u VABA q AJAKIRJANDUSE ÕPIK 2019 RAILJa q BALTICy sUU R en o se tT r uEESTIAKI e q AJ RJANDUS- RAIL BALTIC EESTI AJAKIRJANDUSVÄLJAL RAIL BALTIC t VÄLJAL VABA AJAKIRJANDUSE ÕPIK 2019 RAILJa BALTICq U y sU R en o se T r uEESTIAKI e q AJ RJANDUS-t VÄLJAL Avalik Eesti koostajad ja kujundaja tänavad SA Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ülo Ignatsi (1951-2011) vaba ajakirjanduse edendamiseks määratud stipendium, mis määrati väljaande Avalik Eesti arendamiseks 2019. aastal. AVALIK EESTI Toimetised nr 1 avalikeesti.ee 1. trükk 2019 © Koostajad ja väljaandjad: Maarja Lõhmus, Alo Ervin, Arvo Järvet Kujundus: Kalle Toompere Hurraa! OÜ Trükk: Vali Press ISSN 2504-7280 trükis ISSN 2504-7299 võrguväljaanne Tänu õppematerjali eest ajakirjanduskompendiumisse kogutud artiklite autoritele, Eesti Teadusfond, g9121 Eesti avalik-õigusliku meedia perspektiivid teel võrguühiskonda Sisukord Sissejuhatus ajakirjandusse ja tsensuuriuuringusse 8 Maarja Lõhmus Juhatus Eesti avalikkusse – Eesti ajakirjanduse dilemma Rail Balticu teema käsitlemise näitel 2007-2019 Ajakirjandustekstide kompendium 2007-2019 12 Eric Katskowski Peagi saab Tallinnast rongiga Riiga sõita nelja ja poole tunniga 16 Vahur Koorits Parts: valitsus otsustas Rail Balticat toetada 17 Mikk Salu Kaido Simmermann: mina praegu Rail Balticut ehitada ei riskiks 22 Tanel Meos, Kristi Helme Siim Kallas: Rail Baltic valmib tõenäoliselt 2020. aasta paiku 23 Hans H. Luik Kes maksab Rail Balticu marsruudi kinni? 25 Mikk Salu Rail Balticu kiirrong võtab Kaunases hoo maha 27 Toomas Kümmel, Hardo Aasmäe Rail Baltic: õige asi vales kohas 31 Hardo Aasmäe Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud? 38 Hardo Aasmäe Rail Balticu ideaalmaastik 41 Partsi “jobu”-solvang tõi skandaali: Leedu valitsus nõuab Eesti suursaadikult selgitust 42 Leedu majandusteadlane: Rail Baltic ei tasu end ära 43 Toomas Kümmel Pilt Rail Balticu tulevikuperspektiividest on naeruväärne 46 Juhan Haravee Hardo Aasmäe: kus Rail Baltic kulgeb, on iga riigi siseasi 49 Hannes Luts Kuni Eesti riik ei tea, mida ta raudteega teha tahab, pole mõtet Rail Balticu üle vaielda 54 Keskkonnaühendused: Rail Balticu planeerimisel ühe trassi väljavalimine oleks ennatlik ja õigusevastane 55 Hardo Aasmäe Rail Baltic lõhnab korruptsiooni järele? 59 Hardo Aasmäe Fosforiidisõda ja Rail Baltic 61 Anvar Salomets Rail Balticut vanale trassile ei ehita 64 Raul Sulbi Aasmäe: läbi Pärnu kulgev trass kustutab Kagu-Eesti ära 65 Andres Einmann, Tiina Kaukvere Suri Hardo Aasmäe 3 Sisukord 67 Priit Humal Rail Balticu müüjad 71 Sven Soiver Rail Baltic sai raha. Kahju, et sai. Lahtine on endiselt küsimus, kas 540 miljonit eurot saanud Rail Balticut on üldse vaja 71 Andres Reimer Külaselts paljastas arvutusvead Rail Balticu trassivalikul 72 Nele-Mai Olup Rail Baltic võib pühapaikadest üle sõita 76 Sulev Vedler 850 miljoni euro suurune auk Rail Balticu tasuvusuuringus. Tulevase kiirraudteetulude puhul arvestati trassi pikkust Tallinnast Varssavini, osade kulude puhul aga vaid Leedu-Poola piirini. 