Nr. L(IO)-2002
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Nr. l(IO)-2002 _J Sport - Eesti märk!? Meie oma raamat Oxfordi sõudmisest Nüüdisaegne sõudekeskus Tartu Sõudespordi ajalugu sõnas ja pildis Uugu-Ärbärt pajatab ... EESTI SOUDELMT ESTONIAN ROWING ASSOCIATION Infotehnoloogia ja füüsilise täiuslikkuse koostöös sünnib uus põlvkond! {Jüconceptz R a wi ISI G sõudeergomeetrid müük rent treeningprogrammid võistluste korraldamine — tagavaraosad aerud tullid Küsi lisa OÜ PENTEER • Sõudebaasi tee 21. Tallinn 13517 F*EI<tfTEEFt •Tel/faks (0)609 6265 Meie paneme Su lendama •< EESTI SOUDJA Eesti Sõudeliidu teataja nr 1 (10), 2002 Tervitus kontradmiral Tarmo Kõutsilt had kipuvad tahes-tahtmata ununema. les laenatud ja poolkatkiste aerudega, Inimmälu on juba kord säärane ülekoh mis enne lõpujoont purunesid. Venemaa tune, et tahab mäletada ainult parimat, esindaja protest, milles nõuti sõidu kor vaid kõige kirkamaid hetki. damist, jäeti rahuldamata. Kuusik jäi koos Olümpiamedal võib olla just see võ- kanadalase Butleriga jagama kolmandat luvits, mis aitab spordiala populariseeri kohta, kuid pronksmedalit välja ei antud. da paremini kui ükskõik kui kallis ja hästi Täna on meil eeldused eduks olemas. tehtud reklaamikampaania. Eelmisel aastal õnnestus meil tipp Medal tooks sõudmise juurde roh konkurentsis esimene katse uue paaris- kem noori - meie baasidesse Pärnus, aeru neljapaadiga. Kvartett Gulov-Šilin- Narvas ja Tartus - ning annaks sõudmi Endrekson-Sonntak saavutas MM-il sele laiema kandepinna, mis lubaks oma hinnatava seitsmenda koha, kuigi nelik korda tõusta sõudmise püramiidil Olüm- ei olnud pikalt ja põhjalikult kokku har pose kõrgustesse. Igast noorest sõud- jutanud. Noorte atleetide säärane edu jast ei peagi sirguma tippatleeti. Tähtis toidab lootusi. on, et noored harjuksid spordist ja just Küllalt on püssirohtu sarvedes, jak sõudmisest lugu pidama. Rahval on vaja su ja tahet ka eksmaailmameister Jüri Sõudjad! Aasta 2002 peab kujunema eeskätt vun terveid mehi ja naisi.. Sõudmisel kui spor Jaansonil. damendi rajamise aastaks 2004. aasta dialal aga asjatundlikke pealtvaatajaid, Eelduste eduks valamiseks tuleb meil suveolümpiamängudeks Ateenas. Me fänne ja sponsoreid. kõigil koos kõvasti tööd teha. Usun, et peame koos Teiega olema suutelised Seni on vaid üks kord, 1976. aastal Ateenas läheb meil hästi. Kui me ise muutma oma organisatsioon veelgi Montrealis, suutnud Raul Arnemann seda väga tahame ja oma edu nimel pin- moodsamaks ja tõhusamaks. See on edu ainsa Eestimaalt pärit mehena NSVL gutame nagu üks mees ühes paadis. Teie pant ning seepärast olemegi alustamas oma olümpiaprojekti. Meil ei saa kerge koondises olümpiapronksini jõuda. pühendumine, asjatundlikkus ja mees- olema, aga olümpiamedali nimel tasub ja Tõsi küll, juba esimesel kaasaaegsel konnatunne paneb paadid veel lenda tuleb pingutada. olümpial 1896. aastal Ateenas oli USA ma. Olümpiamedal on see, mis teeb sport värvides kohal Eesti päritolu sõudja Mina usun Eesti sõudjatesse, tree lase suureks. Loomulikult on ülioluline Hermann Lerchenbaum, ent toona jäi neritesse ja mänedžeridesse. iga tiitlivõistlus ning iga tippkonkurent võistlus ära. Soovin kõigile jõudu ja visadust sis saavutatud koht, ent olümpiakuld on Medalivõidule on Eestimaa meestest vundamendi rajamise aastaks! vaieldamatult ihaldatuim kõikidest tro lähedal olnud veel Venemaa eest võis feedest. Iga endast lugupidav kodanik telnud sõudja H.