DOCSLIB.ORG

Riigiarhiiv Eesti Julgeolekupolitsei Aruanded 1941–1944

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

RIIGIARHIIV EESTI JULGEOLEKUPOLITSEI ARUANDED 1941–1944 EESTI ÜLDINE OLUKORD JA RAHVA MEELEOLU SAKSA OKUPATSIOONI PERIOODIL POLITSEIDOKUMENTIDE PEEGLIS TALLINN 2002 Koostanud Tiit Noormets Osaliselt tõlkinud Vilma Lang © Riigiarhiiv 2003 ISBN 9985–9451–1–5 Sisukord Saateks 11 Dokumendid: 21 Julgeolekupolitsei ja SD komandöri aastaaruanne juuli 1941– 21 30.6.1942 III Eesti elualad 21 1. Üldine olukord ja rahva meeleolu 21 2. Kultuur 24 a) Propaganda 24 aa) Propaganda olukord 24 bb) Saksa propaganda 27 cc) Eesti Omavalitsuse propaganda 30 b) Kultuuriürituste mõju 31 c) Usuelu 32 d) Haridusolud 33 1) Kasvatus 33 2) Noorus 35 3) Sport 37 e) Teadus ja kõrgkoolide probleemid 38 3. Rahvus ja rahvatervishoid 41 a) Rahvussakslased Eestis 41 b) Eestlased Eestis 42 c) Rahvusvähemused Eestis 46 d) Rahva tervishoid 47 4. Haldus ja õigus 49 a) Haldus 49 b) Õigus 55 5. Majandus 57 a) Põllumajandus 58 b) Varustamine 60 c) Liiklus 62 d) Raha ja pangad 63 e) Tööstus 65 f) Töö- ja sotsiaalala 66 IV Vaenlased Eestis 67 3 1. Kommunism 67 1a) Nõukogude Liidu Kommunistlik partei ja selle kõrval- 67 organisatsioonid (komsomol, pioneeriorganisatsioon jne) 1b) Riiklik administratsioon 72 1c) Punaarmee 74 2. Partisanid, langevarjurid, sabotaaži- ja terroriaktid, poliitili- 75 ne võltsimine 3. Kirikud Eestis 78 a) Õigeusu kirik 78 b) Uniaatlik (kreeka-katoliku) kirik 80 c) Rooma-katoliku kirik 81 d) Evangeelne kirik 81 e) Usulahud ja muud kirikud 82 4. Juudid 83 5. Emigrandid 84 6. Kaitseabinõud 85 Väikesed tõed eestlaste ja sakslaste kohta 87 Julgeolekupolitsei välisosakondade poolekuu- ja kuuaruanded 91 üldise olukorra ja rahva meeleolu kohta juulis-detsembris 1942 Juuli 1942 91 Haapsalu poliitiline politsei 15.–31.7.1942 91 Haapsalu kriminaalpolitsei 16.–28.7.1942 93 Kuressaare poliitiline politsei 15.7.–1.8.1942 93 Kuressaare kriminaalpolitsei 14.–27.7.1942 94 Narva poliitiline politsei 29. juulil 1942 95 Narva kriminaalpolitsei 16.–29.7.1942 96 Paide poliitiline politsei 16.–31.7.1942 96 Paide kriminaalpolitsei 16.–31.7.1942 98 Petseri kriminaalpolitsei 13.–29.7.1942 98 Pihkva poliitiline politsei 26. juulil 1942 99 Pärnu poliitiline politsei 16.–31.7.1942 100 Pärnu kriminaalpolitsei 13.–29.7.1942 101 Rakvere poliitiline politsei 31. juulil 1942 102 Rakvere kriminaalpolitsei 16.–28.7.1942 102 Tartu kriminaalpolitsei 16.–31.7.1942 103 Valga poliitiline politsei 15.–31.7.1942 104 Valga kriminaalpolitsei 16.–30.7.1942 104 Viljandi poliitiline politsei 15.–30.7.1942 105 4 Viljandi kriminaalpolitsei 15.–30.7.1942 105 Võru poliitiline politsei 16.–31.7.1942 107 Võru kriminaalpolitsei 16.–31.7.1942 107 August 1942 108 Haapsalu poliitiline politsei 1.–15.8.1942 108 Haapsalu kriminaalpolitsei 29.7.–12.8.1942 110 Kuressaare poliitiline politsei 1.–15.8.1942 110 Kuressaare kriminaalpolitsei 28.7.–12.8.1942 111 Narva poliitiline politsei 1.–15.8.1942 112 Narva kriminaalpolitsei 30.7.–12.8.1942 113 Paide poliitiline politsei 1.–15.8.1942 114 Paide kriminaalpolitsei 1.–15.8.1942 115 Petseri poliitiline politsei 1.–15.8.1942 115 Petseri kriminaalpolitsei 30.7.–12.8.1942 116 Pihkva poliitiline politsei 13. augustil 1942 116 Pärnu poliitiline politsei 1.–15.8.1942 117 Pärnu kriminaalpolitsei 29.7.–13.8.1942 118 Rakvere poliitiline politsei 1.–15.8.1942 119 Rakvere kriminaalpolitsei 29.7.–12.8.1942 119 Tartu poliitiline politsei 1.