Riigikogu Aastaraamat 2017/2019 Riigikoguriigikogu Aastaraamataastaraamat 2017/20192017/2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 RIIGIKOGURIIGIKOGU AASTARAAMATAASTARAAMAT 2017/20192017/2019

Riigikogu Kantselei 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019

Riigikogu Kantselei 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019

Riigikogu Kantselei 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1 Riigikogu aastaraamat 2017/2019

Aastaraamat koondab perioodi 11. september 2017 – 29. märts 2019 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös

Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei

ISSN 1736-776X Trükikoda AS Printon Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2019, Eesti Rahvusraamatukogu 2019

2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 SISUKORD

SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 44 Arupärimised 45 Kirjalikud küsimused 46 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Infotunniküsimused 47 JUHATUS JA FRAKTSIOONID 6 Umbusaldushääletused 48 Juhatus 7 Muu kontrolltegevus 49 Fraktsioonid 8 Koosseisu muudatused 12 Fakte Riigikogu liikmete kohta 13 TEGEVUS MUUDES VALDKONDADES 52 Riigikogu liikmete ühendused 57 RIIGIKOGU KOMISJONID: TEGEVUSE ÜLEVAADE 14 Meelis Kitsing Euroopa Liidu asjade komisjon 15 Arenguseire võlu ja valu 58 Keskkonnakomisjon 16 Kultuurikomisjon 18 Maaelukomisjon 19 VÄLISSUHTLUS 60 Majanduskomisjon 21 Riigikogu delegatsioonid 61 Põhiseaduskomisjon 23 Riigikogu väliskülalised 67 Rahanduskomisjon 25 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 71 Riigikaitsekomisjon 28 Parlamendirühmad 71 Sotsiaalkomisjon 30 Väliskomisjon 32 Õiguskomisjon 34 RIIGIKOGU Julgeolekuasutuste JA AVALIKKUS 72 järelevalve erikomisjon 35 Korruptsioonivastane Eiki Nestor erikomisjon 37 Parlament uue aastasaja lävel 80 Riigieelarve kontrolli erikomisjon 38 Probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks 40 Probleemkomisjon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks 41 Õigusloome statistikat 42

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 3 4 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 HEA LUGEJA!

Teie ees on Riigikogu XIII koosseisu viimane aastaraamat, Kõige selle taustal ei katkenud mõistagi Riigikogu mis võtab kokku perioodi septembrist 2017 märtsini 2019. ja selle kantselei igapäevane tegevus. Nuputasime, kuidas See ajavahemik oli üks viimaste aastate sündmusterohke- muuta tõhusamaks Riigikogu alatiste komisjonide tee- maid ja mitmel põhjusel meeldejäävamaid nii rahvaesin- nindamist, et oleks tagatud paindlikkus ja asjatundlikkus dajatele kui Riigikogu Kantselei töötajatele. Esiteks saab ning koormus oleks võimalikult ühtlaselt jaotatud. Ana- riik sada aastat vanaks vaid üks kord ajaloos ja teiseks on lüüsi tulemusena valmisid ettepanekud, mille rakenda- Eesti eesistumine Euroopa Liidus juba iseenesest tähele- mise üle otsustamine seisab nende ridade kirjutamise panuväärne sündmus, rääkimata selle esmakordsusest. ajal veel ees. Läbi sai mõeldud kantselei strateegia aastani Kuigi Eesti eesistumine ELi Nõukogus algas 2024. Euroopa Liidu asjade menetlemiseks Riigikogus 2017. aasta juulis, on Euroopa asjad seatud nii, et ees- andis vastav töörühm otsustusprotsesse oluliselt tõhus- istumise parlamentaarne mõõde kestis Riigikogu jaoks tavaid soovitusi. Uue parlamendikoosseisu ELi asjade 2018. aasta aprillini. Kui midagi teha esimest korda, nõuab komisjonil on nüüd, millele oma tegevuse korraldamisel see topelt ettevalmistusi ja hulga kogemuste hankimist. tugineda. Riigikogu korraldas seitse erineva osavõtjate arvuga, eri Riigikogu Kantselei on alati käinud kaasas Eestile teemadel ja toimumiskohtades aset leidnud rahvusvahe- omaste innovaatiliste lahendustega. Uue teemana on list konverentsi, seminari ja kogunemist. Eesistumisele fookusesse tõusnud tehisintellekt ja selle kasutamise pani punkti 2018. aasta aprillis Tallinnas toimunud ELi võimalused. Huvitatuil oli võimalus osaleda töötubades, liikmesriikide parlamentide kõikide kodade esimeeste kus kaaluti võimalusi tehisintellekti kaasamiseks kantse- konverents, kus räägiti Euroopa Liidu tulevikust ning lei toimingutesse. Meie dokumendihaldussüsteemi julgeolekust. Kantselei meeskond sai korraldustööga parandamine ja täiendamine toimub samuti pidevalt. suurepäraselt hakkama. Kõnealusel perioodil mahtus XIII Riigikogu aja- Kõrvuti rahvusvaheliste üritustega võtsid aga üha graafikusse neli istungjärku. See oli töömahukas aeg, mil enam hoogu sajanditaguste sündmuste kajastamised toimusid sisukad arutelud nii komisjonides kui täiskogus. meie kodusel Eestimaal. 2017. aasta 28. novembril tähistas Nüüd on teatepulga üle võtnud Riigikogu XIV koosseis, Riigikogu Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäeva kes seab stardijoonel sihte tulevikuks. piduliku istungiga, kus kõrvuti Riigikogu liikmetega osale- Jõudu tööle! sid ka Noorte Maapäeva saadikud. Noored andsid poliitikutele edasi oma visiooni tänasest ja homsest Eestist. Peep Jahilo Pidulik lipuheiskamine 24. veebruaril 2018 oli suure- Riigikogu Kantselei direktor joonelisem kui muidu – Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval löödi Lossi platsil tantsu ja rahvast oli kohal palju rohkem kui tavapäraselt. Sama aasta suvel läbis Pika Hermanni jalamil asuv Kuberneri aed põhjaliku renoveerimiskuuri, et avaneda taas uues haljastuses ja kujunduses. Detsemb- ris tähistasime 100 aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest riigilipuna Pika Hermanni torni, ekspositsioon sellel teemal leidis endale väärika koha Riigikogu hoone vestibüülis. Vaevalt sai aga Eesti juubeliaasta lõp- peda, kui algas Riigikogu enda 100. aastapäeva tähistav ürituste sari.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 5 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: JUHATUS JA FRAKTSIOONID

See riik on liiga paks, kuna elanike arvuga võrreldes nõuab ta suhteliselt rohkem riigiametnikke kui suurem maa. Samas on see riik liiga õhuke, kuna ta ikkagi ei suuda katta kõiki erivajadusi. Kui meil Eesti eduloo taga ei ole poleks vaja ülal hoida omaette mitte ainult meie inimeste ja keelele rajatud kultuuri, siis ei ettevõtete nutikus, vaid väga hakkaks ükski hull nii väikest suurel määral meie Riigikogu eraldi riiki looma. Meil aga on koosseisude tarkus, julgus ja selline kultuur. Ja see kultuur valmisolek teha asju teisiti, kui on nii hämmastavalt tugev, on rahvusvahelisest praktikast et see on teinud võimalikuks tuntud, parasjagu moes või selle, mis pole võimalik: nimelt meile mujalt tulnud targad riigi, mis on samal ajal liiga on soovitanud. Eesti eristub paks ja liiga õhuke, aga toimib teistest riikidest just nimelt ikkagi. nutika ja leidliku seadusloome poolest. Rein Taagepera olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigireform ja hea halduse Vabariigi President Kersti Kaljulaid põhialused” arutelul, 05.06.2018 sügisistungjärgu avamisel, 10.09.2018

6 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Kohalolek on äärmiselt oluline, kuid põhiline on see, JUHATUS kui palju hääletab pärast selle otsuse ettepaneku poolt. Aseesimees Enn Eesmaa, 04.12.2018

Ka mul või kes iganes istungit juhatab, oleks kordades Aitäh, austatud ettekandja! Selleks et te saaksite lihtsam seda tööd teha, kui kõik elujuhtumid oleks põhjalikult küsimustele vastata, me jätkame homme kodu- ja töökorra seaduses paragrahvidega kaetud. selle päevakorrapunkti arutelu, sest istungi aeg Reeglina on ju nii, et teatud juhtumeid ei suudeta enne kohe-kohe lõpeb. isegi teoreetiliselt välja mõtelda. Ja seetõttu ongi olemas Aseesimees Kalle Laanet, 04.12.2018 tavad, kuidas tõlgendada ühte või teist paragrahvi. Esimees Eiki Nestor, 13.02.2019

Kalle Laanet, Eiki Nestor ja Enn Eesmaa, märts 2018

Esimees Eiki Nestor JUHATUSE VALIMISED 22. MÄRTS 2018, Esimene aseesimees Enn Eesmaa HÄÄLETUSTULEMUSED Teine aseesimees Taavi Rõivas (kuni 23.10.2017), Hanno Pevkur (23.10.2017–22.03.2018) Esimehe valimised Kalle Laanet (alates 22.03.2018) Eiki Nestor: 54 häält Henn Põlluaas: 35 häält Kehtetuid sedeleid 8 ASEESIMEESTE VALIMISED 23. OKTOOBER 2017, Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 97 HÄÄLETUSTULEMUSED Aseesimeeste valimised Enn Eesmaa: 52 häält Enn Eesmaa: 56 häält Hanno Pevkur: 33 häält Kalle Laanet: 30 häält Krista Aru: 9 häält Kehtetuid sedeleid 10 Kehtetuid sedeleid 1 Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 96 Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 95

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 7 FRAKTSIOONID

EESTI KESKERAKONNA FRAKTSIOON (K)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Kersti Valeri Erki Dmitri Enn Peeter Helmut Sarapuu Korb Savisaar Dmitrijev Eesmaa Ernits* Hallemaa

Olga Jaanus Mihhail Siret Igor Heimar Oudekki Ivanova* Karilaid Korb Kotka-Repinski Kravtšenko* Lenk Loone

Aadu Andrei Anneli Eevi Toomas Martin Mihhail Must Novikov* Ott Paasmäe* Paur Repinski* Stalnuhhin

Märt Karin Tiit Marika Viktor Vladimir Toomas Sults Tammemägi* Terik Tuus-Laul Vassiljev Velman Vitsut

Toomas Väinaste

* Peeter Ernits (kuni 11.09.2018, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige); Olga Ivanova (kuni 22.08.2018, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige); Igor Kravtšenko (volitused lõppenud 12.09.2018; alates 14.09.2018, asendusliige); Andrei Novikov (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 09.11.2017, Tallinna abilinnapea); Eevi Paasmäe (alates 29.06.2018, asendusliige); Martin Repinski (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 27.06.2018); Karin Tammemägi (alates 14.11.2017, asendusliige)

8 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 EESTI KONSERVATIIVSE RAHVAERAKONNA FRAKTSIOON (EKRE)

Esimees Aseesimees

Martin Henn Mart Uno Jaak Raivo Arno Helme Põlluaas Helme Kaskpeit Madison Põldaru Sild

EESTI REFORMIERAKONNA FRAKTSIOON (RE)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Jürgen Maris Kristen Arto Yoko Peep Deniss Ligi* Lauri Michal* Aas Alender Aru* Boroditš*

Ivi Igor Remo Jüri Liina Johannes Toomas Eenmaa* Gräzin* Holsmer* Jaanson Kersna Kert Kivimägi

Eerik-Niiles Urmas Ants Kalle Lauri Madis Meelis Kross* Kruuse Laaneots Laanet Luik* Milling Mälberg

Kalle Keit Pentus- Hanno Heidy Mati Laine Valdo Palling Rosimannus Pevkur* Purga Raidma* Randjärv* Randpere

Taavi Anne Aivar Aivar Urve Vilja Terje Rõivas Sulling Surva* Sõerd Tiidus Toomast* Trei

* Peep Aru (alates 07.05.2018, asendusliige); Deniss Boroditš (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 31.07.2018); Ivi Eenmaa (alates 07.02.2019, asendusliige); Igor Gräzin (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 04.09.2018, Euroopa Parlamendi liige); Remo Holsmer (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 06.05.2018); Eerik-Niiles Kross (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 13.06.2018); Jürgen Ligi (esimees alates 24.10.2017); Lauri Luik (aseesimees kuni 11.09.2018); Kristen Michal (aseesimees alates 11.09.2018); Hanno Pevkur (esimees kuni 23.10.2017, Riigikogu aseesimees); Mati Raidma (alates 10.09.2018, asendusliige); Laine Randjärv (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 04.02.2019); Aivar Surva (alates 22.08.2018, asendusliige); Vilja Toomast (alates 15.06.2018, asendusliige)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 9 EESTI VABAERAKONNA FRAKTSIOON (EVA)

Esimees Aseesimees

Andres Krista Andres Jüri Monika Külliki Ain Herkel* Aru* Ammas* Adams Haukanõmm* Kübarsepp* Lutsepp

Enn Jüri Artur Meri* Saar* Talvik*

ISAMAA JA RES PUBLICA LIIDU FRAKTSIOON (IRL) / ISAMAA FRAKTSIOON (I) alates 31.07.2018

Esimees Aseesimees

Helir-Valdor Priit Raivo Maire Tiina Aivar Tarmo Seeder Sibul Aeg Aunaste Kangro* Kokk Kruusimäe

Viktoria Andres Marko Mart Marko Sven Ladõnskaja- Metsoja* Mihkelson* Nutt Pomerants Sester Kubits

* Andres Ammas (volitused lõppenud 04.04.2018†); Krista Aru (aseesimees alates 09.04.2018); Monika Haukanõmm (kuni 12.11.2018, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige); Andres Herkel (esimees alates 13.06.2018); Külliki Kübarsepp (volitused peatunud ajutise töövõimetuse tõttu 10.01.2019); Enn Meri (alates 09.04.2018, asendusliige); Jüri Saar (alates 14.01.2019, asendusliige); Artur Talvik (esimees kuni 13.06.2018, fraktsioonis kuni 22.08.2018, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige)

* Tiina Kangro (kuni 08.10.2018, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige); Andres Metsoja (aseesimees kuni 18.09.2017); Marko Mihkelson (kuni 11.09.2017, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige)

10 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 SOTSIAALDEMOKRAATLIKU ERAKONNA FRAKTSIOON (SDE)

Esimees Aseesimees Aseesimees

Jevgeni Kalvi Heljo Hannes Toomas Helmen Inara Ossinovski* Kõva* Pikhof Hanso Jürgenstein Kütt Luigas

Jaanus Marianne Eiki Liisa Ivari Barbi Rein Marrandi Mikko Nestor Oviir* Padar* Pilvre* Randver*

Tanel Rainer Hardi Talve Vakra Volmer

FRAKTSIOONI MITTEKUULUVAD RIIGIKOGU LIIKMED

Peeter Monika Olga Tiina Marko Urve Artur Ernits* Haukanõmm* Ivanova* Kangro* Mihkelson* Palo* Talvik*

Margus Tsahkna

* Kalvi Kõva (esimees kuni 07.05.2018, aseesimees alates 23.08.2018); Jevgeni Ossinovski (alates 03.05.2018, volitused taastunud, varem tervise- ja tööminister; esimees alates 07.05.2018); Liisa Oviir (volitused lõppenud 22.08.2018, asendusliige; aseesimees kuni 22.08.2018); Ivari Padar (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 07.11.2017, Euroopa Parlamendi liige); Barbi Pilvre (volitused lõppenud 26.11.2018; alates 29.11.2018, asendusliige); Rein Randver (08.11.2017–02.05.2018, asendusliige)

*Peeter Ernits (alates 11.09.2018, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon); Monika Haukanõmm (alates 12.11.2018, varem Eesti Vabaerakonna fraktsioon); Olga Ivanova (alates 22.08.2018, varem Eesti Keskerakonna fraktsioon); Tiina Kangro (alates 08.10.2018, varem Isamaa fraktsioon); Marko Mihkelson (alates 11.09.2017, varem Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon); Urve Palo (alates 23.08.2018, varem ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister); Artur Talvik (alates 22.08.2018, varem Eesti Vabaerakonna fraktsioon)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 11 KOOSSEISU MUUDATUSED

RIIGIKOGUST LAHKUNUD ASEMELE TULNUD (VÕI VOLITUSED PEATUNUD) (VÕI VOLITUSED TAASTUNUD)

Ivari Padar (SDE) volitused lõppenud 07.11.2017 Rein Randver (SDE) asendusliige 08.11.2017 Andrei Novikov (K) volitused lõppenud 09.11.2017 Karin Tammemägi (K) asendusliige 10.11.2017 Andres Ammas (EVA) volitused lõppenud 04.04.2018 Enn Meri (EVA) asendusliige 05.04.2018 Rein Randver (SDE) volitused lõppenud 02.05.2018 Jevgeni Ossinovski (SDE) volitused taastunud 03.05.2018 Remo Holsmer (RE) volitused lõppenud 06.05.2018 Peep Aru (RE) asendusliige 07.05.2018 Eerik-Niiles Kross (RE) volitused lõppenud 13.06.2018 Rait Maruste (RE) asendusliige 14.06.2018 Rait Maruste (RE) volitused lõppenud 14.06.2018 Vilja Toomast (RE) asendusliige 15.06.2018 Martin Repinski (K) volitused lõppenud 27.06.2018 Eevi Paasmäe (K) asendusliige 28.06.2018 Deniss Boroditš (RE) volitused lõppenud 31.07.2018 Aivar Surva (RE) asendusliige 01.08.2018 Liisa Oviir (SDE) volitused lõppenud 22.08.2018 Urve Palo (SDE) volitused taastunud 23.08.2018 Igor Gräzin (RE) volitused lõppenud 04.09.2018 Mati Raidma (RE) asendusliige 05.09.2018 Igor Kravtšenko (K) volitused lõppenud 12.09.2018 Rein Ratas (K) volitused taastunud 13.09.2018 Rein Ratas (K) volitused lõppenud 13.09.2018 Igor Kravtšenko (K) asendusliige 14.09.2018 Barbi Pilvre (SDE) volitused lõppenud 26.11.2018 Andres Anvelt (SDE) volitused taastunud 27.11.2018 Andres Anvelt (SDE) volitused lõppenud 27.11.2018 Barbi Pilvre (SDE) asendusliige 28.11.2018 Külliki Kübarsepp (EVA) volitused peatunud 10.01.2019 Jüri Saar (EVA) asendusliige 11.01.2019 Laine Randjärv (RE) volitused lõppenud 04.02.2019 Signe Kivi (RE) asendusliige 05.02.2019 Signe Kivi (RE) volitused lõppenud 05.02.2019 Paul-Eerik Rummo (RE) asendusliige 06.02.2019 Paul-Eerik Rummo (RE) volitused lõppenud 06.02.2019 Ivi Eenmaa (RE) asendusliige 07.02.2019

12 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 FAKTE RIIGIKOGU LIIKMETE KOHTA (seisuga 21. veebruar 2019)

Riigikogus on 29 naist ja 72 meest. Eesti Keskerakonna fraktsioonis on 25 liiget – Vanim Riigikogu liige on 77 ja noorim 27 aastat vana. 7 naist ja 18 meest Keskmine vanus on 53 aastat. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonis on 7 liiget – kõik mehed Riigikogus töötab 11 alatist, 3 eri- ja 2 probleem- Eesti Reformierakonna fraktsioonis on 30 liiget – komisjoni. Registreeritud on 6 fraktsiooni ja 8 fraktsiooni 10 naist ja 20 meest mittekuuluvat liiget, tegutseb 7 delegatsiooni, Eesti Vabaerakonna fraktsioonis on 6 liiget – 1 naine ja 61 parlamendirühma ja 83 muud ühendust. 5 meest Isamaa fraktsioonis on 11 liiget – 2 naist ja 9 meest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis on 14 liiget – 5 naist ja 9 meest Fraktsiooni ei kuulu 8 liiget – 4 naist ja 4 meest

XIII Riigikogu, 21. veebruar 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2016/20172017/2019 13 RIIGIKOGU KOMISJONID: TEGEVUSE ÜLEVAADE

Kui rahandusest lähemalt rääkida, siis selle eelarve võiks kokku võtta päris mitme märksõnaga. Üks nendest Riigikogu komisjonide töö märksõnadest on „maksu- on muutunud viimaste aastate rahu”. Ühtegi uut maksu jooksul avatumaks ja kaasa- järgmise aasta riigieelarves vamaks. Tulemus: vaadake, näha ei ole. Ühtegi olemas- tasapisi hakatakse mõistma, oleva maksumäära tõusu et seaduseid ei võta vastu järgmise aasta riigieelarves valitsus, ning sageli leitakse näha ei ole. See on maksurahu siin valitsuse väljapakutu ja ma arvan, et seda vajavad asemele hoopis uus ja parem nii meie Eesti Vabariigi lahendus. kodanikud kui ka ettevõtjad.

Riigikogu esimees Eiki Nestor Sven Sester 2019. a riigieelarve arutelul, sügisistungjärgu avamisel, 10.09.2018 17.10.2018

14 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 kujundati seisukohad Kreeka finantsabi programmi EUROOPA LIIDU kolmanda ja viimase ülevaatuse ning programmijärgse ASJADE KOMISJON järelevalve ja võlaleevenduse osas. Vaadeldaval perioodil ei esitanud ELAK ühtegi põhjendatud arvamust ELi algatuste vastuolu kohta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse Esimees: Toomas Vitsut (K) nõuetega. Aseesimees: Jaak Madison (EKRE) Välissuhtluses keskenduti parlamentaarsele koostööle, Liikmed: Dmitri Dmitrijev (K) (alates 06.03.2018) osaledes COSACi (ELi asjade komisjonide konverentsi) Monika Haukanõmm (EVA; –) aruteludes ja kolme Balti riigi ning Poola parlamendi ELi (kuni 13.12.2018) asjade komisjonide esimeeste regulaarsetel kohtumistel. Andres Herkel (EVA) (alates 13.12.2018) 2018. a esimesel poolaastal esindas ELAKi esimees koos Tiina Kangro (IRL/I; –) (alates 12.09.2017) Bulgaaria ja Austria ELi asjade komisjonide esimeestega Johannes Kert (RE) ELi liikmesriikide parlamente Euroopa Komisjoni subsi- Siret Kotka-Repinski (K) (alates 14.09.2018) diaarsuse rakkerühmas. See tähendas tihedaid töökohtu- Tarmo Kruusimäe (IRL/I) misi Brüsselis ja ettepanekuid subsidiaarsuse järelevalve Viktoria Ladõnskaja-Kubits (I) parandamiseks liikmesriikide parlamentides. Eesti ELi (alates 16.10.2018) Nõukogu eesistumise raames juhtis ELAK 26.–28.11.2018 Oudekki Loone (K) Tallinnas toimuvat COSACi täiskogu istungit, mille raames Marko Mihkelson (–) (kuni 16.10.2018) käsitleti ELi tulevikku, digitaalset ühisturgu, sisejulge- Marianne Mikko (SDE) olekut, rännet ja ELi parlamentaarset koostööd ning Andrei Novikov (K) (kuni 09.11.2017, järeldused võeti vastu konsensuslikult. volitused lõppenud) Vaadeldaval perioodil arutleti läbivalt Ühend- Liisa Oviir (SDE) (kuni 22.08.2018, kuningriigi EList lahkumise (Brexit) ja ELi tulevase volitused lõppenud) eelarveraamistiku üle. Eevi Paasmäe (K) (23.08.–14.09.2018) Kalle Palling (RE) BREXIT Keit Pentus-Rosimannus (RE) 2017. a alguses teatas Ühendkuningriigi valitsus oma Barbi Pilvre (SDE) (23.08.–26.11.2018, kavatsusest astuda EList välja ja algasid lahkumisläbi- volitused lõppenud; alates 30.11.2018) rääkimised. Mitte kunagi varem ei ole ükski riik EList Martin Repinski (K) (14.11.2017–27.06.2018, lahkunud. ELAKi ülesandeks oli jälgida, et Eesti kodanike volitused lõppenud) ning ettevõtjate huvid oleksid läbirääkimistel Ühendku- Taavi Rõivas (RE) ningriigiga kaitstud. Brexiti teemat käsitleti ELAKis vähe- Aivar Sõerd (RE) (kuni 06.03.2018) malt kord kuus. Läbirääkimiste lõpul 2019. aasta alguses Tiit Terik (K) kujundas ELAK Riigikogu seisukoha Ühendkuningriigi Urve Tiidus (RE) (alates 06.03.2018) lahkumisleppe teksti, üleminekuperioodi ja tulevikusuhte deklaratsiooni osas. Eesti oli Brexiti protsessis läbivalt ELi asjade komisjon pidas 100 istungit, sh 2 avalikku, veendunud, et Ühendkuningriigi lahkumine leppega on 11 ühis- ja 2 erakorralist istungit. parim võimalik viis ning vältida tuleks leppeta lahkumist. Lahkumisleppe läbirääkimistel olid ELi 27 liikmesriiki ühtsed. Brexiti referendumi tulemusel suurenes toetus Vaadeldaval perioodil määras Riigikogu juhatus ELi asjade komisjoni (ELAKi) 137 Euroopa Liidu algatuse juhtivkomisjoniks. Nendest algatustest 123 olid ELi õigusaktide eelnõud või eelnõude paketid, 6 poliitikadokumendid, 2 Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid ja 6 muud olulised otsused, nagu näiteks Eesti lähteseisukohad Euroopa majandus- ja rahaliidu tuleviku küsimustes. ELAK toetas 90% juhtudest valitsuse ettevalmistatud seisukohti ELi algatuste kohta, tehes oma otsuse 86% juhtudest konsensuslikult. Otsuste tegemisel lähtuti valdkondlike komisjonide arvamustest, mida oli kokku 158. ELAK teostas järelevalvet valitsuse töö üle ELi Nõukogus ja ülemkogus, andes ministritele mandaadi ELi poliitilise tasandi läbirääkimistel osalemiseks. Kokku osalesid ministrid ELAKis seoses ELi Nõukogu ja ülem- kogu 163 ametliku või mitteametliku istungiga. Lisaks ELi asjade komisjoni viimane istung 18. märtsil 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 15 ELile mitmes liikmesriigis, mis lõi läbirääkimisteks toetava konteksti. Kõige olulisemaks küsimuseks kujunes KESKKONNAKOMISJON Ühendkuningriigi ja Iirimaa piirikorraldus. Põhja-Iirimaa ajaloolist asendit arvestades on tegemist tundliku tee- Esimees: Rainer Vakra (SDE) maga. Kiiresti saavutati lahkumisläbirääkimistel ühine Aseesimees: Kalle Palling (RE) arusaam kodanike õiguste tagamise vajadusest. ELAKi Liikmed: Peeter Ernits (K;–) (alates 16.11.2017, heakskiidetud lahkumisleppes on sätestatud ka leppe põhiseaduskomisjonist, kuni 14.09.2018, pikendamine. ELi ja Ühendkuningriigi tulevikusuhete majanduskomisjoni) deklaratsiooni osas pidas Eesti tähtsaks rõhutada, et Valeri Korb (K) säiliksid tihedad koostöösuhted, seda ka välis- ja julge- Igor Kravtšenko (K) (kuni 16.11.2017, olekupoliitika valdkonnas. sotsiaalkomisjoni) Andres Metsoja (IRL/I) ELi EELARVERAAMISTIK Meelis Mälberg (RE) 2018. a suvel esitas Euroopa Komisjon ettepanekud Eevi Paasmäe (K) (alates 14.09.2018, ELi 2021.–2027. a eelarve kulude ja tulude jaotuse kohta. maaelukomisjonist) Tegemist on Eesti jaoks olulise teemaga, sest Eesti saab Urve Palo (–) (alates 10.09.2018) toetustena ELi eelarvest rohkem tagasi kui eelarvesse Terje Trei (RE) maksab. Lisaks mõjutab järgmise eelarve kogumahtu Ühendkuningriigi lahkumine EList. Eesti seisukohti arutas Komisjon pidas 69 istungit, sh 4 ühis-, ELAK vaadeldaval perioodil nii nõukogu istungite raames 2 väljasõidu- ning 2 avalikku istungit. kui ka mitmete ELi programmide ja fondide algatustega seotult. Läbirääkimistel laiemalt keskenduti sel perioodil ELi kulurubriikide vahelisele jaotustele, sh traditsiooni- liselt ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspo- Komisjon menetles vaadeldaval perioodil 27 eelnõu, liitika kulude jaotuse tasakaalule. ELAKi jaoks oli oluline millest 19 võeti vastu seadusena ja 3 otsusena, 3 eelnõu rõhutada, et ELi eelarvevahendeid tuleks senisest enam lükati tagasi ning 4 jäi lõpuni menetlemata. 12 korral suunata rändekriisi, taristuprojektide, naabruspoliitika, andis keskkonnakomisjon ELi asjade komisjonile kaitseküsimuste ja laienemise toetuseks. Eesti jaoks on arvamuse ELi õigusaktide kohta. oluline, et võrdsustuksid ELi põllumeeste konkurentsi- Vaadeldaval perioodil olid keskkonnakomisjoni olu- tingimused, sh otsetoetused. lisemad teemad loodusressursside kasutamine ja kaitse, keskkonnatasude määrade muutmine ja keskkonna- Külli Kapper tasudest laekuva raha jaotamise ümberkorraldamine. ELi asjade komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Olulise osa komisjoni tööst moodustas kollektiivsete pöördumiste menetlemine.

