DOCSLIB.ORG

Rõõmsatujuline Teatrijuht on Hea Enne

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Rõõmsatujuline Teatrijuht on Hea Enne Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 EEsietendussietendus 3 Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Fotod: Teet Malsroos Fotod: Teet „Tuhkatriinumäng“. Prints – Tõnu Oja, Perenaine – Ita Ever Urmas Paet Rõõmsatujuline teatrijuht on hea enne Mõnikord tekib väike kahetsustunne, et mesed on võtnud ehk liigagi tagasihoid- nud palju seda midagi, mida oli ja on või- teatrisaalis. NO-teatri „The Rise and Fall eesti teater tegutseb pisikeses keeleruu- liku hoiaku. See ei peaks ka tänases ja malik saada vaid headelt lavastustelt ning of Estonia“ esietendus oli just Solarise mis, mis seab oma raamid. Nii mõnigi homses Eestis nii olema. Teater on män- mitte kuskilt mujalt. saalis lõppenud, kui heitsin pilgu mobiil- kord tahaks, et eesti teatrisündmust saaks ginud ja mängib väärtuslikku osa nii Ees- telefonile, kus ootas närviliselt sõnum, et vahetult jagada ka muu maailmaga, nii ti ühiskonna tervemõistuslikkuse tasa- Ita Everi juubelietenduse järel oli mul või- Liibanonis rööviti seitse eestlast. Vasakus nagu see on võimalik muusikas. Ja olla kaalupunkti paigal hoidmises kui konk- malus seda võimast ja ainulaadset näitle- meelekohas hakkas trummeldama – see uhke, et nii väikeses keeleruumis on nii reetsete inimeste vaimses elukvaliteedis. jat draamateatri laval õnnitleda. Rääkida lugu ei tohi halvasti lõppeda. palju andeid. Aga mõnikord jääb peale Mul on kujunenud teatriga põhjalik korraga temaga ja inimestega saalis. See ka tunne, et on tõeline privileeg olla nen- suhe. Eks see tule lapsepõlvest. Lasna- on olnud paljude aastate keerulisemaid, Nägin täna pooljuhuslikult Rein Oja. de väheste seas, kes tõelisest teatrisünd- mäel asuva ja tolle aja maailma suurima aga samas väärtuslikemaid avalikke rää- Ta rääkis natuke nii oma kui mõnest tei- musest eesti keeles osa saavad. Kuigi jah eestikeelse kooli teatrikallakuga 1. klass kimisi. Püüda anda tänuga tagasi midagi- sestki teatrist ja oli vist heas tujus. Vana – head asja tahaks ju ikka pigem jagada. ning lapsele aukartustäratavalt arusaa- gi sellest, mida eesti teatrilt ise olen saa- Nõmme rahvatarkus ütleb igatahes, et Teater mängib Eestis jätkuvalt märk- matute nimedega teatritunnid – lavaline nud. kui teatrijuhti kuuldakse varasügisel hea sa suuremat rolli, kui konkreetse teat- liikumine, improvisatsioon ja lavakõne – tujuga teatriteemadel rääkimas, tuleb ri konkreetse etenduse lavalaudadele suutsid mõju avaldada küll. Suutsid teki- Mu selle aasta emotsionaalselt pingelise- mitme tõelise teatrisündmusega hooaeg. mahub. Kuigi mul on tunne, et teatriini- tada huvi ja soovi aru saada. Ja on and- maid ja raskemaid protsesse algas samuti 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Ernest Hemingway “V iies kolonn” Lavastaja Ingo Normet (külalisena), kunstnik Liina Unt (külalisena), tõlkinud Peeter Sauter. Esietendus 27. septembril 2011 suures saalis. Osades: Raimo Pass, Merle Palmiste, Marta Laan, Maria Klenskaja, Martin Veinmann, Sulev Teppart (külalisena), Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Mari Lill, Tõnu Aav, Hendrik Toompere jr jr, Mihkel Kabel, Roland Laos. „Viies kolonn“ on Ernest Hemingway ainukene näidend. Loos põimuvad sõda ja armastuslugu ning ühel hetkel peavad peategelased seisma silmitsi oma valikute ja paratamatusega. „Viies kolonn“ jõuab eesti lavadele esmakordselt. Hemingway romaanikir- Hispaania kodusõja ajal. meeldivust saab teistele janikuna ei vaja tutvus- Mida on sellel esmap- peale suruda. tamist, küll aga on ilm- ilgul kaugel lool ütelda Teadlased on avastanud selt paljude jaoks üllatav tänasele Eesti vaatajale? geeni (Pet-1), mis on nor- see, et ta on kirjutanud maalse rahutuse ja agres- IN:„Dramaturgia eeldab siivsuse taseme eelduseks. ka näidendi. Miks otsus- tugevaid konfl ikte. Lahjast tasid lavastada just sel- Case Western Reserve argiloost saab vaid lahja Ülikooli teadlaste uuri- le seni vähetuntud näi- lavaloo. Shakespeare kir- temängu, mitte näiteks muse kohaselt muutuvad jutas oma ajalookroonikad täiskasvanud hiired gee- dramatiseerida sama sõdade ja võimuvõitluste temaatikaga tegelevaid ni väljalülitamisel võr- taustale. Sõjad ja võimu- reldes kontrollrühmaga väga tuntud tekste „Kel- võitlus olid Shakespeare’ile agressiivsemaks ja rahutu- lele lüüakse hingekella“ huvitavad seevõrd, kui- maks.