Rõõmsatujuline Teatrijuht on Hea Enne
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 EEsietendussietendus 3 Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Fotod: Teet Malsroos Fotod: Teet „Tuhkatriinumäng“. Prints – Tõnu Oja, Perenaine – Ita Ever Urmas Paet Rõõmsatujuline teatrijuht on hea enne Mõnikord tekib väike kahetsustunne, et mesed on võtnud ehk liigagi tagasihoid- nud palju seda midagi, mida oli ja on või- teatrisaalis. NO-teatri „The Rise and Fall eesti teater tegutseb pisikeses keeleruu- liku hoiaku. See ei peaks ka tänases ja malik saada vaid headelt lavastustelt ning of Estonia“ esietendus oli just Solarise mis, mis seab oma raamid. Nii mõnigi homses Eestis nii olema. Teater on män- mitte kuskilt mujalt. saalis lõppenud, kui heitsin pilgu mobiil- kord tahaks, et eesti teatrisündmust saaks ginud ja mängib väärtuslikku osa nii Ees- telefonile, kus ootas närviliselt sõnum, et vahetult jagada ka muu maailmaga, nii ti ühiskonna tervemõistuslikkuse tasa- Ita Everi juubelietenduse järel oli mul või- Liibanonis rööviti seitse eestlast. Vasakus nagu see on võimalik muusikas. Ja olla kaalupunkti paigal hoidmises kui konk- malus seda võimast ja ainulaadset näitle- meelekohas hakkas trummeldama – see uhke, et nii väikeses keeleruumis on nii reetsete inimeste vaimses elukvaliteedis. jat draamateatri laval õnnitleda. Rääkida lugu ei tohi halvasti lõppeda. palju andeid. Aga mõnikord jääb peale Mul on kujunenud teatriga põhjalik korraga temaga ja inimestega saalis. See ka tunne, et on tõeline privileeg olla nen- suhe. Eks see tule lapsepõlvest. Lasna- on olnud paljude aastate keerulisemaid, Nägin täna pooljuhuslikult Rein Oja. de väheste seas, kes tõelisest teatrisünd- mäel asuva ja tolle aja maailma suurima aga samas väärtuslikemaid avalikke rää- Ta rääkis natuke nii oma kui mõnest tei- musest eesti keeles osa saavad. Kuigi jah eestikeelse kooli teatrikallakuga 1. klass kimisi. Püüda anda tänuga tagasi midagi- sestki teatrist ja oli vist heas tujus. Vana – head asja tahaks ju ikka pigem jagada. ning lapsele aukartustäratavalt arusaa- gi sellest, mida eesti teatrilt ise olen saa- Nõmme rahvatarkus ütleb igatahes, et Teater mängib Eestis jätkuvalt märk- matute nimedega teatritunnid – lavaline nud. kui teatrijuhti kuuldakse varasügisel hea sa suuremat rolli, kui konkreetse teat- liikumine, improvisatsioon ja lavakõne – tujuga teatriteemadel rääkimas, tuleb ri konkreetse etenduse lavalaudadele suutsid mõju avaldada küll. Suutsid teki- Mu selle aasta emotsionaalselt pingelise- mitme tõelise teatrisündmusega hooaeg. mahub. Kuigi mul on tunne, et teatriini- tada huvi ja soovi aru saada. Ja on and- maid ja raskemaid protsesse algas samuti 2 EEsietendussietendus Eesti Draamateatri ajaleht nr 6, september 2011 Ernest Hemingway “V iies kolonn” Lavastaja Ingo Normet (külalisena), kunstnik Liina Unt (külalisena), tõlkinud Peeter Sauter. Esietendus 27. septembril 2011 suures saalis. Osades: Raimo Pass, Merle Palmiste, Marta Laan, Maria Klenskaja, Martin Veinmann, Sulev Teppart (külalisena), Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Mari Lill, Tõnu Aav, Hendrik Toompere jr jr, Mihkel Kabel, Roland Laos. „Viies kolonn“ on Ernest Hemingway ainukene näidend. Loos