teater-muusiko-kinю ISSN 0207 — 6535

ENSV Heliloojate

Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu VII aastakäik

Esikaanel: Eesti NSV teeneline kunstnik Kersti Kreismann juunis 1988 Tallinnas. V. Menduneni foto

Tagakaanel: Piltpostkaart vaatega «Esto­ niale» Uue turu pool;. Kutse «Estoniat» teatri- ja kontserdihoone avamispidustustele 24. VIII 1913.

ToimeHuse kolleegium JAAK ALLIK. IGOR GARSNEK EVALD HERMAKOLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT MARK SOOSAAR >, LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARD VOLMER

PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, -ei 44 04 72

ТВ TOIMETUS: Tallinn, Narva nmt 5 postiaadress 200090, postkast 51 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnaip, tel 4440 8( Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 3109 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel 42 25 51

KUJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87

ИЖЗш шм lg «Teater. Muusika. Kino», 1988 SISUKORD TEATER VASTAB PRIIT PEDAJAS 5

DARIO FO (»Kes?») 27

Andres Laasik MÕNDA KESTMISE RASKUSTEST 32 Lilian Vellerana SINA PEAD TÄISKASVANUKS SAAMA . .. (Kersti Kreismannist) 42

MUUSIKA Viima Paalma «ESTONIA» TEATRI- JA KONTSERDIMAJA ENNE JA NÜÜD 12 «ESTONIA» PARIISIS 36 EDUARD TUBINA KIRJAD HEINO ELLERILE II 78 KINO Avo Uprus «SU HELDUST JA SU TÕDE MA EI SALGA ...» (Dokumentaalfilmist «Aidake meil elada») 53

Jaak Lõhmus NATÜÜRMORT JA RATSANIK (Dokumentaal­ filmist «Elu ilma .. . ») 55 Stig Björkman USALDUS, ARMASTUS JA KUNST (Mõtisklusi filminäitleja tööst) 57 Kalev Uuetoa SU JUURED ON GEORGIAS (Gruusia uusimast mängufilmist) 69 fir* Ш Sulev Teinemaa VEEL ÜKS SELTS nim. £•*- »' Riiklik 77 RaertdTUktgu

KROONIKA 86 Mai Levin KUSTAV-AGU PÜÜMANIST «PÄHKLIPUREJA» TAUSTAL 96 :*fc i, Andante con moto

трл Ше-ri aün seismajäi^ceegi peatas ta,kallag veest jagu sai, mf *IPeagi siin kokku said esimemmjataat -vaevaga kodu lõid, f 2. Tule-ga,mõõgaga tuli võõrasmees häda tõi, valu tõi, nfy. I-aa meelt, emakeelt hoian sellelmaaltteadknaajmenne-maa

.maa: tasa-ne, kullane, ki-vi-ne, mullane, lapsed maga tõid. O-li õnn, o-3i rõõm, o- li naer, o-li nutt, võõrast leiba sõi. Langes -taat,mermeke, lapseeas vennake, en-di-selt on ta: tasa-ne, kullane, ki-vi-ne, mullane, dim. pp pilvine, tuuline, ootust Taisel ^illraÄ^ma^aWaiklilu1 St£* Eesti-maa, Ees-ti-maa, pilvine, tuuline, ootust täis. dim.

o-led mu ко- du-maa, о -led mu hin-gele lä - he- dal.

Eestimaa,Eestimaa, o-led mu kodumaa, o-led mu sü-da-mes dim. JL Levet ami s ei

sü- ga-val. Eestimaa,Eestimaa, o-ledmu ko-du-maa,

o-led mu hin-ge-le lä-he-dal. Eesti-maa,Eesti-maa,

o-led mu ко- dumaa, o-led mu sü-da-mes sü-ga-val,

о - led mu sü - da - mes sü -ga - vai.

Rene Eespere »Ärkamise aeg» (tekst R. Eespere).

Hetked tVanalinna päevade» aegu toimunud öistest laulupidudest Tallinna Lauluväljakul. A. Iho fotod 3 Priit Pedajas Vello Tamme piltide ja Jüri Tensoal koeraga. •j. Tensoal foto

f Vastab Priit Pedajas

Meie jutuajamine toimub puhkuse ajal. Läinud hooaeg oli sinu jaoks «Mineku» hooaeg. Lavastasid Rein Saluri näidendi enne Pärnus ja siis Leedus Šiauliai teatris. Autor on mineku ise läbi elanud. Sina oled praegu Kristuse-eas. Mis köidab selles teoses sind, nooremat meest? On see sinu panus aja vaimule? Väikeses kirjavahetuses, mida me Saluriga lavastamise ajal pidasime, rõhutas ta, et isiklik kogemus on muidugi oluline, kuid mitte määrav, et ta on tahtnud anda üldistust. Ja ma tunnen, et seda oli mulle vaja, oli vaja trupile, veel noorematele. Saluri näidendi tähendus on suurem kui rääkimine asjadest, millest eile veel rääkida ei tohtinud. Hakkasin «Minekut» tegema sellepärast, et see on hea näidend, saladusega näidend. Tükile ette heidetud staatilisus on minu silmis voorus. Minu jaoks on tähtis interpreteerimis- võimalus. Olukorra fataalsus ja paratamatus kajastub juba pealkirjas. Aga kuidas mängida nii, et peremees, keda viiakse, vaatab viijale selge ja targa pilguga õtsa ja selles ei ole pimedat viha. Ja et mees, kes oma rahvast Siberisse saadab, saab aru, mida ta teeb, tunneb neile kaasagi. Näidendis on tõelise tragöödia jooni — inimesed on allutatud neist väljastpoolt tulevale jõule. Mõned teatraalid on mulle ette heitnud minu lavastuse surm- tõsidust. Võib-olla on see õige, kuid minu arvates on kogu probleem ise alles sedavõrd lahti rääkimata, et mul on lihtsalt eetiliselt võimatu selle teema käsitlemisel nalja teha. Mis nüüd aja vaimusse puutub, siis märtsis, kui näidend välja tuli, oli huvitav jälgida inimesi saalis. Kunstiline külg oli vaataja jaoks teise­ järguline, märksa tähtsam oli ühismälu, see, mida inimesed oma mälu või teiste mälu kaudu läbi elasid. Nüüd, kus kõikidest asjadest avaliku(ma)lt räägitakse, tõuseb ka kunstiline külg taas esile. Kuivõrd Pärnu ja Šiauliai lavastused erinesid teineteisest? Sisuline, olemuslik printsiip jäi samaks. Erinevused tulenesid konkreet­ setest näitlejaisiksustest. Erivolinik oli Leedus üheplaanilisem, lakeilikum, ohvitser märksa lahtisem. Kuna probleem eksisteerib sama valulisena ka leedulaste jaoks, siis ma publiku jaoks mingeid mööndusi ei teinud. Kuuldavasti võetakse etendust väga hästi vastu, ise olen näinud vaid esi­ etendust. Tundub siiski, et Eesti publikule läks asi rohkem hinge, ennekõike sellepärast, et tegevus toimub Eestis, leedulase jaoks ikkagi eemal. See on umbes sama vahe, mis Saja «Puutuvide» mängimisel Leedus või Eestis — meie rahvas vaatas seda ju kui «leedu lugu». Sama juhtus Pärnus isegi «Tõlkijatega» — publiku enamik võttis seda ennekõike kui Iiri asja. Kas ka sulle oli Leedu teatris midagi võõrast? Kas oli raske töö? Raske on küll see töö muukeelse trupiga. Arvan, et kord kahe aasta tagant kannataks sellise situatsiooni välja, sagedamini ei tahaks. Minu olukorda kergendas muidugi see, et näidend oli tuttav, äsja kodus läbi uuritud ja läbi lavastatud. Näitlejate puhul ma koolkondade vahest küll rääkida ei julgeks. Aga ootamatu oli töö organisatsiooniline külg. Nemad Leedumaal pole harjunud hommikuti proovi tegema või kui — siis mitte täie jõuga. Proove tehakse õhtuti etendusest vabade näitlejatega. Umbes 10—15 päeva enne esietendust jooksvaid etendusi üldse ei toimu (pole planeeritudki), toimuvad uue tüki lava- ja peaproovid. Niisugust praktikat võimaldab teatrite suurem dotatsioon — tunduvalt suurem kui eesti teat­ ritel —, seega pole vajadust raha teenida seeläbi, et pingutada etenduste arv hooajal maksimaalseks. Neid võib vastavalt teatri siseolukorrale vabalt doseerida. See on tähtis asi, räägin samast probleemist hiljem veel. Mulle jäi küll mulje, et selline tööstiil on neil juba vana harjumus, mistõttu hommikusi proove näitlejad eriti tõsiselt ei võta. Oli tegemist, et neid oma töörütmi sisse tuua, et neid hommikusteks proovitundideks keskendada. Ja mulle kui lavastajale oli see uus kogemus. Nii et päris kasulik hooaeg. Eelmisel hooajal tõid välja ka uue laulukava, suvel esinesid tänavalaulikuna «Vanalinna päevadel». Milline oli eelnev hooaeg sulle kui muusikule? Võiks öelda — kokkuvõtlik. Minu laulukava Pärnu teatris — «öö­ laulud» — sisaldab laule ka varasematest aastatest. Rahul olen oma kujundusmuusikaga «Saialilledele» (see jäi küll eelmisesse hooaega) ja «Minekule», mille ise süntesaatoril sisse mängisin. Tegelikult ma ei tahaks oma muusika- ja teatripoolust eraldi vaadata: need on minu jaoks kattuvad mõisted. Võrdlen teatritööd musitseerimisega ja lavastajatööd dirigendi- tööga. Kõige raskem ongi tekitada ühtne väli — et me valuleme kõik ühe asja pärast, millest me räägime. Ja orkester peab hääles olema. Näitlejatest orkestri puhul on see keeruline asi. Sinu lavastusi on võrreldud muusikapalaga. Kuidas sünnivad sinu laulud? Väike vahe siiski on. Laulu loon niikaua, kui see valmis saab. Näiteks üks mu viimaseid asju, Gustav Suitsu «Ühele lapsele» (nüüd on see lindis) — võttis poolteist aastat, enne kui ta lõpliku kuju sai. Mitte et see eriti keeruline oleks, lihtsalt variante kogunes nii palju, et valiku tegemiseks oli vaja endas selgusele jõuda. Lavastuse kujundamine aga sünnib koos trupiga. Kui sul oleks võimalus, tegeleksid sa mõne lavastusega poolteist aastat? Mõne konkreetsega küll, muidugi mitte iga lavastusega. Oluline oleks just pikem ajaline vahemaa. Kui ma ühe asjaga teeksin näiteks poolteise aasta jooksul kolm kuud proovi, siis võiks see üpris tulemusrikas olla. Praegu teeme proovi reeglina kaks kuud. Olen juba küllalt kaua teatris olnud, et endale aru anda, kui palju selle ajaga ära teha jõuab. See pole sugugi lühike aeg. Kuid ettevalmistusperiood peaks pikem olema. Lavastajale on väga vajalik üksindustsükkel, ei tahaks ühelt lavastuselt teisele hüpata. Kumb tuli sinu ellu varem, teater või muusika? Ja kuidas sul tekkis mõte teatri­ kooli astuda? Muusika, õppisin muusikaklassis kümme aastat klaverit, laulsin poiste­ kooris. Teatriga polnud mul enne teatrikooli suurt pistmist olnud, isa oli majandusmees, ema õpetaja. Mõned nähtud etendused olid jätnud tugeva mulje — lavakunstikateedri «Seitse venda» Panso lavastuses ja «Tuhka­ triinumäng» Hermaküla lavastuses. Et ma üldse teatrikooli proovima läk­ sin, aitas palju kaasa see, et meie koolist — Tallinna 7. keskkoolist — läksid päris mitmed õnne katsuma. Sisse said minu klassiõde Kadri Tam­ berg ja paralleelklassi poiss Jüri Krjukov, enne teatrikooli olin juba tuttav ka Urmas Kibuspuuga. Kui sisse poleks saanud, oleksin läinud Tartu Üli­ kooli füüsikat või geograafiat õppima. VII lennuga võeti lavakunstikateedrisse esimest (ja seni viimast) korda vastu lavastajate rühm, sina läksid muidugi lavastajaks? Jah. Proovitööks paluti esitada mingi lavastuse ideekavand. Tegin «Laseb käele suud anda», ehkki too kuulus Toominga lavastus jäigi mul nägemata. Näitlejaetüüdidega olin hoopis rohkem kimpus ja Panso ütles, et näitlejana poleks mind vastu võetudki. 25 noort võeti vastu, neist 9 lavastajat. Lõpetas meid aga 16 (neist 6 lavastajat). Sisseastumiseksamitest on eredalt meeles üks detail. Olime 10. klassis moodustanud trio, ansambli «Peter, Paul & Mary» eeskujul: mina, Jüri Krjukov ja Inna Feldbach. Eksamil vabandasin Panso ees, et peame Krjukoviga kolmehäälset seadet kahekesi laulma. Panso ajas silmad suureks ja küsis: «Miks te kolmandat kaasa ei võtnud?» Muide — hiljem oli meil kursusel oma meeskvartett: Jüri Krjukov, Lembit Peterson, Sulev Luik ja mina, esinesime ka folk- lauljate kokkutulekul Kiek in de Kökis.

VII lennu puhul on teatraalide seas palju tsiteeritud Panso lauset esimesel õppe­ aastal: «Kursusel on kaks rahulikku ja flegmaatilist meest: Pedajas ja Peterson, õppige Pedajase rahust, see on loov rahu, kartke Petersoni rahu, see on inertne rahu.» Peterson aga lõi juba varsti läbi, teisedki läksid kiiremini eest ära, kas see sind närvi ei ajanud? Ei. Ma olen end tundnud üsna kindlalt. Jälgisin, vaatasin kõrvalt. 6 Olen teadnud, mida ma teen, teadsin seda ka teatrikooli ajal. Kõige pare- mini on see kajastunud minu muusikategemises ja laulmises, sest see on üksinda tegemin?. Muidugi, õpingute lõpp vajus mul tervise pärast ära, olin akadeemilisel, siiski lõpetasin kursusega koos. Mis puutub võrdlusesse Petersoniga, siis ma ei oska seda teha. Enda kohta võin öelda, et minu jaoks on üks põhiprobleeme (eriti viimastel aastatel), kuidas teha teatrit rahulikult ja mitte eksalteeritult. Teatris valitseb pettekujutlus, et loominguliseks seisundiks on vaja end emotsionaal­ selt üles kütta (viimati tõdesin seda hiljuti Moskva teatriringkondades liikudes, kui Peter Brooki kuulamas käisin). Muidugi, eks igaüks tee nii, nagu ta tahab, aga minule see ei sobi. See on raiskamine. Kui end üles kütta, siis peab see kusagilt tagasi lööma ja töö hakkab minema suurte tõusude ja langustega. Minule meeldib töötada rahulikult, kaugemaid sihte silmas pidades. Endale on huvitavam töötada, kui konkreetne lavastus ei ole sulle mingi lõpetus, s t resultaat ei ole lõplik, töö läheb kogu aeg edasi.

Kui tulemus tähtis ei ole, siis võib ju juhtuda, et lavastus ei saagi lõpetatud? Muidugi, me töötame koos näitlejatega ühise eesmärgi nimel, ja selleks on konkreetse lavastuse väljatoomine. Kuid samas tuleb seada ka kaugemaid sihte, edaspidist tööd silmas pidades: mida on minul, mida on näitlejal õppida antud lavastusest järgmise töö tarvis. Ja ega edasiliikumine saagi alati sirgjoon olla, vahel jõuad tupikusse ja tuleb otsast peale alata. Smuuli parafraseerides: elu ongi üks lõputu otsast peale alustamine.

VII lend on andnud meile terve rea lavastajaid: Kerge, Karusoo, Peterson, Volkonski, sina; lavastanud on ka näitlejana lõpetanud Spriit, Orro ja Laane­ mets. VII lennu puhul on räägitud erilisest «kursusevaimust». Mida see juurde annab? Näitlejaisiksusi on tulnud ju ka kursustelt, kus seda vaimu pole olnud? Teiste kohta ei oska öelda, sest olin kursusel, kus see vaim oli tugevalt olemas. Minu arvates on see väga hea. Kursusevaim loob kooliajal loomin­ gulise õhkkonna, kui seda pole, jäävad inimesed rohkem omaette ja esimesest loomingulisest kogemusest, kriteeriumist ilma. Kõige halvam on kaklemine kursusel: see tuleb loomingu arvelt. Tsiteeriksin Peter Brooki, kes on mulle alati väga meeldinud. Kui talt Moskva-kohtumisel küsiti, millist metodoloo­ giat ta õppimiseks soovitab, siis vastas Brook, et kõik teoreetiliselt teatrit puudutava võib ära rääkida ühe päevaga. Ainus, mida ta oskas soovitada, oli see, et tuleks kokku grupp inimesi, kus oleksid lavastaja, näitekirjanik, näit­ lejad, mõni muusik, ning see trupp peab sattuma olukorda, kus tuleb anda etendus, olgu siis ettevalmistamata, improviseerides või ettevalmistatult. Ja seda etendust minimaalselegi publikule mängides on see kogemus rohkem väärt kui neli aastat loenguid. Meie kursusel ju praktiliselt nii oligi, ja me mängisime tõesti palju. Palju mängivad ka praegused lõpetajad. Nii­ sugusel praktilisel koolil on ainult üks oht: harjutakse omavahel ja ei suu­ deta enam kohaneda uue olukorraga, minetatakse tolerantsus. Eestis on praegu alla kahekümne professionaalse lavastaja, aga nad kõik on kardi­ naalselt erinevad. Näitleja peab olema valmis nende kõigiga koostööd tege­ ma. Milline siis peaks näitleja olema: puhas leht, isiksus või koguni intellektuaal? Kui hakata näitlejaomadusi — sära, sarm, meisterlikkus jne — lahkama, siis taandub lõpuks kõik ikkagi maailmavaatelisusele: kes sa niisugune oled. Mida avaram, targem on kunstniku tüüp, seda suurem on tema tehtav kunst. Kõige ilusam teater on see, kus laval on grupp isiksusi. See määrab. Lavastajakultus on hirmus asi. Samas ei saa näitlejaid valida ainult isiksuse suuruse, intelligentsuse järgi. Näitlejavahendid on teised: ta ei pea sõnastama, mida ta tunneb või mõtleb. Sageli on intelligentset inimest laval näha lausa igav, samas mqnd õige rumalat või kaabakat vaadates võib mul etendusel siiski olla pööradelt huvitav. Ainuke kriteerium näitleja jaoks teatris ongi: kas ta laval on huvitav või ei ole. Kuid seda ühel tingimusel: ta peab olema suhtlemises tolerantne. Koos näitlejatega lavastust tehes peavad omavahelised suhted olema korras. Kui need seda pole, siis pole ma võimeline ebakõlasid ületama. Kui trupp ühtselt ei mõtle, on dissonantsid paratamatud ja see on kohe ka saali poolel tunda. | 7 Sa said vabadiplomi ja läksid pärast lõpetamist Nukuteatrisse muusikaala juha­ tajaks. Kas ei tekkinud hirmu, et lavastamisel on kriips peäl? , Tollal ei suhtunud ma tulevikku väga murelikult, võtsin olevikku küllaltki fataalselt. Nagu muide ka praegu. Ma ei kavatsenud siis Nuku\ teatrisse väga pikaks ajaks jääda, aga puudusid ka lavastajaambitsioonid. õiget ettekujutust mul Nukuteatrist muidugi polnud, sest nii kurb kui see ka pole, jääb Nukuteater muust teatrimaailmast veidi kõrvale. Muusikaala juhataja rolliga harjusin küllaltki ruttu. Ühes lavastuses — «Muinasjutt hiirepojast» — mängisin ka kaasa ja siis taipasin, mis on Nukuteatri põhi- õnnetus: trupp on väike, aga teater annab aastas üle 600 etenduse, praegu võib-olla rohkemgi. Ferdinand Veike valitsusajal oli trupp jaotatud kolmeks, nii et olid ranged paralleelid. (Agur seda printsiipi õnneks ei järgi.) Kui parajasti proove polnud, tuli olla reisidel ja anda kaks etendust päevas. Ja nii aastate kaupa. Selline olukord paratamatult ruineerib. Ma ei jõua näiteks ära imestada Hendrik Toomperet, kuidas ta on suutnud sellise koormuse juures nii värskeks jääda. Aga Nukuteatrist sain ka palju kasulikku edaspidiseks — eriti laste­ lavastustee mõeldes. Võtsin omaks printsiibi, et muusika peab olema elav, ta tekitab teatris teise mõõtme, isegi siis, kui seda tehakse küllalt algeliste vahenditega. Nukuteatris õppisin ka suhtlemist lastest publikuga, nägin, kuidas näitlejad lastega vallatlevad. Need vallatused ei tohiks aga kunagi muutuda näitlejate oma naljadeks.

Sinu esimene lavastus oligi las tela vastus — «Iiri muinasjutud» «Ugalas», ka hiljem oled sa mitmeid lastelavastusi teinud. Millisel arvamusel oled sa eesti lasteteatrist? Aeg-ajalt tuleb väga häid lastelavastusi. Aga kahju on sellest, et keegi ei tööta süstemaatiliselt selle nimel, et lastekultuuri tõesti kõrgel tasemel edendada. Ühiskonnale on väga suureks häbiks, et Nukuteatrit nii vaeses seisus peetakse. Ja asi pole ainult teatris — mingem kas või poodi ja vaada­ kem, mida seal lastele pakutakse. Kui tööstus midagi lastele teeb, siis tehakse seda nagu viimases järjekorras. Näiteks lastejalats on jalatsi­ vabrikule vaid üks tülikas kohustus. Teatris on lastelavastuse välja­ toomiseks tavaliselt märksa vähem aega, näitlejaile on lasteetendus tihti­ peale karistuspataljon. .. Kultuuriministeerium lubas nüüdsest mõningaid lavastusi assigneerida, kui Kultuurikomitees sama kehtib, siis minu arvates peaks see just lastetükkidele osaks saama.

Kuidas sündisid «Iiri muinasjutud»? Otsustasime «Ugalas» hakata tegema sarja eri maade muinasjuttudest. Just oli ilmunud mahukas ja hea valimik «Iiri muinasjutte», hiljem tõime lavale soome ja eesti muinasjutud. «Iiri muinasjuttude» instseneeringu tegin ise, kogemused siis veel puudusid ja poolteisetunnise etenduse tekst mahtus ära 17 leheküljele. Mängisime kuueinimeselise trupiga, kusjuures igaüks tegi palju rolle. Tahtsime tekitada niisuguse lavastuse, mida oleks võimalik mängida ükskõik kus, piltlikult öeldes — laotad oma vaibakese maha ja see ongi mängupind, näitlejad istuvad ümber vaiba ja see, kes vaibale astub, sekkub tegevusse. Täpsemalt leidis see printsiip rakendust «Eesti muinasjuttude» puhul. Seda lavastust tehes avastasin enda jaoks Kirjandusmuuseumi tohutud fondid — muinasjuttude kogu on seal Euroopa üks suurimaid —, ja tekkis mõte kirjutada erinevatest muinasjutumotiivi- dest kokku tervik (selleks sai «Priidu viiul», mille lavastasin külalisena Nukuteatris). Edaspidi tahaksin tegelda juba ainult eesti muinasjuttudega, tundes auvõlga kogujate ja selle tohutu materjali ees.

Kuidas sa «Ugalasse» sattusid? Endalegi ootamatult. Olin Jaan Toomingaga varem koos töötanud, kui ta tegi «Vanemuises» Ernst Enno «Veli Joonatani», see oli 1976. aastal, meil oli siis koolis käimas viimane semester. Pakkusin Toomingale oma Enno laule, ja ta lülitas need lavastusse sisse. Tegin kaasa peaaegu kõikides 8 «Veli Joonatani» etendustes, nii et sõitsin tollal pidevalt Tartu vahet. Toomingal oli siis Tartus oma asjaarmastajate grupp (stuudioks ei saa seda nimetada), kellega ta mitmesuguseid ideid realiseerida proovis. Ta lavastas Jaan Kaplinski etüüdi «Indiaaninägemus» ja tegi mulle ettepaneku seda lavastust muusikaliselt saata. Tegime hoolega proove, aga eks ta algusest peale üks lootusetu ettevõtmine olnud ja välja ta ka ei tulnud. Kui aga Toomingale tehti ettepanek hakata «Ugala» peanäitejuhiks, kutsus ta ka mind sinna — näitlejaks-lavastajaks. See oli väga põnev aeg. «Ugala» oli olnud raskes madalseisus, ja meid võeti seal väga hästi vastu. Meie uus meeskond oli selline: Jaan Tooming, mina, kirjandusala juhataja Rein Heinsalu (küll lühikeseks ajaks), muusikaala juhataja Mikk Sarv. Avastasin enda jaoks uue maailma. Viljandisse minnes oli Toominga üheks esimeseks nõudmiseks, et teatril suurendataks dotatsiooni ja vähen­ dataks etenduste arvu saja võrra aastas, et saaks normaalselt elada. See võimalus leiti, mitte vist küll täies ulatuses.

Mängisid kaasa kõikides Toominga «Ugala»-perioodi tipplavastustes: «Kihnu Jonnis», «Rahva sõjas» ja «Põhjas». Antti osa «Kihnu Jonnis» oli tegelikult ju sinu esimene tõeline roll ning sellega jõudsid sa meie teatriavalikkuse teadvusse ka näitlejana. Pärnu teatris oled teinud ainult ühe rolli — peaosa A. Abdullini «Peremehes» (mõned asendused välja arvatud). Kas sa ei tunne vajadust näitlejana rohkem rakendust leida? Panso hoiatas meid kooli ajal, et ärge mängige oma lavastustes kaasa. Algul ma ikkagi tegin oma lavastustes väikesi osi, aga nüüd, kus ma olen aastaid lavastusi teinud vaid saalis istudes, pole tõepoolest tahtmist ise kaasa teha. Teiste lavastajate lavastustes tahaksin mängida küll, kuid näitlejana tahaksin väga valida. Näitlejale võib see jutt solvav tunduda — tema ju valida ei saa, aga. . . on esinenud ainult üks juhus, kus näitleja on minu juurde tulnud ja öelnud, et ta tahab selles näidendis seda rolli mängida, rääkimata sellest, et tuldaks omapoolsete pakkumistega. Eriti käib see nooremate näitlejate kohta — neil pole repertuaari. Minu unistuseks on mängida Madis Kõivu näidendis Leibnitzi ja Spinoza kohtumisest. Pärnu teatri tükk see ei ole, võib-olla õnnestub seda kunagi teha Teatriliidu egiidi all.

«Ugala»-perioodi juurde tagasi tulles: mida andis sulle koostöö Jaan Toomingaga, oled sa saanud temalt mõjutusi? Koik, kes Toomingaga koos on töötanud, teavad, mis tähendab tema pühendumus teatrile, tema missioonitunne, sellest on palju õppida. Minul võttis sisseelamine režissööriametisse küllalt kaua aega. Kui mingeid mõju­ tusi oli, siis vahest päris alguses, praegu töötame kumbki hoopis erinevalt, õppimine ei tähenda matkimist, sest iga inimene on omanäoline. Pea- režissöörina andis ta väga head nõu, tema märkused olid alati täpsed, aga proovi vaatama tuli alles lõppstaadiumis. Kui Tooming ise alustas la­ vastuse tegemist, siis ta nagu käivitas hiiglasuure hooga mingi masina või ratta, millega kõik kaasa läksid. See oli midagi pöörast ja väga huvitavat. Trupil tekkis tugev ühtekuuluvustunne, kogu näiteseltskond oli viidud lausa ekstaatilisse seisu. Mina isiklikult eelistan praegu, et näitleja—lavastaja suhe ei oleks nii tihe, nii haarav, eelistan tolerantsemat lähenemist. Aga Toomingat ja koostööd temaga meenutan ma alati väga soojalt.

Oled nüüd töötanud kahes provintsiteatris, on neis ka oma eripära? Palju on sarnast. Eripära võiks sõnastada Arvo Valtoni sõnadega «Vägede valitsejatest»: «Igal kohal on oma vaim.» Minuaegses «Ugalas» olid inimsuhted kodusemad, südamlikumad, Pärnu teater on «artistlikum», siin on omavahelistes suhetes rohkem mängu. Pärnu trupp tundub olevat suurem kui «Ugalal», ehkki ta seda tegelikult ei ole, ta on lihtsalt ühtlasem. Teatri enda suunitlus on Pärnus märksa kommertslikum (printsiipi «iga­ ühele midagi» järgiv), kui see oli «Ugalas». Aga ega midagi halba selles ka pole. Praegu on «Ugala» ja Pärnu teater väga erinevas seisus juba dotatsiooni poolest: 1987. aastal oli see Pärnul 110 000 ja «Ugalal» 308 000 rubla. Seletus: seoses uue majaga õnnestus Kosel ja Toomingal «Ugalale» dotatsiooni juurde kaubelda (eksib kriitik Karro, kui ta vihjab » mingitele Alliku «pumpamistele»). Ja ma ei taha hoopiski öelda, et võtkem see raha nüüd «Ugalalt» ära ja andkem Pärnule. Ei, «Ugalal» on seda raha endal vaja, probleem on minu arvates põhimõttelisem. Teatrile maksab toetust iga kultuurriik ja sellega ei tohi koonerdada. Kui Leedus saab dotat­ siooni rohkem maksta, miks siis Eestis ei saa? Pärnu teatri dotatsioon on ilmselt ebapiisav, kuid mitte ainult Pärnu oma. Me peame andma liiga palju etendusi — see kurnab, tekitab rutiini, pealegi on väikelinna teatri­ trupp selliseks töökoormuseks liiga väike. Publiku saamiseks peavad rajooni- teatrid välja tooma rohkemgi lavastusi kui suured teatrid. Teater peaks välja saama sellest seisust, et ta on tootmisasutus, mis toodab lavastusi, et saada publikut ja nende pealt võimalikult palju raha teenida. Lavastuste väljatoomiseks oleks vaja rohkem süvenemisaega. Minu meelest oleks loomulik, kui teeksin ühe või kaks lavastust aastas.

Sinu esimene lavastus Pärnu teatris — Frieli «Tõlkijad» — tõi sulle Ants Lauteri nimelise lavastajapreemia (juurde olid lisatud veel «Iiri muinasjutud» ja «Priidu viiul»). Tuli preemia sulle üllatusena? Me leidsime trupiga kohe ühise keele. «Tõlkijate» teema haaras kõiki ja töö kujunes «pühaks ürituseks». Aga preemiasse suhtun stoiliselt. Muidugi on meeldiv, kui su tööd tunnustatakse, aga kui see preemia ka olemata oleks jäänud, ega ma siis ka karvu kitkunud poleks. Mida sa arvad teatrikriitikast, kuidas suhtud kriitikasse? Ma pole kriitika suhtes eriti tundlik. Kriitik on meiega võrreldes eba­ võrdses olukorras. Me töötame koos trupiga lavastuse kallal kaks kuud, elame iga päev selles materjalis. Ja tunneme materjali igal juhul paremini kui kriitik, kes vahendab oma muljet etendusest. Muidugi on seda huvitav lugeda, kui kirjutab huvitav ja erudeeritud isiksus — näiteks Linnar Prii­ mäe viimase aja artiklid. Aga praegu on meie kriitikas liiga palju pealis­ kaudsust, ühest lähenemist asjadele. Ühelt poolt üldsõnalisust ja teiselt poolt sallimatust. Annad sa endale aru oma ebaõnnestumistest? Kas kriitika ei saaks sind õigele teele juhatada? Muidugi annan, kuid püüan neid võimalikult ruttu unustada, nagu ikka ebameeldivaid asju. Kriitika siin aidata ei saa, sest kui asi ebaõnnestub, siis on juba algselt kusagil viltu läinud ja hiljem seda enam ei paranda. Ilmselt sa nõustud minuga, kui ütlen, et sinu tipplavastuseks kogu su karjääri kestel on kaks aastat tagasi tehtud «Soo» Oskar Lutsu jutustuse järgi. Jah, nii see on. Kuid selle tegemine, teatrikeele mõttes, algas juba Eino Leino «Lalliga» («Mere keskel on mees») «Ugalas». Siis sai mulle seesmiselt selgeks see, millist teatrit ma teha tahan, kuigi mingiks suursaavutuseks ma «Lallit» ei pea. Pärnu teatri perspektiivplaaniga tutvudes leidsin sealt «Soo» juba eest, seda uuesti üle lugedes lummas mind jutustuse eriline õhustik — natuke süngemeelne, veidi müstiline. Lavastuse ettevalmista­ miseks oli mul tol korral küllalt palju aega: instseneeringu tegin kevadel, eelnevaid proove alustasin peategelastega juba suvel, ringreisi ajal, tükk esietendus novembri algul. Oli aega aine kallal mõtiskleda. Ja lõpp­ variandile mõeldes — väga õnnestunult kulges koostöö kunstnik Vello Tam­ mega, mitmed olulised printsiibid edasiseks said just «Soo» ajal läbi tööta­ tud. Näiteks? See, kuidas kasutada lavalist ruumi. Tavaliselt on põhiliseks mängu­ maaks meeter või kaks tagapool portaali ja mängitakse ühel joonel, tasa­ pinnaliselt. «Sood» tehes uurisin inimese ja ruumi suhteid, inimeste oma­ vahelisi liikumisi,nii et nad pingestaksid mängu. Selles suhtes on «Soo» küllaltki dünaamiline lavastus. Pean näitlejakoreograafiat üldse väga täht­ saks: kuidas ta astub, istub, ja kõige tähtsam on just näitlejate oma­ vaheline liikumine. Kahe inimese dialoogi puhul on kõige tavalisem pilt selline, et üks näitleja liigub vasakult, teine paremalt, liigutakse keskele kokku ja edasi pole kusagile minna, stseen on kinni jooksnud. Kui aga liigutakse ovaalikujuliselt, on näitlejail võimalus teineteisest mööduda ja 10 liikumine jätkub. Dramaatilist dialoogi koreograafilises mõttes ma kuju- tangi ette nii, et inimesed on pidevas liikumises. Sedasama printsiipi olen kasutanud ka «Vägede valitsejate» ja «Saialillede» juures. «Vägede valitsejates» ühtusid ju kaks sinu printsiipi, millest sa siin rääkinud oled: «oma vaibakese» ja «liikumise» printsiip. Jah, mulle meeldib väga selline teatrivorm, kus näitlejat pole vaja ära peita, et ta ilmuks vaid oma etteasteks, tekitades absoluutse illusiooni mingist kujust, mingist teisest maailmast. See muutus peaks toimuma siin­ samas, meie silme all. «Vägede valitsejates» ei lahku tegelased saalist, oma etteasteks tulevad lavale saali esimesest reast. Näitleja puhul on väga oluline, et ta ei läheks lava taha malet mängima, vaid oleks kogu aja mängu sees. Kui ta taas mängu lülitub, siis ta jätkab seda, mida teised enne teda tegid. Aga loomulikult ei saa seda võtet kasutada iga lavastuse puhul. Sa oled suhteliselt palju instseneerinud ja ka ise proovinud näidendeid kirjutada. Väljendub selles etteheide meie algupärasele dramaturgiale? Ise instseneeringut tehes võimaldab see mul materjaliga hiljem vabamalt ringi käia. Näiteks «Soo» proovivariant oli pool tundi pikem praegusest lavavariandist. Kärpisime pärast kunstinõukogu julgelt juba tehtud tööd. Mõne kirjaniku näidendit lavastades ma vaevalt tema teksti niimoodi kärpida oleks söandanud. Mis minu enda kirjutatud näidenditesse puutub, siis siin on tegemist rohkem visanditega. Aga ega neid algupärandeid, mida väga lavastada tahaks, tõesti palju pole. Kõivu «Kohtumist^ olen juba maininud. Väga meeldib ka Hando Runneli ja Madis Kõivu «Küüni täitmine». Mulle ei istu näidendid, mis tegelevad probleemide, mitte ini­ mestega. See on publitsistika, mitte teatri aine. Kuidas sa valmistud prooviperioodiks, konkreetseks prooviks? Püüan käsiteldava aine kohta võimalikult palju teada saada. «Sood» tehes uurisin, mida Eestis tollal üldse tehti, praegu Strindbergi näidendit «Erik XIV» ette valmistades püüan võimalikult põhjalikult tutvuda vastava ajalooperioodiga ning mõelda analoogiatele — mille poolest on ta tüüpiline. Väga palju tegelen muusikaliste probleemidega, kuivõrd reeglina teen muusikalise kujunduse ise. See on lihtsam, kui hakata heliloojale seletama, mida ma tahan. Mis konkreetsesse proovi puutub, siis lavastaja peab teadma, mida ta igast proovist tahab. Mõeldes käidud teele, on tekkinud kõige suuremad möödalaskmised just siis, kui kaob ära ülevaade, kus me järjega oleme, mida antud hetkel teha ja ette võtta. Mida sa arvad teatrieksperimendist? Kuivõrd eksperimendi algatajaks olid teatrid ise, mitte kabinetid, nagu arvas Karro «õhtulehes», siis väljendub selles eeskätt teatrite pettumus kehtivas kultuuripoliitikas. Tegemist oli pigem teatrite survega kabi­ nettidele. Kuid selline eksperiment on vaid ajutine väljapääs, millega kaasnevad suured ohud — kommertsialiseerumine, riskijulguse vähe­ nemine jms. Meil armastatakse toonitada, et on võimalik ka selline variant, kus väga hea lavastus pälvib ka publikumenu, ja tuuakse näiteks «Põrgupõhja uus Vanapagan» ja «Pilvede värvid». Aga kui palju on vastupidiseid näiteid — häid lavastusi ilma laia publikumenuta: «Epp Pillarpardi Punjaba potitehas» siinsamas Pärnus, «Põhjas» «Ugalas» jne. Võiks suurema osa praegusest tõsisest repertuaarist üles lugeda. Ja siin tekivadki käärid. Kultuuripoliitika muutumine peaks tähendama ühelt poolt siiski dotatsioonipoliitika muutmist. Ja teiselt poolt — Teatri­ liit peaks võimaldama truppide tekkimist, kes oleks jäägitult pühendunud teatritegemisele, andes neile seejuures aega ja võimalust oma tööd teha. Need trupid ei pea koos olema väga pikka aega, las nad sünnivad ja surevad. Võib-olla oleks otstarbekas isegi mõne repertuaariteatri trupp laiali saata ja selle arvel moodustada mitu uut. Küsimusi esitas ÜLEV AALOE

11 «Estonia» teatri- ja kontserdimaja enne ja nüüd

VILMA PAALMA «Minevase aastasaja 60-dail aastail sai sel turul avaliku vitsanuhtluse osalisteks salk Anija kihelkonna mehi, kelle ainus kuritegu oli see, et nad olid usaldanud Tallinna tulla paluma, et teoorjuse kaotamise seadus rute­ mini maksma pandaks. Just poolsada aastat hiljem, Anno Domini 1913, pidutseti sama turu ääres, ainult mõnisada sammu endisest nuhtluspai- gast eemal, Estoonia teaatri- ja kontsertpalee avamist. [ ] Ei ole mingi teoreetiline võimatus, et mõni neist seadusekaitseta talu­ poegadest, kes viiskümmend aastat tagasi lamasid peksupingil1, oleks nüüd olnud ühes oma sammetis ja siidis ning moekohastes sabakuubedes laste ja lastelastega kuulamas Daani printsi Hamleti sõnu omal emakeelel.»2 Eesti varasema kuultuuriloo Tallinna-situatsiooni kohta pole vist sellest õigemat näidet. Küllap oli võrdlus möödanikus populaarnegi, ega muidu kordaks A. Kallas oma tekstis seda ka M. Martna ja F. Tuglase sõnadega, enne kui jõuab järelduseni: «Kahe suure, võimsa ja pääletungiva kultuuri surve all, alati pigistatuna kui alasi ja vasara vahele, on Eesti sunnit olnud oma äkilist hüpet tegema, mille järeldusi ta veelgi põeb.»3 Aga kui see alandus eestlasele ajastutüüpilise nähtusena4 hoopis kõr­ vale jätta ja ainuüksi «Estoniale» mõelda, on hoone valmimine ikkagi pöörane, tänaste arusaamade järgi ilmvõimatu ja ebaloogiline nähtus. S<'(ia enamat austust väärivad need (vähearvulised) inimesed, kelle orien- Ehkki Anija meeste karistamine toimus tegelikult 1858, seega 55 ja mitte 50 aastat enne «Estonia» avamist, jääb kirjaniku poolt pakutud «teoreetiline võimalus» nende peolviibi- mise kohta ikkagi kehtima. ! Aino Kallas. «Noor-Eesti». Tartu, 1921, lk 11. 3 Sealsamas, lk 12. 12 4 1858 toimus ka Mahtra sõda. teerumis- ja organiseerimisanne tagas selle oma aja kohta tohutu rajatise valmimise. Kelle sisetunne tabas rahva loova ühismõtte tegeliku potent­ siaali ja suutis leida sellele adekvaatse väljenduse Tallinna esimese rahvus­ liku kunstitempli püstitamises. «Estonia» ehitamine ei olnud sellele ajale erandlik nähtus Eestimaal. Nendel aastatel valmisid mitmed teised teatrimajad, näiteks Tartu «Vane­ muine» (1906), Pärnu «Endla» ja "Valga «Säde» (1911). Kuid «Estonia» ehitamine oli võrratult keerulisem. Ehitajate leer oli, vähemasti algusjärgus, ettevalmistamatum ja heitlikum kui mujal, vastasjõud ülitugevad. «Estoniat» ehitati faktiliselt kolm aastat, hoogu võeti tervelt kaheksa. Liites viimastele veel tingliku mõtte idanemise perioodi, saame kokku ajalõigu, mis sisaldab kõige kiiremalt muutuvat õhustikku eesti kultuuri­ loos. XIX sajandi lõpus — venestamise mõõnameeleoludest ülesaamine, jõukogumine uues ärkamisajas; XX sajandi algul — 1905. aasta revolut­ sioon, kaasaminek kunstisügavama «Noor-Eesti» puhanguga. Päris ärka­ misaja elasid Tallinna eestlased üsna vaiksel viisil üle. Oma laulu- ja män­ guseltsi «Estonia» asutasid nad siis ühise sõbraliku perena, kus «saksa härrad ja ülemad ja eestlased, nende teenrid».0 Sajandivahetuse eestlaste Tallinn oli läbinisti muutunud. Eestlastest oli saanud linna elanikkonna kõige suurem osa (1897. aastal juba 68,7%)6. Kõrvuti tööliste ning agulist kesklinna pürgivate väikemajaomanike, käsi­ tööliste ja vürtspoodnikega oli nende seas esimene habras, kuid edumeelne ja aktiivne kiht haritlasigi. Oli (algelisel kujul) ka see, mida võis juba nimetada rahvuslikuks kultuurieluks ning avatuseks ajastu kunstiprob­ leemidele (eeskätt eestikeelse kirjanduse, ajakirjanduse ja taidlusteatrite kaudu). Tõsi, väljaspool haritlaskonda olid ka seltskondlikult aktiivsemad Tallinna eestlased oma väärtushinnangutelt veel üsna kirju rahvas. Nende kultuuriline läbikäärimine polnud kiirlinnastumisega jõudnud sammu pidada. Sellest annavad ettekujutust kas või «Estonia» seltsi protokolli­ raamatud, kus ühe koosoleku päevakorda võisid sattuda näiteks teeneka­ matele näitlejatele kingituste ostmine (palka ju ei makstud) kõrvu kaardi- mängutülide ning puhvetipidaja pretensioonide arutamisega. Samas jagu­ nesid Tallinna toonased eestlased pigem ühiskondlikult aktiivseteks ja passiivseteks kui vaesteks ja jõukateks. «Vähemalt kuni 1905. aastani langesid nii tööliskihi kui ka alles esile tungiva eesti kodanluse võitlus- sihid mitmeti ühte.»' Arvestades Tallinna eestlaste poliitilist ja kultuu­ rilist allasurutust, oli nende ühismeel üpris mõistetav. See ei olnud üli­ koolilinn Tartu, ärkamisaja häll, vaid Tsaari-Venemaa kubermangulinn Ревель ja baltisaksa iidne kants Reval kõigi sellega kaasnevate suhete ja traditsioonidega. Ent kui matse taluti siin majanduslikul tandril (linna üldiseks kasuks — üle impeeriumi vohama pääsenud ettevõtlikkuse vaimus), nii et õnnestus ennast suruda isegi halduse madalamal astmel, s. о linnavolikogus, etteotsa (1904. aastal, uue linnaseaduse kehtestamisel)8, siis oma teatri- ja kontserdimaja ehitades ja sellega esmakordselt rahvus­ kultuurilise iseolemise tunnustamist nõutades tuli neil vallutada võimu ja vaimu kõrged bastionid. Niisugusel ettevõtmisel puudus pretsedent, seda ei sätestanud seadused ega juhtnöörid. Kuberner Korostovetsi ja kubermanguvalitsuse positsioon tulenes tsaari­ riigi üldistest põhimõtetest väikerahvaste vaoshoidmisel. Linna kultuuri- küsimuste lahendamisel olid kubermanguvalitsusel lõpliku instantsi õigu­ sed ning «Eesti asju» aeti siin venitamisi ja tõrksalt. «Estonia» ehita­ misega seotud lepingud ja lubakirjad käisid mitu korda kinnitamisel.

