DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-10 Vormsi, JAH1000100 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Vormsi Jahiselts 1.2. Registrikood 80096344 1.3. Aadress Hullo küla 91301 Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Ellen Järv 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4729460 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Ellen Järv Ametinimetus Vormsi Jahiseltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vormsi MKA Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 149 § 4 lg 4, § 7 lg 2 p1-3, § 9 lg 1, § 10 lg 4, § 14 lg 1 p 2, nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Rumpo, Hosby ja Rälby sihtkaitsevööndites on lubatud piirangu kirjeldus jahipidamine 1. augustist 15. veebruarini, välja arvatud linnujaht, mis on aastaringselt keelatud. • Piiranguvööndites on jahipidamine lubatud. • Keelatud on inimeste viibimine Rälby ja Hosby sihtkaitsevööndites väljaspool sihte ja teid 15. veebruarist 31. juulini • Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, välja arvatud mootorsõidukiga sõitmine sihtkaitsevööndites ning Rumpo piiranguvööndis. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.2. Objekti Saxby merikotka püsielupaik, Näsi merikotka püsielupaik, Kersleti merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 nimetus/ p 6, § 50 ja § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 lähtuvad piirangud: • Merikotka piirangu kirjeldus Kersleti ja Saxby püsielupaikades on jahipidamine keelatud. Merikotka Näsi püsielupaigas on jahipidamine lubatud 1. augustist 14. veebruarini. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.3. Objekti Könttanuka Huitbergi püsielupaik ja Bloxami punalehiku Sviby püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad nimetus/ piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma piirangu kirjeldus kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.4. Objekti Väinamere hoiuala Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud nimetus/ ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Vormsi rendijahipiirkond: piirikirjeldus Vormsi rendijahipiirkonna moodustavad Vormsi saar, Harilaid, Stor-Tjuka, Liten -Tjuka ja Seasaar. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000100&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Currents and Waves in the Northern Gulf of Riga
    doi:10.5697/oc.54-3.421 Currents and waves OCEANOLOGIA, 54 (3), 2012. in the northern Gulf of pp. 421–447. C Copyright by Riga: measurement and Polish Academy of Sciences, * Institute of Oceanology, long-term hindcast 2012. KEYWORDS Hydrodynamic modelling Water exchange Wave hindcast Wind climate RDCP Baltic Sea Ulo¨ Suursaar⋆ Tiit Kullas Robert Aps Estonian Marine Institute, University of Tartu, M¨aealuse 14, EE–12618 Tallinn, Estonia; e-mail: [email protected] ⋆corresponding author Received 27 February 2012, revised 19 April 2012, accepted 30 April 2012. Abstract Based on measurements of waves and currents obtained for a period of 302 days with a bottom-mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) at two differently exposed locations, a model for significant wave height was calibrated separately for those locations; in addition, the Gulf of Riga-V¨ainameri 2D model was validated, and the hydrodynamic conditions were studied. Using wind forcing data from the Kihnu meteorological station, a set of current, water exchange and wave hindcasts were obtained for the period 1966–2011. Current patterns in the Gulf and in the straits were wind-dependent with characteristic wind switch directions. The Matsi coast was prone to upwelling in persistent northerly wind conditions. During the * The study was supported by the Estonian target financed project 0104s08, the Estonian Science Foundation grant No 8980 and by the EstKliima project of the European Regional Fund programme No 3.2.0802.11-0043. The complete text of the paper is available at http://www.iopan.gda.pl/oceanologia/ 422 U.¨ Suursaar, T. Kullas, R.
    [Show full text]
  • A Study of Hydrodynamic and Coastal Geomorphic Processes in Küdema Bay, the Baltic Sea
    Coastal Engineering 187 A study of hydrodynamic and coastal geomorphic processes in Küdema Bay, the Baltic Sea Ü. Suursaar1, H. Tõnisson2, T. Kullas1, K. Orviku3, A. Kont2, R. Rivis2 & M. Otsmann1 1Estonian Marine Institute, University of Tartu, Estonia 2Instititute of Ecology, Tallinn Pedagogical University, Estonia 3Merin Ltd., Estonia Abstract The aim of the paper is to analyze relationships between hydrodynamic and geomorphic processes in a small bay in the West-Estonian Archipelago. The area consists of a Silurian limestone cliff exposed to storm activity, and a dependent accumulative distal spit consisting of gravel and pebble. Changes in shoreline position have been investigated on the basis of large-scale maps, aerial photographs, topographic surveys and field measurements using GPS. Waves and currents were investigated using a Recording Doppler Current Profiler RDCP-600 deployed into Küdema Bay in June 2004 and the rough hydrodynamic situation was simulated using hydrodynamic and wave models. The main hydrodynamic patterns were revealed and their dependences on different meteorological scenarios were analyzed. It was found that due to exposure to prevailing winds (and waves induced by the longest possible fetch for the location), the spit elongates with an average rate of 14 m/year. Major changes take place during storms. Vitalization of shore processes is anticipated due to ongoing changes in the regional wind climate above the Baltic Sea. Keywords: shoreline changes, currents, waves, sea level, hydrodynamic models. 1 Introduction Estonia has a relatively long and strongly indented shoreline (3794 km; Fig. 1), therefore the knowledge of coastal processes is of large importance for WIT Transactions on The Built Environment, Vol 78, © 2005 WIT Press www.witpress.com, ISSN 1743-3509 (on-line) 188 Coastal Engineering sustainable development and management of the coastal zone.
    [Show full text]
  • Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41
    Estuarine, Coastal and Shelf Science 80 (2008) 31–41 Contents lists available at ScienceDirect Estuarine, Coastal and Shelf Science journal homepage: www.elsevier.com/locate/ecss Field observations on hydrodynamic and coastal geomorphic processes off Harilaid Peninsula (Baltic Sea) in winter and spring 2006–2007 U¨ . Suursaar a,*, J. Jaagus b,A.Kontc, R. Rivis c,H.To˜nisson c a Estonian Marine Institute, University of Tartu, Ma¨ealuse 10a, Tallinn 12618, Estonia b Institute of Geography, University of Tartu, Vanemuise 46, Tartu 51014, Estonia c Institute of Ecology, Tallinn University, Narva 25, Tallinn 10120, Estonia article info abstract Article history: Investigations of multi-layer current regime, variations in sea level and wave parameters using a bottom- Received 30 April 2008 mounted RDCP (Recording Doppler Current Profiler) during 20 December 2006–23 May 2007 were Accepted 5 July 2008 integrated with surveys on changes of shorelines and contours of beach ridges at nearby Harilaid Available online 18 July 2008 Peninsula (Saaremaa Island). A W-storm with a maximum average wind speed of 23 m sÀ1 occurred on 14–15 January with an accompanying sea level rise of at least 100 cm and a significant wave height of Keywords: 3.2 m at the 14 m deep RDCP mooring site. It appeared that in practically tideless Estonian coastal waters, sea level Doppler-based ‘‘vertical velocity’’ measurements reflect mainly site-dependent equilibrium between currents waves resuspension and sedimentation. The mooring site, 1.5 km off the Kelba Spit of Harilaid, was located in vertical fluxes the accumulation zone, where downward fluxes dominated and fine sand settled.
    [Show full text]
  • FCE 39 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 39: 1–2 (2002) Revisions of some lichens and lichenicolous fungi from Antarctica Vagn Alstrup Botanical Museum, University of Copenhagen, Gothersgade 130, DK-1123 Copenhagen K, Denmark. E-mail: [email protected] Abstract: Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge and Thelidium minutum Dodge were found to be based on discordant elements of lichenized and lichenicolous fungi and are lectotypified on the lichenicolous fungi. The new combination Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup is made. Thelidiola Dodge is a synonym of Muellerella Hepp ex Müll. Arg., Catillaria cremea, Thelidiola eklundii and Thelidium minutum becomes synonyms of Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea and Muellerella lichenicola respectively. Kokkuvõte: Parandusi mõnede Antarktika samblike ja lihhenikoolsete seente taksonoomias. Arthonia subantarctica Øvstedal, Heterocarpon follmannii Dodge, Thelidiola eklundii Dodge ja Thelidium minutum Dodge leiti baseeruvat lihheniseerunud ja lihhenikoolsete seente ühtesobimatutel elementidel ja on lektotüpiseeritud lihhenikoolsete seentena. Esitatakse uus kombinatsioon Polycoccum follmannii (Dodge) Alstrup. Thelidiola Dodge on Muellerella Hepp ex Müll. Arg. sünonüüm; Catillaria cremea, Thelidiola eklundii ja Thelidium minutum sobivad vastavalt Carbonea vorticosa, Muellerella pygmaea ja Muellerella lichenicola sünonüümideks. INTRODUCTION The Antarctic lichens and lichenicolous fungi antarctica Øvstedal should accordingly be used have mostly been treated
    [Show full text]
  • Vormsi Liinibuss NR. 37 Väljumisajad Alates 01.10.2019
    PRAAMIGRAAFIK SVIBY-ROHUKÜLA liinil alates 01.10.2019 (v.a. riiklikel pühadel) Väljumine NädalapäevSviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Sviby Rohuküla Esmaspäev 6.35 7.45* 13.05 14.15 17.05 18.15* Teisipäev 6.35 7.45* 8.35 12.15* 13.05 18.15* Kolmapäev 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 14.15 17.05 18.15* Neljapäev 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 14.15** 17.05 18.15* Reede 6.35 7.45* 8.35 10.15 13.05 16:15** 17.05 18.15* 19.05 20.15 Laupäev 9.05 10.15* 11.05 12.15 17.05 18.15 Pühapäev 11.05 12.15 15.05 16.15 17.05 18.15* 19.05 20.15 * märgitud praamireisidel on Sviby sadamas buss vastas ja viib reisijad soovi korral küladesse. ** märgitud reisidel on buss vastas ja toob reisijad otse Hullosse. Laupäeval 9.05 ja Pühapäeval 17.05 väljuvale praamile minekuks saab bussi tellida helistades eelmisel päeval bussiinfo telefonil 58 10 14 19. Praamil vastasolev buss väljub peale praami saabumist (kui praam hilineb, siis võib ka buss hilineda). Vormsi liinibussi infotelefon: 58 10 14 19 ja Vormsi praamiinfo Kihnu Veeteede AS infotelefon: 527 2974 Vormsi liinibuss NR. 37 väljumisajad alates 01.10.2019 E Hullo 6:20 Hullo 12:45 Hullo 16:00 Hullo 18:45 Sadam 6:35 Sadam 13:05 Fällarna 16:05 Sadam 19:05 Hullo 7:30 Hullo S Kersleti 16:09 Hullo S Fällarna 7:35 Saxby 16:11 Kersleti 7:39 Förby 16:13 Saxby 7:41 Suuremõisa 16:16 Förby 7:43 Rumpo 16:22 Suuremõisa 7:46 Hullo 16:30 Rumpo 7:52 Rälby 16:35 Hullo 8:00 Diby 16:37 Rälby 8:05 Norrby 16:39 Diby 8:07 Söderby 16:42 Norrby 8:09 Sviby 16:48 Söderby 8:12 Sadam 17:05 Sviby 8:18 Hullo S Sadam 8:35
    [Show full text]
  • FCE 31 Ebook
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31: 17 (1997) Additions and amendments to the list of Estonian bryophytes Leiti Kannukene1, Nele Ingerpuu2, Kai Vellak3 and Mare Leis3 1 Institute of Ecology, 2 Kevade St., EE0001 Tallinn, Estonia 2 Institute of Zoology and Botany, 181 Riia St., EE2400 Tartu, Estonia 3 Institute of Botany and Ecology, University of Tartu, 40 Lai St., EE2400 Tartu, Estonia Abstract: Investigations during last two years (19941996) have added 13 new species and 4 varieties to the list of Estonian bryophytes. Also, several new localities for 54 very rare and rare species and two varieties have been found. Eight species are no longer considered to be rare in Estonia and two must be excluded from the list of Estonian bryophytes due to misidentifications. Kokkuvõte: L. Kannukene, N. Ingerpuu, K. Vellak ja M. Leis. Täiendusi ja parandusi Eesti sammalde nimestikule. Viimase kahe aasta (19941996) uurimistööde tulemusel on Eesti sammalde nimestikule (510 liiki) lisandunud 13 uut liiki (Harpanthus flotovianus, Jungermannia subulata, Aloina rigida, Bartramia ithyphylla, Bryum arcticum, B. calophyllum, B. klingraeffi, Dichelyma capillaceum, Pohlia sphagnicola, Physcomitrium eurystomum, Racomitrium elongatum, Rhytidium rugosum, Tetraplodon mnio ides) ja neli uut varieteeti (Lophozia ventricosa var. silvicola, Aulacomnium palustre var. imbricatum, Dicranella schreberiana var. robusta, Schistidium rivulare var. rivualre). Üks uutest liikidest (Dichelyma capillaceum) kuulub Euroopa punase raamatu ohustatud liikide kategooriasse. On leitud uusi leiukohti 54 liigile ja kahele varieteedile haruldaste ja väga haruldaste taksonite seast. Harulduste hulgast on mitmete uute leiukohtade tõttu välja arvatud kaheksa liiki ning nimestikust valemäärangute tõttu kaks liiki (Orthotrichum tenellum ja Ditrichum heteromallum). INTRODUCTION The list of Estonian bryophytes (Ingerpuu et Co., Nigula Nature Reserve, in the north- al., 1994) contains 510 species, two hornworts ern part of forest sq.
    [Show full text]
  • Shoreline Dynamics in Estonia Associated with Climate Change
    TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLI LOODUSTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN PEDAGOGICAL UNIVERSITY DISSERTATIONS ON NATURAL SCIENCES 9 SHORELINE DYNAMICS IN ESTONIA ASSOCIATED WITH CLIMATE CHANGE Abstract REIMO RIVIS Tallinn 2005 2 Chair of Geoecology, Faculty of Mathematics and Natural Sciences, Tallinn Pedagogical University, Estonia The dissertation accepted for commencement of the degree of Doctor philosophiae in Ecology on December, 10 2004 by the Doctoral Committee of Ecology of the Tallinn Pedagogical University Supervisors: Urve Ratas, Cand. Sci. (Geogr.), Researcher of the Institute of Ecology at Tallinn Pedagogical University; Are Kont, Cand. Sci. (Geogr.), Senior Researcher of the Institute of Ecology at Tallinn Pedagogical University. Opponent: Tiit Hang, PhD, Senior Researcher of the Institute of Geology at Tartu University The academic disputation on the dissertation will be held at the Tallinn Pedagogical University (Lecture Hall 223) Narva Road 25, Tallinn on January 21, 2005 at 11 a.m. The publication of this dissertation has been funded by Tallinn Pedagogical University. Trükitud: OÜ Vali Press Pajusi mnt 22 48104 Põltsamaa ISSN 1406-4383 (trükis) ISBN 9985-58-359-0 ISSN 1736-0749 (on-line, PDF) ISBN 9985-58-360-4 (on-line, PDF) © Reimo Rivis 2005 3 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS...................................................................................................4 PREFACE ................................................................................................................................................5
    [Show full text]
  • Norwegian Journal of Geography Restitution of Agricultural Land In
    This article was downloaded by: [Holt-Jensen, Arild][Universitetsbiblioteket i Bergen] On: 16 September 2010 Access details: Access Details: [subscription number 907435713] Publisher Routledge Informa Ltd Registered in England and Wales Registered Number: 1072954 Registered office: Mortimer House, 37- 41 Mortimer Street, London W1T 3JH, UK Norsk Geografisk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography Publication details, including instructions for authors and subscription information: http://www.informaworld.com/smpp/title~content=t713735796 Restitution of agricultural land in Estonia: Consequences for landscape development and production Arild Holt-Jensen; Garri Raagmaa Online publication date: 15 September 2010 To cite this Article Holt-Jensen, Arild and Raagmaa, Garri(2010) 'Restitution of agricultural land in Estonia: Consequences for landscape development and production', Norsk Geografisk Tidsskrift - Norwegian Journal of Geography, 64: 3, 129 — 141 To link to this Article: DOI: 10.1080/00291951.2010.502443 URL: http://dx.doi.org/10.1080/00291951.2010.502443 PLEASE SCROLL DOWN FOR ARTICLE Full terms and conditions of use: http://www.informaworld.com/terms-and-conditions-of-access.pdf This article may be used for research, teaching and private study purposes. Any substantial or systematic reproduction, re-distribution, re-selling, loan or sub-licensing, systematic supply or distribution in any form to anyone is expressly forbidden. The publisher does not give any warranty express or implied or make any representation that the contents will be complete or accurate or up to date. The accuracy of any instructions, formulae and drug doses should be independently verified with primary sources. The publisher shall not be liable for any loss, actions, claims, proceedings, demand or costs or damages whatsoever or howsoever caused arising directly or indirectly in connection with or arising out of the use of this material.
