Nr. l(IO)-2002

_J Sport - Eesti märk!?

Meie oma raamat

Oxfordi sõudmisest

Nüüdisaegne sõudekeskus Tartu

Sõudespordi ajalugu sõnas ja pildis

Uugu-Ärbärt pajatab ...

EESTI SOUDELMT ESTONIAN ROWING ASSOCIATION Infotehnoloogia ja füüsilise täiuslikkuse koostöös sünnib uus põlvkond! {Jüconceptz R a wi ISI G sõudeergomeetrid

müük rent treeningprogrammid võistluste korraldamine — tagavaraosad aerud tullid

Küsi lisa OÜ PENTEER • Sõudebaasi tee 21. Tallinn 13517 F*EI

•< EESTI SOUDJA Eesti Sõudeliidu teataja nr 1 (10), 2002

Tervitus kontradmiral Tarmo Kõutsilt

had kipuvad tahes-tahtmata ununema. les laenatud ja poolkatkiste aerudega, Inimmälu on juba kord säärane ülekoh­ mis enne lõpujoont purunesid. Venemaa tune, et tahab mäletada ainult parimat, esindaja protest, milles nõuti sõidu kor­ vaid kõige kirkamaid hetki. damist, jäeti rahuldamata. Kuusik jäi koos Olümpiamedal võib olla just see võ- kanadalase Butleriga jagama kolmandat luvits, mis aitab spordiala populariseeri­ kohta, kuid pronksmedalit välja ei antud. da paremini kui ükskõik kui kallis ja hästi Täna on meil eeldused eduks olemas. tehtud reklaamikampaania. Eelmisel aastal õnnestus meil tipp­ Medal tooks sõudmise juurde roh­ konkurentsis esimene katse uue paaris- kem noori - meie baasidesse Pärnus, aeru neljapaadiga. Kvartett Gulov-Šilin- Narvas ja Tartus - ning annaks sõudmi­ Endrekson-Sonntak saavutas MM-il sele laiema kandepinna, mis lubaks oma­ hinnatava seitsmenda koha, kuigi nelik korda tõusta sõudmise püramiidil Olüm- ei olnud pikalt ja põhjalikult kokku har­ pose kõrgustesse. Igast noorest sõud- jutanud. Noorte atleetide säärane edu jast ei peagi sirguma tippatleeti. Tähtis toidab lootusi. on, et noored harjuksid spordist ja just Küllalt on püssirohtu sarvedes, jak­ sõudmisest lugu pidama. Rahval on vaja su ja tahet ka eksmaailmameister Jüri Sõudjad! Aasta 2002 peab kujunema eeskätt vun­ terveid mehi ja naisi.. Sõudmisel kui spor­ Jaansonil. damendi rajamise aastaks 2004. aasta dialal aga asjatundlikke pealtvaatajaid, Eelduste eduks valamiseks tuleb meil suveolümpiamängudeks Ateenas. Me fänne ja sponsoreid. kõigil koos kõvasti tööd teha. Usun, et peame koos Teiega olema suutelised Seni on vaid üks kord, 1976. aastal Ateenas läheb meil hästi. Kui me ise muutma oma organisatsioon veelgi Montrealis, suutnud Raul Arnemann seda väga tahame ja oma edu nimel pin- moodsamaks ja tõhusamaks. See on edu ainsa Eestimaalt pärit mehena NSVL gutame nagu üks mees ühes paadis. Teie pant ning seepärast olemegi alustamas oma olümpiaprojekti. Meil ei saa kerge koondises olümpiapronksini jõuda. pühendumine, asjatundlikkus ja mees- olema, aga olümpiamedali nimel tasub ja Tõsi küll, juba esimesel kaasaaegsel konnatunne paneb paadid veel lenda­ tuleb pingutada. olümpial 1896. aastal Ateenas oli USA ma. Olümpiamedal on see, mis teeb sport­ värvides kohal Eesti päritolu sõudja Mina usun Eesti sõudjatesse, tree­ lase suureks. Loomulikult on ülioluline Hermann Lerchenbaum, ent toona jäi neritesse ja mänedžeridesse. iga tiitlivõistlus ning iga tippkonkurent­ võistlus ära. Soovin kõigile jõudu ja visadust sis saavutatud koht, ent olümpiakuld on Medalivõidule on Eestimaa meestest vundamendi rajamise aastaks! vaieldamatult ihaldatuim kõikidest tro­ lähedal olnud veel Venemaa eest võis­ feedest. Iga endast lugupidav kodanik telnud sõudja H.-M. Kuusik, kes jõudis Eesti Sõudeliidu president Kontradmiral teab peast oma riigi olümpiavõitjaid, iga Stockholmi olümpial 1912 välja poolfi­ Tarmo Kõuts spordisõber olümpiamedaliste. Tiitlivõi­ naali, kus kaotas 1,5 sekundiga belgla­ dud ja neljandad või kaheksandad ko­ sele Polydore Veirmanile. Kuusik võist­

/* ' EEgW N RAHVUSRAAMATUKOGU -2-

"Eesti Sõudjal" on põhjust juubeldada. Trükivalgust nägi aastakirja kümnes number.

-• -3-

SPORT- EESTI MÄRK!? Arnold Green, Eesti Olümpiakomitee president 1989-1997

Eesti sport on oma sajandivanuste tra­ Järgneva kahekümne iseseisvuse Paljud endised tippsportlased - kerge­ ditsioonidega etendanud olulist osa Eesti aasta jooksul toodi olümpiamängudelt jõustiklased Raivo Armi ja Eugen Pii­ rahvuse ja riigi arengus. On märkimisväär­ medaleid, küll kulda, hõbedat ja pronksi sang, korvpallurid Ilmar Kullam ja Jaros- ne, et juba rahvuslikul ärkamisajal leidis lav Dudkin, maadlejad Johannes Kaubi, kehakultuur ja sport äramärkimist. Meie maadluses, tõstmises ja poksis. Seda ärkamisaja rahvavalgustaja Carl Robert edukat esinemist kroonis Kristjan Palu­ Boris Sülluste ja August Tähnas ning Jakobson pidas vajalikuks oma "Kooli salu kahekordne olümpiavõit Berliinis. tennisistid Evald Kree ja Ottomar Alas, Lugemise raamatus", juba enne olümpia­ Nagu näeme, domineerisid sel ajal pea­ kes olid lõpetanud Moskva Kehakultuu­ mängude taassündi, olümpismi põhimõ­ miselt raskejõustiku alad. See oli ka sea­ ri Keskinstituudi, olid alusepanijaks oma tetele tähelepanu juhtida. Et antiikolüm- duspärane, sest neil aladel olid suured spordialade arengule. Neile lisandusid piamängude tutvustamine kooli lugemis­ eeskujud ja pikaajalised traditsioonid. Punaarmee Eesti Laskurkorpusest demo­ raamatus aset leidis, kõneleb sellest, et Jakobson pidas vajalikuks eeskätt noor­ Kuid samas andis endast märku ka ker­ biliseeritud sportlased ja spordiorgani- soo hulgas kehalisi harjutusi väärtusta­ gejõustik ja selle üks treeninguala - saatorid Fred Kudu, Friedrich Issak, Vel­ da. Oluline on märkida, et samas rõhutas kümnevõistlus. Eespool oli juba märgi­ lo Kaaristo, Ademar Jürlau, Heino Mik- ta ka vaimse ja füüsilise arengu kooslust tud Jüri Lossmani hõbemedali võit ma­ kin, Eli Kaldmaa, Ervin Rätsep jt. antiikolümpiamängudel. "Aga mitte üksi ratonijooksus Antverpenis. Aleksander Kuivõrd Nõukogude Liidus muutus ihu-rarnmu ei haritud nendel mängudel. Klumberg-Kolmpereoli 1920. aastal pu­ sport poliitikute käes vahendiks, mille Kes nelja aasta sees mõne suure vaimu­ töö oli loonud, pani ta siin koosoleva rustanud norralase L0vlandi nimel ole­ kaudu riigile populaarsust võita, siis rahva ette. " Nii rõhutas Jakobson olüm­ va maailmarekordi kümnevõistluses. pööras riik ka küllaldast tähelepanu spor­ pismi olemust. Kahjuks pidi ta haiguse tõttu Antver­ di ja sealhulgas ka tippspordi arendami­ Kui nüüd minna eesti spordiliikumise penis kümnevõistluse katkestama, kuid sele. Tippsportlased koondati Nõukogu­ algaastate juurde, siis näeme, et meie spor­ Pariisis 1924. aastal võitis ta pronksme­ de Liidu koondisesse, kus neid spetsiaal­ di üks suurkujudest Georg Lurich oli oma dali, pannes aluse meie kümnevõistle­ selt korraldatud treeninglaagrites pari­ vaimse ja füüsilise jõu koosluse suure­ jate edaspidisele esinemisele. Kolmpe­ mate treenerite juhendamisel ette valmis­ päraseks kehastuseks. Ka teine tolle aja­ rele järgnesid Heino Lipp, Uno Palu, tati. Tegelikult olid nad professionaal­ järgu suurkuju Georg Hackenschmidt sai Rein Aun, Valter Külvet ja lõpuks Erki sed sportlased. Noortele oli loodud ula­ tuntuks kui filosoof, mitmete raamatute Nool kuldmedali võiduga Sidney olüm­ tuslik spordikoolide võrk ning spetsiaal­ autor. Eesti jõumeeste Lurichi, Abergi ja piamängudel. sed spordikallakuga internaatkoolid, mis Hackenschmidt eeskujul tekkisid, seda Nendel jõudu, vastupidavust ja mit­ olid täielikult riiklikul ülalpidamisel. Kogu küll veel vene tsaarivõimu tingimustes, mekülgsust nõudvatel spordialadel on süsteem oli suunatud tippsportlaste esimesed atleetklubid ja spordikoolid, kus meie sportlastel kõige rohkem saavutu­ forsseeritud ettevalmistamisele. pandi alus meie spordielu arengule. si kogu meie spordiajaloo jooksul. Rahva hulgas oli kehalise kasvatuse Esimene olümpiamedal tuli 1912. aas­ Eesti iseseisvuse perioodile järgne­ arendamiseks loodud "Valmis tööks ja tal Stockholmist, kus Martin Klein võitis va ligikaudu viiskümmend aastat Nõu­ Nõukogude Liidu kaitseks" (VTK) spor- hõbemedali ajaloolises maadlusmatšis kogude Liidu okupatsiooni all kulgenud dialaste normatiivide täitmise süsteem. soomlase Kolehmaineniga, mis kestis spordielu oli küllaltki vastuolude rikas. Korraldati massilisi (poolsunduslikke) üksteist tundi ja nelikümmend minutit. Kogu spordielu oli allutatud Moskvast jooksukrosse. Nõukogude Liidu rahvas­ Seda päevapikkust rassimist pealt vaa­ tulnud korraldustele. Eesti kaotas õigu­ te spartakiaadid stimuleerisid spordi danud maadluskuulsus Aleksander Aberg se otsustele välissuhetele, kaasa arva­ arendamist liiduvabariikides. ütles: "See oli sportlase vastupidavuse tud riikidevahelised maavõistlused. Selle süsteemi läbisid ka Eesti sport­ ja võidutahte ületamatu näide." Rida paremaid sportlasi langes nõuko­ lased. Kuivõrd Nõukogude Liidus oli Kui Eesti sportlased esmakordselt gude võimu repressiooni ohvriks. Osa spordi tase küllaltki kõrge, siis nõudis 1920. aastal Antverpenis juba Eesti riigi aga oli lahkunud läände, nende hulgas paremikku jõudmine suuri jõupingutusi. nimel võistlesid, saavutasid Alfred Neu­ sellised tippsportlased, nagu Jüri Loss­ Seejuures tuli arvestada asjaoluga, et kui land kuld-ja Alfred Schmidt (Sillak) hõ­ man, Arnold Viiding, Aleksander Kreek, tipus oli mitu võrdvõimelist sportlast, bemedali tõstmises ning Jüri Lossman Elmar Rähn jt. siis eelistati välisvõistlustele saatmisel hõbemedali maratonijooksus. Kuid eesti spordielu arenes edasi. eeskätt vene rahvusest sportlasi. Kuju- -4-

kaks näiteks selle kohta oli Johannes de ajal rahvusliku kultuuri oluline osa. tähtsusega on ka töö järelkasvuga, noor­ Kotkase varumeheks jätmine Melbour­ Nii nagu laulupeod hoidsid ülal rahvus­ tele harjutamiseks vajalike võimaluste ne'i olümpiamängudel, vaatamata selle­ likku vaimsust, nii andsid sportlikud saa­ andmine ning arengut stimuleeriva võist- le, et ta oli võitnud kõik katsevõistlu­ vutused rahvale usku oma võimetesse. lussüsteemi loomine. sed. Sama saatus tabas ka teisi meie Meenuvad päevad täis vaimustust, kui Peab märkima, et selles osas on spor- sportlasi. Kõige traagilisem aga oli lugu rahvahulgad Tallinna raekoja platsil ter­ dialaliidud märkimisväärset edu saavu­ Heino Lipuga, kes põhjendamatu polii­ vitasid Souli olümpiamängudelt saabu­ tanud. Vajalikku abi on alaliitudele osu­ tilise otsusega jäeti Helsingi olümpiamän­ nud kuldmedalivõitjaid Erika Salumäed tatud ka riiklikul tasandil ning Eesti Spor­ gudele sõitvast võistkonnast välja, vaa­ ja Tiit Sokku loosungiga: "Oma võist­ di Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee tamata sellele, et ta oli maailma parim konnaga Barcelonasse!" poolt. Selleks et spordimeisterlikkuse kümnevõistleja. Ei möödunud palju aega, kui 1989. aas­ taset tõsta, on vaja veel palju teha ja tu­ Kuid kõigele vaatamata jõudsid Ees­ ta jaanuaris toimunud spordikongressil leb meeles pidada, et kõik sõltub eeskätt ti sportlased ka sellest kadalipust läbi võeti vastu otsus taas luua Eesti Rah­ spordialaliidus tehtava töö tasemest. võidelda ja nii jõuti ka maailmameistri­ vuslik Olümpiakomitee. Spordiliikumine Oluline samm on astutud ka spordi­ võistlustel ja olümpiamängudel medali- oli astunud otsustava sammu rahvusli­ elu juhtimise reorganiseerimisel. Pean võitudeni. ku iseseisvumise teel, olles selle prot­ silmas Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Võime uhked olla, et ka sel ajal andis sessi lahutamatuks osaks. Olümpiakomitee liitumist ühtseks juht­ meie väike rahvas nii palju olümpiavõit­ Nüüd on möödunud kümme aastat organiks Eesti Olümpiakomitee nimetu­ jaid ja medaliomanikke. Jalgrattur Aavo Eesti riigi taasiseseisvumisest. Ka spor­ se all. See ettevõtmine, mis seab ülesan­ Pikkuus, tõstja Jaan Talts, maadleja Jo­ diliikumine on edasi arenenud. Oma deks teatava parallelismi likvideerimist, hannes Kotkas, kergejõustiklased Jüri võistlejate ja võistkondadega on osale­ olemasoleva juhtivkaadri sihipärast ja Tarmak ja Jaak Uudmäe, korvpallur Tiit tud maailmameistrivõistlustel ja olüm­ vahendite ökonoomsemat kasutamist Sokk, võrkpallur Viljar Loor, veepallur piamängudel, ka esimesed medalid on ning kokkuvõttes spordi ühiskondliku Mait Riismaa, kiiruisutaja Ants Antson võidetud! Kõigepealt kordas Erika Salu­ juhtimissüsteemi täiustamist, peab oma võitsid kuldmedali, Hanno Selg mood­ mäe Kristjan Palusalu kahekordset olüm­ õigsust praktikas veel tõestama. sas viievõistluses, Aleksander Tšut­ piavõitu, tuues Barcelonast, nüüd juba Riigi poolt finantseeritava noorsoo šelov purjetamises hõbemedali, vennad Eesti lipu all võisteldes, oma teise kuld­ spordikoolide süsteemi asendamine Tõnisted purjetamises hõbemedali ning medali. Vennad Tõnisted võitsid seal spordiklubides tehtavaga ei anna para­ Allar Levandi pronksi põhja kahevõist­ oma teise medali, seekord pronksi. ku kõigile noortele tasuta võimalust spor­ luses. Atlantas jäädi küll medalita, kuid Syd­ diga tegelda, sest spordiklubid ise on Olümpiamedalite võit nii paljudel neyd tõi Erki Nool kümnevõistluses alles arengustaadiumis ega ole selleks spordialadel kõneleb harrastatavate nüüd juba kulla ning judokad Aleksei veel vajalikul majanduslikul tasemel. Üld­ spordialade kiirest kasvust ja kõrgest Budõlin ja Indrek Pertelson pronksme­ se on noorsoo kehalise kasvatuse küsi­ tasemest. Siia juurde tuleb lisada ka dalid. Suusatamises võitis Andrus Veer­ mus üks tõsisemaid probleeme ja seda sõudmine ja vehklemine, millistel aladel palu maailmameistrivõistlustel kuldme­ eeskätt lähtudes meie noore põlvkonna ei ole küll veel saavutatud olümpiame­ dali ning Kristina Šmigun ja Jaak Mae tervislikust seisundist. Võimlemistundi- daleid, on aga saadud kõrgeid tulemusi on maailmas tipptasemele tõusnud. de arvu suurendamise vajadusest on maailma tippvõistlustel, kaasa arvatud Üheks kõige olulisemaks teguriks on palju räägitud. Haridusministeerium Jüri Jaansoni kuldmedal. spordielu juhtimisel olnud juhtimise peaks tõsist tähelepanu pöörama ka Eks kõnele see ka spordi populaar­ muutumine alakeskseks. Elu on näida­ võimlemistundide läbiviimise taseme suse kasvust ja valikuvõimaluste suu­ nud, et paremaid tulemusi saavutatakse tõstmisele ja klassivälisele kehalisele renemisest oma sünnipäraste eelduste alaliidus, kus on loodud kõik võimalu­ kasvatusele. Eeskätt on vaja kord maks­ kasutamisel. sed antud spordiala arenguks. See eel­ ma panna koolikohustuse täitmisel. Prae­ Eespool nimetatud olümpiatähtede dab kõigepealt plaanipärast juhtimist, gu selle eest ju keegi ei vastuta. Me ei kõrval on aga üks mees, Paul Keres, kes vajalikku spordibaaside olemasolu, aas­ tea isegi seda, kui palju meil lapsi üldse koolis ei käija isegi algharidust ei oman­ Nõukogude malemeeskonna koosseisus taringsete treeningvõimaluste loomist, da, keskharidusest rääkimata. võitis seitse maleolümpia kuldmedalit ja teaduslikult põhjendatud treeningume­ on maailmas Eestile kõige rohkem tun­ toodika rakendamist (vastaval tasemel Ligikaudu üks kolmandik Eestis ela­ nustust võitnud. treenerite olemasolu), põhjalikku medit­ vatest inimestest ei ole rahvuselt eestla­ Üht võib aga öelda, et sport, osale­ siinilist kontrollija kõige selle majandus­ sed. See on küllaltki suur osa meie inim­ mine olümpialiikumises oli ka nõukogu­ likku kindlustamist. Mitte vähem olulise ressursist ning etendab ka olulist osa -5-

spordi arengus. Aktiivne sportlik tege­ Ka armeeteenistuses peaks olema des. Eespool oli juba juttu tänavalaste vus on samal ajal ka vahendiks, mis aitab oma kodanikukohust täitma kutsutud arvukusest, koolikohustuse mittetäitmi­ kaasa Eesti ühiskonda kiiremale integ­ noortele edaspidi loodud paremad tin­ sest ja selle tagajärjel hariduseta inimes­ reerumisele. Meil on selle kohta terve rida gimused treenimiseks. Armee peaks and­ te juurdekasvust. positiivseid näiteid. Nimetaksin kõige­ ma meile täiendust eeskätt sõjalis- On ilmne, et need nähtused meie riigi pealt judokatest vendasid Aleksei ja sportlikel aladel - eeskätt laskmises ja populaarsust ei tõsta. Dmitri Budõlinit, ujujaid Natalja moodsas viievõistluses. Kus on siis väljapääs? Eeskätt nõuab Hissamutdinovat ja Elina Partõkat, sõud- Väga suurel määral sõltub tippspor­ see meie riiklikelt organeilt radikaalsete jaid Leonid Gulovit ja Andrei Šilinit, di areng ja spordist huvitunud inimeste abinõude rakendamist sotsiaalsete prob­ vehklejaid Nikolai Novosjolovit, Olga sportlikud harrastused olemasolevatest leemide lahendamisel, otsustavamat Aleksejevat, Irina Zamkovajat jt. Need spordibaasidest. Selles osas peab mär­ võitlust alkoholi kuritarvitamise, narko­ on enamikus noored ja juba praegu tipp­ kima, et viimasel ajal on meil tekkinud maania ja kuritegevuse vastu. Ükskord tasemel sportlased, mis kõneleb sellest, spordibaaside rajamise tõeline buum. on aeg mõista, et sellest sõltub kogu milline potentsiaal nende näol Eesti spor­ Nimetaksin lisaks aastaid tagasi valmi­ Eesti rahva ja riigi tulevik. dil on olemas. nud suurepärasele kergejõustiku sise­ Kuid ka spordil ja spordiorganisat­ Kuid selles osas on veel palju kasu­ hallile F.C.Flora jalgpallistaadioni, Saku sioonidel on selles oma osa täitaja su­ tamata võimalusi. Siit tuleneb ka kõigi suurhalli, Keila tervisekeskust, Tartu gugi mitte väike. spordialaliitude ülesanne aktiviseerida veekeskust, Viljandi spordihoonet, Kõigepealt noorsoo seas tehtav töö. meil elavate teistest rahvustest nooru­ mitmet rajatavat jäähalli, millede kasute­ Muidugi on siin vastutusrikas osa Hari­ kite kaasamist sportlikku tegevusse. guris ei saa mingit kahtlust olla. Kadri­ dusministeeriumil, kes peaks tagama Spordimeisterlikkuse kasvu üheks oru staadioni rekonstrueerimine ja Teh­ koolikohustuse täitmise ja kehalise kas­ otsustavaks teguriks on kaasaja tasemel vandi suusakeskuse väljaehitamine või­ vatuse paremustamise koolis. Kuid spor­ korraldatavad treeningud. Milline on siin maldavad seal ka rahvusvahelisi suur- diorganisatsioonid, klubid ja kohalikud olukord? Kas meil on küllaldaselt oskus­ võistlusi korraldada. omavalitsused peaksid looma kõigile las­ likke treenereid? Vastus on kahjuks eitav. Nüüd võiks aga püstitada küsimuse tele koolivälise sportliku tegevuse või­ Kuigi meil on üksikuid rahvusvaheliselt - kas sport võib kujuneda Eesti märgiks? maluse, ja kui vaja, ka tasuta. See on eriti tunnustatud treenereid eesotsas Mati Kui arvestada meie sportlaste edu­ oluline nüüd, mil vaba aja veetmiseks on Alaveriga, ei ole mingit põhjust rahul­ kat esinemist rahvusvahelisel areenil ja hulgaliselt teisi võimalusi. Omaette prob­ oluks. Kui isegi meie tippsportlane Erki elanike arvust lähtuvat suhtelist medali- leemiks jäävad tänavalapsed, kes ka ha­ Nool pidi abi otsima välismaa treenerilt, võitude arvu, siis peaks meil tuntust jät­ ridustee pooleli jätavad. Erilist tänu vää­ siis on, mille üle tõsiselt mõelda. Välis­ kuma. Kui siia juurde lisada ka Eesti ku­ rib nende üksikute inimeste algatus sel­ maa treenerite kaasamist meie sportlas­ junemine rahvusvaheliste suurvõistluste liseid lapsi tänavalt üles leida ja kooli te ettevalmistamiseks on juba märgata läbiviimise paigaks, siis lisab see meie õppima suunata. Kuid miks ei võiks neid (jalgpall, võrkpall, kergejõustik). Kuid see riigile täiendavalt populaarsust. Et me lapsi internaatkoolidesse koondada, on alles algus. Eeskätt on vaja otsusta­ sellega toime tuleme, on ilmekalt tõesta­ keda ka miljonilisi kasumeid teenivad valt parandada treenerite ettevalmistust nud Otepääl korraldatud Saku suverulli suurfirmad võiksid majanduslikult abis­ Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskon­ võistlused, esimesed maailma karika tada? Viimasel ajal on tööpuuduse kõr­ nas. Teiseks on tarvis luua olemasoleva võistluste etapid, Tartu suusamaratonid, val väga palju räägitud ka kvalifitseeri­ kaadri regulaarselt toimiv täienduskoo­ aga ka Tallinnas toimunud rahvusvahe­ tud tööjõu puudusest. Kuid miks ei võiks lituse süsteem, kuhu kaasataks ka maa­ lised võistlused kergejõustikus ja palli­ need suurtehased, kes tahavad väljast ilmas tunnustatud spetsialiste. mängudes. tööjõudu värvata, ise tööstuskooli luua, Olulisemat osa tippspordi arendami­ Kuid kahjuks on meil selle positiivse kus saab endale vajalikku tööjõudu ette sel peaks edaspidi etendama ka kõrg­ kõrval terve rida näitajaid, mille poolest valmistada? Need on vaid üksikud näi­ kool. Esiteks sellepärast, et suur osa me maailma rahvaste hulgas küll hästi ted, kuidas saaks majanduslikke organi­ noori läheb pärast keskhariduse oman­ silma ei paista. Alkoholi tarbimise hulga satsioone tänapäeva murettekitavate damist kõrgkooli ja teiseks, et tippsport­ poolest oleme me maailma rahvaste seas probleemide lahendamisse kaasata. lane omandaks sportimise kõrval ka va­ esirinnas. Narkootikumide tarvitamine Kuid mida võiksid korda saata spor­ jaliku hariduse edaspidise elu korralda­ kasvab ja selle baasil ka AIDS-i viiru­ diorganisatsioonid? Eespool oli juttu miseks. Miks peavad paljud meie ande­ sesse nakatumine. Kuritegevus ei vähe­ madalast liikluskultuurist ja rohketest kad noored sportlased selleks Ameerika ne, vaid omab kasvutendentse. Hulgali­ avariidest, milles hukkub hulgaliselt noo­ Ühendriikidesse sõitma? selt noori inimesi hukkub liiklusavarii­ ri inimesi. Siin ei anna ka karmistavad -6-

karistused alati soovitavaid tulemusi. infokeskust? Vastus võib olla vaid ühe­ Võib-olla oleks ka aeg pöörduda Ees­ Võib-olla mõjuks paremini kõrgete raha­ ne - kindlasti on vaja. Eesti Olümpiako­ ti sportlasest suurmehe, kehakultuuri trahvide asemel sundkorras ühiskondli­ mitee taasloomise algperioodil oli Olüm­ teoreetiku Georg Hackenschmidti koos­ kule tööle (kas või tänavate puhastami­ piakomitee koosseisus olümpiainfo osa­ tatud ja maailma suurriikide keeltes üle sele) suunamine - oleks see ju omamoo­ kond, mida juhatas praegune olümpia­ kahekümne korra välja antud teose poo­ di ühiskondlik häbipost. Küll võiksid siin komitee auliige Aado Slutsk. Olümpia­ le, kus ta jagab õpetust igale inimesele, tõhusamat kaasabi osutada meie Auto- info algatusel organiseeriti rida üritusi. kes tahab olla terve ja tugev. Erilist tähe­ Motospordi organisatsioonid eeskätt Kehtestati Rukkilille ja Suitsupääsuke­ lepanu pöörab ta inimese optimaalsete liikluskultuuri propageerivate üritustega. se orden parimatele noorsportlastele ja elutingimuste ning tervisliku eluviisi sel­ Viimasel ajal on moodi läinud mitmesu­ parimale noorele spordiajakirjanikule. gitamisele ja põhjendamisele. Tervisliku gustel konkurssidel kasutada premeeri­ Anti välja olümpialiikumist propageeri­ eluviisi üheks olulisemaks eelduseks miseks autosid. Miks ei võiks kasutada vaid raamatuid, nende hulgas kirjanik Jüri loeb ta aga kehakultuuri. seda võimalust ka liikluskultuuri tõstva­ Tuuliku poolt koostatud olümpia-aabits, Kui me nii riiklikul kui ka ühiskondli­ te ürituste läbiviimisel? mis oli mõeldud olümpialiikumise tutvus­ kul tasandil suudame oma riigis esine­ Tahaks loota, et reorganiseeritud tamiseks koolides. Anti välja mitu Eesti vad väärnähtused likvideerida ja elanik­ Eesti Rahvuslik Olümpiakomitee pühen­ Olümpiakomitee taasloomise plakatit, konnale luua vajalikud võimalused füü­ daks edaspidi tippspordi arendamise mida säilitatakse Rahvusvahelise Olüm­ siliseks ja vaimseks arenguks, siis võik­ kõrval rohkem tähelepanu olümpismi piakomitee muuseumis. Kahjuks ei leid­ sime öelda, et tõepoolest - sport on Eesti ideede avaramale mõtestamisele ja pro­ nud olümpiainfo materiaalset toetamist märk. pageerimisele. Eesti spordi infoleht püs­ ja oli sunnitud oma tegevuse likvideeri­ On mille nimel tegutseda! titas küsimuse: kas Eesti vajab spordi ma.

