AUSTRALIAN ESTONIAN NEWSPAPER “OUR HOME” Nr 6 (3108) LXV AASTAKÄIK Post Printed Post Approved PP 231335/00058 Kolmapäev, 27. märts 2013 Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset - esikoht Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja hõbe Maailmakarika sarja esimesel etapil

Eesti tippsõudjad ja võistlesid Matti Killing: Enamusel on va- eelmine nädal külje all Penrithis. Neljapaadil olid nuses 13-14 viimane ja õigem nad Pekingi Olümpiamängudel üheksandad ja Londonis aeg. Kui enne on teiste alade- ga tegeletud, siis see annab ka neljandad. Läinud septembris krooniti nad aga Euroopa hea baasi. On ka erandeid, nagu meistriks. Seekord mindi võistlustulle kahepaadil. Kaspar, keda on peaaegu luti- Austraalia lahtistel meistrivõistlusetel tuli tandem Taim- pudeliga paadi juurde toodud soo-Raja esimeseks ja Maailmakarika sarja esimesel ja selliseid näiteid, kes on alus- tanud ülikoolis ning jõudnud etapil tuldi Uus-Meremaa järel teiseks. Eestlanna Kaisa maailmatasemele ja olümpia- Pajusalu sai viienda koha, kuid võttis Penrithist kaasa medalini. Kõik oleneb olukor- elu esimesed maailmakarika punktid. rast. Kas treeningute ja võistlus- Austraalia lahtised meistri- Kuidas Penrith on meeldinud te kõrvalt on Teil olnud mahti võistlused ja MK-sari Sydneys treeningpaigana? Sydneys ja Penrithis ringi vaa- avavad uue sõudmise hooaja, Matti Killing, treener: Väga data. Mis mulje on need pai- mis tundega lähete uuele hoo- normaalne koht. Nagu ma olen gad jätnud? ajale vastu? Kuidas vorm on? ka Eestimaale sõnumeid saat- Matti Killing: Põgusalt küll. Kaspar Taimsoo: Väga hea nud. Jõgi meenutab Pärnu jõge. Sõudjad Kaspar Taimsoo ja Allar Raja võitsid Austraalia lahtistel meis- Saabudes ootas meid väike ül- tundega läheme uuele hooaja- Vool meenutab Emajõge. Sillad trivõistlustel paarisaerulisel kahepaadil esikoha. Eesti paatkond sai latus. Paadid, mis pidid kohal le vastu. Oleme neljapaadi va- on nagu Pärnuski - kaks silda. finaalis kirja aja 6.22,26 ja edestas teiseks tulnud austraallasi Fer- olema, jäid päeva hiljaks ja siis hetanud jälle kahepaadi vastu, Väga mõnus ja rahulik koht. gus Pragnelli ja Daniel Noonanit 6,14 sekundiga. Kolmandaks tulid tekkisid probleemid tollitööta- vana kamp on jälle koos. Isikli- Kõige tähtsam on see, et ko- samuti kohalikud mehed Chris Anderson ja Jordan Smith (+9,46). jaga, kes konteinereid avab. Nii kult loodan, et eelmine hoo- haliku klubi inimesed on väga Foto: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com jäigi meil mõni päev aega Syd- aeg andis meile päris palju uut sõbralikud. Nad on meile vastu neyga tutvumiseks. Sportlased ei saagi kunagi sellist pilti nagu energiat ja hingamist. Tahaksin tulnud ja leidnud aerud (Allar Matti Killing: Mitte võimatu, Vahepeal suuska ja muud asja. turist. Meie oma töö on ikka kõi- loota, et asjad lähevad tõusvalt Raja ja Kaspar Taimsoo pidid aga siin tuleb hooaegasid võtta Saab, aga mitte nii mõnusalt ge tähtsam. Mõnusalt sai siiski ülesmäge. Vorm on muidugi Austraalias läbi ajama võõras- erinevalt ja ülesandeid püstita- nagu kliimas, kus, kui tuleb aega veedetud linnas, rannas ja väga hea. te aerudega, sest nende enda da ka erinevalt. On ka selliseid tahtmine peale, siis sõuad. Ees- paraadidel. Varem olete sõitnud nelja- aerud ei mahtunud lennukisse aegu, kus MM peetakse hilis- timaal novembrist aprilli algu- paadil, miks te nüüd kahepaa- - toim) ning aidanud paatide sügisel, näiteks kui olime mõni seni ikka sõuda suurt ei saa. Meie Kodu tänab Triinu Raja- di kasuks otsustasite? transpordiga. Kui meil finantse salu, tänu kellele intervjuu eesti aasta tagasi Uus-Meremaal Kui vanalt tuleb sõudmisega jagub, siis loodame ka järgmine sportlastega sai võimalikuks! Kaspar Taimsoo: Põhiline Karapiro järvel. Siis sai talvel tegelema hakata, et tippu jõu- aasta siin olla ja MK-l osaleda. põhjus oli Tõnu Endreksoni suusatada. Aga Olümpiaga läks da? Aale Kask-Ong soov sõita ühepaadil ja selle Kui kerge on Eesti kliimas, jälle nii, et jaanuarikuust alates võimaluse talle ka leidsime. kus talvel naljalt vee peale ei tuli usinasti Hispaanias vee peal Allar Raja Sellest tulenevalt on neljapaat saa, sõudmisega olümpiatase- käia. Praktiliselt iga kuu sai seal lagunenud. mel tegelda? kaks ja pool nädalat veedetud. Igapäevaselt töötad Põhja Politseiperfektuuris. Kui kerge on politseitööd ja tippsporti ühildada? Allar Raja: Kuna haridustee sai valitud Sisekaitseakadeemia ja politsei kõrgharidus, siis peale kooli lõppu oleks kena sinna ka tööle asuda. Tänu Põhja politseiperfektile Elmar Vaherile, kes võimaldab mul neid kahte asja ühildada, saan ära teha oma tree- ninglaagrid ja võistlused. Kirjas olen põhjaperfektuuri konvoi teenistuses väikse töökoormusega, mida saab nihutada, et need kaks asja ära mahuks. Olen Eestis üks väheseid sportlasi, keda süs- teem toetab niipalju, et saan ka tippsporti teha. Ühel päeval kui tippspordiga on kõik, siis lähen põhikohaga politseisse tööle, aga vahepeal hoian end toimuvaga kursis. Peate koos Kaspar Taimsooga oma tegemistest ka blogi, kust tekkis mõte blogi pidada ja kuidas blogi elab? Või olete face- booki kolinud? Allar Raja: Vaatasime, mis teised teevad ja esialgne idee oli teha fotoblogi. Kuna Kaspar on IT ja arvuti peale vähe käpp ka, siis panime blogi püsti ja hakkasime sinna pilte lisama ning vaikselt tekkis ka juttu juurde. Nii ta läks. Eks ta nüüd ole rohkem kolinud Facebooki, aga plaanis on ka elustada blogilehekülg. Saime palju klikke ja endalegi oli see kalendri eest, kust vaadata, mis oli aas- ta jooksul juhtunud. Mitte vaid kaasaelajatele, vaid ka iseendale. Foto: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com Tore meenutada. 2 “MEIE KODU” 27. märts 2013 Eesti suursaadik Uus-Meremaal andis üle volikirja

Eesti suursaadik Uus-Me- ka ELi ja Uus-Meremaa laiemast aastani. Aastatel 1996-2000 oli remaal Andres Unga andis koostööst,“ lisas Unga. Unga Eesti suursaadik Rootsis 20. märtsil Uus-Meremaa Kindralkuberner Matepa- ning seejärel töötas ta välismi- kindralkubernerile Jeremiah rae märkis kohtumisel, et nisteeriumi personaliosakonna Mateparae’le üle oma volikir- Eesti ja Uus-Meremaa on mõ- peadirektorina. Aastatel 2003- ja. Suursaadik Unga resideerib lemad riigid, kes on avatud 2007 oli Andres Unga Eesti Tallinnas. uuendustele ja majanduse suursaadik Kreekas. Aastatel 2004-2007 oli ta Eesti mittere- Volikirjade ülendamise tsere- liberaliseerimisele. Samuti sideeriv suursaadik Küprosel mooniale järgnenud vestluses väärtustatakse koostööd rah- ja aastatel 2003-2008 mittere- kõnelesid suursaadik Andres vusvahelistes organisatsiooni- sideeriv suursaadik Armeenias. Unga ja Uus-Meremaa kindral- des ja -kaubandussüsteemides, Aastatel 2007-2012 oli Unga kuberner Jeremiah Mateparae kus püütakse edendada õigus- Eesti suursaadik Hiinas. Aastatel Eesti ning Uus-Meremaa kahe- riigi, demokraatliku valitsemi- 2008-2012 oli ta ka Eesti mitte- poolsetest suhetest. Suursaadik se, rahvusvahelise julgeoleku resideeriv suursaadik Vietnamis Unga sõnul on riikidevahelised ja inimõiguste arengut. Eesti ja Eesti suursaadik Uus-Meremaal Andres Unga ja Uus-Meremaa ja aastatel 2010-2012 mittere- suhted probleemideta ja üks- Uus-Meremaa teevad koostööd kindralkuberner Jeremiah Mateparae. Foto: välisministeerium sideeriv suursaadik Lõuna-Ko- teist mõistvad. „Samas aitaks rahu ja julgeoleku kindlustami- reas. kahepoolsete suhete arengule seks Afganistanis. loovad selleks hea eelduse. arengusse. Alates 2009. aastast on Unga kaasa suurem tähelepanu ma- Samuti kinnitas kindralkuber- Eesti suursaadik märkis kohtu- Suursaadik Unga andis koh- Eesti mitteresideeriv suursaadik janduslikule ja tehnoloogilisele ner, et maailma ees täna seisvad misel ka seda, et Uus-Meremaa tumisel edasi ka president Too- Tais. Alates käesolevast aastast koostööle, samuti kultuurikoos- väljakutsed loovad võimalu- sai 20. sajandi keerulistel aega- mas Hendrik Ilvese tervitused ja on ta ka Eesti suursaadik In- töö ning teineteise rikkaliku kul- se uute koostöövaldkondade del koduks ka paljudele eest- head soovid nii kindralkuberne- doneesias. President Toomas tuuripärandi parem tundmine,“ jaoks. Eestis asuv NATO küber- lastele, kes Teise maailmasõja rile kui Uus-Meremaa rahvale. Hendrik Ilves on Andres Unga märkis ta. kaitsekeskus on Uus-Meremaa ja okupatsioonide eest olid Andres Unga sündis 29. aprillil nimetanud mitteresideerivaks Rääkides riikidevahelisest jaoks hea võimalus tihenda- sunnitud Euroopast lahkuma. 1966. aastal Viljandis. 1991. aas- suursaadikuks ka Singapuri, rahvusvahelisest koostööst sõ- da küberkaitsealast koostööd. „Tänaseks on Eestiga seotud tal lõpetas ta Tallinna Tehnika- Malaisiasse ja Austraaliasse. nas suursaadik, et nii Eesti kui Uus-Meremaa oleks huvitatud inimeste arv Uus-Meremaal kas- ülikooli ja ka Eesti Diplomaatide Uus-Meremaa on pühendunud ka kahepoolsete kaubandus- ja vanud tuhandetesse,“ märkis Kooli. Pärast ülikooli lõpetamist Suursaadik Andres Unga on rahu, julgeoleku ja õiglase de- majandussidemete tihendami- Unga. Suursaadik lisas, et Eesti asus Unga tööle välisministee- abielus ja kahe lapse isa. Unga mokraatliku ühiskonnakorra sest. Eesti toimiv ja tugev ma- kogukond on Uus-Meremaal riumi protokolliosakonda ning räägib inglise, vene ja rootsi toetamisele. „Euroopa Liidu liik- jandus ning tihedad sidemed hinnatud tema panuse eest riigi töötas seal juhataja asetäitja, keelt. mesriigina on Eesti huvitatud Balti riikide ja Põhjanaabritega ühiskondlikku ja majanduslikku juhataja ja peadirektorina 1996. Välisministeeriumi pressiosakond