“ või „Hüvasti, relvad!“? das nende alusel kirjuta- tud näidendites avaneb See on näitemäng ar- Lavastaja Ingo Normet: inimloomus. Kuidas ini- mastuse võimalikkusest „Keeruline öelda, miks just mesed käituvad piirsituat- kooselus sõjaga. Kas sel- üks aga mitte teine näi- sioonides. Miks peaks XV les mängus on võitjaid? dend antud hetkel huvitav sajandi Inglismaal peetud Fotod: Ann Einberg tundub. Huvitav tähendab Rooside sõja käsitlemine „Sõda on ekstreemne elu- seda, et materjal ei ammen- meid täna enam huvitama, keskkond, kõik kired Poliitik – Mihkel Kabel; Antonio, vastuluure ülem – Martin Veinmann du juba esimestes proo- kui tegevuse toomine XX on teravamad, kiiremad, vides, vaid muutub päev- sajandi kolmekümnendate võib-olla ka värskemad. päevalt huvitavamaks. Eri- aastate Hispaaniasse? Nii Armastusest sõja ajal on ti oluline on see näitlejate- siin kui seal võitlesid oma- kirjutatud palju jutte, vän- le, sest lavastaja teeb proo- vahel sama rahva esinda- datud fi lme. Armastus on ve paar-kolm kuud, ning jad, abiks mõnel määral agressiivsust tasakaalus- lülitub siis teistele töödele, vabatahtlikke välismaala- tav. Hemingway vastan- aga näitlejad peavad selle si. Vennatapusõda. Raske dab sõja julmustele igatsu- materjaliga elama aastaid. kaasa tunda ühtedele või se kodu, armastuse, kau- „Viiendas kolonnis“ on teistele. Ei oska ka kelle- nite ja põnevate kohtade koos paljude külastami- Hemingway Sõda on ekstreemne elukeskkond, se, hea toi- teoste aines. kõik kired on teravamad, kiiremad, du, muusika Armastus ja ja hea vei- eneseohver- võib-olla ka värskemad. ni järgi. Ini- dus, hirm mene peab kaotada armastades oma gi poolt olla. Vennatapu- oskama nautida elu. vabadus. Inimene ja vägi- sõja mõiste on II maail- Sellest kõigest on juttu näi- vald, inimene ja valik. masõja päevilt tuttav ka dendis „Viies kolonn“.“ Olen selle näidendi peale eestlastele, mil oma kodu mõtelnud juba mituküm- vabaduse eest sõditi sageli mend aastat. Aga siiamaa- vaenulikes mundrites vend Hemingway „Viies ko- ni pole lavastanud. Hea- venna vastu. Hemingway meel, et vana kolleeg Priit on „Viiendas kolonnis“ lonn“ ilmus 1938. aas- Pedajas usaldas mind seda ilmselt vabariiklaste poo- tal, Sinu tõlge kõlab väga näidendit Eesti Draama- lel. Ent romaanis „Kelle- tänapäevaselt. Mis selles teatris lavale tooma. le lüüakse hingekella“ on loos tänast päeva kõne- tab? „Viiendasse kolonni“ on juba palju keerulisem. Kir- Dorothy Bridges – Merle Palmiste; Philip Rawlings – Raimo Pass kätketud palju hea dra- janik ei saa olla tendents- Tõlkija Peeter Sauter: maturgia tunnuseid, mis lik. Sõda ja julmus hukuta- humoristi mängida. Tükk ma usun. Minu jaoks on kaaegne kooliõpik teatas „Veider lugu on minu mee- annavad näitlejatele või- vad mõlemalt poolt. Peagi on kirjanduslooliselt huvi- tüki tänapäevasus eelkõi- pateetiliselt: „Unable to lest sellega, et originaal- maluse mängida huvita- algas Teine maailmasõda, tav. See, mis oli noore ge aegumatutes inimsuhe- create, he committed suici- tekstid ei vanane, aga tõlge vaid ja vastuolulisi rol- mis ületas oma hävituski- Hemingway proosas nii tes, meeste matšopanekus de.