Arnold Green

Riigi- ja sporditegelane Arnold Green esimehe asetäitjana (1953-1958, 1960- aupresident). Moskva olümpiamängu• sündis 30. augustil 1920. aastal Riias. 1984, aastast 1962 ühtlasi välisminist• de (1980) organiseerimiskomitee ase­ Ta lõpetas 1940. aastal Rakvere rina), Eesti NSV haridusministrina esimees ja Tallinna olümpiaregati juht. Ühisgümnaasiumi, 1942. aastal Tallin­ (1958-1960) ja Eesti NSV välisminist• A.Green on pälvinud Rahvusvahe­ na Jalaväe Sõjakooli Tjumenis (linn rina (1984-1990). Välisministrina osa­ lise Olümpiakomitee CENTENN1AL Lääne-Siberis Tura jõe alamjooksul, les A. Green ÜRO Peaassamblee XVII TROPHY sajandi auhinna (1944), Soo­ praegu Tjumeni oblasti halduskeskus) ja XX istungjärgul. me kehakultuuri ja spordi teeneteristi ja 1950. aastal ÜK/b/P Kõrgema Par­ Sportimist alustas A.Green Rakve­ (1992) ja Leedu Olümpiakomitee aus- teikooli ajakirjanduse erialal. re Ühisgümnaasiumis, viibis 1938. aas­ tusmärgi (1993). Ta on Ülemaailmse A. Green osales 11 Maailmasõjas tal Soomes Vierumäe suusalaagris, Eesti Noorsoo Ühenduse ja spordiselt­ Eesti Laskurkorpuse koosseisus, oli mängis Rakvere võrk-ja korvpallimees­ si "Kalev" auliige. Eesti Laskurkorpuse poliittöötaja konnas, kuulus Viru Maakonna koon­ 2001.aastal autasustas Rahvusva­ (1941-1947). disesse 400 m jooksus. heline Olümpiakomitee Arnold Greeni A.Green töötas ajalehe "Rahva A.Green oli Maadlusföderatsiooni OLÜMPIAORDENIGA. Hääl" vastutava toimetajana (1950- presiidiumi esimees (1960-1966), Suu­ 1953), Eesti NSV Ministrite Nõukogu saliidu president (1984-1993, praegu -7-

"Eesti Sõudja" toimetus on arvamisel, tentsiaalse eluvõime tagamise allikas, metus, et sport ei ole ega saagi olla ainus et härra Arnold Greeni kirjatöös Eesti eelkõige sportliku elulaadi kaudu igati Eesti Märk, kuid ei nõustu Margit Kulle­ märgina väljapakutud spordi mõiste on täiusliku riigikodaniku psüühilise ja füü­ ri, miljonite kroonidega riigi poolt kinni- igati tähelepanu vääriv mõte ja üks "Ees­ silise isikutunnetuse arendamisel, ja seda makstava"Eesti tuntuks!" projekti loov- ti tuntuks!" võimalikest (põhivarian­ enam, et mida kõrgem on iga riigikodani­ grupi liikme liigselt ühese ja spordikade- tidest. ku vaimujõu ja kehalise valmisoleku tase, da arusaamaga: "Eestlane ei sõida Šveitsi Meie ei tohi unustada, et tänapäeva seda tugevam ja eksistentsikindlam on sellepärast, et seal on parimad bobisõit- "tõmblevas" ühiskonnas on kehakultuur riik. jad. Ka ei tule sakslane Eestisse Andrus ja sport just nimelt niisugune tegevus, Meie ei tohi endile teavitamata jätta Veerpalu treeningut vaatama." ("Pärnu mis suurendab inimese enesedistsipliini just nimelt seda, et sport on inimeste-ja Postimees", 16.02.2002) ja -analüüsivõimet, tugevdab tema när­ rahvustevaheliseks mõjusaks suhtlemis­ Sõidavad ikka küll - Šveitsi, Aust­ vikava ja füüsist, seostudes inimtege­ vormiks. Kui ikka mitusada miljonit ini­ riasse, Soome jm. perekonniti suusata­ vuseks vajaliku arenguga - kehalise või­ mest maailma eri paigus näeb teleriek­ ma, ja tulevad ka ikka küll koos oma fän­ mekuse, vaimse tervise ja ametialase raanil Veerpalu, Mäed, Noolt jt. sinimust­ nide armeega - võrk- ja korvpallivõist­ edukusega. Meie aastakirja juhtartiklites valge trikoloori taustal, jääb neile tahes- lustele, Tartu suusamaratonile ja suve- on oma meenutustes niisugust seisu­ tahtmata silme ette kujutus ja ajusalve rallile, Tallinna mõõga vehklemisturniiri­ kohta otsesõnu kinnitanud akadeemik teave - Eesti on olemas! Kui Jüri Jaan­ le, Reval Cupi mitmevõistlusele jm. Jüri Engelbrecht, lauljanna Urve Tauts, sonile ulatasid võidukarika Briti parla­ Toimetus arvab, et ekslik on pidada skulptor Riho Kuld, kirjanik Olev Remsu, mendi spiiker, Flandria Valitsuse Minis- ainult paekivi, rukkilille ja suitsupääsu­ näitleja ja lavastaja Raivo Trass, kõrg­ ter-President või mõne muu riigi kõrge kest neiks sümboleiks, mis teevad Eesti kooli rektor Henn Elmet. ametnik, siis teadvustas see maailma tuntuks, seda teevad ikkagi siin elavad Samuti peame endile teadvustama, et võimkonnale - Eesti on olemas! inimesed: sportlased, teadlased, heliloo­ kehakultuur ja sport on iga rahvuse po­ Samas mõistab "Eesti Sõudja" toi­ jad, dirigendid, kunstnikud, lauljad... -8-

PEATOIMETAJA VEERUD

Aasta 2002 algas skandaalihõngulise need sündisid tasavägises heitluses viie lega on juba lubamatult hiljaks jäädud) sissejuhatusega Eesti taliolümpiakoon- konkurendiga, kes kõik ihkasid tiitlivõist- sõudmise arengukava kuni aastani 2012, disele. Nimelt osutus positiivseks suu- luses kõrgemat kohta. Samuti ei saa vai­ mis haaraks järgmiste kolmede olümpia­ satajanna Kristina Šmiguni dopingutesti kides mööda minna Tõnu Endreksoni ja mängude tsüklid. Meie viiele tippsõud- A-proov, mis seadis löögi alla meie suu­ Leonid Gulovi juunioride maailmameist­ jale, ja kõigile neile, kes pürgivad kõrge­ saneiu osalemise võimaluse Salt Lake ritiitlist paarisaeru kahepaadil. te tulemuste poole, püstitas Liidupäev City talimängudel. Lõpuks lahenes prob­ Samal ajal teeb aga murelikuks tead­ täiesti jõukohased ülesanded - tutvus­ leem positiivselt Eesti suusakoondise ja mine, et meie tippsõudjatel puudub het­ tada end ja saavutada läbilöögivõime Kristina Šmiguni kasuks - Kristina kel vääriline järelkasv. Ei saa ju pidada rahvusvahelistel sõuderegattidel. See on Šmigun osutus puhtaks ja vabanes do- meie esinumbrite vääriliseks noorte 15. saavutatav ja jõukohane umbes kümme­ pingukahtlusest. (neidude lx), 13. (noormeeste 2x), 18. konnale sõudjale, kuid selle nimel on tar­ Dopingualane küsimus ja selle välti­ (noormeeste 4x) ja 18. (noormeeste 4-) vis teha visa ja järjekindlat tööd, tööd ja mise võimalus kerkis üles ka ESL-i XIV kohta, vastavalt 22., 23., 21. ja 19. võist- veelkord tööd! Liidupäeval Viljandis, 26. jaanuaril k.a. leja/paatkonna hulgas. Plusspoolele tuleb kanda ESL-i kirja- Liidupäeva delegaatidele kinnitas ESL-i Ja veelgi enam. Kui tähelepaneliku­ tööalane tegevus - meie sõudespordi peasekretär Jaan Tults, et dopingu ka­ malt vaadata Eesti meistrivõistluste teh­ 125-aastase ajaloo kokkukirjutamine ja sutamine, ka ebateadlik, seoses ravimi­ nilist protokolli, siis näeme, et Eesti sellest raamatu trükkimine ("Eesti sõu­ te, turgutusvahendite ja toidulisandite meistrivõistluste kuldmedaleid jagasid despordi ajalugu", 2001,428 lk.), mis on tarvitamisega on vabariigi sõudevõist- omavahel 14 mees-ja 14 naissõudjat, kus­ suureks saavutuseks vabariigi nende konna liikmetel välistatud, sest igasu­ juures meestest võitis T. Endrekson 4, väheste spordialade rivistuses, kes on guste ainete kasutamisel konsulteerib J. Jaanson ja S. Sonntak 3 kuldmedalit, niisuguse teoga hakkama saanud. Selle meie sõudjaid dr. Muza Lepik, kelle nõu­ naistest oli kahekordseid võitjaid 6 (Kalli raamatu populariseerimisel ja tutvusta­ andeid ühe või teise nimetatud aine (ra­ Meriste, Katrin Ots, Katrin Karotamm, misel tabas meid aga taas üks häda - me vimid, taastumisvahendid, toidulisan­ Vivika Tapp, Egle Hanson ja Merle Raa- ei osanud oma tööd reklaamida, isegi mit­ did) kasutamisel arvestab iga konkreet­ liste). Eesti noorte meistrivõistlustel oli te oma raamatu presentatsiooni korral­ ne sõudja. See küll rahustas delegaate, pilt veelgi kurvahõngulisem, kus meda­ dada, nagu seda televisiooni ja ajakir­ kuid K. Šmiguni juhtum jäi kõlama, seda leid (1.-3. kohani) jagasid mõne üksiku janduse kaudu on teinud teiste spordi­ enam, et Rootsi dopinguasjatundja Mats erandiga ühed ja samad noorsõudjad. alade (jalgpall, kergejõustik) esindajad, Garle "ihub hammast", süüdistades ka Siit võib teha vaid ühese järelduse: mis oleks loomulikult (spordi) avalikku­ pärast B-proovi negatiivset vastust Eesti noorte sõudmise tase on madal, se tähelepanu ka sõudespordile pööra­ K.Šmiguni dopingu tarvitamises. meie järelkasvu taimelava on praktiliselt nud. Liidupäeval esitas ESL-i juhatuse tühi! Kui Eesti noorte meistrivõistlustel Kui siia lisada veel meie aastakiri aastasest tegevusest ülevaate Jaan rivistub stardiliinile, seda eriti tütarlas­ "Eesti Sõudja", mida ESL on juba küm­ Tults. Arutuse all oli ka ESL-i 2001. aas­ test, ainult kolm võistlejat/paatkonda me aastat välja andnud (2002. aasta ta tulude-kulude aruanne ja 2002. aasta (TA lx, TA 2-) või siis TB2x ainult 2 (!) "Eesti Sõudja" kannab 10. järjekorra­ tulude-kulude eelarve projekt. paatkonda, kõneleb see selget keelt sel­ numbrit), siis võime tõsimeeli ja süda­ Aruandeaasta 2001 oli tegusate toi­ lest, et meie sõudespordi arengukavas merahus öelda, et Eesti sõudespordi metamiste aasta. Häbenemata enesekii­ on "must auk", mille tähelepanuta jätmi­ juhtorgan on teinud kõik selleks, et oma tust võime plusspoolele kanda meie ühe- ne võib juba järgmisel hooajal väga kur­ spordiala tegemisi ja toimetamisi, mure­ (J. Jaanson) ja paarisaeru neljapaadi jalt kätte maksta. Pole siis mingi ime, et sid ja rõõme kirjasõnas jäädvustada. Eks (T. Endrekson, L. Gulov, A. Silin, meil on hetkel vaid üks enam-vähem tõ­ seegi ole tükike meie sõudespordi ajalu­ S. Sonntak) seitsmendad kohad maail­ siseltvõetav sõudjanna - Kalli Meriste gu. Kui hästi või kui halvasti see meil on mameistrivõistlustel, mis allakirjutanu ja ehk ka veel Sille Vaiksaar ja Katrin Ots. õnnestunud, sellele annab omapoolse arvates on väärtuslikumad kui kuuen­ Johtuvalt sellest olukorrast otsustas hinnangu aeg - ajaloo suurmeister. dad kohad A-finaalis (l.-6.kohani), sest Liidupäev viia lõpule ja vormistada (mil­ -9-

EESTI SOUDESPORDI BIOGRAAFILINE LEKSIKON

Jätkuvalt raamatu "Eesti sõudespordi Vaar, Anne Freimuth ja Arne Graumann. debaaside või -klubide direktor või ju­ ajalugu" ilmumisele (2001) on autorite Leksikoni lehekülgedel leiaksid ka­ hataja, töötanud sõudetreenerina (pal­ kollektiivil kavas koostada 2005. aas­ jastamist Eesti sõudjad, kes on vähemalt galine, ühiskondlik), tegutsenud sõude­ taks, Eesti sõudespordi 130-ndaks aas­ ühel korral võitnud Eesti meistritiitli täis­ spordi aktivistina, omanud vähemalt tapäevaks, käsikiri "Eesti sõudespordi kasvanute arvestuses, endise NSV Lii­ vabariikliku (Eesti NSV) kategooria või biograafiline leksikon" (ESSBL). du täiskasvanute, juunioride (U-23) ja sõudekohtuniku litsentsi-tunnistuse Leksikoni autorite kollektiivi on ar­ noorte (U-18) meistrivõistluste medali (pärast 1991. aastat). vatud tartlased Ülo Tölp, Urmas Hein, (kuld, hõbe, pronks), osalenud olümpia­ Eesti Sõudespordi Biograafilise Lek­ Inge Pind, Jüri Kurul ja Vilve Alt, pärna­ mängudel ning täiskasvanute, juuniori­ sikoni autorite kollektiiv loodab iga sõu- kad Mihkel Leppik, Evi Lepik, Matti Kil­ de ja noorte maailmameistrivõistlustel ja dehuvilise aktiivset kaasalöömist ja ling, Reet Palm, Mati Villsaar, Raini Lelle Euroopa meistrivõistlustel, kuulunud ootab konkreetset abi selle mahuka teat­ ja Olav Kurm, tallinlased Jaan Tults, vabariigi sõudespordi juhtorganitesse meteose kokkupanekul. Mihkel Klementsov, Ilmar Ruhno, Märge (presiidium, juhatus, treenerite nõuko­ See oleks suurepäraseks verstapos­ Meimre-Raja, Irina Lutovinova-Olmre ja gu, kohtunike kolleegium/žürii), olnud tiks tänapäeva sõudjatele ja aktivistide­ Kaia Laur, narvalased Valeri Osmokesku Eesti Spordikomitees või spordiühingu­ le, kasulikuks materjaliks sõudespordi ja Igor Popov ning viljandlased Ruth tes sõudespordi vastutav töötaja, sõu- ajaloo uurijatele. EESTI SÕUDEKOHTUNIKUD 2001. AASTAL Hugo-Herbert Artma, ESL-i žürii esimees seda eriti vabariigi tiitlivõistlustel star­ ametikoha (täidetava ülesande) boonus- di- ja distantsikohtunike näol. See on punktid, siis on žürii seisukohal (seda esmajärjekorras tingitud vastavaid ko­ juba kolmandat aastat), et me ei koosta gemusi ja praktilisi oskusi omavate ar- sõudekohtunike paremusjärjestuse pin­ biitrite arvu nappusest, kusjuures osa gerida (võrdsete võimaluste puudumist neist on ise tegevsportlased või osale­ arvestades), vaid määrame 1999. aastast vad sõudeveteranide võistlustel, mistõt­ alates nn. aktiivsema sõudekohtuniku. tu nende rakendamine kohtunikena on Nii nimetati 2001. aasta aktiivsemaks sageli suhteliselt piiratud. sõudekohtunikuks treenerite nõukogu 2001. aasta hooajal osales ESL-i ka­ kaastoetusel R-kategooria kohtunik lenderplaanis olevatel võistlustel 19 lit­ Mihkel Klementsov. sentsitud sõudekohtunikku. Žürii peab vajalikuks 2002. aastal Igale tiitlivõistlusele kutsuti peamiselt enne hooaja algust korraldada 2-päeva- asjatundlikud ja oma ala valdavad kohtu­ ne kohtunike seminar, süvendamaks ja nikud, need moodustasid 2001. aastal edendamaks asjaomaste teoreetilisi tead­ 1. jaanuari 2002 seisuga oli ESL-i žüriis meie žürii liikmeskonnast ligikaudu ühe misi ja praktilisi oskusi. arvel 34 litsentsitud sõudekohtunikku, kolmandiku. Enamasti on need ühed ja Täiustamist ja kaasajastamist nõua­ kes jagunesid vastavalt R (rahvus-) ka­ samad inimesed, kelle teadmistele ja os­ vad sõudekohtunike töövahendid ja in­ tegooriasse - 10, A-litsentsi - 4, B-lit- kustele võib kindel olla, mistõttu valda­ ventar, mis tagaks sõudevõistluste häi­ sentsi - 10 ja C-litsentsi - 10 sõudekoh­ val osal (kuni 2/3) ei ole võimalust oma reteta kulgu ning tehniliste tulemuste tunikku. oskusi ja teadmisi näidata. Kuna ka ko­ eksimatut fikseerimist. halike sõudevõistluste arv (linna esi­ Tundub, et sõudekohtunike arv on 2001. aasta hooaja töötulemustega võistlused, mitmesugused regatid jms.) piisav võistluste heatasemeliseks korral­ võib kokkuvõttes jääda rahule, kuna nii on vägagi erinev, mis eelkõige määrab damiseks, kuid ometi on meil raskusi plaanitu kui ka võistluste tehniline läbi­ võistlustel osalemise kordarvu pluss kohtunikekogu komplekteerimisega. viimine laabus enam-vähem korralikult. -10-

JUUNIORIDE (U-23) MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL

Tõnu Endrekson, SK "Pärnu" tegevsõudja

Niisis astusime Leonidiga 25. juuli Vesi ei olnud eriti puhas ja igasugust hommikul lennuki pardale ja teekond huvitavat ollust oli vees hõljumas, seda Austria suunas võis alata. Me ei olnud just rohkesti distantsi stardipoolel. Ka aga ainukesed võistlejad, kes Eestit esin­ vee lõhn ei olnud kuigi meeldiv, aga siis­ dama läksid - oli ka veel SK "Pärnu" ki talutav. Õnneks oli kanal tuulte eest üksikaeru kahepaat, koosseisus Vahur kaitstud ja seetõttu ei esinenud olulist Mäe ja Kalver Tammik. lainetust. Austriasse saabusime keskpäeval, ja Kohapeal saime veel kolm treeningut et ilm oli küllalt palav, siis tuli kohe end teha, enne kui tuli lahingusse minna. riidest lahti koorida. Lennujaama olid Nõnda me siis ootasimegi pikisilmi 27. korraldajad meile bussi vastu saatnud, juulil avastarti. Paarisaerulisi kahepaa- nii et juba tunnikese jooksul jõudsimegi te oli kokku 23. Eelsõidu strateegiaks oli pärale Linzi. Hotellis saime kokku koon­ stardis teistele ahtrit näidata, sellega dise teise poolega, kes rändas Eestist saime hakkama ja võitsime eelsõidu kind­ Päev pärast Maailma karikavõistluste 3. Austriasse bussiga, et kohale vedada ka lalt, pääsedes seetõttu otse poolfinaali. etapilt koju naasmist hakkasime kiiresti paadid. Sama päeva õhtul saime juba vee Vähesele koosharjutamisele vaatamata valmistuma järgmiseks võistluseks. Oli peale minna, et enne võistlust uue paadi liikus meie paat päris hästi, mis andis jäänud ju vaid loetud päevi kuni 23-aas- tunnetus kätte saada. Kuna ma ei olnud järgmiseks stardiks juba tublisti enese­ taste, esimest korda ametlike FISA egii­ varem Linzis käinud, siis ei osanud ka kindlust. Kuid poolfinaalis me enam nii di all toimuvate, maailmameistrivõistlus- ette kujutada milline see võistluspaik on. kindlalt ei sõudnud, koostöö ei olnud teni. Teadsin vaid, et Linz on sadamalinn enam sama, mis oleks võinud olla, ja see Pinget lisas asjaolu, et selleks võist­ Doonau ääres, elanikke umbes 200 000 lisas veidi pinget. Sellegipoolest suutsi­ luseks tuli vahetada nii paarimeest kui ringis. Võistlusdistants tundus olevat me ka selle sõidu võita. Finaalsõidu kõr­ ka paati. Paadi vahetamine ei olnud prob­ mittelooduslik, kuna kanali üks ots oli val olid eelnevatel päevadel tehtud star­ leemiks, kuna Empacheri paadiga olen ühenduses Doonauga ja teine oli tupik. did nagu naljategemine. Nüüd läks puh- ka enne sõitnud. Suuremaks küsimärgiks oli tegelikult uus paarimees, kellega va­ rem pole kordagi koos sõudnud. Kuna nii Leonid Gulovil kui ka minul on erisu­ gune tehnika ja sõudetempo eeskätt just võistlustel, siis ei olnud teada, kuidas meil paadis koostöö sujub. Samuti ei ol­ nud ka treenerid ühest klubist, vaid üks ühest ja teine teisest Eesti otsast. Nii et neilgi tuli kõvasti koostööd teha. Nõn­ da me siis valmistusime maailmameistri­ võistlusteks. Järelejäänud kaheksa päe­ va jooksul saime koostööd lihvida 12 korral - seda ei ole just kuigi palju, ar­ vestades, et tegemist on maailmameist­ rivõistlusteks valmistumisega. Õnneks sujus aga kõik võistlustega seotu prob­ Linzis pärast autasustamist. Paadis esiplaanil Tõnu Endrekson, tema selja taga leemideta. Leonid Gulov, paadisillal L. Gulovi treener Sergei Gluško. -li­

tast südamest rebimiseks. Stardis rebi­ gi ei tahtnud jalgu alla võtta. Päris hea Meie aga jäime Guloviga veel koha­ sime end küll teistest lahti, kuid pikemat tunne oli aga oma hümni kuulataja vaik­ peale, sest meil tuli asuda lennukile alles vahet me siiski järgnevate ees ei saavu­ selt kaasa ümiseda. järgmise päeva hommikul. Kuna sama tanud. Lõpus, viimase 500 meetri peal Üksikaeru kahepaadil nii hästi ei läi­ päeva õhtul oli võistlejatele mõeldud hakkas Ungari paatkond ohtlikult lähe• nud. Kokkuvõttes saavutati 13. koht. bankett, siis võtsime meiegi sellest osa. nema. Õnneks aga ületasime finišijoone Kuigi tehniliselt sõudsid nad päris häs­ Hommikul hakkasime aga Austriasse esimesena. Nõnda see maailmameistri­ ti, olid teised siiski füüsiliselt meie paat- tuldud teed pidi tagasi kodu poole len­ võistluste võit siis koju toodigi. konnast üle. Niisiis pakkisime pärast dama ja 30. juuli pealelõunal olimegi juba Kohe pärast sõidu lõppu tuli auta­ võistlust asjad kokku ja saatsime suure­ taas Eestimaa pinnal. sustamispoodiumile astuda. Organism ma osa kaasas olnud "elamisest" bussi­ Sellega oli meie seekordne Austrias oli nii tühjaks tõmmatud, et kohe kuida- ga kodu poole teele. käik edukalt lõppenud.

