DOCSLIB.ORG

Eesti NSV Teatriühingu Preemiad Parimate Loominguliste Saavutuste Eest Kaasajateemalises Nõukogude Dramaturgias Hooajal 1961/1962

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti NSV Teatriühingu Preemiad Parimate Loominguliste Saavutuste Eest Kaasajateemalises Nõukogude Dramaturgias Hooajal 1961/1962 Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest kaasajateemalises nõukogude dramaturgias hooajal 1961/1962 Lavastajad : Epp Kaidu – A. Šteini „Ookean” (RT Vanemuine) Ilmar Tammur – P. Kilgase „Ööbik laulis koidikul” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Kunstnikud : Voldemar Peil – A. Šteini „Ookean” (RT Vanemuine) Natalie Mei – M. Raua „Suveöö ilmsi” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Näitlejad : Rein Aren – Anton, A. Arbuzovi „Poeg”; Kipso, A. Liivese „Siinpool horisonti” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Lia Laats – Anja, A. Šteini „Ookean” (RT Vanemuine) Aino Talvi – Anna Trofimovna, A. Arbuzovi „Poeg” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Olev Tinn – Nagel, P. Kilgase „Ööbik laulis koidikul” (V. Kingissepa TRA Draamateater) Laine Vaga – Avota, V. Vigante „Põuavälgud”; Anna Petrovna, I. Štoki „Ankruväljak” (Viljandi Draamateater Ugala) Jevgeni Vlassov – Platonov, A. Šteini „Ookean” (ENSV Riiklik Vene Draamateater) Veljo Tormis – A. Šteini „Ookeanile” loodud muusika (RT Vanemuine) Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest kaasajateemalises nõukogude dramaturgias hooajal 1962/1963 Lavastajad : Epp Kaidu – B. Kõrveri „Teie soov palun” (RT Vanemuine) Voldemar Panso – „Igavene inimene” (RT Vanemuine) Ilmar Tammur – E. Ranneti „Haned” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Ferdinand Veike – U. Leiese „Vihavaenlased” (ENSV Riiklik Nukuteater) Dirigent : Erich Kõlar – „Igavene inimene” (RT Vanemuine) Kunstnik : Mari-Liis Küla – P. Petersonsi „Olen 30-aastane” (RT Vanemuine) Näitlejad : Lisl Lindau – Mari Seeba, E. Ranneti „Haned” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Lilian Malkina – Sekretär, D. Ali / L. Rakovi „Ohtlikum vaenlasest” (ENSV Riiklik Vene Draamateater) Franz Malmsten – Julius, E. Ranneti „Haned” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Tiiu Randviir – Tütarlaps, E. Tambergi „Ballettsümfoonia” (RAT Estonia) Jaan Saul – Kaspars, P. Petersonsi „Olen 30-aastane”; Lednjov, A. Arbuzovi „Kusagil meid oodatakse” (RT Vanemuine) Aino Talvi – Elsa, E. Ranneti „Haned” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Siina Üksküla – Zoja, G. Šmeljovi „Kõik polegi nii lihtne” (Rakvere Teater) Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest kaasajateemalises nõukogude dramaturgias hooajal 1963/1964 Lavastaja : Ilmar Tammur – V. Pandi „Avarii” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Kunstnikud : Lembit Roosa – H. Jürisalu „Tänav”; J. Koha „Kaubamaja” (RAT Estonia) Edgar Valter – A. Liivese „Viini postmark” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Näitlejad : Ervin Abel – Janke, V. Pandi „Avarii” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Jüri Järvet – Martin Roll, A. Liivese „Viini postmark” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Milvi Koidu – Rita, M. Schwartzi „Hüpe üle oma varju” (RT Vanemuine) Erna Konts – Anna, L. Vaheri „Katrina” (Viljandi Draamateater Ugala) Ants Lauter – Karpa, V. Pandi „Avarii” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Aksel Orav – Pedak, V. Pandi „Avarii” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Olev Tinn – Muna, V. Pandi „Avarii” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Ülle Ulla – Tütarlaps, H. Jürisalu „Tänav” (RAT Estonia) Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest kaasajateemalises nõukogude dramaturgias