ELAKI OTSUSTE ALUSEKS OLEVAD LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE JA KAITSE VALDKONDLIKE KOMISJONIDE ARVAMUSED Loodusressursside kasutamise ja kaitse valdkonnas tehti kalapüügiseaduses olulisi muudatusi kalapüügi administreerimises. Keskkonnaõiguse kodifitseerimise ARVAMUSE ANDJA ARVAMUSTE ARV raames võeti vastu veeseaduse uus terviktekst (643 SE), Majanduskomisjon 36 mis asendab 1994. aastal vastuvõetud veeseadust. Uues

veeseaduses on õigusnormid uuesti süstematiseeritud, Rahanduskomisjon 35 samas jääb endiselt kehtima veemajanduse peamine Õiguskomisjon 17 põhimõte „saastaja maksab“. Tehtud on mõned sisulised

muudatused. Näiteks on täpsustatud veekogu mõistet, Põhiseaduskomisjon 16 mistõttu ei käsitleta veekoguna enam vesiviljeluse tiike, Keskkonnakomisjon 12 sademevee kogumise süsteeme ja muid kindlal eesmärgil

rajatud veega täidetud ehitisi ning neile ei kehtestata Sotsiaalkomisjon 11 kaitsevööndeid. Samuti täpsustatakse veeluba nõudvate Kultuurikomisjon 10 tegevuste kriteeriume ning kehtestatakse konkreetsed

kriteeriumid süvendamisele, kaadamisele või tahkete Väliskomisjon 10 ainete veekogusse paigutamisele. Seaduses sätestatakse Maaelukomisjon 6 uudsena veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise kohustus ning merekeskkonnakaitsesse kuuluv mere- Riigikaitsekomisjon 5 uuringute osa, samuti laevadelt väljapumbatava ballast- KOKKU 158 vee keskkonda juhtimise tingimused.

16 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 KESKKONNATASUD Eesti Ornitoloogiaühingu algatatud pöördumist Vaadeldaval perioodil on keskkonnatasude seadust „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud“ käsit- muudetud kahel korral. Novembris 2018 muudeti põlev- leti komisjoni istungitel kolmel korral, algatajate ja Eesti kivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, milleks on Jahimeeste Seltsi esindajate osavõtul. Tõdeti, et kollektiiv- edaspidi 10 eurot tonni eest. Detsembris 2018 korraldati ses pöördumises tõstatatud probleemiks ei ole veelindude ümber keskkonnatasudest laekuva raha jaotamine. arvukuse vähenemine, vaid tegemist on eetilise problee- Edaspidi eraldatakse keskkonnakasutusest riigieelarvesse miga. Selle lahendamiseks algatas komisjon jahiseaduse ja laekunud rahast vastava aasta riigieelarve seaduses mää- halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega ratud osa Keskkonnaministeeriumile, kelle ülesandeks on täiendati jahiseadust nõudega, et välisriigis väljaantud korraldada selle kasutamist keskkonnaseadustiku üldosa kehtiva jahitunnistuse alusel Eestis jahitunnistuse saanud seaduses sätestatud eesmärkidel. Seaduse kohaselt ei esita isikule väljastatakse veelinnujahiks väikeuluki jahiluba ministeerium enam igal aastal oma põhitegevusteks, juhul, kui ta on läbinud jahindusalase koolituse. näiteks seireks, vajalikke rahastamistaotlusi Keskkonna- MTÜ Eesti Roheline Liikumine algatatud pöördumist investeeringute Keskusele, vaid neid rahastatakse otse „Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ministeeriumi eelarvest. Samuti sätestatakse, et edaspidi ehk PÕXITit“ käsitleti lisaks komisjoni istungitele ka teostab Keskkonnainvesteeringute Keskuse asutajaõigusi täiskogu 2018. a 23. oktoobri istungil. Arutelul esinesid Keskkonnaministeerium. Seadusega suurendati ka ettekandega lisaks algatajate ja komisjoni esindajale ka kohalikule omavalitsusele laekuva keskkonnatasu osa, Töötukassa esindaja Anneli Teelahk ja Eesti Teaduste mis puudutab põlevkivi kaevandamisõigust, põlevkivi Akadeemia president Tarmo Soomere. Soomere tõi oma termilist töötlemist ning põlevkivi lend- ja koldetuha ettekandes välja, et põlevkivist energia tootmise lõpeta- kõrvaldamist. Kuna kohalikel omavalitsustel puudusid mine aitab kaasa nii vee kvaliteedi paranemisele kui ka varasemalt keskkonnatasude jaotusest tulenevad stiimulid õhusaaste ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemi- tööstuse arendamiseks ja toetamiseks oma territooriumil, sele. Teemat kokku võttes rõhutasid komisjoni liikmed, siis eelnimetatud ümberkorralduste tulemusel need loodi. et Eesti peaks liikuma taastuvate energiaallikate kasutamise suunas. KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED Vaadeldaval perioodil menetles komisjon 7 kollektiivset Elle Kaur pöördumist: veelindude küttimise piiramisest, GM-kul- keskkonnakomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja tuuride kasvatamise keelustamisest, metsade ja põlevkivi kasutamisest, õhusaastest ning tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamisest.

Kollektiivsete pöördumiste menetlemine on oluline osa komisjoni tööst

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 17 koostamine on edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne. KULTUURIKOMISJON Seadusega suurenevad mälestise säilitamise toetamise võimalused, lisaks riigieelarvelise toetuse mahu kasvule Esimees: Aadu Must (K) võimaldatakse omandireformi käigus tagastatud ehitis- Aseesimees: Laine Randjärv (RE) (kuni 05.02.2019, mälestise toetamist omandireformi reservfondist. Seadus volitused lõppenud) jõustub 2019. aasta 1. mail. Yoko Alender (RE) (alates 11.02.2019) Liikmed: Krista Aru (EVA) KÕRGHARIDUSE KORRALDUS Ivi Eenmaa (RE) (alates 07.02.2019) Kõrgharidusseadus (725 SE) suurendab õppekorralduse Toomas Jürgenstein (SDE) paindlikkust, soodustab kõrgkoolide vahelist koostööd Tiina Kangro (–) (alates 13.12.2018, ning tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid. Seadu- sotsiaalkomisjonist) sega toetatakse akadeemilistele töötajatele atraktiivse Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL/I) karjäärimudeli kujundamist, mille üheks eesmärgiks on Heljo Pikhof (SDE) motiveerida noori valima õppejõu ja teadlase elukutset. Heidy Purga (RE) Uus kõrgharidusseadus hõlmab senise ülikooliseaduse, Toomas Väinaste (K) rakenduskõrgkooli seaduse ja erakooliseaduses kõrgkoole puudutavad sätted. Koos kõrgharidusseadusega võeti vastu Kultuurikomisjon pidas 63 istungit, sh 1 avaliku ja ka nelja avalik-õigusliku ülikooli institutsioonipõhised 1 ühisistungi. seadused, millega määratakse nimetatud koolide vastutus- alad ja uuendatakse juhtimisstruktuur. Tallinna Ülikooli (726 SE) vastutusalas on haridus-, humanitaar-, loodus- ja Riigikogu juhatus määras kultuurikomisjoni sel perioodil sotsiaalteadused, samuti kunst, õpetajakoolitus ja kasva- 24 eelnõu juhtivkomisjoniks. Menetluses olnud eelnõu- tusteadused. Eesti Maaülikooli (727 SE) vastutusalas on dest võeti 14 vastu seaduse ja 2 otsusena, 3 eelnõu lükati maaelu ja maamajanduse arendamine. Eesti Muusika- ja tagasi ning 5 jäi lõpuni menetlemata. Komisjon andis Teatriakadeemia (728 SE) vastutusalas on muusika ja 10 korral arvamuse ELi asjade komisjonile ELi õigusaktide teatrikunst, sealhulgas muusikaalase üldhariduse ja kutse- kohta ja 1 korral sotsiaalkomisjonile rahvastikupoliitika hariduse edendamine. Eesti Kunstiakadeemia (730 SE) põhialuste eelnõu kohta. vastutusalas on kunsti, disaini ja arhitektuuri valdkonnad. Tartu Ülikoolil ja Tallinna Tehnikaülikoolil on kehtivad MUINSUSKAITSE institutsioonipõhised seadused olemas. Uued seadused Muinsuskaitse uus tervikseadus (684 SE) sõnastab muin- jõustuvad 2019. aasta 1. septembril. suskaitse üldised väärtuspõhimõtted, pöörab tähelepanu erinevate otsuste kaalumisruumile ja proportsionaalsusele HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTE ÜLDHARIDUS ning tasakaalustab riigi ja mälestise omaniku õigusi ja Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused järgivad kohustusi. Esmakordselt toetab riik omanikule seatavate senist kaasava hariduse põhimõtet, kuid muudavad selle nõuetega kaasnevate kulude katmist, nt uuringu või korralduslikku poolt ja rahastamist. Muudatused võimal- muinsuskaitse järelevalve teostamise nõue. Seni mälestise davad koolidel senisest enam pakkuda õpilasele tuge, omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste mis vastab tema vajadusele. Õpilasele peab koolis olema

Kultuurikomisjon haridusküsimusi vaagimas, veebruar 2019

18 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 tagatud vähemalt eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Nõustamismeeskonna soovitu- MAAELUKOMISJON sel ja vanema nõusolekul saab lisaks pakkuda tõhustatud või erituge. Tuge vajavad õpilased võivad õppida tavakoo- Esimees: Aivar Kokk (IRL/I) lis, kuid riik jätkab ka keerulisemate ja eriomaste vajadus- Aseesimees: Urmas Kruuse (RE) tega õpilastele suunatud koolide pidamist. Muudatusega Liikmed: Igor Gräzin (RE) (kuni 04.09.2018, luuakse võimalused selliste koolide üleandmiseks koha- volitused lõppenud) likele omavalitsustele, kui selles jõutakse kokkuleppele. Siret Kotka-Repinski (K) Seaduses väärtustatakse selgemalt ka tugispetsialistide Heimar Lenk (K) tööd, kehtestades neile nii lähtetoetuse kui ka haridus- Inara Luigas (SDE) töötajate stipendiumid ja preemiad. Seadus jõustus Eevi Paasmäe (K) (23.08.–14.09.2018, 2018. aasta 1. veebruaril. keskkonnakomisjoni) Martin Repinski (K) (kuni 27.06.2018, ERAKOOLIDE RAHASTAMINE volitused lõppenud) Erakooliseaduse muudatusega loodi eraüldhariduskooli- Arno Sild (EKRE) dele lisaks riiklikule haridustoetusele võimalus taotleda Aivar Surva (RE) (alates 10.09.2018) riigieelarvelist toetust tegevuskulude katmiseks. Toetuse Tanel Talve (SDE) (kuni 17.09.2017, saamine on seotud nõuetega nagu edukalt läbitud kvali- rahanduskomisjoni) teedihindamine ja kooli jätkusuutlik tegevus vähemalt Artur Talvik (EVA;–) nelja eelneva aasta jooksul, piirangud õppemaksule, mis võib õpilase kohta olla ühes kuus keskmiselt kuni Komisjon pidas 79 istungit, sh 3 väljasõidu-, 5 ühis- ning 25% kuutöötasu alammäärast, kooli tegevusest saadava 6 avalikku istungit. kasumi taasinvesteerimine õppe- ja kasvatustegevusse, sealhulgas õpikeskkonda, ning hariduskulude avalikkus. Vallal ja linnal on jätkuvalt õigus toetada omalt poolt Komisjon algatas vaadeldaval perioodil 3 eelnõu ja menet- erakooli tema tegevuskulude katmisel. Toetuse eraldami- les juhtivkomisjonina 15 seaduseelnõu. 13 seadust võeti seks on reeglina vajalik kooli asukohajärgse omavalitsus- vastu, 1 eelnõu lükati tagasi ja 1 jäi lõpuni menetlemata. üksuse nõusolek. Haridus- ja Teadusministeerium võib 6 vastuvõetud seadust olid seotud Euroopa Liidu seadus- toetust eraldada ka piirkonnas haridusliku mitmekesisuse andlusega. Komisjon andis ELi asjade komisjonile 6 arva- tagamiseks (nt waldorfpedagoogika, konfessionaalne kool must ELi algatuste kohta, 1 arvamuse majanduskomis- jmt) või riigi strateegilistest valikutest lähtudes. Seadus jonile kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse jõustus 2018. aasta 1. veebruaril. eelnõu osas ja arutas 1 kollektiivset pöördumist.

SPORDIVALDKOND PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Kahe erineva eelnõuga korrastati spordivaldkonna 2017. ja 2018. aasta olid põllumeestele keerukad aastad. kitsaskohti. Spordiseaduse muudatustega kehtestati 2017. aasta sügis oli väga vihmane, mistõttu suur osa olümpiavõitjale ja paraolümpiavõitjale ühesuurune riiklik saagist jäi koristamata, 2018. aasta suvel seevastu oli toetus, mis seoti keskmise brutokuupalgaga, et tagada põud. Komisjon arutas korduvalt koos maaeluministri, toetuse regulaarne kasv. Olümpiavõitja toetuse suurus Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valit- oli püsinud muutumatuna alates selle kehtestamisest semisala asutuste ametnike ning põllumajandussektori 2005. aastal. Vabatahtlikele spordikohtunikele nähti ette esindajatega võimalikke meetmeid pikaajalistest ebasood- nende tegevusega seotud kulude hüvitamise võimalus satest ilmastikuoludest tingitud kahjude leevendamiseks. kuni 1040 euro ulatuses kalendriaastas. Aruteludes tõdeti, et tavapärasest erinevad ilmastikuolud ja neist tulenev keeruline olukord põllumajanduses on Angelika Berg muutunud sagedaseks ning seetõttu tuleb rakendada kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja meetmeid, mis võimaldaksid põllumajandustootjatel era- korralistes olukordades abi saada. Maaelukomisjoni algatusel võeti vastu maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus, millega sätestati Vabariigi Valitsusele volitusnorm kinnitada korraldusega olukord, mil ilmaolud tekitavad põllumajandustootjate majandus- tegevusele olulist kahju. Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 19 Maaelukomisjon kohtumas Jõgevamaa ettevõtjatega, august 2018

Oluliseks arutlusteemaks on olnud väärtusliku põllu- otsimine, kuidas pikendada toidu kõlblikkusaega, majandusmaa kaitse ja maa omand. Maa on põllumajan- et toitu saaks abivajajatele pikema aja jooksul jagada. duses oluline ressurss ja väärtusliku põllumaa kaitseks algatas Vabariigi Valitsus maaelu ja põllumajandusturu MAAELU, TEENUSED, TARISTU korraldamise seaduse muutmise. Eelnõu kohta esitati väga Maaelukomisjon arutas oma istungitel erinevaid maa- palju ja erinevaid arvamusi, kahjuks jäi kompromissi leid- piirkondadega seonduvaid teemasid. Korduvalt arutati miseks ja eelnõu lõpuni menetlemiseks liialt vähe aega ühistranspordiküsimusi nagu liinivõrk, piletihinnad, nõu- ning eelnõu jäi vastu võtmata. depeatused ja tasuta ühistransport. Arutelude tulemusena Komisjon on juba pikka aega tegelenud loomade ja algatas komisjon tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, lindude tekitatud kahjude hüvitamise ning vähendamise mis näeb ette jätta erisoodustuste loetelust välja kulutu- teemaga, otsides võimalusi probleemide lahendamiseks sed, mida tööandja teeb töötajatele nende töölkäimisega ning looduskaitse ja põllumajandustootmise vahel tasa- seotud ühistranspordi pileti hinna hüvitamiseks. Samuti kaalu leidmiseks. Olukorra leevendamiseks on välja paku- vaeti komisjoni istungitel teede projekteerimise, maan- tud ja kaalutud erinevaid võimalusi, kuid lahenduseni teede olukorra ja teehoiu, liiklusohutuse ning riigi- ja pole jõutud. kohalike maanteedega seonduvaid küsimusi. Komisjoni Korduvalt arutati ka mesinike tõstatatud teemasid, istungitel arutati ka raudteetransporti, sh rongipileti näiteks kuidas tagada taimekaitsevahendite ja väetiste hinna kujunemist ja investeeringuid raudteesse, saadi kasutamine nii, et need ei kujutaks ohtu mesilastele ja ülevaade Rail Balticu projekti elluviimisest. ümbritsevale keskkonnale. Teemaks olid ka erinevad maapiirkonna ja regionaal- Koos keskkonnakomisjoniga arutati kollektiivset toetused, nagu näiteks päikesepaneelide paigaldamise pöördumist „Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvata- toetusmeede ja üürimajade projekt ning piirkondlik töö- mine“. Ühiselt leiti, et teema on lai, sisaldades nii teadus- koha loomise toetus Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. likke uuringuid kui geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamist ning et otsuste tegemisel tuleb lähtuda KOHTUMISED teaduspõhisusest. 2017. aasta oktoobri alguses külastas Eestit Euroopa Vastu võeti maaparandusseaduse (524 SE) ja põllu- Toiduohutusameti (EFSA) kõrgetasemeline delegatsioon. majandusloomade aretuse seaduse (715 SE) terviktekstid. Maaelukomisjon korraldas Riigikogu konverentsisaalis Loomakaitseseaduses täpsustati loomade avaliku näita- Riigikogu liikmetele ja huvigruppide esindajatele mise ja loomkatsetega seonduvat regulatsiooni. Muudeti delegatsiooniga kohtumise, kus huvilised said ülevaate väetiseseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse EFSA tegevusest. seaduse alusel nõutavaid riigilõive ning täpsustati registri- 2017. aasta novembris võõrustas maaelukomisjon tega seonduvaid regulatsioone. Hiina RV Rahvakongressi põllumajanduse ja maaelukomisjoni delegatsiooni. TOIT 2018. aasta veebruaris korraldas komisjon koostöös Komisjoni huviorbiidis on jätkuvalt olnud toit, selle toot- Maaeluministeeriumiga OECD koostatud Eesti põllu- mine, hind ja märgistamine, et kohalik toit oleks tarbijale majandusvaldkonna innovatsioonipoliitika analüüsi paremini kättesaadav. 2018. aasta jaanuaris korraldas tutvustuse Riigikogus. komisjon toidu raiskamise vähendamise teemalise arutelu erinevate valdkondade (kaubandus, Toidupank, ministee- Ülle Särgava riumid) esindajate osavõtul. Pärast arutelu jätkus koostöös maaelukomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Maaeluministeeriumi ja Hollandi saatkonnaga võimaluste

20 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 tatakse kindlatele tingimustele vastaval laeval töötavatele MAJANDUSKOMISJON meremeestele 0% suurune tulumaksumäär. Erirežiimiga tagatakse meremeestele ka Eesti pension, arvestusega Esimees: Sven Sester (IRL/I) 750-lt eurolt. Ühtlasi luuakse kõikidele Eesti meremees- Aseesimees: Toomas Kivimägi (RE) tele võimalus saada ravikindlustus Haigekassaga vaba- Liikmed: Arto Aas (RE) (alates 22.08.2018, tahtliku lepingu sõlmimise kaudu. Eestis on ca 10 000 põhiseaduskomisjonist) tegevmeremeest, kellest ligikaudu pooled seilavad välis- Deniss Boroditš (RE) (kuni 31.07.2018, riigi lipu all. Vähenev bürokraatia ja lihtsustunud nõuded volitused lõppenud) aitavad tuua laevad taas Eesti registrisse. Selle tulemusena Peeter Ernits (–) (alates 14.09.2018, suureneb Eesti laevastik, mis omakorda aitab kaasa Eesti keskkonnakomisjonist) majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele. Registritasude Tarmo Kruusimäe (IRL/I) laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Prognoo- Jaanus Marrandi (SDE) side kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Kristen Michal (RE) Eesti lipu alla mitusada suurt merelaeva. Raivo Põldaru (EKRE) (kuni 18.09.2018, Seadus võeti vastu 2019. aasta 13. veebruaril ja jõus- sotsiaalkomisjoni) tub Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavale otsusele Erki Savisaar (K) järgneva aasta 1. jaanuaril. Märt Sults (K) TAASTUVENERGIA Komisjon pidas 87 istungit, sh 8 ühis-, 2 erakorralist, TOETUSSKEEMI MUUTMINE 4 väljasõidu- ja 6 avalikku istungit. Majanduskomisjon arutas pikalt ja põhjalikult elektrituruseaduse muudatusi. 2016. aasta septembris algatas valitsus elektrituruseaduse muudatused (290 SE), mis muudavad Vaadeldaval perioodil oli komisjoni menetluses 37 eel- taastuvast energiaallikast ja tõhusal koostootmisrežiimil nõu, millest 30 võeti vastu seadusena, 1 otsusena, 2 lükati toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. tagasi ja 4 võttis algataja tagasi. Ühegi eelnõu menetlus 2018. aasta jaanuaris algatati teine elektrituruseaduse pooleli ei jäänud. Komisjon algatas ise 2 seaduseelnõu. muutmise eelnõu (576 SE), millega leevendatakse elekt- 36 korral andis majanduskomisjon ELi algatuste kohta rijaama ja tarbija vahelise otseliini ning suletud jaotus- arvamuse ELi asjade komisjonile ja 2 korral väliskomis- võrkude rajamise kriteeriume. Menetluse käigus tehti jonile. Lisaks andis komisjon riigikaitsekomisjonile arva- põhimõtteline otsus tuua eelnõusse 576 SE üle need muse küberturvalisuse seaduse eelnõu (597 SE) kohta, elektrituruseaduse muudatused, mis sisaldusid juba teise keskkonnakomisjonile kollektiivse pöördumise „Eesti lugemise läbinud eelnõus 290 SE, sest viimasesse tuli sisse vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk viia Eestile taastuvenergiatoetuse skeemi suhtes antud PÕXITit“ kohta ja põhiseaduskomisjonile Riigikohtu riigiabiloast tulenevad muudatused. Eestis finantseerib põhiseaduslikkuse järelevalve asjas. Komisjoni menetluses tarbija taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia oli 1 kollektiivne pöördumine. toetusskeemi elektriarvel kajastatud taastuvenergia tasu Majanduskomisjonile oli vaadeldav periood väga kaudu. Elektrituruseaduse muudatuste eesmärgiks on tegus ja tulemuslik. Komisjon oli juhtivkomisjoniks järg- vähendada tarbijate kulu taastuvenergia tasude finant- miste vastu võetud seaduste terviktekstide eelnõudele: seerimisel. Selleks lõpetati seadusega senine otsetoetusel autoveoseadus (488 SE), mõõteseadus (566 SE), kinnisasja põhinev taastuvenergia tootmise toetusskeem ning asen- avalikes huvides omandamise seadus (598 SE) ning eba- dati see vähempakkumisel baseeruva skeemiga. Ühtlasi ausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus seoti toetuste maksmine riiklike eesmärkidega – muuda- (678 SE). tus, mida seni kehtinud skeem hädasti vajas. Seni ei olnud Komisjoni menetluses olnud eelnõudest võib tootjatel sisuliselt piiranguid toetuse saamiseks. Ainus olulisimateks pidada järgmisi: erand oli tuuleenergia, mille puhul siiani makstakse toetust tootmismahule kuni 600 GWh aastas. Ootuste koha- EESTI LAEVANDUSE selt elavdab muudatus majandust ja parandab Eesti ette- KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE võtjate konkurentsivõimet. Teise suurema muudatusena Valitsus algatas 2018. aasta oktoobris Riigikogus laeva lisati seadusesse statistikakaubanduse võimalused. Riik lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning võib müüa teisele ELi liikmesriigile taastuvenergia statisti- tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste kat, mis jääb riigi enda eesmärgi täitmisest üle. Statistika- muutmise seaduse eelnõu (722 SE), mille eesmärk on tõsta müügist teenitud tulu laekub taastuvenergia toetusskeemi Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu eelarvesse. all sõitev kaubalaevastik. Seadusega luuakse soodsamad Seadus võeti vastu 2018. aasta 6. juunil. tingimused välismaiste laevade toomiseks Eesti laevape- reta prahitud laevade teise registrisse. Seadusega kehtes-

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 21 Majanduskomisjon transpordiühenduste konverentsil, september 2017

TRANSPORDIÜHENDUSTE välja turvalisuse tagamine ning puuduvate ühenduste KONVERENTS loomine, mis peab käima käsikäes heitgaaside vähenda- 2017. aasta 21.–22. septembril toimus majanduskomisjoni mise ja digitaliseerimisega. juhtimisel Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raa- Konverentsil räägiti veel Euroopa-sisese lennuühen- mes Riigikogus kõrgetasemeline transpordikonverents, duse paremast planeerimisest. Selleks on Euroopa Komis- mis tõi Tallinnasse kokku rahvusparlamentide ja Euroopa jon välja töötanud ühenduvusindeksi, mis peaks aitama Parlamendi poliitikud. Majanduskomisjonide esimeeste kaasa poliitika kujundamisel, investeeringute ja rahasta- konverentsil arutasid poliitikud ja valdkonnaeksperdid mise optimeerimisel. võimalusi, kuidas innovaatilise tehnoloogiaga paran- Jätkusuutliku transpordi ja innovatsiooni paneelis dada Euroopa transpordiühendusi. Asudes Euroopa Liidu käsitleti transpordiühendusi puudutavaid väljakutseid ja äärealal, vajab Eesti nüüdisaegseid ühendusi keskustega. tulevikuperspektiive. Viimastel kümnenditel on toimunud Konverentsil käsitleti lennuühenduse, raudteetranspordi, transporditehnoloogias läbimurdeid, mis märkimis- meretranspordi ja ka maanteeühenduse teemasid. Konve- väärselt muudavad kasutaja kogemust ja nõuavad ka rentsil osalejad leidsid, et transport peab jääma Euroopa seadusandjatelt kohast tegutsemist. Lähemalt tutvustati Liidu prioriteediks kui majanduskasvu mootor, mis aitab Hyperloopi, täisautomaatsete isesõitvate ookeanilaevade tõsta Euroopa konkurentsivõimet. Tõdeti, et tuleviku- ja vesinikrongide projekte. transpordi märksõnad on jagamine, ühendamine ja kesk- konnasõbralikkus, mis tähendab süsinikku sisaldavate Kaido Rosin kütuste kasutamise olulist vähendamist. Samuti leiti, et majanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja innovaatiliste transpordivahendite kasutuselevõtule peab eelnema veel palju uurimistööd ja seaduste muutmist. Seadusandlikult vajavad Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasemel reguleerimist nt isesõitvate autode ja droonidega seotud küsimused. Samas rõhutati, et uudsete lahenduste kõrval ei tohi unarusse jätta olemasoleva taristu uuenda- mist. Euroopa ühendamise peamiste aspektidena toodi

22 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Õiguslikku tähendust ei ole kontaktandmetel (e-posti PÕHISEADUSKOMISJON aadressil ja telefoninumbril) ning ütluspõhistel pere- konnaseisuandmetel, mille puhul puuduvad registris alus- Esimees: Marko Pomerants (IRL/I) dokumentide andmed. Samuti lühendati elukoha aadressi Aseesimees: Jüri Adams (EVA) esitamise tähtaegu 30 päevalt 14 päevale. Liikmed: Arto Aas (RE) (kuni 22.08.2018, majanduskomisjoni) ISIKUANDMETE KAITSE Peep Aru (RE) (alates 22.08.2018, 2018. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu valitsuse õiguskomisjonist) algatatud isikuandmete kaitse seaduse (679 SE) ja Peeter Ernits (K) (kuni 16.11.2017, 2019. aasta veebruaris põhiseaduskomisjoni algatatud isi- keskkonnakomisjoni) kuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse (778 SE). Helmut Hallemaa (K) Isikuandmete kaitse seadusega viiakse Eesti andmekaitse Mihhail Korb (K) (alates 16.11.2017, põhialused kooskõlla Euroopa Liidu isikuandmete kaitse väliskomisjonist) üldmäärusega 2016/679 ja õiguskaitsevaldkonna direktii- Kalle Laanet (RE) (kuni 22.03.2018, viga 2016/680. Seadus sätestab isikuandmete töötlemise Riigikogu aseesimees) erisused, järelevalve ja vastutuse nõuete rikkumise korral. Lauri Luik (RE) Seadusega kehtestatakse ka ühtne õigusraamistik isiku- Jaak Madison (EKRE) andmete kaitsmiseks uurimisasutustes, prokuratuuris, Mart Nutt (IRL/I) (06.–14.12.2017 vanglates jm. Regulatsioon lähtub peamiselt soovist rahanduskomisjonis; kuni 16.10.2018, suurendada andmesubjekti võimalusi kontrollida, kes väliskomisjoni) ja kuidas tema isikuandmeid töötleb. Jevgeni Ossinovski (SDE) Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus (alates 03.05.2018) näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse Ivari Padar (SDE) (kuni 07.11.2017, ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigus- volitused lõppenud) valdkondades. Seadusega sätestatakse isikuandmete Hanno Pevkur (RE) (alates 22.03.2018, töötlemise täpsed alused, sh määratletakse isikuandmete varem Riigikogu aseesimees) töötlemise eesmärgid ja andmekoosseisud ning andmete Rein Randver (SDE) (08.11.2017– säilitamise tähtajad. 02.05.2018, volitused lõppenud) Tiit Terik (K) VÄLISMAALASED 2018. aasta mais vastu võetud välismaalaste seaduse Komisjon pidas 69 korralist ja 3 erakorralist istungit. muudatustega nähti ette võimalus teisest ELi liikmes- riigist saadud ELi direktiivi kohase loaga töötada Eestis teadustegevuse eesmärgil või õppida Eestis kõrgkoolis loa kehtivusaja jooksul. Lisaks tehti vajalikud muudatused, et Riigikogu juhatus määras põhiseaduskomisjoni 70 eelnõu võimaldada Eesti elamisloa õppimiseks või teadustegevu- juhtivkomisjoniks. Menetluses olnud eelnõudest võeti seks saanud kolmanda riigi kodanikul ajutiselt õppida või 24 vastu seadusena, 24 otsusena, 1 avaldusena ning töötada teadustegevuse eesmärgil teistes Euroopa Liidu 13 eelnõu lükati täiskogus tagasi. Lõpphääletusel jäi vastu riikides. Samuti võimaldati praktika eesmärgil elamisloa võtmata 1 seaduseelnõu. Esitaja/algataja võttis tagasi saanud kolmanda riigi kodanikul saada praktika eest tasu 4 eelnõu, 19 eelnõu jäi lõpuni menetlemata. ning kolmanda riigi kodanikul tegutseda Eestis au pair’ina Komisjon andis 12 korral arvamuse Riigikohtule ehk loodi lapsehoidja-koduabilise regulatsioon. Vastavad põhiseaduslikkuse järelevalve asjus, 16 korral ELi asjade muudatused olid ajendatud ELi direktiivi 2016/801 üle- komisjonile Eesti seisukohtade osas ja 5 korral teistele võtmise kohustusest. komisjonidele eelnõude osas. Komisjon menetles kolme Juunis vastu võetud muudatustega jäeti sisserände kollektiivset pöördumist. piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Tippspetsialisti Põhiseaduskomisjoni eestvedamisel toimus 2017. aas- all mõistetakse erialase ettevalmistusega välismaalast, ta 28. septembril Riigikogu täiskogus oluliselt tähtsa kellele Eesti tööandja peab maksma vähemalt kahekord- riikliku küsimuse „Eesti kodanikuühiskonna arengu- set Eesti keskmist brutopalka. Viidi sisse A2-tasemel eesti kontseptsiooni rakendamine“ arutelu. keele oskuse nõue välismaalastele, kes on töötamiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel Eestis elanud vähe- RAHVASTIKUREGISTER malt viis aastat ja kes soovivad taotleda uut või pikendada 2017. aasta oktoobris võttis Riigikogu vastu valitsuse olemasolevat elamisluba. Samuti pikendati lühiajalise töö- algatatud rahvastikuregistri seaduse (382 SE), millega keh- tamise maksimaalset aega seniselt üheksalt kuult ühele testati uus terviklik kaasajastatud regulatsioon ning anti aastale, et leevendada majanduse tsüklilisest arengust rahvastikuregistrisse kantud andmetele õiguslik tähendus. tingitud tööjõupuudust.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 23 Põhiseaduskomisjon Kesselaiul tutvumas väikesaarte eluga, mai 2018

