SOOltlE-OJGltl HARIDUSKONGRESSI
Suomalaisü ^ JSL II. finn«< u^vílaíien II IIYMH V U sfc o •» tanügyi M^»l««»l^«»«ll^M^»» JJ kon^vesiius
T4LLINNV IV. HIVl 1924.
^SOOME-UGRI II. HARIDUSKONGRESSI KAVA.
SUOMALAIS-UGRILAISEN A II. FINN-UGOR II. SIVISTYSKOKOUKSEN TANÜGYI KONGRESSZUS OHJELMA. ! PROGRAMMJA.
ENSV Raamatukogu A, \ \ 2J$Q \09\\^ TALLINN, 19.—21. VI. 1924. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda. Pikk tan. 2. Kolmapäev 18. juuni. Keskiviikkona 18 p:nä kesäk. Június 18-án, szerdán.
I. „ESTONIA" TEATER, KELL 8 ÕHTUL „ESTONIA"-TEATTERI, KLO 8 IP. AZ „ESTONIA'-SZINHAZBAN, ESTE 8 ÓRAKOR „NEETUD TALU" — „KIROTTU TALO" „AZ ÁTKOZOTT TANYA" A. Kitsberg'i komöödia neljas vaatuses. A. Kitsberg'in huvinäytelmä neljässä näytöksessä. Vígjáték 4 felvonásban, irta: A. Kitsberg. Dekoratsioonid: Näitejuht: 1 Dekeraattori: [ Albert Vahtram. Ohjaaja: Hanno Kompus. A diszletet készíti:! Rendezi: TEGELASED — ESIINTYJÄT — SZEMÉLYEK: Pähni Jaak Jassik Pannin „ „ Eduard Kurnini. Pähnid-i _ (gazda) • • Selle lapsed: Heinrich • Hans Lauter. Hänen lapsensa: Julius • • Kristjan Hansen. Gyermekei: Urve • • • Hilda Hellas. Virve • • • Marta Niilus. Anne, perenaise asemel Pahn il • Pannin emännöitsijä • • Ksenja Oja-Martinson. gazdasszony Pähni-tanyan Jüri, sulane sealsamas • • • • talon renki Hugo Laur. cseléd Epp, ümmardaja palvelijatar Susy Jakobson. cselédleány Juku, karjus paimen - Eduard Liiger. pásztor Rajooniülem Poliisimies • • • • Albert Ühsip. Rendörörmester Ääksi-Aadu j Ääksin Aadu I Hans Jogi. Ääksi-i Aadu • j Pääsetähed ä 100; 75 ja 50 marka „Estonia" kassas. Pääsylippuja á 100.—, 75.— ja 50.— saatavana „Estonian" kassasta.
3 II.
„ESTONIA" VALGE SAAL, KELL 9 ÕHTUL „ESTONIAN" VALKEASSA SALISSA, KLO 9 IP. AZ „ESTONIA" FEHÉR TEREMBEN, ESTE 9 ÓRAKOR
KONGRESSI KORRALDAVATE EESTI, SOOME JA UNGARI TOIMKONDADE JA KÕNELEJATE ÜHINE KOOSOLEK.
KONGRESSIA JÄRJESTÄVIEN VIRON, SUOMEN JA UNKARIN TOIM1KUNTAIN JA PUHUJAIN YHTEINEN KOKOUS.
A KONGRESSZUS ÉSZT, FINN ÉS MAGYAR ELŐKÉSZÍTŐ BIZOTTSÁGAINAK ÉS ELŐADÓI NAK KÖZÖS ÉRTEKEZLETE. Neljapäev, 19. juuni. Torstaina, 19 p:nä kesäkuuta. Június 19-én, csütörtkön.
I. ,EST0N1A" KONTSERTSAAL, KELL 10 HOMMIKUL „ESTONIAN" KONSERTTISALISSA, KLO 10 AP. AZ „ESTONIA" SZÍNHÁZBAN, D. E. 10 ÓRAKOR AVA MIS AKTUS. AVAJAISJUHLA. MEGNYITÓ ÜNNEPÉLY. 1. „VAINOLA LAPSED": laulavad osavõtjad, orelil Peeter Laja. ,VÄINÖLÄN LAPSET" osanottajat ja urut (Peeter Laja). „VÄINOLE GYERMEKEI" énekli a közönség, Peeter Laja orgo najátékával. 2. AVAMISKÕNE: Eesti toimkonna juhataja G. Öltik. AVAJAISPUHE: Viron toimikunnan johtaja G. Ollik. A MEGNYITÓBESZÉDET: tartja G. Ollik az észt bizottság elnöke. 3. KÕNED: a) Soome toimkonna juhatajaid. Pesonen. PUHEITA: Suomen toimikunnan johtaja M. Pesonen. BESZÉD: tartja M. Pesonen, a finn bizottság elnöke. b) Ungari toimkonna juhataja A. Bán. Unkarin toimikunnan johtaja A. Bán. tartja Bán Aladár dr. a magyar bizottság elnöke. 4. TERVITUSED: Valitsuste esitajad, teised hõimud ja asutused, TERVENDYKSIÄ: hallituksien edustajat, tõisel heimolai- set ja laitokset. ÜDVÖZLŐ BESZÉDEK: tartják a kormányok, a rokon népek és testületek képviselői. 5. Sünfoonia orkester, juhatab Simfonia-orkesteri, johtaa R Kuli. Szimfónia orkeszter, vezeti
5 a) RAIMUND KULL: Potpourri Eesti viisidest. Potpuri virolaisista sävelmistä. Kompozíció észt melódiákból. b) JEAN S1BELIUS: Finlandia. c) FRANZ LISZT: Szózat ja hümn. d) RUDOLF TOBIAS: Nocturne. e) Rákóczi — marss. 6. RAHVAHÜMNID. KANSALLISLAULUT. NEMZETI HIMNUSZOK. Sünfoonia orkester. Juhatab: Simfonia-orkesteri. Johtaa: R. Kuk. Simfonia-orkeszter. vezeti:
6 II. „ESTONIA" KONTSERTSAAL, KELL 2 P. „ESTONIAN" KONTSERTTISALISSA, KLO 2 P. „ESTONIA" KONCERTTEREMBEM D. U. 2 ÓRAKOR. KÕNED—PUHEITA—ELŐADÁSOK. Kell 2—2.45. 1. KONSTANTIN PÄTS, end. riigivanem: Soome- Ugri kultuurpoliitika üles annete kava ja selle teosta mine. ent. riigivanem: Suoma- lais-ugrilaisen kulttuuripoli- tiikan tehtävien luonnostelma ja sen toteuttaminen. voit államfő: A finn-ugor kultúrpolitika programmja és ennek megvalósítása. Kell 2.45-3.30. 2. Prof. E. N. SETÄLÄ: Soome-Ugri rahva- ja keele teaduse saavutused ja üles anded. Suomalais-ugrilaisen kan- sa- ja kielitieteen saavutuk- set ja tehtavat. A finn-ugor néprajzi és nyelvtudományi kutatások eredménye és feladata. Kell 3.30.—4.15. Prof. GYULA KORNIS Humanistlised õpped ja ilmavaade. Humanistiset opit ja maa ilm ankatsomukset. Humasztikus tanulmányok és világnézet. Kell 4.30.—5.15. V. M. J. VILJANEN, pääjuhataja: Majanduselu tähtsus kul tuuri kandjana, eriti silmas pidades Soome olusid põhja maade kultuurpiirkonnes. Talouselämän merkitys kulttuurin kannatajana, eri- koisesti silmällä pitäen Suo- men olo j a pohjoismaisessa kulttuuripiirissä. A gazdasági élet jelentő sége a kultúrára nézve főleg Finnországban. Kell 5.15—6. 5. Prpf. STEFAN V. CSEKEY: Teaduslikkude instituutide organiseerimine välismail. Tieteellisten laitosten orga- nisointi ulkomailla. Tudományos intézmények szervezése külföldön.