“) vananeb. Kui teatris teha le. Armastuse kolmnurk, res kõik inimkonna poolt kõva ja hästi töötav, on ja naiste kottimises. Minu Tammsaare näidendit, siis Need minu sõnad võivad tõsised ja koomilised tege- senikogetu. Hävituskirg siin ka olemas, aga justkui meelest on tükk selgelt sek- me seda vist ümber kir- tunduda ülbed ja räiged lased, inimeste karmus ja lahvatab maailmas siia- kõverpeeglis, siit näeb natu- sistlik, populistlik ja kantud jutama ei hakka. Kui aga Hemingway suhtes. Olgu nõrkus. Kõik samad väär- maani nagu kulutuli, nagu ke ja alasti ta nõkse, mida epakast klassivihast, aga tahaks välja anda mõne siis öeldud, et pean palju- tused, mis Hemingway katk, meeletus, mis ei tun- me ei oska läbi näha proo- arvatavasti Ingo Normet teksti, mille Tammsaare tõl- dest ta tekstidest kõvasti ja populaarsetes romaanides ne piire. Inimesi on haa- sas. Hemingway enda ees- pole nõus. Tükki tõlkides kis, siis peaksime ilmselt mehest ka. Kriitika tulebki „Kellele lüüakse hinge- ranud tapataud. Põhja- sõna näitab, et Hem oli isegi ei tundunud mulle enam nii tegema uue tõlke, sest tõl- sest, kui sa lähed lähedalt kella“, „Omada ja mitte Aafrika, Lähis-Ida, Afga- ses tekstis ebakindel. Mõni totter, et FBI Hemingeway ge on vanaks jäänd. uurima ja puurima meest, omada“, „Hüvasti, rel- nistan. Koolitulistamised hispaanlane võiks öelda, et telefonikõnesid pealt kuu- Võtsin korraks nüüd kellest pead ja leiad sealt vad!“ ja paljudes juttudes. heaoluriikides. Maniakk, on sigadus, et Hemingway las, mida tollal ei usutud, „Viienda kolonni“ tõlke kõvasti paska ja pappi. Need väärtused ei ilm- kes tapab Norras pea sada nende raskest kodusõjast kui Hem paranoikuna hul- lahti ja nägin kohe, et selle Mida on muidugi küllaga ne näidendi esmalugemi- inimest leiab veel teooria, opereti kirjutas. lumajja pisteti. Ma ei arva paari kuuga, mis tõlke tege- meis kõigis. sel, ta nõuab süvenemist miks ta nii käitub. Noo- Aga ma usun, et lavasta- küll, et see ta tappis. Pigem misest on möödunud, on ta – nagu iga teine hea näi- red, kes peksavad segi ja arvab hoopis teisti ja ma ikka, et matšopanek, mida Summa summarum – kui minu jaoks juba vanaks jää- dendki. Temas on mater- poeaknaid
Load more

Recommended publications
  • Reorer-Muusiko-Kinо
    ISSN 0207-6535 reorer-muusiko-kinО EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU. EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI г—E—iMi linlik—ui p m BiЭТd 11Ш ii i— 4i 11 »N* ,<vни> имя—н-' и ii EwTi :X^ Ж , Massi ff?» ?ияЫ I ' S* "f I kV. nf*- XVII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress EE0090, postkast 3200 faks 44 47 87 e-mail tmk^estpak.ee http://www.use.ee/tmk/ Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 6 44 54 68, 44 47 87 Teatiiosakond Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond Esikaanel: Saale Siitan ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Eesti Filharmoonia Kammerkoor Filmiosakond Arvo Pärdi ja Tõnu Kaljustega (keskel) Sulev Teinemaa ja Jaan Ruus, tel 43 77 56 Kölni katedraali ees 17. märtsil 1998. Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 6 41 82 74 Päeval, mil toimus katedraali 750. Korrektor aastapäevale pühendatud Arvo Pärdi Solveig Kriiggulsom, te] 6 41 82 74 teose "Kanon Pokajanen" maailma Infotöötleja esiettekanne ja CD (firmalt ECM) esitlus Viire Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 Tõnu Tonnise foto Fotokorrespondent Harri Rospu, tel 43 77 56 William Shakespeare, "Kuningas Richard KUJUNDUS: MAU EINER, tel 6 41 82 74 Kolmanda tragöödia" Eesti Draamateatris. Richard Kolmas — Andrus Vaarik. © "Teater. Muusika. Kino", 1998 Mati Hiisi foto ГПШ reorer• muusiko • kino /1996 SISUKORD TEATER NÄITLEJA JA TEMA ROLL Gerda Kordemets TARTU NARRID JA NARRIKESED VÕI KUIDAS SOOVITE ("Kaheteistkümnes öö" "Vanemuises") Karlo Funk KUI MEHEL ON TEINE ("Kuningas Richard Kolmanda tragöödia" Eesti Draamateatris) Enn Siimer MIS ON MEIL PISTMIST SELLE MARIA STUARTIGA? ("Maria Stuart" "Ugalas") Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS II (Algus TMKs nr 5/98) KARIN KASK (22.
