DOCSLIB.ORG

Eesti Üksustest Wehrmacht'i, Ssi Ja Politsei Ning Relva-Ssi Alluvuses Teise Maailmasõja Ajal

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Üksustest Wehrmacht'i, Ssi Ja Politsei Ning Relva-Ssi Alluvuses Teise Maailmasõja Ajal 158 Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal Komplekteerimisest ja formeerimisest Toomas Hiio Eestikeelne akadeemilis-monograafi line üldkäsitlus Saksa relvajõudude eesti üksuste ajaloost puudub. Põhjalikumalt on vaadeldud soomepoiste ajalugu – kes õieti küll Saksa sõjaväkke mobiliseerimise eest Soome põge- nesid ja hiljem Eestisse naasnutena ikkagi Relva-SSiga liideti – ning üle- vaatlik ajalooraamat on kirjutatud ka eesti idapataljonidest.1 Ilmumas on ülevaade piirikaitserügementidest ja politseipataljonidest Narva rindel 1944. aastal ning mitmeköitelise koguteose oma mälestustega on välja andnud Narva pataljoni veteranid. Ka nende teoste puhul pole enamasti tegemist akadeemiliste uurimustega – ehkki niisuguse ambitsiooniga artikleid või peatükke sisaldab nii mõnigi neist – ja see ei olegi nende raamatute eesmärk. Kirjutamata on veel üldkäsitlus 20. eesti SS-divii- sist ja eesti kaitsepataljonidest/politseipataljonidest. Seda lünka täidavad mõnevõrra vastavad peatükid Inimsusvastaste Kuritegude Eesti Rahvus- vahelise Komisjoni raportite kogumikus „Estonia 1940–1945” (2006),2 kuid need on inglise keeles ja Eesti laiemale avalikkusele seetõttu tund- matud. Alljärgnev artikkel teeb eestikeelse kokkuvõtte selles kogumikus avaldatud eesti üksusi puudutavatest artiklitest, mida on täiendatud ka viimase viie aasta uurimistöö tulemustega. 1 Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebas, Meelis Saueauk, Soomepoisid: Võitlus jätkub: II maa- ilmasõjas Soome armees võidelnud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939–2010 ( Tallinn: Grenader, 2010); Eesti idapataljonid Idarindel 1941–1944, toim Andres Adamson (Tallinn: Argo, 2004). 2 Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle (Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006). Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses… 159 Senistest eestikeelsetest üldkäsitlustest tuleb nimetada Toe Nõmme artiklit 1990. aastal ajakirjas Akadeemia3 ja siinkirjutaja artiklit aja kirjas Vikerkaar 2001. aastal.4 Pärast seda on Eesti teaduskäibesse jõudnud hulk materjale Saksamaa Liiduarhiivi eri osakondadest, sealhulgas eriti Sõjaarhiivist, samuti aga on tänu digiteerimisele tunduvalt lihtsustunud Eesti arhiivide kasutamine, mis on võimaldanud avastada uusi allikaid ja luua uusi seoseid senituntute vahel. Lõpuks on pelgalt viimase kümne aasta jooksul internetigi kaudu kättesaadavaks muudetud materjalide hulk võimaldanud asetada Eestis toimunu laiemasse Teise maailmasõja konteksti. Kõik need asjad on selles artiklis üritatud uuesti kokku võtta ning lugejal, kes on nimetatud varasemate artiklitega tuttav, on võimalik kümne aastaste intervallidega võrrelda nii informatsiooni lisandumist kui ka üldistusastme kasvu eesti üksuste kohta Saksa relvajõududes. Eesti meeste teenimine Teise maailmasõja ajal Eestit okupeerinud riikide sõjavägedes on uuema aja eesti sõjaajalookirjutuse üks enim eks- pluateeritud teemasid. Kuid see pole vaid ajalooteaduse valdkonda kuu- luv küsimus. Seda, et eestlased teenisid Teise maailmasõja ajal Saksa sõja- väes ja politseis, ning eriti seda, et Saksa relvajõudude koosseisus võitles ka 20. eesti SS-diviis, kasutatakse propagandas Eesti vastu tänapäevani. Vastu väited, mis üritavad põhjendada ühelt poolt Saksa sõjaväkke astu- mise paratamatust ja teiselt poolt näidata selle seost võitlusega Eesti ise- seisvuse eest, on toetunud peaasjalikult mälestustele. Mälestuste autorid ja ajaloolased