambot Rail Balticu tasuvusuuringust paljastunud nelja miljardi eurone auk on ikka lappimata 131 ERR Eestlased eelistavad puhast keskkonda majandusarengule 132 400 avalik kiri: valeinfo põhjal vastu võetud Rail Balticu seadus tuleb tühistada! 138 Jaak Jõerüüt Ehmatavalt sageli meenutab kogu see juba aastaid kestnud Rail Balticu protsess sovetiaega 141 Alo Ervin Avalik kiri professor Erik Terkile: tasakaalustatud arutelu Rail Balticu ümber saab põhineda avaldatud uurimustel 143 Mart Hiob Tallinna linnriik – kuidas sellest hoiduda 144 Tõnis Oja Kontrollikoda: Euroopa kiirraudteede võrk on aeglane, kallis ja ebaefektiivne 145 Raivo Soosaar Rail Baltic – kas tasuvusanalüüse tasub usaldada? 148 Toomas Kiho Uuele valitsusele: kui praegu reageerida, same Rail Balticule pidurit tõmmata 5 Sisukord 150 Kodanikuühenduste pöördumine 154 Raik-Hiio Mikelsaar Rail Baltic vajab teaduslikku analüüsi Tsenseeriv toimetamine 158 Näitejuhtum ERRi portaalis anno 2017 163 Rain Kooli Kui tõekspidamine varjutab vaate 166 Alo Ervin Järelsõna 168 Kas keelatud võrdlus NLiiduga? Teabenõuded, arvamused ja ettepanekud 174 Teabenõuded 180 Arvo Järvet 2016 – 2018. Rail Baltica maakonnaplaneeringute ja keskkonna- mõju hindamise Eesti vastuoludest Geograafia Seltsi arvamused ja ettepanekud 6 u Sissejuhatus ajakirjandusse ja tsensuuriuuringusse Sissejuhatus Juhatus Eesti avalikkusse – Eesti ajakirjanduse dilemmad Rail Balticu teema käsitlemise näitel 2007–2019 28. oktoobril 2019 korraldame konverentsi EESTI PERSPEKTIIVID, et aru- tada Eestiga seotud ja Eestile olulise mõjuga rahvusvaheliste suurprojek- tide avaliku arutamise kultuuri Eestis. Analüüsime, kuidas on oma rolliga – arutada Eestile olulisi küsimusi – toime tulnud Eesti ajakirjanduse välja- anded ja meedia. Avalikkuse uuringud Rail Balticu näitel alles algavad, aga esimese vi- sandliku vahekokkuvõtte 12 aasta (2007–2019) suundumustest, avali- ku arutelu kujunemisest ja avaliku arutelu takistustest teeme, anname nüüd esimese pildi, eeltakti. Eesti ajakirjanduse eesmärgiks võiks olla kriitiline avalikkus, kriitili- ne analüüs. Me peame seda järjekindlalt küsima ja järjekindlalt sellel ra- jal seisma, sest meie ajakirjandus on toimetanud ja toiminud 253 aastat. Kaks ja pool sajandit. Eestikeelset ajakirjandust on tehtud kirjaoskajale maarahvale. Kirjaos- kus, kooliharidus ja aktiivne ajakirjandus – kriitiline meel ja mõtlemine – on olnud eesti ühiskonna edendamise võti ja on seda jätkuvalt ka täna. Eesti ühiskond baseerub avalikkusel. Eesti ühiskond on oma olemu- selt avalikkuse ja ühishuvi ühiskond, peame seda praegu anno 2019 väga selgelt väljendama ning ajakirjandusena ses suunas tegutsema. Eesti avalikkus ja Eesti ajakirjandus on vabad. Eesti Vabariigi algus- ajal Vabadussõja lõppedes kaotati sõjatsensuur aastal 1920, Eesti vaba ajakirjandus saab 100 aastat vanaks. Ka tänapäeval võime vaadata tsensuuri ja info puudumise fenomeni. Tänapäeval näeme sildistamisvõitlust, näeme naeruvääristamist ning näeme sündmuste ja inimeste mahavaikimist või asendust mingi teise teemaga. RB kui Eesti ajakirjandusliku mõtteloo seisu peegel Avalikkus on ühiskonna mentaalne keskkond, aga ka võitlusväli. Ees- ti ajakirjanduse võitluskoht on avalikkus – kes pääseb avalikkusesse? 