    [Show full text]
  • 101 Lühielulugu
    101 LÜHIELULUGU Riigikogu XIII koosseis Seisuga 16. juuni 2016 Tallinn 2016 Koostatud Riigikogu liikmete ankeetide alusel, täiendatakse kaks korda aastas Koostanud Gerli Eero, Rita Hillermaa ja Lii Suurpalu Keeleliselt toimetanud Inna Saaret ja Gerli Eero Kaane kujundanud Tuuli Aule Kujundanud Margit Plink Pildistanud Erik Peinar Autoriõigus Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu SISUKORD 3 Riigikogu XIII koosseis 107 Riigikogu liikmed valimisringkonniti 110 Riigikogu fraktsioonid 113 Riigikogu komisjonid 117 Riigikogu koosseisud 118 XIII Riigikogu liikmed, kelle volitused on peatunud või lõppenud 130 Kasutatud lühendid 2 RIIGIKOGU XIII KOOSSEIS RIIGIKOGU Jüri Adams Külliki Kübarsepp Valdo Randpere Raivo Aeg Helmen Kütt Jüri Ratas XIII KOOSSEIS Yoko Alender Ants Laaneots Rein Ratas Andres Ammas Kalle Laanet Martin Repinski seisuga 16. juuni 2016 Andres Anvelt Viktoria Ladõnskaja Mailis Reps Krista Aru Maris Lauri Kersti Sarapuu Maire Aunaste Heimar Lenk Erki Savisaar Deniss Boroditš Kerstin-Oudekki Loone Vilja Savisaar-Toomast Dmitri Dmitrijev Lauri Luik vt Vilja Toomast Enn Eesmaa Ain Lutsepp Helir-Valdor Seeder Peeter Ernits Jaak Madison Andre Sepp Igor Gräzin Jaanus Marrandi Priit Sibul Monika Haukanõmm Andres Metsoja Arno Sild Mart Helme Marko Mihkelson Kadri Simson Martin Helme Marianne Mikko Mark Soosaar Andres Herkel Sven Mikser Imre Sooäär Remo Holsmer Madis Milling Mihhail Stalnuhhin Olga Ivanova Aadu Must Anne Sulling Jüri Jaanson Kalle Muuli Märt Sults Toomas Jürgenstein Meelis Mälberg Aivar Sõerd Jaanus Karilaid Eiki
    [Show full text]
  • Veljo Tormis — Works
    VELJO TORMIS — WORKS Tormis himself prepared two work lists: the first, in 1989, chronologically, by genre, is published with his Personaalnimestik; the second, in 2000, in chronological order from 1956 to 2000, is unpublished. It also lists a few youthful and student works of 1949 to 1955 and was prepared for Priit Kuusk’s book. Tormis excluded some works from these lists “because they are just arrangements of someone else’s song. They are not creative work.” But he was inconsistent in this policy. Those arrangements which he excluded I have placed at the end of the present works list, along with student and youthful works. Shortly before going to press Tormis gave me a hand-written list of 54 works dating from 1948 to 1951, which are included in the final sections of this list. The title of the work is given in Estonian in this list, except when a current publication gives another language first. The choice of which language to give as the main entry is complicated because Tormis generally used the Estonian title in his list of 1989, but occasionally used another language in his list of 2000. Multi-language titles are cross-referenced. The title is in italics if it is a multi-movement work. Other language title is in (). English trans. of title is in [ ]. If there is a number in parentheses immediately following the translation of the title it represents the position of that work in a multi-movement composition where the title follows. Lack of such information means it is a single, stand-alone work.
    [Show full text]
  • Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu
    260 INTERLITT ERA RIA 2020, 25/1: 260–272 CHEN, TALVET Contemporary Drama and Theatre in Estonia. Conversing with Drama Directors Lembit Peterson, Tiit Palu and Ivar Põllu CHEN DAHONG JÜRI TALVET CHEN, TALVET For a visitor coming to Estonia from a far-away foreign country with little if any knowledge of Estonian culture, the facts and statistics provided and spread online by the Estonian Theatre Agency (Eesti Teatriagentuur, http://www. teater.ee/) can look truly impressive. Estonia is one of the smallest European countries, on the shores of the Baltic Sea, but it remains a fact that between 2015 and 2017 nearly forty active theatres of the country produced annually more than 6000 performances (incl. 200 new performances, sic!), while the total number of its theatregoers (slightly more than one million people) was almost the same as the country’s autochthonous (Estonian-speaking) population. We may add that conscious Estonian culture as creativity in all branches of arts can be traced back only to the middle of the 19th century when the country’s predominantly peasant population was finally emancipated from the humiliating condition of serfdom, imposed by Baltic-German landlords since the late Middle Ages (and maintained since the start of the 18th century with the benediction of Tsarist Russia) In the following interview, we will ask some of the leading Estonian stage directors to share their experience and ideas about the past and contemporary state of Estonian theatre life and drama performances. LEMBIT PETERSON (born in 1953 in Tallinn) has a long and varied experience working as a drama director.
