Majandusaasta aruanne 2020 Majandusaasta aruanne 2020

SISUKORD ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA ...... 3 TEGEVUSARUANNE ...... 4 Covid-19 seotud arengud ja tegevused ...... 5 Programmid ja toimetused ...... 6 ETV...... 6 ETV2 ...... 7 ETV+...... 7 Vikerraadio ...... 8 Raadio 2 ...... 8 Klassikaraadio ...... 8 Raadio 4 ...... 9 Raadio Tallinn ...... 9 Jupiter ...... 9 Uudiste- ja sporditoimetus ...... 9 Auditoorium ...... 11 Arhiivid ...... 14 Tehniline areng ja investeeringud ...... 15 Kinnisvara ja transpordiosakond ...... 15 Struktuur ja personal ...... 16 Sisekontroll ja riskihaldus ...... 16 Eelarve ja selle täitmine...... 17 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ...... 19 Bilanss ...... 19 Tulemiaruanne ...... 20 Netovara muutuste aruanne ...... 20 Rahavoogude aruanne ...... 21 RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD ...... 22 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ...... 22 Lisa 2 Raha ja pangakontod ...... 26 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu ...... 27 Lisa 4 Maksud ...... 27 Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded ...... 27 Lisa 6 Varud ...... 28 Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed ...... 28 Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud ...... 28 Lisa 9 Materiaalne põhivara ...... 29 Lisa 10 Immateriaalne põhivara ...... 30 Lisa 11 Pikaajalised võlakohustised ja panditud varad ...... 30 Lisa 12 Kasutusrent ...... 31 Lisa 13 Võlad ja ettemaksed ...... 31 Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud ...... 31 Lisa 15 Eraldised ...... 32 Lisa 16 Tulud riigieelarvest ...... 32 Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud ...... 32 Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud ...... 34 Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud ...... 35 Lisa 20 Muud kulud ...... 35 Lisa 21 Koosseisulised töötajad ...... 35 Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised ...... 35 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega ...... 36 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ...... 37 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD ...... 40 AUDITIKOMITEE HINNANG ...... 41 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD ...... 42

2 Majandusaasta aruanne 2020

ÜLDINFO EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU KOHTA

Nimetus: Eesti Rahvusringhääling (ERR) Juriidiline vorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Postiaadress: Kreutzwaldi 14, 15029 Tallinn Telefon: +372 628 4100 Elektronpost: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.err.ee Registrikood: 74002322 KM kohustuslase registreerimisnumber: EE101148858 Majandusaasta: 01. jaanuar – 31. detsember 2020 Põhitegevusala: ringhäälinguprogrammide tootmine, edastamine ja arhiveerimine

Juhatus: Erik Roose (juhatuse esimees) Riina Rõõmus Urmas Oru Joel Sarv

Nõukogu: Rein Veidemann (nõukogu esimees) Peeter Espak Priit Hõbemägi Viktoria Ladõnskaja-Kubits Jevgeni Ossinovski Valdo Randpere Anti Poolamets Viktor Trasberg Marika Tuus-Laul

Korraldav ministeerium: Kultuuriministeerium

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

Eesti Rahvusringhääling on EBU (European Broadcasting Union) liige.

3 Majandusaasta aruanne 2020

TEGEVUSARUANNE Möödunud 2020. aasta oli kogu maailma puudutanud globaalse pandeemia tõttu kõike muud kui tavapärane. Sellega seonduvad uued probleemid ja piirangud vajutasid ka Eesti Rahvusringhäälingu tegemistele alates märtsi algusest seni kogematu pitseri. Väga paljud plaanid ja kavad, millega jaanuaris-veebruaris alustati, tuli kas ära jätta või suures ulatuses kohandada uue olukorraga. Eriti suure tagasilöögi sai just kultuuri- ja spordisündmuste kajastamine, kuna viiruse leviku tingimustes jäeti nii Eestis kui kogu maailmas ridamisi ära või lükati edasi paljud suurüritused. Nii olümpiamängud kui jalgpalli EM plaanitakse korraldada 2021. aastal. Ära jäi ka iga-aastane suurim Euroopa ühine Eurovisiooni lauluvõistlus. Selle tõttu broneerisime nende ja mitmete teiste sündmuste ülekannete kulud järgmiseks aastaks lootusega, et normaalne elurütm ja töökorraldus taastuvad. Detailsemalt on ERRi tegevused, et meie võimaluste piires leevendada aruandeaastal Covid-19 mõju, kirjeldatud allpool aruandes. Programmide poole pealt oli oluline sündmus uue voogedastusprogrammi Jupiter eetrissetulek aprillis 2020, millega täideti juhatuse üks olulisi strateegilisi eesmärke – käia kaasas meediatarbimise muutustega ning pakkuda parimat eestikeelset sisu ka maksumaksjate nooremale põlvkonnale, kelle kodus puuduvad vana kooli televiisorid või raadiod. Pikalt nii tehnoloogiliselt kui toimetuslikult ette valmistatud teenus võeti esimestest hetkedest alates kasutajate poolt hästi vastu. Tehniliselt parimate välismaiste analoogide kogemuste ja kodumaise kvaliteetse sisu kombinatsioon osutus edukaks, uues keskkonnas on meie igapäevaste teleprogrammide järelvaatamine lihtsamini leitav ja tarbitav. Erinevalt enamikest välismaistest platvormidest lisasime teenusele audiosisu, mida toodavad meie raadioprogrammid. Lisaks eelnevale toome jõudumööda Jupiteri ekraanile ka meie arhiivi kullafondi kuuluvaid saateid. Kõige noorematele vaatajatele mõeldud sisule pääseb internetis mugavalt ligi Lasteekraani kaudu. Nagu eespool mainitud, siis meid kõiki tabanud pandeemia tõi kaasa muudatusi töökorralduses. Kui programmidele tähendas nakkusohu vältimine rohkeid muudatusi saatekavas ning saadete ülesehituses, näiteks piirati oluliselt majaväliste külaliste arvu stuudiotes, siis kogu personalile oli tõsine proovikivi töökohtadest kodukontoritesse kolimine. Seejuures oli üks kriteerium see, et neile, kelle viibimine ringhäälingumajades oli möödapääsmatu, tuli luua nii turvalised tingimused kui võimalik. Kriisi algusest peale seadis juhatus esimeseks prioriteediks ERRi kõigi programmide toimepidevuse. Ka Rahvusringhäälingu seadus, mis räägib meie kohustustest riiklust ähvardavates olukordades, paneb ringhäälingutöötajad samasse ritta arstide, sisejulgeoleku või kaitseväega. Julgeme kinnitada, et tänu kõigi meie kolleegide suurepärasele ja ennastsalgavale tööle tulime ülesandega tagada adekvaatse informatsiooni edastamine ohuolukordades, toime. Seda kõike kinnitavad taaskord meie auditooriuminumbrid, mis on kõigis valdkondades eeskujulikud. Eriti kiire vaatajate arvu kasv sai osaks venekeelsele ETV+ telejaamale ning lugejate kiiresti kasvavat soosingut nautis ringhäälingu veebiportaal. Ka kõik teised programmid võib lugeda oma valdkonna „turuliidriteks“. Meie edu ei jäänud paraku märkamata ka erameedial, kes hoolimata nende endi poolt ametlikult raporteeritud edukast aastast, pidasid vajalikuks esitada 2020. aasta sügisel mahuka kaebuse Euroopa Komisjonile, milles vaidlustatakse mitmed ERRi teenused kui lubamatu riigiabi. ERR ja Eesti Vabariik oma esialgses vastuses lükkasid need süüdistused tagasi. Praegu on kaebus koos meie vastustega Euroopa Komisjonis kaalumisel ja edasise protsessi ajakava pole võimalik täpsemalt prognoosida. Analoogne vaidlus Soome Vabariigis kestis ligi 10 aastat. Tehnoloogilise poole pealt jätkus tootmisprotsessi vastavusse viimine küberturvalisuse seadusega, mis peab ERRile rakenduma 1.jaanuaril 2022. Seda hoolimata riigipoolse finantseerimise viibimisest mitmetel puhkudel. Samuti valmistati ette uue ülekandejaama hange, mis hetkeseisuga on Leedus ehitusjärgus ja peaks valmima 2021.aasta sügiseks. 4 Majandusaasta aruanne 2020

Jätkus uue telemaja ehitamise ettevalmistus. Selle juures oli oluline tagasilöök otsus, millega eelnevalt lubatud juurdeehituse normatiiv asendati eraldiseisva uue maja reeglistiku ja sellega kaasneva detailplaneeringuga. See lükkas planeeritud protsesse kahjuks vähemalt aasta jagu edasi. Juhatus koos arhitektidega jätkab sellest hoolimata pingelist tööd, et läbida detailplaneeringu kadalipp, teha ära põhiosa projekteerimisest ja kuulutada ehitushange võimalusel välja veel 2021. aastal.

Covid-19 seotud arengud ja tegevused Otseülekanded ja erilülitused Eriolukorra algusest vahendasid ETV, ETV+, Vikerraadio ja ERR.ee portaal iga päev keskpäevaseid Terviseameti pressikonverentse. Programmidesse lülitati ka teisi olulisi päevakajalisi ülekandeid (nt Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsid, riigikogu istungid) ning pöördumisi (nt peaministri pöördumised). ERR.ee portaal jätkas otseülekandeid läbi aasta. Uudised ja päevakajasaated Alates eriolukorrast märtsis kuni aasta lõpuni pakkus rahvusringhääling digitaalsetel platvormidel, televisioonis ja raadios kõige laiemale auditooriumile eesti, vene ja inglise keeles operatiivselt uudiseid koroonakriisi kõikide aspektide, aga ka kõige muu Eestis ja maailmas toimuva kohta. Uudiste ja päevakajalise info kõrval pakkusid raadio- ja telesaated praktilisi nõuandeid (nt töö, tervis, õppimine, toetused) ning soovitusi sisukaks ajaveetmiseks (nt lugemissoovitused, kodus treenimine). ETV ja ETV+ lisasid kavasse keskpäevase „Aktuaalse kaamera“ uudistesaate. Saateid sai jälgida ka veebi vahendusel. Päevakajaliste teemade põhjalikuks kajastamiseks oli ETV „Esimene stuudio“ eetris neli korda nädalas ja ETV+ saade „Nädala intervjuu“ toimus operatiivsuse huvides otsesaatena. Programmid kaasasid aktiivselt auditooriumi. ETV saade „Suud puhtaks“ avas küsimusteks telefoniliini ja Vikerraadio muutis osa saadete „Huvitaja“ ja „Reporteritund“ formaati, kaasates erinevaid eksperte, kellele kuulajaid said esitada küsimusi. Raadio 4 lisas programmi koroona- temaatilise vestlussaate, milles osalesid poliitikud, eksperdid, arvamusliidrid jt. Veebi oli loodud eraldi lehekülg, kuhu koondusid kõik temaatilised saated. Märtsist mai lõpuni jõudis ETV2 ja ETV+ ekraanile „Püha päeva palvus“. Koroonakriisist tõukuvalt valmisid värske käsitlusega ETV saatetsüklid majandusest („Kriisirulett“), vaimsest tervisest („Selge pilt“), õppimisest („Maailma kõige targem rahvas“) ja õpetajatest („Mina, õpetaja“) ning koroonamõjudest Euroopale („Johannese lähetamine“). ETV+ lisas suveprogrammi „Suvestuudio“. Elamus- ja kultuurisaated Piirangute tõttu muutus tele oluliseks sündmuste vahendajaks – ETV pakkus jaanipäeva eriprogrammi „Terve Eesti jaaniõhtu“, esimest korda toimus „Pardiralli“ tele vahendusel, teatriauhinnad kuulutati välja telesaatena. ETV erisaated vahendasid Eestimaal toimuvat: vaatajaid kaasav „Mis teie kodus uudist?“, toetussaade Saaremaa haigla toetuseks, kontsertüritus „Kevad tuli teisiti“, koroonakevade tänuüritus Botaanikaaias. Tele, raadio ja veebikanal Jupiter tõstsid esile märgilisi kultuuriloolisi hetki (nt Jaan Kross 100, Georg Ots 100, Jaak Joala 70). ETV ja ETV2 suurendasid portreesaadete osakaalu programmis. Maailma mõtestamiseks kirjanduse kaudu sündis ETV2s uus saatetsükkel „Plekktrummi raamatud“. Vikerraadio eestvedamisel toimus e-etteütlus, ETV+ vahendas venekeelset etteütlust.