hooajal 1964/1965 Lavastajad : Epp Kaidu – P. Kuusbergi „Andres Lapeteuse juhtum” (RT Vanemuine) Ilmar Tammur – E. Ranneti „Karikas ja madu” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Ferdinand Veike – U. Leiese „Maailmarändur Buratino” (ENSV Riiklik Nukuteater) Kunstnikud : Ingrid Agur – T. Kalmeti „Noorukid omapead”; G. Priede „Öised mõtted” (Viljandi Draamateater Ugala) Mari-Liis Küla – A. Kaalepi „Minu silmad ja sinu silmad” (RT Vanemuine) Georg Sander – A. Liivese „Trepp” (RT Vanemuine) Näitlejad : Rein Aren – Martjanovv, D. Pavlova „Südametunnistus” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Einari Koppel – Mart Marras, A. Kaalepi „Sinu silmad ja minu silmad”; Andres Lapeteus, P. Kuusbergi „Andres Lapeteuse juhtum”; Pulk, G. Ernesaksa „Mari ja Mihkel” (RT Vanemuine) Aksel Orav – Dr Martin, E. Ranneti „Karikas ja madu”; Annus, A. Liivese „Trepp”; Mihhail, V. Rozovi „Pulmapäeval” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Velda Otsus – Jüri, B. Kaburi „Rops” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Salme Reek – Rops, B. Kaburi „Rops” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Eili Sild – Rops, B. Kaburi „Rops”; Valve, S. Koppeli „Inimesed valges” (Viljandi Draamateater Ugala) Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest kaasajateemalises nõukogude dramaturgias hooajal 1965/1966 Lavastajad : Kaarel Ird – V. Tormise „Luigelend” ja „Meestelaulud” (RT Vanemuine) Sergei Lerman – A. Tolstoi „Patent 119” (ENSV Riiklik Vene Draamateater) Aleksander Sats – S. Rannamaa „Kasuema”; M. Karusoo „Kõik oleneb meist” (Viljandi Draamateater Ugala) Udo Väljaots – E. Tambergi „Raudne kodu” (RAT Estonia) Kunstnik : Lembit Roosa – E. Tambergi „Raudne kodu” (RAT Estonia) Näitlejad : Herta Elviste – Polkovniku lesk, J. Smuuli „Polkovniku lesk” (RT Vanemuine) Evald Hermaküla – Marat, A. Arbuzovi „Mu vaene Marat” (RT Vanemuine) Arne Laos – Ilmar Kartau, A. Liivese „Poolteist päeva muret” (Viljandi Draamateater Ugala) Ernst Romanov – Zeidel, A. Tolstoi „Patent 119” (ENSV Riiklik Vene Draamateater) Aino Talvi – Polkovniku lesk, J. Smuuli „Polkovniku lesk” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Ülle Ulla – Sally, E. Tambergi „Raudne kodu” (RAT Estonia) Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest kaasajateemalises nõukogude dramaturgias hooajal 1966/1967 Lavastajad : Kaarel Ird – D. Šostakovitši „Katerina Izmailova” (RAT Vanemuine) Aleksander Sats – R. Kaugveri „Püsti, kohus tuleb” (Viljandi Draamateater Ugala) Ida Urbel – Ü. Vinteri „Kevade” (RAT Vanemuine) Dirigent : Erich Kõlar – D. Šostakovitši „Katerina Izmailova ( RAT Vanemuine) Kunstnik : Ingrid Agur – R. Kaugveri „Püsti, kohus tuleb” (Viljandi Draamateater Ugala) Näitlejad : Rein Aren – Netšajev, E. Radzinski „Tehakse film”; Joki, A. Liivese „Kallimast kallim” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Anastassia Bedredinova – Olga, V. Panova „Kohtumised enne ja nüüd” (ENSV Riiklik Vene Draamateater) Einari Koppel – Tšadajev, A. Šteini „Leskmees”; Politseiülem, D. Šostakovitši „Katerina Izmailova” (RAT Vanemuine) Leonid Krjuk – Ivan, M. Bulgakovi „Ivan Vassiljevitš” (ENSV Riiklik Vene Draamateater) Reet Leissar – Helja, L. Zorini „Varssavlanna” (L. Koidula nim Pärnu Draamateater) Lehte Mark – Katerina, D. Šostakovitši „Katerina Izmailova” (RAT Vanemuine) Ülo Vilimaa – Kiir, Ü. Vinteri „Kevade” (RAT Vanemuine) Siina Üksküla – Elja, A. Mintskovski „Ärge kaotage vihmavarje”; Terese, J. Grušase „Adomas Brunza saladus” (Rakvere Teater) Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest hooajal 1967/1968 Lavastajad : Epp Kaidu – V. Ojakääru „Kuningal on külm” (RAT Vanemuine) Voldemar Panso – „Sina, minu aeg”. A. Puškini „Jevgeni Onegin” (ENSV Riiklik