esitavad sõjaaja sundvalikuid sageli kõrgetest ideaalidest lähtunud otsustena. Ei saagi väita, et niisuguseid otsuseid võõrasse väkke astudes üldse ei tehtud. Eestlaste valik astuda vabatahtlikult või saada mobiliseeritud ühe või teise sõdiva poole relvajõududesse oli sundvalik, mille põhjuseks oli Nõu- kogude Liidu (edaspidi NSVL) ja Saksamaa 1939. aasta augustis sõlmi- tud mittekallaletungipakti salaprotokoll, mis andis esimesele vabad käed Ida-Euroopas, mille tulemusena Balti riigid ka okupeeriti. Alljärgnevalt 3 Toe Nõmm, „Eesti üksustest Saksa sõjaväes: formeerimine ja isikkoosseis”, Akadeemia nr 1 (1990), 113–136. 4 Toomas Hiio, „Eesti üksused Kolmanda Reich’i relvajõududes”, Vikerkaar nr 8–9 (2001), 156–179. 160 Toomas Hiio ei hakata kaaluma, missugune oli Eesti juhtkonna roll selles, et Eesti oku- peerimine osutus võimalikuks. Okupeerimise süü lasub eelkõige okupee- rijal, mitte okupeeritaval. NSVL ja Hitleri Saksamaa ei tunnistanud omavahelises sõjas rah- vusvahelise sõjaõiguse ettekirjutusi, sealhulgas Haagi IV konventsiooni maasõja seadustest ja tavadest, mis määratles okupeeritud alade elanike õigused ning okupeeriva võimu õigused ja kohustused.5 NSVL ei tunnis- tanud Haagi konventsioone, sest ei lugenud ühtegi keiserliku Venemaa sõlmitud lepingut endale siduvaks. NSVL ei käsitanud oma tegevust Balti riikides ka okupatsioonina: eesmärk oli Eesti, Läti ja Leedu alatine liit- mine NSVLiga, mitte rahvusvahelise õiguse regulatsioonidega kooskõlas oleva okupatsioonirežiimi sisseseadmine.6 Balti riikides ja Poolalt vallu- tatud aladel rakendati sovetlikku repressioonipoliitikat, mille eesmärk oli vallutatud alade tasalülitamine, omariikluse ja selle kandjate kiire hävi- tamine ning „sotsiaalselt võõra elemendi”, s.o poliitilise, majandusliku ja intellektuaalse eliidi elimineerimine sageli koos perekonnaliikmetega. Viimases kontekstis tuleb käsitada ka Punaarmeesse mobiliseerimist Eestis 1941. aasta juulis ja augustis. Ühelt poolt luges NSVL 1940. aastal okupeeritud alade elanikud oma kodanikeks, kellele laienesid 1941. aasta juunis seoses sõja algusega välja antud seadlused, määrused ja korraldu- sed.7 Teiselt poolt ei peetud endisi Eesti kodanikke, aga ka teiste 1939–1940 vallutatud alade elanikke usaldusväärseteks ja nende seast mobiliseeri- tuid ei saadetud mitte välja õppele, vaid Siseasjade Rahvakomissariaadi 5 „Venemaa okupeeritud aladel Haagi maasõja seadusi ei rakendata, sest NSVL ei ole neid tunnustanud. NSVL, niivõrd, kuivõrd ta on Saksa vägede poolt okupeeritud, on lakanud rahvus vahelise õiguse tähenduses eksisteerimast. Kogu võim (täidesaatev võim) okupeeritud aladel kuulub Saksa Riigile. Väegrupi Nord tagalapiirkonnas rakendavad seda väegrupi Nord julgestusüksuste ja tagalapiirkonna juhataja ning tema nimel julgestusdiviiside ülemad, väli- komandandid ja asulakomandandid.” Eriklausel Eesti kohta: „Kui juhtnöörid ei sätesta teisiti, lähtuvad väli- ja asulakomandantuuride ülesanded sätetest, mis on antud tegutsemiseks oma maal” (Kommandierender General der Sicherungstruppen u. Befehlshaber im Heeresgebiet Nord, Richtlinien für die Tätigkeit der Feld- und Ortskommandanturen, 18.9.1942, Saksa Liidu arhiiv (Bundesarchiv, edaspidi BArch) RH 22/265, 49). 6 Елена Зубкова, Прибалтика и Кремль 1940–1953 (Москва: РОССПЭН, 2008), 100–101. 7 Vt Tiit Noormets, „Mobilisation into the Red Army in Estonia in 1941,” – Estonia 1940– 1945, 431–444. Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses… 161 laagrite peavalitsusele allutatud tööüksustesse, kus tuhanded mehed huk- kusid juba esimesel talvel ebainimlike tingimuste, aga ka üksuseülemate omavoli tõttu. 