–15.8.1942 120 Tartu kriminaalpolitsei 1.–15.8.1942 122 Valga poliitiline politsei 1.–14.8.1942 123 Valga kriminaalpolitsei 31.7.–14.8.1942 123 Viljandi poliitiline politsei 1.–15.8.1942 124 Viljandi kriminaalpolitsei 31.7.–14.8.1942 124 Võru poliitiline politsei 1.–15.8.1942 125 Võru kriminaalpolitsei 1.–15.8.1942 126 Haapsalu poliitiline politsei 15.–31.8.1942 126 Kuressaare poliitiline politsei 15.8.–1.9.1942 129 Kuressaare kriminaalpolitsei 13.–28.8.1942 131 Luuga poliitiline politsei 1. septembril 1942 131 Narva poliitiline politsei 15.–31.8.1942 134 Paide poliitiline politsei 16.–31.8.1942 134 Petseri poliitiline politsei 15.–31.8.1942 135 Pihkva poliitiline politsei 27. augustil 1942 136 Pärnu poliitiline politsei 16.–31.8.1942 137 Rakvere poliitiline politsei 16.–31.8.1942 139 Tartu poliitiline politsei 15.–31.8.1942 139 Valga poliitiline politsei 14.–30.8.1942 141 Viljandi poliitiline politsei 15.–28.8.1942 142 5 Võru poliitiline politsei 16.–31.8.1942 144 September 1942 146 Haapsalu poliitiline politsei 1.–15.9.1942 146 Kuressaare poliitiline politsei 1.–15.9.1942 149 Narva poliitiline politsei 1.–15.9.1942 150 Paide poliitiline politsei 1.–15.9.1942 151 Petseri poliitiline politsei 1.–15.9.1942 152 Pihkva poliitiline politsei 11. septembril 1942 153 Pärnu poliitiline politsei 1.–15.9.1942 155 Rakvere poliitiline politsei 1.–15.9.1942 157 Tartu poliitiline politsei 1.–15.9.1942 158 Valga poliitiline politsei 31.8.–14.9.1942 159 Viljandi poliitiline politsei 28.8.–10.9.1942 159 Võru poliitiline politsei 1.–15.9.1942 160 Julgeolekupolitsei tähelepanekuid kontrollitud posti kohta 162 1.–15.9.1942 Haapsalu poliitiline politsei 15.–30.9.1942 163 Kuressaare poliitiline politsei 16.–30.9.1942 167 Narva poliitiline politsei 15.–30.9.1942 167 Paide poliitiline politsei 16.–30.9.1942 169 Petseri poliitiline politsei 16.–30.9.1942 169 Pärnu poliitiline politsei 16.–30.9.1942 170 Rakvere poliitiline politsei 16.–30.9.1942 173 Tallinn-Harju poliitiline politsei 1. oktoobril 1942 174 Tartu poliitiline politsei 15.–30.9.1942 175 Valga poliitiline politsei 15.–29.9.1942 176 Viljandi poliitiline politsei 10.–25.9.1942 178 Võru poliitiline politsei 15.–30.9.1942 180 Oktoober 1942 182 Haapsalu poliitiline politsei 1.–15.10.1942 182 Haapsalu poliitiline politsei 15.–31.10.1942 186 Kuressaare poliitiline politsei 1.–31.10.1942 189 Narva poliitiline politsei 1.–31.10.1942 191 Paide poliitiline politsei 1.–31.10.1942 192 Petseri poliitiline politsei 1.–31.10.1942 193 Pärnu poliitiline politsei 1.–31.10.1942 195 Rakvere 1.–31.10.1942 197 Tallinn – Harju 1.–30.10.1942 200 Tartu poliitiline politsei 1.–15.10.1942 202 Tartu 30. oktoobril 1942 203 6 Valga 29.9.–30.10.1942 208 Viljandi poliitiline politsei 25.9.–10.10.1942 210 Viljandi poliitiline politsei 10.–25.10.1942 211 Võru poliitiline politsei 1.–31.10.1942 213 November 1942 215 Haapsalu poliitiline politsei 1.– 30.11.1942 215 Kuressaare poliitiline politsei 1.–30.11.1942 218 Narva 1. detsembril 1942 219 Paide 1. – 30.11.1942 222 Petseri kriminaalpolitsei 1.–30.11.1942 223 Petseri poliitiline politsei 1.–30.11.1942 225 Pärnu poliitiline politsei 1.–30.11.1942 228 Pärnu 1. – 29.11.1942 229 Tallinn-Harju 3. detsembril 1942 232 Tartu poliitiline politsei 1.–30.11.1942 233 Tartu 28. novembril 1942 235 Valga 30.10.–29.11.1942 237 Viljandi poliitiline politsei 25.10.–25.11.1942 238 Võru poliitiline politsei 1.–30.11.1942 239 Detsember 1942 242 Haapsalu 1.