Operational Programme for Development of Living Environment and Following Thematic Working Groups Were Established Where All Relevant Ministries Were Involved (Incl

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Operational Programme for Development of Living Environment and Following Thematic Working Groups Were Established Where All Relevant Ministries Were Involved (Incl Operational Programme for the Development of the Living Environment Republic of Estonia CCI number: 2007EE161PO002 May, 2010 1 1 CONTENTS 1 Contents ..................................................................................................................................... 2 2 EXECUTIVE SUMMARY ........................................................................................................ 6 3 INTRODUCTION ..................................................................................................................... 8 3.1 Nature and underlying basis of the Operational Programme ................................................ 8 3.2 Preparation process of the Operational Programme .............................................................. 9 3.3 Connections with operations under other operational programmes and national development plans ........................................................................................................................ 10 3.4 Involvement of partners ....................................................................................................... 11 4 ANALYSIS OF CURRENT SITUATION .............................................................................. 13 4.1 ENVIRONMENTAL PROTECTION ................................................................................ 13 4.1.1 Pollution prevention and reduction ............................................................................ 13 4.1.2 Use of the environment .............................................................................................. 21 4.1.3 Environmental management ...................................................................................... 27 4.1.4 Environmental information, education and awareness .............................................. 27 4.1.5 Prevention and management of environmental emergencies ..................................... 31 4.1.6 Environmental supervision ........................................................................................ 32 4.1.7 Experience with the use of structural instruments in the environmental sector in 2004–2006 ................................................................................................................................ 34 4.2 ENERGY ............................................................................................................................. 37 4.3 REGIONAL AND LOCAL DEVELOPMENT .................................................................. 41 4.3.1 Description of current situation ................................................................................. 41 4.3.2 Development needs .................................................................................................... 47 4.3.3 Overview of policies to date ...................................................................................... 53 4.3.4 Implementation of the National Development Plan / Single Programming Document 2004–2006 .............................................................................................................. 54 4.4 EDUCATION INFRASTRUCTURE ................................................................................. 55 4.4.1 Vocational education and training ............................................................................. 56 4.4.2 Schools for students with special educational needs ................................................. 59 4.4.3 Youth work ................................................................................................................ 60 4.4.4 Experience with the use of structural instruments in the education sector in 2004–2006 ................................................................................................................................ 61 4.5. HEALTH AND WELFARE INFRASTRUCTURE ...................................................... 63 4.5.1 Health care ................................................................................................................. 63 4.5.2 Social welfare ............................................................................................................. 66 2 4.5.3 Experience with the use of structural instruments in the field of health and welfare in 2004–2006 ............................................................................................................... 70 5 PRIORITY AXES .................................................................................................................... 72 5.1 PRIORITY AXIS 1: DEVELOPMENT OF WATER AND WASTE MANAGEMENT INFRASTRUCTURE .......................................................................................................................... 72 5.1.1 Justification of need ................................................................................................... 72 5.1.2 Development of water management .......................................................................... 73 5.1.3 Development of waste management .......................................................................... 76 5.1.4 Contribution to horizontal themes ............................................................................. 78 5.1.5 Major projects ............................................................................................................ 79 5.1.6 Linkages with other operational programmes and strategies ..................................... 79 5.2 PRIORITY AXIS 2: DEVELOPMENT OF INFRASTRUCTURES AND SUPPORT SYSTEMS FOR SUSTAINABLE USE OF THE ENVIRONMENT ...................................................................................... 82 5.2.1 Justification of need ................................................................................................... 82 5.2.2 Maintenance of biological diversity ........................................................................... 82 5.2.3 Development of environmental education infrastructure .......................................... 84 5.2.4 Development of environmental monitoring ............................................................... 85 5.2.5 Improvement of preparedness for environmental emergencies ................................. 86 5.2.6 Development of environmental supervision .............................................................. 88 5.2.7 Contribution to horizontal themes ............................................................................. 89 5.2.8 Major projects ............................................................................................................ 90 5.2.9 Linkages with other operational programmes and strategies ..................................... 90 5.3 PRIORITY AXIS 3: DEVELOPMENT OF ENERGY SECTOR .......................................................... 93 5.3.1 Justification of need ................................................................................................... 93 5.3.2 Broader use of renewable energy sources and protection of ambient air .................. 95 5.3.3 Promotion of energy conservation in housing ........................................................... 98 5.3.4 Contribution to horizontal themes ............................................................................. 99 5.3.5 Major projects ............................................................................................................ 99 5.3.6 Linkages with other operational programmes and strategies ..................................... 99 5.4 PRIORITY AXIS 4: INTEGRAL AND BALANCED DEVELOPMENT OF REGIONS .......................... 102 5.4.1 Justification of need ................................................................................................. 102 5.4.2 Development of local public services ...................................................................... 103 5.4.3 Development of urban regions ................................................................................. 104 5.4.4 Strengthening of the competitiveness of regions ..................................................... 106 5.4.5 Contribution to horizontal themes ........................................................................... 107 5.4.6 Major projects .......................................................................................................... 108 3 5.4.7 Linkages with other operational programmes and strategies ................................... 108 5.5 PRIORITY AXIS 5: DEVELOPMENT OF EDUCATION INFRASTRUCTURE .................................. 119 5.5.1 Justification of need ................................................................................................. 119 5.5.2 Modernisation of the study environment of vocational schools .............................. 121 5.5.3 Improvement of the quality of the study environment of schools intended for students with special educational needs (SEN) through developing the relevant infrastructure .......................................................................................................................... 124 5.5.4 Modernisation of open youth centres, information and counselling centres and hobby schools ......................................................................................................................... 125 5.5.5 Contribution to horizontal themes ........................................................................... 126 5.5.6 Major projects .......................................................................................................... 127 5.5.7 Linkages with other
Recommended publications
  • Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26
    Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Lisa 2 Kinnitatud Vooluveekogude Parandatud Nimekiri
    Lisa 2 Kinnitatud vooluveekogude parandatud nimekiri 30.03.
