Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5

TÕNIS RITSON

(Toomas Hellati KGBle 1944/45 ülevaade pagulastest sai lõpetatud alles kirjutatud omakäeliste aruannete kahe päeva eest. Võib-olla tõesti kiirus- algus TUNA 1998 nr 1) tati tagant. Seda enam paneb imestama Toomas Hellati mälu, mis säärase hulga Järgnev ülevaade võõrvägedes võidelnud andmeid talletada suutis ja eeluurimis- Eesti ohvitseridest (ERAF, f 129, n 1, s kongi viljastavais tingimusis need kärsi- 24585, II kd, l.23-31) sai Hellatil valmis tute võimurite tarvis paberile jäädvustas. 16.02.1945 ning see on tema oma käega Muud kirjandust sirvides saab aga ikka- kirja pandud ülestunnistuste seas kõige gi selgeks, et terve rida ohvitsere, ka kõr- napisõnalisem. Vahest siis sõjaväelasli- gemaid, on nimetamata. On siin tegemist kult konkreetne, koosnedes suuremalt juhusliku unustamise või kindla suundu- jaolt vaid viidetest varemöeldule. Eks musega? Kui, siis millisega? Ja milleks? seepärast saab ka siinsed märkused teha Väidetavasti (Ülo Jõgi, vt Tuna, 1998, nr lühemad, osutada eelnevaile osadele ja 1, lk 130) püüdis Hellat järjekordselt luu- autori toimikus sisalduvatele mater- reaparaati üle mängida, kuid miks oli jalidele; lühendamise mõttes ka- seejuures vaja võidukaile vägedele veel sutan viimase juures tavakohaselt niisugune ports potentsiaalseid karistus- ainult köite ja lehekülje numbrit. aluseid ehk vaenlase ohvitsere ette söö- Täitmist vajavat nimekirja pole ta? Küsimused tahaksid vastuseid, asi autorile siin ette antud, 129 nime vääriks põhjalikumat uurimist. puhul on järgitud alluvusvahekor- di – ülemused ikka kõigepealt, Kirjaviis on jäänud muutmata, ka ko- nagu kord ja kohus ja (luure)- madega pole siin eriliselt patustatud, ohvitserile sünnis. Kidakeelsuse milline pisipuudus eelnevate osade juu- põhjus on ilmne, pikk ja põhjalik res veidi arusaamist häiris. Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5

EESTI OHVITSERID SAKSA JA SOOME ja. 1940 aastal põgenes Soome. Vahistati 1941 SÕJAVÄES aastal Soomes kui Nõukogude-Liidu agent. Hiljem toodi Eestisse, kus istus vanglas. Vaba- 1. Soodla, Johannes (1) – Brigadeführer und nes 1944 aastal, mille järel oli “Omakaitse” Generalmajor der Waffen SS (=Kindral-major). juhtide kooli lektoriks. Kus viibib praegu, ei Vaata: “Aktiivsed rahvuslikud pagulased”. tea. 2. Rotberg (2) – Kindral-major end. eesti 15. Kanep (15) – kolonel end. eesti sõja- sõjaväes 1940–41 diviisiülem Punaarmees. väes. Viimati Toompea lossi komandant. 1940 1941 sattus sakslaste kätte vangi. Pärast seda aastal põgenes Soome, kus vahistati Nõuko- elas eraisikuna Tallinnas. Kus viibib praegu, gude-Liidu agendina. Hiljem toodi Eestisse ja ei tea. vabanes 1944 aastal. Kus viibib praegu, ei tea. 3. Rieberg (3) – Kindral-major. Teenis end. 16. Kanep (16) – kolonel juba tsaari-vene eesti sõjaväes tehniliste vägede inspektorina. armees. Pärast seda end. eesti sõjaväes. Hil- 1940 aastal asus ümber Saksamaale. Teenis jem reservis Saksa okupatsiooni ajal tegeles saksa sõjaväes, olles Metz’i linna komandan- kindlustusalal Tallinnas. Kus viibib praegu, ei diks 1944 aastal ühe eesti üksuste formeeri- tea. misstaabi ülemaks 18. saksa armee staabi juu- 17. Mere (17) – mereväe kapten end. eesti res. Lahkus suvel 1944 Saksamaale. sõjaväes. Merejõudude ülemjuhataja kuni 4. Pitka, Johannes (4) – kontra-admiral. 1939. Vallandati ja arvati reservi pärast inter- Vaata: “Aktiivsed rahvuslikud pagulased”. neeritud poola allveelaeva “Orzel” põgenemist 5. Kurg, Hans-Enn (5) – kolonel. Vaata: Tallinnast. Saksa okupatsiooni ajal oli kauba- “Erna” ja “Saksa luure”. laeva kapteniks. Kus viibib praegu, ei tea. 6. Bassenspiller (6) – kolonel. Teenis omal 18. Luts (18) – kolonel-leitnant. Vaata: “Ak- ajal end. eesti sõjaväe 1. Ratsarügemendi üle- tiivsed rahvuslikud pagulased”. mana. Arvati reservi. 1940 asus ümber Saksa- 19. Mere (19) – Obersturmbannführer (ko- maale. Teenis saksa sõjaväes, olles 1944 aas- lonel-leitnant). Endises eesti sõjaväes lennu- tal tegev kindral-major Rieberg’i staabi juures. väe major. Saksa okupatsiooni ajal kuni 1943 Lahkus 1944 suvel Saksamaale. aastani SD eesti osa ülemaks. Pärast seda rü- 7. Sinka (7) – kolonel. Vaata “Aktiivsed rah- gemendiülem 20. Eesti SS-diviisis (3. rüge- vuslikud pagulased”. ment). Lõpuks osakonnaülem Soodla juures 8. Maide (8) – kolonel. Vaata: nimekiri Kindralinspektuuris. Läks tõenäoliselt Saksa- “Rahvuslikud põrandaalused organisatsioo- maale. nid” juurde. 20. Stockeby (20) – Obersturmbannführer. 9. Saarsen (9) – kolonel. Vaata: “Aktiivsed Kolonel-leitnant end. eesti sõjaväes. Saksa rahvuslikud pagulased”. okupatsiooni ajal astus vabatahtlikult eesti 10. Jakobson, Louis (10) – kolonel. Vaata: leegioni. Teenis Kindralinspektuuris Tallinnas. nimekiri “Rahvuslikud põrandaalused organi- 21. Riipalu, Harald (21) – Obersturmbann- satsioonid” juurde. führer. Raudristi rüütliristi kavaler. Leitnant 11. Masing (11) – kolonel. Vaata: “Akt. rahv. end. eesti sõjaväes, hiljem Punaarmees. Jook- pagulased” ja “Saksa luure”. sis 1941 või 1942 aastal sakslaste poole üle. 12. Ratiste (12) – kolonel. Vaata: “Akt. rahv. Astus vabatahtlikult eesti leegioni. Tegi seal pagulased”. kiiret karjääri, olles viimati 20. Eesti SS-diviisi 13. Leithammel (13) – kolonel end. eesti 1. rügemendi ülemaks. Tõenäoliselt läks saks- sõjaväes 1941 aastal “Erna III” juht. Hiljem lastega kaasa. “Omakaitse” Harju maleva pealik. Hiljem era- 22. Vent (22) – Obersturmbannführer. End. isik, advokaat Tallinnas. Kus viibib praegu, ei eesti sõjaväes majoriks. Astus vabatahtlikult tea. eesti leegioni, olles algul pataljoni ülemaks, 14. Kasak (14) – kolonel end. eesti sõja- siis 1. rügemendi, lõppeks 3. rügemendi üle- väes. Raudteede eksplotatsiooni osak. juhata- maks. Kus viibib praegu, ei tea. Võimalik, et