VETERANID PRANTSUSMAA>RANTSUSMAALL Ruth Vaar, Viljandi SK sõudetreener

et meie sõudeveteranide delegatsiooni oli üsna raske vahetada kodune mugav kuulub kaheksa meesterahvast pluss elu busshotelli vastu, aga vaatamata meessoost autojuht, võtsin kõik selle sellele õnnestus kõik mugavused paa- arvesse, pakkisin oma reisikotti kaks dikärusse pakkida. kõige paksemat läbilugemata raamatut, Juba Poolas selgus, et risk ja julgus minu poolest võis reis Prantsusmaale on asjad, milles meestel on eelised võr­ alata. reldes naistega. Nii leitigi ööpimeduses Sihiks oli Internationale d'Aviron de mingi hotellike, kus ei pidanudki istudes Vicy 21.-22. september 2001. a. Reisi­ magama. seltskonnaks Jaan Vaiksaar, Enn Pehk, Edasi sõites selgus, et vastab täiesti Lauri Pind, Indrek Salk, Urmas Hein, tõele väide, et kui kunagi mehega ves­ Toivo Zoova, Juhan Paalo, Tanel Klii­ teldes tuleb jutuainest puudus, pärige mann, bussijuht Fred Killing ja saatuse­ tema hobide (sel korral kohalike sõude- kaaslaseks Krista Paalo. probleemide) järele. Siis võib väga kaua Algul tundus, et nii mõnelgi mehel istuda ja kuulata, kui ta kõigest üksikas-

Antony Mason on öelnud umbes nii: "Üldiselt usutakse, et üle 30 a. mehed spordivad tervise huvides, kuid see on vaid pool tõde. Enamik kasutab treenin­ gut lihtsalt organismi tasakaalustami­ seks. Nad lõõtsutavad ja higistavad sel­ leks, et teha ruumi järgmisele õllelaadun- gile. Sport on ka parim vabadus käituda taltsutamatult: sülitada, vanduda, kiru­ da. Meeste sõprus on tegevuskeskne. Neid ei huvita mõnus lobisemine, vest­ lus ainult sellepärast, et rääkida. Neil on iga asja kohta oma arvamus. Nad taha­ vad olla sõltumatud, asjatundlikud, ise­ seisvad jne. jne." Ammutanud niisugust informatsioo­ Löti sõudckohtunik Juris Tiknuss (paremal) autasustab Toivo Zoovat (vasakul) ni meessoo esindajate kohta ja teades, Ja Julian Paalot (keskel). -12- jalikult räägib. Ja kui seltskonnas on veel kaheksa meest, siis sel hetkel, kui kogu Eesti sõudeelu on paika pandud, mär­ kad äkki, et oled jõudnud Prantsusmaa­ le. (Pindala 551,670 km2, pealinn Pariis, elanikkond ca 60,186 miljonit inimest, ra­ haühik frank, mis vastab ligikaudu 2,38 eesti kroonile.) Pariisis asuvad OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organi­ ,l satsioon, tegutseb 1961. aastast), WEU ^PV *Ä^. ; 31 ^VÄL; OB šÜr - 3k (1954. aastal asutatud Lääne-Euroopa Liit) ja UNESCO (1954. aastal asutatud Eesti sõudeveteranide kaheksapaat võistlushoos. Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon) peakorterid, Strasbourg'is aga Euroopa Nõukogu. kolmandaks; Urmas, Indrek, Tanel, Lau­ kodusesse reaalsusesse sukeldusime, Tänu Fredi kannatlikkusele leidsime ri neljandaks. Ka kaheksapaadis sõitsid läksime Pariisi-Hingust otsima. Vichy ja kohaliku sõudebaasi ilma prob­ mehed ennast neljandaks. Eiffeli torn, Jumalaema kirik, Triumfi­ leemideta. Ja kuigi kõik kohalikud käm­ Ma polnud kaua aega nii palju ja ilu­ kaar, jalutuskäik Montparnasse'il. Ja see pingud olid läinud juba talvepuhkusele, said sõite näinud. Lausa fantastiline, kõik mitte raamatust lugedes, vaid otse leidus meile siiski üks väike nurgake, millist silmailu võib pakkuda veteranide tänavalt. kuhu telgid üles panime. Tuleb jällegi sõudmine. Nendeks päevadeks olid nad Kuid jah, selgub, et tänavatel ei koh­ imetleda meeste oskust eesti keeles rää­ jätnud muretsemise, olles pühendanud tagi müstilisi luksust armastavaid daa­ kida prantsuse keelt, sest muud seal liht­ end tervenisti sõudmisele. Nad nautisid me ja härrasid. salt ei tunnistatud. seda kogu hingega. Inimesel on ju sün­ Turist peab leppima prahiste tänava­ nipärane õigus hetkedele, et tunda rõõ­ te ja haisvate hoovidega vanalinnas. Võistlused võisid alata. Mul ei olnud mu, lihtsalt rõõmu tegevuse üle, mida ar­ Hingus hakkas kaduma. Aeg koju sõita. midagi öelda. Meie mehed olid heakskii­ mastad. Tagasiteel korjan mõttes kokku kõik du ära teeninud. Eriti Toivo ja Juhan. Jäi mulje, et Prantsusmaale kokku ilusa ja selgub, et seda polegi nii vähe. Roolijata kahepaadil esikoht. Samas sõitnud endised sportlased ei lasknud paadis, kuid erinevates vanuseklassides Koju jõudes saabub rahulolu. küll pisiasjadel oma meelerahu häirida. olid Indrek ja Urmas kolmandad, Tanel Lasen selle reisi endast veel kord läbi Nii leidsime meiegi ilusaid hetki ja asju ja Lauri ning Jaan ja Enn neljandad. Roo­ voolata ja otsustan, et järgmine kord selle enda sees ja ümber. Ning et sellele kõi­ lijata neljapaatidel Juhan, Toivo, Tanel, seltskonnaga reisides jätan raamatud gele veel üks ilus lõpp leida enne, kui Lauri tulid teiseks; Jaan, Enn, Tanel, Lauri koju.

Euroopa Masters Cup, Vichy, FRA, 21.-22. september 2001 Euroopa Masters Cupil esinenud startinud 626 ekipaaži hulgas saavutasid Eesti sõudeveteranid järgmised tulemused:

1. võistluspäev, 21. september. Distants 1000 m

101. MA2-. Osales 7 paatkonda 4. Tanel Kliimann/Lauri Pind 3.34.17 (kokkuvõttes 4.) 108. MB4-. Osales 12 paatkonda 3. Jaan Vaiksaar/Enn Pehk/ Tanel Kliimann/Lauri Pind 3.14,96 (kokkuvõttes 3.) 132. MB8+. Osales 13 paatkonda 4. Juhan Paalo/Toivo Zoova/ 3.14,% Jaan Vaiksaar/Enn Pehk/ (kokkuvõttes 5.) Urmas Hein/Indrek Salk/ Lauri Pind/Tanel Kliimann/ roolija Terry Baker (Oxfordi sõudeklubide remondimeister) 140. MC2-. Osales 17 paatkonda Jaan Vaiksaar/Enn Pehk/ 4.07,32 (kokkuvõttes 10.) •13-

2. võistluspäev, 22. september. Distants 1000 m Teadmiseks lugejale. Veteranide vanu­ seklassi tähistus: 203. MA2-. Osales 7 paatkonda MA ja NA - 27 - 35-aastased 4. Urmas Hein/Indrek Salk/ MB ja NB -36-42-aastased Tanel Kliimann /Lauri Pind 3.17.91 (kokkuvõttes 4.) MC ja NC - 43 - 49-aastased 207. MB2-. Osales 12 paatkonda MD ja ND - 50 - 54-aastased 3. Indrek Salk/Urmas Hein 3.43,95 (kokkuvõttes 4.) ME ja NE - 55 - 59-aastased 236. MC4-. Osales 22 paatkonda MF j a NF - 60 - 64- aastased 2. Juhan Paalo/Toivo Zoova/ MGja NG - 65 - 69-aastased Tanel Kliimann/Launi Pind 3.31,98 (kokkuvõttes 8.) MHjaNH - 70-aastased ja vanemad 241. MD2-. Osales 6 paatkonda Toivo Zoova/Juhan Paalo 4.20,35 (kokkuvõttes 4.)

Eesti sõudeveteranide kaheksapaat pä• rast võistlussõitu. Vasakult: Tanel Klii­ mann, Lauri Pind, Urmas Hein, Toivo Zoova, Juhan Paalo, Enn Pehk, Indrek Salk ja Jaan Vaiksaar. Ees keskel paat- konna roolija, Oxfordi sõudeklubide remondimeister ja ülikooli paatkonda- de roolimees Terry Baker.

SÕUDMISE AJALUGU KAANTE VAHEL Henn Saarmann, ESBL-i koostaja, spordiajakirjanik

loost oli kaante vahel! ESBL-i ühe koos­ tele tegijatele ja spordiajaloouurijatele. tajana oleksin soovinud seda raamatut Küsimärgiga on Hugo Maksimilian Kuu­ palju varem, et vältida ESBL-is praegu siku (Kusick) sünnikoht, õpinguajad esinevaid vajakajäämisi. Oxfordi ülikoolis, poksitreenerina tööta­ Nüüd olen sõuderaamatut huviga lu­ mine Tallinna "Spordis", Ameerikasse genud ja mõelnud, et iga ettevõtmise minek. Kirju elulooga spordimees köidab taga peab olema keegi "hull", kes on idee sulerüütleid veel korduvalt tema juurde autor, asjaajaja, õiendaja (tsensor), mõt­ tagasi pöörduma. tekaaslane (nõuandja), ka sõber. Taolis­ Vähe on raamatus juttu Peterburi se rolli tuli Hugo-Herbert Artma. Teda ei Keiserlikust Jahtklubist ja Peterburi eest­ kohustatud ega sunnitud selleks, vaid lastest, kes sõudmist harrastasid. Eesti paluti abi spordileksikoni ankeetide ja spordi kalendris II1918/19 on avaldatud piltide kogumisel. Ta tegi seda hästi ja Eesti rekordid sõudmises ja 8 paremat suutis kokku panna ka sõudespordi aja­ sõudjat 1917. Küllap oleks tulnud raa­ looraamatu. matule kasuks ülevaade süsta-ja kanuu- Uskumatu, kuid tõsi - Eesti sõudespor- Head on raamatusse kirjutanud auto­ sõudjate tegemistest. Esineb lünki isegi di ajalugu on kaante vahel. rid. Teiste spordialade kroonikapidaja- hilisemast ajast. Puudu on Eesti sõude- Jaanipäeva ajal 2001 tõi trükivärvist tele soovitan Ülo Tölpi teaduslikult kir­ sektsiooni presiidiumite koosseisud lõhnava mahuka raamatu "Eesti sõude- jutatud Tartu sõudeelust, kus tera tera 1959-1966, sest arhiivides puuduvad spordi ajalugu" autor Hugo-Herbert kõrvale on kogutud fakte, dokumente, ametlikud materjalid. Meie spordiloo alg­ Artma pühendusega Eesti spordibio­ fotosid ja üleskirjutusi asjaosalistelt. materjalide säilitamine ja hoidmine arhii­ graafilise leksikoni toimetusse. Meeldi­ Kõik on usutavad ja dokumenteeritavad vides on arusaamatu. valt piltide ja lugudega kaunistatud ajaloolised tõed. Sõudespordi ajalooraamatu ilmumi­ väärtteos 125-aastase sõudespordi aja­ Mõistagi jätkub uurimistööd tulevas­ ne oli märkimisväärne sündmus. -14-

MEIE OMA RAAMAT Hugo-Herbert Artma, raamatu "Eesti sõudespordi ajalugu" koostaja

Saamislugu kes arhiivides, mis veel praegugi nõua­ Kui varalahkunud Märt Lelle 1995. aas­ vad põhjalikku läbitöötamist, oli tohutul ta 21. juunil tähistas sõudeklubis "Pär­ hulgal Eesti sõudespordi ajalugu käsit­ nu" oma viiekümnendat juubelit, oli Jaan Tults see mees, kes sõudespordi ajaloo levaid dokumente, fotosid, ajalehtede jäädvustamise küsimuses peetavas ela­ väljalõikeid jne. (Ilmar Ruhno, Märt Lel­ vas arutelus ütles oma otsustava sõna: le, Juhan Mitt, Evgeni Fridolin, Olav 'Teeme ära!" Ta pani peolauale sajakroo­ Kurm, Õilme Kukk, Jüri Kurul, Mihkel nise rahatähe tulevase raamatubeebi Leppik, Evi Lepik, Ilme Nael jt.). Kõigi hambarahaks. Kas see oli meie endi lais­ nimetatute hool ja töövaev armastatud kus või vähese tegevuse vili, kuid "ham­ baraha" fondi laekus veel vaid 220 kroo­ spordialast sõnumi säilitamisel tulevas­ ni, mis raamatu trükikojast väljatoomise tele põlvkondadele saigi selleks alus­ päevaks (25.juuni 2001) koos panga- müüriks, millele ehitati üles428-lehekül- protsentidega moodustas 339 krooni ja jelise raamatu kolmteist peatükki. 20 sendise summa. Sellise raha eest üht­ ki raamatut loomulikult ei trüki! Vigade parandus Kuid asi oli käima lükatud, seda enam, See, et tegijal juhtub mõndagi, ei et mõned sõudespordi aktivistid (Ülo õigusta "Eesti sõudespordi ajaloo" le­ Tölp, Urmas Hein, Arne Graumann, Too­ hekülgedel esinevaid fakti-ja trükivigu. mas Hõnga, Andrus Teemant, Arnold Toimetus usub, et iga selle raamatu tä­ tulema. Halb on see, kui trükkija sõrm Ebrok jt.) olid sõudeajaloo uurimisega helepanelik lugeja saab ise hakkama trü- eksib trükimasina klaviatuuril ja vahetab juba eelnevalt tegelenud ja mahukad kä­ kikuradi vempudest tingitud õigekirjavi- omavahel numbrid aastaarvus, kõrgus­ sikirjad kokku kirjutanud. Raamatu kok­ gadega, sest teksti muu osa peaks aita­ tes, kaugustes ja kiirustes, muutes nii­ kuseadmise käigus ilmnes , et meil on ma lugeja õigele järjele. viisi sajandeid, suurusi, vahemaid ja tu­ või oli õige mitu asjahuvilist, kelle isikli- Ajalugu kirjutades on vead kerged lemusi.

Vigade paranduses pöörab toimetus esmajärjekorras tähelepanu tekstis esinevate tehnilist laadi vigade parandamisele. Lk. 6 6. lõik, 1. rida on: 1955, peab olema 1555. Lk. 7 2. lõik, 2. rida on: "Lady Margaret Boal Club", peab olema: "Lady Margaret Boat Club". Lk. 11 Ülemise foto tekstis on: Roolijaga sisetülidega neljapaat, peab olema: Roolijaga tikktullirippn neljapaat. Lk. 14 Alt 2. lõik, 4. rida on: ... Juri Kamenski ja Peeter Mardna, peab olema:... Juri Kamenski, Peeter Mardna ia Ülo Tölp. Lk. 16 2. lõik, 5. rida on: honhurase, peab olema: hondurase. Lk. 29 Alt 1. lõik, 4. rida on: Kõrge_puitehitis, peab olema: Kerge puitehitis. Lk. 31 Alumise foto tekstis on: seisavad paremalt: E.Roseblatt, peab olema: E. Rosenblatt Lk. 32 2. lõik, 5. rida on: ca50m. peab olema: ca 100 m. Lk. 65 Alt 2. lõik, 1. rida on: asus mujale, peab olema: Saksamaale ja muiale. Lk. 68 5. lõik, 4. rida on: liikumistakistns1 peab olema: kõikumistakistus. Lk.70 Sel leheküljel on viiel korral kirjutatud: TRÜ Kehakulteaduskond. peab olema: TRÜ Kehakultuuriosakond. Lk. 75 Fotodele järgneva teksti 2. reas on: praktikal, peab olema: sõjaväelaagris. Alt 2. lõik, 1. rida on: L.Rannasti.peab olema: L. Rannaste. Lk. 76 6. lõik, 4. rida on: ia Moskvast, peab olema: Moskvast. Porvoost ja Tamperest Lk. 84 3. lõik, 1. rida on: meie noored, peab olema: Tartu noored. Alt 4. lõik, 6. rida on: kuni juubeliaastani, peab olema: kuni 100. juubeliaastani Lk. 97 4. lõik, 9. rida on: juba kaheksateistkümnes, peab olema: juba üheksateistkümnes. 5. lõik, 11. rida on: oli kuueteistkümnes, peab olema: oli kahekümnes Alt l.lõik, 3 rida on: I. Pind (alates 1969), peab olema I. Pind (1969-1984V Lk.98 Alt 3. lõik, 2. rida on: Tairo Tarvis, peab olema: Tairo Talvis. Lk. 117 Alumise foto peal asuva teksti 3. reas on: Pronksile tuli "Kalevi" tüdrukute kaheksapaat koosseisus ... (edasi tekst leheküljel 119 lõigu lõpuni). Esitatu ei vasta tegelikkusele, sest see paatkond 1955. aasta NSVL noorte meistri­ võistlustel III kohta ei saavutanud. (Need andmed pärinevad J. Kuruli "Kroonikaraamatust 1950-1960".) -15-

Lk.127 Foto all oleva teksti 3. reas on: Erich Seiler, Harry Schants. peab olema: Erich Seiler, Ülo Karula. Lk. 135 Fotopealses 1. lõigu 1. reas on: 124-aastased. peab olema: 116-aastased. Lk. 172 1. lõigu 1. reas on: Tammeorg, Enn Normak, peab olema: Tammeorg, Enn Norman. Foto all olevas tekstis on: Kaheksateist "Harku näkineidu" pärast 1960. aasta võidukat hooaega, peab olema: TPI naissõudjad (pearättidega) koos TRÜ sõudjannadega (TRÜ teklitega) esimesel kaheksapaatide regatil 1957. aas­ tal Tartus. Lk. 198,202 Nendel kahel leheküljel on kolmel korral juttu Tartu Ülikooli kehakultuuri- ja sporditeaduskonnast. peab olema: Tartu Riikliku Ülikooli Kehakultuuriteaduskond. Lk. 202 1. lõigu 1. reas on: rahvapaadiliikideh peab olema: paadiliikidel. Lk. 217 Värvitabel nr. 1 on: Mehhiko olümpiamängude (1976), peab olema: Montreali olümpiamängude (1976). Lk. 227 Alt 3. rida on: Erich-Wilhelm Seller, peab olema: Erich-Wilhelm Seiler. Lk. 238 Foto all olevas tekstis on: Velli-Jüri Allik, peab olema: Vello-Jüri Allik. Lk. 251 Alt 4. lõik, 1. rida on: Enn Normak, peab olema: Enn Norman. Lk. 256 Alt 2. lõik, 1. rida on: Eesti sõudjatel 1969. a., peab olema: Eesti sõudjatel 1968. a. Alt 2. lõik, 2. rida on: Porvoos esimene, peab olema: Espoos esimene. Lk. 291 1. lõik, 3 rida on: lemmikharrastust demblini. peab olema: lemmikharrastust demopini. Lk. 310 B ARCELONA 1992 on neljal korral kirjutatud: Fernandez, peab olema: Fernandez. Sama kahel korral ka ATLANTA 96 - LAKE LANEER -EESTILE KURBUS loos leheküljel 312. Lk.349 Alt 3. rida on: Leedulannade ülekaal 2,9 km, peab olema: 2^6 km. k.350 Alt 3. lõik, 1. rida on: 48 aastat, peab olema: 44 aastat. Lk. 351 Foto all olevas tekstis on Ulp Tölp, peab olema Ülo Tölp. Lk. 352 2. lõik, 4. rida on: sõudetreenerina, peab olema: sõudespordi eriala õppejõuna TRÜ-s. 3. lõik, 3. rida on: NV Liidu meistrivõistlustel, peab olema: NSV Liidu 1961. aasta meistrivõistlustel. 4. lõik, 3.-4. rida on: Neist kahel viimasel korral, peab olema: Kõikidel kordadel. 5. lõik, 6. rida on: Tartu linna sõudebaasi olmehoone. peab olema: Tartu linna sõudebaasi ellingud ia tegi eskiispro­ jekti olmehoonele. Lk. 353 Alt 1. rea nimistusse tuleb lisada Mihkel Klementsovi nimi. Lk. 354 3. lõik, 6 rida on: Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja, peab olema: Eesti Põllumajanduse Akadeemia meeskvartett ja, 5. lõik, 3. rida on: mõtlemise armastusest, peab olema: mõtlemise tarkusest. Lk. 357 2. lõik, 2. rida on: Ta rajas Tartu Riikliku Ülikooli sõudebaasi (1956). ehitas Eesti esimese sisesõudebasseini, peab olema: Ta laiendas Tartu Riikliku Ülikooli Sõudebaasi (1958). ehitas Eesti teise sisesõudebasseini. Lk.359 Foto all oleva teksti 3. reas on: NSV Liidu SfiydgpQCÜ Föderatsiooni peatreener Jevgeni Samsonov. peab olema: Pärnu sõudespordi aktivist Feliks Villo. Lk. 361 3. lõik, 3. rida on: korraldati 1970-ndate aastate algul peab olema: korraldati 1960-ndate aastate lõpul.

Ja veel juhime lugejate tähelepanu misaja järgmise, 21. sajandi esimesse võis jääda silmapaari vahele. Vabanda­ ühele "möödalaskmisele". Esialgsete aastasse (2001). Sellest tingituna palub me! kavatsuste kohaselt pidi meie raamat trü­ toimetus teha lugejal tekstiosas, kus on Täname kõiki neid, kes juhtisid toi­ uttu kivalgust nägema Eesti sõudespordi J eelmisest sajandist, paranduse ja metuse tähelepanu raamatus esinevate­ 125. juubeliaastal 2000, s.o. 20. sajandi lugeda: 19. sajand kus aga räägitakse le vigadele, eelkõige aga tänusõnad Ülo viimasel aastal. Mitmel tehnilisel põhju­ käesolevast sajandist, lugeda selle ase­ Tölpile, suure töö tegijale ja vaeva nägi­ sel, eelkõige aga trükikuludeks vajaliku mel 2_CLsaiancL jale. raha puudumine venitas raamatu ilmu­ Toimetus tunnistab, et nii mõnigi viga -16-

SOUDESPORDI AJALOO UURIMISEST JA UURIJATEST

Eesti sõudespordi ajaloo uurijad on saa­ Õnneks pole veel kõik kadunud! Veel kirjatöö Urve Tautsist pealkirja all "Esi­ nud hakkama oma spordiala 125. aastast elavad inimesed - sõudespordi aktivis­ mesed hääleharjutused "esimese karju­ ajalugu kajastava raamatu kokkukirjuta­ tid ja endised sõudjad, kelle mälestustel ja" rollis". misega. on kuldaväärt osa poole sajandi vanus­ Kui meie raamatusse "Eesti sõude­ Raamatus esinevatele vajakajäämis- te sündmuste taastamisel. See töö ootab spordi ajalugu" on kätketud selle spor­ tele viitas ka Henn Saarmann. Kuigi nen­ tegemist ja tegijaid ning seda ei suuda diala 125 tegevusaastat (1875-2000), siis deks on oma põhjused ja toimetusest teha üks inimene, samuti ei saa seda teha tänasel päeval see ajalugu jätkub, ooda­ mittesõltuvad asjaolud, ei õigusta see käsukorras ega sunniviisiliselt. tes uusi ajaloouurijaid ja olemasolevale sõudespordi ajaloo lehekülgedel esine­ Toimetus on arvamisel, et asjatund­ vaid "valgeid laike". Koostaja ei otsi likust ja kogemustega arhiivindustund- siinjuures vabandussõnu tegemata jät- jast jäi vajaka, inimesest, kes vähemalt miste/jäämiste õigeksrääkimiseks, küll ühe aasta jooksul oleks omale leivaraha aga juhib tähelepanu nendele seikadele, teeninud arhiividest materjalide otsimi­ millest üksainus inimene-raamatu koos­ sega. "Eesti sõudespordi ajaloo" toime­ taja - ei suutnud saada ei üle ega ümber tamisele ei olnud samuti kasuks asjaolu, ja mida tulevased ajaloouurijad peavad et raamatu kokkukirjutamise ajal puudus tõsiselt arvestama. finantsiline tugi, mis nii ulatusliku ja Arhiivides, muuseumites, raamatuko­ mahuka tööjuures olnuks vajalik. gudes läbilehitsetud ja läbiloetud lehe­ Toimetus nendib rahuldustundega, küljed andsid küll tõhusa osa ajalooli­ et vanade tegijate (Ülo Tölp, Urmas sest taustast, kuid ei andnud vastust Hein, Arne Graumann jt.) kõrvale on ker­ paljudele küsimustele. Need võisid osa­ kinud mitu nooremat, kes sõudespordi liselt jääda silmapaari vahele, osaliselt ajaloo ja sõudmisega tegelenud või te­ aga hävinenud nii hoolimatusest kui ka gelevate persoonide elukäigu jäädvus­ Martin Vadani inimtegevusest mittesõltuvatest õnne­ tamisel oma "käe külge panid". Kiidu­ tustest tingituna tekkinud lünkadest. sõnad on ära teeninud raamatu kaas­ raamatule järjekirjutajaid, ehk teisisõnu Näitena võib tuua Pärnu Kehakultuu­ autorid Vahur Mäe Pärnu sõudmise aja­ - uue raamatu "Eesti sõudespordi ajalu­ riga Spordikomitee, kus esimees B. Laid­ loo uurimisega ("Pärnu 1948-1999") ja gu. Teine osa" kokkukirjutajaid. Kas saar 1953. aastal "kinkis" pioneeridele Härmo Hiiemäe looga Jüri Jaansonist teeb seda keegi selles loos nimetatutest, makulatuuriplaani täitmiseks kolm arhii- ("Isemeelne paadimees"). Suure töö te­ või hoopis keegi seni veel tundmatu vikapitäit linna sõjajärgse spordiarhiivi gid ära ka Katrin Ots ja Egle Trump raa­ sõudespordi ajaloohuviline? säilikuid aastatest 1944-1953, või Harku matu XII osa - "Eesti sõudjad - medali- Me ei tohi kunagi unustada seda, et Sõudebaasi, kus uus juhtkond pärast Il­ võitjad" nimekirja kokkuseadmisel ja ta­ täna kokkukorjatud, üleskirjutatud ja ar­ mar Ruhno pensionilejäämist 1986. aas­ belisse kandmisel. hiivi talletatud materjali saabki kasutada tal saatis suure osa säilikutest keskküt- Märkimist väärib ka senini veel mitte olemasolevale järjeraamatu kirjutami­ teahju. Ka 1970-ndate aastate uputus trükivalgust näinud Martin Vadami seks, toimugu see siis viiekümne, saja Vabariikliku Kehakultuuri-ja Spordiko­ kodu-uurimuslik töö "Sõudetreener või saja kahekümne viie aasta pärast. mitee keldrikorruse arhiivis Vana-Posti 2 Mihkel Leppik" ja õrnema soo esindaja Julgustagu need kirjaread igaühte tegi oma töö. Kersti Paldis, kes pani paberile mahuka meie hulgast omapoolset panust tegema! Katkend Kersti Paldise loost "Esimesed "hääleharjutused "esimese karjuja" rollis"

