RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 AASTARAAMAT RIIGIKOGU RIIGIKOGURIIGIKOGU AASTARAAMATAASTARAAMAT 2017/20192017/2019 Riigikogu Kantselei 2019 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Riigikogu Kantselei 2019 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Riigikogu Kantselei 2019 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 1 Riigikogu aastaraamat 2017/2019 Aastaraamat koondab perioodi 11. september 2017 – 29. märts 2019 ning on valminud Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Peatoimetaja Tõnu Kaljumäe Koostanud ja toimetanud Rita Hillermaa, Piret Pärgma ja Piret Viljamaa Keeleliselt toimetanud Gerli Randjärv Kujundanud ja küljendanud Tuuli Aule Fotod: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei ISSN 1736-776X Trükikoda AS Printon Autoriõigus – Riigikogu Kantselei 2019, Eesti Rahvusraamatukogu 2019 2 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 SISUKORD SAATESÕNA PARLAMENTAARNE Peep Jahilo 5 KONTROLL 44 Arupärimised 45 Kirjalikud küsimused 46 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: Infotunniküsimused 47 JUHATUS JA FRAKTSIOONID 6 Umbusaldushääletused 48 Juhatus 7 Muu kontrolltegevus 49 Fraktsioonid 8 Koosseisu muudatused 12 Fakte Riigikogu liikmete kohta 13 TEGEVUS MUUDES VALDKONDADES 52 Riigikogu liikmete ühendused 57 RIIGIKOGU KOMISJONID: TEGEVUSE ÜLEVAADE 14 Meelis Kitsing Euroopa Liidu asjade komisjon 15 Arenguseire võlu ja valu 58 Keskkonnakomisjon 16 Kultuurikomisjon 18 Maaelukomisjon 19 VÄLISSUHTLUS 60 Majanduskomisjon 21 Riigikogu delegatsioonid 61 Põhiseaduskomisjon 23 Riigikogu väliskülalised 67 Rahanduskomisjon 25 Riigikogu juhatuse välisvisiidid 71 Riigikaitsekomisjon 28 Parlamendirühmad 71 Sotsiaalkomisjon 30 Väliskomisjon 32 Õiguskomisjon 34 RIIGIKOGU Julgeolekuasutuste JA AVALIKKUS 72 järelevalve erikomisjon 35 Korruptsioonivastane Eiki Nestor erikomisjon 37 Parlament uue aastasaja lävel 80 Riigieelarve kontrolli erikomisjon 38 Probleemkomisjon rahvastiku- kriisi lahendamiseks 40 Probleemkomisjon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks 41 Õigusloome statistikat 42 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 3 4 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 HEA LUGEJA! Teie ees on Riigikogu XIII koosseisu viimane aastaraamat, Kõige selle taustal ei katkenud mõistagi Riigikogu mis võtab kokku perioodi septembrist 2017 märtsini 2019. ja selle kantselei igapäevane tegevus. Nuputasime, kuidas See ajavahemik oli üks viimaste aastate sündmusterohke- muuta tõhusamaks Riigikogu alatiste komisjonide tee- maid ja mitmel põhjusel meeldejäävamaid nii rahvaesin- nindamist, et oleks tagatud paindlikkus ja asjatundlikkus dajatele kui Riigikogu Kantselei töötajatele. Esiteks saab ning koormus oleks võimalikult ühtlaselt jaotatud. Ana- riik sada aastat vanaks vaid üks kord ajaloos ja teiseks on lüüsi tulemusena valmisid ettepanekud, mille rakenda- Eesti eesistumine Euroopa Liidus juba iseenesest tähele- mise üle otsustamine seisab nende ridade kirjutamise panuväärne sündmus, rääkimata selle esmakordsusest. ajal veel ees. Läbi sai mõeldud kantselei strateegia aastani Kuigi Eesti eesistumine ELi Nõukogus algas 2024. Euroopa Liidu asjade menetlemiseks Riigikogus 2017. aasta juulis, on Euroopa asjad seatud nii, et ees- andis vastav