5 A. Per ti Kuidas ma Tallinnas Eesti teatrit hakkasin tegema. «Perekonnaleht», 1913, nr 34. '' Raimo Pullat. Tallinna ajalugu. Tallinn, 1969, lk 39. 7 Friedebert Tuglas. Juhan Liiv. Tallinn, 19Õ8, lk 24. * Raimo Pullat, Op. eit. lk 42. 13 N. Vassiljev, A. Bubõr. «Estonia» teatri- ja kontserdihoone fassaadi kavand. II auhind rahvus­ vahelisel «Estonia» hoone arhitektuurikonkursil.

w ДВАДЦАТЬ ПЯТЬ РУБЛЕЙ Ревепьское Товарищество на лаадсъ для устройства и содержания ктонскаго театра „ЭСТОШЯ". Ht/Uf ПЯЙ № 4460 Руб. 25.- С/Г —1 Вьшанъ: 7/ет4у ."ftrr/rs^m-c /s**s**rrA

CQ о он г. Ptttm,, f stttfrASiiA 19 л г.

n^*jK*jwT«K* IftMMrtll ? t£*fA о г ш Tallinna Eesti teatri „ESTON IR" ehituse ja ülespidamise osaOhisus. о Ns „„ Osa-taht № 44GO кы. 25.- it СО it Wälja antud: Я^ &еЛ?л.'Л i%ir

«Estonia» hoone ehitamise heaks 8. ja 9. detsembril 1907 korraldatud näitemäügi kuulutus «Päevalehes».

t**pU»»t, 8.Я»! |a »СЬо(>ая»«1, 0 iral (talil fm f imel pttUQt „£ * t o n i a" МфммйМ foüiiM ffrsli triltiitmio fhilnff braks ^itiiitefitiiiif** {liiiB'ift flinamiftf M 12 lunpmai

«Estonia» hoone rahvusvahelise arhitek­ tuurikonkursi žürii. Seisavad: ehitusnõu­ kogu esimees J. Umblia, prof Polescht- schuk, ins K. Mauritz, ins V. Lender, arh G. Hellat. Istuvad: prof O. Tarjanne, ins E. Bernard, ins E. Jacobi, A. Hammer- städt, dr J. Masing.

15 Vene turg 20. sajandi algul. Koht, kuhu hiljem ehitati «Estonia». Korduvad vaidlustamised kujunesid reegliks. Rakendati ka lihtviisilist «keelan-käsin» võtet. Nii pidid estoonlased 1910. aasta üldlaulupeo aegu loobuma maja nurgakivipaneku tseremooniast: ilma vähima seadusliku aluseta oli kuberner nõudnud kogu piduliku osa esitamist vene keeles.. . Sarikapeo puhul katusel lehviv rahvuslipp rebiti maha ja linnavaht sai karistuseks seitse päeva ja politseipristav ühe päeva aresti. Maja avaaktu­ sel keelati Paciuse «Mu isamaa...» laulmine. Sakslaste vastasrinne kaitses aga vihaselt oma igipõliste kultuuritra­ ditsioonide prestiiži. Tookord (kuni 1906) oli saksakeelne Linnateater ainus kutseline teater Eestimaal. Ehkki selleks sajandivahetuseks olid tema hiil- gepäevad möödas, tunti uhkust ta sajandivanuse tegutsemisaja ja linna ainsa tegutseva kunstikolde maine üle. Küllap oli sakslastel skeptiliseks hoiakuks ehk õigust, vähemasti sajandi alguses. Polnud ju eestlastel 1902. aastal maja ehitamise mõttega välja tulles teatrit ennast veel olemas. Olid vaid (põhiliselt) «Estonia» ja «Lootuse» seltside juures tegutsevad näiteseltskonnad. Eesti-Saksa konflikt võttis lisaks linnavolikogus toimu­ vatele kemplemistele üpris asjaliku vormi. Taotlesid ju eestlased endile visalt maatükki õtse selle paiga kõrval, mis anti sakslastele pärast nende Linnateatri Laia tänava hoone mahapõlemist. Saavutanud lõpuks ees­ märgi, alustasid eestlased uut jõukatsumist krundi suuruse pärast, mis sakslaste arvates pidi jääma väiksemaks nende omast. Ka siin jäid eestlased lõpuks peale. Uus Linnateater (praegune Draamateater) valmis kolm aastat enne «Estoniat». Isegi nende asetuses — seljad vastamisi — oli midagi süm­ boolset. «Estonia» teatri arhiivis on säilinud aga «Revaler Theater Chronik», mille Tallinna Saksa Teatriühing on kinkinud «Estonia» seltsile selle 60. aastapäeval (1925), kaaskirjaga ühingu esimehelt von Rosenilt. Selleks ajaks poliitilise suurmängu kaotanud baltlaste käeulatamine. . . Ajakirja leheküljed jääks «Estonia» ehitamise üksikasjalikule kirjeldu­ sele lootusetult napiks: niivõrd ebatraditsiooniline ja keeruline oli selle käik. H. Peetsi koostatud monograafia9 näiteks teeb seda, fotosid ja lisasid

16 9 «Estonia» teatri- ja kontserthoone ajalugu. Tallin--, 1938. arvestamata ning üksikasjadesse süvenemata ligikaudu 150 leheküljel. Kujuteldavasti võiks tänast lugejat huvitada sellest eelkõige kolm aspekti. 1) Maja nimetuse väljakujunemine. Ehituse algatamisel «Estonia» seltsi poolt (1902) on juttu Tallinna Eesti seltsidele ühise maja ehitamisest. Seltsid tegutsesid ainelises ja korterikitsikuses. Koos maja ehitamisega kerkis päevakorrale ka seltside ühinemise aateline küsimus. Nagu ei võtnud vedu tegutsemise koordineerimine, ei läinud kubermanguvalitsuses läbi ka ühine ehituskrundi taotlus. Põhjendus: erinevad tegutsemiseesmärgid ja erinevad juriidilised õigused. Edasi jõuti alles 1904. aastal, kui tuldi mõttele taotleda krunt «Estonia» nimele, ehitamisel ja hoone kasutamisel aga järgida võrdsuse printsiipi kõikide vahel. Lepingus osalesid tookord «Estonia», «Lootus», rattasõiduselts «Kalev», Tallinna Eesti Põllumeeste Selts ning Tallinna Eesti Käsitööliste Abistamise Selts. Nii omandati lõpuks krunt, tulevane ehitus aga kandis nime Eesti Teater. Vahepealsetes asjaajamistes, kus üritusega liitus uusi seltse, tulu sellest aga ei tõusnud, nimetati hoonet Tallinna Eesti näite- ja rahvamajaks, Tallinna Eesti teatri- ja kontserdimajaks jne. Kui «Estonia» seltsi näitetrupist sai 1906. aastal kutseline teater, hakkas seltsist kui moraalsest eestvedajast juba ka prakti­ lise vajaduse sunnil kujunema ainus ehitusega tegeleja, mis ei jätnud tule­ vase hoone nimetusele mõju avaldamata. Tellingute aegu ja ka avamisel nimetati maja Tallinna Eesti teatriks «Estonia». Hiljem võitis aga elu­ õiguse «Estonia» teatri- ja kontserthoone või lihtsalt «Estonia». 2) Ehitustööde maht ja vahendid. Võrreldes ehitusplaane XX sajandi esikümnendi algusest ja teisest poolest, on tunda hilisemate hoopis hoog­ samat joont. Nendel aastatel koonduvad «Estonia» seltsi «noored vihased» haritlased ja kiire üleminek mõõdukuselt radikaalsusele saab tooniandvaks kõikides tegevussuundades. Varasem ettekujutus majast: «Seltside ühenduse naelaks on suur üle­ üldine teatri saal (. . .) See peaks 500—600 inimest mahutama — umbes 60 ruutsülda10 suur ja 2'/2—3 sülda kõrge. Võimalik, kooriga (st rõduga — V. P.) ja saali otsas avar näitelava garderoobi toakestega. Saali kõrval 10 1 süld = 2,1336 m. 17 s i 1 t< ! s s. z s 1 г I i f f'! I lili l f sea *C S K fi e> fi li1 5» * S "S в s .s * 'S •c e В .* fi ff 5 Ж1 •> i i III и S _ в••§•£• &f o Ш «o f ö "g e* 5*3 » Ä •. • 3 fIf* 1 :# * в Kt а в» « £ « i * & 1 i o, e 2 5 S «5 ч -w

Rahvahulk «Estonia» kontserdisaali ees Eesti Asu­ к~ Eesti Asutava Kogu avamine «Estonia» kont­ tava Kogu avamisel. serdisaalis. Punane saal. Taustal A. Weizenbergi annetatud Vaade kontserdisaali ja rõdudele lavalt. 1913. skulptuurid «Koit » ja «Hämarik» 1913. i

2J

h

«Estonia» teatrisaal. 1913. «Estonia» teatrisaal. 1384. V Polunini foto «Estonia» hoone taastamine. 1950. A. Alla foto

юаганш J. Raudsepp. 1905. aasta oktoobris Uuel turul surmasaanute mälestusmärk. Pästitatud 1933. 22 -Г

s :-i*fJ ""^ olgu vähem saal, einetuba ja naisterahvaste tuba (...) Valgustus peaks elekter olema. (...) Et piduruumid puhtad ja kenad peavad olema, võimali­ kult eesti ornamentidega, see on iseenesest mõista.» Hoone maksumuseks arvestati 120 000 rbl. 1908. aasta märtsi ettekujutustes lähenetakse juba hilisemale tege­ likkusele. «Estonia» seltsi peakoosolekul arvatakse: «Teatrisaal peaks olema 1000 inimese ja kontsertsaal 1200—1500 inimese tarvis. Kontsert- kui ka teatrisaalid on eri sissekäikudega (...) ja nende vahel oleks väiksem saal koosviibimiste (perekonnaõhtute) jaoks ühes tarviliste kõrvalruumi­ dega. Terve hoone tuleks soome stiilis ja ei peaks mitte ülitoredusi taga ajama, et maja hind selle läbi liiga kõrgele ei tõuseks. Neid põhimõtteid silmas pidades arvati hoone umbkaudseks hinnaks 180—200 tuhat rubla.»12 Maja viis katuse alla 1908. aastal loodud Tallinna Eesti teatri «Estonia» ehituse ja ülespidamise ühisus, lühendatult lihtsalt Osaühisus — majandus­ liku iseloomuga ettevõte kultuuriliste ürituste teostamiseks (oma põhi­ kirja ja kapitaliga). Selle väga kavala nähtuse mõtlesid lõpuks välja «Esto­ nia» seltsi agaramad liikmed, kes moodustasid ka Osaühisuse juhatuse. Tegemist oli Tallinna eestlaste tugevaima aju- ja finantstrustiga. Aktiivi hulgast võib nimetada notar Jaan Linnamäge, «Estonia» seltsi kauaaegset esimeest, insener Voldemar Lenderit, Tallinna esimest eestlasest linna­ pead ja Arthur Uibopuud, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse (eestlaste panga) direktorit. Osaühisuse loomisel oli ka poliitiline tagapõhi: majan­ dusliku ettevõttena (mille põhikiri kinnitati Venemaa Kaubandus-, Töös­ tus- või Rahandusministeeriumis) ei kuulunud Osaühisus kuberner Korosto- vetsi võimupiirkonda ja võis tegutseda vabana «rahvusliku separatismi» süüdistustest. Raha hankimiseks oli kaks põhilist allikat — osatähed ning laenud. Osatähti ostsid eestlased üle kogu maa, neid realiseeriti ka Peterburis. Üldrahvalikku aktsiooni toetas ja õhutas Tallinna eestikeelne ajakirjandus: «Kivid peavad kerkima ja peavad kõnelema inimeste püüetest ning peavad kuulutama järeltulevale soole: siin katsus inimene rammu ja tõusis enesest kõrgemale!»13 Nendel aastatel juba klassiteadlikkust ilmutav tööliskir- jandus võttis sõna «Estonia» toetamise vastu, pidades seda kodanluse ettevõtmiseks.'4 1911. aasta suvel Tallinnas viibides astus kerkivate müüride juurde (juba haige) Juhan Liiv, kes «seisnud (. . .) ehitusplatsi ääres, vaadanud tükk aega ehitamist, langenud siis põlvili ja öelnud: «Kallis kodumaa! Anna andeks et ma vaene olen ja sulle midagi suurt ei või templi ehitami­ seks annetada, aga ma annan, mis mul on.» Ta võtnud riided seljast, taht­ nud need sinna jätta, linnavaht seganud vahele.»15 Rahva annetusi on «Estonia» müürides üle 100 000 rubla eest. Kuid maja lõplik maksumus oli üle 800 000 rubla. Ligi '/e sellest moodustas nii­ siis tohutu võlg, mille eest žirantidena vastutasid 15 Tallinna jõukamat eestlast oma varandusega. . . Jättes vahele aastatepikkused finantsmani- pulatsioonid, võib lihtsustatult öelda, et Eesti Vabariigi loomisel ja tsaari­ valitsuse kukutamisel see võlg praktiliselt kustus. 3) Ehituse esteetiline väärtus ja väärikus. Vaatamata sellele, et vahendite ja kogemuste poolest alustati õieti eimillestki, et otsustavalt loobuti luksu­ sest, juhinduti ehitusel ometi ennekõike kvaliteedist ja lahenduse ilust. Seda tõestas juba rahvusvaheline ideekavandite võistlus. Võidakse ju väita: eks tinginud seda kohalike arhitektide vähesus. Arvata, kuid rohkem mõeldi siiski soodsale lõpptulemusele. Konkursitingimused saa- " Karl Lüüs. Ühine seltsimaja Tallinnas. «Teataja», 30. VIII 1902. 12 «Estonia» teatri ja kontserthoone ajalugu, lk 41. 13 Sealsamas, lk 86. 14 J. Lilienbachi toimetatud «Mõtted», I raamat. Tallinn, 1909, lk 104—127. 15 Friedebert Tuglas. Op. eit., lk 377, 378. deti peäle Tartu veel Venemaale, Helsingisse, Lätti, Saksamaale ja Prant­ susmaale.16 Züriile, millest kohalike arhitektide kõrval võtsid osa veel kolleegid Peterburist, Helsingist, Tartust ning «Estonia» teatri esindajana Paul Pinna, laekus 17 projekti. Nendest tõsteti esile viis. Esikoht jäi välja andmata. Teist kohta jagasid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Bubõr Peterbu­ rist, kes projekteerisid ka Tallinna Saksa, st praeguse Draamateatri ning Armas Lindgren ja Vivi Lönn Helsingist. A. Lindgren, kes oli Eestis kavan­ danud juba «Vanemuise» teatri, valiti ka «Estonia» hoone arhitektiks. Huvitavamate kavandite autorid olid veel Alphonse Gravier Prantsusmaalt, Arthur Mödlinger Riiast ning Alexander Jaron Tallinnast. Kui meil nüüdisajal võib kuulda mõtteid vastehitatud teatrihoonete kiirest moraalsest vananemisest, ei saa seda tänaseni öelda «Estonia» välisilme ja kontserdisaalipoolse siselahenduse kohta. Projektide võistlusele kulutatud 2500 rubla, tolle aja kohta mõtlemapanev summa, tasus end kuhjaga. Tulemuseks oli oma ajastu ehitusstiili markantne näide, millel õigus jäävaks püsimiseks. Ehituse valmimisega kaasnes veel üks eeskuju- vääriv joon: hoone oli vastuvõtmisel tervikuna lõpetatud, August Terkmanni orel kontserdisaali paigaldatud, loorberipuud ja lilledki suve- aeda kohale toodud. Ülendavate kõnedega rahvarohked avapidustused kestsid 6.—8. sep­ tembrini (24.—26. augustini v. k. j). Esimese peopäeva õhtul esietenduvale «Hamletile» kirjutatud «Proloogis» soovis Gustav Suits: «[ ] Uus hoone, kunstikoda ehtiv maad,/jõupingutused, olge tervitatud,/kõik suu­ rem, kõrgem, valgem vaimulaad! [ ]»17 Peopäevade kava — eel­ kõige teatrietendused — ei olnud ühtlasel tasemel. Kui maailmaklassikat esindas väärikalt Shakespeare, siis rahvuslikku dramaturgiat vaid C. R. Jakobsoni juba vananenud «Artur ja Anna». Nõrk režii ja muusikaline ansambel ei suutnud esile tuua E. Humperdincki ooperi «Hans ja Grete» süvaeetilisi väärtusi. — See oli omamoodi tõestusmaterjal G. Suitsu ja mõne ta kolleegi skeptilisele suhtumisele Eesti uute vägevate teatrihoonete kunstilisse potentsiaali.18 Suuremale optimismile häälestas kontserdisaali poolel pakutu. Professionaalsel kõrgtasemel esines hiljuti loodud Estonia Muusika Osakonna (EMO) segakoor J. Haydni oratooriumis «Aastaajad». Paljud tookordsed järelkajad kiitsid eesti heliloojate loomingu sümfoonia­ kontserti. Artur Lemba, Artur Kapi ja Rudolf Tobiase teostest tõsteti esile eriti viimase omad: ballaad «Sest ilmaneitsist ilusast», «Kalevipoja epiloog» ning «Sanctus» oratooriumist «Joona lähetamine» (autori juhatusel). «Peab tunnistama, (. . .) et ma midagi paremat üleüldse pole kuulnud. Seda kuul­ des ei saa enam rahuliseks arvustajaks jääda, vaid tunned, kuidas ta sind läbi raputab, vangi võtab. Terve töö kõlab algupäraselt ja üleüldse titani- list jõudu avaldades,»19 kirjutati «Sanctuse» kohta. Ja ometi tõdeme praegu, et sama tempoga nagu kerkis «Estonia» hoone Anija meeste järelpõlve ühistöös, arenes seal viljeldav teatri- ja muusika- kunst, nii üldeuroopalikes kui ka eripärastes vormides. See on mõistagi omaette lugu, samas aga mõneti rööbitine hoone enda saatusega. Kõige halvemad päevad on «Estonial» olnud sõdades. Esimene maailma­ sõda tõi kaasa vastvalminud maja rekvireerimise sõjaväehaiglale. (Teatri- tiib suleti kuudeks.) Järgmises suures sõjas hävis «Estonia» linna kõige rängemal pommitamisel 9. märtsil 1944. Vaenuaegade vahele jäänud aastakümnetel jõudis esimeses säravas nooruses «Estonia» kõrgemale tõusta pelgast teatri- ja kontserdimaja tähendusest. Kontserdisaalis tuli 1919. aasta 24. aprillil esmakordselt kokku Asutav Kogu seadustama Eesti Vabariiki. Samas saalis hakkas juurduma

" «Estonia» teatri- ja kontserthoone ajalugu, lk 43, samal teemal veel lk 46, 47, 50, 51. " G. Suits. Hamleti proloog. «Teater», 1938, nr 6, lk 269. 18 A. H. Tammsaare, G. Suits jt. Teatriraamat. Tartu, 1913. 19 H. S. Eesti teatrimaja avamine. «Päevaleht», 26. VIII (8. IX) 1913. 25 rahvuslike suurmeeste austamise tava nende juubelipäevadel. Nii on «Esto­ niast» saanud ülendav ruum rahva vaimu tähetundidel. Varemetes teatri- ja kontserdihoonet hakati taastama esimeste objek­ tide seas linnas, otsekui sõjasüüd heastada püüdes, kuigi materjalide ja tehnika nappuse tõttu tuli ehitada jaokaupa. 1946 avati kontserdisaal, 1947 — teater, 1949 toimus esimene kontsert uuel orelil; alustati maja vaheosa renoveerimist. Oma teist elu on «Estonia» elanud niisiis neli aastakümmet. Tema arhitektuuriline ja funktsionaalne muutumine võrrel­ des esivariandiga ootab senini põhjalikumat erialast analüüsi, kas või seetõttu, et lähiminevikus on hoonesse hakatud suhtuma kriitilisemalt. Juba 17 aastat on võetud hoogu ooperimaja ehitamiseks. Väldin siin nimme omadussõna «uus», kuna ooperiteatrit pole Tallinnas veel iial ehitatud. On vaid olnud 75 aastat tagasi valminud ning sümboliks saanud «Estonia» teatri- ja kontserdihoone. Selle teatritiib ehitati Theodor Alter- manni ja Paul Pinna rajatud vastsele trupile, kes põhiliselt tegeles sõna­ lavastuste ja operettidega ning kus aastas korra või harveminigi lavastati oopereid — üsna kesiste tulemustega. Tookordsed kõige edumeelsemad projekteerijad ning teatritegijad ise ei võinud aimata, kuivõrd muutub teatri profiil hilisematel aastakümnetel ja milliseid akustilisi ja lavateh- nilisi vajakajäämisi see endaga kaasa toob. On ju pikemat aega selge, et praegune «Estonia» teatrisaal piirab ooperi- ja balletitrupi arengut. Nüüdisaja nõuetele vastava muusikateatri ehitamine näis algavat üsnagi tõhusalt. 1972. aastal lõppes hoone ideekavandite vabariiklik kon­ kurss, kuhu laekus 13 tööd. Konkurss tunnistati kordaläinuks.20 Ligikaudu kümne aasta pärast oli loota (või karta?) teatrihoone ehitamise lõpeta­ mist.21 Tegelikult toimus 1984. aastal hoopis uus konkurss palju kitsa­ mates, vaid ühe projekteerimisinstituudi piirides. Saadi aga veelgi lõpli­ kumalt võetav lähtevariant. Kui esimene konkurss ärgitas diskuteerima enam-vähem sisulistel teemadel, puudutades muuhulgas ka suuresti olu­ list arhitekti vastutuse küsimust22, siis teise puhul midagi niisugust kahjuks ei toimunud. Vallandus meil kõigil veel meeles olev sõnasõda uue teatri asukoha ja teatri vajalikkuse pärast üldse. Aeg oli küll muutnud inimesed aktiivsemaks, rahvuslike sümbolite suhtes hoidlikumaks. Kas ei varjanud «tants hõlmikpuu ümber» mingitpidi ka Estonia puiestee «Esto­ nia» kaotamise alateadlikku kartust? Aeg oli toonud muudki: selgitanud mitmete teatrite, muuseumide jt kultuuriobjektide talumatu ruumikitsikuse või taastamise vajaduse Tallinnas ja mujal Eestis, kuhjanud asjaomas- tesse asutustesse ehitamist ootavate kultuurihoonete tohutu võlakoorma. Muidugi on leitud selles koormas koht ka tulevasele ooperi- ja balletiteat­ rile. Selle ehitus peaks teostuma ehk järgmisel viisaastakul. «Peep Jänese ja Henno Sepmani esikoha vääriliseks tunnistatud projekt on kinnitatud iga ruumi ja ruutmeetri pärast keskasutustega võideldes,» ütles RAT «Estonia» direktori kt Evald Aus 29. VI 1988. Jääb üle vaid oodata ja loota või tuleks kõne alla ka (näit välislahenduse) täiustamine? Antud seisus on siiski meeldiv tõdeda, et ajal, mil täitub 75 aastat esimese Tallinna eestlaste ehitatud teatri valmimisest, on ettevalmistamisel krunt järgmise, st Noorsooteatri tarvis. Praegune «Estonia» on aga ära teeninud «Estoniaks» jäämist. Rahvas ei vaja üksnes kultuuritemplite ja -sümbolite ehitamist, vaid ka nende püsimist. Kahe-maja-variandis oleks ka muusikalisel komöödial ja ooperi- stuudiol avaramad esinemisvõimalused. Siis saaks uus ooperi- ja balleti­ teater probleemideta kanda samuti «Estonia» nime ja rahvas võtaks ta ehk ka omaks. Ent «Estonia» kunagisi ehitajaid meenutades kirju­ taksin mõttes selle maja fassaadi kohale sõnad: VISADUS JA TARKUS. 20 Aldo Tampere. Õnnestunud arhitektuurivõistlus. SV, 16. VI 1972. 21 Leonhard Lapin. Uus ooperiteater? SV, 7. VII 1972. 16 22 Oleg Kotšenovski. Probleeme jätkub. SV, 4. VIII 1972. Kuulus itaalia dramaturg, näitleja ja režissöör sündis 1926. a Põhja-Itaalias San Gianos raudteelase perekonnas. Kohe pärast sõda sai temast Milano Akadeemia lava­ kujunduse üliõpilane, õppis ka arhitektuuri. Teatritööle pühendus 1952. aastal. Alustas satiiriliste monoloogidega itaalia raadiole. 1959. aastal asutas Milanos koos abikaasa Franca Ramega teatritrupi «La compagnia Dario Fo — Franca Räme», mis tegutses teatris «Odeon» kuni 1967. aastani. 1968—1970 esines trupiga «Nuova Scena», 1970. aastal asutas taas koos Franca Ramega trupi «La Comune», mis tegutseb tänaseni, alates 1974. aastast kindla mängupaigaga Milano «Palazzina Liberty's». Kirjutanud üle 40 näidendi. Tähtsamad neist: mitmeosalised farsid «Vargad, mannekeenid ja alasti naised» («Ladri, manichini e donne nude», 1958) ja «Koomiline finaal» (*Comica finale», 1958), Ameerika avastamist käsitlev komöödia «Isabella, kolm karavelli ja loba­ mokk» (»Isabella, tre caravelle e un caccia- balle», 1963), satiir «Seitsmes: varasta veidi vähem» («Settimo: ruba un pomeno», 1965), milles juttu korruptsiooniskandaalist Itaa­ lias; keskaega käsitlev «Alati on süüdi kurat» (*La colpa e sempre del diavolo», 1966), itaa­ lia fašismi vastu suunatud «Suur pantomiim lippude ja väikeste ning keskmiste nukku­ dega» («Grande pantomima con badiere e pupazzi piccoli e medi», 1968), rahvatradit­ sioonidesse kanduv «Müsteerium-buff» («Mis- tero buffo», 1969), itaalia klassivõitlust käsit­ levad «Anarhisti juhuslik surm» («Morte accidentale di un anarchico», 1970) ja «Herne­ hirmutise surm ja ülestõusmine» («Morte e resurrezione di un pupazzo», 1971), tõsielu - seikadel baseeruv «Kop-kop, kes seal on? Po­ litsei!» (Pum, pum, chii? La policial», 1973), «Rahvasõda Tšiilis («Guerra di popolo in Chile», 1973), farss «Ei maksa! Ei maksa! («Non si paga! Non si paga!», 1974), terro­ rismi paljastav «Hirmu pilge» («Lo sghig- nazzo della paura», 1981). Andnud välja raamatu «Lühike näitleja õpik», mis on mõeldud eeskätt noortele näit­ lejatele selgitamaks tähtsamaid teatrialaseid termineid nii kaasaegsest kui ka vanast teat­ rist. Fo annab seletuse teatripraktikas sageli kasutatavatele väljenditele, õpikusse on kogu­ tud kogu žargoon, milles räägivad lavastajad ja näitlejad, ent mis tundmatu noortele teat­ risse tulijatele. Fo tegutseb ka pedagoogina, õpetades teatri ja dramaturgia ajalugu ning näitleja meisterlik kust. Dario Fo teatrit iseloomustavad humaan­ sus, demokraatlikkus, võitlus sotsiaalse ja poliitilise ebaõigluse vastu, rahvalikult mah­ lakas keel ja esituslaad ning lähtumine itaa­ lia rahvuslikust teatritraditsioonist, enne­ kõike commedia dell'arte'st. Valdavalt grotesksete situatsioonide ja ning klounlikult liialdatud inimkarakterite ja hoiakute abil näitab Fo ühiskondlikku süs­ teemi kõverpeeglis. Mõnedele tema lugudele on omane revüülik, chaplinlik esituslaad, kus suur osa on koomilistel, pikantsetel kok- kusattumustel. Fo näidendite tekstid ei oma iseseisvat kirjanduslikku väärtust, tõelise elu oli suur osa žestidel, miimikal, neile oli omane saavad nad alles laval. Enamasti esitab ta kiire ümberkehastumisvõime ja suur artist­ neid üksi või koos abikaasaga, kasutades vaid likkus. See kõik leidis kasutamist ja edasi­ harva teisi näitlejaid. Ent samas on Fo üks arendamist Dario Fo loomingus. mängitavamaid autoreid maailmas, itaalia näitekirjandusest võiks tema populaarsust «Juurteta puu ei püsi.» võrrelda ainult Eduardo De Filippoga: 1987. Ka juurteta keel ei ela. Fo näidendite keel aastal mängiti tema näidendeid korraga 480 põhineb itaalia murretel. Enamasti mitte ühel teatris. neist, vaid mitmest murdest koostatud ja rüt- Fo eesmärgiks on paljastada kapita­ mistatud kõnel. Nii toimis näiteks ka Brecht, lismi kui anakronistlikku ühiskonnasüs- kes oma loomingus kasutas pea kõiki saksa teemi. «Totaalse teatri» vahendid, mida ta keele murdeid. Fo kasutab aga ka väljamõel­ sealjuures kasutab, seisavad varjamatu sot­ siaalse protesti teenistuses. dud keelt «grammelot», mis kujutab endast kokteili erinevaist häälikuühendeist ja mitme­ Dario Fo: TEATER PEAB ELAMA! keelsetest sõnadest. See, mida Fo publik lavalt «Selleks, et mõista antiiki ja Shakespeare'!, kuuleb, ei ole siiski didaktiline «rahva keele» tuleb ennekõike tunda oma maailma.»* manifest, vaid kirev poeesia, mis on lahuta­ Fo rõhutab näitleja vastutust: tuleb teada matu osa itaalia külades ja turgudel kõnel­ minevikku ja tunda tänapäeva, olla eluga davatest dialektidest. Lisaks kasutab Fo teksti kursis. Ainult näidendite lugemisest ei piisa. ilmestamiseks mitmesuguseid helilisi imitat­ Näitlejal peab olema oma suhe teksti. Liiga sioone. Näidates paavsti saabumist Hispaa­ tihti aga uuritakse ennekõike muud ja alles niasse, kujutab Fo kord lärmitsevat rahva­ siis selgitatakse, mida rolliga öelda tahetakse. hulka, kord paavsti lennukit, mis majes­ «Näitleja ei saa olla palgasõdur, kes elustab teetlikult liugleb taeva all, siis aga kehastub teksti, mille sisuga ta nõus ei ole või millest sügavalt usklikuks talupojaks, kes on veen­ ta aru ei saa.» dunud, et taevast laskuv lennuk ei saa olla Fo ise on oma isamaa kultuuriajalugu keegi muu kui paavst ise. uurinud väga põhjalikult ja kuigi ta kasutab «Igal ametil on omad žestid. Mitte kunstis. Brechti terminoloogiat, nimetades oma teatrit Elus.» «eepiliseks», näeb ta oma juuri itaalia rah­ «Zestid ei ole teatris midagi teisejärgulist, vuslikus teatris, mida ta on arendanud ja vaid oluline osa etteastest ja neid tuleb osata kaasajaga kohandanud. Fo isakodu lähistel säästlikult kasutada. Pole uudis, et igale ame­ San Gianos olid veel säilinud rahvalikud jutu­ tile ja inimtüübile on omased kindlad liigu­ vestjad {fabulatori), kelle hulka kuulus ka tused, kuid erinevatel erialadel esinevad kor­ tema emapoolne vanaisa. Fabulatori'd hulku­ duvad liigutussarjad on aja jooksul muutunud sid külades ja jutustasid oma fantastilisi ka tantsudeks: tarantella on arenenud köie- lugusid, mis olid täis hüperboole ja paradokse. punujate laulust ja pavaana rajaneb gondol- Nende juttudes avanes eriskummaline maailm, jeeride liigutustel. Ka commedia dell'arte milles kõik oli vastupidi: mehed teenisid naisi, (CdA) tüüpide aluseks on erinevad ametid. pühakud pihtisid lastele, talupojad karistasid Näiteks Arlekiin on kandja ja gondoljeeri oma isandaid jne. Fabulatori'de esinemistes süntees. CdA maskid aga on pärit looma­ delt — Zanni (üks itaalia rahvakomöödia * Jutumärkides olevad mõtted kuuluvad Dario Fo'le. tüüpilisemaid tegelasi — Toim.) on osaliselt

28 kass, osaliselt ahv. Pantalones ühinevad kal­ «Riik ja vägivald on ühiskonna alustoed, kun ja ronk jne.» need ei kao iialgi.» «Commedia dell'arte on tundmatu kuul­ «Ka hiljem on teater tihti rajanenud pro­ sus.» vokatsioonil. Kuid satiir etenduses on varja­ Tavaliselt mõeldakse CdA all toretsevat tud ja ei ole suunatud publiku, vaid võimu- karnevali. Tegelikult räägitakse seal läbi aparaadi vastu. Võimulolijad on igal ajal ja naeru ja pila väga tõsistest asjadest. Lisaks igal maal irooniat kartnud.» Seda on Dario arvatakse, et CdA näitlejad olid valdavalt Fo piisavalt omal nahal tunda saanud. improviseerijad ja et enamus näidendeid toodi Lisaks sekeldustele mitme maa võimu­ lavale ilma tekstita. Ka see pole õige. CdA esindajatega on tema tegevusse sekku­ näitlejail oli tohutu kogemustepagas, neil oli nud ka Rooma paavst, nõudes eeltsensuuri varuks suur hulk käitumismudeleid, nad tund­ Dario Fo teleesinemistele. «Ebasoovitavate sid väga paljusid erinevaid tekste ja olid autorite» hulgas oli Dario Fo kuni 1986. aas­ võimelised jätkama ükskõik millist teemat, tani ka Nõukogude Liidus. , jättes mulje, et nad improviseerivad. «Põhiprobleemid on samad nii Itaalias, Osati suurepäraselt ära kasutada ka hetke- Skandinaavias kui ka Nõukogude Liidus. situatsioone. Kui publiku hulgas hakkas nut­ Näiteks korruptsioon. Aeg-ajalt toimuvad ma laps või haugatas koer, oli näitlejal sel­ ühiskonnas mullistused, mõni suur ülemus leks puhuks varuks vähemalt kolmkümmend pannakse trellide taha, see teeb rahvale hea­ naljakat repliiki, kui hakkas ootamatult sada­ meelt ja võim ainult tugevneb, näidates, et ma vihma, oskas ta sellele reageerida samuti võimuesindajad usinalt tegutsevad. Skandaal kümnel viisil, nii et vaatajal jäi mulje, nagu on sotsiaaldemokraatia jaoks vabastav röha- oleksid ka laps, koer ja vihm loos osalised. tus.» Ka Fo ise on alati valmis ära kasutama kõige Fo tekstid sünnivad enamasti reageeringu­ ootamatumaid situatsioone, mis etendusel tena teravatele probleemidele, kuid pea kõiki tekivad. Kord puhkes «Müsteerium-buffi» neid läbib üks teema: vabaduse ja rõhumise etenduse ajal äike, mille Fo momentaanselt dialektika, õigusteta lihtrahvaesindaja ja ära kasutas, astudes vestlusse taevaga — nii­ võimulolija suhted. Näiteks loos «Komödiandi pea kui kärgatas kõu, esitas Fo provokat­ sünd» räägib Dario Fo oma kangelase suu sioonilise küsimuse Taevaisale, kes vastas just­ läbi sellest, et komödiant pole maailma sattu­ kui vihastades uue piksekärgatusega. nud sugugi nalja ja naeruga, vaid hoopis­ «Klassikaline teater sellisena, nagu teda tükkis läbi pisarate. praegu tehakse, on laipade teater.» Fo kehastatud komödiant oli alguses talu­ Dario Fo arvates on need väärikad ja pas­ poeg, kes oma naise ja lastega elas vähevilja­ siivsed lavastused, mis antiiktekstidest prae­ kal mäenõlval. Raske tööga suutis ta oma gu tehakse, kaugel tolle aja värvikirevusest majakese ümber kasvatada õitsva viljapuuaia. ja tänapäeva maitsele võõrast esituslaadist. Siis aga ilmus feodaal, kellele aed meeldis. Näidendeis oli tihti kohti, kus provotseeriti Kuna talupoeg polnud nõus oma aiast loo­ tülisid. Tolleaegseid tänavakaklejaid noomiti buma, laskis feodaal selle oma sõduritel hävi­ tihti sõnadega: «Ega sa teatris ei ole!», tada, süütas põlema tema maja ja narris oma «Klassikuid tuleb terroriseerida. Tuleb kujut­ sõdurite lõbusa naeru -saatel ära talupoja leda, et autor istub su kõrval.» naise. Murest ja häbist murtud talupoeg otsus-

29 tas elust loobuda, kuid siis ilmus tema teele partner, siis arvestab ta juba oma monoloogi­ kummaline nukker mees, kelles talupoeg tun­ de ettevalmistamisel ja rütmistamisel eelda­ dis ära Lunastaja. Tema soovitusel laskus tavat vaatajapoolset reaktsiooni. Ka teisi talupoeg mägedest alla ja hakkas kogu maa­ näitlejaid juhendades või teatrikoolis tunde ilmale kuulutama selle ilma vägevate kurjust. andes juhib ta pidevalt tähelepanu kohta­ Nii sündiski komödiant. dele, kus on oodata publiku reageeringut, See on vaid üks lugudest, mis pärineb mängides ise tihti proovis publiku rolli. Dario Fo ühest parimast teatrile kirjutatud Heaks näiteks publiku vahetust osalemi­ teosest «Müsteerium-buff». Teos, alapealkir­ sest on lugu sellest, kuidas Jeesus vee veiniks jaga qiullarata populare — rahvalik komöö­ muutis. Siin mängib Fo kaht konkureerivat dia — koosneb Evangeeliumist tuntud popu­ jutuvestjat. Uks neist on Ingel, kes esitab laarsetest lugudest, nn apokrüüfidest, millele üldtuntud versiooni, kasutades sealjuures on lisatud ka teised lood «Komödiandi sünd», rõhutatult piibellikku esituslaadi. Teine jutu­ «Talupoja sünd», «Bonifacius VIII» jt. Lisaks vestja on Napsivend, kes kinnitab järjekind­ uuris Fo «Müsteerium-buffi» jaoks keskaegse lalt, et tema on seda imepärast sündmust teatri dokumente, tekste, gravüüre ning kasu­ oma silmaga näinud. Loomulikult räägib ta tas stsenaariume Räme arhiivist — Fo abi­ sellest ehtdionüüsoslikus vaimus, rõhutades kaasa, Franca Räme pärineb traditsioonidega ilmse naudinguga kõiki veinijoomise mõnu­ näitlejaperekonnast, kelle arhiivis on vanade sid. Järgemööda näitab Fo, kuidas tema kan­ näidendite ja stsenaariumide tekstid. Pöör­ gelane joob veini, ise selles supeldes,ja kirjel­ dumine pühakirja süžeede poole on Fo kui dab üksikasjaliselt joovastava vedeliku ime­ katoliku maa kunstniku puhul loogiline, sest pärast teekonda jooja soontes ja sisikonnas, kristlikul mütoloogial on suur osatähtsus itaa­ teekonda, mille lõpetab ülima rahulolu tunnu­ lia rahvakultuuris. Fo suhtub pühakirja kui sena mõnus röhatus. Kinnitades, et veini­ rahva folkloori, võttes sealt kõigile mõiste­ joomine ei saa olla patt, kui Kristus pakkus tavad kujud ja süžeed ning annab neist oma seda oma emale, kutsub Napsivend publikut interpretatsiooni. Seetõttu on näidend kaugel üles võitlema Ingli religioossete seisukohta­ kiriklikest kaanonitest, Fo loob sellest inimelu dega ja nautima veini vabastavat toimet. groteskse müsteeriumi. Kui Majakovski «Müs­ Kogu lugu on üles ehitatud ja rütmistatud teerium-buffi» võib kaudselt pidada Piibli nii, et ilma publikupoolsete reaktsioonideta paroodiaks, siis Dario Fo parodeerib Evan­ ta ei käivitukski. Tegemist on tõelise retoori- geeliumi. Näidendis on palju rolle, kuid tege­ kašedöövriga, kus puritaanlikele seisukohta­ mist on monoetendusega — kõiki tegelasi dele vastandatakse rahvapärased. Loo arene­ mängib Fo üksi. Algselt oli «Müsteerium- des muutuvad argumendid üha koomilise­ buff» mõeldud lavastusena, kus osaleb palju maks, kuid samas ka põhjendatumaks ning näitlejaid, kuid näidendi esimesed avalikud lõpuks on publik haaratud kummalisest mõt­ ettekanded ebaõnnestusid ja Fo otsustas esi­ test, et kui Aadamal oleks olnud midagi ühist tada üksi kõiki lugusid. Esimesed esinemised lugu jutustanud Napsivennaga ja kui Paradii­ Milano ülikooli auditooriumi ees läksid menu­ sis oleks olnud piisavalt veini, siis vaevalt kalt, «Müsteerium-buff» alustas oma iseseis­ oleks esimene inimene hakanud huvi tundma vat elu pidevalt muutudes ja arenedes, sest keelatud viljade vastu ning inimkond elaks Fo improviseerib etenduse raames vabalt — siiamaani Paradiisis. «Inimesed, kes tulevad lisab uusi stseene ja lugusid, varieerib nende teatrise, võivad meie seisukohta jagada või järjekorda vastavalt publiku koosseisule, mitte, kuid nad elavad kaasa ja satuvad nii meeleolule jne. Iga etendus algab juba publiku tahtmatult meie mõju alla. Selline vaataja ei kogunemisega saali — Fo toimetab enne saa enam öelda, et tal oli igav.» etenduse algust laval, annab valgustajatele juhtnööre, kontrollib mikrofone ja jälgib Dario Fo oskust ühitada oma koomiline silmanurgast publikut, luues niiviisi suure­ poeesia õõnestava poliitikaga näitab suure­ pärase eelduse sõbralikuks kontaktiks publi­ päraselt tema portree Arlekiinist. Täitnud kuga. juba hulga oma peremehe poolt antud alanda­ vaid korraldusi, läheb Arlekiin tema käsul «Ideaalne teater räägib ühiskonna prob­ hankima imepärast armurohtu, kuid otsustab leemidest ja konfliktidest publikule aru­ seda hoopis ise kasutada külastamaks lõbu­ saadavas keeles.» maja. Edukalt visiidilt koju naastes selgub, See ei tähenda, et Fo alahindaks oma et tema sõnakuulmatus tuleb ilmsiks üsna publikut. Pigem vastupidi — publik on tema tavatul moel. Nimelt on tema peenis hakanud lugudes aktiivne osaleja, hoolimata enamasti ootamatult kasvama, omandades järjest häm­ suurest auditooriumist on Fo sõnum intiimne mastavamaid mõõtmeid. Oskuslikult kasuta­ ja tekitab tema etendustel vahetu ning loo­ des oma miimilist talenti näitab Fo, et Arle­ muliku kontakti lava ja saali vahel. See lausa kiini sootunnus on kasvanud juba peaaegu te­ sunnib vaatajat loos osalema, muutes niiviisi ma enda suuruseks. Kahtluste vältimiseks mässib esitatava monoloogi dialoogiks. vaene mees oma genitaalidele teki ümber, JO Kuna Fo jaoks on publik võrdväärne teeseldes, et tegemist on vastsündinuga. Järg- neb rida koomilisi situatsioone naabrinais­ Zanni on nii nälginud, et kujutleb end söömas tega, kes kõik järgemööda pisikest kussutada omaenda keha, alustades silmamunadest ja tahavad. lõpetades sisikonnaga. Loo sisu on näiliselt erootiline, kuid tege­ Lugu võiks kergesti kujuneda lihtsalt likult on tegu teenri alateadliku mässuga infantiilseks groteskiks, kuid Fo teeb oma oma isanda vastu. Koomiline pinge tekib inimsöömise nauditavaks sellega, et viib seda Arlekiini hirmust oma peremehe ees ja samas läbi svingirütmis, soleerides samaaegselt tema uhkusest ootamatult kasvanud potentsi bigbandi liidrina. Oma kehaosade õgimine üle. toimub tõusvas tempos, kulmineerides õndsa Kirjeldades oma «eepilise teatri» karakte­ õgimisega. Hetkekski aga ei muutu laval rite loomist kasutab Fo võrdlust skulpto­ toimuv frivoolseks, pigem vastupidi — kogu riga: lugu on piisavalt naljakas. Ent samas ei «Teatris vaen ma situatsiooni samuti nagu unune ka see, et mees kannatab. Kannatab skulptor lõpetamata skulptuuri, uurides mitte ainult toidu-, vaid ka inimväärikuse ja valguse ja varju vahekordi eri lähte­ õigluse puuduse all. punktidest.» Ennast hävitanud, esitab Zanni väljakutse See Fo'le omane erinevate vaatenurkade Jumalale ning publikule, ähvardades järg­ vahetamise tehnika on lähedane filmimontaa- misena neid nahka pista, kuid selle katkestab žile. Näiteks juba mainitud loos paavsti saa­ ootamatult unelm pidusöögi ettevalmista­ bumisest Hispaaniasse vahetuvad situatsioo­ misest rikkalikus köögis. Zanni fantaseeri­ nid ja tegelased sellise kiirusega, et jääb mulje mist saadavad sünkoopiliselt г hvatlevad prae- telereportaažist. särinad ja veinimulksatused. Koik helid teki­ Fo kujutab paavsti ilmumist lennuki uk­ tab Fo kohapeal, meenutades džässilauljat. sele, samal ajal kirjeldades seda vaheldumisi Lugu lõpeb sellega, et näljane Zanni ärkab esimeses ja kolmandas isikus. Näidates paavs­ oma unelmast ja rahuldab oma söömahimu, ti kulla ja kalliskivide säras, lülitub Fo järsku pistes nahka kärbse. loost üldse välja, meenutades hoopis üht loe­ Neid Fo esinemisi, kus puudub tekst, ei saa tud artiklit,, kus kritiseeriti Püha Isa kaldu­ siiski samastada klassikalise miimi või pan­ vust luksusele. Seejärel, loo juurde naastes, tomiimiga. Kõigist tema lugudest jääb mulje, näitab Fo järjestikku morni püssimeest ja nagu oleksid nad nüüdsama, teel metroost raadiosaatjatega bulgaaria agente, kes teda teatrisse, valmis mõeldud. Nad on tulvil hääli, parasjagu instrueerivad, politseinikke püssi­ žeste, miimikat, kirgesid ja kannatusi, lõhnu mehelt parimas, mida too kuulidega teeb ja maitseid, mis pole vastuvõetavad klassi­ ning seda vastamas, et tegu on uut tüüpi kalise pantomiimi maailmas. roosikrantsiga, ja palvet pomisemas enne Kui nüüd püüda ühte lausesse kokku võt­ uue kuuli pidemesse lükkamist, mispeale po­ ta, mida siis Dario Fo oma teatris teeb, võiks litseinikud ta rahule jätavad. Edasi imestab see välja näha näiteks nii: Fo, miks keegi kohalviibinuist ei taibanud Samaaegselt kujutades ja kirjeldades esi­ laskjat takistada, kui ometi jõuti teha nii pal­ tab Dario Fo peenelt rütmistatud dialooge ju fotosid, ning kehastub kohe järgemööda või dialogiseeritud monolooge, kus jutusta- terveks piltide seeriaks kuni püssilaskudeni, ja(i)le on aktiivseks partneriks publik — (kes lõpuks mängib ta haavatud paavsti ja samas sellega muide ise väga rahul on). ka teleajakirjanikke juhtunut kommenteeri­ Lõpetuseks veel üks maestro intrigeeriv mas. Loo peadpööritavat tempot ja peent mõtteavaldus: rütmilist viimistletust võiks kadestada iga «Tänapäeva näitleja on nagu travesteerija. filmirežissöör. Pärast etenduse lõppu võtab ta rollihilbud «Rütm on elu alus. Ent füüsilise töö osa­ seljast ja läheb õlut jooma.» kaalu vähenemisega on meie argielu rütm PEETER JALAKAS rikutud.» Nii proove läbi viies kui oma õpilaste töid hinnates rõhutab Fo alati rütmi osa­ tähtsust. Fo on samavõrd muusik kui drama­ PEETER JALAKAS on VAZ «Tudengiteatri» turg ja musikaalne on ka tema teater. Tema lavastaja. Sündinud 1961, lõpetanud TPedI loomingu oluline iseärasus — sõna, miimika kultuurharidusteaduskonna 1987. ja žesti ühtsus paneb aluse helipartituurile, mille loojaks on Fo ise. See on imepärane helide sümfoonia, koosnedes fraaside rütmi­ lisest struktuurist, intonatsioonide vahetu­ sest, pausidest ning itaalia keele ja dialektide omapäraselt kõlavatest sõnadest ja sõna­ ühenditest. Näiteks võiks tuua loo nälga surevast neljateistkümnenda sajandi talupojast. Vaene Mõnda kestmise raskustest.. .

