Peamised Arvamused. Ütlused

PEAMISED ARVAMUSED. ÜTLUSED

Epikuros Tolkinud˜ Kaarina Rein

PEAMISED ARVAMUSED∗

I. Üliõnnelikul ja hävimatul olendil pole endal muresid ega põhjusta ta neid ka kellelegi teisele. Nii ei koorma teda ka viha ega poolehoid; kõike sellesarnast kohtab vaid nõrga juures. II. Surm on meie jaoks eimiski. Sest lagunenu on tajudeta, aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski.

Epikouros. Kyriai doxai. Sententiae Vaticanae . Tõlgitud vanakreeka keelest. Tõlkimisel on kasutatud väljaandeid: Epicuro. Opere. A cura di Graziano Arrighetti. (Biblioteca di cultura filo- sofica 41.) Torino: Giulio Einaudi editore, 1973 ja Epikur. Briefe. Sprüche. Werkfragmente . Griechisch/Deutsch. Übers. und hrsg. von Hans-Wolfgang Krautz. Bibliographisch erneuerte Ausgabe 2000. Stuttgart: Philipp Reclam jun, 2005. Täname Toomas Lotti abi eest tõlke toimetamisel. Toim. ∗“Peamised arvamused” (Kyriai doxai) on säilinud Kreeka kirjaniku Diogenes Laertiose 3. saj pKr kirja pandud Kuulsate filosoofide elulu- gude 10. raamatus (10.139–154). “Peamised arvamused” on esitatud temaatilises järjekorras: sisemised tingimused kindlustundeks, nauding ja mõistmine, välised eeldused kindlustundeks, õige valik ja nauding, looduse uurimise olulisus, targa sõltumatus inimloomusest ja elutingi- mustest, naudinguteküllase käitumise mõõdupuud, sõprus, ihade liigi- tus, õiglus ja ebaõiglus, kooselu ja kaasinimesed. Tlk.

771 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros

III. Naudingute suuruse piir on kõige valutoova äravõtmine. on müütides; seetõttu ei ole loodust uurimata võimalik saavutada Kus iganes on nauding, siis niikaua kui ta kestab, pole seal ei valu täielikke naudinguid. ega ängi ega ka kumbagi korraga. XIII. Ei ole kasu sellest, kui luua turvalisus inimeste juures, IV. Pidev valu kehas ei kesta pikalt, seevastu teravaim valu on samas muretsedes endiselt taevaste ja maa-aluste asjade ning üldse üürike, ja valu, mis pelgalt ületab lihaliku naudingu, ei kesta palju nende pärast, mis on lõpmatuses. päevi. Pikaajalised haigused kätkevad rohkelt lihalikke naudin- XIV. Ehkki turvalisus inimeste suhtes tekib teatud määral tea- guid, mis on suuremad kui valu. tud suutlikkuse kaudu häirijaid kõrvaldada ja küllusest, tekib V.Pole võimalik elada naudinguteküllaselt, elamata mõistlikult puhtaim kindlustunne siiski rahulikkusest ning tagasitõmbumisest ja hästi ja õiglaselt, [ega elada mõistlikult ja hästi ja õiglaselt,] ela- inimhulkadest. mata naudinguteküllaselt. Kellele see pole jõukohane, ei suuda ka XV. Loomupärane rikkus on nii piiratud kui ka kergesti saavu- naudinguteküllaselt elada. tatav, ent tühjade arvamuste rikkus langeb lõpmatusse. VI. Selleks et end inimeste ees julgelt tunda, on loomupäraselt XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid antud valitsemise ja kuningavõimu hüve, mille abil see saavuta- asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses takse. ja edaspidises elus. VII. Mõned soovivad saada kuulsaks ja lugupeetuks, arva- XVII. Õiglane on kõige rahulikum, ent ebaõiglane on kõige tes, et sel moel saavutavad nad inimeste ees turvalisuse; seega, enam täis rahutust. kui selliste inimeste elu tõesti on turvaline, on nad omandanud XVIII. Kehaline nauding ei suurene, kui kord puudusest tin- loomupärase hüve; kui see aga ei ole turvaline, siis ei ole neil gitud valutunne on ära võetud, vaid üksnes muutub mitmekesise- seda, mille poole nad algusest peale oma loomu iseärasuse tõttu maks. Ent mõistuse naudingute piiri tekitab just selliste ja nende- on püüelnud. sarnaste asjadega arvestamine, mis on mõistusele suurimaid hirme VIII. Ükski nauding ei ole iseenesest halb; ent vahendid, mil- põhjustanud. lega mõningad naudingud saavutatakse, toovad kaasa hädasid, mis XIX. Piiramatu ja piiratud aeg sisaldavad võrdsel määral nau- ületavad naudinguid mitmekordselt. dingut, kui nende piire mõõta mõtlemisega. IX. Kui iga nauding oleks kokkusurutud paigas ja ajas ning XX. Liha haaras naudingu piire lõpmatutena ja ainult piiramatu leiduks kogu loomuses või loomuse tähtsaimates osades, ei erineks aeg sai seda tekitada. Aga mõistus, saanud aru liha sihist ja piirist naudingud kunagi üksteisest. ning lahustanud lõpmatuse hirmud, tagas meile täiusliku elu ning X. Kui kõlvatute naudinguid esilekutsuvad põhjused lahustak- meil ei olnud edaspidi vajadust piiramatu aja järele. Ent mõistus ei sid mõistuse hirmud taevanähtuste ning surma ja valude ees ja kui pagenud naudingu eest ja kui asjaolud põhjustasid elust lahkumise, nad veel õpetaksid meile meie ihade [ja valude] piire, siis poleks ei surnud ta nii, justkui oleks jäänud midagi puudu parimast elust. meil põhjust neid laita, sest nad oleksid igal viisil täidetud nau- XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada dingutega ega kätkeks kuskil valu ega ängi, milles seisneb halb. puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole XI. Kui meid ei vaevaks mured taevanähtuste ega surma ees ja vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega. see meie jaoks kunagi miski ei oleks ning kui lisaks poleks mit- XXII. Peab järele mõtlema etteantud eesmärgi ja iga iseene- temõistmist valude ja ihade piiridest, ei oleks meile vaja looduse sestmõistetavuse üle, millest tulenevad meie arvamused. Sest uurimist. muidu on kõik täis otsustamatust ja rahutust. XII. Ei ole võimalik vabaneda hirmust kõige tähtsamate asjade ees, mõistmata kõiksuse loomust, vaid muretsedes selle pärast, mis

772 773 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros

XXIII. Kui sa võitled kõigi tajudega, ei ole sul millelegi toe- rahvaste puhul, kes pole suutnud või soovinud sõlmida lepinguid tuda ka siis, kui otsustad nende tajude üle, mille sa väidad olevat kahjustamise või kahju kannatamise kohta. petlikud. XXXIII. Õiglus ei ole miski iseeneses, vaid vastastikuse XXIV. Kui sa heidad täiesti kõrvale mõne taju ega erista veel läbikäimise puhul mistahes paigas alatiseks sõlmitud leping üks- kinnitamata arvamust sellest, mis on juba vahetult olemas tajus teist mitte kahjustada ja ise mitte kahju kannatada. ja tunnetes ning mõistuse ettekujutuse kõigis püüdlustes, häirid XXXIV. Ebaõiglus ei ole halb iseenesest, vaid hirmu tõttu, sa ka teisi tajusid oma tühja arvamusega; sellega lükkad sa tagasi mida tekitab kahtlus, et ei jääda peitu nende eest, kes on määratud igasuguse mõõdupuu. Ent teiselt poolt, kui sa oma oletuslikes selliste tegude eest karistama. mõtetes pead kindlaks nii kõike, mis ootab kinnitamist, kui ka XXXV.Keegi, kes salaja teeb midagi, millest on kokku lepitud seda, mida ei saa tõendada, ei väldi sa eksimist; seega säilitad sa loobuda, nimelt vältida üksteise kahjustamist või üksteiselt kahju igal otsustamisel kogu kahtluse selle suhtes, mis on õige ja mis kannatamist, ei saa olla kindel, et ta jääb peitu, isegi kui ta praegu seda ei ole. peaks jääma varjule lugematu arv kordi. Sest kuni surmatunnini XXV. Kui sa kõigil puhkudel ei lähe iga oma teoga tagasi on kahtlane, kas ta jätkuvalt jääb peitu. looduse sihi juurde, vaid selle asemel enneaegselt pöördud mil- XXXVI. Üldiselt võttes on õiglus seesama kõigi jaoks, sest legi vältimisel või taotlemisel millegi muu poole, ei ole sinu teod see on midagi kasutoovat vastastikusel läbikäimisel. Ent vastavalt kooskõlas sinu väidetega. maale ja teistele tingimustele ei järeldu, et kõigile oleks õiglane XXVI. Need ihad, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole üks ja seesama asi. hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, XXXVII. Asjadest kannab see, mis on tunnistatud õiglaseks kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju. põhjusel, et see toob vastastikustes suhetes kasu, õigluse pitserit, XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks sõltumata, kas see saab kõigile osaks ühtemoodi või mitte. Kui õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine. aga keegi annab välja seaduse ja osutub, et see ei ole kooskõlas XXVIII. Seesama arusaamine on loonud kindluse, et ei ole sellega, mis on kasulik vastastikusel läbikäimisel, pole sel enam midagi hirmsat selles, mis on igavene või ka ainult pikaajaline, õigluse loomust. Ning isegi kui muutub see, mis on kasulik õigluse ning on pannud ühtlasi mõistma, et ka keset neid piiratud tingimusi tähenduses ja sobitub vaid mõnda aega ettehaaramisse,∗ oli see saavutatakse turvalisus ennekõike sõpruse kaudu. siiski mõneks ajaks õiglane neile, kes ei lase end häirida tühjadest XXIX. Ihadest on mõned loomulikud ja [hädavajalikud, mõned sõnadest, vaid pööravad tähelepanu tõsiasjadele. loomulikud ja] mittevajalikud ning mõned pole ei loomulikud ega XXXVIII. Seal, kus ümbritsevad asjaolud ei ole muutunud ja vajalikud, vaid tekivad kõigest tühja arvamuse tulemusena. ilmneb, et teod, mida peeti õiglaseks, ei ole kooskõlas ettehaarami- XXX. Loomulike ihade puhul, mis täitumata jäädes ei põhjusta sega, ei olnud need õiglased. Ning seal, kus ümbritsevad asjaolud valu, esineb tugev tung, nimelt tekivad need ihad tühjast arvamu- muutuvad ja needsamad õiglased asjad ei too enam kasu, sel juhul sest ja see, et nad ei kao, pole tingitud nende endi loomusest, vaid olid need õiglased seni, kui nad olid kasulikud kaaskodanike vas- inimese kalduvusest tühjale arvamusele. tastikuse läbikäimise puhul; ent hiljem, kui nad enam kasulikud XXXI. Loomulik õiglus on tagatis vastastikuseks kasuks mitte ei olnud, ei olnud nad enam õiglased. kahjustada üksteist ega ise kahju kannatada. XXXIX. Kes on kõige paremini korraldanud väliste ähvarduste XXXII. Olendite puhul, kes ei ole võimelised sõlmima lepin- tõrjumise, on teinud tema võimuses oleva lähedaseks ja selle, mis guid üksteise kahjustamise või üksteiselt kahju kannatamise kohta, pole olemas õiglust ega ebaõiglust. Sarnaselt ei ole seda nende ∗Kr prolepsis. Seda mõistet selgitatakse lähemalt järelsõnas. Toim.

774 775 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros pole tema võimuses, vähemasti mitte võõraks. Ent sellega, mille ehkki sa ei ole homse päeva valitseja, lükkad sa siiski rõõmustamist puhul ta isegi nendega ei saa hakkama, on ta vältinud igasugust edasi. Elu läheb viivituses kaotsi ning igaüks meist sureb rahmel- kokkupuudet ning on kõrvaldanud kõik selle, mille puhul on tulu- davana. toov nii teha. 15. Me hindame iseenda loomuomadusi vastavalt sellele, kas XL. Kõik need, kel on olnud suutlikkust omandada suurim need on kiiduväärsed ja teiste poolt kadestatud või mitte. Nii kindlustunne iseäranis oma kaasinimeste ees, on elanud koos kõige tuleb ka oma kaasinimeste loomuomadusi hinnata, kui nad on meeldivamal moel tugevaima usaldusega; ning kuna nad on saa- mõistlikud. vutanud täiuslikema läheduse, ei nutnud nad taga selle surma, kes 16. Mitte keegi, kes silmab halba, ei vali seda, ent ahvatletuna lahkus enne neid, justkui peaks see esile kutsuma kaastunnet. sellega, justkui oleks see hea võrreldes veel halvemaga, laseb ta end lõksu püüda. ÜTLUSED∗ 17. Õnnelikem pole mitte nooruk, vaid rauk, kes on hästi elanud. Sest noor mees, kes on oma võimete tipul, uitab meelevaldselt 4. Igasugust valu on kerge trotsida, sest seal, kus valu on tugev, ringi, jättes end juhuse hooleks. Ent rauk on vanaduses heitnud on selle kestus lühike, seal, kus kehaline valu kestab, on see nõrk. ankrusse justkui sadamas ja need hüved, mida ta varem vaevalt võis loota, on ta sulgenud kindlasse tänumeelde. 7. Ülekohut teha ja peidetuks jääda on keeruline, saavutada usku varjatuks jäämisse aga võimatu. 18. Kui võtta ära võimalus näha, läbi käia ja kokku puutuda, lahustub armukirg. 9. Sundus on halb, ent pole mingit sundi sunni all elada. 19. Sellest, kes unustab talle osaks saanud hea, on juba täna 10. Pea meeles, et olles loomult surelik ja omades enda rauk saanud. käsutuses piiratud aega, tungid sa arutlustega loomuse üle lõp- matusse ja igavikku ning taipad: 21. Loomust ei ole vaja sundida, vaid veenda. Ning me veename teda rahuldades hädavajalikke ihasid ning ka loomulikke, “mis olnud, mis on ja mis tuleb ees veel”.∗∗ kui need meid ei kahjusta, kahjulikke aga karmilt tagasi lükates. 11. Suurema osa inimeste puhul väljendub rahulikkus tuimu- 23. Iga sõprus on iseenesest väärt valimist, ehkki see saab al- ses, liikumine aga raevuna. guse kasust. 14. Oleme sündinud vaid kord, kaks korda pole võimalik 24. Unenägudel ei ole jumalikku loomust ega ettekuulutavat sündida; on paratamatu, et seetõttu igavikku enam ei saabu. Ent väge, vaid need sünnivad kujutluspiltide mõjust. 25. Vaesus, mis on kooskõlas loomuse sihiga, on suur rikkus; ∗Kogumik pealkirjaga “Epikurose ütlused” leiti 1888. aastal 14. sa- piiritlemata rikkus on aga suur vaesus. jandist pärinevas Vatikani koodeksis, mistõttu seda hakati nimetama Va- 26. On vaja mõista, et rohke ja napp sõnavõtt püüdlevad sin- tikani tarkussõnakogumikuks (Gnomologium Vaticanum) ja ütlusi endid nasamasse. Vatikani mõtteteradeks (Sententiae Vaticanae). Ütlused ei ole üles ehitatud ega järjestatud nii süstemaatiliselt nagu “Peamised arvamused”. 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on Vahelejätted numeratsioonis on tingitud asjaolust, et osa ütlusi langeb lõppenud, ﬁlosooﬁa puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding kokku “Peamiste arvamustega”. Kogumiku koostaja ning koostamise ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal aja kohta puuduvad andmed, allikana on kasutatud Epikurose kirju ning ajal. mõnel puhul ka tema lähemate õpilaste väljaütlemisi. Käsikiri on kohati 28. Sõpruse puhul ei tule hinnata ei innukaid ega kõhklejaid; niivõrd kahjustada saanud, et teksti on raske mõista. Tlk. ent sõpruse nimel on vaja ka riskida. ∗∗Ilias, 1. laul, 70. rida. Tlk A. Annist. Tlk.

776 777 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros

29. Olles looduse uurimisel siiras, sooviksin ma pigem oraakli 43. Armastada raha ebaõiglaselt on pühadust teotav, õiglaselt kombel kuulutada kõigile inimestele kasutoovat, isegi kui keegi aga häbiväärne; sest on sündsusetu olla väiklaselt ihne, isegi kui seda ei taha mõista, kui et nõustuda teiste arvamustega ja nautida ollakse õiglane. pidevalt osaks saavat kiitust, mis tuleb paljudelt. 44. Kui tark hädavajadustega silmitsi seisab, teab ta, et pigem 30. Mõned valmistuvad kogu elu kestel elamiseks tarvilike as- tuleb anda kui saada; sellise enesega rahulolu aarde on ta leidnud. jade nimel, mõistmata, et kõigile meile on sisse kallatud surmavat 45. Looduse uurimine ei valmista ette ei hooplejaid, ei kõne- sünnirohtu. osavaid ega neid, kes paljude ees näitavad üles tähelepanu äratavat 31. Kaitstust võib saavutada teiste asjade puhul, ent surma tõttu õpetatust, vaid tõsiseid ja eneseteadlikke inimesi, kes tunnevad elame meie, inimesed, kõik müürideta linnas. uhkust isiklike omaduste, mitte nendega kaasnevate asjade üle. 32. Targa austamine on suur hüve sellele, kes teda austab. 46. Me kihutaksime halvad harjumused lõplikult minema just- 33. Liha hääl on mitte nälga, janu ega külma tunda; kes on selle kui nurjatud mehed, kes on meile pikka aega kahju teinud. võime omandanud ja loodab ka tulevikus omada, võiks õnnelik- 47. Olen sind vältinud, oo Juhus, ning kinni toppinud iga prao, kuses ka Zeusiga võistelda. kust sa võiksid sisse hiilida. Ning ei sul ega ka ühelegi teisel 34. Me ei vaja kasu oma sõpradelt nii palju, kui me vajame kõrvalekallutusel ei lase me end eksiteele viia; ent kui paratamatus usku sellesse kasusse. meid ära peaks viima, sülitame jõuliselt elamisele ja neile, kes 35. Ei ole vaja rikkuda olemasolevaid asju puuduvate asjade tarbetult selle külge on klammerdunud. Me lahkume elust kaunist ihaldamisega, vaid pigem mõelda, et ka olemasolevad olid kunagi ülistuslaulu hõisates, sest me oleme hästi elanud. palutavate hulgas. 48. Tuleks püüda hilisemat varasemast paremaks teha, kuni 36. Epikurose elu peaks pidama teiste omaga võrrelduna lee- oleme teel; ning kui me lõppu jõuame, samamoodi rõõmu tunda. buse ja enesega rahulolu tõttu väljamõeldiseks. 51. Saan sinult teada, et lihaga seotud rahutus üsna sageli nõuab 37. Loomus on nõrk halva, mitte hea suhtes; naudingutega see armunaudingute püüdlemist. Kui sa ei hülga seadusi, ei riku ta- päästetakse, kuid valudega lagundatakse. vapäraseid sündsusnõudeid, ei valmista lähedastest kellelegi mee- lehärmi, ei kurna ära oma keha ega pilla hädavajalikke asju, tee 38. Täiesti väeti on see, kel on palju veenvaid põhjusi elust nii nagu meeldib, oma eelistusele vastavalt. Ikkagi on võimatu lahkumiseks. vähemalt ühesse neist mitte sisse mähkuda; armunaudingud ei ole 39. Sõber ei ole see, kes kõiges kasu otsib, ega ka see, kes kasu kunagi kasu toonud, tuleb olla rahul, kui nad kahju ei tee. iial sõprusega ei seosta; sest esimene teeb tänutundest ärisuhte, 52. Sõprus tantsib ümber kogu maailma, kuulutades meile teine aga tapab kauni tulevikulootuse. kõigile, et peame ärkama õndsusele. 40. Sellel, kes ütleb, et kõik sünnib sundusest, pole põhjust 53. Kedagi pole vaja kadestada; head ei ole kadedust ära tee- teha etteheiteid sellele, kes ütleb, et kõik ei sünni sundusest; sest ninud, nurjatud aga teevad endale ise seda rohkem kahju, mida kui teine nii väidab, sünnib see sundusest. rohkem neil veab. 41. Üheaegselt tuleb naerda, filosofeerida, majapidamise eest 54. Ei ole vaja filosofeerimist teeselda, vaid tegelikult filoso- hoolitseda, oma ülejäänud iseärasusi kasutada ning mitte kunagi feerida; meil pole ju vaja näida tervena, vaid tõesti terve olla. lõpetada õigest filosoofiast lähtuvate ütluste kuulutamist. 55. Õnnetusi tuleb kohelda tänuga selle eest, mis on kaotatud, 42. Suurima hüve ja naudingu sünd on üheaegne. ja teadmisega, et möödunut ei saa olematuks muuta.

778 779 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros

56.–57. Tark ei tunne piinatuna rohkem valu [kui piinatava 73. Isegi mõnede valude esinemine kehas aitab kaasa teiste sõbra pärast; kui ta aga hooletusse jätab] sõbra, on kogu tema elu nendesarnaste ärahoidmisel. reetlikkuse tõttu rahutu ja segipaisatud. 74. Filosoofilises vaidluses saavutab kaotaja rohkem, kuna ta 58. Tuleb ennast vabastada igapäevaelu toimetuste ja poliitilise õpib midagi juurde. tegevuse vanglast. 75. Möödunud hüvede suhtes tänamatu on hääl, mis ütleb: 59. Mitte kõht ei ole täitmatu, nagu paljud ütlevad, vaid vale- “Vaata pika elu lõppu!” arvamus, et kõht vajab lõpmatut täitmist. 76. Vanaks jäädes oled sa selline, nagu ma olla soovitan, ja sa 60. Igaüks lahkub elust, justkui oleks ta äsja sündinud. teed vahet, mida tähendab iseendale ja mida Hellasele filosofeeri- ∗ 61. Kauneim on kaasinimeste pilk siis, kui esimene kohtumine mine; ma rõõmustan koos sinuga. on olnud üksmeelne või on selle nimel palju vaeva nähtud. 77. Eneseusalduse suurim vili on vabadus. 62. Kui vanemad laste peale õigusega vihaseks saavad, on as- 78. Õilis hoolib enim tarkusest ja sõprusest, neist esimene on jatu vastu seista ja mitte paluda, et andeks antaks; ent kui see ei surelik hüve, teine aga surematu. ole nii õigusega, vaid pigem mõistmatusest, on naeruväärne iga- 79. Tasakaalukas ei ole häiriv endale ega teistele. sugune püüe väljakutse pärast vihast haaratuna mõistmatust [esile 80. Nooruki osa enda heaoluks on oma nooruse säilitamine ja kutsuda] ja mitte püüda neid teiste vahenditega mõistlikuks muuta. hoidumine nendest, kes kõike rüvetavad märatsevate ihade tõttu. 63. Ka kasinuses on olemas hoidumine, kes ei ole võimeline 81. Hinge rahutust ei lahusta ega mainimisväärt rõõmu ei seda mõistma, kannatab sarnaselt sellega, kes langeb piiramatusse. sünnita ei olemasolev suurim rikkus ega austus ja imetlus paljude 64. Kiitus teistelt peab järgnema iseenesest, meie asi aga on juures ega miski muu, mis tuleneb määramatutest põhjustest. iseenda korrastamine. 65. Asjatu on paluda jumalailt seda, mida keegi ise on võimeline korraldama. EPIKUROSEST 66. Olgem osavõtlikud sõprade suhtes mitte halades, vaid hoo- lides. Vana-Kreeka filosoof Epikuros sündis 341. aastal eKr (ilmselt 24. jaa- 67. Vaba elu ei võimalda suure varanduse omandamist, sest see nuaril). Olgugi sünni poolest Ateena kodanik, möödusid tema elu esi- pole kerge ilma rahvahulkade või võimsate orjamiseta, pealegi on mesed kümnendid Ateenast eemal, täpsemalt tollal ateenlastele kuulu- vaba elu puhul kõike piisavas koguses. Kui sellises elus kunagi ju- nud Samose saarel. Ta rajas kolmekümne kahe aastaselt filosoofiakooli huslikult omandatakse palju vara, suudetakse ka see kerge vaevaga Mytilenes ja Lampsakoses ning mõned aastad hiljem (kas 307/6 või kaasinimeste hüvanguks laiali jagada. 305/4) kolis Ateenasse, kus soetas endale maatüki, kus muu hulgas oli ka aed. Sinna rajas ta “kooli”, mis oli mõeldud sõprade ja mõttekaaslaste 68. Miski pole piisav sellele, kellele piisavast on vähe. kooskäimise paigana ja mida hiljem hakati nimetama Aiaks. Epikuros 69. Hinge tänamatus on elusolendi teinud lõpmatult aplaks oli Aia juht kuni surmani aastal 271/0 eKr. Aed oli ka edaspidi sarna- eluviisi vaheldusrikkuse suhtes. selt mõtlevate filosoofide kooskäimiskoht. Epikurose õpetusele omistati 70. Ära tee oma elus midagi sellist, mis põhjustab sulle hirmu, üsna kiiresti autoriteetne roll ja kujunes välja nn epikuurlik koolkond, juhul kui see kaasinimesele teatavaks saab. millest hellenistlikul perioodil sai üks peamisi filosoofiakoolkondi stoikute ja skeptikute kõrval. 71. Iga palava soovi puhul esitatagu järgnev küsimus: mis mi- nuga juhtub, kui palutu täitub soovikohaselt? Ja mis juhtub siis, kui see ei täitu? ∗Epikurose filosoofiast pidi maailmale teada antama. Tlk.

780 781 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros

Olgugi et Epikuros oli usin kirjutaja, on tema teostest paraku ter- üks hiljutine autor nõnda: “Epikurose katses [vastata epistemoloogi- vikuna säilinud vaid riismed: kirjad “Herodotosele”, “Pythoklesele” ja listele küsimustele] on piisavalt palju uudset ja säravat, innustamaks “Menoikeosele”, ning õpilausete kogumik Peamised arvamused. Kirjad moodsat tõlgendajat lahti harutama antiikseid uurimissõlmi. [---] on mõeldud Epikurose filosoofia eri aspektide lühikokkuvõttena. “Hero- Epikuros ja tema järgijad viisid epistemoloogiat määratult edasi just dotosele” tutvustab atomistlikku füüsikat, “Pythoklesele” astronoomiat küsimusepüstituse viisiga” (Asmis 1999). Võib öelda, et mitte ainult ning “Menoikeosele” moraaliteooriat. Peamised arvamused on aga oma- Epikurose kanoonika, vaid epikuurliku filosoofia väärtus tervikuna on laadne katekismus, mille epikuurlased pidid meelde jätma, et sellest viimastel aastakümnetel suurel määral just positiivselt ümber hinnatud. hiljem teoorias ja praktikas juhinduda (juba antiigis peeti epikuurlasi Nagu kõiki filosoofe pärast Sokratest iseloomustab ka Epikurost ja kõige autoriteeditruumaks koolkonnaks). Epikuros oli seisukohal, et epikuurlikku koolkonda eesmärk filosoofia kaudu õnnelikkust (eudai- lühikeste aforismilaadsete tekstilõikude meeldejätmine on tarvilik iga- monia) saavutada. Ning nagu kõik filosoofid pärast Sokratest näevad ka suguse teooria paremaks mõistmiseks (Ep. Hd. 36). epikuurlased õnnelikkuseni jõudmise ainsat võimalust voorust ja hüve Peale nende nelja tervikteksti on säilinud veel väike hulk õpilauseid puudutavate eksiarvamuste kõrvaldamises ning teadmise saavutamises ja tekstikatkeid, mida võib suurema või väiksema kindlusega omistada vooruse ja hüve kohta. Enamiku inimeste arusaamad hüvest ja voorusest Epikurosele, on ka hulk hilisemate epikuurlaste tekste ja tekstikatkeid, on seesmiselt vastuolulised (ning just see vastuolulisus ongi hirmude millest tähtsaim on Lucretiuse ladinakeelne Asjade loomusest (De rerum ja ängi põhjuseks). Ainult vastuolude kõrvaldamise kaudu saab jõuda natura). Sekundaarsete allikatena tulevad Epikurose filosoofia uurimisel seesmise meelerahu seisundisse, mis omakorda ainsana võimaldab õnne- kindlasti veel arvesse konkureerivate koolkondade autorid (ennekõike lik olemist. Filosoofia on Epikurose järgi iselaadne teraapia, mille abil skeptikud), kes poleemilisel kujul annavad epikuurliku filosoofia kohta kõrvaldatakse hirmud, mis inimelus valitsevad ning takistavad mõistmast väärtuslikku lisainfot (Sextus Empiricus ja Cicero). Epikurose korpuse seda, mis on hästi elatud elu juures keskse tähendusega. Erinevalt Sokra- õhukesuse tõttu on tihtipeale raske kindlaks teha, mis oli Epikurose kaa- tesest peab Epikuros looduse uurimist (ning ontoloogiaga tegelemist) sa- lukamate filosoofiliste teoste, nt tema mõjuka Kaanoni täpne sisu. muti vajalikuks sammuks hästi elatud eluni jõudmisel. Asi on nimelt sel- “Peavoolu” antiikfilosoofia uurimises ei pööratud Epikurosele pikka les, et paljud moraalsed eksiarvamused tuginevad vääradel füüsikalistel aega erilist tähelepanu. Ühest küljest võib sellise eiramise põhjuseks eeldustel näiteks selle kohta, mis on hing, millist rolli mängivad jumalad pidada ehk Epikurose säilinud tekstide vähesust, teisalt aga tõsiasja, loodusprotsessides ja inimese elus ning mis on surm. Inimeste arusaamu et hellenistlikku filosoofiat üleüldse peeti “epigoonlikuks” ja eba- hüvest ja heast elust (aga ka õiglusest ja sõprusest) moonutab surmahirm originaalseks. Hea näide on siinkohal 20. sajandi esimese poole ja ka hirm hinge surmajärgse käekäigu ees. Vabanemaks hirmust, tuleb mõjuka antiikfilosoofia uurija Alfred Edward Taylori hinnang Epi- tegelda (meta)füüsikaga — tuleb jõuda tõeste väideteni meid ümbritseva kurose kanoonikale (epistemoloogiale): “Epikurose õpetus kaanonist maailma kohta. Selleks on aga tarvis välja töötada menetlus, mis kir- on niivõrd jämedakoeline, et ei näi tõenäoline, et sel võiks olla tun- jutab ette, kuidas me tõeste väideteni jõuda saame ja kuidas me saame nusmärke, mis viitaks laenamisele. Aga isegi siin nagu kõikjal mu- kindlad olla, et need väited ka tõesti tõesed on. Sellega tegeleb Epi- jalgi Epikurose filosoofias. . . ” (Taylor 1910) ning seejärel loetleb Tay- kurose kanoonika. Nii võib öelda, et hoolimata sellest, et Epikurose lor kõikvõimalikud Epikurosele eelnevad filosoofid, kellelt too võis oma filosoofia põhiline motivatsioon on moraalifilosoofiline, toestab ta oma kanoonika n-ö kokku laenata. Selline lähenemine Epikurosele ja hel- moraalifilosoofiat nii füüsika kui ka epistemoloogiaga. lenistlikule filosoofiale laiemalt oli pikka aega väga levinud. Viimaste Epikurose füüsika on materialistlik — eksisteerivad ainult tühjus aastakümnete antiikfilosoofia uurimises on aga hellenistlikele filosoofi- ja aatomid, maailm ja asjad meie ümber on aatomite konglomeraadid. dele hakatud pöörama oluliselt suuremat tähelepanu ning seni perifeerne Tühjus on lõputu ning aatomite arv lõpmatu, millest Epikuros järeldab, uurimisvaldkond on puhkenud õitsele. Ilmneb nimelt, et hoolimata ma- et maailmu (meie maailma sarnaseid) on samuti lõpmatu hulk. Aato- terjali nappusest on võimalik Epikurose ja teiste hellenistlike autorite mite liikumise ja kombineerumise protsess on mehaaniline — juma- filosoofiat taasesitada viisil, mis ei jäta kahtlust, et hellenistlikud filo- lad (kui nad on olemas, Epikurose seisukoht selles küsimuses ei ole soofid olid oluliselt originaalsemad ja filosoofiliselt tõsiseltvõetavamad, päris selge, antiigis peeti epikuurlasi tihti ateistideks, tänapäeva uuri- kui seni arvatud. Näiteks sellesama kanoonika kohta Epikurosel ütleb jad selle seisukohaga enamasti ei nõustu) on õndsad ja hävimatud ega

782 783 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros sekku füüsikalistesse protsessidesse. Sellest tulenevalt ei ole inimestel rion’iks, mõiste, mis pärineb sõnast “otsustama”, “eristama” (krinein). mõistlik ka nende sekkumist peljata või loota. Ka hing on materiaalne “Tõe kriteerium” (kriterion tes aletheias) muutub Epikurose mõjul kesk- (see koosneb nimelt spetsiifilistest aatomitest) ning lakkab pärast surma seks hellenistliku filosoofia mõisteks. Enamiku meie väidete või arva- olemast. Seepärast ei ole inimestel mõtet oma elu korraldada (eesmärke muste tõesus on meile mitteilmne (adelon), s.t me ei oska täie kindlu- valida jne) juhindudes hirmust, et surmajärgses elus langevad neile osaks sega öelda, kas mõni väide või arvamus on tõene või väär. Epikurose mingisugust laadi karistused. Surma ennastki pole vaja karta, sest “surm järgi saab selliste väidete tõesust määratleda näidates, kuidas mitteilm- on meie jaoks eimiski” — Epikurose kuulsa argumendi kohaselt saabub sed väited tuginevad millelegi muule, mille tõesus omakorda on ilmne. surm siis, kui meid enam ei ole, ja kui meie oleme, siis pole veel surma Sellist tõesust tähistab Epikuros sõnaga enargeia (hiljem tõlgitakse see (vt Peamised arvamused 2 ja eriti Ep. Mn. 124–126). ladina keelde sõnaga evidentia), mis tähendab ligilähedaselt “ilmsel- Sellisel taustal on ehk loomulik, et moraalifilosoofias on Epikurose gust”. Epikurose kanoonika eesmärk on leida need kriteeriumid, mis, silmis keskseks hüveks nauding, mille poole inimene loomupäraselt olles ise ilmselgelt tõesed, võimaldaksid kindlaks teha ülejäänud väidete püüdleb. Epikurose naudingukontseptsioon on üsna keeruline, ta eris- või arvamuste tõeväärtuse. Nagu näha, on Epikurose epistemoloogia tab mitut tüüpi naudinguid (kineetilisi ja staatilisi) ja ihasid (parata- (tänapäevases terminoloogias) klassikaliselt fundatsionalistlik — meie matuid, loomulikke, mitteparatamatuid ja mitteloomulikke) ning lisaks arvamuste tõesuse kriteerium peab olema miski, mille enda tõesus on neile veel vaimset heaolu. Sealjuures on valimisväärsed sellised naudin- ilmselge.1 Meie ülejäänud arvamused tuginevad kriteeriumide ilmsel- gud, mis ei põhjusta kannatusi, millele ei eelne tugevad ja/või mittepa- gusele nagu vundamendile. ratamatud ihad (või ei järgne kannatused) või mille saavutamine ei sõltu Mõistmaks, miks Epikurose kanoonika küsimuseasetus on tollases meist endist (rikkus vms). Epikuurlaste hüvelise naudingu kontseptsioon Kreeka filosoofia kontekstis uudne, tasub seda põgusalt võrrelda Sokra- on üsna tagasihoidlik: “Aiake, mõned viigimarjad, väike tükk juustu tese, Platoni ja Aristotelese epistemoloogilise küsimuseasetusega. Vii- ning kolm-neli head sõpra, see oli Epikurose külluslikkus” (Nietzsche, maseid huvitavad küsimused “mis on teadmine?” ja “mille poolest erineb Inimlik, liiginimlik (1879): 2. II. 119; Nietzsche viitab ilmselt tekstiko- teadmine pelgast arvamusest?”. Nende kolme filosoofi jaoks kaasneb hale Diogenes Laertiosel, kus kirjeldatakse Epikurost palumas sõbral teadmisega alati definitsiooni mõistmine (vastuse teadmine küsimusele saata talle tükki kuivatatud juustu, et Epikuros saaks endale korraldada “mis on F ?”). Näiteks Sokrates (nii nagu teda kirjeldatakse Platoni va- “pidusöögi”). Üsna traditsiooniliselt peab Epikuros suurimaks hüveks rastes dialoogides) eeldab, et S teab, et x on vapper ainult juhul, kui S mõistlikkust (phronesis), millest võrsuvad kõik voorused ja mis ain- ühtlasi teab, mis on vapruse olemuse (ousia, idea) definitsioon. Seda sana võimaldab naudinguteküllast elu, kuna vaid mõistlikkuse abil võib eeldust, mida ühel või teistsugusel viisil jagavad nii Platon kui Aristo- tuvastada, millised naudingud on tõeliselt valimisväärsed(Peamised ar- teles, nimetatakse tihti definitsiooni esmasuse printsiibiks (vt nt Benson vamused 5; Ep. Mn. 132–133) 2000: 6. ptk). Platon ja Aristoteles seostavad selle printsiibi ontoloo- Mõistagi oleks siinkohal lootusetu anda veidigi sisulisemat ülevaa- giaga (see seos on ka Sokratese filosoofias olemas, ent jääb ilmutamata det Epikurose filosoofia kõikidest tahkudest. Sestap keskendungi ma kujule). Ontoloogilisel tasandil teeb asja olemus asjast selle, mis ta on, järgnevas Epikurose epistemoloogiale, ehk nagu ta ise seda nimetab, ka- epistemoloogilisel tasandil seletab olemuse definitsioon seda, miks asi noonikale. Ilmselt on just Epikurose kanoonika tema filosoofia kõige on see, mis ta on. Platoni puhul seondub teadmine, et keegi on vapper, mõjukam ning originaalsem osa. vapruse olemuse definitsiooniga umbes järgmisel viisil. Ontoloogilisel Epikurose epistemoloogia kesksed mõisted on “kaanon” (kanon), tasandil: x on vapper, kuna vapruse olemuseks on olla F , ning kuna x on “kriteerium” (kriterion) ja “ilmselgus” (enargeia). Kreekakeelne kanon F , siis x on vapper. Epistemoloogilisel tasandil: S teab, et x on vapper tähendab algselt instrumenti, mille abil saab määratleda, kas mingisu- ainult juhul, kui S teab, et vapruse olemus on olla F , ning seekaudu gune objekt (müür vms) on sirge. Epikurose kanoonika püüab anda suudab seletada (logon didonai), miks x on vapper (nimelt sellepärast, et üldise meetodi, mille abil saaks kindlaks teha, kas mingisugune konk- 1 reetne väide või arvamus on tõene või väär (ehk siis “sirge” või “kõver”). Moodsad fundatsionalistid ei arva (erinevalt näiteks Epikurosest), Selleks on aga tarvis määratleda mõõdupuu, mis võimaldaks väidete nagu peaks meie teadmise vundament koosnema eksimatutest uskumus- tõesuse üle otsustada. Sellist üldist mõõdupuud nimetab Epikuros krite- test. Piisab sellest, kui baasuskumused ei vaja õigustamist mingite teiste uskumuste poolt (vt nt Chisholm 1989).

784 2 785 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros x on F ). Kui S ei suuda vaprust defineerida, siis on S-il äärmisel juhul kasuta, teda huvitab see, kas on võimalik, et meie arvamused on kujun- ainult tõene arvamus, et x on vapper, aga mitte teadmine. Definitsioon datud viisil, mis meil võimaldaks nende tõesuses kindlad olla. on tähtis epistemoloogilises mõttes, sest olemus on tähtis ontoloogilises Igal juhul on tõsi, et Epikurose epistemoloogia nihutab oluliselt mõttes. Nõnda viib sokraatiline epistemoloogia üsna kiiresti ontoloogia Kreeka epistemoloogia fookust — “olemuse” ja “definitsiooni” mõistete juurde. See on ilmselt (üks) põhjus, miks Platoni ja Aristotelese meelest asemel muutuvad keskseks “kaanoni” ja “kriteeriumi” mõisted. Ena- on teadmise objekt muutumatu — sest asjade olemus on muutumatu. mik Epikurosele järgnevatest Kreeka filosoofidest võtab selle suuna- See konkreetne maja võib lakata olemast maja, kuid see, mis maja on muutuse omaks — nii stoikud kui skeptikud tegelevad intensiivselt just (ehk see, mis teeb majast maja), ei muutu. Et keegi saaks teada, et see kriteeriumi määratlemisega (akadeemilised skeptikud küll eitavad selle seal on maja, peab ta suutma esitada maja olemuse definitsiooni. olemasolu). Epikurose epistemoloogia küsimusepüstitus on Sokratese Epikurose küsimuseasetus on teistsugune. Mõnes mõttes lahutab ja Platoni omast oluliselt lähemal kaasaegsele epistemoloogiale, mille just Epikuros epistemoloogia ontoloogiast ja muudab selle oma ka- keskmes on küsimus uskumuste õigustatuse (justification) iseloomust noonikaga iseseisvaks uurimisvaldkonnaks (hellenismiaja filosoofia pu- ehk küsimus, millised on need normid, millest lähtudes me saame öelda, hul räägitakse tihti “epistemoloogilisest pöördest”, vt nt Brunschwig kas mingisugune uskumus on episteemiliselt “lubatud” või mitte (vt 1999). Epikuros küsib: “millele sa tugined arvates, et see on maja? näiteks Alston 1988; Plantinga 1993: 1. ptk). Mis võimaldab sul selles kindel olla?” Tänapäevases terminoloogias Me ei tea täpselt, miks selline nihe just Epikurose filosoofias aset väljendatuna — Epikurost erinevalt Sokratesest, Platonist ja Aristotele- leidis. Tõenäoliselt juhtus see sellepärast, et neljanda sajandi keskpai- sest ei huvita mitte mõne nähtuse seletus, mis arvamusega selle nähtuse gas olid levinud skeptilised teooriad, mis eitasid kindla tõe saavutamise kohta kaasas käib, vaid arvamuse õigustatus ehk see, kas arvamus on võimalikkust. Selliseid teooriaid kaitsesid näiteks Pyrrhon (Diogenes kujundatud viisil, mis võimaldab meil öelda, et see arvamus on tõene, Laertios viitab sellele, et Epikuros oli Pyrrhonist mõjutatud, lisaks ni- s.t seda, et see arvamus esitab maailma nii, nagu maailm on. Sokratese, metavad allikad Epikurose õpetajaks Pyrrhoni õpilast Nausiphanest) ja Platoni ja Aristotelese arvates on teadmine ennekõike mõistmine (teada, Demokritose järgijad (Demokritose enda sellesisulise fragment on Kirk, et x on F , ja mõista, miks x on F , langevad nende jaoks kokku), Epikuro- Raven, Schofield 1983: 548), näiteks Metrodoros. Võib öelda, et Epiku- sel on tegu aga pigem kindlal episteemilisel alusel (bebaiotes, akribeia) ros vastab oma filosoofiaga uuele, skeptilisele väljakutsele.3 seisva tõese arvamusega. Kui Platon ja Aristoteles otsivad seletuslikult Mis need kriteeriumid siis on, mis, olles ise ilmselgelt tõesed, esmaseid printsiipe (mis on ontoloogilised “oleva põhjused” ega sõltu võimaldavad otsustada teiste väidete ja arvamuste tõesuse üle? “Kirjas oma olemasolus millestki muust), siis Epikuros otsib esmaseid õigustuse Herodotosele” (Ep. Hd. 37–38) nimetab Epikuros kolme tõekriteeriumi: printsiipe (mis on episteemilised väidete tõeseks peetavuse alused, mille 2 taju (aisthesis), ettehaaramised/mõisted (prolepseis) ja tundeseisundid tõesus on ilmselge ega tugine millelegi muule). (pathe). Viimase kriteeriumi (tundeseisundid) kohta on säilinud väga Õpetlased ütlevad tihtilugu, et alates Epikurosest muutub epistemo- vähe materjali. Näib, et siin on tegemist normatiivsete väidete tõesuse loogias keskseks küsimus, kas teadmine on üldse võimalik (mitte nagu kriteeriumiga, s.t spetsiifilise kriteeriumiga, mis võimaldab meil vastata näiteks Platonil, “mis teadmine on?”). Hellenistliku filosoofia kohta küsimusele, mis on hüve: nimelt on hüve määratlemisel oluline see, et laiemalt peab see väide üldjoontes paika. Samas tasub tähele panna, et me püüdleme loomuldasa naudingu poole ning väldime valu ja kannatusi Epikuros ise meieni säilinud tekstides “teadmise” (episteme) mõistet ei (Ep. Mn. 128–129). Järgnevas keskendun ma taju ja prolepsis’te rollile arvamuste õigustamisel. 2Meie kaasaegses epistemoloogias on õigustuse (justification) ja se- Taju all peab Epikuros silmas meeletaju — ümbritseva maailma ko- letuse (explanation) piirid mõnevõrra hägustunud. Mittefundatsiona- gemist nägemise, kuulmise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil. listlikes teadmiseteooriates väidetakse tihtilugu, et uskumus, et p, on Epikurose üllatava ja juba antiigis ohtralt kritiseeritud teesi järgi on õigustatud siis, kui see uskumus on koherentses seoses suure hulga teiste uskumustega, mis on omavahel (ja ka uskumusega, et p) seletuslikus seo- 3Platon ja Aristoteles ei kahtle kunagi teadmise võimalikkuses. Üks ses (vt nt Lehrer 1990: 5. ptk). Sellist õigustuse seletusliku koherentsuse Platoni argumente ideede olemasolu tõestuseks on näiteks selline: ideed teooriat on omistatud ka Platonile (vt Fine 1990). peavad olema olemas, kuna teadmine on olemas (Timaios 51D).

786 787 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros taju alati tõene (argumentidel selle väite poolt peatun ma pikemalt all- ekslikud olla? Epikuros nõustuks, et meil on mõistetega seoses palju pool). Seega, olles ise alati ilmselgelt tõene, võimaldab taju hinnata ar- eksiarvamusi (Ep. Mn. 124), aga ta väidab, et me kõik jagame — näiteks vamusi ja väiteid, mille tõesuses me kindlad ei ole. Ettehaaramised ehk “õigluse” puhul — aluskontseptsiooni, mis on tõene ja ka evidentne (vt prolepsis’ed on Epikurosel üks mõistete alaliik, siia kuuluvad näiteks Peamised arvamused 37). See aluskontseptsioon ongi prolepsis. mõisted “inimene”, “jumal” ja “õiglus” (aga huvitaval kombel mitte Kuidas väidete ja arvamuste hindamine nendest kahest kriteeriumist mõiste “aeg”). “Nad [epikuurlased] ütlevad, et prolepsis on nagu min- lähtudes täpsemalt välja näeb? Kõige põhjalikuma ülevaate Epikurose gisugust laadi haaramine (katalipsis) või õige arvamus või mõiste (en- teooria kohta leiab tema “Kirjast Herodotosele” (Ep. Hd. 50–51) ja Sex- noia) või üldine säilitatud mõte (noisis), s.t mälu” (Long, Sedley 1987: tus Empiricuselt (M. VII 211–216). 17E). Epikuros ei erista (Sextuse järgi) mõisteid ja mõningaid ilmsel- Epikuros jagab arvamused kaheks ning eristab kahte viisi, kuidas gelt tõeseid arvamusi, mis käivad mõistete omamisega kaasas. Epiku- selliseid arvamusi võib tajust lähtudes hinnata. Esimest tüüpi arva- rose meelest me haarame (mõningate) mõistete tähendust vahetult ning musi nimetab Epikuros tehnilise terminiga prosmenon (otsetõlkes ‘see, nende tähendustega seotud arvamuste tõesus on meile ilmselge. Need mis ootab’). Prosmenon-arvamusi saab meeletaju ilmselgusega kas ilmselgelt tõesed väited (näiteks “Jumal on surematu”) võimaldavad meil “kinnitada” (epimartyresis) või “mittekinnitada” (ouk epimartyresis). hinnata teisi väiteid või arvamusi, mille tõesus ei ole meile ilmselge. Me Prosmenon-arvamused on need arvamused, mille puhul lihtsalt puudub peame eeldama, et prolepsis’ed on ilmselgelt tõesed seepärast, et nad (esialgu) meeletaju evidents, mis seda kinnitaks. Me oleme õigustatud on kujunenud toetudes tajule (vt Long, Sedley 1987: 23E2), mis, nagu 4 arvama, et p on tõene, kui meeletaju kinnitab, et p. Mittekinnitamine me teame, on Epikurose meelest alati tõene. Lisaks, kui meil ei oleks näitab Epikurose järgi, et p on väär (M. VII). Seega ei tähenda mitte- üleüldse mingit tõest arusaama (prolepsis) asjast, millest jutt käib, siis ei 5 kinnitamine siinkohal seda, et meeletaju ei annaks meile infot, kas p suudaks me mitte kunagi selle asja kohta mingi tõeni jõuda (Ep. Hd. 37). või mitte-p (sest see ei võimaldaks meil öelda, et p on väär). Pigem, Teisalt — inimesed seostavad näiteks mõistega “õiglus” väga erinevaid prosmenon-arvamuse mittekinnitamise puhul meeletaju kinnitab vastu- ja tihti vastandlikke asju, kas see ei viita sellele, et prolepsis’ed võivad pidist väidet arvatule, nimelt et mitte-p. Näiteks, prosmenon-arvamuse

4 “täna öösel on täiskuu” kinnitamine leiab aset, kui me näeme taevas Selle mehhanismi iseloom, mis tuletab tajust mõisted, jääb epi- täiskuud. Mittekinnitamine leiab aset siis, kui me näeme, et taevas ei ole kuurlastel (nagu empiristidel tihtipeale) mõnevõrra häguseks. Näib, et täiskuu, vaid näiteks poolkuu. Kui taevas on pilves, siis ei saa kõnealust prolepsis’ed tekivad korduvate samalaadsete tajude mõjul. Kui mõiste arvamust ei kinnitada ega mittekinnitada (sest meil ei ole vastavat mee- “inimene” puhul on see veel mõistetav, siis kuidas on mõistega “jumal”? lelist tõendusmaterjali). “Jumala” prolepsis on kujunenud ühest küljest korduvate samalaadsete Teist tüüpi arvamused käivad selle kohta, mida Epikuros nimetab “tajude” mõjul, mis jõuavad meieni unenägudes (kus me näeme täielikult mõistega adelon, ‘mitteilmne’. Kui prosmenon-arvamused käivad meel- õndsaid olendeid). Teisest küljest haarab “jumala” mõiste endasse iga tega tajutavate asjade kohta, siis mitteilmse kohta käivad arvamused on inimese eetilise ideaali täielikust õnnelikkusest, mille poole kõik ini- sellised, mis ei ole prosmenon, s.t arvamused, mida ei saa otse meelelise mesed loomu polest püüdlevad (Long, Sedley 1987: 146). Nii tuleneb evidentsiga kinnitada (ega mittekinnitada). Asjad, mis on adelon, on nii inimese loomusest, et inimestel on “jumala” prolepsis. 5 need, mida ei saa põhimõtteliselt meeltega tajuda, nagu näiteks aatomid, “Epikuros ütleb, et nimed/sõnad on selgemad kui deﬁnitsioonidjaet kui ka need, mida inimene oma positsiooni tõttu ei ole suuteline meel- oleks kohatu “Tere, Sokrates!” asemel öelda “Tere, surelik ratsionaalne tega tajuma (näiteks mõned astronoomilised protsessid). Sextuse järgi inimene!”” (“Anonüümne kommentaar Platoni Theaitetos’ele”; Long, väidab Epikuros, et kui selline arvamus on meelelise tõendusmaterjali Sedley 1987: 19F). Ilmselt võib Epikurose prolepsis’te teoorias näha ka poolt “kummutatud” (antimartyresis), siis on see väär, kui see aga on üht võimalikku vastust Platoni “Menoni paradoksile” (Menon 80D–E), meelelise tõendusmaterjali poolt “mittekummutatud” (ouk antimartyre- mille kohaselt ei ole võimalik uurida seda, mida me ei tea (sest me ei tea, sis), siis on see tõene. mida otsida), ega ka seda, mida me juba teame (sest oleme otsitu juba leidnud). Epikurose järgi me alustame teadmiste otsimist prolepsis’te Mida tähendab siin “kummutamine”? Kuna kummutamisprotseduur juurest ja jõuame lõpus sügavama teooriani, mis peab olema prolepsis’te käib arvamuste kohta, mille objektid ei ole tajutavad, siis ei saa kummu- sisuga kooskõlaline. tamine olla sama mis prosmenon-arvamuste mittekinnitamine (kui arva-

788 789 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros mus, et p, käib tajumatu asja x kohta, siis ei ole eeldatavasti võimalik meni (näiteks maavärina või kuuvarjutuse) kõik mõeldavad võimalikud selle sama x-i kohta tajuda, et mitte-p, vt Striker 1974). Kummuta- seletused, siis me peame eeldama, et üks neist (kuigi me ei tea, milline) mise all peab Epikuros silmas seda, kui mõnest mitteilmsest arvamusest on tõene. tuleneb väide, mis on meelelise tõendusmaterjaliga vastuolus. Sextus Epikurose ülalkirjeldatud meetod keskendub meeletajule kui kri- Empiricus ütleb, et kummutamine on “nähtuse hävitamine eeldatud mit- teeriumile. Millist rolli mängib aga prolepsis kui tõe kriteerium? teilmse [arvamuse] poolt”. Prosmenon-tüüpi arvamuste puhul võimaldab näiteks “inimese” prolep- Hea näite antimartyresis’e struktuuriga argumendist võib leida Epi- sis tajujal ära tunda, et see, kes seal seisab, on tõesti inimene. Seega kurose “Kirjast Herodotosele”. Epikuros väitleb seal nii. Mõned ﬁlo- võib öelda, et prolepsis’te omamine selgitab mõistelist aspekti meie ta- sooﬁd arvavad, et tühjust ei ole olemas. Selline arvamus on adelon, juotsustuste juures. Kuna prolepsis’ed on enamasti tõesed, siis võivad sest kuna me ei saa tühjust tajuda, ei saa me seda arvamust ei kinni- epikuurlased eeldada, et oma tajuotsustuses rakendame mõisteid ena- tada ega mittekinnitada. Epikuros väidab nüüd aga, et kuna liikumine masti õigesti. Prolepsis’ed ehk mõistete omamisega kaasnevad ilm- on võimalik ainult juhul, kui tühjus eksisteerib, ning meeleline enar- selgelt tõesed arvamused võimaldavad meil otsustada lisaks ka nende geia näitab meile, et kehad liiguvad, siis võime järeldada, et arvamus arvamuste tõesuse üle, mis ei käi ilmsete asjade kohta. Jäädes ülaltoo- “tühjust ei ole” on kummutatud. Teisisõnu, väitest “tühjust ei ole ole- dud näite juurde, kui meil oleks “maailma” mõiste, millega kaasneks mas” tuleneb (Epikurose meelest) väide “liikumine ei ole võimalik”. ilmselgelt tõene arvamus, et maailm on kerakujuline, siis me võiksime Et viimane väide on meeletajuga vastuolus, võime eeldada, et arvamus otsustada, et väide “maailm on kolmnurkne” on väär, olgugi et viimane “tühjust ei ole olemas” on väär (see arvamus “hävitab nähtuse”). Kui- väide ei lähe meelelise evidentsiga vastuollu. Epikurose meelest meil das on aga lugu tõesusega? Tihtipeale on nii, et me võime näidata, et maailma kohta vastavat prolepsis’t ei ole, mistõttu me peame eeldama, meie kaitstava väite eitusest tuleneb väide, mis läheb vastuollu mee- et väide “maailm on kolmnurkne” võib tõene olla. Aga paljudel teistel lelise tõendusmaterjaliga, mis näitab kaudselt, et meie kaitstav väide juhtudel meil on olemas prolepsis’ed, mis meil tõepoolest mõne väite on tõene. Kas see tähendab, et me võime otsustada, et mitteilmne tõesuse üle otsustada võimaldavad. Näiteks ei tulene ei väitest “jumalad arvamus on tõene, kui sellest ei tulene mingit teist väidet, mis oleks haldavad looduslikke protsesse” ega väitest “jumalad ei halda loodus- meelelise tõendusmaterjaliga vastuolus? Ilmselt mitte. Üsna tihti on likke protsesse” kummastki midagi, mis läheks meeletajuga vastuollu. meil tegu konkureerivate väidetega, millest kummastki ei tulene ühtegi Epikuros väidab aga, et meie jumalamõiste sisaldab ilmselgelt tõest ar- väidet, mis oleks meelelise tõendusmaterjaliga vastuolus (nii p kui ka vamust, mille kohaselt jumalad on õndsad ja hävimatud. Kuna aga ükski mitte-p sobivad kokku fenomenidega). Oma ülevaates astronoomiast, õnnis ja hävimatu olend ei sekkuks (nii arvab Epikuros) maailma prot- “Kirjas Pythoklesele” kirjeldab Epikuros tervet hulka selliseid arvamusi. sessidesse, siis võime järeldada, et jumalad ei sekku maailma käiku, ning Näiteks ei tulene väidetest “universum on kerakujuline” ja “universum loodusprotsessid on määratud aatomite liikumise reeglite poolt. Nii võib on kolmnurkne” kummastki (Epikurose meelest) midagi, mis oleks mee- prolepsis’ile tuginedes jõuda põhjapanevate füüsikaliste väidete tõesuse letajuga vastuolus. Sellisel puhul, väidab Epikuros, peame eeldama, et määramiseni. nad mõlemad võivad tõesed olla, aga me ei saa öelda, kumb. Me ei tohi Lõpetuseks peatun põgusalt küsimusel, mis tekitas juba antiigis epi- valida lihtsalt suvaliselt üht võimalikest väidetest, kui me ei taha lihtsalt kuurlastele palju muret. Nimelt, millistel kaalutlustel väidab Epikuros, müüte vesta (Ep. Pt. 87) või nähtuste vastu “sõdida” (Ep. Pt. 98). et taju ja prolepsis’ed on alati tõesed? Kuna antiigis arutleti ennekõike Niisiis, mitteilmsete asjade kohta käivate arvamuste tõesuse kind- taju küsimuse üle (ning kuna prolepsis’te tõesus näib olevat sõltuv taju lakstegemiseks on meil kaks võimalust. Esimene võimalus on näidata, tõesusest), keskendun siin just tajule. et mitteilmsete asjade kohta käiva arvamuse eitusest tuleneb midagi, mis Mida tähendab täpsemalt Epikurose väide “taju on alati tõene”? on meeletajuga vastuolus. Sellisel puhul võime eeldada, et meie arva- Õpetlased on selle üle ohtralt arutlenud (vt nt Annas 1992; Striker 1977), mus on tõene. Kui me seda näidata ei saa, siis meil on lubatud eeldada, sest kreekakeelne mõiste “tõene” (alethes) on mitmemõtteline ja seetõttu et meie mitteilmsete asjade kohta käiv arvamus võib olla tõene (juhul, on ka Epikurose tees mitmeti mõistetav. Kolm peamist viisi Epikurose kui meie mitteilmsete asjade kohta käivast arvamusest ei tulene midagi, teesi tõlgendada on järgmised: (1) “Taju on tegelik (sündmus hinges)”, mis on meeletajuga vastuolus). Kui me suudame esitada mingi feno- (2) “Taju on põhjustatud tegeliku objekti poolt”, (3) “Taju esitab maailma

790 791 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros tõeselt”. Siinkohal ei ole võimalik arutelu detailidesse minna (kõiki neid võis olla Demokritose seisukoht, mõned omistavad seda vaadet ka Pla- tõlgendusi saab erinevate tekstikohtadega põhjendada). Kui me tahame tonile), ja et on väär, et taju eksib mõnikord (mida arvab ilmselt enamik taju kriteeriumina mõista, siis näib (3) olevat parim võimalik tõlgendus: meist). Epikuurlased väidavad, et mõlemad väited viivad skeptitsismi. taju tõesus ja selle tõesuse evidentsus peaksid meil võimaldama otsus- Kui taju oleks alati ekslik, siis tähendaks see, et meil ei ole võimalik tada erinevate väidete üle selle kohta, mis maailmas aset leiab. Kui taju maailma kohta üleüldse mitte midagi teada, sest kogu meie mõtlemine maailma ei esita, siis pole selge, kuidas taju saaks olla kriteerium nii, tugineb (epikuurlaste arvates) nii mõistete omandamisel kui arvamuste nagu Epikuros sellest aru saab. Tõlgendusviis (1) võimaldaks küll väita, kujundamisel tajudele. Seega, kui me ei taha omaks võtta skeptitsismi, et me ei saa eksida selle suhtes, et meil on selline ja selline taju (midagi peame eeldama, et vähemalt osa tajusid on tõesed. sellist väitsid Küreene koolkonna esindajad, nt Aristippos Noorem), ent Olgu, aga miks me ei või siis eeldada, et taju on enamasti tõene, me ei saaks midagi väita selle kohta, kas meie aistingule maailmas ka kuigi mitte alati? Nüüd tekib aga küsimus, mille alusel me otsustame, midagi päriselt vastab. Tõlgendusviis (2) võimaldaks öelda, et on miski, et üks taju on tõene ja teine mitte. Epikuurliku vaatekoha järgi sõltub mis taju põhjustab, ent me ei saaks öelda, milline see miski on (me ei mõtlemine suures osas tajudest, mistõttu mõtlemine ei saa otsustada, saaks taju kaudu seda põhjustava asja kohta midagi teada). Seega näib, milline taju on tõene ja milline mitte. Epikurose argument võib siin olla et taju pole ainult protsess hinges ega ka põhjuslik suhe objekti ja hinge mõjutatud Demokritosest, kelle üks tuntud fragment kõlab nii (vabas vahel, pigem on taju maailma esitus. Epikurose järgi on see esitus alati tõlkes): “Hädine mõistus (phren), meid alla tõugates võtad sa siiski meilt õige. Viimast tõlgendust toetab tõsiasi, et kohati kasutavad epikuurla- [meeltelt] selle, mida usud, meie allatõukamisest saab sinu enda langus” sed mõistet “taju” sünonüümselt mõistega “phantasia” (M. VII 203– (Kirk, Raven, Schofield 1983: 552). 204). Phantasia tähendab aga juba alates Platonist (Sofist 263E–264B) Näib, et kriteeriumiks (!) tõeste tajude vääradest eristamiseks saab ja Aristotelesest (nt De anima 3.III) mingisuguse asja mingisugusena olla ainult taju ise. Ent kuidas? Epikuurlased väidavad, et üks meel ei ilmnemist, paistmist (tänapäevases kõnepruugis — phantasia’l on esi- saa teise meele andmeid kahtluse alla seada, kuna me iga meele kaudu ta- tuslik sisu). Ka hellenistlikus filosoofias on phantasia iseloomulik joon jume eri objekte — nägemise kaudu värve, kuulmise kaudu helisid jne. see, et ta on kas tõene või väär just selles tähenduses, et ta kas esitab Ka kombitav kuju ja nähtav kuju on rangelt võttes eri objektid. Epi- maailma sellisena, nagu see on, või mitte. kurose järgi on igal meelel ainult oma spetsiifiline objekt, mida ei saa Tasub tähele panna: Epikuros ei väida, et meie meeletajud on ena- tajuda teiste meeltega.6 Seega, ühele meelele tuginedes ei saa väita, et masti tõesed, Epikurose väide on palju tugevam — kõik meie tajud on teine meel parajasti eksib.7 Jääb võimalus, et ühe meele andmete kaudu tõesed. Esmapilgul tundub see väide üllatav, sest tihtipeale näib, et taju määratakse sellesama meele andmete ekslikkus. Ent siin kerkib loomu- on ekslik. Lisaks puhastele tajuillusioonidele on palju olukordi, kus taju likult küsimus: miks me eelistame näiteks üht nägemisaistingut teisele? näib reaalsust moonutavat. Mõnikord näib tuul ühele inimesele soe ja Meil ei ole alust eeldada (tuginedes tajule endale), et aisting, mis esitab teisele külm. Mõnikord tundub torn kaugelt vaadates ümar, aga lähemale torni kandilisena, oleks kuidagi “parem” või tõesem kui see, mis esi- minnes selgub, et see on neljakandiline. Mõnikord tundub ese katsudes tab seda ümmargusena. Epikuros eeldab, et ühe meele erinevad tajud sirge, ent silmale paistab kõver (nt kurikuulus osalt vette pistetud puu- on alati episteemiliselt võrdväärsed. Seega, kui me eeldame, et mõni toigas). Vanadele kreeklastele olid kõik need näited vägagi tuttavad, filosoofid jõudsid nende üle järele mõeldes üsna erinevate järeldusteni. Enamik filosoofe leidis siiski, et sellistes olukordades taju (vähemalt 6Platon vaeb selletaolist seisukohta Theaitetoses (184B–185E), aga mõnikord) eksib. Seega peavad epikuurlased (i) tõestama, et taju on järeldab sellest (vähemalt mõnede õpetlaste arvates), et nii kitsalt alati tõene, ja (ii) selgitama, mis toimub tegelikult sellistel puhkudel, mõistetud tajul ei saa üldse olla esituslikku sisu, s.t see ei saa olla ei kus inimesed arvavad, et taju eksib. tõene ega väär (186C–E). 7 Epikuurlased esitasid oma seisukoha poolt hulga argumente, siin tut- Aristoteles arvab samuti, et meeled ei eksi (enamasti) oma esmaste vustan põgusalt mõjukaimat (vt Lucr. 4. 469–452; Long, Sedley 1987: objektide suhtes, oluline erinevus Epikurose ja Aristotelese vahel seisneb 16A; Peamised arvamused 33–34). Epikuurlaste strateegia tõestamaks, aga selles, et Aristotelese järgi on meeltel olemas ka ühised objektid (nt et taju on alati tõene, seisneb näitamises, et on väär, et taju eksib alati (see kuju, liikumine), mida me tajume niinimetatud ühismeele kaudu, ja siin on eksitus täiesti võimalik (vt De anima 3.I).