VIIDO VEERG Eesti Kaitseväe Orkestrist

Sain kutse Eesti Kaitseväe pärast on väga kena, kui mõni valmis kohale tulema. Mina olin ametiühing sekkub ja tuleb ini- Orkestri taasloomise 20. aas- vana sõber, nagu kolonelleit- ka see, kes viis nad kokku Pee- meste kaitsele, et nad end lõhki tapäeva kontserdile nant Peeter Saan, mind veel ter Saaniga. Sellest kokkusaa- ei tõmbaks nii kõvasti tööd te- kontserdisaalis 16. märtsil ja meeles peab. misest kasvas välja nende ühine hes. Ja kui nad enam nii kõvasti sellele järgnenud vastuvõtule Omal ajal, kui ma olin New ettevõtmine ‒ muusikakassett ei raba, kas siis nende kvaliteet Estonia Sinises saalis. Yorgi Eesti Maja mänedžer, oli „Anna mulle suud, härra seer- langeb? Vastuseks on Ameeri- sant!“. Hiljem anti sellest välja kas väga tuntud anekdoot. Kü- Kaitseväe orkester taasloodi mul võimalus võtta vastu mit- ka CD. Kasseti ja CD ümbrised simusele, mida teha, et pääseda 1. veebruaril 1993. aastal. Esi- meid gruppe, kes tulid Eestist. on minu kujundatud. Carnegie Halli, kõige tuntumas- mest koolitust jagasid eksper- Peeter Saan. Üks neist oli Tõnu Kilgas koos se kontserdisaali New Yorgis, did Rootsi ja Soome sõjaväe- Foto: Boris Mäemets Katrin Karisma ja Urmas Latti- Pärast seda, kui kindral Ein- orkestritest. Soome kaitsevägi kasega, kes tulid esinema see- seln pani mind ühte tuppa Heli on vastuseks: „Harjuta!“ kinkis orkestrile üle neljaküm- on kolonelleitnant Peeter Saan, nioridele. Tookord oli mul või- Suvistega, sain ma tuttavaks ka Õnneks on täna olukord muu- ne muusikainstrumendi. Prae- tseremooniadirigent on kolo- malus tutvustada Urmast Mark Heli venna Väino Puura ja tema tunud. Ja Eesti Kaitseväe Orkes- gu mängivad lisaks 40 profes- nelleitnant Indrek Toompere. Kostabile, kes viis Urmase ka abikaasa Sirjega. Varsti laulsid ter pole midagi kaotanud oma sionaalsele sõjaväemuusikule oma galeriisse Sohos. Oli aas- nemadki kaitseväe orkestri saa- 16. märtsi kontserdi kavas oli professionaalsuses selle läbi, orkestris ka 15 muusikust aja- ta 1994. Kui ma esimest korda tel. muusikat Heino Ellerilt, Richard et muusikud ei pea enam nii- teenijat. Kaitseväe orkester kohtusin Eesti Majas New Yorgis Ma mäletan, kui vaimustatud Wagnerilt ja Leonard Bernstei- moodi ennastunustavalt tööd kindlustab muusikaga riiklikke kindral Einselniga, kutsus ta mu ma olin, kui esimest korda kuul- nilt. Kontsert oli suurepära- rabama. Küllap on siin kõige ja sõjaväelisi tseremooniaid. Eestisse Kaitseväe Peastaapi. sin kaitseväe orkestrit. Kuna ne. Selle esimene osa lõppes suurem teene Peeter Saanil, Kõrvuti marsi- ja kontsertmuu- Võtsin selle kutse vastu. See oli raha oli tol ajal väga vähe, siis „Tannhäuseriga“, laulsid RAM-i kes on orkestrit juhtinud selle sikaga on orkestri repertuaaris novembris 1994 ja veebruaris mängisid peaaegu kõik pillime- meeskoor ja solist. See oli nii algusest saadik. Kuulsin ka, et ka meeleolumuusikat, ja mui- 1995 olin ma juba Tallinnas hed ka mingis teises orkestris, võimas, et arvasin algul, et see orkestri koosseis on olnud väga dugi vigurmarssimisprogramm Narva maanteel majas nr 8, kus ka ööklubides. Katrin, Tõnu, oleks sobinud kontserdi finaa- stabiilne. ehk tattoo. Orkestri esinemiste tookord asus Eesti Kaitseväe Sirje ja Väino aga laulsid õhtuti liks. Ja ometi oli kontserdi teine arv küünib aastas 200-ni. Esi- Peastaap. Estonias, neid kutsuti ka pidu- On hea teada, et mõni asi siin netud on ka rahvusvahelistel osa isegi veel parem, kui mängi- Mulle meeldib asju organi- dele, pulmadesse ja muudele ilmas läheb ajaga paremaks festivalidel USA-s, Kanadas, ti popurriid Queeni loomingust. seerida. Alati, kui mul läks vaja tähtpäevadele esinema. Mõtle- nagu hea vein. Venemaal ja paljudes Euroopa Mulle ei tule maale Kurenur- Tõnu, Katrini või Urmase abi sin, kui kaua niisugune asi kesta riikides. Orkestri peadirigent messe just palju kutseid, see- mingil üritusel, olid nad kohe võib. Kui kaua läheb aega, et Viido Polikarpus Rootsi eestlaste ajalehte ähvardab sulgemine misel on jäänud kasutamata.» Rootsis elavate eestlaste aja- «Momendil ei tähenda asja- lehte Eesti Päevaleht ähvardab olu, et lehetellijate arv on lan- sulgemine, sest tellijaid pole genud alla nõutud piiri veel ilm- piisavalt. tingimata lehe kinnipanekut. Eesti Päevalehe juhatuse esi- Riigipoolse toetuse saamiseks mees Matti Anniko kirjutas aja- hetellijat, et leht üldse ilmumist lehetellijate arv langenud alla- «Sulgemine toimub vastavalt on vaja, et aasta keskmine lehe- lehe Facebooki’i lehel, et Eesti jätkaks. poole riigipoolse toetuse saa- normidele ja Rootsi seadus- tellijate arv oleks üle piiri. Seega Päevaleht saab Rootsi riigilt «Käesoleval, 2013. aastal, on mise määra,» kirjutas Anniko ja andlusele. Personalile peab on meil veidi aega, et kindlusta- rahalist toetust, kuid selle saa- Eesti Päevaleht saanud toetust, lisas, et olukord on kriitiline. töölepingu lõppemisest teada da Eesti Päevalehe väljaandmi- mine on otseselt seotud leh- kuid seda saadi väga väikese Kui leht ei saa enne suve vähe- andma 2013. aasta juunis. Kõik se jätkumine - tähtajaks 1. juu- tellijate arvuga ning praegu on marginaaliga. Vahepealsel ajal, malt 50 uut tellijat, siis pannak- lehetellijad saavad tagasi oma ni,» selgitas Anniko. vaja juurde vähemalt 50 uut le- aasta algusest alates, on aga se leht 2013. aasta lõpus kinni. tellimisrahad, mis lehe lõpeta- Postimees

“MEIE KODU” 27. märts 2013 3

Lühiuudised Lühiuudised President Ilves: Euroopa-vastane populism Lühiuudised võib hakata mõjutama valitsuste poliitikat ❖ Tallinna siselinna kalmistul eelmisel aastal liiklussurmade mälestati 69 aastat tagasi aset ka seni vastutustundlikus Põhja-Euroopas hulgaga miljoni elaniku kohta leidnud märtsipommitamise 18. kohal. ohvreid. Järgmisel aastal, kui Maineka välis- ja julgeoleku- tu enam valitsuste otsustega ❖ 20. märtsil kell 13.02 algas sellest traagilisest sündmusest poliitika konverentsi Brussels pakkuda tagatisi riikidele, kes astronoomiline kevad, mis tä- täitub 70 aastat, on muinsus- Forum 2013 avapäeval esines ühiselt kokku lepitud reeglitest hendab ühtlasi, et valget aega kaitse seltsil kavas korraldada ka president Toomas Hend- kinni ei pea,“ ütles president Il- on rohkem kui pimedat. Tartu üritusi Harju tänaval ja ekspo- rik Ilves, kes osales arutelus ves. observatooriumi andmeil tõu- neerida näitustel materjale nii Euroopa majanduskriisi ning “Euroopa-vastasel populismil sis päike täna (20.03 - toim.) kell linnamuuseumi kui ka pommi- Põhja- ja Lõuna-Euroopa kul- on Põhja-Euroopas rohkem või- 6.14 ja loojub 18.28. tamise üle elanud linlaste kogu- tuuriliste erinevuste teemal. mu kui adutakse,” sõnas ta. “Ka ❖ Rootsi pank SEB hoiatas, dest. Kuna tasakaalustatud majan- siis, kui populistlikud liikumised et Eesti suurimaks makroma- ❖ Tallinna raekojas tähista- dusega riigid kipuvad kuulu- ei pääse valitsusse, võivad nad janduslikuks probleemiks on ti helilooja ja publitsisti Valter ma põhjamaisesse, luterlikku poliitikat oluliselt mõjutada ja tõusnud kasvav väljaränne. Ojakääru 90. sünnipäeva kont- kultuuriruumi, siis kas majan- teha normaalse poliitilise otsus- SEB märkis ülevaates Eastern serdiga tema muusikast. duskriis peegeldab tsivilisatsi- tamise võimatuks.” European Outlook, et möödu- ❖ Taasiseseisvumise järgse oonide vahelist erinevust, küsiti “Euroopal läheb hästi seni, nud aastal lahkus riigist 10 900 statistika järgi on Eestist lah- konverentsil esinejatelt. kuni suured erakonnad Euroo- inimest ehk koguni 4600 võrra kunud 200 000 inimest, kuid President Ilvese sõnul ei näita pa Liidu liikmesriikides on pea- enam kui varasemal aastal. eestlasi on neist umbes 40 000, Euroopa riikide majanduse eri- miselt euroopameelsed. Aga ❖ President Toomas Hendrik ütles Tartu ülikooli rahvastiku- nev seisukord niivõrd põhja ja muret teeb see, et Euroopa-vas- Ilves osaleb Soome peaministri ja linnageograafia professor Tiit lõuna vahelist kulturilist lõhet, tased meeleolud on hakanud Jyrki Kataineni kutsel Lapimaal Tammaru. Põhiosa väljarända- vaid siin peegeldub ka Lääne- kasvama ka suurte erakondade toimuval Euroopa liidrite kõr- jatest annavad teised rahvused, Euroopa varasem kõrk suhtu- sees,” ütles president Ilves. “Kui getasemelisel mitteametlikul peamiselt venelased. mine Ida-Euroopasse. esile kerkivad uued, noored kohtumisel. Kolme päeva jook- ❖ Soomes karistust kandva- erakonnad on praegustest eu- sul arutatakse vabas õhkkonnas „Kui Ida-Euroopa riigid ‒ näi- roopavastasemad, siis on meil te välismaalaste seas on kõige teks Läti, Eesti, Leedu, Poola Euroopa Liidu tuleviku ja Euroo- rohkem Eesti päritolu isikuid - 10-15 aasta pärast tõsine prob- pa majandusprobleemide üle. ‒ on täitnud reeglid ja teinud leem.” President Toomas Hendrik Ilves 456st 123. kõik, et aidata teisi, kohtab ❖ Estonian Airi käive oli 2012. Kultuurilised erinevused ei osales Brussels Forum 2013 ❖ Töötukassas arvel olevate mõnel pool Euroopas endiselt aastal 91,5 miljonit eurot, jook- tähenda, et ühiste lahenduste online-otseülekandes. töötute arv kasvas veebruaris kartlikku muret ida-eurooplaste sev kahjum moodustas sellest leidmine oleks võimatu, tõdes Foto: president.ee 1095 võrra 43 871-ni, mis moo- pärast,“ nentis Eesti riigipea. rohkem kui kolmandiku. Eesti riigipea, kelle sõnul vajab dustab tööealisest elanikkon- Ta rõhutas, et Euroopa de- Euroopa toimivamaid institut- Lambsdorffi ja Kreeka endise ❖ Estonian Airi juht Jan Palmer nast 6,7%. mokraatia probleemiks ei ole sioone ja tõhusamat järelvalvet valitsusjuhi Georgios Papan- kinnitas, et lennufirma kavatseb ❖ IRL-i riigikogu fraktsioon ot- Brüsselist tulevad käsud, vaid ühisreeglitest kinnipidamiseks, dreouga. Konverentsi Brussels jätkata väiksena ning keskendu- sustas riigikogu esimehe kandi- ebaühtlus ühiste reeglite järgi- samuti ka senisest rohkem Forum 2013 nimekate esine- da otselendudele. Kui eelmisel daadiks esitada praeguse spiikri mises. avatud debatti liikmesriikides jate hulgas on veel ajaloolane aastal oli Estonian Airil 24 liini, Ene Ergma. Ergma on olnud rii- Timothy Garton Ash, Euroopa siis nüüd on neid alles kümme. „Kui Lõuna-Euroopas tõuseb Euroopas toimuva kohta. gikogu esimees kokku 9 aastat. Komisjoni aseesimees, Euroopa Estonian Airi liinivõrgustikku populism vastureaktsioonina Eesti riigipea esines koos Itaa- kuuluvad Stockholm, Kopen- ❖ Riigikogu Sotsiaaldemok- Liidu välisasjade kõrge esindaja kasinusmeetmetele, siis Põh- lia endise peaministri Francesco haagen, , Brüssel, raatliku Erakonna fraktsioon Catherine Ashton jpt. ja-Euroopas tõuseb populism Frattini, Euroopa Parlamen- Oslo, Moskva, Peterburi, Kiiev, ja Demokraatide Ühendus lep- sellest, et kodanikud ei nõus- di mõjuka saadiku Alexander Vabariigi Presidendi Kantselei Vilnius ja Trondheim. pisid kokku, et tegutsevad rii- gikogus ühtse poliitilise jõuna, ❖ Riigikogu valis salajasel hää- pakkudes vastukaalu parem- letusel Ene Ergma (IRL) 81 poolt- poolsele valitsusele. häälega tagasi riigikogu esime- heks. Riigikogu aseesimeestena ❖ Eesti rahva muuseumis Eesti nädal jätkavad Laine Randjärv ja Jüri (ERM) saab näha näitust nõuko- Ratas. gude aja lillelastest. Mõisted “nõukogude võim” ja “hipiliiku- Ungaris ❖ Rahvastikuregistri andmeil mine” ei käi just käsikäes, aga elab Tallinnas 425 081 inimest. tegelikult oli hipindus 1960. ja Eesti nädal on suurim iga- Suure osa uusi tallinlasi on 1970. aastatel ka Eestis täiesti aastane eesti kultuurisünd- toonud tasuta ühistransport. olemas ning ülevaadet sellest mus Ungaris, mis hõlmab nelja ❖ Toiduliidu tellitud uuringust saavad huvilised näha Eesti rah- linna: Budapesti, Szegedit, De- selgus, et inimeste toitumis- va muuseumis. breceni ja Szombathelyt. Fes- alane teadlikkus on aastatega tivali kavas on filmilinastused, ❖ Peaminister Andrus Ansip üha paranenud, kuid toidu kõr- kohtumised režissööridega, viibis Vatikani kutsel Rooma get hinda peetakse kõige suu- näitused, raamatuesitlus ja paavsti Franciscus I ametisse remaks takistuseks tervislike kontsert. Juba kuuenda Eesti pühitsemise tseremoonial. Vii- valikute tegemisel. Uuringust nädala korraldavad Eesti Insti- mati külastas Vatikani 2011. selgus, et kõige tervislikumaks tuudi Ungari esindus ja Szimp- Lauljanna Liisi Koikson. Eesti Instituudi Ungari esindus tähistab aasta mais president Toomas toiduaineks peavad Eesti inime- lafilm. tänavu oma 15. tegevusaastat Liisi Koiksoni Trio kontserdiga. Hendrik Ilves, kui osales paavst sed keefirit. Budapestis 1998. aas- Johannes Paulus II õndsaks venelased”, „Regilaul” ja „All- rahvusvahelises väikegraafi- ❖ Peaminister Andrus Ansi- kuulutamise tseremoonial. ta veebruaris avatud Eesti pil on 5. ja 6. aprillil Peterburis Instituudi Ungari esindus tä- veelennud”) ning valik uutest ka maailmas. Budapestis saab ❖ Sotsiaaldemokraatliku Era- animatsioonifilmidest. Lisaks on näha tema loomingut Ungari toimuva Läänemere keskkon- histab tänavu oma 15. tege- nakaitse konverentsi raames konna fraktsioon otsustas esita- vusaastat Liisi Koiksoni Trio kavas filmitegijate kohtumised Vasegraveerijate ja Litograafide da riigikogu juhatuse valimis- publikuga. Sel korral räägivad Ühingu galeriis „Galéria IX”. planeeritud ka kohtumine pea- kontserdiga. Lauljanna tundlik minister Dmitri Medvedeviga. tel parlamendi aseesimeheks ja peen esitusviis kütkestab oma filmidest režissöörid Ilmar Eesti-soome-ungari koomik- Eiki Nestori, kelle kandidatuuri kindlasti ka Ungari kuulajaid. Raag ja Toomas Hussar. sinäitust „Call it a Day!” saab ❖ Vabaduse väljakul süüda- toetavad ka Demokraatide Trio koosseisu kuuluvad veel Festivali avapäeva külaline vaadata kirju kultuurieluga takse 25. märtsi õhtul 1949. aas- ühenduse liikmed. Marek Talts ja Marti Tärn. Pärast on 2010. a Euroopa Liidu kir- ülikoolilinnas Szegedis. Näitus ta küüditamise ohvrite mälestu- koosneb 10 eesti, 10 soome ❖ Eesti Evangeelse Luterliku kontserti toimub pidulik vastu- jandusauhinna pälvinud Tiit seks tuhanded kalmuküünlad. ning 7 ungari koomiksikunstni- Kiriku (EELK) piiskoplik nõuko- võtt. Aleksejev. Tema romaan „Palve- Tegemist on traditsiooniks ku- ku visioonidest teemal „Hom- gu otsustas seoses küsimuse- ränd” ilmus ungari keeles Len- junenud, juba neljandat korda Eesti nädala programmis mik, keskpäev, õhtu, öö”. Mullu ga vaimulike õigusest kuuluda gyel Tóth Krisztina tõlkes mullu toimuva eraalgatusliku mäles- on alati püütud esitada eesti Budapesti koomiksifestivalil vabamüürlaste hulka alustada tusüritusega. kultuuri erinevaid tahke. Fil- detsembris maineka kirjastuse debüüdi teinud näituse kuraa- vaimuliku eetikakoodeksi ette- miprogrammi moodustavad Gondolat väljaandena. torid on eesti koomiksikunstnik ❖ Eesti jalgpallikoondis kaotas valmistamist. neli mängufilmi („Seenelkäik”, Graafik Reti Saks on esinenud Joonas Sildre, Soome Koomiksi- Amsterdamis toimunud 2014. ❖ Euroopa Komisjoni aval- „Eestlanna Pariisis”, „Deemo- näitustel maailma eri paigus liidu esimees Kalle Hakkola ning aasta MM-valikmängus Hollan- datud raporti kohaselt oli Eesti nid” ja „Idioot”), kolm doku- juba ligi kolmkümmend aas- Ungari Koomiksikunstnike Liidu dile 0:3. Euroopa Liidu 27 riigi hulgas mentaalfilmi („Varesesaare tat. Tema nimi on eriti tuntud esimees Ádám Halmos. (Allikas: ERR, 09.03.-22.03.13) 4 “MEIE KODU” 27. märts 2013 Adelaide’i eestlased 2013 aastal