Tauts tahtis väiksena saada loomulikult rakterid, need on lauljale lausa kingitu­ lauljaks. Tema ema rääkis alati, et tütar seks. Seepärast ongi raske vaagida, kus hakkas laulma enne kui käima. Nii raadio kulgeb piir, mis eraldab õnne õnnetusest, järgi kui ka grammofonilt kuuldud muu­ kus algab töö, mis teeb inimesest artisti. sika järgi. Tautsid tegid koduteatrit, laul­ Loodus on Urve Tautsile kõike küllaga sid ja tantsisid. andnud - nii häält kui artistlikkust, töö­ Urve Tauts meenutab oma kunagist tahet, temperamenti. Juba siis, kui lauljal vastust küsimusele kelleks ta tahab saa­ olid seljataga esimesed rollid, kõlas lugu da: "Ma olin siis juba vanem - 6,7, 8-ne, tema lavale ilmumisest, tema "avastami­ mäletan, et tahtsin saada ülikooli ukse­ sest" nagu teatrilegend. Tauts oli nimelt hoidjaks. Ei tea, kust see mõte??? Nii see too Pärnu koolitüdruk, kelle kohta oli!" maestro Arder ühel koolinoorte isetege- Urve Tautsi puhul ei ole tarvis veel vusülevaatusel prohvetlikult lausus: kord kinnitada, et meil on tegemist sil­ "Pange tähele, laps on hällis!" Aga ka mapaistvalt andeka ooperilauljaga. Seda lugu sõudesportlasest, kes häält tege­ tõestavad ilmekalt tema rollid: Ljubaša mata muusikakooli sisse sai, on Urve ("Tsaari mõrsja"), Carmen Ulrike ("Mas­ Tautsiga seotud. Siis, kui Tauts sisseas­ kiball"), lige ("Raudne kodu"), Katha­ tumiseksamitele jõudis, suutis ta ainult rina ("Tõrksa taltsutus"), Amneris ("Ai­ kähinal teatavaks teha, et paar päeva da"), Azucena ("Trubaduur"), Celine tagasi oli tal veel häält "nagu merd". Üle­ ("Colas Breugnon"), Octavian ("Roosi- Kersti Poldis (vasakul) koos Urve Taut­ liidulisel noorte sõudevõistlustel olid siga Pärnu Linnavalitsuse hoones 2001. kavaler"), Eboli ("Don Carlos") jt. Põne­ võistkonnakaaslased Urvet kasutanud aastal. vad on ka neisse rollidesse kätketud ka­ "esimese karjuja" õilsas rollis. OXFORDI SÕUDMISEST Jaan Patrick Larner

les saavutanud matemaatikas, füüsikas asumist ühinesin ma prestiižse Berwin ja inglise keeles A taseme, sain edasi Leighton advokaadifirmaga, mis asus õppida õigusteadust Exeteri ülikoolis. Londoni finantspiirkonnas, olles ühtla­ Enne ülikoolis õppima asumist töötasin si üks maailma tähtsamaid. Ma spetsiali- ühe aasta firmas, mis tegeles arvutisüs­ seerusin peamiselt mitmesugusele jurii­ teemidega börside jaoks. Seejärel reisi- dilisele finantstegevusele, mis oli seo­ sin kolm kuud Ameerika Ühendriikides tud igasuguse müügi ja ostmise aga ka New Yorgist San Francisconi ja sealt uute firmade asutamisega, samal ajal töö­ Miamini, elades põhiliselt mitmetes laag­ tasin ka kuus kuud Brüsselis, olles nõu­ rites. Enne ülikooli astumist olid mu lem­ andja Euroopa Ühenduse seadustes. mikspordialad Tae Kwon Do ja krossi- Sel ajal veetsin ma veidi aega spordi­ jooks. saalides, ent kuna minu nädala töökoor­ Exeteri Ülikooli Sõudeklubiga ühine­ mus oli sageli 80 tundi, oli mul vähe aega sin ma oma viimasel kursusel. Ma olin osa võtta organiseeritud sporditegevu­ neljapaadi eessõudja ülikooli teises mees­ sest, samuti ka sõudmisest. konnas. Kahjuks ei võitnud me ühtki Oxfordi ülikool Sissejuhatus võistlust või regatti. Kuid siiski tärkas Otsustasin lahkuda seadusemaail- Ma sündisin oktoobris 1971 Uppsalas, sellest ajast minu suurem huvi sõude- mast ja pühenduda rohkem kommertsli­ Rootsis. Üsna varsti pärast seda kolis spordi vastu. kule karjäärile. Seetõttu asusin õppima meie pere Inglismaale, kus kasvasin üles Karjäär uude, kuid väga hinnatud Oxfordi Üli­ Norwichis. Õppisin Norwichi Kuningas Pärast Exeteri Ülikooli lõpetamist kooli ärikooli - Masters in Business Edward VI nimelises erakoolis, kus, ol­ Õigusinstituuti (Law School) õppima Administration. -18-

Üks kasu Oxfordi astumisest oli ja on College Boat Clubi (JCBC) teise kahek­ kolledžile suureks auks, sest igal aastal selles, et siin on loodud kolledžite süs­ sasse paatkonda, peamiselt seetõttu, et on umbes 120 meeskonna hulgast ainult teem, kus iga üliõpilane saab ülikooli ühe olin umbes 36 naela (Ligikaudu 16,3 kg. üks või kaks sellise auhinna võitjat. Sa­ kolledži liikmeks. Minu puhul oli see -Tõlkija.) raskem kui ülejäänudpaatkon- geli kirjutatakse ka paatkondade nimed, Jesus College. Need pole seotud mitte na liikmed. kellega kokku põrgati, oma kolledži sein­ ainult majutusega, vaid täidavad ka aka­ Igal semestril toimub üks põhiline tele. Samuti on meeskonnal õigus auhin­ deemilist, sotsiaalset ja ilmalikku rolli üli­ regatt, kui ilm vähegi võimaldab. Kaks nale, milleks on aer, millele on kirjutatud õpilaste elus. nendest on nn. "kokkupõrke regatid", võitja meeskonna nimed, treeneri nimi ja Ehkki see polnud ilmtingimata vaja­ mille käigus jaotatakse kõik osavõtjad võidetud paatkondade nimed. Tradit­ lik, otsustasin ma end siduda kolledži kuni 13-meeskonnalisteks gruppideks. siooniliselt antakse selliseid välja 10 - eluga ja taastada ka oma huvi sõudmise Iga kolledž (neid on vähemalt 40) võist­ igale paatkonna liikmele ja üks kolledži vastu. Igal kolledžil on oma paadiklubi leb vähemalt kahe meeskonna ja ühe sõudeklubisse väljapanemiseks. Meie ja sportimisvõimalused, ehkki mõnedel naiskonnaga. Meeskonnad ja naiskon­ võitsime nimetatud auhinna 1999. aas­ kolledžitel tuleb ellinguid oma­ nad võistlevad eri gruppides. tal ja see asub meie klubi baarileti kohal. vahel jagada. Oxfordis asuvad kõik el­ Selle võistluse käigus rivistuvad paa­ Kui kellelgi on võimalus seda näha, siis lingud jõe põhjakaldal vastu Oxfordi Üli­ did üles nii, et ühe paadi ahtri ja teise mina olen seal kuues. kooli Sõudeklubi (Oxford University paadi vööri (paadinina) vahe on pool­ Igasugust informatsiooni selliste võist­ Boat Club). See klubi ühendab kõikide teist paadi pikkust. Pärast stardisignaali luste kohta või meie kolledži kohta leiate kolledžite klubid ja selle kaudu toimub on eesmärk eespool oleva paadiga kok­ interneti aadressil www.jesus.ox.ac.uk. ka sportlaste valik ülikooli paatkonda- ku põrgata. Kokkupõrge loeb, kui ühe Sellel leheküljel on ka rikkalikult igasu­ desse. paatkonna meeskonnal õnnestub ees- guseid fotosid ja muud huvitavat. Sel hetkel ei tundunud sõudmine sõitvat paatkonda puudutada kas aeru­ Tõlkis Jarek Mäestu parima valikuna, kuna mu treeningukaas­ ga või mingil muul viisil. lased olid minust kaheksa aastat noore­ Regatid kestavad neli päeva, kusjuu­ Jaan Patrick Larneri esivanemad mad ning pärast kolmeaastast töötamist, res päevas on üks sõit. Kui sõidu jook­ pärinevad Eestist, Pärnumaalt. Tema söömist ja joomist juristina Londonis, sul toimub kokkupõrge, vahetatakse vanaisa (ema isa) Jaan Taliveer (1891- olin ma kohutavas füüsilises vormis. järgmiseks päevaks kohad. Viimasel 1954) oli pedagoog, kelle viimane töö• Õnneks on sügissemester Oxfordis võistluspäeval saavutatud koht määrab koht sünnimaal oli juhatajaamet Pär• pühendatud nn. algajatele sõudjatele järgmise aasta stardikoha. Kui meeskon­ nu Linna II Algkoolis (Ülejõe Algkool, ning see andis mulle võimaluse taasta­ nal õnnestub eessõitva paadiga iga päev 1937-1944). 1944. aasta septembris da oma sportlik vorm, peamiselt sõude- kokku põrgata, antakse neile auhind, mis lahkus Jaan Taliveer perekonnaga (abi­ ergomeetri abiga. on tuntud "labad" (blades) nime all. Iga kaasa, kolme tütre ja pojaga) Eestist, Kevadsemestri alguseks olin sobivas meeskond taotleb seda auhinda, kuna asudes Rootsi, kus töötas oma surmani sportlikus vormis ja mind valiti Jesus see näitab regati parimat tulemust ja on Uppsala Ülikooli arhivaarina.

JESUS COLLEGE BOAT CLUB 2nd Eight 1999

BLADES! Bow Rich Breene Two Ed Mackenzie Three Adam Kay Four Matt Rodger Five Tommy Jordan Six Jaan Larner Seven James Lee Stroke Conan Lauterpacht Cox Jo Nichols Bumped. Exeter II, Worcester II, Balliol II,St.Johns II. Coaches:Ruth Holtham, Selena Cochrane. Finishing position: Up 4 to 8th in Division Jesus College 7 Boat Clubi 1999. aasta sõudehooaja kaheksapaat-2. Fotol istub IV Jaan Patrick Larner kuuendal sõudjakohal. -19-

NÜÜDISAEGNE SOUDEKESKUS TARTU Silver Tammik, SK "Pärnu" tegevsõudja

veekogu sügisesel ja kevadisel ajal ning noortel ennast teostada, sportliku elu­ - mis kõige tähtsam - inimesed, kes on viisi propageerimine ja Emajõe kallaste tõsiselt huvitatud oma ideede elluviimi­ korrastamine on vahest iga tartlase soov. sest. Linnavalitsus on oma kavatsusi näida­ Uue keskuse loomisest võidaksid nud arengustrateegias ja Emajõe Jõerii- kõik. Sõlmitud protokolli eesmärkideks gi projekti käimalükkamises. Emajõe täht­ on aerutamise ja sõudespordi arendami­ sustamine muu hulgas ka sõudespordi ne Eestis. Tasemel tingimused võimal­ kaudu võiks olla samuti üks linnaisade daksid paremini tegeleda noorsportlas­ motiive. Sõlmitud ühiste kavatsuste pro­ te järelkasvu ettevalmistamisega. Kivi tokoll on nende ideede ühine tulem. arvates on konkurents noorte sportlas­ Töö kavatsuste elluviimise nimel te­ te pärast läinud väga tihedaks, mistõttu gelikult juba käib. See on ka vajalik, sest muutuvad järjest määravamaks spordi­ vastavalt plaanidele peab uus keskus baaside poolt pakutavad tingimused. valmima juba aastaks 2003. Linnavalit­ Möödunud aasta sügisel lipsas ajakir­ Samuti võimaldaks idee elluviimine tihe­ susse peaks peagi jõudma Ujula ja Liiva jandusest läbi uudis kavatsetavast sõud- damat koostööd mitmete Tartu Ülikooli tänava ning Emajõe vahelise ala detail­ mis- ja aerutamisspordi keskusest Tar­ üksustega kas või treenerite ettevalmis­ planeering. Töörühmad koostavad tule­ tus. Nimelt sõlmisid Tartu linnavalitsus, tamisel. vase keskuse eskiisprojekti. Arhitektuu­ Tartu Ülikool, MTÜ Ülikooli Spordiklu­ Ent arvata võib, et lisaks eeltoodute­ ribüroos on valminud juba uue hoone bi ja Tartu sõudmis-aerutamiskeskus le on igal osapoolel ka isiklikud huvid - esialgne visand ning teada on ka paigu­ eelmise aasta 7. novembril ühiste kavat­ muidu vaevalt et koostööni jõutud oleks. tus Emajõe suhtes. Ette on nähtud ehi­ suste protokolli, kus nähakse ette sisu­ Tartu Ülikool võidaks välisüliõpilaste tada treening-ja jõusaalid, paatide hoiu­ liselt ühe nüüdisaegse sõudebaasi raja­ siiameelitamisega rahvusvahelises mai­ ruumid, sõudebassein ning olmeruumid. mine senise kahe asemele. nes ja seoses sellega ka rahaliselt. Ei saa Rahastamise allikaks oleks linna arvates Jaapani sulama tegelikult juba 1. sep­ aga öelda, et ülikool sellega alusetult ri­ sobiv skeem, kus linn tagab, et ostab tembril 2001 "Postimehes" ilmunud ar­ kastuks, sest tegemist ei ole mitte äriet- uuelt keskuselt teatud aja vältel teenust tikkel, kus Jaak Aaviksoo rõhutas vaja­ tevõttega, vaid asutusega, mis eelkõige ning raha eraldaksid ka ülejäänud osali­ dust muuta Tartu Ülikool rahvusvaheli­ eesti rahvast teenib. Ka Ülikooli Spordi­ sed. seks ülikooliks. Ka sõudmis- ja aeruta- klubi pürgib Tartu Ülikooli osana peami­ Tänapäeva maailmas on edukuse miskeskuse president Aksel Kivi on aval­ selt samade eesmärkide poole ja üritab võtmesõnaks saanud koostöö. Just ühi­ danud arvamust, et loodav keskus mee­ selle nimel pakkuda üliõpilastele sportli­ selt oma kavatsusi ellu viies saavutatak­ litab Tartusse välistudengeid. Ülikooli kuks tegevuseks järjest paremaid tingi­ se kokkuvõttes parem tulemus, kui see Spordiklubi juhataja Meelis Jukk näeb musi. Ei tohi aga unustada, et Ülikooli oleks võimalik iseseisvalt asju ajades ja aga ette akadeemilise sõudmistraditsioo- Spordiklubi huvitab eelkõige üliõpilas­ - mis seal salata - ka konkureerides. ni tekkimist nagu see on Oxfordi ja Camb­ sport, mitte noortetöö. SAK Tartu on Ühtlasi tuleb tunnustada Tartu linna, kes ridge'! ülikoolis. Ehk ei olegi see mõte samuti huvitatud parematest treeningu- on spordirajatiste ehitamist senini igati nii utoopiline, kui esialgu tunduda võib tingimustest, aga ka noortetöö jätkumi­ toetanud ja ka tulevikku vaadates suuri - on ju Tartus juba praegu olemas sõu- sest. Just tema peaks andma uuele kes­ sihte seab. Ehk on siit eeskuju võtta ka despordi väärikas ajalugu, Emajõgi kui tale oma sisu. Linnavalitsus esindab aga teistel. kõige paremaid sõudetingimusi pakkuv linnakodaniku huve - rohkem võimalusi -20-

SOS!!!

"Eesti Sõudja" toimetus avaldab siinjuu- nud Eesti sõudespordi tuleviku kohale. Teine artikkel: "Papiniidu kaubasa- res kaks "Pärnu Postimehe" artiklit, et Esimene artikkel: "Eksportöörid taha- dam tähendaks Eesti sõudespordi huk- tutvustada meie lugejaskonda problee- vad sadamat Pärnu jõe Papiniidu silla juur- ku", avaldatud 23. märtsil 2002. aastal, miga, mis sünge murepilvena on kerki- de", avaldatud 14. märtsil 2002. aastal. Eksportöörid tahavad sadamat Pärnu jõe Papiniidu silla juurde

Andres Mets Eksportöörid kutsuvad kõiki pärnakaid, majandusmehi, lae- Grupp puidu- ja turbaeks- vandusspetsialiste, keskkonna- portöõre tuli välja ideega, kaitsjaid ja teisi asjast huvitatuid et sobivaim paik Pärnu sa­ avalikule arutelule ning koostöö­ damat arendada on Pärnu le, et selgitada välja esialgu utoo­ piana näiva plaani head ja hal­ jõe lõik allpool Papiniidu vad küljed. uut silda. Eksportöörid, kes ei taha veel Ajalool on komme korduda oma firmasid ega nime avalikus­ Möödunud sajandi kolme­ tada, nendivad, et selline idee kümnendatel aastatel tekitas sa­ võib harjumuspärase mõtteviisi dama areng Pärnu linnale samuti puhul tunduda teostamatu. probleeme: kesklinnas ei jätku­ "Kui aga vaadata Pärnu linna nud kaubaveoks laoplatse, see ja maakonna ning kogu Edela- ja omakorda takistas kaubanduse Lõuna-Eesti arengut mitte ainult arengut. 20, vaid 50 ja isegi rohkem aas­ Ara**ct Plrrru Fwtim»p Tolleaegne sadama arenda­ taid ette, siis tasuks ja oleks vii­ mise kava nägi ette. et puidueks- port koondatakse Waldhofi lao mane aeg sellist sammu kaalu­ eksportööridele märgatava kok daksid autod kahes reas mõlemal da," kirjutasid nad Pämu Pos­ kuhoiu, kuna lüheneb autode suunal. Kaherealise liikluse pu platsidele, mis tähendas puidusa- timehele saadetud kirjas. teekond sadamasse. hui langeks ära vajadus ehitada damale peaaegu sedasama asu­ kohta, mida eksportööride init­ Tugevad küljed Samuti tekib võimalus ehita­ üle Pärnu jõe kolmas sild. da Kesklinna sillast mere poole Oluline vastuväide on seegi, siatiivgrupp praegu kaubasada­ Papiniidu silla juures asub jääv kaubasadam ümber reisisa­ et laevaliiklus hakkab segama male välja pakub. Taanlaste ehi­ Pärnu autotranspordi sõlm­ damaks. Papiniidus saaks jõekal­ sõudekanali kasutamist nii tree tatud sildki tehti siis avanevate punkt. Siin on sadama asukoha- lastele hõlpsasti ehitada viie­ ningutel kui võistlustel. Vaid klappidega just sellestsamast celis Via Baltica lähedus, mis kuue laeva sÜdumiskaid. öise, piiratud laevaliikluse korral eesmärgist lähtudes. peaaegu läbib sadamat. See ei tohiks majandustegevus sport AS Pärnu Sadama juhatuse omakorda aitab kaasata transiit- Takistused on ületatavad lasi häirida. Võimalik on ehitada esimees Peeter Voikov ütles, et veoseid. Papiniidu sadama asukoht ei kaasaegne sõudebaas ülalpool 1990. aastate algulgi arutati Veel olulisem on raudtee lä­ ole kooskõlas kehtivate linnapla- Papiniidu silda. Kesklinna silla klappide avamist, hedus, mis sadama puhul on vä­ neeringutega. Pärnu üldplanee­ Keskkonnakaitse seisukohalt kuid leiti, et see läheb kulukaks. ga tähtis. See annab nii ekspordil ring ei näe selles piirkonnas sa­ on teada, et allpool Papiniidu sil­ Pealegi on sillaklappide ava kui impordil plusspunkte, sest 1- damat. Eksportöörid aga väida­ da puuduvad kalade koelmu- suurte laevade läbisõiduks kitsas ubab tuua raudteeharu otse sa­ vad, et kuna linnaplaneering on alad. Kogu maailm veab jõgesid ning sild tuleks täiesti ümber ehi­ damasse. inimeste tehtud, võib hea tahte pidi kaupa ja laevade teekonnad tada, mis tähendaks palju suure­ Ülejäänud asukohtades on ja põhjendatuse korral seda on pikad. maid kulutusi. raudtee kaasamine sadama muuta. "Miks peab Pärnumaa tõesta­ Eksportööride initsiatiiv­ transpordiskeemi Pärnus kas Ilma Pärnu jõe laevatee sü­ ma vastupidist: et Pämu jõgi ei grupp aga leiab, et ebasoodsas täiesti või peaaegu mõeldamatu. vendamiseta saaksid Papiniidu sobi teha laevatatavaks vähemalt kohas sadama ckspluatatsioon Nii ei saa aga käibesse tuua uusi sillani liikuda vaid nelja- kuni kolme kilomeetri ulatuses?" küsi­ läheb veel kallimaks, kui kõik ku­ kaubagruppe, sealhulgas kontei- nelja ja poole meetrise süvisega vad eksportöörid. Pärnu jõgi lud kokku lugeda. nervedusid. laevad. Kui jõge süvendada, sõi­ peaks nende arvates olema üks Papiniidu silla läheduses Peale selle jäävad sadama lä­ daksid uude sadamasse sama sü­ Pärnumaa ja linna arendamise puuduvad elurajoonid ning sada­ hedale arenev tööstusrajoon Ehi­ visega laevad mis Kesklinna sil­ vahendeid, mida eestlased oska­ ma töö ei suurendaks oluliselt tajate tee ääres ja raudtee kauba­ last allavoolu sadamatessegi. sid juba sajandeid tagasi ära ka­ Via Baltica liikJusmüra jaam, kus ladustada ja komplek­ Suurem takistus on Kesklin­ sutada. Kaubasadama idee toetajad teerida kaupa. na sild, mille peaks avatavaks Kui mõelda uutele ettevõt­ on konsulteerinud laevaliikluse Papiniidu sadamaga laheneb ehitama. Siis annaks öösel kind­ mistele, näiteks Saaremaa ja spetsialistidega, kelle hinnangul iseenesest probleem, millega latel kellaaegadel korraldada na­ mandri vahel silla ehitamisele, olevat Pämu jõgi selles piirkon­ praegu pidevalt tegeldakse: ras­ vigatsiooni jõel. on kaubasadama ehitamine Pa­ nas küllalt lai ning seetõttu ei te­ keveokid linnast välja! Kavandatav sild tuleks üm­ piniidu silla juurde teostatav ki laevasõidu ohutusega problee­ Asukoht Papiniidus annaks ber ehitada niiviisi, et sillal sõi­ idee, leiavad initsiaatorid. me. -21- Papiniidu kaubasadam tähendaks Eesti sõudespordi hukku

Enn Hallik KAUBASADAM JA SÕUDEKÄNAL Sõudesportlaste arvates lõ­ petaks aralt umbisikulistena püsivate puidu- ja turbaeks- portõõride hulljulge Papinii­ du kaubasadama plaan Ees­ ti sõudmise. Eesti sõudeliidu peasekretärile Jaan Tultsilc tuli ärimeeste idee riigi ainukesel täismõõtmelisel sõudmisrajal suuri laevu lossima ja liiklema panna üllatusena. "Rääkigu nad vaid öisest lae­ valiiklusest mida tahes, sõuda siis Pärnu jõel enam ei saa," iides Tults. "Eksportööride plaan on üsna arusaamatu, sest Pärnu arengukavas on jätta jõgi vee- ideest samuti hämmeldunud. staadioniks ning seda plaani us­ Tammiste mets on ju Pärnu kudes tegeleb sõudeliit Pärnu ka­ roheline vöönd, seal on linlaste he sõudesadama passistamise- kopsud," ei mõistnud I/x>rits jõe ga." äärde tööstusmaastiku rajamist. sõudeklubi Pärnu juhataja Endine pärnulane Tults on Ärimehed nägid ette sõude­ sünnilinna oludega hästi kursis sportlaste vastuseisu ja väitsid oma ettepanekus, et sõudebaasid "Tammiste mets on ju Pärnu roheline ning nimetab mitmele faktorile vöönd, seal on linlaste kopsud." tuginedes ärimeeste ideed utoo­ võiks praegustes asukohtades lik­ piliseks. videerida ja rajada kaasaegne "See, kuidas laevad silla va­ sõudekeskus ülalpool Papiniidu helt läbi ja plaanitavas sadamas silda. vahel on 40 aasta jooksul üks selgeks, miks kõik tiidivõisdused ümber pöörama mahuvad, on Seegi idee on sõudjate arva­ kord võisdus ära jäänud ja üks meie linnas peetakse. omaette lugu," arutles Tults. "Mi­ tes niivõrd asjatundmatu, et ci kord distantse lühendatud, Reius Tartu Anne kanalil saab sõi­ na küsiksin, kas luulu õhkuviska- kannata kriitikat. oleks probleeme üle päeva," ül­ ta 500 meetrit, käänulisel Ema­ jad teavad midagi Pärnu jõe pa- "Reiu sirge on küll sõudmis- les Killing. jõel üle kahe paadi kõrvuti sõud­ remkalda pinnasest ja kas nad ta­ võistlusteks piisavalt kaks kilo­ Eesti sõudmisest vähemalt ma ei mahu," rääkis Killing. "Vil­ havad Pärnu supelranna kinni meetrit pikk, aga täis kasvanud kolm neljandikku on Tultsi, jandi järv ei anna kaht kilomeet­ panna." ja lõunatuultele sedavõrd valla, Killingu ja Looritsa arvates Pär­ rit välja, pealegi segavad seal Tults on veendunud, et tur­ et seda kasutada ei saa," väitis nus. See väide puudutab nii har­ tuuled. Harku järve pikkus on vast võib pakkida ükskõik kui Pärnu Kalevi sõudmis- ja aeruta- jutamis- ja võisüenüsvöimalusi, 950 meetrit ja seal on üheksal hoolikalt, tolmu ajab see ikka ja miskeskuse hing Matti Killing. treenereid ja organisaatoreid, päeval kümnest torm, Narvas on Papiniidust lendub tolm otse 42 aastat sõudespordiga seo­ harjutajaid ja tippsportlasi kui kiire vooluga piirijõgi." plaažile. Jõe kallast on aga õg- tud Killing meenutas, et 1962. saavutusi läbi aastakümnete. Nii on sõudesponlased süga­ vendamise eesmärgil palju uuri­ aastal peeti Reiu sirgel isegi NSV Pärnus on Eesti ainuke täis- valt veendunud, et Pärnu sada­ tud ja jõutud järeldusele, et seal Liidu noone meistrivõistlused, mõõtmeline kaks kilomeetrit mat arendades Niidu aasa, kau­ ei või Ühete kartuses midagi puu­ aga tavaliselt on seal laine sõud­ pikk võisüustrasski, milleks alati nist jõekallast ja Eesti läbi aega­ tuda. miseks liiga kõrge. jõele stardisild ja rajatähised pai­ de üht kuulsamat spordiala äri­ Sõudeklubi Pärnu juhataja "Vaegusel sõudmistrassil Pa­ galdatakse. Kui võrrelda Eesti huvidele ohvriks tuua oleks aru­ Arvo Loorits oli hoolimatust piniidu silla ja sõudeklubi Pärnu teisi sõudekeskusi Pärnuga, saab tu tegu.

"Eesti Sõudja" toimetus on arvamu­ sõudespordi tegevuse lõpetamise tse­ Toimetus loodab siiski, et meil leidub sel, et kui niisugune ettevõtmine peaks remoonia korraldamiseks tellida mõnelt arukaid ja kaine mõistusega inimesi sel- teoks saama, siis on Eesti Sõudeliidu helimeistrilt areenilt lahkuja mälestami­ jatamaks kaukameeste kasuahneid plaa­ juhatusel aeg "pillid kotti" pakkida ja seks "Eesti sõudespordi leinamarsi". ne. -22-

SOUDETEHNIKAST JA INVENTARIST Paadi ja inventari reguleerimine (järg) Võlli kaugus paadi teljest paarisaeru- ja üksikaerupaadil

Tõmbe pikkus mõõdetakse kraadides te sõnadega sõudja poolt rakendatav Võlli kauguse vähendamine paadi tel­ ning see on määratletud võlli kauguse­ koormus tõmbel sõltub: jest suurendab tõmbe pikkust. ga paadi teljest nii paarisaeru- kui ka ük­ 1. tulli kaugusest paadi teljest, sikaerupaadil. Võlli liigutamine paadi tel­ 2. aeru välimise õla pikkusest. je poole muudab tõmbe pikemaks, ja Vahemaa tõmbejõu rakendamise vastupidi - võlli liigutamine paadi tel­ keskpunktist aeru käepidemel kuni võl­ jest kaugemale muudab tõmbe lühemaks lini ongi võlli kaugus. Vahemaad võllist (joonis 1). kuni aerulaba keskpunktini võib mõõta Tõmbe tegelik pikkus valitakse igale kas selle punktini või laba otsani. See sõudjale eraldi ning see sõltub sõudja viimane mõõtmine pole küll tehniliselt treenitusest, liigutuste ulatusest ja teh­ korrektne, kuid on mugavam ja praktili­ nilistest oskustest. Nende faktorite aren­ sem, kui mõõtmine aerulaba surve kesk­ damine võimaldab kasutada pikemat punktini. Seega aeru efektiivsust tõm­ tõmmet. bel võib väljendada järgmiste parameet­ Joonis 1. Tõmbe pikkus. A - Võlli kau­ Aeru kui kangi efektiivsus, ehk teis­ rite suhtega: gus paadi teljest.

