DOCSLIB.ORG

Egsi-Aastaraamat-2014.Pdf

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 39. köide ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY YEAR-BOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 39 Edited by Arvo Järvet TALLINN 2014 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 39. KÖIDE Toimetanud Arvo Järvet TALLINN 2014 YEAR-BOOK OF THE ESTONIAN GEOGRAPHICAL SOCIETY VOL. 39 EESTI GEOGRAAFIA SELTSI AASTARAAMAT 39. KÖIDE Edited by: Arvo Järvet Toimetaja: Arvo Järvet Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli geograafia osakond Autoriõigus: Eesti Geograafia Selts, 2014 ISSN 0202-1811 Eesti Geograafia Selts Kohtu 6 10130 Tallinn www.egs.ee Trükitud OÜ Vali Press Käesolev aastaraamat on pühendatud EGSi auliikme ja Tartu ülikooli audoktori akadeemik Olavi Johannes Granö mälestusele SAATEKS Eesti Geograafia Seltsi aastaraamatu 39. köide on esmalt meenutuste- raamat Eesti geograafide sidemetest EGSi auliikme Olavi Johannes Granöga, kellele Eesti teaduse ja kultuuri areng tähendas väga palju. Kui J. G. Granö oli eesti rahvusliku geograafia rajaja, siis O. Granö oli Eesti ja Soome geograafide kontaktide taastaja. Tema tegevus oli eriti oluline poliitiliselt keerulisel nõukogude perioodil. Tänu temale on Tartus Turu ülikooli Granö keskus villa Tammekann, mis J. G. Granö, A. Tamme- kannu ja O. Granö tegevuse kaudu kajastab hästi kahe hõimurahva maa- teadlaste koostööd. Meenutustesarja jätkuks on Ott Kursi kaks artiklit: sidemetest keerulise elukäiguga saksa geograafist Adolf Kargerist ja väliseesti geograafist Matti Kaupsist. Mõlemad kirjutised on oluliseks täienduseks Eesti geograafia ajaloo jaoks. Käesolevas aastaraamatus on traditsiooniliselt uurimuslikke artikleid nii loodus- kui inimgeograafia alalt. Oluline jätk meie rannikumere aarete – laidude ja väikesaarte – uurimisse on artikkel Hiiumaa kaguranniku laidude maastikest. Artikli juhtautor Urve Ratas on käinud laidude ja saarte uurimisrännakuil rohkem kui 50 aasta jooksul, alustades seda juba üliõpilaspõlves. Kroodi oru looduse ümberkujundamine on olnud Eestis üks eredamaid näiteid nõukogude perioodi loodusvaenulikust tegevusest. Kuidas Kroodi loodusmaastikust kujunes tehismaastik, seda selgitab 20. sajandi uurimismaterjalide alusel paindliku kirjasulega Andres Tõnisson. Viimastel aastatel on keskkonnauuringutes üha rohkem tähelepanu osutatud mater- jalide, toodete ja tegevuste olelusringi analüüsile. TÜ geograafia osakonna noorema põlvkonna teadlaste artikkel uusasumitest näitab, milliseks kujuneb energiatarve seoses valglinnastumisega. Traditsiooniliselt on ülevaated EGSi tegevusest, reisidest, noorte geograafide järelkasvu kronoloogia ning pikemalt Tallinna ülikooli geoökoloogia erialast. Arvo Järvet, aastaraamatu toimetaja Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 39. köide REGIONAALUURIMISE JA REGIONAALSE ARENDAMISE TRADITSIOONE TURU JA TARTU ÜLIKOOLIS1 Olavi Granö Ülikoolilinnad Turu ja Tartu on hämmastavalt sarnased. Mõlemad said peaaegu ühel ajal – 17. sajandil – Uppsala eeskujul rajatud ülikooli. Juba siis tekkisid kultuurisidemed üle Läänemere. Neid iseloomustab hästi rootslase Sten De Geeri 1920. aastail kasutusele võetud geograafiline mõiste Baltoskandia – eestlane Edgar Kant on seda intensiivselt propa- geerinud –, mis asendas ja laiendas geoloogilist mõistet Fennoskandia. Teisalt asetsevad mõlemad linnad vööndis, kus kohtuvad Lääne ja Ida kultuuripiirkond. Ajalugu näitab, et selline asend on ajuti kultuuri rikas- tanud, ajuti aga seda laastanud. Lõunapoolsem Tartu on kogenud häid ja halbu ajaloojärke tunduvalt enam kui perifeersem Turu. Tartu ülikooli areng katkes terveks 18. sajandiks, sama sajandi lõpuks saavutas aga Turu vana ülikool oma arengu tipu. 19. sajandil, mil Turu omakorda kaotas ülikooli, sai taasavatud Tartu ülikoolist üks Euroopa juhtivaid vaimukeskusi, mis osales silmapaistvalt Euraasia mandri teaduslikus hõlvamises. Selle aja suurkujud Struve, Baer, Middendorff, Ledebour, Bunge jt olid kõik Tartu ülikooli mehed. Tartu kujunes tollal paljusid teaduskeskusi ühendavaks sõlmpunktiks. Ning just Tartus valmistati ette ka Peterburi teaduste akadeemia korraldatud teaduses pööret tekitanud 1829. aasta Aasia-reis, mida juhtis Alexander von Hum- boldt ning kus osales mitu Tartu teadlast. Samuti kujunes Tartus Ida ja 1 Ettekanne „Aluetutkimus ja alueellinen kehittäminen – Turun ja Tarton yliopistojen traditioita” Turu soomekeelse ülikooli 75. aastapäevale pühendatud seminaril Kuressaares 18. mail 1995. Tõlkinud Ott Kurs. Varem ilmunud: Akadeemia 11/1996, lk 2297–2303. 10 Olavi Granö Lääne kultuuripiirkonna sideme põhjal tugev regionaaluurimise tradit- sioon, mille mõju avaldus veel 1920. aastate Tartu regionaaluurimistes. Alexander von Humboldtist lähtunud vööndilisusele ja looduse piir- kondlikule kausaliteedile – ehk geoökoloogiale või maastikuökoloogiale, nagu nüüd öeldakse, – tuginev Peterburi teadlaste uurimussuund siirdus oma ala varajase esindaja Eduard Markuse kaudu Tartusse juba 1920. aastail. Samuti ulatuvad Tartus tekkinud soome nn puhta maateaduse varajased juured Königsbergi, Göttingeni ja Peterburi teaduskollektiivideni. Turust Helsingisse siirdunud Soome ülikoolil olid rõhuasetused pisut teistsugused. Rahvusliku identiteedi otsimine ilmnes ülikooli tegevuses juba 19. sajandi algupoolel. Ühelt poolt avaldus see oma maa paremas tundmaõppimises, teiselt aga soome-ugri rahvaste uurimises. Soome regionaaluurimise esimeste sammudena hakati tähelepanu pöörama suhte- le ümbritseva loodusega, rahvuslike maastike kirjeldamisele ning sajandi lõpus ka jõulise kodu-uurimistöö käivitamisele. Soome ja Eesti keelesugulusele tuginenud eriline suhe sai alguse 19. sa- jandi lõpupoolel, kui ka Eestis oli toimunud rahvuslik ärkamine. Eesti iseseisvusele järgnes ka Tartu ülikooli muutmine eestikeelseks. Nii võibki öelda, et 1920. aastal toimunud Turu soomekeelse ülikooli rajamine ja Tartu ülikooli eestistamine olid ühe ja sama rahvusliku lainetuse saavu- tused kahel vastiseseisvunud maal. Soome ja Eesti ülikoolide sidemed tihenesid tollal kuue noore soome professori tööleasumisega uuestisündinud Tartu ülikoolis. Neist kaks professorit siirdus hiljem Turu ülikooli. Regionaaluurimise seisukohalt kujunes tähelepanuväärseks maateaduse professoriks tulnud Johannes Gabriel Granö ja aasta hiljem saabunud arheoloogia õppetooli hoidja Aarne Michaël Tallgreni tegevus. Mõlemale olid hästi tuntud regionaal- uurimise rahvusvahelised suunad, Venemaa kohaliku uurimistöö areng ning teadlaste harrastatud kodu-uurimine, mis sai regionaaluurimise lähtekohaks. Mõlemad