Juba mõnda aega olen ga. Samuti vajab eesriie asen- dati 22 üritust, kas iseseisvalt mõelnud, kuidas Adelaide’i damist. Maja sobivale tasemele või koostöös teiste organisatsi- eestlaste tulevik võiks kulge- viimiseks puudub kapital. Tõs- oonidega. da nii lähemas kui kaugemas tatati üles arutelu maja müümi- Kõigi nende ürituste loetelu tulevikus. Selleks on mitu põh- se vajadusest, kas lähemas või on siinkohal otstarbetu, kuid just. Kaasmaalased, kes tulid kaugemas tulevikus. võib siiski mainida, et need Austraaliasse pärast teist Maa- Tänapäeval puuduvad Eesti koosnesid meie traditsioonili- ilmasõda on arvukuselt kaha- Majas käijatel need mineviku sest tegevusest, nagu Vabariigi nemas. Järeltulev põlvkond on mälestused, mis kaasusid maja aastapäev ja Võidupüha, samuti edukalt ülevõtnud tegevuse, omamisega. Vaja on kohta tehti filmi näitamisi ja populaar- mida nende vanemad alustasid. kooskäimiseks. Seda on tulevi- seid Pub Night’e. Sellele vaatamata on vaja mõel- kus võimalik leida ka mujal, vas- Lea Rebane astus 19. aprillil da ja arutada, kuidas meie tege- tavalt olukorrale ja vajadusele. 2012 tagasi presidendi kohalt. vus edukalt võiks areneda. Arutelu selle kohta oli põhjalik 20. mail 2012 toimunud era- Adelaide Eesti Seltsi juhatus 2013. Eesti Maja esimees Edgar ja jäädi ootavale seisukohale korralisel AES koosolekul valiti Briedis kutsus pühapäeval, 3. tuleviku suhtes. uueks seltsi esimeheks Richard veebruaril kokku koosoleku sel- Peagi oli kell jõudnud kesk- Semenov, abilaekuriks valiti sa- le teema arutamiseks. Nii oli ka päeva. Naisringi esinaine Maia mal ajal Martin Kurvits. allakirjutanu varahommikul kell Dyke kutsus kõiki kohalolijaid 10.30 kohal. Soovisin kuulda, Laekur Oksana Sarapuu esitas keha kinnitama. Naisring oli seltsi rahalise aruande. Aruan- kuidas on võimalik siinset tege- maja juhatuse kulul koosole- vust edasi kanda. dest selgus, et aasta sissetule- kust osavõtjatele maitsva lõuna kud olid $7028.57 ja väljamine- Koosolekust osavõtjaid oli valmistanud. Keha kinnitamise kud $6801.48, andes puhastulu 20 ümber. Avasõna ütles Karen ajal sai veel tükk aega majaga $227.09. Aruanne leidis kinnita- Olesk, kes selgitas kokkutuleku seotud küsimusi arutatud. Jõud- mist nii koosoleku kui revisjoni otstarvet ja andis sõna Ed Brie- sime selgusele, et vastavalt va- komisjoni poolt. disele. Viimane esitas põhjaliku jadusele tuleks kokkutulekuid ülevaate meie kooperatiivi ma- uuesti organiseerida. Otsustati 2013. aasta tegevuskava janduslikust olukorrast ja üles- kokku tulla uueks aruteluks aas- koosnes enamasti sarnastest kerkivatest vajadustest. Selgus, ta lõpupoole. Kõik Adelaide’i üritustest, mis eelmisel tege- et oleme püsinud Eesti Majas eestlased on kutsutud koosole- vusaastalgi. Eelarve loodetakse seni ainult seetõttu, et $40 000 kule selle toimumise ajal. läbi viia $ 800.00 ülejäägiga. Liikmemaksuks otsustati jätta dollariline maamaks tagasta- Samal päeval kell 2 peeti teine Adelaide’i naiskoor Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel 2013. töötajatelt $30.00 ja mittetöö- takse valitsuse poolt annetuse koosolek - Adelaide Eesti Seltsi tajatelt $25.00. Selle hulka on läbi. Muret tekitab selle aasta aasta peakoosolek. Väikese hili- järgnevatest isikutest: esimees nõuandja - Iivo Tuul. olukord, sest annetus pole veel arvatud ka Virgatsi saatmine nemisega avas koosoleku seltsi - Richard Semenov, abiesimees Koosoleku lõppedes ütles laekunud ja võlg on tasumata. iga kuu. esimees Richard Semenov. Koos- - Jaan Oks, kirjatoimetaja - Tii- allakirjutanu lühikesed tänusõ- Meil aga pole kassas vastavat Kuna senine Virgatsi toimetaja olijad tõusid püsti minutiliseks na Muirden, Virgatsi toimetaja nad lahkuvale juhatusele hea summat, mis võla kataks. Veel leinaseisakuks seltsi lahkunud Eduard Selge läks vanaduspuh- - Anneliis Martinson, ajakirjan- tuli arutusele see, kuidas saa- kusele, siis uueks toimetajaks töö eest. Jääb vaid loota, et sa- liikmete mälestuseks. Pärast dus - Silvi Crawford, noorteala mad inimesed jätkavad tõhus- vutada suuremat sissetulekut. eelmise aasta protokolli kin- sai Anneliis Martinson. Kuukirja - Kristina Martinson, laekur ja sisu tuleb sellel tegevusaastal alt oma tööd ka sellel tegevu- Vajalikke tulutoovaid väljaüü- nitamist andis esimees aruan- perekonna kroonika - Martin saastal. rimisi takistab saali olukord, kus de möödunud aasta tegevuse erinev, suuremalt jaolt inglise Kurvits, kultuur ja keeled - Re- põrand vajab asendamist, lava kohta. Sellest selgus, et juhatus keeles ja väiksema mahuga. lika Alliksaar Williams, tegevus Hillar Semenov on näidendite tarbeks puuduli- oli pidanud 11 koosolekut, anti Valimistel valiti vana juha- ja raha kogumine - Oxana Sa- ku valgustuse ja helisüsteemi- välja kuukirja Virgats ja korral- tus tagasi. Juhatus koosneb rapuu, väljaspool juhatust

Esto Pub Night PROPOSED ‘STEERING’ COMMITTEE is Back in 2013 Adelaide Our Home Coop

We realise you have had to Following the recent ‘Plan- approach any of the members wait until April in 2013. Af- ning Workshop’ and informa- of the Our Home Co-operative ter the fantastic Esto Festival tion session which was held Committee who will also have functions over the December on Sunday the 3rd of Febru- one of their people on this Com- period the team has taken a ary, one of the outcomes was mittee. well earned rest. to form a Steering Committee Ideally we’d like to have Tom Sarapuu and his team made up of individuals repre- something ‘up and running’ in have been overwhelmed by senting all of the various clubs the next six to eight weeks as enquiries for the next EPN. The and groups within the Adelaide a realistic time-line, and would team has decided to go back to Estonian Community. anticipate that the Committee the original concept of Estonian The purpose of this Commit- would at least come up with Saturday night Pub Nights or tee would be to examine, dis- some concept plans and ideas evenings. cuss, evaluate and make recom- by the end of this calendar year, Sala Kõrsts refers to a ‘Secret mendations as to the long-term which would then form the ba- or Exclusive Bar’ the mean- plans for an alternative central sis for further discussion. ing may be lost in translation location for the activities of the Our Home Co-operative Soci- but come and see what it is all community, (in other words, a ety Ltd. about. We will have the usual five to ten-year plan), if it’s felt Estonian House in Adelaide. Peter Helm great Estonian food available, that to maintain the current fa- Treasurer the cheapest Estonian drinks available in the Southern Hemisphere cility at 200 Jeffcott Street in fu- Adelaide, Our Home Coop and a chance to meet great Estonians. Put Saturday April the 6th ture years will prove unviable. period and at some point, come into your diary. Expressions of interest are up with recommendations and Remember, drop in for 20 minutes or stay for the evening. Drop now being called from anyone a plan with which the Estonian in after being out elsewhere. ‘Kalev on Jeffcott’ is centrally located wishing to take part, through a Community in this city will be MEIE KODU close to the city, parking is easy. Meet friendly Estonians. This is a process of regular meetings and agreeable with. night not to miss. workshops which are expected People wishing to take up mk.eestiselts.org Richard Semenov to take place over an indefinite this interesting challenge can “MEIE KODU” 27. märts 2013 5

Lisaks vabariigi aastapäeva minud ning kindlasti kaasa ai- Brisbane’i Eesti Seltsil tähistamisele valis Brisbane’i danud seltsi jätkusuutlikkusele Eesti Selts möödunud kuul ja mitmete uute ideede elluvii- toimunud peakoosolekul üks- misele. uus juhatus meelselt uue juhatuse. Selts Uude juhatusse valiti Raivo sai endale uue juhi ja otsus- Rohtjärv (esimees), Sigrid Ve- tati jätkata eelmisel aastal tevood-Saar (sekretär) ja Jaak alustatud laiendatud liikmes- Mardiste (laekur). Laiendatud konnaga juhatuse põhimõtet, juhatuses jätkavad Anu Kink, mis on teinud seltsi juhtimise Harry Ling, Gisela Possin, And- jõukohasemaks, sest nii saab res Truus ja Kati Virtaal. Uute kohustused suurema hulga liikmetena valiti juhatusse Karel liikmete vahel ära jagada. Baum ja Tarmo Saar. Esinaine Kati Virtaal andis Seltsi uus juht, Raivo Rohtjärv koosolekul ülevaate seltsi eel- tervitas liikmeid ja võttis ameti mise aasta tegemistest. Suuri- üle autundega, et sellesse täht- mate saavutustena tõi ta välja sasse ametisse just teda valiti. seltsi kolimise uude asukohta, Samuti kutsus ta kõiki seltsi kaunisse ja avarasse Läti majja, tegevuses veelgi enam kaasa seltsitegevuse meelelahutus- lööma. Suurimaks eesmärgiks liku poole hoogustumise ning sel aastal on seltsi tegevusele koostöö lätlaste ja leedukate- veelgi jõulisemalt hoogu juur- ga. de lisada! Raivo mainis, et uuel Viimasel ajal on seltsiüritus- aastal püüab selts süstida noor- tel enam tähelepanu pööratud tesse rohkesti Eesti vaimu ja kahekeelsusele, mille tulemusel kultuuri ning samal ajal säilita- on huviliste ring jõudsalt kas- da kõike positiivset, mida selts vanud. Seltsiüritustel osalevad eelnevatel aastatel saavutanud nüüd regulaarselt paljud teise ja ja kehtestanud on. kolmanda põlvkonna eestlased Brisbane’i Eesti Seltsi iga- ning ka naaberriikide esindajad, kuised koosolekud toimuvad kes eelistavad suhelda inglise ka sel aastal kuu esimesel püha- keeles. Tähtsaks uudiseks oli päeval alates kl 13:30 Brisbane’i ka jaanuaris kinnitust saanud Läti majas (24 Church Ave, seltsi ametlik registreerimine Woolloongabba). Järgmine Queenslandi valitsuse poolt. üritus toimub 7. aprillil, mil tä- Koosolekul otsustati üksmeel- histame naljapäeva. Kõik on selt kinnitada uus juhatus, mis oodatud! Võta teistega jagami- sarnaselt eelmise aastaga asub seks kaasa hea tuju, mõni vahva Fotol vasakult: Karel Baum, Tarmo Saar, Sigrid Vetevood-Saar, Raivo Rohtjärv, Jaak Mardiste, Kati Virtaal tegutsema laienenud liikmes- anekdoot või naljakas lugu ning ja Anu Kink. konnaga. Rohkemate inimeste oma lemmik eestipärane roog. kaasamine on siiani hästi toi- Kati Virtaal