77 Uwe Gnadenteich Michal ei soovi Rail Balticu trassiarutelusid uuesti alustada 79 Toomas Kiho On viimane aeg peatada Rail Baltic sellisel kujul 80 BNS Kohus lükkas seltside Rail Balticu kaebuse tagasi: puudub kaebeõigus 81 Nils Niitra Leedu muutis Rail Balticu külavaheraudteeks 82 101 kiri: Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti rahva ja maa tuleviku nimel tuleb peatada Rail Balticu rajamine kavandatud kujul 87 Liis Velsker Avaliku elu tegelased selgitavad: miks tuleks Rail Balticu projekt peatada? 90 Andres Reimer Rail Balticuga eksiteele 92 Priit Humal Kas Rail Baltic on Eesti Nokia? 93 Kalev Kukk Rail Baltic – et unistusest ei saaks veskikivi kaela 94 152 kiri: Avaliku elu tegelaste pöördumine: Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul 98 “Rahva teenrid”: Rail Baltic pole kuigi mõistlik projekt 99 Hannes Luts, Karli Lambot, Alvar Tõruke, Jaan Lepp, Meelis Arumeel, Peep Tomingas, Parbo Juchnewitsch Transpordi- ja logistikaekspertide pöördumine: poole miljardi euro küsimus ehk mida muud saaks Rail Balticu omaosaluse eest? 102 Katrin Idla, Marek Strandberg Mei ei tea peaaegu midagi sellest, kuidas Rail Balticut juhitakse 106 Mihkel Kangur Küsimus, millele võiks osata iga riigikogu liige enne hääletust vastata 4 Sisukord 108 BNS Majanduskomisjon saatis Rail Balticu lepingu esimesele lugemisele 109 Andres Reimer Riigikontroll avaldas Rail Balticu kokkuleppe nõrgad kohad 113 Siiri Liiva Karis Rail Balticu aruandest: Ei midagi uut. Tõesti. 114 222 kodaniku kiri Rail Balticu kohta: Palume riigikogul jätta RB 117 Maarja Lõhmus Eesti ajakirjandus on kaotanud arusaama oma kohusestrahvusvaheline kokkulepe ratifitseerimata 118 Maarja Lõhmus, Marju Lepajõe, Heiki Valk, Tõnis Mägi Avalik kiri: Rail Balticu otsustamine meenutab Eesti NSV-d 121 Sots Barbi Pilvre jättis Rail Balticu poolt hääletamata: ülalpidamiskulud on meeletud, keskkonnakahjud suured 122 Toomas Kiho Vaim ja võim ja meie ehk kellel on õigus kõnelda Eesti nimel? 127 Jaanus Vogelberg Loe läbi musta tindi: MKM saatis Rail Balticu kriitikutele täielikult tsenseeritud dokumendid. Vaata ministeeriumi saadetud tsenseeritud dokumente! 128 Toomas Pott Analüüs: Rail Baltic on muutunud liiga kalliks projektiks 129 Karli Lambot Rail Balticu tasuvusuuringust paljastunud nelja miljardi eurone auk on ikka lappimata 131 ERR Eestlased eelistavad puhast keskkonda majandusarengule 132 400 avalik kiri: valeinfo põhjal vastu võetud Rail Balticu seadus tuleb tühistada! 138 Jaak Jõerüüt Ehmatavalt sageli meenutab kogu see juba aastaid kestnud Rail Balticu protsess sovetiaega 141 Alo Ervin Avalik kiri professor Erik Terkile: tasakaalustatud arutelu Rail Balticu ümber saab põhineda avaldatud uurimustel 143 Mart Hiob Tallinna linnriik – kuidas sellest hoiduda 144 Tõnis Oja Kontrollikoda: Euroopa kiirraudteede võrk on aeglane, kallis ja ebaefektiivne 145 Raivo Soosaar Rail Baltic – kas tasuvusanalüüse tasub usaldada? 