–31.12.1942 242 Kuressaare 25.11.–25.12.1942 243 Narva 31. detsembril 1942 245 Paide 1.–31.12.1942 248 Petseri 1.–31.12.1942 249 Pärnu 29. detsembril 1942 251 Rakvere 1.–31.12.1942 254 Tartu 30. detsembril 1942 255 Valga 1.–31.12.1942 257 Viljandi 23. detsembril 1942 261 Võru 1.–31.12.1942 264 Julgeolekupolitsei kuuaruanded üldise olukorra ja rahva 266 meeleolu kohta 1943. a. Jaanuar 1943 266 Veebruar 1943 267 Aprill 1943 268 Mai 1943 269 Juuni 1943 270 Juuli 1942–juuli 1943 272 7 Juuli 1943 273 August 1943 275 September 1943 276 Oktoober 1943 279 November 1943 282 Detsember 1943 286 Julgeolekupolitsei eesti sektori juhi olukorra aruanne juunis 289 1944 III / Eesti elualad / 289 1.Üldine olukord ja rahva meeleolu 289 / 2. Kultuur / 291 Propaganda 291 Propaganda olukord 291 Saksa propaganda 292 Eesti Omavalitsuse propaganda 294 Kultuuriürituste mõju 297 Film 297 Teater 297 Muusika 298 Ringhääling 298 Ajakirjandus 299 Kirjastamine 300 Kunst 300 Rahvakunst 301 Usuelu 301 Kasvatus 302 Noorus 303 Sport 304 Teadus ja kõrgkoolide probleemid 305 3. Rahvus ja rahvatervishoid 306 a) Sakslased Eestis 306 b) Eestlased Eestis 306 c) Rootslased Eestis 310 d) Venelased Eestis 310 e) Rahva tervishoid 314 4. Haldus ja õigus 317 a) Haldus 317 Üldine olukord 317 8 Eesti Omavalitsus 317 Politsei 317 Maavalitsused 319 Linnavalitsused 320 Vallavalitsused 320 Rahvakasvatuse peavalitsus 320 Korterite üürimine sõjaväelastele 321 Sõjapõgenike valitsus 321 Raudtee sõiduload 321 b) Õigus 322 5. Majandus 324 a) Põllumajandus 324 Toitlusmajandus 328 b) Kaubandus, käsitöö ja hinnapoliitika 328 Kaubandus 328 Käsitöö 331 Hinnapoliitika 332 c) Liiklus 335 d) Pangad ja kindlustus 337 Pangad 337 Kindlustused 338 e) Tööstus ja energiamajandus 338 Energiamajandus 339 f) Töö- ja sotsiaalala 340 / IV Vaenlased Eestis / 342 1. Kommunism, marksism ja kõrvalorganisatsioonid 342 2-a. Kommunistlik-marksistlik vastupanuliikumine 342 2-b. Kommunistlik-marksistlikud banded, langevarjurid 342 3. Rahvuslikud vastupanuliikumised ja banded 349 4. Terrori- ja sabotaažiaktid 352 5. Reetmised 352 6-a. Nõukogude-kommunistlik lendlehtede propaganda 353 6-b. Rahvuslik eesti lendlehepropaganda 353 7. Raadiokorra rikkumised 353 8. Sõjavange puudutavad küsimused 354 9. Kirikud 356 a) Evangeeliumi luteriusu kirik 356 b) Rooma-katoliku kirik 356 c) Õigeusu kirik 356 d) Muud kirikud 357 9 e) Usulahud 357 10. Juudid ja emigrandid 358 11. Välismaalased, kaasaarvatud võõrrahvusest tööjõud 358 12.Kaitseabinõud 361 13. Mitmesugust 361 Jaan Pert, Mälestusi saksa okupatsiooni päevilt 364 Dokumentides kasutatud lühendeid 374 ISIKUNIMEDE REGISTER 375 10 SAATEKS Pärast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei võimuletulekut Saksamaal 1933. aastal alustasid nad totalitaarse Kolmanda Riigi loomist, mis tähendas kogu senise demokraatliku ühiskonnakorralduse ümberkujundamist ning selle raames ka uue politseiorganisatsiooni rajamist. Teise maailmasõja alguseks oli viimane omandanud järgmise kuju. Saksa politsei ülesandeks oli natsionaalsotsialistliku määratluse järele “rahva ühiskondliku korra kaitse selle rikkumiste ja laostamiste eest” ning vastavalt sellele oli politsei suure organisatsiooni, paljude ülesannete ja laiade võimupiiridega riigiasutus, mis koosnes väga suurest hulgast pedantselt määratletud võimuvaldkondade ja ülesan- netega erinevatest struktuuriüksustest.
Recommended publications
  • Thesis with Signature Marii Valjataga