8 Sissejuhatus Millised tekstid pääsevad avalikkusesse ja millised ei pääse? Selle ajakirjandusõpiku koostasime 1988. a Loomeliitude Pleenumi ideede vaimus ning sealt sammukese edasi: kuidas Eestis olla rääkija– subjekt ning mitte sattuda räägitava–objekti rolli riikide ja kultuuride üleilmsel väljal.1 Väikses kogumikus on kompendium, mis annab punktiiri ühe rah- vusvahelise teema – RB – tulekust Eesti avalikkusesse ning avalikust arutlusest Eesti ajakirjanduses. Valik annab pildi, mis tüüpi mõtteid on ajakirjanduses olemas ja mis puuduvad. Oleme kõneaine tulemise ajakir- janduse agendale esitanud kronoloogiliselt. Artiklid on esitatud nii nagu need lugejale pakutakse – kui ikka lugu katkestatakse peale tutvustuslõiku, edasi lugemise eest küsitakse tasu, siis ka antud ülevaates toome vaid alguskatkendi – nagu lugejale servee- ritakse. Seegi on märk ajakirjandusliku tähendusvälja kujundamisest. Tegelikult on RB teema käsitlemisel suuri lünki, salastamist ja desin- formatsiooni. Miks infot puudub, jääb mõelda ja kirjutada siis, kui raama- tu tagakaas sulgub. Oleme liitnud kogumikku ka paar tsenseeriva toimetamise
Load more

Recommended publications
  • Download Download
    Ajalooline Ajakiri, 2016, 3/4 (157/158), 477–511 Historical consciousness, personal life experiences and the orientation of Estonian foreign policy toward the West, 1988–1991 Kaarel Piirimäe and Pertti Grönholm ABSTRACT The years 1988 to 1991 were a critical juncture in the history of Estonia. Crucial steps were taken during this time to assure that Estonian foreign policy would not be directed toward the East but primarily toward the integration with the West. In times of uncertainty and institutional flux, strong individuals with ideational power matter the most. This article examines the influence of For- eign Minister Lennart Meri’s and Prime Minister Edgar Savisaar’s experienc- es and historical consciousness on their visions of Estonia’s future position in international affairs. Life stories help understand differences in their horizons of expectation, and their choices in conducting Estonian diplomacy. Keywords: historical imagination, critical junctures, foreign policy analysis, So- viet Union, Baltic states, Lennart Meri Much has been written about the Baltic states’ success in breaking away from Eastern Europe after the collapse of the Soviet Union in 1991, and their decisive “return to the West”1 via radical economic, social and politi- Research for this article was supported by the “Reimagining Futures in the European North at the End of the Cold War” project which was financed by the Academy of Finland. Funding was also obtained from the “Estonia, the Baltic states and the Collapse of the Soviet Union: New Perspectives on the End of the Cold War” project, financed by the Estonian Research Council, and the “Myths, Cultural Tools and Functions – Historical Narratives in Constructing and Consolidating National Identity in 20th and 21st Century Estonia” project, which was financed by the Turku Institute for Advanced Studies (TIAS, University of Turku).
    [Show full text]
  • Ex Injuria Jus Non Oritur
