Peamised Arvamused. Ütlused
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
PEAMISED ARVAMUSED. ÜTLUSED Epikuros Tolkinud˜ Kaarina Rein PEAMISED ARVAMUSED∗ I. Üliõnnelikul ja hävimatul olendil pole endal muresid ega põhjusta ta neid ka kellelegi teisele. Nii ei koorma teda ka viha ega poolehoid; kõike sellesarnast kohtab vaid nõrga juures. II. Surm on meie jaoks eimiski. Sest lagunenu on tajudeta, aga see, mis on tajudeta, on meie jaoks eimiski. Epikouros. Kyriai doxai. Sententiae Vaticanae. Tõlgitud va- nakreeka keelest. Tõlkimisel on kasutatud väljaandeid: Epicuro. Opere. A cura di Graziano Arrighetti. (Biblioteca di cultura filo- sofica 41.) Torino: Giulio Einaudi editore, 1973 ja Epikur. Briefe. Sprüche. Werkfragmente. Griechisch/Deutsch. Übers. und hrsg. von Hans-Wolfgang Krautz. Bibliographisch erneuerte Ausgabe 2000. Stuttgart: Philipp Reclam jun, 2005. Täname Toomas Lotti abi eest tõlke toimetamisel. Toim. ∗“Peamised arvamused” (Kyriai doxai) on säilinud Kreeka kirjaniku Diogenes Laertiose 3. saj pKr kirja pandud Kuulsate filosoofide elulu- gude 10. raamatus (10.139–154). “Peamised arvamused” on esitatud temaatilises järjekorras: sisemised tingimused kindlustundeks, nauding ja mõistmine, välised eeldused kindlustundeks, õige valik ja nauding, looduse uurimise olulisus, targa sõltumatus inimloomusest ja elutingi- mustest, naudinguteküllase käitumise mõõdupuud, sõprus, ihade liigi- tus, õiglus ja ebaõiglus, kooselu ja kaasinimesed. Tlk. 771 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros III. Naudingute suuruse piir on kõige valutoova äravõtmine. on müütides; seetõttu ei ole loodust uurimata võimalik saavutada Kus iganes on nauding, siis niikaua kui ta kestab, pole seal ei valu täielikke naudinguid. ega ängi ega ka kumbagi korraga. XIII. Ei ole kasu sellest, kui luua turvalisus inimeste juures, IV. Pidev valu kehas ei kesta pikalt, seevastu teravaim valu on samas muretsedes endiselt taevaste ja maa-aluste asjade ning üldse üürike, ja valu, mis pelgalt ületab lihaliku naudingu, ei kesta palju nende pärast, mis on lõpmatuses. päevi. Pikaajalised haigused kätkevad rohkelt lihalikke naudin- XIV. Ehkki turvalisus inimeste suhtes tekib teatud määral tea- guid, mis on suuremad kui valu. tud suutlikkuse kaudu häirijaid kõrvaldada ja küllusest, tekib V.Pole võimalik elada naudinguteküllaselt, elamata mõistlikult puhtaim kindlustunne siiski rahulikkusest ning tagasitõmbumisest ja hästi ja õiglaselt, [ega elada mõistlikult ja hästi ja õiglaselt,] ela- inimhulkadest. mata naudinguteküllaselt. Kellele see pole jõukohane, ei suuda ka XV. Loomupärane rikkus on nii piiratud kui ka kergesti saavu- naudinguteküllaselt elada. tatav, ent tühjade arvamuste rikkus langeb lõpmatusse. VI. Selleks et end inimeste ees julgelt tunda, on loomupäraselt XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid antud valitsemise ja kuningavõimu hüve, mille abil see saavuta- asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses takse. ja edaspidises elus. VII. Mõned soovivad saada kuulsaks ja lugupeetuks, arva- XVII. Õiglane on kõige rahulikum, ent ebaõiglane on kõige tes, et sel moel saavutavad nad inimeste ees turvalisuse; seega, enam täis rahutust. kui selliste inimeste elu