teadlased hakkasid rakendama uusi mõtteid tol- lases vastuvõtlikus ülikoolimiljöös, kus oli võimalik viljakalt ühendada vana rahvusvaheline akadeemiline traditsioon rahvuslike taotlustega. Esmaseks sihiks oli näidata oma rahvale ja maailmale, mida kujutab endast uus iseseisev Eesti. Mõne tolleaegse kirjutise järgi otsustades saavutati see maastikulist kesk- konda uuriva geograafia ja vaimset miljööd uuriva sotsioloogia ning kesk- konna ajalist muutumist käsitleva ajaloo ühistööna. Tollase programmilise esituse kohaselt need erialad on „ühtviisi paigaga seotud ning paiga ja aja jõudu kinnitava teadusena asuksid nad üheskoos uurima inimese kodu- kohta selle sõna laiemas tähenduses, nad moodustaksid üheskoos kodu- kohateaduse ehk inimökoloogia” (Granö 1925). Regionaaluurimise ja regionaalse arendamise traditsioone Turu ja Tartu… 11 Eesti teaduse arendamise seisukohalt peeti tollal esmatähtsaks seda, et õppetegevus oleks algusest peale eestikeelne. Nii hakkaski J. G. Granö Tartus loenguid pidama eesti keeles. On säilinud tema eestikeelsed märkmed. Neis rõhutab ta eestikeelse ülikooli suurt tähtsust eesti rahvale. Kodu-uurimistöö Eestisse toojateks polnud siiski soomlased, seda oli Eestis alustanud juba 1914. aastal Eesti Kirjanduse Selts, mis oli ka tööle rakendanud omaette toimkonna. Kodu-uurimise toimkond hakkas aktiiv- selt tegutsema siiski alles 1920. aastal, kui olukord oli stabiliseerunud ning toimkonnaga oli liitunud mõni Tartu eesti ülikooli õppejõud. Sihiks seati koostada Eestist kihelkondade ja maakondade alusel liigendatud koguteos, mis vastaks üldjoontes tollal Soomes ilmunud teosele Suomen- maa. Töö elavnes ja süvenes märgatavalt Tartu Ülikooli geograafia kabineti tegevusse asudes. Kabineti juurde oli rajatud osakond kodu- uurimise tarbeks. See tegeles kogu Eestit hõlmava töö organiseerimisega kihelkondade kaupa. Läbiviijateks olid üliõpilased, kes tegid koostööd kohalike elanike ja ametiisikutega. Kuidas tööd rahastati, selle kohta jutustavad dokumendid järgmist: „On teada, et ilma rahata ei pääse tänapäeva oludes edasi ka isamaalistel aladel. Nõudeid võib tugevdada ja eesmärke kõrgemale tõsta vaid see, kes suudab piisavate summadega anda oma soovidele sisu ja ettevõtmisele hoogu. Juhataja sai ülesandeks käia Tallinnas riigijuhtide jutul. Tulemus oli parem, kui oli osatud loota. Riigivanem Konstantin Päts, kes ütles end olevat erilise huviga tööd jälginud, määras 350.000 marka2 riigipanga tuludest selle uurimuse edendamiseks, ennekõike Tartumaad käsitleva käsikirja trükiks ettevalmistamiseks ja piisavalt suurteks stipendiumideks Võru- ja Petserimaad uurivatele üliõpilastele.” (Granö 1923.) Nii oli omamoodi moderniseeritud kihelkondade kirjeldamise vana valgusajastu traditsioon. Eeskujuks koostati kirjeldus ühest Tartumaa kihelkonnast – „Palamuse kihelkond. Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus” (1922). Niiviisi alustatigi Eesti käsitlemist maa- kondade kaupa, kihelkond kihelkonna järel. Esimesena ilmus 1925. aastal raamat Tartumaast. Maakondadest said oma teosed varsti veel Võrumaa 1926, Setumaa 1928, Pärnumaa 1930, Valgamaa 1932, Saaremaa 1934, Läänemaa (üldosa)
Recommended publications
  • Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Kaitse- Eeskirja Ja Välispiiri Kirjelduse Kinnitamine