töörühm otsustusprotsesse oluliselt tõhus- istumise parlamentaarne mõõde kestis Riigikogu jaoks tavaid soovitusi. Uue parlamendikoosseisu ELi asjade 2018. aasta aprillini. Kui midagi teha esimest korda, nõuab komisjonil on nüüd, millele oma tegevuse korraldamisel see topelt ettevalmistusi ja hulga kogemuste hankimist. tugineda. Riigikogu korraldas seitse erineva osavõtjate arvuga, eri Riigikogu Kantselei on alati käinud kaasas Eestile teemadel ja toimumiskohtades aset leidnud rahvusvahe- omaste innovaatiliste lahendustega. Uue teemana on list konverentsi, seminari ja kogunemist. Eesistumisele fookusesse tõusnud tehisintellekt ja selle kasutamise pani punkti 2018. aasta aprillis Tallinnas toimunud ELi võimalused. Huvitatuil oli võimalus osaleda töötubades, liikmesriikide parlamentide kõikide kodade esimeeste kus kaaluti võimalusi tehisintellekti kaasamiseks kantse- konverents, kus räägiti Euroopa Liidu tulevikust ning lei toimingutesse. Meie dokumendihaldussüsteemi julgeolekust. Kantselei meeskond sai korraldustööga parandamine ja täiendamine toimub samuti pidevalt. suurepäraselt hakkama. Kõnealusel perioodil mahtus XIII Riigikogu aja- Kõrvuti rahvusvaheliste üritustega võtsid aga üha graafikusse neli istungjärku. See oli töömahukas aeg, mil enam hoogu sajanditaguste sündmuste kajastamised toimusid sisukad arutelud nii komisjonides kui täiskogus. meie kodusel Eestimaal. 2017. aasta 28. novembril tähistas Nüüd on teatepulga üle võtnud Riigikogu XIV koosseis, Riigikogu Eesti riikliku enesemääramise 100. aastapäeva kes seab stardijoonel sihte tulevikuks. piduliku istungiga, kus kõrvuti Riigikogu liikmetega osale- Jõudu tööle! sid ka Noorte Maapäeva saadikud. Noored andsid poliitiku- tele edasi oma visiooni tänasest ja homsest Eestist. Peep Jahilo Pidulik lipuheiskamine 24. veebruaril 2018 oli suure- Riigikogu Kantselei direktor joonelisem kui muidu – Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval löödi Lossi platsil tantsu ja rahvast oli kohal palju rohkem kui tavapäraselt. Sama aasta suvel läbis Pika Hermanni jalamil asuv Kuberneri aed põhjaliku renoveerimiskuuri, et avaneda taas uues haljastuses ja kujunduses. Detsemb- ris tähistasime 100 aasta möödumist sinimustvalge lipu heiskamisest riigilipuna Pika Hermanni torni, eksposit- sioon sellel teemal leidis endale väärika koha Riigikogu hoone vestibüülis. Vaevalt sai aga Eesti juubeliaasta lõp- peda, kui algas Riigikogu enda 100. aastapäeva tähistav ürituste sari. RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 5 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS: JUHATUS JA FRAKTSIOONID See riik on liiga paks, kuna elanike arvuga võrreldes nõuab ta suhteliselt rohkem riigiametnikke kui suurem maa. Samas on see riik liiga õhuke, kuna ta ikkagi ei suuda katta kõiki erivajadusi. Kui meil Eesti eduloo taga ei ole poleks vaja ülal hoida omaette mitte ainult meie inimeste ja keelele rajatud kultuuri, siis ei ettevõtete nutikus, vaid väga hakkaks ükski hull nii väikest suurel määral meie Riigikogu eraldi riiki looma. Meil aga on koosseisude tarkus, julgus ja selline kultuur. Ja see kultuur valmisolek teha asju teisiti, kui on nii hämmastavalt tugev, on rahvusvahelisest praktikast et see on teinud võimalikuks tuntud, parasjagu moes või selle, mis pole võimalik: nimelt meile mujalt tulnud targad