8 IIL „ESTONIA" KONTSERTSAAL, KELL 9 ÕHTUL. „ESTONIAN" KONSERTTISALISSA, KLO 9 IP. AZ „ESTONIA" KONCERTTEREMBEN, ESTE 9 ÓRAKOR.
EESTI HELITÖÖDE KONTSERT. VIRON SÄVELTÖIDEN KONSERTTL ÉSZT KONCERT. KAASTEGEVAD: „Estonia" ooperilaulja 0. Olak-Mikk (sop- raan), „Estonia" ooperilaulja K. Ots (tenor), professor A. Lemba (klaver), J. Vachsmann (tšello), P. Laja (orel), „Tungla" segakoor ja sinfoonia orkester, klaveril: A. Mamontov. JUHATAVAD: Theodor Vettik ja Raimund Kull.
ESIINTYVÄT: „Estonian" oopperalaulja O. Olak-Mikk (sop- raano), „Estonian" oopperalaulaja K. Ots (tenori), professori A. Lemba (flyygeli), J. Vachsmann (sello), P. Laja (urut). „Tunglan" sekakuoro ja simfoniaorkesteri. Säestää A. Mamontov. JOHTAVAT: Theodor Vettik ja Raimund Kull
SZEREPLŐK: 0. Olak-Mikk, opera énekművésznő (szoprán), K. Ots opera énekművész (tenor), A. Lemba tanár (zongora), J. Vachsmann (cselló), P. Laja (orgona), az „Tungla" vegyes kara és szimfonikus zenekara A. Mamontov. zongorátékával kisérve. KARMESTEREK: Theodor Vettik és Raimund Kuli.
A. 1. a) ARTUR KAPP : Pühendan sind looks ia lauluks. Pyhitän sun tarulauluks. Mesévé meg énekké formállak át. b) ALEKSANDER LATTE: Tuksuv süda. Sykkivä sydän. Löktetö sziv. c) RUDOLF TOBIAS: Varas. Varas. Ellopták. d) MART SAAR: Põhjavaim. Pöhjalan haiti a. Az észak szelleme. e) MUNA HERMAN: Meeste laul. Miesten laulu. Férfiak dala. MART SAAR: a) Ennemuiste. Ennen muinoin. Régebben. b) Must lind. Musta lintu. Fekete madár. Laulab: Laulaa: 0. Olak-Mikk. Énekli: Juhatab: Johtaa: R. Kuli Vezeti: ARTUR LEMBA Kontsert klaverile orkestriga. Konsertti flyygelille ja orkesterille. Zongora koncert zenekarral. Mängib professor A. Lemba. Soittaa professori A. Lemba. Előadja A. Lemba tanár. Juhtab: Johtaa: R. Kuli. Vezeti: B. a) ARTUR KAPP: Orelisonaat, I. jagu. Urkusonaatti, I. osa. Orgona-szonát, I. rész. b) PEETER SÜDA: Ave Maria.
Mängib: Soitaa: P. Laja. Előadja:
5. a) KONSTANTIN TÜRNPU: All hauas. Alla haudassa. Lent a sirban.
b) MIHKEL LÜDIG: Üks pisar. Yksi pisara. Könny.
c) MIINA HERMAN: Küll oli ilus. KylF oli kaunis. Oly szép voit.
Laulab: . Laulaa: K. Ots. Énekli:
Klaveril: Säestää: A. MamontoD. Zongorán kis §ri:
6. HEINO ELLER: Prelüüd tshellole orkestriga. Prelüüdi sellolle ja orkesterille Csello-elöjáték zenekarral.
Mängib: Soittaa: A. Vachsmann. Előadja: Juhatab: Johtaa : R. Kull Vezeti:
11 7. a) CYRILLUS KREEK Meie err. Meidän isäntä. Urunk. b) RUDOLF TOBIAS Eks teie tea. Ettekös tiedä. Tudjátok jól. Koor ja orkester. Kuoro ja orkesteri. Ének- és zenekar. Juhatab Johtaa: Theodor Vettik. Vezeti:
Pääsetähed a 100, 75 ja 50 marka „Estonia" kassas. Pääsylippua ä 100, 75 ja 50 mrk. saatavana „Estonian" kassasta.
12 Reede 20 juuni. Perjantaina 20 p:nä kesäkuuta. Június 20-an, pénteken.
I. „ESTONIA" KONTSERTSAAL, KELL 9 HOM. „ESTONIAN" KONTSERTISALISSA, KLO 9 AP. „ESTONIA" KONCERTTEREMBEN, D. E. 9 ÓRAKOR. KÕNED - PUHEITA - ELŐADÁSOK. Kell 9.-9.45. 1. Koolinõunik MATTI PESONEN: Soome-Ugri rahvaste kultuur- ühtsus* Suomalais-ugrilaisten kansojen kulttuuriyhteys. A finn-ugor népek kulturális közössége. Kell 9.45—10.30. 2. Krahv KUNO KLEBELSBERG: Ungari haridusminister: Ungari keskkoolide reform. Unkarin valistusministeri: Unka- rin oppikoulureformi. A magyar középiskolák reformja. Kell 10.40—11.15. 3. Prof. YRJÖ JAHNSSON: Soome keskkooli küsimus. Oppikoulukysymys Suomessa. A finn középiskolák kérdése. Kell 11.30—12.15. 4. Prof. PEETER PÕLD: Missuguste raskustega on võidelda Eesti kooli uuendusel. Millal sia vaikeuksia on voitetta- vana Viron koulu-uudistuk- sessa. Az észt iskolák alapításának ne hézségei. Kell 12.15—1. 5. Dr. JULIUS NÉVELŐS: Rahvaharidus Ungaris. Kansan sivistys Unkarissa. A népoktatás Magyarországon. 13 II. Kell 3 p. Prof. GÉZA JAKO: Loeng Budapesti koolioludest. I. Realkoolis (näituse ruumides). Luento Budapestin kouluoloista. I. Realilukio (näyttelyhuoneessa). Budapest oktatásügyéről. Az I. reál iskolában (kiállítási helyiségben).
III. Kell 3 p. Jalutuskäik Kadriorgu. Täll. Eesti Muuseum: juhát, kunstnik K Raud. Kävelymatka Kadriorun puistoon. Museo: ohjaa taiteilija IL Raud. Kirándulás Kadriorg-parkba. Múzeum: vezeti R. Raud, festőművész.,
IV. Kell 4 p. Eesti, Soome ja Ungari üliõpilaste koosolek. Viron, Suomen ja Unkarin ylioppilaiden kokous. Észt, finn és magyar főiskolai hallgatók gyűlése.
V. Kell 4 p. Ingerlaste koosolek. Inkeriläisten kokous. Ingerországiak gyűlése.
VI. Soome film. Kino „Rekordis" korraldab Soome-Ugri kongressi Soome toim kond „Finlandia"-filmi etenduse reedel, 20. ja laupäeval 21. juunil kell 2V2.