ANDRES LAASIK

On väidetud, et eesti teater on kriisi­ oma organiseerimistegevusele, et ka seisundis ja ka seda, et teater on kriisist parima tahtmise juures on raske teatri üle saamas. Ei tea, kuidas nende kriisi­ arengus midagi ümber korraldada. eelsete ja -järgsete asjadega on, kuid Nõukogude Vene teatris kujunes 30- tõmmates paralleele praeguse ühiskonna ndateks aastateks välja stalinlikule režii- seisuga ja nende mõistete kasutamisega, mile vastav teatrijuhtimise kaanon, kus tundub, et lood on halvad. Ka põhjusi tegelikuks otsustajaks ja vastutajaks on otsitud mitmelt poolt. teatris sai bürokraatlik-administratiivse Vaatame korraks lähiminevikku. Aas­ süsteemi poolt jäigalt kontrollitav direk­ tatel 1983, 1984 ja 1985 toimus kolmes tor. See kaanon on vastavalt ajastu vai­ teatris oluline muudatus — oma kohalt mule vähem või rohkem teatri organisat­ lahkusid peanäitejuhid Jaan Tooming, sioonilisi aluseid mõjutanud ka Eesti­ Mikk Mikiver ja Kalju Komissarov. maal. Selleks, et teatris ise otsustada ja «Ugalas», Draamateatris ja Noorsooteat­ vastutada, pidi peanäitejuht Irdi-sugu- ris andsid teatrijuhtimise ohjad käest la­ ne masuurikas olema. Aga kõik ei vastajad, kellega pidid olema seotud mit­ ole sellised ja kõik teatriloojad ei tahagi medki lootused ja ootused nende teatrite selliseid teatreid, nagu nad meil olla või­ arengus. Miks nii juhtus? vad. Kanoniseeritud normatiivsus võib Vaevalt kujutab keegi ette kaasaegset jäädagi kunstnikke riigiteatritest eemale teatrit ilma ametimeheta, kes seda keeru­ peletama. list ja tõrksat organisatsiooni kunsti­ Etteheiteid teatrijuhtimise osas teha liselt juhib. Ja kunstigeneetiliselt oleks on pagana raske, sest lähtuma ei peaks loogiline, et seda tööd teeb lavastaja, siin mitte niivõrd kujunenud olukorrast, kes asub tänu oma kutse organiseerivale kuivõrd olnu kogemustest ja ideaalidest. loomusele teatrijuhi tööle kõige lähemal. Aga kuidas rääkida mitte sellest, mis on, Kolme lavastaja lahkumist teatrijuhti­ vaid sellest, mis peaks olema? Kuidas mise juurest tuleb eesti teatri oludes julgeda kõrvalseisjana osutada asjadele, hinnata raskeks löögiks. Sellest hetkest mis on jäänud olemata ja tegemata? on Eestimaal tajutav teatrijuhtimise Miks siis ikkagi ei ole kusagilt leida kriis, millest pole senini üle saadud. inimest, kes oskaks, saaks ja tahaks teatri Milles see väidetav kriis avaldub? Es­ eest vastutada? Või on see meie ühiskon­ majoones selles, et kõik need valikud, mis nas ühele inimesele üle jõu käiv koo­ on olnud teatris teha ta kunstilise korra­ rem? pära saavutamiseks, on jäänud tegemata. Ärgem otsigem teatrijuhtimise rasku­ Selle tulemuseks on juhuslikkus reper- si välistest põhjustest, õigemini juba ta­ tuaarinimetustes, näitlejatrupis, tööjao­ gajärgedest. Arvan, et istumine minis­ tuses, külaliste kutsumises, sõprusside­ teeriumi kolleegiumidel ei ole nii kurnav, metee, jooksvas mängukavas ja paljus nõmedate paberite täitmine nii tüütav, muus. Ja seda juhuslikkust on vähemalt asja eest ja asjata pähesaamine nii valus, kahes pealinna juhtivamas teatris kül­ et ainult see kõik määraks ära teatrijuhi laga. töö raskuse. Ehk küll emotsionaalne vas­ Kui teatri kunstiline juhtimine saab tuseis just siin terav püsib, on tegu pärsitud, ei tähenda see veel ta majan- ikkagi pealisehitusliku nähtusega. Usun, • dustegevuse soikumist. Pigem vastupidi, et suuremat muret ja vaeva valmistab mõnel juhul saavad teatrikommersandid teatrijuhile siiski see teater, mille eest ta 32 «kunstilise lõa» puudumisest sellise hoo peab rahva ja enda ees kunstnikuna vas- tutama, ja see ühiskond, milles teater Täna tuleb rääkida eesti teatri lavas­ tahes-tahtmata toimib. Aga kui ühiskond tajate sotsiaalsest ja ka bioloogilisest vä­ ei ole Noorsooteatrile, mida ta väide­ simusest. Need ainsad inimesed, kelle tavasti armastab, kahekümne aasta jook­ peale eesti teater loota saab, on hingelt ja sul oma maja leidnud — kuidas mõjub ihult haiged. Muret teeb ka lavastajate see teatrile ja tema juhtidele? On teisigi järelkasv. Praegu pole meil ühtegi alla teatreid, kellel ei ole oma maja, oma teat­ kolmekümne aastast lavastajat, kelle tu­ rit. Tegelikult on ju ideoloogilise surve leviku peale julgeks panust panna. Ja kui kõrval aastakümneid toiminud ka majan­ need noored ka juba olemas või tulekul duslik surve, mida saab mõista ainult on, kas võime loota, et nad riiklikus teat­ üheselt — teatri ja kogu vaimukultuuri ris püsima jäävad, «kohaneda» suuda­ madala väärtustamisena meie ühiskon­ vad? Tekib kahtlus, et olemasolev riiklike nas. teatrite süsteem on oma loomult lavas- Rääkides kaasaegsest teatrist ja tema tajakunstivaenulik, kuigi just see teatri- juhtimisest, on võimatu mööda minna komponent määrab tänase teatri kunsti­ lavastajakunstist. Vaatame veel kord lise palge. On ju (eesti) teater hea seda­ minevikku. Kunagine eesti teatri «noor võrd, kuivõrd head on tema lavastajad. režissuur» sündis 60-ndate aastate noor- Kui head me siis oleme? sooliikumiste taustal. Noorsoo tõstatatud humanistlikud ideaalid, mille nimel min­ Paraku on loomulik, et lavastaja kui di tänavatele Pariisis ja Prahas, leidsid terava kaasajatunnetusega mõtlev loov­ Eestimaal soodsa kasvupinna ja vähe­ isiksus on ikka halbadel aegadel «seebi- malt teater jõudis neist innustunud ini­ keetjatele» jalgu jäänud. Meenutame meste läbi uuele kvalitatiivsele tasemele. Meierholdi, Ahmeteli, Kurbasi saatust. Eesti teater toimis tollal kui maailma Või siis Priit Põldroosi. Hiljutistest juh­ teatri osa: haaratuna üldistest liikumis­ tidest aga Ljubimovit ja Efrost. Ehk võib test, pakuti välja võrdväärne oma — juba öelda, et ühiskondlik süsteem töötab rahvuslik. See kõik on praegu välja öel­ selliste inimeste tekkimise ja arenemise dud hüpoteesina, kuid tahaks väga, et vastu? keegi seda põhjalikult ja veenvalt tões­ Püüe teatrit lavastaja tasalülitamise taks. kaudu nivelleerida on võtnud suure ula­ Lääne-Euroopas lõi noorte teatrikunst tuse liitriigis nimega Nõukogude Liit. omad uued organisatsioonilised vormid, Keskajakirjandusest võib lugeda, kui mis vastasid tegijate seatud eesmärki­ palju on riigis juhita teatreid, kuidas dele. Tekkisid sõltumatud stuudiod ja otsitakse head lavastajat. Meil Eestis on rühmateatrid. Eestis andis saatus noor­ asjal rahvuslik varjund juures, kuna tele meestele võimaluse teha tööd raske tegu on ikkagi rahvusliku teatri tasa­ iseloomuga Irdi hõlma all, hiiglasuures lülitamisega. Asja teravdab veel amet­ kombinaatteatris. Võib arvata, et tollaste nike ükskõiksus ja soovimatus lavasta­ noorte meeste soovide ja unistuste ning jate koolitamisega (vähemalt siis stuu- olemasoleva jäiga teatrikorralduse vahel diovormiski) tegelda. Arvatavasti on oli meeletu lõhe, mida ületada meile tol­ bürokraadi mõttekäik järgmine: Eestis lal antud ühiselu normide järgi polnud on kümme teatrit, igaühes kaks lavas­ võimalik. Miks muidu kasvas «Vane­ tajat, järelikult vajame ligikaudu üht muises» stuudioid nagu seeni? Kas kuju­ lavastajat aastas, mis saabki justkui nenuks neist võimaluse korral ka iseseis­ Moskva või Leningradi sihtsuunamisega vad stuudioteatrid? Asi ei puuduta tagatud. Bürokraadi meelest on kõik kor­ ainult Toomingat ega Hermaküla. Ei ras, tema mõte kaugemale ei küüni, ta ei saanud üheski riiklikus teatris pidama huvitu sisuliselt sellest, et eesti teatris jääda ei Peterson ega Karusoo. Ja pais­ noori lavastajaid tegelikult peaaegu tab, et lõhe lavastaja ideaalide ja teatri polegi. Tõenäoliselt on nii mõnelgi loojal (ühiskonna) tegelikkuse vahel on aja kogemuste edasiandmine potentsiaalseks jooksul süvenenud. Ehk oleks meie prae­ eneseteostuse valdkonnaks. Eestis pole gune teatrisituatsioon veidigi teistsu­ see potentsiaal realiseerunud ühelgi gune, kui meil oleks olnud õigel ajal arvestataval lavastajal. Miks on see nii? võimalik minna väikeste iseseisvate eks- Miks peaks just lavastaja Kalju perimentaalteatrite teed. Komissarov tegema üleinimlikke pingu- 31 tusi selleks, et lavakunsti kateeder saaks olud, kus tuleb suurt kunsti luua. Kuigi endale oma õppeteatri? ka olude paranedes võib suur kunst jääda Samahästi võiks näiteid tuua teistest­ tulemata. On aga selge, et tuleb üle ki teatrivaldkondadest: kas ei ole meie saada sellest väsimusest, mis on praegu teatrilooga sama lugu, mis teistegi vaes­ teatris maad võtnud. Siis ilmuvad ka lapse ossa jäetud rahvusteadustega. Aas­ inimesed, kes julgevad ja saavad võtta takümnete jooksul püüti igati väl­ endale vastutuse asjade käigu eest. Ja tida, et keegi ka (praegu olematu rah­ lavastajatest, kes kunagi loobusid teatri- vusliku) teatriteooria seisukohalt teat­ juhtimisest, tuleb aru saada. On veel aeg, ris toimuvat mõtestaks. Kuskil on kus eneseteostamine on väga raske, kui kunagi ette nähtud, et Eestimaal pole mitte võimatu. vaja tegelda välisteatri, teatrisemioo- Loomulikult on viimasel ajal teatri tika, kulturoloogia, kunstisotsioloogia arenguvõimalused avardunud. Sündinud ja palju muuga, milleta on raske on palju uusi ettevõtmisi. On Teatriliit, ette kujutada teatriteooriat. Kas suu­ «Tühi Ruum» ja palju muud. Inimesed dame luua kaasaegset teatrit ilma tehtut on aga samad. Kuidas võimaldada neil ol­ mõtestamata, ilma kriitilise sisevaatlu­ la paremad ja avatumad ning leida seta? Nüüd on selge, et meie endi eest ei ühtlasi uusi andekaid? See on küsimus, tee seda keegi. millele alles otsitakse vastust. Otsiti vas­ Loodame, et kõrge hiina müür, mis tust 1. ja 2. aprillil Toompeal, otsiti Eesti meie riiki ümbritseb, ikkagi lõpuks lagu­ Teatriliidu asutamiskongressil ja jääb neb. Aga kas meie kunstil jätkub avatust üle loota, et need otsingud enam ei katke. kasutada taas loovalt seda, mis toimub mujal maailmas? Kas oleme selleks val­ mis? Toimetuselt. On veel üks mehhanism, mille kaudu Pärast artikli valmimist on Eesti teatri- teatrit püütakse suretada. Teatrit painab juhtimises toimunud taas muutusi. Draama­ vaesus. Asi on meie riiklikus sotsiaal­ teatris valis kollektiiv 17. juunil oma kunsti­ poliitikas. On päevselge, et näitleja, liseks juhiks Evald Hermaküla (esialgse kok­ lavastaja, kunstniku vaev on kallim kui kuleppe kohaselt kolmeks aastaks). «Ugalast» rublade hulk, mida nad kassaluugi ees on aga kunstiline juht Jaak Allik 1. augustist allkirja vastu saavad. Teisiti öeldes, meie lahkunud Tallinna, Kultuurikomitee esimehe riiklikes teatrites ekspluateeritakse hä- esimeseks asetäitjaks. Seisuga 1. september oli kunstilise juhi koht vakantne. Teatrit juhib bematult sealseid loojaid. Eksperimendi direktor Enn Kose. tingimustes, kus teatrite töö intensiivis­ tus, läks kibedamaks ka teatritöötajate ekspluateerimine. Ärgem suhtugem hal­ vakspanuga piisavalt loomupärasesse soovi rohkem teenida ja paremini elada. Kuid ei tohi sulgeda silmi ohu ees: teatris rügavat näitlejat ähvardab võõrandu­ mine tema näitlejaloomuse tahtest esi­ tada aina uudselt ja rikkalt lavaruumis seletamatut ainet — inimest. See on sotsiaalne küsimus ja seondub kunstiga vaid sedavõrd, kuivõrd ta on suunatud loovisiksuse kurnamisele, am­ mendamisele, nüristamisele, ja seda ta paraku on. Ka see on üks loomevabaduse piiramise võimalusi. Vaesuse valust ja viletsusest oli kantud ka rida Eesti Teatriliidu asutamiskongressi sõnavõtte. Tee prestiižikuse ja eneseväärikuseni on neis oludes oi kui pikk. . . Need on vaid mõned põhjused, mis se­ gavad loovisikutel teatris loominguliselt 34 töötamast. Sellised näivad mulle reaalsed L>p

KOCR trhtirtnfs Koori kostüümid J. Faliku balletile «Oresteia*. Kunstnik K.-A. Püüman.

Ж

1 Ш$ш £>>3 £<£* .

Kostüümic R. Straussi «Salo mele». Kunstnik KUSTAV-AGU PÜUMANIST • PÄHKLIPUREJA» K.-A. Püü пап. TAUSTAL, lk 96. 35 «Estonia» Pariisis

«LE QUOTIDIEN DE PARIS», Estoonlased Grand Opera ees. 13. APRILL 1988 PEAMISEST [---] «Estonia» teater on toonud meile kingiks toreda kimbu basse. Jevgeni Nesterenko Boriss jätkab ekspressionistlikku traditsiooni; hetketi on tegu suure draamanäitlejaga; lüürilistes episoodides on tema musikaalne hääl eriti hingeliigutav. Tema tsaarist, kes langeb iseenda kujutluste ohvriks, õhkub väärikust, võimuiha, sisemist jõudu ning ka tasakaalutust. Osatäitmine on igast vaatenur­ gast meeliköitev. Mati Palmi Pimen kandus meieni oiva­ lises, tõsises ning musikaalses esituses; laulja fraseerimine on perfektne ja tundeküllane; kõik viitab heale laulukoolile; hääl ise on sügav ning sametine. Suurepärane etteaste Vestlusringis T. Maiste, «Estoniat» kuulama sõit­ on samuti Leonid Savitski Varlaam. Hääle nud J. Ryhänen, A. Mikk, Ü. Ulla, M. Palm, . . . ulatus ja värv võimaldavad tal veenvalt ke­ E. Klas. hastada joodikust munka, kelles tubli annus ülemeelikust, millega laulja siiski ei liialda, 36 nagu selle rolli puhul tihti juhtub. Ei saa midagi ette heita ka ülejäänud osatäitjaile, lava oleks pakkunud enam avarust, andnud kes kõik on heäl tasemel. rohkem õhku, kuid tuleb hinnata lavastuse Eri Klas juhatab orkestrit elavalt, tem­ seda ausust, mis kordagi ei ärrita pilku. peramentselt, leidlikult ja väga tasakaalu­ Mõned stseenid on eriti ilusad, näiteks Borissi kalt. Koor on äärmiselt ühtne. surm. Lavastus ise on vastanud sellele, mida Pariisi Ooperi juhtkonna poolt on kahe näeme Palais Garnier's. Sündmusi näidatakse sedavõrd erineva «Boriss Godunovi» etenda­ vahetult ja kujukalt, ilma omapoolsete lisan­ mine tore ettevõtmine. Koos eelnenud Ja- diteta. Vahest mõni Salle Favart'ist suurem näceki-tsükliga on see tore vaheldus tradit-

•

i - m • i+* т Щ ff »' * - л4 0A1I • »к fit* \ ' • шк'Ж .#Ш z****^VrJaSSk ' л

;

Etendus on lõppenua siooniliste hooaegade rutiinile. See paneb mõtlema repertuaarile hoopis uuest kandist. Kuid eks see olegi rahvusteatri ülesanne. GERARD MANNONI

«LE FIGARO», 13. APRILL 1988

Орёга-Comique'is esitab «Borissi» «Esto­ nia» teater Tallinnast. Oleks võinud karta, et nõukogude trupp langeb tavakohaselt konfor­ mismi ning ajast ja arust akademismi. Kaugel sellest. Etenduses pulbitseb elu, ja seda enne­ kõike tänu oivaliselt seatud kooristseenidele, kus iga element kannab omanäolisuse pitse­ rit. Kujundus jälgib libretot, kuid jätab para­ jal määral ruumi ka kunstniku fantaasiale; siin on omalaadsust ning vaheldust. Lavastu­ ses on tähtsal kohal rahvahulgad, kuid pole eiratud ka soliste. Jääb üle vaid õnnitleda Lauldakse Eduard Viiralti haual. lavastajat Arne Mikku ning kunstnikke Valeri Leventhali ja Marina Sokolovat. Loomulikult oodati Jevgeni Nesterenko Borissi. Suures Ooperis laulis sama osa Paata Burtšuladze, tehes seda eeskujuliku tagasi­ hoidlikkusega, loovutades nii esikoha liidrile. 37 Nesterenko pretendeerib nende väheste Borissi Arne Miku lavastus on vaba kõikvõima­ tõlgitsejate ritta, kes pärast Saljapinit on likest vigurdavatest kontseptsioonidest ja suutnud selle osa suureks laulda. Kätt süda­ tegelike või kujuteldavate alltekstide tõlgen­ mele pannes, see tal ka õnnestus. Me saame Bo­ damisest. Vahest ainus tekstist mitte välja rissist kahese pildi, kord on ta südamlik, kord loetav, aga väga mõjuvõimas kujund on kroo- murest murtud. Nägemuste stseen on lausa nikakirjutaja Pimeni toomine vaatlejana ava­ filigraanne töö, milles iga nüanss kannab. stseeni. Ja kõigele lisaks veel Nesterenko hääl, mis on Millega lavastus eriti hiilgab, on karakte­ oivalise vaskse värvinguga ning väga ühtlase rite ülesehitus detailidele: žestidele, näoilme­ tämbriga kuni noodini sol. Esituse nüanssides tele ja dramaatilise pinge koondamisele. See ilmneb talendi arukus. ilmneb mitte ainult piinleva Borissi juures, Kogu Tallinna trupp väärib meie aplausi. vaid ka libeda Suiski (Hendrik Krumm) ning Mati Palm on suurepärane Pimen, Leonid suurepäraselt vastandatud duo Varlaami ja Savitski imeväärne Varlaam, Leili Tammel Missaili (Leonid Savitski ja Tiit Tralla) puhul, sarmikas kõrtsinaine, Jänis Sprogise Juro- samuti ooperikoori esinemises, mis ei olnud divõi on lihtne ja liigutav. Ma kordan: Tal­ sugugi ühtlane mass, vaid isiksuste hulk. linna koor on fantastiline. Jäi veel kiitmata Muusikalis-dramaatilise ajastatuse ja detaili- Eri Klas, kes teenis auga välja omaette rikkuse poolest olid karakterite vastastikused triumfi. suhted kõrtsistseenis väikeseks meistriteo­ PIERRE-PETIT seks. Nesterenko on võimas Boriss ja täidab kogu teatri, seda eriti Salle Favart'i (Opera «INTERNATIONAL HERALD Comique) väikesel laval. Ta on suur nii füü­ TRIBUNE», 15. APRILL 1988 siliselt kui ka vokaalselt: tema vene keel on BORISS: PARIISIS TOPELTTULEMUS lopsakas ja veidi karuselt ähvardav, ta lausa pigistab muusikat sõnust ja nootidest. Ja Pariisi Ooperi idee panna kõrvuti lavadel jälle näeme, et karakteri loovad detailid: mängima M. Mussorgski «Boriss Godunovi» esmakordselt lavale ilmudes, riigiõun ja spek­ kaks versiooni meenutab kangesti didaktilist ter käes, väljendab ta nägu erinevaid emot­ harjutust. Ent nii seda tehti, pealegi mar­ sionaalseid seisundeid saamahimust maha­ kantses muusikalises ja teatraalses vormis. surutud triumfini, võltsalandlikkust, majes­ On tahtmine märkida, et laval ja orkestris teetlikku alistuvust ja lõpuks avalikku ene­ toimuv ei meenuta mitte niivõrd ühe ja sama sega rahulolu. Ja see, mis muidu meenutas ooperi kaht versiooni, kuivõrd ühe ja sama Kremli kellade kumedat kaja, omandas kroo- helilooja kaht erinevat ooperit samal teemal. nimisstseenis krigiseva varjundi. [--] Üldiselt lauldi kõrgel tasemel, eriti mada­ Tallinna trupp tuli Pariisi täies koosseisus lamad hääled, kellest Mati Palmi Pimen ja (välja arvatud orkester): dirigent, koor, solis­ Savitski Varlaam olid silmapaistvamad. Tal­ tid. Ka Nesterenko on Eesti pealinnas Borissi linna teatri peadirigent Eri Klas näitas end laulnud, seega on ta kogu lavastusega ühte kindlameelse ja tõsise muusikalise juhina, mil­ sulav osatäitja, mitte lihtsalt kassamenu lele Pariisi Ooperi orkester (hoopis teine koos­ tagav staar. Kuulu järgi on Tallinn (ja ka seis kui Grand Opera lavastuses) sekundeeris Tbilisi) Nõukogude Liidus väheseid paiku, nagu kord ja kohus. kus ooperit lauldakse originaalkeeles. Ja kui Vastandina Eesti lavastuse homogeensu­ 1980. aasta «Borissi» lavastus on ehtne näide, sele — eesmärgi ühtsus liidus materjali üht­ siis võib Tallinna ooperit muusikalisest ja susega — sai Palais Gamier' lavastus teoks lavastuslikust küljest üksnes kadestada. kosmopoliitse ettevõtmisena, lauljaskonnaks Lavastuse juures torkas kõigepealt silma prantslastest ja teistest rahvustest osa­ erakordne kooskõla visuaalse külje ja kareda, täitjate igati silmapaistev koosseis. Ionesco pealtnäha rohmaka muusika vahel, mida pa­ lavastus ja kujundus paisus kohati toretse- kub 1869. aasta versioon. Valeri Leventhali miseks, paraku oli see ka ebaühtlasem, kohati ja Marina Sokolova kujunduses ja kostüü­ ilutsevate tõlgendusvõtetega. mides on nii Boriss kui ka bojaarid luksus­ likes rõivastes, aga nende ümbrus on küll DAVID STEVENS kõike muud kui elegantne. Koik on ehitatud puust, tekib mulje sedavõrd provintslikust ja suletud Moskvast, et on mõistetav Peeter «LE MONDE», 18. APRILL 1988 Suure tung vähem kui sada aastat hiljem KARM JA KARE pealinn teisale viia. Lavastuse püsielemendiks on lava keskel Kas parim «Boriss Godunov» on ikka too, rippuv rohmakas, ebatasastest laudadest mida me senini tundsime? puupaneelile maalitud suur ikoon. Kolm Tallinna teatri etendus paneb selles kaht­ tünjat võlvi ja sama arv trepikäike võimalda- lema. 38 vad neid varieerides kiireid pildivahetusi. Peale toredat Janäceki-tsüklit tuli Jean- Louis Martinoty heale mõttele tõmmata pa­ munki, kelle küünlad aeg-ajalt süttivad ja kes ralleele Mussorgski «Boriss Godunovi» kahe mõjuvad kui laval toimuva draama tunnis­ autentse variandi vahel: Palais Garnier's lä­ tajad, meelde tuletamaks pühapilte. heb 1872. aastast pärinev redaktsioon, mida JACQUES LONGCHAMPT pikka aega varjutasid Rimski-Korsakovi ja Sostakovitši parimate kavatsustega tehtud «LA CROIX», 19. APRILL 1988 seaded. Salle Favart'is saab näha-kuulda esi­ ESIMENE BORISS mest redaktsiooni aastast 1869. Just esimese variandi, mis kunagi Peter­ Mussorgski šedöövri originaalredaktsioon buri Maria teatris tagasi lükati, tõigi meile Salle Favarfi katuse alla. Muusikaline suur­ kingiks — ja veel väga huvitavas lavastu­ sündmus. ses — «Estonia» teater Tallinnast. Siin on [---] lauljaid, kes teeksid au kõigile meie ooperi- Ooperi algredaktsioon rabab oma dünaa­ kollektiividele, eriti Nesterenko erakordse milisusega: Mussorgski originaalredaktsioon Borissina. on ääretult julge, lähedane kammermuusi­ Elamust pakub ju ka Rimski-Korsakovi kale, seejuures teravakõlaline, kroonimis- poolt lihvitud ilmekas versioon, kuid alg­ pildis isegi barbaarne, olles tervenisti meloo­ redaktsioon võlub just lihtsuse, kainuse, kare­ dia teenistuses. Tegu on laulva, paindliku, dusega; see on kummaline muusika, mis ilustamata teosega, milles leidub teatud mõt­ sarnaneb pigem kõuehäälse kõnega. Võrreldes tes Dostojevskile omast süngust. Oma aja teise redaktsiooniga on libreto siin kokku­ kohta oli see täiesti uudne muusikateos, lähe­ surutuni, koondades kogu tegevuse despoodist dane Bergile, Debussyle või Janäcekile. Alg­ peategelase ümber. Siin pole rahva ülestõusu redaktsioon on aga veelgi rabavam kui 1872. stseeni. Aga rahvas on olemas, teda kaman­ aasta «uhke» variant. davad valvurid, kes ütlevad, mida teha ja Salle Favart tundus eriliselt kohane eten­ mida hüüda. Puudub Poola vaatus, järelikult dusele, mida esitab siin Tallinna ooperitrupp ka armastajate duett ja ballett; poliitilisele (Eesti, NSV Liit). Orkester on pigem mozartlik intriigile, nagu ka Grigori saatusele, tehakse kui rimski-korsakovlik; koor pole eriti suur, kiiremini ring peale. kuid on see-eest liikuv. Tegu on näitlejaist lauljate «Borissiga», mida iseloomustab haru­ Seevastu on siin erakordne stseen Vassili kordne tasakaal, kus Jevgeni Nesterenko isik­ Blažennõi peakiriku ees, kus Jurodivõi palub sus ei hävita ühtegi oma partneritest. Borissi tappa poisikesed, kes varastasid temalt See klassikaline, kuid tugev lavastus tem­ kopika: «Toimi nendega nii, nagu sa toimisid peramentse Eri Klasiga Pariisi Ooperi orkestri tsareevitšiga!» Kolm viimast pilti, milles ees (orkester on heas vormis) võib kadedaks tsaari saatus pitseriga kinnitatakse, mõjuvad teha nii mõnegi luksusliku;- kõrgtasemel, kolme nuiahoobina, moodustades dramatur­ rahvusvahelise mainega ooperisündmuse. See gilise crescendo. oli kohtumine muusikaga. Jevgeni Nesterenko loob haarava pildi Bo­ rissist, õitsvas eas mehest, kes on tark, süga­ J.-M. MONTREMY valt isikupärane, kuid patune. Nesterenko Boriss ei näe oma terava mõistusega enam «PANORAMA DU MEDECIN», 19. AP­ mingit väljapääsu, teda kummitavad näge­ RILL 1988 mused, ta lämbub kui hiid, langeb kui tamm. «BORISS GODUNOVI» ALGREDAKTSIOON Hääl ja fraseerimine jõuavad selles osatäit­ SALLE FAVART'is mises kõige uhkema täiuseni. Tema kõrval tuleb eelkõige mainida Tiit Väga ühtlane «Estonia» teatri trupp Tal­ Tralla erakordset Suiskit, silmakirjatsejat, linnast tutvustab meile palju massiivsemat, kellest õhkub hirmu ja viha, ning Jänis Spro- karmimat ning terviklikumat «Borissi» kui me gise sapist Grigorit. Leonid Savitski Varlaam seni oleme näinud. on lähedane Falstaffile, samas kui Uno Kreeni [--] Pimen meenutab pigem muhedat vanapapit Teater «Estonia» Tallinnast (NSV Liit) kui kohut mõistvat munka (seda küll ainult on kohale tulnud oma kujunduse, koori ja kohati). Koori laulmine ja mäng on lausa solistidega, et kinkida meile Jean-Louis Mar­ erakordsed. Lavastus on realistlik, kuid kaugel tinoty ettevõtmisel see «Boriss», mis on eba­ pedantsusest, vastates seega Mussorgski alg­ õiglaselt unustuse hõlma vajunud. Trupi tase redaktsiooni impulsiivsele ning järsule stiilile, on hea. nii nagu ka Eri Klasi jõuline Pariisi Ooperi Eriti paistis silma mustas rüüs karm orkestri dirigeerimine. Pimen Mati Palmi esituses; Leonid Savitski Lõuendile maalitud dekoratsioonid ja Varlaam on väga värvikas; Jänis Sprogis on poodiumid pole ehk eriti paljuütlevad, mis­ väga musikaalne, esitades haaravalt Jurodi- tõttu oleks soovitav eelnevalt libretoga tut­ võid; Leili Tammel on sarmikas kõrtsinaine. vust teha, et eristada Uspenski katedraali Ivo Kuusk pole ehk tõesti enam Vale- Kremlist. See-eest võlub neli rida liikumatuid Dmitriga üheealine ja suuri vaevu saab pidada 19 Marika Eensalu Fjodorit noormeheks. Ainus gent Eri Klas tunneb hästi oma tööd; koor on laulja, keda Prantsusmaal juba tuntakse, on oivaline, hämmastavalt täpne liikuvates ning Jevgeni Nesterenko. Ta hääl on võimsam, imeline lüürilistes kohtades. Tallinna trupp kuid jahedam kui Paata Burtšuladzel, kes on kõrgetasemeline. Borissi esitab Jevgeni laulis sama osa Palais Garnier's «Boriss Godu- Nesterenko, Suure Teatri bass, kel on vägev novi» teises redaktsioonis. Seevastu on Nes­ hääl, keda pole veel üle kiitnud kõikvõimsad terenko temast üle näitlejana. plaadifirmad ja kes suudab ise kaitsta vene «Estonia» teatri peadirigent, kes on samas laulukooli traditsioone. Vaatamata hetketi ametis ka Stockholmi Kuninglikus Teatris, liialdatud miimikale, on Nesterenko peaaegu juhatas Pariisi Ooperi orkestrit silmapaist­ ideaalne kehastama tsaari, keda piinab tema valt. Arne Miku lavastus on traditsiooniline, enda sooritatud kuritegu. Surmastseen on Valeri Leventhali kujundus karm, Marina hiilgav nii näitlejameisterlikkuse kui ka Sokolova kostüümid ilusad. vokaali poolest. MIHAI DE BRANCOVAN DOMINIQUE FERNANDEZ Tõlkinud LAURI LEESI, «LE NOUVEL OBSERVATEUR», 22. APRILL TATJANA HALLAP ja ÜLAR PLOOM 1988 BORISS BORISSI VASTU

Suuremõõtmeline etendus Palais Garnier's jäi naeruväärseks Salle Favart'i minietenduse kõrval. Pariisi Ooper lisas oma läbikukkumiste ahelasse veel Ühe pärli, etendades taas Pet- rika Ionesco lavastatud «Boriss Godunovi». Kogu lavastus on pretensioonikas ja kubiseb totrustest, nagu näiteks Grigori painajate kehastumine mingiteks vallatlevateks nahk- hiirteks või vürst Suiski kohatu ilmumine Firenze vandeseltslasena Pimeni pildis või siis alasti naiste kümblemine Poola vaatuses, mis muutuks nagu soome saunaks. Lothar Zagro- sek juhatab närviliselt ning rahutult, mis võtab orkestrilt ja koorilt jõu. Peaosalisel Paata Burtšuladzel, keda firma «Deutsche Grammaphon» püüab reklaamida kui suurt staari, pole veel piisavalt turjakust. Tema grimassid ja krambid tulenevad uhkest lavas­ tusest; laval toimuvat peab ju kuidagi elus­ tama. Tema asemel oleks ka iga teine kapten neil karidel koos laevaga ilusasti põhja läi­ nud. Kuid milline õnn, et Salle Favart'i on saabunud hoopis teistsugune «Boriss» kaugest Eesti linnast Tallinnast Nõukogude Liidust. See esimene «Boriss», 1869. aasta redaktsioon, millest omal ajal lahti öeldi ninv uida harva etendatakse, on tunduvalt lühem. Paudub Poo­ la vaatus, ja jumal tänatud, sest Mussorgski, kes polnud just eriti vaimustatud daamidest- sopranitest, lisas nad alles hiljem, et rahus­ tada kriitikuid, kes heitsid ette naispeatege­ lase puudumist. On ära jäänud ka lõpupilt metsas, ja parem ongi, sest Jurodivõi kaeb­ lemine rahva keskel on kogu ooperiajaloo kaunemaid leide. Idast saabunud etenduse kujundus on pigem lihtrahvalik, lavastus harjumuspärane. Kuid mis on siis parem, kas agressiivne võlt­ sing või tasameelne süte kohendamine? La­ vastuse eeliseks on, et unustad liigse, sest esile on tõstetud muusika. Muusikalisest kül- 40 jest on baltlaste «Boriss» lausa võluv. Diri­ KUSTAV-AGU POOMANIST Surmaingel. Kostüüm I. Stravinski balletile «PÄHKLIPUREJA» «Orpheus». Kunstnik K.-A. Püüman. TAUSTAL, lk 96. 41 Sina pead täiskasvanuks saama.. .

LILIAN VELLERAND

Räägitakse: näitlejannaga, kellest kirjutatakse, lakkavad lavastajad tööta­ mast. . . Kui nii, siis Kersti Kreismanni karjääri sõnus ära juba Jaak Allik, kui ta «Teatrimärkmikus 1976/77» kirjutas artikli «Tuhkatriinu?». Kersti Kreis­ mann oli siis teatris olnud viis aastat, saanud juba kätte — kas mitte esimese noore naisnäitlejana nii kiiresti — Lau­ teri preemia, mänginud tõepoolest suuri rolle Voldemar Panso, Grigori Kroma- novi, Adolf Šapiro ja Merle Karusoo lavastustes (Tammsaare Tiina, Vetemaa «õhtusöök viiele» Kadri, Tšehhovi «Kol­ me õe» Irina, Gorki «Päikese laste» Liisa). Ja korraga — Tuhkatriinu? «Miks siis Tuhkatriinu?» küsib ka Jaak Allik ise ja jätkab nagu kuri oraa­ kel: «On ju Kreismanni rollide nimistus olnud enam säravaid tähiseid kui palju­ del tema eakaaslastel ja 13 osa 5 aasta jooksul pole kaugeltki vähe. Ei ole olemas väikesi osi jne. Ja ometi on K. Kreis­ manni sära üsna kontrastselt vaheldu­ nud ahjutaguse ubadesõelumisega, sest viiest tõepoolest olulisest rollist langevad 3 esimesse ja 2 viimasesse hooaega (J. Allik peab silmas ka Kõrboja Annat), nende vahele mahuvad aga kolm aastat kahtlusi, lahkumismõtteid ja tarbetuse- tunnet. Kersti Kreismann ei saa kurta ka lavastajapoolse huvi puudumise üle. [ ]. Ta on laval olnud «Mädchen für alles», järelikult hea näitleja, kuid tule­ mata on jäänud oma prints tõelise, ainult temale sobiva kuldkingakesega. Tule­ mata on jäänud püsiv mõttekaaslus, loominguline partnerlus just ühe, kõike mõistva, sügavuti mineva lavastajaga. Kas see prints aga üldse tuleb ja kas teda ongi vaja?» küsib Jaak Allik portree lõpulõigus, kus see küsimus komplimen­ tide keskele peaaegu ära kaob. Täna,