5 Majandusaasta aruanne 2020

Teater, muusika, kino ETV2 tõi märtsi lõpust juuni alguseni iga nädal eetrisse teatrietenduste salvestusi ja klassikalise muusika kontserte. Sügisel muutus laupäev kultuurielamusi pakkuvaks õhtuks, kus eetrisse jõuab kontserte, etendusi ja kultuuriteemalisi dokumentaalfilme. Kultuuriportaalis alustas Portaaliteater – alates 31.03 avaldati portaalis iga päev üks etendus. Raadio 2 suurendas kohalike artistide, autorite ja fonogrammitootjate toetuseks oluliselt Eesti muusika osakaalu programmis ja kutsus algatusega ühinema kõiki raadiojaamasid. Kuulajate kino- ja kontserdinälga kustutasid uued formaadid R2 Veebilaiv ja R2 Minidok – Eesti artistide internetikontserdid ja muusikafilmide esilinastused Raadio 2 portaalis ning koroona tõttu ärajäänud suviste kontsertide eriprogrammid. Klassikaraadio programmis oli eriline roll eesti muusikal. Ärajäänud muusikafestivalide nädalail kõlasid eetris salvestused samalt festivalilt eelmistest aastatest. Pandeemia ajal keskendusid mitmed teemasaated olukorrale muusika- ja kultuurimaastikul. ETV suurendas 2020. aastal kontsertsaadete osakaalu – märtsis lisandusid pühapäeva kavasse klassikalise muusika kontserdid. ERRi portaalid (Kultuuriportaal ja Menu) pakkusid iga päev soovitusi alternatiivsete ajaveetmisviiside kohta, sh tasuta vaatamis- ja kuulamissoovitusi, noppeid ERRi arhiividest, filmide ettevaatamisvõimalusi veebis jne. Aprillis avanes tasuta veebikanal Jupiter.err.ee. Lastele ja noortele suunatud sisu ETV2 alustas märtsis koolilastele mõeldud täiendava päevase programmiga. Igal argipäeval jõudsid eetrisse teadus- ja loodusteemasid avavad dokumentaalsarjad ning omamaised teadussaated. Lastesaates NOVA käsitleti teemasid nagu harjutused koduseks trenniks, õuemängud, tubased meisterdamis- ja kunstiideed, aga ka koduvägivald ja selle märkamine. Lasteekraan.ee lehele toodi täiendavat sisu sarjade, audioraamatute ja kaasavate tegevustega (nt meisterdamisõpetused ja värvimislehed). Aprillis lisandus lehele koduõppe ajajoon, kuhu koondusid koduõpet toetavad materjalid (nt eesti keele ja matemaatika algtõed, teadmised maailmast, loodusest ja tervisest, muusika, käsitöö ja koos tegutsemise võimalused). Vikerraadio tõi päevaprogrammi täiendava lastele suunatud saate „Lastelood“ ja meelelahutusliku käitumiskultuuri käsitleva sarja „Hää takt“. Lisaks salvestati ja anti eetrisse hariduslikud saated „Laste ööülikool“ ja noorte mälumäng „Miniturniir“. Noortele ja õpetajatele suunatud algatusena kutsus ERR ellu meediakirjaoskuse projekti „Meediataip“ - õppevideod, artiklid, raadiolood jms koondusid erilehele err.ee/meediataip, vene keeles lehele rus.err.ee/mediagramotnost.

Programmid ja toimetused ETV 2020. aastal lõi koroonaviirus sassi nii planeeritud programmi kui tekitas ohtralt väljakutseid saadete tootmises. Samas andis võimaluse olla ühiskonnale vajalik, reageerida kiirelt muutustele. ETV jagas igapäevast koroonainfot ning soovitusi, kuidas uues olukorras hakkama saada. Sündis koroonaprobleemidele keskenduv sari „Kriisirulett“, reisisarjas „Johannese lähetamine“ uuriti, kuidas on Euroopa riigid kohanenud pandeemiaga. Kevadisel lock-down perioodil sündis koduvideote sari „Mis teie peres uudist?“, erisaated Saaremaa haigla toetuseks ning programmis oli rohkem kultuurielamusi, et pakkuda inimestele alternatiivi ärajäänud kultuurielule.

6 Majandusaasta aruanne 2020

2020. aasta suursündmused olid: Tartu rahu aastapäev, EV sünnipäeva tähistamine, EV100 lõpetamine, Eesti kongress 30, Eesti Laul, keskkonnanädal, võidupüha ja jaanipäev, ETV65 erinevad projektid sh ÖöTV. Jõulutunnel kogus annetusi Vähiravifondi „Kingitud elu“ toetuseks, olime sel aastal ka Pardiralli partnerid. Lisaks tootis ETV suure hulga erisaateid, portreesaateid, millega tähistati juubeleid ja tähtpäevi, ning kontserdi- ja muid sündmusülekandeid. Koroona tõttu said paljud sündmused tähistatud just läbi tele-ekraani. 2020. aastal jõudsid eetrisse uued saatetsüklid: Eestimaa ilu ning häid maitseid ühendav saatesari „Suus sulav Eesti“, vaimse tervise probleeme lahkav „Selge pilt“. Moodsast õppimisest rääkis saatesari „Maailma kõige targem rahvas“ ning inspireerivaid õpetajaid portreteeris saatesari „Mina, õpetaja“. Esilinastus krimisari „Reetur“, meelelahutuslik viktoriin „Telelegendide lahing“, noorte kutseharidust tutvustav „Noor meister“, saatesari „Kriisirulett“, ilusat kodumaad tutvustav lühiklippide sari „Minu Eestimaa“. Uute hooaegadega jõudsid eetrisse saatesarjad „EnsV“, „Eesti lood“, „Iseolemine“, „Klassikatähed“, „Värvimuusika“, „Rakett69“, „Eesti mäng“, „Johannese lähetamine“, „Reisile minuga“, „Oma saar“, „Üle noatera“.

ETV2 ETV2 jätkas 2020. aastal lastevööndis harivate animasarjade ja lastefilmide näitamist ning toodeti kaht iganädalast omasaadet lastele: koolieelikutele mõeldud Lastetuba ja vanusele 8-12 suunatud saadet NOVA. Lisaks salvestas ETV2 lastelavastuse „Mauno saladuslik kadumine“. Eetrisse jõudsid Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud ülekanne Jaan Kross 100. Eesti avastamine, Veljo Tormise sünniaastapäeval toimunud kontsert, Arvo Pärdi juubelikontsert ja Pärnu Muusikafestivali ülekanne. Jõulunädalat kaunistas Eesti Filharmoonia kammerkoori kontsert. Salvestati kolm teatrietendust: Draamateatri „Isamaa pääsukesed“, Piip ja Tuut Teatri „Cabaret Siberia“ ning Ugala „Emadepäev“. Jätkus kultuurisaade Plekktrumm ja sündis saatetsükkel Plekktrummi raamatud. Valmisid järgmiste kultuuriisiksuste portreesaated: Georg Ots, Uno Loop, Olav Ehala, Andrus Kivirähk, Ülle Lichtfeldt, Merle Palmiste, Mari Lill, Martin Veinmann ja Arvo Kruusement. Toimusid dok- ja mängufilmidel põhinevad teemakuud ja sündmused: DocPoint, Frankofoonia kuu, Iberofest, keskkonnakuu, Põhjamaade filmikuu, digikultuuri kuu, inimõiguste kuu, Matsalu loodusfilmide festival, toidufilmide kuu ja moekunsti kuu. Eriolukorra ajal kevadel lisas ETV2 päevastesse vöönditesse koduõppe toetamiseks loodus- ja teadusdokumentaale. Laupäevaõhtutesse lisandus teatrietendus ja pühapäeval vahendati klassikakontserte. Lisaks igapäevastele AK viipekeelsetele uudistele edastas ETV2 vaegkuuljatele viipekeelse tõlgi ja eestikeelsete subtiitritega varustatud Vabariigi Presidendi kõne 24. veebruaril ja 20. augustil ning uusaastatervituse 31. detsembril.

ETV+ 2020. aasta oli ETV+ jaoks edukas. Eriolukorrast tingitud programmimuudatused ja erisaated võttis vaataja hästi vastu. Kevadise eriolukorra ajal lisandus ETV+ programmi keskpäevane uudistesaade, otseülekanded Vabariigi valitsuse pressikonverentsidest ja Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsidest, regulaarsed peaministri pöördumised ja erinevate konfessioonide pühapäevased palvused. Sügishooajal tulid Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsid taas eetrisse novembri keskpaigast. Kõik omasaated kohandasid formaati vastavalt piirangutele ja olid plaanipäraselt eetris. Need on hommikuprogramm „Kohv+“, vestlusaated „Oma tõde“, sügisest kakskeelseks muutunud „Kes keda?“ ja „Narva stuudio: Rahvale tähtis“, tarbijasaade „Peegel“, lemmikloomade pidamist käsitlev „Meie kõrval“, uuriv „Insight“, päevakajaline „Nädala intervjuu“, mälumäng „Eesti gloobus“. Uutest saadetest olid kevadhooajal eetris Euroopa päevaks ajastatud viktoriinisari „Euroopa mäng“, keskkonnakuu raames samateemaline saatesari „Öko?Loogiline“.

7 Majandusaasta aruanne 2020

Uus „Suvestuudio“ võimaldas hoida vaatajaid ETV+ kanalil läbi suve luues tugeva aluse sügishooaja alguseks. Sügishooaja uued projektid olid ajalooline dokureality „90.ee“, mälumäng „Mis? Kus? Millal?“, Eesti venekeelseid prominente tutvustav Aljona Suržikova dokumentaalsari „Edulood“. Üksikprojektidest võib esile tuua ETV+s detsembris esilinastunud dokfilmi „Hääled küngaste taga“, mis on pühendatud kunagi Eestis elanud vene luuletajale David Samoilovile. Oma programmis on ETV+ ka tähistanud Georg Otsa, Jaak Joala jt kultuuritegelaste tähtpäevi.

