DOCSLIB.ORG

Tõnis Ritson Toomas Hellat Ja KGB 5

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Tõnis Ritson Toomas Hellat Ja KGB 5 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 TÕNIS RITSON (Toomas Hellati KGBle 1944/45 ülevaade pagulastest sai lõpetatud alles kirjutatud omakäeliste aruannete kahe päeva eest. Võib-olla tõesti kiirus- algus TUNA 1998 nr 1) tati tagant. Seda enam paneb imestama Toomas Hellati mälu, mis säärase hulga Järgnev ülevaade võõrvägedes võidelnud andmeid talletada suutis ja eeluurimis- Eesti ohvitseridest (ERAF, f 129, n 1, s kongi viljastavais tingimusis need kärsi- 24585, II kd, l.23-31) sai Hellatil valmis tute võimurite tarvis paberile jäädvustas. 16.02.1945 ning see on tema oma käega Muud kirjandust sirvides saab aga ikka- kirja pandud ülestunnistuste seas kõige gi selgeks, et terve rida ohvitsere, ka kõr- napisõnalisem. Vahest siis sõjaväelasli- gemaid, on nimetamata. On siin tegemist kult konkreetne, koosnedes suuremalt juhusliku unustamise või kindla suundu- jaolt vaid viidetest varemöeldule. Eks musega? Kui, siis millisega? Ja milleks? seepärast saab ka siinsed märkused teha Väidetavasti (Ülo Jõgi, vt Tuna, 1998, nr lühemad, osutada eelnevaile osadele ja 1, lk 130) püüdis Hellat järjekordselt luu- autori toimikus sisalduvatele mater- reaparaati üle mängida, kuid miks oli jalidele; lühendamise mõttes ka- seejuures vaja võidukaile vägedele veel sutan viimase juures tavakohaselt niisugune ports potentsiaalseid karistus- ainult köite ja lehekülje numbrit. aluseid ehk vaenlase ohvitsere ette söö- Täitmist vajavat nimekirja pole ta? Küsimused tahaksid vastuseid, asi autorile siin ette antud, 129 nime vääriks põhjalikumat uurimist. puhul on järgitud alluvusvahekor- di ülemused ikka kõigepealt, Kirjaviis on jäänud muutmata, ka ko- nagu kord ja kohus ja (luure)- madega pole siin eriliselt patustatud, ohvitserile sünnis. Kidakeelsuse milline pisipuudus eelnevate osade juu- põhjus on ilmne, pikk ja põhjalik res veidi arusaamist häiris. Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 EESTI OHVITSERID SAKSA JA SOOME ja. 1940 aastal põgenes Soome. Vahistati 1941 SÕJAVÄES aastal Soomes kui Nõukogude-Liidu agent. Hiljem toodi Eestisse, kus istus vanglas. Vaba- 1. Soodla, Johannes (1) Brigadeführer und nes 1944 aastal, mille järel oli Omakaitse Generalmajor der Waffen SS (=Kindral-major). juhtide kooli lektoriks. Kus viibib praegu, ei Vaata: Aktiivsed rahvuslikud pagulased. tea. 2. Rotberg (2) Kindral-major end. eesti 15. Kanep (15) kolonel end. eesti sõja- sõjaväes 194041 diviisiülem Punaarmees. väes. Viimati Toompea lossi komandant. 1940 1941 sattus sakslaste kätte vangi. Pärast seda aastal põgenes Soome, kus vahistati Nõuko- elas eraisikuna Tallinnas. Kus viibib praegu, gude-Liidu agendina. Hiljem toodi Eestisse ja ei tea. vabanes 1944 aastal. Kus viibib praegu, ei tea. 3. Rieberg (3) Kindral-major. Teenis end. 16. Kanep (16) kolonel juba tsaari-vene eesti sõjaväes tehniliste vägede inspektorina. armees. Pärast seda end. eesti sõjaväes. Hil- 1940 aastal asus ümber Saksamaale. Teenis jem reservis Saksa okupatsiooni ajal tegeles saksa sõjaväes, olles Metzi linna komandan- kindlustusalal Tallinnas. Kus viibib praegu, ei diks 1944 aastal ühe eesti üksuste formeeri- tea. misstaabi ülemaks 18. saksa armee staabi juu- 17. Mere (17) mereväe kapten end. eesti res. Lahkus suvel 1944 Saksamaale. sõjaväes. Merejõudude ülemjuhataja kuni 4. Pitka, Johannes (4) kontra-admiral. 