135 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 langes vangi või sai surma Tartu juures sep- 37. Hindpere (37) – major. Vaata: “Erna”. tembris 1944. 38. Rubach (38) – major end. eesti sõjaväes. 23. Tuuling (23) – Obersturmbannführer. Sakslaste okupatsiooni ajal Narva linnapea. Astus vabatahtlikult eesti leegioni, kus oli 2. 1944 aastal rügement “Tallinn” ülemaks. Hil- rügemendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. jem Kindralinspektuuri käsutuses. Kus viibib 24. Normann (24) – Obersturmbannführer. praegu, ei tea. Vaata: “Saksa luure”. 39. Vask (39) – major end. eesti sõjaväes. 25. Vermet (25) – kolonel-leitnant end. ees- Sakslaste okupatsiooni ajal ühe idapataljoni ti sõjaväes. 1944 aastal 2. piirikaitse rügemen- ülemaks. Hiljem 1944 aastal ühe politseipa- di ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. taljoni ülem. Kus viibib praegu, ei tea. 26. Kaermaa (26) – kolonel-leitnant end. 40. Saimre (40) – major end. eesti sõjaväes. eesti sõjaväes. 1944 aastal 3. piirikaitse rüge- Saksa okupatsiooni ajal ühe politseipataljoni mendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. ülemaks. Langes septembris 1944 Tartu rindel. 27. Raudmäe (27) – kolonel-leitnant end. 41. Rebane, Alfons (41) – major. Raudristi eesti sõjaväes. 1944 aastal 5. piirikaitse rüge- rüütliristi kavaler. Leitnant end. eesti sõjaväes. mendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. Saksa okupatsiooni ajal ühe idapataljoni üle- 28. Tomander (28) – kolonel-leitnant end. maks. Hiljem Kindralinspektuuri käsutuses. eesti sõjaväes. 1944 aastal Viljandi tagavararü- Septembris 1944 Emajõe rindel ühe võitlus- gemendi ülemaks, viimati Tartu kaitseringkon- grupi ülem. Kus viibib praegu, ei tea. na ülemaks. 42. Sooden (42) – Obersturmführer. Saksa 29. Kivi (29) – kolonel-leitnant end. eesti okupatsiooni ajal ühe idapataljoni ülemaks. sõjaväes. Augustis 1944 aastal formeeritud ühe 1944. aastal pataljoniülem 3. rügemendis 20. “Omakaitse” võitlusgrupi ülemaks. Eesti SS-diviisis. Langes Narva rindel. 30. Reissaar (30) – kolonel-leitnant. Vaata: 43. Tammemägi (43) – major. End. eesti nimekiri “Rahvuslikud põrandaalused organi- sõjaväes kapteniks. Saksa okupatsiooni ajal satsioonid” juurde. ühe idapataljoni ülem. Langes 1943 aastal 31. Ein (31) – kolonel-leitnant. Vaata: ni- Wolhovi rindel. mekiri “Rahvuslikud põrandaalused organisat- 44. Marnot (44) – major end. eesti sõjaväes. sioonid” juurde. Saksa okupatsiooni ajal ühe idapataljoni üle- 32. Kõiv (32) – major end. eesti sõjaväes. maks. Langes idarindel. Mobiliseeriti 1944 aastal ja teenis Sturmbann- 45. Kurg (45) – major end. eesti sõjaväes. führer’ina Kindralinspektuuri ühe osakonna 1941 aastal Tartu põrandaaluse “Omakaitse” juhatajana. Viimati Kaitseringkonna ülem Pär- juhtimise ülevõtja. Hiljem ühe idapataljoni nus. Kus viibib praegu, ei tea. ülem. Esimene I klassi raudristi kavaler – 33. Tiivel, Ernst (33) – major. Vaata: “Minu eestlane. Kus viibib praegu, ei tea. agentuur”. 34. Tamm (34) – major end. eesti sõjaväes. 1944 aastal 1. piirikaitse rügemendi ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea, võimalik, et sai sep- tembris 1944 Emajõe rindel surma või langes MÄRKUSED vangi. 35. Pedak (35) – major end. eesti sõjaväes. 1. Johannes Soodla – vt Tuna, 1998, nr 1, lk 1944 aastal 4. piirikaitse rügemendi ülemaks. 138–139, märkus 22; Tuna, 1999, nr 3, Hellati ise- Kus viibib praegu, ei tea. loomustus nr 34, märkus nr 67. 36. Lilleleht (36) – major end. eesti sõja- 2. Tõnis Rotberg (19.09.1882–13.08.1953) – sündis Viljandi vallas, 1906 lõpetas Vilniuse sõja- väes. 1941 aastal “metsavendade” grupi juhiks kooli ja 1914 St. Peterburgis intendandiakadeemia. Pärnumaal. Hiljem “Omakaitse” Pärnu male- Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas (Vabadus- va pealik. 1944 aastal 5. piirikaitse rügemendi risti I liigi 2. järk), 1920. a novembris sai sõjaväge- ülemaks. Kus viibib praegu, ei tea. de varustusvalitsuse ülemaks, 1928 kindralmajo-

136 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 riks ja sõjaministri abiks. Oli 1940. a suvel J. Vare- 4. Johan Pitka – vt Tuna, 1999, nr 3, Hellati se valitsuses sõjaminister, võeti punaarmeesse, iseloomustus nr 30 ja märkus nr 61. sattus sakslaste kätte vangi, vabanemise järel elas 5. Henn-Ants Kurg – vt Tuna, 1998, nr 1, lk kuni 1944 Viljandimaal oma talus (Eesti Entsüklo- 139, märkus nr 29. peedia. 8. kd Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 6. Paul Bassen-Spiller teenis Eesti kaitseväe 2. 1995, lk 222; edaspidi EE, köite ja lk nr). Vangi lan- diviisis ratsarügemendi ülemana, 1924. a märtsis ges Venemaal Luuga all 1941. a suvel (Elmar major, al 1928 oktoobrist kolonelleitnant; 15.12. Tambek, Tõus ja mõõn. Mälestusi kodumaalt. Esi- 1935 asus tema asemele kolonelleitnant J. Kurvits mene raamat. 2. tr Tln, Olion, 1992, lk 254). 1941. (Limberg, lk 143, 154, 171, 186). Ratsarügement a hilissuvel viibis haavatuna Ebenrode vangilaag- olnud Tartu põhiline väeosa, mille ülemaks Poola ris Ida-Preisimaal, enne kui Berliini viidi (Eesti päritolu tsaariarmee ohvitser B.-S; käinud koos ad- mehed sõjatules. Koostanud Mart Tamberg. Saku, jutandiga tihtipeale corp! Sakala konvendihoones 1999, lk 319). 1944 vangistati omakorda venelaste Veski tänavas konjakit joomas, kuna sellest oli poolt ja viidi Siberisse, pärast vabanemist naasis mees lahutamatu (Ernst Kirs, Kord olin ma röövli- Eestisse, kus peagi suri (A. Roolaht, Nii see oli... te päälik... Ühe Mulgimaa hallparuni elukeerud. Kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust. Tln, Tln, Olion, 1996, lk 56). Tartus seisnud ausamba Perioodika, 1990, lk 349). Täpsustatud andmeil suri kavandi kaasautor. Sammas avati 06. 07. 1924 Taiðeti vangilaagris (Vello Salo, E.V. kaadriohvitse- (Herbert Lindmäe, Suvesõda Tartumaal 1941. Trt, ride saatus 1938–1996. Trt, 1996, lk 27). 1999, lk 24) 3. Voldemar-Viktor Rieberg (Riiberg) (12.05. 