Aeru välimise õla pikkus /võlli kaugus Näiteks: Võlli kaugus Aeru välimine õlg Aeru sisemine õlg Aeru pikkus (cm) Suhtarv Roolijaga kahepaat 90 265 120 385 2,94 Kaheksapaat 80 275 110 385 3,44 Siin näeme suhtarvu 2,94 kuni 3,44. konnasiseselt ühesugune suhtarv. See­ 1. Kasutades sobivate mõõtmetega Mida suurem on suhtarv, seda suurem ga - paatkonnasiseselt võivad sõudjad kronsteine saavutamaks õiget võlli kau­ on sõudja poolt kasutatava aeru efek­ sõuda eri pikkusega aerudega ja erine­ gust paadi teljest (võib ka väikese kõi­ tiivsus. vad võivad olla ka tulli kaugused paadi kumisega), lähtudes aeru pikkusest ja Antud võlli kaugusel - pikendades teljest. vajalikust koormusest. aeru välimist oigaja seega suurendades Aeru sisemine õlg tuleks valida selli­ 2. Reguleerides aeru krae asetust, et ka suhtarvu - tekitame sõudjale suure­ selt, et sõudjal oleks võimalik kogu tõm­ saavutada sobiv aeru välimise õla pik­ ma koormuse. Suurenenud koormus se­ be vältel vabalt ja loomulikult liikuda. kus, lähtudes vajalikust koormusest ja letub laba liikumise kiiruse kasvuga, mis Soovitatav aeru sisemise õla pikkus oleks sõudja vabast ning loomulikust liikumi­ peab läbima pikema vahemaa sama tem­ üksikaerupaatidel 30-32 cmjapaarisaeru- sest (ülekäik). po juures. Ideaalis oleks vajalik, et paat- paatidel 9-11 cm suurem kui võlli kau­ Näitena vaatleksime roolijata nelja­ konna kõikide liikmete aerud oleksid pa­ gus paadi teljest. paati, kus on üks sõudja, kellel on teis­ ralleelsed kogu tõmbe vältel ja suhtarv Selline individuaalne reguleerimine test tunduvalt pikem tõmme. Püüame oleks konstantne kõikidel sõudmiskoh- tuleb kõne alla tõenäoliselt ainult kõrge seda individuaalset tõmbepikkust vä­ tadel. Seega võib paratamatult tekkida tasemega paatkondade puhul, kui on hendada, suurendades kronsteini abil vajadus reguleerida tulli kaugust paadi võimalik valida erineva pikkusega aere. võlli kaugust paadi teljest, säilitades sa­ teljest igal sõudjal erinevalt - et saavu­ Tavaliselt kasutatakse ühepikkusi aere mal ajal koormuse suuruse ja loomuliku tada soovitav tõmbe pikkus ning kind­ ning püütakse ühepikkust tõmmet ja liikumise trajektoori (ülekäik 30-32 cm). lustada sama aeru pikkuse juures paat- koormuse suhet saavutada järgmiselt: Seega:

Võlli kaugus Aeru välimine õlg Aeru sisemine õlg Aeru pikkus (cm) Suhtarv Ülekäik Paatkond 85,0 267,0 115,0 382 3,14 32

Pikema tõmbega sõudja 85,5 267,5 114,5 382 3,13 31

Kuna aeru sisemine õlg võimaldab Lõpetuseks tuleb lisada, et veel üks vastavalt 9-11 cm ülekäiku paarisaeru- faktor mõjutab tõmbe pikkust ja aeru paatidel ja 30-32 cm ülekäiku üksikaeru­ efektiivsust. See on käte kõrgus tõmbel. paatidel, siis täpsem reguleerimine toi­ Oluline on, et kõrgem käte asetus tõm­ mub paatkonnal või eri tõmbepikkusega bel suurendab tõmbe pikkust ja aeru sõudjal aeru krae asetuse reguleerimise­ efektiivsust (joonis 2). ga, arvestades sõudja füüsilist etteval­ FISA materiaal-tehnilise komisjoni mistust, liikumisulatust ja ilmastikutin- materjalide põhjal gimusi. Seejuures muutub loomulikult tõlkinud Mihkel Klementsov. aeru välimise õla pikkus ja sõudja koor­ mus aerule. Joonis 2. Käte kõrgus tõmbel. -23-

UUGU-ÄRBÄRT PAJATAB Uugu-Ärbärt, mõlatamise asja tundja

Mina, Uugu-Ärbärt jõuad. Ja eks üks kord tuleb nagu nii kätte sopis oli hirmsasti suur kahju tundmise ja minu kaks sõpra, ka see päev, kus meie mõla sportlane on tunne, et nende lava laudade peal ma ei Jaan Vanem ja Jaan olümpose mängude mõlatamise regati näinud ainsamatki mõla spordi meest või Noorem, tervitame võitja au tasustamise paku kõige kõrge­ naist. Kuid vaatamata nii suguse kurvas­ Sind, Eesti maa tub­ ma astme laua peal! tamise peale, valmistas mulle meele rõõ­ lit mõlatajat ja ka Iga aastase kauni kombe koha peal mu meie suusa äss, kes ju ikkagi on meie Sind, mõla spordi sõpra Silgu-Mulgi- kutsuti ka mind ja minu Mareta-Rober- oma kandi poiss - Silgu-Mulgi-Maa pea Maa pea linnast. tiinat enne jõulu pühi Saku Suur Halli linna Vaeste-Patuste Alevist. Seda korda on jälle üks aasta ring Tallinna, kus pandi toime spordi aasta Ma pean siinjuures igale mõla spor­ täis saanud ning Raudse Valge Mao lõpu pidu ja anti kõikidest kõige pare­ di sõbrale otse koheselt ja ilma keeruta­ Aasta otsa lõppenud. Kokku võttes võin matele üle väärtuslikud au hinnad. Nõn­ mata välja ütlema, et minu Mareta- kohe üsna hulljulge kindlusega tunnis­ da moodi nägid ka meie kahe vana ini­ Robertiinale on hirm kangesti meele pä­ tada iga ühele, et mööda läinud aasta oli mese silmadki ära vaba riigi ühe suure­ rane tele täht Mart Sander, kelle muusi­ igat kanti pidi tulemuste rikas aasta. Sa ma ja uhkema spordi tegemise hoone ka alaseid tele visiooni üle kandeid vaa­ mõtle vaid, armas mõla spordi sõber - seest poolt. Tore spordi maja! Ja vaat dates ta aina ahhetab ja ohhetab ja imes­ mõtle kohe päris oma pea nupuga ja Sa mis, kõige vahvam oli see, et leeni ja käsi tab ikka ja alati, et küll see Sanderi Mart jõuad minuga ühe sugusele aru saami­ puudega varustatud mugava tooli peal olevat ikka üks täitsa ja tore meeste rah­ sele, et tuna mulluse Kuldse Draakoni istudes sai kogu selle vaate mängulise vas, kes kargleb ja kepsleb ja lustib lava aasta mõla spordi alased saavutused on ürituse päris üksi pulgi ära näha. laudade peal kui nooruke härja puks, kohe päris mitme kandi pealt igat pidi Pidu õhtu sisse juhatuseks esitasid keda kevadel pärast pikka talve aega lau­ kohe hirm kõvasti ümber löödud. Võta­ pilli mehed ja naised pika kontserdi kava. dast karja maale lastakse. Noh, minu me kas või näituseks Tõnu Endreksoni Nii sugust orkestrit, kus ühes koos ja Mareta-Robertiina aru saamise koha ja Leonid Gulovi üle ilma maalise mõla ühes meeles ime kauni, noore ja nõtke pealt võib nii sugune jämmimine ju tõe meistri tiitli või siis jälle Jüri ning Tõnu, naiste rahva takti kepi all mitmest riigist poolest tõe tera ivakese välja anda, kuid Leonidi, Andrei ja Silveri mehe tegusid kokku tulnud moose kandid nii suguseid minu poole pealt vaadatuna selles kirja­ Šveitsi maa linnas Luzernis, kus meie kauneid pilli lugusid kogu maa ilma kuul­ tükis ära tähendatud ürituse eest veda­ mõla tõmbajad mehed panid mõla spor­ samate muusika kirjutajate poolt kokku mise ajal keeras ta küll ilmatuma suure di sõprade südamed rõõmu tundest pu­ sätitud palasid suurele rahva hulgale käki kokku, ehk nagu täna päeval mood­ perdama, lastes uhkuse meele olul täie­ ette kandsid, nägime ja kuulsime meie samas keele pruugis öeldakse - astus likku võimust enese üle võtta. Mareta-Robertiinaga oma pika elu tee ämbrisse, ja minu aru saamist mööda Nõnda viisi kraapisin mina kogu oma jooksul küll esimest korda. kohe päris mõlema jalaga. Nimelt unus­ hingejulguse kokku ja julgen siin selles Pärast kokku kogunute tervitamisi ja tas Mart Sander ära osa spordi mehi ja kirja tükis täiesti avalikult kinnitada, et kõige paremate soovide soovimise kõ­ naisi, kes ka olid rahva austamise välja Raudse Valge Mao Aasta oli tõe poo­ nesid, kus rahva ees astus üles ka meie teeninud oma spordi alaste võitudega lest meie mõla sportlastele korda läinud vaba riigi president härra Arnold Rüü­ ning alles siis, kui tele viisori mehed, kes aasta. Liialt suurt tükki ei tohi meie tiba tel, hõigati lava laudade peale välja eesti rahvale selle spordi peo koju kätte tillukene Eesti rahvas ometigi mitte ah­ 2001. aasta kõige parematest paremad toimetasid, olid oma pildi masinad juba mida, sest see sugune suur suu täis võib spordi mehed ja naised, kes nii suguse kottidesse pakkinud, elektri kaablid kok­ hoopis tükis kurku kinni jääda. Meie tunnustamise olid eesti rahva, spordi aja ku korjanud ja minema läinud ning ka väikese rahva jaoks on kõige õigema kirjanike ja spordi tegemise liitude poolt vägagi suur osa publikumist oli peo ma­ tähendusega see meie esi vanemate vana välja pandud punktide kokku lugemisel jast ka kodu teele asunud, kepsutas tele sõna, mis ütleb, et mida tasemini ära teeninud. täht Sander uuesti lava laudade peale mõlatad, seda kaugemale üks kord Aga minu südame kõige sügavamas prožektori valguse säravate kiirte kätte -24-

ja kuulutas välja ... kõige parema tuden­ üldist rahvalikku austamise avaldust ei põse mängudeni, edasi aga jääb ainult gist spordi mehe, kõige parema tehnika olnud ära teeninud, siis mis sugusel põh­ 44 päeva selle päevani, mis Sina, armas spordi mehe ja kõige parema pära jusel? Minul oli iga tahes suur häbi tun­ mõla spordi sõber neid minu poolt siia olümpose sportlanna au tasustamise ne ja kurbuse pisar kõditas kurku, et nen­ paberi peale üles tähendatud ja kirja pan­ tseremoonia. Aga mis tseremooniast nii de kolme inimesega nii häbematul kom­ dud sõnu loed. sugusel juhul saab üldse rääkida, kui bel ümber käidi ja neile nende au tasud Nii siis jõuavad minu mõtte killud kedagi enam spordi kuulsuste autasus­ nurga taga kätte anti. Sinu silmade ette juba Vee Hobuse Aas­ tamist tunnistamas ei ole. Nii moodi siis see minu suguse vana tal. Kuna suksukene on ometigi üks iga Mina olen selle punkti pealt nüüd küll inimese elu rattakene veerebki, pea suu­ kanti pidi truu ja ustav loomakene, siis nii sugune tähe närija ja oraga tsurkija rest mõtlemise tegevusest puha pulki täis soovime meie, kolm vana meest, siit Sil- meeste rahvas, kes tahab kohe hirmus kõige selle üle, mis minu ümber ratas rin­ gu-Mulgi-Maa pea linnast Sinulegi, ar­ kangesti teada nii suguseid asja olusid, gi juhtub. Aga ega siin pikalt arutada mas mõla spordi sõber, ja Sinulegi, mõla nagu näituseks seda, et kas neid kolme aega ei olnudki, sest spordi peost jäi jõu­ sportlane, truudust ja ustavust oma va­ spordi tegemise kangelast ei kõlvanud ludeni 4 päeva, jõuludest uue aastani 5 litud sportimise ala vastu ning tugevat kogu eesti rahva silme ees au tasustada, päeva, sealt kolme kuningani 6 päeva, tervist ja mõnusat mõlatamist! ja et kui nad seda nii sugust suurt üle sealt aga juba 33 päeva talviste olüm- -25-

NIKOLAI PIMENOV NAERAB... Venemaa ühe tuntuma sõudja Nikolai Pimenovi pilapildid sõudmisest

Vanaaegne stiil: Varjaagidest kreeklasteni!

Venelastele omapärane stiil.

4 Hispaania stiil.

Tõeliste džentelmenide stiil. -26-

Sõudespordi ajalugu sõnas ja pildis

Tänavu 90 aastat tagasi

1912. aasta Stockholmi olümpiamängu­ del kaitses Venemaa sõudespordi au Hugo-Maksimillian Kuusik. Võisteldes ühepaadil ja võitnud ülekaalukalt eel­ võistlused (võisteldi kahekaupa, võitja pääses järgmisse ringi), kaotas ta hilise­ male hõbemedali võitnule - belglasele Polydore Veirmanile. Kaotuse põhjustas poolfinaalis H.-M. Kuusiku oma paadi purunemine ning talle poolfinaalvõist- luseks kasutada antud võõra paadi ja aerudega mittekohanemine. Kuna tolleaegse reglemendi kohaselt pronksmedalit välja ei antud, jäi olüm­ piaregatil võistlus kolmanda koha välja­ selgitamiseks pidamata. Ometigi on Jean-Louis Meuret' FIS A sajandiraamatus "The FISA Centenary Book. FISA 1892-1992" omistatud Hugo- Maksimillian Kuusikule kolmas koht (ar­ tikkel "July 17,h-19-,h- Stockholm. Games of the fifth olympiad", alalõik "The Hugo-Maksimillian Kuusik (1877-1964) races", lehekülg 32 kirjutatud: 1. GBR / William D. Kinnear/, 2. BEL / Polydor Veirman/, 3. RUS / M.Kusik/).

Tänavu 80 aastat tagasi

80 aastat tagasi korraldatud sõudevõist- -a. A.!k':iinii'.i). paaži liikmed paadist vette. Fotol: 30. juulil 1922. aastal Pärnu jõel toimunud sõudevõistluse võitjate "märg kastmine" pärast võidukat finišit. -27-

Tänavu 50 aastat tagasi

1952. aasta on ainus aasta, mil alates 1950. aastast korraldatud vabariigi meistrivõistlused akadeemilistel paatidel ei toimunud.

Tänavu 45 aastat tagasi

1957. aastal tekkis Ülo Tölpil mõte 173 aastat, eeskujul korraldada Tartu Riik- heksapaadil. Tänavu 46. korda peetava Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolide vahe- liku Ülikooli, Eesti Põllumajanduse Aka- Eesti kaheksapaatide sügisregati esime­ lise kaheksapaatide regati, mille esimese deemia ja Tallinna Polütehnilise Instituu- ne võistlus toimus Emajõel 13. oktoobril regati korraldamisest möödub tänavu di matškohtumine meeste ja naiste ka- 1957. aastal.

Tänavu 35 aastat tagasi sündis Derek Porter. ku varahommikul. Ja nii kestis see paar Kanada sõudja D. Porteri kuju kõr­ aastat. valtvaatajale vaevalt et midagi märkimis­ Õpingud nõudsid omaja kuigi Derek väärset, peale oma atleetliku kehaehitu­ võitis 1994. aastal Heatahte mängudel se, ütleb. Väliselt väga rahulikul, 195,6 ühepaadil kulla, lõpetas ta hooaja maail­ cm pikkusel ja 98 kilosel mehemürakal mameistrivõistlustel alles kaheksandana. on olnud vapustav karjäär. Järgnevad kuud möödusid kui halvas D. Porter sündis 12. novembril 1967. unenäos, sest ta ei saanud aru, kuidas aastal Belfastis Põhja-lirimaal. Kui Derek kõik nii kehvasti oli läinud. Enamik ini­ oli 2-aastane, kolis perekond Victorias­ mesi oleks sellises olukorras alla vandu­ se Briti Columbias (Kanada läänerannik). nud. Varasematele kuldmedalitele mõel­ 1986. aastal alustas Derek sõudmistree- des võttis Derek õpingutest akadeemili­ ninguid. Tol ajal oli sõudmine peale 1992. aastal Barcelona olümpial kuu­ se puhkuse ning keskendus vaid sõud­ misele. Ees ootas Atlanta. jooksmise, jalgpalli, tennise, golfi, squas- lus D. Porter kaheksapaadil kulla võit­ hi ja murdmaasuusatamise talle vaid üks nud Kanada rahvuskoondisse. Järgmi­ Juba mõne kuu pärast oli ta varase­ maga võrreldavas vormis. Vahetult enne paljudest harrastatavatest spordiala­ sel, 1993. aastal, lõi ta taas laineid, kui Mänge võitis ta mainekal Rotsee regatil dest. Peatselt pääses ta oma ülikooli sõu- võitis Tšehhi Vabariigis Roudnices ühe­ Luzernis. Atlantas tuli alla vanduda siis­ demeeskonda, kahe aasta pärast võeti paadil maailmameistritiitli. D. Porterist sai ki Xeno Muellerile, kes edestas teda kol­ juba Kanada rahvuskoondisse normaal- esimene sportlane sõudmisajaloos, kes me sekundiga. Dereki enese sõnul andis kaalu kaheksapaati. Koondises olles on võitnud nii kaheksa- kui ka ühepaa­ ta endast 100% ja tol päeval oli hõbeme­ hakkas Derekit paeluma spordimeditsiin dil - kahes tehniliselt täiesti erinevas dal maksimum. Pärast olümpiat jätkas - täpsemalt kiropraktika (manuaalteraa­ paadiliigis. Võit ühepaadil vapustas Derek õpinguid ning temast sai kiro­ kogu sõudemaailma, mitte aga teda en­ pia meetod, ravimisviis, kus keha mingit praktika doktor. nast. piirkonda manipuleeritakse kätega). Ta Oma sõnul tegi D. Porter viimase star­ oli üks esimesi sõudjaid, kes hakkas re­ D. Porter taipas, et tippspordist ära di ühepaadil Sydney olümpiamängudel. gulaarselt oma kiropraktikut külastama. ei ela. Vaid kaks päeva pärast suurvõitu Kõrge neljas koht oli suureks pettumu­ Sellest arenes välja Dereki enda kiro- alustas ta õpinguid Kanada Kiropraktika seks. praktiku karjäär. Vastava meditsiiniharu Kolledžis. Järgnes D. Porteri elu raske­ Siiski on lootust, et Derek Porter veel vajalikkust põhjendas ta sportlasele kui maid perioode - pärast 8-tunnist kooli­ mõned aastad võistluskarussellis kaasa väga olulist: kui on vaja anda endast päeva algas viis tundi treeninguid. Õh­ tiirleb, seda näiteks nelja- või kaheksa- 100%, siis peab ka sportlase organism tul tuli õppida järgnevaks päevaks ja paadis. olema 100% terve. magama sai ta tavaliselt kahe-kolme pai- Vahur Mäe -28-

Tänavu 25 aastat tagasi

1977. aasta sügissemestrist alustas TRÜ tase jäänud madalseisu. Dopingu kasu­ või diplomitööks. Kehakultuuriteaduskond Eesti NSV Ke­ tamist soositi riiklikul tasemel. Kui kuue­ Praktika osas andsin neile üliõpilas­ hakultuuri-ja Spordikomitee tellimusel kümnendatel aastatel võistlustel ja tree­ tele, kes olid Eesti koondise tasemel, sõudetreenerite ettevalmistamist. Esma­ ningulaagris varastati sõudeinventarist võimaluse oma treeneri juhendamisel kordselt võeti kehakultuuriteaduskonda peamiselt pinke, siis nüüd ka aere, tulle, harjutada, teised võtsin oma treeningu­ üliõpilasi sõudespordi erialale. kronsteine ja isegi paate. rühma. Sõudjaid oli kehakultuuriteaduskon­ Eestis inventari varastamise osas asi Esimesed sõudespordi eriala üliõpi­ nas varemgi õppinud, kuid eriala loen­ nii hull ei olnud, küll aga esines peari­ lased KKT-s olid Mari Palm, Anne gud olid neil mõnel muul spordialal. Nii vaalide aerude murdmist, paati naaskli­ Freimuth ja Ülle Adov. Neist lõpetasid oli TRÜ esimese lennuga lõpetanud Sõu- ga augu torkamist, pingi liikumisvõime esimese lennuga Mari Palm ja Anne deseltsi "Taara" sõudja Endel Arand rikkumist jne. Üsna levinud oli teiste tree­ Freimuth. Ülle Adov lahkus TRÜ-st tei­ (astus TÜ-sse 1928. aastal). Tema tegut­ nerite õpilaste "ületõmbamine". sel kursusel. Esimese lennuga lõpetas ses "Taaras" sõudeinstruktorina kolme­ Treenerina oli mul alati olnud oluli­ ka Gennadi Kinko, kes oli KKT-sse as­ kümnendate aastate lõpul. 1958. aastal ne sõudjast džentelmeni (leedi) kasva­ tunud juba aastaid varem. lõpetas KKT Lembit Rannast (poksi eri­ tamine. Nüüd püüdsin kasvatada tree- 25 aasta jooksul on KKT sõudespor­ alal). Ta tegutses kahel viimasel kursu­ nereid-džentelmene. di erialal lõpetanud 31 inimest. Eduka­ sel EPA sõudetreenerina edukalt. Nime­ Nõukogude ajal KKT-s spordi- ja mad treenerid on olnud Anne Freimuth, tada tuleks veel Andrus Suijat, Inge Pin­ treenerieetikat üliõpilastele ei õpetatud. Arne Graumann, Mihkel Klementsov, da, Toomas Laaneloogi, Mari Avastet jt. Lugesin seda sõudespordi eriala üliõpi­ Urmas Hein, Ruth Vaar, Reet Palm, Ulvi Kõige edukam sõudetreenerina oli Inge lastele kolmandal kursusel omaenda init­ Lutoškin jt. Sõudespordi kohtunikena Pind (lõpetas ujumise erialal), kellest sai siatiivil. Kui rääkida eriala loengutest on edukalt tegutsenud Krista Kungla, Eesti NSV teeneline treener (1975). üldiselt, siis esimesel kursusel käsitle­ Mihkel Klementsov, Urmas Hein jt. Ees­ Olin alates 1976. aastast TRÜ sõude- sin sõudespordi ajalugu, sõudetehnika ti sõudespordi juhtorganeis on hästi treener. TRÜ KKT Veespordi kateedri aluseid ja sõudetehnikat, teisel kursu­ töötanud Toivo Zoova, Arne Graumann, juhataja Roman Nõvandi tegi mulle ette­ sel spordi-ja treenerieetikat ja spordi tea­ Mihkel Klementsov, Priit Tasane jt. paneku hakata sõudespordi eriala õppe­ duslikke aluseid ning neljandal treenin­ Arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et Ees­ jõuks. Võtsin selle ettepaneku vastu hea gumetoodikat. ti sõudespordi hariduslik ja eetiline tase meelega, kuna nii avanes võimalus Eesti Kursusetöö algas teisel kursusel on viimase 25 aasta jooksul tõusnud, sõudetreenerite haridusliku taseme tõst­ teemat käsitleva kirjanduse läbitöötami­ tänu just Tartu Ülikooli KKT lõpetanu­ misele kaasa aidata. sega. Kolmandal kursusel olid uuringud tele. Tol ajal oli NSV Liidus spordieetika ja neljandal töö vormistamine kursuse- Ülo Tölp

Tänavu 10 aastat tagasi 1991. aasta 20. augustil taasiseseisvunud kus, Toomas Vilpart ja Vjatšeslav Di- Roolijata neljapaadi pärusmaaks jäi Eesti Vabariigi spordidelegatsioon osa­ vonin roolijata neljapaadil. C-finaal, kus kahest osalenud paatkon- les XXV suveolümpiamängudel Barce- A-finaalis oli Jüri Jaanson viies (aeg nast kaotati Rumeenia kvartetile 3,91 se­ lonas 1992. aastal. 7.12,92), võitis sakslaneThomas Lange kundiga (6.38,76), jäädes olümpia sõu- Sõudmises oli Eesti esindatud kolme (6.51,40), ning Priit Tasane ja Roman deregati 14., viimasele kohale. Võidupär- paatkonnaga: Jüri Jaanson ühe-, Priit Lutoškin olid neljandad (6.23,34), võitis ja pärinud Austraalia nelik läbis võist­ Tasane ja Roman Lutoškin paarisaeru Austraalia duett Stephen Mark Hawkins lusmaa 5 min. 55,04 sekundiga. kahe- ning Marek Avamere, Tarmo Vir­ ja Peter Antonie (6.17,32). -29-

EESTI SÕUDMINE 2001

Täiskasvanute MM, Luzern, SUI, 19.-26. august

Mehed 1x. Osales 21 võistlejat

H2 SLO 6.51,01 Rl EST 6.48,94 S2 SUI 6.42,1 FA 1. NOR OlafTufte 6.43,04 ARG 7.04,01 CAN 6.49,95 SLO 6.43,12 2. SLO Iztok Cop 6.43,36 SVK 7.08,58 GBR 7.03,94 AUS 6.45,08 3. CZE Vaclav Chalupa 6.43,62 EST 7.09,90 ITA 7.09,48 ARG 6.45,28 PHI 7.27,07 SVK 7.09,12 FB 1.(7.) EST JÜRI JAANSON 6.52,89 EST 7.25,20

Mehed 4x. Osales 16 paatkonda H3 NED 5.48,34 R2 USA 5.45,28 Sl GER 5.45,81 FA 1. GER Christian Schreiber/Andre Willms/ GER 5.48,97 EST 5.47,13 POL 5.47,56 Marco Geiser/Andreas Hajek 5.40,89 EST 6.01,99 SWE 5.50,26 ITA 5.48,63 2. NED Geert Cirkel/ Dirk Lippits/ RUS 6.07,18 NOR 5.51,57 EST 5.50,73 Diederik Simon/Michiel Bartman 5.42,64 BRA 6.12,73 BLR 5.51,84 3. ITA Nicola Sartori/Mattia Righetti/ AUS 5.52,82 Franco Berra/Simone Rainer 5.42,87 FB 1.(7.) EST TÕNU ENDREKSON/LEONID GULOV/ ANDREI ŠILIN/SILVER SONNTAK 5.50,22

JUUNIORIDE (U-23) MM, LINZ-OTTENSHEIM, AUT, 27.-29. juuli

Mehed 2x. Osales 23 paatkonda H2 EST 6.27,64 Sl EST 6.42,71 FA 1. EST TÕNU ENDREKSON/LEONID GULOV 6.38,02 HUN 6.31,37 HUN 6.44,04 2. FRA Xavier Phillippe/Frederic Doucet 6.39,54 SLO 6.31,95 AUT 6.44,66 3. HUN GaborBencsik/Ballazs Vajas 6.40,83 LAT 6.41,29 GER 6.45,14 BLR 6.42,23 CZE 6.52,50 DEN 6.44,60 GRE 7.16,99

Mehed 2-. Osales 13 paatkonda H2 FRA 6.44,73 Rl AUT 7.08,15 FA 1. FRA VincentGazam/VincentMillot 7.10,55 AUS 6.46,09 CZE 7.10,86 2. AUS Neil Dennis/Stefan Szczurowski 7.12,56 ITA 6.50,16 CRO 7.15,56 3. SLO Anze Poljanec/Tomaz Pirih 7.14,03 EST 7.15,31 EST 7.21,53 FC 1.(13.) EST KALVER TAMMIK/VAHUR MÄE Märkus: Võistlussõitu ei korraldatud, kuna FC finaali jäi võistlema ainult üks paatkond - Eesti. -30-

Noorte (U-18) MM, Duisburg, GER, 07.-11. august

Neiud 1 x. Osales 22 võistlejat Hl ROM 7.44,59 R3 DEN 8.01,04 SC EST 8.53,75 FA 1. ROM GeorgetaCracium 7.45,85 BUL 7.49,47 POL 8.07,81 ARG 8.58,05 2. BUL Miglena Marrova 7.50,81 ITA 7.57,81 EST 8.11,66 VEN 9.01,37 3. GER Julia Heltmann 7.55,34 EST 8.15,26 CYP 9.03,61 HKG 9.07,13 FC 3. (15.) EST SILLE VAIKSAAR 8.08,06 HKG 8.23,93 ZIM 9.29,52 ZIM 8.31,38

Noormehed 1 x. Osales 23 võistlejat H2 HUN 7.09,33 R4 BUL 7.14,88 SB GBR 7.15,66 FA 1. GBR Matthew Langride 7.00,96 ITA 7.10,84 EST 7.15,96 GER 7.15,90 2. AUS Scott Brennan 7.05,07 HKG 7.18„87 RUS 7.31,99 ITA 7.22,42 3. GER Harald Heller 7.10,09 EST 7.21,37 GEO 7.34,41 NZL 7.24,94 FB DNF EST OLEG VINOGRADOV DEN 7.27,14 EST 7.30,32 Märkus: Läbis 1500 majaga 5.18,68, olles teisel kohal, misjärel kat­ MLD 7.33,97 HKG 7.31,13 kestas võistlussõidu.