    Ex injuria jus non oritur Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Veikko Johannes Jarmala Helsingin yliopisto Valtiotieteellinen tiedekunta Poliittinen historia Pro gradu -tutkielma toukokuu 2017 Tiedekunta/Osasto – Fakultet/Sektion – Faculty Laitos – Institution – Department Valtiotieteellinen tiedekunta Politiikan ja talouden tutkimuksen laitos Tekijä – Författare – Author Veikko Jarmala Työn nimi – Arbetets titel – Title Ex injuria jus non oritur – Periaatteet ja käytäntö Viron tasavallan palauttamisessa Oppiaine – Läroämne – Subject Poliittinen historia Työn laji – Arbetets art – Level Aika – Datum – Month and year Sivumäärä – Sidoantal – Number of pages pro gradu-tutkielma toukokuu 2017 136 Tiivistelmä – Referat – Abstract Oikeudellinen jatkuvuus (vir. õiguslik järjepidevus) on Viron tasavallan valtioidentiteetin perusta. Vuodesta 1944 lähtien pakolaisyhteisö oli haaveillut Viron vapauttamisesta ja tasavallan palauttamisesta. Se piti yllä pakolaistoiminnassaan oikeudellista jatkuvuutta, vaikkakin sen määrittelyprosessi ei ollut lainkaan sovinnollista pakolaisuuden alkuvuosina. Ulko-Viro ja koti-Viro olivat etäällä toisistaan aina 1980-luvun loppuun asti, jolloin Neuvostoliiton uudistuspolitiikka avasi mahdollisuuden yhteydenpitoon. Perestroika nosti ensin vaatimukset Eestin SNT:n suuremmasta itsehallinnosta, jota alkoi ajaa perestroikan tueksi perustettu Viron kansanrintama johtajanaan Edgar Savisaar. IME-ohjelman (Isemajandav Eesti) tuli pelastaa neuvosto-Eesti, mutta kansanrintaman vastustajaksi perustettu Interliike
    [Show full text]
  • Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII Koosseis 29.03.1990–29.09.1992
    Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992 Statistikat ja ülevaateid Riigikogu Kantselei Eesti Rahvusraamatukogu Tallinn 2013 Peatoimetaja Aaro Mõttus Koostajad Gerli Eero, Rita Hillermaa, Arne Koitmäe, Margit Muul, Aaro Mõttus, Mihkel Pilving, Lii Suurpalu, Piret Viljamaa Konsultant Rein Järlik Keeletoimetaja Inna Saaret Küljendaja Anu Ristmets ISBN 978-9949-413-44-7 Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2013, Eesti Rahvusraamatukogu 2013 Trükkinud Print Best OÜ trükikoda Sisukord Peatoimetaja saatesõna / Aaro Mõttus 5 Ülemnõukogu ajaloolisest rollist 1990–1992 / Marju Lauristin 7 1. Ülemnõukogu valimised 9 1.1. Valimised arvudes 9 1.2. Valimistulemused ringkonniti 11 1.3. Ülemnõukogu valimise seadus 55 1.4. Seadlus valimisringkondade moodustamise kohta 69 2. Ülemnõukogu koosseis 74 2.1. Ülemnõukogu liikmed arvudes 74 2.2. Ülemnõukogu liikmed 29.03.1990 – 29.09.1992 75 3. Ülemnõukogu organisatsioon 93 3.1. Ülemnõukogu esimees, juhatus, Presiidium, vanematekogu 93 3.1.1. Ülemnõukogu esimees 93 3.1.2. Ülemnõukogu juhataja ja juhataja asetäitjad, Ülemnõukogu juhatus 93 3.1.3. Ülemnõukogu Presiidium 94 3.1.4. Ülemnõukogu vanematekogu 96 3.1.5. Eesti Vabariigi Erakorraline Kaitsenõukogu 96 3.2. Alatised komisjonid 97 3.2.1. Alatised komisjonid 97 3.2.2. Alatise komisjoni moodustamise ettepanek 106 3.3. Muud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.1. Eri- ja probleemkomisjonid, töögrupid ja töörühmad 107 3.3.2. Eelnõude väljatöötamiseks loodud komisjonid, töögrupid ja töörühmad 110 3.3.3. Eelnõude redaktsiooni- või kooskõlastuskomisjonid 111 3.3.4. Häältelugemis- ja valimiskomisjonid 115 3.3.5. Muude komisjonide ja töögruppide moodustamise ettepanekud 116 3.4. Saadikurühmad 117 3.4.1.