    Thesis with Signature Marii Valjataga

    A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Florence, June 30, 2016 European University Institute Department of History and Civilization A small nation in monuments A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century Marii Väljataga Thesis submitted for assessment with a view to obtaining the degree of Doctor of History and Civilization of the European University Institute Examining Board Professor Pavel Kolář (EUI) - Supervisor Professor Alexander Etkind (EUI) Professor Siobhan Kattago (University of Tartu) Prof. dr hab. Jörg Hackmann (University of Szczecin, University of Greifswald) © Marii Väljataga, 2016 No part of this thesis may be copied, reproduced or transmitted without prior permission of the author Researcher declaration to accompany the submission of written work Department of History and Civilization - Doctoral Programme I, Marii Väljataga, certify that I am the author of the work A small nation in monuments. A study of ruptures in Estonian memoryscape and discourse in the 20th century I have presented for examination for the Ph.D. at the European University Institute. I also certify that this is solely my own original work, other than where I have clearly indicated, in this declaration and in the thesis, that it is the work of others. I warrant that I have obtained all the permissions required for using any material from other copyrighted publications. I certify that this work complies with the Code of Ethics in Academic Research issued by the European University Institute (IUE 332/2/10 (CA 297).
  • Estonian Units in the Wehrmacht, SS and Police System, As Well As the Waffen-SS, During World War II

    Estonian Units in the Wehrmacht, SS and Police System, As Well As the Waffen-SS, During World War II

    266 Estonian Units in the Wehrmacht, SS and Police System, as well as the Waffen-SS, During World War II Recruitment and Establishment of the Units Toomas Hiio In the course of the Second World War, Estonia was occupied by two totalitarian states. In 1940–1941, and again, from 1944 on, the occupier was the Soviet Union, but during the years 1941–1944, it was Nazi Ger- many. And Estonians fought in the security and military forces of both occupiers. Plus, Estonians who had fl ed to Finland, also fought in the ranks of the armed forces of that nation. When Germany at fi rst attacked the USSR, in June 1941, it wasn’t interested in recruiting the inhabitants of the freshly conquered lands into its armed forces. But already in July, the Germans realized that they needed additional manpower, especially for securing the rear of their army; for transporting the large numbers of Soviet prisoners of war; as well as for guarding roads, railroads, bridges, military bases, etc. At fi rst, the Germans began to organize units of auxiliaries recruited from amongst anti-Communist Soviet prisoners of war, and later, also made use of volunteers from amongst the civilian population of the occupied territories. And many Estonians were ready to join the German armed forces, so as to help free their homeland of the Communist occupiers, and to fi ght on the front against the Soviet Union. Th e German Wehrmacht (unifi ed armed forces of Germany from 1935 to 1945) was, at fi rst, greeted in Estonia as a force freeing the country of the hated Communist regime.
  • Dissertatsiones Historiae Universitatis Tartuensis 26

    Dissertatsiones Historiae Universitatis Tartuensis 26

    DISSERTATSIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 DISSERTATSIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 26 Meelis Maripuu Omavalitsuseta omavalitsused Halduskorraldus Eestis Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti. Kaitsmisele lubatud Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo- ja arheoloogia instituudi nõukogu otsusega 11. juulil 2012. Juhendaja: dots Tõnu-Andrus Tannberg Oponent: prof emeritus Kalervo Hovi (Turu Ülikool) Doktoritöö kaitsmine toimub 24. septembril 2012. aastal kell 16.15 Tartu Ülikooli senati saalis, Ülikooli 18, Tartu. ISSN 1406–443X ISBN 978–9949–32–091–2 (trükis) ISBN 978–9949–32–092–9 (PDF) Autoriõigus: Meelis Maripuu, 2012 Tartu Ülikooli Kirjastus www.tyk.ee Tellimuse nr. 383 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................. 5 LÜHENDID ................................................................................................ 8 SISSEJUHATUS ......................................................................................... 10 Uurimisprobleemistik ja töö struktuur ................................................... 13 Meetodid ......................................................................................... 18 Historiograafia ........................................................................................ 21 Allikad ............................................................................................ 38 Terminoloogia selgituseks .............................................................