Algus esilehel Eesti tippsõudjad näitasid Austraalias taset

Kaspar Taimsoo ma ja ratsionaalse tegutsemise les aidata oma sportlasi maail- kohapealt on see suisa hädava- ma tasemele? Mis on põhilised Oled Eesti sõudeliidu juhatu- jalik. mured? ses, kui palju toetab Eesti riik Presidendi vastuvõtul käisid Matti Killing: Muresid võib sõudmist kui spordiala ja kas Sa rahvariietes. Tahad Sa rää- alati leida. Ma olen alati olnud võiks rohkem toetada? kida lähemalt, kas kodukandi sellise vaatega, et treener on Kaspar Taimsoo: Eesti spordi rõivastes? korp kai ja laeva vahel. Olgu see toetuse rahad tulevad ikkagi Kaspar Taimsoo: Paar aastat siis olümpiakomitee või vanasti hasartmängumaksu nõukogust tagasi, kui mind kutsusti esi- spordikomitee või kultuurimi- ja alkoholiaktsiisist. Mida roh- mest korda vastuvõtule, käisin nisteeriumi ja sportlase vahel. kem rahvas mängib hasartmän- rahvarõivastes. Kutsusin ema Alati on lihtne öelda, et sealt ge, seda rohkem raha on. Alati kaasa. Ta on vanuses, kus ta ei saada ja ei ole võimalik ja ei võiks rohkem olla, aga põhiline mõtles, et ühe õhtu jaoks ei saa teha. Ma olen võtnud ikka on, et asjad saavad tehtud. A- hakka õhtukleiti tegema. Ja mul selle hoiaku, et kõik asjad on la- koondis tegutseb suures osas ei olnud ka veel uut ülikonda. hendatavad ja raha ei ole maa- erasponsorite toel, kes toetavad Nii oli mugav hoopis mulgi rah- ilmast otsa lõppenud. See ongi alaliitu või kindlat projekti. Ots varõivad selga panna. Mulle see üks edu mudeleid. Allar Raja, treener Matti Killing ja Kaspar Taimsoo. otsaga saame kokku. Jaanuaris sobis, olen alati olnud patrioot- Foto: Joosep Martinson/www.joosepmartinson.com ja veebruaris hoidsime kokku, lik mulk. laagrites ei käinud ja saime sel- Kaisa Pajusalu pingutusega kuskil keskel, siis mille põhjal otsustatakse, kas le rahaga tulla nüüd Sydneysse hea tunne see pole. Aga tahaks ma olen piisavalt hea, et mind sõudma. Kui keegi soovib meid Matti Killing Oled ühepaadi sõudmises minna veel kellegiga koos tren- saata MM-ile Lõuna-Koreas. toetada, siis oleme alati läbirää- üks maailma kiiremaid naisi. ni tegema, sest see on edasiviiv Need on suuremad asjad, aga Sõudetreenerina oled te- kimisteks avatud. Kui lihtne on treenida, kui Ees- jõud. sinna vahele mahub hulgaliselt gutsenud juba 46 aastat, tiim Ajal, mil eesti noormeestel tis pole Sulle vastast? väiksemaid regatte ja võistlusi. Raja-Taimsoo on praegu maa- Mis Su edasised plaanid sel on pop viilida kohustuslikust Kaisa Pajusalu: See on natuke ilma tipptegijate seas. Kas hooajal on? Kas plaanid järgmine aasta ajateenistusest, oled läbinud liialdus, et ma üks kiirematest võib öelda, et see on iga tree- Kaisa Pajusalu: Mai lõpus on tulla tagasi siia kanti - Uus-Me- selle ja Eesti Kaitseväes on Sul olen. Mul on sinna sammuke või neri unistus? Sevillas, Hispaanias Euroopa remaale ja Austraaliasse? kaprali auaste - kui oluline on paar astuda. Päris olümpiame- meistrivõistlused. Juuli alguses Kaisa Pajusalu: Kui hästi lä- Sinu jaoks riiki teenida? Matti Killing: Kindlasti! Eks dalile ei suuda ma veel konku- on Kaaselis üliõpilaste univer- heb, siis täiesti võimalik. Ei kin- Kaspar Taimsoo: Minu jaoks need treenerid jäävad püsima, reerida. Kindlasti ei tule see aga saat, edasi kolmas MK etapp, nita ega lükka ümber. on oluline. Ma olen ise näinud kes endale ja oma õpilastele kasuks, kui üksi treenid. Pluss mitme inimese pealt, kuidas eesmärke seavad. Ja küllaltki on see, et sind hoitakse rohkem. ajateenistus on poisikesest kõrgeid. Ilma selleta ei saa ja ei Trenni teha on aga väga nüri. teinud minu silmis tubli mehe- tule ka tulemust. Mul on olnud Seda kogesin ma päris hästi, kui Eesti tippsõudjate Allar Raja ja Kaspar Taimsoo blogi mitmed kontingendid õpilasi, hakatise. Ma arvan, et isegi kui ma nüüd Uus-Meremaal kaks http://www.null.ee/ igaüks ei taha Eesti riiki tulihin- kellest parimad on välja ujunud kuud trenni tegin. Alguses oli geliselt elulõpuni teenida, siis ja noorte MM-il või võistlusel see mulle kohutavalt raske. Nad Facebookis Kaspar Taimsoo fanclub ja Allar Raja Fan Page ajateenistuse peaks ikkagi läbi- medalid kätte saanud. Mind on ongi seal tuntud oma inten- Eesti spordifotograaf Joosep Martinsoni fotoblogi ma. Need kogemused tulevad sellega õnnistatud. siivsete trennidega. Kui juhtud http://joosepmartinson.com kasuks kogu eluks. Mõttemaail- Kui kerge on väikeriigist tul- parim olema ja siis oled suure 6 “MEIE KODU” 27. märts 2013 Airi Ilisson-Cruz: Miks on Eestis hea elada?

Pärast viit Austraalia-aastat Enamasti saab abivajaja kiiresti iseenesestmõistetav osa. Kui elan juba mõnda aega taas teenindatud, isegi kui õde või algaja emana ühelt pärsia õelt sünnimaa pinnal. Ilmselt on arst on vahel veidi tõre. pärisin, et kuidas beebi mini- mul veel tagasituleku-eufoo- Austraalias tähendab riiklik suuruses sõrmeküüsi lõigata, ria, kuid väidan, et vaatamata arstiabi enamasti suurt loteriid soovitas too küüneotsad lihtsalt kohati päris krõbedale paka- ja järjekordi. Kõige parem on ära hammustada... sele on elu talvisel Eestimaal üldse mitte haigeks jääda, sest Kui Austraalias üksi ringi rei- mõnus. arstilkäik paneb kannatuse üsna sida, võib juhtuda, et arstiabile „Kas sa tagasi ei igatse?“ uu- tõsiselt proovile. Tõsi, elanikud polegi põhjust mõelda, kuid rivad vahelduva eduga nii Eesti on sellega harjunud ja peaksid lastega pere puhul on teine kui ka Austraalia sõbrad. Jah, meie lühikesi järjekordi näiteks lugu. Sestap hingasingi kergen- Airi Ilisson Cruz. Foto: erakogu loomulikult, meelde tulevad silma-, kõrva- või naistearstile datult, kui ravijaks osutus aussi, väikesed igapäevaelu detailid. ulmeks. ameeriklane või näiteks inglise tunni ummikuid Tallinnas hom- järjekordset ragbi- või kriketi- Kui Austraalias sai taga nutetud Eestis pääseb eriarstile paari intern, kellega sai vähemalt aru- mikuste ummikutega känguru- võistluse ülekannet jälgida. kirjut Eesti sügist, siis nüüd mõt- kuuga. Austraalias on eriarstide saadavas keeles asjad selgeks maal, kus istutaksegi tundide Last but not least. Naudin len lillade õitega jacarandadele järjekorrad 1-2 aastat. Olenevalt räägitud. viisi. Pärast säärast kogemust tagasi Eestis olles ka võimalust ja teistele õitsevatele puudele, häda tõsidusest võid ise valida, Vahemaad. Enne äratulekut on inimesed liikluskaose osas teha tööd, milles olen osav ja mille all oli vahva jalutada või kas eelistad vahepeal ära surra oli mul Austraalias täiesti tava- märksa tolerantsemad... mille jaoks olen rohkem kui aas- sörkida. Enamasti õitseb Aust- või võtad laenu, et tervis korda line töökoht ühes kutsekoolis. Mis sotsiaalset elu puudutab, takümne jooksul omandanud raalias igal aastaajal midagi saada (tark inimene teeb vara- Nautisin oma tööd, kuna kollee- siis õhtuti Brisbane´i südalin- spetsiifilised oskused. Siit koo- ning see on väga ilus, eriti kui kult erakindlustuse ja maksab gid olid toredad ja töökultuur nas jalutamist või pärast tööd rub aga välja väike paradoks värvilisi puid kaunistavad ek- selle eest iga kuu kuni kõrge ning keskkond vahvad. Aga sel- sõpradel külas käimist tuli Aust- - kumb on parem, kas korjata sootilised papagoid. eani). Mitmed mu tuttavad on leks, et tööle saada, sõitsin igal raalias elades pigem harva ette. välismaal banaane (paremal aga laenu teed läinud... Eesti eeliseks on (endiselt hommikul kõigepealt autoga Seda põhjusel, et lähim sõber juhul olla koopiamasina käepi- suhteliselt) monokultuurne Juhtumid, kus inimene era- rongijaama läheduses asuvasse elas meist 40 kilomeetri kaugu- kendus) või teha oma kodumaal ühiskond ning sarnane kultuu- korralises vastuvõtus oodates parklasse, kõndisin 10 minutit sel ning õhtul välja minemine midagi ka sisuliselt ära? Ja seda ritaust, tänu millele mõistame sureb, on üsna tavalised. Nagu rongile, sõitsin tunni rongiga ja eeldas väga korralikku planee- isegi olukorras, kus palgavahe me üksteist poolelt sõnalt. Vä- ka manitsev silt erakorralise seejärel jalutasin 15 minutiga rimist. kaldub esimese variandi suu- tööle. Kokku võttis tööle ja töölt lismaalastele tundub Eesti sa- seinal: „Palun suhtuge järjekor- Kultuur. Kogu Austraalias nas? geli nagu üks kena väike klubi dadesse mõistvalt. Andke en- koju saamine mu päevast vähe- elatud aja jooksul jõudsin teat- Võõras riigis oled sa para- ‒ rahvast elab siin riigis ligi mil- dast märku alles siis, kui olete malt kolm tundi! Täpselt sama- risse täpselt ühe korra! Kui ki- tamatult piiratud oskuste ja joni võrra vähem kui ainuüksi oodanud üle 5 tunni!“ Kui algul moodi reisisid mitmed mu töö- nopilet on seal üsna mõistliku tutvustepagasiga algaja ja sis- selles linnas, kus hiljuti sai pe- olin sealsete tingimuste tõttu kaaslased, ning oli ka neid, kes hinnaga, siis muusikali, teatri- setungija. Esmalt pead sa end sitsetud. vihane ja nördinud, siis hiljem juba aastakümneid saabusid või balletietenduse nägemiseks tõestama ja isegi pärast seda tegin päeva vabaks ja võtsin tööle veelgi kaugemalt. Tervishoid. Eesti inimene ei tuleb välja käia väike varandus. jäädakse enamasti lihtsamate lihtsalt raamatu kaasa ‒ süstee- saa vist vahel hästi aru, kuidas Seevastu Õismäel või Sakus Ja ega aussid väga hea meelega tööde juurde, sest parematel mi vastu ei saa. tal on vedanud - kui kiiresti pää- elamine ning Tallinna kesklin- teatris käigi - teatris käivad frii- positsioonidel laiutab ees juba seb ta arsti juurde ja kui profes- Austraalia raviloterii tei- nas tööl käimine on Austraalia gid ja snoobid! Selle asemel võ- kohalik tsunft. Eestist tasub ära sionaalsed on eesti meditsiini- seks komponendiks on me- mastaapidega võrreldes peaae- tab tõeline aussi suuna hoopis käia küll, aga tagasi tasub ka töötajad. Kui lihtne on minna ditsiinitöötajad, kelle hulgas gu sama hea kui kõrvaltänavas- spordiüritustele või investeerib tulla. abi saama, sest haiglad asuvad on esindatud kõikvõimalikud se minek. Mis aga liiklusesse veelgi suuremasse telerisse, nii väikeste vahemaade taga! rahvused, multikultuurse riigi puutub, siis ei saa võrrelda tipp- mille ees mugavas tugitoolis Airi Ilisson-Cruz