E. O'Neilli «Elektro saatus on lein* (lavastaja Merle Karusoo) Noorsooteatris, 1981. Orin — Sulev Luik, Lavinia — Kersti Kreismann. A. Saare foto kümme aastat hiljem torkab ta aga oma selgeltnägelikkusega eriti silma. Ei, ei ole tulnud. Jah, teda on vaja. Ja mitte ainult Kersti Kreismannile. Ma ei mõtlegi, et see koostöö pidanuks olema — meie andekate naisnäitlejate suurt hulka arvestades — nii tihe või regu­ laarne kui näiteks Lindaul Põldroosiga Töölisteatris või Rummol Pansoga, aga niipalju võinuks teda ikkagi olla, et näit­ leja usaldust oma isikupära ja ande ainu­ laadsuse suhtes kindlamalt ülal hoida. Naisnäitlejale, eesti naisnäitlejale vähe­ malt, on teater juba aastaid olnud juhus­ lik tööots, mitte loomingulise isiksuse pideva arendamise ja avamise võimalus. Ja siis küsime, miks on meie hooaegades nii vähe huvitavaid naisrolle. Fooni arvestades on Kersti Kreisman­ nil isegi hästi läinud. Ta on juba ära mänginud Karini, Ophelia, Juuditi (Rummo oli Opheliat, Lindau Karinit ja Talvi Juuditit mängides märksa vane­ mad), Lavinia (0'Neilli «Elektra saatus on lein»), Rosa Luxemburgi. Jaak Allik ennustas oma «Tuhkatriinus» talle Elektrat, Medeiat, Juuditit. Nii et Medeia neist veel jäänud ongi. Nüüd on kiusatus pakkuda Schillerit — «Maria Stuarti» Elizabethi. (Olen juba näinud üht «Maria Stuartit», kus Eliza­ beth oma ainsas stseenis ennast põnevalt lavastuse teiseks peategelaseks mängis.) Nüüd tekkis see mõte, kui vaatasin «Kul­ lervot», kus Kersti Kreismanni ja Elle Kulli stseenid ainsatena verevalt dra­ maatilised olid. Praeguses repertuaaris kohtuvad Kreismann ja Kull laval ainult kord — «Naistes», üks tark ja ilus õpetab teist või kuidas see neil seal oli. Kas poleks siis juba põnevam kembelda trooni pärast? Kreismann on alati huvitav krii­ tilises aktsioonis, kui ta kahtleb ja siiski tegutseb. Nad oleksid Kulliga hea paar W. Russelli «Rita koolitus» (lavastaja Raivo — kuningannad Taavet ja Koljat. Trass) Draamateatris, 1988. Rita — Kersti Kreis- Kreismann analüüsib oma lavanaisi G. Vaidla foto halastamatu järjekindlusega, kõik peab olema selge, läbimõeldud, põhjendatud. Selles mõttes järgib ta traditsiooni. Aga unustuse otsimine: Indrekul Vargamäe ta ei püüa neid, oma naisi, õigustada, kraavis või vana Vesiroosi arveraama­ neile advokaadiks olla, siin pöördub ta tutes, Olovernesel kauni naise sülelus- traditsioonist ära. Nii nagu maailmas tes. üldse on usku ja armastust vähemaks Kui Kersti Kreismann «Ugala» «Lu­ jäänud (?), ei saa ka Kreismanni Tiina nastuses» Karinit mängis, olevat Lisl või Karin või Juudit olla enam niisugu­ Lindau temalt küsinud: kas ta pole mõel­ sed, nagu need olid Rummo, Lindau või nud Juuditile. Ei usu, et Lindau ütles Talvi käes. Kreismanni usus on ka kaht­ seda delikaatsusest, nagu arvab alati lemist ja enesesundi. Ja ta ei kardagi enesekriitiline Kreismann. Ta pidi kor­ kentsakas olla, sest tema kangelannad raga märkama midagi ühist neis kahes tahavad oma tahtmisi ikka natuke liiga Tammsaare naises. Ja võib-olla isegi nii­ ja hauvad oma naiselikke plaane seal, palju, et nõustus «Ramilda Rimaldas» kus valitseb mehelik plaanipäratus ja ka ise Juuditi monoloogi esitama. Seni oli 43 ta ikka rääkinud, et Juudit on tema jaoks «Kas te pole tähele pannud, et pealis- liiga pateetiline. Võib-olla oli see Kersti ülesanne loomingus on seotud looja enese Kreismanni Karini peaaegu fanaatiline pealisülesandega? Siit algab teema, täm­ armastuse nõudlemine, mis Lindau sel­ ber ja intonatsioon,» on öelnud Voldemar lele mõttele viis. Ükskõik mis see ka ei Panso. Panso professionaalsusse kuulus olnud, igal juhul oli see omakorda ette­ näha inimest läbi. Talle nähtavasti meel­ kuulutuseks, võib-olla et julgustuseks dis selle väikese tüdruku mõtlemisviis, noorele kolleegile. kui ta võttis ta vastu oma kooli ja Draa­ Lindau Karin ja Rummo Tiina olid mateatrisse näitlejaks. «Õppisin Tartus veel tugevate juurtega maas kinni. Kui eesti keelt. Sõbranna läks kolmandat nad uskusid, siis uskusid, kui armas­ korda teatrikooli proovima. Kargas kor­ tasid, siis armastasid, nagu uskuda võib raga silme ette: tuleks ka. Mina sain puu või lind või loom elamise ja õnnelik sisse, tema ei saanud. Etüüde tegin keh­ olemise õigusse. Võib-olla nad olidki roh­ valt. Lugenud kooli ajal olin: ostsingi kem Mari ja Liisi kui Karin ja Tiina. Panso ära lugemisega. Panso oli legend. Kreismanni naised, ka tema Tammsaare Tähelepanu keskpunkt. Hiid. Sümbol. Ja naised kihutavad juba kõik elu rikutud me käisime tema tunnis ja võisime tema­ tasakaalu karussellil. Nad püüavad ga iga päev rääkida! ennast sellest pöörlevast segadusest välja Juba kooliajast kartsin õpetajaid. mõelda, välja tunda, nad haaravad ei Kartsin ka Pansot, et ta võib kõva häält tea isegi mille järele, et kanda maha teha. Kartsin ette seda võimalust, et teen saada. Miks läheb Juudit Olovernese halvasti ja ta hakkab karjuma. Mui on leeri? Kas ta teab seda? Vastu minnes hirmus kahju, et ma ei mõistnud teda. ettearvamatule saatusele on Kreismanni Läksin ta vastu natuke upsakaks. Aga naised ikka huvitavad, neist kiirgab kui ta solvus, ta ei andnud andeks. Ta tahet ja kõhklusi, kuni tuleb teadmine — haavus väga, oli haavatav inimene. Nii selgusehetk, kui dramaturgia seda või­ võisid ise endale kriipsu peale tõm­ maldab —, ja see, mis tuleb pärast: kir­ mata. . . Seda maha kustutada oli väga kus või kokkuvarisemine. Mitte leegitse­ raske. Ta ei varjanud oma sümpaatiaid. vad palangud, mis kutsuksid kaastun­ Alles kui ta kadunud oli, said aru, mis­ dest pisaraid valama. sugune mees ta oli ja kui palju talle liiga Karin Kask kirjutab oma «Juuditi» tehti. Temast võis jääda selline petlik käsitluses (TMK 1984, nr 11) Kersti mulje, et ta on naiivne nagu laps, et Kreismanni rollitõlgenduse kohta: «Tal­ temani ei jõua paljud asjad. Tuleb ring­ le on see sõjast väsinud mees imelikult reisilt: «Kus see Draamateater on?.. .» lähedaseks saanud. Oma südames Juudit «Kust need mullid tulevad, kui vesi nagu tunneks, et sõnad, mida ta Olover- keeb?». . . Sellist tööoskust kui temal — nesele ütleb, pole need, mida lausuma missugust sisemist dialoogitrenni ta tegi peaks. Mingi seletamatu vägi sunnib teda — pole näinud kusagil mujal. . . Karusoo aga jätkama. Laviin on liikvele läinud ja veel teeb... Juudit ei saa enam oma mängu muuta. Auahnus tapab hetkeks maksvusele pää­ Panso on jäänudki ÕPETAJAKS. See, senud puhta ja suure tunde. Olovernese mis koolis õpitud, justkui banaalsed äraminek vapustab Kreismanni Juuditit. tõed, saavad selgeks läbi praktika. Tiina Ta kannab kaasas seda kaotusevalu stsee­ oli mulle nagu aspirantuur. Pöördun nides Susanna ja Nimetuga. Ei usugi ikka ta juurde tagasi. Augustiringreisil nagu, et psüühilistest vapustustest läbi­ õppisin ta iseseisvalt ära. Panso tegi paar raputatud Juudit veel jõudu leiab Olo­ proovi. Püüdsin Tiinat oma kujutluse vernese tapmiseks. Ta tegutseb edasi järgi teha. Panso ütles üksikuid märkusi. nagu mingis uimas, inertsi mõjul. Selles Üha rohkem tulen nende juurde tagasi. hingevalus võib leida dostojevskilikke Ei saanud siis kõigest aru. Paljud asjad varjundeid, milles alateadvusel on suu­ tegin intuitsiooniga. Aru hakkasin neist rem kaal kui tegelikkuses olemisel.» Ja asjust saama alles mängides. Mõned viimase vaatuse Juuditist: «K. Kreis­ põhitõed on aidanud mind ka teiste manni Juudit nagu väsiks ahastuse- Tammsaare naiste juures. . . Pansol olid piinade kandmisel. [- - -] Kui Sääliku «Tõe ja õiguse» viienda osa karakterid Juuditi puhul jääb domineerima sise­ põhjalikult välja joonistatud, seal olid mine ahastus ja elu mõttetuks muutu­ kõik osad — rollid. Panso andis põhi­ mine, siis Kreismanni Juuditi puhul tõed, käsitööoskused. Üks põhiasi, mil­ püüad kinni süütundenoodi.» lest ma siis kuidagi aru ei saanud, puudu­ tas koomika tajumist. Ükskõik kui traa­ giliselt sa ka osa ei mängiks, mingi koo­ miline närv peab seal kõrval olema. Tiina — nagu Panso seda nägi — on selline kummaline ja naljakas inimene, mis ei tähenda, et tal poleks tugevaid tundeid. See, mis ta endaga teeb ja et ta terveks saab, see on usust. Algaja näitleja asi — tahad kangelast mängida, aga Panso nõudis koomilist, groteski. Kui sellest lõpuks aru sain, lõi lahti, klaariks. . .» Kersti Kreismanni enda kui looja pea- lisülesanne? «Oma teema»? Praegu oleks targem sellest sõnapaarist hoiduda. See kõlab nii stagnantselt või vähemalt 60- ndate aastate jäikusega. Aga alles hiljuti ütles ka Sergei Jurski televisioonis, et omast ta loobuda ei saa, ükskõik mida vaataja temalt ei ootaks. Juuditi ärevad tunde- ja mõtteuiud, oma naiseliku «mina» või missiooni otsi­ mine, saatuslik eksitus, mõistusele tulek, süütunde tärkamine on üks neid radasid, mida Kersti Kreismanni täiskasvanuks saada ihkavad neitsid sageli käivad. Näitlejanna, kes oleks justkui loodud Brechti mängima, vaidleb «Ema Cou- rage'i» autoriga: inimene o n võimeline, on sunnitud elust õppima. Kohtumisel Klementi-nim õmblus­ vabriku teatriklubis (kust on meelde jäänud siin esitatud teisedki Kersti Kreismanni mõtteavaldused) ütles ta, et kui ta oma teisel hooajal sai võima­ luse Irinat mängida, ei taibanud ta veel, miks kõik igatsevad Masa osa, kui ometi Irina nii võimas, arenguga roll on. Et rollis on saatuse kaar — naiivsest opti­ A. Tšehhovi «Kolm õde» (lavastaja Adolf Šapiro) mismist pettumuseni. Draamateatris, 1973. Irina — Kersti Kreismann, Tusenbach — Juhan Viiding. Lea Tormis, kes üksikasjalikult jälgis G. Vaidla foto «Kolme õe» etendusi, kirjutab «Teatri­ märkmikus 1973/74», et Kersti Kreis­ manni Irina astus esialgu lavastusse kes iga hetk võib õhku tõusta,» ütles mingi alateadliku pelglikkusega, ette­ Kersti Kreismanni kohta hiljuti Karin vaatlikkusega, millest ta lavaelu jooksul "Kask. vabanes. Tormis on üllatunud Irina oota­ Kui Kersti Kreismann Tiinana esi­ matult veenvast traagilisest nägemusest mest korda lavale läks, tõi Velda Otsus tulekahjupildis, samas räägib Tormis ka lilled. See kingitus, millest nii kaunilt rollis välgatanud tšehhovlikult nukrast kõneleb oma loos Jaak Allik, on tähtis eneseirooniast. Need momendid, mida elulooline fakt. Mitte niivõrd endena või noore näitleja töös Tšehhoviga pani tähe­ väljalunastamist ootava vekslina kui le Lea Tormis, paistavad nüüd juba loomingutee alguspunktina, mida oli veel püsivamate joontena Kersti Kreismanni õnnistamas nii suure ja armastatud loomingulises loomuses. Kas pole nen­ meistri käsi. Aukartus oma elukutse ees deks enesevaatlus, -kriitika, -iroonia ja — nii ütles Kersti Kreismann Adolf mingi elu,asjade uue selgusega nägemise Sapirost rääkides, aga töö Sapiroga kuu­ võime, mille veenev taasloomine, õhtust lub samasse, kunstinimbusest täidetud õhtusse korduvas lavahetkes on vahest lootusrikkasse algusse. suuremgi ime kui jõulised tundepuhan­ Veel enne Irinat oli Kadri, siis öeldi gud. Ja siis muidugi see alateadlik või «õhtusöögi» kohta «striptiisi»-stseeni loomupärane pelglikkus, mis, nagu eel- järgi — šokiteater, nüüd, hiljuti meenu­ öeldugi, kuulub kõigepealt Kersti Kreis­ tas keegi Kadrit noore näitleja meister­ manni näitlejaisiksuse ja siis alles tema likkuse, loomingulisuse kordaläinud lavarollide juurde. proovina. «Ta on nagu natuke ehmatand lind, Kõnesoleval kohtumisel ei meenuta- 45 E. Vetemaa «Õhtusöök viiele» (lavastaja Grigori ka jäi. Ta ei õppinud elult midagi. Ilma­ Kromanov) Draamateatris, 1972. Kadri — Kersti rist lahkumisel välgatas temaski nukru- Kreismann, Isa — Jüri Järvet. senoot, aga uue elunägemiseni ta ei jõud­ G. Vaidla foto nud. Konstruktsiooni tasemel Russelli nud Kersti Kreismann kordagi Kadrit. «Rita» seda nüüd justkui pakuks. Aga Kadri oli tugev roll, millega debü­ Pärast Kadrit oskas Kersti Kreismann tant ennast vaataja teadvuses kohe esi­ igatseda arenguga rolli järele ja Irina mesest stseenist peale maksma pani. Seda näol selle ka sai. pikka vaikset istumist oma vanas tugi­ Siis (1973, 74, 75, 76) tulid «Karupoeg toolis ja tahtekindlat pilku, mille Kadri Pühhi» Notsu, «Külaliste» Vennanaine, avapausi lõpus saali heitis, mäletatakse. luulepõimik «Midrimaa», «Parvepoiste» «Vist ainult hea näitleja võib niiviisi Külaneiu, «Ühe koosoleku protokolli» vaadata, sellist vaatamist olen näinud Kassapidaja. Notsu oli sulnis, Venna­ veel vaid Järvetil,» ütles keegi Kersti naine haukus, Külaneiul oli kerge jalg, Kreismanni austaja. Näidendi lugemisel Kassapidajat ei mäleta. 1976. a lõpul võis jääda Kadrist jõhkra lobamoka esietendus Merle Karusoo lavastus «Päi­ mulje. Kersti Kreismanni sõnatulva taga kese lapsed». «Teistel on iseenesegagi — avanes mõistetav, sümpaatne inimene. või oma eluideega — tegemist. Kreis­ Agressiivne, edasipüüdlik, oma kohta manni Liisa — see on pidev piiri peäl nõudlev väike naine, keda huvitab ela­ olek, paljastatud närv, «päikese laste» mine, mitte elu mõte. Kirjandusteadus südametunnistus. Üldse on see Kreisman­ leidis Kadrile koguni paradoksaalse nil silmapaistev näitlejatöö, koguni nii­ tüübinime: haridustõusik. Iga hinna eest võrd, et lühikeses artiklis pole mõtetki haridusele pürgivat töölistüdrukut män­ seda analüüsida proovida. Väga pidev, gib Kersti Kreismann ka praegu «Rita mitmekihiline, huvitav rollielu. Mis koolituses». Selles «Vale-Pygmalionis» maksab kasvõi viimase vaatuse naeratav on vaimukust, aga siiski mitte Shaw' "Liisa, kruus käes. . .» Täispartnerlus vaimuteravust, elusarnasust, aga mitte lavastajaga, ütleb H. Kalda veel (SV Vetemaa «õhtusöögi» probleemi tera­ 13. V 1977). Aga üksikasjaline analüüs vust ning elu eh tsüst. «Saatusekaar» nen­ sellest osast jäigi kirjutamata. Meeles on, de kahe rolli vahel on küll olemas. Kadri et just selles rollis oli olemas üks hetk ei andnud eriti võimalust mängida kuju seda teadvuse ja alateadvuse piiril toimu­ arengut; nagu ta oli sitke, tugev, aga vat selgeltnägemist, mis teeb ka intel­ 46 täiskasvanuks küpsemata, nii ta selleks lektuaalse teatri päristeatriks. õnneks on selle osa kohta olemas lõik huvitavat näitlejapihtimust (Reet Nei- marile antud ulatuslikus intervjuus SV 22. IV 1977): «Usaldus on ka trupis töö vältel hädavajalik asi. Sa lihtsalt pead lavastajat usaldama. [ ] Kui kaua peab vahel piike murdma, et mõnele näitlejale saaks selgeks lihtsaim algtõde: see kõik on ühistegevus, millele tuleb vahel ohv­ riks tuua ka mingi väga meeldima haka­ nud omapäi tekkinud seisukoht või idee. Kogesin seda ajutist kaotusevalu ise ka «Päikese lastes»: lõpustseenis oli mul enese meelest välja mõeldud suur paisu­ tatud tõus, hakkasin mingit Maria Stuartit mängima. Võib-olla sellepärast, et mulle pole kunagi öeldud, nagu mit­ mele mu kooliõele: «Laps, loodus on teile palju andnud» (mina olen ikka olnud see väike ja usin) — võib-olla, jah, selle­ pärast tahad ka vägisi vahel «koroleva» olla. Ju ma siis peaproovi finaali oma­ moodi mängisin. Merle Karusoo nägi minuga pärast tükk aega vaeva, et saada seda stseeni vabaks, siiraks, loomuli­ kuks.» Kõige tähtsam on siin võib-olla see vastastikuse usalduse mõte. Mitte ainult sellepärast, et lõpptulemus vaba, siiras ja loomulik oleks, vaid rohkem ehk isegi sellepärast, et näitleja julgeks proovis proovida, üle ääre minna ja et lavastajal oleks, mida maha kraapida. Mäletan mitut puhku Lindau tööst Panso ja Miki­ veriga, kus näitleja oma versioonist loo­ M. Gorki «Päikese Lapsed» (lavastaja Merle Karu­ buma pidi, aga see, mis sellest kuhugi soo) Draamateatris, 1977. Liisa — Kersti Kreis­ kukla taha alles jäi (Lindau ütlemine), mann. andis rollile erilise sügavuse. K. Suure foto Asi ei ole muidugi tahtmises kunin­ ganna olla. See Maria Stuarti jutt tuli meelde ühel «Vaikuse vallamaja» etendu­ Pärast Liisat tuli Kõrboja Anna, mille sel. Koik oli kena Kreismanni rollis, aga kriitika pihuks-põrmuks tegi ja mida ka see tõelise töö ja perenaiseelu järgi igat­ Lauteri-žürii preemiarollide hulka ei võt­ sev maanaine võinuks olla veelgi veen­ nud. Jaak Allik avaldas oma «Tuhka­ vam, kui ta õige pisut oleks värvi maha triinus» sel puhul kull midagi protesti- võtnud, et täielikumalt Vaikuse valla taolist ja ennustas just Anna «erutavale hallidesse toonidesse sulada. Karin Kask meelelisusele ja kainele arvestuslikku­ ütles kunagi, et ta näeb Kersti Kreis­ sele» osutades Kersti Kreismannile manni hallides, pruunides värvides, aga Elektra, Medeia ja Juuditi osi. seal on heäl juhul ikka üks punane triip 1978. aastal, Tammsaare juubeliaastal ka. Seekord, tundus mulle, oli punast ja ka festivalil mängis «Ugala» «Lunas­ palju. Mõnes etenduses lööb välja haiguse tuses» Karinit Kersti Kreismann. mängimine ja kuskil mingi hädaldav Järelejäänud paberites ei valitse selle noot («Niiti ja sukki!»). ««Meile, nor- Karini kohta üksmeelt. Kes kriitikutest maalseile» võib ta ju jah haliseja paista nägi temas Indreku nn hea inimese anti­ ja närvidele käia,» ütleb «Päikese laste» poodi, kes pidas teda seni kõige lüüri­ Liisa kohta Helen Kalda. «Hädaline into­ lisemaks ja positiivsemaks Kariniks, kes natsioon — puht häälekasutuse mõttes — märkas, et Kreismann ei saavutanud osa oli märtsikuu viimasel etendusel võrrel­ terviklikku, läbiva põhiliini vedamist, des lavastuse algusaegadega kadunud,» kuigi tal oli palju ilusaid stseene. ütles H. Kalda 1977. a (!). Seda hädalist Meelde on jäänud see üllatus, mille intonatsiooni ei olnud märganud Kersti Kersti Kreismann Karinina valmistas. Kreismanni rollides enam aastaid... Ta tuli justkui uue, oma ja siiski väga 47 Tammsaare-lähedase kontseptsiooniga. Ta näis abitu ja natuke tüütu oma suures vägisi-võtmise armastuses Indreku vas­ tu, aga võluvalt siiras. Küsisin arvamust kirjandusteadlaselt Maie Kaldalt, kes on näinud seda Karinit televisioonikat- kendis, ja kes peab Kreismanni kui in­ tellektuaalse säraga näitlejat üldse väga telegeeniliseks. Maie Kalda ütles Kreis­ manni Karini kohta sõnad — võluv, ahastav, tüütu. Võluga, mille tegelikust olemusest oli võib-olla nooruses aru saanud ainult Indrek, kellele Karin nüüd oma suures soovis kõige kesk­ punkt olla oli muutunud kohutavalt tüütavaks. «Aga tema lobisemises ei ole olustikku. See on inimese pahupool, selle kaudu avanevad, teadvuse sügavamad kihid, alateadvuse pildi kirjeldused. See on Tammsaare. Kersti Kreismann män­ gis õigesti,» ütles Maie Kalda. Ta mäletas väga täpselt nähtud episoodi, Karini «siplevat füüsist» ja ilusaid peeneid käsi­ varsi, mis püüdsid Indreku kaelast kinni võtta. Nii et seekord ei andnud kirjandus­ teadlane oma hinnangut mitte eelkõige kuuldud teksti, vaid nähtud inimese keha elu järgi. Maie Kalda pidas näitleja män-

W. Shakespeare'! «Hamlet» (lavastaja Mikk Mikiver) Draamateatris, 1978. Hamlet — Juhan Viiding, Ophelia — Kersti Kreismann.

«Hamlet» Laertes — Martin Veinmann, Ophe­ lia — Kersti Kreismann. H. Saarne fotod

gu orgaaniliseks ja meisterlikuks. Veel enam, ta ütles, et ka forsseeritud, hüstee- rilistes stseenides mõjub Kreismann alati väga loomulikuna. Vahepeal mängib Kersti Kreismann «Haroldi ja Maude'i» teenijannat ja kolme arvutineiut, «Peer Gyndi» kol­ mandat karjustüdrukut ja «Tagasiside» Timonini sekretäri. 1978. aasta lõpul tuleb Ophelia. «See on tõesti õrn Ophelia — sisemise peenuse, ka elumehhanismi õrnuse mõttes. Ar­ mastav Ophelia, kes püüab Hamletit hoiatada. Kui see Hamlet veel siiski koos püsib, siis see Ophelia puruneb. [- - -] Hamleti armastus näib ta elu sisu ole­ vat.» (L. Tormis.) Kersti Kreismanni Ophelia tõlgenduse ja kogu lavastuse mõjuvamaid hetki oli mõistuse kaotanud Ophelia monoloog. Anduvas poosis oma printsi ootav tüdrukuke rääkimas selge häälega tõde Taanimaast. «Olgugi Ophe- lial vähe stseene — kuju arenemis- ja murdumisloo joonistab näitleja tervikli­ kult, mitmeplaaniliselt ja poeetiliselt,» V

J

\M

^ÄÄ^

A. H. Tammsaare — A. Satsi «Lunastus» (lavas­ taja Aleksander Sats) «Ugalas», 1978. Karin — Kersti Kreismann. E. Veliste foto

49 A. H. Tammsaare — M. Mikiveri »Armastus ja H. Sfojewska näidendi «Alati Teie surm» (lavastaja Mikk Mikiver) Draamateatris, Rosa» kangelannana meenub Kersti 1984. Jalutu Tiina — Kersti Kreismann, proaa Kreismann esimesel pilgul kui keegi, kes Vaarmann — Silvia Laidla. pidevalt peab ennast julgustama tegudes H. Saare foto suure eesmärgi nimel. Tema enesesundi, ütles L. Toimis siis (NH, 3. VI 1979). julgusekogumist, oma võimetes salaja Praegu tundub, et Ophelia on Kersti kahtlemist ja siis nende avastamise ja Kreismanni üks natuurilähedasemaid ja kasvamise rõõmu oli väga huvitav jäl­ võluvamaid lavarolle üldse. gida. Võrreldes Kadri iga hinna eest Pärast Opheliat tulid Draamateatris edasi pürgimisega oli Rosas võrratult «Peeter Paani» Wendy, «Kalevala» Kul­ enam kutsumust, põhjalikkust, vaimsust. lervo õde, «Olevuste» Number Seitse, Nagu terasvedruga viskas see Rosa «Kass! Kass" Kass!» Plika, «Vedel­ ennast maailma areenile välja. See ei vorsti» Tiiu, «Pooleldi minu maja» olnud auahnus, mis pani Rosa tegutsema. Kostja naine, «Mandragora» Lucrezia, See oli vajadus ennast teostada ja tões­ «Ela ja mäleta» Veera ja Juhan Viidingu tada, ennast juhi rollis vajalikuna tunda, lavastatud «Postimaja» (Rabindranath sellest tundest joobada. Nii oli see Rosa Tagore) Sudha, lilleneiu. See väike lüüri­ veenev ja ka imeteldav. Vangipõlv andis line roll on meelde jäänud läbipaistva lubatähe igavesteks kahtlusteks. Kirgas­ kerguse, vormitäpsuse, puhta, isegi rafi­ tunud rahu, harmoonia ei tulnud ker­ neeritud iluga. Kehastunud poeesia, gesti. Mõnel etendusel seda oli ja siis oli võiks tema kohta öelda. Aga siiski nii see tõesti suure tunnetusliku kaaluga võõras Opheliale, kes oli maine, kaitsetu, roll. traagiline. Selle monotüki juures ei pidanud Kindlasti cn 80-ndate aastate rollidest ennast keegi (kõrvaline) lavastajaks. põhjust rääkida Rosast ja Laviniaet Kahju. Olnuks vaja peegeldada ja kindla­ 50 (Noorsooteater 1980, 1981). malt fikseerida olulist ja erakordset. Lavinia välises «rollikaares» oli mida­ rohkem kaasa tunda, sest tema järk­ gi sarnast. Tugeva pinge ja siseimpul- järgulises hullumises ei märganud naise­ siga algus, tahe ja tegu ja siis — üksin­ likku arvestust. Kersti Kreismann lah­ dus, iseendaga jäämine. Antiikne Elektra kab Annyt diskreetselt, aga järjekind­ mõjub -eemaletõukavalt ja loomuvasta­ lalt. Vapustav on olnud etenduse lõpp selt. M. Karusoo lavastuse Lavinia oli siis, kui ei saagi aru, kas Anny läheb ohtlikult fanaatiline, ' aga mõistetav. hulluks või tuleb mõistusele. Kui Anny Kersti Kreismann selles osas — aimatav liikumatus näos võib korraga lugeda vulkaan uhke kõrgi neitsi koore all. silmavaatamist elu julmale tõelisusele. «Elektra saatus on lein» muutus Domi­ Mida ta seal näeb? Inimese paratamatut niiklaste kloostri süngete müüride vahel üksiolekut? Armastuse ja halastuse hap­ mängides järjest sugestiivsemaks ja rust ja isegi võimatust? Või omaenese omandas tõepoolest saatusedraama saatuslikku pimedust, minakeskse maa­ mõõtmed, olenemata sellest, kumb Lavi­ ilma krahhi?... Selline mulje jäi mitmelt nia mängis. Katrin Saukase Lavinia tuli Ain Lutsepaga nähtud etenduselt. Kor­ oma Lõunamerereisilt tagasi küpse, puh­ duvalt Mikiveri—Kreismanni etendusi kenud ja ka rikutud naisena. Tema hinge jälginud Margot Visnap ütleb: «Kreis­ ja keha põrgu oli avanenud. Kersti Kreis­ manni proua Keeney's on kõige rohkem manni Lavinias jäigi või näis jäävat saladust, see naine on kummaliselt huvi­ naine puhkemata, tema kisendav hing tav oma suures soovis merel mehe kõrval oli leidnud endale uue vangla: süü. pikki kuid veeta.» Ja veel: «On ju Miki­ Tema sulgumine igavesse üksindusse oli veri kaptenile ta naine peegliks, milles asjade loomulik käik. Lavinia on jäänud ta ennast, oma egoistlikku printsipiaal­ Kersti Kreismanni kõige tugevamaks sust ja eetilise mõranemise lugu näeb.» kirgedega neitsiks. Kui mitte — suletud, põhjamaise temperamendiga naiseks.

Sellepärast ehk üllatasidki kirgedest E. O'Neilli »Oli» (lavastaja Mikk Mikiver) Draa­ vabamad Juudit (lavastaja Kaarin Raid) mateatris, 1985. Proua Keeney — Kersti Kreis­ ja Anny (0'Neill'i «Õli», lavastaja Mikk mann, kapten Keeney — Mikk Mikiver. Mikiver, 1984). Margot Visnap ütleb oma G. Vaidla foto arvustuses, milles ta 6 võimalikust variandist (peaosi mängivad kolm nais- ja kaks meesnäitlejat) kõige huvitava­ maks näitlejaetüüdiks peab Kreismanni —Mikiveri koosmängu, et Kreismanni salapärane, kohati külm, steriilnegi proua Keeney on professionaalselt, ehk liigagi professionaalselt (kainelt vahen­ deid valivalt) tehtud roll. On näitleja oma emotsionaalsetest jõuvarudest midagi kaotanud? Ei usu. «Armastuse ja surma» Tiina ja «Kuller­ vo» Ainikki on kõnelnud vastupidist. Ja Kreismanni Juuditi ja Anny hapruses on midagi seaduspärast. Juudit ei teagi veel, mida õieti tahta, kui talle endalegi ootamatu tegu kõik lõpetab. Annyl on võitlus iseenda ja mehega juba seljataga. Ta on saanud raskele retkele kaasa, saa- tusekaare dramaatiline tõus on juba toi­ munud. Nüüd vapustab meelekindluse kaotanud Annyt vaid üks soov — koju pöörduda ja võib-olla ka meest tema ar­ mastuses proovida. Sest ta krutib ja kru- tib vaikselt oma hüsteeriat, ta nagu ootakski, et sellest tõeline hullumeelsus kasvaks. Sest igavene jää nende ümber, vaalapüüdjate sünged rahulolematud näod ja mehe suletus ei aita naisel olu­ korda mõista ja endast võitu saada. Anny mõtleb, plaanitseb, intrigeerib. Ta ei püüagi mõista meest ja tema tegutsemis­ motiive. Mari Lille Anny laskis endale Niisiis näib, et ühes koosseisus mängib ajast peale mängis Kersti Kreismann ennast rohkem süüdi naine, teises mees. Panso «Mehes, naises ja kontserdis», Süüdi süüs, mille nad võiksid poolitada, suurepärase dialoogirežiiga kassatükis, kui nad saaksid midagi muuta olukorda­ mis näitlejale kindlasti rohkem andis des ja omaenese loomuses. kui mõnigi leigelt küpsetatud kõrgklas­ Kui see etendus ka ainult mõistusliku sika. improvisatsiooni tasemele jääb (tema esi­ Väikeses saalis lähebki niisiis kas­ algset lummavat atmosfääri on miski vava populaarsusega — «Rita koolitus» tõesti lõhkuma pääsenud), kuulub ta (lavastaja Raivo Trass). Kreismannil oli ikkagi nende huvitavate uuringute ritta, tarvis ennast murda, ütlevad autoriteet­ kus Mikiver tähelepanelikult jälgib ini­ sed kriitikud. Näidend justkui pakuks mest saatuse peeglis. Sellest näitlejana Kreismannile välja isegi oma teema. II osa võtta on kindlasti põnev seiklus. vaatuses, kui see «vale-Eliza» «Peer «Mulle meeldib Mikiveriga töötada. Koik Gyndist» esseed kirjutades järsku elu toimub nagu märkamatult, «õli» proo­ mõtte mõtte avastab, välgatab korraks videl sai räägitud sellest ja teisest. Ühe tõesti Kreismanni mõtlejapilk. Üldiselt pisikese stseeni kallal ta nokitses, siis aga on asi nii, et esimeses vaatuses män­ saime ühe läbimängu ja järsku oli osa gib ta lõbusat karakterkomöödiat, paro­ valmis. Antud hetkel on «Õli» mulle deerides vaimukalt kaasaegse nooruse erakordne töö, tõuseb teistest rollidest tänavamaneere, teises aga hakkab suge­ kõrgemale ja pakub kunstilise rahul­ nema mingi segane melodraama. Ja kui duse,» ütles Kersti Kreismann ikka sel­ siis oma isiksuse arengu kolmandas jär­ lelsamal «Klementi» kohtumisel ülemöö­ gus Rita või Susan taas iseendaks saanu­ dunud aastal. na (?) ilmub Franki juurde (Franki män­ gib Tõnu Aav ja üle hulga aja päris uus On jäänud rääkimata see, et Kersti Aav), peen ja kasitud, punane lakk-kott Kreismann on hea karakternäitleja. ja mustad pitskindad käes, ei tea küll, Oma ainsas diplomilavastuses — «Mi- kas nutta või naerda. Siis küsid endalt kumärdis» mängis ta korraga Emsit ja lavastajalt ja näitlejalt, et — kui maa­ ja Maiet. Kui Aino Talvi kuulnud, et ilma teater juba ammu kõige pühamate Emsi Draamateatrisse võetakse, küsinud asjade üle nalja heidab, miks ei võiks ta, miks Maiet ka ei võetud. Nii liigub siis üks meie lava intelligentsemaid ja legend. Aga heäl karakternäitlejal pole stiilitundlikumaid naisi ennast tõesti midagi karta, temale jätkub teatris sur­ uude žanrisse murda ja tõesti uut moodi matunnini tööd. Küsimuseks jääb: mil­ ja päris põhjalikult välja naerda pooliku list? hariduse ja võltsitud emantsipatsiooni Viimased hooajad on jälle läinud õnne. ubadesõelumise peale, kui meenutada veel kord Jaak Alliku ärasõnumist. See oli kõrvalepõikeks. Pealegi ei tea Nüüdki pole asi selles, et rolle pole. On ma, kas see näidend endaga midagi nii­ olnud igasugust, enamasti klassikat sugust teha lasekski. .. (Tammsaaret, Lutsu, Turgenevit. . .). Tegelikult tahtsin ma veel kord meel­ «Tões ja õiguses» mängis Kersti Kreis­ de tuletada ja tähelepanu juhtida sellele, mann Tiina kõrval lõpuks ka Krõõta. et Kersti Kreismann on üks meie pari­ Aga tõepoolest midagi päris suurt, tõl­ maid televisiooninägusid, st näitlejanna, genduslikult uut või põnevat või iseära- kes on kõige ilusam siis, kui mõtleb. Aga likkugi, millest eriti rääkida maksaks, mõtleb see «väike ja usin» juba ammu pole teha tulnud (sel puhul meenub küll täiskasvanu mõtteid ja võib vabalt riiki varasem, aga ka viimastel aastatel TV-s valitseda. korduvalt näidatud «truu abielunaine» Nii et — Elizabethi. (S. Maugham), mille kohta Kersti Kreis­ Elizabethi! mann öelnud, kui ta selle osa sai, et nüüd ometi üks täiskasvanud naine...). Nii et jälle paar aastat ubadesõelu- mist selles mõttes, et üheski lavastuses pole ükski roll õieti sundinud või ergu- tanud eneseületamisele. On võinud elada vanast rasvast. Aga Kreismann, too pelglik enesekriitiline näitleja, vajab katkematut jõuproovi, professionaalsete ja vaimsete varude kontrolli, et looja- julgus ja usk enesesse ei kaoks. Muidugi ei ütle ta siis millestki ära, olgu see pool- 52 või pärisbulvar. Muide, esimesest hoo­ \ «Su heldust ja su tõde ma ei salga. №

AVO ÜPRUS

Sissekäik Patarei vangla kongi.

Millesse sa usud? Seadustesse? Aga kui oled kord aimu saanud seaduste kuritarvitamisest «AIDAKE MEIL ELADA» Stsenarist ja režissöör Märt Müür, operaator Peeter Olevain, helilooja ja ebaseadustestki? Kas pettud lõplikult või Andres Valkonen, helioperaator Silvi Pruul, montee­ leiad eneses jõudu uskuda pühaks seda, mis rija Merike Ratas. 698,3 m (3 osa), mustvalge. «Tal- on sealpool seadusi? Ei, mitte seadusetust, linnfilm», 1988. Esilinastus Tallinna kinos «Lembitu» vaid loovat alget kui printsiipi, millega 25. mail 1988. võib mõõta kõiki ülejäänuid. Kristlikus maa­ ilmatajus on selleks mõõdupuuks esimese ja teise kasu ühtsus armastuses. . . sioon lõdvem, ideele keskendatus nõrgem, port­ Märt Müür on oima filmides «Miks tähed reteeritavate isiksuslikud omadused jäävad küsi­ kukuvad» ja «Aidake meil elada» näidanudki tavaks. Kaadrite järjestus (sigade veole järgneb seaduste pöördumist inimese vastu. Mõlemas matuserong) tekitab mõnikord eksitavaid seo­ räägitakse ju bürokraatliku süsteemi isiksuse- seid. Mõnigi sümbolina pakutud kaader (suur vaenulikkusest, inimeste tasalülitamisest, nende puu, pöörlev laevas) ja mitmed üledramatiseeri- kasutamisest objektina, ekspluateerimisest ja tud helilõigud loovad ebakõla üldise dokumen- viimaks kõrvaleheitmisest; filmides vaadeldakse taalstiiliga. ligemalt süsteemi omadust hävitada neid, kes Teise filmi puhul taolist tunnet ei teki. Siin teda kõige rohkem arendavad — põhimõttel on pilt, sõna ja heli kooskõlas, tempo ühtlasem «asendamatuid ei ole». ja inimlikum, kuigi probleemid sama teravad Filmi «Miks tähed kukuvad» observatooriumis ning tervik sotsiaalsele ja psühholoogilisele li­ jäädvustatud lõpukaadrid ja poeetilist üldistust sanduvate tasandite (eksistentsiaalne I ja reli­ taotlevad sõnad «ei, tähed ei kuku» seavad gioosne) võrra rikkam. kahtluse alla režissööri põhiteesi, koguni tooni­ Edukas majandusjuht, kes on töötanud ka tades inimvaenuliku süsteemi eksimatust, isegi ajakirjaniku, partei rajoonikomitee sekretäri, õigustades seda. Ka on «Tähtede» komposit- teatridirektori ja põllumajandusministeeriumi 53 aimub heldimust. Jutule Raave muretsetud välis- tuusikust künnimehele («Mine vaata maailma, puhka nüüd, järgmisel aastal teeme veel pare­ mini.») kontrastiks avanevad ekraanil vangla trellitatud uksed. Kostab muusika ja filmi autori kommentaar: «Vähemalt viisteist aastat või maha­ laskmine.» Raavet iseloomustab ka tema esialgne suhtu­ mine uurimisprotsessi: «Kui teen kõike nõnda, nagu mulle ette pannakse, siis see kergendab nende tööd.» Nii on ennegi surmaotsusele alla kirjutatud. Protsessi käik, süütõendite fabritseeri- mine ja ümbritsev ebainimlikkus veenab süüdis­ Kalev Raave lapselapsega. tatava peatselt ümber; järgneb meeleheide ja enesetapukatse, pikad nälgimispäevad. Ja siis korraga saabub selginemine, tõdemus, et ei tohi alla anda. «Maailmas on ju päike olemasi» Jah, on ilu ja tõde, on nende üleminek teineteiseks, on Jumal. Filmis, mis räägib kannatustes kasvamisest ja ühiskonna poolt ohverdatavast üksikinimesest, on ka oma Juudas, valetunnistaja, kes, nagu evangeeliumi pärimuseski, ise enda üle kohut mõistab. On ka anonüümkirja oletatavad autorid, kelle peale Raave süütuses kindel rahvas jääb viltu vaatama. . . Kuid: «Kes meist on süüta, visaku esimene kivi.» Ordineerimistalitus Toomkirikus. Telefonikõned. Anonüümne süsteem on läbi­ paistmatu seinana režissööri ees: mitte ainuski asjaga tegelnud juristidest ei luba end filmida ega anna ka avameelseid vastuseid. Süsteemi iseloomustab jultunud nõuanne telefonis: «Üldi­ selt ma võiks teile väga palju häid teemasid anda põllumajanduse osas. On asju, kus saaks tegelda rohkem ja põhjalikumalt võib-olla, kui see tühine Raave on» (kaadris seesama «tühine» Raave Tallinna vanalinnas). Siingi on huvitav jälgida, kuidas sõnade tähendust toonitatakse pildiga: telefonikõne ajal vastusest põikleva uurijaga näeme vaikiva pealtkuulajana Raavet, laps süles, valgustatud ukseavas seismas. Kaadri­ tagusele repliigile — «Kiri, mille põhjal ta vahis­ Kalev Raave. tati, oli anonüümne» — lisandub vihm kaadris P. Üleiainu fotod (vihm uhub jäljed). Kuuldes süüdistuse aluseks olnud kollektiivsest kirjast, näeme kitsast vangi­ valitsusejuhatajana, võetakse anonüümkirja põh­ kongi (põhjus ja tagajärg). Kong paistab küll jal vahi alla. Süüdistus — altkäemaksu võtmine tühi ja keskmisest puhtam, aga tema troostitus on ja ulatuslik riigivara riisumine. Surmanuhtluse ilmne. ähvardus, häbistatus, kehalised ja hingelised Usuteaduse Instituudis ja Toomkirikus filmi­ kannatused, aga ka eemalolek argipäeva karussel­ tud kaadritel on omaette väärtus. Kiriku elu ja list aitavad vangistatul pöörduda Jumala poole. ajalugu, osa meie rahva elu- ja ajaloost, on tõsi­ Kohtulikus juurdluses tühistub suur süü, aga elufilmis täiesti unarusse jäetud. Montaažis vali­ arreteerimise õigustamiseks mõistetakse uurimis­ tud lõik Maige Luige jutlusest «See on maa, alusele karistus tingimisi. Usk jääb. Vabanenuna miile seaduseks on võim ja jõud» laiendab filmi astub hän-asmees EELK Konsistooriumi Usu­ süžeed ja ideed. Samuti katke noore naisüli­ teaduse Instituuti, et edaspidi harida vaimu- õpilase Heidi Majase ristimiskõnest: «Enda püsti­ põldu, teha inimestele head. tatud seaduste, käskude, keeldude sasipuntrasse Filmi esimene osa tutvustab Kalev Raave kinni jäänud inimkonnale tuli abi Jumalalt.» isikut. Näeme teda kartulipõllul ja tänaval, näida­ Vaheldumisi näeme usuteaduse tudengeid ja takse töö täheks saadud medaleid ja ordeneid. apostlikuju, siis altarit. . . Peatselt seob Müür Suured plaanid kinnistavad info vaataja mälus. sõna ja kujutise jälle kontrasti printsiibil: näeme Ajakirjanik Toivo Makk iseloomustab Raavet kui enesetapuni jõudnud valetunnistaja leske ja kuu­ 54 populaarset ja inimlikku juhti. Mälestuskildudes leme telefonis mehehäält, mis teatab, et enese- tapjaga seotud materjalid on tulekahjus hävinud. Nii et jäljed kaovad taas, sedapuhku tulle. Probleemi asetusele vaatamata on «Aidake meil elada» rohkem portreefilm. Keskne ei ole anonüümne süsteem ega ka mitte Jumal, keskne on inimene Kalev Raave. Kolmas osa, mis on Natüürmort ja ratsanik dramaturgia kuldreeglite järgi lahendus, edastab peaaegu väljapeetult monoloogi. Olulised mon- taažifraasid pikenevad, filmitakse peaasjalikult kirikus. Portreteeritava kreedo selgub veel enne, JAAK LÕHMUS kui ta ütleb: «Kõige suurem defitsiit on headuses ja halastuses.» Montaažis on loobutud kontras­ tist, kaamerasilm liigub mööda kirikuseina, libi­ «ELU ILMA . . .». Stsenarist, režissöör ja operaator Mark Soosaar, helioperaator Mart Õtsa, monteerija seb üle keskaegse vapi, leiab siis altari ja viimaks Eha Meier. 817,4 m (3 osa), värviline. «Tallinnfilm», ka inimesed kirikus. Oma lõpusõnas rõhutab 1987. Esilinastus Tallinna kinos «Kosmos» 25. aprillil Raave: «Mu varandus on mu hing, mu tõeks­ 1988. pidamised, mu teadmised, lapsed ja lapselap­ sed.» Teisiti on sedasama öeldud: «Mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks?» /Matteuse 16:26/. Küsimusele «Kellele oli kasulik sinu saatust selliseks kujundada?» saab Müür Raavelt oota­ matu vastuse: «Olen tänu ja kiitust võlgu Juma­ lale, et ma vanglasse sattusin.» Nii see on, aga selle tõsiselt võtmiseks peab vist vaatajagi olema kogenud, et «vägi saab nõtruses täie võimuse» /2. Korintose 12:9/. Kui aga ollakse seda juba kord kogenud, jääb arusaamatuks, kellest on juttu filmi pealkirjas. On ju Raave jõudnud krist­ liku suutlikkuseni katsumusi tänuga vastu võtta ning võib sellega teistelegi abiks olla. Ja see on õige ning kohus.