792 793 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros taju on ekslik, siis ei suuda me kuidagi määrata, millised on ekslikud Kogemuslik eksitus tuleb mängu siis, kui ma arvan, et see, mida ma ja millised mitte, mistõttu langeme taas täielikku skeptitsismi ja meil ei näen, ongi kogu torn, mitte ainult üks (reaalne) aspekt selle torni juures. ole võimalik maailma kohta mitte midagi teada. “Kui sa võitled kõigi Minu meelekogemuse taju osa on tõene, eksitus tuleb mängu siis, kui tajudega, ei ole sul millelegi toetuda ka siis, kui otsustad nende tajude ma seda tajukogemust tõlgendan ja lisan sellele arvamuse (prosdoxazo- üle, mida sa väidad olevat petlikud” (Peamised arvamused 23, vt ka 24). menon, vt Ep. Hd. 50).8 Järelikult, kui me tahame vältida skeptitsismi, peame eeldama, et kõik Kuigi Epikurose tajuteooria on ekstravagantne ja kohati päris naiivne tajud on tõesed. (näiteks on epikuurlastel suuri raskusi selle selgitamisega, miks suurte Loomulikult on selle argumendi eeldused mõnevõrra küsitavad, objektide aatomikiled kahanevad, kui nad silma jõuavad), viib see prob- näiteks Platon eitaks, et mõtlemine sõltub nii tugevalt tajust, nagu seda leemini, mis on keskne kogu hilisemas (hellenistlikus) epistemoloogias. väidavad epikuurlased. Aga see argument näitab, et empirist, kes ei taha Nimelt tekib küsimus, kuidas suudetakse eristada seda, mis on kont- olla skeptik ja kes tahaks ühtlasi väita, et taju vahel eksib, peab näitama, septuaalne või doksastiline lisand taju juures, tajust enesest? Või tei- kuidas on sellise eksimuse tuvastamine võimalik. Üks võimalik tee oleks sisõnu — kuidas eristada seda, mis on tajuseisundi “otsetõlge”, tajusei- tagasi lükata Epikurose eeldus, mille kohaselt ühe meele kõik tajud on sundi tõlgendusest? Kust ma tean, et minu meeleseisund on tõesti taju episteemiliselt võrdväärsed. Nüüd näib aga jällegi olevat vajalik mängu ja mitte selle ekslik tõlgendus? Kui taju on fundamentaalne kriteerium, tuua tajudest sõltumatu mõistus, mis määrab erinevatele tajuseisunditele mida me peame rakendama teiste otsuste hindamisel, siis näib, et meil erineva episteemilise väärtuse (sest on raske ette kujutada, kuidas taju on vaja nii-öelda metakriteeriumi, mis võimaldaks meil öelda, millal me sellega ise hakkama saaks, vt nt Plantinga 1993: 101–102). Sellega aga taju kui kriteeriumi tohime rakendada, kriteeriumi, mis võimaldaks meil oleme juba loobunud rangest empirismist. eristada “puhast” taju taju tõlgendusest.9 Ja kas siis on meil tarvis veel Kuidas selgitavad epikuurlased aga seda, et taju tihtipeale näib eksi- üht kriteeriumi, mis kirjutab ette, kuidas seda metakriteeriumi õigesti ratavat? Kuidas on võimalik, et kui ma näen torni kaugelt ümmargusena ja kendada? Siin on tegu võib-olla esimese “episteemilise regressi” näitega lähedalt kandilisena, siis on mõlemad tajukogemused tõesed, s.t tõelisust filosoofia ajaloos. õigesti esitavad? Kas torn tõepoolest muutub ümmargusest kandiliseks, Epikurosele järgnevad hellenistlikud filosoofid võtsid seda prob- kui ma sellele lähenen? Või on torn korraga nii ümmargune kui ka kan- leemi väga tõsiselt. Stoikud näiteks pakkusid välja, et me võime diline? Mõlemad variandid tunduvad uskumatud. Epikuurlaste vastus tõepoolest leida tunnused, mis võimaldaksid meil eksimatut taju, mis on sellele küsimusele tugineb nende atomistlikule tajuteooriale. Meeleli- ilmselgena meie tunnetuse kriteeriumiks ja episteemiliseks vundamen- selt tajutavad objektid koosnevad aatomitest, mille loomulik seisund on diks (stoikud nimetasid seda phantasia kataleptike’ks), eristada muu- tohutul kiirusel (“mõttekiirusel”) tühjuses liikumine. Seepärast tekita- dest tunnetusseisunditest. Stoikute väljapakutud tunnused olid muu vad aatomid meeleliselt tajutavates objektides (mis koosnevad aatomi- hulgas tajuseisundi “selgus” (tranes), “intensiivsus” (entonos), “distinkt- test) seesmise vibratsiooni, mille tulemusena need objektid paiskavad sus” (ektypos) (needsamad tunnused ilmnevad uuesti sarnases kontekstis pidevalt välja imeõhukesi aatomikilesid, mis liiguvad ülisuure kiirusega uusajal Descartes’i ja Hume’i juures). Antiiksed akadeemilised skep- igasse suunda. Objekti tajumine leiab aset siis, kui aatomikiled põrkuvad tikud (nt Karneades) läksid teist teed. Nimelt loobusid nad üldse ab- aatomitega, millest koosnevad meeleelundid ja hing. Tajuprotsess on mehaaniline (alogon) aatomite põrkumise protsess, kus hinge aatomid 8 on puhtalt passiivsed (passiivsus on üks põhjus, miks taju on eksimatu, Sama kehtib muuseas ka hallutsinatsioonide puhul — kui Orestes hing ei ole protsessis aktiivne). Seega, kui ma näen torni kaugelt ümmar- oma hulluses “nägi” Erinnüseid, siis oli tema taju tõene selles mõttes, et gusena, siis ma tõepoolest näen osa tornist nii, nagu see on, kuna torni ta nägi “fuuriatekujulist” aatomikilet, mis tõesti eksisteeris, aga Orestes aatomid ise on selle aistingu põhjustanud (Epikurose tajuteooriat võib eksis arvates, et sellele aatomikilele vastab reaalne kolmemõõtmeline mõista erinevalt, siinne on üks võimalikest tõlgendusest, mida kaitsevad tahke objekt (M. VIII 63). 9 nt Asmis 1999 ja Ierodiakonou 2011). Taju esitab üht osa või aspekti Seesama küsimus tekib muide ka Epikurose prolepsis’te käsitluse tornist õigesti. Ent liigutud distantsi tõttu on aatomikiled kahjustunud, juures — kuidas eristada näiteks tõest “õigluse” prolepsis’t vääradest ning mitte kogu info ei jõua tajujani. arusaamadest, mis enamikul inimestel “õiglusega” seonduvad? Näib, et ka siin on vaja mängu tuua “metakriteerium”.

794 795 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros soluutse kriteeriumi otsimisest ja soovitasid võtta kõigest tõenäolisena I e r o d i a k o n o u , Katerina 2011. The Notion of enargeia in Helle- seda, mis taju kui “ilmselge” kriteerium meile ette kirjutab. Nii sai nistic Philosophy. — Episteme, etc.: Essays in Honour of Jonathan skeptikute juures tõe kriteeriumist usutavuse või tõenäosuse kriteerium, Barnes. Ed. by B. Morison, K. Ierodiakonou. Oxford & New York: ja ilmselgusest kui objektiivse tõe tagatisest (evidentsist) lihtsalt see, mis Oxford University Press, pp. 60–73 meile ilmselgena tundub. Kirk,G.S.,J.E.Raven,M.Schofield1983. The Pre- Epikurose teeneks jääb aga igal juhul keskse filosoofilise probleemi socratic Philosophers: A Critical History with a Selection of Texts. püstitamine ja sellele esimese võimaliku vastuse andmine. 2nd edition. Cambridge etc.: Cambridge University Press L e h r e r , Keith 1990. Theory of Knowledge. London & New York: Routledge Lühendid Long, A.A., D.N.Sedley1987. The Hellenistic Philosophers. Vol. 1–2. Cambridge etc.: Cambridge University Press Ep. Hd. — “Kiri Herodotosele” N i e t z s c h e , Friedrich 1879. Menschliches, Allzumenschliches. Bd. 2 Plantinga, Alvin 1993. Warrant: The Current Debate. Oxford & Ep. Mn. — “Kiri Menoikeosele” New York: Oxford Universiy Press Ep. Pt. — “Kiri Pythokelesele” Striker,Gisela1974. Kriterion tes aletheias. (Nachrichten der Aka- Lucr. — Lucretius. De rerum natura demie der Wissenschaften zu Göttingen, I. Philologisch-historische M. — Sextus Empiricus. Adversus mathematicos Klasse, Nr. 2.) Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht S t r i k e r , Gisela 1977. Epicurus on the Truth of Sense Impressions. — Archiv für Geschichte der Philosophie, vol. 59, pp. 125–142 Kirjandus T a y l o r , Alfred Edward 1910. Epicurus. New York: Dodge Publishing A l s t o n , William P.1988. The Deontological Conception of Epistemic Toomas Lott Justification. — Philosophical Perspectives, vol. 2: Epistemology, pp. 257–299 Annas, Julia 1992. Hellenistic Philosophy of Mind. Berkeley etc.: University of California Press A s m i s , Elizabeth 1999. Epicurean Epistemology. — Cambridge His- tory of Hellenistic Philosophy. Ed. by K. Algra, J. Barnes, J. Mans- feld, M. Schofield. Cambridge etc.: Cambridge University Press, pp. 260–294 B e n s o n , Hugh H. 2000. Socratic Wisdom: The Model of Knowledge in Plato’s Early Dialogues. Oxford & New York: Oxford University Press B r u n s c h w i g , Jacques 1999. Epistemological Turn. — Cambridge History of Hellenistic Philosophy. Ed. by K. Algra, J. Barnes, J. Mansfeld, M. Schofield. Cambridge etc.: Cambridge University Press, pp. 220–240 C h i s h o l m , Roderick 1989. Theory of Knowledge. 3rd ed. Engle- wood Cliffs, NJ: Prentice-Hall F i n e , Gail 1990. Knowledge and Belief in Republic V–VII. — Com- panions to Ancient Thought: Epistemology. Ed. by S. Everson. Cam- bridge etc.: Cambridge University Press, pp. 85–115

796 797 KOOLJAMÄGI

Thomas Hettche Tolkinud˜ Nele Meikar

Loomulikult suvi. Vaikse liiklusega tänav uuselamutega asu• las, kummalgi pool teed tosin eramaja, kitsukesed eesaiad ma• dalate müürikeste ja raudväravakestega, mille peal meie, lap• sed, igavledes kõõlusime. Majade taga asuvaid aedu eraldasid üksteisest puust tarad, kuid meie pääsesime hõlpsasti ühest aiast teise. Pärast õhtusööki mängisime peitust, kuni iga vii• mane pime nurgatagune, iga puupinu ja rabarberipõõsas peh• mes suvehämaruses võõraks ja hirmuäratavaks muutus ning meil hirm hakkas. Seejärel mängisime tänava tuhmis val• guses veel väheke sulgpalli. Siis kutsuti meid üksteise järel tuppa. Minu tuba asus teisel korrusel ning kõik meie maja ak• nad ja uksed olid avatud, et lasta sisse jahedat ööõhku. Enne magamaminekut pesin end dusiˇ all ja põrandamati harjased kõditasid mu paljaid jalataldu. Teadsin, et uksed ja aknad jäävad kogu ööks valla, keegi ei süüta valgust, et mitte sääski ligi meelitada, ja ma kuulen läbi une vanemate hääli. Pime• duses kardinaid liigutav tuul tekitas kõhedust. Ja samuti ta puudutus veel niiskel nahal. Räägitakse, et maja, kus ma sündisin — ja seda mitte üle• kantud, vaid lausa sõna otseses mõttes — ja kus möödus minu lapsepõlv, ehitas mu isa üles oma kätega. Välimuselt mee• nutab see neid jõuluvana majakesi, mida ma lapsena joonis• tasin. Kõik majad meie tänavas näevad samamoodi välja, ja kuna igal pool elasid lapsed, keda ma tundsin, siis teadsin, et

Totenberg. — Thomas Hettche. Totenberg. 3. Auﬂ. Köln: KARIN LUTS Kiepenheuer & Witsch, 2012, S. 50–65. c Verlag Kiepenheuer & Kavand maalile “Naine kassiga” (1970. aastate II pool) Witsch, Köln. Avaldame kirjastuse ja autori loal.

799 Kooljamägi Thomas Hettche need majad on ka seestpoolt ühte moodi. Kolm tuba, köök ja Sel ajal kui ema millegi kallal toimetas, põlvitasin mina klosett esimesel korrusel, kolm tuba, panipaik ja vannituba kasti ees ja vedasin näpuga mööda pintslijoont. Ma ei saa teisel. Keldris oli pesuköök, nagu seda kutsuti, ja uks, mis öelda, et oleksin õppinud nende tähtede abil lugema, sel• viis betooniga kaetud hoovi, garaaz,ˇ mille katus moodustas leks sattusin pööningule liiga harva, kuid nad sööbisid mu terrassi, ning aed. Ehitatud õhtuti ja nädalavahetustel kogu mällu väga varakult. Ja ühel hetkel ma sain aru, mida nad suguseltsi abiga. Sarikapidu peeti 1962. aastal. Mina nägin tähendavad. Üks sõnadest tähistas paiga nime, kus minu ilmavalgust kaks aastat hiljem. Kõige varasem foto, millel ema oli sündinud, ja teine oli ema nimi, või siiski mitte, sest ma olen, üks noid siksakäärtega väikesi mustvalgeid fotosid kas tal polnud siis sama nimi mis isal ja minul? Seesinane krabisevate siidpaberist vahelehtedega albumis, kujutab mind kast peitis endas üht kadunud maja, kadunud paika, kogu ristimiskleidis veel krohvimata maja ukse ees mu kohutavalt kadunud maad. Ja ometi jäi see minu jaoks üksnes nimeks, noore ema süles. Ma olin ehituslaps, nagu ema ütles, ja maja neiupõlvenimeks, muinasjutunimeks. kuulus minu juurde. Võib•olla seob iga inimest tema lapsepõlvepaigaga mõni sa• Seda kummalisem tundub, et tolles majas oli otsekui sur• ladus. Kui saladust poleks, võiksime sealt hõlpsasti lahkuda, nud kaksik minu lapsepõlveüsas peidus teinegi maja, mil• nagu me näiliselt teemegi. Vanaülemsaksa keeles on kodumaa leks oli pööningul asuv kast. See kast oli ainuke antiikne vastandiks viletsus. Ellende, elu võõrsil, tähendab õigusteta ja ese, mis minu lapsepõlves leidus: umbes meeter pikk ja seit• kaitseta elu vaesuses. Võimalik, et just meie utoopiline mõte sekümmend sentimeetrit kõrge, rautisega, mille küljes rip• soovib üha uuesti ja uuesti teona oma kodade külge kinnituda. pus tabalukk, üsnagi rohmakalt punakaspruunidest lauda• Ma olen siin. Ma olen pärit siit. Ja ometi, kui ma kusagilt lah• dest kokku klopsitud ja seega ikkagi pigem kast kui kirst. kun, on toogi paik, kus ma siis olen, siin. Siin on kui siil, kes Ometi oli kogu minu uudishimu selle kasti päralt, kui ema on alati juba kohal. Siinolekule pole alternatiivi. Ent seits• kannul pööningule läksin ja ta midagi otsis nonde argielust mekümne neljandal korral ei jõudnud jänes enam pärale. Ta väljatõrjutud asjade seast, kus oli võõrapärane, valgetest vits• langes keset põldu maha, tema ninast voolas verd ning ta jäi test korviga lapsevanker, kokkurullitud vaip, plekist pesu• elutuna lebama. Niikaua kui ma mäletan, oli lapsepõlv maa• vann ja vana kapp täis kopitanud rõivaid, virn põrandaplaate ilm, kus tuli kõike desifreerida.ˇ Võib•olla seepärast, et nagu ning jõuluehted, mis kord aastas pööningult alla toodi. iga teinegi laps olin ka mina asetatud maailma siinolekusse. Too kast erines ülejäänud kraamist selle poolest, et ainsana Aga võib•olla ka seepärast, et tolles pööningul seisvas kastis polnud tal tõesti mingit otstarvet. Ta lihtsalt seisis pööningul, oli tühjus, mida ma püüdsin täita. tähelepandamatult, seda enam, et kõik muu ükskord ikkagi Täita millega? Lugudega, mis seda ümbritsesid. Meie kasutusele võeti, ära kingiti või viimaks minema visati ja küla kirikus, kohalikust hallist basaldist kindlusetaolises hi• teiste väljapraagitud asjadega asendati, nõnda et pööning, lisromaani ehitises, paikneb ühel pool pingirea ees epitaaf, nagu ma peagi taipasin, noodana oleviku järel lohises. Kast mis kuulub ammu väljasurnud kohalikust aadlisoost krahvile. oli erand ja pikka aega ma ei mõistnud, miks. Liiatigi oli ta Krahv seisab tolles seinas oma naise kõrval, nende elusuuru• tühi ja järelikult kasutuskõlblik. Kuid just kasutamine näis ses kujud on tehtud värvitud liivakivist, käed risti tõstetud. selle puhul mingil seletamatul põhjusel mõeldamatu. Peale Mees on jässakas ja mitte esimeses nooruses, ta kannab selle oli kasti peal kiri. Keegi oli valgete võõrapäraselt kaar• hispaania kraed, kikkhabet ja silmapaistvalt ümara kõhuga jate trükitähtedega maalinud kasti esiküljele LEGER, selle all raudrüüd, mõõk küljel rippumas, ning otsekui pahuralt siru• seisis: TOTZAU; Kr. KAADEN. tab ta ühe raudse jalanina kiriku sisemusse, sihtides sellega kogudust, keda ta tardunud pilgul vaatab. Seevastu tema nai•

800 3 801 Kooljamägi Thomas Hettche sel on noor ja silmatorkavalt sümmeetriline nägu, seljas pikk See paik tõmbas ligi ka küla vanemaid noorukeid, ja nii kõrge krae ja puhvis varrukatega kleit, peas valge tiibadega õnnestus meil sealt üht•teist ka ise leida: tühje õllepude• tanu ning ta vaatab avatud pilgul ja vaevu märgatava naera• leid, mis vedelesid söestunud okste vahel, ja ükskord isegi tusega kantsli suunas. Ja jällegi tähed: SCHUTZBART, KUT• määrdunud ja pooleldi põlenud pluusi. Me desifreerisimeˇ SUTUD MILCHLINGIKS, desifreerinˇ lapsena jumalateenis• söega koopaseintele soditud sõnu: LOVE seisis seal ja SS ja tuse ajal gooti tähti, mis on maalitud ümber mõõga keerdu• BEATE ja RAF ja VITT, ja me ei teadnud, kas lootsime seal vale kuldsele kivilindile. Oleksin tahtnud väga teada, kes näha minevikku või hoopis iseenese tulevikku. teda nõnda kutsus. Praegu näib mulle, et see kõik oli kuidagi seotud tolle Mägi külas, kus ma üles kasvasin, on vulkaanilist päritolu tühjalt seisva kirstuga. Asjaolude kokkusattumused. Näiteks basaltne küngas, mis ulatub kolmsada viiskümmend meet• see, kuidas õpetaja maakaardi kolmjalale kinnitas, ühe tolle• rit üle merepinna ja mida kutsutakse Kooljamäeks. Mäe aegsetest alusele kleebitud kaartidest, mille tagakülge kattis idakülje lõikab läbi kivimurd, ja kui me lastena ringi hul• must riie ja mille värvitud pind oli ammuilma murenenud ning kusime, läksime läbi metsa kivimurru äärde, astudes hirmu• mis iga korraga, kui seda puidust lati ümber kokku rullida, ja põnevusvärinaga karjääri servale, mille ette oli tõmmatud veelgi rohkem lagunes. Näen selgelt, kuidas õpetaja kaardi üksnes vana terastross, mis lõdvalt kinnitus maasse taotud lahti rullib, ja suudan jällegi kujutleda tema nägu, millele roostes talade külge. Vaatasime alla ja üle oru kaugusse, ning ma sedavõrd kaua pole mõelnud. Õpetaja Genz. Kõige pi• kui olime jõudnud sinna lõunaajal, mil ekskavaatorid, kallu• kem ja kõhnem mees, keda lapsena tundsin. Ta suitsetas rid, ja mis kõige tähtsam, konveierilindi lõpus asuv purusti kõigist kõige rohkem. Vahetundide ajal sammus ta pitsitavas lõunapausi pidasid, oli seal väga vaikne. dzemprisˇ üle koolihoovi, sigaret nimetissõrme ja pikkpeetri Me ei jäänud kunagi kauaks, olime tõtt•öelda alati rõõmsad, vahel ette sirutatud — sellist kommet polnud kellelgi teisel kui pääsesime tolle järsaku äärest minema, otsekui lunasta• külast, sest siinsed mehed surusid suitsu sügavale rusikasse. tuna jooksime metsa varju, jalge all sahisemas pöökide mullu• Kui õpetaja käsi liikus suu juurde, tükkis särgikätisest ja sed koltunud lehed; jooksime nõlvakust alla, kuni mets muu• dzemprivärvlistˇ kaugele välja õbluke käeranne. tus üha hämaramaks ja metsikumaks, pöökide, põldmarja• Genz oli minu põhikooli direktor; tema kabinetis, esime• puhmaste ja mägimändide vahele siginesid kuuskede tihe• sel korrusel asuvas hämaras ruumis, millelt pidevast suit• dad rühmad ning ääretud mustjat vett täis nõod äkitsi esile setamisest kollakaks tõmbunud kardinad röövisid viimasegi kerkivate kaljunukkidega. Omal ajal olla siit kandist leitud valguse, seisid kappide peal topised. Mäletan, et seal olid nu• eelajaloolisi esemeid: kivikirveid, nooleotsi ja teisi muisti• gis, orav, rebane, linavästrik ja kanakull. Kirjutuslaual oli seid ning seepärast kutsuvadki linnakese elanikud massiivse vasest kauss täis konisid. Ma ei tea temast praegu midagi kaljueendi alla tekkinud mõne meetri kõrgusi süvendeid ki• enamat kui toona, lapsena. Tean ennekõike seda, et ta ei kuu• viaegseteks koobasteks. Kujutasime ette, kuidas mammutid, lunud siia, vaid oli tulnud külasse alles pärast sõda nagu minu kütid kannul, tormavad üle kaljurahnu, ümbruskonnas luu• emagi. Mõtlesin, et tema kõhnus on sellega mingitpidi seotud. sivad ringi mõõkhambulised tiigrid ning nahkadesse mähitud Tunnis rääkis ta sõjajutte. Usun mäletavat, et need polnud kütid ja nende pereliikmed istuvad koobastes nõgiste tulease• heroilised. Neis oli suur osa külmal ilmal. Sellised jutud pol• mete ääres, milles meie puutokkidega uudishimulikult sorki• nud tol ajal midagi ebatavalist. Täiskasvanud rääkisid ikka sime, ehkki me loomulikult teadsime, et tuleasemed ei pärine sõjast, kui parasjagu midagi teha polnud ja nad end vabalt sugugi tollest kaugest ajast, mida vaimusilmas ette kujuta• tundsid. Mäletan lugu sellest, kuidas üks minu isa vendadest sime. Venemaal langes, mida see siis ka tähendas. Ka selles loos olid

802 803 Kooljamägi Thomas Hettche lumi, jää ja okastraat. Ja samasugune teisest onust, kes oli roostetanud värav, mille küljes oli niisamuti roostetanud kett. kaotanud käe, ning see tundus mulle sama kummaline. Ma ei Pigem sümboolselt suletud ja ometi täiesti keelatud paik. Sur• suutnud kuidagi pöörata pilku tema tühjalt varrukalt. nuaeda ümbritsevas aias oli auk ja südame kloppides pressi• Õpetaja suri hiljem kopsuvähki. Kui ta pensionile läks sime end läbi augu. Üksikud hauakivid, mis polnud ümber ja pidi välja kolima talle kasutada antud korterist, ehitas ta kukkunud, kadusid suvel kõrge rohu sisse. Sumpasime läbi endale maja samasse piirkonda, kus kasvasin üles ka mina. rohu, et nad üles otsida. Asetasime näpud kivisse raiutud Ükskord, ma ei elanud siis enam ammu kodus, käisin tal võõrapäraste tähtede krobelistesse vagudesse. seal külas, sest ema ütles, et ta on väga haige. Tugitoolis Isa ütles, et ta tunneb kõiki, kes toona sünagoogi riisu• kössitava luidra kuju ümber oli mässitud villane tekk, mis misest osa võtsid. Häbilugu, ütles ta, kuid juudid olid olnud pitsitas teda kummalisel kombel samamoodi kui dzemperˇ koo• veidrad. Isa õde, minu tädi Erna käis laupäeviti juutide juures liajal. Ta ei suitsetanud enam. Meil polnud teineteisele suurt maja kütmas. Pikad habemed. Juudi kool. Nüüd asub sealsa• midagi öelda, tema elutuba oli mittemidagiütlev, ja mööda lap• mas peatänaval kiriku vastas väike kaubahall. Sellesse kooli sepõlvetänavaid tagasi vanematekoju minnes märkasin esi• aeti juudid kokku ja läks mitu kuud, enne kui nad suuremasse mest korda, et see paik tervikuna oli minu jaoks juba mõnda linna edasi viidi. Isa ütles veel, et ta teab täpselt, kelle toas aega sama mittemidagiütlev. asuvad nüüd too suur söögilaud, kuus nahast kattega tooli ja Ometi oli see kord olnud maagiline ruum. Kui keset küla hõbedast lühter. Isa näitas mulle ühe vana maja punastest asuv jõgi, mida kohalikud kutsusid ojaks, talviti kinni külmus, tellistest seina. FINKELSTEIN, paistsid seal vaevu loetavad libistasime end ettevaatlikult silla all olevale jääle. Lap• tähed, ja KOSˇ SERˇ LIHAPOOD. sed haistavad minevikku igas sakris ja vettinud rotikorju• Ikka ja jälle uued sõnad, mida ma desifreerisin,ˇ just nagu ses, mis vees hulbib. Erakordse selgusega tunnetavad lap• oleksid nad alati needsamad. Sõnad tolle kasti peal. TOTZAU; sed teatud paikade ja inimeste karmimat tegelikkust, mõnede Kr. KAADEN. Kummalisel kombel oli sõna, mis tähistas ema lugude hoopis teistsugust väärikust, põimides neid kummas• päritolu, mulle juba lapsena vastumeelne, ja kui ma nüüd tava hirmunaudinguga oma muinasjuttudesse, mis neid ot• selle sõna siia kirja panen — küllap on see esimene kord — on sekui vatina ümbritsevad. Ükskord aga hakkab see lapse• ta mulle endiselt samavõrd ebameeldiv ja piinlik: SUDEEDI• maailm aegamööda sulama. See on pikaldane protsess, mis MAA. Ja nagu lapsena mõtlen praegugi, kas see on ülepea õige ei kulge sageli sünkroonselt ja selle käigus muutuvad alal sõna. Ta on endiselt säärane, et ei ärata minus usaldust. Nagu hoitud tõelusefragmendid taas sama nurgeliseks ja karmiks, mõni murdesõna, mis on salamahti minu keelde pugenud ning nagu nad tegelikult alati on olnud, ning lõpuks pudeneb mi• välja öelduna mis tahes lause ära rikub. Sõna, millest ma aru neviku kiviklibu robinal reaalsuse pinnale, luues uutmoodi ei saa. Sõna, mida ei ole sõnaraamatus. Räpane sõna. Sõna, kihistisi, üha tihedamaid ja jäigemaid. Hiljem leiab ehk üks• mis paneb mind häbi tundma. Sõna, mis mind reedab. Missu• nes pragudest mõne noist õnnelikest hetkedest täis imetlust gust paljastust ma kardan? Ma ei tea, mis nimelt pani mind ja äratundmist, omaenese kadunud maailma riismed. lapsena ema küüditamisjuttude põhjal arvama, et see sõna Suvel käisin igal õhtul kohaliku talumehe käest piima too• tähistab midagi väga intiimset. Midagi, millest ei ole kom• mas. Sangaga plekist mannerg, lüpsimasina surin, lauda juu• bekas rääkida. SUDEEDIMAA. See sõna tekitab minus veel res lehmasõnniku soe hais, vana lonkav perenaine. Hiljem praegugi samasugust piinlikkust, mida tunnen, kuuldes mõnd sain teada, et tolles veidras majadevahelises tühimikus seal• vana naist oma kassi musikeseks kutsumas. samas lehmalauda kõrval asus omal ajal küla sünagoog. Juudi Tühjas kirstus minu vanematekodu pööningul oli minu surnuaia ees, nagu seda kutsuti, seisis minu lapsepõlves vana tädi vägistamine vene sõdurite poolt keset põldu saagikoris•

804 805 Kooljamägi Thomas Hettche tusel. Seal oli päev, mil turuplatsil lasti maha iga kümnes metsa lõhna, kuulsin linde laulmas ja puid kohisemas. Ema mees, ja minu tollal neljateistaastane ema, kes seda pidi pealt muudkui kõndis võsastikus aeglaselt edasi•tagasi ning pol• vaatama. Veri voolas mööda kitsast tänavat majade vahel. nud aru saada, kas ta otsis või nägi midagi. Mul oli seda Selles kastis oli ka kasti pakkimine, mahajäetud ja maha• piinlik vaadata. Lõpuks tuli ta meie juurde, ta hoidis käes maetud asjad. Rongisõit — ma ei teagi, inimeste või loo• valget portselanikildu ja nuttis. Vaatasin seda potikildu ja ta mavagunis, pagulaslaager, täidest puhastamine, narivoodid, ei tähendanud mulle midagi. ja viimaks sundasustamine väikesesse Hesseni külasse, kus Mäletan, kuidas tulin kord lapsena hommikul vanemate sündisin mina. Üksainuke tuba kõigi jaoks ja kast selles toas. magamistuppa — see võis olla pühapäev, ja pugesin ema Külaelanike vaenulikkus ja haige ema, kes ei suutnud äkitselt kaissu. Pärastpoole ronisin üle ema isa kõrvale, ehkki see enam käia. Minu vanemate armastuslugu. Minu vanadel fo• mulle tegelikult ei meeldinud, sest isa lõhnas nii vängelt, ja todel väga noor ja vibalik isa kurameerimas veelgi õblukesema seepärast tikkusin kiiresti ema juurde tagasi. Ma ei mäleta, tüdrukuga, piitspeente jalgadega võõraga. Armastuslugu ilma kui vana ma toona olin, aga mäletan, et sel hommikul tahtsin armastuseta, mida ma suuremaks kasvades ühel hetkel enam ma kangesti teada, mis tunne on beebina ema rinda imeda, ma ei tahtnud kuulda. Ma ei tahtnud midagi rohkem, kui et sellel tirisin ema öösärgi üles ja püüdsin tema rinnanibu suhu võtta. kastil poleks minu olevikuga mingit sidet. Ja see soov läks Silmanurgast isa poole kõõritades lükkas ema mu eemale. täide. Ma ei saanud aru, miks, kuid siis äkitselt hakkas mul häbi; Kohe pärast idabloki avanemist kaheksakümne üheksan• mõistmata mispärast, hakkas mul häbi tema häbi pärast, mis dal aastal sõitis ema koos meiega Tsehhimaale,ˇ nagu ta ikka minus nii vahetult vastu peegeldus. veel minu arvates poliitiliselt ebakorrektselt ütles. Lõpuks pidime nägema tema kodumaad. Võõrastemaja, kus me ööbisime, nägi välja trööstitu. Läks kaua aega, enne kui leid• sime kellegi, kes juhataks meile teed ja aitaks kontrollpunk• tidest mööda loovida. Siis äkitselt olime kohal, seistes ümber “THOMAS HETTCHE on ju see, kellel on mingi värk surmaga.” Nii kostis mulle sõber, kelle küsimusele, keda tänapäeva saksa kirjanikest ema, kes meid säravi silmi vaatas. liiga vähe hinnatakse, olin ma vastanud: Hettche. Olgugi et surmal on “Siin,” seletas ta õhinal, osutades ühes suunas, “siin seisis Hettche teostes ääretult tähtis koht, ei tohiks teemat sellega lõpetatuks meie maja! Ja seal oli tänav, mis viis turuplatsile.” Seejärel pidada. Ta ise seletab oma surmalembust dialektiliselt: “Surm on minu osutas ta teises suunas ja ütles: “Seal oli koolimaja ja seal oli teostes ehk seepärast nii oluline, et ma üritan kõigele, mida ma näen, elu kaev ja siin aed ja selles kohas siin kasvas suur pähklipuu.” sisse puhuda.” Kirjanik ja esseist Thomas Hettche on kahtlemata oma põlvkonna Kuid seal polnud midagi. Ainult mets, puud ja mõned olulisemaid saksa keeles kirjutavaid autoreid. Ta sündis 1964. aas- põõsad, muud midagi. Muidugi ma teadsin, et 1945. aastal tal Treisis ning oma esimese romaani Ludwig peab surema (Ludwig pärast elanike küüditamist tehti küla maatasa ja maa•ala ko• muss sterben) avaldas ta 1989. aastal mainekas Suhrkampi kirjastuses. handati sõjaväe väljaõppe jaoks. Kuid ma ei suutnud ette Mõlemad selles Akadeemia numbris ilmuvad esseed on pärit teosest kujutada, mida see tähendas. Tegelikult ma lihtsalt ei kujuta• Kooljamägi (Totenberg, 2012), mille eest Hettche pälvis Düsseldorﬁ kir- nudki midagi ette. Ja nüüd olin ma pettunud. Otsekui oleks jandusauhinna. Hettche pani aluse ühele esimestest interneti kirjandus- too pööningul seisev tühi kast mulle kõigi nende aastate vältel lehekülgedest Saksamaal, projektile “Null” (www.hettche.de/buecher/ null.htm), samuti on hinnatud tema kaastööd ajalehtedele. Suure tunnus- midagi lubanud ja nüüd seda lubadust murdnud. Ent samal tuse osaliseks sai romaan Arbogasti juhtum (Der Fall Arbogast, 2001), hetkel tundsin end vabana. Me seisime seal ühel suvepäeval ja mis on tõlgitud paljudesse keeltesse ning toonud talle rahvusvahelise ma nägin, kuidas päike lehtedel peegeldus, tundsin sõõrmeis tuntuse.

806 807 Kooljamägi

Hettche varajane proosa on veel teoreetiliste aruteludega üle koorma- tud, kuid samal ajal on näiteks Inkubatsioon (Inkubation, 1992) hea näide avangardistlikust jutustamiskunstist. Hilisemates töödes õnnestub tal PAPÜÜRUSED teoreetilisi mõtisklusi, mida ta on avaldanud ka esseedes, siiski üha enam jutustuse keelde tõlkida. Nii algab romaan Nox (1995) veel kirjeldusega jutustaja surmast, kes mõrvatuna räägib ajaloolisest ööst, mil Saksamaa taasühendati. Seevastu Arbogasti juhtumis võib ainult postmodernistliku Thomas Hettche diskursuse asjatundja leida viiteid näiteks Foucault’ teooriatele. Teos räägib sõjajärgsel Lääne-Saksamaal tegelikult aset leidnud kohtuskan- Tolkinud˜ Kalle Hein daalist: kohtuekspert tõlgendab armumängu käigus infarkti saanud naise surnukeha selliselt, et seksist saab väidetav seksuaalmõrv. Raamatuga Millest me oleme tehtud (Woraus wir gemacht sind, 2006) jätab Hettche Seal see kapp ongi. Giesseni ülikooli I Philosophicumis, Lääne-Saksa olustiku seljataha. Tegevus toimub Ameerika Ühendrii- D•hoone ruumis number 79, kahekümneruutmeetrises toas kides pärast 2001. aasta 11. septembri sündmusi, vahetult enne Iraagi sõda. Pealtnäha on see põnev kriminaaljutt, mis on kirjutatud ühtaegu lõputult väänleva koridori ääres, tumerohelised seinad, ma• kalgilt ja empaatiliselt, kuid romaani sisuks pole mitte üksnes Ameerika dal toorbetoonist lagi, PVC, eristatav vaid plakatite järgi, Ühendriigid ja meie ettekujutus Ameerikast, vaid ka meie ise oma kujut- millega humanitaarteaduse erialad oma piire markeerivad. luspiltidest koosneva maailmaga. Romaan Isade armastus (Die Liebe Peaaegu laekõrgune kollektsioonikapp ehisliistude ja valgeva• der Väter, 2010), mis on 2013. aastal Piret Pääsukese tõlkes ja kirjastuse sest kaunistustega, tume juurespoon, Gründerzeit. Ülejäänud Eesti Raamat väljaantuna ilmunud ka eesti keeles, jutustab lahutatud isa mööbliks Resopali laminaatplaadist lauad, seinte ääres tühjad vaatepunktist vaadatuna võitlusest tütre hooldusõiguse ja südame eest. terasriiulid, lae all plastkatete taga lakkamatult undamas Kooljamäe eluloolised esseed kirjeldavad autori kohtumisi inimes- neoonlambid. Professor Landfester ei näi kavatsevatki kapi• tega, kelle kodumaaks on üks kultuuri liike, mis on meediakatkestuse ust avada. tagajärjel kadumas. Jutt on raamatukultuurist, mille on oma kodumaaks valinud ka Hettche. Teose nimiessee keskmes asub tühi kohver. See “Siin puudub kliimaseade ja õigupoolest kõik, mida on vaja oli ainuke ese, mille Hettche Sudeedimaalt väljaaetud ema sealt kaasa püsivate kahjude ärahoidmiseks.” võttis. Kasti tühjus annab tunnistust majas valitsevast kodumaatusest. “See tähendab, et papüürused on siin hoiul tingimustes, Kastile maalitud tähed — üks kohanimi — osutab kadunud päritolule. milles nad lõpuks hävivad?” Lapse püüd tühjust millegagi täita nurjub loo lõpus. Selle asemel avas- tab kirjanduskauges perekonnas üles kasvanud Hettche enda kodumaana “Milles kiri tuhmub — jah.” kirjanduse ning temast saab kirjanik. Selle kodumaa kadumisest teos “Aga see on ju vastutustundetu. Kollektsioon on ometi juba räägibki. Kirjutaja ei ole siiski nostalgiline kultuuripessimist. Hettche sada aastat vana.” vaade on asjalik. Ta lähtub Gottfried Benni kuulsast ütlusest, mis on ühtlasi raamatu motoks: “1. Tunneta olukorda. 2. Võta arvesse oma Klassikaline ﬁloloog kehitab vabandavalt õlgu. Mul on vigu, lähtu sellest, mis sul on, mitte loosungitest.” ikka veel käes tema Antiiktekstide ajalugu, mille ta mulle oma Klaus Dieter Neidlinger kabinetis andis, seitsesada lehekülge nimekirju, milles on üles loetud toimetajad ja käsikirjade leiukohad, kirjastused, auto• Saksa keelest tõlkinud rid ja pealkirjad, bibliograaﬁlised lühendid ja aastaarvud. Üle Nele Meikar

Papyrii. — Thomas Hettche. Totenberg. 3. Auﬂ. Köln: Kiepen- heuer & Witsch, 2012, S. 184–208. c Verlag Kiepenheuer & Witsch, Köln. Avaldame kirjastuse ja autori loal.

808 809 Papüürused Thomas Hettche kümne aasta töötas professor Landfester selle köite kallal, mis mine ja tasustamine, teksti puutumatus. Meediakatkestuse on osa 1837. aastal Stuttgardi gümnaasiumiõpetaja August ulatus, mille tunnistajaks me oleme, ilmneb sellest, et kõik Friedrich Pauly alustatud 84•köitelise Klassikalise antiikaja- need reeglid on praegu kahtluse alla seatud. loo entsüklopeedia uusväljaandest. “Uus Pauly” võtab meie Käimas on hiiliv hääbumisprotsess, mida on tunda kõikjal: teadmised antiigist kokku 12 000 leheküljel 30 000 märksõna raamatukauplustes, ülikoolides, raadiojaamades, kirjandus• all, mille koostamises osales üle kahe tuhande teadusliku majades, koolides; igal pool on potjomkinlik tunne, nagu as• kaastöötaja viiekümnest riigist. 19 köidet trükkal Hans Peter tuksid pelgalt läbi fassaadi. Kõik need asutused on küll Willbergi poolt Bembo•kirjas puidu• ja happevabale silenda• veel olemas, kuid mulle näib, nagu hakkaks nende sisu ka• tud ja vananemiskindlale raamatupaberile laotud, vastupida• duma minema. Kirjandusteaduslikel seminaridel, millest vasse raamatukogulõuendisse köidetud, niidiga kokku õmmel• mind osa võtma kutsutakse, ei nõuta õppuritelt enam raama• dud ja ilusa eeslehega varustatud, seljal kahevärviline ver• tute olemasolu, vaid kopeeritakse kümneleheküljelisi katken• ming. deid, mille abil ei õpita mitte romaanide mõistmist, vaid harju• “Puhtväliselt on see ju üksjagu kuiv teos,” oli professor tatakse üksnes küsimuste esitamise võtteid ja arutlemismee• Landfester öelnud ja pisut häbelikult naeratades lisanud: todeid. Kunsttükke. Üha rohkem traditsioonilisi raamatu• “Kuid tegelikult on see kogu meie kultuurimälu kataloog.” kauplusi, mis on aastakümneid kirjandusüritusi korraldanud, Teist sellist trükist ei tule enam iial; juba ilmudes oli see moondub kirjatarvete poodideks. Raadiojaamades kohtab toi• anakronistlik. Ingliskeelse väljaande kirjastanud Brill pa• metajaid, kes ei tohi enam lugenud olla raamatut, millest nad kub juba ammu võimalust tellida ligipääsu elektroonilisele kellegagi rääkida kavatsevad, sest nii saavad nad kuulaja• versioonile. Ja mis sellest muutub? — kuulen ma küsimas tega — nagu öeldakse — paremini ühel lainel olla. võrgukultuuri eestvõitlejaid. Kõik. Rääkides digitaalmaailma Tundub, nagu sõidaksid ühest kummituslinnast teise ja põhjatust varaaidast, milles miski kaduma ei lähe, jäetakse kohtaksid kõikjal inimesi, kes on oma kirjandusvaimustuses tähelepanuta meediumi ja sisu eriomane seotus, mis on iseloo• vanaks jäänud ja teavad, et see, mida nad teevad, jõuab koos mustanud meie kirjakultuuri juba 1816. aastast, mil Friedrich nendega lõpule. Kirjandusruum laguneb koost ja kaotab oma Christoph Perthes avaldas teose Saksa raamatukaubandus kui gravitatsiooni, kõik jõud on suunatud väljapoole. saksa kirjanduse olemasolu eeltingimus. Seda, kui suurel määral on hääbumisprotsess tabanud Perthes, kes avas 1796. aastal Saksamaa esimese univer• kirjandusteose tuuma ennast, ja sedagi, et kunstiteost ei saalse raamatukaupluse, oli üks neid, kes asutas Saksa raa• tohiks üldse ettegi kujutada väljaspool kirjandusavalikkuse matukaupmeeste börsiühingu, ja sellest alguse saanud areng mäluruumi, milles ta tekib, näitavad ilmsed muutused vii• tunnistab õigeks tema veendumuse, et kirjandus sünnib alati sis, kuidas raamatuid loetakse. On hämmastav, et veebiraa• vastastikmõjus oma levikukultuuriga. Nii sai näiteks romaan matukaupluste lugejaarvustustes, mis kirjanduskriitika üha kui üks selle arengu võidukäigu vorme tekkida ainult seetõttu enam välja vahetavad, suhtutakse igasse raamatusse, nagu ja alles siis, kui oli näidanud kirjandusavalikkusele, et on oleks see esimene, mida inimene lugenud on. Tekstidevahe• väljamõeldistele ideaalne pakend. Nüüdisaegsete ülikoolide lisi seoseid, vihjeid, traditsioone ei tunta enam ära, tore lu• rajamisega, ajalehtede ja nende kultuurilisade, kirjastuste, gemine on eelkõige selline, mille puhul lugemiskogemust ei raamatukaupluste ja lugemisringidega leidis see kultuur en• pääse mingilgi moel häirima lugeja ebakindel asjatundlikkus. dale kuju, mida me tunneme, lugejate ühiskondliku format• Festivalide ja kirjandusürituste õitseng kummalisel kombel siooni, ja selle alusseaduste hulka kuulub vahetegemine teks• üksnes kinnitab kirjanduslikkuse väljasuremist, sest kirjan• til ja kommentaaril ning autoril ja teosel, autorsuse tunnusta• dusüldsuse ja •hariduse allakäik sunnib noortele peale just

810 811 Papüürused Thomas Hettche sellise jäägitu ja täieliku lugemiselamuse, mille puhul raamat kas alalhoidmine viimaks päädib, on lõputult kurb. Me elame suudaks asendada tegelikku maailma. See elamus on para• samasugusel ajastul. Kui kaob toitev pinnas, mis teostele elu tamatult ja vältimatult tunderõhuline, sest varasemate koge• annab, närtsivad ka nemad. muste puudumise tõttu saab säärane lugemine end alati ainult Vaatan ringi Giesseni ülikooli I Philosophicumi ruumis iseendaga mõõta. Kaasahaaratus on ainus võti mälu juurde, number 79, näen seda põrandat, lampe, tühje riiuleid ja Re• sest meelde jääb vaid see, mis on kaasa haaranud, mitte aga sopali laminaatplaadist laudu ning kappi, mis pärit ühest tei• näiteks see, mida on mõistetud. Raamat ahmitakse sisse, sest ajastust. Ka selle käsitööilu on kunagise elava ja tege• nii et lõpuks pole temast enam midagi järel. Teist korda ei liku teadmise ilu. Lõpuks avab professor Landfester kapi. loeta seda enam kunagi, või siis loetakse üha uuesti ja uuesti. Ukse siseküljel on knopkadega kinnitatud koltunud masina• Seejärel jääb vaid üle see listi talletada — nagu lööklaul, mille kirjaleht inventari nimestikuga ja teraslõikes silt vabrikandi mõju alla mõneks ajaks langetakse, kuid millest ometi parata• nimega “Kalbﬂeisch, erakollektsionäär”, kes pärandas oma matult tüditakse. Nii muutub see aga lõplikult loetamatuks, kuulsa Egiptuse papüürusekogu möödunud sajandi algul üli• seda ei saa enam tõlgendada ega selle üle arutleda; ta väljub koolile. Väärtuslikud käsikirjad seisavad kitsastes lahtrites ringlusest ega ole enam midagi muud kui viide läbielatud ko• nagu vanas heliplaadikapis, igaüks kahe klaastahvli vahele gemusele. pressitud. Kas neis tingimustes jääb alles midagi sellest, mis mulle “Kuidas me õieti teame seda, mida me antiigist teame?” kirjanduses kallis on? Sellest ootuse ja teadmise aovalgusest, “See on see, mis on alles jäänud. Kõigepealt läks kaotsi kõik mis raamatute ümber hõõgub ja nad koos kogu muu lugemis• see, millest polnud ülestähendusi Aleksandria raamatukogus. varaga virvatulukestena loitlema paneb? Ma arvan: mitte Siis toimus seal laastav tulekahju. Ning lõpuks otsustav tra• midagi ei jää alles. Lootus, nagu suudaksime end oma romaa• ditsiooni katkemine 600. ja 800. aasta vahel. Niinimetatud nide ja ﬁlmide, piltide ja laulude ajakapslis tulevikku kan• pimedatel sajanditel. Sel ajal läks kaotsi suur osa antiikkir• dudes päästa, on naiivne. Põhjapanevate meediakatkestuste jandusest.” ajajärgud, millest ühte me praegu läbi elame, paistavad silma “Kuidas seda mõista? Mis siis juhtus?” selle poolest, et kõik, mis inimestele alles äsja kallis oli, muu• tub neile ühtäkki tarbetuks koormaks, millega neid parimal “Väga lihtne: inimesed ei kirjutanud neid tekste enam juhul seob veel vaid pieteeditunne. ümber. Ja raamatud kõdunesid lihtsalt ära. Need olid pa• ganlikud raamatud ega pakkunud seepärast huvi. Karl Suure Seesugune meediakatkestus ei ole inimkonna ajaloos es• erakordsus seisnebki veendumuses, et ladina keel on tema makordne. Meie ajaarvamise neljandast•viiendast sajandist moodsale riigile ja haridusele hädavajalik. Ta laskis üles ot• pärit breviaaridest, milles juba raugevate võimetega auto• sida kogu kirjavara, mis kloostrites veel alles oli. Ja suurem rid püüavad roomlaste kaduvat tarkust abitult kompileeri• osa kirjandusest, mis 800. aasta paiku leiti, on tänapäevani des kokku võtta, võime järele vaadata, mida see tähendab. säilinud. Sealt alates on pärimust katkematult edasi antud. Neis tekstides oleks miski otsekui närbunud: neis on tunda Läänes Karli kaudu, Bütsantsis näiteks suure patriarhi Pho• järeleandmisi stiilis, jõuetust teostuses, suutmatust ainest ku• tiose kaudu. Kuid kõik, mis jäi tookord läänes uude kirja, jundada. Justkui mõnest tõvest tabatuna muutuvad laused Karolingide minusklitesse ümber panemata, on nüüdseks ka• aina lihtsamaks, retoorilised kujundid ei pääse mõjule, me• dunud. Ja umbes samal ajal juhtus sama asi ka Kreeka kul• tafoorid nüristuvad. Varem hoolikalt edasi antud allikatest tuuri vallas: kõik, mis jäi Bütsantsis üles otsimata ja kokku pärit hääbuvate teadmiste asemele astuvad vähehaaval abi• kogumata, läks lõplikult kaotsi.” tud kuuldused. See abitus ja keeletus, millega vormi vaevari•

812 813 Papüürused Thomas Hettche

Mis tundeid võis see kadumaminek tekitada? Kas pole tilisi vigu. “Sellega kaasnevad kaotused. Ja nimelt lõplikud see tunne meile juba ammu tuttav? Tsivilisatsiooni krahh. kaotused. Ning hõlpsamini kui varem papüüruste puhul. Vaikus kõigil kanalitel. Stoppkaader. Kultuuri nulljoon. Vaid Tänapäeval ei ole pärast seda enam lihtsalt midagi alles. Kuid siin•seal vilksatab veel miski pimeduses, andes, tõsi küll, ikka võib•olla ongi meil üht•teist liiga palju? Tegelikult ei kanta su• veel ja kuni lõpuni lootust, et ammu kaotsiläinu on ju ometi gugi kõike uude meediumisse üle ja sellest tuleneb alati teatud võimalik kuidagi tagasi saada. valik. See on nagu omal ajal minusklitesse ümberkirjutami• “Bordeaux’st on näiteks teada koole, kus veel 6. sajandil sega. Ainult et tänapäeval on olukord märksa hullem, sest õpetati kreeka keelt. See on väga erakordne. Juba seegi on teist taasavastamisvõimalust enam ei tule. Tol ajal jäid kirja• üllatav, et antiikaja haridussüsteem pärast riigi poliitilist kok• rullid lihtsalt kõdunema, ja see võttis aega. Nüüd käib kõik kuvarisemist nii pikaks ajaks püsima jäi.” väga kiiresti.” “Kas kellelgi on ettekujutust, mis kõik kaotsi on läinud?” Kuid mis on õigupoolest see, mis tänapäeval kaotsi läheb? “Selle saab välja arvestada. Me teame, et Ateenas lavastati Kindlasti kirjanduslik kirjakultuur, milles raamat keerukal 500. ja 100. aasta vahel eKr ligikaudu 1500 komöödiat. Tervi• viisil ringleb. Ent mis see on, mis ringleb? Mis on raamat? kuna on neist säilinud üksteist — Aristophaneselt — ja enam• Jacques Derrida rõhutas juba 1997. aastal Prantsuse rah• vähem täielikult veel viis — Menandroselt.” vusraamatukogus peetud ettekandes, et küsimusel raamatust “Kas võib öelda, et säilinud on kõige paremad teosed? Või pole midagi pistmist küsimusega kirjast, kirjaviisist ega kirja• on need meieni jõudnud juhuslikult?” panemistehnikast, sest raamatuid kirjutatakse väga erinevate kirjasüsteemide järgi. Raamat ei ole seotud mingi ühe kirjaga. “Mitte päris. Näiteks Menandros, kes oli küll suur klas• Küsimus raamatust ei lange ka üks ühele kokku küsimusega sik, ei jõudnudki keskaega ja läks kaotsi juba antiikaja trüki• ega paljundustehnikast: raamatud olid näiteks olemas lõpus. Kuid tänu Egiptuse papüüruseleidudele — osalt ter• nii enne kui ka pärast trükitehnika leiutamist. Küsimus raa• veks jäänud raamatute kõdunemata jäänustele, mis on lei• matust on niisama vähe küsimus teosest. Mitte iga raamat tud prügihunnikutest ja varemetest — on ta meieni jõudnud. ei ole teos. Seevastu paljud teosed, isegi kirjanduslikud ja Aristophanes, üks suurimaid komöödiakirjanikke, ei ole säili• filosoofilised teosed, kirjalikku diskursusse kuuluvad teosed, nud mitte oma koomika pärast, vaid seetõttu, et kirjutas heas ei ole tingimata raamatud. Ja lõpuks ei lange küsimus raa• Atika murdes. Alates 2. sajandist pKr sai sellest kultus. Just matust kokku ka küsimusega kandjast. Rangelt, sõna•sõnalt nii tuli kirjutada, tekkisid teatmeteosed, ja nende kaudu anti võttes [•••] võib rääkida raamatutest, millel on äärmiselt eri• Bütsantsis Aristophanest edasi.” nevad kandjad, ja mitte ainult klassikalised; kandjaks võib “Kas antiikaegseid originaalkirjutisi on üldse säilinud?” olla ka elektrooniliste või telemaatiliste operatsioonide kvaasi• “Ei, neid meil pole. Me üritame erinevate käsikirjade põh• immateriaalsus ehk virtuaalsus. jal, mis enamasti pärinevad alles 8. ja 9. sajandist, kokku Kuid mis siis järele jääb? Mis on see, mille kohta meie panna, mida autor võis kirjutada.” tunne nii selgelt meile ütleb, et meediumivahetuses, mida me “Pole mitte ainsatki autograafi?” läbi elame, läheb see pöördumatult kaotsi? Pärast seda kui “Ei, ei, minu teada mitte.” Derrida on kõrvale heitnud kõik selle, mida meie poolt raama• Andmete ülekandmise problemaatikas pole muidugi mi• tuks nimetatud asi endaga kaasas kannab, ilma et see tema dagi uut, ütleb professor Landfester. Aga murelikuks tegevat tuuma puudutaks, ja mis selles meediumivahetuses vaevata selle üha kiirem tempo digitaalsetes seadmetes. Bioloogiast ära tõlgitakse, jääb tema järgi raamatu olemuslikuks tunnus• on ju teada, et kiired põlvkonnavahetused tekitavad genee•

814 815 Papüürused Thomas Hettche jooneks dialektiline pinge koondatuse ja hajutatuse vahel. Ei Juba 1999. aastal, kui ma avaldasin internetis ühe esime• muu. se kirjandusantoloogia pealkirjaga “Null”, mille tekstid pidid Raamat on põgus hajutatus, tsiteerib ta Maurice Blanchot’ kultuurilisade toimetajad laskma oma sekretäridel enamjaolt artiklit “Tulevane raamat”, sest see sisaldab seda, mida ta ei välja printida — sest veebiühendust neil veel polnud —, loo• suuda hõlmata, ta on ühtaegu suurem ja väiksem sellest, mis ta deti sellisest digitaalentsüklopeedilisest kirjandusest lõpmata on. Ta on oma vormi lõplikkuse ja sisu lõpmatuse ühendamise palju. Kuid ma ei tea internetis ühtki hüperteksti, ühtki blogi• viis. postitust, ühtki säutsu, mille kirjanduslik poolestusaeg oleks Seejuures on aga tegu vaid ühega kahest raamatu mude• sestsaadik pikem olnud kui hämmastus igakordsete uute mee• list, sest on veel teinegi; neist ühte nimetab Derrida suure diavõimaluste üle, mida ta kasutab. Sest kirjandus ei ole totaalse raamatu uushegellikuks mudeliks ja teist ontoloogilis• oma olemuselt entsüklopeediline — just nimelt seetõttu, et entsüklopeediliseks mudeliks. Meediumivahetus, mida me läbi ta peab silmas lõpmatust, mis tuleb nähtavale tema teoste elame, ei ole miski muu kui viis, kuidas üks teise vastu välja lõplikkuses. Tema salakoodiks maailma kujutamisel, milles ta mängitakse. Kaotsi ei lähe mitte raamat ise, vaid arusaam, et oma täielikkusetaotluses entsüklopeediaga muidugi võistleb, teksti piirab algus ja lõpp, niisiis arusaam totaalsusest, mille olles siiski alati kindel, et ei lange liitmise valelõpmatuse ohv• puhul oletatakse, et see on autori, üheainsa tuvastatava auto• riks, on lugu. Lugu, mõistetud kui jutustus, avaldub kirjan• ri väljamõeldud ja teostatud, allkirjastatud ja lugupidamist duses — viisil, mis on seotud koondatuse ja hajutatuse dialek• vääriva lektüürina lugejale esitatud, kes seda teost ei puutu. tikaga, nagu Derrida sellest räägib — näiliselt ühildudes selle Lugupidamist vääriva lektüüri aluseks on kogemus, et piira• teise looga, ajalooga, mis käsitleb kogu inimlikku aega, kogu tud teos, nii nagu on piiratud lugeja elugi, annab võimaluse aega üldse. läbi elada lõpmatu sisu esilemanamise ime. Kaotsi läheb, nagu mulle näib, selle kogemise võime. Sest Sellega konkureeriv raamatu mudel on entsüklopeedia, see kogemus sõltub ääretult suurel määral väga kindlast lu• milles kõigel on oma ruum ja mis Derrida järgi kuulub maa• gemistavast, milles teose autonoomsus ja totaalsus leiab oma ilmaraamatu kristliku metafoori traditsiooni. vältimatu vaste lugeja üksilduses ja suletuses. Selline luge• mine loob koha ja sõltub eriomasest kohast; lugeja ja raamat Internet on taaselustanud igatsuse totaalse esindatuse kuuluvad selle juurde tingimatul, maailmast lahutatud viisil. järele ja aktualiseerib seda lakkamatult kutsega astuda On mina ja tekst. Raamatu sulgemine tähendab hävingut, ruumi, kus kirjutamine ja lugemine toimub elektroonilises kir• millest jääb järele vaid vaikus. Vestlus kas toimub või sellest jas, mis rändab täiskiirusel ühest maakera punktist teise ning keeldutakse. Kui see toimub, siis aeg peatub ning igasugune seob piiridest ja õigustest hoolimata nii maailmakodaniku kui down• ja upload’imine seiskub. Don’t disturb me!, sisistab mi• ka iga muu lugeja võimaliku ehk virtuaalse kirjanikuna po• nategelane Jüngeri sõjaunelmas sellele, kes tahab talle appi tentsiaalse universitas’e, liikuva ja läbipaistva entsüklopeedia tulla. Kohtumine, mille raamat võimalikuks teeb, on tõsine. universaalse võrgustikuga. See elektroonilise kirja ruum Kõige ülemisele lehele tõstan ma sind, ja niipea kui su keharas• põhineb sügavalt religioossel tõotusel, et igasugune teistsugu• kus seda puudutab, rebeneb see kärinal kaheks. Sa kukud, ja sus kaob, nii nagu kogu kirjapanemis• ja arhiveerimistehnika kukud teisele lehele, mis samuti võimsa raginaga katkeb. Kuk• ajaloo, kogu kandjate ja trükiviiside ajaloo määrab tõsiasi, et kumine tabab kolmandat, neljandat ja viiendat lehte jne. See iga uut arengujärku saadab vältimatult sakraalne ehk reli• tingimatus on kirjanduse esimene tõde. Tema laused ei ole mi• gioosne reinvesteering. Just niisugune religioosne reinvestee• dagi, need on vaid paber, või siis säärased äratundmiskohad, ring on see, mida me praegu läbi elame. Või teisiti öeldes: kus sõlmitakse leping. ristisõda.