1939. Vallandati ja arvati reservi pärast inter- Vaata: Aktiivsed rahvuslikud pagulased. neeritud poola allveelaeva Orzel põgenemist 5. Kurg, Hans-Enn (5) kolonel. Vaata: Tallinnast. Saksa okupatsiooni ajal oli kauba- Erna ja Saksa luure. laeva kapteniks. Kus viibib praegu, ei tea. 6. Bassenspiller (6) kolonel. Teenis omal 18. Luts (18) kolonel-leitnant. Vaata: Ak- ajal end. eesti sõjaväe 1. Ratsarügemendi üle- tiivsed rahvuslikud pagulased. mana. Arvati reservi. 1940 asus ümber Saksa- 19. Mere (19) Obersturmbannführer (ko- maale. Teenis saksa sõjaväes, olles 1944 aas- lonel-leitnant). Endises eesti sõjaväes lennu- tal tegev kindral-major Riebergi staabi juures. väe major. Saksa okupatsiooni ajal kuni 1943 Lahkus 1944 suvel Saksamaale. aastani SD eesti osa ülemaks. Pärast seda rü- 7. Sinka (7) kolonel. Vaata Aktiivsed rah- gemendiülem 20. Eesti SS-diviisis (3. rüge- vuslikud pagulased. ment). Lõpuks osakonnaülem Soodla juures 8. Maide (8) kolonel. Vaata: nimekiri Kindralinspektuuris. Läks tõenäoliselt Saksa- Rahvuslikud põrandaalused organisatsioo- maale. nid juurde. 20. Stockeby (20) Obersturmbannführer. 9. Saarsen (9) kolonel. Vaata: Aktiivsed Kolonel-leitnant end. eesti sõjaväes. Saksa rahvuslikud pagulased. okupatsiooni ajal astus vabatahtlikult eesti 10. Jakobson, Louis (10) kolonel. Vaata: leegioni. Teenis Kindralinspektuuris Tallinnas. nimekiri Rahvuslikud põrandaalused organi- 21. Riipalu, Harald (21) Obersturmbann- satsioonid juurde. führer. Raudristi rüütliristi kavaler. Leitnant 11. Masing (11) kolonel. Vaata: Akt. rahv. end. eesti sõjaväes, hiljem Punaarmees. Jook- pagulased ja Saksa luure. sis 1941 või 1942 aastal sakslaste poole üle. 12. Ratiste (12) kolonel. Vaata: Akt. rahv. Astus vabatahtlikult eesti leegioni. Tegi seal pagulased. kiiret karjääri, olles viimati 20. Eesti SS-diviisi 13. Leithammel (13) kolonel end. eesti 1. rügemendi ülemaks. Tõenäoliselt läks saks- sõjaväes 1941 aastal Erna III juht. Hiljem lastega kaasa. Omakaitse Harju maleva pealik. Hiljem era- 22. Vent (22) Obersturmbannführer. End. isik, advokaat Tallinnas. Kus viibib praegu, ei eesti sõjaväes majoriks. Astus vabatahtlikult tea. eesti leegioni, olles algul pataljoni ülemaks, 14. Kasak (14) kolonel end. eesti sõja- siis 1. rügemendi, lõppeks 3. rügemendi üle- väes. Raudteede eksplotatsiooni osak. juhata- maks. Kus viibib praegu, ei tea. Võimalik, et 135 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 langes vangi või sai surma Tartu juures sep- 37. Hindpere (37) major. Vaata: Erna. tembris 1944. 38. Rubach (38) major end. eesti sõjaväes. 23. Tuuling (23) Obersturmbannführer. Sakslaste okupatsiooni ajal Narva linnapea. Astus vabatahtlikult eesti leegioni, kus oli 2. 1944 aastal rügement Tallinn ülemaks. Hil- rügemendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. jem Kindralinspektuuri käsutuses. Kus viibib 24. Normann (24) Obersturmbannführer. praegu, ei tea. Vaata: Saksa luure. 39. Vask (39) major end. eesti sõjaväes. 25. Vermet (25) kolonel-leitnant end. ees- Sakslaste okupatsiooni ajal ühe idapataljoni ti sõjaväes. 1944 aastal 2. piirikaitse rügemen- ülemaks. Hiljem 1944 aastal ühe politseipa- di ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. taljoni ülem. Kus viibib praegu, ei tea. 26. Kaermaa (26) kolonel-leitnant end. 40. Saimre (40) major end. eesti sõjaväes. eesti sõjaväes. 