Vikerraadio Lisaks tavapärasele Vikerraadio programmile, milles oli tubli osa kohandusi seoses koroonakriisiga, jõudsid kuulajateni 2020. aastal mitmed eriprojektid. Eraldi väärivad esiletõstmist Eesti Vabariigi põhiseaduse, Jaan Krossi ja Georg Otsa 100. sünniaastapäevale pühendatud saatesarjad ning Jaak Joala 70. sünniaastapäevale pühendatud eriprogramm. Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütluse toimumise kuupäeva tuli seoses eriolukorra väljakuulutamisega tõsta 3. aprilliks, kuid vaatamata sellele oli osalejate arv suurem kui varasematel aastatel ja etteütluse esitas 7 270 osalejat. Väga menukaks osutus Vikerraadio edetabel 100 parimat eestikeelset laulu jaaniõhtuks ja septembris parimate eestikeelsete sügislaulude edetabel. Programmi lisandusid ka uued saatesarjad. „Harri Tiido taustajutud“, saatesari, mis teeb sissevaate rahvusvahelisse poliitikasse, ja intervjuusaade „Toomas Sildami intervjuu“, kus keskendutakse igal nädalal Eesti elu päevakajalistele taustadele. Vikerraadio järelkuulamises olid aasta populaarseimad saated „Järjejutt“, poliitikasaade „Sildam ja Samost“, David Vseviovi „Müstiline Venemaa“, poliitikasaade „Rahva teenrid“, „Ööülikooli“ raadioloengud ja Sten Teppani juhitud saade „Käbi ei kuku“.

Raadio 2 2020. aasta algas Raadio 2-le kahe suursündmusega: Eurosonic ja Eesti Laul. Euroopa suurimal talendifestivalil Eurosonic esitleti tänavu kolme Eesti artisti: Yasmyn, Mart Avi ja Estoner. Lauluvõistluselt Eesti Laul andis Raadio 2 otseülekannetena eetrisse poolfinaalide ja finaali erisaated ning korraldas Eesti Raadio I stuudios konkursil osalenud artistide stuudiokontsertide sarja. Kevadine koroonakriis kajastus Raadio 2 eetris uudistesaadete mahu mitmekordses kasvus ning jaama muusikavalikus. Toetamaks kohalikke artiste, autoreid ja fonogrammitootjaid tõstis Raadio 2 oluliselt Eesti muusika osakaalu oma programmis ja kutsus algatusega ühinema kõiki kodumaiseid raadiojaamasid. Eesti muusika moodustas R2 muusikavalikust sel kevadel üle 60%. R2 eriprojektidest tõusid esile kuulajaküsitlus „Kümnendate kümnend“, rahvusvahelise Raadiopäeva tähistamine koostöös erajaamadega, meediapädevuse programm „Meediataip“, R2 DJ Weekend ja R2 bändisärgipäev. EBU abiga jõudis kuulajateni üle 50 kontserdisalvestuse Euroopast. R2 aastahitt kujunes 190 000 hääletajaga läbi aegade populaarseimaks. Uute saatejuhtidena liitusid R2 programmiga Gameboy Tetris, Vaiko Eplik, reket , Harry Tuul, Rain Tolk ja mitmed teised. Järelkuulamises olid aasta populaarseimad saated „Rahva Oma Kaitse“, „Olukorrast riigis“, Kristjan Pordi „Portaal“, Ivo Tšetõrkini „Reispass“ ning „Laupäeva hommik“.

Klassikaraadio Klassikaraadio 25. sünnipäeva puhul oli kavas rohkesti arhiivisaateid eri aastakümnetest. Valmis Klassikaraadio ajaloo ülevaade (koduleheküljel). Jüri Reinvere komponeeris juubelikontserdiks teose „Klara kaks käevõru“ kammerorkestrile, juubelikontsert lükkus paraku 2021. aastasse. Kevadisel isolatsiooniperioodil oli programmis põhirõhk Eesti muusikal. Beethoven-250 puhul oli eetris kontserdisari ning Tiia Järgi 8-osaline saatesari helilooja elust ja loomingust. Samuti oli Beethovenile pühendatud muusikapäeva viktoriin 1. oktoobril. Suvel toimus projekt „Luuleline suvi“, mille raames kõlas eetris iga päev eesti luulet. Veljo Tormise 90. sünnipäeva puhul oli augustis helilooja loomingu eriprogramm. 8 Majandusaasta aruanne 2020

Uutest sarjadest on olulisemad kirjandussaade „Gogol“ ning pianist Johan Randvere show „Must klahv, valge klahv“. Koostöös ETVga olid sarja „Klassikatähed“ saated ka raadioeetris. Salvestati ja vahendati 157 kontserti ja muusikasündmust Eestist, EBU muusikavahetusprogrammi vahendati 15 kontserdiülekannet Veebruaris korraldas Klassikaraadio Tallinnas rahvusvahelise muusikatoimetajate workshopi „Muusikaajakirjandus raadios“ Klassikaraadio eestvedamisel valiti aasta muusikuks 2020 Mari Kalkun.

Raadio 4 Aastal 2020 olid Raadio 4 fookuses ajaloolised sündmused ja tähtpäevad. Aasta alguses oli eetris saatesari „Vabadussõda 1918 – 1920“, millega tähistati Tartu rahu 100.aastapäeva, kevadel lühikesed saatesarjad „Jaan Kross – 100“ ja „Mister X. Georg Ots – 100“, juunis eriprogramm „Jaak Joala 70“ Eriolukorra ajal pakkus Raadio 4 oma kuulajatele vajalikku ja päevakajalist infot ja nõuannet ning võimalust ekspertidele küsimusi esitada. Loodi veebileht, kuhu koondusid kõik koroonaviiruseteemalised saated ja uudised. Suvel oli kavas heategevusele pühendatud saade „#Headus“, Jaapani ja Hiina kultuurist jutustav saade „Siidiliblikas“ ja suvitajatele mõeldud „Räägime suvilast!“. Sarja „Kirjanduslik diksiländ Jelena Skulskajaga“ kuues hooaeg oli pühendatud Eesti lastekirjandusele. Raadio 4 oli esindatud ka Viljandi pärimusmuusika festivalil ja Paide arvamusfestivalil. Sügisel 2020 alustasid Eesti seadusandlust tutvustav sari „Õigusabi“ ning pealinna suurema linnaosa arhitektuuri ja ajaloo teemaline „Lasnamäe lood“. Novembris viidi läbi Raadio 4 fookusgrupi uuring, eesmärgiga kaardistada auditooriumi ootusi ja hinnanguid.

Raadio Tallinn Tallinnas ja selle lähiümbruses sagedusel 103,5 MHz kuulatav Raadio Tallinn pakub päevasel ajal (kell 7-22) mõnusat taustamuusikat ning igal täistunnil on eetris rahvusringhäälingu raadiouudised. Õhtust hommikuni on eetris välismaised uudiste- ja infosaated (BBC, RFI). Väljaspool Tallinna on Raadio Tallinn kuulatav interneti vahendusel.

Jupiter 22. aprillil 2020.aastal sündis ERRi värskeim programm Jupiter. Jupiter toob igal nädalal vaatajate ja kuulajateni värsket sisu kõigist ERRi programmidest, koostöös arhiiviga kaevab „vana kulda“ ning pakendab seda nüüdisaegsesse vormi. Jupiter pakub ka võimalust vaadata ERRi hankesisu vaatajale sobival ajal, läbirääkimistes on osutunud võimalikuks FVOD õiguse lisamine lineaarkanalitele ilma täiendavate tasudeta. Jupiter liigub järk-järgult ka suurtele ekraanidele, esimesena sai valmis APPLE TV rakendus, Android nutikate telerite omanikud saavad Jupiteri sisu vaadata suurelt ekraanilt läbi Jupiteri TV rakenduse alates veebruarist 2021.

Uudiste- ja sporditoimetus Uudiste- ja sporditoimetuse tegevus lähtub rahvusringhäälingu eesmärgist ühendada Eestit ning pakkuda kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eestikeelset ajakirjanduslikku sisu maailmas. 2020. aasta testis uudistetoimetuse võimeid täiel määral ning näitas, et olime ootamatuks pikaajaliseks kriisiks valmis. Alates eriolukorrast märtsis kuni aasta lõpuni pakkus rahvusringhääling digitaalsetel platvormidel, televisioonis ja raadios kõige laiemale auditooriumile eesti, vene ja inglise keeles, operatiivselt uudiseid koroonakriisi kõikide aspektide, aga ka kõige muu Eestis ja maailmas toimuva kohta. Vaatamata tegevuse mahtude suurenemisele ja pingele ei teinud ERR järeleandmisi ajakirjanduslike standardite osas. Ükski oluline uudis ei jäänud nõutava tähelepanuta. Sisuliselt kriisi esimesest hetkest korraldas uudistetoimetus töö ümber viisil, mis tagas toimepidevuse. Rakendatud ohutusmeetmed võimaldasid jätkata tegevust viisil, mida eeldavad

9 Majandusaasta aruanne 2020 reaalajas uudiste tootmine ning televisiooni ja raadio tehnilised eripärad. Operatiivselt toetas uudiseid töö ümber korraldanud sporditoimetus. Kohe eriolukorra kehtima hakates tõi ERR eetrisse täiendavad igapäevased uudistesaated ETV ja ETV+ eetris. Nende vaadatavus oli väga kõrge, sarnaselt tavapärastel aegadel jätkunud „Aktuaalse kaamera“ põhiuudistega, mille auditoorium ulatus kohati 300 tuhande vaatajani. Venekeelne „Aktuaalne kaamera“ kerkis vaadatuimaks venekeelseks telesaateks Eestis ning püsis sel positsioonil ka 2021. aasta alguses. Parandasime veel venekeelsete veebi- ja raadiouudiste koostööd. Pika sammu edasi kajastuse mahus ja auditooriumi näitajates tegi ka ingliskeelne portaal. Portaali ERR.ee unikaalsete külastajate arv nädalas ületas tipukoormustel miljoni piiri. Aasta lõpuks püsis külastajate arv 700 ja 800 tuhande vahel nädalas. Kriisiolukorras tegutsemine oli väärtuslik kogemus, mis lihvis uudistetoimetuse tööprotsesse. Kõik saadud õppetunnid on tänaseks igapäevaselt kasutusse võetud. Varasemast veelgi paremini kasutas uudistetoimetus 2020. aastal Eesti-ülest ja välismaist korrespondentide võrku. Lisasime kajastust eriti Läti ja Soome suunal. On oluline, et vaatajad, lugejad ja kuulajad pöörduksid ERRi poole mitte üksnes erakorraliste uudiste, vaid ka laiema uudissisu pärast. Oleme selleks valmis ning suhtume uudiste kvaliteeti ja nende valikusse suure nõudlikkusega. Jätkuvalt on ERRi tugevus koostöö tele-, raadio- ja veebiuudiste valmimisel ja planeerimisel. Sport. 2020. aastal jõudis ERRi telekanalite vahendusel ekraanidele kokku 183 spordispordisündmuste otseülekannet. Koroonaviiruse tõttu tühistatud võistluste seoses jäi ära (või lükkus aasta võrra edasi) 130 ülekannet. MM. ERRi sporditoimetus reageeris pandeemiale paindlikult. Ehkki märtsis-aprillis oli paus ka igaõhtuses ETV spordiuudiste edastamises iseseisva saatena, kajastas toimetus sel perioodil sporditeemasid „Aktuaalse kaamera“ põhisaates ning püsivalt jätkasid spordiuudiste kajastamist ERRi spordiportaal ja raadio. Kevadel, koroonaviiruse haripunktis, valmistas sporditoimetus ette uue saatesarja „Mis tunne on?!“. Saade odaviske maailmameistrist Andrus Värnikust tunnistati Eesti spordiajakirjanduse parimaks elektroonilise pressi publitsistikasaateks 2020. aastal. Samuti tunnistati aasta parimaks elektroonilise pressi ülekandeks ERRi sporditoimetuse otseülekanne laskesuusatamise MK-etapilt Pokljukas 2020. aasta 25. jaanuaril. Talispordialade suurprojektidest väärivad suusatamise MK-sarja kõrval esiletoomist laskesuusatamise maailmameistrivõistluste otseülekanded Anterselvast ning iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustelt Grazist. Eesti jalgpallimeistrivõistluste Premium liiga hooaeg seoses koroonaviirusega pikenes, kuid muudetud mängukalendrist lähtuvalt jõudis ETV2 ja ETV+ ekraanile kokku 37 Eesti meistrivõistluste jalgpallikohtumist. Samuti sügisel peetud Eesti jalgpalli- ning käsipallikoondise valikmängud. Autoralli MM-i (WRC) otseülekannete/etappide arv vähenes poole võrra. Vaatajateni jõudsid seitsme rallietapi otsustavad punktikatsed (Power Stage), lisaks erisaated Rally Estonialt. Märkimist väärivad veel piljardi Eesti meistrivõistluste 9-palli finaali otseülekanne, maantee- ja maastikuratta Euroopa meistrivõistluste otseülekanded ning TV 10 olümpiastarti võistlussari. Kalendriaasta lõpetasid taas laskesuusatamise MK-sarja uue hooaja ülekanded, mis toovad nädalavahetustel telerite ette rohkem kui 100 000 vaatajat.

