SÕUDJA Eesti Sõudeliidu Teataja Nr 1 (6), 1998 Rs
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
new balance®# ATHLETIC SHOES Intelligentne valik M 502 Oma hinnale vastav Inglismaal valmistatud treeningking, väga pehme ning vastupidav KAALUL ON ROHKEM KUI HEA MAITSE, KAALUL ON SINU TERVIS! ESINDUS BALTIMAADES AS "MORAK" Regati pst. 1-6K319A EE0019 Tallinn Tel 6398 957 Faks 6398 958 GSM 250 57 070 EESTI SÕUDJA Eesti Sõudeliidu teataja nr 1 (6), 1998 läheduses, saades sealt toitu ja kaitset. lik. Täiuslikkus tuleb töö ja armastuse Lähedus veega seob meid ajaloo koi kaudu. Tuleb ühtekuuluvustundega, mis dikust alates. Vesi on alus, vesi on meie vormib meie füüsilise võimekuse ime- rõõmude, tegude ja kurbuste kandja. Vesi pärasteks võitudeks. on kerge, kui võidame oma sõidu ja raske, Noored, teil on tahe ja unistused, rs kui kaotame. meil, vanadel aastatega kogutud oskused. Tasaselt loksuv laine rahustab meie Noorte tarmukus ja vanade kogemused tundeid pärast kaotust ja sädeleval üheskoos annavad võimaluse liikuda sõu- silmapiiril vette laskuv päike avab tee derajal vajaliku kiirusega. unistustele kiiretest sõitudest võitude Tegutsegem siis koos meie ühise ees poole. märgi nimel! Veel ja lainetel on võlujõud, mis on h y) alati tõmmanud inimest enda poole - € ^ ^%.i jg elama vee ääres, avastama tundmatuid kaldaid üle veeväljade või lihtsalt liikuma Elu meie planeedil on tärganud veest. vee peal. Peeter Mardna, Inimkonna koidikul asusime veekogude Sõudja ja vee suhe peab olema täius Eesti Sõudeliidu president Raivo Trass - Vaimustus veel olemisest 2 Mihkel Klementsov - Mõtteid maailmameistrivõistlustelt 4 Jaan Tults - Noortega juunioride maailmameistrivõistlustel 5 Hugo-Herbert Artma - Sõudekohtunike tööaasta 8 Toimetaja veerud " Egle Trump - Hazewinkeli sõudetrassil 10 Marian Vahuri - ALFA võistlused 11 Ülo Tölp - Eesti sõudespordi ajaloost: Tartu aastatel 1960-1970 13 Mati Villsaar - Sõudeveteranid 1997. aasta hooajal 17 Arne Grauann, Arvo Strikholm, Toivo Zoova, Mihkel Leppik - Tõestisündinud lood 19 Eero Koivumäki - Maailma ainulaadseim mälestussammas 21 Mihkel Klementsov - Sõudetehnikast ja inventarist 23 Valguse kiirusest kiiremini 25 Uugu-Ärbärt pajatab 26 Mõne lausega 27 Eesti sõudmine 1997 MM 31 MM juuniorid 31 Eesti MV 32 Eesti noorte, Sen-B, veteranide MV 34 Eesti sõudmine 1998 37 Eesti MV ergomeetril "Concept II" 37 1998. aasta sõudevõistluste kalender 38 Eesti 1998. aasta sõudevõistluste juhendid 39 Eesti sõudeliidu 1997. aasta parimad 41 Eesti sõudespordi juubeli lävepakul 42 Matti Killing - 50! 43 Õnnitleme! 44 In memoriam - Tiit Reimann 45 Eesti sõudeliidu infoblokk 46 Toimetuselt:^ga numbriga paremaksU~~. 48 I ' RAI iv J_. -2- Vaimustus veel olemisest Raivo Trass, Pärnu "Endla" teatri peanäitejuht, sõudeveteran kõigil aladel kaasa, millega koolis tegeldi. väljapaistvamaks arendamisega. Hantlid, Eriti olid mulle kontimööda võhma alad - ekspandrid olid kodune varustus. Tõste- krossijooks, suusatamine. 