new balance®# ATHLETIC SHOES Intelligentne valik

M 502 Oma hinnale vastav Inglismaal valmistatud treeningking, väga pehme ning vastupidav

KAALUL ON ROHKEM KUI HEA MAITSE, KAALUL ON SINU TERVIS!

ESINDUS BALTIMAADES AS "MORAK" Regati pst. 1-6K319A EE0019 Tallinn Tel 6398 957 Faks 6398 958 GSM 250 57 070 EESTI SÕUDJA Eesti Sõudeliidu teataja nr 1 (6), 1998

läheduses, saades sealt toitu ja kaitset. lik. Täiuslikkus tuleb töö ja armastuse Lähedus veega seob meid ajaloo koi­ kaudu. Tuleb ühtekuuluvustundega, mis dikust alates. Vesi on alus, vesi on meie vormib meie füüsilise võimekuse ime- rõõmude, tegude ja kurbuste kandja. Vesi pärasteks võitudeks. on kerge, kui võidame oma sõidu ja raske, Noored, teil on tahe ja unistused, rs kui kaotame. meil, vanadel aastatega kogutud oskused. Tasaselt loksuv laine rahustab meie Noorte tarmukus ja vanade kogemused tundeid pärast kaotust ja sädeleval üheskoos annavad võimaluse liikuda sõu- silmapiiril vette laskuv päike avab tee derajal vajaliku kiirusega. unistustele kiiretest sõitudest võitude Tegutsegem siis koos meie ühise ees­ poole. märgi nimel! Veel ja lainetel on võlujõud, mis on h y) alati tõmmanud inimest enda poole - € ^ ^%.i jg elama vee ääres, avastama tundmatuid kaldaid üle veeväljade või lihtsalt liikuma Elu meie planeedil on tärganud veest. vee peal. Peeter Mardna, Inimkonna koidikul asusime veekogude Sõudja ja vee suhe peab olema täius­ Eesti Sõudeliidu president

Raivo Trass - Vaimustus veel olemisest 2 Mihkel Klementsov - Mõtteid maailmameistrivõistlustelt 4 Jaan Tults - Noortega juunioride maailmameistrivõistlustel 5 Hugo-Herbert Artma - Sõudekohtunike tööaasta 8 Toimetaja veerud " Egle Trump - Hazewinkeli sõudetrassil 10 Marian Vahuri - ALFA võistlused 11 Ülo Tölp - Eesti sõudespordi ajaloost: Tartu aastatel 1960-1970 13 Mati Villsaar - Sõudeveteranid 1997. aasta hooajal 17 Arne Grauann, Arvo Strikholm, Toivo Zoova, Mihkel Leppik - Tõestisündinud lood 19 Eero Koivumäki - Maailma ainulaadseim mälestussammas 21 Mihkel Klementsov - Sõudetehnikast ja inventarist 23 Valguse kiirusest kiiremini 25 Uugu-Ärbärt pajatab 26 Mõne lausega 27 Eesti sõudmine 1997 MM 31 MM juuniorid 31 Eesti MV 32 Eesti noorte, Sen-B, veteranide MV 34 Eesti sõudmine 1998 37 Eesti MV ergomeetril "Concept II" 37 1998. aasta sõudevõistluste kalender 38 Eesti 1998. aasta sõudevõistluste juhendid 39 Eesti sõudeliidu 1997. aasta parimad 41 Eesti sõudespordi juubeli lävepakul 42 Matti Killing - 50! 43 Õnnitleme! 44 In memoriam - Tiit Reimann 45 Eesti sõudeliidu infoblokk 46 Toimetuselt:^ga numbriga paremaksU~~. 48 I ' RAI iv J_. -2- Vaimustus veel olemisest Raivo Trass, Pärnu "Endla" teatri peanäitejuht, sõudeveteran kõigil aladel kaasa, millega koolis tegeldi. väljapaistvamaks arendamisega. Hantlid, Eriti olid mulle kontimööda võhma alad - ekspandrid olid kodune varustus. Tõste- krossijooks, suusatamine. 3-kilomeetri kang, kettad olid sõudebaasis. Kes oli käimises olin kaks aastat järjest Tallinnas südikam, muretses endale koju - õuele B-klassis teine, vabariiklikel võistlustel või keldrisse jõupingi. Kusagilt hangiti aga põrusin läbi, alati võtsin ülejõu käiva juhised, harjutusvara, näpunäiteid elamis- algtempo. jatoitumisviisideks. Tavalise veetreenin- Rohkem istus mulle orienteerumine. gu juurde kuulus tund või enamgi jõuhar- Linna ja vabariigi võistlustel olin alati jutusi ja paar korda nädalas jooksime eesotsas. Leida end tundmatul maastikul, ümber Harku järve. teada oma kohta kaardi järgi ja joosta end Paat, millel sõudsime, oli tavaline - hingetuks nõgestes, puujuurikate või võsa vineerist. Ma ei mäleta, et meil tehnika, vahel - põnevust kui palju, ja hea tree­ ka kõige lihtsam - tasakaalu pidev püsi­ ning arule. mine sõudmise ajal, oleks korralikult välja Nüüd tagantjärele mõeldes oli see ju tulnud. Pigem oli meie koostöö konarlik, mäng, ootamatute õppetöö vormide tree­ kuid selle eest oli meil jõudu hirmsasti ja ning millegi püsivama ja sobivama ka tahet. Ühte ideaalset sõitu mäletan leidmisel. 1964. aasta kevadest, Tallinna esivõistlus- Ja siis tuli sõudmine! Lapsepõlve test. Meil klappis kõik. Lõpuspurti alusta­ parvel hulpimise mõnu ja kogemus, vee- sime viimaselt 500 meetrilt. Nagu kännu vaimustus tulid tagasi ühel varakevadisel tagant pääsesime välja! Pidasime vastu päeval, kui meie tänava poisid kutsusid lõpujooneni ja sõitsime välja oma parima mind Harku järve äärsesse sõudebaasi aja, millist me ka hiljem, paremates Olen sündinud Tallinna-Nõmmel, Vaba­ ilmastikutingimustes Harku järvel ei ole duse puiestee ääres. Kodutänavaks oli paadiga sõitma. Kuidas see täpselt oli, kes oli kutsuja - mälu on selle kustutanud. saavutanud. Nurme, tänav, mis algas Nõmme raudtee­ Sellal oli noorte võistlustel tavaliselt jaama lähedalt ja kulges üle Vabaduse Igatahes võis olla ka 1962. aasta kolm-neli paatkonda, vabariiklikel mõne puiestee Männiku rabani. Suviti, maist sügis. Meenub Pärnu maanteel 20. Kesk­ võrra rohkem. Sõudmine pole meie maal septembrini ja vahel kauemgi viibisin aga kooli vastas oleva maja keldri talvine kunagi masside hulgas populaarne olnud, maal, Virtsus, vanaema ja hiljem tädi kummibassein ja sõudetrennid selles bas­ ehkki elame veekogude ääres ja keskel. pool, kohe mere ääres. Sealt on pärit mu seinis. veevaimustus, kirg olla vee peal. Algkooli Praegu meenutan: algul ma ei sõud­ Olen alati imetlenud hollandlaste rahva­ aegadel ehitasin endale ise parve, millele nuda, vaid aerutasin. Proovisin süsta. rohkeid uisutamistraditsioone, põhja­ käis puri peale ja mõlemal küljel olid Kas ka ümber käisin? - kindlasti, kuid maade suusatamisindu. Mis võiks olla lauast aerud. Nõnda sai seilatud-aerutatud edasi sain ikkagi. Proovisin kanuudki. meie üldharrastav rahvuslik spordiala? piki randa edasi-tagasi, kui just väga Nõnda me alustasime, kõik meie tänava Maadlus? Korvpall? Jooksukrossid? Või tuuline ei olnud. Aerupaat oli mu unistus. poisid, kogu meie sõpruskond, kellele vee vajame, nagu muus maailmaski, aina Vanaisal oli olnud mitu paati, mille peal olemine naudingut pakkus. gladiaatorlust, vaatemängulisi massirööki- sakslased 1944. aastal kusagil sadama Siia juurde üks imeline tõik - sellal ei misi, vajadust vastasel veri välja lasta?! lähedal põhja lasksid. Selge vee ilmadega olnud veel Mustamäe ja Õismäe linna­ Ometi on meil maalilisi järvi, sirgeid käisin neid parvega otsimas, kuid kadu­ osasid. Mustamäe nõlvadelt algav männik sügavaid jõesänge, kauneid lahesoppe nuks nad jäidki. Naabril oli lai aerupaat. ja liivikud kulgesid segamini Harkuni uisutamisvõistlusteks, tõukekelguga või­ Sellega sai vahel võrke sisselastud, kuid välja. Buss sõitis praeguse Kadaka teeni. duajamiseks või rahvapaatidega rammu- siis ostis ta mootori ja sõudmine muutus Sealt tuli sõudebaasi minna 2-3 kilo­ proovimiseks. liiga raskeks. meetrit otse üle endiste taluväljade. 1963. aasta augustis esindasime Eestit üleliidulistel noorte esivõistlustel. Võist­ Õppisin algul Rahumäe koolis, endi­ Igatahes 1963. aasta kevadest kuni lesime Kavgolovos. Esmamulje oli rabav! ses 27. 7-klassilises koolis. Kehakultuur keskkooli lõpetamiseni, 1964. aasta sügi­ oli koolis aukohal. Kergejõustik, tennis, seni, ei olnud meie paatkonnale noorte Kõik võistkonnad tundusid meist tugeva­ suusatamine olid põhialad. Enamik õpilasi hulgas võrdset vastast ei Tallinnas, ei mad - kõik poisid olid meist pikemad ja tegeles sportimisega. Koolivaheaegadel Eestis. Põhipaat oli meile üksikaeru nelja- turskemad, ja väga iseteadvad. Vee- käidi aina võistlemas. Männiku raba ning paat. Eessõudja oli Rein Roomet, kolman­ treeningutel see mulje muutus. Sõitsime Nurme ja Kreegi tänavate vahelised dal numbril Koit Kernumees, teisel mina võrdselt. Siis tuli esimene start. Koh­ männikud olid sportimiseks ideaalsed: ja esimesel Oleg Meljoranski. Koit ja tunike kaater sebis veel stardiliini ees, kui suvel luuremängud ja jooks, talvel liu väl­ Oleg olid oma tänava poisid, Rein aga äkki kõlas stardipauk. Kuid vahetult enne jad ja suusatamine. Kassisabast. Treeneriks oli Elmar Tuum - seda oli paar paatkonda juba ületanud stardiliini. Mäletan, kuidas me imestasime Keskkoolis käisin Männikul, 39. koo­ ühiskondlik treener, õigemini oma ala fanaatik, tehase "Teras" töödejuhataja, - nad ju varastasid, tähendab, lähet tuleb lis. Noor kool ja veel märkimisväärseni - korrata. Kuid kõik juba läksid! Järv kajas noored pedagoogid. Arvan siiani, et kooli endine sõudja. Tema meist meeskonna roolimeeste röökimisest. Läksime siis kõikide ühiselu ettevõtmiste korralda­ tegi, meid ergutas ja veenis ning sõudma meiegi. Vahe esimestega võis olla juba 50 misel ja kõiges kaasalöömises olid õpeta­ õpetas. meetrit. Lõppu ei mäleta. Eelsõidust ig­ jad palju aktiivsemad kui õpilased: isete­ Sõudmine oli meile tarve, enesearen­ atahes edasi ei saanud. B-finaalis olime gevus, eeskavad koolipidudeks. Aine­ damine aga veelgi tähtsam. Tollal oli klasside väljaehitamine, mõtlemist aren­ poistel suurmoeks tegelda kulturismiga. kolmandad, kokkuvõttes üheksandad. davad füüsilised harjutused - orientee­ Kõik me tegelesime, kes suuremal, kes Vahe võitjaks tulnud "Majaki" poistega rumine, matkasport. Keskkooli ajal lõin vähemal määral, selle uudisharrastusega oli ligi 30 sekundit. Tublilt sõitsid meie - enese musklite ja keha proportsioonide Tartu neiud. Nemad said samas paadi- -3- klassis, milles meiegi võistlesime - üksik- aerulisel roolijaga neljapaadil esikoha. Ja seda suure ülekaaluga järgmiste ees. Kalevlastest võidutsesid veel poiste ühepaat, teiseks tulid poisid paarisaeru kahepaadil. Kahjuks pole ma oma selle­ aegsesse päevikusse kirja pannud nende tublide poiste ja tüdrukute nimesid. Kui te aga juhtute neid ridu lugema, siis teie kunagiste võitude tunnustuseks minu poolt teile sõbralik silmapilgutus. Järgmisel, 1964. aastal, jällegi augus­ tis, toimusid NSV Liidu noorte meistri­ võistlused Tallinnas, Harku järvel. Olime oma paatkonnaga favoriidid, meilt loodeti medalit. Kõik Tallinna treenerid andsid head nõu ja täiskasvanud sõudjad hoolit­ sesid igati meie ettevalmistuse eest. Kui Kavgolovos olid võistlused spordi­ ühingute vahelised, siis Tallinnas võist­ lesid liiduvabariikide, Moskva ja Lening­ Raivo Trass abikaasa Astraga seab Topi laheäärses suvekodus oma ühepaati sõidukorda. radi võistkonnad. See teadagi tõstis meie noorusele kehvapoolne. Ei võidetud üh­ kala läbi õhu ja kaldamärgid vuhiseksid enesetunnet. tegi auhinnalist kohta, ehki mõõduvõtt mööda. Sellise kõrgmeeleolu loomise Võistluspäeval oli 3-palline külgtuul, toimus kodusel veel. võimalust otsin igal kevadel, aerud käes, mis puhus madalale Harku järvele lühi­ Lugupeetud lugeja! Ma ei oska enam niimoodi jätkan ka läbi suve, ja nii vaat­ kese ja kõrge laine. Kõik võistkonnad olid kirjeldada oma võistlusspordi noorusaja leks oktoobriski lehesadu, kasutades vii­ murelikud. Hommikul tulid meie juurde elamusi, tolle aja tehnoloogiat, korraldus- mast vee peal sõudmise võimalust. vanad sõudjad ja pakkusid meile proo olusid. Ma ei osanud sellal tähelepane­ Sporti ja kunsti on Eestis ikka võrrel­ vimiseks oma punasest puust kerget ja kuid teha kes oli kes või kuidas miski dud, teineteiselt tähendamissõnu laenatud, lennukat saksa paati. Läksime veele meile korda läks. Mulle olid need kolm suurnimesid kõrvutatud, uhkust tundes, et proovima. Tahe oli vägev, kuid ristlaines aastat aktiivset sõudespordiga tegelemist maailmameister on nagu dirigent, euroo- koostöö ei klappinud. Paat oli kerge, lihtsalt meelistegevus, mis mind ja minu pameister on nagu kirjanik. Olümpia- samasugune nagu meie konkurentidelgi. treeningukaaslasi arendas. Kui ma medaliste on tervitatud kui lavakangelasi! Mida teha? Kas võistelda uue ja parema, 1964. aasta sügisel sõudmisega lõpetasin, Ometigi ei ole spordil sisuliselt palju ühist kuid harjumatu paadiga või sõita oma ei olnud mul valus. Oli küll vahest kurb kunstiloomega. Kummagi vahendid on vana, kuid kindlaga? Otsustasime uue ka­ nii nagu kõigil, kel on meelisala, süste­ niivõrd erisugused. Kunstis ei ole ees­ suks. Eelsõidus jäime neljandaks. Jälle maatiline tegevus ja siis see kõik järsku märk mitte üheselt määratud, näiteks aina varastati stardis, kuid seekord olime sel­ lõpeb. Minul algas üks teine elu, mis võita ja võita. Mingi koha saavutamine leks valmis. Jõudu oli meil tublilt, kuid nõudis teist süvenemist. Astusin teatri­ kunstis on ettemääramatu, ka saavu­ koostöö uues paadis ei klappinud. Kohati kooli ja tunnistan, et üleminek aktiivsest tamatu, kui just meeleheitlikult kõik­ lausa takerdusime lainetesse, seejärel spordist piirideta ja äärteta maailma, mille võimalikes kunstikomisjonides, žüriides, otsekui hüppasime esimestele järele, siis üldnimeks on kunst, ei ole kerge. ministrikabinettides eeltööd ei tehta. jälle oleksime nagu paigal seisnud. B- Nüüd olen ma see, kes olen. Teie Spordi eesmärk on olla parim, ka ise­ finaalis võistlesime oma vana paadiga ja jaoks! Kuid sõudmisnärv on jäänud, tahe enda tippmargist etem. Kunstis ei ole võitsime selgelt. Kokkuvõttes siiski seits­ tõmmata aeru pikalt ja järsult läbi siller­ selliseks ettevõtmiseks mõõdupuud, kuigi mes koht. Too aasta oli Eesti sõude- dava vee, nii et paat sööstaks nagu lend­ iga teose või rolliga võib ükskõik missu­ guse aastapreemia pärast konkursile min­ na, kuid see ei ole kunstiloome peamine standard. Hoopis vastupidi. Kunstiga tegelejad - lavastajad, näitlejad, kujun­ dajad, heliloojad, kirjanikud ei kipu nii väga võrdlema, edetabelit pidama. Jah, on tipptaieseid, üldsuse silmis suurteoseid, kõigi pool kiidetuid ja enamuse poolt tunnustatuid. Kuid see ei tähenda veel, et niisuguste kordaminekute kõrval ei eksis­ teeriks niisama sisukaid, vormitäiuslikke loomisakte, mis on jäänud üldise vaimus­ tuse või ajatellimuse varju. Nagu profisport, nii on ka kunsti­ loomega tegelemine raske ja väsitav elu­ viis, mis sobib vähestele. Sellega rikkaks ei saa, kuid see on eluviis, ellusuhtumine, mis kurnava töö tulemusena pakub tegi­ jatele lohutust teadmisest, et fännid leia­ vad siit endale ajaviidet ja olemisest vaimustust.

Fotoniälestus 1964. aastast, vasakult: Oleg Melioranski, Koit Kernumees, treener Elmar Tuum, Raivo Trass ja Rein Roomet. Mõtteid maailmameistrivõistlustelt Mihkel Klementsov, ESL-i peatreener

suudetud kohale meelitada. 1997. aastal mat protesti isegi vastu, kuna Reinholds ei katsetati uue süsteemiga - sedakorda tõstnud pärast sõitu kätt, mis peaks võeti MK kavva kõik olümpia paadi- viitama sõudja rahulolematusele kaas­ klassid. Tagajärjeks oli see, et paljudes võistlejate käitumise või kohtuniku tege­ paadiklassides tulid välja ainult mõned vuse suhtes distantsil. paadid, pealegi toimus arvestus kokku­ Andrise enda seletus olukorrale oli võttes riikide osas, jättes tagaplaanile järgmine: nähes, et kohtunik on kahel sportlase kui isiksuse. korral egiptlast kõrvale juhtinud, arvas ta, Seni on FISA suurim vastuargument et pärast teist lipuga viibet on egiptlane distantsi lühendamisele ja võistluse atrak­ mängust väljas. Kahe silma vahele jäi tal tiivsemaks muutmisele olnud üks - do­ aga see, et tegelikult ei saanud egiptlane ping. Arvatavasti ei saa aga meie muutu­ ühtegi hoiatust, samuti ei antud talle vas maailmas enam olla edukas see märguannet peatumiseks. spordiala, mis ei paku huvi pealtvaata­ Kuigi kohtuniku tegevus antud situat­ jatele ja televisioonile ning sealtkaudu sioonis oli pehmelt öeldes otsustus­ sponsoritele ja rahale. Seda on mõistnud võimetu, asus FISA juhtkond siiski koh­ ka ülikonservatiivsed inglased ning minu tuniku poolele ning seoses Reinholdsi jaoks nende MM-võistluste huvitavaim ebaõige käitumisega pärast sõitu võeti talt uudis tuligi nendelt. Nimelt on võimalus ka protestida. Eks omajagu mängis siin rolli ka see, et kannatanu oli Meie sportlaste tulemused Aiguebeletfis neljakordne olümpiavõitja Steve Red- üks "väike", vastupidisel juhul oleks või­ on juba ammu teada. Naiste paarisaeru grave, BBC televisioon ja initsiaatorite nud tulemus olla teistsugune. Sellest järel­ kahepaat Jamnes - Herm lõpetas 13 paat- grupp teinud ettepaneku korraldada dub, et füüsilise treeningu kõrval tuleb konna seas 13. kohaga, meeste kergekaalu 1998. aasta sügisel pärast MM-võistlusi tunda ka teoreetilist külge ning igas olu­ ühepaadil oli Roman Lutoškin 26 paadi Rahvusvaheline Supersprint Londonis, korras peab oskama õigesti reageerida. seas neljateistkümnes, see tähendab C- Hyde Parkis. Distantsiks oleks 500 meet­ finaalis teine. Meeste ühepaadil, kus rit ja võistlus toimuks ühel pärastlõunal. Mõni sõna lõpetuseks. osavõtjaid oli 22, lõpetas Jüri Jaanson Kavva on pakutud meeste ühepaadid, Võistluspaik asus keset Prantsusmaa samuti C-finaalis sõites. Siin ta küll või­ roolijata kahepaadid ja naiste paarisaeru lõunaosa maalilist loodust. Mägede vahel tis, kuid see andis vaid 13. koha. Jüri sõit kahepaadid ning lõpuks ka teatesõit nelja paiknev järv pakkus aga organisaatoritele paranes märgatavalt viimastes startides edukama koondise vahel. See peaks ole­ ja osavõtjatele mitmeid üllatusi - kord ning ka hilisemad võistlused näitasid ma huviga jälgitav ka pealtvaatajatele. kattis võistluspaika ülitihe udu, kord barjääri murdumist, tegelikkuses aga Mõtteid sprindivõistluste korral­ puhus järvel selline tuul, et paadiga veele "oleksid" ei maksa. Võimalus ennast damiseks on liikunud ka Eestis, teatesõit minna oli võimatu. Tuul puhus või õige­ tõestada seisab ees alles 1998. aasta on samuti kavas olnud Baltimere regatil mini keerutas mägede vahel selliselt, et võistlustel. Pärnus. Niisiis pole selles midagi päris laine tekkis järvel täiesti ootamatust suu­ nast. Õnneks suudeti võistlused siiski ära Seekord tulemustest pikemalt rääki­ uut, lisandub vaid televisioon ning pidada, ajakavas vaid väikesi muudatusi mata lubatagu keskenduda MM-i taustal meediahuvi. Igatahes tuleb huviga võist­ tehes. hoopis mõnedele sellega seonduvatele lust ootama jääda. Idee järgi võiks sellest teemadele. edaspidi välja kasvada midagi auto­ Väga ebamugav oli aga treenerite ja 1. Sõudmise tulevik võidusõidu Grand Prix sarnast ning see ajakirjanike elu, sest võistlus polnud Rahvusvaheline sõudeliit (FISA) on oleks kindlasti kasuks sõudmisele kui kaldalt hästi jälgitav. Seega tuli valida olnud võistlustel muudatuste sisseviimisel spordialale tervikuna. kolme ebamugava variandi vahel - kas kuni viimaste aastateni väga konserva­ 2. Kas on vaja tunda võistlus- jälgida sõitu monitorist, kiigata siin-seal tiivne. 1990. aastal alustatud MK-võist­ määrusi? kaldapealset või minna tribüünile, mis lused ühepaatidele oli küll huvitav osa­ Lätlase Andris Reinholdsi ja egiptlase asus hoopis teisel kaldal. Eks igaüks pidi lejatele, kuid paigutamine suurte regattide Ibrahim Aly juhtum MM-i ühepaatide siis leidma ennast rahuldava variandi. Siit programmi lahustas sellegi huvi. Suur poolfinaalis andis pikalt kõneainet koha­ taas üks vihje sellele, et lühem distants hulk, kui mitte öelda enamik sõudjate peal esindajate koosolekul ning veel looks võistluspaikade valikuks arvukamalt suurest perest jäi aga asjast päris eemale, hiljemgi. Kahjuks ei võetud lätlaste hilise­ võimalusi. rääkimata sellest, et pealtvaatajaidki ei -5- Noortega juunioride maailmameistrivõistlustel Jaan Tults, ESL-i peasekretär Juba eelmistes Eesti Sõudja numbri­ Eesti Sõudeliidu üheks prioriteediks sajaprotsendiliselt kindel kas üldse kõik tes on meil olnud juttu terminoloogiast on olnud alati esmajärjekorras maailma­ meie paatkonnad võistelda saavad. Nimelt võistlejate vanuseklasside määramisel. meistrivõistlustest osavõtu finantseeri­ oli meie eeltoodud võõrapäraselt kirjuta­ Enamikel spordialadel on Eestis kehtinud mine. Ettevalmistusega seotud treeningu­ tud nimedega esindajatest Eesti kodaniku ja kehtimas astmestik, kus juuniorid on laagrid ja muud probleemid on jäänud pass ainult Leonid Gulovil, teistel aga 19-(21-) 22-aastased ja noored alla 18- klubide ja spordikoolide kanda. On kind­ välismaalase nn. hallid passid, kus seisab aastased. Nii peame ka meie ametlikke lustatud, osaliselt ka kohalike omavalit­ mustvalgel kirjas, et passi omanik ei ole Eesti Noorte Meistrivõistlusi alla 18- suste toel, kõikide paatkondade treenerite Eesti kodanik. Rahvusvahelise sõude- aastastele. Rahvusvahelise sõudeföderat- osavõtt, eesmärgiga anda neile koolitust föderatsiooni FISA ülesandmisvormil on siooni FISA võistlusreeglite punkt 20 ja võimalust näha rahvusvahelist tipp­ aga enne allkirja ja pitsati kohta tekst, kus defineerib, et mitte vanem kui 18-aastane taset. Koondise koosseis on komplekteeri­ tõestatakse et esitatud sportlased on oma sõudja ja roolimees klassifitseeritakse tud treenerite nõukogu koostatud kritee­ riigi kodanikud. Iseenesestmõista on juunioriks ja nad kuuluvad sellesse riumide alustel ja selle on kinnitanud kodakondsusnõue sees ka võistlusmää- vanuserühma kuni 31. detsembrini sellel Sõudeliidu Juhatus. rustikus. Kuni 1996. aastani kehtis kül­ aastal, mil nad said 18-aastaseks. Sedapuhku oli otsus järgmine: täieli­ laltki ebamäärane seisund ja roheliste, Võistlusreeglite punkt 22 defineerib kult sõudeliidu ülalpidamisele kuulusid ajutiste reisidokumentidega manipulee­ seeniorid Aja B (ingl.k. Seniors) järgmi­ meie ainuke õrnemast soost võistleja Egle rides saime mandaadist läbi. Nüüd aga, selt: sõudja, kes ei ole enam juunior, Trump tüdrukute ühepaadil, Tõnu End­ teinud vastavasisulise ametliku kirjaliku klassifitseeritakse seenior B klassi kuni rekson samuti ühepaadil koos oma tree­ järelepärimise juba 4. aprillil, polnud 31. detsembrini sellel aastal, mil ta sai 22- nerite Raini Lelle ja Mihkel Leppikuga meile siiani veel ametlikku vastust saade­ aastaseks ja peale seda klassifitseeritakse Sõudeklubist "Pärnu" ning Juri Nemirski tud. FISA ootas Rahvusvahelise Olümpia­ ta seenior A klassi. Niisiis oleme me ja Dmitri Zatšik paarisaerulisel kahe- komitee seisukohta ja ka teiste spordi­ siiani afišeerinud enda noorte tulemusi paadil koos treener Reet Palmiga Pärnu alade föderatsioonide kogemusi. Huvitav Eesti spordistatistikas ja ametkondade Kalevist, Narva Linnavalitsuse kulul aga oli see, et teised sarnases situatsioonis aruannetes juunioride pähe. Möödunud poiste paarisneljane Anton Safonov, olevad riigid polnud ilmselt sellist küsi­ hooaja lõpul, lähtuvalt asjaolust, et maail­ Aleksander Ludvig, Leonid Gulov, must püstitanud (või pole neil mitteko­ mas koguvad järjest populaarsust Rahvas­ Mihhail Lebedev ja nende treener Sergei danikke). Oletatava positiivse vastuse sain te Karika võistlused (sen B) mitteametlike Gluško. Seltskonna arvukusest lähtuvalt siis alles esindajate koosolekul FISA maailmameistrivõistlustena, kust ka meie pidime tellima ka suurema mikrobussi, tegevdirektorilt Matt Smith-ilt selgitu­ sportlased osa võtavad, esitasin aga Eesti mis meie planeeritud kulutusi umbes sega, et juhul kui mittekodanikest noor- Spordi Keskliidule ja Kultuuriministee­ 10 000 krooni võrra suurendas. Õnneks sõudjatel ei ole mõne teise riigi passe, kui riumile meie juunioride tulemused noorte ulatas siin oma abistava käe Magdaleena neil on meie riigis elamis-ja tööluba ning arvestusse ja sen B juunioride arvestusse. Haigla, mis just sellise summa ulatuses nad on esitanud taotluse tulevikus meie Rahvusvahelise ja Eesti terminoloogia meie transporti sponsoreeris. Startisime riigi kodanikuks saada, siis Rahvus­ erinevuste silumine jääb keelemeeste ot­ neljateistkümnekesi, lisaks eeltoodutele vaheline Olümpiakomitee tunnistab neid sustada. veel bussijuht Aleksander Ossipov ja antud riigi esindajana. Meie jaoks ei ole see aga siiski päriselt hea ja lõplik lahen­ Olen nüüd käinud meie noortega allakirjutanu, Pärnust pühapäeval, dus. Kui noorte puhul, kelle seisus või maailmameistrivõistlustel järjest kolmel 2. augusti pärastlõunal, pärast väsitavat I staatus sõltub vanematest, tuleb nimetatud aastal: 1995 - Poolas, 1996 - Šotimaal ja Eesti sõudjate kokkutulekut, täpselt 14- variant veel arvesse, siis täiskasvanutel mullu Belgias, ning kuna kõik sõidud on kohalise bussiga, millega sõitmine peab juba kindlasti olema Eesti koda­ toimunud bussiga ja koos paatidega läbi võrreldes 8-kohalisega esitab hoopis kondsus. Teisalt ei ole meil mingit garan­ Euroopa, siis eelnevates Eesti Sõudja rangemaid nõudeid ning jõudsime tiid, et mittekodanikust noor järgmisel numbrites olen jutustanud ka nendel Antverpeni ja Brüsseli vaheliselt kiirteelt aastal ei võta endale mõne muu riigi koda­ pikkadel reisidel ette tulnud seiklustest ja mõni kilomeeter kõrvale jäävasse kondsust. Edasi lisandub ka mitteko­ avaldanud muljeid külastatud paikadest. Hazewinkelisse teisipäeval parasjagu danike viisade probleem, mitte selles Kuna aga meie ajakirja potentsiaalse luge­ selleks ajaks, et enne kella 5 algavat mõttes, et nende hankimine oleks keeru­ jaskonna enamik on kõike seda omal na­ esindajate koosolekut õnnestus org­ line (selleks on meie ametnikud tööle hal tunda saanud ja näinud, siis püüan komitees vastuvõtuga seotud asjaajamised palgatud), vaid probleemiks kujuneb seekord väljendada mõningate rohkem korda saada. Esimene tähelepanek oli rahaline külg. Narvakatel läksid viisad statistilist laadi faktide ja kommentaaride valitsev kuumus 32-34 °C varjus, mis jäigi maksma ligi 7000 krooni, selle raha eest kaudu mõtteid, mis seostuvad meie noorte kogu võistluste ajaks üheks peamiseks oleks saanud juba väikese treeningulaagri tippsõudmisega laiemalt kui ainult nime­ märksõnaks. Lisaks meenuvad veel korraldada. Lisaks veel kulutused kolme tatud osavõtt maailmameistrivõistlustest, delegatsioonis levinumad käibel olnud Helsingi sõidu peale, mille maksis kinni jättes tegemise ja hinnangu andmise luge­ väljendid "rahvas" ja "derevjaska". Kuni sõudeliit. jale endale. manager meeting'uri\ polnud veel -d-