-M. Kuusik, kes jõudis Eesti Sõudeliidu president Kontradmiral teab peast oma riigi olümpiavõitjaid, iga Stockholmi olümpial 1912 välja poolfi Tarmo Kõuts spordisõber olümpiamedaliste. Tiitlivõi naali, kus kaotas 1,5 sekundiga belgla dud ja neljandad või kaheksandad ko sele Polydore Veirmanile. Kuusik võist /* ' EEgW N RAHVUSRAAMATUKOGU -2- "Eesti Sõudjal" on põhjust juubeldada. Trükivalgust nägi aastakirja kümnes number. -• -3- SPORT- EESTI MÄRK!? Arnold Green, Eesti Olümpiakomitee president 1989-1997 Eesti sport on oma sajandivanuste tra Järgneva kahekümne iseseisvuse Paljud endised tippsportlased - kerge ditsioonidega etendanud olulist osa Eesti aasta jooksul toodi olümpiamängudelt jõustiklased Raivo Armi ja Eugen Pii rahvuse ja riigi arengus. On märkimisväär medaleid, küll kulda, hõbedat ja pronksi sang, korvpallurid Ilmar Kullam ja Jaros- ne, et juba rahvuslikul ärkamisajal leidis lav Dudkin, maadlejad Johannes Kaubi, kehakultuur ja sport äramärkimist. Meie maadluses, tõstmises ja poksis. Seda ärkamisaja rahvavalgustaja Carl Robert edukat esinemist kroonis Kristjan Palu Boris Sülluste ja August Tähnas ning Jakobson pidas vajalikuks oma "Kooli salu kahekordne olümpiavõit Berliinis. tennisistid Evald Kree ja Ottomar Alas, Lugemise raamatus", juba enne olümpia Nagu näeme, domineerisid sel ajal pea kes olid lõpetanud Moskva Kehakultuu mängude taassündi, olümpismi põhimõ miselt raskejõustiku alad. See oli ka sea ri Keskinstituudi, olid alusepanijaks oma tetele tähelepanu juhtida. Et antiikolüm- duspärane, sest neil aladel olid suured spordialade arengule. Neile lisandusid piamängude tutvustamine kooli lugemis eeskujud ja pikaajalised traditsioonid. Punaarmee Eesti Laskurkorpusest demo raamatus aset leidis, kõneleb sellest, et Jakobson pidas vajalikuks eeskätt noor Kuid samas andis endast märku ka ker biliseeritud sportlased ja spordiorgani- soo hulgas kehalisi harjutusi väärtusta gejõustik ja selle üks treeninguala - saatorid Fred Kudu, Friedrich Issak, Vel da. Oluline on märkida, et samas rõhutas kümnevõistlus. Eespool oli juba märgi lo Kaaristo, Ademar Jürlau, Heino Mik- ta ka vaimse ja füüsilise arengu kooslust tud Jüri Lossmani hõbemedali võit ma kin, Eli Kaldmaa, Ervin Rätsep jt. antiikolümpiamängudel. "Aga mitte üksi ratonijooksus Antverpenis. Aleksander Kuivõrd Nõukogude Liidus muutus ihu-rarnmu ei haritud nendel mängudel. Klumberg-Kolmpereoli 1920. aastal pu sport poliitikute käes vahendiks, mille Kes nelja aasta sees mõne suure vaimu töö oli loonud, pani ta siin koosoleva rustanud norralase L0vlandi nimel ole kaudu riigile populaarsust võita, siis rahva ette. " Nii rõhutas Jakobson olüm va maailmarekordi kümnevõistluses. pööras riik ka küllaldast tähelepanu spor pismi olemust. Kahjuks pidi ta haiguse tõttu Antver di ja sealhulgas ka tippspordi arendami Kui nüüd minna eesti spordiliikumise penis kümnevõistluse katkestama, kuid sele. Tippsportlased koondati Nõukogu algaastate juurde, siis näeme, et meie