7. Arnold Sinka – vt Tuna, 1998, nr 1, lk 139, 1886–21.09.1952) sündis Haapsalus ja lõpetas ko- märkus nr 23; Tuna, 1999, nr 3, Hellati iseloomus- haliku linnakooli, 1908–1911 õppis Tiflisi (Tbilisi) tus nr 35 ja märkus nr 49; lisaks vt veel Hjalmar sõjakoolis. Al 1.09.1907 teenis Vene vägedes: Mäe, Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi. Stock- Moþaiski jalaväerügement, Kaukaasia 2. sapööri- holm, Välis–Eesti & EMP, 1993, lk 224, 227–229; pataljon, 8. sapööripataljon; 6.08.1911 ülendati va- Eero Medijainen, Saadiku saatus. Välisministee- nemleitnandiks. Al 8.08.1914 maailmasõja lahin- rium ja saatkonnad 1918–1940. 2., parand. ja gutes (lõpuni välja), oli sapöörikompanii ülem. Va- täiend. tr. Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997, badussõjas osales al 21.11.1918, auastmeks kap- lk 90, 284, 292. ten ja ametiks inseneripataljoni ülem. Vabadusristi 8. Jaan Maide (30.05.1896–3.07.1945) sündis I liigi 3. järk. 12.02.1920 sai kolonelleitnandiks, Vana-Kariste vallas Pärnumaal, lõpetas Pärnu lin- 28.11.1924 koloneliks, 24.02.1937 kindralmajoriks nakooli ja Riia Polütehnikumi kursused, seejärel Kuni 1939. a oktoobrini pidevalt ühel ametikohal Kiievi 4. lipnikekooli (20.07.1916), ohvitseride ra- (inseneriväes inspektor), siis siirdus ümberasuja- huaegsed kursused Eestis (1921) ja Kõrgema Sõja- na Saksamaale. 1941. a mais kutsuti Saksa väetee- kooli (1923). I maailmasõjas teenis 168. tagavara- nistusse, al 25.07.1941 Ülem-Reini kindlustuste rügemendis ja Läti kütibrigaadis, tegi algusest lõ- staabis, 10.10.1942–1.10.1943 inspektor armeegru- puni kaasa Vabadussõja 6. jalaväerügemendi 1. pi Mitte inseneriväe ülema staabis, 1944 algul ar- kompanii ülemana (Vabadusristi II liigi 3. järk). meegrupi Nord staapi Eesti piire kaitsma (olnud Pärast oli 4. ja 6. jalaväerügemendi nooremohvit- Saksa Põhjarinde juhataja kindralfeldmarssal ser ja kompaniiülem, ranna-, õhu- ja sisekaitse staa- Modeli esindaja Eestis ja omanud seega võimalust bi operatiivadjutant, Kindralstaabi I osakonna üle- luua eestlastest koosnevaid väeosasid, pärast ma kt ja Kaitseliidu peastaabi ülem. 30.09.1934 Modeli lahkumist ülemuse kohalt 1944 märtsis ei määrati 1. soomusrongirügemendi ülema kt-ks. saanud enam millestki asja – Oskar Angelus, Tu- Uurimuse “6. jalaväepolk Vabadussõjas” autor (VR, hande valitseja maa. Mälestusi Saksa okupatsioo- 200; Tuna, 1999, nr 1, lk 8). Oskar Angeluse mäle- ni ajast 1941–1944. 2. tr Tln, Olion, 1995, lk 197), tamist mööda pani ta kol. Maide Omakaitse üle- 1944. a septembris sai 172. jalaväediviisi ülemaks, maks, seejuures olla kol. Soodla teda kõvasti toe- 1.02.1945 vabastati tegevteenistusest. (Eesti Vaba- tanud, hiljem aga süüdistati Omakaitset saksavae- dusristi kavalerid. Tln, Vabadusristi Vendade Ühen- nulikkuses ja selle levitamises. 1943 tegi M. ette- duse Keskjuhatus, 1935, lk 270; edaspidi VR ja lk ; paneku eestlastest üksuste loomiseks ja 1944 pak- Fred Limberg, Isamaa eest. Eesti Vabariigi sõjajõu- kunud Uluots teda või prof. Kanti Eesti omavalit- dude organisatsioon ja juhtkond. Cardiff, Boreas, suse juhiks. Kindralkomissar Litzmann polnud M. 1980, lk 67–68; sünnipäevaks pakub muide kandidatuuriga nõus, lubanud aga toetada Kanti; 13.05.1886). Suri Saksamaal Baden-Badenis (E.V. selle järel jõuti 19.–20.02.1944 toimunud eesti- kaadriohvitseride saatus 1938–1994. Koost. Vello meelsete tegelaste koosolekul otsusele, et kui Kant, Salo. Brampton, Maarjamaa, 1994, lk 44). siis M. saab maakaitsedirektoriks (Angelus, lk 62,

137 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5

118, 197, 199). 1943. a kevadel pidas kol. M. polit- mat, 1994, lk 70; Eesti riik ja rahvas Teises maail- seikoolis loenguid, milles hinnanud kõrgelt vaba- masõjas V. Punavägi tõrjutakse maalt. Stockholm, dussõjalasi, nende võimuletulek hoidnuks ära EMP, 1957, lk 33, 42, 70, 172. 1940. a pöörde (Saksa faðistlik okupatsioon Eestis 14. Elias (Ilja) Kasak (4.06.1895–17.03.1985) aastail 1941–1944. Tln, RK Poliitiline Kirjandus, sündis Tartumaal Ilmjärve mõisas, isa Vassili oli 1947, lk 326). Hjalmar Mäe kirjutab oma kokku- ametis kupjana. 1916 lõpetas Tartu Õpetajate Se- leppest sakslastega moodustada eestlaste piirikait- minari, 1923–1926 õppis EV Kõrgemas Sõjakoolis, seüksustest kolm brigaadi, millest aga paraku mi- 1931–1938 TÜ-s õigusteadust. Corp! Vironia. 1916– dagi välja ei tulnud, peale kolonel M. polnud meie 1918 osales I maailmasõjas, 1918–1920 Vabadus- kolonelidest keegi nõus brigaadijuhiks hakkama; sõjas 1921–1922 oli Narva, Valga ja Tallinna raud- nii jäid meie rügemendid Narva jõe ääres Saksa teejaamade komandandi ametis, al 1926 sõjakooli 300. diviisi juhtimise alla (Mäe, lk 313). 1944. a lektor ja sõjavägede staabi käsundusohvitser. 1926– suvel määrati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee poolt 1934 samas 3. osakonna ülem, seejärel teedemi- tulevaseks vägede ülemjuhatajaks, vangistati aga nisteeriumi raudteevalitsuse ekspluatatsiooniame- NKVD poolt, mõisteti surma ja hukati Moskvas ti juhataja. 1940 ülendati koloneliks, teenis Saksa (Helmut Maandi, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ja armees ja põgenes 1944 Saksamaale, sealt 1950. a Otto Tief. Looming, 1988, nr 10, lk 1403). Hellati USA-sse. Suri Chicagos (AA, III-78-11633). ülevaade rahvuslikest põrandaalustest organisatsi- 15. Konstantin Kanep (22.09.1893–26.06.1965) oonidest peaks ilmuma Tuna järgmistes numbrites. sündis Pärsamaa vallas Saaremaal, 1911–1914 oli 9. Villem Saarsen – vt Tuna, 1999, nr 3, Hellati ametis kultuurtehniku ja algkooliõpetajana. iseloomustus nr 37 ja märkus nr 69. 2.10.1914 õiendas Petrogradis vabatahtlikult eksa- 10. Ludvig Jakobsen – vt Tuna, 1999, nr 3, mär- mi väkkeastumiseks, 7.04.1916 lõpetas Oranien- kus nr 55 Hellati loo juures baumi 2. lipnikekooli. Maailmasõjas teenis Keks- 11. Richard Maasing – vt Tuna, 1998, nr 1, lk holmi kaardiväerügemendis ja 2. tagavararügemen- 138, märkus nr 19; Tuna, 1999, nr 3, Hellati iseloo- dis, 12.04.1917 astus Eesti rahvaväkke, Vabadus- mustus nr 26 ja märkus nr 51. sõjas lõi kaasa al 18.12.1918 ja teenis välja Vaba- 12. August Rattiste – vt Tuna, 1999, nr 2, lk dusristi II liigi 3. järgu. Teenistuskohad: Järvamaa 150, 156 (märkus nr 24). kaitsepataljoni ülem, 7. jalaväerügemendi ülema 13. Ernst-Friedrich Leithammel – vt Tuna, abi, I pataljoni ülem, soomusautode kolonni va- 1998, nr 1, lk 143, märkus 96. Konkreetsemalt: nemohvitser ja rühmaülem (VR, 138). Hiljem tee- 23.09.1884–14.09.1955, sündis Järvamaal Esna val- nis Toompea lossi komandandina, olla sõjahaava- las, isa August oli kooliõpetaja. 