DOCSLIB.ORG

Vormsi Maastikukaitseala, Näsi Merikotka Püsielupaiga Ja Väinamere Hoiuala Vormsi Saarele Jääva Osa Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Vormsi Maastikukaitseala, Näsi Merikotka Püsielupaiga Ja Väinamere Hoiuala Vormsi Saarele Jääva Osa Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On Vormsi maastikukaitseala, Näsi merikotka püsielupaiga ja Väinamere hoiuala Vormsi saarele jääva osa kaitsekorralduskava 2017–2026 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................................7 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................................................................7 1.2. MAAKASUTUS .......................................................................................................................................................... 10 1.3. HUVIGRUPID ............................................................................................................................................................. 13 1.4. KAITSEKORD ............................................................................................................................................................ 14 1.5. UURITUS ................................................................................................................................................................... 17 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud .................................................................................................................. 17 1.5.2. Riiklik seire ....................................................................................................................................................... 18 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus .................................................................................................................... 20 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ................................................................................................................ 22 2.1. ELUSTIK.................................................................................................................................................................... 22 2.1.1. Taimed .............................................................................................................................................................. 22 2.1.1.1. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) .................................................................................................................... 24 2.1.1.2. Soohiilakas (Liparis loeselii) ........................................................................................................................................ 25 2.1.1.3. Emaputk (Angelica palustris) ....................................................................................................................................... 26 2.1.1.4. Müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) ja pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ................................................ 28 2.1.1.5. Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ................................................................................................................... 29 2.1.1.6. Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ....................................................................................................................... 29 2.1.1.7. Harilik muguljuur (Herminium monorchis) .................................................................................................................. 30 2.1.1.8. Kärbesõis (Ophrys insectifera) ..................................................................................................................................... 31 2.1.1.9. Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) ............................................................................................................... 33 2.1.1.10. Vitsosi (Equisetum xmoorei) ....................................................................................................................................... 34 2.1.1.11. III kaitsekategooria käpalised ..................................................................................................................................... 35 2.1.1.12. Könt-tanukas (Encalypta mutica) ............................................................................................................................... 37 2.1.1.13. Muud II ja III kaitsekategooria taimeliigid ................................................................................................................. 37 2.1.2. Samblikud ja seened ......................................................................................................................................... 40 2.1.2.1. Harilik tundrasamblik (Flavocetraria cucullata) .......................................................................................................... 41 2.1.2.2. Lilla põdramokk (Sarcodon fuligineoviolaceus) ........................................................................................................... 42 2.1.3. Selgrootud ......................................................................................................................................................... 43 2.1.3.1. Sõõrsilmik (Lopinga achine) ........................................................................................................................................ 44 2.1.4. Kahepaiksed ja roomajad ................................................................................................................................. 44 2.1.4.1. Kõre (Bufo calamita) .................................................................................................................................................... 44 2.1.5. Linnud ............................................................................................................................................................... 46 2.1.5.1. Merikotkas (Haliaeetus albicilla) ................................................................................................................................. 48 2.1.5.2. Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) .............................................................................................................................. 50 2.1.5.4. Hüüp (Botaurus stellaris) ............................................................................................................................................. 53 2.1.4.5. Sarvikpütt (Podiceps auritus) ....................................................................................................................................... 54 2.1.5.6. Väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) ......................................................................................................................... 55 2.1.5.7. Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) .......................................................................................................................... 56 2.1.5.8. Roo-loorkull (Circus aeruginosus) ............................................................................................................................... 57 2.1.5.9. Soo-loorkull (Circus pygargus) .................................................................................................................................... 58 2.1.5.10. Rukkirääk (Crex crex) ................................................................................................................................................ 58 2.1.5.11. Sookurg (Grus grus) ................................................................................................................................................... 59 2.1.5.12. Liivatüll (Charadrius hiaticula) ja väiketüll (Charadrius dubius) .............................................................................. 60 2.1.5.13. Punajalg-tilder (Tringa totanus).................................................................................................................................. 61 2.1.5.14. Randtiir (Sterna paradisaea) ja Väiketiir (Sternula albifrons) ................................................................................... 63 2.1.5.15. Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja Punaselg-õgija (Lanius collurio) .......................................................................... 65 2.1.5.16. Täpikhuik (Porzana porzana) ..................................................................................................................................... 67 2.1.5.17. Musträhn (Dryocopus martius) ................................................................................................................................... 67 2.1.5.18. Õõnetuvi (Columba oenas) ......................................................................................................................................... 68 2 2.1.5.19. Nõmmelõoke (Lullula arborea) .................................................................................................................................. 69 2.1.5.20. Hallhani (Anser anser) ................................................................................................................................................ 69 2.1.4.21. Teised rändel peatuvad linnuliigid .............................................................................................................................. 73 2.1.4.22. Muud III kaitsekategooria linnuliigid ......................................................................................................................... 74 2.1.5. Imetajad ...........................................................................................................................................................