816 4 817 Papüürused Thomas Hettche

iPadil teksti edasi kerides ma tean: see on kahtlemata “Jah. Kusjuures selle humanismi restauratsiooni elluviijad tekst. Kuid ma tean ka, et see tekst kuulub ühte teise pärast sõda olid muidugi needsamad, kes olid aktiivselt tegut• riiki, mitte äsja kirjeldatusse. On naiivne arvata, et uued senud juba kolmekümnendatel ja neljakümnendatel aastatel. väljundseadmed võtavad nüüd lihtsalt sisse koha, mis on See muutis nad kiiresti ebausaldusväärseks.” praegu raamatul. Ükskõik kui ebaselge seni ka pole, mis• “Kas sellest taustast lahkulöömine oli teie jaoks suur kao• sugusel seadmel kirjatähed peatselt ilmuma hakkavad, ometi tus?” on selge, et see meedium muudab sisu ja vormi selle järgi, “Ei. Kuuekümnendate aastate keskel oli kõik läbi. See, et kuidas juba praegu muutub meie tajumisvõime. On vaevalt antiik oma normatiivse tähenduse kaotab, ei ole mind kunagi oodata, nagu üks optimistlik eelarvamus kõlab, et edaspidigi puudutanud. Muidugi tegutsesin ma selle nimel, et teadmised jääb märkimisväärne hulk inimesi raamatuid lugema kirjel• säiliksid, kuid see nutulaul... Minu arvates on täiesti vale datud viisil — mis minu jaoks tähendab alati pühitsusakti, ainult kaotusest rääkida. Kuidagimoodi saab ka nii elada.” koguni õnnistust. “Kuid see, millega te kogu elu tegelnud olete, kaob.” Säärane lugemisvõime kaob sedamööda, kuidas liikuva ja “Mitte tingimata. Pisut kurvaks teeb ainult, et teised selles läbipaistva entsüklopeedia tõelisus meid endasse mähib. Dia• kaasa ei löö, millega ma tegelen. Et me võitjate poolel ei ole. lektika tõttu, mis seob “proteesijumal inimest” tema tehniliste Kui tahtsid 19. sajandi algul moodne olla, pidid klassik olema. karkudega sel määral, et need talle üha tagasimõju avaldavad, Humboldt. See aeg on möödas.” Vanakreeka keel olevat juba on juba praegu paljudel inimestel üha raskem süveneda pike• peaaegu kadunud. “Hessenis on umbes kuussada noort, kes masse suletud teksti — ja siin tähendab see teksti, millel pole seda veel õpivad. See teeb poolteist protsenti abiturientidest.” võrguühendust —, saati siis end raamatusse ära kaotada. Ini• mese mõtted lähevad uitama. Ta tunneb puudust linkidest, “Ja mis te oma üliõpilastele ütlete? Miks peaksid nad mis viiksid piltide, helide, teiste tekstide juurde. Kommen• praegu kreeka keelt õppima?” taarist selle kohta, mida ta parasjagu loeb. Mis omakorda soo• Professor Landfester mõtleb pikalt ja räägib siis nii aegla• sib formaadi revolutsioneerimist. Raamat lahustub digitaal• selt, nagu teaks ta liigagi hästi — ja tunneks seetõttu ka pisut ses ruumis. Habent sua fata libelli. Kui kirjandus oli unenägu, piinlikkust —, kui ajakohatult kõlab see, mida ta lõpuks siiski vaba kirjanduslikkus, siis kiri oli ärkvel ja valvas, andes si• ütleb: “Kreeka mõtlemises seati algusest peale ikka ja jälle duva vormi meie minakäsitusele, meie ühiskondlikule lepin• kõik kahtluse alla. Mõtlemise radikaalsus avaldub aga kee• gule, meie ettekujutusele avalikkusest, inimõigustest, poliiti• les. Mitte üheski teises mulle tuntud kirjanduses pole sellist kast. Selle kirjanduslikkuse vormi kaotsimineku tagajärjed radikaalsust nagu kreekakeelses. Ja mida tähtsamal kohal on võivad laastavamadki olla, kui me praegu pelgame. olnud Kreeka tekstid, seda radikaalsem on olnud mõtlemine “Kuidas te klassikalise ﬁloloogia juurde jõudsite?” ka uusajal.” “Põhjus oli üksnes haridusajalooline. Olen pärit Münsteri Võib•olla seetõttu, et pärast neid lauseid tekkinud vai• piirkonnast ja elasin väga pingsalt kaasa, kui viiekümnendatel kus tundub talle ebamugav, võtab professor Landfester nüüd aastatel püüti veel kord kogu energiat kokku võttes elus lõpuks laekõrgusest tumedast kollektsioonikapist, mis ikka hoida klassikalise hariduse ja humanismi väärtusmaailma, veel avatuna seisab, ühe klaasplaadi ja näitab mulle peopesa• nii•öelda päästerõngana kommunistliku barbaarsuse vastu. suurust narmendavat papüürusetükki. See olevat fragment Selles miljöös kasvasin ma üles.” ühe orjatari kirjast, selgitab ta ja veab näpuga mööda kirja• tähti, millega naine väljendab muret, kas ta mehel läheb ikka “Te sündisite 1937. aastal.” hästi. Ka kirja saaja aadress seisab räbalal, mille liiv oli ku•

818 819 Papüürused Thomas Hettche sagil enda alla matnud ja mis leiti uuesti ühe Niiluse•äärse sa• õhus, üha uuesti vabises vabiseval maal, kuni jäetaks kan• vitellistest asunduse varemetest nagu tuhanded teisedki selle nused, sest mingeid kannuseid polnud, kuni heidetaks ohjad, kirjutusmaterjali jäänused alates imetillukestest fragmenti• sest mingeid ohje polnud, ja vaevalt nähtaks maad enda ees dest, mille õhukeselt koelt on igivana tindi viimasedki riismed kui siledaks niidetud nõmme, juba oligi ilma hobuse kaela ja peaaegu kadunud, kuni fooliosuuruste keiserlike ediktide ära• peata. Kõik. Mis siin juhtub? Üks soov visandab maailma, kirjadeni. Kirjandust paraku väga vähe, peamiselt arved, raa• mis samal hetkel, kui ta vabiseb ja elab ja lugeja üheainsa matupidamise moodi ülestähendused, dekreedid, kirjafrag• lausega endasse imeb, kohe jälle tagasi võetakse. Nagu lau• mendid ning eelkõige ikka ühed ja samad tekstid, kooliõpilaste segi, milles see juhtub. Ja sellal kui kannused ja ohjad kaovad lõputud ümberkirjutused, kõik kätte saadud sellest kitsast ning lõpuks hobune isegi, heidetakse pärast soovi marulist vööndist, kuhu juhuslikult ei jõudnud ei kõrbetuuled ega iga• galoppi lihtsalt minema ka konjunktiiv. Mis jääb, see oleme aastased Niiluse üleujutused. meie. Tummad täiesti ebamäärase, ähvardavalt piiritu maas• Sõna jääb alati analoogseks, mõtlen ma, silmitsedes pa• tiku ees, väljamõeldise lõputu ruumi ees oma peas. Tekst ise püüruseräbalat ja selle tuhmuvat kirja. Gallustint, kas pole? on see, mis juhtub. Parkhape, vesi, vask• ja raudsulfaat. Pean silmas seda: ana• Seda nimetataksegi kirjutamiseks: orienteerumist teksti loogse ja digitaalse eristus ei puuduta keele tuuma. Kui helide sisemuses. Maa•aluses tunnelis, mille vorm otsustab, mida ja piltide digiteerimisel muutub alati midagi olemuslikku, siis ta sisaldab, ilma et selle kontuure ja mõõtmeid oleks esialgu keele puhul jääb kõik oluline samaks, sest tõlkimisprotsess võimalik kindlaks määrata. Sa lähed mööda seda edasi ja kuulub juba niigi keele juurde. Me tõlgime iga sõna sise• alles siis, kui maagisoon on tühjaks ammutatud, saad teada, miseks kohalolekuks. Sootuks erinevalt pildist ei ole märgi kuhu see välja viib. Niisiis on kirjutamine liikumine, millel puhul, mis end tõlkima sunnib, tema märgilisus tühistatav. pole suunda, vasturääkiv, nii nagu võrgustikku moodustavad Ja see tõlkimine sarnaneb kirurgilise operatsiooniga: ta avab niidid üksteisele vastu räägivad, absurdne meetod, kuid siiski lugeja kolju, kasutades ära tema võimed ja eelkõige tema puu• äärmiselt tõhus, kui alustada tuleb eimillestki. dused, sest oma metafooride ja metonüümiate ja paradoksi• Ja iga tekstiga seisad sa jälle eimillegi ees. Kui meel• dega taotleb ta nõudmiste liiasust ning ühes sellega paradok• div oleks end sellest paratamatusest välja valetada, sellest saalsel kombel loomingulisust. Erinevalt igasugusest tehnili• nii täbarast, jõuetust, mitte midagi teadvast, mitte millekski sest virtuaalsusest, mis jäljendab ettenägematut alati üksnes kõlbavast seisundist, milles on alati tunne, nagu poleks sa ku• kui juhuslikku, juurdub ja võrsub leidlik keel seal, kus saavad nagi ühtki rida kirjutanud. Ja sa püüad end tüssata, püüad kokku tegelik ja sümboolne, ning selleks paigaks on inimene, midagi kirja panna, midagi välist ja kõrvalist, et ei peaks kes tunneb end ära iga kord aktualiseeruvas koondatuse ja uuesti kogema seda igituttavat täielikku jõuetust, mis on nii hajutatuse hapras ühtsuses. Just kirjandusteose ammenda• piinarikkas vastuolus samaaegse tundega, et sinus on miski, matust kogedes — ehkki teos ise jääb alati lõplikuks — ta• mis nõuab väljendamist. Halvimal juhul lämmatab sind veel jub lugeja iseenda lõplikkust, mis on ju talumatu ainuüksi läbinisti ebamäärane aimus, mis see üldse tähendada võiks, seetõttu, et meile on antud võime aduda lõpmatust. Digi• see väline ja kõrvaline, parimal juhul raputab see, mis sünnib, taalse ruumi lõpmatus on valelik selles mõttes, et ta väidab selle hiljem tolmuna maha. Sest esialgu pole mitte midagi. end surelikkusest jagu saavat, kuigi tegelikult suudab seda On ainult teadmine, et kõik, mida sa arvad otsekui tööriista vaid eitada. käsitseda oskavat — arusaamisvõime, sõnastamisanne, mälu, Kui ometi oldaks indiaanlane, algab üks väga lühike Kafka vormitaju, haridus, see kõik ei loe midagi. Mis siis loeb? Seda lugu, hetkega tegutsemisvalmis, ja edasisööstval hobusel, viltu pole võimalik öelda.

820 821 Papüürused

Kordaminek on kingitus. Ja see on ainus, mida sa tead: sealpool eimiskit asub kingituste sfäär. Kuid kingitakse ainult sellele, kes oma soovid unustab. Kõik, mida kirjanik aastate jooksul pingsalt selgeks püüab õppida, pole õigupoolest mi• dagi muud kui säärane unustamisvõime. Kirjutamata teksti pimeduses piisab ainult vähesest võltsist kõrkusest, sobima• tust edevusest, ja juba sa mattudki alatiseks aherainesse. Kui see aga õnnestub, tuleb sulle pimeduses vastu miski, mil• les sa tunned ära iseenda. Miski, mis sa oled ja mida sa ühtaegu silmitseda saad. Lausete loitlevas valguses. Sina ise kui see, milleks saamine on kõigile ette nähtud: su enese kuju kui vastus. Lepitus. Kirjutamisel, mille lätteks on miski muu kui sind piirava, kuid sulle seni veel tundmatu teksti möödapääsmatus, ei ole kirjandusega midagi pistmist. Kõik tekstid, mis on algusest peale endale koha leidnud vest• lusvõrgustikes ja võrguvestlustes, on meedialiiv, mille alla kir• janduse papüürused mattuvad. Kuid ka sellest liivast tuuakse nende kõdunevad jäänused kord päevavalgele. Ja ka siis on jälle keegi, keda need elususe riismed soojendavad nagu inimsuse leek, mis lõppkokkuvõttes pole midagi muud kui igatsus surelikus kehas igavikust mõelda, tõtt armastada ja sõltumatu olla maailmas, mis seda sõltumatust iga tund ohustab. Professor Landfester paneb klaasplaadi tagasi ja võtab teise. See olevat, selgitab ta, ühe Egiptuse lapse kirjahar• jutuse jäänuk. Ta tõlgib: Homeros ei ole inimene. Homeros on jumal. On kujuteldav, et me ei tea enam, kes oli Homeros. Ja ühtaegu kujuteldamatu. Oleksime siis keegi teine. Seni aga elame veel samas maailmas tolle Niiluse•äärse lapsega, kes üle kahe tuhande aasta tagasi maalis kirjapulga ja gal• lustindiga papüürusetükile oma esimesed kreeka kirjatähed. Mitte ainult kirjutama ei õppinud ta sel moel Homerose abil, vaid ka meiega vestlema. Ja me kuuleme teda. Selle vestluse hapruses seisnebki kirja ime.

KARIN LUTS Kavand maalile “Geomeetria” (1970. aastate II pool)

822 Timo Maran

aastal, mis ei näe märgilisena mitte ainult inimkultuuri, vaid ka teiste liikide omavahelisi suhteid ja keskkonnaseoseid ning orga- BIOSEMIOOTILINE KRIITIKA: nismides toimuvaid füsioloogilisi protsesse. Selline lähenemine annab võimaluse analüüsida looduskirjandust looduskeskkonnas KESKKONNA MODELLEERIMINE toimivate semiootiliste protsesside kontekstis. KIRJANDUSES Looduskeskkonna võtmine kirjandusuurimise objektide hulka eeldab kirjanduse ja selle kriitika asetamist muu inimtegevuse ja keskkonnasuhete laiemasse mõtteseosesse. Sellest vaatenurgast osutub võimalikuks küsida, mida kirjandusteosed õpetavad meile Timo Maran looduskeskkonna kohta ja kuidas nad mõjutavad meie keskkon- nakäitumist, milline on kirjanduse osa inimese ökoloogiliste prob- Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üheks oluliseks põhimõtteks leemide tekkimises, mõtestamises ja lahendamises. Väljendades on olnud kontseptuaalsete vahendite ja analüüsimetoodika tuleta- seda mõtet semiootika mõistetes, tuleks kirjandust vaadelda mine arvestades uurimisobjekti eripära. Siinse uurimuse objek- teiste inimkultuuri modelleerivate nähtuste reas ja suhtes mo- tiks on looduskirjandus, mida võib mõista kitsamalt kui loodusest delleerimise objektiga. Keskkonnasuhte hõlmamine võib aidata kirjutatud esseid ja lühijutte, ning laiemalt kui kogu kirjasõna, mõtestada ka kirjanduskriitikat ja -teooriat ennast. Kui William mis looduskeskkonda esitab. Uurimuse eesmärgiks on pakkuda Rueckert (1978) ökokriitika mõiste kolmekümne viie aasta eest semiootikast lähtuv metoodika looduskirjanduse analüüsimiseks, välja pakkus, oli üheks tema ajendiks rahulolematus kirjandus- sünteesides selleks asjakohaseid lähenemisviise: Tartu-Moskva teooria voolude kiire vaheldumisega, mille peamiseks põhjuseks koolkonna semiootikat, kirjandussemiootikat, ökokriitikat ja bio- näis olevat kestev iha uue järele. Rueckert uskus, et ökoloogili- semiootikat. sed probleemid ja vajadus puhta keskkonna järele on üldinimlikud küsimused, mis võiksid anda kirjanduse uurimisele püsiva aluse Traditsiooniliselt on looduskirjandust ja looduskeskkonna esi- ja kõlbelise mõõtme. See argument on päevakohane ka praegu. tamist kirjanduses uurinud 1970. aastatel kujunenud kirjandus- Samas pole kirjanduse ja keskkonna suhet võimalik uurida ilma teooria suund ökokriitika. Samas on vähe autoreid, kes kasuta- sobiva mõisteaparatuuri ja analüüsimeetoditeta ning siin saaks vad ökokriitikas semiootilist lähenemist (näiteks Coletta 1999; semiootika looduskirjanduse uurimise teoreetiliste aluste eden- Tüür 2009; Wheeler 2008; Siewers 2011) ning ökokriitika ise damisel ökokriitikale toeks olla (näiteks on mõnele võimalusele näib teoreetiliste aluste poolest üsna ebaühtlane (Lioi et al. osutanud Taani kirjandussemiootik Svend Erik Larsen (2007), ka- 2010). Tartu-Moskva semiootikakoolkonnas loodi tõhus struk- sutades kultuuri piiri, koha, ruumi ja dialoogi mõisteid). See- turalismil põhinev uurimismetoodika kirjandusteoste analüüsiks, juures ei tohiks välistada ka strukturalistliku kirjandussemioo- kuid selle olulisimad tööd jäävad rohkem kui paarikümne aasta tika võimalusi, sest näib, et ka kirjandusteose struktuuri uuri- taha. Nüüdisaegse kirjandussemiootika alused on muutunud: roh- mine võimaldab teha olulisi järeldusi inimese loodussuhte ja selle kem lähtutakse Charles S. Peirce’i semiootikast ja pragmatistlikust väljendusvahendite kohta kultuuris. Püüan käesolevas artiklis vaatest (Veivo 2007; Veivo, Ljungberg, Johansen 2009). Samas pakkuda ühe võimaluse, et ületada kirjanduse keskkonnaesita- on nii Tartu-Moskva koolkonna semiootika kui ka uuem kirjan- misvõime ning nüüdisaegse kirjandusteooria vastandamist.1 dussemiootika keskendunud põhiliselt ilukirjandusele ning doku- mentaalkirjanduse (non-ﬁction) eripära on semiootika vaatenurgast suuresti läbi uurimata. Looduskirjanduse mõistmiseks on olu- 1Ökokriitikas on tooni andnud selleteemaline vaidlus n-ö mimee- lise nihke kaasa toonud biosemiootika areng viimasel paarikümnel tilise vaate edendajate (Buell 1995) ja kriitikute (Phillips 2003) vahel.

824 825 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran

KESKKOND KUI KIRJANDUSUURIMISE on kontekstiks kultuurile endale. Sellest mõttekäigust lähtudes OBJEKT ei tuleks ökokriitikat näha kui kitsalt kirjanduse ühele eriaspek- tile — keskkonna esitamisele — keskenduvat teooriasuunda ega Kirjandusuurimise ja keskkonna suhestamise lähtekohaks võib ka ühte kriitikaliiki feministliku, postkoloniaalse, sotsiaalse jm olla tähelepanek, et kirjanduse kui tekstiliselt struktureeritud ma- kriitika reas, vaid pigem kirjanduse uurimist selle erinevates tra- terjali piirid on tänapäeva kultuuris oluliselt laienenud. Kirjanduse ditsioonides, millele lisanduks tähelepanelikkus keskkondliku as- sfääri avardumist saab kirjeldada mitut moodi, näiteks keskendu- pekti suhtes. Sellel seisukohal on olulised järeldused ökokriitilise des meediumile (e-raamatud, audioraamatud), tekstitüübi oma- meetodi ja rakenduste jaoks. Ökokriitika esimene laine 1980. aas- dustele (blogid, säutsud, multimeediatekstid), autorkonnale (mis tatel keskendus kitsalt metsiku looduse ja seda esitavate loo- on oluliselt avardunud, sest avaldamine on muutunud võimalikuks dusesseede suhte uurimisele (Buell 2005: 130), ent nüüdisaegne väga paljudele inimestele) jne. Need protsessid nagu ka eri teks- ökokriitiline vaade püüdleb sisemise avaruse poole, et hõlmata eri titüüpide vastasmõjud ja ristumised hägustavad piire kirjanduse ja ˇzanreid ja keskkonnatüüpe ning mitte välistada kirjanduse ühis- mittekirjanduse, tekstiliste ja mittetekstiliste nähtuste vahel. Sel- kondlikkust ja kultuuriloolisust, teose narratiivsust, autori stiili, lest seisukohast saab keskkonna hõlmamist kirjandusse nii ma- vastuvõtuküsimusi jne, vaid pigem lisada neile ühe olulise as- terjali kui ka teooria tasandil käsitada kui sammu tekstilise sfääri pekti — keskkonnasuhte. laienemise teel. Näiteks on Briti haridusteoreetik ja semiootik Rööpselt avarduva arenguna semiootikas võime näha biose- Andrew Stables väitnud, et tänapäeva kirjandusteooria jaoks on miootika ja selle allharude ökosemiootika ja zoosemiootika te- autori positsioon hägustunud ja see võimaldab teksti mõistet loo- ket, mis laiendavad semiootika rakendusala inimese kasutatava- duslike nähtuste suunas avardada, näha maastikku kui teksti ja test märgisüsteemidest väljapoole, et hõlmata semiootilisi prot- hõlmata tähenduste loojate hulka peale inimese ka teisi elusolen- sesse teistel loomaliikidel, ökoloogilistes suhetes ja organismi deid ning isegi loodusjõude (1997: 105). Teisisõnu, erinevatel füsioloogias. Biosemiootika areng on toonud kaasa mitmete elusolenditel ja loodusjõududel on agentsus, mis mõjutab teksti semiootika põhiseisukohtade ülevaatamise ja mõistete ümber- loomist ja avaldub tekstis või kirjelduses. Sama loogikat järgib mõtestamise — näiteks eri liikide vaheliste semiootiliste suhete mõiste keskkonnaalane kirjaoskus, mille all peetakse silmas os- eripäraga arvestamise, arutelud koodide rolli üle rakutasandi se- kust keskkonnanähtusi tõlgendada ja keskkonna suhtes käituda mioosis ning semiootilise läve ümbermõtestamise (vt Kull 2008; ning mis on oluline osa keskkonnaharidusest (nt Stables, Bishop Kull, Emmeche, Favareau 2008) —, mis loob dialoogi semioo- 2001). tika traditsioonilisemate suundadega. Kirjanduse uurimises saab Kirjanduse sfääri avardumine osutub oluliseks nii ökokriitika biosemiootika osaleda, pakkudes kirjandusteadusele biosemioo- koha määramisel kui ka keskkonnast kirjutatud teoste mõistmisel. tilisi uurimismeetodeid (nt Jakob von Uexkülli omailma mudel), Inglise kirjandusteadlane Timothy Clark (2011: 4) väidab, et kui tuues välja sarnasusi bioloogiliste organismide ja kultuurinähtuste enamik tänapäeva kirjandusteooriat on kontekstuaalne, sest peab toimimise vahel ning kaasates kirjanduse uurimisse biosemioo- eesmärgiks kirjandusteoste mõtestamist lähtudes nende kultuu- tilisi arusaamu inimkehas või looduskeskkonnas toimuvatest se- rilisest ja kultuurilis-ajaloolisest ümbrusest, siis ökokriitika on miootilistest protsessidest. Selliseid biosemiootilise lähenemise metakontekstuaalne, sest avab kirjanduse analüüsi biosfäärile, rakendusi võib nimetada biosemiootiliseks kriitikaks, määratledes atmosfäärile, taimede ja loomade olemasolule jm nähtustele, mis seda kui kirjanduse ja teiste kultuurinähtuste uurimist lähtuvalt biosemiootilisest arusaamast, mille järgi märgiprotsessid organi- seerivad elu alates selle kõige algelisematest tasanditest (Maran Kommentaare ja võimalikke lahendusi vaata nt Bergthaller 2006; Op- (ilmumas a)). permann 2006.

826 827 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran

Selleks et suuta analüüsida keskkonda kirjanduses seostatuna KIRJANDUSE JA KESKKONNA nii kirjandusteaduse mitmesuguste teemadega kui ka keskkonna- MODELLEERIV SUHE probleemide ja nende uurimisega, peaks ökokriitika teoreetiline alus ja mõistestik olema piisavalt avar. Ökokriitika ideaaliks võiks Kirjanduse ja keskkonna suhete analüüsi eelduseks on arusaam olla holistlik lähenemine, mis hõlmaks Charles Morrise (1971: füüsilise keskkonna struktuursusest ja semiootilisest loomusest. 21–22) eristust järgides kirjanduse kui kommunikatsiooniolukorra Selleks et kirjanduse ja keskkonna vahel saaks olla tähenduslikke eri aspektide ja etappide (pragmaatika), tähenduste (semantika) ja seoseid, peab keskkond esmalt ise olema tähenduslik või võimal- struktuuri (süntaktika) uurimist. Selline lähenemine on ökokriiti- dama tähenduste teket. Mitmed ökokriitika autorid on seosta- kale oluline, sest lubab vaadelda kirjandust inimese ja looduse nud ökosemiootikat realismiga — ﬁlosooﬁlise vaatega, mis lu- ökoloogiliste suhete taustal ning küsida mõjude ja haakumiste bab keskkonnale inimese mõttest ja keelest sõltumatut struktuur- järele, nagu näiteks, milline on keskkonna osa kirjandusteose sust, omadusi, põhjuslikke seoseid ja protsesse.3 Realistliku vaa- inspireerimisel, millised on tähendusseosed teksti ja keskkonna teta poleks ökokriitikutel võimalik osaleda keskkonnakaitselistes vahel, kuidas tekst inimese keskkonnasuhet kodeerib, kas ja kuidas vaidlustes, sest nende jaoks poleks objekti, mida kaitsta, ning mõjutab looduskirjandus keskkonna hilisemat kasutamist.2 Kesk- suures osas kaoks ka dialoogipind ökoloogide, bioloogide jt loo- kond on siin ühtaegu nii looduskirjanduse teose laiemaks konteks- dusteaduste esindajatega. Semiootika vaatenurgast on oluline, tiks kui ka peamiseks osutuseks. et keskkonnastruktuuridel võib olla otsene seos märkidega, mil- Selline avar kommunikatsiooniline vaade kirjandusele si- lega me keskkonnale osutame, ning ka tekstidega, mis keskkonda saldub ka Tartu-Moskva koolkonna semiootikas. Juri Lot- representeerivad. Ameerika tajupsühholoog James Gibson on mani töödele osutades on seda mõtet radikaalselt väljendanud keskkonnast kirjutades kasutanud mõistet “võimaldused” (affor- Mihhail Lotman: ““Tekst” (sõnum) ja “kommunikatiivne akt” dances), mille all ta peab silmas, et keskkonna omadused teevad on seotud mõisted, üht ei eksisteeri ilma teiseta: ei ole teksti võimalikuks teatud toimingud ja tähenduste omistamise, näiteks väljaspool kommunikatsiooni, ei ole tekstist sõltumatut kom- maapind pakub organismile tuge, pinnavormid, nagu nõlvad munikatsiooni” (2012: 172). Olen juba varem näidanud, et ei ja astangud, juhivad liikumist, õõnsus maapinnas või puutüves ole põhimõttelist takistust Tartu-Moskva semiootikakoolkonna omandab tähenduse peidupaigana jne (Gibson 1986: 127, 132, keskse teksti-mõiste rakendamiseks looduskeskkonnast pärit struk- 136). Charles S. Peirce’i semiootika pakub arusaama, et ob- tuuridele (Maran 2007: 61–62). Kirjandusteose ja looduskesk- jektid (sh keskkonnaobjektid) suunavad ja määratlevad märgi konna suhtele keskendudes on Tartu semiootika võimalused aga võimalikke interpretatsioone.4 Peale keskkonna võime suunata seni veel välja arendamata. Loodus polnud Tartu-Moskva semioo- või motiveerida märgiprotsesse tuleb arvestada, et keskkond on tikakoolkonna autoritele iseseisva teemana oluline ei teooria ega täidetud paljude liikide semiootilise aktiivsusega, nende jälgede, rakenduste tasandil, mis tekitab siinse uurimuse jaoks poleemilise hõigete, lõhnade, värvisignaalide ja tähenduslike toimingutega. olukorra ja vajaduse kaasata teisi semiootilisi allikaid. Ehkki inimene ei pääse teiste liikide märgisüsteemidele vahetult

3Näiteks esindab seda seisukohta Ameerika ökokriitik Patrick D. Murphy: “lisaks muudele funktsioonidele võimaldavad sõnad nimetada, 2Keskkonnasuhte (loodussuhte) all pean ma silmas inimese ja kesk- ära tunda, esitada ja määratleda materiaalset maailma, milles nad ring- konna vahelistest tajudest, tõlgendustest, mõjudest ja tegevustest moo- levad ja millest tekivad” (2009: 3). dustuvat kogumit. (Kirjandus)teose mõistet kasutan, et osutada piirit- 4Selline seisukoht on Peirce’i töödes küllalt levinud (nt 1997: 80–81, letud tekstile, teksti all mõistan aga laiemalt igasugust semiootiliselt 1931–1958: 4.531, 8.178), kuid vajaks ilmselt põhjalikumat kommen- organiseeritud ja märgisüsteemil põhinevat materjali. taari (pikemat käsitlust vt Maran (ilmumas b)).

828 829 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran ligi, jagame nendega nii ühist evolutsioonilist ajalugu kui ka elus- Motivatsioonilise suhte väljenduseks on ikoonilised ja indeksiaal- ainet, millest koosneme (ning selles toimuvaid märgiprotsesse), ja sed märgid (vastavalt näiteks onomatopöa ja deiksis), mille puhul see loob vähemalt osalt aluse, et mõista teiste liikide märgilist ak- objekti omadused piiravad võimalike tõlgenduste hulka, aga sa- tiivsust. Kokkuvõttes võib öelda, et siin esitatud lähenemise jaoks muti inspiratsioon, mille puhul keskkonnakogemus virgutab teks- on keskkond rikkalik, tal on struktuursus, millele on võimalik tiloomet. Ameerika semiootik Vincent Colapietro kasutab sel- tähenduslikult osutada, ning võime aktiivselt mõjutada inimkul- lest nähtusest kõneldes tabavat väljendit “asjade kutse”: “Loo- tuuri semiootilisi protsesse. ming võib olla algselt pigem vastuvõtlikkus asjade kutsele kui Juri Lotman on rõhutanud, et tekste, sh kirjandusteoseid, ise- võime kujundada mõnd tundlikku meediumi (nt sõnu leheküljel loomustab seesmine heterogeensus ning et kunstilise tähenduse või pigmente lõuendil) suurejooneliseks vormiks” (2009: 113). tekkimiseks on vaja rohkem kui ühte keelt. Kirjandusteoses ja ka Motivatsiooniline suhe saab toimida ka vastassuunaliselt, juhul teistes sekundaarsetes modelleerivates süsteemides toimivad vas- kui kirjandusteos suunab lugejat teatud viisil looduskeskkonda tasmõjus erinevad koodid ja keeled, mis muudavad teksti rikkaks märkama ja tõlgendama. Representatsiooniline suhe on olukord, ja mänguliseks, suurte tähenduslike võimalustega semiootiliseks mille puhul kirjandusteoses esitatakse tekstilisi vahendeid kasuta- ruumiks (J. Lotman 1991: 286–287). Kirjanduse ja looduskesk- des keskkonda, selle elemente või keskkonnakogemust. Metata- konna suhte analüüsimisel on aga oluline mõista, et ka keskkond, sandil, kus on piisav ülevaade nii representatsiooni objektist kui ka millega teos suhestub, on loomult mitmetine. Ta on selline aasta- väljendusvahendite süsteemist, mida representatsiooni loomiseks ajalise ja klimaatilise muutlikkuse, konkreetsete paikade mitmeke- kasutatakse, võib representeerivat suhet kirjeldada kui modellee- sisuse ning arenguprotsesside tõttu (näiteks bioloogiliste koosluste rimist. Komplementaarse suhte all mõistan ma olukorda, kus kir- areng ja muutumine). Looduse mitmetisust suurendab ka kasu- jandusteos ei sisalda kogu enda tõlgendamiseks vajalikku infor- tatavate kommunikatsioonikoodide ja omailmade mitmekesisus. matsiooni, vaid osutab keskkonnas olemasolevatele semiootilis- Lõpmatult suur on ka looduskeskkonnas toimuvate sündmuste ja tele struktuuridele. Nii näiteks ei kirjeldata loodusesseedes tihti sündmusahelate hulk ning variatiivsus. Neil põhjustel ei kohta üksikasjalikult kliimat, sest eeldatakse, et lugeja on paikkonna il- inimene looduskeskkonnas kunagi täpselt sedasama, mida ta va- mastikuga tuttav ning saab selle kogemuse väljastpoolt kirjutatud rem on kogenud, vaid pigem talle satuvad ette nendega sarnased teost. Sama kehtib tihti pinnamoe, taimestiku, ööpäevarütmi, ta- sündmused ja teemad eri variatsioonides. Ka kirjandusteose ja valisemate bioloogiliste liikide jm kohta. Sellist kirjandusteosest keskkonna suhte puhul ei ole keskkond kindlapiiriline, vaid pi- ja looduskeskkonnast tähendusseoste abil moodustuvat tervikut gem võimaluste ja variatsioonide ruum, s.t kirjanduse ja kesk- võib nimetada loodustekstiks, sest sel juhul on teose tähenduse konna suhe pole suhe ainulise ja ainulise vahel ega ka mitmetise mõistmiseks vaja ka looduskeskkonda tõlgendada (Maran 2007: ja ainulise vahel, vaid suhe kahe struktuurselt ja semiootiliselt 59).5 Kokkuvõttes näeme, et teksti ja keskkonna suhted on kee- keeruka mitmekeelse terviku vahel. Seega tuleks ka looduskeskkonna ja kirjandusteose suhet kir- 5Säärane suhe kirjandusteose ja teoseväliste tähenduslike struktuu- jeldada mitmetisena ning mitte taandada seda üksühesel sar- ride vahel on ilmselt palju üldisem ning iseloomulik eri ˇzanritele. Taani nasusel põhinevaks mimeetilis-realistlikuks suhteks. Semioo- kirjandussemiootik Jørgen Dines Johansen (2002: 164) kirjutab ilukir- tika vaatenurgast võime looduskeskkonna ja kirjandusteose va- janduse kohta: “Me sobitame teksti pakutava informatsiooni oma üldise hel eristada vähemalt kolme suhtetüüpi: motivatsioonilist, repre- arusaamaga omaenda maailmast ning lisame puuduva info oma üldisest sentatsioonilist ja komplementaarset. Motivatsioonilise suhte all arusaamast, kuidas maailm toimib. Me ei võrdle ﬁktsionaalseid mõtteid mõistan ma olukorda, kus konkreetne keskkonnakogemus moti- ja tundeid või süˇzeed sellega, mis maailmas aset leiab; me võrdleme neid elemente oma tõlgendusega jõududest, tahtmistest ja ihadest, mis veerib märgiseoste teket, mida hiljem kasutatakse kirjandusteoses. valitsevad inimest ja tema suhteid oma eluilmas.” Eraldi loodusteksti

830 831 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran rukad, kusjuures eri tüüpi seosed võivad olla aktiivsed samal ajal keerukamatele poeetilistele, ideoloogilistele, religioossetele jms ning samas kirjandusteoses. mudelitele, mida Tartu-Moskva semiootikakoolkonnas kirjelda- Looduskirjandust uurides võib kirjandusteksti ja keskkonna takse kui sekundaarseid modelleerivaid süsteeme (J. Lotman 1967: suhet kirjeldada kui modelleerimist ning kirjandusteoseid kui 131). Erinevalt algoritmidel põhinevast tehnilisest modelleeri- keskkonna või keskkonnasuhte mudeleid. Modelleerimise mõiste misest, kus mudeli suhe objektiga on üheselt väljendatav, kasu- on semiootikas ja eriti Tartu-Moskva semiootikakoolkonnas laialt tatakse kirjanduses eri koodide ja keelte väljendusvahendite rik- kasutusel (ülevaadet vt Gryzbek 1994; Tondl 2000). Tartu- kalike väljendusvõimalusi, et luua poeetiliselt organiseeritud ter- Moskva semiootikadiskursuses on modelleerivate süsteemidena viklikku kujundit (J. Lotman 2006: 39 jj). Juri Lotmani käsitust kirjeldatud mitmesuguseid inimese kasutatavaid märgisüsteeme, kirjandusest kui sekundaarsest modelleerivast süsteemist on hästi Ungari-Ameerika semiootik Thomas A. Sebeok seevastu on seos- edasi andnud Jørgen Dines Johansen (2002: 164–165): tanud modelleerimise omailma mõistega, nähes selles kõigi loo- Juri Lotmani (1967) järgi on kirjandus kui mudel ikooniline repre- made ühist omadust ja eristades vastavalt zoosemiootilise ja kee- sentatsioon või analoog objektist, mida ta esitab. Iga üksik mudel lelise modelleerimise taset (1991). Sebeoki lisandus on olu- kuulub modelleerivasse süsteemi ja kirjandus on n-ö sekundaarne line, sest ta näitab, et peale keele vahendite pruukimise model- modelleeriv süsteem, s.t süsteem, mis ehitub keelele kui primaarsele leerivad inimesed keskkonda ka bioloogiliste olenditena, kasu- modelleerivale süsteemile. Modelleeriv süsteem koosneb hulgast tades selleks oma meeleelundeid ja kehalisi võimalusi. Seejuu- elementidest ja nende kombineerimise reeglitest ning ta on analoo- res võib zoosemiootiline modelleerimine, ehkki enamasti tead- gilises suhtes oma objektiga. Kasutades süsteemi elemente ja suh- vustamatult, leida väljundi ka kirjandusteostesse. Modelleerimist teid, on kirjandusteos ühtaegu objekti representatsioon ning tema analoog. võib siinses kasutuses mõista võrdlemisi laialt kui olukorda, kus mõni nähtus või protsess tehakse mõistetavaks, kasutades sel- Tartu-Moskva kultuurisemiootikas kasutatud mudeli ja modellee- leks vähemalt osalt analoogiatel põhinevaid (mõttelisi või aine- rimise mõistete rakendamine ökokriitikas võib olla viljakas. Nen- liselt kehastunud) representatsioone (vrd J. Lotman 1967: 130– dest mõistetest lähtumine pakub mõistliku lahenduse realismi- 131). Modelleerimise oluliseks iseärasuseks on asjaolu, et mudel probleemile: kirjandusteos kui loodussuhte mudel säilitab tervik- ei esita objekti mitte kõigis tema omadustes, vaid ainult teatud likkuse, sest kasutab kõigi oma koodide ja keelte (loomulik keel, aspektis, ning et küsimusel, milline on mudeli ja objekti suhte ˇzanri, ajastu ja autorikeeled) väljendusvahendeid poeetilise ter- tüüp, on endal tähendus ja tähtsus, olles eripärane antud liigile, viku loomiseks. Samas, olles loodussuhte mudeliks, säilitab kir- omailmale, kultuurile, tekstile jne. Tˇsehhi semiootik Ladislav jandusteos ka representatsioonilise seose oma objektiga. Selline Tondl kirjutab: “Mudel kujutab endast homomorfset represen- lähenemisnurk võimaldab looduskirjandust uuesti määratleda: iga tatsiooni, s.t see ei ole samane originaaliga. Mudel tähendab looduskirjanduse teos on inimese loodusesuhte mudel nii suhte pars pro toto, osa-terviku-asemel-tüüpi representatsiooni” (2000: praeguse kui ka oodatava seisu kohta. Keskkonna ja kirjan- 83). Mudelid võivad olla erineva komplekssusega sarnasustel dusteose modelleerivat suhet tuleks vaadelda avaras kommuni- põhinevad representatsioonid: loomade kategoriseerivast tajust ja katsioonilises kontekstis, nagu on osutatud käesoleva artikli esi- võimest assotsiatsioone luua kuni loodust antropomorﬁseerivate meses peatükis. Kui representatiivsus võimaldab kirjandusteo- kirjelduste ja matemaatiliste mudeliteni inimesel. Keelepõhine sel kui modelleerival süsteemil olla keskkonnaga taas seosta- modelleerimine on inimese kui liigi iseärasus ja see on aluseks tav ja keskkonnale tagasi rakendatav ning modelleeriva süsteemi väljendusvahendite kunstiline kasutamine annab kirjandusteosele mõiste kasutamist põhjendab see, et looduskirjanduse puhul on teose ja loova potentsiaali muuta meie keskkonnataju ja keskkonnakasu- teoseväliste tähenduslike struktuuride seosed konkreetsed ja intensiivsed tust, siis autorit, kirjandusteost ja lugejat hõlmav kommunikat- ning nende arvestamine mõjutab oluliselt teose tõlgendust.

832 5 833 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran siooniline olukord annab mehhanismi, mille kaudu need mõjud just seetõttu saab keel teatud ulatuses määratleda, kuidas tege- avalduda saavad. Kriteerium, kas kirjandus toimib antud loodus- likkus on kirjanduses esitatud; kirjandus omakorda on alati seo- suhte mudelina või mitte, saab lähtuda teksti pragmaatikast — tud sotsiaalse ja kultuurilise tegevusega nagu ka meie bioloogilise kas kirjandusteos on looduskeskkonnaga taas suhestatav ja kas ta ülesehitusega” (2009: 1). algatab selles suhtes uusi märgiloomeprotsesse. Minu esitatud lähenemisviis tugineb suuresti uurimisobjektiks oleva looduskirjanduse eripärale. Looduskirjanduse eritunnuseks võib pidada tähenduslikke suhteid inimkultuurist väljapoole jääva MODELLEERIMISTASANDID looduskeskkonnaga. Nii pööratakse siinses uurimuses tähelepanu LOODUSKIRJANDUSES eri tasanditel toimivatele märgisuhetele teose ja temast väljaspool asuvate nähtuste vahel, nende tüpologiseerimisele ja eri tüüpide Semiootilisest vaatenurgast on kirjandus märgiline nähtus. Se- suhete kirjeldamisele. Keskendudes kirjanduse ja looduskesk- miootika võib pöörata tähelepanu kirjandusteose seesmisele struk- konna suhtele ning nähes kirjandust modelleeriva süsteemina, tuurile või tema seostele ümbritsevaga, küsides vastavalt, “kui- saame nii inimese keskkonnatajus kui ka kirjandusteoses eristada das on üles ehitatud kunstiline tekst oma seesmises, imma- kolme modelleerimistasandit: zoosemiootilist, keelelist ja kuns- nentses (süntagmaatilises) konstruktsioonis ning missugune on tilist ehk Lotmani mõistes sekundaarset modelleerimist (vt ta- tema tähendus, see tähendab, missugused on tema semantili- bel 1). Kirjandusteos ise kuulub kunstilise modelleerimise ta- sed seosed temast väljaspool asuvate nähtustega” (J. Lotman sandile, kuid olles representatsioonivõimeline, sisaldab ja esi- 2006: 64). Esimene küsimus juhib meid strukturalistliku analüüsi tab ta nii zoosemiootilist kui keelelist tasandit, nende tasandite juurde, mille meetodeid ja mõisteid — koode ja kodeerimist, väljendusvahendeid kasutades, ümber kombineerides ja moonu- opositsioone eri tasanditel, markeeritud elemente ja hierarhiaid, tades. Seega tuleks kirjandusteost näha keele ja keskkonnataju struktuuri rikkumist ja miinusvõtet, metonüümseid ja metafoor- suhtes kui osalt läbipaistvat või õieti läbikumavat: kirjandusteos seid suhteid, kordusi — on varasemas kirjandussemiootikas salvestab ja kätkeb endas zoosemiootilise ja keelelise modelleeri- põhjalikult käsitletud (nt J. Lotman 2006; Eco 1984).6 Se- mise jälgi.7 miootikul on võimalik keskenduda ka kirjanduse pragmaati- lisele mõõtmele, nähes kirjandust kommunikatsioonina autori ja lugeja vahel (Simpkins 2001; Sell 2000; Johansen 2002). Nüüdisaegne kirjandussemiootika näib taotlevat nende eri tasan- 7Eraldi teema on zoosemiootilise ja keelelise modelleerimise hierar- dite ja vaatepunktide sünteesi. Kogumiku Kirjandussemiootika hiline suhe. Thomas A. Sebeok omistab zoosemiootilisele modellee- ümbermõtestamine koostajate Harri Veivo ja Christina Ljungbergi rimisele esmase ja keelele teisese modelleeriva süsteemi rolli (1991). sõnul: “Nagu viimased kümme aastat on selgeks teinud, ei ole Juri Lotman on kirjutanud kahest rööpsest esmasest modelleerivast süsteemist: keele kõrval ka struktuursest ruumist, pidades eeskätt silmas range eraldusjoone tõmbamine eri lähenemisviiside vahele vilja- nähtusi, mis ületavad ruumi homomorfset struktuuri (nt varjud, peegel- kas. Keel on reaalsuses kehastunud ja sellega läbi põimunud ning dus vees, kaja) (1992). Ilmselt on keelelise ja zoosemiootilise modelleerimise suhe märksa keerukam kui üheplaaniline hierarhia: kognitiiv- 6Samas ei tähenda poeetilise teksti struktuurile keskendumine seda, lingvistika on näidanud keeleelementide juurdumist inimese bioloogili- et Juri Lotmanit tuleks pidada strukturalistlikuks kirjandusuurijaks. Pee- ses kogemuses, teisalt määratlevad nimetused suurel määral, mida me ter Torop on osutanud, et Lotmani arusaamad teksti ja konteksti, teksti keskkonnas märgata ja eristada oskame. Kirjandusteose analüüsi seisu- ja koodi suhetest ületavad strukturalismi piire, et tekst ise on Lotmani kohast on mõttekas jaotada zoosemiootiline ja keeleline modelleerimine jaoks keerukas dünaamiline mõiste ning et Lotmani vastuvõtt Läänes on üksteisele järgnevatele eri tasanditele, sest kõik zoosemiootilise model- olnud esimestest tõlgetest peale mittestrukturalistlik (1999). leerimise jäljed kirjandusteoses on keeleliselt vahendatud. Et vältida

834 835 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran

Tabel 1 janduses avaldub zoosemiootiline modelleerimine autori kehaliste KESKKONNA VAHENDATUSASTMED JA kogemuste kirjeldustena, multisensoorsusena ja erinevate tajuka- MODELLEERIMISTASANDID LOODUSKESKKONNA NING nalite ühendamisena, samuti elusolendite ja keskkonnaolude kir- KIRJANDUSE SUHTES jeldustena. Zoosemiootilise modelleerimise hulka võib arvata ka Keskkonna vahen- I tasand II tasand III tasand teiste elusolendite eneseväljenduste markeerimise tekstis. Olu- datusastmed listeks küsimusteks zoosemiootilise modelleerimise puhul on ta- Looduskeskkond Keskkonna struktuu- jude teadvustamine ning neile sobivate keeleliste ja kunstiliste rid ja semiootiline väljendusvahendite leidmine. Zoosemiootilise modelleerimise potentsiaal väljendused muudavad looduskirjanduse teose lugejale usutava- Inimese keskkon- Zoosemiootiline mo- Keeleline modellee- Kunstiline modellee- maks, sest teevad tajutavaks keskkonna eheduse või autori osaluse nataju ja eluilm delleerimine (keha- rimine (nimetamine, rimine (esiletõst, kirjeldatud sündmustes. lised tajud, mittever- osutamine, kirjelda- väärtustamine, hin- baalne semioos) mine) nangulisus) Keeleline modelleerimine kasutab keele võimalusi objektide ja nähtuste tuvastamiseks ning informatsiooni edastamiseks. Loo- Kirjandusteos Zoosemiootilise mo- Keelelise modellee- Kunstilise modellee- delleerimise esita- rimise esitamine (lii- rimise esitamine duskirjanduse teoses avaldub keeleline modelleerimine eeskätt mine (kehalisus, kide ja paikade ni- (teksti kunstiliste väl- bioloogiliste liikide, nende omaduste ja ökoloogiate kirjeldus- paljusensoorsus, va- med ja kirjeldused, jendusvahendite ka- tena, samuti paikkondade ja olude kirjeldustena. Zoosemiooti- hetud tajud kirjan- tavateadmine) sutamine loodus- line modelleerimine muudab looduskirjanduse teose usutavaks, dusteoses) suhte esitamiseks) ent keelelise modelleerimise abil pannakse paika teose kujutle- tava tegevusruumi osised. Keeleline modelleerimine võimaldab Märkus: Vaatepunkti järgi on tabelit võimalik koostada kahes järjestuses. Praegune esi- looduskirjanduse teoses teadmisi edastada, edendab lugeja oskusi tus rõhutab semiootilist põhjuslikkust: keskkonna struktuuride esmasust ja võimet suunata looduskeskkonda tunda ja seeläbi on tal tugev loodushariduslik tähendusseoseid keskkonnataju ja kirjandusteksti tasanditel. Kui pöörata tabel ümber, alustades “kunstilise modelleerimise esitamisest” (paremal all), rõhutaks see kirjandus- funktsioon. teksti tõlgendamise ja analüüsi protsessi, sest kirjandustekstis on esmaselt ligipääsetav Keeleline modelleerimine võimaldab üheplaanilise info edas- kunstilise modelleerituse tasand; teksti teised tasandid on pigem vahendatud ja vajavad tamist, kuid keerukate või vastuoluliste objektide ja nähtuste esi- eraldi esiletoomist. tamiseks on vaja kaasata kunstiline modelleerimine. Sellisteks nähtusteks on näiteks inimese eluilm, tema koht, roll ja saa- Zoosemiootiline modelleerimine lähtub inimese bioloogilisest tus maailmas, inimsuhted ja ideaalid, ent ka inimese keskkonna- ülesehitustest, meeleelundite ja närvisüsteemi võimalustest ning suhe. Kunstiline modelleerimine kasutab sõnumi loomiseks või kasutab inimese omailma korrapärasid tajude ja tegevuste seos- rõhutamiseks erinevate poeetiliste väljendusvahendite, keelte ja tamiseks (vt Sebeok 1991). Zoosemiootilisel modelleerimisel on koodide koosmõju. Kunstilise modelleerimise tasandil luuakse intensiivsed ikoonilised ja indeksiaalsed seosed keskkonna struk- konkreetse teose ja autori pärane kunstiline ruum, mis “väljendab tuuridega, rohkesti on kasutusel loomulikke märke (Augustinus autori enda maailma modelleerimise süsteemi ja mida väljenda- 1996: II 2, 3). Zoosemiootilise ja keelise modelleerimise vahelisse takse kindlat tüüpi ruumiliste suhete keele kaudu” (Andrews 2003: pingevälja jäävad emotsioonid ning nende väljendused, sest emot- 80). sioonide alus on suuresti teadvustamata ja kehaline. Looduskir- Looduskirjanduse puhul on oluline kunstilise modelleerimise seos väärtusküsimusega. Kirjandusteose poeetilised tunnused ja Sebeoki ja Lotmani mõistekasutusest tulenevat vastuolu, kasutan ma nende seos esteetilise väärtusega olid strukturalistlikele kirjan- põhimõistetena zoosemiootilist, keelelist ja kunstilist modelleerimist. dusuurijatele, eriti Roman Jakobsonile (1981a, 1981b), oluliseks

836 837 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran teemaks. Näiteks kirjutab Jurij Striedter Praha strukturalistide ANALÜÜSINÄIDE — töödele osutades: “Väärtustuse ja tähistuse objektiks saab tegeli- FRED JÜSSI LOODUSESSEE “OHAKAS” (1976) kult teos kui esteetiline märk. [---] esteetiline funktsioon ei tühista lihtsalt keelemärkide suhet kunstivälise reaalsusega, vaid suunab selle kunstiteose kui tervikmärgi struktuuri kaudu ümber” (1989: Esitatud uurimismetoodika rakendamise näiteks looduskirjanduse 94). Looduskirjanduses seostub väärtuse küsimus sageli eetika teose kui loodussuhte mudeli puhul olen valinud Fred Jüssi looja looduskaitse mõistetega. Kõige üldisemalt on iga looduskir- dusessee “Ohakas” (1986c). See ei võimalda hõlmata kõiki janduse teos ise väärtusotsus. Iga looduse esitamine toimib ise- käesoleva lähenemise analüüsivõimalusi, kuid näitlikustab neist enesest kui tunnustus selle kohta, et loodus või selle element on mõnda kesksemat. Fred Jüssi on kahtlemata krestomaatiline autor, kultuuris kõnelemis- ja kirjutamisväärne (vrd Maran 2007: 63). kelle teosed esitavad hästi Eesti looduskirjanduse põhijooni: kir- Samuti võib väärtustus olla ilmutatud juhul, kui autor otsesõnu jelduse teaduslikkust ja multisensoorsust ehk paljumeelelisust. rõhutab, et üks või teine elusolend, loodusnähtus või olukord on “Ohakas” ilmus 1976. aastal ajakirjas Eesti Loodus osana Fred oluline, tähelepanuväärne või väärib kaitset. Sellist kuulutavat Jüssi looduslugude sarjast. Essee peategelaseks on ohakataim, seisukohavõttu ei kohta me looduskirjanduses siiski kuigi sageli. kes on sattunud kasvama verandanurka. Eesti looduskirjanduses Selle põhjuseks võib olla just kunstilise modelleerimise ja estee- on prahitaim loodusjutu peategelasena üsna ebaharilik valik. Es- tilise väärtustuse seos — eetilise või looduskaitselise hinnangu malugemisel on essee keskseteks teemadeks ohaka kasvu edene- edastamiseks on vaja kasutada väljendusviisi, mis ka ise oleks mine suve jooksul ning mõtisklused inimese kodudes elavatest tajutav väärtusliku ja olulisena ning mis seeläbi väärtustaks ob- taimedest ja loomadest ning nende liigitamisest. Säärasena seab jekti, mida ta modelleerib. Sel põhjusel on väärtustus loodusessee kahtluse alla kultuuri ja loodusliku vastandamise ning eriti kirjanduse teostes sageli ilmutamata, kunstilise modelleerimise 1970. aastate keskkonnatekstides väga levinud loomade ja taimede väljendusvahendeid kasutav ja neist tulenev, pigem aimatav ja de- jaotamise inimesele kasulikeks ning kahjulikeks, kusjuures avali- kodeerimist nõudev kui otsesõnaline. kud üleskutsed viimaste hävitamiseks olid tavalised. Ohakas essee peategelasena on selles kontekstis kindlasti esiletõstetum kui Eristades looduskirjanduses eri modelleerimistasandeid, tuleb näiteks ristikhein või karikakar. Faabula on piisavalt usutav, et rõhutada, et need pole üksteisest sõltumatud, vaid vastasmõjus, seda võiks tõlgendada tõestisündinud loona, ja teemad piisavalt kusjuures dominantne tunnus, mis organiseerib teksti, võib paik- üldised, et tekitada äratundmist ja samastumist paljudes lugejates, neda ükskõik millisel tasandil. Erinevalt ilukirjandusteostest, kus kes on puutunud kokku vanadesse majadesse tükkivate taimede autoril on teksti loomisel suur kunstiline vabadus, on looduskir- ja loomadega. Essee kirjutamisaegseks kontekstiks võib pidada janduses sagedased ka juhud, kus kindel keskkonnasündmus või Nõukogude Eesti suvilakultuuri, mis tõi kaasa inimeste liikumise -kogemus on olnud teksti ajendiks ning samas organiseerib seda talvise linnakeskkonna ja suvise rohkem või vähem loodusliku suurel määral. Teksti ülesehitus võib lähtuda ka teadmiste ja infor- maakeskkonna vahel (vrd Kalm 2002: 172). matsiooni edastamise vajadusest. Looduskirjanduse semiootilise analüüsi üheks eesmärgiks olekski eri modelleerimistasandite tu- Selle loodusessee dominandiks on kunstilise modelleerimise vastamine ja nendevaheliste seoste esiletoomine. tasand. Fred Jüssi teistest teostest leiab häid näiteid ka autori kehalisest ja paljumodaalsest keskkonnakogemusest (nt Jüssi 1986a, 1986b), kuid selles essees on zoosemiootilise ja keelelise modelleerimise osa teisejärguline. Zoosemiootilise modelleerimise ilminguteks võib pidada kindlate keskkonnatajude jälgi, nägemismeelele osutavat ohaka esmast kirjeldust: “märkasin [---] tillukest karvast tupsu” (Jüssi 1986c: 35), sedastust, et “ilmad jahe-