1944 aastal 3. piirikaitse rüge- Saksa okupatsiooni ajal ühe politseipataljoni mendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. ülemaks. Langes septembris 1944 Tartu rindel. 27. Raudmäe (27) kolonel-leitnant end. 41. Rebane, Alfons (41) major. Raudristi eesti sõjaväes. 1944 aastal 5. piirikaitse rüge- rüütliristi kavaler. Leitnant end. eesti sõjaväes. mendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. Saksa okupatsiooni ajal ühe idapataljoni üle- 28. Tomander (28) kolonel-leitnant end. maks. Hiljem Kindralinspektuuri käsutuses. eesti sõjaväes. 1944 aastal Viljandi tagavararü- Septembris 1944 Emajõe rindel ühe võitlus- gemendi ülemaks, viimati Tartu kaitseringkon- grupi ülem. Kus viibib praegu, ei tea. na ülemaks. 42. Sooden (42) Obersturmführer. Saksa 29. Kivi (29) kolonel-leitnant end. eesti okupatsiooni ajal ühe idapataljoni ülemaks. sõjaväes. Augustis 1944 aastal formeeritud ühe 1944. aastal pataljoniülem 3. rügemendis 20. Omakaitse võitlusgrupi ülemaks. Eesti SS-diviisis. Langes Narva rindel. 30. Reissaar (30) kolonel-leitnant. Vaata: 43. Tammemägi (43) major. End. eesti nimekiri Rahvuslikud põrandaalused organi- sõjaväes kapteniks. Saksa okupatsiooni ajal satsioonid juurde. ühe idapataljoni ülem. Langes 1943 aastal 31. Ein (31) kolonel-leitnant. Vaata: ni- Wolhovi rindel. mekiri Rahvuslikud põrandaalused organisat- 44. Marnot (44) major end. eesti sõjaväes. sioonid juurde. Saksa okupatsiooni ajal ühe idapataljoni üle- 32. Kõiv (32) major end. eesti sõjaväes. maks. Langes idarindel. Mobiliseeriti 1944 aastal ja teenis Sturmbann- 45. Kurg (45) major end. eesti sõjaväes. führerina Kindralinspektuuri ühe osakonna 1941 aastal Tartu põrandaaluse Omakaitse juhatajana. Viimati Kaitseringkonna ülem Pär- juhtimise ülevõtja. Hiljem ühe idapataljoni nus. Kus viibib praegu, ei tea. ülem. Esimene I klassi raudristi kavaler 33. Tiivel, Ernst (33) major. Vaata: Minu eestlane. Kus viibib praegu, ei tea. agentuur. 34. Tamm (34) major end. eesti sõjaväes. 1944 aastal 1. piirikaitse rügemendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea, võimalik, et sai sep- tembris 1944 Emajõe rindel surma või langes MÄRKUSED vangi. 35. Pedak (35) major end. eesti sõjaväes. 1. Johannes Soodla vt Tuna, 1998, nr 1, lk 1944 aastal 4. piirikaitse rügemendi ülemaks. 138139, märkus 22; Tuna, 1999, nr 3, Hellati ise- Kus viibib praegu, ei tea. loomustus nr 34, märkus nr 67. 36. Lilleleht (36) major end. eesti sõja- 2. Tõnis Rotberg (19.09.188213.08.1953) sündis Viljandi vallas, 1906 lõpetas Vilniuse sõja- väes. 1941 aastal metsavendade grupi juhiks kooli ja 1914 St. Peterburgis intendandiakadeemia. Pärnumaal. Hiljem Omakaitse Pärnu male- Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas (Vabadus- va pealik. 1944 aastal 5. piirikaitse rügemendi risti I liigi 2. järk), 1920. a novembris sai sõjaväge- ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. de varustusvalitsuse ülemaks, 1928 kindralmajo- 136 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 riks ja sõjaministri abiks. Oli 1940. a suvel J. Vare- 4. Johan Pitka
Load more

Recommended publications
  • London School of Economics and Political Science Department of Government