14 VI. „ESTONIA" KONTSERTSAAL, KELL 9 6. „ESTONIAN" KONSERTTISALISSA, KLO 9 IP. „ESTONIA" KONCERTTEREMBEN, ESTE 9 ÓRAKOR UNGARI ÕHTU. UNKARIN ILTA. 1. Prof. KRAHV PAUL TELEKI: Kõne Soome-Eesti-Ungari suhetest. Pune Suomen, Viron ja Unkarin suhteista. 2. Dr. IMRE MOLNÁR: Ungari vanad laulud. Vanhoja unkarilaisia lau- luja. 3. Direktor ALADÁR BAN: Kõne Ungarist valgus piltidega. Pune Unkarista varjoku- vin. 4. Üliõpilane ALAJOS BÁLINT Sándori Petőfi: Talpra Ylioppilas „ „ magyar! K * * Ettekanne klaveril. Esitys flyygelillä. 6. Prof. KARL KOGUTOVICZ: Valguspildid Ungari rah vaelust. Varjokuvia Unkarin kan- sanelämästä. 7. ZOLTÁN VÁSÁRHELYI: Ettekanne viiulil. Viuluesitys. 8. Prof. ANTON HORGER: Lõppkõne (Soome keeles). Loppusanat 9. Proua MATILD LAKY-SCHUSTER: Ettekanne klaveril. Esitys flyygelillä. Pääsetähed ä 100, 75 ja 50 marka „Estonia" kassas. Pääsylippuja a 100:—, 75:—ja 50:—saatavana „Estonian" kassasta.
15 Laupäev 21 juuni. Lauantaina 21 p:nä kesäkuuta. Június 21-én. szombaton.
I. „ESTONIA" KONTSERTSAAL, KELL 9 HOM. „ESTONIAN" KONSERTTISALISSA, KLO 9 AP. „ESTONIA" KONCERTTEREMBEN, E. E. 9 ÓRAKOR KÕNED — PUHEITA — ELŐADÁSOK. Kell 9—9.45. 1. Akadeemik Dr. ALADÁR BÁN: Turaani liikumine Ungaris ja Turaani Selts. Turaanilainen liike Unkarissa ja Turaanin Seura. Túrán mozgalom Magyaror szagon és a Turán-Társaság. Kell 9.45—10.30. Dramaturg HANNO KOMPUS Eesti kunst ja ühiskond ärka misajast iseseisvuseni. Viron taide ja yhteiskunta ne- räämisajasta itsenäisyyden päiviin. Az észt művészet a nemzeti ébredés korszakától a füg getlenségig. Kell 10.30—11.15. Mag. AUGUST ANNI: Eesti kirjanduse saavutused üldkultuuri seisukohast vaa datud. Viron kirjallisuuden saavutuk- set yleiskulttuurin kannalta katsoittuina. Az észt irodalom eredményei az általános kultura szem pontjából vizsgálva.
16 Kell 11.30—12.15. 4. VILLEM ERNITS: Venemaal elavate Soome-Ugri rahvaste haridusolud. Venäjällä asuvien suomalais- ugrilaisten kansain sivistys- olot. Az Oroszországban élő finn ugor népek népoktatásü gyének helyzete. Kell 12.15—1. 5. Mag. K. TYNNI ' Ingerlased. Inkeriläiset. Az ingerországiakrol. II HARJUMÄG1, KELL 6 ÕHTUL HARJUMÄELLÄ, KLÓ 6 IP. HARJÜ-HEGYEN, ESTE 6 ÓRAKOR LÕPPAKTUS - LOPETTAJAISET - ZÁRÓ-ÜNNEPÉLY. 1. SÕJAVÄE ORKESTER. Juhatab: ) SOTAVÄEN SOITTOKUNTA. Johtaa: Georg Reeder. KATONA-ZENEKAR, vezeti: \ a) FRANZ LISZT: Ungari rapsoodia f-moll. Unkarilainen rapsodia f-moll. Magyar rapszódia f-moll. b) JEAN SIRELIUS: Valse triste. c) ALEKSANDER LÄTTE: Kuldrannake. Kult'rantani. Az aranyos part. 2. KÕNED — PUHEITA — BESZÉDEK. 3. KARL LEINUSE LAULUSELTSI SEGAKOOR. Juhatab: ) •KARL LEINUKSEN SEKAKUORO. Johtaa: )K.Leinus. LE1NUS-FÉLE VEGYES ÉNEKKAR. Vezeti: )
17 a) ALEKSANDER LATTE: Ärka üles, isamaa! Herää ylös isänmaa! Kelj fel hazám! b) JUHAN AAVIK: Kõla, õhtu laulu mõnu. Kalju, iltalaulu vieno. Zengj, kedves esti dal. c) MIINA HERMAN: Kojuigatsus. Koti-ikävä. Honvágy. d) TOIVO SAARENPÄÄ: Laula, laula. Zengj, rengj (finn). e) ARTUR LEMBA: Hümn ooperist „Lembitu tütar". Hymni oopperasta „Lembitun tytär".
(S^vSSXficyss NÄITUSED - NÄYTTELYT - KIÁLLÍTÁSOK. Avatud 18. juunist kell 12 p. iga päev k. 8—8 kunni 21. juunini k. 5 p. 1. Auki 18 p:stä kesäkuuta klo 12:sta päivällä joka päivä 8—8 kesä- kuun 21 p ään klo 5.een ip. Megtekinthetők: június 18-án déli 12 órától június 21 d. u. 5 óráig naponkint 8-tól 8 ig.
I. EESTI KOOLINÄITUS. VIRON KOULUNÄYTTELY. ÉSZT ISKOLÁK KIÁLLÍTÁSAI. A. Lasteaiad, abikool, algkoolid ja õpetajate seminaarid Lastentarhat, apukoulu, kansakoulut ja opettajain seminaarit Óvodák, kisegitö és elemi iskolák és tanitóképzök, Linna XXI algkool, Raua t. Kaupungin XXI kansakoulu Raua tänavalla. A városi Raua-utcai elemi iskolában. B. Keskkoolid, erikoolid, naiskutsekoolid ja Riigi puu- ja rauatööstuse kool Keskikoulut, erikoiskoulut, naisten ammattikoulut ja Valtion puu- ja rautateollisuuskoulu Középiskolák, kereskedelmi és háztartási tanfolyamok, állami fa — és fémipari iskola Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis, Jaani t. 13. Tyttöjen kauppagymnasio Jaani tänavalla 13. A női kereskedelmi iskolában, Jaani-útcai 13. C. Kunsti ja tööstuse koolid Riigi kunsttööstuse koolis S Tartu m. 11. Taide-ja teollisuuskoulut Valtion taideteolliskoulussa, Suur Tartu m. 11. Művészeti és ipari iskolák.
19 II. UNGARI KOOLINÄITUS. , UNKARIN KOULUNÄYTTELY. MAGYAR TANÜGYI KIÁLLÍTÁS. Pudapesti linna pedagoogiline seminaar ja koolid. Budapestin pedagooginen seminaari ja koulut. Budapest Székesfőváros pedagógiai szemináriumának és isko láinak kiállítása. Realgümnaasium Vabaduspuiestee. Realilukio, Vabaduspuiestee. Reálgimnázium Vabadus-út.
III. Koolikirjandus, õppevahendid, diagrammid. Koulukirjallisuus, opetusvälineet, diagrammit. Tanügyi irodalom, iskolai tanszerek és grafikai taneszközök.