1941. aasta mobilisatsioon Punaarmeesse oli Eestis eeskätt repressiooniakt sõjaväeteenistuseks sobivate aastakäikude meeste vastu, mille üks eesmärke oli töö- ja võitlusvõimelise inimressursi välja viimine vastase haardeulatusest. Saksa okupatsioonivõimude tegevus oli selles kontekstis mitme- palgelisem. Sõja alguses NSVLi vastu välistas Saksamaa vähimagi liitlas- suhte NSVLi poolt varem okupeeritud riikide kodanike, aga ka NSVLi rahvastega, kuigi nende esindajad emigratsioonis nägid Saksa maas loomulikku liitlast. Sakslased taotlesid vabu käsi Euroopa ja maailma ümberkorraldamiseks pärast sõja võidukat lõppu ning seetõttu hoiduti kuni sõja viimase aastani igasugustest kokkulepetest. Himmler andis alles 1945. aasta märtsis korralduse, et Eesti ja Läti põgenikele Saksamaal märgitaks dokumentidesse senise „Teadmata” asemel vastavalt Eesti ja Läti kodakondsus.8 1944. aasta mobilisatsioonikorraldused tunnista- sid vaid „endise Eesti Vabariigi kodakondsust kuni 20. juunini 1940”.9 Lisandus rassipoliitika: kõiki Ida-Euroopa ja NSVLi rahvaid peeti ala- väärtuslikeks. Rassipoliitika muutumise sõja ajal tingis eeskätt Saksamaa kasvav vajadus uute sõdurite järele. Rassiteoorial tuli sõjavajadustele alla vanduda. Mitme rahva rassikõlblikkust tuli „suurendada”, et formeerida neist Relva-SSi üksusi. Seoses suurte inimkaotustega kasvas nii NSVLi kui ka Saksamaa pragmatism inimressurssi puutuvas. See väljendus sõjapropagandas ja propagandistlikes ettevõtmistes. Punaarmees hakati alates 1941. aasta lõpust moodustama uusi rahvusväeosi. Ka Saksamaa juht konnal tuli lep- pida relvavendlusega seni alaväärtuslikeks peetud ida eurooplastega. 1941. aastal oli idarindel edasi tunginud Wehrmacht’i väekoondiste ülemate suhtumine kohalike elanike antisovetlikesse liikumistesse ja omaalgatuslikesse relvaüksustesse veel ebamäärane. Nende rakenda- 8 Persönlicher Stab des Reichsführer-SS an SS-Obergruppenführer Dr. Kaltenbrunner, Bezeichnung der Staatsangehörigkeit der balt. Flüchtlinge, 14.3.1945, BArch NS 19/382. 9 Vt 1904.–1923. aastal sündinud meeste kaitseteenistusse kutsumise määrus, Amtli cher Anzeiger = Ametlik Teataja (edaspidi AT), nr 3, art 5 (1944). 162 Toomas Hiio mine sõjategevuses oli keelatud, kuid samas möödapääsmatu, sest koha- likke teejuhte ja maakuulajaid vajab iga sõjavägi. Juba enne Wehrmacht’i kohalejõudmist algas Tallinnast
Load more

Recommended publications
  • London School of Economics and Political Science Department of Government
    London School of Economics and Political Science Department of Government Historical Culture, Conflicting Memories and Identities in post-Soviet Estonia Meike Wulf Thesis submitted for the degree of PhD at the University of London London 2005 UMI Number: U213073 All rights reserved INFORMATION TO ALL USERS The quality of this reproduction is dependent upon the quality of the copy submitted. In the unlikely event that the author did not send a complete manuscript and there are missing pages, these will be noted. Also, if material had to be removed, a note will indicate the deletion. Dissertation Publishing UMI U213073 Published by ProQuest LLC 2014. Copyright in the Dissertation held by the Author. Microform Edition © ProQuest LLC. All rights reserved. This work is protected against unauthorized copying under Title 17, United States Code. ProQuest LLC 789 East Eisenhower Parkway P.O. Box 1346 Ann Arbor, Ml 48106-1346 Ih c s e s . r. 3 5 o ^ . Library British Library of Political and Economic Science Abstract This study investigates the interplay of collective memories and national identity in Estonia, and uses life story interviews with members of the intellectual elite as the primary source. I view collective memory not as a monolithic homogenous unit, but as subdivided into various group memories that can be conflicting. The conflict line between ‘Estonian victims’ and ‘Russian perpetrators* figures prominently in the historical culture of post-Soviet Estonia. However, by setting an ethnic Estonian memory against a ‘Soviet Russian’ memory, the official historical narrative fails to account for the complexity of the various counter-histories and newly emerging identities activated in times of socio-political ‘transition’.