riigi, mis on samal ajal liiga on soovitanud. Eesti eristub paks ja liiga õhuke, aga toimib teistest riikidest just nimelt ikkagi. nutika ja leidliku seadusloome poolest. Rein Taagepera olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigireform ja hea halduse Vabariigi President Kersti Kaljulaid põhialused” arutelul, 05.06.2018 sügisistungjärgu avamisel, 10.09.2018 6 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 Kohalolek on äärmiselt oluline, kuid põhiline on see, JUHATUS kui palju hääletab pärast selle otsuse ettepaneku poolt. Aseesimees Enn Eesmaa, 04.12.2018 Ka mul või kes iganes istungit juhatab, oleks kordades Aitäh, austatud ettekandja! Selleks et te saaksite lihtsam seda tööd teha, kui kõik elujuhtumid oleks põhjalikult küsimustele vastata, me jätkame homme kodu- ja töökorra seaduses paragrahvidega kaetud. selle päevakorrapunkti arutelu, sest istungi aeg Reeglina on ju nii, et teatud juhtumeid ei suudeta enne kohe-kohe lõpeb. isegi teoreetiliselt välja mõtelda. Ja seetõttu ongi olemas Aseesimees Kalle Laanet, 04.12.2018 tavad, kuidas tõlgendada ühte või teist paragrahvi. Esimees Eiki Nestor, 13.02.2019 Kalle Laanet, Eiki Nestor ja Enn Eesmaa, märts 2018 Esimees Eiki Nestor JUHATUSE VALIMISED 22. MÄRTS 2018, Esimene aseesimees Enn Eesmaa HÄÄLETUSTULEMUSED Teine aseesimees Taavi Rõivas (kuni 23.10.2017), Hanno Pevkur (23.10.2017–22.03.2018) Esimehe valimised Kalle Laanet (alates 22.03.2018) Eiki Nestor: 54 häält Henn Põlluaas: 35 häält Kehtetuid sedeleid 8 ASEESIMEESTE VALIMISED 23. OKTOOBER 2017, Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 97 HÄÄLETUSTULEMUSED Aseesimeeste valimised Enn Eesmaa: 52 häält Enn Eesmaa: 56 häält Hanno Pevkur: 33 häält Kalle Laanet: 30 häält Krista Aru: 9 häält Kehtetuid sedeleid 10 Kehtetuid sedeleid 1 Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 96 Hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arv: 95 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 7 FRAKTSIOONID EESTI KESKERAKONNA FRAKTSIOON (K) Esimees Aseesimees Aseesimees Kersti Valeri Erki Dmitri Enn Peeter Helmut Sarapuu Korb Savisaar Dmitrijev Eesmaa Ernits* Hallemaa Olga Jaanus Mihhail Siret Igor Heimar Oudekki Ivanova* Karilaid Korb Kotka-Repinski Kravtšenko* Lenk Loone Aadu Andrei Anneli Eevi Toomas Martin Mihhail Must Novikov* Ott Paasmäe* Paur Repinski* Stalnuhhin Märt Karin Tiit Marika Viktor Vladimir Toomas Sults Tammemägi* Terik Tuus-Laul Vassiljev Velman Vitsut Toomas Väinaste * Peeter Ernits (kuni 11.09.2018, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige); Olga Ivanova (kuni 22.08.2018, edasi fraktsiooni mittekuuluv liige); Igor Kravtšenko (volitused lõppenud 12.09.2018; alates 14.09.2018, asendusliige); Andrei Novikov (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 09.11.2017, Tallinna abilinnapea); Eevi Paasmäe (alates 29.06.2018, asendusliige); Martin Repinski (volitused lõppenud seoses tagasiastumisega 27.06.2018); Karin Tammemägi (alates 14.11.2017, asendusliige) 8 RIIGIKOGU AASTARAAMAT 2017/2019 EESTI KONSERVATIIVSE RAHVAERAKONNA FRAKTSIOON (EKRE) Esimees Aseesimees Martin Henn Mart Uno Jaak Raivo Arno Helme Põlluaas Helme Kaskpeit Madison Põldaru Sild EESTI REFORMIERAKONNA FRAKTSIOON (RE) Esimees Aseesimees Aseesimees Jürgen Maris Kristen Arto Yoko Peep Deniss Ligi* Lauri Michal*