IV. KARSKUSNÄITUS. ' RAITTIUSNÄYTTELY. ALKOHOLELLENES PROPAGANDA-KIÁLLITAS. Realgümnaasium Vabaduspuiestee. Realilukio, Vadaduspuiestee. Reálgimnázium, Vabadus-ut. Pääs kooli-, õppevahendite- ja karskusnäitusele on kongressi liigetele vaba, võõrastele 10 marka ühes hoones ja 25 m. kõigis. Pääsu koulu-, opetusvälineiden ja raittius-näyttelyyn vapaa, vieraille 10 mk. yhteen huoneistoon ja 25 mk. kaikkiin.
20 V. Tallinna Tehnikumi üliõpilaste tööde näitus. Tehnikumi ruumes, Pikk tän. 20.
ÕPPEREIS Tallinn — Kohtla — Narva. HUVIMATKA Tallinna — Kohtla — Narva. KIRÁNDULÁS Tallinn — Kohtla — Narva.
Ärasõit Tallinnast ööl vastu 22. juunit. Narvas, Narva-Jõesuus ja Narva laulupidul 22. juunil. Kohtlas ja Ontikal 23. juunil. Tallinnas hommikul vara 24. juunil. Lähtö Tallinnasta kesäkuun 22 päivää vas teu yöllä. Narvassa, Narva-Joensuussa ja Narvan laulujuhlilla 22 päivänä. Kohtlassa ja Ontikalla 23 päivänä. Tallinnassa varhain aamulla 24 päivänä. Indulás Tallinból június 22-én éjjel. Június 22-én Narva, Narva torkolata, dalünnepély. Június 23-án Kohtlas és Ontika. Június 24-én reggel visszaérkezés Tallinnba. L. 2.
A. KITSBERGIN „KIROTTU TALO" August Kitsberg (synt. 1855) on eusimimäisiä Viron näytel- mäkirjailijoita nyikyisin elävie
22 ei pida myöskään syömän". Huornenna menkööti kaikki jo varhain •pellolle oihdakkeita kitkemään {ja sitten yhteen AZ ÁrrKOZOTT TANYA. IRTA: A. KITSBERG. August Kitsberg (szül. 1855) az élő észt dráma-irók között a legjelentékenyebb; legjobb színmüvei: „Libahumt" (1912 — A far kassá varázsolt ember) mely a régi észt időkből, és a „Tuulte pöö rises" (1906 — A forgószél) mely az 1905-i forradalomból meríti témáját. „Az átkozott tanya" cimü legutolsó müvével a szorosan vett műértő publikum mellett főleg a vidékiközönségre igyekszik tanító hatást gyakorolni. A tárgy a közelmúlt időkből van véve, mikor az emberek a teoretikus iskolai képzés hatása alatt eltá volodtak a praktikus élettől. I. felvonás. Pähnis gazda Július nevű fia hazatér ki 10 év előtt távozott el a háztól, mert nem akarták tanittatni ugy mint fivérét és nővérét. Egy hidról szemléli a tanyát és megtudja az öreg Ääksi-1 Aadut'ól, Ihogy atyja gazdasága milyen elhanyagolt állapotban van. Majd találkozik könnyelmű nővéreivel és Hein- 23 ric:h c hei, iszákos jogász fivérével. Aspja is jön a halászatból, ki közben elvesztette szemüvegét; Július — mint idegen — apjával a szemüveg 'keresésére indul. II. felvonás. A «tanyán Virve nővére a „haldokló hattyú" plastikus modern táncot táncolja, mikor Július apjával hazatér; Anne, az elhalt anya /helyettese, a gazdasszony felismeri Júliust, az ö régi játszó pajtását, — a nyakán lévő anyajegyéröl. Heinrich észreveszi Anne és Július egymás iránt való szívélyességet és óva inti az idegent az Anne iránt való /közeledéstől, mert Annét már az édes apja „saját magának" szánta. Elmeséld továbbá, hogy ez az „átkozott tanya" az ö karrierjét hátrálja, mert édes apja nem akarja eladni és öt pénzhez juttatni. Majd fel nem ismert fivérétől szándékát tudokoja. Anne közbenjárására Július a tanyán marad mint szükséges kisegítő azzal a feltétellel, hogy mindnyájuknak egyformán kell dolgozniuk s a gazirtást a mezőn másnap korán reggel el is kezdik. III. felvonás. Másnap kora reggel a pásztor kürtje szavára az „uraságok" nem akarnak indulni; csak Viir.ve, ki Júliussal szeretne barátságba elegyedni. Heinrich rossz kedvében van, szeretne az idegentől «megszabadulni és mint gyanús idegent át szeretné adni a rendörségnek. Urve pedig átveszi a gazdasszo- nyságot és Annet el akarja bocs áj tani. Ebből azonban veszekedés keletkezik Urve és az apa közt, miközben Urve azt vágja apja szemébe, hogy ha nem akarja Annét elbocsátani, vegye feleségül, hogy a „ház becsületén ejtett csorba" kiköszörülhessék. IV. felvonás. Vasárnap. — Július rossz kedvében van. Elgon dolkodik apja és Anne "viszonyán", mit a többiek beszéde után bizonyosra vesz. Annét' elboesáijtjak, de egy beszélgetés Heinrich és Július között megvilágítja a valóságot és azt, hogy az apa Annét tulajdonkép Júliusznak szánta, kit elvesze ttinek hisz. Az is kiderül, hogy a tanyát az apa már Július nevére íratta s Heinrich a halotti bizonyítványt nélkülözi csak, különben a tanyát eladhatnák. Július, ki szintén elakarja hagy ni a tanyát, ezek után lemond szándékáról; közben a rendőrség igazoltatása alatt kiderül Július kiléte. 24 TEADUSLIKKUDE INSTITUUTIDE ORGANI SEERIMINE VÄLISMAIL. Dr. STEFAN v. CSEKEY. Tartu ülikooli oro. professor. Välisinstftuutide organiseerimise üldised sihid. Välisinstituu- tide liit. Koostöö „kommission de ooopération intellectuelle de la Société des Naitions"-ga. Erisihid hõimrahivastle riikides. A. Välisinstituutide töökava: 1. Uurimisasut ustena edendavad instituudid oma pärase ja höimse kultuuri (teaduslikku uuringut igas «Ms. Siia kuulub perioodiliste ajakirjade ja teaduslikkude väljaannete ilmu tamine. 2. Õppeasutustena on instituutidel ülesandeks õppi jaid oma hõimrahvaste keelte tundmisele juhatada loengute ja semi- naarharjutuste abil, samuti nende rahvuslikku kultuuri ja teadus likkudesse eriõpetesse. 3. Informatsiooni ja nõuande kohtadena on instituutidel ülesandeks: a) nõuga abiks olla teaduslastele ja teistele huvitatuile kõigis küsimustes, mis kuuluvad vaimlise töö alale; b) luua lähemaid suhteid asutustega, mil samad sihid, teistes liikides, eriti aga hõimrahvaste omades, ja nende ametliste orgaa- uidega; c) ülikoolide professorite vahetamine, üliõpilaste vahetamine, teaduslikkude ekspedisioonide, õppereiside, kongresside jne. kor raldamine. B. Instituutide korraldus. 1. Raamatukogu. 2. Arhiiv. 3. Teadete ja nõuande alaline büroo. II. A. Sennised Ungari, Soome ja Ida-Euroopa instituudid välismail. 