10 Majandusaasta aruanne 2020

Auditoorium Joonis 1. ERRi usaldusväärsus 2015-2020 IV kvartal

ERRi usaldusväärsus 2015-2020 IV kvartal (protsentides, Eesti elanikud vanuses 15+)

90 77 80 69 70 60 53 50 40 30 17 17 17 20 10 0 Usaldab (kokku) Ei usalda (kokku) Usaldab Usaldab Ei usalda Ei usalda (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: (suhtluskeel: eesti) muu) eesti) muu)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas: Turu-uuringute AS Eesti rahvusringhäälingut usaldas 2020. aasta IV kvartalis 69 protsenti 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. 2019. aasta sama perioodiga võrreldes on see näitaja kasvanud 2 protsendipunkti võrra. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal on vähenenud 3 protsendipunkti võrra – 2019. aastal oli neid 20 protsenti, 2020. aastal 17 protsenti. Eesti keelt peamise keelena kõnelejatest usaldas rahvusringhäälingut 77 protsenti, mis on 2 protsendipunkti enam kui aasta varem – 2019. aastal usaldas rahvusringhäälingut 75 protsenti eesti keelt peamise keelena kasutavatest inimestest vanuses 15+. Rahvusringhäälingut mitteusaldanute osakaal selles sihtrühmas on 17 protsenti, mis on ühe protsendipunkti võrra vähem kui 2019. aastal. Muu suhtluskeelega inimeste hulgast 53 protsenti usaldab rahvusringhäälingut. See näitaja on tõusnud 2 protsendipunkti võrra. Mitteusaldajate arv, 17 protsenti, on viimaste aastate madalaim näitaja, langedes eelmise aastaga võrreldes 8 protsendipunkti võrra.

Joonis 2. Rahvusringhäälingu telekanalite vaatajate arv nädalas perioodil 2015-2020 (Eesti elanikud vanuses 4+, kes vaatasid telerit vähemalt 15 minutit nädalas, tuhandetes)

Televaatajate arv nädalas 2015-2020 (tuhandetes, Eesti elanikud 4+, vaatasid vähemalt 15 min nädalas reaalajas) 800 706 2015 700 2016 570 2017 600 2018 500 2019 2020 400 337 300 176 200 100 0 ERR ETV ETV2 ETV+

Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring Eesti rahvusringhäälingu telekanaleid vaatas reaalajas 2020. aastal vähemalt 15 minutit nädalas 706 tuhat 4- aastast ja vanemat Eesti elanikku. ERRi telekanalite 2020. aasta vaatajate arv ületab aasta varasemat tulemust 16 tuhande võrra ning on suurem viimase kuue aasta keskmisest näitajast. 11 Majandusaasta aruanne 2020

ETV kanalit vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 570 tuhat inimest, ETV2 kanalit keskmiselt 337 tuhat inimest vanuses 4+. Mõlema kanali, aga eeskätt ETV2 otsevaatajate arvu langust mõjutas meediatarbimisharjumuste jätkuv muutumine järelvaatamise kasuks. Nii ETV kui ETV2 nädalaste järelvaatajate arv on viimase kolme aasta jooksul kasvanud kuni kolmandiku aastas. ETV+ vaatas reaalajas vähemalt 15 minutit nädalas keskmiselt 176 tuhat inimest vanuses 4+. 2019. aastaga võrreldes on ETV+ nädalane vaatajate arv kasvanud märkimisväärse 28 tuhande inimese võrra. Kui liita reaalaja vaatajatele ka need, kes jälgivad ERRi telekanaleid kordus-tv, salvestusteenuste, ajamasina jms kaudu, kasvab koguvaatajate arv nädalas 39 tuhande võrra. ETV puhul lisandub 34 tuhat vaatajat, ETV2 puhul 47 tuhat vaatajat ja ETV+ puhul 19 tuhat vaatajat.

Joonis 3. Telekanalite vaatamisaja osakaalu muutus 2015-2020 (Eesti elanikud vanuses 4+, protsentides)

ERRi ja teiste suurte telekanalite osakaalu muutus 2015-2020 (protsentides, Eesti elanikud vanuses 4+) 20 18 2015 2016 2017 15 2018 10.8 2019 10 2020 7.3 6.5 4 5 2.5 1.4 0 ETV ETV2 ETV+ Kanal 2 TV3 PBK Järel- vaatamine

Allikas: Kantar Emor, Teleauditooriumi Mõõdikuuring ETV moodustas 2020. aastal suurima osa vähemalt 4-aastaste Eesti elanike reaalajas telerivaatamisele pühendatud ajast. ETV aasta keskmine osakaal oli 18% (2019. aastal 15,7%). ETV2 vaatamisele pühendasid Eesti elanikud 2020. aastal keskmiselt 2,5 protsenti (eelmisel aastal 2,7%) ning ETV+ vaatamisele 1,4 protsenti (eelmisel aastal 1,1%).

Joonis 4. Rahvusringhäälingu raadiokanalite kuulajate arv perioodil 2015-2020 (Eesti elanikud vanuses 12- 74, tuhandetes)

Raadiokuulajate arv nädalas 2015-2020 350 (tuhandetes, Eesti elanikud vanuses 12-74) 300 250 249 200 150 Vikerraadio 117 Raadio 4 100 99 Raadio 2 72 50 Klassikaraadio 24 Raadio Tallinn 0 2015 2016 2017 2018* 2019* 2020*

Allikas: Kantar Emor, 2014-2017 Raadioauditooriumi Päevikuuring, alates 2018 Raadiojaamade kuulatavuse uuring Day- After-Recall. Erineva metoodika tõttu ei ole 2018-2020 aasta tulemused varasemate aastatega võrreldavad. Vikerraadiol oli 2020. aastal 12-74-aastaste hulgas keskmiselt 249 tuhat kuulajat nädalas. Raadio 4 nädalaste kuulajate arv oli 99 tuhat. Nii Vikerraadio kui Raadio 4 on jätkuvalt suurima auditooriumiga eesti- ja venekeelsed juturaadiod. Samuti olid mõlemad igapäevaste raadiokuulajate arvestuses Eesti kõige suurema kuulajate arvuga raadiojaamad.

12 Majandusaasta aruanne 2020

Raadio 2 kuulas nädalas 117 tuhat inimest vanuses 12-74. Klassikaraadiol oli kuulajaid keskmiselt 72 tuhat, Raadio Tallinna kuulas nädalas keskmiselt 24 tuhat inimest.

Joonis 5. Rahvusringhäälingu raadiokanalite osakaalud raadiokuulamisele pühendatud ajast perioodil 2015- 2020 (Eesti elanikud vanuses 12-74, protsentides)

ERRi raadiokanalite kuulamisaja osakaalu muutus 2015-2020 (protsentides, Eesti elanikud vanuses 12-74)

25.0 2015 2016 2017 20.0 17.3 2018* 2019* 15.0 2020*

10.0 5.6 5.0 2.4 1.0 0.4 0.0 Vikerraadio Raadio 4 Raadio 2 Klassikaraadio Raadio Tallinn

Allikas: Kantar Emor, Raadioauditooriumi Päevikuuring 2014-2017 Raadioauditooriumi Päevikuuring, alates 2018 Raadiojaamade kuulatavuse uuring Day-After-Recall. Vikerraadio kuulamine moodustas 2020. aastal 17,3 protsenti 12-74-aastaste Eesti elanike raadiokuulamisele pühendatud ajast ning oli sellega Eesti raadiojaamadest esikohal. Raadio 4 kuulamisele pühendasid Eesti elanikud keskmiselt 5,6 protsenti ning see oli venekeelsetest raadiojaamadest kõige kõrgem tulemus.

Joonis 6. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arv tuhandetes aastatel 2012-2020

ERRi portaalide külastajate arv nädalas 2012-2020 800 (tuhandetes) 713 700

600 535 500 445 388 400 324 292 257 258 300 225 200

100

0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Allikas: Gemius Eesti, gemiusPrism (2018-2020), Kantar Emor (2012-2013, 2015-2017), Google Analytics (2014) ERRi portaali ja kõigi selle alamlehtede külastatavus on läbi aastate stabiilselt kasvanud ning 2020. aastal külastas ERRi portaale nädalas keskmiselt 713 tuhat unikaalset kasutajat. Joonis 7. Rahvusringhäälingu portaali unikaalsete külastajate arvu jaotumine alamportaalide lõikes tuhandetes 2018-2020. aastal

13 Majandusaasta aruanne 2020

ERR kodulehtede külastajate arv nädalas 2018-2020 (tuhandetes) 600 505 500 409 400

300

200

100 76 42 26 24 11 19 6 5 1.5 0

2018 2019 2020 Allikas: Gemius Eesti. gemiusPrism

Arhiivid

Heliarhiiv/muusika Arhiivides jätkati analoogmaterjalide digiteerimise ja (kokku 11450 tundi) restaureerimistöödega. digiteeritud sh 2020 digiteerimata Järgnevad joonised annavad ülevaate ERRi arhiivide kogumahust, selle juba digiteeritud osast ning 2020. aasta jooksul täiendavalt digiteeritud mahust.