Noorsooteater) Gunnar Kilgas – D. Normeti „1x1=4”; Puhhov / V. Rozovi „Vilistlased” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Ülo Vilimaa – I. Stravinski „Ööbik”. Lavastus ja osatäitmine; „Kontrastid” (RAT Vanemuine) Dirigent : Eri Klas – P. Tšaikovski „Luikede järv” (RAT Estonia) Kunstnik : Uno Kärbis – M. Nymani, I. Levini „Raske on olla seersant” (L. Koidula nim Pärnu Draamateater; B. Kõrveri „Mees pisuhännaga” (RAT Estonia) Näitlejad : Ants Eskola – Cyrano, E. de Rostandi „Cyrano de Bergerac” (ENSV Riiklik Noorosooteater) Vladimir Jermolajev – Maksimov, S. Aljošini „Diplomaat” (ENSV Riiklik Vene Draamateater Hendrik Krumm – Manrico, G. Verdi „Trubaduur” (RAT Estonia) Aime Leis – Küürselg sälg, A. Štšedrini „Küürselg sälg” (RAT Estonia) Heino Mandri – Jevgeni Onegin, A. Puškini „Jevgeni Onegin” (ENSV Riiklik Noorsooteater Tiiu Randviir – Odette. Ottilie, P. Tšaikovski „Luikede järv” (RAT Estonia) Eili Sild – Leokadja Begbick, B. Brechti „Mees on mees” (Viljandi Draamateater Ugala) Eldor Valter – Konsta Pylkkänen, V. Huovise „Selle suve sinised mõtted” (Rakvere Teater) Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest hooajal 1968/1969 Lavastajad : Ben Drui – J. Printsevi „Üheksas sümfoonia” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Voldemar Panso – O. Luts / V. Panso / M.-L. Küla „Kevade” (ENSV Riiklik Noorsooteater) Kaarin Raid – J. Cocteau „Hirmsad vanemad” (L. Koidula nim Pärnu Draamateater) Helmi Tohvelmann – O. Luts / V. Panso / M.-L. Küla „Kevade liikumisjuht (ENSV Riiklik Noorsooteater) Kunstnik : Mari-Liis Küla – B. Bartoki „Võlumandariin”; J. Haydni „Barokkvariatsioonid” (RAT Estonia); O. Luts / V. Panso / M.-L. Küla „Kevade” (ENSV Riiklik Noorsooteater) Näitlejad : Tõnu Aav – Kihnu Jõnn, J. Smuuli „Kihnu Jõnn”; Anythos. Ülemkohtunik, H. Luige „Kaks kuulsat kurjategijat” (V. Kingissepa nim TRA Draamateater) Raivo Adlas – Buza, N. Haitovi „Paadiga metsas”; John Hale, A. Milleri „Saalemi nõiad”; Prints, P.-E. Rummo „Tuhkatriinumäng” (RAT Vanemuine) Lembit Eelmäe – Paris, J. Offenbachi „Ilus Helena” (RAT Vanemuine) Jevgeni Galtšuk – Borodin, V. Ježovi „Ööbikute öö” (ENSV Riiklik Vene Draamateater) Einari Koppel – Kudinov, A. Salõnski „Meestejutt”; Proctor, A. Milleri „Saalemi nõiad” (RAT Vanemuine) Arne Laos – Geza, J. Prezezdiecky „Hooaeg meie ääres” (Viljandi Draamateater Ugala) Aime Leis – Pariisitar, G. Gershwini „Ameeriklane Pariisis” (RAT Estonia) Juta Lehiste – Carmen, G. Bizet / R. Štšedrini „Carmen” (RAT Estonia) Iivi Lepik – Luulekompositsioon „Hingetulv” (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater) Lisl Lindau – Luulekompositsioon „Hingetulv” (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater) Väino Luup – Teisijänn, Rebane,
Load more

Recommended publications
  • Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu
    260 INTERLITT ERA RIA 2020, 25/1: 260–272 CHEN, TALVET Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu CHEN DAHONG JÜRI TALVET CHEN, TALVET For a visitor coming to Estonia from a far-away foreign country with little if any knowledge of Estonian culture, the facts and statistics provided and spread online by the Estonian Theatre Agency (Eesti Teatriagentuur, http://www. teater.ee/) can look truly impressive. Estonia is one of the smallest European countries, on the shores of the Baltic Sea, but it remains a fact that between 2015 and 2017 nearly forty active theatres of the country produced annually more than 6000 performances (incl. 200 new performances, sic!), while the total number of its theatregoers (slightly more than one million people) was almost the same as the country’s autochthonous (Estonian-speaking) population. We may add that conscious Estonian culture as creativity