25 B. „Ungari instituut Berliini ülikooli juures" organiseerimise eeskujuna. Tema vahekord ülikooliga, Preisi ja Ungari riigiga. Eelarve. „Ungari instituudi sõprade selts Berliinis", kelle üles andeks on Ungari instituudi vaimline ja imajandusilik toetamine. C. „Ungari Instituut Tartu ülikooli juures". Tema asutamise raskused. Tema (korraldus ja sennine töö. III. Ettepanekud teaduslikkude välismaiste instituutide asu tamiseks. Hõimrahvaste riikide koostöö. TIETEELLISTEN LAITOSTEN ORGANI- SOINTI. Yhteenveto Tartón Yliopiston proiessorin, tri Stefan v. C s e k e y' n esitelmästä. I. Organisoinnin tarkoitus ylipäänsä. Ulkomalaitosten liitto. Yhteistyö „kommission de coopération intellectuelle de la Société des Nations" nimisen laitoksen kanssa. Erikoispäämäärät suku- laiskansallisuufta olevissa valtioissa. A. Ulikomaalaitosten työsuunnitelma: 1. Tieteen ah j oina on laitosten tehtavana kaikilla aloilla edistää kotimaansa ja sukulaisikulttuurialueiden tieteellistä lutkimusta. Tähän puoleen kuuluu aikafcauslehtiien ja julkaisujen toimittaminen. 2. Opistoinaoti laitosten tehtava luenn ollia ja seminaari- harjoituiksilla ohjata ylioppilaita kotimaisten ja sukulaiskielten õpin- noihin samoin kuin johdattaa kansalldsen kulckuurin ytimiin ja eri- koisopinnoihin. 3. Tiedonanto- ja neuvont äkeskuksina on lai tosten a) palveltava neuvoillaan tieteenharrastajia ja muita asdasta huvitettWa kaikissa henkisen työn piiriin kuuluvissa kysymyksissä; b) tuettava küntteänTpien suhteiden todelistumista eri valti- oiden, ennen kaikkeia Ikuitenkin sukulaiskansojen ja niiden toimie- linten välillä, joilla on saimansuuntaiset tarkoitusiperät; 26 c) edistettävä yMoipistojen ja korkeakouluijen profesisorivaiihtoa, avustettava yliopipilaideii vaihtioa, edistettävä tietedlisten tutikimus- matkain, opintomatkain ja kongressien toimeenipanoa j. n. e. B. Laitosten järjestely: 1. Kirjasto. 2. Arkisto. 3. Pysyväinen toimisto tiedon- ja neuvon-antoa värten. II. A. Täihän saakka järjestetytl unkarilaiset ja suomolaiset laitokset ynnä Itä-Europan Instiituutti. B. „B e r 1 i n i n y I i o p i s t o n Unkarin Instituuti" järjestelyn esilkuivana. Sen sulide Preussin ja Unfearin valtion- yliopistoinn. Tailouskysymykset. Budgetti. „U n k a r i n I n s i i - tuutin ystavién seura Berlinissä" (laillistettu yndistys), jonka tehtavana on Unkarin Instituutin sivistyfcseMinen ja tieteelli- nen edistäminen. C. „Tartón y 1 i o 27 SOOME-UGRI RAHVASTE KULTUUR- ÜHTSÜS. Tarkastaja: M. PESONEN. Ammuist ajust on olemas ühiskultuuiriilist meie hõimrahvaste vahel. I. Meie Soome, Eesti ja Ungari rahvad tunnistame rõõmuga, et oleme saanud oma läänenaabritelt hulga kultuurivarasid. Veel viimasel ajalgi läänemaad on annud meile kulituurmõijutusi, näit. ametioskuses — selle sõna üldises (tähenduses. II. Kuid meie rahvastel on samuti mõndagi omapärast igal ühel ja ühiseid sidemeid üksteisega. Juba meie keelte sugulus tähis tab ühist kuHtuurpärandust. Ja ehk (küll meie hõimud on ammust ajast lahku läinud, on Soome-Ugri keeleuurimus aidanud säilitada kultuurühtsust. Mõne muugi teaduse ja eriti ka kooli alal on meil paljugi õppimist üksteiselt. Meil on küllalt põhjust kultuurühtsuse säilitamiseks. Näitleks olgu nimetatud lasteuurimus Ungaris. Kau niks sidemeks on meile, kes asume Soome lahe randadel, Kalevala ja selle uurimus. Ühiste lauluviisidega oleme olnud ja oleme veelgi seotud. On ju Eesti laulupeod saanud vastukaja lahe põhjarannalt. Ja kauge ipusta lauljatarid on juba meil koos olles laulnud tulist isamaaarmastust soomlase hinge. Sarnased kirjanikud kui Mihály Vörösmarty, Mór Jókay ja Sandor Petőfi ei ole jäänud mõjuta Soome vaimilisele elule. III. Kultuurühtsuse olemasolu ihõimrahvaste keskel näitab edasi see, et Tartu ülikoolis soomlane esitab omamaa keelt ja kul tuuri ja et Helsingi ülikoolis on asutatud Eesti keele lektoriamét. Õn ainult ajaküsimus, millal Soome ülikoolis ungarlane õpetab soomlastele oma keelt ja tutvustab oma kodumaa kultuuriga. Samuti arvatavasti lähemas tulevikus võib oodata Soome keele lektori- ametit Ungari ülikoolides. Ka Helsingis kolme aasta eest peetud esimesel Ühis-Soome kongressil, millest võtsid osa üle tuhande koolitegelase (706 soomlast. 442 eestlast ja 5 ungarlast) on oma tähtsus Soome-Ugri kultuuri loomistöös. 28 IV. Soome-Ugri (kultuurile on tähtis pääle lähemat kokku puutumist Soome, Eesti ja Ungari vahel vailmlises tegevuses, (ka ühistöö allamal kultuurastmel olevate hõimudega. Meil ei sünni pöörata selga vanale kehvale kodule. On éB éBé éBé , 'kuhu veri tõmbab. Peab hoidma oma juuri. Säält saame noort eluvõimu vanaduse hädade vastu. Kui eraldume oma soost ja ainult enese eest hoolitsedes kiitusohvreid toome läänemaisele kultuurile, siis me närisime vaimliselt ja langeme juuretuna puuna. Kultuurrahvana peame mitte üksi vastu võtma kultuurimõjusid, vaid neid ka andma. V. Nüüdse põlve nooruspäivil kajas läbi Soome salude rah vusliku ärkamise hüüd. Eesti vabanemine tõi sellel vennasmaal rahvusliku tõusu, mille lainetest kannetuna oleme kogunenud siia Kalevi kalmule. Tuhandeaastane Ungari tubli rahvas on paisatud kannatuste kuristikku, kuid ainult selleks, et temas sütiks, nii kui endistel aegadel, rahvuslik ärkamise loit, milles sulavad orjakütked ja mis on Suur-Ungari koidupuna. Vajaksime nägijat, kelle silm kanduks üle meie isamaade rajade, ja kelle hing saadaks meie rah vusliku ärkamise üle endiste aurupaikade igale poole, kus Soome süda kõneleb soomlasena, kas või nõrgaltfei veel tuksub. Kuid ega meie või käed rüpes .oodata prohvetid. Mele peame väheste, kuid ühiste ja seda kindlamate jõududega rühkima kaugelenägevale kul tuurtööle oma hõimrähvaste keskele. Kui meie selle aja sugupõlv on läänemaiselt orienteeritud ja internatsionaalselt tundev, ei jäksa seda, siis — seda loodan — noorsugu teeb selle. 