    London School of Economics and Political Science Department of Government Historical Culture, Conflicting Memories and Identities in post-Soviet Estonia Meike Wulf Thesis submitted for the degree of PhD at the University of London London 2005 UMI Number: U213073 All rights reserved INFORMATION TO ALL USERS The quality of this reproduction is dependent upon the quality of the copy submitted. In the unlikely event that the author did not send a complete manuscript and there are missing pages, these will be noted. Also, if material had to be removed, a note will indicate the deletion. Dissertation Publishing UMI U213073 Published by ProQuest LLC 2014. Copyright in the Dissertation held by the Author. Microform Edition © ProQuest LLC. All rights reserved. This work is protected against unauthorized copying under Title 17, United States Code. ProQuest LLC 789 East Eisenhower Parkway P.O. Box 1346 Ann Arbor, Ml 48106-1346 Ih c s e s . r. 3 5 o ^ . Library British Library of Political and Economic Science Abstract This study investigates the interplay of collective memories and national identity in Estonia, and uses life story interviews with members of the intellectual elite as the primary source. I view collective memory not as a monolithic homogenous unit, but as subdivided into various group memories that can be conflicting. The conflict line between ‘Estonian victims’ and ‘Russian perpetrators* figures prominently in the historical culture of post-Soviet Estonia. However, by setting an ethnic Estonian memory against a ‘Soviet Russian’ memory, the official historical narrative fails to account for the complexity of the various counter-histories and newly emerging identities activated in times of socio-political ‘transition’.
    [Show full text]
  • Republic of Estonia Country Report Table of Contents
    m o c 30 km . s p a m - 20 mi d © Maardu Tallinn Rakvere Kohtla- Sillamäe Narva Kiviõli Järve Jõhvi Keila Tapa Haapsalu Paide Jõgeva Viljandi Tartu Pärnu Kuressaare Põlva Võru Valga Republic of Estonia Country Report Table of contents Executive Summary ............................................................................................................................................. 2 One of the three Baltic States occupied by the Soviet Union from 1940 until 1991, Estonia has made impressive economic and political progress since regaining independence. Read more. History ................................................................................................................................................................ 2 Estonia, slightly smaller in area than New Hampshire and Vermont combined, is bordered by Latvia, Russia, the Baltic Sea, and the Gulf of Finland. Read more. Government and Economy.................................................................................................................................. 3 Estonia is a mature, stable parliamentary democracy with legislative, executive, and judicial branches, of which the unicameral Parliament (Riigikogu) holds the most power. Its 101 members are popularly elected every four years. Read more. Foreign Policy ...................................................................................................................................................... 4 Estonia has good relations with its Baltic neighbors and is a member of the Council of Baltic
    [Show full text]
  • A Spartacist Pamphlet a $1.50 Cdn $1 £ 0.75 US $1 Trotskyism: What It Isn't and What It Lsi