Load more

Recommended publications
  • LISA 2. Kultuurimälestised, Kaitstavad Looduse Üksikobjektid Ja Alad Ning Pärandkultuuri Objektid
    LISA 2. Kultuurimälestised, kaitstavad looduse üksikobjektid ja alad ning pärandkultuuri objektid Alljärgnevalt on toodud tabelivormis Vormsi vallas kultuurimälestised, kaitstavad looduse üksikobjektid ja alad ning pärandkultuuri objektid. Vormsi vallas asuvad kultuurimälestised (ainult kinnismälestised). Alljärgnev on kajastatud Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (11.11.2019). Kultuurimälestistest on toodud ainult kinnismälestised, kuna need omavad ruumilist mõju. Jrk Reg.nr Nimi Aadress Liik Seisund nr 1. 15620 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, Veski ehitismälestis avariiline tuuleveski varemed 2. 15619 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, ehitismälestis rahuldav abihoone Mõisakuuri 3. 15618 Suuremõisa mõisa härjatall Suuremõisa küla, ehitismälestis rahuldav Suuremõisa küla, Viinaköögi (2) 4. 15617 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, ehitismälestis avariiline viinavabriku varemed Suuremõisa küla, Viinaköögi (2) 5. 15616 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, Allase, ehitismälestis hea karjalaut Suuremõisa küla, Müürivahe (2) 6. 15615 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, ehitismälestis rahuldav jääkelder Magnushovi 7. 15614 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, ehitismälestis avariiline valitsejamaja varemed Magnushovi 8. 15613 Suuremõisa mõisa aida Suuremõisa küla, ehitismälestis avariiline varemed Magnushovi 9. 15612 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, Talli ehitismälestis avariiline tall-tõllakuuri varemed 10. 15611 Suuremõisa mõisa Suuremõisa küla, ehitismälestis avariiline teenijatemaja varemed Mõisapargi 11. 15610 Suuremõisa mõisa Suuremõisa
    [Show full text]
  • Vormsi Liinibuss NR. 37 Väljumisajad Alates 01.10.2019
    PRAAMIGRAAFIK SVIBY-ROHUKÜLA liinil alates 01.10.2019 (v.a. riiklikel pühadel) Väljumine NädalapäevSviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Esmaspäev 6.35 7.45* 13.05 14.15 17.05 18.15* Teisipäev 6.35 7.45* 8.35 12.15* 13.05 18.15* Kolmapäev 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 14.15 17.05 18.15* Neljapäev 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 14.15** 17.05 18.15* Reede 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 16:15** 17.05 18.15* 19.05 20.15 Laupäev 9.05 10.15* 11.05 12.15 17.05 18.15 Pühapäev 11.05 12.15 15.05 16.15 17.05 18.15* 19.05 20.15 * märgitud praamireisidel on Sviby sadamas buss vastas ja viib reisijad soovi korral küladesse. ** märgitud reisidel on buss vastas ja toob reisijad otse Hullosse. Laupäeval 9.05 ja Pühapäeval 17.05 väljuvale praamile minekuks saab bussi tellida helistades eelmisel päeval bussiinfo telefonil 58 10 14 19. Praamil vastasolev buss väljub peale praami saabumist (kui praam hilineb, siis võib ka buss hilineda). Vormsi liinibussi infotelefon: 58 10 14 19 ja Vormsi praamiinfo Kihnu Veeteede AS infotelefon: 527 2974 Vormsi liinibuss NR. 37 väljumisajad alates 01.10.2019 E Hullo 6:20 Hullo 12:45 Hullo 16:00 Hullo 18:45 Sadam 6:35 Sadam 13:05 Fällarna 16:05 Sadam 19:05 Hullo 7:30 Hullo S Kersleti 16:09 Hullo S Fällarna 7:35 Saxby 16:11 Kersleti 7:39 Förby 16:13 Saxby 7:41 Suuremõisa 16:16 Förby 7:43 Rumpo 16:22 Suuremõisa 7:46 Hullo 16:30 Rumpo 7:52 Rälby 16:35 Hullo 8:00 Diby 16:37 Rälby 8:05 Norrby 16:39 Diby 8:07 Söderby 16:42 Norrby 8:09 Sviby 16:48 Söderby 8:12 Sadam 17:05 Sviby 8:18 Hullo S Sadam 8:35
    [Show full text]
  • Airac Aip Sup 12/2020 Eans 31 Dec 2020 Tühjaks Jäetud Page Intentionally Left Blank