3-kilomeetri kang, kettad olid sõudebaasis. Kes oli käimises olin kaks aastat järjest Tallinnas südikam, muretses endale koju - õuele B-klassis teine, vabariiklikel võistlustel või keldrisse jõupingi. Kusagilt hangiti aga põrusin läbi, alati võtsin ülejõu käiva juhised, harjutusvara, näpunäiteid elamis- algtempo. jatoitumisviisideks. Tavalise veetreenin- Rohkem istus mulle orienteerumine. gu juurde kuulus tund või enamgi jõuhar- Linna ja vabariigi võistlustel olin alati jutusi ja paar korda nädalas jooksime eesotsas. Leida end tundmatul maastikul, ümber Harku järve. teada oma kohta kaardi järgi ja joosta end Paat, millel sõudsime, oli tavaline - hingetuks nõgestes, puujuurikate või võsa vineerist. Ma ei mäleta, et meil tehnika, vahel - põnevust kui palju, ja hea tree ka kõige lihtsam - tasakaalu pidev püsi ning arule. mine sõudmise ajal, oleks korralikult välja Nüüd tagantjärele mõeldes oli see ju tulnud. Pigem oli meie koostöö konarlik, mäng, ootamatute õppetöö vormide tree kuid selle eest oli meil jõudu hirmsasti ja ning millegi püsivama ja sobivama ka tahet. Ühte ideaalset sõitu mäletan leidmisel. 1964. aasta kevadest, Tallinna esivõistlus- Ja siis tuli sõudmine! Lapsepõlve test. Meil klappis kõik. Lõpuspurti alusta parvel hulpimise mõnu ja kogemus, vee- sime viimaselt 500 meetrilt. Nagu kännu vaimustus tulid tagasi ühel varakevadisel tagant pääsesime välja! Pidasime vastu päeval, kui meie tänava poisid kutsusid lõpujooneni ja sõitsime välja oma parima mind Harku järve äärsesse sõudebaasi aja, millist me ka hiljem, paremates Olen sündinud Tallinna-Nõmmel, Vaba ilmastikutingimustes Harku järvel ei ole duse puiestee ääres. Kodutänavaks oli paadiga sõitma. Kuidas see täpselt oli, kes oli kutsuja - mälu on selle kustutanud. saavutanud. Nurme, tänav, mis algas Nõmme raudtee Sellal oli noorte võistlustel tavaliselt jaama lähedalt ja kulges üle Vabaduse Igatahes võis olla ka 1962. aasta kolm-neli paatkonda, vabariiklikel mõne puiestee Männiku rabani. Suviti, maist sügis. Meenub Pärnu maanteel 20. Kesk võrra rohkem. Sõudmine pole meie maal septembrini ja vahel kauemgi viibisin aga kooli vastas oleva maja keldri talvine kunagi masside hulgas populaarne olnud, maal, Virtsus, vanaema ja hiljem tädi kummibassein ja sõudetrennid selles bas ehkki elame veekogude ääres ja keskel. pool, kohe mere ääres. Sealt on pärit mu seinis. veevaimustus, kirg olla vee peal. Algkooli Praegu meenutan: algul ma ei sõud Olen alati imetlenud hollandlaste rahva aegadel ehitasin endale ise parve, millele nuda, vaid aerutasin. Proovisin süsta. rohkeid uisutamistraditsioone, põhja käis puri peale ja mõlemal küljel olid Kas ka ümber käisin? - kindlasti, kuid maade suusatamisindu. Mis võiks olla lauast aerud. Nõnda sai seilatud-aerutatud edasi sain ikkagi. Proovisin kanuudki. meie üldharrastav rahvuslik spordiala? piki randa edasi-tagasi, kui just väga Nõnda me alustasime, kõik meie tänava Maadlus? Korvpall? Jooksukrossid? Või tuuline ei olnud. Aerupaat oli mu unistus. poisid, kogu meie sõpruskond, kellele vee vajame, nagu muus maailmaski, aina Vanaisal oli olnud mitu paati, mille peal olemine naudingut pakkus. gladiaatorlust, vaatemängulisi massirööki- sakslased 1944. aastal kusagil sadama Siia juurde üks imeline tõik - sellal ei misi, vajadust vastasel veri välja lasta?! lähedal põhja lasksid. Selge vee ilmadega olnud veel Mustamäe ja Õismäe linna Ometi on meil maalilisi järvi, sirgeid käisin neid parvega otsimas, kuid kadu osasid. Mustamäe nõlvadelt algav männik sügavaid jõesänge, kauneid lahesoppe nuks nad jäidki. Naabril oli lai aerupaat. ja liivikud kulgesid segamini Harkuni uisutamisvõistlusteks, tõukekelguga või Sellega sai vahel võrke sisselastud, kuid välja. Buss sõitis praeguse Kadaka teeni. duajamiseks või rahvapaatidega rammu- siis ostis ta mootori ja sõudmine muutus Sealt tuli sõudebaasi minna 2-3 kilo proovimiseks. liiga raskeks. meetrit otse üle endiste taluväljade. 