Jalgratastega lõunapoolkeral

Filmi - ja fotomees, jalgrattaklubi „Vänta Aga“ president Rein Lepik viibis koos abikaasa Viiviga lõunapoolkeral täpselt 3 kuud ehk 91 päeva. Reisi sisse olid mahutatud nii automatkad kui laeva- reisid, kohapealseks liiklusvahendiks punktist A punkti B olid aga jalgrattad. Üheks oluliseks ülesandeks oli Reinul veel Sydneys toimunud Eesti Päevade filmimine ja seda Kanada eestlase, Esto- nian World Review veebilehe toimetaja Vaado Sarapuu volitusel ja palvel. Tänaseks on Rein ja Viivi tagasi koduses Tartus, kus talv veel viimast vastupanu osutamas ja öösiti ligi 20 kraadi külma. Reisi- muljed on aga talletatud reisikirjadena ja neid on võimalik täis- mahus lugeda Meie Kodu veebist (mk.eestiselts.org) nii lugejate lugude kui kohalike uudiste alt. Mõningad arvandmed reisist: • Lennusegmente kokku 10, kilomeetreid ca 44640, seega 1,1 korda ümber maakera. • Autodega läbitud kokku 10180 km ja seda vasakpoolse liiklu- se oludes! • Jalgrattakilomeetreid kogunes 1720, sellest 1282 km Aust- raalias, 284 km Uus-Meremaal, 116 km Uus-Kaledoonias, 38 km Vanuatul. • Laevakruiisil läbitud ca 7000 km soojadel meredel ja ookea- nil. • Kogukilometraaž ca 64000 km, seega poolteist ringi ümber Viivi ja Rein Lepik Vanuatul Mystery Island’il. Rein Lepik: ”See oli minu jaoks selle laevareisi tipphetk. Väike maakera. saareke, ca 0,5 km pikk, asub ühe suurema saare naabruses, on aga ikka asustamata, sest on loodus- Videosalvestusi kokku 29 tundi, fotosid 6800. kaitse all. Tegemist on korallsaarega, kus kogu maapind koosneb vaid korallipurust, saare ümbruses on Kogu reisist peaksid varsti saama valmis esinduslikud pildisee- palju koralle ja kalu imeselges vees, eemal korallriff, mis töötab lainemurdjana. Saarele oli tulnud naaber- riad, hiljemalt aasta lõpuks muusikalise kujundusega videofilm. saarelt hulga kaupmehi, muusikuid ja muidu vaatlejaid. Saarel on isegi kohalik lennuväli, aga teed puudu- vad täielikult. Nii ma sõitsingi rattaga sel saarel vaid 3 km, peamiselt pildistamise eesmärgil. Võrratu!” Reisikirjad internetis: http://mk.eestiselts.org/ “MEIE KODU” 27. märts 2013 7 Kogemusi Austraalia reisi esimestest päevadest ja toredast kohtumisest Brisbane’i eesti majas

Brisbane’i Eesti Seltsi koosviibimisel 3. märtsil oli kavas kes on minejad. Lisaks saime kaas- on kestnud terve nädala ... Kui- meeleldi tutvuma eesti maja, naistepäeva ning proua Heidi Aedma sünnipäeva tähis- laseks ka ühe noore mehe - Heidi das nii päikeselisel rannikul on selle liikmete ja nende tegevu- tamine. pinginaaber Mall võttis kaasa oma nii palju vihmapilvi? Aga sellest sega. Lisaks toredale koosole- poja Mareki ja meie rühma suuru- hoolimata oleme näinud palju kule, paluti ka meil sõna võtta ja Koosviibimisega liitusid ka külalised Eestist: seks sai kokku 4 eestlast. ja juba 1.3. oli meil Brisbane’i veidi endast jutustada. Muidugi • Anne (reisibüroo juhataja) Kui lennupiletid ostetud, siis linnaga tutvumine. Tuhat tänu oli väike üllatus, et kõne palu- • Malle (apteeker-nõustaja) tuli valmis teha reisiprogramm meie toredale kohalikule giidile ti pidada inglise keeles, kuna • Sirje (entrepreneur) ja kui juba tullakse Eestist maa- Raivole, kes kogu päeva meiega eesti majas on ka selliseid välis- Brisbane’is ringi sõitis, jalutas ja • Marek (meediaplaneerija) kera kuklapoolele, siis peab nä- eestlasi, kelle vanemad on küll gema maksimaalselt ... Esimene näitas linna vaatamisväärsusi. eestlased, kuid lapsed ja lapse- Toimus külaliste tutvustus ja vestlusring. Pakuti sooja nädal oli kavas puhata Gold Brisbane jättis meile väga hea lapsed ei räägi enam eesti keelt. eestipärast toitu ning veini. Meespere oli oodatud naiste- Coastis, kus kogu programmi mulje, kuna linn on täis parke Tore, et sellised noored siiski on päeva puhul kaunist naispere üllatama lilleõiega. pani kokku loomulikult Heidi. ja rohelust. Kõige toredam oli huvitatud tegevusest eesti ma- Gold Coastist sõidame Uus- linnaliinipraamiga sõita mööda jas, sest Eesti on nii väike riik, et Kaks aastat tagasi klassi kok- ega see nii eriline ime ole, kui Meremaale Aucklandi ja Wel- jõge ja kõike seda ilu imetleda. on tore, kui eestlus jääb ikka sü- kutulekul Pärnus tegime otsu- kuupalk on 500-800 eurot ja lingtonist taas Austraaliasse Ka meie oleme pärit jõe-äär- damesse! Tore oli kohata Eestis se, et 2013.a. märtsis sõidame lennupilet Austraaliasse mak- Melbourne’i, sealt Sydneysse sest linnast Pärnust, kuid meie sündinud vanemaid daame ja Austraaliasse külla Heidile, tee- sab palju üle 1000 euro, lisaks ning 20.3. Bangkoki kaudu ta- linnal on palju veel õppida, kui- härrasid ja nendega vestelda. me kokkutuleku Heidi juures. kohalikud lennud ja hotellid gasi Tallinna. das jõge ja randa kasutada. Vaa- Tore, et ka noored eestlased, kes on tulnud Austraaliasse Loomulikult soovijaid ja asjast jne. Sest kui korra sõita nii kau- Kui saabusime Singaporest tamata väikestele vihmahoogu- vaid aastaks või kaheks, leiavad huvitatuid oli palju, kuid kui gele, eks siis tuleb ikka vaadata Brisbane’i 28.2., olid meil lennu- dele, nautisime väga Brisbane’i aega tulla eesti majja! Palju tänu jõudis kätte aeg maksta raha ringi niipalju kui võimalik on. väljal vastas Heidi ja Rein. Koos päeva. teile kallid eestlased, et hoiate lennupiletite eest, siis minejaid Reisile minejaid oli tõesti sõitsime päikeselisse Gold Co- Heidil oli meie jaoks ka üllatusi kõrgel sini-must-valget! Palju oli ainult 3! Nii see ikka on, et vähe, kuid tegime siiski otsuse, asti. Kahjuks sellist päikeselist kavas. Tema sünnipäeval 3.3. oli tervist teile ja aktiivset seltsielu alguses on huvi suur ja kui on et 2 aastat tagasi vastuvõetud ilma ei jätkunud meile kauaks ja meid kutsutud Brisbane’i eesti eesti majas! raha maksmise aeg, siis raha ju otsus on jõus ja sõit toimub lu- juba järgmisel päeval näitas ilm majja kohtuma kohalike klubi- on ikka vähe. Kui päris aus olla, batud ajal ka nende vähestega, üsna pilvist ja sajust poolt ja see liikmetega. Loomulikult tulime Anne-Ruth

Meie reisi alguspunktiks oli Pärnu, kus praegu on talv ja külma oli meie äratulekupäeval, 25. veebruaril, 10° C, väljas valge sä- rav lumi, taevas ere päike. Austraaliasse saabudes tervitas meid 25kraadine kuumus. Reisi eesmärgiks oli koos klassiõdedega kü- lastada oma pinginaaber Heidit. Esimene kohtumine kauge me- retaguse riigiga andis pildi selle looduse kaunidusest ja inimeste heasoovlikkusest. 3. märtsil oli meid palutud osa võtma Brisbane’i Eesti Seltsi igakuisest koosviibimisest, mis seekord keskendus rahvusvahe- lisele naistepäevale, Heidi Aedma sünnipäevale ja mille peaesi- nejateks olime kuulutatud meie neli. Rääkisime põgusalt endast, oma tööst, elust ja muutustest Eestimaal. Pärast ametlikku osa vestlesime sel päeval kohaletulnutega. Suur oli üllatus, kui sel- gus, et nende hulgas oli mitmeid, kelle kodulinnaks Pärnu, nagu meilgi. Oli ülimalt liigutav olla omade keskel ja tunda eestimeel- sust nendega koos, kes kodust kaugel, kuid ikkagi kannavad südames Eestimaad, ehkki paljudel on eesti keel ununenud või ei oskagi nad seda ‒ nende jaoks tõlgiti eesti keeles toimunud vestlus inglise keelde. jõudsime, siis otsekohe üllatas Sellest kokkusaamisest jääb pikaks ajaks meelde soe ja helge soe ja südamlik huvi meie vastu. mälestus. Mall ja Marek Kogunemiskoht oli väga hu- Gold Coast, 6. märtsil 2013 bane ja kena, varsti hakkas klaverilt kostma tuttavaid muu- sikapalu ja jätkuvalt üllatas nii suur huvi meie endi, meie esi- vanemate, ka nende päritolu ja palju seesuguse kohta. Selgus, et paljud kokkutulnuist käi- vad või on varasematel aasta- tel käinud üsna tihti Eestimaal ning on sealse eluoluga üsnagi kursis. Rahvast aina tuli ja tuli, võib-olla poleks rahvarohket kogunemist ilma tõttu julgenud lootagi, kuid siinkohal ei saa ilmselt mööda minna faktist, et Autraalia vihm ei ole mitte Ees- tima külm ja lõppematu vihm, samuti liigutakse siin vahemaa- de tõttu põhiliselt autokabiinis, Külalised Eestist. Vasakult: Mall, Anne-Ruth, Sirje ja Marek. mis välistab ebameeldivustun- Heidi Aedma ja Raivo Rohtjärv. Fotod: Linda Djachenko de külma, vihma ja märja meel- Juba siis, kui meie jalad veel Heidi sünnipäeval nii rohket devalda sattumisest. ti keelega hakkama ei saanud, nu laulust kõigile naistele ning Eestimaa libedat pinda talla- meelespidamist ja tihedat suht- Tore oli näha, et inimesed kuid kohtumise südamlikku otsusest meeste korraloomise sid, teavitati meid tegelikult, et lemist eestlaste vahel, tahtsime üksteist nii hästi tundsid ja tut- õhkkonda see ei seganud. Po- kohta peale pidu. Loodame meid oodatakse ka Eesti Seltsi kindlasti näha veelgi enamat. tavate käekäigu vastu suurt sitiivselt mõjus noorte rohke siiralt, et meie kokkusaamine korralisele üritusele ning seal Selle kõige kogemine soojen- huvi ilmutasid. Meid vapustas osavõtt üritusest ‒ tagab see ju siinse kogukonnaga jättis neile meilt ka väikest ettekannet oma das kindlasti meeldivalt südant. muidugi samavõrra kui Aust- järjepidevuse ja annab ehk jälle samasuguse meeldiva emot- erialalt ja selleni jõudmisest. Kui siis määratud päeval läbi raalia rohelus, puhtus, avarus uusi tegijaid. Kuna üritusel tä- siooni ning südantsoojendava tugeva vihma ‒ mida küll et- ja vahemaad, ka kokkutulnute histati nii Heidi sünnipäeva kui mälestuse nagu kõigile meilegi. Ei julgenudki seda alul ülearu tekujutusega Austraaliast eriti siiras huvi ja soojus meie vastu. naistepäeva ‒ seda ka meie osa- tõsiselt võtta, kuid nähes siin seostada ei osanud ‒ kohale On kahju, et päriselt ainult ees- lusel ‒ siis olime võlutud Rei- Sirje 8 “MEIE KODU” 27. märts 2013 Spotted Mother Tongue LAPSED EESTISSE LAAGRISSE! 14. märts is ema/keele/päev or Mother Tongue Day in Estonia EV Haridus- ja Teadusministeerium ja sihtasutus Archimedes kuu- lutasid välja rahvuskaaslaste programmi raames võistluse Eestis lastelaagrist osavõtuks. As most of you know, the Stipendiumi saavad taotleda noored väliseestlased, kes pole vii- Estonian language has 4 spe- mased kümme aastat Eestis alaliselt elanud. Üldjuhul võivad kan- cial dotted letters (täpi/tähed), dideerida 8-14aastased lapsed, kuid vanus sõltub laagrist. that lie obediently in wait at Taotlused tuleb esitada sihtasutusse Archimedes, esitamise täht- the very tail end of the alpha- aeg on 01. mai 2013. bet (tähestik). More precisely, they are topped with diacritical Täpsem info sihtasutusest Archimedes: julia.duh@archimedes. marks or diacritics (diakriitiline ee, tel +372 699 6496 märk ehk diakriitik). But do http://archimedes.ee/stipendiumid/rahvuskaaslased/lastelaag- you know what order they are rid/ in? Logic might say that they should mirror the order of the same letters without diacritics; in other words perhaps Ä, Ö, Õ, KEELEKLIKK, TASUTA EESTI KEELE Ü? NO. They way I finally man- KURSUS VEEBIS aged to remember the order is to acknowledge the particular Alates tänasest on eesti keele algtaseme e-õppe kursust Kee- uniqueness of the letter Õ. It leklikk võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on definitely deserves to be the kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib first täpitäht in the parade. nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning “The most distinguishing let- soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõi- ter in the Estonian alphabet ke suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada iga- is the Õ (O with tilde), which päevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil was added to the alphabet in www.keeleklikk.ee. the 19th century by Otto Wil- Kursus koosneb 16 peatükist, kus on üle 1200 harjutuse, 200 helm Masing.” Did you know animatsiooni ja 100 grammatikavideo. Kursuse raames käsitletak- that “It is almost identical to se erinevaid osaoskusi, mis võimaldab õppijal arendada nii eesti the Bulgarian “ъ” and is used keeles kirjutamist, kuulamist, lugemist kui ka kõnelemist. Kursuse to transcribe the Russian “ы”.” kaudu saab oma kodutöid saata ka Eestis elavale õpetajale paran- (Source: Wikipedia.) I personally damiseks. was aware of the existence of a similar sound in Russian, but Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks not of the other exotic parallels. üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 Ühesõnaga, (in a word) Õ leads kodutööd. Ingliskeelsetele õppijatele mõeldud kursusest on het- the pack. The others follow suit kel avatud 3 peatükki, ülejäänud õppetükid avatakse kasutajatele logically, mirroring their dotless 2013-2014. aasta jooksul. counterparts making the alpha- Disregard the mean looking röövik (caterpillar / larva) on the cover E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt betical order: Õ, Ä, Ö, Ü. of this letter-specific alphabet book; Estonian’s four täpi/tähed, lit- tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse What about X, Y and Z you erally “dot letters” are what make the language special. They add olemasolu. Kursuse valmimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist ask? These and many other let- spice and depth of sound. What could be more mysterious than the ning rahvuskaaslaste programmist Haridus- ja Teadusministeeriu- ters in the basic Latin script-al- word öö (night) and more spectacularly edgy than jää/äär (the edge mi kaudu. Kursuse valmistas OÜ Hydraco. phabet occur only in loanwords of the ice)? The 53-page hardcover “Täpitähe/aabits” by Kerli Alt- Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond (laen/sõnad) and foreign proper mart with illustrations by Kirke Kangro was published by Tänapäev 14.03.2013 names, not in Estonian words. in 2010. It contains 25 short stories packed with great polka dotted Thereby, when the alphabet is and “wormy” words. written and recited without the letters appearing only in loan- words it has a mere 23 letters: ABD”. More precisely: “ABD ehk AABITS, the Estonian word we (võõr/tähed), occurring only sist in etching and silk-screen A, B, D, E, G, H, I, J, K, L, M, N, O, Luggemise-Ramat Lastele (kes now know as alphabet book, in loanwords, foreign words work. German “tuschen”, to lay P, R, S, T, U, V, Õ, Ä, Ö and Ü. tahawad luggema õppida).” ABC-book, reader or primer. It (võõr/sõnad) and foreign prop- on colors / touch up with color From this bare bones tähestik The title, showing archaic spell- is interesting to note the Abec- er names. Growing up and go- or ink. comes the name of the first Es- ing now considered incorrect, edar was a school book first ing to Eesti Täienduskool (sup- One more addendum. While translates as: The ABD or Read- published in Athens, in tonian alphabet book or reader plementary school) in Toronto I C, Q, W, X and Y do not occur in ing Book for Children (who want 1925 and is also the name of the compiled and published in don’t remember learning Š and Estonian words, they are used in to learn to read)”. primer (1st grade school book) 1795 in Tartu (“Tartolinnas”) by Ž and still get their pronuncia- writing foreign proper names. in Romanian. the same Otto Wilhelm Masing Pronouncing ABD and ABC tion mixed up. They seemed to Therefore upon including these of Õ fame. It was entitled “The led to the genesis of the word One notch up from the bare be Slavic in origin and some- foreign letters, the alphabet bones, the official Estonian al- where along the line I got the can consist of the following 32 phabet adds four more letters (wrong) impression that they letters: A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, (F, Š, Z and Ž) for a total of 27 must have been forced on K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, tähed: A, B, D, E, F, G, H, I, J, K, L, us by the Soviets. Šokolaad? U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y. Note the M, N, O, P, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, Õ, Šampoon? Massaž? Surely not X and Y would thereby be at the Ä, Ö and Ü. Still no Y. Estonian Soviet concepts! For lack of key very end. But the 27 letter one Lugeja kiri philologist and language mod- use they can be spelled shoko- is official. ernizer Johannes Aavik (1880- laad, shampoon and massazh, 1973 in Stockholm) insisted but that is officially consid- Perhaps most important is Kaks kaduvat sõna that the letter Ü be replaced ered incorrect (you won’t find knowing the order Õ, Ä, Ö, (Mõtteid emakeelepäeval) by Y, as it has been in the Finn- such dictionary entries). And it Ü and ...R, S, Š, Z, Ž, T... It’s ac- ish alphabet, thereby taking makes words like dušš (shower) tually quite logical to cluster those foreign cousins together Kaks teatud sõna on kadumas meie keelepruugist. Mitte et nad a step away from the German quite problematic (dushsh?!) oleksid aegumas, vaid võõrmõjud suruvad neid välja. connection. That didn’t quite This word derives from the around the original Estonian S. French douche and Latin ductio Not to mention rather refresh- Kuidas kõlaksid need laused kaasaegses keelepruugis? Kaks catch on, although some poets prefer Y (pronounced “igrek”) ‒ means of conveying (water). ing to not have Z as the eternal KINDLAT sõna on kadumas ... Mitte et nad oleksid aegumas, AGA caboose. võõrmõjud ... to Ü, as does the Maavalla Koda While we’re on the subject ‒ literally Hall or House of Es- Believe it or not, there’s more Et eitavas lauses vastandav sidesõna vaid on kadumas, see on of š (pronounced “shaw”) and tonia, short for Taarausuliste ja to share on the subject of dots puhtal kujul inglise keele mõju. Õnneks esineb seda Kodu-Eestis ž (“zjeh”), if you’re under the Maausuliste Maavalla Koda, an and twiddles ‒ the latter being vähe. Seevastu omadussõnalise tähendusega teatud asendamine shower, you drop one š (duši organization uniting adherents one online dictionary’s cute sõnaga kindel on levinud ka Eesti ajakirjanduses. See tuleneb tõe- all) and then should step out of of two Estonian native religious English equivalent of kapsa/ näoliselt saksakeelsete tekstide sõnasõnalisest tõlkimisest, ehkki the dušš before applying rips- denominations, Taaraism and raud. But in what context?... To täpsem, ühene vaste puudub ka inglise keeles. me/tušš (mascara / lash tušš). Maausk. The latter derives from tusche be continued. Kas saame veel päästa eesti keele kuninglikku kõla? The letters F, Š, Z and Ž are ‒ a black liquid used for draw- Riina Kindlam Inno Salasoo so-called “foreign letters” ing in lithography and as a re- Tallinn “MEIE KODU” 27. märts 2013 9