29 A FINN-UGOR NÉPEK KULTURÁLIS KÖZÖSSÉGE. Előadó: M. PESONEN, tanielügyelö. A finn-ugor rokonnépek kultúrája között régi idők óta fennáll bizonyos közösség. I. Ugy a finnek, mint az esztiek és a magyarok elismerik, hogy nyugati szomszédaiktól sok kulturális értéket kaptak, még a ligutóbbi időkben is sok értékes befolyást például a hiva tásszerű iskolai képzés szempontjából, azért. II. mégis megvan a mi népeink mindegyikének a maga sajátos kulturális 'vonása és azonkívül egy bizonyos közös kapocs áll fenn közöttük. Ez első sorban a nyelvek rokonságában jut kifejezésre. Jöllelhet a mi néptrörzseiink már igen régen szétvál tak, a finn-ugor nyelvismereti kutatások elősegítik azonban a kül- turkőzősség fenntartását. De van egyéb kulturális téren, főleg az iskolai ügyeikben is közös tauúlnivalónk egymástól. Elég alappal és anyaggal rendelkezünk a kulturális egység ápolásához, iljen pl. a gyermek tanulmányi kutatások eredménye. Igen szép össze kötő kapcsot képez a finn és észt nép kőzött a finn Kalevala kultusza és ennek hagyományát, a közös eredetű népdalok és melódiák. Az észt dalünnepélyek a finnek kőzött is viszhangra és ápolásra találtak; a finnek hazafias népdalai pedig a távoli magyar puszta dalosainak lelkes dalaival mutatnak rokonságot; Olyan 'írók mint Vörösmarty, Jókai és Petőfi nem maradhattak hatás nélkül a finn szellemi életre. III. A kulliturközösség fennállását a rokon népek között mutatja az is, hogy a tartui egyetemen finn tanár képviseli a finn nuelvet és a finn kultúrát, és a helsinki-i egyetemen az észt nyelvet is tanítják. Idő kérdése csap, hogy a finn egyetemen a magyar és a magyar egyetemen a finn nyelv is taníttatik. Három óv előtt az I. finn-ugor kongresszuson szép számban jött össze a 3 nép tanítósága (706 finn, 442 észt, 5 magyar) a közös törekvések jegyében. 30 IV. A finn-ugor kultúrára nézve mem elegendő a 3 ország szellemi érintkezése, íontos az együttműködés az alacsonyabb fokon álló rokon néptörzsekkel is. Nem szabad régi hazánk test- vérnépeiit elhanyagolnunk; onnan u:j és uj erőforrásokat kaphatunk Ha elválasztjuk magunkat a rokonnéptőrzsektöl a nyugati kultura túlzott dicsőítésében és csak magunkkal törődünk, elhervadunk de a tőlük nyerendő javakat kütelességünk viszonozni is. V. A mai generáció ifjabb éveiben harsogott keresztit! a finn erdőkön a nemzeti ébredés szava; Észtország felszadúlása nemzeti felvirágzást (hozott. Az u\j élet, a szabadság hullámával (jöttünk össze ide Kalev sirdombjához. Az 1000-éves Magyarország ez a nemes nép a szenvedések sírjába taszíttatott, de rendithetlenül hisszük, hogy újra fellángol, mint a régebbi években; ebben a tűzben elolvadnak majd a szláv gyürü láncszemei és ez lesz majd Nagy^Magyarország hajnalipirlkadása. Egy jósra van szüksé günk, kinek szemei határainkon túl messze látnak és kinek a lelke nemzeti felujülásra tudja serkenteni a régi haza népeit is, kinek lelki ereje elhat oda is, hová a mi érzéseink még csak gyengén tudnak 'visszaszállni. De míg ez a próféta eljö-, addig is ha kicsiny is de egyesitett erö'veíl és széles látókörű kül- iturmunkával kell tőrednünk a rokonné,pek kulturális egyesétésére. Ha mi, a mai generáció, mely nyuagati őrien táciús életet él és inteirnacionáHsian érez, nem is érjük el a célt, elérik majd utódaink. 31 MILLAISTEN VAIKEUKSIEN KANSSA ON TAISTELTAVA VIRON KOULUA LUOTAESSA. Professori PEETER PÕLD. Viron koulu yleisenä kasvatusjärjestönä, janika kaikki asiteet ja haarat olisivat orgaanisessa -yMeydessä ja ytoteisem kasvatus- pyrlkimyiksen kannattamat, on valsta syntymiskaudessaan. Vieraan vallan ipäiviltä periytyneet alkeet ova't kyllä tärlkeänä aineistona, jank'a puuttuessa vaUian luomisaikana ei myöskään oman kouhm perustamiseen olisi võitu ryhtyä, mutta tästäJkin ihuolimatta on nyt luotava t ä y s i n uusi, kansamime itse-näisyyttä vastaava valis- tushuo n e. Tällä luomistyöllä on voitettavanaan suuri a vaikeuiksia, jätka johtuvat Venäjän faallinoon päivütä saa austa pedagoogisesta perin- möstä, sivisitysipyrkiimystemmie ja sivisityneistömme nuoruudesta, veirrattain niukoista ameellisista tulolähteistä, hallinto- ja itsehallinto- laitostemme vielä wälhiäisestä kokeimulksesta. 'Kouluje.il puutetta emme voi valiittaa. Luoikkain lukumäärä on vähässä ajassa noussut. Myöskin opettajavoimia on riittävästi löy- defcty. Heidan pätevyyttään täydennetään vuosi vuodelta. Samoin on myöskin heidan 32 kaasta pyrkiniylksestä manddniisiimiman kqrkiaan sivistykseen. Puut- teellisten tyydyttämismahdollisuuksien vuoksi osoittautuu kuitenkin tämä positiivinen pynkiimys epäprodukiiviseksi, kun Ikoulu valmistaa luka Vähän (jökapäiväistä elämää värten Ha ikylvää paljon siementään vainioMle, joMa sen vWa surikastuu. Ensi sijassa om luotava annmafcti- koulun luontoiset kansakoulun jatkoluokat, kehitettävä amimattikou- luja, ryhdyttävä perustamaan maalle pohjoismaiden mallinmukaisia 'kansanopisitolja syventämään ja ieihostamaan ll^ehittyvää rnaaseudun sivistyselämää. Pedagoogista ajatusta on syvennettävä, kansan sivistystä ikoskevissa imielipiiteissä on 'toimitettava uudelleenarviointi suuren sveitsiläisen Pestalozzin mielessä nähden sopusulhtainen ihiminen herikilössä, jöka on kelhittynyt niiden vaatiimusten mrttaiseksi, jonka hänen työnsä asettaa. Toisin sanoen: on tavoiteltava kaikille mitä •fcortoefoita sivistystä, saimalla kun on opittava näkemään se siinä, joka vastaa kunkin yksilön henikisen elämän erikoisluonnetta ja tai- 'puimuksia, imikä kehitää kunkin örikorsilabjat (korke imp aan saavutus- vireeseen. On voitettava yksipuolinen intellektualismi eetillisesti suuntautuneen työkuntoisuuden saavuttamiseksi. AZ ÉSZT ISKOLÁK MEGALKOTÁSÁNAK NEHÉZSÉGEI. Előadó: PEETER PÕLD tanár. Olyan észt iskola, melynek organizációja felöleli a képzés min den ágát céltudatos minden fokon és irányban és harmonikusan van felépítve, a milyent továbbá az észt nép minden rétege helyes me gértéssel támogat, ma még, csak a kialakulás stádiumában van. Azok a kezdő 'lépések, melyek a korábbi idegen uralom idejéből szár maznak, jelentős anyagot képeznek ugyan, melyeket nem nélkülözhe tünk sem az állam sem az iskolák organizálásánál, mégis jelenleg telije sen uj épületet kell a képzés számára emelnünk, megfelelően népünk önállóságának. Ennél az alkotó munkánál nagy nehézségeket kell leküzdenünk, melyek egyrészt az orosz uralom emlékei, másrészt a korábbi peda gógiai 'törekvések örökségéül maradtak vissza, .melyek továbbá abból erednek, «hogy intelligenciánk és kulturtörekvéseink még fia talok, hijjával vannak a megfelelő anyagiaknak és hogy az egész adminisztráció is gyakorlatlan. 