    [Show full text]
  • Ester Pajusoo – Helge Absurdist
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Eesti Draamateatri ajaleht kevad 2019 nr 21 Ester Pajusoo – helge absurdist Sel suvel tähistab Ester Pajusoo oma 85 aasta juubelit ning ühtlasi on Eesti teatri kõige helgemal inimesel täitunud 60 aastat Draamateatris. Ester Pajusoo on tõeline teatrilegend, pisike naine, kes on hingelt nii suur, et täidab ka kõige suurema lava. Palju õnne, kallis Ester! Ester Pajusoo lõpetas Draamateatri õppestuudio 1957. aastal ning asus teatrisse tööle 1959. aastal. Tänaseks on Ester Draamateatris üles astunud suisa 125 eri rolliga, sellele lisaks töö televisioonis ning see nimekiri endiselt pidevalt täieneb. Veebruaris võis Estrit näha üles astumas Vabariigi aastapäeva kontsertlavastuses, rollide eest Draamateatri lavastustes „Jaanipäev” ja „Isamaa pääsukesed” pälvis Ester märtsis nominatsiooni aasta parima naiskõrvalosatäitja auhinnale. Priit Pedajas on Ester Pajusood iseloomustanud sõnaga „absurdist”. Kolleegide hinnangul on Ester üdini helge, soe ja toetav, kuid ühtlasi üks vaimukamaid naisterahvaid teatriajaloos. Estri naljad mõjuvad tema malbet natuuri arvestades täiesti ootamatult. Isegi keset kõige pingelisemat proovi või suisa matustel võib Ester tulla lagedale mõne absurdse vimkaga ning muudab nii päeva jälle helgemaks. Oma töösse suhtub Ester suurima kohusetunde ja põhjalikkusega. Kõik peab olema täpne, paigas ja selge. Ta võtab kõike väga hinge ning samas võtab selle hinge lavale kaasa. Estri arvates töö mitte ei väsita, vaid annab jõudu juurde: „Mulle meeldib tööl. Lähen kodus närviliseks. Tahan ikka inimeste keskel olla. Lapsed ja lapselapsed on, aga töö on see, mis hoiab reipana.” Suvel, oma juubeli paiku, sõidab Ester koos kolleegidega mööda Eestimaad ringi, erinevates rahvamajades mängitakse Pedajase lavastatud ja Andrus Kivirähki kirjutatud „Isamaa pääsukesi”. „Vanasti sai Draamateatriga väga palju ringi sõidetud ja kõik rahvamajad läbi käidud.
    [Show full text]
  • 101 Biographies
    101 BIOGRAPHIES The 13th Riigikogu January 1, 2018 Tallinn 2018 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu Reviewed semi-annually Compiled by Gerli Eero, Rita Hillermaa and Lii Suurpalu Translated by the Chancellery of the Riigikogu Cover by Tuuli Aule Layout by Margit Plink Photos by Erik Peinar Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS 3 Members of the 13th Riigikogu 114 Members of the Riigikogu by Constituency 117 Members of the Riigikogu by Faction 120 Members of the Riigikogu by Committee 124 List of Riigikogus 125 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 161 Abbreviations and Select Glossary 2 MEMBERS OF THE 13TH RIIGIKOGU MEMBERS OF Arto Aas Urmas Kruuse Marko Pomerants Jüri Adams Tarmo Kruusimäe Heidy Purga th THE 13 RIIGIKOGU Raivo Aeg Kalvi Kõva Raivo Põldaru Yoko Alender Külliki Kübarsepp Henn Põlluaas January 1, 2018 Andres Ammas Helmen Kütt Laine Randjärv Krista Aru Ants Laaneots Valdo Randpere Maire Aunaste Kalle Laanet Rein Randver Deniss Boroditš Viktoria Ladõnskaja Martin Repinski Dmitri Dmitrijev Maris Lauri Taavi Rõivas Enn Eesmaa Heimar Lenk Kersti Sarapuu Peeter Ernits Jürgen Ligi Erki Savisaar Igor Gräzin Oudekki Loone Helir-Valdor Seeder Helmut Hallemaa Inara Luigas Sven Sester Hannes Hanso Lauri Luik Priit Sibul Monika Haukanõmm Ain Lutsepp Arno Sild Mart Helme Jaak Madison Mihhail Stalnuhhin Martin Helme Jaanus Marrandi Anne Sulling Andres Herkel Andres Metsoja Märt Sults Remo Holsmer Kristen Michal Aivar Sõerd
    [Show full text]
  • Eesti Rahvusbibliograafia Raamatud