    A Spartacist Pamphlet A $1.50 Cdn $1 £ 0.75 US $1 Trotskyism: What It Isn't and What It lsi L.Y. Leonidov V.1. Lenin and Leon Trotsky, leaders of the Russian Revolution, on its second anniversary in Moscow's Red Square. February 1990 ,"¢~:j~;:~X523 Spartacist Publishing Co., Box 1377 GPO, New York, NY 10116 2 Trotskyism: What It Isn't and What It Is! This article was first published in Spartacist (German We stand with those members and ex-members of the SED edition) No. 14, Winter 1989-90. There are two additions to who defend the gains the working people achieved through the English text, one dealing with the "Trotskyist" revisionists the overthrow of capitalism. We stand for the communism as the political heirs of the London Bureau and the other of Lenin and Trotsky'S Bolshevik Party. with the role played by former American Healyite leader The '''refonners'' in the bureaucracy are promising "so­ Tim Wohlforth against the struggle for authentic Trotskyism cialist renewal." But Stalinism can't deliver any kind of in the U.S. Other minor changes and corrections have also "renewal." As an ideology Stalinism is simply an apology been made. for the rule of the bureaucracy. Its slogans and "debates" are but arguments about how to put the best false face on To the workers of Germany, the policies of betrayal. Without state power, Stalinist ide­ ology is an empty shell, devoid of any relevance to the East and West, and to question of proletarian power. European and other militants The bureaucracy headed by J.
    [Show full text]
  • Rttter"Reuzträger Waffen-Tl
    Stiftelsen norsk Okkupasjonshistorie, 2014 ERNST-GüNTHER KRATSCHMER ~. @Y ß% U 4u!u . t/tb. )H? (~ Die Rttter"reuzträger Ocr Waffen-tl SNO VERLAG K. W. SCHüTZ KG . PREUSSISCH OLDENDORF Stiftelsen norsk Okkupasjonshistorie, 2014ZUM GELEIT Es entspricht einem -echten Bedürfnis, den zusammenhängenden Bericht vom Einsatz der Divisionen der Waffen-H durch eine Schilderung hervorragen­ der Taten -einzelner zu ergiinzcn. Verfasser und Verlag verdi-enen Dank, diese persönlichen Leistungen für die Kameraden aufgezeichnet zu haben. Umfangreiche Forschungsarbeiten erfaßten: 426 Ritterkreuzträger mit allen persönlichen Daten. 400 davon mit den Unterlagen über den Anlaß der Verleihung (2 Brillanten, 24 Schwerter, 70 Eichenlaub). 24 europäische Freiwillige - je zur Hälfte aus West und Ost - wurden /'flHA./th'?r ausgezeichnet. 1:~rrr'~-f' Nahezu die Hälfte aller mit dem Ritterkreuz ausgezeichneten Kameraden 4-7' blieb vor dem Feinde. <Y~ ,6,W? t/- /0 ~ Die verschiedenen BerichterstatDer schildern - jeder aus seinem eigenen 0. /L _I g, I') I!. ., Gesichtskreis heraus - die einzelnen Persönlichkeiten in ihrer Bewährung. J"'·rrr~r~~1 twryn;f Es ist eine alte Erkenntnis, daß Tapferkeit in der Abwehr, auf dem Rück• zug, im Kessel, ohne Aussicht auf baldigen Entsatz, unendlich vid schwerer r!, w1'egt, als im Schwung des erfolgreichen Angriffes. Wir erkennen die ver­ schiedenen soldatischen Typen: den Draufgänger, den Kämpfer mit dem kühlen Blick des ]ägens, den Führer auf der Suche nach einem Ausweg aus scheinbar hoffnungsloser Lage. Ihnen allen sind menschliche Hemmungen und Zagen nicht fremd. Doch gelang es immer wieder, si-e zu überwinden. Aus welchen Triebkräften) Welpl1Schaulicher Fanatismus war es nicht. Viel­ leicht spielte gelegentlich ein gesunder Ehrgeiz mit.