Pole suurem uudis, et elu koosneb lugudest. Filmitegija kirg ja töö on elu lugusid nähtavaks muuta või juurde luua. Mõtelda lugudes. M. Soosaar pole kunagi hoolinud ainuüksi faktist, vaid talle on ikka tähtis olnud selle taga või kõrval aimatav siory. Mitte kiretult edastada juhtumusi, vaid proovida tõsiasjadest juba filmi käigus midagi uut vormida. Mitte päris nii, et las vaataja ise jõuab otsusele . . . Tõsielu on Soosaare filmides tihedalt seotud mängulisuse­ ga. Seegi pole mingi uudis. «Manilaius» huvitas teda üksiku mehe ja naise mõeldav kohtumine, «Ühepuulootsikus» kiusas vana paadimeistri ja talunaise sehvt. Soosaare siory ongi enamasti love story, sestap ka ei puudu sentiment ühestki tema filmist ja asjad taanduvad lõpuks kaunis lihtsaks. «Elu ilma . . .» on love siory ilma /ove'ita. Kõneldakse poisist, keda me ei näe rohkem 55 ы <

Л

1 Г^^АЛ В^ Я

kui ühelt päevapildilt. Tiidu lugu on filmi alu­ üldistuste tegemisel seletub ka eetilise üks­ seks, aga film ei ole Tiidu enda lugu. kõiksusena. Ilmselt siit võib otsida põhjusi, Läbi oma lühikese elu pidi üks poiss Chris- miks «Elu ilma . . .» on festivalidel jätnud kül­ tophoruse kombel õlgadel kandma lihast ema maks nõukogude olusid mitte tundva vaataja. ühes selle taagaga, mis ema elu mürgitab. Rat­ Ilma selle kaasemotsioonita osutub sõnum hoo­ sanik aga osutus ülearu raskeks, laps ei suut­ pis napiks. Režissööri taotluste kiuste jääb Tiidu nud teda kanda. Ilma Marxi appi võtmata (vrd hukkumine küllalt külmalt esitatud faktiks. T. Karro «Äratada inimsust». «Ohtuleht», 25. juuni Võtted, kus lavastajal ei ole võimalik sek­ 1988) on filmist näha, et püütakse näidata mitte kuda, kus elu kulgeb omasoodu, on filmis pari­ läinud sajandi kapitalistliku, vaid tänaseks are­ mad. Kas või kohtustseen, kus iga nägu vihjab nenud sotsialistliku elulaadi (olulaadi?) inim­ mingile oma loole. Aga episoodides, kus pais­ vaenulikkust. tavad kätte režissööri kohendused — ehkki Tiit on üks 68 lapsest, kes 1986. aastal Ees­ need on tehtud asja huvides —, on ekraanil tis vabasurma läks. Poisi ja tema ema lugu on näidatavale hoopis raskem kaasa elada. Nõnda lavastaja üritanud projitseerida mingile taus­ on kahjuks ebasiiruse maik juures nii Tiidu foto tale. Fooni moodustavad kaadrid öisest ja vara­ näitamisel filmi algul kui ka tema meenutami­ hommikusest Pärnust ning Lasnamäest, Tallinna sel kooli lõpupäeval. Iseasi, kui see oleks män­ lennujaamast ja rongi vastu võtvast Balti vak­ gufilm . . . Aga kas meid siis rahuldaks seesu­ salist, poest ja piimakombinaadist. Need kaad­ gune «dokumentaalstiil»? rid pärinevad otsekui mõnest teisest filmist, ja pa­ Hea dokurnentalist on kohal siis, kui midagi raku nende sõnum on sedavõrd ette teada ja juhtub. Ja üksainus kaader võib filmi ellu ära­ äripäevane (migratsioon, inimvihkajalikud too­ tada. «Elu» mõjuvaim kaader on üles võe­ ja olmetingimused), et Tiidu traagilise loo tä­ tud siis, kui ei juhtu õieti mitte midagi. Siis, hendus ähmastub. kui Tiidu ema asetab lauale tassi ja taldriku Kaadrid, mis paiknevad Tiidu ja tema ema ning läheb ise tükiks ajaks teise tuppa, nagu loost jutustavate kaadrite vahel, ei täienda olu­ viimaks selgub, rõivaid vahetama. Pilt, kus liselt viimaseid, nad pigem jäävadki täitekaad- vaikses köögis seisavad laual endamisi valge riteks. Selliste juhtumite taga olevate sotsiaal­ kruus ja taldrik, vapustab kõige rohkem. Siis sete jõudude originaalset analüüsi Soosaar ei kuuled järsku, kuidas aeg voolab; üksildases anna. Esteetilise mürana toimivaid pilte võib hea natüürmordis on rohkem elu kui seda ette val­ tahtmise juures tõlgendada nõnda: ebamäära­ mistanud filmis. Ja nõnda on justkui süüdlas­ sest allikast tulev pidev müra ja ükskõiksus on tena sündinud laste mälestus pühitsetud. see, mis siin inimesi tapab. Ent asi on hoopis tõsisem: lahjendades Tiidu saatust pealiskaudse üldistuskatsega, on režissöör endale lubanud ka 56 mingeid eetilisi mööndusi. Esteetiline ükskõiksus Usaldus, armastus ja kunst MÕTISKLUSI FILMINÄITLEJA TÖÖST

STIG BJÖRKMAN

«Ma ütlen sulle midagi, ja see on puhas teisel päeval negatiivne kangelane. Kuid tõde. Ma jumaldan näitlejaid. Ma armastan ükski neist osadest ei ole näitleja tõe­ neid kui nähtust. Ma armastan nende elu­ line mina. kutset. Mulle meeldib nende vaprus või Näitlejad loovad meie kujutelmade surmapõlgus või ükskõik kuidas seda ni­ jaoks mudeleid. Kuid kõige tähtsam on metada. Ma mõistan nende püüdu põge­ neda reaalsuse eest. Samuti nende peide­ see, et nad on vahendiks, mille abil ära­ tud, brutaalset ausust. Ma jumaldan neid, tada ellu meie tunded — kired ja agres­ kui nad püüavad minuga manipuleerida. siivsus, valu ja lõbu peenimad varjundid. Ja ma kadestan neid nende kergeusklikku­ Nad tõlgendavad meid ja meelitavad se pärast — ja ka läbinägelikkuse pärast. meid meie unistuste maailma. Ma jumaldan näitlejaid, seetõttu ei saa ma Näitleja eksistentsi alus on kõikuv, neile kunagi haiget teha.» sest nõuab koostööd publikult, mis koos­ Erland Josephson lavastaja Henrik Voglerina neb igasugustest inimtüüpidest, alates Ingmar Bergmani filmis «Pärast proovi» orjalikest ja lõpetades pahelistega. Selle publiku nõudmistele vastu tulla on kind­ 1. lasti niisama põnev kui ohtlik. Vähe on elukutseid, mis on ümbritse­ Kuid nad riskeerivad ikka ja jälle, tud müütide ja eelarvamustega sama­ kas siis mingi salajase igatsuse või aje võrd kui filminäitleja oma. Ja kuidas sunnil. Seejärel nad lahkuvad filmistuu­ see võikski teisiti olla? diost või teatrilavalt, et elada oma iga­ Näitlejad ei ole täiesti teiste inimeste päevast elu nagu meie kõik. Võib-olla. moodi. Nad nagu ei olekski päris tõeli­ Võib-olla mitte. Sest paljud inimesed pea­ sed. Muidugi sarnanevad nad sinu ja vad endastmõistetavaks, et isegi eraelus minu ja paljude teiste inimestega. Kuid jätkub näitlejate elu kui meie unistus samal ajal tunduvad nad ka ligipääsma­ ühest teisest elust. Isegi mitte eraelus tud. Nad on olemas, aga kusagil kau­ ei lubata neil olla nemad ise. Nende isik­ gemal — laval, et meile etendada mõnd likku elu peetakse publiku pilgule ja sis­ draamat või meid lõbustada mingis ko­ setungile samavõrra avatuks kui nende möödias. Või jälle ilmuvad nad — meist töödki. veel enam kaugenenult, suurendatult või Massiteabevahendid ja reklaam tee­ vähendatult — ekraanile mingis filmis. vad kõik võimaliku, et meid veenda sel­ Meie, kes me täidame mingit rolli les, et näitleja on väljavalitu, kes vää­ iga päev, oleme samas olukorras, kui vaa­ rib kadestamist ja jumaldamist. Massi­ tame enda fotosid. Meile tundub, et mõ­ teabevahendites võidakse esitada aluse­ nel pildil me oleme ehtsamad, rohkem tuid ja ühekülgseid tõlgendusi, mis ula­ «meie ise». Teiste peale kas kirtsutame tuvad imetlusest põlguseni, põhinedes nina, ei pööra neile mingit tähelepanu kas erapoolikul või eelarvamuslikul suh­ või heidame nad kõrvale. tumisel (võrdle mõnd artiklit Liv Ull- Näitlejad puutuvad sellise vastanda­ mannist mõne artikliga Anita Ekber- misega kokku tuhandetes stseenides ja gist). kujundites. Nende töö seisneb osaga Näitlejail ei lubata olla täiesti teiste identsuse saavutamises. Hinnang sellele, inimeste moodi. kui hästi see on näitlejal õnnestunud, sõltub sageli sama suvalistest impulssi­ 2. dest kui need, mis panevad meid eelista­ Ettore Scola nostalgilises ja äärmiselt ma üht passipilti teistele. Sest näitleja inimlikus komöödias «Me armastasime ei saa lõigata oma pingutuste vilja enne, üksteist nii väga» on mitu korda viidatud kui ta on publikuga kohtunud, st kohtu­ ühele stseenile Vittorio de Sica filmist nud publiku ootuste, eelarvamuste, nõud­ «Jalgrattavargad ». luste või jäägitu imetlusega. Üks neljast peategelasest Scola filmis, Näitleja siseneb rolli, muudab vormi fanaatiline kinohuviline kooliõpetaja ja kuju: ühel päeval on ta positiivne, Nicola võtab osa viktoriinist — itaalia s7 variandist «Üks küsimus — 64 000 dolla­ sus ja kohusetunne on vääramatud reeg­ rit». Ta valib võistlusteemaks filmi ja lid. Ta on elav näide sellest, et näitleja talt küsitakse, miks noor Enzo Staiola nii jaoks see tihti korratud fraas «etendus südantlõhestavalt nutab selles filmi­ peab jätkuma» ei ole lihtsalt sõnakõlks. ajaloo ühes kõige liigutavamas stseenis, Stseen, mida kavatsetakse filmida, õpetaja analüüsib pikalt ja laialt de ei ole lavastuslikult keeruline. Laua taga Sica säravat režiid, rõhutades eelkõige on ainult kaks inimest. Kaugvõte, kesk- režissööri head tööd asjaarmastajatest võte, lähivõte. Nad räägivad, see tähen­ näitlejatega. Poiss nutab, seletab õpe­ dab, et üsna varsti räägib naine üksi, taja, sest de Sica toppis tema püksitas­ mees ainult kuulab. Monika — filmi kusse sigarette ja süüdistas teda siis eba­ peategelane, lahutatud, koduperenaine õiglaselt nende varguses. Kuid see vas­ jõukast äärelinnast, allasurutud ja väl- tus lükatakse tagasi ja õpetaja peab jendusvõimetu, on üle pika aja kohanud võistlusest loobuma, vaatamata tema kedagi, kellega ta julgeb tõeliselt rää­ ägedatele protestidele. Noor Staiola nu­ kida oma isiklikest asjust. tab filmis sellepärast, teatab viktoriini- Mis aga puutub dialoogi, siis on see juht, et tema isale tehakse liiga, siis kui stseen väga nõudlik. Ma eelistasin Mo­ ta tabatakse katselt varastada jalg­ nika pihtimust näidata suures plaanis. ratas. Kaadrisse ei tohtinud jääda midagi sega­ õpetaja on küsimust võõriti mõist­ vat ega asjasse mittepuutuvat peale näit­ nud. Ta on meetodi segi ajanud sisuga. leja näo kujutise. Harriet pidi palju pähe Näitleja töö hindamisel ei ole tavali­ õppima. selt palju võimalusi meetodite süstemaa­ Asjade käik on tavaline. Reguleeri­ tiliseks analüüsiks. Näitleja tööd enda ja takse valgustust, kontrollitakse jumes­ oma osa kallal peetakse üldiselt — nii tust, täpsustatakse fookust. Seejärel — kriitikute kui ka vaatajate poolt — koos­ täielik keskendus. Vaikus, kaamera, te­ nevaks võrdsetest osadest intuitsioonist gevus. Ja Harriet/Monika alustab oma ja inspiratsioonist. Tulemust, mis kuju­ juttu, ühtviisi kindel partneri ja kaa­ neb näitleja töös mingi osaga, kirjel­ mera ees. datakse sageli ainult emotsionaalse vär­ See on traagiline meenutus, millest vinguga klišeedes. ta suure vaevaga räägib. Jutt on sellest, Kas näitleja tööd on üldse võimalik kuidas ta esimest korda oma kodulin­ hinnata? See, kuidas näitleja jõuab rolli nast Põhja-Rootsis Stockholmi tuli ja analüüsini ja oma tegelase prototüübini, kuidas ta ühes alevikus, kus pidi ümber näib enamikul juhtudest jäävat hästi- istuma, rongi oodates külastas surnu­ hoitud saladuseks. Näitleja ei räägi tava­ aeda, kuhu oli maetud ta kunagine kal­ liselt oma osatäitmisest, või siis libiseb lim. Noormees oli veidi enne seda liiklus­ sellest kergelt üle, ja tihti näib eksistee­ õnnetuse tagajärjel surma saanud, kuid rivat mingi vaikiv, kuid ilmne kokku­ Monikal on mingi ähmane aimdus, et lepe näitleja ja lavastaja vahel, kokku­ see võis olla ka enesetapp. lepe, mis kaitseb avalikkuse uudishimu Järsku juhtub midagi erakordset ja eest. ma tunnen, kuidas mulle klomp kurku Näitleja laenab end teistele, kuid pü­ tõuseb ja pisarad silma tulevad. Need hendab end iseendale, kui parodeerida kolm või neli tekstilehekülge stsenaa­ üht Montaigne'i ütlust. riumist on Harriett suus muutunud ela­ vaks kogemuseks ja isiklikuks meenutu­ 3. seks. Tekst ei kuulugi enam minule. Selle Kogu juhtum on mul veel seniajani on täielikult omastanud Harriet, kes üht­ hästi meeles. aegu annab selle edasi Monikale. Mono­ Tegevuskohaks on väike kohvik Stock­ loogi kõik detailid omandavad ootamatu holmi kesklinnas. On viimaseid «Valge rõhu ja väärtuse. Koik on tõeline ja seina» võttepäevi, üks hall ja külm lau­ läbielatu: kuumus, meeleheitlik haua ot­ päev 1974. a märtsis. Inimesi pole eriti sing, piin ja valu. Pisarad voolavad alla palju, vaid Harriet Andersson ja tema mööda Harriett põski, kui ta püüab tun­ partner, mõned statistid ja võttegrupp — gida nendesse Monika mälestustesse tosin inimest. ühest kuumast suvepäevast, võib-olla et Harrietil on 39 kraadi palavikku, kuid kakskümmend aastat tagasi. Me oleme juba vara hommikul, kui me talle helis­ kõik sügavalt liigutatud. tasime, ei võtnud ta kuulda ühtegi ette­ Siis hakkab stseen lõpule jõudma. panekut filmimise edasilükkamiseks mõ­ Keskendus nõrgeneb, pinge haihtub. nele teisele päevale. Andersson kuulub Ma emban Harriett ja pöördun midagi se nende näitlejate hulka, kelle jaoks täp­ ütlema režissööri abile, kuid ta on kadu- nud — tema, kes kunagi ei lahku oma laadis, niisamuti on need näitlejad kord kohalt, õtse kaamera tagant. Paar minu­ uurivalt vaadelnud meid. Nad on teinud tit hiljem on ta tagasi, kaasas hiigel­ oma tähelepanekud, need läbi mõelnud suur bukett roose Harrietile võttegrupi ja siis talletanud vaatlused mälupanka, poolt, kes on talle väga tänulik selle kust hiljem valida mõnd tüüpilist žesti ainulaadse ja imepärase hetke eest, mille • või ilmet, et seda ära kasutada oma järg­ ta neile kinkis. mise tegelaskuju loomisel. Kuidas see kõik juhtus? Ma ei tea. Nagu võlur, kes tõmbab kaabust jä­ Ma ei ole näinud Harrieti stsenaariumi nese. See näib olevat nii erakordselt ega tea, kuidas ta on oma monoloogi lihtne, aga on samal ajal ka seletamatu rütmi korrastanud, et seda meeles pida­ ja hämmastav. da. Sest on ju olemas teadlikud võtted, mis on töös abiks ja aluseks. Kuid ma Muidugi olen ma õppinud Bergmanilt. arvan, et peale selle on veel vaja kahte Oma dokumentaalfilmi «Ingmar asja — usaldust ja armastust. Usaldust Bergman» jaoks järgisin «Puudutuse» materjali vastu, millega töötatakse, ja lavastamislugu, alates käsikirja aruta­ usaldust inimeste vastu, kellega tööta­ misest näitlejate ja tehniliste töötajatega takse. Ja teadmist, et seda, mida näitleja kuni filmi valmimiseni. Intervjuude ma­ esitab, alasti ja ausalt, ei moonutata terjal selles dokumentaaalfilmis puudu­ loomeprotsessi hilisematel etappidel. tab suures osas tööd näitlejatega, seda Armastus avaldub näitleja suhetes nii ainulaadset ja nii vähekaitstud aspek­ kaameraga. Mõned näitlejad — Harriet ti nende kunstis. nende seas — näivad astuvat iga kord Bergmani suhteid näitlejatega iseloo­ uutesse sidemetesse selle maagilise, teh­ mustab kõigepealt austus ja usaldus. Te­ nilise instrumendiga. See on teadlik ja ma näib teadvat, kuidas näitlejate jaoks ohtu tunnetav flirt, kus silmad pöördu­ luua turvalisuse omailma igal pool, olgu vad otsivalt kaamera sisemusse, et taba­ siis eredalt valgustatud stuudios või da pilgu normaalulatust. Godard'i fil­ mõnes kärarikkas võttepaigas, ümbritse­ mides lubatakse aga näitlejal kujun­ tuna uudistavatest pealtvaatajatest. dada veelgi riskantsemaid suhteid kaa­ Kui palju on meil lavastusaegseid mera silmaga. fotosid Bergmanist näitlejate ringis, te­ Millele siis tugineb näitleja kunst? ma sõbralik ja kaitsev käsi näitlejate Võimalik, et vaatlusele. Samal viisil, kui õlgadel! Tema loob pelgupaiku filmi­ meie vaatleme neid — kas laval või ek­ võtete kaoses. Intiimsuse õhkkonda, mis raanil — ning tunneme ära jooni ise­ võimaldab lausuda julgustavat sõna või endast nende näitlemises, nende mängu anda nõu.

Harriet Andersson Stig Björkmani fil­ mis »Valge sein», 1974. Max von Sydow on öelnud, et Berg- rab ära pihtimuse stseeni õhkkonna, mani kui näitejuhi saladus seisneb näit­ nõuavad kogu meie tähelepanu ja haju­ lejatega jagatud ja ühiselt kogetud tead­ tavad iga kahtluse selle ootamatu kire mises. Bergman loob alati igas stseenis ees, mida lähenev pihtimus võib sisal­ ja situatsioonis näitlejate jaoks täpseid dada. Loo süvakihid, tema põhikude ava­ pildikujundeid. Tema rütmi-, intonat­ nevad selles kohtumises näitlejate ja siooni- ja pausi ta ju on eksimatu. Võiks meie vahel, ja me ei vaja enam teisi ku­ arvata, et sellised täpsustused on pii­ jundeid, mis tugevdaksid kaasamist. Vaa­ ravad, kuid nad annavad hoopis näitle­ taja võtab osa loomise aktist. Ta konst­ jaile enesekindluse. Sest ka neil on vaja rueerib omae n d a jutustuse. Illusioon tunnetada oma mängu piire. Piire teades on täielik. jätkub näitlejal julgust end projitseerida Kuidas seletada neid erakordseid koh­ suurema eheduse ja kartmatusega. tumisi? Kas on vaja mingeid eritingi­ Nii on ka köietantsijaga. Ilma köieta musi? ei paku ta kunst meile huvi. Maapinnal ei ole ta erilisem kui meie kõik, kui mitte arvestada tema kuulsust muidugi, — ja kuulsus on ka see, mis tal näitlejaga ühist on. Üks Bergmani efektiivsemaid väljen­ dusvahendeid on suur plaan. See usku­ matult lähedane kontakt tolle põrnit­ seva aparaadiga — kaameraga — on näitleja jaoks nii väljakutseks kui ka ahvatluseks. Kui näitleja lubab oma nägu niiviisi ekraanil eksponeerida, siis on ta sooritanud viimase katse; ta on silmitsi kaameraga ja siin on teesklus võimatu. Siin kehtib vaid kõige tabama­ tum, vaoshoitum väljenduslaad. Kõige peenemad silmade, huulte ja hääle nüan­ sid. Näitleja näoilme iga muutust tuleb kontrollida ja suunata, arvestades suu- rendust, mille loob projektsiooniaparaat. Kuid milliseid hämmastavaid kohtu­ misi on meil olnud sellise filmjutustuse raames, kus kaamera, mille Bergman on üles seadnud näitleja näo ette, funkt­ sioneerib hingepeeglina. Kas on kedagi, kellele Ingrid Thulini tundeline nägu «Talvevalguses» ei oleks Ingmar Bergman, Bibi Andersson ja Victor Sjöst• mällu söövitatud kui igavene fotomäles- röm «Maasikavälu» võtete ajal, 1957. tus kasutamatajäetud juhustest ja reede­ tud armu piinadest? Või Liv Ullmanni alasti meeleheide, kui ta jubedate detai­ Isegi Bergman ei tea vastust. Doku­ lideni meenutab oma mehe ja väikese mentaalfilmis «Ingmar Bergman» kir­ lapse surma «Kires»; või Bibi Anders- jeldab ta seda järgmiselt: soni veelgi meeleheitlikuni ja trotslikum «Ma ei tea, mis juhtub siis, kui me tundepuhang ja abiotsimine oma vaiki­ koos töötame. Jah, on selge, et mul on valt kuulajalt «Personas»; Ingrid Berg­ teatud lavastuslikud võtted, et meil on mani vapustavad sisekaemused «Sügis- teatud kindlad meetodid. See on esma­ sonaadis»; või saksa näitlejate tunnis­ joones tehniline ülesanne. tused tollest käsitamatust tragöödiast Kuid ikkagi olen ma peaaegu alati ül­ filmis «Marionettide elust»? latunud, kui stuudios juhtub äkki mida­ Need näod, mis on pikalt, katkestama­ gi erakordset, kui järsku sünnib midagi tult ja muutumatult kaadris ja mida irratsionaalset, täiesti müstilist ja oota­ märgistavad nii ägedad sisemised tor­ matut. mid, ei tundu iialgi — vaatamata oma Selliseid asju juhtub aeg-ajalt, aga lihtsusele — staatilistena, vaid ainult kuidas ja miks. . . Kui aus olla, siis loomulikena. Nad tekitavad meis terve pean tunnistama, et ma tõesti ei tea. rea mõtteid ja kujutelmi. Näitleja kart- Ja see ei sõltu minust, ei sõltu isegi 60 matu, usaldav ilme, otsustavus, mis mää­ näitlejast ega stsenaariumist; kujuneb '•-&*,

Bibi Andersson ja Liv Vil­ mann Ingmar Bergmani «Personas», 1966.

Erland Josephson, Ingmar Bergman ja Lena Olin filmi »Pärast proovi» võtete ajal, 1984. 61 Janet Leigh Alfred Hitchcocki «Psychos», I960.

midagi täiesti irratsionaalset, milles seis­ Schygulta, Barbara Sukowa, Margit nebki näitekunsti olemus. Carstensen, Brigitte Mira jt. Sellistel puhkudel olen lihtsalt õnne­ Fassbinder tahtis luua etendust, mis lik, et viibin kaameraga sealsamas.» oleks elust tõelisem, milles näitleja töö teksti kallal oleks nii selle kriitika kui ka kommentaar. Näitleja pidi kehastama Teooriaid näitlejast ja sellest, milline ideid, nutte aga interpreteerima tõeselt on tema osa rolli kujundamisel, temast talle antud ridu. Selline meetod nõudis kui instrumendist, mis kuuletub või ei rohkem andumust ja paindlikkust kui kuuletu režissööri tahtele, on sama palju, tavaline, ja Fassbinder koondaski enda kui on erinevaid filmitegijaid. ümber grupi näitlejaid, keda me ikka ja Bresson näeb näitlejas neutraalset jälle kohtame tema filmides, kus nad teksti vahendajat. Tema arvab, et näit­ esinevad Fassbinderi ühiskonnakriitilis­ leja peaks rahulduma oma ridade pelga te vaadete ideaalsete interpreteerijatena ülesütlemisega, mitte aga püüdma neid ja ka näitekunsti dialektilise stiili esin­ ridu interpreteerida. Ta ei tohi isegi välja dajatena Brechti vaimus. näidata, et ta neist aru saab. Midagi Godard'i jaoks on näitleja intervjuee- ei tohi mängida, midagi selgitada. Sõnad rimisobjektiks, inimeseks, keda on vaja peavad iseenesest ärgitama mõtet. leida, et talle esitada äärmiselt isiklikke Seetõttu on Bresson töötanud vaid küsimusi. Samal ajal jäädvustab ta need amatööridega, uute ja kinematograafili­ otsingud, määrab ära pinge või pinge- selt kogenematute annetega, kes on ide­ lõdvenduse, millega situatsiooni ja filmi aalseks tööriistaks režissööri rangete tasakaalustada. tõlgendusprintsiipide rakendamisel. Se­ Godard, Bresson ja Fassbinder ei taot­ da paradoksaalsem siis, etmitmed'neist le oma filmides vaataja samastumist, on hiljem kujunenud tähtsateks karak- tema jäägitut allumist linastatava keha ternäitlejateks, nagu Dominique Sanda, ja näo veenmisjõule. Nende eesmärgiks Anne Wiazemsky, Isabelle Weingarten. on analüüs ja dialektika. Näitleja kaudu Bressoni võime märgata uustulnuka tahavad nad rõhutada kriitilist, kahtle­ väljendusjõudu ei ole teda, vaatamata vat hoiakut nii moraalsetes kui ka poliiti­ ta jäikadele arusaamadele, petnud. listes küsimustes. Fassbinder taotles teistsugust näitle­ mise stilisatsiooni. Tema eelistas tööta­ da näitlejatega, kes olid tundlikud ja Ameerika filmi traditsioonil on teist­ kes oskasid seda tundlikkust ära kasu­ sugused lähtekohad. Seal tähtsustatakse 62 tada ja ka sellele järele anda, nagu Hanna ühevõrra karakteriloomise oskust kui ka näitlejaisiksusi;. Cassavetes ja Hitchcock Cassavetes töötab pikkade kaadritega. pakuvad ekraanil kahte äärmuslikku näi­ Kogu võtteplats on valgustatud. Kriidi- det näitleja dilemmast «olla või mitte jooned põrandal kustutatakse. Näitle­ olla». jail lubatakse esineda võimalikult vabalt. Cassavetese tegelasi näib rõhuvat pi­ See loob vahetuse ja intiimsuse tunde. dev meeleheide: Gena Rowlands'it filmi­ Ja jätab ruumi suurele, tormilisele tun- des «Mõjutatav naine», «Avaetendus», netepuhangule, aga ka kõikidele nendele «Armujõed», Ben Gazzarat filmis «Hiin­ tähendusrikastele pisidetailidele ja -tä­ lasest bookmakeri tapmine», Seymour helepanekutele, millega luuakse karak­ Casselit filmis «Minnie ja Moskowitz». ter ja mis teevad inimdraama nii huvi­ Ka filmides «Abikaasad* ja «Näod» esi­ tavaks ja oluliseks. nevad näitlejad stressi seisundis. Uks Cassavetese meetodi saladusi on Gena Rowlands on Cassavetese mee­ tema idee või taktika panna professio­ todit kirjeldanud kui pidevat töötamist naalid mängima koos mitteprofessionaa­ hulluse piiril. lidega. Viimased on sageli Cassavetese Film kajastab möödunud aega. Teater enda suguvõsa liikmed. Ema Rowlands teostab end olevikus. Cassavetese režii ja ema Cassavetes esinevad mitmetes näib tahtvat luua nende kunstiliikide filmides, kuid ruumi on leitud ka isadele, sünteesi. Ägedam tunnetepuhang (näit­ vendadele ja õdedele, nõbudele ja lastele. lejailt) peab tingima siigavama elamuse Näitleja anne ei ole staatiline. Ta toi­ (vaatajail). tub oma võimete proovilepanekust, mis Cassavetese filmi sisseelamine kutsub sunnib teda oma mängulaadi kohanda­ esile hämmingu. See on riskantne samm, ma teistsuguse mängulaadiga (või iga­ mis tähendab enda otsest allutamist tun- suguse mängulaadi puudumisega, kui te­ netetulvale. See on vapustav, lärmakas, gu on mitteprofessionaalidega). Väga intensiivne, närvidele käiv, üllatav ja kasulik on jälgida näitlejatöö mitmeke­ täiesti kaasakiskuv. sistumist ja rikastumist seal, kus Cassa- A

Jeanne Moreau oma filmis «Lumiere», 1976. vetese «näitemeeskond» (Gena Rowlands, Cassavetes ise, Ben Gazzara, Peter Falk, «Loodest põhja» edu, ning jahe vastu­ Seymour Cassel) kohtub tema sõprade võtt, mis sai osaks tema filmile «Vale ja sugulastega, kes on filmi lülitatud. mees». «Vertigo» võeti vastu kuidagi üks­ kõikselt, mis, sellises kontekstis vaadeldu­ Hitchcock kuulub ka nende režissöö- na, on üsnagi huvitav. Niisugune reakt­ ride hulka, kes ei avalda oma näitlejate sioon võis tuleneda sellest, et filmi kan­ suhtes mingit isiklikku poolehoidu või gelane James Stewart on ühtlasi ka selle eelistust, ehkki tema hoiab oma näitle­ ohver. Vaatajat sunnitakse läbi elama jaid palju tugevamini ohjes kui Cassa­ sündmusi, mis järgivad haiguse kulgu, vetes. ning ta ei võta omaks saatust, mis on Hitchcocki filmikunsti põhielemen- täis üksildust ja meeleheidet. Vaataja diks on püüe samastada näitleja ekraa­ usaldus võidetakse, kui sündmused pöör­ nil ja vaataja saalis. Hitchcock olevat duvad meeldivalt normaalsesse olukorda näitlejaid põlastavalt nimetanud «inim­ tagasi, mida tähistab lõpusuudlus. Kuni karjaks», kuid Cary Grant ja James selle ajani aga oli usaldus täiesti kadu­ Stewart olid kindlasti osa tema perekon­ nud, kuna turvalisus — Kim Novaki või nast. Barbara 3el Geddesi näol — ei materia- Hitchcock ehitas oma draamad üles liseerunud. ühe populaarse armastatud isiksuse üm­ Parim tõend sellest, kuivõrd halasta­ ber, keda vaataja hästi tundis ja kelle matu on Hitchcock omaenda vaataja vastu tal oli nii suur usaldus, et ta te­ vastu, ilmneb «Psychos», filmis, mis ja­ maga koos võis kindlalt osaleda ka kõi­ guneb kahte selgelt erinevasse ossa, mil­ ge ootamatumates sündmustes ekraanil. lest mõlemad jätavad vaataja täieliku Niisiis ei nõutud näitlejailt mängu selle ebakindluse ja kohkumuse seisundisse. sõna tavalises tähenduses, nõuti vaid Esimeses pooltunnis on jutt Janet loomulikku käitumist. Leigh'st, 40 000 dollari vargusest ja ära­ Hitchcocki töömeetodeid ja nende sõidust. Noor naine on sooritanud krimi­ mõju võib otseselt mõõta selle järgi, mil­ naalkuriteo, kuid vaataja, kellele pole line on publiku reaktsioon tema filmi­ jäetud mingit valikut ega kedagi teist dele. Sellega seletub tema filmide «Aken seltsiks, laseb järk-järgult (ja veidike 64 õue», «Mees, kes teadis liiga palju», vastu tahtmist) end temaga samastada. Naise impulsiivne põgenemine igapäeva­ veenda, sest Janet Leigh'st ja Anthony maailmast ja olmemuredest tuleneb soo­ Perkinsist kiirgub ausust ja korralik­ vist vabaneda keerukast probleemist, kust. Väljamõeldud tegelaskujudel ei ole mida ta ei ole võimeline lahendama. Kui erilisi jooni, mis meis poolehoidu võiksid ta peab oma sõidu katkestama ja saabub äratada. Need on näitlejate isiklikud hetk rahu ning võimalus oma kimbatuse omadused, mis meid ära võluvad. üle järele mõelda, siis heidab vaataja kõrvale kõik kõhklused ja teda haarab kaastunne oma teise mina vastu ekraa­ 8. nil. Me otsustame koos Janet Leigh'ga Näitleja valik — see on režissööri tagasi pöörduda normaalsesse ellu. Sest esimene ja põhiline samm misanstsee­ see on näitleja, kes meid veenab oma nide paikapanekul. Film kas jõuab vaa­ rahuliku oleku ja vaikiva siirusega. tajani või ei jõua, sõltuvalt sellest, kas Kuid just selsamal hetkel, kui me need äärmiselt individuaalsed ettekuju­ tingimusteta soostume situatsiooniga ja tused, mis filmitegijail ja vaatajail on inimestega selles situatsioonis, mõrva- rollist ja selle interpreteerijast, lange­ vad kokku või mitte. Kes saaks hinnata kõrgelt Jacques Demy «Lolat», kui ta ei peaks Anouk Aimeed võluvaks? Kes oleks Antonioni kaaslaseks tema «Seikluses», kui teda ei kütkestaks Monica Vitti salapärane sen­ suaalsus? Kes hooliks filmist «Elada oma elu», kui Anna Karina jätaks teda kül­ maks? Max Ophüls väitis kord, et filmi teha on imelihtne. «On vaja ainult ilusat, an­ dekat näitlejannat ja vilgast kaamerat, mis teda, tema liigutusi ja tema tegevust jälgiks.» Ophüls demonstreeris oma teooriat sellistes filmides nagu «Madame de. ..» ja «Lola Montes» — filmides, kus näit­ lejail oli avatud ja riskivaba mängumaa, mängumaa, mis oli kindlaks kokkupuute- pinnaks näitleja ja vaataja vahel. Näit­ lejaile oli antud ette situatsioon, mis ei olnud piiratud ei ajaliselt ega ruumi­ liselt, kusjuures liikuv kaamera oli näit­ Jeanne Moreau Joseph Losey «Evas», 1962. lejale pigem kaaslaseks kui tema kom­ mentaatoriks filmiisiksuse elamuste ja takse naine külmavereliselt õtse meie sil­ teadmiste edasiandmisel. me all. Vaatajalt röövitakse halastama­ Selline tööstiil on omane paljudele tult tema identsus ja pakutakse uus selle kino suurtele humanistidele, režissööri- asemele. Ning vaataja truudusetus ilm­ dele, kes tahavad algatada dialoogi ek­ nebki varsti. Mahajäetuse hetkel otsus­ raani ja saali vahel, režissööridele, kelle tab ta unustada oma varasema eksis­ suhted näitlejatega põhinevad usaldusel tentsi ja usaldada oma üksildus esimese ja austusel, režissööridele, nagu Renoir talle tröösti pakkuva indiviidi hooleks, ja Rossellini, Visconti ja Losey, Pasolini, kelleks on naeratav, armastusväärne Bertolucci, Tarkovski..., kellest nii mõ­ motelliomanik, naise mõrvar. negi põhimõtteid võib iseloomustada kui Vaataja aktsepteerib Anthony Perkin- religioosselt varjutatud marksismi. sit üksmeelselt ja kindlalt. Kõikidel Nende usk või poliitilised veendumu­ • Psycho» linastustel, kus olen viibinud, sed on neile taganud kindla maailma­ on publik valjult väljendanud oma pettu­ vaate, mille raames nad on loonud näit­ must, kui Perkins mõrvapaiga hoolikal lejaile suurema tegevusvälja selgitamaks koristamisel ei avasta ümbrikku 40 000 ja süvendamaks kujundatava karakteri dollariga, vaid laseb sel kaduda koos auto loomust. (ja ohvriga) sohu. Ja näitlejad, saanud julgust eelarva­ «Psychos» sunnib Hitchcock vaatajat muste puudumisest ja ümbritsetuna asetama end kahte niisugusesse rolli, kõikide armastusest, on lasknud osal mis talle tavalises elus oleksid täiesti elada omaenda elu ja pakkunud nii meile vastuvõetamatud. Ja meie laseme end hetkeks tõelist ja ehtsat tõde. Sellist 65 on tema keha ja kaamera liikumine ain­ sad jutustavad elemendid. Meid palu­ takse jälgida ja kuulata, kommenteerida ja arutleda, lävida inimesega ekraanil, ainult et tema seatud tingimustel. Tema impulsiivsus ja sõbralik suhtumine vaa­ tajasse võivad viia sündmusteni, mis meile tunduvad irratsionaalsed ja raskes­ ti mõistetavad. Kuid samal ajal elustub ka loodud karakter ja vabaneb ohust saada täielikult lõpetatud portreeks.

9. Jeanne Moreau on üks neist näitle­ jaist, kes saab väga hästi aru, kuidas ära kasutada ja arendada võimalusi, mida pakub usaldav suhe kaameraga. Tema osatäitmistest — alates filmidest «Armunud», «öö», «Jules ja Jim» kuni «Toaneitsi päeviku», «Nathalie Gran- gier» ja «Surematu looni» — on näha, et ta on enda jaoks teadvustanud kolm faktorit, mis on alati tähtsad näitleja töös. Need on: näitleja ise, tema tegevuse mõte ja motiivid, pluss inimene, kelle jaoks ta mängib. Kõiges, mida Moreau teeb, on tunda seda vastastikust mõju ja sugulust näitleja, teksti ja vaataja vahel. Ei ole üllatav, et Jeanne Moreau on teinud dokumentaalfilmi Lillian Gishist, Greta Garbo Mauritz Stilleri »Gösta Bertingi esimesest moodsast naisfilminäitlejast, taagas», 1924. See oli näitleja viimane osatäit• või et ta režissöörina on valinud oma mine Rootsis enne Hollywoodi siirdumist. esimese mängufilmi («Lumiere») aine­ seks näitleja elukutse. «Lumiere'is» käsitleb ta nelja erine­ lähenemist illustreerib Ingrid Bergman vas vanuses naisnäitlejat näitlejakarjää­ filmides «Stromboli* ja «Teekond Itaa­ ri eri astmeil. Neid nelja näitlejannat liasse», Michel Simon filmis «Uppumis­ võib esmajoones vaadelda kui kombinat­ surmast päästetud Boudu», Anna Mag­ siooni ühest ja samast inimesest, näitle­ nani filmis «Kuldne tõld», Dirk Bogarde jast tema elu erinevatel etappidel. «Lu­ filmis «Surm Venezias» ja Romy miere'is» on ühinenud tähelepanekud ja Schneider filmis «Töö» (episood Viscon- kogemused loovisiku elust nii tööalases tilt filmis «Boccaccio '70»). kui ka isiklikus plaanis. Losey «Eva» on üheks parimaks näi­ Selle filmi kaks lõpustseeni illustree­ teks režissuurist, milles sisaldub selline rivad kõnekalt seda sisemist dialektikat, objektiivsuse ideaal, ja milles näitleja mis sisaldub näitleja töös, ja lõhet, mis ja tema loodud karakter ei ole ette ära kujuneb konfliktis tema elukutse ja era­ määratud mingi montaažitrikiga, mis lii­ elu vahel. ga kitsalt suunab publiku sümpaatiaid Mõlemas stseenis on Jeanne Moreau ja antipaatiaid ning nendega manipulee­ ise peategelane. rib. Esimene neist on arvatavasti emot­ Näitleja töö nõuab toetust kahelt sionaalselt kõige tugevam stseen filmis. poolt. Toetust režissööri ja filmigrupi Saabub Laura (Lucia Bose) teatega, et poolt ning toetust publiku poolt. Sarah Dedieu (Moreau) parim sõber, Kui säravalt, selgelt ja armutult lah­ teadlane Gregoire on sooritanud enese­ kab Jeanne Moreau — Losey abiga — tapu. Gregoire on olnud Sarah usaldus­ nimirolli keerukat naiselikku olemust alune, peaaegu nagu isa. nelja või viie minuti jooksul päris filmi Sarah on just ärganud ja Laura istub alguses, kui Eva satub meeskangelase tema juurde voodile, teda tugevasti enda villasse ja eksleb tema magamistoas ja vastu surudes. Uudised juhtunust raba­ vannitoas. vad Sarah't oma ootamatusega nii, et 66 Selles üksildases, sõnadeta, mängus tõkestavad igasuguse reaktsiooni. Sokk teeb ta sõnatuks. Tema nägu on täiesti maldamiskultusele: Valentino, Garbo, ilmetu. Bardot, Monroe, Dean — need on näit­ Ühe närvesööva hetke jooksul lastakse lejad, kes oma filmides tungisid meie vaatajal tõlgendada ja jagada kõiki tun­ unistuste sügavamatesse soppidesse ja deid, mis pulbitsevad Sarah's sellel krii­ kes olid tegelikus elus sunnitud kehas­ tilisel hetkel. Igasuguse «näitlemise» tama sentimentaalseid ja võltse muinas- puudumine, ägeda tunnetepuhangu puu­ jutukangelasi. dumine tekitab vaatajas valusa samas- Mitte kõik rollid ei sobi müütide maa­ tumistunde ja katarsise. ilma. Ja inimene kaamera taga, kes tahab Teises stseenis, mis on ka juhtumisi avada publiku silmi mitteprofessionaali­ filmi lõppstseen, näeme Sarah't uues töö­ dest neitsite või Don Juanide reaalsu­ keskkonnas. On algamas tema järgmise sele, kutsub filmi tüdruku või mehe täna­ filmi jumestuse ja kostüümide proov. Ta valt, sest igaüks oskab vähemalt korra siseneb stuudiosse mustas kostüümis ja mängida ekraanil iseennast. Paljud ongi istub taburetile kaamera ette, prožekto- seda teinud, esinedes kindlate autori­ rite valgusesse. Temast kiirgab rahu, teetidena ühes kitsas eluvaldkonnas, mil­ jõudu ja täielikku enesevalitsust. le režissöör on vaatluse alla võtnud. Nad on lasknud end sündmuspaigalt tabada Siis saab ta püstoli, — püstoli, millest ja sobitada tõsielufilmi, mis räägib neist peab sihtima ja tulistama, — püstoli, enestest. mida ta filmi ühes eelnevas episoodis kasutas lasketiirus ja millega ta narri- Nende näod, kehad ja hääled on olnud tamisi kutsus Gregoire'i osavust proo­ vajalikud, sest — ja see kehtib ka pro­ vima. fessionaalsete filminäitlejate kohta — Järsku variseb Sarah kokku. Me ei iga väljamõeldud tegelase füüsise jaoks tea, kas see on osa stsenaariumist või on kehtivad teatud nõuded ja kriteeriumid. see käsiloleva filmi proov. Režissöör hüüab: «Jätta!» Ja kohe ümbritseb Sarah't filmi tehniline perso­ Marilyn Monroe lõpetamata jäänud filmis «Some­ nal. Nad kogunevad kaitsva müürina thing's Gotta Give», 1962. tema ümber ning samal ajal tõmbub Moreau kaamera diskreetselt stuudio varjulisse hämarusse. Sarah'le, kes istub valgussõõris, paku­ takse sõnades ja miimikas kaitset — mida režissöör Jeanne Moreau peabki näitleja olemasolu üheks põhitingimuseks. Režissöör peab Moreau sõnade järgi looma turvalisuse õhkkonna näitleja tõe­ lise mina jaoks, tema sisemise elu jaoks, sest näitleja on alati hirmul, alati haa­ vatav. Teda tuleb toetada ja aidata igal võimalikul viisil. Ta peab end tundma vajalikuna ja armastatuna. «Lumiere'i» lõppstseen on olulise tähtsusega. Näitleja saab «luua vaataja jaoks unistusi» ainult siis, kui teda ümb­ ritsevad need, keda ta usaldab — sõb­ rad filmigrupis ja sõbrad publiku seas.