33 Arról 'nem panaszkodhatunk, hogy 'kevés iskolánk van, 'mert az osztályok száma rövid idő alatt igen szépen gyarapodott (6588 az 1922/23 tanévben); tanerő is van elég, előképzésük is tökéletesedik évről-évre, anyagi «helyzetük is javult az előbbi korokéhoz képest. A tanlköny Vkérdés is fejlődik. Nehézsége* okoz olyan no tankönyvek készítése, melyek megfelelnek a növendékek korának és a modern munkaiskolák természetének. •Még nagyobb gondot okoz az, hogy kevés iskolaépület van, s annak is egy része, nem felel meg a célnak. Az építési programm kész, mely azonban igen nagy anyagi áldozatot követel; ettől fog függeni ijövendö tanuló—ifjúságunk [jóléte. A legnehezebb kérdés azonban az iskola hozzáidomitása az allam és a népélet valódi szükségleteihez. Itt radikális fordulatra van szükség. Az éltalános középiskolai kópsés túlteng, mert a lelhető magas általános kiművelésben keresi célját. Ez ia túlhajtott törek vés nem nyújthatott pozitív eredményt, mert a mindennapi életre kevésbé készített elő és sok erőt fordított ärra, a minek az ember az életben kevésbé veszi hasznát. Első sorban a népiskolát kell egy hivatásos továbbképző isko lával kiegészíteni, azután a vidéket több olyan népegyetemmel el látni, mint a milyenek — a vidék kultúrájának fejlesztésére — a tõbbi északi államokban vannak. Szükség van továbbá a pedagógiai nézetek helyes átértéke lésére a svejei Pestalozzi tanításának megfeleöen, mely szerint nar- mónikus embert csak az élet követelményeihez igazodva képezhe tünk ki. Nekünk tehát a legmagasabb képzésre kell törekednünk, de ezt a legmagasabb képzést úgy kell tekintenünk, 'hogy az megfe leljen az egyén hajlamának, azaz az egyén sajátos lelki tulajdon ságai föjlesztessenek a legmagasabb forka. El kell tehát vetnünk az egyoldalú intellektuálizmust és az egyénnek az erkölcs által irányított tetterejét kell fokozottan fejlesztenünk. 34 VIRON TAIDE JA YHTEISKUNTA HERÄÄMISAJASTA ITSENÄISYYTEEN. HANNO KOMPUS. Itsetietoinen taide-e'lämä ja taiteen harrastus virkoavat Ees- itissä hermäämisaljan Ikeralla, 19-vuosisadan keskiipaiikoilla. Sittoin astuvat kansan harrastusten piiriin musiiikki ja teatteri, jotka alusta alkaen valtaavat yihteislkuinnan väsyimättöimän mielenkiinnon, joika on ikestänyt tähän ipäivään saaklka, jota vastoin kuvaamotaiteet eivät ole jaksaneet sita vielälkään täysin määrin voittaa. Kolme suurta aaltoa on kantanut meidät heräämisajasta itse- näisyyden ailkaan, nimittäin:*) I. Talonpoikkaisliikkeet iheräämisajasta vuoteen 1880: yhteis- (kiunta muodustuu 'talonpoikaisjou'koista ja imuutamista sivistyneistön jäsemistä. Säveltuoitteet — etupäässä kuorolaulut kansaJlistunteen Iherättämiseksi — ovat dilentanittien kadesta läbtöisin. Sama püirre on imyöskin teatterille ominainen. Kuvaamotaiteille ei ole p oh j aa; esteeittisiä aiheita käsiteillessään se muttuu allegorisefcsi. i II. Porvariston järjestäytyminen 1880—1905: synttyy kau ip u n !k i 1 ai s po rva r isto, jonka luonnolista 'taloudellista, yihteiskunnallista ja poliittista kehitystä kuitenkin anlkara vemäläis- tyttämispuuha vaikeuttaa. Siksi kantaakin sen kulttuuril'linen rakennustyö — Ikirjallisuudessa ja taiteessa — liioittellun kansallis- romantikan lippua. Luova 'musiiikki ja teatteri on edelleenkin sisal- löltään diletantismia, jonka alotteita väin kehitellään. Kuvaamotaiteet ipysyvät yhä lapsipuolen asemassa. III. YihteiskunnaMinen erikoistuminen 1905 — itsenäisyyden aikaan: korkeanipien sivistysipyrkiimysten — tieteen, ikirjallisuuden ja tai teen — edustaminen selkä nenkisten arvojjen luominen joutuvat sivistyneistön nuolelksi, jonka keihiityksen auttam,attomana seurauk- sena ilmenee tai teen jossain määrin vieraantuminen laajoista kansan- *) Vert. Peeter Rubel, Poliittiset ja yhteiskunnalliset virtaukset Eestissä, Tallinna 1920. kerroksista. Säveltuotanitu asettaa itselleen taiteellisia päämääriä. Teatteri nruuttuu ammatiimaiseksi. Kuvaamotaiteet astuvat ensim- mäistä kertaa toisten rinnale vaatien ja saavuttaen huomiota. Itsenäisyyden ärka on vielä luka lyhyt sekä taidepoliittiset atatteeimime vielä iliilka nuoret voidakseen Ikäytännölliseen taide- tuotantoon tuntuvammin vaikuttaa, varsinkin kun luovat voimat ovat kehiittyneet ailkaisemimin nykyisisitä eroavissa oloissa. AZ ÉSZT MŰVÉSZET A NEMZETI ÉBREDÉS KORSZA KÁTÓL A FÜGGETLENSÉGIG. Előadó: HANNO KOMPUS. Öntudatos művészeti tevékenység és imüvészetipártolás Ész tországban csak az általános nemzeti ébredés korával veszi (kezde tét a XIX. század közepén. Ebben az időben kezd érdeklődni jobban a nép a zene- és a színművészet iránt. Mig eze!k iránt az érde klődés tartósan megerősödött, addig a képzőművészetek hasonló eredményt mind máig nem 'tudnak felmutatni. A fejlődés a mondott korszakban három nagy hullámból áll ezek:*) I. A parasztság mozgalma a nemzeti ébredés korától 1880-ig, mikor a társadalom a parasztág tömegéből és kevés képzett ember- bői állt. Zeneművek, főleg karénekek voltak a nemzeti öntudat felébresztői s ezek, épúgy mint a színházi tevékenység a dilettan tizmus kezében voit. A téma rendszerint nemzeti és allegorisztikus. A képzőművészet nem talált talajra. II. A polgárság szervezése 1880—1905-ig; ez idő alatt alakúi ki a városi polgárság, melynek természetes gazdaságitársadalmi «politikai sejlödését erős oroszositó éram'lat gátolja. Ezért áll a kul turális fejlődés alacsony fokon az irodalomban és művészetben, és túlhajtott romantikus érzésekkel van telitlve. A képsömüvészet még mindég mostoha gyermek. III. Társadalmi differenciálódás 1905-töl a függetlenségig; a tudomány, irodalom és művészet terén úgy a műipar tolás mint az alkotás csaknem egészen a városi intelligencia szerepévé vál, minek *) Lásd: Peeter Rubel: Poliitilised ja ühiskondlised voolud Eestis, Tallinn 1920. (Politikai és társadalmi mozgalmak Észtországban). 