Noormehed 2x.Osales 23 paatkonda H3 GER 6.54,58 R2 AUT 6.31,26 SD EST 7.10,76 FA 1. CRO Frane Niseto/Antre Kusurin 6.32,44 NOR 6.58,51 BLR 6.33,45 CAN 7.11,02 2. CZE Jakub Hanak/Jakub Litera 6.33,82 EST 7.02,91 EST 6.38,55 NED 7.15,58 3. GER Martin Lange/Rene Burmeister 6.34,45 CAN 7.10,30 CYP 6.57,66 SLO 7.24,19 FC 1. (13.)EST ALLAR RAJA/TIIT LUTOŠKIN 6.37,29 NED 7.13,53 ZIM 7.03,99 ZIM 7.51,57 JPN 7.26,83

Noormehed 4x. Osales 21 paatkonda H2 FRA 6.10,37 R4 NED 6.10,07 SD SUI 6.40,20 FA 1. FRA Dorian Martelette/Annaud Berrest/ ESP 6.17,69 SLO 6.15,01 AUT 6.43,57 Daniel Blin/Remi Duhautois 6.02,69 AUT 6.23,30 EST 6.31,03 EST 6.48,13 2. GER Falko Nolte/Stefan Scutlze/ EST 6.33,86 ISL 6.32,48 YUG 6.49,20 Sephan Massanz/Steven Gertz 6.04,22 YUG 6.38,02 3. ITA Francesco Gilardoni/Pierpaolo Frattini/ Simone Venier/Frederico Gattinoni 6.05,19 FC 6.(18.) EST MARTIN GRAUMANN/KRISTJAN TÜRK/ RIHO TAMM/ANTON STULOV 6.28,59

Noormehed 4-. Osales 19 paatkonda Hl FRA 6.13,17 R+ GER 6.15,95 SD PAR 6.56,75 FA 1. FRA Linoel Jacquiot/Jean-Baptiste Macquet/ BEL 6.17,99 SLO 6.25,28 YUG 7.02,54 Fabian Sant/Laurent Cadot 6.08,23 RSA 6.27,65 EST 6.36,56 EST 7.04,70 2. BLR Stanislau Scharbachenia/Aliaksandr Blotski/ PAR 6.28,61 MLD 6.39,41 Mikalai Tsyblienka/Vitali Bely 6.11,86 EST 6.41,00 3. CAN Derek Gosling/Darryl de Leeuw/ Malcolm Howard/Terryl Brennan 6.13,98 FD 1.(18.) EST ROMAN RAIVET/RIHO REIN/ MARTIN VADAM/RANNO LEPP 6.38,73 EESTI LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED, PÄRNU, 08.-09. september

M1 x. Osales 5 võistlejat M4-. Osales 6 paatkonda 1. SK "Pärnu" Jüri Jaanson 6.58,04 1. SK "Pärnu"/ Jüri Jaanson/Tõnu Endrekson/ SK "Energia" Silver Sonntak/Andrei Silin 6.18,92 2. SK "Energia" Andrei Silin 7.01,20 2. SK "Pärnu" Jarek Mäestu/Indrek Peterson/ 3. SK "Pärnu" Indrek Peterson 7.07,41 Vahur Mäe/Kalver Tammik 6.26,94 4. SK "Pärnu" Jarek Mäestu 7.14,63 3. SAK "Tartu" Tanel Häidkind/Kaido Reivelt/ 5. SK "Pärnu" Andrei Jämsa 7.19,06 Tairo Talvis/Argo Normak 6.30,74 Mk/k1 x. Osales 6 võistlejat 4. Viljandi SK Riho Rein/Igor Kuzmitsov/ 1. SK "Pärnu" Aleksei Lipintsov 7.34,80 Kristjan Türk/Martin Graumann 6.49,77 2. SAK "Tartu" Priit Purge 7.40,57 5. SK "Energia" Eduard Holostõhh/Viktor Holostõhh/ 3. SK "Kalev" AigarRaja 7.49,28 Mihhail Lebedev/Sergei Feofanov 6.52,11 SAK "Tartu" Ahti Kala/Raul Rämson/ 4. Viljandi SK Tõnu Tirol 7.59,97 Andres Matsin/Martin Unt DNS 5. SAK "Tartu" Timo Jaanus 8.37,94 M8+. Osales 8 paatkonda SK "Kalev" Evgeni Popelišin DNS 1. SK "Pärnu" Silver Sonntak/Tõnu Endrekson/ 5.52,93 M2x. Osales 5 paatkonda Jarek Mäestu/Jüri Jaanson/ 1. SK "Pärnu" Tõnu Endrekson/Silver Sonntak 6.28,28 Indrek Peterson/Andrei Jämsa/ 2. SK "Kalev" Allar Raja/Tiit Lutoškin 6.31,26 Vahur Mäe/Kalver Tammik/ 3. SK "Pärnu" Andrei Jämsa/Oleg Vinogradov 6.31,53 roolija Elar Jaakson 4. Viljandi SK Kristjan Türk/Martin Graumann 7.04,89 2. SK "Kalev" Roman Raivet/Tiit Lutoškin/ 5.58,67 Juri Nemirski/RihoTamm/ 5. SK "Energia" Mihhail Lebedev/Sergei Feofanov 7.05,69 Allar Raja/Martin Tarkpea/ M2-. Osales 7 paatkonda Andrus Arula/Meelis Martin/ 1. SAK "Tartu" Tairo Talvis/Argo Normak roolija Siim Lutoškin 2. SK "Pärnu" Jüri Jaanson/Silver Sonntak 3. SAK "Tartu" Tairo Talvis/Argo Normak/ 6.10,07 3. SK "Pärnu" Vahur Mäe/Kalver Tammik Kaido Reivelt/Tanel Häidkind/ 4. SAK "Tartu" Priit Purge/Jaan Vaiksaar Priit Purge/Tõnu Mets/ 5. SK "Energia" Eduard Holostõhh/Viktor Holostõhh Andres Aruhein/Kristjan Kõrgesaar/ 6. SAK "Tartu" Ahti Kala/Raul Rämson roolija Indrek Haller 4. SK "Energia" Andrei Šilin/Leonid Gulov/ 6.24,98 7. SK "Energia" Roman Dmitriev/Dmitri Vorohobov Igor Kuzmin/Mihhail Lebedev/ M4x. Osales 8 paatkonda Sergei Feofanov/Eduard Holostõhh/ 1. SK "Pärnu"/ Silver Sonntak/Andrei Silin/ Viktor Holostõhh/Anton Stulov/ SK "Energia" Leonid Gulov/Tõnu Endrekson 5.53,64 roolija Artjom Dambin 2. SK "Kalev" Tiit Lutoškin/Andrus Arula/ 5. Viljandi SK Riho Rein/Igor Kuzmitsov/ 6.31,80 Martin Tarkpea/Allar Raja 5.57,91 Kristjan Türk/Martin Graumann/ 3. SK "Energia" Jevgeni Ivanov/Sergei Feofanov/ Tõnu Tirol/Margus Lellep/ Mihhail Lebedev/Igor Kuzmin 6.15,70 Arne Graumann/Hasso Arnim/ 4. SK "Pärnu" Andrus Sabiin/Artur Maier/ roolija Kaspar Hellermaa 6. SK "Pärnu" Ranno Lepp/Martin Vadam/ 6.44,57 Martin Vadam/Ranno Lepp 6.18,53 Oleg Vinogradov/Artur Maier/ 5. Viljandi SK Kristjan Türk/Martin Graumann Andrus Sabiin/Aleksei Lipintsov/ Igor Kuzmitsov/Riho Rein 6.19,56 Aleksei Zabulika/Raimo Pull/ 6. SK "Kalev" Martin Tarkpea/Riho Tamm/ roolija Viktor Vitkovski Juri Nemirski/Roman Raivet 6.26,26 Dl 4. SAK "Tartu"Virgo Ojasoo/Martin Puusepp/ 6.14,79 D1 4. Tallinna SK Kristjan Kõrgesaar/Priit Tasane/ Raiko Tasa/Inga Härson/ Tõnu Mets/Mihkel Mardna 6.29,33 Kaarel Pehk/Tõnis Vihmand/ D2 4. SK "Energia" Anton Stulov/Oleg Dmitriev/ Helari Kaljuste/Martin Unt/ Aleksandr Setjukov/ Artjom Dambin 6.34,43 roolija Markku Juronen D2 4. SAK "Tartu'7Tanel Kliiman/Lauri Pind/ 6.19,08 Tallinna SK/ Urmas Hein/Jaan Vaiksaar/ SK "Kalev" Enn Pehk/Indrek Salk/ Priit Tasane/Toomas Kaseani/ roolija Reigo Pihlak -32-

N1 x. Osales 6 võistlejat N4-. Osales 3 paatkonda 1. SK "Pärnu" Kalli Meriste 7.41,76 1. SK "Kalev" Vivika Tapp/Katrin Karotamm/ 2. SK "Pärnu" Katrin Ots 7.55,23 Egle Hanson/Merle Raaliste .12,14 3. SAK "Tartu" Sille Vaiksaar 8.00,65 2. SAK "Tartu" Tiiu Jüriado/Inga Härson/ 4. Viljandi SK Kristiina Jaska 8.18,60 Kairi Tasa/Merle Palu .28,72 5. SK "Kalev" Egle Hanson 8.25,67 3. Viljandi SK Riina Sagur/Krista Türk/ 6. SK "Kalev" Kristina Tõnismäe 8.54,23 Kristiina Jaska/Piret Post .35,22 N2x. Osales 4 paatkonda N8+. Osales 3 paatkonda 1. SK"Pärnu'7 Katrin Ots/Sille Vaiksaar 7.18,24 1. SK "Kalev" Vivika Tapp/Katrin Karotamm/ 6 40,14 SAK "Tartu" Egle Hanson/Merle Hanson/ 2. SK "Pärnu" Kalli Meriste/Tatjana Jaanson 7.24,19 Merle Raaliste/Mari-Liis Feodorov/ 3. SK "Kalev" Mari-Liis Feodorov/Merle Hanson 7.46,19 Elo Üle/Anna Šibajeva/ 4. TÜ SK Katrin Kahar/Kristi Annist 7.54,96 roolija Birjo Piiroja N4x. Osales 5 paatkonda 2. SAK "Tartu" Sille Vaiksaar/Tuuli Härson/ 6.50,48 1. SK "Pärnu" Kalli Meriste/Katrin Ots/ Merle Palu/Maarja Krass/ Kersti Paldis/Tatjana Jaanson 6.54,19 Inga Hallikmaa/Kairi Tasa/ 2. SK "Kalev" Katrin Karotamm/Vivika Tapp/ Inga Härson/Tiiu Jüriado/ Egle Hanson/Merle Raaliste 6.59,78 roolija Janika Kajara SAK "Tartu" Tiiu Jüriado/Sille Vaiksaar/ 3. Viljandi SK Krista Kalda/Kaie Keeroja/ 6. 55,61 Kairi Tasa/Inga Härson 7.08,16 Imbi Sõstra/Kaia Maasing/ Viljandi SK Piret Post/Kristiina Jaska/ Krista Türk/Kristiina Jaska/ Krista Türk//Riina Sagur 7.17,22 Piret Post/Riina Sagur/ SAK "Tartu" Merle Palu/Tuuli Härson/ 5. roolija Maret Mitt Janika Kajara/Mairit Paidra 7.49,76

EESTI NOORTE, JUUNIORIDE JA VETERANIDE LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED, Pärnu, 18.-19. august

PA1 x. Osales 6 võistlejat PA4-. Osales 6 paatkonda 1. SK "Pärnu" Oleg Vinogradov 7.40,98 1. SK "Kalev" Tiit Lutoškin/Riho Tamm/ 2. Viljandi SK Martin Graumann 7.55,58 Allar Raja/Roman Raivet 6.37,07 3. SK "Energia" Evgeni Ivanov 8.02,94 2. SK "Pärnu" Ranno Lepp/Martin Vadam/ 4. Viljandi SK Kristjan Türk 8.37,85 Oleg Vinogradov/Aleksei Zabulika 6.41,80 5. Viljandi SK Kert Kiigemägi 8.54,39 3. Viljandi SK Riho Rein/Igor Kuzmitsov/ SK "Energia" Anton Stulov DNS PA 2x.Osales 4 paatkonda Kristjan Türk/Martin Graumann 6.42,70 4. SAK "Tartu" Andres Matsin/Raul Rämson/ 1. SK "Kalev" Allar Raja/Tiit Lutoškin 7.24,56 2. Viljandi SK Kristjan Türk/Martin Graumann 7.35,33 Ahti Kala/Martin Unt 6.52,92 3. SK "Pärnu" Ranno Lepp/Martin Vadam 7.39,24 5. SK "Energia" Roman Dmitriev/Denis Vorohovov/ 4. SK "Energia" Evgeni Ivanov/Andrei Stulov 7.59,98 Anton Ivanov/Dmitri Ersov 6.56,16 PA2-. Osales 6 paatkonda 6. Tallinna SK Nikolai Mordan/Grigori Rõbak/ 1. SK "Kalev" Riho Tamm/Roman Raivet 8.05,07 Pavel Boikov/Ivan Sapran 7.19,42 2. Viljandi SK Riho Rein/Igor Kuzmitsov 8.14,82 PB1x. Osales 12 võistlejat 3. SAK "Tartu" Ahti Kala/Raul Rämson 8.18,74 1. SK "Pärnu" Artur Maier 8.28,12 4. SK "Energia" Roman Dmitriev/Denis Vorohovov 8.23,07 2. SK "Kalev" Alvar Räägel 8.50,53 5. SAK "Tartu" Andres Matsin/Martin Unt 8.45,91 3. SAK "Tartu" Heigo Tiidemaa 9.04,12 6. Tallinna SK Pavel Boikov/Ivan Sapran 9.09,51 4. SK "Pärnu" Andrus Sabiin 9.04,56 PA4x. Osales 4 paatkonda 5. Viljandi SK Risto Toome 10.13,32 1. SK "Kalev" Tiit Lutoškin/Allar Raja/ Tallinna SK Andrei Zvizdai Riho Tamm/Roman Raivet 6.15,70 DQ 2. Viljandi SK Riho Rein/Kristjan Türk/ Dl 3. SK "Energia" OlegDmitriev 8.52,13 Igor Kuzmitsov/Martin Graumann 6.20,42 4. Tallinna SK Grigori Rõbak 9.24,35 3. SK "Energia" Anton Pratkunas/Aleksei Petjukov/ 5. SAK "Tartu" Raigo Pihlak 9.35,83 Evgeni Ivanov/Aleksandr Korneev 6.22,76 D2 3. SK "Kalev" Kardo Kurm 9.24,22 4. SK "Pärnu" Oleg Vinogradov/Ranno Lepp/ 4. SAK "Tartu" Kaido Kuusik 10.11,63 Martin Vadam/Aleksei Zabulika 6.22,78 D3 3. SK "Energia" Vjatšeslav Braim 9.18,45 -33-

PB2x. Osales 16 paatkonda PC2x. Osales 15 paatkonda. 1000 m 1. SK "Pärnu" Andrus Sabiin/Artur Maier 7.13,35 1. SK "Pärnu" Elar Jaakson/Andrus Vridolin 4.09,10 2. Tallinna SK Valeri Prosvirin/Filipp Tsumbarov 7.18,35 2. Viljandi SK Kaspar Taimsoo/Alo Kuslap 4.18,02 3. SK "Kalev" Alvar Räägel/Aleksei Šibajev 7.26,25 3. SK "Kalev" Madis Isand/Christofer Rooni 4.20,61 4. SK "Pärnu" Martin Absalon/Raimo Pull 7.28,81 4. SK "Kalev" Siim Lutoškin/Enn Semjonov 4.31,65 5. SK "Energia" Vassili Vinogradov/Dmitri Fedin 8.09,65 5. SK "Energia" Aleksandr Zarinov/Pavel Saass 4.38,82 SAK "Tartu" HeigoTiidemaa/Kristjan Rajasaar DNF 6. SK "Kalev" Jaan Kerge/Rauno Roosimägi 5.03,91 Dl 3. SAK "Tartu" Raigo Pihlak/Kaido Kuusik 7.54,57 Dl 3. SK "Pärnu" Denis Nessõn/Danil Belov 4.21,29 4. SK "Kalev" Kardo Kurm/Jarno Koger 7.55,19 4. SK "Pärnu" Andrei Makarenko/Maksim Dubin 4.46,00 5. SK "Pärnu" Mikk Matiisen/Raivo Vainola 8.31,86 5. SK "Pärnu" Jörgen Post/Mirkko Killing 4.52,03 6. SK "Pärnu" Ivar Oja/Daisto Killing 9.04,29 D2 3. SK "Pärnu" Viktor Vitkovski/Makar Belov 5.12,76 D2 3. SK "Energia" Artjom Dambin/Aleksandr Fetjukov 7.39,62 4. SK "Kalev" Tõnis Agasild/Märt Laur 5.19,54 4. SK "Kalev" Riho Kerge/Kimm Semjonov 7.43,88 5. Viljandi SK Silver Hellermaa/Kerdo Paul 5.37,20 5. SK "Energia" Juri Simonov/Rainer Roosaar 7.56,82 D3 3. SK "Energia" AndrisKerbe/VjatšeslavNikolas 5.32,10 D3 3. SAK "Tartu" Markku Juronen/Joosep Kask 7.48,87 4. SK "Pärnu" Roman Jakovlev/Nikita Lunin 5.42,17 4. Viljandi SK Risto Toome/Kaspar Hillermaa 8.08,86 5. SK "Pärnu" Vladislav Golubkov/ArtjomZigun DNF 5. SK "Pärnu" Rait Mänd/Krister Velleyt 8.20,25 P8+. Osales 6 paatkonda PB4x. Osales 9 paatkonda 1. SK "Kalev" Tiit Lutoškin/Allar Raja/ 6.14,88 1. SK "Pärnu" Andrus Sabiin/Artur Maier/ Riho Tamm/Roman Raivet/ Martin Absalon/Raimo Pull 6.56,19 Alvar Räägel/Aleksei Šibajev/ 2. Tallinna SK Valeri Prosvirin/Filipp Tsumbarov/ Roman Jõerand/Jarno Koger/ Andrei Zvizdai/Nikolai Mordan 7.06,91 roolija Siim Lutoškin 3. SAK "Tartu" HeigoTiidemaa/Kristjan Rajasaar/ 2. SK "Pärnu" Rauno Lepp/Martin Vadam/ 6.21,94 Markku Juronen/Joosep Kask 7.11,11 Oleg Vinogradov/Artur Maier/ 4. SK "Kalev" Alvar Räägel/Madis Isand/ Andrus Sabiin/Martin Absalon/ Aleksei Šibajev/Jarno Koger 7.11,44 Raimo Pull/Sander Soosaar/ 5. SK "Energia" Artjom Dambin/Aleksandr Fetjuhov/ roolija Elar Jaakson Oleg Dmiteiev/Vjatšeslav Braun 7.22,98 3. SK "Energia" Evgeni Ivanov/Aleksei Fetjukov/ 6.29,09 6. SK "Energia" Vassili Vinogradov/Rainer Roosaar/ Anton Pratkunas/Aleksandr Korneev/ Dmitri Fedin/Anton Pobedinski 7.45,98 Artjom Dambin/Oleg Dmitriev/ Dl 4. Viljandi SK Risto Toome/Alo Kuslap/ Aleksandr Fetjukov/Roman Dmitriev/ Kaspar Taimsoo/Kaspar Hillermaa 8.14,17 roolija Denis Vorohovov 5. SK "Pärnu" Matiisen Mikk/Raivo Vainola/ 4. SAK "Tartu" Andres Matsin/Raul Rämson/ 6.32,69 Rait Mänd/Krister Vellet 8.34,74 Ahti Kala/Martin Unt/ D2 4. SK "Kalev" Kardo Kurm/Kimm Semjonov/ Heigo Tiidemaa/Kristjan Rajasaar/ Tauri Jaanson/Raido Ilp 8.25,16 Kaido Kuusik/Joosep Kask/ PC1x. Osales 11 võistlejat. 1000 m roolija Reigo Pihlak 1. SK "Pärnu" Elar Jaakson 3.35,13 5. Viljandi SK Riho Rein/Igor Kuzmitsov/ 6.42,10 2. SK "Kalev" Madis Isand 3.47,61 Risto Toome/Kert Kiigemägi/ 3. Viljandi SK Kaspar Taimsoo 3.55,04 Martin Graumann/Kristjan Türk/ 4. SK "Pärnu" Andrus Vridolin 3.56,39 Kaspar Taimsoo/Alo Kuslap/ 5. Viljandi SK Martin Neerot 4.13,17 roolija Kaspar Hillermaa 6. Tallinna SK Martin Mesilov 4.18,17 6. SK "Pärnu" Mikk Matiisen/Krister Vellei/ 7.34,44 Dl 4. SK "Energia" Artjom Savinko 4.13,07 Eerik Absalon/Andrus Vridolin/ 5. SK "Kalev" Jaan Kerge 4.16,28 Raivo Väinola/Rait Mänd/ 6. Viljandi SK Mart Maidesoo 4.31,42 Ivar Oja/Daisto Killing/ D2 4. SK "Pärnu" Artjom Matõtsin 4.51,69 roolija Jörgen Post 5. SK "Energia" Aleksandr Zarinov 4.51,69 TA1 x. Osales 3 võistlejat 1. SAK "Tartu" Sille Vaiksaar 9.17,80 2. Viljandi SK Kristiina Jaska 9.31,58 3. SK "Pärnu" Kersti Paldis 9.52,88 •34-

TA2x. Osales 5 paatkonda T8+. Osales 3 paatkonda 1. SAK "Tartu" Kairi Tasa/Sille Vaiksaar 7.51,41 1. Viljandi SK Riina Sagur/Piret Post/ 7.22,08 2. Viljandi SK Kristiina Jaska/Imbi Sõstra 8.00,43 Imbi Sõstra/Kaia Maasing/ 3. Viljandi SK Krista Türk/Riina Sagur 8.09,10 Kristina Jaska/Krista Türk/ 4. SK "Kalev" Anna Šibajeva/Lia Semjonova 8.34,71 Krista Kalda/Kaie Keeroja/ 5. SAK "Tartu" Mairit Paidra/Katrin Lang 8.49,07 roolija Maret Mitt TA2-. Osales 3 paatkonda 2. SK "Kalev" Merle Hanson/Egle Hanson/ 7.26,54 1. Viljandi SK Krista Türk/Riina Sagur 9.03,26 Mari-Liis Feodorova/Merle Raaliste/ 2. SAK "Tartu" Sille Vaiksaar/Kairi Tasa 9.21,57 Elo Üle/Kristina Tõnismäe/ 3. SK "Kalev" Anna Šibajeva/Kristina Tõnismäe 9.34,23 Anna Sibajeva/Birjo Piiroja/ TA4x. Osales 5 paatkonda roolija Hele Metsaots 1. SK "Kalev" Merle Hanson/Egle Hanson/ 3. SAK "Tartu" Kairi Tasa/Mairit Paidra/ 8.59,73 Mari-Liis Feodorov/Merle Raaliste 7.03,57 Katrin Lang/Sille Vaiksaar/ 2. Viljandi SK Kristiina Jaska/Riina Sagur/ Katrin Aben/Kadri Kokk/ Katrin Teder/Triin Kartau/ Krista Türk/Kaia Maasing 7.07.85 roolija Annu Vaiksaar 3. SK "Kalev" Birjo Piiroja/Kristina Tõnismäe/ JUN M1 x. Osales 8 võistlejat Elo Üle/Anna Šibajeva 7.19,38 1. SK "Energia" Igor Kuzmin 7.04,66 4. SAK "Tartu" Kairi Tasa/Mairit Paidra/ 2. SK "Kalev" Andrus Arula 7.26,81 Sille Vaiksaar/ Katrin Lang 7.29,94 3. SK "Kalev" Meelis Martin 7.31,94 5. SAK "Tartu" Triin Kartau/Triin Teder/ 4. SAK "Tartu" Priit Purge 7.41,04 Kadri Kokk/Katrin Aben 8.02,48 5. Viljandi SK Tõnu Tirol TB1x. Osales 6 võistlejat 7.41,40 6. SK "Kalev" Martin Tarkpea 7.56,06 SK "Kalev" Egle Hanson 8.28,97 Dl 4. SK "Pärnu" Aleksei Lipintsov 7.48,94 Viljandi SK Imbi Sõstra 8.39,05 D2 4. SAK "Tartu" Timo Jaanus 8.08,26 SK "Kalev" Merle Raaliste 8.44,41 v.a. Tallinna SK Tõnu Mets 8.13,82 Viljandi SK Kaia Maasing 9.05,34 JUN M2x. Osales 3 paatkonda SAK "Tartu" Laura Koni 10.14,38 1. SK "Kalev" Andrus Arula/Martin Tarkpea 7.22,95 SK "Kalev" Nele Roosimägi 10.56,93 2. SK "Kalev" Meelis Martin/Priit Purge 7.26,20 TB2x. Osales 2 paatkonda SAK "Tartu" 1. SK "Kalev" Egle Hanson/Merle Raaliste 8.45,26 3. SK "Energia" Mihhail Lebedev/Sergei Feofanov 7.30,96 2. Viljandi SK Imbi Sõstra/Kaia Maasing 9.04,78 JUN M2-. Osales 5 paatkonda TC1 x. Osales 7 võistlejat. 1000 m 1. SK "Pärnu" Kalver Tammik/Vahur Mäe 7.01,26 SK "Kalev" Merle Hanson 4.37,87 2. SAK "Tartu" Priit Purge/Meelis Martin 7.03,88 SK "Kalev" Mari-Liis Feodorova 4.47,47 SK "Kalev" SK "Kalev" Hele Metsaots 5.08,27 3. SK "Kalev" Andrus Arula/Martin Tarkpea 7.06,85 SK "Pärnu" Nadežda Rudenko 5.23,65 4. SAK "Tartu" Virgo Ojasoo/Kaarel Pchk 7.29,69 SK "Pärnu" Sandra Absalon 5.39,09 5. SAK "Tartu" Martin Puusepp/Raiko Tasa 7.52,98 Dl 4. SK "Kalev" Kadri Uuli 5.58,69 JUN N1 x. Osales 2 võistlejat D2 3. SK "Kalev " Liisi Loime 6.12,72 1. SK "Kalev" Vivika Tapp 8.11,24 TC2x. Osales 5 paatkonda. 1000 m 2. SAK "Tartu" Inga Härson 8.33,01 1. SK "Kalev" Merle Hanson/Mari-Liis Feodorov 4.07,70 JUN N2-. Osales 2 paatkonda 2. SK "Kalev" Hele Metsaots/Triin Märts 4.16,70 1. SAK "Tartu" Inga Härson/Jaanika Kajara 9.48,99 3. SK "Pärnu" Nadežda Rudenko/Sandra Absalon 4.16,90 2. SAK "Tartu" Tuuli Härson/Merle Palu 10.20,33 4.17,99 4. SK "Kalev" Kadi Uuli/Liisi Loime VET M4-. Osales 3 paatkonda. 1000 m 5. SK "Kalev" Iiris Rausk/Maarja Tähepõld 4.25,00 korrekt.aeg aeg vanus 1. SAK "Tartu" Lauri Pind 3.32,54 3.34,54 34,5 Tanel Kliimann Indrek Salk Urmas Hein 2. SAK "Tartu" Andres Aruhein 3.33,50 3.33,50 32,5 Tallinna SK Toomas Kaseani Priit Tasane Kristjan Kõrgesaar 3. Tallinna SK Toivo Zoova 3.37,2 3.50,95 45,75 SK "Kalev" Juhan Paalo Raivo Parts Mihkel Klementsov SÕUDMINE 2002