  • Crimes of Communism and the Struggle for Estonia's

    CRIMES OF COMMUNISM AND THE STRUGGLE FOR ESTONIA’S FREEDOM Museum Dungeons of the KGB CRIMES OF COMMUNISM AND THE STRUGGLE FOR ESTONIA’S FREEDOM Text: Pearu Kuusk CRIMES OF COMMUNISM AND THE STRUGGLE Translation and editing: Ago Ambre/Liina Keerdoja FOR ESTONIA’S FREEDOM Design: Kadri Kuusk Photographs from the collection of Tartu City Museum Cover photo: Exhumation in July of 1941 of innocents murdered by the Communists in the basement of the infamous “gray house.” Museum Dungeons of the KGB Riia 15b, Tartu 5101 Telephone: +372 746 1717 +372 746 1914 [email protected] http//:www.tartu.ee/linnamuuseum This publication was underwritten by the Estonian American Fund for Economic Education, Inc. Copyright© by Tartu Linnamuuseum ISBN 9949-13-109-X Printed in Estonia by Aktaprint 2006 Tartu 2006 DUNGEONS OF THE KGB A large modern building was constructed in 1938 on the corner of Riia and Pepler Streets in Tartu. Shortly after the Soviet occupation of Estonia in 1940 the NKVD, later born again as the KGB, moved in. The building became known as the “gray house,” a site of extraordinary evil. Top fl oors were occupied by NKVD interrogators, and the basement was converted into a veritable dungeon for those suspected of anti-Soviet activities. Innocent people by the thousands passed through on their way to jails and prison camps in Siberia. Many did not make it beyond the courtyard. Among those subjected to inquisition and torture was Jaan Tõnisson, a prominent Estonian statesman. In July 1941, the Communists murdered most of the prisoners held in the Tartu town prison and in the “gray The “gray house” as it stands today.
  • Ii Maailmasõda Ja Viljandimaa Sõjalised Operatsioonid Ja Üksused, Sõjaväe

    Ii Maailmasõda Ja Viljandimaa Sõjalised Operatsioonid Ja Üksused, Sõjaväe

    II MAAILMASÕDA JA VILJANDIMAA SÕJALISED OPERATSIOONID JA ÜKSUSED, SÕJAVÄE- VALITSUS JA ASUTUSED Toomas Hiio, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi teadusdirektor II maailmasõda oli Eesti jaoks peaasjalikult Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liidu omavaheline sõda, mille väike osa võideldi Eesti territooriumil ja mille veidi suuremas osas lõid kaasa Eestist värvatud või mobiliseeritud mehed. Kuid kahe riigi vahelisele sõjale eelnes nende kokkulepe, mis otsustas Ida-Euroopa saatuse. NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepingu salaprotokolliga jaotati mõjusfäärid Ida-Euroopas ning selle tulemusena kaotas iseseisvuse ka Eesti ja hävitati tema omariiklus. Mõlemad riigid, nii NSV Liit kui ka Saksamaa, olid jäägitult allutatud ühe ideoloogia halastamatule elluviimisele. Kui NSV Liidu eesmärk oli kehtestada maailmarevolut- siooni kaudu kommunistlik ühiskonnakorraldus kogu maailmas, siis Saksamaa taotles sakslaste, laiemalt germaani rassi ülemvõimu kehtestamist esialgu Euroopas, hiljem laiemas ulatuses. Mõlema eesmärgi elluviimine eeldas inimkonna ühe osa elimineeri- mist. Kui NSV Liidu jaoks seisnes see „ekspluataatorlike klasside ja kontrrevolutsiooni toetajate“ eksproprieerimises või hävitamises, siis natsistliku ideoloogia vastasteks olid eelkõige juudid, laiemalt teisedki „alamate rasside“ sekka arvatud rahvad, aga ka kommunistid, sotsiaaldemokraadid ning angloameerika imperialism jms. Eesti kontekstis on oluline asjaolu, et vallutuste käigus üritasid mõlemad režiimid hävitada okupeeritud riikide
  • THE HISTORICAL MEMORY of SOVIET-ERA ETHNIC ESTONIAN and ETHNIC RUSSIAN WOMEN Tara Godwin (Julie Ault, Phd) Department of History

    THE HISTORICAL MEMORY of SOVIET-ERA ETHNIC ESTONIAN and ETHNIC RUSSIAN WOMEN Tara Godwin (Julie Ault, Phd) Department of History