    EESTI AIP Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP 12/2020-1 ~~~eaip-amdt~~~31 DEC 2020 Kontakt / Contact AIP Supplement for Estonia AIRAC AIP Lisa / AIP SUP Aadress: Lennuliiklusteeninduse 12/2020 Aktsiaselts Kehtiv alates Lennuinfo osakond Effective from Kanali põik 3 31 DEC 2020 Rae küla, Rae vald kuni / to 31 DEC 2021 10112 Harjumaa Avaldatud Estonia Published on Tel: +372 625 8303 19 NOV 2020 AFS: EETNYOYX Email: [email protected] URL: aim.eans.ee Piiranguala EER181 ja ajutiselt Establishment of Restricted Area eraldatud ala EETSA181 kehtestamine EER181 and Temporary Segregated Area EETSA181 See AIP Lisa täiendab järgmiseid AIP-i osasid: ENR 5.1 ja This AIP SUP supplements the following portions of the ENR 5.2. AIP: ENR 5.1 and ENR 5.2. 1 Periood 1 Period Kehtib alates 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2021. Valid from 01 JAN 2021 to 31 DEC 2021. 2 Eesmärk 2 Purpose Piiranguala EER181 ja ajutiselt eraldatud ala EETSA181 The restricted area EER181 and temporary segregated area kehtestatakse militaarlennutegevuse otstarbel. EETSA181 will be established for military air operators. 3 Alade kirjeldus 3 Description of Areas Ülapiir Märkused (tegevuse aeg, piirangutüüp, ohu olemus, Tunnus ja rõhtpiirid Alapiir tunnistamise võimalus) Identification and lateral limits Upper limit Remarks (Time of Activity, Type of Restriction, Nature Lower limit of Hazard, Risk of Interception) Militaarlennutegevus. Tegevusest teatatakse NOTAM-iga üks päev enne (D-1) tegevuse algust.Lennuinfo saadaval Tallinn APP-st ja EER181 Tallinn ACC-st. Mitteosaleva õhusõiduki lennu aktiveeritud alasse, alas 580133N 0220656E – 580219N 0215537E – või alast koordineerib piloot eelnevalt NOTAM-is avaldatud 582057N 0212348E – 590058N 0214849E – FL 95 telefoninumbril.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • Vormsi Valla Arengukava 2011-2025
    VORMSI VALLAVALITSUS VORMSI VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 Tellija: Vormsi Vallavalitsus 91301 Hullo küla, Läänemaa Täitja: Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia 51007 Tartu, Rüütli 4 www.geomedia.ee Hullo-Tartu 2011 Vormsi valla arengukava Contents SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1. VORMSI VALLA OLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED 5 1.1. Territoorium ja rahvastik..............................................................................5 1.2. Maakasutus, ruumiplaneerimine ja ehitustegevus.....................................11 1.3. Ettevõtlus ja töökohad...............................................................................14 1.4. Puhkemajandus ja turism...........................................................................19 1.5. Sadamad, teedevõrk ja lennuväli...............................................................21 1.6. Jäätmemajandus, ühisveevärk- ja –kanalisatsioon, kaugküte....................26 1.7. Haridus, kultuur ja sport............................................................................27 1.8. Avalikud teenused......................................................................................29 1.9. Sotsiaalne kaitse ja tervishoid....................................................................29 1.10. Turvalisus...............................................................................................31 1.11. Kohalik omavalitsemine.........................................................................32
    [Show full text]
  • Merepõhja Prügi Seire Rannikumeres ‐ Metoodika Ja Hinnang MSRD Aruandluseks
    Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Merepõhja prügi seire rannikumeres ‐ metoodika ja hinnang MSRD aruandluseks Leping nr: 3‐2_14/6397‐3/2017 Vastutav täitja: Georg Martin Tallinn 2018 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Materjal ja meetodid ............................................................................................................................... 5 Taustainfo ............................................................................................................................................ 5 Seiremetoodika ja välitööd ................................................................................................................. 8 Seiremetoodika looduslikel transektidel ....................................................................................... 10 Seiremetoodika sadamates ........................................................................................................... 11 Prügi klassifitseerimine ................................................................................................................. 13 Tulemused ............................................................................................................................................. 14 Makroprügi rannikumere põhjal ....................................................................................................... 14 Makroprügi rannal ............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Sailing Directions for Estonian Waters
    Sailing Directions for Estonian Waters part 2 Väinameri 2.2 N part of Väinameri Updated 01.05.2021 © Estonian Transport Administration Maritime and Waterways Division Fourth release April 2020 (first release May 2013) Copies of aerial photographs Estonian Land Board are used in this publication Links to aerial panoramas www.estonia360.ee/sadamad/ of Joel Tammet are used in this publication Sailing Directions for Estonian Waters is updated in compliance with navigational information, once a month homepage: https://veeteedeamet.ee/en/sailing-directions HEIGH SYSTEM the depths in the Sailing Directions are given with reference to the 1977 Baltic Height System BHS-77, i.e. the Kronstadt Gauge Peil, unless otherwise indicated (BSCD2000EH2000) from January 2018, the transition to the Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS), i.e. the Normal Amsterdam Peil, began https://veeteedeamet.ee/en/height-system-eh2000-now-used-estonia NAVIGATIONAL INFORMATION Web application Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Fairway route points: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Route_points.pdf Tallinn Radio, VHF 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 and MF 3310 kHz at 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Local navigational warnings: https://gis.vta.ee/navhoiatused/en.html NAVTEX station: Tallinn symbol: F frequency: 518 kHz transmission times 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Notices to Mariners: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html
    [Show full text]
  • Haapsaluand - O N LÄÄNE COUNTY M O I M T O a C D C a G N I R E T a C S M U E S U M S E I T I V I T C a E D a R T S P a ENGLISH M HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS
    HA LÄÄNE COUNTY APSAL ENGLISH U and ACCOMMO- MAPS TRADE ACTIVITIES MUSEUMS INFO CATERING DATION ENG HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 2 SIGNS 155 Lodging WIFI WIFI WC 160 Catering WC for disabled Bar Sports activities WC Water Closet VISA Credit cards accepted SAUNA Sauna Skiing Shower Billiards Telephone 2 Rooms for disabled TV TV Campfire Silence Boat 50 m Bus stop Fireplace 300 m Beach 40 Caravans P Parking Tent places 7 Bicycles Tennis Gym Yacht harbour Golf Hot drink Hunting Luggage room Domestic ENG animals FIN languages RUS Fishing SWE GER G N HAAPSALU and LÄÄNE COUNTY 3 CONTENTS E O DEAR GUEST, CONTENTS F N I Welcome to the most romantic and mythical spot in Signs 2 Estonia - Haapsalu and Läänemaa. Contents 3 Travel Agencies 4 INFO It is easy to fall in love with Haapsalu: once here, 5 Transport 5 the winding streets ending up at the sea, the old Taxi 5 town with houses adorned with wooden lace and Ports 6 the mysterious White Lady appearing in a chapel Petrol-stations 6 window on moonlit nights will keep the visitor Internet 7 spellbound. WIFI 8 ACCOMMODATION The pebble beaches, squealing seabirds, grassy Rehabilitation centres 9 meadows and peaceful groves will appeal to Hotels in Haapsalu 10 Guesthouses & hostels visitors fond of nature and serenity. Matsalu's in Haapsalu 11-12 abundant bird sanctuary draws visitors from all Accommodation in Lääne County: over the world - it is Europe's biggest and most Ridala Parish 13 diverse nesting area for migratory birds. Taebla Parish 14 Nõva Parish 14 History lovers should make time to look into Lihula Parish 14 medieval churches and castle ruins so typical to Oru Parish 14 Läänemaa.