10. Stanislavski soovitas kõigil näitlejail mängida iseennast. Murnau ütles: «Ärge näidelge — mõelge,» kuid näitleja loomulik «ma mõtlen» filmis tähendab «ma olen». Kui filminäitleja on kaamera ees, siis peab ta kõigepealt tõestama ustavust omaenda minale. Film loob isiksusi. «Seitsmes kunst» ekspluateerib neid ja müüb nende tööd sama tihti nende nime järgi kui filmi pealkirja järgi. Ta on hüppelauaks ju- Roll määrab ära näitleja, kuid näitleja rambivalgusest lahkuda, loobuda enese­ domineerib rolli üle. Film, mille meetod korduste türanniast ja imetluse märter- on abstraktne, kuid lõpptulemus realist­ lusest ning saada üheks endale omista­ lik, otsib modelliks nägusid, millele on tud kujundiga. Garbo sulges end alatisse juba oma pitseri vajutanud sisemine vaikusse ja eraldatusse. Ja Monroe tõi jõud või nõrkus, süütus või elukogemus; lõpliku ja ülima ohvritest — tappis ta otsib harmoonilisi maske, mida kasu­ enese. tada kas harmoonilises või kaootilises Mõlema näitleja saatuses ja kunstis kontekstis. on absoluudi nõuet ja ihalust. Kes on Teater annab näitleja kaudu edasi näinud unikaalseid proovikaadreid fil­ sündmusi ja ideid, kuid filminäitleja on mist «Something's Gotta Give», mis on nagu parvepoiss — juba seal, sündmuste Marilyn Monroe viimane (ja lõpetamata keerises või tüünes vees. jäänud) film, on ka näinud, ja seda mee­ Malraux sõnade järgi näeme teatris leheite selgusega, kuidas näitlejas ühi­ väikesi inimesi suures ruumis ja kinos nesid kummaliselt selgepilgulisus ja suuri inimesi väikeses ruumis. Kinosaa­ halastamatus, omadused, mis olid ühised lide kabinetlikus eraldatuses oleme üksi mõlemale näitlejannale. Need kaadrid selle tohutu suure inimnäoga, maskiga, illustreerivad selgelt seda hukutavat mida peame lugema ja tõlgendama, ja ohtlikku kokkupõrget näitleja taot­ persona'ga, kelles peegelduvad meie mõ­ luste ja publiku ootuste ning tsensuuri tisklused ja kogemused ja kellega neid vahel. vahetame. Nendes kaadrites filmis «Something's Gotta Give» tuleb Marilyn (kasutasin 11. alati tema eesnime, kogu tema lühiaja­ Kaks näitlejannat, erinevast ajastust, lise viibimise jooksul pimendatud kino­ on kõige müstilisemal ja fantaasiat er­ saalides) meile korduvalt vastu. Äkit­ gutavamal kombel saanud filmitähe selt ta seisatub ja heidab meile pilgu, sümboliks nii müüdina kui inimesena. kindlasti mitte kartusest, sest oleme ju Need on Greta Garbo ja Marilyn Monroe. nii head tuttavad. Nad maalisid linale üha uusi auto­ Tema silmad ja ilus aval suu naera­ portreesid ja samal ajal muutsid olema­ tavad kõikevõitvalt, kuid selles naera­ tuks neid banaalseid rolle ja sündmusi, tuses sisaldub ka kahtlus ja kartus. Pilk milles nad pidid esinema. Nad pakku­ ja naeratus näivad uhke enesekindlu­ sid välja oma näo ja oma keha ja oma sega küsivat: «Kas ma pole ilus?» Kuid ilu, kuid publik nägi vilksamisi ka hinge, samal ajal näivad nad ka anuvat: «Kas lubadusi, lootusi, ekstaasi, tõsidust, mis ma ikka olen küllalt ilus?» avanes meile alatises ja otseses kokku­ Ajakirja «Chaplin» 25-aastase puutes nendega. ilmumisjuubeli eriväljaandest (1984) Mõlemad kehastasid meie unistusi, tõlkinud KRISTA MITS ehkki erinevate ajastute omi. Nad kõne­ lesid meiega ühtmoodi, keeles, milles segunesid kinnisus ja avameelsus. Kui Garbo melanhoolses, graatsilises ja in­ STIG BJÖRKMAN on rootsi filmirežissöör tuitiivses mängus leidsid kinnitust hin­ ja. kriitik, kes toimetas aastatel 1964—1972 ge paratamatu üksildus ja romantilise ajakirja «Chaplin». Meie kinodes on linastu­ armastuse hurmavad piinad, siis Monroe nud tema film «Valge sein» (1975). apelleerib meie ihale täielikult vabastada oma erootilised fantaasiad. Nad püüd­ sid meie kõige salajasemaid soove muuta reaalsemaiks. Kuid samal ajal nad nägid ja ka kart­ sid saagiahneid nägusid oma austajate anonüümse massi hulgas. Nad tajusid nõudmisi, mis olid varjus austuse ja jumaldamise taga. Ja eks ajakirjandus kujutanud neid näitlejaid ka just nii, na­ gu filmitööstus (ja publik) neid näha soovisid: Garbot üksildase kurbliku võõrdunud hingena ja Monroed provot­ seeriva, kombelõdva ja ennast hävitava võrgutajana. Lõpuks, ja pealegi ühevanuselt, milles 68 on parasjagu irooniat, otsustasid nad Su juured on Georgias GKUUSIA UUEMAST MÄNGUFILMIST

KALEV UUETOA

«Gruusia on päike, mäed, laulud, vii­ «Robinsonaad ehk Minu inglise vanaisa», režis- namarjad, imeilusad tütarlapsed. . .,» söör Nana Džordžadze. öeldakse Nana Džordžadze filmis «Ro­ mine. Loomulikult soovitakse sel puhul, binsonaad ehk Minu inglise vanaisa». et kulud saaksid kuhjaga tasa. Paraku See on Suurbritannia Kuningliku Tele­ leiab väikerahva film harva omalt maalt graafiagentuuri ametniku Christopher vajaliku hulga vaatajaid. Sellest tingi­ Hughesi ettekujutus Vene impeeriumi tuna arvestavad rahvusstuudiod üpris kaugest ääremaast, kust saatuse ning tihti mingi abstraktse ning raskesti siitilma vägevate tahtel läheb läbi Lon­ prognoositava üleliidulise keskmise kino­ doni—Delhi telegraafiliin. külastaja maitsega. Üheülbaliste tööde Filmihuviline näeb aga Gruusias eel­ tootmist soodustas ka aastakümneid teos­ kõige maad, mille elujõuline ja omanäo­ tatud venestamispoliitika ning iga filmi line rahvuslik filmikunst on viimase kohta lõpliku sõna ütlemine NSVL Kino­ kahe aastakümne jooksul tooni andnud komitees Moskvas. Säärastes oludes ise­ kogu Nõukogude Liidu kinematograa­ endaks jäämine, tahe säilitada oma rah­ fiale. Ja seda pole vähe. Teame, et män­ vuslik nägu ja samas olla aldis kogu maa­ gufilmi tegemine on kulukas ettevõt- ilmas toimuvale nõuab filmitegijate ja 69 «Me peame andma noorele režissöörile võimaluse teha seda, mida ta ise tahab. Pole vaja teda suunata, vaid püüda mõis­ ta, milleks ta tuli. Peame üksnes aitama teoks teha seda, mis tal hingel. Ainult siis tohib vahele segada, kui ta palub abi. Loome talle maksimaalselt soodsad stuudio-olud, et ta harjuks tööga, sest filmitegemine on tootmine, kus tuleb suhelda inimestega väga erinevatelt elu­ aladelt. Kuid me ei seo teda mitte mille­ gagi,» on öelnud «Debüüdi» kunstiline juht Rezo Esadze. Paari viimase aastaga on filmilevisse läinud kümnete viisi filme, mis Brežnevi ajal ära keelati. Küllalt tihti on need meistriteosed, mis jõudnuksid omal ajal ekraanile, võinuksid olulisel määral mõ­ jutada kogu Liidu kinematograafia aren­ gut. Peaaegu igast stuudiost'leiab kee­ latud filme. Kindlasti on neid ka Gruusia filmistuudios, vähemalt teame raskustest, mis ühe või teise filmi linaletulekuga seotud. Ent põgusalgi analüüsil märka­ me neilt hulgaliselt kohe vaatajani jõud­ nud töid, mis on valminud riiulifilmi- dega peaaegu samal ajal ning mida võiks süüdistada neissamades surmapattudes, mis viimastele saatuslikuks said — nagu formalism, arusaadamatus, kahemõtteli­ sus, nõukogude tegelikkuse halvusta­ mine jne. Pole mõeldav, et mõnes teises stuu­ dios, mõnes teises vabariigis oleks või­ nud valmida «Patukahetsus». Kõige väiksema lootuse ajal, 1981. aastal, kii­ tis tollane Gruusia KP KK esimene sek­ retär Eduard Sevardnadze heaks Then- giz Abuladze pakutud stsenaariumi. Et Merab Ninidze Aleksandr Rehviašvili filmis NSVL Kinokomiteest mööda minna, tul­ f Samm». di ideele teha «Patukahetsus» telefil­ mina, oma vabariigi televisiooni tarvis. kultuuripoliitikute ühtset tegutsemist Vaevalt oleks midagi analoogilist mõel­ ning vastutustunnet oma rahva ees. dav meil Eestis, isegi praegu. Ühtsus- ja rahvustunnet grusiinlaste l Või Otar Ioseliani Prantsusmaal töö­ aga jagub. Neid ei häiri kas või nat­ tamine. Kuni viimase ajani oli tavaks, sionalismi sildi külgeriputamine — nad et võõrsil tööd leidnu unustati või va­ käivad kindlalt oma rada. Ainukese lii­ lati laimuga üle. Meenutagem vaid And­ duvabariigina on neil õnnestunud näi­ rei Tarkovski juhtumit, ent ka Andrei teks oluline osa oma filmidest suunata Mihhalkov-Kontšalovski nime välditi üleliidulisse filmilevisse vene keelde aastaid meie ajakirjanduses. Otar Iose- ümber panemata. 1974. aastast õpeta­ lianiga midagi säärast ei sündinud. vad nad filmialasid Sotha Rusthaveli Kindlasti välismaale suundumise asja­ nimelise Teatriinstituudi kinoteadus- olud neil kõigil mõnevõrra erinevad, konnas; 1979. aastal rajati aga loomin­ kuid sellegipoolest väärib tähelepanu guline koondis «Debüüt», kus praeguseks grusiinlaste oskus oma mehi kaitsta ning tehtud juba kakskümmend viis filmi. au sees hoida. Ent ka Sergei Paradžanov leidis pä­ on režissöörile ühtaegu reaalsed ning rast kõikvõimalikus amoraalsuses süü­ irreaalsed. Kahes esimeses filmis, «Gruu­ distamist ning aastaid sunnitud vaiki­ sia XIX sajandi kroonika» (1979) ja mist võimaluse teha taas film vaid Gruu­ «Kodutee» (1982), leidsid sündmused sias. aset vastavalt möödunud ning XVII Võrreldes teiste stuudiotega, on gru­ sajandil, ent ootamatult libisevad kaad­ siinlaste looming sagedamini esindatud risse esemed, mis on iseloomulikud ainult rahvusvahelistel festivalidel ja enamas­ tänapäevale. Rohkem kui konkreetne ti on jõutud ka auhinnatute hulka. ajalooline periood huvitab autorit ting­ Siiski valmib neil tunduvalt enam fes- lik, üldistatud aeg. tivalitasemelisi töid, mis paraku jää­ Viimase filmi «Samm» tegevustik toi­ vad Liidu ahtates oludes tunnustuseta. mub praegusajal. Ainult kui varasemad Veelgi enam, säilinud tiraažipoliitika, kangelased olid teoinimesed, siis siin ei mis ilmselt soosib keskstuudiote filme, tee peategelane mitte midagi, aeg on pole lasknud paljudel Gruusia tippteos­ võõrandanud teda isegi tööst. Alalõp­ tel üldse vaatajani jõuda. Revaz Tšheidze mata on puudu mingi ankeet või allkiri on öelnud: «Filmilevi ei tööta mitte võimaldamaks alustada lõpuks tegutse­ üksnes halvasti, vaid mulle tundub, et mist. See-eest kõik ülejäänud tegelevad nad on teinud vaatajale juba tohutut agaralt millegagi, ent nende tegevus on kahju. Filmilaenutuse väär tegevus on mõttetu. Nii nagu nad ootavad peatege­ mänginud hukutavat osa meie vaatajate last Aleksit (nagu Godot'd) lõputult. Ka kiindumuste kujundamisel.» Päevselge võim on muutunud — olles varasema­ on seesama ka Eestis. Viimastel aasta­ tes filmides julm ning kurjakuulutav, tel valminud Gruusia autorite filmidest on ta siin ükskõikne peategelase suhtes. on enam-vähem talutavalt näidatud vaid Aleksit ei ähvarda mitte miski, juurde­ «Patukahetsust» ja «Kuu lemmikuid». pääs võimule on tõkestamata, ent tast Suhteliselt vähe tähelepanu eraldab pole abi. Vaid masinlik, päevast päeva Gruusia filmidele ka meie kriitika. Eel­ korduv tammumine sama rada pidi poolmainitud kahe filmi käsitlustele on on võimalik. Võib küll valida teise tee, vahest lisada vaid S. Paradžanovi vii­ ent eeldatavasti ei vii ka see kuhugi. mase töö «Legend Surami kindlusest» Kui A. Rehviašvili filmis «Samm» ning Aleksandr Rehviašvili filmi «Samm» kriitilised ülevaated. «Ringiratast*, reiissöör Lana Gogoberidze. Allpool püüan põgusalt tutvustada mõningaid viimaste aastate linateoseid, mida tundmata jääks ühekülgseks nii gruusia koolkonna kui ka kogu nõuko­ gude kinematograafia praeguse seisu hindamine. Alustuseks veel kord A. Rehviašvili teosest «Samm» (1986). Režissööri kolm senist täispikka mängufilmi iseloomusta­ vad suurepäraselt kaasaegset autorifil­ mi. Võib täheldada samade motiivide mõningast kordumist, ent sügavamal, läbitunnetatumal tasandil. Autori maa­ ilmanägemine on skeptiline, tema tege­ lasi valdab üksindus ning võõrdumine. Ühiskond, milles nad elavad, on läbi­ nisti bürokraatlik, ükskõikne ning vae­ nulik. Ja nii on see olnud ajast aega. Lavastaja vaadetes võib näha ilmset sidet Franz Kafka ja Samuel Becketti loominguga, mis tänapäeva filmis pole tõtt öelda haruldus, küll aga nõu­ kogude kinematograafias. Aeg ja ruum tNailonkuuskt, režissöör Rezo Esadze. filmis «Mõned intervjuud isiklikes asjus» (1979) puudub samuti range süžeega pii­ võib mingil määral ikkagi täheldada ritletud kompositsioon ning tähtsal ko­ keskse süžee olemasolu, siis vanema põl­ hal on reportaažlikud intervjuud, mis ve režissöör Lana Gogoberidze loobub täiendavad ja annavad uue mõõtme pea­ oma teoses «Ringiratast» (1986) sellest tegelase eluloole, siis «Päev on pikem täielikult. Kujutatud on lihtsalt elu voo­ ööst» (1984) toob vaatajani kangelanna lu, mis mosaiigisarnaselt koosneb tuhan­ dramaatilise elukäigu küllaltki tradit­ dest killust, kus iga tükk täiendab teist. sioonilise raamjutustuse kujul. Mõlemad Puudub peategelane — kõik tegelased filmid puudutasid omal ajal üpris ris­ on võrdsed. Erinevate saatuste ning elu- kantset teemat — esimeses on viited fragmentide juhuslikust (aga vahest ka Stalini isiku kultusele, teises näidatakse saatusega ettemääratud) põimumisest ja aga revolutsionääri kui kurja kehastust. kokkupuutest kujuneb ühtne kanvaa, Nimetatud kahele teosele on iseloomulik mille nimeks on elu. «Ringiratast» on peategelaste eluseikade üksikasjalik pil­ film kaasaegsest linnast — raugematu distus avaral sotsiaalsel foonil, «Ringi­ inimvool Tbilisi peatänaval viib kokku ratast» seevastu annab impressionist­ ning lahutab saatusi, ent mingid jäl­ likke hetkevälgatusi paljudest saatus­ jed jäävad, nagu O. Ioseliani filmis «Elas test. laulurästas» jäi üksik nael seinas moose- Süžee ebaolulisus ning keskse pea­ kandi huupi rahmeldamise tunnismär­ tegelase puudumine teeb eelmise filmi­ giks. Meie teod pole tavaliselt ei head ga mõneti sarnaseks teisegi staažika ega halvad, küllalt sageli pole neist üldse režissööri Rezo Esadze töö «Nailon- võimalik aru saada. Nagu on sarnased kuusk» (1986). Ent pidepunkte on vaid ül­ meie emotsioonidki. Filmi algul ning ka dises kompositsioonis, meeleolu ning akt­ hiljem korduvad kaadrid, kus näidatak­ sendid erinevad täielikult. R. Esadze se kõneleja nägu ilma hääleta. Selgub, film on äärmiselt irooniline, kohati tige et nii armastust kui ka vihkamist väl­ ning halastamatu lugu väärtushinnan­ jendatakse sama näoilmega. gute madaldumisest meie kaasaegses L. Gogoberidze filmikeel on teosest maailmas. Juba pealkiri on kahemõtte­ 71 teosesse küllalt oluliselt muutunud. Kui line — see kajastab esiteks tegelikult eksisteerivat tarbeeset, samas on aga too se ning lauldakse gruusia laulu, on aga sõnade kombinatsioon läbinisti loomu­ vähe usutav, et katkenud vastastiku­ vastane, kehastades põhimõtet, et kõike seid sidemeid võiks veel kokku sõlmida. võib muuta ersatsiks, ka kultuuritra­ Nagu toonitab kas või üks varasem ditsioone ning inimsuhteid. Tegevus stseen, kus udust ujub välja küünlatule- hargneb vana-aastaõhtul — kõigepealt des särav tõelise kuusega autobuss, mil­ linna turuplatsil autobussi ootel, seejärel lest kostab kellahelinat ja heledat naeru,. aga juba sõidukis teekonnal maale. Ju­ ent sellesse on meie reisijatel uksed su­ huslikult on üheks õhtuks kokku saanud letud. rühm inimesi, kelles võib ära tunda endi­ Rohket tähelepanu ning mitu festi- si külaelanikke, kuid nende sidemed valiauhinda on pälvinud S. Rusthaveli maaga on lõplikult katkenud. Kerge elu nimelise Teatriinstituudi filmiosakonna tagaajamine on viinud paljud linna, ent lõpetanu Aleksandr Tsabadze diplomi­ sealgi ei suuda nad kohaneda. Ühes stsee­ töö «Plekk» (1985), mis valmis poolsalaja nis surub vana eideke rahatähed pihku (kasutati ühele teisele filmile eraldatud narkomaanist pojale, kes lükkab need al­ linti) Gruusia Televisioonis. Esmakord­ gul uhkelt tagasi, kui aga ema hetkeks selt Nõukogude filmis käsitleti selles lahkub, hakkab ise tolle ridikülis sorima. noorte hulgas levivat narkomaaniat. Te­ Inimeste suhe ümbritsevaga on muu­ gevus toimub raudbetooni ning paneeli­ tunud, oma tegevuses juhinduvad nad dega piiratud tehismaailmas, kus pime­ enamasti kitsalt egoistlikest eesmärki­ datel tänavatel libisevad varjudena rock- dest. Petmine ja vargus on saanud reeg­ kultuuri lapsed. Kes nendest otsib elu liks. Filmis räägitakse palju, kuid tekst aseainet mürtsuvas muusikas, kes uimas­ ei edasta tavaliselt mingit erilist infor- tites. Oma aja tüüpiline esindaja on pea­ tegelane Kišo. Ta on küllalt andekas ning mängib mitut pilli rockansamb­ lis. Üle kõige armastab Kišo vabadust, ta pole ei karjerist ega konformist, ta tahab vaid, et teda ei puudutataks ega segataks. Tema eluprogrammiks on kõi­ gest eemal olla ning mitte millessegi sekkuda. Aktiivne sotsiaalne protest, mis kunagi näiteks oli omane «inglise noor­ tele vihastele meestele», pole Kišo põlv­ konnale vastuvõetav. Nad on apaatsed ning elust väsinud. Paraku muudab juhuslik seik Kišo elu mõneti teiseks. Kergemeelselt kulli ja kirja mängides kaotab ta miljon siga­ rit. Naljana mõeldusse suhtub vastas­ mängija surmtõsiselt ning nõuab lunas­ tuseks 3000 rubla, mida Kišol ei ole Gišvardi Gluntšadze Aleksandr Tsabadze filmis «Plekk». muidugi kuskilt võtta. Pärast kõik­ võimalike variantide proovimist tuleb matsiooni, ta ei kujune dialoogiks. Ena­ abi sealt, kust seda poleks võinud ooda­ masti on see loba, sõim, ähvardused, ta — nimelt pakub sõber talle magne­ nägelemine. Autor rikastab faabulat tofoni ostuks kogutud raha. tagaajamiste ning maanteeröövlite ootu­ Filmis «Plekk» puudub valgus. se ärevusmeeleoluga. Ent kõik välised A. Rehviašvili teoses «Samm» võis pea­ ohud maandatakse oskuslikult, need ei tegelane valida uue tee, mis vahest küll tekita mingit kahju reisijatele. Ainus ei vii sihile, ent valikuvõimalus siiski oht, mis neid varitseb, on too hermeeti­ säilis; A. Tsabadze loo traagilises finaa­ line, hingetu, viha, vaenu, lõputu sõim­ lis seevastu jääb Kišo tumeda plekina lemise ning ükskõiksuse õhkkond, mis on põlvitama sõbra surnukeha kõrvale. vallutanud selle mikromaailma — mägi- Möödunud aastal Cannes'is auhinna­ teel lookleva autobussi. Filmi finaalis tud Nana Džordžadze «Robinsonaad ehk istutakse küll korraks ümber nailonkuu- Minu inglise vanaisa» (1986) on esindus- 73 ne na Džordžadze koos meie maa ühe meisterli­ kuma operaatori Levan Paatašviliga »Robinso­ naadi» võtetel.

ne. Abielupaar on, muide, teinud koos veel paar lühifilmi, millest «Teekonda Sopotisse» pärjati möödunud aastal Oberhausenis. Filmi sündmustik hargneb kahel aja- tasandil: meie päevil, kus peategelase pojapoeg püüab taastada oma inglasest vanaisa elu ja surma saladust ning ühtlasi kajastada seda sümfoonias, ning esimestel revolutsioonijärgsetel aastatel. Nimelt saabub 1918. aastal Batumisse noor inglane Christopher Hughes, et alustada teenistust Londoni—Delhi te- legraafiliini kümne kilomeetri pikkusel Uue võimu esindajad «Robinsonaadis». lõigul, mis läbib mägist Gruusiat. Para­ film, mida iseloomustab erakordselt kõr­ ku on ajad muutunud ning uus võim ei getasemeline pildikultuur (operaatoriks, taha tunnustada kuningliku impeeriumi nagu ka filmis «Nailonkuusk», Nõuko­ suveräänset territooriumi, mis lepingu gude Liidu suurimaid oma ala meistreid kohaselt paikneb iga telegraafiposti üm­ Levan Paatašvili), sügav humanism, era­ ber kolme meetri raadiuses. Nii asub kordne austus ning huvi oma maa ja Gruusia Robinson relvaga kaitsma Suur­ rahva mineviku vastu, fantaasiarikkus, britannia võõrandamatuid õigusi. süžee ootamatu arendus. Stsenaariumi Suurepärane huumor, grusiinlaste autoriks on lavastaja abikaasa Trakli iseloomujoonte sügav analüüs, kodumaa Kvirikadze, Gruusia nimekamaid ning ajaloo detailne tundmine, tragikoomika andekamaid režissööre, keda mäletame ning lüüriline tundelisus — see kõik on filmide «Kann», «Anara» ning «Ujuja» «Robinsonaadis» liidetud ühtseks tervi­ loojana. Viimati nimetatu tuleb eelkõige kuks. Kui lisada veel. et filmi kujundi­ silme ette «Robinsonaadi» vaadates — keel on tavatult peen ning variatsiooni- kahtlemata on I. Kvirikadze teened ena­ rikas, jääb vaid tõdeda, et N. Džordžadze 74 mad kui vaid stsenaariumi kirjutami­ debüüt on üldse üks säravamaid teoseid gruusia kinematograafias viimastel aas­ tatel. Kindlasti peaks mainima veel paari tööd, mis on juba leidnud tunnustust meie maa kohalikel festivalidel. Giorgi Sengelaia (kuulsa «Pirosmani» autor) uusim film «Hareba ja Gogia» (1987) on vanade postkaartide tonaalsuses teosta­ tud, aeglase rütmiga, rahvuslikke karak­ tereid ning tavasid üksikasjalikult kir­ jeldav elitaarne põnevusfilm. Aktuaal­ seks muudab selle õilsa röövlibande loo eelkõige terav protestivaim venestamise suhtes. Nodar Managadze «Hei, maestro!» (1987) on aga jutustus andekast muusi­ kust, kel paraku ei laabu eraelu ega saa teoks loomingulised kavatsused. Nukrates toonides, heatasemelise teos­ tusega film kutsub üles hingesoojusele ja vastastikusele mõistmisele. Analüüsides gruusia filmikunsti, hak­ kavad silma kaks algupärast, grusiinlas- tele ainuomast joont. Esiteks võib tä­ heldada tervete kinematograafiliste dü­ nastiate olemasolu — paljud loojad on üksteisega mingil määral sugulus- sidemetes. Ja see pole tulnud kahjuks. Üllataval kombel on andekatel isadel ka andekad lapsed, mida näiteks ei või kaugeltki alati väita «Mosfilmi» dünas­ tiate puhul. Ning teiseks: kui gruusia Viimaste aastate rahvusvaheliselt hinnatuim nõu­ režissöör töötab võõrsil, siis paistab tema kogude filmipaar Nana Dzordžadze ja Irakli Kvi- loomingust igal juhul välja rahvuslik rikadze. joon. Nii on O. Ioseliani «Kuu lemmi­ kud» ikkagi eelkõige gruusia film, aga ka aastaid «Mosfilmis» töötanud Georgi Danelia teostes on tuntav see tihe seotus oma rahvaga. Samas aga on kas või Andrei Mihhalkov-Kontšalovski Holly­ woodis tehtud filmidest raske leida mi­ dagi ehtsalt venepärast. Ent mis võiks veel paremini iseloomustada ühe rahvus­ liku filmikoolkonna elujõudu, kui ise­ endaks jäämine isegi võõrsil? Või tsi­ teerides režissöör Karaman (Guguli) Mgeladze filmi «Juured» (1987, koostöös Prantsusmaaga) peategelast Giorgi Za- kareišvilit: «Inimene nagu puugi ei saa elada ilma juurteta. Pea meeles, sinu juured on seal, Gruusias.»

Dodo Abašidze Karaman Mgeladze filmis «Jua- FILMIKIRJUTISTE VÕISTLUS ОПШШ!

Eesti Kinoliit, ENSV Riiklik Kinokomi­ tee, ajakiri «Teater. Muusika. Kino», ajaleht «Sirp ja Vasar» ja Eesti Filmiklubide Selts kuulutavad välja filmikirjutiste võistluse. Teemaring pole piiratud, samuti mitte 6. september — RUDOLF ALLER, võistluskirjutiste žanr. Iseäranis oodatakse teatrikriitik — 75 artikleid eesti filmikunstist, nii uutest kui ka 11. september — VENNO LAUL, varem valminud filmidest. koorijuht, TRK rektor, Tööde soovitav pikkus on kuni 15 normaal- Eesti NSV rahvakunst­ reavahega masinakirja lehte. Tööd esitada nik — 50 kolmes eksemplaris ja varustada märgu­ 11. september — AVO TAMME, sõna ning autori sünniaastaga. Lisada mär­ saksofonist, gusõnaga kinnine ümbrik autori andmetega: džässimuusik — 50 perekonna- ja eesnimi, sünniaasta, töökoht või õpiasutus, aadress ja telefoninumber. 16. september — KALJU LIBLIK, Korraldustoimkond on otsustanud auhin­ Eesti TV helirežissöör nad välja panna kahes kategoorias. — 70 1. Kuni 30-aastased autorid: 17. september — MAARJA HAAMER, I auhind — 200 rubla, «Estonia» ooperisolist. II auhind — 150 rubla, Eesti NSV teeneline III auhind — 100 rubla. kunstnik — 50 2. Üle 30-aastased autorid: 17. september — ANNA EKSTON, I auhind — 200 rubla, ballettmeister, endine II auhind — 150 rubla, Koreograaf iakooli III auhind — 100 rubla. direktor, Eesti NSV teeneline kunstitege­ Peale selle kaks eriauhinda parimale kirjuti­ lane — 80 sele eesti filmikunstist ä 100 rubla. Vastavatasemeliste tööde puudumisel on 26. september ENDEL AIMRE, žüriil õigus auhindu üldsumma piirides «Vanemuise» solist, teisiti jagada. Eesti NSV teeneline Paremad tööd avaldatakse ajakirjas «Tea­ kunstnik — 70 ter. Muusika. Kino» ja ajalehes «Sirp ja Va­ 30. september — HILDA SOOPER, sar» ning honoreeritakse üldises korras. Töölisteatri ja «Vane­ Võistlustööd saata hiljemalt 15. detsemb­ muise» kauaaegne riks 1988. a aadressil: 200090, Tallinn, Narva näitleja, Eesti NSV tee­ mnt 5, postkast 51, «Teater. Muusika. Kino», neline kunstnik — 80 filmikirjutiste võistlus. Veel üks selts ...

SULEV TEINEMAA

28. detsembril 1895. aastal korraldasid 1. Eesti Filmiklubide Selts peab saama vennad Lumiere'id Pariisis esimese tasulise oma maja, mis koordineeriks ning suunaks filmiseansi ja seda peetakse X muusa sünniks. kogu Eestit haaravat alternatiivset filmilevi. Filmist kui kunstist saab aga rääkida vahest Eestlast ei rahulda juba ammu see piiratud alles seoses D. W. Griffithi «Rahvuse sün­ filmide valik, mis läbi Moskva paisatakse niga» (1915). On tähelepanuväärne, et esimese ühtlaselt nii Vladivostokki kui ka Nuustakule. avaliku kinoseansi eest kasseeriti kohe sisse ka Eesti Kinoliidu ettepanekul tahetakse Tallinna raha. 1920. aastate algul tekkis prantsuse kinost «Helios» kujundada Eesti Kinokeskus, avangardistlik film, mis teataval määral vas­ mis esindaks Kinoliidu, Seltsi ja meie stuu­ tandas end kommertslikule filmile. Ent toeta­ diote ühishuve ning oleks alternatiivse levi jaid, ka rahalisi, oli sellelegi vaja ning umbes organiseerija, aga ka filmi(ajaloo) uurimis­ samal ajal tekkisid esimesed filmiklubid. Ilm­ keskus. selt oli neid ka varem — mõned aastad tagasi 2. Tuleb astuda Rahvusvahelise Filmi­ demonstreeriti Moskva filmifestivalil Yves klubide Föderatsiooni liikmeks. Sel kombel Boisset' linateost «Edasi, isamaa pojad» saame kasutada nende fonde ning tut­ (1981), kus I maailmasõja keerisesse sattunud vustada eesti filmikunsti rahvusvaheliselt. peategelane loob armees filmiklubi. Küllap On vähe usutav, et Moskva lähedal Belõje polnud see päris õhust võetud tõik. Ent igal Stolbõs asuvas Liidu ainukeses enam-vähem juhul võib filmiklubide esimest hoogsat aren­ täiuslikus filmifondis võetakse Eesti Filmi­ gut siiski täheldada seoses prantsuse avan­ klubide Seltsi vastu kui arvestatavat partne­ gardismiga. Ka hiljem on filmiklubide hiilge­ rit. Kes seal korragi käinud, peaks selles veen­ aegu saanud alati seostada filmikunsti uuen­ dunud olema. Meie Eestis tahame aga vaadata duslike läbimurretega. Nii olid filmiklubid ning tutvustada neid filme, mida meie õigeks aktiivsed prantsuse filmi «uue laine» toetajad peame. Seepärast on tarvis laiendada igakülg­ 1960. aastate algul; Nõukogude Liidus moo­ selt sidemeid välisriikide esindajate ning dustati hulgaliselt filmiklubisid just ajal, mil sõprusühingutega — enamasti on nad vastas­ meie ühiskonnas püüti esimest korda jagu tikusest koostööst huvitatud. saada stalinismist. Seisakuaastatel tuli küll 3. Tuleb organiseerida pidev ning massi­ uusi klubisid juurde, kuid neile vaadati kõõrdi line filmialaste trükiste paljundamine. ning mitmedki pidid oma tegevuse lõpetama 4. On vaja regulaarselt korraldada Eesti­ pärast seda, kui julgeolek oli nende töö vastu maa eri paigus piirkondlikke filmipäevi, et haiglast huvi tundma hakanud. taastada selle kunsti kadunud maine rahva Praegu on NSV Liidu filmiklubide liiku­ hulgas. mine saanud uue hoo. Paraku on liidrite vas­ 5. Eesti koolidesse tuleb viia sisse kine­ tastikune nägelemine ning Moskva bürokraa­ matograafia aluste süsteemne õpetamine, mil­ tiamasin esialgu peatanud NSV Liidu Filmi­ lega peab kaasnema laialdane filmide tutvus­ klubide Föderatsiooni loomise. (Oleme ka tamine. Jõudu selleks peaks olema — juba selles suhtes unikaalne riik, et ühena vähestest praegu töötab päris mitmes koolis edukalt pole me siiani liitunud Rahvusvahelise Filmi­ filmiklubi. klubide Föderatsiooniga.) 6. Selts peaks toetama rahaliselt filmi­ 19.—20. märtsil olid Tallinna Kinomajas kriitikute ning -teadlaste tegevust, näiteks koos Eesti 41 filmiklubi esindajad, kes kahe­ filmikirjutiste võistlusi. Ent edaspidi — miks päevase töö tulemusena panid paika Eesti ka mitte filmitegemist. Mujal maailmas abis­ Filmiklubide Seltsi alused. Seltsi loomine toi­ tavad paljud ühiskondlikud ning piirkondli­ mus ilma eriliste raskusteta. On aga selge, kud organisatsioonid filmitegijaid materiaal­ et edaspidi ei laabu kõik lihtsalt, eriti kui selt. See looks eeldusi sõltumatu filmikunsti seatakse eesmärgiks edendada radikaalselt tekkele. meie filmikultuuri. Seltsi töö ei tohiks mingil juhul piirduda vaid liikmesklubidevahelise suhtlemisega, kindlasti on olulisem tegevus, mis aitaks parandada kogu eesti rahva osa­ saamist filmikunstist. Filmiklubid peaksid olema see aktiiv, kelle kaudu toimub filmi kui kunsti propageerimine laiuti. Püüaksime nüüd sõnastada põhiülesanded, mille lahendamisele peaks selts oma jõu raken­ dama. Eduard Tubina kirjad Heino Ellerile (II)

Stockholm, 15. 5. 62 Kallis Maestro, nagu näed, olen väga lohakas oma kirjavahetuses. Ei tea, kuidas see aeg küll nii ruttu jookseb; olen tahtnud Sulle juba ammu kirjutada, aga ei jõua ega jõua niikaugele. Kõigepealt Sinu juubelist. Kuulasin raadiost ülekannet ja olin selletõttu ka nagu kaasas.1 Sümfoonia tundus,' jah, nii dirigendile kui orkestrile veel mitte päris küpsena, kuid nauditav oli see siiski ja kinnitas sama muljet, mida sain juba too­ kord Sinu juures põgusast partituuri lehitsemisest: mehine, kindla rühiga muusika, väga selge väljenduslaadiga. Ja ideeliselt väga tasakaalukalt läbi viidud. Nii et suur aitäh! — Üldiselt oli kogu kontsert väga meeldiv ja tervituste osa kujunes ju südamlikuks ning soojaks, aga teisiti see ju olla ei saakski. Kahju, et ise pidin leppima ainult kauge eemalseisjana. Sa saatsid mulle kutse ja see tegi suurt headmeelt, leides seal Sinu foto, mille ise olin Tallinnas võtnud. Nii et minu karjäär fotograafina on nüüd ka juba olemas! Kui Sulle see foto meeldib ja Sa neid veel tahad saada, siis kirjuta mulle sellest. Mui on negatiiv ilusasti alles ja võin kopeerida sealt niipalju kui soovid. Kirjutasid oma Moskva reisist ja et ei kuulnud Viini filharmoonikuid. Mina Stockholmis kuulsin neid ka kahjuks ainult raadios. Nad andsid siin üheainsa kontserdi ja pileti eelmüük avati kuu aega varem. Läksin esimesel hommikul kohe piletisappa, kuid kõik oli poole tunni jooksul välja müüdud (saalis umbes 2000 kohta) ning hiljem kalli hinna eest altkäe osta polnud mõtet — olen ju varem niihästi orkestrit kui Kwajani kuulnud ja küllap saan neid veelgi kuulda, kui sinna­ poole sõidan. Seekord tundusid nad raadios veidi pingutatuna, kuid see on tavaline väsitavatel reisudel, kus kõik toimub erakordsetes tingimustes. — Nüüd käib siin üks haruldane film «Rosenkavalier»2 —, mis on filmitud õtse Salzburgi uues ooperimajas ja nimelt nii, et kuus eri kohtadele ülesseatud kaamerat filmisid kor­ raga etendust ning pärast monteeriti nendest kuuest filmist kokku see nii-öelda resultaat. Tulemuseks on nüüd ooperietendus, kus vaataja ei jälgi lava mitte ainult oma istekohalt, vaid on nagu vahenditult tegelastega kontaktis: näeb seda, mis laval on just kõige tähtsam, näoilmeid, liigutusi, omavahelist mängu jne. lähe• dalt. Ooper algab filmis sellega, et Karajan tuleb läbi orkestri oma pulti, kum­ mardab, haarab taktikepi ja lahti läheb särav Straussi muusika. Jälgime diri­ genti niikaua, kuni avaneb eesriie. Iga vaatuse järele on vaheaeg, lõpus tulevad tegelased ning dirigent lavale ja tänavad, kuna kinopublik aplodeerib — kõik nagu päris ooperis. Ma ei ole midagi nii haruldast varem näinud ja olgugi, et »Rosen­ kavalier» on läbi ja läbi tuttav, mitu korda nähtud ning veel enam kuuldud — isegi plaadid on omal kodus —, istusime naisega kinos kogu pingega need 3 '/2 tundi ära. Igatahes geniaalne leiutis mehe poolt sedaviisi ooperit filmida — ta on varem samamoodi filminud näit. Moskva «Bolšoi Balletti» — ja kui nii edasi läheb, pole varsti enam tarvis sõita ei Viini ega Milanosse ega Moskva või Londoni — ainult kinno. Olin senini väga ametis oma tavaliste kevadiste töödega. Nüüd sai kõik ära tehtud ja puhkan veidi, et siis asuda oma asjakeste korraldamisele. Suve mõtlesime saata mööda töötegemise tähe all, et siis septembri algul teha üks pikem puhkus- reis lõuna poole. Nii oli see ka möödunud aastal; arvasime, et nii saab kokku pikema suve, kuid siinne polnud midagi väärt, sadas ja oli külm. Ehk seekord näkkab paremini.

78 * Esimene valik vt TMK 1988, nr 8. Heino Eller. 1961. Eduard Tu­ bina foto, tehtud hotellis »Pa­ lace» nende esimesel kohtumisel pärast sõda.

Soovin Sulle ja abikaasale hästi kena ja kosutavat puhkust! Kui Sul vahepeal tuju ja tahtmist on, oleks kena saada Sinult mõne reasese. Püüan ka ise korralikum olla oma kirjavahetuse pidamises. Sulle kõigeparemal soovides Sinu E. Tubin Abikaasa poolt teile mõlemile südamlikke tervitusi!

Stockholm, 10. dets. 62 Kallis sõber, suur tänu Sulle kena kirja eest! Sain selle juba kümmekond päeva tagasi, kuid vastusega polnud mahti enne kui alles täna — igasugust õiendamist tuli ikka vahele. Mind rõõmustab väga, et mu fotodel selline hea minek; ega Sul ei maksa viima­ seid hoida, anna ainult märku, ma teen kohe uued. Negatiiv on ilusasti alles ja suu- rendamisaparaat kõigi vedelikkude ning vannidega on ka olemas, samuti paber. Teen vahest seda tööd noh nii meelelahutuseks: on pisut lihtsam kui komponee­ rimine, sest pilt saab valmis umbes 3 minuti jooksul. Samuti on kogu seda apara­ tuuri tihti tarvis mu nooremale pojale, kes palju parem fotograaf kui mina. Terve see lõbu ei maksa peaaegu midagi, kuna niihästi filmid kui ka vedelikud ja paber on siin väga odavad. Nii et jään ootama Sinu järgmist tellimist! Möödunud suvi oli ka siin väga vesine — nädalate viisi sadas iga päev, päikest polnud üldse nähagi. Mui oli abikaasaga jälle valesti kalkuleeritud: arvasime, et 79 peame siin suve läbi ja siis läheme võtame lisa lõunamaalt, kuid siin polnud kuigi lõbus alalise vihma käes ning 15. septembrist 16. oktoobrini Vahemere ääres hakkas ka juba sügis pärale jõudma. Päikest oli seal siiski meie jaoks küllalt, samuti oli vesi soe, kuid päevad läksid järjest lühemaks ja õhtuti tundus juba niisket jahedust. Igatahes järgmisel aastal oleme targemad, sõidame siit augusti algul minema — siis on lõunas kõige kuumem. Ent mõnevõrra huvitav oli nüüdki meie reis; sattusime kohta, kus turistid pole veel jõudnud maa omapära ära rik­ kuda. Koik liikus ja elas seal nagu kauges minevikus võiks ette kujutada: maja- pidamisloomad on eesel ja kits — üks teeb tööd, teine annab piima. Elatakse väga tagasihoidlikult ja meie arvates vaeselt. Koik on kole odav, ka veinikene, mis kuulus iga söögi juurde ja mille eest meil ei tulnud maksta midagi! Meri annab kala, mis on üks peatoidus, teine on kanapojad; väga harva saab ka loomaliha. Kitsepiim, kitsejuust, kitsevõi, oliivikesed, puuvili, salat — süüa sai korralikult ja suurepärane liivarand, nii pikk kui silm ulatas nägema, täiesti meie päralt! Mis veel soovida? Muidugi ei mingit ühendust välisilmaga; raadiost tuli võõras keeles parinal igasugu juttu, seda meie ei kuulanudki, ajalehtedest samuti ei saanud suurt midagi aru. Aga puhkuseks polegi vaja ei raadiot ega ajalehti, arvan mina — las maailm elab natuke aega edasi ilma minuta. Tagasi jõudes asusin tööle ja tegin valmis ühe sonaadi sooloviiulile. Pole veel kuulnud, võibolla tuleb midagi siluda. Praegu on käsil üks lugu keelpillide orkestrile* — tellimistöö, näis, kuidas õnnestub. Eks selle valmis saades peaks nagu hakkama mõtlema midagi suuremat — kui jõudu jätkub. Sa kirjutad Fortunatovi soovidest* Kui kohtad Tormist, palun ütle, et ta kirju­ taks Fortunatovile, et mul pole midagi selle vastu, kui nemad tahavad midagi trük• kida. Muidugi pole honorarile loota, kuid mis sellest. Samuti ka, et ma pole unusta­ nud oma lubadust neile midagi saata — see, mida lubasin, oli [2.] klaverisonaat a. 1950. Lähemal ajal saan ma kätte ühe helilindi koopia (mängib Olav Roots) ja saadan koos noodiga kas Tormisele või õtse Moskva. Samuti võiks Fortunatovi informeerida, et Neeme Järvi juhatab Leningradis mu 6-ndat sümfooniat 30. det­ sembril (ta kirjutas sellest mulle). Võibolla tehakse seal sellest helilint, mida Fortu- natov võiks omale laenata; partituuriga on muidugi täbaram lugu, seda pole trü• kitud, kuid ehk saab seal ära kirjutada. Igatahes Tormis võiks neid küsimusi Fortu- natoviga läbi arutada. Soovin Sulle, ehkki vast veidi varem kui see kombeks on, kõigeparemal uueks aastaks; head tööindu, head tervist ja rõõmsat meeleolu, samuti ka abikaasale. Olgu Sul ka palju rõõmu oma õpilastest, ka neist, kes džässi kirjutavad — see on üks päris huvitav ala, kui seda hästi tehakse. Südamlikkude tervitustega minult ja abikaasalt teile mõlemile Sinu E. Tubin

Stockholm, 15. jaan. 1965 Kallis Maestro! Sain täna Sinu armsa kirja ja asun kohe vastama, sest muidu võib see jälle venima hakata ja ei saa ega saa; olen lootusetult laisk kirjutama. Kirjutad, et oli tore sõit Armeeniasse.3 Ka minul oleks isu kunagi sealpool kandis ära käia ja sealt veel edasi natuke — kuni Samarkandini välja, mis on juba täielik Orient. Kuid kas seda üldse saab teostada, on iseküsimus. Nii palju oleks näha siin maa­ ilmas, et ega kõike ikka ei jõua. — Möödunud aastal olime 4 nädalat Ibiza saarel Hispaania ranniku ääres. Oli väga huvitav. Sealne põllutöö käib nii nagu meie isade nooruspäevil, konksadraga, sirbiga ja rehepeks hobuste tallamisega. Mõni üksik pri­ mitiivne rehepeksu masin oli ka näha — rikkamatel talupoegadel. Kuid rannas käib moodne turisti elu, ööklubid iga õhtu täie auru all, päeval kirevates hilpudes inglise, prantsuse, saksa, rootsi ja teistest rahvustest kokkusõitnud kirju kari suple­ mas, kohvikutes vedelemas või niisama promeneerimas. Ja nii on kogu Vahemere rannikul, Gibraltarist kuni Türgimaani välja. Raske on leida kusagil rahulikku kohakest, kus jõledad inglise vanaeided ja saksa lõngused ringi ei aja! Eeloleval suvel tahaks minna Kreekamaale. Muidugi on ka seal turistikarjad, kuid mitte nii tihedalt kui läänepoolse Vahemere kallastel — sõit on tükk maad pikem ja kallim. Kavatsus on teha üks ulatuslikum reis, nii umbes 2 kuud, et saaks rannas olla ja ka enam-vähem tutvuda vana-kreeka mälestusmärkidega. Eks näe, kui aeg kätte jõuab, kuidas rahakott lubab. Aprillis — ülestõusmise pühade ajal — sõidame 80 paariks nädalaks Rooma, seal on siis väga huvitavaid värke filmimiseks ja Rooma on ju alati täis vaatamisväärsusi. Saab niimoodi sellele siinsele üksluisele elule pisut vaheldust. Istun juba augustikuust saadik siin kinni ühe vana ooperi restaureerimisega. On üks Alessandro Scarlatti noorpõlve töö, kirjutatud 1680. Koik, mis oli olemas, on üks «partituur» laulu, teksti ja generaalbassi saatega. Mõni üksik järelmäng on välja kirjutatud kee pillidele. No tegin siis valmis ühe partituuri tänapäeva mõistele vastavalt, s. t. tuli harmoniseerida kogu kupatus, vähe sellest, tuli ka leida viiulitele midagi mängida, cornod ja oboed juurde lisada ja kõik ikka selles vaimus, nagu oleks S 'äriata seda ise teinud. See oli ju ajastu, kus tarvitati ohtralt kontrapunkti ning kiriku helitõugusid. Tänu sellele, mis kunagi Sinu juures sai põhjalikult õpitud, oli see töö mulle siiski võrdlemisi kerge ja kohati isegi huvitav. Nüüd on veel veidi klaverikoondist välja kirjutada, siis on valmis ka. Need vanad meistrid olid omatmoodi nupukad reeglitest kõrvale hiilima ja väga tihti kõlab näit. põhitoon ning juhttoon samaaegselt:

Või mis öelda näit. niisuguse koha puhul (mõtlesin küll sügavalt, aga paistab, et sellisel kujul on siiski kõige parem): Tenor ja bass Scarlatti kirjutatud rL'tl J—' fUplf ^T> IrW-

Nii et ega nüüd Pärdi puhul ei ole mõtet pead vangutada — uuenduste otsijaid on ju alati olnud ja nagu Sa väga õieti tähendad, elab igaüks oma ajastut. Ma olen südamest rõõmus, et Su õpilased nii agarad on; juba tookord Tallinnas paistis mulle, et Part on suure lennu ettevalmistusi tegemas. Ja ta võib tänada taevast, et tal on nii hea õpetaja olnud, kelle abil ta omandab tehnika, selle kõige aluse. Siin ma vaatan neid noori, mõned neist pole tundigi kusagil õppinud, katsetavad ka üht-teist, mõtlevad isegi väga erilisi vigureid välja, aga see kõik ei aita, pole võimet ega oskust seda üles kirjutada, mis võibolla fantaasia ehk nii-öelda «õnnelik silmapilk» pähe tõi. Jääb arendamata, tooreks ja maitsetuks. Sain möödunud aastal hakkama ühe veidra looga: kontsert balalaikale ja orkestrile6. Göteborgis on nimelt üks iseäralik mees, vene päritoluga, arst, balalaika virtuoos ja peale muu veel meister püstoli laskmises. Käis minu juures ja demonst­ reeris oma pilli ning mul kukkus suu lahti. Poleks uneski võinud arvata, et selle viletsa riistaga saab nii toredasti mängida! Erilised võimalused akordide, iga­ suguste tehniliste vigurite, ja mis kõige tähtsam — kantileeni jaoks. Ta oskab väga «südamlikult» mängida, kui vaja, justkui viiulit. No siis kirjutasingi talle päris raske asja, kuid ta õppis selle paari kuuga ära; nüüd on see juba lindile mängitud Göteborgi orkestriga, ise ma sinna ei sõitnudki proovideks, kuid olevat hästi läinud ja kunagi märtsis tuleb see Unt siis mängimisele Rootsi raadios. Praegu seisab klaveri peäl pooleli Sonaat vioolale ja klaverile.11 Scarlatti vahepeal nokitsen seda edasi teha, veebruaris aga, kui ooper täitsa valmis, läheb töö täie auruga lahti. Eks siis jälle näeb, mis edaspidi teha, plaane on palju, kui ainult aega ja jõudu jätkub. Siinne muusikaelu on kuidagi imelikult soiku jäänud. Filharmoonia orkestri kontserdid — 2 korda nädalas — ei paku midagi huvitavat. Ikka valdavas enamuses pakutakse sama vana: Mozart, Beethoven, Brahms, Sibelius. On ka arusaadav, sest kontsertpublik, see kes aboneerib, koosneb just sellisest traditsioone armastavast vanemast põlvkonnas. Noored jällegi, nagu protestiks, harrastavad teist äärmust: eksperimente, nagu näit. sellist, mida ingliskeeles kutsutakse «happening», või siis sedasorti «kontserte», kus pianist mängib paar takti, ütleme, Chopini, siis hakkab rusikatega klaverile taguma ning kisendama, teeb igasuguseid vigureid ja toob lõpuks elektrisae ning saeb sellega klaveri pooleks. Leidub muidugi ka igatsorti vahepealseid mehi, kes kirjutavad ka tõsist muusikat tänapäeva vaimus. 81 Esmakordsete ettekannete eest hoolitseb Rootsi Raadio, see on nagu traditsiooniks saanud, et kõigepealt tuleb uus asi raadios, siis võibolla võtavad filharmoonikud kavasse. Kuid raadio korraldab ka avalikke kontserte, mõnikord väga moodsa kavaga, neid on aga siiski hooaja kohta vähe, nii umbes 10 kontserti. Raadio­ orkester on nüüd väga hea, umbes 100-liikmeline ja võivad hakkama saada üks• kõik missuguse ülesandega. — Siis on ju veel muidugi ooper, täiesti omaette asutas. Kuid ka seal käivad need vanad publikutükid, mille autoriteks Verdi, Puccini, vahest ka Mozart, Wagner ja teised sellised. Nii et just ei tõmba ei kont­ serdile ega ooperisse Muretsesin enesele koju ühe võimsa stereo sisseseade — gram­ mofoni muidugi —, millel on hea raadio, väga head valjuhääldajad ja kõvendaja kaasas; iga asi on omaette, kõik monteeritud piki seina raamaturiiuli sisse. Kuulan kodus häid plaate esmajärguliste solistide, dirigentide ja orkestritega, ning ka huvi­ tavamat, mis tuleb raadiost, ning käin selletõttu kaunis vähe kontsertidel, ooperis peaaegu üldse mitte. Olen muutunud mugavaks, võibolla ka liialt nõudlikuks ning ei rahuldu keskmise ettekandega. Aga mis sa teed, kui oled oma 40 pikka aastat ikka järjest kuulnud ühte ja sedasama, kas või näiteks Beethoveni, siis lõpuks tahad seda hästi ning veel paremini kuulda, keskmine ettekanne ei rahulda üldse mitte. Palju tähendab ju muidugi ka see, kui oled seda mõnikord juba väga hääs ettekandes kuulnud; siis halvem ajab ainult hinge täis. Nii see elukene liigub vaikselt edasi. Pojad on mõlemad ammu täiskasvanud, vanemal pojal oma pere, kaks last, vanem neist läks möödunud sügisel juba kooli; noorem poeg elab meie juures, kuid ka temal on juba töö — ta on see, keda eesti keeles nimetatakse ajakirjanik, kuid mitte kusagil päevalehe juures, vaid Rootsi kooliõpetajate ajakirja nn. tehniline toimetaja. Teeb vahest muidugi ka intervjuusid, kui seda ajakirjale vaja, fotografeerib ka, ning kui vaja, siis joonistab ha. Nii et mitmekülgne. Eks ta edaspidi, kui omal alal välja areneb, peaks jõudma kaunis kaugele, kuid seda näitab tulevik.