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere Põhjaveekogum Ida-Eesti Vesikonnas (15)
    Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (15) Põhjaveekogumi iseloomustus Põhjaveekogumi iseloomustus tugineb Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud põhjaveekogumi kontseptuaalse mudeli aruandele (Marandi jt., 2019): Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, EGF:9110 Rakvere. (https://fond.egt.ee/fond/egf/9110), kust leiab lisainformatsiooni lisas esitatud põhjaveekogumi kohta ning täiskirjed lisas toodud kirjanduse viidetele. PVK Põhjaveekogumite Pindala Vesikond Põhjaveekompleks Maakond nr. grupp (km2) Ida-Eesti Siluri- Kvaternaari, Siluri- Lääne-Virumaa, 15 1288 vesikond Ordoviitsiumi Ordoviitsiumi Jõgevamaa Kivimite litoloogiline Kogum paikneb Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites ja koostis neid katvates Kvaternaari setetes, mida on mõjutanud põllumajandustegevus (nitraaditundlik ala). Veekihte moodustavate kivimite litoloogiline koostis on suhteliselt homogeenne, koosnedes mitmesugustest lubjakivi ja dolomiidi erimitest, milles esinevad mergli vahekihid. Maapinna lähedal on kivimid sageli karstunud ja lõhelised. Sügavuse suurenedes lõhelisus väheneb. Kogumi paksus Litoloogiliselt ulatub põhjaveekogumit moodustavate kivimite paksus ~200 meetrini, kuid tulenevalt sügaval paiknevate karbonaatkivimite puudulikust veeandvusest piirdub vettandva osa ehk põhjaveekogumi paksus enamasti ülemise 70 meetriga
    [Show full text]
  • 101 Biograafiat-2021-June.Pdf
    101 BIOGRAPHIES The 14th Riigikogu June 17, 2021 Tallinn 2021 Compiled on the basis of questionnaires completed by members of the Riigikogu / Reviewed semi-annually Compiled by Marge Allandi, Rita Hillermaa and Piret Pärgma / Translated by the Chancellery of the Riigi- kogu / Estonian edition edited by Gerli Randjärv, English edition by Piret Pärgma / Cover by Tuuli Aule / Layout by Margit Plink / Photos by Erik Peinar ISSN 2674-3205 Copyright: Chancellery of the Riigikogu, National Library of Estonia CONTENTS Members of the 14th Riigikogu 3 Members of the Riigikogu by Constituency 114 Members of the Riigikogu by Faction 117 Members of the Riigikogu by Committee 120 Members of the Riigikogu Whose Mandate Has Been Suspended or Has Terminated 124 List of Riigikogus 148 Abbreviations and Select Glossary 149 CONTENTS CONTENTS 2 Members MEMBERS OF Merry Aart Uno Kaskpeit Kristen Michal Erki Savisaar THE 14TH RIIGIKOGU Annely Akkermann Erkki Keldo Marko Mihkelson Helir-Valdor Seeder Yoko Alender Kert Kingo Madis Milling Andrus Seeme Tiiu Aro Signe Kivi Aadu Must Sven Sester Riho Breivel Toomas Kivimägi Eduard Odinets Priit Sibul Dmitri Dmitrijev Aivar Kokk Jevgeni Ossinovski Riina Sikkut Ivi Eenmaa Rene Kokk Ivari Padar Imre Sooäär Enn Eesmaa Mihhail Korb Hanno Pevkur Mihhail Stalnuhhin Peeter Ernits Andrei Korobeinik Heljo Pikhof Timo Suslov Hele Everaus Siret Kotka Õnne Pillak Margit Sutrop Kalle Grünthal Heiki Kranich Siim Pohlak Aivar Sõerd Helle-Moonika Helme Igor Kravtšenko Kristina Šmigun-Vähi Anti Poolamets Mart Helme Eerik-Niiles Kross
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamãju Strateegilise Hindamise Aruanne
    VINNI VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÃJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 TARTU Tel 740 9800, faks 740 9801 [email protected] www.hendrikson.ee Tartu 2008 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2 Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... 5 1 Ülevaade planeeringust ja keskkonnamõju strateegilisest hindamisest.................... 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja sisu.................................................................. 6 1.2 Asjakohased planeerimisdokumendid.......................................................... 6 1.2.1 Vinni valla arengudokumendid................................................................ 6 1.2.2 Lääne-Viru maakonna arengudokumendid................................................ 8 1.2.3 Eesti ruumiline areng ............................................................................ 9 1.2.4 Üldplaneeringu vastavus keskkonnakaitse eemärkidele ja keskkonna-alastele õigusaktidele ..................................................................................................10 1.3 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldusest .....................11 1.3.1 Planeeringu ja KSH osapooled ...............................................................12 1.3.2 KSH aruande koostamise protsess .........................................................12 1.3.3