    [Show full text]
  • Republic of Estonia Country Report Table of Contents
    m o c 30 km . s p a m - 20 mi d © Maardu Tallinn Rakvere Kohtla- Sillamäe Narva Kiviõli Järve Jõhvi Keila Tapa Haapsalu Paide Jõgeva Viljandi Tartu Pärnu Kuressaare Põlva Võru Valga Republic of Estonia Country Report Table of contents Executive Summary ............................................................................................................................................. 2 One of the three Baltic States occupied by the Soviet Union from 1940 until 1991, Estonia has made impressive economic and political progress since regaining independence. Read more. History ................................................................................................................................................................ 2 Estonia, slightly smaller in area than New Hampshire and Vermont combined, is bordered by Latvia, Russia, the Baltic Sea, and the Gulf of Finland. Read more. Government and Economy.................................................................................................................................. 3 Estonia is a mature, stable parliamentary democracy with legislative, executive, and judicial branches, of which the unicameral Parliament (Riigikogu) holds the most power. Its 101 members are popularly elected every four years. Read more. Foreign Policy ...................................................................................................................................................... 4 Estonia has good relations with its Baltic neighbors and is a member of the Council of Baltic
    [Show full text]
  • A Spartacist Pamphlet a $1.50 Cdn $1 £ 0.75 US $1 Trotskyism: What It Isn't and What It Lsi
    A Spartacist Pamphlet A $1.50 Cdn $1 £ 0.75 US $1 Trotskyism: What It Isn't and What It lsi L.Y. Leonidov V.1. Lenin and Leon Trotsky, leaders of the Russian Revolution, on its second anniversary in Moscow's Red Square. February 1990 ,"¢~:j~;:~X523 Spartacist Publishing Co., Box 1377 GPO, New York, NY 10116 2 Trotskyism: What It Isn't and What It Is! This article was first published in Spartacist (German We stand with those members and ex-members of the SED edition) No. 14, Winter 1989-90. There are two additions to who defend the gains the working people achieved through the English text, one dealing with the "Trotskyist" revisionists the overthrow of capitalism. We stand for the communism as the political heirs of the London Bureau and the other of Lenin and Trotsky'S Bolshevik Party. with the role played by former American Healyite leader The '''refonners'' in the bureaucracy are promising "so­ Tim Wohlforth against the struggle for authentic Trotskyism cialist renewal." But Stalinism can't deliver any kind of in the U.S. Other minor changes and corrections have also "renewal." As an ideology Stalinism is simply an apology been made. for the rule of the bureaucracy. Its slogans and "debates" are but arguments about how to put the best false face on To the workers of Germany, the policies of betrayal. Without state power, Stalinist ide­ ology is an empty shell, devoid of any relevance to the East and West, and to question of proletarian power. European and other militants The bureaucracy headed by J.