838 839 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran nesid” (samas: 36) ja aistingulist taju viimasel kohtumisel taimega: teiste liikidega: “Tore, kui majas elab ämblikke” (samas); lapsed “Puudutasin ohakat sõrmega — krõbises” (samas). Need zoose- astusid “kenasti üle ohaka, nii nagu nad lasksid rahus elada maja miootilise modelleerimise jäljed asuvad essee alguses ja lõpus, mis ämblikel, kellest mitmeid tundsid isiklikult” (samas). aitab lugejal teksti konkreetse keskkonnakogemusega seostada. Mõtteline paralleel ohaka ja inimese vahel ning positiivne Keeleline modelleerimine avaldub eeskätt essee mõistmiseks vaja- suhtumine kontaktidesse teiste elusolenditega lubavad teha kaks likke taustateadmisi pakkuvates veranda ja seda ümbritseva kesk- järeldust: esiteks, Fred Jüssi essees on vastandus “loomuliku” ja konna, taime elukäigu ja bioloogia kirjeldustes, näiteks määratlus, “ebaloomuliku” oleku vahel üldine, kehtides ühtviisi nii taimede- et tegemist on just põldohakaga (samas: 35), samuti ämblike kir- loomade kui ka inimese kohta, ning teiseks, “ebaloomulik” on jeldustes, kes “jalutavad seintel ringi, jahivad kärbseid, punuvad eeskätt lahusolemine oma loomulikust keskkonnast ja seostest lae alla võrke ja teevad riiulite taha pesi” (samas: 36). Keelelise muu elavaga. Seejuures on märkimisväärne, et nende järelduste modelleerimise tasandil kirjeldatakse ka inimeste tegemisi, mis varjatuks jäämine on kodeeritud teose struktuuri, sest ohakat esi- loovad raami ohakaga lävimiseks, näiteks suvine verandauksest tatakse ebaloomulikus keskkonnas ning inimest autori seisuko- sisse-välja käimine (samas) või jalgratta parandamine verandatre- hast tema “loomulikus” keskkonnas — maakodus. Opositsioo- pil (samas). Keelelise modelleerimise vahendite abil kaardista- nide teiste võimaluste puhul on rakendatud miinusvõtet: ohakast takse essee kujutletav tegevusruum. metsaserval või põllul ning inimesest linnaühiskonnas ei kirju- Kunstilise modelleerimise alla võib arvata poeetilised vahen- tata (vt tabel 2). did, mida autor kasutab oma eetilise positsiooni väljendamiseks Tabel 2 ja edasiandmiseks. Ilmutatud kujul on essees väljendatud kahte vastandlikku väärtushinnangut: et on õnn “sündida vabana met- KESKSED OPOSITSIOONID saserval või põllul” (samas: 35) ning et verandanurgal kasvanud FRED JÜSSI ESSEES “OHAKAS” ohakas ei olnud õitsenud: “Muidugi polnud ta õitsenud. Kellele Loomulik Ebaloomulik ta pidigi õitsema” (samas: 36). Need sedastused joonistavad Ohakas [Metsas, põlluserval] Verandal, klaasi taga välja jõulise vastanduse taime loomuliku/loodusliku ning ebaloo- Inimene Suvekodus, kokkupuutes [Linnakeskkonnas] muliku/kunstliku oleku vahel. Essees sisalduv varjatud eetiline loomade ja taimedega sõnum näib aga olevat mitmetahulisem ning selle esiletoomiseks on vaja analüüsida teksti struktuuri. Esiteks on märgatav ohaka ja Märkus: Puuduvad elemendid on nurksulgudes. inimese sarnastamine: ohakat kujutatakse essees läbivalt inimeses- Ideoloogiliste seisukohtade kodeerimine ja peitmine teksti on tatult, tema kasvamist illustreeritakse inimese elukäigu edenemise 1970. aastate eesti kirjanduses levinud võte. Samas ei luba posit- kaudu: “ohakas nagu imik” (samas: 35), “temast kasvas pöörane sioonide “inimene”—“ohakas”, “loomulik”—“ebaloomulik” osa- loikam” (samas), “ohakas püsis veel vaevu jalul” (samas: 36), line esitamine vastandust tõlgendada vaid kui allegoorilist ühis- “ohakas lamas [---] surnukahvatuna põrandal, klaasistunud pilk konnakriitikat. Pigem saab vajadusest elada ühenduses oma loo- aknal” (samas). Biosemiootika vaatenurgast on siin oluline tähele muliku keskkonnaga inimest ja teisi elusolendeid ühendav alus, nii panna, et võrdluse alus on üldbioloogiline — elusolendeid ühen- ideoloogiline, eetiline kui ka looduskaitseline põhimõte. Tähele- dav kasvamise, suguküpsuse ja kahanemise tsükkel, ehkki antud panek, et ohakas ei õitsenud, sest tal polnud kellelegi õitseda, juhul annavad kasutatud epiteedid selget tunnistust antropomor- ning jõuline avaldus essee sümmeetrilises keskkohas — “ons neid ﬁsmist. Ohaka elukäigu metafoorsed kirjeldused raamivad es- vähe, kelle viljatut elu hoiavad jalul üksnes head lootused” (samas: seed, nende vahele lõikub kolme lõigu ulatuses autori mõtisklus 36) — jäävad iseloomustama nii ohakat, inimest kui ka teisi elus- taimedest-loomadest inimelamutes ning heameel kontaktide üle olendeid. Kokkuvõtteks võib öelda, et Fred Jüssi loodusessee toi-

840 841 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran mib mudelina, kuhu on korraga kodeeritud nii inimese loodussuhte kirjandusest võimaldab kunstilise teksti mitmekeelsus ja komp- ajatu ideaal kui ka selle puudumine, mis üheskoos loovad mitme- lekssus looduskirjandusel hõlmata mitmekesist ja tihti vastuolulist kesise ja vastuolulise tõlgendusruumi. Selle loodussuhte mudeli inimkogemust ning teeb võimalikuks teksti dekodeerimise erine- esiletoomine pole võimalik, kui keskenduda vaid loodusteksti rep- vate lugejate poolt erinevates kontekstides. Kirjandusel on võime resentatiivsele suhtele keskkonnaga, vaid see eeldab teose poeeti- läbi töötada ja edastada keskkonnaga seotud tundeid, eetilisi ja es- lise struktuuri analüüsi. teetilisi tajude kogumeid, mis võib olla oluline keskkonnakriiside ja -konﬂiktidega kohanemisel. Need omadused annavad looduskirjandusele teaduskirjanduse ja teaduse populariseerimise kõrval KOKKUVÕTE inimese loodussuhte mõtestamisel kindla koha. Looduskirjan- duse kui loodussuhte mudeli käsitlemine eeldab ökokriitika, tra- Käesolevas artiklis esitatud lähenemine looduskirjandusele kui ditsioonilise ja tänapäeva kirjandussemiootika ning biosemiootika inimese loodussuhte mudelile võimaldab teha mõningaid olulisi koostööd ja sünteesi. järeldusi looduskirjanduse kohta. Esiteks, eri modelleerimistasandid ei välista üksteist: teos võib ühtaegu olla keskkonnast motivee- Viidete ja soovituste eest tänan Peeter Toropit, Silvi Saluperet, Elin ritud, sisaldada zoosemiootilise modelleerimise jälgi ning kasu- Sütistet, Kadri Tüüri ja Margit Maranit. Uurimistööd on toetanud Euroo- tada samas poeetilist keelt jm kunstilise modelleerimise vahendeid pa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkes- ning olla keeruka struktuuriga. Veelgi enam, erinevate modellee- kus, CECT), institutsionaalne uurimistoetus IUT2-44 ja Eesti Teadus- rimistasandite dünaamikal, vaheldumisel ja mõnikord ka nendeva- fondi uurimistoetus nr 7790. helisel pingel võib olla keskne tähtsus teose kui terviku loomisel. Teoreetilisel tasandil tähendab see, et pole alust vastandada teksti ja keskkonna suhet ning teksti seesmist struktureeritust; pigem on looduskirjanduse uurimisel võimalik ja otstarbekas vaatenurk, mis Kirjandus ühtaegu võtab arvesse nii keskkonna enda kui ka teksti semiootilist potentsiaali. A n d r e w s , Edna 2003. Conversations with Lotman: Cultural Semi- Zoosemiootilise modelleerimise tasand muudab looduskirjan- otics in Language, Literature, and Cognition. (Toronto Studies in duse kui keskkonnasuhte mudeli elavaks, usutavaks ja keskkon- Semiotics and Communication.) Toronto—Buffalo: University of naga taasseostatavaks. Keelelise modelleerimise tasand annab Toronto Press teavet keskkonna kohta ja sellel võib olla oluline loodusharidus- A u g u s t i n u s 1996 = Augustine. De Doctrina Christiana. lik aspekt. Samas, ilma teiste modelleerimistasanditeta on kee- Ed. and transl. R. P. H. Green. Oxford: Oxford University Press lelisel modelleerimisel oht muutuda keskkonna “kasutusjuhen- B e r g t h a l l e r , Hannes 2006. “Trees are what everyone needs”: The diks” ja vallandada selle paratamatu inimmõju, mis käib kaa- Lorax, anthropocentrism, and the problem of mimesis. — Nature in sas looduse kategoriseerimise ja hilisema kategooriatest lähtuva Literary and Cultural Studies: Transatlantic Conversations on Eco- kasutamisega. Inimkultuuri ja looduskeskkonna vahel toimival criticism. (Nature, Culture and Literature 3.) Eds. Catrin Gersdorf, Sylvia Mayer. Amsterdam—New York: Rodopi, pp. 155–176 taju, tõlgenduse ja tegevuse tsüklil on omadus muuta loodus- B u e l l , Lawrence 1995. The Environmental Imagination: Thoreau, keskkonda inimesenäoliseks (vt Kull 1998; Maran (ilmumas b)). Nature Writing, and the Formation of American Culture. Cambridge: Selle ohu vältimiseks on oluline kunstilise modelleerimista- Belknap Press of Harvard University Press sandi kaasatus, mis hõlmab subjekti kui keskkonna mõtestajat B u e l l , Lawrence 2005. The Future of Environmental Criticism: Envi- ja väärtustajat, väljendab tema suhtumist ja väärtushinnanguid, ronmental Crisis and Literary Imagination. (Blackwell Manifestos.) kujundades seeläbi inimese suhet keskkonnaga. Erinevalt teadus- Malden: Blackwell Publishing

842 843 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran

C l a r k , Timothy 2011. The Cambridge Introduction to Literature and K u l l , Kalevi, Claus E m m e c h e , Donald F a v a r e a u 2008. Biose- the Environment. (Cambridge Introductions to Literature.) Cam- miotic questions. — Biosemiotics, Vol. 1, No. 1, pp. 41–55 bridge: Cambridge University Press L a r s e n , Svend Erik 2007. “To see things for the ﬁrst time”: Before C o l a p i e t r o , Vincent 2009. Pointing things out: Exploring the in- and after ecocriticism. — Journal of Literary Studies, Vol. 23, No. 4, dexical dimensions of literary texts. — Redeﬁning Literary Semiotics. pp. 341–373 Eds. Harri Veivo, Christina Ljungberg, Jørgen Dines Johansen. New- L i o i , Anthony, Scott S l o v i c , Serenella I o v i n o , Robert W e s s , castle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, pp. 109–133 Astrid Bracke et al. 2010. Special forum on ecocriticism and C o l e t t a , W. John 1999. Literary biosemiotics and the postmodern theory. — Interdisciplinary Studies in Literature and Environment, ecology of John Clare. — Semiotica, Vol. 127, Issue 1/4, pp. 239–272 Vol. 17, No. 4, pp. 754–799 E c o , Umberto 1984. The Role of the Reader: Explorations in the L o t m a n 1967 = Lotman ri˘i M. Tezisy k probleme Semiotics of Texts. (Advances in Semiotics. A Midland Book 318.) “Iskusstvo v r du modeliruwih sistem. — Trudy po Bloomington: Indiana University Press znakovym sistemam, t. 3, s. 130–144 G i b s o n , James J. 1986. The Ecological Approach to Visual Percep- L o t m a n , Juri 1991. Tekst tekstis. — Juri Lotman. Kultuurisemiootika. tion. Hillsdale: Lawrence Erlbaum Tlk. Pärt Lias, Inta Soms, Rein Veidemann. Tallinn: Olion, lk 280–303 G r z y b e k , Peter 1994. The concept of “model” in Soviet semiotics. — L o t m a n 1992 = Lotman ri˘iM. Tekst i poliglotizm Russian Literature, Vol. 36, No. 3, pp. 285–300 kulьtury. — Lotman . M. Izbrannye statьi v treh J a k o b s o n , Roman 1981a. Closing statement: Linguistics and poet- tomah. T. I: Statьi po semiotike i topologii kulьtury. ics. — Roman Jakobson. Selected Writings III: Poetry of Grammar Tallin: Aleksandra, s. 142–147 and Grammar of Poetry. The Hague: Mouton Publishers, pp. 18–51 Lotman, Juri2006. Kunstilise teksti struktuur. (Avatud Eesti raamat.) (eesti k Roman Jakobson. Lingvistika ja poeetika. Tlk Neeme Lopp, Tlk. Pärt Lias. Tallinn: Tänapäev Arne Merilai. — Akadeemia 2012, nr 10, lk 1731–1773) L o t m a n , Mihhail 2012. Struktuur ja vabadus. I: Semiootika vaate- J a k o b s o n , Roman 1981b. The dominant. — Roman Jakobson. Se- vinklist. I.I: Tartu-Moskva koolkond: Tekstist semiosfäärini. (Bib- lected Writings III: Poetry of Grammar and Grammar of Poetry. The liotheca controversiarum.) Toim. Rebekka Lotman, tlk Tiina Lias, Hague: Mouton Publishers, pp. 751–756 Maria-Kristiina Lotman, Kajar Pruul. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kir- J o h a n s e n , Jørgen Dines 2002. Literary Discourse: A Semiotic- jastus Pragmatic Approach to Literature. (Toronto Studies in Semiotics and M a r a n , Timo 2007. Ökosemiootilise analüüsi perspektiivid: Loodus- Communication.) Toronto—Buffalo-London: University of Toronto teksti mõiste. — Acta Semiotica Estica, 4. kd, lk 48–72 Press M a r a n , Timo (ilmumas a). Biosemiotic criticism. — Oxford Hand- J ü s s i , Fred 1986a. Hääletu kevad. — Fred Jüssi. Jäälõhkuja. Tallinn: book of Ecocriticism. Ed. Greg Garrard. Oxford: Oxford University Valgus, lk 21–22 Press J ü s s i , Fred 1986b. Madala taeva all. — Fred Jüssi. Jäälõhkuja. Tallinn: M a r a n , Timo (ilmumas b). Semiotization of matter: A hybrid zone Valgus, lk 19 between biosemiotics and material ecocriticism. — Material Eco- J ü s s i , Fred 1986c. Ohakas. — Fred Jüssi. Jäälõhkuja. Tallinn: Valgus, criticism. Eds. Serenella Iovino, Serpil Oppermann. Bloomington: lk 35–36 Indiana University Press K a l m , Mart 2002. Saunapidu suvilas: Nõukogude eestlased Soome M o r r i s , Charles W. 1971. Foundations of the theory of signs. — järgi läänt mängimas. — Kohandumise märgid. (Collegium littera- Charles Morris. Writings on the General Theory of Signs. (Ap- rum 16.) Toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. Tallinn: proaches to Semiotics 16.) The Hague: Mouton, pp. 17–71 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 161–177 M u r p h y , Patrick D. 2009. Ecocritical Explorations in Literary and K u l l , Kalevi 1998. Semiotic ecology: Different natures in the semio- Cultural Studies: Fences, Boundaries, and Fields. Lahnam: Lexing- sphere. — Sign Systems Studies, Vol. 26, pp. 344–371 ton Books K u l l , Kalevi 2008. Biosemiootika. — Keel ja Kirjandus, nr 8/9, lk 665–674

844 845 Biosemiootiline kriitika: Keskkonna modelleerimine kirjanduses Timo Maran

O p p e r m a n n , Serpil 2006. Theorizing ecocriticism: Toward a post- gewandte Semiotik 16/17.) Hrsg. Jeff Bernard, Peter Grzybek, Gloria modern ecocritical practice. — Interdisciplinary Studies in Literature Withalm. Wien: Österreichische Gesellschaft für Semiotik, S. 81–89 and Environment, Vol. 13, No. 2, pp. 103–128 T o r o p , Peeter 1999. Cultural semiotics and culture. — Sign Systems P e i r c e , Charles S. 1931–1958. Collected Papers of Charles Sanders Studies, Vol. 27, pp. 9–23. Peirce. Vol. 1–6. Eds. Charles Hartshorne, Paul Weiss, 1931–1935; T ü ü r , Kadri 2009. Bird sounds in nature writing: Human perspective Vol. 7–8. Ed. A. W. Burks, 1958. Cambridge: Harvard University on animal communication. — Sign Systems Studies, Vol. 37, No. 3/4, Press pp. 580–613 P e i r c e , Charles S. 1997. Semiotic and Significs: The Correspondence V e i v o , Harri 2007. The new literary semiotics. — Semiotica, Vol. 165, Between Charles S. Peirce and Victoria Lady Welby. Eds. Charles S. Issue 1/4, pp. 41–55 Hardwick, J. Cook. Bloomington: Indiana University Press V e i v o , Harri, Christina L j u n g b e r g 2009. Introduction. — Re- P h i l l i p s , Dana 2003. The Truth of Ecology: Nature, Culture, and defining Literary Semiotics. Eds. Harri Veivo, Christina Ljungberg, Literature in America. Oxford—New York: Oxford University Press Jørgen Dines Johansen. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars R u e c k e r t , William 1978. Literature and ecology: An experiment in Publishing, pp. 1–9 ecocriticism. — Iowa Review, Vol. 9, No. 1, pp. 71–86 Veivo, Harri, Christina Ljungberg, Jørgen Dines Johansen S e b e o k , Thomas A. 1991. In what sense is language a “primary mode- (eds.) 2009. Redefining Literary Semiotics. Newcastle upon Tyne: ling system”? — Thomas A. Sebeok. A Sign is Just a Sign. (Advances Cambridge Scholars Publishing in Semiotics.) Bloomington: Indiana University Press, pp. 49–58 W h e e l e r , Wendy 2008. Postscript on biosemiotics: Reading beyond S e l l , Roger D. 2000. Literature as Communication: The Foundations words — and ecocriticism. — New Formations, Vol. 64, pp. 137–154 of Mediating Criticism. Amsterdam—Philadelphia: John Benjamins S i e w e r s , Alfred K. 2011. Pre-modern ecosemiotics: The green world as literary ecology. — The Space of Culture — The Place of Nature in Estonia and Beyond. (Approaches to Culture Theory 1.) Ed. Tiina Peil. Tartu: Tartu University Press, pp. 39–68 TIMO MARAN (sünd. 1975) on lõpetanud Tartu ülikooli zooloogia eri- S i m p k i n s , Scott 2001. Literary Semiotics: A Critical Approach. Lan- ala (1998), semiootika ja kulturoloogia magister 2000, filosoofiadoktor ham: Lexington Books semiootika ja kulturoloogia alal 2005. Eesti Instituudi toimetaja 2001– S t a b l e s , Andrew 1997. The Landscape and the “death of the 2003, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur 2003–2005, Tartu ülikooli filo- author”. — Canadian Journal of Environmental Education, Vol. 2, soofia ja semiootika instituudi teadur 2006–2008, a-st 2008 semiootika pp. 104–113 osakonna vanemteadur. Akadeemias on temalt varem ilmunud artik- S t a b l e s , Andrew, Keith B i s h o p 2001. Weak and strong concep- kel “Mimees kui kommunikatsiooninähtus: Mimeesimõiste semiootiline tions of environmental literacy: Implications for environmental education. — Environmental Education Research, Vol. 7, No. 1, pp. 89–97 ülevaade” (2004, nr 12, lk 2701–2726). Striedter, Jurij1989. Literary Structure, Evolution, and Value: Rus- sian Formalism and Czech Structuralism Reconsidered. (Harvard Stu- dies in Comparative Literature 38.) Cambridge: Harvard University Press T o n d l , Ladislav 2000. Semiotic foundation of models and modelling. — Modellierungen von Geschichte und Kultur = Modelling History and Culture. Akten des 9. Internationalen Symposiums der Österreichischen Gesellschaft für Semiotik. Universität Graz, 22.– 24. November 1996 = Modelling History and Culture: Proceedings of the 9th International Symposium of the Austrian Association for Semiotics, University of Graz, November 22–24, 1996. Band I. (An-

846 847 OTSIDES KIERKEGAARDI EHK TÕLGENDAMISVÕIMALUSTEST

Karin Kustassoo

Käesoleva tekstiga soovin pöörata tähelepanu Taani mõtleja Søren Kierkegaardi (1813–1855) kirjutiste võimalikele tõlgendustele. Praeguseks on eesti keelde tõlgitud tähelepanuväärne hulk Kierke- gaardi teoseid ning 2009. aastal ilmus Peeter Oleski sulest ka üle- vaade Kierkegaardi retseptsioonist Eestis (Olesk 2009). On ilmunud mitmeid lühemaid ja pikemaid artikleid Kierkegaardist. Võiks küsida, missugustest alustest nois erinevais artiklites lähtutakse ning kas selles mängib mingit rolli eesti keelde jõudnud tekstide valik. Järgnevalt ma seda otse ei küsi — tahan pelgalt pöörata tähelepanu võimalikele kasutatavatele strateegiatele ning seda pseudonüümsuse probleemist lähtudes. Kierkegaardi kirjutatu jõudis eesti lugejani esimest korda 1938. aastal, mil Elmar Salumaa tõlkis tema jutluse “Pihtikõne” (kogumikus Ülim soov; Kierkegaard 1938). Kirjutatu ja tõlgitu ettekirjutatusega kaasnes Kierkegaardi tekstide eestistamises pikk tühimik, mida üheksakümnendate lõpus ja järgneva kümnendi jooksul hoogsalt täidetud on. Esmalt võttis Arvo Alas tõlkida teose Kartus ja värin (KjV; Kierkegaard 1998a) ning mõningad meeliülendavad kõned: “Armastus katab pattude hulga I”, “Ar- mastus katab pattude hulga II”, “Mida meil on õppida lilledelt väljal ja taeva lindudelt” (kõik sealsamas). Samal aastal ilmus

Uurimistöö läbiviimist toetas riiklik stipendiumiprogramm KARIN LUTS Kristjan Jaak, mida viib ellu Sihtasutus Archimedes koostöös Kavand maalile “Lucretia” (1970. aastate II pool) Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

6 849 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo

Alase tõlkes essee “Kas inimesel on õigust lasta ennast tõe pähe pannud produtseeritud poeetiliselt-tegeliku individuaalsuse eluvaate maha lüüa” (Kierkegaard 1998b), üks kahest 1847. aastal kirjuta- tema suhu kuuldavais ridades. Sest minu suhe on veelgi välisem kui tud esseest, mille Kierkegaard 1849. aastal avaldas pseudonüümi poeedi oma, kes poetiseerib isikuid ja ometi on ise eessõnas autor. H. H. all teoses Kaks väikest eetilis-religioosset esseed (Tven- Olen nimelt mitte-isiklikult, või isiklikult kolmandas isikus souffleur, de ethisk-religieuse Smaa-Afhandlinger). Kümnend hiljem asus kes on poeetiliselt loonud autorid, kelle eessõnad on omakorda nende tõlkimisega tööle Jaan Pärnamäe, kes tõi eesti lugejani üksteise loome, jah, nagu nende nimedki. Niisiis ei ole pseudonüümsetes raamatutes mitte ühtegi sõna minult eneselt; mul ei ole mingit arva- järel teosed Surmatõbi (ST; Kierkegaard 2006), Võrgutaja päeva- must nende kohta, välja arvatud kolmanda isikuna, ei mingit teadmist raamat (VP; Kierkegaard 2007), Filosoofilised pudemed ehk kübe nende tähendusest välja arvatud lugejana, ei vähimatki privaatset filosoofiat (FP; Kierkegaard 2008a) ning Ängi mõiste (ÄM; Kier- suhet neisse, kuna säherdune on topeltreflekteeritud teadaandmises kegaard 2008b). võimatu [---]. Nii vähe kui ma olen Emmas-kummas Võrgutaja või Kõnealuste eesti keeles ilmunud kirjutiste loetelu ühisnimeta- assessor, nõnda vähe olen ma toimetaja Victor Eremita, just täpselt jaks on asjaolu, et originaalis on nad kõik Kierkegaardi kirjuta- nii vähe. Ta on poeetiliselt tegelik subjektiivne mõtleja, keda koha- tud, ent kõneldes nonde teoste autorlusest tuleb tõdeda, et vahe- takse taas [teoses] In Vino Veritas. (AUE II, 285–286.) tult Kierkegaardi nime all avaldatu tõlkimine lõppes praeguse sei- Seega asetab Kierkegaard ise end pseudonüümsetest autoritest suga 1998. aastal. Ja nimelt seetõttu, et suurema osa eesti keelde eraldi, ning enamgi veel, esitab teoste lugejaile “Selgituse” jooksul tõlgitu autoritena on üles antud H. H. (“Kas inimesel on õigust palve tekstidele niiviisi läheneda ning suhtuda pseudonüümidesse lasta ennast tõe pähe maha lüüa”), Johannes de Silentio (KjV), kui millessegi omaette seisvasse. Ent “Selgitusele” on võimalik Anti-Climacus (ST), Johannes Climacus (FP), Virgilius Haufnien- läheneda mitmeti. Nähtub, et tõstatatud probleem ise võib anda sis (ÄM) ja küsitavalt Võrgutaja Johannes (VP). Pole kahtlust, et “Selgituse” tõsiseltvõetavusele tagasilöögi, ehk tihtilugu ei peeta kõik need tekstid on Kierkegaardi kirjutatud ja tegemist on tema Kierkegaardi enda sõnu piisavalt usaldusväärseks nois asjus, mis kasutatud pseudonüümidega, ent ometi on pseudonüümsuse asja- Kierkegaardi puudutavad. olu tekitanud tuliseid vaidlusi. Tihtilugu võib näha, et sekundaar- kirjanduses ei kõnelda mitte Kierkegaardi ühest või teisest vaatest, vaid vastavalt Climacuse või Anti-Climacuse, Johannes de Silen- * tio või Virgilius Haufniensise käsitlusest. See nõuab küsimist: mis Milles seisneb probleem Kierkegaardi pseudonüümsusega? Aja- on selle vaheteo taga? loolisest kontekstist lähtuv kõrvaltvaataja võiks Kierkegaardi Eeltoodud laialt levinud pseudonüümidele eraldi viitava ka- pseudonüümide taga esmapilgul näha kaasaminemist omaaegse sutuse alusena osutatakse enamasti Kierkegaardi enese sõnadele kirjanduslikku võttega. 19. sajandi Kopenhaagenis ei ole pseu- tema poolt allkirjastatud deklaratsioonis “Esimene ja viimane sel- donüümi all avaldamine midagi ebatavalist. Ent vaade, mis gitus” (En første og sidste Forklaring), mis ilmub Johannes Cli- võtab eristust pseudonüümsete ja mittepseudonüümsete tekstide macuse nime all avaldatud teose Lõpetav ebateaduslik järelsõna vahel tõsiselt, ei saa taanduda puhtvälistele ning vormilistele filosoofilistele pudemetele (Afsluttende uvidenskabelig Efterskrift põhjendustele. Kui Kierkegaardi pseudonüümsuse taga olek- til de philosophiske Smuler, AUE) lõpus. Kierkegaardi “Selgi- sid puhtvormilised põhjused, puuduks alus kõnelda Kierkegaardi tus” algab kõigi tolleks ajaks avaldatud pseudonüümsete kirjutiste pseudonüümsuse probleemist. Eristus toetub tõdemusele, et pseu- omaksvõtuga (AUE II, 285), ent seal ütleb ta ka: donüümsuse taga on midagi enamat kui Kierkegaardi moetund- Minu pseudonüümsusel või polünoomsusel ei ole olnud juhuslikku likkus või pelgus kaaskodanike ees. Põhjus Kierkegaardi pseu- alust minu isikus [---], vaid olemuslik [alus] loomes endas [---]. Kir- donüümide poole eraldi pöörduda saab alguse pseudonüümseist jutatu on seega tõepoolest minu, ent seda üksnes niivõrd, kui ma olen tekstidest endist.

850 851 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo

Tarvidus pseudonüümidele eraldi tähelepanu pöörata nähtub nt Stacey Elizabeth Ake (1998), võib tulemuseks olla kohati tu- esmalt Kierkegaardi enda tekitatud segadusest. Segaduse esi- line vaidlus (Kierkegaardide vahel?!). Nende vastuoludega võib mene aste väljendub selles, et pseudonüümi all ilmunud teostes toime tulla väite abil, et tegu on pelgalt Kierkegaardi loodud te- võetakse lugejalt võimalus osutada teksti autorile ehk eemalda- gelaskujudega, ning viidata näiteks Kierkegaardi erinevate ela- takse autoriteedile osutamise võimalikkus. Olgu siinkohal näiteks misviiside “teooriale”. Kui nood väited, mis on omavahel vas- toodud eesti keelde jõudnud teoseist Võrgutaja päevaraamat, mis tuolus, oleksid taandatavad Kierkegaardi eluviisideteooriale (eri leiab oma koha teataval määral eraldiseisva tervikteosena kaheosa- pseudonüümid esindavad ühte või teist elamise viisi), oleks prob- lise Emma-kumma (Enten-Eller, E-E) esimese osa lõpus. Emma- leem lihtsalt lahendatav lausudes, et esteet Johannes Võrgutaja elu- kumma puhul on tegemist Kierkegaardi esimese pseudonüümse vaateks on X ja eetik Wilhelmi eluvaateks on Y. Ent Kierkegaardi teosega, milles Kierkegaardi tekitatud segadus autorite osas aval- pseudonüümsuse probleem ei ole niisama lihtsalt minetatav. dub ehk kõige selgemini. Probleemi tõsidus ilmneb ehk selgemini, kui püüda öelda mi- Nagu mitmete Kierkegaardi pseudonüümsete teoste puhul on dagi Kierkegaardi enese vaadete kohta pseudonüümseis tekstides Emma-kumma toimetajana samuti kirjas pseudonüüm, Victor Ere- väljendatu alusel. Olgu teiseks näiteks toodud Johannes de Si- mita. Teose esimese osa autoriks on öeldud olevat esteet A lentio suhte probleem eeskujusse teoses Kartus ja värin. Tihti- ja teise osa autoriks on eetik B (või Wilhelm), kes võib Victor lugu toetutakse nimetatud teosele kõneldes Kierkegaardi vaateist Eremita vihjete kohaselt olla ka A (E-E I, 18–19). Võrgutaja usuküsimustes. Ent Kierkegaardi kriitiline distants Johannes de päevaraamatu — mis on niisiis omaette tervik Emma-kumma Silentiost ei ole sugugi selge, nagu nähtub John Lippitti detailsest esimesest osast — toimetajaks on öeldud olevat A ja autoriks tekstikriitilisest arutelust antud küsimuse üle (Lippitt 2003). Et (vähemalt osalt) võimalikult teine esteet, Võrgutaja Johannes, seda distantsi tuleb arvesse võtta, see ilmneb näiteks küsimusest, kelle kirjutised A väidab end leidnud olevat, ent kes samas võib kuivõrd tõsiselt me võime suhtuda Johannes de Silentio suhestu- Victor Eremita sõnade kohaselt olla ka A, kuigi A seda eitab (E-E misse Aabrahamiga. I, 14–15). Lisaks sellele leiame Emma-kumma tekstides sõnavõtte 1849. aastal lausub Kierkegaard: “Asjaolu, et ma ei saa anda tegelastelt, kes edaspidi esinevad ühe või teise pseudonüümse täielikku tõde iseenda portreteerimisel, märgistab, et olemuslikult teose autoritena, ning eraldi kirju, mis väidetakse pärinevat veel olen ma poeet — ja selle juurde ma jään!” (JP, 6:6327, lk 109). kolmandatelt või neljandatelt isikutelt, nagu näiteks nn noormehe See, et Kierkegaard end poeediks nimetab, ei ole midagi enne- kirjad Võrgutaja päevaraamatus. Seega on lugeja ette asetatud olematut. Seesama enesemääratlus kordub läbi Kierkegaardi eri- konglomeraat erinevaid tekste, mis ühelt poolt väidetakse ole- nevate kirjutiste. Samamoodi määratlevad end ka mitmed tema vat pärit mitme eraldiseisva isiku sulest, ent samas vihjatakse pseudonüümid. Kartuses ja värinas leidub Johannes de Silentio võimalustele, et tegemist on ühe autori kirjutistega — autori, kel- vastavast enesemääratlusest kantud poeedi kirjeldus: leks on A või B või mõlemad korraga ühes isikus, ent mitte Kier- kegaard. Ainus, mida lõppkokkuvõttes autorluse koha pealt võib Ometi on ka tema õnnelik ja mitte vähem kui kangelane; sest kan- kindlalt öelda, on see, et kogu tekstis püüeldakse võimalikult suu- gelane on tema parem mina, kellesse ta on armunud, rõõmustades rele segadusele ning katse seda segadust lahendada viib üksnes selle üle, et kangelane pole siiski tema ise ja et tema armastus võib tõdemusele võimaluste paljususest. olla imetlus. Tema on mälu geenius ega suuda midagi teha, meenu- Nagu eelnevast nähtub, valitseb eri pseudonüümide all ilmutamata seda, mis on tehtud, ei suuda midagi teha, imetlemata, mis on nud väidete vahel vastuolu. Kierkegaard on loonud tegelaskujud, tehtud; ta ei võta midagi enda omast, kuid kadestab seda, mis on talle kes esitavad vastukäivaid väiteid. Selgub, et kui Kierkegaardi usaldatud. Ta järgib oma südame valikut, aga niipea kui ta on otsitu leidnud, läheb ta rändama, lauldes ja iga ukse taga kõnesid pidades, pseudonüümid omavahel vestlusesse seada, nagu seda on teinud et kõik imetleksid kangelast nagu tema, et kõik oleksid kangelase

852 853 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo

üle uhked nagu tema. See on tema ülesanne, tema tagasihoidlik * töö, tema truu teenistus kangelase majas. Sel viisil oma armastusele truuks jäädes võitleb ta nii päeval kui ööl unustuse riukaliku väega, Nagu eelöeldust ilmneb, saab pseudonüümsuse probleem sel- mis tahab temalt kangelast ära meelitada; töö lõpule viidud, ühineb gema kuju küsimuses, kuivõrd on Kierkegaardi tekstid usal- ta kangelasega, kes on armastanud teda niisama truult, kuna luuletaja dusväärsed allikad väitmaks üht või teist Kierkegaardi enese on otsekui kangelase parem olemus, tõsi küll, jõuetu nagu mälestus ikka, aga ka kirgastunud nagu mälestus. (KjV, 64–65; tlk A. Alas.) (väidete) kohta. Puhtpraktilisest küljest (ning ennekõike väidete tasandil) on küsimus selles, kuidas on kohane Kierkegaardi teks- Tolle Johannes de Silentio määratluse puhul tekib esmapilgul kiu- tidele osutada: kas ja kuivõrd võib lubada kõnelemist n-ö Kier- satus tõmmata selgeid ja üheseid paralleele Kierkegaardi enesele kegaardi tekstidest. Kas osutada Kartust ja värinat tõlgendades osutavate väidetega. Ometi teeb öeldu aga kohe ka ettevaatlikuks. Kierkegaardile, Johannes de Silentiole või peaks lausuma, et Kier- Mitte üksnes seepärast, et poeet meenutuses viibib, vaid ennekõike kegaard väidab p, juhul kui ta kirjutab pseudonüümi Johannes de seetõttu, et suhestumine, mis esile tõstetakse, saab Kierkegaar- Silentio nime all. Praktilise sagimise taga on keeruline problee- dilt tagasilöögi tema “toimetatud” Anti-Climacuse teoses Krist- mistik, mis loob pinnase erinevate tõlgenduste tekkeks. Skemaa- luse harjutamine (Indøvelse i Christendom, IC), kus tuuakse sisse tiliselt võib eristada üldjoontes viit lähenemist, nagu nähtub Genia eristus kahe suhestumisviisi, imetlemise ja imiteerimise vahel: Schönbaumsfeldi kokkuvõtvast skeemist (Schönbaumsfeld 2007: [---] imetleja (loomulikult on siin kõne suhtest, milles on tõene, et 5–6): ollakse imetleja) hoiab end isiklikult väljaspool; ta unustab enda, Esiteks, suhtumine kogu Kierkegaardi loomingusse kui tema unustab, et see on talle keelatud, mida ta teises imetleb; ja just see otsekoheste seisukohtade avaldustesse. Teiseks, eelnevale vastan- on ilus, et ta nõnda iseend unustab, selleks et imetleda. Teises suhtes duv suhtumine, mis läheneb kõigile Kierkegaardi tekstidele kui [imiteerides] (kus seega imetleda on ebatõde), hakkan ma kohe enese puhtalt kirjanduslikele ning ühtmoodi tõsiseltvõetamatuile. Kol- peale mõtlema, üksnes ja ainult enesele mõtlema. (IC, 225.) mandaks, lähenemine, mis suhtub pseudonüümsetesse kirjutis- Piisab pelgast viitest Kierkegaardi eksistentsimõistele, et lüüa lu- tesse kahtlustavalt kui Kierkegaardi murettekitavasse harrastusse gejal pind jalge alt. Asetades imitatsiooni-imetlemise eristuse ning tõstab esile tekstid, mis on avaldatud Kierkegaardi enda kohta öeldu eksistentsikäsitluse konteksti ning võttes öeldu Johan- nime all. Neljandaks, kolmanda vastand, kus jäetakse kõrvale nes de Silentio õiguspärasuse mõõdupuuks, ollakse sunnitud taga- Kierkegaardi enda nime all avaldatu ning antakse tõlgenduslik nema. Viis, kuidas Johannes de Silentio usu temaatika Aabrahami esmasus selgelt kirjanduslikumale osale (strateegia, mille kohta loo kaudu meieni toob, saab küsimärgi alla seatud kõigi poolt, kes Schönbaumsfeld tunnistab, et on tolle antud nimistusse ase- sealt n-ö Kierkegaardile enesele omistatavaid väiteid otsivad. Ent tanud üksnes terviklikkuse huvides, kuivõrd praktikas seda ei kas ka tervikuna kõrvale heidetud? Kas öeldu tähendab, et iga leia1). Viimane ja viies lähenemine on too, mille pooldajaks pseudonüümi igasse väitesse tuleks puhtkirjanduslikult suhtuda? Kui lisada neile näidetele selgematest ja vähem selgetest võtetest, 1Väide, millega saab nõustuda üksnes niivõrd, kui selles rõhutatakse mida Kierkegaard oma loomingus kasutab, Kierkegaardi tekste Kierkegaardi enda nime all kirjutatu täielikku kõrvalejäetust. Ent kõ- läbiv irooniakasutus, siis on tõsiduse minetamine kerge siginema. neldes tõlgenduslikust esmasusest peab tõdema, et üsna sageli seatakse Ent on ka teisi hoiakuid. filosoofiliselt olulisimaks just Kierkegaardi pseudonüümsed tööd. Pi- gem kangastub antud väite juures küsimus sellest, mida otsitakse, ning vastusele viitav levinud vaade, millele Mark Taylor osutab lausudes: “On ilmne, et meeliülendavad kõned, Papirer, ja populaarsemad kirjutised panustavad märkimisväärselt meie arusaama Kierkegaardi sei- sukohtadest. Ent tema kõige olulisemad filosoofilised ja teoloogilised

854 855 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo

Schönbaumsfeld iseennast peab, nimelt lähtumine arusaamast, lähtuv vaade Kierkegaardi pseudonüümsusele annab alust kõnelda et Kierkegaard on kõigi Kierkegaardi kirjutiste autor ning nõnda erinevatest pseudonüümsuse kasutustest Kierkegaardi kirjutistes. võivad kõik kirjutised olla abiks tema mõtte tõlgendamisel, ent tu- Vaielda võib selle üle, kas 1846. aastale järgnenud kirjutistes ka- leb olla tähelepanelik selles osas, et tema teosed on erinevat laadi sutab Kierkegaard pseudonüümsust pelgalt teisiti või on pseu- (sealsamas). donüümsus minetanud oma tähtsuse, s.t säilinud üksnes vormi- Schönbaumsfeldi antud skeem võtab lähtealuseks kaksikjao- liselt (kuivõrd Corsaren’i-tüliga on Kierkegaard pseudonüümide tuse: 1) kas kõigile Kierkegaardi tekstidele lähenetakse üht- tagant välja toodud). moodi või tehakse eristus Kierkegaardi pseudonüümsete ja mit- Seega, soov läheneda eesti keeles avaldatud Kierkegaardi teks- tepseudonüümsete tekstide vahel, ning 2) juhul, kui tehakse tidele toodud grupeeringu alusel nõuaks eristust: esiteks, Kierke- eristus, siis kumb tekstikogum koos sellega kaasneva hoiakuga gaardi enda nime all avaldatud tekstid (Salumaa tõlkes ilmunud seatakse esiplaanile. Skemaatiliselt annab see selgepiirilised “Pihtikõne”, ning Arvo Alase tõlgitud meeliülendavad kõned); tei- võimalused valimaks lähenemist, ent tegelikkuses on Kierke- seks pseudonüümsed tekstid, eristatult omavahel a) enne 1846. aas- gaardi autorluse küsimus keerulisem juba ainuüksi seetõttu, et tat (KjV, VP, ÄM, FP) ja pärast 1846. aastat (ST ja H. H.) ja/või nood tüpologiseerivad eristused, millesse võib Kierkegaardi kir- b) pseudonüümse toimetaja/avaldajaga (KjV, VP, ÄM, H. H.) või jutised asetada, ei taandu üksnes tollele levinuimale vaheteole viitega Kierkegaardile toimetaja/avaldajana (FP, ST). pseudonüümsete ja nn meeliülendavate kirjutiste vahel, ehk laias laastus ühelt poolt kirjutised, mis Kierkegaard avaldab ühe või teise pseudonüümi all, ja kirjutised, mis ta avaldab enda nime all. * Nende vahele jäävad lisaks kirjutised, mis on ilmunud ühe või teise pseudonüümi all, ent avaldajana/toimetajana esineb Kierke- Eeltoodud strateegiatest lähtuvalt pseudonüümsuse probleemile gaard ise. Samuti tehakse eristus, võttes arvesse Kierkegaardi lähenedes tuleb seega küsida kaht asja: 1) kas, ja kui, siis poolt avaldamata kirjutisi ning eraldiseisva probleemina tema miks tuleks pseudonüümseid tekste eristavalt arvesse võtta (ja päevikumärkmeid. seejuures pseudonüümseid omakorda eristada), 2) kuidas pseu- donüümsetesse tekstidesse suhtuda? Seejuures, juhul kui pseu- Lisaks võib Kierkegaardi kirjandusliku tegevuse jagada (mitte donüümseid tekste eristada, siis nii nagu Schönbaumsfeldi skee- ainult kronoloogiliselt) kahte etappi — murdepunktiks 1846. aas- mist nähtub, satuvad üldjuhul pseudonüümsed tekstid kahtluse ta, mil Kierkegaardi otsus kirjutamisega lõpparve teha saab ta- alla nende tõsiseltvõetavuse osas. Juhul, kui neid ei eristata, siis gasilöögi. Tõuge, mis Kierkegaardi taas kirjutama pani, on tun- 2 on võimalik suhtuda kogu tekstikogumisse kahtlustavalt või vas- tuks saanud kui tüli Corsaren’iga. 1846. aasta murdepunktist tupidi. Järgnevalt toon välja kaks võimalikku lähenemist. Seejuures ideed saavad täielikuma käsitluse osaliseks pseudonüümses kirjanduses” (Taylor 1980: 16). väidan, et pseudonüümseid tekste tuleb (omavahel) eristada, mis 2Nimelt leiab Kierkegaard end kopenhaagenlaste huvi keskmest aga ei tähenda, et pseudonüümsetesse tekstidesse tuleb suhtuda kui pärast seda, kui ajalehes Corsaren avaldatakse tema kohta karikatuu- pelgalt ilukirjanduslikku harrastusse. Väidan, et mõistmaks Kier- rid, mis üksnes ei ründa tema isikut Kopenhaageni tänavapildis, vaid kegaardi pseudonüümsust tuleb pöörduda küsimuse poole selle ka teda kui kõigi ta pseudonüümsete tekstide autorit. Pseudonüümsuse motivatsioonilistest alustest.3 Pöördudes selle poole, millistest küsimust silmas pidades tähistab see Kierkegaardi relvituks tegemist seoses tema varasemate kirjanduslike võtetega. Nagu Roger Poole selle 3Küsimusele on võimalik läheneda mitmeti. Loogiline lähtealus kohta lausub, oli tema irooniline kattevari avalikuks tehtud (Poole 1993: oleks välja tuua erinevus pseudonüümsete ja mittepseudonüümsete 16). lähenemiste vahel, ning osutada seega nende eraldiseisvusele. Järgnevas

856 857 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo motiividest pseudonüümsus johtub, nähtub võimalus eemalduda losoofiliste väidete allikana. Pseudonüümsete tekstide stiil saab vaatest, mis peab Kierkegaardi pseudonüümsete tekstide kogu fi- argumendiks nendes esitatud sisu vastu. Ehk, Kierkegaardi pseu- losoofiliselt ebarelevantseks või väidete poolest ebaadekvaatseks. donüümsed tekstid heidetakse kõrvale seoses küsimusega, mida Siinkohal olgu veel kord öeldud, et antud väide ei ole sama ta väidab, osutades põhjendusele, mis küsib, kuidas ta väljendub. mis väita, et kõneldes ühest või teisest teemast, mille Kierke- Käesolevas on keskseks probleemiks pseudonüümsete tekstide re- gaardi pseudonüümne autor on ette võtnud, ei tuleks osutada pseu- levantsus ja seda nii biograafilisi tunnistusi otsides kui ka teoloo- donüümile. Pseudonüümile osutamine on piisavalt põhjendatud giliste ja filosoofiliste väidete olulisust silmas pidades. vastuoluliste väidete olemasolu kaudu. Ent vajadust osutada pseu- donüümidele ei saa võtta võrdeliselt nende absoluutse eraldiseis- * vusega ega nende all kirjutatu ebarelevantsusega. Pseudonüümid on omavahel tihedalt seotud ning mitte üksnes seetõttu, et nad Tulgem tagasi Kierkegaardi “Selgituse” juurde. Antud “Selgitu- üksteisele viitavad. sega” on huvitav lugu, kuivõrd sellele kui aluseks olevale allikale Teiseks, eelnev väide ei samastu ka arusaamaga, nagu ei tuleks viitavad nii need, kes soovivad kogu Kierkegaardi kirjutiste ko- arvesse võtta Kierkegaardi iroonilisust.4 Vastupidi, seda tuleb ilm- gumi seada ühele alusele; need, kes tõdevad vajadust suhtuda tingimata arvesse võtta, mis aga ei tähenda, et kesk tema irooni- pseudonüümsetesse tekstidesse nende erisust arvestades; need, lisust ei avaneks mõistete võrgustik, mis viitab koherentsusele eri kes väidavad eristuse vajadust ja minetavad pseudonüümsete teks- pseudonüümide rägastikus. See tähendab, et ei tuleks pöörduda ka tide tõsiseltvõetavuse; kui ka need, kes eristuse vajadust tunnista- teise äärmusesse ning väita, et kogu Kierkgaardi loomingule saab des samas pseudonüümsuse tõsiseltvõetavust taga ajavad. läheneda ilma kriitilise distantsita. Vastus küsimusele, missugune Nagu eespool öeldud, on üks võimalik lähenemine “Selgi- kriitiline distants valitseb Kierkegaardi ja tema pseudonüümsete tusele” kui tõendile Kierkegaardi enda poolt, et eristuse tege- autorite vahel, avaldub pigem aruteluna määra üle. mine on vajalik ning enamgi veel, see on tema palve. Antud Lisaks tuleb märkida, et seisukohal, mille kohaselt tuleks Kier- käsitlusele vastanduv võimalus on näha selles järjekordset tõendit kegaardi pseudonüümsesse pärandisse suhtuda kui kirjanduslikku kõiki Kierkgaardi tekste läbivast irooniast, mis kokkuvõttes mine- harrastusse, on kaks mõõdet. Ühelt poolt tõdetakse Kierkegaardi tab võimaluse ühtki tema väidet kui temale kuuluvat tõsiselt võtta. pseudonüümsete kirjutiste puudulikkust seoses Kierkegaardi enda Et seda vaadet põhjalikumalt välja tuua, peatun siinkohal Gilesi isikuga, s.t seoses küsimusega, kuivõrd võivad pseudonüümsed sulest pärit käsitlusel (Giles 2000), kes vaidlustab Martino (1998) allikad olla aluseks Kierkegaardi enese elu ja väidete mõistmisel lähenemise “Selgitusele” kui põhjusele kõnelda igast pseudonüü- ja mõtestamisel. Teiselt poolt tõdetakse pseudonüümsete kirju- mist eraldi. Gilesi argumentatsioon taandub arusaamale, et kogu tiste üleüldist ebaadekvaatsust, s.t minetatakse pseudonüümsete Kierkegaardi looming on irooniast kantud ning seetõttu ei saa tekstide olulisus mingisugustegi (Kierkegaardi) teoloogiliste ja fi- ühessegi Kierkegaardi väitesse tõsiselt suhtuda. Giles alustab oma analüüsi väite tagasilükkamisega, nagu argumentatsioonis võtan ma mõneti teise hoiaku — ajendatuna vaja- oleks Kierkegaardi “Selgitusel” enam tõenduslikku põhja üksnes dusest pseudonüüme üksteisest eristada. Tuues välja tarviduse teha seetõttu, et Kierkegaard on sellele alla kirjutanud. See väide ei ole vahet eri autoreil rõhutan ühtlasi, et autor Kierkegaard vajab erinevat Gilesi arvates piisav, kuivõrd Kierkegaard kasutab irooniat ka oma lähenemist. mittepseudonüümsetes töödes ning päevikumärkmetes. Seejärel 4Käesolevas tekstis ei ole kõnelemine Kierkegaardi iroonilisusest ot- küsimärgistab Giles Kierkegaardi esitatud soovi (hoida end pseu- seselt Kierkegaardi irooniamõistest lähtuv, vaid kasutusel üldnimetusena donüümsetest teostest lahus) tõsiseltvõetavuse. Et Kierkegaard argumentatsiooni kontekstist johtuvalt. ei esita oma soovi tõsiselt, nähtub Gilesi arvates nii sellest, et

858 859 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo

“Selgituse” kirjutamine ise (pseudonüümsete tekstide omakstun- * nistamisega) on tõsidusest lähtuvalt kahtlane, kui ka sellest, et Kierkegaardi antud põhjendus on küsitav ja irooniast kantud. Sa- Seetõttu ei aima ta, et selline ühtsus võib olla suurim vääritimõistmine, muti lükkab Kierkegaardi soovi tõsiseltvõetavuse Gilesi arvates ja loomulikult ka mitte seda, et nagu subjektiivselt eksisteeriv mõtleja ümber Kierkegaardi kohalolu AUE toimetajana ning Kierkegaardi on end topelt[-reflekteeritusega] vabastanud, nõnda puudutab teada- pseudonüümide liigne läbinähtavus, et olla tõsiselt soovitud pseu- andmise saladus just teise vabastamist ja just seetõttu ei tohi ta end donüümsuse märgiks. Lisaks eelnevale seab Giles kahtluse alla teadustada otse (AUE I, 64). Kierkegaardi kinnituse, et pseudonüümide kasutusel on olemus- Ehk veel kord Kierkegaardi “Selgitusest”. Minu väide on, et antud lik põhjus loodus endas, viitega Kierkegaardi väitele, et autor on tunnistus, mis selgeimas otsustuslikkuses soovib eemalduda pseu- hoolimatu teatud teemade suhtes (hoolimatus hea ja halva suh- donüümsetele autoritele omistatud kirjutistest, asetab end sama tes jne), märkides, et just nende teemadega pseudonüümid tegele- selgelt kõigi pseudonüümsete autorite ühiseks aluseks. Ühelt vadki. Ühtlasi väidab Giles, et toodud teemade puhul on näha, et ei poolt seetõttu, et Kierkegaard seob end antud tekstis terminoloo- ole vahet Kierkegaardi pseudonüümsete ja mittepseudonüümsete giliselt, teisalt, kuivõrd öeldu osutab otsesõnu pseudonüümsuse tööde vahel. sisulisele motiveeritusele. Eeltoodust tulenevalt küsib Giles, miks siis Kierkegaard üldse Oma “Selgituses” lausub Kierkegaard, et ükski sõna pseu- pseudonüüme kasutas, ja osutab võimalike vastustena kaasaegsele donüümsetest töödest ei kuulu talle, et tal puudub igasugune muu moele ning (viitega Krimsele) Kierkegaardi võimalikele kahtlus- suhe pseudonüümi all ilmunud töödega kui lugeja, kolmanda isiku tele oma autoriteedis teatud teemadel kõnelda, kuid jääb ise iroo- suhe ja seda seetõttu, et privaatne suhe kirjutatusse ei ole tonia juurde: iroonia iroonia pärast, mis vabastab. Kierkegaardi peltreflekteeritud teadaandmise puhul võimalik. Teisiti ei saagi eesmärk oli lihtsalt olla vaba. Teisisõnu, Giles kaitseb vaadet, ju olla, kui Kierkegaard tahab järjekindlaks jääda. Mainitud to- mille kohaselt kõiki Kierkgaardi kirjutisi tuleb lüüa ühe vitsaga peltreflekteeritud teadaandmine viitab kaudsele teadaandmisele ja ning seejuures suhtuda kõigisse tema väidetesse kahtlusega. juhatab pseudonüümsuse kui kaudse teadaandmise meetodi ühe Lugedes Kierkegaardi tekste, tuleb nõustuda Gilesiga, et Kier- osa juurde. Teisisõnu, Kierkegaard tunnistab ühtlasi, et pseu- kegaardi irooniat tuleb arvesse võtta, ent puudub sundiv alus donüümsuses rakendub kaudse teadaandmise meetod ning seejärel nõustumaks Gilesiga tema väiteis, et kõigisse Kierkegaardi teks- kinnitab ta antud osutust veel kord, lausudes, et iga tegelaskuju on tidesse võib ühtmoodi suhtuda ning sellelt pinnalt muu hulgas nt poeetiliselt tegelik subjektiivne mõtleja. Ta asetab nii enda kui “Selgitust” tõlgendada. Gilesi väidete alus ja talle vastanduva enda loodu keset ühtset väidetekogu. Antud “Selgituses” ei sea ta vaate võimalikkus lasub erinevas lähenemises Kierkegaardi pseu- end pseudonüümidega vastakuti, vaid osutab neile kui ühe terviku donüümide kasutamise sisuliste põhjuste kohta. Sellega väidan, et osadele ja teeb seda kaudsel viisil. Kierkegaard ei harrasta irooniat iroonia pärast, s.t üksnes selleks, Ehk siis, pseudonüümsus on osa Kierkegaardi kaudse teada- et olla vaba. Kierkegaardi pseudonüümsuse motivatsiooniline alus andmise meetodist. See tähendab, pseudonüümsus on üks viis, on märksa sisulisemalt põhjendatud — see alus lasub Kierkegaardi kuidas Kierkegaard kaudset teadaandmist täide viib. See väide arusaamas teadaandmisest, mida Kierkegaard ütleb oma “Selgi- nõuab küsimist: mida kujutab enesest kaudne teadaandmine ja tuses” selge ja kõva häälega. Eesmärgiks võib küll öelda olevat millist rolli mängib selles pseudonüümsus? vabastamine, ent mitte pelgalt. Kõige põhjalikuma ülevaate kaudsest teadaandmisest annab Kierkegaard Lõpetavas ebateaduslikus järelsõnas, mis ilmus Jo- hannes Climacuse nime all ja mille võiks ülesvõetud probleemi valguses kohe kõrvale jätta, ent samas on mitmeid põhjusi

860 861 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo seda mitte teha. Esiteks, kuivõrd Kierkegaard esitab end antud sel tasandil. Lugedes Kierkegaardi arutlusi kaudse teadaandmise teose toimetajana (selle võib Gilesiga nõustudes kohe kõrvale teemal, kaldun nõustuma Poul Lübckega, et Kierkegaardi arvates heita). Teiseks, kuivõrd Climacuse tööd on Kierkegaardi poolt ei leidu midagi, mida ei saaks öelda semantiliselt otsesel viisil. eripärasena esile tõstetud. Ning olulisimana, kolmandaks, kuivõrd Nagu Lübcke välja toob, ei ole kaudse teadaandmise probleem Kierkegaard näitab üles erilist järjepidevust kõnealuse teema üldse semantiline probleem, vaid saab alguse keele praktilisest käsitlemisel eri tekstides. mõõtmest (Lübcke 1990: 32). Küsimus on selles, et teatud sihti- Kaudne teadaandmine avaldub keerulise põiminguna ning on dest lähtuvalt on võimalik, et “tekivad situatsioonid, mis nõuavad Kierkegaardil seotud mitmesuguste teemadega, nagu eksistent- vaikimist, irooniat, huumorit, metafoorilist ning poeetilist stiili sikäsitlus, sokraatiline ämmaemandakunst, arusaam tõest kui sub- või teisi “kaudseid” keelekasutusviise” (sealsamas). See, millest jektiivsusest ning eristus subjektiivse ja objektiivse mõtte/mõtleja/ Kierkegaard kõnelda soovib, on määratletav ühena neist situat- mõistmise vahel. “Selgituses” toob Kierkegaard siduva elemen- sioonidest, s.o eksisteeriva indiviidi kui niisuguse situatsioonina. dina välja topeltrefleksiooni mõiste. Indiviidi, kes on üha saamises ja püüdluses. Teadaandmise siht on Lõpetavas ebateaduslikus järelsõnas eristab Johannes Cli- teavitada kedagi tema eksistentsiaalsest situatsioonist — juhatada macus objektiivset ja subjektiivset mõtlemist/mõtlejat. Eristuse teda selle poole, et mängus on tema enese olemasolu eksistee- aluseks on huvi/huvitus enese eksistentsi ja mõtlemise vastu, mis riva indiviidina. See tähendab, et teavitaja oma teavitamise viisis väljendub eri tüüpi refleksioonis. Seesmuse refleksioon, mis arvestab, et teavitatav on eksisteeriv indiviid ning seetõttu tarvit- on omane subjektiivsele mõtlejale, annab mõtlejale topeltreflek- seb teavitus erinevat lähenemist. Kierkegaard kõneleb kui üks siooni, mille kaudu mõtleja omastab ning vabastab. konkreetne indiviid teisele konkreetsele indiviidile. Öeldu vajab täideviimist indiviidi isiklikus eksistentsiaalses situatsioonis. Objektiivne mõistmine on mõistmine, mille puhul on võimalik teisele teavet edastada otse. Objektiivsele mõistmisele omases tea- Kierkegaardi kaudse teadaandmise kui meetodi motivatsioo- daandmises toimub n-ö esimene refleksioon — antakse edasi in- nilise aluse juurde kuulub arusaam, et lugeja peab ise otsustama. diviidi eksistentsi arvestavalt abstraktset, eksistentsiaalset situat- Tema sihti võib määratleda kui püüdu tõugata lugejat otsustama siooni mitte arvestavat teavet. Subjektiivne mõistmine nõuab teist ajastul, mil on unustatud, mida tähendab eksisteerida. Teavitus refleksiooni, s.t peale selle, et on vajalik, et mõistetakse asjas- sellest, et ollakse eksisteeriv indiviid, vajab tõuget, mis on saavu- sepuutuvaid sõnu/mõisteid, peab toimuma teine refleksioon, kus tatav, asetades lugeja mitmesuguste valikute ette ning pannes teda mõistetakse öeldut enese eksistentsis. Subjektiivne mõistmine olukorda, kus ta seisab silmitsi sellega, et teave, mis talle on edas- viitab isiklikule mõistmisele. Teine refleksioon erinevalt esime- tatud, ei ole objektiivselt haaratav. Siit jõuame pseudonüümsuse sest nõuab Kierkegaardi järgi teabe saaja aktiivset osavõttu. kui kaudse teadaandmise ühe väljundi juurde. Teoses Kristluse harjutamine on lausutud: Toodud erinevus subjektiivse ja objektiivse mõtlemise vahel peab Climacuse järgi väljenduma teadaandmise viisis, mis on Otsese teadaandmise vastand on kaudne teadaandmine. Viimast kummalegi kohane. Objektiivsele mõistmisele on kohane otsene võib luua kahel viisil. Kaudne teadaandmine võib olla teadaand- teadaandmise viis ja subjektiivsele mõistmisele kaudne. Nõnda mise kunst teadaandmise kahekordistumises. See kunst seisneb just saab topeltrefleksioon uue mõõtme: “Tavalisel teadaandmisel, ob- iseenda, teadaandja tegemises eikellekski, puhtobjektiivseks, ja siis lakkamatult kvalitatiivsete vastandite ühtsusesse asetamises. See on jektiivsel mõtlemisel ei ole mingeid saladusi, üksnes topeltreflek- see, mida mõned pseudonüümid on harjunud kutsuma teadaandmise teeritud subjektiivsel mõtlemisel on saladused” (AUE I, 68). topeltrefleksiooniks. Näide säärasest kaudsest teadaandmisest on Siinkohal ei seisne eristus kaudse ja otsese teadaandmise vahel asetada nali ja tõsidus nõnda kokku, et kokkuasetatu on dialektiline selles, et on asju, millest ei olda võimelised kõnelema semantili- sõlm — ja nii olla ise eikeegi. Kui keegi soovib selle teadaandmise kunstiga tegemist teha, peab ta ise iseenda jaoks sõlme lahti

862 863 Otsides Kierkegaardi Karin Kustassoo

harutama. [---] Ent kaudne teadaandmine saab olla esile toodud Kirjandus ka teisel viisil, teadaandmise ja teadaandja suhte kaudu. [---] Ini- mesed on puhta unustanud, mida tähendab eksisteerida. Igasugune teadaadmine, mis hoolib eksisteerimisest, nõuab teadaandjat; tea- A k e , Stacey Elizabeth 1998. Kierkegaard the teacher. — Enrahonar: daandja on nimelt teadaantu reduplikatsioon, eksisteerimine selles, Quaderns de ﬁlosof´ıa, No. 29, pp. 75–79 mida mõistetakse, on reduplitseerimine. (IC, 129–130.) G i l e s , James 2000. Introduction. — Kierkegaard and Freedom. Ed. Teisisõnu, eri pseudonüümid esitavad erinevaid suhteid, erinevaid by J. Giles. London: Palgrave MacMillan, pp. 1–27 umbsõlmi, mida lahti harutada. Ent esitatud pseudonüümide mo- H e i d e g g e r , Martin 1976. Anmerkungen zu Karl Jaspers “Psycho- logie der Weltanschauungen” (1919/21). — Wegmarken. (GA 9.) tivatsiooniline alus koondub Kierkegaardi eri tahke läbivasse üht- Frankfurt a.M.: Vittorio Klostermann, S. 1–44 susesse. Ei ole mingi ime, et Heidegger kiidab Kierkegaardi kui H o n g , H. V., E. H. H o n g (ed. and transl.) 1967–1978. Søren teadlikemat mõtlejat, mis puudutab teadlikkust meetodist (Hei- Kierkegaard’s Journals and Papers. Vol. 6. Bloomington & London: degger 1976: 41). Kierkegaardi järjepidevus selles küsimuses Indiana University Press, vols. 1–7 (JP) lubab meil näha tema loomes enamat kui irooniat iroonia enese K i e r k e g a a r d , Søren 1938. Pihtikõne. — Ülim soov. Toim. pärast, lubab oletada, et kusagil selle rägastiku all on midagi, mida A. Oengo-Juhandi. [Tallinn:] Kristlik Kaitsja; tlk Elmar Salumaa võib pidada kierkegaardilikuks. Kierkegaard,Søren1962. Enten-Eller: Første halvbind. (Samlede Lõpetuseks võiks küsida täies tõsiduses: kuivõrd peaks sellele værker. Bd. 2.) 3. udg. København: Gyldendal. 20 b. (E-E I) üldse tähelepanu pöörama, kes on ühe või teise teksti autor? K i e r k e g a a r d , Søren 1991a. Afsluttende uvidenskabelig Efterskrift til de philosophiske Smuler: Mimisk-pathetisk-dialetisk Sammen- Kas ängi ja hirmu vastanduse väljatoomine saab sellest midagi skrift, Existentielt Indlæg af Johannes Climacus: Første halvbind. juurde? Ilmselt mitte. Ent kas jäädakse sellega millestki ilma, (Samlede værker. Bd. 9.) 5. udg. København: Gyldendal (AUE I) kui ei pöörata Kierkegaardi puhul tähelepanu tema erinevate teks- K i e r k e g a a r d , Søren 1991b. Afsluttende uvidenskabelig Efterskrift tide autorlusele ja selle tagamaadele? Ma julgeksin väita, et til de philosophiske Smuler: Mimisk-pathetisk-dialetisk Sammen- jäädakse küll. Jäädakse ilma, kuivõrd mäng autorlusega on oma- skrift, Existentielt Indlæg af Johannes Climacus: Andet halv- ette kõne kõneluses. Vahest lasub just tolles lähenemisviisis (koos bind. (Samlede værker. Bd. 10.) 5. udg. København: Gyldendal teiste kirjanduslike võtetega, mida Kierkegaard kasutab), selle (AUE II) täideviiduses Kierkegaardi olulisimaid sõnumeid. Ehk on Kierke- K i e r k e g a a r d , Søren 1991c. Indøvelse i Christendom. (Samlede gaardi tekstidele lähenedes otsustavaks just too tekstide omavahe- værker. Bd. 16.) København: Gyldendal (IC) line kõnelus. Vormiliselt nõustuvad viimasega ka kindlameelselt K i e r k e g a a r d , Søren 1998a. Kartus ja värin; Meeliülendavad Kierkegaardi asemel konkreetsest pseudonüümist kõnelejad, kes kõned. Tlk Arvo Alas. Tallinn: Vagabund (KjV) K i e r k e g a a r d , Søren 1998b. Kas inimesel on õigust lasta ennast tõe põhistavad ja põhjendavad oma argumente viidetega teistele Kier- pähe maha lüüa. Tlk Arvo Alas. — Looming, nr 1, lk 111–118 kegaardi pseudonüümidele. Kas ja kuivõrd Johannes de Silentio Kierkegaard, Søren 2006. Surmatõbi. Tlk Jaan Pärnamäe. Tartu: esitatu esindab n-ö päris Kierkegaardi vaadet, saab selgitatud vii- Ilmamaa (ST) detega Kierkegaardi teistele tekstidele. Seda lähenemist näikse Kierkegaard, Søren 2007. Võrgutaja päevaraamat. Tlk Jaan Pär- toetavat ka Kierkegaard ise, kes oma erinevates pseudonüümsetes namäe. Tartu: Ilmamaa (VP) tekstides viitab oma teistele pseudonüümsetele tekstidele ning K i e r k e g a a r d , Søren 2008a. Filosooﬁlised pudemed. Tlk Jaan Pär- mitte üksnes nimelisel tasandil. namäe. Tartu: Ilmamaa (FP) K i e r k e g a a r d , Søren 2008b. Ängi mõiste. Tlk Jaan Pärnamäe. Tartu: Ilmamaa (ÄM) L i p p i t t , John 2003. Kierkegaard and Fear and Trembling. (Rout- ledge Guidebooks to Philosophy.) London: Routledge

864 7 865 Otsides Kierkegaardi

L ü b c k e , Poul 1990. Kierkegaard and Indirect Communication.— History of European Ideas, vol. 12, no. 1, pp. 31–40 M a r t i n o , Gordon D. 1998. Anxiety in the Concept of Anxiety. — The Cambridge Companion to Kierkegaard. Ed. by A. Hannay, G. D. Ma- rino. Cambridge: Cambridge University Press O l e s k , Peeter 2009. Georg Brandes, Kierkegaard ja Eesti. — Georg Brandes. Søren Kierkegaard. (Avatud Eesti Raamat.) Tartu: Ilma- maa, lk 233-270 P o o l e , Roger 1993. Kierkegaard: The Indirect Communication. Char- lottesville & London: University Press of Virginia Schönbaumsfeld,Genia2007. A Confusion of the Spheres: Kier- kegaard and Wittgenstein on Philosophy and Religion. Oxford & New York: Oxford University Press T a y l o r , Mark 1980. Journeys to Selfhood: Hegel & Kierkegaard. Berkeley etc.: University of California Press

KARIN KUSTASSOO (sünd. 1983) on lõpetanud TÜ ajaloo ja filosoofia erialal (2006), magistrikraad filosoofias (TÜ, 2008). Praegu on Leideni ülikooli filosoofiadoktorant.