Ühised korralikud treeningulaagrid, ne maailma noorte tippfoorum tõi kanalile Pühapäevases C finaalis sõudis ta neljan­ mis veel kümme aastat tavapärased olid, kokku 677 sõudjat - 430 poissi ja 247 daks, seega kokku 16. kohale. Ka igasu­ on nüüd kahjuks lihtsalt rahapuuduse tüdrukut 42 riigist. Kui võrrelda gune aegade võrdlusega "spekuleerimine" tõttu ära jäänud. Nendes oli narvakatel 1994. aasta Müncheniga, siis olid need andnuks sama tulemuse. Võitja oli Slo­ suurepärane võimalus oma praktilist eesti arvud väikesemad, ja seda just paljude veenia poiss 7 min. 18,73 sek. Tõnu aeg - keele oskust täiendada. See pole aga mui­ "eksootiliste" maade puudumise tõttu. Nii 7.36,72. Kokku oli ühepaate stardis 26. dugi põhiline. Rohkem on ühistööd vaja nagu ikka, sõideti välja kõik kohad ja Väga tulihingeliselt sõudis Hazewinkelis ikka selleks, et maksimaalselt oma tegelik lõpuprotokollidesse läks 219 paatkonna poiste paarisaeruline kahepaat, nii sama potentsiaal ära kasutada. Ei ole lihtsalt tulemus. Nii et kohati kõrbekuumadeks tuliselt elas poistele kaasa ka nende muud võimalust, kui harjutuskordi suu­ muutunud nelja päeva jooksul olid käed- treener, kunagine maailmaklassi paaris- rendada ja nende kasutegurit tõsta. Seda jalad tööd täis nii võistkondade esindaja­ aerusõudja Reet Palm. Kui kaks aastat on kindlasti ratsionaalsem ja odavam teha tel, treeneritel, teenindaval personalil, kui tagasi Poznanis ei saanud tema tüdrukud õppimist katkestamata kodus, kohapeal, ka põhiliselt vabatahtlikest koosneval samas paadiklassis oma täit vormi reali­ kuid 2-3 mobiliseerivat kogunemist, eriti korraldajate armaadal, rääkimata võist­ seerida kehva paadi tõttu, siis nüüd oli koondpaatkondadele, on võistlusvormi lejatest, kelledele orgkomitee spetsiaalselt poistel "all" meie kasutusel olev parim saavutamiseks asendamatu. kuuma kaitseks Belgia lipu musta, punast "Empacher", kuhu kaalumisel ka pisut Miks ma sellest nii pikalt räägin? ja kollast värvi mütsid välja jagas. Lisaks lisakaalu isegi juurde on vaja panna. Lihtsalt sellepärast, et see on südamel ja jagati ja pilluti finišis paatidesse ohtralt Duett alustas kõiki sõite suure hasardiga kõige rohkem närve kulutab. Ühelt poolt joogiveepudeleid ning esindajatele peeti ja võistluslikult ning 28 vene seast saavu­ on meil küllalt head baasid ja inventar. arsti spetsiaalseid loenguid vee õigeaegse tatud 21. kohast enamat lihtsalt nende tase Pärnu ja Narva mahuvad oma palgaliste joomise vajadustest. ei võimaldanud. Muide see oli kolme treenerite arvu suhte poolest elanike Meie rahval jätkus vaba aega ainult viimase aasta jooksul meie paatkondade arvusse kindlalt Guinnessi rekordite paariks käiguks supermarketisse ja Mec­ parim tulemus: 1995. aastal oldi 23. ja raamatusse, neid on ühes linnas rohkem heleni vanalinna ning põgusaks mõnetun- 1996. aastal 24. kohal, kui paariskahesele kui kõikides Skandinaaviamaades kokku. niseks ekskursiooniks Euroopa pealinna tuli lisaraskust juurde panna, siis kõige Siin on kõigi aegade imposantsem, heale Brüsseli keskusse. Kuumus ei seganud suurema ekipaaži aluse kaalumine näitas, valikule viitav, keskmise pikkusega 192, aga hästitreenitud maailma parimate et narvakate Riia paaditehase punasest 985 cm ("pikim" 197,2 ja "lühim" 186,3) sõudemaade esindajatel pealtvaatajatele puust vana paat oli vastupidi, ligi 4 kilo poiste koondis. Teiselt poolt on kontras­ finaalsõitudele kaasaelamist pakkuda. 14 lubatud miinimumist raskem. Siit läks siis tiks aga äärmiselt "lahja" sanatoorse paadiklassis jagus medaleid 16 riigi noor­ ka kohe käibele väljend "derevjaska". metsakooli kehalise kasvatuse tasemega tele, kuldasid aga ainult 6 maale. Ettear­ Kuna vastastel kellelgi sellist paati ei võrreldav füüsiline ja tehniline ette­ vatult oli parim Saksamaa kuue kuldme­ olnud, siis "lugesime" poisid pärast valmistus. Alles äsja Nõukogude Liidu daliga, Rumeenia sai kolm, Austraalia aegade ja kaalude koefitsientide endale süsteemis sees olnud treenerid oleks nagu kaks, Venemaa, Suurbritannia ja Slovee­ meelepäraseks tegemist "maailmameist­ endale sisendanud, et kuidagi teist moodi nia alused ületasid lõpujoone esimesena riteks derevjaskal". Ka neljane alustas saab ka: ei mingit hommikvõimlemist, ei ühel korral. Üllatas Itaalia ja Taani noorte kõikides sõitudes bravuurselt, kuid tingi­ treeningupäevikuid, ei korralikku soojen­ mitte eriti edukas esinemine. Nagu juba tuna raske paadi edasivedamisest, teistega dust enne starti ega inventari eest hoolit­ pikast sissejuhatusest võis aru saada, ei võrreldes ülearuste jõuvarude kuluta­ semist, rääkimata teadlikust toitumisest, olnud Eesti võistlejatel seekord esimese misest distantsi esimesel poolel, samuti ka taastumisest, massaažist, vereproovidest poole sekka asja. Kuid sellest hoolimata ilmselt füüsiliste võimete erinevustest jne. Seoses sellega toimub järkjärguline tuleb esile tõsta asjaolu, et suhtumine oli lagundasid tehnika ja koostöö teiseks süvenev taandumine ikka tahapoole. Kui kohapeal tõsine, asjalik ja võistluslik ning tuhandeks täielikult. Nii oleks sõitu eelmisel aastal Šotimaal oli Andrei Silin vaatamata tagumistele kohtadele, ei antud võinud võrrelda "veepeoga Floridas", veel 9. ja Katrin Herm 11., siis nüüd tuli niisama käest ära "jalatäitki maad", mis mida kõrvalt vaadates meenusid ühe pöialt hoida, et keegi lausa viimaseks ei võimaldas vältida punase laterna ossa kunagise roolimehe hõiked: "Tõmmake jääks. Meie koht siin päikese all sõltub sattumast. Komplimendi tahan teha meie sügavamalt paksemat, poisid!" Sellele aga suures osas riigi rahakotist, mis rahva aadressi ühtlasi selles osas, et ei vaatamata "murti" läbi fotofiniši D finaali paotub ainult 1.-16. kohale tulekul ja seda olnud virisemist ega oigamist ka pika (19.-23. koht), jättes hiinlased leedu- juhul, kui vähemalt pooled konkurendid kohalesõidu ebamugavuste üle. Tree­ katega eelviimase koha pärast omavahel E on jäetud seljataha. Nii et suletud ring: neritel oli aga suurepärane võimalus finaali "võitlema". Lõppsõidus kahjuks vähe raha - kehv ettevalmistus, kehv mikrobussiga kõrval sõites jälgida oma kellestki enam mööda ei saadud. Meie ettevalmistus - vilets koht, vilets koht - hoolealuste sõudmist, mida sajaprot­ rahuloluks andis põhjust fakt, et Leedu sai vähe raha. sendiliselt ka kasutati. Kasutasin ka ise siit juba teise viimase koha. Nali naljaks, seda võimalust ja jälgisin paatidega paral­ aga just need poisid on ühed meie tulevi­ Esimesed sidemed Belgia katoliku kulootused. Seda on näidanud ka juba kiriku peakorteri Mecheleni naabruses leelselt liikuvast sõidukist kõiki sõite peale viimase päeva finaalide. järgnenud hilisemad võistlused, kus paikneva Hazewinkeliga ulatuvad Eesti Leonid Gulov oli septembri lõpus Balti sõudjatel 1985. aastasse, mil maailma­ Ettearvatult oli meie parim Tõnu Mere Noorte Karikavõistlustel poiste meistrivõistlustel käisid Roman Lutoškini Endrekson. Sõudes tehniliselt päris ilu­ ühepaadil teine. Totaalse järjekindlusega aerud ja paat. Kümme aastat hiljem olime sasti, ei lubanud ebaküpsus tal siiski õiget suure võistkonnaga askeetlikult, põhiliselt kohal juba täies hiilguses. Jüri Jaanson tõmbetsüklit säilitades tempot tõsta ning oma enda ja klubide kulul (vastava taseme alustas siit oma maailmakarikavõistluste nii pääses ta läbi lohutussõidu ühte kol­ puudumisel föderatsioon ei finantseeri) etapivõitude sarja, võites ühtlasi ka mest poolfinaalist, sealt aga kaugemale suurvõistlustest osa võtvad (Milaanos sen Euroopa Ühenduse meistritiitli. Seekord­ kui 13.-18. koha sõiduni ei jõudnud. -7-

B mitteametlikul MM-i olid nad koguni Isegi kui võtta arvesse teoreetiliste ja palju plaane peetud ning 1998. aasta suure bussi ja telkidega) ja autsaideri arutluste, halva paadi, kuumuse ja sõidu- rahad jaotatud. Üha enam kostab hääli, et rollidega harjunud leedukad (Balti Mere väsimuse koefitsiendid, ei saa tulemustele riik pole nii rikas kõiki toetama, vaid Karikavõistlustel Trakais 7! viimast koh­ mitte kuidagi rahuldavat hinnet panna. Ei tuleb määrata prioriteedid. Kui me lähiajal ta) said oma esimese punase laterna rahusta ka asjaolu, et ega lätlastelgi eriti oma tulemusi ei paranda, milleks on prae­ tüdrukute ühepaadil. Siin olid ka meie paremini läinud (nende Šotimaa 4. koha gu veel siiski võimalusi antud kasvõi huvid mängus. Nääpsuke pesamuna, tüdruk langes 10. kohale ning et leedukad Eesti Spordigümnaasiumi Pärnu osakonna hiljem aasta parimaks valitud Egle Trump said lisaks veel ühe eelviimase koha ja näol, võime osutuda ühel hetkel üle parda ei saanud algul kuidagi õiget libisemist põhjanaabrid olid väljas ainult ühe tüdru­ puhituks. Fakt on aga ka see, et sõudmine kätte, kuis finaalide päevaks suutis ennast kuga, kes oli ainult mõni koht meist ees­ ei kao kuhugi, ent mõnusam on seda teha koguda ning D finaalis edestada Ungari ja pool. ikka sportlikest tulemustest headmeelt juba mainitud kunagise sõudesuurriigi Selleks ajaks, kui see artikkel lugejani tundes. eakaaslase, saades seega 21. koha. jõuab, on juba palju vett merre voolanud

isostar -8- Sõudekohtunike tööaasta Hugo-Herbert Artma, ESL-i žürii esimees tegutseb küll kaks arbiitrit kahe kaatriga, korraldava linna teiste spordialade litsent­ EESTI mõjub neist ühe rivist väljalangemine seeritud kohtunikke, vältimaks litsent­ SPORDIKOHTUNIK võistluste ajakavast kinnipidamisele nega­ seeritud sõudekohtunike küllaltki suuri tiivselt. Senini, tänu eelkõige Sõudeklubi komandeerimiskulusid. Sellest tingituna "Pärnu" juhataja Arvo Looritsa ener­ puudub žüriil võimalus tagada igale žürii gilisele tegutsemisele, on suuremad äpar­ liikmele litsentsijuhendis määratletud EESTI dused jäänud olemata. kohustuslikku tegutsemise arvkordi. SÕUDELIIT Žürii pidas vajalikuks lähitulevikus Žürii kinnitas uuteks C-litsentsi FISA võistlusmääruste põhiteesid tõlkida sõudekohtunikeks Raini Lelle (Sõude­ eesti keelde, et treenerid saaksid neid klubi "Pärnu") ja Tiina Vilparti (Viljandi /alaliidu nimetus/ kasutada abimaterjalina sportlastele, eriti Sõudeklubi). HDQO-HBRBBRT ARTMA noortele sportlastele vajalike teadmiste 1997. aasta hooaja kokkuvõttes tegut­ /ees- ja perenimi/ andmisel, neid osavõtmiseks ette valmis­ sesid sõudekohtunikud üheteistkümnel RAH7ÜSKATEG00RIA tades. Žürii märkis tunnustavalt Sõude­ ESL-i kalenderplaanilisel võistlusel /omistatud nimetus/ klubi "Pärnu" treenerite initsiatiivi. Ni­ kokku viieteistkümnel võistluspäeval. -29* • QU 19^a melt korraldasid žürii liikmed hooaja eel Žürii kinnitas 1997. aasta kokkuvõttes 10 klubi sõudjatele võistlusmäärusi tutvus­ paremat sõudekohtunikku: Jaan Tults, 'alaliidu pitsat/ tava seminarõppuse. Žürii avaldas lootust, Krista Kungla, Hugo-Herbert Artma, /allkiri/ et nende eeskujule järgnevad ka teiste Henn Elmet, Kalju Perner, Karl-Udo sõudekeskuste ja -klubide esindajad. Žürii Köösel, Ülo Tölp, Esta Variko, Evi Lepik Kohtuniku tunnistus on valmis selliste õppuste korraldamiseks ja Anne Freimuth. Eesti 1997. aasta pari­ ESL-i žürii tegi kokkuvõtte andma omapoolset abi. maks sõudekohtunikuks tunnistati Jaan 1997. aasta tegevusest. Žürii nentis, et Žürii nentis, et sõudekohtunikud ei Tults. olulist läbimurret paremusele sõudekohtu- leia ESL-i žürii põhimäärusele vastavat Žürii loodab, et 1998. aasta sõude- nike töös 1997. aasta hooajal ei toimunud, rakendatust, kuivõrd vabariiklikel tiitli­ hooaeg toob paremust ka sõudekohtunike seda eriti kohtunike atribuutika osas. võistlustel tuleb lähtuda olemasolevatest töömail, tagades neile vajalikud töö­ Samuti on endiselt peamiseks problee­ finantsilistest võimalustest, rakendades tingimused FISA nõuetele vastavate miks arbiitri põhiline töövahend - teise tasandi kohtunikena (ajamõõtjad, sõudevõistluste korraldamisel. mootorkaater. Kuigi Eesti tiitlivõistlustel finišikohtunikud, sekretariaat) võistlusi -0- Toimetaja veerud

Soome on tuhande järve maa. Ega Eestis- veemassist läbi "venitamine" oli sõjajärg­ massiürituseks, tuleb eelkõige luua mate­ ki järvi ja järvekesi vähem ei ole. Soome setel aastatel selleks kasvulavaks, mis riaalne põhi, s.t. muretseda iga veekogu maarahvas on suures enamuses sõudja- rajas aluse meie akadeemilisele sõudmi­ äärde vajalik inventar, õpetada inimesi rahvas, igal veekogul on sadu paate, val­ sele. Õilme Kuke, Vilja Saare, Leili Va- seda hooldama ja aeru õigesti käes hoid­ davalt kirkovenesid. Eesti rahvas ei soua, bari, Vambola Anteri, Elmar Koppeli, ma. sest meil ei ole praktiliselt peaaegu mitte Erich-Wilhelm Seileri, Jüri Kuruli ja Peaks vist meie riigijuhtidele, Euroo­ ühegi veekogu ääres olemas korralikku, paljude teiste Eesti "akadeemikute" pa Liitu pürgimise eestvedajatele, meelde täiesti sõidukõlblikku aerupaati, sõude- rahvasõudmise harrastus pani aluse nende tuletama, et selle liidu enamikus riikides harrastusest rääkimata. edukale esinemisele ka pikkadel, kitsastel on rahvasõudmine üks populaarsemaid, Sõudespordi edendamise huvides ja kiiretel võistluspaatidel. mitte üksnes sportliku vaatemängulisuse, 1997. aastal Eesti Tervisespordi Ühen­ Sellise paralleeli tõmbamine ei tähen­ vaid ka elanikkonna füüsilise ja vaimse duse ja Sõudeliidu ühiskorraldusel teoks da sugugi seda, et igaühest, kes rahva- tervise edendamise seisukohalt. saanud neljaetapiline Pärnu-Viljandi- paadil veekogusid "alistab", saab sõudja Omal ajal oli pea igal veekoguäärsel Tartu-Otepää sõudemaraton jäi esma­ selle sõna otseses tähenduses, küll aga taluperel, linnu läbivate jõgede kallaste katsel põhiliselt aerutajate ja sõudjate seda, et iga niisugune rahvasõudja on äärsel majaomanikul oma aerupaat. Täna­ omavaheliseks "madistamiseks", sest nn. potentsiaalne akadeemilise sõudmise ses Eestis on isikliku paadi omamine tervisesportlaste ehk teisisõnu sõude- kandidaat. vahest ainult "asise" inimese tunnusmärk. huviliste osalus jäi tagasihoidlikult väljen­ Viimased Eesti meistrivõistlused Ometigi osales maratoniüritusel kaks dades napiks. Osa süüst võib veeretada rahvapaatidel korraldati 1954. aastal. rahvapaadimeest - Toomas Karotamm vahest vähesele eelreklaamile, kuid suu­ Hilisemal ajal, kuuekümnendatest kuni Pärnust ja Mart Eduri Tallinnast, kes oma rem osa langeb siiski tõsiasjale, et Eestis kaheksakümnendateni, püüdsid kaluri­ isiklikul paadil sõudes jõudsid kokku­ peaaegu ei ole olemas kõige tavapära- kolhoosid rahvapaadisõudmisel igati hin­ võttes toodud järjekorras pjedestaali semaidki sõudepaate, millistega kasvõi ge sees hoida. Rahvapaat oli lülitatud kahele kõrgemale astmele. Arvan, et puhkepäeviti lusti sõita. kalurikolhooside spartakiaadi kavva, mõlemad mehed vastavad nii oma sisult Milleks see jutt? Aga selleks, et aka­ Kalurikolhooside Liit lähetas spartakiaadi (vaimsus, loomejõud, teadlikkus) kui ka deemilise sõudmise lähtealuseks on just võitjaid N.Liidu meistrivõistlustele. Erilist vormilt (füüsis, jõud, tervis) Euroopa nimelt rahvapaat, paat millega võib "sei­ edu ei rahvasõudmise massilisuses ega liikmesriigi kodaniku standardile. gelda" igas lahesopis, jõekäärus, järve- meisterlikkuses see siiski ei toonud. Küllap on kõigest see, et iga inimene, silmal, paat, millega "rügamine" karastab "Vanema venna" embuses solgutatud kellel on võimalus rahvapaadi aere "liigu­ tervist ja kosutab jaksu, suurendab reipust "väikesema venna" tipptulemuseks on tada", saab sellest isiklikku kasu, samas ja eneseusku oma füüsilise mina või­ Koidu Vabari hõbemedal 1952. aasta aga võib ta ka läbi järveäärse roostiku ja mekusse, värskendab vaimu ning edendab N.Liidu meistrivõistlustelt. jõekäärude labürindi leida tee suurde loomejõudu. Niisiis selleks, et loo alguses nime­ sõudesporti. Just niisugusel paadil aerulabade tatud massi üritus muutuks tõeliseks

CX Concept II

PAADID AERUD SÕUDEERGOMEETRID CONCEPT II JA VÕISTLUSTE KORRALDAMINE NENDEL LISAYARUSTUS JA TAGAYARAOSAD KOOLITUS

FINN RO WING OY OU PENTEER KOTIPOLKU 2, 55120 IMATRA REGATI PST. I EEOOI9 TEL/FAX 800 3585 472 4066 TEL/FAX 6 398 676 -10- Hazewinkeli sõudetrassil Egle Trump, Eesti juunioride koondvõistkonna liige

Iga-aastane juunioride MM korraldati 1997. aastal Belgias, pealinna lähedal Hazewinkeli võistlustrass. asuvas Hazewinkelis, looduslikult kaunis, maalilises paigas, suurepäraste spordiehi- meie majutuskohast kahekümneminutilise mis asub Senne'i jõe ääres ning koosneb tiste ja võistlusdistantsiga sõudespordi- bussisõidu kaugusel asuva Belgia ühe kahest poolest - vanast flaami alamlinnast keskuses. suurema sõudekeskuse Bloso-centrum Senne-i orus ja uuest, avarast, prant­ Seekord oli Eesti esindatud nelja "Hazewinkel" - juunioride MM-i võist- suslikust ülemlinnast oru idaserval. Brüs­ paadiga: poiste paarisaeru nelja-ja kahe- luspaika. Kohapeal seadsime paadid selis paiknevad NATO ja Euroopa Liidu paadiga ning poiste ja tüdrukute ühe­ võistluskorda ja treenisime ning tutvu­ peakorterid, millede imposantsed kaas­ paadiga, kokku kaheksa sõudja, nelja sime võistlusradade ja spordirajatistega. aegsed administratiivhooned on omaette treeneri, võistkonna esindaja Jaan Tultsi Sealsamas ka lõunatasime ja õhtustasime. vaatamisväärsused. Vanalinna chitis- ning bussijuhiga. Pärast õhtusööki asusime tagasiteele oma mälestised - raekoda, gildihooned, Saint- Belgia teekonda alustasime 3. augus­ majutuspaika - ühiselamusse, et end järg­ Micheli katedraal - on üle kuuesaja aasta til, kuna sõit kulges viperusteta, siis jõud­ miseks päevaks välja puhata. ehtinud Brüsselit. Ja ega ka uuema linna­ sime Hazewinkelisse juba 5. augustil, Enne võistluste siginat-saginat leid­ osa keskust ümbritsevad parlamendi­ võistluste alguseni jäi veel kaks päeva, sime aega, et sooritada väike tutvumisreis hoone, monumentaalne kohtupalee, ku­ milliseid püüdsime kasutada maksimaal­ Belgiaga. Käisime pealinnast põhja pool ningaloss ja kunstimuuseum just päris selt, et võistluspaigaga lähemalt tutvuda. asuvas imeilusas väikelinnas Mechelenis. noored ei ole, sest nende sünniaega dateeritakse 18. sajandiga. Kesklinnas Mõlema võistluseelse päeva hommi­ Tutvusime ka 1830. aastal Belgia pea­ püüdsime üles leida Brüsseli üht sümbolit kul asusime pärast hommikusööki teele linnaks saanud Brüsseli, miljonilinnaga, - pissiva pisikese skulptuuri, kuid meie otsingud jäid viljatuks. Jõudsidki kätte võistluspäevad. Nen­ de käigus püüdis igaüks meist anda oma parima, sest teadsime, et just selle nimel olime tööd teinud ja selle realiseerimiseks siia, Hazewinkelisse sõitnud. Tõnu Endrekson, kellel oli juba eelmisest aastast juunioride MM-i võistluskogemus Šotimaalt, saavutas paarisaeru kahepaadil koos Ingmar Aijaga meie seast parima, 16. koha. Meie tüdrukute ühe-ja poiste kahepaat lõpetasid 21., poiste neljapaat 24. kohaga. Nendel võistlustel saime palju uusi kogemusi, laiendasime oma silmaringi ja suurendasime teadmistehulka. Kodus ootasid meid ees juba uued, kodused meistrivõistlused. Eesti juunioride koondvõistkond Hazewonkelis. Vasakult: ees all Valeri Osmokesku, Juri Nemirski, seisavad bussijuht, Rainu Uile, Egle rump, Aleksander Ludvig, Tõnu Endrekson, Reet Palm, Mihhail Lebedev, Dmitri Zatšik. -11- ALFA võistlused Marian Vahuri, sõudeveteran, Tallinna Sõudeklubi president

