Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo Ja Arheoloogia Instituut
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja Arheoloogia Instituut Kristo Nurmis DAS FEIN GESCHLIFFENE GLAS SAKSA OKUPATSIOONI AEGNE PROPAGANDA ORGANISATSIOON EESTIS, 1941–1944 Magistritöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. ASJADE SEIS. IDEOLOOGILINE, POLIITILINE JA AJALOOLINE KONTEKST ...... 10 1.1. Eesti natsionaalsotsialistliku ideoloogia perspektiivis .................................................. 10 1.2. Saksa võimukorraldus okupeeritud Eesti aladel. Eestimaa kindralkomissariaat .......... 15 1.3. Eesti Omavalitsus .......................................................................................................... 23 1.4. Momentum . Propaganda stardipositsioon ...................................................................... 29 2. SAKSA PROPAGANDAMOSAIIK JA EESTI: STRUKTUUR, ÜLESANDED JA STRATEEGIAD ...................................................................................................................... 34 2.1. Propagandaministeeriumi idatalitus/osakond ja Vineta ................................................ 35 2.2. Wehrmachti propaganda. Propagandastaffel-Estland ................................................... 39 2.3. Kindralkomissari propagandaosakond ja Propagandaamt Estland ............................... 46 2.4. Kino ja ringhääling ........................................................................................................ 56 2.5. SS ja propaganda ........................................................................................................... 59 3. EESTI OMAVALITSUSE PROPAGANDASÜSTEEM .................................................... 63 3.1. Eesti Omavalitsuse „rahvakasvatuse” aparaat ............................................................... 63 3.1.1. Rahvakasvatuse Osakond ja Rahvakasvatustalitus ................................................ 63 3.1.2 Põllutöödirektooriumi propagandaosakond ja Majandusdirektooriumi propagandaosakond ......................................................................................................... 72 3.1.3. Rahvakasvatuse Peavalitsus ................................................................................... 74 3.2. Ajakirjandus ja propaganda ........................................................................................... 78 3.2.1. Ajalehed .................................................................................................................. 79 3.2.2. Lehtede juhtimine ................................................................................................... 84 3.2.3. Tsiviilvalitsuse tsensuur ja ajakirjandus ................................................................ 90 3.3. Inimesed Eesti Omavalitsuse propagandasüsteemis ..................................................... 93 3.3.1. Üldine personalipoliitika ........................................................................................ 93 3.3.2. Kaks propagandisti: Libe ja Meret ...................................................................... 100 4. PROPAGANDA HORISONTAALNE JA VERTIKAALNE TASAND .......................... 105 4.1. Propaganda ja horisontaalne tasand ............................................................................ 105 4.1.1. Nõukogude-aasta kogemuse ühtlustamine ........................................................... 105 4.1.2. Leegioni-propaganda ........................................................................................... 112 4.2. Propaganda ja vertikaalne tasand. Autoriteediküsimus ............................................... 119 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 130 ALLIKAD JA KIRJANDUS ................................................................................................. 136 SUMMARY ............................................................................................................................. 147 LISAD .................................................................................................................................... 151 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk „Tegelikult pole erilist mõtet arutleda propaganda üle. See on praktika, mitte teooria. [...] Me oleme kogunenud siia mitte selleks, et arutleda kenade teooriate üle, vaid leidmaks viise praktiliseks koostööks nii, et tuleksime toime oma igapäevaste väljakutsetega.