    [Show full text]
  • Ylo-Vesse Velvelt's Life Story and Surviving the 'Czech Hell'
    When is the War Over? Ylo-Vesse Velvelt’s Life Story and Surviving the ‘Czech Hell’ Tiina Ann Kirss 1. Introduction: Czech Hell and its Survivors For young Estonian men mobilized into the Nazi Army in 1944 and shipped off to Germany as the second Soviet occupation advanced north and west in the third week of September 1944, the war was far from over. For most, a stint at the Neuhammer military training camp in Poland preceded a long, erratic march to the eastern front, in full consciousness of being cannon fodder, and accompanied by a concentrated first-hand look at war atrocities and civilian bombings. Months later, the following spring, these and other men in Estonian units fighting in Silesia followed orders to retreat. What followed came to be referred to by the newly-minted word kablutamine, a pell-mell, disorganized fleeing westwards, as fast as pos- sible and mostly on foot. For those in the units headed by legendary figures of Paul Maitla1 and Alfons Rebane,2 who had survived one or more Red Army encirclements, the road in May 1945 led through the ‘Czech Hell’. This appalling experience, the culmination of all the harrowing experiences of the preceding months was the outcome of a gamble that the Americans would surely reach Prague before the Russians, thus guaran- teeing freedom and safe passage west. The Russians got to Prague first and Czech partisans and civilians over the ensuing days and weeks com- mitted random acts of retaliatory brutality against the occupying German army. The perpetrators of these brutal acts, including summary executions, made no allowances or acts of clemency to affect the fate of Estonians mobilized into the army that had occupied their homeland.
    [Show full text]
  • German Occupation of Estonia During World War II from Wikipedia, the Free Encyclopedia
    Create account Log in Article Talk Read Edit View history German occupation of Estonia during World War II From Wikipedia, the free encyclopedia Main article: Estonia in World War II Navigation After Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Army Group North reached Estonia in July. Initially the Germans were perceived Main page by most Estonians as liberators from the USSR and its repressions, having arrived only a week after the first mass deportations from the Contents Baltics. Although hopes were raised for the restoration of the country's independence, it was soon realized that they were but another occupying Featured content power. The Germans pillaged the country for the war effort and unleashed the Holocaust. For the duration of the occupation, Estonia was Current events incorporated into the German province of Ostland. Random article Donate to Wikipedia Contents 1 Occupation Interaction 2 Political resistance 3 Estonians in German military units Help 4 German administrators About Wikipedia 4.1 Generalkommissar Community portal 4.2 S.S. und Polizeiführer Recent changes 4.3 Lagerkommandant Contact page 5 Collaboration 5.1 Estonian Self-Administration Toolbox 5.1.1 Directors 5.2 Holocaust What links here 5.3 Estonian military units' involvement in crimes against humanity Related changes 6 Controversies Upload file 7 See also Special pages 8 References Permanent link 9 External links Page information Data item Cite this page Occupation [edit] Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941. On the same day, Finland was attacked Print/export by the Soviet Union and three days later, on June 25, Finland declared herself to once again be in a Create a book state of war with the USSR, starting the Continuation War.