    EESTI RAHVUSBIBLIOGRAAFIA RAAMATUD ESTONIAN NATIONAL BIBLIOGRAPHY BOOKS 2003 3 Märts - March 2003märts.p65 1 09.05.06, 10:39 Koostaja Compiled by Eesti Rahvusraamatukogu National Library of Estonia Kogude arenduse osakond Department of Collection Development and Documentation Ilmub 12 numbrit aastas / Issued monthly © Eesti Rahvusraamatukogu, 2003 Eesti Rahvusbibliograafia Series of seeriad: the Estonian National Bibliography: RAAMATUD BOOKS PERIOODIKA SERIALS MUUSIKA MUSIC Väljaandeid müüb: The publications can be purchased from Eesti Rahvusraamatukogus asuv the bookshop Lugemisvara in the raamatukauplus Lugemisvara National Library of Estonia Hind 70.80 krooni Price 70.80 krooni Tõnismägi 2 10122 Tallinn 2003märts.p65 2 09.05.06, 10:39 SAATEKS Raamatud on Eesti rahvusbibliograafia osa, mis ilmub 1999. aastast alates kuuvihikuna ja aastaväljaandena. Aastatel 1946-1991 kandis väljaanne pealkirja Raamatukroonika. Raamatud kajastab Eestis kõigis keeltes ja väljaspool Eestit ilmunud eestikeelseid raamatuid, nii trüki- kui ka elektroonilisi väljaandeid ning mittemuusikalisi auviseid. Raamatud sisaldab ka pimedaile ja vaegnägijaile mõeldud teavikuid. Nimestik ei hõlma piiratud lugemisotstarbe või lühiajalise tähtsusega trükiseid (näit. asutuste kvartaliaruandeid, reklaamväljaandeid jms.). Kuuvihik peegeldab ühe kuu jooksul Eesti Rahvusraamatukogusse saabunud uued teavikud, mida kirjeldatakse rahvusvaheliste kirjereeglite ISBD(M), ISBD(NBM) ja ISBD(ER) järgi. Lisaks kajastab nimestik rahvusbibliograafias seni registreerimata väljaanded, mis
    [Show full text]
  • Teater-Muusiko-Kino
    ISSN 0207-6535 teater-muusiko-kino EESTI KULTUURIMINISTEERIUMI, EESTI HELILOOJATE LIIDU, EESTI KINOLIIDU. EESTI TEATRILIIDU AJAKIRI 4 Ш •': : I J^*"'""*4 л Ь ш XVIII AASTAKÄIK PEATOIMETAJA JURI ÄÄRMA, tel 44 04 72 MEIE KODULEHEKÜLJE INTERNETIS http://www.use.ee/tmk/ TOOB TEIENI TOIMETUS: Tallinn, Narva mnt 5 postiaadress 10505, postkast 3200 Faks 6 60 18 87 e-mail [email protected] Teatriosakonrd Margot Visnap ja Kadi Herkül, tel 44 40 80 Muusikaosakond % Saale Kareda ja Tiina Õun, tel 44 31 09 Filmiosakond Sulev Teinemaa ja Jaam Ruus, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask tel 6 41 82 74 Tehniline toimetaja Kaur Kareda, tel 6 44 54 68 Esikaanel: Korrektor Eesti pianismi lootus XXI sajandil — EMA I Solveig Kriggulson, tel 6 41 82 74 kursuse üliõpilane Äge Juurikas, konkurss- Infotöötleja festivali "Con brio '98" ülekaalukas võitja Pille-Triin Kareda, tel 44 47 87, 6 44 54 68 (žürii-, publiku- ja ETV preemia). Äge Fotokorrespondent Juurika varasemaist võitudest on säravaim Harri Rospu, tel 43 7756 esikohi (ja kõik eripreemiad) rahvus­ KUJUNDUS: MAI EINER, tel 6 41 82 74 vahelisel Stasys Vainiünase nimelisel noorte pianistide konkursil Vilniuses 1998. ' Harri Rospu foto festivalilt "Klaver '%" © "Teater. Muusika. Kino", 1999 Caryl Churchilli "Tipptüdrukud" Eesti Draa­ mateatris. Kersti Kreismann, Maria Avdjuško ja Viire Valdma. Mati Hiisi foto eorer-muusiko-kino /1999 SISUKORD TEATER VASTAB AIME UNT Lilian Vellerana TUTVUSTUSEKS: NOPPEID CARYL CHURCHILLI KUULSAMATEST NÄIDENDITEST Gerda Kordemets POST LAVAL EHK POSTFEM1NISM POSTMODERNIST­ LIKUS DRAMATURGIAS POSTSOTSIALISTLIKUL LAVAL ("Tipptüdrukud" Eesti Draamateatris) Jaanus Kulli PEER JA PROTASSOV TUULEVESKITE VASTU ("Peer Gynt" "Endlas" ja "Elav laip" "Ugalas") Jaak Rähesoo HOOAEG NEW YORGIS VIII MUUSIKA Mailis Põld VÕRDLUSVABALT (Festivalist "Klaver '98") Arne Mikk 70 AASTAT EVALD AAVA OOPERI "VIKERLASED" SÜNNIST Johannes Jürisson KUI HELILOOJA VILLEM KAPP OLEKS PÄEVIKUT PIDANUD Ivalo Randalu PERSONA GRATA.