    [Show full text]
  • Rttter"Reuzträger Waffen-Tl
    Stiftelsen norsk Okkupasjonshistorie, 2014 ERNST-GüNTHER KRATSCHMER ~. @Y ß% U 4u!u . t/tb. )H? (~ Die Rttter"reuzträger Ocr Waffen-tl SNO VERLAG K. W. SCHüTZ KG . PREUSSISCH OLDENDORF Stiftelsen norsk Okkupasjonshistorie, 2014ZUM GELEIT Es entspricht einem -echten Bedürfnis, den zusammenhängenden Bericht vom Einsatz der Divisionen der Waffen-H durch eine Schilderung hervorragen­ der Taten -einzelner zu ergiinzcn. Verfasser und Verlag verdi-enen Dank, diese persönlichen Leistungen für die Kameraden aufgezeichnet zu haben. Umfangreiche Forschungsarbeiten erfaßten: 426 Ritterkreuzträger mit allen persönlichen Daten. 400 davon mit den Unterlagen über den Anlaß der Verleihung (2 Brillanten, 24 Schwerter, 70 Eichenlaub). 24 europäische Freiwillige - je zur Hälfte aus West und Ost - wurden /'flHA./th'?r ausgezeichnet. 1:~rrr'~-f' Nahezu die Hälfte aller mit dem Ritterkreuz ausgezeichneten Kameraden 4-7' blieb vor dem Feinde. <Y~ ,6,W? t/- /0 ~ Die verschiedenen BerichterstatDer schildern - jeder aus seinem eigenen 0. /L _I g, I') I!. ., Gesichtskreis heraus - die einzelnen Persönlichkeiten in ihrer Bewährung. J"'·rrr~r~~1 twryn;f Es ist eine alte Erkenntnis, daß Tapferkeit in der Abwehr, auf dem Rück• zug, im Kessel, ohne Aussicht auf baldigen Entsatz, unendlich vid schwerer r!, w1'egt, als im Schwung des erfolgreichen Angriffes. Wir erkennen die ver­ schiedenen soldatischen Typen: den Draufgänger, den Kämpfer mit dem kühlen Blick des ]ägens, den Führer auf der Suche nach einem Ausweg aus scheinbar hoffnungsloser Lage. Ihnen allen sind menschliche Hemmungen und Zagen nicht fremd. Doch gelang es immer wieder, si-e zu überwinden. Aus welchen Triebkräften) Welpl1Schaulicher Fanatismus war es nicht. Viel­ leicht spielte gelegentlich ein gesunder Ehrgeiz mit.