Jeremia’s other home, Afghani- “LETTERS TO ANGEL” (KIRJAD INGLILE) stan, that were filmed in Mau- FRIDAY THE 5TH OF APRIL 7PM ritania in northwest Africa. The • Director: Sulev Keedus film was shot digitally. • Cast: Tõnu Oja, Ketter Haba- The making of “Letters to An- kukk, Ragne Pekarev, Mari-Liis “Letters to Angel” is a film films “Somnambulance” and gel” was supported by the Esto- Lill, Tiina Tauraite, Katariina about Jeremia Juunas Kirotaja “Georgica”, and the documen- nian Film Foundation, the Esto- Lauk, Elle Kull, Katrin Saukas, (Tõnu Oja), a man who was tary “Jonathan from Australia”, nian Cultural Endowment, the Mirtel Pohla, Kaie ihkelson, sent to fight in Afghanistan Sulev Keedus, explains that a Estonian Ministry of Culture, Alina Karmazina, Rain Simmul, years ago, where he converted feature length film needs time and the Finnish Film Founda- Roman Baskin to Islam. He now returns home to mature and he had the first tion. • Director of Photography: only to find himself facing an- thoughts that lead to making Rein Kotov other kind of war. “Letters to Angel” more than 30 From kino! • Art Director: Toomas Hõrak The front line in the decrepit years ago. “I was drafted to the This is a film only for the Estonian town runs between army after university. My army adults, and it is not a film to be • Costumes: Elo Soode Eastern and Western culture, documents had red covers and missed. • Editor & Producer: Kaie-Ene the words “SNAIPER” written men and women, common With a directorial style not Rääk inside. Everything pointed to sense and madness. Some- dissimilar from that of David • Co-producer: Olli Soinio where amidst these battles is my ending up in Riga for spe- Lynch (think of ‘Wild at Heart’) • Composer: Helena Tulve his daughter, Angel, who Kiro- cialist training that produced but more down-to-earth, direc- • Sound Director: Ivo Felt taja has decided to find after the army’s best killers. If my son tor Sulev Keedus has created a all the years of absence. His had not been born in August, I story which is layered in spiritu- • Length: 118 min only leads are the sound of his would have been in Afghani- ality and subtle messaging. The of St. Tony”), Ragne Pekarev, daughter crying, heard once stan by Christmas of 1979 and, storyline throughout the movie on the telephone, and a dog- in the best case scenario, would Tiina Tauraite (“The Temp- can leave the viewer perplexed eared notebook full of letters have escaped as a mental crip- tation of St. Tony”, “Autumn and inconclusive at times, how- that seeps into you for days to addressed to her. But the town ple two years later.” Ball”), Mirtel Pohla (“Autumn ever going the distance on this come. has other plans for him and the Ball”, “186 Kilometres”), Ketter Jeremia Juunas Kirotaja is film becomes rewarding, as the As always, doors open at 6pm, women running it seem to take Habakukk, etc. played by Tõnu Oja (“Taarka”) story becomes more surreal, it fill rolls at 7pm. him for their savior from the with a host of talented, unique ”Letters to Angel” is Keedus’s is counter balanced by imagery Tickets are $7 at the door ($5 nagging feeling of emptiness women stepping up in the oth- first contemporary feature film. which is visceral and beauti- for SES current members) that has enveloped them. er roles: Katariina Lauk (“Som- Scenes of conditions in Estonia fully shot. Answers will be given The author of the feature nambulance”, “The Temptation are interwoven with images of and you will be left with a story Siimon Rampe

Emakeelepäeva e-etteütluse tung PILTUUDIS ummistas serveri

Emakeelepäeva (14.03) hom- saavad nii kirjapildi kui kirja- kategooria ja üldvõitja), Kais mikul korraldati kuuendat aas- vahemärkidega. See on lõbus Allkivi (filoloogide kategooria), tat Vikerraadio vahendusel e- proovikivi. Nagu ikka eesti kee- Merit Kraav (õpilane, Tallinna (ehk elektroonilist) etteütlust. les, on ka tänavuses tekstis oma Reaalkool) ja Kirsti Malmi (muu Tekst loeti ette otse-eetris ja jagu paralleelvõimalusi. Ja nagu emakeelega; soomlanna). Pari- osalejatel tuli arvutis Vikerraa- igal aastal tegin oma jagu viga, matele on auhinnaks raamatu- dio kodulehel vastavasse laht- aga loodetvasti õppisin ka sama poe kinkekaardid, mille on välja risse tippida sisse tekst ning palju. pannud Haridus- ja Teadusmi- see siis võimalikult kiiresti teele Paralleelvõimalused olid: jü- nisteerium. lennutada. Vähemalt need, kes riöö/Jüriöö; kas või / kasvõi; Etteütluse õiget kirjapilti soovisid teistega rinda pista. perekonna albumisse / pere- näeb siit: (http://vikerraadio. Loendamatud vanemad konnaalbumisse; Mõttekriipsu err.ee/saade/etteutlus2013/tu- (arvutita) inimesed, k.a. minu asemel on õige ka koma (vaa- lemused/). Antud leheküljel ämm Kohtla-Järvel kirjutasid nii- data, kuidas peaksid sa oma on kõikidel võimalik etteütluse sama paberile, sõbranna Brüs- ajalugu kirjutama?); köhi, pappi helifaili kuulata ja end veel kord selis samas kurtis, et ei saanud / köhi pappi (viimase puhul võis proovile panna. Emakeelepäeva rõõmuhüüe pappi tõlgedada slängiväljendi- midagi interneti teel saata, sest Teksti hiljem raadioeetris Taevalikult ilusa, lumise ja päikselise emakeelepäeva puhul hüüatas na (tähenduses raha), sel puhul Vikerraadio kodulehe server oli anaüüsides selgus, et paljud hallvares hommikul “HURRAA!”, nokk avali, saba siruli. 14. märtsi komata või parafraseeringuna nii ülekoormatud, et ei võtnud olevat kirjutatud “ühtainumat” ehk urbe- aga ka linnukuu sinitaevas peegeldus isegi tabatu silmas Henriku Liivimaa Kroonikast kirjaproovi vastu. Kokku laekus ekslikult lahku. Möödunud aas- Kopli kalmistupargis Põhja-Tallinnas. Erilise tähtpäeva puhul tasub (laula, laula, pappi). võistlustulekoldesse siiski 2910 tal kirjutasin “kasvõi” kokku ja rõhutada, et hallvares kirjutatakse väikse algustähega ja kokku. etteütlusteksti, milles (vaid!) 37 Etteütluse teksti koostasid seda peeti veaks. Vahepeal on Ingliskeeles on selle Euraasias elutseva linnu nimi Hooded crow, olid 100% korrektsed. Martin Ehala, Tartu Ülikooli keelerahvas otsustanud, et võib rõhutades tema musta kapuutsi. Eestlased aga näevad tema seljas Tänavune keeleteadlaste emakeeleõpetuse professor; kirjutada nii lahku kui kokku. pigem halli vesti; sest mustad on lisaks ka tema tiivad (varrukad) poolt koostatud tekst oli järg- Peeter Päll, Eesti Keele Instituut, Kuna ma möödund aastast siis- ja saba. Vareslased on nii taiplikud, et õpiksid tõenäoliselt õiges mine: peakeelekorraldaja-vanem- ki pole selles suhtest targemaks olukorras oma asukohamaa emakeele selgeks. Eestis levinuimad teadur; Maris Jõks, Postimehe saanud, ei saa seda just võiduks Kuidas peaksid sa, tuim ini- vareslased on ronk, hallvares, künnivares, hakk, harakas, pasknäär keeletoimetaja-korrektor ja pidada... Kui väga paljud välis- meseloom, siin lumises põhjas, ja pähklimänsak. Foto ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn Edward Kess, Tallinna Lillekü- eestlased kirjutavad (inglise kus aastast aastasse õitseb vilu- la Gümnaasiumi eesti keele ja keele mõjul) palju eestikeelseid ses kaljuorus ilusa haisuga mür- kirjanduse vanemõpetaja ning sõnu ekslikult lahku, siis mina dike, aga kus jüriöö ülestõusust Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ilmselt ülekompenseerin. Kirju- ei leia kas või ühtainumat viisa- liige. tasin näiteks “jüriöö ülestõus” kat pilti, mida perekonnaalbu- Järgmine Meie Kodu ilmub kolmapäeval, küll väikese algustähega (ka see misse panna ja aeg-ajalt vaa- Etteütlusi kontrollinud Mar- on nüüd paendlik), kuid kokku data ‒ kuidas peaksid sa oma tin Ehala ja Maris Jõksi sõnul 10. aprillil. ja aeg-ajalt ka kokku (nõuab si- ajalugu kirjutama? „Köhi, köhi, näitavad tulemused, et tekst oli dekriipsu, nagu nt aasta-aastalt, Selles numbris avaldamiseks mõeldud kuulutused, pappi!” leelotas rehepapliku raskem kui eelmisel aastal, kuid päev-päevalt). terrorirühmituse liider liitlas- tulemused on siiski väga head. artiklid ja kirjutised peavad toimetuses olema nädal vägede baptistlikule kaplanile “Paljudel olid väiksesed vead, Eesti keel ei ole lihtsate killast, aega varem ehk kolmapäeval, 3. aprillil. keset dekadentlikku Kirde-Eu- üldine eesti keele oskuse tase kuid on ilus ja pakub pidevalt roopa ristisõda, mis ei jätnud on väga hea!” sõnas Ehala. pinget. Head emakeele nauti- Sündmuste kalendri teated ning parandused mist ja jõudu tema hoidmisel! kivi kivi peale. Kõige kiiremini ja korrekt- hiljemalt neljapäeval, 4. aprillil. Lugege omastele ette ja semalt kirjutasid etteütluse Riina Kindlam vaadake, kuidas nad hakkama Maarja Jalasto (täiskasvanute Tallinn 10 “MEIE KODU” 27. märts 2013