17. jaanuaril korraldas Tallinna Sõude­ klubi juubelihõngulised, viiendad Con- sept II ergomeetrisõudmise, Alfa nimetust \ aade vÕistlussaali. kandnud võistlused. mõeldud eelkõige sõudjatele talviseks läbitud distantsi. Eelmise nelja võistlusega võrreldes harjutamiseks, kuid peagi hakkasid seda Harjutuste huvitavamaks muutmiseks tegid need võistlused suure arenguhüppe. laialdaselt kasutama ka tervise- ja teiste korraldatakse ergomeetril võistlusi eri Võistluste programm laienes, osavõtvate alade sportlased, sest ergomeeter võimal­ distantsipikkustel. Klassikalise distantsina riikide arv suurenes - seekordsetel osa­ dab arendada kõiki lihasgruppe komp­ läbitakse 2000 m aja peale. Sellel dis­ lesid viie riigi sõudesportlased Austriast, leksselt ega nõua spetsiaalset etteval­ tantsil korraldatakse Bostonis (USA) igal Leedust, Lätist, Soomest ja Sloveeniast, mistust. Vastavalt soovile on võimalik aastal maailma meistrivõistlusi ning pee­ sõudjate arv kasvas, sportlikud tulemused sooritada nii vastupidavustreeninguid kui takse ka maailmarekordite arvestust. paranesid, korraldus oli ladusam, sport­ ka jõuharjutusi. Samas võimaldab ergo­ Ergomeetrivõistlusi korraldatakse täna­ liku heitluse paremat jälgimist soodustas meeter harjutada aastaringselt, aega ja päeval 95 riigis mitmel tasemel. suur ekraan, võistluspause sisustas ja kohta valimata. Concept II ergomeetrisõudmise pea- võitjate autasustamisel mängis Eesti Piiri­ Concept II ergomeetri kasutamise käivitaja Eestis oli Tallinna Sõudeklubi. valve Puhkpilliorkester, võistluste käigust teeb mugavaks monitor, mis annab vaja­ Juba 1992. aasta talvel käisid klubi võist­ tegi ülekande TV3 telekanal. likku informatsiooni iga sooritatud liigu­ lejad Amsterdamis Euroopa lahtistel Esimese Concept II ergomeetri tuse või terve harjutuskorra kohta. meistrivõistlustel ning treener Mihkel valmistasid vennad Dick ja Peter Dreissi- Monitor võimaldab jälgida liigutuste Klementsovil tekkis idee millegi sarnase gachekrid 1981. aastal. Esialgu oli see rütmi, võimsust, energiakulu, aega ja korraldamiseks ka Eestis. Esimesed Concept II ergomeetri- võistlused korraldasime 1993. aasta lõpus spordiseltsi "Lootos" saalis. Nendeks võistlusteks tõi Soome firma Finnrowing OY kuus ergomeetrit, sest meie vabariigis oli neid ainult kolm. Teised võistlused korraldasime 1995. aasta algul jällegi Soomest kohaletoodud aparaatidel. Kolmandatel võistlustel 1996. aastal võistluste korraldus oluliselt paranes - pealtvaatajatel oli võimalus jälgida "paati­ de" liikumist teleri ekraanil koos distantsi läbimiseks kulutatud aja fikseerimisega. 1997. a. pakkusid esimest korda meie parematele konkurentsi väliskülalised, teiste hulgas 1994. a. ergomeetri maailma­ meister Klaus Geiger Soomest. Meeste jõukatsumise lõpetas esimesena Geiger, jättes teise koha pärissõudmise eks­ maailmameistrile Jüri Jaansonile. Ka Meesvõistlejad pjedestaalil. Vasakult: Jüri Jaanson, Klaus Geigerja Iztok Cop. -12-

oli VIP-ide võistlus. Siin asusid stardi­ joonele kolm Riigikogu liiget: Jürgen Ligi, Sergei Ivanov ja Daimar Liiv, Riigi­ kogu Haldusnõukogu liige Andres Metsa­ veer, Tallinna Diagnostikakeskuse peaarst Agu Kivilo ning Eesti Sõudeliidu president Peeter Mardna. Selle sõidu lõpetas esimesena Jürgen Ligi, teisena Agu Kivilo ja kolmandana Sergei Ivanov. Peeter Mardna, kes distantsi esimesel poolel oli liidrirollis, pidi lõpuks tunnistama enesest nooremate konku­ rentide paremust. Peeter Mardnale järgnesid Daimar Liiv ja Andres Metsaveer. Tallinna Sõudeklubi eesmärgiks on nende võistluste kaudu propageerida tervislikku eluviisi ja ergomeetrit kui tervisespordi vahendit. Me tahame seda Tiit Sokku rõõmustab esmakordsel katsel saavutatud teine koht. traditsiooni kinnistada, selle kaudu tutvustada sõudmist ja sõudespordiga naisvõistlejatest oli parim külaline - Jamnesi rekordtagajärjele (3.16,3, püstita­ tegelejaid, nende seas ka maailma nime­ leedulanna Birute Šakisckiene. Samal tud 1996. a.) tervenisti kaks sekundit alla. kaid sõudesportlasi. aastal võitis Klaus Geiger Bostoni Kolmandaks jäi Kalli Meriste Sõude­ maailmameistrivõistlustel pronksmedali. klubist "Pärnu". Viiendaid võistlusi "jumestas" soom Noormeestest oli parim Indrek Latt, lase Klaus Geigeri, pärissõudmise eks­ poistest Andrei Jämsa, neidudest Katrin maailmameistrite Jüri Jaansoni ja Ots (kõik Sõudeklubist "Pärnu") ja tüdru­ Sloveeniase Iztok Copi, maailma paaris- kutest Vivika Tapp (SAK "Kalev"). aerusõudmises paremikku kuuluva auster­ Kergekaalusõudjatest olid parimad lase Horst Nussbaumeri ning lätlaste Roman Lutoškin ja Egle Trump, mees- esinumbri Andris Reinholdsi osalus. veteranide vanemas vanuseklassis Toivo Nemad viiekesi koos esimest aastat Zoova ning nooremas Sergei Morzakov, täiskasvanute hulgas võistleva Tõnu naisveteranide võidupärja viis Riiga Elita Endreksoniga Sõudeklubist "Pärnu" Krumina. Toivo Zoova võitis veel teisegi pääsesid seitsmest eelsõidust parimate esikoha - meeskonnavõistluses koos Priit aegade põhjal lõppvõistlustele. Tasa­ Zoova ja Priit Tasasega. Niinimetatud vägise "rebimise" kolme eksmaailma­ vabaklassis startisid mittesõudjad, meistri vahel võitis K.Geiger, läbides kelledest osutus parimaks rammumehena 1000 m distantsi ajaga 2.44,3, ületades tuntud Jüri Rannaste. Tema võiduaeg - 1996. aastast oma nimele kuulunud 3.01,2 - oleks pärissõudjate seltskonnas rekordi 0,7 sekundiga. Meie Jüri Jaanson andnud 12. koha. Teiseks platseerus sai ajaks 2.47,9 ja Iztok Cop 2.49,5. olümpiavõitja Tiit Sokk, kes, muide, Naiste rivistuses startis kaks välis­ nendel võistlustel alles esmakordselt istus külalist - eelmise aasta võitja Birute ergomeetrile. Kolmas oli J.Rannaste Eesti Sõudeliidu president Peeter Mardna Šakickiene ja soomlanna Päivi Sinisalo. klubikaaslane Spordiklubist "Flekser" - enne VIP-ide starti. Tagaplaanil võistluse Leedulanna kordas küll oma eelmise aasta Madis Lõhmus. korraldaja rollis Tallinna Sõudeklubi saavutust, kuid tema tulemus jäi Piret Arvuka publiku tähelepanu keskmes president Marian Vahuri. 13- i sõudespordi ajaloost: Tartu aastatel 1960-1970 Olo Tölp, TÜ õppejõud, sõudeveteran

Leedu-Valgevene matšikohtumisel Tra- R. Kari, J. Siilak, eessõudja J. Dobrus, kais 19. juunil, kus mõlemad tulid teiseks. roolis N. Raig - 6.20,8. Kahene kaotas samal aastal Rooma olüm­ 1961. aastal esinesid tartlased edukalt piamängudel hõbemedali võitnud Leedu juba ka NSV Liidu meistrivõistlustel Kav- kahesele seitsme sekundiga. golovos. P. Mardna tuli ühepaadil pronks­ Hästi esinesid NSV Liidu noorte medalile ja meeste kaheksapaat tuli esivõistlustel Tartu noored sõudjad. kuuendaks (eessõudja J. Dobrus). Roolijaga kahepaat tuli pronksmedalile Trakais toimunud Balti liidu­ (treener Ü.Tölp) ja poiste kaheksapaat vabariikide matšikohtumisel tuli P. Mard­ hõbemedalile (treener Jüri Kurul). na ühepaadil esikohale - 8.07,0. 1961. a. Eesti meistrivõistlused või­ 1962. aastal esinesid tartlased tõusu­ deti 105 punktiga. Teine oli Pärnu 95 joones edukalt. Teistkordselt toimunud punktiga ja kolmas Tallinn 86 punktiga. Emajõe karikavõistlustel roolijaga nelja­ Eesti meistriks tulid naistest roolijaga paatidel ja paarisaeru kahepaatidel, kus neljapaat koosseisus K. Kana, M. Listra, osavõtjaid oli peale tartlaste veel Riiast ja E. Rand, eessõudja I. Pruuli, roolis Vilniusest, võitsid tartlased nii naiste kui H. Pihlak (treener J. Kurul) - 3.50,3, meeste neljapaadid. Naiste paatkonnas paarisaeru neljapaat E. Mandel, N. Zing- sõitsid K. Kana, M. Listra, E. Rand, ees­ feld, L. Kurve, eessõudja L. Schultz, sõudja J. Pruuli, roolis H. Pihlak - aeg 1960. aastal toimus Tartu sõudespordis roolis T. Järv (treener E. Seiler) - 3.49,7 3.27,8. Meeste paatkonnas sõitsid uus tõus. Omajagu aitas kaasa ka see, et ja kaheksapaat E. Mägi, H. Kaiv, J. Pihl, A. Otsa, O. Pertman, T. Jürgenson, ees­ kevadel oli Pärnust Tartusse elama L. Vähi, M. Sõõro, J. Malts, L. Olmet, sõudja E. Kiritšenko, roolis M. Praakli, asunud tuntud sõudetreener Jüri Kurul, eessõudja H. Sütt, roolis M. Ariko aeg 6.29,8. Millegipärast see tore võistlus kelle initsiatiivil organiseeriti VSÜ "Ka­ (treener J. Kurul) - 3.35,4. ei muutunud populaarseks ja tookordne lev" Tartu Sõudespordikool. Jüri Kurul Meestest tulid Eesti meistriks rooli­ jäigi viimaseks. hakkas aktiivselt tööle uute noorte sõud- jaga kahepaadil J. Joost ja V. Teder, Eesti-Läti-Leedu-Valgevene matši­ jatega. roolis T. Sibold - 7.55,2 roolijata kohtumisel Riias 8. juulil võitsid Eesti 1960. a. 31. juulil Pärnus toimunud neljapaadil A. Otsa, G. Kiritšenko, T. Jür­ koondvõistkonna koosseisus naiste rooli­ Eesti meistrivõistlustel ei jäänud Tartu genson, eessõudja O. Pertman (treener jaga neljapaadil K. Kana, M. Listra, enam ilma meistrimedalita. J. Kurul) - 6.46,2 ja kaheksapaadil EPA E. Rand, eessõudja J. Pruuli, roolis Meeste ühepaadil tuli Eesti meistriks Spordiklubi paatkond U. Tölp, P. Tam­ H. Pihlak - aeg 3.57,8 ning ühepaadil Peeter Mardna, võites ajaga 7.34,8. mar, J. Pedaste, E. Lamp, T.Ormisson, E. Mandel - aeg 5.05,0. Meestest võitsid Mitmekordne Eesti meister, nüüd jälle pärnakas Veljo Kalep oli ajaga 7.56,5 teine ja tallinlane E.Kiibus ajaga 8.02,1 kolmas. Eesti meistriks tulid roolijaga kahepaadil veel noorteklassi kuuluvad sõudjad Jüri Joost, eessõudja Vello Te­ der, roolis R. Alekand ajaga 8.02,6 (tree­ ner Ü.Tölp), teiseks jäi Tallinn ajaga 8.16,4 ja kolmandaks Pärnu - 8.16,6. Peale paariaastast vaheaega tulid tartlased jälle Eesti meistriks ka meeste kaheksapaadil koosseisus Ülo Tölp, Enno Lamp, Jaan Siilak, Rein Kari, Toivo Ormisson, Rein Räppo, Jaan Pedaste, eessõudja Jevgeni Dobrus, roolis Neeme Raig ajaga 6.23,4. Teiseks tuli Pärnu ajaga 6.37,8 ja kolmandaks Tallinn ajaga 6.59,2. Ülalnimetatud paatkondadest esinesid roolijaga kahepaat ja kaheksapaat edukalt koondvõistkonna koosseisus Eesti-Läti- Tartu kuuekümnendate aastate tugevamaid naissõudjaid. Vasakult: K.Kana, M.Listra, roolija H.Pihlak, J.Pruuli ja E. Rand oma teekonna algul 1961. aastal. -14-

roolijata neljapaadil A. Otsa, O. Pertman, O. Pertman, eessõudja G. Kiritšenko. Samal aastal Moskvas toimunud NSV T. Jürgenson, eessõudja G. Kiritšenko roolis U. Parksepp - 7.30,2; roolijaga Liidu individuaalsetel meistrivõistlustel ajaga 7.16,8, kaheksapaadil J. Pedaste, kahepaadil M. Aidnik, eessõudja meestele saavutas põhiliselt tartlastest E. Lamp, J. Joost, H. Elmet, T. Ormisson, P. Zoova, roolis Ü. Parksepp - 8.43,8; koosnev kaheksapaat (treener J. Kurul) P. Tammar, J. Siilak, eessõudja J. Dobrus, roolijata neljapaadil R. Vaikmäe, T. Vähi, hinnatava neljanda koha, kusjuures roolis H. Vadi ajaga 6.19,6. R. Rajamäe, eessõudja R. Orlov - 7.29,4 medalist jäi puudu ainult 0,2 sekundit. Selleks võistluseks olid kõik nimeta­ (kõigi kolme paatkonna treener J. Kurul), Võitis "Zalgiris" 5.51,8. Järgnesid "Bure- tud paatkonnad valmistunud eriti hoolsalt, ja kaheksapaadil J. Pedaste, E. Lamp, vestnik" 5.57,7. AKSK - 5.58,9 ja "Ka­ kuna esimene koht pidi juhendi järgi T. Ormisson, H. Elmet, J. Joost, R. Tam­ lev" - 5.59,1. Paatkonda kuulusid tartlas­ andma meistrijärgu. mar, J. Siilak, eessõudja J. Dobrus, roolis test K. Orlov, R. Vaikmäe, M. Aidnik, Igal paatkonnal on kindlasti üks hoo­ H. Vadi - 6.46,3. eessõudja P. Zoova ja roolimees K. Põder aeg ja üks võistlus, kus ta on oma kõrg­ Edukalt esinesid meie noored NSV (treener J. Kurul). vormis. 1962. aasta hooaeg ja NSV Liidu Liidu noorte esivõistlustel Pärnus. Kuld­ Tublilt esines sel aastal ka meie järel­ meistrivõistlused olid ülalnimetatud Tartu medali võitsid poiste ühepaadil A. Suija kasv. meeste kaheksapaadile selline aeg. Paat- (treener E. Seiler) ja tütarlaste roolijaga Tütarlaste roolijaga neljapaat koos­ konna head vormi näitab kasvõi seegi, et neljapaadil K. Kana, M. Listra, E. Rand, seisus M. Listra, E. Pruks, K. Peebo, ees­ A grupi finaalsõidu parim aeg oli 6.27,3 eessõudja I. Pruuli, roolis H. Pihlak. Eesti sõudja I. Pruuli, roolis H. Pihlak tuli pea­ (eelsõitudes 6.24,1). noored tulid Leningradi järel võist­ aegu samas koosseisus NSV Liidu noorte­ 1962. aasta Eesti meistrivõistluste kondlikult teiseks. meistriks juba kolmandat aastat järjest. kohta kirjutas 11.sept. 1962. a. "Edasi" Septembris Pärnus toimunud ülelii­ Andrus Suija sai samaga hakkama teist pealkirja all "Tartu sõudjate triumf: dulistel ühe ja kaheksapaatide karika­ aastat järjest ühepaadil. "Pühapäeval selgitati Pärnus Eesti NSV võistlustel esines hästi 1962. a. üleliidu­ 1964. aasta väljapaistvamaks saavu­ käesoleva aasta meistrid akadeemilises line noortemeister, veel noorteklassi kuu­ tuseks oli "Kalevi" meeste kaheksapaadi sõudmises. Tartlased sõitsid sinna kind­ luv Andrus Suija, saavutades ühepaadil kolmas koht Moskva rahvusvahelisel late võiduplaanidega. On ju käesoleval hinnatava teise koha, ajaga 7.32,8. regatil. Finaalis oli esimene SFV - 5.54,2, hooajal saavutatud mitu märkimisväärset Esimene oli leningradlane V. Bogatšev - teine Leningradi "Burevestnik" - 5.56,0 võitu isegi üleliidulises konkurentsis. 7.27,6 ja kolmas lätlane R. Antsan - ja kolmas "Kalev". Tartlastest sõudsid Sündmused näitasid, et meie kodulinna 7.43,6. Niisiis oli Tartus sirgunud noor kaheksapaadil T. Jürgenson, P. Zoova, "Akadeemikud" pole asjata higi valanud. lootustandev ühepaadi sõudja ja nagu M. Aidnik, eessõudja G. Kiritšenko, Programmi kuulunud kaheteistkümnest tulevik näitas, Andrus Suija neid lootusi roolis Ü. Parksepp (treener J. Kurul). See alast toodi üheksal kaasa meistritiitel, ei petnud. oli esimene hinnatav saavutus rahvus­ kusjuures meie naised ei loovutanud Üldse võib öelda, et nende sõudjate vahelistel võistlustel sõjajärgses Tartu ühtegi esikohta. Meeste ühesel ja paaris- najal, kes tõid sellel aastal Tartule nii sõudespordis. aerilisel kahesel paadil kaotati napilt alles ülekaaluka esikoha Eesti meistrivõist­ 1965. aasta väljapaistvamaks saavu­ viimastel meetritel vastavalt Pärnule ja lustel ning terve rea suurepäraseid saavu­ tuseks oli Tartu sõudjate edukas esine­ Tallinnale. See oli meie kunagise sõude- tusi üleliidulistel ja Balti vabariikide esi­ mine Ametiühingute VIII üleliidulisel spordikantsi Pärnu ainuke meistritiitel võistlustel, on põhiliselt baseerunud Tartu suvespartakiaadil Kalininis. Naiste rooli­ neil võistlustel. sõudmine kuni 19. juubeliaastani. jaga neljapaat koosseisus M. Listra, Selgitati parim naiste ja meeste paat- 1963. aastal toimus NSVL III Rah­ K. Peebo, R. Pärtel, eessõudja J. Pruuli, kond (parim aeg I järgu suhtes). Mõlemad vaste Spartakiaad. Tartu paatkondadest roolis T. Päsmel (treener J. Kurul) tuli eriauhinnad läksid Tartu kaheksaste val­ esines seal paremini E. Mandel, kes naiste hõbemadalile ajaga 3.29,0, kaotades dusse. Võistkondlikus paremusjärjestuses ühepaadil saavutas neljanda koha. mullusele NSV Liidu ja Euroopa meistrile saavutas ülekaaluka esikoha Tartu - 113 p. Teiseks jäi Pärnu (85 p) ja kolmandaks Tallinn (80 p.). Meie treenerite Jüri Ku- ruli, Erich Seileri ja Ülo Tölbi järjekindel töö kandis vilja! Naistest tulid Eesti meistriteks rooli­ jaga neljapaadil K. Kana, K. Peebo, E. Rand, eessõudja M. Listra, roolis H. Pihlak, ajaga 4.03,6; ühepaadil E. Mandel ajaga 4.30,2; paarisaeru naljapaadil N. Zingfeld, E. Rebane, L. Kurve, eessõudja L. Schultz, roolis H. Pihlak (treener E. Seiler) - 4.07,0; paarisaeru kahepaadil A. Sepandi, eessõudja M. Avaste (treener E. Seiler) - 4.21,0, ja kaheksapaadil M. Sõõro, H. Kaiv, H. Ratnik, L. Vähi, J. Pihl, J. Malts, A. Lagus, eessõudja L. Olmet, roolis R. Kõiv (treener J. Kurul) - 3.38,8. Meestest saavutasid meistritiitli rooli­ Fotomälestus 1962. aastast. NSV Liidu B-grupi meistrivõistlused võitnud kaheksapaat. Vasakult: jaga neljapaadil A. Otsa, T. Jürgenson, J.Dobrus, H.Elmet, J.Joost, E.Lamp, roolija H.Vadi, T.Ormisson, J.Siilak, P.Tammar, J.Pedaste Trakais. -75-

Rahvaste Spartakiaadil sõudevõist- lused peeti Serebjannõi Boris, uuel trassil. Tartlastest esinesid kõige edukamalt A. Tuvikene, G. Kiritšenko ja roolimees K. Põder, kes koos tallinlaste A. Paali ja P. Mardnaga saavutasid pronksmedali ajaga 6.47,8 Leningradi - 6.43,8 ja Mosk­ va - 6.44,0 järel. Pronksmedali sai ka A.Pind, kes koos pärnaka M. Lellega sõitis paarisaeru kahepaadil ajaga 7.29,0. Esimene oli Moskva - 7.15,4 ja teine Uk­ raina 7.19,2. Märkimist väärib see, et Kalle Põder sai esmakordselt Eestis roolimehena meistersportlaseks. Järgmine 1968. aasta kujunes tartlas­ tele suhteliselt tagasihoidlikuks. Teatavat kriisi näitas ka see, et Eesti meistrivõist­ Fot omatest us 1962. aastast. NSV Liidu B-grupi meistrivõistlused võitnud roolijata neljapäal. lustel kaotati Pärnule üsna suurelt. Pärnul Vasakult: O.Pertman, T.Jürgenson, G.Kiritšenko, A.Otsa Trakai võistlustrassil. oli punkte 47, Tartul 38, Tallinnal 20. Lootustandvaks kujunes noorsoo klassi Moskva paatkonnale vaid 1,4 sekundiga. ja roolimees K. Põder, kes koos tallinlaste sõudjate esinemine Pihkvas ameti­ Sellega täitsid paatkonna liikmed ka A. Paali, E. Normanni ja eessõudja ühingute üleliidulistel eelvõistlustel, kus esmakordselt meistrinormi. A. Veerma ja P. Mardnaga tulid üleliidulisel kaheksa- roolijaga neljapaat - T. Zoova, H. Leppik, A. Suija (treener E. Seiler) tulid paaris- paatide karikavõistlusel hõbemedalile. R. Juurak, A. Lill, roolis K. Põder sai aeru kahepaadil samuti hõbemedalile ning Märkimist väärib ka naiste roolijata hõbemedali - 7.00,0. Esimene oli Vodnik täitsid esmakordselt meistrinormi. neljapaadi - H. Kaiv, A. Pruks, A. Lagus, - 6.56,5. Hõbemedalid võitsid ka Pronksmedalile tulid meeste roolijaga eessõudja L. Olmet, roolis T. Päsmel - T. Haimi ja M. Kukk, roolis Ü. Liimask, neljapaadil H. Elmet, O. Pertman, T. Jür­ võit Leningradi sügismaratonil nelja­ kaotades "Trudile" nelja sekundiga genson, eessõudja G. Kiritšenko, roolis paatide distantsi uue rekordiga 19,58. (mõlema paatkonna treener J. Kurul). J. Reiman (treener J. Kurul). Neljapaat TRÜ sõudetreeneri Erich Seileri 1969. aasta oli n.-ö. naiste aasta. sõitis koos tallinlastega veel kaheksasel ja algatusel korraldati sel aastal VSÜ "Ka­ "Ilma" tegid Leili Olmet ja Kristin Johari saavutas teise pronksmedali. Võistkond­ lev" meistrivõistlused Tartu lähedal 17 (treener J.Kurul). likus arvestuses saavutasid Eesti NSV km kaugusel asuval Raigastvere järvel. "Edasi" kirjutas 2.07.69. a.: "Trakais sportlased Moskva, Leningradi ja Leedu Võistlused õnnestusid igati, sest järv on olid traditsioonilised rahvusvahelised järel suurepärase neljanda koha. otse loodud sõudevõistlusteks. Kahjuks võistlused ajalehe "Komjaunimo Tiesa" 1965. aastal esines Tartu paatkon- aga jäeti Raigastvere järv edaspidi teeni­ auhindadele, kus Nõukogudemaa pare­ dadest kõige väljapaistvamalt meeste matult unustusehõlma. miku kõrval võtsid sellest jõuproovist osa paari saeru kahepaat, kes koosseisus 1967. aasta olijaile spartakiaadiaasta. A. Veerma ja A. Suija (treener E. Seiler) Enne spartakiaadi oli veel hulk jõukat­ võitsid NSV Liidu meistrivõistlustel sumisi, kus tartlased saavutasid märkimis­ Moskvas Himki veehoidlal hõbemedali. väärseid tulemusi. Esimene oli Moskva, kolmas Leningrad. Pihkvas võitsid E. Kaiv ja K. Johari Kommenteerides paatkonna edukat esine­ (treener J. Kurul) "Kuldse aeru" võistlus­ mist Balti riikide ja Valgevene matši- tel paarisaeru kahepaadil esikoha. Ühe­ kohtumisel Pärnus kirjutab "Spordileht" paadil oli E. Kaiv teine ja K. Johari kol­ 6. juunil 1966. a.: "Eriti tahaks esile tõsta mas. tartlaste Andrus Suija ja Andres Veermaa Trakais juunikuus toimunud tradit­ viimistletud sõidutehnikat ja head võist­ sioonilistel rahvusvahelistel võistlustel lusvormi kahesel paarisaerulisel. See ajalehe "Komjaunimo Tiesa" auhindadele paatkond kandideerib ka NSV Liidu võitsid A. Pind ja A. Veermaa paarisaeru koondisse." kahepaadil. Tartlased A. Tuvikene, Väärib märkimist, et Balti riikide G. Kiritšenko ja roolimees K. Põder koos matškohtumise Pärnus võitis Eesti võim­ tallinlaste A. Paali ja P. Mardnaga sõitsid salt 246,5 punktiga. Teiseks jäänud Lee­ roolijaga neljapaadil. "Spordileht" kirju­ dul oli 132, Lätil 129,5 ja Valgevenel 35 tas: "Kui neljane eelsõidus viimaste MM- punkti. Suur teene oli siin tartlastel. võistluste "pronksist", Poola paatkonnast A. Suija koos A. Pinnaga võitsid Pihkvas ette jõudis, teatas nende esindaja: "Pole üleliidulise Ametiühingute Nõukogu viga. Finaalis on meil eestlaste jaoks väljapandud "Kuldse aeru" rändauhinna paras "pomm". Viimast jõudu välja pan­ paarisaeru kahepaadil. Edukamad sõudjad nes ei suutnud poolakad ikkagi ihaldatud Kuuekümnendate aastate Tartu ja Eesti olid veel T. Jürgenson, J. Dobrus, revanši saavutada. "Kalev" edestas neid 3 parimaid paarisaerusõudjaid Andrus Suija A. Tuvikene, O. Pertman, G. Kiritšenko sekundiga. J 963. aastal pärast teistkordset esikohavõitu NSV Liidu noorte meistrivõistlustel. -16-

jõudu proovida roolimeheta kahesel paa­ dil ning tegid seda väga edukalt. Juuni algul võistlesid nad selles paadiklassis Moskva rahvusvahelisel regatil ja tulid viiendaks. Ainult vähesed võistluskogemused ja ebaõnn ei võimal­ danud seekord paar kohta kõrgemale tõusta. Juuni lõpul Trakais toimunud rahvusvahelisel regatil sõideti juba täiesti meisterlikult. Võideti esikoht mulluse NSV Liidu meisterpaatkonna Moskva "Trud" ees ajaga 7.03,0. See võit oli kindel tõend kiirest progressist. 10.12. juulini peeti Kiievis NSV Liidu karikavõistlused, millest võttis osa kogu meie maa sõudjate paremik. T.Ormisson ja G.Kiritšenko võitsid oma paadiklassis esikoha ja karika. Kui Tra­ kais alistati Nõukogude meisterpaar 0,5 sekundiga, siis nüüd oli edumaa peaaegu kolm sekundit. See oli juba suur võit!" Endla Mandel 1963. aastal. 19. aug. 1970. a. "Edasi" kirjutas ka Saksa DV, Bulgaaria ja Ungari sportla­ hõbemedali T.Ormisson, T.Haimi, tallin­ samast paatkonnast: "Hoolega valmistusid sed. Meie sõudjatele oli Trakai regatt lane E.Norman ja eessõudja G.Kiritšenko mehed NSV Liidu meistrivõistlusteks, esimene EM-võistluste valikvõistlus. ajaga 6.25,4. Võitja, Leningradi "Trudi" mis olid 13.-16. augustini Moskvas. Seal aeg oli 6.23,0. selgitati ju Kanadasse MM võistlustele Hästi esinesid naiste kahesel paaris- A.Veermaa ja A.Suija kaotasid sõitjad. Kuid nädal enne võistlusi Gen­ aerulisel tartlannad Kristin Johari ja Leili paarisaeru kahepaadil pronksmedalid vaid nadi Kiritšenko haigestus. Vaevu jõudis Olmet, kes võitsid esikoha ning oman­ 0,2 sekundiga. ta terveneda, kui omakorda Toivo Ormis- dasid merevaigust rändauhinna, täites Jüri Kurulile andis Eesti NSV Minist­ sonil tervisehäired tekkisid. Eel- ja ühtlasi esimest korda NSV Liidu meister­ rite Nõukogu Eesti NSV teenelise treeneri poolfinaalsõidus võistlesid mehed siiski sportlase normatiivi." aunimetuse. See oli kakskümmend aastat hästi, võites mõlemal korral esikohad. Kolmanda koha saavutasid roolijata kestnud tubli töö vili. Finaalipäeval oli aga Toivo Ormissoni kahepaadil T.Lepa ja H.Elmet ning rooli­ "Kehakultuur" nr. 16 1970. a. kirjutas: enesetunne jälle halvenenud. Distantsi jata neljapaadil T.Ormisson, T.Haimi, "Gennadi Kiritšenko ja Toivo Ormisson esimesel poolel olid tartlased liidrid, kuid G.Keritsenko ja tallinlane E.Norman. tulid mullu ametiühingute üleliidulisel siis olid nad sunnitud endast mööda lask­ Pihkvas augustikuus toimunud üle­ spartakiaadil akadeemilises sõudmises ma Moskva ja Leningradi paatkonna. liidulisel ametiühingute spartakiaadil tulid neljasel roolimeheta paadil hõbemedalile. Esikoha võitsidki leningradlased A.Solov- K.Johari ja L.Olmet toime tubli saavu­ Tänavu aga olid nende paatkonna- jon ja A.Iljinski. Gennadi Kiritšenko ja tusega, võites kuldmedalid ajaga 3.37,0. kaaslased Enn Norman ja Toivo Haimi Toivo Ormisson said pronksmedali." Hõbemedali said moskvalannad sama sunnitud treeningutest eemale jääma. (Järgneb.) ajaga ja pronksi Ukraina - 3.40,0. T.Ormisson ja G.Kiritšenko otsustasid Meeste roolijata neljapaadil võitsid -17- Sõudeveteranid 1997. aasta hooajal Mati Villsaar, sõudeveteran, Sõudeklubi "Aeron" president