    University of Utah UNDERGRADUATE RESEARCH JOURNAL GENDER AND NATIONAL IDENTITY: THE HISTORICAL MEMORY OF SOVIET-ERA ETHNIC ESTONIAN AND ETHNIC RUSSIAN WOMEN Tara Godwin (Julie Ault, PhD) Department of History ABSTRACT After the fall of communism in 1991, Estonia continues to grapple with questions of historical memory of the Soviet era and conflict between its two major ethnic groups— ethnic Estonians and ethnic Russians. This paper explores the experiences of both ethnic Estonian and ethnic Russian women born between 1931-1989. Utilizing oral histories as primary sources, this paper examines the ways in which each ethnic group experienced gender, remembers World War II, and experienced policies of sovietization. The two groups share a similar perception of gender as both groups experienced a “double burden” caused by official Soviet expectations for women. However, ethnic Estonian women and ethnic Russian women remember WWII and sovietization much differently from one another. For ethnic Estonian women, WWII continued a struggle for national sovereignty while for ethnic Russian women the war legitimized the Soviet system. Sovietization served to increase the divide between the two ethnic groups. Estonian women deeply resented the Soviet presence and actively resisted policies meant to Sovietize the Estonian population. Ethnic Russian women, however, held a privileged status in Estonia during these years and identified as Soviet. This identification left them bereft of nationality after 1991. TABLE OF CONTENTS ABSTRACT ii INTRODUCTION 1 HISTORICAL OVERVIEW 3 GENDER 6 WORLD WAR II 15 SOVIETIZATION 22 CONCLUSION 29 BIBLIOGRAPHY 32 ii 1 INTRODUCTION Locked behind an “Iron Curtain” until the dissolution of the Soviet Union (USSR) in 1991, the USSR kept strict control over its fifteen republics.
  • NSV Liidu Relvajõudude Tagalavalve Formeerumine Ja Tegevus Eesti Territooriumil 1941. Aastal

    NSV Liidu Relvajõudude Tagalavalve Formeerumine Ja Tegevus Eesti Territooriumil 1941. Aastal

    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT EESTI AJALOO ÕPPETOOL OLAVI PUNGA NSV Liidu relvajõudude tagalavalve formeerumine ja tegevus Eesti territooriumil 1941. aastal. MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: PhD TÕNU - ANDRUS TANNBERG TARTU 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ………………………………………………………………….... 4 Historiograafia ja allikad ……………………………………………………………. 7 Senised hinnangud tagalavalve tegevusele ………………………………………… 15 I. NSV LIIDU JULGEOLEKUVÄED EESTIS 1940 – 1941 1.1. NSV Liidu julgeolekuväed ………………………..…………………………... 18 1.2. NKVD vägede kontroll Eesti territooriumi üle ……………………………….. 22 1.3. NKVD Balti piirivalve ringkond …………….……………………...………… 25 1.4. Eestis paiknenud väiksemad NKVD vägede üksused …………………….…... 31 1.5. Valmistumine sõjaks ja selle puhkemine ……………………………………... 31 II. NSV LIIDU RELVAJÕUDUDE TAGALAVALVE FORMEERUMINE EESTI TERRITOORIUMIL 2.1. Nõukogude vägede tagalavalve korraldamise praktika Talvesõjas …………… 37 2.2. Hävituspataljonid kui tagala julgestamise vahend ja nende loomine …………. 38 2.3. Punaarmee tagalavalve moodustamine sõja algeperioodil ……………………. 41 2.4. Hävituspataljonide formeerimine ja juhtimine Eesti territooriumil …………… 44 2.5. Punalipulise Balti Laevastiku tegevus oma tagalavalve tugevdamiseks ……… 48 2.6. Tagalavalve tegevus Eestis 2.6.1. NKVD kaadriüksuste tegevus ……………………………………………….. 51 2.6.2. NKVD hävituspataljonide tegevus ………………………………………….. 59 III. PUNAARMEE EESTI GRUPEERINGU TAGALAVALVE KORRALDUS AJAVAHEMIKUS 15.07.-22.07.1941 3.1. 8. armee taandumine Eestisse ja tagalavalve ümberkorraldamine …………….
  • The Execution of Estonian Jews in the Local Detention Institutions in 1941–1942

    The Execution of Estonian Jews in the Local Detention Institutions in 1941–1942

    THE EXECUTION OF ESTONIAN JEWS IN THE LOCAL DETENTION INSTITUTIONS IN 1941–1942 MEELIS MARIPUU Before the Soviet occupation begun, there were about four and a half thousand Jews living in Estonia. About half of them, 2,200 – 2,300, lived in Tallinn, and there were larger groups also in Tartu (about 1,000) and in Valga and Pärnu (about 250 people in both towns). The rest were living in small- er communities all over Estonia. During the Soviet occupation in 1940–1941, some of the Jews support- ed the Soviet authorities, which made it easier to instigate hostility against them during the German occupation. At the same time the 14 June deporta- tion in 1941 was a serious blow to the Jews – ca 400 Jews were deported to Soviet Union.1 The Jews remaining in Estonia after the arrival of the German troops lived mostly in Tallinn, Tartu, and Pärnu.2 Anton Weiss-Wendt has thoroughly delineated the planning of the repressions that befell the Estonian Jews, as well as the application of the respective policies by the Sonderkommando 1a, placing it in a comparative framework with anti- Jewish actions elsewhere.3 The aim of the present paper is to clarify further, on the basis of the archive sources available in Estonia, how and to what extent it would be possible to establish the circumstances of the execution of the Jews particularly: the num- Jewish synagogue in Maakri Street, Tallinn. Photographed early ber of the executed, the place of execution, as well as 20th century (Estonian History Museum) the time and the malefactors, be it individuals or institutions.
  • Eesti Üksustest Wehrmacht'i, Ssi Ja Politsei Ning Relva-Ssi Alluvuses Teise Maailmasõja Ajal