põimuvad sõda ja armastuslugu ning ühel hetkel peavad peategelased seisma silmitsi oma valikute ja paratamatusega. „Viies kolonn“ jõuab eesti lavadele esmakordselt. Hemingway romaanikir- Hispaania kodusõja ajal. meeldivust saab teistele janikuna ei vaja tutvus- Mida on sellel esmap- peale suruda. tamist, küll aga on ilm- ilgul kaugel lool ütelda Teadlased on avastanud selt paljude jaoks üllatav tänasele Eesti vaatajale? geeni (Pet-1), mis on nor- see, et ta on kirjutanud maalse rahutuse ja agres- IN:„Dramaturgia eeldab siivsuse taseme eelduseks. ka näidendi. Miks otsus- tugevaid konfl ikte. Lahjast tasid lavastada just sel- Case Western Reserve argiloost saab vaid lahja Ülikooli teadlaste uuri- le seni vähetuntud näi- lavaloo. Shakespeare kir- temängu, mitte näiteks muse kohaselt muutuvad jutas oma ajalookroonikad täiskasvanud hiired gee- dramatiseerida sama sõdade ja võimuvõitluste temaatikaga tegelevaid ni väljalülitamisel võr- taustale. Sõjad ja võimu- reldes kontrollrühmaga väga tuntud tekste „Kel- võitlus olid Shakespeare’ile agressiivsemaks ja rahutu- lele lüüakse hingekella“ huvitavad seevõrd, kui- maks.“ või „Hüvasti, relvad!“? das nende alusel kirjuta- tud näidendites avaneb See on näitemäng ar- Lavastaja Ingo Normet: inimloomus. Kuidas ini- mastuse võimalikkusest „Keeruline öelda, miks just mesed käituvad piirsituat- kooselus sõjaga. Kas sel- üks aga mitte teine näi- sioonides. Miks peaks XV les mängus on võitjaid? dend antud hetkel huvitav sajandi Inglismaal peetud Fotod: Ann Einberg tundub. Huvitav tähendab Rooside sõja käsitlemine „Sõda on ekstreemne elu- seda, et materjal ei ammen- meid täna enam huvitama, keskkond, kõik kired Poliitik – Mihkel Kabel; Antonio, vastuluure ülem – Martin Veinmann du juba esimestes proo- kui tegevuse toomine XX on teravamad, kiiremad, vides, vaid muutub päev- sajandi kolmekümnendate võib-olla ka värskemad. päevalt huvitavamaks. Eri- aastate Hispaaniasse? Nii Armastusest sõja ajal on ti oluline on see näitlejate- siin kui seal võitlesid oma- kirjutatud palju jutte, vän- le, sest lavastaja teeb proo- vahel sama rahva esinda- datud fi lme. Armastus on ve paar-kolm kuud, ning jad, abiks mõnel määral agressiivsust tasakaalus- lülitub siis teistele töödele, vabatahtlikke välismaala- tav. Hemingway vastan- aga näitlejad peavad selle si. Vennatapusõda. Raske dab sõja julmustele igatsu- materjaliga elama aastaid. kaasa tunda ühtedele või se kodu, armastuse, kau- „Viiendas kolonnis“ on teistele. Ei oska ka kelle- nite ja põnevate kohtade koos paljude külastami- Hemingway Sõda on ekstreemne elukeskkond, se, hea toi- teoste aines. kõik kired on teravamad, kiiremad, du, muusika Armastus ja ja hea vei- eneseohver- võib-olla ka värskemad. ni järgi. Ini- dus, hirm mene peab kaotada armastades oma gi poolt olla. Vennatapu- oskama nautida elu. vabadus. Inimene ja vägi- sõja mõiste on II maail- Sellest kõigest on juttu näi- vald, inimene ja valik. masõja päevilt tuttav ka dendis „Viies kolonn“.