Heliarhiiv/sõna Fotoarhiiv Filmiarhiiv 35mm (kokku 17718 tundi) (kokku 309605 fotot/negatiivi/slaidi) (kokku 998 tundi) digiteeritud sh 2020 digiteerimata digiteeritud sh 2020 digiteerimata

digiteeritud sh 2020 digiteerimata

14 Majandusaasta aruanne 2020

Filmiarhiiv 16mm Videoarhiiv Spordiarhiiv (kokku 26512 pala) (kokku 21930 tundi) (kokku 11018 tundi) digiteeritud sh 2020 digiteerimata

digiteeritud sh 2020 digiteerimata digiteeritud sh 2020 digiteerimata Tehniline areng ja investeeringud See aasta oli uute projektide poolest äärmiselt viljakas, seda nii televisiooni, raadio, kui ka avalike internetiteenuste arenduses. Televisioonitehnoloogia valdkond liikus jõudsalt edasi amortiseerunud ja aegunud (kuni 40a vanade) tehniliste lahenduste väljavahetamisega. Rajati telestuudiote helitootmise lokaalne pilvelahendus. Viidi läbi uue mobiilse ülekandejaama hange (jaam valmib 2021. a suveks). 4. stuudios vahetati välja kaamerad ning renoveeriti video- ja sideahelad, täielikult ehitati ümber inseneride ja valgustajate töökohad. 1. stuudios renoveeriti täielikult valgustuse toitekilbid ning toite- ja juhtimiskaablid, vahetati ligi 40 aastat stuudiot teenindanud kõrge energiatarbimisega nõukogudeaegsed prožektorid tänapäevaste säästlike LED-valgustite vastu. Parandati 1., 2. ja 4. stuudio foonikate ventilatsiooni ja jahutust. Väljastusosakond ning tehnilised keskused nii raadios kui teles keskendusid paremat toimepidevust pakkuvatele projektidele ning astuti suur samm edasi IP-põhise teletootmise suunas. Võeti kasutusele televisiooni väljastuse IP ruuter ja lõpetati vana Siriuse kasutus. Televisiooni väljastuse automaatika integreeriti IP ruuteriga – MoWo. Laiendati ERRi IP meediavõrku ja VSM-i. Käivitati ETV+ helirobot vaegnägijatele (ETV+ saadete eestikeelsete subtiitrite ettelugemisrobot). Loodi Vikerraadio varu eetristuudio raadiomaja 6. korrusel. Arendusosakonna suurim projekt oli Jupiteri keskkonna loomine, mis tehti avalikkusele kättesaadavaks kevadel. Samuti uuendati kriitilisi tootmise planeerimise ja meediahalduse teenuseid. Uuendati äppe – Apple TV ja AndroidTV äpid Jupiterile ning Uudiste äpp. ERRi portaalidele ehitati vaegnägijatele vajalik funktsionaalsus – err.ee on ainukene uudisteportaal Eestis, mis võimaldab vaegnägijatele nõutaval moel uudis- ja meediasisu tarbimist. IT ja infoturbe valdkonnas valmistasime ette ning võtsime baas- ja standardteenuste osas kasutusele infoturbe standardi ISKE (v8). Samuti läbisime edukalt standardi kasutuselevõttu kontrolliva auditi. Hankisime ja juurutasime telemaja tootmise infosüsteemi. Dubleerisime veebiportaalide serverlahenduse teise lokatsiooni. Uuendasime järelvaatamise andmehoidla ja seda teenindavad serverid, et teenindada Jupiteriga seotud koormuse kasvu. Kinnisvara ja transpordiosakond Kinnisvara ERRi Kinnisvara halduse ülesanne on ERRi kinnistute, hoonete ja seadmete (liftid, ventilatsiooni-, kütte-, ja jahutusseadmed) korrashoid ja remont. Samuti hoonete igapäevase korrashoiu, valve ning heakorra tagamine. Suuremad ümberehitustööd 2020. aastal olid: raadiomaja ja uudistemaja vahelise kanalisatsiooni magistraaltrassi D160 trassi vastu vahetamine, telemaja 2. stuudio laes olevate stuudio tõsteseadmete kapitaalremont, telemaja ATS keskuste väljavahetamine, telemajale tuletõkkeuste paigaldamine. Remontide kogumaksumus oli 203 616 eurot, rahastus õnnestus saada täiendavalt Kultuurministeeriumilt remondifondi eelarvest. 2020. aasta suurimad ning keerulisemad ülesanded olid uue telekompleksi projekteerimine ning detailplaneeringu sujuv menetlemine Tallinna linnaplaneerimise ametis.

15 Majandusaasta aruanne 2020

Transport Eesti Rahvusringhäälingule kuulus 2020. aasta lõpu seisuga 35 registreeritud sõiduvahendit, alates ülekandebussidest kuni korrespondentide autodeni. Aastal 2020 autoparki ei uuendatud. Struktuur ja personal ERRi juhtimisstruktuuri põhialused sätestab Eesti Rahvusringhäälingu seadus. 2020. aastal olulisi muudatusi organisatsiooni struktuuris ei toimunud, kuid tööprotsesside optimeerimise tulemusena vähenes aasta keskmine töötajate arv 12,9 töötaja võrra (2,1%). Eesti Rahvusringhäälingu aasta keskmine töötajate arv, arvestamata juhatuse liikmeid, oli 608,1 (2019. aastal 621,0), sh juhid 28,6 (28,4), tippspetsialistid 201,2 (209,9), spetsialistid 323,5 (319,9), nooremspetsialistid ja assistendid 13,7 (20,3) ja lihttöötajad 41,1 (42,5). Programmides jt loomingulistes üksustes oli 300,7 (301,8), tehnilistes ja tugiüksustes 237,0 (247,5), kinnisvara ja selle haldusega seotud üksustes 49,7 (51,2), administratiivüksustes 20,7 (20,5) töötajat (taandatuna täiskoormusele). Koosseisulistele töötajatele arvestatud brutotasud aastas (koos hüvitiste ja lisatasudega) olid 12,860 mln eurot (2019. aastal 12,774 mln) ja puhkusetasud 1,347 mln eurot (1,250). Juhatuse ja nõukogu tasud koos puhkusetasude ja hüvitistega olid 421,1 tuhat eurot (416,9). Mittekoosseisuliste tasude maht oli 1,426 mln eurot (1,410). Töötasudelt aasta jooksul arvestatud tööandja maksukulude summa oli 5,345 mln eurot (5,330). Sisekontroll ja riskihaldus ERRi kontrollikeskkond on määratletud õigusaktide ning sisemiste kordade ja juhenditega. Kontrollikeskkonna osa on ka organisatsioonikultuur, väärtused ja hea tava. Lisaks juhatusest lähtuvale juhtimisstruktuurile peavad ERRi tegevuse vastavuse nõuetele ja parimatele praktikatele tagama kaks seadusega määratud ametipidajat – eetikanõunik ja siseaudiitor, kes raporteerivad oma tegevuse tulemustest nõukogule. Audiitortegevuse seaduse nõuete kohaselt on nõukogu juurde moodustatud auditikomitee, mille põhiülesanne on koordineerida kontrollitoiminguid ERRis, sh suunata sise- ja välisaudiitori tööd. Dokumendiringlus ERRis on elektrooniline, paberdokumente kasutatakse lepingute sõlmimisel partneritega välisriikides ning vähesel määral muude isikutega, kes ei kasuta digitaalset allkirjastamist. Organisatsioonisiseses asjaajamises kasutatakse dokumendihaldussüsteemi, mille kaudu antavad kinnitused on juhatuse korraldusega võrdsustatud allkirjastamisega. Riske ERRis hinnatakse riskiregistri raamistikus. Eesmärk on märgata, hinnata ja jälgida ning vajadusel maandada ERRi tegevuse tulemusele olulist mõju avaldada võivaid riske. Riskiregistrit uuendatakse igal aastal. Aastal 2020 üle maailma levinud covid-19 pandeemia vmt sellelaadsete sündmuste võimalikkust ja mõju ei olnud ERRi riskiregistris varem hinnatud, registri uuendamise käigus on sellest tulenevad riskid kirjeldatud ja nende mõjule hinnang antud. Välisvaluutadest on ERRil regulaarselt arveldusi Šveitsi frankides, Ühendkuningriigi naelades, USA dollarites ja ka Venemaa rublades, vahel ka Skandinaaviamaade kroonides. Välisvaluutas tehingute maht aga on ERRi eelarvemahtudega võrreldes väga väike ning kursikõikumised tegevusele olulist mõju ei oma. Laenuintressid on seotud 6 kuu Euriboriga, kuni see püsib negatiivne selle muutus intressimaksetele mõju ei oma. Kuna laenukohustuste kogumaht jääb alla 15% aastase eelarvemahu, ei omaks ka intressimäärade kiire tõus olulist mõju ERRi tegevusele.

16 Majandusaasta aruanne 2020

Eelarve ja selle täitmine TULUD 12 kuu eelarve 12 kuu tegelik vahe Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 34 731 498 34 707 518 -23 980 Eraldised riigieelarvest arendustegevusteks 2 277 062 2 509 944 232 883 Vahendid KÜTS nõuete tagamiseks 1 711 170 1 867 849 156 679 Struktuurifondide toetused 965 343 903 397 -61 946 Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 1 406 277 1 360 710 -45 567 Teenused ja tooted 1 522 949 1 684 425 161 475 Muud äritulud ja kasumid 10 680 25 377 14 697 Finantstulud 0 20 863 20 863 TULUD KOKKU 42 624 979 43 080 083 455 104

eelarvelise s.h omatulude s.h omatulude KULUD 12 kuu eelarve 12 kuu tegelik ressursi arvel arvel ala/ülekulu Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 1 926 205 196 800 1 342 912 329 222 715 716 ETV ja saated 6 418 511 1 008 346 6 216 638 939 250 132 777 ETV2 ja saated 903 456 60 423 852 952 59 718 49 799 ETV+ ja saated 2 164 428 278 355 2 164 968 279 152 258 Päevakajaliste saadete toimetus 89 807 0 85 688 0 4 119 Elamussaadete toimetus 188 718 0 183 285 3 944 9 377 Programmiteenistus 709 796 0 635 445 285 74 636 Vikerraadio 1 057 180 61 946 1 051 080 67 614 11 768 Raadio 2 512 015 9 446 511 490 10 808 1 887 Klassikaraadio 470 075 3 000 459 634 0 7 441 Raadio 4 904 253 29 000 886 709 34 761 23 304 Raadio Tallinn 29 951 0 29 897 0 54 Uudiste- ja sporditoimetus 6 186 876 281 762 6 026 315 281 551 160 351 sh Sport 1 534 286 278 950 1 367 588 275 673 163 421 Jupiter 100 853 0 105 460 0 -4 607 Hankeprogramm 2 047 154 6 000 2 066 327 42 564 17 391 err.ee teemaportaalid 416 670 52 700 384 679 32 195 11 486 Arhiivid 667 078 9 000 667 710 10 575 943 Programmitootmise otsesed kulud kokku 24 793 027 1 996 779 23 671 189 2 091 642 1 216 701 Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 727 445 175 000 853 879 138 512 -162 921 Väljastusosakond 817 969 29 210 774 168 38 580 53 171 IT osakond 548 555 0 472 853 2 619 78 322 Arendusosakond 311 663 0 285 961 0 25 701 Edastamiskulu 2 727 629 11 000 2 696 598 0 20 031 Tehnika üldkulud & arendusprojektid 5 396 054 150 000 4 523 508 171 402 893 949 Kinnisvara- ja transpordiosakond 2 563 452 441 446 2 437 545 408 740 93 201 Kinnisvara arendus 403 616 0 135 388 0 268 228 Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 13 496 384 806 656 12 179 900 759 854 1 269 682 Üldosakonnad Turundus- ja müügiosakond 974 208 125 792 939 707 133 826 42 535 Õigus- ja teabehaldusosakond 314 697 0 299 744 0 14 953 Finantsteenistus 297 778 0 304 730 0 -6 952 Koolitus- ja töötervishoiukulud 178 977 0 187 914 91 210 82 273 EBU koostöö 261 380 0 235 817 949 26 512 Üldkulud & reserv 1 126 176 10 680 310 628 13 894 818 762 Üldosakonnad kokku 3 153 215 136 472 2 278 540 239 879 978 082 Juhtimine ja kontroll Nõukogu 189 121 0 181 937 0 7 184 Juhatus 414 578 0 413 765 0 813 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 146 304 0 139 682 0 6 622 Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 750 003 0 735 384 0 14 619 KULUD KOKKU 42 192 630 2 939 907 38 865 014 3 091 374 3 479 084 TULEM 432 350 4 215 069