in all branches of arts can be traced back only to the middle of the 19th century when the country’s predominantly peasant population was finally emancipated from the humiliating condition of serfdom, imposed by Baltic-German landlords since the late Middle Ages (and maintained since the start of the 18th century with the benediction of Tsarist Russia) In the following interview, we will ask some of the leading Estonian stage directors to share their experience and ideas about the past and contemporary state of Estonian theatre life and drama performances. LEMBIT PETERSON (born in 1953 in Tallinn) has a long and varied experience working as a drama director.
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • Teater-Muusiko-Kin Ю ISSN 0207
    teater-muusiko-kinю ISSN 0207 — 6535 ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu VII aastakäik Esikaanel: Eesti NSV teeneline kunstnik Kersti Kreismann juunis 1988 Tallinnas. V. Menduneni foto Tagakaanel: Piltpostkaart vaatega «Esto­ niale» Uue turu pool;. Kutse «Estoniat» teatri- ja kontserdihoone avamispidustustele 24. VIII 1913. ToimeHuse kolleegium JAAK ALLIK. IGOR GARSNEK EVALD HERMAKOLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT MARK SOOSAAR >, LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARD VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, -ei 44 04 72 ТВ TOIMETUS: Tallinn, Narva nmt 5 postiaadress 200090, postkast 51 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnaip, tel 4440 8( Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 3109 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel 42 25 51 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 ИЖЗш шм lg «Teater. Muusika. Kino», 1988 SISUKORD TEATER VASTAB PRIIT PEDAJAS 5 DARIO FO (»Kes?») 27 Andres Laasik MÕNDA KESTMISE RASKUSTEST 32 Lilian Vellerana SINA PEAD TÄISKASVANUKS SAAMA . .. (Kersti Kreismannist) 42 MUUSIKA Viima Paalma «ESTONIA» TEATRI- JA KONTSERDIMAJA ENNE JA NÜÜD 12 «ESTONIA» PARIISIS 36 EDUARD TUBINA KIRJAD HEINO ELLERILE II 78 KINO Avo Uprus «SU HELDUST JA SU TÕDE MA EI SALGA ...» (Dokumentaalfilmist «Aidake meil elada») 53 Jaak Lõhmus NATÜÜRMORT JA RATSANIK (Dokumentaal­ filmist «Elu ilma .. ») 55 Stig Björkman USALDUS, ARMASTUS JA KUNST (Mõtisklusi filminäitleja tööst) 57 Kalev Uuetoa SU JUURED ON GEORGIAS (Gruusia uusimast mängufilmist) 69 fir* Ш Sulev Teinemaa VEEL ÜKS SELTS nim.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Spring 2016
    Estonian Literary Magazine Spring 2016 1 MORE INFORMATION SOURCES: ESTonian Writers’ UNION Eesti Kirjanike Liit Estnischer Schriftstellerverband Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone & fax: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee TARTU BRANCH OF ESTonian Writers’ UNION Vanemuise 19, 51014 Tartu, Estonia Phone and fax: 07 341 073 [email protected] ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee The current issue of ELM was supported by the Estonian Ministry of Culture 2 ESTONIAN LITERARY MAGAZINE · SPRING 2016 Contents 2 Don’t fear the more serious and mature children’s books An interview with Piret Raud by Eva and Indrek Koff 14 Six Estonian Poets: Juhan Viiding and others since him by Jan Kaus 18 Poetry by Juhan Viiding 20 The Man Who Spoke Snakish: Andrus Kivirähk in English by Peter Blackstock 24 The many voices of Estonian drama by Heidi Aadma 30 Insanity in Estonian literature by Maarja Vaino 34 The irony of hope by Adam Cullen 38 Short outlines of books by Estonian authors by Carolina Pihelgas, Peeter Helme and Jan Kaus © 2016 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia; ISSN 1406-0345 [email protected] · www.estinst.ee · phone: +372 631 4355 · fax: +372 631 4356 Editorial Board: Peeter Helme, Ilvi Liive, Piret Viires Editor: Jan Kaus · Translator: Adam Cullen · Language editor: Richard Adang Layout: Kristjan Mändmaa On the Cover: Piret Raud, Photo by Ingrid Maasik Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center ILLUSTRATION BY PIRET RAUD BY ILLUSTRATION Don’t fear more serious and mature children’s books An interview with Piret Raud by Eva and Indrek Koff Last year alone, seven books by the children’s writer and artist Piret Raud were published in languages other than Estonian.