1997. a. augustikuu esimesel nädala­ vahetusel sai Pärnumaal Reiu puhke­ / Sõudjate päevast osavõtnud. keskuses kokku üle paarisaja endise sõud- korraldamiseks. Kohtumiseni II Sõudjate sellest siis ka nimi "Kirkovene". ja koos pereliikmete ja sõpradega, et päevadel! Nüüdseks on ajalooline paat leidnud osaleda I Sõudjate päevadel. Ürituse Juba mitmeid aastaid on meie sõudjad kindla koha soome rahvaspordi harras­ eemärgiks oli kokku viia eri põlvkondade osalenud Soome väikelinnas Sulkavas tajate hulgas. Eelmisel aastal osales Sul­ sõudjad ja mõnusalt veeta koos üks tore toimuval suurel sõudefestivalil Sulkava kava Suursõudmisel üle 8000 osavõtja. suvine nädalavahetus. Suursõudmisel, millega kulmineerub Võistlus on Soomes niisama populaarne Kui meie teenekad treenerid Evi Soome rahvapaadisõudmise hooaeg koos kui meil Tartu suusamaraton. Lepik, Mihkel Leppik ja Jüri Kurul olid Soome meistrivõistlustega. Kolmepäe­ Meie võistkonnal läks paremini 3 km riigilipu heisanud, kuulutati sõudjate vane üritus korraldatakse mitmel distantsil sõudmises, kus saavutati hispaanlaste, päevad avatuks. Lisaks meeleolukale ja eri paadiklassides, kusjuures põhirõhk soomlaste ja leedulaste järel neljas koht. spordiprogrammile ja lastele korraldatud on ainult soomele omasel kirikupaadil. Paatkonnas sõudsid Toivo Zoova, Juhan üritustele toimus näitus "Aerud läbi aega­ Sellise huvitava nime on neljateistkümne Paalo, Kalju Pottsepp, Mati Pärn, Peeter de". Kõigile oli tutvumiseks välja pandud sõudja ja roolijaga paat saanud soome Jantson, Mati Villsaar, Juho Junninen, Jüri Jaansoni uus võistluspaat. Fotostendil väikesaarte elanikelt. Nimelt ei olnud igal Timo Loorits, Peeter Allas, Kalev Hunt, võis iga osavõtja eksponeerida oma saarel oma kirikut ja seega kasutati suurt Ilme Junninen, Heiki Junninen, Margit arhiivipilte kunagistest treeningupäeva- alust naabersaartel kirikus käimiseks - Pärnpuu ja Ingrid Aija. dest ja võistlusreisidest. Suurt huvi pak­ kus Jüri Kuruli mahukas kogu vanadest ajaleheväljalõigetest ja fotodest. Sõudjate päevad lõppesid ühise lõkkeõhtu ja jalakeerutusega. Alljärg­ nevalt mõned väljavõtted Riia Sõude- klubilt kingituseks saadud külalisraamatu sissekannetest: "Oli kaunis üritus!" Maret ja Gennadi Kinko. "Fantastiline kokkutulek, tore võrkpallivõistlus ja paadisõit. Peaks üritus jätkuma veel pikalt!" Kristin. "Väga hea idee. Oleks ainult tegijaid, et üritus jääks kestma, esimene igaljuhul on õnnestunud. Jõudu ja jaksu edas­ pidiseks!" Kaire. Samalaadseid arvamusi kogunes veel palju ja nii toimuvadki II Sõudjate päevad Reiu puhkekeskuses 1.-2. augustini 1998. aastal, teretulnud on kõik ideed ja ettepanekud ürituse veelgi paremaks Sulkava Suursõudmisel 3 km distantsil neljandaks platseerunud Eesti Sõudeveteranide paatkond. Võitjate nimed tekstis järjekorras alt vasakult paremale ülespoole. -18- prantslastelt laenatud kaheksapaadil koos kahe lätlase, nelja leedulase ja inglasest roolijaga. Paatkonna eessõudja oli Toivo Zoova. Veteranide tiitlivõistlustel saab kuld­ medali iga oma sõidu võitja ja üldine paremusjärjestus on võimalik määrata aegade põhjal. Seega oleks meie meeste kaheksapaadi koht üldjärjestuses olnud kuues. Roolijaga neljapaadil lõpetasid Zoova-Paalo koos lätlastega 4-nda ja roolijata neljapaadil 9-nda ajaga. Kuue­ teistkümnendana lõpetasid roolijata nelja­ paadil Peeter Sonntak, Mati Pärn, Kalju Pottsepp ja Mati Villsaar. Tublilt sõudsid paarisaerulisel kahe- paadil Margit Pärnpuu ja Ingrid Aija, kes lõpetasid võistluse kolmeteistkümnen­ 1997. aasta EM-Masters Regatta võistlustel osalenud Eesti sõudeveteranid. Vasakult: Mati Pärn, dana. Ingrid Aija, Peeter Sonntak, Juhan Paalo, Toivo Zoova, Kalju Pottsepp, Margit Pärnpuu ja Mati EM-võistlused lõppesid suure peoga, Villsaar. mis sarnanes samal ajal Münchenis ala­ Järgmiseks suurürituseks eelmisel kuumusega, millele lisandus sakslaste- nud suurejoonelise Oktoober-õllefesti- hooajal kujunesid Euroopa veteranide poolne ladus võistluste korraldus. valiga. meistrivõistlused Münchenis. Meie väsimatud mehed Toivo Zoova Tänavu toimuvad Müncheni olümpia- Septembrikuine München võttis ja Juhan Paalo ei jäänud ka neil suur­ kanalil veteranide MM-võistlused. võistlejad vastu suvise päikesepaiste ja võistlustel medalita. Kuldmedal võideti Head harjutamislusti!

B E L F O R D

ÕIGUSABI TEENUSED

TATARI 6 TALLINN EE0001 ESTONIA TEL +372 2 449 137 +372 6 440 343 FAX +372 6 314 569 E-MAIL: [email protected] -19- Tõestisündinud lood Üks unustamatu kohtumine Meenutab Arne Graumann

Ühel 1981. aasta nädalavahetusel sõitsin Pärnselja pioneerilaagris korraldatud spordipõllul sügavad ning viljalõikus külla oma vanaisale, Pärnselja talu Eesti spordiveteranide kokkutulekul ja rikkalik! pärisperemehele, Mihkel Graumannile. tulnud minu vanaisa juurde videvikutundi See omapärane kohtumine talletus Minu vanaisa oli sõjaeelsel ajal Eesti veetma. Pealegi oli Kristjan Palusalu minu mällu jäädavalt ja innustas mind Laskurliidu meisterlaskur ja kandideeris minu vanaisa hea tuttav juba sõjaeelsest edaspidises tegutsemises spordi vallas. Eesti laskespordi koondvõistkonda ajast - nad olid ühe valla naaberkülade 1937. aasta maailmameistrivõistlustele mehed. Helsingis. Viimasesse, võistlusteeelsesse Vanaisa kesvamärjuke päästis valla treeningulaagrisse vanaisa ei läinud, sest meeste keelepaelad, mistõttu juturatas parasjagu jõudis kätte viljakoristamise veeres suisa soravalt. Sel õhtul kuulsin aeg ja tõsise põllumehena pidas vanaisa palju huvitavat maadlustuusade ammus­ talutööd esmatähtsaks ning sporti, ka test võistlusreisidest ja konkurentidest. maailmatasemelist, teisejärguliseks. Sain ka sirvida Oliver Puri - kirgliku Muide sellel aastal võitis Eesti laskekoon- filatelisti sporditemaatilist margialbumit. dis hinnatud Argentiina karika. Maailma Kristjanist jäi mulle väga Leidsin vanaisa rehetoa õdusas häma­ sümpaatne mulje. Teda jälgides ei osanud ruses kahe mehega juttu puhumas. Kui küll arvata, et tegemist on nii kuulsa vanaisa mind kuuekordse Eesti sõude- mehega. Sõna otseses mõttes olin jahmu­ meistrina meestele tutvustas ja ütles mulle nud tema lihtsusest, tagasihoidlikkusest ja ka meeste nimed, jäin keeletuks, sest nii sõbralikkusest vestluskaaslastega suhtle­ Toimetuselt: Kristjan Palusalu kodupaiga, kuulsate meestega ei olnud ma veel kuna­ misel. Vaatasin teda ja mõtlesin - tavaline Varbla vallavalitsuse esisele platsile gi ühisesse vestlusringi sattunud. Need püstitatud mälestuskivi juures tähistas kohalik talumees naaberkülast, kes oma kuulsatest rahvas käesoleva aasta 10. märtsil kahekordse mehed olid Kristjan Palusalu ja Järva­ tegudest räägib niisama lihtsalt ja tava­ olümpiavõitja, Euroopa meistri ja 12-kordse kandi maadluskuulsus Oliver Puri, kes päraselt nagu kesakünnist või vilja­ Eesti meistri 90. sünniaastapäeva. osalesid naabruses asunud Pärnu KEK-i lõikusest. Ja omati olid tema künnivaod

Läbi tormi finiši poole Meenutavad Arvo Strikholm ja Toivo Zoova

Kui me Nõukogude relvajõududes aega teenisime, oli meie ainsaks "relvastuseks" pikk aer ja akadeemiline paat, mis tähen­ das seda, et meie teenistusaja iga päev algas ja lõppes sõudmisega. Sel ajal juh­ tus nii võistlusreisidel kui ka treeningu­ laagrites mõndagi huvitavat. Üks niisu­ gune on meile meeldejäänud 1970. aasta mai lõpupäevilt. Selle aasta kesktsooni (Moskva, Leningrad, VNFSV) võistlused korraldati Pihkvas, Velikaja jõel. Ilm meid seekord ei soosinud. Tugev torm peksis laine­ harjad vahule ja keerutavad tuulehood tekitasid kaldapealselgi püstipüsimisega raskusi. Tormimöllu tõttu lühendas koh­ tunikekogu võistlusmaad poole võrra - tuhande meetrini, ning lootuses, et taganttuule ja lainetusega on võimalik võistlused läbi viia, pöörati distants üm­ ber, see tähendab, et startisime sealt, kus tavakohaselt finišeerisime stardipaigas. Fotomälestus 1970. aastast, vasakult: Aleksandr Demidow Mihhail Markelov, roolija Aleksandr Programmikohaselt startisid esimestena Lukjanov, Toivo Zoova ja Arvo Strikholm. -20- roolijaga neljapaadid ja kuna meie olime Kohe meie järel kadus ka lening­ mõistjad" aru, et midagi on natukene esimeses sõidus, siis alustasimegi radlaste paat veepinnalt. Nemad enam ei rohkem kui päris viltu ... Meie sõidu tule­ katsejänestena võidusõudmist "jänese- üritanudki paadiga distantsile tulla, vaid mused tühistati ja ... võistluste algusaega harjalisel" veel. lükkasid paati neljakesi "jalakäijatena" lükati korduvalt edasi, kuid seekord jäidki Meie põhirivaalid, leningradlased kaldaäärset, põlvini ulatuvat vettpidi finiši need võistlused pidamata, sest ilmataat ei Fjodorov, Suslin, Voronkov, Lazutkin poole. Nende roolimees ergutas oma vees rahunenud ei sel ega ka järgmisel päeval. roolija Rudakoviga startisid esimesel, sumavaid sõudjaid kaldapealselt, mõõtes Sama aasta augustis saavutasime meie paatkond teisel veerajal. ülejäänud distantsiosa pikkust kuival Nõukogude Liidu meistritiitli, edestades Olime kuidagimoodi ukerdanud maal. Leningradlased ületasid finišijoone oma Velikaja jõe konkurente, leningrad- paarisaja meetri võrra finiši poole, kui 0,1 sekundit enne meid! Pärast finišit lasi, 2,3 sekundiga. See võit tagas meile äkki vajus meie paat vee alla. Sumasime sõitlesime kõiki sarvilisi - oleksime või­ osalemisõiguse maailmameistrivõistlustel koos paadiga mingil moel kaldale, vala­ nud oma paadi võtta õlgadele, aerud kätte Kanadas, kus meil ei laabunud mitte kõik sime veest tühjaks, istusime uuesti paati ja roolimehe "taktikepi all" finiši kena­ kõige paremini -jäime kuuendaks. ning taas distantsile - tormi ja lainetega kesti jooksusammul ületada! maadlema. Lõpuks said ka kohalikud "kohtu-

Meistritiitel kindla peale! Meenutab Mihkel Leppik

1956. aastal võistlesin koos Veljo kessooni keset jõge, see tähendab keset Kalepiga paarisaeru kahepaadil spordi­ võistlusdistantsi. ühingu "Spartaki" Üleliidulistel meistri­ "Hellitasin" moskvalasi veel ühe võistlustel Leningradis Malaja Nevkal. hirmuäratava pilguga, hindasin antud Mina Kalepiga ja Moskva paatkond situatsioonist tekkivat kasusaamise või­ olime kahekesi ülejäänutest parasjagu malust ja lasin kuuldavale nii kõva ja met­ lahti rebinud. Minu, kui esimese numbri sikult koleda röögatuse oma kopsumahu mehe ülesandeks oli konkurentidel "silm täit võimsust kasutades, et hirmunud peal hoida", mida ma ka tegin ja pidin moskvalased arusaamatuses pead pööri­ imestusega nentima, et kui finišini oli tasid, aerud peaaegu käest pillasid, sõidu- jäänud veel vaevu-vaevu 300 meetrit, ei tempo ning rütmi kaotasid ja ... mõelnud nemad, sindrinahad, veel üldsegi kui meie silla finišipoolse külje alt mitte alla anda, püsides ikka kas paras­ väljusime, olime parajas eduseisus ega jagu meie kõrval või vaata, et vööriosa andnud seda enam käest. võrra veel eespoolgi. Ja ega meilgi Mina tahtsin selle tarzanliku rööga- Veljoga polnud enam erilist jaksu tusega oma paarimeest ergutada ja talle "äkilist" panna. meelde tuletada, et "anname valu, viima­ Sellel distantsil oli kaks silda. Ühe alt sed meetrid!" olime juba läbi sõitnud, teine ja viimane, Autasustamisel vaatasid Moskva paarsada meetrit enne finišit juba mehed meile küll kõõrdi, kuid egas mina käeulatuses. Arbiiter keerutas pea kohal süüdlane polnud, et nemad nii nõrga­ oma valget kohtunikulippu, andes eel­ närvilised olid. Pealegi ei vähendanud Mihkel Leppik ja Veljo Kalep pärast võidukat finišit. olevast ohtlikust olukorrast märku. See nende viltuvaatamine meie võidu suurust Joonistas Laine Talu, sõudeveteran märguanne kohustas sõudjaid ettevaat­ ja kuldmedalite sära. 1949. aastast. likkusele - ikkagi silda toetavat kaks Maailma ainulaadseim mälestussammas Eero Koivumäki, Soome Sõudeliidu ajalehe "Airo" kaastööline

Ameerika kuulsaima sõudja Wallace tulemust. Rossi vastu, tõusis Hanlan maailma sõu- Võistluse alguseks vabastas Thamesi deparemiku tippu. jõepolitsei kogu distantsi ainult kahe Samal aastal asutasid Toronto äri­ mehe võistusõidu tarbeks. mehed Hanlan-Sõudeklubi, tagades X sel Stardist väljudes tegi Hanlan 35, viisil Hanlanile kõik võimalused oma Trickett 41 aerutõmmet minutis. Kolme­ spordimeisterlikkuse edendamiseks. minutilise sõudmise järel edestas Hanlan Saanud võitmatuks Ameerikas, konkurenti kolme paadipikkusega. Miili saabus aeg siirduda uutele "jahimaadele". läbimise järel oli see edumaa suurenenud Vanas maailmas, Euroopas veel tundmatu juba viiele paadipikkusele. Pärast kümne­ 24-aastane Hanlan saabus sõudespordi minutilist sõudmist tegi Hanlan midagi sünnimaale Inglismaale 1879. aastal. seninähtamatut ja - kuulmatut - ta peatas Tema esimeseks vastaseks sai sõudmise ja ootas oma mahajäänud inglaste "teine number" - Hawdon, kelle konkurenti järele! Võistluse jätkudes üle uustulnuk saavutas suhteliselt kerge saavutas Hanlan peagi jälle suure edumaa võidu. Järgmise vastase, Inglismaa meistri ja jällegi - ootas oma konkurenti järele. Ellioti üle saavutatud võit tõi Hanlanile Tricketti poolehoidjad tõlgendasid Han­ "Kanada ime" tiitli. Aastatel, kui Hanlan lani "puhkepause" kui väsimuse tunde­ kogus võitudega Ameerika ja Inglismaa märki. Kuid asi polnud sugugi väsimuses, parimate sõudjate üle "tuult tiibadesse", vaid Hanlani ülivõimsas ülekaalus, mida oli 1876. a. Thamesil peetud võistlustel ta sellise teguviisiga demonstreeris. austraallane Edward Trickett maailma­ Naljatleva kergusega võistlust jätkanud meistritiitli duellis edestanud Inglismaa Hanlan peatus veel korraks, seekord meistri Sadleri ja 1878. a. ka teise tiitli- pealtvaatajate hulgas olnu, Hanlani omaniku Boydini. Euroopavõistluste teise konkurendi Toronto. Ontario järveäärne park. Oli kätte jõudnud aeg kahe suure Elliotiga "sõbralike tervituste vaheta­ Näituseväljak. Edward Hanlanile püstitatud Edwardi - Hanlani ja Tricketti oma­ miseks". mälestussammas. Tagaplaanil Meremuuseumi vaheliseks jõukatsumiseks. Finišis edestas Hanlan Tricketti hoone. 1880. a. kevadel alustati vastavaid kolme paadipikkusega, olles kulutanud läbirääkimisi. Võistlus otsustati korral­ võistlusmaa läbimiseks 26 minutit ja 12 Kanadas, Torontos, kauni Ontario järve dada 15.novembril Thamesil, kuulsal sekundit. kaldapealsel, Argonaut Sõudeklubi (Eesti Oxford-Gambridge ülikoolide kaheksa- Mõne päeva pärast toimus samas uus kunagise tippsõudja Veljo Kalepi paatide võistlusdistantsil. Võistluse-eelsel ühepaatide võistlus, kus teise austraal­ praegune koduklubi) naabruses kõrgub perioodil oli Hanlani ja Tricketti vaheline lasena Vanasse Maailma saabunud ühele kuulsamale sõudjale Edward "jõumõõtmine" kõigi ajalehtede spordi- Laycock edestas oma kaasmaalast, Hanlanile püstitatud mälestussammas. lehekülgede peauudiseks ja juba Hanlanile kaotatud võistusõudmisest veel Edward Hanlan, keda sõbrad Nedyks võistluse-eelsel päeval tõusid kihlveo- mitte toibuda jõudnud Tricketti. See võit kutsusid, sündis Ameerikasse välja­ summad Inglismaal ülipopulaarse derbi- võimaldas Laycockil esitada väljakutse rännanud iirlasest Toronto hotellipidaja võistlustega- hobuste võiduratsutamisega Hanlanile. Võistlus korraldati 14.veeb­ perekonnas 12. juunil 1855. aastal. - võrdsele tasemele. ruaril 1881. a., mille võitis Hanlan mäng­ Torontost oli selleks ajaks kujunenud Juba tund aega enne võistluse algust leva kergusega, edestades Laycocki finišis Kanada üks sõudekeskusi, kus esimesed palistasid rahvamassid Thamesi kalda- nelja paadipikkusega, saavutades ajaks 25 ametlikud võistlused peeti juba pealseid ja jõeäärsete hoonete katuseid. minutit ja 50 sekundit. 1848. aastal. Noorukest Nedyt köitis Ka võistlejaid saatvale puksiirlaevale olid Järgmisena esitas Hanlanile X välja­ sõudmine sihvakatel ja kiirekäigulistel kõik kohad välja müüdud. kutse inglane Boyd. See võistlus, mille akadeemilistel paatidel ning 16-aastasena Tricket oli üldse esimene austraal­ Hanlan suure edumaaga võitis, peeti alustas ta treeninguid spordialal, mis tegi lane, kes oli Austraaliast tulnud Inglis­ NewcastleT lähedal TyneT jõel. Pärast esimesi samme võitmaks maailma kõigil maale Euroopa tugevamatega jõudu kat­ edukat võistlust Boyd'iga kohtus Hanlan mandritel poolehoidjaid. suma. Ta oli mitmekülgselt arenenud veel ühe korra Trickettiga. Seegi kahe­ 1871. a. alustatud treeninguid pärjas sportlane, kelle võistlusaegne kaal oli 79 võistlus lõppes Hanlani võiduga. juba 1873. a. esimene edu, kui Nedy kg. Kuigi Hanlan oli oma konkurendist Aastatel 1880-1884 võitis Hanlan võitis kodujärvel oma esimese võistlu- kümne kilogrammi võrra kergem, tundus viiel korral maailmameistri tiitli. 1884. a. ssõidu ühepaadil. 1876. a. edestas ta ta 174 cm kasvu juures jõulisem ja austraallane William Beach, Austraalia Bostonis juba kaht Ameerika sõudjat ja atleetlikuni. meister ühepaadil, katkestas Edward siitpeale algas Edward Hanlani kümme­ Kolm mandrit - Ameerika, Austraalia Hanlani senise järjepidevate võitude kond aastat kestnud katkematu võitude- ja Euroopa ootasid hinge kinni pidades seeria. Võistlus korraldati Sydneyis seeria. Võitnud 1877. a. 1000-dollarilise kahe Edwardi vahelise jõukatsumise lõpp­ Parramatta jõel augustis. Peaaegu pooled viiemiilise auhinnavõistluse tollase -22-

Sydney elanikud olid võistlust jälgimas. See, 1888. aasta septembris Aust­ Võistlejaid saatnud puksiirlaev häiris raalia mandril peetud võistlus jäi ühe­ võistlejaid distantsil, mistõttu mõlema paadi suurmehele Edward Hanlanile sõudja aerud mitmel korral puudutasid viimaseks. Iaevaparrast. Hanlan peatas sõudmise ja 1880-ndad aastad olid kahe ühepaadi tõstis käe protestimärgiks, Beach aga suurmehe ajastu. Kaheksakümnes aasta­ jätkas sõudmist ja ületas finišijoone kümme algas Edward Hanlaniga, kellele seitsme paadipikkuse võrra enne Hanlani. järgnes William Beach. Distantsikohtunik ei rahuldanud Hanlani Võistlusaastate jooksul sai Hanlanist protesti ja võitjaks kuulutati Beach. varakas mees. Oma karjääri jooksul Hanlan esitas Beachile uue väljakutse, saavutatud 300 võiduga teenis ta kokku kuid enne tuli veel võistelda austraallase 50000 dollarit. Hanlan naasis Kanadasse Tom Cliffordiga. Selle võistluse võitis rahvuskangelasena, esimese Kanada Hanlan ülivõimsalt. Mõni aeg hiljem sõudjana, kes oli saavutanud maailma­ võistles ka Beach Cliffordiga, kuid tema meistri tiitli ja seda koguni viiel korral! võit oma kaasmaalase üle ei olnud nii Loobunud 33-aastasena täielikult ülekaalukas kui Hanlani oma. Ka teisel sõudespordist, pühendus ta oma pere­ katsel kaotas Hanlan Beachile. konnale, kasvatades üles kuus tütart ja Kolme aasta möödudes, 1887. aastal kaks poega. Kui Edward Hanlan 4. jaa­ esitas Hanlan Beachile uue väljakutse. nuaril 1908. aastal suri, leinas teda kogu Kanada ja kõik matusetalitusega seotud Nende kolmas kohtumine korraldati Edward Hanlani mälestussamba aluse Austraalias Nepeni jõel kahe ja veerand- kulud kandis Kanada valitsus. tagakülg. miilisel distantsil. Ka seekordses, äärmi­ Kahe suure elukutselise sõudja - selt tasavägises heitluses kaotas Hanlan Edward Hanlani ja William Beachi Edward Hanlani mälestussammas - seni Beachile. Pärast seda võistlust loobus valitsemisperioodile järgnenud kümnendil ainulaadne, sõudja mälestuseks püstitatu. William Beach vabatahtlikult maailma­ moodustati Rahvusvaheline Sõudespordi Viiskümmend aastat pärast Edward meistri tiitlist ja tõmbus tegevspordist Föderatsioon (FISA) 1892. aastal. Kuigi Hanlani mälestussamba avamist, eemale. FISA korraldas oma esimesed ametlikud 1976. aasta Montreali olümpiamängudeks Hanlan jätkas. Maailmameistri tiitli maailmameistrivõistlused 1962. aastal, ei vermitud viiedollarise hõberaha esiküljel oli vahepeal omandanud austraallane vähenda see Edward Hanlani ja tema oli Suurbritannia kuninganna Elisabeth II Peter Kemp, kellele Hanlan esitas kaasaegse William Beachi saavutatu portree, tagaküljel aga Edward Hanlan väljakutse. 1888. a. mais Parramattajõel väärtust ja tähendust. ühepaadil. Nii kõrgelt hinnati tookord ja peetud võistluses jäi Hanlan Kempile alla. 1909. aastal alustasid Hanlani sõbrad hinnatakse tänapäevalgi Kanadas oma esi­ Iirlasele omase visadusega esitas ja austajad temale mälestusmärgi püstita- mest tippsõudjat. Hanlan Kempile veelkordse väljakutse. miskampaaniat. See sai teoks ja 6. sep­ See võistlus peeti sama aasta septembris tembril 1926. aastal avati pidulikult Eestindanud Hugo-Herbert Artma ja lõppes taas Kempi võiduga. •23- Sõudetehnikast ja inventarist Paadi seadistamine Seadistamise eesmärk On arusaadav, et sõudmisel vajame hästi korras paati ning õige tehnika õppimine eeldab õigesti seadistatud inventari. Kanada treenerite koolituse käsiraamatus on öeldud: "Hästi seadistatud paat ei võida tingimata teie eest võistlust, kuid valesti seadistatud paat takistab teie paatkonnal saavutada paremat tulemust, põhjustades tehnikas probleeme, mida on raske parandada." Seadistamise otsene eesmärk on kindlustada sportlasele mugav tööasend, Joonis 1. Tulli kõrgus veeliinist (veepinnast) millega on võimalik kõige efektiivsemalt Paarisaerupaadil: A-17 cm, B-5 cm, C-22 cm. mõjutada oma tööga paadi liikumist aeru Üksikaerupaadil: A-17cm, B'-7 cm, C-24 cm. abil. Kuigi seadistus osaliselt määratleb tehnikat, peab ta andma võimaluse loo­ mulikult liikuda. See võimaldab sportlasel efektiivselt kasutada jõudu aeru kaudu, mille laba on täielikult vees ja mis liigub horisontaalselt kogu tõmbe faasi ajal sõudetsüklis. Paatkonna formeerimisel on seadis­ tamise eesmärk ühtlustada omavahel iga sportlase jõud ning rakendada see paadi liikumisse. Seda saab teha mitmesuguse seadistuse ja reguleerimisega jalatoel, aerul ning konsteinil.