    [Show full text]
  • 100-Aastases Teatris
    Eesti Draamateatri ajaleht nr 5, september 2010 Fotod: Peeter Laurits Rait Präätsa vitraazˇid Eesti Draamateatri ustel. 110000-aastases teatris MARI-LIIS LILL Draamateatri maja on sajandivanune, Draamateater ise vaid kümnendi võrra noorem. Keegi nagu ei lahkuks siit päriseks. Või päriselt. Mäletan, et päev enne, kui pidi ära Sajand – see on mõiste ajalooõpikust, see on kestvus, milleni enamik meist oma eluea saadetama varalahkunud näitlejat, peeti majas pidu. Kes sattusid tol õhtul üle suure jooksul ei küüni. Eriti teatris, kus elatakse küll väga mitut elu, aga mitte kuigi kaua. saali ukse vaatama, nägid äärmiselt ebareaalset pilti. Lava oli juba ärasaatmiseks valmis Muidu olekski ehk ebaõiglane. seatud – seal olid postamendid lilledele ja riidega kaetud alus kirstu jaoks. Aga et Enne mind on selles majas töötanud sajandi jagu inimesi. Kui selle peale mõelda, on tegemist oli ikkagi lavaga ning et samal ajal oli majas käimas meeleolukas tantsupidu, nende kohalolu tuntav. Räägitakse legende sellest, kuidas kunagi ammu veetis üks äsja mõjus see kõik lihtsalt... matusedekoratsioonina. Ja muutis selle lahkumise kuidagi teatrisse tulnud noor näitleja öö teatris – suure saali põrandal ja ihuüksi. Ikka selleks, vähem tõeliseks. Kohalolu aga tõelisemaks. et vanade olijatega paremini tuttavaks saada. Tänasel päeval ei ole selline tutvumisõhtu Peale selle on aeg-ajalt saalis vanade olijate naeru kuulda. Nad on kohal. enam võimalik – maja on öösiti valve all ja vanad olijad saavad rahulikult omi asju Ja on tajutav, et nad soovivad head. Tundub, et teispoolsuses ei ole konkurentsi. ajada. Seal on aega mõelda sellele, mis on tegelikult tähtis. Et mille nimel? See teatriajaloost Kohtumisi tuleb ette siiski. Ükskord näiteks ilmusid nad „Voldemari“ proovide ajal kuulus pealisülesanne, mis ometi ei ole aegunud.
    [Show full text]
  • Teater-Muusiko-Kin Ю ISSN 0207
    teater-muusiko-kinю ISSN 0207 — 6535 ENSV Heliloojate Eesti Kinoliidu ja Eesti Teatriliidu VII aastakäik Esikaanel: Eesti NSV teeneline kunstnik Kersti Kreismann juunis 1988 Tallinnas. V. Menduneni foto Tagakaanel: Piltpostkaart vaatega «Esto­ niale» Uue turu pool;. Kutse «Estoniat» teatri- ja kontserdihoone avamispidustustele 24. VIII 1913. ToimeHuse kolleegium JAAK ALLIK. IGOR GARSNEK EVALD HERMAKOLA AVO HIRVESOO ARVO IHO TÕNU KALJUSTE LEIDA LAIUS ARNE MIKK MIHKEL MUTT MARK SOOSAAR >, LEPO SUMERA OLO VILIMAA JAAK VILLER HARD VOLMER PEATOIMETAJA MIHKEL TIKS, -ei 44 04 72 ТВ TOIMETUS: Tallinn, Narva nmt 5 postiaadress 200090, postkast 51 Peatoimetaja asetäitja Vallo Raun, tel 66 61 62 Vastutav sekretär Helju Tüksammel, tel 44 54 68 Teatriosakond Reet Neimar ja Margot Visnaip, tel 4440 8( Muusikaosakond Mare Põldmäe ja Madis Kolk, tel 44 3109 Filmiosakond Jaak Lõhmus ja Sulev Teinemaa, tel 43 77 56 Keeletoimetaja Kulla Sisask, tel 44 54 68 Fotokorrespondent Alar Ilo, tel 42 25 51 KUJUNDUS: MAI EINER, tel 44 47 87 ИЖЗш шм lg «Teater. Muusika. Kino», 1988 SISUKORD TEATER VASTAB PRIIT PEDAJAS 5 DARIO FO (»Kes?») 27 Andres Laasik MÕNDA KESTMISE RASKUSTEST 32 Lilian Vellerana SINA PEAD TÄISKASVANUKS SAAMA . .. (Kersti Kreismannist) 42 MUUSIKA Viima Paalma «ESTONIA» TEATRI- JA KONTSERDIMAJA ENNE JA NÜÜD 12 «ESTONIA» PARIISIS 36 EDUARD TUBINA KIRJAD HEINO ELLERILE II 78 KINO Avo Uprus «SU HELDUST JA SU TÕDE MA EI SALGA ...» (Dokumentaalfilmist «Aidake meil elada») 53 Jaak Lõhmus NATÜÜRMORT JA RATSANIK (Dokumentaal­ filmist «Elu ilma .. ») 55 Stig Björkman USALDUS, ARMASTUS JA KUNST (Mõtisklusi filminäitleja tööst) 57 Kalev Uuetoa SU JUURED ON GEORGIAS (Gruusia uusimast mängufilmist) 69 fir* Ш Sulev Teinemaa VEEL ÜKS SELTS nim.