“ Olen selle näidendi peale eestlastele, mil oma kodu mõtelnud juba mituküm- vabaduse eest sõditi sageli mend aastat. Aga siiamaa- vaenulikes mundrites vend Hemingway „Viies ko- ni pole lavastanud. Hea- venna vastu. Hemingway meel, et vana kolleeg Priit on „Viiendas kolonnis“ lonn“ ilmus 1938. aas- Pedajas usaldas mind seda ilmselt vabariiklaste poo- tal, Sinu tõlge kõlab väga näidendit Eesti Draama- lel. Ent romaanis „Kelle- tänapäevaselt. Mis selles teatris lavale tooma. le lüüakse hingekella“ on loos tänast päeva kõne- tab? „Viiendasse kolonni“ on juba palju keerulisem. Kir- Dorothy Bridges – Merle Palmiste; Philip Rawlings – Raimo Pass kätketud palju hea dra- janik ei saa olla tendents- Tõlkija Peeter Sauter: maturgia tunnuseid, mis lik. Sõda ja julmus hukuta- humoristi mängida. Tükk ma usun. Minu jaoks on kaaegne kooliõpik teatas „Veider lugu on minu mee- annavad näitlejatele või- vad mõlemalt poolt. Peagi on kirjanduslooliselt huvi- tüki tänapäevasus eelkõi- pateetiliselt: „Unable to lest sellega, et originaal- maluse mängida huvita- algas Teine maailmasõda, tav. See, mis oli noore ge aegumatutes inimsuhe- create, he committed suici- tekstid ei vanane, aga tõlge vaid ja vastuolulisi rol- mis ületas oma hävituski- Hemingway proosas nii tes, meeste matšopanekus de.“) vananeb. Kui teatris teha le. Armastuse kolmnurk, res kõik inimkonna poolt kõva ja hästi töötav, on ja naiste kottimises. Minu Tammsaare näidendit, siis Need minu sõnad võivad tõsised ja koomilised tege- senikogetu. Hävituskirg siin ka olemas, aga justkui meelest on tükk selgelt sek- me seda vist ümber kir- tunduda ülbed ja räiged lased, inimeste karmus ja lahvatab maailmas siia- kõverpeeglis, siit näeb natu- sistlik, populistlik ja kantud jutama ei hakka. Kui aga Hemingway suhtes. Olgu nõrkus. Kõik samad väär- maani nagu kulutuli, nagu ke ja alasti ta nõkse, mida epakast klassivihast, aga tahaks välja anda mõne siis öeldud, et pean palju- tused, mis Hemingway katk, meeletus, mis ei tun- me ei oska läbi näha proo- arvatavasti Ingo Normet teksti, mille Tammsaare tõl- dest ta tekstidest kõvasti ja populaarsetes romaanides ne piire. Inimesi on haa- sas. Hemingway enda ees- pole nõus. Tükki tõlkides kis, siis peaksime ilmselt mehest ka. Kriitika tulebki „Kellele lüüakse hinge- ranud tapataud. Põhja- sõna näitab, et Hem oli isegi ei tundunud mulle enam nii tegema uue tõlke, sest tõl- sest, kui sa lähed lähedalt kella“, „Omada ja mitte Aafrika, Lähis-Ida, Afga- ses tekstis ebakindel. Mõni totter, et FBI Hemingeway ge on vanaks jäänd. uurima ja puurima meest, omada“, „Hüvasti, rel- nistan. Koolitulistamised hispaanlane võiks öelda, et telefonikõnesid pealt kuu- Võtsin korraks nüüd kellest pead ja leiad sealt vad!“ ja paljudes juttudes. heaoluriikides. Maniakk, on sigadus, et Hemingway las, mida tollal ei usutud, „Viienda kolonni“ tõlke kõvasti paska ja pappi. Need väärtused ei ilm- kes tapab Norras pea sada nende raskest kodusõjast kui Hem paranoikuna hul- lahti ja nägin kohe, et selle Mida on muidugi küllaga ne näidendi esmalugemi- inimest leiab veel teooria, opereti kirjutas. lumajja pisteti. Ma ei arva paari kuuga, mis tõlke tege- meis kõigis. sel, ta nõuab süvenemist miks ta nii käitub. Noo- Aga ma usun, et lavasta- küll, et see ta tappis. Pigem misest on möödunud, on ta – nagu iga teine hea näi- red, kes peksavad segi ja arvab hoopis teisti ja ma ikka, et matšopanek, mida Summa summarum – kui minu jaoks juba vanaks jää- dendki. Temas on mater- poeaknaid