36 szükségszerű következménye a néiptömegtől való elidegenedés. A zenemüvek ,mind művészibb értékű feladatokra vállalkoznak; a színművészet élethivatás lesz. A m'üpártolás és műélvezet mege rősödik a képzőművészet terén is. A függetlenség kora még igen rövid és az önálló észt kultúr politikai törekvések még igen zsenék ahhoz, hogy azok hatása a művészeti alkotásokban észrevehetők volnának, főleg azért mert maguk az alkotó erők is kiképzésűiket a maitól eltérő körülmények között nyerték. VIRON KIRJALLISUUDEN SAAVUTUKSET. (Viron yleiskulttuurin kannalta arvosteltuina). Maisteri A. ANNI. Kirjallisuus kansan olemuksen ja kehityksen parhaimpana ku- vastimena ja usein myösfcim kdhityiksen edeltäkäyjänä sekä johta- jana. Näin ollen on sen merkitystä ja saavutuksia arvosteltava yleiskulttuurin ja etiikan kannalta. Viron yleiskulttuurin kehityk- sessä on kirjjallisuutella õllut hyvin suuri imerkitys myöskin viiimeksi mainitus sa suhteessa. Puhtaasti esteettiset näkökohdat ovat pääs- seet etualalle vasta parikymimentä vuotta sitten. Viron kirjallisuuden Ikehityksen pääjaksojen karakteristiiikka: Kansanlaulu. XIX vuosisadan romantinen viartaus. Vuosisatain vaindeajan naturalismi. Kahden viimeisen vuosikymmenen virtauk- set: uusromantismista ekspressionissmiim. Saavutukset: 1) puhtaasti esteettiseltä kannalta kirjallisuuden eri aloi'lia: Lyriikka on koko ajan õllut etualajila ja rikkain. JKertova runous kehittymässä, mutta potee muodon puutteellisuiksia. Draama nuori ja heikko. 2) kansallis-esteettiseltä kannalta: kansanpsyko 1 ogian kuvausta vielä vähän, mutta sentään alkeita. Ilmiön syyt. 3) itieteiskulittuurin kannalta: luonnon ja yhteiskun t aolojen ku vausta runsaasti, historiallista vähemmän; aatemaaiknan kuvaus yliimalikaista. 4) eetillis-aatteelliselta kannalta: romanttinen virtaus erikoi- sesti kansallisuusaatteen levittä(jänä ja kannattajana; naturallistinen suunta yhdistää kan salli suus- ja yhte i skunta-aatt e en; uusromantinen tavoittelee esteettistä henkilöikulttuuria; uu simman ajan kirjallisuu- 37 dessa ilmenee taas voimalkkaat yhteiskunta-eeitillliset pyrkiimyset. Yleensä on Viron kirjallisuudessa miltei aina eetillinen kulttuuri- pyrkiimys pysynyt vireänä (ja samimumattomana, vaükka eri aikona omaten eri maaiímankatsoimuksen. Heikkous pikemmimkin aatteel- lisessa yliimalkaisuudessa. Yhteenveto ja vertaMu iheimokansojen kirijallisuuteen. Tulevaisuuden toiveet ja vaatismukset: en&mimän tutusitumista toinen toisensa kirjallisuudem (maailmaan, ememmän arvonantoa kir- jallisuuskulittuurille ja sen kefhrtyksem tukeimista joka suhteessa. BUDAPESTI PEDAGOOGILISE SEMINAARI JA KOOLIDE NÄITUS. i. Tööõpetus. Näituse materjaal jaguneb nelja ossa: papptööd, savitööd, puu tööd ja metalltööt. Väljapandud tööd esitavad kogu anaterjaäli tööõpetusest, mis om korraldatud Ungari haridusministeeriumi ja (päälinna Budapesti haridusosakonna poolt imaksmapandud kava järele. Tööd ei ole laste omad, vaid nende õpetajate tööd, kes peda googilises seiminaaris end ette valmistavad tööõpetuses ja ikes ene sele valmistavad (koolis tarvisminevaid mudeleid. Asljade valikul on mõõduandvad järgmised seisukohad: 'tehni lise arenemise astmed, laste mängutungi kasutamine õpetuseks kui ka kodule kasulikuks tööks, mille juures on silmas peetud tihedat ühendust õppeainete ja tehtavate tööde vahel. Tööd on valmistatud miniatüüris 6-klassilise rahvakooli, 4- klassilise linnakooli ja 2-klassilise kordamiskooli kohaselt (õpilaste vanadus 6—15 aastat). II. Õppekavad, raamatud, kaardid jne. rahvakooli alalt. III. Noorsoo kirjandus. IV. Illustreeritud tööd päälinna Budapesti kohta. 38 V. Raamatud, kaardid ja diagrammid Budapestist ja Ungari baridusoludest. VI. Mõned Ungari tähtsamate pedagoogide tööd. BUDAPESTIN PEDAGOOGISENSEMINAA- RIN JA KOULUJEN NÄYTTELY. i. Työopetus. Näyttelyn esineistö jalkaantuu neljään eri ryihimään: pahvityöt, savityöt, puutyöt ja imetallityöt. Näytteillepannut työt edustavat Ikoko työopetuksen aineistoa, tjoka on toisaälta opetusminrsteriön ja toisaalta päälkauipungin valis- tusosaston käytäntöön ottaman opetussuunmtelman pohjalla valmistettu. Työt eivat ole lasten omat, vaain niiden opettajaiu, Ijotika ipeda- googisessa seaninaarissa valmistautuvat työopeiuiksen alalle ja jotka valmistavat itseHeeo koulussa SOOME-UGRI II. HARIDUSKONGRESSI KORRALDAVAD TOIMKONNAD. EESTI TOIMKOND. G. Ollik — juhataja, H. Roos — abijuhataja, Chr. Brüller — laekahoidja, J. Annusson, 0. J. Kiesel, E. Martinson, J. Nemes, V. Niskanen, V. Päts, P. Põld, A. Raudkats — sekretäär, A. Vei- derman, A. Vinter, K. Õunapuu — sekretäär. Näituse toimkond: V. Päts — juhataja, Chr. Brüller, A.Kil gas, H. Koljo, H. Kuusik, E. Martinson, E. Taska, Th. Ussisoo ja A. Varma. SOOME TOIMKOND. Matti Pesonen — juhataja, Alfred Jotuni, prof. Gustav Komppá, prof. Bernhard Vuolle, prof. Yrjö Jahnsson, Dr. Rafael Engelberg, Dr. E. A. Tunkelo, Dr. Einar Fieandt, Dr. Pekka Katára, Minister Yrjö Loimaranta, koolinõunik A. J. Tarjanne, toimetaja Kaarlo Ahtiala, Mag. J. Koivistoinen, Mag. Vilho Helanen, kirjanik Iivo Härkönen, õpetaja E. Tolonen, konsuliproua Leeni Vesterinen, proua Hilja Maleva — sekretäär. UNGARI TOIMKOND. Dr. Aladár Bán, prof. Géza Jako, ministeeriumi nõunik Géza Magyary, Dr. Friedrich Ozorai. KONGRESSI BÜROO on avatud alates 18 juunist kell 12 Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis, Vabaduse puiestee. 4/1 EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU Z-197337