    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1998, 97, 1531 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse- eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine Vastu võetud 27.10.1998 nr 243 Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555)paragrahvi 5 lõike 4 japaragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikadening fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja EuroopaLiidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜloodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurdelisatud). 2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaksKeskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutusHiiumaa Laidude Maastikukaitseala. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu26. oktoobri 1971. a määruse nr 493 «Uuteriiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala«AegviiduNelijärve» ümbernimetamise kohta»(ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1. Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. amäärusega nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) onmoodustatud Hiiumaa Rajooni TSNTäitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70«Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis»looduskaitse
  • Berichte/Reports 24

    Berichte/Reports 24

    Alfred Toepfer Akademie für Naturschutz Berichte/Reports 24. Jahrgang, Sonderheft 1, 2012 Vol. 24, Special Issue 1, 2012 Taraxacum officinale International Youth Federation for Environmental Studies and Conservation (IYF) An account of the involvement of young people in conservation from 1950 to 2010 NNA Ber. 24. Jg. Sonderh.1 130 S. Schneverdingen 2012 ISSN: 0935 - 1450 International Youth Federation for Environmental Studies and Conservation – An account of the involvement of young people in conservation from 1950 to 2010 Zitiervorschlag: Withrington, David (Hrsg. 2012): International Youth Federation for Environmental Studies and Conservation – an account of the involvement of young people in conservation from 1950 to 2010 – NNA-Berichte 24. Jg., Sonderh. 1, Schneverdingen,130 S. Editor and Distributor: Alfred Toepfer Akademie für Naturschutz (NNA) Hof Möhr, D-29640 Schneverdingen, Telefon (05199) 989-0, Telefax (05199) 989-46 E-Mail: [email protected] Internet: www.nna.de Responsibility for the content of each contribution is that of the respective author. Chief Editor: David Withrington, Peterborough, UK Front cover: Taraxacum is the scientific name for a widespread family of plants, whose seed is the emblem of the International Youth Federation for Environmental Studies and Conservation. It symbolises the message of conservation being carried on the wind across the world. © IYF ISSN 0935-1450 Printed on recycled paper (100% waste paper) photo: David Withrington Planning meeting for the book in September 2009. Clockwise round the table: Jan Čeřovský, Fred van der Vegte, Hein van Bohemen, Henry Makowski, Pieter Ketner, Wim van Muiswinkel, Anne Bogaerts, Gerhard Walter, Lutz Katschner, Franco Pedrotti. Acknowledgements In September 2009, a meeting of people involved in the foundation in 1956 and subsequent development of the International Youth Federation for Environmental Studies and Conservation (IYF) took place at Reinsehlen, in the Lüneburger Heide, Germany.
  • Hiiumaa 1 : 100

    Hiiumaa 1 : 100

    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2018 XXIV

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEARBOOK FACTS AND FIGURES ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XXIV (51) 2018 TALLINN 2019 This book was compiled by: Jaak Järv (editor-in-chief) Editorial team: Siiri Jakobson, Ebe Pilt, Marika Pärn, Tiina Rahkama, Ülle Raud, Ülle Sirk Translator: Kaija Viitpoom Layout: Erje Hakman Photos: Annika Haas p. 30, 31, 48, Reti Kokk p. 12, 41, 42, 45, 46, 47, 49, 52, 53, Janis Salins p. 33. The rest of the photos are from the archive of the Academy. Thanks to all authos for their contributions: Jaak Aaviksoo, Agnes Aljas, Madis Arukask, Villem Aruoja, Toomas Asser, Jüri Engelbrecht, Arvi Hamburg, Sirje Helme, Marin Jänes, Jelena Kallas, Marko Kass, Meelis Kitsing, Mati Koppel, Kerri Kotta, Urmas Kõljalg, Jakob Kübarsepp, Maris Laan, Marju Luts-Sootak, Märt Läänemets, Olga Mazina, Killu Mei, Andres Metspalu, Leo Mõtus, Peeter Müürsepp, Ülo Niine, Jüri Plado, Katre Pärn, Anu Reinart, Kaido Reivelt, Andrus Ristkok, Ave Soeorg, Tarmo Soomere, Külliki Steinberg, Evelin Tamm, Urmas Tartes, Jaana Tõnisson, Marja Unt, Tiit Vaasma, Rein Vaikmäe, Urmas Varblane, Eero Vasar Printed in Priting House Paar ISSN 1406-1503 (printed version) © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA ISSN 2674-2446 (web version) CONTENTS FOREWORD ...........................................................................................................................................5 CHRONICLE 2018 ..................................................................................................................................7 MEMBERSHIP
  • V Ä I N a M E