«Krati» esietendusel «Es­ tonias» 1966. H. Eller. E. Tu­ bin, «Estonia» teatri direk­ tor R. Hammer abikaasaga, taga A. Veimer. Olen nüüd Sind põhjalikult ära väsitanud oma pika kirjaga ja teen sellepärast lõpu. Palun anna oma õpilastele edasi minu poolt kõige südamlikumad tervitused, mingu neil hästi! Sulle ja abikaasale minu ja pere poolt samuti kõige südamlikumad tervitused! Sulle head tööindu ning kuldset tervist soovides, Sinu E. Tubin

Stockholm, 1. dets. 1965 Kallis Maestro! No näed nüüd, milline laiskvorst ma olen! Juba ammugi olen ikka tahtnud Sulle kirjutada, aga ei jõua kunagi niikaugele. — Kõigepealt südamlik tänu Sinu kirja ja heade soovide eest! Veetsin seekord oma «juubeli» Kreekas.'' Istusime naisega kahekesi sellel õhtul oma hotelli rõdul, hea veini, pähklite ja muude maiustuste juures ja nautisime lõunamaa sooja ööd. Jõudes juuli alguses tagasi koju, lugesin lehtedest Tallinnas toimunud kontsertide üle ja süda läks soojaks lugedes, et Sulle oli antud kimp lilli.'0 Muidu oli möödunud kevad päris põnev siin: kirjutasin vioolale ühe sonaadi, mida eile kuulsin Tallinna raadiost R. Sepa ja Kelderi esituses — mängisid päris viisakalt ja nii nagu olin mõelnud. Siin seda ette kantud veel ei ole, kuna alles umbes kuu aja eest andsin mõnele aldimängijale tutvumiseks. Olin stnhhidega hädas nagu alati ja lõpuks Sepa käest kirjateel ning USA-st siia sõitnud Kalami" abil sain need enam-vähem korda, nii et nüüd võis juba siinsetele meestele kätte anda; neil on vaesekestel siin niipalju tööd, et kui poognad pole korras, viskavad tüki nurka, pole aega neil selle korraldamisega õiendada. Kalam sõitis terve suve Euroo­ pas ringi ühe Ameerika kammerorkestriga, andsid kontserte Šveitsis, Itaalias, Prantsusmaal, Lääne-Saksamaal ja Inglismaal. Kui orkester lõpuks tagasi sõitis, tegi Kalam väikse hüppe siiakanti. Tal läheb päris hästi USA-s, tööd on küllalt ja päris huvitav töö: mängib peamiselt kammermuusikat. Poeg on tal komponeerima hakkanud ja läheb seda ala nüüd süstemaatiliselt õppima, koguni stipendiaadina.'1 Vioolasonaadi vaheajal tegin aprillis veel ühe paarinädalase sõidu Rooma, mis oli väga huvitav. Sai palju nähtud ning isegi paavst jalutas minust paari meetri kauguselt mööda; filmisin teda. Mai lõpul läks siis jälle sõiduks lahti Kreekasse. Polnud seal ennem käinud ning sellepärast oli palju vaadata. Elasime 10 päeva Ateenas, kust tegime väljasõite Delfisse, Korinthi, Nauplioni, Myckenesse. Kolasime mööda Ateena muuseume ja Akropolist ning teisi paiku. Kui kuidagi võrrelda Ateenat Roomaga, siis muidugi on Ateena originaal ning Roomas on koopiad, kuid päris sellist muljet ka ei saa: Roomas on kogu see vana värk korrastatud, selgesti nähtav ning tajutav, Ateenas aga osalt veel välja kaevamata, või siis ära rohistunud, nagu veidi- hooletusse jäetud. Kreeklased on muidugi vaene rahvas ja ei jõua kõike vana ka korras hoi- dagi. Räägiti, et kui Ateenas maa-alust raudteed tehti, siis töölised rabasid lõhkuda mõnes kohas eriti ruttu ja katsusid lõhutud tükid enne ära vedada, kui mõni asja­ tundja professor kohale jõudis, sest siis oleks jälle kogu töö seisma pandud, et neid vanu kujusid, kive ja kirju seal peäl muuseumi jaoks ettevaatlikult maa seest välja korjata. Sest seal on lademete viisi seda vana kultuuri maapõues ja kuhu labida sisse ajad, sealt midagi ikka leiad. — Kümnepäevase ringikolamise järele läksime siis 16 hm. Ateenast eemale randa tuhkama, kust vahetevahel jällegi mõne söidukese linna tegime. Rand oli suurepärane, suvitajaid veel mitte liiga palju — juuli ja august on need sagimise kuud, kus kõik üksteisel jalus ja mererand paksult rahvast täis. Ateenast tuli muidugi laupäeviti invasioon välja ja kadus esmaspäevaks jälle ära. Nii see elu läks. Oli võrdlemisi odav, vaatamata sellele, et ameeriklased oma dollaritega ka seal juba on rahva ära rikkunud. Need jänkid on üks nuhtlus, igal pool on nad ees, raha on neil palju, kruvivad kõik hinnad kõrgele. Enamasti vanad eided, kes ise hästi arugi ei saa, kus nad on, vantsivad niisama ringi ja prääksuvad nagu pardid. Nüüd olen enese jälle tööga kõvasti kinni sidunud: algasin septembri lõpul oma järgmist sümfooniat13 ja praegu on kolmas osa lõpetamisel; tuleb veel üks, aeglane osa, nagu vioolasonaadiski. Läks käima päris ruttu, loodan ehk aastavahe­ tusel niikaugele jõuda, et hakkan partituuri puhtalt välja kirjutama — praegu on ainult mingi umbkaudne instrumentatsiooni visand. — Siis lõpuks veel üks uudis: kolin veebruari algul uude korteri, mis palju suurem ja kenam. Seitsmendal korru- 83 sel, muidugi liftiga, vaade üle metsade ja järvede. Natuke kaugemal linnast kui praegu, aga see ei tähenda palju. Uus aadress saab olema: Nynäsvägen 56 — VII, Handen. Nii et kui aega ja lusti on veebruaris mõnd rida mulle paberile panna, läkita uuel aadressil. Senini aga olen paigal vanas kohas. Südamlikke tervitusi Sulle ja abikaasale meilt, Sinu E. Tubin

Handen, 14. 12. 67 Kallis Maestro! Soovin Sulle ja Su kaasale kõigeparemaid pühi ning head uut aastat! Loodan, et Järvi tõi Sulle ära selle tööriista, mida soovisid. Valisin päris hulk aega, oli igasuguseid, aga see tundus olevat kõige kindlam ja tugevam. Omast elust pole just palju pajatada: teen kõvasti tööd. Ooperi4 2 vaatust on valmis, uuel aastal katsun viimase, 3-nda ka ära teha. Kirjutan esialgu siiski välja klaviiri, mida ju varem tarvis läheb kui partituuri. Ja see partituuri väljakirjuta• mine saab üks pikk ja vaevarikas töö olema — tuleb kindlasti oma mitusada lehekülge. Aga mis teha, ooper on niisugune pikk asi, kuigi puhast muusikat arves­ tan kokku mitte rohkem kui 110 minutit. Abikaasa poolt Sulle samuti kõige südamlikumaid tervitusi ja häid soove! Parimate tervitustega Sinu E. Tubin

Handen, detsember 1968 Kallis Maestro! Soovin Sulle kõigeparemat uueks aastaks, head tööindu ja rõõmsat tuju! Pole Sulle tükil ajal kirjutanud, olen laisk pingutava töö järele selle ooperiga. Partituuri sain küll juba ammugi valmis ja see seisab mul kodus kapis — senini. Nüüd nokitsen niisama natuke oma I viiulisonaadi'* kallal ja tuletan selle juures meelde vanu aegu kui istusime koos. Veel kord kõike head uueks aastaks! Sinu E. Tubin abikaasaga

Handen, 25. 1. 1970 Kallis Maestro! Lõpuks ometi sain ennast niikaugele, et tegin Sulle valmis mõned portreed, mis Sul pidid otsas olema. Loodan, et nüüd jätkub Sul jälle neid anda neile, kes küsivad. Kui otsakorrale saavad, siis teata aga jälle, teen juurde. Ega see tegemine iseenesest pole ju mingi töö, on isegi üsna lõbus, ainult et laisk olen ja ei viitsi kunagi peale hakata. Mõne aasta eest tegin tihtipeale seda tööd — fotoaparaat oli sageli kaasas ja sai temaga võetud must-valgeid pilte, mida kodus ilmutasin ja kopeerisin — mul ju täielik sisseseade olemas. Kuid nüüd olen läinud üle värvipildile, seda ise ei ilmuta, vastav laboratoorium teeb ära ja siis vaatame projektori abil suuri diapositiive. On nagu kenamad ja nendega pole rohkem tööd kui et tuleb raamida klaasi vahele. Aga eks kevade poole, kui päevad pikemaks lähevad, hakkan vist jälle must-valgega ka peale, sest Sinu portreesid tehes tuli selleks nagu isu uuesti peale. Aega fotoasjandusega tegelemiseks on ka kole vähe, vast ainult siis suvel, kui kõik ametlikud tööd tehtud ja palava ilmaga ka ise oma tööd ei viitsi teha. Plaanis on sellel suvel jälle Türgimaale sõita, seal on väga palju huvitavat. See Kreeka- poolne rannik on ju täis vanu Kreeka ja Rooma impeeriumide varemeid, osalt isegi sisemaa. Palju on veel tänapäevalgi välja kaevamata, seisvad ärarohistanult keset metsa •— terved linnad! Nii et vaadata on seal küllalt, elu on odav ja veinid head. Tallinna sõidust jäid seekord väga head muljed.'b Ooper võeti ju hästi vastu, nagu nägid, ja käivat veelgi täissaalidele, nagu üks tuttav hiljuti kirjutas. Kahju muidugi, et Neeme Järvi seda ei juhatanud, Raudsepp tundub mulle rohkem takti­ lööjana kui inspireerijana ja armastab, nagu näha, eriti vaske välja tuua, nii et kohati tundus, nagu oleks puhkpillide orkestrile kirjutatud. Keelpillidest ta suurt ei hooli ja need mängisid ka ebapuhtalt ning külmalt — no jaa, see on ju meie 84 omavaheline jutt muidugi. Siis on Raudsepal sama maneer, mis kõikidel halbadel dirigentidel: ta forsseerib igale uäikselegi crescendole suure tõusu järele veel sforzato õtsa! Kui seda polegi, ja kui crescendokene on ainult p-mf, ikka tuleb sforzato sinna õtsa! Efekti pärast vist, kuid sellega saab ju kõik ära rikutud, pole mingit ülesehitust enam! Eks ole? Kuid muidu oli Tallinnas kena, suurepärased vastuvõtud ja armsad tunnikesed Sinu juures, olgugi et filmikaamera surises, aga see ei seganud ega polnud nagu aegagi teda tähele panna. Kui film valmis, siis kirjuta, mismoodi see istumine välja tuli, väga põnev on, kuid vaevalt mina seda oma silmaga näha saan. Kas nendest saabastest said ikka asja ja kas on soojad ning mõnusad? Esimene mulje jäi mulle, et on ehk pisut kitsad, aga võibolla oled nüüd ära harjunud. Sulle ja perenaisele palju südamlikke tervitusi meilt mölemilt ja palun ütle Ellule mu abikaasa poolt suur aitäh nende ajakirjade eest. Sinu E. Tubin

KOMMENTAARID I H. Elleri 75. sünnipäevale pühendatud kontserdil * Estonia» kontserdisaalis 9. märtsil 1962 kõlas R. Matsovi juhatusel tema 3. sümfoonia (esiettekanne), N. Järvi juhatusel «Koit», «Videvik» ja Sümfooniline süit («Valge öö») ning M. Teearu esituses Fantaasia sooloviiulile. "' Richard Straussi ooper. ' «Muusika keelpillidele», lõpetatud veebruaris 1963. 4 Juri Fortunatov (s 1911), Moskva helilooja ja muusikateadlane, E. Tubina loomingu pro­ pageerija. Ilmselt palus ta viimaselt luba korraldada Moskvas tema 5. sümfoonia kirjas­ tamist; teose partituur ilmuski 1966. aastal koos J. Fortunatovi eessõnaga (M, «Muzõka»). B H. Eller viibis 1964. aastal eesti kunsti dekaadil Armeenias. " Lõpetatud aprillis 1964. ' Nikolai Tsvetnov (Nicolaus Zwetnow, s 1928). 8 Lõpetatud mais 1965. 9 Juunis 1965 sai E. Tubin 60-aastaseks. 10 E. Tubina 60. sünnipäeva tähistati Tallinnas sümfooniakontserdiga «Estonia» kontserdi­ saalis 17. juunil (kavas: «Muusika keelpillidele», Kontsertiino klaverile ja orkestrile, 5. sümfoonia; dirigent N. Järvi, solist A. Jogi [Kuuseoks]) ja kontsertaktusega Kirjanike Maja saalis 18. juunil. Viimasel kõneles K. Leichter, esitati E. Tubina Sonaat sooloviiulile (M. Teearu), Ballaad klaverile (V. Vahi), 2. viiulisonaat (V. Alumäe ja H. Sepp) ning H. Elleri Fantaasia viiulile ja klaverile (M. Teearu ja H. Tauk). «Kõigile esinejatele anti lilli. Ning lõpuks veel nelkide kimp maestro Heino Ellerile.» (M. Oja ja M. Tõnisson. Eduard Tubina juubelikontserdid. — Kodumaa, 25. VI 1965.) II Endel Kalam, eesti viiuldaja, vioolamängija ja dirigent (1915—1985), elas alates 1950. aastast USA-s. '-' Tõnu Kalam, pianist, dirigent, helilooja ja pedagoog (s 1948). 1' 8. sümfoonia, lõpetatud aprillis 1966. 11 «Barbara von Tisenhusen», lõpetatud juunis 1968. 15 Redigeeritud dets 1968 — jaan 1969. 16 E. Tubin viibis Tallinnas seoses «Barbara von Tisenhuseni» esietendusega «Estonias» 4. detsembril 1969 (juhatas Kirill Raudsepp). Kommenteerinud MART HUMAL III kvartal krooni ко 1988

Kultuuriministeeriumis Kinokomitees Märtsis: H. Rosenvaldi Vokalii­ si; B. Parsadanjani 10. sümfoo­ 30. märtsil oli Kultuurimi­ 28. jaanuari istungil tunnis­ niat; L. Sumera «Saarepiigat ja nisteeriumi viimane aastakoos­ tati 1987. aasta IV kvartali sot­ Vaskmeest» ja «Boris Björn Bag- olek (enne reorganiseerimist), sialistliku võistluse võitjateks gerile ja tema sõbrale»; A. jututeemaks 1987. aasta töötule­ Valga Rajooni Kinovõrk ja Tal­ Garšneki Triod; V. Ignatjevi le­ mused ning eesseisvad ülesanded linna kino «Kaja». vilaulu «Rahurondo» (O. Roots). partei uuenduspoliitika vaimus. 25. veebruaril tehti kokkuvõte HL üldkoosolek toimus 12. jaa­ Leiti, et on tehtud alles esimesi laste ja noorte kinoteeninduse nuaril; muusikateaduse sekt­ samme kultuuritöö viimiseks vabariiklikust ülevaatusest. siooni koosolek 26. jaanuaril. vastavusse aja vaimuga. On Parimad — Tallinna kino «Sõp­ kujunemas uut tüüpi suhted rus» ja Tallinna 5. keskkooli Aprillikuu teisipäevastel töö­ loominguliste liitude ja minis­ koolikino «Võlukiir» esitati osa koosolekutel kuulati uudisloo- teeriumi vahel, tähendusrikas on võtma liidulisest ülevaatusest. mingust A. Raiti Viiuliso- uute ühiskondlike organisatsioo­ Filmilektooriumide võistlusüle- naati; S. Grünbergi sümfooni­ nide (Kultuurifond, Muinsus­ vaatuse võitjaiks tunnistati lisi pilte «Lahkumised» ja «Om- kaitse Selts, Fotoühing) tekki­ Paide Rajooni Kinovõrk ja Tal­ hääl»; U. Sisaski «Triptühhoni» linna kino «Sõprus». sopranile, segakoorile ja orkest­ mine, millele on aidanud kaasa rile; O. Sau 2 prelüüdi ja fuu­ ka ministeeriumi töötajad. Alus­ 14. märtsil analüüsiti 1987. aas­ gat orelile ning soololaulu oreli tanud on tegevust esimesed kul- ta finants- ja majandustegevuse saatel; H. Rosenvaldi «Sonata tuuriteenuste kooperatiivid. Ka tulemusi ning nenditi, et põhi­ capricciot» sooloviiulile; R. «Viadukti Stuudio» on oma lised plaaniülesanded täideti. Kangro «Väikest süiti» flöödile teket õigustanud. 31. märtsil vaadati läbi «Tal- ja harfile; U. Sisaski kantaati Möödunud aastal tõid teatrid la­ linnfilmi» 1989. aasta multi- ja «Ühe valguse sees» metsosop­ vale 69 näidendit ja andsid 4140 dokumentaalfilmide temaatili­ ranile, segakoorile, lugejale ja etendust (122 rohkem kui 1986. sed plaanid ning kinnitati «Tal- löökpillidele; L. Austeri Klaveri- a), mida vaatas 1 613 600 külas­ linnfilmi» loominguliste toot- prelüüdi. tajat (16 300 varasemast roh­ misühenduste kunstinõukogude kem). Filharmoonia organiseeris koosseisud, kunstinõukogude Maikuus — P. Raigi süiti noorte 1987. aastal 4957 kontserti esimehed on P. Simm (mängu­ puhkpilliorkestrile, laulupeo (679 rohkem) 2 505 400 kuulajale filmide LTÜ), H. Volmer (mul­ avamängu puhkpilliorkestrile (239 300 rohkem). Eestis anti tifilmide LTÜ) ja A. Sööt (kroo­ ning kontsertpala 2-le klarnetile 2582 kontserti (52,1% kontserti­ nika- ja dokumentaalfilmide ja puhkpilliorkestrile; M. Kõlari de üldarvust), mida külastas LTÜ). 867 100 kuulajat. Keskmine kü­ teatrimuusikat; J. Tamvergi lastatavus meil on 336 inimest 28. aprilli istungil tunnistati sonaatfantaasiat «Eliisele» kla­ (55 võrra vähem kui möödunud I kvartali sotsialistliku võist­ verile; U. Lattikase noortemuu- aastal). Üldse oli filharmooni- luse parimaiks Paide Rajooni sikali «Tähtede poole». 17. mail liste kontsertide keskmine kü­ Kinovõrk ja Tallinna kino «Kos- kuulati Tartu heliloojate loo­ lastatavus 218 inimest (8 rohkem mingut, 2. mail rääkis P. Vähi kui 1986. a). Külalised andsid 26. mail analüüsiti I kvar­ Vana-India muusikast. meie vabariigis 545 kontserti tali finants- ja majandustege­ Juunis — H. Kareva Trio (263 900kuulajat), meie aga and­ vuse tulemusi. nostalgico't ja Saksofonikvar­ sime teistes liiduvabariikides 30. juunil tehti kokkuvõtteid tetti; U. Soomere vokaalsüm- 2375 kontserti (1 638 300 kuula­ kooli- ja õpilaskinode XIX vaba­ foonilist poeemi «Mets» (J. jat). riiklikust ülevaatusest. II koha Liiv); E. Mägi «Cantust» kitar­ said Luunja keskkooli õpilas- rile ja tšellole; A. Petti Kla- kino «Sõprus» ja Tallinna 56. Kui arvud kokku löödi, siis veriprelüüde; J. Tamvergi So­ keskkooli koolikino «Juku», nata quasi serana't viiulile ja selgus, et kinnitatud eelarve 8-klassilistest koolidest oli pa­ täideti 120,4 protsenti (3 124 000 klaverile; G. Taniel! Viiulikont­ rim Holstre 8-klassilise kooli serti; M. Kuulbergi 5 eesti rah­ rubla). kino «Rubiin». Kolleegium märkis kriitiliselt, vaviisi kolmele instrumendile; et aja nõudeid arvestavad üm­ A. Sõbra 5. keelpillikvartetti; berkorraldused kulgevad aegla­ Heliloojate Liidus V. Kella «Olemist» 4-le klarne­ selt. Otsuses rõhutatakse kul­ tile ja saksofonile; H. Õtsa tuuri juhtimise sisulise järjepi­ Teisipäevastel töökoosolekutel Sonatiini altflöödile ja klavessii­ devuse nõuet. Tuleb taotleda kuulati uudisloomingut, jaa­ nile. 14. juunil oli A. Mattiiseni repertuaari ostusummade suu­ nuaris: E.-S. Tüüri 2. sümfoo­ riigieksam, kavas Sonaat tšello­ rendamist, raha teaduslike niat; Jüri Tamvergi Fantaasiat le ja klaverile, Sümfoonia, süit uuringute finantseerimiseks. flöödile ja klaverile; Ü. Vinteri «Ajaga silmitsi» süntesaatorile Koos vabariigi TA ja haridus­ koorilaule. ja kolm laulu. organitega on vaja välja töötada Veebruaris: E. Kapi klaveripala­ esteetilise kasvatuse kompleks­ de tsüklit lastele; P. Vähi programm ja taotleda vastava «Nelja Reveli gravüüri» ja aariat Kinoliidus probleemlaboratooriumi loo- «Oo, Maria, vaata me maad!»; J. Koha Avamängu puhkpilli­ 12. jaanuari juhatuse koosole­ orkestrile; E. Mägi partiitat kul seati kandidaadid Eesti «Vanalinn»; K. Singi «Silen- Kinoliidu juhatuse sekretäri ja 86 cio't II». Eesti Kinofondi direktori koha- le. Juhatuse sekretäriks valiti 7.—10. aprillini oli E. Säde 11. koosseisus T. Kask, Ö. Orav ja J. Ruus. filmipäevadel Selbis (Saksa­ H. Volmer määras 1987. a filmi- 30. jaanuaril oli Moskva Kine­ maa LV) dokumentaalfilmidega kirjutiste preemiad järgmiselt: matografistide Keskmajas Eesti «Rännak läbi Setumaa» (1912/ V. Paasile raamatu «Ajahetked. filmi õhtu, näidati dokumentaal­ 13. J. Pääsuke), «Kolhoos «Uus Eesti dokumentaalfilm 1920— filme. Elu»» (1951), «Künnimehe vä­ 1940» eest, M. Lotmanile ar­ 3. ja 4. veebruaril toimusid simus», «Varandus», «Jaani­ tikli «Antigone kaevab laiba Minskis «Eesti Telefilmi» päe- päev» ja «Kihnu mees». hauast välja (Thengiz Abuladze 10.—13. aprillini toimus Riias filmist «Patukahetsus»)» eest teledokumentalistide seminar; (TMK nr 9), T. Elmanovitšile 4. veebruari juhatuse koosole­ osalesid M. Jogi ja T. Kask. artikli «Grigori Kromanovi fil­ kul arutati uute Kinoliidu liik­ mid» eest («Looming» nr 7) ja mete vastuvõttu. Salajase hää­ 17.—27. aprillini viibis Inglis­ L. Priimäele artikli «Seitse letamise tulemusel said Kinolii­ maal Briti Filmikunsti Assot­ «teist»» (A. Kurosawa «Seitse samuraid» (1954), kinos «Ek­ du liikmekandidaatideks H. siatsiooni kutsel NSVL Kinolii­ Drui, R. Heidmets, T. Lokk, E. raan»)» eest («Edasi», 27. XII du 6-liikmelise delegatsiooni 1988). Oja ja P. Ülevain. koosseisus T. Kask. Sõidu ees­ 11. veebruaril näidati Kišinjovi märgiks oli vahetada informat­ Kinomajas T. Kase filme. siooni ja leida koostöövõimalusi. 38. Lääne-Berliini rahvusvaheli­ 23.—30. aprillini käis A. Iho sel filmifestivalil (12.—23. veeb­ kunstifilmide rahvusfestivalil ruar) näidati Eesti, Läti ja Zakopanes (Poola RV), kaasas Teatriliidus Leedu dokumentaalfilmide ret- «Mitme kandiga Oun» ja R. Raa­ rospektiive. matu «Põrgu». 18. jaanuaril kohtus teatriloo 3. mail arutati juhatuses Kino­ sektsioon E. Laasiga. Arutati 24. veebruaril arutas juhatus liidu ülesandeid pärast loomin­ Eesti lähiajaloo probleeme ja «Tallinnfilmi» juhtimist; tutvu­ guliste liitude juhatuste ühis­ nende kajastusi nüüdisteatris. ti Eesti Kinofondi direktori pleenumit. 25. jaanuaril arutas juhatuse kandidaatidega ja arutati rah­ büroo Teatriliidu kirjastustege­ vusvahelise multifilmifestivali 4. mail näidati Jerevani Kino­ vust. Kongressi otsust kirjastuse läbiviimise võimalust Tallinnas. «Eesti Teater» rajamise kohta 2.—6. märtsil olid Tampere rah­ majas P. Simmi mängufilmi «Tants aurukatla ümber». pole praegu võimalik täita vusvahelise filmifestivali kon- trükibaasi puudumise tõttu Ees­ kurssprogrammis P. Pärna 11. mail näidati Kiievi Kino­ majas M. Müüri dokumentaal­ tis. Büroo soovitas jätkata joonisfilm «Eine murul», R. Un­ filme «Miks tähed kukuvad» ja trükivõimaluste otsimist ven- di ja H. Volmeri nukufilm «Aidake meil elada». nasvabariikidest ja väljendas tõ­ sist rahutust eesti kultuurikir- «Sõda» ning M. Soosaare do­ 16.—20. maini käisid Tšehho­ kumentaalfilm «Eiu iimä - • .»• janduse väljaandmise perspek- slovakkia filmitootmisega tut- tilvituse üle seoses kirjastuse ja Toimus Eesti dokumentaalfil­ vumas-P. Pärn, A. Nuut, K. Kivi mide retrospektiiv. Grand prix' trükitöö väheneva huviga väi- ja J. Põldma. — «Suure suudluse» — pälvis kesetiraažiliste väljaannete P. Pärna «Eine murul». 10. rahvusvahelisest etnograa­ 25. mail arutati juhatuses stuu­ trükkimise vastu. Kogumiku filiste ja sotsioloogiliste filmide dio «Eesti Kultuurfilm» põhi­ «Teatrielu» temaatikat otsustati festivalist Pariisis (4.—15. märt­ kirja. Loominguliste Liitude laiendada, nii et see võiks sisal­ sini) võttis osa M. Soosaar oma Kultuurinõukogusse esitati M. dada ka teatriajaloolisi ja -teo­ filmidega «Sadam udus» ja Soosaar. reetilisi kirjutisi, mis pole seo­ «Ühepuulootsik». tud konkreetse kalendriaastaga. 28. mail toimus Moskva Kine­ 8. ja 9. veebruaril korraldati 16. märtsil oli Moskva Kinema­ matografistide Majas Eesti fil­ tografistide Keskmajas filmi­ koos Teatrite Valitsuse ja Kirja­ mide õhtu. Kavas oli P. Too­ nike Liiduga E. Vilde nimelises õhtu «Eesti dokumentaalfilm minga ökoloogiafilmide sari 75». Kaasas olid «Rännak läbi kolhoosis dramaturgia-alane «Varandus» I, V, VI, VII, A. Iho arutelu. Rakvere Teatris vaadati Setumaa» (1912/13, J. Pääsuke), dokumentaalfilm «Mitme kan­ «Ruhnu» (1931, Th. Luts), «Tal­ K. Saaberi ohudraamat «Kodu- diga Oun» ja debüütmängufilm võõrad». linn enne ja nüüd» (1939, V. «Vaatleja». Parvel), «Nõukogude Eesti» 16. veebruaril tutvus ETL-i (1950), «Jaanipäev» (1978, A. 31. mail kinnitas juhatus «Eesti juhatuse büroo Teatriliidu noor­ Sööt), «Rahvalaulu autor» Kultuurfilmi» asutamislepingu. tekoondise põhikirja projektiga, 6. juunil vaadati Riia Kino­ mis kiideti üldjoontes heaks. (1981, V. Gorbunov), «Ja supp Büroo toetas Eesti NSV Kultuu­ on valmis õigel ajal» (1983, majas A. Iho mängufilmi «Vaat­ leja» ja 11. juunil P. Simmi riministeeriumi ettepanekut esi­ V. Anderson), «Linnaloom» tada 1988. aasta NSV Liidu (1983, P. Tooming), «Järgmine mängufilmi «Tants aurukatla ümber». riikliku preemia kandidaatideks loosimine» (1983, P. Simm), lavastaja M. Mikiver, dramaturg «Aeg» (1983, M. Soosaar), «Lõi­ 14. —19. juunini viibis külalisena Norra filmifestivalil Grimstadis J. Kruusvall ja näitlejad R. kus» (1984, P. Puks), «Väljak» Aren, I. Ever ning A. Üksküla (1985, L. Ilves), «Meie, piiris- P. Tooming, kaasas «Linna­ loom», «Varandus» I—VII ning lavastuste «Pilvede värvid» ja saarlased» (1987, S. Skolnikov) «Vaikuse vallamaja» loomise ja «Elu ilma . . .» (1987, M. Soo- P. Pärna «Eine murul» ja A. Söödi «Jaanipäev». eest V. Kingissepa nim TRA Draamateatris. Büroo kinnitas 15. juunil arutas juhatus stuudio A. Kurtna nim tõlkepreemia 4.—10. aprillini toimusid Valge­ «Eesti Kultuurfilm» probleeme. põhikirja. vene Kinoliidu ja Kinokomitee 16.—21. juunini käis Soome 17. veebruaril tähistati Kino­ korraldusel Minskis Balti liidu­ harrastusfilmide festivalil Eesti majas näitleja Ants Eskola 80. vabariikide III mängufilmipäe- filmiamatööride delegatsioon. aasta juubelit. A. Eskola loo­ vad. Filmipäevadel käisid oma 27. juuni juhatuse koosolekul mingust kõneles L. Tormis, vaa­ filmidega H. Karis ja A. Iho. esitati stuudio «Eesti Kultuur­ dati filme A. Eskola rollidest. 5. aprillil kuulas juhatus T. Ka­ film» nõukogusse L. Meri, A. 18. ja 19. veebruaril toimus se informatsiooni NSVL Kinolii­ Iho, Т. Elmanovitš, E. Säde, Tbilisis üleliiduline teatrikriiti- du juhatuse pleenumist, kus L. Ulfsak ja M. Soosaar (nõu­ kaalane konverents, kus käisid arutati telefilmide tootmise uut kogu juhiks). Kinnitati 1987. а A. Laasik, M. Otšakovskaja ja mudelit. kriitikapreemiad. Komisjon A. Üprus. 87 3.—23. märtsini oli Raemuu- Mais toimus Moskvas NSVL 22. jaanuar — W. Disney—J. seumis näitus «Noorte teatri - TTL-i korraldusel seminarkoh- Kiho, «Miki-Hiir Tondilossis». ruum '88». Eksponeeriti L. Blu­ tumine Peter Brookiga, kus osa­ RAT «Vanemuine». (Lavastaja menfeldti, V. Fomitševi, M. Pot- lesid R. Baskin, E. Hermaküla, J. Lumiste, kunstnik J. Vaus.) tisepa, H. Volmeri ja E. Õuna­ A. Lepik, J. Lumiste, T. Lõhmus­ 29. jaanuar — J. Murrell, «Mä­ puu töid. te, I. Normet, P. Pedajas, P. lu». RAT «Vanemuine». (Lavas­ 15. märtsil toimus juhatuse Tammearu ja P. Volkonski. taja Ü. Vilimaa, kunstnik L. Pih­ lak.) koosolek. Arutusel oli teatri- 6.—10. maini toimus Hiiumaal hariduse olukord Eesti NSVs. vabariiklik kooliteatrite festi­ 12. veebruar — S. Shepard, Ettekannetega esinesid TR Kon­ val. Zürii esimeheks oli A. Üks- «Tõeline Lääs». RAT «Vanemui­ servatooriumi kateedrijuhata­ ne». (Lavastaja A.-E. Kerge, jad K. Komissarov ja I. Kuusk, kunstnik E. Kittus.) 10.—13. maini oli Tallinnas üle­ 19. veebruar — T. Williams, ERKI dotsent A. Unt ja Tallinna liiduline lavakujundajate semi- Koreograafiakooli direktor A. «Vieux Carre». ENSV Riiklik Herkül. Arutelus osalesid Eesti Vene Draamateater. (Lavastaja NSV kõrg- ja keskerihariduse ETL-i kutsel gastroleerisid Tal­ G. Mihhailov, kunstnik T. Sel- minister V. Rajangu, kultuuri­ linnas Tampere Töölisteater vinskaja.) minister J. Lott, TRK rektor V. (etendusega «Hullumeelse päe­ 26. veebruar — V. Ojakääru Laul, vastutavad töötajad EKP vik» 3.—4. juunil) ja Rootsi operett «Maskeraad Ungrus». KK-st, Eesti NSV Ministrite moderntantsu trupp «Naeratav RAT «Estonia». (Lavastaja E. Nõukogust ja Plaanikomiteest. Koer» koos löökpilliansambliga Spriit, kunstnik L. Pihlak.) 17. märtsil toimus Pärnu teatris «Kroumata» (13.—14. juunil). 27. veebruar — R. Saluri, «Mi­ koolinoorte teatripäev. Esinesid 27.—29. juunil toimusid Pärnus nek». TRA Draamateater. (La­ Konservatooriumi laulu- ja lava- draamanäitlejate õppepäevad. vastaja M. Mikiver, kunstnik V. kunstitudengid ning Koreograa­ Harjutati aeroobikat (jiih L. Mä­ Fomitšev.) fiakooli õpilased. gi) ja lavakõnet (prof. A. Petro­ 3. märts — J. Murrell, «Päike 25.—27. märtsini olid Eesti va Moskvast, J. Kirillova Lenin­ ja mina». ENSV Riiklik Vene NSV ajaloole pühendatud teatri­ gradist, D. Mendzina Riiast ja Draamateater. (Lavastaja M. päevad Pärnus. Tallinna ja E. Snjukene Vilniusest). Unt, kunstnik M. Kuurme.) Pärnu draamateatrid mängisid 7. märts — E. Vilde, «Side». «Ugala». (Lavastaja I. Tammur, R. Saluri «Minekut», Noorsoo­ Noortekoondises teater «Kuning Herman Esi­ kunstnik K. Tool.) mest». M. Karusoo trupp «Aru­ 26. jaanuaril kogunes 60 inimest 7. märts — J. Saar—K. Kiivet, annet». Loenguid pidasid E. Laa­ asutamiskoosolekule, kus leiti, et «Kratimäng». ENSV Riiklik si ja A. Vahemetsa. Toimus ka seesugust, eelkõige liitu mitte Noorsooteater. (Lavastaja K. kohvikteatri avamine J. Viidin­ kuuluvate teatritööga tegelevate Kiivet, kunstnikud H. Volmer, gu—T. Rätsepa «öötööga». P. või teatrialasid õppivate noorte R. Unt.) Pedajas laulis «öölaule», luule­ ühendust on vaja küll. Moodus­ 7. märts — E. Ojaneni ballett tati põhikirja ettevalmistav ko­ «Seitse venda». RAT «Vanemui­ teater «Varius» esitas kava misjon. «Arbujate aegu». ne». (Lavastaja M. Kuusela, 28. märtsil kohtus teatrirahvas 22. veebruaril arutas asutav kunstnik M. Hedström.) Mossoveti-nim teatri näitleja kogu põhikirja projekti, mille 10. märts — R. Saluri, «Minek». 5. Jurskiga. muudatustega kinnitas, ja valis L. Koidula nim Pärnu Draama­ juhatuse: P. Joala (Kunstiinsti­ teater. (Lavastaja P. Pedajas, 6. aprillil toimus draamasekt- tuut), A. Toikka (Tudengitea- kunstnik V. Tamm). siooni korraldusel kohtumine ter), A. Talvik (lavakunstika­ 10. märts — A. Fugard, «Bush­ retoorikaõppejõu Tuovi Mono- teeder), A. Türnpu (ETL «Vane­ man ja Lena». Rakvere Teater. laga (Soome), vaadati etendust muise» stuudio), T. Kiho («Val­ (Lavastaja T. Pabut, kunstnik «Elu ja armastus» (Elämää ja halla»), M. Pottisep («Vane­ E. Õunapuu.) rakkautta). % muise» kunstnik), T. Reinau 7. aprillil kinnitas juhatuse («Estonia» solist), I. Papli 17. märts — G. Puccini, «Ode büroo kooperatiivi «Tühi Ruum» (TPedI näitejuhtimise eriala), Angelica. Gianni Schicci». RAT kunstinõukogu koosseisus E. P. Kõiv (Noorsooteatri butafor- «Vanemuine». (Lavastaja Т. Hermaküla, Ü. Kaljuste, M. dekoraator), A. Üprus (kriitik, Noor, kunstnik L. Pihlak.) Kubo, R. Mikkel, T. Rätsep, Nukuteatri kirjandusala juha­ 26. märts — K. Ilijev, «Aken». J. Viiding. taja), P. Tammearu («Ugala» «Vanalinna Stuudio». (Lavasta­ näitleja), M. Tiks (dramaturg ja ja H. Cerovski, kunstnik V. 18. aprillil lõpetas juhatus Fomitšev.) ENSV Teatriühingu liikmete toimetaja). Neist kolm viimast moodustavad eestseisuse. 27. märts — I. Iredinsky, «Hü­ ümberregistreerimise ETL-i liik­ vasti, Juudas.» Rakvere Teater. meteks. Uuteks liikmeteks võeti 21. märtsil ja 3. aprillil arutas juhatus koondise eesmärke ja te- (Lavastaja N. Petrova, kunstnik RAT «Vanemuise» töötajad M. V. Fomin.) Sõlg, S. Leinatamm, K. Loona ;öemissuundi. Koik koondisse ja E. Kroon. asi dmise avaldused esitanud 30. märts — J. Genet, «Toa­ otsustati lugeda liikmekandi­ tüdrukud». ENSV Riiklik Noor­ 18. aprillil toimus järjekordne daatideks. Liikmeiks kinnita­ sooteater. (Lavastaja M. Unt, teatrikriitikaalane kvartalinõu- mine tuleb augusti viimasele kunstnikud M. Unt, P. Kõiv.) pidamine teatriloo sektsiooni nädalale planeeritud metsalaag- 31. märts — K. Sink, «Sünni ja juhatuse, teatrite ja ajakirjan­ surma laulud». RAT «Estonia». duse esindajate osavõtul. I kvar­ (Lavastaja M. Murdmaa, kunst­ talis ilmunud kriitikat analüü­ nik A. Püüman.) sis A. Laasik. 31. märts — A. Ostrovski, «Igal Aprillis toimunud NSVL Teat- lollil oma lõbu» («Pärast tarku ritegelaste Liidu IV pleenumil palju»). RAT «Vanemuine». (La­ arutati autorikaitse- ja pensioni- In publico vastaja P. Volkonski, kunstnik küsimusi ning võeti vastu läki­ E. Õunapuu.) tus XIX parteikonverentsile. ESIETENDUSED 31. märts — V. Petrov, «Lu- Pleenum otsustas luua sekretäri TEATRITES memuinasjutt». ENSV Riiklik koha muusikateatrite alal, sel­ Nukuteater. (Lavastaja R. Agur, leks valiti A. Mikk. ETL-i ette­ 2. jaanuar — J. Karindi, «Va- kunstnik R. Lauks, nukud L. panekul koopteeriti NSVL TTL-i nahalb ja Marjakobar». «Vana­ Roosa.) juhatuse liikmeks M. Kalmet linna Stuudio». (Lavastaja J. 13. aprill — A. Mälk — A. Särev, 88 (J. Järveti asemel). Karindi, kunstnik A. Tarvas.) «Õitsev meri». Rakvere Teater. (Lavastaja R. Olmaru, kunstnik foonia. Solist T. Järvi. R. Ees­ A. Valkonen, helioperaator S. A. Unt.) pere «Passioon» solistidele, se­ Pruul). Kinos «Lembitu». 16. aprill — M. Rozovski, gakoorile ja orkestrile. Solistid 13. juuni — «Meenutus» (stse­ «Võssotski kontsert TUI-s». V. Taleš, M. Eensalu, Т. Tralla, narist I. Randalu, režissöör ENSV Riiklik Vene Draama­ Т. Sild, ETV ja Raadio Sega­ H. Drui, operaator E. Oja, heli­ teater. (Lavastaja A. Tsuker- koor. ERSO, dirigent A. Vol- operaator J. Elling). Kinos «Pio- man, kunstnik J. Stepanova.) 1. mai — Kaie Kõrbi loomin­ 20. mai — E.-S. Tüüri Keel­ guline õhtu. P. Tšaikovski, pillikvartett. TRK keelpillikvar­ «Serenaad»; E. Lazarev, «An­ tett. Multifilmid tonius ja Kleopatra». RAT «Es­ 30. mail toimus G. Õtsa muusi­ 4. juuni — «Serenaad» (stse­ tonia». (G. Balanchine'i ja I. kapäevade raames eesti heli­ narist ja režissöör R. Heid- Tšernõševi koreograafia, kunst­ loojate uute vokaalteoste kon­ mets, operaator A. Nuut, kunst­ nik K.-A. Püüman.) kurss. Esikohta jagasid E. Mägi nikud T. Linzbach ja R. Heid- 4. mai — A. Hmelik, «Meie ja T. Lepiku laulud. mets, helilooja O. Ehala, heli­ koolis on kõik korras». ENSV operaator Ü. Saar). Kinos «Pio- Riiklik Vene Draamateater. (La­ vastaja S. Krasman, kunstnik T. Tepandi.) Mängufilmid 8. mai — A. Tšehhov, «Kolm ESILINASTUSED KINODES 19. detsember 1987 — «Mets- õde». «Ugala». (Lavastaja K. luiged» (stsenaristid H. Ch. An­ Komissarov. kunstnik J. Vaus.) («Tallinnfilm») dereeni muinasjutu ainetel H. 9. mai — A. Senderovas' ballett Karis, S. Kuliš ja J. Viiding, «Maria Stuart». RAT «Vane­ Dokumentaalfilmid režissöör H. Karis, operaator muine». (Lavastaja Ü. Vilimaa, 1. veebruar — «Imetegija võlg» A. Ruus, kunstnik R. Kolmann, kunstnik G. Sander.) helilooja O. Karavaitšuk, heli­ 14. mai — H. Raudsepp, «Va­ (stsenaristid ja režissöörid H. Roosipuu ja E. Säde, operaa­ operaatorid M. Õtsa ja K. Müür. heliku vapustused». Pärnu L. Osades: K. Horma, J. Zagars, Koidula nim. Draamateater. (La­ torid A. Viiu ja H. Roosipuu, vastaja V. Rummo, kunstnik helilooja A. Valkonen, heliope­ A. Zagars, I. Aru, L.-D. Mägila, raator A. Mänd). Kinos «Kos- P. Murdmaa, J. Eespere jt). L. Blumenfeld.) Kinos «Sõprus». 17. mai — A. Biin, «Selles kind­ 5. märts — «Madude oru nee­ las kivimajas». Rakvere Teater. 1. veebruar — «Meie, piirissaar- (Lavastaja R. Trass, kunstnik lased» (stsenarist, režissöör ja dus» (stsenaristid W. Nižynski, operaator S. Skolnikov, heliope­ M. Piestrak ja V. Valutski, H. Mänd.) režissöör M. Piestrak, operaato­ 24. mai — Ch. Perrault—L. Tun­ raator O. Alp). Kinos «Kosmos». gal, «Tuhkatriinu». ENSV Riik­ 8. veebruar — «Moskva uudi­ rid R. Lenczewski ja J. Paw­ lik Nukuteater. (Lavastaja R. sed» (stsenarist ja režissöör lowski, kunstnikud J. Sniežaws- Agur, kunstnik K.-A. Püüman.) V. Kallaste, operaator V. Skol­ ki ja P. Vaher, helilooja S. Grün­ 27. mai — T. Kempinsky, nikov, helioperaator U. Saar). berg, helioperaator K. Wodzins- «Duett ühele». TRA Draamatea­ Kinos «Sõprus». ki. Osades: E. Satacka, K. Kol- ter. (Rühmatöö — R. Raave, 10. veebruar — «Meie sõber jalg­ berger, R. Wilhelmi, Z. Bielaws- T. Rätsep, J. Viiding.) ratas» (stsenaristid V. Kalmre ja ki, S. Desnitski, M. Mikiver, M. 29. mai — J. Styne — P. Stone — P. Kivine, režissöör H. Roosipuu, Tuuling jt). Kinos «Sõprus». B. Merrill, «Džässis ainult tüd­ operaatorid A. Viiu, G. Meleško, 16. märts — «Vaatleja» (stse­ rukud». RAT «Vanemuine». (La­ P. Ülevain ja H. Roosipuu, heli­ narist M. Septunova, režissöör vastaja A.-E. Kerge, kunstnik operaator E. Säde). Kinos «Kos- A. Iho, operaator T. Loginova, M. Pottisep.) kunstnikud A. Keskküla ja H. 31. mai — V. Koržets, «HEA 17. märts — «Kalamees karil» Halla, helilooja L. Sumera, heli­ ehk Hirmus eesti asi ehk Rahva­ (stsenarist V. Tõnisoo, režissöör operaator E. Säde. Osades: S. rinne tegutse». «Ugala». (La­ T. Kuzmin, operaatorid T. Kuz­ Tormahhova ja E. Ruus). Kinos vastajad K. Komissarov ja J. Al­ min ja H. Karu, helioperaator «Pioneer». lik, kunstnik J. Vaus.) H. Eller). Kinos «Kosmos». 22. mai — «Ring hoov» (re­ 4. juuni — H. Laas, «Setu mui­ 17. märts — «Tornimuusika» žissöör A. Valtoni novelli «Mus­ nasjutud». ENSV Riiklik Nuku­ (1977) (stsenaristid U. Tambek, tamäe armastus» motiividel T. teater. (Lavastaja H. Laas, Ü. Vilimaa ja T. Virve, režissöör Virve, operaator M. Mäekivi, kunstnik E. Siirak.) Ü. Tambek, operaator P. Too­ kunstnik U. Mikk, helilooja A. 5. juuni — E. Tubin, «Reigi ming). Kinos «Kosmos». Mattiisen, helioperaator O. Alp). õpetaja». RAT «Estonia». (La­ 17. märts — «Võrtsjärv» (stse­ Tartu kinos «Saluut». vastaja A. Mikk, kunstnik narist ja režissöör R. Maran, I. Agur.) operaatorid R. Maran ja T. Talp- sep, helilooja J. Sarv, heliope­ ESILINASTUSED TELEVI­ raator E. Säde). Kinos «Kos- SIOONIS («Eesti Telefilm») 25. aprill — «Elu ilma . . .» (stse­ ESIETTEKANDED narist, režissöör ja operaator Dokumentaalfilmid FILHARMOONIA M. Soosaar, helioperaator M. 1. jaanuar — «Rahutaevas» KONTSERTIDEL Õtsa). Kinos «Kosmos». (stsenarist M. Kadastik, režis­ 25. aprill — «Miks tähed kuku­ söör S. Keedus, operaator T. 24. aprill — G. Tanieli Viiuli­ vad» (stsenarist ja režissöör Massov, helilooja S. Grünberg, kontsert. Pärnu KEK-i kammer­ M. Müür, operaator P. Ülevain, helioperaator M. Õtsa). orkester, solist L. Erendy, diri­ helioperaator S. Pruul). Kinos 10. jaanuar — «Garaaž» (stse­ gent I. Tõnisson, Pärnu Rae- «Kosmos». naristid A. Esko ja E. Hansberg, 23. mai — «Kas meid polegi režissöör T. Lepp, operaator A. 6. mai — E.-S. Tüüri «... de fac­ olemas?» (stsenarist A. Sild, Mutt, helioperaator R. Urm). to» kolmele elektrikitarrile ja režissöör H. Speek, operaator 31. jaanuar — «Olev Sooants- sümfooniaorkestrile. Solistid R. V. Skolnikov, helioperaator O. Soans ja Eestimaa piltatlas» Lilje, R. Sibul ja R. Vaigla. Alp). Kinos «Eha». (stsenarist M. Soosaar, režissöör E. Tambergi Kontsert sakso­ 25. mai — «Aidake meil elada» L. Pulk, operaator V. Kepp, he­ fonile ja orkestrile. Solist V. (stsenarist ja režissöör M. Müür, lioperaator J. Sandre). Veski. B. Parsadanjani 9. süm­ operaator P. Ülevain, helilooja 14. veebruar — «Sügisannid» 89 (stsenarist R. Kaarepere, režis- ESIETENDUSED RAADIO­ TEATRI- JA MUUSIKA­ söör J. Rommot, operaator A. TEATRIS MUUSEUMIS Razümov, helioperaator I. Par­ mas). 2. jaanuar — H. Torga, «Õnne 10. märtsil avati RAT «Esto­ 13. märts — «Mängi, laser!» homseks!» Režissöör H. Kulve- nias» näitus «NSVL rahva­ (stsenarist A. Jugaste, režissöör re, helirežissöör E. Sepling. kunstnik Tiiu Randviir 50». Näi­ E. Nõmberg, operaator E. Put- 3. jaanuar — L. Tungal, «Nagu tuse koostas H. Sepp. nik, helioperaator I. Parmas). näärivanad». Režissöör H. 15. märtsil toimus K. Leichteri 20. märts — «Baltica 87» (stse­ Sõerd, helirežissöör A. Lauri. mälestusõhtu. narist ja režissöör K. Kuusik, Muusika T. Kõrvits. 26. märtsil avati «Estonia» operaator P. Kasesalu, heliope­ 28. jaanuar — B. Sandratski, kontserdisaali fuajees Uno Nais­ raator J. Vaher). «Kaks naist tühjas korteris». Re­ soo mälestusnäitus. Koostas I. 27. märts — «Mälestuskuurort» žissöör E. Kraut, helirežissöör ja Randalu. (stsenarist, režissöör ja operaa­ muusikaline kujundaja A. Lauri. 25. aprillil avati Tõnu Tamme tor K. Svirgsden, helioperaator 31. jaanuar — V. Raun, «Ele­ maalinäitus (maskid). K. Kardna). vant katusel». Režissöör A. 14. mail avati RAT «Vanemui­ 14. mai — «Hermaküla» (stse­ Toikka, helirežissöör M. Puust. ses» balletirühma 50. a juubeli narist Ö. Orav, režissöör J. Pih­ Muusika: R. Pass ja P. Poom. näitus. Koostaja H. Sepp. lak, operaator I. Vets, helilooja 24. märts — I. Trikkel, «Niisu­ 26. mail avati näitus Fjodor A. Mattiisen, helioperaator M. guseks olen mina ta mõelnud» Saljapini elust ja loomingust. Õtsa). (kuuldemäng V. Kingissepast). Materjalid A. Miku kollektsioo­ 6. juuni — «Heidikud» (stse­ Režissöör T. Lään, helirežissöör nist valis ja näituse koostas narist ja režissöör M. Põldre, E. Sepling. I. Krjukov. operaator A. Mutt, helioperaator 26. märts — A. Müür, «Nad 27. mail avati Eugen Kapi juu­ V. Vällik). kutsuvad mind Paganiniks». Re­ belinäitus RAT «Estonia» kont­ žissöör T. Lään, helirežissöör serdisaali fuajees. Koostaja U. Olukirjeldusfilmid M. Puust. Reidmets. 10. aprill — «Jaak ja Maire» 26. märts — A. Gailit/J. Saar (režissöör H. Sein, operaator «Karge meri». Režisöör H. Kul- R. Tõnts, helioperaator J. Vood). vere, helirežissöör M. Puust, muusikaline kujundus M. Kõlar. A. Särevi Kortermuuseumis 31. märts — A. Saint Exupery/ 18. ja 25. jaanuaril ning 9. ja 18. märtsil mängiti «Ununenud nai­ Kontsertfilmid ja programmid L. Leesi, «Väike prints». Re­ žissöör A. Relve, helirežissöör si». Kompositsiooni koostajad ja 1. jaanuar — «Tantsivad kõik» A. Lauri, muusikaline kujundus esitajad I. Lepik ja M. Õunap. (stsenarist ja režissöör T. Lepp, S. Vahuri. 27. jaanuaril toimus loengkoh- operaator E. Putnik, kunstnik L. 15. mai — B. Vallnerova, «Tu­ tumine «Oskar Luts ja teater». Leškin, helioperaator I. Par­ lised juhtmed». (Režissöör H. Osalesid M. Urbsoo, T. Aav ja K. mas). Sõerd, muusika loonud T. Kõr- Kalkun. 2. jaanuar — «Torupillimän­ 3., 15. ja 29. veebruaril mängiti gud» (stsenarist ja režissöör 26. mai — P. Urm, «Dotsent». sõnalis-muusikalist komposit­ G. Jegorov, operaator A. Mutt, (Režissöör H. Kulvere, muusi­ siooni vene nõukogude luulest helioperaator P. Roos). kaline kujundaja E. Sepling.) «Nukra muusika hetkedel». 29. jaanuar — «Tung ja torm» 12. juuni — «Räma ja Süta Koostajad ja esitajad Vene Draa­ (režissöör P. Brambat, operaa­ lugu (Ramayana)». Raadiole mateatri näitlejad E. Toman ja torid I. Murel, A. Varik ja P. seadnud M. Läänemets. (Re­ S. Bezdušnõi. Tungal, helioperaator P. Põld- žissöör T. Lään, muusikaline 4. veebruaril esitasid D. Vaa­ kujundaja L. Normet.) randi luulet eesti ja vene keeles 4. märts — «Niguliste» (stsena­ 25. juuni — M. Satrov, «Edasi... M. Õunap ja S. Blücher. rist, režissöör ja operaator V. edasi.. . edasi! ». Raadiole sead­ 8., 19. ja 29. veebruaril ning 10. Kepp, kunstnik S. Tooma, heli­ nud T. Rinne ja M. Tuulik. ja 16. märtsil esitas I. Lepik enda operaator V. Vällik). (Režissöör H. Saarm, muusika­ koostatud kava M. Underi luu­ 3. aprill — «Kauge ja lähedane» line kujundaja S. Vahuri.) lest «Ah, jälle igatsused ja uued (režissöör J. Tallinn, operaato­ unenäod!» rid M. Kärner ja H. Lipping, 10. veebruaril mängis Rakvere helirežissöör P. Põldmaa). Teater lavastust «Ohtu apteek- 28. aprill — «Tasase maa laul» (stsenarist ja režissöör J. Tal­ 16. veebruaril kohtus TPedI linn, operaatorid M. Kärner ja teatriring Draamateatri valgus- H. Lipping, helirežissöörid E. ESIETENDUSED tusala juhataja Helmut Kuris- Tomson ja P. Põldmaa). TELETEATRIS tiga. 22. mai — «Saada nägijaks» 22. veebruaril ja 14. märtsil — (režissöör J. Nõgisto, operaato­ 2. jaanuar — L. Peevski «Väike «Poiss ja liblik». Kava A. H. rid R. Vood ja R. Spulge, heli­ öömuusika». (Bulgaaria keelest Tammsaare miniatuuridest režissöör S. Grünberg). tõlkinud M. Zanjeva, lavastaja koostas ja esitas T. Tamm. E. Hermaküla, režissöör J. Pih­ 23. veebruaril kohtus TPedI Mängufilmid lak, kunstnik H. Uuetoa.) teatriring Bulgaaria lavastaja 14. mai — «Tants aurukatla 7. mai — A. Eyckbourne'i Hristo Cerovski ja Roman Bas- ümber» (stsenarist M. Traat, kahest näidendist koosnev teat­ kiniga. režissöör P. Simm, operaator riõhtu «Suutäite vahel». (Tõl­ 24. veebruaril toimus õhtu A. Ruus, kunstnik R. Kolmann, kinud V. Raud.) «Raadioteater 60». Kohtusid helilooja E.-S. Tüür, helioperaa­ «Suutäite vahel» (I). (Lavastaja kunagised ja praegused raadio­ tor R. Urm. Osades: H. Mandri, G. Kprdemets, kunstnik G. Rand­ teatri tegijad. L. Mänd, Т.Н. Varres, A. Lepik, la.) «Count Down» (II). (La­ 26. veebruaril ja 15. märtsil K. Kiisk, E. Kaasik, R. Alla- vastaja V. Poljakov, kunstnik esitas A. Kreem B. Alveri «Loo bert, J. Järvet (jun), J. Järvet S. Merima.) valgest varesest». (sen), M. Terasmees, A. Ander, 24. juuni — F. Dürrenmatt, 21. märtsil kohtusid TPedI ja 2. E. Soll, A. Kukumägi, P. Poom, «Romulus Suur». (Lavastaja E. kutsekeskkooli teatriring Tõnu A. Johanson, U. Urbla, L. Tenno- Spriit, režissöör J. Pihlak, Aavaga. saar, L. Mägi, I. Ever, K. Hans­ kunstnik E. Tamberg, muusika 23. märtsil oli kutsekeskkoolide on berg, O. Normet, S. Luik jt). A. Mattiisen.) esteetikaolümpiaadi parimate päev. Kohtuti muuseumi tööta­ 22. märtsil toimus seminar jatega ning kirjanik R. Saluri «Keskkond ja meie», kus esines ja M. Mikiveriga. Vestlust juhtis akadeemik E. Lippmaa teemal L. Vellerana. «Eesti NSV ökoloogilis-majan- 30. marsil külastas TPedI teatri- duslikud probleemid». ring «Ugala» teatrit ja kohtus 24. märtsil oli P. Ülevainu ja kunstilise juhi J. Allikuga. R. Heidmetsa loomingu õhtu. 31. märtsil toimus mälestusõhtu 26. märtsil toimus laste filmi- «Meenutame Ellen Liigerit». Esi­ nesid H.-R. Helenurm, K. Haan, 27. märtsil oli vabariiklik noorte V. Loo jt. Õhtut juhtis P. Hum- filmipäev. 29. märtsil toimus seminar 6. aprillil esitasid Bachi, Cho- «Keskkond ja meie», esines pro­ pini ja Beethoveni loomingut fessor T. Frey. T. Reinau ja J. Luts. 31. märtsil oli 1987. aasta multi­ 15. aprillil toimus prantsuse filmide õhtu. luule ja muusika õhtu. Esine­ 7. aprillil toimus NSVL Kino­ sid A. Ots, T. Levald, A. Tüür. liidu lastefilmide komisjoni ja Ann Tenno foto näituselt «1986. aas­ 16., 17., 18., 19. ja 21. aprillil — rahvusnõukogu väljasõiduis­ ta juulis vanal Preisimaal.» «Arbujate aegu». Luuleteatri tungi avaõhtu mängufilmiga «Varius» etendused. «1953. aasta külm suvi» («Mos- 27. aprillil — «Ah, jälle igat­ film», režissöör A. Proškin). noored». A. Puus (sünd 1969, sused, uued unenäod!» M. Un- 12. aprillil toimus kriitikasekt­ õpib Tartu Kunstikoolis IV kur­ deri luulet esitas I. Lepik, har­ siooni kaminaklubi, kus vestle­ susel puidu kunstilist töötle­ mooniumil J. Loderaud. sid ajalooteadlased E. Jansen mist) pälvis 1987. aasta Eesti 28. aprillil rääkisid A. Mikk ja ja S. Kivimäe. Kinoliidu noorte foto aasta­ M. Palm Pedagoogilise Instituu­ 14. aprillil oli «Tallinnfilmi» ja preemia. di teatriringile «Estonia» eten­ Poola RV uue mängufilmi «Ma­ Veebruaris oli näitus «Hansgert dustest Pariisis. dude oru needus» (režissöör Lambersi (Lääne-Berliin) 28 fo­ 24. mail kohtus Pedagoogilise M. Piestrak) esilinastus. tot». Instituudi teatriring M. Traa­ 19. aprillil esines seminaril Märtsis oli näitus «Päris noorte diga. «Keskkond ja meie» professor teatriruum '88 — kavanditea­ H. Trass teemal «Eesti taim­ tes. katte seisund». Aprillis-mais oli Avo Liigi KINOMAJAS 20. aprillil oli Th. Lutsu filmide maalide väljapanek. õhtu. Taaslinastus tema «Päi­ Juunis oli Ain Protsini (lõpe­ 1.—8. jaanuarini toimus laste kese lapsed» (peaosas A. Es­ tanud Tallinna 2. Tehnikakooli filminädal. kola). fotograafia erialal 1979, samast 10. jaanuaril oli vabariiklik 21. aprillil oli T. Kuzmini loo­ aastast esineb näitustel; Tartu noorte filmipäev. mingu õhtu. Fotoklubi liige) fotode näitus. 12. jaanuaril oli V. Gorbunovi 26. aprillil esines seminaril loomingu õhtu. «Keskkond ja meie» bioloogia­ 21. jaanuaril toimus «Tallinn- kandidaat V. Maavara teemal filmi» uue mängufilmi «Vaat­ « Sotsiobioloogia ». RAKVERE TEATER leja» (stsenarist M. Septunova, 28. aprillil oli «Eesti Telefilmi» MOSKVAS režissöör A. Iho, operaator T. uue mängufilmi «Tants auru­ Loginova) esilinastus. 17.—18. märtsini andis Rakvere katla ümber» (stsenarist M. Teater Rahvaste Sõpruse Teatri 28. jaanuaril toimus «Valgevene Traat, režissöör P. Simm, ope­ Telefilmi» ökoloogiliste ja do­ eestvõttel Tagankä teatrisaalis raator A. Ruus) esilinastus. kaks etendust A. Kitzbergi kumentaalfilmide õhtu . 30. aprillil meenutati Ü. Õuna 29. jaanuaril näidati Eesti 1987. «Libahundiga» (lavastaja M. A. Iho dokumentaalfilmidega Mikiver). aasta ökoloogilisi filme. «Mitme kandiga Öun» ja «29 8. veebruari avaliku filmiõhtu minutit Ulo õunaga». teemaks oli «Muutuste aeg ek­ 5. mail oli T. Lepa ja E. Put- PÄRNU DRAAMATEATER raanil: 1949—1950 — murran­ niku loomingu õhtu. LEEDUS gulised aastad». 10. ja 12. mail toimusid Genti 17. veebruaril tähistati NSV Lii­ filmipäevad. L. Koidula nimeline Pärnu du rahvakunstniku Ants Eskola 13. mail oli V. Kepi loomingu Draamateater käis esinemas Lee­ 80. sünnipäeva. dumaal, Šiauliais. 12. märtsil 22. veebruaril meenutati 1972. 24. mail moodustati Eesti Filmi- mängiti O. Lutsu «Soo» dra­ aastal hukkunud filmioperaato­ naiste Selts (CWIF-i algorgani­ matiseeringut (lavastaja P. Pe­ rit Mati Kaske (sünd 22. II satsioon). dajas) ja 13.—14. märtsini ö. 1938). 26. mail oli «Tallinnfilmi» män­ von Horväthi näidendit «Lood 23.—26. veebruaril näidati gufilmi «Näkimadalad» (I see­ Viini metsadest» (lavastaja I. 1987. aasta dokumentaalfilmide ria «Katk», II seeria «Wal- Normet). valikkavasid. borg», režissöör O. Neuland, 26. veebruaril filmide arutelul operaatorid A. Mutt, N. Buhadze TMK UUS PEATOIMETAJA tegi põhiettekande Läti kriitik ja T. Lepik) esilinastus. A. Redovics. 29. ja 30. juunil korraldas 14. märtsil 1988 valiti Kultuuri­ 1.—5. märtsini toimusid Prant­ stuudio «Eesti Kultuuriilm» Ju­ ministeeriumi, Kinokomitee, suse filmipäevad. goslaavia dokumentaal- ja mul­ Teatriliidu, Heliloojate Liidu ja 10. märtsil toimus T. Loki, tifilmide õhtu. Kinoliidu valijameeste poolt aja­ H. Drui ja E. Oja loomingu õhtu. kirja «Teater. Muusika. Kino» 17. märtsil oli Arktika-filmide uueks peatoimetajaks Mihkel Tiks (M. Tiks — 10 häält, õhtu, kus osalesid oma filmidega NÄITUSED KINOMAJAS J. Ledin (Leningrad) ja P. E. Siimer — 5). Läbirääkimistel Abukevicius (Vilnius). Jaanuaris oli Ann Tenno teine osalesid ka toimetuse kollee­ 19. märtsil oli Eesti Filmiklu­ fotonäitus «1986. aasta juulis gium ja toimetuse töötajad. Pä­ bide Seltsi asutamiskoosolek, 20. vanal Preisimaal». rast pikka viivitust vormistati märtsil Eesti Filmiklubide Seltsi Jaanuaris-veebruaris oli Aare M. Tiks tööle ajakirja peatoime­ filmipäev. Puusi fotonäitus «Vanad ja tajana 6. juunil 1988. 91 orer° ТЕАТР. МУЗЫКА. КИНО. СЕНТЯБРЬ 1988 ЖУРНАЛ МИНИСТЕРСТВА КУЛЬТУРЫ, ГОСУДАРСТВЕННОГО КОМИТЕТА ПО КИНЕМАТОГРАФИИ, СОЮЗА КОМПОЗИТОРОВ, СОЮЗА КИНЕМАТОГРАФИСТОВ И СОЮЗА ТЕАТРАЛЬНЫХ ДЕЯТЕЛЕЙ ЭСТОНСКОЙ ССР