    [Show full text]
  • Teatrielu 2013 Layout 1
    kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 231 KROONIKA kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 232 SISUKORD I osa ÜLDSTATISTIKA 233 Ülevaade statistikast 233 Etenduspaigad Eestis 239 Teatrite esinemised välismaal 240 Festivalid Eestis 243 Külalisteatrid ja -esinejad Eestis 253 II osa TEATRITE ETENDUSTEGEVUS 258 Teatrite tegevusülevaated: statsionaarid, uuslavastused, aasta repertuaar, muu tegevus ning ülevaade tulude-kulude jaotumisest. Teatrite järjekord tabelis 1.1: avalik-õiguslik asutus, linnateatrid, riigi asutatud sihtasutused, erateatrid 2013. aasta uuslavastusi 362 Raadioteater 367 Teatrikoolid 368 Harrastusteater Eestis 370 Teatriorganisatsioonid: 1. Eesti Harrastuteatrite Liit 374 2. Eesti Teatriliit 374 3. Eesti Etendusasutuste Liit 378 4. Eesti Teatri Agentuur 379 5. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 379 6. Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liit 380 III osa VARIA Auhinnad 381 Eesti Teatriliidu aastaauhinnad Nimelised auhinnad 383 Stipendiumid 385 Kolleegipreemiad 385 Publikupreemiad 388 Tunnustused välismaalt 388 Rahvusvaheline koostöö 389 Konverentsid, seminarid, kohtumisõhtud 390 Konkursid, koolitused, õpitoad 392 Näitused 393 Teatrierialade lõpetajad 394 Mängufilmid, lavastuste telesalvestised 395 Ilmunud raamatud, video- ja helisalvestised 398 In memoriam 403 kroonika algus _Layout 1 07.08.14 19:23 Page 233 ÜLDSTATISTIKA Ülevaade statistikast Eesti Teatri Agentuur on koostöös kultuuri- ministeeriumi ja Eesti teatritega kogunud valdkonna statistikat 2004. aastast, käesolev aastaülevaade on avaldatud statistikaväljan-
    [Show full text]
  • Eesti Repertuaariteatrite Koosseisulised Näitlejad 2014
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT TEATRITEADUSE ÕPPETOOL Heili Sibrits-Bondarenko EESTI REPERTUAARITEATRITE KOOSSEISULISED NÄITLEJAD 2014. AASTA KEVADEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Anneli Saro Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. ETENDUSASUTUSED 2014. AASTAL ..............................................................................8 2. EESTI DRAAMATEATER. PÜSIV TRUPP ......................................................................10 2.1 Eesti Draamateatri trupp koosneb EMTA lavakunstikooli lõpetajatest .........................10 2.2 Näitlejate koormus ja külalisnäitlejad ............................................................................15 2.3 Tunnustatud näitlejad .....................................................................................................17 2.4 Kokkuvõte. Trupil on oht vananeda ...............................................................................18 2.5 Eesti Draamateatri peanäitejuhi Priit Pedajase kommentaar..........................................20 3. TALLINNA LINNATEATER. PEANÄITEJUHI ÕPILASED JA KURSUSEKAASLASED ........................................................................................................22 3.1 Lavakunstikoolist on Tallinna Linnateatrisse palgatud 26 näitlejat ...............................22 3.2 Külalisnäitlejatega lavastused on erandid.......................................................................27