148 Toomas Kiho Uuele valitsusele: kui praegu reageerida, same Rail Balticule pidurit tõmmata 5 Sisukord 150 Kodanikuühenduste pöördumine 154 Raik-Hiio Mikelsaar Rail Baltic vajab teaduslikku analüüsi Tsenseeriv toimetamine 158 Näitejuhtum ERRi portaalis anno 2017 163 Rain Kooli Kui tõekspidamine varjutab vaate 166 Alo Ervin Järelsõna 168 Kas keelatud võrdlus NLiiduga? Teabenõuded, arvamused ja ettepanekud 174 Teabenõuded 180 Arvo Järvet 2016 – 2018. Rail Baltica maakonnaplaneeringute ja keskkonna- mõju hindamise Eesti vastuoludest Geograafia Seltsi arvamused ja ettepanekud 6 u Sissejuhatus ajakirjandusse ja tsensuuriuuringusse Sissejuhatus Juhatus Eesti avalikkusse – Eesti ajakirjanduse dilemmad Rail Balticu teema käsitlemise näitel 2007–2019 28. oktoobril 2019 korraldame konverentsi EESTI PERSPEKTIIVID, et aru- tada Eestiga seotud ja Eestile olulise mõjuga rahvusvaheliste suurprojek- tide avaliku arutamise kultuuri Eestis. Analüüsime, kuidas on oma rolliga – arutada Eestile olulisi küsimusi – toime tulnud Eesti ajakirjanduse välja- anded ja meedia. Avalikkuse uuringud Rail Balticu näitel alles algavad, aga esimese vi- sandliku vahekokkuvõtte 12 aasta (2007–2019) suundumustest, avali- ku arutelu kujunemisest ja avaliku arutelu takistustest teeme, anname nüüd esimese pildi, eeltakti. Eesti ajakirjanduse eesmärgiks võiks olla kriitiline avalikkus, kriitili- ne analüüs. Me peame seda järjekindlalt küsima ja järjekindlalt sellel ra- jal seisma, sest meie ajakirjandus on toimetanud ja toiminud 253 aastat. Kaks ja pool sajandit. Eestikeelset ajakirjandust on tehtud kirjaoskajale maarahvale. Kirjaos- kus, kooliharidus ja aktiivne ajakirjandus – kriitiline meel ja mõtlemine – on olnud eesti ühiskonna edendamise võti ja on seda jätkuvalt ka täna. Eesti ühiskond baseerub avalikkusel. Eesti ühiskond on oma olemu- selt avalikkuse ja ühishuvi ühiskond, peame seda praegu anno 2019 väga selgelt väljendama ning ajakirjandusena ses suunas tegutsema. Eesti avalikkus ja Eesti ajakirjandus on vabad. Eesti Vabariigi algus- ajal Vabadussõja lõppedes kaotati sõjatsensuur aastal 1920, Eesti vaba ajakirjandus saab 100 aastat vanaks. Ka tänapäeval võime vaadata tsensuuri ja info puudumise fenomeni. Tänapäeval näeme sildistamisvõitlust, näeme naeruvääristamist ning näeme sündmuste ja inimeste mahavaikimist või asendust mingi teise teemaga. RB kui Eesti ajakirjandusliku mõtteloo seisu peegel Avalikkus on ühiskonna mentaalne keskkond, aga ka võitlusväli. Ees- ti ajakirjanduse võitluskoht on avalikkus – kes pääseb avalikkusesse? 8 Sissejuhatus Millised tekstid pääsevad avalikkusesse ja millised ei pääse? Selle ajakirjandusõpiku koostasime 1988. a Loomeliitude Pleenumi ideede vaimus ning sealt sammukese edasi: kuidas Eestis olla rääkija– subjekt ning mitte sattuda räägitava–objekti rolli riikide ja kultuuride üleilmsel väljal.1 Väikses kogumikus on kompendium, mis annab punktiiri ühe rah- vusvahelise teema – RB – tulekust Eesti avalikkusesse ning avalikust arutlusest Eesti ajakirjanduses. Valik annab pildi, mis tüüpi mõtteid on ajakirjanduses olemas ja mis puuduvad. Oleme kõneaine tulemise ajakir- janduse agendale esitanud kronoloogiliselt. Artiklid on esitatud nii nagu need lugejale pakutakse – kui ikka lugu katkestatakse peale tutvustuslõiku, edasi lugemise eest küsitakse tasu, siis ka antud ülevaates toome vaid alguskatkendi – nagu lugejale servee- ritakse. Seegi on märk ajakirjandusliku tähendusvälja kujundamisest. Tegelikult on RB teema käsitlemisel suuri lünki, salastamist ja desin- formatsiooni. Miks infot puudub, jääb mõelda ja kirjutada siis, kui raama- tu tagakaas sulgub. Oleme liitnud kogumikku ka paar tsenseeriva toimetamise