1963. aasta augustis esindasime Eestit üleliidulistel noorte esivõistlustel. Võist Õppisin algul Rahumäe koolis, endi Igatahes 1963. aasta kevadest kuni lesime Kavgolovos. Esmamulje oli rabav! ses 27. 7-klassilises koolis. Kehakultuur keskkooli lõpetamiseni, 1964. aasta sügi oli koolis aukohal. Kergejõustik, tennis, seni, ei olnud meie paatkonnale noorte Kõik võistkonnad tundusid meist tugeva suusatamine olid põhialad. Enamik õpilasi hulgas võrdset vastast ei Tallinnas, ei mad - kõik poisid olid meist pikemad ja tegeles sportimisega. Koolivaheaegadel Eestis. Põhipaat oli meile üksikaeru nelja- turskemad, ja väga iseteadvad. Vee- käidi aina võistlemas. Männiku raba ning paat. Eessõudja oli Rein Roomet, kolman treeningutel see mulje muutus. Sõitsime Nurme ja Kreegi tänavate vahelised dal numbril Koit Kernumees, teisel mina võrdselt. Siis tuli esimene start. Koh männikud olid sportimiseks ideaalsed: ja esimesel Oleg Meljoranski. Koit ja tunike kaater sebis veel stardiliini ees, kui suvel luuremängud ja jooks, talvel liu väl Oleg olid oma tänava poisid, Rein aga äkki kõlas stardipauk. Kuid vahetult enne jad ja suusatamine. Kassisabast. Treeneriks oli Elmar Tuum - seda oli paar paatkonda juba ületanud stardiliini. Mäletan, kuidas me imestasime Keskkoolis käisin Männikul, 39. koo ühiskondlik treener, õigemini oma ala fanaatik, tehase "Teras" töödejuhataja, - nad ju varastasid, tähendab, lähet tuleb lis. Noor kool ja veel märkimisväärseni - korrata. Kuid kõik juba läksid! Järv kajas noored pedagoogid. Arvan siiani, et kooli endine sõudja. Tema meist meeskonna roolimeeste röökimisest. Läksime siis kõikide ühiselu ettevõtmiste korralda tegi, meid ergutas ja veenis ning sõudma meiegi. Vahe esimestega võis olla juba 50 misel ja kõiges kaasalöömises olid õpeta õpetas. meetrit. Lõppu ei mäleta. Eelsõidust ig jad palju aktiivsemad kui õpilased: isete Sõudmine oli meile tarve, enesearen atahes edasi ei saanud. B-finaalis olime gevus, eeskavad koolipidudeks. Aine damine aga veelgi tähtsam. Tollal oli klasside väljaehitamine, mõtlemist aren poistel suurmoeks tegelda kulturismiga. kolmandad, kokkuvõttes üheksandad. davad füüsilised harjutused - orientee Kõik me tegelesime, kes suuremal, kes Vahe võitjaks tulnud "Majaki" poistega rumine, matkasport. Keskkooli ajal lõin vähemal määral, selle uudisharrastusega oli ligi 30 sekundit. Tublilt sõitsid meie - enese musklite ja keha proportsioonide Tartu neiud. Nemad said samas paadi- -3- klassis, milles meiegi võistlesime - üksik- aerulisel roolijaga neljapaadil esikoha. Ja seda suure ülekaaluga järgmiste ees. Kalevlastest võidutsesid veel poiste ühepaat, teiseks tulid poisid paarisaeru kahepaadil. Kahjuks pole ma oma selle aegsesse päevikusse kirja pannud nende tublide poiste ja tüdrukute nimesid. Kui te