    V Ä I N a M E

    LEGEND Ring ümber Hiiumaa 9. Hiiumaa Militaarmuuseum 19. Kuriste kirik Turismiinfokeskus; turismiinfopunkt 1. Põlise leppe kivid 10. Mihkli talumuuseum 20. Elamuskeskus Tuuletorn Sadam; lennujaam Tahkuna nina Tahkuna 2. Pühalepa kirik 11. Reigi kirik 21. Käina kiriku varemed Haigla; apteek looduskaitseala 14 3. Suuremõisa loss 12. Kõrgessaare – Viskoosa 22. Orjaku linnuvaatlustorn Kirik; õigeusukirik Tahkuna 4. Soera talumuuseum ja Mõis; kalmistu 13. Kõpu tuletorn 23. Orjaku sadam kivimitemaja Huvitav hoone; linnuse varemed 14. Ristna tuletorn 24. Kassari muuseum 5. Kärdla Mälestusmärk: sündmusele; isikule 15. Kalana 25. Sääretirp Tahkuna ps Lehtma 6. Kärdla sadam Skulptuur; arheoloogiline paik Meelste Suurjärv 16. Vanajõe org 26. Kassari kabel ja kabeliaed 7. Ristimägi RMK külastuskeskus; allikas 14 17. Sõru sadam ja muuseum 27. Vaemla villavabrik Kauste 8. Tahkuna tuletorn Austurgrunne Pinnavorm; looduslik huviväärsus 18. Emmaste kirik Meelste laht Park; üksik huvitav puu Hiiu madal 50 Tjuka (Näkimadalad) Suursäär Tõrvanina R Rändrahn; ilus vaade Kodeste ä l Mangu Kersleti b (Kärrslätt) y Metsaonn; lõkkekoht 82 l Malvaste a 50 Ta Tareste mka Kakralaid Borrby h 50 Mudaste res t Karavaniparkla; telkimiskoht te Ogandi o Kootsaare ps Matkarada; vaatetorn Sigala Saxby Tareste KÄRDLA Diby Vissulaid 50 Vormsi Tuulik; tuugen Fällarna Reigi laht Risti 80 välijõusaal Rälby Reigi Roograhu H Kroogi Hausma 50 Tuletorn; mobiilimast Ninalaid Posti Rootsi Kidaste Huitberg 50 Muuseum; kaitserajatis Ninaots a Kanapeeksi Heilu Förby 13 Linnumäe Suuremõisa
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M Hiiumaa@Visitestonia.Com Naks

    Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks

    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
  • Heltermaa - Sarve - Salinõmme Piirkonna Osaüldplaneering

    Heltermaa - Sarve - Salinõmme Piirkonna Osaüldplaneering

    Reg. Nr. 10058058 MTR – EH10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba Töö Nr. 05 - 121 E 15/2002 E Tellija: PÜHALEPA VALLAVALITSUS HELTERMAA - SARVE - SALINÕMME PIIRKONNA OSAÜLDPLANEERING PÜHALEPA VALD, HIIUMAA Vaade Heinlaiule Heltermaa sadamast Büroo juhataja arhitekt J. Kuusemets Kärdla, november 2005.a. ________________________________________________________________________ SADAMA 15 TELEFON: 463 2024 A/A 1120049539 KÄRDLA 92412 TELEFAX: 462 2660 HANSAPANK HIIUMAA Heltermaa sadam (vaade merelt) Sarve poolsaare rannik (vaade Heltermaa sadamale) Ranna tee Sarve poolsarel Suuremõisa loss Suuremõisa mõisaait Suuremõisa park Soonlepa mõisa rehi Soonlepa mõisa laut, tall ja viinaköök Salinõmme tee Salinõmme sadam Linnuvaatlustorn Salinõmmes Vaade linnuvaatlustornist Soonlepa lahele Elumaja Kaevatsi laiul Kiviaed Kaevatsi laiul Suitsusaun Saarnaki laiul Pühalepa valla Heltermaa - Sarve - Salinõmme piirkonna osaüldplaneering oktoober 2005 SISUKORD SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 2. Üldiseloomustus 2.1. Lähteolukord 2.2. Planeeritava ala asukoht 2.3. Looduslikud tingimused 2.4. Kaitstavad alad ja objektid 2.5. Olemasolev insenerivarustus 2.6. Senine maakasutus 3. Planeerimislahendus 3.1. Üldlahendus, territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad 3.2. Piirangud maakasutusele 3.2.1. Planeeringust tulenevad piirangud 3.2.2. Mälestised ja loodusobjektid 3.2.3. Teaduslikku ja kultuurilist väärtust omavad riigi kaitse all mitte olevad mälestised 3.2.4. Miljööväärtuslikud maastikud 3.2.5. Metsa kaitsekategooriad 3.2.6. Veekaitsevööndid ja ehituskeeluvööndid veekogudel 3.2.7. Teekaitsevöönd 3.2.8. Liinikoridorid kinnisasjal 3.3. Tehniline infrastruktuur 3.3.1. Veevarustus 3.3.2. Kanalisatsioon 3.3.3. Elektrivarustus 3.4. Ehitamise ja maajaotuse põhimõtted 3.4.1. Detailplaneeringute vajadus 3.4.2. Ehitamine tiheasustusalas 3.4.3. Ehitamine hajaasustusalas 3.5. Keskkonnakaitsenõuded 3.6. Tulekaitsenõuded 3.7. Fotod ja kasutatud materjalid 4.
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J

    EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J

    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
  • Kõik Vajalik Õnnestunud Sündmuse Jaoks

    Kõik Vajalik Õnnestunud Sündmuse Jaoks

    Firmapidu 19. aprill 2017 | Eriväljaanne KÕIK VAJALIK ÕNNESTUNUD SÜNDMUSE JAOKS Gurmee Catering − alati tipptasemel maitseelamus, teenindus ja vajadusel abi sündmuse planeerimisel. www.gurmeecatering.ee • [email protected] • tel 602 4836 Reklaamiosakond Firmapidu tel 667 0105 2 REKLAAM [email protected] 19. aprill 2017 SUVEPÄEVAD NAVESTI JÕE KALDAL Majutus suvepäevadeks kuni 100 voodikohta, lisaks telkimisvõimalus Toitlustamine kuni 300 külalist- väärtustades kohaliku toorainet Aktiivsed tegevused Forellipüük Seminarid Kanuumatkad www.vanaoue.ee I Tel 512 2846 I [email protected] Firmapidu 19. aprill 2017 3 SISUKORD Lk 4, 5 Uudised Lk 10, 11 Catering on Lk 16 Pisut seiklust Uudised pakuvad firmaüritustele tegevusi nii linnas enamat kui lihtsalt aitab luua õlg õla kui ka maal. Miks mitte minna kogu ettevõtte rahvaga Valgamaale metsaistutamistalgutele või siis loodust toitlustamine tunnet nautima Kaisma terviserajale? Mõne ajurünnaku võib maha pidada vastavatud Tallinna restoranides, ajades Lisaks maitsvale toidule ja kiirele teenindusele on toit- Üks idee ettevõttes pisut närvikõdi tekitada on viia tööasju, samal ajal tutvudes uute kohtadega. lustusteenusest saanud üks peo trumpe, kus menüü ja kolleegid lasketiiru. See võib tunduda ohtlik, aga kui peolaud kujundatakse vastavalt temaatikale. instruktor on laskja kõrval ja instrueerib personaal- selt igaüht, on see ohutum kui ATV-sõit. Lk 6, 7 Sündmust Lk 12, 13 Mööda korralda agentuuriga, veeteed firmapeole kellega on hea klapp Napsuvõtule pole sündmusekorraldajaid appi vaja, väikesaarel küll aga tasub nad mängu kutsuda, kui midagi üritu- Eestis on tuhandeid saari, aga suvepidustusteks sobi- se tulemusena paremaks peab muutuma. vad vast mõnikümmend. Millise sõiduriistaga neid külastama pääseb? Lk 14 Meeldejääv LK 18, 19 Kihisevad firmapidu koos suvejoogid Suviste firmapidude värskenduseks tasub valida min- gi vahuvein – mulliga jookide spekter on niivõrd lai, koorimuusikaga et sealt leiab sobiva märjukese ka kõige nõudlikuma- Kuigi inimestel kipub koorimuusika seostuma eelkõi- le maitsemeelele.
  • Ots.Paal.Hirundo.2014-2.Pdf