    [Show full text]
  • Revised Sequence Stratigraphy of the Ordovician of Baltoscandia …………………………………………… 20 Druzhinina, O
    Baltic Stratigraphical Association Department of Geology, Faculty of Geography and Earth Sciences, University of Latvia Natural History Museum of Latvia THE EIGHTH BALTIC STRATIGRAPHICAL CONFERENCE ABSTRACTS Edited by E. Lukševičs, Ģ. Stinkulis and J. Vasiļkova Rīga, 2011 The Eigth Baltic Stratigraphical Conference 28 August – 1 September 2011, Latvia Abstracts Edited by E. Lukševičs, Ģ. Stinkulis and J. Vasiļkova Scientific Committee: Organisers: Prof. Algimantas Grigelis (Vilnius) Baltic Stratigraphical Association Dr. Olle Hints (Tallinn) Department of Geology, University of Latvia Dr. Alexander Ivanov (St. Petersburg) Natural History Museum of Latvia Prof. Leszek Marks (Warsaw) Northern Vidzeme Geopark Prof. Tõnu Meidla (Tartu) Dr. Jonas Satkūnas (Vilnius) Prof. Valdis Segliņš (Riga) Prof. Vitālijs Zelčs (Chairman, Riga) Recommended reference to this publication Ceriņa, A. 2011. Plant macrofossil assemblages from the Eemian-Weichselian deposits of Latvia and problems of their interpretation. In: Lukševičs, E., Stinkulis, Ģ. and Vasiļkova, J. (eds). The Eighth Baltic Stratigraphical Conference. Abstracts. University of Latvia, Riga. P. 18. The Conference has special sessions of IGCP Project No 591 “The Early to Middle Palaeozoic Revolution” and IGCP Project No 596 “Climate change and biodiversity patterns in the Mid-Palaeozoic (Early Devonian to Late Carboniferous)”. See more information at http://igcl591.org. Electronic version can be downloaded at www.geo.lu.lv/8bsc Hard copies can be obtained from: Department of Geology, Faculty of Geography and Earth Sciences, University of Latvia Raiņa Boulevard 19, Riga LV-1586, Latvia E-mail: [email protected] ISBN 978-9984-45-383-5 Riga, 2011 2 Preface Baltic co-operation in regional stratigraphy is active since the foundation of the Baltic Regional Stratigraphical Commission (BRSC) in 1969 (Grigelis, this volume).
    [Show full text]
  • Vinni Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH)
    Vinni valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH aruanne Eelnõu 26.10.2020 Planeerimisprotsessi korraldaja: Vinni Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AB Artes Terrae OÜ KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee 2019-2020 2 Vinni valla üldplaneeringu KSH. Aruande eelnõu. Alkranel OÜ Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5 1. Üldosa ................................................................................................................................. 6 1.1 Üldplaneeringu eesmärk ja vajadus ............................................................................. 6 1.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk, ulatus ja metoodika ...................... 6 2. Üldplaneeringu seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................ 10 2.1 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (2012) ........................................................... 10 2.2 Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ (2018) ............................................. 10 2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) ........................................................ 11 2.4 Vinni valla arengukava 2019-2030 (2019) ................................................................ 12 2.5 Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) 2019-2031 (2019)13 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja mõju hindamine .......................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]