KARIN LUTS Kavand maalile “Lucretia” (1970. aastate II pool)

866 Mati Hint

järeldada, et Aavikul oligi sõja ajal enam-vähem selline kodu (117, 303, 339). Unistuseks oli veel püsida sellises varjupaigas peaaegu VAADE vananematuna! (303.) JOHANNES AAVIKU ISIKSUSELE 1943. aasta oktoobri lõpul, kui Aavikut juba tabavad hirmu- hood venelaste võimaliku naasmise pärast, kirjutab ta: “Kuigi [---] SEESTPOOLT paljod kannatavad alatoitlusest, olen mina siiamaani eland vabana neist muredest. Olen seni saand syya peago nagu rahuajal. Meil on olnud suhkrut, mett, piima, saiajaho, mune, sinki. [---] Ka napsi on meil olnud” (616). Ja veidi edasi: “Ka rahast ei ole meil Mati Hint puudust olnud. Juba enamlaste ajast alates (aasta 1941 aprillist) saan kultuurtegelase pensjoni. [---] Pääle kasuka on mul veel kaks talvepalitot, yks uus, teine vana” (617). Nõukogude võim vallandas Aaviku Haridusministeeriumi ame- Egoism kui ideaal tikohalt, kuid määras talle pärast lühiajalist töötamist Riiklikus Aaviku eluideaali iseloomustab korduvalt kirjeldatud kujutlus rik- Poliitilise Kirjanduse Kirjastuses kultuuritegelase personaalpen- kast mehest, kel peaks olema linna lähedal “oma kotedˇzmugavi sioni. Pension säilis Saksa ajalgi. interjööride ja rikkalike tagavaradega. Ta [---] jälgib ajalehtede ja raadio kaudo sõjasyndmuste arenemist, sööb hästi, võstab sageli ka sõpro, joob veini, viina ja õlut heade suupistetega. [---] Aaviku enesehinnang — ideefanaatik Kyll oleks selle inimese elu õnnelik” (26, ka 338–339). Egoisti- nautleja hoiak on Aaviku kinnisidee: “Välismail möllava sõja Aavik pidas ennast eesti rahva kestmajäämise võtmeisikuks: taust tõstab oma koduse turvalisve veelgi tunduvamaks ja nau- “Mina isiklikolt olen seni toitund pei nima hästi kui rahuajal. Se- ditavamaks” (339), “Sõda oleks päris huvitav jälgida nagu min- letan seda sellega, et mingi Saatus soodustab mind Eesti rahva git põnevat draamat, kui oma seisokord oleks kindel ja turva- pärast. Eesti rahva olemasolu õigustus oleneb suurel määral ees- line” (546; seekord mõtleb Aavik nii isiklikku kui ka rahvuslikku tikeele väärtusest, see väärtus jälle keeleuuendusest [---]. Eesti turvalisust). rahva saatus oleneb keeleuuendusest [---]. Kui Eesti rahvas tahab Põhimõttekindlat egoismi esitavad peatükid “Unistus turvali- lõplikolt jääda praeguse halva Muuk—Veski rõivakeele juure, siis sest taandulast” (114), “Taandula” (302–303) ja “Sõja turvaline ei vääri ta paremat saatust kui kadoda ja sulada mingisse teise jälgimine” (546). Ideaalis oleks Aavikul sõja ajal mugav ja tur- rahvusesse” (117). valine kodu, kuhu on kuhjatud suured tagavarad ettenägelikult Kunstlike tüvisõnade loomisel hindab Aavik ennast nii: “Olen hangitud head-paremat: roogi, napse ja õlut, paberosse ja tuba- oma sellekohases maitses täiesti kindel; seda ei yleta kellegi kat, tööriistu ja lauanõusid — kõike kuueks-seitsmeks aastaks. teise oma. Mul on selleks suur peirimus [kogemus] ja loo- Under ja Adson käiksid kord nädalas kohvil või õhtusöögil, rel- mupärased eeldused” (64). Oma loomingusse suhtus Aavik kõige ditaks (s.t aruandvalt teatataks, jutustataks) sõjauudiseid, maja- sügavama austusega, jäädvustades oluliste mõttevälgatuste aja hoidja hoolitseks aia eest ja valmistaks roogi. Ideepe põhjal võib ja koha (nt 79–80). “Et eestikeel keeleuuendikol kujol hakkab juba ulatama suurte kultuurkeelte tasemeni, seda näitavad minu tõlked” (227). Oma Poe-tõlked arvas ta parimate hulka maail- Algus eelmises numbris. mas (61).

868 869 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint

Päris usutav on Aaviku enesehinnang “Olen ka ideefanaatik. Unenägudest ja oma isiklikust ringist palju kaugemale läheb Mul on keeleuuenduse ja selle teostamise fanatism. Kui mul Aavik siis, kui ta maailmaajaloo pöördelised sündmused seab võim oleks, paneksin selle jäälimata [järeleandmatult; vrd soome seosesse oma töödega: talle tuleb pähepist, et Venemaal algab sääliä] kehtima ja viiksin läbi. [---] Seepärast saan ka psyhho- mäss (õst) bolˇsevistliku korra vastu hiljemalt selleks ajaks, kui loogiliselt aru enamlaste fanatismist. Nad tahavad [---] uue korra tema saab valmis oma Turgenevi tõlkekogulma. Tärmin pidi olema kogu maailmale pääle sundida, ilma kysimata, kas maailm seda märts 1942. Aga tõlketöö ei saanud valmis ja Aavik pikendas tahab või ei” (35–36). bolˇsevismivastase mässu alguse ootust — see pidi juhtuma enne Võimuihaga ei sobi kokku otsusekindlusetus: “Mu suurimaks 1942. aasta septembri lõppu. Tagantjärele tarkusega on Aavik li- puuduseks on tahtejõu nõrkus. [---] Ma ei taha paljo teha kohuse- sanud: “Need lootused ja ennustused sõja käigu suhtes ei täitunud tundlikko tööd. [---] Energiline ja visa olen vaid siis ja sääl, kus mul kyll mitte, aga ma ei saand ka Turgenevi tõlkekogulmaid määrat on tagantkihutajaks mingi idee” (35), “olen yldiselt ettevaatliko, ajaks määrat kujol valmis” (32–33 ja joonealune märkus lk 32). kõheleva ja tagasihoidliko iseloomuga” (343). Tagasihoidlikkus Ei saa eitada inimeste kalduvust endesümbolite leidmiseks ja ei takistanud Aavikut andmast muserdavaid hinnanguid peaaegu neid arvesse võtvaks käitumiseks, aga hämmastab mastaap, mil- kõigile kaasaegsetele. lesse Aavik oma endesümbolid paigutub: tema tõlketöö edenemi- Teostamata võimuihast võis sugeneda tagakiusamismõte: “Opo- sest pidi sõltuma see, millal saabub pöördepunkt maailmaajaloos: sitsioon mu ideedele johtub päämiselt opositsioonist mu isi- “Ja see idee kihotab mind praego yha suurema innoga jätkama kolle” (433). Selles võib olla omajagu tõtt. Tasakaalukad keele- Turgenevi kogulmate tööd” (33). teadlased ei saanud leppida sellega, et keel on ühe mehe fantaa- siate väljaelamise tandriks, isegi kui need fantaasiad andsid küllalt Kujutlus teistkordsest noorusest sageli leidliku väljundi. Vastuseis Aavikule ei tulnud vastuseisust keeleuuendusele kui niisugusele, vaid vastuseisust keele ole- Aavikul oli kalduvus kujutluspiltideks, kus tal oli teiste inimeste must ignoreerivale piirideta keeleuuendusele, mille kritiseerijaid suhtes mingi võluvõimu abil otsustav edemus. Korduvalt fantasee- Aavik käsitas isiklike vastastena. Teisitiarvajate vastaseks pida- rib ta oma teistkordsest ja teistsugusest noorusest. Õpilaspõlves mine algas Aavikust, mitte Saarestest või Taulist. tahaks ta olla laps, kellel on haridus, keelteoskus ja teadmiste pa- Aavik pidas Andrus Saarestet asjatult oma vaenlaseks. Saa- gas, mis Aavikul on 60-aastaselt: “Mina yksi oleksin omast ajast reste suhtus Aaviku keeleuuendusse teadlase positsioonilt: keel ees, ja juba see annaks erilise õnnetunde” (43). Oma teadmisi võtab vastu, mis on mõistlik, ja mitte palju rohkem (1951). Selle püüaks ta varjata, aga kasutaks neid siiski raha teenimiseks ning seisukohaga saab ainult ühineda. kaasõpilaste ja õpetajate üllatamiseks. Valter Tauli üldhinnang Aavikule on kriitilise analüüsi järelgi Päeviku teise raamatu alguses pühendatakse sellele fantaa- tunnustav: “Aavik oli suur ennast ohverdav idealist” (1982a: 37, siale palju lehekülgi (385–400). Aavik tahab olla ka juba “enne 1982b: 96). oma kahekymnendat aastat teatav autoriteet eestikeele alal” (395). Ka oskaks ta hästi tantsida, et läbikäimises daamidega edukas olla (444). Nähtavasti on kehv tantsuoskus Aavikule põhjustanud Endesümbolid meelehärmi. Aaviku elukavalus paistab üsna konjunktuursena: “Kui aga [---] Et Aavik kirjeldab oma unenägusid, selles ei ole midagi imelikku. siiski astun ylikooli, siis ainolt saavutamaks suuremat autoriteeti Kasvas ta ju üles põlvkonnaga, mille keskel unenägude seleta- kaasinimeste silmis. Ma pyyaksin ylikooli lõpetada võimalikolt jad (raamatud ja inimesed) olid populaarsed. lyhikese ajaga ning vähese pingotusega, et aga vastav tiitel kätte

870 871 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint saada” (391). Arvesse võttes, kui vähe kajastub Aaviku keele- aastates mehe fantaasias läheb teisiti. Mariele suunatud kujutlus- uuenduses tema Helsingi ülikooli keeleteaduslik haridus, näib, et tes avaneb Aaviku elukunstniku-ideaal üpris pikantsel kujul. ta ongi oma tegelikus ja ainsas elus järginud seda juhtmõtet. Aavik teeks mingile kujutletud rahamehele hästi makstavat Selliste fantaasiakujutlustega seoses kirjutab Aavik päevikusse tõlketööd — kaks rubla ja 50 kopikat leheküljest, millest ta 25 ko- ühe oma vähestest omakasupüüdmatutest mõtetest: “Ma pean pikat loovutaks ümberkirjutajale, kelleks oleks Marie Ilvest. Aavi- pyydma niipalju teenida, et ma ka oma vanemaid ja õdesid saaksin kul oleks mugav kodu (oma maja) ja Marie käiks Aaviku juures ko- aidata ja nende elu kergendada. Õdedelle võimaldaksin suurema dus töötamas. Küll oleks siis sääl mõnus kohvi juua ja lõunastada koolihariduse” (391, ka 396). Marie Ilvestiga! Paar korda kuus kutsuks Aavik Marie rikkalikule Kolmandas põhjalikus imelapsenooruse fantaasias kirjutab õhtusöögile, kus nauditaks ka napse. Nii elaks Aavik Mariega va- Aavik ka mälestusi oma tegelikust lapsepõlvest, kaheksa-kahe- bas läbikäimises paar-kolm aastat, teeks temaga reisi välismaale, teistaastase poisi sõja- ja vibupüssimängudest ning Eduard Born- võib-olla kunagi abiellukski Mariega. Marie oli Aavikule unis- höhe ja August Saali rahvusromantiliste juttude mõjust. Ku- tusteski kõigepealt ärakasutamiseks: truu ja intelligentne tööloom jutluste imelapsenooruses oleks ta majanduslikult kindlustatud: ning selle kõrval ka meeldiv intiimsõbratar. suured teadmised võimaldaksid imelapsel hästi teenida tõlkimise Maries oli naiseilu, mis vastas Aaviku maitsele: “peen piht, ja eratundidega ning uudse metoodikaga õigekeelsusõpiku auto- parajalt proeminentne ja volbe polp. Rind oleks võind olla are- rina (420–476, teiste teemade vahelepõimingutega). nenum. [---] Kuid kõiki neid võimalikke puudusi korvas talje Sellelaadsed kujutlused käivad kindlasti kõigil inimestel peast peenus ja polba volbus” (556; siinseid kunstsõnu vt tagapool: läbi. Aga nad kuuluvad siiski rubriiki “kui Lembitul oleks olnud “Volbe polp”). Marie Ilvest suri noorelt, Aavik meenutab tema kuulipilduja”, enamasti ei muutu enda kõikvõimsaks kujutlemine hauda (586). meelisfantaasiaks. Aaviku ärimeheunistused lähevad Mariest kaugemalegi. Hea Ka oma fantaasianoorusse projitseerib Aavik nahahoidmise. honorariga saadud tõlkimistellimusi jagaks ta viis korda väiksema Imelapsena lõpetaks ta 21–22-aastasena ülikooli, see juhtuks juba tasu eest välja abitõlkijaile, vaheltkasu võimaldaks tal head ja enne Esimest ilmasõda, kust ta muidugi kõrvale hoiaks. “Enne mõnusat äraelamist (556). Sellised unistused sobivad paremini sõja puhkemist aastal 1914 oleksin end varustand rohke kuld- meie aja röövturumajandusse kui korralikku tsaariaega. rahaga ja kõiksugu ainetega, mida sõja ajal raskesti või yldse ei saa, nii et need mul reeseksid [neid piisaks] mitmeks aastaks” (474). Aavik oleks selles kujutletud elus tark ja rikas rantjee, kelle elu II. AAVIKU ESTEETILISED VAATED ja tulevik oleks täiesti muretu, tal oleks teenija ja ta tegeleks ainult sellega, mis teda huvitab (474–476, 533–534). “Ylikooli õppejõuks, professoriks ma ei tahakski saada, sest see peab obli- Aavik eesti kirjandusest ja kirjanikest gatoorselt lugema paljo teaduslikko kirjandust, mil nyydsel ajal ei ole otsa ega aru” (475). Aavik lööb pjedestaalilt alla “kirjanikod-pyhakod” Marie Underi, Noorusaega tagasipöörduvates fantaasiates on oma koht palju- Henrik Visnapuu, Juhan Sütiste, Erni Hiire, Ernst Enno, Johan- lapselises ametnikuperekonnas kasvanud, Aavikust kaks-kolm nes Semperi, August Gailiti, August Mälgu, A. H. Tammsaare, aastat vanemal Marie (hääldada Marii) Ilvestil (401–402, 554– ka Kristjan Jaak Petersoni (49–50). Lehekülgedel, mille peal- 556). Marie jäi Aavikule kättesaamatuks, aga kuuekümnendates kirjaks on “Julgesti tõtt ytlev Eesti kirjanduslugu” (55–57), saavad Aavikult eitava hinnangu peaaegu kõik eesti kirjanikud: Lydia Koidula, Gustav Suits, Anna Haava, Villem Ridala, Enno, Juhan

872 873 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint

Liiv, August Kitzberg, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare (“tyh- mingit rahvuskultuurilist väärtust. See võib yhes rõivakeelega ja jalobisemine ja paradoksitsemine”, “ebatõsine ja natuke ulakas rõiva- ning eila-rahvaga kadoda” (225). kirjanik”), Mait Metsanurk (“muliseja”), Gailit (“karutantsitaja”), Ilukirjanduse põlastamist põhjendab Aavik ka maailmavaa- Hugo Raudsepp (“amoraalne vaimurikatseja”), Under, Visnapuu, tega: ideelise punasusega käib kaasas ilukirjanduse harrastamine. Semper, Hiir, Mälk. Eduard Vildet nuhtleb Aavik ka tema pa- Eestis on sellisteks näideteks Nigol Andresen, Karl Taev, Jaan hempoolsuse pärast: Külmale maale on moraali õõnestav teos, Kärner, Jüri Parijõgi, Bernhard Sööt, August Raielo, Gustav Mäeküla piimamees sorib nagu pulgaga pori. ““Kalevipoja” vi- Suits jpt (310–311). Nende sotsialistide elusaatused kujunesid letsus paljastetago halastamata” (55, ka 282). punasel ajal väga erinevaks, üldiselt traagiliseks või koguni õud- Koht näidatakse kätte kätte ka Aaviku sõnul parimale eesti seks. Aga Aavik hoiatab: “See yhtesattumine peaks juba yksi romaanile Mahtra sõda. Koolis oleks sellele üle ühe tunni kuluta- natuke kahtlaseks tegema moodse kirjanduse harrastamise ja kir- mine lubamatu, sest autor õhutab klassiviha ja on sots (225–226, jandusehulluse, eriti teatavate õpetajate juures” (310). 282). Varasemasse, lihtsakoelisemasse Vildesse suhtus Aavik pa- 1943. aasta lõpul tehti Aavikule ettepanek kirjutada mäles- remini. Vilde tööd eesti kirjanduskeele väljakujundamisel Aavik tusartikkel Gustav Suitsu juubeliks kavandatavale koguteosele. hindab (60). Kristjan Jaak Petersonist on Aaviku arvates asjata Aavik pole sellest vaimustatud: “ei ole mul põhjust Suitsu heaks tehtud eesti kirjanduse pühak, tema luule olevat lapselik ja saa- niipaljo vaeva näha. Tema ei ole minule suhtund kuigi heatahtli- matu (173). Gailit ja Karl August Hindrey on süüdi ka selles, et kolt. Ta tarvitab rõivast ja seega pooldab rõivakeelt, ja seda kind- nad on võõrast verd: “Eesti inimesed on kui lambad, kende yle lasti isiklikkusest minu vasto. Minu 60. synnipäevaks a. 1940 ei võib end maksma panna igayks, kel on temperamendikamat muu- saatnud ta õnnesoovikaartigi” (690). laseverd” (345). Aaviku hinnangutes ei ole kõik vale. Kristjan Jaak Peterson Halba nimekirja satuvad Aavikul ladina keele alahindajad, ki- ongi saamatu (173), Kalevipojas ongi keele- ja värsivigasust, Ri- rikuvastased ning mõistagi need, kes suhtuvad leigelt keeleuuen- dala luule ongi raskepärane, Tuglas harrastab tõepoolest stilisat- dusse: sotsialist Mihkel Martna, August Sang, keeleline tagurlane siooni ja on tehtult “kirjanduslik” (jutumärgid Aavikult). Masen- ja sotsialistist kirjanik Friedebert Tuglas, keeleteadlastest Andrus dav on üldhinnangu kõikehaaravus — Aavik kuulutab alaväärseks Saareste, Valter Tauli ja Julius Mägiste (236–238). Need kee- kogu eesti kirjanduskultuuri ja kirjanikkonna (112). Kui Aavikul leteadlased valisid Aaviku 1937. aastal Akadeemilise Emakeele oleks olnud võim, millest ta unistas, poleks eesti kirjanduse käsi Seltsi auliikmeks. koolide õppekavades käinud kuigi hästi. Tuglas on hakkama saanud andeksantamatuga: “Ta lasi oma 1943. aasta teisel poolel, kui Aavik loeb Vsevolod Krestovski teoste uutes trykkides riide asemelle rõiva sisse parandada” (238). põnevusromaani Peterburi mülkad (1864–1867), ässitab ta ennast Ei meenutata, et Tuglas oli omal ajal toetanud järgsilbi o-d. Tug- jälle materdama kirjanduslikke isme ja ismidemaaniat põdevat last tema sõnakasutuse pärast noomides kirjutas Aavik Tuglasele Tuglast: pole vaja nii palju isme, pole vaja realismi ja naturalismi päevikutekstist (11. juuli 1943) ainult veidi varasema kuupäevaga liigpeent eristamist (687–688). kirjas (5. mail 1943): “Ja Jumala pärast mitte “rõivais” [---], vaid Oma noorpõlve ja õpingute kaaslasele Villem Grünthal-Rida- riideis! Ei “rõivaga” (valmisriide tähenduses) saa Eestil ja Eesti lale on Aavik Ideepes pühendanud kümmekond lehekülge, mis rahval olema õnne! Kui Eesti rahvas praeguse rõivakeele [s.t halva üksikasjalikult kirjeldavad eluaegse tuttava-sõbra veidrusi, ise- keele] juure tahab jääda ja jääb, siis ta kaob. Kyll Sa näed!” (Vihma ärasusi ja eelarvamusi (53–54, 209, 465–473). Õpingutekaas- 1990: 168). lase surma järel on Aavik päevikusse kirjutanud: “Oli auahne ja Eesti kirjanduse mahategemise võtab Aavik ette korduvalt (111– kade. [---] Ta syy on ka selles, et ta kui eestikeele lektor sugugi sõna 114, 288 jm). “See kirjandus on vastik! See Eesti kirjandus ei pako

874 875 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint ei võtnud keelekysimuste kohta, vaid passiivselt eemal pysis” (54). rilaulu. Nende laulud olid “paljo sobivamad, ilusamad, sisukamad Ega päevaraamatusse peagi tuttava-sõbra lahkumise puhul kirju- ja meeldivamad”. tama matusekõnede laadis ülistusi. Kuid Aaviku sõnastus mõistab Kirjastusolud Saksa okupatsiooni ajal olid nigelad, seepärast Grünthali hukka — Aaviku silmis olid süüdi kõik, kes kogu hin- ootas Aavik sõja lõppu — rahu ajal tekiks erakirjastajaid, kes olek- gest ei toetanud keeleuuendust. Ridala polnud selleski süüdi, ta sid nõus välja andma tema uuenduslikus keeles raamatuid (17). oli olnud koguni Aaviku O-sõnastiku kaasautoriks (Tartu: Reform, Aga et sakslased ei lase sõja-aastatel eesti kirjandust kuigi palju 1916). Aavik möönab ka, et ajakirja Eesti Kirjandus toimetajana ilmuda, sellest pole Aavikul kuigi kahju, sest eesti kirjandus on oli Grünthal Aaviku suhtes igati vastutulelik (467). tühine ja rõivakeelne (442). Adsonis leiab Aavik ühe positiivse joone: Adson uskus kõhk- Saksa okupatsiooni aja tsensuurioludest kirjutab Aavik ainult lusteta Saksamaa kiiret võitu sõjas (40 jm). Hiljem Adson pettus möödaminnes (598, 690), ka seoses võidujooksuga, kumma re- Hitleris ja natsionaalsotsialismis, aga sõja kulu suhtes oli ta ikka digeeritud Kreutzwaldi ennemuistsed jutud trükki lubatakse — optimist (601). kas August Annisti redigeering või Aaviku keeleuuenduslik töö. Loetledes oma kunagisi haritlasteks kasvanud gümnaasiumi- Aavik rõõmustab, et tsensuur Annisti käsikirja trükki ei luba: kaaslasi Kuressaarest (Aavikul ikka Kuresaare, kuigi Orissaare “Nyyd kus võistleja teistaseks välja löödud, pole käsikirja esita- ja Roomassaare), peab ta neid kõiki vaimsete huvideta inimes- misega enam nii tulist ruttu” (485). Ka Annistis nägi Aavik enda teks (ka Voldemar Miller ja Maks Kindlam). “Ainolt yks oli erand: ja keeleuuenduse vastast. K. Taev. Aga selle eest oli ta kommunist ja läks kommunistidega Venemaale” (58; sama lk 67 pealkirja all “Degenerantide linn”). Nii ei jää ka sellest kurnast järele kedagi, kõik on mandunud isikud, Aavik ja eesti kool kelle üldiseloomustuse hulka kuulub abielutus ja lastetus. Sajandi alguse Kuressaare nooreestlust meenutades on Aavik palju lee- Aavik töötas sõja-aastail kolme nädalatunniga eesti keele õpe- bem. tajana Tallinna 12. gümnaasiumis (varasem Tallinna Õhtukol- Kreutzwaldi keelest ja selle vigasusest kirjutab Aavik palju. ledˇz, tänapäevase Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi eelkäija). Ta parandaks Eesti rahva ennemuistsete juttude keelt, tarvitades Väike koormus jättis talle aega keeleharrastusteks, töö koolis hoi- selles “niipaljo uuendeid kui sobivaks sirnan” (283–284, ka 322– dis üleval huvi humanitaarainete õppekirjanduse metoodika vastu. 331, 484–485, 508–511). Ajalooline vaatepunkt ununeb (nagu ka Alaliselt muretsedes eesti kooli taseme pärast ning soovides Kristjan Jaak Petersoni puhul). Aavikule pole meenunud ka see, olla ka õppekirjanduse autor, avab Aavik Ideepes oma vaateid et Kreutzwaldki oli suur uudissõnade tuletaja. õpetajas- ja õpilaskonnale ning õpetamismetoodikale. Mõnigi Ei pääse Aaviku piitsast kultuuri ja hariduse-teaduse teistegi Aaviku põhimõte võidakse kunagi taas avastada. Aga tema vaa- alade inimesed: kõik on keskpärased ja alla selle. “Mõni erand detes on ka sellist, mille praegune liberaalne aeg otsemaid ta- võib ju juhtuda” (233). Konrad Mägi saab korduvalt halvustava gasi lükkaks, kuigi teiselt poolt — Aaviku koolis karistataks koo- hinnangu (328, 438, 468, 585). Ühe leheküljega (696) kuuluta- livägivalda ja distsipliin kehtestataks iga hinna eest, õpetaja sol- takse küündimatuks enam-vähem kogu iseseisvusaegne eesti muu- vamine ei tuleks kõne allagi. sika ja Aaviku kaasaegsed heliloojad Evald Aav, Riho Päts, Enn Aavik oli koolis mingil määral saanud ise tunda koolikiu- Võrk, osalt ka Mart Saar. Mõttetuks olevat iseseisvuse ajal muu- samist (202–203, 567). Arvatavasti on peaaegu kõik, kes selle tunud nii koorilaulmine kui ka laulupeod. Aavik hindab ainult laastava nähtusega on ohvritena või ohvrite lähedastena kokku ärkamisaegseid heliloojaid (Friedrich Saebelmann, Karl August puutunud, Aavikuga nõus: kool, mis ei pane lastele käitumises Hermann, Aleksander Läte, Miina Härma) ja ärkamisaegset koo- piire, on hukatuslik eelkõige õpilastele.

876 877 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint

Aavik oli range kooli pooldaja (133–136): õpetajad ei peaks tõttu Aaviku lemmikaine ladina keele õppimisest (Tuul-Äniline kartma “yhti ja kahti panna”, rõhku tuleks panna spikerdamise 1988). vältimisele. “50 protsendile peaks “kahed” ja “yhed” panema Direktor Jaan Roosil oli noil aastail lähedane vahekord ühe oma eestikeeles kui õppeaines” (169). Ta taunib liialdatud ekskursee- naisõpilasega — peretütrega Rõngu vallast (vihje sellele tutvusele rimist ja lõbukultuuri, peab vajalikuks koolipidude hoidmist tsen- leidub ka Jaan Roosi päevaraamatu Läbi punase öö 4. köites (2004: suuri all. Aavikule teeb muret õpetajaskonna naisestumine ja va- 197)). Aga ka Aavik võttis 1929. aastal endale naiseks sama kooli nameelsus. Aaviku mõtted koolidistsipliinist, õpetaja enesedist- õpilase Aleksandra Kleemanni. sipliinist, õpetaja õiguste laiendamisest (“talle andmaga suuremad 1942. aastal on Aavik mõtelnud, et ta kaotaks “ainolubatavate karistamise võimalused”), õpetajate palkadest (kõrgemad palgad standardõpikote instituudi” ja laseks “õpikote ilmumises valitseda mõjuksid kaasa distsipliini parandamisele koolis ja aukartus õpe- vaba võistluse. [---] Kirjastused riskeerigo või hoolitsego ise kom- taja ees tõuseks ka seltskonnas) — kõik see on päevakohane ka petentsete läbivaatajate eest” (141). Seitsekümmend aastat hiljem 2013. aastal iseseisvas Eesti Vabariigis. “Yldse ma tõstaksin õpe- on see mõte Eesti Vabariigis teoks saanud, aga võib kahelda, kas tajate võimu ja vähendaksin õpilaste ja lapsevanemate oma” (140). see on hea mõte ajal, mil vabadusi on pigem liiga palju ja õppekava Aavik taunib õpetajate vanameelsuse kõrval ka vabameelsust, on muutunud üsna vabalt tõlgendatavaks. näiteks naisõpetajate suitsetamist ja napsitamist (564–565). Õpikutest ja õpetamise metoodikast on Aavik kirjutanud pikalt Õpetaja peab olema soliidne, väärikas ja tugev: “malbe isik ja innustunult (148–172, 548–552). Võõrkeelte õpetamisel oli ei saa end maksma panna” (37); “õpilased oma yldsuses ei vääri Aavikul palju kogemusi, neid jagab ta päevikugagi (nt 194–197). mingit halastust: nad on laisad, ebakohusetruud, jõhkrad, kerge- Mõndagi sellest võib pidada ajakohaseks ka tänapäeval, aga siiski meelsed, vähe intelligentsed, vähe korralikod jne. Õpilasi koo- ehk mitte soovida, et esimene võõrkeele õpik-lugemik kaheksa- lis tuleb pidada tubli rõho all (nagu yldse massi), muido lähevad klassilisele gümnaasiumile oleks 3000 lehekülge (155). ülekäte” (37). Õpetajale vajalikke omadusi loetleb Aavik mitugi korda (304–307, 321). Päris vali on Aavik kirjakeelest erineva- telt murdealadelt pärit õpetajate vastu — ta ei lubaks eesti keele Õppeainetest õpetajateks eestlasi, kellel on murdehäälduse märke (309–310). Eesti hariduse suunamisest oli Aavik halval arvamusel. Väga Kooli õppekava teeks Aavik ümber (128–133). Tugevasti kärbiks kahjulikuks peab ta Johannes Käisi töökooli ideed (192). Kui ha- ta kirjanduslugu ega käsitleks terviklikult ühtki eesti kirjandus- ridusametnik oli või tundus olevat maailmavaatelt sotsiaaldemo- teost (“ka mitte yhtki novelli”). “Erandi moodostab vaid “Ka- kraat (Aavikul sots), siis see on Aaviku jaoks juba eeldus negatiiv- levipoeg”, mida põhjalikolt läbi võetakse, peago kogu semestri seks suhtumiseks (näiteks Johannes Käisi ja Villem Alttoa puhul; kestel” (172, ka 178–184, 268–270). 92). On siiski üks eesti omakultuuri nähtus, mida Aavik hindab Aavik laidab koolijuhte Jaan Roosi Tartus ja Ants Roosi Tallin- kõrgelt: “meie rahvalaulude parimik kuulub juba maailmakirjan- nas, et need õpilasi hellitasid ja püüdsid õpilastele meeldida (139). dusse” (279–281). “Rahvalaul käib kolmest klassist läbi. See Aavik oli 1926–1934 Jaan Roosi direktorneiba ajal olnud Tartu peab gymnaasiumi lõpetanuile täiesti selge olema” (130, ka 179). Tütarlaste Gümnaasiumis eesti ja ladina keele õpetaja. Tema Rahvalaulu tundmine on Kalevipoja käsitlemise eelduseks. Aga: hüüdnimeks oli “Neitsi Johannes” ja gümnaasiumitüdrukud tegid “Värsi- ja keelevigade pärast, mis neis lauludes esinevad, peaks temaga mõndagi tütarlapselikku nalja. Õpetajana oli Aavik era- nende avalik ettekandmine otse ära keeldama” (697). poolik ja kättemaksuhimuline, vähemalt üks õpilane loobus selle Eesti kirjanduse ja kirjanike väärtustamist koolis võrdleb Aavik kommunistliku ajupesuga Venemaal, tal on hirm, et eesti

878 879 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint noorsugu mõjutatakse koolis püsivalt eesti kirjandusest lugu pi- Aaviku lemmiklugemisvara hulka kuulusid aheljärjejuttudena dama (66). Kuid teisal ütleb ta, et “yks tõhosaim vahend Eesti 1860. aastatest alates prantsuse ja vene keeles vorbitud pseudo- noorsoo venestamise vasto oli teda juba varakolt läbi immutada ajaloolised põnevusromaanid. Neid tõlgiti Aaviku noorpõlve ajal eestikeelse lektüüriga” (334). usinalt ka eesti keelde. Aavikul on õigus: Grahv Monte Kristo laa- Keeruliste keelereeglite päheõppimist peab Aavik väga oluli- dis põnevusjutud panid aluse rahva lugemisharrastusele. Sellised seks (133). Aavikule meeldisid riuklikud keelereeglid ning keele- järjeväljaanded käisid veel uue Nõukogude okupatsiooni algusaas- uuendus on neid eesti keele normgrammatikassegi omajagu juurde tatelgi maal külakorda. Kuid teine asi on, kui küpses eas haritlane toonud (nt lühikese ülivõrde reeglid: nõdrim, paksim). Mõned vaimustub üksnes põnevusromaanidest Marietta ja Prints Valde- Aaviku metoodikamõtted on päris õiged tänapäevasestki vaateko- mar, Igavene juut ja Peterburi mülkad (45–47); viimase ümberju- hast: keeleharjutustes morfoloogiliste vormide muutmine (ainsus tustamisele pühendab ta oma kõige väärtuslikuma Ideepe mahust mitmuseks, sihitise käänete vaheldamine jms; 16). üle kümnendiku (622–689 jm). Milline peaks oleme hea Yldine ajalugu? — Tuleks rõhutada Tõmme kriminaalromaanide poole on vastavuses Aaviku maitse moraali ja moraalsete omaduste tähtsust, laita julmust, egoismi, ja tundeeluga. 1914. aastal alustatud “Hirmu ja õuduse juttude” omakasupüüdlikkust, edevust ja lõbuhimu (13). Kui Aavikul seeria polnud ainult osav võte keeleuuenduse propageerimiseks, õnnestuks (ynneks) kirjutada selline ajalugu, siis oleks see kind- nagu seda tihti on esitatud. lasti ainulaadne kogu maailmas (15). Aavik võrdleb Carl Ro- Üle 60-aastase mehena kavandab Aavik valitud krimide seeriat bert Jakobsoni geograaﬁaõpikut vabariigiaegse õpikuga, tema ning laidab tema meelest kunstlikult ülespuhutud “väärtkirjandust”: sümpaatia on tugevasti Jakobsoni poolel (202). “Otse läiluseni on ära tyydand see eriti meie kooli-kirjanduslugudes kohutavalt ja ˇsablooniliselt toonitet “kirjanduslik väärtus”” (47). Aavikule ei meeldi lugeda realistlikult kujutatud eluviletsust Aaviku esteetiline maitse ning armetust: “Seda on mul valus lugeda; see teeb mind kurvaks ja rikob mu tujo” (392). Talle meeldib ajaviitekirjandus ning ka Aavikust valitseb kujutlus kui suurest kirjanduse ja kunsti tund- muinasjutud (392). Kui tegemist ei oleks Aavikuga, siis nime- jast, esteedist, kelle keeleuuendustki suunas esteetilisema keele tataks sellist kirjandusmaitset vähearenenuks. Ise arvab ta oma taotlemine. maitseotsustustest: “Ma kygenen arvostama ka valitsevaid moode Ideepe Aaviku kunstimaitse on väikekodanlik, biidermeierlik. ega taha neid pimesi igas suhtes juuvida [heaks kiita]” (610). Eriti kriitiline on Aavik modernismi tagasihoidlikegi välgatuste “Väärtkirjanduse” (jutumärgid Aavikult) ja kirjanduse-religiooni suhtes. Ta naudib fotorealistlikku kunsti ja kriminaalromaane. materdamist jätkub mitmeks puhuks. Kirjanduslik dekadents on teda teatud määral huvitanud, aga kui Päeviku teises osas on palju lehekülgi pühendatud põnevus- see muutus maailmakirjanduses moevooluks, siis kaotas ta Aaviku juttude kiitmisele, nende mõju meenutamisele ja ülelugemisel jaoks veetluse (214). nende sisu ümberjutustamisele (487–491, 622–689). Järjekordse Modernismi vastu avaldab ta meelepaha korduvalt ja paneb rünnaku eesti (Vilde, Kitzberg) ja väliskirjanduse klassikute (Tho- modernsemad “kunstnikud” jutumärkidesse (274). Aaviku mait- mas Mann, Ivan Bunin, Shakespeare), koguni antiikautorite sele vastavad puulõikepiltidega perekonnaajakirjad 19. sajandi vastu (Sophokles) võtabki Aavik ette selle harrastusega seoses. lõpust — Gartenlaube ja Rodina: “Ärgo yteldago mulle, et see oli Aaviku sümpaatia on jäägitult põnevusjuttude poolel, klassiline väikekodanlik” (274). Siiski on Aaviku vaated väikekodanlikud kirjandus “ei liiguta meid enam sugugi” (489). kunstist ja ilukirjandusest poliitikani, Gartenlaube’st juudipogrom- mide vaatemängudena jälgimiseni.

880 8 881 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint

Aaviku arvates on moodne kirjandus, mis esitab elu ja ini- Aavik kasutab pahelise sündmustiku iseloomustamisel harva meste toorust, labasust, roppust ja nilbust, noorsoole kõlbeliselt esinevaid ladina ja prantsuse päritolu võõrsõnu: reveleerima ‘ava- kahjulik. Samasuguseid elupilte kujutavad põnevusromaanid on nema, nähtavale tulema’ (587), lastsiivne ‘ihar, kiimaline’ (653), aga väga kasulikud, kuna nad oma põnevusega hoiavad niihästi ruiin : ruiini ‘ruineerimine’ (652), gamään ‘pr tänavapoiss või täiskasvanuid kui noorsugu eemal palju kardetavamatest huvi- -plika’ (682), sutenyy (665). dest (489, ka 500–501). Põnevusromaanide jutustamise kunst on Kui lugeja oskab soome keelt ja teisi võõrkeeli, siis pole isegi Aaviku arvates asi, mida Tuglas ja A. H. Tammsaare ei oska (557– kõige uuenduslikumat keelt raske passiivselt vastu võtta. Uuenda- 558). tud keel on sõnavaraliselt nagu üks tundmatu põnev släng, millest saab ilma suurte kadudeta aru. Aga selle slängi uuenduslik gram- Peterburi mülkad matika tundub pigem keelega mänglemisena. Põnevusromaaniga tegelemise vahepeale mahuvad lühemad 1943. aasta juulis hakkab Aavik huvituma vene kirjaniku Vsevo- tagasipõiked varasemasse Kuressaarde ja mõtted sõjasündmuste lod Krestovski (1840–1895) põnevusromaanist Peterburi mülkad. kohta. Ta hangib endale romaani (vene keeles) ja septembrist alates pühendub selle lugemisele ja sisu ümberjutustamisele kuni päeviku lõpuni (november 1943). Põnevusromaani lugemine on Kaumat ja raamatukapp talle nagu värskendav kümblus. Teistsuguse kirjanduse kohta ütleb ta: “miljööd ja iseloomud ei huvita mind põrmugi” (526, Ideaalne Kaumat (töökamber, suure algustähega kohanimi) on ka 557). Aaviku kujutluses korduvalt. Kaumatis on tähtsal kohal niker- Peterburi mülgaste heroiinide ja heeroste (enamasti lõbu- distega raamatukapp. Kapp sisaldab Aaviku maitse järgi valitud tüdrukud ja langenud naised, kelmid ja roimarid) juhtumised eesti kirjandust ja keeleuuenduse-alaseid teoseid (84–87). Hili- lõbumajades, trahterites ja urgastes, pansionaatides ja võõraste- semates arendustes väärivad sellesse reliikviate kappi asetamist majades pakuvad Aavikule tõelist naudingut: “See on pato ja üksnes Aaviku enda teosed ja tõlked, lõpuks jõuab ta aga äratund- nisva [pahe] põrgulik veetlus, mis suurt massi ahvatleb seda teost misele, et ainus raamat, mis võib väärida kohta selles altarikapis, lugema. Ometi seejuures yletab see eluviletsuse kujotamises Tols- on tema ideede päevik Ideepe (111). toi ja Dostojevski” (597), ka on Krestovki parem stilist kui Turge- Oma lemmikraamatule on Aavik kavandanud ka köite: tumero- nev (681, ka 685). heline kaanekate, selg tumepruunist nahast, kaante nurkadel me- Peterburi mülgaste sündmustiku põhjalik kirjeldus (627–630, tallplaadid. “Nii paljo mu omi lemmikmõtteid sisaldav ja nii ilu- 632–639, 640–662, 664–689) on ühtlasi uuendusliku keele de- sas köites teos võiks kaugelt rohkem olla mu lemmikraamatuks monstratsioon: kõik registrid on valla sõnavaras ja grammati- kui mingi muu” (198). TEA Kirjastus on Ideepe trükiväljaandes kas. Aaviku leiutatud kunstlikud käändevormid k-relatiiv ja n- jõudumööda neid juhtnööre järginud. agentaal (681: “Ta eluloost [---] kirjotetug ta austajan”) esinevad Kaumatis on ka ühe Saksa doomkiriko nikerdatud makett ja suure sagedusega, kohtab märterneipa ja juhlalikko ymbristot (pi- palju muud iseäralikku. Ometi peab Kaumat jätma range ja au- dulikku ümbrust; 647). Muu päevikutekstiga võrreldes sageneb kartust sisendava mulje. nue-gerundiiv (647: “Istunue tyki aega”, 649: “kuulnue ka surnu Aavik ütleb endal olevat avantüürivaimu (87), tegelikkuses ellu ärkamisest”; 653: “Tääsnue, et Maaˇsal ei ole enam raha”), piirdub see turvaliselt tugitoolis istudes raamatute vahendusel aga teksti eksib ka tavapärane konstruktsioon olles teda enne seiklemisega. Kaumatis loeks ta oma tõlkeid lemmikkirjanikest: näind (649). E. A. Poe, Dostojevski, Turgenev, Aho, Bourget. Aga ta loeks

882 883 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint seal ka Piiblit, saksa klassikuid, Shakespeare’i, antiikkirjandust, varjundid ning polp muutub samasuguseks alakehasõnaks nagu eriti aga põnevusjutte. tagumik. Eraldi raamatukoguruum peaks olema suur ja rikkalik. Sellises On kerge märgata (olvata) inimese kehaosi tähistavate kunst- kodus, kus on Ideaalne Kaumat ja raamatukoguruum, kus kelder sõnade ühetaolist ehitust: keha (kere) keskosa on rümp (vrd saksa ja sahver on rikkalikult varustatud kaua säiliva hea-paremaga ja der Rumpf), rümba ühes otsas on kolp ja teises polp. Need sõnad napsidega, “võiks rahulikolt afrontida kasvõi kuus aastat vältavat on ühesuguse silbiehitusega, kolp ja polp on lausa riimsõnad, kõik sõjaaega” (89). on ka a-tüvelised (rümba, kolba, polba); laup ja laip on samuti a-tüvelised ning nad erinevad loetletutest silbiehituse poolest väga vähe. Tüvemuutuse osas esindavad kõik need sõnad topeltklusiili Volbe polp astmevaheldust: rümpa : rümba (rümp-pa : rüm-ba). Et Aaviku eelistatud tüvemitmus a-tüvedes on eriti keerulise reeglistikuga, Naisesse üldse ja eesti naisesse eriti suhtus Aavik ülalt alla vaatava siis mitmuses see sõnapere siiski lahkneb: rümpi, kolpi, polpi, kuid meesõiguslasena: “Ta patriotism ja rahvuslus, niipaljo kui tal seda laupu ja laipu. yldse on olemas, on pääliskaudne, seepärast iga isikliko kasu ja mõno lootus või väline hädaoht puhub selle kohe kergesti” (53). Kehasõnade ühesugune silbiehitus võib olla juhus, aga võib ka Saksa okupatsiooni ajal eesti naistega seostunud nähtused küllap olla, et rolli on mänginud varasemate kunsttüvede mõju. Loomuli- andsid alust sellisele hinnangule. kus keeles ei ole käsi ja jalg, nina ja suu, sõrm ja varvas ühesuguse silbiehitusega. Saksastamisprogrammi käivitumise korral arvas Aavik eesti naistest, et “siis paljod Eesti naised hakkavad oma meestele Oleks mõistlik, kui kirjakeele arendamisel järgitaks keeletea- päänima [pääle käima], et nad nõustuksid panema lapsed Saksa duse tõdesid: lihttüvedel ei ole semantilist sisestruktuuri, aga tu- kooli” (607). Aga samas leidis ta, et selles küsimuses “saab olema letusliidetega sõnadel on (tuletusliide muudab juursõna tähendust ka kyllalt erandeid Eesti naiste hulgas”. enam-vähem ühesugusel viisil: nt kuld ja kuldne, puu ja puine, vesi ja vesine). Eesti keele ühesilbilistel lihttüvedel ei ole sõna Oma naisest Aleksandrast (Alli, A.) kirjutab Aavik kerge hal- silbistruktuurist tulenevat tähenduskomponenti. Isegi kui sõna si- vakspanuga (119–121, 477, 616–617, 620), kuigi tunneb rõõmu saldab mõne ammuse ähmaseks muutunud tuletusliite, siis tun- naise hangitud suhkrust, tallanahast, tubakast, toiduainetest. Oma neks selle ära üksnes keeleajaloos pädev teadlane. Keel ei Kuressaare noorpõlve suhtlemisringi neidudest mäletab ta üsna säilita tüveosiste tähendust, millel enam pole aktuaalset funkt- ebakohaseid üksikasju (nt 462, 593–594). siooni. Germaani või slaavi keelte grammatiline sugu võis kau- Sotside ja muude punaste üks süü Aaviku silmis on seegi, et nad getel aegadel olla tähenduslik, aga tänapäevased keeled ei lase taotlevad naistele meestega ühesuguseid haridusvõimalusi. Aavik põhjendada, miks öö (die Nacht, noqь) on naissoost ja päev mees- leiab, et naise pääaju on natuke teisiti ehitatud, nimelt nõnda, et see soost (der Tag, denь). Keelekorraldus ei suudaks neid sõnu suruda vähem võimeline on abstraktseks mõtlemiseks (565–566). Naise ühte muuttüüpi, kuigi nad on ühes mõistepiirkonnas. kolbast pole palju loota. Seevastu palju on oodata naise volbest Kui inimese kehaga seostuvad kunstsõnad on Aavikul ühetao- polbast (iharast tagumikust): “Naise kehakujo veetlevus seisneb lise häälikulise ehitusega, siis võib selles näha (alateadlikku) taot- päämiselt peenes pihas ja meeldivakujolises, volbes polbas” (461). lust anda ühe mõistepiirkonna sõnadele häälikulisi ja morfoloo- Aavik jõuab volbe polbani peaaegu iga kord, kui ta kirjutab nais- gilisi ühisjooni, justkui oleksid nad tuletatud sõnad (pikk silp + p). test. Selles ei ole midagi taunitavat, kuid see ei ole keeleteadusega Muidugi kõlab volbe (vrd ingl voluptuous) polp esteetilisemalt põhjendatav meetod. kui ihar tagumik, aga ainult nii kaua, kuni need kunstsõnad muutuvad tavaliseks. Siis liituvad ka volbe polbaga harjumuspärased

884 885 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint

LÕPETUSEKS tud Helgi Vihma saatesõna ja Toomas Haugi asjatundlikud kom- mentaarid ning viited ajakirjas Mana 1966. ja 1967. aastal ning Selle essee moto on Georg Brandese Kierkegaardi-käsitlusest. mujal avaldatud katkenditele Ideepest. Toomas Haugi toimetatud Esimese lause esimest poolt korratakse Brandesest sõltumatult publikatsioon näib olevat ümber kirjutatud igati korrektselt, kuid tihti, teist poolt mitte. Teinegi Brandeselt valitud lause võiks väljavõtete kontekst jääb napiks. sama hästi olla kirjutatud Aaviku ja Aaviku-imetlemise kohta: 2003. aastal Loomingus avaldatu heidab valgust Aaviku keele- suhtumises Aavikusse ja keeleuuendusse on palju rohkem isik- uuenduse radikaliseerumisele, põhiliselt aga kajastab Aaviku maa- likku meelestatust kui tõe taotlemist. ilmavaadet, tema ühiskondlikke, eetilisi ja esteetilisigi seisukohti. Søren Kierkegaard ja Johannes Aavik ei ole võrreldavad, kuid Toomas Haugi valiku hulgas on mõnedki Aaviku kõige jõrmimad mõnevõrra siiski. Mõlemaid iseloomustab otsesõnu väljendatud avaldused: “Surgu venelasi võimalikult rohkesti!”, “Muuk oli kõrge enesehinnang, meisterlikkus keelelises väljendumises, veen- täiesti rõivakeele mees. [---] See oli saatuse sõrm: teda tabas ka- misvõime, fanaatiline kirg oma missioonile pühendumises, kaldu- ristus”, ja teisi sama kanguskraadiga Aaviku kohtuotsuseid, kaasa vus kohtumõistmisele. Nende kõlbelisus seevastu on erinev: Kier- arvatud iseseisvusaegse Eesti nimetamine Loll-Eestiks. kegaard on moralist ja tema moraalijutlused on kõrge sihiseadmi- Loomingus avaldatud tekst oleks pidanud äratama tähelepanu sega. Ka Aavik on moralist, aga tema moraal on tihti kahtlase ka keeleuuenduse ja Johannes Aaviku tingimusteta imetlejate hul- väärtusega. gas. Juba tolle seitsmeteistkümne lehekülje põhjal oleks olnud Aaviku Ideepe põhjal võiks kokku panna kõige erinevama põhjust küsida: millega on radikaalses keeleuuenduses õieti te- ideoloogiaga autentsete tsitaatide kogulmaid. Näiteks järgmised gemist? Veel rohkem oleks olnud põhjust küsida: kas Johannes on täiesti võimalikud. Aavik isiksusena saab olla eesti rahvale kõlbluse ja rahvuslik- 1. Aavik kui truu eesti rahvuslane, kes väsimatult töötas eesti kuse eeskujuks? Ent Loomingus avaldatu ei ärgitanud tagasihoid- keele ja eesti kultuuri edendamise nimel ning muretses eesti rahva likkugi mõttevahetust, nagu polekski tegemist küsimustega, mis tuleviku pärast. nõuavad uurimist ja seisukohavõttu. 2. Aavik kui kodanliku ja natsionalistliku kultuuri kriitik. Aaviku juubelikonverentsile 20. novembril 2010 saatis tervi- 3. Aavik kui esteet, kellele ilu polnud mitte üksnes esteetiline, tuse Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul me vaid ka eetiline kategooria. peame Aaviku kombel julgelt oma keelega tegelema. Kas president umbkaudseltki kujutab ette, missugune lõhe lahutab kee- 4. Aavik kui meelelahutuskultuuri nautija ning kõrgkultuuri leteadust ja Aaviku äärmuslikku keeleuuendust? Tõenäoliselt ei halvustaja. osanud president ka Aaviku ideoloogiast ja eetikast midagi hullu 5. Aavik kui egoist, kelle põhihuviks oli eneseeksponeerimine karta, sest see on suuremal või vähemal määral ootamatu peaaegu ja väikekodanlik heaolu. kõigile. 6. Aavik kui põhimõttekindel bolˇsevismivastane ja natsionaal- Helgi Vihma avasõnavõtt Johannes Aaviku juubelikonverent- sotsialismile sümpatiseerija. sil 20. novembril 2010 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia Sellistel ja veel teistelgi vastandlikel teemadel saaks vabalt kir- saalis ei heida kahtluse varjugi Aaviku keeleuuenduse ühelegi jutada magistritöid — Eestis vallatakse valikulise ajaloo meetodit eetele (Vihma 2011). Võib ju mõista, et keeleuuenduse 100. aas- väga hästi. tapäeva puhul sobis piirduda positiivsega. Aga analüüsi nii ei Ideepest on seni kirjutatud vähe. Loomingu 2003. aasta jaa- edendata. Ideepest Helgi Vihma otseselt ei kõnelegi, kuigi tema nuarinumbris avaldas Toomas Haug väljavõtteid Ideepe teks- tundis selle sisu (koos Aili Norbergiga) enne raamatu avalikkuse tist (Aavik 2003). Tookordsele Ideepe lühitutvustusele on lisa- ette tulemist paremini kui keegi teine.