    [Show full text]
  • Ylo-Vesse Velvelt's Life Story and Surviving the 'Czech Hell'
    When is the War Over? Ylo-Vesse Velvelt’s Life Story and Surviving the ‘Czech Hell’ Tiina Ann Kirss 1. Introduction: Czech Hell and its Survivors For young Estonian men mobilized into the Nazi Army in 1944 and shipped off to Germany as the second Soviet occupation advanced north and west in the third week of September 1944, the war was far from over. For most, a stint at the Neuhammer military training camp in Poland preceded a long, erratic march to the eastern front, in full consciousness of being cannon fodder, and accompanied by a concentrated first-hand look at war atrocities and civilian bombings. Months later, the following spring, these and other men in Estonian units fighting in Silesia followed orders to retreat. What followed came to be referred to by the newly-minted word kablutamine, a pell-mell, disorganized fleeing westwards, as fast as pos- sible and mostly on foot. For those in the units headed by legendary figures of Paul Maitla1 and Alfons Rebane,2 who had survived one or more Red Army encirclements, the road in May 1945 led through the ‘Czech Hell’. This appalling experience, the culmination of all the harrowing experiences of the preceding months was the outcome of a gamble that the Americans would surely reach Prague before the Russians, thus guaran- teeing freedom and safe passage west. The Russians got to Prague first and Czech partisans and civilians over the ensuing days and weeks com- mitted random acts of retaliatory brutality against the occupying German army. The perpetrators of these brutal acts, including summary executions, made no allowances or acts of clemency to affect the fate of Estonians mobilized into the army that had occupied their homeland.
    [Show full text]
  • Rezensionen Nordost-Archiv 2005 Band 14
    REZENSIONEN Auf der Flucht, hrsg. v. Erna Appelt u. Waltraud Heindl. H. 2 der Zeitschrift „L’Homme. Europ¨aische Zeitschrift f¨ur Feministi- sche Geschichtswissenschaft“ 15 (2004). Wiesbaden: B¨ohlau Ver- lag, 189 S. In der aktuellen Ausgabe der Zeitschrift „L’Homme“ n¨ahern sich die beiden Wiener Herausgeberinnen Erna Appelt und Waltraud Heindl einem aktuellen, politisch brisanten und zugleich wissenschaftlich jungen Forschungsgebiet: Migrationen von Frauen. Die Auswahl der Beitr¨age demonstriert, wie Fluchterfahrungen die Lebensentwurfe¨ von Menschen in unterschiedlichen Orten und zu unterschiedlichen Zeiten verwerfen und Lebenswege neu gestalten konnen.¨ Die Zeitschrift „L’Homme“ und ihre Herausgeberinnen stehen fur¨ eine Forschungsperspektive, die v.a. den Genderblickwinkel in den Vordergrund ruckt.¨ Den vier Abhandlungen folgen denn auch in den Rubriken „Im Gespr¨ach“ und „Aktuelles und Kommentare“ Beitr¨age, die sich mit Einzelfragen des Themenschwerpunkts unter Hervorhe- bung von Migrantinnen auseinandersetzen. Die Perspektive auf das „andere“, m¨annliche Geschlecht wird in diesem Kontext g¨anzlich aus- gespart.1 Wie gewohnt wird anschließend „Im Forum“ ein aktuelles Forschungsvorhaben herausgestellt, hier „Der Einschluss und Aus- schluss von Frauen in bulgarischen Geschichtsbuchern¨ der 1990er- Jahre“ von Krassimira Daskalova. In „Aus den Archiven“ wird von Patrizia Gabrielli der umfangreiche autobiografische Schriftbestand von Frauen im Archivio Diastrico Nazionale in Pieve Santo Stefa- no vorgestellt. Einem Nachruf auf die (in Munster¨ und nachfolgend Bochum) engagierte Historikerin fur¨ Geschlechtergeschichte Susanne Rouette folgen Rezensionen aktueller Veroffentlichungen.¨ Mit der Fokussierung auf weibliche Fluchtlinge¨ stellen Appelt und Heindl eine Forschungslandschaft vor, in der erst in jungster¨ Zeit die spezielle Situation von Migrantinnen die einseitig von m¨annlichen Migranten dominierte Migrations- und Fluchtforschung bereichert.