    Eesti Üksustest Wehrmacht'i, Ssi Ja Politsei Ning Relva-Ssi Alluvuses Teise Maailmasõja Ajal

    158 Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal Komplekteerimisest ja formeerimisest Toomas Hiio Eestikeelne akadeemilis-monograafi line üldkäsitlus Saksa relvajõudude eesti üksuste ajaloost puudub. Põhjalikumalt on vaadeldud soomepoiste ajalugu – kes õieti küll Saksa sõjaväkke mobiliseerimise eest Soome põge- nesid ja hiljem Eestisse naasnutena ikkagi Relva-SSiga liideti – ning üle- vaatlik ajalooraamat on kirjutatud ka eesti idapataljonidest.1 Ilmumas on ülevaade piirikaitserügementidest ja politseipataljonidest Narva rindel 1944. aastal ning mitmeköitelise koguteose oma mälestustega on välja andnud Narva pataljoni veteranid. Ka nende teoste puhul pole enamasti tegemist akadeemiliste uurimustega – ehkki niisuguse ambitsiooniga artikleid või peatükke sisaldab nii mõnigi neist – ja see ei olegi nende raamatute eesmärk. Kirjutamata on veel üldkäsitlus 20. eesti SS-divii- sist ja eesti kaitsepataljonidest/politseipataljonidest. Seda lünka täidavad mõnevõrra vastavad peatükid Inimsusvastaste Kuritegude Eesti Rahvus- vahelise Komisjoni raportite kogumikus „Estonia 1940–1945” (2006),2 kuid need on inglise keeles ja Eesti laiemale avalikkusele seetõttu tund- matud. Alljärgnev artikkel teeb eestikeelse kokkuvõtte selles kogumikus avaldatud eesti üksusi puudutavatest artiklitest, mida on täiendatud ka viimase viie aasta uurimistöö tulemustega. 1 Mart Laar, Peep Pillak, Hain Rebas, Meelis Saueauk, Soomepoisid: Võitlus jätkub: II maa- ilmasõjas Soome armees võidelnud Eesti vabatahtlike ajalugu 1939–2010 ( Tallinn: Grenader, 2010); Eesti idapataljonid Idarindel 1941–1944, toim Andres Adamson (Tallinn: Argo, 2004). 2 Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity, edited by Toomas Hiio, Meelis Maripuu, Indrek Paavle (Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006). Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses… 159 Senistest eestikeelsetest üldkäsitlustest tuleb nimetada Toe Nõmme artiklit 1990.
  • Tõnis Ritson Toomas Hellat Ja KGB 5

    Tõnis Ritson Toomas Hellat Ja KGB 5

    Tõnis Ritson Toomas Hellat ja KGB 5 TÕNIS RITSON (Toomas Hellati KGBle 1944/45 ülevaade pagulastest sai lõpetatud alles kirjutatud omakäeliste aruannete kahe päeva eest. Võib-olla tõesti kiirus- algus TUNA 1998 nr 1) tati tagant. Seda enam paneb imestama Toomas Hellati mälu, mis säärase hulga Järgnev ülevaade võõrvägedes võidelnud andmeid talletada suutis ja eeluurimis- Eesti ohvitseridest (ERAF, f 129, n 1, s kongi viljastavais tingimusis need kärsi- 24585, II kd, l.23-31) sai Hellatil valmis tute võimurite tarvis paberile jäädvustas. 16.02.1945 ning see on tema oma käega Muud kirjandust sirvides saab aga ikka- kirja pandud ülestunnistuste seas kõige gi selgeks, et terve rida ohvitsere, ka kõr- napisõnalisem. Vahest siis sõjaväelasli- gemaid, on nimetamata. On siin tegemist kult konkreetne, koosnedes suuremalt juhusliku unustamise või kindla suundu- jaolt vaid viidetest varemöeldule. Eks musega? Kui, siis millisega? Ja milleks? seepärast saab ka siinsed märkused teha Väidetavasti (Ülo Jõgi, vt Tuna, 1998, nr lühemad, osutada eelnevaile osadele ja 1, lk 130) püüdis Hellat järjekordselt luu- autori toimikus sisalduvatele mater- reaparaati üle mängida, kuid miks oli jalidele; lühendamise mõttes ka- seejuures vaja võidukaile vägedele veel sutan viimase juures tavakohaselt niisugune ports potentsiaalseid karistus- ainult köite ja lehekülje numbrit. aluseid ehk vaenlase ohvitsere ette söö- Täitmist vajavat nimekirja pole ta? Küsimused tahaksid vastuseid, asi autorile siin ette antud, 129 nime vääriks põhjalikumat uurimist. puhul on järgitud alluvusvahekor- di ülemused ikka kõigepealt, Kirjaviis on jäänud muutmata, ka ko- nagu kord ja kohus ja (luure)- madega pole siin eriliselt patustatud, ohvitserile sünnis. Kidakeelsuse milline pisipuudus eelnevate osade juu- põhjus on ilmne, pikk ja põhjalik res veidi arusaamist häiris.
  • Cleansing and Compromise the Estonian SSR in 1944-1945