Seadistamise kaart Joonis 2. Nüüdisaegse aerulaba mõõtmed (sentimeetrites). Paarisaerupaadil: A-54, B-20, C-17-J9, D-14, E-7. Et saavutada optimaalne seadistus igal Üksikaerupaadil: A-60, B-25, C-20,21, D-18, E-8,5. konkreetsel sportlasel ja kogu paatkonnal, tuleb katsetuste teel parandada vigu ning proovida eri variante. Abiks on siin tree­ neri kogemused ja stopper. Protsess peab olema süsteemne, kindlasti tuleb üles märkida põhjused ja mõõdistustulemused. Kui reguleerimine ei anna soovitud tulemust, tuleb edaspidised muudatused teha samas või mõnes teises parameetris. Soovitav on teha väike muudatus (0,5-1 Joonis 3. Aeru raskuskese. cm) igal katsel, et saavutada lõpuks õige C=46-48% aeru pikkusest L. tulemus. See võimaldab sportlasel koha­ neda muutustega ja hinnata nende efekti. Seadistamise kaart annab võimaluse taas- seadistada, midagi muuta või mõõdis­ tamist dubleerida, eriti pärast paadi trans­ porti.

Paat Paadi korpuse mõõdud ja kuju on üldiselt määranud valmistaja. Kuigi sügavama ja kitsama korpusega paadil on vees liikudes väiksem takistus kui siledamapõhjalisel paadil, püsib ta raskesti tasakaalus ning Joonis 4. Aeru paine. (LI - aeru käepideme pikkus, L2 - aeru varre pikkus, D-aeru painde eriti noortel ja algajatel on sellise paadiga ulatus.) raskusi. Paarisaerul: LI - 85 cm, L2 - 150 cm, D - 5-6 cm. Üksikaerul: LI - 110 cm, L2 - 200 cm, D - 5-6 cm. -24-

Konkreetse paadi korpuse sügavuse tuleb neid individuaalselt iga sportlase paatkonnas kasutataks mõlemas pardas määrab valmistaja projekteerimise staa­ jaoks ka kohandada. võrdseid aere, mis kindlustaks parema diumis ja see arvutatakse eeldatava paat- tasakaalu. konna raskuse järgi. Optimaalset sügavust Aer Aeru raskuskeset määratakse järg­ nimetatakse projekteeritud veeliiniks. See Väga tähtis on aerulaba suurus ja kuju. miselt: aer asetatakse kitsale toele (joonis on punkt, kus paadi korpus saavutab Laiem laba "hoiab" aeru paremini vees, 3) ja tasakaalustatakse. Aeru struktuuri väikseima veetakistuse. Samuti peaks see tundub aga sõudjale raskem, eriti tõmbe iga muutus, näiteks käepideme lihvimine olema punkt, kus paat hoiab minimaalset alguses. Suurema kumerusega laba on või katkise koha parandamine muudab kõikumist nina ja ahtri suunas. Tegelik efektiivsem tõmbe alguses, väiksema tõenäoliselt pisut aeru kaalu ja veeliin võib erineda projekteeritust, kui kumerusega laba on aga kasulikum tõmbe raskuskeskme asukohta. Ettetulevaid paatkonna tegelik kaal on projekteeritust "puhta" lõpu sooritamiseks. muutusi võib kõrvaldada raskuse, näiteks suurem või väiksem (üldiselt on erinevus Kuigi labade kuju võib olla tina lisamisega käepidemesse. 2-3 - 1 mm iga 10 kilogrammi kaalu erinevuse erisugune, käsitleme siin nn. Macon-tüüpi sentimeetrine erinevus aeru raskuskeskme kohta). labasid. Standardmõõdud sellise laba paiknemisel on aktsepteeritav. Veeliini sügavuse muutumisega jaoks on antud joonisel 2. On tähtis, et aerul oleks teatav paine. muutub ka vabaparda kõrgus ja tulli Aerulaba laiust võib muuta 0,5-1,5 See aitaks vältida olukorda, kus aeru kõrgus veepinnast. Selle tagajärjel muu­ cm, eriti noorte ja algajate puhul, valed parameetrid võiksid mõjutada tub omakorda aeru käepideme kõrgus efektiivsust kaotamata. sõudetehnika efektiivsust. Lihtsaim tõmbel, mis vähendab tõmbe efektiivsust. Aeru puhul räägitakse lisaks veel moodus aeru painde määramiseks on Et kindlustada tõmbel käepideme kahest näitajast - need on raskuskese ja antud joonisel 4. õiget kõrgust, soovitatakse tulli kõrguseks painduvus. Kuna aerude kaalud üksteisest FISA materiaal-tehnilise komisjoni veepinnast (tegelikust veeliinist) 24 cm tavaliselt pisut erinevad, on vajalik materjalide põhjal tõlkinud Mihkel üksikaerupaadil ja 22 cm paarisaerupaadil määrata iga aeru kaal ja ka raskuskese. Klementsov (joonis 1). Üldiselt jäävad mõõdud soovi­ See tagab, et paarisaerusõudja saaks tatavate näitajate tasandile, kuid vahel ühesuguse raskuskeskmega aerud ja et Valguse kiirusest kiiremini

Eesti tippsõudja, TÜ doktorandi Kaido Reivelti uurimus koostöös juhendaja, TÜ laineoptika professori Peeter Saariga, valguse kiirusest suurema kiirusega liiku­ vate x-lainete tekitamise võimalikkuse tõestamine on füüsikateaduste maailmas arvestatav saavutus. Selle uurimustöö aluseks on Kaido Reivelti magistritöö käigus korraldatud katsed, milliste eksperimentaalse osa ta sooritas 1996. aastal Tartu Füüsika- instituudi laboris. Kaido Reivelti ja tema juhendaja sõnutsi on katsete käigus tekitatud ja registreeritud x-lainete, täpsemini väljen­ datuna Bessel-x1 lainete eripäraks asjaolu, et lained jäävad keskkonnas levides kokku ühiseks kitsaks kimbuks. See laine- pakett liigub läbi ruumi valguse kiirusest suurema kiirusega. Katse käigus tekitati x-lained ja 7996. Ja 1997. aasta Eesti meistrid roolijata neljapaadil. Vasakult: Ärgo Normak, Priit Tamm, suunati need kiiremini liikuvad lained läbi Tairo Talvis ja KAIDO REIVELT. tavalise valguslaine (tasalaine). Tavalise laine ja x-laine vastastikune mõju, milleks Kaido Reivelt tegeleb sõudmisega Märkused: on interferentspilt2, registreeriti ja selle 1985. aastast alates. Teda on juhendanud 1. Bessel, Friedrich Wilhelm (22.VII abil on võimalik uurida x-lainete omadusi. Arne Graumann ja Kaido Siim. Praegu 1784 - 17.111 1846), saksa astro­ Kuigi valguse kiirusest kiiremini treenib K.Reivelt Urmas Heina treeningu- noom, geodeet ja matemaatik, nüü• liikuvate lainete olemasolu on teoree­ grupis. 1991. aastal saavutas ta N. Liidu disaja astromeetria rajajaid. Täp• tiliselt uuritud juba mitu aastakümmet, juunioride meistrivõistlustel koos Tarmo sustas rohkete astromeetriliste vaat­ luste põhjal astronoomiakonstantse. suutsid esimestena tõestada niisuguste Virkusega roolijata kahepaadil pronks­ Oli esimesi täheparallaksi mõõtjaid, lainete olemasolu katseliselt P.Saari ja medali. Kaido Reivelt on kolmekordne tuletas kaardimõõtmiste andmetest K.Reivelt. Eesti seenior-B ja viiekordne Eesti Maa kuju ja suuruse ning võttis kasu­ Ajakirja "Spordielu" ja "Spordilehe" seenior-A meister. tusele silinderfunktsioonid ehk Besse- toimetus reastas 1997. aasta väljapaist­ "Eesti Sõudja" toimetus õnnitleb li funktsioonid. vamad Eesti sportlased mitmesuguste vabariigi tippsõudjat ja doktoranti Kaido 2. Interferents, füüsikas kohtuvate lai­ näitajate põhjal paremuskategooriatesse. Reivelti ning soovib talle jätkuvat edu nii nete vastastikune toime (tugevnemine Intelligentsemate sportlaste nimekirjas spordi- kui ka teadusradadel. või nõrgenemine), esineb vee-, pälvis Kaido Reivelt esikoha. valgus-, hääle-, elektri jt. lainete puhul. -26- UUGU-ÄRBÄRT PAJATAB... Uugu-Ärbärt, mõlatamjse asjatundja

PS| I Mina, Uugu-Ärbärt, materdanud ja üleüldise range ärakee­ peksid kogu Silgu-Mulgi-Maa jõevee TrY^Ž^^i I ja minu kaks naabri­ lamise alla seadnud. mõladega valgesse vahtu. lt \ JLJJJMM JC*"l%v I mehest sõpra, kaks Selle pärast pidime maha pidama oma Il (c • I Tõsimeelsete spordi vastu suurt 1N..Ž^ /Ä I Jaani, tervitame Sind, peaaju hallide rakkude ragistamise järje­ huvitust tundvate spordisõpradena istu­ B^>-—-^A^j I Eestimaa tublit mõla- korralised talgud. Mõlgutasime mõtteid sime tervenisti kaks nädalat sööma vahed ^^^^^^^^2 taJatSilgu-Mulgi-Maa küll ühtpidi, küll teistpidi, kuid päriselt ja une ajad kaasa arvatud televiisorit vah­ pealinnast ja soovime õige otsa peale ei sattunud. Siis äkki tuli tides silmanägemise kaotamiseni Nipponi Sulle edu Tiigri aasta mõlatamise hoo­ Jaan Nooremale meelde, et tema oli mõne poegade maal maha peetud valgete ajaks. päeva eest Tartu linna seitungist lugenud olümpose mängude ajal. Oma istumise Jah, armas mõlataja ja mõlatamise üht huvitust pakkuvat sõnumit, kus keegi platsid seadsime sisse meie peretoas, mis spordi sõber. Sinu silmad ei petnud Sind professor oma õpilase toetusel oli üles andis meile oma vahelise võimaluse ise­ mitte. Sa lugesid õigesti - kaks naabri­ leidnud niisuguse kiirtekimbu, mis pidid keskis arvamust avaldada ja mõtteid mehest sõpra, kaks Jaani. Sina saad asjast valguse kiirtest veelgi kiiremini läbi vahetada sportimise au, kuulsuse ning kindlasti aru, kui loed siit samast seda ilmamaa ruumi liikuma. Tema tegi meile hiilguse üle. Oma üle elamisi mina ei musta raami sisse kirjapandud sõnumit: selle asja ka piltlikult selgeks, et kui hakka siia paberile kirja panema, sest igal Mälestame kurbusega jäädavalt lah­ Peipsi järve peal päikese tõusmise taga­ ühel on iga asja kohta oma maitse ja kunud mõlatamise spordi suurt asja­ järjel läheb päevavalgeks, siis juba tükk mõõdupulk. Ühes asjas olime meie, tundjat ja kõikide mõlatajate väga head aega ennem, kui päikese kiired jõuavad vanamehed, aga kindlal üksmeelel, et sõpra Tartu linna peale päevapaistet tooma, on meie kahevõistlejatele tehti täielist need uued kiired jõudnud Silgu-Mulgi- ülekohut, läites nende ette astumise päris Maa pealinna kohale. ära. Ei ole ükski teine Eesti sportimise ala JAAN KÕIGE VANEMAT Selle uudise sabast krahmasimc kol­ esindaja olnud nii pikaajaliselt üle 2.11915-16.X 1997 mekesi kohe kuue käega kinni ja kaalu­ ilmamaalise tähelepanu all nagu seda oli sime iga küljeliselt järele, missuguse meie kahevõistlejate meeskonna ankru- Sügavas leinas kandi pealt niisuguste ärakorraliselt kii­ mees, keda kõik võistluste lõpuplatsi ääres seisnud pealt vaatajad kõlavate Uugu-Ärbärt, rete kiirte kiirust saaks kasulikult ära tarvitada mõlatamise võistluste ajal aeru- hurraa hüüdmiste, valju käte plaksutamise Jaan Keskmine ja paadi rutuliseks taganttõukamiseks. ja oma riigi lippusid lehvitades tervitasid. Jaan Kõige Noorem Niisuguse teaduslise avastamisega Ka Jaapani keisripaar naeratas nii kaunisti hakkama saanud mõlataja Kaido täitis ja plaksutas nii kenasti meie vaprale meid otsast otsani tulise uskumisega, et võistlejale. Kas Sinu, armas mõlaspordi sellest asjast võib ka asja saada ja rohket sõber, rinda ei täitnudki suur uhkuse Punase tulipühvli aasta on sedapuhku tulu tuua mõlatamise spordile. tunne selle üle, et üks vapper Maarjamaa ümber saanud ja meie, vanameeste, tuli- Kui see ettevõtmine meil korda läheb, mees tegi meie riigi üle ilmamaaliselt nii hingeliste mõlatamise spordi sõprade ei meie mõlatamise sportlased siis enam kuulsaks, et kui keegi seni ajani meist jaoks kurvalt. Kõige Vanema Jaani lahku­ hätta jää! midagi veel ei teadnud, siis sellest päevast mine üksmeelelisest kollektiivist tõi kaasa Hädas oleme siiski. Ei toonud mõla- peale teavad Tõusva Päikese Maa kõik muudatuse ka Jaanide järjekorras. Jaan spordi sõbra südamele rõõmu ja mõla­ pojad ja tütred, ka nende keiser ja Keskmine on nüüdsest peale Jaan Vanem tajate ridadesse lustilist meeleolu üks keisrinna, et meie tõepoolest oleme ja Jaan Kõige Noorem lihtsalt Jaan tosinamas ja teine kuraditosinamas plats olemas. Noorem. Elu on kord juba niisugune, et üle ilmamaalistel meistrivõistlustel. Tee Sellesarnase saavutuse kõrval on mitte keegi meist ei ela siinsel ajalisel tähtede poole läheb läbi raskuste ja meie meie mõlatajate pingutused tühipaljas ilmamaal igavesti, ja meie, selle maamuna peame olema täis uskumist, et ükskord sääse pirin elevandi kõrva ääres. peale järele jäänud, peame kõvasti pingu­ jõuab kätte aeg, millal meie mõlatajad Meie hinged said sellest elamusest tama, et kolmekesi ära teha see suur pääsevad karjamaalt marjamaale kirnu seesugust kosutust, mis nagu mägise jõe mõtlemise töö mõlatamise spordi eden­ pealt koort riisuma. Selles saime meie, vahutava laine harjal tõusis ülesse pilvede damise kavade täide saatmiseks. vanamehed, oma lootuste ivale tubli tüki piirile ... Samasugust kerguse tunnet ja Meie läinud aastane üksmeeleline ette kinnitust, kui me büüne pealt vaatasime, rõõmsameelsust soovime Sullegi alanud panemine Eestimaa tippmõlatajate teadus- kuidas meie peale kasvava põlvkonna Tiigri Aasta mõlatamise hooajal, armas lisel alusel tootmise kohta on seda puhku tüdrukud ja poisid mõlatamise spordi mõlasportlane ja mõlaspordi sõber! luhta läinud, sest mitme ilmamaa riigi meistrite kullakarvaliste medalite pärast juhid on seesuguse mõtte täiesti maha -27- Mõne lausega Rahvusvahelises olümpiakomitees (ROK) 1997

2. september. alates 1980. aastast. rohkem hääli igas voorus. ROK-i istungjärgul Lausanne'is valiti 5. september. Esimeses voorus langes välja Buenos esimeseks naisasepresidendiks Anita Õiguse korraldada 2004. aasta suve­ Aires, teises Stockholm ja kolmandas DeFrantz, 1976. aasta Montreali OM-i olümpiamängud sai antiiksete ja kaas­ Kaplinn. 1996. aasta olümpialinna pronksmedaliomanik sõudmises. aegsete olümpiamängude sünnilinn valimisel oli Ateena Atlantale allajäänud. Täitevkomitee liikmeks valiti Un Ateena. Oktoober. Jong Kim. ROK-i peakorteri asukohal innas Lau­ ROK reakrediteeris dopingulaboreid. 3. september. sanne'is Palais de Beaulieu's peetud Ametliku tunnustuse sai 25 laborit. ROK ROK-i täitevkomitee otsustas valimistel kogus Ateena otsustavas, seadis laboratooriumidele muuhulgas ühehäälselt, et ROK-i presidendina jätkab neljandas hääletusvoorus 107 ROK-i tingimuseks, et kõik dopinguproovid tuleb 2001. aastani senine president Juan liikmelt 66 häält, peamine rivaal Rooma analüüsida vähemalt nädala jooksul. Antonio Samaranch. 77-aastane 41 häält. Võiduks oli tarvis saada Samaranch on presidenditoolil istunud vähemalt 54 häält. Ateena teenis kõige

1998

1. veebruar. uut liiget ning kinnitas juhtkonda belglase (Jaapan), Un Yong Kim (Lõuna-Korea), ROK-i istungjärk otsustas täiendada Jacques Rogge. 55-aastane Rogge edestas Mrk Hodler (Šveits) ja Rogge. Valiti ka Sydney OM-i võistluskava kahe ala võrra. juhtkonna uue liikme valimisel peruulast üheksa uut liiget: Hollandi kroonprints Kavasse lisati naiste moodne viievõist- Ivan Dibosi, hollandlast Anton Geesinki Willem Alexander, Luksemburgi lus ja purjetamise Star klass. Sydney ja mehhiklast Olegario Vazquez Ranat. kroonprints Henri, kergejõustiku olümpiamängude korraldajad ei nõus­ ROK-i juhtkonda kuuluvad nüüd olümpiavõitjad Irena Szewinska (Poola) tunud siiski sportlaste arvu suurenda­ president Juan Antonio Samaranch ja Nawal ei Maoutawakel Bennis misega, mis tähendab seda, et teistel (Hispaania), asepresidendid Keba Mbaye (Maroko), Mounir Sabet (Egiptus), aladel tuleb võistlejate arvu vähendada. (Senegal), Pal Schmitt (Ungari), Richard Meliton Sanchez Rivas (Panama), Lepold 5. veebruar. Pound (Kanada) ja Anita Defrantz (USA) Wallner (Austria), Ser Miang (Singapur) ROK valis uusi liikmeid. ROK võttis ning liikmed Kevan Gosper (Austraalia), ning Mohammad Samih Moudallal. Naganos toimunud istungil vastu üheksa Thomas Bach (Saksamaa), Chiharu Igaya

Rahvusvahelises Sõudeföderatsioonis (FISA)

Kinnitati 2000. aasta Sydney, XXVII Olümpiaadi Mängude sõuderegati reeglid. Võisteldakse alljärgnevates paadiklassides.

Paadiklass Mehed Mehed, kergekaal Naised Naised, kergekaal

Ühepaat X X

Roolijata kahene X X

Paarisaer.kahene X X X X

Roolijata neljane X X

Paarisaer.neljane X X

Kaheksapaat X X -28- Kvalifikatsiooni mängudel võistelda, siis peavad nad kind­ pääseb, näitab alljärgnev tabel. Kui lugeja lasti võistlema selles nimetatud paadi- soovib saada täpsemat teavet, siis võib ta süsteem klassis, kusjuures nad võivad osa võtta ka pöörduda Eesti Sõudeliitu. Kommen­ Põhiprintsiip on järgmine. Olümpia­ võistlustest mõnes teises paadiklassis. taariks võib öelda vaid nii palju, et nagu regatile kvalifitseerub (saab koha) Iga riik võib välja panna ainult ühe näha, pääsevad olümpiamängudele ainult vastavalt allpool loetletud korrale paatkonna. väga tugevad, ning et sõudmisest osa rahvuslik olümpiakomitee, mitte sõudja Olümpiamängudele võtvate riikide arv on olnud küllalt väike või sõudjad nimeliselt. ja sõudmine on seisnud "eruoopastunud" Lõpliku ülesandmise teeb rahvuslik pääseb spordialade esireas, siis püüab FISA olümpiakomitee. 1999. aastal 23.-29. augustini SfCatha- kergekaalus edasipääsu kontinentidevahe­ Kui rahvuslik olümpiakomitee on rinas toimuvatelt Maailmameistrivõist­ lise hajutamise abil osavõtvate maade registreerinud, kvalifitseerunud paatkonna lustelt ning 1999. ja 2000. aasta konti­ arvu suurendada ja geograafiat laiendada. olümpiamängudele ja selle koha välja­ nentide kvalifikatsiooniregattidelt. sõitnud sportlased tahavad olümpia­ Kes ja kui palju olümpiamängudele

Paatkondade pääs olümpiale

Kontinentide kvalifikatsiooniregatid

Paadiklass 1999 MM Aasia Aafrika Ladina-Am. Euroopa Kokku

MEHED

ühepaat 11 4 2 4 3 24

roolijata kahepaat 10 1 1 1 2 15

paarisaeruline kahepaat 11 1 0 1 2 15

roolijata neljapaat 11 0 0 0 2 13

paarisaeruline neljapaat 11 0 0 0 2 13

kaheksapaat 7 0 0 0 2 9

MEHED, KERGEKAAL

paarisaeruline kahepaat 11 3 0 3 2 19

roolijata neljapaat 10 1 0 1 2 14

NAISED

ühepaat 9 3 2 3 2 20

roolijata kahepaat 8 0 0 0 2 10

paarisaeruline kahepaat 8 1 0 1 2 12

paarisaeruline neljapaat 7 0 0 0 2 8

kaheksapaat 5 0 0 0 2 7

NAISED, KERGEKAAL

paarisaeruline kahepaat 9 3 0 3 2 17

KOKKU 128 17 5 17 29 196 -29- Eesti olümpiaelu 1997

29. aprill. 18. mai. 13. juuni. EOK Täiskogu istungjärgul valiti Eesti Vabariigi kultuuriminister Jaak EOK Täitevkomitee kinnitas olüm­ EOK uued juhtorganid. EOK presiden­ Allik kirjutas alla ministeeriumi käsk­ piamängudel edukalt esinenud Eesti diks valiti järgmiseks neljaks aastaks seni­ kirjale, millega kinnitati sportlaste sportlaste premeerimise printsiibid. OM-i ne asepresident Tiit Nuudi, EOK pea­ olümpiamängudeks ettevalmistamise kuldmedal premeeritakse 1 000 000 (mil­ sekretäriks Rein Haljand, asepresidendiks programmide toetamise alused. Selle­ joni), hõbemedal 700 000 ja pronksmedal Atko Viru, täitevkomitee liikmeteks Enn kohaselt kasutatakse loteriide korral­ 500 000 krooniga. Rohula, Ants Veetõusme, Peeter Mard- damiselt sihtotstarbelisena riigieelarvesse Võistkondlike alade puhul rakenda­ na, Priit Vilba, Sven Kolga, Oleg Sapo- laekuvast hasartmängumaksust 50% takse premeerimisel koefitsienti. Preemia- žning ja Leho Haldna ning uuteks liikme­ sportlaste olümpiamängudeks ette­ summad on maksustatavad ning laienevad teks ujumisliidu esindaja Tõnu Meijeli valmistamise programmide toetamiseks. sportlaste ettevalmistuses osalenud asemele Mati Kebina, suusaliidu esindaja Programmide toetamisega luuakse eel­ meeskonnale. Raivo Epneri asemele Andres Bergman, dused Eesti sportlaste sportlikuks enese­ Täitevkomitee kinnitas ka tippsport­ sulgpalliliidu esindaja Vivo Tamme ase­ teostuseks olümpiamängudel. laste olümpiaettevalmistuse rahastamise mele Ilo Tomberg, vibuliidu esindaja Toetuse eraldamine programmidele kava loteriide korraldamiselt sihtotstarbe­ Toomas Kallaspooliku asemele Toomas toimub viies jaotuses: eliitsportlased, lisena riigieelarvesse laekuvast hasart­ Kivilo ja tenniseliidu esindajaks Jaak tippsportlased, olümpia järelkasv, teised mängumaksust. Uiman. olümpiaprogrammid ja reserv, mis kinni­ 17. oktoober. 8. mai tati vastavalt Eesti Olümpiakomitee ja EOK Täitevkomitee vaatas läbi "eliidi" ja EOK Täitevkomitee uue koosseisu Eesti Spordi Keskliidu esitatud seisu­ "tipu" hulka kuuluvate sportlaste nime­ esimene koosolek vaatas läbi ja kinnitas kohtadele. kirjad. 1997. aasta tegevuskava EOK liikmete Sportlased kinnitatakse eri kategoo­ "Eliidist" langes nõuetekohaste tule­ tegevuse, EOK juhtimise, majanduse ja riatesse kaks korda aastas - suvealadel muste (OM 1.-10., MM 1.-8., EM 1.-6., struktuuri osas. Täitevkomitee otsustas oktoobris ja talialadel aprillis. Kinnita­ MK kokkuvõte 1 .-10., maailma edetabel muuta endised komisjonid toimkon- misel lähtutakse kahe viimase kalendri­ 1.-10.) puudumisel välja ka sõudja Jüri dadeks, asutada endise sekretariaadi aasta jooksul olümpiaaladel saavutatud Jaanson, kes jätkas edaspidi "tipu" asemel direktsioon ja uued ametikohad, tulemustest ja spordialaliidu ettepanekust. hulgas. kinnitada EOK direktsiooni tööjaotus Sõudjatest pääses eliidi nimekirja Jüri ning kinnitada kriteeriumid eliit- ja Jaanson. tippsportlase toetuse saamiseks.