886 887 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt Mati Hint

Konverentsi järel oli Klassikaraadio keelesaadetes Maris Jo- On eesti keelele õnn, et Aaviku keeleuuendus oli, ja suuremgi hannese usutlusi Helgi Vihmaga, milles Vihma asus täielikult õnn on see, et keeleuuenduse kurvi ei tõmmatud lõpmatuseni. Aaviku seisukohtadele keeleuuenduse ja Aaviku-aegsete Eesti Keeleuuendus muutub ebamõistlikuks sellel piiril, kus ta hakkab keeleteadlaste suhtes. Aili Norberg läheb veel kaugemale kui taotlema keele loomuliku süsteemi lõhkumist. Helgi Vihma pidukõne. Norberg leiab, et Ideepe tekst ongi “kee- Minu suhtumist Aavikusse kui isiksusse muudab Ideepe olu- leteoreetiliste ja keeleuuenduslike seisukohtade motiveeritud ra- liselt. Aaviku oreoolist vaimuinimesena ei jää minu jaoks järele kendamine” (2011: 38). See on suur liialdus. Ideepest ei leia kuigi palju. keeleteoreetilisi seisukohti, sealt leiab keeleteaduse ja keeleteadlaste halvustamist, millega õigustatakse keeleuuenduse avantüüre. Kirjandus Aaviku idealiseerimisel ei piirdu Aili Norberg keeleuuenduse- ga. Ta leiab, et Aaviku mõtteid on vaja lugeda igal Eesti inime- A a v i k , Johannes 2003. Ideepe: Väljavõtteid. Toimetanud ja kom- sel (samas: 40). Ei vähimatki hoiatust, et Aaviku natsionaalsot- mentaaridega varustanud Toomas Haug, Helgi Vihma saatesõna. — sialismi toetavasse ja äärmuslikult venevastasesse ideoloogiasse Looming, nr 1, lk 97–114 tuleks suhtuda ettevaatusega, et tema põlastus eesti kirjanduse ja A a v i k , Johannes, Villem R i d a l a 1916. O sõnastik: Sõnatüved, eesti kultuuri ning koguni eesti rahva vastu ei ole eesti identi- kus endine o (kaugemal esimest silpi) tuleks praegose u asemel jälle teedi ülesehitamisel konstruktiivne, et 14. juunil 1941 küüditatute tarvitusele võtta. (Keelelise uuenduse kirjastik nr 12.) Tartu: Reform parastamist tuleks kuidagi seletada. Muide, Saksa okupatsiooni A h v e n , Eeva 2007. Pilk paberpeeglisse: Keele ja Kirjanduse Ins- tituudi kroonika 1947–1993. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus alguskuudel käis küüditatute parastajate käsi üle kogu Eesti väga B r a n d e s , Georg 2009. Søren Kierkegaard. Tlk Jaan Pärnamäe. halvasti. (Avatud Eesti raamat.) Tartu: Ilmamaa Jaan Õispuu ja Peep Nemvaltsi tasakaalukas ülevaade “Johan- H i n t , Mati 2011. Kas ynned sa olbama sirnangot?: Johannes Aaviku nes Aaviku 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents Tal- visionäärsus keeleteoreetilisest vaatepunktist. — Keel ja Kirjandus, linnas” ajakirjas Keel ja Kirjandus ainult mainib Ideepe esitlust, nr 11, lk 809–820 rohkemaks pole konverentsiülevaates põhjustki (vt Õispuu, Nem- H i n t , Mati 2012. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus. — Keel ja valts 2011). Kirjandus, nr 2, lk 81–102 M a r i p u u , Meelis, Indrek P a a v l e 2005. Die deutsche Zivilverwal- tung in Estland und die estnische Selbstverwaltung. — Olaf Mer- telsmann (Hrsg.). Von Hitler-Stalin-Pakt bis zu Stalins Tod: Estland Lõpuks midagi isiklikku 1939–1953. (Bibliotheca Baltica.) Hamburg, S. 96–127 M e r t e l s m a n n , Olaf 2005. Vom Hitler-Stalin-Pakt bis zu Stalins Eesti keele teadlikest valdajatest on näiteks Jaan Kaplinski täielikult Tod: Estland 1939–1953. — Olaf Mertelsmann (Hrsg.). Von Hitler- distantseerunud Aavikust ja keeleuuendusest, mõni eesti kirja- Stalin-Pakt bis zu Stalins Tod: Estland 1939–1953. (Bibliotheca Bal- mees aga arvab ennast keeleuuenduslaseks, kui kirjutab ü asemel y. tica.) Hamburg, S. 31–50 Nii lihtne see ei ole. N o r b e r g , Aili 2011. Mõtteid Johannes Aaviku ideede päevikust. — Rahvuslik Kontakt, nr 1, lk 37–40 Mina ei ole kunagi olnud Aaviku keeleuuenduse vastane. Olen R o o s , Jaan 2004. Läbi punase öö. IV: 1951. ja 1952. aasta päevik. olnud Aaviku propageerijagi ja aidanud viia tema nime Eesti Tartu: Eesti Kirjanduse Selts ja rahvusvahelise keeleteaduse esindusteostesse. Selles osas ei S a a r e s t e , Andrus 1951. Üksiku ja üldsuse osast keeleelus: Jo- muuda Ideepe minu suhtumisi kuigi palju, kuid siiski: Ideepes hannes Aaviku elutöö puhul. — Pühendusteos Johannes Aavikule eirab Aavik keeleteadust veel otsustavamalt kui varem. Sellega ei 70. sünnipäeva puhul 8. detsembril 1950 = Charisteria Ioanni ole keeleteadlasel võimalik ühineda. Aavik A.D. VI ID. dec. MCML septuagenario oblata. Toim. Henno

888 889 Vaade Johannes Aaviku isiksusele seestpoolt

Jänes, Julius Mägiste, Artur Adson, Gustav Ränk. Lund, 1951, lk 47– 57 S n y d e r , Timothy 2011. Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel. Tlk Rein Muru. Tallinn: Varrak S u i s t o l a , Jouni 1999. Kaleva: Sata vuotta kansan kaikuja. Oulu: Kaleva T a u l i , Valter 1982a. Johannes Aaviku keeleuuendus: Kriitiline üle- vaade. (Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi toimetised 16.) Stock- holm: Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut T a u l i , Valter 1982b. Keeleuuenduse tulemused ja tähtsus. — Tuli- muld, nr 2, lk 87–96 T u u l - Ä n i l i n e , Gertrud 1988. Suure mehe nõrkus. — Mälestusi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumist. Stockholm: Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi Koondis Rootsis, lk 87–92 U u s i S u o m i : Etusivun uutiset 1938–1978. 1978. Toim. Jyrki Vesi- kansa. Helsinki: Uusi Suomi V i h m a , Helgi (koost.) 1990. Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus. Tallinn: Valgus V i h m a , Helgi 2011. Johannes Aavik 130. — Rahvuslik Kontakt, nr 1, lk 21–29 Wuolijoki, Hella1945. Koulutyttöna Tartossa vuosina 1901–1904: Juhani Tervapään yksinpuheluja aikojen draamassa. I osa. Helsinki: Tammi Õ i s p u u , Jaan, Peep N e m v a l t s 2011. Johannes Aaviku 130. sünni- aastapäevale pühendatud konverents Tallinnas. — Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 229–232

MATI HINT (sünd. 1937) on lõpetanud Tartu ülikooli filoloogiatea- duskonna soome-ugri keelte eriharu 1963, filoloogiakandidaat 1971 (Eesti NSV Teaduste Akadeemia), filosoofiadoktor 1997 (Helsingi Üli- kool). Töötanud Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi teadurina 1966–1975; E. Vilde nim Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Pedagoo- gikaülikooli, Tallinna Ülikooli) eesti keele ja kirjanduse kateedri dot- sendi kt, teadur ja vanemteadur 1975–1980, dotsent 1980–1992, eesti keele õppetooli kaasprofessor 1992–1993 ja professor 1993–2002, õppe- tooli juhataja 1995–2000; 2002. aastast emeriitprofessor. Akadeemias on ta avaldanud artikli “Vene keele mõjud eesti keeles” (1990, nr 7, lk 1383–1404) ning kõne “Wiedemanni keeleauhinnas peegeldub Eesti KARIN LUTS ühiskond ja vaimuelu” (2010, nr 7, lk 1208–1218). Kavand maalile “Naine kassiga” (1970. aastate II pool)

890 Kristo Nurmis

1990. aastate alul pidasid mõned ringkonnad raamatut rahvus- pedagoogiliselt nii tähtsaks, et kõneldi vajadusest kuni 100 000 ek- EESTI RAHVA KANNATUSTE semplari järele: üks igale “rahvuslikule eestlasele”. Kuigi enamik ajaloolasi suhtus raamatu taasavaldamisse kriitiliselt, anti AASTA JA SAKSA OKUPATSIOON teos väliseestlase Tiiu Kroll-Simmuli, endise vabadusvõitleja Ants Vooremaa ning nende Austraalia-eestlastest toetajate algatusel 1995. aastal siiski välja. Uustrükki esitleti pidulikult Kristo Nurmis Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis president Lennart Mere osavõtul (Arjakas 1996: 87). Teise trüki müügiedule järgnes 1995. a lõpul kiiresti ka kolmas trükk, mistõttu võib küsida, kas Eesti Vabariigi aastapäevaks 2012. aastal jõudis poelettidele kogu- tegu pole mitte ühe kõige populaarsema Eesti ajalooraamatuga. teose Eesti rahva kannatuste aasta neljas trükk (Tartu: Elmatar; Ometi pole ERKA pelgalt ajalooraamat. Kui 1995. aasta mai- 671 lk). Nõukogude okupatsiooni esimese aasta, 1940–1941 ja niti eufemistlikult, et “teos on oma aja laps ja mõnegi koha võiks 1941. aasta suvesõja sündmusi kajastaval teosel (edaspidi ERKA) täna esitada teisiti” (2. tr, lk 5), on nüüdne Tõnu Tannbergi saa- on olnud Eesti lähiajaloo historiograaﬁas kahtlemata mõjukas tesõna märksa karmim, märkides, et teos “ei kannata tänasel päeval koht. Selle kaks osa, mis on nüüd taas avaldatud ühtede kaante teaduslikust vaatepunktist kriitikat” ning et seda “varjutab tugev vahel, anti välja Saksa okupatsiooni kolmandal aastal, üks 1943. a propagandistlik pitser” (2012: 5). Sääraste üksikute märkuste ja juulis ja teine detsembris, kumbki trükiarvuga 25 000. Kuigi selle osutustega on raamatu avalik vastuvõtt trükisõnas aga enamasti alles jäetud eksemplarid suleti nõukogude ajal raamatukogude eri- piirdunudki. ERKA väljaandmise käiku ja osa Saksa propagandas fondi,1 ringles neid salaja siiski piisavalt. Ajaloolase Küllo Arjaka on puudutatud napisõnaliselt ning pealiskaudselt. Samuti pole se- järgi oli raamat kogu nõukogude aja “tõsiste huviliste ringkonda- nini toodud välja ei raamatu toimetajate ega artiklite autorite ni- des” liikvel (1996: 84). Teose viimase trüki saatesõna kirjuta- mesid. Nii ERKA esimeses trükis kui ka hilisemates väljaannetes nud ajaloolane Tõnu Tannberg tõstab esile, et ERKA “koos teiste on kirjas vaid tehnilise ja keelelise korrektori Rein Nurkse nimi. ametlikult keelatud raamatutega etendasid olulist rolli identiteedi Käesolevas artiklis ei keskenduta ERKAs toodud faktidele säilimisel ja selle kujunemisel, eriti lastes ja noortes” (2012: 5). ega selle teose sõnumi “kestvale” väärtusele, vaid vaatluse all on 1995. aasta uustrükki arvustades on kirjandusteadlane Eerik Teder väljaande tekkelugu ja propagandakvaliteet. Arhiiviallikatele ja väitnud, et raamat on endiselt “säilitanud oma sõnumi ja aktuaal- mälestustele tuginedes püüan selgitada, miks, kuidas ja kes ERKA suse”, kuid vajanuks tänapäevastest teadmistest ja hinnangutest välja andis ning millist vajadust see omal ajal eelkõige rahuldas. lähtuvat asjatundlikku järelsõna (1995).2 Ühtlasi tahan tõstatada ka küsimuse ERKA kui omamoodi ka- noonilise teose mõjust Eesti ajaloo historiograaﬁale väljaspool 11988. a alul toimunud erifondide likvideerimise esimesest ringist selle faktidesse puutuvat ja võimalikku positiivset “identiteedi jäi ta välja kui üks teos neist, “mis propageerib otseselt faˇsismi, rassismi säilitamise” ülesannet. ja sõda, seega ei vasta ka Nõukogude konstitutsioonile”. Vt Erifondid meil. 1988. 2Eerik Teder lisab, et kaaluda võiks ka 1947. aastal Tallinnas ilmunud koguteose Saksa faˇsistlik okupatsioon Eestis aastail 1941–1944 kommenteeritud taasavaldamist, kuid eelkõige tuleks ka kodumaal samuti kommenteeritult välja anda Rootsis ilmunud kümneköiteline Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas (1954–1962).

892 893 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis

AKTUAALSE AJALOO ARHIIV, osakonna (hiljem Rahvakasvatustalitus, seejärel Rahvakasvatuse AKTUAALSE AJALOO KOMITEE JA Peavalitsus) rahvusteaduste ja kirjastuste allosakonna juurde Ak- tuaalse Ajaloo Arhiiv.3 “ÕUDUSTE AASTA” Arhiivi jaoks kogutud informatsiooni, mälestuste, pildimater- Et mõista nõukogude okupatsiooniaasta kogemuse rakendamist jali ja dokumentide korraldamise, läbitöötamise ja kasutamisega Saksa okupatsiooni aegses propagandas, ei saa eirata Nõukogude hakkas tegelema arhiivi juurde loodud Aktuaalse Ajaloo Instituut. aastat ennast. 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsiooniga kaas- Nii rahvusteaduste ja kirjastuste osakonda kui ka arhiivi ja insti- nenud põhjalikud muutused Eesti ühiskonnas, äärmuslik vastuolu tuuti asus ainuisikuliselt juhtima Juhan Libe.4 Tartu ülikooli ﬁ- nõukogude propaganda ja sovetiseerimise tegelikkuse vahel ning losooﬁateaduskonna 1940. aastal ajaloolasena lõpetanud Libe oli seninägematud repressioonid tekitasid kohe Saksa okupatsiooni 1934. aastal olnud vabadussõjalaste häälekandja Võitlus tegevtoi- alul loomuliku nõudluse pädeva informatsiooni järele sellest, mis metaja, veel tollal ka vabadussõjalaste juhi Artur Sirgu abi, nüüd aastail 1939–1941 Eestis tegelikult juhtus. Juba 1941. aasta juuli oli ta aga Hjalmar Mäe abi ja kõnekirjutaja ning sisuliselt ees- lõpul, kuu aega enne Tallinna hõivamist Wehrmachti poolt, kutsus tikeelse ajakirjanduse juht. Aktuaalse Ajaloo Arhiivi eeskujuks Eesti Rahva Muuseum Tartus üles koguma materjali “13 kuud keh- seati iseseisvusajal Vabadussõja uurimiseks ellukutsutud Vaba- tinud punase diktatuuri ajastu” kohta (vt Laid 1941; Säilitagem... dussõja Ajaloo Arhiiv (ja Komitee) (Mäe 2005: 249–250), mis 1941). pidi lisama asutuse kuvandile rahvusliku järjepidevuse iseloomu.5 Peagi aktiveerus ka rinde järel Eestisse jõudnud Saksa propa- 1942. aasta veebruaris teatasid Eesti ajalehed, et Aktuaalse gandaaparaat. Saksa sõjapropaganda põhieesmärk idas oli lüüa Ajaloo Arhiiv teeb ettevalmistusi albumi-koguteose “Õuduste kiil vaenlase tsiviilelanikkonna ja kommunistliku võimu vahele aasta” väljaandmiseks. Loosungi all “Jäädvustagem hoiatuseks ning näidata Saksamaad “juudi-bolˇsevismist” vabastajana. Pro- tulevastele põlvedele õuduste aasta elamused” kutsuti lugejaid paganda teisteks põhiteemadeks olid Saksamaa võimsuse ja hea- saatma ajalehtedele materjali, mälestusi ja kaastöid nõukogude olu ülistamine (nn Deutschland-propaganda) ning “bolˇsevistliku aasta kohta (Jäädvustagem... 1941; C. 1941). Juhan Libe algse terrori ja kaose” järgne ida-alade ülesehitamine (Aufbau) ja helge kavatsusena pidi raamat välja antama neljaosalise seeriana “läinud tulevik (Buchbender 1978: 54, 272–275). See pidi soosima deser- terrori-aasta sündmuste dokumentaalseks kinnitamiseks ja kom- teerimist Punaarmeest ning aitama kindlustada Saksa okupatsioo- munismivastase propaganda arendamiseks”.6 nivõimudele kuuleka tagala. Hitleri-Stalini pakti alusel vastselt “Õuduste aasta” mõte polnud aga mitte niivõrd kohaliku alga- sovetiseeritud Balti riigid olid ülejäänud ida-alaga võrreles erand- tuse väljendus, vaid ilmselt Saksamaa idapropaganda tüüpprojekt. lik piirkond, sest ei pidanud bolˇsevike võimu “omaks” ning saks- Saksa propaganda oli juba enne idasõjakäiku otsustanud panna lasi tervitati esialgu ka tegelikult vabastajatena. Seetõttu lähtus suurt rõhku nõukogude terrori kasutamisele Saksamaa sõjapro- nõukogude okupatsiooniaasta sündmuste kajastamise algatus nii paganda huvides. Lätis ilmus 1942. aasta esimesel poolel Pauls kohalikelt elanikelt kui ka uutelt vallutajatelt. Koval¸evskise, Oskars Nor¯itise ja Mik¸elis Goppersi toimetamisel Saksa sõjaväeline haldusvõim seadis 1941. aasta septembris ametisse Eesti Omavalitsuse, mis pidi täitma anastajate ülesan- 3Riigiarhiiv (= ERA), f R-81 (Haridusdirektoorium), n 2, s 239, l 5. deid. Selle üks liikmeid, muu hulgas omamaise propaganda eest 4Sealsamas. vastutav haridusdirektor Hjalmar Mäe (alates 1942. a uusaastast 5Ajakirjanduses nimetatigi käesolevat sõda juba selle algusaastal Eesti Omavalitsuse (ainu)juht), koondas ERMi alustatud kogu- “Eesti teiseks Vabadussõjaks”. Vt K. E. 1941. mistöö 1941. aasta lõpuks enda ametkonna alla. Selleks moo- 6ERA, f R-81, n 2, s 239, l 5. Esimese köite puhul ilmunud arvustuses dustati Haridusdirektooriumi propagandaüksuse rahvakasvatuse öeldakse siiski, et teos on kavas avaldada kolmes köites. Vt Volke 1943.

894 895 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis sarnase pealkirjaga raamat Õudne aasta: Piltide ja dokumentide Tumils-Tumiloviˇcs. Eestlastest oli filmi juures tegev Ostland- kogumik bolˇsevike ajast Lätis 17. VI 1940 kuni 1. VII 1941 (Baigais Filmi esindaja Eestis sündmustekroonika alal Juhan Kuslap. Aja- gads: Att¯elu un dokumentu kr¯ajums par bol¸ˇseviku laiku Latvij¯a lehe sõnastuse järgi pidi film käsitlema “enamliku võimu laasta- no 17.VI.1940 l¯ıdz 1.VII.1941; R¯ıga: Zelta ¯abele, 1942, 95 lk; mistööd kõigil elualadel, eriti aga enamlikku terrorit” (Enamlik... 1943, 96 lk).7 Sama teos ilmus 1943. aastal saksa keeles peal- 1943). 1944. aasta mai lõpul teatati, et Riga-Filmi toodanguna kirja all Õuduste aasta: Läti bolˇsevike võimu all 1940/1941 (Das ongi nüüd Riias valminud nõukogude aastat Eestis käsitlev 45-mi- Jahr des Grauens: Lettland unter der Herrschaft des Bolschewis- nutiline film Punane udu, mille eestikeelse teksti luges sisse Felix mus 1940/1941; 80 lk. Vt Das Jahr... 1943). Ka Leedus ilmus Moor ja mis peagi jõuab Eesti kinodesse (H. A. 1944).12 Valminud 1941. aasta sügisel asutatud uurimisbüroo väljaandel ja Juozas propagandafilm kannab täispealkirja Punane udu: Enamlaste va- Balˇci¯unas-Svaistaseˇ toimetamisel jätkväljaanne pealkirjaga Leedu litsusaasta Eestis (Roter Nebel: Ein Jahr bolschewistenherrschaft arhiivid: Bolˇsevismi aastad (Lietuvi¸uarchyvas: Bolˇsevizmo me- in Estland) ning toetub tiitrikirje järgi dokumentidele, kroonika- tai. I–IV. Kaunas: Studij¸ubiuro leidinys, 1942–1943).8 filmidele, fotodele ja kirjutistele. 1942. aastal oli tehtud samani- “Õuduste aastat” kajastati ka teistes keskkondades. 1941. aasta meline film ka Läti nõukogude aasta kohta Sarkan¯amigla (Riia: detsembris korraldas Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis koos- Ostlandfilm GmbH/Riga-Film, Zentralfilmgesellschaft Ost’ile; töös Eesti Omavalitsuse rahvakasvatusosakonnaga Tallinnas näi- produtsent J¯anis S¯ılis, 1200 m, 42 min.). Nii eesti- kui ka lätikeelse tuse “Aasta bolˇsevistlikku võimu Eestis”.9 Niisamuti korral- filmi autorsus jääb siiski ebaselgeks. Saksa filmitoodangut vallu- das Joseph Goebbelsi propagandaministeerium 1942. aasta sutatud ida-aladel uurinud ajaloolane Ralf Forster oma käsitluses vel Ostlandi keskuses Riias rändnäituse “Euroopa saatusvõitlus Eesti kohta käivat filmi ei maini ning nimetab 40-minutilise Läti idas” (Europas Schicksalskampf im Osten), millele lisati välja- versiooni tegijana hoopis Voldem¯ars P¯ucet (2009).13 Mõlemad panek “Aasta bolˇsevismi Ostlandis”. Viimase jaoks oli Eestimaa filmid algavad saksakeelse tiitelkaadriga “Roter Nebel” ja nende Kindralkomissariaadi propagandaosakond koos Eesti Omavalit- tootjaks oli Berliini propagandaministeeriumile alluv Ostland- suse rahvakasvatustalitusega saatnud materjale ka Eestist.10 1943. aasta mais teatas ajaleht Eesti Sõna, et suvel valmistab Ostland-Filmi Riia osakond vastukaaluks enamlaste propagan- dafilmile Eestlaste maa11 filmi “Aasta enamlikku võimutsemist 12Ajalehes öeldi ka, et filmi saatemuusika pärineb nimekatelt Läti Eestis”, mille eeltöödeks viibib Tallinnas reˇzissöör Konstant¯ıns muusikameestelt. Eesti Julgeolekupolitsei polnud sellega rahul, teata- des 1944. aasta juunikuu aruandes: “Eestlaste kaebused propagandaasu- 7 1998. aastal ilmus sellest Riias 95-leheküljeline kordustrükk ning tuste kohta on täielikult õigustatud, kui näiteks Riias vändatud filmi 2003. aastal 212-leheküljeline läti-, inglis- ja venekeelne uustrükk. bolˇsevistlikust terroriaastast Eestis saatemuusika on kirjutanud läti heli- Vt Baigais. . . 1998, 2003. looja. Kas siis Eestis pole piisavalt heliloojaid?” (Eesti Julgeolekupolit- 8Vt 1952. a Brooklynis ilmunud kolme esimese köite kordustrükki sei. . . 2002: 295). www.partizanai.org/failai/pdf/bolsevizmo-metai.pdf ning neljandat köi- 13Läti filmist valmis Iraani päritolu filmilevitaja ja -produtsendi det lt.scribd.com/doc/97110848/LIETUVI%C5%B2-ARCHYVAS-BOL Vasgen (Vahagen, Vahayn) Badali käe all 1944. aasta oktoobris ning %C5%A0EVIZMO-METAI-IV. läbis detsembris tsensuuri ka saksakeelne lühiversioon (17 min.). Läti 9ERA, f R-81, n 1, s 46, l 49. versiooni kavatses Ostland-Film sünkroniseerida kahekümnesse keelde 10ERA, f R-65 (Kindralkomissar Tallinnas), n 2, s 38, l 4. ning levitada seda Baltikumi nõukogude-kogemuse tutvustamiseks ja 11Tegelikult Eesti Kultuurfilmi ja Leningradi Kinokroonika Stuu- Saksa sõjapanuse propageerimiseks ka neutraalsetes riikides. Saksa- dio propagandafilm Eestimaa (1941), autor ja reˇzissöör Vassili Beljajev. maa Liiduarhiivis leidub filmi ümbermonteeritud saksakeelne versioon Vt www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/2240/. rootsikeelsete subtiitritega (Forster 2009: 54, 56–57, 184).

896 9 897 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis

Film GmbH, millele kuulus ja mis juhtis kogu Ostlandi fil- ris pressiameti juhile Karl Pärlile (Kokla 1959: 165).17 Iseseis- mitööstust, sh ka Eesti filmiasjandust.14 vusaegse välisministeeriumi noor ametnik Pärl oli üks väheseid Eesti Omavalitsuse enda propagandaalgatused jäid esialgu juhtivaid propagandaametnikke, kelle taust polnud seotud vaba- küündimatuks. Veidra näitena võib tuua seni arhiivis leiduva dussõjalaste ega Sakala üliõpilaskorporatsiooniga (ta oli korpo- pateetilise ja tugevasti juudivastase filmistsenaariumi 1941. a ratsioon Vironia liige). Tema karjääris oli ilmselt oma osa üli- küüditamise kohta Eestis. Selle 1942. aasta veebruaris kirja pan- kooliaegsel tutvusel Libega (mõlemad töötasid Üliõpilaslehe juu- dud visandi tööpealkirjaks on märgitud “Punane tuul”. Tekst res) ning suvesõjaaegsel tegevusel metsavennana, kus Pärl sai ka tõlgiti saksa keelde ja seda levitati ilmselt ka Saksa ametkonda- käest raskelt vigastada. Samas oli Pärl ainuke propagandaamet- des.15 Pole teada, et sellele natsionaalsotsialistlikku dogmaatikat nik, kes töötas oma kohal kuni Saksa okupatsiooni aja lõpuni. alandlikult järgivale stsenaariumile siiski mingit vastukaja oleks Aktuaalse Ajaloo Arhiivi juhtimine läks üha enam selle vanemre- tulnud. ferendi õigusteadlase Heino Tarmi hoole alla. Erinevalt Läti Õuduste aastast jäi selle Eesti versiooni ilmu- Propaganda tugevdamist 1943. aastal kannustasid aga eelkõige mine esialgu venima. See tekitas rahulolematust nii sakslastes kui sõjasündmused. Stalingradi lahingu kaotuse järel oli Joseph ka 1942. aasta lõpul Rahvakasvatuse Peavalitsuse uueks juhiks Goebbels kuulutanud välja totaalse sõja. Tema salajase propa- tõusnud Boris Meretis. Tegu ei olnud kirjastusameti juhi ainsa gandakorralduse järgi ei tulnud käimasolevat sõda kujutada mitte pooleli oleva tööga ning Libe oli tuntud boheemlasliku käitumise enam võitlusena Saksamaa ja tema “eluruumi” pärast, vaid kogu ja alkoholiprobleemide poolest (Meret 1984: 189). Peale selle Euroopa “kultuurkontinendi“ eest “siseaasialiku juudi-bolˇsevismi avastati asutuse sisekontrolli käigus, et materjali kogumises ja vastu”. Rõhutada tuli Saksamaa ülesehitavat osa pärast bolˇsevike töö kirjutamises valitseb paras kaos, kogutud materjale on ja- “plaanipärast hävitamispoliitikat” vastavalt Stalini põletatud maa gatud välja ajalehtedele seda registreerimata, mistõttu oli arhiiv taktikale ning olla igal moel ettevaatlik oma väljendustes, mida üpris lünklik.16 Libe suutmatuse tõttu teost lõpule viia delegee- bolˇsevistlik propaganda võiks ära kasutada, et “säästa Saksa verd riti “Õuduste aasta” väljaandmine hiljemalt 1942. aasta detsemb- ja saavutada võit” (Buchbender 1978: 315–319). Jaanuari lõpul oli jõuliselt alustatud Eesti Leegioni teise mobilisatsioonikampaa- niaga, osa aastakäike juba tegelikult sundmobiliseerides. 14Eesti Kultuurfilmi ja Kinokroonika Eesti Stuudio laboratooriumi juhatajana ning Saksa ajal Ostlandfilmi esindajana Tallinnas töötanud Kuna Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsuse populaarsus August Eljari (1904–1988) vangistati 1945. aasta veebruaris ning samal ajal ainult langes, hakkasid nii SD kui ka Kindralkomis- mõisteti §58-1a alusel kümneks aastaks sunnitöölaagrisse koos õigus- sariaadi propagandaosakond otsima üha enam ühendust kohalike te kaotamisega viieks aastaks. Hiljem on ta kirjeldanud, kuidas eel- autoriteetsete avaliku elu tegelastega, endiste poliitikute ja tuntud uurimisel pinniti temalt andmeid Punase udu kohta: “Kaevanud polnud kirjanikega. Näiteks loodi juba 1943. aasta kevadel mobilisat- keegi. Need, kes olid selle filmi tegijad, olid jalga lasknud. Keegi sioonipropaganda toetuseks tuntud avaliku elu tegelastest koosnev Dumilovitˇsoli reˇzissööriks, kes oli seadnud filmi kokku. Mina teda Eesti Leegioni Sõprade Selts. Seltsi nime all avaldati üleskutseid varem ei tundnud, Minult paluti saata varasemaid ringvaateid ja ajakirja üksikuid artikleid leegioni astumise toetuseks. Enamik neile jandust, päevalehti. Ma saatsin ka ja see oligi kõik. Kirjavahetusest alla kirjutanutest piirdus siiski vaid nimelise osavõtuga, Johannes saadi minu nimi, minu aadress. Kedagi ei olnud võtta. Siis oli ükski süüdlane” (Lauri 1989: 37). 17Pressiameti ülesandeks oli peamiselt Eestimaa Kindralkomissa- 15ERA, f R-81, n 1, s 273, l 155–159. riaadi propagandaosakonna ja Eesti Omavalitsuse uudismaterjali va- 16ERA, f 4996 (Eesti Sõjaveteranide Sõprusühing), n 1, s 158, l 23 hendamine eestikeelsele ajakirjandusele. Ajakirjanduse ideoloogi- (Jaan Perti käsikirjalised mälestused); ERA, f R-113 (Kirjastus Eesti liste, haldus- ja isikkoosseisu küsimustega tegeles Juhan Libe juhitud Kirjastus), n 1, s 8, l 45. kirjastusamet.

898 899 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis

Klesmenti järgi polnud mitmed neist üleskutset enne allakirjuta- lema oli palutud ka ajalooprofessor Hendrik Sepp, kuid ta suri mist näinudki (1959: 13).18 enne (Kogutakse... 1943). Hiljem liitusid sõjaväelased: Kind- Eesti Leegioni Sõprade Seltsi eeskujul ja Boris Mereti ette- ralinspektuuri personaliosakonna ülem kolonelleitnant Herman panekul moodustati 1943. aasta kevadel Aktuaalse Ajaloo Arhiivi Stokkebi ja Omakaitse Peavalitsuse ajaloojaosakonna juht ma- juurde samuti nimekaist avaliku elu tegelastest koosnev Aktuaalse jor Hengo Tulnola, juhatuseliikme asemikuks valiti major Juhan Ajaloo Komitee (pärast maakondlike komiteede loomist Peako- Madise samuti Kindralinspektuurist (Arens 1967: 107). Orga- mitee), mida kasutati nii materjali kogumise innustamiseks kui ka nisatsiooni tegeliku puudumise tõttu oli komiteel sarnasust Eesti ERKA propageerimiseks. Komitee mitmed liikmed olid ka ERKA Leegioni Sõprade Seltsiga. artiklite autorid. Erinevalt varasematest Eesti Omavalitsuse pro- Nõukogude aasta ja suvesõja kohta käiva informatsiooni ning pagandaettevõtmistest oli Mereti sõnul nüüd tarvis “ligi tõmmata materjalide ülemaaliseks kogumiseks hakati alates 1943. aasta võimalikult laiade ringkondade koostöö” (1984: 179). Komitee septembrist moodustama maakondlikke uurimistoimkondi ehk seisis eraldi Aktuaalse Ajaloo Arhiivist ega kuulunud seega amet- alamkomiteesid. Heino Tarmi soovitusel otsustas Meret lubada likult Rahvakasvatuse Peavalitsuse koosseisu, kujutades endast toimkondade kujundamist väljaspool “poliitilise varjundiga” maa- n-ö seltskondlikku rühmitust (Klesment 1959: 12). kondlikke rahvakasvatusameteid (Meret 1984: 179). Viimastes Komitee liikmeskond moodustati Rahvakasvatuse Peavalit- olid tegevad põhiliselt endised vabadussõjalased ning need ame- suse eestvõttel autoriteetsetest avaliku elu tegelastest. Selle vor- tid olid rahva seas äärmiselt ebapopulaarsed nagu Mereti peava- miliseks esimeheks sai haridusdirektori abi, ajalooprofessor Ju- litsuski, mistõttu nende tegevusega ei olnud rahul ka julgeoleku- han Vasar, esimehe asetäitjateks Tartu ülikooli rektor Edgar Kant, politsei (Eesti Julgeolekupolitsei... 2002: 30, 161, 295; Kures Majandus- ja Rahandusdirektooriumi nõunik ning endine riigi- 1945). 1944. aasta kevadel viidi Aktuaalse Ajaloo Arhiiv Rahva- kogulane Johannes Klesment, major Gustav Simmo, sekretäriks kasvatuse Peavalitsuse alt Haridusdirektooriumi koosseisu.20 Heino Tarm (hiljem täitis seda kohta õigusteadlane Ilmar Arens). Maakondlike alamkomiteede liikmeks said enamasti kohalike Komitee teised liikmed olid peapiiskop professor Johan Kõpp,19 omavalitsuste juhid, koolitegelased ja rahvakasvatusametite ju- Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan professor Jüri Uluots (va- hatajad. Materjali koguti peamiselt selleks väljavalitud isikutelt, liti hiljem juhatusse), Tartu ülikooli raamatukogu juhataja Fried- asutuste juhtivametnikelt ja sõjaväelastelt, kohalike omavalitsuste rich Puksoo, statistik Juhan Jaanusson. Nimekirja täiendasid tegelastelt ning maapiirkondades maakooliõpetajatelt. Avalikud Rahvakasvatuse Peavalitsuse töötajad: juhataja Boris Meret, pres- üleskutsed materjali saamiseks ei kandnud kuigi palju vilja. siameti juhataja Karl Pärl ning ametnik Voldemar Veedam. Osa- Komitee rahvuslikult meelestatud liikmed olid hakanud peagi kasutama asutuse tööga kaasnevaid eesõigusi ülemaaliseks põ- 181943. aasta märtsis ilmunud esimesel üleskutsel on järgmised ni- randaaluseks poliitiliseks sidepidamiseks ja salajase teabe edas- med: juhatuses kolonel Johannes Soodla, kohtudirektor Oskar Öpik, tamiseks. Ühtlasi koguti dokumente jm materjali ka enda vandeadvokaat Otto Pukk, kirjanik August Gailit; nõukogus vandeadvo- jaoks (Klesment 1959: 12). Selline konspiratiivne tegevus kaat Johan Holberg, Tartu üliõpilaskonna esindaja Ants Kalda, Eesti lõppes aga nn suure rahvuslaste vahistamise aktsiooni tõttu Noorte juht Gustav Kalkun, Tartu ülikooli rektor Edgar Kant, ettevõtte 1944. aasta aprillis, mil julgeolekupolitsei pidas mitmeks kuuks direktor Abel Käbin, sanitaarkindralmajor Hans Leesment, kolonel Jaan kinni ka Heino Tarmi. Meret kurjustab veel 1984. aastal ilmunud Maide, kirjanik August Mälk, kolonelleitnant Arnold Sinka. Vt Eesti meestele. 1943. mälestustes, et algne toimkondade võrgu loomise soovitus tule- 19Johan Kõpp oli seni hoidnud propagandakampaaniatest kõrvale. nes üksnes “teatavate inimeste soovist luua sidevõrk vaenuliku Peapiiskopi kaasamiseks pöördus Meret ise tema poole (Meret 1984: 179). 20ERA, f R-81, n 2, s 2, l 10.

900 901 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis propaganda levitamiseks ja tagala häirimiseks. Selgus, et teata- raamatu põhiülesanne oli anda vastulöök Eesti rahva kannatuste vad rahvuslikud ringkonnad juhituna Rootsist ja Soomest tulevate aastale, mida leidus põranda all endiselt üle maa. Isegi selle kaa- lendlehtede ja juhendite läbi olid unustanud põhilise tõe — Saksa nekujundus näib matkivat Saksa-aegset teost (okastraadimotiiv). rinde varisemine toob tagasi Eesti kodumaale punase valitsuse ja alluvuse Moskvale” (1984: 179). Tarmi vahistamise järel anti Aktuaalse Ajaloo Arhiivi vanemreferendi koht Uluotsa soovitusel EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTA noorele õigusajaloolasele Ilmar Arensile (vt Arens 1967: 107). KAKS KÖIDET JA AUTORID Komitee säärast illegaalset tegevust on hiljem korduvalt esile tõstetud. Samas oli see vaid üks säärane infovahetuskanal (ka- 1943. aasta alul otsustati eestikeelse “Õuduste aasta” pealkiri asen- sutati ka teisi võrgustikke, näiteks Põllumajandusliitu; Klesment dada vähem kõmulise, kuid sedavõrd raskemeelsema “Eesti rahva 1959: 12). kannatuste aastaga”. 1943. aastal jõuti välja anda kaks köidet. Kolmanda köite koostamine oli 1944. aasta suveks lõppenud, kuid Vahemärkusena võib mainida, et Nõukogude tagalas moo- see jäi sõjasündmuste tõttu ilmumata (Kokla 1959: 165).23 dustati 13. aprillil 1942. aastal Moskvas Eestimaa Kommunist- liku (bolˇsevike) Partei Keskkomitee büroo otsusega Suure Isa- Igati natsionaalsotsialistliku propagandatava järgi koostatud maasõja Ajaloo Eesti Vabariiklik Komisjon ja poleks ime, kui ka Läti Õudne aasta oli tegelikult rohkete tsitaadiloosungite, foto- ja dokumendireproduktsioonidega paksem propagandabroˇsüür, ent sel puhul oli vaikimisi eeskujuks Vabadussõja Ajaloo Komitee. 24 Suure Isamaasõja Ajaloo Komisjoni ülesandeks sai “organisee- ERKA kaks osa meenutavad märksa tõsisemaid ajalooköiteid. rida süstemaatilist materjalide kogumist saksa faˇsistlike valluta- 23Tartu vanaraamatukaupmees Aleksander Elbe (1907–1995) kinni- jate vastu peetava Isamaasõja sündmuste kohta Eesti NSV terri- tas 1990. aastate algul siiski, et ta saanud paar päeva enne Tallinna val- tooriumil ja selle sõja kroonika koostamine”. Materjali kogujate lutamist 1944. aasta septembris hankida endale ERKA III köite, mis aga ja uurijate brigaadi juhtis ajaloolane Hans Kruus, kellest sai üldse vangistamisel (1951. aastal) temalt konﬁskeeriti (Teder 1995). Küllo Ar- üks ENSV sõjaaegseid esipropagandiste.21 Komisjoni kuulusid jaka arvamusega (1992), et Riigiarhiivi ERKAd puudutavates säilikutes esimees Nikolai Karotamm, esimehe asetäitja Hans Kruus, liik- võib olla teose kolmanda osa artikleid, ei saa täielikult nõustuda. med August Jakobson, Paul Keerdo ja Joosep Saat (vt Lentsman Säilikutes tunduvad peale ERKAs avaldatud artiklite käsikirjade olevat 1975: 13; Võit jääb meile. 1943: 53). Enamik Kruusi kogutud ERKA jaoks kogutud algmaterjalid, ERKAst välja jäetud või pressiameti materjalist olevat läinud kaduma (Lentsman 1975: 53).22 Siiski selle teosega mitte seotud artikli- ja juhtkirjakavandid nii ajakirjanduse ilmus 1947. aastal kirjastuse Poliitiline Kirjandus väljaandel Tal- kui ka Rahvakasvatuse Peavalitsuse toimetiste jaoks (neid ilmus kolm vihikut). Ainus artikkel, mis oleks ehk võinud ilmuda kolmandas osas, linnas kogumik Saksa faˇsistlik okupatsioon Eestis aastail 1941– kannab pealkirja “Ausammaste lõhkumine bolˇsevike poolt”, sest selle 1944 (571 lk), toimetuse kolleegiumis Max Laosson, Eduard Päll teema kohta koguti üle maa valdadest aktiivselt materjali (ERA, f R-81, ja Joosep Saat. Selle sisuline ja propagandistlik kvaliteet jääb n 1, s 275, l 23–41). ERKA-le alla, olles liiga vähe informatiivne, teadlikult valelik ja 24Rahvakasvatuse Peavalitsuse propagandakäsitust iseloomustab täis lahmivalt stalinistlikke kliˇseesid. Samas on üsna ilmne, et ühes säilikus leiduv Juhan Libe kommentaar kirikuõpetaja ja Eesti Oma- valitsuse haridusdirektori abi Egon Palloni artiklile natsionaalsotsialist- 211940. aastal Johannes Varese valitsuses oli Kruus tegutsenud peale liku kultuuripoliitika kohta “Võitlus võõraste mõjude vastu”: “Stiililiselt mitme teise kõrge ameti lühikest aega ka Informatsiooni Keskuse (vara- tuleb kõrvaldada mõned kliˇseelised kohad ja löövsõnad, mis meie lugeja sem Riiklik Propaganda Talitus) viimase juhina. silmis kahjustaksid Teose objektiivsust. Näiteks “marksistlikud lurju- 22Arhiivis säilinud materjali alusel on Mart Arold ühe osa sellest sed” jne. Käsitlus peaks püsima rahuliku asjalikkuse piirides — siis avaldanud üldpealkirja all Sortside saladused (I–XII; Tartu: Tungal, on võimalik veenvamalt näidata saavutuste suurust” (ERA, f R-81, n 1, 1993–2001). s 273, l 147–151).

902 903 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis

Näib, et selle vormiliseks eeskujuks võeti pigem Vabadussõja ERKA esimese osa autorkond oli seega üsnagi silmapaistev Ajaloo Komitee koguteose Eesti vabadussõda 1918–1920 I ja ning mitmed selle artiklid oma aja kohta tõsiselt võetavad. Kles- II osa (1937–1939; koostaja kolonel August Traksmaa) kui Läti mendi hinnangul oli Saksa eeltsensuur leebe (1959: 11–12), mis Baigais gads. Õieti oli ERKA mõlema teose vahepealses laadis tähendab, et enamus artikleid järgib autorite käsitlust. Samas käsitlus. Säärane propagandataktika — kohandada Saksa propa- pole kahtlust, et raamatu vaatasid enne ilmumist üle nii Hjalmar gandavajadused kohalike tingimuste ja meeleoludega — oli tol- Mäe kui ka Kindralkomissariaadi propaganda- ja tsensuuriamet- lasele Saksa sõjapropagandale Eestis üpris iseloomulik. Autorite kond (Abteilung Propaganda). Eestlaste nõukogude-kogemus ja nimekiri oli kirju: poliitikud, sõjaväelased, ajakirjanikud, kirja- ERKA pealkiri kaasati väljaspool Eestit tehtavasse Saksa propa- nikud, (propaganda)ametnikud jt ehk igas mõttes “laiad ringkon- gandasse. 1944. aasta mais esines Hjalmar Mäe propagandami- nad”, nagu Boris Meret oligi soovinud. nisteeriumi ettepanekul kõnedega pealkirja all “Eesti rahva kanna- Karl Pärli toimetatud ja 1943. aasta juulis ilmunud ERKA esi- tuste aasta” (Das Leidensjahr des estnischen Volkes) ka annektee- mese osa ülesehitus vastab enam-vähem esialgsele neljaosalisele ritud Austria aladel Saksamaal ning okupeeritud Taanis, et eden- kavale. Üksnes Eesti poliitilise sovetiseerimise osa laiendati juu- dada antibolˇsevismi kaudu kohalike solidaarsust natsionaalsotsia- nisündmustest kogu perioodile (baaside leping kuni Eesti annek- listliku reˇziimiga.28 teerimine NSVLi). Artikli “Stalin asub ründamisele” kirjutas Jüri Teose teise köite avaldamiseni jõuti 1943. aasta detsembris. Uluots, “ENSV loomise komöödia” Johannes Klesment. Uluots Sel ajal töötas Saksa sõjapropaganda Eestis täisvõimsusel. Hjal- oli teatavasti Eesti Vabariigi õiguspärane peaminister ning Saksa mar Mäe oli kuulutanud 27. oktoobril välja esimese avaliku sund- okupatsiooni ajal Tartu ülikooli Eesti õigusajaloo professor. Ju- mobilisatsiooni, millele järgnesid mitmed Berliinist tellitud ja rist Klesment oli tuntud kui Konstantin Pätsi põhiseaduse peamine Rahvakasvatuse Peavalitsuse korraldatud “meeleavaldused” liit- koostaja ja Kohtuministeeriumi nõunik, ent oli tegutsenud ka Jo- laste Moskva-konverentsi vastu. Ajakirjanduses kutsuti kaitsma hannes Varese valitsuse nõunikuna, milles oli oma osa ilmselt tema “Eesti piire”, võimsalt tähistati Vabadussõja alguse tähtpäeva. Eesti Sotsialistliku Töölispartei taustal. Seega oli Klesment näinud Uue köite ilmumist kiirustati ilmselt tagant. See ei vasta enam “komöödiat” üsna lähedalt. Nüüd töötas ta Eesti Omavalitsuse esialgsele kavale. Artiklite valik näib olevat tehtud päevakorral Majandus- ja Rahandusdirektooriumi nõunikuna. Artikli “Eest- oleva mobilisatsiooni propagandavajaduste järgi. Kui ERKA esi- laste osavõtt Eesti vabastamisest Saksa sõjaväe poolt 1941. aastal” mene köide lõpeb iga maakonna “vabastamisega” Saksa sõjajõu- kirjutas major Gustav Simmo,25 kes oli 1930. aastatel töötanud ka dude poolt koos kohalike eestlastega, algab teine köide artikliga Vabadussõja Ajaloo Komitee juures. NKVD repressioonide kohta metsavendade iseseisvast võitlustest pealkirja all “Julgete päralt on käiva artikli autor oli kirjanik Valev Uibopuu, Eesti sõjaväe lik- võit”. Algselt oli see Valev Uibopuu kirjutatud artikkel mõeldud videerimisest kirjutas Eesti sõjaväe leitnant ja suvesõjaaegne Vil- kolmanda köite jaoks.29 jandimaa metsavend Armil-Johannes Looga.26 Uibopuu ja Looga olid Eesti Omavalitsuse häälekandja ajalehe Eesti Sõna toimeta- tegeles Venemaale küüditatute ja mobiliseeritud eestlaste registreerimise jad. Küüditamise artikli kirjutas Äraviidud Eestlaste Otsimise ja ning otsimisega. Organisatsiooni president oli Hjalmar Mäe, direktor Tagasitoomise Keskuse27 ametnik Evald Heinsoo. Elmar Tambek. 28Saksamaa Liiduarhiiv, f R 6 (Hõivatud Ida-alade Riigiministee- rium), s 11, mikroﬁˇsˇs4, l 111 p. 25ERA, f R-81, n 1, s 274, l 271. 29Rahvusliku vastupanuliikumise avaldatud lendlehe “Vabadusvõit- 26Sealsamas. lus” 1. numbris 15. detsembrist 1943 soovitati muide näpunäidete leid- 27Zentralstelle zur Erfassung der verschleppten und mobilisierten miseks enda metsas varjamiseks lugeda just ERKA metsavendluse kohta Esten (ZEV) ehk Äraviidud Eestlaste Otsimise ja Tagasitoomise Keskus käivat peatükki (vt Tõotan. . . 2004: 942).

904 905 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis

Hjalmar Mäe osalust ERKA valmimisel näitab tema isik- seid etendusi. Eduard Roosi nõukogudeaegses uurimistoimikus likul sekkumisel välja jäetud pikem käsitlus Riigivolikogu va- mainitakse ühe ERKA teise osa artikli autorina ka jurist Juhan limistest 1940. aastal. Artikli aluseks olnud Eesti Omavalit- Leemeti nime.33 Väärib märkimist, et Valev Uibopuu pidi oma suse Tallinna Keskarhiivi (Saksa okupatsiooni aegne Riigiar- mõjusad artiklid kirjutama üpris varakult, sest 2. augustiks 1943 hiivi nimetus) põhjalik uurimistöö valimiste korraldamisest ar- oli ta juba salaja paadiga Soome põgenenud. Nii olid teinud mit- hiivi direktori Arnold Soomi juhtimisel ei suutnud hoolimata med mobilisatsioonihirmus Eesti Sõna töötajad, sest toimetusest silmanähtavatest nõukogude võimu manipulatsioonidest valimis- oli võimalik saada rannasõiduloa planke (Kokla 1959: 159). Uibo- protseduuriga tõendada Riigivolikogu valimissedelite otsest võlt- puu mälestused ega biograaﬁa tema kaastööd ei maini.34 simist.30 Mäe kirjutas Pärlile käsikirja ülaservale: “Töö arhiivi- Eesti koolivõrgu sovetiseerimise artikli pidi kirjutama Ak- materjal, kuiv, koguteoses poliitilistel põhjustel äratrükkimiseks tuaalse Ajaloo Komitee Läänemaa toimkonna liige, koolinõunik ja ei kõlba. Meie oleme kogu aeg väitnud, et eesti rahvas pole taht- kirjanik Märt Raud. Tema mälestuste andmeil ta aga keeldus sel- nud ühineda Venega, kõik on vale ja võltsimine. Siin aga on hoopis lest viimasel hetkel. Raua juhtum kirjeldab samas ilmekalt teose teistsugune pilt.”31 Välja jäid ka luuletaja ja iseseisvusaegse pro- vastuolulist ettevalmistamiskäiku. pagandaametniku Artur Adsoni (töötas samuti Eesti Sõna, hiljem Asudes teemat uurima, saatis Raud oma tuttavatele koolitege- Maa Sõna juures) artikkel kirjanduselu sovetiseerimisest (Adson lastele üle maa küsitluslehti ning sai kokku rohkem kui 120 vas- 1951: 89), samuti majanduse, kõrghariduse, nõukogude sundmo- 32 tust. Saadud informatsioonist selgus, et koolide sovetiseerimine bilisatsiooni ning Tallinna hõivamise teemad. oli toimunud eri piirkonnis erineva innuga, sõltudes fanaatiliste Teine köide koostati esimesest märksa eestlastekesksemalt. kommunistide olemasolust. Ka Nigol Andreseni tegevusest lei- Selle heaks näiteks on Uibopuu üleskutsuvad, põnevate ilukir- tud koguni “inimlikke jooni”. Materjal koos, sõitis Raud Tal- janduslike lühipaladega peatükid metsavendadest ning hävitus- linna. Seal kohtus ta Rahvakasvatuse Peavalitsuses ühe juhtiv- pataljonlastest. Näib, et kuiva faktikeskse teksti asemel otsustati ametnikuga (mitte Tarmiga, nähtavasti Pärliga) ning küsis sellelt, seekord rõhku panna emotsionaalsetele teemadele: metsavendade missugust tööd temalt soovitakse: kas sellist, mis vastab kogutud kangelaslikkus, “jätislike” hävituspataljoni “mõrvasalkade” ku- ritööd, koolide sovetiseerimine, nõukoguliku kultuuri juuruta- 33 mine (teater, muusika, kunst), põllumajanduse ümberkorralda- Riigiarhiiv (endine Parteiarhiiv, ERAF), f 130SM (ENSV Riik- mine (tähtis teema, sest kaks kolmandikku eestlastest elas maal); liku Julgeoleku Komitee lõpetatud uurimistoimikute kollektsioon), n 1, s 6179, l 20. nende kõrval sovetlikku groteski näitav artikkel kommunistlike 34 rongkäikude karnevalist. Uibopuu enda mälestustele tuginedes oli ta teinud ärasõiduotsuse, sest tal paluti kirjutada positiivne ajaleheartikkel Lõuna-Poolas asuvast Teise köite artiklite autoreid on teada vähem. Põllumajanduse D¸ebica väljaõppelaagrist, kus olid eesti leegionärid. Uibopuu sõnul ei sovetiseerimisest kirjutas Eesti Sõna ajakirjanik Juhan Viidang, soovinud ta mobilisatsioonipropagandat toetada, ning olles saanud kätte teatrist teatritegelane Woldemar Mettus. Varem oli Mettus ol- honorari ajalehes ilmuva jätkromaani eest, põgenes ta selle raha eest nud ka Eesti Sõna eelkäija ajalehe Linna Teataja peatoimetaja Soome. Uibopuu eluloo kirjutaja Ülo Tonts tõdeb üksnes, et “kirjaniku ning lavastas seejärel Draamateatris Saksa sõduritele saksakeel- elust Saksa okupatsiooni ajal on teateid väga napilt”. Vt Bereczki 1987; Tonts 2004: 56; Valev Uibopuu. Minu maa ja eluasemed. Käsikiri. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (= EKLA), f 356 30Vt põhjalikumalt Paavle 2010. (Valev Uibopuu), m 130, s 1. Samas annab Uibopuu sõjajärgne kir- 31ERA, f R-81, n 1, s 275, l 10–11. javahetus rahvakasvatustalituse ametniku Karl Pärliga tunnistust nende 32Need teemad olid kirjas esialgses teise osa kavas. ERA, f R-81, “omaaegsetest suhetest ja headest vahekordadest” (EKLA, f 356, m 84, n 1, s 274, l 271. s 10, l 2).

906 907 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis andmetele, või propagandistlikku. Ametnik vastanud, et materja- retäri mälestused, avaldas Lätimaa Kindralkomissariaadile alluv lide puudumise tõttu olevat puhtajalooline teos veel varajane ning O. Pelle kirjastus Riias 1943. aastal.39 kavas on anda välja “kogutud andmetel põhinev kommunismivas- Milline oli aga koguteoses avaldatud artiklite autorite enda mo- tane teos”. Seda kuuldes andnud Raud tema käes olevad komitee tivatsioon? Nähtavasti lootsid mitmed neist (eeskätt poliitikud) materjalid ametnikule üle ning keeldunud artiklit kirjutamast.35 kasutada ära Saksa propagandatööstuse võimalusi (uurimist, kir- Pole teada, kes Raua artikli lõpule viis, kuid tegu on propaganda jastamist, levitamist jne) oma sõnumi edastamiseks. Saksa oku- mõttes üpriski mobiliseeriva tekstiga, mis ühtlasi ainsana on va- patsiooni peeti Nõukogude reˇziimiga võrreldes endiselt n-ö vä- rustatud viidetega. hemaks halvaks. Alahinnata ei tasu ka kõrget honorari. Teose Igatahes näitab Märt Raua ja ilmselt ka Uibopuu juhtum, et esimese köite autoritasu fond oli üpris märkimisväärne 7500 rii- ERKA autorid olid teadlikud, et neilt oodatakse propagandist- gimarka,40 teisel osal koguni 16 875 riigimarka.41 Samas on likke kirjatöid, ja sellisena neid ka kirjutati. See ei tähenda, et selge, et nii mõnelegi autorile oli enda sidumine ERKAga küsitava neilt oleks oodatud ideoloogilis-programmilisi tekste. Tegelikult väärtusega ja võis olla nii kaasajal kui ka pärast sõda süüks pan- torkab ERKA artiklites silma näiteks üsna väike juudivastasuse dav või häbiasi, mis seletab oma autorsuse tollast ja hilisemat määr. Liiatigi et arhiivis leidub üpris mahukas (60 lk) antise- varjamist. Näiteks on kirjandusteadlase Ants Orase isikuarhiivis miitlik käsikiri pealkirjaga “Juutide osa Eesti bolˇseviseerimisel”, leiduva ja ERKA kolmandas köites ilmuma pidanud käsikirjale mis hakkab pihta juba väidetavast orduaja esimesest juudist Ees- “Eesti majanduselu punasel aastal” lisatud märge: “Katkete aval- tis.36 Käsikirja autoriks on keegi Vismann ja see pidi algse kava damisel tuleksid need eriti sõnastuselt põhjalikult ümber töötada, järgi ilmuma ERKA kolmandas osas. Artiklit ilmselt kaaluti ka sest vastasel korral oleks ohustatud isik, kes andis käsikirja ka- teise osa puhul, kuid heideti kõrvale Pärli põhjendusel, et tegu sutada.”42 Ilmselt on tegu 1943. aasta kevadel Rootsi põgenenud on liiga “esialgse” tekstiga.37 Võib arvata, et see oli vaid ette- Ants Orase kätte toimetatud käsikirjaga, mille katkendeid loo- kääne. Juudivastasus pole Eestis kunagi olnud kuigi populaarne deti kasutada, et selgitada Rootsi avalikkusele ja lääneliitlastele propagandamotiiv ja 1943. aastaks huvitas Saksa sõjapropagandat 39 eeskätt sõnumi mobiliseeriv jõuvaru, mitte päevakohatu ideoloo- Tõenäoliselt ilmus see raamat Ostlandi Riigikomissariaadi propa- giline “valgustamine”. Tõenäoliselt oli tegu lihtsalt liiga räige gandaosakonna tellimisel. Ühes Riigiarhiivis säilinud kirjas tänab keegi tekstiga, mille avaldamine oleks propagandasõnumit pigem kah- Eestimaa Kindralkomissariaadi ametnik Riiat propagandaabi eest (eriti seoses Kindralkomissariaadis valitseva paberipuudusega), kuid manit- justanud. Samal põhjusel jäi arvatavasti ilmumata ka Eesti Kirjas- seb tungival toonil Riia uusi propagandaalgatusi kooskõlastama Tallin- tuse poolt ajakirjanik Eduard Vallastelt 11. märtsil 1943 ostetud naga. Raamatu tõlge ja kujundus olevat “ennekuulmatult lohakas”, ees- 38 raamatukäsikiri “Juut — inimkonna vaenlane”. Ainsa Saksa tinduse kirjakeel täis anakronisme ja “ultramodernisme”. Kaaluti ko- okupatsiooni ajal ilmunud eestikeelse antisemiitliku raamatu, mis guni raamatu kõrvaldamist müügilt (ERA, f R-65, n 1, s 20, l 22–22 p). kandis pealkirja Keiser,võlur ja juudid: Grigori Rasputini salasek- Küll võib leida juudivastaseid propagandaartikleid Rahvakasvatuse Pea- valitsuse lühikeseks jäänud ja väikesetiraaˇzilisest toimetistesarjast ning ajakirjandusest. 35Ankeedivastused jättis Raud endale. Hiljem Eestist põgenedes 40Kogu käsikirja tasu oli 10 000 riigimarka (ERA, f R-113, n 1, s 17, lootis ta need pagulusse kaasa võtta, kuid dokumendipakk purunes teel l 54). Hiiumaale. Raud andis seejärel materjalid ühele tuttavale kohalikule 41ERA, f R-113, n 1, s 18, l 176. Ühe artikli autoritasu oli võrreldav õpetajale, kes need ära põletas. Vt Raud 1966: 95–96. Vallaste käsikirja “Juut — inimkonna vaenlane” eest makstud hono- 36ERA, f R-81, n 1, s 276, l 154–213. rariga (1400 riigimarka). Honorari said ka ilmumata artiklite auto- 37Sealsamas, l 215. rid (Adson 1951: 90). 38ERA, f R-113, n 1, s 9, l 100. 42EKLA, f 237 (Ants Oras), m 46, s 5, l 1.

908 909 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis nõukogude võimu tegevust Eestis 1940.–1941. aastal.43 Kui Märt Viimaks tuleb nimetada ka käsikirja eestlaste päritolu ja “rassi- Raud oma mälestustes distantseeris end ERKAst selgesõnaliselt, lise iselaadi” kohta tööpealkirjaga “Meie tõug ja päritolu”.46 Juba siis oli Artur Adson seevastu oma artikli väljajätmise pärast oma 1942. aasta algul oli Mäe tellinud Juhan Libelt uurimuse, mis mälestustes koguni pahane. Need vastuolud näitavad, et ka tegi- pidi tõestama eestlaste ürggermaani päritolu. Sellega üritas Mäe jate enda hulgas polnud selget arusaama selle kohta, missuguses tõugata tagant SSi rassiideoloogide abstraktseid arutlusi eestlaste ja kelle huvides tehtavas töös nad lõppkokkuvõttes osalevad. “kõrgemast rassilisest kvaliteedist” teiste idarahvastega võrreldes. Saksa sõjapropaganda jaoks tellitud ning selle abiorgani, Eestlaste antropoloogia kohta tellis Libe kaastööd tuntud antropo- Eesti Omavalitsuse Rahvakasvatuse Peavalitsuse avaldatud pro- loogilt, rassiteoreetikult ja eugeenikult Juhan Aulilt.47 Nagu mit- pagandaraamatutest oli ERKA mahukaim ja suurima trükiarvuga. med teisedki kavatsused jäänud see Libe ülekoormuse ja alkoho- Deutschland-propagandast avaldas peavalitsus kaks teost: Eduard liprobleemi tõttu katki (Angelus 1995: 251). 1944. aasta kevadel Vallaste Suur-Saksa riigi sünd (Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942; Aktuaalse Ajaloo Arhiivi referendiks saanud Ilmar Arens eemal- 77 lk) ja artiklikogumiku Ülevaateid Suur-Saksamaast: Rah- das Juhan Vasara nõusolekul arhiivimaterjalide hulgast ühe “ta- vakasvatustalituse kursuste loengute kokkuvõtteid II (Tallinn, salülitunud ja üliagara magistri “uurimistöö”, mis “tõestas” kogu Eesti Kirjastus, 1942; 111 lk). Valminud käsikiri pealkirjaga eesti rahva kaljukindlat ürggermaani või gooti päritolu” (Arens “Eesti taasülesehitamine” jäi aga avaldamata.44 Küll oli juba 1967: 108).48 1942. aasta mais korraldatud idaminister Alfred Rosenbergi vi- siidi ajaks Tallinna Kunstihoones samanimeline propagandanäitus (Riigiminister... 1942). Kunstihoones korraldati Deutschland- EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTA JA propaganda raames teisigi näitusi, nagu “Võitlus idas Euroopa EESTI AJALOOMÄLU tuleviku eest” 1942. aasta septembris (vt Avati... 1943), Sak- samaa kutseväljaõppe näitus 1943. aasta aprillis “Võimed ja saa- Mäletustes ja ajalookirjutistes leiduv väide, justkui oleks ERKA vutused” (Töösaavutuste... 1943), “Saksa raamat — Saksa skulp- taga olnud üksnes kohalik algatus, mida Saksa okupatsioo- tuur” 1943. aasta juunis (Tallinnas avati... 1943). nivõimud lihtsalt “lubasid” (Adson 1951: 89; Klesment 1959: Eesti Omavalitsuse enda algatatud suurprojektid jäid üldjuhul 12), jääb ühekülgseks. Selle initsiatiiv tuli Berliinist ja tema alu- soiku. 1944. aasta märtsis eraldas Rahvakasvatuse Peavalitsus seks olid Saksa sõjapropaganda huvid. Selle kõrval soovisid Eesti Tartu ülikooli rektorile Edgar Kantile koguni 15 000 riigimarka autorid tõepoolest aga ajada ka rahvuslikku asja: kinnitada oma raamatu “Eesti ja Vene” koostamiseks.45 Teos pidi kõnelema Eesti rahvale ja kogu maailmale, et Eesti liideti NSVLiga sunniviisi- ja Venemaa ajaloolistest suhetest ning ilmuma Tartu ülikooli riigi- liselt, millele järgnesid repressioonid; põhjendada eesti sõdurite ja rahvusvahelise õiguse instituudi nime all. Kuigi raamatu koos- võitlust kõigepealt metsavendadena, seejärel aga otseselt Saksa- tamine kuulutati ajakirjanduses välja (Alustatakse... 1943), jäi maa poolel jne. Kohaliku Kindralkomissariaadi propagandaosa- see ilmumata. konnale oli samas igati kasulik lubada neid rahvuslikke huve välja

46ERA, f R-113, n 1, s 12, l 107. 47ERA, f R-81, n 1, s 283, l 125. 43ERKA köidete ja ilmselt ka sellega seotud informatsiooni pagu- 48Ilmumata jäid ka näiteks mõned 200-leheküljelisena kavandatudil- lastele toimetamist, “et meie olukord leiaks õiget käsitamist”, mainib ka lustreeritud raamatud: töökust propageeriv “Meie igapäevane leib: Vana- Klesment (1959: 12). eesti rukkitöö sirbist veskikivini” (telliti professor Julius Margalt) ning 44ERA, f R-113, n 1, s 157, l 1–100. eestlaste eelajaloolist minevikku käsitlev “Meie vana hall aeg” (telliti 45ERA, f R-81, n 1, s 287, l 30. dr Harri Mooralt). Vt ERA, f R-113, n 1, s 12, l 112–113.