1916 lõpetas eks- de pärast longanud ning paigutanud 21.06.1940 ternina Kaluuga poeglaste gümnaasiumi, 1918 asus meeleavaldajate laialiajamiseks kolm tuletõrje- õppima TÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, 1920–1926 autot õigeusu katedraali taha. Miskipärast neid ei õppis samas õigusteadust. Corp! Fraternitas Estica. kasutatud ja kolonel vaadanud pealt, kuidas vaht- 1915–1917 osales I maailmasõjas, 1918–1920 Va- konna sõduritel relvad käest võeti (Roolaht, lk 346, badussõjas, 1921–1924 Sõjavägede Staabi 6.osakon- 362). Vello Salo andmetel teenis ka punaarmees na käsundusohvitser, 1924–1927 Sõjanõukogu re- ning sai karistada nii Vene kui ka Saksa võimude ferent ja kodifikaator, al 1927 kaitseministeeriu- poolt. Suri Rootsis Lundis (Salo 1996, lk 10). mi juriskonsult ja kodifikatsioonikomisjoni esi- 16. Eduard Kanep formeeris 1919. a suvel mees, auastmelt kolonel. 1941. a suvel oli Harju- Liibavis (Liepaja) vene valgete vägesid ja Inglise maal üks metsavendade juhte, 1941–1944 Harju- kindr. Sir Hubert Gough määras ta 27.06.1919 seal- ja Läänemaa Omakaitse ülem. 1944 põgenes Root- se garnisoni ajutiseks ülemaks; tema eestvedami- si, suri Stockholmis (Album Academicum Univer- sel tõmmati Liibavis maha Saksa võimu sümboli- sitatis Tartuensis 1918–1944. Trt., 1994, 2. kd, lk seerinud Hindenburgi sammas. Mõnda aega oli K. 116, nr 1631; edaspidi AA, köite-, lk ja järjekorra- liitlaste teenistuses, 1921 tuli Inglismaalt Eestisse number; Eesti diviisi struktuur ja ohvitseride koos- ja oli Korraldusvalitsuse ülema kt. 1922 sai kol. K. seis II maailmasõjas. Koost. Leo Tammiksaar. Tln, tol aastal ainsa eestlasena Läti Karutapja ordeni Eesti Riigikaitse Akadeemia Kirjastus, 1998, lk 43; III järgu (Jaan Pihlak, Eesti kodanikud – Läti Karu- edaspidi T ja lk). 1951. a veebr valiti Rootsis Vaba- tapja ordeni kavalerid. Ajalooline Ajakiri, 1998, nr de Eestlaste Keskorganisatsiooni esimesse juhatus- 2, lk 86–87). 1924. a märtsis juhtis Eesti sõjaväge- se (Eesti kroonika 1957. Esimene aastakäik. Stock- de staabi inspektoriosakonda, 1928. a oktoobris aga holm, EMP, 1956, lk 143; edaspidi EK ja lk). Vt ka staabi 4. osakonda (Limberg, lk 140, 146). Lahkus Mäe, lk 132; Artur Adson, Lahkumine. Ülestähen- Eestist 29.08.1944 Tallinna sadama kaudu ja aurikul dusi viimasest aastatosinast. 2. tr, Tln, Eesti Raa- “Juhan”, mis jõudis Stockholmi 31.08 (Aadu Lüüs,

138 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5

Tartus ja Rootsis Eluradadel nähtut, kuuldut, 20. Herman-Hans Stockeby (Stokkebi) meelespeetut. Stockholm, EMP, 1959, lk 126). Suri (20.09.1895–1.07.1956) sündis Veinjärve vallas Jär- paguluses, aeg ja koht teadmata (Pihlak, lk 89–90). vamaal ja õppis Tallinnas Peetri reaalkoolis. 17. Valev Mere (16.12.1893–16.12.1949; kuni 12.03.1916 lõpetas Gatðinas Põhjarinde lipnikekoo- 1936 Vassili Martson) sündis Seliste vallas Pärnu- li alalisväe ohvitseride ja kompaniiülemate kursu- maal, õppis Kuressaare merekoolis, lõpetas sama sed. 4.12.1917 siirdus 3. Eesti rügementi. Vabadus- laadi kooli, aga Paldiskis I maailmasõjas teenis mii- sõjas Kaitseliidu Tallinna 3. jaoskonna ülema abi, nitraaleritel, Vabadussõja algul oli suurtükipaadi 3. jalaväerügemendi 12. kompanii vanemohvitser, “Lembit” vahiülem, hiljem vanemohvitser. Seejä- 1. kompanii ülem ja 3. pataljoni ülem, osales la- rel teenistuses “Vambola” vanemohvitserina, oli hingutes nii venelaste kui ka Landeswehri vastu 1922 “Meeme” komandör, 1923–1927 “Vambola” kuni Riiani välja. 1930ndatel aastatel töötas Vaba- komandör, aastast 1927 merekindluste ülema aju- dussõja Ajaloo Komitee juures. Vabadusristi II liigi tine kt, al 1929 “Lennuki” komandör. 1932–1938 3. järk (VR, 302). 1928 oli kapten S 2.diviisi III pa- merejõudude staabiülem, 1.11.1938–18.09.1939 taljoni raskekuulipildujakompanii ülem, 1933 ma- merejõudude juhataja. Vabastati ametist seoses jorina 8. üksiku jalaväepataljoni 1. kompanii ülem, Poola allveelaeva “Orzel” põgenemisega Tallinnast. 1939 kõigepealt Võrus II pataljoni ülem, siis Pär- Vabadusristi kavaler. Suri Saksamaal Göttingenis nus 6. üksiku jalaväepataljoni ülem, kolonelleit- (Mereleksikon. Tln, Eesti Entsüklopeediakirjastus, nant (Limberg, lk 157, 173, 197, 207). Majorina pidi 1996, lk 249). osalema vabadussõjalaste 1935. a mässukatses, aga 18. Alfred Luts – vt Tuna, 1999, nr 3, Hellati päev varem (7.12.) saatnud sedeli oma loobumis- iseloomustus nr 36, märkus nr 68. teatega; tema hooleks oli jäetud oluline ülesanne, 19. Ain-Ervin Mere (22.02.1903–5.04.1969) nüüd aga ei võetud isegi vastutusele, väeteenistu- sündis Vana-Vändras, 1918. a dets läks kooliõpi- sest ei vallandatud, ülendati varsti hoopis kolonel- laste pataljoniga Vabadussõtta, 1923 sai noorem- leitnandiks (William Tomingas, Mälestused. Vai- leitnandiks ja õppis lennukoolis, 1931 lõpetas Kõr- kiv ajastu Eestis. 2. tr, Tln, Olion, 1992, lk 665). gema Sõjakooli ja ülendati kapteniks, edasi tegut- Major F. Kurg määras al 17.07.1941 Pärnumaa par- ses samas ajaloolektorina. 1940–1941 olnud NKVD tisanisalkade ülemaks (Lindmäe, lk 227), moodus- informaator, sõdimist alustas punaarmee koossei- tas Julgestusgrupi 183 ja olnud veel ka Pärnumaa sus, kuid 28.07.1941 vahetas poolt koos diviisi staa- Omakaitse ülem (Karl Gailit, Eesti sõdur sõjatules bidokumentidega. 21.08.1941 astus Pärnu Oma- Rindereporteri sulega. Tln, Eesti Riigikaitse Aka- kaitsesse (luureohvitserina), 28.08. sai Tallinna deemia, 1995, lk 9; E.Martinson, Elukutse – reet- Omakaitse üldosakonna ülemaks, seejärel juba Tal- mine. Tln, Eesti Raamat, 1970, lk 262). 