Kodakondsuse seaduse täiendamise seadusega laien- Kõigi Riigikogus esindatud erakondade fraktsioonid dati Eesti kodakondsuse soovijatele eesti keele õppimise algatasid ühiselt pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise võimalusi. Riik pakub võimalust sõlmida keeleõppeleping seaduse. Muudatusega täiendati riiklike tähtpäevade loe- vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud ini- telu omavalitsuspäevaga, mida tähistatakse 1. oktoobril. mestel, kes vastavad kodakondsuse taotlemise põhilistele Muudatus lähtus soovist luua õiguslik alus omavalitsuse tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. kui põhiseadusliku institutsiooni rolli väärikaks märkimi- Lepingu sõlminud inimestele võimaldatakse ühekordset seks Eesti riigi loomisel ning taastamisel ja arendamisel. tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keele- Omavalitsuspäeva loomise eest pälvis Riigikogu omavalit- kasutaja tasemeni B1. Leping loetakse täidetuks, kui suste aasta teo auhinna. inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse Põhiseaduskomisjoni algatatud Eesti lipu seaduse kodakondsuse omandamiseks. Keeleõpet korraldab muutmise seadus lähtus soovist lisada õigusselguse ees- Sisekaitseakadeemia. märgil Eesti lipu seadusesse viited Eesti hümni autoritele ning hümni pealkirjale. MUUD TEEMAD Seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga võttis Riigi- 2017. aasta lõpus muudeti püsiasustusega väikesaarte kogu 2018. aasta veebruaris vastu 64 Riigikogu liikme nimistu moodustamise aluseid. Püsiasustusega väikesaarte esitatud avalduse „Tänuavaldus Eesti Vabariigi loojatele, nimekiri jäeti püsiasustusega väikesaarte seadusest välja ja kaitsjatele, hoidjatele ja taastajatele“, milles väljendatakse vastava nimistu kehtestamise pädevus anti Vabariigi Valit- tänu ja lugupidamist neile, kes on võidelnud Eesti riigi susele. Nimistu moodustamiseks kehtestati selged objek- loomise, kaitsmise, hoidmise ning ka taastamise nimel. tiivsed kriteeriumid. Seadusega muudeti ka saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksuste riigieelarvest rahastamise Karin Tuulik korraldust, et toetada püsiasustust väikesaartel ja tagada põhiseaduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja väikesaarte võrdne kohtlemine riiklike toetusmeetmete kohaldamisel. 2018. aasta mais külastas põhiseaduskomisjon Kes- selaidu ja tutvus eluga saarel pärast väikesaarte seaduses tehtud muudatuste jõustumist. Komisjoni liikmed kohtusid Muhu valla esindajate, Kesselaiu elanike ja saare- vahiga.

24 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Vaadeldaval perioodil oli rahanduskomisjoni menetluses RAHANDUSKOMISJON 53 eelnõu. Neist 37 võeti vastu (28 seadusena ja 9 otsusena), 9 lükati tagasi, 1 võeti tagasi ja 6 eelnõu jäi lõpuni Esimees: Mihhail Stalnuhhin (K) menetlemata. Aseesimees: Remo Holsmer (RE) (kuni 06.05.2018, ELi asjade komisjonile anti 35 arvamust. volitused lõppenud) Taavi Rõivas (RE) (komisjonis ja KOHTUMISED JA ARUTELUD aseesimees alates 07.05.2018, Arvukalt kohtumisi ja arutelusid toimus valdkonna õiguskomisjonist) ekspertidega nii päevakajalistel rahandus- ja majandus- Liikmed: Andres Ammas (EVA) (kuni 04.04.2018, teemadel kui ka huvirühmade esindajate osalusel konk- volitused lõppenud) reetsete eelnõude mõjust või kitsaskohtadest ülevaate Dmitri Dmitrijev (K) (alates 16.11.2017, saamiseks. sotsiaalkomisjonist) Huvitavate arutelude ja kohtumiste näiteks võib Martin Helme (EKRE) tuua komisjoni aseesimehe Remo Holsmeri ning liikmete Kalvi Kõva (SDE) Jürgen Ligi ja Aivar Sõerdi 2017. a oktoobris Eesti eesistu- Jürgen Ligi (RE) mise raames toimunud kohtumisi Saksa Bundestagi dele- Enn Meri (EVA) (alates 09.04.2018) gatsiooni liikmete ja Euroopa Komisjoni voliniku Günther Andrei Novikov (K) (kuni 09.11.2017, Oettingeriga. volitused lõppenud) 30.–31.oktoobril 2017 toimus Eesti eesistumise Mart Nutt (IRL) (06.–14.12.2017, raames Kultuurikatlas parlamentidevaheline Euroopa põhiseaduskomisjonist) Liidu stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise Kersti Sarapuu (K) rahvusvaheline konverents. Ürituse korraldas rahandus- Helir-Valdor Seeder (IRL) komisjon eesotsas aseesimehe Remo Holsmeriga. (kuni 18.09.2017, riigikaitsekomisjoni) Priit Sibul (IRL/I) Konverentsi teemad: Aivar Sõerd (RE) 1. Majandus- ja rahaliidu tulevik. Fiskaalkokkulepe Tanel Talve (SDE) (alates 18.09.2017, ja ELi õigus – esinesid Euroopa Komisjoni volinik maaelukomisjonist) Valdis Dombrovskis ja Euroopa Parlamendi Margus Tsahkna (–) (18.09.–14.12.2017, majanduskomisjoni esimees Roberto Gualtieri, riigikaitsekomisjonist) paneeli juhatasid Remo Holsmer ja Jürgen Ligi. 2. Rahvuslikud reformid, finantsabi ja investeerimis- Komisjon pidas 93 istungit, sh 5 ühis-, 4 erakorralist ja programmid: eesmärgid, tulemus ja väljavaated – 3 väljasõiduistungit. esinesid Eesti Panga president Ardo Hansson ja OECD asejuht Mari Kiviniemi. 3. Maksude efektiivne kogumine – esinesid Rahandus- ministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ning María Teresa Fábregas Fernández Euroopa Komisjonist, paneeli juhatasid Prantsuse Senati asespiiker Philippe Dallier ja Remo Holsmer. 4. Muutuv Euroopa Liit, väljakutsed ELi eelarvele – esinesid volinik Günther Oettinger ja Euroopa Parlamendi mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) kaasraportöör Isabelle Thomas, paneeli juhatasid Rahandusministeeriumi eriesindaja ELi eelarve küsimustes Märt Kivine ja Remo Holsmer.

2018. a märtsis toimus iga-aastane kohtumine Rahvus- vahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga.

MAKSUD JA MAKSUKORRALDUS Maksukorralduse seaduse täiendused muutsid maksu- menetluse sujuvamaks ning kõrvaldasid seaduse rakendamisel ilmnenud probleemid. Näiteks saab edaspidi nõuda äriühingu maksuvõlga juhatuse liikme kõrval ka tegelikult juhilt, kes juhatuse varjus tegutsedes on põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 25 Rahanduskomisjon juunis 2018

Tulumaksuseaduses suurendati järk-järgult FINANTSTURG kohalikele omavalitsustele edasiantavat tulumaksuosa, Investeerimisfondide seaduse muutmise eesmärgiks on mis 2020. aastaks kasvab 11,96%-ni. Omavalitsuste tulu- suurendada II samba pensionifondide tootlikkust, vähen- baasi lisati jäätmemajandamise ning sotsiaaltoetuste ja dades kohustuslike pensionifondide tasusid ja laiendades -teenuste osutamise toetuse summad. Seadust täiendati pensionifondide investeerimisvõimalusi. Seadus pälvis ka ELi ja OECD reeglitega maksudest kõrvalehoidumise, Teenusmajanduse Kojalt 2018. aasta parima seaduse tiitli maksubaasi õõnestamise ja maksustamata kasumi sisetu- hea õigusloome tava eeskujuliku järgimise eest. rult väljapaigutamise takistamiseks. Muudeti ka tulumak- Pandikirjaseadusega (760 SE) luuakse krediidiasutus- susoodustusega ühingute nimekirja koostamise korda, tele võimalus emiteerida madala riskisusega pandikirju, muuhulgas hakatakse nimekirja uuendama igakuiselt. mille tagatiseks on krediidiasutuse kõrgendatud nõuded Lisaks ratifitseeriti Kirgiisi Vabariigi ja Jaapaniga topelt- laenusaajatele. maksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkes- Väärtpaberituru seadusesse võeti üle ELi finantsinst- tamise lepingud. rumentide turgude direktiivid, mille põhieesmärkideks on Sotsiaalmaksuseaduse ja tulumaksuseaduse investorite kaitse tugevdamine ning turgude läbipaistvuse muudatustega lihtsustati füüsilisest isikust ettevõtjate ja konkurentsi edendamine. (FIE) maksureegleid ja loodi neile äriühinguga sarnane, Kindlustustegevuse seadusesse võeti klientide kaitse senisest soodsam maksukeskkond; töötajatele kehtestatud parandamiseks üle uued ELi kindlustuse turustamise nõu- maksusoodustused ja sotsiaalsed tagatised laienevad ded ja edaspidi lubatakse ka tulundusühistul tegutseda ka FIEdele. kindlustusühistuna. Aktsiisimuudatustega parandati Eesti energiamahu- Uue rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kate ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, vähen- seaduse (459 SE) vastuvõtmise vajaduse tingis uute dades kõrge elektrikulude osakaaluga töötleva tööstuse rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkes- ja infoalase tegevuse sektori aktsiisikoormust ning suure tamise standardite kehtestamine ja nende ülevõtmine gaasitarbimisega ettevõtetele maagaasi aktsiisimäära. ELi õigusesse. Edaspidi saab elektroonilisest äriregistrist Käibemaksuseaduses sätestati vautšeritega seotud näha juriidiliste isikute tegelike kasusaajate andmeid, tehingute maksukäsitlus, lihtsustati impordi käibemaksu samuti reguleeriti panga- ja maksekontode kohta info deklareerimise ning elektroonilise side ja elektrooniliselt edastamist pädevatele asutustele. osutatava teenuse käibe maksustamise korda, täpsustati Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muudatu- mõisteid ehitamiseks mõeldud kinnisasja käibemaksuga sega võimaldatakse pakkuda uudseid kontoteabe ja makse maksustamisel ja pöördmaksustamisega seotud reegleid. algatamise teenuseid, maandades maksete turvariske ja Lisaks muudeti riigieelarvesse laekuva hasartmän- parandades tarbijakaitset. gumaksu jaotamist ja likvideeriti Hasartmängumaksu Krediidiasutuste seaduses sätestati krediidiasutuse Nõukogu. emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate

26 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja RIIGIEELARVE JA kriisilahendusmenetluses. SELLEGA SEOTUD ÕIGUSAKTID Perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse muudatusega koondati Riigi Tugiteenuste Keskusesse kokku 2018. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Rahandusministeeriumi ja Maaeluministeeriumi toetuste (521 SE; algatatud 27.09. ja vastu võetud 13.12.2017) andmise teenused. 2018. aasta riigieelarve tulude maht on 10,308 miljardit eurot, kulude maht koos investeeringutega 10,580 mil- KOMISJONI ALGATATUD OTSUSE-EELNÕUD jardit eurot ning valitsussektori eelarve on struktuurses Seaduse järgi on rahanduskomisjonil kohustus vajadusel puudujäägis 0,25% SKPst. algatada otsuse eelnõu ametiisikute ametisse nimeta- 2018. aasta riigieelarve aluseks on riigi eelarvestra- miseks. Komisjon algatas kaks Riigikogu otsuse-eelnõu teegia 2018˗2021 ning peaeesmärkideks edendada Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu liikme nimetamiseks, majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada otsuse-eelnõud Mart Laari Eesti Panga Nõukogu esimehe julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ametisse nimetamiseks, Eesti esindaja nimetamiseks ja sidusust. Riigieelarve menetlemise käigus osalesid Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse ning rahanduskomisjoni istungitel kõik ministrid, kes esinesid Tagatisfondi nõukogu liikme tagasikutsumiseks ja uue detailsete ettekannetega oma valdkonna eelarvest. liikme nimetamiseks. Lisaks 2018. aasta riigieelarve seadusele menetleti igal aastal vastuvõetavat Riigikogu otsust riigi majandusaasta koondaruande kinnitamise kohta ning jooksva aasta riigieelarve muutmise seadust.

2019. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS (700 SE; algatatud 26.09. ja vastu võetud 12.12.2018) 2019. aasta riigieelarve tulude maht on 11,068 miljardit eurot, kulude maht koos investeeringutega 11,322 miljardit eurot ning valitsussektori struktuurne eelarveposit- sioon on 2019. aastal tasakaalus. 2019. aasta riigieelarve aluseks on riigi eelarvestrateegia 2019˗2022 ning eelarvest rahastatavad tegevused toetavad koalitsioonileppes, valitsuse tegevusprogrammis ja riigi eelarvestrateegias määratletud suurte eesmärkide ehk nelja prioriteedi saavutamist, sh edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. Riigieelarve menetlemise käigus osalesid rahanduskomisjoni istungitel kõik ministrid, kes esinesid detailsete ettekannetega oma valdkonna eelarvest. Lisaks 2019. aasta riigieelarve seadusele menetleti igal aastal vastuvõetavat Riigikogu otsust riigi majandusaasta koondaruande kinnitamise kohta ning jooksva aasta riigieelarve muutmise seadust.

Tiina Licht rahanduskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 27 Komisjoni menetluses oli 32 eelnõu, neist 8 võeti vastu RIIGIKAITSEKOMISJON seadustena ja 24 otsustena. Riigikaitsekomisjon algatas ühe seaduseelnõu: relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu Esimees: Hannes Hanso (SDE) (654 SE). Aseesimees: Mart Helme (EKRE) Komisjoni juhtimisel toimus 3 ühisistungit õigus- Liikmed: Olga Ivanova (K) (11.09.–16.11.2017, komisjoni ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjo- õiguskomisjonist) niga. Osaleti ka ühisistungitel väliskomisjoni, kultuuri- Johannes Kert (RE) komisjoni, õiguskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja riigi- Ants Laaneots (RE) eelarve kontrolli erikomisjoniga. Energiajulgeoleku Oudekki Loone (K) (kuni 16.11.2017, teemal toimus ühine avalik istung majandus-, keskkonna- väliskomisjoni) ja maaelukomisjoniga. Ain Lutsepp (EVA) Riigikaitsekomisjon andis ELi asjade komisjonile Marianne Mikko (SDE) 5 arvamust ja väliskomisjonile 1 arvamuse. Arvamused Madis Milling (RE) anti ka õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni eel- Anneli Ott (K) nõudele, samuti Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule Toomas Paur (K) (11.09.–16.11.2017 „Välispoliitika arengukava 2030“. õiguskomisjonis; kuni 23.08.2018, Toetati brigaadikindral Martin Heremi Kaitseväe õiguskomisjoni) juhatajaks nimetamist. 7. juunil 2018 kohtuti riigikaitse Helir-Valdor Seeder (IRL/I) kõrgeima juhi, Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga. (alates 18.09.2017, rahanduskomisjonist) Karin Tammemägi (K) (alates 16.11.2017) OLULISEMAD SEADUSED Margus Tsahkna (–) (18.09.–14.12.2017 Kõigil vastu võetud seadustel on riigikaitse laiast käsitlu- rahanduskomisjonis) sest lähtuvalt olnud märkimisväärne mõju julgeolekule ja riigikaitsele. Äramärkimist väärivad mitmed seadused. Komisjon pidas 108 istungit, sh 9 väljasõidu- ja Küberturvalisuse seadus (597 SE) on uus seadus, mis 10 ühisistungit. puudutab kogu ühiskonda ja loob seadusliku aluse küber- ohtude tõhusamaks ennetamiseks ning intsidentide lahendamiseks. Seadus võimaldab kujundada küber- õigusruumi, mis vastab mitte ainult Euroopa Liidu direktiivist tulenevatele miinimumnõuetele, vaid Eesti vajadustele laiemalt. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus annab võimaluse piirata kaitseväekohustuse täitmisest (ajateenis- tuskohustus ja õppekogunemised) kõrvalehoidjate õigusi neile antud lubade kehtivuse muutmise ja väljastamata jätmisega. Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastus- kaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Kaitseliidu seaduse muutmise seaduse alusel saavad kaitseliitlased senisest tõhusamad sotsiaalsed tagatised, et paremini panustada riigikaitsesse. Seadus viib Kaitseliidu tegevused kvalitatiivselt uuele tasemele, mis oluliselt tugevdab Eesti riigikaitsevõimet. Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduses sätestatud muudatused olid vajalikud, et võimaldada kaitseväeluurel tõhusamalt tegutseda. Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhke- materjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega kehtestati õiguslik raamistik, et Eesti ettevõtjad saaksid hakata valmistama, hooldama, importima ja eksportima sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja lahingumasinaid. Varem kehtinud õigusaktid seda ei võimaldanud. Eesti kaitsetööstus on tegemas jõudsaid samme, et muutuda maailma mastaabis tõsiselt võetavaks partneriks nii

28 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Riigikaitsekomisjon tõmbas tehtule joone alla, veebruar 2019

eri riikide julgeolekujõududele kui ka teistele kaitse- Oktoobris 2018 ja märtsis 2019 osaleti ELi parlamentide- tööstusettevõtjatele. vahelistel julgeolekukonverentsidel Viinis ja Bukarestis.

KOHTUMISED JA VÄLISSUHTLUS LÄBIVAD TEEMAD Riigikaitsekomisjoni esimees ja liikmed osalesid kokku Jätkusid juba varem riigikaitsekomisjonis suurt tähele- 72 kohtumisel ja üritusel, sh kohtumistel välisriikide par- panu saanud teemade arutelud merejulgeolekust, ajatee- lamendidelegatsioonidega, suursaadikute, kaitseministrite nistusest, küberkaitsest ja õhuturbest. Uute teemadena ja kaitsevägede juhatajatega. Samuti osaleti erinevatel väärib esile toomist droonide ja lairiba-internetiühendu- rahvusvahelistel julgeolekukonverentsidel ja -seminaridel sega seonduv, mille osas kindlasti jätkuvad arutelud ning teistel parlamentaarsetel ühisüritustel. Riigikogu uues koosseisus. Vaatlusalusel perioodil toimusid idapartnerluse Riigikaitsekomisjon on vaadeldava perioodi jooksul edendamiseks ning kahepoolsete suhete tugevdamiseks juhtinud tähelepanu paljudele riigikaitse ja muude ja arendamiseks vastastikused visiidid Valgevene ja eluvaldkondadega seotud probleemidele. Näiteks arutati Ukraina parlamendi kaitsekomisjoniga. Soome Eduskunta koos kultuurikomisjoniga riigikaitseõpetuse osakaalu kaitsekomisjoniga jätkus koostöö, mis sai alguse juba ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses ning koos sotsiaal- 1993. aastal ja on Riigikogu vanim kahepoolne komisjo- komisjoniga puuetega inimeste riigikaitsesse kaasamise nidevaheline kontakt. Riigikaitsekomisjoni delegatsioon võimalusi. osales Põhjamaade, Balti riikide, Poola ning Saksamaa parlamentide kaitsekomisjonide iga-aastasel julgeoleku- Aivar Engel foorumil, mis 2018. aastal toimus Poola linnas Szczecinis. riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 29 pensioni saamist soovikohaselt edasi. Seadusega muude- SOTSIAALKOMISJON takse ka esimese samba pensionivalemit. Töötasu suuru- sest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates Esimees: Helmen Kütt (SDE) 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on Aseesimees: Monika Haukanõmm (EVA;–) pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu. Liikmed: Maire Aunaste (I) Muudatusi tehti ka perehüvitiste ja vanemapuhkuse (alates 16.10.2018, väliskomisjonist) valdkonnas. 2017. a detsembris vastu võetud perehüvitiste Dmitri Dmitrijev (K) (kuni 16.11.2017, seaduse muudatused lisavad vanemahüvitise skeemile rahanduskomisjoni) paindlikkust. Seadus loob paremad võimalused töö- ja Jüri Jaanson (RE) pereelu ühitamiseks ning soodustab hoolduskoormuse Tiina Kangro (IRL/I;–) (kuni 13.12.2018, ühtlasemat jaotumist vanemate vahel. Isapuhkust piken- kultuurikomisjoni) dati seniselt 10-lt päevalt 30-le ja neile anti täiendav Liina Kersna (RE) 30-päevane õigus vanemahüvitisele. Isadele mõeldud Igor Kravtšenko (K) (alates 16.11.2017, individuaalne ühekuune puhkus peaks aitama võrdsemalt keskkonnakomisjonist; kuni 12.09.2018, jagada laste kasvatamisega kaasnevaid kohustusi. Paind- volitused lõppenud; alates 17.09.2018) likumaks muutus ka vanemahüvitisega samaaegne tulu Maris Lauri (RE) teenimine. Edaspidi saavad vanemad ise otsustada, kas Raivo Põldaru (EKRE) (alates 18.09.2018, ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse majanduskomisjonist) esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada. Kehtes- Marika Tuus-Laul (K) tati kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus. Viktor Vassiljev (K) Oktoobris 2018 tehtud muudatused võimaldavad lapsevanematel senisest oluliselt paindlikumalt kasutada Komisjon pidas 103 istungit, sh 7 ühis- ja 5 avalikku vanemahüvitist. Rasedus- ja sünnituspuhkus ning istungit. sünnitushüvitis liideti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemiga. Loodi paindlikud võimalused vanemahüvitise maksmist vastavalt isiku soovile peatada ja taasalustada Riigikogu võttis vastu 28 seadust, mille eelnõu menetle- ning mõlemal vanemal on võimalik saada vanemahüvitist mise juhtivkomisjoniks oli sotsiaalkomisjon, 6 eelnõu samal ajal kahe kuu ulatuses. lükati tagasi ja 6 jäi lõpuni menetlemata. ELi seadusand- lusega oli seotud 6 eelnõu. Sotsiaalkomisjon on andnud RAVIKINDLUSTUS JA TERVISHOID 11 arvamust ELi asjade komisjonile ELi õigusaktide kohta, Eesti Haigekassa seaduse ja ravikindlustuse seaduse põhiseaduskomisjonile põhiseaduslikkuse järelevalve muutmise seadusega vähendati Eesti Haigekassa nõukogu asjus, menetlenud õiguskantsleri 3 selgitustaotlust, aru- liikmete arvu viieteistkümnelt kuuele. Nõukogu koosseisu tanud Riigikontrolli aruandeid ning Arenguseire Keskuse hakkavad kuuluma ametikoha järgi tervise- ja tööminister uuringut „Tööturg 2035“ (sotsiaalkaitse stsenaariumid ja ning rahandusminister, valitsuse nimetatud kaks nõukogu otsustuskohad). liiget Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul, üks Eesti Ametiühingute Keskliidu ja üks Eesti Puuetega Inimeste PENSIONID JA PEREHÜVITISED Koja ettepanekul. Tervisesektori esindajate kaasamiseks Oluliseks eelnõuks oli vaadeldaval perioodil riiklikke ravikindlustuse arendamisse ning Haigekassa nõukogu pensione reformiv seadus – riikliku pensionikindlustuse otsustusprotsessidesse on moodustatud nõukogu juurde seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise alalised nõuandvad komisjonid. Seadus näeb ette valitsuse seadusega muudeti pensionid solidaarsemaks, rahvasti- nimetatud nõukoguliikmele täiendavad nõuded, et kutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene vähendada huvide konflikti võimalusi. saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravi- Seadusemuudatused puudutavad peamiselt neid, kes on kindlustuse seaduse muudatuste järgi tuleb kolmanda- sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka test riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja pärast 2026. aastat. Seadusega seotakse pensioniiga ala- ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava mist tööpraktika ja sooritada eestikeelne teooriaeksam. eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast, Tubakaseaduse muutmise seadusega reguleeriti ja seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani ning ala- laiendati tubakatoodetega seotud temaatikat, et ennetada tes 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele ja vähendada tubaka- ja sellega seonduvatest toodetest on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas. eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastu- Näiteks lisati väljapaneku ning kaubamärkide esitlemise pidi. Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine keeld jaekaubanduse müügikohtades. Laiendati keeldu paindlikumaks. Edaspidi on võimalik minna pensionile müüa tubakatootega seonduvat toodet mõne teise tootega kuni viis aastat enne pensioniea saabumist või lükata samas müügipakendis. Piirati e-sigarettide kättesaadavust

30 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 ja tarvitamist ning keelustati nende kasutamine kõigis seotud küsimusi, erivajadusega inimeste tööle sõitmise suitsetamiseks keelatud kohtades. Senisele piiriülesele toetamist, töövõimereformi ja vastava infosüsteemi ning kaugmüügikeelule lisandus riigisisene kaugmüügikeeld, töövõime hindajate valmisolekut selle läbiviimiseks, mis tähendab, et edaspidi ei saa sidevahendite kaudu apteegireformi ja apteekide omandipiiranguid, Eesti (nt e-kaubanduse või kataloogi teel) neid tooteid osta. meremeeste sotsiaalseid garantiisid, Eesti Arstide Liidu Kehtestati nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiini- pöördumist seoses tervishoiu rahastamise ja eriarstiabi sisalduseta vedeliku koostisele ja puhtusele ning keelus- kättesaadavusega, e-tervise süsteemi arendamist, võima- tati e-sigarettide tubakast erinevad maitsed. Seadusega likke lahendusi pikaajalise hoolduse valdkonnas, harvik- tehakse kohustuslikuks tubaka- või sellega seonduvat haiguste levikut ja ravivõimalusi, psühhoterapeudi kutse toodet ostvalt kliendilt dokumendi küsimine, välja arva- hetkeolukorda, Eesti viipekeele tõlgi eriala õpetamist, tud juhul, kui tegemist on ilmselgelt täisealise või müüjale rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust, süstlavahetus- tuttava isikuga. Maksu- ja Tolliametile antakse kontroll- punktide tegevust ja sõltuvushäirete võõrutusraviga seo- ostu õigus salatubaka müügi kindlakstegemiseks ning tud teemasid. Komisjonis on arutatud ka Sotsiaalministee- politseiametnikele kontrollostu õigus alaealistele müügi riumis koostamisel olevat rahvastiku tervise arengukava kindlakstegemiseks koos õigusega kaasata sellesse aastateks 2020–2030. vähemalt 16-aastaseid isikuid. Ühisistungil kultuurikomisjoniga arutati hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust ja sidusust SOTSIAALHOOLEKANNE sotsiaalsüsteemiga, majanduskomisjoniga töökeskkonna Tulenevalt õiguskantsleri ettepanekust algatas komisjon arenguid, rahanduskomisjoniga kollektiivset pöördumist eelnõu sotsiaalhoolekande seaduse põhiseadusega koos- pensioni II samba väljamaksete reformimiseks, õigus- kõlla viimiseks. Muudatus näeb ette, et alates 1. jaanuarist komisjoniga arutati apteegireformiga seotud küsimusi 2019 on hoolekandeasutustes elavatel inimestel võimalus ning riigikaitsekomisjoniga puuetega inimeste kaasamist saada soodustusega abivahendeid sama põhimõtte alusel riigikaitsesse. Avalikul istungil koos maaelu-, rahandus- ja nagu nendel, kes elavad kodus. Varasem säte ei võimalda- majanduskomisjoniga arutati Eesti Väikekaupmeeste Liidu nud hoolekandeasutuses viibival isikul vajalikke abi- märgukirja „Maapoodide kaitseks koguti 31 000 allkirja“. vahendeid riigi toel hankida. Sotsiaalkomisjon arutas 3 kollektiivset pöördumist, Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muut- lisaks andis ühe pöördumise osas arvamuse keskkonna- mise seadusega suurendati puuetega laste sotsiaaltoetusi. komisjonile. Keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus tõsteti Komisjoni esindajad on kohtunud teiste parlamentide kahekordseks ning sügava puudega lapse toetus kolme- tervishoiukomisjonide delegatsioonidega Baieri liidu- kordseks. maalt, Leedust ja Saksamaalt, Mongoolia ja Soome parlamendi delegatsiooniga, Euroopa Parlamendi esindajaga ja ISTUNGID JA MUU TEGEVUS Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikuga. Komisjon on korraldanud parlamentaarse järelevalve korras mitmeid kohtumisi ning arutanud olulisi küsimusi, Helgi Kundla sh pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja pensioniea paind- sotsiaalkomisjoni nõunik likku piiri, sotsiaalvaldkonna valitsemisala riigieelarvega

Komisjon sotsiaalhoolekandeküsimusi arutamas, september 2018

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 31 Vaadeldaval perioodil oli menetluses 21 eelnõu, millest VÄLISKOMISJON seadusena võeti vastu 6, otsusena 6 ja avaldusena 3. Tagasi lükati 1 ja tagasi võeti 2 otsuse-eelnõu. Riigikogu koosseisu Esimees: Marko Mihkelson (–) volituste lõppemisega langesid menetlusest välja kaks Aseesimees: Keit Pentus-Rosimannus (RE) eelnõu: Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Liikmed: Maire Aunaste (IRL/I) (kuni 16.10.2018, Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri sotsiaalkomisjoni) lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni Andres Herkel (EVA) vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise Mihhail Korb (K) (kuni 16.11.2017, lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (108 SE) ning põhiseaduskomisjoni) välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt Eerik-Niiles Kross (RE) (kuni 13.06.2018, teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE). volitused lõppenud) ELi seadusandluse osas andis väliskomisjon 10 sei- Oudekki Loone (K) (alates 16.11.2017, sukohta ja 12 arvamust. ELi asjades anti mandaat mitme riigikaitsekomisjonist) riigiga (sh Singapuri, Malaisia, Jaapani ning Aafrika, Mart Nutt (I) (alates 16.10.2018, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikidega) läbirääkimiste põhiseaduskomisjonist) alustamiseks, jätkamiseks või lõpetamiseks, et tihendada Barbi Pilvre (SDE) (kuni 26.11.2018, ELi ja nende riikide partnerlus- ja majandussuhteid. ELi ja volitused lõppenud; alates 30.11.2018) Jaapani vaheline vabakaubandusleping, mis annab suure Henn Põlluaas (EKRE) potentsiaali kaubavahetuse kasvuks, jõustus 1. veebruaril Valdo Randpere (RE) (alates 05.07.2018, 2019. Eraldi tuleb märkida Riigikogu mandaati märtsis õiguskomisjonist) 2019, mille alusel saab Euroopa Komisjon alustada läbi- Anne Sulling (RE) rääkimisi Ameerika Ühendriikidega tööstuskaupade suh- Vladimir Velman (K) tes kohaldatavate tollitariifide kaotamist käsitleva lepingu üle, mis on oluline etapp ELi ja USA kaubandussuhete Komisjon pidas 113 istungit, sh 9 ühis-, 3 avalikku ja edasises arengus. 2 erakorralist istungit. Koos huvirühmadega võttis väliskomisjon avalikul istungil jaanuaris 2018 kokku aasta jooksul toimunud kuulamised Eesti äridiplomaatia ja väliskaubanduspolii- tika hetkeseisust ja tulevikust. Tõdeti, et avatud majandu- sega riigis, kus väliskaubanduse käive moodustab 150% riigi SKPst, on hästi koordineeritud ametkondadeülene tegevus ja tõhus koostöö huvirühmadega ainus võimalus olla väliskaubanduspoliitikas edukas. Avalikul istungil jaanuaris 2019 arutati Eesti arengu- koostöö tulevikusuundi. Ühiselt leiti, et arengukoostöö sihtide seadmisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide pare- mal rakendamisel on vajalik senisest tugevam poliitiline toetus arenguabi finantseerimisele ning eraettevõtluse kaasamine.