    [Show full text]
  • ON the LITERARY LIFE in the SOVIET ESTONIA SOVIET INTHE LIFE LITERARY on the Tutions
    COLLOQUIA | SIRJE OLESK | On the Literary Life ISSN 1822-3737 in the Soviet Estonia Abstract: The paper deals with the literature of the Soviet Estonia that was a very ambivalent phenomenon. It suffered considerably in the forties and fifties by the direct assault repressions. Banning the publishing of the exile authors destroyed the continuity of the literature and spoiled the best crea- tive years of many writers who had stayed homeland. In the early sixties a new generation came into the Estonian literature, by today they have become the living classics (Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Mats Traat, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Juhan Viiding etc.). The doctrine of “the flourishing culture” was included in the Soviet doctrine, so the authori- ties had to bear the writers, though they tried to control and direct them permanently. Though the pressure of the regime eased in the sixties, the censorship and the party’s guidance still endured. This was the reason why there were no memoirists or essayists, why many authors have some confus- ing texts among their early works, why the tradition of the Estonian litera- ture is fragmentary. In the last decades of the occupation the creative unions were in opposition rather than in collaboration with the establishment. Key words: Estonian literature, Soviet literature, literary life, censorship. Specifics of the Soviet literary life The forties were the watershed decade in the history of all the Baltic States including Estonia. In the period the Estonian society was divided into two – those who did not leave their home country stayed under the Soviet despotism, and those who escaped from Estonia in 1943–1944 formed the Estonian exile society with its main centres in Sweden, Canada and the USA.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine · Autumn 2017 · Photo by Kalju Suur Kalju by Maimu Berg · Photo
    Contents 2 A women’s self-esteem booster by Aita Kivi 6 Tallinn University’s new “Estonian Studies” master´s program by Piret Viires 8 The pain treshold. An interview with the author Maarja Kangro by Tiina Kirss 14 The Glass Child by Maarja Kangro 18 “Here I am now!” An interview with Vladislav Koržets by Jürgen Rooste 26 The signs of something going right. An interview with Adam Cullen 30 Siuru in the winds of freedom by Elle-Mari Talivee 34 Fear and loathing in little villages by Mari Klein 38 Being led by literature. An interview with Job Lisman 41 2016 Estonian Literary Awards by Piret Viires 44 Book reviews by Peeter Helme and Jürgen Rooste A women’s self-esteem booster by Aita Kivi The Estonian writer and politician Maimu Berg (71) mesmerizes readers with her audacity in directly addressing some topics that are even seen as taboo. As soon as Maimu entered the Estonian (Ma armastasin venelast, 1994), which literary scene at the age of 42 with her dual has been translated into five languages. novel Writers. Standing Lone on the Hill Complex human relationships and the (Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal, 1987), topic of homeland are central in her mod- her writing felt exceptionally refreshing and ernist novel Away (Ära, 1999). She has somehow foreign. Reading the short stories also psychoanalytically portrayed women’s and literary fairy tales in her prose collection fears and desires in her prose collections I, Bygones (On läinud, 1991), it was clear – this Fashion Journalist (Mina, moeajakirjanik, author can capably flirt with open-minded- 1996) and Forgotten People (Unustatud ness! It was rare among Estonian authors at inimesed, 2007).