17 Majandusaasta aruanne 2020

Aasta 2020 kulusid mõjutas suurel määral covid-19 pandeemia, mille mõjusid ei olnud eelarve tegemisel võimalik ette näha. Ühelt poolt jäid ära paljud spordisündmused ja nende ülekanneteks planeeritud vahendid kasutamata. Teisalt suurenes uudistetoimetuse töömaht ja ka kulud. Osa suuri spordisündmusi lükkus aasta võrra edasi, mistõttu nendeks planeeritud ressurssi läheb vaja 2021. aastal (see jääk kajastub üldkulude ja reservi eelarvereal). Ära jäi ka mitmeid kodumaiseid ülekandeid (n võidupüha paraad), mis toimetuste eelarvetes võimaldas kokkuhoidu. Teisalt aga tootmisteenistusele tähendas see saamata jäänud katet palgakuludele, mis aasta lõpuks väljendus eelarve ülekulus. Tehnika üldkulude ja arendusprojektide eelarvetulemit aitasid paisutada mitmed EL struktuurifondide toel tehtud investeeringud. Kokkuvõttes on eelarvetulem positiivne. Arvestades, et seisuga 1.1.2021 elas Eestis 1 329 460 inimest (allikas Statistikaamet), oli ERRi maksumaksjate poolt rahastatavate tegevuste kulu elaniku kohta 26,91 eurot aastas ehk 2,24 eurot kuus või 7,4 senti päevas. See summa jaotub olulisemate tegevusvaldkondade lõikes järgmiselt: eurot elaniku kohta aastas kuus päevas programmide sisu 16,23 1,35 0,044 sh ETV 3,97 0,33 0,011 ETV2 0,60 0,05 0,002 ETV+ 1,42 0,12 0,004 Vikerraadio 0,74 0,06 0,002 Raadio 2 0,38 0,03 0,001 Klassikaraadio 0,35 0,03 0,001 Raadio 4 0,64 0,05 0,002 Jupiter 0,08 0,01 0,000 Uudised 3,50 0,29 0,010 Sport 0,82 0,07 0,002 programmide edastamine 2,03 0,17 0,006 tehnika ja tugiteenused 8,10 0,67 0,022 juhtimiskulud 0,55 0,05 0,002

18 Majandusaasta aruanne 2020 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss (tuhandetes eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa VARAD Käibevara Raha ja pangakontod 7 560 6 848 2 Nõuded ostjate vastu 420 537 3 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja 1 999 833 5 muud lühiajalised nõuded Varud 832 600 6 Käibevara kokku 10 811 8 818

Põhivara Pikaajalised ettemaksed 138 1 239 7 Kinnisvarainvesteeringud 614 633 8 Materiaalne põhivara 25 988 25 746 9 Immateriaalne põhivara 989 886 10 Põhivara kokku 27 728 28 504

VARAD KOKKU 38 539 37 322

KOHUSTISED JA NETOVARA Lühiajalised kohustised Võlakohustised 1 620 841 11 Võlad ja ettemaksed 4 400 4 720 13 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 1 221 549 14 Lühiajalised eraldised 50 48 15 Lühiajalised kohustised kokku 7 291 6 158

Pikaajalised kohustised Pikaajalised võlakohustised 1 3 446 11 Pikaajalised eraldised ja muud kohustised 242 928 15 Pikaajalised kohustised kokku 243 4 374

KOHUSTISED KOKKU 7 534 10 532

Netovara Kapital 4 062 4 062 Eelmiste perioodide tulem 22 728 16 701 Aruandeaasta tulem 4 215 6 027 NETOVARA KOKKU 31 005 26 790

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 38 539 37 322

19 Majandusaasta aruanne 2020

Tulemiaruanne (tuhandetes eurodes)

2020 2019 Lisa Tulud Tulud riigieelarvest 39 030 37 760 16 Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 685 2 041 17 Muud tulud 2 344 7 232 17 Tulud kokku 43 059 47 033

Kulud Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud 34 058 36 449 18 Juhtimis- ja halduskulud 4 276 4 512 19 Muud kulud 504 16 20 Kulud kokku 38 838 40 977

Tegevustulem 4 221 6 056

Finantstulud 21 0 Finantskulud 27 29 Aruandeaasta tulem 4 215 6 027

Netovara muutuste aruanne (tuhandetes eurodes)

Kapital Eelmiste Kokku perioodide tulem Saldo 31.12.2018 4 062 16 701 20 763 Aruandeaasta tulem 0 6 027 6 027 Saldo 31.12.2019 4 062 22 728 26 790 Aruandeaasta tulem 0 4 215 4 215 Saldo 31.12.2020 4 062 26 943 31 005

20 Majandusaasta aruanne 2020

Rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2020 2019 Lisa Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 4 221 6 056 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 2 836 2 619 8,9,10,18,19 Mitterahaline põhivara -1 229 -2 370 20 sihtfinantseerimine Kahjum põhivara müügist ja 491 -3 204 20 mahakandmisest Majandustegevusega seotud nõuete ja 53 -478 ettemaksete muutus Varude muutus -232 931 Majandustegevusega seotud kohustiste ja 9 683 ettemaksete muutus Saadud intressid 21 0 Kokku rahavood majandustegevusest 6 170 4 237

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -2 768 -1 739 9,10,13 Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 4 4 547 9 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 764 2 808

Rahavood finantseerimistegevusest Laenude tagasimaksed -2647 -1 121 11 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -20 -19 11 Makstud intressid -27 -28 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 694 -1 168

Rahavood kokku 712 5 877

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 848 971 Raha ja raha ekvivalentide muutus 712 5 877

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 560 6 848

21 Majandusaasta aruanne 2020

RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Eesti Rahvusringhäälingu (lühendina ERR) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja koostatud kasutades soetusmaksumuse printsiipi, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Finantsaruandluse standardite põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Tulenevalt Eesti Rahvusringhäälingu põhitegevusest ei sobi EV raamatupidamise seaduse lisades toodud tootmis- ja äriettevõtetele mõeldud kasumiaruande skeemid Eesti Rahvusringhäälingu majandustegevuse asjakohaseks ja tõepäraseks esituseks. Seepärast on juhtkond, tuginedes raamatupidamise seaduse §18 lõige 4-le, koostanud organisatsiooni tegevusega sobiva tulemiaruande skeemi. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõudeid ostjate vastu on bilansis hinnatud lähtuvalt summade laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved on bilansis alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude soetamise või tootmisega seotud otsestest ja kaudsetest väljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses, sealhulgas otsesed veokulud, mittetagastatavad maksud ning tootmisväljaminekud. Valmistoodang Müügiks toodetud audiovisuaalsed tooted (DVD-d, CD-d) kajastatakse bilansireal „Valmistoodang“ tootmisomahinnas. Hankefilmide litsentside varu Ostetud hankeprogramm kantakse kuludesse esmaesituse järgi vastavalt litsentsilepingus määratud kehtivuse perioodil. Litsentsilepingu kehtivusaja ületanud ja eetris olemata hankeprogramm kantakse kuludesse. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus leitakse arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Bilansis on varude kuluks kandmisel kasutatud kaalutud keskmise meetodit, välja arvatud hankefilmide litsentside varud (vt põhimõte ülal).

22 Majandusaasta aruanne 2020

Lühi- ja pikaajalised ettemaksed ülekandeõiguste eest Lühi- ja pikaajaliste ettemaksetena on üldjuhul kajastatud järgmiste perioodide ülekandeõiguste ettemaksed. Ülekandeõiguste ettemaksed kantakse kuludesse perioodil, mil ülekanne toimub. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ERR hoiab renditulu teenimiseks või väärtuse kasvu eesmärgil, ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses (vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile), mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Hoonete puhul, mida kasutatakse nii oma majandustegevuseks kui väljarentimiseks, klassifitseeritakse väljarenditule proportsionaalne osa hoone soetusmaksumusest ja akumuleeritud kulumist igal aruandekuupäeval ümber kinnisvarainvesteeringuks. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. ERRi kinnisvarainvesteeringutele rakendatav amortisatsioonimäärade vahemik on 2-10% aastas, maad ei amortiseerita. Hilisemad kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele juhul, kui on tõenäoline, et ERR saab seoses kulutustega tulevikus majanduslikku kasu ning kulutuste soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud hilisemad kulutused (näiteks remont, hooldus) on kajastatud aruandeperioodi kuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Materiaalne põhivara Põhivaraks loetakse vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile varad kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kantakse vara soetamise hetkel 100% kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle, soetusmaksumusega 1000 – 4999,99 eurot, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja – asukohta. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud vara väärtusest tulenevad allahindlused, välja arvatud maa ja ehitised, mida kajastatakse ümberhinnatud väärtuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita materiaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse see aruandeperioodi kuludes. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgmisest näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm selle kasuliku eluea alusel. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni hakatakse

23 Majandusaasta aruanne 2020 arvestama põhivara arvelevõtmise kuust. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 2–12,5% Masinad ja seadmed 10–40% Muu inventar ja sisseseade 6,5–20% Maad ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kasumiaruandes kuludena. Muu immateriaalse põhivara (kaubamärgid, litsentsid) kulutused kapitaliseeritakse, kui on võimalik hinnata neilt kulutustelt tulevikus saadav tulu. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi nõuetest ei kapitaliseerita immateriaalse põhivara soetusmaksumusse mittetagastatavat käibemaksu, vaid kajastatakse perioodi kuludes. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalsele põhivarale on järgmised: Tarkvara 25–30% Ostetud litsentsid, kaubamärgid jne. 10–20% Asutamis- ja uurimisväljaminekuid ei kapitaliseerita. Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele (vaata ka arvestuspõhimõtet „Varade väärtuse langus“). Varade väärtuse langus Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Vara väärtuse langus avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei koostata varade väärtuse teste ega kajastata varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

24 Majandusaasta aruanne 2020

Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Finantskohustised liigitatakse lühiajalisteks, kui nende tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast või ERRil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajalisteks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik kasutusiga. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendel perioodidel, kui kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud, toimuvad. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodil, millal sihtfinantseerimine toimus. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on piisav kindlus, et ERR vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid kohustisena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustistena. Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimist kajastatakse tulevaste perioodide ettemakstud tulude koosseisus real „Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine“. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärk ei ole omanikule kasumit teenida, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist. Sihtfinantseerimise põhivarade soetamiseks saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse põhivarade soetamise kuupäeva. Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Soetatud põhivara amortiseeritakse sarnaselt muu põhivaraga tema kasuliku eluea jooksul. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse

25 Majandusaasta aruanne 2020 aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Tulude arvestus Tegevustoetused Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetusi, mida antakse ERRile lähtudes tegevusülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kaupade ja teenuste müük Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ERRi kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab varast loobumist, ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Täpsem info avalikustatud lisas 15. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Rahavoogude aruanne Põhitegevuse rahavood on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on majandustegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute, investeerimis- ja finantseerimistehingute mõju ja majandustegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Tehingud seotud osapooltega Osapooli loetakse seotuks, kui ühel osapoolel on teise osapoole üle kontroll või oluline mõju. Samuti on seotud osapoolteks kõik organisatsioonid, kus riigil on kontroll või valitsev mõju, mille kohta seotud tehinguid lisas 23 avalikustatud ei ole. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks ERRi nõukogu ja juhatuse liikmed ning nendega seotud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

Lisa 2 Raha ja pangakontod 31.12.2020 31.12.2019 Raha ja pangakontod 7 560 6 808 sh tähtajalised hoiused 5 000 2 000 Tegemist on hoiustega mida on võimalik vajadusel ennetähtaegselt lõpetada.