1950ndate linn-Harju prefektuuri staabiülemaks, 8.10.1941 I poolel oli Helmi Mäelo pidevas kirjavahetuses määrati poliitilise politsei teenistusse, 8.12. tõu- Saksamaal elava kol. S-ga, kes 18.08.1953 kiitis sis selle üldjuhiks, 9.12. aga sisedirektooriumi heaks Mäelolt tulnud mõtte organiseerida Saksa- Omakaitse ja Politseivalitsuse inspektoriks. Al maal laste suvekodusid, sellega säästaks raha, mis 1.05.1942 Eesti julgeolekupolitsei ja SD üldjuht, muidu kuluks laste Rootsimaale saatmiseks (Hel- 1.04.1943 vabastati SD osakonna B juhi kohalt ning mi Mäelo, Sammud edasi. Mälestusi. Vaatlusi. Ela- pandi Eesti Leegioni erivolinikuna juhtivkaadrit musi. Lund, EKK, 1975, lk 57). Samal ajal pidas KGB komplekteerima. 1943–1944 Eesti Brigaadis patal- teda Inglise luure agendiks ning 7.05.1954 koosta- joniülem, siis Obersturmbannführerina kindralins- tud vastuluure osakonna tagaotsitavate nimekir- pektuuri teenistuses, hiljem veel Taanis tagavara- jas seisis S kui “eriti ohtlik riiklik kurjategija” (Aru- rügemendis. Pärast sõda elas Inglismaal, 25.– anne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva 28.06.1956 valiti Inglismaa Eestlaste Ühingu (IEÜ) Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluure osakon- juhatuse ametita liikmeks (EK, lk 62); N Liit nõu- na tööst ajavahemikul 1.04.1954–1.04.1955. Tln, dis pidevalt tema väljaandmist, mida loomulikult Umara, 1997, lk 48, 61). Suri Saksamaal Detmoldis ei tehtud; see-eest mõisteti M. Eesti NSV Ülem- (Salo 1994, lk 50). Organisatsiooni Eesti Ühiskond kohtus 6.03.1961 alanud protsessil koos teiste pa- Saksamaal esinduskogu esimestel valimistel tustega tagaselja surma (T 46). Suri Inglismaal 23.06.1952 sai S juhtorgani liikmeks, samuti 18.– Leicesteris (Salo 1994, lk 30). NKVD agendiks var- 26.06.1955 toimunud II ülesaksamaalistel valimis- junimega “Müller” värvati 10.10.1940, olnud tee- tel; selle keskkomitee esimees kuni surmani (EK, nekas ja usin, mistõttu sõja järel püüti uuesti töö- lk 164). le rakendada (vt Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogu- 21. Harald Riipalu (Reibach) (13.02.1912– de Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividoku- 4.04.1961) sündis Volossovos (St. Peterburgi kub, mentide põhjal. Tln, Umara, 1996, lk 55–58). Jamburgi mk.), isa August oli mõisarentnik. 1932

139 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 lõpetas Tartus Treffneri gümnaasiumi (vt ka kusagil laagris nähtud (T 65). Teisele variandile Treffoonia 110. Sl., sa., lk 80–82), 1932–1933 õp- vihjab ka V. Jürissaar, sündmuskoht olnud Tartu pis TÜ õigusteaduskonnas, oli corp! Sakala liige, all (V. Jürissaar, Kahe rinde vahel. Kolonel Rebase- 1937 lõpetas aga EV Kõrgema Sõjakooli. Teenis ga koos idavõitlustes. Göteborg, Orto, 1951, lk 268). Narvas 1. rügemendi ohvitserina, 1940 sai noorem- 23. Juhan Tuuling (12.04.1897–23.10.1946) oli leitnandiks ning oli Kaitseliidu Tartu maleva inst- pärit Kuressaarest, mandrile tulnuna omas Tallin- ruktor. 1941 viidi koos väeosaga N Liitu, teel õn- nas keemilise puhastuse ettevõtteid ning oli osa- nestus aga põgeneda ja seejärel võidelda juba ka nik värvitehases “Hoome”. Kuulus Saksamaale siir- venelaste vastu. 1941–1942 viibis R. Saksamaal sõ- dunud ümberasujate hulka, sõja käigus tuli siia javangis, siis teenis Saksa vägede poolel: 1943 Ees- tagasi: teenis politseipataljonis “Ostland”, oli Ees- ti Leegioni kompanii- ja rügemendiülem, edasi di- ti Leegioni 2. rügemendi ülem, Eesti Brigaadi 43. viisiülema asetäitja, 1944 pälvis Sinimägedes Raud- ja Eesti Diviisi 46. rügemendi ülem (mille üksused risti Rüütliristi. 1945–1948 oli Taanis tagavararü- likvideerisid Narva rindel 22.02.1944 Riigiküla sil- gemendis ja aasta sõjavangis, tuli Saksamaale, 1948 lapea – Iltal, lk 147). 26.08.1944 viidi Standarten- siirdus Inglismaale. IEÜ asutajaliige, suri Heck- führer T. üle korpuse staapi, viimaks teenis Taani mondwike’is, Yorkshire’is (AA, III-122-12483; T 56). tagavararügemendis ja suri Kopenhaagenis infark- Jaanuari lõpus 1945 oli Eesti Leegioni 45. rügemen- ti (T 63). Olnud al 1943. a novembrist rindel Neveli di ülem, liikudes Oderi lähistele haigestus ja sat- lõigus, kus juhtis 20. Eesti vabatahtlike brigaadi tus hospidali, väeosa ülemana asendas teda sõja jalaväerügementi (Gailit, lk 13). lõpuni kpt Paul Maitla (Georg Iltal, Kohustus kut- 24. Johannes-Theodor Norman (10.09.1897– sub. Eesti Leegioni suurtükiväelasena II maailma- 27.12.1969) teenis 1928 Tondil Sõjaväe Ühendatud sõjas. 2., täiend. väljaanne. Tln, Eesti Riigikaitse Õppeasutistes majandusülemana, auastmeks ma- Akadeemia, 1998, lk 161). IEÜ koosolekul Londo- jor (Limberg, lk 146). Sarnaselt paljudele teistele nis 8.03.1952 valiti juhatuse ametita liikmeks, Eesti ohvitseridele viibis mõnda aega Punaarmee 5.04.1952 ajalehe Eesti Hääl toimetuse kolleegiu- koosseisus ja seejärel Saksa sõjavangis 1941–1942, mi, oli Eesti Rahvusfond Inglismaal juhatuse liige. järgnes sõdimine sakslaste poolel. Suri Kanadas, 15.04.1952 kirjutas IEÜ poolt alla selle ja Eesti Montrealis (Salo 1996, lk 21). T. Hellat ülevaates Võitlejate Ühingu (Saksamaa) liidulepingule, kuu- Saksa luurest: eestlasest kolonelleitnant Norman lus ka IEÜ juurde loodud sõjaväelaste toimkonda. tegutses luureorgani Ast. Riga kogumislaagris vist IEÜ juhatusse valituna tegutses 1953, 1955 ja 1956, sobivate agentide värbajana, teenis eraisiku-amet- samuti Eesti Hääle toimetuse kolleegiumis 1953 nikuna (I, 277p). Herbert Normann nimetab kol. J. ja 1955. Esinenud Ameerika Hääle raadiosaadetes Normanni, kes oli 1944 Kaitseteenistuskomisjoni (EK, lk 61–62, 267). esimees ja tegutses sama aasta septembris Haap- 22. Paul Vent (11.02.1900–nov.1944) sündis salus (Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900–1944. Koos- Ahja vallas Tartumaal, õppis Tartu Reaalkoolis ja tanud Sergei Issakov ja Hillar Palamets. Tln, Olion, läks 1917 vabatahtlikuna Venemaale Vladimiri sõ- 1992, lk 473). jakooli, oktoobripöörde tõttu jäi ohvitseri auaste 25. Juhan Vermeti (24.02.1897–1967) varase- saamata. Vabadussõjas 2. ratsarügemendi vabataht- mast elust õnnestus teada saada vaid seda, et 1939 lik, ülendati lipnikuks, võitles lahingutes lõuna- oli ta majorina Tondi sõjakooli ohvitseriklasside rindel, Põhja-Läti vabastamisel ja Landeswehri vas- ülem, luges Vabadussõja ajalugu ja endine nimi oli tu. Vabadusristi II liigi 3. järk (VR 348). 