    [Show full text]
  • D3.3.3 Process-Tracing Case Study Report on Estonia
    This project is co-funded by the Seventh Framework Programme for Research and Technological Development of the European Union D3.3.3 Process-tracing case study report on Estonia Author: Valts Kalniņš Centre for Public Policy PROVIDUS 28 May 2015 KEYWORDS Corruption, Anti-Corruption, Particularism, Reforms, Universalism, Estonia Valts Kalniņš Centre for Public Policy PROVIDUS ([email protected]) \\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\ © 2015 GIGA German Institute of Global and Area Studies. Acronyms CPSU Communist Party of the Soviet Union ECP Estonian Communist Party ESSR Estonian Soviet Socialist Republic EU-FS European Union – former Soviet MEP Member of the European Parliament MP Member of Parliament NATO North Atlantic Treaty Organization OECD Organisation for Economic Co-operation and Development USSR Union of Soviet Socialist Republics Introduction By a number of measures, Estonia is the most successful country of the former Soviet area, although its level of wealth lags behind Western European countries. Estonia was forcefully incorporated into the Soviet Union in 1940 and regained its independence in 1991. In 2004, the country acceded to NATO and the European Union. In 2011, it introduced the Euro. Estonia is still relatively poor compared to the average level in the European Union. The country’s GDP per capita was EUR 14,200 in 2013 (EUR 26,600 for the EU 28) (Eurostat 2014a). Estonia’s population was 1.3 million in 2014 and it is one of the smallest populations among the countries of the EU (Eurostat 2014b). Ethnic Estonians made up approximately 70% of the population in 2011 (Statistikaamet 2014: 54). The majority of the rest of the population are Russian speakers, many of whom are Soviet-era immigrants or their descendants.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • Raamist Ruumini – R.A.A.A.M.-I Arengulugu 2000–2010
    TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Merle Milva Raamist ruumini – R.A.A.A.M.-i arengulugu 2000–2010 Magistritöö Juhendaja professor Anneli Saro Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 2 1. Mõistetest ................................................................................................................... 5 2. Väiketeatrite tekkimine Eestis ................................................................................. 9 2.1. Teatrite riikliku rahastamise põhimõtted ............................................................ 9 2.2. Ühiskondlike muutuste mõju teatrielule ........................................................... 11 2.3. Eesti era- ja projektiteatrite tekkimise kolm lainet ........................................... 13 3. R.A.A.A.M. perioodil 2000–2010 ........................................................................... 18 3.1. Eellugu .............................................................................................................. 18 3.1. Institutsionaalne ülesehitus ja tegutsemispõhimõtted ....................................... 19 3.2. Uued mängupaigad ........................................................................................... 23 3.2.1. Viinistu kunstimuuseumi neli lava ............................................................ 24 3.2.2. Suure Munamäe vabaõhulava ..................................................................
    [Show full text]
  • Lennud» Näitel
    TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut Merilyn Merisalu NÄITLEJA KUVANDI LOOMINE MEEDIAS SAATESARJA «LENNUD» NÄITEL Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Maarja Lõhmus, PhD TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD.............................................................................. 6 1.1. Kultuuri esitamine avalikus sfääris .......................................................................... 6 1.2. Näitleja kui avaliku elu tegelane .............................................................................. 8 1.3. Kuvand kultuuriruumis ............................................................................................ 9 1.4. Meedia kui kultuurikeskkond kuvandi loomisel .................................................... 12 1.5. Valdkonna uurimistraditsioon Eestis ..................................................................... 16 2. UURIMISTEEMA JA MEETOD ................................................................................. 18 2.1. Uurimisteema ja uurimisküsimused ....................................................................... 18 2.1.1. EMTA lavakunstikool kui kultuuri looja ........................................................ 19 2.1.2. EMTA lavakunstikooli vilistlased kultuuriväljal/avalikkuses ........................ 21 2.1.3. Telesari näitekunstist «Lennud» kultuuriloo loojana .....................................
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1
    KROONIKA SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 186 Statistikas osalevad etendusasutused 186 Etenduspaigad Eestis 188 Teatrite esinemised välismaal 189 Festivalid Eestis 195 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 204 Tiia Sippol. Ülevaade teatritegevusest Eestis 2016. aastal 208 Toomas Peterson. Pealinn vs regioonid 212 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 215 Teatrite tegevusülevaated (järjekord tabelis lk 188), statsionaarid, uuslavastused, repertuaar, tugitegevus ja ülevaade tulude-kulude jaotumisest. 2016. aasta uuslavastusi 328 Raadioteater 337 Teatrikoolid 338 Harrastusteater Eestis 340 Teatriorganisatsioonid: 1. ASSITEJ Eesti Keskus 349 2. Eesti Etendusasutuste Liit 349 3. Eesti Harrastusteatrite Liit 350 4. Eesti Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus 351 5. Eesti Tantsuhariduse ja -kunstnike Ühendus 351 6. Eesti Teatri Agentuur 352 7. Eesti Teatriliit 353 8. Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus 360 9. UNIMA Eesti Keskus 361 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 361 III osa VARIA Auhinnad 363 Eesti teatri aastaauhinnad 365 Nimelised auhinnad ja stipendiumid 367 Kolleegipreemiad 370 Publikupreemiad 373 Tunnustused välismaalt 374 Konverentsid, seminarid jm 377 Näitused 384 Teatrierialade lõpetajad 385 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 387 Ilmunud raamatud ja videosalvestised 393 In memoriam 397 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat alates 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on kolmeteistküm- nes. Aastatel 2004–2011 kogutud statistika anti