    [Show full text]
  • German Occupation of Estonia During World War II from Wikipedia, the Free Encyclopedia
    Create account Log in Article Talk Read Edit View history German occupation of Estonia during World War II From Wikipedia, the free encyclopedia Main article: Estonia in World War II Navigation After Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Army Group North reached Estonia in July. Initially the Germans were perceived Main page by most Estonians as liberators from the USSR and its repressions, having arrived only a week after the first mass deportations from the Contents Baltics. Although hopes were raised for the restoration of the country's independence, it was soon realized that they were but another occupying Featured content power. The Germans pillaged the country for the war effort and unleashed the Holocaust. For the duration of the occupation, Estonia was Current events incorporated into the German province of Ostland. Random article Donate to Wikipedia Contents 1 Occupation Interaction 2 Political resistance 3 Estonians in German military units Help 4 German administrators About Wikipedia 4.1 Generalkommissar Community portal 4.2 S.S. und Polizeiführer Recent changes 4.3 Lagerkommandant Contact page 5 Collaboration 5.1 Estonian Self-Administration Toolbox 5.1.1 Directors 5.2 Holocaust What links here 5.3 Estonian military units' involvement in crimes against humanity Related changes 6 Controversies Upload file 7 See also Special pages 8 References Permanent link 9 External links Page information Data item Cite this page Occupation [edit] Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941. On the same day, Finland was attacked Print/export by the Soviet Union and three days later, on June 25, Finland declared herself to once again be in a Create a book state of war with the USSR, starting the Continuation War.
    [Show full text]
  • German Occupation of Estonia During World War II from Wikipedia, the Free Encyclopedia (Redirected from Occupation of Estonia by Nazi Germany)
    Create account Log in Article Talk Read Edit View history German occupation of Estonia during World War II From Wikipedia, the free encyclopedia (Redirected from Occupation of Estonia by Nazi Germany) Navigation Main article: Estonia in World War II Main page After Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Army Group North reached Estonia in July. Initially the Germans were perceived Contents by most Estonians as liberators from the USSR and its repressions, having arrived only a week after the first mass deportations from the Featured content Baltics. Although hopes were raised for the restoration of the country's independence, it was soon realized that they were but another occupying Current events power. The Germans pillaged the country for the war effort and unleashed the Holocaust. For the duration of the occupation, Estonia was Random article incorporated into the German province of Ostland. Donate to Wikipedia Contents 1 Occupation Interaction 2 Political resistance Help 3 Estonians in German military units About Wikipedia 4 German administrators Community portal 4.1 Generalkommissar Recent changes 4.2 S.S. und Polizeiführer Contact Wikipedia 4.3 Lagerkommandant 5 Collaboration 5.1 Estonian Self-Administration Toolbox 5.1.1 Directors What links here 5.2 Holocaust Related changes 5.3 Estonian military units' involvement in crimes against humanity Upload file 6 Controversies Special pages 7 See also Permanent link 8 References Page information 9 External links Data item Cite this page Occupation [edit] Nazi Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941. On the same day, Finland was attacked Print/export by the Soviet Union and three days later, on June 25, Finland declared herself to once again be in a Create a book state of war with the USSR, starting the Continuation War.
    [Show full text]
  • Thesis with Signature Marii Valjataga
    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
    [Show full text]
  • Vabariigi 98. Aastapäeva Tähistamine Londonis Ja Bradfordis
    ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk Nr. 2358 16. märts 2016 asutatud 1947 VABARIIGI 98. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE 1 Vabariigi aastapäeva LONDONIS JA BRADFORDIS üritused. Vabariigi 2 aastapäeva Londoni mereteemaline EV 98 aastapäev Eesti Vabariigi 98.aastapäeva tähistamine Inglismaal 27.veebruaril Bradfordi Eesti Kodus. üritused. Ligi 70 kaasmaalast koos kohalike sõpradega olid tulnud, et Vastlapäev tähistada Eesti ajaloolist sündmust 1918 aastal. Rahva seas Londonis oli nii noori, kui vanu, kümme neist olid sündinud enne sõda vabas Eestis. Kõige vanem külaline oli 92 aastane. Kohal olid 3 Eesti uudised ka lapsed koos vanematega, noorim neist vaid 11 kuune. 4 English section 5 Kommentaar Sport, Kokakunst Kirjandus 6 Eelseisvad Foto: Ly Tuubel üritused Eesti Vabariigi 98. aastapäev Variku Kooli 5. klassi õpilane, kes Teated toimus 24. veebruaril Westminster laulab Külliki Levini käe all Foto: Kirret Kanna Cathedral Hall’i saalis Londonis. laulustuudios Külliki Lauluaed. Järgmine Eesti Hääl ilmub Saalis olid kenasti kaetud lauad külma toiduga. Aga enne Kontsert algas Eesti Vabariigi Alates 5. eluaastast hakkas ta 7. aprillil 2016 hümni ühislaulmisega. Seejärel käima laulmas ja 7-aastaselt Tartu seda toimus eeskava, mis algas Bradfordi Kodu esimehe Kaastööd ja kuulutused pidas suursaadik härra Lauri Muusikakoolis viiulit õppima. avasõnaga ning millele järgnes palvus Virge (Taul) James´ilt. palume hiljemalt Bambus aastapäevakõne ja “Kristo on sündinud muusik. Ta on Rahvariietes kauaaegsed klubi liikmed Harald Luts ja Endla 28. märtsiks juhatas sisse Londoni tundlik, elegantne ja kauni Lepik teadustasid eeskava. eestlaskonna eestvedaja Tiit lauluhäälega, väga siiras ja Bradfordis sündinud Karin Blakeley ja Reet Järvik laulsid laule Eesti Hääle toimetus on Reigo mälestuseks taasesitatud hurmav esineja”, kirjeldab Levin.
    [Show full text]
  • Estonian Units in the Wehrmacht, SS and Police System, As Well As the Waffen-SS, During World War II
    266 Estonian Units in the Wehrmacht, SS and Police System, as well as the Waffen-SS, During World War II Recruitment and Establishment of the Units Toomas Hiio In the course of the Second World War, Estonia was occupied by two totalitarian states. In 1940–1941, and again, from 1944 on, the occupier was the Soviet Union, but during the years 1941–1944, it was Nazi Ger- many. And Estonians fought in the security and military forces of both occupiers. Plus, Estonians who had fl ed to Finland, also fought in the ranks of the armed forces of that nation. When Germany at fi rst attacked the USSR, in June 1941, it wasn’t interested in recruiting the inhabitants of the freshly conquered lands into its armed forces. But already in July, the Germans realized that they needed additional manpower, especially for securing the rear of their army; for transporting the large numbers of Soviet prisoners of war; as well as for guarding roads, railroads, bridges, military bases, etc. At fi rst, the Germans began to organize units of auxiliaries recruited from amongst anti-Communist Soviet prisoners of war, and later, also made use of volunteers from amongst the civilian population of the occupied territories. And many Estonians were ready to join the German armed forces, so as to help free their homeland of the Communist occupiers, and to fi ght on the front against the Soviet Union. Th e German Wehrmacht (unifi ed armed forces of Germany from 1935 to 1945) was, at fi rst, greeted in Estonia as a force freeing the country of the hated Communist regime.
    [Show full text]
  • Dissertatsiones Historiae Universitatis Tartuensis 26
    DISSERTATSIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 DISSERTATSIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 Meelis Maripuu Omavalitsuseta omavalitsused Halduskorraldus Eestis Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti. Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo- ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 11. juulil 2012. Juhendaja: dots Tõnu-Andrus Tannberg Oponent: prof emeritus Kalervo Hovi (Turu Ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 24. septembril 2012. aastal kell 16.15 Tartu Ülikooli senati saalis, Ülikooli 18, Tartu. ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–091–2 (trükis) ISBN 978–9949–32–092–9 (PDF) Autoriõigus: Meelis Maripuu, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimuse nr. 383 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................. 5 LÜHENDID ................................................................................................ 8 SISSEJUHATUS ......................................................................................... 10 Uurimisprobleemistik ja töö struktuur ................................................... 13 Meetodid ......................................................................................... 18 Historiograafia ........................................................................................ 21 Allikad ............................................................................................ 38 Terminoloogia selgituseks .............................................................
    [Show full text]