1934 oli Värnik (Limberg, lk 194; Iltal, lk 87). 1941 viidi kpt. V. ratsarügemendi majandusülem (Limberg, punaarmeed teenima, tuli üle, viibis Saksa sõja- lk 186) ja jõudis enne sõda saada veel majoriks; vangis ning teenis seejärel 41.politseipataljoni üle- 1944. a veebruaris nimetatakse teda kolonelleit- mana (T 65; Salo 1996, lk 35). 1944 märtsis juhtis nandina, augusti algul kolonelina, millise ajani kolonelleitnandina 2. Eesti piirikaitserügementi, sõdis Eesti Brigaadi rügemendiülemana (Iltal, lk mis toodi Narva lähedale Putki rindele (Gailit, lk 45, 95). Sellal loodi juba võitlusgrupp “Vent”, mis 47), põskhabeme tõttu olla antud talle hüüdnimi otsustati 16.08.1944 Narva alt Tartu rindele saata Vana Moltke (Kirs, lk 129). Edasi suutnud kol. V. (Gailit, lk 70). Lõpu kohta on erinevad andmed: väiksema grupi eesotsas Eestist välja murda, jõu- kas langes 1944. a novembris (Salo 1996, lk 35; Pro dis Saksamaale, oli mõnda aega Neuhammeri õp- Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud pelaagris, kus nimetati formeeritava 47. rügemen- Eesti vabadusvõitlejaile. Aleks Kurgvel ja Herbert di ülemaks. Kuna üksusse ei jätkunud mehi, lah- Lindmäe. 12. Trt., 1998, lk 240 – kohana pakutud kus V. tagavararügementi ja sealt juba Prantsusmaa- Lõuna-Eesti) või jalutas kol. V. purjus peaga le tuttavate juurde. Kohalikud võimud andsid ta 17.09.1944 üle rindejoone, hiljem olla teda veel aga venelastele välja, mistõttu vangilaagrist vaba-

140 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 nes V. alles 1956. a (Eesti mehed..., lk 84). Suri Lin- ülem (Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. X namäe vallas Haapsalu lähistel (T 65). Võitlus jatkub. Stockholm, EMP, 1962, lk 119). Sõja 26. Mart Kaerma (Martin Haber; 2.02.1897– lõppedes õnnestus tal läände põgeneda, nii käi- 8.04.1948) juhendas Tondil riigikaitseõpetuse kur- nud T. 1945 sügisel Šveitsis Bodensee kaldal susi, 1939 oli ametinimeks riigikaitsealase õpetu- Bregenzis mh. õngitsemas samuti pagulaselu alus- se ja kasvatuse nõunik, auastmeks kolonelleitnant; tava poeedi Henrik Visnapuu seltskonnas (Pedro 1940. a suvel mõistagi vallandati (Arno Niitme, Neli Krusten, Kaugelviibija käekõrval. Mälestusi Henrik kooli. Mälestusi. Trt., Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996, Visnapuust paguluses. Lund, EKK, 1957, lk 40–41). lk 182, 232, 253). Oli koos A. Traksmaa ja J. Luka- Suri Kanadas,Torontos. sega “Riigikaitse õpetuse käsiraamat kesk- ja kut- 29. August Kivi (15.10.1891–21.09.1974) juha- sekoolidele” autoriks (Kaljo Villako, Ajarännak. Esi- tanud Saksa vägesid Tapa-Lehtse kandist Tallinna mene osa. Mälestused lapsepõlvest kuni 1944. aas- suunas (1941), sama aasta lõpus saanud M. Kaerma ta sügiseni. Trt., Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999, lk järel Tallinn-Nõmme Omakaitse ülemaks (Martin- 169). 1930ndatel oli seotud vabadussõjalastega, son, lk 267). 1941 teenis sideohvitserina 151. rü- kuna 1935. a detsembriks kavandatud pöörde pu- gemendi staabi juures, Hiiumaa vabastamisel oli hul määrati ta algul majandusministri kandidaa- kohalike olude tundjana ametis sakslaste 176. rü- diks, siis veel majorina (Mäe, lk 106). 1941 olla gemendi staabis (Eesti riik...,V, lk 146, 160), nii et juhtinud Petseri Omakaitset, tema eestvõttel loo- ilmselt tegemist saartelt pärit mehega. 1944 juhtis di haarangute läbiviimiseks eriline lendsalk; see- kolonelina Omakaitse Tartumaa rügementi, kui see järel määrati Tallinn-Nõmme Omakaitse etteotsa, suvel rindele paigutati (Gailit, lk 71). Tõusis 20.12.1941 aga Haridusdirektooriumi Rahvakasva- Obersturmbannführer’iks, suri Kanadas (T 38; Salo tuse Peavalitsuse ülemaks (Martinson, lk 266–267, 1994, lk 16). 276–277). 1944 juhtis rindel 3. piirikaitserügemen- 30. Eduard Reissaar – vt Tuna, 1999, nr 3, mär- ti, 16.09.1944 ülendati koloneliks. Avinurme lahin- kus nr 70 Hellati loo juures. gu järel valgus väeosa laiali, kol. K. jõudis aga siis- 31. Evald Ein (17.06.1894–20.02.1986) oli sõ- ki oma Kaeva kodutallu Rapla lähedal (Salo 1996, jas pataljonikomandör ja suri Rootsis Boråsis lk 7: Harjumaal), kus varjus neli aastat; kui julge- (Martinson, lk 66; Salo 1994, lk 5). 1956 oli Rootsis olekumeeste haarangud 1948. a sagenesid, otsus- Eesti Meremeeste Uniooni nõukogu liige (EK, lk tas K. oma perekonna päästmiseks lõpetada elu 128). enesetapuga. Abikaasa ja vend matsid koloneli sur- 32. Erich Kõiv (21.05.1900–29.12.1984) sündis nukeha öösel kartulikuhja alla (Eesti mehed..., lk Võrumaal Rõuge vallas, isaks Jaan Kõiv. 1927 lõpe- 87, 162, 168; Gailit, lk 99). tas Tallinnas sõjaväeinseneride kursused ja Tallin- 27. Johannes Raudmäe (Eisenberg; 22.04.1891– na Rahvaülikooli Seltsi Erakolledþi, 1929 täiendas 29.12.1973) oli EV ajal Kaitseliidu Sakalamaa ma- end Prantsusmaal kõrgemas sõjaväeinseneride leva pealik ning sai 1941 Viljandi Omakaitse esi- koolis. 1931–1933 õppis TÜ-s õigusteadust, 1931– meseks ülemaks, jõudis olla ka Valga Omakaitse 1938 oli Kõrgema Sõjakooli insenerieriala õppe- ülem (Martinson, lk 280, 308). 1944 juhtis rindel jõud, 1940 ülendati majoriks. 1941 oli sunnitud 5. piirikaitserügementi (Gailit, lk 25), selle lagune- mõnda aega punaarmeed teenima, vahetas aga mise järel õnnestus imekombel hankida erariided, peagi poolt ning peale põgusat vangilaagrit Saksa- liikuda põhjarannikule ja 1944. a novembris page- maal jätkas juba Saksa väes, 1944 pages Rootsi, da ühes väheste võitluskaaslastega Rootsi (Eesti 1950 lõpetas Uppsalas elektrofreesi alased kursu- mehed..., lk 91). 