“ 1 Nende sõnadega alustas Saksamaa Natsionaalsotsialistliku Tööpartei (NSDAP) propagandist, tulevane Saksamaa propagandaminister Joseph Geobbels oma propagandateemalist loengut parteikaaslastele 1928. aastal. Natsionaalsotsialistlik arusaam propagandast kasvas välja kibedast natsionalistlikust reaktsioonist keiserliku Saksamaa kaotusele Esimeses maailmasõjas. Adolf Hitler pühendas oma memuaarides sõjapropagandale terve peatüki, milles asetas Saksamaa lüüasaamise ainusüü keisririigi ebarahuldavale propagandale: „Saksa natsioon võitles oma eluõiguse eest, ja propaganda eesmärk oleks pidanud olema seda võitlust toetada; selle siht pidanuks olema aidata saavutada võit.” Nii Hitleri kui Goebbelsi käsituses polnud propaganda oma olemuses eesmärk omaette, vaid vahend, ning seetõttu pidi selle vorm „olema kalkuleeritud toetama eesmärki, mida ta teenib.” 2 Propaganda jäi alati assotsieerituks militaristliku mentaliteediga ja sellele viidati rahu ajalgi kui „relvale”. 3 1940. aastate alguseks oli natsionaalsotsialistlik võim ehitatud Saksamaal üles massiivne tsiviil- ja militaarse propaganda süsteemi. III Reichi ei tohtinud see „esimese järgu relv” enam alt vedada. Saksamaa ja NSVL-i sõja puhkemisega 1941 jõudis Saksa propaganda ka Eesti pinnale. Eesti ühiskond oli kogenud alles hiljuti massiivse nõukogude propaganda invasiooni. Tollal neljateistaastane Helle Sibul mäletab: „Isa saatis mind raamatukogu saali igasugu Nõukogude plakateid ja muud rämpsu ära korjama. Saabusid ka raamatukogu ametnikud, keda saadeti koristama venelaste käes olnud ruumi sõnadega: tulge ja koristage nüüd seda Nõukogude kultuuri”. 4 Propaganda mõiste kõlas halvamaiguliselt ning selle materjale võeti kui rumalatele massidele mõeldud makulatuuri. 1 Joseph Goebbels. Knowledge and Propaganda. (Source: “Erkenntnis und Propaganda,” Signale der neuen Zeit. 25 ausgewählte Reden von Dr. Joseph Goebbels (München: Zentralverlag der NSDAP, 1934), lk 28‒52.) [WWW] http://www.calvin.edu/academic/cas/gpa/goeb54.htm (10.12.2011). 2 Adolf Hitler. Mein Kampf. München, Franz-Eher-Verlag, 1943, lk 193–208. 3 Bernd Sösemann. Propaganda und Öffentlichkeit in der „Volksgemeinschaft”. – Die Nationalsozialismus und deutsche Gesellschaft. Hrsg. von Bernd Sösemann. München, Deutsche Verlags-Anstalt, 2002, lk 118. 4 Sõja ajal kasvanud tüdrukud. Koostaja Rutt Hinrikus. Tallinn, Tänapäev, 2006, lk 81. 3 Ka Saksa propaganda saabus Eestisse plakatilaviini ja loosungitega, mis rahva silmis ei erinenud palju nõukogude praktikast. Saksa julgeolekupolitsei juht Eestis Martin Sandberger märkis: „Konstateeritakse sarnasust kommunistliku propagandaga, kus kujutatakse vaid üht iseenesest mõistetavat fakti.” 5 Samas oli 1944. aastaks Eestis üles ehitatud mitmesajaliikmeline eestlastest koosnev propaganda organisatsioon ja rangelt režiimi sihtidele orienteeritud massimeedia. Eestis leidus küllaga innukaid ja loovaid propagandaametnikke ning ajakirjanikena töötasid tuntud nimed nõukogude-eelsest ajast (pea kõik need, kes olid kommunistliku režiimi repressioonidest pääsenud). Käesolev töö selgitab, kuidas see organisatsioon kujunes, millised olid Saksa propagandapoliitilised sihid ja toimingud okupeeritud Eesti aladel, millised olid propaganda ülesanded, strateegiad ja tegevuskavad; millistele dünaamikatele allus propaganda ja kuidas mõjutasid propagandategevust Eesti tingimused. Nende strukturaalsete ja korralduslike teemade kajastamise juures on töö laiemaks eesmärgiks aidata mõista, mil viisil üritas Saksa okupatsioonirežiim Eesti tsiviilelanikkonda oma sõjahuvidele vastavalt käituma suunata. Probleemiasetus Ameerika propagandateoreetikud Garth S. Jowett ja Victoria O’Donnell on defineerinud propaganda järgmiselt: „Propaganda on tahtlik, süstemaatiline püüd vormida ettekujutusi, manipuleerida tunnetustega, ning suunata käitumist saavutamaks vastukaja, mis edendaks propagandisti soovitud eesmärke.” 6 See on moraalselt üpris neutraalne tõlgendus. Ometi käsitletakse propagandategevus enamasti negatiivse tegevusena, kavalate retooriliste võtete ja valedena, eesmärgiga indoktrineerida rumalaid masse. Ka Saksa okupatsiooni aegsest propagandast rääkides, kiputakse sageli keskenduma selle üheselt mõistetavatele või naeruväärsetele ilmingutele. Käesolevale tööle selline propagandakäsitlus huvi ei paku. Pigem võib nõustuda propagandaajaloolase David Welchi seisukohaga: „Kõige mõttekam propaganda fenomeni mõistmise viis pole […] uurida seda kasutatud retooriliste ja psühholoogiliste trikkide kaudu, vaid pigem läbi analüüsi, mis haarab kogu sotsiaalse konteksti, kujutledes tervikut kui pingete ja tõugete dünaamilist välja, milles propaganda 5 Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944. Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis. Koostaja Tiit Noormets. Tallinn, Riigiarhiiv, 2002, lk 28. 6 Garth S. Jowett, Victoria O’Donnell. Propaganda and Persuasion. London, Sage Publications Inc., 1989, lk 13. 4 mängib oma osa.“ 7 Propagandategevus sõltub alati tingimustest, milles ta tegutseb