    [Show full text]
  • German Occupation of Estonia During World War II from Wikipedia, the Free Encyclopedia (Redirected from Occupation of Estonia by Nazi Germany)
    Create account Log in Article Talk Read Edit View history German occupation of Estonia during World War II From Wikipedia, the free encyclopedia (Redirected from Occupation of Estonia by Nazi Germany) Navigation Main article: Estonia in World War II Main page After Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Army Group North reached Estonia in July. Initially the Germans were perceived Contents by most Estonians as liberators from the USSR and its repressions, having arrived only a week after the first mass deportations from the Featured content Baltics. Although hopes were raised for the restoration of the country's independence, it was soon realized that they were but another occupying Current events power. The Germans pillaged the country for the war effort and unleashed the Holocaust. For the duration of the occupation, Estonia was Random article incorporated into the German province of Ostland. Donate to Wikipedia Contents 1 Occupation Interaction 2 Political resistance Help 3 Estonians in German military units About Wikipedia 4 German administrators Community portal 4.1 Generalkommissar Recent changes 4.2 S.S. und Polizeiführer Contact Wikipedia 4.3 Lagerkommandant 5 Collaboration 5.1 Estonian Self-Administration Toolbox 5.1.1 Directors What links here 5.2 Holocaust Related changes 5.3 Estonian military units' involvement in crimes against humanity Upload file 6 Controversies Special pages 7 See also Permanent link 8 References Page information 9 External links Data item Cite this page Occupation [edit] Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941. On the same day, Finland was attacked Print/export by the Soviet Union and three days later, on June 25, Finland declared herself to once again be in a Create a book state of war with the USSR, starting the Continuation War.
    [Show full text]
  • Thesis with Signature Marii Valjataga
    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
    [Show full text]
  • Vabariigi 98. Aastapäeva Tähistamine Londonis Ja Bradfordis
    ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk Nr. 2358 16. märts 2016 asutatud 1947 VABARIIGI 98. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE 1 Vabariigi aastapäeva LONDONIS JA BRADFORDIS üritused. Vabariigi 2 aastapäeva Londoni mereteemaline EV 98 aastapäev Eesti Vabariigi 98.aastapäeva tähistamine Inglismaal 27.veebruaril Bradfordi Eesti Kodus. üritused. Ligi 70 kaasmaalast koos kohalike sõpradega olid tulnud, et Vastlapäev tähistada Eesti ajaloolist sündmust 1918 aastal. Rahva seas Londonis oli nii noori, kui vanu, kümme neist olid sündinud enne sõda vabas Eestis. Kõige vanem külaline oli 92 aastane. Kohal olid 3 Eesti uudised ka lapsed koos vanematega, noorim neist vaid 11 kuune. 4 English section 5 Kommentaar Sport, Kokakunst Kirjandus 6 Eelseisvad Foto: Ly Tuubel üritused Eesti Vabariigi 98. aastapäev Variku Kooli 5. klassi õpilane, kes Teated toimus 24. veebruaril Westminster laulab Külliki Levini käe all Foto: Kirret Kanna Cathedral Hall’i saalis Londonis. laulustuudios Külliki Lauluaed. Järgmine Eesti Hääl ilmub Saalis olid kenasti kaetud lauad külma toiduga. Aga enne Kontsert algas Eesti Vabariigi Alates 5. eluaastast hakkas ta 7. aprillil 2016 hümni ühislaulmisega. Seejärel käima laulmas ja 7-aastaselt Tartu seda toimus eeskava, mis algas Bradfordi Kodu esimehe Kaastööd ja kuulutused pidas suursaadik härra Lauri Muusikakoolis viiulit õppima. avasõnaga ning millele järgnes palvus Virge (Taul) James´ilt. palume hiljemalt Bambus aastapäevakõne ja “Kristo on sündinud muusik. Ta on Rahvariietes kauaaegsed klubi liikmed Harald Luts ja Endla 28. märtsiks juhatas sisse Londoni tundlik, elegantne ja kauni Lepik teadustasid eeskava. eestlaskonna eestvedaja Tiit lauluhäälega, väga siiras ja Bradfordis sündinud Karin Blakeley ja Reet Järvik laulsid laule Eesti Hääle toimetus on Reigo mälestuseks taasesitatud hurmav esineja”, kirjeldab Levin.