1956 oli Rootsis Euroopa Liiku- sed, 1947–1953 tegutses inseneri ja teadurina Upp- mise Eesti Rahvuskomitee juhatuse liige (EK, lk sala ülikooli keskhaiglas, siirdudes seejärel edasi 121). Suri Stockholmis (Salo 1994, lk 42), 12.08. Kanadasse. 1954–1974 vanemteadur Montreali 1996 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmis- Hotel-Dieu haiglas, 1974–1979 Montreali kliinili- tule, talituse korraldas R. Torontos elav tütar Aino se uurimisinstituudi abidirektor ja konsultant, Müllerbeck. Kol.-ltn. Raudmäe oli Vabadusristi II avaldanud töid vererõhu uurimise alalt. Suri Mont- liigi 3. järgu kavaler (Võitleja, 1996, nr 5). realis (AA III–96-11980). 28. August Tomander (8.09.1893–29.06.1985) 33. Ernst Tiivel sündis 11.04.1900 Viljandimaal oli 1924 ja 1933 majori auastmes 1. diviisi III pa- Hummuli vallas (praegu Valgamaa) metsavahi po- taljoni ülem, 1934 ja 1939 kolonelleitnandina 4. jana, õppis Hummuli vallakoolis, Helme kihelkon- üksiku jalaväepataljoni ülem Jõhvis (Limberg, lk nakoolis ja Valga keskkoolis. Osales vabatahtlikuna 152, 168, 184, 203). V. Salo andmetel sunniti pu- Vabadussõjas, oli Tartu kaitsepataljoni kuulipildur. naarmees teenima, tuli aga üle (Salo 1996, lk 32); 1922 asus õppima Sõjaväe Tehnika Koolis, lõpetas 1944 augustis oli kol. T. Tartu sõjaväeringkonna selle I lennu 27.07.1923 ning määrati nooremleit-

141 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 nandina sõjakooli suurtükitehnikuks. Selle kõrval mustega”, langes metsavennana oma kodukohas astus T. ka Tallinna Tehnikumi õhtusese osakon- (Villako, lk 377, 404, 412). da, peagi saadeti aga Prantsusmaale, kus lõpetas 36. Paul-August Lilleleht (5.02.1893– mehaanikainsenerina Toulouse’i ülikooli, optika- 11.08.1955) sündis Jäärja vallas Pärnumaal, isa insenerina Pariisi Kõrgema Optika Instituudi ning Hans Lilleleht (Poliitilised arreteerimised Eestis omandas litsentsiaadi kraadi Sorbonne’i ülikooli 1940–1988 (58). Kd 1. Koostanud ja toimetanud Leo matemaatika- ja füüsikateaduskonnas. 1934 oli Õispuu. Tln, 1996, lk 255). Landeswehri sõjas oli kpt. T. Kaitseväe Varustusvalitsuse relvastusosa- kapten ja juhtis Võnnu lahingus kompaniid, 1944. konna ülem (1939 samas ülema II abi, 24.02.1940 a septembris oli tegev Avinurme lahingus (“lühi- ülendati majoriks – Limberg, lk 191), 1940 sattus kest kasvu energiline 6. piirikaitserügemendi üle teenima 22. laskurkorpuse staapi, vahetas peagi major Paul Lilleleht”), jõudes viimaks välja vane- poolt ja viibis ka sakslaste vangilaagris. 1944 oli mate tallu Püstojal (asukohta ei õnnestunud täp- kindralinspektuuris tehnikaosakonna ülem, vara- semalt paika panna. – T.R.), sealt Jäärja külla Saar- sügisel põgenes koos perega Rootsi, kus sai tööd de vallas Pärnumaal ning lõpuks Lätimaale tädi- inseneri ja tehnikainstituudi lektorina. 1953 liigu- poja juurde, kus varjanud end mitu aastat. 1950 ti Kanadasse Montreali, 1965 hakkas T. pidama tabati Tiiviku talus (Läti NSV), viidi Pärnu julge- pensionipõlve; Montreali Eesti Võitlejate Ühingu olekusse, 1951 mõisteti 25+5, mida veetis Taiðeti auliige, peale abikaasa surma asus Torontosse poja laagris Irkutski oblastis. 1954 vabanes ja määrati Mati juurde (Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. asumisele Bratskis, kus ka suri (Eesti mehed..., lk I. Koost. Mati Õun. Tln, Tammiskilp, 1998, lk 161). 33–34, 92, 95). Teisal on veidi erinevad andmed: 1995 kevadel tähistati Torontos Harold and Grace vahistati 1950 Tihemetsa vallas, tribunal 25.11. Baker Centre’i vanadekodus ainsa veel elava EV 1950, laagris olnud juba invaliid (Poliitilised..., Sõjanõukogu liikme Ernst Tiiveli 95. sünnipäeva lk 255). Surmadaatum vt Salo 1994, lk 25. (vt Võitleja, 1995, nr 3). 37. Ottomar-Raimond Hindpere (21.12.1895– 34. Konstantin Tamm (5.05.1896–31.05.1949) 17.09.1944) – vt Tuna, 1998, nr 1, lk 136, 142 (mär- sündis Tallinnas, isa Aleksander oli raamatupida- kus nr 74). Lisaks: Erna grupi juurde Kautlasse ja. 1915 lõpetas Vladivostokis gümnaasiumi, 1915– saabus 23.07.1941 Raplast koos sajakonna mehe- 1921 õppis arstiteadust Tomski ülikoolis, 1921– ga, peale kol. Kure haavatasaamist Tallinna all jät- 1923 jätkas samal alal TÜ-s. Corp! Rotalia. Teenis kas al 2.09.1941 Erna II ülemana, hiljem oli major kaadriohvitserina, 1940 sai majoriks ning oli arsti- H. 1. piirikaitserügemendi 3. pataljoni ülem (Eesti ametis Sõjaväe Keskhaiglas (AA II-169-2515). 1939 mehed..., lk 76, 340; Ülo Jõgi, “Erna” legendid ja oli kpt. T. Sõjavägede Staabi 2. osakonna (luure) B tegelikkus. Tln, a/s JMR, 1996, lk 72, 90, 116–117). jaoskonna ülem, kirjutas 27.07.1939 seletuskirja Kohila õppelaagris 1943 mais oli värskelt mobili- kakluste kohta purjus Saksa madruste ja kohalike seeritud noorte pataljoniülem, tollal üks väheseid vahel Tallinnas 16.06.1939 (Roolaht, lk 364). Suri eestlasi, kel Raudrist; sõja lõpus jäi Eestisse ja te- Tallinnas (Salo 1996, lk 31). gutses metsavennana, järjekordse haarangu järel 35. Valter Pedak (28.07.1895–27.12.1947) sün- lasi end maha (Kaljo Alaküla, 3. eskadrill. Viimsi, dis Vara vallas Tartumaal, lõpetas Tartu Õpetajate 1999, lk 106, 111). Enesetapu kohana on mõninga- Ühingu kaubanduskooli ja Peterhofi 1. lipnikekooli, se kahtlusega märgitud Kose (Salo 1996, lk 8). osales I maailmasõjas, Vabadussõjas. 18.11.1918– 38. Richard Rubach (Ruhbach; 29.06.1899– 3.03.1919 Kaitseliidus, siis Kuperjanovi partisani- 17.11.1949) sündis Narvas ametniku peres, käis de rügemendi ohvitser, oli lahinguis ka Landes- Narva Kommertskoolis ja alustas 1918 TÜ-s kee- wehri vastu, sai kaks korda haavata. Vabadusristi miaõpinguid. Siis võitles Vabadussõjas ja jätkas II liigi 3. järk. 1930ndatel teenis 7. jalaväerügemen- tegutsemist juba kaadriohvitserina: oli 1. suurtü- di kompaniiülemana (VR, lk 242). 1941 tegutsenud kiväegrupi 1. patarei ülem, 1939 sama väeüksuse majorina Petseri Omakaitses (Martinson, lk 277), statsionaarsete patareide ülem, 1940 ülendati millega ei lähe hästi kokku lühiajaline punaarmees majoriks. Sõjas oli Saksa poolel, 1944 taandus Sak- viibimine ja sellele järgnenud vangistus Saksamaal samaale, suri Würzburgis (AA III-490-S 279). 1941 (Salo 1996, lk 23). 1944. a suvel juhtis mjr. P. 4. juhtinud Tamsalus kohalikku Omakaitset (Martin- piirikaitserügementi (auastmeks pakutud ka kolo- son, lk 268), 1944. a veebruaris määrati vabatahtli- nel – Eesti mehed..., lk 442), mis Narva alt tagane- kest moodustatud rügemendi “Tallinn” etteotsa misel viimaste seas; sakslastest juhtkond püüdis (Gailit, lk 38). üksust kangesti koos hoida ja seetõttu ei pääse- 39. August Vask omas Tartu lähistel Tähtveres nud eestlastest sõjaväelased Rootsi. P. olnud “väga talu (Jürissaar, lk 27), nii et võis sealtkandist ka meeldiv ohvitser Vabadussõjast saadud koge- pärit olla; osales Vabadussõjas. 29.08.1941 moodus-