Eesti lahtised meistrivõistlused soudeergomeetril "Concept II", Tartu, 02. märts M 7. Alo Kuslap Viljandi SK 7.16,1 1. Tõnu Endrekson SK "Pärnu" E 6.08,6 FA 5.52,1 8. Martin Absalon SK "Pärnu" 7.19,8 2. Leonid Gulov SK "Energia" 6.15,3 6.01,9 9. Artjom Dambin SK "Energia" 7.28,3 3. Igor Kuzmin SK "Energia" 6.13,1 6.09,5 lO.Danil Belov SK "Pärnu" 7.28,7 4. Silver Sonntak SK "Pärnu" 6.15,6 6.11,6 11. Ott Kuldkepp SK "Pärnu" 7.34,9 5. Allar Raja SK "Kalev" 6.16,2 6.16,1 12. Raivo Vainola SK "Pärnu" 7.36,7 6. Tõnu Mets Tallinna SK 6.17,4 6.16,6 13. Eerik Absalon SK "Pärnu" 7.37,9 7. Vahur Mäe SK "Pärnu" 6.19,5 6.18,3 14. Helari Põlluäär SK "Pärnu" 7.38,1 8. Andrei Silin SK "Energia" 6.20,2 6.19,7 15. Pavel Sas SK "Energia" 7.39,7 9. Andrei Jämsa SK "Pärnu" 6.20,3 lö.Jegor Kuznetsov SK "Energia" 7.40,1 10. Andrus Arula SK "Kalev" 6.21,6 17. Virgo Ojari SK "Pärnu" 7.43,2 1 l.Jarek Mäestu SK "Pärnu" 6.22,2 18.Jörgen Post SK "Pärnu" 7.46,4 12. Tairo Talvis SAK "Tartu" 6.23,5 19. Rait Mänd SK "Pärnu" 8.06,0 13. Indrek Peterson SK "Pärnu" 6.25,7 20. Kaspar Hillermaa Viljandi SK 8.18,8 14. Sergei Feofanov SK "Energia" 6.29,9 Mk/k 15. Roman Dmitrijev SK "Energia" 6.31,6 1. Deniss Vorohhobov SK "Energia"FA 6.45,6 16. Marko Laanes SAK "Tartu" 6.35,5 2. Roman Raivet SK "Kalev" 6.48,2 17. Madis Lõhmus SK Flexer 6.37,6 3. Aleksei Lipintsov SK "Pärnu" 6.51,2 18. Meelis Martin SK "Kalev" 6.40,6 4. Peeter Napp SAK "Tartu" 6.53,8 19. Kai ver Tammik SK "Pärnu" 6.45,1 5. UrmoAlling Harjumaa 7.06,0 20. Kristjan Kõrgesaar SAK "Tartu" 7.12,6 M vet. PA 1. Mihkel Mardna FA 3.02,1 1. Oleg Vinogradov SK "Pärnu" E 6.33,1 FA 6.15,6 2. Ants Einsalu 3.05,6 2. Andres Matsin SAK "Tartu" 6.36,1 6.22,3 3. Kristo Kross 3.06,0 3. Jaan Laos SK "Kalev" 6.33,1 6.27,8 4. RoyVaimand 3.11,7 4. Tiit Lutoškin SK "Kalev" 6.35,1 6.31,3 5. Olavi Tutt 3.23,6 5. Ranno Lepp SK "Pärnu" 6.36,3 6.32,2 N 6. Evgeni Ivanov SK "Energia" 6.37,0 6.35,4 1. Kristiana Rode-Gulova Läti FA 6.58,7 7. Martin Vadam SK "Pärnu" 6.39,0 6.35,5 2. Kalli Meriste SK "Pärnu" 7.13,0 8. Martin Graumann Viljandi SK 6.39,5 6.39,0 3. Katrin Ots SK "Pärnu" 7.28,1 9. Kirstjan Türk Viljandi SK 6.40,2 4. Krista Türk Viljandi SK 8.02,5 10. Heigo Tiidemaa SAK "Tartu" 6.42,6 5. Kati Ärma SAK "Tartu" 8.22,4 11. Anton Stulov SK "Energia" 6.48,4 TA 12. Martin Unt SAK "Tartu" 6.54,9 1. Katrin Lang SAK "Tartu"FA 8.01,1 13. Anton Protkunas SK "Energia" 6.54,9 2. Elo Üle SK "Kalev" 8.08,6 14. Aleksandr Fetjukov SK "Energia" 6.57,9 TB 15. Filipp Tsumbarov Tallinna SK 6.58,8 1. Egle Hanson SK "Kalev" FA 7.34,2 16. Raimo Pull SK "Pärnu" 7.00,0 2. Merle Hanson SK "Kalev" 7.36,2 SAK "Tartu" 7.02,1 17. Raul Rämson 3. Mari-Liis Feodorov SK "Kalev" 7.42,2 SAK "Tartu" 7.09,5 18. Ahti Kala 4. Kadri Kokk SAK "Tartu" 7.43,3 SK "Pärnu" 7.10,2 19. Sergei Sukonko 5. Imbi Sõstra Viljandi SK 7.49,9 Tallinna SK 7.12,5 20. Ivan Sapran 6. Kaie Keeroja Viljandi SK 8.15,8 SK "Pärnu" 7.34,2 21. Juri Ivanov 7. Nadežda Rudenko SK "Pärnu" 9.02,7 SAK "Tartu" 7.34,7 22. Innar Kolli 8. Sandra Absalon SK "Pärnu" 9.06,5 23. Nikolai Mordan Tallinna SK 7.40,8 Nk/k PB 1. Sille Vaiksaar SAK "Tartu"E4 7.44,2 6.53,6 FA 6.27,4 1. Artur Maier SK "Pärnu" E 2. IngaHärson SAK "Tartu" 8.06,0 6.57,9 6.42,1 2. Andrus Sabiin SK "Pärnu" 3. Eero Avi SAK "Tartu" 7.02,7 6.56,1 4. ElarJaakson SK "Pärnu" 7.16,7 7.06,6 5. Valeri Prosvirnin Tallinna SK 7.14,9 7.13,5 6. Kaspar Taimsoo Viljandi SK 7.18,5 7.17,1 -36-

2002. AASTA SOUDEVÕISTLUSTE KALENDER

JAANUAR JUULI EST Rahvusvaheline võistlus 03.-07. Henley GBR Henley Kuninglik Regatt 19. Tallinn "ALFA" sõudeergomeetritel 06.-07. Tampere FTN Tampere regatt EST Sõudjate talvepäevad 13. Viljandi EST "Viljandi Paadimehe" regatt 26.-27. Viljandi 13.-14. Luzern SUI MK DJ etapp 16. Pärnu EST "Kalevi" noorte MV-d ühepaatidel MÄRTS EST Concept II Eesti MV 20.-21. Pärnu EST Balti matškohtumine 02. Tartu 26.-28. ITA Rahvaste Karikas APRILL 06.-07. Zagreb GRO Horvaatia lahtised MV AUGUST 13.-14. Gent BEL 25. Rahvusvaheline Kevadre- 02.-04. München GER MK IV etapp gatt 06.-10. Trakai LIT Juunioride MM 13.-14. Gent BEL 11. Rahvusvahelised Belgia juu­ 13. Narva EST Narva sprindivõistlus nioride MV 17.-18. Pärnu EST "Kalevi" lahtised MV 28. Tartu EST EPMÜ - TÜ matškohtumine 22.-24. Nottingen GBR Üliõpilaste MM 24.-25. Pärnu EST Eesti noorte, juunioride ja vete­ MAI ranide MV 11.-12. Tartu EST Emajõe K V SEPTEMBER 18. Tartu EST Tartu sprindivõistlus 31.08- 18.-19. Brno CZE Rahvusvaheline juunioride re­ 01. Pärnu EST Eesti lahtised MV gatt 01. Tartu EST Emajõe maraton JUUNI 05.-08. Racice CZE Veteranide MM 01. Pärnu EST Eesti KV 15.-22. Sevilla ESP MVI 02. Pärnu EST B. Lõhmuse ja E. Seileri XV mä- 27.-29. Aarungen NOR Noorte "Baltic Cup" lestusvõistlus 08.-09. Brest BLR Nooruse regatt OKTOOBER 09.-10. Ratzeburg GER Ratzeburgi regatt 05.-06. Tartu EST Väikeste paatide regatt 14.-16. Hazewinkel BEL MK II etapp 12. Tartu EST Kaheksapaatide sügisregatt 22. Tallinn EST Pirita sprint ja Harku järve regatt 26. Bem SUI Armada Cup 29. Tartu EST Rukkilille mängud 28.-30. Trakai LIT "Merevaigust Aeru" regatt -37-

EESTI 2002. AASTA SOUDEVOISTLUSTE ÜLDJUHEND

Aeg: Võistluste aeg (kuupäev) on määratud 2002. aasta sõu- Roolijaga paadi roolimees peab olema samast soost paadilii­ devõistluste kalendriga. gis võistlevate sõudjatega. Koht: Võistluste läbiviimise koht (linn) on määratud 2002. aas­ Noored võivad ühel päeval võistelda kahes paadiliigis, pluss ta sõudevõistluste kalendriga. kaheksapaat. Noortevõistluste paatkondade koosseisud koos­ Pärnus toimuvad võistlused korraldatakse SK "Pärnu" baasil, tatakse ainult ühe klubi - "koduklubi" - noorsõudjatest. Es­ Tartus toimuvad võistlused korraldatakse Tartu Ülikooli ja makordselt ESL-i tiitlivõistlustel osalev noorsõudja peab eel­ Tartu linna sõudeklubi baasil. nevalt olema osalenud kahel võistlusel. Distants: ESL-i tiitlivõistluste distants on 2000 meetrit. C-va- Eesti noorte meistrivõistlustel ei tohi kasutada ESL-i paate. nuseklassi ja veteranide distantsi pikkus on 1000 meetrit. Osavõtjate kohustused: Kõik paatkonnad peavad olema riie­ Võistluste iseloom: Emajõe karika-ja Eesti karikavõistlused tatud klubile kinnitatud võistlusriietusse (särki). on võistkondlikud. Neist võtavad osa kohalike organisatsioo­ Võistlejate aerulabad peavad olema värvitud antud organisat­ nide ja klubide võistkonnad. Paatkondade koosseisude moo­ sioonile või klubile kinnitatud värvitoonides. Eesti koondvõist- dustamine on vaba. konna aerulabade värve (sinine-must-valge) võivad kasutada Kõik ülejäänud võistlused on individuaalsed. ainult need sõudjad, kes 2002. aastal on arvatud Eesti koond­ Võistluste korraldamine: Võistlused korraldatakse vastavu­ võistkondade (täiskasvanud, juuniorid, noored) koosseisu. ses FIS A määrustega. Vastavalt vajadusele korraldatakse eel­ Osavõtjate majandamine: Kõik võistlustest osavõtuga seo­ sõidud (E) või poolfinaalid (D) kaks tundi enne finaalvõistlu- tud lähetus-, majutamis- ja toitlustamiskulud kannavad osa­ se (FA) algust. Kui võistlustel osaleb ühes paadiliigis üle 12 võtvad organisatsioonid ja klubid või sportlased ise. paadi, siis korraldatakse eelsõit eraldistardist. Kõigil võistluste ajaks majutamiskohtadest huvitatutel tuleb Osavõtumaks: Täiskasvanute, juunioride ja veteranide võist­ pöörduda võistlusi korraldava organisatsiooni poole vähe­ lustel tasub iga osavõtja 30, noorte võistlustel 15 krooni igas malt 20 päeva enne võistluste algust. Majutuskohtade bro­ paadiliigis võistlemise korra eest. Vahetult võistluspaigas neerimiseks tuleb esitada garantiikiri. täiendavalt juurderegistreeritud võistlejatele (antud paadilii­ Paremusjärjestus: Võistkondliku paremusjärjestuse selgita­ gis vabade kohtade olemasolu korral) on osavõtumaks kahe­ miseks arvestatakse suuremat punktide kogusummat. Punkte kordne (60 või 30 krooni). arvestatakse järgmiselt: I koht - 7 punkti, II koht - 5 punkti, III Eelregistreerimine: Paatkondade nimeline koosseis trükitult koht - 4 punkti, IV koht - 3 punkti, V koht - 2 punkti ja VI koht või trükitähtedega kirjutatult (kirjalikult, e-mailiga või faksiga) - 1 punkt üksikvõistleja (ühepaat) ning iga võistleja kohta tuleb esitada Eesti Sõudeliitu võistlustele eelneva nädala kol­ (paatkond). mapäevaks kella 17.00-ks. Kui antud tähtajaks registreerub Võrdse punktisumma korral määrab paremusjärjestuse suu­ mõnes võistlusklassis ainult üks paatkond (võistleja), siis rem esikohtade (järgnevalt suurem paremate kohtade) arv. selles võistlusklassis võistlust ei korraldata. Iga võistleja toob oma organisatsiooni või klubi võistkonnale Stardiprotokoll loosimistulemustega väljastatakse järgmisel punkte ainult ühel korral (ühes paadiliigis). Võistleja (paat- päeval. konna) osalemise korral kahes paadiliigis arvestatakse võist­ Võistlusteks registreerimine: Võistlustest osavõtva orga­ lejale (paatkonnale) võistkonnapunkte võistkonna esindaja nisatsiooni või klubi esindaja esitab žüriile vormikohase re­ stardieelse taotluse põhjal. Selles paadiliigis jääb antud võist­ gistreerimislehe ja trükitult või trükitähtedega täidetud paat- leja (paatkonna) punktikoht vabaks, mis läheb järgmisele võist­ konna koosseisu kaardi hiljemalt kaks tundi enne esimest võist- lejale (paatkonnale) lussõitu. Kohalikud regatid: Organisatsioonide ja klubide poolt korral­ Registreerimislehel peab olema iga võistleja perekonna- ja datavate sõudevõistluste ja regattide juhendid koostavad eesnimi, sünniaasta, arsti allkiri ja pitser võistleja lubamise korraldajad. kohta võistlustele (iga võistleja kohta eraldi), võistleja allkiri Lisatingimused: 2002. aasta sõudevõistluste kalenderplaanis ujumisoskuse kohta ning lähetava organisatsiooni või klubi ESL-i egiidi all korraldab võistlused selleks määratud organi­ juhataja või direktori allkiri ja organisatsiooni või klubi pitser. satsioon või klubi lepingulises vahekorras Eesti Sõudeliidu ja Osavõtjad: Võistlustest võivad osa võtta kõik Eestis elavad ESL-i žüriiga. sõudjad, ESL-is registreeritud organisatsioonide või klubide ESL-i juhatus kinnitab ESL-i kalenderplaaniga korraldatavate­ liikmed. le võistlustele peakohtunikud, kes koostavad "oma meeskon­ Kergekaalu paatidel võivad võistelda ainult täiskasvanute na" ESL-i litsentsi omavatest sõudekohtunikest. (Sen-A) ja juunioride (U-23) vanuseklassi sõudjad. -38-

EMAJÕE KARIKAVÕISTLUSED EESTI LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Distants ja programm: ll.mailkell 14.004000 m: Programm: M2x, M2-, M1 x, P1 x, N2x, N2-ja N1 x, T1 x; 31.08 12. mail kell 11.00 2000 m: kell 16.00 M4- 16.45 M2x M2x,M2-,Mlx,Plx,N2x,N2-,Nlx,Tlx. 16.15 Mk/k lx 17.30 N4x Mandaat: Toimub võistluspaigas 11. mail kella 11.00-11.45. 16.30 Nlx 17.45 M8+ Stardijärjekorra loosimine toimub kell 12.00. 01.09 Paremusjärjestus: Ühepaatide ja paatkondade paremus­ kell 12.00 Mix 12.45 N4- järjestus selgitatakse kahe distantsi (4000 + 2000 m) aegade 12.15 N2x 13.00 M4x liitmise teel. Võrdse resultaadi korral on määravaks tulemus 12.30 M2- 13.45 N8+ 2000 meetri distantsil. Märkus: Eelsõitude algus 31.08 kell 14.00 ja 01.09 kell 10.00 Autasustamine: Võitnud paatkonda autasustatakse ESL-i (vajaduse korral). "Emajõe karikaga", I, Ilja III koha saavutanud võistkonda ja Autasustamine: I, Ilja III koha saavutanud paatkondade liik­ paatkondade liikmeid ESL-i diplomiga. Esikohale tulnud paat­ meid autasustatakse Eesti meistrivõistluste kuld-, hõbe- ja kondade liikmeid autasustatakse eriauhindadega. pronksmedali ning diplomiga.

EESTI KARIKAVÕISTLUSED EESTI VÄIKESTE PAATIDE REGATT Programm: Eelsõitude algus kell 12.00 (vajaduse korral). Fi- Distants ja programm: 05. oktoobril kell 14.00 5600 meetrit: naalsõitude esimene start algab kell 14.00. M2-,Mlx,N2-jaNlx; Võistlused korraldatakse A- ja B-finaalide süsteemis. Finaal­ 06. oktoobril kell 11.00 2000 meetrit: M2-, Mix, N2-jaN1 x. võistluste (Aja B) stardiintervall on 10 minutit. Paremusjärjestus: Paatkondade paremusjärjestuse selgitab kahe distantsi (5600 + 2000 m) aegade summa . Võrdse resul­ Kell 14.00 TA2x M2x taadi korral määrab kõrgema koha 5600 m tulemus. M2- TA lx Mandaat: Toimub võistluspaigas 05. oktoobril kell 11.30 - Mlx PB+x 12.15. Stardijärjekorra loosimine kell 12.30. N2x TB2x Autasustamine: I, Ilja III koha saavutanud paatkonna liik­ N2- Nlx meid autasustatakse diplomi ja eriauhinnaga. PA2x M4- PA2- PAlx EESTI KAHEKSAPAATIDE SÜGISREGATT Autasustamine: Võitnud võistkonda autasustatakse ESL-i Distants: Meestel 5600 m, naistel, mees-ja naisveteranidel "Eesti karikaga", I, II ja III koha saavutanud võistkondi ja paat­ 3800 m. kondade liikmeid diplomiga. Esikohale tulnud paatkondade liik­ Stardiaeg: Meestel kell 13.00, naistel, mees-ja naisveteranidel meid autasustatakse ESL-i 2002. aasta karikavõitja karikaga. kell 14.30. EESTI NOORTE, JUUNIORIDE JA VETERANIDE Starditakse eraldistardist üheminutilise intervalliga. LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Mandaat: Toimub võistluspaigas kell 10.30-11.15. Stardi­ Programm: 24.08 25.08 järjekorra loosimine kell 11.30. PBlx TClx PA4+ PClx Autasustamine: Igas vanuseklassis esikoha saavutanud paat­ JUN2- Vet.M4- TA2x TC2x konna liikmeid autasustatakse mälestuslindi ja diplomiga, Ilja TA lx Vet.N4x PB2x JUMlx III koha saavutanuid - diplomiga. PA2x TA 2- TBlx JUNlx Meeste ja naiste võistlusklassis autasustatakse esikohale tul­ PA2- JUNM2x JUM2- TA4x nud paatkonda 1994. aastal reisiparvlaevaga "Estonia" huk­ TB2x PB4x PA4x P8+ kunud sõudjate mälestuseks Sõudeklubi "Pärnu" poolt keh­ PC2x PA lx testatud "Mälestuskillu" fotokoopiaga. T8+ Märkus: Eelsõitude algus kaks tundi enne esimest starti (va­ jaduse korral). 24.08 FA sõitude algus kell 16.00,25.08 FA sõitude algus kell 12.00. Sõitudevaheline intervall on 10 minutit. Autasustamine: I, Ilja III koha saavutanud paatkondade liik­ meid autasustatakse vastava vanuseklassi Eesti meistri­ võistluste kuld-, hõbe-ja pronksmedali ning diplomiga. -39-

Registreerimine: Osalevate klubide ja organisatsioonide vor­ mikohased registreerimislehed koos paatkondade registree- rimiskaartidega (täidetud masinakirjas või trükitähtedega) esi­ tatakse võistluste žüriile võistluspaigas (Sõudeklubi "Pärnu") kohe pärast Eesti karikavõistluste võitjate autasustamis- tseremoonia lõppemist (02.06). Autasustamine: Vanuseklasside iga paadiliigi I, Ilja III koha ERICH-WILHELM SEILERI JA BERNHARD LÕHMUSE saavutanuid autasustatakse diplomiga. Esikohale tulnud võist­ XV MÄLESTUSVÕISTLUSED lejaid (ühepaat) ja paatkondade (kahe-ja neljapaat) liikmeid autasustatakse Sõudeklubi "Pärnu" karikaga. Eesmärk: Sõudespordi populariseerimine, endiste sõude- Eritingimused: Võistluste korraldaja Sõudeklubi "Pärnu" ju­ sportlaste ning spordijuhtide Erich-Wilhelm Seileri ja Bern­ hatusel koos võistluste nuruga on õigus võistluste korral­ hard Lõhmuse mälestuse jäädvustamine. damise ja autasustamise korras teha muudatusi vastavalt paa­ Programm: M4-, M2x, Mix, P4-, P2x, P lx, N2x, N lx, T2xja Tlx. diliigis võistlejate (ühepaat) ja paatkondade (kahe- ja nelja­ Distants: 2000 + 2 x 500 meetrit. paat) arvule ja tulemustele. Ajakava: Võistluste algus 2000 m distantsil kell 10.00 ja 2x500 m distantsil kell 14.00. Emajõe ja Eesti karikavõistlustel toovad igas paadiliigis võist- Reglement: 2000 m distantsil korraldatakse poolfinaal- konnapunkte kõik kuus punktikohale tulnud võistlejat (paat- võistlused. Vastavalt igas paadiliigis registreeritud osavõtjate konda), kes võivad kuuluda ühe võistlustel osaleva organi­ arvule (ühepaat, paatkond) korraldatakse üks, kaks või enam satsiooni või klubi võistkonna koosseisu. poolfinaalvõistlust. Iga poolfinaali võitja pääseb finaali. Üle­ jäänud finaalikohad (6) komplekteeritakse poolfinaalides pari­ * * * maid aegu saavutanud sõudjatest (ühepaat) ja paatkondadest, Kõik üldsätetes ja võistluste juhendites määratlemata jäänud sõltumata nende kohast poolfinaalsõitudes. küsimused lahendatakse võistluspaigas Eesti Sõudeliidu, Finaalvõistlused korraldatakse 2x500 m distantsil. ESLBi hürii ja asjasthuvitatute vahel või eelnevalt võistluste Paremusjärjestus: Võistlejate (ühepaat) ja paatkondade (kahe- ettevalmistamise käigus ESL-i peasekretäri vahendusel kirja ja neljapaat) paremusjärjestuse määrab 2000 + 2x500 meetri teel (e-mail, faks) või suusõnalisel kokkuleppel, mille kohta läbimise parim koguaeg (kolme osavõistluse aegade summa). vormistatakse vastavasisuline kirjalik esildis. •40-

MÕNE LAUSEGA Eesti Olümpiakomiteel uus president

21. novembril 2001 toimus "Estonia" tegevuse valdkonnas on M. Siimann kontserdisaalis Eesti Olümpiakomitee Kaitseliidu Vanematekogu liige ja Peda­ täiskogu ja Eesti Spordi Keskliidu esin- googikaülikooli kuratooriumi liige, MTÜ dajatekogu ühine koosolek, kus valiti "Mõistuse ja südamega" esimees. EOK-i uus president ametist lahkunud Mart Siimanni on autasustatud Eesti Tiit Nuudi (1997-2001) asemele. EOK-i Riigivapi II klassi teenetemärgi ja Norra presidenditooli päris Mart Siimann. Kuningliku I klassi teeneteordeniga. Poliitika- ja sporditegelane Mart Sii­ "Eesti Sõudja" toimetus soovib uuele mann (sünd. 21.IX 1946) pärineb Pärnu­ EOK-i presidendile tegusat ja tõhusat maalt Kilingi-Nõmmelt. vabariigi spordielu juhtimist. M. Siimann lõpetas Tartu 5. Keskkooli *** (1965) ja Tartu Riikliku Ülikooli filoloo­ Samal EOK-i täis-ja ESK-i esindajateko- gia erialal psühholoogia eriprogrammi­ Koolipoisina harrastas M. Siimann gu koosolekul (21.XI 2001) otsustati ga (1971). Tartu Laste ja Noorte Spordikoolis riist­ mõlema organisatsiooni ühendamine Aastatel 1971-1975 töötas M.Sii­ võimlemist, millest saadud spordipisik alates 1. jaanuarist 2002. mann Töö- ja Juhtimise teadusliku Or­ tõi ta hiljem spordi juhtivtegelaste rida­ ganiseerimise Laboratooriumi psühho­ desse ja nimelt spordiselts "Kalevi" esi­ Eesti Sõudeliidu president Tarmo Kõuts loogi ja asejuhatajana ning Informatsioo- meheks (1996), Eesti Spordi Keskliidu valiti Eesti Olümpiakomitee Täitevkomi­ ni-Arvutuskeskuse osakonna juhataja­ aseesimeheks (1999) ja Eesti Olümpia­ tee liikmeks, peasekretär Jaan Tults Esin­ na, 1975-1982 TRÜ filosootlakateedri va­ komitee liikmeks (1999). Ühiskondliku dajate Kogu liikmeks. nemteadurina. 1982. aastast töötas M. Siimann Eesti Televisiooni korrespondendiga, prog­ rammi peadirektori asetäitjana ja peatoi­ metajana. Aastatel 1987-1989 oli M. Sii­ mann Eesti Raadio direktor, 1989-1992 Eesti Televisiooni peadirektor ja 1992- 1995 AS Reklaamitelevisiooni tegevdi­ rektor. 1995-1997 oli M. Siimann Riigikogu VIII koosseisu liige, Riigikogu Koond­ erakonna fraktsiooni esimees, 1997-1999 Eesti Vabariigi peaminister ja 1999. aas­ tast Riigikogu liige. 2001. aasta hooaja avavõistlused Tartus. Vasakult: ESL-i president Tarmo Kõuts, ESL-i peasekretär Jaan Tults ja Tartu Sõudeklubi "Aht" president Ülo Tölp.