EESTI VÄLISTEENISTUSE TUGEVDAMINE Sellel perioodil oli väliskomisjoni töö olulisel määral seotud Eesti välisteenistuse tugevdamisele suunatud kuula- mistega, mida oli aasta jooksul kokku 30. Rahvusvaheliste suhete dünaamikat arvestades vajab Eesti välisteenistus kui riigi rahvuslike huvide eesliin pidevat võimestamist. Kuulamiste raames telliti Rahvusvaheliselt Kaitse- uuringute Keskuselt uuring „Eesti välisteenistuse tugevdamine“, käsitleti erinevaid teemasid alates äridiplomaatiast kuni aukonsulite süsteemsema kaasamiseni, kuulati Välis- ministeeriumi Perede Seltsingu arvamust ning jälgiti välis- poliitika arengukava 2030 koostamise protsessi. Komisjoni peamised järeldused ja soovitused kajastusid komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kõnes iga-aastasel välis- poliitika arutelul olulise tähtsusega riikliku küsimusena Riigikogu täiskogus 12. veebruaril 2019.

32 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Kohtumine komisjoni endiste esimeeste ja aseesimeestega, jaanuar 2019

VALIMISTESSE SEKKUMISE RAPORT Teise olulise avalduse „Ukraina suveräänsuse ja Jaanuaris 2019 tutvustati avalikul istungil väliskomis- territoriaalse terviklikkuse toetuseks seoses Kertši väinas joni raportit „Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist toimunud agressiooniga“ tegi Riigikogu 3. detsembril lääneriikide näitel“, mille raportöör oli väliskomisjoni 2018. Avalduses mõistetakse hukka Venemaa Föderat- aseesimees Keit Pentus-Rosimannus. Raporti koostamise siooni relvajõudude agressioon Ukraina vastu, mille tule- ajendiks olid mitmed viimastel aastatel toimunud katsed musena hõivati 25. novembril 2018 Kertši väinas rahvus- sekkuda ja mõjutada erinevate demokraatlike lääneriikide vahelise õiguse norme rikkudes kolm Ukraina mereväele valimisi. Raport sisaldab 10 soovitust, millest üks puu- kuuluvat laeva ja vahistati ebaseaduslikult 24 meeskon- dutab meedia ja sealhulgas sotsiaalmeedia eneseregulat- naliiget. Riigikogu avalduses kutsutakse kõiki riike üles siooni, teine aga püsiva valitsusüksuse loomist organisee- toetama Ukrainat tema territoriaalse terviklikkuse kaitsel ritud teabepesu tuvastamiseks ning igapäevaseks võitlu- ning järgima Riigikogu üleskutset mõista hukka Venemaa seks sellega. Seaduste muutmist puudutavad ettepanekud agressioon suveräänse Ukraina vastu ning mitte tunnus- hõlmavad reklaamiseaduse täiendusi, mis nõuaks sotsiaal- tama Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. meediakanalites reklaami tellijate ja finantseerijate selget Komisjoni delegatsiooni välisvisiidid: Itaalia, esitamist. Raportis on ka ettepanek rahvusvahelisele koos- november 2017; rahvusvahelised organisatsioonid, Genf, tööle seadusandliku raamistiku loomiseks. Kokkuvõtvalt mai 2018; Ameerika Ühendriigid, juuni 2018; Ida-Ukraina, leidis komisjon, et teabepesu vastu võitlemisel on oluline september 2018; Saksamaa, november 2018; Soome, inimeste endi teadlikkuse tõstmine. detsember 2018. Väliskomisjoni viimane ametlik visiit oli kaks korda aastas toimuv Balti riikide ja Põhjamaade RIIGIKOGU VÄLISPOLIITILISED AVALDUSED parlamentide väliskomisjonide esimeeste kohtumine, Riigikogu võttis 26. novembril 2018 vastu avalduse mis seekord toimus Norras Bergenis 11.–12. märtsil. „ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta“, mis sätestas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesi- Birgit Keerd-Leppik duv koostööraamistik, mis annab võimaluse parandada väliskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti kodanike õigusi välis- riikides. Riigikogu toetas oma avalduses ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 33 Vaadeldaval perioodil võttis Riigikogu seadusena vastu ÕIGUSKOMISJON 27 õiguskomisjonis menetletud eelnõu. 17 korral andis õiguskomisjon arvamuse ELi õigusaktide eelnõude kohta Esimees: Jaanus Karilaid (K) ja 6 korral kujundas arvamuse seaduse sätete põhi- Aseesimees: Uno Kaskpeit (EKRE) seaduspärasuse kohta. Liikmed: Raivo Aeg (IRL/I) Väljasõiduistungid toimusid mais 2018 Riigi Info- Peep Aru (RE) (07.05.–22.08.2018, süsteemide Ametisse koos riigikaitsekomisjoniga, juunis põhiseaduskomisjoni) idapiirile koos Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjo- Olga Ivanova (K; –) (11.09.–16.11.2017 niga ja oktoobris tutvuti koos riigikaitsekomisjoni ja riigikaitsekomisjonis) Eesti laiapõhjalise riigikaitse toetusrühmaga Päästeameti Külliki Kübarsepp (EVA) (kuni 10.01.2019, demineerimisvõimekusega. volitused peatunud) Liisa Oviir (SDE) (kuni 22.08.2018, OLULISEMAD SEADUSMUUDATUSED volitused lõppenud) Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise Toomas Paur (K) (11.09.–16.11.2017, seaduse eesmärgiks on loobuda 1990ndatel ja 2000ndate riigikaitsekomisjonist; alates 23.08.2018, aastate algul riigisektori madalate palkade kompensee- riigikaitsekomisjonist) rimiseks loodud eripensionidest kaitseväes, politseis, Hanno Pevkur (RE) (kuni 23.10.2017, piirivalves ja prokuratuuris. Eripensionid kaotatakse üle- Riigikogu aseesimees) minekuperioodi jooksul, õigused eripensionile säilivad Mati Raidma (RE) (alates 10.09.2018) neil, kes on teenistuses 2019. aasta 31. detsembril. Pärast Valdo Randpere (RE) (kuni 05.07.2018, 1. jaanuari 2020 teenistusse asuvatel isikutel õigust eripen- väliskomisjoni) sionile ei ole. Muudatuste mõju on pikaajaline, pensione Taavi Rõivas (RE) (06.11.2017–07.05.2018, määratakse veel 30–40 aastat ning makstakse 70–80 aas- rahanduskomisjoni) tat. Esialgu ei mõjuta muudatus pensionikulusid, kulude Jüri Saar (EVA) (alates 14.01.2019) kasv hakkab vähenema 20–30 aasta pärast. Loobuti piir- Urve Tiidus (RE) vanusest politseiteenistuses ja kaitseväeteenistuses ning Vilja Toomast (RE) (alates 22.08.2018) suurendati ettevõtlusvabadust kaitseväeteenistuses. Üht- Toomas Vitsut (K) lasi tunnistati kehtetuks EV Ülemnõukogu 14. mai 1992. a Hardi Volmer (SDE) otsus „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta“. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2020. Komisjon pidas 92 istungit, sh 3 ühist väljasõiduistungit. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eesmärgiks on edasikaebeõigusele piirangute seadmine tsiviilkohtumenetluses, täiteme- netluses ja pankrotimenetluses. Piirangud puudutavad peamiselt edasikaebamisõigust Riigikohtule, nii menet- luslike määruste kui ka hagita asjade lõpplahendite peale. Riigikohtu initsieeritud muudatuste eesmärgiks on

Õiguskomisjoni kohtumine Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga, detsember 2017

34 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus. Seadusega täpsustatakse ka pankrotihal- JULGEOLEKUASUTUSTE duri tasu ja tema poolt tehtud kulutuste riigi vahenditest JÄRELEVALVE hüvitamise piirmäära. Rakendussätte kohaselt kuuluvad edaspidi internetis avaldamisele alates 1. jaanuarist 2006 ERIKOMISJON jõustunud kohtulahendid. Jaanuaris 2019 vastu võetud politsei ja piirivalve Esimees: Raivo Aeg (IRL/I), seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste asendusliige Mart Nutt muutmise seaduse eesmärgiks on korrastada ja täiendada Aseesimees: Kalle Laanet (RE) (kuni 18.04.2018) lennureisijate broneeringuinfo andmete edastamise ja Hanno Pevkur (RE) (komisjonis alates töötlemisega seonduvaid sätteid ning viia seadused vasta- 17.04, aseesimees alates 30.04.2018), vusse ELi direktiiviga. Direktiiv käsitleb broneeringuinfo asendusliige Arto Aas kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetami- Liikmed: Krista Aru (EVA), seks, avastamiseks ja uurimiseks ning nende toimepani- asendusliige Andres Herkel jate vastutusele võtmiseks. Direktiivi ülevõtmise tähtajaks Toomas Jürgenstein (SDE), oli 25. mai 2018. Muudatustega täpsustatakse andmekogus asendusliige Hardi Volmer andmete töötlemist ja info edastamist teistele asutustele Uno Kaskpeit (EKRE), ning andmete säilitamise tähtajad viiakse vastavusse asendusliige Henn Põlluaas direktiivist tulenevate nõuetega. Riikides, kus bronee- Erki Savisaar (K), ringuinfo töötlemine on juba kasutusel, on see aidanud asendusliige Aadu Must tabada mitmeid rahvusvaheliselt tegutsevaid kurjategi- jaid. Broneeringuinfo süsteemi võtavad Euroopa Liidus Komisjon pidas 46 istungit, sh 2 ühis-, 4 väljasõidu- ja kasutusele kõik liikmesriigid, lisaks on süsteem kasutusel 1 erakorralise istungi. näiteks USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Mehhikos. Reisija jaoks süsteemi kasutuselevõtmine muutusi kaasa ei too. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti tegevuse vastavust Raini Laide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja kriminaalmenetluse sea- õiguskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja dustikule, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning teistele õigusaktidele. 2017. aastast lisandus järele- Linnar Liivamägi, Carina Rikart valve kaitseväeluure tegevuse üle (Kaitseväe korralduse õiguskomisjoni nõunikud seaduse § 42). Tööülesannetest lähtuvalt oli põhirõhk järgmistel teemadel:

PARLAMENTAARNE KONTROLL Elektroonilise side seaduse § 133 lõike 1 kohaselt teostab elektroonilise side valdkonnas riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seaduse § 113 lõike 81 kohaselt on ametil õigus sideettevõtja tegevuse üle järelevalve teostamiseks komisjoni ja sideettevõtja esindaja juuresolekul tutvuda sõnumi tsentraalsesse jäl- gimisseadmesse ülekandmise logifailidega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning komisjoni esindaja korraldasid novembris 2018 kontrollkäigu sideettevõttesse Tele2 Eesti AS. Kontrollkäigud on osa komisjoni tegevusest regulaarse parlamentaarse tsiviilkontrolli läbiviimisel.

JULGEOLEKUASUTUSTE EELARVETE ARUTELUD 2018. aasta eelarvete arutelud toimusid sügisistungjärgu ajal. Kohtuti kaitse- ja siseministriga ning Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektoriga. Saadi ülevaade julgeolekuasutuste 2018. aasta eelarve täitmisest ning 2019. aasta eelarvetaotlustest ja prioriteetidest. Komisjon veendus, et ametite kinnitatud eelarved võimaldavad täita ettenähtud tööülesandeid ja probleemid leiavad lahenduse.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 35 Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolek, oktoober 2017

MINISTRITE ARUANNETE ARUTELUD ÜHISISTUNGID RIIGIKAITSEKOMISJONIGA JA PARLAMENTAARSED KUULAMISED Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon algatas Julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõike 2 kohaselt kohtus detsembris 2018 Kaitseväe korralduse seaduse muutmise komisjon peaministri ning sise- ja kaitseministriga, kes seaduse eelnõu (783 SE), mis aitab Kaitseväe luurekeskusel teavitasid komisjoni julgeolekuasutuste ja jälitusamet- täita tema ees seisvaid ülesandeid. Eelnõu algatamisele kondade tegevusest ning järelevalvest nende tegevuse üle. eelnesid ühisistungid riigikaitsekomisjoniga. Esimesel Toimusid kuulamised ja kohtumised Kaitsepolitsei- korral arutati ühisistungil julgeolekuasutustega seondu- ameti, Välisluureameti, Kaitseväe luurekeskuse, Riigi- vat õigusloomet, sh Kaitseväe luurekeskuse pädevust. prokuratuuri, Keskkriminaalpolitsei, õiguskantsleri, Kutsutud olid Kaitse- ja Siseministeeriumi valitsemisala Justiitsministeeriumi vanglate osakonna, Riigi Info- esindajad. Teisel korral arutati Kaitseväe luurekeskuse süsteemi Ameti ning Maksu- ja Tolliameti esindajatega. pädevusega seotud eelnõu töövarianti. Kaitseväe korral- Kohtumiste eesmärk oli ülevaate saamine amet- duse seaduse muutmise seadus võeti Riigikogus vastu kondade tegevusest ja ülesannete täitmise järelevalve veebruaris 2019. tõhususest. Jüri Nurme julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni nõunik

36 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 KORRUPTSIOONI ENNETAMISEST KORRUPTSIOONIVASTANE KOHALIKES OMAVALITSUSTES ERIKOMISJON Septembris 2017 arutas komisjon koos Riigikontrolli esindajatega põhjalikult Riigikontrolli kevadel valminud kontrolliaruannet „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine Esimees: Andres Herkel (EVA) (kuni 12.06.2018) kohalikes omavalitsustes“. Komisjon tõdes, et korrupt- Artur Talvik (EVA/–) (komisjonis alates siooni ennetav ja vältiv süsteem kohalikes omavalitsustes 12.06., esimees alates 13.06.2018), vajab parandamist. Aruteluga seonduvalt kohtus komisjon asendusliige Jüri Adams nii Rahandusministeeriumi kui Justiitsministeeriumi esin- Aseesimees: Anneli Ott (K), asendusliige Marko Šorin dajatega, et saada teavet, miks omavalitsuspoliitikutele (kuni 12.09.2017), Toomas Paur (alates suunatud sisekontrollijuhendite väljatöötamine on viibi- 12.09.2017) nud. Konstateeriti, et ministeeriumid peavad koos jõudma Liikmed: Mart Helme (EKRE), infotehnoloogiliste lahendusteni, mis tagaksid kohalike asendusliige Martin Helme omavalitsuste tehingupartnerite täieliku avalikustamise. Ants Laaneots (RE), Teema aktuaalsuse tõttu lülitas komisjon oma töökavasse asendusliige Johannes Kert kohtumised mitme kohaliku omavalitsuse üksuse esin- Jaanus Marrandi (SDE), dajatega. Valik tehti omavalitsuste seast, mis ei olnud eel- asendusliige Helmen Kütt märgitud auditiga hõlmatud ja kus haldusreformi käigus Mart Nutt (IRL/I) (alates 26.09.2017), ei olnud toimunud ühinemisi. Kohtumised toimusid Tartu asendusliige Priit Sibul ja Tallinna Linnavalitsuse esindajatega, Viimsi vallavanema Siim Kallase ja Rae vallavanema Mart Võrklaevaga. Komisjon pidas 55 istungit, sh 6 väljasõiduistungit. Märtsis 2018 korraldas komisjon väljasõidu Ida-Virumaa omavalitsustesse, kohtumised toimusid Jõhvis, Kohtla- Järvel ja Narvas. 2018. aasta detsembris tutvus komisjon Riigikontrolli aruandega „Omavalitsuste teavitustegevus valdade ja lin- nade infolehtedes“. Komisjoni esimees osales ka teema- kohasel arutelul riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil. Auditiga sooviti hinnata, kas kohaliku omavalitsuse raha eest väljaantavates valla ja linna infolehtedes sisaldu- vad sõnumid olid valimiseelsel ajal alati avalikes huvides ja põhjendatud omavalitsuse ülesannetega.

MUU TEGEVUS Jätkusid parlamentaarsed kuulamised. Keskkriminaal- politsei ja Riigiprokuratuuri esindajad andsid ülevaate menetletud korruptsioonijuhtumitest, korruptsiooni- kuritegude büroo tööst ja korruptsioonikuritegudega seotud pooleliolevatest kriminaalmenetlustest. Kohtumistel

Komisjon kohtumisel Viimsi vallas, jaanuar 2018

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 37 valitsusasutuste esindajatega arutati korruptsiooni enne- tava töökorralduse loomist ning kasutatavate meetmete RIIGIEELARVE KONTROLLI tõhusust. ERIKOMISJON Novembris 2018 tutvustas Haridus- ja Teadusminis- teeriumi kantsler Tea Varrak Tallinna Ülikooli sotsiaal- Esimees: Jürgen Ligi (RE) (kuni 14.11.2017) teaduslike rakendusuuringute keskuses RAKE koostatud Aivar Sõerd (RE) (komisjonis alates uuringut „Hariduse valdkonna korruptsiooniriskid ja 14.11., esimees alates 15.11.2017), pettused“, mis kirjeldas Eesti haridussüsteemi korrupt- asendusliige Meelis Mälberg siooniriske ja pakkus meetmeid nende kõrvaldamiseks. Aseesimees: Olga Ivanova (K; –), Jaanuaris 2019 arutas komisjon Euroopa Nõukogu asendusliige Peeter Ernits juures asuva korruptsioonivastaste riikide ühenduse (alates 12.09.2017) (GRECO) V hindamisvooru käigus Eestile antud soovitusi. Liikmed: Andres Metsoja (IRL/I), Seekord käsitles hindamisaruanne ministrite, poliitiliste asendusliige Viktoria Ladõnskaja-Kubits nõunike ja politseinike korruptsiooni ärahoidmise tõhu- Andres Ammas (EVA) (kuni 04.04.2018, sust. Aruanne kiidab Eesti avatust ja läbipaistvust ning volitused lõppenud) Eesti korruptsioonivastase seaduse mitmekülgsust, mida Enn Meri (EVA) (alates 02.05.2018), täiendavad põhjalikud veebijuhendid ja õppematerjalid. asendusliige Külliki Kübarsepp Samas peaksime tegema jõupingutusi kõrgemate ameti- (kuni 10.01.2019, volitused peatunud) isikute huvide konflikti tõhusamaks ennetamiseks. Henn Põlluaas (EKRE), asendusliige Martin Helme Allikas: komisjoni aruanded Tanel Talve (SDE) (kuni 14.11.2017) Inara Luigas (SDE) (alates 14.11.2017), asendusliige Kalvi Kõva

Komisjon pidas 70 istungit, sh 4 ühis- ja 5 väljasõiduistungit.

Aruandeperioodil võttis komisjon menetlusse 35 uut kontrolliaruannet ja ülevaadet. Hea tava kohaselt kutsuti komisjoni istungitele Riigikontrolli esindajaid, auditivald- konnaga seotud ministreid, vajadusel ministeeriumide kantslereid, asekantslereid ja teisi ametiisikuid. Lisaks kontrolliaruannete arutamisele tegeles komisjon aruannetega otseselt või kaudselt seotud teemade ja küsimustega. Komisjon võtab otsuseid vastu konsensuslikult. Kolm olulisemat teemat, mida komisjonis käsitleti:

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSE AUDITEERIMISE ARUANDE VORM Komisjon algatas kohaliku omavalitsuse üksuse finants- juhtimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on pärast haldusreformi tagada vandeaudiitorite tihedam koostöö omavalitsustega, et uus kohaliku omavalitsuse volikogu saaks parema ülevaate liitunud omavalitsuste probleemidest. Muutmisseadus sätestab täiendavad reeglid kohaliku omavalitsuse üksuse majandusaasta aruande täitmisel. Audiitoril tuleb kohaliku omavalitsuse majandusaasta auditi aruande koostamisel lähtuda avaliku huvi üksusele kehtestatud aruandevormist. Aruande praegune vorm ei anna infot, mida kohalike omavalitsuste olulisematest valdkondadest auditeeriti, kuidas seda kontrolliti ja missuguste tulemusteni jõuti. Muudatuse kohaselt tuleb avaliku huvi üksusele kehtestatud aruandevormi osa „peamised asjaolud“ esitada ka kohaliku omavalitsuse

38 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Komisjon tutvumas erakondade valimisprogrammide analüüsiga, veebruar 2019

raamatupidamise aastaaruande kohta koostatavas aruan- liikmele vajaliku eelarveinfosüsteemi väljatöötamine; des. Muudatus parandab aruande informatiivset väärtust. Euroopa Liidu toetuste ja nende võimalikuks vähenemi- Lähtumine standardi ISA (EE) 701 nõuetest aitab oluliselt seks valmistumise, valitsusfunktsioonide klassifikaatori suurendada aruande informatiivsust ja auditi läbipaistvust. (COFOG), fikseeritud/ettemääratud kulude, sotsiaalkind- Seadus võeti vastu 23. jaanuaril 2018 ja jõustus lustusfondide tegevuse ning investeeringute kajastamine 2019. aastast. riigi eelarvestrateegias.

FISKAALPOLIITIKA KIIRE INTERNET KÕIGILE Komisjon on oma istungitel korduvalt arutanud riigi eel- Alates Riigikontrolli 2015. aasta kontrolliaruande arvestrateegia ja riigieelarvega seotud küsimusi. Märtsis „Lairibavõrgu ehk kiire interneti väljaehitamise tulemus- 2018 saadeti Rahandusministeeriumile kiri ettepaneku- likkus“ arutelust on komisjon võtnud oma ülesandeks tega, mida riigi eelarvestrateegia 2019–2022 dokument aidata kaasa mõistliku hinnaga kiire interneti kättesaa- peaks täpsemalt sisaldama ning paluti, et Rahandusminis- davusele Eestis. Euroopa Liit on seadnud strateegiliseks teerium kaaluks koostöös Riigikogu liikmetega nii riigi eesmärgiks tagada aastaks 2025 kõigile Euroopa maja- eelarvestrateegias kui ka riigieelarves kajastatud täpsema pidamistele nii maa- kui ka linnapiirkondades interne- info kättesaadavamaks muutmist. tiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s. Eesmärgi saa- Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse vutamiseks on komisjon muutnud seadusi, korraldanud §-st 153 korraldas komisjon 8. mail 2018 Riigikogus olu- Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse lise tähtsusega riikliku küsimusena riigi eelarvestrateegia arutelu, moodustanud töörühma ning korraldanud eri 2019–2022 arutelu. Komisjon on seisukohal, et riigieelarve osapooltega konstruktiivseid arutelusid. Komisjoni töö strateegia arutelu peaks täiskogus toimuma igal aastal. toetamiseks ning paremate tulemuste saavutamiseks Koos peaminister Jüri Ratase, õiguskantsler Ülle moodustati ka Riigikogu lairibavõrgu toetusrühm. Madise, Eelarvenõukogu, Rahandusministeeriumi ja Teenuse kättesaadavuse kiirendamist toetab komisjon Riigikontrolli esindajatega on komisjonis arutatud riigi ka edaspidi. eelarvestrateegia ja riigieelarve muudatusi ning komisjoni ettepanekuid. Ly Oper Olulisemad murekohad, millega komisjon tegeleb riigieelarve kontrolli erikomisjoni nõunik ka edaspidi: administreerimiskulude kajastamine tegevus- põhises eelarves; nullbaasiga eelarvestamine; Riigikogu

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 39 kokku kutsutud rahvastikupoliitika töörühm, kuhu kuulu- PROBLEEMKOMISJON sid kõik komisjoni liikmed ning üle 40 teadlase, ametniku RAHVASTIKUKRIISI ja huvirühmade esindaja. Valminud dokument võimaldab kujundada süsteemse ja ühtlustatud rahvastikupoliitika LAHENDAMISEKS ning näeb ette ka tegevuspõhimõtteid ja -suundi, mille abil rahvastikukriisi leevendada ja lõpetada. Detsembris Esimees: Siret Kotka-Repinski (K), 2018 algatatud otsuse-eelnõu jäi lõpuni menetlemata. asendusliige Dmitri Dmitrijev Põhialuste dokument esitati koos komisjoni aruandega Aseesimees: Raivo Põldaru (EKRE), Riigikogule veebruaris 2019. asendusliige Arno Sild Mais 2018 toimus komisjoni algatusel Riigikogus Liikmed: Jüri Adams (EVA) (alates 04.12.2018), olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Esimese lapse sünd asendusliige Ain Lutsepp on ohus“ arutelu. Ettekandjad Mare Ainsaar ja Dagmar Yoko Alender (RE), Kutsar Tartu Ülikoolist ning Isade Foorumi eestvedaja asendusliige Remo Holsmer Taavi Tamkivi pakkusid välja lahendusi, kuidas tõsta (kuni 06.05.2018, volitused lõppenud) iivet ja parandada nii laste kui ka vanemate heaolu. Maire Aunaste (IRL/I) (26.09.2017– Komisjon tõstatas ka vajaduse arendada harg- 06.11.2018), asendusliige Priit Sibul maisuspoliitikat, korraldades selle soodustamiseks Monika Haukanõmm (EVA; –) (kuni detsembris 2018 Riigikogus konverentsi „Üleilmne 04.12.2018), asendusliige Ain Lutsepp eestlus aastal 2030“. Konverentsi esimeses osas anti üle- Heljo Pikhof (SDE), vaade rahvuskaaslaste programmist, Eesti diasporaast asendusliige Helmen Kütt ning kogemustest hargmaisuspoliitikaga. Teises osas Helir-Valdor Seeder (IRL/I) visioneeriti, milline võiks olla hargmaisuspoliitika (kuni 26.09.2017, alates 06.11.2018), 10 aasta pärast. asendusliige Priit Sibul Komisjon tegeles lisaks järgmiste teemadega: Komisjon pidas 43 istungit, sh 1 ühisistungi. • lapsed ja pered, sealjuures keskenduti eluaseme- toetuste süsteemile ning paljulapseliste perede mainele; • rahva tervis, eriti analüüsiti võimalusi arendada Vaadeldaval perioodil jätkati rahvastikupoliitiliste meet- rahva vaimse tervise tagamisele suunatud teenuseid; mete analüüsimist ning ettepanekute tegemist. Oktoobris • planeerimispoliitika, keskenduti kahanevale ja 2018 toimus ühisistung riigireformi arengusuundade väl- vananevale elanikkonnale ruumilise keskkonna jatöötamise probleemkomisjoniga, lisaks toimus 5 arutelu kohandamise võimalustele; rahvastikupoliitika põhialuste teemal. Tööperioodi lõpuks • rahvastiku vananemine, analüüsiti hoolduskoormuse esitas komisjon aruande, milles andis ülevaate komisjoni jagamise võimalusi; tööst ning sõnastas 13 ettepanekut rahvastikukriisi • vajadus talendipoliitika järele, arutati uuenenud lahendamiseks. nõudmisi töö- ja sotsiaalvaldkonnale; Lisaks aruandele oli komisjoni üheks olulisemaks • rahvastikuloendus, käsitleti registripõhise loenduse väljundiks dokumendi „Rahvastikupoliitika põhialused probleeme. aastani 2035“ koostamine, millega komisjon tegeles aktiivselt 2017. aasta sügisest Riigikogu koosseisu töö Peeter Vihma lõpuni. Põhialused koostas komisjoni eestvedamisel rahvastikukriisi probleemikomisjoni nõunik

Komisjoni liikmed rahvastikupoliitika töörühma istungil, november 2017

40 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 liikmete ja komisjoni korraldatud riigireformi mõttetalgu- PROBLEEMKOMISJON tel pakutud ettepanekud, komisjoni töös osalenud eksper- RIIGIREFORMI tide, organisatsioonide, riigiasutuste ja teiste koostööpart- nerite ideed, samuti Soome Eduskunta tulevikukomisjoni ARENGUSUUNDADE kogemused. Otsuse „Riigireformi ja hea halduse põhialu- VÄLJATÖÖTAMISEKS sed“ võttis Riigikogu vastu 20. veebruaril 2019. aastal. Lisaks riigireformi põhialuste väljatöötamisele pea- tus komisjon pikemalt ka Riigikogu rollil ja komisjonide Esimees: Ivari Padar (SDE) (kuni 07.11.2017, töö tõhustamise küsimustel. Komisjoni soovitustega saab volitused lõppenud), tutvuda lõpparuandes, mis kinnitati 11. veebruaril 2019 ja asendusliige Tanel Talve on avalikult veebis kättesaadav. Lõpparuanne annab soo- Tanel Talve (SDE) (komisjonis alates vitused ka edasist arutelu vajavate teemade käsitlemiseks 14.11., esimees alates 20.11.2017), riigireformi järgmistes etappides. asendusliige Liisa Oviir Lõpparuandes märgitakse: „Riigireform kui mõiste (kuni 22.08.2018, volitused lõppenud), on muutunud üldkasutuses omaette märgiliseks fenome- Kalvi Kõva (alates 10.10.2018) niks, mida kõik ootavad, mida kritiseeritakse ning mille Aseesimees: Arto Aas (RE), asendusliige Kalle Laanet kaudu soovitakse kiiresti ja radikaalselt lahendada kõik Liikmed: Helmut Hallemaa (K), probleemid, kuid samas puuduvad lihtsad ja ühekordsed asendusliige Tiit Terik lahendused. Riigireform ei saa olla ühekordne akt (nagu Aivar Kokk (IRL/I), rahareform), vaid see on pigem protsess ja pidev tegevus, asendusliige Marko Pomerants millel on selged vaheetapid ja eesmärgid. Riigihalduses (alates 26.09.2017) püsivate muutuste ja pideva parenemise saavutamiseks Külliki Kübarsepp (EVA), (kuni 10.01.2019, tuleb hea riigihalduse tavasid rakendada iga päev ja volitused peatunud), järjekindlalt.“ asendusliige Krista Aru Arno Sild (EKRE), Kaja Kuivjõgi asendusliige Raivo Põldaru riigireformi probleemkomisjoni nõunik

Komisjon pidas 43 istungit, sh 1 ühisistungi.