    [Show full text]
  • Estonian Units in the Wehrmacht, SS and Police System, As Well As the Waffen-SS, During World War II
    266 Estonian Units in the Wehrmacht, SS and Police System, as well as the Waffen-SS, During World War II Recruitment and Establishment of the Units Toomas Hiio In the course of the Second World War, Estonia was occupied by two totalitarian states. In 1940–1941, and again, from 1944 on, the occupier was the Soviet Union, but during the years 1941–1944, it was Nazi Ger- many. And Estonians fought in the security and military forces of both occupiers. Plus, Estonians who had fl ed to Finland, also fought in the ranks of the armed forces of that nation. When Germany at fi rst attacked the USSR, in June 1941, it wasn’t interested in recruiting the inhabitants of the freshly conquered lands into its armed forces. But already in July, the Germans realized that they needed additional manpower, especially for securing the rear of their army; for transporting the large numbers of Soviet prisoners of war; as well as for guarding roads, railroads, bridges, military bases, etc. At fi rst, the Germans began to organize units of auxiliaries recruited from amongst anti-Communist Soviet prisoners of war, and later, also made use of volunteers from amongst the civilian population of the occupied territories. And many Estonians were ready to join the German armed forces, so as to help free their homeland of the Communist occupiers, and to fi ght on the front against the Soviet Union. Th e German Wehrmacht (unifi ed armed forces of Germany from 1935 to 1945) was, at fi rst, greeted in Estonia as a force freeing the country of the hated Communist regime.
    [Show full text]
  • Dissertatsiones Historiae Universitatis Tartuensis 26
    DISSERTATSIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 DISSERTATSIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 Meelis Maripuu Omavalitsuseta omavalitsused Halduskorraldus Eestis Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti. Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo- ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 11. juulil 2012. Juhendaja: dots Tõnu-Andrus Tannberg Oponent: prof emeritus Kalervo Hovi (Turu Ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 24. septembril 2012. aastal kell 16.15 Tartu Ülikooli senati saalis, Ülikooli 18, Tartu. ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–091–2 (trükis) ISBN 978–9949–32–092–9 (PDF) Autoriõigus: Meelis Maripuu, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimuse nr. 383 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................. 5 LÜHENDID ................................................................................................ 8 SISSEJUHATUS ......................................................................................... 10 Uurimisprobleemistik ja töö struktuur ................................................... 13 Meetodid ......................................................................................... 18 Historiograafia ........................................................................................ 21 Allikad ............................................................................................ 38 Terminoloogia selgituseks .............................................................
    [Show full text]
  • Crimes of Communism and the Struggle for Estonia's
    CRIMES OF COMMUNISM AND THE STRUGGLE FOR ESTONIA’S FREEDOM Museum Dungeons of the KGB CRIMES OF COMMUNISM AND THE STRUGGLE FOR ESTONIA’S FREEDOM Text: Pearu Kuusk CRIMES OF COMMUNISM AND THE STRUGGLE Translation and editing: Ago Ambre/Liina Keerdoja FOR ESTONIA’S FREEDOM Design: Kadri Kuusk Photographs from the collection of Tartu City Museum Cover photo: Exhumation in July of 1941 of innocents murdered by the Communists in the basement of the infamous “gray house.” Museum Dungeons of the KGB Riia 15b, Tartu 5101 Telephone: +372 746 1717 +372 746 1914 [email protected] http//:www.tartu.ee/linnamuuseum This publication was underwritten by the Estonian American Fund for Economic Education, Inc. Copyright© by Tartu Linnamuuseum ISBN 9949-13-109-X Printed in Estonia by Aktaprint 2006 Tartu 2006 DUNGEONS OF THE KGB A large modern building was constructed in 1938 on the corner of Riia and Pepler Streets in Tartu. Shortly after the Soviet occupation of Estonia in 1940 the NKVD, later born again as the KGB, moved in. The building became known as the “gray house,” a site of extraordinary evil. Top fl oors were occupied by NKVD interrogators, and the basement was converted into a veritable dungeon for those suspected of anti-Soviet activities. Innocent people by the thousands passed through on their way to jails and prison camps in Siberia. Many did not make it beyond the courtyard. Among those subjected to inquisition and torture was Jaan Tõnisson, a prominent Estonian statesman. In July 1941, the Communists murdered most of the prisoners held in the Tartu town prison and in the “gray The “gray house” as it stands today.
    [Show full text]