tõesti on turvaline, on nad omandanud XVIII. Kehaline nauding ei suurene, kui kord puudusest tin- loomupärase hüve; kui see aga ei ole turvaline, siis ei ole neil gitud valutunne on ära võetud, vaid üksnes muutub mitmekesise- seda, mille poole nad algusest peale oma loomu iseärasuse tõttu maks. Ent mõistuse naudingute piiri tekitab just selliste ja nende- on püüelnud. sarnaste asjadega arvestamine, mis on mõistusele suurimaid hirme VIII. Ükski nauding ei ole iseenesest halb; ent vahendid, mil- põhjustanud. lega mõningad naudingud saavutatakse, toovad kaasa hädasid, mis XIX. Piiramatu ja piiratud aeg sisaldavad võrdsel määral nau- ületavad naudinguid mitmekordselt. dingut, kui nende piire mõõta mõtlemisega. IX. Kui iga nauding oleks kokkusurutud paigas ja ajas ning XX. Liha haaras naudingu piire lõpmatutena ja ainult piiramatu leiduks kogu loomuses või loomuse tähtsaimates osades, ei erineks aeg sai seda tekitada. Aga mõistus, saanud aru liha sihist ja piirist naudingud kunagi üksteisest. ning lahustanud lõpmatuse hirmud, tagas meile täiusliku elu ning X. Kui kõlvatute naudinguid esilekutsuvad põhjused lahustak- meil ei olnud edaspidi vajadust piiramatu aja järele. Ent mõistus ei sid mõistuse hirmud taevanähtuste ning surma ja valude ees ja kui pagenud naudingu eest ja kui asjaolud põhjustasid elust lahkumise, nad veel õpetaksid meile meie ihade [ja valude] piire, siis poleks ei surnud ta nii, justkui oleks jäänud midagi puudu parimast elust. meil põhjust neid laita, sest nad oleksid igal viisil täidetud nau- XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada dingutega ega kätkeks kuskil valu ega ängi, milles seisneb halb. puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole XI. Kui meid ei vaevaks mured taevanähtuste ega surma ees ja vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega. see meie jaoks kunagi miski ei oleks ning kui lisaks poleks mit- XXII. Peab järele mõtlema etteantud eesmärgi ja iga iseene- temõistmist valude ja ihade piiridest, ei oleks meile vaja looduse sestmõistetavuse üle, millest tulenevad meie arvamused. Sest uurimist. muidu on kõik täis otsustamatust ja rahutust. XII. Ei ole võimalik vabaneda hirmust kõige tähtsamate asjade ees, mõistmata kõiksuse loomust, vaid muretsedes selle pärast, mis 772 773 Peamised arvamused. Ütlused Epikuros XXIII. Kui sa võitled kõigi tajudega, ei ole sul millelegi toe- rahvaste puhul, kes pole suutnud või soovinud sõlmida lepinguid tuda ka siis, kui otsustad nende tajude üle, mille sa väidad olevat kahjustamise või kahju kannatamise kohta. petlikud. XXXIII. Õiglus ei ole miski iseeneses, vaid vastastikuse XXIV. Kui sa heidad täiesti kõrvale mõne taju ega erista veel läbikäimise puhul mistahes paigas alatiseks sõlmitud leping üks- kinnitamata arvamust sellest, mis on juba vahetult olemas tajus teist mitte kahjustada ja ise mitte kahju kannatada. ja tunnetes ning mõistuse ettekujutuse kõigis püüdlustes, häirid XXXIV. Ebaõiglus ei ole halb iseenesest, vaid hirmu tõttu, sa ka teisi tajusid oma tühja arvamusega; sellega lükkad sa tagasi mida tekitab kahtlus, et ei jääda peitu nende eest, kes on määratud igasuguse mõõdupuu. Ent teiselt poolt, kui sa oma oletuslikes selliste tegude eest karistama. mõtetes