VIIDO VEERG Mõnede asjadega ei kannata oodata

Mitte alati pole lihtne õiges- vastuseks: „Number, millele te Ameerikas pärast minu isa ‒ ti käituda. Vahel me ka ei tea, helistate, ei ole saadaval.“ oma venna ‒ surma. Kui ma hil- kuidas see õigesti käitumine Järgmisel päeval helistas Me- jem kohtasin teda veel Kanadas välja näeb. Me lükkame oma rike mulle uuesti. Ma vaban- Estol, ei uskunud ma oma silmi tegemisi tihti edasi, lootes, et dasin tema ees, et mulle antud ‒ nii väga meenutas ta mulle kõik laheneb iseenesest. number ei töötanud ja ma ei mu isa. Minu isal oli Parkinsoni Minu onunaine Austraalias, saanud tema isaga seepärast tõbi ja ta vananes kiiresti, onu Vilma Polikarpus, suri hiljuti. rääkida. Merike andis mulle Uno meenutas isa ajal, mil ta Onu Uno, kes on üle 90 aasta uuesti numbri ja lisas juurde oli veel noor ja terve. Onu Uno vana, katsus minuga kontaktee- õpetussõnad, kuidas Austraali- peatus meie juures mitu päeva. ruda, aga kummalisel moel ei asse helistada. Ometi ei aidanud Kui ta ära läks, oli mul tunne, saanud ta mind kätte ei Skype´i seegi ja onuga kontakti ma ei nagu ma oleksin oma isa teist ega Facebooki kaudu. Kadus ära saanud. Nende päevade ajal, korda kaotanud. ka mu pojapoja nimi ja aadress mil mina järelejätmatult onuga Onu Uno oli Eesti lennuväes neist kommunikatsioonivahen- ühendust proovisin saada, onu- lendur. Pärast sakslaste tulekut Viido (vasakul), tädi Vilma ja Raivo Tallinna Eesti Majas. ditest ja isegi oma naisega Tal- naine Vilma suri. sai temast Luftwaffe piloot, leit- linnas ei saa ma enam skaipida. Onunaist Vilmat ma väga häs- nant. surmani. Vanaema on maetud jäänud, on dateerimata, puudu Onutütar Merike helistas mulle ti ei tundnud. Merikesega olin Mina sündisin juba põgenike- mu isa kõrvale Lakewoodi. Ema on nende taga ka nimed, kes Austraaliast juba siis, kui ta ema kohtunud juba siis, kui ta oli laagris Saksamaal Lübeckis. Isa aga soovis, et ta maetaks oma neil piltidel on. Nüüd ongi hil- sai esimest korda insuldi. Meri- teismelise tüdrukuna Lakewoo- ja ema lähedaste sõprade pere- vanemate kõrvale Eestisse. ja kelleltki enam midagi teada ke palus, et ma helistaksin tema dis, kuhu ta tuli Kanadas toimu- dega olime nagu üks suur pere. Koos oma õega matsimegi ta saada. Ka tädi Vilmaga oleksin isale õhtul, kui Sidneys on kell 7. nud skautide ja gaidide suur- Ma mäletan tädi Ellenit, tädi Hil- põrmu Viljandi surnuaiale. tahtnud lähemalt tuttavaks saa- Ootasin selle aja ära, aga ühen- laagrist. Meist said päris head dat, tädi Deesit, onu Harrit, onu da, aga olen sunnitud nüüd üt- dust ma onuga Skype´i teel Mul on kahju, et ma tean nii sõbrad ja mitu aastat olime te- Kaljut ja teisi. lema ‒ puhka rahus, kallis tädi! ei saanud, ka mitte telefoniga vähe oma Austraalias elavate maga kirjavahetuses. Minu isa helistades. Kontrollisin telefoni- 1960. aastatel lubati minu isa- lähisugulaste kohta. Ma isegi Skype ei tööta mul tänaseni kaitses teda väga, kinnitades, numbreid mitu korda, helistasin poolne vanaema Nõukogude ei tea, kui palju lapselapsi onu ja onu Unoga pole ma ikka veel et ta vastutab oma vennatütre ka Austraaliasse sealsele telefo- Liidust välja oma laste juurde. Unol ja tädi Vilmal on. Isegi rääkida saanud. Peaksin oma nioperaatorile ja küsisin, mida eest, kuna mina ja mu sõbrad ei Esialgu läks ta oma poja juurde mõned lihtsad kirjakesed olek- koduse tehnika korda tegema ma küll valesti teen, et ühen- ole küllalt usaldusväärsed. Austraaliasse ja elas koos onu sid nüüd olnud tänuväärseks ja mitte ootama, et see prob- dus ei toimi, aga targemaks ei Merikesel on minuvanune Uno ja tädi Vilmaga Sidneys. täienduseks mu teadmistele leem laheneb iseenesest. saanud ma ikkagi. Jätkuvalt vend, keda ma ei ole kunagi Mõne aja pärast tuli ta meie oma lähedastest. Palju foto- sain ma oma helistamise peale kohanud. Aga onu Uno käis küll juurde Ameerikasse ja elas seal sid, mis on vanematest järele Viido Polikarpus

Ministeerium ostab miljoni euro eest lastevanematele õppeprogrammi

Sotsiaalministeerium kavat- toodud tegevustega kui ka üldi- Koolituse läbinud vanemad aga Sotsiaalministeeriumi pres- dakse Euroopa majanduspiir- seb kulutada ligi miljon eurot, semas kontekstis ̶ kuuleme ju oskavat paremini oma lapsi kas- siesindaja Armo Vase selgituse konna finantsmehhanismi ra- et osta sisse Austraalia tead- tihti, kui võimatu on riigil leida vatada. järgi on ministeeriumi jaoks hastatavast riskilaste ja -noorte lase välja töötatud lapsevane- raha laste ja perede toimetule- Programmi kõrval on arengu- oluline, et vanemate koolitus- programmist, leping sõlmiti mate koolitusprogramm ja see ku rohkem toetamiseks. kava järgi kavas raha eraldada programm oleks tõenduspõhi- tänavu veebruaris. 2013.‒2016. Eesti jaoks kohandada. ne ̶ et see oleks juba varem aastani on koolitusteks ette Ministeeriumi arengukavas näiteks sellistele tegevustele: tulemusi andnud. „Programmi nähtud 807 696 eurot. Kavatsus on juba sisse kirju- on kirjas, et Austraalia teadlase vanemlust toetavate hoiakute valikule järgnevalt jätkatakse tatud laste ja perede arenguka- Matthew Sandersi välja töö- kujundamine, vanemate kooli- Eesti Päevaleht vestles mitme programmi adapteerimise, ma- va esialgsesse rakendusplaani, tatud programm „Triple P” (Po- tamine, täiskasvanutevahelise teadlasega nii Tartu kui ka Tal- terjalide tõlke ning spetsialisti- mille järgi on programmi jaoks sitive Parenting Programme; positiivse suhte toetamine, va- linna ülikoolist ning kuulis häm- de koolitustega,” märkis Vask. kavas mitme aasta jooksul ku- ee positiivse vanemluse pro- nemlike oskuste arendamiseks meldust: miks mitte toetada pi- lutada kokku 967 413 eurot. gramm) valiti välja, sest seda efektiivsete teenuste pakkumi- Vanemate lastekasvatuse alal gem Eesti teadust ja rakendada See on märkimisväärne summa on juba mujal maailmas palju ne. harimist alustatakse juba tänavu meie ülikoolides tegutsevate võrreldes nii teiste arengukavas kasutatud ja edu saavutatud. Koolitused algavad peagi kevadel ja raha selle jaoks saa- teadlaste töid ja teadmisi? Eesti Päevaleht

TÄHELEPANU! Müügil on odavaid lennupileteid TOETAGEM RAHVUSKAPITALI KORJANDUST! Tallinna ja teistesse Euroopa linnadesse. Austraalia Eesti Seltside Liidu Rahvuskapitali 2013. a korjandus Edasi-tagasi piletite täishinnad on alates $ 1,655.00. Täiendava info saamiseks ja lennupiletite ostmiseks Annetuse suurus $...... palun võtke ühendust meie sõbraliku ametkonnaga. Maksuvaba kaugekõnet meiega saate numbril Annetaja nimi (trükitähtedes)...... 1800 888 386 Elukoht (linn, osariik)...... ESTOURS TRAVEL Tšekid/Money Order’id palume kirjutada Council of Estonian Societies in Australia nimele ja saata 38 Murray Road, CORRIMAL, Wollongong NSW 2518 koos selle väljalõikega AESL laekurile aadressil: Mrs Eve Smart, 116 Folkestone Rd Dover Gardens Tel 02-4284 1688 & Faks 02-4284 7823 SA 5048 E-post: [email protected] Panga otseülekanne: Comonwealth Bank A/C 062 233 1006-2870 Kodulehekülg: http/www.estours-travel.com.au Korjandus kestab sel aastal kuni 30. juunini.

Telli endale või sõbrale kingituseks Meie Kodu värviline PDF versioon. Aastatellimus $ 44.00. NB! PDF potsatab postkasti juba esmaspäeval. “MEIE KODU” 27. märts 2013 11

Meie Kodu announcement – 2013 Eesti keele laagrid

Sõrve Sõbrad Committee Armsad eestluse hoidjad välismaal! Mul on hea meel Teile teatada, et ka sellel aastal korraldab The 2013 Sõrve Sõbrad Com- of this important activity on the The 2013 Committee inclu- Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (www. mittee was elected at the An- Australian/Estonian calendar. des: meis.ee, edaspidi MISA) eesti keele laagri eesti päritolu noortele, nual General Meeting held on 3 A special thank you goes to • President ‒ Indrek Tults kes elavad väljaspool Eesti Vabariiki. Sellised laagrid toimuvad March, with a number existing Alar Lehtsalu and Marilin Ilp • Vice President ‒ Kaili Lehtsalu juba alates 2000. aastast. members re-elected for the cur- who stood down from the com- • Treasurer ‒ Toni Lehtsalu Eesti keele laagreid korraldatakse eesti päritolu noortele riikli- rent year. mittee this year. “Both Alar and • Secretary ‒ Kaili Metani ku programmi „Rahvuskaaslaste programm 2009-2013“ raames. “Congratulations to everyone; Marilin have contributed a gre- • Fundraising ‒ Barbara Kala- Programm on mõeldud väljaspool Eesti Vabariiki elavate eestlas- it is particularly pleasing that at deal over the past year and mäe te toetamiseks ja koostöö edendamiseks. Traditsiooniliselt viiak- we are in a very strong position we look forward to continuing • Media ‒ Katrin Kalamäe se keelelaagrid läbi Eestis. Laagri läbiviimist toetavad Kultuuri- with the elected members mat- to work with them throughout ministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. ching their natural and profes- • Camp Liaison ‒ Tomas Lipping 2013,” added Indrek. 2013. aasta suvel toimub kolm laagrivahetust noortele vanu- sional talent with their roles,” • Leader Liaison ‒ Kati Koreneff ses 13 kuni 18 aastat: said Committee President, In- “The calibre of people on this • Recruitment Officer ‒ Siiri Iis- drek Tults, at the conclusion of year’s committee gives us the maa 1) I vahetus: 26. juuni - 6. juuli 2013, noortele, kellel the AGM. best chance to achieve some Two co-opted members in- puudub eesti keele oskus või see on väga nõrk; very positive results.” In addition to the ongoing clude 2) II vahetus: 9. ‒ 20. juuli 2013; noortele, kes valda- administration of Sõrve, the The first fundraising event for • Adult Liaison Officer - Ingrid vad eesti keelt edasijõudnu tasemel; committee’s main focus for 2013 will be a special Eurovision Koreneff 3) III vahetus: 30. juuli ‒ 10. august 2012; noortele, 2013 will be around developing party at Eesti Maja on Friday 17 • Information Technology Offi- kes valdavad vabalt eesti keelt. a new fundraising model and in- May. Further details to come, or cer - Lembit Marder Laagrivahetused viiakse läbi Eesti erinevates paikades: creasing the number of children to register your interest please By Katrin Kalamäe, I vahetus toimub Pärnumaal Tõstamaa lahe ääres Merelaiu at camp to ensure the longevity email: [email protected] March 2013 puhkekeskuses - http://www.hot.ee/m/merelaiu/ II vahetus toimub Lõuna-Eestis Otepääl Annimatsi Kämpingus - http://www.annimatsi.ee/ III vahetus toimub Viljandi maakonnas Venevere puhkekesku- ses - http://veneverepuhkekyla.eu/ Valitud laager: • tagab eestikeelse suhtluskeskkonna; • on hubane ja lapsesõbralik, vajalike ruumidega ühiste- gevuseks, sportimiseks, toitlustamiseks ja majutamiseks; • vastab laagritele kehtestatud seadusandlikele nõuetele, sh nõuded hügieeni-, toitlustus- ja majutustingimustele, tule- ohutusele, arstiabile, vetelpäästele, personalile jm; • tagab noorte majutuse ja toitlustamise kolm korda päe- vas (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök); • tagab vajalikud hügieenitingimused (sh soe vesi, vee- klosett); • tagab noortele sidepidamise võimaluse oma vanemate või hooldajatega ning võimaluse omaette olemiseks, kui noorel selleks vajadus tekib. Laagri peamine eesmärk on eesti keele õpe ja eesti kultuuri- ga tutvumine. On oluline, et laagris osaleval noorel oleks huvi ja motivatsioon õppida eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga. Laagrisse registreerimine kestab kuni 21. aprillini 2013. Kui soovite, et Teie laps tuleks Eestisse laagrisse, ootame Teilt informatsiooni potentsiaalsete laagrisse tulijate kohta. Meile esi- tatud taotluste hulgast teeme valiku, lähtudes noore keeleosku- sest, motivatsioonist, vanusest, asukohamaast, väljaspool Eestit elamise ajast, laagris eelnevalt viibitud kordade arvust ja sõidu- Sõrve Estonian Childrens’ summer camp. Photo: sorve.org.au kulude suurusest. JUHISED TAOTLEMISEKS: Eesti keele laagris osalemise soovist teatamiseks tuleb: a) täita registreerimisankeet Emakeelepäeva tähistasid eesti keele b) kirjutada lühike motivatsioonikiri (ankeedi koosseisus) Registreerimisankeedi leiab MISA koduleheküljel õppijad ka välismaa koolides ja ülikoolides Kaie Kullik