    [Show full text]
  • Geopolitical Themes of Estonian National Identity Through Song Festivals
    Utah State University DigitalCommons@USU All Graduate Theses and Dissertations Graduate Studies 5-2016 “Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals Mandy L. Hoggard Utah State University Follow this and additional works at: https://digitalcommons.usu.edu/etd Part of the Political Science Commons Recommended Citation Hoggard, Mandy L., "“Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals" (2016). All Graduate Theses and Dissertations. 4911. https://digitalcommons.usu.edu/etd/4911 This Thesis is brought to you for free and open access by the Graduate Studies at DigitalCommons@USU. It has been accepted for inclusion in All Graduate Theses and Dissertations by an authorized administrator of DigitalCommons@USU. For more information, please contact [email protected]. “TOUCHED BY TIME”: GEOPOLITICAL THEMES OF ESTONIAN NATIONAL IDENTITY THROUGH FOLKLORE AND SONG FESTIVALS by Mandy L. Hoggard A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of MASTER OF SCIENCE in Political Science Approved: ____________________________ _____________________________ Colin Flint Robert Nalbandov Major Professor Committee Member ____________________________ _____________________________ Lynne S. McNeill Mark R. McLellan Committee Member Vice President for Research and Dean of Graduate Studies UTAH STATE UNIVERSITY Logan, Utah 2016 ii Copyright © Mandy L. Hoggard 2016 All Rights Reserved iii ABSTRACT “Touched by Time”: Geopolitical Themes of Estonian National Identity through Song Festivals by Mandy L. Hoggard, Master of Science Utah State University, 2016 Major Professor: Dr. Colin Flint Department: Political Science Estonian national identity is defined by its centuries-long struggle for independence and autonomy. This thesis examines this struggle and resulting identity through the lens of the laulupidu , or song festival, and its employment as a vehicle of political mobilization and re-constructor of Estonian history.
    [Show full text]
  • LUULE PROPAGEERIMINE JÕGEVA LINNARAAMATUKOGUS Lõputöö
    CORE Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Provided by DSpace at Tartu University Library TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Raamatukogundus ja infokeskkonnad Meeri Remmelg LUULE PROPAGEERIMINE JÕGEVA LINNARAAMATUKOGUS Lõputöö Juhendaja: lektor Ilmar Vaaro Kaitsmisele lubatud........................... (juhendaja allkiri) Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 4 1. ÜLEVAADE LUULE KEELEST JA PROPAGEERIMISEST ......................................... 8 1.1. Luule mõiste ja olemus ..................................................................................................... 9 1.2. Mõiste „propageerima” tähendus .................................................................................... 10 1.3. Propaganda funktsioon raamatukogudes ........................................................................ 12 1.4. Luule propageerimise suhe vastuvõtjaga ........................................................................ 14 1.4.1. Lapsed ...................................................................................................................... 14 1.4.2. Noored ..................................................................................................................... 16 1.4.3. Täiskasvanud ........................................................................................................... 17 2. ÜLEVAADE LUULE PROPAGEERIMISEST JÕGEVA LINNARAAMATUKOGUS
    [Show full text]
  • Appendix 1: Language and Literature
    Appendix 1 of Regulation No 2 of the Government of the Republic of 6 January 2011 National Curriculum for Upper Secondary Schools Last amendment 29 August 2014 Subject Field: Language and literature 1. General principles 1.1. Language and literature competence The objective of studying the subjects of the language and literature field in upper secondary school is to develop students’ language and literature competence, which means the ability to see language and literature as the foundation of national and personal identity and as an art form, and to understand and appreciate national and global cultural heritage. Language and literature competence also covers the skills to use language in different communication situation to achieve one’s goals, taking into account the communication standards and language use conventions. Language and literature competence means the ability to comprehend and create, analyse and critically assess various texts. Teaching language and literature is aimed at the upper secondary school graduate having developed the capability to: 1) express themselves clearly, purposefully and in accordance with the norms of the general literary standard both in oral and written communication; 2) deliberate based on the texts read, seen or heard in a relevant and well-grounded manner; 3) know the principles of text composition and compile texts of different types based on informative and literary texts as well as other sources by judging them critically; 4) judge media and other public texts critically and can identify influencing
    [Show full text]