    [Show full text]
  • Download [Pdf]
    This project is co-funded by the Seventh Framework Programme for Research and Technological Development of the European Union EU Grant Agreement number: 290529 Project acronym: ANTICORRP Project title: Anti-Corruption Policies Revisited Work Package: WP3, Corruption and governance improvement in global and continental perspectives Title of deliverable: D3.3.3 Process-tracing study report on Estonia Due date of deliverable: 31 May 2015 Actual submission date: 28 May 2015 Editor: Alina Mungiu-Pippidi Authors: Valts Kalniņš Organization name of lead beneficiary for this deliverable: Hertie School of Governance Project co-funded by the European Commission within the Seventh Framework Programme Dissemination Level PU Public X PP Restricted to other programme participants (including the Commission Services) RE Restricted to a group specified by the consortium (including the Commission Services) Co Confidential, only for members of the consortium (including the Commission Services) Process-tracing study report on Estonia Valts Kalniņš, Centre for Public Policy PROVIDUS. [email protected] 28 May 2015 ABSTRACT In controlling corruption, Estonia is an obvious top-achiever in comparison with the rest of the post-socialist area countries. Some historical legacies apparently facilitated this state of affairs – Estonia was by and large the wealthiest republic of the Soviet Union with the most developed elements of autonomous civil society and considerable exposure to Western information. The strong anti-communist and nationalist mood of Estonians appear to be a key driving force behind the drastic replacement of the ruling elite, which culminated in the 1992 parliamentary elections. This report explores the replacement of the old Communist nomenclature, provides insights into some of the reforms undertaken and the roles of their proponents.
    [Show full text]
  • Kroonika Algus Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223
    kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 223 KROONIKA kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 224 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 225 Ülevaade statistikast 225 Etenduspaigad Eestis 232 Teatrite esinemised välismaal 233 Festivalid Eestis 236 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 244 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 248 Teatrite tegevusülevaated – statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis lk 226: avalik-õiguslik asutus, riigiteatrid, linnateatrid, erateatrid, 2012. esietendunud lavastusi Raadioteater 344 Teatrikoolid 345 Harrastusteater Eestis 347 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Teatriliit 351 2. Eesti Etendusasutuste Liit 354 3. Eesti Teatri Agentuur 354 4. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 354 III osa VARIA 356 Auhinnad 356 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad 356 Nimelised auhinnad 358 Stipendiumid 359 Kolleegipreemiad 359 Publikupreemiad 361 Tunnustused välismaalt 362 Rahvusvaheline koostöö 362 Seminarid ja konverentsid 363 Võistlused, konkursid 367 Teatrierialade lõpetajad 368 Mängufilmid 369 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 372 In memoriam 378 kroonika algus_Layout 1 08.08.13 17:06 Page 225 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös Kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast. Aastate 2004–2011 teatristatistika on avaldatud aasta- kogumikes, alates 2012. aasta andmetest on täismahus statistika kättesaadav andmebaa- sist aadressil statistika.teater.ee ning sellele lisaks avaldatakse
    [Show full text]
  • FROM DESTRUCTION to DEMOCRATIC REVIVAL: Local Government in Estonia
    Liia Laanes FROM DESTRUCTION TO DEMOCRATIC REVIVAL: Local government in Estonia ISBN 978-951-653-422-3 (pbk.) ISBN 978-951-423-0 (PDF) ABSTRACT Institutions are shaped by history. Hence, in order to understand why local government institutions in Estonia were designed the way they were at the beginning of the 1990s after the collapse of communism, we should take into account both the history and the context of that time. To this end, the current thesis aims to analyse the re-establishment of local government in Estonia in the 1990s in the light of the past. For this purpose, a historical institutionalist approach is applied, with a particular focus on a path dependence and legacies framework. The interwar local government in Estonia was based on the structure created during the Russian era. Despite numerous legislative proposals, the special laws on local government were only enacted in 1937/38 under authoritarianism. During the communist period, the system used in the other Soviet republics was introduced in Estonia and local government became a state authority. The rebuilding of democratic local government in Estonia started at the end of the 1980s, not so much based on the interwar legislation on local government, but rather on the idea of interwar democratic local government. For some of the facets of local government institutions, the path had already been paved a century ago or earlier, making some choices in the post-communist period more likely while simultaneously reducing other available alternatives. The communist legacy of incomplete nation-building was a focal point for many parliamentary debates at the beginning of the 1990s, with the result that in some cases less attention was paid to other details in the legislative process.
    [Show full text]