1998

7.-22. veebruar. paremate tulemustega; sportlased, kelle Andrus Veerpalu saavutust 100 000 EOK delegatsioon osales XVIII tali­ kuulumine rahvusvahelisse tippklassi krooniga. Sponsoritelt laekunud rahast olümpiamängudel Naganos. Paremateks tekitas olümpia eel vaidlusi, et suutnud makstud preemiasummad laienevad sport­ tulemsuteks jäid murdmaasuusatajate Jaak olümpiastartides tõestada vastupidist." laste ettevalmistuses osalenud meeskon­ Mae 6. ja Andrus Veerpalu 8. koht 18. märts. dadele. meeste 10 kilomeetri klassikadistantsil. EOK ja Vabariigi Valitsus autasus- 17. aprillil. 22. veebruar. tasid Toompea lossi Valges saalis Nagano Sõlmiti sponsorleping EOK, Eesti Eesti olümpiadelegatsiooni juhi Sven olümpiamängudel edukalt esinenud Eesti Sõudeliidu ja ehitusfirma AS Feer vahel, Kolga sõnul andis Nagano taliolümpia sportlasi. Vastavalt 13. juunil 1997 EOK toetamaks sõudja Jüri Jaansoni ette­ Eesti talispordia tervikuna hea lähte­ Täitevkomitee kinnitatud edukalt olüm­ valmistust olümpiamängudeks 1998. aas­ positsiooni, millelt on hea startida piamängudel esinenud Eesti sportlaste tal 100 000 krooni ulatuses. Hooaja lõpul optimistlikult järmisesse olümpia- premeerimise põhialustele hindas EOK kuulub leping ülevaatamisele ja piken­ tsüklisse. "Olümpiamängude tulemused Nagano OM-il 10 km klassikadistantsil damisele. tõid Eesti spordile paljugi rõõmustavat," 6. koha saavutanud Jaak Mae tulemust sõnas Kolga. "Need sportlased, kellelt 200 000 ja samal võistlusmaal 8. tulnud oodati head esinemist, üllatasid veelgi -30- Kultuuriministeeriumis Eraldati Eesti Sõudeliidule riigieelarvelist toetust 1998. aastaks Lisaks on käesolevaks hetkeks saadud toetust meditsiini- alljärgnevalt: programmile 10 000 krooni ning Kultuurikapitali Kehakultuuri ja spordi sihtkapitalilt Jüri Jaansoni kuuldeaparaadi ostmiseks 1. Tippspordi arendamiseks 416 000 krooni 30 000 krooni, Hugo-Herbert Artmale pensionile lisaks 3000 2. Tervisespordi arendamiseks 30 000 krooni krooni ja Koolitusprogrammi käivitamiseks (koos aerutamisega) 3. Noortespordi toetuseks* 460 000 krooni 13 000 krooni. 4. Rahvusvaheliste organisatsioonide 6 800 krooni liikmemaksuks 5. Sõudeklubi "Pärnu" Sõudebaasile 100 000 krooni KOKKU: 1 012 800 krooni *Kuulub edasijagamisele spordikoolidele ja klubidele. Eesti Spordi Keskliidus Vastavalt oma põhikirjalisele kohustusele koosneb viiest alateemast: Kongress viis sisse mõningad muuda­ kutsus Eesti Spordi Keskliidu Esindajate- 2. Liikumisharrastus. tused Eesti Spordi Hartasse ja kuulas ära kogu kokku IV Eesti Spordi Kongressi. 2. Tippsport - võistlussport - olümpia­ ettekande Spordiseaduse ettevalmistusest Kongress toimus 4. aprillil Viljandis, liikumine. ja lugemistest Riigikogus. Ugala teatris. 3. Laste- j a noortesport. Eesti Sõudeliidu delegaatidena Kongressi juhatas Riigikogu spiiker 4. Koostöö sportimistingimuste loo­ osalesid president Peeter Mardna ja pea­ Toomas Savi ja päevakorra 1. teema - misel. sekretär Jaan Tults, kes kuulus ka kooli­ Eesti spordiliikumise arengust aastatel 5. Koolitussüsteem spordis. tuse töörühma. Pärnu delegaatide hulgas 1994-1997 - käsitlemisel pidasid asja­ Kõikide nimetatud teemade käsit­ oli Matti Killing, narvalastest Ivan Mos- kohase ja väga hea kõne Eesti Vabariigi lemiseks ja ettevalmistamiseks olid eel­ takov ning ametlike külalistena Ülo Tölp, peaminister Mart Siimann ja kultuuri­ nevalt moodustatud töögrupid ning Jüri Kurul, Arne Graumann, Raul Arne- minister Jaak Allik. kongressile esitati palju huvitavat ma­ mann, Mihkel Leppik ja Hugo-Herbert Kongressi päevakorra põhiteema oli terjali, millega võib tutvuda Sõude­ Artma. Eesti spordiliikumine - tasakaalus­ liidus. Igas punktis võttis kongress vas­ tatud areng (päevakorra 2. punkt), mis tu lõppdokumendid. Eesti Sõudeliidus Korraline Liidupäev toimus Pärnus 1998. aasta töösuunad: koolitusprogramme täitmist. 28. veebruaril Hotell Strand saalis. 1. Spordimeisterlikkuse tõstmine, ette­ Kolmele sportlasele - Roman Pärnus oli senini toimunud ainult valmistamise kvaliteedi parandamine, Lutoškinile, Andrei Silinik' ja Tõnu kaks erakorralist liidupäeva. Neli eelmist spordigümnaasiumi filiaali või osa­ Endreksonile otsustati maksta igakuulist toimusid Viljandis ja 1989.-1992. aastani konna korralik töölerakendamine ja treeningustipendiumi 1000 krooni kuus. Tallinnas. Tänavune liidupäev kujunes ka komplekteerimine. mullu valitud uue juhatuse esimese 2. Koolituse korraldamine igal tasemel tegevusaasta aruandeks. (sportlased, lapsevanemad, treenerid, Eesti Sõudeliit, Jüri Jaanson ja Liidupäeva juhatas ESL-i viitse­ kohtunikud ja aktivistid). Telemedia Eesti AS sõlmisid reklaami­ president Henn Elmet. Korralise juhatuse 3. Sydney 2000 projekt. lepingu, mille kohaselt Jüri Jaanson tegevuse aastakokkuvõtte esitas ESL-i 4. Tervisesõudmise programm. kohustub kuni hooaja lõpuni kandma president Peeter Mardna, kes lõpetuseks 5. Sõudealane propaganda ja selle spor­ Telemedia logoga mütsi rahvus­ rääkis vajadusest sõudmist kommertsia- diala teavitamine igal tasemel vahelistel reagattidel, kuhu Sõudeliit liseeri(u)da, tuues hea näitena ergomeet- (meediakomisjon). teda lähetab. Telemedia toetab Jüri rite võistluse Alfa '98. Selleks et raha tee­ 6. Osavõtt ametlikest tiitlivõistlustest Jaansoni ettevalmistust 15 000 kroo­ nida ja reklaami müües sponsoreid leida, (MM, Juunioride MM, Noorte MM, niga. tuleb minna rahva sekka, võistelda lühe­ Baltic Cup, Baltic Cup noortele). matel distantsidel jne. 5.-29. märtsini viibisid Jüri Tulenevalt töösuundadest kinnitati Ka Jaanson, Roman Lutoškin, Andrei Peeter Mardna tänas juhatuse liik­ Eesti Sõudeliidu aastaeelarve. Kui eel­ Silin ja treener Mihkel Klementsov meid, eriti nn. majanduse ja meedia vald­ mistel aastatel olid fikseeritud riigi­ Sevillas (Hispaanias) treeningulaagris. konna esindajaid Peeter Allikut, Ivar eelarvelisest toetusest sõidud tiitli­ Virkust, Andres Lille ja Rein Kaske ning võistlustele, siis nüüd esimese priori­ 31. märtsil valiti Eesti Sõudeliidu andis tänukirjad sponsorfirmade esin­ teedina otsustati riigieelarve toetuste viitsepresident Henn Elmet Eesti dajatele, parimatele sportlastele, tree­ arvelt finantseerida ettevalmistust, jättes Põllumajandusülikooli rektoriks. neritele ja kohtunikele. võistlussõidud sponsorite kanda. Vastav Seoses uue mittetulundusühingute muudatus oli eelnevalt juhatuse ja seaduse jõustumisega viis liidupäev sisse treenerite nõukogus kinnitatud. muudatused Eesti Sõudeliidu Põhikirja. Jätkatakse tervisesõudmise seeria- Kinnitati Sõudeliidu ja tema juhatuse võistluste finantseerimist ja alustatakse -31- Eesti sõudmine 1997

Täiskasvanute MM, FRA, Aiguebelette, 1.-7. september

M 1x. Osales 22 võistlejat. M 1x kergekaal. Osales 26 võistlejat. EB RB DD EA RF DA NZL 7.00,12 NOR 7.03,85 EST 7.01,85 NED 7.14,08 RSA 7.10,10 DEN 7.10,25 EST 7.03,19 CAN 7.04,79 DEN 7.05,58 EST 7.25,03 EST 7.19,33 AUT 7.13,43 BEL 7.03,54 EST 7.11,66 FIN 7.12,55 GEO 7.27,61 TUR 7.22,47 SVK 7.16,27 FIN 7.14,51 BRA 7.19,26 LTU 7.19,88 SWE 7.39,18 LTU 7.21,24 EGY 7.18,66 LTU 7.33,15 SIN 8.06,84 EST 7.26,36 BRA 7.35,62 ISL 7.52,44 FA FA l.USA James Koven 6.44,86 l.DEN Karsten Nielsen 6.57,16 2. GER Andre Willms 6.47,49 2. SUI Michael Baenninger 6.59,62 3.GER Gregory Searle 6.47,57 3. CZE Tomas Kacovsky 7.00,92 FC FC 1- (13) EST JÜRI JAANSON 7.08,52 2. (14.) EST ROMAN LUTOŠKIN 7.20,97

N2x.. Osales 13 paatkonda. EC RA GER 6.56,15 HUN 0.00,00 1500m vaheaeg 5.19,66 NED 6.58,53 USA 0.00,00 1500 m vaheaeg 5.21,46 AUT 7.19,94 LAT 0.00,00 1500 m vaheaeg 5.21,73 EST 7.26,80 EST 0.00,00 1500 m vaheaeg 5.22,84 FA l.GER Evers Meike/Kathrin Boron 6.51,07 2.GBR Gillian Lindsay/Miriam Batten 6.52,56 3. ROM Liliana Gafencu/Viorica Susanu 6.52,63 RA 4.(13.) EST Katrin Herm/Piret Jamnes

Juunioride MM, BEL, Hazewinkel, 6.-10. august Tlx. Osales 24 võistlejat. P 1x. Osales 25 võistlejat. E4 R1 DC/D £5 R5 D A/B/C BLR 8.56,20 AUS 8.17,69 UKR 8.13,50 POR 8.22,65 NOR 7.37,82 SLO 7.11,90 CHN 9.03,40 YUG 8.21,55 SWE 8.24,62 EST 8.25,80 EST 7.47,77 GER 7.14,70 ARG 9.11,63 UKR 8.24,81 FIN 8.27,56 CHN 8.29,50 JPN 8.17,65 BEL 7.21,71 HUN 9.18,76 LTU 8.39,32 SVK 8.31,56 CUP 9.51,23 SUI NA NED 7.23,29 EST 9.19,91 EST 8.56,50 ISR 8.35,86 RUS 7.23,55 CYP NA EST 8.54,56 EST 7.38,21 FA FA l.AUS Ämber Bradlaey 8.08,33 l.SLO Luka Spik 7.18,75 2. FRA Sophie Balmary 8.10,84 2. YUG Roban Rankovic 7.21,72 3. BUL Ivelina Boleva 8.12,51 3. ITA Elina Luini 7.22,44 FD FC 3.(21.) EST EGLE TRUMP 8.41 ,18 4. (16.) EST TÕNU ENDREKSON 7.36, 72 -32-

P 2x. Osales 28 paatkonda. P 4x. Osales 25 paatkonda. E1 R6 DD/E E3 R3 DD/E2 BRA 7.26,60 RUS 6.55,26 NZL 6.58,69 FRA 6.43,24 SLO 6.22,39 AUT 6.29,20 LAT 7.31,45 EST 7.24,66 JPN 7.00,20 POR 6.53,92 BEL 6.26,33 CRO 6.30,77 EST 7.35,46 LTU 7.32,93 RSA 7.07,54 EST 7.07,46 ESP 6.35,19 EST 6.33,81 NZL 7.36,59 CYP 7.51,90 LTU 7.21,46 EST 6.43,85 CHN 6.34,47 SLO 7.45,15 FA FA Nikolai Kojarov/Dmitri Vankov/ 6.36,25 l.RUS 1. GBR James Di Luzio/Matthew Welles 7.15,50 Sergei Golikov/Dmitri Timofejev 2. AUS Michael Smith/Shaun Coulton 7.19,84 Mattias Weiss/Daniel Hausdörfer/ 6.37,54 2.GER 3. CRO Ivica Stojakovic/Igor Bozic 7.23,09 Marco Rudolph/Christian Schreiber Martin Nielsen/John Olsen/ 6.37,54 FD 3. DEN Morten Olgaard/Rasmus Quist 3. (21.) EST JURI NEMIRSKI/DMITRI ZATŽIK 6.57,51 FD 5. (23.) EST LEONID GULOV/ALEKSANDER LUDVIG 6.43,21 MIHHAIL LEBEDEV/ANTON SAFONOV

Eesti lahtised meistrivõistlused, Pärnu + 26.-27, juuli

M 1x. Osales 7 võistlejat. M 4x. Osales 9 paatkonda. FA FA 1. Jüri Jaanson SK "Pärnu" 7.10,20 1. Roman Lutoškin/Jüri Jaanson/ SAK "Kalev" 6.08,90 2. Vjatšeslav Divonin Narva LNSK 7.13,66 Dmitri Zatškik/Priit Tasane SK "Pärnu" 3. Roman Lutoškin SAK "Kalev" 7.16,58 2. Silver Sonntak/Tõnu Endrekson/ SK "Pärnu" 6.12,22 Indrek Peterson/Jarek Mäestu 4. Anton Mihhejev Narva LNSK 7.31,23 3. Leonid Prokofjev/Mihhail Jakovlev/ Narva LNSK 6.20,14 5. Silver Sonntak SK "Pärnu" 7.38,85 Anton Mihhejev/Vjatšeslav Divonin 6. Tõnu Endrekson SK "Pärnu" 7.40,66 4. Anton Safonov/Leonid Gulov/ Narva LNSK 6.24,64 7. Priit Purge Tartu SAK 8.06,06 Aleksander Ljudvig/Mihhail Lebedev 5. Kalver Tammik/Silver Tammik SK "Pärnu" 6.26,77 M 1x kergekaal. Osales 5võistlejat . Vahur Mäe/Alari Toome FA 6. Jaanus Strikholm/Toomas Karotamm SK "Pärnu" 6.49,34 1. Vjatšeslav Nazarov Narva LNSK 7.43,96 Ingmar Aija/Priit Vare 2. Heiko Antsmäe SAK "Kalev" 7.58,82 D1 3. Dmitri Andrejev Narva LNSK 8.01,85 4. RaikoTasa/Klaus Jõgi/ Tartu SAK 7.14,2 4. Dmitri Pimenov Narva LNSK 8.02,16 Tõnis Vihmand/Priit Purge 5. Ruslan Zabulika SK "Pärnu" 8.12,71 5. Ruslan Zabulika/Aleksei Zabulika SK "Pärnu" 7.20,5 D2 M 2x. Osales 7 paatkonda. 4. Indrek Ilves/Jaak Sapas/ Viljandi SK 7.09,1 FA Tõnu Tirel/Ago Kütt 1. Roman Lutoškin/Priit Tasane SAK "Kalev" 6.33,68 2. Leonid Prokofjev/Mihhalil Narva LNSK 6.39,15 M4-. Osales 6 paatkonda. Jakovlev FA 3. Indrek Peterson/Jarek Mäestu SK "Pärnu" 6.42,52 1. Priit Tamm/Tairo Talvis/ Tartu SAK 6.30,13 4. Juri Nemirski/Dmitri Zaitšik SAK "Kalev" 6.46,42 Kaido Reivelt/Argo Normak 5. Anton Safonov/Leonid Gulov Narva LNSK 6.52,66 2. Jaan Vaiksaar/Tanel Häidkind/ Tartu SAK 6.52,61 6. Tõnis Vihmand/Klaus Jõgi Tartu SAK 7.25,54 Urmas Hein/Mihkel Klementsov Tallinna SK 7. Ago Kütt/Indrek Ilves Viljandi SK 7.29,72 3. Jaanus Strikholm/Toomas SK "Pärnu" 6.56,81 Karotamm/ M 2-. Osales 7 paatkonda. Ingmar Aija/Priit Vare FA 4. Raido Lembit/Aigar Raja/ SAK "Kalev" 7.08,45 1. Jüri Jaanson/Silver Sonntak SK "Pärnu" 01,40 Heiko Antsmäe/Sander Mets 2. Tairo Talvis/Ärgo Normak Tartu SAK 08,32 5. Urmas Hallik/Lauri Preiman/ SAK "Kalev" 7.16,64 Priit Tamm/Kaido Reivelt Tartu SAK 23,87 3. Margus Pani/Marko Üle 4. Jaan Vaiksaar/Tanel Häidkind Tartu SAK 30,21 5. Raido Lembit/Aigar Raja SAK "Kalev" 30,53 6. Indrek Ilves/Jaak Sapas/ Viljandi SK 7.19,82 Tõnu Tirol/Ago Kütt 6. Kalver Tammik/Silver SK "Pärnu" 36,40 Tammik Juhan Paal o/Toivo Zoova Tallinna SK/SAK 8.28,00 "Kalev" -33-

M 8+. Osales 5 paatkonda. Naised 4x. Osales 8 paatkonda. FA FA 1 • Silver Sonntak/Toomas KarotamnV SK "Pärnu" 6.09,31 i. Piret Jamnes/Katrin Herm/ SAK "Kalev" 6.58,65 Jaanus Strikholm/Jüri Jaanson/ Heivi Adulas/Eve Rattiste Viljandi SK Tõnu Endrekson/Priit Vare/ 2. Tatjana Jaanson/Kalli Meriste/ Indrek Peterson/Jarek Mäestu/ Katrin Ots/Egle Trump SK "Pärnu" 7.06,38 r: Lauri Vare Pirje Urmsalu/Vivika Tapp/ 2. Urmas Hein/Mihkel Klementsov/ Tartu SAK/ 6.14,47 Pille Raaliste/Kersti Rešetnjak SAK "Kalev" 7.26,00 Jaan Vaiksaar/Tanel Häidkind/ Tallinna SK Ärgo Normak/Tairo Talvis/ Mari Aaremäe/Pille Palumaa/ SK "Pärnu" 7.36,70 Priit Tamm/Kaido Reivelt/ Kristi Annist/Katrin Kabur r: Indrek Haller Kersti Paldis/Kairi Päästel/ SK "Pärnu" 7.36,70 3. Mihhail Jakovlev/Leonid Prokofjev/ Narva LNSK 6.22,05 Karen Järva/Kristi Oskar Vjatšeslav Divonin/Anton Mihhejev/ Maarja Krass/Inga Härson/ Vjatšeslav Nazarov/Valentin Melnik/ Katrin Peterson/Kristiina Veltbach Tartu SAK 7.39,35 Aleksander Ljudvig/Mihhail D1 Lebedev/ 4. Õie Linnu/Kristiina Jaska/ r: Dmitri Pimenov Viljandi SK 7.39,35 Piret Post/Krista Türk 4. Kalver Tammik/Silver Tammik/ SK "Pärnu" 6.24,99 D2 Indrek Lätt/Ingmar Aija/ Andrei Jämsa/Andres Latt/ 4. Natalja Kobin/Oksana Morozova/ SK "Pärnu" 8.05,75 Vahur Mäe/Alari Toome/ Niina Sokolova/Anželika Semenjuk r: Tambet Mäe 5. Juri Nemirski/Dmitri Zaitšik/ SAK "Kalev" 6.28,80 Naised 4-. Osales 3 paatkonda. Roman Lutoškin/Priit Tasane/ FA Urmas Hallik/Raido Lembit/ l. Piret Jamnes/Katrin Herm SAK "Kalev" 7.47,81 Aigar Raja/Heko Antsmäe Eve Rattiste/Pirje Urmsalu r: Allar Raja Reet Palm/Ingrid Aija/ SAK "Kalev"/ 7.52,64 Margit Pärnpuu/Ulvi Lutoškin SK "Pärnu" Naised 1x. Osales 10 võistlejat. 3. Mari Aaremäe/Pille Palumaa/ TUSK 8.15,91 FA Kristi Anniste/Katrin Kabur 1. Piret Jamnes SAK "Kalev" 7.43,96 2. Katrin Herm Naised 8+. Osales 3 paatkonda. SAK "Kalev" 7.52,64 FA 3. Kalli Meriste SK "Pärnu" 8.02,22 1. Tatjana Jaanson/Kalli Meriste/ SK "Pärnu" 7.02,35 4. Tatjana Dubinko Narva LNSK 8.07,14 Egle Trump/Katrin Ots 5. Tatjana Jaanson SK "Pärnu" 8.27,46 Kersti Paldis/Karen Järva/ 6. Egle Trump SK "Pärnu" 8.33,44 Kristi Oskar/Olga Toome/ D1 r: Karmen Sits 2. Piret Jamnes/Katrin Herm/ 4. Regina Suup Narva LNSK 8.46,78 SAK "Kalev"/ 7.04,* Tatjana Dubinko/Moonika Tõrva/ Narva LNSK 5. Heivi Adulas Viljandi SK 9.07,52 Vivika Tapp/Eve Rattiste/ 02 Reet Palm/Pirje Urmsalu/ 4. Jaana Albri Harku SK 9.17,21 r: Sigrid Sulg 5. Tiiu Jüriado Tartu SAK 9.25,21 3. Mari Aaremäe/Pille Palumaa/ TUSK/ 8.03,83 Jana Albri/Karin Tarto/ Harku SK/ Heivi Adulas/Katrin Kabur/ Viljandi SK Naised 2x. Osales 8 paatkonda. Kristi Annist/Kristiina Sergejeva/ FA r. Aljona Lutovinova 1. Piret Jamnes/Katrin Herm SAK "Kalev" 7.04,26 2. Tatjana Jaanson/Kalli Meriste SK "Pärnu" 7.17,26 3. Egle Trump/Katrin Ots SK "Pärnu" 7.19,71 4. Tatjana Dubinko/Regina Suup Narva LNSK 7.28,93 5. Heivi Adulas/Eve Rattiste Viljandi SK/ 7.49,56 SAK "Kalev" 6. Jaana Albri/Katrin Tarto Harku SK 8.14,00 Of 4. Inga Härson/Katrin Peterson Tartu SAK 8.38,5 02 4. Mari Aaremäe/Pille Palumaa TÜ SK 8.31,3 -34- Eesti noorte, sen-B ja veteranide meistrivõistlused, Pärnu, 23.-24. august

PA1 x. Osales 17 võistlejat. PB 1 x. Osales 14 võistlejat. FA FA 1. Tõnu Endrekson SK "Pärnu" 7.38,00 1. Leonid Gulov Narva LNSK 7.36,55 2. Dmitri Žatšik SK "Kalev" 7.46,10 2. Jevgeni Popelšin SK "Kalev" 7.46,77 3. Juri Nemirski SK "Kalev" 7.56,65 3. Margus Pani SK "Kalev" 7.51,90 4. Priit Purge Tartu SAK 8.02,82 5. Ingmar Aija SK "Pärnu" 8.25,15 4. Mihhail Lebedev Narva LNSK 8.00,07 6. Andry Ruukel SK "Kalev" 9.57,11 5. Raiko Tasa Tartu SAK 8.05,82 E 6. Sander Mets SK "Kalev" 8.17,44 7. Indrek Latt SK "Pärnu" 8.09,37 £ 8. Tõnis Vihmand Tartu SAK 8.10,61 7. Andrei Jämsa SK "Pärnu" 8.11,52 9. Pavel Skobelev Narva LNSK 8.10,88 8. Igor Kuzmin Narva LNSK 8.11,83 10. Sergei Ratkevitš Narva LNSK 8.11,53 11. Nikolai Stepanov Narva LNSK 8.12,63 9. Meelis Martin SK "Kalev" 8.18,17 12. Roman Tšernjatkin Narva LNSK 8.18,86 10. Martin Tarkpea SK "Kalev" 8.38,71 13. Tanel Sits SK "Pärnu" 8.26,03 11. Dmitri Odnolko Narva LNSK 8.43,03 14. Tõnu Tirol Viljandi SK 8.26,13 12. Tämber Mäe SK "Pärnu" 8.49,12 15. Taavi Pentma SK "Pärnu" 8.44,90 13. Andrus Arula SK "Kalev" 8.58,84 16. Dmitri Haljukov SK "Pärnu" 8.49,02 14. SK "Kalev" 17. Aigar Raja SK "Kalev" 8.50,22 Jan Bronislavski 9.11,21

PA 2x. Osales 7 paatkonda. PB 2x. Osales 9 paatkonda. FA FA 1. Tõnu Endrekson/Ingmar Aija SK "Pärnu" 6.56,47 1. Jevgeni Popelišin/Sander Mets SK "Kalev" 7.17,37 2. Dmitri Žatšik/Juri Nemirski SK "Kalev" 7.02,16 2. Mihhail Lebedev/Leonid Gulov Narva LNSK 7.26,94 3. Vahur Mäe/Alari Toome SK "Pärnu" 7.04,27 3. Margus Pani/Marko Üle SK "Kalev" 7.34,37 Narva LNSK 7.09,70 4. Aleksandr Ludvig/Anton Safonov 4 Raiko Tasa/Margus Kask Tartu SAK 7.49,52 5. Pavel Skobelev/Nikolai Stepanov Narva LNSK 7.27,20 5. Andres Lätt/Lauri Vare SK "Pärnu" 8.15,55 6. Tõnu Vihmand/Klaus Jõgi Tartu SAK 7.44,66 7. Dmitri Haljukov/Denis Gorbovtsev SK "Pärnu" 7.54,94 6. Aleksei Lipintsov/Aleksandr ZlojanSK "Pärnu" 8.22,73 E1 PA 2-. Osales 4 paatkonda. 4. Igor Povališin/Lev Lvov Narva LNSK 7.46,23 FA Martin Tarkpea/Andrus Arula SK "Kalev" ei startinud 1. Aigar Raja/Raido Lembit SK "Kalev" 7.29,89 E2 2. Kalver Tammik/Silver Tammik SK "Pärnu" 7.32,13 4. Martin Puusepp/Helari Kaljuste Tartu SAK 8.15,25 3. Ago Kütt/Jaak Sapas ViljadiSK 7.46,31 4. Hermo Adamson/Siim Adamson Tartu SAK 8.30,18 PEB 4x. Osales 6 paatkonda. FA PA 4x. Osales 3 paatkonda. 1. Jevgeni Popelišin/Sander Mets/ SK "Kalev" 6.36,03 FA Margus Pani/Marko Üle 1. Dmitri Zatšik/Juri Nemirski/ SK "Kalev" 6.27,33 2. Leonid Gulov/Mihhail Lebedev/ Narva LNSK 6.46,71 Jevgeni Popelišin/Sander Mets Igor Kuzmin/Dmitri Odnolko 2. Kalver Tammik/Silver Tammik/ SK "Pärnu" 6.32,71 3. Andrei Jämsa/Andres Latt/ SK "Pärnu" 6.57,54 Vahur Mäe/Alari Toome Lauri Vare/Tambet Mäe 3. Mihhail Lebedev/Aleksander Ljudvig/ Narva LNSK 6.34,28 4. Martin Tarkpea/Andrus Arula/ SK "Kalev" 7.04,60 Leonid Gulov/Anton Safonov Jan Bronislavski/Meelis Martin 5. Raiko Tasa/Margus Kask/ SAK Tartu 7.10,49 PA 4-. Osales 5 paatkonda. Martin Puusepp/Helari Kaljuste FA 6. Hermo Adamson/Virgo Ojasoo/ SAK Tartu 7.19,13 1. Aigar Raja/Raido Lembit/ SK "Kalev" 6.50,97 Alari Maanre/Siim Adamson Margus Pani/Andry Ruukel 2. Tõnu Endrekson/Ingmar Aija/ SK "Pärnu" 7.01,42 Indrek Lätt/Taavi Pentma 3. Ago Kütt/Jaak Sapas/ Viljandi SK 7.08,95 Tõnu Tirol/Indrek Ilves 4. Tõnis Vihmand/Priit Purge/ Tartu SAK 7.21,54 Klaus Jõgi/Hermo Adamson 5. Pavel Skobolev/Nikolai Stepanov/ Narva LNSK 7.59,82 Roman Tšernjatkin/Sergei Ratkevitš -35-