    [Show full text]
  • Praami Ja Bussigraafik Alates 18.05.2020 Kuni 30.09
    PRAAMIGRAAFIK SVIBY-ROHUKÜLA liinil alates 18.05.2020 - 30.09.2020 Väljumine Nädalapäev Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Esmaspäev 6.35 7.45* 13.05 14.15 17.05 18.15* Teisipäev 6.35 7.45* 8.35 12.15* 13.05 18.15* Kolmapäev 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 14.15 17.05 18.15* Neljapäev 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 14.15** 17.05 18.15* Reede 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 16:15** 17.05 18.15* 19.05 20.15 Laupäev 9.05 10.15* 11.05 12.15 17.05 18.15 Pühapäev 11.05 12.15 15.05 16.15 17.05 18.15*19.05 20.15 * märgitud praamireisidel on Sviby sadamas buss vastas ja viib reisijad soovi korral küladesse. ** märgitud reisidel on buss vastas ja toob reisijad otse Hullosse. Laupäeval 9.05 ja Pühapäeval 17.05 väljuvale praamile minekuks saab bussi tellida helistades eelmisel päeval bussiinfo telefonil (+372) 59 81 43 21. Praamil vastasolev buss väljub peale praami saabumist (kui praam hilineb, siis võib ka buss hilineda). Vormsi liinibussi infotelefon: 59 81 43 21 ja Vormsi praamiinfo Kihnu Veeteede AS infotelefon: tööpäeviti 527 2974 Vormsi liinibuss NR. 37 väljumisajad alates 01.01.2018 E Hullo 6:20 Hullo 12:45 Hullo 16:00 Hullo 18:45 Sadam 6:35 Sadam 13:05 Fällarna 16:05 Sadam 19:05 Hullo 7:30 Hullo S Kersleti 16:09 Hullo S Fällarna 7:35 Saxby 16:11 Kersleti 7:39 Förby 16:13 Saxby 7:41 Suuremõisa 16:16 Förby 7:43 Rumpo 16:22 Suuremõisa 7:46 Hullo 16:30 Rumpo 7:52 Rälby 16:35 Hullo 8:00 Diby 16:37 Rälby 8:05 Norrby 16:39 Diby 8:07 Söderby 16:42 Norrby 8:09 Sviby 16:48 Söderby 8:12 Sadam 17:05 Sviby 8:18 Hullo S Sadam
    [Show full text]
  • VORMSI VALLA ÜLDPLANEERING 2003 Loodud: 02.05.02 AL Toimetatud: 22.04.03 14:02 Trükk: 22.04.03 14:00 Lk 1
    VVOORRMMSSII VVAALLLLAA ÜÜLLDDPPLLAANNEEEERRIINNGG Vormsi 2004 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................1 ÜLDOSA .................................................................................................................................................4 Töö eesmärk.........................................................................................................................................4 Töö meetod ..........................................................................................................................................4 Töö koostajad.......................................................................................................................................5 1. PLANEERINGUALA KIRJELDUS...........................................................................................6 1.1. Asend ja asustuse kujunemine...............................................................................................6 1.1.1. Asend ja suurus.................................................................................................................6 1.1.2. Ühendusteed .....................................................................................................................6 1.1.3. Ajaloost.............................................................................................................................6 1.1.4. Planeeringuline kujunemine .............................................................................................8
    [Show full text]