    [Show full text]
  • Estonian Literary Magazine Spring 2016
    Estonian Literary Magazine Spring 2016 1 MORE INFORMATION SOURCES: ESTonian Writers’ UNION Eesti Kirjanike Liit Estnischer Schriftstellerverband Harju 1, 10146 Tallinn, Estonia Phone & fax: +372 6 276 410, +372 6 276 411 [email protected] www.ekl.ee TARTU BRANCH OF ESTonian Writers’ UNION Vanemuise 19, 51014 Tartu, Estonia Phone and fax: 07 341 073 [email protected] ESTONIAN LITERATURE CENTRE Eesti Kirjanduse Teabekeskus Sulevimägi 2-5 10123 Tallinn, Estonia www.estlit.ee The current issue of ELM was supported by the Estonian Ministry of Culture 2 ESTONIAN LITERARY MAGAZINE · SPRING 2016 Contents 2 Don’t fear the more serious and mature children’s books An interview with Piret Raud by Eva and Indrek Koff 14 Six Estonian Poets: Juhan Viiding and others since him by Jan Kaus 18 Poetry by Juhan Viiding 20 The Man Who Spoke Snakish: Andrus Kivirähk in English by Peter Blackstock 24 The many voices of Estonian drama by Heidi Aadma 30 Insanity in Estonian literature by Maarja Vaino 34 The irony of hope by Adam Cullen 38 Short outlines of books by Estonian authors by Carolina Pihelgas, Peeter Helme and Jan Kaus © 2016 by the Estonian Institute; Suur-Karja 14, 10140 Tallinn, Estonia; ISSN 1406-0345 [email protected] · www.estinst.ee · phone: +372 631 4355 · fax: +372 631 4356 Editorial Board: Peeter Helme, Ilvi Liive, Piret Viires Editor: Jan Kaus · Translator: Adam Cullen · Language editor: Richard Adang Layout: Kristjan Mändmaa On the Cover: Piret Raud, Photo by Ingrid Maasik Estonian Literary Magazine is included in the EBSCO Literary Reference Center ILLUSTRATION BY PIRET RAUD BY ILLUSTRATION Don’t fear more serious and mature children’s books An interview with Piret Raud by Eva and Indrek Koff Last year alone, seven books by the children’s writer and artist Piret Raud were published in languages other than Estonian.
    [Show full text]
  • Eesti Film Estonian Film 2000-2006
    EESTI Eesti fi lm FILM Estonian Film ESTONIAN 2000-2006 FILM 2000 2006 Pikk mängufilm sai jalad alla Eesti mängufilm 2000–2006 20. sajand lõppes eesti filmile masendava pööritav tulemus, eriti just 1990. aastatel ka- ikaldusega: aastal 2000 ei saanud meil valmis tastroofiliselt vähenenud kinokülastatavuse ühtegi täispikka kunstilist linateost. See aga ei taustal. tähendanud, et neid ei tehtud. Arenduse ja toot- mise tsüklid olid mitmel põhjusel veninud, põud Uued sihid hajus, vana kuulujutt eesti filmi surmast oli jälle Areldi strateegiliseks sihiks seatud kolme täis- liialdatud. pika mängufilmini aastas, millest üks pidi olema Järgmise kahe aasta jooksul tehti valmis neli autorifilm festivalide tarbeks, teine film rahvale mängufilmi, mille kunstilistes ambitsioonides ning kolmas laste- ja noorsoofilm, jõuti alles ei maksa kahelda. Kvantiteedi üle võis endiselt 2004. aastal. Ent juba järgmisel aastal suutsime nuriseda, hambaid teritati ka filmide sisulise toota rohkem kui pool tosinat täispikka män- kvaliteedi ja vaadatavuse osas. Näiteks kriiti- gufilmi – justkui oleks NATOsse ja Euroopa Liitu kute poolt aasta parimaks linateoseks valitud, pääsemine ka mängufilmi lüüsid avanud. Lõpuks tööstusmanipulatsiooni- ja spionaažiteemaline ometi võis koguse üle hõisata, publiku üks silm “Agent Sinikael” (rež Marko Raat, 2002) kogus oli televiisori küljest kinosaali kallutatud, noo- ainult kolm tuhat vaatajat, aga riiklikult soo- remale ja teadlikumale vaatajale mängis mõju- situd patriootiline rahvafilm Vabadussõjast kat rolli Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF). Ees- “Nimed marmortahvlil” (Elmo Nüganen, 2002) ti Televisiooni moraalse ja ka pisikese rahalise ja suuresti erakapitali toel toodetud komöödia süstiga hakati tegema madala eelarvega video- “Vanad ja kobedad saavad jalad alla” (Rando mängufilme, millele pani õla alla ka Eesti Kul- Pettai, 2003) tõmbasid vastavalt 168 000 ja tuurkapital, lisaks tavapäraselt toetavale Eesti 82 000 vaatajat, mis oli Eesti kohta suisa pead- Filmi Sihtasutusele.
    [Show full text]