PC 1x. Osales 13 võistlejat. TA 2x. Osales 4 paatkonda. FA FA Aigar Raja SK "Kalev" 8.11,73 1. Egle Trump/Kairi Päästel SK "Pärnu" 8.04,62 Aleksei Zabulika SK "Pärnu" 8.40,84 2. Eve Rattiste/Pirje Urmsalu SK "Kalev" 8.13,08 Roman Raivet SK "Kalev" 8.58,39 3. Katrin Peterson/Merle Palu Tartu SAK 8.21,89 Kristjan Türk Viljandi SK 9.05,10 4. Inga Härm/Maarja Krass Tartu SAK 8.27,40 Kirill Veližanin Narva LNSK 9.17,26 Mihhail Kuznetsov Narva LNSK 9.17,87 TA 4x. Osales 6 paatkonda. FA

Andrei Semenjuk SK "Pärnu" 9.28,79 1. Egle Trump/Katrin Ots SK "Pärnu" 7.26,05 Kersti Paldis/Kairi Päästel 8. Igor Jämsa SK "Pärnu" 9.30,43 Eve Rattiste/Pirje Urmsalu SK "Kalev" 7.28,98 9. Tiit Lutoškin SK "Kalev" 9.37,19 Pille Raaliste/Vivika Tapp 10. Riho Rein Viljandi SK 9.37,70 3. Heivi Adulas/Piret Post Viljandi SK 7.35,95 11. Andrei Fortel SK Pärnu 9.46,84 Kristiina Jaska/Krista Türk 12. Juri Baumgertna SK "Pärnu" 9.50,25 Kristi Oskar/Olga Toome SK "Pärnu" 7.47,83 13. EllarHärm SK "Pärnu" 9.52,86 Karen Järva/Karmen Sits Katrin Peterson/Inga Härson SAK Tartu 8.00,96 PC 2x. Osales 7 paatkonda. Maarja Krass/Merle Palu FA Kairi Tasa/Eneli Laurits SAK Tartu 8.07,93 Roman Raivet/Allar Raja SK "Kalev" 8.20,04 Janika Kajara Aleksei Zabulika/Igor Jämsa SK "Pärnu" 8.33,48 TB 1x. Osales 7 võistlejat. Kristjan Türk/Riho Rein Viljandi SK 8.46,03 FA Kirill Velišanin/Mihhail Kuznetsov Narva LNSK 9.06,89 Katrin Ots SK "Pärnu" 8.34,28 Mihhail Zolotarjov/Oleg Bannikov SK "Pärnu" 9.20,68 Vivika Tapp SK "Kalev" 8.41,46 Andrei Semenjuk/Juri BaumgartenerSK "Pärnu" 9.22,68 Karen Järva SK "Pärnu" 8.58,19 H.Lasn SK "Kalev" 9.39,98 Heivi Adulas Viljandi SK 9.02,72 Olga Toome P 8+. Osales 5 paatkonda. SK "Pärnu" 9.03,99 FA Natalja Kobin SK "Pärnu" 9.12,10 1 • Kalver Tammik/Silver Tammik/ SK "Pärnu" 6.17,82 Pille Raaliste SK "Pärnu" ei startinud Tõnu Endrekson/Ingmar Aija/ Indrek Lätt/Andrei Jämsa/ TB 2x. Osales 7 paatkonda. Vahur Mäe/ Alari Toome/ FA r: Lauri Vare 1. Katrin Ots/Karen Järva SK "Pärnu" 7.54,00 2. Juri Nemirski/Dmitri Zatšik/ SK "Kalev" 6.28,05 2. Pille Raaliste/Vivika Tapp SK "Kalev" 8.01,93 Aigar Raja/ Raido Lembit/ Jevgeni Popelišin/Sander Mets/ 3. Kristi Oskar/Olga Toome SK "Pärnu" 8.14,15 Margus Pani/Andry Ruukel/ 4. Heivi Adulas/Kersti Rešetnjak SK "Kalev"/ 8.16,98 r: Allar Raja Viljandi SK 3. Nikolai Stepanov/Pavel Skobelev/ Narva LNSK 6.33,75 5. Kairi Tasa/Eneli Laurits SAK Tartu 8.19,42 Roman Tšernjatkin/Sergei Ratkevitš/ 6. Natalja Kobin/Nina Sokolova SK "Pärnu" 9.01,43 Mihhail Lebedev/Leonid Gulov/ 7. Jenni Seliste/Tuuli Härson SAK Tartu Aleksander Ludvig/Anton Safonov/ 9.36,74 r: Anton Sagaidatšnõi SK "Pärnu" 7.16,95 TC 1x. Osales 5 võistlejat. 5. Taavi Pentma/Andres Latt/ FA Tanel Sits/Aleksandr Zlojan/ Aleksei Lipintsov/Aleksei Zabulika/ 1. Kersti Paldis SK "Pärnu" 9.20,88 Dmitri Haljukov/Tambet Mäe/ 2. Piret Post Viljandi SK 9.53,22 r: Viktor Koplus 3. Oksana Morozova SK "Pärnu" 10.03,23 4. Anželika Semenjuk SK "Pärnu" 10.19,80 TA 1x. Osales 4 võistlejat. FA 5. Ilona Martõnjuk SK "Pärnu" 10.37,15 Egle Trump SK "Pärnu" 8.32,45 TC 2x. Osales 3 paatkonda. Eve Rattiste SK "Kalev" 8.43,66 FA Kairi Päästel SK "Pärnu" 8.55,05 1. Kersti Paldis/Oksana Morozova SK "Pärnu" 8.08,26 Katrin Peterson Tartu SAK 9.08,91 2. Kristiina Jaska/Krista Türk Viljandi SK 8.21,21 3. Ilona Martõnjuk/Anželika Semenjuk SK "Pärnu" 8.36,24 -36-

T 8+. Osales 4 paatkonda. N SEN-B 1x. Osales 5 võistlejat. FA FA 1. Egle Trump/Katrin Ots/ SK "Pärnu' 6.10,64 1. Katrin Herm SK "Kalev" 8.06,80 Kersti Paldis/Kristi Oskar/ 2. Regina Suup Narva LNSK 8.40,00 Karen Järva/Natalja Kobin/ 3. Õie Linnu Viljandi SK 8.46,20 Kairi Päästel/Olga Toome r: Karmen Sits 4. Tiiu Jüriado SAK Tartu 9.03,20 2. Eve Rattiste/Heivi Adulas/ SK "Kalev" 6.31,73 5. Jaana Albri Harku SK 9.38,80 Vivika Tapp/Kersti Rešetnjak/ Viljandi SK Piret Post/Pille Raaliste/ M VET. 4-. Osales 2 paatkonda. Nataša Šatarova/Pirje Urmsalu FA r: Monika Pärnpuu 1. Jaan Vaiksaar/Urmas Hein/ SK "Kalev"/ 3.25,00 3. Katrin Peterson/Merle Palu/ Tartu SAK 6.40,46 Juhan Paalo/Toivo Zoova Tallinna SK/ Maarja Kask/Inga Härson/ Tartu SAK Kairi Tasa/Signe Parm/ 2. Peeter Sonntak/Mati Killing/ SK "Kalev"/ 3.37,19 Eneli Laurits/Jenni Seliste Kalju Potsepp/Mati Pärn SAK "Kalev" r: Janika Kajara 4. Oksana Morozova/Ilona Martõnjuk/SK "Pärnu" 7.43,83 N VET. 4-. Osales 1 paatkond. Anželika Semenjuk/Anna Suhhova/ FA Elena Ulan/Julia Koškina/ Nina Sokolova/Elena Potjomkina 1. Reet Palm/Ulvi Lutoškin/ SAK "Kalev"/ 3.55,00 r: Mari Juhanson Ingrid Võsu/Margit Pärnpuu SK "Pärnu"

M SEN-B 1x. Osales 8võistlejat . M SEN-B x. Osales 5 paatkonda. FA FA l. Andrei Silin Narva LNSK 7.12,36 1. Andrei Šilin/Mihhail Jakovlev Narva LNSK 7.04,92 2. Anton Mihhejev Narva LNSK 7.18,22 2. Indrek Peterson/Jarek Mäestu SK "Pärnu" 7.13,63 3. Silver Sonntak SK "Pärnu" 7.26,87 3. Anton Mihhejev/Vjatšeslav Nazarov Narva LNSK 7.22,31 4. Indrek Peterson SK "Pärnu" 7.27,83 4. Margus Lelle/Peeter Strikholm SK "Pärnu" 7.39,82 5. Mihhail Jakovlev Narva LNSK 7.38,14 5. Heikko Antsmäe/Andry Ruukel SK "Kalev" 7.58,83 6. Vjatšeslav Nazarov Narva LNSK 7.41,60 D1 4. Jarek Mäestu SK "Pärnu" 7.37,13 D2 4. Heiko Antsmäe SK "Kalev" 8.09,33

1996. aasta Eesti lahtised meistrivõistlused, Pärnu, 15.-16. juuni

N 4x. Osales 8 paatkonda. FA (Vt. "Eesti Sõudja" nr. 1 (5) 1996) D1 4. Pille Palumaa/Mari Aaremäe/ SK "Aht'7 9.10,72 Kristiina Saun/Karin Tarto Harku SK/ Palusalu SK D2 Kersti Paldis/Margot Nael/ SK "Pärnu" 10.06,90 Anneli Abermann/Karmen Sits

1996. aasta Eesti noorte, sen-B ja veteranide meistrivõistlused, Pärnu, 17.-18. august

TC 1x. Osales 11 võistlejati . D1 FA 4. Hume Saar SK "Kalev" I0.l8.l4 1. Olga Toome SK "Pärnu" 9.23,88 5. Oksana Morozova SK "Pärnu" 10.33,58 2. Kersti Paldis SK "Pärnu" 9.31,52 6. Krista Türk Viljandi SK 11.09,76 3. Kersti Rešetnjak SK "Kalev" 9.45,60 D2 4. Vivika Tapp SK "Kalev" 9.55,27 4. Karmen Koiksaar SK "Pärnu" 10.27,34 5. Karmen Sits SK "Pärnu" 9.56,91 5. Siiri Tuisk SK "Kalev" 11.05,65 6. Natalja Kobin SK "Pärnu" 10.08,66 -37- ^^\_ Eesti sõudmine 1998

Eesti lahtised meistrivõistlused sõudeergomeetril "Concept II" Pärnu, 28. veebruar

Mehed. Osales 19 võistlejat. Naised. Osales 4 võistlejat. FA FA 1- Jüri Jaanson SK "Pärnu" 5,56,3 l. Piret Jamnes SAK "Kalev" 7.06,5 2. Tõnu Endrekson SK "Pärnu" 6.12,7 2. Kalli Meriste SK "Pärnu" 7.07,9 2. Vjatšeslav Divonin Narva LNSK 6.12,7 3. Ieva Millere Läti 7.26,1 4. Mihhail Jakovlev Narva LNSK 6.16,7 4. Päivi Sinisalo Soome 7.28,3 5. Andrei Silin Narva LNSK 6.17,7 6. Silver Sonntak SK "Pärnu" 6.22,5 Tüdrukud A. Osales 14 võistlejat. 7. Martins Leibuks Läti 6.23,2 FA 8. Anton Safonov Narva LNSK 6.23,3 1. Katrin Ots SK "Pärnu" 7.23,9 2. Eve Rattiste SAK "Kalev" 7.33,0 Poisid A. Osales 20 võistlejat. 3. Karen Järva SK "Pärnu" 7.38,2 FA 4. Irina Zenovjeva Läti 7.42,2 1. Leonid Gulov Narva LNSK 6.24,7 5. Inga Härson Tartu SAK 7.49,2 2. Indrek Latt SK "Pärnu" 6.33,5 6. Kätlin Kink Viljandi SK 8.11,9 3. Ingmar Aija SK "Pärnu" 6.38,4 4. Edgars Ivins Läti 6.47,2 Tüdrukud B. Osales 11 võistlejat. 5. Margus Pani SAK "Kalev" 6.48,5 FA 6. Maris Seners . Läti 6.50,7 1. Kairi Tasa Tartu SAK 7.49,3 7. Kalver Tammik SK "Pärnu" 6.51,0 2. Vivika Tapp SK "Pärnu" 7.50,9 3. Kersti Paldis SK "Pärnu" 7.53,9 Poisid B. Osales 22 võistlejat. 4. Krista Türk Viljandi SK 7.58,2 FA 5. Piret Post Viljandi SK 8.09,3 L Andrei Jämsa SK "Pärnu" 6.43,4 6. Eneli Laurits Tartu SAK 8.13,8 2. Meelis Martin SAK "Kalev" 6.48,1 3. Raiko Tasa Tartu SAK 6.48,7 Naised kergekaallased. Osales 3 võistlejat. 4. Igor Kuzmin Narva LNSK 6.57,6 FA 5. Virgo Ojasoo Tartu SAK 6.59,0 l. Egle Trump SK "Pärnu" 7.37,7 6. Andrus Arula SAK "Kalev" 7.10,4 2. Tiiu Jüriado Tartu SAK 8.03,7 7. Marko Rahula SAK "Kalev" 7.14,8 3. Regina Suup Narva LNSK 8.09,6 Mehed kergekaallased. Osales 6 võistlejat. Naisveteranid. Osales 6»võistlejat . FA FA 1. Roman Lutoškin SAK "Kalev" v).3vJ, / l. Elita Krumina RC Majori 3.31,3 2. Vjatšeslav Nazarov Narva LNSK 6.32,3 2. Ruth Vaar Viljandi SK 3.38,4 3. Priit Purge Tartu SAK 6.40,5 3. Ulvi Lutoškin SAK "Kalev" 3.41,6 4. Veiko Sinisalo Soome 6.44,2 4. Katrin Raie Framare 3.48,2 5. Aigar Raja SAK "Kalev" 6.52,4 5. Margit Pärnpuu SK "Pärnu" 3.55,6 6. Ruslan Zabulika SK "Pärnu" 7.04,0 6. Sirje Soovik SAK "Kalev 4.08,3

Meesveteranid. Osales 7 võistlejat. FA 1. Mihkel Klementsov Tallinna SK 3.05,7 2. Madis Lõhmus Tallinn 3.07,1 3. Urmas Hein Tartu SAK 3.09,2 4. Toivo Zoova Tallinna SK 3.13,9 5. Priit Tasane SAK "Kalev" 3.20,7 6. Juhan Paalo SAK "Kalev" 3.27,4 -38- 1998. aasta sõudevõistluste kalender

Jaanuar Juuli

17. Tallinn EST V Tallinna SK võistlused 01.-05. Henley GBR Henley Kuninglik regatt Consept II ergomeetril 10.-11. Viljandi EST Viljandi Paadimees Veebruar 10.-12. Luzern SUI Maailma KV III etapp, 28. Pärnu EST Eesti MV Concept II ergomeetril Rotsee regatt

Märts 17. Pärnu EST Pärnu Veefestival "Watergate"

01. Sevilla ESP FISA meeskondlikud KV 25.-26. Trakai LTU Balti matškohtumine

21. Amsterdam NED Heinekeni Rovierkamp 25.-26. Ioannina GRE Rahvaste Karikas, Sen-B MM

Aprill August

11.-12. Gent BEL Belgia juunioride lahtised MV 01.-02. Pärnu EST Eesti MV

18.-19. Milaano ITA Euroopa ülikoolide III regatt 01.-09. Ottensheim AUT Juunioride MM

Mai 15.-16. Pärnu EST Kalevi Päevade sõudevõistlused

02. Tartu EST TÜ ja EMPÜ kaheksapaatide 22.-23. Pärnu EST Eesti noorte, Sen-B ja veteranide regatt MV

02.-03. Köln GER Kölni regatt September

09.-10. Tartu EST Emajõe KV 04.-06. München GER FISA Masters Regatta

15.-17. Duisburg GER Rahvusvaheline Wedau regatt 06. Tartu EST Emajõe maraton

29.-31. München GER Maailma KV I etapp 06.-13. Köln GER Maaimameistrivõistlused

30. Pärnu EST Eesti KV 12. Otepää EST Pühajärve regatt

31. Pärnu EST E. Seileri ja B. Lõhmuse XI 26.-27. Zagreb CRO Üliõpilaste MM mälestusvõistlused 26.-27. Helmsjö SWE Baltimere noorte V KV Juuni Oktoober 13.-14. Ratzeburg GER 40. Ratzeburgi regatt 03. Tartu EST Eesti kaheksapaatide sügisregatt 19.-21. Hazewinkel BEL Maailma KV II etapp 11. Klaipeda LTU Rahvusvaheline "Dane" regatt 23. Reiu EST Reiu Paadimees 17.-18. Tartu EST Eesti väikeste paatide regatt 27.-28. Amsterdam NED Hollandi Kuninglik Bekeri regatt 30. Bern SUI Armada Cup 27.-28. Tampere FIN Rahvusvaheline Tampere regatt

27.-28. Trakai LTU Rahvusvaheline "Merevaigust aeru" regatt -39- Eesti 1998. aasta sõudevõistluste juhendid Emajõe karikavõistlused

Aeg: 9.-10. mai kahe distantsi aegade liitmise teel. Võrdse resultaadi korral on Koht: Tartu, Emajõgi, TÜ sõudebaas määravaks tulemus 2000 m distantsil. Võistkondliku paremus­ Distants: 9. mail 4000 m, 10. mail 2000 m eraldistardist ühe- järjestuse selgitamiseks arvestatakse suuremat punktide kogu­ minutiliste intervallidega. summat. Punkte arvestatakse kõigile: I koht - 7, II - 5, III - 4, Programm: 9. mail kell 14.00 M 2x, M 2-, M lx, N 2-, N lx. IV - 3, V - 2 punkti ja VI - punkt paatkonna iga liikme kohta. 10. mail kell 11.00 M 2x, M 2-, M lx, N 2x, N 2-, N lx. Võrdse punktisumma korral on määravaks esikohtade arv. Mandaat: 9. mail võistluspaigas kell 11.00-11.45. Loosimine Autasustamine: Võitjat autasustatakse ESL-i "Emajõe kari­ samas kell 12.00 kaga", I, II ja III kohale tulnud võistkondi ja paatkondade Võistluste iseloom: Võistlused on võistkondlikud. Neist võtavad liikmeid diplomiga. Esikohale tulnud paatkondade liikmeid osa klubide ja kohalike organisatsioonide võistkonnad. Paat- autasustatakse eriauhindadega. kondade koosseisude moodustamine on vaba. Lisatingimused: Võistlused korraldab Sõudeklubi "Aht" lepin­ Osavõtumaks: 30 krooni iga võistleja kohta. gulises vahekorras ESL-i ja ESL-i žüriiga. Paremusjärjestus: Paatkondade paremusjärjestus selgitatakse

Eesti karikavõistlused

Aeg: 30. mai Võistluste iseloom: Võistlused on võistkondlikud. Neist võtavad Koht: Pärnu, Pärnu jõgi, Sõudeklubi "Pärnu" sõudebaas. osa klubide ja kohalike organisatsioonide võistkonnad. Programm: Paatkondade koosseisude koostamine on vaba. kell kell Osavõtumaks: Täiskasvanutele 30 ja noortele 15 krooni. Paremusjärjestus: Võistkondliku paremusjärjestuse selgita­ 14.00 M2x 15.10 TA2x miseks arvestatakse suuremat punktide kogusummat. Punkte 14.10 M2- 15.20 TA lx arvestatakse kõigile: I koht - 7, II - 5, III - 4, IV - 3, V - 2 14.20 M lx 15.30 PB2x punkti ja VI - 1 punkt paatkonna iga liikme kohta. Võrdse 14.30 N2x 15.40 TB2x punktisumma korral on määravaks esikohtade arv. 14.40 N2- 15.50 N lx Autasustamine: Võitjat autasustatakse ESL-i 1998. aasta "Eesti karikaga", I, II ja III kohale tulnud võistkondi ja paatkondade 14.50 PA2x 16.00 M4- liikmeid diplomiga. Esikohale tulnud võistkonda ja paatkondade 15.00 PA2- liikmeid autasustatakse ESL-i 1998. aasta karikavõitja karikaga. Lisatingimused: Võistlused korraldab Sõudeklubi "Pärnu" Võistlusrajad loositakse välja Eesti Sõudeliidus 25. mail kell lepinguvahelises vahekorras ESL-i ja ESL-i žüriiga. Noored 12.00. võivad võistelda vastavalt valikule kahel distantsil päevas. Vajaduse korral toimuvad eelsõidud kell 12.00.

E. Seileri ja B. Lõhmuse mälestusvõistlused

Eesmärk: Sõudespordi populariseerimine, endiste sõude- peetakse Gunderseni meetodil, stardijärjekord ja intervall on sportlaste Erich-Wilhelm Seileri ja Bernhard Lõhmuse mälestuse vastav eelsõidus saavutatud ajale. jäädvustamine. Mandaat: Paatkondade registreerimine sõudeklubis "Pärnu", Aeg: 31. mai. Tööstuse 27 kell 17.00-18.30. loosimine samas kell 18.30. Koht: Pärnu, Pärnu jõgi, Sõudeklubi "Pärnu" sõudebaas. Osavõtumaks: Täiskasvanutele 20 ja noortele 10 krooni. Programm: M 4-. M 2x, M lx, P 4-, P 2x, P lx, N 2x, N lx, T Autasustamine: Vanuseklasside iga paadiliigi võitjaid 2x,Tlx. autasustatakse diplomiga. Esikohale tulnud paatkondade liikmeid 31. mail kell 9.00 toimuvad võistlused 2000 m distantsil. autasustatakse eriauhinnaga. SK "Pärnu" juhatus koos võistluste Eelsõidud peetakse ühisstardist paadiklasside kaupa. Finaalsõitu žüriiga võib autasustamiskorras teha muudatusi vastavalt pääseb iga eelsõidu võitja. Ülejäänud finaalikohad (6) võistlejate arvule ja tulemustele. komplekteeritakse eelsõitudes parimaid aegu näidanud Lisatingimused: Võistlused korraldab Sõudeklubi "Pärnu", paatkondadest, sõltumata nende kohast eelsõidus. 31. mail kell otseseks läbiviijaks on ESL-i žürii. 14.00 toimuvad võistlused 3000 m distantsil. Finaalsõidud -40- Eesti lahtised meistrivõistlused

Aeg: 1.-2. august. Eelsõidud toimuvad vajaduse korral 1. augustil kell 16.00 ja Koht: Pärnu, Pärnu jõgi, Sõudeklubi "Pärnu" sõudebaas. 2. augustil kell 10.00. Distants: 2000 m. Võistluste iseloom: Võistlused on individuaalsed. Võistlustel lubatakse startida eri klubide, organisatsioonide ja riikide Programm: sportlastest koostatud koondpaatkondadel. Kergekaalu ühepaadil 1. augustil kell 2 augustil kell võivad võistelda ainult Sen-B ja Sen-A vanuseklassi võistlejad. 17.00 M4- 12.00 Mix Osavõtumaks: 30 krooni igas paadiliigis võistlemise korra eest. 17.15 M lx 12.15 N2x Vahetult võistluspaigas täiendavalt juurderegistreeritud 17.30 N lx 12.30 M2- sportlaste osavõtumaks on 60 krooni (antud paadiliigis vabade kohtade olemasolu korral). 17.45 M2x 12.45 N4- Autasustamine: I, Ilja III kohale tulnud paatkondade liikmeid N4x 13.00 M4+ 18.00 autasustatakse Eesti meistrivõistluste kuld-, hõbe- ja 18.45 M8+ 13.45 N8+ pronksmedali ning diplomiga.

Võistlusrajad loositakse välja Eesti Sõudeliidus 27. juulil kell 12.00.