Probleemkomisjon seadis fookusesse kolm olulist eesmärki: • käivitada arutelu Riigikogu rolli üle riigireformi protsessis ning Riigikogu ajakohastamise üle; • jälgida haldusreformi kulgemist ja vajadusel juhtida tähelepanu olulistele riskidele; • töötada välja riigireformi ja hea riigihalduse põhialused.

Probleemkomisjoni peamine eesmärk oli riigireformi arengusuundade ja põhimõtete sõnastamine ning kokku- leppimine olulistes väärtustes. Riigireformi põhimõtete väljatöötamiseks konsulteeris probleemkomisjon erinevate ametkondade juhtide, teadlaste, ekspertide ja Riigi- kogu fraktsioonidega. 2018. aasta kevadel külastas komisjon Soome Eduskunta tulevikukomisjoni ning korraldas mõttetalgud erinevate sihtrühmade kaasamiseks ning ideedest valiku tegemiseks. Väga oluliseks etapiks probleemkomisjoni töös oli olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigireform ja hea halduse põhialused“ arutelu korraldamine Riigikogu täis- kogus 5. juunil 2018. Vastav otsuse-eelnõu anti Riigikogule menetlemiseks üle 11. detsembril 2018 (777 OE). Eelnõu sisendiks olid olulisemad rõhuasetused varasematest riigireformiteemalistest dokumentidest, komisjoni Mõttetalgud riigireformi lähtealustest, märts 2018

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 41 ÕIGUSLOOME STATISTIKAT

Aga üleskutse on mul selline. Palun katsugem tulevikus VI istungjärgul 11.09.−21.12.2017 toimus 48 istungit. Euroopa Liidu direktiivide harmoneerimisel esiteks välti- VII istungjärgul 08.01.−14.06.2018 toimus 71 istungit ja da sõnasõnalisi tõlkeid. Teiseks tuleks oma seadustesse lisaks kutsus Riigikogu esimees Vabariigi Valitsuse üle kanda ainult see väike osa, mis on tõesti Eestile va- ettepanekul kokku erakorralise istungjärgu (22.08.2018). jalik, ja jätta välja mänguline osa harmoneerimisseadus- VIII istungjärgul 10.09.−20.12.2018 toimus 50 istungit test. Muidu me toodame tekste, mis Eesti ühiskonna ja (sh 2 täiendavat istungit). Eesti majanduse olukorraga kuidagi ei haaku. IX istungjärgul 14.01.−21.02.2019 toimus 20 istungit. Jüri Adams, 12.12.2018

ALGATATUD, VASTU VÕETUD JA MENETLUSEST VÄLJA LANGENUD SEADUSEELNÕUD JA VÄLISLEPINGUD (VI–IX ISTUNGJÄRK*) Algatatud / vastu võetud / menetlusest välja langenud

Riigieelarvega Muutmis- Algataja seonduvad eelnõud Terviktekstid seadused Välislepingud Kokku

Vabariigi Valitsus 4/4/– 18/19/2 121/120/15 17/22/1 160/165/18

Vabariigi Valitsus ja fraktsioon – – −/1/− – −/1/−

Fraktsioonid – 1/−/1 30/5/46 – 31/5/47

Komisjonid – – 19/22**/3 – 19/22/3

RK liikmed – −/−/1 18/6/18 – 18/6/19

KOKKU 4/4/– 19/19/4 188/154/82 17/22/1 228/199/87

* Siin ja edaspidi: koos erakorralise istungjärguga. ** Sh Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus.

ELi ÕIGUSEST TULENEVATE SEADUSTE OSAKAAL VASTUVÕETUD SEADUSTEST OTSUSTE EELNÕUD ISTUNGJÄRKUDE KAUPA (VI/VII/VIII/IX ISTUNGJÄRK)

18% Vastu Menetlusest Esitaja Esitatud võetud välja langenud

Vabariigi Valitsus 13/2/15/− 12/3/13/1 –/–/–/1

Fraktsioonid 5/6/9/1 7/3/3/1 2/2/2/6

Komisjonid 5/3/6/− 4/4/4/1 –/–/–/1

sh erikomisjon −/−/2/− –/–/–/1 –/–/–/1

Riigikogu liikmed 2/−/−/− – –/1/–/3

82% Riigikohtu esimees –/3/3/1 –/2/4/1 –

Vabariigi President –/2/–/2 –/2/–/2 –

ELi õigusega seotud

Ülejäänud KOKKU 25/16/33/4 23/14/24/6 2/3/2/11

42 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 ALGATATUD, VASTU VÕETUD JA MENETLUSEST VÄLJA LANGENUD SEADUSEELNÕUD JA VÄLISLEPINGUD ISTUNGJÄRKUDE KAUPA

VI 51 46 9

VII 98 53 8 Algatatud

VIII 69 54 18 Vastu võetud

IX 10 46 52 Välja langenud

0 40 80 120 160

OTSUSTE EELNÕUD ESITAJATE KAUPA (%)

Riigieelarvega Muutmis- 5% Algataja seonduvad eelnõud Terviktekstid seadused Välislepingud Kokku 9%

Vabariigi Valitsus 4/4/– 18/19/2 121/120/15 17/22/1 160/165/18 3% 38% Vabariigi Valitsus ja fraktsioon – – −/1/− – −/1/− Vabariigi Valitsus

Fraktsioonid – 1/−/1 30/5/46 – 31/5/47 Fraktsioonid

18% Komisjonid Komisjonid – – 19/22**/3 – 19/22/3

Riigikogu liikmed RK liikmed – −/−/1 18/6/18 – 18/6/19 Riigikohtu esimees

Vabariigi President KOKKU 4/4/– 19/19/4 188/154/82 17/22/1 228/199/87

27%

Vastu Menetlusest Esitaja Esitatud võetud välja langenud

Vabariigi Valitsus 13/2/15/− 12/3/13/1 –/–/–/1

Fraktsioonid 5/6/9/1 7/3/3/1 2/2/2/6

Komisjonid 5/3/6/− 4/4/4/1 –/–/–/1

sh erikomisjon −/−/2/− –/–/–/1 –/–/–/1

Riigikogu liikmed 2/−/−/− – –/1/–/3

Riigikohtu esimees –/3/3/1 –/2/4/1 –

Vabariigi President –/2/–/2 –/2/–/2 –

KOKKU 25/16/33/4 23/14/24/6 2/3/2/11

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 43 PARLAMENTAARNE KONTROLL

Peaministrile Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile Haridus- ja teadusministrile Justiitsministrile Kaitseministrile Keskonnaministrile Kultuuriministrile Maaeluministrile Majandus- ja taristuministrile Rahandusministrile Riigihalduse ministrile Siseministrile Sotsiaalkaitseministrile Tervise- ja tööministrile Välisministrile Demokraatia tähendab rahva Eesti Panga presidendile võimu. Nüüdisaegne demo- Riigikontrolörile Õiguskantslerile kraatia eeldab, et otsustab enamus, aga vähemusele tagatakse õigus oma seisukohad välja öelda, kartmata karistust või tagakiusamist. /…/ Püüded kodanikuühiskonda ja vabaühendusi vastandada parlamentarismile ja esindus- kogudele viitavad, et demo- Demokraatlikus ühiskonnas on kraatia olemusest ei ole rahva hoiak ja tahe poliitiliste aru saadud. Demokraatlikult lahenduste aluseks. Ja meie, valitud esinduskogu, Riigikogu, kes me siin esindame rahvast, on kõige laiemat elanik- peame tegema seda ka tegu- konda esindav foorum. des, mitte ainult sõnades.

Mart Nutt, 21.09.2017 Henn Põlluaas, 13.02.2019

44 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 ARUPÄRIMISED

Ma ütlen seda, et tarkust meil natukene on, tuntust meil Heale kolleegile Lõuna-Eestist ma saan öelda seda, ka natukene on, julgusega on kehvasti. /…/ Mis meil siis et maksuerisused lõunaeestlaste jaoks juba kehtivad. üle jääb? Kui meil ei ole julget peaministrit, kui meil ei ole Nende kasutamiseks tuleb küll natuke vaeva näha ja julget valitsust, siis meil võiks olla julge Riigikogu. sõita Lätti, aga valitsus on sellega minu arvates väga Igor Gräzin, 20.11.2017 hästi hakkama saanud ja inimesed väga hoogsalt seda võimalust kasutavad. Me küll ei tea, millega see lõppeb... Urmas Kruuse, 20.11.2017

ARUPÄRIMISED VI–IX ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

Peaministrile 2 1 8 4 15 EKRE Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile 1 2 3 EKRE/EVA/IRL (I) Haridus- ja teadusministrile 2 6 1 9 EKRE/EVA/RE Justiitsministrile 1 1 1 2 1 6 EKRE/K Kaitseministrile 1 1 2 Keskonnaministrile 1 2 3 EKRE/RE Kultuuriministrile 4 1 5 EKRE/FMK Maaeluministrile 1 1 1 3 EVA Majandus- ja taristuministrile 1 1 1 2 1 6 EVA/IRL/RE Rahandusministrile 1 1 1 2 5 EVA/RE Riigihalduse ministrile 5 5 EVA/FMK Siseministrile 2 2 1 5 Sotsiaalkaitseministrile 1 1 2 K Tervise- ja tööministrile 1 1 4 1 2 9 K/FMK Välisministrile 1 1 RE Eesti Panga presidendile 1 1 RE/FMK Riigikontrolörile 1 1 Õiguskantslerile 1 1

0 2 4 6 10 12 14 14

FMK – fraktsiooni mittekuuluvad RK liikmed. Üks arupärimine võeti tagasi, kahele jäi vastamata. Arvestatud pole 11 esitajatele tagastatud arupärimist.

VASTATUD / VASTAMATA JÄÄNUD ARUPÄRIMISED ARUPÄRIMISED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

35 22 1 30 20 25

15 3 10 2 EKRE 5 EVA 2

0 31 32 16 IRL (I) VI VII VIII IX K 46 Vastatud RE

Vastamata jäänud FMK

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 45

KIRJALIKUD KÜSIMUSED

KIRJALIKUD KÜSIMUSED VI–IX ISTUNGJÄRGUL EKRE ESITAJATE KAUPA EVA

SDE Peaministrile 4 1 5 10 FMK Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile 1 1 2 Haridus- ja teadusministrile 1 5 1 7 Justiitsministrile 2 3 2 1 8 Kaitseministrile 5 1 6 Keskkonnaministrile 4 1 1 2 8 Kultuuriministrile 2 1 3 Maaeluministrile 2 4 6 Majandus- ja taristuministrile 6 4 5 1 4 20 Rahandusministrile 2 2 3 7 Riigihalduse ministrile 3 1 4 Siseministrile 7 3 4 14 Sotsiaalkaitseministrile 2 1 3 Tervise- ja tööministrile 4 1 2 7 Välisministrile 1 1

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20

FMK – fraktsiooni mittekuuluvad RK liikmed.

KIRJALIKUD KÜSIMUSED KIRJALIKUD KÜSIMUSED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

4 4 45 43 40 36 35

30 30

25 37

20 19

15 14

10 EKRE EVA 5 4 21 K 0 VI VII VIII IX RE SDE

FMK

46 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 INFOTUNNIKÜSIMUSED

INFOTUNNIKÜSIMUSED VI–IX ISTUNGJÄRGUL ESITAJATE KAUPA

PEAMINISTRILE

EKRE

EVA

55 44 55 1 7 162 RE SDE 0 20 40 60 80 100 120 140 160 FMK

TEISTELE MINISTRITELE EKRE

EVA

FMK

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile 4 5 2 11 Haridus- ja teadusministrile 6 7 4 17 Justiitsministrile 6 8 4 18 Kaitseministrile 3 5 1 9 Keskkonnaministrile 21 7 1 1 10 Kultuuriministrile 6 11 7 24 Maaeluministrile 6 4 10 Majandus- ja taristuministrile 4 8 3 15 Rahandusministrile 2 6 5 13 Riigihalduse ministrile 3 6 2 1 12 Siseministrile 12 9 1 22 Sotsiaalkaitseministrile 3 5 2 3 13 Tervise- ja tööministrile 4 5 5 14 Välisministrile 2 4 1 7

0 5 10 15 20 25

FMK – fraktsiooni mittekuuluvad RK liikmed. Infotunniküsimus kajastub vastaja all, peaministri ülesannetes on vastanud küsimustele tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (20.09.2017 ning 17.01., 24.01. ja 14.02.2018), justiitsminister Urmas Reinsalu (18.10. ja 08.11.2017), kultuuriminister Indrek Saar (30.05., 19.09. ja 24.10.2018).

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 47 VASTATUD / VASTAMATA JÄÄNUD INFOTUNNIKÜSIMUSED INFOTUNNIKÜSIMUSED ISTUNGJÄRKUDE KAUPA FRAKTSIOONITI

1 13

140 6 92 120 117

100 11

80 3

40 5

20 EKRE 127 88 37 0 80 EVA VI VII VIII IX 134 RE

SDE

Vastatud FMK

Vastamata jäänud

Adressaat: majandus- ja taristuminister Kadri Simson. UMBUSALDUSHÄÄLETUSED Põhjus: minister ei lähtu oma otsustes mitte Eesti majanduse, vaid erakondlikust ja perekondlikust huvist, ta ei põhjenda oma valikuid majandusala ministrile kohasel viisil. Ta ei valda mõjuanalüüse, tasuvusarvutusi ega alter- natiivide võrdlust ning ei taju raha päritolu ega huvide konflikte. Algatamise kuupäev: 10.01.2018. Algatajad: 44 RK liiget Eesti Reformierakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Vabaerakonna fraktsioonist. Arutamine ja hääletamistulemus: 10.01.2018. Umbusaldust ei avaldatud. H: 44-49-0.

Adressaat: justiitsminister Urmas Reinsalu. Põhjus: justiitsministri seisukohavõtt „mõistsin naiste- vastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust.” Justiitsminister vastutab vägivalla vähendamise eest ja ei saa kahetseda, et on sõna võtnud vägivalla vastu, ta ei saa ka olla ühiskonnale ja paljudele isiklikult nii valusal teemal halvustav avalike sõnavõttude suhtes. Algatamise kuupäev: 24.01.2018. Algatajad: 47 RK liiget Eesti Reformierakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Vabaerakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluvad liikmed. Arutamine ja hääletamistulemus: 24.01.2018. Umbusaldust ei avaldatud. H: 46-0-0.

48 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 PEAMINISTER JÜRI RATASE POLIITILISED MUU KONTROLLTEGEVUS AVALDUSED JA ETTEKANDED

1. Poliitiline avaldus seoses 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, 27.09.2017. Kunagi lugesin ühest targast raamatust, et opositsioon 2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu võib teha kõike, absoluutselt kõike, aga ta ei tohi teha poliitika teostamisel, 05.12.2017. ühte asja: ta ei tohi mitte kunagi, mitte ealeski ühtegi 3. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning eelarvet toetada. See on opositsiooni tunnus. Kui ta, valitsuse poliitikast selles valdkonnas, 10.01.2018. jumal hoidku, eelarvet toetab, siis ta ei ole enam 4. Poliitiline avaldus seoses 2019. aasta riigieelarve opositsioon, ja mis temaga teha, kui ta koalitsioon ka seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, ei ole? 26.09.2018. Mihhail Stalnuhhin, 27.09.2017 5. Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, 11.12.2018. 6. Ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas, 16.01.2019.

MINISTRITE POLIITILISED AVALDUSED JA ETTEKANDED

Kordan veel kord: mitte keegi meist siin ei esinda mingit varjatud agendat eesmärgiga tuua Eestisse massiliselt sisserändajaid. Need hirmud on alusetud. Ja mitte keegi meist ei taha salaja võtta Eesti riigile meile vastu- meelseid või vastuvõetamatuid kohustusi. Need hirmud on alusetud. Välisminister Sven Mikser, 26.11.2018

Justiitsminister Urmas Reinsalu 1. „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” elluviimise kohta 2017. aastal, 25.10.2017. 2. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018” 2017. aasta täitmise aruanne, 08.03.2018. 3. Poliitiline avaldus seoses isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (616 SE) menetlusest tagasivõtmisega, 13.06.2018. 4. Poliitiline avaldus seoses Riigikogu avalduse „ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta” eelnõuga (758 AE), 26.11.2018. 5. „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018” elluviimise kohta, 04.12.2018. 6. Poliitiline avaldus seoses põhiseaduse analüüsiga, 20.02.2019.

Kultuuriminister Indrek Saar 1. „Spordipoliitika põhialused aastani 2030” 2016.–2017. aasta täitmise aruanne, 27.09.2017. 2. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” 2017. aasta täitmise aruanne, 14.02.2018. 3. „Spordipoliitika põhialused aastani 2030” täitmise kohta, 05.12.2018. 4. „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” 2018. aasta täitmise aruanne, 30.01.2019.

Peaminister Jüri Ratas tõttamas Riigikogu sügisistungjärgu avamisele, september 2017

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 49 Rahandusminister Toomas Tõniste 13. Maksusüsteem – kaos või kaalutlus, 09.10.2018. Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsus- 14. Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise mehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi strateegiat ehk PÕXITit, 23.10.2018. osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis, 21.02.2018. 15. Rahapesu tõkestamise probleem, 06.11.2018. 16. Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik, Riigihalduse minister Jaak Aab 15.11.2018. Ülevaade avaliku teenistuse 2016. aasta aruandest, 17. Elu võimalikkusest maal, 20.11.2018. 10.10.2017. 18. Kuidas lühendada ravijärjekordi, 22.11.2018. 19. Välispoliitika, 12.02.2019. Riigihalduse minister Janek Mäggi 20. Infojulgeolek, sellega seotud ohud demokraatiale ja Ülevaade avaliku teenistuse 2017. aasta aruandest, õigusriigile, 14.02.2019. 13.06.2018. 21. Eesti maksusüsteemi tulevik, 19.02.2019.

Välisminister Sven Mikser Poliitiline avaldus Eesti välispoliitika järjepidevuse kohta, ETTEPANEK VABARIIGI VALITSUSELE 26.11.2018. Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada sanktsioonid seoses Ukraina aluste ründamise ja OLULISE TÄHTSUSEGA hõivamisega Kertši väinas (RT III, 22.02.2019, 1). RIIKLIKE KÜSIMUSTE ARUTELUD Esitaja: Eesti Vabaerakonna fraktsioon 18.12.2018 (782 OE). /…/ aastakümneid [on] kestnud lõimumispoliitiline Lugemine: I: 20.02.2019. H: 56-2-0. väärarusaam, mille kohaselt lõimumine võrdub eesti keele oskusega. /…/ Lõimumispoliitika eesmärk on suhted, eesti keele oskus tuleb koos sellega, kaasneva STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDE positiivse keelepoliitilise hüvena. HEAKSKIITMINE Jevgeni Ossinovski, 13.09.2018 Põhialuste heakskiitmine E-raamatud on odavamad, nad tõrjuvad meie kultuurist Riigireformi ja hea halduse põhialused välja väärtuslikku fluidumit, nad on tegelikult fail, nad on (RT III, 22.02.2019, 2). tegelikult üks mälupulk./…/ Ei ole mingit põhjust anda Esitaja: Probleemkomisjon riigireformi arengusuundade neile soodustust selle raamatu ees, mis seisab riiulil väljatöötamiseks 11.12.2018 (777 OE). ja tuletab iga kord meelde, et me oleme kultuuri sees. Lugemised: I: 29.01.2019, II: 20.02.2019. H: 43-1-2. Tavaraamat ei tohiks saada välja tõrjutud, aga ma ei alahinda loomulikult ka e-raamatu kultuurilist tähendust, Arengukava arutelu ta ei tohiks lihtsalt tulla teise kultuurilise väärtuse „Transpordi arengukava 2014–2020” muutmine asemele. (RT III, 22.02.2018, 1). Jürgen Ligi, 09.10.2018 Esitaja: Vabariigi Valitsus 08.01.2018 (573 OE). Lugemised: I: 23.01.2018, II: 20.02.2018. H: 58-4-0. 1. Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed, 21.09.2017. 2. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamine, 28.09.2017. 3. Ida-Virumaa tulevikuperspektiivid, 12.10.2017. 4. Kuidas tulla toime kriisidega põllumajanduses? 07.12.2017. 5. Välispoliitika, 13.02.2018. 6. Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine? 06.03.2018. 7. Eesti keel kui riiklik taristu, 15.03.2018. 8. Riigi eelarvestrateegia 2019–2022 arutelu, 08.05.2018. 9. Riikliku vastutuse probleem VEB Fondi juhtumi põhjal, 17.05.2018. 10. Kas esimese lapse sünd on ohus? 31.05.2018. 11. Riigireform ja hea halduse põhialused, 05.06.2018. 12. Venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele, 13.09.2018. Külalised välispoliitika arutelul, veebruar 2019

50 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 VABA MIKROFONI SÕNAVÕTUD 7. Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud Vabas mikrofonis võeti sõna 36 korral. Kõige aktiivsemad (Meelis Uustal). Menetlusse võetud 05.12.2017, olid Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed 20 sõna- menetles keskkonnakomisjon. Menetlus lõpetatud võtuga, neist 12 sõnavõttu olid Märt Sultsilt, kes tundis 05.06.2018. näiteks muret Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise 8. Valga Haigla ASi sünnitusosakonna sulgemise vastu pärast. Järgnes Peeter Ernits kuue sõnavõtuga (näiteks (Märt Sults). Menetlusse võetud 10.04.2018, menetles Guy Verhofstadti koostatud Euroopa manifestist). sotsiaalkomisjon. Menetlus lõpetatud 25.06.2018. 9. Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit (MTÜ Eesti Roheline VABA MIKROFONI SÕNAVÕTUD Liikumine). Menetlusse võetud 17.04.2018, menetles ISTUNGJÄRKUDE KAUPA keskkonnakomisjon. Vt 23.10.2018 OTRK. Menetlus lõpetatud 19.11.2018. 10. Päästkem Narva-Jõesuu metsad! (Natalja Pessotšins- kaja). Menetlusse võetud 29.05.2018, menetles 12 keskkonnakomisjon. Menetlus lõpetatud 13.06.2018. 10 11. Metsarahu manifest (Kaul Nurme, Vahur Kollom,

8 Eesti Vabaerakond). Menetlusse võetud 27.06.2018, menetles keskkonnakomisjon. Menetlus lõpetatud 6 22.10.2018. 4 12. Liiklemine jalgratturitele ohutumaks (Jaanus Juss). 2 Menetlusse võetud 11.09.2018, menetles majandus- 11 10 9 0 6 komisjon. Menetlus lõpetatud 23.10.2018. VI VII VIII IX 13. Laske meil hingata! Kohtla-Järve linna elanike pöördumine Riigikogu poole (Olga Kurdovskaja). Menetlusse võetud 11.09.2018, menetles kesk- KOMISJONI RAPORT konnakomisjon. Menetlus lõpetatud 29.11.2018. Väliskomisjoni raport „Valmisolek tõrjuda valimistesse 14. Poliitilise dieedi kolm retsepti (Eesti Vabaerakond). sekkumist lääneriikide näitel”, jaanuar 2019. Menetlusse võetud 13.11.2018, menetles põhi- seaduskomisjon. Menetlus lõpetatud 11.02.2019. 15. Haruapteekide säilitamise osas (Eesti Apteekide KOLLEKTIIVSED PÖÖRDUMISED Ühendus). Menetlusse võetud 04.12.2018, menetles sotsiaalkomisjon. Menetlus lõpetatud 12.02.2019. VI−IX istungjärgul menetlusse võetud 16. Lõpetada katuseraha jagamine Riigikogus (Alari 1. Hoolduskindlustuse loomine (Kai Saks). Menetlusse Rammo). Menetlusse võetud 20.12.2018, menetleb võetud 12.09.2017, menetles sotsiaalkomisjon. rahanduskomisjon. Vt 06.03.2018 OTRK* „Kuidas eakana hakkama saada 17. Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamiseks – hoolduskindlustuse loomine?” Menetlus lõpetatud (Tartu apell). Menetlusse võetud 15.01.2019, menetles 15.03.2018. keskkonnakomisjon. Menetlus lõpetatud 21.02.2019. 2. Aita Linnahalli seinamaaling lõpuni viia ja säilitada 18. Nõuame, et teadmata kadunud inimese otsingu (Rene Leet). Menetlusse võetud 26.09.2017, menetles alguses kaasaks riik KOHE kogu olemasoleva ressursi, kultuurikomisjon. Menetlus lõpetatud 10.10.2017. kaasaarvatud vabatahtliku organisatsiooni 3. Poliitikud ei või istuda kahel toolil (Märt Meesak, SA Kadunud OPEROG (Aare Rüütel). Menetlusse Eesti Vabaerakond). Menetlusse võetud 02.11.2017, võetud 15.01.2019, menetleb õiguskomisjon. menetles põhiseaduskomisjon. Menetlus lõpetatud 19. Maksustame ilutulestikuga paugutamise vaba- 25.01.2018. tahtlike päästjate toetuseks (Päästeliit). Menetlusse 4. Keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine võetud 29.01.2019, menetleb rahanduskomisjon. (Roland Uuesoo). Menetlusse võetud 07.11.2017, menetles keskkonnakomisjon. Menetlus lõpetatud 17.04.2018. 5. Viia läbi II samba väljamaksete reform: maksimaalne kasu kogutud säästudest (Tõnu Pekk). Menetlusse võetud 07.11.2017, menetles rahanduskomisjon. Menetlus lõpetatud 07.05.2018. 6. Patarei merekindlus on ohus (Aleksander Laane). Menetlusse võetud 05.12.2017, menetles kultuurikomisjon. Menetlus lõpetatud 06.02.2018. * OTRK – olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 51 RIIGIKOGUTEGEVUS MUUDES KOMISJONIDVALDKONDADES JA ÕIGUSLOOME

Teate, ajalugu on jube keeruline asi. Ajaloost tuleb õppida, ajaloos ei saa elada. Meie austus kõigi meie esivanemate vastu, loojate vastu on nende mõistmine ja tunnustamine. Aga kõike seda, mida tegid nemad või mis neil pooleli jäi, kõiki neid asju, ei saa tuua tänasesse päeva. Nende kaklusi ei saa edasi kakelda, sest need on ühest teisest ajast ja seda aega me võib-olla ei taha /…/ Me oleme saanud selle riigi päranduseks – oma vanematelt, isadelt, emadelt, vanaisadelt, vanaemadelt – ja peame ta edasi andma uuele põlvkonnale, uutele põlv- kondadele ja veel paremana kui see, mis ta on praegu.