26 Majandusaasta aruanne 2020

Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 31.12.2020 31.12.2019 Ostjate tasumata arved 423 538 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -3 -1 Kokku nõuded ostjate vastu 420 537

Lisa 4 Maksud Maksuliik 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks ja Maksuvõlg Ettemaks ja Maksuvõlg tagasinõue tagasinõue

Maksude ettemaksed ja 46 0 59 0 tagasinõuded (lisa 5) Sotsiaalmaks 0 915 0 902 Kinnipeetud tulumaks 0 506 0 492 Käibemaks 0 184 0 267 Töötuskindlustusmakse 0 60 0 59 Kogumispensioni makse 0 45 0 43 Litsentsitasude tulumaks 0 5 0 8 Erijuhtude tulumaks 0 4 0 8 Kokku 46 1 719 59 1 779 Maksuvõlad (lisa 13) sisaldavad deklareeritud ja deklareerimata makse.

Lisa 5 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja muud lühiajalised nõuded 31.12.2020 31.12.2019 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 873 599 Muud lühiajalised nõuded 79 168 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 4) 46 59 Viitlaekumised 1 7 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 999 833 ja muud lühiajalised nõuded

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 31.12.2020 31.12.2019 Jalgpall EM 1 020 0 Muud ettemaksed 297 385 Saadete tootmine 386 106 UEFA rahvuste ja muu jalgpall 102 96 Kergejõustik 64 7 Laskesuusatamine 4 0 Jäähoki 0 5 Kokku ettemakstud tulevaste perioodide 1 873 599 kulud

27 Majandusaasta aruanne 2020

Lisa 6 Varud 31.12.2020 31.12.2019 Hankefilmide litsentside varu 376 316 Ettemaks hankijatele 413 198 Valmistoodang 38 82 Tooraine ja materjal 5 4 Kokku varud 832 600 Aruandeaastal hinnati valmistoodangu varusid alla kokku summas 40 tuhat eurot (2019. aastal varude allahindlust ei tehtud).

Lisa 7 Pikaajalised ettemaksed 31.12.2020 31.12.2019 Jalgpall MM2022 130 65 Muu teenus 8 8 Jalgpalli EM 0 1 020 UEFA rahvuste liiga 0 96 IT hoolduse ettemaks 0 50 Kokku 138 1 239 Spordiülekannete TV-õiguste siduvad pikaajalised kohustised on kajastatud lisas 22.

Lisa 8 Kinnisvarainvesteeringud 31.12.2020 31.12.2019 Soetusmaksumus 872 887 sh hoone 563 569 maa 309 318

2020 2019 Maa müük soetusmaksumuses Tuisu 21/Tervise 4 0 -1 314 Ümberliigitamine soetusmaksumuses hoone -6 43 Ümberliigitamine soetusmaksumuses maa -9 25 Amortisatsioonikulu -4 -37

31.12.2020 31.12.2019 Akumuleeritud kulum -258 -254

Jääkmaksumus 614 633 sh hoone 305 315 maa 309 318

28 Majandusaasta aruanne 2020

2020 2019 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 152 194 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 178 205 Netotulem kinnisvarainvesteeringute -26 -11 rentimisest Kinnisvarainvesteeringuteks on ümber liigitatud see osa ERRile kuuluvatest kinnistutest, mida ERR ei kasuta oma põhitegevuseks, vaid renditulu teenimiseks, või hoiab vara väärtuse kasvu eesmärgil. Kinnisvarainvesteering sisaldab proportsionaalset osa maast, mida ei amortiseerita.

Müüdud kinnisvara müügihinnas 2020 2019 Maa 0 4 500

Lisa 9 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku seadmed inventar ja ehitised ja sisseseade ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 6000 15 013 21 220 1 256 495 43 984 Akumuleeritud kulum 0 -3 557 -14 027 -654 0 -18 238 Jääkmaksumus 6 000 11 456 7 193 602 495 25 746

2020. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 0 0 1 974 27 1 292 3 203 Ümberliigitamine 0 0 943 26 -969 0 Kinnisvara investeeringu 9 6 0 0 0 15 ümberliigitamine materiaalseks põhivaraks soetusmaksumuses Müük ja mahakandmine 0 0 -1 553 0 0 -1 553 soetusmaksumuses Amortisatsioonikulu 0 -523 -1 795 -164 0 -2 482 Mahakantud põhivara 0 0 1 059 0 0 1 059 akumuleeritud kulum

Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 6 009 15 019 22 584 1 309 728 45 649 Akumuleeritud kulum 0 -4 080 -14 763 -818 0 -19 661 Jääkmaksumus 6 009 10 939 7 821 491 728 25 988

Informatsioon laenude tagatiseks panditud varade kohta on toodud lisas 11.

Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas 2020 2019 Hoone 0 42 Seadmed 4 5

29 Majandusaasta aruanne 2020

Lisa 10 Immateriaalne põhivara Tarkvara Saldo seisuga 31.12.2019 Soetusmaksumus 2 804 Akumuleeritud kulum -1 918 Jääkmaksumus 886

2020. a. toimunud muutused Ostud ja parendused 453 Mahakandmised soetusmaksumuses -13 Amortisatsioonikulu -350 Mahakandmise akumuleeritud kulum 13

Saldo seisuga 31.12.2020 Soetusmaksumus 3 244 Akumuleeritud kulum -2 255 Jääkmaksumus 989

Lisa 11 Pikaajalised võlakohustised ja panditud varad Laenu sh. sh. Makse- Intressimäär saldo pikaajaline lühiajaline tähtaeg osa osa 31.12.2020 Liisingkohustised 21 1 20 2022 0% Pikaajalised laenud * 1 600 0 1 600 2021 0,57% KOKKU 1 621 1 1 620

31.12.2019 Liisingkohustised 41 21 20 2021 0% Pikaajalised laenud * 4 246 3 425 821 2024 0,55% - 0,56% KOKKU 4 287 3 446 841

Pikaajaliste kohustiste alusvaluuta on euro. 2020. aastal sõlmiti laenuleping AS SEB Pangaga summas 5 200 tuhat eurot ülekandejaama soetamiseks ja olemasolevate laenude refinantseerimiseks. Aruandeaastal laenulimiiti kasutusele ei võetud. * 2020. aastal läks Danske Bank laen üle AS LHV Pangale. LHV Pank laenusumma 1 600 tuhat eurot (2019. aastal 1 900 tuhat eurot) tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule asukohaga Gonsiori 21, bilansiline jääkmaksumus 5 941 tuhat eurot seisuga 31.12.2020, eesmärgiga Gonsiori 21 rekonstrueerimise kaasfinantseerimine. *Luminor Bank AS laen maksti ära aruandeaastal (2019. aastal 2 346 tuhat eurot) mis oli eesmärgiga uudistemaja tehnika soetamiseks ja mis oli tagatud hüpoteegiga kinnistutele Kreutzwaldi 14 ja Gonsiori 21.

30 Majandusaasta aruanne 2020

Lisa 12 Kasutusrent ERRis renditakse kasutusrendi tingimustel autosid, tehnikat ja ruume. 31.12.2020 31.12.2019 Tehnika rendi võlakohustised kokku 506 868 sh kuni 1 aastat 276 362 >1>2 aastat 230 506 2020. aasta tehnika rendikulu kokku oli 229 (2019. aastal 319) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel vara tagastatakse.

31.12.2020 31.12.2019 Ruumide rendi võlakohustised kokku 494 542 sh kuni 1 aastat 60 59 >1>5 aastat 197 197 üle 5 aasta 237 286 2020. aasta ruumide rendikulu oli kokku 130 (2019. aastal 124) tuhat eurot. Ruumide üürilepingu saab lõpetada kuni kahekuulise etteteatamisega va üks leping lõpeb rendiperioodi lõppemisega 2030. aastal.

31.12.2020 31.12.2019 Autode kasutusrendi võlakohustised kokku 146 211 sh kuni 1 aastat 62 65 >1>4 aastat 84 146 2020. aasta autode rendikulu oli kokku 53 (2019. aastal 54) tuhat eurot. Rendiperioodi lõppemisel sõiduki väljaostu kohustust ei ole.

Lisa 13 Võlad ja ettemaksed 31.12.2020 31.12.2019 Lisa Võlad hankijatele 1 403 1 687 sh võlg põhivara eest 0 341 Maksuvõlad 1 719 1 779 4 Võlad töövõtjatele 1 263 1 233 Muud võlad 15 21 Kokku võlad ja ettemaksed 4 400 4 720

Lisa 14 Tulevaste perioodide ettemakstud tulud 31.12.2020 31.12.2019 Ette laekunud tegevuskulude 1 215 542 sihtfinantseerimine Muud ette laekunud tulevaste perioodide tulud 6 7 Kokku tulevaste perioodide ettemakstud tulud 1 221 549 Ette laekunud tegevuskulude sihtfinantseerimine sisaldab 695 tuhande euro ulatuses varasematel perioodide laekunud ettemaksu jalgpalli EM ülekannete toetuseks, mis seisuga 31.12.2019 oli kajastatud pikaajalise ettemaksena.

31 Majandusaasta aruanne 2020

Lisa 15 Eraldised 2020. aastal on kajastatud pensionäride lahkumishüvitiste eraldis kokku summas 229 (2019. aastal 221) tuhat eurot, millest on lühiajaline osa 50 (2019. aastal 48) ja pikaajaline osa 180 (2019. aastal 173) tuhat eurot. Aruandeaastal maksti eraldisest pensionäride lahkumishüvitist 23 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2020 suurendati reservi 32 tuhande euro võrra, millest lühiajalist osa 25 tuhat ja pikaajalist osa 7 tuhat. ERR ja organisatsioonis tegutsevad kolm ametiliitu on kokku leppinud, et ERRist pensionile minevad üle 20 aastase tööstaažiga töötajad saavad lahkumishüvitise, mille suurus on võrdne ERRi poolteisekordse keskmise kuutasuga ja kolmekordse keskmise kuutasuga, kui töötajal on staaži üle 25 aasta (kuni 2020. aasta lõpuni üle 30) ja vanus pensionile jäämisel alla 70 aasta. Vastavalt on arvutatud ka lahkumishüvitiste eraldis. Pensionäride hüvitiste eraldis kajastatakse töötaja pensionile mineku õiguse tekkimise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Eelduseks on võetud pensionile mineku realiseerumine võrdsetes osades viie aasta jooksul ning vastavalt on kohustis jagatud lühiajaliseks ja pikaajaliseks. Eraldise pikaajaline osa on diskonteeritud määraga 4%. Eraldise suuruse aluseks olevad hinnangud vaatab juhatus üle igal aruandekuupäeval ning vajadusel tehakse vastavad korrigeerimised. Muude kohustistena on kajastatud 2019. aastal, tulenevalt Riigivaraseaduse §33 lõikest 3, kinnisvara investeeringu müügiga seotud pikaajaline kohustis 60 tuhat eurot, mille täitmise kohustus on hiljemalt 2024. aastal.

Lisa 16 Tulud riigieelarvest 2020 2019 Toetus tegevuskuludeks 35 855 35 204 Sihtfinantseerimine põhivara soetusteks 3 175 2 556 Kokku 39 030 37 760

Sihtfinantseerimisega ei ole seotud täiendavaid tingimuslikke kohustisi.