Eesti noorte, Sen-B ja veteranide lahtised meistrivõistlused

Aeg: 22.-23. august. Võistlusrajad loositakse välja Eesti Sõudeliidus 17. augustil kell Koht: Pärnu, Pärnu jõgi, Sõudeklubi "Pärnu" sõudebaas. 12.00. Distants: 2000 m. Eelsõidud toimuvad vajaduse korral mõlemal päeval kaks tundi Programm: enne finaalsõitude algust. 22. augustil Võistluste iseloom: Võistlused on individuaalsed. Paatkonnad kell kell võivad koosneda ainult ühe klubi või spordikooli sportlastest. Osavõtumaks: Veteranidel ja Sen-B - 30 krooni, noortel 15 PB lx 18.10 TA 2- 17.00 krooni igas paadiliigis võistlemise korra eest. Vahetult 17.10 M Vet 4- 18.20 TC lx osavõtupaigas täiendavalt juurderegistreeritud sportlaste 17.20 TA lx 18.30 Sen-B M 2x osavõtumaks on kahekordne (antud paadiliigis vabade kohtade 17.30 PA2x 18.40 PB2x olemasolu korral). 17.40 PA2- 18.50 PA lx Autasustamine: I, Ilja III kohale tulnud paatkondade liikmeid autasustatakse vastava vanuseklassi meistrivõistluste kuld-, 17.50 TB2x 19.00 T8+ hõbe-ja pronksmedali ning diplomiga. 18.00 PC2x Lisatingimused: Noored võivad ühel päeval võistelda kahes 23. augustil paadiliigis, pluss kaheksapaadil. kell kell 12.00 PA4- 13.00 PClx 12.10 TA2x 13.10 TC2x 12.20 PB4x 13.20 Sen-B M lx 12.30 TB lx 13.30 Sen-B N lx 12.40 N Vet 4- 13.40 TA4x 12.50 PA4x 13.50 P8+

Eesti kaheksapaatide sügisregatt

Aeg: 3. oktoober. Võistluste iseloom: Võistlused on individuaalsed. Paatkondade Koht: Tartu, Emajõgi, TÜ sõudebaas. koosseisude moodustamine vaba. Distants: Meestel 5600 m, naistel, mees-ja naisveteranidel 3800 Osavõtumaks: 30 krooni iga võistleja kohta. m. Autasustamine: Kõikides vanuseklassides esikohale tulnud Programm: Võistlused peetakse kaheksapaatidel, üheminutilise paatkondade liikmeid autasustatakse mälestuslindi ja diplomiga, intervalliga. Ilja III kohale tulnuid - diplomiga. Stardiaeg: Meestel kell 14.00, naistel, mees-ja naisveteranidel kell 15.30. Mandaat: Toimub võistluspaigas kell 1.00-12.30. loosimine kell 12.30. -41- Eesti väikeste paatide regatt

Aeg: 17.-18. oktoober. kahe distantsi aegade liitmise teel. Võrdse resultaadi korral on Koht: Tartu, Emajõgi, TÜ sõudebaas. määravaks 5600 m saavutatud tulemus. Programm: 17. oktoobril kell 15.00 M 2-, M lx, N 2-, N lx, Autasustamine: I, II ja III kohale tulnud võistkondi ja distants 5600 m. paatkondade liikmeid autasustatakse diplomi ja eriauhinnaga. 18. oktoobril kell 11.00 M 2-, M lx, N 2-, N lx 2000 m. Lisatingimused: Võistlused korraldab SK "Aht" lepingulises Mandaat: Toimub võistluspaigas kell 12.00-13.30. loosimine vahekorras ESL-i ja ESL-i žüriiga. samas kell 12.30. Võistlused on Eesti sõudekoondise kandidaatide valikvõistlused Osavõtumaks: 30 krooni iga võistleja kohta. 1999. aasta täiskasvanute ja juunioride MM-võistlusteks. Paremusjärjestus: Paatkondade paremusjärjestus selgitatakse

Üldsätted

Eelregistreerimine igaks võistluseks koos paatkondade nimelise allkiri ja pitser võistleja lubamisest antud võistlusele (iga koosseisuga (loetaval vormikohasel kujul kirjalikult või faksiga) võistleja kohta eraldi), võistleja allkiri ujumisoskuse kohta, tuleb esitada Eesti Sõudeliitu võistlustele eelneva nädala lähetava organisatsiooni või klubijuhataja või direktori allkiri ja esmaspäevaks (viis päeva enne esimest võistluspäeva) võistlus- pitser. radade loomiseks. Stardiprotokoll väljastatakse järgmisel päeval. Paatkonnad peavad olema ühtses võistlusriietuses ja Kõik võistlustest osavõtuga soetud lähetus-, majutamis-ja aerulabad värvitud klubile kinnitatud värvidega. Eesti koond- toitlustamiskulud kannavad osavõtvad võistkonnad (organi­ võistkonna aerulabade värve (sinine-must-valge) võivad kasutada satsioonid, klubid) ja/või sportlased ise. ainult need sportlased, kes antud aastal kuuluvad Eesti koond- Kõigil võistluste ajaks majutuskohtadest huvitatutel tuleb võistkonna koosseisu. pöörduda võistlusi korraldava organisatsiooni, klubi või Eesti Kõik üldsätetes ja võistluste juhendites määratlemata jäänud Sõudeliidu poole vähemalt 20 päeva enne võistluste algust. küsimused lahendatakse võistluspaigas ESL-i, ESL-i žürii ja Majutuskohtade broneerimiseks tuleb esitada garantiikiri. asjasthuvitatute vahel või eelnevalt võistluste ettevalmistamise Võistlustest osavõtva organisatsiooni või klubi esindaja käigus ESL-i peasekretäri vahendusel kirja teel või suusõnalisel esitab võistluste žüriile vormikohase registreerimislehe ja trüki­ kokkuleppel, mille kohta vormistatakse vastavasisuline kirjalik tähtedega täidetud paatkonna koosseisu kaardi hiljemalt poolteist esildis. tundi enne esimest võistlussõitu. Registreerimislehel peavad ole­ ma järgmised andmed: võistleja perekonna- ja eesnimi, arsti

Eesti sõudeliidu 1997. aasta parimad

Parim meessõudja - JÜRI JAANSON, Sõudeklubi KILLINGULE, RAINI LELLELE, SERGEI LVOVILE, "Pärnu". VALERI OSMOKESKULE. Parim naissõudja - PIRET JAMNES ja KADRI ERM, Aukirjaga tänati sõudekohtunikke KRISTA KUNGLAT, Sõudekeskus "Kalev". HUGO-HERBERT ARTMAT, HENN ELMETIT, KARL- Parim noorsõudja: poiss - TÕNU ENDREKSON, UDO KÖÖSELIT, KALJU PERNERIT. Sõudeklubi "Pärnu", Eesti Sõudeliit tänas tänukirjaga järgmisi sponsorfirmasid: tüdruk- EGLE TRUMP, Sõudeklubi "Pärnu". EESTI KINDLUSTUS AS, HOTELL OLÜMPIA, Parim treener- MIHKEL KLEMENTSOV, Eesti Sõudeliit. TELEMEEDIA EESTI AS, UPNOR EESTI AS, Parim noortetreener - MIHKEL LEPPIK, Sõudeklubi TALLINNA MAGDALEENA HAIGLA, AS MORAK, "Pärnu". AS KANPOL, AS FEKSAR. Parim sõudekohtunik - JAAN TULTS, Eesti Sõudeliit. Sõudeliidu tänukiri anti üle Tartu Sõudebaasi juurde­ Eduka treeneritöö eest noorsõudjate ettevalmistamisel ehituse teostajale TARTU REV AS-ile. anti aukiri REET PALMILE, SERGEI GLUŠKOLE, MATTI -42- Eesti sõudespordi juubeli lävepakul 2000. aastal tähistab Eesti Sõudeliit oma 125. sünnipäeva, Juba kokkuseatud andmebaasi põhjal on selles nimekirjas vastavalt ESL-i juhatuse otsusele kavatseme juubeliaastaks ligikaudu 700 sõudjat ja sõudeaktivisti. Kuid see arv ei pruugi trükki toimetada küllaltki kopsaka raamatu "125 aastat Eesti olla lõplik, sest kahjuks puuduvad täielikud andmed eelkõige sõudesporti". N.Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustest, paljudel juhtudel Et see raamat oleks huvipakkuv ja igale asjahuvilisele nii ei ole olemasolevas protokollis roolijaga paatkonna roolija nime loetav kui ka meelepärane, ootame kõigi endiste ja praeguste jne. Meil olemasolevad nimekirjad edastame igasse sõude- sõudjate ja sõudespordiga üht- või teistpidi seotud olnute klubisse, vastavasse spordiametisse, spordikooli, igale endisele mälestusi ning meenutusi kunagistest tegemistest ja toime­ ja praegu töötavale treenerile. tamistest, treeningulaagritest, võistlusreisidest, paadikaaslastest, Koostajaid huvitavad fotod, võistlustest osavõtja kaardid, treeneritest, sõudebaasidest ning kõigest muust, mis Teie meelest võistluste programmid jm., mis on seotud sõudespordiga ning vääriks jäädvustamist meie suurraamatu lehekülgedel. milles kajastub info olnust või olevast. Kõik materjalid Selle raamatu kokkuseadmiseks, eelkõige aga kõigi nende tagastame. sõudjate nime jäädvustamiseks, kes kas või ühegi korra on Ootame Teie osalust meie ühises ettevõtmises! Koostöös võitnud Eesti meistritiitli, saavutanud auhinnakohti endise Teiega suudame kokku seada ja välja anda raamatu, mida meie Nõukogude Liidu täiskasvanute, juunioride ja noorte meistri­ praegune põlvkond ei peaks häbenema ka siis, kui meie võistlustel, koostame Eesti Sõudeliidu kartoteeki. järeltulijad tähistavad Eesti sõudespordi 125. juubelit. OOTAME TEIE KAASTÖID! Kartoteegi koostamiseks peaks iga sõudja vastama alljärgnevatele küsimustele: EESTI SÕUDELIIT STRIKHOLM ARVO 1. sünniaeg A fl| J^^k 2. sünnikoht 1. 1949. V 28. 2. Pärnu 3. sõudetreeningutega alustamise aasta 3. 1965 4. treeneri(te) nimi(ed) 4. Juhan Mitt, Mihkel Leppik, Õlega Ivanov 5. spordiühinguline või -klubiline kuuluvus 5. "Dünamo", CVSK VMF, 6. töötamine sõudetreenerina "Dünamo" 6. 7. sõudealane ühiskondlik tegevus wL^frm 7. 8. riiklikud ja sportlikud autasud, aunimetused 8. ENSV ÜN Presiidiumi aukiri 1971 9. teaduslik kraad, aunimetus NL MS 1970 10. kodune aadress, telefon. NL RMS 197 0 9. MM 197 0 4+ 6. Andmelehele palume lisada sõudmisajast pärineva foto, NL MV 1970 4+ I NL Rahvaste Spa rtakiaad 1971 4- II vähemalt 3x4 cm. NL juunioride MV 1969 4- II NL noorte MV 1967 4- EESTI meister 1972 2+ 4+ 1974 4- 4+ 8+ 1975 8+ 1976 8+ Meie kontaktisikud ja -telefonid: MOSKVA meister 1970 4+ Tallinn - Jaan Tults, (2) 6 398 675 Abikaasa EHA BANI meister, NL noc rtemeister 1968-1970 Tartu - Ülo Tölp, (27) 433 468 Tütar BIRGIT ne ljakordne Eesti meister Viljandi - Arne Graumann, (243) 47 270 1988-1990 Poeg PEETER juunioride MM-i 19., Eesti Narva - Valeri Osmokesku, (235) 41 327 meister 1995 Pärnu - Hugo-Herbert Artma, (244) 31 788 Eesti Sõudeliidu kartoteegikaart -43- Matti Killing - 50!

1962. aasta, mis läheb kirja Matti eluloo ühingute üleliidulisest kuni vabariigi ühe tähtsama verstapostina, - see on koondvõistkonna vanemtreeneri nime­ aasta, millal sõudeklubi tunnistas tosina- tuseni välja. Matti Killingu tituleeritud aastase mehehakatise oma perre kuulu­ õpilaste nimekiri on aukartustäratav: Raul vaks. Arnemann, Olga Ausmaa-Allas, Urmas Esialgu usaldati Mattile küll ainult Hein, Harri Hiiesalu, Tiina Kapten, Heiki roolinööride sikutamise töö, kuid aja­ I^elov, Ilmar Naaber, Raivo Parts, Arvi pikku vahetusid roolinöörid aerude vastu. Peet, Roman Plastinin, Arvi Raja, Terje Kuigi Matti alustas "Kalevis" Juhan Mitti Spiegelberg, Kai Tammetalu, Paul Valli­ käe all, tuli sellest seltsist peagi üle kolida veere. Matti Killing on osaline Piret "Dünamosse", sest treeneri lahkumine Jamnese, Roman Lutoškini, Reet Palmi, uinutas paljudeks aastateks "Kalevi" Priit Tasase, Toomas Vilparti, Tarmo sõudmise, kuni... Virkuse tipptulemuste vormistamisel. "Dünamos" jätkas Matti Valentina Seda nimekirja võiks veelgi jätkata ... Järvoja-Luha treeningugrupis, kust peagi Matti Killingu kui treeneri-ja kasva­ viidi üle "tugevamate ja toekamate tegi­ tajaani peamine ja tähtsam osa peitub jate" gruppi Mihkel Leppiku käe alla. aga eelkõige selles, et tema treeningu- Polnud paadiklassi - ühepaadist ka- gruppidest läbikäinud tüdrukud-poisid ei heksapaadini, mida Matti ei oleks proo­ arendanud mitte üksnes oma kehalisi vinud, millel poleks Pärnu jõele oma võimeid, vaid omandasid ka vajalikke elu- aerulaba jälgi jätnud. Kahjuks polnud tarkusi, leidmaks oma nišši kaasaja ühis­ loodus kinkinud poisile raskemat keha­ konnas. kaalu ja enamaid pikkusesentimeetreid, Tänapäeva Eesti sõudmise kohta mis vastanuks tippsõudja standardile, arvab juubilar, et praeguseks on kõige Ankeet: mistõttu ei saa me kõnelda erilistest suur­ raskem aeg üle elatud ja nüüd võime Sünniaeg: kolmapäev, 17. märts tulemustest tiitlivõistlustel, kuigi vabariigi hakata rääkima juba Eesti sõudmisest. 1948. aasta. noorte meistrivõistluste iga värvi meda­ Matti Killing peab sõudjate uue põlv­ Sünnikoht: Pärnu, Vaeste Patuste alevik. leid on hulganisti ja auhinnalaegast kau­ konna kasvatamisel esmatähtsaks sport­ Rahvus: eestlane. nistab ka üks üleliiduline "Dünamo" täis­ liku ellusuhtumise ja moraali põhitõdede Emakeel: eesti. kasvanute kuldmedal. teadvustamisest, ning seda eelkõige Perekonnaseis: abielus, poja ja kahe tütre Spordipisiku päris Matti oma isalt, kollektiivi - vabariigi noorte ja täiskas­ isa. ameti poolest kalurilt, kes poksiringis jõu­ vanute koondvõistkondade kaudu, liit­ Alaline elukoht: Pärnu, Rääma linnaosa. dis vabariigi meistritiitlini. Rääma alg­ maks meie suhteliselt väikesearvuline Sõudespordiga tutvus: 1962. aastal. kooli tasemel sporditunnid ja sõude- sõudesportlaste paremik ühtseks, Amet: sõudetreener 1967. aastast. treeningud panid aluse korralikule keha­ teotahteliseks ning võistlusvõimeliseks Seltskondlik tegevus: ESS "Kalevi" Pärnu lisele vormile, mis lubas edukalt kaasa pereks. Nõukogu esimees. lüüa nii jooksu- kui ka suusaradadel, Hinnates tulevikuväljavaateid, peab Aunimetused: ENSV teeneline treener teiste hulgas ka Tartu suusamaratonil. Ka Matti Killing võimalikuks 4-5 sõudja 1983, VSÜ "Kalev" auliige 1987. teivashüppes on Mattil ette näidata osalemist 2000. aasta olümpiamängudel. Matti Killing on Pärnu sõjajärgse meistritiitel - Pärnu koolinoorte oma. Eriti kõrgelt hindab ta Tõnu Endreksoni akadeemilise sõudespordiga üheealine. "Uinumisperiood" kestis "Kalevi" tulevikuvõimalusi, kelle sisu ja sitkus on Tõsi, poole aasta võrra vanem - Matti sõudmises kuni 1976. aastani, mil Matti materjal, millest oskusliku vormimisega sündis märtsis, esimesi sõjajärgseid Killing võttis selle seltsi treeneriohjad võib verpida tulevase "kuldsõudja". sõudetreeninguid alustati septembris. enda kätte. Eelnevalt, aastatel 1967-1975, Matti Killing on "Eesti Sõudja" veer­ Ajaks, kui Matti jõudis mürsikuikka, oli Matti "Dünamos" õpipoisi rollis, kus gudel oma ülevaatlike ja analüüsivate oli Pärnu sõudmine muuliäärsest Jaht­ Evi Lepikult ja Mihkel Leppikult treeneri­ artiklitega valgustanud meie sõude- klubist kolinud Tööstuse tänavale, Matti ametiks tarvilike tarkuste omandamine võistkondade tegemisi-toimetamisi ning kodukoha vahetusse naabrusse, kinnis- aitas edukalt sooritada meistrieksami. esinemisi rahvusvahelistel võistlustel. tades tegutsemislusti täis poisi pilgu ja Treeneriametit on Matti Killing pida­ Jõudu ja jaksu edaspidiseks! tärkava huvi sihvakate pikkade paatide nud tänase päevani, kandes aegade virr­ "Eesti Sõudja" toimetus vastu. Koos eluaastate arvu ja pikkuse- varris mitmeid ametinimetusi ameti­ sentimeetrite lisandumisega jõudiski kätte .44- Õnnitleme!

70 45

12. märtsil ÕILME KUKK-PÜTT 23. jaanuaril RAUL ARNEMANN

65 19. veebruaril HARRI HIIESALU

5. mail ENDLA MANDEL 28. aprillil ENE ILISON-VIITKIN

28. mail AINO ROHT-MARDIM 14. mail TIIU MURUMETS-KERES

6. juunil JÜRI HOOL 40

15. juunil EMILIA MUHHINA 17. märtsil ARVO KOHV

9. novembril KALEV MARGUS 19. mail ARNE GRAUMANN

60 16. juunil VALERI OSMOKESKU

12. märtsil UNO MIRME 35

24. oktoobril PEETER MARDNA 19. juunil ULVI PÄRGMA-VALMET 55 16. augustil TÕNU VIHMARU

12. jaanuaril VÄÄRI-PÄRTEL 11. novembril MIHKEL KLEMENTSOV

24. mail HELMUT MOPPEL 30

9. augustil PEETER ZOOVA 5. aprillil INDREK SALK

19. augustil LEILI SOIMA-OLMET 15. aprillil MARIAN VAHURI

26. augustil ELGI KURUL-KAIV 16. mail JAAK JÜRIMÄE

17. septembril REET-KAIE HELMJA-TURBAN 24. novembril ILONA TRAGEL-KARD 50 25

30. jaanuaril ARVO LOORITS 1. juulil BIRGIT STRIKHOLM

13. veebruaril URVE TAMMSALU-VIITKIN 20

7. märtsil ANDRES LILL 21. aprillil KATRIN HERM

16. märtsil ENE LAURITS-TOHV

17. märtsil MATTI KILLING

16. juunil PILLE REIMANN-PAAVEL

11. septembril TIIU PETERSON-KANNA

21. septembril ROBERT NÄRSKA

17. oktoobril TOIVO ZOOVA

28. detsembril JÜRI PETERSON -45- In memoriam

TIIT REIMANN 2.VII 1954 • 17.1 1998

Tiit Reimann sündis Pärnus, Rääma noorte, seenior-B ja seenior-A meistri­ Hilisematel aastatel oli Tiit Reimann linnaosas, milline oli ja on oma spordi- võistlustelt. Tema üks säravamaid saavu­ mitmete sõudevõistluste üks eesvedajaid. traditsioonidega ammust ajast tuntud. tusi oli esikoht 1973. aasta Balti matsil Pärnu Kuningliku Regati, Balti liidu­ Eeskuju ja innustust sõudesportlaste paarisaerulise neljapaadi meeskonna vabariikide noortevõistluste korralda- perega liitumiseks ammutas Tiit oma koosseisus. misse andis ta omapoolse panuse organi­ vanematelt vendadelt: Jürilt - 1959. - Enamat saavutada ei lubanud tervis. saatori ja sõudekohtuniku rollis. 29. jaa­ 1971. aastate Eesti tippsõudjalt ja Ennult Juba noorpõlvest vaevanud astmaatiline nuaril 1993. aastal omistas Eesti Sõude­ - 1967. - 1972. aastate Eesti neljakordselt haigus ei võimaldanud harjutada täiskoor­ liidu žürii Tiit Reimannile C-litsentsi aerutamismeistrilt. musega ning 1974. aasta hooaeg jäigi sõudekohtuniku nimetuse. Tiit Reimanni esimene tutvus aka­ noorele ja andekale Tiit Reimannile vii­ Avalat, rõõmsameelset ja innukalt deemilise sõudmisega algas 1968. aastal maseks hooajaks tippsõudmise radadel. tegutsevat sõudjat, sõudetreenerit ja sõu- Pärnu "Dünamo" sõudebaasis. Kaks Lõpetanud tegevspordi, töötas Tiit dekohtunikku mälestab Eesti sõudjatepere aastat hiljem saavutas ta juba kaks Reimann 70-ndate aastate teisel poolel ning avaldab südamlikku kaastunnet vabariigi meistritiitlit - noorte ja Pärnu "Dünamo" sõudetreenerina. Tema lahkunu omastele. seenior-B vanuseklasi ühepaadil. Tiidu õpilased, Ahto Pilisner ja paljud teised, Eesti Sõudeliit auhinnalaekasse kogunes kolm Eesti olid oma treeneri väärilised, saavutades Eesti Sõudeliidu žürii noortemedalit ja seitse Eesti seenior-B tiitlivõite vabariigi noorte ja juunioride meistrimedalit ning arvukalt auhinnakohti meistrivõistlustel. -46- EESTI SÕUDELIIDU INFOBLOKK

EESTI SÕUDELIIDU JUHATUS

President PEETER MARDNA Magdaleena Haigla Peaarst (22) 557 549

Viitsepresident HENN ELMET EPMÜ Rektor (27) 422 866

Viitsepresident ROBERT NÄRSKA Eesti Maapank Peadiirektor (25) 040 787 (2) 6 408 300

Liikmed: PEETER ALLIK Telemeedia Eesti AS Finantsdirektor (2) 6 300 200

ARNE GRAUMANN ESS "Kalevi" Direktor (243) 47 270 Vabariiklik (243) 47 370 Öppespordibaas

REIN KASK Riigikogu Liige (2)6 316 678

ANTS KIVISELG Piirivalveameti Ülem (2)6 313 016 personaliosakond (25) 525 423

ANDRES LILL Eesti Ühispank PR nõunik (2)6 104 234 (25) 064 909

MARGUS TAMMEKIVI Advokaadibüroo Vandeadvokaadi (244) 31 381 van.abi

JAAN VAIKSAAR OÜ JUVA Direktor (25)231 691

IVAR VIRKUS AS Eesti Kindlustus Peadirektor (2) 6 207 800

EESTI SÕUDELIIDU REVISJONIKOMISJON

Esimees MARIAN VAHURI TROOP Juhataja (2)6 149 137 konsultatsioonid

Liikmed KRISTA KUNGLA Tartumaa, Ülenurme, Lasteaja 2-28

REET PALM Pärnu "Kalevi" Treener (244) 43 776 Sõudekeskus EESTI SÕUDELIIDU ŽÜRII

Esimees HUGO-HERBERT ARTMA (2) 6 570 590 (244) 31 788 EESTI SÕUDELIIDU TÖÖTAJAD

Peasektretär JAAN TULTS (2) 6 398 675 (255) 41 325

Peatreener MIHKEL KLEMENTSOV (2) 6 398 676 telefaks (2) 6 398 653 (251)58 315 SÕUDEKLUBID

"Aeron" Reiu Spordibaas SK "Pärnu" Tööstuse 27 Paikuse vald EE 3600 Pärnu EE 3600 President M. TAMMEKIVI (244) 31 481 President MATI VILLSAAR (244) 53 686 Treener M. KLEMENTSOV (2) 6 398 675 "Aht" Ranna tee 1 "Viiking" Õiel EE 2400 Tartu EE 2000 Narva President ÜLO TÖLP (27) 433 468 President IVAN MASTAKOV (235) 41 327 Treener ÜLO TÖLP Treener VALERI OSMAKESKU Harku spordiklubi Sõudebaasi 21 Viljandi Sõudeklubi Ranna pst. 6 EE 0035 Tallinn EE 2900 Viljandi President JUHAN MITT (2) 6 574 864 President ARNE GRAUMANN (243) 47 270 Treener JUHAN MITT Treener RUTH VAAR (243) 47 951 Pärnu SK "Kalev" Suure-Jõe 50B EE 3600 Pärnu President MATTI KILLING (244)44 188 Treener ROMAN LUTOŠKIN (244) 43 776

SÕUDEBAASID

Haabersti Vaba Aja Keskuse Sõudebaasi 21 Tartu Linna Sõudebaas Ranna tee 3 Harku Sõudebaas EE 0035 Tallinn EE 2400 Tartu Juhataja ARTUR MAASING (2) 6 574 864 Juhataja JAAN VAIKSAAR (250) 29 969 Narva Linna Laste-Noorte Õiel Treener JÜRI KURUL (27) 406 563 Spordikooli Sõudebaas EE 2000 Narva Treener URMAS HEIN (27) 475 460 Treener SERGEI GLUSKO (235) 41 603 Tartu Ülikooli Sõudebaas Ranna tee 1 Pärnu Kalevi Sõudekeskuse Suure-Jõe 50B EE 2400 Tartu Sõudebaas EE 3600 Pärnu Juhataja ÜLO TÖLP (27) 433 468 Treener ÜLO TÖLP (27) 433 468 Direktor MATTI KILLING (244)44 188 Treener REET PALM (244) 43 776 ME Viljandi Spordikeskuse Ranna pst. 6 Sõudebaas EE 2900 Viljandi Sõudeklubi "Pärnu" Sõudebaas Tööstuse 27 EE 3600 Pärnu Juhataja REIN UUSTALU (243) 33 533 Treener RUTH VAAR Juhataja ARVO LOORITS (244) 43 797 (243) 33 476 Treener RAINI LELLE (244) 43 797

SPORDIKOOLID

Pärnu "Kalevi" Spordikool Ringi 14A Tartu Vanalinna Spordikool Lutsu 2 EE 3600 Pärnu EE 2400 Tartu Direktor ANU TAMMIK (244) 42 795 Direktor ALBERT RÄSTA Narva Linna Laste-Noorte Õiel Treener JÜRI KURUL (27) 406 563 Spordikool EE 2000 Narva Treener URMAS HEIN (27) 475 460 Direktor IVAN MATAKOV (235) 41 327 Viljandi Spordikool Vaksali 4 Treener SERGEI GLUSKO (235) 41 603 EE 2900 Viljandi Sõudeklubi "Pärnu" Sõudekool Tööstuse 27 Direktor URMAS MÜÜR (243) 33 533 EE 3600 Pärnu Treener RUTH VAAR (243) 33 533 Direktor HUGOARTMA (244) 31 788 (243) 33 476 Treener TATJANA JAANSON (244) 43 797 -48- Toimetuselt: Iga numbriga paremaks!

Lugupeetud "Eesti Sõudja" lugeja! koostööd välisautoritega. Toimetuse tänu­ TOIMETUS Sinu käes on meie aastakirja kuues sõnad ka kõigile teistele kaasalööjatele, sest teiepoolse osaluseta ei oleks meie number. Kui veelkordselt sirvida viiendat Peatoimetaja: - juubelinumbrit - ja võrrelda seda nelja aastakiri täisväärtuslik ega suudaks laie­ Hugo-Herbert Artma eelmisega, torkab silma, et numbrist male ringkonnale lugemishuvi pakkuda. pk 333, EE0090 Tallinn, numbrisse on meie aastakiri muutunud Toimetus vabandab "trüki- ja tel. (2) 6 570 590 sisult huvitavamaks ning kujunduselt näpukuradikeste" pärast, mis keele­ Voorimehe 14, EE3600 Pärnu, tel. (244) 31 788 kaunimaks. Eelmise numbri kujunduse toimetaja usinale tegutsemisele vaatamata eest oleme tänuvõlglased toimetuse noo­ meie aastakirja lehekülgedel "kummi­ Keeletoimetaja: rimale liikmele Priit Varele, kelle tavad". Õnneks jääb neid iga numbriga Virve Pillau vaevanägemine andis lugejale huvitavalt vähemaks ning loodame kunagi ka niikau­ kujundatud ja lugemisele kutsuva "Eesti gele jõuda, et isegi kõige hoolsam ja Toimetusnõukogu: Mihkel Klementsov Sõudja" juubelinumbri. tähelepanelikum lugeja siit enam ainsatki Peeter Mardna Iga numbriga laieneb autorite õigekirja viga ei leia. Esialgu on vead Jaan Tults kollektiiv - meie ühistöö edukuse pant. tingitud veel "ülepeakaela" tormamisest, Priit Vare Käesolevas numbris pakub esmakordset mis ei jäta keeletoimetajale aega proovi­ kaastööd Mati Vilsaar - mõnusa ütlemise eksemplari põhjalikuks kontrollimiseks. Väljaandja: Eesti Sõudeliit ja sorava tekstiga autor, oma looga FISA Toimetus loodab ja usub, et käesolev Regati pst. 1, EE0019 Tallinn, Masters Regatta EM-võistlustelt. Sellest "Eesti Sõudja" number leiab lugejapoolse tel. (2) 6 398 675 numbrist leiate ka Soome Sõudeliidu heatahtliku vastuvõtu. faks (2) 6 398 653 häälekandja "Airo" kaastöölise Eero Koivomäki artikli maailma ainulaadse­ Trükk: Spin Press mast, sõudjale püstitatud ausambast. Selle "Eesti Sõudja" toimetus Regati pst. 1, EE0019 Tallinn loo eest Eerole suur-suur aitäh! Toimetus tel. (2) 6 398 734 kavatseb ka edaspidi võimaluse korral ja faks 6 398 733 huvipakkuva materjali olemasolul teha Tundmatud kaugused, tuttavad hääled.

J0: €€STI T6L6FON ...ja kaugused saavad lähedaseks EEasjv1

«a««ii««a8jM«|MY^^