spor Pariisis 1924. aastal võitis ta pronksme de Liidu koondisesse, kus neid spetsiaal di üks suurkujudest Georg Lurich oli oma dali, pannes aluse meie kümnevõistle selt korraldatud treeninglaagrites pari vaimse ja füüsilise jõu koosluse suure jate edaspidisele esinemisele. Kolmpe mate treenerite juhendamisel ette valmis päraseks kehastuseks. Ka teine tolle aja rele järgnesid Heino Lipp, Uno Palu, tati. Tegelikult olid nad professionaal järgu suurkuju Georg Hackenschmidt sai Rein Aun, Valter Külvet ja lõpuks Erki sed sportlased. Noortele oli loodud ula tuntuks kui filosoof, mitmete raamatute Nool kuldmedali võiduga Sidney olüm tuslik spordikoolide võrk ning spetsiaal autor. Eesti jõumeeste Lurichi, Abergi ja piamängudel. sed spordikallakuga internaatkoolid, mis Hackenschmidt eeskujul tekkisid, seda Nendel jõudu, vastupidavust ja mit olid täielikult riiklikul ülalpidamisel. Kogu küll veel vene tsaarivõimu tingimustes, mekülgsust nõudvatel spordialadel on süsteem oli suunatud tippsportlaste esimesed atleetklubid ja spordikoolid, kus meie sportlastel kõige rohkem saavutu forsseeritud ettevalmistamisele. pandi alus meie spordielu arengule. si kogu meie spordiajaloo jooksul. Rahva hulgas oli kehalise kasvatuse Esimene olümpiamedal tuli 1912. aas Eesti iseseisvuse perioodile järgne arendamiseks loodud "Valmis tööks ja tal Stockholmist, kus Martin Klein võitis va ligikaudu viiskümmend aastat Nõu Nõukogude Liidu kaitseks" (VTK) spor- hõbemedali ajaloolises maadlusmatšis kogude Liidu okupatsiooni all kulgenud dialaste normatiivide täitmise süsteem. soomlase Kolehmaineniga, mis kestis spordielu oli küllaltki vastuolude rikas. Korraldati massilisi (poolsunduslikke) üksteist tundi ja nelikümmend minutit. Kogu spordielu oli allutatud Moskvast jooksukrosse. Nõukogude Liidu rahvas Seda päevapikkust rassimist pealt vaa tulnud korraldustele. Eesti kaotas õigu te spartakiaadid stimuleerisid spordi danud maadluskuulsus Aleksander Aberg se otsustele välissuhetele, kaasa arva arendamist liiduvabariikides. ütles: "See oli sportlase vastupidavuse tud riikidevahelised maavõistlused. Selle süsteemi läbisid ka Eesti sport ja võidutahte ületamatu näide." Rida paremaid sportlasi langes nõuko lased. Kuivõrd Nõukogude Liidus oli Kui Eesti sportlased esmakordselt gude võimu repressiooni ohvriks. Osa spordi tase küllaltki kõrge, siis nõudis 1920. aastal Antverpenis juba Eesti riigi aga oli lahkunud läände, nende hulgas paremikku jõudmine suuri jõupingutusi. nimel võistlesid, saavutasid Alfred Neu sellised tippsportlased, nagu Jüri Loss Seejuures tuli arvestada asjaoluga, et kui land kuld-ja Alfred Schmidt (Sillak) hõ man, Arnold Viiding, Aleksander Kreek, tipus oli mitu võrdvõimelist sportlast, bemedali tõstmises ning Jüri Lossman Elmar Rähn jt. siis eelistati välisvõistlustele saatmisel hõbemedali maratonijooksus. Kuid eesti spordielu arenes edasi. eeskätt vene rahvusest sportlasi. Kuju- -4- kaks näiteks selle kohta oli Johannes de ajal rahvusliku kultuuri oluline osa. tähtsusega on ka töö järelkasvuga, noor Kotkase varumeheks jätmine Melbour Nii nagu laulupeod hoidsid ülal rahvus tele harjutamiseks vajalike võimaluste ne'i olümpiamängudel, vaatamata selle likku vaimsust,