910 911 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis elada, sest see aitas mobiliseerida kohalikku elanikkonda “ühi- madalad toiduratsioonid, sundmobiliseerimine; assimileerimis- ja sesse võitlusrindesse” ühise vaenlase vastu. Selle eesmärgiks oli koloniseerimiskavad jne), muutis nõukogude propaganda liial- õiguspärastada Saksa okupatsioonipoliitikat ning selle nõudeid damine, nõukogude repressioonide ja sõjakuritegude eitamine Eesti elanikkonnale, ent samas esitada see kooskõlas eestlaste seas ning ületamatud vastuolud Saksa okupatsiooni ajal Eestis ela- valitsevate hoiakute ja meeleoludega. ERKA polnud seega mingi nud eestlaste kogemusega need tõlgendused ebausutavaks. “Kan- vanu eeskujusid kordav propagandaüllitis, vaid üsna mõjuvõimas natuste aastast” on samas saanud populaarne üldmõiste esimese ettevõtmine. Rahva hoiakute ja meeleoludega nägid nii Kindral- nõukogude aasta kohta,49 nii nagu baigais gads on selleks muutu- komissariaadi poliitika- ja propagandaosakond kui ka julgeoleku- nud Lätis (Lumans 2006: 2). politsei eriliselt vaeva. Eestlaste “rahvuskarakter” oli Saksa amet- Sellega võidi varjutada ka Saksa okupatsiooniaja repressiiv- kondade meeleoluraportite üks meelisteemasid. sust. Millise jälje võis see historiograafiline ebatasakaal jätta ERKA tänapäevasel kriitilisel lugemisel polegi ehk tähtis ot- Küllo Arjaka ülal mainitud “tõsisematele ajaloohuviliste ringkon- sida sealt faktivigu, mida leidub mõistagi rohkesti nagu ka mee- dadele”, kes eelistasid Teise maailmasõja mõtestamisel nõukogude levaldseid väiteid, vaid arutleda sündmuste esituse ja emotsio- historiograafiast (tõepoolest) usaldusväärsemaid Saksa aja mater- naalse tonaalsuse üle selles. ERKA ei esita mitte ainult kannatusi, jale, jäägu siinkohal oletamata. vaid pakub eestlastele ka positiivse ja sangarliku arusaama Teisest Ilmselt tekitab ERKA propagandistliku mõõtme hindamisel maailmasõjast eeskätt suvesõjas võidelnud metsavendade kaudu, segadust ekslik eeldus, et ka natsionaalsotsialistlik propaganda kes tegid lõpu “verejanus bandiitlikele” hävituspataljonlastele. pidi olema stalinismiga võrdselt “totalitaarne” ja seega äärmi- Kui metsavendadest mainitakse vaid üksikuid nimepidi, tõstes selt programmiline ning valelik. Esiteks polnud natsionaalsot- esile selle liikumise terviklikkust ja üldrahvalikkust, loetletakse sialistlik okupatsioonipoliitika Eestis ja mujal ida-aladel mitte hävituspataljonlasi üksikute nimede kaupa, sh terve leheküljetäis niivõrd totalitaarne, vaid pigem koloniaalne. Ning teiseks ei tasu juute (4. tr, lk 431–432). alatähtsustada propaganda pragmaatilist olemust. Nõukogude Läbivale kannatusemotiivile vaatamata (koos tragikoomilise aasta oli sakslaste jaoks mugav propagandateema. Olgugi et Saksa vahepalaga kommunistlikust pseudorevolutsioonist) on teose sünd- okupatsiooni aegse ajakirjanduse esmaülesandeks jäi ametliku in- mustikul õnnelik lõpp. See lõpeb Eesti vabastamisega saks- formatsiooni vahendamine ja igapäevaste propagandajuhtnööride laste poolt, kes peatavad Stalini hävituskäsu ja väidetava kogu täitmine, võimaldas Eestimaa Kindralkomissariaadi propaganda- Eesti rahva küüditamiskava täideviimise. Kiidetakse eestlasi, osakond oma tsensuuriaparaadiga ajakirjanikele üsnagi suure va- tõstetakse esile nende kuulumist Euroopasse ning kutsutakse üles baduse käsitleda Eesti omakultuuri ja nõukogude okupatsiooni- edasisele võitlusele “ida põlisvaenlase“ vastu ehk nagu raama- aasta repressioone. Nendele teemadele pühendasid ka ajakirjani- tus kirjas: “Usaldusega võttis vapper Saksa sõdur oma kõrvale kud sageli oma loomejõu. Nõukogude aastat käsitledes ei pidanud võitlusse sitke ning algatusvõimelise eesti sõduri, keda kandis sugugi iga hetk ülistama Saksamaad (Nõukogude okupatsiooni vabadussõjast, iseseisvusaegsest sõjaväest ning oma esiisadelt taustal kehtinud Saksamaa ja NSVLi vastastikuse abistamise pakt päritud sõjamehe vaim” (4. tr, lk 147). Selline rõhuasetus on jäi tabuks). Nii trükiti ajakirjanduses kogu Saksa okupatsiooniaja Saksa okupatsiooni aegsele propagandale iseloomulik. Tuleb mai- vältel siiraid ja emotsionaalseid artikleid erinevatest nõukogude nida, et Nõukogude ajakirjandus ega historiograafia ei suutnud 49 kunagi kokku seada ERKAga võrdväärselt veenvat ajaloo- või Näiteks on sihtasutus Valge Raamat püüdnud luua uut raamatu- propagandanarratiivi Saksa okupatsiooni kohta. Hoolimata sel- sarja “omaaegse “Eesti rahva kannatuste aasta” eeskujul”, laiendades lest, et materjali oli (ligi 7800 hukatud Eesti tsiviilelanikku, li- mõistevälja kogu nõukogude perioodile: Kannatuste aastad 1940–1991. 1. vihik. Tallinn: Valge Raamat, 2008; Kannatuste aastad 1940–1991. saks välisriikidest pärit ohvrid; majanduslik ekspluateerimine; üli- 2. raamat. Tallinn: Valge Raamat, 2012; Varju 2006.

912 10 913 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis aasta sündmustest erinevais valdkonnis, eri teemadel ja igast Eesti Eesti NSV Ülemkohtu Kriminaalkohtukolleegiumi ees Maardu paigast, autoreiks enamasti tuntud ajakirjanikud jt iseseisvusaeg- keemiakombinaadi arsti- ja sanitaarosakonna arsti Arvo-Gunnar sed autoriteedid. ERKA oli nõukogude aasta käsitlemisel vaid Varatot (sünd. 1932) muu hulgas selles, et ta oli kodus hoidnud le- selle üks koondatud väljund. vitamiseks muude “nõukogudevastase laimava sisuga” dokumen- Erinevalt ajaleheartiklitest oli koguteose puhul märksa oluli- tide hulgas ka “faˇsistliku okupatsiooni perioodil välja antud ees- sem selle ikooniline funktsioon, omamoodi pühakirja staatus. Või tikeelset raamatut nimetusega “Eesti rahva kannatuste aasta”, mis nagu reklaamis ERKAt üks selle autor ajakirjanik Juhan Viidang, sisaldab laimu nõukogude riikliku ja ühiskondliku korra kohta, ka- on see “karm ja tõetruu ajadokument [---]. See on tänapäeva kroo- sutas seda nõukogudevastase laimava sisuga kirjatööde valmista- nika bolˇsevistliku metsluse hävitustöö kohta eesti rahva põlisel misel” (Dissidentlik... 2009: 196–197). Läbiotsimisel leitud raa- kodumaal. See kroonika aga on otsekui tulekirjaga põletatud iga mat hävitati. 20. oktoobril 1980 otsiti Tiit Madissoniga seotud kri- eesti mehe ja naise südamesse [---]. See karmidel tõsiasjadel tu- minaalasjas läbi Pärnu Kolhoosidevahelise Ehituskontori vanem- ginev kroonika lähima mineviku sündmustest aga kohustab [minu inseneri Veljo Kalepi (1934–2012) kodu Pärnus, kellelt võeti ära rõhutus — K. N.]” (1943). ERKAt jagati ka eestlastest rin- ka “raamatud “Eesti rahva kannatuste aasta” kahes köites ja “Eesti devõitlejatele. Vabadussõda” kahes köites”. Talle pandi muu hulgas süüks, et ta Nagu juba öeldud, ei suutnud ligi pool sajandit Eesti ava- “nõukogude võimu õõnestamise ja nõrgendamise eesmärgil [---] likkust suunata püüdnud nõukogude massimeedia ja ajalookirju- süstemaatiliselt valmistas, levitas ja hoidis levitamise eesmärgil tus vastata ERKA-le kunagi võrdväärselt populaarse “kroonika” nõukogude riiklikku ja ühiskondlikku korda halvustavaid laima- või “ajadokumendiga”. Samal ajal pidasid nõukogude julge- vaid väljamõeldisi sisaldavaid kirjutisi ja materjale”. 1981. aasta olekujõud sõjajärgsetel aastatel inimeste kaastööd ERKA juures märtsis karistas ENSV Ülemkohtus teda nelja-aastase vabaduse- niivõrd ohtlikuks, et teose Eestisse jäänud keelelisele ja tehni- kaotusega range reˇziimiga laagris (vt Lisandusi... 1984: 276, lisele toimetajale Rein Nurksele mõisteti selle eest 1951. aas- 307, 345, 347–348). tal 25 aastat vangistust koos 5-aastase õiguste kaotusega ning Mitmed ERKA autoreiks olnud Saksa okupatsiooni aegsed kogu vara konﬁskeerimisega. Nurkse kinnitus, et “mina osu- ajakirjanikud suutsid siiski põgeneda Läände ning jätkasid nõu- tasin kaasaaitamist okupantidele samuti nagu iga kodanik, kes kogudevastast poliitilist ja ideoloogilist võitlust paguluses. Olid sel ajal töötas ning endale leiba teenis”, kohtule mingit mõju nad ju põgenenud just nimelt nõukogude reˇziimi eest ning seda ei avaldanud.50 Kirjastusametnik Eduard Roos, kes oli korri- võitlust soosis ka 1940. aastate lõpul alanud külm sõda.52 Põr- geerinud Klesmenti artiklit “ENSV loomise komöödia”, saadeti mustatud natsionaalsotsialistliku Saksamaa tegevus ja taotlused selle eest juba 1947. aastal kuueks aastaks Siberi vangilaagrisse. Eestis taandusid eelkõige ajalooaineks. Üksjagu oli tegu aga ka Roos oli viibinud alates 1944. aasta maist vangis ka sakslaste tundliku teemaga, sest üsnagi paljude pagulaste osalemine Saksa käes, kui oli üritanud põgeneda perekonnaga Soome. Vaba- okupatsiooni aegsetes institutsioonides oli igati kasulik mater- nenud 1944. septembris, arreteeriti ta uuesti 1945. a jaanuaris jal nõukogude vastupropagandale (vt nt nõukogude julgeoleku nõukogude võimu poolt.51 Keelatud oli ka raamatut omada, sest taustaga ajakirjaniku Ervin Martinsoni üllitisi). Stockholmis nõukogude võimu jaoks oli tegu selgelt “nõukogudevaenuliku” kirjastuselt EMP ilmunud kümneosalises ja väikese trükiarvuga ja “faˇsistliku” propagandaga. Näiteks süüdistati 1975. aastal koguteoses Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas (1954– 1962) puudutab Saksa okupatsiooni aegset tsiviilelu vaevu kaks

50ERAF, f 129SM (ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee lõpetatud 52Näiteks kasutas ka USA Informatsiooniagentuuri tellitud propa- uurimistoimikute kollektsioon), n 1, s 4111, l 46, 90. gandaﬁlm, lätlase Alberts Jekste Minu Läti (My Latvia; 1954) Sarkan¯a 51ERAF, f 130SM, n 1, s 6179, l 32, 69 p; Roos 1997: 47, 118. migla ja Punase udu ﬁlmilõike. Vt Propaganda. . . 2011.

914 915 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis köidet.53 Teatavasti “tasakaalustas” nõukogude välispropaganda uuesti avaldama. Kas tegu on ikka veel huviga teose historiograa- selle ebavõrdelisuse Tallinnas ajalehe Kodumaa väljaandel aval- filise mõõtme vastu või on palju tähtsam selle teose sõnum, nagu datud viie omapoolse jätkuköitega (1964–1972). seda hindas peaaegu kakskümmend aastat tagasi kirjandusloolane Saksa okupatsiooni aegsest poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost Eerik Teder, selle emotsionaalne ja propagandistlik mõõde ning teab Eesti avalikkus endiselt üpris vähe. On kahju, et kaks seni populaarne stiil. Tegu on mõistagi märksa laiemate küsimustega kõige põhjalikumat Saksa okupatsiooni olude käsitlust, pagulas- nii Saksa okupatsiooni aegse propaganda olemusest kui ka selle il- ajaloolase Alvin Isbergi Vabastajate tingimuste järgi: Kollabo- mingute ja sõnavara kohalolust tänapäeva Teise maailmasõja kohta ratsioon ja vabaduspüüdlused Saksamaa poolt okupeeritud Ees- käivas ajaloodiskursuses. tis 1941–1944 (1992) ja soomlase Seppo Myllyniemi Baltimaade Kui lugeja ootab ERKA-lt igati pädevat ajaloopilti, siis seda uus kord 1941–1944: Saksa okupatsioonipoliitika natsionaalsot- teos ei paku. Selleks on ta liiga vananenud ja propagandist- sialistlikust sisust (1973) pole peale saksa keele ilmunud ka eesti liku suunitlusega, s.t selles on keskseks nõukogudevastane mo- keeles. Ainult inglise keeles on ilmunud ka paljudele uutele arhii- biliseerimine, mitte kriitiline ega terviklik minevikukäsitus. Kui viallikatele tuginev hiigeluurimus Teise maailmasõja ajast, mille aga ERKA esimeste uustrükkide ilmumist 1995. aastal võib on koostanud Toomas Hiio, Meelis Maripuu ja Indrek Paavle põhjendada tõesti nõukogudejärgse teabenäljaga, on see praegu- ning mille põhirõhk on inimsusevastastel kuritegudel Eesti 1940– seks täidetud mitme uuema üldkäsitlusega, näiteks Jüri Anti Eesti 1945 (Estonia... 2006). Seda aega käsitlevas eestikeelses kir- 1939–1941: Rahvast, valitsemisest, saatusest (1999), Enn Tar- jasõnas on siiski endiselt põhiliseks memuaristika ja sõjalised veli pea- ja Meelis Maripuu tegevtoimetamisel avaldatud Sõja üksikasjad. ja rahu vahel II: Esimene punane aasta (2010), Inimsusevas- Mõneti on sellised historiograafilised rõhuasetused mõistetavad. taste Kuritegude Eesti Sihtasutuse juba nimetatud Estonia 1940– Sajandi perspektiivis möödus teine Saksa okupatsioon Eestis kii- 1945 jt. Tõsi küll, esimene neist on vähe levinud ja kolmas ainult resti ning kõiki oma kavatsusi ei jõudnud natsionaalsotsialistlik võõrkeelne, mis näitab ilmekalt ERKA uustrükkide omapärast võim Eestis ellu viia, kuigi juutide ja mustlaste masshukkamised eelisseisu nõukogude aasta historiograafias. üle Euroopa ning radikaalne koloniaalpoliitika Poolas võisid Mõistagi võiks Eesti rahva kannatuste aasta uustrükki käsitada näidata Saksa rahvuspoliitika valmidusest nii mõndagi. Eesti NSV mitte sekundaarkirjandusena, vaid oma ajastut iseloomustava al- taaskehtestamisele 1944. aastal järgnes ligi kümmekond aas- lika (peaaegu) faksiimiles avaldamisena, nagu antakse mõista ka tat esimesest nõukogude aastast veelgi rängemaid repressioone, 4. trüki saatesõna (lk 6). Sel juhul võinuks teksti avaldada aga sh jätkunud metsavendluse vastu. See on soosinud Eesti aja- põhjalikuma kommentaari ja miks ka mitte koos arhiivis leidu- loomälust visalt kaduvaid alternatiivajaloolisi soovunelmaid min- vate seniavaldamata “apokriivadega”. Ajalooallikana ei anna raa- gist paremast lahendusest, juhul kui Saksamaa oleks sõja võitnud mat aga tunnistust mitte niivõrd esimesest nõukogude aastast, vaid või kui oleks avanenud mingi “kolmas võimalus“ (nt tollal palju näitab viise, kuidas Saksa sõjapropaganda püüdis innustada eest- oodatud uus suur sõda lääneliitlaste ja NSVLi vahel). lasi endale sobival viisil käituma. Kahtlemata ei saa ERKA historiograafilist tähtsust alahinnata või nimetada seda ainult sisutühjaks, n-ö natsionaalsotsia- listlikuks propagandatekstiks. Küll aga võiks küsida, mis sundis Kirjandus nüüdseks juba seitsmekümneaastast teksti juba neljandat korda A d s o n , Artur 1951. Lahkumine: Ülestähendusi viimasest aastatosi- nast. Toronto: Orto 53Külma sõja konteksti tõstab esile ka koguteose viimase (X) köite A l u s t a t a k s e teaduslikku uurimist Eesti ja N. Liidu vahekorda- pealkiri Võitlus jatkub. dest. — Eesti Sõna, nr 255, 5. XI, lk 3

916 917 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis

A n g e l u s , Oskar 1995. Tuhande valitseja maa: Mälestusi Saksa oku- kumentide peeglis. 2002. (Ad fontes 11.) Koost. Tiit Noormets. patsiooni ajast 1941–1944. [2. tr.] Tallinn: Olion Tallinn: Eesti Rahvusarhiiv A n t , Jüri 1999. Eesti 1939–1941: Rahvast, valitsemisest, saatusest. Eesti meestele. 1943.— Eesti Sõna, nr 51, 4. III, lk 1 Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus E n a m l i k terror filmilindile: Valmistatakse dokumentaalfilm enam- A r e n s , Ilmar 1967. Tõe palge ees: Mälestuskilde. — Tulimuld, nr 2, lusaastast Eestis. 1943. — Eesti Sõna, nr 117, 23. V, lk 3 lk 107–111 Erifondid meil. 1988.— Rahva Hääl, nr 75, 31. III, lk 4 A r j a k a s , Küllo 1992. Kas “Kannatuste aasta“ kolmas osa? — Uus E s t o n i a 1940–1945: Reports of the Estonian International Commis- Pilk, nr 2, lk 20–23 sion for the Investigation of Crimes Against Humanity. 2006. Ed. by A r j a k a s , Küllo 1996. Kättesaadav “Kannatuste aasta”? — Viker- Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle. Tallinn: Inimsusevas- kaar, nr 3, lk 84–87 taste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus A v a t i näitus “Võitlus idas Euroopa tuleviku eest”. 1942. — Eesti F o r s t e r , Ralf 2009. Deutsche Filmpropaganda im “Ostraum”: Sõna, nr 211, 13. IX, lk 1 Die Zentral–Filmgesellschaft Ost (ZFO) 1941–1945. — Träume in B a i g a i s g a d s : Att¯elu un dokumentu kr¯ajums par bol¸ˇseviku laiku Trümmern: Film — Produktion und Propaganda in Europa 1940– Latvij¯ano 17.VI.1940 l¯ıdz 1.VII.1941. 1998. Paula Koval¸evska, 1950. Hrsg. Johannes Roschlau. München: edition text + kritik im Oskara Nor¯ıˇsa un Mil¸el¸a Goppera redakcija. R¯ıga Richard Boorberg Verlag, S. 46–74, 182–191 B a i g a i s g a d s : Att¯elu un dokumentu kr¯ajums par bol¸ˇseviku laiku H . A . 1944. “Punane udu”: Film punasest õudusteaastast Eestis. — Latvij¯ano 17.VI.1940 l¯ıdz 1.VII.1941 = The Ghastly Year: A Col- Eesti Sõna, nr 124, 31. V, lk 3 lection of Pictures and Documents of the Bolshevik Period in Latvia I s b e r g , Alvin 1992. Zu den Bedingungen des Befreiers: Kollabora- from June 17, 1940 through July 1, 1941 = God uжasa: Sbornik tion und Freiheitsstreben in dem von Deutschland besetzten Estland fotografi˘ii dokumentov o bolьxevizme v Latvii. S 17 1941 bis 1944. (Studia Baltica Stockholmiensia 10.) Stockholm in 1940 g. Po 1. il 1941. [2003]. Paula Koval¸evska, J ä ä d v u s t a g e m hoiatuseks tulevastele põlvedele õuduste aasta ela- Oskara Nor¯ıˇsa un Mil¸el¸a Goppera redakcija. et al. redakcij¯a. R¯ıga: mused. 1942. — Eesti Sõna, nr 38, 17. II, lk 2 T¯evija K . E . 1941. Eesti vabatahtlikud ootavad. 1941. — Linna Teataja, B e r e c z k i , Urmas (intervjueerija) 1987. Valev Uibopuu mälestused. nr 72, 28. XI, lk 1 Intervjuu Valev Uibopuuga. — Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv. K l e s m e n t , Johannes 1959. Kolm aastat iseseisvuse võitlust võõra Vt arhiiv.err.ee/vaata/valev-uibopuu-malestused-02 (3.4.2012) okupatsiooni all. — Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. VIII: Buchbender, Ortwin 1978. Das tönende Erz: Deutsche Propa- Heitluses kahe suurvõimuga. Koguteos. Toim. Evald Blumfeldt, ganda gegen die Rote Armee im Zweiten Weltkrieg. (Schriftenreihe Hans Kauri, Richard Maasing, Madis Üürike. Stockholm: EMP, lk 7– der Studiengesellschaft für Zeitprobleme e.V. Bad Godesberg. Mi- 50 litärpolitik 13.) Stuttgart: Seewald K o g u t a k s e materjale enamlusevastase võitluse kohta. 1943.— Pos- C . 1942. Õuduste aasta. — Eesti Sõna, nr 38, 17. II, lk 1 timees, nr 212, 15. IX, lk 3 D a s J a h r des Grauens: Lettland unter der Herrschaft des Bolsche- K o k l a , Juhan 1959. Eesti ajakirjandus ja Saksa okupatsioon.— wismus 1940/1941. 1943. In der lettischen Originalfassung zusam- Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas. VIII: Heitluses kahe mengestellt von Pauls Kovalevskis, Oskars Nor¯ıtis und Mik¸elis Gop- suurvõimuga. Koguteos. Toim. Evald Blumfeldt, Hans Kauri, Ri- pers. Übersetzung aus dem lettischen Elisabeth Balodis, deutsche chard Maasing, Madis Üürike. Stockholm: EMP, lk 144–168 bearbeitung Gustav Dressler. R¯ıga: Zelta ¯abele K u r e s 1945 = Eesti Hendrik. Lambakasvatuse talitus. — Teataja, D i s s i d e n t l i k liikumine Eestis aastatel 1972–1987: Dokumentide nr 22, 30. V, lk 2 kogumik. 2009. (Ad fontes 17.) Koost. Arvo Pesti. Tallinn: Riigiar- L a i d 1941 = E. L. Arhiivimaterjalide kogumisele. — Postimees, nr 13, hiiv 1. VIII, lk 1 E e s t i J u l g e o l e k u p o l i t s e i aruanded 1941–1944: Eesti üldine L a u r i , Lembit 1989. Viimane filmimeeste vanast kaardiväest.— Kir- olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseido- jutamata memuaare III: Katkendeid kaasaegsete elukroonikast heli- lindil. Koost. Lembit Lauri. Tallinn: Perioodika, lk 27–43

918 919 Eesti rahva kannatuste aasta ja Saksa okupatsioon Kristo Nurmis

L e n t s m a n , Leonid (peatoim). 1975. Eesti rahvas Nõukogude Liidu T õ o t a n ustavaks jääda. . . : Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992. Suures Isamaasõjas 1941–1945. 1. köide: Eesti rahvas võitluses 2004. Koost. ja toim. Mart Orav, Enn Nõu. Tartu: Eesti Kirjanduse Nõukogudemaa vabaduse ja sõltumatuse eest aastail 1941–1943. Selts Toim. Endel Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat T ö ö s a a v u t u s t e aluseks kutsealased teadmised: Tallinnas avati L i s a n d u s i mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis. 1984. 2. kd: uuelaadne näitus Saksamaa kutseväljaõppe korraldamisest.— Eesti Kogud 8–13: 1980–1981. Stockholm: Eesti Vangistatud Vaba- Sõna, nr 84, 11. IV, lk 2 dusvõitlejate Abistamiskeskus V a r j u , Peep 2006. Sihtasutuse Valge Raamat teadaanne. — Estonian L u m a n s , Valdis O. 2006. Latvia in World War II. (World War II: World Review, 19. V. Vt www.eesti.ca/?op=article&articleid=13316 The global, human, and ethical dimension 11.) New York: Fordham (12.3.2013) University Press V i i d a n g 1943 = Juh. Vd. Aja dokument. — Eesti Sõna, nr 162, M e r e t , Hans 1984. Teremi jutustus “Estonia mässust”, sõjast, Ber- 18. VII 1943, lk 1 liinist, KZ-laagrist ja muust. Toronto V o l k e , Ernst 1943 = ERVO. “Eesti rahva kannatuste aasta”: Retsen- M ä e , Hjalmar 2005. Kuidas kõik teostus: Minu mälestusi. [2. tr.] sioonilisi märkusi koguteose esimese köite ilmumisel. — Postimees, Muraste: Matrix Kirjastus nr 206, 8. IX, lk 6 M y l l y n i e m i , Seppo 1973. Die Neuordnung der Baltischen Länder Võit jääb meile : Koguteos. 1943. Leningrad: Eesti NSV Riiklik 1941–1944: Zum nationalsozialistischen Inhalt der deutschen Be- Kirjastus satzungspolitik. (Historiallisia tutkimuksia 90.) Helsinki: Suomen Historiallinen Seura P a a v l e , Indrek 2010. Anneksioon. — Enn Tarvel (peatoim.). Sõja ja KRISTO NURMIS (sünd. 1984) on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo baka- rahu vahel II: Esimene punane aasta. Tallinn: S-Keskus, lk 125–159 laureuseõppe 2008 ja magistriõppe ajaloomagistri kraadiga 2012, õppi- P r o p a g a n d a f i l m from 1950s documents Soviet occupation of nud Berliinis Freie Universität’is 2009–2010. A-st 2012 Tartu ülikooli Latvia. 2011. — Latvians Online, 19. III. Vt latviansonline. doktorant. com/multimedia/article/7377/ (9.4.2012) R a u d , Märt 1966. Alasi ja vasarate vahel: Koolinõuniku mälestusi. Stockholm: EMP R i i g i m i n i s t e r A. Rosenberg oma sünnilinnas. 1942. — Eesti Sõna, nr 113, 19. V, lk 1 R o o s , Jaan 1997. Läbi punase öö. I osa: 1944. ja 1945. aasta päevik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, Tartu Ülikooli Kirjastus Sõja ja rahu vahel. 2010. II: Esimene punane aasta. Pea- toim. Enn Tarvel; köite toim. Meelis Maripuu. Tallinn: S-Keskus S ä i l i t a g e m esemeid võitlusest punase võimuga. — Postimees, nr 12, 31. VII, lk 4 T a l l i n n a s avati näitus “Saksa raamat — Saksa skulptuur”. 1943. — Eesti Sõna, nr 124, 1. VI, lk 4 T a n n b e r g , Tõnu 2012. Saatesõna. — Eesti rahva kannatuste aasta: Koguteos. Eesti Omavalitsuse väljaanne. 4. tr. Tartu: Elmatar, lk 5–6 T e d e r , Eerik 1995. Raamat Eesti rahva kannatusest. — Kultuurileht, nr 17, 5. V, lk 17 T o n t s , Ülo 2004. Valev Uibopuu: Elu ja loomingu lugu. (Eesti kirja- nikke.) Tartu: Ilmamaa

920 921 Arvustus

Leopold von Schroederi nüüd ka eesti keeles ilmunud Memuaarid toovad esimest korda meie lugeja ette Schroederi isiksuse, pakkudes ühe ARVUSTUS ootamatu ja ühe pigem oodatud avastuse. Kui lihtsamast alustada, siis ei saa ju ootamatuseks pidada seda, et Schroederi maailmanägemine on ehtsalt baltisakslase oma ja eestlaste tegemised teda väga ei huvitanud. INDIA PUUDUMISEST INDOLOOGI ELUS Etnoloogiline huvi ja Võrust pärit laulupeolaste lahke võõrustamine ei kaalu üles seda, et tema silmis oli Eestil ja eestlastel tähendus ikkagi Leopold von Schroeder. Memuaarid. (Ajajõe tagant.) Tõlkinud vaid saksa maailma osana. Straßburgi ja Tartu toomkirik pidid ta mee- Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2013. 339 lk. lest jälle saama saksa kirikuteks, et tähistada ühtse kultuuriruumi ulatu- vust läbi Euroopa. Sellest lähtusid väga selgelt ka need hinnangud, mida Schroeder elu lõpuaastail andis Eesti iseseisvumiseni viinud sündmus- Leopold von Schroederi nimi ei tohiks tundmatu olla nendele, kes teavad tele. Tema Tartust lahkumise peapõhjus 1894. aastal oli aga ülikoolis Tartu ülikooli ning orientalistika, kitsamalt indoloogia ajalugu. Sellest maad võtnud venestuspoliitika. hoolimata on Schroeder jäänud Eesti kultuuriloos üsna märkamatuks, Mõnevõrra ootamatum on leida, et saksa rahvuslasena ja romantiku- ehkki Õpetatud Eesti Seltsi liikmena ja Eesti pulmakombeid käsitleva na oli Schroeder tippteadlane peaaegu vastutahtsi, luulelised väljendus- uurimuse (1888) autorina on tal koht meie kultuuriloos ka selle kitsamas vormid köitsid teda hoopis enam. Selle kalduvuse ühe parima viljana sün- tähenduses. dis 1876. aastal India-aineline draama Kuningas Sundara, mida neliteist Rohkem kui 800-leheküljelises koguteoses Universitas Tartuen- aastat hiljem Riia linnateatris ka mõningase eduga mängiti. Von Schroe- sis 1632–2007 (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007) on talle siiski deri luulelooming on jäänud vaatamata eluaegsele pühendumisele üsna pühendatud vaid üks lause, ja millegipärast kasutatakse seal nimeku- tundmatuks. Baltisakslasena ta sel alal suurele saksa kultuuriväljale ei ju Alexander von Schröder. Sellega, et Schroeder on teisiti Schröder ka mahtunud, küll aga tõlgiti teda mõnel määral eesti keelde ja teda hu- juhul, kui ta oma nime just eeltoodud kujul kirjutada tavatses, võib ehk vitas eesti aines. Liina Lukase arvustus Memuaaride kohta 2013. aasta leppida. Alexander oli aga Leopoldi teine eesnimi, mida kohtame vahel 5. aprilli Sirbis keskendubki Schroederile kui kirjanikule ja seltskonna- küll eluloolistes kirjapanekutes, kuid peaaegu mitte kunagi ta teoste ja tegelasele. tekstipublikatsioonide kirjetes. Ent romantik Schroeder astub Memuaarides meie ette mitmel kujul. See maailmanimi, mis kuni tänapäevani indoloogidele palju ütleb, Ta kirjeldab vaimustusega noorpõlves toimunud pooljuhuslikku, kuid on Leopold von Schroeder (1851–1920). Eestis on talle tähelepanu unustamatut kohtumist tollase kultuskirjaniku Fritz Reuteriga. Intiim- pööranud mõistagi Linnart Mäll, kes Bhagavadg¯ıt¯a tõlkijana (1980, suhetest vaikiv teos on intiimselt romantiline, kirjeldades autori muusa 2000) ei jäta mainimata, et selle India mõtteloo võtmeteksti esimene ja hilisema abikaasa Lilly von Vietinghofﬁ niisama romantilist meele- eestikeelne tõlge pole siiski mitte esimene tartlase tehtud tõlge (Lin- laadi. Võimas on vaimustumine Richard Wagnerist. Kõige enam annab nart Mäll. Nulli ja lõpmatuse kohal. (Eesti mõttelugu 21.) Tartu: Ilma- autori saksapatriootilist ja muud tundlemist edasi aga Krista Räni tõlge. maa, 1998, lk 67). Leopold von Schroeder töötas samas linnas sama Oma pisut arhailise keelekasutusega juhatab see meid õige oskuslikult tekstiga 1890. aastate algupoolel, ehkki ta saksakeelne tõlge ilmus alles baltisaksa “kadunud maailma” juurde, kus õilsus, truudus ja sakslus on 1912. aastal Jenas, kui mees oli Viini akadeemikuna teadusliku tuntuse ülimad väärtused ja tunnustatuse tipul. Ka Ilmar Talve ligi 700-leheküljeline Eesti kultuu- Ühe eheda baltisaksa lugemisena võikski seda teost võtta, kuid rilugu: Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni (Tartu: Ilmamaa, 2004) ei Schroederi hea maine teadlasena sunnib otsima vastust ka muudele jäta Schroederit unarusse, ehkki Talve jaoks on eestlaste pulmakombed küsimustele. Eriti silmatorkav on asjaolu, et Schroeder ei käinud elu Bhagavadg¯ıt¯a’st tähtsamad. jooksul kordagi Indias. Me näeme hulgaliselt vaimustunud kirjeldusi

922 923 Arvustus Arvustus

Saksa linnadest, mida autor külastab, samuti kohtame paljusid Saksa kalt kokku Lamanski seisukohtadega võitluses just saksa kultuuriruumi indolooge, kuid India ise asuks justkui teisel planeedil. vastu, mida on kirjeldanud Géza Gecse teoses Bütsantsist Bütsantsini: Ainus pikem reis, mille Schroeder elus ette võtab, viib ta 1905. aastal Suurvene mõttelaadi olemus (Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2012). kasupoja juurde Kaukaasiasse, ja see on kuni etnoloogiliste üksikasjade- Niisiis võitles Schroeder sanskriti eest saksa kultuuriruumi ääreala- ni õige huvitavalt edasi antud. Paraku ei leia raamatust mõttekäike, kus del, kaotades kõigepealt Lamanskile Peterburis ja hiljem rektor Anton autor kas või unistaks ekspeditsioonist selle kultuuri sünnialale, mida ta Budilovitˇsile Tartus. Tal avanes alles 1894. aastal võimalus saada pro- peamiselt uurib. fessuur Innsbruckis, et liikuda peagi edasi Viini, kus temast sai maailma- India puudumine suure indoloogi elus viib mõtted selle juurde, mida mainega Georg Bühleri mantlipärija. Side Bühleriga jõuab palju hiljem kujutas endast 19. sajandi saksa orientalistika ning miks oli nii erili- Tartu Ülikooli tagasi, kui Linnart Mäll kasutab oma õpilastele sanskriti ne tähendus indoloogial, sanskriti keelel ja võrdleval mütoloogial. Suu- keele algkursuse andmiseks just Bühleri õpiku venekeelset mugandust. rel määral oli India saksa romantismi eneseotsing. Iseäranis käib see Viini perioodiks on Schroeder teadlase ja mõtlejana täiesti välja kuju- Schroederi kohta, kellele Friedrich von Schlegeli epohhiloov teos In- nenud. Puhtfiloloogiliste uurimuste kõrval on teda kogu aeg köitnud spe- dialaste keelest ja tarkusest (Über die Sprache und Weisheit der Inder, kulatsioonid indogermaanlaste mütoloogia ja usundi üle. Saksa romantik 1808) varakult mõju avaldas. Saksa ülikoolide võrdlev keeleteadus otsis ja rahvuslane ei tegeleks sanskritiga, kui ta poleks veendunud, et just seal sanskritist kõigi indoeuroopa keelte lätet, ning saksakesksemalt öeldes, on varjul midagi suurt ja avastuslikku tema oma rahva jaoks. Ses mõttes indogermaani kultuuri algust. Niisamuti otsiti sidet kristluse ja vanaindia oli Friedrich von Schlegeli mõju kauakestev. Seejärel tõusevad kultuu- usundite vahel, aga ka muistsete germaanlaste ja aarjalaste mütoloogia rilavale Indiast innustunud filosoofid Arthur Schopenhauer ja Friedrich vahel. Nietzsche. Von Schroederi sõbraks ja innustajaks saab nüüdseks unus- On üpriski eriskummaline, et just Saksa indoloogia haaras 19. sajandi tusse jäänud, kuid omal ajal mõjukas inglise päritolu saksa filosoof Hous- keskpaiku Euroopas vaieldamatu juhirolli. Pidanuks ju sellel aujärjel ole- ton Stewart Chamberlain. Nende teed ristuvad Viinis ja nad suhtlevad ma hoopis inglased, kellele kuulusid India kolooniad ning kelle vaielda- tihedalt mitme aasta vältel. Pärast abiellumist Wagneri noorima tütrega matu huvi oli sealset kultuuri tundma õppida. Isegi prantslaste poliitilised lahkub Chamberlain 1909. aastal Bayreuthi. eeldused India maailma süvendatult uurida olid suuremad kui sakslaste Chamberlain on rõhutanud, et just Schroederi teos India kirjandusest omad. Ometi läks kõik nõnda, et sajandi lõpul oli Saksamaa ülikoolides ja kultuurist (Indiens Literatur un Kultur in Historischer Entwicklung; rohkem sanskriti keele professoreid kui kogu ülejäänud Euroopas kok- Leipzig: Haessel, 1887) avas ta silmad India kultuurile ja selle tähendusele ku. Poliitilisi huvisid Saksamaal Indias ei olnud ja õieti ainus poliitiline Euroopa jaoks. Paraku oli mõju ka vastupidine ning tihe suhtlemine tegelikkus, mis seda tõika mingil määral seletab, oli tollase Saksamaa Chamberlainiga on üks põhjusi, miks Schroederile on ette heidetud nat- killustatus: igas endast lugupidavas vaimses keskuses lihtsalt pidi olema sionaalsotsialismi ideoloogia ettevalmistamist. Maksab tähele panna, sanskriti professuur. et Schroeder suri 1920. aastal ja Chamberlain 1927. aastal. Erinevalt Nii võinuks minna ka Tartu ülikooliga, kui Leo Meyeri andekaimal Schroederist jõuab Chamberlain oma eluajal liituda natsionaalsotsialist- õpilasel olnuks võimalus liikuda võrdlevast keeleteadusest eraldi sansk- liku parteiga ning noor Hitler teeb talle mitu visiiti. Chamberlaini peateos riti professuurile. Seda võimalust ei tulnud. Enne Schroederi Tartust 19. aastasaja alused (Die Grundlagen des neunzehnten Jahrhunderts; lahkumist on raamatus episood, kuidas temast pidi 1879. aastal peaaegu ilmus mitmes osas 1899–1904) sisaldab vaateid, mida me tänapäeval kindlasti saama kuulsa Otto von Böhtlingki mantlipärija Peterburi Aka- peame rassistlikuks. Germaani (teutooni) rahvarühmad on ta meelest deemias. Sellele kavatsusele tõmbas kriipsu peale Vladimir Lamanski Euroopa parimad ja nad pärinevad aarjalastest. sekkumine. Slavofiil Lamanski naeruvääristas keisririigi lahkust rahasta- Von Schroederi vaateid nii otseselt natsimüütideks arendada ei saa da Saksa teadust, sest varemalt oli Peterburis välja antud seitsmeköiteline ja väidetavalt ei jaganud ta ka Chamberlaini juudivastasust. Samas anna- Böhtlingki sanskriti-saksa sõnaraamat. Muuseas kõlab see tõik ilme- vad Memuaarid innustunud pildi Schroederi ja Chamberlaini sõprusest

924 925 Arvustus Arvustus ning akadeemiku osavõtust Wagneri pere külalisena Bayreuthi ooperi- Üks vanaaja kirjanduse meistriteoste ümberpanemise kandvaid ideid muusikafestivalist. Tõsi, kõik see toimus aastaid pärast Richard Wagneri ongi see, et tekstil oleks midagi öelda tõlkija kaasajale. Von Schroeder surma. Memuaaridest selgub, et kunagi kohtas Schroeder noore mehena oli niisiis veendunud, et muistsel Indial on palju öelda saksa rahvale. Wagnerit ka isiklikult — nad sõitsid tund aega koos rongis, aga kohme- Teda on raske süüdistada pealiskaudsuses, sest tegemist oli ikkagi väga tuse pärast ei saanud meie indoloog siis sõnagi suust. tugeva sanskritistiga. Kui aga väljenduda saksa ﬁlosooﬁa vaimus, siis oli 1914. aastal ilmub Schroederilt kõneka pealkirjaga teos Arische India talle pigem abstraktne Ding an sich kui elav ilm. Religion (Leipzig: Haessel), aga enne kui pealkirjast kaugeleulatuvaid Andres Herkel järeldusi teha tuleb teada, et nn aarjauuringud oli Saksa ülikoolide levinud õppe- ja teadussuund alates 19. sajandist. Neist ülikooliprofessori- test ei saa tuletada koonduslaagreid, nagu ei saa vene revolutsioonilisi ANDRES HERKEL (sünd. 1962) on lõpetanud Tartu ülikooli psühho- demokraate Vissarion Belinskit ja Aleksandr Herzenit süüdistada stali- loogina 1985, ajaloomagister 1998. ENSV Pedagoogika Teadusliku nismi kuritegudes. Erinevalt Schroederist tuli põlvkond nooremail saksa Uurimise Instituudi teadur 1985–1989, ajakirja Vikerkaar toimetaja indoloogidel Hitleri võimuletulek üle elada ja see katsumus tõi esile ini- 1990–1991 ning ajalehe Eesti Elu ja ajakirja Kultuur ja Elu toimeta- meste käitumismustrite erinevuse. Mõned läksid natsionaalsotsialismiga ja 1991–1992, Eesti Humanitaarinstituudi õppejõud 1992–1993, Riigi- kaasa ja mõned tegid kõik, et sellest eemalduda või sellele vastu hakata. kogu Kantselei nõunik 1993–1999 ning Riigikogu liige 1999. aastast kuni praeguseni. Akadeemias avaldanud artiklid “Prat¯ıtyasamutp¯ada Von Schroederi memuaarid pole lihtsalt üks vanamoodsalt patrioot- ehk Sõltuvuslik Tekkimine” (1994, nr 3, lk 533–570), “Kuidas lugeda lik baltisaksa lugemine. Ta annab huvitava pildi ka sellest, mis oli saksa upaniˇsaade?” (1996, nr 9, lk 1881–1884) ja “Rudolf Kallas, unustatud indoloogia 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alul. Selle saavutused olid tihti mõtleja” (2001, nr 9, lk 1876–1886); tõlkinud “Riisitaimesuutra” (1994, suurepärased ja on vale lasta seda natsispekulatsioonidel varjutada. Sa- nr 4, lk 757–771) ja “Aitareja upaniˇsaadi” (1996, nr 9, lk 1876–1880) mas on saksa indoloogia iseenesest huvitav vaimulooline nähtus, mille ning avaldanud kolm arvustust. kohta on kirjutatud mitmeid uurimusi ja ka nendes on meie kaasmaala- se roll väljapaistev. Kiirelt tehtud valikus jäi silma näiteks ameeriklase Douglas T. McGetchini 2009. aastal ilmunud raamat Indoloogia, indo- maania ja orientalism (Indology, Indomania and Orientalism: Ancient India’s Rebirth in Modern Germany; Madison: Fairleigh Dickinson Uni- versity Press). Kuid tuleme lõpuks tagasi tõiga juurde, et Schroeder ei käinud kordagi Indias ning memuaaride järgi otsustades huvitas teda hoopis rohkem Valguta rüütlimõis kui Varanasi, kus Gautama Buddha suuri tegusid tegi. Filoloog ei peagi olema välitöödeks valmistuv etnoloog ja põhimõtteliselt on kabinetiteadlasest indoloog täiesti ettekujutatav inimtüüp. Aga asja tuum on minu meelest selles, et Leopold von Schroe- der ei olnud Memuaarides avaneva pildi põhjal päris kabinetiteadlane. Lihtsalt tema kabinetiväline toetuspunkt ei olnud mitte elav India, vaid eelkõige ja üksnes elav Saksamaa. Kui soovite, siis Suur-Saksamaa ühes Straßburgi ja Balti provintsidega. Seda 19. sajandi unistust on takkajärgi raske hukka mõista nii “natsikütil”, eesti rahvuslasel kui ka suurvene ˇsovinistil.

926 927 Abstracts

the dialectic tension between convergence and dispersal. This is but one of the two models of the book; there is also another. ABSTRACTS Derrida calls one of them the neo-Hegelian model of the great total book and the other the onto-encyclopaedic model. Literature however, is not encyclopaedic in its essence. Its EPICURUS. Principal Doctrines secret code for depicting the world is the story. The story, un- derstood as a narrative, reveals itself in literature in a way that EPICURUS. Vatican Sayings is related to the dialectic of convergence and dispersal — seem- TOOMAS LOTT. On Epicurus ingly identical to another story — history, which describes the The afterword to Epicurus’ Principal Doctrines and Vatican whole human time, the whole time at all. It seems to the author Sayings first provides a quick overview of Epicurus’ life and that the ability of experiencing this will be lost. This experi- his philosophical doctrines. The main part of the text is ded- ence immensely depends on a very definite habit of reading icated to Epicurus’ epistemology (his “canonic”). It briefly where the autonomy and totality of the literary work finds its discusses the important differences between Epicurean episte- inevitable counterpart in the lonesomeness and reticence of the mology and the epistemology of the philosophers of the clas- reader. Just by experiencing the inexhaustibility of the liter- sical age (Socrates, Plato, Aristotle). Unlike the latter, Epi- ary work, although the work itself is always finite, the readers curus is interested in the criteria of truth that should provide perceive their own finality, which is unbearable even because the evident (enarges) foundation for all of our beliefs. These we have been given the ability to comprehend infinity. criteria include sense-perception (aesthesis) and pre-concep- The infinity of the digital space is deceptive, as it claims tions (prolepseis). Epicurus develops a method of “confir- to overcome mortality, although actually it can only deny it. mation” and “refutation” as a means to determine the truth Writing whose origin is something else than the inevitability of a given statement based on the criteria of truth. Finally, of the text that is limiting you but still unknown to you has the author discusses the meaning of Epicurus’ controversial nothing in common with literature. All the texts that, from statement according to which all perceptions are true, and the beginning, have found their place in chat networks and evaluates some of the arguments that Epicureans produce to network chats are media sand that buries the papyri of litera- support this claim. (Auth.) ture. (Edit.)

THOMAS HETTCHE. Death Mountain TIMO MARAN. Biosemiotic criticism: Modelling the environment in literature THOMAS HETTCHE. Papyri The paper synthesises the semiotics of the Tartu-Moscow Semi- When speaking about the inﬁnite treasury of the digital world otic School, literary semiotics, ecocriticism and biosemiotics where nothing gets lost, no attention has been paid to the fact to propose a methodology for analysing nature writing. This that literature is always born in interaction with its distribu- broad theoretical approach is advanced in order to view the tion culture. The basic laws of this culture include making environment—literature relationship in the context of contem- a difference between the text and the commentary, the author porary literary criticisms as well as in relation to environ- and the work, recognition and remuneration of authorship, the mental discourse. The development of biosemiotics in the re- inviolability of the text. All these rules are called in question cent decades opens up a perspective of biosemiotic criticism: nowadays, which shows the extent of media disruption. to study literature with an understanding that, besides hu- The literary culture of writing where the book circulates in man culture, ecological and environmental relations of other a complicated way will deﬁnitely be lost. What is a book, how- species as well as their inner organisation also have a semiotic ever? According to Derrida, an essential feature of the book is nature. The relationship between literature and environment

928 11 929 Abstracts Abstracts

can be described by employing the concept of modelling as it regarded as an aggregated whole, in which case the different was developed by Juri Lotman and Thomas A. Sebeok. From pseudonyms cannot be taken into consideration, and the whole this perspective, every piece of nature writing is essentially a of Kierkegaard’s creation should be treated merely as a liter- model of human relationship with nature, both in its present ary pastime the credibility of which is questionable. However, state and as it is anticipated in the future. In a literary work Kierkegaard’s texts can also be discussed considering the dif- as well as in the human perception of the environment, three ferences between the pseudonyms, still recognising their com- levels of modelling are distinguished: zoosemiotic modelling, mon motivational basis as something Kierkegaardian. Both linguistic modelling and artistic modelling. In the case of can be done referring to the “Explanation” as a source of nature writing, the link between artistic modelling and value proof. (Auth.) decisions also becomes significant. Analysis of Fred Jüssi’s nature essay “Thistle” (1976) serves as a practical example of MATI HINT. An inside view of the personality of Johannes the research methodology. The analysis describes the artistic Aavik. Part II structure of the text and specifies the different levels of modelling, discusses the use of anthropomorphisation, oppositions Johannes Aavik (1880–1973) is a topmost icon in Estonian and the minus-device. Jüssi’s essay appears to act as a model linguistics. He is internationally known due to his method of which encodes both the timeless ideal of human relationship improving the literary language by means of coining artificial to nature and the lack of it. The analysis demonstrates that words and even grammatical forms. Aavik’s activity in coining different modelling levels in the text do not exclude each other new stem words for Estonian at the beginning of the 20th cen- but can rather be complementary. This also means that there tury is considered extremely fruitful and important. Among is no need to oppose literature’s ability to represent nature to Aavik’s motives in his linguistic activity, the aesthetic prin- the complexity of its poetical structure. Instead, the ecocrit- ciples and positive cultural nationalism played an important ical theory might benefit from the approaches that take into role. account the semiotic potential of both the text and the environ- In 2010 Johannes Aavik’s wartime diary Ideepe (January ment. (Auth.) 1942 – December 1943) was published. Although Aavik wrote the diary for himself, he anticipated the publication of Ideepe as his most important text. KARIN KUSTASSOO. Looking for Kierkegaard, or on ways of interpretation In Ideepe Aavik appears before us a wholly different man. His radical proposals to enrich the vocabulary and grammar At the end of his Concluding Unscientific Postscript, Kierke- of literary Estonian neglect the linguistic theories even more gaard presents “A First and Last Explanation” where he ac- than before, and he finds that it is legitimate to ignore the knowledges that the works published under different pseudo- structure of the language and to violate the existing rules. nyms have been written by him, but simultaneously he dis- In his diary, Aavik introduces himself as a hard-core right- tances himself from the pseudonyms and asks the reader to wing intellectual who sympathises with national socialism and regard the pseudonymous writers as separate authors. His Hitler, who has no compassion for the Russians and Jews, and “Explanation” can be approached in several ways. considers Russophobia to be an important part of Estonian The aim of the article is to draw attention to the poten- national identity. Even more astonishing are his assessments tial interpretation strategies of Kierkegaard’s texts consider- of Estonian culture — Aavik finds that Estonian literature, ing the problem of pseudonymity. Relying on five possible ap- contemporary music, painting, and even linguistics have but proaches presented by Genia Schönbaumsfeld, one might ask minor value, only ancient folk-song has reached the level of whether a difference should be made between the pseudony- world literature. His radical language reform (by means of in- mous texts and whether they can be taken as seriously rep- troducing artificial linguistic units into the literary language) resenting Kierkegaard’s views. Kierkegaard’s texts can be would give Estonians a perspective to deserve the right for

930 931 Abstracts Abstracts

future as a nation, otherwise the Estonians deserve extinction cess in Estonia and Soviet repressions against the popula- as a nation, and nobody would feel sorrow for this. If he tion of Estonia. For this purpose, an institution named the had power, he would create language censorship and enforce Archive of Topical History was founded at the Propaganda his radically reformed literary language upon all institutions, Sector of the collaborationist Estonian Self-Administration including the universities. which consisted of Estonians. Its task was to collect source Aavik’s views towards wartime sufferings are extremely materials about the Soviet years. The primary outcome of egoistic: being in security and living in wealth even during the archive’s work was to be a propagandist anti-Soviet col- the war years, he enjoys the news from the war theatre as lection. Analogous books were simultaneously published in something pleasant. German-occupied Latvia and Lithuania. Gradually, several Aavik’s ethical and aesthetic views appear in his diary as authoritative Estonian public figures from outside the collabo- patriarchal, conservative and petty-bourgeois. His attitude rationist administration were recruited into collecting the ma- towards the moderns is entirely negative. Having been a suc- terial, writing and promotion of the book, as the occupation cessful translator of world literature himself (E. A. Poe, Ivan forces wanted to gain possibly wide popularity by 1943. Turgenev, Guy de Maupassant et al.), he denounces all so- Although the published volumes of Estonian People’s Year called high literature in his sixties and acknowledges that he of Suffering keep silent about the participation of Germany in is a reader of detective stories and thrillers. the Sovietisation of Estonia, hide the war crimes of the Nazi Aavik’s narcissistic and controversial views as they are un- regime, glorify the liberation of Estonia by German armed veiled in his diary should make it necessary to take a more forces and even contain scanty anti-Jewish elements, for many realistic view at his position among the top of Estonian cul- Estonians the book was a convincing account of the local So- tural figures. (Auth.) viet experience. The book was simultaneously a patriotic treat- ment of the Soviet aggression against Estonia and the warfare in 1941 and an appeal to Estonians to fight on the German KRISTO NURMIS. Estonian People’s Year of Suffering and side. The final part of the article emphasises the strong in- the German occupation fluence of the book on Estonian historical memory from the times of both the first Soviet year and German occupation, The impetus for writing the article was the publication of the and wonders what the function of the new edition of the book already fourth edition (2012) of the two-volume propagandist might be now when more critical treatments of the period are history book Estonian People’s Year of Suffering (Eesti rahva available. (Auth.) kannatuste aasta) which dates from the times of the German occupation of Estonia (1941–1944). The collection, initially Review published in 1943, speaks about the abolition of Estonia’s in- dependence and the year of Sovietisation (1940/1941), being ANDRES HERKEL. On the absence of India in the life of the first Estonian-language book dealing with the topic. De- an Indologist spite the historical context of compiling the collection, its his- toriographical significance and lasting popularity, the story Leopold von Schroeder. Memuaarid. [Memoirs.] (Ajajõe of its creation and its propagandist function have not been tagant.) Translated by Krista Räni. Tartu: Ilmamaa, 2013. studied in detail until now. Thus, the author aims to offer the 339 pp. first look at the background of the book in the general context of the propaganda policy of Hitler’s Germany directed at the population of occupied Estonia. The article shows how the German occupation regime ap- propriated Estonians’ initiative to study the Sovietisation pro-

932 933 Abstracts

Serial “All kinds of rumours are going around. . . ”: Reports “MITMESUGUSEID KUULDUSI about the situation in Estonia in 1943–1945. Part XXIV LIIGUB... ” We publish information summaries about the situation in Es- tonia in the last years of the German occupation, the beginning of the second Soviet occupation, and about the fate of Teateid olukorra kohta Eestis Estonian refugees. The reports meant for Estonian diplo- matic representatives in Finland and Sweden (in 1943–1944 1943–1945 also for the Finnish General Staff) were mainly compiled by journalist Voldemar Kures (1893–1987). He interviewed refugees, monitored letters from Estonia, newspapers, radio programmes, etc. (Edit.)

AUTHORS EPICURUS (341–271/270 BC), Ancient Greek philosopher ANDRES HERKEL MA (b. 1962), member of the Estonian Parliament, Orientalist THOMAS HETTCHE PhD (b. 1964), German novelist and essayist MATI HINT PhD (b. 1937), linguist, professor emeritus of Tallinn University XXIV KARIN KUSTASSOO MA (b. 1983), doctoral student of philosophy at Leiden University TOOMAS LOTT PhD (b. 1979), researcher at the Department of Philosophy, University of Tartu KARIN LUTS-ARUMAA (1904–1993), Estonian artist TIMO MARAN PhD (b. 1975), senior researcher at the De- partment of Philosophy, University of Tartu KRISTO NURMIS MA (b. 1984), doctoral student of history at the University of Tartu

Algus 2011. aasta 1. numbris.

934 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

151. 22. VIII 1944

Raudla, Peeter — s. 1911. a., ja Matt, Richard — s. l907. a., viima• sel kaasas ka abikaasa ja väike poeg. Saabusid neljakesi omal mootorpaadil reedel, 18. augustil Soome. Pääsesid õnnelikult üle, ilma et keegi neid oleks tülitanud. Mehed on elukutselt kalurid Toilast. Toila asub Narva mahajätmise järgi rinde vahetus läheduses. Kumbki perekond on evakueerunud sõja lähemale tulles lääne poole. Nad said oma varanduse äraviimiseks sakslastelt mõned vagunid. Honorariks tuli Saksa ametivõimudele selle eest anda kas siga või lehm. Muul teel ei antud ühelegi sõjapõgenikule eda• sisõidu võimalust. Ka maanteel jalgsi edasiliikuvad sõjapõgeni• kud said ainult siis Saksa autodele serva peale, kui neil sakslastele midagi oli anda — peamiselt toidupoolist, liha ja võid. Mehed seletasid: Rinne asub Peipsi ja mere vahel Vaivara jaama ja Narva vaheli• sel alal. Esimese hooga tungisid punased, kui oli taganemine Nar• vast, Vaivarast edasi lääne poole, kuid siis löödi punased jõugud tagasi. Oleme kuulnud, et Vene tankirünnaku pidurdamisel ja tagasilöömisel mängis suurt osa sakslaste uus tankitõrjerelv — tankirusikas, mille sakslased siin tegevusse rakendasid.438 Saks• laste positsioonid asuvad nüüd Vaivara Sinimägedel, mis on looduslikult suurepärane kaitseasend. Venelased katsusid siin

438Sks Panzerfaust, tankirusikas, tollases kõnepruugis ka rusikpadrun, Faustpatrone. Vt selle väljaõpetuse näidet eesti sõdureile: Bruno Taimsalu. Rusikpadrun — uus tankirelv. — Virumaa Teataja, nr 88, 8. VIII 1944, lk 4.