    Ots.Paal.Hirundo.2014-2.Pdf

    Hirundo 2014 (2) 44-59 Hirundo ARUANNE Linnuharuldused Eestis 2013 Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12 Margus Ots* & Uku Paal Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kaheteistkümnes kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 110 teatele, neist 99 pärineb 2013. aastast. Teadetest kinnitati 105 (95 %) ja lükati tagasi 5. Eesti lindude nimekirja lisandus 2 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2013 kokku 383 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki. Sissejuhatus teated igaüks eraldi läbi ja andsid neile sõltumatu hinnangu. Kui kogunes Alljärgnevaga jätkab Eesti linnu- vähemalt neli heakskiitvat otsust ja harulduste komisjon (edaspidi HK) viies ei olnud tagasilükkav, loeti teade kokkuvõtete avaldamist meil harva vastuvõetuks ning kui vähemalt kolm kohatavate lindude kohta. Käesolev liiget otsustas teadet mitte tunnustada, aruanne on järjekorras kaheteistkümnes loeti see tagasilükatuks. Muudel ja käsitleb 2013. aastat. Täiendavalt puhkudel arutati teadet komisjoni on aruandes ära toodud ka seni koosolekul ning vajadusel tehti lõplik avaldamata teated varasemal ajal otsus hääletamise teel. kohatud haruldustest, mille kohta otsus siiani puudus või millised alles nüüd Aruandes avaldatavate teadete hilinemisega HK-le läbivaatamiseks käsitlemise ajal oli HK koosseis järgmine: esitati. Margus Ots (esimees ja sekretär, põhiliige), Aivo Klein (põhiliige), Komisjoni koosseis ja töökord Mati Kose (varuliige kuni 21.02.2014), Eerik Leibak (varuliige), Vilju Lilleleht HK koosseisu kuulus avaldatavate (varuliige), Mihkel Metslaid (varuliige teadete läbivaatamisel viis põhiliiget ja alates 29.09.2014), Jan Nordblad neli varuliiget, kes asendavad vajadusel (põhiliige), Uku Paal (põhiliige), Ranno põhiliikmeid. Komisjoni liikmed vaatasid Puumets (põhiliige) ja Tarvo Valker * E-post: [email protected] (varuliige).
  • Book of Abstracts

    Book of Abstracts

    0 1 Historiae Scientiarum Baltica 2014 Helsinki, August 21−22, 2014 Abstracts of the XXVI International Baltic Conference on the History of Science 1 Finnish Society for the History of Science Baltic Association for the History and Philosophy of Science University of Helsinki University of Oulu Society for the History of Technology Finnish Historical Society Philosophical Society of Finland Supported by Tieteellisten seurain valtuuskunta – Federation of Finnish Learned Societies Niilo Helanderin Säätiö Edited by Päivi Maria Pihlaja & Markku Roinila. Editing of the abstracts: Kait Tamm. Language of the abstracts has been linguistically edited. The content of the abstracts remains the responsibility of the authors. This electronic publication contains the papers that were presented during the conference. ISBN 978-952-93-4454-3 Cover: The laboratory of Nordenskiöld, with a view to the mineorological museum. Source: The Finnish National Library. 2 Programme Committee of the Conference Dr. Cecilia af Forselles – President of the Finnish Society for the History of Science Dr. Maija Kallinen –Representant of the Finnish Society for the History of Science, University of Oulu Prof. Dr. Juozas Krikštopaitis – President of the Lithuanian Association of the History and Philosophy of Science, Lithuanian, Culture Research Institute Prof. Dr. Peeter Müürsepp – President of the Estonian Association of the History and Philosophy of Science Dr. Marjaana Niemi – Representant of the Finnish Historical Society, University of Helsinki Dr. Panu Nykänen – Representant of the Finnish Society for the History of Technology, Council of Finnish Academies Dr. Sami Pihlström – Representant of the Finnish Historical Society, Helsinki Collegium for Advanced Studies Prof. Dr. Janis Stradinš – President of the Latvian Association of the History and Philosophy of Science Local Organizing Committee Dr.
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register

    Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register

    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades