Märts 2016 Nüüdiskultuuri Häälekandja Nüüdiskultuuri #52

VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016 NÜÜDISKULTUURI HÄÄLEKANDJA NÜÜDISKULTUURI #52

HIND 2€ Esikaanel kaader Erika Lusti filmist 2 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016 „If the apocalypse comes, fuck me” (2015)

Igaüks teeb oma feminismi ise

Ma ei ole mingi pühapäevafeminist, muidugi, aga ma ei ole ka kuidagi radi- line (kaas)feminist. Sest sin- Foto: Priit Mürk kaalne. Seetõttu on nii kummaline, et mingite ringkondade jaoks olen mina na ämbrisse olen mina küll võib-olla kõige feministlikum kuju üldse. Ja ma sugugi ei arva, et ma olen oma elu jooksul liiga palju ainus niisugune, vaid, vastupidi, usun, et ma olen üks lõpmatult tavaline astunud. feminist. Just see, et see, mis on Mind ei vihasta, kui mulle osutades öeldakse, et selle seltskonnas ei julge minu (ja sinu?) jaoks täiesti naistele veini valadagi; mind ei vihasta isegi see, kui mult küsitakse (erinevalt normaalne, on piisavalt pal- eelmisest näitest ilma igasuguse huumorivarjundita), et „Mida te siis tahate, jude jaoks täiesti radikaalne, TOIMETUSELT JUHTKIRI 21. sajandil, teil on ju kõik olemas!?”, aga ma ei viitsi sellele ka reageerida. Ei näitabki ju, et ka sellel sajan- ole minu asi otseselt vaenulikele inimestele või gruppidele kogu feminismi dil on meil endiselt nii pal- selgitada. Sest ma ei esinda kogu feminismi, ma esindan ainult iseennast. just rääkida. Nagu ka see, kui Mind ei vihasta enam jõhkrad stereotüübid lollakates romkommides; mind palju ma ise (ja sina!) olen arenenud, näiteks viimase kuue aasta jooksul, ja ei vihasta enam šovinistidest naised (ja miks nad peaksidki vihastama roh- arenen iga päev veelgi, saan targemaks ja teadlikumaks, aga õpin ka järjest kem kui šovinistidest mehed?); seegi, kuidas teatud tüüpi mehed püüavad valima oma lahinguid, kaotamata seejuures huvi, löömata seejuures käega. mulle selgitada näiteks Eesti sõjalisi strateegiaid või motivatsioone või siis Kirjutasin sellesse lehenumbrisse loo Facebooki grupist Virginia Woolf jalgpallireegleid „küünelakkide keeles”. Mind ei vihasta ka totrad, aga kind- Sind Ei Karda! ja ma väidan täiesti tõsimeeli, et minusugusele igapäeva- KAASAUTORID lalt püsivad stereotüübid feministide kohta. Kui üldse, siis need teevad mul- feministile on see olnud äärmiselt valgustav ja arendav koht. Sel on omad le nalja. Ja ma tean, et on neid, kelle jaoks see piir jookseb hoopis mujalt, (näiteks formaadist / valitud meediast tulenevad) miinused, meist erineva- kelle jaoks ma niimoodi ei olegi mingi õige feminist, ja see on okei! te jaoks erinevad, aga see köömeski, mis sealt iga päev minu feed’i jõuab, Ma ei ole vihane feminist, see sai siin nüüd selgeks, aga päris zen muidugi annab nii palju juurde. Ma ei nõustu – ja loomulikult ei peagi nõustuma – ka (veel?) mitte. Mind vihastab rämedalt homofoobia maskeerimine mingi- sealt kõige ja kõigiga, feminist on inimene nagu iga teine. See, et ma naine suguseks äraspidiseks tervemõistuslikkuseks, loomu(likkus)truuduseks või olen, ei tähenda, et ma nõustun iga naisega; see, et ma eestlane olen, ei kellegi kaitseks; niisamuti jätkuvalt naeruväärselt levinud ohvri süüdista- pane mind nõustuma iga rahvuskaaslasega; see, et ma kirjandusteadlane mine vägistamisjuhtumites; jõhkrad topeltstandardid hea või õige naise ja/või ajakirjanik olen, ei tähenda, et ma nõustun iga kolleegiga jne jne jne. kuvandi käsitlemisel me meedias; konkreetne (teadlikult valitud) ignorant- See on ju tegelikult täiesti iseenesestmõistetav. Nagu kõikide läbimõeldud sus, kurtus ja räuskamine. Need on minu piirid ja nendega tegelen pea iga- otsuste, valikute ja teekondadega, on ka feminismiga – me teeme ise oma päevaselt, ja iga keeletundlikum inimene saab aru, et sellessinases lõigus ni- feminismi. Me tugineme millelegi (kes teooriale ja kirjandusele, kes koge- metatud küsimustesse suhtun hoopis emotsionaalsemalt („rämedalt”, „äras- mustele, kes autoriteetide seisukohtadele – kes neist kõigile), me kuula- pidiseks”, „naeruväärselt”, „jõhkrad” – kui tegelda enese sõnade põgusa me ja arutleme, areneme, vaidleme ja välistame, vajadusel vihastame, aga grammatilise analüüsiga). vajadusel korrigeerime või täiendame oma seisukohti, vajadusel mõtleme Seejuures on vihastamine ju okei, kui selleks on põhjust. Mulle tundub, et ümber, ja sellest kokku tuleb see, mis siin on oma – mis on mulle oluline, tuleb lihtsalt valida oma lahinguid, mitte joosta lõputult peaga vastu müüri millega mina nõustun. ja vaielda nendega, kellega vaielda ei ole mõtet, astuda uuesti ja uuesti sinna ämbrisse, mis kulutab ainult ühte poolt, antud juhul mind või sind, kallis tava- Maia Tammjärv, kirjandus- ja uudistetoimetaja

Airi Triisberg on kunstitöötaja, kelle tegevuste keskmes on kultuuri- Sandra Kossorotova õppis graafilist disaini, millega ta on tegele- ürituste organiseerimine, kirjutamine ja kureerimine. Teda huvitanud nüüdseks juba üle kümne aasta – esialgu disaini- ja reklaami- vad sellised teemad nagu prekaarsed töötingimused, sugu ja seksu- büroodes, aga hiljuti asutas ta koos Aadam Kaarmaga hoopis aalsused, kollektiivsed praktikad, kunsti- ja sotsiaalsete liikumiste omaenda stuudio. Sandra on ka MTÜ Uus Vene Kultuur Eestis kokkupuutepunktid. Airi on muu hulgas raamatu „Art Workers. kaasasutaja (koos Gustav Kalmuga) ning praegu lõpetab ta EKA Material Conditions and Labour Struggles in Contemporary Art moedisaini erialal magistrantuuriõpinguid. Sandra arvamuslugu vene Practice” kaastoimetaja ja kureeris hiljuti Potsdamis näitust „Get naiste olukorrast Eestis saab lugeda leheküljelt 16. Well Soon!”. Airi aitas koos Nele Laosega meie toimetusel selle numbri tarbeks feminismiteemal mõtteid koondada.

Nele Laos on pea et diplomeeritud aktivist ehk erialalt kultuuri- Julia Polujanenkova õppis ülikoolis kunstiteadust ja töötab nüüd korraldaja, südames ja tegudes vasakpoolne feministlik aktivist. Tartu Kunstimuuseumis kaasaegse kunsti kogu hoidjana. Suure Feministeeriumi blogi üks käimatõmbajatest ja selle toimetaja. muuseumide fännina kasutab Julia vaba aega selleks, et reisida Kõrvalt korraldab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias eesti käsitöö ja näha nii palju erinevaid muuseume kui võimalik. Feminismiga rahvusvahelist õppelaagrit Craft Camp ja vabal ajal piilub Buda- tutvumine mõjus venekeelses kultuuriruumis üles kasvanud Juliale pestis asuva Kesk-Euroopa Ülikooli soouuringute magistriõpingute kui sõõm värsket õhku, olgugi et ta kahtlustab, et teda võidakse poole. Nagu Airi Triisbergki, aitas ka Nele selle lehenumbri ideid käima selle tõttu veidi napakaks pidada. Samast Sandra Kossorotova artikli lükata. kõrvalt (lk 17) leiame Julia loo „Naised, kes ei allu, on ohuks ühiskond- likule korrale”.

Anastassia Šarõmova asus pärast õpinguid EKAs tudeerima di- Mara Lea Hohn on Berliinis tegutsev vabakutseline kunstnik ja saini ja meediakunsti Ungaris ning rahvusvaheliselt on ta osalenud fotograaf, kelle erialane haridus pärineb Bauhausi ülikoolist Saksa- erinevates projektides nii Saksamaal, Venemaal kui ka Portugalis. maal. Praegu on Mara Leal käsil projekt pealkirjaga „Mõistes linde Ta on ka pilvepõhise disainistuudio Tnxalatte üks asutajatest. ja piire” („Understanding Birds and Borders”), millega ta treenib Anastassia on sellesinase lehenumbri külaliskujundaja ja võttis ette oma pilku maailma tajumisel, mõtestades üksikisiku, kes püüab teemaküljed ehk feminismisektsiooni. inimkonna keskel vabadust saavutada, võimalusi ja raskusi. Maria Lea fotosid feministlike pornofilmide tegijatest vaata Piret Karro artikli „Porno, mis on hingele hea” (lk 22–25) juurest.

Eleonora Šlanda õpib EKAs graafilise disaini eriala teisel kursusel Sanna Kartau tuleb Kopli tn 38 kortermajast, mille hoovis nad ning on suur muusikafänn. Sellega seoses võib teda leida aeg-ajalt püüdsid kunagi õega pisikese plastlabidaga läbi külmunud maakera ka Tallinna lokaalidest DJ-puldi tagant. Millega iganes ta parajasti Ameerikasse tunnelit kaevata. Suureks saanuna on janu koherent- ka ei tegeleks, üks on kindel – Eleonoral on naeratus alati näol. se maailmapildi järele koos õiglustundega ainult kasvanud ning Eleonora illustratsioone leiab sellest lehest mitmeid! viinud feminismi, kliimaaktivismi ja veganluse juurde. Luule ja reivid käivad loomulikult säärase tolerastiga kaasas. Selles numbris (lk 26) on Sanna võtnud arvustada Lena Dunhami sarja „Girls”.

Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja soolisele eba- Annemari Parmakson õpib magistrantuuris teatriteadust. Teda kohtlemisele tähelepanu osutaja. Aeg-ajalt saab keskealiste valgete huvitavad seosed, konstruktsioonid ja abstraktsed ideed. Aga meeste käest riielda, et julgeb avalikult sõna võtta. Ei lase end peab tunnistama, et vahel võtab ka puhtalt vorm jalust nõrgaks. sellest häirida, sest eks privileegipimedus on ka üks raske koorem Muusikakülgedelt (lk 31) leiame Annemari arvustuse Blaue Blume kanda. Triinu intervjuud meie soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtle- debüütalbumi „Syzygy” kohta. mise voliniku Liisa Pakostaga saab lugeda lehekülgedelt 12–13. Kätlin Kaldmaa

POISID JA TÜDRUKUD LUULE Väikesed poisid unistavad kitarrist ja trummist ja lavast ja higist, mis voolab mööda nägu alla, nii et silmad suurt ei näe ja käed peavad ise teadma, milline krihv võtta,

ja sõrmed keerutavad trummipulki, TOIMETUS nii et publikul käib pea ringi. Ja endal. Väikesed poisid unistavad tüdrukutest, keda tuleb hunnikute kaupa ja kelle lillelõhnad ajavad nad arust ära. Väikesed poisid unistavad sõnadest, mis ajavad ilma arust ära.

Väikesed tüdrukud unistavad sõnast, unistavad võimalusest öelda midagi päris enda oma, ilma et öeldaks „Ole nüüd hea tüdruk!” ja pandaks piinlikult vaikima. Väikesed tüdrukud unistavad ühest inimesest, kes oleks kohal ja kuulaks, mis neil öelda on. Väikesed tüdrukud tahaksid üks kord juua natukenegi, ilma et keegi ütleks „Naistest saavad palju kiiremini alkohoolikud”. Väikesed tüdrukud tahavad üks kord tantsida täiega, nii et särk seljas läbimärg ja higi voolab mööda nägu, nii et silmad suurt ei näe, ilma et ninad kirtsutaksid, sest tüdrukud ei haise higi järele, tüdrukud lõhnavad nagu lilleõied.

Illustratsioon: Ann Pajuväli

Helen Tammemäe peatoimetaja [email protected] Laura Porovart filmi- ja teatrireporter [email protected] Henri Kõiv tegev- ja sotsiaaliatoimetaja [email protected] Pille Sepp keeletoimetaja [email protected] Mariliis Mõttus disaini- ja muusikatoimetaja [email protected] Liisa Lahtmets turundus- ja müügijuht [email protected] Piret Karro keskkonna- ja kultuuritoimetaja [email protected] Peeter-Marko Mikk levi [email protected] Maia Tammjärv kirjandus- ja uudistetoimetaja [email protected] kujundus/küljendus madis Katz, Anastassia Šarõmova Sille Pihlak arhitektuuritoimetaja [email protected] illustraator Vahram Muradyan fotograafid Renee Altrov, Priit Mürk, Kolleegium: Kaisa Eiche, Margus Kiis, KEITI KLJAVIN, AHTO KÜLVET, HELENA LÄKS, Tõnu Tunnel, Janis Kokk, Ellen murula, MARTIN OJA, MAARJA PÄRTNA, Berk Vaher, VERONIKA VALK, Keiu A Virro ∙ leksander Kelpman Väljaandja: MTÜ Tartu Kultuuritehas ∙ Toetajad: Tartu Linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital, AS POSTIMEES, TELLISKIVI LOOMELINNAK ∙ Trükk: Printall ∙ Tiraaž: 4500 @Muurileht Si re Ma tahan sind, t L u s t e s in e m a Telli s T M W - l F o x Müürileht y ! V in t a g e ’i li n n a l a v a l (

2 0 1 4

) . P

i f o

t sa vajad mind, o milleks meile

küll see mäng

Vaata: muurileht.ee/tellimine MAAILMA PARIMAD DOKFILMID TARTUS! KUMU KOOLITAB KAASAEGSE TMW 2016 – FOLGIST ELEKTROONIKANI, KUNSTI VALLAS! DŽÄSSIST METAL’INI... Kui ülejäänud märtsi festivalid laiutavad pealinnas, siis Maa- : 5 ilmafilm hõivab selgi aastal Emajõe Ateena, et pakkuda üli- Eesti Kunstimuuseumil on hea uudis kõigile, kes kaasaegsest Kõikide muusikasõprade iga-aastane maiuspala Tallinn Music koolilinlastele (aga muidugi ka kaugematele huvilistele) põh- kunstist aru ei saa! Nimelt saab nüüdsest tellida kollektiivi- Week uhkeldab seekord ligi 240 põneva artistiga nii meilt kui jalikku programmi dokumentaalfilmidest üle terve maailma. le või grupile kolmetunnise koolituse „Kaasaegne kunstielu ka mujalt! 28. märtsist kuni 3. aprillini vältava festivali kava Festival tähistab oma 13. sünnipäeva ehk on jõudnud juba Eestis”, mille eesmärk ongi anda sellest eksootilisest imeloo- võtab nõrganärvilisel tõepoolest silme eest kohe kirjuks ja kenasti teismeikka ja loodetavasti ei viska see kuraditosinat mast ülevaade. Miks mitte võtta töökaaslastega sel korral seda ei ole isegi võimalik kuidagi siinse uudise kontekstis tähistav number neile mõnda vimkat. langevarjuhüpete asemel ette selline tubane hüpe tundma- edastada. Muusikaprogramm kestab kolm päeva ehk nelja- Festival toimub sedakorda 27. märtsist 2. aprillini Tartu tusse, kui sellega kaasneb näiteks edaspidi võimalus sotsiaal- päevast laupäevani ja haarab enda alla kõik linna olulisemad Uues Teatris / Elektriteatris ja neil päevadel näidatakse mei- setel kogunemistel intelligentse vestlusega silma paista? klubid, kontserdi- ja teatrisaalid. Esindatud on kõikvõimali- le rohkem kui 50 eriilmelist dokumentaalset linateost. Muu Lühikursus vastab muu hulgas küsimusele, kuidas toimib kud muusikastiilid põrandaalustest tulevikunimedest ede- hulgas leiab programmist Liis Lepiku filmi „Kahe maailma kaasaegne kunstielu Eestis: millised on tähtsamad organisat- tabelite tippudeni, folgist elektroonikani, džässist metal’ini. vahel” ja Ingel Vaikla „Majavalvuri”. Eesti film on ka Tallinna sioonid, mis kunstielu mõjutavad; millised on praegu olulised Muu hulgas kuulub muusikafestivali juurde ka laiahaardeline UUDISED Ülikooli antropoloogiaeriala magistrantuuris tudeeriva Pavel kunstnikud erinevates valdkondades; kes praegu tegutsevad; klassikalise ja nüüdismuusika heliloojate ning interpreetide Borecký „Solaris”. millised sündmused toimuvad. Käsitletakse ka kunstielu ku- programm. Põhiprogrammi alateemad koonduvad sel aastal märksõna- junemise põhjusi alates taasiseseisvumisest, Eesti kunstielu Maha ei tasu magada ka muusikakõrvast, nimelt pakub de „postmälu”, „perekond” ja „kulinaarne kino” alla ning eral- lahatakse regionaalses ning laiema rahvusvahelise kunstielu TMW selliseid projekte nagu 1.–2. aprillini kestev hipsteri- di visuaalse antropoloogia program- kontekstis jpm. sõbralik Craft Beer Weekend, 2.–3. aprillini saab osa võtta mi näidatakse 28. märtsil. Kogu see lugu maksab 150 eurot. Seejuures ei ole eelneva disainiturust Kultuurikatlas. TMW põhiprogrammiga paral- Aktiivselt täienev lisa- kokkupuute määr kaasaegse kunstieluga tähtis – ligipääsu leelselt leiab linna erinevaist paigust 15 pop-up-lava, mis fes- info: worldfilm.ee kunstile võimaldatakse kõigile, ülevaade lubatakse anda liht- tivali ajal 70 tasuta kontserti võõrustavad. Linnalavad paik- salt ja selgelt, edasist uudishimu soodustavalt. Koolitust on nevad kohvikutes, galeriides, raamatupoodides, kodudes võimalik kutsuda ka tellija enda ruumidesse, ka Tallinnast ja teistes tavatutes paikades. Nagu sellest kõigest veel vähe välja (sel juhul lisanduvad hinnale sõidukuludeks 25 eurot), oleks, pakub Tallinn festivali ajal ka maitseid, kunsti ja jutus- ja ka inglise keeles! Lisaks on võimalik teemasid ka enne tamisõhtuid. läbi arutada, kui tellijal on konkreetseid soove, millele võiks Enne 21. märtsi saab festivalipasse varuda veel 50 euro Si re Ma tahan sind, t keskenduda. eest, sealt edasi tuleb välja käia juba 55. Lisainfo: tmw.ee L u s t e Koolitust korraldavad Kumu hariduskeskuse töötajad, s in e m kellel on kõrgharidus kunstiajaloo valdkonnas, tegutse- a Telli s T miskogemus kunstiväljalt ning õpetamispraktika lisaks M W Kumu programmidele ka Eesti Kunstiakadeemiast. - l F o Lisainfot saab (ja registreerimine toimub) Kumu x Müürileht y hariduskeskuse juhataja Maarin Ektermanni ! V in t a e-posti aadressil [email protected]. g e ’i li n n a l a v a l (

2 0 1 4

) . P

s s I Wear* Experiment TMW-l (2014). Foto: Diana Pashkovich i f o

t sa vajad mind, o MÄRTS milleks meile

KEVAD TULEB ja kui just millegipärast mitte varem „PARANDAMISE ESTEETIKA TÄNAPÄEVA GRUUSIAS” (või hiljem), siis peaks ta pärale jõudma 20. märtsil kell avatakse Tartu Kunstimuuseumis 24. märtsil kell 18.00, ku- 6.30 hommikul. Sellega seoses võib lähiajal näha 1) keni raator on Marika Agu. Parandada saab vaid seda, mis katki kasekesi kingul kohamas; 2) orus ojakesi voolamas (vulinal); on, ja näitusel suhestutaksegi mõrade, lõi- 3) hõbepilvekesi heljumas (taeva all) jms. Kas sel aastal tu- gete, aukude, murrangutega Gruusia ühis- leb kevad teisiti või ikka täpselt samamoodi nagu alati, ei ole konnas. Projektis osalevatel kunstnikel on veel teada, nagu ei ole ka teada, kas saja aasta kestel kordub palutud reflekteerida parandamise mõiste sama kevade või ei kordu mitte. Info täieneb jooksvalt, vt üle, haarates nii kollektiivseid dünaamikaid veel kalendrisse, aknast välja jne. kui ka personaalseid juhtumisi. Avamisel esineb gruusia performance-rüh- RENATE KEERDI „KOON” tõotab tulla pisut teistsugune mitus Bouillon Group ning Sophia Taba- kui tema eelnevad lavastused („PURE MIND” ja „Põletatud tadze räägib oma loomingust. 26. märtsil väljade hurmaa”), sest Keerd paneb füüsilist teatrit tegema tutvustavad kunstnikud Thea Gvetadze ja küll see mäng draamanäitlejad (Katrin Pärna, Piret Simsoni, Janek Joosti ning Nino Sekhniashvili Thbilisis asuvat artist-run Helgur Rosentali). Teatris lubatakse sestap kasutada sel kor- space’i Nectar. Ühtlasi esitletakse näitusega ral ka eesti keelt. Uuslavastust mängitakse alates 10. märt- sama pealkirja kandvat kakskeelset trükist sist Tartu Uues Teatris ning aprilli lõpus antakse etendusi ka ning maitstakse Gruusia toitu. Näitus jääb Tallinnas Kanuti Gildi SAALis. Lisainfo: uusteater.ee avatuks 29. maini. Lisainfo: tartmus.ee Sophia „Pirimze 2015. Tabatadze putka”, TsibakhashviliFoto: Guram

ZEMFIRA TULEB TALLINNASSE! Oma kontserttuuri SOTSIAALKESKUS ÜLASE12 KOGUB ANNETUSI, et oma FOTOKINO. ELUSAMUS JA ;PARANOIA ESITLEVAD: „Маленький человек” raames väisab 19. märtsil Tondira- aprillikuiseks sünnipäevaks (juba 5 aastat!) keskus ilusasti 26. märtsil kell 19.00 kohtuvad Tartu Uues Teatris toimuva Zemfira. (CC) Foto: Lena Yuschenko ba Jäähalli Venemaa vaieldamatu superstaar Zemfira ja veel korda seada! Ülase12 ei ole ainult füüsiline ruum, vaid ava- Fotokino üritustesarja raames kirjanikud Martin Vabat, Vaata: on isegi pileteid saada! Zemfira suundub uuele tuurile täiesti tud kogukond, mis võimaldab seal oma (rohkem või vähem Joanna Ellmann ja Lauri Sommer. Multimeediaetendusel esit- uue koosseisuga, mis on seekord kokku pandud välismais- pungimaid) üritusi korraldada, aga vahel vajab ka väline ilme letakse Joanna Ellmanni luulekogu „Sulgunud ruum” (;para- test muusikutest – mõttekaaslastest ja professionaalidest. pisut parandamist ja just praegu on võimalus sellele kaasa ai- noia publishing, 2015) ja Martin Vabati kogu „Maahingamis- muurileht.ee/tellimine Ometi lubatakse, nagu igal tuuril, mängida ka vanu ja arm- data! Annetusi oodatakse kontole EE902200221054306306 päev” (Elusamus, 2016). Muusika kiwalt, visuaalid Gabriela said lugusid. Lisainfot saab vaadata Facebooki sündmuse (saaja: MTÜ ARMAS). Lisainfot leiab Sotsiaalkeskuse Ülase12 Liivamäelt. Sissepääs 1 euro, ürituse tulu läheb Tartu Uue „Земфира | Zemfira” lehelt. Facebooki lehelt. Teatri toetuseks. 6 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

FEMINISTEERIUM 1. Feministid vihkavad mehi

See müüt on nii globaalne, et see on lausa igav. Enami- ESITLEB: kul feministidest on kodus isad, abikaasad ja pojad ning kui feministid midagi vihkavad, siis ebavõrdsust. Ja seda ka siis, kui ebavõrdsus puudutab mehi, sest mehelikkuse normid rõhuvad mõnda meest täpselt samamoodi nagu FEMINISM kaheksa müüti naiselikkuse normid naisi. Feministid tahavad, et naises nähtaks vajadusel küll erinevat, ent samaväärset inimest, kelle töid ja tegemisi ei peeta ühiskonnas vähem väärtus- likuks. Kusjuures väiksem väärtus võib peita end milles iganes, näiteks Eestis valdavalt naiste pärusmaaks jäänud feminismist õpetajatöö madalas palgas, kodutööde aeganõudva ja väga väsitava olemuse märkamata jätmises ja vaid naise õlule asetamises või siis kõige labasemas tänavaahistami- ses, mida on kogenud ilmselt iga Eestimaa naine hooli- ja feministidest mata vanusest, rahvusest vms. Muidugi on ka feminismil erinevaid suundi, mõni rohkem ja mõni vähem radikaalne, aga neid on igas sotsiaalses liikumises, ning feminismi põ- Autorid Brigitta Davidjants, Aet Kuusik, Maari Põim. hiloosung seisneb selles, et võrdsed võimalused on vaja Toimetas Nele Laos. Illustratsioonid Eleonora Šljanda. tagada kõigile sõltumata soost, aga ka sõltumata rahvusest, sotsiaalsest klassist jpm. Kui aga mõnele mehele tundub, et naistele samade võimaluste nõudmine teda kuidagi diskrimineerib, siis tal tasub endalt küsida, kas ta võtab oma soost tulenevaid privileege vahest nii vaikimisi, et ei märkagi neid enam. Ehk rohkem empaatiavõimet! Pealegi ei võta naistele võrdsete võimaluste ja õiguste andmine meestelt midagi ära. Teisisõnu ei tähenda millegi pool- damine, et oled millegi vastu, ning naistele võrdsete või- maluste soovimine ei seostu kuidagi meeste vihkamisega. 2. Feministid on vihased ja kurjad

Feminist on inimene. See tähendab, et tal on kõik üldtun- tud inimlikud emotsioonid nii nagu kõigil teistel inimestel. Feministide seas on erinevaid isiksusi ja inimtüüpe. See tähendab, et leidub ka selliseid, kes erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Feministid grupina seisavad ühiskondliku rõhumise vastu ja kõigi rõhutud gruppide võrdsete õigus- te eest. Kuna elame patriarhaatlikus kapitalismis, milles üha väiksem inimgrupp ülirikkaid domineerib kõigi teiste üle, milles lõhe vaeste ja rikaste, rõhutute ja rõhujate vahel ei taha kuidagi väheneda, siis see tekitab poliitilist viha. Poliitiline viha ei ole üksikisiku halb tuju. Poliitiline viha ei ole juhuslik, tendentslik, seotud „halbade päevadega” vmt. Poliitiline viha on vaade ja hinnang ühiskonnale, milles on vähe teisi võimalusi ladvikut mõjutada. 3. Feministe solvab, kui mehed neile uksi avavad, mantleid selga aitavad, lilli kingivad ja nende eest arveid maksavad

Feministide kogemused on siin erinevad (ja feministid pole tingimata naised!). Üldiselt võiksid kõik kõigile vajadusel uksi avada, aidata jne. Viisakas inimene küsib, kas tema abi soovitakse, ning ootab ära vastuse. Feministidel on erinevad hoiakud: kellele meeldib, kui tema partner mõnd neist asjadest teeb, kes ei salli ühtegi neist tegevus- test, kes teeb neid ise jne. Kuigi nn rüütellikkust peetakse maskuliinsuse ideaaliks, siis üldiselt häirib tagamõttega kingituste ja teenete osutamine, mille puhul teene/kingi vastuvõtjat objektistatakse ja talle ei jäeta võimalust tee- nest/kingist loobuda. Mõni „rüütel” vihastab keeldumise peale, mõni keeldub ise teene/kingi objekt olemast. See näitab, et tegemist pole pelgalt „viisakusega”, vaid ühis- kondlikku sookorda peegeldava sundkäitumisega. Kul- me paneb kergitama põhjendus, et ukse avamine jms on : 7

„sooline tunnustusavaldus” (à la tunnustab mind naisena), Finni” või Astrid Lindgrenile „Pipi Pikksuka” kirjutamise kuna soolisus pole näost loetav ega vaja juhuslike inimes- ajal ja Odini sõdalasele praegu. Samas, kui poliitiliselt ei 7. Feministid tahavad, te heakskiitu. Viimaks, miks taastoota heteronormatiiv- oleks nahavärv oluline, siis ehk seda puudutavaid sõnu ei sust (à la suvaline mees tänavalt kehastub mis tahes ukse kasutatakski nii palju? et naised oleksid juures potentsiaalseks romantiliseks kavaleriks) ning soo- list palgalõhet (à la naisel pole raha enda eest kohvikus Seda feministid püüavadki näidata – avada näilist nähta- nagu mehed tasumiseks, seega peab seda tegema mees)? Lillede kin- matust ja küsida, kuidas keelekasutus juhib eri sotsiaalse- FEMINISM kimine on okei alates hetkest, mil heteromehed teistele tesse gruppidesse kuuluvate inimeste mõtlemist, kõnet, Meheks või naiseks olemine ei ole kivisse raiutud staatiline heteromeestele ka lilli kingivad. kirjutust ja tegevust ning kuidas eri gruppe defineeritakse. ideaal, mille puhul kahed erineva välimusega genitaalid põh- Feministid püüdlevad ka välistava keelekasutuse juurest justavad drastiliselt erinevaid omadusi, võimeid, õigusi vmt. kaasava juurde, sest keelelisi valikuid saab kasutada va- Sugusid on rohkem kui kaks ning bioloogia ei tohi determi- 4. Kõik feministid hendina, mis aitab muuta suhtumist ja teadvustada sot- neerida inimese isiksust ega identiteeti. siaalsete gruppide paigutumise olemust. on lesbid Pole olemas ühtainust „õiget” meest/naist, üht viisi, kuidas oma soolisust väljendada, milliseid omadusi arendada. Ei, kõik feministid ei ole lesbid, nagu ka kõik lesbid pole 6. Feministid Me ei ela 20. sajandil, mil naise soorollid olid pandud paika feministid, ning feminism ja seksuaalne orientatsioon kolmainsusega Kinder, Küche, Kirche. Feministid ei saa aru pole pöördvõrdelises seoses. Tegelikult tundsid lesbid ei salli pornot halvakspanust nn nõrga mehe kujule, kuna näevad, kuivõrd end 1970. aastatel feministlikust liikumisest sedavõrd väl- palju kahju ja vägivalda toodab meeste süstemaatiline kalgis- jatõrjutuna, et hakkasid ise oma asja ajama. Nimelt ei ar- Feministide suhe pornoga on palju komplekssem, kui es- tamine ning nende emotsionaalne sandistamine („oled mees vestanud naisõiguslased mitmete probleemipüstitustega, mapilgul tunduda võib. Laias laastus võib feministlikus lii- või ei ole”, „mehed ei nuta”, „pede/eit oled vä” jne), mille mis olid teise laine feminismi fookuses, lesbide reaalsu- kumises eristada pornograafia suhtes kolme hoiakut. tulemusi näeme meeste sõltuvuskäitumises, enesetappudes, sega. Teise laine feminismi raames tegeldi paljuski naiste koduvägivallas jpm. Feministid ei ahista naisi ja mehi, vastu- ja meeste vaheliste suhete asümmeetriaga: kuidas jaotu- Pornovastased feministid käsitlevad igasugust pornograa- pidi, üheülbaline traditsionalism kägistab ühiskonda, võttes vad paarisuhtes meeste ja naiste tööd, kuidas viimaseid fiat naiste vägistamisena, mis kaubastab ja kuritarvitab inimestelt võimaluse olla olenemata soost lihtsalt nemad ise. vähem hinnatakse, kuidas lastekasvatus on naiste õlul naisi. Ja kõik feministid küllap mõistavadki hukka ajaga üha ning naised jäävad pereelu elades koju „lõksu” jne. Samal võikamaks muutunud porno peavoolu. Nimelt surub see ajal tekkis ka geivabastusliikumine ning kui nüüdisajal on naistele ja meestele peale piiratud nägemust seksuaalsu- 8. Feministid kombeks vaadelda naiste ja homode muresid üldise inim- õiguste problemaatika raames, siis tollane geivabastuslii- arvavad, et neil on kumine ei osanud veel näha feminismis võimalikku liitlast. Tollal tajusid paljud peavoolu feministid lesbifeministe õigus kõneleda kogu isegi ähvardavana ning lesbifeministid tajusid feminismi peavoolu heteroseksistliku ja homofoobsena. "Kas 1% naissoo nimel Ka tänapäeval pole lesbilisus feminismi läbiv ühisjoon ning Paistab, et juba see, et feministid avalikult kõnelevad, näib mitmed heterotest feministid tahavad jätkuvalt end lesbi- paljude jaoks liig. Feministid ei kaaperda siiski kellegi iden- temaatikast distantseerida. Tõsi, vahepeal on teise laine on õigus titeeti, vaid, vastupidi, traditsionalistlik suund on röövinud feminism asendunud kolmandaga, mida iseloomustab pil- terminid „terve mõistus” ja „rahva tahe” ning püüab suruda gu pööramine eri vähemustele, nende erinevuste ja sar- peale oma veendumusi, et feministe ometi ei kuuldaks. Ja nasuste tunnustamisele. See on andnud nii lesbide kui ka mis õigus on neil kõigi nimel rääkida? Analoogselt võiks küsi- teiste vähemusgruppide feminismivooludele märgatavalt otsustada da, kas meessoost otsustajatel on õigus kõigi teiste eest ot- suurema eluõiguse. Ja lõppeks ei tasu unustada, et peale suseid teha? Kas meestekesksel ühiskonnal on õigus kõigile heteronaiste ja lesbide leidub feministide seas ka bisek- teistele nende rolle ette dikteerida? Kas heterotel on õigus suaale, mehi, transsoolisi, queer’e ja kõiki teisi. väita, et homosid ei diskrimineeri keegi? Kas 1% on õigus 99% üle?" otsustada 99% üle? 5. Feministid Feministid lähtuvad sellest, et isiklik on poliitiline, ning kipuvad toetuma oma arvamusavaldustes adekvaatsetele käituvad nagu sotsiaaluuringutele ja statistikale (ning, oh õudust, kuidas ometi võivad ühiskonnateadlased ühiskonna kohta järeldusi keelenatsid sest, kus normiks on karvutud ja hiigelsuurte rindadega teha?! :)). Viimased tõestavad, et rida tendentse ühiskonnas naisekehad, naise allumine mehe kõikidele soovidele jms. on naiste, aga ka paljude teiste sotsiaalsete gruppide kahjuks. Sellist müüti/väidet saavad endale lubada vaid need, keda Lisaks taastoodab selline porno stereotüüpi, et naistele Seega, miks pidada ühiskondlike probleemide avamist tingi- ei ole pidurdanud teadmised keele ja ühiskonna omava- meeldibki lähtuda eelkõige mehe vajadustest. Pealegi või- mata negatiivseks nähtuseks? Feministid on tõstatanud (ja helisest seosest. vad pornos lavastatud tegevused osalejaid nii emotsio- teevad seda jätkuvalt) rea sotsiaalseid probleeme, millest on naalselt kui ka füüsiliselt vigastada. Ja lõppeks jääb õhku seni vaikitud, kuna on puudunud vastav sõnavara ja võimalus Keelekasutus kajastab, aga ka taasloob sotsiaalseid norme küsimus, kuidas mõjutab pornofilmis nähtu publiku suh- kõneleda. ja normidest kõrvalekaldumist. Eesti keele grammatilise tumist naistesse ja seksuaalsusesse. Teisisõnu, mil määral süsteemi põhjal võiks väita, et meie keel on neutraalne kanduvad pornos nähtud vägivaldsed stsenaariumid ja Feminismi üks põhilisi aluseid on arusaam, et ühiskondlik ning kõiki sugusid koheldakse keeles võrdselt. Huvitavaks hoiakud üle pärisellu. rõhumine on süsteemne, pidev ja korduv. Seetõttu pole muutub asi siis, kui liikuda grammatiliselt süsteemilt keele olemas ähmaseid, häguseid universumeid, milles ühiskonna kui suhtlusvahendi ning maailmapildi peegeldaja ja vormi- Pornovastastele feministidele oponeerivad liberaalsed liikmed hõljuksid imetabaste värviliste pallikestena ühele ja ja juurde. Sõnad, fraasid, laused, tekst, kõne, aga näiteks feministid, kes ei pruugi küll olla porno poolt, ent pai- teisele poole, ilma et nende valikuid mõjutaks süsteemsed ka morfoloogilised üksused (nt liited), mis näivad üheselt gutavad pornograafia laiemasse sõna- ja valikuvabaduse tegurid. Vastupidi, elame domineerimisühiskonnas, mida mõistetavad, kannavad endas kultuurilisi väärtusi, arusaa- raamistikku. ilmestab sooline sotsialiseerumine ja mis lähtub kehtivast mu ja põhimõtteid, sh kinnistavad stereotüüpe. Näiteks sookorrast. Sookord ja ebavõrdsus piiravad meid maast on keeleuurijad juhtinud tähelepanu sellele, et naisi mär- Lisaks liberaalsetele usub osa feministidest, et pornot madalast ning nii pole me oma valikutes ja otsustes vabad. kivad sõnad saavad kergemini külge seksuaalse või nega- võib teha ka teistmoodi – hästi. Nemad näevad pornos Selline dikteerimine rõhub ning jätab inimesed olukorda, tiivse konnotatsiooni. Näiteks erinevad omavahel sõnade naise võimalust end nii osaleja kui ka vaatajana seksuaal- milles ühtedel on parem stardipositsioon kui teistel. Seni, „mister” ja „mistress”, „bachelor” ja „spinster” või „eit” ja selt väljendada. Feministliku porno kontseptsiooni koha- kuni leidub rõhutud gruppe ja õiguslikku ebavõrdsust, tuleb „taat” tähendusväljad, kui mõelda kõigest mõnele näitele. selt on tähtis tagada osalejatele turvalised, sunnivabad sellest ka kõneleda ja lahendusi leida, ning just seda feminis- tingimused ja lasta neil protsessis kaasa rääkida. Femi- tid teevadki. Keeleline paikapanemine ei ole sageli otsene või selge, nistlik porno huvitub naispubliku ja muude vähemuste vaid, vastupidi, see juhib tähenduste moodustamist näili- soovidest-ihadest, mis kipuvad porno peavoolu spektrist selt nähtamatuna. Keel ei ole iseenesest neutraalne, vaid välja jääma. sõltub sotsiaalpoliitilistest süsteemidest ja institutsiooni- dest, milles ta eksisteerib; keel ja ajalugu on lahutamatud. Just pornograafiast sai alguse teise laine feminismi lõpp, Keel aitab ehitada üles sotsiaalset sugu ja näitab, milline kui feministid pidasid 1980. aastatel omavahel maha hulga üks naine ja üks mees olema peavad. Keelekasutuse juu- seksisõdu. Sellele järgnes kolmanda laine feminism, mida res on peale soo olulised ka etniline taust, klassikuuluvus, iseloomustavad avar fookus ning usk naiste mitmekesi- religioon, puue jne, aga ka individuaalne kogemus. Nii susse – naisi ei vaadelda enam ühtse massina ning olulisel võib sõna „neeger” tõesti tähendada eri ajas ja kohas eri kohal on vähemuste identiteedid. inimestele eri asju – näiteks Mark Twainile „Huckleberry 8 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

Sisemiselt polariseerunud, elitaarne ja killustunud, kuid sellele vaatamata järjest Miks ta laiemat kandepinda omandav – selline võiks olla eesti feminismi diagnoos anno 2016. ARVAMUS kannab Tekst Evelin Tamm. Illustratsioon Helmi Arrak jänesemaski ehk Kui

Sõna „feminist” on meie kultuuriruumis tähendustega äär- galõhe ja feminism – oma peas ühendada ei suudeta. Hirm plahvatuslik populaarsus (praeguseks on sinna koondunud miselt laetud. Eriline eitusväide „mina ei ole feminist”, kuigi on üsna sageli seotud teadmatusega ja nii on ka siin. Soolise juba üle 4000 huvilise), digitaalse uudistelehe Feministee- tegemist on inimesega, kes tegeleb naiste õiguste või nais- palgavahe kui sotsiaalse probleemi analüüsimehhanismide rium asutamine, Arvamusfestivali sooala massiline kuula- tevastase vägivalla teemaga, osaleb naiste palgalõhe meele- otsingul keeldutakse sõna „feminism” järjekindlalt suhu võt- jaskond (küll peamiselt nooremast põlvkonnast) ja paljud avaldustel,r räägib võrdõiguslikkusead küsimustest, toetab saik- mast. Võib-olla on aajust massiline feminismipelg põhjendulne- teised märgid annavad lootust, et feminismiideed hakkavad masooliste abielusid, uurib soolisust ja suhteid, on pehmelt seks, miks paljudes võrdõiguslikkust puudutavates küsimus- pikapeale siiski rahva hulka tilkuma. Nii tuleb ka „vana koo- öeldes kummaline. Justkui feminist tähendaks tõepoolest tes tammutakse aastaid paigal. Palgastatistikat ja naissoost li” feministidel hakata end hägustunud tähenduste ruumis ohtlikku ekstremisti või meestevihkajat, vägivaldset nõuko- riigikoguliikmete arvu vaadates võiks öelda, et aasta-aastalt uuesti määratlema, see nõuab küll pingutust, aga loob eel- gudeaegset kommunisti või veel jumal teab keda. Tulemus astutakse arengus isegi sammukese võrra tagasi. dused võimaliku omamaise feminismiteoreetilise ühisvälja on see, et feministid ise radikaliseerivad kohalikke feminis- tekkeks. Lootust on. me, tehes sellega iseendale ja oma eesmärkide ühisosale Kui jälgida kohalike kogenud tegijate mõtteavaldusi, tundub suure karuteene. Vähesed julged maailmaparandajad on ot- mulle, et n-ö „atesteeritud” feministid ise on ettevaatli- Läänes kasutatakse juba aastaid mõistet „feminism” mit- sekui üksikud hullumeelsed, kellest on targem kauge kaare- kud ja toimuva suhtes väga kriitilised, sest pelgavad „oma muses. Ei räägita mitte feminismist, vaid feminismidest. Ka ga möödao käia. Elatakse eralduses,n kaevutakse kaevikuisseeesti teema” labastumist – massid ei „mõista asja” selle tuuma - Eestis on ilmunud kirjutisi, mis avardavad ja mitmekesistavad ja igaüks võitleb ainult iseenda ellujäämise, õiguste või vaja- ni, on küündimatud. Teiseks on märke huvide ristumisest kohalikku vaatevälja. Sellisena kerkib esile Killu Sukmiti Maa- duste eest. Otsekui mõnuledes oma marginaalsuses sellest või lausa vastassuunalistest taotlustest, kui rääkida näiteks lehes avaldatud intervjuu, milles Kadri Aavik, Dagmar Kase väljapääsu otsimata. meesõiguslastest, kes nõuavad feministlikele uurimistradit- ja Kadri Tüür räägivad ökofeminismist3. Artikli pealkiri on sioonidele toetudes meestele suuremaid õigusi, langedes ise „Ma tean, mis on feminism, aga mis on ökofeminism?”. Näib, Eesti „peavoolu feministide” massiline distantseerumine kohati naistevaenuliku retoorika lõksu, või hariduseksperti- et Maalehe lugejaskond teab juba ammu, mis on feminism, feminismist näitab ennekõike suure osa elanikkonna hari- dest, kes taandavad soolisuse küsimused koolis tüdrukute otsides oma küsimustele vastuseid uuel tasandil, sh feminis- matust antud küsimuses. Tegeletakse küll teemadega, mis ja poiste varajase sotsialiseerimise probleemidele. Lisaks on mi erinevatesse vooludesse süvenedes. Suur osa kohalikust on feministidele huvitavad ja aktuaalsed, aga maailmas toi- Eesti-suguses väikeriigis küsimus alati piiratud ressurssides ajakirjandusest elab aga endiselt sügavas vaimupimeduses. muvast ei teata, feminismiteooriaid ja -ajalugu ei tunta ega (loe: võimus, rahas, tähelepanus) – iga teema võimaldab ellu Näiteks ajakirjanik Ene Pajula demonstreerib oma vähest isegi tahetafeminist sellest midagi teada saada. Aasta tagasi valimiste jääda ainult ühel „eksperdil” korraga. Nii iseloomustabki? lugemust 14. veebruari Postimehe artiklis „Ene Pajula veste: aegu Naiste Hääle veebilehel naised.net tehtud intervjuud eesti feministe radikaalse agressiivsuse asemel pigem teatav kas palgalõhe ikka on sugudega seotud, küsib mammi”. riigikogu erinevate erakondade naiskandidaatidega näita- elitaarsus ja killustumine. Feministid on kas kunstnikud või sid, et enamik küsimustele vastanuist ennast feministina ei teadlased, aga võib-olla ka kirjanikud või vähemalt ajakirja- End selgelt määratlenud feministid on Eesti avalikus ruumis määratlenud, kuigi näiteks naiste õiguste eest seismist pee- nikud. Feminist ei ole „tavaline” inimene, ta on eriline, radi- siiani siiski pigem erandiks4. Ja kui feministe isegi on kusagil ti oluliseks. Ainukeses haridusalases väljaandes Õpetajate kaalselt teistsugune, veidi targem. Feminist on omamoodi ja märgata, toimub see endiselt suure sõimu saatel ja skandaa- Leht oli kasutatud kuni 2015. aastani sõna „feminism” täpselt massist selgelt eraldunud ning sellisena laiemale avalikkusele limaigulisena. Samas leiab haritud inimene juba märgatavalt ühel korral1, kuigi „soolisuse prillid” annaks õpetajaskonnale pigem turvaline kui ohtlik. Elitaarsuse märk on ka see, et lihtsamini ise tee allikate juurde, mis aitavad kultuuriloos haridusküsimustele vastuseid otsides täiesti uue perspek- suurem osa eesti inimestest ei ole ühtegi elusat feministi orienteeruda ja avalikes aruteludes väärikalt osaleda. Fe- tiivi. Väidan, et paljud inimesed ei teagi, mis feminism üle- kunagi kohanud – temaga silmast silma maailma asjadest minismi(de)st saab lugeda mitmetest nüüdisaegsetest hu- üldse on. Seetõttu kardetaksegi – nii igaks juhuks ja täiesti rääkinud. Lihtsalt ei ole juhust olnud. Nii nad neid feministe manitaaria ja sotsiaalia entsüklopeediatest ja põhiõpikutest, irratsionaalselt. paaniliselt kardavadki. sealjuures isegi eesti keeles. Kultuurileht Sirp ja norrakate rahastatud Feministeerium on teinud tänuväärset tööd, Ka palgalõhest on inimestel ilma feminismita lihtsam aru saa- Mõned feministid on siiski juba ka riigikogus, sest sealgi on avaldades paljude kohalike feminismiasjatundjate lühemaid da kui koos feminismiga. Eriti ilmne on palgalõhe kui fakt suu- jäetud sellele nüüdisaegsele kultuurinišile pisike omaruum ja ja pikemaid kirjutisi. Juba aastaid ilmub eestikeelne soouu- rele osale naistest (ja tüüpilistel naiste erialadel töötavatest mõned „Euroopas olulised” teemad. Toompealt käivad fe- ringute teadusajakiri Ariadne Lõng nõudlikumale lugejale. meestest) igakuisel palgapäeval ning eriti veel siis, kui pan- ministid mõnikord (tavaliselt enne valimisi) lihtrahvaga koh- Algajale huvilisele soovitaksin legendaarset feministide ar- gakontole laekub Euroopa mõistes ebardlik miinimumpalga- tumas, siis panevad nad ette tagasihoidliku eelmise sajandi tiklikogu „Tilliga ja tillita”, mis on ühtlasi ka huvitav lähiaja- suurune lõhe vajaduste ja võimaluste vahel. Feminism aga alguse naisõiguslase maski, et rahvast mitte ära hirmutada. loo uurimisallikas. Osaliselt on tõlgitud Simone de Beauvoir’ kõlab kui kole kommunismitont2. Neid kahte teemat – pal- Feministide näoraamatugrupi Virginia Woolf Sind Ei Karda! „Teine sugupool”, aastaid tagasi ilmus Loomingu Raamatu- : 9

kogus Virginia Woolfi tähelepanuväärne essee „Oma tuba”. Kaks viimast on mõjutanud feministlikku ideestikku kogu maailmas.

Meie oma varajaste feministide originaaltekste on taasaval- datud vaid väga tagasihoidlikul hulgal, võib isegi öelda, et neid peaaegu ei olegi avaldatud5. Nii võibki feminism pal- ARVAMUS judele inimestele alguses veidi võõras tunduda, justkui alles eile „Läänest sisse veetud ja rahvale peale surutud”. Pea kõigil eesti feminismiajaloo tuntud nimedel ja kogu varajasel feministlikul mõttelool nagu ka suuremal osal meil viimase paarikümne aasta jooksul ilmunud kirjutistest on mugavalt unustuse hõlma vajuda lastud6. Terviklikke käsitusi ja tervik- teoseid, mis püüaksid feminismide olukorda Eestis tervikuna või osade kaupa kaardistada, ei avaldata. Sellest on muidugi kahju. Eriti seetõttu, et eelmise sajandi alguses ilmunut võib kohalikes võrdõiguslikkuse diskussioonides paljuski siiani edukalt argumenteerimisel appi võtta, sest see kõnetab endiselt väga suurt osa Eesti elanikkonnast (näiteks meeste ja naiste erinevusdiskursus, kirik ja soolisuse küsimus, naiste tööhõive, rahvuse taastootmise ja haridusteemad jne). Ajaloost hästi informeeritule tundub sageli, nagu arutelu võrdõiguslikkuse üle poleks 20. sajandi alguskümnenditest edasi nihkunud, sest needsamad tolleaegsete feministide ammu kummutatud argumendid on ikka ja jälle avalikkust eksitamas.

Ka minu artikli alguses esitatud tüüpväite, et feministid on meestevihkajad, saab ümber lükata viitega naisliikumise aja- loole. Omas ajas radikaalne feminist, õpetaja, naisliikumise juht ja poliitik Marie Reisik saatis oma kallimale Peetrile sadu armastuskirju. Samal ajal kirjutas ta julgeid naisliikumise artikleid ja toimetas naiste poliitilisi ajalehti Naisterahva Töö ja Elu ning Naiste Hääl. Otsehüpe maailma nüüdisaegsetesse feminismide diskursustesse, mis tegelevad mitmesugustel tasanditel keerukate, meile kaugete ja enamasti väga abst- raktsete filosoofiliste probleemidega, võib ka kõige intelli- gentsematele lugejatele esmalt pingutav tunduda ja teemas- se süvenemise isu nullilähedaseks kahandada. Selle asemel et aimata kodukootult järele läänes toimuvate teoreetiliste kanakitkumiste kõrgpilotaaži, võiksime pigem keskenduda kohaliku probleemistiku lahendamisele. Üheks võimalu- seks on näiteks meie feminismide ajaloo kaardistamine, mis looks eeldused selleks, et paljud praegu jänesemaskiga kaetud osapooled ühineksid feminismi erinevate ühiskondlike projektidega. Kui siinsed ajaloolised arengud või paigalsei- sud muutuvad nähtavaks ja deradikaliseeritakse, on võima- lik uute sisuliste koalitsioonide moodustamine erinevate huvirühmade vahel. Feminismi(de) populariseerimine teeks võimalikuks feministlike poliitikate leviku. Vastasel korral jätkame energilist paigalseisu nii poliitilise esindatuse kui ka mitmetel teistel feministide jaoks olulistel teemadel.

1 Parijõgi, Meeli 2013. Elu ja inimesed: Tiiu Kuurme töine sünnipäev. – Õpetajate Leht, 17.04. Sõna „feminism” paneb Tiiu Kuurme islandi naise suhu, kes küsib: „Milleks feminism ja soouuringud?” Otsing on sooritatud lehel opleht.ee. 2 Iroonia peitub selles, et naiskommunistid ise keeldusid end feministideks nimetamast, sest seda peeti kõrgklassi naiste ehk kodanlaste liikumiseks. Soovitan lugeda Alexandra Kollontai artiklit Venemaa naistöölisliikumise ajaloost, kus ta seda mõttekäiku pikemalt lahti seletab. 3 Sukmit, Killu 2014. Ma tean, mis on feminism, aga mis on ökofe- minism? – Maaleht, 08.02. 4 Eriti kui lugeda näiteks Postimeest, Naisliidu kodulehte või vaadata „Vabariigi kodanikke”. 5 Erandiks on Lilli Suburg, kuigi isegi tema kõige huvitavamaid ja ühiskonnakriitilisemaid kirjutisi ei ole uuesti avaldatud. Lisaks oleks huvitav lugeda tema kirjavahetust Natalie Johanson-Pärna, Carl Robert Jakobsoni, endiste õpilaste ja paljude teistega. 6 Näiteks „Eesti mõtteloo” sarjas on avaldatud ligi saja raamatu hulgas tosinkond naist. Feminismiajaloost Eestis pole avaldatud siiani ühtegi teost. Kõige lähemale on sellele jõudnud omal ajal Vera Poska-Grüntal („Naine ja naisliikumine”, 1936) ja Helmi Mäelo („Eesti naine läbi aegade”, 1957). 10 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

Termin „meesfeminist” kõlab paljude jaoks oksüümoronina. Ennast just nõnda defineerivate meeste mõtted annavad tun- FKas te nimetateeminismi ennast feministideks? kuid ei muuda midagi oma elus. Kui vaadata aga Eestit ter- Kui jah, siis mida see teie jaoks tähendab? vikuna, siis enda avalikult feministina defineerimine teeb elu nistust aga sellest, et feminismil Jaanus Vogelberg: Muidugi ma defineerin ennast feministi- pigem keerulisemaks kui lihtsamaks. on meeste jaoks pigem vabastav na, aga ma ei afišeeri seda rolli üle. Ütleme nii, et see pole J.V.: Mina olen läinud paljude inimestega tülli ja olen tulis-

FEMINISM minu identiteedi põhiosa, nagu see on seda paljude naiste tesse vaidlustesse laskudes kindlasti ka karjäärivõimalusi ära ja võimestav toime. Ainult nalja puhul. Kui sa oled mees, on feminism suunatud peaasjalikult rikkunud. Kui sa oled mugavusfeminist, kes ei ütle vastuolu- saab ehk pisut vähem. n-ö naiste abistamisse. See, et mehed feminismiteemadel lisi asju, siis see on tõesti mugavuspositsioon. sõna võtavad, on lihtsalt mingi kõrvalnähtus. Joonas Ojap: Feministitiitel tuleb mängu siis, kui tõstatuvad Te olete kõik peaaegu ühe aastakäigu ja kahtlemata tunnen seda ise ka. soopoliitilised küsimused. Sellisel juhul peab paratamatult ühe generatsiooni esindajad. Ma ei usu eriti, et teie J.V.: Mulle on minu huumorimeel väga tähtis ja kuna mul on seda terminit kasutama, kas või juba seepärast, et on väga vanaisad, isad ja võib-olla ka emad kasutavad enda kir- sõpru, kes teevad väga misogüünseid nalju, siis ma teadlikult suur seltskond, kes vastandab ennast feminismile. See an- jeldamiseks mõistet „feminist”. Kas meeste osalemine eksponeerin ennast sellistele asjadele. Ma võin vaadata min- nab võimalusev näidata, estlusrinet feministid on need, kellega ma ül- feministlikus liikumises on Y-generatsiooni fenomen geid stand-up-koomikuid, kelleg naljad on just sellised. Väga diselt nõustun, ja nendega, kes feminismile vastanduvad, ma ning mis põhjustel on see just nüüd tärganud? tähtis on oma meelerahu hoidmine, et iga jumala asi närvi enamasti nõus ei ole. Nii lihtne see ongi. J.V.: Nii välismaal kui ka Eestis on palju neid, kes on haka- ei ajaks. nud feminismi moeküsimusena võtma. Ennast nimetatak- Kas te tajute meestena, et peate defineerima feminis- se feministiks selleks, et näidata naistele oma hoolivust ja Väidetavalt teeb feminism mehi ärevaks, sest see rün- mi teistmoodi kui naised, kuna see teema ei puuduta mõistvust. Tahetakse olla arenenud mehed. Nüüd on cool dab midagi sellist nagu meheks olemise identiteedi teid nii otseselt ja naudite paratamatult patriarhaalse olla feminist! Mind häirib, kui minust võidakse niiviisi arvata. tuum. Kas feminism teeb teid mehena tugevamaks või maailma privileege? Kuna olen terve elu vasakpoolne olnud, siis mingis mõttes nõrgemaks, kuigi ma ilmselt kasutan siin väga stereo- J.V.: Mina ei naudi mingeid privileege. Ma olen näinud en- on see mu vasakpoolsuse edasiarendus. Ma leian, et kõik tüüpseid kategooriaid? nast alati patriarhaadile vastandumas. Mingis mõttes tee- vasakpoolsed peaksid igal juhul koostööd tegema ja fe- P.T.: Siin tuleks kohe alguses ära öelda, et ma eitan sellist nib feminism ka minu huve. Kui see klassikalisi soorolle minism on osa laiemast sfäärist. asja nagu meheks olemise tuum. Pigem näen ma murendab, läheb ka minul elu lihtsamaks. Minu jaoks pole J.O.: Minu arust tuleks vaadata laiemat poliitilist inimese tuuma sellisena, et sul on mugav olla lihtne vastata stereotüüpsetele mehe standarditele, järeli- konteksti. Kui mõelda, mis on poliitikas üldi- see, kes sa oled, ja teha seda, mida sa teed. kult võimestab feminism ka mind. selt juhtunud, siis paljud inimesed kiikavad Seda mugavust on feminism mulle oluliselt Priit Tohver: Kuna mul on meditsiinitaust, mis on üsna nišiasjade poole, sest klassikalised poliiti- juurde andnud. Ma ei pea represseerima patriarhaalne, siis olen tõepoolest privilegeeritud seisus. lised ideoloogiad ei paku enam suurt mi- mingisuguseid tundeid, mis pole tradit- Minule on rohkem uksi avatud kui sarnase motivatsiooniga dagi. See ongi inimesed feminismi juurde siooniliselt mehelikud. Ma võin neid välja naiskaaslastele. See aga ei tähenda, et ma mulle osaks lan- toonud. lasta, ma võin neid välja elada. Ma arvan, gevaid privileege naudin. See on ka põhjus, miks ma olen P.T.: Puhtalt juba see, et me räägime neist et see on jube vahva ning on mu elule palju nõus defineerima ennast feministina. Ebaausas võitluses teemadest rohkem, et meil on lavastused, juurde andnud. kellegi edestamine ei ole mingi nauding, vaid kogu aeg nä- mis käsitlevad naiste probleeme, kokkupuude J.V.: Ma olen kuulnud palju sellist väidet, et me- rib kahtlus, et kas ma olen reaalselt seda väärt või olen ma lääne meediaga, aitab feministlike ideede leviku- Priit Tohver hed peavad olema nüüd justkui kaks asja korraga: selle ära teeninud lihtsalt seepärast, et mul on teistsugused le kaasa. Minu ema ilmselt ei ütleks, et ta on feminist, sa pead olema tugev mees, mis oli vana ideaal, ja nüüd kromosoomid. Pigem on mehena lihtsam feminist olla, sest aga ta arvatavasti jagab feministlikke väärtusi. Minu isa on peaks sellele lisanduma justkui uued ootused. Tegelikult keegi ei näe mind oma agendat ajamas, kuigi ma olen nõus, võib-olla poole peal. Ma ei tea, kui palju nende ajal üldse ei pea inimene mingeid rolle täitma, kui ta ei taha. Paljude et mul on feminismi kaudu võita päris palju. Ma ei samastu räägiti sellistest teemadest, näiteks sellest, et soopõhine meeste puhul olen aga täheldanud väga valulikku reaktsioo- kindlasti klassikalise mehekuvandiga. Ma näeksin hea mee- ebavõrdsus ühiskonnas on probleem. Sellest on viimasel ajal ni, et see on justkui mingi koorem, mis neile peale pannakse. lega# olukorda, kuser ei ole selliseid klassikalisi piltea ja ma ei vägan palju juttu olnudd ning siinkohal tuleb- anda au nendele J.O.: Kui me hakkame rääkima essentsialistlikke termineid tunne survet, et pean näiteks suusatamist vaatama. naistele ja meestele, kes on kõigest hoolimata neist teema- kasutades, siis asi ei ole üldse selles, et meestele oleks dest rääkinud, kohati ka näkku hüpates. Hiljutine näide on ebaloomulik roll peale surutud, vaid väga palju on liikumi- Ühe arusaama järgi on meesfeministid mehed, kes pole Feministeerium, aga seda, mida nad teevad, on tehtud juba si, mis omistavad meestele ebaloomulikke kvaliteete. Selles ise piisavalt maskuliinsed, on kogenud kiusamist või 10–15 aastat. Kahtlase-radikaalse naiskarjuja kuvandi ase- mõttes teeb feminism meest tugevamaks, sest ta saab neist vägivalda, st nad on ise meeste domineeritava maailma mel on feminism arenenud ühiskondlikuks debatiks. Ühesõ- loobuda. ohvrid. Mida te arvate, kas heteronormatiivsel valgel naga, see pole otseselt omane Y-generatsioonile, vaid Eesti kõrgemast keskklassist pärit sportlikul ja tervel mehel, praegusele arengule üldiselt. Miks tunnevad mehed feministide ees siiski pigem hirmu? kes on olnud kogu oma elu privilegeeritud positsioonis, J.V.: Kunagi oli feminism nišivärk – Tartu Ülikoolis teh- J.V.: Paljud mehed kardavad a priori tugevaid naisi. Need on üldse võimalik hakata ühtäkki feministiks? Kas feti soouuringuid ja teemat käsitleti moodsas kunstis, kuid naised, kes on Eestis avalikult feministid, on üsna tugevad ministiks saamisele peab eelnema negatiivne kogemus? nüüdseks on see liikunud meedia peavoolu. natuurid – neil on olnud karm karastus. Ma näen, et joos- Henri Kõiv J.V.: Ma olen kogenud koolikiusamist ja kindlasti on see min- takse kokku selliste naistega suheldes. Kohtan seda tihti VW gil määral minu vaateid mõjutanud. Alfadek keskkond tõeo- Okei, te defineeriterr ennast feministidena.a Mida see teie sgrupis, kus mõned- meessoost liikmed räägivad positsioonilt, poolest ei sobi mulle. Kui mees on kasvanud üles väga privi- elus muudab? Kas see paneb teid kuidagi teistmoodi mis eeldab allumist. Nad ütlevad midagi resoluutse tooniga, legeeritud keskkonnas ja sooküsimus talle endale muret ei käituma? olles harjunud, et naised taanduvad, aga kui nad kogevad tekita, siis tal on väga raske leida teed feminismini. J.V.: Kindlasti paneb ja ennekõike igapäevastes suhetes seal grupis karmi vastuargumentatsiooni, siis nad ei oska P.T.: Raske, kuid võimalik. Mina näiteks pole kunagi kiusa- naistega. Samuti tuleb feministina reageerida, kui kusagil enam midagi teha. Nad ei ole harjunud sellega. mise ohvriks langenud. Pigem olen ma see, keda on peetud seltskonnas hakatakse šovinistlikku juttu rääkima. Nii ka ei alati alfade liikmeks. Jah, sa võid tunda ennast ühiskonnast saa, et võtan näiteks Virginia Woolfi (VW) grupis sõna, aga Kas te ise muudate seal grupis osaledes või teiste fe-

Priit Tohver. Küsis Priit Tohver. väljatõugatuna, kuid päris palju määravad ära eeskujud. Mi- muul ajal teen head nägu. ministidega suheldes oma suhtlusstiili, püüdes olla ehk nul oli kasvades palju naissoost eeskujusid nii koolis kui ka J.O.: Minul ilmselt väljendub nii, et ma tüütan oma igapäe- vähem domineeriv kui tavaelus? perekonnas. See paneb kindlasti maailma hoopis teisest vases suhtluses naisi soodebatiga ära. Ühesõnaga, mitte J.V.: Mingil määral pead sa mehena alati feministlikus grupis nurgast vaatama ning ka elukaaslane on minu vaateid kõige positiivsem väljendus (naerab). Aga šovinistlike- olles oma häält vaos hoidma, et sa ei hakkaks üle rääkima. selles valdkonnas oluliselt täiendanud. le märkustele reageerimine tuli enne, kui mingid J.O.: Küsimus on selles, millal sinu hääl on oodatud. Kui see J.O.: Võib-olla on hoopis feministiks olemine mõtted selle kohta,a kas ma peaksinult ennast femi- siin oleks lihtsalt feministide vestlusring, siis ma võib-olla- ei teatav kultuuriline privileeg, mis on välja nistiks tituleerima. See võiks olla iga inimese ronikski siia, sest ma eeldaks, et ehk mõni naine saab siis arenenud? Ma näen tihtipeale inimesi, kes elu loomulik osa. rääkida. Igas suhtlemissituatsioonis võiks aru saada sellest, pole üldse võimelised soolises keskkon- P.T.: Kindlasti on sellel liikumisel mõju minu kas sinu hääl on oluline. nas „korralikud” mehed või naised olema. meelerahule – sellele, kui häiritud ma olen P.T.: Jah, ka mina pole teatud teemadel sõna võtnud, kui Nad jäävad elu lõpuni suletud ringi ja üri- iga päev. Oluliselt lihtsam oli paljusid tee- olen tundnud, et minu kogemus ei ole selles debatis osale- tavad forsseerida ennast mingite sooste- masid ignoreerida. Kui tuua näiteks Tartu miseks adekvaatne. reotüüpide maksimeerimise kaudu, püüdes Ülikooli seksistlik reklaam, siis palju kergem olla tõelised mehed või naised. oleks elada mõttemalliga, kus ma lihtsalt nae- Millised on need teemad, mille puhul te meestena taju- raksin selle peale. Aga raske on seda naljana te, et teie hääl pole antud juhul oodatud? Või teemad, Joonas Ojap

Jaanus Joonas Ojap Vogelberg, ja Mida te ütlete neile, kes väidavad, et feminis- võtta, kui näed selle kõige taga süstemaatilist rep- mille puhul te ei saa meestena aru, milles täpselt prob- titiitli võtmine on meeste jaoks indulgents, sest see ressiooni. Seda ei saa niisama jätta, kui oled need asjad läbi leem seisneb? annab võimaluse kritiseerida mugavalt süsteemi, mille mõelnud ja saad aru, et ebavõrdsus meheon probleem, mis vajab J.V.: Ma näen, et väga palju fookust pannaksed sellistele asja- võimusuhetest saadakse ise kasu? lahendamist. Minu elukaaslane on öelnud, et kurat, femi- dele, mida ei saa kuidagi muuta, näiteks Naine24 või Elu24

Vestlevad P.T.: Ma näen, et on võimalik, et sa võtad endale sellise tiitli, nism on kõik ära rikkunud – isegi naerda ei saa! Kohati ma uudiste kritiseerimine. Samas ma saan aru, et mind kui : 11

meest ei puuduta see nii otseselt. Ma ei taju, kui häiriv võib J.V.: Feministidelt nõutakse aeg-ajalt, et nad peavad mono- üleseksualiseeritud piltide nägemine olla naiste jaoks. Ma liitsed olema – õige feminist peab kõigi voolude eest rääki- ise aga mõtlen vahel, et ehk kuluks rohkem konstruktiivsust ma. Minu meelest on see väga tore, et feminismis pole siia- ära. Vähem meediaanalüüsi ja rohkem organiseerumist ja maani konsensust tekkinud ja kõik ajavad väga erinevat asja. initsiatiivi võtmist. See pole mingiks ideoloogiaks kristalliseerunud õnneks. P.T.: Kõige keerulisem teema, milles mehel on praegu raske sõna võtta, on minu arvates burkakeeld, sest on arusaadav, Kas te leiate, et eesti meesfeministid peaksid rohkem FEMINISM miks mõned naised on selle poolt, mõned aga vastu. Ma organiseeruma või selgema kampaaniasõnumiga ei taha ennast sinna vahele visata. välja tulema, näitamaks, et ka mees saab J.V.: Teine selline teema on prostitutsioon. Kõi- olla feminist? T 15.03.16 | 18:00 ge hullem vaidlus läheb lahti lõimedes, kus J.O.: Miks selliseid soolisi eristusi tõmmata? see jutuks tuleb, sest teatud hulk naisi on Kogukonnas ei ole nii, et on naisfeministid Tartu Vegan Õhtusöök kehalise autonoomia poolt, kuid teised on ja meesfeministid, kes räägivad täiesti eri- moraalsetel põhjustel selle vastu. nevatest asjadest. Tordieri J.V.: Praegu on meesfeministid suhteliselt Sõbrad kaasa, nimed kirja ja kohtumiseni Genis! Kas feminism üldse vajab mehi? nähtamatud. Ma ei kujuta suurusjärku ise- P.T.: Ma arvan, et feminism vajab mehi gi ette. täpselt samamoodi, nagu LGBT-liikumine P.T.: Eestis on Mehed Vägivalla Vastu, aga vajab heteroid. Feministe on käsitletud kui kit- ega see väga nähtav ei ole. See oleks tõsine g sast gruppi naisi, kellel on olnud minevikus min- Jaanus Vogelber mugavustsoonist väljatulek, kui peaks sellist liiku- gi probleem ja nüüd nad on radikaalsed, ajavad ainult mist organiseerima hakkama. Oleneb, kui suure massi oma agendat taga. Kui liikumisega liituvad inimesed, kellel ei selle taha saaks. Ma kardan, et see ei saavutaks väga kriitilisi ole sellest nii palju võita – kuigi me oleme siin arutanud, et numbreid. meestel on feminismist võita küll –, näitab see seda, et liiku- J.V.: Pigem tekitaks see just kahju, kui liiga vähe mehi liikumisel on laiem eesmärk, millesse uskumiseks ei pea olema misega liitub. naine ega isegi mitte naiselik. Ilmselt võib näiteks ka noo- P.T.: Täpselt sama hirm oli ka LGBT-liikumistega. Kui me lõi- rematel poistel olla lihtsam võtta omaks nendega samast me kampaania „Aitäh, aga minu traditsiooniline perekond soost inimeste arvamusi. ei vaja kaitset”, siis kogu aeg oli hirm, et mis saab siis, kui N 24.03.16 | 22:00 J.O.: Avaliku diskussiooni iseloom on üleüldse selline, et kui me saame ainult 500 meeldimist. Aga loodi ja paugupealt oli seda hakkab pidama mingi kindel inimgrupp, siis see ei olegi neid 18 000. Võib-olla oleks meesfeministidega sama lugu, enam avalik diskussioon. Siin peaksid naised kindlasti mees- aga praegu ma pigem kahtlen selles. te tehtud otsuseid läbi vaatama ja vastupidi, et oleks ikka vonKuusk & Vaido Neigaus LIVE diskussioonielement sees. KOMMENTAAR “ootamatu” Kuidas teised feministid teie osalust näevad? Kas nad Sanna Kartau DJ-d Martin Kikas & Robert Kähr pigem toetavad või olete kogenud ka tõrjuvat hoiakut? TLÜ sotsioloogiatudeng J.V.: Kusjuures tõrjuvat hoiakut ei ole vist kordagi olnud. Ma olen isegi üllatunud, kui hästi mind vastu võeti selles grupis. Paljud (peamiselt angloameerika kultuuriruumi) meesstaa- P.T.: Ma tunnen kohati hoopis, et mind on ebavõrdselt rid on tulnud hiljuti kapist välja radikaalse uskumusega, et hoitud. naiste positsiooniga ühiskonnas on midagi valesti, ressursi- J.V.: Eks see ole muidugi ka see, et iga meesliitlane on hinnas. kaalud on meeste poole kaldu ja selle suhtes võiks midagi ette võtta. Mees, kes end avalikult feministina defineerib, Ehk kuna meesfeministe on kogukonnas astub sellega jõulise sammu, kuna võimupositsioonilt rõhu- võrdlemisi vähe, siis on tajutav teatav privilegeeritus? tud grupi probleemide legitimeerimine ütleb laiemale ühis- J.O.: Näiteks VW grupis tuleb oma koht leida. See pole pä- konnale, et need probleemid on reaalsed ja nendega tuleb ris nii, et kui tituleerid ennast feministiks, siis kõik naisfemi- tegeleda. nistid kuulavad su arvamust suu ammuli. Ehkki pealiskaudselt võib tunduda, et feminism kui poliitili- P.T.: Oleneb ka sellest, mida sa arvad. Kui su arvamus on ne liikumine või akadeemiline distsipliin käsitleb meest kui R 25.03.16 | 21:00 selline, millega paljud nõustuvad, siis kohati on isegi rõhuta- süüdlast, on kriitika objekt pigem patriarhaatlik ühiskon- tud: „Oh, kui tore, et mees nii arvab!” nakorraldus, millest mehed enam kasu saavad kui naised. Mehed, kes soovivad patriarhaati lammutada, asuvad seega INDIELIPS LIVE: Kuna naised on tegelenud sooküsimustega nii keerulisele teele. Üks olulisimaid nüüdisaegseid soo- pikalt, siis võib väita, et nad on selle teema teoreetikuid, praeguseks naisena elav Raewyn monopoliseerinud, valitseb matriarhaat. Connell alustas enda karjääri mehena ning Wolfredt ja She Bit Her Lip Kas teie tegevuses on ka teatud soov teoses „Gender and Power: Society, the DJ-d Reijo Tagapere (Pia Fraus), see teema naiste käest tagasi võita? Person and Sexual Politics” (1987) kirjutab Rivo Järvsoo (Picnic) J.V.: Meesõiguslaste liikumine on minu ta heteromeestest kui keerukaimast ühis- meelest küllaltki absurdne. Kui mees tahab konnagrupist, keda feministlikusse liiku- tegeleda sooküsimustega, siis framework, misse kaasata, kuna nende huvides on ek- milles seda teha, on feminism. Igasugused sisteeriva süsteemi kaitsmine, mis tekitab katsed uusi sõnu, nagu „võrdõiguslus”, leiu- vaimse barjääri feministlike argumentide tada on teoorias toredad, aga praktikas muu- tõsiseltvõetavuse ja nende vahele. tub asi alati väga koomiliseks. Kunagi kauges Facebooki grupis Virginia Woolf Sind Ei Karda!, San au tulevikus, kui meil on kõik teised probleemid la- na Kart Eesti populaarseimas feministlikus foorumis, näeb hendatud, võime hakata sellist abstraktset õigust taga aja- diskussioonides meeste aktiivset kohalolu. Isiklik huvi viis ma, et kõik mehed peavad võrdselt sõna saama sel teemal. akadeemilise huvini, mis viis omakorda nende meeste in- Must Kast esitleb J.O.: Sooküsimustega saab mees väga hästi tegeleda. Prob- tervjueerimiseni, et saada teada, millised eluloolised aspek- leem on tihtipeale selles, et kui mehed hakkavad seda te- tid nende ilmavaadete kujunemisel olulised on ning kuidas gema, siis tegelikult nad ei taha käsitleda mitte meeste nad enda identiteeti neid lugusid kasutades konstrueerivad. probleeme, vaid üritavad põimida sinna sisse mingit antife- Akadeemilistes ringkondades on tekkinud huvitav diskus- ministlikku elementi, ilma et nad oleksid läbi mõelnud, mida sioon selle üle, kuidas neid mehi määratlema peaks – on nad see sisuliselt tähendab. Kui sa võtad omaks vaatenurga, et feministid või mitte? Oma töös nimetan neid profeministi- Esietendus 27.03 kell 18.00 feministid on mingisugune ideoloogiline jõud, mis tuleb Eu- deks, tuginedes arusaamale, et feministlik olemine lähtub Etendused 30.03-10.04 roopa Liidust, et juhtida meie ühiskonda, siis sul ei ole või- rõhumisega suhestumisest isikliku kogemuse kaudu, mehed malik soouuringutes väga kaugele jõuda. on liitlase rollis. J.V.: Harimatus, mis vohab, on metsik ja ei saada aru oma Kvantitatiivne analüüs 2013. aasta soolise võrdõiguslikkuse harimatuse ulatusest. Tihtipeale tullakse mütsiga lööma – monitooringu andmetest näitas, et profeministlikud on pi- inimene on lugenud Vikipeediast läbi kaks artiklit feminismi gem eesti keelt kõnelevad, kõrgema sissetulekuga ja kõrgelt kohta ja peab ennast juba eksperdiks. haritud mehed, kelle vanus jääb vahemikku 20–39. Ehkki P.T.: Vahel võetakse mingi äärmusesse jääv feministlik autor, väiksest arvust minu tehtud intervjuudest üldpopulatsioo- seletatakse tema seisukohti ning küsitakse, kuidas sa saad ni kohta järeldusi teha ei saa, püstitan praeguste tulemuste selle asja osa olla. Siin tulebki selgitada, et kui sa defineerid alusel hüpoteesi, et paljude profeministlike meeste taga sei- end feministina, siis see ei tähenda, et sa nõustud iga inime- sab nende endi avatud meel ja mõni väsimatu feminist. sega, kes ennast samamoodi defineerib. 12 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

Liisa Pakosta võitleb seksismi Riigiametnik Pakostaga vastu huumoriga, sallimatuse taunimise asemel tõstab esile feminismist positiivseid sõnavõtte ning naiste esindatuse suurendamiseks Intervjuu Liisa Pakostaga. Küsis Triin Toomesaar poliitikas soovitab neid vähem

PERSOON halvustada. Seda tehes jääb ta ennekõike riigiametnikuks. Nagu Eesti Kontserdi direktoril Selleks et kõik ausalt ära rääkida, peab mainima, et intervjuu kokkuleppimine möödunud sügisel võrdõiguslikkuse volini- ei sobi olla avalikult punkar, ku ametisse astunud Liisa Pakostaga on keeruline protsess, nii ei soovi ka võrdõiguslik- eriti kui soovime kohtuda silmast silma. Nii eelnes interv- juule pikk kirjavahetus, milles Pakosta püüdis veenda Müü- kuse volinik enda nime taha rilehte kirjaliku vestlusvormi eelistes. Lõpuks saavutatud kompromiss – kõigepealt kirjalik, seejärel täpsustav suuline feministitiitlit. intervjuu – tekitas siiski küsimuse, kas kriitikute hinnangul läbipaistmatu konkursi teel valituks osutunud Pakosta ei peaks just nüüd püüdlema avalikkusega suheldes võimalikult suure läbipaistvuse ja vastutulelikkuse poole. Pealesunnitud formaadi ilmestamiseks eristame järgnevas intervjuus suuli- sed vastused kirjalikest kursiiviga.

Mitmes feministlikus grupis toimusid Teie ametisse va- limise protsessi ajal selle kõige teemal pikad arutelud. Ennekõike viidati, et Teid ei peeta soolise võrdõiguslik- kuse valdkonnas piisavaks eksperdiks. Kas kriitikud olid ülekohtused?1 Igaühel on absoluutne õigus oma arvamust väljendada. Ma ei ole teinud mingit mõõtmist selle kohta, kui palju oli neid gruppe, kus arvati, et valiti kõige parem kandidaat, ja kus arvati teistmoodi. Foto: Kaupo Kikkas See, et antud ametikoha ümber on palju erinevaid arvamusi, oli ette teada. Oli ette teada eelmiste aastate volinike töödest ja te- gemistest – see ametikoht ei ole ühestki otsast selline, mis saaks Kas feminism puudutab ainult naiste töö muutumist? stereotüüpidesse asetanud kingapoe reklaam feministi- üldse kuidagi meeldida kõikidele Eesti elanikele. Sellesse on juba Töömuutus on mõjutanud absoluutselt kogu elukorraldust. Varem de avaliku halvakspanu osaliseks, siis mina näiteks pole sisse kodeeritud, et kellelegi ikka tundub, et mida nüüd. panustas naine ühiskonda rohkem koduste majapidamistöödega, sellesse poodi põhimõtteliselt pärast kampaaniat ja sel- aga meestel oli päris palju selliseid töid, mis eeldasid kodust ära lele järgnenud ebaõnnestunud vabandamiskatset korda- Ehk siis Te ei ole kriitikaga nõus, et soolise võrdõiguslik- käimist. Näiteks merel kala püüdmas, metsas loomi küttimas, gi sisse astunud. Kuivõrd Teie jälgite selliste igapäevas- kuse teemavaldkond ei ole kuulunud Teie prioriteetide sõjas. Vana tööjaotuse mudel on muutunud – nüüd liiguvad mõ- tena tunduvate tegevuste või otsuste mõju mõlemale hulka? lemad sugupooled. Naiste puhul on see muutus oluliselt suurem sugupoolele? Ma saan aru, et seda on mulle omistatud, aga mille põhjal? ning toimus suhteliselt hiljuti. Me pole suutnud harjuda ühiskon- Eestis müüb lastejalanõusid üldse vaid paar poodi, nii et siin nana sellega, et naine on perele täpselt samasugune leiva lauale pole väga pipardada midagi, eriti kui on vaja näiteks poiste nr Lugedes kas või Teie volinikuametisse astumisele eelne- tooja nagu mees. 36 jalatseid – neid ei liigu isegi secondhand’ides, sest XY-kro- nud sõnavõtte, kus puudutate eelkõige lapsi ja ka puue- mosoomid trööpavad need reeglina lihtsalt läbi. Siis käid kõik tega inimesi. Kas feminism puudutab ainult töötegemist ja leiva laua- need neli poodi läbi, kuulad järjest, et oi jah, meilt palju kü- Soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on üks diskrimineeri- le toomist? Naiste ligipääs võimule, naiste hääleõigus, sitakse, aga vabandust, tõesti on otsas, ja kui leiad kuskilt mise liike perekondlike kohustuste täitmise tõttu inimese halvus- naistevastane vägivald – kuidas feminism nendega miskit sobivat, siis pole enam mahti erinevatele teooriatele tamine, ahistamine, diskrimineerimine. Aasta-aastalt on volini- suhestub? mõelda. Laiemaid valikuid saavad endale lubada need, kelle ku kantselei poole pöördumised jäänud just sellesse teemaringi. See töölõik feminismist, millega volinik tulenevalt seadustest te- valikud on tõesti vabad, minu puhul need perekondlike ko- Kui on seadusest tulenev diskrimineerimise liik ja kui valdav osa geleb, on seotud võrdse ligipääsuga tööle ja haridusele. hustuste ja mitme ülalpeetava tõttu seda ei ole. Lisaks nen- pöördumistest on selles ühes diskrimineerimise liigis kinni ja ma din, et minu meelest on tekkinud eraldi reklaamiharu – teha ütleksin nüüd, et ei, see ei ole prioriteet, siis kas ma käituksin Ehk siis Te eelistate vaadelda feminismi väga kitsalt just mingit poliitkorrektsust riivav reklaam ja nautida siis tasuta õigesti? Ma arvan, et mitte. oma tööst tulenevalt? tähelepanu, 200 inimest ei osta enam, aga 20 000 said teada, Ei eelista. Ma kasutan oma tööülesannete paremaks täitmiseks et selline kaup on olemas. Püüan võimalust mööda hoiduda Ühesõnaga, Teie ei nõustu kriitikaga, et Te ei ole olnud kõiki vajalikke teooriaid, konstruktsioone, uuringuid, nähtusi, lii- sellisele tegevusele kaasa aitamast. valdkonnas arvamusliider? kumisi, sotsiaalseid arutelusid jne. Minu ülesanne, milleks ma Siis te saaksite kirjutada lause, et Pakosta ei nõustu selle krii- hommikul rõõmuga tööle tulen, on täita neid töökohustusi, mis Kui aga suurfirma teeb reklaamikampaania poolpalja tikaga. on mulle pandud. naisega, kuigi oleks võimalik tellida muud sorti lahendusi küll ja veel, siis kas see ei pane Teid oma tarbimis- Kas Te olete feminist? Ma küsin siis teisiti: kas soolise võrdõiguslikkuse ja võrd- harjumusi muutma või seisukohti võtma? Ma olen Eesti riigiametnik, kes peab täitma talle seadusega se kohtlemise volinik peaks olema feminist? Ma muudaksin hea meelega kõiki oma tarbimisharjumusi, kui antud ülesandeid. Põhiseaduse kohaselt tuleb riigiametnikel Ma olen täpselt samasugune ametnik nagu keskkonnaministeeriu- seda oleks võimalik teha. Seisukoha võtmine volinikuna annab aga teha seda oma pädevuse piires, ent õnneks on soolise võrd- mi kantsler. Kui küsite keskkonnaministeeriumi kantslerilt, kas ta sobimatule reklaamile tegelikult reklaamimahtu juurde. Tarbija- õiguslikkuse edendamine otsesõnu nende ülesannete hul- on tulihingeline looduskaitsja või keskkonnaaktivist, siis loomulikult kaitseametil on järelevalvemenetluse õigus, nad saavad ka teha gas. Kui inimene tahab teha tööd või tahab õppida, aga tal on ta oma töö raames seda, muidu ei saaks ta seda tööd teha, ta trahvi või muid ettekirjutusi – volinikul see võimalus puudub. See- on selleks temast endast sõltumatu takistus, siis nende takis- peab seda valdkonda armastama. Kas tema nime taga on terve tõttu edastan häirivad reklaamid tarbijakaitseametisse, see on tuste kõrvaldamisega ma tegelengi. Olen esimeste kuudega rida isme? Ma ei taha, et ühel grupil tekiks tunne, et ma väärtus- eesmärgipärasem. õppinud, et inimesed ei taha kuulda selle töö kohta peeneid tan mingit asja kellekski olemise tõttu rohkem kui teist. Volinik ja mandrisuuruste tähendusväljadega välismaalt laenatud peab julgustama kõiki inimesi oma õiguste kaitseks pöörduma. Küsin lühiseisukohti mõne tulisema feministliku vaid- sõnu, vaid nad tahavad teada, millega ma täpsemalt tegelen. lusteema kohta. Seksi ostmine – kriminaliseerida või Kui tõstate oma ametikoha kõrvale ja mõtlete nüüd mitte? Mis on feminism Teie meelest? Teie enda feminismikirjeldusele, siis kas eraisik Liisa-Ly See kuulub sotsiaal- ja justiitsministeeriumi pädevusse, aga Feminism on üks nendest püüdlustest, mis üritab leida la- Pakosta on feminist? olen väljendanud varasemalt seisukohta, et pean õigeks ka- hendusi olukorrale, kus naised ei pese pesu enam käsitsi, ei Eraisikuna püüan hakkama saada emana. Sooline tasakaal ristada seksi ostjat. kraasi villa, ei koo kangast, vaid seda kõike teevad masinad. pole õnnestunud, tütreid kolm ja poegi kaks, kärgperes Naiste igapäevased toimetused ning osalemine tööturul, te- viis ja kolm. Õpetan nägema rohkem võimalusi kui takistu- Milline on burkakeelu mõju naistele? gelikult kogu ühiskond, on seeläbi tohutult muutunud. Inim- si, rohkem tugevusi kui nõrkusi. Tütardele selle rõhutamist Toetan Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohta, et Eu- konnal on olnud oma eksistentsi jooksul suhteliselt vähe aega loetakse feminismiks, poistele aga tavaliseks asjaks. roopas on naised sidusamad ühiskonna liikmed, kui suhtle- selle uue olukorraga kohanemiseks ja see pole sugugi valu- mise üheks osaks on ka näoilmete kasutamine. Kriminalisee- tult läinud. Kui aasta tagasi sai naisi väga konkreetsetesse soolistesse rimist ei pea õigeks jällegi EIK otsust austades.

Loe Müürilehe veebiväljaandest aadressil muurileht.ee, kuidas Pakosta reageerib seksismile ning milliseid tualettruume peaksid külastama transsoolised isikud. : 13

Aga kas ühiskond peaks just naistele ette kirjutama, mida Omaette teema on reageerimine kurjadele väljaütlemistele. teks palgalõhele, ja ametiaja lõpule aastal 2020, siis mis nad võivad kanda või mida mitte? Siis muud teha ei jõuakski – küll on keegi halvustanud nai- on muutunud? Arvan, et kui mehed otsustaksid käia ringi täiesti kaetud nägu- si, küll keegi mehi, küll on sõimatud lapsevanemat, küll on Muutunud peaks olema riiklikud regulatsioonid, mis tõenduspõ- dega, siis ühiskond reageeriks täpselt samamoodi. See ei olnud keegi – ja nii kui ma nüüd ütlen loetelu jätkuks, et mustadele hiselt palgalõhet tekitavad. Näiteks et riik ei määraks inimeste- soopõhine reaktsioon, EIK suunalt kindlasti mitte. ust näidanud, siis te ju juba teate, kellest jutt käib. Ja sellele le, kes on vanemahüvitisel, enam ette, et nad ei tohi saada kuus viidates oleks ma osa reklaamist ja tuntusest, mida seesama üle 390 euro palka. Praxise uuringute ja mitmete teiste ana- Burkakeeld on sooneutraalne? ütleja ju soovibki, kuna see upitab tema populaarsust üles- lüüside põhjal on vanemahüvitis märkimisväärse mõjuga palga- PERSOON EIK analüüs toob välja selle, et euroopalikus kultuuriruumis on poole. Kas ma peaksin olema osa kurjust reprodutseerivast lõhe tekkes. See on ka selgelt näha, kuidas naiste puhul, kes ei sidusama ühiskonna nimel õigus öelda, et inimesed ei kannaks masinavärgist? Pigem otsin lahendusi positiivsete suuniste ole vanemahüvitisel olnud, ja naiste puhul, kes on, see lõhe sisse pidevalt näo ees katteid. See otsus ei olnud seotud sooga ja oli näol. Näiteks kuidas teha töökuulutusi või motiveerida oma tekib. Teiseks peaks olema muutunud see, kui suures osas on selles mõttes sooneutraalne. Lihtsalt see kaebus esitati burka töötajaid. Olen käinud rääkimas ka sellest, kuidas vihakõne lapsekasvatamise tõttu tööturult eemal üksnes naised. Tõenäoli- kohta. kahjustab ütlejat ennast. ne lahend sellele tundub olevat isakuude kehtestamine. Kolman- daks peaks olema muutunud see, et Eesti Vabariik loobub jäi- Kuidas suhtute laste rinnaga toitmisesse avalikus kohas? Samas ei ole Te kooseluseaduse debati puhul avalikult gast töö- ja pereelu lahutamisest, mis tähendab seda, et muuta Vanusetunnuse alusel diskrimineerimine on keelatud küll ai- parlamendiliikmetele õlale koputanud ja „stopp” öelnud? tuleb korda, kuidas väljastatakse haigus- ja hoolduslehti, muu- nult õppimise ja töölesaamisega seonduvalt, aga rinnaga toi- Ma ei saa riigiametnikuna seda teha. Eraisikuna ei jõua kõiki ta tuleb vanemahüvitise seadust ja teisi õigusakte, mis palga- detud lapsed on hiljem taibukamad ja tervemad tööinime- nüansse jälgida, puusalt ei taha lahmida. lõhet toodavad. sed, seega ikka ei tohi diskrimineerida! Aga ka ilma diskrimi- neerimiseta – kui lapsel läheb kõht tühjaks näiteks pargis ja- Isegi kui Te põhjendate selle ära, et toimuva debati toon Üks teravaid probleeme Eestis on ka naiste ligipääs või- lutades, siis oleks küll jabur piinata pisikest näljatundega kuni on tegelikult seaduse mõttes ahistav? mule. Kui palju võiks naisi olla järgmises riigikogu koos- koju jõudmiseni. Tegemist on ühe inimkonna kõige ilusama Ma tahan pigem avalikult positiivseid näiteid tunnustada ja esile seisus ja mida selleks tegema peaks? toiminguga. tõsta, näiteks kiitsin meie liitlasi ja nende elementaarseid inimõi- Nagu olen ka palju aastaid varem korrutanud, siis usun, et nor- gusi kaitsnud Jaak Tarieni. Ma arvan, et see on palju efektiivsem maalne esinduskogu on selline, mis peegeldab enam-vähem seda Aga naiste õiguste seisukohalt? kui reklaamida veel kord ühte nõmedalt väljendunud poliitikut, ühiskonda, mida ta esindab. Kui meil on ühiskonnas naisi ja mehi (Mõttepaus) Palun täpsustage küsimust. kes ju ainult sellist tähelepanu soovibki. Ja mis võiks olla talle ma- umbes pooleks, siis nii võiks neid olla ka valitud kogudes. gusam sellest, kui ta saab panna kuldsete tähtedega oma visiit- Kui keegi tuleb näiteks tähelepanu juhtima, et palun kaardile: „Võrdõiguslikkusvolinik ütles ka minu kohta halvasti!” Aga kui see ilma kvootideta ei juhtu? ärge toitke oma last siin rinnaga. Milline rõõm! Seda rõõmu ma ei taha talle pakkuda. See peab Kvootide seadmiseks määrab seadus piirangu. Kvoote tohib sea- Sel juhul oleks soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel tegemist olema väga, väga põhjendatud – kasu peab olema suurem kui da ainult juhul, kui selleks on – ainult alaesindatusest ei piisa – „tähelepanu”-juhtija sooritatud seaduserikkumisega. Inimlikult kahju. objektiivsed põhjused, mida ei ole võimalik ühegi muu meetme- ka nõme. ga ületada. Ma tegelikult ütleksin, et meil ei ole võimalik tõen- Kust läheb taunimise piir? duspõhiselt väita, et muude meetmeteta ei saa seda vähendada. Aga kui see naisterahvas istuks siin (intervjuu toimub Taunimise piir läheb sellest – vähemalt kuhu mina olen enda Lihtne on öelda, et teeme kvoodid. kohvikus) palja rinnaga ja ilma lapseta? jaoks selle piiri tõmmanud, kus ma avalikult reageerin või ei rea- Ja siis? geeri –, kui ma näen, et inimesel, kes on erakordselt kehvasti väl- Mida muud ette võtta? jendunud, oleks minu taunimisest oma elektoraadi hulgas kasu, Kõige lihtsam, mida saab alati igale inimesele soovitada, on vali- Ja keegi tuleks juhtima tähelepanu sellele, et ta end teisisõnu ta saaks järgmistel valimistel selle tõttu rohkem hääli. da mis tahes valimistel alati alaesindatud sugupoolt. Kahjuks me kinni kataks. Ma ei taha talle neid hääli kinkida. teame valijauuringutest seda, et ka naised ise ei ole väga altid Kui tähelepanu juhtijaks on – Te küsite mu isiklikku arvamust, naiskandidaatide poolt hääletama. Võib-olla seal võiks kõige suu- aga see on ka õiguslikult reguleeritud – keegi kaaseinestajatest, Kui tulla tagasi kooseluseaduse juurde, siis eelmine võrd- rem muutus toimuda. siis naisel on õigus öelda, et palun ärge vaadake, milles on prob- õigusvolinik Mari-Liis Sepper pidas siiski vajalikuks ka leem. Kui tähelepanu tuleb juhtima toitlustuskoha töötaja ja vii- volinikuna kooseluseaduse teemal kaasa rääkida. Kas Aga parteid? Kas nemad saavad midagi ära teha? tab selle restorani reeglitele, siis tuleb riidesse panna nii mehel Teie jääte selle juurde, et Teil pole volinikuna põhjust Parteid saavad loomulikult tõsta naisi nähtavamatele kohtadele – kui ka naisel. Kui tegemist ei ole põhiteenuste või eluliselt vaja- sel teemal avalikkuses aktiivselt sõna võtta? esinema sellistes saadetes nagu „Foorum” ja „Vabariigi kodani- like teenustega, siis koha omanikul on õigus riietusele piiranguid Ärge palun pange mulle sõnu suhu, ma jään selle juurde, et kud”. Teaduslikult on tõestatud, et isegi tüdrukute matemaa- seada. see pole voliniku seadusjärgne pädevus, samas olen andnud tikahinded koolis lähevad paremaks, kui naised on poliitilistel sellel teemal meediale rohkem kommentaare kui ühelgi tei- kohtadel rohkem nähtavad. Teie seisukoht samasooliste paaride kooselu reguleeri- sel. Tõsi, iga kord rõhutades, et tegu pole minu pädevusse mise suhtes on aegade jooksul varieerunud – olete muu kuuluva küsimusega. Nii poliitikasaadete kui ka parteide juhid ise ütlevad, et hulgas leidnud, et samasooliste paaride kooselu ei vaja kuskilt ei ole võtta naisi. eraldi seadusmuudatusi, kuna selle kooselu saab ka le- Mulle siiski tundub, et liigute sujuvalt turvalisemate ja Mina sellist olukorda ei mäleta, kus ei oleks naisi kuskilt võtta olnud. pingutega reguleeritud. vähem vastuoluliste teemade suunas. Vabandust, Postimees on dokumenteerinud mu seisukoha, Seda hinnangut ei saa ma kindlasti jagada. Päris kindlasti pole Ometi oli viimane „Foorum” (17.02.) täiesti meeskoosseisus. et ma toetan kooselude registreerimist, juba aastal 2011. töötamine ja haridus mikromillimeetrigi võrra vähem turva- Tundub tõenäoline. lisemad ega vähem vastuolulisemad teemad, ent need on Tõsi, olite kooseluseaduse algatajarühma liige, ent see- probleemid, millega võrdõigusvolinik peab võrdse kohtlemise Ja Taavi Rõivas ütles, et no mis sa teed noh, kui valitsus- järel olete jällegi seisnud kooseluseaduse vastu. seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel tegelema. se ministreid määrati. Selle teatud punktide vastu, mis puudutavad laste õigusi, Vaadake kas või arvamusi selliste ebaturvaliste ja vastuokslike Jah, see peaks muutuma. millest ei tohi minu meelest üle sõita. Kaks väärtust põr- teemade kohta nagu poisid-tüdrukud hariduses, haigekassa kusid ja valisin nõrgimate kasuks. Samal põhjusel hääletasin hinnakirjad, töövõimetuslehed jne. Te ju tegelikult ei taha ise ka Aga valitsusele ettekirjutusi samas teha ei saa? ka näiteks lasteaiaseaduse vastu, ehkki toetan lasteaeda kui kodanikuna, et maanteeametnik hakkaks jagama oma ameti- Mis selle ettekirjutuse sisu võiks olla? Vahetage osa ministritest institutsiooni. kohalt õpetussõnu, kuidas tuleb hambaauke parandada – välja? Selle otsuse saab ikkagi teha valija valimiskasti juures. Kõi- ehkki ta võib olla väga oskuslik spetsialist teeaukude vallas, ge esimene asi, isegi enne valimiste kättejõudmist, oleks see, Praeguseks on kooseluseadus vastu võetud, ent nüüd on ei kuulu hambaaugud ometi tema pädevusse. kui naised mõtleksid, enne kui nad mõnele naispoliitikule julma probleem, et osa parlamendiliikmetest soovib paaridele kommentaari panevad. Mõelge, kas see äkki ka teie enda pihta antud õigusi lausa tagasi võtta. Seejuures on rakendus- Aga kui jätta kõrvale Teie kui voliniku tööülesanded ja ei käi? Miks te seda teete? Mida te võidate sellest? Ma olen ise aktide vastuvõtmise piduriks Teie endine kodupartei IRL. -raamid, siis kuidas peaks eraisik Pakosta hinnangul püüdnud mitut väga ägedat naist veenda, et tule, löö ühiskond- Milline on Teie – endise IRLi liikme ja praeguse võrdõigus- praegust situatsiooni lahendama? Kui oleksite riigikogu likus elus rohkem kaasa. Ta ütleb, et ei taha seda sõimulaviini voliniku – sisemine konflikt selle kõige juures? liige, siis kas mängiksite oma endise koduerakonnaga pähe saada, ta ei taha, et tema lapsi mõnitataks, ta ei taha, et Võrdõigusvoliniku pädevuses ei ole perekonnaasju, seadus sama mängu kaasa? teda iga nurga peal halvustataks. lausa välistab nendega tegelemise. Põhiseaduse kohaselt pean Ma olen tõsiselt veendunud, et parlamendiliikmete töö on täitma riigiametnikuna neid ülesandeid, mis on mulle seadu- raske ning sisuline, nad ei mängi seal, kohe mitte üheski era- Kas miski peab ühiskonnas laiemalt muutuma, et nais- sega pandud, ja ei tohi ületada oma pädevuse piire. konnas ei mängi. Tagantjärele targana oskan soovitada riigi- poliitikuid rohkem tuleks? kogu liikmetele, kellel ju vaat et ainsa riigina pole tehnilisema Selle muutuse võiks ju teha kohe – alates järgmisest minutist ei tee Rangelt võttes ei kuulu kooseluseaduse rakendusaktide töö tegemiseks isegi abilisi, mitte algatada seaduste tervik- keegi ühtegi solvangut. Ja siis, ma arvan, juhtub see üsna ruttu... puudumise küsimus tõesti voliniku töölauale, ent kui tekste ilma põhjaliku koostööta ministeeriumitega, valdkon- mõtlete kas või toimuvale avalikule arutelule, siis kas na tippjuristideta ning tegevadvokaatideta, seda tüüpi õigus- Kuidas see saaks toimuda? volinikuna ei teki soovi koputada nii mõnegi parlamendi- regulatsioonide puhul tulnuks esimestest hetkedest alates Inimesed lepivad omavahel kokku, see võiks olla meie ühine osa, liikme või kodanikuaktivisti õlale, öeldes, et see, kuidas kaasata ka notarid, aga selle peale ei tulnud ma toona ise ka. et me toetame naispoliitikuid sõltumata erakonnast. See võiks nad end vähemusgruppide suunal väljendavad, muudab Valus õppetund, mul on tohutult kahju kõige ja kõigi pärast, olla meie ühine positiivne programm, et me ei ütle halvasti. See ühiskondlikku õhkkonda LGBT-inimeste suhtes vaenuli- kes on haavata saanud, kellele on halvasti öeldud, keda on puudutab iga väljaütlemist ka seltskonnas, näiteks kui kogunete kumaks? See ju oleks omamoodi ennetustöö. täiesti põhjendamatult halvustatud. õhtul sõpradega arutama, siis mõelge, kas see on praegu hea Mul on väga palju soove, kuidas Eesti elu paremaks ja õigla- mõte hakata mõnda naist tümitama. semaks muuta, liigun oma pädevuse piires ja pidevalt õlga- Kui mõtlete nüüd ühele oma selle aasta alguses Posti- dele koputades, vajadusel ka tõsisemalt otsa vaatama jäädes. mehele antud intervjuus välja öeldud prioriteetidest, näi- 1 Raun, Alo 2010. Ristküsitlus homopartnerlusest: Pakosta vs väitlusselts. – Postimees, 13.05. 14 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

Eestis on vähe inimesi, Virginia Woolf vähemasti internetiga sina peal Sind Ei Karda! olevaid, kes ei oleks kuulnud üldse Facebooki grupist Virginia grupp, mida Woolf Sind Ei Karda!, rahvasuus ei tohiks „woolfigrupist” või ka lihtsalt

FEMINISM „woolfist”. Järjest vähem näib alahinnata olevat ka neid, keda kogukond ei Maia Tammjärv ole otseselt mõjutanud.

Kogukond ise on neutraalne, Facebook on andnud ruumi, rasjagu rohkem aega või tahtmist või energiat. Aga teemasid Mikrotasandi mõju mida täita, ja neist nüüdseks rohkem kui 4000 liikmest saa- jagub ja praegu pole veel näha ka energia vaibumist – nagu vadki sisu loojad ja vahendajad. Inimesi ühendab siin peaasja- mäletame füüsikatundidest, siis see ei teki ega kao, vaid võib Kui minna korraks isiklikuks ja tuua üks markantne näide, siis likult huvi naisõigusluse ja feminismi vastu koos kõige sellega, vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt minu jaoks on ootamatu, kui palju on grupi liikme Merike mida termin endas sisaldada võib, ja kuivõrd seda on palju teisele. Kaunissaare (kes uurib oma teadustegevuses, muide, mee- (mh LGBT-temaatika, ka rassismi- või sallimatuse vastasus, dia visuaalset märgisüsteemi kommunikatiivsest aspektist) aga ka loomaõiguslus ja kitsamad feministlikud allharud, nt Ka pime kana leiab tera postitused ja lingid suunanud tervet generatsiooni (kui mitte ökofeminism jne), on sisu vägagi heterogeenne. Nii tegel- mitut) mõtlema selle üle, kuidas meie meedia igapäevaselt dakse kõrvuti meediakriitikaga, reageeritakse šovinistlikele Woolf on tavaline avalik Facebooki grupp, mis tähendab naisi ja mehi erinevalt kohtleb, näiteks kuidas lugusid nais- reklaamidele või avalikele väljaütlemistele, jagatakse lihtsalt ühelt poolt formaadist/meediast tulenevaid piiranguid, kurjategijatest illustreerivad pildid ning nimetatakse ees- ja huvitavaid ja/või informatiivseid artikleid või uuringuid, mis näiteks otsingu puudulikkust, kategoriseerimatust, tee- perekonnanimesid, samas kui meeste puhul tuuakse ära võiksid feminismi otsesemalt või kaudsemalt puudutada, aga made korduvust jne, mis oleksid näiteks klassikalises foo- vaid eesnimi ja vanus. Ta õpetas meid seda märkama. Nagu ka ohtralt linke motiveerivatele artiklitele tublidest naistest, rumiformaadis eos minimeeritud. ka seda, kuidas koduvägivallateemaliste artiklite juures ka- kõnekaid ja positiivseid tsitaate jne. sutatakse „illustreerivaid” pilte. Nüüd postitavad niisuguseid Aga formaat pakub ka eeliseid ja tänapäeva inimeste Face- linke juba paljud. See on vaid üks, aga minu meelest vägagi Algus: paar feministi tahtsid booki-lähedust arvestades näib see ikkagi parim võimalik oluline ja kõnekas näide grupi üldisest toimimisest – me pa- raamatuid lugeda lahendus – sõltuvalt valitud sätetest jõuavad olulised ja nustame gruppi oma kogemuse, teadmise ja huvide pinnalt vähem olulised lingid ja postitused lihtsasti feed’i, ilma et ning saame sealt vastu teiste liikmete kogemusi, teadmisi jne. Woolfigrupi kohta on suhteliselt laialt levinud infokild, et kasutaja ise selleks midagi märkimisväärselt tegema peaks. algas ta väikselt, nimelt ühest lihtsast feministlikust luge- Printsiip „ka pime kana leiab tera” toimib, me näeme (ko- Grupi aktiivne liige Gea Kangilaski rõhutab grupi rolli sot- misgrupist, mille liikmeil oli aruteludeks, tekstide-linkide gematagi) asju, mille vastu ei oskaks muidu ehk huvi tun- siaalse ühtsustunde tekitamisel: „Woolfigrupp on toonud jagamiseks jne platvormi vaja. Lugemisklubi tekkis umbes dagi. Me satume aruteludesse, kas passiivselt või aktiiv- mu ellu uusi sõpru ja kaasamõtlejaid, tekitanud kogukonna- 2007. aastal, esiti kasutati teistsuguseid info vahendamise selt (mis implitsiitselt niikuinii eeldab kaasamõtlemist (kui ja õlatunde võrdõiguslikkuse ja feminismiga tegelejate hul- platvorme ja meediaid, näiteks Google’i gruppe ja meililiste1, sa just ei ole troll, kelle eesmärk on lihtsalt inimesi närvi gas.” Jorgen Matsi kirjeldab gruppi, nagu minagi siin eespool, ning umbes aastal 2010 loodigi see nüüdseks nii populaarne ajada) – ka siis, kui teema on meile täiesti uus), millesse teatud mõttes silmade avajana: „Olen saanud enda arvates FB grupp Virginia Woolf Sind Ei Karda!. Esialgu oli grupi ees- muidu ei satuks. parema ülevaate soolise ebavõrdsuse probleemist meil ja märk koordineerida lihtsalt infot kaks korda kuus toimuvate mujal ning sellega seoses olen õppinud ühtlasi panema tä- lugemisgrupi kohtumiste kohta – mis tekste loetakse jne –, Seejuures on küllap vähe ka neid liikmeid, kes woolfigru- hele enda ümber toimuvat, sealhulgas enda privileege, mille edasine, nagu öeldakse, on ajalugu. pi peale ühel või teisel põhjusel või perioodil vihastanud suhtes varem pimedam olin.” või sellest tüdinenud ei oleks (olen ka isiklikult paar korda Ajalugu grupist lahkumise nuppu vajutanud, et hiljem jälle muidugi Laiem sotsiaalne mõju, järelkajad naasta), aga ta tuleb uksest ja aknast, võime näha postitusi Nagu grupi lugejaskond, nii muutuvad pidevalt ka administ- kogematagi, kui meie sõbrad on neid meeldivaks märki- Samas ei jää grupi mõju vaid isiklikule silmade avaja tasandile, raatorid. Kui pöördusin seda lugu kirjutama hakates paari nud või kommenteerinud. Nii nagu heterogeensus, mida vaid ette on võetud ka suurema kandepinnaga ühispöördumisi, inimese poole, keda mäletasin kindlalt grupi moderaatorite- grupi omadusena juba nimetasin, võib olla nii positiivne näiteks 2014. aastal raadiojaama Sky Plus poole seoses saateju- na, sain mitu korda vastuseks, et „amet” on kas just või juba (paljusus, lai spekter) kui ka negatiivne (liigväike ühisosa hi Alari Kivisaare vägistamisnaljaga, mis feministe vihastas. 2014. natuke aega tagasi n-ö riiulile pandud. erinevate liikmete vahel), on seda ka postituste ja kom- ja 2015. aasta naistepäeval mindi ühiselt ERRi jutule, osuta- mentaaride kvantitatiivne paljusus – nad võivad meid ära maks – taotlusega seda olukorda muuta –, et rahvusringhäälin- Küsimusele, miks on grupi aktiivsest tegevusest kaugemale väsitada oma pideva feed’is tilbendamisega. Kvantitatiivne gu arutelusaadetes saavad sõna peamiselt mehed. Seesugune jäädud, vastasid endised administraatorid suhteliselt sarna- ja kvalitatiivne paljusus võib tüüdata meid ka ühendununa kõlapind on otseselt woolfigrupi teene, ehkki sellest ei võtnud selt – välja toodi töömahu suurenemine, mis erinevatel elue- – näiteks võib üks otsida enam peavoolu feminismi, teine mõistagi aktiivselt osa kõik grupi liikmed. Platvorm pakkus ak- tappidel enam nii hästi graafikusse ei mahtunud, erinevate aga hoopis nišifeminismi (ja siis tekib küsimus, et millist tivistidele seesugust arutelukeskkonda ja koondumisvõimalust. trollidega jagelemise tüütus, pidev defineerimine ja selgita- täpselt). mine. Aga ka otsustamine, mida kustutada ja keda eemal- Laiema sotsiaalse mõju ja uute asjade tekke toob välja ka Kan- dada, osutus paljude jaoks keeruliseks – probleem, mis on 4000 pead on ikka 4000 pead gilaski: „Kindlasti on grupp aidanud kaudselt kaasa ka teemade praeguseks aktiivgrupi sõnul vähenenud. Kollektiivses vas- jõudmisele tavameediasse, samuti uute meediakanalite tekke- tuses mu küsimustele kirjutas praegune moderaatorkond: On loogiline, et sedavõrd paljuliikmelises ja heterogeen- le (Feministeerium) või kunstikäsitlustele (etendused „sugu: N” „Kommentaare või postitusi kustutatakse üliharva ning väl- ses grupis on inimeste huvid ja tarbitavad meediakana- ja „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised”).” jaarvamised on pigem erandiks kui reegliks.” Osutati ka lid nii erinevad, et kokku jõuab sinna uskumatult palju sellele, et mingil hetkel ei ole administraatoril grupile enam mitmesugust kraami, ja igapäevasel tarbimisel suureneb Samas on woolfigrupi kõrvale tekkinud praeguseks juba nii palju anda ega ka grupil temale. See ongi minu arvates tarbijaskonna teadlikkus pidevalt. Grupi aktiivne liige Jor- 165-liikmeline, ent algselt umbes 50 inimesest (kelle woolf oli loomulik liikumine. gen Matsi osutab vaid osalt vastupidisele (aga samavõrd kokku toonud) koosnenud ühe mõjuka eesti naisõiguslase järgi huvitavale ja valdavale) tendentsile: „Igasuguste sotsiaal- nimetatud salagrupp Lilli Suburg. Kangilaski (kes liitus grupiga Mulle tundub see põlvkondade pidev vahetumine woolfigru- meediagruppide omapäraks on olla kajakambriks, kus sõ- natuke pärast selle algust) osutab, et mingil hetkel muutus suu- pile loomuomane, mis avaldub nii grupi liikmete kui ka admi- navõtud ja nende kaudu ka peegeldatav maailmapilt muu- re grupi feed liiga hoomamatuks, samuti oli paljudel tahtmine nistraatorite tasandil – see on mingis mõttes iseorganisee- tuvad homogeensemaks, kui see tegelikult on,” lisades, et asju teadlikumalt ja väiksemas ringis arutada, sest teemade ruv fluidum, mis on samas jätkusuutlik ja järjepidev. Kui nii grupi iga liikme võimuses on sellele jälle heterogeensemat eskaleerumine, mis woolfi liikmete paljususega paratamatult paljud sotsiaalsed/sotsiaalmeedia algatused (valimisliitudest suunda anda. kaasnes, oli väsitav. meeleavalduste ja muude suurejooneliste kampaaniateni) jäävad lühiajaliseks, sest aktiivgrupp väsib või omavahel pöö- See kõik moodustab mikrotasandil, st isiklikul pinnal, sel- Samas tundub mulle, et Lilli ei ole selle kasutajate jaoks wool- ratakse tülli, kuna mingist hetkest ei suudeta enam endale lise järjepideva arengu ja teadlikkuse kasvu, mis võib mõ- figrupi asenduseks, vaid lisanduseks ja täienduseks. Ja selle va- ühisosa vähesuse tingimustes ühiselt tegutsemist põhjenda- nikord jääda nähtamatuks – nagu me ei märka pidevalt jadus on woolfigrupi kiire kasvu paratamatu kõrvalnähe. Jah, da, siis woolfigrupiga ei tundu seda ohtu olevat. Põlvkonnad meie kõrval oleva isiku (või iseenda) vananemist, juuste meil on endiselt vaja nii Woolfi kui ka Suburgi. vahetuvad orgaaniliselt. Ühelt poolt on grupi liikmetel okei kasvamist, pisukest järkjärgulist kaalutõusu või -langust, väsida, okei on astuda grupist välja (ja vajadusel hiljem jälle ükskõik. Sellepärast mul vist oligi vaja see jutt kirjutada, 1 Näiteks on sellest algusloost kompaktselt ja Virginia Woolfi grupist liituda), samas on normaalne loovutada (kas või suhteliselt et öelda, et grupi sotsiaalne mõju on pöörane ning seda üldiselt juttu Airi Triisbergi juhitud saates „EKKMi teooriaklubi” lühikese aja järel) administraatoripositsioon neile, kel on pa- tuleks ka hinnata ja tähele panna! (03.10.2014), kus külas olid Brigitta Davidjants ja Kristina Papsejeva. : 15

kaarel Kk õpib sisearhitektuuri osakonnas esitleb REKLAAM 31. märts Kultuurikatel

Piletid ja info tmw.ee i i g u b

Klaaspärlimäng esitleb Pilet 18 / 22 € Kristjan Järvi DJ Mr Switch (UK) Klaaspärlimäng s a Sinfonietta Mari & Håkon Samuelsen (NOR) a n s u TMW avapidu Pilet 12 / 15 € + Klassikalise muusika reiv Eesti Kunsti- Eric Copeland (US) K-X-P (FIN) The Membranes akadeemia (UK) ja Kammerkoor Sireen NOËP Shipsea (LAT) avatud uksed Black Lotus Experiment (AT) Kara-Lis Coverdale 24. märtsil (CA) Napoleon Gold (LUX) La Boum Fatale (GER) kell 10 18

– + fb/EKAavatuduksed sisseastumine.artun.ee Bowrain (SLO) Sturle Dagsland (NOR) Nils Gröndahl (DK) Suur-Kloostri 11, Estonia pst 7, Pikk 20, Raja 11, Lembitu 12. Videoülekanne kõigist EKA majadest! 16 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016 Eestis on raske olla üksik naine,

FEMINISM üksik venelanna veel raskem

Sandra Kossorotova Eesti elanikke ühendab sõltumata rahvusest siinne sotsialistlik nõu- kogude ajalugu, mille naisliikumised erinevad märgatavalt lääne- liku feminismi omadest. Sellest lähtepunktist suhtuvad naised siin- mail feminismi endiselt pigem umbusuga, olgugi et kasu tooks see eelkõige just kehvemat olukorda kannatavatele naistele, kelleks kipuvad olema Eestis enamasti kohalikud venelannad.

Erinevate uuringute järgi on vene keelt kõnelevad naised vestlustele kutsutud, kui mul oleks eesti nimi, kuid üldiselt ja naised formaalselt võrdsed, säilisid siiski tugevad soorollid, Eestis kõige kehvemas positsioonis. Kui naiste ja meeste pal- pole mul töö leidmisega probleeme olnud. Võib-olla on see ning tänu tööde soolisele diferentseerimisele püsis palgalõ- gavahe on 30%1 ja eestivenelaste ja eestlaste palgavahe 15%2, minu eriala spetsiifika, sest graafilise disainerina on tähtsad he ning naised olid juhtivatel ametikohtadel süstemaatiliselt siis vene naine saab eesti mehest keskmiselt 40% vähem pal- pigem pildid portfoolios. Samas oli mul tööl, olles tavaliselt alaesindatud. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist suurenes ka (1 – 0,7 x 0,85). Seda kuiva, ent tõsist numbrit ilmestab ainuke venelane, tihti raske kollektiivi sulanduda, kuna ma ei meeste ja naiste positsioonivahe. Nii Venemaal kui ka Ees- Kadri Aaviku hiljuti kaitstud doktoritöö, millest selgub, et osanud eesti keeles vabalt suhelda. Seega, vastupidi Tartu tis said riigisektori ametikohad, nagu õpetaja või arsti oma, eestlastest meesjuhid kogevad oma karjääri kui stabiilset majandusteadlastele, ei näe mina probleemi niivõrd nimes mis olid levinud traditsiooniliselt rohkem naiste seas, vähim tõusu, samas kui venelannadest töötajad näevad seda järk- kui keeleoskuses. Usun, et noorema põlvkonna venelastel, tasustatud erialadeks. Konsumerismi metsiku kasvu tõttu järgulise langusena ehk vene rahvusest naised mitte ainult kes on sündinud Eesti Vabariigis ja võib-olla käinud ka eesti suurenes ka naiste objektistamine. Lääne feminismi erine- ei teeni eesti meestest pea poole vähem, vaid ka nende koolis, on Eesti ühiskonnaga harmoneerumisel vähem ras- vad koolkonnad ei leidnud perestroikaaegsel Venemaal aga tööalased väljavaated on märksa süngemad. kusi. Teisest küljest on minu ema, kes räägib ja kirjutab eesti kõlapinda, kuna tolleks ajaks seostasid Nõukogude Liidu uut keeles väga hästi, saanud tavaliselt vähem palka kui minu isa, korda ihkavad elanikud feminismi negatiivselt kommunismi- Selles kontekstis pole ime, et paljud venelannad eelistavad kes peaaegu ei valdagi eesti keelt. Märkimisväärne on see, ga. Riigi ametlik positsioon naiste õiguste suhtes muutus utoopilisele karjäärile hoopis abiellumist edukama mehe- et nad mõlemad õppisid Tartu Ülikoolis sarnasel erialal. On neotraditsiooniliseks. Mihhail Gorbatšov ise propageeris ga. Vene naised, kes on Eestis kõige madalamal positsioonil, huvitav, et disaini- ja reklaamibüroodes on loovtöölised ol- „naiste vabastamist topelttööst ja nende tagasitulekut koju, loodavad tihti parandada oma materiaalset staatust abiellu- nud enamasti mehed ning sekretärid ja projektijuhid naised. nende loomulikku keskkonda”4. Ka vene naiste seas levis des ning valivad seega partneriteks sageli eesti mehi, kellel Samas on see olukord viimastel aastatel muutuma hakanud. toona üks populaarne anekdoot: „Kapitalismi kütkeis ei ole on ühiskonnas tavaliselt parem positsioon. Kuna paljud eesti Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et graafiline disain ei ole naised vabastatud, kuna neil ei ole võimalust tööl käia. Nad naised leiavad partneri aga samadel põhjustel välismaalt, on enam nii hästi tasustatud töö, kui see oli veel kümme aastat peavad olema kodus, käima poes, koristama kodu ja hoolit- eesti mehest ja vene naisest moodustuvad paarid üha sa- tagasi, kuid ka eesti naiste emantsipeerimine, seega on ka sema laste eest. Aga sotsialismi puhul on naised vabad! Neil gedasem nähtus. On huvitav, et kõige rohkem kannatavad mees- ja naisdisainerite tasakaal ümber kujunenud. Asuta- on võimalus töötada terve päev ja tulla siis koju, käia poes, selles olukorras hoopis eestivenelastest mehed. Seega jääb sime hiljuti koos ühe eesti mehega disainibüroo. Kas meie koristada kodu ja hoolitseda laste eest.” Nõukogude ajal ei vene mees Eestis tihtipeale üksikuks ning alkohol ja muud stuudio sissetulek on automaatselt väiksem selle tõttu, et olnud naisel võimalik kodune olla isegi siis, kui ta seda tah- probleemsed sõbrad kipuvad kergesti ligi tikkuma. üks meist on vene naine? Seda on raske öelda, kuid alguses tis – töölkäimine oli kohustuslik ja sellele lisaks pidi naine kippusin ma igatahes tööde eest väiksemat tasu küsima, kui ka kodus tööd tegema. Võib-olla just seetõttu ongi endistel Minul on Eesti kodakondsus, mille sain seetõttu, et isa ema minu partner oleks välja pakkunud. nõukogude naistel nõnda hapu suhtumine feminismi? oli eestlanna, kuigi ma olen identifitseerinud ennast alati pigem venelasena, kuna minu emakeel on vene keel, käisin See, et naised ja vene emakeelega inimesed on Eestis kehve- Aga ka Eestis on vaja naiste kõikvõimaliku diskrimineerimi- vene koolis ja suurema osa oma lapsepõlvest elasin Las- mas positsioonis, pole kuigi suur üllatus. Omaette põnev kü- se lõpetamiseks veel palju tööd teha. Nõukogude aeg on namäel. Millised on minu probleemid vene naisena Eestis? simus on aga see, mille poolest, kui üldse, erinevad soorollid mõjutanud feminismiliikumist siin sarnaselt Venemaaga, aga Seon neid pigem enda rahvuse kui sooga. Kuulun sellesse vene- ja eestikeelsete elanike vahel. Räägitakse, et vene nai- tundub, et nüüd on Eesti ühiskond tänu poliitikas toimunud põlvkonda, mis läks kooli veel nõukogude ajal. 90ndate al- ne ei ole feministlik ja tahab ainult mehele saada. Minu vene muutustele ja suuremale kontaktile lääneriikidega nendele guses olid suhted venelaste ja eestlaste vahel pingelisemad sugulasi ja tuttavaid vaadates võib tõepoolest tähele panna, ideedele rohkem avatud. Samas, kuna naiste diskriminee- kui praegu ning paljud vene noored ei näinud enda tulevik- et „feminism” ei ole vene naiste seas eriti populaarne sõna rimine on osa laiemast kapitalistlikust ekspluatatsioonist, ei ku Eestis. Käisin keelte kallakuga vene koolis, kus suurem ja abiellumine mängib nende elus tähtsat rolli. Aga ega see piisa selle mõtestamiseks vaid feministlikust retoorikast ning osa õpilastest plaanis minna pärast keskkooli välismaale, ka eesti naistest väga erine. Miks nõnda? selle täielikuks lõpetamiseks oleks vaja uus majanduslik ja ning seega oli inglise keelel suurem rõhk kui eesti keelel. Nii poliitiline süsteem leiutada ning ellu viia. lahkuski enamik minu klassikaaslastest Eestist: Inglismaale, Ehk aitab ajalugu selgust tuua. Naisõiguslaste liikumiste Ameerikasse, Venemaale jne. Juhtus aga nii, et mina läksin omamoodi õitseaeg Venemaal oli enne 1917. aasta revolut- EKAsse graafilist disaini õppima. 2000ndate alguses hoidsid sioone. Kommunistliku liikumise täielikule võrdsusele suuna- venelased ja eestlased kunstiakadeemias pigem distantsi, tud siht lubas Venemaa naisõiguslastel nõuda toona rohkem, mis oli venekeelsetele tudengitele omakorda takistuseks kui said endale lubada nende aatekaaslased Lääne-Euroo- parema eesti kõnekeele õppimisel ja oma erialas kasulike pas. 1907.–1917. aastal tegutsenud Naiste Võrdsete Õi- kontaktide loomisel. guste Liiga demonstratsioonid olid Venemaa revolutsiooni 1 2008. aasta andmete järgi on täistööajaga töötavate eesti meeste üheks katalüsaatoriks. 1917. aastal sai Venemaast esimene ja naiste keskmine palgaerinevus 31,4%. (Uuringu korraldasid Ka töö juures tekkinud raskusi seostan pigem enda rahvu- suurriik, kus naistel oli õigus hääletada. Venemaa naisliiku- Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Poliitikauuringute se kui sooga. Tartu Ülikooli majandusteaduskond korraldas mised nõudsid selle õiguse välja juba veebruarirevolutsioo- Keskus PRAXIS.) paar aastat tagasi eksperimendi, mille käigus saadeti töö- niga võimule tulnud prints Lvovilt. Tänu sellele otsusele said 2 Eestlaste ja venelaste palgalõhe on suurenenud alates 1980. pakkujatele Tallinnas 1000 sama sisuga CVd, millest pooled aga Eesti- ja Liivimaa kubermangude naised juba 1917. aasta aastate lõpust. Kõige suurem oli see 2003. aastal, ulatudes 20 olid vene ja pooled eesti nimedega. Eesti nimedega „kandi- suvel Eesti Maapäeva saadikuid valida. Nõukogude Liidus protsendini. Viimastel aastatel on palgavahe natuke vähenenud. daadid” said 30% rohkem kutseid vestlustele kui nende vene institutsionaliseeriti mitmed eesmärgid, mille eest varased Statistikaameti 2009. aasta uuringute järgi oli eestivenelaste ja nimedega „konkurendid” ning seda hoolimata sellest, kas naisõiguslased seisid: naised vabastati meeste eestkoste alt, eestlaste palgalõhe 15%. viimaste eesti keele oskus oli „keskpärane” või „väga hea”.3 seadustati abort, garanteeriti ulatuslik päevahoid ning naiste 3 Toomet, Ott 2012. Tahad tööd? Siis vaheta nime! – Sellest eksperimendist järeldub, et keeleoskus ei mängi nii suur osalus tööjõus. Koos nende eesmärkide täitumise ning Postimees, 05.07. suurt rolli, kui tihti arvatakse. Vahel piisab vaid venepära- poliitilise väljendusvabaduse piiramisega kadus ka isealgatus- 4 Здравомыслова, Елена 2008. Перестройка и феминизм.

Illustratsioonid: Eleonora Šljanda Eleonora Illustratsioonid: sest nimest. Ma ei tea, kui palju mind oleks rohkem töö- lik feministlik liikumine. Ehkki Nõukogude Liidus olid mehed – chtodelat.org, nr 19. : 17

Stereotüüpsest mõtlemisest Naised, loobumine aitab purustada iganenud võimuvahekordi, lahustada nende mõjuvälju ning kes ei allu, rekonstrueerida – sõltumata FEMINISM päritolust – naise kuvandit nii nõukogude taaka kandvas Eestis on ohuks kui ka patriarhaalsel Venemaal. ühiskondlikule Julia Polujanenkova korrale

Venelannad on Eestis väga erinevad. Neil on erinevad eri- Venekeelne meedia kes standarditele ei vasta, jättes mulje, nagu neil ei saaks alad, eesti keele oskused, perekonnaseis, arvamused, huvid, olla õnnelikke ja edukaid suhteid, samal ajal kui naisi, kes hirmud, aga sellest hoolimata eksisteerivad ka neid ühen- Ma arvan, et venelaste sooküsimusi Eestis illustreerib väga antud nõuetele väga vastata püüavad, peetakse sisutühja- davad stereotüübid. Need nõukogude mineviku kaasabiga hästi ka uus telekanal ETV+. Nende hommikusaate mees- deks ja rumalateks. Naine ei ole suhtes enam subjekt, vaid kujunenud stereotüübid soorollidest, religioonist, seksuaal- soost juht on noorem kui naissaatejuht, mis läheb vastuollu seksuaalne objekt. Selles situatsioonis ei nähta probleemi, sest orientatsioonist ning ksenofoobiast ei ole nii agressiiv- tavapärasega, kui klassikaliselt pannakse vanema mehega kuigi see on väga iseloomulik ka venelannade (aga üldise- sed, kui need on Venemaal, aga sellest hoolimata mõjutavad paari noorem naine. Õhtul näidatakse sotsiaalselt tundlikel malt kogu naissoo) rollile Eesti ühiskonnas, kus huulepulk ja need väga palju arvamust siinsete venelannade kohta. teemadel saateid, kus räägitakse ka tõsiselt koduvägivallast. ilus soeng ei ole valik ning ebavajalikke iluprotseduure nime- Olen kasvanud ümbritsetuna eestivenelannadest Ida-Vi- Aga ka neis leidub siiski mõnikord ohvrit süüdistavaid fraa- tatakse elementaarseks enese eest hoolitsemiseks. Naisel rumaal, õppisin ülikoolis Peterburis ja praegu töötan se ning mõne teise saate puhul on esindatud taas kõikvõi- on küll võimalus valida, aga tema valikut kritiseeritakse igal kunstivaldkonnas peaasjalikult koos eestlastega. Minu hu- malikud stereotüübid naistest. Näiteks probleemipüstitus juhul. manitaarharidus võimaldab mul võrrelda ja analüüsida mu teemal, kuidas Yana Toom lubab endale vahel ebatäiusliku Keegi ei näe probleemi selles, mis toimub näiteks rahvus- mitmekülgset kogemust ning tausta, mille peale olen haka- soengu kandmist. Naise puhul, kes tegeleb aktiivselt ja edu- vahelisel naistepäeval. Selle tähtpäeva esialgne idee õiglusest nud viimasel ajal üha rohkem mõtlema. kalt poliitikaga, traditsiooniliselt meeste valdkonnaga, ei ja võrdsusest on muundunud igavese naiselikkuse ülistami- Kui ma kasvasin Jõhvis, oli täiesti arusaadav, et naise elu hinnata mitte ainult tema professionaalset tegevust, vaid ka seks. Niisugune on tavaline 8. märts: tublid mehed kingivad ei koosne ainult perest ja köögist, vaid talle on olulised ka välimust. ilusasti riietatud ja meigitud naistele lilli ning võib-olla teevad karjäär ja hobid. Mõnes peres leidus küll koduvägivalda, Selles mõttes ei erine Eestis tehtud venekeelne meedia eri- tüütuid ja ebameeldivaid kodutöid, mida tavaliselt teevad aga seda ei peetud enam siiski vähemalt normaalseks. Fe- ti palju Venemaa omast. Vaated poliitikale on küll vastandli- naised, et anda neile sel päeval võimalus olla õrn ja ilus. See minismist ei räägitud üldse või mõnikord mainiti ajaloolises kud, aga kõik teised väärtused ja stereotüübid on sarnased, näitab väga hästi, mida kõige rohkem väärtustatakse ja mil- kontekstis sufražette (19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ainult võib-olla mitte nii radikaalsed. Suurem osa venelan- line ideaalne naine olema peaks – õrn, ilus, leplik, tänulik ja naiste valimisõiguste eest võidelnud liikumine – toim.). Mina nadest ei otsi eestikeelset või muud võõrkeelset infot, vaid igavesti hoolitsev. Kui keegi selle püha ja ajaloolise kuvandi mõtisklesin selliste küsimuste üle nagu miks on hea kanda vaatab ja loeb Venemaa meediat ning mõnikord venekeelset kahtluse alla seab, süüdistatakse teda naissoo solvamises. kleite, kui need ei ole mugavad, miks on minu lemmikud ka- Eestis tehtud meediat. Need, kes on rohkem integreerunud, rate ja matemaatika tüdruku jaoks imelikud hobid või miks alustavad info otsimist ainult kitsaste valdkondade kohta – Stereotüüpidest vabanemine soovivad sugulased minu vanematele järgmisena just poega. loevad näiteks erialaga seotud artikleid. Sedaviisi nende Kuid keegi ei keelanud mulle samas otseselt midagi. vaated ühiskonnale laiemalt väga palju ei muutu – nad on Üldiselt on jutt võrdõiguslikkusest päris hirmutav teema. Võrreldes kodulinnaga tundusid Peterburi õppekeskkond kasvanud üles oma peres ja pärinud oma maailmavaate va- On huvitav, et feminism sulab ühte ateismi- ja LGBT-ainelis- ning sealne seltskond ja meedia mulle arhailisemana. Mee- nematelt. Mida vähem on inimene integreerunud, seda mee- te diskussioonidega, ning üheskoos nähakse neis ähvardavat dias räägiti kogu aeg naise ülevast missioonist olla kodukol- leheitlikumalt otsib ta pinda oma mälestustest ja juurtest. ohtu tervele ühiskonnale ja avalikule korrale. Venekeelne de hoidja, kõneldi ka vägivalla ohvriks langenute enda süüst Eestis ei allu venelannad enam esmapilgul nii patriarhaal- meedia kujutas Pussy Riotit ohuna kirikule – kirik omakorda juhtunus, samas kui seksikaid neitseid ülistati taevani. Kol- setele ideedele kui varem, aga nad on veel kaugel euroopa- kannab Venemaal neid väärtusi, mis on võetud aluseks ühis- mandaks kursuseks arvasin, et olen juba päris karastunud, likest väärtustest ja ei saa ühtlasi hästi aru, mis neid täpselt kondlikule korrale. kui õpetaja pöördus minu poole eksami lõpus sõnadega: nendest eraldab. Artikli kirjutamise ajal rääkisin feminismist ja suhetest ühe „Nii maitsetu riietusega ei tee sa küll mingit edukat karjää- sõbrannaga (venelanna Tallinnast), kes hindab oma iseseisvust ri – panen sulle hindeks nelja, mitte viie.” See solvas mind, Õrn õieke ja võimalust vabalt valikuid langetada. Samal ajal arvab ta, et sest meie grupi ainuke poiss sai samuti nelja, aga tunduvalt suhtes peab mees olema peamine, isegi kui kõik otsused te- kehvema vastuse eest. Hiljuti on hakanud ilmuma ka artik- Nimetaksin praeguse situatsiooni lakmuspaberiks bändi hakse koos ja teineteist toetatakse nendes. Ta lisas veel, et ei lid sellest, kuidas feministid tapavad vene traditsioone (selle Leningrad viimase muusikavideo „Eksponaat”. Šnuri (Sergei taha võtta endale kõiges vastutust. Nii minu sõbranna kui ka kohta samas seletus puudub, millised ja mis ajast need nn „Šnur” Šnurov on oma anarhistlike ja vulgaarsete laulutekstide Pussy Rioti näide ilmestavad, kuidas inimesed ei näe, et femi- traditsioonid on). poolest Venemaal populaarsust kogunud popmuusik – toim.) nism, ateism ega homoseksuaalsus ei välista üldinimlikke väär- Pärast poolteist aastat tagasi Tartusse kolimist õppisin eestvedamisel tegutsev legendaarne rühmitus lasi kuu aega tusi, nagu vastastikune austus või abi. Just lahtiütlemine ste- end uuesti nii oma välimuse kui ka otsustega seoses kind- tagasi välja ropu lauluvideo, kus noor naine sätib end koh- reotüüpidest annab palju uusi võimalusi ja avab perspektiive. lalt tundma. Olen väga õnnelik inimene ja minu töökoht ei tinguks. Edukad ja haritud inimesed jagavad sotsiaalmeedias Muutumine on alati keeruline, aga ei tähenda ilmtingimata ole mind mu soo, päritolu või vanuse põhjal ühelgi korral vaimukat teemakäsitlust. Jah, kasutatud keel on silmapais- loobumist oma kultuuripärandist. On vaja teha mõistlikke diskrimineerinud ega ka kuidagi solvanud. See isegi šo- tev, ja samal ajal on see ka täiesti julm. Video naerab välja valikuid ja heita kõrvale see, mis meie arengut pidurdab. keerib mind, sest olin juba harjunud, et inimeste huma- ahastava soovi vastata ilustandarditele, mis mõjuvad tege- Oleme 21. sajandi Euroopa elanikud ja võiksime alustada nitaaralane haridus ei garanteeri viisakat käitumist ega likult mõlemale soole ebaloomulikena. Ühiskonnas tekib lo- üksmeelselt üksteisega arvestavast mõtlemisest sõltumata inimlikku suhtumist. se-lose-situatsioon, kus antakse hinnanguid nendele naistele, kellegi soost, päritolust, religioonist jms.

MÄRTS 11.03 18.03 25.03 01.04 08.04 MUSTAS Hallo pidu pühamüristus good moaning orav&drummie must mesi 12.03 19.03 26.03 02.04 09.04 PUUDLIS: diskomunad öömaja mojo kalamari unioon gram of fun

Naised – : 19 kasutamata Foto: Oscar Keys (CC0 1.0) potentsiaal julgeolekus? Tekst Emajõe Saadik* MAAILM * Emajõe Saadik on Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi (RSR) liikmete loodud pseudonüüm, mille alt kirjutatakse ühisloominguna valmivaid välispoliitilisi teemasid käsitlevaid artikleid. Seadusemuudatus, mis kohus- tab Norras ka naisi ajateenistust läbima, võib seni pigem seitsme maa ja mere taha jääva naiste ajateenistuse teema ka Eesti jaoks üha aktuaalsemaks muuta.

Tänu 2013. aastal vastu võetud seadusele sai Norrast esi- soo puhul. Tõsi, statistika ei peegelda emotsioone ega seda, Miks üldse? mene Euroopa riik ja NATO liige, kus ei lasu ajateenistuse mida teemast puudutatud isikud arvavad-tunnevad. Tihti läbimise kohustus üksnes meestel, vaid ka naistel. Soolise tuuakse argumendiks, et naised ei ole militaarvaldkonna Jättes hetkeks kõrvale ajateenistuse süsteemisisesed vead, võrdõiguslikkuse küsimustes eeskujulikus Norras leitakse, jaoks loodud, sest neil puuduvad selleks eeldused või füüsili- võivad mõlema soo kaasamisel kaitsejõududesse olla ka et lisaks soolisele tasakaalule tagab muudatus ka senisest ne võimekus. Kui tuua aga paralleeliks nende meeste kasvav omad plussid – lisaks kõige loogilisemale, et mida rohkem motiveerituma ja kompetentsema kaitseväe olemasolu. Ta- hulk, kes ei läbi ajateenistuseks tarvilikku arstlikku komisjo- on inimesi, kes kvalifitseeruvad kaitsejõududesse, seda roh- sub mainida, et Norras on võimalik ajateenistusest erineva- ni, siis tundub, et ka meessoole pole loodus „ajateenistuse kem on inimesi, kelle vahel valida ja keda rakendada, võib tel põhjustel keelduda, sealhulgas ka motivatsioonipuuduse stardikomplekti” kaasa andnud. naiste esindatus missioonidel olla kasulik ka teistel põhjustel. tõttu. Ent Norra ei ole naiste kaitseväekohuslaste hulka ar- Teisest küljest võivad naised minna kaitseväkke, kui nad ÜRO rahuvalves (mis tegelikult ei erine palju kaitseväe vamises unikaalne riik. Sellesse klubisse kuuluvad ka näiteks seda ise soovivad – rõhk on vabatahtlikkusel. Kuidas on kontseptsioonist) nähakse suurt vaeva, et rahuvalvajate seas Iisrael, Eritrea, Põhja-Korea, Mosambiik, Tšaad ja Boliivia, lood meessoost kutsealustega, kelle jaoks 8 või koguni 11 oleks võrdselt mehi ja naisi, ning mitte üksnes UN Wome- kuid eelnevaid ei saa nimetada võrdväärselt Norraga võrd- kuud kaitseväge on pigem õudusfilmistsenaarium kui tões- ni (ÜRO soolise võrdõiguslikkusega tegelev alaprogramm) õiguslikkuse etalonideks. Mitmes riigis, näiteks Eritreas, on tus õilsast isamaa-armastusest? On olemas küll 12-kuune aruandesse linnukese tegemise eesmärgil. ÜRO on tähelda- ajateenistus naistele kohustuslik optimaalse sõjalise valmis- asendusteenistus, mis on mõeldud noormeestele, kelle nud, et naiste osalemine organisatsiooni politsei-, militaar- oleku eesmärgil, tuginemata sugude võrdsuse olulisusele. jaoks tavapärane ajateenistus on vastuolus nende usuliste ja tsiviiloperatsioonidel on toonud positiivseid tulemusi, Siinjuures tuleb mainida, et just Eritrea, kus moodustati või kõlbeliste vaadetega, ent kui tuua näiteks Norra, tundub kuigi naised on jätkuvalt vähemuses. Lisaks tõestusele, et kaitsejõud 1991. aastal, ajateenistust on võrreldud kordu- efektiivsem variant arvestada kutsealuse sobivuse juures naised saavad füüsilise võimekuse poolest oma ülesanne- valt ka ajateenistusealiste orjastamisega ning sealse ajatee- ühe kriteeriumina tema motiveeritust. tega hakkama, saab neid rakendada mitmetel delikaatsetel nistuse pikkus on keskmiselt 6,5 aastat (just nimelt – kesk- Seega jõuame ringiga tagasi algusesse – ei ole piisavalt põh- funktsioonidel. Maailma eri paigus toimuvatel rahuvalvemis- miselt), kuigi ametlikult on ette nähtud 18 kuud1. Eritrea jendatud, et ajateenistuse läbimine on kohustuslik või vaba- sioonidel võimaldab naisrahuvalvajate osalemine propagee- kutsealused on kõik mehed ja naised, kes on võimelised tahtlik üksnes ühele soole. Seda nii võrdõiguslikkuse aspek- rida muu hulgas kohalikes kogukondades naiste iseseisvust teenistust läbima. tist kui ka lihtsale loogikale tuginedes. Eesti kontekstis on ja mõista paremini kriisipiirkondades elavaid naisi. Naisra- Iisraeli kaitsejõudude eetika rõhutab seevastu, et naised avaldanud sellele mõttele poolehoidu ka mitmed avaliku elu huvalvajad saavad pakkuda psühholoogilist tuge ning koguda on igati võimelised meeste kõrval riigikaitses osalema (ni- tegelased, sealhulgas Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras. informatsiooni naiste kohta, kes on kannatanud vägivalla melt on naisväelastel võimalik kandideerida umbes 90 prot- Küsimuses, kas Eesti peaks võtma eeskuju Norrast ning all (naisel võib olla antud olukorras raskusi meessoost isiku sendile olemasolevatest ametipostidest), ning võrdsust loe- muutma ajateenistuse kohustuslikuks ka naistele, on õige usaldamisega), või julgustada naisi osalema kaitseväes piir- takse seal üheks põhiväärtuseks. Iisrael oli maailma esimene vastuseni jõudmine keeruline, sest valdkond on väga mit- kondades, kus selline praktika ei ole levinud või on pigem riik, mis kehtestas naistele kohustusliku ajateenistuse. Nai- metahuline. Siiski näib, et puudub alus naiste kaitseväest taunitud. Ehkki ÜRO rahuvalvemissioonidel on naiste panus sed osalesid riigikaitses juba 1948. aastal, mil nende panus „eemalhoidmiseks”. See, kas ühiskond on naiste kohustus- suurim moraalsetes küsimustes, on see valdkond võrdväär- oli hädavajalik. Hiljem pole Iisraeli võimud näinud põhjust, likuks ajateenistuseks valmis, on mõistagi hoopis teine selt tähtis missiooni muude ülesannete täitmiseks. miks naised peaksid riigikaitsest kõrvale jääma. küsimus. Rääkides naistest, meestest, püssidest ja sõjalisest ette- valmistusest kipub unuma kaitseväe tegelik siht – nimelt Kas Eesti võimalused sõja- või kriisiolukorras reageerimine. Eesmärk on oma riiki on õigustatud? Seksuaalne ahistamine kaitsta, ning mitte ainult vaenlasele kõrri karates, vaid oma rahvast ka psühholoogiliselt aidates. Kuigi ÜRO rahuvalve Kas naiste kohustuslik ajateenistus on õigustatud suund, mil- Kuigi tehnoloogia areng militaarvaldkonnas ja traditsiooni- roll on olla pigem kolmas ning neutraalne pool, võib nende lest peaks eeskuju võtma ka Eesti? Praegu on 18–27-aastas- liste soorollide kadumine ajas võimaldab sooliselt tasakaa- tegevust võrrelda ka riikliku kaitseväega. ÜRO seisukohti tel Eesti kodakondsusega naistel võimalik läbida ajateenistus lustatud armeede teket, ei tohiks unustada segasooliste järgides oleks arusaadav ja loomulik, kui ka riiklik julgeolek omal soovil. Seni on vähesed seda võimalust kasutanud ning kaitsejõudude varjupoolt, milleks on tihtipeale seksuaalne ei toetuks üksnes meessoole. Enne kui hakatakse looma suurema tungi korral ei pruugi naised üldse löögile pääseda. ahistamine. sooneutraalset kaitseväge, on oluline kõrvaldada olemas- Naiste ajateenistust pärsib praeguse taristu puudulik olme- Näiteks võib tuua Iisraeli kaitsejõud, kus seksuaalne ahista- olevad probleemid – nagu seksuaalne ahistamine –, et hoi- korraldus. 2013. aastal sai ajateenistuse läbida 16 ning sellele mine on avalik saladus, millest ollakse teadlik, ent ei räägita. Ka duda lumepalliefektist, mistõttu kitsaskohtadega tegelemine järgneval aastal juba 38 naist. Senised piirmäärad on seotud avalikkuseni jõudnud juhtumid on lahendatud ebaõiglaselt ning võib osutuda hiljem üle jõu käivaks ülesandeks. taristu spetsiifikaga, ent nagu nendib Eesti kaitsevägi, võib seda eelkõige seetõttu, et ohver soovib säilitada anonüümsust. antud piirmäär olla paindlik – kui ajateenistus muutub naiste Mõistagi on tegemist igati inimliku ja õigustatud sooviga, ent 1 C.L. 2014. National service in Eritrea: Miserable and useless. – seas populaarsemaks, ollakse valmis arendama ka taristut. ohvri anonüümsus võimaldab ahistajal terve nahaga pääseda – The Economist, 10.03. Eestis on loodud naistele võimalus kaitseväkke astuda, kuid karistuseni tihtipeale ei jõuta ning äärmisel juhul kõrvaldatakse 2 Scheindlin, Dahlia 2015. How not to be sexually harassed in pelgalt võimaluse olemasolu ei tähenda täielikku võrdsust. ahistaja ametist. Kuigi teatud arenguid on toimunud, näiteks the IDF. – +972 Magazine, 04.05. Praktikas tekitab võrdõiguslikkuse rakendamine mitmeid ennetustöö kaitseväelaste koolitamise vormis, ei ole olukord 3 Efraim, Omri 2014. Report: 1 in 8 IDF women soldiers expe- küsimusi. siiski kiita2. 2013. aastal Iisraeli kaitsejõududes korraldatud uu- rienced sexual assault in 2013. – Ynetnews, 02.03. Naiste ajateenistus pakub meedias üha enam kõneainet ja ringu tulemuste kohaselt oli iga kaheksas naine ning 9% mees- 4 Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Inimõiguste Instituut. kasvanud on ka naiste hulk, kes on selle täies mahus läbi- test kaitseväes ahistamist kogenud. Suurem osa sellest teada Inimõigused kaitseväes 2013–2014. nud. Seega oleme jõudnud juba kaugemale vanamoodsatest ei andnud ega esitanud ka sellekohast kaebust3. arusaamadest, mille alusel ei ole naistel sotsiaalseid või bio- Mõistagi ei ole ahistamisküsimus üksnes Iisraeli probleem – loogilisi „eeldusi” meestega võrdväärselt sõjalise ettevalmis- seda esineb rohkesti üle maailma. Ka Eesti kaitseväes tehtud tuse saamiseks – statistika naistest, kes ajateenistuse edu- uuringus nenditakse, et seksistlikud kommentaarid ning eba- kalt läbivad, tõestab vastupidist. Näiteks 2012. aasta uuring meeldiv seksuaalne tähelepanu ei ole kahjuks haruldus (samas Afganistani ja Iraagi naiste ning meeste sõjalise valmisoleku tuleb märkida, et antud uuringu naisvastajate osakaal oli ju- teemal tõdes, et lahingutegevus ei mõju nais- ja meesväe- huslik, sest otsene eesmärk ei olnud soopõhiste tulemuste lastele erinevalt ning vaimne valmisolek on võrdne mõlema kogumine)4.

Foto: Asia Malinowska (CC0 1.0) 20 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016 Müürileht

Järjekordne poliitikanädal Eesti Televisiooni ekraanil. Kuskil kes on juba aastaid avaliku sektori reforme uurinud ning Müürileht pöördus eesti femi-

POLIITIKA tõmmatakse feministide koltunud kaustikus tabelisse kriip- Eesti haldusreformi ühemõtteliselt läbikukkunuks kuuluta- se: lahtrisse „Vabariigi kodanikud” läheb üks kriips, lahtris- nud. Ummikseisust väljatulemiseks on tarvis inimest, kes nistide ja naisõiguslaste poole se „Foorum” kaks kriipsu. Iga kriips sümboliseerib saatesse jaksaks teha argumenteeritud ja tõenduspõhist selgitustööd palvega osaleda mõtteeks- kutsutud naiskülaliste arvu. Kriipse on lahtrites üldiselt vähe, ning oleks vaba erakondlikest köidikutest. Siseministrina harvad pole ka juhud, kui lahter jääb üldse tühjaks. Eriti kui oleks Uudelepa parem käsi selles valitsuses pidurdamatu perimendis. Küsisime, milline arutluse all on majandus või julgeolek. Kõvade teemade pu- ühendaja ja probleemilahendajana tuntud Katri Raik, samuti võiks olla ainult naistest koos- hul pole põhjust naisi saatesse kutsuda. Sellistel puhkudel IRLi taustaga endine TÜ Narva Kolledži rektor, kes täidab lasevad aktiivsemad naisõiguslased sotsiaalmeedias käiku praegu sama ametipositsiooni Sisekaitseakadeemias. Kuna neva valitsuse isikkoosseis ja meemi #erandkorrasainultmehed. naisvarivalitsus tegeleks programmiliselt nõrgemate ühis- prioriteetsed poliitikasuunad. konnagruppide õiguste tagamise ning kaitsmisega, oleks Hiljuti Eesti Ekspressis avaldatud statistikast selgus, et käi- Ida-Virumaa eritähelepanu all. Lubage esitleda, Müürilehe masoleval hooajal on „Foorumi” saatekülalistest olnud ainult 22 protsenti naised. „Vabariigi kodanike” puhul küündib see Seepärast taastaksime rahvastikuministri ametikoha, kelle 100% naisvarivalitsus! number õnneks veidi kõrgemale1. Probleem on toimetajate- vastutusvaldkonda kuuluksid ka integratsiooniküsimused. le ning saatejuhtidele ammu teada. Vilkamad feministid saat- Sellele ametipositsioonile määraksime Raiki järglase TÜ akadeemilise edukuse saavutamises, vaid koolielu võrd- sid eelmisel aastal naistepäeva paiku ETV juhtkonnale isegi Narva Kolledžis ehk Kristina Kallase. Ida-Virumaalt pärit semaks ja kiusamisvabaks muutmises. Seepärast pidasime ühispöördumise, kuhu oli lisatud nimekiri potentsiaalsetest Kallas oskab suurepäraselt vene keelt ning omab süvatead- kõige sobivamaks kandidaadiks sellele ametikohale Eesti naiskülalistest teemade kaupa. Puust ette ja punaseks! Sel- misi Eesti venekeelse kogukonna arvamustest, hinnangutest Seksuaaltervise Liidu juhti Kristina Papsejevat, kelle eestve- lele vaatamata pole loodetud murrangut tulnud. Toimeta- ja maailmavaatest. Ka pagulaskriisi võimalike tagajärgedega damisel võtaksid haridusasutused vastu kohustuse võrdõi- jate vastused küsimusele, kuidas eetris ikkagi nii vähe naisi tuleks Kallas MTÜ Eesti Pagulasabi endise juhina kindlasti guslikkuse teemasid ühiskonnas arendada ja toetada. figureerib, on ebalevad. „Muidugi tahaks alati naisi saatesse paremini toime kui burkakeeldu vaagiv Margus Tsahkna. rohkem,” kommenteeris „Vabariigi kodanike” toimetaja Ivo Tervise- ja tööministriks nomineerime Tervise Arengu Ins- Laev aasta tagasi. „Kuidas saatekülalisteks kutsuda rohkem Ta ei oleks ainus Kallas Müürilehe naisvarivalitsuses. Üks nimi, tituudi juhi Maris Jesse, kes on olnud oma valdkonnas väga naispoliitikuid, on ka väga hea küsimus. Kuidas teha nii, et mis kordus refräänina Müürilehte nõustanud inimeste huulilt, jõuline juht ning kellel on juhtumisi ka „süda õiges kohas”. valitsuses oleks rohkem naisi, kuidas teha nii, et parlamendis oli Reformierakonna europarlamendi saadik Kaja Kallas, kellele Ministeeriumit jagaks Jesse Häli Tarumiga, kes tooks oma oleks rohkem naisi...” sekundeerib talle Ainar Ruussaar, vi- pakuti küll peaministri, küll majandusministri, küll justiitsministri noorusega värskeid tuuli ja avatud mõtlemist valdkonda, mis sates palli mugavalt poliitikute kapsaaeda2. ametikohta. Lõpuks nomineerisime ta vabaturu liberaalile so- seisab väga suurte muudatuste lävel. Lisaks oleks Müürilehe bivalt hoopis rahandusministriks. Kallas on kahtlemata üks neid naisvarivalitsuses ka portfellita võrdõiguslikkuse minister. Valitsusjuhi seletused pole antud juhul sugugi paremad. Peami- poliitikuid, keda avasüli Brüsselist Eestisse tagasi oodatakse, nii Selle ametikohata poleks võimalik tegeleda fokuseeritult va- nister Taavi Rõivase kohmetu tahaks-küll-aga-mis-sa-teed on et loodetavasti jääb tema europarlamendieksiil lühiajaliseks. rivalitsuse jaoks prioriteetsete valdkondadega, nagu naiste läinud juba feministide kullafondi. Paraku on naine aastal 2016 Naisvarivalitsuse majandusministriks valisime Keskerakonnas palgalõhe vähendamine, naistevastase vägivalla vähenda- valitsuses tõepoolest niivõrd harukordne nähtus, et need vähe- paleepööret sepitseva Kadri Simsoni, kes pole oma talendile mine, naisjuhtide osakaalu suurendamine börsiettevõtetes sed (täpsemalt kaks), kes sinna sattunud on, peavad esindama vastavat väljundit Eesti poliitikas senini leidnud. Majandusminis- ning sootundliku pedagoogika arendamine. Nende ülesan- automaatselt kogu naissugu. Müürileht otsustas vaadata, kas teeriumi juhtimine korvaks kahtlemata CVs laiutava suure tühi- nete täitmiseks võrdõigusvolinikust ei piisa. Uue valdkonna tõesti ei saa midagi naiste esindatuse suurendamiseks ära teha. miku, samas kui Keskerakonna vaesemale elanikkonnale suuna- juhtimise usaldaksime Kadi Viigile, kes on töötanud võrdse Tuli välja, et meil on väga palju võimekaid, kompetentseid ja tud majanduspoliitika haakuks naisvarivalitsuse programmiliste kohtlemise eksperdina üle kümne aasta. suure juhtimiskogemusega naisi, kes võiksid suurepäraselt Ees- lähtekohtadega. Majandusküsimustes oleks naisvarivalitsuses tit juhtida. Saagem nendega tuttavaks. jäme ots siiski Reformierakonna käes, sest ettevõtlus- ja inno- Isegi pealtnäha nii arhailise valdkonna, nagu seda on põllu- vatsiooniministri ametikohale pakume välja Yoko Alendri kan- majandus, ministritooli täidab naisvarivalitsuses oma elu Eesti esimeseks naispeaministriks pole sobivamat kandidaati didatuuri, kelle vastutusvaldkonda võiks tuua ka taristuküsimu- Brüsseliga sidunud Maive Rute, kes on Euroopa Komisjonis kui välisminister Marina Kaljurand, keda meedias praegu küll sed. Ühe nõuandja arvates suudaks Alender mõtestada siinset mitmel juhtival ametikohal töötanud ega karda võtta vastu rohkem presidenditooliga seostatakse. Märkimisväärsete dip- elukeskkonda ümber nii, et oskaksime seda paremini kasutada uusi väljakutseid. Rute kasuks räägib lisaks rahvusvahelise- lomaatiliste ning välispoliitiliste kogemustega Kaljurand on õige ja armastada. Kuna naisvarivalitsuse eesmärgiks on terved ja le kogemusele ka potentsiaal tuua valdkonda innovatsiooni, inimene tüürima Eestit ajal, mil me valmistume esmakordselt õnnelikud inimesed, on keskkond selle saavutamiseks määrava mida maaelu hädasti vajab. Keskkonnaministriks saaks Kal- Euroopa Liidu eesistujaks olema ning meie koduõuele jõud- tähtsusega. juranna juhitavas valitsuses aga Eestimaa Looduse Fondi junud globaalsed probleemid kujundavad järjest rohkem koha- hatuse esimees Silvia Lotman, kelle nimi loodussõprade seas likku poliitikat. Kaljurannal on ministritest praegu ilmselt kõige Hädasti oleks naisi vaja kahte ministeeriumisse, mida Eesti pikemat tutvustamist ei vaja. kõrgem toetusreiting ning meedia on ta peaaegu ühehäälselt ajaloos ongi seni ainult mehed juhtinud. Nendeks on kait- omaks võtnud. Selline usalduskrediit peaks olema igati piisav seministeerium ja justiitsministeerium. Andekaid naisjuriste Ning lõpuks kultuur. Kolmanda põlvkonna feminism on in- valitsusjuhi vastutusrikka ametikoha täitmiseks. toodab Tartu Ülikool konveiermeetodil. Õnneks on vä- tersektsionaalne. Selle poole püüdleb ka Müürilehe naisva- hemalt ametis olev riigiprokurör naine ning lõpuks ometi rivalitsus. Seetõttu esindab Eesti venekeelset kogukonda mi- Kaljurannast vakantseks jäänud välisministri ametikohale leiaks määrati naine ka õiguskantsleri ametikohale. Seepärast no- nistrite seas kultuuriajakirja PLUG peatoimetaja ning Eesti pädevaid ning tugevaid kandidaate lademes. Näiteks Türgis re- mineerime Ülle Madise asemel justiitsministriks Euroopa nüüdisaegse vene kultuuri festivali VDRUG peakorraldaja sideeriv Lähis-Ida ekspert Hille Hanso või ametist lahkuv Eesti inimõiguste kohtuniku Julia Laffranque’i, kes võiks tuua oma Olesja Rotar. esindaja Euroopa Kontrollikojas, Kersti Kaljulaid, kes kuulus kogemustepagasiga valitsusse rohkem euroopalikku suhtu- enne Euroopasse suundumist Isamaaliidu ridadesse. Müürile- mist, nägemust sellest, milline näeb maailm välja 21. sajandil. Seega, Taavi, saab küll! Kui tahta, saab isegi väga hästi. he naisvarivalitsuse välisministriks nomineerisime siiski Riina Välismaalt tooksime tagasi ka kaitseministri, kelleks nomi- Kionka, keda mõned varivalitsust kokku panna aidanud inime- neerime kaitse- ja välispoliitika valdkonnas suurepärase ana- 1 sed nimetasid „kõige silmapaistvama välispoliitilise karjääriga lüüsivõime poolest tuntud Kadri Liigi. Euroopa Välissuhete GRAAFIK: ETV vestlussaadetes on naisi kaks korda vähem kui eestlaseks” ning „Euroopa Liidu välispoliitikat enim mõjutanud Nõukogu eksperdina on Liik ühtlasi rahvusvaheliselt hästi mehi. – Eesti Ekspress, 26.02.2016. 2 isikuks üldse”. Euroopa Ülemkogu esimehe Donald Tuski vä- võrgustunud. Peegel, Mari 2015. ETV poliitikasaated: eetris ainult mehed. – lispoliitikanõunikuna töötava Kionka Eestisse toomine nõuaks Eesti Päevaleht, 27.05. ilmselt suurt veenmisjõudu, kuid usume, et Kaljurannal oleks Seevastu sotsiaal- ja haridusvaldkonnas on naised pikka aega Varivalitsust aitasid kokku panna: Eveliis Kurs, Maris Hellrand, see olemas. tooni andnud ning sobivate kandidaatidega saaks mehitada Gea Kangilaski, Katrina Helstein, Evelin Tamm, Kristina (milline naisvalitsusele kohane termin) terve ministeeriumi. Papsejeva, Helen Tammemäe, Anna-Stina Treumund, Kadi Viik, Riigihalduse ministriks tooksime veel ühe värske näo – pik- Nagu ütles tabavalt üks varivalitsust kokku panna aidanud Maari Põim, Killu Sukmit, Minna Hint, Mari-Leen Kiipli ja Pire ka aega uuringuagentuuri Praxis juhtinud Annika Uudelepa, inimene, ei seisne Eesti hariduse väljakutsed mitte parema Sova. Toimetas: Henri Kõiv. valitsuse : 21

mehitas POLIITIKA

Marina Kaljurand peaminister TEATER TANTS PERFORMANCE MUUSIKA LOENG FILM FILM LOENG MUUSIKA TANTSTEATER PERFORMANCE

Riina Kionka välisminister

Annika Uudelepp Kadri Liik riigihalduse minister kaitseminister

Katri Raik Kristina Papsejeva siseminister haridus- ja teadusminister

Kristina Kallas Maris Jesse rahvastikuminister tervise- ja tööminister

Kaja Kallas Häli Tarum rahandusminister sotsiaalkaitseminister

Kadri Simson Kadi Viik majandusminister võrdõiguslikkuse minister

Yoko Alender Maive Rute ettevõtlus- ja innovatsiooniminister maaeluminister

Julia Laffranque Silvia Lotman justiitsminister keskkonnaminister

Olesja Rotar kultuuriminister naistega 22 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016 TABU

Porno, mis on hingele hea Piret Karro

Pornorevolutsioon on alanud ning selle eestvedajaks ei ole keegi muu kui feministid, kes on olemasoleva kahtlase kraami kirumise asemel ise kaamera haaranud ja hakanud tegema paremat pornot, mis pakub naudingut nii kehale kui ka vaimule.

Kaader Erika Lusti lühifilmist „A Talk Too Dirty” : 23

Ekraanile ilmub noor mees, kes astub sisse raskest hooviuksest. Tema kergelt habetunud lõuga täienda- vad patsi seotud heledad lokid ning lihaselistel õlgadel istub rändurikott. Mehe pruunid silmad vilksatavad tema käes olevale suunistega paberile. Mees sammub edasi ning nüüd näeme teda punaroosalt valgustatud hämaras koridoris. Taustaks oiged ja teadvus- TABU taja ruuporihääl, mis lubab nummerdatud uste taga erinevaid maiustuste nimedega üllatusi. Mees piilub üle ühe läve, kust paistab kellegi blondide paruka- juustega kaetud selg. Järgmise ukse tagant silmab ta lihaselist jalga rihmadega kontsakingas. Mees astub läbi koridori lõpus olevate kuldsete narmaskardinate ning saabub punaste küünaldega valgustatud tühja Erika Lust on Rootsist pärit filmirežissöör, kes on tõusnud feminismi” (1995), kuhu ta pornokaadreid sisse põimis, tuppa – kammerlikku teatrisaali. Lavatagust varja- oma Barcelonas tegutseva produktsioonifirmaga progres- sai Barcelonas tegutsenud kunstnikel pornotööstusest kui vad samuti kuldsed narmad ning mees istub pärast siivse porno staariks pärast oma üleöö menu saavutanud vorstivabrikust kõrini ning seal algas 2000ndatel post-porno seljakoti nurka toetamist ainsale tugitoolile, mis on esimest filmi „The Good Girl” 2004. aastal. Oma kuulsas liikumine. lava poole suunatud. Ta poetab laual olevasse purki TEDx-i kõnes „It’s Time for Porn to Change” (TEDxVien- See nähtus polnud otseselt organiseeritud kunstnike võr- na, 2014) ütleb ta, et pettus peavoolu pornos ning mõistis, gustik, aga aastatel 2002–2004 toimus Barcelonas mitme taskust mõned mündid. et vaja on hakata tegema paremaid filme, kus seks võib olla genderqueer-kunstniku performance’eid, millest on tehtud film Mängima hakkab kitarrimuusika. Kuldsete narmas- räpane, aga väärtused peavad olema puhtad. „Mi sexualidad es una creación artística” („Minu seksuaalsus kardinate vahelt astub välja androgüünne kogu, seljas Linastusjärgses vestluses režissööriga, mida juhib Indiewire’i on kunstiteos”, rež Lucía Egaña Rojas, 2011). Filmis meenu- hele vihmamantel ning peas kübar. Mees jälgib teda filmikriitik Jessica Kaing, selgitab Lust, et kui ta peavoolu por- tavad performance-kunstnikud, et neid ajendas tegutsema pingsalt. not (siin ja edaspidi peetakse selle mõiste all silmas videoid, tunne, et olemasolev porno ei esinda nende seksuaalsust. mis on üleval näiteks PornHubis või YouPornis) vaatas, tundus Osa kunstnikest pidas oma eeskujuks pornoikooni Annie Muusikasse lisanduvad trummid ning lavale ilmunud talle, et selle tegijad ei ole huvitatud seksist ega kinokunstist, Sprinkle’it ning ka erinevaid mõtlejaid, nagu Judith Butler. kogu tõstab silmad – tumedaks värvitud huultega vaid ainult rahast. Lust meenutab, et kui minna pornoajaloos Kuid enamik loobus üldse igasugusest kontseptualiseerimi- kaunis tõmmu naine, kes hakkab aeglaselt tantsi- tagasi 1960–70ndatesse, siis tollastes filmides on lugu, selgus, sest ning ütles, et nende tegevus põhineb õpitu unustami- ma, koorides tükkhaaval maha oma seljas olnud visioon ning idee sellest, mida näidata tahetakse. Videoühis- sel ning ei tugine raamatu-, vaid tänavateadmistele kunstist. mitu numbrit suuremad riided: mantel, lips, traksid, konna väljakujunemisel muutus pornofilmide tegemine vorsti- Kõigepealt tuleb luule ja alles siis keha, ütlevad kunstnikud vabrikuks, kus filmide sisu läheb järjest agressiivsemaks ja vägi- filmis. Nende esinemised ei ole püüdlikult erootilised, vaid püksid, triiksärgivarrukad (mees võpatab erutusest) valdsemaks, aga hinge sisse ei jää. Lust ütleb, et seks on midagi seisnevad pigem keha erinevate osade tundlikkuse katseta- ja ülejäänud triiksärk, aluspüksid. Kaamera näitab palju enamat kui see, mida peavoolu pornos näha võime – mises – nagu lapsed, kes alles avastavad, et mõnel kehaosal tugitoolis istujat, kes hõõrub ühe käega oma püksi- seks seisneb inimestevahelises intiimsuses. on rohkem kõdi. Barcelona post-pornograafid hakkasid ise reit. Naine jätkab tantsu. Mees avab püksiluku. „Ma ei arva, et me peaksime kartma eksplitsiitse seksi näi- BDSMi elementidega videoid tegema, ütlesid lahti soobinaar- Naine võtab alussärgi seljast. Nüüd on ta täielikult tamist. Elame ühiskonnas, kus me näeme palju vägivalda, ning susest ning masturbeerisid avalikus ruumis. „Porno on lii- me lihtsalt kuidagi lepime sellega. Aga kui asi puudutab seksi – ga võimas vahend, et jätta see kellegi teise kätesse,” ütleb alasti, kui arvata välja kõvakübar, kingad, sokid ja vagiinat ja riista, rindu ja – oh ei – nibusid –, hakkavad inime- dokumentaalis pornokunstnik nimega Pornoterrorista. sokitripid. Naine istub toolile lava keskel, avab jalad sed kartma. See on minu jaoks väga ebaloomulik, sest peaks ju Erika Lusti filmid ja post-porno tegijate looming asuvad fe- ning viipab ühe sõrmega mehe jalgevahe suunas, vastupidi olema. (Publik aplodeerib.) Me ju pärineme seksist! ministliku porno spektri eri otstes. Lust loob filme, mida on mille peale too oma suureks paisunud peenise pükste Me kõik oleme siin tänu seksile,” väljendab režissöör oma elu- tänu nende esteetikale lihtne kaubastada, Pornoterrorista ja seest vabastab. Tantsija ja vaataja masturbeerivad jaatavat suhtumist. teised teevad aga märgatavalt nišilikumat kraami. Sarnases Lisaks seksi austamisele leiab Lust, et peavoolu pornos kes- suunas tegutseb ka teine feministlik režissöör, Rootsist pärit vastamisi. Muusikas saadavad bassivokaali kitarririfid. kendutakse liiga palju mehe naudingule, mis on iseenesest tore, Marit Östberg, kelle filmi „When we are together we can be Naine istub tooliservale, kastab parema käe sõrmed aga veidi võiks mõelda ka naisele. Pornofilmides on mees ena- everywhere” (2015) samuti Berliinis vaatama satun. suus märjaks, tõstab kingastatud jalad üles ja hõõrub masti peategelane, film on suunatud tema rahuldamisele ning Östbergi film on isiklikum, poeetilisem, kadunud aegu taga oma naudingupunkti, pakkudes tema vastas istuvale naine on taandatud meeskangelase kõrval seksikiisu rolli. Lust igatsev mälestus kahe naise vahelisest armastusest ühel suvel mehele kõige eksplitsiitsemat vaadet. Mees ei pööra tahab, et seksi kujutataks realistlikumalt, nii et kaks (või enam) Berliinis, kui nad seiklevad koos läbi seksuaalvabaduse pea- inimest pakuvad vastastikku üksteisele naudingut. Nõnda, et linna kväär-seksipidude. Seksistseenid varieeruvad vuajerist- temalt silmi, masseerides oma erutunud riista, kont- meil kõigil oleks pornot vaadates hea olla. likust pilgust transsoolise mehe ja naise vahelisele BDSMi- rollimatu muie pingelise pilgu all. Naine ronib põlvili Erika Lustil on praegu käsil lühifilmide projekt „XConfes- seansile ning kolme naise grupiseksile ühes järelhaagises heina- toolile, jäädes tuharatega mehe poole, ning siseneb sions”, kus ta teeb 10–15-minutilisi seksifilme fantaasialugude kasvanud parkimisplatsil. Ülekaaluline keha, karvased kaenlaa- sõrmedega endasse, oiates. Näeme kaadris naise ra- põhjal, mida inimesed talle tema veebisaidi xconfessions.com lused ja raseeritud pead, menstruaalveri, libestinired ja keha- seeritud häbememokki ja mehe raseeritud kubet ning kaudu saadavad. Artikli alguses kirjeldatud „Chicazo” alu- urgudesse kaduvad käed. Vahele ka mõni suudlus- ja suuseksi- seks oli kasutaja Regularguy saadetud fantaasia mehest, „kes stseen kahe tüdruku vahel puude vilus. nende teineteist jälgivaid, ent naudingus ähmastuvaid pole näinud kunagi midagi hüpnotiseerivamat kui see andro- Pigem nišipoolele jääb ka Soomes ja Eestis väljaantav kväär- pilke. Naine ja mees seksivad vaikuses iseendaga, güünne tüdruk, kes võtab aeglaselt seljast oma mehelikke feministliku porno ajakiri Ménage à Trois, kust võib leida porno- kuni mõlemad saavad orgasmi. riideid”. graafilisi fotoseeriaid ja koomikseid soolisuse binaarsust ja Kaader hajub pimedusse ning kui ekraanil taas Lusti filmid on visuaalselt väga ilusad. Võtteplatsid majades, monogaamiat hülgavas esituses. Ajakirjas kajastust leidvad valgust näeme, seisab mees, seljakott uuesti seljas, korterites, maastikel, tänavatel on hästi paika seatud, iga de- teemad varieeruvad masturbatsioonist BDSMini ning alas- tail mängib kaasa filmi visuaalsele stiilile ja sisule – juugendlik tusest looduses aktifotodeni magamistoa privaatsuses. Töö- päevavalges maja hoovis trepimademel, mida mööda prantsuse rõdu aken Barcelonas, end araabia stiilis ehtinud dest on aimata kultuurikriitikat, näiteks numbrit 2/2013 siidseelikus naine alla sammub. Tema käes on raha- lesbipaar Londoni loft’is, kuivanud heinamaa südasuvises lehitsedes näeme kaanefotol olnud kondoomi sisse topitud kott, millest ta seksika aktsendiga lausutud sõnadega maailmalõpufantaasias... Lisaks valgus, rütm, peen huumor – pulmatordikujukest pruudi tuppe rändamas. „sa olid väga hea” mõned saja- ja viiekümneeurosed filmid on oma narratiivi terviklikkuse ja visuaalse kvalitee- välja tõmbab ning tänuga mehele ulatab. Mees vas- di poolest lähemal väärtkinole kui piinlikule pitsapoisi stiilis näitlejatööga koduvideotele, mida oleme harjunud pornoga Võimusuhted tab tooniga, mis kõlab nagu „aitäh hoopis sulle”, ning seostama. Näitlejad oskavad näidelda! Lust loob progres- vaatab imetlusega lahkuvat naist ja siis oma raha. siivset pornot, millel on ka kõrge kaubanduslik väärtus. Istun pärast linastust Babyloni tühjenevas kinosaalis maha Lõpukaadris näeme stiilse naise selga sammumas Vaadates karakterite suhet, mõistame tihtipeale, et nii mõ- Paulita Pappeliga, kes mängis tol õhtul näidatud Erika Lusti ukse poole, kust mees enne sisse astus. neski filmis on seks ajendatud (enamasti hetero)paari oma- filmis „The Ultimate Kink” (2016), ent on ka ise produtsent vahelistest mängudest või soovist millegagi katsetada. Ent ning Berliini pornofilmifestivali üks kuraatoreid. Pappelit hoolimata sellest, kas tegu on elukaaslaste või lihtsalt seksi- peetakse Berliini alternatiivse pornokultuuri ikooniks, kuna See on Erika Lusti lühifilmi „Chicazo” (2015) kirjeldus, mis on partneritega, on karakterid teineteise suhtes lugupidavad ja ta on tegutsenud spektri siin- ja sealpool otsas, olles tei- üks kümnest Lusti feministlikku pornosarja „XConfessions” hooli(tse)vad. Seks tundub soe ja austav või isegi armastav. nud koostööd nii Lusti kui ka Östbergiga. Kui Lusti filmides kuuluvast filmist, mida ühel veebruariõhtul Berliinis Babyloni mängib pikajuukseline Pappel petite’i iseteadlikku brünetti, kinos näen. Lähen Berliini, et teha selle artikli jaoks intervjuu- siis Östbergi filmis paistis välja temagi minevik kiilaspäise sid sealse alternatiivse pornoskeene esindajatega, ning satun Progressiivse porno spekter fuck-your-gender-feministina. ka mõnele seansile. Pärast ülalkirjeldatud „XConfessionsi” Pappel peab seksuaalset vabastust osaks oma feministli- filmide vaatamist tekib hea tunne – ergas ja lõbus, see mõjub Viis aastat pärast Eesti esimest feministliku kunsti näitust kust tunnetusest – see on võimalus otsustada ise, mida ta lausa teraapiliselt. „Est. Fem” ja Mare Tralla videot „Nii me sünnitasime eesti oma kehaga ette võtab. Feminism tähendab tema jaoks alati

jätkub > 24 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016 Foto: erakogu Foto: Foto: Mara-Lea Hohn TABU

kaugemale mõtlemist ning järelduste kriitilist analüüsi. Pap- peli jaoks on pornotegemine enda seksuaalsuse väljendus, mille puhul ta tunnistab selle ekshibitsionistlikku loomust. „Ma sain juba väga noorelt aru, et tahan olla paljalt inimeste ees. See on minu jaoks loomulik,” ütleb Pappel. Seejuu- Paulita Pappel Bishop Black res mõistab ta, et pornotegemine on radikaalne feministlik aktsioon, kuna osa feministidest peab pornot kui sellist vas- „Isal probleemi pole,” ütleb Paulita, kui küsin, kuidas „Mu vend teab, et ma teen pornot. Sest ta on gei. tuvõetamatuks, öeldes, et see ekspluateerib naisi. Ise por- perekond tema erialavalikusse suhtub. Ent Paulita Üks asjadest, millele ma varem ei mõelnud, oli see, notegemine on feministide ringkondades võrdlemisi harv ema on teise laine feminist, kes leiab, et pornograa- mis talle seejuures meeldida võib. Mõnele vennale nähtus. Ning see pole lihtne – feministliku pornolavastajana fia on kohutav ja ekspluateerib naisi. Paulita tunnis- meeldib rassidevaheline porno. Ja mõni vend võib tuleb pidada silmas korraga nii näitlejate heaolu kui ka filmi tab, et on oma emaga sellest väga palju rääkinud teada saada, et tema enda vend teeb rassidevahelist poliitilisust, ent ka seda, et lõpptulemus oleks erutav. ning ema on palju vaeva näinud, et oma tütart mõis- pornot. Ma olin üsna üllatunud, kui kuulsin, et ta on „Ma loodan, et meie filmid aitavad muuta ühiskonna võimu- ta ja austada. „Nüüd saame hästi läbi ning ta hindab mind näinud. Aga see vist pole meil teemaks tulnud, struktuure. See kõlab utoopiliselt ja naiivselt, aga... Ma arvan, minu tööd, kuigi arvab endiselt, et enamik pornost et ta ütleks, et ei kiida seda heaks. Mu vend ei oska et see on osa seksuaalsest vabastusest. Mitte ainult naiste, on pask,” ütleb Paulita. „Minu jaoks on olnud üks minuga sellest hästi rääkida, sest see on... noh, kui- vaid kõigi jaoks. Ma loodan, et see on osa soorollide, sooli- kõige ilusamaid asju elus seoses kogu selle porno- das sa räägid oma vennaga sellest, et ta teeb pornot, suse representatsioonide ja ka seksuaalsuse konteksti muutu- värgiga võimalus emaga sellest rääkida ja panna ta veidi veider. Ma olen üsna avatud inimene ja mulle misest. Kui selle saavutame, oleme juba väga kaugele jõud- ennast mõistma.” Paulital on õnnestunud oma ema meeldib igasuguste asjadega katsetada, nii et selline nud. Aga see on aeglane ja raske võitlus,” ütleb Pappel. veenda, et pornograafia ise ei ole kohutav, on lihtsalt eksperimenteerimine ei tohiks teda eriti üllatada, Samal linastusel saan tuttavaks ka Lusti teise näitleja Bishop halbu filme, nii nagu on ka halbu Hollywoodi filme kuigi kui ta mind esimest korda nägi, siis ta tõenäo- Blackiga. Bishop on teinud feministlikest autoritest koos- ja halba reklaami. „Me elame patriarhaalses ja väga liselt oli masturbeerimisega poole peal... (Naerab.) tööd nii Erika Lusti kui ka Petra Joyga ning ütleb, et feminist- seksistlikus ühiskonnas ning naisi representeeritakse Minu peres ei öelda teatud asju kõva häälega välja, liku porno juures kõnetab teda kõige rohkem see, et filmi- mitmel viisil halvasti, aga mitte ainult pornos, vaid mõnest asjast ei kõnelda mitte kunagi, aga ma olen des pole seks miski, mis on ülejäänud elust eraldiseisev, vaid igasuguses meedias,” ütleb Paulita. üsna kindel, et mõni mu pereliige teab, millega ma lood mõjuvad terviklikult. tegelen, ja nad endiselt räägivad minuga.” Paulita Pappeli filme saad vaadata aadressidel Tolleõhtuses „XConfessionsi” filmis „Dominate me” (Erika xconfessions.com ja en.ersties.com ning jälgida Bishop Blacki portfoolio leiad aadressilt Lust, 2016) mängib Bishop dominatrix’ile allujat – meest, tema tegemisi Twitteris. bishopmod.tumblr.com. kelle seob juugendliku sviidi king size voodile kinni mootor- ratturist imeilus naine. Naise käes on võim – ja terariistad. Hiljem tõstatatakse vestluse ajal režissööriga publiku seast küsimus, kas Lust sättis teadlikult alluja rolli mustanahalise mehe. (Pärast küsimuse esitamist kostab saalist boo, aga tundub, et mitte Lusti, vaid küsimuse esitaja suunas.) Lust vastab eitavalt, öeldes, et valib rollitäitjaid selle järgi, millistel näitlejatel on rolli tehniliste eripäradega kogemusi ning kelle vahel ekraanikeemia klapib. Hiljem, kui ma Bishopi endaga seda küsimust arutan, leiab näitleja, et oleks tore, kui eri rassidest inimesed algataksid Porno naise vaatepunktist naudib tegevust või mitte – naisi ei näe domineerivas, isiklikku rohkem diskussioone fetišismist – et ei oleks nii, et kui keegi iha väljendavas rollis. näeb mustanahalist inimest alluja positsioonis, siis arvatakse Pornofilmitegija ja -näitleja Lucie Blush ütleb, et režissöörina Režissöör ise eelistab teha pornot sellise naise vaatepunk- kohe, et teda kasutatakse ära. Sellised küsimused on eriti ta kubjas ei ole – näitlejad otsustavad ise, kuidas nad seksida tist, kes väljendab aktiivselt oma soove. Feministliku porno huvitavad praeguses olukorras, leiab Bishop, kui Euroopas soovivad. Blushi filmid eristuvad eespool kirjeldatust oma tegelased ei ole kõndivad stereotüübid, vaid kaks päris ini- on tekkinud uus rassismi laine ning kuuleme USAst pidevalt lihtsama ja kodusema pildikeele poolest. Blush puutus femi- mest, kes tahavad teineteisega seksida. „Feministlik porno uudiseid politseivägivallast mustanahaliste vastu. „Ma arvan, nistliku pornoga esimest korda kokku Barcelonas Erika Lusti seisneb seksi inimlikkuse mõistmises,” ütleb Blush. et kõigil on kohustus uurida, mis maailmas toimub, ning proo- juures veebidisainerina töötades. Hiljem mõistis ta, et soo- Samal ajal ei nõustu Blush mõistega „porno naistele”, kuna vida mõista, et su sõbral võib olla sinu omast täiesti teist- vib ise veidi teistsugust pornot teha, ning lõi oma veebisaidi naised pole inimeste allharu kindlaksmääratud fantaasiate ja sugune reaalsus.” welovegoodsex.com, kust leiab „tüdruku vaatepunktist tehtud ihadega. Samuti ei huvita naisi üksnes softcore-erootika, vaid Filmid või performance’id on sündinud alati koostöös, sel- head pornot, erootilisi videoid ja silmailu”. neile meeldib igasugune porno hardcore’ist n-ö vaniljeni, jagab gitab Bishop, ning isegi kui vaatajani kandub võimusuhe, kus Kui Lusti filmid on väga põhjalikult läbikomponeeritud ning Blush oma tähelepanekuid. üks on alluja ja teine domineerija, on see varem kokku le- produktsioonil tundub olevat eelarve, siis Blush ütleb, et pitud, selle taga on nõusolek. „Sellised asjad lahendatakse tema stiil on lihtsus: hangi lihtsalt suvaline kaamera ja jutus- enne võtteid ära,” ütleb Bishop, rõhutades, et feministlikul ta oma lugu. Praegu on lavastajal käsil otsaette kinnitatud Seksitöö väärtus võtteplatsil tehakse enne filmimist selgeks, milliste aktidega GoPro kaameraga filmitud stseenid, kus näeme tegevust keegi nõus on ning mis ebamugavust tekitab. sõna otseses mõttes tüdruku vaatepunktist. Võtteplatsid Tajun Berliinis pornonäitlejaid ja -lavastajaid intervjueerides Eespool mainitud Marit Östbergi filmi teine osatäitja Mad on enamasti sõprade korterites, näitlejaid valib režissöör kuskil kuklas „prostitutsiooni” kui tabu taaka, mille olen rat- Kate, kes kasutab Berliinis tegutsedes oma performance’ites oma silma järgi ning lood pärinevad tema enda või sõprade sionaalselt hüljanud, aga osana minu postsovetlikust kultuuri- alastust ja eksplitsiitset seksi, juhib tähelepanu, et ei tasu kogemustest. taustast tiksub see mõte ikkagi peas. Usutletavatega seksi- mõelda, et lihtsalt seetõttu, et tegu on kväärpornoga, on Blush kasvas üles Prantsusmaal ja läks juba 12-aastaselt ema tööst vesteldes pean silmas mõiste laia tähendust, mis hõl- see kuidagi parem kui peavoolu porno. Kväärporno näitle- käevangus kosmeetiku juurde jalgu raseerima. „Mulle õpeta- mab ka pornonäitlejaid. Feministliku porno režissöörid ei jatel võib olla teistsugune sotsiaalne kapital ja teadmus kui ti, et ole ilus ja naerata. Ära jookse, ära tee laineid.” Selline leia, et pornot kui sellist tuleks hukka mõista, sest siis mõis- tavaporno näitlejatel – neil on olnud ligipääs feministlikule kasvatus tekitas tunde, et teatud kehaosi tuleb häbeneda. tame samal ajal hukka ka naiste seksuaalsuse. Porno ärakee- ja kväärteooriale. Peavoolu ja kväärporno näitlejad võivad Alles pärast feministliku porno avastamist mõistis Blush, et lamine ei kaotaks meie soovi seksida või masturbeerida. See tegutseda erinevatel ajenditel, ent see, mis ekraanil toimub, oli mõelnud iseendast varem kui isiklike ihadeta objektist, tabu tuleb ümber mõelda. Nagu ülejäänud kultuur, pole ka võib paista sarnane. Seetõttu on oluline rääkida iga esineja- kelle ainus ülesanne on pakkuda naudingut. Pornot tegema porno kivisse raiutud. Seda enam, et seks pole mingi ärapei- ga eraldi, kuidas ta end võtteplatsil tunneb ning kuidas oma hakates mõistis lavastaja, et tema enda seksuaalfantaasiad detav salaasi, vaid seks on kõikjal. Seksuaalsus mõjutab seda, tööga suhestub, selle asemel et ainult silti vaadata, mis võib on sama palju väärt kui meeste omad ning tal on õigus nii kuidas me üksteisega suhtleme ning kuidas üksteist tajume. sisuliselt lihtsalt bränding olla. Kas näitleja tunneb ennast seksist keelduda kui ka seda soovida. Blush leiab, et pea- „Porno ei ole probleem,” ütleb Blush. „Probleem on see, võimupositsioonil? voolu pornot vaadates ei või kindel olla, kas naine ekraanil kuidas pornot tehakse.” Prostitutsioon või seksitöö ei ole

< eelneb : 25 Foto: Mara-Lea Hohn Foto: Mara-Lea Hohn

László Nemes SAULI POEG Ciro Guerra MAO EMBUS László Nemes SAULI POEG Ciro Guerra MAO EMBUS Ciro Guerra MAO EMBUS TABU László Nemes SAULI POEG László Nemes SAULI POEG Ciro Guerra MAO EMBUS PLászló Nemes SAULI POEG Ciro Guerra MAO EMBUS Ciro Guerra MAO EMBUS László Nemes SAULI POEGCiro Guerra MAO EMBUS Ciro Guerra MAO EMBUS László Nemes SAULI POEG

Ciro Guerra MAO EMBUS Lucie Blush Mad Kate

Lucie esimene kord pornonäitlejana kaamera ees „Küllap kuulsin feminismi kohta esimest korda oma oli ühtlasi tema esimene kord naisega seksida. Lucie emalt või tema õdedelt. Kuid seksismi olen kogenud Ciro Guerra MAO EMBUS meenutab, et tahtis teha midagi väga autentset, nii et nii kaua, kui ennast mäletan. Tundsin, et tüdruku- ta püstitas endale väljakutse, mille puhul tal poleks na, õigemini ei peaks ma ütlema „tüdrukuna”, vaid Ciro Guerra MAO EMBUS võimalik teeselda. Filmimiseelne ärevus taandus, olles selles kehas, mida tõlgendatakse teatud soole Ciro Guerra MAO EMBUS kui kätte jõudis võte ning võtteplatsil valitses asjalik omaselt, ei võeta mind siin maailmas tõsiselt. MaCiro Guerra MAO EMBUS Ciro Guerra MAO EMBUS meeleolu – keegi ei vaadanud altkulmu tema tsellulii- sain juba noorelt aru, mida tähendab olla seksuali- dile või armidele, mille tõttu Lucie varem piinlikkust seeritud. See oli enne, kui ma ise mõtlesin endast Ciro Guerra MAO EMBUS oli tundnud. Ning läks lahti: telefonikaameraga seksuaalse olendina. Mitte et lapsed ei katsetaksCiro Guerra MAO EMBUS filmitud seks kahe naise vahel Barcelona 33-kraa- oma seksuaalsusega, aga nad ei mõtle sellest ehk dises kuumuses... Adrenaliin ja võim oma keha üle. niimoodi, nad lihtsalt mängivad oma kehaga. Aga Ciro Guerra MAO EMBUS „Feministlik porno aitas mul oma kompleksidest üle märkasin, et minust mõeldi nii, ning mulle öeldi asju saada,” meenutab Lucie. „Oli väga hea tunne võtta stiilis, et sa ju tead, et sind nähakse seksikana.Ciro Pidin Guerra MAO EMBUS Ciro Guerra MAO EMBUS võim oma keha ja oma seksuaalsuse üle.” aru saama, mida sellega peale hakata, kui ma ise Ciro Guerra MAO EMBUSMao embus enda kohta nii ei mõtle. Pead aru saama, kuidas väge Lucie Blushi filmid leiad veebilehelt leida. On raske tunda end vägevana, kui keegi teine welovegoodsex.com. Ciro Guerra MAO EMBUS ütleb, kes sa oled. Pead ise aru saama, kes sa oled ja kuidas sa ennast maailmas olles tunned. See on Ciro Guerra MAO EMBUS olnud elukestev protsess. Feminism on minu jaoks Ciro Guerra MAO EMBUS kogemuslik. Ma ei mäleta, millal esimest korda sõna Ciro Guerra MAO EMBUS „feminism” kuulsin, aga see mõistmine oli olemas Ciro Guerra MAO EMBUSCiro Guerra MAO EMBUS juba enne sõna.” Ciro Guerra MAO EMBUS Mad Kate’i kodulehe leiad aadressilt alfabus.us. Ciro Guerra MAO EMBUS

Loe Müürilehe veebiväljaandest ka intervjuud Erika Lustiga. László Nemes SAULI POEG László Nemes SAULI POEG László Nemes SAULI POEG László Nemes SAULI POEG õige või vale, inimestele pole vaja ette kirjutada, milleks nad ütleb Kate. Feministlik porno tähendab muu hulgas Lászlóseda, et Nemes SAULI POEG oma keha kasutada võivad, leiab režissöör. Ekspluateerimi- töötajatele makstakse õiglast palka. László Nemes SAULI POEG ne on vale, aga mitte vabatahtlik seks kaamera ees, ka siis, László Nemes SAULI POEG kui selle eest makstakse. Kedagi ei tohiks litsiks sõimata. László Nemes SAULI POEG „Kas mitte keegi pole lits või kõik on litsid,” naerab Blush. Seksuaalne vabanemine László Nemes SAULI POEG Kui Mad Kate’ilt seksitöö kui tabu kohta küsin, vastab ta, et olles ise seksitöötaja, olles küsinud seksuaalvahekorra Olles naasnud Eestisse, lähen Berliini pornotripi lõpetuseks László Nemes SAULI POEG eest inimestelt raha, ei ole ta nõus, et neid oskuseid ei to- Ülase12-sse ülalmainitud post-porno dokumentaali linastu- hiks kapitalistlikus kontekstis müüa. Kapitalism on igal juhul sele, millele järgnenud vestlusring on ehk huvitavamgi kui olemuslikult ekspluateeriv, leiab Kate, aga peame ikkagi ar- Berliini linastuste Q&A-d kokku. Feministeeriumi kaasautori, vestama, et tegutseme sellises ühiskonnas. Seksitöötajatel Hispaaniast pärit TLÜ antropoloogiamagistrandi Amaranta/ László Nemes SAULI POEG ja kõigil, kes kasutavad seksi mis tahes kontekstis, on pak- Toriani juhitud arutelus tõstatatakse küsimusi meeste sek- László Nemes SAULI POEG kuda selles valdkonnas mingi teadmus – ning nende oskuste suaalse represseerimise kohta – pole ju alust arvata,László et Nemes SAULI POEG jagamine on imeline. Pornonäitlejaid, eraklientide vastuvõt- lihastesse pumbatud peremehed vorstivabrikupornos väl- László Nemes SAULI POEG jaid, seksuaalsete õpitubade korraldajaid, tantramassööre – jendavad kogu meeste seksuaalsuse spektrit. Ent filme,László kus Nemes SAULI POEG kõiki oskustöötajaid, kes tegelevad kehaga erootilises kon- mehed ausalt oma seksuaalsust avastavad, ei tea samuti pal- László Nemes SAULI POEG tekstis ning on tegelenud aastaid keha uurimisega, tuleks ju nimetada. László Nemes SAULI POEG väärtustada sama palju kui tavalisi massööre või arste, leiab Küsitakse ka, kas meestel on feministliku porno edust või László Nemes SAULI POEG Kate, lisades, et paljudel inimestel on seksuaalsusega seo- naiste emantsipatsioonist midagi kaotada. Ehk võiks kanoo- tud kompleksid, mille lahendamiseks on seksitöötajatel väga niliste soolisuste murendamine kõigile osapooltele teatudLászló Nemes SAULI POEG László Nemes SAULI POEG vajalikke kogemusi. Oma seksuaalsuse mõistmiseks kulub vabastuse tuua? Peale selle võime mõtiskleda, mida õpib terve eluiga. 12-aastane Hans, Igor või Anna maailma kohta, kui salaja László Nemes SAULI POEG Kate võrdleb oma keha ja seksuaalsuse tundmaõppimist ko- pornot guugeldab. haliku poliitikaga, mis ütleb palju selle kohta, kuidas me maa- Vestlusringis arutatakse, kuidas küsida näiteks omaLászló part- Nemes SAULI POEG László Nemes SAULI POEG ilmaga laiemalt suhtleme. Peame leiutama viisi, kuidas luua nerilt või klubist üles korjatud üheöökallimalt seksis midagi László Nemes SAULI POEG sidemeid ja intiimsusi iseendaga. Kui saame iseenda ehk ko- ebatraditsioonilist – midagi muud peale levinud võtete. Leia- haliku tasandiga hakkama, ületades nende intiimsuste kaudu me arutelu käigus, et hea porno vabastab kujutlusvõime, an- László Nemes SAULI POEG sildu teiste inimesteni, siis oleme omandanud väärtuslikud nab alguspunkti, kust edasi liikuda, tutvustab võimalusi,László mida Nemes SAULI POEG oskused, millel on laiem mõju, selgitab ta. „Niisiis, kas nen- teha. See ei peagi tähendama erilist trikitamist magamis- de oskuste eest võiks raha küsida? Kapitalistlikus süsteemis? toas, lihtsalt inspiratsiooni avastada enda ja oma kallima(te) Absoluutselt, miks mitte. Neid oskusi tuleks väärtustada,” seksuaalsust. 26 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

„GIRLS” – SILMAD KINNI JA ALASTI FILM Sarja „Girls” uus, 5. hooaeg algas HBOs 21. veebruaril.

„Girls” (2012–..., USA). Looja Lena Dunham, osades Lena Dunham, Allison Williams, Jemima Kirke, Zosia Mamet, Adam Driver, Alex Karpovsky jt.

Me kõik kukume ja tõuseme püsti. Me kõik näeme teatud alastus! Lena Dunhami kehastatav tegelaskuju näitab ainui- kehastab oma isikus neid probleeme, mis „Girlsile” omased poosides imelikud välja. Kõik karjäärialased valikud ei vii sikuliselt ilma vabandust palumata, et Hollywoodi standar- on. Kui sari oleks poliitiliselt aus, leiaks autorid enam viise, meid redeli tippu ning mõnikord teeme me romantilistes su- dist kõrgem rasvaprotsent näitleja/karakteri kehas ei pea kuidas soovitud ühiskondlikku muutust näidata. hetes otsuseid, mis ei ole just kõige targemad. Me ei näe igas tähendama, et tema alastusele pühendatav ekraaniaeg tu- „Girlsis” teesklevad naised erinevates suhetes, et nad on riideesemes kaunid välja – ebakindlus on mõnel päeval meie leks edu nimel automaatselt võimalikult lühikeseks teha. On nendega rahul, ning enamasti saavad mehed olla need, kes elu lahutamatu osa. Me võrdleme end teistega ja pettume selge, et paljud stseenid „Girlsis” ongi vastulöök eksistee- eksisteerivad läbinisti ausalt. Marnie teeskleb tööl, et vana- selle tulemusel oma peegelpildis. Elu olemuslik ebatäiuslik- rivale normatiivsele visuaalsele kultuurile, milles hele nahk, meeste käed tema tagumikul ei häiri teda, Hannah teesk- kus puudutab mõnele üllatuslikult ka naisi ja võib olla tänulik, noorus ja konventsionaalne mehe pilku teeniv seksikus on leb, et teda ei sega, kuidas tema sekspartner Adam teda et eksisteerib sari, mis püüab iga hinna eest näidata, et keegi alati esmased. Näeme erinevaid rindu. Näeme volte. Näe- kohtleb. Samal ajal on sarjas kirjutatud nii Adami, Ray kui ka pole veatu: ilusad tüdrukud situvad, intelligentsed tüdrukud me kehaosasid, mille nahk liigub omasoodu ning allub gravi- kuulsa kunstniku Booth Jonathani karakterisse sisse täielik kaotavad töökohti, elustiilikuningannad nutavad ka siis, kui tatsioonile. Ja näeme naist, kelle jaoks ei ole tema kaal alati emotsionaalne vahetus ja ausus, mis neile ilmselge laheduse kaamera ei käi. Aga kas me ei teadnud seda? kõige põletavam probleem. Samas suudavad sarja kirjutajad juurde annavad. Veelgi enam, meeste vabadus teha ja öelda, „Girlsi”, viiendat aastat Ameerika Ühendriikide televisioo- ausaks jääda ning tegelevad lääne feminismile olulise küsi- mida nad tahavad, on viidud nii kaugele, et ühes hooajas, ise- nis jooksva sarja keskmes on nelja New Yorgis elava vara- musega – kehanormatiivsusega –, ohverdamata sarja nau- gi ühes episoodis võib märgata, kuidas autorid naise roman- jastes kahekümnendates naise elu. Nagu suurema osa puhul ditavat ausust – Hannah ei eita, et kaal tekitab tema jaoks tilisele või seksuaalsele ettepanekule vastuseks saadud „eid” sarja autori Lena Dunhami loomingust, on tegemist üsna au- tihti kurbust. trivialiseerivad – näeme nii Adami, Ray kui ka Booth Jonat- tobiograafilise materjaliga. Dunham mängib Hannah’t, kelle Teisalt jäävad „Girlsis” puudutamata teemad, mis on laia haniga stseene, kus naise „eist” saab „jah” pärast seda, kui suurim unistus on enda memuaaride avaldamine. Teel kir- ringi jaoks feministlikust vaatevinklist samuti olulised, kui tema algset reaktsiooni ignoreeritakse. Hoidkem meeles, et jandusliku eneseteostuseni saadavad teda sõbrannad Mar- mitte veelgi olulisemad. Ei saa väita, et sarja autoril ei ole ol- kunst mitte ainult ei peegelda elu, vaid loob ja kummutab nie (Allison Williams), kes kaotas töö galeristina, Shoshanna nud võimalust viia end kurssi Manhattanist kaugemale jääva- piire sellest, mis elu võib olla. (Zosia Mamet), süütu ja ebakindel äriüliõpilane, ning Jessa te probleemidega, seega on ta teinud teadliku otsuse mitte „Girlsi” on võimalik nautida ilma sellele feministlikke ootusi (Jemima Kirke), hedonistlik metsikusele kalduv kunstnik. On rääkida vaesusest, vägistamisest või homo- ja transfoobiast. seadmata. Kurb-realistlik humoorikus, põnevad tegelased ja selge, et sarja nimi on valitud teadlikult – stereotüüpne ka- Vastupidi, stseene, kus erinevad tegelaskujud väljendavad veidrad süžeeliinid pakuvad nautimis- ja suhestumisvõimalust hekümnendate algusega kaasnev blunder ei kehasta mingit seksistlikke hoiakuid või kinnistavad lollide, otsustusvõi- nii poistele kui ka tüdrukutele. Selle isiklikkus ja ausus loovad naiselikkuse arhetüüpi, vaid viitab lapselikkusele Hannah’, metute, edevate ja ambitsioonitute naiste stereotüüpe, on sobiva pinnase, et arutada muidu stigmatiseeritud nähtusi, Marnie’, Shoshanna ja Jessa olemuses. Ja seesama blunder on korralikult. Vastus küsimusele, kui palju suudavad Hannah, nagu obsessiiv-kompulsiivne häire, seksuaalne ahistamine viinud eri meediaväljaannetes sarja feministlikuks nimetami- Marnie, Shoshanna ja Jessa meestest rääkida, ei rõõmusta töö juures või professionaalne läbikukkumine. Isikliku koge- seni, pannes mind ja paljusid teisi samal ajal selle nimetuse kedagi, kelle jaoks on olulised ka muud asjad. muse kajastamise juurde võiks aga käia alati empaatia teiste täpsuses kahtlema. Sarju ja filme, mis räägivad valgete keskklassi naiste eludest kogemuste vastu ja reageerimine teadmistele ebavõrdsusest Näidates valge njuujorgi naise vaatevinklit elule, püüab ja muredest, oleme näinud küll. Lugusid allpool vaesuspiiri ühiskonnas. „Girls” ei ole sari, mis seda teeb – see funkt- sari teha ära suure töö: normaliseerida pehmemaid keha- elavatest naistest, seksuaalsetest vähemustest, süsteem- sioneerib paljude jaoks pigem põgenemisvõimalusena pide- sid, ebatavalisi suhteid, karjääripüüdlusi ja nende puudumist, sest rassismist, korruptsioonist ja muudest laiematest ühis- vast analüütilisusest Suurde Õuna, millest saavad reaalsuses seksi armastamist ja seksuaalsete kogemuste puudumist, kondlikest probleemidest on loodud viimasel kümnendil nii suuri ampse hammustada vaid väga vähesed tüdrukud. aborti ja narkootikume. „Girls” ei teeskle, et aineid tarbivad aina enam – nende teemade kaasakiskuv ja mõtlemapanev ainult kodutud habemega tüübid, kellega suhestumine on käsitlemine on võimalik. Peaosatäitja Hannah, kelle enese- võimatu, või et aborti tehakse ainult pärast vägistamist. Ja kesksust ja privilegeeritust „Girls” ühel ajal pilab ja õilistab, Sanna Kartau Kaasaegne kunst?! Mikk Madisson “Tants isa haual” (2010) Liitu kaasaegse kunsti uudiskirjaga ja saad teada:

cca.ee/liitu : 27

Naise muutuv Üha digitaalsemaks muutuvas arhitektuurimaailmas pole teh- nilised oskused ehitamisel enam roll nüüdisarhitektuurisesmatähtsad. Konstruktsiooni- arvutused on simuleeritavad, tea- ARHITEKTUUR Intervjuu Kristina Schineggeriga. Küsis Sille Pihlak dustöö kontsentreerunud pigem materjalidele ning aina olulise- Eelmise aasta üheks olulisimaks arhitektuurisündmuseks on muutumas ja erialane innovatsioon on tihti materjaliteadusel maks peetakse ehitiste sotsiaalset loetud uurimistöö „Nähtamatud arhitektid”1, mis toob päe- põhinev ning see võiks anda omakorda naistele suure eelise. vavalgele 20. sajandi 48 olulist, kuid tunnustamata naisarhi- funktsiooni – viimaks on tekkinud tekti.2 Hiljuti Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskon- Kas eksperimentaalne arvutipõhine (vähem tehnilistel na avatud loengute sarjas esinenud Kristina Schinegger (36), eelteadmistel põhinev) ning uudismaterjalidele pühen- vajadus feminiinse lähenemise tunnustatud Austria arhitektuuribüroo SOMA kaasasutaja, duv digitaalarhitektuur on loonud uued võimalused femi- järele ka ehituspraktikas. auhindu pälvinud noor naisarhitekt, kolme Euroopa ülikooli niinsemaks ehituspraktikaks? õppejõud ning kahe lapse ema, räägib selle sajandi arhitek- Võib-olla. Praegu on digitaalse maailma suurimad pioneerid tuurist, kus meeskolleegid on jäämas rohkelt soositud nais- ja diskursuse edasiviijad arhitektuuris just naised – Neri Ox- arhitektide varju. man, Iris van Herpen, Julia Köerner jne. Innovaatilise arhitektuuri viljelejate ring on tegelikkuses väga väike ning õnneks Sa rajasid Viinis kolme meeskolleegiga oma arhitektuuri- stereotüüpidel sinna asja ei ole. büroo ning teil on õnnestunud saada kümne lühikese Teisalt võid sa olla nii eksperimentaalne, kui tahad, kuid aasta jooksul digitaalse disaini teerajajaks rahvusvahe- tõelised probleemid algavad alles siis, kui sa ehitusplatsile listel näitustel (FRAC „Naturalizing Architecture”) ja õppe- jõuad ja midagi ehitama hakkad. Näiteks Koreas („Thematic jõududena Euroopa juhtivates disainiülikoolides (Bart- Pavilion”, Expo 2012, Lõuna-Korea, SOMA architects) olin lett UCL, Innsbrucki ülikool, Viini tehnikaülikool) ning koosolekutel alati ainuke naine, kuid seal oli ka teine prob- olete jõudnud ehitada märkimisväärseid hooneid (Expo leem. Idamaade kultuuris on nimelt vanusel väga tähtis roll „Theme Pavilion” Lõuna-Koreas, mobiilne kunstipaviljon (Kristina oli 33, kui hoone valmis – S.P.) ja just see tegi arutelud „White noise” Salzburgis). Milline on sinu positsioon teie vanemate inimestega pea võimatuks. büroos? Samamoodi juhtus kord kohtumisel kliendi ja ehitusspetsia- üles paremas ühis- Minu jaoks on arhitektuur meeskonnatöö. Tean, et tihti as- listidega, et ruumi sisenes mees, kes vaatas mulle otsa ja palus konnas. Sinust saab tub avalikkuse ette üks nägu, kuigi tema taga seisab terve mul püsti tõusta ning ruumist lahkuda, öeldes, et mul on vaja vähem egoistlik ini- meeskond. Me ei jaota kontorisiseselt rolle, nagu suurbüroo- kindlasti meilidele vastata vms. Ta arvas, et olen sekretär. mene ja hoolid roh- des tihti tehakse – raamatupidaja, disainer-arhitekt, kliendi- Kui mõelda korea naisarhitektidele, mis on peaaegu olema- kem oma sotsiaal- haldur jne. Arhitektuuris on teadmised nendest positsiooni- tu nähtus, siis ka neil on sellega probleeme. Neil on justkui sest panusest. Minu dest olulised ja naised suudavad kõikide nende ülesannetega kaks äärmust: nad kas tahaksid olla silmapaistvad, olulised meelest muudavad hakkama saada. Tegelikult on see isegi tähtsam kui poodiu- ja karmikäelised lasteta karjäärinaised või, vastupidi, jääda lapsed arhitekti pa- mil projekti seletamine. rasedaks ning lugeda oma karjäär sellega lõppenuks. Arvan, remaks ja pakuvad Nii akadeemilises ringis kui ka igapäevases bürootöös on et paljude naiste probleem on see, et neile meeldib liialt olla uut perspektiivi. rohkelt naissoost juhtfiguure, kuid äri poolel domineerivad ainuke naine pildil, ja sellest saab nende peamine fookus, mis Austrias näiteks siiski mehed. Austrias on rohkelt kohtunikke, professoreid, on väga kurb. on võimalik lapsed FlorianFoto: Hafele erakondade juhte, kes on naised, mistõttu võiks arvata, et siin Lääne ülikoolides, kus ma praegu õpetan, ei ole see muidu- tasuta lasteaeda on olukord ka arhitektuuris parem, kuid ehitusplatsil näeme gi enam nii. Teema on nii oluliseks puhutud, et nüüd pean ma panna alates kuuendast elukuust. Riik soovib, et emad pöör- siiski ainult mehi. Näiteks praegu töötab meie juures väga näiteks ise kõikjale jõudma. Meie büroost, kus on veel peale duksid tagasi tööpostile. Lasteaed on avatud seitsmest seits- ambitsioonikas noor naisarhitekt, kelle me saadame alati ka minu kolm asutajat, kutsutakse alati mind loengut pidama, meni, seega saab lapsevanem töötada ka täiskohaga, kui ta ehitusplatsile, et ta mõjuks tõsiseltvõetavamalt. Tema suur intervjuud andma, kooli esindama olenemata sellest, kes an- seda soovib. Oluline on märkida ka seda, et tööle naasmine huvi on õppida ka äri tehnilist poolt ning arendada oskust tud projekti kallal rohkem töötas. ei ole suunatud ainult emale, vaid mõlemale lapsevanemale. klientide ja partneritega läbirääkimisi pidada. Siinkohal on veel paremaid näiteid Norrast, kus on täiesti Ehk sinuga on siis juhtunud hoopis midagi vastupidist, mõistetav, et lapse saanud arhitekt, kes vähendab kontoris Mis võiksid olla naisarhitekti eelised? oled saanud n-ö esindusnäoks ja sinu meeskolleege on töökoormust, ei pea seetõttu oma positsiooni muutma. See Tänapäeva maailmas on piirid nais- ja meesarhitektide vahel hakatud diskrimineerima? on miski, mis pole Austrias nii hästi arenenud, sest praegu ei üpriski hägustunud. Näiteks tundub, et teen vahel ratsionaal- Võib nii öelda jah, sest kõik tahavad naisesinejat. Digitaalse saaks sa olla näiteks poole kohaga projektijuht. semaid otsuseid kui mu meeskolleegid, ja õnneks jääb naiste disaini kultuur on väga tundlik teema ja kuraatorite ning üli- Selleks aga, et muuta naiste õigusi, peaksime keskenduma suureks eeliseks siiski nn multitasking. Oma igapäevatöös võ- koolide esindajate jaoks on äärmiselt tähtis saada ühepalju meestele. Kui me anname meestele võimaluse töötada poo- tame me mitmeid erinevaid rolle ja kohustusi alates interv- mees- ja naiskõnelejaid. See tundub olevat diskursusesisene le kohaga, minna kell kolm koju ja säilitada positsioon liidri- juude andmisest kuni rahaasjade ja kõigi muude pisidetaili- probleem ja selle rõhutamist peetakse oluliseks. na, aitab see ka neil rohkem perele pühenduda. Seega, selle dega tegelemiseni välja, kuid see võib olla ka üks põhjuseid, asemel et vaadata probleemidele naiste vaatenurgast, peaks miks naised jäävad suures plaanis pigem varju. Arhitektuur on väga kirglik eriala. Unetud ööd, võistlus- väärtustama ühiskonnas hoopis rohkem isaks olemist. Ka sel- Viini rakenduskunsti ülikoolis õppides sain ma kunagi geo- te tähtajad, ebastabiilne sissetulek – näib mõeldamatu lega saab alustada juba varakult – kooliteel võiksid tüdrukud meetriatunnis halvema hinde kui mu kursusekaaslane lihtsalt kasvatada lapsi ja töötada samaaegselt, ometi oled sa omandada rohkem tehnilisi teadmisi ja selle asemel et saata seetõttu, et olen tüdruk. Uskudes, et vastasin sama hästi kui seda suutnud. Paljud on laste saamise edasi lükanud, mehi sõjaväkke, võiksime pakkuda neile välja sotsiaalsemaid meessoost õpilane, sain oma professorilt tagasisidet, et on paljud üldse loobunud. Miks? alternatiive. ju teaduslikult tõestatud, et naistel on halvem ruumitaju. Ol- Põhimõtteliselt on kaks võimalust: kas kasvatad lapsed üles les sellise uuendusmeelse ülikooli õppejõu vastusest šokee- enne ja alustad siis oma karjääriga või, vastupidi, saavutad Sinu õpingute ajal moodustasid õpilastest poole tüdru- ritud, esitasin sellekohase kaebuse. Minu arvates tulenevad erialastes tegemistes mingi positsiooni ja siis kasvatad üles kud. Mis on neist praeguseks saanud? erialased oskused siiski isikust, mitte soost. järglased. Ma tean, et praegu on Austrias arhitektuuri õppimas näiteks Naiste panus valdkonna kõikides osades on absoluutselt va- Arvan, et kõik on võimalik, aga oluline on meeles pidada, rohkem naisüliõpilasi kui mehi. On päris üllatav, et tegelikult jalik, kuid meie nõrgaks küljeks on konfliktide lahendamine. et laste saamine muudab esimesel paaril aastal töö inten- on see muutumas väga naiste domineeritud erialaks. Olen Meestel läheb see palju lihtsamalt, nad suudavad ühel hetkel siivsust, kuid sellise keskmise intensiivsusega ei saa kindlasti muidugi kuulnud ka väga šokeerivaid kuulujutte, et ülikoo- üksteisega agressiivselt võistelda ning järgmisel sõbralikult uut karjääri alustada. Arhitektuuris on vaja alati mitut asja lid lausa kardavad naiste ülekaalu arhitektuuris. Trendid on koos õlut jooma minna. korraga teha. Raske on kujutada ette olukorda, kus lood ko- muidugi samuti muutunud – liigutakse järjest enam sotsiaal- Selle asemel et üritada võtta üle meeste käitumismalle või dus isoleerituna ühiskonnale tähenduslikke projekte. Seega, selt jätkusuutlikuma ja hoolivama ehituskunsti suunas.3 olla neist paremad, võiksime pakkuda välja uudseid lahendusi. võttes ette kümme erinevat asja, on suurem tõenäosus, et Minu ülikooliaegsetest kaasõpilastest on enamik ikkagi tööl Demokraatlikum ja läbipaistvam süsteem võiks viia ühtlase- vähemalt üks neist õnnestub. Teisalt, kui su büroo on juba projekti- ja disainer-arhitektidena. Meestest paljud on loo- mate palkadeni, mille puhul on kõikide sissetulek avalik ja toimiv ja kasvatad samal ajal lapsi, on arhitektuur väga so- nud oma firmad, kuid kahjuks on naised võtnud vähem riske tulemuspõhine. bilik eriala, kuhu perekondlikke teadmisi kaasata. Lapsed ja töötavad enamasti kellegi teise heaks. muudavad vanemaid ja nii saavad meist paremad ülemused, Kust see kõik alguse on saanud? Kas viga on juba haridus- paremad aja planeerijad, paremini organiseeritud inimesed. süsteemis? Samas oled ka ise sisemiselt rahulikum. Vähemalt minuga oli Jah, võib öelda küll, et Austrias on naised tehnilistel aladel see nii ja praegu töötan intensiivsemalt kui kunagi varem. 1 Arquitetas Invisíveis / Invisible Architects, arquitetasinvisiveis.com. vähem haritud, ja seetõttu ei tunne nad ennast nende puhul 2 AD Editorial Team 2015. Architecture’s Most Inspiring Leaders, ka väga kindlalt. Traditsiooniliselt peetakse naisi tundlike- Mis su elus veel pärast pere loomist muutunud on? Projects & People in 2015. – ArchDaily, 17.12. maks, mistõttu nad tegelevad tihti sisekujunduse ja materja- Hakkasin ühiskondlikest teemadest rohkem huvituma. See 3 Viide 2016. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali kuraatori lide valimisega. Kuid nüüdisdigitaalarhitektuuris on diskursus võib tunduda banaalne, aga sa tahad, et su lapsed kasvaksid Alejandro Aravena samasisulisele teemapüstitusele. 28 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

Tutvuge mehega, kes on soojendanud Snoop Doggi, The Notorious B.I.G.-d ja Tupaci. Kuigi tema talent alles ootab laiemat tunnustust, on selle ekstravagantsuse ära tabanud filmirežissöör Ivar Murd ja plaadifirma Pudru Kuul.

(Ivar Murd, 16.10.2015, Motel 6, Omaha, Nebraska)

Mis seal sõnumis täpselt kirjas on? I be back sun at 6.00 the kostüümis Eepilise Lääne Tüh- küsib Margus ja avab õlle. master tape and the words for jusega™ silmitsi seismas Oot... Loen ette, vastan the song .LOOKING AT THE ka ei saa... ja kraabin kiiruga lahti Face- STARS AND THE HEAVEN IS Mis ta veel kirjutas? küsib

MUUSIKA booki app’i. READY. WHAT THE OFFER..IN Margus ja pöörab pilgu minule. Köhatan: CASH. ??????? Loen: Sorry friends i know you want I am sorry i will not go to Sorry about. But there power to come to day Friday. Some SCOTTS BLUFF . ANY WHE- about me. And they don’t. Want came up my wife aunt is dieing RE IN OMAHA NE .NO ONE me to go .even my lovely friend and i am going with her to sioux WANT ME TO GO. aunt before she die. falls. I leaving at. 3.00 pm sorry Ahahh... lausub Margus, sil- Vaikus. friends. I see you all sunday. Sor- mitsedes poolmõtlikult Trumpi Telekas on Trump oma ry friends. I leaving work for this iba (CHINA! CHINA! CHINA! püksid langetanud ja teeb suust I be back 6.00 pm CHINA! CHINA! CHINA!). Mis vahtu välja ajades hundirat- Teen pausi. kuradi cash’ist ta räägib? taid, sloveenlanna Melania on Telekas möirgab reality TV Vangutan pead: Ei tea. lohistanud poodiumi tagant staar ja presidendikandidaat Ja Scotts Bluffi ei ole ta ka peidust välja üüratu boombox’i, Donald Trump: I WILL NOT nõus minema... millest hakkab huilgama ZZ STOP UNTIL I’VE PERSONALLY Vaikin. Topi „Sharp Dressed Man”, KILLED, SKINNED, AND EATEN Kuuetunnine autosõit rahvas asub üheskoos lava EVERY IMMIGRANT BABY IN Scotts Bluffi oleks olnud ide- lammutama. THIS COUNTRY. Jne jne jne. aalne võimalus SUPERSTARiga Kas ta tädi viimased sõnad Rahvas hullub. tutvumiseks pärast meie när- olid, et don’t go to Scotts Bluff!? Edasi? küsib Margus ja vilist esimest kohtumist tema küsib Margus. võtab sõõmu. Keldris. Kurat, eepilisi kaadreid Kehitan õlgu, miski ei tun- Jätkan: SUPERSTARist tema imelises du enam uskumatuna.

Ameerika Odysseus: SUPERSTAR & STAR

Mariliis Mõttus : 29

Ilmutus popikuningalt Leegitsev Ford

Koduvideotest mällu sööbinud lo-fi kastmesse pistetud Praegu elab Neville koos oma eksnaise Anniga (kellele Tuleb välja, et kunagi oli Neville’i üheks heaks sõbraks, kelle- 10-minutilises klipis tantsib ja laulab oma välistrepil, sisse- viitab, muide, ka meie loo kangelase nimes esinev STAR) ga ta Nebraska kohalikes baarides koos esinemas käis, Raws sõiduhoovis ning elutoas üksik päikseprillidega ja üleni val- Nebraska osariigi suurimas linnas Omahas, töötab muusika Schlesinger, kes on teinud koostööd näiteks Perfume Ge- gesse riietatud 50ndates eluaastates mustanahaline mees, tegemise kõrvalt kohaliku lihatööstuse Omaha Steaks külm- niusega. Tõeline leatherman, kes kandis nahast pükse, mille visates vahepeal hundirattaid ja tehes poksiringi sobivaid liigu- laos, sõidab päevinäinud Fordiga, mille armatuurlauale on tagumikuossa oli lõigatud suur auk. „Enamik publikust, kes MUUSIKA tusi. See pilt saadab groteskse vokaali ja ohtra kajaga varus- sätitud väljalõiked temast ajakirjanduses ilmunud lugudest, neid kohalikes galeriides ja baarides vaatamas käis, toetas tatud house’i-lugu, mis näib kogu kombinatsiooni vaadates ning loodab näha jälle oma tütart Nikkit, kelle hooldusõigu- homoabielu. Need nahkpüksikutes lihastes karvased me- ühtaegu primitiivsena, kuid on oma pisikeste detailidega pa- se Nebraska osariik Annilt ja Neville’ilt ära võttis, arvates, hed. Kes oleks seda arvanud?” ütleb Murd iroonianoodiga. listatud lihtsuses samal ajal geniaalselt hüpnotiseeriv. et nood ei tule lapse kasvatamisega toime. Just Nebraskas- Kui aga USAs jõustus homoabielu seadus, tuli Neville välja nii Teine sama karakterit sisaldav video on rohkem 80ndate se sõitsid paarile sügisel külla ka režissöör Ivar Murd ja filmi mõnegi poliitilise statement’iga, mis tema publikule peale ei estraadivisuaal, kust kumavad läbi kerged Kariibi mere võn- produtsent Margus Õunapuu, et vaadata üle, mis elu mees läinud, ja niisiis kahanes vaikselt ka Neville’i alternatiiviskee- ked. Ekraanilt lendlevad üle valged tähekesed ning mehe elab, ja panna filmile alguspunkt, kus SUPERSTARil avaneb ne fännibaas Nebraskas. Naljakal kombel tekivad SUPER- kostüümi kaunistab litritega kaetud varrukas, mis lisab taht- võimalus maailma avastama minna. STAR & STARi artistikuvandit ja tema mõttelendu vaadates matult kerge küborgidimensiooni. Eespool kirjeldatu ei ole tõelised ideoloogilised käärid, sest mitmed tema loomingus järjekordne hipsterliku esteetika ilming ega mõne anonüümse ja lavalises karakteris peegelduvad elemendid on popkultuur house’i-produtsendi paroodiavõtmes muusikavideote see- Päeval lihakombinaadis, võtnud üle just geikultuurist. ria, vaid SUPERSTAR & STAR ehk kodanikunimega Neville õhtul superstaar Samas näeb Murd Lawrence’is äärmiselt viisakat ja hoolivat Lawrence. inimest, kes räägib palju kirikust ja Jumalast ning kes oman- Neville’ist tasub rääkida mitmel põhjusel. Esiteks ilmub õige Juba esimesel õhtul saavad korraliku vastuvõtu osaliseks ka dab SUPERSTARi kostüümi selga libistades justkui mingi tei- pea Pudru Kuuli leibeli alt neljarajaline kompilatsioonialbum eestlased. Selleks et oma staaristaatust näidata, korraldab se persona. „Mulle meeldib tema juures kõige rohkem see „Bullets No.2”, millelt leiab muu hulgas Rhythm Doctori Lawrence enda keldris peo, kus on kohal mõned tema kollee- „teeme ära!” suhtumine. See, et mitte miski pole probleem,” remiksi SUPERSTAR & STARi loost „LOOKING AT THE gid lihavabrikust ning „kelneri” rolli palgatud sõber, kes asjaga ütleb Murd ning jutustab loo, kuidas Lawrence’i armas Ford STAR AND THE HEAVEN”. Teiseks asub mees suvel Eu- üldse tegeleda ei viitsi ning juba mõne aja pärast peolt minema kord tööle sõites keset kiirteed põlema läks. Mees parkis roopa tuurile, mille käigus võib oodata teda esinema ka tõmbab. Õhtu päädib otse loomulikult SUPERSTARi laiviga, selle kiirelt tee äärde, jooksis üle tee asunud pitsarestorani, Mutant Discole. Kolmandaks on Lawrence’ist valmimas do- mis tähendab kahetunnist tiksumist veidrate house’i-helide haaras anumaga vett, kustutas auto ära, viis anuma tagasi ja kumentaalne road movie, mis toob läbi Ivar Murru kaamera- saatel ja võitlust selle nimel, et mikrofon tööle saada. sõitis pärast seda veel tööle. „Küll hiljem saab vaadata, mis silma meieni mehe esimese reisi Euroopasse. Järgmistel päevadel on režissöör võtnud missiooniks pää- autol viga on, aga tol hetkel pidin ma tööle jõudma,” kirjel- SUPERSTAR & STARi saaga Eesti osa sai alguse umbes viis seda uudistama, kus SUPERSTAR siis õigemini oma päeva- das situatsiooni SUPERSTAR & STAR isiklikult. aastat tagasi, kui Raul Saaremets ja Christopher Long alias tööd teeb – luua Murru sõnul Rocky Balboa moment, kus Rhythm Doctor mehe internetiavarustest avastasid ning info töökas pereinimene ja andekas tüüp päeval ühest toast tei- sellise tüübi olemasolust ka siinsesse kultuuriruumi paiska- se liha tassib, õhtuti aga säravaks artistiks kehastub. Selline sid. „Mäletan, et SUPERSTARi tutvustas mulle esimest kor- Batmani-laadne muusikategelane, kes on taasleiutanud ke- (Ivar Murd, 25.10.2015, Fairfax, Omaha, Nebraska) da Chris. Kui nüüd küsisin, kuidas ta mehe loominguni sat- set Ameerika tühermaad house’i ja techno. „Uh-huh... Wow, Oleme taas Neville’i Keldris. I am happy, oh yeah, tus, vastas Chris, et mina saatsin lingi. Ühesõnaga, ei mäleta. it’s great you guys came all the way from Ayestonia to do Okay, guys, I think I’m ready, I am happy... Mind on alati igasugu veidrikud ja autsaiderid huvitanud. Mida this! Sounds like a really interesting project but...,” vastab teatab ta, naeratus kõrvadeni. Siin ta seisab. vähem tuntud nad on, seda põnevam, eksole,” vastab Raul naine Omaha Steaksist telefonitsi Murru järelepärimisele Käes on ajalooline hetk: Individualist, originaal, Saaremets pärimisele, kuidas ja miks meie loo kangelane ning palub meili teel projekti kohta rohkem infot saata, mil- SUPERSTAR lindistab meie rebitud lahti Kariibi mere pa- tema huviorbiiti sattus. lele järgneb mõni aeg hiljem kiri, mis sisaldab muu hulgas jaoks esimese uue loo pärast radiisist ja sülitatud välja Neb- Olgu, kuidas oli, tänu sellele jõudis filmi režissööri Ivar kummastavat lauset, et kuna nende tooteid Suurbritan- vähemalt seitsmeaastast pausi. raskasse, eikellegimaale, üksi Murru sõnul SUPERSTARi video veel omakorda ühe sõbra nias ei müüda, võib see klientides segadust tekitada. Kuna Selleks puhuks on meil toas Saatuse ja Universumi Kaose kaudu temani koos sõnumiga „Tšeki seda, LOL”. Murd vaa- Lawrence’i jaoks on tegemist Ameerika mõistes nii-öelda tervelt viis erinevat mikrofoni: vastu, oodates pidevalt pääsu tas, imestas ja tol hetkel polnud enam võimalik nähtut näh- ajutise töö ehk temporary job’iga, mille puhul tööperiood mõlema kaamera küljes üks, järgmise nurga tagant, loogikat üldine helilindistaja, rinna- ebaloogilisest süsteemist. tamatuks teha. Üllataval kombel langes see seik kokku ajaga, sõltub firma vajadusest abikäte järele, ei taha Murd mehele mikker ning Neville’i enda And where you going, mil suurele muusikahuvilisele Murrule oli tehtud just ettepa- häda kaela tõmmata ning jätab lihakombinaadi surkimise sel- mikrofon, mis jookseb otse I would like to follow, nek vändata muusikateemaline dokumentaalfilm, kuid algse leks korraks sinnapaika. kassettlindistajasse, kuna miksi- You’re coming again, idee jaoks ei tundunud aeg veel siiski küps. Nii käis Murd nal- Enamik, keda eestlased Nebraskas siiski Neville’i teemal in- mine on nõrkadele. Pärast I see you so far, ja pärast välja plaani teha film hoopis SUPERSTAR & STARist tervjueerida tahavad, pole imestunud mitte selle üle, et kee- raskusi „LOOKING AT THE I telling you my heart holding, ning nurgakivi oligi olemas. Kui selgus, et Pudru Kuul pressib gi SUPERSTAR & STARi karakteri kinolinale tahab tuua, rea- STAR AND THE HEAVENi” it never let go plaadile mehe loost tehtud remiksi, langesid paika ka pusle geerides enamasti viisil, et „lõpuks olete te siin, lõpuks tuli instrumentaal-track’iga, mida You’re rocking on, viimased tükid – tuua Lawrence’i elu vaatajateni road movie keegi temast filmi tegema!”, vaid üllatusmomendiks osutub Neville leida ei suutnud ja mis rocking on... formaadis. „Teha selline tuur, mille käigus ta võiks õppida, et pigem asjaolu, et seda tullakse tegema Eestist. Teiste hulgas oleks Rhythm Doctori töö Oled tühja auto kõrval- märgatavalt lihtsamaks teinud, istmele jäetud ärakratsitud kõik inimesed on erinevad, minna tagasi Ameerikasse suu- püüab kaamerasilm kinni bändi The Faint (kust on omal ajal pakub Neville välja idee lindis- lotopilet, nimeta linnas suletud rema eduga muusikas ja elada seda õiget elu, mida ta tahaks. läbi jalutanud ka laulja Conor Oberst) ninamehe Todd Finki tada kassetile üle kümne minuti baari kõrval vilkuv neoonsilt Nagu Odysseus, kes käib ära kaugel-kaugel, et tulla tagasi ning tolle naise Orenda Finki. loo instrumentaali. „PAYDAY LOANS”, viimase koju,” ütleb Murd. Oleme jõudnud kaugele. dollari eest ostetud pohmaka- Kuid mis tegelane on õigupoolest see ekstsentrilisust kiirgav You guys ready as well? küsib õlu, öine vastamata telefoni- mees Neville Lawrence, kes oma Facebooki lehel ühtaegu Neville. kõne, motellitoas seebivahuga Toomas Hendrik Ilvest ja Vladimir Putinit like’ib ning ohtralt (Ivar Murd, 21.10.2015, Henry Doorly Zoo and Aquarium, Yeah, we’re good to go, aetud habe, Black Friday deal, caps lock’is oleku-uuendusi postitab ja kelle fännide hulka Omaha, Nebraska) vastan. remonti vajava maja värskelt kuuluvad sellised artistid nagu Kindness ja Egyptian Hip Hop. Okay, let me see... sosistab valgeks võõbatud aialipp, liisi- Viimased paar päeva on mee- Neville’i juurde kõnnib SUPERSTAR ja klõbistab oma tud sportauto, armastust müüv Ametlikult on Lawrence’i kodumaaks Trinidad ja Tobago. nutanud pigem mälusoppides noor poiss ja küsib: Hey, mister, helimüüri ääres nuppudega. rakendus, valimislubadus, Nagu mitmed teised, otsustas tema ema minna New Yorki moondunud perereisi kui are you somebody important? Tõmban pea õlgade vahele SUPERSTAR. õnne otsima ning 80ndatel järgnes talle sinna ka Neville, tea- filmivõtteid. Seisame looma- Neville vastab: Can’t you ja surun hambad kokku, olles Oled kõik siin maailmas, des Ameerikast ainult nii palju, et selline koht eksisteerib. aia sissekäigu juures, olles read? ja osutab mõlema pöidla- valmis järjekordseks kõrvu mis on lootust täis ja ilus. Seegi fakt jõudis temani ühel päeval palmi all rannas istudes ümbritsetud turvameestest ja ga oma nahktagi seljale, millel hävitavaks müraplahvatuseks, You still here, yeah, ja USA lippudega ehitud sõjalaeva nähes. töötajatest. Margus on kadu- on suurte tähtedega kirjas kui järsku... Kõlaritest hakkab I been waiting so long for you, New Yorgis avastas mees enda jaoks Michael Jacksoni, kel- nud kuskile tagaruumidesse „SUPERSTAR”. kostuma hoopis muusika: mõ- You’re coming again, I’m lest inspireerituna jõudis talle pärale, et muusika ongi tema ülemustele selgitama, et teeme It’s okay, we’re allowed to nus paks 4/4 biit, mingisugune happy still, that I see you again, dokfilmi. Pärast Omaha Steaksi film! teatab äkitselt kontorist kutsumus. Nii võttis mees endale lihtsa ja meeldejääva nime – distorted kitarrikäik (vist on I like to follow you, forever, fiaskot olen otsustanud edas- välja tormav Margus ning ula- kitarr?) ja troopilised marakad forever, yeah, nagu Madonnal või Prince’il –, milleks sai SUPERSTAR. Kui pidi filmimiseks luba lihtsalt tab ühele töötajatest mobiilte- kõige vahele pillutud. Energiat You’re rocking on, rocking on, heita pilk juba ainuüksi SUPERSTAR & STARi rõivastusele, mitte küsida. lefoni tagasi. täis, kargab SUPERSTAR keset rocking on, rocking on, pole tarvis pikalt mõistatada, et tema mõneti justkui otse You guys can’t just walk in Haarame varustuse ja tuba, haarab stendil seisva oh yeah... kosmonautidelt seljast tõmmatud ning litritega kaunistatud here with a whole film crew, you hakkame kiirelt ülejäänud kü- mikrofoni ning laseb välja julge Neville kõnnib kikivarvul garderoobis on osaliselt süüdi popikuningas isiklikult. Kord know? õpetab meid keegi. lastajate sekka imbuma, enne jacksonliku Hee-Hee! Sellele vaikselt sõnu ümisedes tagasi sattus SUPERSTAR & STAR ühel Brooklynis toimunud kont- It’s okay. They are my pa- kui veel probleeme tekib. järgnevad mõned ägisemised ja maki juurde ja hakkab muusikat serdil Snoop Doggi ja kadunud The Notorious B.I.G.-ga parazzi, rahustab teda Neville See? I told them it was okay. ohked ning siis laul: vaiksemaks keerama. Vaikuse lava jagama. Selle tarbeks tahtis mees endale eriti sädele- tumedate päikseprillide tagant. You’re my paparazzi, muheleb I been waiting, so long for you, saabudes lülitab ta maki välja. Olen vait. Neville. vat rõivastust, kuid kohalikud rätsepad ei saanud aru, et long for you, for your coming, So, guys, how was that? and now that you are here, küsib Neville. kui SUPERSTAR ütleb sädelev, siis see peab ikka korralikult I am happy, Beautiful, vastan. sädelema. Nii kammiski mees metrooga linna läbi, et vajali- kud kaunistused leida, ja õmbles lõpuks ise käsitsi kostüümi litreid täis.

Foto: Tony Harding 30 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

Foto: Scott Pilgrim

Uus Eesti biit

KARA-LIS COVERDALE

31. märtsil TMW avapeol üles astuva kanada väliseestlanna ja „Aftertouches” oled sa ilmutanud otseselt. Mõtlen tihti hüm- Kara-Lis Coverdale’i muusika on nagu sisenemine pühakot- koos LXVga plaadi „Sirens” ning tei- nidest või mitmehäälsest ta, kus kajavad vastu anonüümsed inimhääled ja elektrooni- nud koostööd Tim Heckeriga. See on vokaalmuusikast kui mingist liste manipulatsioonidega põrkuv helge müra. väga palju tööd üsna lühikese ajaga. kummitavast sosinast, mis Kuidas su muusika selle jooksul arene- toob meieni mineviku saladu-

MUUSIKA Kuidas kirjeldaksid oma muusikat kellelegi, kes seda ku- nud on? si. Need on ideed, mida tahtsin nagi kuulnud pole? Enamik sellest loomingust valmis vahemikus esile tuua ka „Aftertouchesil”. Sa- Ma ei ole kindel, kas mu loomingul on mingi muusika piiridest 2012. aastast kuni 2015. aasta alguseni. Minu muti huvitavad mind „puhtuse” eri- kaugemale ulatuv funktsioon. See ei ole mõeldud tantsimi- jaoks kõlavad nad kui ühe ajastu osa – peaaegu nevad kontseptsioonid läbi muusi- seks ega söögitegemiseks, see peaks lihtsalt su kõrvadesse nagu kollektsioon. „A 480” on oma lihtsuse poo- kaajaloo ja erinevate žanrite. Mõnes jõudma. Tavaliselt palun ma inimestel kuulata ja öelda, mida lest üks mu lemmikuid, „Aftertouches” on muu- elektroonilise muusika žanris on müra nad arvavad, et saaksin sellest õppida. Mõne arust on mu loo- sikaliselt narratiivilt keeruline ja koosneb vormilt puhtuse vorm, samal ajal kui vaimuli- ming avangardne ja eksperimentaalne, kuna meil pole pii- miniatuuridest ning „Sirens” on veelgi kompakt- kus muusikas ei saaks miski muu sellest savalt terminoloogiat, et panna sõnadesse, mida kuuleme. sem ja kontseptuaalselt ambitsioonikam – peaaegu kaugemal ollagi. Minu jaoks on need ühe Minu jaoks on see lihtsalt muusika ja see pole üldse nii ebata- nagu ooper. idee kaks äärmuslikku vaatenurka väga rik- valine. Muusikaajakirjanik Maya Kalev ütles kord selle kohta Isiklikul tasandil tunnen ma nii muusikalises kui ka kalikud ja inspireerivad muusikalised algus- „omnivoorne”, nii et ma arvan, et see on hea viis, kuidas seda enda sisemises plaanis kasvavat enesekindlust. Pikka punktid. kirjeldada. aega olin liiga häbelik, et oma muusikat jagadagi. Enne „Aftertouchesi” ilmumist võisin ühe käe sõrmedel üles Kellegi jaoks, kelle taust peitub klassikalises Sarnaselt Holly Herndoni ja Fatima Al Qadiriga on ka lugeda, kui palju inimesi seda kuulnud oli. Mu töö on mis- muusikas, mässad sa päris palju tehnoloogia- sinu loomingu kontseptsioonis olulisel kohal digitalisee- ki, mis on arenenud väljaspool internetti terve mu elu, ga. Milline on nende erinevate pooluste panus rumine ja virtuaalne maailm. Mis sind nende teemade kuid mingis mõttes tegutsesin ma justkui kahel poolusel: su muusikasse? juurde tõmbab? üheks oli mu akustiline esitlus klaveril, orelil või lauldes, mida Joon mängulisema ja ametlikuma stiili va- Arvan, et see uudishimu sai alguse siis, kui mul tekkis kü- olen alati jaganud, ning teiseks elektroonika, millest teadsid hel jookseb mu tööst pidevalt läbi. Mõte simus, mida salvestus endast õigupoolest kujutab. Kasvasin vaid mu lähedased. Olen enda suhtes alati ülikriitiline – miski teha klassikalist muusikat klassikalise muu- üles maal ja olin kogu elektroonikakultuurist eraldatud – ma ei tundu kunagi piisavalt hea. Nüüd, mil olen saanud üle maail- sika maailmale on hirmuäratav ja loominguli- ei saanud niisama plaadipoodi kõndida või osta mõnd teema positiivset tagasisidet, saan aru, et mul on veel terve hulk selt üsna pärssiv. Võib-olla on see seetõttu, et makohast ajakirja ja see oli veel enne Google’i-ajastut. Kogu loomingut, mida inimesed kuulda võiksid. mulle ei sobi nii hästi reeglid. Mõnikord valmib digitaalse muusika ja süntesaatorite helimaailm oli minu see parim asi just siis, kui lõpetan muretsemise jaoks väga huvitav ning olin sellega Napsteri ja raadio kau- Sinu muusikast rääkides kasutatakse tihti sõna post- selle pärast, mis on sobilik, ja asun lihtsalt asja du tuttav, kuid mul puudus ligipääs informatsioonile, milli- sakraalne. Mis rolli mängib su loomingus religioon? kallale. Arvan, et mu klassikalise muusika tausta seid instrumente või vahendeid selle tegemiseks kasutatakse. Olen Kanada eesti kirikutes üle kümne aasta organistina töö- võib kuulda selles, kuidas ma lähenen harmoo- Nii et kui ma hilises teismeeas ja varastes kahekümnendates tanud, seega olen pühades kohtades päris palju aega veet- niale, vormile ning heli ja osade üksteisele aseta- arvutipõhist muusikat hakkasin tegema, olingi kõigile neile nud. Pean end spirituaalseks inimeseks, kuid ma pole ühegi misele. Arvan, et see mõjutab pea kõiki mu lähe- protsessidele, mida taolise muusika tegemiseks kasutatak- religiooni järgija. Samas innustab mind otsimise vaim ja asja- nemise külgi. Kui ma tööd tehes kinni jooksen, se, äärmiselt vastuvõtlik ja väga inspireeritud – see oli minu de sügavama olemuse tunnetamine, mida see ka erinevatele liigun tagasi improvisatsiooni juurde. See hoiab jaoks nii kaua müsteerium olnud. inimestele ei tähendaks, ja sel on oma koht ka mu muusi- asju värske ja spontaansena. kas. Üleloomulikkuse ja kõrgele tõusmise muusikaline keel Lisaks su enda eelmisel aastal ilmunud albumitele „A 480” on miski, millega tegelen metafooride kaudu, kuid vahel ka Küsis Mariliis Mõttus

Pane kõrv peale: soundcloud.com/klissay

DJ-ANkeet

LIISI VOOLAID

Liisi Voolaid on naine, kelle kõik „üheksa ametit” on tihe- ne koostöö – Heli gele mõtlevatele ja tegutsevatele dalt muusikaga seotud. Ta juhib Universal Musicu Baltikumi Sees nimeline tant- inimestele. Loomeinimestele, kel filiaali PR-osakonda ning kannustab promootorina kohalike suteraapia – tera- jagub usku ja järjepidevust, et oma bändide ja artistide loomingut. 2010. aastal ulatas ta oma käe peudi Kaidi Lauriga. teed käia. esimest korda plaadikeerutamisele ning sellest ajast saati on Kolmetunnise seansi tema kuldset souliajastut, rokivaimu või rnb mahedaid radasid jooksul juhendab Kaidi Viis klassikut: Hetkel tulevad oma kummardavat selektsiooni saanud korduvalt kuulda nii peo- osalejaid vabastaval ja panuse ja suuna näitamise tõttu formaadis kui ka viimasel ajal isegi tantsuteraapia seanssidel. põneval rännakul, kus mina meelde Michael Jackson, Led Zeppelin, toetan ning raputan muusi- Erykah Badu, Marvin Gaye, Quincy Debüüt: Kunagises klubis Korter, kus mängisin alates uste kaga. Teeme seda üle kuu. Jones. avamisest – enne sõbra ja DJ-mentori Tõnn Kuuli „päris” pidu – elu esimese 30-minutilise seti. Olin mega tõsine ja aja- Lugu, mida mängiksin oma pa- Viis hetkekummitajat: sin taga perfektseid biidimikse. Natuke õnnestusid ka, aga rima sõbra pulmas: Tema lem- Dornik „Strong” rohkem olin uhke eneseületuse üle. Teistele oma lemmik- miklugu. Aga kui ise valida, siis see Frank Ocean „Whip Appeal” muusika mängimine on endiselt nagu enda olemuse kõigile oleks Michael Jacksoni „Human Na- Childish Gambino „Sober” arvamiseks andmine. ture”. Selles loos pole midagi puudu, I Wear* Experiment „Patience” pole midagi üle – nagu armastuses. Blood Orange „You’re Not Good Enough” Muusikas oluline: Muusika haakub minuga siis, kui viib fan- (kummitab juba kaks aastat ja ma ei kurda taasiasse. Rütmi, sõnumi, harmooniaga kuskile uude kohta. Koht, kus tahaksin kindlasti mängi- üldse) Mõnda sellist lugu kuulates tulevad vastused argielu küsimus- da: Suvisel mõnusal festivalil, kus kõlavad telegi ja seetõttu peab see ju pärinema ausast allikast. lemmikstiilid ning tekib sarnaselt mõtleva- Tehnilist: Ei tea, kui tehniline see on, aga lisaks te inimeste kogukond. Serveeritakse eriti kogu DJ-puldi tehnopargi korrashoiule ja selle Muusikas ebaoluline: Ebasiirus on üleüldine turn off. mitmekülgset taimetoitu ja seega moodus- funkamise tagamisele on väga oluline laua õige tub hedonistlik, ent taimse toitumise põhju- kõrgus (90 cm), muidu hakkab mu selg kiiresti Mida mängin: Olen andunud magusale souli ja rnb maailmale, seid väärtustav festival. Päikeselisel katusepeol plaatide ja mängijate vahel koogutamisest valutama funk ja disko ajavad heas mõttes hulluks, rokk on ürgne ja oleks ka lahe. Tuleb korraldada. ja segama. Nii et olen hakanud selle tähtsust ehk hiphop lihtsalt aus, terav ja kaif. Nende vahel laveerin ja tüütavalt, aga kindlameelselt „raideris” toonitama. Foto: Aleksander Kelpman jagan. Guilty pleasure: Nancy „Sa muutsid kõik”. Lõppsõna: Kui sul tuju hea, siis tantsi, kui sul tuju halb, Eredamad mängumälestused: Värskeim elamus on uus ühi- Alt üles vaatan...: Loodusele ning kõrgemale ja kau- siis tantsi.

Kuula meie veebiväljaandest ka Liisi Müürilehele tehtud miksteipi või pane kõrv peale aadressil facebook.com/TheDayPlaylistByLV DIIV – Is the Is Are (Captured Tracks, 2016) Muusikarubriigile keerab volüümi juurde: : 31 Kuulas: Siim Eskel

Kvaliteetne dream pop Brooklyni tegusaima hipsteri sulest. Babyfather – Platinum Tears Windom – Tart Tart Endine Darwin Deezi kitarrist Zachary Cole Smith, DIIVi mixtape (Pater Noster, 2016) loomejuht, tõi bändi kauaoodatud teise albumi letile ja tulem (2016) on päris suurepärane. Kuulas: Helen Tammemäe MUUSIKA Tõele au andes lähenesin ma albumile tibatillukese eelarva- Kuulas: Joosep Olop musega, et küllap miskit uut siit ei tule, žanr ju selline. Aga tutkit. Juba esimeste lugudega tajub, et teosel on sisu ning selle suurimaks varaks on kitarrid, targad käigud ja endasse mähkiv toon. Smithi vokaal, küll spetsiifiline, on tõstetud Babyfather on Dean Blunti värskeim pseudonüüm. Ja Blunti Tõtt-öelda polnud mul aimugi, kelle või millega täpselt tegu väga õigele tasandile ja moodustab instrumentidega kauni loojanatuur juba on kord selline, mis keeldub andmast nii enda on, kui seda arvustust kirjutama nõustusin. Sain vihjeks vaid sümbioosi, kuid plaadile ta suurt juurde ei anna. Peale paari- kui ka oma loomingu kohta selgeid vastuseid. Iseloomulik nii palju, et mulle võib selline asi ilmselt peale minna, ja tõe- kolme konkreetse soorituse pole vokaalidel erilist kande- näide sellest võib olla tema viimase albumi „Black Metal” poolest – läheb ja mitte vähe. Võin tausta uurimatagi öelda, pinda ja need tunduvad õõnsad. nimi, mille kohta ta väitis, et see ei tähendagi midagi. Ridade et selline vana kooli puudutusega asi (selguse huvides – ikka „Out of Mind” ja „Dopamine” on suurepärase meeleoluga vahelt võiks see vastus olla aga midagi sellist, et kui sa sel- techno, mis muud) kõditab mõnusalt meeli ja tõstab suunur- lood. Esimest pean vast parimaks tervel albumil. Pala „Bent lest aru ei saa, siis ei ole mõtet küsida. Tema muusika ei ole gad kavalalt muigele. Helilt on lood ükskõikselt räpased – või (Roi’s Song)” saadavad aga priimad ja momentaalselt armsad loodud andma edasi ühte sõnumit või mõtet. See on mäng mis siin keerutada, ütleme otse välja, et lausa toored –, seda kitarrid. Suvised nagu Big Wave Riders, ent kamaluga melan- suuremate üksustega kui noodid. Ta ei järjesta harmooniaid, ennekõike albumi neljast loost kolm viimast ehk „White Light hoolsemad. Loos „Blue Boredom” lausub sadistlik-erootilisi vaid emotsioone, episoode, kultuurikoode, viiteid popkul- Motor”, „Snoaring” ja „Start Stop Repeat”, kui esimene pala sõnu Sky Ferreira, Smithi kaaslane ja muusa. Kõlalt tugeva- tuurile, ning seda teeb ta loovalt ja huvitavalt. „Dedicated to the Vibe” on (siiski mõnusalt krõbiseva kihi all) mates lauludes on aga krautrock’i vingu, nii et lämmatab. Vii- „Platinum Tearsi” puhul saab juba esimestest sekunditest house’ilikum ja funky’m kuulamine. mane rada „Waste of Breath” on kõige tumedam, valusam peale aru, et tegemist on Blunti territooriumiga. Neid kum- Aga tausta ka. Autentseks teeb EP selgelt analoog-sound – ning Smithi raskused eraelus löövad enim välja just siin. malisi introid ja vahepalu tunneme juba albumilt „The Re- vanad head sündid ja trummimasinad, mis oma võidukas nišis DIIVi „Is the Is Are” on soliidne album, millega on valu- deemer” – lühikesed viisijupid süntesaatoril, mis imiteerivad ikka ja jälle fanaatikute meeli erutavad, ning lood on salves- sat ängi ja vaeva nähtud. Laitmatu produktsioon peaosas viiulit, tšellot, saksofoni ja ehk ka oreli kõlasid. Vahepeal tek- tatud (sõna otseses mõttes) linti ühe võttega. Veidi üllatus- kitarridega. kis lausa tunne, nagu kuulaks „Wikmani poiste” soundtrack’i. likult on Windomi puhul tegu Helsingis resideeriva soome See miksteip koosneb kaheksast loost, mille kohta võiks ka- produtsendiga, kelle kohta laisk kaevaja väga palju interne- sutada sõnu „hiphop” ja „geto-räpp”. Ma ütlen „võiks”, sest tist teada ei saa, aga tema 223 SoundCloudi jälgijast võiks jä- Foto: Evert Palmets see kraam on igatpidi selle suhtes nihkes, mida ma olen har- reldada, et ilmselt ta liiga hõivatud ei ole ja poleks keeruline junud hiphopiks pidama. teda lähiajal üle lahe siia Baltikumi techno-pealinna meelita- Need on toored ja lõpuni viimistlemata 24 minutit, sest da, et näost näkku selgust saada, kellega täpselt tegu (vihje!). samaaegselt tekivad mõtted sellest, mida võiks lisada ja Nii et lõpetuseks kordame veel kord üle olulisemad märk- mida ära võtta. Kolmanda kuulamise ajal avasin näiteks ar- sõnad: vana kool, räpane, krõbisev, toores, analoog ja techno. vuti trummimasina, et lindistust põnevamaks kruttida. Soo- Ja eks igaüks teab siit juba ise edasi, kas lüüa õudusega ris- VIHJE vitan kuulata ja läheneda kuulatule mänguliselt – umbes nagu ti ette ja vastassuunda põgeneda või hoopis suurest uudis- Dean Blunt seda teeks. himust netiavarustesse Pater Nosteri Bandcampi lehekülge otsima minna. 19. märtsil toimub Sinilinnus ja 25. märtsil Genialistide Klubis plaadifirma Seksound autoriõhtu Indielips. Esitlusele tuleb indie-/ postrokiartisti Wolfredt uus Roly Porter – Third Law plaat „Neverno”, sõna saab ka (Tri Angle, 2016) Wolfredt – Neverno shoegazer’ite punt She Bit Her (Seksound, 2016) Lip ning peorütme sätivad DJd Kuulas: Pēteris Masļenčenko bändidestFoto: Pia Evert Fraus Palmets ja Picnic. Kuulas: Helle Ly Tomberg

Roly Porter oli mõned aastad tagasi võimeka, ent kergesti unustatava briti dubstep’i duo Vex’d üks osapool. Sooloar- Wolfredti uus plaat, talle teine, mulle esimene, viib kulge- Blaue Blume – Syzygy tistina on ta aga liitunud selliste artistide nagu Tim Hecker, ma rahulikele helimaastikele, kus Pia Frausi ja Jan Helsingi (A:larm, 2015) Ben Frost ja Yellow Swans ridadega, tehes filmilikku noise’i, trummar Margus Voolpriit helgete silmadega kondajaid oma mis loob silla avangardi ja mainstream’i vahele. sooja rüppe ootab. Esmalt ihaleb iga lugu taevasse ja lõpuks, Kuulas: Annemari Parmakson Juba plaadi kaant kaunistav makrofoto skafandrit meenu- pärast üheksat instrumentaaloopust jätab Wolfredt kuula- tavast silmast, mille iiris/visiir on universumist vastu peegel- jad tundmatusse kõlkuma. duvast tühjusest must, viitab sellele, mida albumi kontsept- „Neverno” on taotluslikult ameerikalik, tsipa süngevõitu, sioonist oodata võib. See on kõle, abstraktne sci-fi. Jäta vaid kuid optimistlik. Shoegaze’ilikult plaadilt leiab nii kõrgustes oma „2001” VHS-koopia ööseks atsetooni sisse ligunema ja indie-elektroonikat kui ka madalaid postrokiriffe. Wolfredt Pikajuukseliste taani noormeeste debüütalbum ei maandu- siin on heli, mis pärast välja tuleb. ise rõhutab oma kompositsioonilisust ja kõik ongi kenasti nud tühjale kohale – varasema materjaliga olid nad köitnud Porter põikleb võimsate müraseinte, tõrkuva orkestrat- terviklik. Plaadi avalugu „Levitation” on hõljuv ning vaatab juba tähelepanu nii Skandinaavias kui ka mujal Euroopas ning siooni ja veidi moondunud tantsumuusika vahel, kus skiso- kaugustesse pühapäevahommikuliku selgusega. Järgnevad pa- esikplaadi suhtes oli õhus omajagu ootusärevust. Oma teat- freenilised basstrummid ja roostes sämplid on muutunud lad, mille toon on juba mitu grammi raskem – „November” raalse emotsionaalsuse, ent peene viimistletuse ning lopsa- tantsitavast rõhuvaks. Ent järjepidev on siin kogu see atmo- ja „Night Has Eyes” toovad kuulaja taas madalamale, kaa- kate helimaastikega võib albumi kindlalt taani levimuusika vii- sfääri, ülesehituse ja karakteri valdamine. Taoline muusika sa eksistentsiaalse ängiga. Plaat kulmineerub sõna otseses maste aastate renessanssi jätkavaks arvata. kannatab tavaliselt kas meloodilise suuna või tugeva struk- mõttes kosmoselaeva õhkutõusuga. Wolfredt istutab seem- Kollektiivi ilmseim trump on vokalisti androgüünne hääl, tuuri puudumise all, kuid Porter tasakaalustab neid koostis- ne, millest inspireerituna võib lasta juba oma fantaasialõnga mis falsetis popilikult kõrvapaitavaid meloodiaid pidi vedela osi perfektselt. Oskus luua ambient’i-/noise’i-plaat, kust puu- lahti rulluma. Seda, mis edasi saab, ei peagi veel teadma. kullana voolab ja trillerdab, ent madalamaski registris väljen- duvad igavad või kaasahaaramatud momendid, on saavutus Seda plaati kuulasin vist tõesti igal pool ja kõikvõimaliku dusrikkana mõjub. Samavõrra leidub väärtust ja omapära ka omaette. tujuga: kodus, autos, monitoridest, telefonist, elektriga ja tihedakõlalistes akordides ja struktuurimustrites, mis lood Sci-fi kitši välditakse kuni viimaste hetkedeni, mil albumi elektrita, hommikul, päeval, õhtul ja ööl. Ja iga kuulamise- ruumiliselt suureks paisutavad. Vaheldusrikkal albumil on nii võtab täielikult üle sündimeloodia, mis kõlab nagu häirekell ga avastasin ka midagi. Näiteks tuule ulumise. Või Ewerti ja elavaid rütme ja ekstaatilisi kulminatsioone kui ka medita- Marsi koloonias. See on kergushetk, mis võib tunduda pet- draakonite kõla. Või tunde, et nüüd äkki dedutseerin müra- tiivsemat õõtsumist, ka üks postrokilikult eepilise arenguga tumusena, kuid on samas täiesti asjakohane – väike vimka, maastikust sõnad. Hommikukohvi kõrval tõmbasid kõrged seitsmeminutiline ihukarvakergitaja („Epoch”). mis lõpetab sellele eelnenud 50 minutit lootusetust. Selline käigud käima, öösel võtsid võimust melanhoolsed lonkivad Poeetiline lüürika, mis sageli küll omapärase hääletämbri muusika võib olla üldjoontes küll väga tõsine, ent on hea, sammud ja ängistunud kitarririfid. Ometigi jääb pärast kuu- kõrval teiseseks jääb, käib mööda armastuse, igatsuse ja et Porteril jagub huumorimeelt. Ta teab täpselt, mida teeb. lamist sisse õrn värskus ja tunne, et linnud sädistavad roh- hetketunnetamise teemasid. Võimalikest žanrimääratlustest kem ning päike paistab eredamalt. Aga ehk hakkab lihtsalt ja äratuntavatest mõjutajatest võiks pikemalt kirjutada, kuid kevad kohale jõudma. asja tuuma võib määratleda kui highbrow’d popi ja roki sula- mit, milles pärlendab puhas rõõm noore elu ilust ja valust. PS. Bändi bassist meenutab näojoontelt märkimisväärselt Madis Kolki, mis on igati kohane võrdlus, kuna pea samavõr- ra sofistikeeritud muusikaga ongi tegemist. 32 : MÄRTS 2016 PIDU, MIDA EI TASU MAHA MAGADA

The Space Lady maandub Haigla Peol ja Beats From The Vault vallutab Varjendi Tartu tähetornis 18. märtsil õnnistab peamiselt pealinnas möllav tumemuusika tantsupidu Beats From The Vault sisse uuenenud Varjendi, Tartu kunagise legendaarse peo- 11. märtsil Sinilinnus toimuval Haigla Peol tõstetakse reisi- koha, kus sätiti omal ajal paika nii mõnigi kohaliku underground’i alussammas. kohvrist lavale Casio süntesaator, rida efektipedaale ja tii- Plaadimängijate taga võtavad kohad sisse BFTV residentkütja DJ 4-got-10, badega kiiver, sest Tallinnas maandub 1980ndate Ameerikas muskliga techno ja trash electro peo GG Tallinn üks eestvedaja DJ Flakgun Smith tänavamuusikuna alustanud autsaider, ikoon ja legend The ning kohalik riimimeister ja Heisenberg DJ asheiK, kes on leidnud oma isikliku Space Lady. Naine, kes on pärit kohast, mis kannab tõlkes uue peosarja Psychoterminal kõrvalt mahti ka võlvi alla rütme pilduma tulla.

MUUSIKA nime „puhastustules hingede linn”, kes on elanud koopas, Kavast, nagu BFTVle ikka kombeks, leiab nii industrial’i kui ka kelle röövisid noores eas väidetavalt ufod ning kes tegi oma karmimat techno’t, EBMi ning synthpop’i. Kummaline, aga jube Th esimese suure turnee mööda maailma klubisid ja festivale e S tantsitav. pa ce 66-aastaselt. L ad y. The Space Lady on andnud oma Casioga uue psühhedeel- Fo to : selt vastukajava kesta nii mõnelegi popkultuuri suurloole, pr es kuid toonud meieni ka oma kibemagusa vokaali ja elujaatava s Öörahu valvab Via App (NYC) suhtumisega kõrvale koputavaid originaallugusid, mida korra kuuldes enam niisama peast ei viska. Öörahu äratab heliliste eksperimentide, Enne õhtust pidu külastab naine koos oma abikaasa Eric valgusmängu ja paradiislike nüansside- Schneideriga ka EKA sisearhitektuuri osakonda, et rääki- ga teie meeled, kus ununeb kõik vana da kell 16 algaval loengul veganlusest, loomade õigustest ja ja liigutakse avatult uue suunas. andestamisest. Tallinnaga The Space Lady teekond Eestis ei Esimest grupikohtumist juhib 24. piirdu – 13. märtsil näeb teda oma staatusele vastavalt esi- märtsil maailmakuulsa Brookly- nemas Tartu tähetornis, mida täiendab ka vestlusring selle ni underground techno skeene legendaarse daamiga. teenekas võtmeliige Via App (1080p, Lupin Tapes). Maine- kas elektroonilise muusika printsess on lubanud ekst- reemsete BPMidega intensiiv- set ja maniakaalset live-setti. Ameeriklannat toetavad kohaliku skeene mõjukad tegijad Mark Stukis ja Endamisi Sala- misi ning tulevikutähed Nathan ja Jakob Tulve. Ühine öö veedetakse Vabadu- se väljaku kõrval asuvas koduses tantsuklubis Lekker. Oodatud on kõik, keda kiire elu- tempo muudab rahutuks, kelle jaoks igapäev on muutunud liialt täiuslikuks ning keda tasakaalustab ebamugavus. Club Felicity

18. märtsil häälestatakse EKKMi kohvik bassimuusi- Yo!Hoov LIVE: Murovei ka lainele, sest siis seab end seal sisse modernse muusika klubiõhtu Club Felicity, mille märksõnadeks on bass, grime, 18. märtsi õhtul astub peosarja Yo!Hoov raames kohvik-res- survival ja future. tos PAI üles valgevene räppar Murovei, kes esitleb oma uusimat Peoliste ette astuvad progressiivsed Pariisi muusikaini- albumit „Rekordõ”. mesed DJ ouai, kes kuulub viieliikmelisse up-and-coming Minskist pärit Murovei on oma noorusele vaatamata tunnustatud MC ja beat- nais-DJde rühmitusse TGAF (These Girls Are on Fiyah), ja maker, kelle karjäär algas juba 2008. aastal, kui ta võitis grupeeringu База 8.5 D E T E N T E, eklektilise muusikavaliku poolest vägeva koosseisus Moskva maineka festivali Rap Music konkursil esimese koha. Oma veebiraadio Hotel Radio Paris saatejuht. teise rühmitusega Slozhnie sai Murovei samuti suure vastukaja osaliseks – Lisaks neile kahele astub nii live’i kui ka DJ-setiga üles noor 2009. aastal võideti samal festivalil aasta debüüdi tiitel. Pärast seda on mees soome grime’i ja bassimuusika produtsent INNER, kellelt on andnud välja palju edukaid singleid ning teinud koostööd mitmete venekeel- õige pea oodata ka esimest LPd. se hiphopmuusika ässadega. Enne Muroveid teevad etteaste kohalik tõusev Kohalikest saavad sõna hiljuti uue looga „Yashne Sade” maha nais-MC Kray ja grupp UnderATM. Plaadimängijate tagant leiab Tommyboy saanud Shift Tides, Norman Orro ning Andres N. ja Magnum PI.

TOETA MENTALITEETI, MILLESSE USUD.

VORMISTA ENDALE TELLIMUS VÕI OLE MEILE TOEKS ÜHEKORDSE TOETUSEGA AADRESSIL MUURILEHT.EE/TELLIMINE : 33 REKLAAM

Režissöör

Kinodes alates 11. märtsist 34 : VIIEKÜMNE TEINE NUMBER : MÄRTS 2016

Möödunud aasta 7. jaanuaril toimus Pariisis satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetuses terrorirünnak, kus Jeemeni Al Houellebecqi alistumine Qaeda harusse kuulunud mehed tapsid 11 inimest ning vigas- tasid veel sama paljusid. Samal päeval ilmus Michel Houel- lebecqi romaan „Soumission”1, mis räägib läbi prantsuse kirjandusteadlase pilgu sellest, kuidas Prantsusmaal võidab Allahile valimised islamierakond ning riigis hakkavad kehtima islami seadused. Maris Sander See kokkulangevus oli niivõrd plahvatusohtlik, et Houelle- becq tühistas oma raamatuesitlusturnee. Teda hakati kohe süüdistama islamofoobia õhutamises – Prantsusmaa islami- KIRJANDUS seerumise poliitilise utoopia kirjapanemine tähendab ju ühis- konnaliikmete mingi osa õudusunenäo realiseerimist. Niisiis valab Houellebecq jälle õli tulle, on poliitilisem kui eales varem ja eks ta seepärast ongi üks Euroopa kuumimaid kirja- nikke, olles palavalt armastatud ka Eestis. Kui kirjanik suu- Michel Houellebecq dab luua maailma, mis peegeldab miljonite inimeste hirme TEATER „Soumission” („Alistumine”) niivõrd täpselt, ja tekitada sellega üleriigilise skandaali, näi- Flammarion tab see ideaalselt ühiskondlikku pulssi nende teemade käsit- lemisel. Mõneti on see sarnane Kaur Kenderi „Untitled-12” 320 lk juhtumiga. Selline lacanlikusse Reaalsesse sukeldumine on paljudele niivõrd traumaatiline ja talumatu kogemus, et võib tekitada soovi katta see ideoloogilise looriga. mansi eeskujul katse leida elu mõtet „religioossest eksooti- „Soumissioni” peategelane on prantsuse 19. sajandi kirjani- kast”. Ent katoliiklike jumalateenistuste kaugeks jäävad sõ- ku Joris-Karl Huysmansi uurija professor François, kes hoo- numid ja külm Neitsi Maarja teda ei kõneta ning François limata sellest, et on „poliitiline nagu vannirätt”, ei jää puu- pöördub tagasi Pariisi. Pöördeliseks osutub hoopis kohtu- tumata 2022. aasta pöördelistest valimistest, kus võidu üle mine Sorbonne’i ülikooli uue juhiga, kes kutsub teda tagasi heitlevad paremäärmuslik erakond Front National eesotsas tööle. Robert Rediger võtab François vastu oma luksuslikus Marine Le Peniga ning Moslemi Vennaskond. Selleks et hoida kodus Pariisi kesklinnas, tal on hiiglaslik raamatukogu, tee- ära Prantsusmaa kõige populaarsema partei Front Nationali nija, 15-aastane naine ja 40ndates eluaastates abikaasa, kes võimulepääsu, moodustavad Moslemi Vennaskond ja sotsia- pakub külalisele maitsvaid suupisteid ning hõrku Meursault’ listid koos Populaarse Liikumise Liiduga (UMP) koalitsiooni veini, mille François kohtumise käigus tühjaks kummutab. ning presidendiks valitakse mõõdukas ja karismaatiline mos- Islamiusku sissejuhatava raamatu kirjutanud ning filosoofias lem Mohammed Ben Abbes. hästi orienteeruv Rediger arutleb professoriga religiooni üle Loomulikult tähendab selline islamipööre muutusi ühiskonna ning võrdleb inimese alistumist jumalale naise alistumisega kõikidel tasanditel ning François saab Sorbonne’ist teate, et mehele. „Islamis lepitakse maailmaga sellisena, nagu see on, näiteks „Lanzarotes”, „Elementaarosakestes” ja kümme aasta on saadetud (heldelt tasustatud) pensionile, sest ülikoo- sest jumalik looming on täiuslik.” François on lummatud. Kui tat tagasi kirjutatud romaanis „Saare võimalikkus”, mis ilmus lides võivad edaspidi õpetada vaid moslemid. François sõi- askeetlik ja eluvõõras katoliiklus jätab professori täiesti kül- mullu lõpuks ka eesti keeles. Kõigis neis raamatutes seiklevad dab kloostrisse, kus veetis kunagi aega ka katoliiklusse pöör- maks, siis šarmantse Redigeri üliluksuslik eluviis kahe anduva Houellebecqi tegelased erinevates new age’i kommuunides ja dunud Huysmans ning mis on tähenduslik ka selle poolest, naisega paneb ta asjade üle juurdlema. Ehk leidub just siin ususektides, kus keskne teema on seksuaalsus. Näiteks ro- et 732. aastal peatasid Karl Martelli juhtimisel just seal Frangi võti resignatsioonist väljumiseks ja elule mingi uue mõtte maanis „Saare võimalikkus” korraldab elohimismi kirik glo- riigi väed Omaijaadide rüüsteretke, takistades sellega mos- leidmiseks? baalse kampaania, millega kutsutakse inimesi üles rohkem sek- lemite invasiooni kristlaste kantsi. Houellebecq on jõudnud oma peategelaste otsingutes niisiis si ja naudingut pakkuma. „Soumissionis” tunnistab François, Professor François käib regulaarselt kirikus ning teeb Huys- monoteistliku jumalani. Varem on ta tegelenud usuteemadega et jumal paikneb naise vagiinas.

elu ja elukeskkonda pakkuda. Seejuures ei olda passiivsed, vaid hoopis vägagi motiveeritud lahenduse nimel töötama Hipsterluse surm, (meditatsioon, üliteadlik toitumine, harjumuspäraseks saanud „euronormidele” vastavatest hüvedest loobumine jm). See väga paljude harudega subkultuur on seadnud end uussiiruse sünd jõudsalt sisse ka massimeediakanalitesse. Teleekraanil teeb võidukäiku „Selgeltnägijate tuleproov”, loetuima uudiste- portaali Delfi loomulikuks osaks on saanud esoteerikakanali Liisi Aibel alkeemia.ee artiklid, Facebooki on tekkinud lugematul hulgal gruppe, kus müüakse väge kandvaid poolvääriskive, ning endine esileedi on muutnud oma kasutajanime samas suht- lusvõrgustikus müstiliselt väeliseks Amertat Amertatiks (mis tähendab zoroastrismi usundis surematust). Seega tungivad Lääne ühiskonna õnneks või õnnetuseks on hipsterite ajastu ümber saanud – subkultuurid on esoteerilised ideed ja suunised üha enam meie kõigi igapäeva- loobunud maiste trendidega kaasajooksmisest ja materiaalsete jumalate kummardamisest ning ellu. Leidub nii uskujaid kui ka skeptikuid, kuid tõsiasi on, et avanud tšakrad sootuks energeetilistele väljadele ja loodusvaimudele. seda järjest laialdasemalt maad võtvat kultuurinähtust tuleks lähemalt mõtestada. Seda Von Krahli lavastus pioneerina ka proovib. Kertu Moppeli „Hipsteri surm” võiks algatada arutelu ja ava- täisväärtuslikuks harmooniliseks eluks, ning selleks, et nende Klišeede vältimiseks on Moppel demograafiakaardid täie- liku analüüsi, mida pole veel (laialdaselt) peetud. Nimelt on lapsed saaksid elada paremas ja vähem agressiivses maail- likult segamini paisanud. Müstika, õnne ja tasakaalu otsin- antud lavastus omamoodi, kuid vägagi aktuaalne tõend maa- mas, ollakse valmis katsetama pea kõigega, mille vastu rat- guile asuvad suurfirma reklaamiosakonnas töötavad noored ilmavaadete vaheldumisest: hipsterlik iroonia ja küünilisus on sionaalne mõtlemine esmajoones tõrgub. ja edule orienteeritud mehed ehk esmavaatlusel hipsterid, surnud ning selle asemele asuvad uussiiralt positiivne mõtle- Eestis on see teema eriti päevakorral, sest enamiku inimes- mitte eespool kirjeldatud vaimsetest praktikatest huvituvad mine, esoteerika ja kõrgemad jõud. Põhjuseid on erinevaid, te igapäevaelus puudub konkureeriv ja tuge pakkuv suur- eelkeskealised. Etenduse algus, kus suurfirma reklaamiosa- kuid peamiseks võib pidada seda, et kui varem tajuti globaal- usundi jumal, kelle poole hingelise abituse korral pöörduda. kond saadetakse töötama mahajäetud keldrisse, meenutab set tulevikku alati paremana kui olevikku, siis nüüd on po- Euroopa ühe kõige ateistlikuma riigi tiitel, mis esmapilgul vii- inglise karakterikomöödiat „IT-osakond”. Tööpäeva haka- sitiivse nägemuse asendanud negatiivsed eelaimdused. Ka- tab siinse rahva positivismikesksusele ja mõistuspärasusele, tuseks korraldatav ergutusrituaal, mille eesmärk on mees- dunud turvatunde kompenseerimiseks kiigatakse üha enam tähendab tegelikult seda, et Kristuse asemel usutakse kõik- konnavaimu tugevdada, on tuttav näiteks SAAL Biennaalil inglite, kristallide ja nende abiga saavutatava sisemise har- võimalikesse muudesse salalistesse jõududesse (nõidadest etendunud idufirma argipäeva lahkavast lavastusest „Supe- moonia otsingute poole. ravitsejateni). Usku, ükskõik mis vormis, on vaja, sest tead- ramaX”. Mõlemad konnotatsioonid panevad vaatajad lavas- Hipsterlust ja nii-öelda uussiirust viljelevad grupid on vähe- misega, et kogu meie saatus on ainult meie endi kätes, on tuse kulgemisloogikast hipsterikultuuri tunnuseid otsima. malt pealiskaudsel vaatlusel demograafiliselt üsna erinevad. äärmiselt raske toime tulla. Vastutus on liialt suur. Kui liita Miski ei reeda, et peagi hakkavad toimuma kontekstivõõrad Kui hipsteritena kujutletakse peaasjalikult kahekümnendates eelnevale veel viimastel aastatel tärganud sõjahirm ja mure ja veidrad sündmused. eluaastates ettevõtlikke, edumeelseid ja kultuurseid noori, tuleviku pärast, on igati loogiline, et hipsterlik, iroonia kaudu Osakonnajuhatajas (Mart Koldits) tekitab paanilist paranoiat siis alternatiivsete mõtteviiside usku pöörduvad tihti just kol- end ühiskonnast distantseeriv mõtteviis asendub järk-järgult teda ja tema töötajaid Suure Venna valvsa silmana jälgiv kon- mekümnendates pereemad, kes on jõudnud oma elus aru- uussiira mõtlemisega, mille aluseks on soov(unelm) leida võlu- torinurgas olev kaamera. Teda ajab hulluks – taaskord maa- saamani, et korporatiivne karjäär ei paku piisavalt võimalusi vits, millega endale ja oma järeltulijatele täisväärtuslikumat ilmas vägagi aktuaalne – küsimus, kes ja kui palju teda jälgib. : 35

Kuni oma viimase raamatuni on Houellebecq vaadelnud is- dada oma karjääri, staatust ja majanduslikku olukorda ka simus, mil nad selle teemaga tõsisemalt tegelema hakkavad. lamiusku pigem kui seksuaalsust allasuruvat või koguni tühis- kvalitatiivset hüpet seksuaalelus, mida polügaamia seadus- Ent eks pagulas- ja islamivastase diskursuse edus masside tavat nähtust. Juba „Lanzarotes” arutleb peategelane, et võib tamine kahtlemata pakub. Mis veel parem – „Soumissionis” seas mängib veel suuremat rolli see, et „massiimmigratsioo- ükskõik kuhu reisida, aga mitte islamimaale. Islami suhtes on valivad kosjasobitajad naised vastavalt tema soovidele ja po- nis” kardetakse konkurentsi seksuaalsuse turul, kus niikuinii autor kõige kriitilisem „Platvormis”, kus peategelase seksi- sitsioonile ühiskonnas tema eest. Kindel on see, et tulene- naiste arv väheneb pöörasel kiirusel. Äraspidisel moel väljen- kuurortide arendamisega tegelev armsam saab terrorirün- valt traditsioonilistest pereväärtustest on mehele garantee- dab seda ka nende eesti naiste vägistamisega ähvardamine,

nakus surma, kui baaris nimega Crazy Lips lõhkeb pomm. ritud naise pühendumus ja andumine. Ka seksuaalne. Ja see kes on kõnelenud avalikult sallivuse ja pagulaste vastuvõtmi- KIRJANDUS See tänavu muide ka eesti keeles ilmuv raamat ja ajakirjale on kõige olulisem. se toetuseks. Sama lugu on nn Odini sõdalastega – mehed Lire antud intervjuu, kus ta nimetas islamit „kõige lollimaks „Soumissionis” portreteeritava Moslemi Vennaskonna po- asuvad naisi kui eksklusiivselt valgetele eesti meestele kuulu- religiooniks”, tõid Houellebecqile kaela kohtuasja, kus teda liitiline programm keskendub ennekõike perekonnale ja iibe vaid seksiobjekte immigrantide eest „kaitsma”. süüdistati usupõhise ja rassilise vihkamise õhutamises. tõstmisele. Mis saaks olla kaunim, kui näha heaolu seal, kuhu Ka Houellebecq on oma raamatutes seksi kapitaliseerimi- Kuidas aga jõuab Houellebecqi klassikaline keskealine mees- see tegelikult kuulub – tuumikperekonna soojas sülemis, sest kirjutanud, ennekõike „Platvormis”, kus valgetele mees- peategelane, kes otsib elult peamiselt seksi ja lähedust – nii küsib Mohammed Abbes ning suunab ka majanduspoliitika tele on selles vallas lahti kogu maailm. Teiste seas armas- prostituutide, edukate ettevõtjate kui ka tudengite voodi- hoovad pereäride toetamisse. François tunneb selles loomu- tavad globaalsel seksiturul ja eriti näiteks tai prostituutide TEATER test, nii sakslaste, venelaste, prantslaste kui ka tai naiste käte likult kohe ära ilmse kattuvuse Euroopa konservatiivsete ja ihulikke rõõme nautimas käia ka eesti turistid. Vastupidine vahelt –, lõpuks ikkagi monoteismi? Romaanis „Saare või- Prantsusmaale omaselt katoliikliku taustaga rahvuslaste ja trajektoor, kus välismaa mehed tulevad Eestisse ja suhtlevad malikkus” kirjutab Houellebecq sellest, kuidas islam muutus islamipartei põhimõtetes, kus ateism ja humanism hüljatakse siinsete naistega või saavad nendega koguni lapsi, saab aga Euroopas populaarseks just tänu macho-kultuurile, õigemini ning sisuliselt naastakse patriarhaalsusesse. Mis veel – tradit- juba tänavatelgi avaliku sõimu osaliseks, sest nad on „litsid”4. selle taandumisele: kui macho’d pole enam moes, teeb see sionaalsetest kultuuridest pärit immigrandid toovad Euroo- Houellebecqi „Soumissioni” teene inimkonnale ongi see, et õnnetuks nii mehi kui ka naisi ning üha enam inimesi igatseb passe sellest vaatevinklist nähtuna endaga kaasa hoopis uue ta toob väga hästi välja Euroopas pead tõstnud äärmuskon- taga süsteemi, kus naised on tagasihoidlikud ja alandlikud ning kuldse ajastu, mitte hävingu! servatiivide ja marurahvuslaste paanikaõhutamise silmakir- kus nende neitsilikkust hoitakse alal. See on huvitav paradoks, et ka meie kohalikud katoliiklas- jalikkuse. Hirmutades inimesi apokalüpsisega, mis peaks Nagu Houellebecq ütleb, on religioossed dogmad tõhu- test „traditsioonilise perekonna kaitsjad” ja äärmuskonser- jõudma siia pagulaste, immigrantide või moslemite saabu- salt primitiivsed just seetõttu, et neist saaksid aru võimali- vatiivid ei soovi siin näha islamiusulisi sisserändajaid, kuigi des, ajavad nad ise samal ajal poliitikat ja õhutavad ühiskon- kult paljud inimesed. Neile, kes „moraalselt libastuvad” või neil on tõenäoliselt omavahel palju rohkem ühiseid väärtusi nas käitumist, mis diskrimineerib naiste, sõjapõgenike ja on omadega tupikus, säilitatakse alati sild korra taastamise kui näiteks minul nende kummagagi. Pippa Norris ja Ronald sealhulgas eriti moslemite ning seksuaalvähemuste õigusi ja süsteemi, religiooni. Seal on mehe ja naise rollid klaarid ja Inglehart on analüüsinud aastaid nende inimeste väärtus- vabadusi. Ja nagu Houellebecqki väga tabavalt osutab, esin- traditsiooniliselt hierarhilised. Kui Lääne kapitalistlikus kul- hinnanguid, kes on vastanud World Values Survey küsitlus- davad nad sealjuures fallogotsentrilist maailmavaadet, kus tuuris on kõik lubatud, sest jumal on surnud, aga kogu sellest tele üle kogu maailma, ning leidnud raamatus „Sacred and meheliku jouissance’i saavutamiseks võib religioon olla vägagi seksuaalsest vabadusest hoolimata hedonistlik dekadents Secular. Religion and Politics Worldwide”, et kõige konserva- tõhus vahend. rahuldust ei paku ja teeb võib-olla hoopis õnnetuks, mis siis tiivsemad erinevates moraalsetes küsimustes (näiteks abort inimesele üldse alles jääb. Kuidas saavutada lacanlik jouissance2 ja eutanaasia) on just moslemid ja katoliiklased. või, veel enam, objekt väike a? Muidugi jumalas! Eestis tegutseva katoliikliku sihtasutuse Perekonna ja Tra- 1 Raamat ei ole veel eesti keeles ilmunud, kuid Triinu Tammel on Romaanis „Saare võimalikkus” ütleb Houellebecq, et reli- ditsiooni Kaitseks „kultuurisõja” piiblis „Revolutsioon ja vas- selle tõlkimine juba pooleli, teadaolevalt saab eestikeelse tõlke giooni väärtus tõuseb tohutult, kui see suudab jätta mulje, et turevolutsioon” ütleb selle autor Plinio Corrêa de Oliveira pealkirjaks „Alistumine” – toim. pakub siin ja praegu elu, mis on senisest täielikum, rikkam, konkreetselt välja, et taastada tuleb kord, „mille all me 2 Jouissance (nauding) tähistab siin ettekujutust terviklikust-täius- vaimustavam ja rõõmsam. Raamatus võtab elohimismi usu- mõistame Kristuse rahu Kristuse valitsemise all, see tähen- likust olemisest, mida subjekt ihaleb, kuid pole võimeline saavu- liikumine sellest mõttest eeskuju ja taasseksualiseerib inime- dab karmi ja hierarhilist, oma alustes sakraalset, antiegali- tama. Tema olemispuudus on alati läbistatud hirmust kaotada sed, sest seksuaalne nauding on kõige jumalikum kogemus taarset ja antiliberaalset kristlikku tsivilisatsiooni”3. Nii et naudinguvõime, mida ta tegelikult polegi kunagi täielikult omanud. võimalikest. Vast kõige kuulsamalt sümboliseerib säärast re- ohte, mida ähvardatakse tulenevat „võõrast” islamist, rea- Definitsiooni on sõnastanud Neeme Lopp. ligioosset ideed hinduistliku jumala Šiva falliline linga, tähis- liseerivad siinsamas Eestis tegutsevad usufundamentalistlik 3 Oliveira, Plinio Corrêa de 2012. Revolutsioon ja vasturevolutsioon. tades jumalikku potentsiaali ja energiat. liikumine SAPTK ja nende parlamendis tegutsev nabanöör Tallinn: Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, lk 91. Houellebecqi teosed on läbivalt fallogotsentrilised. Sellest EKRE hoopis ise. Näiteks on juba riigikoguski kuulda nende 4 Paris, Krister 2015. Kelly Grossthal: ega hea ülikond õiget lähtuvalt näeb ta islamisse astumises lisaks võimalusele eden- hukkamõistvat suhtumist aborti ning on ilmselt ainult aja kü- rassisti riku. – Eesti Päevaleht, 30.10.

Sest see, et jälgitakse, on juba ammu selge. Meeleheitlikult lahendust otsides kleebib ta kaamerasilma teibiga kinni, samamoodi nagu paljud meie seast teibivad üle oma sülearvuti veebikaamera. Paranoilisust suurendab jälgimishirmu ambi- valentne iseloom: ühest küljest on see äärmiselt irratsionaal- ne ja teisalt vägagi reaalne. Ka teised osakonna töötajad tajuvad – üks ühel, teine teisel moel –, et senine näiline elutasakaal on paigast nihkunud. Päästeinglina satub nende juurde tööle nooruke Anna (Liisa Pulk), kellesse armub esimesest silmapilgust copywriter Mati (Jim Ashilevi). Teine Mati (Lauri Kaldoja) näeb nende kahe potentsiaalses armuloos põimuvates energiates võimalust taastada maailma harmooniline tasakaal. Paraku ei taha kahe- poolne armastus kuidagi hoogu sisse saada. Mati on silmaga nähtavaks flirtimiseks liialt ebakindel ja Anna ei ole lihtsalt eriti huvitatud. Korraks ristuvad nende teed unenäos – lõpu- tul Ameerika maanteel päikeseloojangusse sõites –, kuid päriselu tarbeks jääb pelgalt romantilisest unenäost väheks. Ootamatult sugeneb Anna karakteriga lavastusse ka feministlik agenda. Tema klassikaline heledapäise ja küllalt ruma- la kontoribimbo fassaad mureneb kildudeks, kui ta taipab, et ülejäänud kontorirahvas üritab teda „lihtsa saagina” Matile sobitada. Tema näeb meeste harmooniaotsinguis vaid neisse sissekodeeritud domineerimisvajadust ning naine on auhind, mida iga meesisend teatava (ükskõik kui vähese) pingutu- Foto: Herkko Labi se tagajärjel loomuomaselt väärib. Sellest võib lugeda välja lavastaja vihje, et hingelise kooskõla otsingutel tuleks alustada iseendast, mitte jääda juba eos lootma kellegi teise peale. tõeste ja muretsemist väärivate väljavalimine on keeruline Selleks et yin ja yang saaksid koos eksisteerida, on vajalik, et töö ning seetõttu on parim kasutada lavategelaste seisundi „Hipsteri surm” mõlemad oleksid ka iseseisvalt balansis. Üks ei saa olla tei- iseloomustamiseks terminit „segaduses olek”, mida ratsio- sest tugevam, sest sellisel juhul on harmoonia saavutamatu. naalse mõtlemise asemel hoopis erinevate alternatiivteoo- Autor ja lavastaja: Kertu Moppel Seega, siinkirjutaja arvates ei kõnele Moppeli lavastus mit- riatega lahendada püütakse. Vaatajate jaoks ei ole etenduse Kunstnik: Arthur Arula te hipsteritest, vaid sellest, et hipsterlus on surnud ja selle tegevus- ja mõtteliini järgimine lihtne: niipea kui mõni püsti- Osades: Mari Abel, Jim Ashilevi, Lauri Kaldoja, Mart Koldits, asemel on tooni andmas uus mitmepealine, hoopis teistsu- tatud küsimus lahenduseni hakkab jõudma, hüpatakse uute Tõnis Niinemets, Liisa Pulk guse tonaalsusega subkultuur. Selleks on lavastaja loonud juurde, markeerides nõnda käsitletava uue ja järjest enam umbsesse kontoriruumi pakitud maailma mudeli, milles põr- kanda kinnitava mõtteviisi paljuharulisust, mida, tõepoolest, Esietendus 29. jaanuaril 2016 Von Krahli teatris. kuvad pidevalt paljud hüpoteesid ja (eksi)arvamused. Neist polegi kerge mõista. Etendused 8., 11., 12., 15., 18. ja 19. märtsil kell 19.