Aadu Must Riigikogu tänuavalduse arutelul, 22.02.2018

52 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 RIIGIKOGU JA VABARIIGI PRESIDENT Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi poolt välja kuulutamata jäetud seadus Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (783 SE), Selliseid otsuseid, mille pikaajaline mõju võib ilmneda VP otsus 07.03.2019 nr 435, RT III, 12.03.2019, 3. aastate pärast, on alati keeruline selgitada. Alles tagant- Seaduse § 541 lõikes 2 antakse Kaitseväele õigus kait- järele vaadates jätab Riigikogu oma tegevusest vägagi seväe julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isiku- selge jäljemustri – nutika seadusloome kaudu kujunenud andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik- kiiret arengut ja uute tehnoloogiate levikut soosiva, vaba õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, toimetamist lubava õigusruumi. kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning Vabariigi President Kersti Kaljulaid, 10.09.2018 isikut varjatult jälgida. Seaduse § 54 lõike 1 alusel võib Kaitsevägi ajutiselt julgeolekualana piiritleda iga territoo- riumi, millel tal seadusest, muust õigusaktist või lepingust tulenevalt on õigus viibida, kui see on seoses tema ülesan- nete täitmisega Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu. Seadus on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 13, 26, 33 ja 43. Isikute varjatud jälgimine võib kaasa tuua Eesti Vaba- riigi põhiseaduse §-des 26, 33 ja 43 sätestatud perekonna, eraelu ja kodu puutumatuse ning sõnumisaladuse rikkumise. Seaduses ei ole mõistet „varjatud jälgimine“ avatud ega piiritletud, milliseid toiminguid võib Kaitsevägi selle ülesande täitmisel teha. Ebapiisav regulatsioon, mille taga- järjeks võib olla isiku suhtes riigivõimu omavoli võimalus, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega.

Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi poliitilised avaldused Riigikogus 1. Kõne VI istungjärgu avamisel, 11.09.2017. 2. Kõne VIII istungjärgu avamisel, 10.09.2018.

RIIGIKOGU JA VABARIIGI VALITSUS

Valitsuse koosseis Muudatused: 02.05.2018 (otsus nr 248, RT III, 03.05.2018, 1), 22.08.2018 (otsus nr 302, RT III, 23.08.2018, 1), 26.11.2018 (otsus nr 338, RT III, 27.11.2018, 4).

Peaminister – Jüri Ratas (K) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (SDE) (vabastati 22.08.2018) Rene Tammist (SDE) (nimetati ja ametivanne 22.08.2018) Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (K) Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL/I) Kaitseminister Jüri Luik (IRL/I) Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler (IRL/I) Kultuuriminister Indrek Saar (SDE) Maaeluminister Tarmo Tamm (K) Majandus- ja taristuminister Kadri Simson (K) Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL/I) Riigihalduse minister Jaak Aab (K) (vabastati 02.05.2018) Vabariigi President Kersti Kaljulaid on Riigikokku oodatud, september 2018 Janek Mäggi (K) (nimetati ja ametivanne 02.05.2018)

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 53 Vabariigi Valitsus sügisistungjärgu avaistungil, september 2017

Siseminister Andres Anvelt (SDE) (vabastati 26.11.2018) Riigikohtu esimees Katri Raik (SDE) (nimetati ja ametivanne 26.11.2018) Vabastati ametist: Priit Pikamäe (RK otsus 31.01.2019). Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL/I) Nimetati ametisse: Villu Kõve (RK otsus 31.01.2019). Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) (vabastati 02.05.2018) Riigikohtu liikmed Riina Sikkut (SDE) (nimetati ja ametivanne Vabastati ametist: 02.05.2018) 1. Indrek Koolmeister (RK otsus 15.02.2018). Välisminister Sven Mikser (SDE) 2. Lea Kivi (RK otsus 12.06.2018). 3. Malle Seppik (RK otsus 04.12.2018). 4. Eerik Kergandberg (RK otsus 04.12.2018). AMETIISIKUTE AMETISSE NIMETAMINE 5. Jaak Luik (RK otsus 19.02.2019). JA VABASTAMINE PÕHISEADUSE ALUSEL Nimetati ametisse: 1. Heiki Loot (RK otsus 20.09.2018). Eesti Panga nõukogu esimees 2. Velmar Brett (RK otsus 04.12.2018). Nimetati ametisse: Mart Laar (RK otsus 29.05.2018). Riigikontrolör Nimetati ametisse: Janar Holm (RK otsus 07.03.2018).

MUU AMETISSE NIMETAMINE

Mihhail Stalnuhhin Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse Eesti esindajaks (RK otsus 08.05.2018).

NÕUKOGUDE LIIKMETE NIMETAMINE

1. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks RK liikmed Yoko Alender ja Aadu Must [Igor Gräzini Riigikohtu esimeheks nimetati Villu Kõve, jaanuar 2019 ja Toomas Väinaste asemele] (RK otsus 27.09.2018).

54 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Riigikontrolör Janar Holmi ülevaade riigi vara kasutamisest Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne, ja säilimisest, november 2018 mai 2018

2. Hasartmängumaksu Nõukogu liikmeks RK liige H: 78-0-0. Sotsiaalkomisjonile tehti ülesandeks algatada Lauri Luik [Mart Helme asemele] (RK otsus eelnõu sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 Eesti Vaba- 14.11.2017); RK liige Enn Meri ja Kultuuri- riigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. 14.11.2018 võttis ministeeriumi esindajana kultuuriväärtuste Riigikogu vastu sotsiaalhoolekande seaduse muutmise asekantsler Tarvi Sits [Paavo Nõgene asemele] seaduse eelnõu (649 SE), mis sätestab, et alates 01.01.2019 (RK otsus 12.06.2018). saavad hoolekandeasutustes ja oma kodus elavad inime- 3. Rahvusooperi nõukogu liikmeks RK liige Toomas sed hankida soodustusega abivahendeid samadel alustel. Väinaste [Martin Repinski asemele] (RK otsus 27.09.2018). Õiguskantsleri ülevaated 4. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus Õiguskantsler Ülle Madise, 19.09.2017. Õiguskantsleri nõukogu liikmeks RK liige Andres Metsoja 2016.–2017. aasta tegevuse ülevaade (RT III, 30.09.2017, 1). [Kalle Muuli asemele] (RK otsus 10.10.2017). Õiguskantsler Ülle Madise, 18.09.2018. Õiguskantsleri 5. Tagatisfondi nõukogu liikmeks RK liige Dmitri 2017.–2018. aasta tegevuse ülevaade (RT III, 27.09.2018, 1). Dmitrijev [Aivar Sõerdi asemele] (RK otsus 16.01.2018). Õiguskantsleri ettekanne 16.11.2017. Kirjalik ettekanne Riigikogule: Valimis- kampaaniate rahastamise ning reklaami regulatsiooni RIIGIKOGU JA RIIGIKONTROLL ajakohasus ja põhiseaduspärasus.

1. Riigikontrolör Alar Karise ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016.–2017. aastal, RIIGIKOGU JA RIIGIKOHUS 08.11.2017 (RT III, 15.11.2017, 1). Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ülevaade kohtukorral- 2. Riigikontrolör Janar Holmi ülevaade riigi vara duse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal, kohta, 07.06.2018. 14.11.2018 (RT III, 16.11.2018, 3).

RIIGIKOGU NING EESTI PANK RIIGIKOGU JA ÕIGUSKANTSLER JA FINANTSINSPEKTSIOON

Äkki tuleks ligimese ebatäiuslikkuse suhtes üldse Ettekanded leplikum olla? Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni ettekanne: Õiguskantsler Ülle Madise, 18.09.2018 2017. aasta aruanne, 03.05.2018, RT III, 06.04.2018, 1.

Õiguskantsler Ülle Madise ettepanek õigustloova Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks ettekanne: 2017. aasta aruanne, 10.05.2018. Ettepanek sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks, 18.10.2017. Õiguskantsler esines, arutelu Riigikogus 14.11.2017.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 55 Riigikogu tegemas avaldust Ukraina toetuseks, detsember 2018

RIIGILE VARALISTE KOHUSTUSTE RIIGIKOGU AVALDUSED VÕTMISE OTSUSTAMINE Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Rahvusvahelises (RT III, 26.10.2017, 9). Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (RT III, 25.01.2019, 1). Esitajad: 27 RK liiget 26.09.2017 (516 AE). Esitatud: 03.12.2018 (772 OE). Lugemised: I: 19.12.2018, Lugemine: 24.10.2017. H: 43-0-3. II: 23.01.2019. H: 78-0-1. Otsusega andis Riigikogu nõusoleku suurendada Tänuavaldus Eesti Vabariigi loojatele, kaitsjatele, Eesti osalust Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja hoidjatele ja taastajatele (RT III, 24.02.2018, 1). Arengupangas (IBRD) 202 aktsia võrra. Esitajad: 65 RK liiget 14.02.2018 (588 AE). Otsuse rakendamine toob Eesti Vabariigile kaasa Lugemine: 22.02.2018. H: 77-0-0. varalised kohustused. Rahaliste kohustuste ligikaudne suurus eurodes on sissemakstavana ligi 2 970 949 eurot Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning sissenõutavana ligi 18 508 354 eurot. Sissemakstav toetuseks seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga osalus on eelnõu heakskiitmise järgselt kavas maksta (RT III, 05.12.2018, 3). kuni 5 aasta jooksul alates 2020. aastast (ligi 594 190 eurot Esitajad: 89 RK liiget 03.12.2018 (766 AE). aastas). Nimetatud finantseerimistehinguks on riigi eel- Lugemine: 03.12.2018. H: 79-0-0. arvestrateegias vahendid planeeritud. ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas (RT III, 28.11.2018, 4). märgitud kapitali asendamine (RT III, 14.12.2018, 1). Esitajad: 39 RK liiget 19.11.2018 (758 AE). Esitatud: 12.11.2018 (751 OE). Lugemised: I: 21.11.2018, Lugemine: 26.11.2018. H: 41-27-0. II: 12.12.2018. H: 90-0-2. Otsusega nõustus Riigikogu Euroopa Investeerimis- pangas (EIB) Ühendkuningriigi märgitud kapitali (ligi 39 miljardit eurot) asendamisega teiste liikmesriikide, sh Eesti poolt. Eesti kapitaliosaluse suurus EIBs ehk märgitud kapital on 173 020 000 eurot, mis on 0,071% panga kogukapitalist. Ettepaneku elluviimise järgselt oleks Eesti aktsiaosalus EIBs 206 248 240 eurot, mis moodustaks 0,0847% kogukapitalist. Eesti aktsiaosalus pangas muutub reaalse sissemakseta, kuid osaluse suurenemine toob kaasa kaudsed varalised kohustused tulevikus sissenõutava kapitali ulatuses.

56 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 RIIGIKOGU LIIKMETE Suitsuvaba Eesti ühendus Moodustatud 15.06.2018. ÜHENDUSED Esimees Tarmo Kruusimäe. (VI–IX istungjärgul moodustatud) Eesmärk: muuta aastaks 2030 Eesti suitsuvabaks.

Tartu Maarja kiriku taastamise toetusrühm Eesti kaitsetööstuse toetusrühm Moodustatud 07.06.2018. Moodustatud 20.03.2018. Esimees Jüri Adams, aseesimees Toomas Jürgenstein. Esimees Margus Tsahkna, aseesimees Hannes Hanso. Eesmärk: igakülgselt toetada kaitsetööstuse arengut, Tartu piirkondliku arengu toetusrühm tagada konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ning Moodustatud 21.03.2018. leida lahendused arengut pidurdavatele probleemidele. Esimees Aadu Must, aseesimehed Heljo Pikhof ja Terje Trei. Eesmärk: toetada Tartu piirkonna tasakaalustatud Liikumise Eesti 200 Mälupank toetusrühm arengut, pidades silmas ka seda, et ükski suur uuendus Moodustatud 11.12.2018. ei kahjustaks tartlaste tervist, looduskeskkonda ega Esimees Laine Randjärv (kuni 04.02.2019). piirkonna jätkusuutlikku arengut. Eesmärk: toetada kodanikuliikumise tegevust ja ees- märke, sealhulgas kaitsta patenteeritud kaubamärki, Tennise toetusrühm mida on asunud oma nimena kasutama ka hiljuti loodud Moodustatud 16.05.2018. erakond. Esimees Barbi Pilvre. Eesmärk: avaldada tunnustust meie tippsportlastele President Donald Trumpi toetusrühm ja klubidele. Moodustatud 05.11.2018. Esimees Peeter Ernits. Valgamaa toetusrühm Moodustatud 09.01.2018. Riigikogu naisteühendus Esimees Rein Randver (kuni 02.05.2018), aseesimehed Moodustatud 09.10.2017. Inara Luigas ja Märt Sults. Esimees Liisa Oviir (kuni 22.08.2018), aseesimees Eesmärk: aidata kaasa Valgamaa paremale käekäigule Terje Trei. ja edendada piiriülest koostööd Lätiga, iseäranis Valka piirkonnaga. Saarte sildade toetusrühm Moodustatud 18.01.2018. Väliseesti sõprade ühendus (VESÜ) Esimees Kalle Laanet. Moodustatud 17.04.2018. Eesmärk: toetada Eesti saarte igakülgset ühendatust Esimees Marianne Mikko, aseesimees Krista Aru. nii transpordi sujuva toimimise kui ka kaasaegse info- Eesmärk: olla hea tahte sillaks kodu- ja väliseestlaste ühiskonna vajadustele vastava internetiühenduse vahel. olemasoluga.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 57 ARENGUSEIRE VÕLU JA VALU

Arenguseire roll on viimastel aastakümnetel kasvanud, ARENGUSEIRE MÕTE kuid sellega kaasnevad ka olulised väljakutsed. Arengu- Otsustajate jaoks on alati oluline mõelda tulevikule. seire Keskuses paari aasta jooksul tehtud tööde põhjal Praegu tehtud otsused põhinevad alati, kas teadlikult saab analüüsida, kuidas arenguseire strateegilise poliitika või mitte, arusaamal tuleviku kohta. Kuid millel põhineb kujundusprotsessiga paremini sobituks. arusaam, kuidas tulevik välja näeb? Prognoosimine sobib mõnes valdkonnas ja teatud lühemas ajaperspektiivis ARENGUSEIRE KASVAV ROLL (nt demograafia), kuid mõne teema puhul ja pikemas Arenguseire (inglise keeles foresight) on viimastel aasta- perspektiivis ei ole see parim viis tuleviku käsitlemiseks kümnetel leidnud üha enam kasutamist strateegilise (nt tootlikkuse arengud). Arenguseire eeldus on, et tule- poliitikakujundamise vahendina, sest võimalikele tulevi- viku arenguid saab suunata ning vajadusel aidata otsuste kuarengutele on vaja põhimõttelist ja laiahaardelist lähe- abil luua soovitud väljavaateid. Seega ei ole tuleviku nemist. arengud ette määratud ega eelnevalt paika pandud. Arenguseire üksused tegutsevad Euroopa Komisjonis, Aastatel 2017–2018 oli ASKil kolm peamist uurimis- Parlamendis jm. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi- suunda: riigivalitsemine ja e-riik, tööturu tulevik ning satsiooni (OECD) arenguseire üksus koordineerib ja korral- tootlikkuse areng. Nende raames valmis 13 eeluuringut dab OECD liikmesriikide koostööd selles vallas. ning kolm lõppraportit. Arenguseire olulised mõõtmed on Erinevates riikides on arenguseirel erinev roll. Väik- kaasamine ja valdkondade ülesus, samuti metodoloogiline sematest riikidest tuuakse tihtipeale esile Singapuri ja mitmekesisus. Näiteks on läbi viidud suurandmeanalüüs, Soomet. Mõlemas on arenenud välja terve arenguseire prognoosimudelitele tuginev analüüs ja kasutatud kvalita- süsteem. Singapuris loodi see kaitseministeeriumis tiivseid meetodeid. Iga uurimisprojekti puhul oli tegemist 1980. aastatel, levis sealt teistesse valitsusasutustesse ja eri teemasid ja kompetentse ühendava käsitlusega, kuhu leidis keskse koha peaministri büroo strateegiaüksuses. kaasati üle 50 teadlase ja eksperdi Eestist ja välismaalt. Kõik Singapuri valitsusasutused tegelevad suuremal või Samas tekivad sellise protsessi puhul paratamatult vähemal määral arenguseirega. Soomes on arenguseirel mitmed väljakutsed. oluline roll nii seadusandva kui ka täidesaatva võimu teostamisel. Lisaks toetab seda ülikoolidest, mõttekodadest ja ARENGUSEIRE teistest organisatsioonidest koosnev arenguseirevõrgustik. VÄLJAKUTSED EESTIS Soome kogemust on püütud üle kanda ka Eestisse. Esimene väljakutse seostub meetodiga. ASKi peamine President Lennart Meri initsiatiivil loodi 2000. aastate meetod, stsenaariumite loomine, aetakse tihtipeale alguses Eesti Panga juurde Strateegiliste Algatuste Keskus. segamini prognoosimise ja ennustamisega. Pikaajaliste 2006. aastal asutati Eesti Arengufond, mis sai tegutseda tulevikuarengute puhul ei ole mõtet lähtuda vaid ühest 10 aastat. Seega on 2016. aastal Riigikogu juurde loodud ja stsenaariumist, mis põhineb minevikutrendi lineaarsel 2017. aastal tegutsema hakanud Arenguseire Keskus (ASK) jätkumisel tulevikus. Allpooltoodud joonis on kujundlik kolmas katse kasutada arenguseiret strateegilise poliitika näide, kuidas erinevad stsenaariumid tekivad. Üks kujundamise protsessis. stsenaarium võib tunduda kõige tõenäolisem, arvestades informatsiooni, mis on meie käsutuses praegu, aga välistada ei saa alternatiivseid arenguid – eriti kui eeldused äärmuslikult muutuvad.

JOONIS: STSENAARIUMITE LOOMINE

VÕIMALIK USUTAV TULEVIK TULEVIK KVANTITATIIVSED NÄITAJAD

STSENAARIUMITE LOOMINE

KVALITATIIVSED TEGURID EELISTATUD TÕENÄOLINE TULEVIK TULEVIK

58 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Meelis Kitsing Arenguseire Keskuse konverentsil „Mida ütleb majanduse väljavaadete kohta Eesti ettevõtete DNA?”, november 2018

Arenguseire saab vaadelda erinevaid, nii vähem kui LAHENDUSED rohkem tõenäolisi tulevikustsenaariume, mitte ei eelda 2017. aasta kevadest alates on ASK käinud paarikümnel ajalooliste andmejadade põhjal, et tulevik on praeguse korral Riigikogu komisjonides ja fraktsioonides eri uuri- olukorra lineaarne edasiarendus. missuundi ja tulemusi tutvustamas, sh näiteks rahandus-, Sageli sarnaneb arenguseire rohkem mõttemängude majandus-, välis- ja sotsiaalkomisjonis. Iga uurimissuuna kui mõjuanalüüsiga. „Mis siis, kui…“ küsimus on neis jaoks loodi juhtkomisjon, mille töös osales 17 Riigikogu harjutustes kesksel kohal. Läbi saab mängida ka ideid ja liiget. ASK on korraldanud 9 suurt konverentsi (rohkem arenguid, mis Eesti peavoolu-infoväljas tunduvad üsna kui 50 osalejaga) ja 15 väiksemat seminari. Üritusi on pöörased. Isegi kui need ei tundu hetke hinnangute põhjal korraldatud koostöös Riigikogu liikmete, Majandus- ja Eesti jaoks realistlikud alternatiivid või eriti tõenäolised, Kommunikatsiooniministeeriumi, Soome innovatsiooni- võimaldab nende väljajoonistamine saada paremini aru fondi Sitra, OECD ja teiste organisatsioonidega. Lisaks on valiku- ja arenguspektri kogu ulatusest ning selle põhjal informeeritud laiemat avalikkust, 2018. aastal oli ASKi teha informeeritum valik. meediakajastuste arv kokku 375. Teine väljakutse seostub tegevustele orienteerumi- Kaasava arenguseireprotsessi oluliseks osaks on sega. ASKi uurimissuundade raames koostatud uuringud ootuste juhtimine. Hästi korraldatud arenguseire süstee- ja stsenaariumid on vahend, et otsustajad saaksid mõista midega riikides on oluline roll ülikoolidel. Kuna arengu- ja võimalusel mõjutada tuleviku arenguid. Eesmärk seire on oma olemuselt multidistsiplinaarne ja metodo- ei ole ainult analüüsida võimalikke tulevikuarenguid, loogiliselt mitmekesine, siis ühest lähenemisest ei piisa, vaid kindlaks teha otsustuskohad, mis võivad nende lisaks prognoosimisele peaks ülikoolides õpetama ka stse- arenguteni viia. naariumite loomist. Samas on vaja leida tasakaal ja luua sild akadeemi- Arenguseire eesmärk on otsustajaid ja eksperte kaa- lise lähenemise ja poliitikakujundajatele sobiva käsitluse sates luua alternatiivseid tulevikustsenaariume, mida vahel. Poliitikutele võib arenguseire töö tunduda liiga arvesse võttes on otsustajatel võimalik tuleviku arenguid „akadeemiline“, kuna ei anna konkreetseid soovitusi ja laiemalt mõista ja võimaluse korral mõjutada. ASK tegut- samas ka „poliitiline“, kuna soovitused võivad olla meele- seb eeltoodud põhimõtetest lähtuvalt, aidates kaasa stra- pärased ühtedele, aga mitte teistele. ASKi tööde puhul läh- teegiliste valikute tegemisele Eesti poliitikas. tutaksegi põhimõttest, et konkreetseid soovitusi ei anta ja välja tuuakse peamised valikud. Stsenaariumite arvesta- mine strateegias ja poliitikas on juba otsustajate ülesanne. Meelis Kitsing Arenguseire Keskuse uuringute juht

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 59 RIIGIKOGUVÄLISSUHTLUS KOMISJONID JA ÕIGUSLOOME

Tugeva ühisosa leidmine Eesti välispoliitika kujundamisel ei tähenda, et erakondadel ei oleks erinevaid arvamusi üksikküsimustes. Samas on Eesti välispoliitikas siiani domineerinud järjepidevusele, usaldusele ja etteaimatavusele rõhuv hoiak. See on toonud meile edu ja nii peab see jääma ka edaspidi.

Marko Mihkelson välispoliitika arutelul, 12.02.2019

60 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 pakett „Puhas energia kõikidele eurooplastele“, elektri- RIIGIKOGU tarbimine Balti riikides, ringmajanduspakett, innovat- DELEGATSIOONID sioon, investeeringud ja taaskasutatav energia. 20. aprillil olid Vilniuses kõne all Pariisi kliimaleppe jõustamine ja kliimamuutuste mõju põllumajandusele. EESTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI JA LÄTI 2018 oli Euroopa kultuuripärandi aasta. 13. aprillil VABARIIGI PARLAMENTIDEVAHELISE ASSAMBLEE Riias oli teemaks Balti Kultuurifondi asutamine. Võttes (BALTI ASSAMBLEE, BA) EESTI DELEGATSIOON arvesse Põhjamaade Kultuurifondi väärtuslikku kogemust ja silmapaistvat panust, otsustati alustada Balti riikide Moodustati 02.06.2015 vahelisi läbirääkimisi Balti Kultuurifondi asutamiseks, Delegatsiooni juht: Aadu Must, asejuht Johannes Kert et edendada kultuuripartnerlust ning töötada välja Liikmed: Krista Aru, Monika Haukanõmm, Uno Kaskpeit, ühiseid haridusprogramme ja projekte, eriti meie riikide Valeri Korb, Helmen Kütt, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, 100. aastapäeva valguses. Kultuuripärandi säilitamisest ja Erki Savisaar, Sven Sester (alates 26.10.2017), digiteerimisest räägiti 8. juunil Tartus. Urve Tiidus (alates 26.10.2017), Rainer Vakra. Jaanuaris 2019 toimus julgeoleku- ja kaitsekomisjoni Kuni 26.10.2017 olid delegatsiooni liikmeteks esimene istung, kus arutati piiriülese koostöö küsimusi, Olga Ivanova ja Aivar Kokk. kaitsekoostööd kolme Balti riigi vahel ning BA soovituste ellurakendamist. Kultuurikomisjoni esimene istung keskendus teadus- ja haridusprojektide ühisele rahastamisele uue finantsraa- EESTI EESISTUMINE 2017 mistiku alusel, kutsehariduse kvalifikatsioonide automaat- 2017. aastal oli Balti Assamblee eesistujamaa Eesti. 9.–10. sele tunnustamisele ning jaanuaris 2019 tööd alustanud novembril toimus Tallinnas Balti Assamblee 36. istung- Balti Kultuurifondile. järk ja Balti Nõukogu 23. istung. Istungjärgu raames toi- Majandus-, energeetika- ja innovatsiooni- ning kesk- mus mitmeid üritusi – BA presiidiumi, komisjonide esi- konna- ja loodusvarade komisjonide ühisistung toimus meeste ja aseesimeeste kohtumine, samuti BA presiidiumi veebruaris Riias. Arutati energeetika, gaasituru ning kohtumine rahvusparlamentide spiikritega. BA teadus- Rail Balticu projektiga seonduvat. Samal ajal toimus ka auhinna pälvis Eesti Geenikeskuse juhataja Andres Mets- eelarvekomisjoni istung, kus anti ülevaade 2018. aasta palu. Tehti kokkuvõtteid Eesti eesistumise programmi kulutustest ja arutati 2019. aasta eelarvet. täitmisest ja eesistumise teatepulk anti edasi Leedule. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ BALTI KOOSTÖÖST PARLAMENTAARSEL TASANDIL 23.–24. märtsil 2018 toimus Haagis BA, Põhjamaade 2018. aastal olid BA prioriteetideks Balti riikide stratee- Nõukogu ja Beneluxi parlamendi kolmepoolne konverents giline partnerlus välispoliitika, julgeoleku ja kaitse vald- ringmajanduse teemadel: kuidas toota vähem prügi ning konnas; regionaalne ühtsus, stabiilsus ja areng ning jõuka kuidas jäätmeid ja tooteid oleks võimalik uuesti kasutada. ja majanduslikult ühtse Balti regiooni tegevuskava. BA ja Läänemeremaade parlamentaarse konverentsi raames Balti Ministrite Nõukogu 2018. aasta koostöö prioritee- moodustati migratsiooni töörühm, mis kahe aasta vältel did olid piirkondliku julgeoleku edasine suurendamine, tegeleb pagulaste vastuvõtmise ja lõimimise küsimustega. koostöö strateegilise taristu arendamisel ning Balti riikide huvide tagamine Euroopa Liidus. 11. mail toimus Tallinnas julgeoleku- ja kaitsevald- konna ümarlaud Baltimaade riikliku julgeoleku küsimu- ses. Eraldi teemana oli kõne all õnnetusvalmidus, kõneldi ka kriiside ohjamisest ja elanikkonna kaitsest (koos- kõlastussüsteem kriisiolukordades, õiguskaitseasutuste operatiivne koostöö). Sotsiaalkomisjonide ümarlaua teemaks 26. jaanuaril Riias oli tervislik elulaad. Otsustati pöörduda rahandus- ja sotsiaalministeeriumide poole alkoholipoliitika meetmete kooskõlastamiseks. Tervishoiu alal otsustati jätkata ravimite ja meditsiiniseadmete ühishangetega ning keskselt hangitavate ravimite ja meditsiiniseadmete laenamise partnerluskokkuleppega. Olulise teemana arutati elundite siirdamise alast koostööd. 9. veebruaril kohtusid Vilniuses majandus- ja kesk- konnakomisjonid. Arutlusel olid Euroopa Komisjoni BA Eesti eesistumisaasta lõpetamine, november 2017

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 61 Eestis on lõimimisprogrammi üks peamisi eesmärke kõigi OSCE PA suvine, 27. aastaistung toimus Berliinis. pagulaste aktiivne tööturule kaasamine. Põhiteemana arutati parlamentide rolli OSCE eesmärkide Põhjamaade Nõukogu ja BA tippkohtumine presiidiu- elluviimisel. Avaistungil kõnelesid Bundestagi president mide tasandil toimus 2018. aasta detsembris Helsingis. Wolfgang Schäuble, OSCE PA president George Tsereteli, 25.–26. oktoobril toimus Vilniuses BA istungjärk ja Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz ning Itaalia kui Balti Nõukogu, kus tehti kokkuvõtteid aastasest tööst, eesistujamaa välisminister Guglielmo Picchi. Toodi esile seati järgmise aasta ülesanded ja anti eesistumine üle valdkonnad ja teemad, kus OSCE saaks aidata ja suunata: Lätile. küberturvalisuse tõstmine, sooline võrdõiguslikkus, hübriidohtudele vastuseis, OSCE rolli suurendamine võitluses terrorismi ja piiriülese kuritegevusega, EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖ- kliimamuutused ja energiaturvalisuse tagamine, Ukraina ORGANISATSIOONI PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE territoriaalse terviklikkuse taastamine, joogivee kvaliteet, (OSCE PA) EESTI DELEGATSIOON laste ekspluateerimise vastu võitlemine, kultuuriväärtuste roll üleilmastumise kontekstis, usulistel põhjustel taga- Moodustati 02.06.2015 kiusamise vastu võitlemine, migratsioonivoogudega Delegatsiooni juht: Mart Nutt tegelemine, pagulaste ühiskonda integreerimine jt. Liikmed: Toomas Vitsut, asendusliikmed Uno Kaskpeit, Sõnavõttudes tõsteti esile, et taastada tuleb vastasti- Jaanus Marrandi, Mati Raidma (alates 11.10.2018) kune mõistmine ja usaldus. Parlamentaarne diplomaatia Kuni 11.10.2018 oli delegatsiooni asendusliige Urve Tiidus, on väga oluline ja ükski riik ei saa üksi seista silmitsi kuni 11.01.2019 delegatsiooni liige Külliki Kübarsepp. globaalsete probleemidega, mis nõuavad ühist sekkumist ja lahendamist. 57 liikmesriigiga Euroopast, Põhja-Ameerikast, 17. sügisistung toimus Kõrgõzstani pealinnas Biškekis Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast on OSCE suurim regionaalne teemal „Vastu seistes uutele väljakutsetele ja ohtudele julgeolekualase koostöö organisatsioon. piirialadel“. Keskenduti regionaalse koostöö arendamise, kodanike suurema kaasamise ja usalduse tugevdamise 2017 vajadusele. Toimusid ka täitevkomitee istung ja Vahemere OSCE PA 16. sügisistung Andorras toimus teemal foorum „Kesk-Aasia ja Vahemeremaade geopoliitika: „Julgeolek OSCE areaalis: uued väljakutsed, uued üles- migratsiooni mõju kaubavahetusele ja keskkonnaalased anded“. Toimusid ka täitevkomitee istung ja Vahemere väljakutsed“. Sügisistungi raames toimus parlamentaarne foorum. Arutlusel olid küberturvalisus, keskkonna- konverents „Edendades julgeolekudialoogi Kesk-Aasias“. turvalisus, kliimamuutuste mõju. Henrik Villadsen Arutlusel olid küberturvalisus, keskkonnaturvalisus, OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku büroost tõi esile kliimamuutuste mõju jm. Tähtsa punktina toodi esile, migratsioonivoogudega kaasnevad riskid ja vajaduse et stabiilsuse ja arengu tugevaks garandiks on hariduse toetada inimõigusi. edendamine. 2017. aasta märtsis osaleti vaatlejana Armeenia 2018. aasta märtsis osaleti vaatlejana Itaalia parla- parlamendivalimistel (Külliki Kübarsepp ja Jaanus mendivalimistel (Külliki Kübarsepp) ja Venemaa presiden- Marrandi) ning juunis Albaania parlamendivalimistel divalimistel (Jaanus Marrandi), aprillis Aserbaidžaani ja (Külliki Kübarsepp ja Mart Nutt). oktoobris Gruusia presidendivalimistel (Jaanus Marrandi ja Uno Kaskpeit). 2018 Eesti delegatsiooni töö aluseks 2018. aastal oli tõsiasi, 2019 et Eesti laiem julgeolek sõltub väga suurel määral meie OSCE PA 18. talveistungil keskenduti julgeolekule, võimekusest tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiselt- majandusele ja keskkonnale, inimõigustele ja nendega võetava koostööpartnerina. Mitmed eskaleeruvad seotud küsimustele. Arutati inimõiguste piiramist kriisi- konfliktid juhtisid meie tähelepanu taas inimõiguste olukorras ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkes- ja demokraatlike väärtuste olukorrale maailmas. Seda tamist. Plenaaristungil esinesid ettekandega migratsiooni teemat kajastas oma sõnavõttudes ka delegatsiooni juht ja terrorismivastase võitluse ajutise komitee raportöörid. Mart Nutt. 2018. aasta esimene töökoosolek, delegatsiooni- juhtide kokkusaamine, oli jaanuaris Oslos NB8 (Põhja- maade ja Balti riikide) formaadis. Veebruaris toimunud 17. talveistungil Viinis jäi kõlama mõte, et isolatsioon ja natsionalism ei ole teed, mis viiksid rahumeelse ja turvalise tulevikuni. Mais toimus Stockholmis NB8 raames delegatsioonide kokkusaamine suvise aastaistungi ettevalmistamiseks.