    [Show full text]
  • Contents of Elibrary of Folia Cryptog. Estonica Fasc. 31–42
    Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31–42 (1997–2006) ISSN 1406-2070 FOLIA CRYPTOGAMICA ESTONICA Fasc. 31–42 CONTENTS Folia Cryptog. Estonica 31 (1997) ............................................................ 2 Folia Cryptog. Estonica 32 (1998)............................................................ 3 Folia Cryptog. Estonica 33 (1998)............................................................ 4 Folia Cryptog. Estonica 34 (1999)............................................................ 6 Folia Cryptog. Estonica 35 (1999)............................................................ 7 Folia Cryptog. Estonica 36 (2000)............................................................ 8 Folia Cryptog. Estonica 37 (2000)............................................................ 9 Folia Cryptog. Estonica 38 (2001)...........................................................10 Folia Cryptog. Estonica 39 (2002)........................................................... 11 Folia Cryptog. Estonica 40 (2003, publ. 2004) .........................................12 Folia Cryptog. Estonica 41 (2005)...........................................................13 Folia Cryptog. Estonica 42 (2006)...........................................................14 Published and distributed by Estonian Naturalists’ Society BOX 48, 51003 Tartu ESTONIA FCE T A R T U ©Go Estonianto CONTENTS Naturalists’ Society Folia Cryptog. Estonica, Fasc. 31–42 (1997–2006) Folia Cryptog. Estonica 31 (1997) Kannukene, L., Ingerpuu, N., Vellak, K. & Leis, M. Additions and amendments
    [Show full text]
  • Vormsi Maastikust Ja Topograafiast 19. Sajandi Keskpaiga Kirjeldustes
    Vormsi maastikust ja topograafiast 19. sajandi keskpaiga kirjeldustes Ivar Rüütli 15.03.2014 Kirjandus • Carl Russwurm, Eibofolke, 1855 • Aurelio Buddeus, Halbrussisches (Leipzig, 1847 • Brockhaus Conversations-Lexikon 9. Auflage, 15 Bände, 1843-1848 • Johann Georg Kohl, Die deutsch- russischen Ostseeprovinzen, oder Natur- und Völkerleben in Kur-, Liv- und Ehstland. Dresden u. Leipzig. 1841. Kaardimaterjal J. F. Schmidt 1770 L. A. Mellin 1799 L. A. Mellin 1799 J. H. Schmidt 1844 C. Russwurm 1855 C. Russwurm 1855 C. G. Rücker, 1867 Vormsi topograafiast Russwurmi järgi § 8 Mereolud. Madalikud 8) Stapelbotten, neli jalga allpool merepinda. 9) Besgrund, ’Bocksgrund [sokumadal]’, Stapelbotteni lähedal, viis jalga. § 10 Meretase • Veeseisu äärmuste vahe tavaliselt 3-4 jalga • Erakordselt kõrge veeseis koos tormiga 14. oktoobril 1854 (12 jalga tavapärasest kõrgem): Noarootsi poolsaar ja Vormsi saar muutuvad hulgaks väiksemateks saarteks § 13-14 Setete mõju maastiku kujunemisele • Silmatorkav maismaa kasv Eestimaa saarte lõunarandadel • Pärimuse järgi olevat Hullo külas asuv küngas olnud laevadele ohtlik kari • Borbyholmi, Gölpa ja Busbyholmi saared on saanud suurema saare osaks § 13 Vormsi vanad saareosad • Vormsi olevat koosnenud, nagu tunnistas kohtu ees üks 79-aastane talupoeg 1749. aastal, olles seda kuulnud oma vanavanematelt, kolmest eraldi saarest, nii et Prästwîkist, mis andis varem rikkalikku kalasaaki, kuid koosneb praegu suuremalt jaolt heinamaadest, võis sõita Kersletti ja Söderbyst Dîbysse. (Tallinna meeskohtu arhiiv). Vrd. § 307.
    [Show full text]
  • Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M [email protected] Naks
    Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M [email protected] naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]