Eesti Sõudeliidul uus peasekretär Eesti Sõudeliidu peasekretäriks sai muudatuse tõttu asus juhtima firmat Eduard Laur, vahetades sel ametipostil Adventus Solutions. välja Jaan Tultsi, kes asus täitma ESL-i Koolipoisina Pärnus tegeles E. Laur peatreeneri ja Ateena (2004) olümpiare­ aktiivselt purjespordiga. On tulnud Pämu gati projektijuhi kohustusi. noortemeistriks ja saavutanud auhinnalisi Eduard Laur sündis 24. veebruaril kohti vabariiklikel võistlustel. 2000. aastast 1967. aastal Pärnus. on E. Laur tegelenud sõudeergomeetriga E. Laur õppis Pärnu I Keskkoolis (1974- ja saavutanud sel alal auhinnalisi kohti. 1985) ja Tallinna Polütehnilise Instituudi 1991. aasta 34. Muhu väina regatil saavu­ automaatika kateedris (1985-1990) auto­ tas ta purjejahtide teises võistlusgrupis maatika ja telemehaanika erialal. purjekal "Lembitu" teise koha. E. Laur töötas Hstoplasti arvutuskes­ Eduard Laur on 2001. aastast B-lit- kuse juhatajana (1990-1998), rahvusva­ sentsi sõudekohtunik. helise kontserni Aleatel Eesti direktori­ na (1998-2002) ja kontserni struktuuri- Eesti sõudespordi 2001. aasta parimad

Parim meessõudja Jüri Jaanson, SK "Pärnu", parim naissõudja Kalli Meriste, SK "Pärnu", parim meesjuunior Tõnu Endrekson, SK "Pärnu" ja Leonid Gulov, SK "Energia", parim noormees Oleg Vinogradov, SK "Pärnu", parim neiu Sille Vaiksaar, S AK "Tartu", parim treener Sergei Gluško, SK "Energia" ja Mihkel Leppik, SK "Pärnu", parim vabatahtlik treener Igor Prosvinin, Tallinna SK, parim kohtunik Mihkel Klementsov, Tallinna SK.

ÕNNITLEME!

75 40 Erich Tamm 14. märts Marju Saks-Hein 05. jaanuar Hulda-Astrid Pentma 03. aprill Urmas Hein 02.veebruar Harald Jäetma 22. september Maire Roots-Jürgenstein 23. veebruar 65 Toomas Kasearu 04. august Rein Põldme 12. jaanuar Arvi Peet 24. august Mari Lippmaa-Ustal 09. aprill Ingrid Aija-Võsu 26. detsember Karin Tõnissoo 23. oktoober 35 60 Eduard Laur 24.veebruar Urni Nael 11. jaanuar Heli Tugedam-Kiho 02. juuni Enn Lamp 27. jaanuar Katre Zoova-Pind 07. november Toivo Ormisson 12.juuni Margit Maleva-Salk 19. november Ants Otsa 30. juuni Tatjana Gandžuk-Grigorjeva 17. august Olev Pertmann 28. september 30 Gennadi Kinko 28. oktoober Terje Spiegelberg 13.juuli 55 Raini Lelle 20. november Silva Maljuk-Ennok 11. märts Janek Peterson 26. detsember Eerik Meriste 14. juuli 25 Juho Junninen 28. august Kärt Männiku 08. veebruar Olev Remsu 01. november Mooni ka Tõrva 15. mai 45 Jarek Mäestu 25. august Tiiä Leppik-Arnemann 27. jaanuar Indrek Peterson 17. oktoober IgorProsvirnin 13.veebruar 20 Malle Ojokas 14.veebruar Karmen Sits 25. veebruar AireJuhkam-Saaler 17. august Lauri Vare 04. aprill Ingrid Tamm 17. oktoober Olga Toome 02. august Peeter Järvelaid 28. november Mari-Liis Graumann 12. august -42-

MIHKEL LEPPIK-70 Mihkel Leppik andis valjuhäälselt mär­ "Spartak" ja "Dünamo" üleliidulised ku oma ilmaletulekust 1932. aasta ok­ meistrid ja medalivõitjad, rääkimata juba toobrikuu 27. päeval. eesti meistrivõistlustest ning võistkond- Eesti sõudmisele kujunes see päev, likest võitudest vabariigi meistri-ja kari­ mil Mihkli-nimeline suhtlemisaldis, ener- kavõistlustel. giaküllane, lõbusatujuline, aasimishimu- Mihkel Leppiku elupõline armastus line krutskimeister 1949. aastal Tallinnast - sõudesport - on tema elutöö, tema au, Pärnu kolis ja tollases Jahtklubis sõud- uhkus, kuulsus ja südametunnistus. Ta mistreeningutega alustas, ajalooliseks on olnud "sportlikuks isaks" ja õpeta­ tähtsündmuseks, sest sellest päevast jaks kümmekonnale sõudjate põlvkon­ alates kuni tänaseni, ja seda tervenisti nale, kelle õpetussõnu ja juhtnööre ja­ 53 aastat järjepanu, on ta olnud Eesti gus juba praeguste sõudjate emadele- sõudespordi juures, selle spordiala esi­ isadele, vanaemadele-vanaisadele. reas. Mihkel Leppikul on kuldne põhimõ­ Mihkel Leppik alustas sõudetreenin- te: kui midagi alustada, tuleb see ette­ guid VK-SÜ "Spartaki" treeningugrupis võtmine viia korraliku lõpplahenduseni, Arnold Ebroki käe all ja Erich-Wilhelm misega 1967. aastal. Talle anti ka NSV Lii­ kui midagi meisterdada, siis tuleb sinna Seileri juhendamisel. Kaks aastat hiljem, du teenelise treeneri nimetus 1990. aas­ panna kogu südamesoojus ja käteosa­ 1951, alustas ta iseseisvat treeneritööd. tal. 1994. aasta 24. veebruaril anti Mih­ vus. Mihkel Leppik on aastatel 1952-1955 kel Leppikule Pärnu linna Vapimärk aas­ Niisugune ta on - Mihkel Leppik - tulnud kuuel korral Eesti meistriks aka­ takümnetepikkuse töö ja suurte teenete sõudja, treener, õpetaja, kasvataja, ehi­ deemilises sõudmises ja ühel korral rah- eest linna spordielu arendamisel. Kahel taja, remondimees, meisterdaja, kõik see, vapaadil. Ta on spordiühingu "Spartak" korral- 1989. ja 1990. aastal-on Mihkel millele ta on pühendanud kogu oma elu, üleliiduliste meistrivõistluste hõbemedali Leppik tunnistatud vabariigi parimaks ööpäevaderingselt, aastateringselt, ena­ omanik 1952. aastal paarisaeru kahepaa- treeneriks. ma kui poole sajandi pikkuselt. dil. Mihkel Leppiku nimekate kasvandi­ Eesti Sõudeliit ja "Eesti Sõudja" toi­ Mihkel Leppik on ehitanud Pärnu ke nimekiri on väga pikk. Sellesse mahu­ metus soovivad Mihkel Leppikule jät­ kaks sõudebaasi - "Spartaki" (1952) ja vad maailma, Euroopa, NSV Liidu meist­ kuvat edu Eesti sõudespordi edendami­ "Dünamo" (1960), ehitanud koos Arvo rid ja medaliomanikud, spordiühingute sel! Looritsaga sõudesisebasseini (1981). Kõik need kolm sõuderajatist ehitati kas Mihkel Leppiku otsesel juhtimisel ja eest­ vedamisel või praktilisel osalemisel koos sõudjatega nn. ühiskondlikus korras, kasvatades ja edendades sel viisil sõud- jatepere kollektiivsust, monoliitsust, töö­ kust, abivalmidust, oskust ja võimet igas olukorras peremeheks jääda. Just nimelt tänu niisugusele töökasvatusele on Mihkel Leppiku hoolealustest saanud tänapäeva Eestis edukad ettevõtjad, äri­ mehed, firmajuhid ja seltskonnategela­ sed. Mihkel Leppiku teeneid Eesti sõude­ spordi edendamisel on hinnatud Eesti "Merevaigust aer", Trakai, 28.-29.07.2001, MAX võitjad Indrek Peterson, And­ NSV teenelise treeneri nimetuse omista­ rei Jämsa, Tõnu Endrekson, Jarek Mäestu - Mihkel Leppiku kasvandikud. -43-

JUHAN PAALO-55

Juhan Paalo sündis 23. novembril 1947. aastal Pärnus. Juba koolipõlves vallutas spordipi- sik Juhan Paalo olemuse, oli see siis Rae­ küla Metsakombinaadi staadionil vuti ta­ gumine, võrkpalli togimine, jões või me­ res ujumine, võidujooksmine, poksimi­ ne, maadlemine, suusatamine. 1963. aasta kevadel kutsus naabri­ poiss Juho Junninen, tervenisti kolme nädala võrra vanem Juhan Paalost, ta kaasa sõudetreeningutele, kus tema esi­ meseks juhendajaks oli Asta Oidermann, kes tegi õpihimulisele mehehakatisele aeruvaldamise aabitsatõed üksipulgi selgeks ja seda niivõrd hästi, et pärast­ poole Mihkel Leppiku käe all hakkas noormehe sõudjatee aina ülesmäge mi­ Julian Paalo (paremal) oma kauaaegse paadikaaslase ja sõbra Toivo Zoovaga nema. 200J. aasta Euroopa Masters Cupil roolijata kahepaadil võidetud kuldmedali­ ga- 1966. aastal "istutati" Juhan Paalo Jüri Reimanni, Peeter Sonntaki ja Rein Põllustega kokku neljapaati. Sellest nel- 11 võitjalinti kaheksapaatide sügisrega- Kuid Juhan Paalo üksnes ei soua, japaadist sai 1960-ndate aastate teisel ja tilt, mis on sõudjate peres senini parim vaid mängib ka jalgpalli linna veteranide 1970-ndate aastate esimesel poolel va­ tulemus. Juhan Paalo võistlejatee on koondises, osaleb Pärnu meistrivõistlus­ bariigi üks parimaid ekipaaže, kelle kon­ mehe viinud Soome, Ungari ja Poola sõu- tel võrkpallis, käib korvpallitreeningutes, tosse kirjutati 1967. ja 1971. aasta NSV detrassidele. lumerikkamatel talvedel ka suusatamas. Liidu meistrivõistluste ning 1967. aasta Esimese (1966) ja viimase (1994) Ees­ Ta on osalenud ka Eesti meistrivõistlus­ Rahvaste spartakiaadi hõbemedalid. ti meistritiitli vahele mahub tervenisti 28 tel jäähokis - Audru Karusloomakasva­ Viiekümne viieseks saava mehe tee- tegusat ja töökat sõudmisaastat oma tuse meeskonnas. neteleht on aukartustäratav. Ta on võit­ vaevade, murede ja rõõmudega... Oma juubeliaastal võib Juhan Paalo nud 36 Eesti meistritiitlit, neist roolijata Suurest spordist loobununa ei ole teha rõõmu valmistava kokkuvõtte oma kahepaadil - 5, roolijaga kahepaadil - 2, Juhan Paalo aeru nurka visanud. Sõu- 39-aastasele sõudesportlase karjäärile... roolijata neljapaadil - 8, roolijaga nelja- deveteranina on tema aerulaba kündnud Eesti Sõudeliit ja "Eesti Sõudja" toi­ paadil - 7, paarisaeru neljapaadil - 2 ja Saksamaa, Hollandi, Sloveenia, Hispaa­ metus soovivad toimekale sõudevetera- kaheksapaadil -11. Ainult ühe-ja paa­ nia, Prantsusmaa veekogusid, kus on nile tegusaid ja tulemusterohkeid eluaas­ risaeru kahepaadil ei ole Juhan Paalo isiklikku auhinnakappi kogutud maailma taid! küündinud kuldmedalini. Sellele suurele Masters Cupilt 3 ja Euroopa Masters meistritiitlite arvule saab ta lisada veel Cupilt 2 kullakarvalist medalit. -44- IN MEMORIAM Erik Nigula 4.IV 1950-13.11 2002 si- ja Taksopargis autojuhina, millist kahel korral (1964 ja 1965), saades veel ametit pidas ka järgneval kolmel ajatee­ mitu hõbe-ja pronksmedalit (1965-1967). nistuse aastal Nõukogude Armees (1968- Sõudjana kujunes talle edukaks 1968. 1970). aasta, mil ta võitis Eesti noorte meistri­ Armeeteenistusele järgnesid tööaas­ tiitli roolijata kahe-ja neljapaadil. tad KS "Dünamo" sõudebaasis autoju­ Ametialane tegevus - töötamine ehi- hina (1971-1973) ja Pärnu KEK-is (1973- tusorganisatsiooni autokraana juhina - 1991), kus E. Nigula töötas pikemat aega viis Eriku sageli Pärnu maakonna eri pai­ autokraana juhina. Pärast Eesti taasise­ kadesse, mistõttu ta loobus tegevsõud- seisvumist töötas ta Pärnu KEK-i baasil misest, jätkates sõudekohtuniku rollis, moodustatud EKTO Pärnu AS-is (1991) kus talle 1975. aastal omistati vabariikli­ kuni invaliidsuspensionile jäämiseni ku kategooria sõudekohtuniku nimetus. 1997. aastal. Avala olekuga, sõbraliku ja abival­ Spordipisiku süstisid Erikusse võrk­ mina lõi Erik käed külge igale ettevõtmi­ pallurist ema, kes oli kuulunud Viljandi sele, olgu need siis korrastustööd sõu­ Erik Nigula pärines Viljandist. Tema lap­ "Spartaki" võrkpallinaiskonna põhi­ debaasis, sõudevõistluste kohtunike sepõlv ja kooliaastad möödusid aga koosseisu ja isa, kes oli Pärnu " Kalevi" kaatri motoristi amet või siis mõni muu August Jakobsoni poolt kuulsaks kirju­ jalgpallimeeskonna mängija. ühiskondlik tegevusala. tatud Vaeste-Patuste alevis - Räämal. Eriku lapsepõlvekodu asus Lina tä­ Erik Nigulaga kaotas Sõudeklubi Alghariduse sai E. Nigula Pärnu V nava jõeäärses otsas vastu "Dünamo" "Pärnu" oma liikme - alati ettevõtliku ja 8-klassilises koolis (praegu Rääma põ­ sõudebaasi ja nii osutus iseenesestmõis­ toimeka kaasvõitleja. hikool, 1957-1965), jätkates õpinguid Vil­ tetavaks, et poisi esimene kokkupuude Eesti Sõudeliit, aastakirja "Eesti jandi Maakutsekoolis (1965-1967), kus spordimaailmaga toimus just sõudebaa­ Sõudja" toimetus ja Sõudeklubi "Pärnu" omandas autoremondi lukksepa meistri- sis, kus ta treener Mihkel Leppiku käe sõudjatepere langetavad leinas pea Erik paberid ja autojuhi load. all omandas algselt roolinööri sikutaja Nigula põrmu ees ja avaldavad südam­ Pärast koolitee lõppu alustas E. Ni­ ameti, seejärel istus ka ise aeru taha. likku kaastunnet lahkunu omastele. gula oma töömeheteed Pärnu Autobus­ Roolijana tuli Erik Eesti noortemeistriks -45-

EESTI SÕUDELIIDU INFOBLOKK

Eesti Sõudeliit Regati pst. 1, 11911 Tallinn Tel. (0) 6398 675 Faks: (0) 6398 653 e-mail: estonianrowing @hot.ee Eesti Sõudeliidu juhatus President Tarmo Kõuts Eesti Kaitseväe juhataja, viitseadmiral (0) 6661 003 Viitsepresident Robert Närska Eesti Maapanga peadirektor (0) 6408 300 robert.narska ©mail.ee Viitsepresident Mihkel Klementsov Estover-Kaubanduse osakonnajuhataja (0) 5158 315 mihkel.klementsov ©estover.ee Liikmed: Peeter Allik ENIRO Eesti AS-i juhataja (0) 630 0200 peeter.allik ©eniro.ee Henn Elmet EPMU rektor (07) 313 008 [email protected] Tõnu Endrekson SK "Pärnu" tegevsõudja (0) 5693 160 Arne Graumann OÜ Longfordi direktor (043) 36 518 AS If Eesti Kindlustus 051 44573 Viljandimaa esinduse juht arne.graumann ©mail.ee Ants Kiviselg Eesti Kaitseväe personaliosakonna ülem (0) 6951 010 ants.kiviselg ©mail.ee Reet Palm SK "Kalevi" sõudetreener (044) 35 810 052 52108 matti ©estpak.ee Marian Vahuri OÜ Belfordi juhataja (0) 660 4913 belford ©online.ee Ivar Virkus In Pro&Partners nõukogu esimees (0)6461 188 056 244 414 Eesti Sõudeliidu revisjonikomisjon Esimees Jaan Vaiksaar SAK 'Tartu" juhataja 050 37554 saktartu @ online.ee Liikmed: Krista Kungla OÜ Jugenti Tartu müügiesindaja 051 77366 Ruth Vaar Viljandi SK treener 056 483 053 RUTH.SOUD ©mail.ee Eesti Sõudeliidu žürii Esimees Hugo-Herbert Artma (044) 31 788

Eesti Sõudeliidu töötajad Peasekretär Eduard Laur (0) 6398 675 051 61870 eduardlaur ©hot.ee Peatreener Jaan Tults (0) 6398 675 055 41325 [email protected] Büroo juhataja Kaia Laur (0) 6398 675 estonianrowing @hot.ee -46-

Sõudeklubid

"Aeron" 056 282 104 Tallinna SK Sõudebaasi tee 21 President Mati Villsaar 13517 Tallinn (0) 657 4864 "Aht" Ranna tee 1 President Marian Vahuri (0) 660 4913 51013 Tartu Treener Igor Prosvirnin 050 12386 (07) 334 068 President Ülo Tölp (07) 334 068 SAK "Tartu" Ranna tee 3 Treener Ülo Tölp (07) 334 068 51013 Tartu (07) 352 415 Kalev" Suur-Jõe 50B President Aksel Kivi (07) 361 111 80042 Pärnu Treener Jüri Kurul 050 67255 (044) 32 456 President Matti Killing 050 63809 Viljandi SK Ranna pst. 6 Treener Reet Palm (044) 32 456 71003 Viljandi 052 52108 President Indrek Ilves 050 11874 Treener Ruth Vaar 056 483 053 'Pärnu" Rääma 27 80039 Pärnu "Viiking" Võidu 4 (044) 43 797 20609 Narva President Margus Tammekivi (044) 31 358 President Ivan Mastakov (035) 73 504 Treener Mihkel Leppik (044) 43 797

Sõudebaasid

"Energia" Jõe 1 Tartu Linna SB Ranna tee 3 20609 Narva 51013 Tartu (035) 73 504 Juhataja Jaan Vaiksaar 050 37554 Juhataja Ivan Mastakov (035) 73 504 Treener Jüri Kurul 050 67255 Treener Valeri Osmokesku 055 28152 Tartu Ülikooli Emajõe Ranna tee 1 Sõudebaas 51013 Tartu Haabersti Vaba Aja Keskus Sõudebaasi tee 21 Juhataja Ülo Tölp (07) 334 068 Harku SB 13517 Tallinn ^u; oo/ ^oo*+ Viljandi S Ranna pst. 6 Juhataja Priit Tasane 050 20991 71003 Viljandi Juhataja 052 00454 "Kalev" Suur-Jõe 50B Treener Ruth Vaar 056 483053 80042 Pärnu (044) 38 766 Juhataja Matti Killing 050 63809 Treener Roman Lutoškin (044) 38 766

"Pärnu" Rääma 27 80039 Pärnu (044) 43 797 Juhataja Arvo Loorits 050 13609 Treenerid Tatjana Jaanson (044) 43 797 Raini Lelle (044) 43 797

Spordikoolid Vaksali 4 Narva "Energia" Võidu 4 Viljandi SK 20609 Narva 71020 Viljandi (035) 73 504 Direktor Urmas Müür (043) 33 533 Direktor Ivan Mastakov (035) 73 504 Treener Ruth Vaar 056 483053 Treener Sergei Gluško 055 11443

Pärnu "Kalev' Ringi 14A 80014 Pärnu Direktor Anu Tammik (044) 59 684 Treener Ulvi Lutoškin (044) 38 776 •47-

Toimetuselt

Austatud lugeja! Toimetus on tänulik Ülo Tölpile, Veljo Kalepile, Mihkel Klementsovile, Jaan Sinu kätte jõudis Eesti Sõudeliidu aas­ Tultsile, Jarek Mäestule, Ruth Vaarile, TOIMETUS takirja kümnes number. See on juubeli- Tõnu Endreksonile, Silver Sonntakile ja number - kokkuvõte toimetuse kümne­ veel paljudele, paljudele teistele osava aastasest tegemisest-toimetamisest, mil­ sõnaseadmise ja sisuka kaastöö eest. Peatoimetaja: lise ajajooksul oleme püüdnud olla meie Hugo-Herbert Artma spordiala eluolu vahendajaks, heites pil­ Suur-suur aitäh kõigile neile, kes võtsid Voorimehe 14, ku sõudespordi ajaloole ja käsitledes kätte sulepea, et panna paberile oma 80032 Pärnu tänapäeva probleeme. Mismoodi ja kui­ mõtted armastatud spordiala aastakirja tel. (044) 31 788 das meie ettevõtmine on õnnestunud, järjekordse numbri jaoks! Toimetuse kolleegium: see jääb Teie vaagida ja otsustada. "Eesti Sõudja" eelmise numbri edusoo­ Mihkel Klementsov Toimetus on ülimalt tänulik Eesti Sõu­ vid 2001. aastaks on täitunud. Selle tõen­ Kaia Laur diks on Jüri Jaansoni, Tõnu Endreksoni, deliidu ekspresidendile hr. Peeter Mard- Peeter Mardna Leonid Gulovi, Andrei Šilini ja Silver nale tema aastatepikkuse abi ja moraal­ Vahur Mäe Sonntaki seitsmes koht maailmameistri­ se toetuse eest, tema iga-aastaste sisse­ Jarek Mäestu võistlustel ühe- ja paarisaeru neljapaa- juhatavate, meid innustanud ja kohus­ Silver Tammik dil ning Tõnu Endreksoni ja Leonid tanud sõnade eest meie aastakirja esi­ Jaan Tults Gulovi maailmameistri kuldmedal juunio­ mesel leheküljel, mis iga kord andis toi­ Ülo Tölp metusele mõtte ja suuna "Eesti Sõudja" ride paarisaeru kahepaadil. Need olid järjekordse numbri kokkuseadmisel ja toredad saavutused, mis muutsid meid Keeletoimetaja: toimetamisel. enesekindlamaks ja sisendasid meisse Virve Pillau suure annuse optimismi tulevaste või­ Toimetusel on samuti heameel tõdeda, tude sepitsemiseks. et "Eesti Sõudja" ümber on koondunud Väljaandja: endiste ja praeguste sõudjate, funktsio­ "Eesti Sõudja" soovib kõigile oma luge­ Eesti Sõudeliit nääride ja aktivistide, sõudeelu juhtide jatele, vabariigi sõudjateperele eduroh- Regati pst. 1,11911 Tallinn ja sõudesõprade - tõsimeelsete asjast- ket ja õnnerikast 2002. aastat, tugevat tel. (0)639 8675 huvitatute ja tegijate kollektiiv, kes oma tervist ja jaksu Eesti sõudespordi eden­ faks (0) 639 8653 teadmisi ja oskusi ei ole hoidnud vaka damisel, kõikide lootuste, ootuste ja soo­ e-mail: [email protected] all, vaid nende paberile panekuga kirja­ vide täitumist! sõnas on oluliselt kaasa aidanud meie Trükk: aastakirja sisustamisele nii elava sõna Spin Press Regati pst. 1,11911 Tallinn kui ka mitmesuguse illustreeriva mater­ "Eesti Sõudja" toimetus tel. (0)639 8734 jaliga. faks (0) 6 398 733 •48-

w isu KU rui

Tervitus kontradmiral Tarmo Kõutsilt 1 SPORT-EESTI MÄRK!? 3 Peatoimetaja veerud 8 EESTI SÕUDESPORDI BIOGRAAFILINE LEKSIKON 9 EESTI SÕUDEKOHTUNIKUD 2001. AASTAL 9 JUUNIORIDE (U-23) MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL 10 VETERANID PRANTSUSMAAL 11 SÕUDMISE AJALUGU KAANTE VAHEL 13 MEIE OMA RAAMAT 14 SÕUDESPORDI AJALOO UURIMISEST JA UURIJATEST 16 Katkend Kersti Paldise loost "Esimesed hääleharjutused "esimese karjuja" rollis" 17 OXFORDI SÕUDMISEST 17 NÜÜDISAEGNE SÕUDEKESKUS TARTU 19 SOS!!! 20 SÕUDETEHNIKAST JA INVENTARIST 22 UUGU-ÄRBÄRT PAJATAB 23 NIKOLAI PIMENOV NAERAB 25 Sõudespordi ajalugu sõnas ja pildis 26 EESTI SÕUDMINE 2001 29 EESTI SÕUDMINE }2002 35 2002. aasta sõudevõistluste kalender 36 EESTI 2002. AASTA SÕUDEVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND 37 MÕNE LAUSEGA 40 Eesti sõudespordi 2001. aasta parimad 41 ÕNNITLEME! 41 MIHKEL LEPPIK-70 42 JUHAN PAALO-55 43 INMEMORIAM 44 EESTI SÕUDELIIDU INFOBLOKK 45 Toimetuselt 47

Esikaane foto: Arnold Green, Eesti Olümpiakomitee president 1989-1997 new balance J Maailmameistrivõistlused Luzernis. Paarisaeru neljapaat. Vasakult: Tõnu Endrekson, Leonid Gulov, Andrei Silin, Silver Sonntak.

"Reklaampaat". Maailmameistrivõistluste ajal demonstreerisid šveitslased 24 sõudjaga paadihiiglast.