937 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 kolm päeva kestnud lahingus oma ülekaalukate diviisidega läbi korra enamlased maha põletasid ja mille sakslased korda seadsid, murda, kuid sellel ei olnud tagajärgi. Venelastel oli siin tohutuid asus rindesõdurite puhkekodu ja laatsaret. Seal ümbruses olid inim• ja materjalikaotusi. Kahe päeva kestel lasti siin punas• aga mitmed sõjaväe autotöökojad. Punased tahtsid nähtavasti tel 104 tanki puruks. Rünnaku olevat kinni pidanud meie poolel neid asutusi tabada, kuid pommid hävitasid ainult ümbruskonna ainult kolm diviisi — kaks sakslaste ja üks eestlaste oma.439 Rinne talusid. Töökojad ja sõjaväeasutised ei saanud mingit kahju. paistab siin nüüd päris kindel olevat. Järgmised pommid viskas sama lennukitekoondis alla Jõhvi linna Kui liitlaste invasiooni sõjakäik oli Prantsusmaal juba täies kohal. Sel korral said pommitabamusi ja hävisid Jõhvi mõisas te• hoos, viidi ka Eestist rohkesti Saksa vägesid ära. Vägede väljavii• gutsev suur jahuveski ja tärklisevabrik. miste kohta käivad teated käsitavad neid väekoondisi, mis asusid Jõhvi linnas oli varem umbes 3000 elanikku. Möödunud suvel Põhja•Eesti rannikupiirkonnas. Nende väljaviimine algas umbes põletasid sakslased poole Jõhvi linnast maha. Neil oli spekulee• kuu aega tagasi. Sõjaväerongid liikusid järjest Tallinna suunas. rimise tõttu tekkinud suuri puudujääke sõjaväe ladudes. Jälgede Siis oli veel raudteeühendus Baltikumist Ida•Preisimaale vaba. hävitamiseks pandi need põlema ja selles tulekahjus süttis Jõhvi Minu lähemad tuttavad, kes elavad Kiviõlis, teadsid kinnitada, kirik, kust tuli edasi kandus ka teistele linna majadele.440 Kaks et neil päevil veeres väga palju sõjaväeronge, peamiselt öösel, päeva peale esimest rünnakut tulid punased lennukid uuesti ja läände. Nüüd liiguvad kuuldused, et ööseti viiakse sakslasi ära heitsid lõhkepommide kõrval ka fosforpomme alla. Nüüd süttis laevadel, kuid meie ei ole saanud nende kuulduste tõepärasust linn uuesti. kontrollida. Jõhvi linnast on järele jäänud ainult neli hoonet — apteek, Kundast viidi näiteks ära rasked rannikupatareid. Neid oli ühiskauplus, üks restoraan ja üks elumaja. Jõhvis Tartu maantee 6–8•tolliseid. Mõned liikusid rööbastel, teised olid tsementalu• ääres asusid sõjaväe barakid. Siin sai pommitamisel rohkesti sel. Ka vähendati igal pool rannikupiirkonnas õhutõrjet. Kunda Saksa sõjaväelasi surma. tehase juurde on jäetud rannikule ainult kaks väikest kahurit. Ka Põlevkivitööstuse piirkonnas on õhutõrje endiselt tugev. Pu• kadusid ranniku piirkonnast kõik Saksa sõjaväe traktorid, mis nased ei ole siia õhurünnakuid sooritanud ja rahva hulgas on olid rakendatud suurtükkide veoks. tekkinud arvamine, et punased tahavad seda piirkonda tervelt Enamlasel on nähtavasti võrdlemisi hea spionaaziteenistusˇ kätte saada. meie tagalas. Niipea kui õhutõrjet oli vähendatud, algasid pu• Nädal peale Jõhvi hävitamist nägime Toila ja Saka vahel, mis• nased sooritama õhurünnakuid tagalas. Umbes kaks ja pool sugune vahe on umbes 20 km, punaste ja Saksa lennukite vahe• nädalat tagasi visati Kundasse kaheksa pommi. Kaks inimest list õhuvõitlust. Vene kiirpaadid olid tulnud merele. Neid nähti sai surma. Vabriku katlamaja sai ka vähemaid vigastusi, mille mõned head kilomeetrid rannast eemal ulgumerel. Ontika rand tõttu töö seisis ligi pool päeva. Umbes kaks ja pool nädalat tagasi on kõrge ja siit on kaugele näha. Vene kiirpaadid ulatusid kuni tegid ligi 100 punast lennukit rünnakut Pühajõe piirkonnale, Toi• Ontikani. Kuidas nad Saksa miinitõketest läbi pääsesid, seda ei lale ja Jõhvile. See suur lennukite koondis lendas alul Pühajõest tea. Sakslastel on ranna läheduses mõned läbikäigukohad. Võib üle. Siin allavisatud pommidest süttis kolm talumaja põlema. olla, et venelased tarvitasid sama läbikäiguväravat. Igatahes hak• Pühajõe külas sai ühes talus kolm inimest surma. Seejärel rünnati kasid Ontika rannikul olevad Saksa patareid kiirpaate tulistama. Toilat. Endises Oru Kodumajanduskeskkooli hoones, mille teise 440Jõhvi tuleõnnetus sai 3. augustil 1943 väidetavalt alguse saks- 439Nimetatud olid 11. Ida-Preisi jalaväediviis, 11. SS-diviis Nordland laste kasutada olnud leerimajast (seal olevat olnud ka sõjavange), millest ja 20. eesti SS-diviis, kuid ka Nederlandi brigaad, 300. eriotstarbeline edasi süttis kiriku katus ja tornikiiver, kust tuule mõjul kahjutuli kiiresti diviis eesti piirikaitserügementide ja politseipataljonidega ning hulk teisi laienes. Hävis kolmandik linnast. Surma said 30-aastane Linda Korodi üksusi. ja 70-aastane Olga Tamm, kümned inimesed põletushaavu.

938 939 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Nüüd tulid omakorda Vene lennukid, et Saksa rannikupatareisid mudaravila. Need lõhuti ka sakslaste poolt. Puud olevat maha tabada. Sakslased tulistasid seekord seitse Vene lennukit alla, võetud enamlaste dessandi kartusel — rand pidavat lage olema. osalt õhutõrje ja osalt hävitajate poolt. Sakslastel endil ei olnud Võimalik ka, et sakslased palju väärtuslikku puud puude eneste seekord kaotusi. pärast maha võtsid. Sama rünnaku ajal venelased tulistasid Toilast umbes 10 km Kaunil mäenõlvakul, mis asub Pühajõe kaldal vastu Oru lossi Tallinna poole Valaste külas väga madalal lennul karjamaadel varemeid, asub nüüd Saksa sõdurite surnuaed. Siia on maetud ja koplites söövaid kariloomi ja hobuseid. Seekord sai roh• juba 4000 langenut alates 1941. a. lahingutest. Siia on ümber mae• kesti lehmi ja hobuseid surma. Hobuste hulgas oli ka sakslaste tud ka ümbruskonnast üksikhaudadest väljakaevatud sõdurite sõjaväehobuseid. Seekord olid traktorid juba ära viidud ja meile korjuseid. Langenud eesti sõdurid maeti varemalt Vaivarra, paistis, nagu oleks enamlased seda teadnud ja teadlikult tapnud nüüd Jõhvi. sõjaväe hobuseid, et nendega enam ei saaks suurtükke vedada. Kokkuvõttes võib öelda, et punaste õhurünnakud on Põhja• Meie nägemist mööda on Vene kiirpaadid kuni Ontikani Eestit õige tugevalt terroriseerinud. Eriti raskelt on kannatanud käinud kaks korda. Narva lahes on veel miinivälju. Meri on põhjaranniku piirkond, mida on pommitatud Narvast kuni Tapa kuni Aserini mineeritud. Venelased püüavad siin traalimistöid jooneni. Kõigist suurrünnakuist hoolimata ei ole Rakvere eriti teha, mida sakslane kogu aeg takistab. Viimasel ajal olid saks• suurelt kannatanud. Siin asus sakslaste lennuväli ja õhutõrje lased toonud rohkesti kiirpaate Narva poole ja nende sõidukite oli tugev. Vaenlase lähenedes tõusid otsekohe hävitajad õhku edasi•tagasi liikumine oli meie ranniku ees väga elav. ja nii tuli punastel pommid Rakvere ümbruskonna metsadesse Enne seda kui Narvast hakati taganema, tehti vahepealne visata. Tapa on peaaegu täiesti hävitatud. Samuti ka rohkesti maa•ala Narvast kuni Vaivarani kaunis lagedaks. Kõigepealt ümbruskonna talusid. põletati Narva•Jõesuus maha kõik veel järgi jäänud majad. Küsimusele, kuidas enamlased on käitunud vallutatud Eesti Hävitamisi ja lõhkumisi on sakslased sooritanud ka Narvas. aladel, vastasid usuteldavad, et neil ei ole selle kohta andmeid. Linn oli küll rängasti purustatud, kuid siin olid veel mõned hoo• Kuni nende lahkumiseni kodumaalt ei olnud nendest piirkon• ned püsti jäänud, näiteks raekoda. Saksa osad olevat kõik alles dadest inimesi Saksa poolele tagasi tulnud, kuid punaste juurde jäänud majad enne taganemist õhku lasknud. Viljad rulliti maha. inimesi jäi, eriti maarahvast. Selleks tarvitati traktoreid, kuhu raudteerööpmed olid kettidega Talvel tegi mõnekümnemeheline punaste salk rünnaku Jõhvi külge kinnitatud. Kartulipõllud äestati üles. Esimesel päeval valda Vasavere külla. Kas need olid punaarmeelased, parasütistidˇ põles Narva•Jõesuu. Siis algasid tulekahjud Olgina mõisas ja või mõned teised bandiidid, seda ei tea. Vasavere küla talud ümbruses, kus kõik talud on tuhaks tehtud. Edasi nähti suit• asuvad üksikutena metsa ääres. Siin oli kolme talu rahvas pea supilvi tõusvat Peeter•Ristilt, Vana•Päitest; Sillamäe•Türsamäe viimseni maha tapetud. Metsast leiti hiljem kahe inimese laibad, kiviõlivabrik, mis kuulus Rootsi kontsessionääridele, on nüüd keda punased olid kaasa viinud ja siis hiljem surmanud. täiesti hävitatud. Langevarjureid on nähtavasti viimasel ajal vähem alla tulnud. Oru lossi park oli üks meie kodumaa kaunimatest kohta• Neist ei ole enam suuremat kuulda. Eesti pinnal ei ole nende dest, üldse kogu Pühajõe ümbrus ja Pühajõe org. Nüüd on selle tegutsemisel edu — võetakse kohe kinni. Kõige rohkem tegutses koha looduslikud kaunidused hävitatud. Oru pargis oli igivanu neid Peipsi pool venelaste piirkondade läheduses. Talvel lasksid puid. Siin kasvas seedreid, püramiidtammi, hõbepapleid, vanu langevarjurid Oru jaama juures rongi rööbastest välja. Rongis, haruldasi mände ja muid tähelepanuväärseid puid. Nüüd on mis tuli Narva poolt, olid ainult tühjad vagunid. Keegi ei saanud need puud kõik poole rinna kõrguselt maha lõigatud. Randa surma, ka vedurijuht ja abi jäid terveks. oli veel Pätsi ajast järele jäänud sadamakapteni hoone ja väike

940 941 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Kuidas viimane mobilisatsioon, kus noored — 1926. ja 1927. a. kus samuti rekvireeriti ühte ja teist, ilma et enamlased selle juures sündinud — kokku kutsuti, toime tuli, selle kohta ei ole mul oleks midagi lausunud, tasu maksnud või maksta lubanud. Val• teateid. Mobilisatsioon oli alles käigus. On arvata, et metsa läks lavalitsustes on ju teada, kellel taluinimestest on jalgrattad. Oleks seekord vähe poisse.441 ju siis võidud mingisuguse süsteemi kohaselt rekvireerida. Nüüd Toitlustamisolud on väga rasked. Ainult leiva saab korralikult jättis see jalgrataste röövimine maanteedel väga raske mulje. kätte. Suhkurt pidi nüüd antama kogu rahvale. Lubati anda kätte Kroonuviina ei ole enam saada. Kõik kauplused on tühjad. korraga kolme kuu portsjonid. Jagamisel sai lubatud annused See juhtus varsti peale seda, kui Eesti Piiritusmonopoli juhataja kätte ainult pool kogu rahvast. Teised jäid ilma. Vabandus oli sakslane Bindemann kinni võeti ja kuuldavasti surma mõisteti. väga lihtne — tagavarad olevat väiksemad olnud, kui alguses Sakslaste talitusviisid on läinud aeg•ajalt tooremaks. Toilas arvati. Toiduratsioonide jagamine kaartide järgi on äärmiselt põletasid nad viis maja maha — ütlesid, et kogemata. Tükivad korratu. Sakslaste arvates on Eesti rahvas vist nii jõukas, et ta nüüd kõiki asju, mida neil vaja, omavoliliselt võtma ja lisavad siis saab omale lisatoitu osta musta börsi hindadega. juurde, et varsti russki kommt442 ja võtab teil niikuinii kõik käest Normide võtmine sõjaväe jaoks ei olnud suuremaks läinud. ära. Seda omavoli on märgata eriti rindelähedases piirkonnas. Samuti polnud kuulda maalt ebaseaduslikult lahkunud inimeste Kui mõni väeosa peab lahkuma või kui ta ümber paigutatakse, siis varanduste konﬁskeerimisi. on kindel, et enne äraminekut varastatakse kohalikelt elanikelt Puskariajamine suureneb iga päevaga. Nüüd, kus mobilisat• sigu, lehmi ja kanu. Nüüd sakslased joovad ka palju rohkem ja sioon käimas, keedeti puskarit päris avalikult rohtaedades. Polit• kaklevad omavahel. Enne seda ei olnud. Demoralisatsioon võtab sei ei keelanud ja jõi ise kaasa, kui pakuti. Nii see toimus muidugi rohkem maad, kusjuures sagenevad ülemustele vastuhakkamise meil, Toila piirkonnas, mis on otsene sõjapiirkond. Kaugemal ta• juhtumid. galas olevat lood teisiti. Maal maksis puskariliiter 80–100 marka. Sakslaste võitlusmoraal on alla käimas. Liiga kaua on sõdi• Jook oli seejuures 65–70 kraadi kõva. tud — mehed on väsinud. Paljud räägivad avalikult, et ei ole Enamlaste lendlehti visati põhjarannikule võrdlemisi palju enam mõtet võõral maal mässata, kui kodumaa on purustatud. alla, eestikeelseid vähem, peamiselt saksa• ja venekeelseid. Kord Toila külast, kus asusime, on väga palju sakslasi läbi käinud. heideti alla punaseid ja valgeid proklamatsioone. Punased ole• Meie elumajas on peatunud ka rohkesti ohvitsere. Mitmed ohvit• vat olnud sellised pääsetähed, millega saab läbi rinde minna ja serid tähendasid, et kui eestlasi ei oleks Eesti rindel, oleks võitlus ennast vangi anda, ilma et sind karistatakse punaste poolt. Sa• seal ammu läbi olnud. Seda öeldi pooleldi etteheitena eestlastele. masuguseid ületulekutähti pildusid Eesti piirkonnas sõja algusel Tallinnast oli kuulda, et vene sõjapõgenike väljasaatmine Ees• ka sakslased alla venelastele. tist jätkuvat. Tallinnas olevat neid hiljuti rongidele laaditud. Oli kuulda, et lähemal ajal hakatakse sundkorras noori nei• Oma kodukohas ega selle ümbruses ei ole meie näinud Hel• dusid saatma Saksamaale sõjatööstusesse. singis ilmuvat “Malevlast” ega Eestis põranda all ilmuvat “Vaba Enne meie äratulekut oli maal kõva jalgrataste võtmine. Saksa Eestit”. sandarmid korjasid neid maanteedel inimestelt, kes olid parajasti Sakslasi üksikult võttes on nende hulgas rohkesti toredaid oma teekonnal. Võeti ainult meestejalgrattaid. Võtmise juures inimesi. On rohkesti neid, kes omal algatusel põllupidajaile kaasa ei öeldud midagi ja ei antud ka mingit kviitungit jalgratta vastu. aitavad ja hobuseid annavad põllutööde sooritamiseks. Kuid Kogu see talitusviis oli sama anarhiline nagu enamlaste ajalgi, kõigil näib olevat tuju halb. Nõuab suuri pingutusi vastu panna, sest vaenlasel on tugev ülekaal lennuväe, tankide ja suurtükkide 4411926. aastal sündinud poisid kutsuti sõjaväkke ja nad läksid enamasti Relva-SSi, 1927. aasta omad aga lennuväe abiteenistusse. 442S.t tuleb venelane.

942 943 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 poolest. Igal pool, kus venelased vähegi taganesid, jätsid nad Eesti politseipataljoni mehi olevat viimasel ajal kasutatud rin• tohutul arvul relvi maha. See näitab, et neil on relvi väga rohkesti del “politrukkidena”: eesti politseiüksusi olevat paigutatud rin• käsitada. del sakslaste seljataha, et sakslaste taganemisi ja põgenemisi ta• Toilas asus lähem rindetagune komandantuur, kus Vene kistada. sõjavange üle kuulati. Meie nägime vangide hulgas ainult noori Eesti alal visatakse rohkesti lendlehti alla. Hiljuti heideti pu• 14–17 a. vanuseid poisikesi. naste poolt Eesti territooriumile terved pakid läti• ja leedukeelseid Toila küla sai nende aegade kestel, mil sõjategevus Eesti pii• proklamatsioone. ridele lähenes, mõndagi erakorralist näha. Kui sakslased meile Vene sõjapõgenikke on ikka veel Eestis. Tallinnas asub neid asusid, tõid nad Narvast väga peene mööbli kaasa. Toila taludes kõige rohkem Koplis. Ka on neid paigutatud maale taludesse polnud haruldus, kui seal leidus väga stiilseid punasest puust ja viidud Saksamaale. Eestlastega, kes Vene aladelt kodumaale kappe, kummuteid ja muid esemeid. Lahkudes võeti enamik toodud ja taludesse tööle paigutatud, ei saada ka hästi läbi: neil mööbleist kaasa. on tugevasti punast tõbe küljes, umbes sama meelsus kui venes• Rahvas ei taha enam Saksa raha vastu võtta, nõutakse Vene tunud ingerlastelgi. raha. Kui punased peaksid rindeliinist läbi murdma, jääb kind• Kõige rohkem kardetakse sakslaste hävitustööd, kui peaks lasti palju maarahvast oma elukohtadesse edasi. kord taganemine tulema. Tartus on üle Riia tänava käiv raudtee• Et vahepeal väga vähe inimesi oli Soome siirdunud, siis ei sild ja samuti Vabadussild üle Emajõe mineeritud. Samuti uus teatud, missugune olukord valitseb seal pagulaste vastuvõtmise silotorn raudteejaama taga ja muid ehitusi. suhtes. Eestis teavad kõik jutustada, et Soome võtvat pagulased kinni ja andvat sakslaste kätte, kuna Rootsist teatakse kõnelda, et 152. sealsed võimud toimetavat üle mere põgenenud eestlased Vene 24. VIII 1944 võimude kätte. Jutu lõpuks tähendasid üle mere tulijad kindlal toonil, et Aarne Viisimaa, “Estonia” ooperilaulja.443 Saabus siia koos enamlased võivad küll Eestisse tulla, aga ega nad sinna sisse ei Liina Reimani444 ja Milvi Laidiga445 23. augustil mootorpaadil, jää. Küsisin, mis motiividel nad nii arvavad. Sellele ei vastatud midagi. See arvamine näib olevat paljude eestlaste usk. 443Aarne Viisimaa (Arnold Vismann; 1898 – 2. X 1989 Stockholm) õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas 1920–1924, * lõpetas Tartu konservatooriumi lauluklassi 1927. Vanemuise koorilaulja 1917–1920, operetisolist 1920–1927, Estonia ooperilaulja ja -lavastaja Ühest hiljuti Eestist tulnud erakirjast saadud andmed: 1927–1944. Läks Soomest 1945. aastal edasi Rootsi, kus töötas konto- Viimasel ajal on Eestis jälle enesetapmised sagenenud. Raske• riametniku ja noodikirjutajana. Maetud Tallinna Metsakalmistule. tel aegadel ja enamlaste tuleku kartusel kaotavad paljud inimesed 444Liina Reiman (1891 – 1 1. IX 1961 Helsingi) oli näitleja Vanemui- oma närvid. ses 1910–1912 ja 1925–1933, Endlas 1912–1915, Estonias 1915–1918, Tallinnas on dr. Helase büroo ukse taga käinud viimastel 1928–1930 ja 1938–1943, Tallinna Draamateatris 1918–1925 ja 1935– päevadel sadasid naisi ja lapsi, kelle ainuke palve on: “Viige meid 1938. Mängis ka Soomes mitmes teatris, oli teatrikooli ja näitlejate suve- siit ära!” kursuste õppejõud, lavastas kuuldemänge ja esines neis ka ise. Maetud ümber Tallinna Metsakalmistule 1980. Aprillikuul toimunud massvangistamise järel olevat veel 445Milvi Laid (Aleksandra Isak; abiel. Zimmermann; 1906 – 12. VI praegu 90 inimest kinni. 1976 Stockholm) õppis Tallinna Konservatooriumi klaveriklassis 1923– 1926. Näitleja Ugalas 1927–1929, Estonias operetiprimadonna 1929–

944 12 945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 kuid sakslaste poolt on neile välja antud väljasõidu load. Reisi oli selgel sõnal öeldud, et inimesed andku endid üles kas Saksa• otstarve — külaskäiguetendused Helsingi teatrites.446 maale või Soome minekuks. Oli päris loomulik, et rõhuv enamus inimestest teatasid oma soovist evakueeruda Soome. Vaevalt 2% Aarne Viisimaa jutustas: olevat olnud inimesi, kes on tahtnud Saksamaale evakueeruda. Eestlaste evakueerimisküsimus on juba mõnda aega olnud Nähtavasti tuli see sakslastele teatava üllatusena ja pahandas päevakorras ametiasutustes ja teistes kohtades. Koostati tasapisi neid, sest varsti ilmusid ametkondadesse ja asutustesse uued nimekirju, kes soovivad Saksamaale evakueeruda. Üksikud eest• ametlikud teadaanded, milles kategooriliselt kinnitati, et Soome lased sõitsid. Öeldi, et lahkutakse mereteed kaudu. Umbes neil sõidust ei saa olla kõnet. On ainult üks võimalus — evakueeruda päevil, kui Helanen Tallinna tagasi jõudis, olevat üks laev Ees• Saksamaale. Ühtlasi algas selleks kõva propaganda ja meie ini• tist väljunud Saksamaa suunas. 1000 inimese asemel, mida see meste masseerimine. Tallinnas tegutsevad Kindralkomissariaa• laev oleks võinud kaasa võtta, olevat sõitjaid olnud ainult 190, dis vennad Skribanovitsid.ˇ 448 Need on saksastunud poolakad, nendest kuuldavasti suurem osa eestlasi. Helasel oli hiljem ol• kes juba varem on kauemat aega elanud Eestis, tunnevad Eesti nud Saksa ametiisikutega kõnelusi evakueerimisküsimuste üle ja olusid ja kõnelevad eesti keelt. Üks on pangandustegelane, teine temale olevat muu seas öeldud, et vaadake, nüüd antakse ini• insener. Varemalt hääldasid nad oma nime poola viisi — rõhk mestele võimalus ära minna, kuid seda ei kasutata. Helanen eelviimasel silbil, nüüd pääle ümberasumist ja Eestisse tagasi tu• olevat seepeale tähendanud, et nähtavasti ei taha inimesed Sak• lekut hääldavad nad oma nime Skribanovit´ s.ˇ Üks neist vendadest samaale minna, kuna praegu peetakse läbirääkimisi ja astutakse oli peaagitaator Saksamaale mineku kasuks. Meile näitlejaile ta 447 samme nende evakueerimise võimalusteks Soome. Juba enne seletas näiteks: mis mõtet on teil Soome minna — teid ei oota sääl seda oli olukord muutunud ärevamaks, sest enamlased algasid keegi, päälegi tahab Soome nüüd oma vahekordi Venega soojad sissetungi Lõuna•Eestisse ja sealt hakkas saabuma Saksa asutusi hoida ja ei võta ühtegi Eesti põgenikku vastu. Soomes on rasked evakueerimiskorras Tallinna ja mujale Põhja•Eestisse. toitlusolud. Kõik toit saadakse Saksast ja on päris loomulik, kui te Umbes poolteist nädalat tagasi läks õige suureks kihinaks ja hakkate sedasama leiba sööma Saksamaal. Ta on agiteerinud ka kahinaks ja siis äkki pöörduti ametlikult kõigi ametkondade, asu• mujal umbes sama viisi. Muuseas ta on seletanud: Eestis ei ole ju tuste ja ettevõtete poole järelepärimistega, kui palju on kusagil sõjaliselt praegu midagi karta, kuid igaks juhuks tuleb tsiviilela• neid, kes soovivad Eestist lahkuda kas Saksamaale või Soome. nikkonnal, vähemalt meestel, siit ära minna, sest võib ju juhtuda, Ka meil “Estonia” teatris oli välja pandud selline teadaanne, kus et olukord Eestis muutub katastrooﬁliseks ja siis muutuks ini• meste lahkumine viimasel minutil võimatuks. Evakueerimine on 1944. Läks 1945. aastal Soomest edasi Rootsi, kus tegi paguluse alg- ainult ettevaatusabinõu. Igal juhul tahetakse Põhja•Eestit kind• aastail kaasa Riigiteatri operetietendustes. lasti hoida ja ma võin kinnitada, et Saksa võtab oma imerelvad 446Aastaist 1944–1945 enda elus on Aarne Viisimaa avaldanud kol- tarvitusele ka Eestis. Skribanovitsˇ oli eriti rõhutanud pääsemist meosalise artikli Rootsis ilmunud ajalehes Teataja: “Teekond Eestist imerelva läbi. Soome esinema” (nr 22, 25. XI 1978, lk 8), ““Krahv Luxemburgi” eten- Inimesi oli katsutud meelitada Saksamaale sõiduks ka muul dused Helsingis 1944” (nr 23, 9. XII 1978, lk 9) ja “Soomest Rootsi teel, isegi ähvarduste abil. Oli öeldud, et siin ootavat nälg, tulevat suunas” (nr 1, 13. I 1979, lk 9). pommitused ja muud hädad. Mõnedes ametkondades oli katsu• 447Eestlaste evakueerimiskavatsuste kohta Soome ja Vilho Helase osast selles vt näiteks: Heikki Roiko-Jokela. Heimotyötä ja virolaissym- tud ka meelitada. Oli öeldud, et teie ei sõida Saksamaale mitte patioita. — Etelän tien kulkija — Vilho Helanen (1899–1952). (Jouko / Pohjois-Pohjalainen Osakunta 10.) Toim. Heikki Roiko-Jokela, Heikki 448Hans Skribanowitz (sünd. 11. VII 1905; abielus Irene Pilar Seppänen. Jyväskylä: Atena, 1997, lk 206–260; Lauri Haataja. Kaikki von Pilchauga (sünd. 1914)) ja Hermann Skribanowitz (sünd. 6. X 1887) virtaa. — Samas, lk 263–320. asusid 1939. aastal Eestist ümber Saksamaale.

946 947 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 sõjapõgenikena, vaid NSDAP külalistena. Teie ei jää sinna mitte piiridest lahkuda, karistatakse surmanuhtlusega. Möödunud es• alatiseks, vaid lühemaks ajaks, kuni olukord kodumaal selgub, maspäeval kõneles kindralkomissar Litzmann kinos “Gloria Pa• siis võite jälle takistamatult tagasi tulla. Evakueeritavate suh• lace” kõigi Tallinna käitiste, ettevõtete ja asutuste juhtide koos• tes ei lubatud kohaldada ka mingit töösundust, kuid hiljem on olekul.450 Litzmanni ei olevat kunagi veel nii vihasena nähtud. lisatud neile kinnitustele ettevaatlikult, et mõnedel üksikutel juh• Paukunud ja kärkinud nagu vana mõisa opmann. Muu seas tudel tuleb siiski ka mõningaid tööülesandeid sooritada, kui see andis Litzmann oma kõnes teada, et välismaiste raadiosaadete peaks tarvilikuks osutuma. Lõpuks on öeldud ähvardaval toonil, kuulamine, kuulujuttude levitamine ja puskari pruulimine on et kes nüüd ei sõida, sellel ei olevat enam pärast võimalusi, sest nüüdsest peale karistatav surmaga. Tallinnas liikus viimastel varsti läheb viimane laev. Eriti ähvardavalt on koheldud neid, kes päevadel kuuldusi, et Litzmann koos oma Kindralkomissariaa• oma nimed on lasknud Saksamaale sõitjate nimekirjadest maha diga lahkuvat lähemail päevil. Ei ole saanud kontrollida, kas kustutada. Neile on öeldud, et nad kaotavad sellega igasuguse need kuuldused vastavad tõele. pääsemise võimaluse enamlaste küüsist. Ka meie Soome sõiduga oli suuri sekeldusi ja raskusi. Meil ei ole sellise propaganda seletamiseks muid arvamisi Läbirääkimised loa saamiseks olid ammu käimas, kuid loa saami• kui see, et sakslased nähtavasti tahavad sel viisil saada omale sega viivitati järjekindlalt. Kui Helanen viimati Tallinna jõudis, uut tööjõudu. Evakueeritavad asendaksid seal neid töökäsi, kes pöördusime abipalvega tema poole. Ta võttis minu juuresolekul totaalse mobilisatsiooni tagajärjel on viidud rindele. Ähvardused telefoniühenduse ühe Saksa ametiisikuga ja oli tükk aega kõva ja meelitused ei ole seni andnud kuigi suuri tulemusi. Inimesed kõnelust, enne kui ta vastuse sai, et me sõita võime. ei taha Saksamaale minna, olgu bolsevismiˇ hädaoht nii suur kui Helase vastuvõtubüroo ukse taga ootab päeviti sadasid ini• tahes. mesi, et väljapääsemise võimaluste kohta informatsiooni saada. “Estonia” teatrist sõitis Saksamaale ainult üks lavajõud — Vahepeal, kui Helanen ära oli, seletasid sakslased sellistele oota• meie kõige parem naislaulja Ida Aav•Loo.449 Mulle ei ole jaile, et mis te siin vahite, Helanen on küll Tallinnas, kuid ta teada selle sõidu motiive. Küll on mulle teada, et ta tahtis peidab end ja ei anna end näha. Alles ev.•luutn.451 Ingeliuselt452 pääseda Soome ja Rootsi, kuid sakslased ei andnud selleks luba. kuulsin, et Helanen on Helsingis ja tuleb varsti tagasi. Möödunud neljapäeval algas ta teekonda Saksamaa poole. Sõitis 450 ilma meheta. Ta ei läinud mitte sõjapõgenejana, vaid sai Saksa• Vt “Kui meil pole õnn olla sõdurid, siis tahame vähemalt töötada maale hariliku reisuloa. ja täita oma kohust”: Kindralkomissar SA-gruppenführer Litzmann kõneles Tallinnas. — Eesti Sõna, nr 195, 23. VIII 1944, lk 1. Ta pi- Küsimisele, miks Ida Aav•Loo ei tarvitanud võimalust salaja das kõne 21. augustil “Gloria Palace’is”, ajalehe sõnul “kindralkomissari pääseda Soome või Rootsi, vastas Viisimaa: Viimastel kuudel on avameelsed ja selged sõnad katkestati ikka jälle kiiduavaldustormidega”. sellised salajased sõiduvõimalused hoopis päevakorrast ära lan• Ei tema ega samas kõnelenud Hjalmar Mäe juttu teates edasi ei anta. genud. Inimesed on igasuguste kuulduste läbi terroriseeritud ja 451S.t everstiluutnantti, kolonelleitnant. pealegi seletavad kõik, et Soome ei võta meie inimesi vastu. Ka 452Ragnar Mikael Ingelius (1894–1960 Helsingi) lõpetas Soome on ametlikult teada antud, et kõiki mehi, kes salaja katsuvad Eesti Kõrgema Sõjakooli 1930, teenis peastaabi ohvitserina 1927–1939, pa- taljonikomandör Talvesõjas 1939–1940, diviisi staabiülem 1941–1943, 449Ida Loo-Talvari (Loo; I abielus helilooja Evald Aavaga, teine abi- peakorteri esindaja Tallinnas 1. septembrist 1943 kuni 5. septembrini elu a-st 1938 pangaametnik Johannes Talvariga (1904–1979); 1901 – 1944 (asukohaga Roosikrantsi 8), sisuliselt sõjaväeataˇsee; Helsingi ko- 29. VI 1997 Stenungsund Göteborgi lähedal) õppis Tallinna Konser- mandant 1944–1945, kaitsejõudude peastaabis 1946–1949; major 1934, vatooriumi lauluklassis 1919–1924. Estonia ooperikooris 1919–1926, kolonelleitnant 1941, kolonel 1949. Sõjaväeataˇsee Eestis ja Lätis 1931– ooperisolist 1926–1944. Põgenes 1944. aastal koos abikaasaga Saksa- 1939, Leedus 1934–1939. Kotkaristi teenetemärgi IV klass 1935, maale, kust asus 1945. a edasi Rootsi. III klass 1939. Vt tema tegevusest Eestis Teise maailmasõja ajal: Mar-

948 949 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Eesti vabatahtlike tagasituleku kohta seletas Viisimaa järgmist: pikemalt peatuda. Kloogal on SS•mehed norinud tüli ja seletanud Meie Eestis ei teadnud midagi, et Soomes tehakse ettevalmistusi väljakutsuvalt, et mingisugused poisinolgid tulevad nüüd kan• eesti vabatahtlike tagasitoomiseks kodumaale. Laev oli juba Pal• gelastena Soomest tagasi ja teevad siin demonstratiivselt mürtsu. diski jõudnud ja alles siis teadsid üksikud jutustada, et midagi Nad tuleksid kõik tagasi saata. on tulemas. Mõnede vabatahtlike vanemad olid tutvuste kaudu On kuulda, et kõigile Soomest tulnud vabatahtlikele antakse saanud teada, et esimene rong vabatahtlikega väljub Paldiskist SS•mundrid, mille järel nad saadetakse erilisse õppelaagrisse, kus laupäeval ja jõuab õhtupoolikul Nõmmele. Õhtupoolikuks ko• neile antavat täiendav Saksa väljaõpe. Ei tea midagi kuuldustest, gunes Nõmme jaama umbes 100 inimest vastuvõtjaid lillede, suit• nagu määrataks major Rebane455 selle üksuste ülemaks. Major sude ja muude väikeste pakikestega. Need olid peamiselt vaba• Rebasest ei ole viimasel ajal midagi kuulda, ta oleks nagu kadu• tahtlike omaksed. Rong saabus alles kell 10 õhtul. Perroonil nud. süttisid kõik tuled nagu sügaval rahuajal ja pikk vabatahtlike Enne ärasõitu olin koos lendur Laanekõrbiga.456 Ta tehti saks• rong vuras kõva laulu saatel jaama. Vagunid olid lillede ja ro• laste ajal Oberleutnant’iks ja on tuntud hea lendurina, kes on saa• helisega kaunistatud. Selgus, et rong oli pikemat aega peatanud nud kaks Raudristi. Ta tegutseb endiselt Tallinnas. Oma meel• Keilas, kus kohalik rahvas neid oli väga südamlikult tervitanud. suselt kuulub ta sakslaste sabarakkude hulka. See tarvitas õige Jaamas oli esinenud kohalik laulukoor ja sõdureile oli lillekim• ülbeid sõnu eesti vabatahtlike kohta. Üks “Soome poiss” ole• bud kinnitatud rinda. Nõmmelt siirdus rong edasi Männikule, vat talle tänaval mamsliga vastu tulnud ja ei olevat isegi kätt kus mehed praegu viibivad. Kuuldavasti lubati kõigil üheks püksitaskust välja võtnud, kõnelemata auandmisest. Samalt päevaks koju oma omaste juurde minna, kel need asuvad Tallin• Laanekõrbilt on ka need teated, mis Tallinnas viimastel päevadel nas. Juba samal õhtul sõitsid mõned linna ja järgmisel päeval oli ringi liikusid, nagu küüditaksid venelased uuesti okupeeritud igal pool näha liikumas Soome mundris mehi. Ringhäälingu ega aladelt inimesi suurte salkade viisi jalgsi Venemaale. Nemad ajalehtede kaudu ei teatatud poole sõnagagi eesti vabatahtlike tagasitulekust Soomest.453 455Alfons Rebane (1908 – 8. III 1976 Augsburg) lõpetas Sõjakooli 454 Järgmisel päeval, s.o. pühapäeval, oodati teist vabatahtlike 1929. Kaitseliidu Sakala maleva instruktor kuni 1940, leitnant, Punaar- rongi. Inimesed kogunesid jälle Nõmme jaama, kuid rongi ei tul• mees 1940–1941, metsavend Viitna kandis 1941. Sama aasta sügisest nud. Raudteelased ei teadnud ka midagi seletada. Vastu võtma Saksa sõjaväes: eesti julgestusgrupi 184. üksiku suuskurkompanii ülem tulnud omaksed lahkusid jaamast. Hommikul kuulsime, et rong 1941–1942, 181. julgestusgrupi (658. idapataljon) ülem 1942–1944, ma- oli saabunud kell 2 öösel. Rongil ei olevat lubatud vahejaamades jor 1943, 20. eesti diviisi 46. rügemendi ülem 1944. aasta augustist ok- toobrini, Obersturmbannführer, Neuhammeri laagris diviisi formeeri- mise ülem 1944–1945, selle ülema kt 1945, Standartenführer. Lahkus kus Anaja. “Päämajan yhteysupseeri Tallinnassa” jatkosodan aikana. — Inglismaale, töötas Inglise luures, pöördus tagasi Saksamaale. Maetud Itämeren itälaidalla. II: Rajat ja integraatio Fenno-Baltian historiassa = 1999. aastal ümber Tallinna Metsakalmistule. On the Eastern Edge of the Baltic Sea. II: Borders and Integration in 456William Laanekõrb (1910 – 4. I 2004 Belair Austraalias) oli ﬁrma the History of the Fenno-Baltic Region. (Studia historica septentrio- Puhk ja Pojad ametnik ning Tallinna osakonna juhataja. Omandas nalia 58.) Rovaniemi: Pohjois-Suomen Historiallinen Yhdistys, 2009, lendurikutse 1936, Eesti-Avio asjaajaja-direktor ja peaosanik 1936– lk 233–244. 1940. Teises maailmasõjas Saksa lennuväe eesti üksustes: Sonderstaffel 453Vt siiski mõni päev hiljem näiteks: Eesti vabatahtlikud Soomes Buschmanni asutajaid ja lendur 1942–1943, leitnant, 127. luurelennu- pöördusid tagasi kodumaale. — Eesti Sõna, nr 199, 27. VIII 1944, lk 3 grupi 1. salga ning üksiku mereluurelennusalga 1/127 ülem 1943–1944, koos viie pildiga; Eesti vabatahtlikud pöördusid Soomest tagasi kodu- ülemleitnant. Lahkus 1944. aasta septembris Saksamaale, oli Baieris maale. — Postimees, nr 196, 28. VIII 1944, lk 1. Wielandshagi põgenikelaagri toitlustamisametnik. Asus 1949. aastal 454S.t 20. augustil 1944. ümber Austraaliasse, kus töötas panganduses.

950 951 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 olevat luurelendusid teinud Lõuna•Eesti kohal, kus juba enam• kes sakslaste ajal oli Omakaitse Valitsuse ülemaks. Lõuna•Eestis lased sees, ja olevat oma silmaga ülevalt näinud, kuidas maan• olevat rindele tulnud Eesti Omakaitsest moodustatud üksusi. teed olevat küüditatavaid täis. Paistab, et vaatlusandmed on Paistab endiselt silma, et sakslased eelistavad venelasi. Oleme liialdatud. Edasi liikus ringi üks kuuldus, mis öeldi olevat ühe kuni viimase ajani näinud läbi minevat Saksa eselonisid,ˇ kus Petseri apteekri jutustus, kes olevat põgenema pääsenud. Pu• Saksa sõdureil olid “marusjad” kaasas. naväe sissetulekul olevat linna rahvas aetud turuplatsile kokku, Lõuna•Eestis on nüüd käimas evakueerimine. Lõuna poolt kus olevat “lambad” eraldatud “sikkudest”. Kõik, kel olevat Emajõge tahetavat kõik ära tuua. Kui suurel määral Tartu on leitud patukesi koostööst sakslastega, olevat asetatud eripaika, evakueeritud, seda ma ei tea. Igatahes on olnud seal evakueeri• kuna süütumad käsutatud teisele poole. Apteeker olevat oma mine hoos. Olin enne Tallinnast lahkumist oma ärasõidu asjus keldri aknast näinud, kuidas siis “sikkude” karjale olevat kuuli• Haridusdirektooriumis, kui sinna tuli Tartu ülikooli professor pildujatuli peale tõmmatud, kuna “lammaste” rühma kuuluvad P. Kõpp,457 kellele nähtavasti olid pandud mõned ülesanded eva• viidud punaarmeelaste saatel raudteejaama ja saadetud sealt Ve• kueerimise alal. Tema jutustusest kuulsin, et kõik ülikooli haig• nemaa poole. Ka olevat surmatud kõik Petseri mungad. Arvan, lad on saadud evakueerida. Nad on Haapsalus vastavad ruumid et needki jutud on kaunis fantastilised. Päälegi ei ole mulle hästi valmis vaadanud, kuid just siis, kui nad olid läinud neid oma arusaadav, miks Petseri mungad enamlasi ootama jäid. Neil oli käsutusse saama, olevat saksa sõjaväelased need nina eest ära küllalt võimalusi jalga lasta. võtnud. Missuguseid edaspidiseid samme haiglate asjus astuti, Viimastel päevadel enne minu ärasõitu jäi inimeste meele• ei ole ma kuulnud. olu rahulikumaks, kuna saabus lähemaid teateid Lõuna•Eestis Viimastel päevadel oli kuulda, et Riiast olevat saabunud toimuva punaste edasitungi kohta. Kõik sealt tulnud informat• mõned rongid Tallinna. Nähtavasti oli siis ühendustee Riia kaudu sioonid kinnitasid, et nii Pihkva kandist kui ka Mehikoorma juu• jälle avatud. Kas see kindlasti tõele vastab, seda ei tea kinnitada. rest üle järvekitsuse tulnud salgad ei olevat kuigi suured. Min• Juunikuu algupoolel olime operetitrupiga ringreisil. Pea• git kindlat rinnet ei ole. Mõned tankid ja mõned veoautotäied tusime ka Rakveres, kus etendusele tuli, nagu muudes kohta• punaarmeelasi liiguvad maanteed pidi, peatuvad teedeäärsete deski, “Krahv Luxemburg”.458 Enne etendust saime teada, talude juures, küsivad inimestelt piima ja leiba ja katsuvad et Rakvere Rahvamajja tulevat teatrietendusele kõrged Saksa siis aegapidi ja ettevaatlikult edasi hiilida. Mõned sellised külalised — Saksa Põhjarinde ülemjuhataja459 koos oma staabi rühmitused pöörduvad tagasi. Olen kuulnud, et sakslased ei ole kindralitega. Ettevalmistustest selgus, et need kuuldused vasta• kuigi suurt vastupanu avaldanud, kuigi mõnes kohas on olnud vad tõele. Rahvamaja otsiti põhjalikult läbi. Ümber rahvamaja võitlusi, sest tagalasse on toodud haavatuid ja neid on toodud ka Tallinna. Igatahes Võru ja Petseri on loovutatud ilma võitluseta. 457Peeter Kõpp (1888 – 20. VIII 1960 Chicago) lõpetas Königsbergi Eesti üksustel, kes praegu peavad rinnet Lõuna•Eestis, ole• ülikooli põllumajandusökonoomika erialal 1914, dr. agr. 1926 Tartus. vat ägedaid seletusi ja ka kokkupõrkeid sakslastega, kes kaunis Tartu ülikooli agraarökonoomia dotsent 1919–1924, erakorraline pro- mõttetult katsuvat kõike purustada, nagu umbes tegid enamla• fessor 1924–1928 ja korraline professor 1928–1944, põllumajandus- sed Stalini käsu põhjal Eestist lahkudes. Süüdatavat ladusid ja teaduskonna dekaan 1919–1920, 1925–1928, 1938–1939, 1942–1944; lõhutavat sildu, ilma et otsest hädaohtu lähedal oleks. Samal Rahvuskogu liige 1937. Põgenes 1944. aastal Saksamaale, Geislingeni ajal jäeti siis, kui see tarvis oli, õigeaegsed evakueerimiskäsud eesti gümnaasiumi õpetaja 1945–1946; lahkus 1950. aastal USAsse, kus andmata ja nüüd kuuleme, et Lõuna•Eestis on umbes 70 000 kari• töötas põllumajandusliku raamatupidamise alal. looma punaste kätte jäänud. Samal ajal ei ole meie Tallinnas juba 458Ungari helilooja Ferenc (Franz) Leh´ari (1870–1948) operett kol- kuude kaupa näinud liha. Eesti rindeüksuste ülemana toimi• mes vaatuses. vat Lõuna•Eestis kol. Maide, omaaegne Kaitseliidu staabiülem, 459S.t kindralooberst Georg Lindemann (1884–1963), vt märkus 117.

952 953 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 asetati tihe välisandarmite rivi, ustele asusid saksa politseinikud. tuli sakslastelt vastus, et “Estonia” kordaseadmiseks ei anta luba. Samuti pandi nende valvepostid näitelava taha. Kindralid saa• Miks, seda ei põhjendatud. busidki, nende hulgas ka teisi staabiohvitsere, kelle hulgas paistis “Estonia” katsus endale veel muid ruume saada. Pöörduti silma rohkesti Rüütliristi kandjaid. Etendus läks suure hooga. sakslaste poole, et nad annaksid “Estonia” käsutusse kino Vaheajal kutsus ülemjuhataja näitleja Lüdigi460 enda juurde. Ta “Gloria” maja. See on hästi avarana ehitatud ja korraliku avaldas näitlejaile hea mängu ja laulu eest tänu ja tegi kompli• näitelavaga. Asja venitati. Lõpuks öeldi Eesti teatrite intendant mendi “Estonia” teatri kõrge kunstilise taseme kohta. Kindral Randpõldile,463 kes tegutseb Omavalitsuse juures, et tema võib lisas, et kui estoonlastel on mõningaid soove praeguses raskes selles asjus pöörduda ainult Kindralkomissariaadi propaganda• sõjaolukorras, siis võivat nad alati tema poole pöörata ja temalt osakonna poole. Sealt öeldi, et pöörduge Ostland•Filmi poole ka abi loota. Lüdig kandis kohe palve ette: “Estonia” teater Riiga, kelle alla kuuluvad kõik Baltimaade kinod. Ostland•Filmis on pommitamise ja tulekahju läbi kaotanud kõik oma rekvisii• irvitati estoonlaste soovi üle. Vastati, et kui “Estonia” teater tahab did, näiteseinad, kostüümid ja muud varad. Estoonlastel on aga kino “Gloriat” omale saada, siis maksku neile 100 000 Rmk kuus, teada, et Riias leidub selliseid teatridekoratsioone, kostüüme ja missugune summa on nende igakuune tulu kinost. Küsimus oli muid esemeid küllaldaselt, mis sobiksid ka “Estoniale”. Kindral seega eitavalt otsustatud. andis sealsamas Lüdigile oma käega kirjutatud sedeli kaasa, mis On veel kõnet olnud “Estonia” teatri näitlejate evakueerimi• võimaldas “Estonia” teatri juhtkonnal Riiga sõita neid asju ajama. 461 sest Soome. Minu teadmist mööda pöördus selles asjus intendant “Estonia” direktor Särev sõitiski Riiga, kindrali paber taskus. Randpõld teatri juhatuse poole ja käskis nende teatripersonaali Talle tuldud seal väga lahkesti vastu ja lubatud anda kuue lavas• kuuluvate isikute nimekirja koostada, keda oleks hädatarvilik tuse jaoks dekoratsioonid ja kostüümid. Sellest lubadusest ei ole Soome viia. Olak464 koostas siis ühe nimekirja ja ta oli võtnud aga tänini midagi teostatud. On jäänud mulje, et seda lubadust ei täidetagi. Majandusministeeriumi tööstusosakonna inspektor 1925–1936 ja direk- Siis hakkas “Estonia” ajama teatrimaja varemete kontserdisaa• tor 1938–1940, Püssi elektrijaama juhataja 1936–1937, Kehra tselluloo- lipoolse osa remontimise ja kordaseadmise asju. Komisjon, kes sitehase direktor 1937–1938, Kergetööstuse Rahvakomissariaadi amet- dr. Mäe poolt oli nimetatud asja uurima, leidis, et kontserdisaali nik 1941, Eesti Omavalitsuse majandusdirektori abi ja tehnikadirektor lagi on veel alles ja et kontserdisaali saaks päris kerge vaevaga 1941–1944. Põgenes 1944. a septembris Saksamaale; asus sealt ümber tarvitamiskõlblikuks muuta. Kordaseadmist pooldas õige soojalt USAsse, kus töötas insenerina John Deeri põllumasinate tööstuse pea- komisjoni esimees, Eesti Omavalitsuse tehnikadirektor insener kontoris Moline’is. Radik.462 Kaks päeva enne teatrihooaja lõppu, see oli juunikuus, 463Paul Randpõld (Randfeldt; 1885 – 1. IV 1959 Stockholm) õppis Vladivostoki ülikooli õigusteaduskonnas. Oli pangaametnik Peterbu- 460Agu Lüüdik (Agathon Lüdig; 1897 – 28. III 1949 Tallinn) oli ris, Moskvas ja Vladivostokis 1909–1923, võttis osa Esimesest maail- kutseline näitleja Moskvas 1916–1918, Estonia teatris 1919–1927 ja masõjast 1915–1917. Opteerus Eestisse 1923, Haapsalu linnanõunik 1946–1949, näitejuht samas 1927–1946. 1924–1927, Pärnu supelinspektor 1927–1938, Sotsiaalministeeriumi 461Andres Särev (1902 – 18. III 1970 Tallinn) oli ajalehe Sakala loodushoiu- ja turismi-instituudi direktori asetäitja ja turismiinspektor ärijuht Viljandis 1923–1925, näitleja Ugalas 1922–1926, Endlas 1926– 1938–1940. Põgenes 1944. a Rootsi. Maetud Stockholmi Metsakalmis- 1928, lavastaja Pärnu Töölisteatris 1928–1930 ja Tallinna Töölisteatris tule. Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi teaduse ja kunsti osa- 1930–1940, Estonias 1939–1949, ühtlasi Estonia direktor 1942–1944, konnas oli ta ametinimeks vaneminspektor teatrite alal. lavastaja Tallinna Draamateatris 1949–1968, Tallinna Pedagoogilise Ins- 464Paul Olak (1880 – 31. X 1949 Stockholm) lõpetas Kaarma Õpe- tituudi lavapraktika õppejõud 1968–1970. tajate Seminari 1898. Töötas kooliõpetajana 1898–1906, Tallinnas 462Arnold Radik (Raadik; 1902 – 20. IX 1975 Moline Illinoisis) Uue Virulase (Sädeme), Õiguse ja Virulase toimetuses 1907–1910, Tal- lõpetas Tallinna Tehnikumi elektrotehnika osakonna insenerina 1927. linna Teataja toimetuses 1910–1922 ning Päevalehe toimetuses 1922–

954 955 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 sinna 200 nime. Isiklikult arvan, et sellistest evakueerimiskavat• nas purunesid kõik aknad, mis õhurünnaku järel Tallinnale olid sustest ei tule midagi välja. Teistel Tallinna teatritel võib samasu• säilinud. guseid soove olla, kuid Randpõld ei kõnelenud nende evakuee• Musta börsi hinnad läksid viimasel ajal alla, eriti toiduainete rimisest midagi. osas. Liha sai mõnikord osta juba kolmekümne margaga kilo. Vangis istuvate haritlaste saatus on selguseta. Kuni minu Enamlaste sissetungides tapeti palju loomi ja nii tuli rohkesti liha ärasõiduni ei olnud kuulda, et viimastel päevadel kedagi oleks ebaseaduslikul teel turule. vanglast vabastatud. Missuguseid ogaraid käske ja korraldusi sakslased võivad anda, seda näitab järgmine, mille täielikult ära toome: 153. 5. IX 1944 Reichs•Strassenverkehrsstelle Reval466 L. Kelt465 jutustas veel: Sakslaste kiidetud organiseerimisoskus, Nr. F/Str. 3629/69 44 E. mida teatava määrani saime tunda esimese okupatsiooni ajal 1918. a., ei ole nüüd meile küll eeskujuks olnud. Sakslaste korral• Tallinnas, 31. juulil 1944. a. dusi ja asjaajamist praegu vaadates jääb mulje, et see rahvas on Tatari 1. praeguse reziimiˇ all üle organiseeritud. Bürokraatlikud talitusvii• Veoki omanikele ja juhtidele. sid ja paberiuputus on tohutud. Asutuste vahel käivad alatised prestiizitülid:ˇ üks ei taha tunnistada teist. Wehrmacht kakleb Käsitleb: Mööbli ja majakraami vedu. SS•üksustega. Kindralkomissariaat sõjaväelastega ja vastupidi. Eelkäik: Oberbefehlshaber der Heeresgruppe Nord467 käsk. Asjaajamine on sama raske nagu enamlaste ajal. Tugedes Führeri poolt antud volitustele on Oberbefehlsha• Tuleb veel meele, et oli palju tegemist, enne kui Omakaitse pa• ber der Heeresgruppe Nord poolt kohese kehtivusega keelatud taljonid ja mõned tagala teenistusse määratud politseipataljonid järgmist: saadi nüüd umbes kaks nädalat tagasi rindele tuua. See võttis Asjade vedu veokitega, raudteega või laevadega, mida kasu• mitu päeva jooksmist ühe võimumehe juurest teise juurde. Tu• tatakse isiklikuks heaoluks, nagu klaverid, diivanid, puhvetid, leb veel märkida, et politseipataljonid olid ainukesed väeosad, serveerlauad, kummutid, vaibad jne. Kontrollorganid on ko• mis venelaste pääletungi algades Baltikumis viidi võitlema Läti hustatud säärast vedu toimetavat veokit keelustama, asjad koha• ja Leedu aladele. Need on säält nüüd kõik tagasi toodud. peal ära põletama ja üksuste juhid sõja kohtu alla andmiseks ette Suure plahvatuse kohta Tallinna sadamas ei jõutud selgusele, kandma. kas oli see sabotaaziteguˇ või õnnetus. Arvamised kalduvad vii• Kontrollile alluvad kõik veokid, ka RO468 numbritega. Kee• mase poole. Laev lõpetas just laadimist. Peetakse võimalikuks, lustamine ja põletamine toimub sõjaväe masinate juures. Korral• et kraana oli korrast ära ja et laetavad miinid kukkusid alla, duse rikkumisest tsiviilveokiomanike ja juhtide poolt tuleb kohe mis tekitasid plahvatuse. Inimesi sai surma umbes kakssada. teatada Oberbefehlshaberile. Suuri raudplaate ja muid esemeid lendas kaugele kesklinna. Lin•

1925, ajakirja Kaitse Kodu toimetaja 1925–1926; Estonia dramaturg 466S.t Riigi Tänavaliiklusamet Tallinnas. 1922–1933 ja direktor 1933–1940 ning 1941–42, ühtlasi dramaturg 467S.t väegrupi Nord ülemjuhataja. 1942–1944, ajakirja Teater peatoimetaja 1935 ja 1938–1940. Põgenes 468Alates 1. jaanuarist 1943 olid kõigil Eestis registreeritud moo- 1944. aastal Rootsi, suri kopsuhaigusse. torsõidukitel RO-seeria (Reichskommissariat Ostland) numbrimärgid. 465Varasema jutustuse säilimist pole teada. Vt eag.vanatehnika.ee/ewnr.html.

956 957 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945

Reichs•Strassenvehrkehrstelle Reval juhib siinjuures tähele• Neist ei moodustatud mingit eri üksust, vaid saadeti väiksemate panu antud käsule. Kui sõjast tingitud põhjusil tuleb ette võtta salkadena ühte ja teise väeosasse täienduseks. Nii hajutati nad kolimisi, tuleb esitada Reichs•Strassenverkehrsstelle Reval’ile mööda Narva kui ka Lõuna•Eesti rinnet. Siis kõneldi veel väga vastav sooviavaldus. Kontrolli juures tuleb vastavalt käsule tali• palju, et osa ohvitseridest ja allohvitseridest olevat saadetud Sak• tada radikaalselt. samaale täienduskursustele. Kas see täpselt tõele vastab, seda ei Politseile on tehtud korraldus mööbliga laaditud veokid kohe saanud ma kontrollida. Poistele ei antud võimalust oma kodu konfiskeerida. külastamiseks. Suur osa poisse käis siis ise salaja kodus. Aru• Allkiri (Erbsen) saamatusi ja konflikte oli vabatahtlikel mundrite pärast. Poisid ei tahtnud oma Soome mundreid ära anda, kuid vägisi olevat Kes seda korraldust loeb, see peab küll tähendama, et see on siiski Saksa vormiriided selga topitud. Relvi vabatahtlikele enne vaimuhaige koostatud. Kõigepealt on see täis vastuoksusi. Po• rindele minekut välja ei antud. Osa põgenes metsa, kuid see oli litseil on vist raske raudteerongi konfiskeerida, kui see mööbleid õige väike protsent. veab. Kuid niisugune käsk järgneb eeltoodud korraldusest. Ja Kuidas oli lugu evakueerimisega, kas inimesi sunniti Saksamaale mis peaasi — mööblite põletamine. Miks sellist kraami tuleb siirduma? hävitada, kui seda hädaohtlikkudest kohtadest varjule toimeta• Arvan, et kõik vallad said ringkirja, mida siis kümnikkude470 takse, see jääb arusaamatuks. Pealegi liiguvad veokid maantee• kaudu levitati kogu valla rahvale. Mina ise olin vallamajas neid del tihti tühjalt — viivad mingisugust kaupa või mingisuguseid ringkirjalehti täitmas. Selles küsiti, kas ringkirja saaja tahab Sak• esemeid kusagile ja tulevad tühjalt tagasi. Näib, et see määrus on samaale minna. Tingimused olid: viissada Saksa marka reisiraha antud bensiini kulutamise vastu. ja nii paljude pakkide kaasavõtmise võimalus, kui palju inimene jaksab kahe käega kanda. Ringkirjas ei olnud sellest sõnakestki 154. juttu, mida inimesed Saksamaal hakkavad tegema. Mõned saks• 5. IX 1944 laste sabarakud levitasid suusõnal jutte, et Saksamaale siirdujad

469 saavad sinna sõita suure aurulaeva luksuskabiinides. Kõnnu val• Proua Pedjase, Kõnnu vallakirjutaja abikaasa, kes ka ise tee• las on ligi neli tuhat elanikku. Selle nädala jooksul, mil ma ring• nis vallavalitsuse kantseleis, saabus Soome väikesel mootor• kirjade levitamise ajal viibisin Kõnnus, teatasid Saksamaale sõidu paadil, kus oli kümmekond naist ja last ja üksainus mees, 3•dal soovist ainult kaks noort tüdrukut. Nende kohta oli kuulda, et septembril. nad olid seisnud sõbralikes suhetes sakslastega. Kuidas käis nende eesti vabatahtlike käsi, kes Soomest saabusid tagasi Mida meie inimesed ootavad kodumaal? kodumaale? Sellele võib vastata ainult ühe sõnaga — imet. Mulle öeldi, et Soomest on saabunud koju ühe laevaga kokku Kas enne teie äratulekut Põhja•Eestisse tuli põgenikke lõuna poolt? umbes 1700 poissi. Hiljem on veel väike grupp juurde tulnud. Tuli küll ja kaunis rohkesti. Tean, et üks põgenike eselonˇ saabus Raasikule. Kuid Lõuna•Eestisse olevat palju inimesi sisse 469 Marju Pedjase (13. VIII 1920 Kõnnu vald – 6. XI 2005 To- jäänud ja ka Tartu ei olevat päris tühjaks tulnud. ronto). Abielus Arved Pedjasega (Bruus; Ruus; 1914 – 21. VI 1980 Orillia (Ont.)), kes õppis 1939. aastani Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Mida te võite öelda metsavendadest, kas neid on veel palju? ning oli Juuru vallasekretäri abi 1935–1938, Kurna vallasekretär 1938– Meie kandis tulid kõik sõjaväest kõrvalehoidjad välja ja and• 1939, Harju maavalitsuse asjaajaja 1939, Kõnnu vallasekretär a-st 1939. sid endid eesti väeüksuste käsutusse. See oli pärast seda, kui Põgenes 1944 Rootsi, kust lahkus Kanadasse; töötas Toronto ühispanga asjaajaja-direktorina. 470S.t vallaametnike.

958 959 Teateid olukorra kohta Eestis 1943–1945 metsavendade väljatoomiseks oli nii palju pingutustööd tehtud. Meie pool on küll veel mõni üksik kõrvalehoidja, kelle kohta ei tea öelda, kas nad on kommunistid või talitavad nad mingitel muudel motiividel. Parasütisteˇ ei ole viimasel ajal Kõnnus ega selle ümbruskonnas alla tulnud. Ka ei ole Kõnnus kuulda ol• nud viimasel ajal kommunistlikust kihutustööst ega lendlehtede levitamisest. Kas inimesed soovisid Soome tulla? See oli kõigi üldine unistus. Sakslased algatasid alguses ise Soome mineku asja. See oli nende poolt ainult meeleolu järelekuulamine. Hiljem kuulsime, et Helase büroo on hakanud Tallinnas sooviavaldusi vastu võtma, kes tahavad evakueerida Soome. Pärnu maantee nr. 8 on alganud määratu pikk inimeste saba. Arvan, et kõik need asjad jäid hiljaks. Kes tulema saa• vad, neil peab olema tutvust põhjaranna kaluritega. Sääl on veel mõned üksikud vähemad paadid sõiduvalmis. (Järgneb)

960