малая загруженность в театре. Кто предложил ТЕАТР бы К. Крейсманн роль Елизаветы в «Марии Стюарт» Шиллера, которой она достойна, в Отвечает ПРИИТ ПЕДАЯС (5) которой нуждается? На вопросы отвечает режиссер Пярнуского театра Прийт Педаяс, который в последние годы является одним из интереснейших и само- бытнейших эстонских постановщиков. Педаяс МУЗЫКА говорит о своих последних работах в театре — постановке пьесы Р. Салури «Высылка» в Пяр- В. ПААЛМА — Театральное и концертное нуском театре и Шауляйском театре в Литве, здания «Эстонии» раньше и сейчас (12) рассматривающей высылку в Сибирь в 1949 С 6 по 8 сентября 1908 года проходили тор­ году. П. Педаяс рассказывает также о своем жества по случаю открытия театрального и театральном пути, учебе в школе Пансо /на концертного зданий «Эстонии». Здания строи­ кафедре сценического искусства Таллинской лись три года и стоимость их была 800 000 государственной консерватории/, годах работы рублей, 100 000 из которых составляли пожерт­ в Кукольном театре и в «Угала», своей деятель­ вования от населения. «Эстония» была раз­ ности в качестве исполнителя фольк-песен и пр. рушена во время бомбардировки Таллина 9 Вопросы задает завлит Пярнуского драмати­ марта 1944, но после войны восстановлена в ческого театра Юлев Аалоэ. числе первых зданий.

Кто? ДАРИО ФО (27) «Эстония» в Париже (36) Читателя знакомят с жизнью и творчеством В апреле месяце этого года солисты и хор всемирно известного итальянского драматурга театра «Эстония» были в Париже, где в местном и актера Дарио Фо. Автор статьи, молодой Salle Farart был исполнен оригинальный режиссер студенческого театра Пеэтер Ялакас, вариант оперы Мусоргского «Борис Годунов* пытается вникнуть в творческий метод Дарио /дирижер Э. Клас, постановщик А. Микк, Фо, знакомит с театральными принципами и художники В. Левенталь и М. Соколова/. исполнительской манерой итальянца. Журнал печатает выдержки из отзывов, поя­ вившихся во французской печати, которые были А. ЛААЗИК — Кое-что о трудностях про­ очень одобрительными. должительности (32) Молодой театральный критик А. Лаазик раз­ Письма Эдуарда Тубина Хейно Эллеру II (78) мышляет о положении дел в эстонских театрах Вторая подборка писем /1ч. см. ТМК №8/ в настоящий момент и ищет причины кризиса Э. Тубина своему бывшему учителю Хейно руководства в театрах Эстонии; почему нет Эллеру. Письма относятся к 60—70 годам, больше людей, желающих руководить театром? времени эмиграции Тубина. Комментарии М. А. Лаазик считает причиной этого то, что в Хумала. течение ряда лет творческие личности в со­ ветском обществе подвергались нивелировке и кажется, что существующая система госу­ дарственных театров по сути своей враждебна КИНО искусству режиссуры. А. ЮПРУС — Щедрость и правду твою я не Л. ВЕЛЛЕРАНД — Ты должна стать взрослой отрицаю... (53) (42) Рецензия на документальный фильм Мярта Известный критик Лилиан Веллеранд рас­ Мюйра «Помогите нам жить», вышедший на сматривает театральный путь заслуженной киностудии «Таллинфильм» в этом году. Автор артистки ЭССР, актрисы ГАТ драмы им. В. считает, что фильм о бывшем передовом хоз­ Кингисеппа Керсти Крейсманн, который начался яйственном руководителе Käлеве Рааве — в 1972 году. Театры предлагали ей интересные портретный, в котором говорится «о росте задачи —- Ирина в «Трех сестрах» Чехова, Лиза человека в страданиях и отдельных личностях, в «Детях солнца», Офелия в «Гамлете» Шекс­ которыми жертвует общество». пира, Лавиния в «Траур — участь Электры» Ю. О'Нила; она играла женские роли в поста­ Я. ЛЫХМУС — Натюрморт и всадник (55) новках произведений национального классика Рецензия на документальный фильм Марка А.-Х. Таммсааре — Тийна /«Человек и человек» Соосаара «Жизнь без...» /«Таллинфильм» 1987/, и «Любовь и смерть»/, Карин /«Искупление»/, в котором говорится об обстоятельствах само­ Юдифь /«Юдифь»/. К. Крейсманн работала с убийства одного пярнуского школьника. прекрасными режиссерами — В. Пансо, М. Микивером, М. Карусоо, А. Шапиро и др. И С. БЬЕРКМАН — Доверие, любовь и искусство все же настоящее единомыслие, творческое (57) партнерство именно с одним, проникающим в В переводной статье рассматриваются особен­ глубинную сущность режиссером, которого ности актерской работы, взаимоотношения ак­ актрисе вероятно больше всего не хватает, не тера с режиссером, камерой и зрителем. На состоялось. Отсюда случайность выбора ролей материале многочисленных примеров автор ха­ последних лет, неуверенность в творчестве, 92 рактеризует различное отношение режиссеров к актерам. Более пристальное внимание уделя­ С. ТЕЙНЕМАА — Еще одно общество (77) ется работе И. Бергмана, Дж, Кассаветеса и А. Хичкока с актерами. Личный опыт автора В статье дается краткая характеристика движе­ статьи отражен в воспоминаниях о съемках ния киноклубов в СССР и других странах. От­ фильма «Белая стена». мечается, что 20 марта 41 наш киноклуб объединился в Федерацию Киноклубов Эстонии К. УУЕТОА — Корни твои в Грузии (69) и выделяются основные задачи, которыми эта федерация должна бы заниматься. Статья знакомит с фильмами Грузии, снятыми за последние годы. Наряду с «Покаянием» Т. Абуладзе и «Легендой о Сурамской крепости» С. Параджанова, которые уже рассматривались в печати, автор считает наиболее значитель­ ными работами картины «Ступень» А. Рех- РАЗНОЕ виашвили, «Круговорот» Л. Гогоберидзе, «Ней­ лоновая елка» Р. Эсадзе, «Пятно» А. Цабадзе Хроника (86) и «Робинзониада, или Мой английский дедушка» Н. Джорджадзе. Грузинской кинематографи­ М. ЛЕВИН: О Куставе-Агу Пюймане на фоне ческой школе, по мнению автора, свойственный «Щелкунчика» (96) глубокая национальная самобытность и в то же Обзор сценографических работ К.-А. Пюймана время крайне современный киноязык. в ГАТ «Эстония» в течение 20 лет.

Адрес редакции: Эстонская ССР. 200090 Таллин, п/я 51

93 THEATRE. MUSIC. CINEMA. SEPTEMBER 1988 JOURNAL OF THE MINISTRY OF CULTURE, THE STATE CINEMATOGRAPHY COMMITTEE, THE UNION OF COMPOSERS, THE UNION OF CINEMATOGRAPHERS AND THE UNION OF THEATRICAL WORKERS

THEATRE MUSIC PRIIT PEDAJAS answers (5) V. PAALMA. The Estonia Theatre and Concert The questions are answered by Priit Pedajas, Halls before and now (12) theatre director in Pärnu who has become one of The opening ceremony of the Estonia Theatre and the most intriguing and original Estonian directors Concert Halls lasted from 6 to 8 Sept. 1908. The in the past few years. Pedajas speaks about his whole complex had taken three years to build, latest works in the theatre: R. Saluri's Leaving, at the cost of 800,000 roubles of which 100,000 a play about the 1949 mass deportation to Siberia roubles were donated by the people. The Estonia staged both at the Pärnu Theatre and the Shiauliai Theatre was destroyed during the bombing of Theatre in Lithuania. Pedajas gives an account of Tallinn on 9 March 1944 but was one of the first his theatrical career, studies in the so-called Panso buildings to be reconstructed after the war. school (the Drama Department of the Tallinn Conservatory), work in the Puppet Theatre and the The Estonia in Paris (36) Ugala Theatre, his activity as folk singer, etc. The In April the opera soloists and choir of the questions are posed by Ülev Aaloe, literary Estonia Theatre were on tour in Paris where they manager of the Pärnu Theatre. presented the initial version of Mussorgsky's Boris Godunov in Salle Favart (conducted by Who's who? DARIO FO (27) Eri Klas, directed by A. Mikk, designed by V. Le- The reader is presented the life and work of Dario venthal and M. Sokolova). The journal carries Fo, world-famous Italian dramatist and actor. The fragments of repercussions from French press author of the article, young director of the student which were all highly commendable. theatre Peeter Jalakas attempts an insight into Dario Fo's working methods, introduces the prin­ Eduard Tubins's letters to Heino Eller II (78) ciples and style of performance typical of the Another pick (the first instalment in TMC No. 8) Italian. of lette'rs written by Eduard Tubin to his former teacher Heino Eller. The letters mostly date back to A. LAASIK. Some problems connected with survi­ the 60s and 70s, the time when Tubin lived in val (32) exile. Commented by M. Humal. The young theatre critic Andres Laasik reflects on the current situation in the Estonian theatre and tries to look for reasons why there is a management crisis in the Estonian theatre, why there are no CINEMA longer people who would like to take control of a theatre. Laasik's opinion is that this has been A. ÜPRUS. I won't deny your generosity or your brought about by the years-long practice of levell­ truth. . . (53) ing off creative personalities in Soviet society A review of Märt Miiiir's documentary Help Us and that the present system of state-run theatres To Live which was made in the Tallinnfilm studio seems to be inherently hostile to creative direction. this year. The reviewer states that the film about a former successful managing director Kalev L. VELLERAND. You've got to grow up. . . (42) Raave is a film-portrait depicting «the growth in suffering and an individual sacrificed by the The theatre critic Lilian Vellerand discusses the society». theatrical career of Kersti Kreismann, Merited Artist of the ESSR, actress at the Tallinn Drama Theatre, on which she launched in 1970. The theatre J. LÕHMUS. Still life and rider (55) has offered Kersti Kreismann several challenges, A review of Mark Soosaar's «true-story» film the roles of Irina in Chekhov's Three Sisters, Liza Life Without. . . released by the TaHinnfilm studio in The Children of the Sun. Ophelia in Shakes­ in 1987 which looks at the circumstances surround­ peare's Hamlet, Lavinia in E. O'Neill's Mourning ing the suicide of a Pärnu schoolboy. Becomes Elecira, she has acted the roles of female protagonists in the stage versions of the Estonian S. BJÖRKMAN. Trust, love and craftsmanship classic Tammsaare's works — Tiina {Man and (57)- Man, Löve and Death), Karin (Redemption), A translated article which deals with the peculiari­ Juudit (Judith), Kreismann has worked together ties of actor's work, relationship with the director, with outstanding directors, such as V. Panso, camera and audience. The author of the article M. Mikiver, M. Karusoo, A. Shapiro, etc. How­ characterizes, with the help of numerous examples, ever, lasting congeniality or creative partnership the different attitudes of directors to actors. More with just one, depth-probing director had eluded attention is paid to I. Bergman's, J. Cassavetes' her, and that is what the actress probably most and A. Hitchcock's work with actors. The author's suffers the lack of. Hence, the somewhat accidental own experiences are reflected in his recollections choice of roles, unstability in work, meagre of the shooting of The White Wall. employment in the theatre in the recent years. Who would come up with the role of Elizabeth in K. UUETOA. Your roots are in Georgia (69) Schiller's Maria Stuart which the actress deserves The article introduces some latest Georgian films. 94 and needs? Beside T. Abuladze's Repentance and S. Paradja- nov's The Legend of the Surami Fortress, dis­ 20th March the forty-one film clubs in this country cussed in the earlier issues of the journal, the joined to form the Estonian Federation of Film reviewer finds the following to be of interest: Societies and the article brings forth some funda­ A. Rekhviashvili's A Step, L. Gogoberidze's mental aims set by the Federation. Round and Round, R. Esadze's A Nylon New- Year Tree, A. Tsabadze's A Stain and N. Djord- jadze's Robinsonade or My English Grandfather. The Georgian school is based on deeply-perceived MISCELLANEOUS nationalism and, at the same time, extremely modern film language, is the reviewer's opi­ Chronicle (86) nion. M. LEVIN. On Kustav-Agu Puuman against the S. TEINEMAA. One more society (77) background of The Nutcracker (96) The article gives a brief survey of the film society A survey of decors designed by K.-A. Puuman for movement in the USSR and other countries. On the Estonia Theatre in twenty years.

Editorial Office: 200090 Tallinn P. O. Box 51 Estonian SSR

ÕIENDUS Ajakirja 7. numbris lk 86 on tegemist muidugi V. Mettuse lavakirjanduse, mitte lavakujunduse loengutega. 8. numbris artiklis «Lõikuskuu 1968» on P.-E. Rummo tekstis 71. lk 1. veeru lõpulause eksinud 70. lk 2. veeru lõppu. Oige on: «Relvadele ei mindud vastu relvadega, vaid lilledega. Räägiti tütarlastest, kes seisid tankidele tee peale ette ja . . .» Vabandame!

Väljaandja: kirjastus «Perioodika». Tallinn, Pärnu mnt. 8. «Театер. Муузика. Кино» («Театр. Музыка. Кино»). Ladumisele antud 15. 07. 1988. Trükkimisele antud 17. 08. Журнал Министерства культуры ЭССР, Госкомитета 1988. ЭССР по кинематографии. Союза композиторов. Союза Ofsetpaber 70ХЮ0/16. Formaadile 60X90 kohaldatud кинематографистов и Театрального общества ЭССР. Из­ tingtrükipoognaid 7,8. Arvestuspoognaid 12,0. MB-07961. дательство «Периодика», г. Таллин. Выходит раз в Tellimuse nr. 2995. EKP Keskkomitee Kirjastuse trüki­ месяц. На эстонском языке. Адрес редакции:200090 г. koda. Tallinn, Pärnu mnt. 67a. Trükiarv 17 000. Таллин, почтовый ящик 51. Нарвское шоссе, 5. Типо­ Сдано в набор 15. 07. 1988. Подписано к печати 17. 08. графия Издательства ЦК КПЭ, Таллин, Пярнуское 1988. Бумага 70ХЮ0/16. Условно-печатных листов шоссе, 67-а. 7,8. Учетно-издательских листов 12,0. Заказ 2995. Тираж 17 000. Цена 75 коп. МВ-07961. KUSTA VAGU PÜÜMANIST «PÄHKLIPUREJA» TAUSTAL

MAI LEVIN

P. Tšaikovski balletimuusikas on vastuolu unistuse ja tegelikkuse vahel väljen­ datud sellise sügava ja sulni ahistusega, et näib, nagu võiks selle üle kanda täiesti moodsasse tantsukeelde. Ometi osutub koreograafiline traditsioon tema ballettide puhul nii tugevaks, et end sellest lahti raputada on raske nii ballettmeistril kui ka publikul. Seda pole tingimata tarviski. Näiteks muinasjutulise lasteetenduse ise­ loom «Pähklipurejas» ei takista, vaid pigem toetab muusikasse ja libretosse kät­ ketud ideestiku mõjulepääsu ja annab sellele erilise, lapsepõlvenostalgiast varjunda­ tud poeetilisuse. RAT «Estonias» 1987. aasta lõpul lavale tulnud «Pähklipurejas» püüdis Mai Murdmaa traditsiooni värskendada ja see kannab, nagu ikka, tema ande märke. Ent on ilmne, et kaasaegse avangardivaimulise koreograafina tundis ta end tradit­ sioonist mõnevõrra kammitsetuna. Sedapuhku on lavastuse kujunemisele teatrisünd­ museks oluliselt kaasa aidanud K.-A. Puumani kujundus, esmajoones kostüü­ mid. Kuigi «Pähklipureja» senised kujundused «Estonias» (1936 — A. Tuurand ja N. Mei, 1953 — N. Mei, 1965 — E. Renter) olid kõrgel tasemel, kuigi meil on olnud võimalik näha — kas või televisiooni vahendusel — balleti lavastusi mujalgi, mõju­ vad K.-A. Puumani kostüümid värskelt ja isikupäraselt. Näib, nagu oleks raske mille­ gagi üllatada Lumehelveste või Rooside puhul, ometi olid esimesed oma jäises säras ja teised oma patškade lillakaspunasest oranžini liikuvas gammas meeldesööbivad. Nauditavalt stiilseks tervikuks õnnestus muuta iseäranis esimene vaatus, domi­ neeriv kuld-hõbe-must täiskasvanute ja sini-valge laste kostüümides loob soliidselt piduliku meeleolu, ettekujutuse jõukast, õdusast ja kindlalt reglementeeritud elu­ laadist. Võimalused, mida pakuvad tantsud Maiustuste riigis, on kunstnik suure­ päraselt ära kasutanud: see on oma eksootilises rikkalikkuses efektne komplekt; tavalisest elegantsemalt mõjuvad ka trepaki kostüümid. Diskreetseks fooniks kostüümidele on lavakujundus, mille keskseteks osadeks on lakke tõmmatav ja sealt alla lastav kuusk ning samal viisil ilmuvad ja kaduvad eesriided, mille vahelt astub välja Pähklipureja-prints. Napp ja funktsionaalne joon, teatav õhulisus on K.-A. Puumani lavakujundustele üldiselt omane ning iseäranis ballett ja iseäranis «Estonia» lava õigustavad seda. Mõni vaieldav detail lavakujunduses ei häiri soodsat üldmuljet ning on täiesti kompenseeritud võlu­ vate kostüümidega. Etendust vaadates tekkis tahtmine tituleerida Püüman «balletikostüümi Nata Meiks». Mõeldes tagasi tema loomingule S. Prokofjevi «Romeo ja Julia» (1971), V. Tormise «Luigelennu» (1972) jt lavastustest peale, tundub võrdlus üsna põhjen­ datuna. Mei traditsiooni jätkab Püüman, näiteks, tähelepanelikkuses ajastu ja muu­ sikalise materjali stiili vastu, mis torkab silma nähtavasti seetõttu, et ses osas on meie kostüümikultuur viimasel ajal veidi alla käinud. Teiseks, väärib märkimist erksus tantsuplastika suhtes, milles etendab oma osa vahest kunstniku enda tantsija- karjäär. Siiamaani püsib silme ees must paelgraafika «Luigelennu» heledatel kostüü­ midel — lakooniline, artistlik, nõtkelt luigelik. K.-A. Püümanni suurimaks õnnestumiseks võib pidada E. Lazarevi balleti «Meister ja Margarita» (1985) kujundust. See lavastus jätab tõesti mulje koreograafi Mai Murdmaa ja kunstniku täielikust teineteisemõistmisest; nähtavasti inspireeris aine mõlemat võrdsel määral. Teatud karmus ja valuline lürism leiavad ilmselt Püüma- niski vastukaja, teisalt pole ka irooniline element talle võõras. Paljastatud raud- karkass laval, kostüümide lööv lihtsus meenutavad 20. aastate teatrit. Praegu tasuks rühmakostüüm viia vastavusse kavanditega, taastada kunstinõukogu soovil ära jäetud punatriibulised varrukad — see lisaks massistseenidele konstruktivistlikku hõngu ja elavust. Paarikümnest balletilavastusest (mõned loomingulised õhtud kaasa arvatud), mida Püüman on kujundanud, moodustavad umbes poole Mai Murdmaa omad. Puu­ mani printsiibiks on: kunstnik peab lavastaja mõtet respekteerima. Ka demonstree­ rib tema looming küllaltki laia profiili. Koostööks eriti oluline on aga loomenatuu- ride, ekspressiiv-sümboolsete taotluste teatav lähedus. Siit tuleneb — vähemalt väljastpoolt vaadates — võrdlemisi hea klapp. Kuid see ei varjuta ka erinevust. Mai Murdmaa väljenduslaad on jõulisem, vahetum, dramaatilisem, selle lätted on avangardis, Puumani oma aga — rafineeritum, rohkem sordiini all, lüürilisem. Tema varasemad kujundused reedavad igatahes sümpaatiat sajandivahetuse kunsti vastu. Näitena võiks tuua kujunduse Richard Straussi ooperile «Salome» (1973), mis lõi oma klingerlikult vohavate vormide, hämara hinnalise maalilisusega tolleaegsel laval hoopis erilaadse, «dekadentliku» meeleolu. Tagantjärele tundub Puumani looming selle stiililise pluralismiga isegi peegeldavat suundumust trans- 96 avangardile. Lavapilt A. Petrovi balletile »Maailma, loomine». Kunstnik K.-A. Püüman.

Lavapilt E. Lazarevi balletile «Meister ja Margarita». Kunstnik K.-A. Püüman. eorer 9 /1988

€*stf tee+er. taltinn. J(evaL

I t:

\

75 kop 78224