62 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE (ENPA) EESTI DELEGATSIOON

Moodustatud 02.06.2015 Delegatsiooni juht: Marianne Mikko Liikmed: Tiit Terik (alates 14.12.2017), Urve Tiidus (alates 11.10.2018), asendusliikmed: Raivo Aeg, Andres Herkel, Jaak Madison. Kuni 09.11.2017 oli delegatsiooni liige Andrei Novikov, kuni 13.06.2018 Eerik-Niiles Kross.

Riigikogu delegatsiooni liikmed jätkasid vaadeldaval perioodil tegevust eri komiteedes, Urve Tiidus uue liik- mena pagulaste ja ümberasustatud isikute komitees. Poliitilistest ametikohtadest oli Eesti delegatsiooni juht Marianne Mikko 2019. aasta jaanuarini ENPA asepresident ja büroo liige. Täiskogu istungitel Strasbourgis olid peateemadeks Türgi opositsioonipoliitikute halvenev olukord ja sealsed inimõiguste rikkumised, Ukraina eskaleeruva kriisi taga- järjed, jätkuvalt Venemaa delegatsiooni küsimus ning ENPA president Liliane Maury Pasquier konverentsil erakorralised seisukorrad liikmesriikides. „Naiste majanduslik iseseisvus on inimõigus“, detsember 2018 Juba mitu aastat on ENPAs arutatud Venemaa küsi- must, kelle hääleõigus ja õigus olla esindatud assamblee juhtorganites peatati 2014. aasta aprillis pärast vaenu- inimõigus, vaid ka võimalus anda naistele väljapääs tegevust Ukrainas. Terve 2018. aasta jooksul on arutletud, ärakasutavast suhtest. Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni kas ja kuidas peaks ENPA edasi tegutsema seoses Vene- esimees ja Bundestagi liige Frank Schwabe rääkis maa delegatsiooni võimaliku tagasivõtmisega otsustajate ÜRO soolise võrdõiguslikkuse kampaaniast HeForShe hulka, st püüda teha protseduurireegleid kohandades ja Saksamaal kasutatavast kvoodisüsteemist. Venemaale teatavaid järeleandmisi. ENPA otsustas lükata Eesti delegatsiooni liikmed on aktiivselt osalenud määramata ajaks edasi reeglite muutmise ettepaneku hää- ka valimiste vaatlusmissioonidel ENPA delegatsiooni letuse, mis võinuks viia Vene delegatsiooni hääleõiguse koosseisus (Aserbaidžaani presidendivalimised, Türgi taastamiseni assambleel. Eesti delegatsioon hääletas vastu. valimised), andnud panuse assamblee raportite ettevalmis- 2018. aasta juunis valiti ENPA uueks presidendiks Liliane tamisse ning esinenud sõnavõttudega. Eesti delegatsiooni Maury Pasquier, kes taasvaliti presidendiks ka 2019. aasta juhi ja Türgi raportööri Marianne Mikko ning kaasrapor- jaanuaris. tööri Nigel Evansi raport tõdeb, et Türgi peab järgima 2018. aasta novembrist kuni 2019. aasta maini on õigusriigi, demokraatia ja inimõiguste põhimõtteid Euroopa Nõukogu eesistuja Soome. Jaanuari osaistungi- mitte enam-vähem, vaid 100 protsenti. Andres Herkeli nädalal tutvustasid Soome president Sauli Niinistö ja raport interneti haldamisest ja inimõigustest võeti vastu välisminister Timo Soini Soome kui eesistuja prioriteete. 60 poolthäälega (vastu oli 3 ja erapooletuid 2). Raport Nendeks on inimõiguste ja õigusriigi tugevdamine Euroo- rõhutas interneti olulist rolli ühiskonna tulevikus. Parla- pas, naiste õiguste ja võrdsuse toetamine, keskendumine mendiliikmed kutsusid Euroopa valitsusi üles panustama noortele kaasamise kaudu ning radikaliseerumise enne- poliitikasse, mis säilitaks internetile üldise juurdepääsu, tamine. Rõhutati vajadust leida assamblee ja ministrite tagaks võrgu neutraalsuse, kaitseks privaatsust ja isiku- komitee ühisel pingutusel kompromiss Venemaa küsimu- andmeid ning pakuks samas turvalisust, võideldes ses. Soome lubas meelsasti olla läbirääkimiste vahetalitaja arvutikuritegevuse vastu. ja kaasaaitaja. 2018. aasta detsembrikuud ja ühtlasi tervet aastat jäi märkima ENPA presidendi Liliane Maury Pasquier’ visiit Eestisse ENPA asepresidendi ja Eesti delegatsiooni juhi Marianne Mikko korraldatud konverentsi „Naiste majanduslik iseseisvus on inimõigus“ raames. Konverents toimus rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 10. detsembril Tallinnas. Konverentsi avas Marianne Mikko, tervitussõna- dega esines Riigikogu esimees Eiki Nestor. ENPA president keskendus palgalõhe probleemile, toonitades, et naiste majandusliku iseseisvuse tagamine pole mitte üksnes

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 63 Kosmosekonverentsi (EISC) plenaaristung, november 2017 IPU Eesti delegatsiooni esimees Helmen Kütt Genfis, märts 2018

EUROOPA PARLAMENTIDEVAHELISE jagada teadmisi ning ideid kosmosetehnoloogiast KOSMOSEKONVERENTSI (EISC) ja -ettevõtlusest. Tänavu toimus see 69. korda ning kesk- EESTI DELEGATSIOON seks teemaks oli „#InvolvingEveryone“ ehk piirideülene koostöö, et ühendada kosmosevaldkonnaga tegelevaid Moodustatud: 07.02.2017 inimesi ja organisatsioone. Parlamendiliikmetele mõeldud Delegatsiooni juht: Barbi Pilvre (alates 10.09.2018) programmi keskseks teemaks kujunes „Sujuv innovatsioo- Liige: Anne Sulling (alates 11.09.2018) nitsükkel – kosmoseteadusest äritegevuseni“. Rahvusva- Kuni 22.08.2018 oli delegatsiooni juht Liisa Oviir, heline Astronautika Föderatsioon (IAF) koondab kosmose- kuni 11.09.2018 delegatsiooni liige Arto Aas. valdkonnaga seotud eksperte ja ettevõtteid üle maailma, eesmärgiga luua platvorm, mis annab võimaluse erinevate 1. jaanuarist 2018 oli EISCi eesistujaks Belgia, kes jätkas osapoolte vahel koostööd teha. Eestis püstitatud teemaga ettevõtluse paremast rakenda- misest kosmose valdkonnas. Ettevõtjad näevad järjest rohkem uusi võimalusi, kuidas kahte haru omavahel siduda ja PARLAMENTIDEVAHELISE LIIDU (IPU) teadmisi keskkonda säästes ära kasutada. EESTI DELEGATSIOON Mais Belgias korraldatud töötoa keskseks teemaks oli kosmose suurandmete töötlemine, st satelliitidelt saadud Moodustatud: 02.06.2015 kaugseireandmete ja satelliitsideteenuste kasutamine IPU Eesti rühma kuuluvad kõik Riigikogu liikmed. Maal näiteks keskkonna-, julgeoleku- ja infrastruktuuri- Juhatuse liikmed: Helmen Kütt (esimees), seirel ning satelliitpositsioneerimisel. Töötoa raames Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Marika Tuus-Laul. külastati Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) treening- ja õppekeskusi Transinne’is ning Redu’s Belgia Ardennides. Vastavalt organisatsiooni põhikirjale toimuvad Viimases asub ka ESA maajaamade võrgustik. Töötoa IPU assambleed kaks korda aastas. Tavapäraselt toimub viimasel päeval külastati ettevõtet Imec, rahvusvahelist üks Šveitsis Genfis ning teine mõnes liikmesriigis. teadus- ja arendustegevuse innovatsioonikeskust, 2017. aasta oktoobris Peterburis toimunud IPU 137. mille tegevusvaldkonnaks on nanoelektroonika ja info- assambleel Riigikogu liikmed ei osalenud. 2018. aasta tehnoloogia. kevadel Genfis aset leidnud 138. assamblee peadebati Novembris toimus plenaaristung, kus jätkati töötoas teemaks oli sisserändajate ja pagulaste olukord. Eesti arutatud teemadega: kosmose suurandmete töötlemine, delegatsiooni juht Helmen Kütt toonitas oma kõnes, puudujäägid seadusloomes ning küberruumi kasutamine. kui oluline on tagada migrantidele inimõiguste kaitse Et ettevõtjad saaksid teha koostööd kosmoseagentuuri- sõltumata nende staatusest. Erilist tähelepanu tuleks dega, on tarvis õiguskindlust ja selgemat raamistikku, pöörata haavatavatele rühmadele, sh naistele ja lastele mil määral ja kuidas võib saadud andmeid kasutada. ning tulevikku vaatavalt noortele. Anne Sulling osales oktoobris EISCi parlamendiliik- Erakorraliseks teemaks valiti „Ameerika Ühend- mete programmi raames rahvusvahelisel astronautika- riikide deklaratsioon Jeruusalemma ja palestiinlaste kongressil Saksamaal. Kongress toob kokku maailma õiguste kohta Jeruusalemmas ning selle tagajärjed kosmosevaldkonna eksperdid ja parlamendiliikmed, et ÜRO põhikirja ja resolutsioonide valguses“.

64 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 IPU 139. assamblee toimus oktoobris samuti Genfis. PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOONI Peadebati teemaks oli innovatsiooni ja tehnoloogia või- PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE (NATO PA) maluste kasutamine rahu ja arengu edendamisel. Dele- EESTI DELEGATSIOON gatsiooni juht Helmen Kütt esines kõnega, kus rõhutas, et teadus aitab kujundada mõistlikku poliitikat ja soodustab Moodustatud 02.06.2015 rahvusvahelist koostööd riikide vahel. Lisaks teadusele Delegatsiooni juht: Marko Mihkelson peame hoolitsema selle eest, et kõigil noortel oleks võrdne Liikmed: Ants Laaneots, Oudekki Loone, ligipääs haridusele ja tööturule. Erakorraliseks teemaks asendusliige Hannes Hanso valiti kliimamuutus. Traditsioonilise soome-ugri kohtumise korraldamise Oktoobris 2017 toimus NATO PA aastaistung Bukarestis, eest vastutas 2018. aastal IPU Ungari delegatsioon. kus peateemaks kujunes Musta mere piirkonna julgeolek Kohtumisel osalesid ka Eesti esindajad Genfis Andre Pung ning Venemaaga seonduv. Esimest korda kohtus NATO ja Taavo Lumiste. 2019. aasta kohtumine on roteeruvalt PA noortele suunatud haridusteemaline töögrupp, mis IPU Soome delegatsiooni korraldada. kutsuti kokku, et leida reaalsed võimalused noorte hulgas IPU Eesti delegatsioon on alati oluliseks pidanud NATO-teadlikkust kasvatada. Peasekretär Jens Stoltenberg koostööd Läti ja Leeduga. Kevadel 2018 korraldas IPU toonitas istungil peetud kõnes, et NATO kohandab Leedu delegatsioon Leedu 100. sünnipäeva auks vastuvõtu end pidevalt muutuvate julgeolekuoludega ning võtab ÜRO Euroopa peamajas Genfis. Eesti delegatsiooni juht konventsionaalsete ohtude kõrval tõsiselt arvesse ka Helmen Kütt koos kolleegidega Lätist ja Leedust oli hübriidsõja, küberrünnakute ja infosõja ohtu. palutud sõna võtma. Helmen Kütt meenutas oma kõnes, Detsembris toimunud parlamentaarsel transatlanti- kuidas kolme riiki ühendas sada aastat tagasi püüdlus lisel foorumil tekitasid elavat arutelu president Donald vabaduse ja sõltumatuse poole. Tänu tihedale suhtlusele, Trumpi administratsiooni õppetunde ja tulevikku ning koostööle ja sarnasele taustale tekkis Balti riikide vahel USA vaadet Venemaa sise- ja välispoliitikale käsitlenud eriline sõprus ja side, mis kestab tänaseni. teemapaneelid. Eesti delegatsioonil toimusid kahepoolsed kohtumi- 2018. aasta veebruaris toimus kolme komitee tradit- sed Omaani ja Lõuna-Korea delegatsiooniga. Omaani dele- siooniline istung. Kõlama jäi mõte, et alates 2014. aastast gatsiooniga räägiti Eesti e-riigi eduloost ning koostöövõi- on NATO muutunud oluliselt ühtsemaks ja tugevamaks malustest. Tõdeti, et kahepoolsed suhted on olulised ning ning suutnud kohaneda muutuva julgeolekuolukorraga. neid tuleks veelgi arendada. Lõuna-Korea delegatsiooniga Assamblee liikmete ootused Brüsseli tippkohtumise räägiti infotehnoloogiast, e-riigist ja e-residentidest. eel olid üksmeelsed: NATO peab näitama oma ühtsust, Lisaks assambleedel osalemisele toimus 26.02.– kaitsevõimet ning kaitsetahet. Otsus NATO juhtimisstruk- 02.03.2018 IPU Eesti delegatsiooni ja Eesti-Suurbritannia tuuri (C2) põhjalikult uuendada lisab võimekust ohtudele parlamendirühma ühisvisiit Suurbritannia ja Põhja-Iiri kiiresti ja paindlikult vastata. Kohtumisel tõdeti, et NATO Ühendkuningriiki. Kohtuti Suurbritannia parlamendi suhted Venemaaga on madalseisus, suhetes USAga tuleb ülem- ja alamkoja liikmete, Ühendkuningriigi IPU rühma aga vaadata riigi reaalset tegevust Euroopas, mitte lugeda esimehe Nigel Evansi, sekretariaadi juhataja Rick Nimmo president Trumpi „säutse“. ning Suurbritannia parlamendi Eesti sõprusrühma ase- Kevadistungil Varssavis olid arutelude keskmes eelsei- esimehe Stephen Poundi, Londoni eeslinna Ealingi voli- sev Brüsseli tippkohtumine ning alliansi heidutus- ja kait- kogu esimehe Julian Belli jt-ga. Visiidi peamine eesmärk sevõime, eriti NATO idatiival. Märkimisväärses üksmeeles oli keskenduda Eesti ja Suurbritannia kahepoolsetele võeti vastu üsna selges sõnastuses ja tugevalt liikmesrii- suhetele ning parlamentaarsele koostööle. Visiidi käigus kide kohustustele rõhuv resolutsioon, mis reastas NATO kohtuti ka Eesti suursaadiku Tiina Intelmanni ja saat- PA prioriteedid ja soovitused valitsus- ja riigijuhtidele. konna asejuhi Siiri Liivandiga. Muuhulgas sisaldas resolutsioon viidet vajadusele kriisi või konflikti puhkemise korral pakkuda lahendusi vägede kiireks juurdetoomiseks kriisipiirkonda. Peasekretär Jens Stoltenberg rõhutas oma sõnavõtus (peamiselt Gruusia kaasusele viidates), et NATOga liitumine on iga suveräänse riigi ja NATO liitlaste otsus ning Venemaa ähvardused või võimalik reaktsioon ühtegi laienemist puudutavat otsust ei mõjuta. Päev enne juulikuist tippkohtumist toimunud NATO PA foorumil Brüsselis tunnistati, et tippkohtumise käiku ei ole võimalik ette ennustada, kuid ühiselt jagatud väärtused peaksid igal juhul erinevused üles kaaluma. Arutelude keskmes olid teemad nagu koormajagamine (kaitsekulutuste jagamine), vägede valmisoleku tõstmine,

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 65 Väljasõit Ämari lennubaasi NATO PA kaitsekomitee istungi raames, juuni 2018

sõjaline mobiilsus, EL-NATO koostöö, võitlus terrorismi teemadeks olid Põhja-Makedoonia Vabariigi liitumisleppe vastu, avatud uste poliitika. Kohal olnud NATO PA liikmete ratifitseerimine ja sooline võrdõiguslikkus NATO PAs seas tundus valitsevat üldine üksmeel alliansi olulisuse naiste osakaalu suurendamise näol. osas; silma jäi Saksamaa delegatsiooni rahulolematus, et Saksamaa madalaid kaitsekulutusi protsendina SKPst eraldi välja tuuakse. VAHEMERE LIIDU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE Halifaxis toimunud aastaistungi olulisim sündmus (VLPA) EESTI DELEGATSIOON Eesti delegatsiooni ja ka kogu assamblee jaoks oli Made- leine Mooni (UK) valimine NATO PA esimeseks naispre- Moodustatud: 02.06.2015 sidendiks. Moon edestas sotsialistide grupis peetud hää- Delegatsiooni juht: Kersti Sarapuu (alates 05.04.2018) letuses napilt Portugali kandidaati Julio Miranda Calhat. Liige: Henn Põlluaas Kaitsekomitees kiideti heaks tugevas sõnastuses resolutsioon NATO heidutusest alliansi idatiival, mis sisaldas ka 2017. a mais võttis VLPA eesistumise teatepulga Gruusia delegatsiooni muudatusettepanekuid Gruusia üle Egiptus. 2017. aastal oli varasemast tugevamalt tihedamaks integreerimiseks NATOga. Sama komitee tunda Euroopa Parlamendi esindatust ja aktiivsust koormajagamise resolutsiooni teksti kahjuks aga pehmen- erinevate teemade arutamisel. Komiteede kohtumisi dati. Saksamaa eestvedamisel on SKPst kahe protsendi toimus rohkem, nende korraldamisel olid varasemast panustamine riigikaitsesse lõpptekstis kirjeldatud kui aktiivsemad ka Vahemere lõunakaldale jäävad riigid. eesmärk, mille poole proovitakse liikuda, mitte eesmärk, Roomas toimunud plenaaristungi raames toimusid ka millele liikmesriigid pühenduksid. komiteede kohtumised ning VLPA liikmesriikide spiikrite Geograafilisest asendist lähtudes sai palju tähele- konverents. Erilise tähelepanu alla võeti töökohtade loo- panu Põhja-Atlandi julgeolekuolukord ja merevägede mine ja VLPA riikide koostööprojektid, milles leidub häid roll NATOs. Käsitleti ka liitlaste suurendatud kohaloleku näiteid kasutamata potentsiaalist. Eraldi teemana käsitleti ehk eFP-lahingugruppe puudutavaid teemasid. Raam- Vahemere reostatust, mis on jätkuvalt süvenev probleem. riigina Lätis tegutsev Kanada tõstis peamise plussina esile Eesti delegatsiooni liikmed osalesid 2017. aastal kahel koostoimimisvõime loomist ning rõhutas avalikkusega VLPA üritusel. Kõige olulisem on osalemine plenaaristun- suhtlemise ning valeuudiste vastu võitlemise olulisust. gil, kuid võimaluse korral osaletakse ka komiteede kõige Detsembri alguses toimus Washingtonis ka traditsioo- asjakohasemaid teemasid käsitlevatel Euroopas toimuva- niline transatlantiline foorum, kus põhiteemadeks olid tel istungitel. väljakutsed Lähis-Idas, olukord Afganistanis, suhted Iraa- Egiptuses aprillis 2018 toimunud plenaaristungi pea- niga, atlandiülesed kaubandussuhted. Anti ka ülevaade teemaks oli terrorismivastane võitlus Vahemere Euroopa- USAs toimunud vahevalimistest. piirkonnas. Kairos toimunud koosolekul rõhutasid riigid, Märtsis 2019 osales Eesti delegatsiooni juht, et terrorismivastaseks võitluseks on vaja välja töötada NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee liige Marko Mihkel- laiaulatuslik ja pikaajaline plaan. Nagu igal plenaaristun- son komitee väljasõiduistungil Ameerika Ühendriikides, gil tavaks, arutati järgmise eesistuja, Euroopa Parlamendi, mille käigus külastati Hawaiil asuvaid sõjaväebaase ning püstitatud teemasid. Sõna võttis Euroopa Parlamendi Eesti delegatsiooni aseesimees Ants Laaneots Zagrebis asepresident David Sassoli, kes kinnitas, et üks prioriteeti- toimunud NATO PA alalise komitee istungil, mille põhi- dest saab olema rändepoliitika ja pagulased.

66 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 RIIGIKOGU VÄLISKÜLALISED

2017 September 12.09 Riigikogu aseesimehe Taavi Rõivase kohtumine Hiina delegatsiooniga; 12.09 Euroopa Liidu asjade komisjoni, rahanduskomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmete kohtumine Euroopa Kontrollikoja presidendi Klaus-Heiner Lehne ja liikme Juhan Partsiga; 14.09 sotsiaalkomisjoni liikmete kohtumine Tšehhi Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega, oktoober 2017 Senati delegatsiooniga; 21.09 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti ja majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri kohtumine Euroopa Komisjoni 29.10–01.11 Valgevene delegatsiooni visiit; energeetikavoliniku Maroš Šefčovičiga; 30.10 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine 26.09 Euroopa Liidu asjade komisjoni kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Andorra välisministri Maria Ubach Font’iga; Dombrovskisega; 29.09 Balti Assamblee presiidiumi, eelarvekomisjoni 31.10 väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus- ja Balti Ministrite Nõukogu kohtumised. Rosimannuse kohtumine Makedoonia välisministri Nikola Dimitroviga. Oktoober 07.–09.10 Austraalia parlamendi Esindajatekoja esimehe November Tony Smithi ja teda saatva delegatsiooni 02.11 väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmete töövisiit Eestisse; kohtumine Liibüa välisministri Mohamed 18.10 väliskomisjoni kohtumine Türgi Euroopa Liidu Tahar Sialaga; asjade ministri Ömer Çelikiga; 03.11 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine 23.10 Rootsi Euroopa Liidu asjade komisjoni Austria parlamendi ülemkoja presidendi delegatsiooni visiit; Edgar Mayeriga; 26.10 väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus- 06.–07.11 Euroopa Parlamentidevahelise Kosmose- Rosimannuse kohtumine Ukraina Ülemraada konverentsi (EISC) plenaaristung; väliskomisjoni esimehe Hanna Hopkoga; 08.–09.11 Soome parlamendi kaitsekomisjoni visiit; 27.10 Eesti-USA parlamendirühma kohtumine 09.–10.11 Balti Assamblee 36. istungjärk ja 23. Balti USA Kongressi delegatsiooniga; Nõukogu;

Austraalia parlamendi esindajatekoja esimees Tony Smith Riigikogus, Kohtumine Austria parlamendi ülemkoja presidendi Edgar Mayeriga, oktoober 2017 november 2017

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 67 Märts 01.03 Eesti-Aafrika parlamendirühma esimehe Mart Nuti ja väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus- Rosimannuse kohtumine Keenia Mombasa maakonna kuberneri Ali Hassan Johoga; 05.03 riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso ja väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kohtumine Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) presidendi Peter B. Doraniga; 06.03 sotsiaalkomisjoni kohtumine Saksamaa Baieri liidumaa parlamendi tervishoiukomisjoni delegatsiooniga; 12.–13.03 Lõuna-Korea parlamendi delegatsiooni visiit; 13.03 rahanduskomisjoni liikmete iga-aastane Euroopa Liidu parlamentide peasekretärid Toompeal, jaanuar 2018 kohtumine IMFi delegatsiooniga; 21.–22.03 Soome parlamendi väliskomisjoni töövisiit Eestisse; 28.03 Eesti-Kasahstani parlamendirühma esimehe 13.–14.11 Hiina Rahvakongressi põllumajandus- ja ja majanduskomisjoni liikme Deniss Boroditši maaelukomisjoni delegatsiooni visiit; ning majanduskomisjoni liikmete 17.11 väliskomisjoni kohtumine Korea Rahvus- kohtumine Kasahstani asepeaministri Askar assamblee väliskomisjoni delegatsiooniga; Žumagalijeviga. 27.11 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja välis- komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni Aprill kohtumine Brexiti kõneluste Euroopa Liidu 09.04 Läti parlamendi Euroopa Liidu asjade pealäbirääkija Michel Barnier’ga. komisjoni esimehe Lolita Čigāne visiit; 12.04 Gruusia parlamendi Gruusia-Eesti Detsember parlamendirühma visiit; 04.12 riigikaitsekomisjoni kohtumine NATO 23.04 väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni Staabielemendi (NFIU) esindajatega Eestis; osalemine kohtumisel Rootsi parlamendi 12.12 sotsiaalkomisjoni kohtumine Valgevene esimehe Urban Ahliniga; delegatsiooniga; 25.04 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine 14.12 riigikaitsekomisjoni aseesimehe Mart Helme Norra kroonprintsi Haakoniga; ja liikme Johannes Kerdi kohtumine NATO 26.04 väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni Sõjalise Komitee esimehe kindral Petr Paveliga. kohtumine Kreeka kaitseväe juhataja admiral Evangelos Apostolakisega. 2018 Jaanuar 28.–29.01 Euroopa Liidu parlamentide peasekretäride istung.