    Cleansing and Compromise the Estonian SSR in 1944-1945

    Cahiers du monde russe Russie - Empire russe - Union soviétique et États indépendants 49/2-3 | 2008 Sortie de guerre Cleansing and Compromise The Estonian SSR in 1944-1945 Olaf Mertelsmann et Aigi Rahi-Tamm Édition électronique URL : http://journals.openedition.org/monderusse/9132 DOI : 10.4000/monderusse.9132 ISSN : 1777-5388 Éditeur Éditions de l’EHESS Édition imprimée Date de publication : 20 septembre 2008 Pagination : 319-340 ISBN : 978-2-7132-2196-5 ISSN : 1252-6576 Référence électronique Olaf Mertelsmann et Aigi Rahi-Tamm, « Cleansing and Compromise », Cahiers du monde russe [En ligne], 49/2-3 | 2008, mis en ligne le 01 janvier 2011, Consulté le 01 mai 2019. URL : http:// journals.openedition.org/monderusse/9132 ; DOI : 10.4000/monderusse.9132 2011 Cet article est disponible en ligne à l’adresse : http:/ / www.cairn.info/ article.php?ID_REVUE=CMR&ID_NUMPUBLIE=CMR_49&ID_ARTICLE=CMR_492_0319 Cleansing and Compromise. The Estonian SSR in 1944-1945 par Olaf MERTELSMANN et Aigi RAHI-TAMM | Editions de l'EHESS | Cahiers du monde russe 2008/2-3 - Vol 49 ISSN 1252-6576 | ISBN 9782713221965 | pages 319 à 340 Pour citer cet article : — Mertelsmann O. et Rahi-Tamm . A., Cleansing and Compromise. The Estonian SSR in 1944-1945, Cahiers du monde russe 2008/ 2-3, Vol 49, p. 319-340. Distribution électronique Cairn pour les Editions de l'EHESS. © Editions de l'EHESS. Tous droits réservés pour tous pays. La reproduction ou représentation de cet article, notamment par photocopie, n'est autorisée que dans les limites des conditions générales d'utilisation du site ou, le cas échéant, des conditions générales de la licence souscrite par votre établissement.
  • On the Historical Identity of Estonians and the Politics of Memory In

    On the Historical Identity of Estonians and the Politics of Memory In

    67 Toomas Hiio Estonian Institute of Historical Memory, Tallinn, Estonia Estonian War Museum – General Laidoner Museum, Tallinn, Estonia ON THE HISTORICAL ARTICLES OF THE IDENTITY ESTONIANS AND THE POLITICS OF MEMORY IN ESTONIA Abstract The article gives an insight into the challenges related to shaping the historical identity of the Estonian people in a broad historical perspective, with particular regard to the period when a sovereign Estonian state was being built after restoration of independence in 1991. Among the main issues related to “elaborating the past”, as discussed in the later part of the paper, are the revival process of Estonian statehood in the last years before the fall of the Soviet Union, rehabilitation of victims of Communist terror, as well as the question of Estonian citizens who served in the armed forces of both the German and Soviet regimes. The paper gives an overview of both the legal and symbolic elements of Estonia’s politics of memory, the history of commemorating the victims of the German and Soviet regimes, and the controversies and discussions that broke out over the Estonian ethnos in the Baltic Sea, as stipulated by a traditional vision of the Estonian history of ethnicity. Finally, the article examines the repressed nature of Estonian national existence before an independent state was created in 1918, while evaluating the authoritarian governments of 1934–1940, the Soviet annexation (1940–1941, 1944–1991) and the German occupation (1941–1944). Keywords: Estonia, historical identity, Communism, independence, German occupation, Soviet annexation Institute of National Remembrance 1/2019 68 stonia became a free country in 1991 after fifty years of E Soviet rule.