Emakeelepäeval väljenda- Bolognast, Kölnist ja Vilniusest, Luxembourg’i Euroopa Kooli eesti luulet tšehhi keelde, kirju- jad töötavad Riias, Petseris, Si- vad ka välismaal elavad eest- kus on tööd alustanud laste külastas lastekirjanik Kristii- tasid luuletusi ning testisid oma beris Ülem-Suetukis ja Krimmis lased ja eesti keelt oskavad keeleringid. na Kass. Õpilased on lugenud teadmisi eesti keeles. Aleksandrovkas. Lektorid on lä- välismaalased uhkust meie autori raamatuid, joonistanud hetatud Peterburgi, Göttingeni, Emakeelepäeva üritustega Välismaa kõrgkoolides õpib keele üle, mida saab õppida pilte tegelastest. Kohtumiseks Pariisi, Vilniusesse, Varsavisse, tehti algust juba paar nädalat eesti keelt ja kultuuri ligi tuhat- kas koolis või kõrgkoolis juba valmisid stendid kirjaniku loo- Brnosse, Lvivi, Pekingisse ja Rii- tagasi Berliinis, kuhu kogunesid kond üliõpilast, neist suurem mitmekümnes riigis. mingust. ga. Lisaks neile töötavad palju- Euroopa eesti koolide ja seltsi- osa meie naaberriikides ja Un- des õpetuskeskustes kohapealt Väljaspool Eestit asutatakse de õpetajad kogemuste vahe- Ka paljudes teistes välismaa garis, kuid ka näiteks Ukrainas, palgatud õpetajad ja lektorid. üha uusi eesti koole ja seltse. tamiseks. koolides lugesid õpilased ema- USAs, Hiinas jt riikides. Välis- Seltsides ja pühapäevakooli- keelepäeval eestikeelseid luule- maa tudengite huvi eesti keele Eesti keele õpet välismaal Kristjan Jaak Petersoni sünni- des kogunetakse keelt õppima tusi ja jutte, kuulasid eesti muu- õppimise vastu näitab ka nende toetab Eesti riik Haridus- ja aastapäeval avati Riia vanalin- mõned korrad kuus, aga on ka sikat, osalesid Eesti-teemalises soov tulla Eesti suvekoolidesse. Teadusministeeriumi kaudu nas tema kunagise kooli seinal koole, kus õpitakse eesti keelt ja viktoriinis, vaatasid eesti filme Igal aastal tulevad Tallinna ja rahvuskaaslaste ja akadeemili- eesti-, läti- ja ingliskeelne mä- eesti keeles iga päev. Helsingis, jne. Tartu ülikooli eesti keele kur- se välisõppe programmide raa- lestustahvel maarahva lauliku- Riias, Petseris ja Stockholmis on Emakeelepäeva tähistati sustele oma oskusi täiendama mes, tegevused viib ellu Eesti le. eesti koolidel juba väärikas aja- Tšehhis Brno Masaryki ülikoolis mitukümmend välisüliõpilast. Instituut. lugu. Eesti lapsed õpivad usinalt Helsingi Latokartano Põhi- ettekandega emakeelepäeva Eesti koole ja seltse rahvus- ka Euroopa Koolides Brüsselis, koolis toimusid 14. märtsil tun- traditsioonist, kõneldi Lennart kaaslastele on maailmas üle 50, Eesti Instituut Luxembourgis ja Münchenis. nid külalisõpetajatega, kes rää- Merist ja vaadati filmi “Linnu- akadeemilisi välisõppekeskusi Värskeimad uudised tulevad kisid eesti keelest ja kultuurist. tee tuuled”. Üliõpilased tõlkisid üle 30. Eestist lähetatud õpeta- “MEIE KODU” 27. märts 2013 12

SÜNDMUSTE KALENDER Eesti Vabariigi Konsulaat Perthis Eesti Vabariigi Peakonsulaat

SYDNEY The Dickson Tradies, 2 Badham St Dick- son. Kohtume alates kella 13.00st. Esmaspäeviti: Kolmapäeval, 24. aprillil: Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Rahvusgrupi ühislõunasöök kell 12.30 Virmalised harjutavad Eesti Majas: THE SOUTHERN CROSS CLUB, Jamison. Lõke kell 18.15-19.15. Consulate of the Republic of Estonia Consulate General of Estonia Virmalised kell 19.30-21.00. MELBOURNE 11 Langsford Street Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Address: 144 Pacific Hwy, North Claremont WA 6010 Sydney NSW 2060 Neljapäeviti: Kolmapäeviti: Visits by appointment Office hrs 10am-4pm, Mon-Thu Lauluharjutused naislauljaile „Heli“ kell Eesti keele klassid alates 13. veebruarist Tel: 08 9384 2757 (Mon, Wed phone & email only) 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Eesti Majas kella 17.30 - 19.00. Õpetaja Mobile 0414 842757 Visiting hrs Tue, Thu, 10am-4pm Kroll-Simmul mob.tel. 0414 412 454. Sirje Jõgi 0458 400 620. Email: [email protected] Closed Fri-Sun and holidays Uued lauljad teretulnud. Kolmapäeviti: tel. (02)8014 8999, fax 8079 6886 Neljapäeviti E-klubi Eesti Majas: Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti email: [email protected] Avatud on kohvik. Pakutakse eestipära- Majas. Info Hilja Toom. Tel. 03 93981321 website: sydney.vm.ee seid suupisteid ja sooja sööki. Kohapeal ja Milvi Vaikma. Tel. 03 93002492 ESTOURS TRAVEL Eesti joogid. Uksed avatud kella 17.00- Iga kuu teisel laupäeval: Soodsad reisid Eestisse ja mujale 21.00. Naiste rahvatantsurühma “Sügislilled” Tel. 1800 888 386 maksuvaba Neljapäeval, 28. märtsil: tantsuharjutus kell 12.00. Info. Milvi Tel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823 SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Vaikma. Tel. 03 93002492 E-post: [email protected] Kavas DVD ”XI noorte laulu- ja tantsupidu Iga kuu teisel laupäeval: 2011”. Kõik teretulnud. Etnograafia käsitööringi kokkutulek kell AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY Reedel, 5.aprillil: 14.00 Eesti Majas. Info. Aime Metsar. 03 141-143 Campbell St Darlinghurst 2010 Kino@Sydney Eesti maja algusega kell 98360516 KIRIKLIKUD TEATED NSW, Australia 19.00. Uksed avatakse kell 18.00. Mängu- Neljapäeval, 28. märtsil: ABN 81 348 495 339 film “Kirjad inglile”. Avatud baar. Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Postiaadress: P.O. Box 147, Laupäeval, 6. aprillil: Eesti Majas. EELK SYDNEY JAANI KOGUDUS Darlinghurst, NSW 1300 Australia SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell Pühapäeval,14. aprillil: • Reedel, 29. märtsil kell 11.00 Suure Ree- E-mail: [email protected] 10.00 Eesti Majas. Videofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti de armulauaga jumalateenistus Sydney Telefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113 Laupäeval, 6. ja 20. aprillil: Majas. kirikusaalis, järgneb kohvilaud. Eesti Selts (02) 9212 2373 Sydney Mudilasring kohtub kell 10.00 Syd- Pühapäeval, 14. aprillil: • Reedel, 29. märtsil kell 15.00 Suure Ree- Kodulehekülg: http://mk.eestiselts.org/ ney kirikusaalis 11 Waratah St, North Strat- M.E.Ü Kodu aastapeakoosolek kell 16.00 de armulauaga jumalateenistus Thirlme- hfield. Teema on liiklusvahendid. Faks: Meie Kodu ja Sydney Eesti Maja Eesti Majas. re küla saalis. (02) 9281 2887 Neljapäeval, 11. aprillil: Reedel, 19. aprillil: • Pühapäeval, 31. märtsil kell 11.00 Kris- Eesti Sõjaveteranide Liidu korraline kuu Vastutav väljaandja: Aivo Takis Social Club kell 19.30. tuse ülestõusmise püha armulauaga ju- koosolek Sydney Eesti Seltsi maja klubi- Peatoimetaja: Aune Vetik malateenistus Sydney kirikusaalis, järg- Reporter-toimetaja: Aale Kask-Ong ruumis algusega kell 12.30. Juhatus loo- ADELAIDE neb kohvilaud. Toimetuse ametnik: Koidula Muttik dab heaarvulist osavõttu. Kogudusemaja ja õpetaja telefon: Küljendus: Aune Vetik Pühapäeval, 14. aprillil: Esmaspäeval, 1. aprillil: (02) 9743 2051, mob. 0449 612 028 Toimetuse kolleegium: Maie Barrow, Sydney Mudilasringi piknik kell 10.00 North Sõjaveteranide Klubi kokkutulek kell E-mail: [email protected] Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer Shore’il. 14.00 Eesti Majas. Õpetaja kodunt äraolemise puhul palu- Laupäeval, 6. aprillil: takse jätta teade automaatvastajale. Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis THIRLMERE ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukoh- Adelaide Esto Pub Night kell 18.30 Eesti Õpetaja Meelis Rosma Majas. tadega. Toimetusel on õigus saadetud Neljapäeviti: kaastöid lühendada ja keeleliselt korri- EELK ADELAIDE’i KOGUDUS Käsitöö Klubi kokkutulek kell 14.00 küla geerida. saalis. Kõik teretulnud. BRISBANE • Reedel, 29. märtsil Suure Reede juma- Toimetus on avatud: neljapäeviti kell lateenitus kell 15.00 St Stephes Lutheran Kolmapäeviti: Pühapäeval, 7. aprillil: 12.00 ‒ 16.00. Bingo mäng kell 14.00 küla saalis. Kõik Church, Wakefield Street. Kõik on oodatud naljapäeva tähistama. TELLIMISHINNAD: teretulnud. Koguduse õpetaja Andres Palm Võta teistega jagamiseks kaasa hea tuju, Austraalias koos GST-iga: Esmaspäeval, 1. aprillil: mõni vahva anekdoot või naljakas lugu tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279 Email: [email protected] Üheks aastaks $99.00 Lihavõttepidu kell 14.00 küla saalis. BBQ ning oma lemmik eestipärane roog. Kuueks kuuks $55.00 ja munakoksimine. Koguduse aadress: Pühapäeval, 5. mail: Kolmeks kuuks $33.00 200 Jeffcott St, North Traditsiooniline emadepäeva tähista- PDF värviline versioon üheks aastaks $44.00 CANBERRA Adelaide, SA 5006 mine. Ürituste algus kl 13:30, asukoht Toetustellimine: Pühapäeval, 7. aprillil: Läti maja, 24 Church Ave (juurdepääs EELK MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS üheks aastaks alates $120.00 (koos GSTga) Rahvusgrupi ühislõunasöök kell 13.00 Bank Ln kaudu), Woolloongabba. Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes. • Reedel, 29. märtsil kell 14.00 jumala- Ülemeremaadesse õhupostiga: teenistus St.John kirikus, teenib õp. Phil Euroopa, USA ja Kanada: Haar. Peale jumalateenistust kohvilaud 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00 ja nõukogu koosolek. Uus-Meremaa: • Pühapäeval, 7.aprill kell 14.00 jumala- 12 kuud $100.00; 6 kuud $60.00 TELLIGE MEIE KODU OMA SÕPRADELE! teenistus St.John kirikus, teenib õp. Phil Aadressi muudatused $3.30 Haar. Peale jumalateenistust kohvilaud EES -JA PEREKONNANIMI ...... ja koguduse Täiskogu koosolek. KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga: 1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $6.50 Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või AADRESS ...... Kuulutuste miinimumhind $ 26.00 0403 006 078. EMAIL ...... TELEFON...... Foto või logo lisamine: Foto - $10.00; logo - $5.00 Soovin tellida lehte: 12 kuuks ($ 99.00) Leinakuulutuste miinimumhind $52.00 6 kuuks ($ 55.00) Üksiknumbri hind: $2.50 3 kuuks ($ 33.00) TASUMINE PDF (värviline) 12 kuuks ($ 44.00) Meie Kodu üksiknumbrid •Ülekandega (selgitusse märkida oma ees- ja perekonnanimi) Tasumine ülekandega: Meie Kodu, Commonwealth Bank, A/c No 00902413, müügil Sydneys Meie Kodu, Commonwealth Bank, BSB 062 017 * Meie Kodu toimetuses A/c No 00902413, BSB 062 017 rahakaardi või tšekiga: MEIE KODU, PO Box 147, Darlinghurst NSW 1300 •Tšeki või rahakaardiga: Meie Kodu, PO Box 147, Darlinghurst, Visa või Mastercard’iga * Eesti Maja kohvikus neljapäeviti NSW 1300 Tellimuskupong saatke MEIE KODU postiaadressile või faksile: (02) 9281 2887 • Visa või Mastercard’iga E-mail: [email protected] kella 17.00-21.00 Printed by Torch Publishing Company kodulehekülg: http://mk.eestiselts.org/ Pty Ltd - 47 Allingham St., Condell Park. ABN 46 008 462 404.