142 Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 tas esimesena Julgestusgrupi 181 (Gailit, lk 9), Alfons Rebane. Raamat mehest, kes sai Rüütliristi omas juba siis majori auastet (T 64) ja kuulus koos tammelehtedega sõja viimasel päeval. Sl., sa. üksusega Saksa 18. armee käsutusse, kodumaal Vt ka Postimees, 26.06.1999. tunti seda 700 mehest koosnenud väeosa Esimese 42. Georg Aleksander Sooden (Alexander Eesti Rahvuspataljonina (Mati Õun, Võitlused Lää- Soden; 2.12.1904–28.07.1944) sündis Helsingis, isa nemerel. Sügis 1941. ja 1942. aasta. Tln, Olion, Madis Soden oli tööline. 1924 lõpetas Jõhvi güm- 1997, lk 119). Aug. lõpuni 1942 juhtis mjr. V. 658. naasiumi, 1924–1925 õppis TÜ-s kaubandust. Tõ- Idapataljoni, läks siis ülemustega vastuollu (tah- sisemat tegevust leidis kaadriohvitserina, 1940 tis eestlastele samaväärseid autasusid nagu saks- ülendati leitnandiks (Saksa väes teenides majoriks lastelegi ja varrukale sinimustvalget embleemi) – vt Eesti mehed..., lk 446). Langes Vaivara lähedal ning tuli Eestisse puhkusele (Eesti ohvitserid..., lk Sinimägedes (AA II-360-6131). Pisut teisiti: auta- 134; Eesti mehed..., lk 177). Oli tuntud oma laia sustati Raudristidega, oli nooremleitnandina pa- suuvärgi ja otseütlemise poolest, tema üksust kut- taljoniülem, langes 30.07.1944, maetud Jõhvi mä- suti rohkem Vase pataljoniks, majori taandumise lestussamba kõrvale (Pro Patria, lk 202). järel aga teda asendanud A. Rebase omaks (Jüris- 43. Richard Tammemägi (14.12.1906–14.11. saar, lk 10, 17). 1944. a kevadise mobilisatsiooni 1942) moodustas 1941 Julgestusgrupi 182 (Gailit, järel tuli taas sõtta (olnud vahepeal ka Neuham- lk 9), sai Hauptsturmführeriks, oli kaptenina 659. meris ümberformeerimisel? – T 64) ja sai kol-ltn Idapataljoni ülemaks, langes Leningradi lähedal Tomanderi järel ligi 10 000 mehest koosnenud ta- ning on maetud Gatðina kangelaskalmistule (Salo gavararügemendi ülemaks asukohaga Põltsamaal 1994, lk 53; T 61; Pro Patria, lk 213). 14.07.1941 (Eesti mehed..., lk 95; Jürissaar, lk 242). 27.08.1944 määrati mjr Kure staabi ülemaks. 1941. augusti võttis üle Omakaitse pataljonide üldjuhtimise lõpul moodustas Julgestusgrupi 182 (Lindmäe, (Gailit, lk 73), sügisel õnnestus läände taanduda; lk 223, 278). Vabadusristi II liigi 2. ja 3. järk, suri Inglismaal (T 44. Rudolf Marnot (17.09.1895–7.09.1942) oli 64). Talu oli Tähtvere vallas Vorbusel. 14.07.1941 majorina kompaniiülem 39. Julgestuspataljonis, määrati Tartumaa partisanisalkade ülemaks. autasustati Raudristiga, langes Holmi lähistel (Salo 29.08.–22.09. osales lahinguis Emajõe suudmes 1994, lk 29; Pro Patria, lk 125). Jõesuu kohal. Suri 1958 (Lindmäe,lk 163, 224). 45. Friedrich Kurg (10.01.1898–31.07.1945) 40. Karla Saimre (24.01.1904–29.08.1944) juh- sündis Valgamaal Sangastes Tammiku talus, 1917 tus samuti mõnda aega punaarmees teenima, tuli lõpetas Vladimiri sõjakooli. Võttis 1. Ratsarüge- üle ja viibis Saksamaal laagris, juhtis seejärel ma- mendi koosseisus osa Vabadussõjast, sai Vabadus- jorina 37. politseipataljoni ning langes Käreveres risti, hiljem teenis Ratsarügemendi 3. eskadroni (Salo 1994, lk 47; Salo 1996, lk 28; Gailit, lk 72). ülemana. Hoidis kõrvale punaarmeest, 1941 oli 41. Alfons Vilhelm Robert Rebane (Rebbane; tuntumaid metsavendade organiseerijaid Lõuna- 24.06.1908–8.03.1976) lõpetas 1929 Tallinnas sõ- Eestis, osales Tartu vabastamisel ja sai majori au- jakooli ja teenis kaadriohvitserina, 1942 alustas astmes Tartumaa Omakaitse ülemaks 16.07.1941 TÜ-s juuraõpinguid, corp! Fraternitas Estica. 1940 määrati Tartu komandandiks ja metsavendade üld- ülendati leitnandiks, 1941–1945 Saksa sõjaväes, juhiks Eesti vabastatud aladel. Seejärel Estnische kus jõudis Rüütliristi ja SS-Obersturmbannführeri Schutzmannschaft Abt. Dorpat (hilisem Pihkva auastmeni. 1944 taandus oma üksusega Saksamaa- oblastis tegutsenud 37. politseipataljon) ülem, 41. le, sealt siirdus 1947 Inglismaale, tuli aga hiljem politseipataljoni ülem, al 1944. a juunist Eesti Di- Lääne-Saksamaale tagasi (1961. – Jürjo, Pagulus ja viisi 46/II pataljoni ülem, Sturmbannführer. Pärast Nõukogude Eesti.... lk 144). IEÜ esindajatekogu rinde üleminekut varjas end Jüri Raudkivi nime esimesel koosolekul 29.02.1948 Londonis valiti all Valgamaal, NKVD pidas teda metsavendade rüh- organisatsiooni juhatusse, kuulus ka 21.01.1949 mi ühendava organisatsiooni juhiks. Tabati oma moodustatud Eesti Rahvusfond Inglismaal toim- vanematetalus Tammikul (haarangurühma juhti- konda. IEÜ esindajatekogu koosolekul 25.02.1951 nud ltn. Uno Laht väidab, et kirjanik Richard Roht’i valiti juhatuse esimeseks abiesimeheks, kellena talus Sangastes), haavatuna sooritas enesetapu tegutses EK andmete põhjal kuni 1956; kuulus aja- (T 40; Ilmar Palli, Virkko Lepassalu, Sõitis justkui lehe Eesti Hääl toimetuse kolleegiumi 1953 ja 1955. surm..., Luup, nr 17, 23.08.1999, lk 38–41). Esinenud Ameerika Hääle raadiosaadetes (EK, lk 59–62, 267). Suri Augsburgis (AA III-412-18563). (järgneb) 28.06.1999 maeti tema põrm ümber Tallinna Met- sakalmistule. Mõnevõrra põhjalikumalt ja kindlasti kirjanduslikumalt vt Voldemar Pinn, Kolonel

143