Veebruar 0 7.0 2 põhiseaduskomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni liikmete kohtumine Leedu delegatsiooniga; 0 7.0 2 Euroopa Liidu asjade komisjoni ja välis- komisjoni liikmete kohtumine Albaania välisministri Ditmir Bushatiga; 0 7.0 2 Eesti-Soome parlamendirühma ja Tallinna- Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühma liikmete kohtumine Soome majandusministri Anne Berneriga; 13.02 Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmete kohtumine Ühendkuningriigi valitsuse liikme,

Euroopa Liidust väljaastumise riigisekretäri Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Norra kroonprints Haakon Riigikogu lord Martin Callananiga. istungisaalis, aprill 2018

68 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Mai 12.06 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, väliskomisjoni 05.05 riigikaitsekomisjoni liikme Johannes Kerdi esimehe Marko Mihkelsoni ja Eesti-Hollandi kohtumine Gruusia kaitseväe juhataja parlamendirühma esimehe Martin Repinski kindralmajor Vladimer Tšatšibaia ja teda kohtumine Hollandi kuninga Willem- saatva delegatsiooniga; Alexanderiga; 0 7.0 5 Riigikogu naisteühenduse kohtumine Austria 13.06 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, ENPA Eesti justiitsasutuste võrdse kohtlemise küsimuste delegatsiooni ja Riigikogu liikmete kohtumine töörühmaga; Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Dunja 08.05 Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa kohtumine Mijatovićiga; Palestiinlaste Koguga; 15.06 Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa kohtumine 11.05 Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni Rumeenia peaministri Vasilica-Viorica ning heaolukomisjoni istung; Dăncilăga; 15.05 riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso 19.06 majanduskomisjoni kohtumine Austria ja liikmete kohtumine Moldova kaitseministri Ülem-Austria liidumaa parlamendi Eugeniu Sturzaga; delegatsiooniga; 16.05 kultuurikomisjoni kohtumine Saksamaa 21.06 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, väliskomisjoni Rheinland-Pfalzi liidumaa parlamendi ase- aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse ja presidendi Astrid Schmitti, hariduse valdkonna Eesti- Islandi parlamendirühma esimehe riigisekretäri Hans Beckmanni ja liidumaa Artur Talviku kohtumine Islandi presidendi parlamendi hariduskomisjoniga; Guðni Thorlacius Jóhannessoniga. 28.05 sotsiaalkomisjoni kohtumine Leedu Juuli parlamendi delegatsiooniga; 04.07 Riigikogu esimehe Eiki Nestori osalemine 30.05 majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare Itaalia presidendi Sergio Mattarella ja Laura kohtumine Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa Mattarella riigivisiidi ametlikul tervitus- parlamendi transpordi- ja liidumaa arengu tseremoonial; komisjoni delegatsiooniga; 04.07 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, väliskomisjoni 30.05 Riigikogu esimehe Eiki Nestori kohtumine esimehe Marko Mihkelsoni ja Eesti-Itaalia Saint Lucia peaministri Allen Michael parlamendirühma esimehe Oudekki Loone Chastanet’ga; kohtumine Itaalia presidendi Sergio 31.05 Riigikogu esimehe Eiki Nestori, majandus- Mattarellaga; komisjoni esimehe Sven Sesteri ja Eesti-Austria 04.–07.07 Hiina Poliitilise Konsultatiivkomitee (CPPCC) parlamendirühma esimehe Laine Randjärve väliskomisjoni delegatsiooni visiit; kohtumine Austria presidendi Alexander Van 10.07 julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni der Belleniga; kohtumine Ukraina rahvusliku korruptsiooni- 31.05 majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri vastase võitluse büroo (NABU) delegatsiooniga; kohtumine Saksamaa Tüüringi liidumaa 24.07 majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare parlamendi delegatsiooniga. kohtumine Jaapani parlamendi majandus- ja tööstuskomisjoni delegatsiooniga. Juuni August 05.06 rahanduskomisjoni kohtumine Euroopa 29.08 Eesti-Suurbritannia parlamendirühma ja Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Corina väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni Creţuga; kohtumine Ühendkuningriigi parlamendi 06.06 majanduskomisjoni liikmete kohtumine Lordide Koja liberaaldemokraatide Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa parlamendi delegatsiooniga. majandus-, teadus- ja digikomisjoni delegatsiooniga; September 06.06 julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni 03.–05.09 Valgevene parlamendi kaitsekomisjoni visiit kohtumine Ukraina rahvusliku korrupt- Eestisse; sioonivastase võitluse büroo (NABU) 05.09 väliskomisjoni kohtumine Šveitsi parlamendi delegatsiooniga; delegatsiooniga; 08.06 Balti Assamblee haridus-, teadus- ja kultuuri- 11.09 riigikaitsekomisjoni kohtumine Rahvus- komisjoni istung; vahelise Reservohvitseride Konföderatsiooni 08.06 väliskomisjoni kohtumine Soome välisministri (CIOR) eesistujamaa Ühendkuningriigi CIORi Timo Soiniga; presidendi kolonel Chris Argenti ja teda saatva 11.–12.06 NATO Parlamentaarse Assamblee kaitse- delegatsiooniga; komitee (DSCTC) visiit;

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 69 12.–15.09 Iirimaa parlamendi alamkoja esimehe Seán Ó Fearghaíli ametlik visiit; 18.09 sotsiaalkomisjoni kohtumine Saksamaa parlamendi tervishoiukomisjoniga; 19.09 Saksamaa parlamendi Baden-Württembergi liidumaa CDU/CSU fraktsiooni delegatsiooni visiit; 23.–26.09 Iraani parlamendi Iraani-Eesti parlamendi- rühma visiit Eestisse; 30.09–01.10 Balti riikide ja Poola Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste kohtumine.

Oktoober

08.10 Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja Eesti- Kohtumine Gruusia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidzega, Suurbritannia parlamendirühma esimehe detsember 2018 Yoko Alenderi kohtumine Wessexi krahvi prints Edwardi ja Wessexi krahvinna Sophiega; 11.–13.10 Kõrgõzstani parlamendi esimehe Dastanbek Veebruar Džumabekovi ja teda saatva delegatsiooni 07.–08.02 Armeenia välisministri Zohrab Mnatsakanjani ametlik visiit; visiit; 22.10 Türgi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooni 13.02 riigikaitsekomisjoni liikmete kohtumine visiit; Ukraina Raada julgeoleku- ja kaitsekomisjoni 24.10 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe delegatsiooniga; Toomas Vitsuti ning komisjoni liikmete Dmitri 20.02 Riigikogu liikme Mart Nuti kohtumine Dmitrijevi ja Kalle Pallingu kohtumine Liibanoni delegatsiooniga; Saksamaa parlamendi Euroopa Liidu asjade 21.02 ELi asjade komisjoni esimehe Toomas komisjoni esimehe Gunther Krichbaumiga. Vitsuti, väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja põhiseaduskomisjoni esimehe November Marko Pomerantsi kohtumine Euroopa 02.11 riigikaitsekomisjoni liikme Johannes Kerdi Komisjoni ametnike delegatsiooniga kohtumine Šveitsi kaitseväe juhataja kindral- Ühendkuningriigi leppeta EList lahkumise leitnant Philippe Rebordiga; teemal. 13.11 Hiina Kommunistliku Partei keskkomitee rahvusvaheliste suhete osakonna aseministri Märts Qian Hongshani visiit; 0 7.0 3 Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa kohtumine 14.11 fraktsioonide esindajate kohtumine OSCE Gruusia tulevikuliidrite delegatsiooniga; inimõiguste teemadele spetsialiseerunud 21.03 Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimehe organisatsiooni (ODIHR) valimiste eel- Kalle Pallingu kohtumine Mecklenburg- missioonil olevate ekspertidega. Vorpommerni liidumaa majandus- ja digi- ministri Christian Pegeli ja teda saatva delegatsiooniga. Detsember 17.–18.12 Gruusia parlamendi esimehe Irakli Kobakhidze ja teda saatva delegatsiooni visiit.

2019 Jaanuar 03.01 riigikaitsekomisjoni liikme Johannes Kerdi kohtumine Ühendkuningriigi parlamendi delegatsiooniga; 15.–16.01 Hispaania Riiginõukogu esinaise María Teresa Fernández de la Vega visiit Eestisse; 18.01 väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kohtumine Läti parlamendi väliskomisjoni esimehe Rihards Kolsiga.

70 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 RIIGIKOGU JUHATUSE RIIGIKOGU II ASEESIMEES TAAVI RÕIVAS VÄLISVISIIDID 2017 08.09 Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni büroo koosolek Brüsselis; RIIGIKOGU ESIMEES EIKI NESTOR 13.09 Matti Vanhaneni julgeolekukonverents Helsingis; 2017 15.–19.09 tippkohtumine „Euroopa demokraatia tulevik“ 02.–04.10 Riigikogu esimehe ametlik visiit Sloveenia Lissabonis; Vabariiki. 17.–28.09 Riigikogu aseesimehe ja äridelegatsiooni visiit Singapuri ja Malaisiasse. 2018 06.–11.01 Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide RIIGIKOGU II ASEESIMEES KALLE LAANET esimeeste visiit Hiina Rahvavabariiki; 10.–11.03 Leedu taasiseseisvumispäeva tähistamine 2018 Vilniuses; 24.–25.05 Eesti, Läti ja Leedu parlamentide vaheline 07.–08.05 Arvo Pärdi kontsert Roomas EV 100 korvpalliturniir Balti Assamblee karikale tähistamise raames; Šiauliais; 25.–27.05 Gruusia riigi 100. aastapäevale pühendatud 05.–06.06 Balti riikide 100. sünnipäevale pühendatud üritused Thbilisis; julgeolekuteemaline ümarlaud Berliinis; 08.–09.07 Läti üldlaulu- ja tantsupidu; 11.–15.06 kultuuridiplomaatia projekt „Kõik armastavad 17.–19.07 Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) parlamentide Gruusiat“ Thbilisis; esimeeste konverents Reykjavíkis; 02.07 kohtumine Taiwani missiooni saadikuga Riias; 17.–18.09 Kolme Mere Initsiatiivi tippkohtumine 24.–25.09 Europoli parlamentaarse ühiskontrolli Bukarestis; töörühma kohtumine Brüsselis; 03.–05.10 Soome parlamendi korraldatud Eesti 03.10 Soome parlamendi korraldatud Eesti 100. aastapäevale pühendatud seminar 100. aastapäevale pühendatud seminar Helsingis ja Turu raamatumess; Helsingis; 25.–26.10 Balti Assamblee 37. istungjärk ja Balti riikide 23.–26.10 kohtumised kõrgete riigiesindajatega ja parlamentide esimeeste kohtumine; ettekanne Bakuu rahvusvahelisel 13.–16.11 Riigikogu esimehe ametlik visiit Iisraeli. humanitaarfoorumil.

2019 20.–22.01 Iiri parlamendi alamkoja 100. aastapäevale pühendatud üritused Dublinis. PARLAMENDIRÜHMAD (moodustatud VI-IX istungjärgul)

RIIGIKOGU I ASEESIMEES ENN EESMAA

Eesti-Egiptuse parlamendirühm 2017 Moodustatud 12.10.2017. 01.–03.12 Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu Esimees: Oudekki Loone. (ALDE) kongress Amsterdamis.

Eesti-Fidži parlamendirühm 2018 Moodustatud 17.04.2018. 01.–03.03 parlamentidevaheline konverents „Gruusia, Esimees Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Moldova ja Ukraina: idapartnerlus ja välja- kutsed julgeolekus“ Chişinăus Molodvas; Eesti-Rumeenia parlamendirühm 16.–17.05 EV 100 tähistamine Vilniuses; Moodustatud 08.02.2018. 14.–18.09 liberaaldemokraatide sügiskonverents Esimees Terje Trei, aseesimees Erki Savisaar. Brightonis Suurbritannias; 25.–26.10 Balti Assamblee 37. istungjärk; Eesti-Rwanda parlamendirühm 08.–10.11 ALDE kongress Madridis. Moodustatud 17.10.2017. Esimees Marianne Mikko.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 71 RIIGIKOGU KOMISJONIDJA AVALIKKUS JA ÕIGUSLOOME

Uskuge Eestisse, mis on täis naeru ja lugupidamist. Mõistmist ja loomingut. Vabadust ja austavat sõnakasutust. Hoolimist ja tarmukust. Jõuluootust ja jaanipäeva ärevust. Kus on kahjuks nii kurbi mälestusi, aga ka rõõmsat ootust. Kus on koostegemise lusti ja Osalusdemokraatia eeldab armastust. Kus kõlab ilus eesti ühiskonnaliikmete kaasamist keel ja kus kõik tunnevad end ja seda, et neil on võimalik kui kodus. Uskuge Eestisse, oma seisukohti esitada, kus igaüks saab olla see, olenemata ametipositsioonist kes ta tahab. Vaba inimene ja ressurssidest. vabal maal. Tiit Terik Eesti kodanikuühiskonna Riigikogu esimees Eiki Nestor arengukontseptsiooni rakendamise arutelul, lipuheiskamisel Toompeal, 24.02.2019 28.09.2017

72 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 TÄHTPÄEVAD

2017 22. september vastupanuvõitluse päeval heiskasid Pika Hermanni torni Eesti lipu Tallinna 21. Kooli õpilased. 28. november Riigikogu tähistas Eesti riikliku enese- määramise 100. aastapäeva piduliku istungiga, kus koos Riigikogu liikmetega osalesid ka Noorte Maapäeva saadikud.

2018 24. veebruar riigilipu pidulik heiskamine Eesti

Vabariigi 100. aastapäeval. Riigikogu lahtiste uste päeval on alati palju uudistajaid, aprill 2018 21. aprill Eesti parlamendi 99. sünnipäevale pühendatud lahtiste uste päev Riigikogus. 4. juuni Eesti lipu pidulik heiskamine lipu KONVERENTSID, SEMINARID, 134. aastapäeval. FOORUMID, AVALIKUD ARUTELUD 20. august 20. Augusti Klubi aastakoosolek Toompea lossis. 2017 22. september vastupanuvõitluse päeval heiskasid Pika 22. september Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Hermanni torni Eesti lipu Tallinna raames toimunud Euroopa transpordi- 21. Kooli õpilased. ühenduste teemaline kõrgetasemeline 12. detsember 100 aastat sinimustvalge lipu konverents. heiskamisest riigilipuna Pika Hermanni 29. september Euroopa Taastuvenergiaallikate torni. Lisaks pidulikule lipu- Foorumi (EUFORES) parlamentide- heiskamisele avati ka teemakohane vaheline konverents. ekspositsioon Toompea lossis. 4. oktoober teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor“. 2019 6. oktoober konverents „Eesti julgeolek 2017: 24. veebruar riigilipu pidulik heiskamine Eesti minu panus“. Vabariigi 101. aastapäeval. 20. oktoober ELi liikmesriikide kõrgemate kohtute esimeeste ühenduse konverents. 24. oktoober konverents „Aasta põllumees 2017: ELi ühise põllumajanduspoliitika arengusuunad“. 25. oktoober konverents „Mets kui loodusvara ja ühine vastutus“. 30.–31. oktoober Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames toimunud parlamentidevaheline ELi stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise konverents. 6. november avalik arutelu leidmaks lahendusi kiire internetiühenduse võimaldamiseks ehk „viimase miili“ väljaehitamiseks. 6.–7. november Eesti kui Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) eesistuja- riigi korraldatud rahvusvaheline kosmoseteemaline plenaaristung. 9.–10. november Balti Assamblee 36. ja Balti Nõukogu 23. istungjärk.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia, 14. november avalik arutelu seoses alkoholimüügi veebruar 2018 ja -reklaami piirangutega.

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 73 20. november avalik arutelu rahvastikupoliitika 5. juuni avalik arutelu põlevkivienergeetika põhialuste väljatöötamiseks. tulevikust. 23. november kriminaalpoliitika seminar. 6. juuni konverents „Jätkusuutlik tulevik on 27.–28. november rahvusparlamentide ELi asjade puidust“. komisjonide täiskogu (COSACi) 11. juuni NATO Parlamentaarse Assamblee 58. istung. kaitsekomitee väljasõiduistung Eestis. 5. detsember kollektiivse pöördumise „Keelustada 13. juuni konverents „Teistmoodi tulevik“. Eestis GMO-kultuuride kasvatamine“ 24. september kollektiivse pöördumise „Metsarahu arutelu. manifest“ avalik arutelu. 23. oktoober konverents „Aasta põllumees 2018: 2018 põlvkondade vahetus põllumajanduses“. 22. jaanuar kollektiivse pöördumise „Patarei 6. november avalik arutelu muinsuskaitse teemadel. merekindlus on ohus“ avalik arutelu. 12. november avalik arutelu erakorralisest 23. jaanuar avalik arutelu toidu raiskamise meditsiinist. vähendamise võimalustest. 21. november riigireformi konverents. 19. veebruar foorum „Eesti riik ja omavalitsused – 5. detsember säästva arengu foorum 2018. 100 aastat“. 6. detsember konverents „Üleilmne eestlus aastal 15. märts avalik arutelu riigireformi lähtealuste 2030“. väljatöötamiseks. 10. detsember rahvusvaheline konverents „Naiste 19. märts Rail Balticu rajamisega seotud majanduslik iseseisvus on inimõigus“. maakonnaplaneeringute avalik arutelu. 10. aprill avalik arutelu teemal „Tervis kõigile: 2019 kuidas kaitsta inimesi ebavõrdsuse ja 22. jaanuar raporti „Valmisolek tõrjuda valimistesse suurte tervishoiukulude eest?“. sekkumist lääneriikide näitel“ avalik 15. aprill avalik arutelu „Riik kui kunstiteos“ arutelu. (30 aastat loomeliitude aprilli- 28. jaanuar avalik arutelu „Mida teha Eesti kohaliku pleenumist). omavalitsuse arendamiseks?“. 17. aprill avalik arutelu energiavarustusest. 29. jaanuar avalik arutelu Eesti arengukoostöö 23.–24. aprill Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tulevikust. raames toimunud Euroopa Liidu 30. jaanuar seminar „Eesti välisteenistuse tuleviku ja julgeoleku teemaline tugevdamine“. konverents. 11. veebruar avalik arutelu kiire internetiühenduse 8. mai avalik arutelu Valga haigla sünnitus- kättesaadavusest Eestis. osakonna sulgemise teemal. 14. mai avalik arutelu „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“. 29. mai avalik arutelu maakondliku ühis- transpordi probleemidest.

Omavalitsuste foorum, veebruar 2018 Euroopa Liidu parlamentide juhid arutlesid Tallinnas Euroopa tuleviku ja julgeoleku teemadel, aprill 2018

74 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 NÄITUSED JA ESITLUSED

2017 20. september Eesti Tuletõrjemuuseumi näitus „Päästeamet 25“ III korruse näitusesaalis. 5. oktoober näitus VII Riigikogust „Taastulemine“ Riigikogu hoone II korrusel. 18. oktoober Silja Saarepuu ja Villu Plinki foto- ja installatsiooninäitus „Maal. Veel.“ kunstisaalis. 2. november EV 100. sünnipäeva raames valminud rändnäitus „Vabariigi ootuses. Eestimaa rahvuskubermangu loomine 1917. aastal“ Riigikogu hoone vestibüülis. 28. november näitus „Maapäev 100“ Valges saalis. 4. detsember XVII Võrumaa käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu hoone vestibüülis. 7. detsember parlamendiajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 36. numbri esitlus, fookusteemaks Eesti julgeolek. 12. detsember Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku toodete ja teenuste tutvustus Riigikogu Eesti lipu päeva tähistamine Toompeal, juuni 2018 hoone vestibüülis.

2018 17. jaanuar maalikunstnik Tiit Pääsukese isikunäitus „Nostalgiata“ kunstisaalis. RIIGIKOGU JA NOORED 5. veebruar näitus viimase saja aasta jooksul eestlasi mõjutanud raamatutest 2017 Riigikogu hoone II korrusel. 2. oktoober Mudel-Euroopa Parlamendi 5. märts Georgia saatkonna fotonäitus simulatsiooniistung Riigikogus. „50 Georgia naist“ III korruse 28. november EV 100 Noorte Maapäeva koostatud näitusesaalis. Eestimaa noorte manifesti üleandmine Riigikogu pidulikul istungil.

2018 24. jaanuar Eestimaa noorte manifestis tõstatatud teemade arutelu Riigikogu komisjonides. Veebruar noorkotkad ja kodutütred kõikidest Eesti maakondadest kuu aja jooksul Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul varahommikuti Pika Hermanni tornis lipu heiskamise toimkonnas. 25.–26. aprill Riigikogu töösimulatsioon Tallinna Ülikoolis, tudengiparlamendi istung Riigikogus. 1. oktoober Mudel-Euroopa Parlamendi resolutsioonide arutelu Riigikogus.

2019 22. veebruar Tallinna gümnasistide hariduspäev Maalikunstnik Tiit Pääsukese isikunäituse „Nostalgiata“ avamine, „Vabariigi väljakutsed“ Riigikogus. jaanuar 2018

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 75 16. november Eesti 1988. a suveräänsusdeklarat- sioonile pühendatud fotonäitus „Eestlased Kremlis“ Riigikogu hoone II korrusel. 3. detsember XVIII Võrumaa käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu hoone vestibüülis. 5. detsember parlamendiajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 38. numbri esitlus, fookusteemaks Eesti rahvastik. 7. detsember rändnäitus „Riigikogu 100“ Viljandis. 11. detsember Eesti Ajutise Valitsuse ministrite fotoskulptuuride näitus Valges saalis. 19. detsember näitus „Jaan Tõnisson 150“ parlamendi lugemissaalis.

Näituse „Tähistades Balti riikide iseseisvuse sajandat juubelit ja 2019 USA–Balti suhteid“ avamine, september 2018 11. jaanuar Muinsuskaitseametilt tunnustuse saanud restaureerimisprojektide rändnäitus konverentsisaalis. 15. jaanuar Eesti rahvusliku kultuuripärandi ja 21. märts kaitsetööstusettevõtete toodete traditsioonilise käsitöö näitus „Kirjatud väljapanek Riigikogu hoone vestibüülis. tekid“ III korruse näitusesaalis. 26. märts Eesti Kinoliidu 55. aastapäevale 30. jaanuar maalikunstnik Enn Põldroosi pühendatud näitus „Eesti film – kaadri- isikunäitus „Vahemõtted“ kunstisaalis. tagune elu“ Riigikogu hoone II korrusel. 5. veebruar rändnäitus „Riigikogu 100“ Pärnus. 2. mai seto-vene kunstnikule Viktor 7. märts rändnäitus „Riigikogu 100“ Haapsalus. Leškinile pühendatud näitus „Igavesed on vaid muutused“ III korruse näitusesaalis. MUU 16. mai Maria-Kristiina Ulase isikunäitus „Inimvigurid“ kunstisaalis. 2017 5. juuni parlamendiajakirja Riigikogu 9. november Vanalinna Hariduskolleegiumi, Toimetised (RiTo) 37. numbri esitlus, Püha Miikaeli Kooli ja Toomkooli fookusteemaks Eesti majandusareng. mardisandid käisid Riigikogule 17. september fotonäitus „Eesti ballett, 100 aastat ilu mardiõnne soovimas. ja emotsioone“ Riigikogu hoone 12. detsember Eesti kodanikuühiskonna II korrusel. arengukontseptsiooni rakendamise 18. september näitus „Tähistades Balti riikide 15. aastapäeva tähistamine Riigikogus. iseseisvuse sajandat juubelit ja USA-Balti suhteid“ Riigikogu hoone 2018 vestibüülis. 18. jaanuar Toompea lossi Valges saalis tunnustati 19. september Maria Sidljarevitši maalinäitus kodanikuühiskonna aasta tegijaid. „See on meie mets, meil on siia asja“ 3. aprill südametervise päev Riigikogus. kunstisaalis. 9. november Vanalinna Hariduskolleegiumi, 8. oktoober näitus „Ühendkuningriik ja Eesti: Püha Miikaeli Kooli ja Toomkooli 100 aastat sõprust“ III korruse mardisandid käisid Riigikogule näitusesaalis. mardiõnne soovimas. 10. oktoober näitus „Vaimulikud Eesti Vabariigi sünni ja taassünni juures“ Riigikogu 2019 hoone vestibüülis. 24. jaanuar Valges saalis tunnustati kodaniku- 25. oktoober rändnäitus „Korruptsiooni mitu nägu“ ühiskonna aasta tegijaid. III korruse näitusesaalis. 15. veebruar Valges saalis tunnustati kuldvapiga 2. november näitus „Parlamendiraamatukogu 100“ üritustesarjast „Laste Vabariik“ parlamendi lugemissaalis. osavõtnuid. 7. november graafik Kelli Valgu isikunäitus „Helene pärandus“ kunstisaalis.

76 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Lipule au! Tähtpäevade liputseremooniad Toompeal

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 77 Näitused Riigikogus kajastavad riigi ajalugu, eesti esikunstnike loomingut ja käsitöömeistrite näputööd

78 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäeva tähistasid Riigikogu liikmed koos Noorte Maapäeva saadikutega

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 79 PARLAMENT UUE AASTASAJA LÄVEL

Tänu meie suurepärasele põhiseadusele, mille põhimõte- valitsuse abilistega asjatundlikku mõttevahetust pidama. tele pandi alus juba iseseisvusmanifestis, on demokraa- Näitena olgu siinkohal toodud olukord, kus Riigikogu tiaga Eestis siiamaani kõik hästi. Parlamentaarne demo- otsustab õiguskantsleri ettepaneku alusel muuta seadust kraatia on loomulik osa meie elust vaatamata sellele, et nii ja ootab vastavat eelnõu valitsuselt. Miks? Mingil moel on mõneski ettepanekus muuta riigielu korraldamise reeg- arusaadav, kui võimaliku uue lahenduse ootus põhineb leid on peidus teistsugused suundumused. Minu kindel teadmisel, et võimuliidus pole üksmeelt. Teinekord aga usk on, et kui rahva käest küsida, kas otsustama peaks üks pole asi üldse selles, vaid lihtsalt oskustes ja teadmistes inimene või sada ja üks, võidab viimane arvamus. Vaata- seadusemuudatust korrektselt kirja panna. Minu kindla mata sellele, et osa meist elab veel nõukogudeaegses men- veendumuse kohaselt peaksid Riigikogu komisjonide juh- taalsuses ja ootab suurt juhti, kes nende eest otsustaks ja tivate ametnike teadmised ja palk olema samal tasemel vastutaks. Aga enamus tahab ise valida ja otsustada, kes ministeeriumite kantsleritega. Siinkohal toetan veelkord need 101 on. Põhjus on lihtne – võimalus, et üks inimene ja palavalt põhiseaduslike institutsioonide eelarve kujun- otsustuses eksib, on suurem kui võimalus, et seda teevad damise reeglite muutmist, millele tänini on suur vastuseis. sada ja üks. Ministeeriumide võimalused teadmiste eest tasumiseks on Riigikogu kõige olulisem otsus sai veidi enne palju suuremad kui Riigikogul. Valijad ei vali Toompeale XIII koosseisu töö lõppu vormistatud otsusena riigireformi mitte kunagi 101 eksperti, vaid 101 rahvasaadikut. Valitu- alustest. Sellest lähtuvalt on järgmistel aastatel oluline, tel peab olema oskus aru saada erinevatest seisukohtadest, kas Riigikogu on ja saab ehk veelgi rohkem olla avatud; et nende alusel otsustada ning siinkohal ei suuda parla- kuidas muuta Eesti demokraatia olulist institutsiooni – ment Riigikogu liikmeid veel nõutaval tasemel aidata. parlamenti – teadmiste ja oskuste poolest veelgi tugeva- Kaasaegne parlament peab olema koht, kus aktuaalne maks; kas me suudame muuta arvamust, et ühiskonnas teema ühiskonnas on aktuaalne ja päevakorras ka parla- valusad ja ajakohased küsimused ei ole Riigikogus mendis. Astusime siinkohal sammu edasi ja infotund arutamisel ning jäävad seetõttu vastamata. Riigikogu XIV koosseisus saab olema tunni võrra pikem. Populaarne oleks lahendada kõik need küsimused Kas sellest piisab, on iseküsimus. Ajakohase poliitilise Riigikogu liikmete arvu vähendades. Seda tehes ütleks arutelu suuremat vajalikkust näitab kas või parlamen- mõnigi rahulolevalt: „Nüüd nad lõpuks said ja paras“. taarse kontrolli ühe vormi, arupärimiste, mannetu seis. Eesti poliitika suur möödalaskmine on, et selline „rõõmu- Arupärimine ministrile peab olema sisuliselt parlamendi- hüüatus“ võib üldse tekkida. Sisuliselt ei oleks väiksem poolne tegelik hoiatus, et valitsuse liige ei saa oma tööga Riigikogu ei avatum, professionaalsem ega ajakohasem. nõutaval tasemel hakkama. Umbusaldust veel ei avaldata, Riigikogu liikmete arvu üle arutleda võib siis, kui enam aga hoiatus on tehtud. Meil on aga aegade jooksul kuju- mitte millegi muu üle arutleda pole vaja. nenud olukord, kus arupärimisi kasutatakse võimalusena Küsimus aga, kuidas võiks rahva valitud esinduskogu pidada valitsuse liikmega poliitilist debatti. Ei tahetagi saada valijatele lähedasemaks, on terav ja tõsine mitme- niivõrd teada, kuidas minister oma tööga hakkama saab, tes demokraatlikes riikides. Poliitika avatus, seejuures ka vaid mida ta ühe või teise erakonna või isegi enda erakon- parlamentide avatus on siinkohal võtmeküsimus. Tänases nakaaslaste seisukohtadest arvab. Arusaadavalt on seegi infoühiskonnas on otsuste langetajad ja neid valinud ini- huvitav, selline arupärimine ei võimalda aga teha järeldust mesed samal teadmiste tasemel. Kui varem oli poliitikutel ministri töö kohta. Siit jääbki valijale mulje, et tema koos võimalus oma otsuseid lahti seletada pärast nende lange- ajakirjandusega lahendab ühtesid küsimusi ja Riigikogu tamist, siis nüüd peavad nad seda tegema varem. Kompro- hoopis mingeid teisi. Seda ei tohiks mitte kuidagi olla. misside tegemine on seetõttu keerukam. Ainus võimalus Soovin Riigikogu uuele koosseisule tarkust ja jõudu. otsuste selgitamiseks on olla avatum ja seetõttu peab Riigikogu ka tulevikus olema aldis kokkusaamistele Eiki Nestor erinevate huvirühmadega. Riigikogu viimane koosseis Riigikogu VII–XIII koosseisu liige, Riigikogu esimees 2014–2019 astus siinkohal suure sammu edasi. Sõimusõna „kummi- tempel“, millega Riigikogu pikka aega kiruti, kasutatakse vähem või enam üldse mitte. Teine võtmeküsimus on Riigikogu võime olla seadusloomes täitevvõimuga samal tasemel. Oleks rumal arvata, et parlamendi juures võiks töötada sama palju ametnikke kui Vabariigi Valitsuse juures. Seda pole vaja, juba kulu- kuse mõttes. Küll aga peaks Riigikogu olema võimeline

80 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019

Riigikogu Kantselei 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 RIIGIKOGU RIIGIKOGU AASTARAAMAT AASTARAAMAT 2017/2019 2017/2019

Riigikogu Kantselei 2019

RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1