Lisa 17 Tulud teenuste müügist ning muud tulud Teenuste müügitulud jagunevad Tulud geograafiliste piirkondade lõikes 2020 2019 Müük Euroopa Liidu riikidele kokku 1 636 2 011 sh Eesti 1 210 1 651 Taani 298 276 Läti 42 9 Soome 39 42 Belgia 23 3 Saksamaa 19 22 Prantsusmaa 3 0 Muud Euroopa Liidu riigid 2 8 Müük väljapoole Euroopa Liidu piire kokku 49 30 sh Jaapan 17 1 Venemaa 13 1 Norra 13 0 Šveits 4 26 muud riigid väljaspool Euroopa Liitu 2 2

Kokku 1 685 2 041

32 Majandusaasta aruanne 2020

Tulud tegevusalade lõikes 2020 2019 Koostööprojektid 825 1 066 Muud teenused 386 356 Tootmisteenus 179 258 Hoone üüritulu 152 194 ERR toodangu ja arhiivimaterjali müük 143 167 Kokku 1 685 2 041 Muude tulude jagunemine 2020 2019 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 1 296 2 787 Projektikulude sihtfinantseerimine 1 023 1 229 Muud tulud 22 116 Tulu põhivara müügist 3 3 100 Kokku 2 344 7 232

Projektikulude sihtfinantseerimine finantseerijate lõikes Finantseerija 2020 2019 SA Keskkonnainvesteeringute keskus 123 63 Euroopa Komisjon 118 144 Siseministeerium 93 0 Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis 78 131 Riigikantselei 60 139 The Creative Content Support Fund 54 0 Eesti Kirikute Nõukogu 54 50 Eesti Jalgpalli Liit MTÜ 53 106 SA Kredex 50 68 Muud finantseerijad 37 84 Eesti Teadusagentuur SA 36 6 Zinc Network 36 0 Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 34 31 NHK Japan Broadcasting Corporation 28 0 Tartu Linnavalitsus 26 23 Eurpean Endowment for Democracy 25 69 Riigi Infosüsteemi Amet 23 0 Keskkonnaministeerium 23 3 Civitas MTÜ 18 0 Rakvere Linnavalitsus 13 0 Internews Baltija 10 15 Baltic Centre for Media Excellence 8 2 Collegium Musicale MTÜ 7 0 Haridus- ja Teadusministeerium 6 0 Eesti Vabariigi Välisministeerium 5 0 Knowledge Economy Forum 5 0 Euroopa Parlament 0 149 Kaitseministeerium 0 60 Ameerika Ühendriikide Suursaatkond 0 31 Eesti Kultuurkapital 0 17 SA Tallinna Televisioon 0 15 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 0 13 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 0 10 Kokku 1 023 1 229

33 Majandusaasta aruanne 2020

Projektikulude sihtfinantseerimistoetust põhivara soetuseks finantseerijate lõikes Finantseerija 2020 2019 Riigi Infosüsteemi Amet 736 2 610 Rahandusministeerium 260 137 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 233 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 67 0 Ameerika Ühendriikide Suursaatkond 0 35 Riigikogu Kantselei 0 5 Kokku 1 296 2 787 sh saadi mitterahalist põhivara sihtfinantseerimistoetust Finantseerija 2020 2019 Riigi Infosüsteemi Amet 736 2 365 Rahandusministeerium 260 0 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus 233 0 Riigikogu Kantselei 0 5 Kokku 1 229 2 370

Aruandeperioodil tagastati kasutamata sihtfinantseerimistoetusi 2 (2019. aastal 57, millest kasutamata jääk 54) tuhat eurot.

Lisa 18 Programmi tootmis-, edastus- ja arhiveerimiskulud Kululiik 2020 2019 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 18 883 18 624 Autoritasud 2 864 2 879 Programmi levitamiskulu 2 473 2 492 Põhivahendite ja kinnisvarainvesteeringute 2 200 2 009 amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 19) Mittetagastatav käibemaks 2 104 2 609 Hankekulu 2 019 3 454 Muude teenuste kulu 1 328 1 506 Tootmis-tehniline kulu 791 1 134 Lavastuskulu 289 335 Transpordikulu 246 288 Turundus- ja reklaamikulu 234 291 Ruumide üüri- ja turvateenuse kulu 185 202 Informatsiooni ost 184 194 Lähetuskulu 173 337 Sidekulu 77 90 Salvestuskulu 8 5 Kokku 34 058 36 449

34 Majandusaasta aruanne 2020

Lisa 19 Juhtimis- ja halduskulud Kululiik 2020 2019 Tööjõukulu sh mittekoosseisuline 2 386 2 367 Kommunaalteenused ning hoone remont 660 861 Põhivahendite amortisatsioon (vt ka lisad 9, 10 ja 636 610 18) Mittetagastatav käibemaks 299 290 Muu halduskulu 295 384 Kokku 4 276 4 512 Juhtimis- ja halduskulud sisaldavad kinnisvara arendusega seotud kulusid summas 133 tuhat eurot (2019. aastal 127 tuhat eurot).

Lisa 20 Muud kulud 2020 2019 Kahjum materiaalse põhivara allahindlusest ja 494 4 mahakandmisest (jääkväärtus) (lisa 9 ja 10) Kahjutasud, viivised ja valuuta kursivahed 10 12 Kokku 504 16

Lisa 21 Koosseisulised töötajad 2020 2019 Palgakulu 14 517 14 341 Sotsiaal- ja töötuskindlustus 4 886 4 828 Kokku 19 403 19 169 Keskmine töötajate arv 612 625 Palgakulu ning sotsiaal- ja töötuskindlustus sisaldavad endas kapitaliseeritud palgakulusid, kuid ei sisalda pensionieraldise suurendamise kulusid.

Lisa 22 Bilansivälised varad ja siduvad tulevikukohustised ja tingimuslikud kohustised • Seisuga 31.12.2020 on bilansiväliselt arvele võetud väheväärtuslikku vara (soetusmaksumusega alla 5000 euro) kokku soetusmaksumuses 2 361 tuhat eurot (seisuga 31.12.2019 soetusmaksumuses 2 614 tuhat eurot). • ERRil on spordiülekannete TV-õiguste ostmisega seotud pikaajalisi kohustisi järgmiselt: 31.12.2020 31.12.2019 Jalgpall MM2022 130 195 Kergejõustik, sisekergejõustik MM/EM 159 227

Jäähoki 52 79 Muude spordiülekannete õigused 12 17 Laskesuusatamine 8 32 Kokku 361 550 Spordiülekannete TV-õiguste pikaajaliste kohustiste eest tasutud ettemaksed on kajastatud lisas 7. • Erameedia esitas 2020. aasta sügisel mahuka kaebuse Euroopa Komisjonile, milles vaidlustatakse mitmed ERRi teenused kui lubamatu riigiabi. ERR ja Eesti Vabariik oma esialgses vastuses lükkasid need süüdistused tagasi. Praegu on kaebus koos meie vastustega Euroopa Komisjonis kaalumisel ja edasise protsessi ajakava ning võimalikku mõju ERRi tegevusele pole võimalik täpsemalt prognoosida.

35 Majandusaasta aruanne 2020

• Maksuhalduril on õigus kontrollida ERRi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ERRile olulise täiendava maksusumma.

Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikmetele arvestati aruandeaastal tasu koos sotsiaalmaksuga 389 tuhat eurot (2019. aasta tasu 385 tuhat eurot). Juhatuse liikmete teenistuslepingud ei näe ette lahkumishüvitise maksmist. Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud isikutele aruandeperioodil ei arvestatud töö- ja autoritasu koos sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksuga (2019. aastal 3 tuhat eurot). Müügitehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil tehtud summas 5 tuhat eurot (2019. aastal 12 tuhat eurot), millest seisuga 31.12.2020 nõudeid ei ole (31.12.2019 1 tuhat eurot). Ostutehinguid seotud osapooltega on aruandeperioodil tehtud summas 1 tuhat eurot (2019. aastal 3 tuhat eurot), millest seisuga 31.12.2020 kohustisi ei ole (31.12.2019 kohustisi ei olnud). Aruandeperioodil sihtfinantseerimistoetust ei saadud (2019. a. 4 tuhat eurot). Aruandeperioodil saadud sihtfinantseerimistoetust 8 tuhat eurot (2019. a. 4 tuhat eurot). Tehingud seotud osapooltega on toimunud tavapärastel turutingimustel. Seotud osapoolte vastu puuduvad 2020. aastal ja 2019. aastal nõuete allahindlused.

36

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule

Meie arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Rahvusringhäälingu (Rahvusringhääling) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Mida me auditeerisime

Rahvusringhäälingu raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2020; • tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Rahvusringhäälingust sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab üldinfot Eesti Rahvusringhäälingu kohta, tegevusaruannet, auditikomitee hinnangut (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.

Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Rahvusringhäälingu valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Rahvusringhäälingu jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Rahvusringhäälingu likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Rahvusringhäälingu finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Rahvusringhäälingu sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Rahvusringhäälingu jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Rahvusringhäälingu tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

2 (3)

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Rahvusringhäälingu valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

AS PricewaterhouseCoopers

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Raimla Kristiina Veermäe Vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 596

01. aprill 2021 Tallinn, Eesti

3

Majandusaasta aruanne 2020 RAHVUSRINGHÄÄLINGU JUHATUSE ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu juhatus on koostanud 2020. majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

Erik Roose Juhatuse esimees Riina Rõõmus Juhatuse liige Urmas Oru Juhatuse liige Joel Sarv Juhatuse liige

Tallinn, 01. aprillil 2021

/allkirjastatud digitaalselt/

40 Majandusaasta aruanne 2020 AUDITIKOMITEE HINNANG Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a. majandusaasta aruandele

2020. majandusaasta kestel tegutses auditikomitee lähtudes kehtivast töökorrast ning selle alusel väljatöötatud ja nõukogu poolt kinnitatud tööplaanist. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja meile on tehtud kättesaadavaks soovitud informatsioon. Töö tulemusena kujunenud seisukohtadest ja nendega seotud ettepanekutest oleme jooksvalt andnud teada ERR-i Nõukogule ja Juhatuse liikmetele.

2020. majandusaasta kohta oleme kujundanud oma hinnangud järgmiste tegevuste suhtes: 1) rahandusinformatsiooni töötlemine; 2) riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusus; 3) raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess; 4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatus ja tegevuse vastavust teistele seaduse nõuetele.

Auditikomiteele ei ole teada läbiviidud ja esitatud välis- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimivuse katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju ERR 2020. majandusaasta aruandele. Soovitame majandusaasta aruanne kinnitada ERR nõukogu poolt.

Viktor Trasberg auditikomitee esimees Taavi Saat auditikomitee liige Tõnis Vahesaar auditikomitee liige

/allkirjastatud digitaalselt/

41 Majandusaasta aruanne 2020 RAHVUSRINGHÄÄLINGU NÕUKOGU ALLKIRJAD Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a. majandusaasta aruandele

Kiidame heaks Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a. majandusaasta aruande, mis on kinnitatud juhatuse poolt 01. aprillil 2021 ning auditeeritud AS PricewaterhouseCoopers poolt.

Rein Veidemann nõukogu esimees Peeter Espak nõukogu liige Priit Hõbemägi nõukogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits nõukogu liige Jevgeni Ossinovski nõukogu liige Valdo Randpere nõukogu liige Anti Poolamets nõukogu liige Viktor Trasberg nõukogu liige Marika Tuus-Laul nõukogu liige

/allkirjastatud digitaalselt/

42