pead kindlaks nii kõike, mis ootab kinnitamist, kui ka XXXV.Keegi, kes salaja teeb midagi, millest on kokku lepitud seda, mida ei saa tõendada, ei väldi sa eksimist; seega säilitad sa loobuda, nimelt vältida üksteise kahjustamist või üksteiselt kahju igal otsustamisel kogu kahtluse selle suhtes, mis on õige ja mis kannatamist, ei saa olla kindel, et ta jääb peitu, isegi kui ta praegu seda ei ole. peaks jääma varjule lugematu arv kordi. Sest kuni surmatunnini XXV. Kui sa kõigil puhkudel ei lähe iga oma teoga tagasi on kahtlane, kas ta jätkuvalt jääb peitu. looduse sihi juurde, vaid selle asemel enneaegselt pöördud mil- XXXVI. Üldiselt võttes on õiglus seesama kõigi jaoks, sest legi vältimisel või taotlemisel millegi muu poole, ei ole sinu teod see on midagi kasutoovat vastastikusel läbikäimisel. Ent vastavalt kooskõlas sinu väidetega. maale ja teistele tingimustele ei järeldu, et kõigile oleks õiglane XXVI. Need ihad, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole üks ja seesama asi. hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, XXXVII. Asjadest kannab see, mis on tunnistatud õiglaseks kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju. põhjusel, et see toob vastastikustes suhetes kasu, õigluse pitserit, XXVII. Sellest, mida tarkus võimaldab kogu elu kestvaks sõltumata, kas see saab kõigile osaks ühtemoodi või mitte. Kui õnneks, on kaugelt suurim sõpruse omamine. aga keegi annab välja seaduse ja osutub, et see ei ole kooskõlas XXVIII. Seesama arusaamine on loonud kindluse, et ei ole sellega, mis on kasulik vastastikusel läbikäimisel, pole sel enam midagi hirmsat selles, mis on igavene või ka ainult pikaajaline, õigluse loomust. Ning isegi kui muutub see, mis on kasulik õigluse ning on pannud ühtlasi mõistma, et ka keset neid piiratud tingimusi tähenduses ja sobitub vaid mõnda aega ettehaaramisse,∗ oli see saavutatakse turvalisus ennekõike sõpruse kaudu. siiski mõneks ajaks õiglane neile, kes ei lase end häirida tühjadest XXIX. Ihadest on mõned loomulikud ja [hädavajalikud, mõned sõnadest, vaid pööravad tähelepanu tõsiasjadele. loomulikud ja] mittevajalikud ning mõned pole ei loomulikud ega XXXVIII. Seal, kus ümbritsevad asjaolud ei ole muutunud ja vajalikud, vaid tekivad kõigest tühja arvamuse tulemusena. ilmneb, et teod, mida peeti õiglaseks, ei ole kooskõlas ettehaarami- XXX. Loomulike ihade puhul, mis täitumata jäädes ei põhjusta sega, ei olnud need õiglased. Ning seal, kus ümbritsevad asjaolud valu, esineb tugev tung, nimelt tekivad need ihad tühjast arvamu- muutuvad ja needsamad õiglased asjad ei too enam kasu, sel juhul sest ja see, et nad ei kao, pole tingitud nende endi loomusest, vaid olid need õiglased seni, kui nad olid kasulikud kaaskodanike vas- inimese kalduvusest tühjale arvamusele. tastikuse läbikäimise puhul; ent hiljem, kui nad enam kasulikud XXXI. Loomulik õiglus on tagatis vastastikuseks kasuks mitte ei olnud, ei olnud nad enam õiglased. kahjustada üksteist ega ise kahju kannatada. XXXIX. Kes on kõige paremini korraldanud väliste ähvarduste XXXII. Olendite puhul, kes ei ole võimelised sõlmima lepin- tõrjumise, on teinud tema võimuses oleva lähedaseks ja selle, mis guid üksteise kahjustamise või üksteiselt kahju kannatamise kohta,